I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

17.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 302/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1060/2009,

16. september 2009,

reitinguagentuuride kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Reitinguagentuuridel on otsustav roll ülemaailmsel väärtpaberite ja pangandusturgudel, kuna nende krediidireitinguid kasutavad investorid, laenusaajad, emitendid ja valitsused teadlike investeerimis- ja rahastamisotsuste tegemisel. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (edaspidi „eurofondid”) ja tööandjapensioni kogumisasutused võivad krediidireitingud aluseks võtta, et arvutada maksevõime tagamiseks nõutava kapitali suurust või investeerimistegevuse riske. Seetõttu mõjutavad krediidireitingud olulisel määral turgude toimimist ning investorite ja tarbijate usaldust ja kindlustunnet. Seega on oluline, et reitinguagentuuride tegevust korraldataks usaldusväärsuse, läbipaistvuse, vastutustunde ja hea valitsemistava põhimõtete kohaselt, tagamaks, et antavad ning ühenduses kasutatavad krediidireitingud oleksid sõltumatud, objektiivsed ja piisavalt kvaliteetsed.

(2)

Praegu asub enamik reitinguagentuuride peakontoritest väljaspool ühendust. Suurem osa liikmesriike ei reguleeri reitinguagentuuride tegevust ega krediidireitingute andmise tingimusi. Olenemata reitinguagentuuride tähtsusest finantsturgude toimimisele, kehtib ühenduse õigus reitinguagentuuridele ainult piiratud valdkondades: nimelt reguleerib nende tegevust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (4). Reitinguagentuuride tegevust on käsitletud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (6). Seetõttu on oluline kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et kõik ühenduses registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitingud on piisavalt kvaliteetsed ja et neid annavad rangetele nõuetele vastavad reitinguagentuurid. Komisjon jätkab koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada reitinguagentuuride suhtes kehtivate eeskirjade lähendamine. Käesoleva määruse nõuete kohaldamisest peaks olema võimalik vabastada teatavad krediidireitinguid andvad keskpangad, eeldusel et nende tegevus vastab asjakohastele kohaldatavatele tingimustele, millega tagatakse nende reitingutegevuse sõltumatus ja usaldusväärsus ning mis on sama ranged kui käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(3)

Käesoleva määrusega ei tohiks luua üldist kohustust finantsinstrumentide või rahaliste kohustuste hindamiseks käesoleva määruse kohaselt. Eelkõige ei tohiks sellega kohustada nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (7) määratletud eurofonde ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) (8) määratletud tööandjapensioni kogumisasutusi investeerima üksnes käesoleva määruse alusel hinnatavatesse finantsinstrumentidesse.

(4)

Käesolev määrus ei tohiks luua finantsasutustele või investoritele üldist kohustust investeerida üksnes väärtpaberitesse, mille kohta on avaldatud prospekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta) (9) ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist) (10) kohaselt ning millele antakse reiting käesoleva määruse alusel. Lisaks ei tohiks käesolev määrus kohustada emitente või pakkujaid või reguleeritud turul kauplemiseks luba taotlevaid isikuid hankima krediidireitinguid väärtpaberitele, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 2003/71/EÜ ja määruses (EÜ) nr 809/2004 sätestatud prospekti avaldamise nõuet.

(5)

Direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohaselt avaldatud prospekt peaks sisaldama selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas asjaomastele väärtpaberitele on andnud krediidireitingu ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur või mitte. Käesolev määrus ei tohiks siiski takistada direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohase prospekti avaldamise eest vastutavaid isikuid lisamast prospekti olulisi andmeid, muu hulgas teavet kolmandates riikides antud krediidireitingute kohta ning sellega seotud teavet.

(6)	Lisaks krediidireitingute andmisele ja krediidireitingualasele tegevusele peaks reitinguagentuuridel olema võimalik ka osutada erialaseid kõrvalteenuseid. Kõrvalteenustega tegelemine ei tohiks ohustada reitinguagentuuride krediidireitingualase tegevuse sõltumatust ega usaldusväärsust.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ühenduses registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitingute suhtes. Käesoleva määruse peamine eesmärk on tagada finantsturgude stabiilsus ja kaitsta investoreid. Krediidikvaliteedi astmed, krediidihindamissüsteemid ja sarnased tarbija-, äri- või tööturu suhetest tulenevate kohustustega seotud hinnangud ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(8)

Reitinguagentuurid peaksid vabatahtlikult kohaldama Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni reitinguagentuuridele välja antud tegevusjuhendi (IOSCO juhend) põhimõtteid. 2006. aastal kutsus komisjoni teatis krediidireitinguasutuste kohta (11) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteed (CESR) (asutatud komisjoni otsusega 2009/77/EÜ) (12) üles jälgima IOSCO juhendist kinnipidamist ning igal aastal sellest komisjonile aru andma.

(9)	13. ja 14. märtsil 2008. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele mitmes järelduses, et reageerida finantssüsteemi peamistele täheldatud nõrkustele. Üks eesmärke oli parandada turu toimimist ja ergutusmehhanisme, sealhulgas reitinguagentuuride rolli.

(10)

Arvatakse, et esiteks ei peegeldanud reitinguagentuurid oma krediidireitingutes piisavalt varakult halvenevaid turutingimusi ja teiseks ei kohandanud nad oma krediidireitinguid süvenevas turukriisis õigeaegselt. Seda puudust saab kõige edukamalt parandada meetmetega, mis käsitlevad huvide konflikti, krediidireitingute kvaliteeti, reitinguagentuuride läbipaistvust, nende sisemist juhtimist ja reitinguagentuuride tegevuse järelevalvet. Krediidireitingute kasutajad ei peaks krediidireitinguid usaldama pimesi, vaid peaksid tegema ülimalt hoolikalt ka iseseisvaid analüüse ja rakendama alati asjakohast hoolikust taolistele krediidireitingutele toetumisel.

(11)

On vaja kehtestada ühtne eeskirjade raamistik krediidireitingute kvaliteedi parandamise kohta, käsitlemaks eelkõige nende krediidireitingute kvaliteeti, mida peavad kohaldama ühenduse ühtlustatud eeskirjadele alluvad finantsasutused ja isikud. Ühtse raamistiku puudumine kätkeb endas riski, et liikmesriigid võtavad riigi tasandil erinevaid meetmeid, millel oleks otsene negatiivne ja takistusi loov mõju siseturu korralikule toimimisele, kuna reitinguagentuurid, mis annavad ühenduse finantsasutustele kasutamiseks krediidireitinguid, alluksid eri riikides erinevatele reeglitele. Lisaks tooksid erinevad krediidireitingute kvaliteedinõuded kaasa erineval tasemel investorite ja tarbijate kaitse. Ühtlasi peaks kasutajatel olema võimalik võrrelda ühenduses antud krediidireitinguid rahvusvaheliselt antavate krediidireitingutega.

(12)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada krediidireitingute kasutamist muude kui käesolevas määruses osutatud isikute poolt.

(13)

On soovitav anda võimalus kasutada kolmandates riikides regulatiivsetel eesmärkidel antud krediidireitinguid ühenduses, kui need vastavad sama rangetele nõuetele kui käesolevas määruses sätestatud nõuded. Käesoleva määrusega kehtestatakse kinnituskord, mis võimaldab ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuridel kinnitada kolmandates riikides antud krediidireitinguid. Kolmandates riikides antud krediidireitingute kinnitamisel peaksid reitinguagentuurid pidevalt kindlaks tegema ja jälgima, kas krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena selliseid krediidireitinguid antakse, vastab sama rangetele krediidireitingute andmise nõuetele kui käesoleva määrusega sätestatud nõuded ja kas nendega saavutatakse sama eesmärk ning mõju.

(14)

Arvestades muret, mille kohaselt asjaolu, et reitinguagentuur ei ole asutatud ühenduses, võib tõsiselt takistada tulemusliku järelevalve teostamist ühenduse finantsturgude huvides, tuleks selline kinnituskord kehtestada reitinguagentuuride suhtes, kes on seotud või teevad tihedat koostööd ühenduses asutatud reitinguagentuuridega. Siiski võib teatud juhtudel olla vaja kohandada ühenduses füüsilise kohaloleku nõuet, eriti kui on tegemist kolmandate riikide väiksemate reitinguagentuuridega, mis ei ole ühenduses esindatud ja mis ei ole seotud ühenduse reitinguagentuuridega. Seega tuleks sellistele reitinguagentuuridele kehtestada eraldi sertifitseerimissüsteem tingimusel, et need ei ole süsteemselt olulised ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsuse või usaldusväärsuse seisukohast.

(15)

Sertifitseerimine peaks olema võimalik pärast seda, kui komisjon on teinud kindlaks kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku ning käesoleva määruse nõuete samaväärsuse. Kavandatud samaväärsuse mehhanism ei tohiks anda automaatset juurdepääsu ühendusele, vaid peaks võimaldama hinnata eraldi iga nõuetele vastavat kolmanda riigi reitinguagentuuri ja teha neile erandeid mõningatest ühenduses tegutsevate reitinguagentuuride suhtes kohaldatavatest organisatsioonilistest nõuetest, muu hulgas seoses ühenduses füüsilise kohaloleku nõudega.

(16)

Käesolevas määruses tuleks ka nõuda, et kolmandate riikide reitinguagentuurid täidaksid kriteeriume, mis on nende krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse üldisteks eeltingimusteks, et hoida ära pädevate asutuste ja selle kolmanda riigi muude ametiasutuste sekkumine krediidireitingute sisusse, sätestada huvide konflikti käsitlev asjakohane poliitika, krediidireitingu analüütikute rotatsioon ning regulaarsed ja pidevad avalikustamised.

(17)	Usaldusväärse kinnituskorra ja samaväärsuse süsteemi teine oluline eeltingimus on usaldusväärne koostöökord päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja kolmandate riikide reitinguagentuuride asjaomaste pädevate asutuste vahel.

(18)	Kolmandas riigis antud krediidireitingu kinnitanud reitinguagentuur peaks kinnitatud krediidireitingu ja käesoleva määrusega sätestatud asjaomaste tingimuste täitmise eest vastutama täielikult ja tingimusteta.

(19)	Käesolevat määrust ei peaks kohaldama krediidireitingute suhtes, mille reitinguagentuur annab eritellimuse alusel ja esitab üksnes kõnealuse reitingu tellinud isikule ning mis ei ole ette nähtud avalikustamiseks või levitamiseks tellijatele.

(20)	Investeerimisanalüüsi, investeerimissoovitusi ja muid arvamusi finantsinstrumendi või finantskohustuse väärtuse või hinna kohta ei tohiks käsitada krediidireitinguna.

(21)	Soovimatud krediidireitingud (nimelt krediidireiting, mille koostamist ei algatanud emitent ega hinnatav ettevõte) tuleks selgelt sellistena määratleda ja need tuleks asjakohaste vahenditega eristada tellitud krediidireitingutest.

(22)

Potentsiaalse huvide konflikti vältimiseks keskenduvad reitinguagentuurid oma erialases tegevuses krediidireitingute andmisele. Reitinguagentuuril ei tohiks olla lubatud pakkuda konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid. Eelkõige ei tohiks reitinguagentuurid teha ettepanekuid või anda soovitusi seoses struktureeritud finantsinstrumentide ülesehitusega. Samas võivad reitinguagentuurid pakkuda kõrvalteenuseid valdkondades, kus see ei tekita potentsiaalset huvide konflikti krediidireitingute andmisega.

(23)

Reitinguagentuurid peaksid kasutama reitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad asjakohasel ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril ning järeltestimisel. Selline nõue ei tohiks aga mingil juhul olla aluseks sellele, et pädevad asutused ja liikmesriigid mõjutavad krediidireitingute sisu ja nende andmise meetodeid. Samamoodi ei tohiks nõue, et reitinguagentuurid peavad krediidireitingud vähemalt kord aastas läbi vaatama, seada ohtu reitinguagentuuride kohustust krediidireitinguid pidevalt jälgida ja need vajaduse korral läbi vaadata. Nimetatud nõudeid ei tohiks kohaldada viisil, mis takistab uute reitinguagentuuride turule sisenemist.

(24)	Krediidireitingud peavad olema hästi ja usaldusväärselt põhjendatud, et mitte seada ohtu reitingute usaldusväärsust.

(25)

Reitinguagentuurid peaksid avalikustama teabe oma krediidireitingualases tegevuses kasutatavate meetodite, mudelite ja põhiliste hindamiseelduste kohta. Mudelite kohta avaldatav teave peaks olema sedavõrd üksikasjalik, et krediidireitingute kasutajad saaksid piisavat teavet, et olla hoolikad selle hindamisel, kas neid krediidireitinguid usaldada või mitte. Mudelite kohta avaldatav teave ei tohiks sellegipoolest paljastada tundlikku äriteavet ega tõsiselt takistada uuendustegevust.

(26)

Reitinguagentuurid peaksid seoses krediidireitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikutega kehtestama asjakohased asutusesisesed tegevuspõhimõtted ja sisekorra, et ennetada, tuvastada ja kõrvaldada huvide konflikt või konflikti juhtida ja see avalikustada ning tagada igal ajal krediidireitingute andmise ja kontrollimise protsessi kvaliteet, terviklikkus ja põhjalikkus. Sellised põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige hõlmama sisekontrollimehhanismi ja täitmiskontrolli.

(27)

Reitinguagentuurid peaksid vältima huvide konflikte ning kui konflikti teke on vältimatu, juhtima taolist konflikti piisaval määral, et tagada asutuse sõltumatus. Reitinguagentuurid peaksid huvide konfliktist õigeaegselt teatama. Samuti peaksid nad registreerima kõik mainimisväärsed ohud reitinguagentuuri ja krediidireitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikute sõltumatusele ning taoliste ohtude leevendamiseks tarvitusele võetud meetmed.

(28)

Reitinguagentuuril või reitinguagentuuride kontsernil peaks olema äriühingu usaldusväärse üldjuhtimise kord. Reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern peaks äriühingu üldjuhtimise korra kindlaksmääramisel arvestama vajadust tagada, et tema antud krediidireitingud on sõltumatud, objektiivsed ja piisava kvaliteediga.

(29)

Selleks et tagada krediidireitingute andmise protsessi sõltumatus reitinguagentuuri kui ettevõtte ärihuvidest, peaksid reitinguagentuurid tagama, et vähemalt kolmandik, kuid mitte vähem kui kaks nende haldus- või järelevalvenõukogu liikmetest on sõltumatud kooskõlas komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituse 2005/162/EÜ (noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta) (13) III osa punktiga 13. Lisaks on vaja, et enamusel kõrgemast juhtkonnast, sealhulgas kõikidel haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutel liikmetel, oleksid piisavad teadmised asjaomases finantsteenuste valdkonnas. Täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja peaks esitama kõrgemale juhtkonnale ning haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutele liikmetele korrapäraselt aruandeid oma ülesannete täitmise kohta.

(30)	Huvide konflikti vältimiseks ei tohiks haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete tasustamine sõltuda reitinguagentuuri majandustulemustest.

(31)	Reitinguagentuur peaks krediidireitingualaseks tegevuseks omama piisavat arvu asjakohaste teadmiste ja kogemustega töötajaid. Eriti peaksid reitinguagentuurid tagama, et piisav inim- ja finantsressurss oleks pühendatud krediidireitingute andmisele, jälgimisele ja ajakohastamisele.

(32)

Vähem kui 50 töötajaga reitinguagentuurile eriomaste tingimuste arvesse võtmiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik vabastada sellised reitinguagentuurid mõnest käesoleva määrusega kehtestatud kohustusest, mis on seotud nõukogu sõltumatute liikmete rolli, täitmiskontrolli ülesannete ja rotatsioonimehhanismiga, eeldusel et nimetatud reitinguagentuurid suudavad tõendada, et nad täidavad eritingimusi. Pädevad asutused peaksid eelkõige uurima, ega reitinguagentuuri suurus ei ole kindlaks määratud selliselt, et reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern saaks vältida käesoleva määruse kohaste nõuete täitmist. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kohaldama erandite tegemist selliselt, et välditaks siseturu killustumise ohtu ja tagataks ühenduse õiguse ühetaoline kohaldamine.

(33)

Pikaajalised suhted ühe hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega võivad kahjustada krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid kinnitavate isikute sõltumatust. Seetõttu tuleks nimetatud analüütikute ja isikute suhtes kohaldada asjakohast rotatsioonimehhanismi, millega nähakse ette analüütikute meeskondade ja krediidireitingukomisjonide koosseisu järkjärguline muutus.

(34)

Reitinguagentuurid peaksid tagama, et krediidireitingute koostamisel kasutatud meetodid, mudelid ja põhilised eeldused, nt matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, on korralikult hallatud, ajakohastatud ja need vaadatakse perioodiliselt põhjalikult läbi ning nende kirjeldused avaldatakse viisil, mis võimaldab põhjalikku läbivaatamist. Juhtudel, mil usaldusväärsete andmete puudumine või uut liiki finantsinstrumendi, eriti struktureeritud finantsinstrumentide ülesehituse keerukus tekitab tõsiseid kahtlusi, kas reitinguagentuur on võimeline andma usaldusväärset krediidireitingut, peaks reitinguagentuur jätma krediidireitingu andmata või juba antud krediidireitingu tühistama. Kehtiva krediidireitingu kontrollimiseks kättesaadava teabe kvaliteedi muutumine tuleks selle läbivaatamise käigus avalikustada ning vajaduse korral tuleks krediidireitingut muuta.

(35)

Selleks et tagada krediidireitingute kvaliteet, peaks reitinguagentuur võtma meetmeid, et tagada krediidireitingute andmiseks kasutatava teabe usaldusväärsus. Sellel otstarbel peaks reitinguagentuuril olema võimalik toetuda muu hulgas sõltumatult auditeeritud raamatupidamisaruannetele ja avaldatud teabele, usaldusväärsete kolmandate isikute kontrollimisteenustele, saadud teabe pistelisele kontrollile või lepingulistele sätetele, milles selgesõnaliselt kehtestatakse hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vastutus, kui lepinguga kooskõlas esitatud teave on teadlikult sisuliselt vale või eksitav või kui hinnatav ettevõte või sellega seotud kolmandad isikud ei kanna teabe korrektsuse tagamiseks mõistlikkuse piires piisavat hoolt, nagu on määratletud lepingu tingimustes.

(36)

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira reitinguagentuuride kohustust kaitsta füüsiliste isikute õigust eraelu puutumatusele seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (14).

(37)

Reitinguagentuuridel on vaja kehtestada sobivad menetlused kasutatavate meetodite, mudelite ja põhiliste eelduste regulaarseks läbivaatamiseks, et korrektselt kajastada alusvara turgudel muutuvaid tingimusi. Läbipaistvuse tagamist silmas pidades peaks enne nende jõustumist avalikustama kõik sisulised muudatused reitinguagentuuride meetodites ja tegevuspraktikates, menetlustes ja protsessides, välja arvatud juhul, kui äärmuslikud turutingimused nõuavad kohest krediidireitingu muutmist.

(38)

Reitinguagentuurid peaksid hoiatama iga asjakohase ohu eest, sealhulgas koostama asjakohaste eelduste tundlikkuse analüüsi. Taolises analüüsis peaks selgitatama, kuidas mudelis sisalduvaid parameetreid muutvad erinevad turuarengud võivad mõjutada krediidireitingu muutusi (näiteks volatiilsus). Reitinguagentuur peaks tagama, et teave ajalooliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade kohta reitingukategooriate lõikes on kontrollitav ja mõõdetav ning huvitatud isikutele piisavaks aluseks iga reitingukategooria varasema käitumise ja reitingukategooriate muutuste mõistmiseks. Kui krediidireitingu olemus või mõni muu asjaolu muudab ajaloolise makseviivitusest tingitud kahjumäära kasutamise ebaotstarbekaks, statistiliselt kehtetuks või muul moel krediidireitingu kasutajatele eksitavaks, peaks reitinguagentuur esitama asjakohased selgitused. Taoline teave peaks võimaluse piires olema võrreldav majandussektori olemasolevate käitumismustritega, et aidata investoritel koostada eri reitinguagentuuride tulemuslikkuse võrdlusi.

(39)

Krediidireitingute suurema läbipaistvuse tagamiseks ja investorite kaitse edendamiseks peaks CESR pidama keskandmekogu, kus tuleks hoida teavet reitinguagentuuride varasema tegevuse kohta ja varem antud krediidireitinguid puudutavat teavet. Reitinguagentuurid peaksid andma kõnealuse andmekogu kohta teavet standardvormis. CESR peaks tegema kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldama kord aastas kokkuvõtte peamiste arengute kohta.

(40)

Teatavatel asjaoludel võib struktureeritud finantsinstrumentide mõju erineda traditsiooniliste äriliste võlainstrumentide mõjust. Investorite jaoks võib olla eksitav sama reitingukategooria rakendamine mõlemat liiki instrumentidele ilma täpsemate selgitusteta. Reitinguagentuuridel peaks olema oluline roll krediidireitingute kasutajate teadlikkuse tõstmisel struktureeritud finantstoodete iseärasuste kohta võrreldes traditsiooniliste toodetega. Seetõttu peaksid reitinguagentuurid selgelt eristama struktureeritud finantsinstrumentidele reitingu andmisel kasutatavaid reitingukategooriaid muude finantsinstrumentide või finantskohustuste puhul kasutatavatest reitingukategooriatest, lisades reitingukategooriale asjakohase sümboli.

(41)

Reitinguagentuurid peaksid võtma meetmeid selliste olukordade vältimiseks, kus emitendid taotlevad asjaomase struktureeritud finantsinstrumendi esialgset reitinguhinnangut mitmelt reitinguagentuurilt, et välja selgitada kavandatavale struktuurile kõige paremat reitingut pakkuv asutus. Emitendid peaksid taolisest käitumisest hoiduma.

(42)	Reitinguagentuur peaks säilitama andmed krediidireitingute andmise meetodite kohta ja andmetesse tehtud muudatusi regulaarselt ajakohastama ning samuti säilitama sisulise osa dialoogist krediidireitingu analüütiku ja hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vahel.

(43)

Selleks et tagada investorite ja tarbijate kõrgetasemeline kindlustunne siseturul, peaksid kõik ühenduses krediidireitinguid andvad reitinguagentuurid olema registreeritud. Selline registreerimine on peamine eeldus selleks, et reitinguagentuurid saaksid anda krediidireitinguid kasutamiseks ühenduses regulatiivsetel eesmärkidel. Seega on vajalik kehtestada sellise registreerimise ja registreerimise peatamise ning kehtetuks tunnistamise menetlus ja nende ühtlustatud tingimused.

(44)	Käesolev määrus ei peaks asendama direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste (reitinguagentuurid) tunnustamise protsessi. Ühenduses juba tunnustatud reitinguagentuurid peaksid taotlema registreerimist käesoleva määruse kohaselt.

(45)

Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse registreeritud reitinguagentuur võib anda krediidireitinguid kogu ühenduses. Seetõttu on vaja luua kõigi reitinguagentuuride jaoks ühtne registreerimise menetlus, mis kehtiks kogu ühenduses. Reitinguagentuuri registreerimine peaks hakkama kehtima, kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tehtud registreerimise otsus on asjakohase riigi õiguse kohaselt jõustunud.

(46)

Registreerimise taotluste jaoks on vaja luua ühine taotluste esitamise koht. CESR peaks registreerimise taotlused vastu võtma ja teavitama sellest tulemuslikult kõikide liikmesriikide pädevaid asutusi. CESR peaks ühtlasi nõustama päritoluliikmesriigi pädevat asutust taotluse täielikkuse osas. Registreerimise taotlused peaks riigi tasandil läbi vaatama asjaomane pädev asutus. Reitinguagentuuride tõhusaks käsitlemiseks peaksid pädevad asutused looma tegevusvõrgustikud (edaspidi „kolleegiumid”), mida toetaks tõhus infotehnoloogia infrastruktuur. CESR peaks asutama allkomitee, mis oleks spetsialiseerunud kõikides reitinguagentuuride hinnatavate varaklasside krediidireitingute valdkondades.

(47)

Mõni reitinguagentuur koosneb mitmest juriidilisest isikust, mis koos moodustavad reitinguagentuuride kontserni. Taolisse kontserni kuuluvate reitinguagentuuride registreerimisel peaksid asjaomase liikmesriigi pädevad asutused koordineerima ühte kontserni kuuluvate reitinguagentuuride esitatud taotluste läbivaatamist ning otsuste tegemist registreerimise kohta. Siiski peaks olema võimalik keelduda reitinguagentuuride kontserni kuuluva reitinguagentuuri registreerimisest, kui see reitinguagentuur ei vasta registreerimise nõuetele, samal ajal kui teised kontserni liikmed vastavad kõigile käesoleva määruse kohastele registreerimise nõuetele. Kuna kolleegiumile ei ole antud õigust teha õiguslikult siduvaid otsuseid, peaksid reitinguagentuuride kontserni liikme päritoluliikmesriigi pädevad asutused tegema igaüks eraldi otsuse asjaomase liikmesriigi territooriumil asutatud reitinguagentuuri kohta.

(48)

Kolleegium peaks olema tõhus platvorm järelevalvealase teabe vahetamiseks pädevate asutuste vahel ja nende tegevuse ning reitinguagentuuride tõhusaks järelevalveks vajalike järelevalvemeetmete koordineerimiseks. Kolleegium peaks eelkõige hõlbustama kolmandates riikides antud krediidireitingute kinnitamise tingimuste täitmise jälgimist, sertifitseerimist, allhangete korda ning käesolevas määruses ettenähtud erandite tegemist. Kolleegiumi tegevus peaks aitama kaasa käesoleva määruse kohaste eeskirjade ühtlustatud kohaldamisele ja järelevalvemenetluste lähendamisele.

(49)

Kolleegiumi tegevuse praktilise kooskõlastamise edendamiseks peaksid kolleegiumi liikmed valima enda hulgast korraldaja. Korraldaja peaks juhatama kolleegiumi koosolekuid, kehtestama kolleegiumi kirjaliku kooskõlastuskorra ja koordineerima kolleegiumi tegevust. Registreerimise protsessi ajal peaks korraldaja hindama vajadust pikendada taotluste läbivaatamise aega, koordineerima sellist läbivaatamist ja pidama sidet CESRiga.

(50)	Komisjon asutas 2008. aasta novembris kõrgetasemelise töörühma, mis tegeleb hinnangu andmisega Euroopa järelevalve ülesehitusele finantsteenuste valdkonnas, sealhulgas CESRi ülesannete hindamisega.

(51)

Järelevalve praegust ülesehitust ei tuleks käsitleda reitinguagentuuride järelevalve pikaajalise lahendusena. Pädevate asutuste kolleegiumid, kellelt oodatakse selle valdkonna järelevalvealase koostöö ja lähendamise tõhustamist, on oluline samm edasi, kuid need ei saa asendada reitinguagentuuride valdkonna konsolideerituma järelevalve kõiki eeliseid. Rahvusvahelistel finantsturgudel avaldunud kriis on selgelt näidanud, et on asjakohane lähemalt uurida ühenduse finantssektori regulatiivse ja järelevalvemudeli laiaulatusliku reformimise vajadust. Ühenduse tasandil järelevalvealase lähendamise ja koostöö vajaliku taseme saavutamiseks ning finantssüsteemi stabiilsuse toetamiseks on ühenduse finantssektori regulatiivse ja järelevalvemudeli täiendav ulatuslik reformimine äärmiselt vajalik ja komisjon peaks kiiresti esitama asjakohased ettepanekud, võttes nõuetekohaselt arvesse Jacques de Larosière’i juhitud ekspertidest koosneva töörühma 25. veebruaril 2009 esitatud järeldusi. Komisjon peaks esitama võimalikult kiiresti, ent hiljemalt 1. juuliks 2010 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja teistele asjaomastele institutsioonidele asjaomased järeldused ning õigusaktide ettepanekud, mis on vajalikud järelevalvealase kooskõlastamise ja koostöökorras leitud puuduste kõrvaldamiseks.

(52)	Märkimisväärseid muudatusi kinnituskorras, allhangete korras ning filiaalide avamist ja sulgemist tuleks muu hulgas pidada olulisteks muudatusteks, mis mõjutavad reitinguagentuuri esmase registreerimise tingimusi.

(53)	Reitinguagentuuride järelevalvet peaks teostama päritoluliikmesriigi pädev asutus koostöös teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega, kasutades asjaomast kolleegiumi ja kaasates ajakohaselt CESRi.

(54)

Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja muude asjaomase kolleegiumi liikmete võimet hinnata ja jälgida käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmist reitinguagentuuri poolt ei tohiks piirata ühegi selle reitinguagentuuri sõlmitud allhanke kokkuleppega. Reitinguagentuur peaks allhangete kasutamise korral vastutama kõigi käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise eest.

(55)

Selleks et kindlustada investorite ja tarbijate kõrgetasemeline kindlustunne ja tagada ühenduses välja antud krediidireitingute pidev järelevalve, peaksid reitinguagentuurid, mille peakontorid asuvad väljaspool ühendust, asutama ühenduses tütarettevõtja, mille kaudu on võimalik teostada tõhusat järelevalvet nende tegevuse üle ühenduses ning kinnituskorra tulemusliku kasutamise üle. Julgustada tuleks ka uute osaliste tulekut reitinguagentuuride turule.

(56)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik käesolevas määruses määratletud volitusi kasutada reitinguagentuuride, reitinguagentuuride töötajate, hinnatavate ettevõtete, seotud kolmandate isikute, reitinguagentuuride teatavaid ülesandeid või tegevusi teostavate allhankijatest kolmandate isikute ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil seotud teiste isikute suhtes. Selliste isikute hulka peaksid kuuluma aktsionärid või reitinguagentuuride ja hinnatavate ettevõtete järelevalve- või haldusnõukogu liikmed.

(57)	Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad järelevalvetasusid, ei peaks piirama asjakohaseid riigi õiguse sätteid, millega reguleeritakse järelevalve- või sarnaseid tasusid.

(58)

Seega on asjakohane luua mehhanism, et tagada käesoleva määruse tõhus täitmine. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid saama kasutada vajalikke meetmeid tagamaks, et ühenduses antavad reitingud antaks kooskõlas käesoleva määrusega. Kõnealuste järelevalvemeetmete kasutamist tuleks alati koordineerida asjaomases kolleegiumis. Sellised meetmed, nagu registreerimise kehtetuks tunnistamine või krediidireitingute kasutamise peatamine regulatiivsetel eesmärkidel, tuleks kehtestada vaid siis, kui neid peetakse proportsionaalseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste rikkumise raskusega. Oma järelevalvealaste volituste teostamisel peaksid pädevad asutused asjakohaselt arvestama investorite huvisid ja turu stabiilsust. Kuna krediidireitingute andmise protsessi käigus tuleks säilitada reitinguagentuuri sõltumatus, ei tohiks pädevad asutused ega liikmesriigid sekkuda krediidireitingute sisusse ega meetoditesse, mille abil reitinguagentuur krediidireitinguid määrab, et vältida krediidireitingute usaldusväärsuse kahjustamist. Surve alla sattunud reitinguagentuur peaks sellest teavitama komisjoni ja CESRi. Komisjon peaks iga juhtumi puhul eraldi uurima, kas võtta asjaomase liikmesriigi suhtes täiendavaid meetmeid käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmata jätmise tõttu.

(59)

On soovitav tagada, et käesolevas määruses osutatud otsuste tegemine põhineks liikmesriikide pädevate asutuste tihedal koostööl, seepärast tuleks registreerimise otsus vastu võtta kokkuleppe alusel. See on tõhusa registreerimise ja järelevalve vajalik eeltingimus. Otsuste tegemine peaks olema tulemuslik, kiire ja üksmeelne.

(60)	Järelevalve tõhususe huvides ja ülesannete dubleerimise vältimiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd.

(61)

Samuti on oluline sätestada, et käesoleva määruse kohaselt reitinguagentuuride tegevuse järelevalve eest vastutavad pädevad asutused vahetaksid teavet finantsasustuste tegevuse järelevalvet teostavate pädevate asutustega, eelkõige pädevate asutustega, kes vastutavad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest või liikmesriikide finantsstabiilsuse eest.

(62)

Muu liikmesriigi kui päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel peaks olema võimalik sekkuda ja võtta pärast CESRi ja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist ja asjaomase kolleegiumiga konsulteerimist asjakohaseid järelevalvemeetmeid, kui nad on tuvastanud, et registreeritud reitinguagentuur, mille krediidireitinguid nende territooriumil kasutatakse, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

(63)

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud registreerimise, sertifitseerimise või selle kehtetuks tunnistamise, järelevalvemeetmete võtmise või järelevalvevolituste kasutamise eraldi menetlusi, tuleks kohaldada selliseid menetlusi, sealhulgas keelerežiimi, ametisaladust ja kutsesaladust käsitlevaid eeskirju reguleerivat riigi õigust ning see ei tohiks mõjutada riigi õiguse kohaseid reitinguagentuuride ja muude isikute õigusi.

(64)	Selleks et saavutada määruse sarnases mahus jõustamine kogu siseturul, on vaja soodustada pädevate asutuste volituste lähendamist.

(65)

CESR peaks tagama käesoleva määruse ühtse kohaldamise. CESR peaks soodustama ja lihtsustama pädevate asutuste koostööd ja tegevuse kooskõlastamist järelevalve vallas ning andma vajaduse korral juhiseid. Seega peaks CESR looma vahendamis- ja vastastikuste eksperdihinnangute mehhanismi, mis soodustab pädevate asutuste ühtset lähenemist.

(66)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning need peaksid hõlmama vähemalt juhtumeid, mis on tingitud raskest ametialasest rikkumisest või hooletusest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada haldus- ja kriminaalkaristusi. CESR peaks koostama selliste karistustega seotud tavade ühtlustamist käsitlevad suunised.

(67)	Igasugune teabevahetus ja teabe edastamine pädevate asutuste, muude ametivõimude, asutuste või isikute vahel peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(68)	Määrusega tuleks samuti sätestada eeskirjad teabe vahetamiseks kolmandate riikide pädevate asutustega, eelkõige nendega, kes vastutavad kinnitamises ja sertifitseerimises osalevate reitinguagentuuride tegevuse järelevalve eest.

(69)	Käesoleva määruse sätete rikkumisest tulenevad võimalikud nõuded reitinguagentuuride vastu tuleks esitada tsiviilvastutust reguleerivate riigi õigusaktide kohaselt, ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist.

(70)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (15).

(71)

Komisjonile tuleks rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes eelkõige anda volitus muuta I ja II lisa, millega kehtestatakse konkreetsed kriteeriumid reitinguagentuuri sisemise korralduse, tegevuskorra, töötajate kohta käivate eeskirjade, krediidireitingute esitamise ja avalikustamise kohustustest kinnipidamise hindamiseks, ning täpsustada või muuta kriteeriume, millega määratakse kindlaks kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsus käesoleva määruse sätetega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(72)

Finantsturgude edasise arengu arvesse võtmiseks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist, eriti krediidireitingute kasutamist reguleerimisel ning hinnatava ettevõtte poolt reitinguagentuurile tasu maksmise asjakohasust. Komisjon peaks seda hinnangut arvestades esitama asjakohased õigusakti ettepanekud.

(73)

Komisjon peaks ühtlasi esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse emitentidele suunatud stiimuleid Euroopa reitinguagentuuride kasutamiseks osade reitingute saamiseks ja nn emitent-maksab-mudeli võimalikke alternatiive, näiteks ühenduse avalik-õigusliku reitinguagentuuri loomist, ning käesoleva määruse sätete rikkumist käsitlevate riigisiseste eeskirjade ühtlustamist. Komisjon peaks seda hinnangut arvestades esitama asjakohased õigusakti ettepanekud.

(74)	Samuti peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kolmandate riikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ja nende arengute ning käesolevas määruses osutatud üleminekusätete mõju finantsturgude stabiilsusele ühenduses.

(75)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada tarbijatele ja investoritele kõrgetasemeline kaitse ühise raamistiku loomisega siseturul antavate krediidireitingute kvaliteedi kohta, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada selle valdkonna alareguleerituse tõttu liikmesriikide tasandil ning seetõttu, kuna suurem osa olemasolevatest reitinguagentuuridest on asutatud väljaspool ühendust, on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine regulatiivne lähenemisviis, et edendada krediidireitingualase tegevuse terviklikkust, läbipaistvust, vastutustunnet, head valitsemistava ja usaldusväärsust, aidates parandada ühenduses antud krediidireitingute kvaliteeti, andes seeläbi panuse siseturu sujuvale toimimisele ning saavutades ühtlasi tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse. Sellega kehtestatakse krediidireitingute andmise tingimused ja reitinguagentuuride töö korraldamise ja toimimise eeskirjad, et suurendada nende sõltumatust ja vältida huvide konflikti.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse krediidireitingute suhtes, mille on andnud ühenduses registreeritud reitinguagentuurid ning mis on avalikustatud või mida levitatakse ainult tellijatele.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste krediidireitingute suhtes:

a)	eritellimusel koostatud erakrediidireitingud, mis edastatakse üksnes tellimuse esitanud isikule ning mida ei kavatseta avalikustada ega levitada tellijatele;

b)	krediidikvaliteedi astmed, krediidihindamissüsteemid või sarnased tarbija-, äri- või tööturu suhetest tulenevate kohustustega seotud hinnangud;

c)	direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 1.3 kirjeldatud ekspordikrediidi agentuuride antud krediidireitingud või

keskpankade koostatud krediidireitingud:

i)	mille eest hinnatav ettevõte tasu ei maksa;

ii)	mida üldsusele ei avalikustata;

iii)	mis antakse, järgides põhimõtteid, standardeid ja menetlusi, millega tagatakse krediidireitingualase tegevuse piisav usaldusväärsus ja sõltumatus, nagu on sätestatud käesolevas määruses, ning

iv)	mis ei ole seotud liikmesriikide keskpankade välja antud finantsinstrumentidega.

3. Reitinguagentuur taotleb käesoleva määruse kohast registreerimist, et teda tunnustataks direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 2. osas määratletud krediidikvaliteeti hindava asutusena (reitinguagentuur), välja arvatud siis, kui ta annab üksnes lõikes 2 osutatud krediidireitinguid.

4. Et tagada lõike 2 punkti d ühetaoline kohaldamine, võib komisjon liikmesriigi taotluse alusel vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ja käesoleva artikli lõike 2 punktile d teha otsuse, milles märgitakse, et keskpank kuulub kõnealuse punkti reguleerimisalasse, mistõttu tema krediidireitingutele ei kohaldata käesolevat määrust.

Komisjon avaldab oma veebilehel käesoleva artikli lõike 2 punkti d reguleerimisalasse kuuluvate keskpankade nimekirja.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:

„krediidireiting” – arvamus ettevõtte krediidivõime, võla- või finantskohustuse, võlakirjade, eelisaktsiate või muude finantsinstrumentide kohta või sellise võla- või finantskohustuse, võlakirjade, eelisaktsiate või muude finantsinstrumentide emitendi kohta, mis on esitatud kindlaksmääratud reitingukategooriate järjestamise süsteemi abil;

b)	„reitinguagentuur” – juriidiline isik, kelle tegevuse hulka kuulub krediidireitingute andmine;

c)	„päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on reitinguagentuuri registrijärgne asukoht;

d)	„krediidireitingu analüütik” – isik, kes koostab krediidireitingute andmiseks vajalikke analüüse;

„juhtiv krediidireitingu analüütik” – isik, kelle peamine vastutusvaldkond on krediidireitingu koostamine või emitendiga suhtlemine seoses konkreetse krediidireitinguga või üldiselt seoses selle emitendi välja antud finantsinstrumendi krediidireitinguga ning kui see on asjakohane, reitingukomiteele sellise krediidireitingu kohta soovituste koostamine;

f)	„hinnatav ettevõte” – juriidiline isik, kelle krediidivõimet otseselt või kaudselt krediidireitinguga hinnatakse, olenemata sellest, kas ettevõte on sellise krediidireitingu tellinud või mitte või krediidireitingu koostamiseks teavet andnud või mitte;

g)	„regulatiivne eesmärk” – krediidireitingute kasutamine konkreetsel eesmärgil, st liikmesriikide õigusaktidega rakendatava ühenduse õiguse järgimise eesmärgil;

h)	„reitingukategooria” – reitingu sümbol, näiteks täht- või arvsümbol, mida võib täiendada krediidireitingus suhtelise riskikaalu näitamiseks kasutatavate lisatud tunnustega, et eristada hinnatavate eri tüüpi ettevõtete, emitentide ja finantsinstrumentide või muude varade erinevaid riskinäitajaid;

i)	„seotud kolmas isik” – algataja, korraldaja, sponsor, teenindaja või mõni muu isik, kes suhtleb hinnatava ettevõtte nimel reitinguagentuuriga, sealhulgas kõik isikud, kes on otseselt või kaudselt seotud hinnatava ettevõtte kontrollimisega;

j)	„kontroll” – nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aruandeid) (16) artiklis 1 kirjeldatud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või märkimisväärne seos füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

k)	„finantsinstrumendid” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (17) I lisa C jaos loetletud instrumendid;

l)	„struktureeritud finantsinstrument” – finantsinstrument või muud varad, mis tekivad direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 36 osutatud väärtpaberistamise tehingu või skeemi tulemusel;

„reitinguagentuuride kontsern” – ühenduses asutatud ettevõtete kontsern, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses või ettevõtjatest, kellel on ärisuhe direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses ja mille tegevuse hulka kuulub krediidireitingute andmine. Artikli 4 lõike 3 punkti a kohaldamiseks hõlmab reitinguagentuuride kontsern ka kolmandates riikides asutatud reitinguagentuure;

n)	„kõrgem juhtkond” – isik või isikud, kes tegelikult juhivad reitinguagentuuri tegevust, ning selle haldus- või järelevalvenõukogu liige või liikmed;

o)	„krediidireitingualane tegevus” – andmete ja teabe analüüs ning krediidireitingute hindamine, heakskiitmine, andmine ja läbivaatamine.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel ei käsitata krediidireitinguna järgmist:

a)	soovitused komisjoni direktiivi 2003/125/EÜ (18) artikli 1 punkti 3 tähenduses;

b)	direktiivi 2006/73/EÜ (19) artikli 24 lõikes 1 määratletud investeerimisanalüüs ning muud üldised soovitused (nagu soovitused „osta”, „müüa” ja „hoida”) finantsinstrumentide või finantskohustustega seotud tehingute kohta või

c)	arvamused finantskohustuste või finantsinstrumentide väärtuse kohta.

Artikkel 4

Krediidireitingute kasutamine

1. Direktiivis 2006/48/EÜ määratletud krediidiasutused, direktiivis 2004/39/EÜ määratletud investeerimisühingud, kindlustusandjad, mille suhtes kohaldatakse esimese nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/239/EMÜ (otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta), (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivis 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) (21) määratletud elukindlustusseltsid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiivis 2005/68/EÜ (mis käsitleb edasikindlustust) (22) määratletud edasikindlustusseltsid, direktiivis 85/611/EMÜ määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/41/EÜ määratletud tööandjapensioni kogumisasutused võivad regulatiivsetel eesmärkidel kasutada ainult ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitinguid.

Juhul kui direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohaselt avaldatud prospekt sisaldab viidet krediidireitingule või krediidireitingutele, tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemiseks luba taotlev isik, et prospekt sisaldab ühtlasi selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas sellise krediidireitingu on andnud ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.

2. Ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur on andnud krediidireitingu, kui krediidireiting on avaldatud reitinguagentuuri veebisaidil või muul viisil või levitatud tellijatele ning esitatud ja avalikustatud vastavalt artiklis 10 sätestatud kohustustele, osutades selgelt, et krediidireiting on kinnitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3. Ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur võib kinnitada kolmandas riigis antud krediidireitingu üksnes juhul, kui krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse asjaomane krediidireiting, vastab järgmistele tingimustele:

a)	krediidireitingualast tegevust, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, viib tervikuna või osaliselt läbi kinnitust andev reitinguagentuur või samasse kontserni kuuluvad reitinguagentuurid;

reitinguagentuur on kontrollinud ja suudab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele jätkuvalt tõendada, et kolmanda riigi reitinguagentuuri krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, vastab vähemalt sama rangetele nõuetele kui artiklites 6–12 sätestatud nõuded;

c)	kinnitust andva reitinguagentuuri päritoluliikmesriigi pädeva asutuse või artiklis 29 osutatud pädevate asutuste kolleegiumi (edaspidi „kolleegium”) võimet hinnata ja jälgida punktis b osutatud nõuete täitmist kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri poolt ei piirata;

d)	reitinguagentuur teeb nõudmisel päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik selleks, et võimaldada pädeval asutusel teostada käesoleva määruse nõuete täitmise pidevat järelevalvet;

e)	krediidireitingu koostamine kolmandas riigis on objektiivselt põhjendatud;

f)	kolmandas riigis asutatud reitinguagentuur on saanud tegevusloa või on registreeritud ning tema üle teostatakse järelevalvet selles kolmandas riigis;

g)	kõnealuse kolmanda riigi reguleeriva korraga ennetatakse seda, et pädevad asutused ja muud kõnealuse kolmanda riigi ametiasutused mõjutaksid krediidireitingute sisu ja meetodeid, ning

kinnitust andva reitinguagentuuri päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri asjakohase pädeva asutuse vahel on sisse seatud asjakohane koostöökord. Päritoluliikmesriigi pädev asutus tagab, et selles koostöökorras on kindlaks määratud vähemalt:

i)	teabevahetuse mehhanism asjaomaste pädevate asutuste vahel ning

ii)	järelevalvetegevuse koordineerimise kord, et võimaldada kinnitust andva reitinguagentuuri päritoluliikmesriigi pädeval asutusel pidevalt jälgida krediidireitingualast tegevust, mille tulemusena antakse kinnitatud krediidireiting.

4. Lõike 3 kohaselt kinnitatud krediidireitingut käsitatakse krediidireitinguna, mille on andnud ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.

Ühenduses asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur ei kasuta sellist kinnitamist käesoleva määruse nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil.

5. Reitinguagentuur, kes on kinnitanud kolmandas riigis antud krediidireitingu vastavalt lõikele 3, on täielikult vastutav sellise krediidireitingu ja selles lõikes sätestatud tingimuste täitmise eest.

6. Kui komisjon on artikli 5 lõike 6 kohaselt tunnistanud kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks käesoleva määruse nõuetega ning kui järgitakse artikli 5 lõikes 7 osutatud koostöökorda, ei ole kõnealuses kolmandas riigis antud krediidireitinguid kinnitav reitinguagentuur enam kohustatud kontrollima või tõendama, et käesoleva artikli lõike 3 punktis g sätestatud tingimus on täidetud.

Artikkel 5

Samaväärsus ja samaväärsusel põhinev sertifitseerimine

1. Kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri antud krediidireitinguid, mis on seotud kolmandates riikides asutatud ettevõtete või kolmandates riikides emiteeritud finantsinstrumentidega, võib ühenduses kasutada artikli 4 lõike 1 kohaselt, ilma neid artikli 4 lõike 3 kohaselt kinnitamata, kui

a)	reitinguagentuur on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis;

b)	komisjon on võtnud vastu käesoleva artikli lõike 6 kohase samaväärsuse otsuse, tunnistades kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärseks käesoleva määruse nõuetega;

c)	järgitakse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud koostöökorda;

d)	reitinguagentuuri antud krediidireitingud ja tema krediidireitingualane tegevus ei oma süsteemset tähtsust ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsuse või usaldusväärsuse seisukohast ning

e)	reitinguagentuur on sertifitseeritud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuur võib taotleda sertifitseerimist. Taotlus esitatakse Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele (CESR) vastavalt artikli 15 asjaomastele sätetele. CESR saadab sertifitseerimistaotluse viie tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele, kutsudes neid üles kaaluma asjaomase kolleegiumi liikmeks astumist artikli 29 lõike 3 punkti b kohaselt. Pädevad asutused, kes on otsustanud astuda kolleegiumi liikmeks, teavitavad oma otsusest CESRi kümne tööpäeva jooksul pärast CESRilt kutse saamist. Pädevatest asutustest, kes teavitavad CESRi kooskõlas käesoleva lõikega, saavad kolleegiumi liikmed. CESR koostab 20 tööpäeva jooksul alates sertifitseerimistaotluse saamisest nende pädevate asutuste nimekirja, kes on kolleegiumi liikmed, ja avaldab selle oma veebilehel. Kolleegiumi liikmed valivad kümne tööpäeva jooksul pärast avaldamist korraldaja vastavalt artikli 29 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Pärast kolleegiumi loomist kohaldatakse kolleegiumi koosseisu ja toimimise suhtes artiklit 29.

3. Sertifitseerimistaotlus vaadatakse läbi artiklis 16 sätestatud korras. Sertifitseerimisotsus põhineb käesoleva artikli lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidel.

Sertifitseerimisotsus tehakse teatavaks ja avaldatakse vastavalt artiklile 18.

4. Reitinguagentuur võib ka eraldi taotleda erandit

a)	iga juhtumi puhul I lisa A jao ja artikli 7 lõike 4 osade või kõigi nõuete täitmisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust, ei ole need nõuded proportsionaalsed;

b)	ühenduses füüsilise kohaloleku nõudest, kui selline nõue oleks põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne reitinguagentuuri äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust silmas pidades.

Kõnealust taotlust hinnates võtavad pädevad asutused arvesse taotluse esitanud reitinguagentuuri suurust, pidades silmas tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning tema antavate krediidireitingute olemust ja ulatust ning reitinguagentuuri antud krediidireitingute mõju ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsusele ja usaldusväärsusele. Nimetatud asjaolude alusel võib pädev asutus teha reitinguagentuurile erandi.

5. Käesoleva artikli lõike 4 alusel tehtavaid erandeid käsitlevate otsuste suhtes kohaldatakse artikli 16 asjaomaseid sätteid ja korda, välja arvatud nimetatud artikli lõike 7 teist lõiku. Kui asjaomase kolleegiumi liikmed ei jõua reitinguagentuurile erandi tegemises kokkuleppele, teeb korraldaja täielikult põhjendatud otsuse.

Sertifitseerimise, sealhulgas erandite tegemise ja järelevalve osas täidab korraldaja vajaduse korral päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ülesandeid.

6. Komisjon võib vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu samaväärsuse otsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikuga tagatakse, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud reitinguagentuurid täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega ning mille üle teostatakse kõnealuses kolmandas riigis tõhusat järelevalvet.

Kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku võib pidada käesoleva määrusega samaväärseks, kui asjaomane raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	kõnealuse kolmanda riigi reitinguagentuuridel on tegevusluba või nad on registreeritud ja nende tegevuse üle teostatakse regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet;

b)	kõnealuse kolmanda riigi reitinguagentuuridele kohaldatakse õiguslikult siduvaid eeskirju, mis on samaväärsed artiklite 6–12 ja I lisa sätetega, ning

c)	kõnealuse kolmanda riigi reguleeriva korraga ennetatakse kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja meetoditesse.

Komisjon täpsustab või muudab teise lõigu punktides a–c sätestatud kriteeriume, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7. Korraldaja sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud lõike 6 kohaselt käesoleva määrusega samaväärseks. Koostöölepingus täpsustatakse vähemalt

a)	teabevahetuse mehhanism asjaomaste pädevate asutuste vahel ja

b)	järelevalve koordineerimise kord.

CESR koordineerib koostöölepingute arendamist liikmesriikide pädevate asutuste ja selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste vahel, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud lõike 6 kohaselt käesoleva määrusega samaväärseks.

8. Artiklite 20, 24 ja 25 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis sertifitseeritud reitinguagentuuride ja nende antud krediidireitingute suhtes.

II JAOTIS

KREDIIDIREITINGUTE ANDMINE

Artikkel 6

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

1. Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et krediidireitingu andmist ei mõjuta ükski krediidireitingut andvasse reitinguagentuuri, selle juhatusse, krediidireitingu väljatöötamisega seotud krediidireitingu analüütikutesse, töötajatesse või teistesse füüsilistesse isikutesse, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib, või selle kontrolliga otseselt või kaudselt seotud isikutesse puutuv, olemasolev või potentsiaalne huvide konflikt või ärisuhe.

2. Selleks et tagada lõike 1 täitmine, järgib reitinguagentuur I lisa A ja B jaos sätestatud nõudeid.

3. Reitinguagentuuri taotlusel võib päritoluliikmesriigi pädev asutus vabastada reitinguagentuuri I lisa A jao punktides 2, 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 esitatud nõuete täitmisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise laadi ja ulatust, ei ole need nõuded proportsionaalsed, ning kui

a)	reitinguagentuuril on vähem kui 50 töötajat;

b)	reitinguagentuur on võtnud meetmeid ja järginud menetlusi, eelkõige sisekontrollimehhanismi, aruandluskorda ja meetmeid, millega tagatakse krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid heakskiitvate isikute sõltumatus, mis tagavad käesoleva määruse eesmärkide tegeliku täitmise, ning

c)	reitinguagentuuri suurust ei ole määratud selliselt, et reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern saaksid käesoleva määruse nõuete järgimisest kõrvale hoida.

Reitinguagentuuride kontserni puhul tagavad pädevad asutused, et vähemalt üks reitinguagentuuri kontserni kuuluv reitinguagentuur jäetakse vabastamata I lisa A jao punktides 2, 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 esitatud nõuete täitmisest.

Artikkel 7

Krediidireitingu analüütikud, töötajad ja muud krediidireitingute andmisega seotud isikud

1. Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingu analüütikutel, reitinguagentuuri töötajatel ning kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, oleks asjakohased teadmised ja kogemused neile määratud ülesannete täitmiseks.

2. Reitinguagentuur tagab, et lõikes 1 osutatud isikutel ei oleks lubatud algatada palga või tasustamisega seotud läbirääkimisi ega osaleda taolistel läbirääkimistel ühegi hinnatava ettevõtte, seotud kolmanda isiku või isikuga, kes otseselt või kaudselt kontrollib hinnatavat ettevõtet.

3. Reitinguagentuur tagab, et lõikes 1 osutatud isikud täidavad I lisa C jaos sätestatud nõudeid.

4. Reitinguagentuur kehtestab asjakohase järkjärgulise rotatsioonimehhanismi krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid heakskiitvate isikute jaoks, nagu on määratletud I lisa C jaos. Kõnealust rotatsioonimehhanismi rakendatakse etapiviisiliselt ja see hõlmab konkreetseid isikuid, mitte kogu meeskonda.

5. Krediidireitingu analüütikute ja krediidireitinguid heakskiitvate isikute tasustamine ja soorituse hindamine ei tohi sõltuda tulust, mida reitinguagentuur saab hinnatavatelt ettevõtetelt või seotud kolmandatelt isikutelt.

Artikkel 8

Meetodid, mudelid ja põhilised hindamiseeldused

1. Reitinguagentuur avalikustab krediidireitingualases tegevuses kasutatavad meetodid, mudelid ja põhilised hindamiseeldused, nagu on määratletud I lisa E jao I osa punktis 5.

2. Reitinguagentuur võtab, rakendab ja jõustab asjakohaseid meetmeid, et tagada tema antavate krediidireitingute põhinemine kogu reitinguagentuurile kättesaadava teabe põhjalikul analüüsil, mis on analüüsimise seisukohalt vastavalt reitingu andmise meetoditele asjakohane. Agentuur võtab kõik vajalikud meetmed, et krediidireitingute koostamiseks kasutatav teave oleks piisavalt kvaliteetne ja pärineks usaldusväärsest allikast.

3. Reitinguagentuur kasutab krediidireitingu andmise meetodeid, mis on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja rajanevad ajaloolisel kogemusel põhineval valideerimisprotseduuril, sealhulgas järeltestimisel.

4. Kui reitinguagentuur kasutab olemasolevat krediidireitingut, mille on koostanud mõni teine reitinguagentuur seoses alusvara või struktureeritud finantsinstrumentidega, ei tohi ta keelduda krediidireitingu andmisest ettevõtte või finantsinstrumendi kohta seetõttu, et osa ettevõttest või finantsinstrumendist on saanud varasema hinnangu teiselt reitinguagentuurilt.

Reitinguagentuur säilitab andmed kõikide juhtude kohta, mil asutus on krediidireitingu andmise käigus muutnud teise reitinguagentuuri koostatud krediidireitinguid alusvara või struktureeritud finantsinstrumentide kohta, tuues ära ka erineva hinnangu põhjuse.

5. Reitinguagentuur jälgib krediidireitinguid ja vaatab reitingud ning meetodid läbi järjepidevalt ja vähemalt kord aastas, eelkõige krediidireitingut mõjutada võivate oluliste muutuste korral. Reitinguagentuur kehtestab sisekorra, et jälgida makromajanduslike ja finantsturgude tingimustes toimunud muutuste mõju krediidireitingutele.

6. Kui krediidireitingualases tegevuses kasutatavaid meetodeid, mudeleid või põhilisi hindamiseeldusi muudetakse, reitinguagentuur

a)	avaldab viivitamata ja samade suhtluskanalite kaudu, mida kasutati asjaomaste krediidireitingute levitamiseks, krediidireitingute tõenäolise ulatuse, mida muudatus mõjutab;

b)	vaatab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast muudatuse toimumist, läbi need krediidireitingud, mida muudatus mõjutab, pannes kõnealused reitingud vahepealsel perioodil jälgimise alla ning

c)	hindab ümber kõik nimetatud meetoditel, mudelitel või põhilistel hindamiseeldustel põhinevad krediidireitingud, kui läbivaatamisel selgub, et muudatused kokku mõjutavad kõnealuseid krediidireitinguid.

Artikkel 9

Allhanked

Oluliste tööülesannete allhanke korras tellimine ei või toimuda viisil, mis kahjustab oluliselt reitinguagentuuri sisekontrolli kvaliteeti ja pädeva asutuse võimet jälgida käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmist reitinguagentuuri poolt.

Artikkel 10

Krediidireitingute avaldamine ja esitamine

1. Reitinguagentuur avaldab kõik krediidireitingud ja kõik otsused krediidireitingute andmine lõpetada mittevalikuliselt ja õigeaegselt. Kui krediidireitingute andmine otsustatakse lõpetada, esitatakse avaldatavas teabes sellise otsuse põhjused täies ulatuses.

Esimest lõiku kohaldatakse ka krediidireitingute suhtes, mida levitatakse ainult tellijatele.

2. Reitinguagentuurid tagavad, et krediidireitinguid esitatakse ja käsitletakse I lisa D jaos sätestatud nõuete kohaselt.

3. Kui reitinguagentuur annab krediidireitingu struktureeritud finantsinstrumendile, tagab ta, et struktureeritud finantsinstrumentidele antavad reitingukategooriad on selgelt eristatud, kasutades täiendavat sümbolit, mis eristab neid teiste ettevõtete, finantsinstrumentide või finantskohustuste puhul kasutatavatest reitingukategooriatest.

4. Reitinguagentuur avaldab oma põhimõtted ja menetlused soovimatute krediidireitingute kohta.

5. Kui reitinguagentuur annab soovimatu krediidireitingu, on krediidireitingus selgelt kirjas, kas hinnatav ettevõte või seotud kolmas isik osales krediidireitingu andmise protsessis ja kas reitinguagentuuril oli juurdepääs hinnatava ettevõtte või seotud kolmanda isiku raamatupidamisele ja teistele asjaomastele sisedokumentidele.

Soovimatud krediidireitingud märgistatakse vastavalt.

6. Reitinguagentuur ei kasuta ühegi pädeva asutuse nime viisil, millest võiks järeldada või jääda mulje, nagu oleks asjaomane asutus andnud reitinguagentuuri antud krediidireitingutele või igasugusele krediidireitingualasele tegevusele kinnituse või heakskiidu.

Artikkel 11

Üldised ja perioodilised avaldused

1. Reitinguagentuur avaldab üldsusele täielikult teabe I lisa E jao I osas sätestatud asjaolude kohta ning ajakohastab seda viivitamata.

2. Reitinguagentuur tagab CESRi loodud keskandmekogus juurdepääsu oma varasematele tegevusandmetele, sealhulgas reitingute muutumise sagedusele, ning teabele varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Reitinguagentuur annab kõnealusesse andmekogusse teavet CESRi sätestatud standardvormis. CESR teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte peamiste arengute kohta.

3. Reitinguagentuur esitab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja CESRile kord aastas teavet I lisa E jao II osa punktis 2 sätestatud asjaolude kohta. Päritoluliikmesriigi pädev asutus avaldab selle teabe asjaomase kolleegiumi liikmetele.

Artikkel 12

Läbipaistvusaruanne

Reitinguagentuur avaldab kord aastas läbipaistvusaruande, mis sisaldab teavet I lisa E jao III osas sätestatud asjaolude kohta. Reitinguagentuur avaldab läbipaistvusaruande hiljemalt kolm kuud pärast iga majandusaasta lõppu ning tagab, et see on asutuse veebisaidil kättesaadav vähemalt viis aastat.

Artikkel 13

Avaldamistasud

Reitinguagentuur ei küsi artiklite 8–12 kohaselt antava teabe eest tasu.

III JAOTIS

KREDIIDIREITINGUTE ANDMISE JÄRELEVALVE

I PEATÜKK

Registreerimise menetlus

Artikkel 14

Registreerimise kohustus

1. Reitinguagentuur taotleb registreerimist artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ja eeldusel, et tegemist on ühenduses asutatud juriidilise isikuga.

2. Registreerimine kehtib kogu ühenduse territooriumil, kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tehtud registreerimise otsus, nagu on osutatud artikli 16 lõikes 7 ja artikli 17 lõikes 7, on asjakohase riigisisese õiguse kohaselt jõustunud.

3. Registreeritud reitinguagentuur täidab igal ajal esmasel registreerimisel esitatud tingimusi.

Reitinguagentuurid teavitavad põhjendamatu viivituseta CESRi, päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja korraldajat kõigist registreerimise esmase taotlemise tingimuste olulistest muutustest, sealhulgas filiaali avamisest või sulgemisest ühenduses.

4. Ilma et see piiraks artiklite 16 või 17 kohaldamist, registreerib päritoluliikmesriigi pädev asutus reitinguagentuuri, kui ta leiab taotluse läbivaatamisel, et reitinguagentuur täidab käesolevas määruses krediidireitingute andmisele kehtestatud tingimusi, võttes arvesse artikleid 4 ja 6.

5. Pädevad asutused ei esita registreerimiseks nõudeid, mida ei ole käesolevas määruses sätestatud.

Artikkel 15

Registreerimise taotlemine

1. Reitinguagentuur esitab registreerimise taotluse CESRile. Taotlus sisaldab teavet II lisas sätestatud asjaolude kohta.

2. Kui registreerimise taotluse esitab reitinguagentuuride kontsern, volitavad kontserni liikmed ühte kontserni liiget esitama CESRile taotlused kogu kontserni nimel. Volitatud reitinguagentuur esitab iga kontserni liikme kohta teabe II lisas sätestatud asjaolude kohta.

3. Reitinguagentuur esitab taotluse päritoluliikmesriigi õiguses nõutavas keeles ning samuti keeles, mis on tavapärane rahvusvahelises finantssfääris.

Registreerimise taotlust, mille päritoluliikmesriigi pädevad asutused on saanud CESRilt, käsitatakse reitinguagentuuri esitatud taotlusena.

4. CESR edastab viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest taotluse koopiad kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele.

Kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist annab CESR päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nõu taotluse täielikkuse alal.

5. 25 tööpäeva jooksul registreerimise taotluse saamisest hindavad päritoluliikmesriigi pädev asutus ja asjaomase kolleegiumi liikmed seda, kas taotlus on täielik, võttes arvesse lõikes 4 nimetatud CESRi nõuannet. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab päritoluliikmesriigi pädev asutus tähtaja, mille jooksul peab reitinguagentuur esitama talle ja CESRile lisateavet, ning teavitab kolleegiumi liikmeid ja CESRi.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on teinud kindlaks, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest reitinguagentuuri, kolleegiumi liikmeid ja CESRi.

6. Viie tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud lisateabe saamisest edastab CESR lisateabe kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 16

Reitinguagentuuri esitatud registreerimise taotluse läbivaatamine pädevate asutuste poolt

1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus ning pädevad asutused, kes on asjaomase kolleegiumi liikmed, teevad 60 tööpäeva jooksul artikli 15 lõike 5 teises lõigus nimetatud teate saamisest järgmist:

a)	vaatavad ühiselt registreerimise taotluse läbi ning

b)	teevad mõistlikkuse piires kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele, kas registreerida reitinguagentuur või keelduda registreerimisest olenevalt sellest, kas reitinguagentuur täidab käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

2. Korraldaja võib läbivaatamise perioodi pikendada 30 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui reitinguagentuur

a)	kavatseb krediidireitingud kinnitada, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 3;

b)	kavatseb kasutada allhanget või

c)	taotleb artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete täitmisest.

3. Korraldaja koordineerib reitinguagentuuri esitatud taotluse läbivaatamist ja tagab, et kogu taotluse läbivaatamiseks vajalik teave jagatakse asjaomase kolleegiumi liikmetele.

4. Pärast lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppele jõudmist koostab päritoluliikmesriigi pädev asutus täielikult põhjendatud otsuse eelnõu ning esitab selle korraldajale.

Kui asjaomase kolleegiumi liikmed ei jõua omavahel kokkuleppele, koostab päritoluliikmesriigi pädev asutus täielikult põhjendatud otsuse eelnõu registreerimisest keeldumise kohta, mis põhineb nende kolleegiumi liikmete kirjalikel seisukohtadel, kes on registreerimise vastu, ning esitab selle korraldajale. Kolleegiumi liikmed, kes on registreerimise poolt, selgitavad üksikasjalikult oma seisukohti ning esitavad oma selgituse korraldajale.

5. 60 tööpäeva jooksul artikli 15 lõike 5 teises lõigus osutatud teate saamisest ning igal juhul 90 tööpäeva jooksul, kui kohaldatakse lõiget 2, edastab korraldaja CESRile täielikult põhjendatud otsuse eelnõu registreerimise või sellest keeldumise kohta, koos lõike 4 teises lõigus osutatud üksikasjalike selgitustega.

6. 20 tööpäeva jooksul lõikes 5 osutatud teabe saamisest esitab CESR asjaomase kolleegiumi liikmetele oma nõuande selle kohta, kas reitinguagentuur vastab registreerimise nõuetele. Pärast CESRi nõuande saamist vaatavad kolleegiumi liikmed otsuse eelnõu uuesti läbi.

7. Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab vastu täielikult põhjendatud otsuse registreerimise või sellest keeldumise kohta 15 päeva jooksul pärast CESRi nõuande saamist. Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse seisukoht erineb CESRi nõuandest, esitab ta selle kohta täieliku põhjenduse. Kui CESR ei ole oma nõuannet esitanud, võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus oma otsuse vastu 30 tööpäeva jooksul pärast otsuse eelnõu CESRile edastamist lõike 5 kohaselt.

Kui asjaomase kolleegiumi liikmed ikka ei jõua kokkuleppele, võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastu täielikult põhjendatud otsuse registreerimisest keeldumise kohta, milles nimetatakse eriarvamusel olevad pädevad asutused ja esitatakse nende seisukohtade kirjeldus.

Artikkel 17

Reitinguagentuuride kontserni esitatud registreerimise taotluse läbivaatamine pädevate asutuste poolt

1. Korraldaja ning pädevad asutused, kes on asjaomase kolleegiumi liikmed, teevad 60 tööpäeva jooksul artikli 15 lõike 5 teises lõigus nimetatud teate saamisest järgmist:

a)	vaatavad registreerimise taotlused ühiselt läbi ning

b)	teevad mõistlikkuse piires kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele, kas reitinguagentuuride kontsern registreerida või keelduda registreerimisest olenevalt sellest, kas asjaomased reitinguagentuurid täidavad käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

2. Korraldaja võib läbivaatamise perioodi pikendada 30 päeva võrra, eelkõige juhul, kui üks reitinguagentuuride kontserni kuuluvast reitinguagentuurist

a)	kavatseb krediidireitingud kinnitada, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 3;

b)	kavatseb kasutada allhanget või

c)	taotleb artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete täitmisest.

3. Korraldaja koordineerib reitinguagentuuride kontserni esitatud taotluste läbivaatamist ja tagab, et kogu taotluste läbivaatamiseks vajalikku teavet jagatakse asjaomase kolleegiumi liikmete vahel.

4. Pärast lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppele jõudmist koostavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused igaüks eraldi täielikult põhjendatud otsuse eelnõu ning esitavad need korraldajale.

Kui asjaomase kolleegiumi liikmed ei jõua omavahel kokkuleppele, koostavad päritoluliikmesriikide pädevad asutused täielikult põhjendatud otsuste eelnõud registreerimisest keeldumise kohta, mis põhinevad nende kolleegiumi liikmete kirjalikel seisukohtadel, kes on registreerimise vastu, ning esitavad need korraldajale. Kolleegiumi liikmed, kes on registreerimise poolt, selgitavad üksikasjalikult oma seisukohti ning esitavad oma selgituse korraldajale.

5. 60 tööpäeva jooksul artikli 15 lõike 5 teises lõigus osutatud teate saamisest ning igal juhul 90 tööpäeva jooksul, kui kohaldatakse lõiget 2, edastab korraldaja CESRile täielikult põhjendatud individuaalsete otsuste eelnõud registreerimise või sellest keeldumise kohta, koos lõike 4 teises lõigus osutatud üksikasjalike selgitustega.

6. 20 tööpäeva jooksul lõikes 5 osutatud teabe saamisest esitab CESR asjaomase kolleegiumi liikmetele oma nõuande selle kohta, kas kontserni kuuluv reitinguagentuur vastab registreerimise nõuetele. Pärast CESRi nõuande saamist vaatavad kolleegiumi liikmed otsuse eelnõu uuesti läbi.

7. Päritoluliikmesriikide pädevad asutused võtavad vastu täielikult põhjendatud otsused registreerimise või sellest keeldumise kohta 15 päeva jooksul pärast CESRi nõuande saamist. Kui päritoluliikmesriigi pädevate asutuste seisukoht erineb CESRi nõuandest, esitavad nad selle kohta täielikud põhjendused. Kui CESR ei ole oma nõuannet esitanud, võtavad päritoluliikmesriikide pädevad asutused oma otsused vastu 30 tööpäeva jooksul pärast otsuse eelnõu CESRile edastamist lõike 5 kohaselt.

Kui asjaomase kolleegiumi liikmed ikka ei jõua kokkuleppele kontserni kuuluva reitinguagentuuri registreerimises, võtab sellise reitinguagentuuri päritoluliikmesriigi pädev asutus vastu täielikult põhjendatud otsuse registreerimisest keeldumise kohta, milles nimetatakse eriarvamusel olevad pädevad asutused ja esitatakse nende seisukohtade kirjeldus.

Artikkel 18

Reitinguagentuurile registreerimise, registreerimisest keeldumise või registreerimise kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamine

1. Viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16 või artikli 17 kohase otsuse vastuvõtmist teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus asjaomast reitinguagentuuri, kas ta registreeriti või mitte. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub reitinguagentuuri registreerimisest, esitab ta oma otsuses registreerimisest keeldumise põhjendused täies ulatuses.

2. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab artikli 16, 17 või 20 kohasest otsusest komisjoni, CESRi ja teisi pädevaid asutusi.

3. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas ja oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride loetelu. Loetelu ajakohastatakse 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist.

Artikkel 19

Registreerimise ja järelevalve tasu

Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib võtta reitinguagentuurilt registreerimise ja/või järelevalve tasu. Registreerimise ja/või järelevalve tasu on proportsionaalne päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tehtud kulutustega.

Artikkel 20

Registreerimise kehtetuks tunnistamine

1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus tunnistab reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, kui reitinguagentuur

a)	loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul krediidireitinguid andnud;

b)	on registreeritud valeandmete esitamise tõttu või muul moel ebaseaduslikult;

c)	ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti, või

d)	on tõsiselt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid, mis reguleerivad reitinguagentuuride tegutsemise tingimusi.

2. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, teavitab ta korraldajat ja teeb tihedat koostööd asjaomase kolleegiumi liikmetega, et teha otsus reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise vajaduse kohta.

Kolleegiumi liikmed viivad läbi ühise hindamise ja teevad mõistlikkuse piires kõik endast oleneva, et jõuda reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise vajaduses kokkuleppele.

Kui kokkuleppele ei jõuta, taotleb päritoluliikmesriigi pädev asutus kas kolleegiumi liikme taotlusel või enda algatusel CESRilt nõuannet. CESR esitab nõuande 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

Iga päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab kolleegiumis saavutatud kokkuleppe alusel vastu individuaalse otsuse registreerimise kehtetuks tunnistamise kohta.

Kui kolleegiumi liikmed ei jõua 30 tööpäeva jooksul pärast esimeses lõigus nimetatud korraldaja teavitamist kokkuleppele, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtta vastu individuaalse kehtetuks tunnistamise otsuse. Tema otsuses esinevad kõrvalekalded kolleegiumi teiste liikmete väljendatud seisukohtadest ja vajadusel ka CESRi nõuandest peavad olema täielikult põhjendatud.

3. Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomase reitinguagentuuri antud krediidireitinguid kasutatakse, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda asjaomasel kolleegiumil uurida, kas registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus otsustab asjaomase reitinguagentuuri registreerimise jätta kehtetuks tunnistamata, esitab ta oma otsuse põhjendused täies ulatuses.

4. Registreerimise kehtetuks tunnistamise otsus jõustub viivitamata kogu ühenduses, võttes arvesse artikli 24 lõikes 2 sätestatud krediidireitingute kasutamise üleminekuperioodi.

II PEATÜKK

CESR ja pädevad asutused

Artikkel 21

Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee

1. CESR annab käesolevas määruses sätestatud juhtudel pädevatele asutustele nõu. Pädevad asutused arvestavad enne käesoleva määruse alusel lõpliku otsuse tegemist taoliste nõuannetega.

2. Hiljemalt 7. juuniks 2010 annab CESR järgmised juhised:

a)	registreerimise menetluse ja koordineerimiskorra kohta pädevate asutuste vahel ja CESRiga, sealhulgas II lisas esitatud teabe ja CESRile esitatud taotluste keelekorra kohta;

b)	kolleegiumi toimimise kohta, sealhulgas kolleegiumite liikmete määramise korra, artikli 29 lõike 5 punktides a–d osutatud korraldaja valikule kohaldatavate kriteeriumite ja kolleegiumite toimimise kirjaliku korra ning kolleegiumitevahelise koordineerimise korra kohta;

c)	artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnituskorra kohaldamise kohta pädevate asutuste poolt ning

d)	sellise teabe (sealhulgas aruandluse struktuur, formaat, meetod ja periood) ühiste standardite kohta, mida reitinguagentuurid peavad avaldama vastavalt artikli 11 lõikele 2 ning I lisa E jao II osa punktile 1.

3. Hiljemalt 7. septembriks 2010 annab CESR järgmised juhised:

a)	pädevates asutustes käesoleva määruse täitmise tagamise praktika ja sellega seonduvate tegevuste kohta;

b)	ühiste standardite kohta, mida kasutatakse selle hindamisel, kas krediidireitingu andmise meetodid järgivad artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõudeid;

c)	artikli 24 lõike 1 punktis d osutatud meetmete liikide kohta, millega tagatakse, et reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid, ning

d)	teabe kohta, mida reitinguagentuur peaks andma sertifitseerimistaotluse jaoks ja süsteemse tähtsuse hindamiseks, pidades silmas artiklis 5 sätestatud finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust.

4. CESR avaldab igal aastal ja esimest korda hiljemalt 7. detsembril 2010 aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. See aruanne sisaldab eelkõige hinnangut I lisa rakendamise kohta käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuurides.

5. CESR teeb koostööd komisjoni otsusega 2009/78/EÜ (23) asutatud Euroopa pangandusjärelevalve komiteega ja komisjoni otsusega 2009/79/EÜ (24) asutatud Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionide järelevalve komiteega ning konsulteerib nende komiteedega enne lõigetes 2 ja 3 osutatud juhiste avaldamist.

Artikkel 22

Pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab hiljemalt 7. juunil 2010 käesoleva määruse täitmiseks pädeva asutuse.

2. Pädevatel asutustel on käesoleva määruse rakendamiseks piisaval arvul asjatundlikke töötajaid.

Artikkel 23

Pädevate asutuste volitused

1. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ei mõjuta liikmesriigi pädevad asutused ega muud ametiasutused krediidireitingute sisu ega metoodikat.

2. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on pädevatel asutustel kooskõlas oma riigi õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Nad kasutavad oma volitusi

otseselt;

b)	koostöös teiste ametiasutustega või

c)	asjakohase avalduse esitamiseks pädevatele õigusasutustele.

3. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on pädevatel asutustel kooskõlas riigi õigusega oma järelevalveülesande täitmisel järgmised volitused:

a)	ligipääs kõigile mis tahes kujul dokumentidele ja õigus saada või teha nendest koopiaid;

b)	õigus nõuda kõikidelt isikutelt teavet ja vajadusel isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

c)	õigus viia kohapeal läbi etteteatatud või etteteatamata kontrolle ning

d)	õigus nõuda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta.

Pädevad asutused võivad neid volitusi kasutada üksnes reitinguagentuuride, reitinguagentuuride töötajate, hinnatavate ettevõtete, seotud kolmandate isikute, reitinguagentuuride teatavaid ülesandeid või tegevusi allhanke korras teostavate kolmandate isikute ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil seotud teiste isikute suhtes.

Artikkel 24

Asjaomase päritoluliikmesriigi pädevate asutuste järelevalvemeetmed

1. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on tuvastanud, et registreeritud reitinguagentuur rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, võib ta võtta järgmisi meetmeid:

a)	tunnistada kõnealuse reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks vastavalt artiklile 20;

b)	keelata kõnealusel reitinguagentuuril ajutiselt krediidireitingute andmine kogu ühenduses;

c)	peatada regulatiivsetel eesmärkidel kõnealuse reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamine kogu ühenduses;

d)	võtta asjakohased meetmed tagamaks, et reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

e)	väljastada avalikke teadaandeid;

f)	anda asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riigi asutustele.

2. Pärast lõike 1 punktides a ja c osutatud meetmete võtmist võidakse krediidireitinguid jätkuvalt kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ajavahemiku jooksul, mis ei ületa

a)	kümmet tööpäeva, kui sama ettevõtte või finantsinstrumendi kohta on olemas krediidireiting, mille on andnud teine käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur, või

b)	kolme kuud, kui sama ettevõtte või finantsinstrumendi kohta ei ole olemas krediidireitingut, mille on andnud teine käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.

Pädev asutus võib erakorralistel asjaoludel, mis on seotud turu toimimise võimaliku häirimise või finantsilise ebastabiilsusega, esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemikku kolme kuu võrra pikendada.

3. Enne lõikes 1 osutatud meetmete võtmist teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus korraldajat ja konsulteerib asjaomase kolleegiumi liikmetega. Kolleegiumi liikmed teevad kõik endast sõltuva, et jõuda kokkuleppele seoses vajadusega võtta lõikes 1 osutatud meetmeid.

Kui kolleegiumi liikmed ei jõua kokkuleppele, taotleb päritoluliikmesriigi pädev asutus kas kolleegiumi liikme taotlusel või omal algatusel CESRilt nõu. CESR annab nõu kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

Kui kolleegiumi liikmed ei jõua 15 tööpäeva jooksul pärast esimeses lõigus osutatud korraldaja teavitamist kokkuleppele, kas võtta lõikes 1 osutatud meetmeid, võib päritoluliikmesriigi pädev asutus oma otsuse vastu võtta. Tema otsuses esinevad kõrvalekalded kolleegiumi teiste liikmete väljendatud seisukohtadest ja vajadusel ka CESRi nõuandest peavad olema täielikult põhjendatud. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab põhjendamatu viivituseta korraldajat ja CESRi oma otsusest.

Käesolevat lõiget kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist.

Artikkel 25

Muu kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse järelevalvemeetmed

1. Kui liikmesriigi pädev asutus on tuvastanud, et registreeritud reitinguagentuur, mille krediidireitinguid tema territooriumil kasutatakse, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, võib ta

a)	võtta artikli 24 lõike 1 punktides e ja f osutatud järelevalvemeetmed;

b)	võtta oma jurisdiktsioonis artikli 24 lõike 1 punktis d osutatud meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse meetmeid, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus on võtnud või kavandab võtta;

c)	peatada regulatiivsetel eesmärkidel kõnealuse reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamine artikli 4 lõikes 1 osutatud institutsioonide poolt, kelle registreeritud asukoht paikneb tema jurisdiktsioonis, kui artikli 24 lõikes 2 osutatud üleminekuperioodist ei tulene teisiti;

d)	taotleda, et asjaomane kolleegium kontrolliks artikli 24 lõike 1 punktides b, c või d osutatud meetmete võtmise vajalikkust.

2. Enne lõike 1 punktides a, b või c osutatud meetmete võtmist teavitab pädev asutus korraldajat ja konsulteerib asjaomase kolleegiumi liikmetega. Kolleegiumi liikmed teevad kõik endast sõltuva, et jõuda kokkuleppele seoses vajadusega võtta lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmeid. Kui kolleegiumi liikmed ei jõua kokkuleppele, taotleb korraldaja kas kolleegiumi liikme taotlusel või omal algatusel CESRilt nõu. CESR annab nõu kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

3. Kui asjaomase kolleegiumi liikmed ei jõua 15 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud korraldaja teavitamist kokkuleppele, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus oma otsuse vastu võtta. Tema otsuses esinevad kõrvalekalded kolleegiumi teiste liikmete väljendatud seisukohtadest ja vajadusel ka CESRi nõuandest peavad olema täielikult põhjendatud. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teavitab põhjendamatu viivituseta korraldajat ja CESRi oma otsusest.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist.

III PEATÜKK

Pädevate asutuste koostöö

Artikkel 26

Koostöökohustus

1. Pädevad asutused teevad koostööd, kui see on vajalik käesoleva määruse täitmiseks, sealhulgas juhtudel, kui uuritav käitumine ei kujuta endast ühegi asjaomases liikmesriigis kehtiva õigusnormi rikkumist.

2. Pädevad asutused teevad samuti tihedat koostööd pädevate asutustega, kes teostavad järelevalvet artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtjate üle.

Artikkel 27

Teabevahetus

1. Pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Pädevad asutused võivad edastada pädevatele asutustele, kes teostavad järelevalvet artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtjate üle ning rahandusasutustena tegutsevatele keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale ning vajaduse korral muudele riigiasutustele, mis vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks. Samuti ei takistata kõnealustel asutustel või organitel edastada pädevatele asutustele teavet, mida need võivad vajada oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

Artikkel 28

Koostöö kohapeal läbiviidavate kontrollide või uurimiste taotlemise korral

1. Ühe liikmesriigi pädev asutus võib seoses kohapeal läbiviidavate kontrollide või uurimistega paluda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Abi palunud pädev asutus teavitab esimeses lõigus osutatud soovist CESRi. Piiriülese mõjuga kontrolli või uurimise korral võivad pädevad asutused taotleda, et CESR võtaks enda ülesandeks kontrolli või uurimise koordineerimise.

2. Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine,

a)	viib ta kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi;

b)	lubab ta taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)	lubab ta taotluse esitanud pädeval asutusel ise kohapealne kontroll või uurimine läbi viia;

d)	määrab ta audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist läbi viima või

e)	jagab ta teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

Artikkel 29

Pädevate asutuste kolleegiumid

1. Kümne tööpäeva jooksul pärast artikli 15 kohase registreerimise taotluse saamist moodustab päritoluliikmesriigi pädev asutus või reitinguagentuuride kontserni puhul artikli 15 lõike 2 alusel volitatud reitinguagentuuri päritoluliikmesriigi pädev asutus pädevate asutuste kolleegiumi, et lihtsustada artiklites 4, 5, 6, 16, 17, 20, 24, 25 ja 28 osutatud ülesannete täitmist.

2. Kolleegium koosneb üksinda tegutseva reitinguagentuuri puhul päritoluliikmesriigi pädevast asutusest ja lõikes 3 osutatud pädevatest asutustest või reitinguagentuuride kontserni puhul päritoluliikmesriikide pädevatest asutustest ja lõikes 3 osutatud pädevatest asutustest.

3. Muu kui päritoluliikmesriigi pädev asutus võib igal ajal otsustada kolleegiumiga liituda, eeldusel et

a)	reitinguagentuuri või reitinguagentuuride kontserni kuuluva ühe ettevõtja filiaal on asutatud tema jurisdiktsioonis või

b)	asjaomase reitinguagentuuri või reitinguagentuuride kontserni antud krediidireitingute kasutamine regulatiivsel eesmärgil on ulatuslik ning omab või tõenäoliselt omab tema jurisdiktsioonis märkimisväärset mõju.

4. Muud pädevad asutused kui lõikes 3 osutatud kolleegiumi liikmed, kelle jurisdiktsioonis kasutatakse reitinguagentuuri või asjaomase reitinguagentuuride kontserni antud krediidireitinguid, võivad osaleda kolleegiumi koosolekutel või tegevuses.

5. Kolleegiumi liikmed valivad 15 tööpäeva jooksul pärast kolleegiumi moodustamist korraldaja ning kokkuleppe puudumisel konsulteerivad CESRiga. Kõnealusel eesmärgil võetakse arvesse vähemalt järgmisi kriteeriumeid:

a)	pädeva asutuse ja reitinguagentuuri või reitinguagentuuride kontserni vaheline suhe;

b)	krediidireitingute kavandataval regulatiivsel eesmärgil kasutamise ulatus konkreetsel territooriumil või territooriumitel;

c)	asukoht ühenduses, kus reitinguagentuur või reitinguagentuuride kontsern viib läbi või kavatseb läbi viia olulisema osa oma krediidireitingualasest tegevusest, ning

d)	halduslik mugavus, koormuse optimeerimine ja töökoormuse asjakohane jaotus.

Kolleegiumi liikmed vaatavad korraldaja valiku läbi vähemalt kord viie aasta jooksul tagamaks, et valitud korraldaja oleks esimeses lõigus sätestatud kriteeriumeid järgides endiselt kõige asjakohasem.

6. Korraldaja juhatab kolleegiumi koosolekuid, koordineerib kolleegiumi tegevust ning tagab tõhusa teabevahetuse kolleegiumi liikmete vahel.

7. Selleks et tagada kolleegiumis pädevate asutuste tihe koostöö, kehtestab korraldaja kümne tööpäeva jooksul oma valimisest kolleegiumis kasutatava kirjaliku kooskõlastuskorra, milles käsitletakse järgmisi küsimusi:

a)	pädevate asutuste vahetatav teave;

b)	pädevate asutuste vaheline otsuste tegemise protsess, ilma et see piiraks artiklite 16, 17 ja 20 kohaldamist;

c)	juhud, mil pädevad asutused peavad üksteisega nõu pidama;

d)	juhud, mil pädevad asutused kohaldavad artiklis 31 osutatud vahendust, ning

e)	juhud, mil pädevad asutused võivad delegeerida järelevalveülesanded vastavalt artiklile 30.

8. Kui lõikes 7 osutatud kirjaliku kooskõlastuskorra suhtes ei jõuta kokkuleppele, võib kolleegiumi iga liige edastada küsimuse CESRile. Korraldaja kaalub enne lõplikus tekstis kokkuleppimist nõuetekohaselt CESRi nõuannet kirjaliku kooskõlastamiskorra kohta. Kirjalik kooskõlastuskord esitatakse ühe dokumendina, mis sisaldab täielikult põhjendatud selgitust kõigi oluliste kõrvalekallete kohta CESRi nõuandest. Korraldaja edastab kirjaliku kooskõlastuskorra kolleegiumi liikmetele ja CESRile.

Artikkel 30

Ülesannete delegeerimine pädevate asutuste vahel

Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib delegeerida ükskõik millised ülesanded teise liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt kõnealuse asutusega sõlmitud kokkuleppele. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta pädeva delegeeriva asutuse vastutust.

Artikkel 31

Vahendus

1. CESR määrab kindlaks vahendusmehhanismi, mis aitab asjaomastel pädevatel asutustel jõuda ühisele seisukohale.

2. Pädevate asutuste lahkarvamuse korral käesolevast määrusest tuleneva läbivaatamise või meetme suhtes, esitavad pädevad asutused CESRile vahendustaotluse. Asjaomased pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse CESRi nõuannet ning esitavad nõuandest kõrvalekaldumise kohta täieliku põhjenduse.

Artikkel 32

Ametisaladus

1. Ametisaladuse kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud CESRi, pädeva asutuse või mõne teise asutuse või isiku heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse heaks lepingu alusel töötavate audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega asutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

2. Kogu käesoleva määruse kohaselt CESRi ja pädevate asutuste vahel ning pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet peetakse konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui CESR või asjaomane pädev asutus täpsustab teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

Artikkel 33

Teisest liikmesriigist pärineva teabe avalikustamine

Liikmesriigi pädev asutus võib avaldada teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teabe ainult juhul, kui ta on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud pädevalt asutuselt ja seda teavet võib vajaduse korral avaldada ainult sellel eesmärgil, milleks kõnealune pädev asutus on andnud oma nõusoleku, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

IV PEATÜKK

Koostöö kolmandate riikidega

Artikkel 34

Teabevahetuse kokkulepe

Pädevad asutused võivad sõlmida teabevahetust käsitlevaid koostöökokkuleppeid kolmandate riikide pädevate asutustega ainult juhul, kui avaldatavale teabele kohaldatakse ametisaladuse tagatisi, mis on vähemalt samaväärsed artiklis 32 sätestatuga.

Selline teabevahetus peab olema vajalik kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

Kolmandale riigile isikuandmete avaldamise korral kohaldavad liikmesriigid direktiivi 95/46/EÜ.

Artikkel 35

Kolmandatest riikidest pärineva teabe avaldamine

Liikmesriigi pädev asutus võib avaldada kolmandate riikide pädevalt asutuselt saadud teabe ainult juhul, kui ta on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud pädevalt asutuselt ja seda teavet võib vajaduse korral avaldada ainult sellel eesmärgil, milleks kõnealune pädev asutus on andnud nõusoleku, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

IV JAOTIS

KARISTUSED, KOMITEEMENETLUS, ARUANDLUS NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

Karistused, komiteemenetlus ja aruandlus

Artikkel 36

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Sätestatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus avalikustab üldsusele kõik karistused, mis on määratud käesoleva määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

Liikmesriigid teatavad esimeses lõigus osutatud sätted komisjonile hiljemalt 7. detsembril 2010. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik nende sätete muudatused.

Artikkel 37

Lisade muudatused

Komisjon võib muuta lisasid, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel, kaasa arvatud rahvusvahelisi arenguid, eriti seoses uute finantsinstrumentidega ja järelevalvetoimingute lähendamisega.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 38

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (25) loodud Euroopa väärtpaberikomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 39

Aruanded

1. Hiljemalt 7. detsembril 2012 hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist, sealhulgas krediidireitingute usaldamist ühenduses, määruse mõju krediidireitinguturu kontsentreerumisele, määruse mõju kulu ja tulu ning hinnatava äriühingu poolt reitinguagentuurile makstud tasude asjakohasust („emitent maksab” mudel), ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande.

2. Hiljemalt 7. detsembril 2010 hindab komisjon, pidades silmas pädevate asutustega peetavaid arutelusid, käesoleva määruse III jaotise kohaldamist, eelkõige pädevate asutuste koostööd, CESRi õiguslikku seisundit ja järelevalvetegevust. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule neid küsimusi käsitleva aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud kõnealuse jaotise läbivaatamise kohta.

Nimetatud aruanne sisaldab viidet komisjoni 12. novembri 2008. aasta määruse ettepanekule reitinguagentuuride kohta ning Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni 23. märtsi 2009. aasta raportile kõnealuse ettepaneku kohta.

3. Hiljemalt 7. detsembril 2010 esitab komisjon kolmandate riikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut silmas pidades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande toimunud arengute ning artiklis 40 osutatud üleminekusätete mõju kohta ühenduse finantsturgude stabiilsusele.

II PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 40

Üleminekusäte

Enne 7. juunit 2010 ühenduses tegutsevad reitinguagentuurid (edaspidi „olemasolevad reitinguagentuurid”), kes kavatsevad taotleda registreerimist käesoleva määruse alusel, võtavad hiljemalt 7. septembril 2010 kõik vajalikud meetmed selle sätete täitmiseks.

Reitinguagentuurid esitavad registreerimise taotluse mitte varem kui 7. juunil 2010. Olemasolevad reitinguagentuurid esitavad registreerimise taotluse hiljemalt 7. septembril 2010.

Esimeses lõigus osutatud reitinguagentuurid võivad jätkata krediidireitingute andmist, mida artikli 4 lõikes 1 osutatud finantsasutused võivad kasutada regulatiivsetel eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui registreerimisest keeldutakse. Registreerimisest keeldumise korral kohaldatakse artikli 24 lõiget 2.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast. Siiski kohaldatakse

—	artikli 4 lõiget 1 alates 7. detsembrist 2010 ja

—	artikli 4 lõike 3 punkte f, g ja h alates 7. juunist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. september 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

(1) 13. mai 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 115, 20.5.2009, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

(4) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(5) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(6) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(7) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiiv asendatakse alates 1. juulist 2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32).

(8) ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

(9) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(10) ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.

(11) ELT C 59, 11.3.2006, lk 2.

(12) ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

(13) ELT L 52, 25.2.2005, lk 51.

(14) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(15) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(16) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(17) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(18) ELT L 339, 24.12.2003, lk 73.

(19) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).

(20) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

(21) EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

(22) ELT L 323, 9.12.2005, lk 1.

(23) ELT L 25, 29.1.2009, lk 23.

(24) ELT L 25, 29.1.2009, lk 28.

(25) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

I LISA

SÕLTUMATUS JA HUVIDE KONFLIKTI VÄLTIMINE

A jagu

Organisatsioonilised nõuded

1. Reitinguagentuuril on haldus- või järelevalvenõukogu. Reitinguagentuuri kõrgem juhtkond tagab

a)	krediidireitingualase tegevuse sõltumatuse, sealhulgas sõltumatuse kõikidest poliitilistest ja majanduslikest mõjutustest ja piirangutest;

b)	huvide konflikti nõuetekohase tuvastamise, juhtimise ja avalikustamise;

c)	reitinguagentuuri vastavuse käesoleva määruse muudele nõuetele.

2. Reitinguagentuuri töö korraldamisel tagatakse, et selle ärihuvid ei kahjusta krediidireitingualase tegevuse sõltumatust ja täpsust.

Reitinguagentuuri kõrgemal juhtkonnal on hea maine, piisavad oskused ja kogemused ning see tagab reitinguagentuuri usaldusväärse ja kindla juhtimise.

Reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmetest vähemalt kolmandik, ent mitte vähem kui kaks liiget on sõltumatud liikmed, kes ei ole otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega.

Haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete tasustamine ei ole seotud reitinguagentuuri majandustulemustega ning see korraldatakse nii, et on tagatud nende otsuste sõltumatus. Haldus- või järelevalvenõukogu liikmete teenistusaeg on eelnevalt kokku lepitud kindlaksmääratud periood, mis ei ületa viit aastat ja mida ei ole võimalik pikendada. Sõltumatu liige vabastatakse haldus- või järelevalvenõukogust üksnes rikkumise või ametialase ebapädevuse korral.

Enamikul haldus- või järelevalvenõukogu liikmetest, sealhulgas selle sõltumatutel liikmetel, on finantsteenuste valdkonnas piisav kogemus. Kui reitinguagentuur annab krediidireitinguid struktureeritud finantsinstrumentidele, on vähemalt ühel sõltumatul liikmel ja ühel haldus- või järelevalvenõukogu liikmel põhjalikud teadmised ja kõrgetasemelised kogemused struktureeritud finantsinstrumentide turgude alal.

Lisaks üldisele vastutusele on haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutel liikmetel konkreetne ülesanne jälgida

a)	reitinguagentuuri poliitika ning reitinguagentuuri poolt krediidireitingualases tegevuses kasutatavate meetodite arengut;

b)	reitinguagentuuri kvaliteedi sisekontrollisüsteemi tõhusust seoses krediidireitingualase tegevusega;

c)	selliste meetmete ja menetluste tõhusust, mis on kehtestatud eesmärgiga tagada, et kõik huvide konfliktid tuvastatakse ja kõrvaldatakse või et neid juhitakse ja need avalikustatakse, ning

d)	vastavus- ja juhtimisprotsesse, sealhulgas käesoleva jao punktis 9 osutatud järelevalvesüsteemi tõhusust.

Haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete arvamusi punktides a–d osutatud küsimustes tutvustatakse juhatuses korrapäraselt ja need tehakse taotluse korral kättesaadavaks pädevatele asutustele.

3. Reitinguagentuur koostab piisavad tegevuspõhimõtted ja menetlused, mis tagavad, et täidetakse käesoleva määrusega reitinguagentuurile kehtestatud kohustusi.

4. Reitinguagentuuril on usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamise kord, sisekontrollimehhanism, tõhusad riskianalüüsi menetlused ja infotöötlussüsteemide kontrolli- ja järelevalvekord.

Sisekontrollimehhanism töötatakse välja selliselt, et sellega tagatakse otsuste ja menetluste järgimine reitinguagentuuri kõigil tasanditel.

Reitinguagentuur rakendab otsuste tegemise menetlusi ja organisatsioonilist struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused, ning tagab nende toimimise.

5. Reitinguagentuur moodustab ja hoiab töös täitmiskontrolli funktsiooni osakonna (edaspidi „täitmiskontrolli osakond”), mis tegutseb püsivalt ja tulemuslikult ning on oma tegevuses sõltumatu. Täitmiskontrolli osakond jälgib käesolevas direktiivis sätestatud kõigi kohustuste täitmist reitinguaganuuri ja selle töötajate poolt ning annab selle kohta aru. Täitmiskontrolli osakond

a)	teostab järelevalvet ja hindab regulaarselt punkti 3 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja menetluste ning reitinguagentuuri kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust;

nõustab ja aitab juhatuse liikmeid, krediidireitingu analüütikuid, töötajaid ning kõiki teisi füüsilisi isikuid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib, või teisi isikuid, kes on otseselt või kaudselt seotud reitinguagentuuri kontrollimisega, ning kes vastutavad krediidireitingualase tegevuse teostamise ning käesolevast määrusest tulenevate reitinguagentuuri kohustuste täitmise eest.

6. Täitmiskontrolli osakonnale seatud ülesannete nõuetekohaseks ja sõltumatuks täitmiseks tagab reitinguagentuur järgmiste tingimuste täitmise:

a)	täitmiskontrolli osakonnal on vajalikud volitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele;

b)	ametisse nimetatakse täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja, kes vastutab täitmiskontrolli ülesannete täitmise ja kõigi punkti 3 kohaselt nõutavate täitmiskontrolliga seonduvate aruannete esitamise eest;

täitmiskontrolli osakonnaga seotud juhatuse liikmed, krediidireitingu analüütikud, töötajad ning kõik teised füüsilised isikud, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib, või teised isikud, kes on otseselt või kaudselt seotud reitinguagentuuri kontrollimisega, ei ole seotud enda kontrollitava reitinguagentuuri tegevusega;

d)	täitmiskontrolli ülesandeid täitva töötaja tasustamine ei ole seotud reitinguagentuuri majandustulemustega ning tasu korraldatakse nii, et on tagatud tema otsuste sõltumatus.

Täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja tagab, et täitmiskontrolli osakonna käsutusse antud isikutega seotud huvide konflikt tuvastatakse nõuetekohaselt ja kõrvaldatakse.

Täitmiskontrolli ülesandeid täitev töötaja esitab kõrgemale juhtkonnale ning haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatutele liikmetele korrapäraselt aruandeid oma ülesannete täitmise kohta.

7. Reitinguagentuur kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra, et vältida, tuvastada, kõrvaldada või asjakohaselt juhtida ja avalikustada huvide konflikte, millele on osutatud B jao punktis 1. Reitinguagentuur korraldab, et teavet säilitatakse kõigi oluliste krediidireitingualase tegevuse sõltumatuse ohtude kohta, sealhulgas ohtude kohta seoses C jaos osutatud eeskirjadega, mida kohaldatakse krediidireitingu analüütikute suhtes, ning teave ohtude leevendamiseks kohaldatud kaitsemeetmete kohta.

8. Reitinguagentuur rakendab asjakohaseid süsteeme, ressursse ja menetlusi, et tagada krediidireitingute andmise jätkuvus ja korrapärasus.

9. Reitinguagentuur kehtestab järelevalve, mille käigus vaadatakse korrapäraselt läbi meetodid, mudelid ja peamised hindamiseeldused, nagu matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, nende mis tahes olulised muutused või kohandused ning meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste asjakohasus nende kasutamisel või kavandatud kasutamisel uute finantsinstrumentide hindamiseks.

Järelevalve on sõltumatu ärivaldkondadest, mis käsitlevad krediidireitingu andmist, ja sellest antakse aru käesoleva jao punktis 2 osutatud haldus- või järelevalvenõukogule.

10. Reitinguagentuur jälgib ja hindab oma süsteemide piisavust ja tõhusust, sisekontrollimehhanismi ja vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud korda ning võtab asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

B jagu

Tegevusnõuded

1. Reitinguagentuur tuvastab ja kõrvaldab või juhib ja avalikustab selgelt ja nähtavalt igasuguse tegeliku või võimaliku huvide konflikti, mis võib mõjutada tema krediidireitingu analüütikute, töötajate ning kõigi teiste selliste füüsiliste isikute analüüse ja otsuseid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingute andmisega, ning krediidireitinguid heakskiitvate isikute analüüse ja otsuseid.

2. Reitinguagentuur avalikustab üldsusele avalikult hinnatavate ettevõtete või seotud kolmandate isikute nimed, kellelt ta saab üle 5 % oma aastatulust.

3. Reitinguagentuur ei anna krediidireitingut järgmistel juhtudel või avalikustab olemasoleva krediidireitingu korral viivitamata, et krediidireiting võib olla kaotanud oma väärtuse:

reitinguagentuuril või punktis 1 osutatud isikutel on otseselt või kaudselt hinnatava ettevõtte või seotud kolmanda isiku finantsinstrumente või mingisuguseid muid otseseid või kaudseid omandiõigusi selles ettevõttes või isiku juures, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades või hallatud fondides, nagu pensionifondides või elukindlustusfondides;

b)	krediidireiting antakse hinnatavale ettevõttele või seotud kolmandale isikule, kes otseselt või kaudselt on seotud reitinguagentuuri kontrollimisega;

c)	punktis 1 osutatud isik kuulub hinnatava ettevõtte või mis tahes muu kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukokku või

d)	krediidireitingu määramisel osalenud krediidireitingu analüütikul või krediidireitingut heaks kiitnud isikul on olnud hinnatava ettevõttega või seotud kolmanda isikuga muud suhted, mis võivad põhjustada huvide konflikti.

Olemasolev reitinguagentuur hindab ka kohe, kas on põhjust antud krediidireiting ümber hinnata või tühistada.

4. Reitinguagentuur ei paku hinnatavale ettevõttele või seotud kolmandale isikule konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid seoses kõnealuse hinnatava ettevõtte või seotud kolmanda isiku korporatiivse või õigusliku struktuuri, vara ja kohustuste või tegevusega.

Reitinguagentuur võib pakkuda ka muid teenuseid kui krediidireitingute andmine (edaspidi „kõrvalteenused”). Kõrvalteenused ei kuulu reitingualase tegevuse alla; need hõlmavad turuprognoose, majanduse arengusuundade hinnanguid, hindade analüüsi ja muid üldiste andmete analüüse ja nendega seotud turustusteenuseid.

Reitinguagentuur tagab, et kõrvalteenuste osutamine ei tekita huvide konflikti krediidireitingu andmisega, ja avaldab reitinguid käsitlevates lõpparuannetes, milliseid kõrvalteenuseid hinnatavale ettevõttele või sellega seotud kolmandale isikule pakuti.

5. Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingu analüütikud või krediidireitingut heaks kiitvad isikud ei tee ettepanekuid ega soovitusi ametlikult ega mitteametlikult seoses selliste struktureeritud finantsinstrumentide kujundamisega, mille kohta reitinguagentuur annab krediidireitingu.

6. Reitinguagentuur kujundab oma aruandlus- ja sidekanalid, et tagada punktis 1 osutatud isikute sõltumatus reitinguagentuuri teistest tegevustest, mida teostatakse kaubanduslikel alustel.

7. Reitinguagentuur korraldab krediidireitingualase tegevusega seotud asjakohaste andmete ja vajaduse korral kontrollijälgede säilitamise. Nimetatud andmed sisaldavad järgmist:

a)	iga krediidireitingualase otsuse puhul krediidireitingu määramisest osavõtvate krediidireitingu analüütikute andmed, krediidireitingu heaks kiitnud isikute andmed, teave selle kohta, kas krediidireiting oli tellitud või mitte, ja kuupäev, millal krediidireiting anti;

b)	hinnatavalt ettevõttelt, nendega seotud kolmandalt isikult või reitingu kasutajatelt saadud tasudega seotud kontoandmed;

c)	kontoandmed, milles on kajastatud iga krediidireitingu või sellega seotud teenuste tellija;

d)	dokumenteeritud andmed kehtestatud menetluste ja meetodite kohta, mida reitinguagentuur kasutab krediidireitingu otsuste tegemisel;

e)	agentuurisisesed andmed ja toimikud, sealhulgas avalikustamata teave ja töödokumendid, mille alusel tehti krediidireitingu otsus;

f)	krediidianalüüsi aruanded, krediidihinnangu aruanded, erakrediidireitingu aruanded ning agentuurisisesed andmed, sealhulgas avalikustamata teave ja töödokumendid, mille alusel kõnealustes aruannetes arvamusi esitati;

g)	andmed reitinguagentuuri poolt käesoleva määruse täitmiseks kehtestatud korra ja võetud meetmete kohta ning

h)	selliste reitinguagentuuri ja tema töötajate poolt agentuurisiseselt ja -väliselt saadud ja saadetud kirjade koopiad, sealhulgas sellise elektroonilise kirjavahetuse koopia, mis on seotud reitinguagentuuri tegevusega.

8. Punktis 7 osutatud registreid ja kontrollijälgi hoitakse registreeritud reitinguagentuuri ruumides vähemalt viis aastat ning need tehakse taotluse korral kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui reitinguagentuuri tegevus lõpetatakse, hoitakse registreid alles veel vähemalt kolm aastat.

9. Registreid, milles on sätestatud reitinguagentuuri ja hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmanda isiku õigused ja kohustused vastavalt krediidireitingu teenuse pakkumise lepingule, säilitatakse vähemalt nii kaua, kuni kehtib suhe hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikute vahel.

C jagu

Krediidireitingu analüütikute ja krediidireitingualase tegevusega otseselt seotud teiste isikute tegevust reguleerivad eeskirjad

1. Krediidireitingu analüütikud ja reitinguagentuuri töötajad ning kõik teised füüsilised isikud, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, ning nendega lähedalt seotud isikud, nagu on loetletud direktiivi 2004/72/EÜ (1) artikli 1 lõikes 2, ei müü, osta ega seo end ühegi tehinguga üheski finantsinstrumendis, mille on väljastanud või taganud või mida on muul viisil toetanud mis tahes hinnatav ettevõte oma esmase analüütilise vastutuse piires; siinkohal on erandiks osalused hajutatud investeerimiskavades või hallatud fondides, nagu pensionifondid või elukindlustusfondid.

2. Ükski punktis 1 osutatud isik ei osale ühegi konkreetse hinnatava ettevõtte krediidireitingu määramisel ega mõjuta seda mingil viisil, kui sel isikul

a)	on hinnatava ettevõtte finantsinstrumente, välja arvatud hajutatud investeerimiskavade kaudu;

b)	on selliseid finantsinstrumente hinnatava ettevõttega seotud ettevõttes, mille omamine võib põhjustada või mida võidakse üldiselt pidada huvide konflikti põhjustajaks, välja arvatud hajutatud investeerimiskavade kaudu;

c)	kui tal on hinnatava ettevõttega hiljuti olnud töö-, äri- või muu suhe, mis võib põhjustada või mida võib üldiselt pidada huvide konflikti põhjustajaks.

3. Reitinguagentuurid tagavad, et lõikes 1 osutatud isikud

a)	võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kaitsta reitinguagentuuri valduses olevat vara ja registreid pettuse, varguse või väärkasutamise eest, võttes arvesse nende äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning nende krediidireitingualase tegevuse iseloomu ja ulatust;

b)	ei avalda mingisugust teavet reitinguagentuuri praeguste või tulevaste krediidireitingute kohta, välja arvatud hinnatavale ettevõttele või sellega seotud kolmandale isikule;

ei jaga reitinguagentuuridele usaldatud konfidentsiaalset teavet reitinguagentuuriga otseselt või kaudselt kontrolli kaudu seotud isikute krediidireitingu analüütikutele ja töötajatele ega ühelegi teisele füüsilisele isikule, kelle teenuseid kasutab või kontrollib reitinguagentuuriga otseselt või kaudselt kontrolli kaudu seotud isik ning kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, ja

d)	ei kasuta ega jaga konfidentsiaalset teavet finantsinstrumentidega kauplemise eesmärgil ega ühelgi muul eesmärgil kui reitingualase tegevuse teostamiseks.

4. Punktis 1 osutatud isikud ei küsi ega võta vastu raha, kingitusi või teeneid mitte kelleltki, kellega krediitreitinguasutus on ärisuhetes.

5. Kui punktis 1 osutatud isik leiab, et punktis 1 osutatud teine isik on olnud seotud tegevusega, mida kõnealune isik peab ebaseaduslikuks, teavitab ta sellest viivitamata täitmiskontrolli ülesandeid täitvat töötajat ning see ei avalda talle negatiivset mõju.

6. Kui krediidireitingu analüütik lahkub töölt ja ühineb hinnatud ettevõttega, millele krediidireitingu andmisega ta on olnud seotud, või finantsettevõttega, kellega tal on olnud kokkupuuteid oma töökohustuste täitmise ajal reitinguagentuuris, vaatab reitinguagentuur läbi krediidireitingu analüütiku lahkumisele eelnenud kahe aasta jooksul tehtud töö.

7. Punktis 1 osutatud isik ei asu olulisele juhtivale kohale hinnatava ettevõtte ega sellega seotud kolmanda isiku juures enne kuue kuu möödumist krediidireitingu andmisest.

8. Artikli 7 lõikes 4 osutatud eesmärgil tagavad reitinguagentuurid, et

a)	juhtivad krediidireitingu analüütikud ei ole üle nelja aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega;

b)	krediidireitingu analüütikud ei ole üle viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega;

c)	krediidireitinguid heakskiitvad isikud ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega.

Esimese lõigu alapunktides a, b ja c osutatud isikud ei ole seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud neis alapunktides osutatud hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega kahe aasta jooksul alates nimetatud punktides sätestatud tähtaja lõpust.

D jagu

Krediidireitingu esitamise eeskirjad

I. Üldised kohustused

1. Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingus on selgelt ja nähtavalt märgitud asjaomase krediidireitingualase tegevuse juhtiva krediidireitingu analüütiku nimi ja ametinimetus ning selle isiku nimi ja ametinimetus, kes põhiliselt vastutab krediidireitingu heakskiitmise eest.

2. Reitinguagentuur tagab, et vähemalt

on osutatud kõigile sisulise tähtsusega allikatele (sealhulgas hinnatud ettevõttele või vajaduse korral seotud kolmandale isikule), mida kasutati krediidireitingu ettevalmistamisel, koos viitega sellele, kas krediidireiting on avaldatud hinnatud ettevõttele või sellega seotud kolmandale isikule ning kas seda on muudetud pärast teatavakstegemist ja enne väljaandmist;

on selgelt osutatud peamisele metoodikale või metoodika versioonile, mida kasutati reitingu määramisel, ning on viidatud selle üksikasjalikule kirjeldusele, kui krediidireiting põhineb rohkem kui ühel metoodikal või kui viitamine üksnes peamisele metoodikale võib põhjustada selle, et investorid ei märka krediidireitingu muid olulisi aspekte, sealhulgas olulisi kohandusi ja kõrvalekaldeid, selgitab reitinguagentuur seda asjaolu krediidireitingus ning osutab selle, kuidas eri metoodikaid või muid aspekte on krediidireitingus arvesse võetud;

on selgitatud iga reitingukategooria tähendust, maksejõuetuse või sissenõudmise määratlust, samuti asjakohaseid ohuhoiatusi, sealhulgas asjakohaste peamiste hindamiseelduste, nagu matemaatilised või korrelatsiooni eeldused, tundlikkuse analüüsi koos halvima ja parima stsenaariumi krediidireitingutega;

d)	on märgitud selgelt ja nähtavalt kuupäev, mil krediidireiting esimest korda avalikustati ning millal seda viimati ajakohastati, ning

e)	on esitatud teave selle kohta, kas krediidireiting käsitleb uusi finantsinstrumente ja kas reitinguagentuur annab finantsinstrumendile krediidireitingu esimest korda.

3. Reitinguagentuur teavitab hinnatavat ettevõtet vähemalt 12 tundi enne reitingutulemuse ja reitingu aluseks olevate peamiste argumentide avaldamist, et ettevõttel oleks võimalus enne andmete avalikustamist juhtida reitinguagentuuri tähelepanu tegelikele vigadele.

4. Krediidireitingute avalikustamisel märgib reitinguagentuur selgelt ja nähtavalt krediidireitingu atribuudid ja piirangud. Eriti esitab reitinguagentuur krediidireitingute avalikustamisel nähtavalt igas krediidireitingus, kas ta peab hinnatava ettevõtte kohta kättesaadava teabe kvaliteeti piisavaks või mitte ja millises ulatuses on ta kontrollinud hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmanda isiku esitatud teavet. Kui krediidireiting on seotud sellist tüüpi ettevõtte või finantsinstrumendiga, mille kohta andmete ajalugu on piiratud, esitab reitinguagentuur selgelt nähtaval kohal krediidireitingu piirangud.

Kui puuduvad usaldusväärsed andmed või kui uut liiki finantsinstrumendi struktuur või olemasoleva teabe kvaliteet ei ole piisav või kui tekib küsimus, kas reitinguagentuur saab anda usaldusväärse krediidireitingu, keeldub reitinguagentuur reitingu andmisest või tühistab olemasoleva reitingu.

5. Krediidireitingu teatamisel selgitab reitinguagentuur oma pressiteates või aruandes peamisi elemente, millel krediidireiting põhineb.

Kui punktides 1, 2 ja 4 sätestatud teave ei ole proportsioonis levitatava aruande pikkusega, piisab sellest, kui aruandes viidatakse selgelt ja nähtavalt kohale, kus on võimalik otse ja hõlpsalt pääseda selliselt avalikustatava teabe juurde, sealhulgas reitinguagentuuri veebilehe selle teabe otselingile.

II. Täiendavad kohustused seoses struktureeritud finantsinstrumentide krediidireitinguga

1. Kui reitinguagentuur hindab struktureeritud finantsinstrumenti, esitab ta krediidireitingu teabes kahjumi ja rahavoogude analüüsi, mille ta on teostanud või millele ta põhineb, ning samuti viite krediidireitingu oodatavale muutusele (krediidi stabiilsusnäitaja).

2. Reitinguagentuur teatab, mis tasandil ta on teostanud hinnangu due diligence analüüsi käigus, mis on läbi viidud alusvaraks olevate finantsinstrumentide või muude struktureeritud finantsinstrumentide alusvara tasandil. Reitinguagentuur avalikustab, kas ta on hinnanud due diligence analüüsi või on toetunud kolmanda isiku hinnangule, osutades, kuidas sellise hindamise tulemus krediidireitingut mõjutab.

3. Kui reitinguagentuur annab krediidireitinguid struktureeritud finantsinstrumentidele, avalikustab ta koos reitingutega teabe kasutatud meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste kohta koos juhistega, milles selgitatakse selliste krediidireitingute puhul kasutatavaid mudeleid ja hindamismeetodeid käsitlevaid eeldusi, parameetreid, piiranguid ning selgusetust, sealhulgas agentuuri poolt reitingu määramisel tehtud stressistsenaariumide simulatsioone. Need juhised on selged ja kergesti mõistetavad.

4. Reitinguagentuur avalikustab jooksvalt teabe kõigi struktureeritud finantstoodete kohta, mis on talle esitatud esialgseks läbivaatamiseks või esialgse reitingu saamiseks. Teave avalikustatakse olenemata sellest, kas emitent tellib reitinguagentuurilt lõpliku reitingu.

E jagu

Avalikustamine

I. Üldine avalikustamine

Reitinguagentuur avalikustab üldjuhul asjaolu, et ta on käesoleva määruse kohaselt registreeritud, ja esitab järgmise teabe:

1) B jao punktis 1 osutatud igasugused tegelikud ja võimalikud huvide konfliktid;

2) osutatavate kõrvalteenuste loetelu;

3) reitinguagentuuri poliitika seoses krediidireitingute ja muu asjakohase teabe avaldamisega;

4) tasustamiskorra üldine iseloom;

5) metoodikad, krediidireitingualases tegevuses kasutavate mudelite ning selliste põhiliste hindamiseelduste nagu matemaatiliste või korrelatsiooni eelduste kirjeldus, ning muudatused;

6) igasugused olulised muudatused tema süsteemides, ressurssides ja menetluses ning

7) vajaduse korral reitinguagentuuri tegevusjuhend.

II. Perioodiline avalikustamine

Reitinguagentuur avalikustab perioodiliselt järgmise teabe:

1) iga kuue kuu tagant andmed oma reitingukategooriate kaupa ajalooliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade kohta, milles eristatakse reitinguagentuuride peamisi geograafilisi piirkondi, ning selle kohta, kas nende kategooriate kahjumäärad on aja jooksul muutunud;

2) kord aastas esitab reitinguagentuur järgmise teabe:

a)	reitinguagentuuri 20 suurema kliendi nimekiri neilt saadava sissetuleku alusel ja

reitinguagentuuri selliste klientide nimekiri, kelle panus reitinguagentuuri sissetuleku kasvumäära ületas eelmisel majandusaastal reitinguagentuuri kogutulu kasvumäära rohkem kui 1,5 kordselt. Iga selline klient lisatakse sellesse nimekirja üksnes sellel aastal, mil see moodustas reitinguagentuuri ülemaailmsest kogutulust ülemaailmsel tasandil rohkem kui 0,25 %.

Käesoleva punkti tähenduses on „klient” ettevõte, selle tütarettevõtjad ja sidusühingud, kus ettevõttel on osalust üle 20 %, samuti muud ettevõtted, millega ta on kliendi nimel pidanud läbirääkimisi võlaküsimuse struktureerimise kohta ning mille puhul reitinguagentuurile tasuti otseselt või kaudselt kõnealusele võlaküsimusele krediidireitingu andmise eest.

III. Aruanne läbipaistvuse kohta

Reitinguagentuur teeb igal aastal kättesaadavaks järgmise teabe:

1) üksikasjalik teave reitinguagentuuri õigusliku struktuuri ja omanike kohta, sealhulgas teave osaluse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (2) artiklite 9 ja 10 tähenduses;

2) krediidireitingualase tegevuse kvaliteeti tagava sisekontrollimehhanismi kirjeldus;

3) statistilised andmed tööülesannete jaotuse kohta tema töötajate vahel uute krediidireitingute, krediidireitingute läbivaatamise, metoodika või mudeli hindamise ja kõrgema juhtkonna puhul;

4) registrite pidamise põhimõtete kirjeldus;

5) iga-aastase sisekontrolli tulemused seoses täitmiskontrolli osakonna sõltumatuse nõuete täitmisega;

6) haldamise ja krediidireitingu analüütikute rotatsioonipoliitika kirjeldus;

7) finantsteave reitinguagentuuri tulude kohta, mis on jaotatud tasudeks, mis tulevad krediidireitingualasest tegevusest ja muust tegevusest, ning mõlema kohta tuleb esitada üksikasjalik kirjeldus ja

8) juhtimisaruanne nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (miskäsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (3) artikli 46a lõike 1 tähenduses. Reitinguagentuur esitab kõnealuse direktiivi artikli 46a lõike 1 punktis d osutatud teabe aruandes olenemata sellest, kas tema suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) (4).

(1) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega (ELT L 162, 30.4.2004, lk 70).

(2) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(3) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(4) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.

II LISA

REGISTREERIMISE TAOTLUSES ESITATAV TEAVE

1. Reitinguagentuuri täielik nimi, ühenduses registreeritud asukoht

2. Kontaktisiku ja täitmiskontrolli ülesandeid täitva töötaja nimi ning kontaktandmed

3. Õiguslik seisund

4. Krediidireitingute kategooria, millega seoses taotleb reitinguagentuur registreerimist

5. Omandisuhted

6. Organisatsiooni struktuur ja üldjuhtimine

7. Krediidireitingualaseks tegevuseks vajalikud finantsressursid

8. Reitinguagentuuri personal ja selle pädevus

9. Teave reitinguagentuuri tütarettevõtjate kohta

10. Krediidireitingute andmisel ja läbivaatamisel kasutatava menetluse ja metoodika kirjeldus

11. Tegevuspõhimõtted ja menetlus huvide konfliktide tuvastamiseks, juhtimiseks ja avalikustamiseks

12. Teave krediidireitingu analüütikute kohta

13. Tasustamise ja töö tulemuslikkuse hindamise kord

14. Muud teenused kui krediidireitingualane tegevus, mida reitinguagentuur kavatseb osutada

15. Tegevuskava, sealhulgas teave selle kohta, kus kavatsetakse teostada põhilist majandustegevust, asutada filiaale ning milline on kavandatud majandustegevuse liik

16. Dokumendid ja üksikasjalik teave krediidireitingute kinnitamise eeldatava kasutamise kohta

17. Dokumendid ja üksikasjalik teave allhanke kavandatud kasutamise kohta, sealhulgas teave allhanget tegevate ettevõtete kohta

17.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 302/32

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/65/EÜ,

13. juuli 2009,

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Kuna direktiivi tuleb täiendavalt muuta, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Direktiiv 85/611/EMÜ on olulisel määral aidanud kaasa Euroopa investeerimisfondide arengule ja edule. Ent kuigi pärast selle vastuvõtmist, eelkõige 2001. aastal, on direktiivi muudetud paremuse suunas, on üha enam ilmne, et eurofondide õigusraamistikku tuleb muuta, et kohandada seda 21. sajandi finantsturgudega. Komisjoni 12. juuli 2005. aasta rohelise raamatuga „ELi investeerimisfondide õigusraamistiku tõhustamiseks” algatati avalik arutelu direktiivi 85/611/EMÜ muutmise viisi üle, et viia see vastavusse kõnealuste uute väljakutsetega. Sisutihedate konsultatsioonide tulemusena jõuti üldiselt üksmeelsele järeldusele, et kõnealust direktiivi on vaja oluliselt muuta.

(3)

Eurofonde reguleerivad siseriiklikud õigusaktid tuleks kooskõlastada, et ühtlustada ettevõtjate konkurentsitingimused ühenduse tasandil, kusjuures samal ajal tuleks tagada osakuomanike tõhusam ja ühtlasem kaitse. Selline kooskõlastamine hõlbustab eurofondide osakute vaba liikumise piirangute kõrvaldamist ühenduses.

(4)	Võttes arvesse kõnealuseid eesmärke, on soovitav liikmesriikides asutatud eurofondide puhul ette näha ühised tegevusloa andmise, järelevalve, struktuuri ja äritegevuse põhinõuded ning teave, mille avaldamist eurofondidelt nõutakse.

(5)

Liikmesriikide õigusaktide kooskõlastamine peaks piirduma eurofondidega, mis pakuvad ühenduses avalikkusele müügiks oma osakuid, ning see ei peaks laienema kinnistele fondidele. On soovitav, et eurofondidel lubataks vastavalt oma investeerimiseesmärgile investeerida lisaks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ka muudesse piisavalt likviidsetesse finantsinstrumentidesse. Finantsinstrumendid, millesse eurofondid võivad oma investeerimisportfelli vara paigutada, peaksid olema loetletud käesolevas direktiivis. Portfelliinvesteeringute valimine indeksi abil on portfellihalduse meetod.

(6)

Kui käesoleva direktiiviga nõutakse eurofondilt meetme võtmist, tuleks asjaomast sätet mõista kui fondivalitseja kohustust, kui eurofond on asutatud fondivalitseja valitsetava lepingulise fondina (investeerimisfondina) ja kui investeerimisfond ei oma iseseisvat teovõimet, sest ta ei ole juriidiline isik.

(7)	Eurofondi osakuid tuleb käsitada finantsinstrumentidena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (4) tähenduses.

(8)

Fondivalitsejale päritoluliikmesriigis antud tegevusluba peaks tagama investorite kaitse ja fondivalitseja maksevõime, soodustades finantssüsteemi stabiilsust. Käesoleva direktiiviga vastu võetav lähenemisviis peaks tagama olulise ühtlustatuse määral, mis on vajalik ja piisav selleks, et kindlustada tegevuslubade andmise ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemide vastastikune tunnustamine, mis võimaldaks väljastada üheainsa, ühenduse kõigis osades tunnustatud tegevusloa ja rakendada päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtet.

(9)

Selleks et tagada fondivalitseja suutlikkus täita oma tegevusest tulenevaid kohustusi ning seeläbi tagada stabiilsus, nõutakse algkapitali ning täiendavate omavahendite olemasolu. Selleks et võtta arvesse ühenduse ja teiste rahvusvaheliste turgude suundumusi eelkõige seoses tegevusriskiga kaasnevate kapitalikuludega, tuleks kõnealused nõuded, sealhulgas tagatiste kasutamine, läbi vaadata.

(10)	Investorite kaitseks on tarvis tagada iga fondivalitseja siseselt ülevaate olemasolu eelkõige kaheliikmelise juhtimise süsteemi ning nõuetekohase sisekontrolli kaudu.

(11)	Päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtte kohaselt tuleks päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejatel lubada osutada kogu ühenduses tegevusloas märgitud teenuseid, asutades filiaale või kasutades teenuste osutamise vabadust.

(12)

Ilma et see piiraks XI peatüki kohaldamist, peaks ühisportfelli haldamiseks (usaldusfondide/lepinguliste fondide või äriühinguna asutatud fondide valitsemiseks) fondivalitsejale päritoluliikmesriigis antud tegevusluba võimaldama tal vastuvõtvas liikmesriigis teha järgmisi toiminguid: levitada päritoluliikmesriigis tema valitsetava ühtlustatud reeglite kohase usaldusfondi / lepingulise fondi (keda valitseb kõnealune fondivalitseja) osakuid, asutades filiaali; levitada asutatava filiaali kaudu tema valitsetava ühtlustatud reeglite kohaselt äriühinguna asutatud fondi aktsiaid, keda valitseb kõnealune fondivalitseja; levitada mõne muu fondivalitseja valitsetava ühtlustatud reeglite kohase usaldusfondi / lepingulise fondi osakuid või äriühinguna asutatud fondi aktsiaid; täita kõiki muid ühisportfelli haldamisega seotud funktsioone ja ülesandeid; valitseda muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis asutatud äriühinguna asutatud fondide vara; täita muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis asutatud fondivalitseja nimel volituse alusel ühisportfelli haldamisega seotud ülesandeid. Kui fondivalitseja levitab vastuvõtvas liikmesriigis filiaali asutamata ühtlustatud reeglite kohase usaldusfondi / lepingulise fondi osakuid või äriühinguna asutatud fondi aktsiaid, tuleks tema suhtes kohaldada ainult piiriülest turustamist käsitlevaid eeskirju.

(13)

Seoses fondivalitsejate tegevuse ulatusega ja selleks, et võtta arvesse siseriiklikku õigust ning võimaldada fondivalitsejatel saavutada märkimisväärset mastaabisäästu, on soovitav lubada neil valitseda ka väärtpaberiportfelle kliendipõhiselt (individuaalse väärtpaberiportfelli haldus), sealhulgas pensionifondid, ning teha teatavaid põhitegevusalaga seotud kõrvaltoiminguid, ilma et see piiraks kõnealuste fondivalitsejate stabiilsust. Siiski tuleb ette näha erisätted huvide konflikti vältimiseks juhtudel, mil fondivalitsejatel on tegevusluba nii ühisportfelli kui ka individuaalse väärtpaberiportfelli haldamiseks.

(14)

Individuaalse väärtpaberiportfelli haldus on investeerimisteenus, mida reguleerib direktiiv 2004/39/EÜ. Selleks et tagada kõnealuses valdkonnas ühtne reguleeriv raamistik, on soovitav kohaldada fondivalitsejate suhtes, kes on saanud tegevusloa ka nimetatud teenuse osutamiseks, kõnealuses direktiivis sätestatud tegevusnõudeid.

(15)	Üldjuhul peaks päritoluliikmesriigil olema võimalik kehtestada käesolevas direktiivis sätestatutest rangemad nõuded, eelkõige seoses tegevusloa andmise tingimuste, usaldatavusnormatiivide täitmise nõuete ning aruandluse ja prospektiga.

(16)

Soovitav on ette näha nõuded, millega määratakse kindlaks eeltingimused, mille alusel fondivalitseja võib volituse alusel konkreetsed ülesanded ja tegevused edasi anda kolmandatele isikutele, et muuta oma majandustegevus tõhusamaks. Päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtte nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid taolist ülesannete edasiandmist lubavad liikmesriigid tagama, et nendelt tegevusloa saanud fondivalitseja ei annaks kõiki oma ülesandeid edasi ühele või mitmele kolmandale isikule, muutudes ise fiktiivseks äriühinguks, ning et volitused ei takistaks tõhusat järelevalvet fondivalitseja üle. Asjaolu, et fondivalitseja on oma ülesanded edasi andnud, ei tohiks siiski mingil juhul mõjutada fondivalitseja ja depositooriumi vastutust osakuomanike ja pädevate asutuste ees.

(17)	Selleks et tagada võrdsed tingimused ja pikaajaline nõuetekohane järelevalve, peaks komisjonil olema võimalik uurida võimalusi ülesannete edasiandmise korra ühtlustamiseks ühenduse tasandil.

(18)

Päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtte kohaselt tunnistavad pädevad asutused tegevusloa kehtetuks või ei anna tegevusluba, kui sellised tegurid nagu tegevuskava sisu, fondi geograafiline paiknemine või reaalne tegevus näitavad selgelt, et fondivalitseja on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks selleks, et hoida kõrvale rangematest nõuetest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt kavatseb tegutseda või tegutseb. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks fondivalitsejale anda tegevusluba liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht. Vastavalt päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõttele peaks ainult fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädeval asutusel olema pädevus teostada järelevalvet fondivalitseja tegevuse korraldamise, sealhulgas II lisas osutatud haldusülesannete täitmise kõigi menetluste ja vahendite üle, mille suhtes kohaldatakse fondivalitseja päritoluliikmesriigi õigusakte, lasuma üksnes fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel.

(19)

Kui eurofondi haldab muus kui eurofondi päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitseja, peaks nimetatud fondivalitseja kehtestama investorite kaebustega tegelemiseks sobiva korra, näiteks nähes osakute levitamisel ette asjaomased sätted või avaldades eurofondi päritoluliikmesriigis aadressi, mis ei pea olema fondivalitseja enda aadress. Kõnealune fondivalitseja peaks samuti kehtestama sobiva korra, et teha avalikkusele või eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele nõudmisel kättesaadavaks vajalik teave, näiteks nimetades fondivalitseja töötaja teabenõuetega tegelevaks kontaktisikuks. Siiski ei tohiks fondivalitsejat eurofondi päritoluliikmesriigi õigusega kohustada selles liikmesriigis kohustuste täitmiseks nimetama kohalikku esindajat.

(20)

Pädevad asutused, mis annavad eurofondile tegevusloa, peaksid võtma arvesse lepingulise fondi tingimusi või äriühinguna asutatud fondi põhikirja, depositooriumi valikut ning fondivalitseja suutlikkust eurofondi valitseda. Kui fondivalitseja on asutatud muus liikmesriigis, peaks pädevatel asutustel olema võimalik tugineda fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kinnitusele selle kohta, mis tüüpi eurofonde asjaomane fondivalitseja võib valitseda. Eurofondile tegevusloa andmiseks ei tohiks fondivalitsejalt nõuda täiendava kapitalinõude täitmist, registrijärgset asukohta eurofondi päritoluliikmesriigis ega seda, et ta oleks eurofondi päritoluliikmesriigis mingis valdkonnas tegev.

(21)

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peaksid olema pädevad teostama järelevalvet selle üle, kas järgitakse sellise eurofondi asutamist ja toimimist käsitlevaid eeskirju, mille suhtes kohaldatakse eurofondi päritoluliikmesriigi õigusakte. Selleks peaks eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema võimalik saada teavet otse fondivalitsejalt. Eelkõige võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda fondivalitsejalt teabe esitamist kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud eurofondi investeeringutega seotud tehingute kohta, muu hulgas neid tehinguid ja raamatupidamisandmeid käsitlevates raamatupidamis- ja äridokumentides sisalduva teabe esitamist. Selleks et takistada nende järelevalvele allutatud eeskirjade rikkumist, peaks fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel olema võimalik loota fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste koostööle ning vajaduse korral peaks neil olema võimalik võtta meetmeid otse fondivalitseja vastu.

(22)	Eurofondi päritoluliikmesriik peaks saama kehtestada eeskirjad eurofondi osakuomanike registri sisu kohta. Nimetatud registri pidamine ja asukoht peaks siiski jääma fondivalitseja otsustada vastavalt tema organisatsioonilisele korraldusele.

(23)

Eurofondi päritoluliikmesriigile tuleb anda kõik vahendid eurofonde käsitlevate eeskirjade mis tahes rikkumise heastamiseks. Selleks peaks eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel olema võimalik võtta fondivalitseja suhtes nii ennetavaid meetmeid kui ka rakendada karistusi. Viimase võimalusena peaks eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel olema võimalik nõuda fondivalitsejalt eurofondi valitsemise lõpetamist. Liikmesriigid peaksid kehtestama vajalikud sätted, et korraldada sellisel juhul eurofondi nõuetekohane valitsemine või likvideerimine.

(24)

Selleks et vältida tegevuse kandumist nõrgema järelevalvega piirkondadesse ning et tugevdada usaldust päritoluliikmesriigi pädevate asutuste järelevalve tõhususe vastu, tuleks eurofondile tegevusloa andmisest keelduda, kui tema osakute turustamisele päritoluliikmesriigis tehakse takistusi. See ei takista eurofondi pärast tegevusloa saamist vabalt valimast, millistes liikmesriikides ta käesoleva direktiivi kohaselt oma osakuid turustab.

(25)	Selleks et kaitsta osakuomanike huve ning tagada ühtlustatud investeerimisfondide turul võrdsed tingimused, peab äriühinguna asutatud fondil olema algkapital. Äriühinguna asutatud fondidele, kes on määranud fondivalitseja, laieneb ka fondivalitseja täiendavate omavahendite kate.

(26)

Kui tegevusnõuded ja ülesannete edasiandmine on õigusnormidega reguleeritud ning kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi õigusaktid lubavad fondivalitsejal oma ülesandeid edasi anda, peaksid tegevusluba omavad äriühinguna asutatud fondid järgima mutatis mutandis asjaomaseid õigusnorme kas vahetult, kui käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat ei ole määratud, või kaudselt, kui selline fondivalitseja on määratud.

(27)

Hoolimata vajadusest konsolideerida eurofonde, on eurofondide ühinemine seotud ühenduses paljude õigus- ja haldusprobleemidega. Seetõttu tuleb siseturu paremaks toimimiseks kehtestada ühenduse sätted, millega lihtsustatakse eurofondide (ja nende investeerimisüksuste) ühinemist. Kuigi teatavad liikmesriigid annavad ühinemisloa tõenäoliselt üksnes lepingulistele fondidele, peaksid kõik liikmesriigid lubama ja tunnustama igat tüüpi eurofondide (nii lepinguliste fondide, äriühinguna asutatud investeerimisfondide kui usaldusfondide) piiriülest ühinemist, milleks ei ole liikmesriikidel vaja kehtestada siseriiklikus õiguses uut eurofondi õiguslikku vormi.

(28)

Käesolev direktiiv käsitleb neid ühinemisviise, mis on liikmesriikides kõige enam levinud. Direktiiv ei nõua, et kõik liikmesriigid peaksid siseriiklikus õiguses sätestama kõik kolm ühinemise viisi, ent kõik liikmesriigid peaksid tunnustama varade üleandmist selliste ühinemiste puhul. Käesolev direktiiv ei välista, et eurofondid kasutavad olukorras, kus ühelgi ühinemises osaleval eurofondil ei ole lubatud oma osakuid piiriüleselt turustada, muid siseriiklikke ühinemise viise. Nende ühinemiste suhtes kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse asjaomaseid sätteid. Siseriiklikes kvoorumieeskirjades ei tohiks teha vahet riigisiseste ja piiriüleste ühinemiste vahel ning samuti ei tohiks need olla rangemad kui äriühingute ühinemise eeskirjad.

(29)

Selleks et kaitsta investorite huve, peaksid liikmesriigid nõudma, et eurofondide taotletud riigisisesele või piiriülesele ühinemisele peavad loa andma liikmesriikide pädevad asutused. Piiriüleste ühinemiste puhul peaks ühinemiseks loa andma ühineva eurofondi pädev asutus, et tagada selliste osakuomanike huvide nõuetekohane kaitse, kes tegelikult vahetavad eurofondi. Juhul kui ühinemine hõlmab rohkem kui ühte ühinevat eurofondi ja need asuvad eri liikmesriikides, peavad kõigi ühinevate eurofondide pädevad asutused tihedas koostöös ühinemiseks loa andma, jagades muu hulgas asjakohast teavet. Kuna ka ühendava eurofondi osakuomanike huve tuleb asjakohaselt kaitsta, peaksid ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused neid arvesse võtma.

(30)

Nii ühineva eurofondi kui ka ühendava eurofondi osakuomanikel peaks samuti olema võimalus nõuda oma osakute tagasiostmist või -võtmist või võimaluse korral vahetada need ümber samalaadse investeerimispoliitikaga ja sama fondivalitseja või sellega seotud äriühingu valitsetud teise eurofondi osakuteks. Nimetatud õiguse kasutamise eest ei tohiks võtta lisatasu, v.a kapitali vähendamisega seotud kulud, mille peab kinni asjaomane eurofond, nagu on ette nähtud ühineva ja ühendava eurofondi prospektis.

(31)

Ühinemisel tuleks tagada ka kolmandate isikute poolne kontroll. Iga ühinemises osaleva eurofondi depositoorium peaks kinnitama ühinemislepingu projekti vastavust käesoleva direktiivi ja eurofondide fonditingimuste asjaomastele sätetele. Depositoorium või sõltumatu audiitor peaks koostama aruande kõigi ühinemises osalevate eurofondide kohta, kinnitades kõnealuste eurofondide varade ja kohustuste hindamismeetodid ja vahetuskursi arvutusmeetodid, mida ühinemislepingu projektis on kasutatud, aga ka tegeliku vahetuskursi ja vajaduse korral rahalise väljamakse osaku kohta. Selleks et piirata piiriülese ühinemise kulusid, peaks olema lubatud koostada kõigi ühinevate eurofondide kohta ühine aruanne ning seda peaks saama teha ühineva või ühendava eurofondi vannutatud audiitor. Et kaitsta investoreid, peaks osakuomanikel olema võimalik saada nõudmisel kõnealuse aruande koopia tasuta.

(32)	Eriti oluline on, et osakuomanikke teavitatakse kavandatud ühinemisest asjakohaselt ning et nende huvid on piisavalt kaitstud. Kuigi ühinemine mõjutab kõige enam ühineva eurofondi osakuomanike huve, tuleb tagada ka ühendava eurofondi osakuomanike huvide kaitse.

(33)

Käesoleva direktiivi sätetega, mis käsitlevad ühinemist, ei piirata õigusaktide (eelkõige nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)) (5) rakendamist seoses kontrolli kehtestamisega ettevõtjate koondumiste üle.

(34)

Selliste osakute, mille on välja lasknud eurofondid, kellel on lubatud investeerida 100 % oma varast ühe ja sama emitendi (riigi, kohalike omavalitsuste jne) välja lastud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, vabalt turustamise otsese või kaudse tagajärjena ei tohiks kahjustada kapitalituru toimimist või liikmesriikide rahastamist.

(35)

Käeolevas direktiivis esitatud vabalt võõrandatava väärtpaberi mõiste kehtib üksnes käesoleva direktiivi kohaldamisel ega mõjuta kuidagi liikmesriikide õigusaktides muudel eesmärkidel, näiteks maksuõiguses kasutatavaid mõisteid. Seetõttu ei hõlma kõnealune mõiste selliste ühingute poolt nagu elamuühistud ning tööstusseltsid ja vastastikuse abistamise seltsid („industrial and provident societies”) väljalastud osasid ega muid nendega võrdväärseid väärtpabereid, mille omandiõigust ei saa tegelikult üle kanda, välja arvatud juhul, kui nende emitent need tagasi ostab.

(36)	Rahaturuinstrumendid on vabalt võõrandatavad instrumendid, millega tavajuhul kaubeldakse rahaturgudel, mitte reguleeritud turgudel, näiteks riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad, hoiusesertifikaadid, kommertspaberid, keskmise tähtajaga võlaväärtpaberid ja pangaaktseptid.

(37)	Käesolevas direktiivis kasutatav reguleeritud turu mõiste on kooskõlas direktiivi 2004/39/EÜ määratlusega.

(38)

Soovitav on lubada eurofondil investeerida oma vara eurofondide ja teiste avatud investeerimisfondide osakutesse, kes investeerivad ka käesolevas direktiivis osutatud likviidsetesse finantsvaradesse ning tegutsevad riski hajutamise põhimõttel. Eurofondide ja teiste investeerimisfondide suhtes, millesse eurofond investeerib, tuleb kohaldada tõhusat järelevalvet.

(39)

Tuleks laiendada eurofondi võimalusi investeerida eurofondi ja teistesse investeerimisfondidesse. Seepärast on hädavajalik tagada, et kõnealune investeerimistegevus ei vähendaks investorite kaitset. Eurofondide paremate võimaluste tõttu investeerida teiste eurofondide ja investeerimisfondide osakutesse, tuleb ette näha koguseliste piirmäärade, teabe avalikustamise ning kaskaadiefekti vältimise teatavad nõuded.

(40)

Selleks et võtta arvesse turusuundumusi ning pidada silmas majandus- ja rahaliidu väljakujundamist, on soovitav lubada eurofondidel investeerida pangahoiustesse. Hoiustesse tehtud investeeringute nõuetekohase likviidsuse tagamiseks peaksid need hoiused olema nõudmisel lõpetatavad või katkestatavad. Hoiustamisel krediidiasutusse, mille registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, peaksid selle krediidiasutuse suhtes kehtima ühenduse õiguses sätestatutega samaväärsed usaldatavusnormatiivid.

(41)

Lisaks juhule, kus eurofond vastavalt oma fonditingimustele või põhikirjale investeerib pangahoiustesse, peaks olema võimalik lubada kõigil eurofondidel omada lisakäibekapitali, näiteks nõudehoiuseid. Nimetatud lisakäibekapital võib olla põhjendatud muu hulgas jooksvate või erakorraliste maksete tasumiseks, müügi korral ajavahemikuks, mis on vajalik reinvesteerimiseks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, rahaturuinstrumentidesse või teistesse käesolevas direktiivis sätestatud finantsvaradesse, ajavahemikuks, mis on tingimata vajalik juhul, kui ebasoodsate turutingimuste tõttu tuleks peatada investeerimine vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, rahaturuinstrumentidesse ja teistesse finantsvaradesse.

(42)	Usaldatavusnormatiivide täitmise kaalutlustel tuleb vältida eurofondi liigset, vastaspoole riski põhjustavat keskendumist investeeringutele ühte üksusesse või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse üksustesse.

(43)

Eurofondidel tuleks sõnaselgelt lubada üldise investeerimispoliitika ja/või riskide maandamise eesmärgil investeerida tuletisinstrumentidesse, et saavutada prospektis märgitud finantseesmärgid või riskiprofiil. Investorite kaitse tagamiseks on vaja piirata tuletisinstrumentidega seotud maksimaalset võimalikku riski nii, et see ei ületaks eurofondi kogu portfelli puhasväärtust. Selleks et tagada tuletistehingutest tulenevate riskide ja kohustuste pidev teadvustamine ning kontrollida investeerimispiirangutest kinnipidamist, tuleks neid riske ja kohustusi pidevalt mõõta ning jälgida. Selleks et tagada investorite kaitse avalikustamise abil, peaksid eurofondid avaldama ka oma tuletistehingutega seotud strateegia, meetodid ja investeerimispiirangud.

(44)

Meetmed, mida kasutatakse võimaliku huvide ühitamatuse kõrvaldamiseks nende toodete puhul, mille krediidirisk kantakse üle väärtpaberistamise teel, nagu nähakse ette seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiviga 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuesti sõnastamine) (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiviga 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuesti sõnastamine), (7) peavad olema järjepidevad ja ühtsed kõigis asjaomastes rahandussektori õigusaktides. Komisjon kavatseb järjepidevuse ja ühtsuse tagamiseks esitada pärast nõuetekohast mõju hindamist asjakohased õigusaktide ettepanekud, kaasa arvatud käesoleva direktiivi kohta.

(45)

Börsiväliste tuletisinstrumentide puhul tuleks kehtestada vastaspoolte ja instrumentide kõlblikkuse, likviidsuse ning positsiooni pideva hindamise nõuded. Nimetatud nõuete eesmärk on tagada investorite kaitse piisav tase, mis on peaaegu samaväärne kaitsega, mis on tagatud reguleeritud turul kaubeldava tuletisinstrumendi omandajale.

(46)

Tehinguid tuletisinstrumentidega ei tohiks ühelgi juhul kasutada käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetest või nõuetest kõrvalehoidmiseks. Börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada riski hajutamise lisanõudeid riskide puhul, mis tulenevad ühest vastaspoolest või vastaspoolte rühmast.

(47)

Mõningad peamiselt aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerivate investeerimisfondide portfellihaldamise meetodid põhinevad aktsiaindeksite ja võlakirjaindeksite järgimisel. Soovitav on lubada eurofondidel järgida tuntud ja tunnustatud aktsiaindekseid ja/või võlakirjaindekseid. Seepärast võib olla tarvis kehtestada paindlikumad riski hajutamise eeskirjad eurofondide suhtes, kes sel eesmärgil aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerivad.

(48)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid investeerimisfonde ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjade kohaselt avalikkuselt saadud kapitali ühiseks investeerimiseks. Käesolevas direktiivis käsitletud juhtudel tohiks eurofondil olla tütarettevõtjaid üksnes juhul, kui need on vajalikud teatavate samuti käesolevas direktiivis käsitletud toimingute tõhusaks teostamiseks kõnealuse eurofondi nimel. Vaja on tagada eurofondide tõhus järelevalve. Seepärast tuleks eurofondil lubada kolmandas riigis tütarettevõtjat asutada üksnes käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel ja tingimustel. Üldine kohustus tegutseda üksnes osakuomanike huvides, eelkõige kohustus suurendada kulutasuvust, ei õigusta ühelgi juhul eurofondi selliseid meetmeid, mis võiksid takistada pädevatel asutustel tõhusa järelevalve teostamist.

(49)

Direktiivi 85/611/EMÜ algversioon nägi ette erandi piirangust eurofondi nende varade osakaalu kohta, mida eurofond võib investeerida sama emitendi vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, kui tegemist oli liikmesriigi poolt välja lastud või tagatud võlakirjadega. Kõnealune erand lubas eurofondidel investeerida sellistesse võlakirjadesse kuni 35 % oma varadest. Samalaadne, kuid piiratum erand on põhjendatud erasektori võlakirjade puhul, mis isegi riigitagatise puudumisel annavad investorile eritagatist nende suhtes kohaldatavate erinormide tõttu. Seepärast on vaja erandit laiendada ka kõikidele ühiselt kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavatele erasektori võlakirjadele, pannes liikmesriikidele kohustuse koostada nende võlakirjade loetelu, mille puhul nad kavatsevad vajaduse korral teha erandi.

(50)

Mitmed liikmesriigid on kehtestanud sätted, mis võimaldavad mitte-eurofondidel ühendada oma varad nn ühisfondi. Selleks et võimaldada eurofondidel kõnealuste struktuuride kasutamist, tuleb teha investor-eurofondide suhtes, kes soovivad ühendada oma varad ühiseurofondis, erand keelust investeerida ühte investeerimisfondi üle 10 % oma varast või olenevalt olukorrast 20 % oma varast. Selline erand on õigustatud, kui investor-eurofond investeerib kõik või peaaegu kõik oma varad selle ühiseurofondi hajutatud investeeringutega portfelli, mille suhtes kohaldatakse eurofondide investeeringute hajutamise nõudeid.

(51)

Selleks et lihtsustada siseturu tõhusat toimimist ning tagada investorite ühesugune kaitse kogu ühenduses, tuleks lubada nii selliseid struktuure, kus ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud samas liikmesriigis, kui ka selliseid, kus nad on asutatud eri liikmesriikides. Selleks et tagada, et investorid mõistaksid paremini investor- ja ühiseurofondide struktuure ja et reguleerivad asutused saaksid neid lihtsamini kontrollida, eelkõige piiriüleses olukorras, ei tohiks ükski investor-eurofond investeerida rohkem kui ühte ühiseurofondi. Selleks et tagada investorite samal tasemel kaitse kogu ühenduses, peaks ühiseurofondil endal olema eurofondi tegevusluba. Ülemäärase halduskoormuse vältimiseks ei tuleks kohaldada piirülesest turustamisest teavitamise sätteid juhul, kui ühiseurofond ei kaasa investoritelt saadud kapitali liikmesriigist, kus ta ei ole asutatud, vaid omab selles liikmesriigis ühte või mitut investor-eurofondi.

(52)

Selleks et kaitsta investor-eurofondi investoreid, peaks investor-eurofondi investeeringutele ühiseurofondi andma eelneva loa investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädev asutus. Luba on vaja üksnes ühiseurofondi tehtava algse investeeringu puhul, millega investor-eurofond ületab teise eurofondi tehtavate investeeringute suhtes kohaldatava piirmäära. Selleks et lihtsustada siseturu tõhusat toimimist ja tagada investoritele ühesugune kaitse kogu ühenduses, peavad tingimused, mida tuleb täita investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtava investeeringu puhul, ning esitatavad dokumendid ja teave olema ammendavad.

(53)

Selleks et investor-eurofond tegutseks oma osakuomanike parimates huvides ning et ta saaks ühiseurofondilt kogu teabe ja kõik dokumendid, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, peaksid investor- ja ühiseurofond sõlmima siduva täitmisele pööratava lepingu. Kui nii investor- kui ühiseurofondi valitseb sama fondivalitseja, peaks piisama sellest, kui viimane kehtestab äritegevuse sise-eeskirjad. Teabevahetuslepingud depositooriumide või vastavalt investor-eurofondi ja ühiseurofondi audiitorite vahel peaksid tagama teabe ja dokumentide liikumise, mis on vajalik, et investor-eurofondi depositoorium või audiitor saaks täita oma ülesandeid. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et depositooriumi või audiitorit ei käsitataks nende nõuete täitmisel ühtegi teabe avalikustamise või andmekaitse vallas kehtivat piirangut rikkuvana.

(54)

Selleks et tagada investor-eurofondi investorite huvide kõrgetasemeline kaitse, tuleks prospekte, investorile esitatavat põhiteavet ning reklaamiteateid kohandada investor- ja ühiseurofondi struktuuride eripäraga. Investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtav investeering ei tohiks mõjutada investor-eurofondi enda suutlikkust kas ise osakuomanike taotlusel osakuid tagasi osta või tagasi võtta või tegutseda osakuomanikele kõige kasulikumal viisil.

(55)	Käesoleva direktiiviga tuleks osakuomanikke kaitsta põhjendamatute lisakulude eest keeluga, et ühiseurofond ei või võtta märkimis- või tagasivõtmistasu investor-eurofondilt. Ühiseurofondil peaks siiski olema võimalik võtta märkimis- või tagasivõtmistasusid ühiseurofondi teistelt investoritelt.

(56)

Ümberkujundamise eeskirjad peaksid võimaldama olemasoleva eurofondi ümber kujundada investor-eurofondiks. Samas peaksid need piisavalt kaitsma osakuomanikke. Kuna ümberkujundamine on investeerimispoliitika oluline muutus, peaks ümberkujundataval eurofondil olema kohustus esitada osakuomanikele piisavat teavet, et nad oleksid suutelised otsustama, kas hoida investeeringut. Pädevad asutused ei tohiks nõuda investor-eurofondilt käesolevas direktiivis sätestatust enama ega erineva teabe esitamist.

(57)

Kui ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi teavitatakse ühiseurofondi puhul tuvastatud eeskirjade eiramisest või kui nad tuvastavad, et ühiseurofond ei järgi käesoleva direktiivi sätteid, võivad nad vajaduse korral otsustada võtta ühiseurofondi osakuomanike asjakohase teavitamise tagamiseks asjakohaseid meetmeid.

(58)	Liikmesriigid peaksid tegema selget vahet reklaamiteadete ja käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustusliku investoritele avalikustatava teabe vahel. Kohustuslik investoritele avalikustatav teave hõlmab investorile esitatavat põhiteavet, prospekti ning aasta- ja poolaasta aruandeid.

(59)

Investorile esitatav põhiteave tuleks investoritele esitada eraldi dokumendina tasuta, seda aegsasti enne eurofondi osakute märkimist, et aidata neil langetada teadlik investeerimisotsus. Selline investorile esitatav põhiteave peaks sisaldama üksnes olulist teavet, et teha selliseid otsuseid. Investorile esitatavas põhiteabes sisalduva teabe laad peaks olema täielikult ühtlustatud, et tagada investori asjakohane kaitse ja teabe võrreldavus. Investorile esitatav põhiteave tuleks esitada lühidalt. Piiratud pikkusega üksainus dokument, milles teave on esitatud kindlas järjekorras, on kõige sobivam viis, kuidas saavutada selle esitluse selgus ja lihtsus, mis on vajalik tavainvestoritele ning peaks võimaldama asjakohast võrdlust, eriti investeerimisotsusega kaasnevate kulude ja riskiprofiili võrdlust.

(60)	Iga liikmesriigi pädevad asutused võivad teha oma veebisaidi asjaomases osas üldsusele kättesaadavaks investorile esitatava põhiteabe kõikide selles liikmesriigis tegevusloa saanud eurofondide kohta.

(61)

Investorile esitatav põhiteave tuleks koostada kõigi eurofondide kohta. Fondivalitsejad või vajaduse korral äriühinguna asutatud fondid peaksid esitama investorile esitatava põhiteabe asjaomastele üksustele vastavalt kasutatud levitamismeetodile (otsemüük või vahendusmüük). Vahendajad peaksid investorile esitatava põhiteabe edastama ka oma klientidele ja potentsiaalsetele klientidele.

(62)

Eurofondil peaks samuti olema õigus turustada oma osakuid teistes liikmesriikides tingimusel, et kohaldatakse teatamise korda, mis põhineb paremal teabevahetusel liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Pärast seda, kui eurofondi päritoluliikmesriigi pädev asutus on edastanud nõuetekohase teatise, ei tohiks eurofondi vastuvõttev liikmesriik takistada teises liikmesriigis asutatud eurofondi pääsu oma turule või vaidlustada kõnealuse teise liikmesriigi antud tegevusluba.

(63)	Eurofondil peaks olema õigus turustada oma osakuid tingimusel, et võetakse vajalikke meetmeid, et tagada osakuomanikele maksete tegemiseks ning osakute tagasiostmiseks ja -võtmiseks ning eurofondide poolt kohustuslikus korras esitatava teabe avaldamiseks vajalike vahendite olemasolu.

(64)

Selleks et lihtsustada eurofondide osakute piiriülest turustamist, tuleks eurofondi osakute turustamise korra vastavust eurofondi vastuvõtva liikmesriigi õigus- ja haldusnormidele kontrollida pärast seda, kui eurofond on sisenenud kõnealuse liikmesriigi turule. Kõnealune kontroll võiks hõlmata turustusmeetmete, eelkõige osakute levitamise korra adekvaatsust ning kohustust esitada reklaami täpselt, selgelt ja mitteeksitavalt. Käesoleva direktiiviga ei tohiks välistada seda, et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad enne, kui eurofond tohib reklaamiteateid (mille hulka ei kuulu investoritele esitatav põhiteave, prospekt ja aasta- ja poolaastaaruanded) kasutada, nende vastavust siseriiklikele õigusaktidele, kuid selline kontroll ei tohi olla diskrimineeriv ega takistada eurofondi pääsu turule.

(65)

Suurema õiguskindluse huvides tuleb tagada, et piiriüleselt oma osakuid turustaval eurofondil on lihtne elektrooniline juurdepääs rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles kõigile eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele, mis on otseselt seotud eurofondi osakute turustamise korraldusega. Avaldamisega seotud vastutust peaksid reguleerima siseriiklikud õigusaktid.

(66)

Selleks et lihtsustada eurofondi sisenemist teise liikmesriigi turule, peaks eurofondil olema kohustus tõlkida üksnes investoritele esitatav põhiteave eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või sellesse keelde, mille on heaks kiitnud selle pädev asutus. Investorile esitatavas põhiteabes peaks olema täpsustatud, millises keeles või keeltes esitatakse muud kohustuslikult avaldatavad dokumendid ja lisateave. Tõlgete eest peaks vastutama eurofond, kes peaks otsustama, kas vajalik on lihttõlge või vandetõlgi tehtud tõlge.

(67)	Selleks et lihtsustada eurofondi sisenemist teise liikmesriigi turule, on oluline avalikustada teavitamistasud.

(68)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke haldus- ja korralduslikke meetmeid koostöö võimaldamiseks teiste liikmesriikide riigiasutuste ning pädevate asutuste vahel, sh nende asustuste vahel sõlmitavate kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete abil, millega võidakse ette näha ülesannete vabatahtlik edasi andmine.

(69)

On vaja veelgi ühtlustada pädevate asutuste volitusi, et käesolevat direktiivi saaks kõigis liikmesriikides rakendada ühetaoliselt. Ühtsed miinimumvolitused, mis vastavad nendele, mis on antud pädevatele asutustele muude ühenduse finantsteenuseid käsitlevate õigusaktidega, peaksid tagama järelevalve tõhususe. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama õigusnormid karistuste (mis võivad hõlmata kriminaal- ja halduskaristusi) ning haldusmeetmete kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi rikkumise korral. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed nende karistuste rakendamiseks.

(70)	On vaja parandada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist teabevahetust reguleerivaid sätteid ja tugevdada nende kohustusi vastastikuse abi osutamise ja koostöö alal.

(71)	Teenuste piiriülese osutamise tarvis tuleks kooskõlas kohaldatava õigusega asjaomaste pädevate asutuste puhul kindlaks määrata selged pädevuspiirid, et vältida mis tahes lünki või pädevuste osalist kattumist.

(72)

Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad pädevate asutuste järelevalvealase töö tõhusust, hõlmavad ka konsolideeritud järelevalvet, mida tuleb teostada eurofondi või tema äritegevusele kaasaaitava äriühingu puhul, kui ühenduse õigus seda ette näeb. Sellisel juhul peavad asutused, kellele on esitatud avaldus tegevusloa saamiseks, suutma välja selgitada asutused, kes on pädevad teostama kõnealuse eurofondi või tema äritegevusele kaasaaitava äriühingu üle konsolideeritud järelevalvet.

(73)

Päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõte nõuab, et pädevad asutused tunnistavad tegevusloa kehtetuks või ei anna tegevusluba, kui sellised tegurid nagu tegevuskava sisu, geograafiline paiknemine või reaalne tegevus viitavad selgelt asjaolule, et eurofond või tema äritegevusele kaasaaitav äriühing on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks selleks, et hoida kõrvale rangematest nõuetest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt tegutseb või kavatseb tegutseda.

(74)	Teatav käitumine, nagu pettuse toimepanek või siseinfo valdamist reguleerivate normide rikkumine, võib kahjustada rahandussüsteemi stabiilsust ja ühtsust isegi siis, kui see on seotud teiste ettevõtjatega peale eurofondi või tema äritegevusele kaasaaitava äriühingu.

(75)

Vajaduse korral nähakse ette teabe vahetamise võimalus pädevate asutuste ja selliste asutuste või organite vahel, kelle ülesandeks on kaasa aidata rahandussüsteemi stabiilsuse tugevdamisele. Edastatud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks peaks teabevahetuse adressaatide arv jääma rangetesse piiridesse.

(76)	Tuleb kindlaks määrata, mis tingimustel teabe selline vahetamine on lubatud.

(77)	Kui on sätestatud, et teavet võib avalikustada ainult pädevate asutuste selgesõnalise kokkuleppe alusel, võivad need vajaduse korral seada kokkuleppele ranged tingimused.

(78)	Teabe vahetamine peaks olema lubatud ühelt poolt pädevate asutuste ja teiselt poolt keskpankade ning muude samalaadsete ülesannetega rahaasutuste vahel, vajaduse korral tuleks anda luba ka teistele maksesüsteemide järelevalve eest vastutavatele asutustele.

(79)

Käesolevasse direktiivi tuleks lisada, et eurofondidele tegevuslubade andmise ja järelevalve eest vastutavatel asutustel ning sellisele tegevuslubade andmise ja järelevalvetegevusele kaasaaitavatel ettevõtjatel on samasugune ametisaladuse hoidmise kohustus ning samasugused teabe vahetamise võimalused, nagu on asutustel, mis vastutavad krediidiasutustele, investeerimisühingutele ja kindlustusandjatele tegevuslubade andmise ja järelevalve eest.

(80)

Selleks et tugevdada järelevalvet eurofondide või tema äritegevusele kaasaaitavate äriühingute usaldatavusnormatiivide täitmise üle ning kaitsta eurofondide või tema äritegevusele kaasaaitavate äriühingute kliente, peaksid audiitorid olema kohustatud käesolevas direktiivis ettenähtud juhtudel viivitamata teavitama pädevaid asutusi, kui neile ametiülesannete täitmise käigus saavad teatavaks asjaolud, millel võib olla tõsine mõju eurofondi või tema äritegevusele kaasaaitava äriühingu finantsseisundile või haldus- ja raamatupidamiskorraldusele.

(81)

Pidades silmas käesoleva direktiivi eesmärki, on soovitav, et liikmesriigid näeksid ette, et selline kohustus on audiitoril kõikidel nendel juhtudel, kui ta oma tööülesandeid täites avastab nimetatud asjaolud eurofondiga või tema äritegevusele kaasaaitava äriühinguga tihedates sidemetes olevas äriühingus.

(82)

Audiitori kohustus vajaduse korral edastada pädevatele asutustele teatavad eurofondi või tema äritegevusele kaasaaitavat äriühingut puudutavad asjaolud ja otsused, mis saavad neile teatavaks tööülesannete täitmise käigus mõnes teises äriühingus, mis ei ole ei eurofond ega tema äritegevusele kaasaaitav äriühing, ei muuda iseenesest tema tööülesannete olemust nimetatud äriühingus ega ka nende täitmise korda.

(83)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada siseriiklikke maksuõiguse norme, sealhulgas korda, mille liikmesriik võib kehtestada maksuõiguse normide täitmise tagamiseks oma territooriumil.

(84)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(85)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu järgmised rakendusmeetmed. Fondivalitsejate puhul tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu meetmed organisatsiooniliste nõuete, riskijuhtimise, huvide konflikti ja tegevusnõuete üksikasjade täpsustamiseks. Depositooriumide puhul tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu meetmed, mis täpsustavad depositooriumide poolt võetavaid meetmed seoses nende kohustuste täitmisega suhetes eurofondiga, keda valitseb eurofondi päritoluriigist erinevas liikmesriigis asutatud fondivalitseja, ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu üksikasjad. Kõnealused rakendusmeetmed peaksid hõlbustama fondivalitsejatele ja depositooriumidele käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustuste ühetaolist kohaldamist, kuid ei tohiks olla eeltingimuseks päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitseja õigusele osutada kogu ühenduses tegevusloas märgitud teenuseid, kaasa arvatud teises liikmesriigis eurofondide valitsemine, asutades filiaale või tuginedes teenuste osutamise vabadusele.

(86)	Ühinemiste puhul tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu meetmed, et täpsustada osakuomanikele esitatava teabe üksikasjalik sisu, vorm ja edastamise viis.

(87)

Ühiseurofondi ja investor-eurofondi struktuuri puhul tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu meetmed, et täpsustada ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahelise lepingu ning sisekorra eeskirjade üksikasjad, samuti nende depositooriumide või audiitorite vahel sõlmitavate teabe jagamise lepingute sisu, määrata kindlaks meetmed, mille abil saaks koordineerida varade netoväärtuse arvutamise ja avaldamise vahelist aega, et vältida turgude ajastamist, hinnata ühinemise korral ühiseurofondi mõju investor-eurofondi tegevusloale, samuti täpsustada, millistel juhtudel tuleb ühiseurofondi rikkumistest teavitada investor-eurofondi, täpsustada eurofondist investor-eurofondiks ümberkujundamise korral osakuomanikele esitatava teabe edastamise viis ja vorm, määrata kindlaks investor-eurofondilt ühiseurofondile üleantavate varade hindamise ja auditeerimise kord ning investor-eurofondi depositooriumi roll kõnealuses protsessis.

(88)

Avalikustamist käsitlevate sätete puhul tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu meetmed, et täpsustada tingimused prospekti esitamiseks muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mida ei käsitata püsiva andmekandjana, määrata ammendavalt kindlaks investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik sisu, selle vorm ja esitusviis, võttes arvesse asjaomase eurofondi omadusi või osi ning määrata kindlaks investorile esitatava põhiteabe edastamise tingimused juhul, kui see edastatakse muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mida ei käsitata püsiva andmekandjana.

(89)

Teavitamise puhul tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu meetmed, et täpsustada sellise kohalikke nõudeid käsitleva teabe ulatust, mille vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused peavad avaldama, ning tehnilised üksikasjad vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste juurdepääsu kohta säilitatavatele ja ajakohastatud eurofondi dokumentidele.

(90)	Komisjonile tuleks anda muu hulgas ka volitus selgitada mõisteid ja ühtlustada terminoloogiat ja määratlusi vastavalt hilisematele eurofonde ja nendega seotud küsimusi reguleerivatele õigusaktidele.

(91)	Kuna põhjendustes 85–90 osutatud meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(92)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda niivõrd, kuivõrd need eeldavad ühenduse tasandil kohaldatavate sarnase sisuga õigusnormide vastuvõtmist, liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on kõnealuste õigusnormide ulatuse ja toime tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(93)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma nende sätetega, mille sisu on võrreldes uuesti sõnastatavate direktiividega oluliselt muutunud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(94)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

(95)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

SISUKORD

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

II PEATÜKK

EUROFONDILE TEGEVUSLOA ANDMINE

III PEATÜKK

FONDIVALITSEJAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

2. JAGU

Suhted kolmandate riikidega

3. JAGU

Tegevusnõuded

4. JAGU

Asutamis- ja teenuste osutamise vabadus

IV PEATÜKK

NÕUDED DEPOSITOORIUMILE

V PEATÜKK

NÕUDED ÄRIÜHINGUNA ASUTATUD FONDIDELE

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

2. JAGU

Tegevusnõuded

3. JAGU

Nõuded depositooriumile

VI PEATÜKK

EUROFONDIDE ÜHINEMINE

1. JAGU

Põhimõte, ühinemisloa andmine ja nõusoleku andmine

2. JAGU

Kolmandate isikute poolne kontroll, teave osakuomanikele ja osakuomanike muud õigused

3. JAGU

Kulud ja jõustumine

VII PEATÜKK

EUROFONDI INVESTEERIMISPOLIITIKAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

VIII PEATÜKK

INVESTOR- JA ÜHISEUROFONDI STRUKTUUR

1. JAGU

Reguleerimisala ja heakskiitmine

2. JAGU

Investor-eurofondi ja ühiseurofondi käsitlevad üldsätted

3. JAGU

Depositooriumid ja audiitorid

4. JAGU

Investor-eurofondi edastatav kohustuslik teave ja reklaamiteated

5. JAGU

Olemasoleva eurofondi ümberkujundamine investor-eurofondiks

6. JAGU

Kohustused ja pädevad asutused

IX PEATÜKK

INVESTORITE TEAVITAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED

1. JAGU

Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine

2. JAGU

Muu teabe avaldamine

3. JAGU

Investorile esitatav põhiteave

X PEATÜKK

EUROFONDI ÜLDISED KOHUSTUSED

XI PEATÜKK

ERISÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROFONDILE SUHTES, KES EI TURUSTA OMA OSAKUID MITTE SELLES LIIKMESRIIGIS, KUS NAD ON ASUTATUD, VAID TEISTES LIIKMESRIIKIDES

XII PEATÜKK

TEGEVUSLUBADE JA JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVAID ASUTUSI KÄSITLEVAD SÄTTED

XIII PEATÜKK

EUROOPA VÄÄRTPABERIKOMITEE

XIV PEATÜKK

ERANDID NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. JAGU

Erandid

2. JAGU

Ülemineku- ja lõppsätted

I LISA

A ja B loend

II LISA

Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded

III LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

IV LISA

Vastavustabel

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjatele (eurofondid), kes on asutatud liikmesriikide territooriumil.

2. Võttes arvesse artiklit 3, on eurofond käesoleva direktiivi tähenduses ettevõtja:

a)	kelle ainus eesmärk on avalikkuselt saadud kapitali ühine investeerimine artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja/või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse ning mis tegutsevad riski hajutamise põhimõttel, ja

b)	kelle osakud ostetakse või võetakse tagasi osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt nende ettevõtjate varast. Meetmeid, mida eurofond võtab kindlustamaks, et tema osakute börsiväärtus ei erineks oluliselt nende puhasväärtusest, vaadeldakse võrdväärsena sellise tagasiostmise või tagasivõtmisega.

Liikmesriigid võivad lubada, et eurofond koosneb mitmest investeerimisüksusest.

3. Lõikes 2 osutatud ettevõtjat võib õigusaktides sätestatud korras asutada lepingulise fondina (fondivalitseja juhitavad lepingulised fondid), usaldusfondina (unit trust) või põhikirja omava äriühinguna (äriühinguna asutatud fondid).

Käesolevas direktiivis:

a)	„lepingulised fondid” tähendavad ka usaldusfonde;

b)	eurofondi „osakud” tähendavad ka eurofondi aktsiaid.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata äriühinguna asutatud fondide suhtes, mille vara on tütarettevõtjate vahendusel investeeritud põhiliselt muul viisil kui vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse.

5. Liikmesriigid keelavad eurofondidel, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, muuta end investeerimisfondideks, mille suhtes käesolev direktiiv ei kehti.

6. Vastavalt kapitali liikumist reguleerivatele ühenduse õiguse sätetele ning artiklitele 91, 92 ja artikli 108 lõike 1 teisele lõigule ei või liikmesriik teises liikmesriigis asutatud eurofondi või selle väljalastud osakute suhtes kohaldada muid kui ainult käesoleva direktiivi sätteid juhul, kui kõnealune eurofond turustab oma osakuid selle liikmesriigi territooriumil.

7. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamist, võib liikmesriik kehtestada oma territooriumil asutatud eurofondide suhtes käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest rangemad nõuded või lisanõuded, tingimusel et need on üldkohaldatavad ega ole vastuolus käesoleva direktiiviga.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„depositoorium” – asutus, kes täidab artiklites 22 ja 32 osutatud ülesandeid ning kelle suhtes kohaldatakse muid IV ja V peatüki 3. jao sätteid;

b)	„fondivalitseja” – äriühing, kelle korrapäraseks majandustegevuseks on eurofondi, st lepinguliste fondide või äriühinguna asutatud fondide valitsemine (eurofondi ühisportfelli haldamine);

c)	„fondivalitseja päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on fondivalitseja registrijärgne asukoht;

d)	„fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, mis ei ole fondivalitseja päritoluliikmesriik ning kus tal on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

e)	„eurofondi päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus on eurofondile antud tegevusluba vastavalt artiklile 5;

f)	„eurofondi vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik ning kus turustatakse eurofondi osakuid;

g)	„filiaal” – tegevuskoht, mis on fondivalitseja osa, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis pakub teenuseid, mille osutamiseks fondivalitsejal on tegevusluba;

h)	„pädevad asutused” – asutused, mille iga liikmesriik määrab vastavalt artiklile 97;

„märkimisväärne seos” – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud ühel järgmisel viisil:

i)	osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist, või

ii)

kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet, nagu on määratletud 13. juuni 1983. aasta seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (10) artiklites 1 ja 2 ning direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud kõigil juhtudel, või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

j)	„oluline osalus” – otsene või kaudne osalus fondivalitsejas, mis esindab 10 % või rohkem kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju selle fondivalitseja juhtimisele, milles osalust omatakse;

k)	„algkapital” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a ja b vahendid;

l)	„omavahendid” – direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 2. peatüki 1. jaos osutatud omavahendid;

m)	„püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab investoril isiklikult talle suunatud teavet salvestada nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada;

„vabalt võõrandatavad väärtpaberid”:

i)	äriühingute aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega („aktsiad”);

ii)	võlakirjad ja muud väärtpaberistatud võlakohustused („võlakirjad”);

iii)	kõik muud kaubeldavad väärtpaberid, millega kaasneb õigus märkimise või vahetuse teel omandada nimetatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid;

o)	„rahaturuinstrumendid” – likviidsed instrumendid, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul ning mille väärtus on igal ajahetkel täpselt kindlaks määratav;

„ühinemine” – tegevus, mille puhul:

üks või mitu eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinev eurofond” –, mis lõpetatakse ilma likvideerimiseta, kannavad kõik oma varad ja kohustused üle teisele olemasolevale eurofondile või selle investeerimisüksusele – „ühendavale eurofondile” –, kusjuures nende osakuomanikud saavad vastutasuks ühendava eurofondi osakuid ning vajaduse korral rahalise väljamakse, mis ei ületa 10 % kõnealuste osakute puhasväärtusest;

ii)

kaks või rohkem eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinev eurofond” –, mis lõpetatakse likvideerimiseta, kannavad kõik oma varad ja kohustused üle tekkivale eurofondile või selle investeerimisüksusele – „ühendavale eurofondile” –, kusjuures nende osakuomanikud saavad vastutasuks ühendava eurofondi osakuid ning vajaduse korral rahalise väljamakse, mis ei ületa 10 % kõnealuste osakute puhasväärtusest;

iii)

üks või mitu eurofondi või nende investeerimisüksust – „ühinevad eurofondid” –, mis jätkavad tegevust, kuni kohustused on täidetud, kannavad kõik oma varad üle sama eurofondi teisele investeerimisüksusele, tekkivale eurofondile või teisele olemasolevale eurofondile või selle investeerimisüksusele („ühendavale eurofondile”);

„piiriülene ühinemine”:

i)	selliste eurofondide ühinemine, millest vähemalt kaks on asutatud eri liikmesriikides, või

ii)	samas liikmesriigis asutatud eurofondide ühinemine uueks moodustatud eurofondiks, mis on asutatud teises liikmesriigis;

r)	„riigisisene ühinemine” – samas liikmesriigis asutatud eurofondide ühinemine, kui vähemalt ühest osalevatest eurofondidest on teavitatud vastavalt artiklile 93.

2. Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmab fondivalitseja korrapärane majandustegevus II lisas osutatud ülesandeid.

3. Lõike 1 punkti g kohaldamisel käsitatakse ühe filiaalina kõiki tegevuskohti, mille teises liikmesriigis paikneva peakontoriga fondivalitseja on ühes liikmesriigis asutanud.

4. Lõike 1 punkti i alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a)	emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse sama emaettevõtja tütarettevõtjatena;

b)	olukorras, kus kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut kontrollib alaliselt üks ja sama isik, käsitatakse nende isikute vahelist seost märkimisväärse seosena.

5. Lõike 1 punkti j kohaldamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (11) artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust.

6. Lõike 1 punkti l kohaldamisel kohaldatakse direktiivi 2006/49/EÜ artikleid 13 kuni 16 mutatis mutandis.

7. Lõike 1 punkti n kohaldamisel ei hõlma vabalt võõrandatavad väärtpaberid artiklis 51 osutatud meetodeid ja instrumente.

Artikkel 3

Järgmised ettevõtjad ei ole käesoleva direktiivi tähenduses eurofondid:

a)	kinnised investeerimisfondid;

b)	investeerimisfondid, mis suurendavad kapitali ilma et nad pakuksid osakuid avalikult ühenduse piires või selle mis tahes osas;

c)	investeerimisfondid, mille osakuid võib fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirja järgi avalikult pakkuda ainult kolmandates riikides;

d)	seda liiki investeerimisfondid, mis on reguleeritud nende liikmesriikide poolt, kus nad on asutatud, ning arvestades nende investeerimis- ja laenupoliitikat ei ole neile VII peatükis ning artiklis 83 sätestatud nõuete kohaldamine asjakohane.

Artikkel 4

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse, et eurofond on asutatud oma päritoluliikmesriigis.

II PEATÜKK

EUROFONDILE TEGEVUSLOA ANDMINE

Artikkel 5

1. Eurofond võib eurofondina tegutseda üksnes siis, kui talle on antud käesoleva direktiivi kohane tegevusluba.

Selline tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides.

2. Lepingulisele fondile antakse tegevusluba ainult juhul, kui tema päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kinnitanud fondivalitseja taotluse kõnealust lepingulist fondi valitseda, fonditingimused ja depositooriumi valiku. Äriühinguna asutatud fondile antakse tegevusluba ainult juhul, kui tema päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kinnitanud nii tema põhikirja kui ka depositooriumi valiku ning vajaduse korral määratud fondivalitseja taotluse kõnealust äriühinguna asutatud fondi valitseda.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, juhul kui eurofond ei ole asutatud fondivalitseja päritoluliikmesriigis, otsustavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja taotluse üle eurofondi valitseda vastavalt artiklile 20. Loa saamise tingimuseks ei tohi seada, et eurofondi valitseks fondivalitseja, kelle registrijärgne asukoht on eurofondi päritoluliikmesriigis, või et fondivalitseja tegutseks või annaks oma ülesanded edasi eurofondi päritoluliikmesriigis.

4. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest, kui:

a)	nad teevad kindlaks, et äriühinguna asutatud fond ei vasta V peatükis sätestatud tingimustele, või

b)	fondivalitsejal ei ole oma päritoluliikmesriigis tegevusluba eurofondi valitseda.

Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, teatatakse fondivalitsejale või vajaduse korral äriühinguna asutatud fondile kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad eurofondile tegevusloa andmisest ka juhul, kui depositooriumi juhid ei ole laitmatu mainega või ei ole valitsetavat liiki eurofondide alal piisavalt kogenud. Sel eesmärgil edastatakse depositooriumite juhtide ning kõigi neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata pädevatele asutustele.

Juht on isik, kes seaduse või põhikirja alusel esindab depositooriumi või kes tegelikult juhib depositooriumi tegevust.

5. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui eurofondi osakute turustamiseks selle päritoluliikmesriigis on õiguslikke takistusi (nt fonditingimused või põhikirja sätted).

6. Ilma eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiiduta ei tohi asendada fondivalitsejat ega depositooriumi, muuta fonditingimusi ega äriühinguna asutatud fondi põhikirja.

7. Liikmesriigid tagavad, et täielik teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud õigus- ja haldusnormide kohta, mis käsitlevad eurofondi asutamist ja toimimist, on lihtsasti kättesaadav vahemaa tagant või elektrooniliselt. Liikmesriigid tagavad, et kõnealune teave on kättesaadav vähemalt ühes rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, esitatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ning on ajakohastatud.

III PEATÜKK

FONDIVALITSEJAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

Artikkel 6

1. Fondivalitseja võib majandustegevust alustada üksnes fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelnevalt antud tegevusloa alusel. Käesoleva direktiivi kohaselt fondivalitsejale antud tegevusluba kehtib kõikides liikmesriikides.

2. Fondivalitseja ei tohi tegutseda muudel tegevusaladel kui käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemine, välja arvatud teiste käesoleva direktiiviga hõlmamata investeerimisfondide täiendav valitsemine, mille puhul fondivalitseja suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, kuid mille osakuid ei tohi vastavalt käesolevale direktiivile turustada teistes liikmesriikides.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab eurofondide valitsemine II lisas osutatud ülesandeid.

3. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejatel lisaks eurofondide valitsemisele osutada järgmisi teenuseid:

a)	väärtpaberiportfellide, sealhulgas pensionifondide väärtpaberiportfellide valitsemine kliendi antud volituse alusel, kliendikeskselt ja diskretsionaarselt, kui sellised portfellid sisaldavad ühte või mitut direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumenti;

kõrvalteenustena:

i)	investeerimisnõustamine seoses direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud ühe või mitme finantsinstrumendiga;

ii)	investeerimisfondi osakute hoidmine ja valitsemine.

Mingil juhul ei tohi fondivalitsejale anda käesoleva direktiivi alusel tegevusluba üksnes käesolevas lõikes nimetatud teenuste või kõrvalteenuste osutamiseks, kui tal puudub tegevusluba esimese lõigu punktis a osutatud teenuste osutamiseks.

4. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõiget 2 ning artikleid 12, 13 ja 19 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teenuste osutamise suhtes fondivalitsejate poolt.

Artikkel 7

1. Ilma et see piiraks siseriiklikes õigusaktides sätestatud muid üldkohaldatavaid tingimusi, annavad pädevad asutused fondivalitsejale tegevusloa üksnes juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

fondivalitseja algkapital on vähemalt 125 000 eurot, võttes arvesse järgmist:

kui fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitsejalt nõudma täiendavate omavahendite olemasolu, mis moodustavad 0,02 % summast, mille võrra fondivalitseja portfellide väärtus ületab 250 000 000 eurot, ent nõutava algkapitali ja täiendavate vahendite kogusumma ei pea ületama 10 000 000 eurot;

ii)

käesoleva lõike kohaldamisel tuleb fondivalitseja portfellidena käsitada järgmisi portfelle:

—	fondivalitseja valitsetavad lepingulised fondid, sealhulgas portfellid, mille haldamise ta on edasi andnud, v.a portfellid, mille haldamine on talle edasi antud;

—	äriühinguna asutatud fondid, mille fondivalitsejaks kõnealune fondivalitseja on määratud;

—	teised fondivalitseja valitsetavad investeerimisfondid, sealhulgas portfellid, mille haldamise ta on edasi andnud, v.a portfellid, mille haldamine on talle edasi antud;

iii)	olenemata kõnealuste kapitalinõuete summast ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad direktiivi 2006/49/EÜ artiklis 21 sätestatud summast;

fondivalitseja majandustegevust tegelikult juhtivad isikud on laitmatu mainega ning piisavalt kogenud sellist liiki eurofondide alal, mida fondivalitseja valitseb; nende isikute ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed on viivituseta edastatud pädevatele asutustele ja fondivalitseja majandustegevust juhivad vähemalt kaks kirjeldatud tingimustele vastavat isikut;

c)	tegevusloa taotlusele on lisatud tegevuskava, kus on esitatud vähemalt fondivalitseja organisatsiooniline struktuur, ning

d)	fondivalitseja peakontor ja registrijärgne asukoht on ühes ja samas liikmesriigis.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid lubada fondivalitsejal lisamata jätta kuni 50 % punkti a alapunktis i nimetatud täiendavatest omavahenditest, kui neil on kõnealusele summale sellise krediidiasutuse või kindlustusandja tagatis, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, tingimusel, et tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad võrdväärseks ühenduse õigusaktides sätestatutega.

2. Kui fondivalitseja ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud märkimisväärne seos ei takista neil teostada tõhusat järelevalvet.

Samuti keelduvad pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui fondivalitsejaga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.

Pädevad asutused nõuavad, et fondivalitsejad esitaksid neile teabe, mis on vajalik selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes esitatud tingimuste täitmist.

3. Pädevad asutused teatavad taotlejale kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist tuleb põhjendada.

4. Fondivalitseja võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.

5. Pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale fondivalitsejale antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see fondivalitseja:

a)	ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b)	on saanud tegevusloa valeandmete esitamise tõttu või mõnel muul ebaausal teel;

c)	ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

d)	ei vasta enam direktiivi 2006/49/EÜ sätetele, kui tegevusluba hõlmab ka käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud individuaalse portfellihalduse teenust;

e)	on jämedalt ja/või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid või

f)	vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

Artikkel 8

1. Pädevad asutused ei anna tegevusluba fondivalitseja majandustegevuse alustamiseks enne, kui neile on teatatud kõigi kaudselt või otseselt fondivalitsejas olulist osalust omavate füüsilisest ja juriidilisest isikust aktsionäride või liikmete nimed ning nende osaluste suurus.

Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud esimeses lõigus osutatud aktsionäride või liikmete sobivuses.

2. Selliste fondivalitsejate filiaalide suhtes, mille registrijärgne asukoht on väljaspool ühendust ja mis alustavad majandustegevust või juba tegutsevad, ei kohalda liikmesriigid sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks selliste fondivalitsejate filiaalidele, mille registrijärgne asukoht on liikmesriikides.

3. Teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega peetakse enne fondivalitsejale tegevusloa andmist nõu, kui see fondivalitseja on üks järgmistest:

a)	teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis;

b)	teise sellise fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse või kindlustusandja emaettevõtja tütarettevõtja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis, või

c)	äriühing, mida kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kelle kontrolli all on mõni teine fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus või kindlustusandja, kellele on tegevusluba antud teises liikmesriigis.

2. JAGU

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 9

1. Suhteid kolmandate riikidega reguleerivad direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 asjaomased sätted.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 15 osutatud mõisted „investeerimisühing” ja „investeerimisühingud”„fondivalitsejat” ja „fondivalitsejaid”; direktiivi 2004/39/EÜ artikli 15 lõikes 1 osutatud fraas „investeerimisteenuseid osutama” tähendab „teenuseid osutama”.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest üldistest probleemidest, mis eurofondidel tekivad oma osakute turustamisel mis tahes kolmandas riigis.

3. JAGU

Tegevusnõuded

Artikkel 10

1. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et fondivalitseja, kellele nad on andnud tegevusloa, täidaks alati artikli 6 ning artikli 7 lõigete 1 ja 2 nõudeid.

Fondivalitseja omavahendite summa ei tohi langeda allapoole artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud taset. Kui see siiski peaks juhtuma, võivad pädevad asutused põhjendatud asjaoludel lubada nendel äriühingutel selleks ettenähtud aja jooksul olukorda parandada või oma tegevuse lõpetada.

2. Fondivalitseja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest vastutavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused olenemata sellest, kas fondivalitseja asutab filiaali või osutab teenuseid teises liikmesriigis või mitte; eelöeldu ei piira käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille alusel vastutavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 11

1. Fondivalitsejas omatava olulise osaluse puhul kohaldatakse nõudeid, mis on ette nähtud direktiivi 2004/39/EÜ artiklitega 10, 10a ja 10b.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 10 osutatud mõisted „investeerimisühing” ja „investeerimisühingud”„fondivalitsejat” ja „fondivalitsejaid”.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid kehtestavad usaldatavusnormatiivid, mida selles liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsemisel järgima.

Eelkõige nõuavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas fondivalitseja valitsetavate eurofondide laadi, et fondivalitseja vastaks järgmistele tingimustele:

tal on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid (sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks või omal arvel finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja haldamise jaoks kehtestatud nõuded), mis tagavad vähemalt, et kõikide eurofondiga seotud tehingute päritolu, osalisi, laadi ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et fondivalitseja valitsetavate eurofondide vara investeeritakse fonditingimuste või põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt;

b)	ta on üles ehitatud ja korraldatud nii, et oleks miinimumini viidud risk, et huvide konflikt fondivalitseja ja tema klientide, kahe kliendi, kliendi ja eurofondi või kahe eurofondi vahel kahjustab eurofondide või klientide huve.

2. Fondivalitseja, kelle tegevusluba hõlmab ka artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud individuaalsete väärtpaberiportfellide haldamise teenust kliendi antud volituse alusel:

a)	ei tohi investeerida investori kogu portfelli või osa sellest tema valitsetavate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakutesse, kui klient ei ole selleks eelnevalt andnud üldist nõusolekut;

b)	kuulub artikli 6 lõikes 3 osutatud teenuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (12) kohaldamisalasse.

3. Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon 1. juuliks 2010 vastu rakendusmeetmed, millega määratakse kindlaks lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud kord ja süsteemid ning lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud ülesehitus ja korralduslikud nõuded huvide konflikti miinimumini viimiseks.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13

1. Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi õigusaktid lubavad fondivalitseja majandustegevuse tõhustamiseks fondivalitsejatel ühe või mitu oma ülesannet edasi anda kolmandatele isikutele, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	fondivalitseja on oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi nõuetekohaselt teavitanud; fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad teabe edastama viivitamata eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele;

b)	volitus ei mõjuta fondivalitseja järelevalve tõhusust ega takista mingil juhul fondivalitseja tegevust ega eurofondide valitsemist oma investorite parimates huvides;

kui volitus seondub investeeringute valitsemisega, tohib volitada üksnes ettevõtjaid, kelle tegevusluba või registrisse kantud tegevusala hõlmab vara valitsemist ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet; volitus peab olema kooskõlas fondivalitsejate korrapäraselt kehtestatavate investeeringute hajutamise kriteeriumidega;

d)	kui volitus seondub investeeringute valitsemisega ning see antakse kolmanda riigi ettevõtjale, on tagatud asjaomaste järelevalveasutuste koostöö;

e)	investeeringute valitsemiseks põhitegevusena ei tohi volitada depositooriumi ega ühtki muud ettevõtjat, kelle huvid võivad olla konfliktis fondivalitseja või osakuomanike huvidega;

f)	olemas on meetmed, mis võimaldavad fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel alati tõhusalt jälgida volitatud ettevõtja tegevust;

g)	volitus ei takista fondivalitseja majandustegevust juhtivatel isikutel andmast ettevõtjale, kellele tema ülesanded edasi anti, mis tahes ajal lisajuhiseid ning volitust viivitamata tagasi võtmast, kui see on investorite huvides;

h)	edasiantavate ülesannete laadi silmas pidades peab volitatud ettevõtja olema pädev ning võimeline kõnealuseid ülesandeid täitma ja

i)	eurofondi prospektis tuleb märkida, milliseid ülesandeid on fondivalitsejal lubatud käesoleva artikli kohaselt edasi anda.

2. Asjaolu, et fondivalitseja on teatavad ülesanded edasi andnud kolmandatele isikutele, ei mõjuta fondivalitseja ega depositooriumi vastutust. Fondivalitseja ei tohi oma ülesandeid edasi anda sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.

Artikkel 14

1. Iga liikmesriik koostab tegutsemiseeskirjad, mida nimetatud liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad peavad alati täitma. Kõnealustes eeskirjades rakendatakse vähemalt käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Need põhimõtted tagavad, et fondivalitseja:

a)	tegutseb ausalt ja õiglaselt, võttes majandustegevuses kõigiti arvesse valitsetavate eurofondide huve ja turu terviklikkust;

b)	tegutseb piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega, võttes kõigiti arvesse valitsetavate eurofondide huve ja turu terviklikkust;

c)	omab nõuetekohaseks majandustegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorda ning kasutab neid tõhusalt;

d)	püüab vältida huvide konflikti, ja kui see ei ole võimalik, tagab valitsetavatele eurofondidele õiglase kohtlemise, ja

e)	järgib kõiki tema majandustegevust reguleerivaid nõudeid, et kõigiti edendada oma investorite huve ja turuterviklikkust.

2. Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon 1. juuliks 2010 vastu rakendusmeetmed tagamaks, et fondivalitseja täidab lõikes 1 kehtestatud kohustusi, eelkõige selleks, et:

a)	kehtestada sellised asjakohased kriteeriumid ausalt ja õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega tegutsemiseks, mis arvestavad igati eurofondi huve;

b)	täpsustada põhimõtted tagamaks, et fondivalitsejad rakendavad tõhusalt nõuetekohaseks majandustegevuseks vajalikke vahendeid ja tegevuskorda, ja

c)	sõnastada meetmed, mille võtmist võib fondivalitsejalt mõistlikult eeldada, et tuvastada, hoida ära, hallata ja/või avastada huvide konflikti, ning kehtestada asjakohased kriteeriumid määramaks kindlaks huvide konflikti tüübid, mille olemasolu võib kahjustada eurofondi huve.

Artikkel 15

Fondivalitseja või, kui see on asjakohane, äriühinguna asutatud fond võtab artikli 92 kohaselt meetmed ning kehtestab asjakohase korra tagamaks, et ta tegeleb investorite kaebustega nõuetekohaselt ning investoritel ei takistata kasutada nende õigusi, juhul kui fondivalitseja on saanud tegevusloa muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik. Kõnealused meetmed võimaldavad investoril esitada kaebusi tema liikmesriigi ametlikus keeles.

Fondivalitsejad kehtestavad asjakohase korra, et teha teave kättesaadavaks eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste või avalikkuse nõudel.

4. JAGU

Asutamis- ja teenuste osutamise vabadus

Artikkel 16

1. Liikmesriigid tagavad, et oma päritoluliikmesriigilt tegevusloa saanud fondivalitseja saab nende territooriumidel tegelda tegevusloas märgitud alal, asutades filiaali või kasutades teenuste osutamise vabadust.

Kui selliselt tegevusloa saanud fondivalitseja kavatseb filiaali asutamata turustada liikmesriigis, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, üksnes enda valitsetava eurofondi osakuid, nagu on sätestatud II lisas, kavandamata muid tegevusi või muude teenuste osutamist, kohaldatakse turustamise suhtes ainult XI peatüki nõudeid.

2. Liikmesriigid ei tohi filiaali asutamiseks või teenuste osutamiseks nõuda tegevusluba, mis tahes asutamiskapitali või mõne muu samaväärse nõude täitmist.

3. Vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele võib eurofond vabalt määrata või eurofondi võib valitseda käesoleva direktiivi asjakohaste sätete kohaselt eurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitseja tingimusel, et fondivalitseja järgib:

a)	artiklit 17 või 18 ja

b)	artikleid 19 ja 20.

Artikkel 17

1. Lisaks artiklitega 6 ja 7 kehtestatud tingimuste täitmisele teatab fondivalitseja, kes soovib tegevusloas märgitud alal tegutsemiseks teise liikmesriigi territooriumil asutada oma filiaali, sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Liikmesriigid nõuavad igalt fondivalitsejalt, kes soovib teise liikmesriigi territooriumil asutada filiaali, lõikes 1 ettenähtud teatamise raames järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:

a)	liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb filiaali asutada;

tegevuskava, milles loetletakse kavandatavad tegevusalad ja teenused vastavalt artikli 6 lõigetele 2 ja 3 ning esitatakse filiaali organisatsiooniline struktuur ja fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimise protseduuri kirjeldus. Selles esitatakse samuti artikli 15 kohaselt võetavate meetmete ja kehtestatava korra kirjeldus;

c)	fondivalitseja aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada, ja

d)	filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

3. Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel ei ole põhjust kahelda fondivalitseja juhtimisstruktuuris või varalise olukorra vastavuses nõuetele, võttes arvesse kavandatavaid tegevusi, edastavad nad kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud kogu teabe saamist selle teabe fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning teavitavad ühtlasi asjaomast fondivalitsejat. Nad edastavad ka kõik üksikasjad kõigi rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.

Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused keelduvad edastamast lõikes 2 osutatud teavet fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, teatavad nad sellise keeldumise põhjused asjaomasele fondivalitsejale kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist. Keeldumise või vastamata jätmise korral on fondivalitsejal õigus pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.

Kui fondivalitseja soovib tegeleda II lisas nimetatud ühisportfelli haldamisega, lisavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele saadetavatele dokumentidele kinnituse selle kohta, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, ja kirjelduse fondivalitseja tegevusloa ulatuse kohta ning üksikasjalikud andmed kõikvõimalike piirangute kohta seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

4. Fondivalitseja, kes tegutseb vastuvõtva liikmesriigi territooriumil filiaali kaudu, järgib fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 14 kehtestatud nõudeid.

5. Fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõike 4 täitmise üle.

6. Enne kui fondivalitseja filiaal alustab majandustegevust, teevad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist ettevalmistusi järelevalve teostamiseks selle üle, kas fondivalitseja täidab nende vastutusvaldkonda kuuluvaid nõudeid.

7. Filiaali võib asutada ja see võib majandustegevust alustada pärast teate saamist fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt asutustelt või, kui need asutused ei ole teadet saatnud, pärast lõikes 6 sätestatud tähtaja möödumist.

8. Juhul kui vastavalt lõike 2 punktidele b, c või d edastatud andmed muutuvad, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii oma päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused saaksid muudatuse osas teha lõike 3 kohase otsuse ja fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lõike 6 kohase otsuse.

9. Juhul kui vastavalt lõike 3 esimesele lõigule edastatud andmed muutuvad, teatavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellest tema vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad lõike 3 kolmandas lõigus osutatud kinnituses sisalduvat teavet ja teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi muutustest fondivalitseja tegevusloa ulatuses või piirangute üksikasjades seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

Artikkel 18

1. Kui fondivalitseja soovib esimest korda alustada tegevusloas märgitud alal tegutsemist teise liikmesriigi territooriumil teenuste osutamise vabadusele tuginedes, edastab ta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)	liikmesriik, mille territooriumil fondivalitseja kavatseb tegutseda, ja

b)	tegevuskava, milles loetletakse artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohased kavandatavad tegevusalad ja teenused ja esitatakse fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimise protseduuri kirjeldus. Selles esitatakse samuti artikli 15 kohaselt võetavate meetmete ja kehtestatava korra kirjeldus.

2. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 märgitud teabe saamist selle fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad ka kõik üksikasjad võimalike rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.

Fondivalitseja võib seejärel alustada majandustegevust fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, kui artiklitest 20 ja 93 ei tulene teisiti.

3. Fondivalitseja, kes osutab teenuseid teenuste osutamise vabadusele tuginedes, järgib eeskirju, mille fondivalitseja päritoluliikmesriik on kehtestanud vastavalt artiklile 14.

4. Juhul kui lõike 1 punkti b kohaselt edastatud teabe sisu muudetakse, teatab fondivalitseja sellest muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele enne muudatuse rakendamist. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ajakohastavad lõikes 2 osutatud kinnituses sisalduva teabe ja teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi muutustest fondivalitseja tegevusloa ulatuses või piirangute üksikasjades seoses eurofondide tüüpidega, mida fondivalitsejal on lubatud valitseda.

Artikkel 19

1. Fondivalitseja, kes osutab piiriülest ühisportfelli haldamise teenust, asutades selleks filiaali või tuginedes teenuste osutamise vabadusele, järgib fondivalitseja päritoluliikmesriigis fondivalitseja tegevuse korraldamise kohta kehtivaid nõudeid, sealhulgas ülesannete edasiandmise kord, riskijuhtimise protseduur, usaldatavusnormatiivid ja järelevalve, artiklis 12 osutatud kord ning fondivalitseja aruandlusnõuded. Need nõuded ei või olla rangemad kui ainult päritoluliikmesriigis tegutsevatele fondivalitsejatele kehtivad nõuded.

2. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõikes 1 osutatu järgimise üle.

3. Fondivalitseja, kes osutab piiriülest ühisportfelli haldamise teenust, asutades selleks filiaali või tuginedes teenuste osutamise vabadusele, järgib eurofondi päritoluliikmesriigi nõudeid eurofondi asutamise ja toimimise kohta, nimelt nõudeid, mida kohaldatakse:

a)	eurofondi asutamisele ja tegevusloa andmisele;

b)	osakute ja aktsiate väljalaskmisele ja tagasivõtmisele;

c)	investeerimispoliitikale ja piirmääradele, sealhulgas koguriski ja võimenduse arvutamisele;

d)	laenuvõtmise, laenuandmise ja katteta müügi piirangutele;

e)	eurofondi varade hindamisele ja raamatupidamisele;

f)	väljalaske- ja/või tagasivõtuhinna arvutamisele ning vara puhasväärtuse arvutamisel tekkida võivate vigade ja sellega seoses investoritele makstava hüvitise kohta;

g)	tulu jaotamisele või reinvesteerimisele;

h)	eurofondi andmete avaldamisele ja aruandlusnõuetele, sealhulgas prospektile, investorile esitatavale põhiteabele ja perioodilistele aruannetele;

i)	turustamise korrale;

j)	suhetele osakuomanikega;

k)	eurofondi ühinemisele ja ümberkujundamisele;

l)	eurofondi tegevuse lõpetamisele ja likvideerimisele;

m)	kui see on asjakohane, osakuomanike registri sisule;

n)	eurofondiga seotud tegevusloa- ja järelevalvetasudele ja

o)	osakuomanike hääleõiguse ja teiste punktidega a–m seotud osakuomanike õiguste kasutamisele.

4. Fondivalitseja täidab fonditingimustes või põhikirjas sätestatud kohustusi ning prospektis sätestatud kohustusi, mis peavad olema kooskõlas lõigetes 1 ja 3 osutatud kohaldatava õigusega.

5. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest lõigete 3 ja 4 täitmise üle.

6. Fondivalitseja otsustab ja vastutab korralduste ja organisatsiooniliste otsuste tegemise ja rakendamise eest, mis on vajalikud, et tagada eurofondi asutamise ja toimimisega seotud eeskirjade järgimine ning fonditingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste ning prospektis sätestatud kohustuste täitmine.

7. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad järelevalve teostamise eest fondivalitseja korralduste ja tegevuse nõuetekohasuse üle, et fondivalitsejal oleks võimalik täita kõigi tema poolt valitsetavate eurofondide asutamise ja toimimisega seotud kohustusi ja eeskirju.

8. Liikmesriigid tagavad, et ühes liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejale ei kohaldata eurofondi päritoluliikmesriigis kehtivaid muid nõudeid käesoleva direktiiviga reguleeritavates küsimustes, välja arvatud juhtudel, millele on käesolevas direktiivis sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 20

1. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, esitab fondivalitseja, kes taotleb teises liikmesriigis asutatud eurofondi valitsemist, eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:

a)	kirjalik leping artiklites 23 ja 33 osutatud depositooriumiga ning

b)	teave II lisas osutatud investeeringute haldamise ja haldusega seotud ülesannete edasiandmise korra kohta.

Kui fondivalitseja juba valitseb teisi sama tüüpi eurofonde selle eurofondi päritoluliikmesriigis, piisab viitest juba esitatud dokumentidele.

2. Niivõrd kui see on vajalik nende vastutusvaldkonda jäävate eeskirjade täitmise tagamiseks, võivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuda fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt selgitusi ja teavet lõikes 1 osutatud dokumentide kohta ning artiklites 17 ja 18 osutatud kinnitusele tuginedes selle kohta, kas fondivalitseja tegevusluba laieneb seda tüüpi eurofondile, mille valitsemiseks tegevusluba taotletakse. Vajaduse korral annavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma arvamuse 10 tööpäeva jooksul pärast esialgse taotluse esitamist.

3. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad fondivalitseja taotluse rahuldamata jätta vaid juhul, kui:

a)	fondivalitseja ei täida nõudeid, mis jäävad artikli 19 kohaselt tema vastutusalasse;

b)	fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole fondivalitsejale andnud tegevusluba, et valitseda seda tüüpi eurofondi, milleks tegevusluba taotletakse, või

c)	fondivalitseja ei ole esitanud lõikes 1 osutatud dokumente.

Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerivad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutustega.

4. Hilisematest olulistest muudatustest lõikes 1 osutatud dokumentides annab fondivalitseja eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teada.

Artikkel 21

1. Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik võib statistika eesmärgil nõuda, et fondivalitseja, kellel on filiaal selle liikmesriigi territooriumil, peab kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi territooriumil toimuvast tegevusest korrapäraselt aru andma kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik võib nõuda tema territooriumil filiaali asutamise kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsevatelt fondivalitsejatelt teavet, mis on vajalik, et jälgida, kuidas need järgivad nende suhtes kohaldatavaid fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi vastutusalasse kuuluvaid nõudeid.

Kõnealused nõuded ei tohi olla rangemad nõuetest, mille sama liikmesriik on kehtestanud selleks, et kontrollida, kuidas järgivad samu norme fondivalitsejad, kes on selles liikmesriigis tegevusloa saanud.

Fondivalitsejad tagavad, et artiklis 15 osutatud meetmed ja kord võimaldavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel saada otse fondivalitsejalt käesolevas lõikes nimetatud teavet.

3. Kui fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et fondivalitseja, kellel on filiaal või kes osutab teenuseid selle riigi territooriumil, rikub mõnda nende vastutusalasse kuuluvat nõuet, nõuavad kõnealused asutused asjaomaselt fondivalitsejalt rikkumise lõpetamist ja teavitavad sellest fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

4. Kui asjaomane fondivalitseja keeldub andmast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teavet, mis jääb tema vastutusalasse, või ei astu vajalikke samme, et lõpetada lõikes 3 osutatud rikkumine, teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus esitab fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletava teabe või lõpetab rikkumise. Nende meetmete laadist teatatakse fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

5. Kui fondivalitseja keeldub jätkuvalt esitamast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 2 taotletavat teavet või jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate samas lõikes märgitud õigusnormide rikkumist hoolimata fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas liikmesriigis rakendada, võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatamist võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas meetmeid artiklite 98 ja 99 alusel, edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse fondivalitseja edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil saab fondivalitsejale kätte toimetada kõnealuste meetmete võtmiseks vajalikke õigusdokumente. Kui fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis osutatav teenus on eurofondi valitsemine, võib fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik nõuda fondivalitsejalt kõnealuse eurofondi valitsemise lõpetamist.

6. Lõigete 4 või 5 alusel tehtud otsuseid, mis sisaldavad meetmeid või karistusi, tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning neist teatatakse asjaomasele fondivalitsejale. Iga sellise meetme võib vaidlustada selle meetme võtnud liikmesriigi kohtutes.

7. Enne lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetluse rakendamist võivad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused edasilükkamatul juhul võtta mis tahes ettevaatusmeetmeid, et kaitsta investorite ja muude selliste isikute huve, kellele teenuseid osutatakse. Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.

Pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et asjaomane liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.

8. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad enne fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamist eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutustega. Sellistel juhtudel võtavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused investorite huvide kaitsmiseks vajalikke meetmeid. Need meetmed võivad hõlmata otsuseid, millega takistatakse asjaomasel fondivalitsejal mis tahes uute tehingute alustamist liikmesriigi territooriumil.

Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.

9. Liikmesriigid teatavad komisjonile, mitu korda ja mis tüüpi juhtudel nad on keeldunud tegevusloa andmisest artikli 17 alusel või jätnud rahuldamata taotluse artikli 20 alusel või on võtnud meetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.

Iga kahe aasta järel esitab komisjon aruande selliste juhtumite kohta.

IV PEATÜKK

NÕUDED DEPOSITOORIUMILE

Artikkel 22

1. Lepingulise fondi vara tuleb anda depositooriumisse hoiule.

2. Depositooriumi vastutust, millele on osutatud artiklis 24, ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud hoiule kolmandale isikule.

3. Depositoorium:

a)	tagab, et lepingulise fondi nimel või fondivalitseja poolt sooritatud osakute müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimuks kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimustega;

b)	tagab, et osakute väärtuse arvestamine toimuks kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimustega;

c)	täidab fondivalitseja korraldusi, kui need ei ole vastuolus kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimustega;

d)	tagab, et lepingulise fondi varaga seotud tehingute korral kantakse teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul;

e)	tagab, et lepingulise fondi tulusid kasutatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimustega.

Artikkel 23

1. Depositooriumi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht on eurofondi päritoluliikmesriigis.

2. Depositoorium on asutus, millele kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja mille üle teostatakse pidevat järelevalvet. Ta pakub ka piisavaid finants- ja kutsealaseid tagatisi, et olla võimeline depositooriumina tõhusalt tegutsema ja täitma sellest tulenevaid kohustusi.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 osutatud asutustel on õigus tegutseda depositooriumina.

4. Depositoorium võimaldab eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel saada taotluse korral kogu teavet, mille depositoorium on saanud oma kohustusi täites ja mida pädev asutus vajab, et teostada järelevalvet selle üle, kas eurofond täidab käesoleva direktiivi nõudeid.

5. Kui fondivalitseja päritoluliikmesriik ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, sõlmib depositoorium fondivalitsejaga kirjaliku lepingu, millega reguleeritakse teabe liikumine, mis on depositooriumile vajalik artiklis 22 ja muudes eurofondi päritoluliikmesriigi depositooriumide jaoks olulistes õigus- ja haldusnormides sätestatud ülesannete täitmiseks.

6. Komisjon võib vastu võtta rakendusmeetmeid meetmete kohta, mida depositoorium peab võtma, et täita oma kohustusi seoses eurofondiga, mida valitseb teises liikmesriigis asutatud fondivalitseja, kaasa arvatud üksikasjad, mis tuleb lisada tüüplepingutesse, mida depositoorium ja fondivalitseja peavad kasutama vastavalt lõikele 5.

Artikkel 24

Depositoorium vastutab kooskõlas eurofondi päritoluliikmesriigi siseriikliku õigusega fondivalitseja ning osakuomanike ees igasuguse neile tekitatud kahju eest, mille põhjuseks on depositooriumi põhjendamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine.

Osakuomanikud võivad nõuda tekitatud kahju hüvitamist vahetult või kaudselt fondivalitseja kaudu, sõltuvalt depositooriumi, fondivalitseja ja osakuomanike vaheliste suhete õiguslikust laadist.

Artikkel 25

1. Ükski äriühing ei saa tegutseda nii fondivalitseja kui ka depositooriumina.

2. Fondivalitseja ning depositoorium täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja üksnes osakuomanike huvides.

Artikkel 26

Õigusaktid ja fonditingimused sätestavad fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

V PEATÜKK

NÕUDED ÄRIÜHINGUNA ASUTATUD FONDIDELE

1. JAGU

Majandustegevuse alustamise tingimused

Artikkel 27

Äriühinguna asutatud fond võib majandustegevust alustada üksnes äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste eelnevalt antud tegevusloa alusel.

Liikmesriigid määravad õigusliku vormi, millena äriühinguna asutatud fond tuleb asutada.

Äriühinguna asutatud fondi registrijärgne asukoht on äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigis.

Artikkel 28

Äriühinguna asutatud fond ei või arendada muud kui artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevust.

Artikkel 29

1. Ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses sätestatud üldkohaldatavaid tingimusi, ei anna pädevad asutused tegevusluba äriühinguna asutatud fondile, kes ei ole määranud fondivalitsejat, kui äriühinguna asutatud fondil ei ole piisavat, vähemalt 300 000 euro suurust algkapitali.

Kui äriühinguna asutatud fond ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)	tegevusluba ei anta, kui tegevusloa taotlusele ei ole lisatud tegevuskava, kus on esitatud vähemalt äriühinguna asutatud fondi organisatsiooniline struktuur;

äriühinguna asutatud fondi juhid on laitmatu mainega ning piisavalt kogenud seda liiki majandustegevuse alal, mida äriühinguna asutatud fond teostab; sellega seoses tuleb juhtide ning kõikide neid ametikohustuste täitmisel asendavate isikute nimed viivitamata edastada pädevatele asutustele; äriühinguna asutatud fondi majandustegevust peavad juhtima vähemalt kaks eespool nimetatud tingimustele vastavat isikut; „juhid” on isikud, kes seaduse või põhikirja alusel äriühinguna asutatud fondi esindavad või selle tegevust tegelikult juhivad, ja

c)	kui äriühinguna asutatud fondi ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa ainult sel juhul, kui kõnealune märkimisväärne seos ei takista neil teostada tõhusat järelevalvet.

Samuti keelduvad äriühinguna asutatud fondi pädevad asutused tegevusloa andmisest, kui äriühinguna asutatud fondiga märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või kui nimetatud õigus- või haldusnormide rakendamisega seotud raskused takistavad neil teostada tõhusat järelevalvet.

Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et äriühinguna asutatud fondid esitaksid neile vajaliku teabe.

2. Kui äriühinguna asutatud fond ei ole määranud fondivalitsejat, teavitatakse äriühinguna asutatud fondi kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte. Tegevusloa andmisest keeldumist põhjendatakse.

3. Äriühinguna asutatud fond võib majandustegevust alustada kohe, kui tegevusluba on antud.

4. Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvale äriühinguna asutatud fondile antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui kõnealune fond:

a)	ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, sõnaselgelt loobub tegevusloast või on käesoleva direktiiviga reguleeritava tegevuse lõpetanud rohkem kui kuus kuud tagasi, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b)	on saanud tegevusloa valeandmete esitamise tõttu või mõnel muul ebaausal teel;

c)	ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

d)	on jämedalt või järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid või

e)	vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

2. JAGU

Tegevusnõuded

Artikkel 30

Artikleid 13 ja 14 kohaldatakse nende äriühinguna asutatud fondide suhtes mutatis mutandis, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat.

Esimeses lõigus osutatud artiklite kohaldamisel tähendab mõiste „fondivalitseja” mõistet „äriühinguna asutatud fond”.

Äriühinguna asutatud fond võib valitseda ainult oma portfelli vara ning äriühinguna asutatud fondi ei tohi mingil juhul volitada valitsema kolmanda isiku vara.

Artikkel 31

Iga äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik koostab usaldatavusnormatiivid, mida äriühinguna asutatud fondid, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat, peavad alati järgima.

Eelkõige nõuavad äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused, pidades silmas ka äriühinguna asutatud fondi laadi, et tal on kindel juhtimis- ja raamatupidamiskord ning elektroonilise andmetöötluse kontrolli- ja järelevalvesüsteem ning nõuetekohased sisekontrollimehhanismid, sealhulgas eelkõige töötajate isiklike tehingute jaoks kehtestatud nõuded või algkapitali investeerimiseks finantsinstrumentidesse tehtavate investeeringute hoidmise ja valitsemise kohta, mis tagavad vähemalt, et kõikide fondiga seotud tehingute päritolu, osalisi, iseloomu ning tegemise aega ja kohta on võimalik hiljem tuvastada ning et äriühinguna asutatud fondi vara investeeritakse põhikirja ning kehtivate õigusaktide kohaselt.

3. JAGU

Nõuded depositooriumile

Artikkel 32

1. Äriühinguna asutatud fondi vara antakse depositooriumisse hoiule.

2. Depositooriumi vastutust, millele on osutatud artiklis 34, ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest varast andnud kolmandale isikule.

3. Depositoorium tagab, et:

a)	äriühinguna asutatud fondi poolt või tema nimel sooritatud osakute müük, väljalaskmine, tagasiostmine, tagasivõtmine ja tühistamine toimub kooskõlas seaduse ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga;

b)	äriühinguna asutatud fondi varaga seotud tehingute puhul kantakse talle teenustasu üle tavapärase ajavahemiku jooksul ja

c)	äriühinguna asutatud fondi tulu kasutatakse kooskõlas seaduse ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga.

4. Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik võib otsustada, et käesoleva direktiivi tähenduses ei nõuta depositooriumi äriühinguna asutatud fondilt, kes on asutatud tema territooriumil ja turustab oma osakuid üksnes ühe või mitme väärtpaberibörsi kaudu, kus nende osakud on ametlikult noteeritud.

Artikleid 76, 84 ja 85 ei kohaldata kõnealuste äriühinguna asutatud fondide suhtes. Sellegipoolest sätestatakse selliste äriühinguna asutatud fondide vara hindamise nõuded siseriiklikus õiguses või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas.

5. Äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik võib otsustada, et tema territooriumil asutatud äriühinguna asutatud fondilt, mis turustab vähemalt 80 % oma osakutest ühe või mitme talle põhikirjaga määratud väärtpaberibörsi kaudu, ei nõuta depositooriumi käesoleva direktiivi tähenduses tingimusel, et nende osakud on ametlikuks noteerimiseks vastu võetud nende liikmesriikide väärtpaberibörsidel, kelle territooriumil osakuid turustatakse, ning kõik tehingud, mis selline äriühinguna asutatud fond võib börsiväliselt sooritada, tehakse üksnes börsikursi alusel.

Äriühinguna asutatud fondi põhikirjas täpsustatakse väärtpaberibörs riigis, kus osakuid turustatakse ja kus kehtivad kursid määravad äriühinguna asutatud fondi börsiväliste tehingute kursid kõnealuses riigis.

Liikmesriik kasutab esimeses lõigus sätestatud erandit ainult juhul, kui ta on seisukohal, et osakuomanike kaitse on võrdväärne selliste eurofondide osakuomanike kaitsega, kellel on depositoorium käesoleva direktiivi tähenduses.

Käesolevas lõikes ning lõikes 4 osutatud äriühinguna asutatud fondid teevad eelkõige järgmist:

a)	määravad põhikirjas kindlaks oma osakute puhasväärtuse arvutamise meetodid, juhul kui see ei ole siseriiklikus õiguses sätestatud;

b)	sekkuvad turul, et takistada oma osakute börsikursi hälbimist üle 5 % osakute puhasväärtusest;

c)	määravad kindlaks oma osakute puhasväärtuse, teevad selle vähemalt kaks korda nädalas pädevatele asutustele teatavaks ning avalikustavad selle kaks korda kuus.

Sõltumatu audiitor kinnitab vähemalt kaks korda kuus, et osakute puhasväärtuse arvutamine toimub kooskõlas seaduse ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga.

Audiitor teeb sellistel juhtudel kindlaks, et äriühinguna asutatud fondi vara investeeritakse seaduse ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga sätestatud korras.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, millised äriühinguna asutatud fondid kasutavad lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandeid.

Artikkel 33

1. Depositooriumi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht on selles liikmesriigis, kus on äriühinguna asutatud fondi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht.

2. Depositoorium on asutus, millele kohaldatakse usaldatavusnormatiive ja mille üle teostatakse pidevat järelevalvet.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks, millistel lõikes 2 osutatud asutustel on õigus tegutseda depositooriumina.

5. Kui fondivalitseja päritoluliikmesriik ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, sõlmib depositoorium fondivalitsejaga kirjaliku lepingu, millega reguleeritakse teabe liikumine, mis on depositooriumile vajalik artiklis 32 ja muudes eurofondi päritoluliikmesriigi depositooriumide jaoks olulistes õigus- ja haldusnormides sätestatud ülesannete täitmiseks.

6. Komisjon võib võtta rakendusmeetmeid meetmete kohta, mida depositoorium peab võtma, et täita oma kohustusi seoses eurofondiga, mida valitseb teises liikmesriigis asutatud fondivalitseja, kaasa arvatud üksikasjad, mis tuleb lisada tüüplepingusse, mida depositoorium ja fondivalitseja peavad kasutama vastavalt lõikele 5.

Artikkel 34

Depositoorium vastutab kooskõlas äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriigi siseriikliku õigusega äriühinguna asutatud fondi ning osakuomanike ees igasuguse neile tekitatud kahju eest, mille põhjuseks on depositooriumi põhjendamatu toimetulematus oma kohustustega või nende väär täitmine.

Artikkel 35

1. Ükski äriühing ei saa tegutseda nii äriühinguna asutatud fondi kui ka depositooriumina.

2. Depositoorium täidab oma ülesandeid üksnes osakuomanike huvides.

Artikkel 36

Õigusaktid ja äriühinguna asutatud fondi põhikiri sätestavad depositooriumi asendamise tingimused ja eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

VI PEATÜKK

EUROFONDIDE ÜHINEMINE

1. JAGU

Põhimõte, ühinemisloa andmine ja nõusoleku andmine

Artikkel 37

Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmab eurofond investeerimisüksusi.

Artikkel 38

1. Liikmesriigid lubavad vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele ning olenemata sellest, millisel viisil on eurofond vastavalt artikli 1 lõikele 3 moodustatud, artikli 2 lõike 1 punktides q ja r määratletud piiriüleseid ja riigisiseseid ühinemisi vastavalt ühele või mitmele artikli 2 lõike 1 punktis p sätestatud ühinemisviisile.

2. Artikli 2 lõike 1 punktis q määratletud piiriüleste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses.

Artikli 2 lõike 1 punktis r määratletud riigisiseste ühinemiste puhul kasutatavad ühinemismeetodid peavad olema sätestatud selle liikmesriigi õiguses, milles eurofond on asutatud.

Artikkel 39

1. Ühinemisele peavad loa andma ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused.

2. Ühinev eurofond esitab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)	ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi poolt heaks kiidetud ühinemislepingu projekt;

b)	ühendava eurofondi ajakohastatud prospekt ja artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, juhul kui eurofond on asutatud teises liikmesriigis;

c)	nii ühineva kui ka ühendava eurofondi depositooriumi avaldus, millega kinnitatakse, et nad on vastavalt artiklile 41 kontrollinud artikli 40 lõike 1 punktides a, f ja g esitatud andmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja vastavate eurofondide fonditingimustele ja põhikirjale, ja

d)	kavandatavat ühinemist käsitlev teave, mille ühinev ja ühendav eurofond kavatsevad esitada oma asjaomastele osakuomanikele.

Nimetatud teave esitatakse sellisel viisil, et nii ühineva kui ka ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on võimalik lugeda seda liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.

3. Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad kohe pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist koopiad lõikes 2 osutatud teabest ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused hindavad kavandatud ühinemise võimalikku mõju vastavalt ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele, et anda hinnang selle kohta, kas osakuomanikele on antud asjakohast teavet.

Juhul kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad seda vajalikuks, võivad nad kirjalikult nõuda, et selgitatakse ühineva eurofondi osakuomanikele esitatavat teavet.

Juhul kui ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad vajalikuks, võivad nad 15 tööpäeva jooksul pärast kogu lõikes 2 osutatud teabe koopiate kättesaamist kirjalikult nõuda, et ühendav eurofond muudaks oma osakuomanikele esitatavat teavet.

Sellisel juhul annavad ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused oma rahulolematusest teada ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Nad teavitavad ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi 20 tööpäeva jooksul pärast teate saamist, kas nad on rahul ühendava eurofondi osakuomanikele esitatava muudetud teabega.

4. Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad kavandatud ühinemisele loa, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	kavandatud ühinemine vastab kõigile artiklite 39–42 nõuetele;

b)	ühendav eurofond on teatanud vastavalt artiklile 93, et ta turustab oma osakuid kõigis liikmesriikides, kus ühinevale eurofondile on antud tegevusluba või kus ta on teatanud, et ta turustab oma osakuid vastavalt artiklile 93, ja

c)	ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on rahul osakuomanikele esitada kavatsetava teabega ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole väljendanud rahulolematust vastavalt lõike 3 neljandale lõigule.

5. Kui ühineva eurofondi pädevad asutused leiavad, et dokumentatsioon ei ole täielik, taotlevad nad lisateavet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe kättesaamist.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad ühinevat eurofondi 20 tööpäeva jooksul pärast lõike 2 kohaselt täieliku teabe esitamist, kas ühinemiseks antakse luba või mitte.

Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad oma otsusest samuti ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

6. Liikmesriigid võivad vastavalt artikli 57 lõike 1 teisele lõigule teha ühendavale eurofondile erandi artiklitest 52 kuni 55.

Artikkel 40

1. Liikmesriigid nõuavad, et ühinev ja ühendav eurofond koostavad ühise ühinemislepingu projekti.

Ühises ühinemislepingu projektis tuuakse välja järgmised andmed:

a)	ühinemise ja kaasatud eurofondide liigi täpsustamine;

b)	kavandatud ühinemise taust ja põhjendus;

c)	kavandatud ühinemise võimalik mõju nii ühineva kui ka ühendava eurofondi osakuomanikele;

d)	vastuvõetud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse varasid ja vajaduse korral kohustusi artikli 47 lõikes 1 osutatud osakute vahetuskursi arvutamise kuupäeval;

e)	vahetuskursi arvutamise meetod;

f)	ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev;

g)	varade ülekandmisele ja osakute vahetamisele kohaldatavad reeglid ja

h)	artikli 2 lõike 1 punkti p alapunkti ii ja, kui see on asjakohane, artikli 2 lõike 1 punkti p alapunkti iii kohase ühinemise korral uue ühendava eurofondi fonditingimused või põhikiri.

Pädevad asutused ei või nõuda muu teabe lisamist ühisesse ühinemislepingu projekti.

2. Ühinev ja ühendav eurofond võivad otsustada ühisesse ühinemislepingu projekti lisada täiendavaid punkte.

2. JAGU

Kolmandate isikute poolne kontroll, teave osakuomanikele ja osakuomanike muud õigused

Artikkel 41

Liikmesriigid nõuavad, et ühineva ja ühendava eurofondi depositooriumid kontrolliksid artikli 40 lõike 1 punktides a, f ja g esitatud andmete vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ja asjaomaste eurofondide fonditingimustele ja põhikirjale.

Artikkel 42

1. Ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi õigus usaldab kas depositooriumi või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivile 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) (13) määratud sõltumatu audiitori hooleks järgmiste punktide kinnitamise:

a)	vastuvõetud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse varasid ja vajaduse korral kohustusi artikli 47 lõikes 1 osutatud vahetuskursi arvutamise kuupäeval;

b)	vajaduse korral rahaline väljamakse osaku kohta ja

c)	vahetuskursi arvutamise meetod ning arvutamise kuupäeval kindlaks määratud tegelik vahetuskurss, nagu osutatud artikli 47 lõikes 1.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ühineva eurofondi vannutatud audiitoreid või ühendava eurofondi vannutatud audiitorit sõltumatute audiitoritena.

3. Ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele ja eurofondide asjaomastele pädevatele asutustele tehakse taotluse korral tasuta kättesaadavaks sõltumatu audiitori või vajaduse korral depositooriumi aruande koopia.

Artikkel 43

1. Liikmesriigid nõuavad, et ühinev ja ühendav eurofond esitaksid oma osakuomanikele asjakohast ja täpset teavet kavandatud ühinemise kohta, et nad saaksid teadlikult hinnata kavandatud ühinemise mõju nende investeeringule.

2. Teave esitatakse ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikele ainult pärast seda, kui ühineva eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kavandatud ühinemiseks andnud loa artikli 39 alusel.

Teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne artikli 45 lõikes 1 osutatud viimast kuupäeva, mil võib taotleda tagasiostmist või -võtmist või vajaduse korral ümbervahetamist ilma lisatasuta.

3. Ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi osakuomanikele esitatav teave sisaldab asjakohast ja täpset teavet kavandatud ühinemise kohta, et osakuomanikud saaksid teha teadlikke otsuseid selle kohta, milline on kavandatud ühinemise mõju nende investeeringule, ning kasutada oma õigusi vastavalt artiklitele 44 ja 45.

Teave hõlmab järgmist:

a)	kavandatud ühinemise taust ja põhjendus;

kavandatud ühinemise võimalik mõju osakuomanikele, sealhulgas, kuid mitte ainult, mis tahes olulised muutused seoses investeerimispoliitika ja -strateegia, kulude, oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ning tulemuste võimaliku halvenemisega, ja kui see on asjakohane, selgesõnaline hoiatus investoritele, et nende tulu maksustamislahendust võidakse ühinemise järel muuta;

kõik osakuomanike eriõigused seoses kavandatud ühinemisega, sealhulgas, kuid mitte ainult, õigus saada lisateavet, õigus saada taotluse korral sõltumatu audiitori või depositooriumi aruande koopia ja õigus nõuda oma osakute tagasiostmist või -võtmist või vajaduse korral ümbervahetamist ilma lisatasuta artikli 45 lõike 1 kohaselt ning kõnealuse õiguse kasutamise lõpptähtaeg;

d)	asjakohased menetlusküsimused ja ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev ja

e)	koopia ühendava eurofondi kohta investorile esitatavast põhiteabest, millele on osutatud artiklis 78.

4. Kui ühinevat või ühendavat eurofondi on teavitatud vastavalt artiklile 93, esitatakse lõikes 3 osutatud teave vastava eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Tõlkimise eest vastutab eurofond, kellelt nõutakse teabe esitamist. Kõnealune tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

5. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades üksikasjalikult lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe sisu, vormi ning esitamise meetodi.

Artikkel 44

Juhul kui liikmesriikide siseriikliku õigusega nõutakse, et osakuomanikud peavad eurofondide ühinemise heaks kiitma, tagavad liikmesriigid, et selliseks heakskiitmiseks ei ole vaja rohkem kui 75 % osakuomanike üldkoosolekul osakuomanike või nende esindajate poolt tegelikult antud häältest.

Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks siseriiklikus õiguses ettenähtud kohalolekukvoorumi kohaldamist. Kui see on asjakohane, ei kohalda liikmesriigid piiriülestele ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui riigisisestele ühinemistele ega eurofondide ühinemistele rangemat kohalolekukvoorumit kui äriühingute ühinemistele.

Artikkel 45

1. Liikmesriikide õigusaktidega nähakse ette, et ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda igasuguse lisatasuta, v.a see, mille eurofond peab kinni kapitali vähendamise kulude katteks, oma osakute tagasiostmist või -võtmist, või võimaluse korral nende ümbervahetamist teise sellise eurofondi osakuteks, millel on samalaadne investeerimispoliitika ja mida valitseb sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või otsese või kaudse olulise osaluse kaudu. See õigus kehtib alates sellest, kui ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi osakuomanikele teatatakse kavandatud ühinemisest vastavalt artiklile 43 ning selle kehtivus lõppeb viis tööpäeva enne artikli 47 lõikes 1 osutatud vahetuskursi arvutamise kuupäeva.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid eurofondide ühinemise korral erandina artikli 84 lõikest 1 lubada pädevatel asutustel nõuda või lubada osakute märkimise, tagasiostmise või -võtmise ajutist peatamist, tingimusel et selline peatamine on osakuomanike huvide kaitse eesmärgil põhjendatud.

3. JAGU

Kulud ja jõustumine

Artikkel 46

Välja arvatud juhtudel, kui eurofond ei ole määranud fondivalitsejat, tagavad liikmesriigid, et ühinemise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud mis tahes õigusabi-, konsultatsiooni- ja halduskulusid ei kanna ühinev ega ühendav eurofond ega kõnealuste fondide osakuomanikud.

Artikkel 47

1. Riigisiseste ühinemiste puhul määratakse liikmesriikide õiguses kindlaks ühinemise jõustumise kuupäev ja kuupäev ühineva eurofondi osakute ühendava eurofondi osakuteks vahetamise kursi arvutamiseks ning vajaduse korral vara puhasväärtuse kindlaksmääramiseks rahaliste väljamaksete korral.

Piiriüleste ühinemiste puhul määratakse kuupäevad kindlaks ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral määratakse need kuupäevad kindlaks pärast ühinemise heakskiitmist ühendava eurofondi või ühineva eurofondi osakuomanike poolt.

2. Ühinemise jõustumine avalikustatakse ühendava eurofondi päritoluliikmesriigi õigusaktides sätestatud viisil, kasutades kõiki asjakohaseid vahendeid, ja sellest teavitatakse ühineva ja ühendava eurofondi päritoluliikmesriikide pädevaid asutusi.

3. Lõike 1 kohaselt jõustunud ühinemist ei saa tunnistada õigustühiseks.

Artikkel 48

1. Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis i sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

a)	kõik ühineva eurofondi varad ja kohustused lähevad üle ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;

b)	ühineva eurofondi osakuomanikest saavad ühendava eurofondi osakuomanikud ning kui see on asjakohane, on neil õigus rahalisele väljamaksele, mis ei ületa 10 % nende osakute puhasväärtusest ühinevas eurofondis, ja

c)	ühinemise jõustumisega lõpetab ühinev eurofond tegevuse.

2. Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis ii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

a)	kõik ühineva eurofondi varad ja kohustused lähevad üle uuele ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;

b)	ühineva eurofondi osakuomanikest saavad uue ühendava eurofondi osakuomanikud ning kui see on asjakohane, on neil õigus rahalisele väljamaksele, mis ei ületa 10 % nende osakute puhasväärtusest ühinevas eurofondis, ja

c)	ühinemise jõustumisega lõpetab ühinev eurofond tegevuse.

3. Artikli 2 lõike 1 punkti p alapunktis iii sätestatud korras toimunud ühinemisel on järgmised tagajärjed:

a)	kogu ühineva eurofondi netovara kantakse üle ühendavale eurofondile või vajaduse korral ühendava eurofondi depositooriumile;

b)	ühineva eurofondi osakuomanikud muutuvad ühendava eurofondi osakuomanikeks ja

c)	ühinev eurofond jätkab tegevust, kuni kohustused on täidetud.

4. Liikmesriigid tagavad sellise korra kehtestamise, mille kohaselt ühendava eurofondi fondivalitseja kinnitab ühendava eurofondi depositooriumile, et varad ja vajaduse korral kohustused on üle antud. Kui ühendav eurofond ei ole fondivalitsejat määranud, annab ta nimetatud kinnituse ühendava eurofondi depositooriumile ise.

VII PEATÜKK

EUROFONDI INVESTEERIMISPOLIITIKAGA SEONDUVAD KOHUSTUSED

Artikkel 49

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade kohaldamisel käsitatakse enam kui ühest üksusest koosneva eurofondi iga investeerimisüksust eraldi eurofondina.

Artikkel 50

1. Eurofond investeerib üksnes järgmistesse väärtpaberitesse:

a)	vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mida noteeritakse või millega kaubeldakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud reguleeritud turul;

b)	vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, millega kaubeldakse liikmesriigi muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud;

vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis on kolmanda riigi väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud või millega kaubeldakse kolmanda riigi muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate asutuste poolt heaks kiidetud või õigusaktides, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud;

hiljuti välja lastud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, tingimusel et:

väljalaske tingimused sisaldavad kohustust taotleda ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis tegutseb korrapäraselt ning on tunnustatud ja üldsusele avatud, tingimusel et selle väärtpaberibörsi või turu valik on pädevate asutuste poolt heaks kiidetud või õigusaktides, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud, ja

ii)	punktis i osutatud luba on tagatud aasta jooksul pärast väljalaset;

vastavalt käesolevale direktiivile tunnustatud eurofondide või muude artikli 1 lõike 2 punktide a ja b kohaste liikmesriigis või mujal asutatud investeerimisfondide osakud, tingimusel et:

kõnealused muud investeerimisfondid on saanud tegevusloa õigusaktide alusel, milles sätestatakse, et nende suhtes kohaldatakse järelevalvet, mida eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad samaväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud järelevalvega, ning et asutustevaheline koostöö on piisavalt tagatud;

ii)

muude investeerimisfondide osakuomanike kaitse tase on samaväärne eurofondide osakuomanikele ettenähtud kaitse tasemega ning eelkõige on varade eraldatuse, laenuvõtmise või laenuandmise ning vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide katteta müügiga seotud eeskirjad samaväärsed käesoleva direktiivi nõuetega;

iii)	muude investeerimisfondide majandustegevuse kohta esitatakse poolaasta- ja aastaaruanded, mis võimaldavad hinnata aruandlusperioodi varasid ja kohustusi, tulusid ning tehinguid, ja

iv)	eurofondi või muu investeerimisfondi varadest, mille osakute omandamist kavandatakse, võib asjaomaste fonditingimuste või põhikirja kohaselt muude eurofondide või muude investeerimisfondide osakutesse investeerida kokku kuni 10 %;

need hoiused krediidiasutustes, mis on nõudmisel tagastatavad või väljavõetavad ning mille tähtaeg on kuni 12 kuud, tingimusel et krediidiasutuse registrijärgne asukoht on liikmesriigis, või kui krediidiasutuse registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad samaväärseks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega;

tuletisinstrumendid, sealhulgas samaväärsed sularahas makstavad finantsinstrumendid, millega kaubeldakse punktides a, b ja c osutatud reguleeritud turul, või börsivälised tuletisinstrumendid, tingimusel et:

i)	nende alusvaraks või hinda mõjutavaks teguriks on käesolevas lõikes käsitletavad instrumendid, finantsindeksid, intressimäärad, valuutakursid või valuutad, millesse eurofond võib investeerida vastavalt oma investeerimiseesmärkidele, mis on sätestatud tema fonditingimustes või põhikirjas;

ii)	börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute osapooled on asutused, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja kes kuuluvad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse, ning

iii)	börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse usaldusväärset ja kontrollitavat igapäevast hindamist ning neid on võimalik eurofondi algatusel igal ajal nende õiglase väärtusega müüa, rahaks vahetada või tasaarvestusega lõpetada või

muud artikli 2 lõike 1 punkti o alla kuuluvad rahaturuinstrumendid, mis ei ole reguleeritud turul kaubeldavad instrumendid, kui nende emiteerimine või emitent ise on reguleeritud investorite ja hoiuste kaitseks, tingimusel et nende:

emitent või tagaja on riiklik asutus, piirkondlik või kohalik omavalitsus või liikmesriigi keskpank, Euroopa Keskpank, ühendus või Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või föderaalriigi puhul föderatsiooni üks liige või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik;

ii)	emitent on ettevõtja, mille väärtpaberitega kaubeldakse punktides a, b või c osutatud reguleeritud turul;

iii)

emitent või tagaja on üksus, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigusaktides sätestatud kriteeriumidele vastavat usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, või üksus, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiive, mida pädevad asutused peavad vähemalt sama rangeks ühenduse õigusaktides sätestatud normatiividega, ning need normatiivid on täidetud, või

iv)

emitendiks on eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste heakskiidetud kategooriatesse kuuluvad teised asutused, tingimusel et investeeringute suhtes neisse instrumentidesse kohaldatakse vähemalt samaväärset investorite kaitset, kui on ette nähtud punktidega i, ii ja iii, ning kui emitendiks on äriühing, kelle kapital ja reservid moodustavad vähemalt 10 000 000 eurot ning kes esitab ja avaldab oma aastaaruanded kooskõlas 25. juuli 1978. aasta neljanda nõukogu direktiiviga 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, (14) või üksus, mis tegeleb konsolideerimisgrupis, millesse kuulub üks või mitu äriühingut, mille väärtpaberid on börsil noteeritud, selle konsolideerimisgrupi finantseerimisega, või üksus, mis tegeleb panga likviidsusliini kasutavate väärtpaberistamisvahendite finantseerimisega.

2. Eurofond ei või:

a)	üle 10 % oma varast investeerida muudesse, lõikes 1 osutamata vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse või

b)	omandada väärismetalle ega nende sertifikaate.

Eurofondid võivad omada lisakäibekapitali.

3. Äriühinguna asutatud fond võib omandada kinnis- või vallasvara, mis on hädavajalik tema otseseks äritegevuseks.

Artikkel 51

1. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond rakendab riskijuhtimise protseduure, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta positsioonide riske ning nende mõju portfelli üldisele riskiprofiilile.

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond järgib börsiväliste tuletisinstrumentide täpse ja sõltumatu hindamise korda.

Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele korrapäraselt tuletisinstrumentide liigid, nendega seotud riskid, koguselised piirmäärad ning tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise meetodid iga valitsetava eurofondi kohta.

2. Liikmesriigid võivad eurofondil lubada kasutada liikmesriikide sätestatud tingimusi ja piirmäärasid, arvestades vabalt võõrandatavate väärtpaberite ning rahaturuinstrumentidega seotud tehnikaid ja instrumente, tingimusel et selliseid tehnikaid ja instrumente kasutatakse portfelli tõhusaks haldamiseks.

Kui toimingud on seotud tuletisinstrumentide kasutamisega, peavad kõnealused tingimused ja piirmäärad olema kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega.

Mingil juhul ei tohi need toimingud põhjustada eurofondi kõrvalekaldumist investeerimiseesmärkidest, mis on sätestatud eurofondi fonditingimustes, põhikirjas või prospektis.

3. Eurofond tagab, et tema tuletisinstrumentidega seotud üldrisk ei ületa tema portfelli puhasväärtust.

Riski arvutamisel võetakse arvesse tuletisväärtpaberite alusvara nüüdisväärtust, vastaspoole riski, turu tulevikusuundumusi ning positsioonide rahaks vahetamise aega. Seda kohaldatakse ka kolmanda ja neljanda lõigu suhtes.

Eurofond võib oma investeerimispoliitika raames ning artikli 52 lõikega 5 ettenähtud piirmäärasid arvestades investeerida tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraga seotud kogurisk ei ületa artiklis 52 sätestatud investeerimispiiranguid. Kui eurofond investeerib indeksipõhistesse tuletisinstrumentidesse, võivad liikmesriigid näha ette, et kõnealuseid investeeringuid ei tule arvesse võtta vastavalt artiklis 52 sätestatud piirmäärade kohaldamisel.

Kui vabalt võõrandatav väärtpaber või rahaturuinstrument sisaldab tuletisinstrumenti, võetakse tuletusinstrumenti käesoleva artikli nõuete täitmisel arvesse.

4. Ilma et see piiraks artikli 116 kohaldamist, võtab komisjon 1. juuliks 2010 vastu rakendusmeetmed, millega määratakse kindlaks:

a)	kriteeriumid fondivalitseja poolt vastavalt lõike 1 esimesele lõigule rakendatavate riskijuhtimise protseduuride adekvaatsuse hindamiseks;

b)	üksikasjalikud eeskirjad börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse täpse ja sõltumatu hindamise kohta ning

c)	üksikasjalikud nõuded teabe sisu ja järgitava korra kohta fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele lõike 1 kolmandas lõigus viidatud teabe edastamisel.

Artikkel 52

1. Eurofond ei või:

a)	ühe ja sama asutuse emiteeritud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida rohkem kui 5 % oma varast või

b)	ühte ja samasse asutusse hoiustena investeerida rohkem kui 20 % oma varast.

Eurofondi vastaspoole risk ei tohi börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtava tehingu puhul ületada:

a)	10 % tema varast, kui vastaspooleks on artikli 50 lõike 1 punktis f osutatud krediidiasutus, või

b)	5 % tema varast muudel juhtudel.

2. Liikmesriigid võivad lõike 1 esimeses lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendada kuni 10 protsendini. Sel juhul ei tohi kõigi selliste emitentide vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide koguväärtus, millest igasse on eurofond investeerinud üle 5 % oma varast, ületada 40 % tema vara väärtusest. Nimetatud piirmäära ei kohaldata hoiuste suhtes ja börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, kui need tehakse finantseerimisasutustega, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet.

Olenemata lõikes 1 sätestatud üksikutest piirmääradest, ei tohi eurofondil, juhul kui selle tagajärjel rohkem kui 20 % tema varadest on investeeritud ühte asutusse, samal ajal olla:

a)	investeeringuid kõnealuse asutuse emiteeritud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse;

b)	hoiuseid kõnealuses asutuses või

c)	börsiväliste tuletisinstrumentidega kõnealuse asutusega tehtavatest tehingutest tulenevaid riske.

3. Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 35 protsendini, kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid on emiteerinud või taganud liikmesriik, tema kohalik omavalitsus, kolmas riik või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik.

4. Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõiguga ettenähtud 5 % piirmäära suurendada kuni 25 protsendini, kui võlakirjad on emiteerinud krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt õigusaktidele võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilist avalikku järelevalvet. Eelkõige tuleb selliste võlakirjade emissioonist laekuvad summad investeerida õigusaktides sätestatud korras varasse, mis kogu võlakirjade kehtivusaja vältel suudab tagada võlakirjadega seotud nõuded ja mida emitendi maksejõuetuse korral kasutataks esmajärjekorras põhisumma tagasimaksmiseks ning kogunenud intresside tasumiseks.

Kui eurofond investeerib üle 5 % oma varast esimeses lõigus osutatud võlakirjadesse, mille on emiteerinud üks emitent, ei tohi nende investeeringute koguväärtus ületada 80 % eurofondi vara väärtusest.

Liikmesriigid esitavad komisjonile esimeses lõigus osutatud võlakirjakategooriate ja nende emitentide loetelu, kellel on vastavalt õigusaktidele ja esimeses lõigus nimetatud järelevalve korrale õigus emiteerida käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele vastavaid võlakirju. Loeteludele lisatakse teatis antavate tagatiste staatuse kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata teistele liikmesriikidele koos kõigi märkustega, mida ta peab asjakohaseks, ning teeb nimetatud teabe üldsusele kättesaadavaks. Artikli 112 lõikes 1 osutatud Euroopa väärtpaberikomitee võib selliste teadete üle vahetada arvamusi.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid ja rahaturuinstrumente ei võeta arvesse lõikes 2 osutatud 40 % piirmäära kohaldamisel.

Lõigetes 1 kuni 4 sätestatud piirmäärasid ei saa ühendada ning seega ei tohi lõigete 1 kuni 4 alusel tehtavate investeeringute kogumaht vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse või tuletisinstrumentidesse ületada 35 % eurofondi varast, kui emitendiks, hoiuse vastuvõtjaks või tehingu pooleks on üks ja sama asutus.

Äriühinguid, mis on koondatud ühte konsolideerimisgruppi direktiivis 83/349/EMÜ või tunnustatud rahvusvahelistes raamatupidamiseeskirjades määratletud konsolideeritud aruannete koostamiseks, käsitatakse käesolevas artiklis esitatud piirmäärade arvutamisel ühe asutusena.

Liikmesriigid võivad lubada ühe konsolideerimisgrupi vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku investeerida kuni 20 %.

Artikkel 53

1. Ilma et see piiraks artiklis 56 sätestatud piirmäärade kohaldamist, võivad liikmesriigid artikliga 52 ettenähtud piirmäärasid ühe ja sama asutuse emiteeritud aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimise puhul suurendada kuni 20 protsendini, kui fonditingimuste või põhikirja kohaselt on eurofondi investeerimispoliitika eesmärgiks järgida mõne sellise aktsia- või võlakirjaindeksi koostist, mida on tunnustanud pädev asutus, tingimusel et:

a)	selle koostis on piisavalt hajutatud;

b)	indeks kajastab adekvaatselt olukorda turul, millele ta osutab, ning

c)	see avaldatakse nõuetekohasel viisil.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud piirmäära suurendada kuni 35 protsendini, kui see on tingitud erandlikest turutingimustest eelkõige sellistel reguleeritud turgudel, kus teatavad vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid tugevalt domineerivad. Kõnealuse piirmäärani investeerimine on lubatud üksnes ühe emitendi puhul.

Artikkel 54

1. Erandina artiklist 52 võivad liikmesriigid lubada eurofondidel, kooskõlas riski hajutamise põhimõttega, kuni 100 % oma varast investeerida mitmesugustesse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mille emitent või tagaja on liikmesriik, üks või mitu tema kohalikest omavalitsustest, kolmas riik või avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused lubavad sellist erandit ainult juhul, kui nad leiavad, et eurofondide osakuomanike kaitse on samaväärne osakuomanike kaitsega eurofondides, mis peavad kinni artiklis 52 sätestatud piirmääradest.

Selline eurofond valdab vähemalt kuue eri väljalaske vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, kuid ühe ja sama väljalaske vabalt võõrandatavad väärtpaberid ei tohi moodustada üle 30 % tema koguvarast.

2. Lõikes 1 osutatud eurofondid märgivad fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas selgelt ära liikmesriigid, kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised asutused, kelle väljalastud või tagatud väärtpaberitesse nad kavatsevad investeerida üle 35 % oma varast.

Sellised fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikirja kinnitavad pädevad asutused.

3. Iga lõikes 1 osutatud eurofond lisab oma prospektile ja reklaamiteatele selgesti eristatava teate, et sellisele kinnitusele tähelepanu juhtida, ning märgib ära liikmesriigid, kohalikud omavalitsused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised asutused, kelle väärtpaberitesse ta kavatseb investeerida või on investeerinud üle 35 % oma varast.

Artikkel 55

1. Eurofond võib omandada artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud eurofondide või muude investeerimisfondide osakuid, tingimusel et ta ei investeeri ühe eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse üle 10 % oma varast. Liikmesriigid võivad seda piirmäära suurendada kuni 20 protsendini.

2. Selliste investeerimisfondide osakutesse tehtud investeeringud, mis ei ole eurofondid, võivad kokku moodustada 30 % eurofondi varast.

Kui eurofond on omandanud teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid, võivad liikmesriigid sätestada, et asjaomaste eurofondide või muude investeerimisfondide vara ei pea arvesse võtma seoses artiklis 52 sätestatud piirmääradega.

3. Kui eurofond investeerib sellise teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse, mida valitseb otse või volituse alusel sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või järelevalve või otsese või kaudse olulise osaluse kaudu, ei tohi see fondivalitseja või muu äriühing võtta väljalaske- ja tagasivõtmistasu eurofondi investeeringutelt selle teise eurofondi või investeerimisfondi osakutesse.

Eurofond, mis investeerib olulise osa oma varast teise eurofondi või investeerimisfondi, avaldab oma prospektis maksimaalsed valitsemistasud, mida võivad võtta tema ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida. Majandusaasta aruandes märgitakse valitsemistasude maksimaalne protsent, mida võivad võtta eurofond ise ning teised eurofondid või investeerimisfondid, millesse ta kavatseb investeerida.

Artikkel 56

1. Äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja, kelle tegevus seondub kõigi tema juhitud ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate lepinguliste fondidega, ei omanda hääleõigusega aktsiaid, mis võimaldaksid tal avaldada märkimisväärset mõju emitendi juhtimisele.

Edasise kooskõlastamiseni võtavad liikmesriigid arvesse teiste liikmesriikide õiguses sätestatud nõudeid, mis määratlevad esimeses lõigus sõnastatud põhimõtte.

2. Eurofond ei või omandada rohkem kui:

a)	10 % ühe emitendi hääleõiguseta aktsiaid;

b)	10 % ühe emitendi võlakirju;

c)	25 % ühe eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid artikli 1 lõike 2 punktide a ja b tähenduses või

d)	10 % ühe emitendi rahaturuinstrumente.

Punktides b, c ja d sätestatud piirmäärasid võib omandamise ajal mitte arvestada, kui võlakirjade või rahaturuinstrumentide kogumaksumust või väljalastavate väärtpaberite puhasmaksumust ei saa sellel ajal välja arvutada.

3. Liikmesriigid võivad loobuda lõigete 1 ja 2 kohaldamisest:

a)	liikmesriigi või tema kohalike omavalituste väljalastud või tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes;

b)	kolmanda riigi väljalastud või tagatud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes;

c)	vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide suhtes, mille emitendiks on avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki;

eurofondile kuuluvate sellise äriühingu aktsiate suhtes, mis on asutatud kolmandas riigis ja mis investeerib oma vara põhiliselt väärtpaberitesse, mille emitentide registrijärgne asukoht on selles riigis, juhul kui selle riigi õigusaktide alusel on selline osalus eurofondi ainus võimalus selle riigi emitentide väärtpaberitesse investeerida;

äriühinguna asutatud fondile või äriühinguna asutatud fondidele kuuluvate selliste tütarettevõtjate aktsiate suhtes, mille ainsaks tegevusalaks on osakuomanike taotlusel osakute tagasiostmisega seotud valitsemis-, nõustamis- või turundustegevus üksnes äriühinguna asutatud fondi või äriühinguna asutatud fondide nimel riigis, kus kõnealused tütarettevõtjad on asutatud.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud erand kehtib siiski ainult juhul, kui kolmanda riigi äriühing järgib oma investeerimispoliitikas artiklites 52 ja 55 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid. Juhul kui ületatakse artiklites 52 ja 55 sätestatud piirmäärasid, kohaldatakse artiklit 57 mutatis mutandis.

Artikkel 57

1. Käesolevas peatükis sätestatud piirmäärasid ei pea eurofond järgima oma vara hulka kuuluvate vabalt võõrandatavate väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega seotud märkimisõiguse rakendamise puhul.

Tagades küll riskide hajutamise põhimõtte järgimise, võivad liikmesriigid lubada hiljuti tunnustatud eurofondi puhul teha erandi artiklitest 52 kuni 55 kuue kuu jooksul alates eurofondile tegevusloa andmise kuupäevast.

2. Kui lõikes 1 osutatud piirmäärad ületatakse eurofondist olenemata põhjustel või märkimisõiguse rakendamise tulemusena, likvideerib eurofond esmatähtsa ülesandena sellise olukorra, võttes igati arvesse osakuomanike huve.

VIII PEATÜKK

INVESTOR- JA ÜHISEUROFONDI STRUKTUUR

1. JAGU

Reguleerimisala ja heakskiitmine

Artikkel 58

1. Investor-eurofond on eurofond või selle investeerimisüksus, millel on luba investeerida erandina artikli 1 lõike 2 punktist a, artiklitest 50, 52 ja 55 ning artikli 56 lõike 2 punktist c vähemalt 85 % oma varast teise eurofondi või selle investeerimisüksuse („ühiseurofond”) osakutesse.

2. Investor-eurofond võib hoida kuni 15 % oma varast järgmiselt:

a)	lisakäibekapitalina vastavalt artikli 50 lõike 2 teisele lõigule;

b)	tuletisinstrumentides, mida võib kasutada üksnes riskide maandamise eesmärgil, vastavalt artikli 50 lõike 1 punktile g ning artikli 51 lõigetele 2 ja 3;

c)	kinnis- ja vallasvaras, mis on oluline tema otseseks äritegevuseks, kui investor-eurofond on äriühinguna asutatud fond.

Artikli 51 lõike 3 järgimiseks võib investor-eurofond arvutada oma tuletisinstrumentidega seotud üldriski, kombineerides esimese lõigu punkti b kohast otsest riski:

a)	ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentidega seotud riskiga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või

b)	ühiseurofondi fonditingimustes või põhikirjas sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentidega seotud riskiga vastavalt investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule.

3. Ühiseurofond on eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	tema osakuomanike hulgas on vähemalt üks investor-eurofond;

b)	ta ei ole ise investor-eurofond;

c)	ta ei oma investor-eurofondi osakuid.

4. Ühiseurofondi suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:

a)	kui vähemalt kaks tema osakuomanikku on investor-eurofondid, ei kohaldata artikli 1 lõike 2 punkti a ja artikli 3 punkti b, mis annab ühiseurofondile võimaluse suurendada kapitali teiste investorite kaasamise teel;

b)	XI peatükki ja artikli 108 lõike 1 teist lõiku ei kohaldata, kui ühiseurofond ei kaasa kapitali suurendamiseks investoreid liikmesriigis, kus ta ei ole asutatud, kuid tal on ainult üks või mitu investor-eurofondi kõnealuses liikmesriigis.

Artikkel 59

1. Liikmesriigid tagavad, et investor-eurofondi investeeringud ühiseurofondi, mis ületavad teistesse eurofondidesse tehtavatele investeeringutele artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, peavad investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused eelnevalt heaks kiitma.

2. Investor-eurofondile teatatakse 15 tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide esitamist, kas pädevad asutused on heaks kiitnud investor-eurofondi investeeringud ühiseurofondi.

3. Investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad heakskiidu, kui investor-eurofond, selle depositoorium ja audiitor, samuti ühiseurofond, täidavad kõiki käesolevas peatükis sätestatud nõudeid. Selleks esitab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised dokumendid:

a)	investor-eurofondi ja ühiseurofondi fonditingimused või põhikiri;

b)	investor-eurofondi ja ühiseurofondi prospekt ja artikli 78 kohane investorile esitatav põhiteave;

c)	artikli 60 lõikes 1 osutatud kokkulepe investor- ja ühiseurofondi vahel või äritegevuse sise-eeskirjad;

d)	võimaluse korral artikli 64 lõikes 1 osutatud teave osakuomanikele;

e)	kui ühiseurofond ja investor-eurofond kasutavad eri depositooriumit, artikli 61 lõikes 1 osutatud teabevahetuse kokkulepe asjaomaste depositooriumite vahel;

f)	kui ühiseurofond ja investor-eurofond kasutavad eri audiitorit, artikli 62 lõikes 1 osutatud teabevahetuse kokkulepe asjaomaste audiitorite vahel.

Kui investor-eurofond on asutatud ühiseurofondi päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis, esitab investor-eurofond ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kinnituse, et ühiseurofond on selline eurofond või selle investeerimisüksus, mis vastab artikli 58 lõike 3 punktides b ja c sätestatud tingimustele. Investor-eurofond esitab dokumendid investor-eurofondi päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles.

2. JAGU

Investor-eurofondi ja ühiseurofondi käsitlevad üldsätted

Artikkel 60

1. Liikmesriigid nõuavad, et ühiseurofond esitaks investor-eurofondile kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on vajalik selleks, et investor-eurofond saaks täita käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid. Investor-eurofond sõlmib sel eesmärgil ühiseurofondiga kokkuleppe.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse, ületades artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavaid piirmäärasid, seni kuni esimeses lõigus osutatud kokkulepe ei ole jõustunud. See kokkulepe peab olema soovi korral tasuta kättesaadav kõikidele osakuomanikele.

Juhul kui nii ühiseurofondil kui ka investor-eurofondil on sama fondivalitseja, võidakse leping asendada äritegevuse sise-eeskirjadega, millega tagatakse käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine.

2. Investor- ja ühiseurofond võtavad asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada oma vara puhasväärtuse arvutamise ja avaldamise ajastamist, et hoida ära turu ajastamist oma osakute osas ning vältida arbitraaži võimalusi.

3. Ilma et see piiraks artikli 84 kohaldamist, võivad kõik ühiseurofondi investeerinud investor-eurofondid olenemata artikli 84 lõikes 2 sätestatud tingimustest peatada oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise või märkimise samaks ajavahemikuks nagu ühiseurofond, kui ühiseurofond ajutiselt peatab oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise või märkimise omal algatusel või pädevate asutuste nõudel.

4. Ühiseurofondi likvideerimise korral likvideeritakse ka investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad nõusoleku järgmisteks toiminguteks:

a)	investeerida vähemalt 85 % investor-eurofondi varast teise ühiseurofondi osakutesse või

b)	muuta fonditingimusi või põhikirja, et kujundada investor-eurofond ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond.

Ilma et see piiraks siseriiklike sundlikvideerimise sätete kohaldamist, ei või ühiseurofondi likvideerimine toimuda mitte varem kui kolme kuu jooksul pärast seda, kui ühiseurofond teatas kõigile oma osakuomanikele ja kõnealuse investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele siduvast otsusest likvideerida ühiseurofond.

5. Kui ühiseurofond ühineb teise eurofondiga või jaguneb kaheks või enamaks eurofondiks, likvideeritakse investor-eurofond, välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused annavad investor-eurofondile nõusoleku järgmiseks:

a)	jätkata pärast ühiseurofondi ühinemist või jagunemist ühiseurofondi või muu eurofondi investor-eurofondina;

b)	investeerida vähemalt 85 % oma varast teise sellise ühiseurofondi osakutesse, mis ei ole seotud ühinemisega või jagunemisega, või

c)	muuta fonditingimusi või põhikirja, et kujundada investor-eurofond ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond.

Ühiseurofondi ühinemine või jagunemine jõustub ainult juhul, kui ühiseurofond on esitanud kõigile oma osakuomanikele ja oma investor-eurofondide päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 60 päeva enne ühinemise või jagunemise kavandatud jõustumise kuupäeva artiklis 43 osutatud või sellega võrreldava teabe.

Välja arvatud juhul, kui investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku vastavalt esimese lõigu punktile a, annab ühiseurofond investor-eurofondile võimaluse osta või võtta enne ühiseurofondi ühinemise või jagunemise jõustumist tagasi kõik osakud ühiseurofondis.

6. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

a)	lõikes 1 osutatud kokkuleppe või äritegevuse sise-eeskirjade sisu;

b)	milliseid lõikes 2 osutatud meetmeid peetakse asjakohasteks ja

c)	ühiseurofondi likvideerimise, ühinemise või jagunemise korral vastavalt lõikele 4 ja 5 nõutud nõusoleku taotlemise menetlused.

3. JAGU

Depositooriumid ja audiitorid

Artikkel 61

1. Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri depositooriumid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused depositooriumid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema depositooriumi kohustuste täitmine.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.

Käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimisel ei riku ühiseurofondi ega investor-eurofondi depositooriumid teabe avaldamist piiravaid või andmekaitse eeskirju, kui sellised eeskirjad on sätestatud lepinguga või õigus- ja haldusnormidega. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks depositooriumile või selle nimel tegutsevale isikule.

Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond või vajaduse korral investor-eurofondi fondivalitseja vastutab selle eest, et investor-eurofondi depositooriumile edastatakse mis tahes ühiseurofondi käsitlev teave, mida on vaja investor-eurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.

2. Ühiseurofondi depositoorium teatab viivitamata ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, investor-eurofondile või vajaduse korral investor-eurofondi fondivalitsejale ja depositooriumile kõigist rikkumistest, mis ta tuvastab seoses ühiseurofondiga ning millel võib olla ebasoodne mõju investor-eurofondile.

3. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

a)	üksikasjad, mis tuleb lisada lõikes 1 osutatud kokkuleppesse, ja

b)	lõikes 2 osutatud rikkumised, millel on negatiivne mõju investor-eurofondile.

Artikkel 62

1. Kui ühis- ja investor-eurofondil on eri audiitorid, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused audiitorid sõlmiksid teabevahetuse kokkuleppe, et tagada mõlema audiitori kohustuste, sealhulgas lõike 2 nõuetele vastamiseks võetud meetmete täitmine.

Investor-eurofond ei investeeri ühiseurofondi osakutesse seni, kuni selline kokkulepe ei ole jõustunud.

2. Auditi aruandes võtab investor-eurofondi audiitor arvesse ühiseurofondi auditi aruannet. Kui investor-eurofondil ja ühiseurofondil on erinevad aruandlusaastad, koostab ühiseurofondi audiitor ad hoc aruande investor-eurofondi aruandlusaasta lõppkuupäeva seisuga.

Eelkõige märgib investor-eurofondi audiitor auditi aruandes kõik ühiseurofondi auditi aruandes märgitud eeskirjade eiramise juhud ja nende mõju investor-eurofondile.

3. Ühiseurofondi ega investor-eurofondi audiitorid ei riku käesolevas peatükis sätestatud nõuete järgimisel lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele või andmekaitsele kehtestatud piiranguid. Nõuete järgimine ei anna alust vastutuse tekkeks audiitorile ega tema nimel tegutsevale isikule.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse lõike 1 esimeses lõigus osutatud kokkuleppe sisu.

4. JAGU

Investor-eurofondi edastatav kohustuslik teave ja reklaamiteated

Artikkel 63

1. Liikmesriigid nõuavad, et lisaks I lisa A loendis esitatud teabele sisaldab investor-eurofondi prospekt järgmist teavet:

a)	avaldus, mille kohaselt investor-eurofond on konkreetse ühiseurofondi investor-eurofond, kes püsivalt investeerib 85 % või rohkem oma varast kõnealuse ühiseurofondi osakutesse;

b)	investeerimiseesmärk ja -poliitika, sealhulgas riskiprofiil ning kas investor-eurofondi ja ühiseurofondi tulemuslikkus on sama või mil määral ja mis põhjusel see erineb, ning artikli 58 lõike 2 kohaselt tehtud investeeringu kirjeldus;

c)	ühiseurofondi, sealhulgas selle organisatsiooni, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskiprofiili lühikirjeldus ning teave selle kohta, kust saab ühiseurofondi ajakohastatud prospekti;

d)	artikli 60 lõike 1 kohaselt investor-eurofondi ja ühiseurofondi vahel sõlmitud kokkuleppe või äritegevuse sise-eeskirjade kokkuvõte;

e)	kuidas osakuomanikud võivad ühiseurofondi kohta saada lisateavet ning artikli 60 lõike 1 kohaselt investor-eurofondi ja ühiseurofondi vahel sõlmitud kokkulepe;

f)	kõigi selliste investor-eurofondi makstavate tasude ja hüvitatavate kulude kirjeldus, mis on seotud ühiseurofondi osakutesse investeerimisega, samuti investor-eurofondi ja ühiseurofondi kogukulud, ja

g)	investor-eurofondi poolt ühiseurofondi tehtavatest investeeringutest investor-eurofondile tuleneva maksumõju kirjeldus.

2. Lisaks I lisa B loendis esitatud teabele hõlmab investor-eurofondi aastaaruanne investor-eurofondi ja ühiseurofondi kogukulude aruannet.

Investor-eurofondi aasta- ja poolaastaaruandes osutatakse, kust saab vastavalt ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.

3. Lisaks artiklites 74 ja 82 sätestatud nõuetele saadab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele prospekti, artikli 78 kohase investorile esitatava põhiteabe ja selle muudatused ning ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.

4. Investor-eurofond avalikustab kõigis asjakohastes reklaamiteadetes, et ta investeerib püsivalt 85 % või rohkem oma varast kõnealuse ühiseurofondi osakutesse.

5. Investorite nõudmisel annab investor-eurofond neile tasuta ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal.

5. JAGU

Olemasoleva eurofondi ümberkujundamine investor-eurofondiks ja ühiseurofondi vahetus

Artikkel 64

1. Liikmesriigid nõuavad, et investor-eurofond, kes juba tegutseb eurofondina, sealhulgas teise ühiseurofondi investor-eurofondina, esitab kõigile oma osakuomanikele järgmise teabe:

a)	avaldus, mille kohaselt investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku investor-eurofondi investeeringuteks kõnealuste ühiseurofondide osakutesse;

b)	artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave investor-eurofondi ja ühiseurofondi kohta;

c)	kuupäev, mil investor-eurofond alustab investeerimist ühiseurofondi, või kui ta on juba sellesse investeerinud, siis kuupäev, mil selle investeering ületab artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, ja

avaldus, mille kohaselt osakuomanikel on õigus nõuda 30 päeva jooksul oma osakute tagasiostmist või tagasivõtmist ilma igasuguse lisatasuta, v.a tasu, mille fond on kinni pidanud kapitali vähendamise kulude katteks; kõnealune õigus jõustub alates sellest, kui investor-eurofond esitab käesolevas lõikes osutatud teabe.

Kõnealune teave esitatakse vähemalt 30 päeva enne esimese lõigu punktis c osutatud kuupäeva.

2. Kui investor-eurofondist on teavitatud vastavalt artiklile 93, esitatakse lõikes 1 osutatud teave investor-eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Teabe tõlkimise eest vastutab investor-eurofond. Tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

3. Liikmesriigid tagavad, et investor-eurofond ei investeeri teatava ühiseurofondi osakutesse, ületades artikli 55 lõike 1 alusel kohaldatavat piirmäära, enne lõike 1 teises lõigus osutatud 30 päevase ajavahemiku möödumist.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

a)	lõikes 1 osutatud teabe esitamise viis ja vorm või

b)	kui investor-eurofond kannab vastutasuks osakute eest kõik või osa oma varast üle ühiseurofondile, sellise makse hindamise ja auditeerimise kord ning investor-eurofondi depositooriumi roll kõnealuses protsessis.

6. JAGU

Kohustused ja pädevad asutused

Artikkel 65

1. Investor-eurofond jälgib tõhusalt ühiseurofondi tegevust. Seda kohustust täites tugineb investor-eurofond ühiseurofondilt või vajaduse korral selle fondivalitsejalt, depositooriumilt ja audiitorilt saadud teabele ning dokumentidele, välja arvatud juhul kui on põhjust kahelda selle teabe või kõnealuste dokumentide õigsuses.

2. Kui investor-eurofond, tema fondivalitseja või mis tahes isik, kes tegutseb investor-eurofondi või investor-eurofondi fondivalitseja nimel, saab seoses ühiseurofondi osakutesse tehtavate investeeringutega levitamistasu, komisjonitasu või rahalist tulu, tuleb need tasud või rahaline tulu maksta investor-eurofondi varadesse.

Artikkel 66

1. Ühiseurofond teatab viivitamata ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele iga sellise investor-eurofondi andmed, kes investeerib ühiseurofondi osakutesse. Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriikides, teatavad ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused sellisest investeeringust viivitamata investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Ühiseurofond ei võta väljalaske- või tagasivõtmistasu investor-eurofondi investeeringutelt tema osakutesse või kõnealuste osakute võõrandamise eest.

3. Ühiseurofond tagab, et investor-eurofondile või vajaduse korral selle fondivalitsejale, samuti investor-eurofondi pädevatele asutustele, depositooriumile ja audiitorile on õigeaegselt kättesaadav kogu teave, mida nõutakse käesoleva direktiivi, muude ühenduse õigusaktide, kohaldatavate siseriiklike õigusaktide, fonditingimuste või põhikirjaga.

Artikkel 67

1. Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud samas liikmesriigis, teatavad pädevad asutused viivitamata investor-eurofondile kõigist otsustest, meetmetest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmistest või artikli 106 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest seoses ühiseurofondiga või vajaduse korral selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga.

2. Kui ühiseurofond ja investor-eurofond on asutatud eri liikmesriigis, teatavad ühiseurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kõigist otsustest, meetmetest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmistest või artikli 106 lõike 1 kohaselt esitatavast teabest seoses ühiseurofondiga või vajaduse korral selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitoriga. Investor-eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad seejärel viivitamata investor-eurofondi.

IX PEATÜKK

INVESTORITE TEAVITAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED

1. JAGU

Prospekti ja perioodiliste aruannete avaldamine

Artikkel 68

1. Äriühinguna asutatud fond, samuti fondivalitseja iga tema valitsetava lepingulise fondi kohta, avaldavad järgimise teabe:

prospekt;

b)	aastaaruanne iga majandusaasta kohta ja

c)	poolaastaaruanne majandusaasta esimese kuue kuu kohta.

2. Aasta- ja poolaastaaruanded avaldatakse järgmiste ajavahemike jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu:

a)	aastaaruande puhul neli kuud või

b)	poolaastaaruande puhul kaks kuud.

Artikkel 69

1. Prospekt sisaldab teavet, mis võimaldab investoritel neile pakutavat investeeringut ning eelkõige sellega seotud riske teadlikult hinnata.

Prospekt sisaldab selgesõnalist ja hõlpsasti mõistetavat selgitust fondi riskiprofiili kohta, sõltumata instrumentidest, millesse investeeritakse.

2. Prospekt sisaldab vähemalt I lisa A loendis esitatud teavet, juhul kui kõnealune teave juba ei sisaldu artikli 71 lõike 1 kohaselt prospektile lisatud fonditingimustes või põhikirjas.

3. Aastaaruanne sisaldab bilanssi või varade ja kohustuste aruannet, majandusaasta üksikasjalikku kasumiaruannet, majandusaasta tegevusaruannet, I lisa B loendis sisalduvat teavet ning kogu muud olulist teavet, mis võimaldab investoritel eurofondi tegevuse arengut ja tulemusi teadlikult hinnata.

4. Poolaastaaruanne sisaldab vähemalt I lisa B loendi I kuni IV jaos sisalduvat teavet. Kui eurofond on maksnud või teeb ettepaneku maksta vahedividende, peavad arvandmetes kajastuma kõnealuse poolaasta tulemused pärast kõigi maksude tasumist ja makstud või kavandatud vahedividendid.

Artikkel 70

1. Prospektis märgitakse, millist liiki varasse on eurofondil lubatud investeerida. Selles märgitakse, kas tehingud tuletisinstrumentidega on lubatud, sellisel juhul sisaldab see selgesti eristatavat teadet, kas nimetatud tehinguid võib kasutada riskide maandamiseks või investeerimiseesmärkide saavutamiseks, ning tuletisinstrumentide kasutamise võimalikku mõju riskiprofiilile.

2. Kui eurofond investeerib peamiselt mõnesse artiklis 50 määratletud liiki varasse, v.a vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid, või kui eurofond järgib vastavalt artiklile 53 mõnd aktsia- või võlakirjaindeksit, peab tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes olema selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.

3. Kui eurofondi vara puhasväärtus võib seoses fondi varade koosseisu või fondi varade haldamise meetodi tõttu tugevasti kõikuda, sisaldub tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu sellisele iseärasusele.

4. Investori taotlusel annab fondivalitseja lisateavet eurofondi riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimiseks valitud võtete ning peamiste instrumendiliikide riskide ja tulususe viimase aja suundumuste kohta.

Artikkel 71

1. Fonditingimused või äriühinguna asutatud fondi põhikiri moodustab prospekti lahutamatu osa ja lisatakse sellele.

2. Lõikes 1 osutatud dokumente ei ole vaja prospektile lisada juhul, kui investorile on teatatud, et tema nõudmisel saadetakse talle need dokumendid, või talle teatatakse koht, kus ta võib nende dokumentidega tutvuda igas liikmesriigis, kus osakuid turustatakse.

Artikkel 72

Prospekti olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

Artikkel 73

Aastaaruande andmeid auditeerivad üks või mitu isikut, kes on seadusega volitatud aruandeid auditeerima vastavalt direktiivile 2006/43/EÜ. Auditi aruanne koos kõigi reservatsioonidega esitatakse täielikult aastaaruandes.

Artikkel 74

Eurofond saadab prospekti koos kõigi selles tehtud muudatustega ning ka aastaaruanded ja poolaastaaruanded eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Eurofond esitab kõnealused dokumendid nõudmisel fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 75

1. Investorile esitatakse nõudmisel prospekt ning viimati avaldatud aasta- ja poolaastaaruanne tasuta.

2. Prospekti võib esitada püsival andmekandjal või veebisaidil. Kui investor nõuab, esitatakse talle paberkandjal prospekt tasuta.

3. Aasta- ja poolaastaaruanne on investoritele kättesaadav prospektis ja artiklis 78 osutatud investorile esitatavas põhiteabes täpsustatud viisil. Investorile esitatakse nõudmisel paberkandjal aasta- ja poolaastaaruanded tasuta.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse tingimused, mida on vaja täita juhul, kui prospekt esitatakse muul püsival andmekandjal kui paberil, või veebisaidil, mille puhul ei ole tegemist püsiva andmekandjaga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. JAGU

Muu teabe avaldamine

Artikkel 76

Eurofond avaldab iga kord, kui ta laseb välja, müüb, ostab või võtab tagasi oma osakuid, ning vähemalt kaks korda kuus sobival viisil oma osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtuhinna.

Pädevad asutused võivad lubada eurofondil vähendada avaldamise sagedust ühele korrale kuus, tingimusel et selline kõrvalekalle ei kahjusta osakuomanike huve.

Artikkel 77

Kõik investoritele suunatud reklaamiteated on selgesti sellistena äratuntavad. Reklaamiteated on tõesed, selged ja mitteeksitavad. Eriti eurofondide osakute ostmise kutsena käsitatav reklaamiteade, mis sisaldab konkreetset teavet eurofondide kohta, ei tohi sisaldada avaldusi, mis on vastuolus prospektis esitatud teabe ja artiklis 78 osutatud investorile esitatava põhiteabega või vähendab selle olulisust. Reklaamiteates osutatakse prospektile ja asjaolule, et artikli 78 kohane investorile esitatav põhiteave on kättesaadav. Selles täpsustatakse kus ja mis keeles on selline teave või dokumendid investoritele või potentsiaalsetele investoritele kättesaadavad või kuidas investorid saaksid nendega tutvuda.

3. JAGU

Investorile esitatav põhiteave

Artikkel 78

1. Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond ning fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta) koostavad lühikese dokumendi, mis sisaldab investoritele esitatavat põhiteavet. Käesolevas direktiivis osutatakse kõnealusele dokumendile kui „investorile esitatav põhiteave”. Kõnealuses dokumendis kasutatakse ühes artikli 94 lõike 1 punktis b osutatud keeles selgelt sõnu „investorile esitatav põhiteave”.

2. Investorile esitatav põhiteave hõlmab asjaomase eurofondi peamisi näitajaid käsitlevat asjakohast teavet, mis esitatakse investoritele nii, et investorid suudaksid piisavalt mõista neile pakutava investeerimistoote olemust ja tootega seotud riske, et teha põhjendatud investeerimisotsuseid.

3. Investorile esitatav põhiteave pakub asjaomase eurofondi kohta järgmist teavet:

a)	eurofondi identifitseerivad andmed;

b)	eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika lühikirjeldus;

c)	varasemad tulemused või vajaduse korral tulemuste prognoosid;

d)	kulud ja seotud tasud ja

e)	investeeringu riski/tulu profiil, sealhulgas asjakohased juhised ja hoiatused seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega asjaomasesse eurofondi.

Loetletud teave peab investorile olema arusaadav viideteta muudele dokumentidele.

4. Investorile esitatavas põhiteabes täpsustatakse selgelt, kust ja kuidas saab kavandatavat investeeringut käsitlevat lisateavet, sealhulgas, kuid mitte üksnes, kust ja kuidas saab alati taotluse korral ja tasuta prospekti ning aasta- ja poolaastaaruande ning keel, milles kõnealune teave on esitatud.

5. Investorile esitatav põhiteave esitatakse lühidalt ja mittetehnilises keeles. See koostatakse ühtses võrdlusi võimaldavas vormis, ja esitatakse nii, et see oleks arusaadav ka mittekutselisele investorile.

6. Investorile esitatavat põhiteavet kasutatakse ilma muudatuste või lisandusteta (välja arvatud tõlge) kõigis liikmesriikides, kus eurofondil lubatakse artikli 93 kohaselt oma osakuid turustada.

7. Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

a)	vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4 investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu;

järgmistel juhtudel investorile esitatava põhiteabe üksikasjalik ja ammendav sisu:

i)	eri investeerimisüksustega eurofondide puhul teatava investeerimisüksuse osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave, sealhulgas teave selle kohta, kuidas vahetada investeerimisüksust ja kui suured on sellega seotud kulud;

ii)	eri klassi aktsiaid pakkuvate eurofondide puhul teatava klassi aktsiaid märkivale investorile esitatav põhiteave;

iii)	fond-fondis-struktuuri puhul sellisele investorile esitatav põhiteave, kes märgib teistesse eurofondidesse või artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud investeerimisfondidesse investeeriva eurofondi osakuid;

iv)	investor- ja ühiseurofondi struktuuri puhul investor-eurofondi osakuid märkivale investorile esitatav põhiteave ja

v)	struktureeritud, kapitalikaitse ja muude samalaadsete eurofondide puhul investorile seoses sellise eurofondi eriomadustega esitatav põhiteave ja

c)	lõike 5 kohaselt investorile esitatava põhiteabe vormi ja esitluse üksikasjad.

Artikkel 79

1. Investorile esitatava põhiteabe puhul on tegemist lepingueelse teabega. See on tõene, selge ja mitteeksitav. Investorile esitatav põhiteave on kooskõlas prospekti asjakohaste osadega.

2. Liikmesriigid tagavad, et isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainult investorile esitatava põhiteabe või selle mis tahes tõlke alusel, välja arvatud juhul kui investorile esitatav põhiteave või selle mis tahes tõlge on eksitav, ebatäpne või ei ole kooskõlas prospekti asjakohaste osadega. Investorile esitatavas põhiteabes esitatakse selle kohta selgesõnaline hoiatus.

Artikkel 80

1. Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond, samuti selline fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta), kes turustab eurofondi investoritele otse või teise füüsilise või juriidilise isiku kaudu, kes tegutseb tema nimel ning kelle tegevuse eest fond täielikult ja tingimusteta vastutab, edastab investoritele kõnealuse eurofondi kohta investorile esitatava põhiteabe aegsasti enne sellise eurofondi osakute kavandatud märkimist.

2. Liikmesriigid nõuavad, et äriühinguna asutatud fond, samuti selline fondivalitseja (iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta), kes ei turusta eurofondi investoritele otse või teise füüsilise või juriidilise isiku kaudu, kes tegutseb tema nimel ning kelle tegevuse eest fond täielikult ja tingimusteta vastutab, edastab investorile esitatava põhiteabe nõudmisel tootearendajale ja vahendajatele, kes nõustavad investorit või pakuvad talle võimalikku investeeringut sellisesse eurofondi või toodetesse, mille kaudu võetakse kõnealuses eurofondis risk. Liikmesriigid nõuavad, et vahendajad, kes pakuvad investorile võimalikku investeeringut eurofondi või nõustavad investorit, annavad oma kliendile või potentsiaalsele kliendile investorile esitatava põhiteabe.

3. Investorile esitatav põhiteave antakse investoritele tasuta.

Artikkel 81

1. Liikmesriigid lubavad äriühinguna asutatud fondidel, samuti fondivalitsejatel iga oma valitsetava lepingulise fondi kohta, investorile esitatavat põhiteavet edastada püsival andmekandjal või veebisaidil. Kui investor nõuab, esitatakse talle see igal juhul paberkandjal tasuta.

Lisaks avaldatakse ajakohastatud investorile esitatav põhiteave äriühinguna asutatud fondi või fondivalitseja veebisaidil.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse eritingimused, mis tuleb täita juhul, kui investorile esitatav põhiteave edastatakse muul püsival andmekandjal kui paberil või veebisaidil, mille puhul ei ole tegemist püsiva andmekandjaga.

Artikkel 82

1. Eurofond saadab investorile esitatava põhiteabe ja selles tehtavad muudatused oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Investorile esitatava põhiteabe olulised andmed peavad olema ajakohastatud.

X PEATÜKK

EUROFONDIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 83

1. Laenu on keelatud võtta järgmistel isikutel:

a)	äriühinguna asutatud fond;

b)	lepingulise fondi või fondivalitseja nimel tegutsev depositoorium.

Eurofond võib siiski omandada välisvaluutat kompensatsioonilaenu („back-to-back”-laen) abil.

2. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik lubada eurofondil võtta laenu, tingimusel et selline laen:

on lühiajaline ja ei ületa:

—	10 % tema varast, kui on tegemist äriühinguna asutatud fondiga,

—	10 % fondi väärtusest, kui on tegemist lepingulise fondiga, või

b)	võetakse selleks, et soetada otseseks äritegevuseks hädavajalikku kinnisvara, ning ei ületa 10 % tema varast, kui on tegemist äriühinguna asutatud fondiga.

Kui eurofondil on punkti a ja b kohaselt lubatud võtta laenu, ei tohi sellise laenu kogusumma ületada 15 % tema varast.

Artikkel 84

1. Eurofond on osakuomaniku nõudmisel kohustatud oma osakud tagasi ostma või tagasi võtma.

2. Erandina lõikest 1:

a)	võib eurofond kooskõlas kohaldatava siseriikliku õiguse ja fonditingimuste või äriühinguna asutatud fondi põhikirjaga ajutiselt peatada oma osakute tagasiostmise või tagasivõtmise;

b)	eurofondi päritoluliikmesriik võib osakuomanike või avalikkuse huvides anda oma pädevatele asutustele loa nõuda osakute tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist.

Punktis a osutatud ajutise peatamise võib ette näha ainult erijuhtudel, kui olukord seda nõuab ning kui peatamine on õigustatud võttes arvesse osakuomanike huvisid.

3. Ajutise peatamise korral lõike 2 punkti a tähenduses on eurofond kohustatud oma otsusest viivitamata teatama oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja kõigi selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kus ta oma osakuid turustab.

Artikkel 85

Eurofondi vara hindamise ning tema osakute müügi- või väljalaskehinna ja tagasiostu- või tagasivõtuhinna arvutamise reeglid sätestatakse kohaldatavas siseriiklikus õiguses, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas.

Artikkel 86

Eurofondi tulude jaotamine või reinvesteerimine toimub vastavalt õigusaktidele ja fonditingimustele või äriühinguna asutatud fondi põhikirjale.

Artikkel 87

Eurofondi osakut ei lasta välja juhul, kui väljalaske puhasväärtuse ekvivalent ei ole tavapärase tähtaja jooksul eurofondi varasse laekunud. See ei välistata tasuta osakute jaotamist.

Artikkel 88

1. Ilma et see piiraks artiklite 50 ja 51 kohaldamist, ei tohi järgmised isikud anda laenu ega tegutseda kolmanda isiku käendajana:

a)	äriühinguna asutatud fond;

b)	lepingulise fondi nimel tegutsev fondivalitseja või depositoorium.

2. Lõige 1 ei takista selles osutatud ettevõtjatel omandamast artikli 50 lõike 1 punktides e, g ja h osutatud vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid finantsinstrumente, mille eest ei ole täielikult tasutud.

Artikkel 89

Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente või muid artikli 50 lõike 1 punktides e, g ja h osutatud finantsinstrumente ei tohi katteta müüa järgmised isikud:

a)	äriühinguna asutatud fond;

b)	lepingulise fondi nimel tegutsev fondivalitseja või depositoorium.

Artikkel 90

Eurofondi päritoluliikmesriigi õiguses või fonditingimustes sätestatakse tasud ja kulud, mida fondivalitsejal on õigus sisse nõuda lepinguliselt fondilt, ja sellise tasu arvutamise viis.

Õigusaktis või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas nähakse ette kululiigid, mille katab äriühinguna asutatud fond.

XI PEATÜKK

ERISÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE EUROFONDIDE SUHTES, KES EI TURUSTA OMA OSAKUID MITTE SELLES LIIKMESRIIGIS, KUS NAD ON ASUTATUD, VAID TEISTES LIIKMESRIIKIDES

Artikkel 91

1. Eurofondi vastuvõtvad liikmesriigid tagavad, et eurofond saaks turustada oma osakuid nende territooriumil pärast teate esitamist vastavalt artiklile 93.

2. Eurofondi vastuvõtvad liikmesriigid ei kehtesta lõikes 1 osutatud eurofondile täiendavaid nõudeid või haldusmenetlusi käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

3. Liikmesriigid tagavad, et piiriüleselt ja elektrooniliselt on lihtsasti kättesaadav täielik teave selliste õigus- ja haldusnormide kohta, mis ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda, kuid mis on otseselt seotud teises liikmesriigis asutatud eurofondi osakute turustamise korraldusega kõnealuses liikmesriigis. Liikmesriigid tagavad, et see teave on kättesaadav rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, esitatud selgelt ja mõistetavalt ning on ajakohastatud.

4. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab eurofond ka selle investeerimisüksusi.

Artikkel 92

Eurofond võtab kooskõlas eurofondi osakute turustamise liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega vajalikud meetmed, et selles liikmesriigis oleksid olemas võimalused osakuomanikele maksete tegemiseks, osakute tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ning sellise teabe saamiseks, mida eurofondid on kohustatud osakuomanikele andma.

Artikkel 93

1. Kui eurofond kavatseb osakuid turustada muus liikmesriigis kui oma päritoluliikmesriigis, esitab ta kõigepealt teate oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Teade sisaldab teavet vastuvõtvas liikmesriigis eurofondi osakute turustamise korra kohta ning muu hulgas teavet aktsiaklasside kohta, kui see on asjakohane. Artikli 16 lõike 1 kontekstis lisatakse märge, et eurofondi osakuid turustab eurofondi fondivalitseja.

2. Eurofond lisab lõikes 1 osutatud teatele viimase ajakohastatud versiooni järgmistest dokumentidest:

a)	oma fonditingimused või põhikirja, oma prospekti ning vajaduse korral oma viimase aastaaruande ja sellele järgneva poolaastaaruande, mis on tõlgitud vastavalt artikli 94 lõike 1 punktidele c ja d, ja

b)	artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, mis on tõlgitud vastavalt artikli 94 lõike 1 punktidele b ja d.

3. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad, kas eurofondi poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 esitatud dokumentatsioon on täielik.

Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast teate ja lõikes 2 nimetatud täieliku dokumentatsiooni kättesaamist lõigetes 1 ja 2 osutatud täieliku dokumentatsiooni sellise liikmesriigi pädevatele asutustele, kus eurofond kavatseb oma osakuid turustada. Nad lisavad dokumentidele kinnituse selle kohta, et eurofond täidab käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimusi.

Pärast dokumentide edastamist teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata eurofondile dokumentide edastamisest. Eurofond võib siseneda eurofondi vastuvõtva liikmesriigi turule alates kõnealuse teate saamise kuupäevast.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teade ja lõikes 3 osutatud kinnitus esitatakse rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, kui eurofondi päritoluliikmesriik ja vastuvõttev liikmesriik ei lepi kokku, et kõnealune teade ja kinnitus esitatakse mõlema liikmesriigi ametlikus keeles.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused on nõus lõikes 3 osutatud dokumentide elektroonilise edastamise ja esitamisega.

6. Käesolevas artiklis sätestatud teatamise korra kohaldamisel ei nõua sellise liikmesriigi pädevad asutused, kus eurofond turustab oma osakuid, muud täiendavat dokumenti, tõendit või teavet, mida ei ole ette nähtud käesoleva artikliga.

7. Eurofondi päritoluliikmesriik tagab, et eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on elektrooniliste vahenditega juurdepääs lõikes 2 osutatud dokumentidele ja vajaduse korral nende tõlgetele. Päritoluliikmesriik tagab, et eurofond ajakohastab kõnealused dokumendid ja tõlked. Eurofond teavitab eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi mis tahes muudatustest lõikes 2 osutatud dokumentides, märkides, kust neid dokumente elektrooniliselt hankida saab.

8. Juhul kui vastavalt lõikele 1 esitatud turustamise korda käsitlev teave või turustatavad aktsiaklassid on muutunud, teavitab eurofond kirjalikult enne kõnealuse muutuse rakendamist sellest muutusest vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi.

Artikkel 94

1. Kui eurofond turustab oma osakuid eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis, esitab ta investoritele sellise liikmesriigi territooriumil kogu teabe ja kõik dokumendid, mida eurofond on IX peatüki kohaselt kohustatud esitama investoritele oma päritoluliikmesriigis.

Selline teave ja dokumendid esitatakse investoritele kooskõlas järgmiste sätetega:

a)	ilma et see piiraks IX peatüki sätete kohaldamist, esitatakse selline teave ja/või dokumendid investoritele viisil, mis on ette nähtud eurofondi vastuvõtva liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega;

b)	artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave tõlgitakse eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keelde;

muud dokumendid või teave, mis ei ole artiklis 78 osutatud investorile esitatav põhiteave, tõlgitakse eurofondi omal valikul kas eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keelde või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavasse keelde, ja

d)	punktide b ja c alusel teabe ja dokumentide tõlkimise eest vastutab eurofond ning kõnealune tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.

2. Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka kõnealuses lõikes osutatud teabe ja dokumentide muudatuste suhtes.

3. Eurofondi osakute väljalaske-, müügi-, tagasiostu- või tagasivõtuhinna artikli 76 kohase avaldamise sagedus kehtestatakse vastavalt eurofondi päritoluliikmesriigi õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 95

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

a)	artikli 91 lõikes 3 osutatud teabe ulatus;

b)	eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt 93 lõikele 7 nõutud juurdepääsu lihtsustamine artikli 93 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabele ja dokumentidele.

2. Komisjon võib samuti võtta vastu rakendusmeetmed, täpsustades järgmist:

a)	sellise teate ühtlustatud sisu ja näidisvorm, mida eurofond kasutab teate esitamiseks artikli 93 lõike 1 kohaselt, kaasa arvatud viide dokumendile, mille kohta tõlge on tehtud;

b)	artikli 93 lõikes 3 osutatud ühtlustatud kinnituse vorm ja sisu, mida kasutavad liikmesriikide pädevad asutused;

c)	pädevate asutuste vahelise sellise teabevahetuse, sealhulgas sellise elektroonilise teabevahetuse kord, mille abil teavitatakse artikli 93 sätete alusel.

Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 96

Eurofond võib eurofondi vastuvõtvas liikmesriigis tegutsemiseks kasutada sama viidet oma õiguslikule vormile (näiteks äriühinguna asutatud fond või lepinguline fond), mida ta kasutab oma päritoluliikmesriigis.

XII PEATÜKK

TEGEVUSLUBADE JA JÄRELEVALVE EEST VASTUTAVAID ASUTUSI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 97

1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes täidavad käesoleva direktiiviga sätestatud ülesandeid. Nad teavitavad sellest komisjoni, näidates ära ülesannete jaotumise.

2. Pädevad asutused on riigiasutused või riigiasutuste poolt määratud organid.

3. Eurofondi päritoluliikmesriigi asutused on pädevad korraldama järelevalvet eurofondi üle, sh vajaduse korral artikli 19 kohaselt. Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi asutused on pädevad kontrollima vastavust käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäävatele sätetele ning artiklites 92 ja 94 sätestatud nõuete täitmist.

Artikkel 98

1. Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Selliseid volitusi kasutatakse:

vahetult;

b)	koostöös teiste asutustega;

c)	pädevate asutuste vastutusel, delegeerides vastutuse üksustele, kellele ülesanded on edasi antud, või

d)	suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

2. Lõike 1 alusel on pädevatel asutustel muu hulgas õigus:

a)	tutvuda kõigi dokumentidega, olenemata nende vormist, ja saada nende dokumentide koopiad;

b)	nõuda isikutelt teavet ning vajaduse korral kutsuda isikuid välja ja neid teabe saamise eesmärgil küsitleda;

c)	viia läbi kohapealseid kontrolle;

d)	nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta;

e)	nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud sätetega;

f)	nõuda vara külmutamist või arestimist;

g)	nõuda kutsetegevuse ajutist keelamist;

h)	nõuda, et tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fondid, fondivalitsejad ja depositooriumid esitavad teavet;

i)	võtta vastu mis tahes meetmeid tagamaks, et äriühinguna asutatud fondid, fondivalitsejad või depositooriumid täidaksid jätkuvalt käesoleva direktiivi nõudeid;

j)	nõuda osakuomanike või avalikkuse huvides osakute väljalaskmise, tagasiostmise või tagasivõtmise peatamist;

k)	tunnistada eurofondile, fondivalitsejale või depositooriumile antud tegevusluba kehtetuks;

l)	anda asjad üle kriminaalmenetluse alustamiseks;

m)	lubada audiitoritel või ekspertidel teostada kontrolli või uurimist.

Artikkel 99

1. Liikmesriigid võtavad vastu sätted meetmete ja karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete täitmine. Eelkõige tagavad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastu võetud sätete rikkumisel võib õigusrikkumise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või rakendada halduskaristusi, ilma et see piiraks tegevusloa kehtetuks tunnistamise korda või liikmesriikide õigust rakendada kriminaalkaristusi.

Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Ilma et see takistaks nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad muude käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavaid meetmeid ja karistusi, sätestavad liikmesriigid eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed ja karistused seoses kohustusega esitada investorile esitatav põhiteave viisil, et see oleks artikli 78 lõike 5 kohaselt arusaadav mittekutselisele investoritele.

3. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad avalikustada meetmed ja karistused, mis määratakse käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge, kahjustaks investorite huve või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

Artikkel 100

1. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse tulemuslik ja tõhus kaebuste lahendamise ning kahju hüvitamise menetlus tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seoses eurofondide tegevusega, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid asutusi.

2. Liikmesriigid tagavad, et õigus- või haldusnormid ei takista lõikes 1 osutatud asutustel teha tõhusat koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel.

Artikkel 101

1. Liikmesriikide pädevad asutused teevad käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et lihtsustada käesoleva lõikega ettenähtud koostööd.

Pädevad asutused kasutavad oma volitusi koostööks isegi juhul, kui uuritava tegevuse puhul ei ole tegemist nende liikmesriigis kehtiva mis tahes õigusakti rikkumisega.

2. Liikmesriikide pädevad asutused annavad üksteisele viivitamata teavet, mida on vaja käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

3. Kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on alust kahtlustada, et tema järelevalve alla mittekuuluvad üksused on pannud teise liikmesriigi territooriumil toime käesoleva direktiivi sätetega vastuolus oleva teo või on sellist tegu toime panemas, teatab ta sellest võimalikult konkreetsel viisil teise liikmesriigi pädevatele asutustele. Nimetatud asutused võtavad asjakohased meetmed ja teavitavad teavet edastanud pädevat asutust meetme lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. Käesolev lõige ei piira teavet edastanud pädeva asutuse volitusi.

4. Ühe liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või teise liikmesriigi territooriumil läbiviidava uurimise puhul nende käesolevas direktiivis sätestatud volituste raames. Kui pädev asutus saab taotluse seoses kohapealse kontrolli või uurimisega, toimib ta järgmiselt:

a)	viib kontrolli või uurimise läbi ise,

b)	lubab kontrolli või uurimist läbi viia taotleval asutusel või

c)	lubab kontrolli või uurimist läbi viia audiitoritel või ekspertidel.

5. Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi sama liikmesriigi pädev asutus, võib koostööd taotlenud liikmesriigi pädev asutus nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealse kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda. Kontroll või uurimine viiakse läbi siiski selle liikmesriigi üldise kontrolli all, kelle territooriumil kõnealust kontrolli või uurimist läbi viiakse.

Kui kontrolli või uurimise viib ühe liikmesriigi territooriumil läbi teise liikmesriigi pädev asutus, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil kontrolli või uurimist läbi viiakse, nõuda, et tema töötajad saaksid kohapealses kontrolli või uurimise läbiviimises osaleda.

6. Selle liikmesriigi, kus kontrolli või uurimist läbi viiakse, pädevad asutused võivad lõike 2 kohasest teabe vahetamisest või koostöötaotluse alusel lõike 4 kohase uurimise või kohapealse kontrolli läbiviimisest keelduda ainult juhul kui:

a)	selline uurimine, kohapealne kontroll või teabevahetus võib kahjustada kõnealuse liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;

b)	kõnealuses liikmesriigis on sama tegevuse ja samade isikute suhtes juba algatatud kohtumenetlus;

c)	kõnealuses liikmesriigis on seoses samade isikute ja samade tegevustega lõplik kohtuotsus juba välja kuulutatud.

7. Pädevad asutused teavitavad taotuse esitanud pädevaid asutusi kõigist lõike 6 alusel tehtud otsustest. Kõnealuses teatises põhjendatakse otsust.

8. Pädevad asutused võivad pöörduda komisjoni otsusega 2009/77/EÜ (15) loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee poole järgmistel juhtudel:

a)	artiklis 109 sätestatud taotlust teabe esitamiseks ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul;

b)	artiklis 110 sätestatud kontrolli või uurimise läbiviimise taotlust ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul või

c)	taotlust lubada pädeva asutuse ametnikul osaleda teise liikmesriigi pädevate asutuste ametnike läbiviidavates toimingutes ei rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.

9. Komisjon võib võtta vastu kohapealse kontrolli või uurimise korda käsitlevad rakendusmeetmed.

Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 102

1. Liikmesriigid sätestavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti pädevate asutuste käest väljaõppe saanud audiitorid ja eksperdid, on kohustatud hoidma ametisaladust. See kohustus tähendab, et need isikud ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida nad oma ametikohustuste täitmisel saavad, teatavaks teha ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus eurofonde, fondivalitsejaid ja depositooriumeid („eurofondi äritegevusele kaasaaitavad äriühingud”) eraldi identifitseerida pole võimalik, ilma et see hõlmaks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid kohtuasju.

Samas võib eurofondi või selle äritegevusele kaasaaitava äriühingu pankroti või sundlikvideerimise puhul tsiviil- või ärimenetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis ei hõlma selle äriühingu päästmise katsetega seotud kolmandaid isikuid.

2. Lõikega 1 ei takistata liikmesriikide pädevatel asutustel vahetada teavet vastavalt käesolevale direktiivile või eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute suhtes kohaldatavale muule ühenduse õigusele. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Käesoleva direktiivi alusel teiste pädevate asutustega teavet vahetavad pädevad asutused võivad teabe edastamise ajal märkida, et kõnealust teavet ei tohi avalikustada nende otsese nõusolekuta ja sellisel juhul võib kõnealust teavet vahetada üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused annavad oma nõusoleku.

3. Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste või käesoleva artikli lõikes 5 ja artikli 103 lõikes 1 kindlaks määratud kolmandate riikide asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on nimetatud käesolevas artiklis. Sellise teabevahetuse eesmärk on kõnealuste asutuste või organite järelevalvefunktsiooni täitmine.

Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.

4. Lõigete 1 või 2 kohaselt konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused võivad seda teavet kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel järgmistel eesmärkidel:

a)	selleks et kontrollida, kas eurofondid või nende äritegevusele kaasaaitavad äriühingud täidavad majandustegevuse alustamise tingimusi, ning et hõlbustada ärijuhtimise, haldus- ja raamatupidamistoimingute ning sisekontrolli mehhanismide jälgimist;

b)	selleks et rakendada karistusi;

c)	pädevate asutuste otsuste peale esitatud halduskaebuste menetlemiseks ning

d)	artikli 107 lõike 2 kohaselt algatatud kohtumenetluses osalemiseks.

5. Lõigetega 1 ja 4 ei välistata teabe vahetamist liikmesriigi siseselt või liikmesriikide vahel, kui teavet vahetavad pädevad asutused ja

a)	asutused, kellel on krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate või muude finantseerimisasutuste üle riikliku järelevalve teostamise kohustus, või asutused, kes vastutavad finantsturgude järelevalve eest;

b)	organid, kes on seotud eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute likvideerimise või pankroti või muude samalaadsete menetlustega või

c)	kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest vastutavad isikud.

Lõigetega 1 ja 4 ei takistata eespool nimetatud pädevatel asutustel järelevalveülesannete täitmist või teabe avalikustamist investori kaitse skeeme haldavatele organitele nende tööülesannete täitmiseks.

Esimese lõigu kohaselt vahetatava teabe suhtes kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Artikkel 103

1. Olenemata artikli 102 lõigetest 1 kuni 4 võivad liikmesriigid lubada teabe vahetamist pädeva asutuse ja

a)	ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute likvideerimise või pankroti või muude samalaadsete menetlustega;

b)	ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine.

2. Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 1 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a)	teavet kasutatakse lõikes 1 osutatud kontrolli teostamiseks;

b)	saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ja

c)	kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult teabe avaldanud pädevate asutuste sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.

3. Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende asutuste nimed, kes vastavalt lõikele 1 võivad teavet saada.

4. Olenemata artikli 102 lõigetest 1 kuni 4 võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa teabe vahetamiseks pädevate asutuste ja selliste asutuste või organite vahel, kes õigusaktide kohaselt vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.

5. Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikega 4 ettenähtud erandit, nõuavad vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a)	teavet kasutatakse lõikes 4 osutatud ülesannete teostamiseks;

b)	saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ja

c)	kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult teabe avaldanud pädevate asutuste sõnaselgel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, milleks need asutused on nõusoleku andnud.

Punkti c kohaldamisel teatavad lõikes 4 osutatud asutused või organid teabe avalikustanud pädevatele asutustele selliste isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele kõnealune teave tuleb saata.

6. Kui liikmesriigi pädevad asutused või organid, millele on osutatud lõikes 4, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes avalikus sektoris ei tööta, võib kõnealuse lõikega ettenähtud teabevahetuse võimalust laiendada sellistele isikutele lõikes 5 sätestatud tingimustel.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele selliste asutuste ja organite nimed, kes vastavalt lõikele 4 võivad kõnealust teavet saada.

Artikkel 104

1. Artiklid 102 ja 103 ei takista pädeval asutusel edastamast keskpankadele ja teistele rahandusasutustena tegutsevatele samasuguseid ülesandeid täitvatele organitele nende tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet, samuti ei takista kõnealused artiklid nendel asutustel ega organitel edastamast pädevatele asutustele artikli 102 lõike 4 kohaldamiseks vajalikku teavet. Sellega seoses saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

2. Artiklid 102 ja 103 ei takista pädevatel asutustel edastamast artikli 102 lõigetes 1–4 osutatud teavet arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale asutusele, kui pädevad asutused leiavad, et kõnealuse teabe edastamine on vajalik selleks, et tagada nende asutuste nõuetekohane toimimine, juhul kui turuosalised ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita.

Sellega seoses saadud teabe suhtes kohaldatakse artikli 102 lõikega 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.

Liikmesriigid tagavad siiski, et artikli 102 lõike 2 alusel saadud teavet ei avalikustata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asjaoludel ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste selgesõnalise nõusolekuta.

3. Olenemata artikli 102 lõigetest 1 ja 4, võivad liikmesriigid seaduses ettenähtud juhtudel anda teatava teabe avalikustamiseks loa teistele keskvalitsuse asutustele, kelle vastutusalasse jäävad eurofonde ja nende äritegevusele kaasaaitavaid äriühinguid, krediidiasutusi, finantseerimisasutusi, investeerimisühinguid ning kindlustusandjaid käsitlevad järelevalvealased õigusaktid, ning kõnealuste asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Sellistel tingimustel võib teavet avalikustada siiski ainult selleks, et kontrollida usaldatavusnormatiivide täitmist.

Liikmesriigid sätestavad siiski, et artikli 102 lõigete 2 ja 5 alusel saadud teavet ei avalikustata käesolevas lõikes nimetatud asjaoludel kunagi ilma teabe avalikustanud pädevate asutuste sõnaselge nõusolekuta.

Artikkel 105

Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmed, millega täpsustatakse pädevate asutuste vahelise teabevahetuse kord.

Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 106

1. Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et kõik isikud, keda on tunnustatud direktiivi 2006/43/EÜ tähenduses ning kes teevad eurofondis või selle äritegevusele kaasaaitavas äriühingus direktiivi 78/660/EMÜ artikli 51, direktiivi 83/349/EMÜ artikli 37 või käesoleva direktiivi artikli 73 kohaselt kohustuslikku auditit või täidavad muid õigusaktides sätestatud tööülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama pädevaid asutusi kõikidest neile ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud ja kõnealuse ettevõtjaga seotud asjaoludest või otsustest, mis võivad osutada järgmistele asjaoludele:

a)	tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide oluline rikkumine;

b)	eurofondide või nende äritegevusele kaasaaitavate äriühingute edasise tegevuse kahjustamine või

c)	raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmine või märkustega esitamine.

Kõnealune isik on kohustatud teatama kõikidest temale tööülesannete täitmisel teatavaks saanud punktis a kirjeldatud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt püsivad sidemed eurofondiga või selle äritegevusele kaasaaitava äriühinguga, kui ta täidab oma tööülesandeid kõnealuses äriühingus.

2. Juhul kui isikud, keda on tunnustatud direktiivi 2006/43/EÜ kohaselt, edastavad pädevatele asutustele kõikide lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta teavet heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangu rikkumisena ning kõnealused isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.

Artikkel 107

1. Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult igat tegevusloa andmisest keeldumise otsust ja igat eitavat otsust, mis tehakse käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud üldmeetmete kohaldamisel, ning edastavad põhjendused taotlejale.

2. Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud õigus- ja haldusnormide alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja neid saab kohtusse kaevata, k.a juhul, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamisest otsust ei võeta vastu.

3. Liikmesriigid näevad ette, et vastavalt siseriiklikule õigusele kindlaks määratud üks või mitu järgmist asutust võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud siseriiklike sätete kohaldamine:

a)	avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;

b)	tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi kaitsta tarbijaid;

c)	kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi kaitsta oma liikmeid.

Artikkel 108

1. Kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme või fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatud norme, on ainult eurofondi päritoluliikmesriigi asutustel õigus tema suhtes meetmeid võtta.

Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad siiski tema suhtes meetmeid võtta juhul, kui ettevõtja rikub õigus- ja haldusnorme, mis kehtivad selle liikmesriigi territooriumil ning mis ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, või artiklites 92 ja 94 sätestatud nõudeid.

2. Eurofondi päritoluliikmesriigi asutused teatavad eurofondi tegevusloa kehtetuks tunnistavast otsusest või tema suhtes võetud muudest tõsistest meetmetest või igast tema suhtes rakendatavast osakute väljalaskmise, tagasiostu või tagasivõtu peatamisest viivitamata eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning, juhul kui eurofondi fondivalitseja on asutatud teises liikmesriigis, fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad võtta meetmeid fondivalitseja vastu, kui fondivalitseja rikub eeskirju nende vastutusalas.

4. Kui eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on selgeid tõendeid, mis annavad alust arvata, et eurofond, kelle osakuid turustatakse tema territooriumil, rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sellistest sätetest tulenevaid kohustusi, mis ei anna eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele volitusi, teatavad nad tuvastatud asjaoludest eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad asjakohased meetmed.

5. Kui hoolimata eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmetest või asjaolu tõttu, et sellised meetmed ei ole piisavad või asjaolu tõttu, et eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab eurofond tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus eurofondi vastuvõtva liikmesriigi investorite huvidega, võivad eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused selle tagajärjel võtta ühe kahest järgmisest meetmest:

a)	pärast eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks, sealhulgas võimalus takistada asjaomasel eurofondil jätkata oma osakute turustamist eurofondi vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, või

b)	vajaduse korral pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee poole.

Komisjoni teavitatakse viivitamata kõigist esimese lõigu punkti a alusel võetud meetmetest.

6. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on õiguslikult võimalik kätte toimetada õigusdokumente, mida eurofondi vastuvõtval liikmesriigil võib olla vaja lõigete 2 kuni 5 kohaste meetmete rakendamiseks eurofondi osas.

Artikkel 109

1. Kui fondivalitseja tegutseb ühes või mitmes fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis, osutades teenuseid või asutades filiaali, teevad kõikide asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tihedat koostööd.

Taotluse korral annavad nad üksteisele kogu selliste fondivalitsejate juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitleva teabe, mis võib hõlbustada järelevalvet, ja kogu teabe, mis võib hõlbustada selliste fondivalitsejate jälgimist. Eelkõige teevad fondivalitseja päritoluliikmesriigi asutused koostööd tagamaks, et fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi asutused saaksid koguda artikli 21 lõikes 2 osutatud andmeid.

2. Niivõrd kuivõrd see on vajalik päritoluliikmesriigi järelevalvepädevuse teostamiseks, teavitavad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi kõigist fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi poolt vastavalt artikli 21 lõikele 5 võetud meetmetest, mis hõlmavad fondivalitseja suhtes rakendatud meetmeid ja karistusi või fondivalitseja tegevuse piiramist.

3. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi viivitamata fondivalitseja tasandil tuvastatud mis tahes probleemist, mis võib oluliselt mõjutada fondivalitseja suutlikkust täita nõuetekohaselt oma kohustusi eurofondi suhtes, ja III peatükis sätestatud nõuete rikkumisest.

4. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi viivitamata eurofondi tasandil tuvastatud mis tahes probleemist, mis võib oluliselt mõjutada fondivalitseja suutlikkust täita nõuetekohaselt oma kohustusi või järgida käesoleva direktiivi nõudeid, mis on eurofondi päritoluliikmesriigi vastutusalas.

Artikkel 110

1. Iga fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik tagab, et kui teises liikmesriigis tunnustatud fondivalitseja tegutseb tema territooriumil filiaali kaudu, saavad fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused pärast fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste teavitamist ise või selleks volitatud isikute kaudu artiklis 109 osutatud teavet kohapeal kontrollida.

2. Lõikega 1 ei mõjutata fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida selle liikmesriigi territooriumil asutatud filiaale.

XIII PEATÜKK

EUROOPA VÄÄRTPABERIKOMITEE

Artikkel 111

Komisjon võib võtta vastu käesoleva direktiivi tehnilised muudatused järgmistes valdkondades:

a)	mõistete selgitamine käesoleva direktiivi ühetaolise kohaldamise tagamiseks kogu ühenduses;

b)	terminite ühtlustamine ja mõistete piiritlemine kooskõlas hilisemate eurofonde ja nendega seotud küsimusi reguleerivate õigusaktidega.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 112 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 112

1. Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (16).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

XIV PEATÜKK

ERANDID NING ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. JAGU

Erandid

Artikkel 113

1. Üksnes Taani eurofondide puhul käsitletakse Taanis väljalastud pantebrevei samaväärsena artikli 50 lõike 1 punktis b osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega.

2. Erandina artikli 22 lõikest 1 ja artikli 32 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada eurofondidel, millel oli kooskõlas siseriikliku õigusega 20. detsembril 1985 kaks või enam depositooriumit, säilitada olemasolevad depositooriumid juhul, kui kõnealused pädevad asutused saavad tagatise, et artikli 22 lõike 3 ja artikli 32 lõike 3 alusel ette nähtud ülesandeid tegelikult täidetakse.

3. Erandina artiklist 16 võivad liikmesriigid anda fondivalitsejatele loa välja lasta esitajasertifikaate, mis esindavad teiste äriühingute registreeritud väärtpabereid.

Artikkel 114

1. Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud, kellel on tegevusluba üksnes kõnealuse direktiivi I lisa A jao punktides 4 ja 5 sätestatud teenuste osutamiseks, võivad käesoleva direktiivi alusel saada tegevusloa eurofondide valitsemiseks ning kvalifitseeruda fondivalitsejaks. Sel juhul loobuvad kõnealused investeerimisühingud direktiivi 2004/39/EÜ alusel saadud tegevusloast.

2. Fondivalitsejaid, kellele on enne 13. veebruari 2004 päritoluliikmesriigis direktiivi 85/611/EMÜ alusel antud tegevusluba eurofondi valitsemiseks, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel tegevusluba omavatena, kui selle liikmesriigi õigusaktides sätestatakse, et sellise tegevuse alustamiseks peavad nad vastama tingimustele, mis on samaväärsed artiklite 7 ja 8 tingimustega.

2. JAGU

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 115

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise aruande hiljemalt 1. juuliks 2013.

Artikkel 116

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 30. juuniks 2011 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et täita artikli 1 lõike 2 teist lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti b, artikli 2 lõike 1 punkte e, m, p, q ja r, artikli 2 lõiget 5, artiklit 4, artikli 5 lõikeid 1 kuni 4, 6 ja 7, artikli 6 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 13 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 13 lõike 1 punkte a ja i, artiklit 15, artikli 16 lõiget 1, artikli 16 lõiget 3, artikli 17 lõiget 1, artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 17 lõikeid 4 kuni 7, artikli 17 lõike 9 teist lõiku, artikli 18 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 18 lõike 1 punkti b, artikli 18 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku, artikli 18 lõikeid 3 ja 4, artikleid 19 ja 20, artikli 21 lõikeid 2 kuni 6, 8 ja 9, artikli 22 lõiget 1, artikli 22 lõike 3 punkte a, d ja e, artikli 23 lõikeid 1, 2, 4 ja 5, artikli 27 kolmandat lõiku, artikli 29 lõiget 2, artikli 33 lõikeid 2, 4 ja 5, artikleid 37 kuni 42, artikli 43 lõikeid 1 kuni 5, artikleid 44 kuni 49, artikli 50 lõike 1 sissejuhatavat lauset, artikli 50 lõiget 3, artikli 51 lõike 1 kolmandat lõiku, artikli 54 lõiget 3, artikli 56 lõiget 1, artikli 56 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatavat lauset, artikleid 58 ja 59, artikli 60 lõikeid 1 kuni 5, artikli 61 lõikeid 1 ja 2, artikli 62 lõikeid 1, 2 ja 3, artiklit 63, artikli 64 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 65 kuni 67, artikli 68 lõike 1 sissejuhatav osa ning punkt a, artikli 69 lõikeid 1 ja 2, artikli 70 lõikeid 2 ja 3, artikleid 71, 72 ja 74, artikli 75 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 77 kuni 82, artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a teist taanet, artiklit 86, artikli 88 lõike 1 punkti b, artikli 89 punkti b, artikleid 90 kuni 94, artikleid 96 kuni 100, artikli 101 lõikeid 1 kuni 8, artikli 102 lõike 2 teist lõiku, artikli 102 lõiget 5, artikleid 107 ja 108, artikli 109 lõikeid 2, 3 ja 4, artiklit 110 ning I lisa. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 1. juulist 2011. aastal.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid direktiivile 85/611/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid näevad ette sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 117

Direktiiv 85/611/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2011, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Viiteid lihtsustatud prospektile käsitatakse viidetena artiklis 78 osutatud investorile esitatavale põhiteabele.

Artikkel 118

1. Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 1, artikli 1 lõike 2 esimest lõiku, artikli 1 lõike 3 punkti a, artikli 1 lõikeid 4–7, artikli 2 lõike 1 punkte a–d, f–l ning n ja o, artikli 2 lõikeid 2, 3 ja 4, 6 ja 7, artiklit 3, artikli 5 lõiget 5, artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4, artikleid 7–11, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõike 1 punkte b–h, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 1, artikli 16 lõiget 2, artikli 17 lõike 2 punkte a, c ja d, artikli 17 lõike 3 teist lõiku, artikli 17 lõiget 8, artikli 17 lõike 9 esimest lõiku, artikli 18 lõiget 1, välja arvatud sissejuhatav lause ning punkt a, artikli 18 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 21 lõikeid 1 ja 7, artikli 22 lõiget 2, artikli 22 lõike 3 punkte b ja c, artikli 23 lõiget 3, artiklit 24, artikleid 25 ja 26, artikli 27 esimest ja teist lõiku, artiklit 28, artikli 29 lõikeid 1, 3 ja 4, artikleid 30, 31 ja 32, artikli 33 lõikeid 1 ja 3, artikleid 34, 35 ja 36, artikli 50 lõike 1 punkte a kuni h, artikli 50 lõiget 2, artikli 51 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 51 lõikeid 2 ja 3, artikleid 52 ja 53, artikli 54 lõiget 1, artikli 54 lõiget 2, artiklit 55, artikli 56 lõike 2 esimest ja teist lõiku, artikli 56 lõiget 3, artiklit 57, artikli 68 lõiget 2, artikli 69 lõikeid 3 ja 4, artikli 70 lõiget 1, artikli 70 lõiget 4, artikleid 73 ja 76, artikli 83 lõiget 1, välja arvatud artikli 83 lõike 1 punkti b, artikli 83 lõike 2 punkti a, välja arvatud selle teist taanet, artikleid 84, 85, 87, artikli 88 lõiget 1, välja arvatud selle punkti b, artikli 88 lõiget 2, artiklit 89, välja arvatud selle punkti b, artikli 102 lõiget 1, artikli 102 lõike 2 esimest lõiku, artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artikleid 103–106, artikli 109 lõiget 1, artikleid 111, 112, 113, 117 ja II, III ja IV lisa kohaldatakse alates 1. juulist 2011. aastal.

2. Liikmesriigid tagavad, et eurofondid asendavad oma lihtsustatud prospektid, mis on koostatud vastavalt direktiivi 85/611/EMÜ sätetele, artikli 78 kohaselt koostatud investorile esitatava põhiteabega võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast artikli 78 lõike 7 esimeses lõigus osutatud tähtaega kõigi rakendusmeetmete rakendamiseks siseriiklikus õiguses. Kõnealuse ajavahemiku jooksul jätkavad eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lihtsustatud prospekti vastuvõtmist eurofondidelt, kes turustavad osakuid kõnealuste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 119

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1) Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.

(2) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.

(3) Vt III lisa A osa.

(4) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(5) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(6) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(7) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(10) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(11) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(12) EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

(13) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

(14) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(15) ELT L 25, 29.1.2009, lk 18.

(16) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

I LISA

A LOEND

1.	Teave lepingulise fondi kohta

1.	Teave fondivalitseja kohta, muu hulgas selle kohta, kas fondivalitseja päritoluliikmesriik erineb eurofondi päritoluliikmesriigist.

1.	Teave äriühinguna asutatud fondi kohta

1.1.

Nimi

1.1.	Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast.

1.1.	Nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast.

1.2.	Lepingulise fondi asutamiskuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud.

1.2.	Fondivalitseja asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud.

1.2.	Äriühinguna asutatud fondi asutamise kuupäev. Tegevuse tähtaeg, kui see on piiratud.

1.3.	Kui fondivalitseja haldab teisi lepingulisi fonde, siis kõnealused teised lepingulised fondid.

1.3.	Kui äriühinguna asutatud fondil on eri investeerimisüksusi, märge nende üksuste kohta.

1.4.	Koht, kust on võimalik saada fonditingimusi, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid.

1.4.	Koht, kust võib saada äriühinguna asutatud fondi põhikirja, kui seda pole lisatud, ning perioodilisi aruandeid.

1.5.	Osakuomanike jaoks olulised lühiandmed lepingulise fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvamisi lepingulise fondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult.

1.5.	Osakuomanike jaoks olulised lühiandmed äriühinguna asutatud fondi suhtes kohaldatava maksusüsteemi kohta. Andmed selle kohta, kas tehakse mahaarvamisi äriühinguna asutatud fondi poolt osakuomanikele makstavalt tulult ja kapitali kasvutulult.

1.6.	Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus.

1.6.	Raamatupidamisarvestuse kuupäev ja tulu jaotamise sagedus.

1.7.	Artiklis 73 osutatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed.

1.7.	Artiklis 73 osutatud raamatupidamisandmete auditeerimise eest vastutavate isikute nimed.

1.8.	Fondivalitseja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis fondivalitseja seisukohast.

1.8.	Äriühinguna asutatud fondi haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmete nimed ja ametid. Andmed nende põhitegevuse kohta väljaspool äriühinguna asutatud fondi, kui see on tähtis äriühinguna asutatud fondi seisukohast.

1.9.	Märgitud kapitali suurus, sissemakstud kapitali nimetamisega.

1.9.

Kapital

1.10.

Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige:

—	õiguse liik (asja-, võlanõude- või muu õigus), mida osak esindab,

—	originaal-väärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamiskontol,

—	osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid,

—	osakuomanike hääleõiguse kirjeldus, kui see on olemas,

—	asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla lepingulise fondi likvideerimine, ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega.

1.10.

Andmed osakute liikide ja põhitunnuste kohta, eelkõige:

—	originaal-väärtpaberid või sertifikaadid omandiõigust tõendavate dokumentidena; kanne registris või raamatupidamis-kontol,

—	osakute tunnused: nimelised või esitajaosakud. Mis tahes esineda võivad väärtpaberite klassid,

—	osakuomanike hääleõiguste kirjeldus,

—	asjaolud, mille puhul võib otsustamisele tulla äriühinguna asutatud fondi likvideerimine, ja likvideerimise kord, eelkõige seoses osakuomanike õigustega.

1.11.

Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse.

1.11.

Võimaluse korral väärtpaberibörsid või turud, kus osakuid noteeritakse või nendega kaubeldakse.

1.12.

Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused.

1.12.

Osakute väljalaskmise ning müümise kord ja tingimused.

1.13.

Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ning tingimused ja asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada.

1.13.

Osakute tagasiostmise ja tagasivõtmise kord ning tingimused ja asjaolud, mille puhul tagasiostmine ja tagasivõtmine võidakse peatada. Kui äriühinguna asutatud fondil on eri investeerimisüksusi, teave selle kohta, kuidas osakuomanik saab siirduda ühest üksusest teise ning sel juhul võetavate tasude kohta.

1.14.

Kasumi kindlakstegemise ja selle kasutamise eeskirjade kirjeldus.

1.14.

Kasumi kindlakstegemise ja selle kasutamise eeskirjade kirjeldus.

1.15.

Lepingulise fondi investeerimiseesmärgid, k.a selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning viide mis tahes metoodikale, vahenditele või krediidivõimele, mida lepingulise fondi juhtimises võib kasutada.

1.15.

Äriühinguna asutatud fondi investeerimiseesmärgid, k.a selle finantseesmärgid (näiteks kapitali kasv või tulu), investeerimispoliitika (näiteks spetsialiseerumine geograafilisele alale või majandussektorile), selle investeerimispoliitika mis tahes piirangud ning viide mis tahes metoodikale, vahenditele või krediidivõimele, mida äriühinguna asutatud fondi juhtimises võib kasutada.

1.16.

Vara hindamise eeskirjad.

1.16.

Vara hindamise eeskirjad.

1.17.

Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige:

—	nende hindade arvutamise meetod ja sagedus,

—	teave osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta,

—	nende hindade avaldamise viis, koht ja sagedus.

1.17.

Osakute müügi- või väljalaskehinna ning tagasiostu- või tagasivõtuhinna määramine, eelkõige:

—	nende hindade arvutamise meetod ja sagedus,

—	teave osakute müümise või väljalaskmise ning tagasiostmise või tagasivõtmisega seotud kulude kohta,

—	nende hindade avaldamise viis, koht ja sagedus (1).

1.18.

Teave lepingulise fondi poolt fondivalitsejale, depositooriumile või kolmandatele isikutele tasu maksmise ning kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta.

1.18.

Teave äriühinguna asutatud fondi poolt oma juhtkonnale ja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele, depositooriumile või kolmandatele isikutele makstava tasu maksmise ja kulude hüvitamise viisi, suuruse ja väljaarvutamise kohta.

Teave depositooriumi kohta:

2.1. nimetus või ärinimi, õiguslik vorm, registrijärgne asukoht ja peakontor, kui see erineb registrijärgsest asukohast;

2.2. põhitegevus.

Teave konsultatsioonifirmade või välisnõustajate kohta investeeringute alal, kes nõustavad lepingu alusel, mille eest tasutakse eurofondi varast:

3.1. konsultatsioonifirma nimetus või ärinimi või nõustaja nimi;

3.2. fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondiga sõlmitud lepingu olulised tingimused, mis võivad olla osakuomanikele olulised, välja arvatud tasustamist käsitlevad tingimused;

3.3. muu oluline tegevus.

4. Teave osakuomanikele väljamaksete tegemise korra, osakute tagasiostmise või tagasivõtmise ja eurofondi käsitleva teabe kättesaadavaks tegemise kohta. Sellist teavet tuleb igal juhul anda liikmesriigis, kus eurofond on asutatud. Juhul, kui osakuid turustatakse mõnes teises liikmesriigis, antakse seda liikmesriiki käsitlevat teavet kõnealuses liikmesriigis avaldatavas prospektis.

Muu investeerimisteave:

5.1. eurofondi senised tulemused (võimaluse korral) – kõnealune teave võib olla esitatud prospektis või prospektile lisatud;

5.2. sellise tüüpinvestori profiil, kelle jaoks eurofond on mõeldud.

Majandusteave:

6.1. võimalikud muud kulud või tasud lisaks punktis 1.17 nimetatud tasudele, näidates eraldi osakuomaniku tasutavad kulud ja tasud ning eurofondi varast tasutavad kulud või tasud.

B LOEND

Teave, mis peab sisalduma perioodilistes aruannetes

I. Bilanss

—	vabalt võõrandatavad väärtpaberid,

—	pangakonto saldod,

—

muu vara,

—	varad kokku,

—	kohustused,

—	vara puhasväärtus.

II. Ringluses olevate osakute arv

III. Vara puhasväärtus osaku kohta

IV. Väärtpaberiportfell järgmiselt liigitatuna:

a)	väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;

b)	vabalt võõrandatavad väärtpaberid, millega kaubeldakse mõnel teisel reguleeritud turul;

c)	artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud liiki hiljuti välja lastud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;

d)	artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud muud liiki vabalt võõrandatavad väärtpaberid;

analüüsituna kõige sobivamate kriteeriumide alusel, silmas pidades eurofondide investeerimispoliitikat (näiteks majanduslike, geograafiliste ja valuutakriteeriumide alusel) netovara protsendina; iga eespool nimetatud investeeringu puhul tuleks märkida selle osakaal eurofondi vara koguväärtuses.

Andmed väärtpaberiportfelli struktuuri muutumiste kohta aruande perioodil.

V. Andmed eurofondi vara muutuste kohta aruande perioodil, sealhulgas:

—	investeeringute tulu,

—

muu tulu,

—	juhtimiskulud,

—	depositooriumi kulud,

—	muud kulud ja maksud,

—	puhastulu,

—	tulu jaotamine ning reinvesteeritud tulu,

—	kapitalikonto muutused,

—	investeeringute kallinemine või odavnemine,

—	mis tahes muud eurofondi vara ja kohustusi mõjutavad muutused,

—	tehingukulud, mis on eurofondi poolt seoses portfelliga tehtavate tehingutega kantud kulud.

VI. Võrdlustabel kolme viimase majandusaasta kohta, kuhu iga majandusaasta lõpul lisatakse iga majandusaasta kohta:

—	kogu vara puhasväärtus,

—	vara puhasväärtus osaku kohta.

VII. Andmed tehinguliikide lõikes aruande perioodi jooksul eurofondi poolt artikli 51 tähenduses sooritatud tehingutest tulenevate kohustuste summa kohta.

(1) Äriühinguna asutatud fondid käesoleva direktiivi artikli 32 lõike 5 tähenduses märgivad ka:

—	osakute puhasväärtuse arvutamise meetodi ja sageduse,

—	kõnealuse puhasväärtuse avaldamise viisi, koha ja sageduse,

—	sellise väärtpaberibörsi osakuid turustavas riigis, mille noteering määrab selles riigis börsiväliste tehingute hinna.

II LISA

Ühisportfelli haldamisega seotud ülesanded:

—	Investeeringute haldamine.

—

Haldus:

a)	õigusteenused ja fondivalitsemisega seotud raamatupidamisteenused;

b)	klientide päringud;

c)	väärtuse ja hinna määramine (sh maksudeklaratsioonid);

d)	õigusnormidele vastavuse järelevalve;

e)	osakuomanike registri pidamine;

f)	tulu jaotamine;

g)	osakute väljalaskmine ja väljaostmine;

h)	lepingutega seotud arveldamine (sh tõendite saatmine);

i)	dokumentide säilitamine.

—	Turustamine.

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga

(osutatud artiklis 117)

Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3).
Nõukogu direktiiv 88/220/EMÜ (EÜT L 100, 19.4.1988, lk 31).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7).	Ainult artikli 1 neljas taane, artikli 4 lõige 7 ja artikli 5 viies taane
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/64/EÜ (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27).	Ainult artikkel 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/107/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/108/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).	Ainult artikkel 66
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).	Ainult artikkel 9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/18/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 42).

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 117)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev	Kohaldamise tähtpäev
85/611/EMÜ	1. oktoober 1989	—
88/220/EMÜ	1. oktoober 1989	—
95/26/EÜ	18. juuli 1996	—
2000/64/EÜ	17. november 2002	—
2001/107/EÜ	13. august 2003	13. veebruar 2004
2001/108/EÜ	13. august 2003	13. veebruar 2004
2004/39/EÜ	—	30. aprill 2006
2005/1/EÜ	13. mai 2005	—

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 85/611/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b
—	Artikli 1 lõike 2 teine lõik
Artikli 1 lõike 3 esimene lõik	Artikli 1 lõike 3 esimene lõik
Artikli 1 lõike 3 teine lõik	Artikli 1 lõike 3 teise lõigu punkt a
—	Artikli 1 lõike 3 teise lõigu punkt b
Artikli 1 lõiked 4–7	Artikli 1 lõiked 4–7
Artikli 1 lõike 8 sissejuhatav lause	Artikli 2 lõike 1 punkti n sissejuhatav lause
Artikli 1 lõike 8 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 2 lõike 1 punkti n alapunktid i, ii, ja iii
Artikli 1 lõike 8 viimane lause	Artikli 2 lõige 7
Artikli 1 lõige 9	Artikli 2 lõike 1 punkt o
Artikli 1a sissejuhatav lause	Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 1a punkt 1	Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 1a punkti 2 esimene lauseosa	Artikli 2 lõike 1 punkt b
Artikli 1a punkti 2 teine lauseosa	Artikli 2 lõige 2
Artikli 1a punktid 3–5	Artikli 2 lõike 1 punktid c–e
Artikli 1a punkt 6	Artikli 2 lõike 1 punkt f
Artikli 1a punkti 7 esimene lauseosa	Artikli 2 lõike 1 punkt g
Artikli 1a punkti 7 teine lauseosa	Artikli 2 lõige 3
Artikli 1a punktid 8–9	Artikli 2 lõike 1 punktid h–i
Artikli 1a punkti 10 esimene lõik	Artikli 2 lõike 1 punkt j
Artikli 1a punkti 10 teine lõik	Artikli 2 lõige 5
Artikli 1a punkt 11	—
Artikli 1a punkt 12 ja punkti 13 esimene lause	Artikli 2 lõike 1 punkti i alapunkt ii
Artikli 1a punkti 13 teine lause	Artikli 2 lõike 4 punkt a
Artikli 1a punktid 14 ja punkti 15 esimene lause	Artikli 2 lõike 1 punktid k ja l
Artikli 1a punkti 15 teine lause	Artikli 2 lõige 6
—	Artikli 2 lõike 1 punkt m
Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 3 sissejuhatav lause
Artikli 2 lõike 1 esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 3 punktid a, b, c ja d
Artikli 2 lõige 2	—
Artikkel 3	Artikkel 4
Artikli 4 lõiked 1–2	Artikli 5 lõiked 1–2
—	Artikli 5 lõige 3
Artikli 4 lõike 3 esimene lõik	Artikli 5 lõike 4 esimese lõigu punktid a ja b
—	Artikli 5 lõike 4 teine lõik
Artikli 4 lõike 3 teine lõik	Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik
Artikli 4 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 5 lõike 4 neljas lõik
Artikli 4 lõige 3a	Artikli 5 lõige 5
Artikli 4 lõige 4	Artikli 5 lõige 6
—	Artikli 5 lõige 7
Artikli 5 lõiked 1 ja 2	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkt a	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkt a
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkti b sissejuhatav lause	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkti b sissejuhatav lause
Artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punkti b esimene ja teine taane	Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkti b alapunktid i ja ii
Artikli 5 lõike 3 teine lõik	Artikli 6 lõike 3 teine lõik
Artikli 5 lõige 4	Artikli 6 lõige 4
Artikli 5a lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 5a lõike 1 punkti a sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause
Artikli 5a lõike 1 punkti a esimene taane	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt i
Artikli 5a lõike 1 punkti a teise taande sissejuhatav lause	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti ii sissejuhatav lause
Artikli 5a lõike 1 punkti a teise taande punktid i, ii ja iii	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkti ii esimene, teine ja kolmas taane
Artikli 5a lõike 1 punkti a kolmas ja neljas taane	Artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt iii
Artikli 5a lõike 1 punkti a viies taane	—
Artikli 5a lõike 1 punktid b–d	Artikli 7 lõike 1 punktid b–d
Artikli 5a lõiked 2–5	Artikli 7 lõiked 2–5
Artikkel 5b	Artikkel 8
Artikkel 5c	Artikkel 9
Artikkel 5d	Artikkel 10
Artikkel 5e	Artikkel 11
Artikli 5f lõike 1 esimene lõik	Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkt a	Artikli 12 lõike 1 teise lõigu punkt a
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkti b esimene lause	Artikli 12 lõike 1 teise lõigu punkt b
Artikli 5f lõike 1 teise lõigu punkti b viimane lause	—
Artikli 5f lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 5f lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 12 lõike 2 punktid a ja b
—	Artikli 12 lõige 3
Artikkel 5g	Artikkel 13
Artikkel 5h	Artikli 14 lõige 1
—	Artikli 14 lõige 2
—	Artikkel 15
Artikli 6 lõige 1	Artikli 16 lõike 1 esimene lõik
—	Artikli 16 lõike 1 teine lõik
Artikli 6 lõige 2	Artikli 16 lõige 2
—	Artikli 16 lõige 3
Artikli 6a lõige 1	Artikli 17 lõige 1
Artikli 6a lõige 2	Artikli 17 lõige 2
Artikli 6a lõige 3	Artikli 17 lõike 3 esimene ja teine lõik
—	Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik
—	Artikli 17 lõiked 4 ja 5
Artikli 6a lõiked 4–6	Artikli 17 lõiked 6–8
Artikli 6a lõige 7	Artikli 17 lõike 9 esimene lõik
—	Artikli 17 lõike 9 teine lõik
Artikli 6b lõige 1	Artikli 18 lõige 1
Artikli 6b lõige 2	Artikli 18 lõike 2 esimene ja teine lõik
—	Artikli 18 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 6b lõike 3 esimene lõik	Artikli 18 lõike 2 neljas lõik
Artikli 6b lõike 3 teine lõik	—
—	Artikli 18 lõige 3
Artikli 6b lõige 4	Artikli 18 lõige 4
Artikli 6b lõige 5	—
—	Artiklid 19–20
Artikli 6c lõige 1	Artikli 21 lõige 1
Artikli 6c lõike 2 esimene lõik	—
Artikli 6c lõike 2 teine lõik	Artikli 21 lõike 2 esimene ja teine lõik
—	Artikli 21 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 6c lõiked 3–5	Artikli 21 lõiked 3–5
Artikli 6c lõige 6	—
Artikli 6c lõiked 7–10	Artikli 21 lõiked 6–9
Artikkel 7	Artikkel 22
Artikkel 8	Artikli 23 lõiked 1–3
—	Artikli 23 lõiked 4–6
Artikkel 9	Artikkel 24
Artikkel 10	Artikkel 25
Artikkel 11	Artikkel 26
Artikkel 12	Artikli 27 esimene ja teine lõik
—	Artikli 27 kolmas lõik
Artikkel 13	Artikkel 28
Artikli 13a lõike 1 esimene lõik	Artikli 29 lõike 1 esimene lõik
Artikli 13a lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 29 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 13a lõike 1 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 29 lõike 1 teise lõigu punktid a, b ja c
Artikli 13a lõike 1 kolmas ja neljas lõik	Artikli 29 lõike 1 kolmas ja neljas lõik
Artikli 13a lõiked 2, 3 ja 4	Artikli 29 lõiked 2, 3 ja 4
Artikkel 13b	Artikkel 30
Artikkel 13c	Artikkel 31
Artikkel 14	Artikkel 32
Artikkel 15	Artikli 33 lõiked 1–3
—	Artikli 33 lõiked 4–6
Artikkel 16	Artikkel 34
Artikkel 17	Artikkel 35
Artikkel 18	Artikkel 36
—	Artiklid 37–49
Artikli 19 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punktid a–c	Artikli 50 lõike 1 punktid a–c
Artikli 19 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti d esimene ja teine taane	Artikli 50 lõike 1 punkti d alapunktid i ja ii
Artikli 19 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti e esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 50 lõike 1 punkti e alapunktid i, ii, iii ja iv
Artikli 19 lõike 1 punkt f	Artikli 50 lõike 1 punkt f
Artikli 19 lõike 1 punkti g sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti g sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti g esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 50 lõike 1 punkti g alapunktid i, ii ja iii
Artikli 19 lõike 1 punkti h sissejuhatav lause	Artikli 50 lõike 1 punkti h sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 1 punkti h esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktid i, ii, iii ja iv
Artikli 19 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 50 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 19 lõike 2 punkt a	Artikli 50 lõike 2 punkt a
Artikli 19 lõike 2 punkt c	Artikli 50 lõike 2 punkt b
Artikli 19 lõike 2 punkt d	Artikli 50 lõike 2 teine lõik
Artikli 19 lõige 4	Artikli 50 lõige 3
Artikli 21 lõiked 1–3	Artikli 51 lõiked 1–3
Artikli 21 lõige 4	—
—	Artikli 51 lõige 4
Artikli 22 lõike 1 esimene lõik	Artikli 52 lõike 1 esimene lõik
Artikli 22 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 52 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 22 lõike 1 teise lõigu esimene ja teine taane	Artikli 52 lõike 1 teise lõigu punktid a ja b
Artikli 22 lõike 2 esimene lõik	Artikli 52 lõike 2 esimene lõik
Artikli 22 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 52 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav lause
Artikli 22 lõike 2 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 52 lõike 2 teise lõigu punktid a, b ja c
Artikli 22 lõiked 3–5	Artikli 52 lõiked 3–5
Artikli 22a lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 53 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 22a lõike 1 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 53 lõike 1 punktid a, b ja c
Artikli 22a lõige 2	Artikli 53 lõige 2
Artikkel 23	Artikkel 54
Artikkel 24	Artikkel 55
Artikkel 24a	Artikkel 70
Artikli 25 lõige 1	Artikli 56 lõige 1
Artikli 25 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 56 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 25 lõike 2 esimese lõigu esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktid a, b, c ja d
Artikli 25 lõike 2 teine lõik	Artikli 56 lõike 2 teine lõik
Artikli 25 lõige 3	Artikli 56 lõige 3
Artikkel 26	Artikkel 57
—	Artiklid 58–67
Artikli 27 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 68 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 27 lõike 1 esimene taane	—
Artikli 27 lõike 1 teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 68 lõike 1 punktid a, b ja c
Artikli 27 lõike 2 sissejuhatav lause	Artikli 68 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 27 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 68 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 28 lõiked 1 ja 2	Artikli 69 lõiked 1 ja 2
Artikli 28 lõiked 3 ja 4	—
Artikli 28 lõiked 5 ja 6	Artikli 69 lõiked 3 ja 4
Artikkel 29	Artikkel 71
Artikkel 30	Artikkel 72
Artikkel 31	Artikkel 73
Artikkel 32	Artikkel 74
Artikli 33 lõike 1 esimene lõik	—
Artikli 33 lõike 1 teine lõik	Artikli 75 lõige 1
Artikli 33 lõige 2	Artikli 75 lõige 1
Artikli 33 lõige 3	Artikli 75 lõige 3
—	Artikli 75 lõige 4
Artikkel 34	Artikkel 76
Artikkel 35	Artikkel 77
—	Artiklid 78–82
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa	Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b
Artikli 36 lõike 1 esimese lõigu lõpulause	Artikli 83 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 36 lõike 1 teine lõik	Artikli 83 lõike 1 teine lõik
Artikli 36 lõige 2	Artikli 83 lõige 2
Artikkel 37	Artikkel 84
Artikkel 38	Artikkel 85
Artikkel 39	Artikkel 86
Artikkel 40	Artikkel 87
Artikli 41 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 88 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 41 lõike 1 esimene ja teine taane	Artikli 88 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 41 lõike 1 lõpulause	Artikli 88 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 41 lõige 2	Artikli 88 lõige 2
Artikli 42 sissejuhatav osa	Artikli 89 sissejuhatav lause
Artikli 42 esimene ja teine taane	Artikli 89 punktid a ja b
Artikli 42 lõpulause	Artikli 89 sissejuhatav lause
Artikkel 43	Artikkel 90
Artikli 44 lõiked 1–3	—
—	Artikli 91 lõiked 1–4
Artikkel 45	Artikkel 92
Artikli 46 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 93 lõike 1 esimene lõik
—	Artikli 93 lõike 1 teine lõik
Artikli 46 esimese lõigu esimene taane	—
Artikli 46 esimese lõigu teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 93 lõike 2 punkt a
Artikli 46 esimese lõigu viies taane	—
Artikli 46 teine lõik	—
—	Artikli 93 lõike 2 punkt b
—	Artikli 93 lõiked 3–8
Artikkel 47	Artikkel 94
—	Artikkel 95
Artikkel 48	Artikkel 96
Artikli 49 lõiked 1–3	Artikli 97 lõiked 1–3
Artikli 49 lõige 4	—
—	Artiklid 98–100
Artikli 50 lõige 1	Artikli 101 lõige 1
—	Artikli 101 lõiked 2–9
Artikli 50 lõiked 2–4	Artikli 102 lõiked 1–3
Artikli 50 lõike 5 sissejuhatav lause	Artikli 102 lõike 4 sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 5 esimene, teine, kolmas ja neljas taane	Artikli 102 lõike 4 punktid a, b, c ja d
Artikli 50 lõike 6 sissejuhatav lause ning punktid a ja b	Artikli 102 lõike 5 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 6 punkti b esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 102 lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 50 lõike 6 punkti b lõpulause	Artikli 102 lõike 5 teine ja kolmas lõik
Artikli 50 lõike 7 esimese lõigu sissejuhatav lause	Artikli 103 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 7 esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 103 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 50 lõike 7 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 103 lõike 2 sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 7 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 103 lõike 2 punktid a, b ja c
Artikli 50 lõike 7 kolmas lõik	Artikli 103 lõige 3
Artikli 50 lõike 8 esimene lõik	Artikli 103 lõige 4
Artikli 50 lõike 8 teise lõigu sissejuhatav lause	Artikli 103 lõike 5 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50 lõike 8 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 103 lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 50 lõike 8 kolmas lõik	Artikli 103 lõige 6
Artikli 50 lõike 8 neljas lõik	Artikli 103 lõike 5 teine lõik
Artikli 50 lõike 8 viies lõik	Artikli 103 lõige 7
Artikli 50 lõike 8 kuues lõik	—
Artikli 50 lõiked 9–11	Artikli 104 lõiked 1–3
—	Artikkel 105
Artikli 50a lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50a lõike 1 punkti a sissejuhatav lause	Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause
Artikli 50a lõike 1 punkti a esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 106 lõike 1 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 50a lõike 1 punkt b	Artikli 106 lõike 1 teine lõik
Artikli 50a lõige 2	Artikli 106 lõige 2
Artikli 51 lõiked 1 ja 2	Artikli 107 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 107 lõige 3
Artikli 52 lõige 1	Artikli 108 lõike 1 esimene lõik
Artikli 52 lõige 2	Artikli 108 lõike 1 teine lõik
Artikli 52 lõige 3	Artikli 108 lõige 2
—	Artikli 108 lõiked 3–6
Artikkel 52a	Artikkel 109 lõiked 1 ja 2
—	Artikkel 109 lõiked 3 ja 4
Artikli 52b lõige 1	Artikli 110 lõige 1
Artikli 52b lõige 2	—
Artikli 52b lõige 3	Artikli 110 lõige 2
Artikkel 53a	Artikkel 111
Artikli 53b lõige 1	Artikli 112 lõige 1
Artikli 53b lõige 2	Artikli 112 lõige 2
—	Artikli 112 lõige 3
Artikkel 54	Artikli 113 lõige 1
Artikkel 55	Artikli 113 lõige 2
Artikli 56 lõige 1	Artikli 113 lõige 3
Artikli 56 lõige 2	—
Artikkel 57	—
—	Artikkel 114
Artikkel 58	Artikli 116 lõige 2
—	Artikkel 115
—	Artikli 116 lõige 1
—	Artiklid 117–118
Artikkel 59	Artikkel 119
I lisa A ja B loend	I lisa A ja B loend
I lisa C loend	—
II lisa	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

17.11.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 302/97

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/111/EÜ,

16. september 2009,

millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskikontsentratsiooni, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu järelduste ja rahvusvaheliste algatustega kõnealuses valdkonnas, nagu 2. aprilli 2009. aasta G 20 tippkohtumine, kujutab käesolev meede endast esimest olulist sammu finantskriisiga seoses ilmnenud puuduste käsitlemiseks, millele järgnevad komisjoni väljakuulutatud ja 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” esitatud täiendavad algatused.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (4) artikliga 3 lubatakse liikmesriikidel näha selliste krediidiasutuste puhul, mis olid 15. detsembril 1977 keskasutusega püsivalt seotud, ette eraldi usaldatavusnormatiivid, eeldusel et need normatiivid olid sätestatud liikmesriikide õigusaktides hiljemalt 15. detsembril 1979. Kõnealused ajalised piirangud ei võimalda liikmesriikidel, eriti Euroopa Liiduga pärast 1980. aastat ühinenud liikmesriikidel, kehtestada või säilitada samu usaldatavusnormatiive nende territooriumil asutatud keskasutusega seotud krediidiasutuste suhtes. Seepärast on asjakohane jätta kõnealuse direktiivi artiklist 3 välja ajalised piirangud, et tagada liikmesriikide krediidiasutustele võrdsed tingimused omavahelises konkurentsis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks koostama suunised, et soodustada järelevalvetava lähendamist.

(3)

Hübriidkapitaliinstrumentidel on krediidiasutuste igapäevases kapitalijuhtimises oluline osa. Need instrumendid võimaldavad krediidiasutustel saavutada mitmekesise kapitalistruktuuri ja kaasata laia ringi finantsinvestoreid. Baseli pangajärelevalve komitee jõudis 28. oktoobril 1998 kokkuleppele aktsepteeritavuse kriteeriumides ja piirangutes teatavate hübriidkapitaliinstrumentide arvestamisel krediidiasutuste esmaste omavahenditena.

(4)

Seetõttu on oluline kehtestada kriteeriumid nimetatud kapitaliinstrumentide arvestamiseks krediidiasutuste esmaste omavahenditena ja ühtlustada direktiivi 2006/48/EÜ sätted selle kokkuleppega. Direktiivi 2006/48/EÜ XII lisa muudatusettepanekud tulenevad otseselt nende kriteeriumide kehtestamisest. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid peaksid hõlmama kõiki instrumente, mida liikmesriigi õigusaktide kohaselt käsitatakse omakapitalina, mis kuuluvad likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku ja katavad tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumi täies ulatuses. Nende instrumentide hulka peaks olema võimalik arvata ka sellised instrumendid, mis annavad eelisõiguse mittekumulatiivsel alusel dividendimaksete korral, tingimusel et need on hõlmatud nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) (5) artikliga 22, need kuuluvad likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku ja katavad tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumi täies ulatuses. Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis a osutatud esmased omavahendid peaksid samuti hõlmama muid instrumente, mis vastavad krediidiasutuste põhikirja tingimustele, võttes arvesse vastastikuste ühingute, ühistute ja samalaadsete asutuste eriomast struktuuri, ning mida peetakse kapitali kvaliteedi poolest eelkõige kahjumi katmise osas võrdseteks lihtaktsiatega. Instrumendid, mis ei kuulu likvideerimise korral lihtaktsiatega samasse järku või mis ei kata tegevuse jätkumise kahtluse korral kahjumit võrdselt lihtaktsiatega, peaksid kuuluma direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktis ca osutatud hübriidinstrumentide kategooriasse.

(5)

Et ära hoida turuhäireid ja tagada omavahendite üldise taseme säilimine, on asjakohane ette näha kapitaliinstrumentide uutele nõuetele ülemineku kord. Kui konjunktuuri taastumine on kindlustatud, tuleks esmaste omavahendite kvaliteeti veelgi parandada. Selles osas peaks komisjon hiljemalt 31. detsembril 2011 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega.

(6)

Ühenduse kriisijuhtimise raamistiku tugevdamise eesmärgil on oluline, et pädevad ametiasutused kooskõlastaksid tõhusalt oma tegevust teiste pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral ka keskpankadega, kaasa arvatud selleks, et maandada süsteemset riski. Selleks et parandada pangakontserni üle teostatavat konsolideeritud usaldatavusjärelevalve tõhusust, peaks järelevalve olema paremini kooskõlastatud. Sel eesmärgil tuleks luua järelevalvekolleegiumid. Järelevalvekolleegiumide loomine ei tohiks mõjutada direktiiviga 2006/48/EÜ pädevatele ametiasutustele antud õigusi ja kohustusi. Järelevalvekolleegiumide loomine peaks olema tihedama koostöö vahend, mille abil pädevad ametiasutused lepivad kokku peamiste järelevalveülesannete täitmises. Järelevalvekolleegiumid peaksid hõlbustama pidevat järelevalve ja hädaolukordadega toimetulekut. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus peaks koostöös teiste kolleegiumi liikmetega saama otsustada korraldada kohtumisi või tegevusi, mis ei ole üldistes huvides ja on seega konkreetsema suunitlusega.

(7)

Pädevate ametiasutuste volitused peaksid nõuetekohasel viisil arvestama ühenduse huvidega. Seepärast peaksid pädevad ametiasutused võtma nõuetekohaselt arvesse oma otsuste mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõigis teistes asjaomastes liikmesriikides. Kui liikmesriigi õigusaktidest ei tulene teisiti, tuleks kõnealust põhimõtet mõista laiema eesmärgina edendada finantsstabiilsust Euroopa Liidus ning see ei tohiks olla pädevatele ametiasutustele õiguslikult siduv konkreetse tulemuse saavutamiseks.

(8)

Pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalus osaleda kolleegiumides, mis on loodud järelevalve teostamiseks selliste krediidiasutuste üle, kelle emaettevõtja asub kolmandas riigis. Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks vajaduse korral välja töötama suunised ja soovitused, et ühtlustada direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud järelevalvetoiminguid. Selleks et vältida järjekindlusetust ja tegevuse kandumist piirkondadesse, kus järelevalve on nõrgem, mille võivad põhjustada eri kolleegiumide kohaldatavad erinevad käsitlused ja eeskirjad ning liikmesriikide kaalutlusõiguse kasutamine, peaks Euroopa pangandusinspektorite komitee töötama välja kolleegiumide tegevust reguleeriva kodukorra ja nende kasutatavate menetluste suunised.

(9)	Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 129 lõikega 3 ei tohiks muuta konsolideeritud, osaliselt konsolideeritud ja individuaalsest aruandlusest lähtuvate ülesannete jaotust pädevate järelevalveasutuste vahel.

(10)

Puudulik teave päritoluriigi ja vastuvõtva riigi pädevate ametiasutuste vahelises suhtluses võib kahjustada vastuvõtva liikmesriigi finantsstabiilsust. Vastuvõtva riigi järelevalveasutuste õigust teavet saada tuleks tugevdada eelkõige olulisi filiaale hõlmavate kriisiolukordade puhul. Sel eesmärgil tuleks määratleda olulise filiaali mõiste. Pädevad ametiasutused peaksid edastama teavet, mis on oluline keskpankadele ja rahandusministeeriumidele, et täita oma ülesandeid finantskriiside ajal ja süsteemse riski maandamiseks.

(11)	Kehtivaid järelevalvesüsteeme tuleks edasi arendada. Järelevalvekolleegiumid on täiendav ja oluline samm Euroopa Liidu järelevalvealase koostöö ja lähenemise sujuvamaks muutmisel.

(12)

Kontsernide ja valdusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate ning filiaalidega tegelevate järelevalveasutuste vaheline koostöö kolleegiumis on arenguetapp, et liikuda õigusnormide ulatusliku lähendamise ning järelevalvealase integratsiooni suunas. Järelevalveasutuste vaheline usaldus ja austus üksteise kohustuste vastu on väga oluline. Lahkhelide korral nende erinevate ülesannetega seotud kolleegiumi liikmete vahel on neutraalsed ja sõltumatud ühenduse tasandi nõustamis-, vahendus- ja konfliktide lahendamise mehhanismid väga olulised.

(13)	Rahvusvaheliste finantsturgude kriis on näidanud, et tuleks lähemalt uurida vajadust Euroopa Liidu finantssektori õigus- ja järelevalvemudeli reformi järele.

(14)

Komisjon teatas oma 29. oktoobri 2008. aasta teatises „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik”, et ta on loonud Jacques de Larosière’i juhitava eksperdirühma Euroopa finantsinstitutsioonide töökorraldusega tegelemiseks, et tagada nende usaldusväärsus, turgude nõuetekohane toimimine ja tugevam Euroopa tasandi koostöö finantsstabiilsusest ülevaate saamise, varase hoiatamise mehhanismide ja kriisiohje valdkondades, sealhulgas piiri- ja valdkonnaüleste riskide juhtimises, samuti uurida koostööd Euroopa Liidu ja muude peamiste jurisdiktsioonide vahel, et aidata tagada finantsstabiilsust üleilmsel tasandil.

(15)

Selleks et saavutada Euroopa Liidu tasandil järelevalvealase lähenemise ja koostöö vajalik tase ning tugevdada finantssüsteemi stabiilsust, on vajadus Euroopa Liidu finantssektori õigus- ja järelevalvemudeli täiendavate laiaulatuslike reformide järele väga suur, mistõttu komisjon peaks aegsasti esitama asjaomased ettepanekud, võttes nõuetekohaselt arvesse Jacques de Larosière’i juhitava eksperdirühma 25. veebruaril 2009 esitatud järeldusi.

(16)

Komisjon peaks hiljemalt 31. detsembriks 2009 andma aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning esitama asjakohase õigusakti ettepaneku, mis on vajalik selleks, et tegeleda puudustega, mis on tuvastatud täiendavat järelevalvealast integratsiooni käsitlevate sätete osas, võttes sealjuures arvesse, et Euroopa Liidu tasandil peaks järelevalvesüsteem saavutama suurema rolli hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(17)

Riskide liigse kontsentreerumisega ühele kliendile või omavahel seotud klientide rühmale võib kaasneda liiga suur kahjumi risk. Sellist olukorda tuleks pidada krediidiasutuse maksevõimet kahjustavaks. Krediidiasutuse suure riskide kontsentreerumise jälgimine ja kontroll peaksid seetõttu moodustama lahutamatu osa krediidiasutuse üle teostatavast järelevalvest.

(18)

Praegune suurt riskide kontsentreerumist käsitlev kord võeti kasutusele 1992. aastal. Seetõttu tuleks läbi vaadata praegused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiividega 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (6) sätestatud nõuded suure riskide kontsentreerumise kohta.

(19)

Kuna krediidiasutused otseselt konkureerivad siseturul, peaksid krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimise ja kontrolli põhieeskirjad olema veelgi enam ühtlustatud. Krediidiasutuste halduskoormuse vähendamiseks tuleks vähendada suure riskide kontsentreerumise võimaluste hulka liikmesriikides.

(20)

Määrates kindlaks, kas tegemist on seotud klientide rühmaga ja kas riskid moodustavad seega ühiseid riskipositsioone, on ühtlasi oluline arvesse võtta riske, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle finantskontserni või sellega seotud isikute pakutava märkimisväärse rahastamise ühisest allikast.

(21)

Kuigi riskipositsiooni väärtus tuleks soovitatavalt arvutada lähtuvalt väärtusest, mida kohaldatakse miinimumomakapitali nõuete suhtes, on suure riskide kontsentreerumise jälgimiseks asjakohane kehtestada juhised kaalutud riske või riskiastmeid arvestamata. Muu hulgas on uues maksevõimerežiimis kasutatavad krediidiriski maandamise tehnikad töötatud välja eeldusega, et krediidirisk on hästi hajutatud. Kui suure riskide kontsentreerumise puhul on tegemist ühise kontsentratsiooniriskiga, ei ole krediidirisk hästi hajutatud. Seetõttu tuleks selliste meetodite tagajärgede suhtes kohaldada usaldatavusnormatiive. Suure riskikontsentratsiooni tarvis on oluline näha ette krediiditagatise tõhusa sissenõudmise võimalus.

(22)

Kuna krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud riskist tulenev kahjum võib olla sama tõsine kui igast teisest riskipositsioonist tulenev kahjum, tuleks kõnealuseid riskipositsioone käsitada nagu kõiki teisi riskipositsioone ja teatada nendest vastavalt. Siiski on kehtestatud alternatiivne kvantitatiivne piirmäär, et leevendada selle lähenemisviisi ebaproportsionaalselt suurt mõju väiksematele asutustele. Ühtlasi jäetakse finantsturgude ja nendega seotud infrastruktuuri sujuva toimimise võimaldamiseks välja väga lühiajalised riskipositsioonid, mis on seotud maksevahendusega, sealhulgas makse-, arveldus-, tasaarveldus- ja depooteenuste osutamisega klientidele. Need teenused hõlmavad näiteks sularahas arveldamist ja tasaarveldamist ning samalaadseid tasaarveldamist võimaldavaid tegevusi. Nendega kaasnevaid riske ei pruugita ette näha, mistõttu need ei allu krediidiasutuse täielikule kontrollile, muu hulgas klientide maksetest tulenevad pankade teistes pankades avatud kontode saldod, sealhulgas debiteeritud või krediteeritud teenustasud ja intressid, ning muud klientidele osutatavate teenustega seotud maksed ja antud või saadud tagatised.

(23)

Direktiivi 2006/48/EÜ krediidikvaliteeti hindavaid asutusi (reitinguagentuurid) käsitlevad sätted peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (7). Euroopa pangandusinspektorite komitee peaks eelkõige vaatama läbi reitinguagentuuride tunnustamist käsitlevad suunised, et vältida topelttööd ja vähendada tunnustamisega seotud koormust, kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina ühenduse tasandil.

(24)

Oluline on kõrvaldada vastuolud nende äriühingute huvide vahel, kes „pakivad” laenu kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja), ja nende äriühingute huvide vahel, kes investeerivad kõnealustesse väärtpaberitesse või instrumentidesse (investorid). Samuti on oluline, et laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja ja investorite huvid langeksid kokku. Selle saavutamiseks peaks laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitama märkimisväärse huvi alusvara vastu. Seetõttu on oluline, et laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja säilitab kõnealuse laenu puhul riskipositsiooni. Üldisemalt ei peaks väärtpaberistamise tehingud olema struktureeritud nii, et välditakse säilitamisnõude kohaldamist, eelkõige mis tahes teenustasu või preemia struktuuri või mõlema kaudu. Sellist säilitamist tuleks kohaldada igas olukorras, mille puhul kohaldatakse direktiivile 2006/48/EÜ vastavat väärtpaberistamise majandusliku sisu määratlust, olenemata kõnealuse majandusliku sisu kujundamiseks kasutatud õiguslikest struktuuridest või kasutatud instrumentidest. Eelkõige juhul, kui krediidirisk läheb üle väärtpaberistamise teel, peaksid investorid tegema otsuseid üksnes pärast piisavalt hoolikat analüüsi, milleks neil on vaja asjakohast teavet väärtpaberistamise kohta.

(25)

Kõnealuste struktuuride võimalike vastuolude kõrvaldamiseks kasutatavad meetmed peavad olema järjekindlad ja ühtsed kõigis asjaomastes finantssektori õigusaktides. Komisjon peaks esitama asjakohased õigusakti ettepanekud, et tagada kõnealune järjekindlus ja ühtsus. Säilitamisnõuet ei tuleks kohaldada mitmekordselt. Mis tahes väärtpaberistamise korral on piisav, kui nõuet kohaldatakse üksnes ühe laenude algse väljastaja, tehingu korraldaja või algse laenuandja suhtes. Samamoodi tuleks niisuguste väärtpaberistamise tehingute korral, mille aluseks on muud väärtpaberistamised, kohaldada säilitamisnõuet üksnes investeeringu objektiks oleva väärtpaberistamise suhtes. Säilitamisnõuet ei tuleks kohaldata ostetud nõuete suhtes, kui need tulenevad äriühingute tegevusest, mille raames need antakse üle või müüakse diskonteerituna niisuguse tegevuse rahastamiseks. Pädevad ametiasutused peaksid kohaldama riskikaalu seoses väärtpaberistamise puhul järgitava ja alusvara riskide analüüsimiseks oluliste hoolsuskohustuste ja riski juhtimise kohustuste poliitiliselt tingitud nõuete ja menetluste olulise rikkumise suhtes.

(26)

2. aprillil 2009. aastal esitatud finantssüsteemi tugevdamise deklaratsioonis nõudsid G 20 rühmituse juhid, et Baseli pangandusinspektorite komitee ja ametiasutused kaaluksid enne 2010. aastat hoolsuskohustuse ja koguselise säilitamise nõudeid väärtpaberistamise puhul. Kirjeldatud rahvusvaheliste arengute tõttu ja selleks, et parimal viisil leevendada väärtpaberistamise turgude tegevusega kaasnevaid süsteemseid riske, peaks komisjon otsustama enne 2009. aasta lõppu ja pärast konsulteerimist Euroopa pangandusinspektorite komiteega, kas teha ettepanek laiendada säilitamisnõuet ja kas säilitamisnõude arvutamise meetodid täidavad algsete väljastajate või tehingu korraldajate ja investorite huvide parema kooskõlastamise eesmärki.

(27)

Selleks et hinnata nõuetekohaselt riske, mis tulenevad väärtpaberistamise positsioonidest nii kauplemisportfelli kui ka pangaportfelli jaoks, tuleks rakendada hoolsuskohustust. Lisaks peavad hoolsuskohustused olema proportsionaalsed. Hoolsuskohustuse rakendamise kord peaks aitama suurendada usaldust laenude algsete väljastajate, tehingu korraldajate ja investorite vahel. Seetõttu on soovitatav, et asjaomane hoolsuskohustuse rakendamise korda käsitlev teave avaldataks nõuetekohaselt.

(28)

Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevatel ametiasutustel oleks piisavalt töötajaid ja ressursse direktiivi 2006/48/EÜ kohaste järelevalvealaste kohustuste täitmiseks ja et nimetatud direktiivi kohaselt krediidiasutuste järelevalvega tegelevatel töötajatel oleksid asjakohased teadmised ja kogemused neile antud ülesannete täitmiseks.

(29)	Direktiivi 2006/48/EÜ III lisa tuleks kohandada, et selgitada teatavaid sätteid, mille eesmärk on soodustada järelevalvetavade lähendamist.

(30)

Hiljutised turuarengud on tõstnud esile asjaolu, et likviidsuse juhtimine määrab oluliselt krediidiasutuste ja nende filiaalide stabiilsuse. Direktiivi 2006/48/EÜ V ja XI lisas esitatud kriteeriume tuleks karmistada, et ühtlustada need Euroopa pangandusinspektorite komitee ja Baseli pangajärelevalve komitee tööga.

(31)	Direktiivi 2006/48/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (8).

(32)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta direktiivi 2006/48/EÜ III lisa, et võtta arvesse finantsturgude, raamatupidamisstandardite ja -nõuete ühenduse õigusakte arvestavat arengut ja järelevalvetavade lähendamist. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2006/48/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need võtta vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(33)

Finantskriisi tõttu on ilmnenud vajadus paremini analüüsida makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme, mis on makromajanduse poliitika ja finantssüsteemi reguleerimise kokkupuutepunktis. See hõlmab vajadust uurida meetmeid, mis vähendavad konjunktuuritsükli üles-alla kõikumisi, sealhulgas pankade vajadust luua headel aegadel antitsüklilisi puhvreid, mida saab kasutada majanduslanguse ajal ning mis võib hõlmata võimalust luua täiendavaid reserve, nn dünaamilisi reserve ja võimalust vähendada kapitalipuhvreid rasketel aegadel, tagades seega kapitali piisava kättesaadavuse kogu tsükli jooksul; direktiivis 2006/48/EÜ kapitali adekvaatsuse arvutamise aluseks olevaid põhimõtteid ning krediidiasutuste riskipõhiseid nõudeid täiendavaid meetmeid, et aidata piirata finantsvõimenduse kuhjumist pangandussüsteemis.

(34)	Selleks et kõnealused küsimused lahendada, peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2009 direktiivi 2006/48/EÜ tervikuna läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja asjakohased ettepanekud.

(35)

Selleks et tagada finantsstabiilsus, peaks komisjon läbi vaatama meetmed börsiväliste turgude läbipaistvuse parandamiseks, vastaspoole riskide leevendamiseks ja laiemalt üldriski vähendamiseks, näiteks selle kaudu, et krediidiriski ülekandetehingud toimuksid kesksete vastaspoolte kaudu, ning nende meetmete kohta aru andma. Tuleks julgustada niisuguste kesksete vastaspoolte loomist ja arendamist ELis, mille suhtes kohaldatakse rangeid tegevus- ja usaldatavusnõudeid ning tõhusat järelevalvet. Komisjon peaks esitama oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos mis tahes asjaomaste ettepanekutega, võttes vastavalt vajadusele arvesse paralleelseid algatusi üleilmsel tasandil.

(36)

Komisjon peaks direktiivi 2006/48/EÜ artikli 113 lõike 4 üle vaatama lähtuvalt muu hulgas küsimusest, kas eranditele peaks laienema liikmesriigi kaalutlusõigus, ning esitama selle kohta aruande. Selle aruande peaks komisjon koos asjakohaste ettepanekutega esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Erandid ja valikuvõimalused tuleks kaotada, kui puudub tõendatud vajadus nende säilitamise järele, et saavutada kogu ühenduses sidusad eeskirjad.

(37)

Riskide hindamisel tuleks arvesse võtta mikrokrediidi eripära ning soodustada tuleks mikrokrediitide levikut. Mikrokrediitide vähest levikut silmas pidades tuleks ühtlasi edendada asjakohaste reitingusüsteemide väljatöötamist, sealhulgas niisuguste standardreitingusüsteemide väljatöötamist, mis on kohandatud vastavalt mikrokrediidialase tegevuse riskidele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et mikrokrediidialase tegevuse usaldatavusnormatiivid ja järelevalve oleksid riigi tasandil proportsionaalsed.

(38)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt krediidiasutuste asutamist ja tegevust käsitlevate nõuete vastuvõtmist ning krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, mis eeldab suure hulga eri liikmesriikide õigussüsteemides kehtivate mitmesuguste nõuete kooskõlastamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis osutatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(40)	Seepärast tuleks direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ (10) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/48/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/48/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. Üks või mitu ühes ja samas liikmesriigis paiknevat krediidiasutust, mis on nende üle järelevalvet teostava ja samas liikmesriigis paikneva keskasutusega püsivalt seotud, võidakse vabastada artikli 7 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest, kui riigisisestes õigusaktides on sätestatud, et:”;

b)	teine ja kolmas lõik jäetakse välja.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.	„asutused” – V jaotise 2. peatüki 2., 3. ja 5. jao kohaldamisel direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud asutused;”;

punkti 45 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole alapunktis a kirjeldatud kontrollivat seost, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, sest nad on omavahel selliselt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, eriti rahastamis- või tagasimakseraskustesse, võib teisel või kõigil teistel samuti tekkida rahastamis- või tagasimakseraskusi.”;

lisatakse järgmine punkt:

„48)	„konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus” – pädev ametiasutus, kes vastutab ELis emaettevõtjatena tegutsevate krediidiasutuste ja ELis emaettevõtjatena tegutsevate finantsvaldusühingute kontrollitavate krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eest.”

Artiklisse 40 lisatakse järgmine lõige:

„3. Liikmesriigi pädevad ametiasutused peavad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt kaaluma oma otsuste võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti hädaolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.”

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 42a

1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad artikli 129 lõike 1 kohaldamisel konsolideeritud järelevalve eest vastutavalt ametiasutuselt või päritoluliikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt nõuda mõne krediidiasutuse filiaali pidamist oluliseks.

Taotluses esitatakse põhjused, miks seda filiaali tuleb pidada oluliseks, arvestades eelkõige järgmist:

a)	asjaolu, kas selle krediidiasutuse filiaali hoiuste turuosa ületab vastuvõtvas liikmesriigis 2 %;

b)	krediidiasutuse tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäolist mõju vastuvõtva liikmesriigi turu likviidsusele ning makse-, arveldus- ja tasaarveldussüsteemidele ja

filiaali suurust ja tähtsust tingituna klientide arvust vastuvõtva liikmesriigi panganduse ja rahandussüsteemi kontekstis.

Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused ja juhul, kui kohaldatakse artikli 129 lõiget 1, konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teevad kõik endast oleneva, et jõuda filiaali oluliseks tunnistamise suhtes ühise otsuseni.

Kui kahe kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse esitamisest ei jõuta ühise otsuseni, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused järgmise kahe kuu jooksul vastu oma otsuse selle kohta, kas filiaal on oluline. Oma otsuses võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused arvesse konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse või päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste kõiki seisukohti ja reservatsioone.

Kolmandas ja neljandas lõigus osutatud otsused esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele ning neid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad pädevad ametiasutused asjaomastes liikmesriikides.

Filiaali oluliseks tunnistamine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste õigusi ja kohustusi.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused teevad sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, kus on rajatud oluline filiaal, teatavaks artikli 132 lõike 1 punktides c ja d osutatud teabe ning täidavad koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutustega artikli 129 lõike 1 punktis c nimetatud ülesandeid.

Kui mõni päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus saab teadlikuks hädaolukorrast mõnes krediidiasutuses, nagu on osutatud artikli 130 lõikes 1, hoiatab ta võimalikult kiiresti artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 osutatud ametiasutusi.

3. Kui artikkel 131a ei ole kohaldatav, moodustavad ja juhatavad teistes liikmesriikides olulisi filiaale omavat krediidiasutust kontrollivad pädevad ametiasutused järelevalvekolleegiumi, et hõlbustada käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 42 kohast koostööd. Kolleegiumi moodustamine ja toimimine põhineb kirjalikul korral, mille kehtestab päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate ametiasutustega. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus otsustab selle üle, millised pädevad ametiasutused osalevad kolleegiumi mõnel koosolekul või mõnes tegevuses.

Päritoluliikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artikli 40 lõikes 3 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustusi.

Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus annab kõigile kolleegiumi liikmetele eelnevalt igakülgset teavet kõnealuste koosolekute korraldamise, peamiste arutatavate küsimuste ja kaalutavate tegevuste kohta. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel tehtud otsustest või rakendatud meetmetest.

Artikkel 42b

1. Oma tööülesannete täitmisel võtavad pädevad ametiasutused käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide rakendamisel arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetegevuse lähendamist. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et

a)	pädevad ametiasutused osalevad Euroopa pangandusinspektorite komitee tegevuses;

b)	pädevad ametiasutused järgivad suuniseid, soovitusi, standardeid ja muid meetmeid, mis on Euroopa pangandusinspektorite komitee poolt kokku lepitud, ning esitavad põhjendused, kui nad seda ei tee;

c)	pädevatele ametiasutustele antud riiklikud volitused ei piira nende käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmist või ülesannete täitmist Euroopa pangandusinspektorite komitee liikmetena.

2. Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile alates 1. jaanuarist 2011 igal aastal aruande järelevalvealasel lähendamisel tehtud edusammude kohta.”

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

esimeses lõigus asendatakse punkt a järgmisega:

„a)

Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele ja muudele samalaadsete ülesannetega organitele, kui need tegutsevad rahaasutusena, kui kõnealune teave käsitleb nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmist, kaasa arvatud rahapoliitika teostamist ja sellega seotud likviidsuse tagamist, makse-, arveldus- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalvet ning rahandussüsteemi stabiilsuse tagamist,”;

artikli lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras võimaldavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel edastada teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele, kui kõnealune teave käsitleb nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmist, kaasa arvatud rahapoliitika teostamist ja sellega seotud likviidsuse tagamist, makse-, arveldussüsteemide järelevalvet ning rahandussüsteemi stabiilsuse tagamist.”

6)	Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõik: „Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras võimaldavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel edastada käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud asutustele asjaomaseid andmeid kõikides asjaomastes liikmesriikides.”

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	kapital direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ja sellega seotud aažio; see katab tegevuse jätkumise kahtluse korral täielikult kahjud ning reastatakse pankroti või likvideerimise korral kõigi teiste nõuete järele;”;

lisatakse järgmine punkt:

„ca)	muud instrumendid peale punktis a nimetatute, mis vastavad artikli 63 lõike 2 punktides a, c, d ja e ning artiklis 63a sätestatud nõuetele;”;

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid lubavad punkti b kohaldamisel aruandeperioodi vahekasumi või aastakasumi kajastamist enne ametliku otsuse langetamist üksnes juhul, kui raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavad isikud on kõnealust kasumit kontrollinud ja kui pädevad ametiasutused on veendunud, et summa suurust on hinnatud vastavalt direktiivis 86/635/EMÜ sätestatud põhimõtetele ja sellest on maha arvatud kõikvõimalikud maksud ja dividendid.”

8)	Artikli 61 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Artikli 57 punktides a–h määratletud omavahendite mõiste hõlmab kirjete ja summade suurima võimaliku hulga. Kõnealuste kirjete kasutamise ning artikli 57 punktides i–r nimetamata kirjete mahaarvamise üle võivad otsustada liikmesriigid.”

9)	Artikli 63 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid peavad vastama käesoleva artikli punktides a, c, d ja e sätestatud nõuetele.”

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 63a

1. Artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid peavad vastama käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuetele.

2. Instrumendid on tähtajatud või nende algne lunastamise tähtaeg on vähemalt 30 aastat. Nende instrumentide hulka võib kuuluda üks või rohkem ostuoptsiooni vastavalt väljastaja kaalutlusõigusele, kuid neid ei lunastata enne viie aasta möödumist väljastamise kuupäevast. Kui tähtajatuid instrumente reguleerivad sätted pakuvad krediidiasutusele lunastamiseks pädevate ametiasutuste määratletud mõõdukat stiimulit, ei esine sellist stiimulit kümne aasta jooksul instrumendi väljaandmise kuupäevast. Tähtajalisi instrumente reguleerivad sätted pakuvad üksnes stiimuleid, mida saab lunastada lunastustähtpäeval.

Tähtajalisi või tähtajatuid instrumente võib osta tagasi või lunastada vaid pädevate ametiasutuste eelneval nõusolekul. Pädevad ametiasutused võivad anda loa, eeldusel et taotlus on esitatud krediidiasutuse algatusel ning et see ei mõjuta põhjendamatult krediidiasutuse finantsseisundit ega maksevõimet. Pädevad ametiasutused võivad asutustelt nõuda instrumendi asendamist artikli 57 punktis a või ca nimetatud samasuguse või parema kvaliteediga instrumendiga.

Pädevad ametiasutused nõuavad tähtajaliste instrumentide lunastamise peatamist, kui krediidiasutus ei järgi artiklis 75 sätestatud kapitalinõudeid, ja võivad krediidiasutuste finantsseisundi ja maksevõime tõttu nõuda lunastamise peatamist muul ajal.

Pädev ametiasutus võib igal ajal anda loa tähtajaliste või tähtajatute instrumentide varajaseks lunastamiseks, kui selliste instrumentide suhtes kohaldatavas maksustamisviisis või regulatiivses klassifikatsioonis esineb muutus, mida ei saanud ette näha selle väljastamise kuupäeval.

3. Instrumendi suhtes kohaldatavad sätted peavad krediidiasutusel vajaduse korral võimaldama jätta intressid või dividendid maksmata määramata aja jooksul mittekumulatiivsel alusel.

Krediidiasutus jätab need maksed igal juhul ära, kui ta ei vasta artiklis 75 sätestatud kapitalinõuetele.

Pädevad ametiasutused võivad nõuda nende maksete ärajätmist krediidiasutuse finantsseisundi ja maksevõime tõttu. Mis tahes selline ärajätmine ei piira krediidiasutuse õigust asendada intresside või dividendide maksmine tasumisega artikli 57 punktis a osutatud instrumendi kujul, eeldusel et igasugune selline mehhanism võimaldab krediidiasutusel säilitada rahalisi vahendeid. Pädevad ametiasutused võivad sellise asendamise tarvis kehtestada eritingimused.

4. Instrumendi suhtes kohaldatavates sätetes nähakse ette, et tasumata põhiintresse või -dividende peab saama kasutada kahjude katmiseks ning need ei tohi takistada krediidiasutuse rekapitaliseerimist asjakohaste mehhanismide kaudu, mille Euroopa pangandusinspektorite komitee on välja töötanud lõike 6 kohaselt.

5. Krediidiasutuse pankroti või likvideerimise korral reastatakse instrumendid artikli 63 lõikes 2 nimetatud kirjete järele.

6. Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalvetavade lähendamiseks käesoleva artikli lõikes 1 ja artikli 57 punktis a osutatud instrumentide puhul ning kontrollib nende suuniste kohaldamist. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2011 läbi käesoleva artikli kohaldamise ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos kõigi asjakohaste ettepanekutega, mis tagavad omavahendite kvaliteedi.”

11)

Artikli 65 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kõik vähemusosalused direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 21 määratletud tähenduses, kui kasutatakse globaalse integratsiooni meetodit. Kõik artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid, millest tulenevad vähemusosalused, peavad vastama artikli 63 lõike 2 punktide a, c, d ja e ning artiklite 63a ja 66 nõuetele.”

12)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 57 punktides d–h osutatud kirjete suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid:

a)	artikli 57 punktides d–h osutatud kirjete kogusumma ei tohi olla suurem kui 100 % sama artikli punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed, ja

b)	artikli 57 punktides g–h osutatud kirjete kogusumma ei tohi olla suurem kui 50 % sama artikli punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed.

1a. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse artikli 57 punktis ca osutatud kirjete kogusumma suhtes järgmisi piirmäärasid:

instrumendid, mis tuleb hädaolukordades ümber vahetada ja mida võib väljastaja finantsseisundi ja maksevõime tõttu pädeva ametiasutuse algatusel igal ajal ümber vahetada ette kindlaks määratud ulatuses artikli 57 punktis a osutatud kirjeteks, ei tohi kogusummas olla suuremad kui 50 % sama artikli punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed;

b)	käesoleva lõike punktis a osutatud piirides ei tohi kõikide teiste instrumentide summa olla suurem kui 35 % artikli 57 punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed;

käesoleva lõike punktides a ja b osutatud piirides ei tohi tähtajaliste instrumentide ja kõikide instrumentide, mille sätted pakuvad krediidiasutusele stiimulit lunastamiseks, summa olla suurem kui 15 % artikli 57 punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed;

d)	kirjete summa suhtes, mis on suurem kui punktides a, b ja c sätestatud piirmäärad, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piirmäära.

2. Artikli 57 punktides l–r osutatud kirjete kogusummast pool arvatakse maha sama artikli punktides a–ca osutatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed, ning pool artikli 57 punktides d–h osutatud kirjetest pärast käesoleva artikli lõikes 1 märgitud piirangute kohaldamist. Kui artikli 57 punktides l–r osutatud kirjete kogusummast pool on suurem kui sama artikli punktides d–h osutatud kirjete kogusumma, arvatakse ülejääv summa maha artikli 57 punktides a–ca osutatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed. Artikli 57 punktis r osutatud kirjeid ei lahutata, kui neid kasutati artikli 75 kohaldamisel riskiga kaalutud varade arvutamiseks IX lisa 4. osa kohaselt.”;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Pädevad ametiasutused võivad krediidiasutustel lubada lõigetes 1 ja 1a sätestatud piirmäärasid ajutiselt hädaolukordades ületada.”

13)	V jaotise 2. peatüki 2. jao 2. alajao pealkiri „Nõuete arvutamine” asendatakse alapealkirjaga „Arvutamine ja aruandlusnõuded”.

14)

Artikli 74 lõikes 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Pädevad ametiasutused kohaldavad kõnealuste arvutuste edastamiseks krediidiasutuste poolt alates 31. detsembrist 2012 aruandluse ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi. Selle hõlbustamiseks töötab Euroopa pangandusinspektorite komitee välja suunised, et kehtestada ühenduses ühtne aruandluse vorm enne 1. jaanuari 2012. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.”

15)

Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri artikli 80 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et selle hindamismetoodika vastab objektiivsust, sõltumatust, pidevat läbivaatamist ja läbipaistvust käsitlevatele nõuetele ja antavad krediidihinnangud vastavad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse nõuetele. Selleks peavad pädevad ametiasutused võtma arvesse VI lisa 2. osas sätestatud tehnilisi kriteeriume. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta), (11) loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.

16)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Kui investeerimisfondist tulenevad riskipositsioonid vastavad VI lisa 1. osa punktides 77 ja 78 sätestatud kriteeriumidele ja krediidiasutus on teadlik kõikidest või osast investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ette nähtud meetoditele. Lõiget 12 kohaldatakse nende investeerimisfondi aluspositsioonide suhtes, millest krediidiasutus ei ole teadlik või ei saaks mõistlikult eeldades teadlik olla. Eelkõige kohaldatakse lõiget 12 juhul, kui krediidiasutusele oleks põhjendamatult koormav võtta neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ette nähtud meetoditele.

Kui krediidiasutus ei täida käesolevas alajaos sätestatud meetodite kasutamise tingimusi kõikide või osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutatakse riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad järgmiste meetodite kohaselt:

a)	artikli 86 lõike 1 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul VII lisa 1. osa punktides 19–21 sätestatud meetodi kohaselt;

kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldatakse artiklites 78–83 sätestatud meetodit, mida on kohandatud järgmiselt:

i)	riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse eririskikaalu (reitinguta riskipositsioonid) või antud riskipositsiooni klassi kõrgeima riskikaaluga krediidikvaliteedi astet, tuleb riskikaal korrutada koefitsiendiga kaks, kuid riskikaal ei tohi olla kõrgem kui 1 250 %;

ii)	kõikide teiste riskipositsioonide puhul tuleb riskikaal korrutada koefitsiendiga 1,1 ja kohaldada minimaalselt 5 % riskikaalu.

Kui krediidiasutus ei suuda punkti a kohaldamisel vahet teha mittebörsiettevõtete tehtud omakapitali investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Kui need riskipositsioonid koos krediidiasutuse sellesse riskipositsiooni klassi kuuluvate otseste riskipositsioonidega ei ole olulised artikli 89 lõike 2 tähenduses, võib pädevate ametiasutuste nõusolekul kohaldada artikli 89 lõiget 1, ilma et see piiraks artikli 154 lõike 6 kohaldamist.”;

lõike 12 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus kirjeldatud meetodi asemel võivad krediidiasutused ise arvutada või lasta kolmandal isikul arvutada ja esitada aruandluses – tingimusel et arvutuste ja esitatud aruande õigsus on nõuetekohaselt tagatud – investeerimisfondide aluspositsioonidel põhineva riskiga kaalutud varade keskmise lõike 11 punktides a ja b osutatud meetodite kohaselt.”

17)

Artikli 89 lõike 1 punkti d sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„d)	nõuded liikmesriikide keskvalitsuste, piirkondlike omavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja haldusorganite vastu, tingimusel et”.

18)

Artikli 97 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et see vastab artiklis 81 sätestatud nõuetele ja VI lisa 2. osas osutatud tehnilistele kriteeriumidele ja on turul tõendanud oma üldiselt aktsepteeritavat suutlikkust väärtpaberistamise valdkonnas tegutseda. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.”

19)

Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Riskipositsioonide hulka ei kuulu:

a)	valuutatehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral kahe tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist;

b)	väärtpaberite ostu- või müügitehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem;

maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, arvelduse ja tasaarvelduse mis tahes valuutas ja korrespondentpanganduse või finantsinstrumentide arveldus-, tasaarveldus- ja depooteenuste korral klientidele hiline raha laekumine ning muud klientide tegevusest tulenevad riskipositsioonid, mis ei kesta järgmisest tööpäevast kauem, või

d)	maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, arvelduse ja tasaarvelduse mis tahes valuutas ja korrespondentpanganduse korral päevasisesed riskipositsioonid kõnealuseid teenuseid osutavatele asutustele.

Euroopa pangandusinspektorite komitee koostab suunised, et soodustada järelevalvetavade lähendamist, kohaldades punktides c ja d sätestatud erandeid.”;

lisatakse järgmine lõige:

„3. Seotud klientide rühma olemasolu kindlakstegemiseks seoses artikli 79 lõike 1 punktides m, o ja p osutatud riskipositsioonidega, kui esineb riskipositsioon alusvara suhtes, hindab krediidiasutus skeemi, selle aluspositsioone või mõlemaid. Selleks hindab krediidiasutus tehingu struktuuri majanduslikku sisu ja riske.”

20)

Artikkel 107 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 107

Riskipositsioonide väärtuse väljaarvutamiseks käesoleva jao kohaselt tähendab „krediidiasutus” ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid koos nende filiaalidega, kes vastavad krediidiasutuse määratlusele ja on saanud tegevusloa kolmandas riigis.”

21)

Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 110

1. Krediidiasutus teatab pädevatele ametiasutustele iga suure riskikontsentratsiooni kohta, sealhulgas nende suurte riskikontsentratsioonide kohta, millele laieneb artikli 111 lõike 1 kohane vabastus, järgmised andmed:

a)	klient või omavahel seotud klientide grupp, kelle puhul krediidiasutusel esineb suur riskikontsentratsioon;

b)	vajaduse korral riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;

c)	kui kasutati, siis otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik;

d)	artikli 111 lõike 1 kohaldamisel välja arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.

Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse artikleid 84–89, teatavad nad pädevatele ametiasutustele 20 suurimat konsolideeritud riskikontsentratsiooni, välja arvatud need, millele laieneb artikli 111 lõike 1 kohane vabastus.

2. Liikmesriigid sätestavad, et kõnealune teatamine toimub vähemalt kaks korda aastas. Pädevad ametiasutused kohaldavad alates 31. detsembrist 2012 aruandluse ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi. Selle hõlbustamiseks töötab Euroopa pangandusinspektorite komitee välja suunised, et kehtestada ühenduses ühtne aruandluse vorm enne 1. jaanuari 2012. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

3. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused analüüsiksid niivõrd kui võimalik riskipositsioonide ulatust tagatise andjate, kaudse krediidiriski kaitse pakkujate ja artikli 106 lõike 3 kohaselt alusvara suhtes, et avastada võimalik kontsentreerumine, ning vajaduse korral võtaksid meetmeid ja teavitaksid olulistest tuvastatud asjaoludest oma pädevat ametiasutust.”

22)

Artiklit 111 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutus ei võta pärast krediidiriskide maandamise mõju artiklite 112–117 kohast arvessevõtmist sellist riskipositsiooni ühe kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes, mis on suurem kui 25 % krediidiasutuse omavahenditest.

Kui kõnealune klient on asutus või kui seotud klientide gruppi kuulub üks või mitu asutust, ei või riskipositsiooni väärtus ületada 25 % krediidiasutuse omavahenditest või 150 miljonit eurot (olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem), eeldusel et kõigi nende seotud klientide riskipositsioonide summa, kes ei ole asutused, ei ületa pärast artiklite 112–117 kohast riskide maandamise mõju arvessevõtmist 25 % krediidiasutuse omavahenditest.

Kui 150 miljonit eurot on rohkem kui 25 % krediidiasutuse omavahenditest, ei või riskipositsiooni väärtus pärast artiklite 112–117 kohast riskide maandamise mõju arvessevõtmist ületada krediidiasutuse omavahenditega võrreldes mõistlikku piirmäära. Krediidiasutused määravad kõnealuse piirmäära kooskõlas V lisa punktis 7 osutatud eeskirjade ja menetlustega, et käsitleda ja kontrollida kontsentratsiooniriski, ning kõnealune piirmäär ei või olla suurem kui 100 % krediidiasutuse omavahenditest.

Liikmesriigid võivad kehtestada 150 miljonist eurost madalama piirmäära, teavitades sellest komisjoni.”;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Krediidiasutus peab alati järgima lõikes 1 sätestatud piirmäära. Kui tekkinud riskipositsioonid ületavad erandjuhul seda piirmäära, peab krediidiasutus sellest viivitamata teatama pädevatele ametiasutustele, kes võivad juhul, kui asjaolud seda võimaldavad, anda krediidiasutusele kindla tähtaja tekkinud riskipositsioonide vastavusse viimiseks nimetatud ülempiiriga.

Kui kohaldatakse lõikes 1 osutatud 150 miljoni euro suurust summat, võivad pädevad ametiasutused igal üksikjuhul eraldi lubada ületada 100 % ülempiiri, võrreldes krediidiasutuse omavahenditega.”

23)

Artiklit 112 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, võib juhul, kui otsese või kaudse krediidiriski kaitse aktsepteerimine on artiklite 113–117 kohaselt lubatud, olla selle tingimuseks artiklites 90–93 ette nähtud aktsepteeritavuse nõuete ja muude miinimumnõuete täitmine.”;

b)	lisatakse järgmine lõige: „4. Käesoleva jao kohaldamisel ei võta krediidiasutus arvesse VIII lisa 1. osa punktides 20–22 osutatud tagatisi, välja arvatud kui see on artikli 115 kohaselt lubatud.”

24)

Artiklit 113 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiked 1 ja 2 jäetakse välja;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „3. Järgmised riskipositsioonid vabastatakse artikli 111 lõike 1 kohaldamisest:”;

ii)

punktid e ja f asendatakse järgmistega:

„e)

varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastu, kui nendele nõuetele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 0 % riskikaal, ning muud sellised piirkondlike või kohalike omavalitsustega seotud või nende garanteeritud riskipositsioonid, millele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 0 % riskikaal;

artikli 80 lõigetes 7 või 8 osutatud vastaspooltega seotud riskipositsioonid, kui neile määratakse artiklite 78–83 kohaselt 0 % riskikaal; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud artikli 111 lõike 1 täitmisest või mitte, kolmandate isikutega seotud riskipositsioonidena.”;

iii)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

riskipositsioonid, mis tulenevad kasutamata laenulimiitidest, mis II lisas liigitatakse väikese riskiga bilansivälisteks kirjeteks, ja eeldusel et kliendiga või seotud klientide rühmaga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võib laenulimiiti kasutada vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et see ei põhjusta artikli 111 lõike 1 alusel kohaldatava piirmäära ületamist.”;

iv)	punktid j–t jäetakse välja;

v)	kolmas, neljas ja viies lõik jäetakse välja;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda artikli 111 lõike 1 kohaldamisest järgmiste riskipositsioonide suhtes:

a)	VI lisa 1. osa punktides 68, 69 ja 70 määratletud tagatud võlakirjad;

varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastu, kui nendele nõuetele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 20 % riskikaal, ning muud sellised piirkondlike või kohalike omavalitsustega seotud või nende garanteeritud riskipositsioonid, millele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 20 % riskikaal;

olenemata käesoleva artikli lõike 3 punktist f, riskipositsioonid, sealhulgas osalused või muud valdussuhted, mis krediidiasutusel on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale direktiivile või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele eeskirjadele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud artikli 111 lõike 1 täitmisest või mitte, kolmanda isikuga seotud riskipositsioonidena;

varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis on seotud piirkondlike või üleriigiliste krediidiasutustega, kellega krediidiasutus vastavalt õigusaktidele või põhikirjale on ühisesse võrku ühendatud ja kes vastutavad nende sätete kohaselt võrgusiseste tasaarveldustehingute sooritamise eest;

varakirjed, milleks on nõuded krediidiasutuste vastu ja krediidiasutustele antud laenud, mille on võtnud krediidiasutused, kes ei tegutse konkurentsi tingimustes, andes õigusaktidest tulenevate programmide või oma põhikirja alusel kasutuspiiranguga laene valitsuse teatava järelevalve all, et edendada teatavaid majandussektoreid, eeldusel, et vastavad riskipositsioonid tulenevad kõnealustest laenudest, mis edastatakse laenu saajatele teiste krediidiasutuste kaudu;

f)	varakirjed, milleks on nõuded krediidiasutuste vastu ja neile antud laenud, eeldusel, et kõnealuste riskipositsioonide puhul ei ole tegemist nende asutuste omavahenditega, ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ega ole nomineeritud üheski suuremas kauplemisvaluutas;

g)	varakirjed, milleks on nõuded keskpanga vastu keskpangas hoitava kohustusliku miinimumreservi jäägi kujul, mis on nomineeritud selle omavääringus;

varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuse vastu kohustusliku likviidsuse piirmäära täitmiseks riigi võlakirjades hoitavate vahenditena, mis on nomineeritud ja rahastatud selle omavääringus eeldusel, et pädeva asutuse äranägemisel on reitinguagentuur keskvalitsusele krediidireitinguks andnud „investment grade”;

50 % II lisas osutatud keskmise/väikese riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja keskmise/väikese riskiga bilansivälistest kasutamata laenulimiitidest ning pädevate ametiasutuste nõusolekul 80 % õigusaktide alusel välja antud muudest tagatistest peale laenutagatiste, mida annavad oma liikmetele krediidiasutuse staatust omavad vastastikuse garantii ühingud;

j)	seadusega nõutud tagatised, mida kasutatakse, kui hüpoteekvõlakirjade väljaandmisega kaetud hüpoteeklaen makstakse laenuvõtjale enne hüpoteegi lõplikku registreerimist kinnistusraamatus, tingimusel et tagatist ei kasutata riski vähendamiseks riskiga kaalutud varade arvutamisel.”

25)

Artiklit 114 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, võib krediidiasutus artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtust, mida arvutatakse vastavalt artiklitele 90–93, võttes arvesse krediidiriski maandamist, volatiilsusega korrigeerimist ja lunastamise tähtaegade erinevusi (E*).”;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, võib krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84–89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, võtta artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamisel arvesse finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele, kui pädev ametiasutus leiab, et krediidiasutus suudab finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele hinnata eraldi muudest maksejõuetusest tingitud kahju seisukohast olulistest aspektidest.”;

ii)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84–89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid ja kes ei kasuta riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud meetodit, võib riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada finantstagatiste hindamise üldmeetodit või artikli 117 lõike 1 punktis b sätestatud riskipositsioonide väärtuse arvutamise meetodit.”;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutus, kes kasutab finantstagatiste hindamise üldmeetodit või kellel on lubatud kasutada artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud meetodeid, peab korraldama krediidiriskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt stressteste, sealhulgas seoses võetud tagatise realiseerimisväärtusega.”;

ii)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kõnealune stresstest viitab tagatise väiksemale realiseerimisväärtusele, kui finantstagatiste hindamise üldmeetodi või käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud meetodi kasutamisel oleks lubatud arvesse võtta, vähendatakse vastavalt sellise tagatise väärtust, mida on lubatud arvesse võtta artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks.”;

iii)

viienda lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	sise-eeskirjad juhuks, kui stresstest viitab tagatise väiksemale realiseerimisväärtusele, kui finantstagatiste hindamise üldmeetodi või lõikes 2 kirjeldatud meetodi kasutamisel on arvesse võetud, ja”;

d)	lõige 4 jäetakse välja.

26)

Artikkel 115 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 115

1. Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 % ulatuses asjaomase eluasemena kasutatava kinnisvara väärtusest, kui üks kahest järgmisest tingimusest on täidetud:

a)	riskipositsioon on tagatud eluasemena kasutatavale kinnisvarale seatud hüpoteegiga või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega;

b)	riskipositsioon on seotud liisingutehinguga, mille puhul liisinguandja on liisitud eluasemena kasutatava kinnisvara täieõiguslik omanik senikaua, kuni liisinguvõtja ei ole kasutanud oma väljaostuõigust.

Kinnisvara väärtus arvutatakse pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil, tuginedes õigus- ja haldusnormides kehtestatud usaldusväärse hindamise eeskirjadele. Eluasemena kasutatava kinnisvara puhul toimub hindamine vähemalt kord kolme aasta jooksul.

VIII lisa 2. osa punktis 8 ja VIII lisa 3. osa punktides 62–65 toodud nõudeid kohaldatakse käesoleva lõike eesmärgil.

Eluasemena kasutatav kinnisvara tähendab elukohta, milles omanik elab või mille ta on üürile andnud.

2. Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 % ulatuses asjaomase kaubandusliku kinnisvara väärtusest vaid siis, kui asjaomased pädevad ametiasutused liikmesriikides, kus paikneb kaubanduslik kinnisvara, lubavad kooskõlas artiklitega 78–83 kaaluda 50 % riskiga järgmisi riskipositsioone:

a)	kontorite või muude äripindadega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud kontorile või muule äripinnale seatud hüpoteegiga või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega, või

b)	kinnisvaraliisingutega seotud riskipositsioonid, mille objektiks on kontorid või muud äripinnad.

Kinnisvara väärtus arvutatakse pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil, tuginedes õigus- ja haldusnormides kehtestatud usaldusväärse hindamise eeskirjadele.

Kaubandusliku kinnisvara ehitus peab olema lõpetatud ja see peab olema välja üüritud ning tooma sisse kohast üüritulu.”

27)	Artikkel 116 jäetakse välja.

28)

Artiklit 117 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui kliendi riskipositsiooni tagab kolmas isik või kolmanda isiku väljastatud tagatis, võib krediidiasutus:

käsitleda tagatud riskipositsiooni osa nii, nagu oleks see tekkinud seoses garantii andjaga, mitte aga kliendiga, eeldusel, et garantii andjaga seotud tagamata riskipositsioonile määratakse artiklite 78–83 kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või madalam riskikaal;

käsitleda tunnustatud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni osa nii, nagu oleks see tekkinud seoses kolmanda isiku, mitte aga kliendiga, kui kõnealune riskipositsioon on tagatud tagatisega, ja eeldusel, et tagatud riskipositsiooni osale määratakse artiklite 78–83 kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või väiksem riskikaal.

Krediidiasutus ei kasuta esimese lõigu punktis b nimetatud meetodit, kui riskipositsiooni tähtpäev ja kaitse tähtpäev on erinevad.

Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus kasutada nii finantstagatiste hindamise üldmeetodit kui ka esimese lõigu punktis b sätestatud meetodit vaid siis, kui artikli 75a kohaldamisel on lubatud kasutada nii finantstagatiste hindamise üldmeetodit kui ka finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodit.”;

b)	lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „2. Kui krediidiasutus kohaldab lõike 1 punkti a:”.

29)	Artikkel 119 jäetakse välja.

30)

2. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„7. jagu

Riskipositsioonid seoses ülekantud krediidiriskiga

Artikkel 122a

1. Krediidiasutus, kes ei toimi laenude algse väljastaja, tehingu korraldaja või algse laenuandjana, on avatud krediidiriskile tema kauplemisportfelli või pangaportfelli kuuluva väärtpaberistamise positsiooni korral, kui laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja on teinud krediidiasutusele selgesõnaliselt teatavaks, et ta säilitab jätkuvalt materiaalse netoosaluse („net economic interest”), mis mingil juhul ei ole väiksem kui 5 %.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab materiaalse netoosaluse säilitamine järgmist:

a)	säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nominaalväärtusest;

b)	uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse laenude algse väljastaja materiaalne netoosalus vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest;

säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtuse summast, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole algsel väljastamisel väiksem kui 100, või

säilitatakse esimese järjekoha kahju seeria ja vajaduse korral muud seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui muude seeriate puhul, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui muude seeriate puhul, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest.

Materiaalset netoosalust mõõdetakse selle tekkimisel ja seda säilitatakse jätkuvalt. Selle suhtes ei kohaldata krediidiriski maandamist, lühikest positsiooni ega muid riskide vähendamise vahendeid. Materiaalne netoosalus määratakse kindlaks nominaalväärtusega bilansiväliste kirjete jaoks.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab sõna „jätkuvalt”, et säilitatud positsioone, netoosalust või riskipositsioone ei kaitsta ega müüda.

Säilitamisnõudeid ei kohaldata mitmekordselt ühegi väärtpaberistamise suhtes.

2. Kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või ELi finantsvaldusettevõtja või mõni selle tütarettevõtja laenude algse väljastaja või tehingu korraldajana väärtpaberistab riskipositsioone mitme krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsinstitutsiooni suhtes, mis on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, võib esimeses lõikes osutatud nõuet täita asjaomase ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või ELi finantsvaldusettevõtja konsolideeritud andmetele tuginedes. Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui krediidiasutus, investeerimisühing või muud finantsinstitutsioon, kes tekitasid väärtpaberistatud riskipositsiooni, on võtnud kohustuse täita lõikes 5 sätestatud nõudeid ning anda laenude algsele väljastajale või tehingu korraldajale ja ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või ELi finantsvaldusettevõtjale õigeaegselt teavet, et täita lõikes 7 osutatud nõudeid.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid kujutavad endast nõudeid või tingimuslikke nõudeid järgmiste asutuste vastu või mida garanteerivad täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult järgmised asutused:

a)	keskvalitsused või keskpangad;

b)	piirkondlikud omavalitsused, kohalikud omavalitsused ja liikmesriikide avaliku sektori asutused;

c)	asutused, kelle riskikaaluks määratakse artiklite 78–83 kohaselt kõige enam 50 % või

d)	mitmepoolsed arengupangad.

Lõiget 1 ei kohaldata:

a)	selgel, läbipaistval ja juurdepääsetaval indeksil põhinevate tehingute suhtes, mille puhul aluseks olevad referentsühikud on samaväärsed nendega, mis moodustavad indeksi, millega kaubeldakse laialdaselt, või need on muud kaubeldavad väärtpaberid kui väärtpaberistamise positsioonid;

b)	sündikaatlaenude, omandatud nõuete ega krediidiriski ülekandetehingute suhtes, kui neid instrumente ei kasutata lõikes 1 osutatud väärtpaberistamise „pakkimiseks” ega nendega seotud riskide maandamiseks.

4. Krediidiasutused on enne investeerimist ja vajaduse korral pärast seda võimelised pädevatele ametiasutustele tõestama iga väärtpaberistamise positsiooni puhul, et neil on selle kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised ning et nad on rakendanud formaalseid eeskirju ja menetlusi, mis seonduvad nende kauplemisportfelli ja pangaportfelliga ja mis vastavad nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, järgmise teabe analüüsimiseks ja registreerimiseks:

a)	lõike 1 kohane laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja avaldatud teave, et täpsustada materiaalne netoosalus, mille nad väärtpaberistamise korral jätkuvalt säilitavad;

b)	väärtpaberistamise üksiku positsiooni riskitunnused;

c)	nende riskipositsioonide tunnused, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile;

d)	laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja maine ja saadud kahju varasemate sellise riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamiste puhul, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile;

e)	laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja või nende esindaja või nõustaja selgitused nende väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul rakendatud hoolsuskohustuse kohta ja vajaduse korral väärtpaberistatud riskipositsioone toetavate tagatiste kvaliteedi kohta;

f)	vajaduse korral metoodika ja käsitlus, millel põhineb väärtpaberistatud riskipositsiooni kaitset pakkuva alusvara hindamine, ning laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja põhimõtted, et kindlustada hindaja sõltumatus, ja

g)	väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse väärtpaberistatud positsiooni tulemusi.

Krediidiasutused teevad korrapäraselt stressteste, mis vastavad nende väärtpaberistamise positsioonidele. Sel eesmärgil võivad krediidiasutused tugineda reitinguagentuuri väljatöötatud finantsmudelitele, kui krediidiasutused suudavad nõudmise korral näidata, et nad on enne investeerimist hoolsuskohustust järgides veendunud mudelite eelduste ja struktuuri õigsuses ning on mõistnud metoodikat, eeldusi ning tulemusi.

5. Krediidiasutused, välja arvatud laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja, kehtestavad ametliku korra, mis seondub nende kauplemisportfelli ja pangaportfelli riskipositsioonidega ning vastab nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, et jälgida jooksvalt ja õigeaegselt teavet väärtpaberistamise positsioonide aluseks olevate riskipositsioonide tulemuste kohta. Vajaduse korral hõlmab see riskipositsiooni tüüpi; laenude osakaalu (protsentides), mille tasumise tähtpäeva on ületatud 30, 60 ja 90 päeva; kahjumäärasid; ennetähtaegse tasumise määrasid; sissenõutud tagatistega laene; tagatiste tüüpi ja kasutusastet; riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme või muu krediidikõlblikkuse näitaja määramise sagedust; majandussektoripõhist ja geograafilist jaotust; laenu sagedusjaotust vastavalt väärtusele vööndites, mis sobivad vastavasse tundlikkusanalüüsi. Kui aluspositsioonid on samal ajal ka väärtpaberistamise positsioonid, saavad krediidiasutused käesolevas lõigus sätestatud teavet mitte üksnes väärtpaberistamise alusseeriate kohta, nagu nende väljastaja nimi ja krediidikvaliteet, vaid ka nende väärtpaberistamise seeriate aluseks olevate (vara)kogumite kohta.

Krediidiasutustel on põhjalikud teadmised väärtpaberistamise tehingu kõigi struktuursete näitajate kohta, mis mõjutaksid oluliselt nende riskipositsioonide tulemusi, näiteks kaskaadimõjuga tehingud ja kaskaadi vallandavad tegurid, krediidikvaliteedi parandamine, likviidsuse parandamine, turuväärtuse mõjutajad ja tehinguga seotud makseviivituse tekkimise määratlus.

Kui lõigetes 4 ja 7 ning käesolevas lõikes nimetatud nõudeid krediidiasutuse hooletuse või tegevusetuse tõttu mingis olulises osas ei täideta, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu vähemalt 250 % ulatuses riskikaalust (piirmääraga 1 250 %), mida kohaldatakse, välja arvatud käesoleva lõike puhul, asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes IX lisa 4. osa kohaselt, ja suurendavad riskikaalu progresseeruvalt iga järgneva hoolsuskohustuse sätete rikkumise puhul. Pädevad asutused võtavad arvesse lõikes 3 teatavate väärtpaberistamiste puhul ette nähtud erandeid, vähendades käesoleva artikli kohaselt vastasel juhul määratavat riskikaalu seoses väärtpaberistamisega, millele kohaldatakse lõiget 3.

6. Tehingut korraldavad krediidiasutused ja laene algselt väljastavad krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel V lisa punkti 3 kohaselt samu põhjendatud ja kindlaksmääratud kriteeriume väärtpaberistatavate positsioonide suhtes kui nende riskipositsioonide suhtes, mida hoitakse nende pangaportfellis. Sel eesmärgil kohaldavad laenude algne väljastaja ja tehingu korraldaja sama korda laenude heakskiitmise ning vajaduse korral muutmise, uuendamise ja refinantseerimise suhtes. Krediidiasutused kohaldavad samu analüüsistandardeid osaluste omandamise või emissioonide tagamise suhtes, mis on omandatud kolmandatelt isikutelt, hoolimata sellest, kas neid osalusi või tagatud emissioone tuleb hoida kauplemis- või pangaportfellis.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõuded ei ole täidetud, ei kohalda laene algselt väljastav krediidiasutus artikli 95 lõiget 1 ning laene algselt väljastaval krediidiasutusel ei ole lubatud väärtpaberistatud positsioone käesoleva direktiivi kohasest kapitali adekvaatsuse arvutusest välja jätta.

7. Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused teevad investoritele teatavaks, mil määral nad on võtnud lõike 1 kohase kohustuse säilitada väärtpaberistamises materiaalne netoosalus. Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused tagavad, et tulevastel investoritel on probleemideta juurdepääs kogu olulisele teabele krediidikvaliteedi ja üksikute aluspositsioonide tulemuste, rahavoogude, väärtpaberistamise positsiooni tagatise kohta, samuti sellisele teabele, mida on vaja rahavoogude ja aluspositsioonide tagatise väärtuse põhjaliku ja hästiinformeeritud stresstesti läbiviimiseks. Sel eesmärgil määratletakse oluline teave väärtpaberistamise päeva seisuga ja väärtpaberistamise laadist tulenevalt vajaduse korral pärast seda.

8. Lõikeid 1–7 kohaldatakse uute väärtpaberistamiste suhtes, mis lastakse välja 1. jaanuaril 2011 või pärast seda kuupäeva. Pärast 31. detsembrit 2014 kohaldatakse lõikeid 1–7 nende olemasolevate väärtpaberistamiste suhtes, millele lisatakse pärast nimetatud kuupäeva uusi või asendavaid aluspositsioone. Pädevad ametiasutused võivad otsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete kohaldamise ajutiselt peatada perioodiks, kui turu üldine likviidsus on pingeline.

9. Pädevad asutused avalikustavad järgmise teabe:

a)	hiljemalt 31. detsembriks 2010 vastu võetud üldkriteeriumid ja metoodika, et vaadata läbi lõigete 1–7 nõuetele vastavus;

ilma et see piiraks 1. peatüki 2. jao sätteid, järelevalve tulemuste lühikirjelduse ja nende meetmete kirjelduse, mis on võetud pärast 31. detsembrist 2011 kord aastas tuvastatava lõigete 1–7 nõuetele mittevastavuse korral.

Käesolevas lõikes sätestatud nõude suhtes kohaldatakse artikli 144 teist lõiku.

10. Euroopa pangandusinspektorite komitee esitab komisjonile kord aastas aruande selle kohta, kuidas pädevad asutused täidavad käesoleva artikli nõudeid. Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalvetavade lähendamiseks käesoleva artikli kohaldamisel, kaasa arvatud hoolsuskohustuse ja riskijuhtimise kohustuse rikkumise korral võetavad meetmed.”

31)

Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	järelevalve kavandamine ja koordineerimine olukordades, kus tegevuse jätkumine on kahtluse all, koostöös asjaomaste pädevate ametiasutustega, sealhulgas seoses artiklites 123, 124, 136, 5. peatükis ja V lisas nimetatud tegevustega;

järelevalve kavandamine ja koordineerimine koostöös asjaomaste pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral keskpankadega valmistumisel hädaolukordadeks ja nende kestel, sealhulgas negatiivsete arengute puhul krediidiasutustes või finantsturgudel, kasutades võimaluse korral olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid kriisijuhtimise hõlbustamiseks.

Punktis c nimetatud järelevalve kavandamine ja koordineerimine hõlmab artikli 132 lõike 3 punktis b osutatud erakorralisi meetmeid, ühishinnangute ettevalmistamist, jätkuvusplaanide rakendamist ning teabe edastamist üldsusele.”;

lisatakse järgmine lõige:

„3. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus ja ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantshaldusettevõtte tütarettevõtjate järelevalve eest liikmesriigis vastutavad pädevad ametiasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühise otsuseni artiklite 123 ja 124 kohaldamise osas, et teha kindlaks kontserni konsolideeritud omavahendite piisavus tema finantsseisundi ja riskiprofiili juures, lähtudes omavahendite vajalikust määrast artikli 136 lõike 2 kohaldamiseks nii iga pangakontserni üksuse puhul eraldi kui ka konsolideeritud alusel;

Ühine otsus tehakse neli kuud pärast seda, kui konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus on artiklite 123 ja 124 kohaselt teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele esitanud kontserni riskihindamise aruande. Ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ka tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad ametiasutused on teostanud artiklite 123 ja 124 kohaselt.

Ühine otsus esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus edastab selle ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele. Lahkarvamuse puhul konsulteerib konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus mõne teise asjaomase pädeva ametiasutuse taotlusel Euroopa pangandusinspektorite komiteega. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võib Euroopa pangandusinspektorite komiteega konsulteerida ka omal algatusel.

Kui pädevad ametiasutused ei jõua nelja kuu jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kaalunud tütarettevõtjate riskihindamist, mille on läbi viinud asjaomased pädevad ametiasutused, vastu konsolideeritud otsuse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta.

Vastavalt ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused teevad otsuse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta individuaalselt või osaliselt konsolideeritult pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse esitatud seisukohti ja reservatsioone.

Otsused esitatakse igakülgselt põhjendatud otsuseid sisaldavas dokumendis ning selles võetakse arvesse riskihindamist ning muude pädevate ametiasutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati nelja kuu jooksul. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus edastab dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele.

Kui konsulteeritakse Euroopa pangandusinspektorite komiteega, kaaluvad kõik pädevad ametiasutused komitee soovitust ja selgitavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.

Esimeses lõigus osutatud ühine otsus ja ühise otsuse puudumise korral pädeva asutuse otsus on määrav ning pädevad ametiasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.

Esimeses lõigus osutatud ühist otsust ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas neljanda ja viienda lõiguga tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus esitab konsolideeritud järelevalve eest vastutavale asutusele kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta. Sellisel juhul võib ajakohastamise küsimuse lahendada konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse ja taotluse esitanud pädeva ametiasutuse vahel kahepoolselt.

Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised järelevalvetavade lähendamiseks seoses käesolevas lõikes osutatud ühise otsuse menetluse rakendamisega ning artiklite 123, 124 ja artikli 136 lõike 2 kohaldamisega, et hõlbustada ühiste otsuste tegemist.”

32)

Artikli 130 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Hädaolukorras, sealhulgas negatiivsete arengute puhul finantsturgudel, mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus kontserni üksustele on antud tegevusluba või kus on rajatud artiklis 42a osutatud olulisi filiaale, hoiatab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võimalikult kiiresti artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 osutatud asutusi, kui 1. peatüki 2. jaost ei tulene teisiti, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende ülesannete täitmiseks. See kohustus kehtib kõikide artiklites 125 ja 126 osutatud pädevate ametiasutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 osutatud pädeva ametiasutuse puhul.

Kui artikli 49 neljandas lõigus osutatud asutus saab teadlikuks käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklites 125 ja 126 osutatud pädevaid ametiasutusi.

Võimaluse korral kasutavad pädev ametiasutus ja artikli 49 neljandas lõigus osutatud asutus olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid.”

33)

Lisatakse järgmine artikkel 131a:

„Artikkel 131a

1. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus moodustab järelevalvekolleegiume, et hõlbustada artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist ning tagada vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 toodud konfidentsiaalsusnõuetele ja ühenduse õigusele asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega.

Järelevalvekolleegiumid annavad järelevalve eest vastutavale asutusele ja muudele asjaomastele pädevatele ametiasutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)	teabevahetus;

b)	vajaduse korral vabatahtlikus tööülesannete teiste täita jätmises ja vabatahtlikus kohustuste delegeerimises kokkuleppimine;

c)	vastavalt artiklile 124 järelevalvealaste kontrollide kavade kindlaksmääramine kontserni riskihindamise põhjal;

d)	järelevalve tõhususe suurendamine, kõrvaldades mittevajalikud järelevalvealased topeltnõuded, sealhulgas seoses artikli 130 lõikes 2 ja artikli 132 lõikes 2 osutatud teabenõuetega;

e)	käesoleva direktiivi kohaste usaldatavusnormatiivide järjekindel kohaldamine pangakontserni kõigi üksuste lõikes, ilma et see piiraks ühenduse õiguses leiduvaid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust;

f)	artikli 129 lõike 1 punkti c kohaldamine, võttes arvesse muid foorumeid, mida võidakse kõnealuses valdkonnas luua.

Järelevalvekolleegiumides osalevad pädevad ametiasutused peavad tegema tihedat koostööd. 1. peatüki 2. jaos sätestatud konfidentsiaalsusenõuded ei takista pädevaid ametiasutusi vahetamast järelevalvekolleegiumides konfidentsiaalset teavet. Järelevalvekolleegiumide moodustamine ja toimimine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste õigusi ja kohustusi.

2. Kolleegiumide moodustamine ja toimimine peab põhinema artiklis 131 nimetatud kirjalikul korral, mille määrab kindlaks konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus pärast asjaomaste pädevate ametiasutustega konsulteerimist.

Euroopa pangandusinspektorite komitee töötab välja suunised kolleegiumide toimimiseks, sealhulgas seoses artikli 42a lõikega 3.

Järelevalvekolleegiumides võivad osaleda Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused ning pädevad ametiasutused vastuvõtvas liikmesriigis, kus on rajatud artiklis 42a osutatud olulised filiaalid, vajaduse korral keskpangad ja kolmandate riikide pädevad asutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate ametiasutuste arvates samaväärsed 1. peatüki 2. jao kohaste nõuetega.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus juhatab kolleegiumi koosolekuid ja otsustab selle üle, millised pädevad ametiasutused osalevad mõnel kolleegiumi koosolekul või mõnes tegevuses. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teavitab eelnevalt kõiki kolleegiumi liikmeid kõnealuste koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid täielikult ja õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel võetud meetmetest või rakendatud meetmetest.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artikli 40 lõikes 3 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja artikli 42a lõikes 2 osutatud kohustusi.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev asutus, kelle suhtes kohaldatakse 1. peatüki 2. jao kohaselt konfidentsiaalsusnõudeid, teavitab Euroopa pangandusinspektorite komiteed järelevalvekolleegiumi tegevusest, sealhulgas hädaolukordades, ning edastab kõnealusele komiteele kogu sellise teabe, mis on eriti oluline järelevalvealase tegevuse lähendamiseks.”

34)

Artiklit 132 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 punktis d asendatakse viide artiklile 136 viitega artikli 136 lõikele 1;

b)	lõike 3 punktis b asendatakse viide artiklile 136 viitega artikli 136 lõikele 1.

35)

Artiklit 150 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punktid k ja l asendatakse järgmisega:

„k)	II ja IV lisas esitatud bilansiväliste kirjete loetelu ja klassifikatsioon;

l)	III lisa ja V–XII lisa sätete kohandamine, et võtta arvesse rahaturgude (eriti uute finantstoodete) või raamatupidamisstandardite või ühenduse õigusakte arvestavate nõuete arengut, või seoses järelevalvetavade lähendamisega.”;

lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	artiklis 113 sätestatud erandite selgitamine;”.

36)

Artikli 153 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt VI lisa 1. osa punktile 4 kohaldatakse 31. detsembrini 2015 liikmesriikide keskvalitsustele või keskpankadele esitatavatele ükskõik millise liikmesriigi vääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele sama riskikaalu kui omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele.”

37)

Artiklisse 154 lisatakse järgmised lõiked:

„8. Krediidiasutused, kes ei järgi 31. detsembriks 2010 artikli 66 lõikes 1a sätestatud piirmäärasid, peavad välja töötama strateegiad ja menetlused vajalike meetmete kohta, et lahendada kõnealune olukord enne käesoleva artikli lõikes 9 sätestatud kuupäevi.

Kõnealused meetmed vaadatakse üle artikli 124 kohaselt.

9. Instrumente, mida vastavalt riigisisestele õigusaktidele võrdsustatakse 31. detsembrini 2010 artikli 57 punktides a, b ja c osutatud kirjetega, kuid mis ei kuulu artikli 57 punkti a kohaldamisalasse või ei vasta artiklis 63a sätestatud kriteeriumidele, peetakse artikli 57 punkti ca kohaldamisalasse kuuluvaks kuni 31. detsembrini 2040, arvestades järgmisi piiranguid:

a)	kuni 20 % artikli 57 punktide a–ca summast, millest on lahutatud artikli 57 punktide i, j ja k summa 10 kuni 20 aastat pärast 31. detsembrit 2010;

b)	kuni 10 % artikli 57 punktide a–ca summast, millest on lahutatud artikli 57 punktide i, j ja k summa 20 kuni 30 aastat pärast 31. detsembrit 2010.

Euroopa pangandusinspektorite komitee jälgib kuni 31. detsembrini kõnealuste instrumentide väljastamist.

10. 5. jao kohaldamisel kohaldatakse varakirjete puhul, milleks on enne 31. detsembrit 2009 tekkinud nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, sama menetlust nagu artikli 115 lõike 2 ja artikli 116 alusel sellisel kujul, nagu need kehtisid enne 7. detsembrit 2009, kuid siiski mitte kauem kui 31. detsembrini 2012.

11. Kuni 31. detsembrini 2012 on artikli 129 lõikes 3 osutatud ajavahemik kuus kuud.”

38)

Artikkel 156 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 156

Komisjon kontrollib koostöös liikmesriikidega Euroopa Keskpanga seisukohti arvesse võttes korrapäraselt, kas käesoleval direktiivil tervikuna ja direktiivil 2006/49/EÜ on märkimisväärne mõju majandustsüklile, ja otsustab kontrolli tulemuste põhjal, kas võimalikud korrigeerivad meetmed on põhjendatud.

Selle analüüsi põhjal ja Euroopa Keskpanga seisukohti arvesse võttes koostab komisjon iga kahe aasta järel aruande ja esitab selle koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruande koostamisel arvestatakse asjakohaselt krediiti võtvate ja andvate osapoolte esitatud seisukohti.

Hiljemalt 31. detsembriks 2009 vaatab komisjon käesoleva direktiivi tervikuna läbi, et makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme paremini analüüsida ja neile paremini reageerida, uurides sealhulgas järgmist:

a)	meetmeid, mis vähendavad konjunktuuritsükli üles-alla kõikumisi, sealhulgas krediidiasutuste vajadust moodustada headel aegadel antitsüklilisi puhvreid, mida saab kasutada majanduslanguse ajal;

b)	käesolevas direktiivis kapitalinõuete arvutamise aluseks olevaid põhimõtteid ning

c)	krediidiasutuste riskipõhiseid nõudeid täiendavaid meetmeid, et aidata piirata finantsvõimenduse kuhjumist pangandussüsteemis.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ülaltoodud küsimuste kohta koos asjakohaste ettepanekutega.

Komisjon esitab nii kiiresti kui võimalik, ent hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta järelevalvesüsteemi, sealhulgas käesoleva direktiivi asjaomaseid artikleid, veelgi reformida, lisades asjakohased ettepanekud asutamislepingus sätestatud korras.

Komisjon vaatab hiljemalt 1. jaanuariks 2011 läbi Euroopa pangandusinspektorite komitee poolt artikli 74 lõikes 2 osutatud aruandluse ühtsete vormide, sageduse ja kuupäevade kehtestamisel tehtud edusammud. Komisjon esitab kõnealust läbivaatamist silmas pidades aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Hiljemalt 31. detsember 2011 vaatab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise üle ja koostab selle kohta aruande, pöörates eelkõige tähelepanu artiklite 68–73 ning artikli 80 lõigete 7 ja 8 kõikidele aspektidele ja selle kohaldamisele mikrokrediidi rahastamisel ning esitab kõnealuse aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Hiljemalt 31. detsembriks 2011 vaatab komisjon artikli 113 lõike 4 kohaldamise üle ja koostab selle kohta aruande, kaasa arvatud küsimus, kas liikmesriigil peaks erandi kohaldamisel olema kaalutlusõigus, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seoses liikmesriigi kaalutlusõiguse võimaliku kaotamisega vastavalt artikli 113 lõike 4 punktile c ja selle võimaliku kohaldamisega ELi tasandil võetakse aruandes eelkõige arvesse kontserni riskijuhtimise tõhusust, tagades samas piisavate kaitsemeetmete olemasolu finantsstabiilsuse kindlustamiseks kõigis liikmesriikides, kus asub kontserni kuuluvaid üksusi.

Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2009 läbi ja annab aru meetmetest, mille eesmärk on parandada börsivälise turu läbipaistvust, kaasa arvatud krediidiriski vahetustehingute turg, näiteks selle kaudu, et ülekandetehingud toimuksid keskse vastaspoole vahendusel, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2009 aruande artikli 122a oodatava mõju kohta ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon koostab aruande pärast Euroopa pangandusinspektorite komiteega konsulteerimist. Aruandes võetakse eelkõige arvesse seda, kas artikli 122a lõike 1 kohane minimaalne säilitamisnõue täidab algsete väljastajate või tehingu korraldajate ja investorite huvide parema kooskõlastamise eesmärki ja tugevdab finantsstabiilsust ning kas rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes oleks asjakohane minimaalset säilitamisnõude taset tõsta.

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 122a kohaldamise ja tõhususe kohta, pidades silmas rahvusvahelisi turumuutusi.”

39)

III lisa muudetakse järgmiselt:

1. osa punkti 5 lisatakse järgmine lause:

„Käesoleva lisa 6. osas esitatud meetodi (sisemudeli meetod) kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarveldatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarveldatavate tehingute kogumina, kui iseseisvate tasaarveldatavate tehingute kogumite negatiivseteks simuleeritud turuväärtusteks määratakse oodatava riskipositsiooni (EE) hindamisel null.”;

2. osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Kui krediidiasutus ostab krediididerivatiivi kaitse pangaportfelli kuuluva riskipositsiooni suhtes või vastaspoole krediidiriski suhtes, võib ta riskiturvatud vara suhtes kapitalinõuded arvutada vastavalt VIII lisa 3. osa punktidele 83–92 või pädevate ametiasutuste heakskiidul vastavalt VII lisa 1. osa punktile 4 või VII lisa 4. osa punktidele 96–104.

Sellistel juhtudel ja kui ei kohaldata direktiivi 2006/49/EÜ II lisa punkti 11 teise lause võimalust, määratakse asjaomaste krediididerivatiividega seotud vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuseks null.

Asutus võib aga vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete arvutamisse järjepidevalt hõlmata kõik krediididerivatiivid, mis ei sisaldu kauplemisportfellis ja mis ostetakse kaitseks pangaportfelli kuuluva riskipositsiooni või vastaspoole krediidiriski suhtes, kui kõnealust krediidikaitset käesoleva direktiivi alusel tunnustatakse.”;

5. osa punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15.

Iga alusvõlainstrumendi väljastaja kohta on üks riskipositsioonide maandamise kogum, mis on aluseks krediidiriski ülekandetehingule. „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise krediidiriski vahetustehingute kogumit tuleb käsitada järgmiselt:

alusvõlainstrumendi korral, mis kuulub „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise krediidiriski vahetustehingute korvi, on riskipositsiooni suuruseks alusvõlainstrumendi tegelik nominaalväärtus, mis on korrutatud „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise tuletisinstrumendi teisendatud kestusega seoses muutusega alusvõlainstrumendi krediidiriski marginaalis;

iga alusvõlainstrumendi kohta, mis on „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise krediidiriski vahetustehingute kogumis, on üks riskipositsioonide maandamise kogum; erinevatest „n-nda arvu makseviivituste” krediidiriski ülekandetehingutest tulenevaid riskipositsioone ei tohi kaasata samasse riskipositsioonide maandamise kogumisse;

kõigile riskipositsioonide maandamise kogumitele, mis on loodud mõne „n-arvu makseviivituse juhu” riski tagamise tuletisinstrumendi alusvõlainstrumendi jaoks, kohaldatav vastaspoole krediidiriski kordisti on 0,3 % alusvõlainstrumentide puhul, mille kohta on olemas tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, millele vastavad krediidikvaliteedi astmed 1–3, ning 0,6 % muude võlainstrumentide puhul.”

40)

V lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Riske, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, kaasa arvatud maineriske (nagu need, mis on seotud komplekssete struktuuride või toodetega), hinnatakse ja käsitletakse asjakohaste eeskirjade ja menetluste abil eelkõige selle tagamiseks, et tehingu majanduslik sisu kajastub täielikult riski hindamise ja juhtimise otsustes.”;

punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14.

Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud kohaste, sealhulgas päevasiseste ajavahemikega, likviidsusriski väljaselgitamise, mõõtmise, juhtimise ja jälgimise stabiilsed strateegiad, eeskirjad, protseduurid ja süsteemid, et tagada, et krediidiasutused säilitavad piisaval tasemel likviidsuspuhvrid. Kõnealused strateegiad, eeskirjad, protseduurid ja süsteemid peavad olema kohandatud ärivaldkondade, vääringute ja asutuste vajadustele ning sisaldama asjakohaseid likviidsuskulude, -tulude ja -riskide paigutamise mehhanisme.”;

lisatakse järgmine punkt:

„14a.

Punktis 14 nimetatud strateegiad, eeskirjad, menetlused ja süsteemid peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse keerukuse, riskiprofiili ja ulatuse ning juhtorgani kehtestatud riskitaluvuse suhtes ja peegeldama krediidiasutuse olulisust igas liikmesriigis, kus ta oma äritegevust korraldab. Krediidiasutused teavitavad riskitaluvusest kõiki asjaomaseid ärivaldkondi.”;

punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15.

Krediidiasutused töötavad välja meetodid finantseerimise positsioonide väljaselgitamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Need peavad sisaldama varades sisalduvaid ja varadest tulenevaid jooksvaid ja prognoositavaid rahavoogusid, kohustusi, bilansiväliseid kirjeid, sealhulgas tingimuslikke kohustusi ning maineriski võimalikku mõju.

16.

Krediidiasutused teevad vahet panditud ja koormamata varade vahel, mis on kättesaadavad igal ajal, eriti hädaolukordade ajal. Samuti võtavad nad arvesse juriidilist isikut, kellele varad kuuluvad, riiki, kus varad on kas registris või kontol seaduslikult registreeritud, ja nende aktsepteeritavust ja jälgivad, kuidas saab varasid õigeaegselt mobiliseerida.

17.	Krediidiasutused peavad samuti silmas likviidsete varade ja koormamata varade potentsiaalsete ülekannete suhtes asutuste seas kehtivaid õiguslikke ja käitamispiiranguid nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.

18.

Krediidiasutus kaalub erinevaid likviidsusriski maandamise vorme, sealhulgas piirangute süsteemi ja likviidsuspuhvreid, et tulla toime erinevate majandusraskustega, ning piisavalt mitmekesist rahastamisstruktuuri ja juurdepääsu rahastamisallikatele. Kõnealused süsteemid vaadatakse korrapäraselt läbi.

19.

Kaalutakse alternatiivseid stsenaariume likviidsuspositsioonide ja riskimaandajate kohta ning korrapäraselt vaadatakse läbi finantseerimise positsiooni käsitlevate otsuste aluseks olevad eeldused. Sel eesmärgil käsitlevad alternatiivsed stsenaariumid eelkõige bilansiväliseid kirjeid ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või annab materiaalset likviidsustoetust.

20.	Krediidiasutused kaaluvad asutusespetsiifiliste, kogu turgu hõlmavate ja kombineeritud alternatiivsete stsenaariumide võimalikku mõju. Arvesse võetakse erinevaid ajavahemikke ja erinevaid majandusraskuste määrasid.

21.	Krediidiasutused korrigeerivad oma strateegiaid, sise-eeskirju ja likviidsusriski piirmäärasid ning arendavad välja tõhusad situatsiooniplaanid, võttes arvesse punktis 19 osutatud alternatiivsete stsenaariumide tulemusi.

22.

Likviidsuskriiside lahendamiseks peavad krediidiasutused olema koostanud situatsiooniplaanid, milles nähakse ette piisavad strateegiad ja nõuetekohased rakendamismeetmed, et lahendada võimalikke likviidsete varade puudujääke. Kõnealuseid plaane peab korrapäraselt kontrollima ja punktis 19 sätestatud alternatiivsete stsenaariumide tulemuste põhjal uuendama, neist peab nõukogule teatama ja nõukogu peab nad heaks kiitma, et sise-eeskirju ja menetlusi saaks vastavalt korrigeerida.”

41)

IX lisa 3. osa 2. jaotisesse lisatakse järgmine punkt:

„7a.	Pädevad ametiasutused võtavad samuti vajalikud meetmed tagamaks, et struktureeritud finantsinstrumentidega seotud krediidihinnangute puhul on reitinguagentuur kohustatud tegema üldsusele kättesaadavaks selgituse, kuidas varade kogumi tulemused mõjutavad tema krediidihinnanguid.”

42)

XI lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	avatus likviidsusriskile ning nende riskide mõõtmine ja juhtimine krediidiasutustes, kaasa arvatud alternatiivsete stsenaariumide analüüside väljaarendamine, riskimaandajate (eriti likviidsuspuhvrite taseme, koosseisu ja kvaliteedi) ning tõhusate situatsiooniplaanide juhtimine;”;

lisatakse järgmine punkt:

„1a.

Punkti 1 alapunkti e kohaldamisel viivad pädevad ametiasutused korrapäraselt läbi krediidiasutuste üleüldise likviidsusriski juhtimise üldhindamise ning edendavad usaldusväärsete sisemeetodite väljaarendamist. Kõnealuste läbivaatamiste käigus peavad pädevad ametiasutused silmas krediidiasutuste rolli finantsturgudel. Ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kaaluvad nõuetekohaselt oma otsuste potentsiaalset mõju rahandussüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides.”

43)

XII lisa 2. osa punkti 3 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

koondteave omavahendite kõikide varade ja nende komponentide peamiste tunnuste kohta, kaasa arvatud artikli 57 punktis ca nimetatud instrumentide, selliste instrumentide, mille sätted näevad krediidiasutusele lunastamiseks ette stiimulid, ning instrumentide kohta, mille suhtes kohaldatakse artikli 154 lõikeid 8 ja 9;

esmaste omavahendite summa koos kõikide positiivse väärtusega kirjete ja mahaarvamiste eraldi äranäitamisega; ka artikli 57 punktis ca nimetatud üleüldine instrumentide summa ning instrumendid, mille sätted näevad krediidiasutusele lunastamiseks ette stiimulid, tuleb eraldi ära näidata; kõnealustes äranäitamistes täpsustatakse kõik instrumendid, mille suhtes kohaldatakse artikli 154 lõikeid 8 ja 9;”.

Artikkel 2

Direktiivi 2006/49/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/49/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 12 esimene lõik asendatakse järgmisega: „„Esmased omavahendid” – direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide a–ca summa, millest on lahutatud punktide i, j ja k summa.”

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Asutused, välja arvatud investeerimisühingud, kes täidavad käesoleva direktiivi artikli 20 lõikes 2 või 3 sätestatud kriteeriume, jälgivad ja kontrollivad suurt riskide kontsentratsiooni vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklitele 106–118.”;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

Artikli 30 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Erandina lõikest 3 võivad pädevad ametiasutused lubada käsitada varasid, milleks on nõuded kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute ja tunnustatud arvelduskodade ja börside vastu, ja muid nendega seotud riskipositsioone, sama korra kohaselt, mis on sätestatud vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 106 lõike 2 punktis c ja selle direktiivi artikli 111 lõikes 1.”

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

pangaportfelli kuuluv riskipositsioon kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes ei ületa direktiivi 2006/48/EÜ artikli 111 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui see piirmäär on arvutatud selles direktiivis nimetatud omavahendite suhtes, nii et piirmäärade ületamine tuleneb täielikult kauplemisportfelli arvelt;

b)	asutus täidab piirmäära ületamise korral täiendavat kapitalinõuet, mis on sätestatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 111 lõikes 1, kui täiendav kapitalinõue arvutatakse selle direktiivi VI lisa kohaselt;”;

esimese lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	asutused teatavad pädevatele ametiasutustele iga kolme kuu tagant kõikidest juhtumitest, mil viimase kolme kuu jooksul on ületatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 111 lõikes 1 sätestatud piirmäära.”;

c)	teine lõik asendatakse järgmisega: „Seoses punktiga e esitatakse igal piirmäära ületamise juhul aruandes piirmäära ületamise summa ja kõnealuse kliendi nimi.”

Artikli 32 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad ametiasutused kehtestavad korra, et mitte lubada asutustel teadlikult jätta täitmata täiendavaid kapitalinõudeid, mida neil tuleks täita riskipositsioonide puhul, mis ületavad kauem kui kümne päeva jooksul direktiivi 2006/48/EÜ artikli 111 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui asutused kannavad need riskipositsioonid ajutiselt üle kontserni kuuluvasse või mittekuuluvasse teise äriühingusse ja/või sooritavad muid kunstlikke tehinguid riskipositsiooni sulgemiseks 10 päeva jooksul ja uue riskipositsiooni tekitamiseks.”

6)	Artiklisse 35 lisatakse järgmine lõige: „6. Investeerimisühingute suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 74 lõikes 2 osutatud aruandluse ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi.”

Artiklisse 38 lisatakse järgmine lõige:

„3. Direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 42a, välja arvatud punkti 1 alapunkti a, kohaldatakse investeerimisühingute järelevalve suhtes mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingud täidavad käesoleva direktiivi artikli 20 lõikes 2, artikli 20 lõikes 3 või artikli 46 lõikes 1 sätestatud kriteeriume.”

8)	Artikli 45 lõikes 1 asendatakse kuupäev 31. detsember 2010 kuupäevaga 31. detsember 2014.

9)	Artiklis 47 asendatakse kuupäev 31. detsember 2009 kuupäevaga 31. detsember 2010 ja viide direktiivi 93/6/EMÜ V lisa punktidele 4 ja 8 asendatakse viitega VIII lisa punktidele 4 ja 8.

10)	Artikli 48 lõikes 1 asendatakse kuupäev 31. detsember 2010 kuupäevaga 31. detsember 2014.

Artikkel 3

Direktiivi 2007/64/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõike 1punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	krediidiasutused direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 alapunkti a tähenduses, sh ühenduses asuvad krediidiasutuste filiaalid nimetatud direktiivi artikli 4 punkti 3 tähenduses, kui krediidiasutuse peakontor asub ühenduses või nimetatud direktiivi artikli 38 kohaselt ühendusest väljaspool;”.

Artikkel 4

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. oktoobriks 2010.

Nad kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 31. detsembrist 2010.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. september 2009

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

(1) 24. märtsi 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 93, 22.4.2009, lk 3.

(3) Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

(4) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(5) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

(6) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(7) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(10) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(11) ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.”;

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta ( 1 )	1
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ( 1 )	32
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/111/EÜ, 16. september 2009, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2007/64/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskikontsentratsiooni, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega ( 1 )	97

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.302.est
Euroopa Liidu Teataja		L 302

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 17. november 2009


	(1) EMPs kohaldatav tekst