25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 665/2009,

24. juuli 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. juulil 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 666/2009,

24. juuli 2009,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2008/2009. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 945/2008. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 630/2009. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2008/2009. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. juulil 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 258, 26.9.2008, lk 56.

(4)  ELT L 187, 18.7.2009, lk 3.

---

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 667/2009,

22. juuli 2009,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Nocciola Romana (KPN)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikega 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Itaalia taotlus registreerida nimetus „Nocciola Romana”.

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Registreeritakse käesoleva määruse lisas esitatud nimetus.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 308, 3.12.2008, lk 19.

---

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 668/2009,

24. juuli 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1394/2007 mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendatud uudsete ravimite kvaliteedi- ja mittekliiniliste andmete hindamise ja sertifitseerimise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007 määrust (EÜ) nr 1394/2007 (uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta), (1) eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1394/2007 raames on asjakohane kehtestada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolt Euroopa Ravimiametile (edaspidi „amet”) esitatud kvaliteedi- ja mittekliiniliste andmete hindamiseks ja sertifitseerimiseks vajalikud sätted, et ergutada kõnealuseid ettevõtteid läbi viima uudsete ravimite kvaliteedi- ja mittekliiniliste andmete uuringuid.

(2)	Ühtsuse ja läbipaistvuse huvides kohaldatakse mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis on sätestatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (2) mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta.

(3)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1394/2007 peab sertifitseerimismenetlus olema sõltumatu müügiloa taotlemisest. Siiski peaks menetluse eesmärk olema ka samadel andmetel põhinevate kliiniliste uuringute ja müügiloa taotluste hindamise lihtsustamine tulevikus. Seetõttu tuleb sertifitseerimistaotluse hindamisel järgida samu teaduslikke ja tehnilisi nõudeid, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta) (3) I lisale ka müügiloa taotluste hindamisel.

(4)	Sertifitseerimisloa taotlejad peaksid esitama kõik direktiivi 2001/83/EÜ I lisa kohaselt nõutud kvaliteedi- ja mittekliinilised andmed või osa neist. Et tagada sertifitseerimise lisandväärtus, on siiski asjakohane sätestada sertifitseerimiseks vajalike andmete miinimumhulk.

(5)	Ametisisesel uudsete ravimite komiteel on asjakohased eriteadmised uudsete ravimite kvaliteedi- ja mittekliiniliste andmete kontrollimiseks. Komitee peaks seega vastutama sertifitseerimistaotluste hindamise eest.

(6)	Vajaduse korral peab uudsete ravimite komiteel olema lõpphinnangu andmiseks võimalik teha kontrollkäik tööruumidesse, kus toimub uudse ravimi väljaarendamine.

(7)

Sertifitseerimistaotlused võivad olla seotud kombineeritud uudsete ravimitega määruse (EÜ) 1394/2007 tähenduses. Sellisel juhul tuleb kohaldada täiendavaid nõudeid seoses kombineeritud tootes sisalduva meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme vastavusega olulistele nõuetele, mis on sätestatud vastavalt nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (4) ja nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivis 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (5).

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ määratletud tähenduses mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, kes arendavad välja uudseid ravimeid ning kelle registreeritud asukoht on ühenduses.

Artikkel 2

Hindamis- ja sertifitseerimismenetlus

1.   Uudse ravimi teadusliku hindamise ning kvaliteedi- ja mittekliiniliste andmete sertifitseerimise taotlused esitatakse ametile ja need sisaldavad järgmist:

a)	kogu teavet, mida on vaja tõendamaks, et taotleja kuulub käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud kohaldamisalasse;

b)	märget selle kohta, kas taotlus on seotud vaid kvaliteeti käsitlevate andmetega või hõlmab nii kvaliteedi- kui ka mittekliinilisi andmeid;

c)	viidet sama uudse ravimi varem esitatud sertifitseerimistaotlus(t)ele ning sellele, kas sertifikaat väljastati või mitte, selgitust uue taotluse lisandväärtuse ning uue ja eelnevalt esitatud taotluse erinevuste kohta;

d)	asjaomast lõivu vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 297/95 (6);

e)	direktiivi 2001/83/EÜ I lisa I osa moodulis 3 osutatud ja kooskõlas teise lõiguga sertifitseerimiseks esitatud andmeid, võttes arvesse kõnealuse lisa IV osas sätestatud erinõudeid ning artiklis 5 nimetatud teaduslikke suuniseid;

f)	kui taotlus hõlmab nii kvaliteedi- kui mittekliinilisi andmeid, siis direktiivi 2001/83/EÜ I lisa I osa moodulis 4 osutatud ja kooskõlas kolmanda lõiguga sertifitseerimiseks esitatud andmeid, võttes arvesse selle lisa IV osas sätestatud erinõudeid ning artiklis 5 nimetatud teaduslikke suuniseid.

Esimese lõigu punkti e alusel peab taotlus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)	üldine info ning teave lähte- ja toormaterjalide kohta;

b)	toimeaine(te) tootmisprotsess, välja arvatud tootmisprotsessi valideerimist käsitlevad andmed;

c)	toimeaine(te) iseloomustus, mis piirneb toimeaine(te) adekvaatseks kirjelduseks vajalike andmetega;

d)	toimeaine(te) kontroll, välja arvatud testide valideerimist käsitlevad andmed;

e)	valmistoote kirjeldus ja koostis.

Esimese lõigu punkti f alusel peab taotlus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)	farmakodünaamilised põhiandmed, mis tõendavad kavandatava terapeutilise kasutuse põhjendusi;

b)	farmakokineetilise biojaotuvuse andmed (juhul kui on vajalik kinnitada farmakodünaamilisi põhiandmeid);

c)	andmed vähemalt ühe mürgisuse uuringu kohta.

2.   Kui taotlus vastab lõikes 1 ettenähtud nõuetele, kinnitab amet nõuetekohase taotluse kättesaamist.

3.   Uudsete ravimite komitee annab nõuetekohasele taotlusele hinnangu 90 päeva jooksul pärast kättesaamisteatise väljastamist.

Hindamiseks määrab uudsete ravimite komitee eelkõige kliiniliste uuringute ja müügiloa taotluste tulevasi järelhindamisi silmas pidades kindlaks, kas

a)	taotleja esitatud kvaliteediandmed ja järgitud kvaliteedikontrolli meetodid vastavad direktiivi 2001/83/EÜ I lisa I osa punktides 2.3 ja 3, IV osas ja vajaduse korral kvaliteediandmete puhul ka I lisa sissejuhatuses ja üldpõhimõtetes sätestatud teaduslikele ja tehnilistele nõuetele;

b)

taotleja esitatud mittekliinilised andmed ja järgitud eelkliiniliste katsete meetodid vastavad direktiivi 2001/83/EÜ I lisa I osa punktides 2.4 ja 4, IV osas ja mittekliiniliste andmete puhul vajadusel ka sissejuhatuses ja üldpõhimõtetes sätestatud teaduslikele ja tehnilistele nõuetele (seda kontrollitakse vajaduse korral).

4.   Lõikes 3 osutatud tähtaja vältel võib uudsete ravimite komitee nõuda taotlejalt ettenähtud aja jooksul täiendava teabe esitamist.

Sellisel juhul peatatakse lõikes 3 osutatud ajavahemik seniks, kuni on esitatud nõutud täiendav lisateave.

5.   Kui uudsete ravimite komitee on hindamise lõpetanud, teavitab amet sellest taotlejat ning esitab talle viivitamata järgmised dokumendid:

a)	hindamisaruande, milles käsitletakse eelkõige taotluse kohta vastuvõetud uudsete ravimite komitee otsuse põhjendusi;

b)	(vajadusel ja kõnealuse hinnangu alusel) sertifikaadi, milles on ära toodud taotleja esitatud kvaliteediandmed ja vajaduse korral ka mittekliinilised andmed ning järgitud katsemeetodid, mis vastavad lõike 3 teises lõigus viidatud tehnilistele nõuetele;

c)

kui uudsete ravimite komitee peab seda asjakohaseks, siis ka probleemide loetelu, millele taotleja peab edaspidi tähelepanu pöörama ja mis puudutavad taotleja esitatud kvaliteediandmete ja vajaduse korral ka mittekliiniliste andmete ning järgitud kvaliteedikontrolli meetodite vastavust direktiivi 2001/83/EÜ I lisa teaduslikele ja tehnilistele nõuetele.

Artikkel 3

Kontrollkäigud

Uudsete ravimite komitee võib teavitada taotlejat vajadusest teha kontrollkäik tema tööruumidesse, kus toimub kõnealuse uudse ravimi väljatöötamine, et esitada kooskõlas artikliga 2 lõpphinnang. Komitee peab taotlejale ütlema, mis on kontrollkäigu eesmärk. Kui taotleja nõustub kontrollkäigu läbiviimisega, teostavad selle liikmesriikide vastava kvalifikatsiooniga inspektorid.

Sellisel juhul peatatakse artikli 2 lõikes 3 sätestatud tähtaeg seniks, kuni nii uudsete ravimite komiteele kui ka taotlejale on tehtud kättesaadavaks kontrollkäigu aruanne.

Artikkel 4

Kombineeritud uudsed ravimid

1.   Kui sertifitseerimistaotlus on seotud kombineeritud uudsete ravimitega, kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud täiendavaid nõudeid.

2.   Kombineeritud uudse ravimiga seotud andmete sertifitseerimistaotlus võib sisaldada tõendeid vastavuse kohta määruse (EÜ) nr 1394/2007 artiklis 6 osutatud olulistele nõuetele.

3.   Kombineeritud uudse ravimiga seotud andmete sertifitseerimistaotlus sisaldab võimaluse korral teavitatud asutuse poolt ravimi koostisesse kuuluva meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme kohta direktiivi 93/42/EMÜ või direktiivi 90/385/EMÜ kohaselt antud hinnangu tulemusi.

Amet tunnustab kõnealuse ravimiga seotud andmete hindamisel teavitatud asutuse poolt tehtud hindamise tulemusi.

Amet võib asjakohaselt teavitatud asutuselt nõuda hinnangu tulemustega seotud teabe edastamist. Teavitatud asutus edastab teabe ühe kuu jooksul. Sellisel juhul peatatakse artikli 2 lõikes 3 osutatud ajavahemik seniks, kuni on esitatud nõutud lisateave.

4.   Kui taotlus ei sisalda hindamise tulemusi, võib amet

a)

paluda koos taotlejaga kindlaksmääratud teavitatud asutuselt arvamust ravimi koostisesse kuuluva seadme vastavuse kohta direktiivi 93/42/EMÜ I lisale või direktiivi 90/385/EMÜ I lisale, välja arvatud juhul, kui uudsete ravimite komitee otsustab oma meditsiiniseadmete asjatundjate nõuandel, et teavitatud asutuse kaasamine ei ole nõutav, või

b)	jätta hindamisest välja meditsiiniseadme vastavuskontroll määruse (EÜ) 1394/2007 artiklis 6 osutatud oluliste nõuete suhtes.

Punktis a viidatud juhul peatatakse artikli 2 lõikes 3 osutatud ajavahemik seniks, kuni on esitatud nõutud arvamus.

Punktis b viidatud juhul märgitakse hindamisaruandesse ja mis tahes väljastatud sertifikaati, et hindamine ei sisalda meditsiiniseadme vastavuskontrolli oluliste nõuete suhtes. Hindamisaruanne ja mis tahes väljastatud sertifikaat võivad lisaks sisaldada järeldust, et rakkude või kudede ja meditsiiniseadme vahelisele koostoimele ja kokkusobivusele ei saa teavitatud asutuse hindamistulemuste puudumise tõttu hinnangut anda.

Artikkel 5

Teaduslikud suunised

Taotlejad võtavad sertifitseerimistaotluse toimiku koostamisel arvesse ameti avaldatud teaduslikke suuniseid kvaliteedi- ja mittekliiniliste miinimumandmete kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 1 esimeses ja kolmandas lõigus, mis käsitlevad uudsete ravimite sertifitseerimist.

Artikkel 6

Aruanne

Amet lisab oma tegevuse aastaaruandesse lõigu käesoleva määruse kohaldamise käigus omandatud kogemuste kohta. Eelmainitud lõik sisaldab eelkõige statistilist teavet kõnealuse määruse alusel esitatud taotluste liikide ja hulga kohta.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 324, 10.12.2007, lk 121.

(2)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(3)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(4)  EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.

(5)  EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17.

(6)  EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1.

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/11

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 669/2009,

24. juuli 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5 ja artikli 63 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (2) eriti selle artikli 53 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 882/2004 on kehtestatud ühenduse tasandil ametliku kontrollimise korraldamise üldiste eeskirjade ühtlustatud raamistik, mis hõlmab ka sööda ja toidu ametlikku kontrollimist impordil kolmandatest riikidest. Lisaks on määruses sätestatud nõue koostada nimekiri mitteloomse sööda ja toidu kohta, mille suhtes tuleb teadaolevast või kujunevast riskist lähtuvalt ette näha kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine I lisas nimetatud territooriumidele sisenemise kohas. Kontrollimise kõrgendatud rangusaste peaks ühelt poolt võimaldama tõhusamalt reageerida teadaolevale või kujunevale riskile ja teisalt koguda täpseid seireandmeid laboratoorsete analüüside ebasoodsate tulemuste ilmnemise ja levimise kohta.

(2)	Asjakohase nimekirja koostamisel tuleks arvesse võtta teatavaid konkreetse mitteloomse sööda või toiduga seotud teadaoleva või kujuneva riski tuvastamist võimaldavaid kriteeriume.

(3)

Kuni nimekirja koostamiseks vajaliku standardmetoodika ja -kriteeriumide vastuvõtmiseni tuleks nimekirja koostamisel ja uuendamisel arvesse võtta määrusega (EÜ) nr 178/2002 loodud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu saadud teateid, Toidu- ja Veterinaarameti ning kolmandate riikide aruandeid, teabevahetust komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusameti vahel ning teaduslikke hinnanguid.

(4)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatakse, et kõrgendatud rangusastmega kontrollimise korraldamiseks määravad liikmesriigid konkreetsed sisenemiskohad, milles on olemas asjakohased kontrollivahendid eri liiki sööda ja toidu jaoks. Vastavalt sellele on asjakohane sätestada käesolevas määruses nõuded määratud sisenemiskohtade suhtes, et tagada ühtne tõhus kontrollimine.

(5)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatakse, et kõrgendatud rangusastmega kontrollimise korraldamiseks peavad liikmesriigid nõudma, et saadetiste eest vastutavad sööda- ja toidukäitlejad teataksid eelnevalt vastavate saadetiste saabumisest ja laadist. Sellele tuginedes tuleks ühtse lähenemise tagamiseks kehtestada kogu ühenduses käesoleva määrusega hõlmatud mitteloomse sööda ja toidu impordiks ühine sisenemisdokumendi näidisvorm. Ühine sisenemisdokument tuleb tollile esitada, kui saadetisi deklareeritakse vabasse ringlusse laskmise loa saamiseks.

(6)	Lisaks on kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise teatava ühtsuse tagamiseks ühenduse tasandil asjakohane käesolevas määruses sätestada, et nimetatud ametlik kontrollimine hõlmab dokumentide, identsuse ja füüsilist kontrollimist.

(7)	Kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise korraldamiseks tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid. Liikmesriigid peaksid koguma lõive kõnealuse kontrollimisega seotud kulude katmiseks. Nimetatud lõivud tuleb arvutada kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 VI lisas sätestatud kriteeriumidega.

(8)

Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsuses 2005/402/EÜ (vürtspaprika, vürtspaprikatoodete, kurkuma ja palmiõliga seotud erakorraliste meetmete kohta) (3) on sätestatud, et nimetatud tooteid sisaldavatel saadetistel peab kaasas olema analüüsiaruanne, mis tõendab, et saadetis ei sisalda järgmisi aineid: sudaan I (CASi number 842-07-9), sudaan II (CASi number 3118-97-6), sudaan III (CASi number 85-86-9) või sudaan IV (85-83-6). Pärast nimetatud meetmete vastuvõtmist on toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu saadud vähem teateid, mis viitab olukorra olulisele paranemisele asjaomaste toodete sudaanisisalduse osas Seetõttu on asjakohane loobuda otsuses 2005/402/EÜ sätestatud nõudest, et iga imporditavate toodete saadetisega peab kaasas olema analüüsiaruanne, ja selle asemel näha ette vastavate saadetiste ühendusse sisenemise kohas nende suhtes ühtse kõrgendatud rangusastmega kontrollimine. Otsus 2005/402/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(9)

Komisjoni 12. juuli 2006. aasta otsusega 2006/504/EÜ (eritingimuste kehtestamise kohta teatavatest kolmandatest riikidest imporditud teatavatele toiduainetele seoses nende aflatoksiinide saastuse ohuga) (4) on ette nähtud sagedasem kontrollimine (50 % kõigist saadetistest) aflatoksiinide tuvastamiseks Brasiiliast pärit maapähklites. Pärast kõnealuste meetmete vastuvõtmist on toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu saadud vähem teateid aflatoksiinide esinemise kohta Brasiiliast pärit maapähklites Seetõttu on asjakohane lõpetada otsusega 2006/504 kehtestatud meetmed nimetatud kaupade suhtes ning näha nende asemel ette ühtse kõrgendatud rangusastmega kontrollimine nende kaupade ühendusse sisenemise kohas. Otsust 2006/504/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(10)

Määratud sisenemiskohtade suhtes kehtivate miinimumnõuete kohaldamine võib liikmesriikidele kaasa tuua praktilisi raskusi. Seetõttu tuleb määruses sätestada üleminekuaeg, mille jooksul nimetatud nõudeid järk-järgult rakendada. Seda silmas pidades tuleb liikmesriikide pädevatel asutustel lubada selle üleminekuaja jooksul korraldada nõutavat identsuse ja füüsilist kontrollimist muudes kontrollpunktides kui määratud sisenemiskohad. Sellisel juhul peaksid kontrollpunktid vastama määratud sisenemiskohtade suhtes käesoleva määrusega sätestatud miinimumnõuetele.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 15 lõike 5 kohased kõrgendatud rangusastmega kontrollimise korraldamise eeskirjad käesoleva määruse I lisas loetletud mitteloomse sööda ja toidu impordi suhtes kõnealuse määruse I lisas viidatud territooriumidele sisenemise kohtades.

Artikkel 2

I lisa ajakohastamine

I lisas esitatud nimekirja koostamisel ja korrapärasel ajakohastamisel tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi teabeallikaid:

a)	toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu saadud teateid;

b)	Toidu- ja Veterinaarameti avaldatud aruandeid ja teavet;

c)	kolmandate riikide avaldatud aruandeid ja teavet;

d)	teabevahetust komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusameti vahel;

e)	teaduslikke hinnanguid (vajaduse korral).

I lisas esitatud nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord kvartalis.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„ühine sisenemisdokument” – dokument, mille näidisvorm on esitatud II lisas ja mille peab artikli 6 kohaselt täitma sööda- ja toidukäitleja või tema esindaja ning ametliku kontrollimise teostamist kinnitav pädev asutus;

b)

„määratud sisenemiskoht” – määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 17 lõike 1 esimeses taandes kirjeldatud sisenemiskoht kõnealuse määruse I lisas viidatud territooriumidele. Juhul kui meritsi saabuvad saadetised laaditakse maha selleks, et laadida need teisele laevale saadetiste edasiseks transportimiseks mõne teise liikmesriigi territooriumile, on määratud sisenemiskohaks viimasena nimetatud sadam;

c)	„saadetis” – käesoleva määruse I lisas loetletud sama tooteklassi või -liigi mitteloomse sööda või toidu kogus, mille suhtes kehtivad samad dokumendid ja mida veetakse sama transpordivahendiga samast kolmandast riigist või vastava riigi osast.

Artikkel 4

Määratud sisenemiskohtade miinimumnõuded

Ilma et see piiraks artiklis 19 sätestatut, peab määratud sisenemiskohtades olema vähemalt:

a)	piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga ja kogenud töötajaid saadetiste ettenähtud kontrollimiseks;

b)	asjakohased ruumid, kus pädev asutus saab vajalikku kontrollimist korraldada;

c)	üksikasjalikud juhendid analüüsiks proovide võtmise ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikega 1 määratud laboratooriumisse („määratud labor”) saatmise kohta;

d)	ruumid saadetiste (ja konteinersaadetiste) nõuetekohaseks hoidmiseks kinnipidamise ajal, kui oodatakse punktis c osutatud analüüside tulemusi, ning piisav arv laoruume, sh külmhooneid juhuks, kui saadetist peab hoidma kindlaksmääratud temperatuuril;

e)	seadmed mahalaadimiseks ja analüüsiks proovide võtmiseks;

f)	vajaduse korral võimalus saadetis varjualuses maha laadida ja sellest analüüsideks proove võtta;

g)	määratud labor, kus on võimalik punktis c osutatud analüüse teha ja mis asub kohas, kuhu saab proove kiiresti saata.

Artikkel 5

Määratud sisenemiskohtade nimekiri

Iga I lisas nimetatud toote kohta peavad liikmesriigid määratud sisenemiskohtade nimekirja ja avalikustavad need Internetis. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende nimekirjade Interneti-aadressid.

Teabe eesmärgil esitab komisjon oma veebisaidil viidad riikide nimekirjadele.

Artikkel 6

Eelnev saadetistest teatamine

Saadetiste eest vastutavad sööda- ja toidukäitlejad või nende esindajad teevad eelnevalt teatavaks eeldatava kuupäeva ja kellaaja, millal saadetis peaks määratud sisenemiskohta saabuma, ning saadetise laadi.

Selleks täidavad nad ühise sisenemisdokumendi I osa ja saadavad selle soovitavalt vähemalt üks tööpäev enne saadetise tegelikku saabumist määratud sisenemiskoha pädevale asutusele.

Artikkel 7

Ühise sisenemisdokumendi keel

Ühine sisenemisdokument koostatakse määratud sisenemiskoha liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest.

Liikmesriik võib siiski nõustuda ühise sisenemisdokumendi koostamisega mõnes teises ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 8

Kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohtades

1.   Määratud sisenemiskoha pädev asutus korraldab viivitamata:

a)	kõigi saadetiste dokumentide kontrollimise kahe tööpäeva jooksul pärast saadetise saabumist määratud sisenemiskohta, kui ei teki ettenägematuid ja vältimatuid olukordi;

b)

identsuse ja füüsilise kontrollimise, sh laboratoorsed analüüsid, I lisas esitatud sagedusega ja viisil, mis ei võimalda sööda- ja toidukäitlejatel või nende esindajatel ennustada, kas konkreetset saadetist võidakse vastavalt kontrollida või mitte; füüsilise kontrollimise tulemused peavad olema kättesaadavad niipea, kui tehniliselt võimalik.

2.   Pärast lõikega 1 ette nähtud kontrollimise lõpuleviimist teeb pädev asutust järgmist:

a)	täidab ühise sisenemisdokumendi II osa ning pädeva asutuse vastutav ametnik kinnitab templi ja allkirjaga dokumendi originaali;

b)	teeb allkirjastatud ja templiga varustatud ühisest sisenemisdokumendist koopia ja säilitab selle.

Ühise sisenemisdokumendi originaal on saadetisega edasisel veol kaasas, kuni saadetis jõuab sisenemisdokumendil märgitud sihtkohta.

Määratud sisenemiskoha pädev asutus võib lubada saadetise edasitoimetamist enne füüsilise kontrollimise tulemuste selgumist. Kui luba on antud, teavitab määratud sisenemiskoha pädev asutus sihtkoha pädevat asutust ja kehtestatakse asjakohane kord, et tagada saadetiste viibimine pädevate ametiasutuste pideva kontrolli all ning et saadetisi ei ole kogu kontrollimise ajal võimalik mis tahes viisil avada.

Juhul kui saadetist transporditakse enne füüsilise kontrollimise tulemuste selgumist, tuleb selleks väljastada sisenemisdokumendi originaali kinnitatud koopia.

Artikkel 9

Eriasjaolud

1.   Asjaomase liikmesriigi taotlusel võib komisjon lubada geograafiliste piirangute tingimustes tegutsevate määratud sisenemiskohtade pädevatel ametiasutustel korraldada füüsilist kontrollimist sööda- ja toidukäitlejate ruumides, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	see ei kahjusta kontrollimise tõhusust määratud sisenemiskohtades;

b)	ruumid vastavad artiklis 4 sätestatud nõudmistele ja liikmesriik on nende kasutamise kõnealuseks otstarbeks heaks kiitnud;

c)	on kehtestatud asjakohane kord, et tagada alates saadetise määratud sisenemiskohta saabumise hetkest selle viibimine määratud sisenemiskohtade pädevate ametiasutuste pideva kontrolli all ning et saadetisi ei ole kogu kontrollimise ajal võimalik mis tahes viisil avada.

2.   Erandina artikli 8 lõikest 1 võib erandjuhul uue toote I lisasse kandmise otsusega kaasneda olukord, mille puhul võib pädev asutus korraldada vajaduse korral sööda- ja toidukäitleja ruumides kõnealuse toote saadetise identsuse ja füüsilise kontrollimise sisenemisdokumendil märgitud sihtkohas, kui lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ja eeldusel, et täidetud on ka järgmised tingimused:

a)	toode on kergesti riknev või pakendi eriomadused on sellised, et proovide võtmisel määratud sisenemiskohas tekiks toiduohutuse seisukohast tõsine oht või sellega kaasneks toote liiga ulatuslik kahjustamine;

b)	pädev asutus on kehtestanud määratud sisenemiskohas asjakohase koostöökorra ja tagab füüsilise kontrollimise tulemusena, et i) saadetisi ei ole kogu kontrollimise ajal võimalik mis tahes viisil avada; ii) artiklis 15 sätestatud aruandlusnõuded on täidetud.

Artikkel 10

Vabasse ringlusse lubamine

Saadetiste vabasse ringlusse lubamiseks peab sööda- ja toidukäitleja või tema esindaja esitama tollile ühise sisenemisdokumendi või selle elektroonilise ekvivalendi, mille pädev asutus on korrektselt täitnud pärast kõiki artikli 8 lõikega 1 ette nähtud kontrollimisi ja füüsilise kontrollimise positiivse tulemuse selgumist (kui kõnealune kontrollimine on ette nähtud).

Artikkel 11

Sööda- ja toidukäitlejate kohustused

Kui saadetise eriomadused seda nõuavad, peavad sööda- ja toidukäitleja või tema esindaja tegema pädevale asutusele kättesaadavaks:

a)	piisavad inimressursid ja logistika saadetise mahalaadimiseks, et saaks korraldada ametlikku kontrollimist;

b)	eriveo ja/või eripakendi puhul proovi võtmiseks vajaliku varustuse, kui proovivõtmise standardvarustus ei võimalda nõuetekohaselt proove võtta.

Artikkel 12

Saadetiste osadeks jagamine

Saadetisi ei jagata osadeks enne, kui kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine on lõpule viidud ja pädev asutus on täitnud ühise sisenemisdokumendi artikli 8 kohaselt.

Kui saadetis jagatakse, peab kuni kauba vabasse ringlusesse lubamiseni olema iga saadetise osaga kaasas pädeva asutuse kinnitatud ühise sisenemisdokumendi koopia.

Artikkel 13

Nõuetele mittevastavus

Kui ametliku kontrollimise käigus tuvastatakse nõuetele mittevastavus, täidab pädeva asutuse vastutav ametnik ühise sisenemisdokumendi III osa ja võetakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklite 19, 20 ja 21 kohased meetmed.

Artikkel 14

Lõivud

1.   Liikmesriigid tagavad käesoleva määrusega ette nähtud kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise käigus tekkinud lõivude kogumise kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 27 lõikega 4 ja kõnealuse määruse VI lisas sätestatud kriteeriumidega.

2.   Saadetise eest vastutavad sööda- ja toidukäitlejad või nende esindajad tasuvad lõikes 1 osutatud lõivud.

Artikkel 15

Aruandlus komisjonile

1.   I lisas loetletud mitteloomse sööda ja toidu pidevaks hindamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile saadetiste aruande.

Nimetatud aruanne esitatakse kord kvartalis igale kvartalile järgneva kuu lõpuks.

2.   Aruanne peab sisaldama järgmist teavet:

a)	iga saadetise üksikasju, sh: i) iga saadetise netokaal; ii) iga saadetise päritoluriik;

b)	saadetiste arv, millest on võetud analüüside tarbeks proove;

c)	artikli 8 lõikes 1 sätestatud kontrollimise tulemused;

3.   Komisjon kogub lõike 2 kohased aruanded kokku ja teeb need kättesaadavaks liikmesriikidele.

Artikkel 16

Otsuse 2006/504/EÜ muudatused

Komisjoni otsust 2006/504/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 1 punkti a alapunktid iii, iv ja v jäetakse välja;

2)	artikli 5 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega: „a) Brasiiliast pärit toiduainete puhul igast partiist”;

3)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 17

Otsuse 2005/402/EÜ kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2005/402/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 18

Kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama 25. jaanuarist 2010.

Artikkel 19

Üleminekumeetmed

1.   Käesoleva määruse jõustumiskuupäevast viie aasta jooksul võib juhul, kui määratud sisenemiskohas puuduvad artikli 8 lõike 1 punkti b kohaseks füüsiliseks kontrollimiseks nõutavad vahendid, enne kaupade vabasse ringlusse lubamist nimetatud kontrollimist korraldada mõnes teises sama liikmesriigi kontrollpunktis, millele pädev asutus on vastava loa andnud, kui kontrollpunkt vastab artiklis 4 sätestatud miinimumnõuetele.

2.   Liikmesriigid teevad oma veebisaidi kaudu üldsusele teatavaks esimese lõikega kooskõlas määratud kontrollpunktid.

---

(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(3)  ELT L 135, 28.5.2005, lk 34.

(4)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 21.

---

---

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/22

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 670/2009,

24. juuli 2009,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendussätted kõva nisu ja koorimata riisi ostuks riikliku sekkumise korras avaliku pakkumismenetluse teel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 428/2008 ja (EÜ) nr 687/2008

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte a, c ja k koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 (muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 72/2009) (2) artikli 13 lõike 3 ja artikli 18 lõike 2 kohaselt võib komisjon korraldada riikliku sekkumise alates 1. juulist 2009 kõvale nisule ja alates 1. septembrist 2009 koorimata riisile, kui turuolukord ja eelkõige turuhindade areng seda nõuab. Kui komisjon otsustab, et sekkumine on vajalik, tuleks vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 884/2006 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt) (3) sätestada avaliku sekkumise tingimused ning korrata üle, millised asutused on liikmesriikides selles valdkonnas pädevad, määrates kindlaks, et käesoleva määruse kohaldamisel sekkuvad asjaomased asutused nimetuse all „sekkumisametid”, seda ka makseasutuste otsese tegevuse puhul.

(2)

Et riiklikku sekkumiskava saaks rakendada võimalikult lihtsalt ja tõhusalt, tuleks kindlaks määrata eeskirjad, mille alusel liikmesriikide sekkumisametid sekkumiskeskusi heaks kiidavad, ja kehtestada heakskiitmissätted. Selleks tuleks kindlaks määrata tingimused, mille alusel sekkumiskeskuste ladustuskohti heaks kiita.

(3)

Nii palju kui võimalik tuleks kogu ühenduses ühtlustada ka sekkumisametitele esitatavate kõva nisu ja koorimata riisi pakkumuste vastuvõtutingimused ning tingimused, mille alusel sekkumisametid tooted oma valdusesse võtavad. Et tagada kõikide ettevõtjate võrdne kohtlemine, tuleks järelikult määrata kindlaks kord, mida kohaldada kokkuostu, eelkõige pakkumuste vastuvõtmise, ülevõtmiste ja sellega seotud kontrollimiste puhul.

(4)

Kui heakskiidetud sekkumiskeskuse selliste ladustuskohtade puhul, mis asuvad mõnes muus liikmesriigis kui see, kus toimub ettevõtja peamine tegevus, on ettevõtjal võimalus teostada tarnet väiksemate kuludega, tuleks anda asjaomastele ettevõtjatele võimalus teha oma pakkumused vastavas liikmesriigis. Et mitte tekitada kõnealustele ettevõtjatele täiendavaid halduspiiranguid, tuleks neil lubada täita pakkumusega seotud formaalsused selles riigis registreeritud käibemaksunumbriga, kus toimub nende peamine tegevus, ja lubada neil esitada koos oma pakkumusega vastavas liikmesriigis saadud tagatis.

(5)

Et sekkumine toimuks lihtsustatult ja rahuldaval viisil, tuleks näha ette, et esitatav partii peab olema ühtlane ja koosnema riisi puhul ühest ja samast riisisordist. Samuti tuleks kehtestada miinimumkogus, millest väiksemat kogust ei pea sekkumisamet pakkumusena käsitama; arvesse tuleks siiski võtta suurema miinimumkoguse kehtestamise võimalust, mis aitaks arvesse võtta liikmesriigiti kehtivaid hulgimüügitingimusi või keskkonnaeeskirju. Et teavitada ettevõtjaid kohaldatavatest miinimumkogustest, tuleks ette näha, et sekkumisametid määravad kõnealused miinimumkogused kindlaks igas avaldatavas pakkumiskutses, kehtestades need vajaduse korral suuremana käesolevas määruses sätestatud tasemest.

(6)	Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta kõva nisu ja koorimata riisi, mille kvaliteet ei võimalda hilisemat kasutamist ja nõuetekohast ladustamist. Seega tuleks sätestada meetodid, mille abil kõva nisu ja koorimata riisi kvaliteet kindlaks määrata.

(7)

Kõva nisu kuulub nende teraviljasortide hulka, mille suhtes kehtivad inimtoidule ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuded ja mis peavad vastama nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 315/93 (milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes) (4) kehtestatud tervishoiunõuetele. Ette tuleks näha kõnealuste nõuete kohaldamine asjaomaste toodete ülevõtmisel käesoleva sekkumiskava raames.

(8)

Lubatud saasteainete kõrgeima taseme ületamisega seotud riske saab makseasutus või sekkumisamet teha kindlaks pakkuja edastatud teabe ja nende analüüsikriteeriumide alusel. Et kulutusi vähendada, tuleks enne makseasutuse või sekkumisameti järelevalve all toodete ülevõtmist nõuda analüüse üksnes pärast riskianalüüsi, tagades sel viisil toodete kvaliteedi sekkumiskavaga liitumisel. Seega vastutab liikmesriik ise, kui toote ostmisel tehtud otsus käesoleva määruse põhjal nõutava riskianalüüsi kohta on ebapädev ja hiljem selgub, et toode ei vastanud miinimumnõuetele. Sellise otsusega ei saaks tagada toote kvaliteeti ja sellest tulenevalt toote korralikku säilitamist. Seetõttu tuleks täpsustada tingimused liikmesriigi vastutuse osas.

(9)	Koorimata riisi madalaima kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu ühenduse tootmispiirkondade kliimatingimustele.

(10)

Samuti tuleks täpselt kindlaks määrata pakkuja poolt ladustuskohtades pakutavate toodete kontrollitoimingud, et oleks tagatud pakutavate kaupade massi ja kvaliteedi vastavus nõuetele. Tuleks teha vahet pakutava kauba ülevõtmisel pärast seda, kui on kontrollitud selle kogus ning vastavus kaalu ja madalaima kvaliteedi nõuetele, ning pakkujale kauba eest makstava hinna kindlaksmääramisel pärast seda, kui representatiivse proovi põhjal on vajalike analüüside abil iga partii täpsed tunnused kindlaks määratud.

(11)

Et kõnealune sekkumismeede oleks tõhus, tuleks sätestada, et juba esitatud kõva nisu ja riisi pakkumused oleksid siduvad ja lõplikud. Seega ei saaks neid muuta ega tagasi võtta ning pakkumuste esitamise tingimuseks tuleks seada tagatise esitamine, määrata kindlaks tagatise vabastamise kord ja tagatise võimalik kandmine ühenduse eelarvesse, kui asjaomaste pakkumuste teatavaid vastuvõtutingimusi ei ole arvestatud.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõikes 2 ja lõike 4 punktis a on sätestatud, et komisjon määrab pakkumismenetluste teel kindlaks kõva nisu sekkumishinna, võtmata arvesse teravilja puhul kvaliteedist tulenevat hinna tõstmist või alandamist. Tuleks määrata kindlaks kõva nisu peamistest kvaliteedinõuetest tulenevad hinna erinevused.

(13)

Määruses (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 4 punktis b on sätestatud, et sekkumishind kehtestatakse IV lisa punktis A kindlaksmääratud kvaliteediga koorimata riisile ning hinda tõstetakse või alandatakse, kui sekkumiseks pakutava riisi kvaliteet erineb standardkvaliteedist. Hindade tõstmine ja alandamine peaks sekkumisel peegeldama koorimata riisi kvaliteediga seotud hinnaerinevusi turul. Selleks tuleks arvesse võtta koorimata riisi põhitunnuseid, mis võimaldavad toote kvaliteeti objektiivselt hinnata. Osutatud nõude täitmiseks on piisav hinnata niiskusesisaldust, töötlemisjärgset saagikust ja teradefektide standardsust, mida saab teha lihtsate ja tõhusate meetoditega.

(14)	Ühtlustamise huvides tuleks sekkumisvarusid kontrollida määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklis 2 kehtestatud tingimustel.

(15)	Süsteemi tõhusaks haldamiseks tuleks komisjoni nõutavad andmed edastada elektroonilisel kujul ja nende meetodite alusel, mis komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

(16)

Käesoleva määruse sätetega riisisektori kohta asendatakse komisjoni 29. märtsi 2005. aasta määruse (EÜ) nr 489/2005 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt) (5) kohaselt kehtivad sätted. Kõva nisu ja riisi suhtes kohaldatavate eeskirjade ühtlustamise huvides ei tuleks määruse (EÜ) nr 489/2005 teatavaid sätteid siiski üle võtta.

(17)	Käesoleva määruse sätetega kõva nisu kohta asendatakse komisjoni 8. mai 2008. aasta määruse (EÜ) nr 428/2008 (millega määratakse kindlaks sekkumiskeskused) (6) kohaselt kehtivad sätted. Seega tuleks ette näha, et alates 1. juulist 2009 neid enam kõva nisu suhtes ei kohaldata.

(18)

Käesoleva määruse sätetega koorimata riisi kohta asendatakse komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 687/2008 (millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord makseasutuste või sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid) (7) kohaselt kehtivad sätted. Seega tuleks sätestada, et alates 1. juulist 2009 neid sätteid enam kõva nisu suhtes ei kohaldata.

(19)	Seetõttu tuleks muuta määrusi (EÜ) nr 428/2008 ja (EÜ) nr 687/2008 ning tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 489/2005.

(20)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 72/2009 artiklile 8 kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ette nähtud riikliku sekkumisega seotud uusi sätteid kõva nisu puhul alates 1. juulist 2009 ja riisisektori puhul alates 1. septembrist 2009. Seetõttu tuleks kõnealuste sätete rakendussätteid kohaldada alates samadest kuupäevadest.

(21)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED SEKKUMISKESKUSTE HEAKSKIITMISE, KOKKUOSTU JA PAKKUMUSTE KOHTA

1. JAGU

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 1

Reguleerimisala ja määratlused

1.   Käesoleva määrusega sätestatakse kõva nisu ja riisi sektoris rakendussätted nende kokkuostude suhtes, mis on tehtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 13 lõikega 3 ja artikli 18 lõikega 2 ette nähtud riiklikul sekkumisel.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkuostude tegijad on määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 2 lõike 1 kohaselt makseasutused või makseasutuse volitatud asutused (edaspidi „sekkumisametid”).

Artikkel 2

Sekkumiskeskuste määramine ja heakskiitmine

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 41 kohaselt komisjoni määratavad sekkumiskeskused on eelnevalt sekkumisametite poolt heaks kiidetud vastavalt käesoleva määruse sätetele ja määrusega (EÜ) nr 884/2006 kehtestatud eeskirjadele, eelkõige vastutuse ja kontrollide osas vastavalt viimati nimetatud määruse artiklile 2.

2.   Sekkumiskeskuse heakskiitmiseks tagavad sekkumisametid, et osutatud keskuse ladustuskohad vastaksid vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	kõikide kõnealuse sekkumiskeskuse ladustuskohtade võimsus peab olema kõva nisu puhul vähemalt 20 000 tonni ja riisi puhul vähemalt 10 000 tonni.

b)	ladustamisest mahaarvamise miinimumkogus peab iga ladustuskoha puhul võimaldama ühe tööpäeva jooksul välja viia vähemalt 5 % ladustatud kogusest ehk 1 000 tonni kõva nisu ja 500 tonni riisi.

3.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 41 kohaselt komisjoni määratud sekkumiskeskuste loetelu ja nende ladustuskohtade loetelu hõlmavat teavet muudetakse ja edastatakse liikmesriikidele ja avalikkusele kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 23 ja 24.

2. JAGU

KÕVA NISU JA KOORIMATA RIISI KOKKUOSTU KORD PAKKUMISMENETLUSE TEEL

Artikkel 3

Kokkuostud

1.   Sekkumisametid hakkavad pakkumismenetluse teel kõva nisu ja koorimata riisi kokku ostma pärast seda, kui pakkumismenetlus on avatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt komisjoni vastu võetud määrusega (edaspidi „pakkumismenetluse avamise määrus”).

2.   Pakkumismenetluse avamise määruses on sätestatud eelkõige:

a)	toote tähistus ja selle CN-kood;

b)	pakkumismenetluste kuupäevad;

c)	pakkumuste esitamise viimane kuupäev ja kellaaeg;

d)	pakkumismenetluse sulgemise kuupäev;

e)	asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) või asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad), kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 2 teist lõiku.

3.   Koorimata riisi pakkumismenetlust võib piirata ühe või mitme riisisordiga vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa I osa punktis I.2 esitatud määratlusele („ümarateraline riis”, „keskmiseteraline riis”, „pikateraline riis A” või „pikateraline riis B”).

4.   Pakkumismenetluse avamise määruse jõustumise kuupäeva ja pakkumuste esitamise esimese tähtaja viimase päeva vahele peab jääma vähemalt kuue päeva pikkune ajavahemik.

5.   Sekkumisameti avaldatud pakkumismenetluses on määratud kindlaks eelkõige miinimumkogused, mille kohta saab pakkumusi teha. Need kogused on kõva nisu puhul vähemalt 10 tonni ja riisi puhul vähemalt 20 tonni.

Mõnes liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustavade või keskkonnanõuete arvessevõtmiseks tuleb siiski ette näha esimeses lõigus kehtestatud kogustest kõrgem määr; kõnealused kogused määrab sekkumisamet kindlaks pakkumismenetluses.

6.   Pakkumismenetlusest tulenevaid kohustusi ei saa loovutada.

Artikkel 4

Pakkumuste esitamise ja vastuvõtmise tingimused

1.   Artiklis 3 osutatud kokkuostud tehakse nende pakkumuste alusel, mis ettevõtjad on liikmesriikide sekkumisametitele esitanud; pakkumus saadetakse kirjalikult või elektrooniliselt koos kättesaamistõendiga.

2.   Pakkumus, mille sekkumisamet saaks vastu võtta, peab sisaldama järgmist.

a)

Liikmesriikide poolt sekkumisametile esitatud vorm, mille ühtlustatud näidise on komisjon koostanud vastavalt artiklis 24 kehtestatud tingimustele ja mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: i) pakkumuse esitaja nimi, aadress ja käibemaksu registreerimise number liikmesriigis, kus toimub peamine tegevus, või selle puudumisel number põllumajandusregistris; ii) pakutav toode; (riisi puhul märkida ära liik ja sort); iii) toote ladustuskoht pakkumuse esitamise hetkel; iv) sekkumiskeskuse ladustuskohad, mille puhul pakkumus on kõige väiksemate kuludega; v) pakutav kogus, pakutava toote aastakäik, ühenduse päritolule osutav märge ja ühenduse tootmispiirkond; vi) tonni eest pakutav hind (kaup peab vastama kõva nisu miinimumkvaliteedile või riisi standardkvaliteedile) määratud sekkumiskeskuse ladustuskohtadesse toomisel ilma mahalaadimiseta ja väljendatuna eurodes kuni kahe komakohaga. Kõnealune hind vastab võrdlushinnale, mis on kõva nisu puhul osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 8 punktis a või koorimata riisi puhul osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 8 punktis b; vii) riisi puhul andmed taimekaitsevahendite kasutamise kohta ja täpsed kasutatud kogused; viii) pakutava toote peamised tunnused.

b)

Lisas esitatavad järgmised dokumendid: i) tõend, mille kohaselt pakkuja on andnud tagatise suuruses 30 eurot kõva nisu tonni eest või 50 eurot koorimata riisi tonni eest enne pakkumuste esitamise tähtaja lõppemist; tagatise võib esitada liikmesriigis, mille territooriumil toimub pakkuja peamine tegevus, juhul kui pakkuja esitab oma pakkumuse teises liikmesriigis; ii) pakkuja kinnitus, millega tõendatakse, et pakutavad kogused on tegelikult käesoleva lõike punkti a alapunktis iii kindlaks määratud ladustuskohas olemas; iii) pakkuja kinnitus, millega tõendatakse, et pakutakse ühtset partiid, mis riisi puhul koosneb samast sordist olevast koorimata riisist, ja et miinimumkogused vastavad sekkumisameti avaldatud pakkumismenetluses kindlaks määratud kogustele.

3.   Sekkumisamet registreerib vastuvõetavad pakkumused, nende vastuvõtukuupäeva ja asjaomased kogused.

4.   Pakkumused on siduvad ja lõplikud.

Artikkel 5

Pakkumuste kontrollimine sekkumisameti poolt

1.   Kooskõlas artikli 4 lõikega 2 kontrollivad sekkumisametid nõutavatest üksikasjadest lähtudes, kas pakkumused on vastuvõetavad.

Kui pakkumus ei ole vastuvõetav, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast ettevõtjat.

2.   Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii osutatud dokumentide vastavust võib kontrollida pärast seda, kui sekkumisamet on pakkumuste vastuvõetavust kinnitanud, vajaduse korral käib pädev sekkumisamet pakkuja poolt artikli 22 lõike 3 kohaselt osutatud ladustuskohal.

Kui mõni esimeses lõigus osutatud dokumentidest ei vasta nõuetele, tühistatakse pakkumus ja kohaldatakse artikli 9 lõiget 2.

Artikkel 6

Pakkumustest komisjonile teatamine

1.   Pakkumuste esitamise tähtajale järgneval päeval hiljemalt kell 14.00 Brüsseli aja järgi teavitab sekkumisamet artikli 24 kohaselt komisjoni vastuvõetavatest pakkumustest. Pakkujate isikuid ei avaldata.

Kui ühtegi vastuvõetavat pakkumust ei esitata, teavitab liikmesriik sellest komisjoni samaks tähtajaks.

2.   Vastuvõetavad pakkumused, millest komisjoni ei teavitatud, jäetakse pakkumismenetlusest välja.

Artikkel 7

Pakkumustel põhinev otsus

Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt teatatud pakkumuste alusel otsustab komisjon pakkumusi mitte vastu võtta või kinnitab sekkumise maksimaalse kokkuostuhinna määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 8

Pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui komisjon on artikli 7 kohaselt kehtestanud sekkumise maksimaalse kokkuostuhinna, kiidavad sekkumisametid heaks kõik vastuvõetavad pakkumused, mis on maksimaalse kokkuostuhinnaga võrdsed või sellest madalamad. Kõik muud pakkumused lükatakse tagasi.

2.   Kui sekkumise maksimaalset kokkuostuhinda ei kehtestata, lükatakse kõik pakkumused tagasi.

3.   Sekkumisametid teevad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused pärast seda, kui on avaldanud määruse või teatanud otsusest artiklis 7 osutatud maksimaalse kokkuostuhinna kehtestamise kohta või selle kohta, et pakkumusi vastu ei võeta.

4.   Pädev asutus teatab pakkujatele nende pakkumismenetluses osalemise tulemused hiljemalt üks tööpäev pärast lõikes 3 osutatud avaldamist või teatamist.

Artikkel 9

Tagatiste vabastamine ja tagatisest ilmajäämine

1.   Toodete tegelik asumine ladustuskohas, mille pakkuja on artikli 4 lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt kindlaks määranud, ühtse partii esitamine, komisjonile teavitatud pakkumuse säilitamine ja toote vastuvõtmine pädeva asutuse poolt on esmajärgulised nõuded komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (8) artikli 20 lõike 2 tähenduses.

2.   Kui lõikes 1 osutatud esmajärgulised nõuded ei ole täidetud (v.a erakorralistel asjaoludel), siis tagatist ei tagastata ja raamatupidamisarvestuses käsitatakse seda sihtotstarbelise tuluna komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (9) artikli 12 tähenduses.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel kontrollib sekkumisamet ladustuskohtades olevaid koguseid mutatis mutandis vastavalt eeskirjadele ja tingimustele, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 884/2006 riiklike ladustamistehingute raames ladustatud toodete füüsiliseks kontrolliks, eelkõige aga vastavalt kõnealuse määruse I lisa punktis B.III sätestatutele. Riskianalüüsist lähtuvalt kontrollitakse vähemalt 5 % pakkumustest ja 5 % pakutavatest kogustest.

4.   Kui pakkumus lükatakse tagasi, vabastatakse tagatis pärast artikli 8 lõikes 3 osutatud otsuse avaldamist.

5.   Edukate pakkumuste puhul vabastatakse tagatis viie tööpäeva jooksul arvestatuna artikli 18 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ülevõtmisprotokolli koostamisest.

3. JAGU

TOODETE SUUNAMISKORD

Artikkel 10

Tarne

1.   Pakkuja poolt määratud heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohta tarnimise kuupäeva või kuupäevad määrab kindlaks sekkumisamet ning teavitab pakkujat sellest võimalikult kiiresti.

Kui pakkuja poolt määratud heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohtadesse ei saa tooteid tarnida, määrab sekkumisamet sama sekkumiskeskuse muud ladustuskohad või mõne muu heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohad, kuhu tooteid vähimate kuludega tarnida, ja kehtestab tarnekuupäevad.

2.   Kõik tooted peavad olema heakskiidetud sekkumiskeskuse ladustuskohta tarnitud hiljemalt pakkumuse saamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks, jäämata siiski hilisemaks kui 30. juuni kõva nisu puhul ja 31. august koorimata riisi puhul.

3.   Sekkumisameti esindaja võtab tarnitud kauba üle pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja juuresolekul.

4.   Tarnitud koguse kaalumise juures on pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja ja sekkumisameti esindaja, kes on pakkujast sõltumatu.

Sekkumisameti esindajaks võib siiski olla ka laopidaja. Sellisel juhul:

a)	korraldab sekkumisamet 30 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast vähemalt mahukontrolli hõlmava kontrollimise; erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga määratud koguse vahel ei tohi olla suurem kui 5 %;

b)	kui lubatud hälvet ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega;

c)	kui lubatud hälvet on ületatud, kaalutakse teravili viivitamata üle. Kui kindlakstehtud mass on arvepidamises registreeritud massist väiksem, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja, kui suurem, kannab kulud liikmesriik.

Artikkel 11

Veokulud

1.   Kui vahemaa on kuni 100 km, jääb kauba vähimate kuludega vedu pakkuja määratud sekkumiskeskuse ladustuskohta vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktile iv pakkuja kanda. Kui vahemaa on üle 100 km, kannab veokulud sekkumisamet.

2.   Kui sekkumisamet on vastavalt artikli 10 lõike 1 teisele lõigule pakkuja määratud sekkumiskeskuse ladustuskohta muutnud, jäävad täiendavad veokulud (maksuvabastusega 20 km piires), sekkumisameti kanda. Kui vahemaa on üle 100 km, kannab sekkumisamet veokulud tervikuna.

3.   Sekkumisameti kantavad kulud, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, tasub komisjon mittekokkuleppeliste summade alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 4 lõike 1 punktile c.

II PEATÜKK

ERISÄTTED KÕVA NISU KOHTA

Artikkel 12

Pakutava kõva nisu kvaliteet

1.   Sekkumiseks vastuvõetav kõva nisu peab olema puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga.

2.   Et kõva nisu saaks käsitada kui puhast, ehtsat ja nõutava turustuskvaliteediga, peab see olema laitmatu. Selleks peavad kõva nisu kvaliteedinõuded vastama I lisa A osas kindlaksmääratud tunnustele ja I lisa B osas esitatud kõva nisu kvaliteedi miinimumnõuetele.

Artikkel 13

Pakutava kõva nisu proovide võtmine ja analüüsid

1.   Igast pakutava kõva nisu partiist võetakse representatiivne proov, et määrata kindlaks kõva nisu kvaliteeditunnused; representatiivne proov koosneb proovidest, mis võetakse sageduse alusel üks proov igalt tarnelt, et saada vähemalt üks proov iga 60 tonni kohta.

2.   Sekkumisamet vastutab, et võetud proovide tunnused saaksid analüüsitud 20 tööpäeva jooksul alates representatiivse proovi võtmisest.

3.   Sekkumiseks pakutava kõva nisu kvaliteedi kindlaksmääramiseks kasutatavad standardmeetodid on esitatud II lisas järgmiselt:

—	A osa: standardmeetod nende koostisosade määramiseks, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiviljad;

—	B osa: standardmeetod kõva nisu niiskusesisalduse määramiseks;

—	C osa: standardmeetod kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks;

—	D osa: muud kõva nisu kvaliteedi määramiseks kasutatavad meetodid.

4.   Liikmesriigid teostavad saasteainete taseme, sealhulgas radioaktiivse saastumise taseme kontrollimist riskianalüüsi alusel, võttes arvesse pakkuja edastatud teavet ja kohustusi nõuete järgimisel, eelkõige tema teostatud analüüside tulemuste osas. Vajaduse korral määratletakse kontrollimeetmed määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras, eelkõige juhul, kui saasteained võivad turuolukorda tõsiselt häirida.

5.   Pakkuja kannab kulud, mis on seotud:

a)	saasteainete analüüsiga;

b)	amülaasi aktiivsuse määramisega (langemisarv);

c)	proteiinisisalduse määramisega;

d)	toodete tagasivõtmisega, kui analüüsid on näidanud, et pakutav kõva nisu ei vasta sekkumisel kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele.

6.   Pakkujat teavitatakse kauba analüüside tulemustest artikliga 18 ette nähtud ülevõtmisakti väljastamisega.

7.   Vaidluse korral korraldab sekkumisamet uuesti asjaomaste toodete kontrolli, mille kulud kannab kaotaja pool.

8.   Kui analüüside ja kontrollide tulemused ei võimalda käsitada pakutavat kõva nisu sekkumiseks vastuvõetavana, võib pakkuja alustada asjaomase partii asendamismenetlust hiljemalt 20 tööpäeva pärast probleemi tuvastamist, ilma et see piiraks artikli 10 lõikes 2 osutatud tarne lõpptähtpäeva. Erandina artiklist 11 jäävad osutatud asendamisega seotud veokulud üksnes pakkuja kanda.

Artikkel 14

Pakutava kõva nisu ülevõtmine

1.   Sekkumisamet võtab pakutava kõva nisu üle, kui sekkumisameti esindaja on kindlaks teinud artikli 13 kohaselt sekkumiskeskusesse saadetud kauba terve partii koguse ja selle vastavuse artiklis 12 osutatud tingimusele.

2.   Ülevõtmine peab toimuma hiljemalt 60 päeva jooksul, mis järgnevad artikli 10 lõikes 2 osutatud viimasele tarnele, kuid mitte hiljem kui 31. juulil.

Artikli 13 lõike 8 kohaldamisel toimub ülevõtmine siiski hiljemalt 31. augustil.

III PEATÜKK

ERISÄTTED RIISI KOHTA

Artikkel 15

Pakutava koorimata riisi kvaliteet

1.   Sekkumiseks vastuvõetav koorimata riis peab puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga.

2.   Koorimata riisi käsitatakse puhtana, ehtsana ja nõutava turustuskvaliteediga, kui:

a)	riisi saagis pärast töötlemist vastab III lisa A osas sätestatud nõuetele ja kahjustatud riisi lubatav maksimumprotsent vastab III lisa B osas esitatule;

b)	riisi niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %;

c)	riis on lõhnatu ning tootes pole elusaid putukaid;

d)	riisi radioaktiivsuse taset näitavate ainete sisaldus ei ületa ühenduse õigusaktides kehtestatud ülemmäärasid.

Artikkel 16

Pakutava koorimata riisi proovide võtmine ja analüüsid

1.   Et kontrollida sekkumiseks võetava toote vastavust kvaliteedinõuetele artikli 15 tähenduses, võtab sekkumisamet pakkuja või selle volitatud esindaja juuresolekul vastuvõetavast kaubast proovi.

Võetakse kolm vähemalt ühe kilogrammi suuruse massiga representatiivset proovi. Proovid jaotatakse järgmiselt:

a)	üks eksemplar pakkujale;

b)	üks eksemplar laole, kus ülevõtmine aset leidis;

c)	üks eksemplar sekkumisametile.

Representatiivseteks proovideks vajalike proovide arv saadakse pakutava partii mõttelisel jagamisel kümnetonnisteks osadeks. Kõik proovid on ühesuguse kaaluga. Representatiivsed proovid saadakse proovideks võetud koguse jagamisel kolmeks.

Kauba kvaliteedinäitajate vastavust nõutavatele tingimustele kontrollitakse selle representatiivse proovi alusel, mis saadetakse lattu, kus ülevõtmine toimub.

2.   Representatiivsed proovid tehakse igast osatarnest (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun) lõikes 1 osutatud tingimustel.

Iga osatarne kontrollimine enne sekkumislattu jõudmist võib piirduda niiskusesisalduste, prügilisandite hulga ja elusputukate puudumise kindlakstegemisega. Kui pärast kontrolli lõpptulemust siiski ilmneb, et mõni osatarne ei vasta kvaliteedi miinimumnõuetele, loobutakse kogu partii ülevõtmisest. Kogu partii tuleb kõrvaldada. Saatmisega seonduvad kulud jäävad pakkuja kanda.

Kui mõne liikmesriigi sekkumisamet suudab enne tarne lattu jõudmist kontrollida iga ülevõetava kauba osatarne vastavust kõikidele kvaliteedi miinimumnõuetele, ei tohi ta vastu võtta osatarnet, mis ei vasta nendele nõuetele.

3.   Riisi radioaktiivse saastatuse kontrolli teostatakse vaid juhul, kui olukord peaks seda teatava perioodi jooksul nõudma. Juhul kui radioaktiivse saastatuse kontroll peaks osutuma vajalikuks, teostatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud kontrollimeetmete kestusele ja ulatusele.

4.   Pakkujat teavitatakse kauba analüüside tulemustest artiklis 18 ette nähtud ülevõtmisakti väljastamisega.

5.   Vaidluse korral korraldab sekkumisamet uuesti asjaomaste toodete vajaliku kontrolli, mille kulud kannab kaotaja pool.

Uue analüüsi teeb pädevate asutuste heakskiidetud laboratoorium uue representatiivse proovi põhjal, mis koosneb võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest representatiivsetest proovidest. Pakutava partii osatarnete puhul saadakse tulemus iga osatarne uute representatiivsete proovide analüüside keskmiste näitajate hindamise alusel.

6.   Kui analüüsid ei võimalda käsitada pakutavat koorimata riisi sekkumiseks vastuvõetavana, võib pakkuja alustada asjaomase partii asendamismenetlust hiljemalt 20 tööpäeva pärast probleemi tuvastamist, ilma et see piiraks artikli 10 lõikes 2 osutatud tarne lõpptähtpäeva. Erandina artiklist 11 jäävad osutatud asendamisega seotud veokulud üksnes pakkuja kanda.

Artikkel 17

Pakutava koorimata riisi ülevõtmine

1.   Sekkumisamet võtab pakutava riisi üle, kui sekkumisameti volitatud esindaja on teinud kindlaks kaupade vähima nõuava koguse ja tunnused vastavalt artiklitele 3 ja 15 ning kaup on toimetatud sekkumiskeskusesse vastavalt artiklile 16.

2.   Ülevõtmine peab toimuma hiljemalt 60 päeva jooksul, mis järgnevad artikli 10 lõikes 2 osutatud viimasele tarnele, kuid mitte hiljem kui 30. septembril.

Artikli 16 lõike 6 kohaldamise puhul toimub ülevõtmine siiski hiljemalt 31. oktoobril.

IV PEATÜKK

ÜHISSÄTTED ÜLEVÕTMISE, KONTROLLIMISTE JA TEAVITAMISTE PUHUL

Artikkel 18

Ülevõtmisprotokoll

1.   Iga pakkumuse kohta koostab ülevõtmisprotokolli sekkumisamet, kes on pädev kiitma heaks ladustuskohti, kellele pakkumus lähtuvalt vähimatest kuludest tehti. Pakkuja või tema esindaja võivad viibida ülevõtmisprotokolli koostamise juures.

Ülevõtmisprotokoll peab kajastama vähemalt järgmist:

a)	representatiivse proovi koostamiseks võetud proovide arv;

b)	partii koguse ja tunnuste kontrollimiste kuupäevad;

c)	riisi puhul tarnitud kauba sort ja masskaal;

d)	partii tunnused vastavalt analüüside tulemustele;

e)	analüüside eest vastutav asutus.

Ülevõtmisprotokollil on kuupäev ning sekkumisameti ja ladustaja allkiri.

2.   Ülevõtmisprotokolli võib koostada alates hetkest, kui 95 % pakutavast kogusest on üle võetud.

Artikkel 19

Pakkujale kauba eest makstava hinna määramine ning makseprotseduur

1.   Pakkujale kauba eest makstava hinnana käsitatakse pakutavat hinda, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis vi, ilma et see piiraks artikli 11 sätteid ja hinnatõstmisi või -alandamisi, mis on kõva nisu puhul sätestatud IV lisas ja koorimata riisi puhul sätestatud V lisas või on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 18 lõike 4 punktile b.

2.   Maksmine peab toimuma 35 päeva jooksul pärast ülevõtmist, mis on määratletud vastavalt tootele artiklis 14 või 17.

Artikli 13 lõike 7 (kõva nisu puhul) või artikli 16 lõike 5 (koorimata riisi puhul) kohaldamisel toimub maksmine võimalikult kiiresti pärast seda, kui pakkujat on viimase analüüsi tulemustest teavitatud.

Kui maksmine toimub pakkuja poolt väljastatava arve alusel, kuid arve pole laekunud esimeses lõigus määratud tähtaja jooksul, teostatakse makse viie tööpäeva jooksul päraste arve tegelikku laekumist.

Artikkel 20

Kontrollimeetmed

1.   Ilma et see piiraks toodete ülevõtmisel nõutavaid kontrolle käesoleva määruse raames, toimuvad kontrollid sekkumisladudes määruse (EÜ) nr 884/2006 artikliga 2 kehtestatud tingimustel.

2.   Kui kontrollid toimuvad käesoleva määruse artikli 13 lõikes 4 osutatud riskianalüüsi alusel, jäävad saasteainete lubatud maksimumtaseme järgimata jätmisest tulenevad rahalised kohustused liikmesriigi kanda vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 artiklis 2 osutatud eeskirjadele.

Kui asjaomane liikmesriik saab ohratoksiin A ja aflatoksiini puhul komisjonile tõestada standarditest kinnipidamist vastuvõtmisel, normaalseid tingimusi ladustamisel ning laopidaja kohustustest kinnipidamist, siis kantakse rahalised kohustused ühenduse eelarvesse.

3.   Kui artikli 4 lõike 2 punkti a alapunkti iii kohaselt määratud ladustuskoht asub muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus pakkumus esitati, ja kui sekkumisamet, kellele pakkumus tehti, otsustab teha toodete tegeliku olemasolu kohapealse kontrolli, saadab sekkumisamet asjaomase sekkumiskoha suhtes pädevale sekkumisametile taotluse kontrolli läbiviimiseks ja pakkumuse koopia. Kohapealne kontroll toimub pakkumuse saanud sekkumisameti kehtestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 21

Riiklikud eeskirjad

Liikmesriigiti kehtivate eritingimuste arvessevõtmiseks võtavad sekkumisametid vajaduse korral vastu ülevõtmise täiendava korra ja tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 22

Komisjonile ja sekkumisametitele tehtavad teatised ülevõtmiste kohta

1.   Iga liikmesriik edastab artiklis 24 kehtestatud tingimustel hiljemalt igal kolmapäeval kell 14.00 (Brüsseli aja järgi) eelnenud nädala kohta toote ja vajaduse korral toote liigi osas järgmised andmed:

a)	heakskiidetud pakkumustele vastavad üldkogused, kohaldades artiklit 8;

b)	tühistatud pakkumustele vastavad üldkogused kooskõlas artikli 5 lõike 2 teise lõiguga;

c)	heakskiidetud üldkogused, mis ei ole tarnitud artiklis 10 kehtestatud tähtaja jooksul;

d)	üldkogused, mis ei vasta ülevõtmiseks nõutavatele miinimumtunnustele;

e)	ülevõetud üldkogused.

2.   Iga liikmesriik edastab artiklis 24 kehtestatud tingimustel hiljemalt käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud ülevõtmistähtajale järgneva kuu lõpus nõukogu 26. märtsi 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 837/90 (mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid) (10) III lisas kindlaksmääratud piirkondade lõikes üle võetud kõva nisu partiide mahukaalu keskmise tulemuse, niiskusesisalduse, katkiste terade ja proteiinide sisalduse.

3.   Sekkumisametite vaheline teabevahetus artikli 20 lõikega 3 ette nähtud kontrollide kohta toimub elektroonilisel teel artikliga 24 kehtestatud tingimustel.

Artikkel 23

Komisjoni teavitamine heakskiidetud sekkumisametite ja sekkumiskeskuste poolt

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklis 24 kehtestatud tingimustel teabe, mis hõlmab:

a)	artiklis 1 osutatud heakskiidetud sekkumisameteid ning

b)	artiklis 2 osutatud heakskiidetud sekkumisameteid ja nende ladustuskohti.

2.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) artikli 1 lõikes 2 osutatud sekkumisametite loetelu.

3.   Muudatused, mis tehakse artikli 2 lõikes 3 osutatud sekkumisametite ja nende ladustuskohtade loetelusse ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sekkumisametite loetelusse, tehakse liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks sellekohase tehnika abil komisjoni infosüsteemide kaudu, sh avaldatakse Internetis.

Artikkel 24

Teabevahetuse suhtes kohaldatav meetod

1.   Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teavitus ja teabevahetus, mis on ette nähtud käesoleva määrusega, toimub elektroonilisel teel ja infosüsteemide kaudu, mille komisjon või liikmesriigid on pädevatele asutustele kättesadavaks teinud.

2.   Asjaomased dokumendid koostatakse ja edastatakse kindlaksmääratud korras kõnealuste infosüsteemide kaudu.

3.   Dokumentide vorm ja sisu on määratud kindlaks näidise alusel või meetodi abil, mis tehakse kasutajale kättesaadavaks infosüsteemide vahendusel. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid ei kohaldata enne, kui on teavitatud põllumajandusturgude ühise korralduse komiteed.

4.   Liikmesriigi pädeva asutuse vastutusel ja neile antud juurdepääsuõiguste kohaselt sisestatakse teavitamiseks ette nähtud andmed infosüsteemi, kus neid ka ajakohastatakse.

V PEATÜKK

MUUTMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Määruse (EÜ) nr 428/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 428/2008 I lisas jäetakse välja kõva nisu käsitlev veerg (4).

Artikkel 26

Määruse (EÜ) nr 687/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 687/2008 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus osutatud ajavahemike jooksul on igal vähemalt 80 tonni suuruse ühenduses koristatud hariliku nisu, odra, maisi või sorgo ühtse partii omanikul õigus pakkuda partiid sekkumisametile või makseasutusele (edaspidi „sekkumisamet”).”

2)

Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega: „a) hariliku nisu puhul määruse (EMÜ) nr 315/93 kohaselt kindlaks määratud piirnormid, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 (11) lisa punktidega 2.4 kuni 2.7 kindlaks määratud nõuded fusariotoksiinide määra osas hariliku ja kõva nisu puhul;

3)	Artikli 5 punkt h jäetakse välja.

4)	Artikli 7 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega: „c) hariliku nisu proteiinisisalduse määramisega;”

5)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt: a) punktid c ja d asendatakse järgmisega: „c) kui hariliku nisu ja odra puhul ületab katkiste terade osakaal 3 % ning maisi ja sorgo puhul 4 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 EUR; d) kui maisi ja sorgo puhul ületab teralisandite osakaal 4 % ning hariliku nisu ja odra puhul 5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 EUR;”; b) punkt f asendatakse järgmisega: „f) kui hariliku nisu, odra, maisi ja sorgo puhul ületab prügilisandite osakaal 1 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,1 EUR;”; c) punkt g jäetakse välja.

6)	I lisas jäetakse välja veerg „Kõva nisu”.

7)

II lisa muudetakse järgmiselt: a) punkti 1.2 muudetakse järgmiselt: i) punkti a esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kidurad terad: terad, mis pärast käesoleva määruse lisas osutatud kõikide teiste koostisosade proovist kõrvaldamist lähevad läbi järgmiste avadega sõela: hariliku nisu puhul 2,0 mm, odra puhul 2,2 mm.”; ii) punkti d teine lõik jäetakse välja; b) punkt 1.3 asendatakse järgmisega: „1.3.   Kasvama läinud terad „Kasvama läinud terad” on terad, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud terade osakaalu hindamisel tuleb siiski võtta arvesse proovi üldist välimust. Mõnede teraviljaliikide idu on esileulatuv ja teraviljapartii sõelumisel idu integument lõheneb. Niisugused terad sarnanevad kasvama läinud teradega, aga neid ei tohi sellesse rühma lugeda. Kasvama läinud terad on üksnes need terad, mille idul on selgelt nähtavad muutused, mille abil on kerge eristada kasvama läinud tera harilikust terast.”; c) punkt 2.1 jäetakse välja.

8)

III lisa punkti 1 muudetakse järgmiselt: a) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Hariliku nisu ja odra puhul sõelutakse 250 g keskmist proovi kahe sõelaga: pool minutit ühe sõelaga, mille piklikud avad on 3,5 mm, ja pool minutit teise sõelaga, mille piklikud avad on 1,0 mm.”; b) seitsmes lõik asendatakse järgmisega: „Hariliku nisu puhul sõelutakse osaproovi pool minutit läbi 2,0 mm ja odra puhul läbi 2,2 mm piklike avadega sõela. Läbi sõela läinud koostisosi käsitatakse kidurate teradena. Külmakahjustusega teri ja täisküpsemata rohelisi teri käsitatakse kidurate teradena.”.

9)	VI lisa jäetakse välja.

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 489/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2009.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 28

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse kõva nisu puhul alates 1. juulist 2009 ja riisisektoris alates 1. septembrist 2009.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 30, 31.1.2009, lk 1.

(3)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 35.

(4)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(5)  ELT L 81, 30.3.2005, lk 26.

(6)  ELT L 129, 17.5.2008, lk 8.

(7)  ELT L 192, 19.7.2008, lk 20.

(8)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(9)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(10)  EÜT L 88, 3.4.1990, lk 1.

(11)  ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.”

---

---

---

---

---

---

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/47

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 671/2009,

24. juuli 2009,

millega avatakse teatavate GATTi kvootide alusel 2010. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentside väljaandmise menetlus

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 171 lõiget 1 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 17. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1282/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta) (2) III peatüki 2. jaos on sätestatud, et mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel sõlmitud lepingutega ettenähtud kvoodi raames Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu ekspordilitsentse võib välja anda vastavalt erimenetlusele, mis võimaldab nimetada Ameerika Ühendriikides eelistatud importijad.

(2)	Kõnealune menetlus tuleks avada 2010. aasta ekspordi jaoks ning tuleks kindlaks määrata sellega seotud täiendavad eeskirjad.

(3)

Impordi haldamiseks teevad Ameerika Ühendriikide pädevad asutused vahet Uruguay vooru alusel Euroopa Ühendusele antud lisakvoodi ja Tokyo voorust tulenevate kvootide vahel. Ekspordilitsentside väljaandmisel tuleks arvesse võtta kõnealuste toodete sobivust Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabelis kirjeldatud vastava Ameerika Ühendriikide kvoodiga.

(4)	Selleks et eksportida maksimumkogus tagasihoidlikku huvi äratanud kvootide raames, tuleks kogu kvoodikogust hõlmavad taotlused heaks kiita.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1282/2006 artiklis 23 osutatud kvootide alusel 2010. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditavate CN-koodi 0406 alla kuuluvate ja käesoleva määruse I lisas loetletud toodete ekspordilitsentsid antakse välja vastavalt kõnealuse määruse III peatüki 2. jao ning käesoleva määruse sätetele.

Artikkel 2

1.   Määruse (EÜ) nr 1282/2006 artiklis 24 osutatud litsentsitaotlused (edaspidi „taotlused”) tuleb esitada pädevatele asutustele 1. kuni hiljemalt 10. septembriks 2009.

2.   Taotlused võetakse vastu üksnes juhul, kui need sisaldavad määruse (EÜ) nr 1282/2006 artiklis 24 osutatud täielikku teavet ja kui nendega on kaasas kõnealuses artiklis osutatud dokumendid.

Kui käesoleva määruse I lisa 2. veerus osutatud ühe ja sama tooterühma saadaolev kogus on jaotatud Uruguay vooru kvoodi ja Tokyo vooru kvoodi vahel, võivad litsentsitaotlused hõlmata vaid ühte nendest kvootidest ja taotlustes märgitakse asjaomane kvoot ning kõnealuse lisa 3. veerus esitatud rühma ja kvoodi tähis.

Määruse (EÜ) nr 1282/2006 artiklis 24 osutatud teave esitatakse vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud näidisele.

3.   Seoses I lisa 3. veerus märgitud kvootidega 22-Tokyo, 22-Uruguay 25-Tokyo ja 25-Uruguay hõlmavad taotlused vähemalt kümme tonni ega ületa asjaomase kvoodi korral kõnealuse lisa 4. veerus osutatud saadaolevat kogust.

Seoses I lisa 3. veerus märgitud teiste kvootidega hõlmavad taotlused vähemalt kümme tonni ega ületa asjaomase kvoodi korral 40 % kõnealuse lisa 4. veerus osutatud saadaolevast kogusest.

4.   Taotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui taotleja kinnitab kirjalikult, et ta ei ole esitanud sama tooterühma ega sama kvoodi kohta muid taotlusi ega kavatse seda teha.

Kui taotleja esitab ühes või mitmes liikmesriigis sama tooterühma ja sama kvoodi kohta mitu taotlust, loetakse kõik tema taotlused kehtetuks.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni viie tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega iga I lisas märgitud tooterühma ja vajaduse korral kvoodi kohta esitatud taotlustest.

Kõik teated, sealhulgas teated taotluste puudumise kohta saadetakse faksi või elektronposti teel, kasutades III lisas sätestatud näidisvormi.

2.   Teade sisaldab iga rühma ja vajaduse korral iga kvoodi kohta järgmist:

a)	taotlejate nimekiri,

b)	iga taotleja taotletud koguste jaotus kombineeritud nomenklatuuri tootekoodi ja Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli (2009) kohase koodi järgi,

c)	taotleja volitatud importija nimi ja aadress.

Artikkel 4

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1282/2006 artiklile 25 määrab komisjon viivitamata kindlaks litsentside jaotuse ja teavitab sellest liikmesriike hiljemalt 31. oktoobril 2009.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viie tööpäeva jooksul pärast jaotuskoefitsientide avaldamist iga rühma ja vajaduse korral iga kvoodi puhul igale taotlejale eraldatud kogused vastavalt määruse (EÜ) nr 1282/2006 artiklile 25.

Teade saadetakse faksi või elektronposti teel, kasutades käesoleva määruse IV lisas sätestatud näidisvormi.

Artikkel 5

Liikmesriigid kontrollivad käesoleva määruse artikli 3 ja määruse (EÜ) nr 1282/2006 artikli 24 kohaselt esitatud teavet enne litsentside väljaandmist ning hiljemalt 15. detsembril 2009.

Kui leitakse, et litsentsi saanud ettevõtja on esitanud ebaõiget teavet, tühistatakse litsents ja tagatist ei tagastata. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 234, 29.8.2006, lk 4.

---

---

---

---

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/53

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 672/2009,

24. juuli 2009,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2009. aasta juuli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 327/98 on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX.

(2)	Juuli alaperiood on määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a ette nähtud kvoodi jaoks kolmas alaperiood ja sama lõike punktides b, c ja d ette nähtud kvoodi jaoks teine alaperiood.

(3)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2009. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvoodile/kvootidele järjekorranumbritega 09.4154 – 09.4166 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates asjaomase kvoodi / asjaomaste kvootide raames taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(4)

Eespool osutatud teatisest järeldub lisaks, et 2009. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvoodile/kvootidele järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4129 – 09.4149 – 09.4150 – 09.4152 – 09.4153 hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemaid [või sellega võrdseid] koguseid.

(5)	Seepärast tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 5 lõikele 1 kindlaks määrata järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 - 09.4129 - 09.4130 – 09.4148 – 09.4112 – 09.4116 - 09.4117 - 09.4118 – 09.4119 – 09.4166,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4154 – 09.4166 kvoodi/kvootide alla kuuluva riisi jaoks 2009. aasta juuli kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogustele käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsientide alusel.

2.   Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4129 – 09.4130 – 09.4148 – 09.4112 – 09.4116 – 09.4117 – 09.4118 – 09.4119 – 09.4166 kvoodi/kvootide järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5.

---

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/56

---

KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2009,

millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguse ja zoonooside likvideerimise ning seire muudetud kavad 2009. aastaks ja muudetakse otsust 2008/897/EÜ teatavatele liikmesriikidele kõnealuse otsusega heakskiidetud kavade puhul antava ühenduse rahalise toetuse osas

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5475 all)

(2009/560/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõikeid 5 ja 6 ning artikli 25 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsusega 90/424/EMÜ kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, kontrollimise ja seirekavade puhul.

(2)

Komisjoni 28. novembri 2008. aasta otsusega 2008/897/EÜ, millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2009. aastaks ja järgnevateks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks, (2) on heaks kiidetud teatavate riikide kavad ning kehtestatud ühenduse rahalise toetuse kavandatav maksimumsumma ja määr igale liikmesriigi esitatud kavale.

(3)	Belgia, Taani, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Madalmaad, Portugal ja Soome on esitanud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire muudetud kavad.

(4)

Komisjon on esitatud muudetud kavasid hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kavad on kooskõlas ühenduse asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktidega ning eelkõige komisjoni 25. aprilli 2008. aasta otsuses 2008/341/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid) (3) sätestatud kriteeriumidega. Seetõttu tuleks kõnealused muudetud kavad heaks kiita.

(5)	Taani, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Soome ja Ühendkuningriik on esitanud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire muudetud kavad.

(6)

Komisjon on esitatud muudetud kavasid hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kavad on kooskõlas ühenduse asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktidega ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidega. Seetõttu tuleks kõnealused muudetud kavad heaks kiita.

(7)

Sloveenia mitmeaastane marutaudi likvideerimise kava on kiidetud heaks komisjoni 30. novembri 2007. aasta otsusega 2007/782/EÜ, millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2008. aastaks ja järgnevateks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased riiklikud kavad ning ühenduse rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (4). Kõnealuse kava teise aasta kava kiideti heaks otsusega 2008/897/EÜ.

(8)

Sloveenia on esitanud mitmeaastase marutaudi likvideerimise kava muudetud teise aasta kava. Komisjon on esitatud muudetud kava hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kava on kooskõlas ühenduse asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktidega ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidega. Seetõttu tuleks kõnealune muudetud kava heaks kiita.

(9)	Otsusega 2008/897/EÜ heaks kiidetud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire riiklikud kavad sisaldasid kõnealuse taudi vastu vaktsineerimise 2009. aasta kampaaniat. Vaktsiini manustamise kulud ei kuulunud aga ühenduse rahalise toetuse abikõlblike kulude hulka.

(10)

Arvestades kõnealuse liikmesriigi epidemioloogilist olukorda, on asjakohane lisada vaktsiini manustamise kulud ühenduse rahalise toetuse abikõlblike kulude hulka. Seetõttu on asjakohane eraldada lisavahendeid otsusega 2008/897/EÜ heaks kiidetud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire kavade rahastamiseks kõnealustes liikmesriikides.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (5) ja mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 103/2009, (6) nähakse ette rangemad nõuded, mida tuleb järgida klassikalise skreipiga nakatunud piimakarja puhul.

(12)	Küpros esitas 18. märtsil 2009. aastal määruse (EÜ) nr 999/2001 hiljutise muudatuse kohaselt kohandatud uue mitmeaastase skreipi seire ja likvideerimise kava. Kõnealuse kavaga tuleb asendada otsusega 2008/897/EÜ heaks kiidetud asjaomase liikmesriigi skreipi likvideerimise kava 2009. aastaks.

(13)

Erakorralise olukorra tõttu taotles Küpros kava puhul üle 50 % rahalist toetust skreipiga nakatunud loomade hukkamisega seotud kulude osas. Komisjon on kõnealust kava hinnanud nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Leiti, et kava on kooskõlas ühenduse asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktidega ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidega. Seetõttu tuleks kõnealune kava heaks kiita.

(14)	Arvestades seda, et Küprosel on väga suur osa lamba- ja kitsekarjast nakatunud skreipiga, tuleb Küprosel lühikese ajaga hukata väga palju loomi, et tagada vastavus asjaomaste ühenduse õigusaktide nõuetele.

(15)

Sellise erakorralise olukorra tõttu on asjakohane kõnealuse liikmesriigi skreipi likvideerimise ja seire kava puhul näha ette suurem ühenduse toetus. Lisaks tuleb kõnealuse kava puhul ühenduse rahalise toetuse abikõlblike kulude hulka arvestada kavaga ette nähtud ülesannete täitmiseks palgatud personali kulud ja rümpade hävitamise kulud.

(16)	Muudetud kavade heakskiitmine käesoleva otsusega mõjutab otsusega 2008/897/EÜ heaks kiidetud kavade täitmiseks vajalikke summasid. Seetõttu tuleb teatavate kavade puhul ühenduse rahalise toetuse maksimumsummat vastavalt muuta.

(17)	Seepärast tuleks otsust 2008/897/EÜ vastavalt muuta.

(18)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Belgia poolt 29. jaanuaril 2009, Taani poolt 20. aprillil 2009, Iirimaa poolt 16. veebruaril 2009, Hispaania poolt 6. märtsil 2009, Prantsusmaa poolt 2. veebruaril 2009, Läti poolt 20. veebruaril 2009, Leedu poolt 20. veebruaril 2009, Madalmaade poolt 8. detsembril 2008, Portugali poolt 20. veebruaril 2009 ja Soome poolt 7. jaanuaril 2009 esitatud lammaste katarraalse palaviku seire ja likvideerimise muudetud kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 2

Kiidetakse heaks Taani poolt 18. märtsil 2009, Hispaania poolt 7. aprillil 2009, Itaalia poolt 29. jaanuaril 2009, Luksemburgi poolt 16. märtsil 2009, Madalmaade poolt 20. veebruaril 2009, Portugali poolt 4. märtsil 2009, Soome poolt 27. veebruaril 2009 ja Ühendkuningriigi poolt 26. jaanuaril 2009 esitatud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire muudetud kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 3

Kiidetakse heaks Sloveenia poolt 23. aprillil 2009 esitatud marutaudi likvideerimise mitmeaastase kava muudetud teise aasta kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

Artikkel 4

Otsust 2008/897/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega: „2.   Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud vaktsineerimisega, viroloogilise, seroloogilise ja entomoloogilise järelevalve laboratoorsete uuringutega ning lõkspüüniste ja vaktsiini soetamisega, ning toetuse ülemmäär on: a) Belgia puhul 4 450 000 eurot; b) Bulgaaria puhul 5 000 eurot; c) Tšehhi Vabariigi puhul 2 350 000 eurot; d) Taani puhul 50 000 eurot; e) Saksamaa puhul 15 700 000 eurot; f) Eesti puhul 180 000 eurot; g) Iirimaa puhul 800 000 eurot; h) Kreeka puhul 50 000 eurot; i) Hispaania puhul 21 000 000 eurot; j) Prantsusmaa puhul 57 000 000 eurot; k) Itaalia puhul 3 000 000 eurot; l) Läti puhul 460 000 eurot; m) Leedu puhul 0 eurot; n) Luksemburgi puhul 510 000 eurot; o) Ungari puhul 1 400 000 eurot; p) Malta puhul 5 000 eurot; q) Madalmaade puhul 50 000 eurot; r) Austria puhul 3 350 000 eurot; s) Poola puhul 500 000 eurot; t) Portugali puhul 5 300 000 eurot; u) Rumeenia puhul 250 000 eurot; v) Sloveenia puhul 910 000 eurot; w) Soome puhul 820 000 eurot; x) Rootsi puhul 1 550 000 eurot. 3.   Lõikes 1 osutatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele keskmiselt järgmiste maksimumsummade ulatuses: a) ELISA test – 2,5 eurot testi kohta; b) PCR (seerumi aglutinatsiooni test) – 10 eurot testi kohta; c) ühevalentsete vaktsiinide soetamiseks – 0,3 eurot doosi kohta; d) kahevalentsete vaktsiinide soetamiseks – 0,45 eurot doosi kohta; e) veiste vaktsineerimisel 1,50 eurot iga vaktsineeritud veise kohta, olenemata kasutatud vaktsiini tüübist ja dooside arvust; f) lammaste vaktsineerimisel 0,75 eurot iga vaktsineeritud lamba või kitse kohta, olenemata kasutatud vaktsiini tüübist ja dooside arvust.”

2)	Artikli 9 lõike 2 punktis 1 asendatakse summa „1 800 000 eurot” summaga „50 000 eurot”.

3)	Artikli 13 lõike 2 punktis e asendatakse summa „370 000 eurot” summaga „530 000 eurot”.

4)

Lisatakse artikkel 15a järgmises sõnastuses: „Artikkel 15a Skreipi 1.   Kiidetakse heaks Küprose poolt 18. märtsil 2009 esitatud mitmeaastane skreipi seire ja likvideerimise kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. 2.   Ühenduse rahalise toetuse määr on: a) 100 % Küprose kuludest kiirtestide ja esmaste molekulaarsete uuringute tegemiseks; b) 75 % Küprose kuludest seoses loomade omanikele hüvitise maksmisega skreipi seire ja likvideerimise kava kohaselt hukatud ja hävitatud loomade eest; c) 50 % järgmistest kuludest: i) genotüpiseerimiseks võetud proovidest analüüside tegemine; ii) loomade eutanaasiaks ette nähtud valmististe soetamine; iii) kavaga ette nähtud ülesannete täitmiseks palgatud personali kulud; iv) rümpade hävitamise kulud. 3.   Lõikes 1 osutatud kavaga seotud kulud hüvitatakse Küprosele järgmiste maksimumsummade ulatuses: a) 30 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osas osutatud lammastel ja kitsedel tehtud uuringute puhul; b) 175 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i osutatud esmase molekulaarse eristamistesti abil teostatud uuringute puhul; c) 10 eurot analüüsi kohta genotüpiseerimiseks võetud proovide puhul; d) 100 eurot hukatud lamba või kitse kohta. 4.   2009. aastaks eraldatakse 5 400 000 eurot. 5.   2010. aastaks eraldatav summa otsustatakse 2009. aasta kava täitmise alusel.”

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(2)  ELT L 322, 2.12.2008, lk 39.

(3)  ELT L 115, 29.4.2008, lk 44.

(4)  ELT L 314, 1.12.2007, lk 29.

(5)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(6)  ELT L 34, 4.2.2009, lk 11.

---

25.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/60

---

KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2009,

millega muudetakse otsust 2006/679/EÜ seoses üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi koostalitlusvõime tehnilise kirjelduse rakendamisega

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5607 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/561/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine), (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

Võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 23. veebruari 2009. aasta soovitust Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi arenduskava kohta (ERA-REC-02-2009-ERTMS)

ning arvestades järgmist:

(1)	Igas koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses (KTK) tuleb ära näidata KTK rakendamise strateegia ja etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast lõpliku olukorrani, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks.

(2)	Komisjoni 28. märtsi 2006. aasta otsuses 2006/679/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid, (2) on sätestatud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi KTK.

(3)	Liikmesriigid on kooskõlas otsuse 2006/679/EÜ artikliga 3 töötanud välja kontrolli ja signaalimise KTK siseriikliku rakenduskava ja esitanud selle komisjonile.

(4)	Nende siseriiklike rakenduskavade alusel peab komisjon koostama ELi üldplaani, järgides otsuse 2006/679/EÜ lisa 7. peatükis sätestatud põhimõtteid.

(5)	Otsuse 2006/679/EÜ lisa 7. peatükis on sätestatud, et ELi üldplaan lisatakse KTK-le läbivaatamismenetlusega ning sellele viidatakse kui Euroopa arenduskavale.

(6)	Direktiivis 2008/57/EÜ selgitatakse, et KTKdega võib luua vajaliku raamistiku otsustamiseks, kas alasüsteemile on vaja anda uus luba, ja kehtestada vastavad tähtajad.

(7)

Kontrolli ja signaalimise KTK rakendamise strateegia ei peaks tuginema mitte ainult alasüsteemide vastavusele KTK-le nende kasutuselevõtu, täiendamise või uuendamise ajal, vaid ka nende kooskõlastatud rakendamisele Euroopa peamisi kaubaveoalasid ühendavates üleeuroopalistes transpordikoridorides. Kuna koostalitlusvõimet saab saavutada ainult tingimusel, et transpordikoridorid on täielikult varustatud vajalike süsteemidega, tuleb Euroopa arenduskavas kehtestada asjakohased tähtajad alasüsteemi uuendamiseks või täiendamiseks.

(8)	Liikmesriigid peaksid pingutama selle nimel, et KTK lisas B nimetatud vanemate B-klassi süsteemide puhul võtta kasutusele välised spetsiaalsed andmeedastusmoodulid.

(9)	Nii Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) projektide jaoks üldiselt kui ka konkreetselt Euroopa arenduskavas sisalduvate raudteeliinide jaoks on ette nähtud ühenduse toetus TEN-T programmi või ühenduse muude finantsabiprogrammide alusel.

(10)	Piisav finantstoetus on väga oluline, et tagada ERTMSi arendamine Euroopa arenduskavaga kehtestatud ulatuses ja tähtaja jooskul. Seepärast võib arenduskava kohandada, et võtta arvesse saadaolevaid rahastamisvahendeid.

(11)	ERTMSi rongisiseste seadmete tarnijad on kinnitanud, et on suutelised tarnima uuele standardile (nn arendusalus 3) vastavaid rongisiseseid seadmeid hiljemalt 2015. aastaks. Seepärast peaks selleks kuupäevaks tarnitud, rahvusvahelistel liinidel sõitvad vedurid olema üldjuhul ERTMSiga varustatud.

(12)	Seepärast tuleks otsust 2006/679/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 alusel loodud raudtee koostalitlusvõime ja ohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/679/EÜ lisa muudetakse järgmiselt:

1)	punktid 7.1, 7.2 ja 7.3 asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga;

2)	punktis 7.4.2.3 asendatakse viide punktile 7.2.2.5 viitega punktile 7.2.

Artikkel 2

31. detsembriks 2015 hindab komisjon Euroopa arenduskava rakendamist ja otsustab, olles analüüsinud 2015. aastaks rakendamisel saavutatud edusamme, uuele standardile (arendusalus 3) vastavate seadmete kättesaadavust ja ERTMSi arendamiseks antud rahalist toetust, kas käesolevat otsust on vaja muuta, eelkõige seoses raudteeliinidega, mis tuleb 2020. aastaks ERTMSiga varustada. Sellesse analüüsi kaasatakse ka liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. septembrist 2009.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(2)  ELT L 284, 16.10.2006, lk 1.

---

---