24.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 606/2009,

10. juuli 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 3 ja artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas, milles loetletakse viinamarjasaaduste kategooriad, on punkti 1 teise lõigu alapunktis c antud veini määratlus, mille kohaselt ei tohi veini üldalkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti. Siiski on üldalkoholisisalduse ülempiir erandina 20 mahuprotsenti rikastamata veini puhul, mis on toodetud kindlatel viinamarjakasvatusaladel, mis tuleb kindlaks määrata.

(2)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatükis ning määruse V ja VI lisas on sätestatud veinivalmistustavade ja töötlemise üldeeskirjad ning viidatakse komisjoni kohustusele võtta vastu rakenduseeskirjad. Rakenduseeskirjadega tuleks selgel ja täpsel viisil määrata kindlaks, millised veinivalmistustavad on lubatud, sealhulgas veini magustamise puhul, ning kehtestada piirmäärad teatud ainete kasutamise suhtes ja kasutamistingimused mõne puhul neist.

(3)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (mis käsitleb veinituru ühist korraldust) (2) IV lisas on loetletud lubatud veinivalmistustavad. Lubatud veinivalmistustavade loetelu tuleks veinitehnoloogia arengut arvesse võttes täiendada ning menetlusi tuleks kirjeldada lihtsamal ja sidusamal viisil koos ühes lisas.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa A osas on kehtestatud ühenduses toodetud veinide maksimaalse sulfitisisalduse tase Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni piirmääradest kõrgemana. Hea oleks lähtuda Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni tunnustatud piirmääradest ja säilitada teatavate väikeses koguses toodetavate magusate veinide suhtes erand, mis on vajalik nende kõrgema suhkrusisalduse tõttu ja piisava säilivusaja kindlustamiseks. Arvestades tulemusi, mida annavad teadusuuringud veini lisatava sulfitikoguse vähendamise, sulfitite asendamise ning inimtoidus veini tõttu sisalduva sulfitikoguse vallas, peab piirmäärasid olema võimalik edaspidi läbi vaadata ja alandada.

(5)	Tuleks kindlaks määrata kord, mille alusel saavad liikmesriigid kindla ajavahemiku jooksul rakendada katselisel eesmärgil veinivalmistustavasid ja töötlust, mida pole ühenduse eeskirjades ette nähtud.

(6)	Vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamine nõuab muude lubatavate veinivalmistustavade kõrval teatavaid eritoiminguid. Selguse huvides tuleks need toimingud loetleda eraldi lisas.

(7)	Liköörveini valmistamine nõuab muude lubatavate veinivalmistustavade kõrval teatavaid eritoiminguid, samuti on mõne kaitstud päritolunimetusega liköörveini valmistamisel teatavaid erijooni. Selguse huvides tuleks need eritoimingud ja piirangud loetleda eraldi lisas.

(8)

Kupaaž on sagedasti kasutatav veinivalmistustava ning sellel on suur mõju veini kvaliteedile, mistõttu tuleks täpsustada seda mõistet ja reguleerida selle kasutust, et hoida ära kuritarvitusi ja tagada veini kõrge kvaliteet, mis aitaks muuta kogu sektorit konkurentsivõimelisemaks. Samal põhjusel tuleks reguleerida kupaaži kasutamist roosade veinide valmistamisel, eelkõige juhul, kui toote suhtes ei ole kehtestatud eraldi spetsifikaati.

(9)

Paljude veinivalmistamise käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded on sätestatud toiduaineid käsitlevate ühenduse eeskirjadega, samuti on need sätestatud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksis. Ühtluse ja selguse huvides tuleks esmalt viidata nimetatud nõuetele ning seejärel neid ühenduse olukorrale vastavate erieeskirjadega täiendada.

(10)

Viinamarjasaaduseid, mis ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatüki sätetega ega käesolevas määruses sätestatavaga, ei tohi turule lasta. Siiski on võimalik mõne sellise saaduse kasutamine tööstuses, kuid selleks tuleks ette näha kindlad tingimused, et tagada asjakohane kontroll lõppkasutuse üle. Lisaks tuleks majanduskahju vältimiseks ettevõtjate puhul, kellel on mõne sellise saaduse varu, mis on valminud enne käesoleva määruse jõustumist, näha ette võimalus saata tarbimisvõrku saaduseid, mis on valmistatud enne kõnealust kuupäeva kehtinud eeskirjade kohaselt.

(11)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 4 on nähtud ette kohustus deklareerida pädevatele asutustele kõik rikastamise, hapestamise ja hapetustamise toimingud. Samuti peavad kõnealuseid toiminguid teostavad füüsilised ja juriidilised isikud deklareerima oma valduses oleva suhkru, kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde koguse. Deklareerimise eesmärk on võimaldada kõnealuseid toiminguid jälgida. Deklaratsioonid peavad olema võimalikult täpsed ja need tuleb saata selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil toiming läbi viiakse, kusjuures alkoholisisalduse suurendamise korral tuleb pädevat asutust teavitada piisavalt vara, et see saaks läbi viia tõhusa kontrolli.

(12)

Hapestamise ja hapetustamise korral piisab kontrollimisest pärast toimingut. Haldusmenetluse lihtsustamiseks peaks olema võimalik esitada sellist teavet pädeva asutuse poolt korrapäraselt kontrollitavate registrite ajakohastamisega, välja arvatud veiniaasta esimese deklaratsiooni puhul. Mõnes liikmesriigis kontrollib pädev asutus analüüsi teel järjekindlalt kõiki veinivalmistamise käigus kasutatavate toodete partiisid. Niikaua kui selline kord kehtib, ei ole veini rikastamise kohta ilmtingimata vaja deklaratsiooni esitada.

(13)

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 VI lisa D osas sätestatud üldeeskirjast kujutab veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber'i viinamarjamassile endast olulist etappi mõne Ungari ja Slovakkia veini valmistamisel. Selle veinivalmistustava eritingimused tuleks sätestada kooskõlas liikmesriikides 1. mai 2004. aasta seisuga kehtivate õigusnormidega.

(14)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 31 on sätestatud, et nimetatud määrusega hõlmatud toodete koostise määramiseks ja selgitamaks, kas tooteid on käideldud lubatust erineval viisil, kasutatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni soovitatud analüüsimeetodeid ja eeskirju, mis on avaldatud rahvusvaheliselt kasutatavate veini ja viinamarjavirde analüüsimeetodite kogumikus. Teatavate ühenduse viinamarjasaaduste puhul, mille analüüsiks on vaja rakendada erimeetodeid, mida Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon ei ole ette näinud, tuleks kehtestada asjakohased analüüsimeetodid ühenduse tasandil.

(15)	Läbipaistvuse parandamiseks tuleks avaldada ühenduses asjaomaste analüüsimeetodite loetelu ja kirjeldus.

(16)

Eelöeldust tulenevalt tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni 17. septembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2676/90, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid, (3) ja 8. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 423/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta (4).

(17)	Käesolevas määruses sätestatavad meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 113 lõike 2 kohaselt esitatud regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise I ja II peatüki rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Viinamarjakasvatusalad, kus valmistatud veini üldalkoholisisaldus võib ulatuda 20 mahuprotsendini

Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 1 teise lõigu alapunkti c esimese taande kohasteks viinamarjakasvatusaladeks on kõnealuse määruse IX lisas osutatud viinamarjakasvatusvööndid C I, C II ja C III ning viinamarjakasvatusvööndi B need alad, kus on lubatud toota järgmiste geograafiliste tähistega kaitstud valget veini: „Vin de pays de Franche-Comté” ja „Vin de pays du Val de Loire”.

Artikkel 3

Lubatavad veinivalmistustavad ja piirangud

1.   Veinivalmistustavad, mille kasutus on lubatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 29 lõikes 1 osutatud saaduste valmistamisel ja säilitamisel, ning sinna juurde kuuluvad piirangud sätestatakse käesoleva määruse I lisas.

2.   I lisa A osas käsitletakse lubatud veinivalmistustavasid ja nende kasutusega seonduvaid tingimusi ja piiranguid.

3.   I lisa B osas käsitletakse veini vääveldioksiidisisalduse piirmäärasid.

4.   I lisa C osas käsitletakse veini lenduvate hapete sisalduse piirmäärasid.

5.   I lisa D osas käsitletakse magustamisviisidega seotud tingimusi.

Artikkel 4

Uute veinivalmistustavade katseline rakendamine

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 29 lõikes 2 osutatud katselisel eesmärgil võib iga liikmesriik kõige rohkem kolmeks aastaks lubada teatavate määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesolevas määruses sätestamata veinivalmistustavade ja töötluse katselist rakendamist tingimusel, et:

a)	asjaomased tavad ja töötlused vastavad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 27 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja artikli 30 punktides b–e osutatud kriteeriumitele;

b)	selliste tavade ja töötluste puhul kasutatavad kogused ei ületa ühe katse puhul 50 000 hektoliitrit aastas;

c)	asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike katse alguses iga loa andmise tingimustest;

d)	asjaomane toiming märgitakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõikes 1 osutatud saatedokumendis ja artikli 112 lõikes 2 osutatud registris.

Katse on toiming või toimingud, mis viiakse läbi täpselt määratletud uurimusprojekti raames ja ühe mõõtmisprotokolliga.

2.   Tooteid, mis on saadud selliste tavade ja töötluste katselisel rakendamisel, võib turule lasta muus kui loa andnud liikmesriigis, kui katselist rakendust lubanud liikmesriik teavitab selle liikmesriigi pädevaid asutusi loa tingimustest ja asjaomastest kogustest.

3.   Asjaomane liikmesriik edastab kolm kuud pärast lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu komisjonile lubatud katse aruande ja tulemused. Komisjon teatab katse tulemused teistele liikmesriikidele.

4.   Sõltuvalt katse tulemustest võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile taotluse lubada katselise rakendamise jätkamist kuni kolme aasta jooksul, vajaduse korral esialgsel katsel kasutatud kogusest suurema kogusega. Liikmesriik esitab koos oma taotlusega asjakohase toimiku. Komisjon teeb otsuse katselise rakendamise jätkamise taotluse kohta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 113 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

Artikkel 5

Vahuveinide puhul kasutatavad veinivalmistustavad

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse I lisas sätestatud üldisi veinivalmistustavasid ja piiranguid, loetletakse vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatsete kvaliteetvahuveini valmistamise puhul, sealhulgas rikastamise, hapestamise ja hapetustamise eesmärgil, lubatavad tavad ja seatavad piirangud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti b kohaselt käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 6

Liköörveini puhul kasutatavad veinivalmistustavad

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse I lisas sätestatud üldisi veinivalmistustavasid ja piiranguid, loetletakse liköörveini puhul lubatavad tavad ja seatavad piirangud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti c kohaselt käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 7

Kupaaži mõiste

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti d rakendamisel käsitatakse „kupaažina” eri päritolu, eri viinamarjasordist valmistatud, eri korjeaastate või eri kategooriate veini või veinivirde segamist.

2.   Veini ja viinamarjavirde kategooriad on järgmised:

a)	punane vein ja valge vein, samuti vastavasse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks sobiv viinamarjavirre ja vein;

b)	ilma kaitstud päritolunimetuseta ja geograafilise tähiseta vein, kaitstud päritolunimetusega vein ning kaitstud geograafilise tähisega vein, samuti vastavasse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks sobiv viinamarjavirre ja vein.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse roosat veini punase veinina.

3.   Kupaažina ei käsitata järgmist:

a)	rikastamist kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamise teel;

b)	magustamist.

Artikkel 8

Kupaaži ja segamise üldnõuded

1.   Veini võib valmistada segamise ja kupaaži teel ainult juhul, kui kasutatavatel komponentidel on kõnesoleva veini saamist võimaldavad omadused ja need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 ja käesoleva määruse sätetega.

KPNi ja KGTta valge veini ja KPNi ja KGTta punase veini segamist ei ole lubatud kasutada roosa veini valmistamiseks.

Siiski ei kohaldata teise lõigu sätteid juhul, kui valmistoodet kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 I lisa kohaselt määratletud kuvee valmistamiseks või poolvahuveini valmistamiseks.

2.   Käesoleva määruse I lisa A osa punktis 14 osutatud veinivalmistustavade kohaselt töödeldud veini ja viinamarjavirde segamine samal viisil töötlemata viinamarjavirde või veiniga on keelatud.

Artikkel 9

Veini valmistamise käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded

1.   Kui komisjoni direktiivis 2008/84/EÜ (5) asjakohased sätted puuduvad, kohaldatakse veinivalmistamisel kasutatavate ainete puhtuse ja identifitseerimise suhtes määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 32 teise lõigu punkti e rakendamisel Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksis sätestatud nõudeid.

Vajaduse korral nähakse osutatud puhtusnõuete kõrval käesoleva määruse I lisa A osas ette erinõuded.

2.   I lisa A osas loetletud lubatud veinivalmistustavade puhul kasutatavad ensüümid ja ensüümpreparaadid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1332/2008 (mis käsitleb toiduensüüme) (6) kehtestatud nõuetele.

Artikkel 10

Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatüki ja käesoleva määruse sätetega vastuolus olevate saaduste valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused

1.   Saadused, mis ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise II peatüki ja käesoleva määruse sätetega, hävitatakse. Siiski võivad liikmesriigid lubada kasutada piirituse ja äädika valmistamiseks ning tööstuses teatavaid saaduseid, mille omadused nad kindlaks määravad.

2.   Tootjad ja ettevõtjad ei tohi selliseid saaduseid ilma seadusliku aluseta oma valduses hoida ning nende ringlus peab piirduma viimisega piiritustehastesse, äädikatehastesse või ettevõtetesse, kus neid kasutatakse tööstuslikul eesmärgil, ja ettevõttesse, kus need hävitatakse.

3.   Liikmesriigid võivad lasta lisada lõikes 1 osutatud veinidesse nende identifitseerimise hõlbustamiseks denaturante ja indikaatoreid. Vajaduse korral võivad liikmesriigid keelata lõikes 1 ettenähtud kasutused ning lasta saadused hävitada.

4.   Enne 1. augustit 2009 toodetud veini võib pakkuda ja tarnida otsese inimtoiduna tingimusel, et see vastab enne kõnealust kuupäeva kehtinud ühenduse või siseriiklikele eeskirjadele.

Artikkel 11

Muude saaduste kui veini rikastamise, hapestamise ja hapetustamise puhul kohaldatavad üldeeskirjad

Määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 1 osutatud toimingud tuleb teha ühe korraga. Liikmesriigid võivad siiski lubada mõne sellise toimingu läbiviimist mitmes etapis, kui see aitab asjaomastest toodetest paremini veini valmistada. Sellisel juhul kohaldatakse toimingu suhtes tervikuna määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisas sätestatud piiranguid.

Artikkel 12

Rikastamise suhtes kohaldatavad halduseeskirjad

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 4 osutatud alkoholisisalduse suurendamise toiminguid käsitleva deklaratsiooni esitab füüsiline või juriidiline isik, kes asjaomased toimingud läbi viib, järgides tähtaegu ja kontrollitingimusi, mille on kehtestanud selle liikmesriigi pädev asutus, kus toiming läbi viiakse.

2.   Lõikes 1 osutatud deklaratsioon esitatakse kirjalikult ja see sisaldab järgmist teavet:

a)	deklaratsiooni esitaja nimi ja aadress;

b)	toimingu läbiviimise koht;

c)	toimingu läbiviimise alguskuupäev ja kellaaeg;

d)	töödeldava saaduse üksikasjalik kirjeldus;

e)	toimingu tegemise meetod ning selleks kasutatava toote üksikasjalik iseloomustus.

3.   Liikmesriigid võivad lubada, et pädevale asutusele saadetakse mitme toimingu kohta või teatava ajavahemiku kohta üks eeldeklaratsioon. Sellise deklaratsiooni võib esitada ainult tingimusel, et esitaja kannab iga rikastamistoimingu ja lõikes 2 nõutud teabe lõikes 6 ette nähtud kirjalikku registrisse.

4.   Kui asjaomane isik ei saa vääramatu jõu tõttu toimingut õigeaegselt läbi viia, määravad liikmesriigid kindlaks tingimused, mille alusel nimetatud isik esitab pädevale asutusele vajaliku kontrolli läbiviimiseks uue deklaratsiooni.

5.   Lõikes 1 osutatud deklaratsiooni esitamist ei nõuta liikmesriikides, kus pädevad kontrolliasutused kontrollivad analüüsi teel järjekindlalt kõiki veinivalmistamise käigus kasutatavate toodete partiisid.

6.   Alkoholisisalduse suurendamise toimingu kohta kande tegemine määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõike 2 kohasesse registrisse toimub kohe pärast asjaomase toimingu lõppu.

Juhul kui mitut toimingut hõlmavas eeldeklaratsioonis ei ole märgitud toimingute alguse kuupäeva ja kellaaega, tuleb lisaks enne iga toimingu alustamist teha registrisse eraldi märge.

Artikkel 13

Hapestamise ja hapetustamise suhtes kohaldatavad halduseeskirjad

1.   Hapestamise ja hapetustamise korral esitavad ettevõtjad määruse (EÜ) nr 479/2008 V lisa D osa punktis 4 osutatud deklaratsiooni hiljemalt teisel päeval pärast asjaomasel veiniaastal läbiviidud esimest toimingut. Deklaratsioon kehtib kõigi veiniaasta toimingute kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud deklaratsioon esitatakse kirjalikult ja see sisaldab järgmist teavet:

a)	deklaratsiooni esitaja nimi ja aadress;

b)	toimingu liik;

c)	toimingu läbiviimise koht.

3.   Iga hapestamise ja hapetustamise toimingu kohta tuleb teha kanne määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 112 lõike 2 kohasesse registrisse.

Artikkel 14

Veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber'i viinamarjamassile

Määruse (EÜ) nr 479/2008 VI lisa D osa punktis 2 osutatud veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber’i viinamarjamassile, peab kooskõlas 1. mail 2004. aastal kehtivate siseriiklike sätetega toimuma järgmiselt:

a)	„Tokaji fordításe” ja „Tokajský forditáše” valmistamisel tuleb valada viinamarjavirret või veini pressitud aszú/výber’i viinamarjamassile;

b)	„Tokaji másláse” ja „Tokajský mášláši” valmistamisel tuleb valada viinamarjavirret või szamorodni/samorodné veini pressitud aszú/výber'i viinamarjamassi settele.

Kõnesolevad saadused peavad olema korjatud ühel aastal.

Artikkel 15

Ühenduse veinianalüüsimeetodid

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 31 teises lõigus osutatud analüüsimeetodid, mida rakendatakse teatavate viinamarjasaaduste ja ühenduse tasandi piirmäärade kontrolliks, on esitatud IV lisas.

2.   Komisjon avaldab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 31 esimeses lõigus osutatud ja Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veini ja viinamarjavirde analüüsimeetodite kogumikus kirjeldatud analüüsimeetodite loetelu ja kirjelduse Euroopa Ühenduse Teataja C-seerias, kuna neid analüüsimeetodeid kohaldatakse, kui kontrollitakse veinisaaduste vastavust ühenduse tasandil kehtestatud piirmääradele ja nõuetele.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 2676/90 ja määrus (EÜ) nr 423/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja määrusele (EÜ) nr 1493/1999 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

---

(1)  ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(2)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(3)  EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1.

(4)  ELT L 127, 15.5.2008, lk 13.

(5)  ELT L 253, 20.9.2008, lk 1.

(6)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 7.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

24.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 193/60

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 607/2009,

14. juuli 2009,

millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999, (1) eriti selle artikleid 52, 56, 63 ja 126a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV peatükis on sätestatud teatavate veinitoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse eeskirjad.

(2)

Et tagada ühenduses registreeritavate päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastavus määruses (EÜ) nr 479/2008 sätestatud tingimustele, tuleks asjaomase liikmesriigi asutustel taotlused esmalt riikliku vastuväidete esitamise menetluse käigus läbi vaadata. Edasise kontrolliga tuleks tagada taotluste vastavus käesoleva määruse sätetele ja ühtne lähenemisviis kõigis liikmesriikides ning hoida päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimisel ära kahju kolmandatele pooltele. Seetõttu tuleks kehtestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavate veinitoodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste taotlemise, läbivaatamise, neile vastuväite esitamise ja nende tühistamise menetlusega.

(3)

Tuleks kindlaks määrata, millistel tingimustel saavad füüsilised ja juriidilised isikud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimist taotleda. Eriti tuleks tähelepanu pöörata asjaomase piirkonna kindlaksmääramisele, võttes arvesse tootmispiirkonda ja toote omadusi. Tingimusel et täidetakse toote spetsifikaadis kehtestatud tingimusi, peaks kõigil kindlaks määratud geograafilises piirkonnas tegutsevatel tootjatel olema võimalus registreeritud nimetust kasutada. Geograafilise piirkonna piirid tuleks kindlaks määrata üksikasjalikult, täpselt ja ühemõtteliselt, nii et tootjatel, pädevatel asutustel ja kontrolliasutustel oleks võimalik eksimatult kindlaks teha, kas toimingud on tehtud kindlaks määratud geograafilises piirkonnas.

(4)	Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimiseks tuleks kehtestada eraldi eeskirjad.

(5)

Keeld pakendada päritolunimetuse ja geograafilise tähisega veinitooteid ning teha toodete esitlusvälimusega seotud toiminguid mujal kui kindlaks määratud geograafilises piirkonnas kujutab endast kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piiramist. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt võib selliseid piiranguid kehtestada üksnes siis, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja sobivad selleks, et kaitsta asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise mainet. Kõiki piiranguid tuleks nõuetekohaselt põhjendada kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse seisukohast.

(6)	Tuleks võtta vastu sätted, millega reguleerida tootmist kindlaks määratud piirkonnas. Ühenduses on sellega seoses ka mõned erandid.

(7)	Samuti tuleks üksikasjalikult kindlaks määrata asjaolud, millel põhineb seos geograafilise piirkonna ja lõpptoote tunnuste vahel.

(8)	Ühenduse päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse kantud teave peaks olema kättesaadav ka turustamisahelas osalejatele ja tarbijatele. Selleks et tagada juurdepääs kõigile, tuleks register teha kättesaadavaks elektroonilisel teel.

(9)

Et kaitsta kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähisega veinide omapära ning ühtlustada liikmesriikide õigusnorme, püüeldes võrdsete konkurentsitingimuste loomise poole kogu ühenduses, tuleks kehtestada ühenduse tasandi õigusraamistik, millega reguleerida selliste veinide kontrolli ja millega liikmesriikide erieeskirjad peavad kooskõlas olema. Nimetatud kontrolli abil peaks olema võimalik parandada asjaomaste toodete jälgitavust ning määrata täpselt kindlaks, mida kontroll peab hõlmama. Konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks peaks kontrolli tegema jooksvalt sõltumatu asutus.

(10)	Et tagada määruse (EÜ) nr 479/2008 sidus rakendamine, tuleks koostada näidised kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmistaotluste ja tühistamistaotluste jaoks.

(11)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise V peatükiga on kehtestatud üldsätted kaitstud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta teatavate veinitoodete puhul.

(12)

Juba ammusest ajast on ühenduses veinitoodete puhul reguleeritud ja kaitstud teatavate nimetuste kasutamist (peale päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste). Sellised traditsioonilised nimetused juhivad tarbija tähelepanu teatavale valmistamis- või laagerdamisviisile või omadusele, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele. Ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks tuleks selliste nimetuste kehtestamise, tunnustamise, kaitse ja kasutamise jaoks kehtestada ühine raamistik.

(13)

Traditsiooniliste nimetuste kasutamist kolmandate riikide veinidel lubatakse tarbija eksitamise vältimiseks tingimusel, et need täidavad neidsamu või samaväärseid tingimusi, mida nõutakse liikmesriikide toodetelt. Veel enam, kuna paljudes kolmandates riikides ei ole ühenduse õigussüsteemiga samaväärseid riiklikke nõudeid, tuleks kehtestada teatavad nõuded kolmandate riikide kutseala esindusorganisatsioonide tasandil, et saavutada samasugused tagatised kui ühenduse eeskirjadega ette nähtud.

(14)	Määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise VI peatükiga on kehtestatud üldsätted teatavate veinitoodete märgistuse ja esitlusvälimuse kohta.

(15)

Toiduainete märgistamise kohta on sätestatud eeskirju esimeses nõukogu direktiivis 89/104/EMÜ, (2) nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivis 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/13/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivis 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta (5). Neid eeskirju kohaldatakse ka veinitoodete suhtes, välja arvatud asjaomastes direktiivides sõnaselgelt välistatud juhtudel.

(16)	Määrusega (EÜ) nr 479/2008 ühtlustatakse kõigi veinitoodete märgistus ja võimaldatakse kasutada ka muid kui ühenduse õigusnormides sõnaselgelt ette nähtud nimetuste nimetusi, tingimusel et need kajastavad olukorda tõeselt.

(17)

Määruses (EÜ) nr 479/2008 on sätestatud, et tuleb ette näha tingimused, mille alusel kasutada teatavaid nimetusi, sealhulgas seoses päritolu, villija, tootja, importijaga jne. Mõne puhul neist on siseturu tõrgeteta toimimiseks vajalikud ühenduse tasandi eeskirjad. Sellised eeskirjad peaksid üldiselt rajanema olemasolevatel sätetel. Muudel juhtudel peaksid liikmesriigid ise kehtestama (ühenduse õigusnormidega kooskõlas olevad) eeskirjad oma territooriumil toodetava veini jaoks, et need oleksid välja töötatud tootjale võimalikult lähedal. Siiski tuleks tagada selliste eeskirjade läbipaistvus.

(18)	Tarbijate elu lihtsustamiseks tuleks koondada teatav kohustuslik teave mahutil ühele nägemisväljale, sätestada lubatud hälve tegeliku alkoholisisalduse märkimisel ning võtta arvesse asjaomaste toodete eripära.

(19)	Olemasolevad toidupartiide tähistamise ja märgistamise eeskirjad on osutunud kasulikuks, mistõttu tuleks need aluseks võtta.

(20)

Selliste nimetuste kasutamist, mis on seotud viinamarjade mahepõllumajandusliku tootmisega, reguleeritakse üksnes nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta, (6) ning neid kohaldatakse kõigi veinitoodete suhtes.

(21)

Pliid sisaldavate kapslite kasutamine määrusega (EÜ) nr 479/2008 reguleeritavaid tooteid sisaldavate mahutite sulgurite katmisel peaks olema jätkuvalt keelustatud, et vältida eelkõige veini saastumist, näiteks juhusliku kokkupuute tõttu sellise kapsliga, aga ka selleks, et hoida ära keskkonnareostuse ohtu pliid sisaldavate kapslite esinemise tõttu jäätmete hulgas.

(22)	Toote jälgitavuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kehtestada uued lähtekohale viitamise eeskirjad.

(23)	Viited viinamarjasordile ja aastakäigule veinide puhul, millel ei ole päritolunimetust või geograafilist tähist, vajavad eraldi rakendussätteid.

(24)

Nii ühenduses kui ka kolmandates riikides kasutatakse mõne toote puhul tavapäraselt kindat tüüpi pudelit. Pudelid võivad tänu pikaajalisele kasutamisele kujutada tarbija jaoks viidet toote tunnustele või päritolule. Seetõttu tuleks võimaldada sellist tüüpi pudelite kasutamist üksnes asjakohaste veinide puhul.

(25)

Tarbijate eksitamise ja ebaausa konkurentsi vältimiseks tuleks ühenduse turul ringlevate kolmandate riikide veinitoodete märgistamise eeskirjad ühtlustada nii suures ulatuses kui võimalik ühenduse veinitoodete jaoks kehtestatud korraga. Siiski tuleks tähelepanu pöörata ka kolmandate riikide tootmistingimuste, veinivalmistustraditsioonide ja õigusnormide erinevusele.

(26)

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete ning nende turuosa ja tarbijate ootuste erinevuste tõttu tuleks eeskirju tooteti eristada, eelkõige seoses vabatahtlike märgetega, mida kasutatakse teatavate kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul, millel siiski on viide viinamarjasordile ja aastakäigule (nn sordiveinid), kui nad vastavad teatavatele sertifitseerimistingimustele. Seega tuleks selleks, et eristada kaitstud päritolunimetuseta ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide hulgas neid, mis kuuluvad alamkategooriasse „sordiveinid”, nendest, millel sellist võimalust ei ole, näha vabatahtlike märgete kasutamise suhtes ette eraldi eeskirjad ühest küljest kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinide jaoks ja teisest küljest kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide jaoks, võttes arvesse, et viimaste hulka kuuluvad ka nn sordiveinid.

(27)

Tuleks võtta meetmed senistelt veinisektori õigusnormidelt (eelkõige nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (7)) käesolevale määrusele ülemineku hõlbustamiseks, et vältida ettevõtjatele ülemäärase halduskoorma põhjustamist. Selleks et võimaldada ühenduses ja kolmandates riikides tegutsevatel ettevõtjatel uute märgistusnõuetega kohaneda, tuleks ette näha asjaomane üleminekuperiood. Seega tuleks võtta sätteid, mille abil võimaldada jätkata üleminekuperioodi jooksul seni kehtinud eeskirjade alusel märgistatud toodete turustamist.

(28)

Suure halduskoormuse tõttu ei ole teatavatel liikmesriikidel võimalik kehtestada määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 järgimiseks vajalikke seadusi, määrusi ja haldussätteid 1. augustiks 2009. Et tagada ettevõtjate ja pädevate asutuste tegutsemisvõime pärast nimetatud kuupäeva, tuleks kehtestada üleminekuperiood ja võtta vastu üleminekusätted.

(29)	Käesoleva määruse sätted ei tohi mõjutada asutamislepingu artiklis 133 ette nähtud menetluste kohaselt kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel kokku lepitud erieeskirju.

(30)

Uued üksikasjalikud eeskirjad, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV, V ja VI peatüki rakendamiseks, peaksid asendama praegu kehtivad õigusaktid, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakendamiseks. Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1607/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini käsitleva jaotise osas, (8) ning komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas, (9) tuleks seega kehtetuks tunnistada.

(31)

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikliga 128 tunnistatakse kehtetuks veinisektoris praegu kehtivad nõukogu õigusaktid, sealhulgas käesoleva määrusega hõlmatavates küsimustes. Et vältida kauplemisraskusi, võimaldada ettevõtjate jaoks sujuvat üleminekut ja näha liikmesriikide jaoks ette piisavalt palju aega rakendusmeetmete vastuvõtmiseks, tuleks kehtestada asjakohased üleminekuperioodid.

(32)	Käesolevas määruses sätestatud üksikasjalikud eeskirjad peaksid jõustuma samal kuupäeval kui määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise IV, V ja VI peatükk.

(33)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 III jaotise üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige seoses järgmisega:

a)	kõnealuse jaotise IV peatüki sätted, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud toodete kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid;

b)	kõnealuse jaotise V peatüki sätted, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud toodete traditsioonilisi nimetusi;

c)	kõnealuse jaotise VI peatüki sätted, mis käsitlevad teatavate veinitoodete märgistust ja esitlusvälimust.

II PEATÜKK

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSED JA KAITSTUD GEOGRAAFILISED TÄHISED

1. JAGU

Kaitsetaotlus

Artikkel 2

Taotleja

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla üksiktootja, kui:

a)	ta on kindlaks määratud geograafilise piirkonna ainus tootja ning

b)	asjaomasel piirkonnal on ümbritsevatest piirkondadest, kui nendel on päritolunimetus või geograafiline tähis, olulisel määral erinevad omadused või kui toode erineb tunnustelt ümbritsevatest piirkondadest saadavatest toodetest.

2.   Liikmesriik, kolmas riik ja nende pädevad asutused ei ole määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 tähenduses taotlejad.

Artikkel 3

Kaitsetaotlus

Kaitsetaotlus koosneb määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklite 35 või 36 kohaselt ette nähtud dokumentidest ning tootespetsifikaadi ja koonddokumendi elektroonilisest koopiast.

Kaitsetaotlus ning koonddokument koostatakse kooskõlas käesoleva määrus I ja II lisas toodud näidistega.

Artikkel 4

Nimi

1.   Kaitstav nimi registreeritakse üksnes keel(t)es, mida kasutatakse toote kirjeldamiseks kindlaks määratud geograafilises piirkonnas.

2.   Nimi registreeritakse algupärasel kirjakujul.

Artikkel 5

Geograafilise piirkonna kindlaksmääramine

Geograafiline piirkond määratakse kindlaks üksikasjalikult, täpselt ja ühemõtteliselt.

Artikkel 6

Tootmine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja punkti b alapunkti iii ning käesoleva artikli tähenduses hõlmab mõiste „tootmine” igasuguseid toiminguid alates viinamarjade koristamisest kuni veinivalmistamise lõpuni, kuid mitte valmistusjärgset protsessi.

2.   Kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul peab viinamarjakogus, mis võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt pärineda väljastpoolt kindlaks määratud geograafilist piirkonda (kuni 15 %), pärinema asjaomasest liikmesriigist või kolmandast riigist, kus kindlaks määratud piirkond asub.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist ii kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 (10) (veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangute kohta) III lisa B osa punkti 3.

4.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja lõike 1 punkti b alapunktist iii ning tingimusel, et tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda:

a)	asjaomase kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses asuval alal;

b)	sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, kooskõlas riiklike sätetega;

c)

piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning siis, kui kahe või mitme liikmesriigi või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, võib kaitstud päritolunimetusega ja geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda alal, mis asub kindlaks määratud piirkonna vahetus läheduses.

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti b alapunktist iii ja tingimusel, et see on spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud geograafilise tähisega veine jätkuvalt veiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust kuni 31. detsembrini 2012.

Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja tingimusel, et see on spetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.

Artikkel 7

Seos

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punktis g osutatud seose suhtes täpsustatakse, mil viisil mõjutavad kindlaks määratud geograafilise piirkonna omadused lõpptoodet.

Kui taotlus hõlmab eri kategooriate viinamarjasaaduseid, täpsustatakse seos geograafilise piirkonnaga iga kategooria puhul eraldi.

2.   Päritolunimetuse puhul esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)	üksikasjalik kirjeldus geograafilise piirkonna tunnuste, eelkõige looduslike tingimuste ja inimtegevuse kohta, mis on seose suhtes olulised;

b)	üksikasjalik kirjeldus toote omaduste ja tunnuste kohta, mis tulenevad valdavalt või eranditult geograafilisest piirkonnast;

c)	punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjuslik seos.

3.   Geograafilise tähise puhul esitatakse spetsifikaadis järgmised andmed:

a)	üksikasjalik kirjeldus geograafilise piirkonna tunnuste kohta, mis on seose suhtes olulised;

b)	üksikasjalik kirjeldus toote eriomaduse, maine või muu tunnusjoone kohta, mis tuleneb geograafilisest piirkonnast;

c)	punktis a osutatud üksikasjade ja punktis b osutatud üksikasjade põhjuslik seos.

4.   Geograafilise tähise puhul peab olema spetsifikaadis kirjas, kas see põhineb geograafilisest piirkonnast tuleneval eriomadusel, mainel või muul tunnusjoonel.

Artikkel 8

Pakendamine kindlaks määratud geograafilises piirkonnas

Kui spetsifikaadis on määratud, et toote pakendamine peab kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõike 2 punkti h nõuetega toimuma kindlaks määratud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses, tuleb esitada sellise nõude kohta asjaomase toote omadustest lähtuv põhjendus.

2. JAGU

Taotluse läbivaatamine komisjonis

Artikkel 9

Taotluse kättesaamine

1.   Taotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib taotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või asjaomases kolmandas riigis tegutsev taotleja saab taotluse kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	registreeritav nimi;

c)	taotluse lehekülgede arv;

d)	taotluse kättesaamise kuupäev.

Artikkel 10

Piiriüleste taotluste esitamine

1.   Piiriülese taotluse puhul võivad piiriülese geograafilise piirkonna nimele teha ühisavalduse kaks või enam kõnealust piirkonda esindavat tootjarühma.

2.   Kui taotlusega on seotud üksnes liikmesriigid, kohaldatakse kõigis asjaomastes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriiklikku eelmenetlust.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõike 5 kohaldamisel edastab piiriülese taotluse komisjonile kõigi asjaomaste liikmesriikide nimel üks liikmesriik ning lisab kõigi teiste liikmesriikide volitused, mille alusel ta nende nimel taotluse esitab.

3.   Kui piiriülene taotlus hõlmab üksnes kolmandaid riike, esitab komisjonile taotluse kas üks tootjarühm kõigi teiste nimel või üks kolmas riik kõigi teiste nimel, kusjuures taotlus sisaldab järgmist:

a)	tõendid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud tingimustele vastamise kohta;

b)	tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

c)	lõikes 2 osutatud volitus kõigilt teistelt kolmandatelt riikidelt.

4.   Kui piiriülene taotlus hõlmab vähemalt ühte liikmesriiki ja ühte kolmandat riiki, kohaldatakse kõigis asjaomastes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriiklikku eelmenetlust. Taotluse esitab komisjonile üks liikmesriik, üks kolmas riik või üks kolmanda riigi tootjarühm ning see sisaldab järgmist:

a)	tõendid määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud tingimustele vastamise kohta;

b)	tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

c)	lõikes 2 osutatud volitus kõigilt teistelt liikmes- ja kolmandatelt riikidelt.

5.   Komisjon edastab kõik asjakohased otsused ja teabe liikmesriigile, kolmandale riigile või kolmandas riigis tegutsevatele tootjarühmadele, kes käesoleva artikli lõigetes 2, 3 või 4 osutatud piiriülese taotluse esitasid.

Artikkel 11

Taotluste vastuvõetavus

1.   Taotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et I lisas esitatud registreerimistaotluse vorm on täidetud ja taotlusele on lisatud kõik tõendavad dokumendid.

2.   Vastuvõetavaks loetud registreerimistaotlusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Kui taotlusvorm on täitmata või osaliselt täidetud või kui lõikes 1 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal registreerimistaotlusega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon taotlejale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse vastuvõetamatuna tagasi. Taotluse tagasilükkamisest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Artikkel 12

Nõuetele vastavuse hindamine

1.   Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus, mis loetakse vastuvõetavaks, ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud nõuetele, teavitab komisjon asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest, sätestades tähtaja taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks.

2.   Kui asjassepuutuva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ei kõrvalda tähtaja jooksul registreerimise takistusi, lükkab komisjon taotluse kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 39 lõikega 3 tagasi.

3.   Otsuse lükata päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

3. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 13

Riiklik vastuväidete esitamise menetlus piirüleste taotluste puhul

Kui piiriülene taotlus hõlmab ainult liikmesriike või vähemalt ühte liikmesriiki ja ühte kolmandat riiki, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõike 3 kohaldamisel vastuväidete esitamise menetlust kõikides asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 14

Vastuväite esitamise kord ühenduse menetluse käigus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 40 osutatud vastuväited koostatakse käesoleva määruse III lisas toodud vormi põhjal. Vastuväide esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal vastuväide kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib vastuväite osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Vastuväite esitaja saab vastuväite kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	vastuväite lehekülgede arv;

c)	vastuväite kättesaamise kuupäev.

Artikkel 15

Vastuväite vastuvõetavus ühenduse menetluse käigus

1.   Vastuväide loetakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 40 kohaselt vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles viidatakse varasemale õigusele / varasematele õigustele ja vastuväite alusele, ning komisjon saab vastuväite kätte kehtestatud tähtaja jooksul.

2.   Kui vastuväide esitatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 43 lõike 2 kohaselt varasema kaubamärgi maine ja tuntuse tõttu, lisatakse vastuväitele tõend varasema kaubamärgi taotlemise, registreerimise või kasutamise kohta, näiteks registreerimisakt või kaubamärgi kasutamise tõend, ning samuti tõend kaubamärgi maine ja tuntuse kohta.

3.   Nõuetekohaselt põhistatud vastuväites sisalduvad üksikasjalik kirjeldus vastuväitega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

4.   Kui lõigetes 1–3 osutatud üksikasjalikku kirjeldust varasema õiguse, selle aluste ja asjaolude kohta, tõendusmaterjali või märkusi või tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal vastuväitega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon vastuväite esitajale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

5.   Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

Artikkel 16

Vastuväite menetlemine ühenduse menetluse käigus

1.   Kui komisjon ei lükka vastuväidet artikli 15 lõike 4 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Nimetatud kahekuulise perioodi jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega vastuväite esitaja ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon vastuväite kohta otsuse.

3.   Otsuse lükata päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus tagasi või päritolunimetus või geograafiline tähis registreerida teeb komisjon kättesaadava tõendusmaterjali põhjal. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4.   Mitme vastuväite puhul võib pärast ühe või mitme vastuväite esialgset läbivaatamist selguda, et registreerimistaotlust ei ole võimalik rahuldada; sellisel juhul võib komisjon muud vastuväitemenetlused peatada. Komisjon teatab teiste vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui taotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväidete esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

4. JAGU

Kaitse

Artikkel 17

Otsus kaitse alla võtmise kohta

1.   Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise taotlust ei lükata artiklite 11, 12, 16 või 28 kohaselt tagasi, teeb komisjon otsuse võtta päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla.

2.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 41 kohane otsus kaitse alla võtmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Register

1.   Komisjon peab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 46 kohast „kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrit” (edaspidi „register”).

2.   Päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis võetakse kaitse alla, kantakse registrisse.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 kohaselt registreeritud nimetuste puhul kannab komisjon registrisse lõikes 3 sätestatud andmed, välja arvatud punktis f osutatud andmed.

3.   Komisjon kannab registrisse järgmised andmed:

a)	toote/toodete registreeritud nimi;

b)	märge selle kohta, et nimi on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisena;

c)	päritoluriigi/päritoluriikide nimi;

d)	registreerimise kuupäev;

e)	viide õigusaktile, millega nimetus registreeritakse;

f)	viide koonddokumendile.

Artikkel 19

Kaitse

1.   Päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse kehtib alates selle registrisse kandmise kuupäevast.

2.   Juhul kui kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kasutatakse ebaseaduslikult, võtab liikmesriigi pädev asutus määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 45 lõike 4 kohaselt omal initsiatiivil või poole taotlusel vajalikud meetmed sellise kasutuse lõpetamiseks ning asjaomase toote turustamise ja ekspordi tõkestamiseks.

3.   Päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitset kohaldatakse kogu nimetuse, sealhulgas selle oluliste osade suhtes, eeldusel et osi on võimalik eristada. Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise eristamatud ja üldnimelised osad ei kuulu kaitse alla.

5. JAGU

Muudatused ja tühistamine

Artikkel 20

Spetsifikaadi ja koonddokumendi muutmine

1.   Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 37 kohane päritolunimetuse või geograafilise tähise taotleja soovib esitada spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse, koostatakse see käesoleva määruse IV lisa põhjal.

2.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 49 lõike 1 kohane spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et kõnealuse määruse artikli 35 lõike 2 alusel nõutav teave on edastatud täielikult ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusvorm on täidetud.

3.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 49 lõike 2 esimese lause kohaldamisel kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18 mutatis mutandis.

4.   Muudatus loetakse väheoluliseks, kui:

a)	see ei puuduta toote olemuslikke tunnusjooni;

b)	see ei muuda seost;

c)	see ei too kaasa toote nime või nimeosa muutmist;

d)	see ei too kaasa kindlaks määratud geograafilise piirkonna muutmist;

e)	see ei too kaasa muid toote turustamise piiranguid.

5.   Kui spetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse esitab keegi teine kui esialgne taotleja, teatab komisjon sellest esialgsele taotlejale.

6.   Kui komisjon nõustub spetsifikaati tehtava muudatusega, mis mõjutab registrisse kantud andmeid või nõuab nende muutmist, kustutab ta registrist algsed andmed ja kannab sinna asjaomase otsuse jõustumise kuupäeva seisuga uued andmed.

Artikkel 21

Tühistamistaotluse esitamine

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 50 osutatud tühistamistaotlus koostatakse käesoleva määruse V lisas toodud vormi põhjal. Tühistamistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Tühistamistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib tühistamistaotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Tühistamistaotluse autorile saadetakse taotluse kättesaamise kohta teade, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	registreerimisnumber;

b)	taotluse lehekülgede arv;

c)	taotluse kättesaamise kuupäev.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tühistamise algatab komisjon.

Artikkel 22

Tühistamistaotluste vastuvõetavus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 50 kohane tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles:

a)	osutatakse tühistamistaotluse autori õiguspärasele huvile, põhjustele ja seisukohtadele;

b)	osutatakse tühistamise alusele;

c)	viidatakse tühistamistaotlust toetavale avaldusele, mille on teinud liikmesriik või kolmas riik, kus on tühistamistaotluse autori elukoht või registrijärgne asukoht.

2.   Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluses sisalduvad tühistamist õigustavate asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

3.   Kui tühistamise põhjuste ja asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, tõendusmaterjali või märkusi või lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal tühistamistaotlusega, teatab komisjon tühistamistaotluse autorile sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon tühistamistaotluse tagasi. Tühistamistaotluse tagasilükkamisest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4.   Tühistamistaotlusest, mis loetakse vastuvõetavaks, ning komisjoni omaalgatuslikust tühistamismenetlusest teatakse liikmesriigi või kolmanda riigi asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale, kelle päritolunimetus või geograafiline tähis tühistatakse.

Artikkel 23

Tühistamistaotluse menetlemine

1.   Kui komisjon ei lükka tühistamistaotlust artikli 22 lõike 3 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale tootjale ning kutsub teda üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Kõik kahe kuu jooksul laekuvad tähelepanekud edastatakse vajaduse korral tühistamistaotluse autorile.

Tühistamistaotluse menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega tühistamistaotluse autor ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon tühistamise kohta oma otsuse.

3.   Otsuse tühistada päritolunimetus või geograafiline tähis teeb komisjon kättesaadava tõendusmaterjali põhjal. Komisjon teeb tühistamisotsuse juhul, kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinitoode ei vasta enam spetsifikaadile või kui vastavus spetsifikaadile ei ole enam tagatud, eelkõige juhul, kui see ei vasta enam või eeldatavalt lähitulevikus määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 35 sätestatud nõuetele.

Tühistamisotsusest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

4.   Mitme tühistamistaotluse puhul võib pärast ühe või mitme taotluse esialgset läbivaatamist selguda, et asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsmist ei ole võimalik jätkata, mistõttu võib komisjon muud tühistamismenetlused peatada. Komisjon teatab teiste tühistamistaotluste autoritele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistatakse, loetakse peatatud tühistamismenetlused lõpetatuks ning tühistamistaotluste autoritele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

5.   Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nime registrist.

6. JAGU

Kontrollid

Artikkel 24

Ettevõtjate deklaratsioonid

Iga ettevõtja kohta, kes soovib osaleda kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote valmistamis- või pakendamisprotsessis või selle mõnes etapis, esitatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 47 osutatud pädevale kontrolliasutusele deklaratsioon.

Artikkel 25

Iga-aastane kontroll

1.   Iga-aastane kontroll, mida määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 48 lõike 1 kohaselt korraldab pädev kontrolliasutus, seisneb järgmises:

a)	päritolunimetusega kaitstud toodete organoleptiline ja analüütiline uuring;

b)	geograafilise tähisega kaitstud toodete analüütiline uuring üksinda või nii analüütiline kui ka organoleptiline uuring;

c)	spetsifikaadis sätestatud nõuetele vastavuse kontroll.

Iga-aastane kontroll tehakse liikmesriigis, kus toode on spetsifikaadi kohaselt valmistatud, ning järgmisel teel:

a)	riskianalüüsil põhinev juhuslik kontroll;

b)	pisteline kontroll või

c)	süstemaatiline kontroll.

Juhusliku kontrolli puhul valivad liikmesriigid kindla arvu ettevõtjaid, keda nad kontrollivad.

Pistelise kontrolli puhul tagavad liikmesriigid, et arvu, laadi ja sageduse poolest tagab see ülevaate kogu asjaomase kindlaks määratud geograafilise piirkonna toodangust ja vastab turustatavate või turustamise eesmärgil säilitatavate veinitoodete kogusele.

Juhuslikku kontrolli võib pistelise kontrolliga kombineerida.

2.   Lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud uuringud tehakse anonüümsete proovidega, nende abil peab saama kinnitada, et uuritaval tootel on asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise spetsifikaadis kirjeldatud omadused ja tunnused, ning neid võib teha valmistamisprotsessi igas etapis, sealhulgas pakendamise etapis. Võetavad proovid peavad esindama peamisi ettevõtja vallatavaid veine.

3.   Lõike 1 esimese lõigu punkti c kohase spetsifikaadile vastavuse kontrolli puhul kontrollib kontrolliasutus:

a)	ettevõtja tööruume, sealhulgas seda, kas ettevõtjal on võimalik spetsifikaadis sätestatud nõudeid järgida;

b)	tooteid, olenemata sellest, millises valmistamisprotsessi etapis need on, sealhulgas pakendamisel olevaid tooteid, olles selleks eelnevalt koostanud kõiki valmistusprotsessi etappe hõlmava kontrollikava ja teinud selle ettevõtjale teatavaks.

4.   Iga-aastase kontrolli abil tagatakse see, et toote puhul kasutatakse asjaomast kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist üksnes juhul, kui:

a)	lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b ja lõikes 2 osutatud uuringute tulemused näitavad, et asjaomane toode vastab piirväärtustele ning sellel on kõik päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul nõutavad tunnused;

b)	toode vastab lõikes 3 sätestatud kontrollimise tulemustelt muudele spetsifikaadis sätestatud nõuetele.

5.   Toodet, mis ei vasta käesolevas artiklis sätestatud tingimustele, võib eeldusel, et see vastab muudele õigusnormidele, turule lasta, kuid üksnes ilma asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähiseta.

6.   Piiriülese kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise puhul võib kontrolli teha ükskõik kumma asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud liikmesriigi pädev asutus.

7.   Juhul kui iga-aastast kontrolli tehakse toote pakendamise etapis, mis toimub liikmesriigis, kus toode ei ole valmistatud, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (11) artiklit 84.

8.   Lõikeid 1–7 kohaldatakse päritolunimetusega ja geograafilise tähisega veinide suhtes, mille päritolunimetuse või geograafilise tähise puhul on täidetud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõikes 5 osutatud nõuded.

Artikkel 26

Analüütiline ja organoleptiline uuring

Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud analüütiline ja organoleptiline uuring seisneb järgmises:

a)

asjaomase veini analüüs, mille puhul mõõdetakse järgmisi iseloomulikke omadusi: i) füüsilise ja keemilise analüüsi teel: — üld- ja tegelik alkoholisisaldus; — üldsuhkrusisaldus fruktoosi ja glükoosina (sealhulgas igasugune sahharoos poolvahuveinide ja vahuveinide puhul); — üldhappesus; — lenduvate hapete sisaldus; — üldine vääveldioksiidi sisaldus; ii) täiendava analüüsi teel: — süsinikdioksiidi sisaldus (poolvahuveinide ja vahuveinide puhul ülerõhk baarides temperatuuril 20 °C); — muud iseloomulikud omadused, mille mõõtmine on ette nähtud liikmesriigi õigusaktide või asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadiga;

b)	organoleptiline uuring, mille abil hinnatakse toote välimust, lõhna ja maitset.

Artikkel 27

Kolmandast riigist pärit toote kontrollimine

Kui kolmanda riigi vein on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega, saadab asjaomane kolmas riik komisjonile nõudmise korral teabe määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 48 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse ning kontrolliga hõlmatud aspektide kohta, samuti tõendi selle kohta, et asjaomane vein vastab kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise tingimustele.

7. JAGU

Muutmine geograafiliseks tähiseks

Artikkel 28

Taotlus

1.   Asjaomane liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse muutmist kaitstud geograafiliseks tähiseks, kui toode ei vasta enam kaitstud päritolunimetuse spetsifikaadile või ei ole seda vastavust võimalik tagada.

Komisjonile esitatav muutmistaotlus koostatakse käesoleva määruse VI lisas toodud näidise põhjal. Muutmistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Muutmistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse.

2.   Kui geograafiliseks tähiseks muutmise taotlus ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklites 34 ja 35 kehtestatud nõuetele, teavitab komisjon asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest, kutsudes teda üles võtma taotluse tagasi või parandama seda või esitama selle kohta märkusi kahe kuu jooksul.

3.   Kui asjassepuutuva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ei kõrvalda tähtaja jooksul geograafiliseks tähiseks muutmise takistusi, lükkab komisjon taotluse tagasi.

4.   Otsuse lükata muutmise taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotluse tagasilükkamise otsusest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat taotlejat.

5.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklit 40 ja artikli 49 lõiget 1 ei kohaldata.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILISED NIMETUSED

1. JAGU

Taotlus

Artikkel 29

Taotlejad

1.   Liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon võib esitada komisjonile taotluse võtta kaitse alla traditsiooniline nimetus määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 tähenduses.

2.   „Kutseala esindusorganisatsioon” – tootjaorganisatsioon või ühtede ja samade eeskirjade järgi tegutsev tootjaorganisatsioonide ühendus, mis tegutseb veini päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnas / piirkondades ning hõlmab vähemalt kahte kolmandikku kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonna / piirkondade tootjatest ja katab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna / piirkondade toodangust. Kutseala esindusorganisatsioon võib esitada taotluse üksnes nende veinide suhtes, mida ta toodab.

Artikkel 30

Kaitsetaotlus

1.   Traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlus koostatakse VII lisas toodud näidise põhjal ning sellele lisatakse koopia asjaomase nimetuse kasutamise eeskirjadest.

2.   Kui taotluse esitab kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon, lisatakse ka üksikasjalik teave nimetatud kutseala esindusorganisatsiooni liikmete kohta. Teave kutseala esindusorganisatsiooni liikmete kohta esitatakse sobival viisil XI lisas.

Artikkel 31

Keel

1.   Kaitstav nimetus on kas:

a)	selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb, või

b)	keeles, mida selle nimetuse puhul kaubanduses kasutatakse.

Asjaomases keeles nimetus viitab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud tootele.

2.   Nimetus registreeritakse algupärasel kirjakujul.

Artikkel 32

Eeskirjad kolmandate riikide traditsiooniliste nimetuste kohta

1.   Kolmandas riigis asjaomase riigi geograafilise tähisega veinitoodete puhul tavapäraselt kasutatavate nimetuste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõiget 1.

2.   Kui kolmanda riigi veini märgistuses kasutatakse muid kui XII lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi, võib neid kasutada märgistuses vastavalt asjaomases kolmandas riigis kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadele.

2. JAGU

Läbivaatamismenetlus

Artikkel 33

Taotluse esitamine

Komisjon märgib taotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja registreerimisnumbri. Taotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev ja traditsiooniline nimetus tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

Taotleja saab taotluse kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	traditsiooniline nimetus;

c)	laekunud dokumentide lehekülgede arv;

d)	kättesaamise kuupäev.

Artikkel 34

Taotluste vastuvõetavus

Komisjon kontrollib, et taotluse vorm oleks nõuetekohaselt täidetud ja sellele oleks lisatud artiklis 30 nõutud dokumendid.

Kui taotluse vorm on ebatäielik või nõutavad dokumendid või osa neist puuduvad, teatab komisjon taotlejale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi. Taotlejale edastatakse otsus taotluse tagasilükkamise kohta.

Artikkel 35

Kehtivad nõuded

1.   Traditsioonilist nimetust tunnustatakse, kui:

a)	see vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a või b esitatud määratlusele ja käesoleva määruse artiklis 31 sätestatud tingimustele;

b)

see kujutab endast otseselt, kas: i) suurel osal ühenduse või asjaomase kolmanda riigi territooriumist kaubanduses tavapäraselt kasutatud nimetust, et eristada teatavaid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid, või ii) asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil kaubanduses tavapäraselt kasutatud mainekat nimetust, et eristada teatavaid määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 33 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaaduseid;

c)	see: i) ei ole üldnimetus ning ii) on määratletud ja reguleeritud liikmesriigi õigusnormidega või iii) selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavates eeskirjades, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjades, sätestatud kasutustingimusi.

2.   Tavapärane kasutus lõike 1 punkti b tähenduses on kestnud:

a)	vähemalt viis aastat käesoleva määruse artikli 31 punktis a osutatud keeles kaitstava nimetuse puhul;

b)	vähemalt 15 aastat käesoleva määruse artikli 31 punktis b osutatud keeles kaitstava nimetuse puhul.

3.   Lõike 1 punkti c alapunktis i kasutatav mõiste „üldnimetus” tähendab vaatamata sellele, kas see viitab valmistusviisile, laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele, traditsioonilist nimetust, mis on muutunud ühenduses asjaomase viinamarjatoote üldnimeks.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tingimust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilise nimetuse suhtes.

Artikkel 36

Taotluse tagasilükkamise põhjused

1.   Kui taotluses käsitletav traditsiooniline nimetus ei vasta määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 sätestatud määratlusele ning artiklites 31 ja 35 sätestatud nõuetele, teatab komisjon taotlejale taotluse tagasilükkamise põhjustest, määrates taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks kahekuulise tähtaja, mida arvestatakse alates teate saatmise kuupäevast.

Komisjon teeb kaitse alla võtmise otsuse kättesaadava teabe põhjal.

2.   Kui taotleja ei kõrvalda puudusi lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, lükkab komisjon taotluse tagasi. Otsuse lükata traditsioonilist nimetust käsitlev taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Taotlejale edastatakse otsus taotluse tagasilükkamise kohta.

3. JAGU

Vastuväidete esitamise menetlus

Artikkel 37

Vastuväite esitamine

1.   Kahe kuu jooksul alates artikli 33 esimeses lõigus sätestatud esitamiskuupäevast võib iga liikmesriik või kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õiguspärane huvi, vastustada nimetuse tunnustamist ja esitada sellele vastuväite.

2.   Vastuväide koostatakse VIII lisas toodud vormi põhjal ja esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal vastuväide kantakse komisjoni postiregistrisse.

3.   Komisjon märgib vastuväite osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Vastuväite esitaja saab vastuväite kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	vastuväite lehekülgede arv;

c)	vastuväite kättesaamise kuupäev.

Artikkel 38

Vastuväite vastuvõetavus

1.   Vastuväide loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et vastuväites viidatakse varasemale õigusele / varasematele õigustele ja vastuväite alusele, ning komisjon saab vastuväite kätte artikli 37 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

2.   Kui vastuväide esitatakse artikli 41 lõike 2 kohaselt varasema kaubamärgi maine ja tuntuse tõttu, lisatakse vastuväitele tõend varasema kaubamärgi taotlemise, registreerimise või kasutamise kohta, näiteks registreerimisakt või tõend kaubamärgi maine ja tuntuse kohta.

3.   Nõuetekohaselt põhistatud vastuväites sisalduvad vastuväitega seotud asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

4.   Kui lõigetes 1–3 nimetatud üksikasjalikku kirjeldust varasema õiguse, selle aluste ja asjaolude kohta, tõendusmaterjali või märkusi või tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal vastuväitega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon vastuväite esitajale sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi. Vastuväite tagasilükkamisest teavitatakse vastuväite esitajat, asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

5.   Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

Artikkel 39

Vastuväite menetlemine

1.   Kui komisjon ei lükka vastuväidet artikli 38 lõike 4 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale kutseala esindusorganisatsioonile ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Nimetatud kahekuulise perioodi jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon ega vastuväite esitaja ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon vaidluse kohta otsuse.

3.   Otsuse lükata traditsioonilist nimetust käsitlev taotlus tagasi või tunnustada seda teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal. Komisjon lükkab traditsioonilise nimetuse taotluse tagasi juhul, kui artikli 40 lõikes 1 osutatud või artikli 41 lõikes 3 ja artikli 42 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Tagasilükkamise otsusest teavitatakse vastuväite esitajat, asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

4.   Mitme vastuväite puhul võib pärast ühe või mitme vastuväite esialgset läbivaatamist selguda, et tunnustamistaotlust ei ole võimalik rahuldada; sellisel juhul võib komisjon muud vastuväitemenetlused peatada. Komisjon teatab muude vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui tunnustamistaotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväidete esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

4. JAGU

Kaitse

Artikkel 40

Üldine kaitse

1.   Kui taotlus vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 ning artiklites 31 ja 35 sätestatud nõuetele ning taotlust ei lükata artiklite 38 ja 39 alusel tagasi, kantakse traditsiooniline nimetus käesoleva määruse XII lisas toodud loetelu.

2.   XII lisas loetletud traditsioonilisi nimetusi kaitstakse üksnes taotluses märgitud keeles ja viinamarjasaaduste kategooriate puhul ning eelkõige järgmise eest:

a)	igasugune väärkasutus, isegi kui kaitstud nimetusele on lisatud väljend „stiilis”, „tüüpi”, „meetodil”, „valmistatud nagu …”, „maitsega”, „nagu” või muu samalaadne väljend;

b)	muu lubamatu, vale ja eksitav märgistus veini laadi, tunnuste või oluliste omaduste kohta sise- ja välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud mis tahes dokumentides;

c)	igasugune muu üldsust eksitada võiv tegevus, eelkõige juhul, kui võib tekkida arusaam, et vein vastab kaitstud traditsioonilise nimetuse kasutamise tingimustele.

Artikkel 41

Seos kaubamärkidega

1.   Kui traditsiooniline nimetus on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse mõne artiklis 40 osutatud olukorra ilmnemisel kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus ei hõlma traditsioonilist nimetust kasutada võivaid veine, on esitatud pärast komisjonile traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamist ning traditsiooniline nimetus on eelöeldust tulenevalt kaitse alla võetud.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/95/EÜ (12) ja nõukogu määruses nr 40/94 (13) sätestatud menetlustele.

2.   Hoolimata traditsioonilise nimetuse kaitsest, võib jätkuvalt kasutada ja uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab mõnele käesoleva määruse artiklis 40 osutatud olukorrale ja mille suhtes on esitatud taotlus, mis on registreeritud või mis on kasutusesse juurdunud, kui selline võimalus on õigusnormidega ette nähtud, ühenduse territooriumil enne 4. maid 2002 või enne komisjonile asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamist.

Sellisel juhul lubatakse traditsioonilist nimetust kasutada asjaomase kaubamärgiga paralleelselt.

3.   Tootele ei anta kaitstud traditsioonilist nimetust juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse, laadi, tunnuste või omaduste suhtes eksitada.

Artikkel 42

Homonüümid

1.   Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba kaitse alla võetud traditsioonilise nimetusega, võetakse kaitse alla võtmisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Homonüümset nimetust, mis võib tarbijat eksitada toote olemuse, omaduste või tegeliku päritolu suhtes, ei võeta kaitse alla, isegi kui nimetus ise on täpne.

Homonüümset nimetust võib kaitse alla võtta ja kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse eristada hiljem kaitse alla võetud homonüümi ja XII lisas nimetatud traditsioonilist nimetust, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis enne 1. augustit 2009. aastal kaitse alla võetud traditsiooniliste nimetuste suhtes, mis on osaliselt homonüümsed kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või XV lisas loetletud viinamarjasordi nimetuste või selle sünonüümiga.

Artikkel 43

Kaitse jõustamine

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 55 kohaldamisel võtavad riiklikud pädevad asutused kaitstud traditsioonilise nimetuse ebaseadusliku kasutamise puhul omal initsiatiivil või poole nõudel kõik vajalikud meetmed asjaomaste toodete turustamise, sealhulgas ekspordi peatamiseks.

5. JAGU

Tühistamismenetlus

Artikkel 44

Tühistamise alus

Traditsioonilise nimetuse tühistamise aluseks on see, kui nimetus ei vasta enam määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 54 lõikes 1 sätestatud määratlusele või artiklites 31 ja 35, artikli 40 lõikes 2, artikli 41 lõikes 3 ja artiklis 42 sätestatud nõuetele.

Artikkel 45

Tühistamistaotluse esitamine

1.   Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluse võib komisjonile esitada liikmesriik, kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õiguspärane huvi, IX lisas toodud vormi põhjal. Tühistamistaotlus esitatakse komisjonile paberkandjal või elektrooniliselt. Tühistamistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal tühistamistaotlus kantakse komisjoni postiregistrisse. Kuupäev tehakse sobival viisil üldsusele teatavaks.

2.   Komisjon märgib tühistamistaotluse osaks olevatele dokumentidele kättesaamise kuupäeva ja eraldatava registreerimisnumbri.

Tühistamistaotluse autorile saadetakse taotluse kättesaamise kohta teade, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	registreerimisnumber;

b)	vastuväite lehekülgede arv;

c)	vastuväite kättesaamise kuupäev.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tühistamise algatab komisjon.

Artikkel 46

Tühistamistaotluse vastuvõetavus

1.   Tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks, kui komisjon tuvastab, et selles:

a)	osutatakse tühistamistaotluse autori õiguspärasele huvile;

b)	osutatakse tühistamise alusele;

c)	viidatakse avaldusele, mille on teinud liikmesriik või kolmas riik, kus on tühistamistaotluse autori elukoht või registrijärgne asukoht, ja milles selgitatakse tühistamistaotluse autori õiguspärast huvi, põhjuseid ja seisukohti.

2.   Nõuetekohaselt põhistatud tühistamistaotluses sisalduvad tühistamist õigustavate asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

3.   Kui tühistamise põhjuste ja asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, tõendusmaterjali või märkuseid või lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal tühistamistaotlusega, teatab komisjon tühistamistaotluse autorile sellest ja kutsub teda üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi. Tühistamistaotluse tagasilükkamisest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis tegutsevat tühistamistaotluse autorit.

4.   Tühistamistaotlusest, mis loetakse vastuvõetavaks, ning komisjoni omaalgatuslikust tühistamismenetlusest teatakse liikmesriigi või kolmanda riigi asutusele või kolmandas riigis tegutsevale tühistamistaotluse autorile, kelle traditsioonilist nimetust tühistamine mõjutab.

Artikkel 47

Tühistamistaotluse menetlemine

1.   Kui komisjon ei lükka tühistamistaotlust artikli 46 lõike 3 alusel tagasi, teatab ta sellest asjassepuutuvale liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates teate väljastamisest oma tähelepanekud. Kõik kahe kuu jooksul laekuvad tähelepanekud edastatakse tühistamistaotluse autorile.

Tühistamistaotluse menetlemise käigus palub komisjon esitada pooltel, võimaluse korral kahe kuu jooksul alates asjakohase palve esitamisest, oma märkused teise poole teadete kohta.

2.   Kui asjassepuutuv liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis tegutsev taotleja ega tühistamistaotluse autor ei esita oma tähelepanekuid või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon tühistamise kohta oma otsuse.

3.   Otsuse tühistada traditsiooniline nimetus teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal. Komisjon teeb tühistamisotsuse juhul, kui artiklis 44 osutatud tingimusi enam ei täideta.

Tühistamisotsusest teavitatakse tühistamistaotluse autorit ning asjassepuutuvat liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust.

4.   Mitme tühistamistaotluse puhul võib pärast ühe või mitme taotluse esialgset läbivaatamist selguda, et asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitsmist ei ole võimalik jätkata, mispuhul võib komisjon muud tühistamismenetlused peatada. Komisjon teatab muude tühistamistaotluste autoritele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui traditsioonilise nimetuse kaitse tühistatakse, loetakse peatatud tühistamismenetlused lõpetatuks ning tühistamistaotluste autoritele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

5.   Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nime XII lisas toodud loetelus.

6. JAGU

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Artikkel 48

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Määruse (EÜ) nr 753/2002 artiklite 24, 28 ja 29 kohased kaitstud traditsioonilised nimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse alusel kaitse alla, tingimusel et:

a)	komisjonile on esitatud enne 1. maid 2009 nimetuse kasutuse kokkuvõtte või kasutustingimused;

b)	liikmesriigid või kolmandad riigid ei ole katkestanud asjaomase traditsioonilise nimetuse kaitsmist.

IV PEATÜKK

MÄRGISTUS JA ESITLUSVÄLIMUS

Artikkel 49

Üldised eeskirjad märgistuse üksikasjade kohta

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei või määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete (edaspidi „tooted”) märgistamisel kasutada täiendavalt ühtegi muud üksikasja kui need, mis on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 58 või mida reguleeritakse kõnesoleva määruse artikli 59 lõikes 1 ja artikli 60 lõikes 1, välja arvatud juhul, kui nad vastavad direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 lõike 1 alapunkti a nõuetele.

1. JAGU

Kohustuslikud üksikasjad

Artikkel 50

Kohustuslike üksikasjade esitus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 58 osutatud ja artiklis 59 loetletud üksikasjad peavad asuma pakendil samas nägemisväljas, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata.

Siiski võivad partii numbrit käsitlevad ning käesoleva määruse artiklis 51 ja artikli 56 lõikes 4 osutatud kohustuslikud üksikasjad paikneda väljaspool nägemisvälja, kus asuvad muud kohustuslikud üksikasjad.

2.   Kohustuslikud üksikasjad, millele on osutatud lõikes 1, ja need, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 58 nimetatud õigusaktide alusel, on kustumatus kirjas ja eristuvad selgesti ümbritsevast tekstist ja muust visuaalsest teabest.

Artikkel 51

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

1.   Kui määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas osutatud toode sisaldab üht või mitut direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas loetletud koostisainetest, tuleb neile märgistusel osutada koos sõnaga „sisaldab”. Kui tegemist on sulfititega, võib kasutada järgmisi väljendeid: „sulfitid” või „vääveldioksiid”.

2.   Lõikes 1 osutatud märgistusnõudega võib kaasneda nõue kasutada käesoleva määruse X lisas toodud piktogrammi.

Artikkel 52

Turustamine ja eksport

1.   Tooteid, mille märgistus või esitlusvälimus ei vasta käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele, ei tohi ühenduses turustada ega eksportida.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 V ja VI peatükist, võib liikmesriik eksportimisel lubada eksporditava veini märgistuses ühenduse õigusnormides ette nähtud märgistuseeskirju rikkuvate üksikasjade kasutamist, kui sellised üksikasjad on nõutud asjaomase kolmanda riigi õigusnormidega. Need üksikasjad võivad olla muus kui ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 53

Pliid sisaldavate kapslite ja fooliumi keelamine

Määruse artiklis 49 osutatud toodete sulgureid ei tohi katta pliid sisaldava kapsli ega fooliumiga.

Artikkel 54

Tegelik alkoholisisaldus

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis c osutatud tegelik alkoholisisaldus mahuportsentides väljendatakse protsendi või poole protsendi täpsusega.

Numbrile järgneb sümbol „% vol” ning sellele võib eelneda väljend „tegelik alkoholisisaldus”, „tegelik alkohol” või „alk”.

Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või üle kolme aasta pudelis hoitud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide, liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,8 %.

2.   Tegelik alkoholisisaldus märgitakse sildile vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega, kui nominaalmaht on üle 100 cl, vähemalt 3 mm tähtedega, kui nominaalmaht on 20–100 cl, ja 2 mm tähtedega, kui nominaalmaht on alla 20 cl.

Artikkel 55

Viide lähtekohale

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale viitatakse järgmisel viisil:

a)

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 1, 2, 3, 7–9, 15 ja 16 osutatud veinide puhul, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist, ühega järgmistest märgetest: i) sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad koristatud ja veiniks töödeldud. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis c osutatud veiniviinamarjasordist piiriüleselt valmistatud veini puhul võib märkida ainult ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi nime; ii) sõnad „Euroopa Ühenduse vein” või muu samaväärne väljend või „Euroopa Ühenduse eri riikide veinide segu”, kui vein on valmistatud mitmest liikmesriigist pärit veinide segamisel, või sõnad „väljaspool Euroopa Ühendust asuvate eri riikide veinide segu” või väljend „segu veinidest, mis on pärit (…)”, märkides kõnealuste kolmandate riikide nimed veinide puhul, mis on valmistatud kahest või enamast kolmandast riigist pärit veini segamise teel; iii) sõnad „Euroopa Ühenduse vein” või muu samaväärne väljend või sõnad „vein mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest”, kuhu on lisatud asjaomaste liikmesriikide nimed, kui vein on valmistatud teisest liikmesriigist korjatud viinamarjadest, või sõnad „vein mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest”, kuhu on lisatud asjaomaste kolmandate riikide nimed, kui vein on valmistatud kolmandas riigis mõnest teisest kolmandast riigist pärit viinamarjadest;

b)

määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 4, 5, ja 6 osutatud veinide puhul, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist, ühega järgmistest märgetest: i) sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode”, „(…) sekt” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad korjatud ja veiniks töödeldud; ii) sõnad „toodetud (…)” või muu samaväärne väljend, millele on lisatud selle liikmesriigi nimi, kus toimub veini teine kääritamine;

c)

kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul sõnad „(…) vein”, „toodetud (…)”, „(…) toode” või muu samaväärne väljend, millega koos on selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, mille territooriumil on viinamarjad koristatud ja veiniks töödeldud. Piiriülese kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise puhul märgitakse üksnes ühe või mitme liikmes- või kolmanda riigi nimi.

Käesolev lõige ei piira artiklite 56 ja 67 kohaldamist.

2.   Viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul märgitakse viide määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale järgmiselt:

a)	„(…) virre”, „(…) toodetud virre” või muu samaväärne väljend, millele lisatakse selle liikmesriigi või liikmesriigi koosseisu kuuluva maa nimi, kus toode on valmistatud;

b)	„kahe või enama Euroopa Ühenduse riigi toodangust valmistatud segu” kahes või enamas liikmesriigis valmistatud toodete kupaaži puhul;

c)	„virre, mis on valmistatud (…) (…) korjatud viinamarjadest” viinamarjavirde puhul, mida ei ole valmistatud liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud.

3.   Ühendkuningriigi puhul võib liikmesriigi nime asendada Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvate maade nimega.

Artikkel 56

Viide villijale, tootjale, importijale ja müüjale

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktide e ja f ning käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„villija” – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha;

b)	„villimine” – asjaomase toote pakendamine müügi eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse;

c)	„tootja” – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes töötleb või laseb enda nimel töödelda viinamarjad, viinamarjavirde või veini vahuveiniks, gaseeritud vahuveiniks, kvaliteetvahuveiniks või aromaatne kvaliteetvahuveiniks;

d)	„importija” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes vastutab kolmandate riikide kaupade ringlusesse laskmise eest nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (14) artikli 4 lõike 8 tähenduses;

e)	„müüja” – füüsiline või juriidiline isik või sellise isikute rühm, kes ei kuulu määratluse „tootja” all ja kes ostab ja seejärel laseb ringlusesse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatset kvaliteetvahuveini;

f)	„aadress” – viide kohaliku tasandi halduspiirkonnale ja liikmesriigile, kus asub villija, tootja, müüja või importija peakorter.

2.   Villija nimele ja aadressile lisatakse kas:

a)	sõnad „villija” või „villinud (…)” või

b)

asjakohane märge, mille kasutustingimused määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide villimine toimub: i) tootja ettevõttes; ii) tootjarühma tööruumides või iii) ettevõttes, mis asub kindlaks määratud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses.

Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad „villitud (…) jaoks” või, kui soovitakse märkida kolmanda isiku nimel villimise läbi viinud isiku nime ja aadressi, sõnad „villinud (…) (…) jaoks”.

Kui villimine leiab aset mujal kui villija juures, lisatakse käesolevas lõikes sätestatud üksikasjadele viide täpsele kohale, kus villimine aset leidis, ning kui see toimub teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi.

Kui kasutatakse muid pakendeid kui pudeleid, asendatakse sõnad „villija” ja „villinud (…)” vastavalt sõnadega „pakendaja (…)” ja „pakendanud (…)”, välja arvatud juhul, kui asjaomases keeles sellist vahet ei tehta.

3.   Tootja ja müüja nimele ja aadressile lisatakse sõnad „tootja” või „tootnud” ja „müüja” või „müünud” või muu samaväärne väljend. Liikmesriigid võivad muuta viite tootjale kohustuslikuks.

4.   Importija nimele ja aadressile lisatakse sõnad „importija” või „importinud”.

5.   Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud viited võib koondada ühte, kui need viitavad ühele ja samale füüsilisele või juriidilisele isikule.

Ühe nimetatud viidetest võib asendada koodiga, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, tootja, importija või müüja peakorter. Koodile lisatakse viide asjaomasele liikmesriigile. Muu isiku kui koodiga märgitud villija, tootja, importija või müüja nimi ja aadress, kui see isik on kaasatud toote turustamisse, märgitakse samuti asjaomase toote sildile.

6.   Kui villija, tootja, importija või müüja nimi või aadress seisneb kaitstud päritolunimetuses või kaitstud geograafilises tähises või sisaldab seda, märgitakse see sildile:

a)	kirjas, mis on vähemalt poole väiksem kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise märkimiseks kasutatud kirjast või asjaomase viinamarjasaaduse kategooria märkimiseks kasutatud kirjast, või

b)	lõike 5 teises lõigus osutatud koodi abil.

Liikmesriigid otsustavad, millist võimalust kasutatakse nende territooriumil toodetud veini suhtes.

Artikkel 57

Viide põllumajandusettevõttele

1.   XIII lisas loetletud nimetusi, mis viitavad põllumajandusettevõttele, ja mis ei seisne villija, tootja või müüja nimes, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul, eeldusel et:

a)	vein on valmistatud eranditult selle põllumajandusettevõtte poolt hallatavast viinamarjaistandusest koristatud viinamarjadest;

b)	veini valmistamine on terviklikult toimunud põllumajandusettevõttes;

c)	liikmesriik reguleerib XIII lisas loetletud nimetuste kasutamist. Kolmandad riigid kehtestavad eeskirjad XIII lisas loetletud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjad.

2.   Teised ettevõtjad, kes on kaasatud veini turustamisse, võivad kasutada põllumajandusettevõtte nime ainult siis, kui asjaomane põllumajandusettevõte sellega nõustub.

Artikkel 58

Viide suhkrusisaldusele

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 1 punktis g sätestatud toodete sildile märgitakse käesoleva määruse XIV lisa A osas loetletud väljendid, mis viitavad suhkrusisaldusele.

2.   Kui toote suhkrusisaldus, mis väljendatakse fruktoosi ja glükoosina (sealhulgas igasugune sahharoos), võimaldab kahe XIV lisa A osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3.   Ilma et see piiraks XIV lisa A osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda sildil märgitust rohkem kui 3 grammi liitri kohta.

Artikkel 59

Erandid

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõike 3 alapunktiga b võib väljendi „kaitstud päritolunimetus” ära jätta järgmiste kaitstud päritolunimetusega toodete puhul, tingimusel et see on võimalik liikmesriikide õigusnormide või kolmandas riigis kehtivate eeskirjade, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide kehtestatud eeskirjade kohaselt:

a) Küpros:	Κουμανδαρία (Commandaria);
b) Kreeka:	Σάμος (Samos);
c) Hispaania:	Cava, Jerez, Xérès või Sherry, Manzanilla;
d) Prantsusmaa:	Champagne;
e) Itaalia:	Asti, Marsala, Franciacorta;
f) Portugal:	Madeira või Madère, Port või Porto.

Artikkel 60

Erieeskirjad gaseeritud vahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja kvaliteetvahuveinide kohta

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisas osutatud väljenditele „gaseeritud vahuvein” ja „gaseeritud poolvahuvein” lisatakse samas kirjatüübis samasuures kirjas sõnad „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel” või ka „saadud süsinikanhüdriidi lisamise teel” välja arvatud juhul, kui asjaomasest keelest selgub niigi, et lisatud on süsinikdioksiidi.

Väljendit „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel” kasutatakse ka siis, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 59 lõiget 2.

2.   Kvaliteetvahuveinide puhul võib siis, kui veini sildile märgitakse nimetus „Sekt”, jätta ära viite viinamarjasaaduse kategooriale.

2. JAGU

Valikulised üksikasjad

Artikkel 61

Aastakäik

1.   Kooskõlas artikliga 49 võib sildile kanda määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis a osutatud aastakäigu, tingimusel et vähemalt 85 % kasutatud viinamarjadest on koristatud sellel aastal. See ei hõlma:

a)	tooteid, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele;

b)	tooteid, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele.

2.   Toodete puhul, mida saadakse tavapäraselt jaanuaris või veebruaris koristatud viinamarjadest, märgitakse sildile aastakäiguna eelmine kalendriaasta.

3.   Ka kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta toodete puhul järgitakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 ning artikli 63 sätteid.

Artikkel 62

Veiniviinamarjasordi nimi

1.   Käesoleva määruse artiklis 49 osutatud toodete valmistamiseks kasutatud veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüüme võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti b kohaselt sildile märkida käesoleva artikli punktides a ja b sätestatud tingimustel.

a)

Euroopa Ühenduses toodetud veinide puhul peab sildile märgitud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõikes 1 sätestatud liigituses. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 24 lõike 2 kohaselt liigitamiskohustusest vabastatud liikmesriikide puhul peab sildile märgitud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, mis esinevad Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni hallatavas „Rahvusvahelises veiniviinamarjasortide ja nende sünonüümide nimekirjas”.

b)

Kolmandatest riikidest pärit veini puhul tuleb veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüümide sildile märkimisel järgida asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavaid eeskirju, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirju, kusjuures veiniviinamarjasordi nimi või kasutatav sünonüüm peab esinema ühes järgmiste organisatsioonide nimekirjadest: i) Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon (OIV); ii) Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV); iii) Rahvusvaheline Taimede Geneetiliste Ressursside Nõukogu (IBPGR).

c)

Kaitstud päritolunimetusega veini või kaitstud geograafilise tähisega veini või kolmanda riigi geograafilise tähisega veini puhul võib veiniviinamarjasordi nime või selle sünonüümi sildile märkida kooskõlas järgmisega: i) kui märgitakse ainult ühe veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm, on vähemalt 85 % toodetest valmistatud sellest sordist, välja arvatud: — tooted, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele; — tooted, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele. ii) kui märgitakse kaks või rohkem veiniviinamarjasordi nime või nende sünonüümi, on 100 % asjaomastest toodetest valmistatud nendest sortidest, välja arvatud: — tooted, mida kasutatakse dosage'i seguna või tirage'i seguna, vaatamata nende kogusele; — tooted, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, vaatamata nende kogusele. Punktis ii osutatud juhul, peavad veiniviinamarjasortide nimed olema märgitud ühesuuruses kirjas ja vastavalt osakaalule kahanevas järjekorras.

d)	Kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähiseta toodete puhul võib sildile märkida veiniviinamarjasordi nime või selle sünonüümi, eeldusel et järgitakse lõike 1 punkides a või b, samuti punktis c ja artiklis 63 sätestatud tingimusi.

2.   Vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed „Pinot blanc”, „Pinot noir”, „Pinot meunier”, „Pinot gris” ja samaväärsed nimed teistes ühenduse keeltes asendada sünonüümiga „Pinot”.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 42 lõikest 3, võib käesoleva määruse XV lisa A osas loetletud veiniviinamarjasordi nimesid ja nende sünonüüme, mis seisnevad kaitstud päritolunimetuses või sisaldavad seda, kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote sildil, kui see on lubatud – olenevalt sellest kumb on hilisem – kas 11. mail 2002. aastal või asjaomase liikmesriigi liitumisel kehtinud eeskirjade kohaselt.

4.   Käesoleva määruse XV lisa B osas loetletud veiniviinamarjasortide nimesid ja nende sünonüüme, mis sisaldavad osaliselt kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist ja viitavad otseselt asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilisele osale, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote sildil.

Artikkel 63

Erieeskirjad veiniviinamarjasordi ja aastakäigu kasutamise kohta kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide puhul

1.   Liikmesriigid määravad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (15) artiklis 4 sätestatud kriteeriumitega pädeva asutuse või pädevad asutused, kelle ülesandeks jääb tagada määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis a sätestatud sertifitseerimine.

2.   Veini sertifitseerimist korraldab kõigis valmistusportsessi etappides, sealhulgas veni pakendamise käigus:

a)	lõikes 1 osutatud pädev asutus või pädevad asutused või

b)	määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses ja kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega üks või mitu toote sertifitseerimisasutusena tegutsevat kontrolliorganit.

Lõikes 1 osutatud kontrolliasutus tagab piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning tema käsutuses on kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.

Esimese lõigu punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse neid kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

Sertifitseerimise kulud kannavad sertifitseeritavad ettevõtjad.

3.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis a sätestatud sertifitseerimismenetluse puhul nähakse ette halduslikud tõendid asjaomaste veinide sildil näidatud veiniviinamarjasordi ja aastakäigu tõesuse kinnitamiseks.

Lisaks võib liikmesriik, kus veini toodetakse, näha ette järgmist:

a)	anonüümsete proovide abil korraldatav organoleptiline uuring veini lõhna ja maitse kohta, et kontrollida, kas veini peamised omadused tulenevad kasutatud veiniviinamarjasordist;

b)	ühest veiniviinamarjasordist tehtud veini puhul analüütiline uuring.

Sertifitseerimismenetluse korraldab lõikes 1 ja 2 osutatud üks või mitu pädevat asutust või kontrolliorganit liikmesriigis, kus vein on toodetud.

Sertifitseerimine korraldatakse järgmisel alusel:

a)	riskianalüüsil põhinev juhuslik kontroll;

b)	pisteline kontroll või

c)	süstemaatiline kontroll.

Juhuslik kontroll tehakse eelnevalt asutuse poolt koostatud kontrollikava abil, mis hõlmab toote eri valmistamisetappe. Kontrollikava tehakse ettevõtjatele teatavaks. Liikmesriigid valivad juhuslikul alusel kindla arvu ettevõtjaid, keda kontrollitakse.

Pisteliste kontrollide puhul tagavad liikmesriigid, et kontrollide arv, laad ja sagedus esindavad kogu nende territooriumi ja et need vastavad selliste veinisektori toodete mahule, mis on turustatud või mida hoitakse turustamise eesmärgil.

Juhuslikku kontrolli võib pistelise kontrolliga kombineerida.

4.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punkti a kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et asjaomaste veinide tootjad on tunnustatud liikmesriigis, kus toimub selle tootmine.

5.   Kontrolli ja toodete jälgitavuse suhtes tagavad veini tootvad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 555/2008 V jaotise ja määruse (EÜ) nr 606/2009 kohaldamise.

6.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 2 punktis c osutatud piiriülese veini puhul võib sertifitseerimise teha ühe asjassepuutuva liikmesriigi asutus või asutused.

7.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõikega 2 toodetavate veinide puhul võivad liikmesriigid otsustada kasutada väljendit „sordivein”, millele lisatakse:

a)	asjaomase liikmesriigi nimi;

b)	veiniviinamarjasordi nimi.

Päritolunimetuse, geograafilise tähise ja kolmanda riigi geograafilise tähiseta veinide puhul, mille sildil on ära toodud ühe või mitme viinamarjasordi nimi või aastakäik, võib kolmas riik lubada kasutada sildil väljendit „sordivein”, millele lisatakse asjaomase kolmanda riigi nimi / asjaomaste kolmandate riikide nimed.

Liikmesriigi või kolmanda riigi nime märkimisel ei kohaldata käesoleva määruse artiklit 55.

8.   Lõikeid 1–6 kohaldatakse alates 2009. aastast koristatud viinamarjadest valmistatud toodete suhtes.

Artikkel 64

Viide suhkrusisaldusele

1.   Kui käesoleva määruse artiklis 58 ei ole sätestatud teisiti, võib määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti c kohaselt märkida toote sildile suhkrusisalduse, mis väljendatakse fruktoosi ja glükoosina, nagu on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa B osas.

2.   Kui toote suhkrusisaldus võimaldab kahe XIV lisa B osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse XIV lisa B osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda sildil märgitust rohkem kui 1 gramm liitri kohta.

4.   Lõiget 1 ei kohaldata määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 3, 8 ja 9 osutatud toodete suhtes, tingimusel et suhkrusisalduse märkimise tingimused on liikmesriigis või kolmandas riigis reguleeritud.

Artikkel 65

Ühenduse sümbolite kasutamine

1.   Veini sildile võib märkida määruse (EÜ) nr 1898/2006 (16) V lisa kohase ühenduse sümboli, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis e. Olenemata artiklist 59, võib väljendid „kaitstud päritolunimetus” ja „kaitstud geograafiline tähis” asendada vastavate terminitega mõnes muus ühenduse ametlikus keeles, nagu on sätestatud eespool osutatud lisas.

2.   Kui toote sildil kasutatakse ühenduse sümboleid või määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktis e osutatud viidet, lisatakse neile asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimi.

Artikkel 66

Teatavatele tootmismeetodile viitavad väljendid

1.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punktiga f võib ühenduses turustatavate veinide sildile märkide viite tootmismeetodile, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 osutatud väljendid.

2.   Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega veinide puhul, mis on käärinud, küpsenud või laagerdunud puust mahutis, võib kasutada üksnes XVI lisas loetletud väljendeid. Siiski võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid kehtestada selliste veinide jaoks muid, XVI lisas loetletud väljenditega samaväärseid väljendeid.

Kui vein on kehtivate riiklike sätete kohaselt laagerdunud puust mahutis, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud väljendi kasutamine, isegi kui laagerdumine on jätkunud muud liiki mahutis.

Tammepuutükkide abil valmistatud veini märgistuses ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud väljendeid isegi juhul, kui puutükke kasutatakse koos puust mahuti(te)ga.

3.   Väljendit „pudelis kääritatud” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)	tootmisprotsessi kestus, kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus toode on valmistatud, on vähemalt üheksa kuud, arvestades süsihappegaasi tekitava käärimise algusest;

c)	süsihappegaasi tekitav käärimine ja veini hoidmine kontaktis settega on kestnud vähemalt 90 päeva;

d)	sete on eraldatud tootest transfeermeetodil filtreerimise teel või dégorgement-meetodil (pursatamismeetodil).

4.   Väljendeid „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud”, „traditsiooniline meetod”, „klassikaline meetod” või „klassikaline traditsiooniline meetod” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)	toodet on hoitud ühes ja samas ettevõttes pidevalt kontaktis settega vähemalt üheksa kuud alates kuvee valmistamisest;

c)	sete on eraldatud tootest dégorgement-meetodil.

5.   Nimetust „Crémant” võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kolmanda riigi geograafilise tähisega valge ja roosa kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	viinamarjad on koristatud käsitsi;

b)	vein on tehtud virdest, mis on saadud tervete või seemneteta viinamarjade pressimisel. 150 kg viinamarjade kohta ei tohi tulla rohkem kui 100 liitrit virret;

c)	maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus ei ületa 150 mg/l;

d)	suhkrusisaldus on alla 50 g/l;

e)	toode on kooskõlas lõikes 4 sätestatud nõuetega;

f)	ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, märgitakse väljend „Crémant” kvaliteetvahuveini sildile koos asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähise kindlaks määratud piirkonna aluseks oleva geograafilise üksuse nimega.

Punkte a ja f ei kohaldata tootjate suhtes, kelle nimetust „Crémant” sisaldav kaubamärk on registreeritud enne 1. märtsi 1986.

6.   Viitamist veinide mahetootmisele reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 (17).

Artikkel 67

Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast suurema või väiksema geograafilise üksuse nimi ja viited geograafilisele alale

1.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 60 lõike 1 punkti g kohaldamisel ja ilma, et see piiraks käesoleva määruse artiklite 55 ja 56 kohaldamist, võib geograafilise üksuse nime ja viiteid geograafilisele alale kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähisega veini märgistuses.

2.   Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks oleva geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime kasutamise puhul, määratakse asjaomane geograafiline üksus täpselt kindlaks. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirju selliste geograafiliste üksuste kasutamise suhtes. Vähemalt 85 % viinamarjadest, millest vein on valmistatud, peab pärinema asjaomasest väiksemast geograafilisest üksusest. Ülejäänud 15 % viinamarjadest peab olema pärit asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise suhtes kindlaks määratud geograafilisest piirkonnast.

Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte kohaldada esimese lõigu kolmandas ja neljandas lauses sätestatud nõudeid enne 11. maid 2002. aastal registreeritud kaubamärkide suhtes, mis kujutavad endast päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime või viidet asjaomase liikmesriigi geograafilisele alale või sisaldavad mõnda neist.

3.   Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast väiksema geograafilise üksuse nimi või viide geograafilisele alale kujutab endast ühte järgmistest:

a)	asula või asulate rühm;

b)	kohalik haldusüksus või selle osa;

c)	viinamarjakasvatusala alampiirkond või selle osa;

d)	halduspiirkond.

3. JAGU

Eeskirjad erikujuga pudelite ja sulgurite kohta ning liikmesriikides kehtestatavad lisasätted

Artikkel 68

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused

XVII lisas sätestatud erikujuga pudelitüüpide loetelusse lisamiseks peab asjaomane pudelitüüp vastama järgmistele nõuetele:

a)	seda on ainu-, algu- ja tavapäraselt kasutatud mõne kindla kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega veini puhul vähemalt 25 aastat;

b)	see kujutab tarbija jaoks viidet kindlale päritolunimetusele või geograafilisele tähisele.

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused on toodud XVII lisas.

Artikkel 69

Eeskirjad teatavate toodete esitlusvälimuse kohta

1.   Ainult vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatset kvaliteetvahuveini võib turustada ja eksportida tüüpilises klaasist vahuveinipudelis, mis on suletud järgmisel viisil:

a)

pudelite puhul, mille nimimaht on suurem kui 0,20 liitrit: seenekujulise sulguriga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab sulguri täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt,

b)	pudelite puhul, mille nimimaht ei ületa 0,20 liitrit: ükskõik missuguse muu sobiva sulguriga.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldata lõikes 1 sätestatud nõudeid järgmise suhtes:

a)

tavapäraselt sellistes pudelites turustatud veinid: i) mis on loetletud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 25 lõike 2 punktis a; ii) mis on loetletud määruse (EÜ) nr 479/2008 IV lisa punktides 7, 8 ja 9; iii) mis on loetletud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1601/91 (18) või iv) mille tegelik alkoholisisaldus on kuni 1,2 mahuprotsenti;

b)	muud kui punktis a osutatud tooted, tingimusel et need ei eksita tarbijaid toote tegeliku olemuse suhtes.

Artikkel 70

Tootjaliikmesriikide poolt sätestatavad lisasätted märgistamise ja esitlusvälimuse kohta

1.   Liikmesriik võib oma territooriumil toodetavate kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega veinide suhtes muuta artiklites 61, 62 ja 64–67 osutatud üksikasjad kohustuslikuks või keelata need või piirata nende kasutust, kehtestades asjaomaste veinide spetsifikaadis käesoleva peatüki sätetest rangemad tingimused.

2.   Ilma kaitstud päritolunimetuse ja geograafilise tähiseta veinide puhul, mis on toodetud nende territooriumil, võib liikmesriik muuta kohustuslikuks artiklites 64 ja 66 osutatud üksikasjad.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada kontrollimise eesmärgil muid kui määruse (EÜ) n 479/2008 artikli 59 lõikes 1 ja artikli 60 lõikes 1 loetletud üksikasju ja neid reguleerida.

4.   Liikmesriigid võivad otsustada kontrollimise eesmärgil kohaldada nende territooriumil villitud veini suhtes, mida ei ole veel turustatud ega eksporditud, määruse (EÜ) nr 479/2008 artikleid 58–60.

V PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel kaitstud veininimetused

1.   Komisjon märgib kõigile liikmesriikidelt määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 2 alusel saadud dokumentidele, mis käsitlevad kõnealuse määruse artikli 51 lõikes 3 osutatud päritolunimetust või geograafilist tähist, kättesaamise kuupäeva ja registreerimisnumbri.

Asjaomane liikmesriik saab kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber;

b)	saadud dokumentide arv;

c)	dokumentide kättesaamise kuupäev.

Dokumentide esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, millal dokumendid kantakse komisjoni postiregistrisse.

2.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikega 4 teeb komisjon otsuse tühistada päritolunimetus või geograafiline tähis määruse artikli 51 lõike 2 alusel talle kättesaadavaks tehtud dokumentide põhjal.

Artikkel 72

Ajutine märgistus

1.   Erandina käesoleva määruse artiklist 65 märgistatakse päritolunimetusega ja geograafilise tähisega veinid, mille päritolunimetus või geograafiline tähis vastab määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 lõikes 5 osutatud nõuetele, kooskõlas käesoleva määruse IV peatüki sätetega.

2.   Kui komisjon teeb määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 41 kohaselt otsuse mitte võtta päritolunimetust või geograafilist tähist kaitse alla, eemaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt märgistatud veinid turult ja märgistatakse ümber kooskõlas käesoleva määruse IV peatükiga.

Artikkel 73

Üleminekusätted

1.   Veininimetuste suhtes, mida liikmesriigid on tunnustanud päritolunimetusena või geograafilise tähisena enne 1. augustit 2009 ja mida komisjon ei ole avaldanud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 54 lõike 5 või määruse (EÜ) nr 753/2002 artikli 28 kohaselt, viiakse läbi määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlus.

2.   Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 alusel kaitstud veininimetuste puhul ning määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõike 1 alusel kaitsmata veininimetuste puhul, mille suhtes on liikmesriigis taotlus esitatud enne 1. augustit 2009, kohaldatakse toote spetsifikaadi muudatuste suhtes määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 51 lõikes 1 osutatud menetlust, tingimusel et liikmesriik on teinud asjaomase heakskiitva otsuse ja määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 35 lõikes 1 sätestatud tehniline toimik esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2011.

3.   Liikmesriigid, kes ei ole kehtestanud määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 38 järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusakte 1. augustiks 2009, teevad seda 1. augustiks 2010. Vahepeal kohaldatakse asjaomases liikmesriigis mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 479/2008 artiklis 38 osutatud siseriikliku eelmenetlusena artikleid 9, 10, 11 ja 12.

4.   Enne 31. detsembrit 2010 turule lastud või märgistatud veine, mis on kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjaomaste sätetega, võib turustada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 74

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1607/2000 ja (EÜ) nr 753/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 75

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

---

(1)  ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(2)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

(3)  EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

(4)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(5)  ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.

(6)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(7)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

(8)  EÜT L 185, 25.7.2000, lk 17.

(9)  EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1.

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(11)  ELT L 170, 30.6.2008, lk 1.

(12)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 25.

(13)  EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

(14)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(15)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(16)  ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.

(17)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(18)  EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---