ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.182.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 182 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
52. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
|
||
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 619/2009, 13. juuli 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
2009/548/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 30. juuni 2009, millega kehtestatakse taastuvenergia riikliku tegevuskava näidisvorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/28/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5174 all) ( 1 ) |
|
|
|
2009/549/EÜ |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
15.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 617/2009,
13. juuli 2009,
millega avatakse kõrgekvaliteedilise veiseliha autonoomne imporditariifikvoot
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Pidades silmas ühenduse huvi luua harmoonilised kaubandussuhted kolmandate riikidega, tuleks autonoomse meetmena ette näha ühenduse imporditariifikvoodi avamine 20 000 tonni kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha jaoks. |
(2) |
Vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1) artiklile 144, koostoimes kõnealuse määruse artikliga 4, avab ja haldab kõnealuse määrusega hõlmatud toodete tariifikvoodid komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 195 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud üksikasjalikele eeskirjadele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Avatakse CN-koodide 0201, 0202, 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluva kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha aastane ühenduse imporditariifikvoot mahus 20 000 tonni väljendatuna toote massina, järjekorranumbriga 09.4449.
2. Lõikes 1 osutatud kvoodi puhul on imporditollimaks 0 %.
3. Kvoodiaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud tariifikvooti haldab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 144 ja artikli 195 lõikele 2.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. juuli 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
E. ERLANDSSON
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
15.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/2 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 618/2009,
14. juuli 2009,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. juulil 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. juuli 2009
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
30,0 |
ZZ |
30,0 |
|
0707 00 05 |
TR |
106,6 |
ZZ |
106,6 |
|
0709 90 70 |
TR |
102,0 |
ZZ |
102,0 |
|
0805 50 10 |
AR |
49,3 |
TR |
53,0 |
|
ZA |
67,1 |
|
ZZ |
56,5 |
|
0808 10 80 |
AR |
85,4 |
BR |
73,6 |
|
CL |
97,7 |
|
CN |
94,7 |
|
NZ |
96,5 |
|
US |
98,1 |
|
ZA |
81,9 |
|
ZZ |
89,7 |
|
0808 20 50 |
AR |
84,7 |
CL |
76,8 |
|
NZ |
87,2 |
|
ZA |
101,6 |
|
ZZ |
87,6 |
|
0809 10 00 |
HR |
90,0 |
TR |
189,4 |
|
XS |
103,5 |
|
ZZ |
127,6 |
|
0809 20 95 |
TR |
262,6 |
ZZ |
262,6 |
|
0809 30 |
TR |
145,4 |
ZZ |
145,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
15.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/4 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 619/2009,
13. juuli 2009,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005 (mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9) (1), eriti selle artiklit 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 (2) II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu. |
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid. Selle alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada. |
(3) |
Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi. |
(4) |
Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke selgitusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne. |
(5) |
Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega. |
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta. |
(7) |
Pärast seda, kui oli saadud teatavatele ühenduse õhusõidukitele seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide tulemused, samuti konkreetsetes valdkondades riiklike lennundusametite poolt teostatud kontrollide ja auditite tulemused, on mõned liikmesriigid võtnud teatavaid täitmise tagamise meetmeid. Kõnealused liikmesriigid on teavitanud komisjoni ja lennuohutuskomiteed järgmistest meetmetest: Kreeka pädevad asutused teatasid, et 8. mail 2009 tunnistati kehtetuks lennuettevõtja EuroAir Ltd lennuettevõtja sertifikaat; Rootsi pädevad asutused teatasid, et nad olid 23. jaanuaril 2009 tunnistanud kehtetuks lennuettevõtja Nordic Airways AB („Regional”) lennuettevõtja sertifikaadi ja 31. märtsil 2009 lennuettevõtja Fly Excellence AB lennuettevõtja sertifikaadi. |
(8) |
8. aprillil 2009 teatasid Tai pädevad asutused (Tai tsiviillennundusministeerium) komisjonile, et nad on tunnistanud kehtetuks lennuettevõtja One Two Go lennuettevõtja sertifikaadi. Ehkki lennuettevõtja One Two Go esitas kehtetuks tunnistamise otsuse kohta kaebuse, kinnitas Tai tsiviillennundusministeerium 4. mail 2009 veel kord kõnealust otsust. |
(9) |
Lähtudes sellest, et kõnealune lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadist ilma jäetud ja seetõttu ei saa lennuettevõtja lennutegevusluba kehtivaks pidada, on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et One Two Go ei vasta enam määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 2 kohasele lennuettevõtja määratlusele, ja seetõttu tuleks kõnealune lennuettevõtja A lisast kustutada. |
(10) |
Tai tsiviillennundusministeerium esitas komisjoni 8. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 298/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) (4) sätete kohaselt komisjonile teavet lennuettevõtja Orient Thai võetud parandusmeetmete tõhususe kohta ning meetmete kohta, mida Tai tsiviillennundusministeerium on võtnud selleks, et kõrvaldada varem kindlaks tehtud ohutuspuudujääke, mis põhjustasid kõnealuse lennuettevõtja MD-80 tüüpi lennukite käitamise peatamise 75 päevaks kuni 7. oktoobrini 2008. |
(11) |
Komisjon leiab saadud teabe põhjal, et puudub vajadus täiendavate meetmete järele. |
(12) |
Pärast määruse (EÜ) nr 298/2009 vastuvõtmist tegi rühm Euroopa eksperte 25.–29. maini 2009. aastal kontrollkäigu Ukrainasse, et kontrollida Ukraina pädevate asutuste poolt esitatud tegevuskava rakendamist järelevalve tugevdamiseks ja kahe lennuettevõtja – Ukraine Cargo Airways ja Ukrainian Mediterranean Airlines, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu – ohutusalase olukorra parandamiseks. Lisaks sellele kohtus EÜ ekspertide rühm Ukraina riikliku lennundusameti järelevalvetegevuse kontrollimiseks lennuettevõtjatega South Airlines ja Khors Air Company, mis lendavad ühendusse ja mille suhtes on kohaldatud seisuplatsil tehtavaid kontrolle nii ühenduses kui ka teistes ECAC liikmesriikides. |
(13) |
Ukraina riiklik lennundusamet ei ole tegevuskava rakendamisel erilist edu saavutanud. Kõik riikliku lennundusameti poolt 31. mail 2008. aastal ohutusjärelvalve tõhustamiseks koostatud tegevuskavas kindlaks määratud meetmed (12/12) on ikka veel lõplikult rakendamata. Riikliku lennundusameti koostatud tegevuskavaga ettenähtud sertifitseerimist ei ole ikka veel toimunud, vastavaid õigusakte ei ole kehtestatud ja parandusmeetmete rakendamine jõuab parimal juhul lõpule 2011. aasta juulis, mõnede meetmete rakendamine aga on lükkunud aastasse 2015. |
(14) |
Tegevuskava rakendamine on otsesel seotud Ukraina keerulise õigussüsteemiga, mis ei võimalda selgelt määratleda õhusõidukite ja lennuettevõtjate sertifitseerimiseks kasutatavaid standardeid ja seda, kas õhusõidukid ja lennuettevõtjad järgivad tegelikult Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõudeid. Seda kinnitasid ka kohtumised nelja lennuettevõtjaga. |
(15) |
Lisaks sellele selgub kontrollkäigu aruandest, et Ukraina pädevatel asutustel ei ole piisavalt kvalifitseeritud personali, et teostada järelevalvet 74 lennuettevõtja sertifikaadi omaniku suhtes (lennukõlblikkus ja käitamine). Järelevalvetegevuse jätkuvat rakendamist ei suudetud lõplikult tõendada ja Ukraina pädevate asutuste poolt pärast kontrollkäiku esitatud selgitused ei suutnud kõnealustele küsimustele selget vastust anda. Lisaks sellele näitas Ukraina pädevate asutuste poolt kasutatava lennuettevõtja sertifikaatide süsteemi põhjalik läbivaatamine, et kõnealune süsteem ei sisalda sertifitseerimise suhtes kohaldatavate eeskirjade/standardite selget määratlust, samuti puudub täpne teave käitamiseks lubatud õhusõidukite ja neile väljastatud lubade kohta. |
(16) |
Ukraina pädevad asutused esitasid selgitusi, mis ei olnud piisavad kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudujääkide kõrvaldamiseks. Kõnealuste asutuste poolt ettenähtud eri parandusmeetmete rakendamist tuleb tähelepanelikult jälgida ja korrapäraselt hinnata, võttes arvesse ka 2008. aasta juunis Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt teostatud üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) tulemusi. Pärast kontrollkäiku esitasid Ukraina pädevad asutused uue parandusmeetmete kava, mille rakendamine sõltub Ukraina uue lennundusseaduse vastuvõtmisest, mida plaanitakse teha 2010. aastal. Seega võetakse õhusõidukite käitamist käsitlevad rakenduseeskirjad vastu kõige varem 2011. aasta teisel poolel, lennumeeskonna litsentsimist käsitlevad eeskirjad 2012. aasta lõpus ja jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevad eeskirjad 2015. aasta lõpus. |
(17) |
Kontrollkäigu tulemuste ja 1. juulil 2009 toimunud lennuohutuskomitee koosolekul esitatud ettekannete põhjal jätkab komisjon kõnealuste parandusmeetmete rakendamise tähelepanelikku jälgimist ja teeb koostööd Ukraina pädevate asutustega, et aidata kõnealuseid asutusi järelevalve tõhustamisel ja kõigi rikkumistega tegelemisel. Lisaks sellele kontrollivad liikmesriigid süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks Ukrainas välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil komisjoni määruse (EÜ) nr 351/2008 (5) kohaselt. |
(18) |
Pärast määruse (EÜ) nr 298/2009 vastuvõtmist kutsuti lennuettevõtjat esitama kogu asjakohane teave, kaasa arvatud parandusmeetmed varem kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Ukraina pädevad asutused esitasid selgitavat teavet kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadi suhtes võetud meetmete kohta. Motor Sich esitas 4. juunil 2009 dokumendid, mille kohaselt ettevõtja oli teostanud algpõhjuste analüüsi ja välja töötanud parandusmeetmed kõigi ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Algpõhjuste analüüs ja parandusmeetmed olid Ukraina pädevate asutuste poolt heaks kiidetud. Lisaks sellele saatis ettevõtja 15. juunil parandusmeetmeid sisaldava dokumendi Prantsuse pädevatele asutustele, kes olid teostanud AN-12 tüüpi õhusõiduki (UR-11819) kontrolli. (6) Parandusmeetmete kava näitab, et ettevõtja juhendeid ja dokumentatsiooni (tegevusjuhend ja lennujuhend) on muudetud, et viia need kooskõlla ICAO standarditega ja võimaldada nõuetekohaste ettevalmistuste läbiviimist lennuks. |
(19) |
Siiski ei ole muudetud juhendite ja menetluste tõhusaks kohaldamiseks piloodi ja meeskonna poolt läbitud koolitus piisav, et tagada rohkearvuliste muudatuste nõuetekohane käsitlemine. Lisaks sellele ei ole komisjon saanud Ukraina pädevatelt asutustelt mingit teavet, mis kinnitaks kõnealuste meetmete rakendamise seisu ja tõhusat lõpetamist, et kõrvaldada kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid jätkusuutlikul viisil. |
(20) |
Nende puudujääkide tõttu ja ühiste kriteeriumide põhjal leiab komisjon, et lennuettevõtja Motor Sich ei järgi asjakohaseid ohutusstandardeid ja tuleb seepärast jätta A lisasse. |
(21) |
Pärast määruse (EÜ) nr 298/2009 vastuvõtmist külastas kõnealust lennuettevõtjat 27. mail 2009 EÜ ekspertide rühm. Kontrollkäigu aruanne näitab, et lennuettevõtja Ukraine Cargo Airways (UCA) õhusõidukite arv on ühe aasta jooksul oluliselt vähenenud: 2008. aasta kasutusel olnud 20 õhusõidukist (kümme IL-76 tüüpi õhusõidukit, kolm AN-12 tüüpi õhusõidukit, kolm AN-26 tüüpi õhusõidukit, kolm MIL-8 tüüpi helikopterit ja üks Tupolev Tu-134 tüüpi õhusõiduk) oli kontrollkäigu ajaks alles jäänud vaid neli (kaks IL-76 tüüpi õhusõidukit, üks AN-12 tüüpi õhusõiduk ja üks AN-26 tüüpi õhusõiduk). Lennuettevõtja sertifikaadile kantud neljast õhusõidukist on lennukõlblik ainult üks IL-76 tüüpi õhusõiduk (UR-UCC), ülejäänud kolme õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaatide kehtivusaeg on lõppenud. Lennuettevõtja kinnitas, et ülejäänud õhusõidukid ei ole enam lennukõlblikud ja nende käitamine on täielikult lõpetatud. |
(22) |
Aruandes märgitakse, et UCA on teinud olulisi edusamme 1. aprillil 2008. aastal komisjonile esitatud parandusmeetmete kava rakendamisel. 22 ettenähtud meetmest 19 kohta on tehtud märge selle täideviimise ja lõpetamise kohta. Lennuohutuspoliitika ja sellega seotud dokumentatsioon oli läbi vaadatud ja parandatud. Loodud oli ettevõttesisene ohutuskontrolli osakond. Parandatud oli õhusõiduki tehnilist olukorda. Meeskonna koolitusmeetodid olid läbi vaadatud ja parandatud. Siiski on kavaga ettenähtud parandusmeetmetest kolm ikka veel lõplikult rakendamata; kõige olulisemaks probleemiks on kergesti paigaldavate hapnikumaskide puudumine, mille kasutamine on IL-76, AN-12 ja AN-26 tüüpi õhusõidukites vastavalt ICAO poolt kehtestatud nõuetele teatavast kõrgusest ülalpool lendamisel kohustuslik. |
(23) |
Aruandes juhitakse tähelepanu ka tõsistele ohutuspuudujääkidele seoses õhusõidukite käitamise, koolituse ja kontrolli, jätkuva lennukõlblikkuse ja hooldusega. Lisaks sellele esineb puudujääke kvaliteedijuhtimise süsteemis, kuna puudub kinnitus selle kohta, et siseauditi või Ukraina pädevate asutuste poolt kindlaks tehtud puudujäägid enne meetme lõpetamist kõrvaldatakse ja et nende kõrvaldamist kontrollitakse, samuti ei taga see puudujääkide süstemaatilise analüüsi toimumist. Need puudujäägid tekitavad küsimusi ettevõtja poolt pärast tegevuskeelu kehtestamist välja töötatud parandusmeetmete jätkusuutlikkuse suhtes. |
(24) |
Ettevõtjal paluti esitada selgitused. UCA esitas 10. juunil dokumendid kontrollkäigu raames kindlaks tehtud puudujääkide kohta. Kontrollkäigu raames kindlaks tehtud 16 uuest puudujäägist ühe võis pärast ettevõtja poolt esitatud dokumentatsiooniga tutvumist tõhusalt lõpetatuks lugeda. Seoses kahe puudujäägiga, mis käsitlesid tegevusjuhendit ja lennuettevõtja sertifikaati, osutas ettevõtja, et ta oli esitanud taotluse tegevusjuhendis tehtud muudatuste heakskiitmiseks Ukraina pädevatele asutuste poolt ja AN-12 tüüpi õhusõiduki (UR-UCN) ja AN-26 tüüpi õhusõiduki (UR-UDM) lennutasandi piiramiseks lennuettevõtja sertifikaadil. |
(25) |
Komisjon ei saanud mingit teavet ettevõtja taotletud muudatuste (piirangute) heakskiitmise kohta. Lisaks sellele palus lennuettevõtja enda ärakuulamist ning esitas komisjonile ja lennuohutuskomiteele 1. juulil ettekande, milles näidatakse, et kokku 51st parandusmeetmest on kavas 2009. aasta augusti lõpuks rakendada 15; sellele järgneb Ukraina pädevate asutuste kontroll. Komisjon jätab endale õiguse kontrollida kõnealuse lennuettevõtja võetavate parandusmeetmete rakendamist. |
(26) |
Nende puudujääkide tõttu ja ühiste kriteeriumide põhjal leiab komisjon, et kõnealune lennuettevõtja ei järgi praegu asjakohaseid ohutusstandardeid ja tuleb seepärast jätta A lisasse. |
(27) |
Pärast määruse (EÜ) nr 298/2009 vastuvõtmist külastas kõnealust lennuettevõtjat 28. mail 2009 EÜ ekspertide rühm. Kontrollkäigu aruanne näitab, et UMAir on oluliselt parandanud oma dokumentatsioonisüsteemi ja selle täielikult läbi vaadanud. Loodud oli ohutusosakond ja nimetatud SAFA kontrollkeskus. Ka koolitusmeetodid olid läbi vaadatud ja parandatud. Ehkki UMAir on oma parandusmeetmete kava rakendamise väidetavalt lõpetanud, mida kinnitavad ka Ukraina pädevad asutused, näitas ekspertide rühma poolt teostatud parandusmeetmete pisteline kontroll, et mõned puudujäägid on ikka veel kõrvaldamata: UMAiri poolt lastinimekirja/tühja käitamismassi indeksi suhtes võetud parandusmeetmeid ei ole mõnede lennuettevõtja sertifikaadil märgitud õhusõidukitüüpide suhtes tõhusalt rakendatud. Mitmeid SAFA kontrolli käigus kindlakstehtud puudujääkide parandusmeetmeid pole süstemaatiliselt rakendatud, sealhulgas puudujääkide algpõhjuse kindlakstegemine (õlileke mootoris, puuduvad kruvid, minimaalvarustuse mitteäielik toimimine jne). |
(28) |
Lisaks sellele leiti tõsiseid ohutuspuudujääke õhusõidukite käitamise, jätkuva lennukõlblikkuse, hoolduse ja tehnika valdkonnas: puudub selge menetlus, mida UMAiri lennumeeskond peab kohaldama lennu ajal aset leidva mootoririkke puhul (mootori seiskumine), samuti puudub tegevusjuhendis hädaolukorra kuulutamise menetlus juhuks, kui lennu ajal ilmneb, et maandumiseks vajalik arvestusekohane kütusekogus on arvatavasti väiksem kui vaja. Lisaks sellele ei esitatud tõendeid õhusõiduki (UR-CFF) ja selle mootori vastavuse kohta lennukõlblikkuse direktiivile, DC-9 ja MD 83 tüüpi õhusõidukite juures leiti mitmeid puudujääke, samuti ei järgita korrosioonitõrje ja -kontrolli programmis sätestatud eeskirju (CPCP, korrosioonitaseme kindlaksmääramise ja vastava aruande esitamise eeskirjad). Lennuettevõtja kvaliteedisüsteemi kohta märkis EÜ ekspertide rühm oma aruandes, et organisatsioon ei suutnud tõestada, et õhusõidukite hoolduse ja lennutegevusega seotud kõiki menetlusi auditeeritakse regulaarselt; rakendatud meetmed ei võta alati arvesse algpõhjust ja puudub üldine süsteem kõrvaldamata ohutuspuudujääkide kontrollimiseks (sise- ja välisaudit, sealhulgas Ukraina turvalise akrediteerimise asutuse poolt kindlaks tehtud puudujäägid). |
(29) |
Ettevõtjal paluti esitada selgitused. UMAir esitas lennuohutuskomisjonile 1. juulil 2009 toimunud koosolekul Ukraina pädevate asutuste poolt heakskiidetud parandusmeetmete kava. Parandusmeetmete kava oli koostatud kontrollkäigul välja selgitatud ohutuspuudujääkide kohta. Siiski ei võimaldanud lennuettevõtja ettekanne kontrollkäigu ajal kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide lahendamist eelkõige jätkuva lennukõlblikkuse valdkonnas. Komisjon jätab endale õiguse kontrollida kõnealuse lennuettevõtja võetavate parandusmeetmete rakendamist. |
(30) |
Nende puudujääkide tõttu ja ühiste kriteeriumide põhjal leiab komisjon, et kõnealune lennuettevõtja ei järgi praegu asjakohaseid ohutusstandardeid ja tuleb seepärast jätta A lisasse. |
(31) |
Kontrollitud tõendite ja ICAO poolt üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi raames teostatud auditi tulemuste kohaselt ei suuda Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtjate järelevalve eest vastutavad ametiasutused asjakohaseid ohutusstandardeid rakendada ega nende täitmist tagada. |
(32) |
Pärast üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi raames 2009. aasta aprillis toimunud auditit on ICAO teatanud kõigile Chicago konventsiooni osalisriikidele tõsistest ohutuspuudujääkidest seoses Kasahstanis registreeritud lennuettevõtjate ja õhusõidukite ohutusjärelevalvega nii õhusõidukite käitamise (7) kui ka lennukõlblikkuse (8) valdkonnas, mis tähendab, et lennuettevõtja sertifikaadi väljastamiseks Kasahstanis kasutatava sertifitseerimismenetluse raames ei järgita kõiki ICAO lisa 6 kohaseid sätteid. Enamik olemasolevaid lennuettevõtja sertifikaate on välja antud kvalifitseeritud lennukõlblikkusinspektori osaluseta. Eelkõige ei käsitata sertifitseerimisprotsessi osana järgmiseid küsimusi: hooldusprogrammide esitamine, minimaalse varustuse loetelu läbivaatamine, jätkuva lennukõlblikkuse nõuded erilubade (nt ETOPS-lennud ja III kategooria lennud) väljastamiseks. Lisaks sellele on enamus lennukõlblikkuse sertifikaate välja antud ilma õhusõiduki tehnilise ülevaatuseta, samuti ei ole Kasahstani pädevad asutused teostanud õhusõidukite perioodilisi kontrolle. ICAO leiab, et kõnealuste asutuste poolt esitatud parandusmeetmete kavad ei ole vastuvõetavad, kuna need ei sisalda kindlaid tähtaegu eelpool nimetatud tõsiste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks võetavate viivitamatute parandusmeetmete rakendamiseks. |
(33) |
Seoses kahe tõsise ohutuspuudujäägi avaldamisega pärast ICAO kontrollkäiku ja SAFA aruannetega on komisjon alustanud Kasahstani pädevate asutustega konsultatsioone, väljendades tõsist muret kõnealuses riigis litsentseeritud õhusõidukite käitamise ohutuse suhtes ja paludes kõnealustel pädevatel asutustel esitada selgitused ICAO ja SAFA poolt kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide suhtes võetavate meetmete kohta. |
(34) |
Kasahstani pädevad asutused esitasid 5.–29. juunini asjakohased dokumendid ja tegid 30. juunil 2009 ettekande lennuohutuskomiteele. Kasahstani pädevad asutused teatasid 30. juunil 2009 esitatud ettekande käigus komisjonile ja lennuohutuskomiteele, et nad on koostanud parandusmeetmete kava ICAO poolt kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks ja teinud esimesed sammud selle rakendamiseks, mis võimaldaks neil tõenäoliselt 2010. aasta juunis täita kõiki ICAO ohutusnõudeid. ICAO poolt avaldatud kahte tõsist ohutuspuudujääki ei loodeta kõrvaldada enne 2009. aasta detsembrit. Lisaks sellele on Kasahstani pädevad asutused teatanud komisjonile ja lennuohutuskomiteele, et nad esitavad igas kvartalis ICAO jaoks välja töötatud parandusmeetmete rakendamise seisu käsitleva aruande. |
(35) |
Lisaks sellele on Kasahstani pädevad asutused selgitanud, et kokku on välja antud 69 lennuettevõtja sertifikaati ning et nad on võtnud meetmeid neist 11 peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks 1. aprillist 2009. Siiski tekib küsimus seoses ICAO poolt kindlaks tehtud tõsiste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmete täitmise tagamisega, sest lennuettevõtja sertifikaatide kehtivuse peatamine/kehtetuks tunnistamine Kasahstani pädevate asutuste poolt toimus enne ICAO poolt korraldatud üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi auditit, kuna puudusid tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja sertifikaat oleks tegelikult kehtetuks tunnistatud ja mõned lennuettevõtja sertifikaadid, mis pidid 1. aprilli 2009. aasta seisuga olema kehtetuks tunnistatud, olid 1. juuni 2009 seisuga kehtivaks märgitud. Lisaks sellele möönsid Kasahstani pädevad asutused, et Kasahstanis praegu kehtivate õigusaktide kohaselt võib õhusõidukit samaaegselt käitada rohkem kui üks lennuettevõtja ning seepärast ei ole selgelt kindlaks määratud üksust, mis vastutab konkreetse õhusõiduki lennukõlblikkuse ja käitamise eest. |
(36) |
Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtja Berkut State Airline palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 30. juunil 2009. Lennuettevõtja ei esitanud ettekandes ühtset tegevuskava ohutusnõuete järgimise tagamise kohta ega teinud midagi selleks, et vältida segamini ajamist lennuettevõtjaga BEK Air (endine Berkut Air), mis kanti 2009. aasta aprillis A lisasse. Lisaks sellele märkis lennuettevõtja Berkut State Airline, et kavatseb lõpetada kommertstegevuse ja vanade õhusõidukite käitamise. |
(37) |
Kasahstani pädevad asutused ei esitanud mingit teavet lennuettevõtja BEK Air (endine Berkut Air) lennuettevõtja sertifikaadi kohta ega lennuettevõtja 2009. aasta aprillis A lisasse kandmise põhjustanud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete rakendamise kohta; samuti ei esitatud tõendeid selle kohta, et kõnealuse lennuettevõtja suhtes kohaldatakse täitmise tagamise meetmeid. |
(38) |
Kasahstani pädevad asutused teavitasid lennuohutuskomiteed kolmanda lennuettevõtja Berkut KZ olemasolust, kuid ei esitanud mingit teavet kõnealusele lennuettevõtjale väljastatud sertifikaatide kohta. |
(39) |
Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtja SCAT palus hilinenult võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 30. juunil 2009. Lennuettevõtja möönis ettekandes, et mõnda õhusõidukit, näiteks õhusõidukit Yak 42, registreerimistunnusega UP-Y4210 käitavad ka teised Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtjad, ja seepärast ei ole kindlaks määratud üksust, mis vastutab kõnealuse õhusõiduki lennukõlblikkuse ja käitamise eest. Lisaks sellele ei esitanud lennuettevõtja ega Kasahstani pädevad asutused tõendeid selle kohta, et Leedus registreeritud Boeing B-737-522 ja B-757-204 tüüpi õhusõidukite (registreerimistunnused LY-AWE, LY-AWD, LY-FLB ja LY-FLG) jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel ja hooldamisel järgitakse Euroopas kohaldatavaid õigusakte. |
(40) |
Komisjon tunnustab Kasahstani tsiviillennundussüsteemi reformimiseks tehtud jõupingutusi ja ICAO poolt kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks võetud esimesi samme. Siiski leitakse ühiste kriteeriumide põhjal ja enne ICAO poolt kindlaks tehtud tõsiste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks võetavate nõuetekohaste parandusmeetmete tõhusat rakendamist, et Kasahstani pädevad asutused ei ole praegu suutelised kõikide nende regulatiivse kontrolli alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes nõuetekohaseid ohutusstandardeid rakendama ja nende täitmist tagama. Seepärast tuleks kõigi Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtjate, välja arvatud lennuettevõtja Air Astana suhtes kohaldada tegevuskeeldu ning kanda nad A lisasse. |
(41) |
Kasahstanis sertifitseeritud lennuettevõtja Air Astana palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 30. juunil 2009. Lennuettevõtja ettekanne sisaldas laiaulatuslikke parandusmeetmeid ja algpõhjuste analüüsi nii Saksamaa (9), Madalmaade (10), Ühendkuningriigi (11) kui ka teiste ECAC liikmesriikide poolt (12) SAFA programmi raames seisuplatsil toimunud kontrollimiste käigus kindlaks tehtud arvukate ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Seoses lennuettevõtja õhusõidukite ohutusalase olukorraga on kõik kõnealuse lennuettevõtja sertifikaadil märgitud õhusõidukid registreeritud väljaspool Kasahstani (Arubal). Aruba pädev asutus vastutab Air Astana õhusõidukite järelevalve eest vastavalt Chicago konventsiooni lisade 1 ja 8 sätetele, jätkuva lennukõlblikkuse eest aga vastavalt lisa 6 sätetele. |
(42) |
Eeltoodu põhjal ei peeta vajalikuks kanda lennuettevõtja Air Astana A lisasse. Arvestades aga SAFA programmi raames ühenduse lennujaamade seisuplatsil toimunud hiljutiste kontrollide (13) tulemusi ja liikmesriikide otsust suurendada veelgi Air Astana ühendusse lendavate õhusõidukite suhtes kohaldatavate seisuplatsil toimuvate kontrollide arvu, peab komisjon asjakohaseks seada Air Astana ühendusse lendamise suhtes sisse ranged järelevalve erimeetmed ja seepärast peaks kõnealuste lennuettevõtja tegevus rangelt piirduma praeguse lendude arvu ja praegu kasutatavate õhusõidukitega. Seepärast tuleb lennuettevõtja ühiste kriteeriumide põhjal ja kõnealustel tingimustel kanda B lisasse. |
(43) |
Pärast Sambia riikliku lennuettevõtja Zambian Airways tegevuse peatamist 2009. aasta jaanuaris ning Sambia ohutusalase olukorra suhtes tõsist muret väljendava dokumendi avaldamist ICAO poolt 2009. aasta veebruaris pärast üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi raames teostatud auditit, mille käigus kontrolliti õhusõidukite käitamist, sertifitseerimist ja Sambia tsiviillennundusameti poolt teostatavat järelevalvet, palus komisjon Sambia tsiviillennundusametil 2009. aasta aprillis esitada teavet, mis tõendaks parandusmeetmete võtmist ohutusalase olukorra parandamiseks. ICAO väljendas tõsist muret seoses sellega, et Sambia tsiviillennundusministeerium on kommertsettevõtjatele välja andnud 21 lennundusluba, millest mõned annavad õiguse ka rahvusvaheliste lendude teostamiseks. Nendes lennunduslubades käsitletakse pigem majanduslikke kui ohutusalaseid küsimusi. Kõnealuste lennunduslubade omanikud teostavad rahvusvahelisi lende vaatamata sellele, et nende suhtes ei ole teostatud enne lennuettevõtja sertifikaadi väljastamist nõutavaid õhusõidukite käitamise ja lennukõlblikkusega seotud kontrolle. Lisaks sellele on Sambia tsiviillennundusministeerium perioodiliste kontrollide käigus kindlaks teinud ohutuspuudujääke, mille kõrvaldamise kohta puuduvad igasugused andmed. |
(44) |
Sambia pädevate asutuste poolt 2009. aasta mais edastatud teave ei sisalda mingeid tõendusmaterjale viivitamatute parandusmeetmete kohta, mida tuleks rakendada ICAO poolt kindlaks tehtud tõsiste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Eelkõige ei ole esitatud sertifitseerimiskava ja sellega seotud menetlusi. samuti puuduvad eeskirjad ja õigusaktid, mis tõendaksid Chicago konventsiooni lisas 6 sätestatud ICAO sertifitseerimisnõuete järgimist. Puuduvad tõendid piirangute kohaldamise kohta Sambia lennunduslubade suhtes, samuti puuduvad dokumendid, mis tõendaksid lisas 6 sätestatud ICAO sertifitseerimismenetluse järgimist. |
(45) |
1. juunil 2009 Sambia pädevate asutuste poolt saadetud täiendava dokumentatsiooni põhjal ei selgunud, kas Sambias sertifitseeritud lennuettevõtjale Zambezi Airlines 29. mail 2009 välja antud lennuettevõtja sertifikaat (Z/AOC/001/2009) vastab ICAO nõuetele, samuti ei selgunud, kas on võetud meetmeid ohutusalase olukorra parandamiseks. ICAO on Sambia lennuohutusalase olukorra pärast jätkuvalt mures. |
(46) |
Arvestades kõnealuseid puudujääke ning potentsiaalseid ohte, mida niisugune olukord rahvusvaheliste lendude luba omavate Sambias sertifitseeritud lennuettevõtjate jaoks kaasa võib tuua, leiab komisjon, et ühiste kriteeriumide põhjal tuleb kõik Sambias sertifitseeritud lennuettevõtjad kanda A lisasse. |
(47) |
Indoneesia tsiviillennundusamet on esitanud komisjonile tõendeid selle kohta, et lennuettevõtjatele Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Mandala Airlines ja Ekspres Transportasi Antarbenua (ärinimega Premiair) on 10. juunil 2009 Indoneesia tsiviillennunduse uute ohutuseeskirjade alusel välja antud uued lennuettevõtja sertifikaadid. Lennuettevõtjatele Garuda ja Airfast on pärast täielikku auditit ja ümbersertifitseerimismenetlust välja antud kaks aastat kehtiv lennuettevõtja sertifikaat. Lennuettevõtjatele Mandala and Premi Air on tehtud audit, mis piirdus uutele ohutuseeskirjadele vastavuse kontrolliga. |
(48) |
EÜ ekspertide rühm külastas Indoneesia tsiviillennundusameti palvel teabe kogumise eesmärgil 15.–18. juunini 2009 Indoneesiat, et kontrollida, kas järelevalvetegevuse täitmine toimub praegu täies mahus ja kas järelevalvesüsteemi on piisavalt tõhustatud, et võimaldada nõuetekohaste järelmeetmete rakendamist Indoneesia tsiviillennundusameti poolt kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide suhtes. Kontrollkäigu raames külastati ka kaht lennuettevõtjat (Mandala Airlines ja Premi Air), et kontrollida Indoneesia tsiviillennundusameti suutlikkust täita oma ülesandeid lennuohutuse järelevalve valdkonnas asjaomaste standarditele kohaselt (tsiviillennunduse uued ohutuseeskirjad). |
(49) |
Kontrollkäik näitas, et Indoneesia tsiviillennundusameti poolt praegu teostatav järelevalve eespool nimetatud nelja lennuettevõtja üle on tõhus ning tagab koos kõnealuste lennuettevõtjate ümbersertifitseerimisega vastavuse uutele nõuetele ja seda loetakse piisavaks. Järelevalvesüsteemi on tõhustatud, et võimaldada asjakohaste järelmeetmete rakendamist Indoneesia lennuettevõtjate hulgas Indoneesia tsiviillennundusameti poolt kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide suhtes. Indoneesia tsiviillennundusamet on välja töötanud süsteemi järelevalvetegevuste käigus kogutud teabe tõhusaks haldamiseks, mis võimaldab koguda andmeid ohutuspuudujäägi kõrvaldamise tähtaja, selle tegeliku kõrvaldamise tähtaja ning puudujäägi kõrvaldamise tähtaja pikendamise lubamise kohta Indoneesia tsiviillennundusameti poolt. |
(50) |
Lisaks sellele kõrvaldati 25. märtsil 2009 lahknevused Chicago konventsiooni lisa 6 nõuetest, millest Indoneesia tsiviillennundusamet teavitas ICAOd 20. veebruaril 2009 ja millel oleks võinud olla kahjulik mõju Indoneesia lennuettevõtjate õhusõidukite käitamise ohutusele. Pärast Indoneesia tsiviillennundusameti poolt teostatud tehnilist läbivaatamist saadeti 28. mail 2009 ICAO-le uus, piiratud lahknevusi käsitlev teade. Indoneesia lennuettevõtjad peavad ICAO standardeid täitma alates 30. novembrist 2009; siiski on kõnealuste hiljuti vastuvõetud standardite täitmine lennuettevõtjate Garuda, Mandala, Premiair ja Airfast puhul juba tagatud alates neile uue lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise kuupäevast, 10. juunist 2009. |
(51) |
Indoneesia tsiviillennundusamet palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 30. juunil 2009. Indoneesia tsiviillennundusamet on komisjonile teatanud, et lennuettevõtja Permi Air poolt käitatava Embraer EMB-120 tüüpi õhusõiduki (registreerimistunnus PK-RJC) varustuses puudub praegu uutele ohutuseeskirjadele vastav õhus kokkupõrke vältimise süsteem (TCAS) ja et kõnealuse süsteemi paigaldamine peaks olema lõpetatud 30. novembriks 2009. EÜ ekspertide rühma aruande kohaselt on kõnealune teave esitatud selge tingimusena kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadil. |
(52) |
Ühiste kriteeriumide põhjal leitakse, et Indoneesia tsiviillennundusameti praegune järelevalvetegevus on piisavalt tõhus, et tagada asjakohaste ohutusstandardite täitmine ja järgmine nelja ümbersertifitseerimismenetluse läbinud lennuettevõtja, Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Mandala Airlines ja Ekspres Transportasi Antarbenua (ärinimega Premiair) poolt. Seepärast tuleks kõnealused neli lennuettevõtjat A lisast kustutada. Kõik teised Indoneesia lennuettevõtjad tuleks praegu jätta A lisasse. Komisjon teeb pärast teiste Indoneesia lennuettevõtjate ümbersertifitseerimist tihedat koostööd Indoneesia pädevate asutustega. |
(53) |
Indoneesia pädevad asutused on esitanud komisjonile ka ajakohastatud nimekirja lennuettevõtja sertifikaati omavate lennuettevõtjate kohta. Praeguse seisuga on Indoneesias sertifitseeritud lennuettevõtjad lisaks neljale eespool nimetatud lennuettevõtjale järgmised: Merpati Nusantara, Kartika Airlines, Trigana Air Service, Metro Batavia, Pelita Air Service, Indonesia Air Asia, Lion Mentari Airlines, Wing Adabi Airlines, Cardig Air, Riau Airlines, Transwisata Prima Aviation, Tri MG Intra Asia Airlines, Manunggal Air Service, Megantara, Indonesia Air Transport, Sriwijaya Air, Travel Express Aviation Service, Republic Express Airlines, KAL Star, Sayap Garuda Indah, Survei Udara Penas, Nusantara Air Charter, Nusantara Buana Air, Nyaman Air, Travira Utama, Derazona Air Service, National Utility Helicopter, Deraya Air Taxi, Dirgantara Air Service, SMAC, Kura-Kura Aviation, Gatari Air Service, Intan Angkasa Air Service, Air Pacific Utama, Asco Nusa Air, Pura Wisata Baruna, Penerbangan Angkasa Semesta, ASI Pudjiastuti, Aviastar Mandiri, Dabi Air Nusantara, Sampoerna Air Nusantara, Mimika Air, Alfa Trans Dirgantara, Unindo, Sky Aviation, Johnlin Air Transport ja Eastindo. Ühenduse nimekirja tuleks vastavalt ajakohastada ning kõnealused lennuettevõtjad tuleks kanda A lisasse. |
(54) |
Angola pädevad asutused on komisjonile teatanud, et pärast täielikku ümbersertifitseerimismenetlust on lennuettevõtjale TAAG Angola Airlines 28. mail 2009 välja antud Angola lennuohutuseeskirjade kohane uus lennuettevõtja sertifikaat. |
(55) |
Angola pädevate asutuste ja lennuettevõtja TAAG Angola Airlines palvel külastas EÜ ekspertide rühm teabe kogumise eesmärgil 8.–11. juunil 2009 Angolat. Kontrollkäigu tulemused kinnitasid, et ICAO standarditega vastavusse viimisel on tehtud olulisi edusamme Angola pädevad asutused olid kõrvaldanud 66 % 2008. aasta veebruaris toimunud EÜ eelmise kontrollkäigu raames kindlaks tehtud ohutuspuudujääkidest, lennuettevõtja TAAG aga 75 % ohutuspuudujääkidest. Eelkõige on Angola vastu võtnud ICAO standardite kohased uued lennuohutuseeskirjad ja Angola riiklik lennuettevõtja TAAG on läbinud uuele seadusandlikule raamistikule vastava ümbersertifitseerimismenetluse. |
(56) |
Lennuettevõtja TAAG palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja Angola pädevate asutuste abiga koostatud ettekanne kuulati ära 1. juulil 2009. Lennuettevõtja teatas komisjonile ka sellest, et ta oli 2009. aasta mais läbinud käitamisohutuse kontrolli auditi, mille käigus tuvastati vaid piiratud arv ohutuspuudujääke ja et kõik kõnealused puudujäägid kõrvaldati 29. juuniks 2009. |
(57) |
Lennuettevõtja esitas lennuohutuskomiteele veenvad tõendid selle kohta, et pärast kontrollkäiku võeti täiendavaid meetmeid ja et järelejäänud puuduste kõrvaldamisel on tehtud väga suuri edusamme, ning esitas terviklikud parandusmeetmed, mille kohaselt praeguseks on kõrvaldatud üle 90 % ohutuspuudujääkidest, ülejäänud ohutuspuudujääkide kõrvaldamisega aga tegeletakse. Siiski ei suutnud lennuettevõtja tõendada, et B-747 ja B-737-200 tüüpi õhusõidukitega teostatavate lendude suhtes kohaldatakse nõuetekohast lennuandmete monitooringut. |
(58) |
Portugali pädevad asutused teatasid lennuohutuskomiteele, et nad olid nõustunud aitama Angola pädevatel asutustel tõhustada lennuettevõtja TAAG suhtes kohaldatavat järelevalvetegevust, et võimaldada kõnealusel lennuettevõtjal lennata Portugali. Eelkõige teavitasid Portugali pädevad asutused lennuohutuskomiteed sellest, et nad oleksid nõus vastu võtma teatavaid õhusõidukeid, mis on läbinud Angolas lennueelse kontrolli ja pärast Portugali jõudmist seisuplatsil tehtava kontrolli. Angola pädevad asutused kinnitasid, et nad on nõus Portugali pädevate asutuste abiga Luandas seisuplatsil tehtavate lennueelsete kontrollide kohaldamisega lennuettevõtja TAAG Lissaboni lendavate mis tahes tüüpi õhusõidukite suhtes. Portugali pädevad asutused kohaldavad seisuplatsil tehtavat SAFA kontrolli lennuettevõtja TAAG kõigi lendude suhtes. |
(59) |
Seepärast leiab komisjon ühiste kriteeriumide põhjal, et esimese sammuna tuleks lennuettevõtja TAAG A lisast välja jätta ja kanda B lisasse tingimusel, et lennuettevõtja ei lenda Boeing B-777 tüüpi õhusõidukiga, mille registreerimistunnused on D2-TED, D2-TEE ja D2-TEF, Luandast Lissaboni rohkem kui kümme korda nädalas. Kõnealuseid lende võib teha üksnes siis, kui Angola pädevad asutused on kohaldanud asjaomaste õhusõidukite suhtes seisuplatsil tehtavat kontrolli enne iga lahkumist Angolast ja Portugali pädevad asutused on kohaldanud iga õhusõiduki suhtes seisuplatsil tehtavat kontrolli Portugalis. Tegemist on ajutise meetmega ja komisjon vaatab olukorra üle kogu kättesaadava teabe põhjal, toetudes eelkõige Portugali pädevate asutuste hinnangule. |
(60) |
8.–11. juunil 2009 Angolas toimunud kontrollkäigu raames leiti, et lennuettevõtjate PHA ja SERVISAIR lennuettevõtja sertifikaadid olid väljastatud nõuetekohast sertifitseerimismenetlust kohaldamata. Ehkki kõnealused lennuettevõtja sertifikaadid on Angola pädevate asutuste poolt ajutiselt peatatud, leiab komisjon ühiste kriteeriumide põhjal, et asjaomased lennuettevõtjad tuleks kanda A lisasse. |
(61) |
Komisjon võtab arvesse Angola pädevate asutuste poolt 18 lennuettevõtja suhtes algatatud ümbersertifitseerimismenetlust, mis peaks 2010. aastaks lõpule jõudma, ja julgustab Angola pädevaid asutusi kõnealust menetlust otsustavalt jätkama, pöörates piisavat tähelepanu ümbersertifitseerimise raames kindlaks tehtud kõigile ohutuspuudujääkidele. Sellega seoses möönab komisjon, et INAVIC on võtnud mitme lennuettevõtja sertifikaadi omaniku suhtes täitmise tagamise meetmed, sest 19 lennuettevõtja sertifikaadist kuus on ajutiselt peatatud. |
(62) |
Komisjon leiab, et lennuettevõtjate Angola lennuohutuseeskirjade kohase täieliku ümbersertifitseerimiseni INAVICi poolt tuleks kõnealused lennuettevõtjad ühiste kriteeriumide põhjal jätta A lisasse. |
(63) |
Gabonis sertifitseeritud lennuettevõtja SN2AG palus võimalust teha ettekanne lennuohutuskomiteele, et näidata, et Challenger CL601 tüüpi õhusõiduki (registreerimistunnus TR-AAG) ja HS-125-800 tüüpi õhusõiduki (registreerimistunnus ZS-AFG) käitamistegevus vastab asjakohastele standarditele, ja ta kuulati ära 1. juulil 2009. Komisjon võttis teadmiseks, et lennuettevõtja jätkab oma tegevuse ümberkorraldamist ja et ta on teinud rahvusvaheliste lennuohutusstandardite järgimise tõhustamiseks koostatud parandusmeetmete kava rakendamisel olulisi edusamme. Lisaks sellele võttis komisjon teadmiseks, et Gaboni pädevad asutused tegid lennuettevõtjale SN2AG 2009. aasta veebruaris ümbersertifitseerimisauditi ja et lennuettevõtjale anti 2009. aasta veebruaris uus lennuettevõtja sertifikaat. |
(64) |
Lisaks sellele tutvustasid Gaboni pädevad asutused (ANAC) 1. juulil 2009 lennuohutuskomiteele oma struktuuri ja personali täiustamisega seotud edusamme ning kinnitasid, et nad on praeguseks leidnud piisaval hulgal kvalifitseeritud personali, et tagada kõnealuse lennuettevõtja käitamise järelevalve ja hooldus vastavalt ICAO sätetele. Seda kinnitasid ka ICAO eksperdid, kes 2010. aasta märtsini Gabonit järelevalve teostamisel aitasid. |
(65) |
Seepärast leitakse ühiste kriteeriumide põhjal, et lennuettevõtja SN2AG vastab asjakohastele ohutusnõuetele ainult Challenger CL601 tüüpi õhusõiduki (registreerimistunnus TR-AAG) ja HS-125-800 tüüpi õhusõidukiga (registreerimistunnus ZS-AFG) teostatavate lendude suhtes. Seepärast tuleks lennuettevõtja SN2AG ülejäänud õhusõidukite suhtes kohaldada tegevuspiiranguid ja kanda kõnealune lennuettevõtja A lisast B lisasse. |
(66) |
Kontrollitud tõendite kohaselt on Egiptuses sertifitseeritud lennuettevõtjal Egypt Air tõsiseid ohutuspuudujääke. Need ohutuspuudujäägid on alates 2008. aasta jaanuarist kindlaks teinud peamiselt Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania ning teised ECACi liikmesriigid SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud 75 kontrolli käigus. Kõnealuste ohutuspuudujääkide kordumine (kokku 240 puudujääki, milles 91 kuulus 2. kategooriasse ja 69 kuulus 3. kategooriasse) viitab süstemaatilistele ohutusprobleemidele. |
(67) |
Komisjon alustas 25. mail 2009 SAFA aruannete põhjal ametlikke konsultatsioone Egiptuse pädevate asutustega (ECAA), väljendades tõsist muret kõnealuse lennuettevõtja tegevuse ohutuse suhtes ning kutsudes kõnealust lennuettevõtjat ja Egiptuse pädevaid asutusi üles võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 7 kohaseid meetmeid kõnealuste ohutuspuudujääkide nõuetekohaseks kõrvaldamiseks. |
(68) |
Lennuettevõtja esitas 10., 16., 17., 19. ja 26. juunil 2009 hulgaliselt dokumente. Esitatud dokumendid sisaldasid seisuplatsil toimunud kontrollide järgselt võetud või võtta kavatsetavaid parandusmeetmeid ja pikaajalisi lahendusi pakkuvat algpõhjuste analüüsi. Lennuettevõtja palus võimalust esitada lennuohutuskomiteele suuline ettekanne ja ta kuulati ära 30. juunil 2009. |
(69) |
Jätkuva lennukõlblikkuse, hoolduse, käitamise ja pardal oleva lasti julgestuse valdkonnas kindlaks tehtud tõsiste ohutuspuudujääkide kordumist arvestades palub komisjon Egiptuse pädevatel asutustel esitada igakuiselt parandusmeetmete rakendamist kinnitavad aruanded ning kõnealuste asutuste poolt lennuettevõtja Egypt Air juures teostatud auditeid käsitlevad kõik muud aruanded. Komisjonile tuleks saata ka Egiptuse pädevate asutuste poolt kõnealuse perioodi lõpus teostatava auditi aruanne, mille tulemused edastatakse komisjonile koos kõnealuse asutuse soovitustega. |
(70) |
Lennuettevõtja ja Egiptuse pädevad asutused nõustusid EÜ ekspertide külaskäiguga, mille eesmärk on kontrollida parandusmeetmete kava rakendamist. Komisjon kutsus lennuettevõtjat üles töötama viivitamata välja lahendused erinevate ohutuspuudujääkide jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks; vastasel korral tuleb võtta asjakohased meetmed. Eeltoodu põhjal leitakse, et kõnealust lennuettevõtjat ei tuleks praegu kanda A lisasse. |
(71) |
Liikmesriigid tagavad lennuettevõtja Egypt Air suhtes kohaldatavate kontrollide arvu suurendamise, et luua alus kõnealuse juhtumi uuesti läbivaatamiseks lennuohutuskomitee järgmisel koosolekul, mis toimub 2009. aasta novembris. |
(72) |
Venemaa Föderatsioon pädevad asutused teatasid komisjonile 11. juunil 2009, et nad on muutnud oma 25. aprilli 2008. aasta otsust, millega 13 Vene õhusõiduki lennuettevõtja sertifikaadile tehti ühendusse lendamist keelav märkus, kuna kõnealustel lennuettevõtjatel puudus sellel ajal ICAO standardite kohane rahvusvaheliste lendude varustus, eelkõige reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemi TAWS/E-GPWS varustus. Teatavad õhusõidukid, kelle suhtes 25. aprillil 2008 kõnealust keeldu kohaldati, on praeguseks hankinud rahvusvahelisteks lendudeks vajaliku nõuetekohase varustuse. Lisaks sellele on kõnealuste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaatidesse ja käitamistingimustesse sisse viidud vastavad muudatused. |
(73) |
Uue otsuse kohaselt on ühendusse, ühenduse piires või ühendusest väljapoole keelatud lennata järgmistel õhusõidukitel: a) Aircompany Yakutia– Tupolev TU-154: RA-85007 ja RA-85790; Antonov AN-140: RA-41250; AN-24RV: RA-46496, RA-46665, RA-47304, RA-47352, RA-47353, RA-47360; AN-26: RA-26660; b) Atlant Soyuz– Tupolev TU-154M: RA-85672; c) Gazpromavia– Tupolev TU-154M: RA-85625 ja RA-85774; Yakovlev Yak-40: RA-87511, RA-88186 ja RA-88300. Yak-40K: RA-21505 ja RA-98109; Yak-42D: RA-42437; kõik (22) Kamov Ka-26 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); kõik (49) Mi-8 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); kõik (11) Mi-171 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); kõik (8) Mi-2 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); kõik (1) EC-120B tüüpi helikopterid: RA-04116; d) Kavminvodyavia– Tupolev TU-154B: RA-85307, RA-85494 ja RA-85457; e) Krasnoyarsky Airlines– kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaat on kehtetuks tunnistatud. Kahest TU-154M tüüpi õhusõidukist, mida varem käitas lennuettevõtja Krasnoyarsky Airlines, on üks (RA-85682) praegu teise Venemaa Föderatsioonis sertifitseeritud lennuettevõtja kasutuses, teist (RA-85683) praegu ei käitata; f) Kuban Airlines– Yakovlev Yak-42: RA-42526, RA-42331, RA-42336, RA-42350, RA-42538, ja RA-42541; g) Orenburg Airlines– Tupolev TU-154B: RA-85602; kõik TU-134 tüüpi õhusõidukid (registreerimistunnus teadmata); kõik Antonov An-24 tüüpi õhusõidukid (registreerimistunnus teadmata); kõik An-2 tüüpi õhusõidukid (registreerimistunnus teadmata); kõik Mi-2 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); kõik Mi-8 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); h) Siberia Airlines– Tupolev TU-154M: RA-85613, RA-85619, RA-85622 ja RA-85690; i) Tatarstan Airlines– Yakovlev Yak-42D: RA-42374, RA-42433; kõik Tupolev TU134A tüüpi õhusõidukid, kaasa arvatud RA-65065, RA-65102, RA-65691, RA-65970 ja RA-65973; kõik Antonov AN-24RV tüüpi õhusõidukid, sealhulgas: RA-46625 ja RA-47818; AN24RV tüüpi õhusõidukeid registreerimistunnustega RA-46625 ja RA-47818 käitab praegu teine Vene lennuettevõtja; j) Ural Airlines– Tupolev TU-154B: RA-85319, RA-85337, RA-85357, RA-85375, RA-85374, RA-85432 ja RA-85508; k) UTAir– Tupolev TU-154M: RA-85813, RA-85733, RA-85755, RA-85806, RA-85820; kõik (25) TU-134 tüüpi õhusõidukid: RA-65024, RA-65033, RA-65127, RA-65148, RA-65560, RA-65572, RA-65575, RA-65607, RA-65608, RA-65609, RA-65611, RA-65613, RA-65616, RA-65618, RA-65620, RA-65622, RA-65728, RA-65755, RA-65777, RA-65780, RA-65793, RA-65901, RA-65902 ja RA-65977; õhusõidukit RA-65143 käitab muu Vene lennuettevõtja; kõik (1) TU-134B tüüpi õhusõidukid: RA-65726; kõik (10) Yakovlev Yak-40 tüüpi õhusõidukid: RA-87292, RA-87348, RA-87907, RA-87941, RA-87997, RA-88209, RA 88210, RA-88227, RA-88244 ja RA-88280; kõik Mil-26 tüüpi helikopterid: (registreerimistunnus teadmata); kõik Mil-10 tüüpi helikopterid: (registreerimistunnus teadmata); kõik Mil-8 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); kõik AS-355 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); kõik BO-105 tüüpi helikopterid (registreerimistunnus teadmata); AN-24B tüüpi õhusõiduki RA-46388; AN-24B tüüpi õhusõidukeid (RA-46267 ja RA-47289) ja AN-24RV tüüpi õhusõidukeid (RA-46509, RA-46519 ja RA-47800) käitab teine Vene lennuettevõtja; l) Rossija (STC Russia)– Tupolev TU-134: RA-65555, RA-65904, RA-65905, RA-65911, RA-65921 ja RA-65979; TU-214: RA-64504, RA-64505; Ilyushin IL-18: RA-75454 ja RA-75464; Yakovlev Yak-40: RA-87203, RA-87968, RA-87971, RA-87972 ja RA-88200. |
(74) |
Lennuettevõtja Red Wings (endine Airlines 400 JSC) puhul niisuguste õhusõidukite olemasolu ei tuvastatud. |
(75) |
Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid komisjonile, et lennuettevõtja Aeroflot-Nord lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust on 3. juunil 2009 piiratud, et keelata ühendusse lendamine. |
(76) |
Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused ja komisjon kavatsevad jätkata tihedat koostööd ja vahetada Venemaa lennuettevõtjate ohutusega seotud vajalikku teavet. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks kõnealuste lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008. |
(77) |
Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) teatas lennuohutuskomiteele, et ta on kõrvaldamata ohutuspuudujääkide tõttu peatanud Jeemenis sertifitseeritud lennuettevõtjale Yemenia Yemen Airways väljaantud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi EASA.145.0177. Lisaks sellele teatasid Prantsusmaa pädevad asutused lennuohutuskomiteele, et pärast seda peatasid nad Prantsusmaal registreeritud ja kõnealuse lennuettevõtja poolt käitatavate Airbus A-310 tüüpi õhusõidukite (F-OHPR ja F-OHPS) lennukõlblikkuse sertifikaadid. |
(78) |
Komisjon võtab teadmiseks, et kõnealune lennuettevõtja ei järgi Euroopas kohaldatavaid õigusakte ja arvestades 30. juunil lennuettevõtja Yemenia Yemen Airwaysi lennuga 626 toimunud inimohvritega õnnetust otsustas komisjon 1. juulil 2009 alustada lennuettevõtjaga Yemenia Yemen Airways määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 7 kohaseid ametlikke konsultatsioone ning Jeemeni pädevate asutustega määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 kohaseid konsultatsioone, et hinnata kõnealuse lennuettevõtja käitustegevuse ja hoolduse vastavust ICAO standarditele, ja jätab endale õiguse võtta vajaduse korral viivitama meetmeid. |
(79) |
Komisjoni konkreetselt sel eesmärgil esitatud nõudmistest hoolimata ei ole seni komisjonile esitatud tõendeid selle kohta, et muud 8. aprillil 2009 ajakohastatud nimekirja lisatud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused rakendaksid täielikult asjakohaseid parandusmeetmeid. Seepärast on ühiste kriteeriumide alusel jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa). |
(80) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt.
1. |
A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisa tekstiga. |
2. |
B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisa tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. juuli 2009
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.
(2) ELT L 84, 23.3.2006, lk 14.
(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.
(4) ELT L 95, 9.4.2009, lk 16.
(5) ELT L 109, 19.4.2008, lk 7.
(6) DGAC/F-2008-564.
(7) ICAO, ohutuspuudujääk OPS/01.
(8) ICAO, ohutuspuudujääk AIR/01.
(9) LBA/D-2008-334, LBA/D-2008-944.
(10) CAA-NL-2008-24, CAA-NL-2008-254, CAA-NL-2009-7, CAA-NL-2009-42, CAA-NL-2009-55.
(11) CAA-UK-2008-187.
(12) DGCATR-2008-85, DGCATR-2008-310, DGCATR-2008-360, DGCATR-2008-381, DGCATR-2008-460, DGCATR-2008-585, DGCATR-2009-39, DGCATR-2009-69, DGCATR-2009-93, DGCATR-2009-105.
(13) LBA/D-2009-332.
A LISA
NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSKEELDU KOGU NENDE TEGEVUSE OSAS (1)
Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev) |
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number või lennutegevusloa number |
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number |
Lennuettevõtja riik |
AIR KORYO |
Teadmata |
KOR |
Korea Rahvademokraatlik Vabariik |
AIR WEST CO. LTD |
004/A |
AWZ |
Sudaani Vabariik |
ARIANA AFGHAN AIRLINES |
009 |
AFG |
Afganistani Islamivabariik |
MOTOR SICH |
025 |
MSI |
Ukraina |
SIEM REAP AIRWAYS INTERNATIONAL |
AOC/013/00 |
SRH |
Kambodža Kuningriik |
SILVERBACK CARGO FREIGHTERS |
Teadmata |
VRB |
Rwanda Vabariik |
UKRAINE CARGO AIRWAYS |
145 |
UKS |
Ukraina |
UKRAINIAN MEDITERRANEAN AIRLINES |
164 |
UKM |
Ukraina |
VOLARE AVIATION ENTREPRISE |
143 |
VRE |
Ukraina |
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud TAAG Angola Airlines, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Angola Vabariik |
AEROJET |
015 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
AIR26 |
004 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
AIR GEMINI |
002 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
AIR GICANGO |
009 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
AIR JET |
003 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
AIR NAVE |
017 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
ALADA |
005 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
ANGOLA AIR SERVICES |
006 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
DIEXIM |
007 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
GIRA GLOBO |
008 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
HELIANG |
010 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
HELIMALONGO |
011 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
MAVEWA |
016 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
PHA |
019 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
RUI & CONCEICAO |
012 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
SAL |
013 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
SERVISAIR |
018 |
Teadmata |
Angola Vabariik |
SONAIR |
014/ |
Teadmata |
Angola Vabariik |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Benini ametiasutused, sealhulgas: |
|
— |
Benini Vabariik |
AERO BENIN |
PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS |
Teadmata |
Benini Vabariik |
AFRICA AIRWAYS |
Teadmata |
Teadmata |
Benini Vabariik |
ALAFIA JET |
PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS |
Ei kohaldata |
Benini Vabariik |
BENIN GOLF AIR |
PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS |
Teadmata |
Benini Vabariik |
BENIN LITTORAL AIRWAYS |
PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS |
BLA |
Benini Vabariik |
COTAIR |
PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS |
Teadmata |
Benini Vabariik |
ROYAL AIR |
PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS |
Teadmata |
Benini Vabariik |
TRANS AIR BENIN |
PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS |
TNB |
Benini Vabariik |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas: |
|
— |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AFRICA ONE |
409/CAB/MIN/TC/0114/2006 |
CFR |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AFRICAN AIR SERVICES COMMUTER |
409/CAB/MIN/TC/015/2005 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIGLE AVIATION |
409/CAB/MIN/TC/0042/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIR BENI |
409/CAB/MIN/TC/0019/2005 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIR BOYOMA |
409/CAB/MIN/TC/0049/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIR INFINI |
409/CAB/MIN/TC/006/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIR KASAI |
409/CAB/MIN/ TVC/036/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIR KATANGA |
409/CAB/MIN/TVC/031/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIR NAVETTE |
409/CAB/MIN/TC/015/2005 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
AIR TROPIQUES |
409/CAB/MIN/TVC/029/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
BEL GLOB AIRLINES |
409/CAB/MIN/TC/0073/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
BLUE AIRLINES |
409/CAB/MIN/TVC/028/08 |
BUL |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
BRAVO AIR CONGO |
409/CAB/MIN/TC/0090/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
BUSINESS AVIATION |
409/CAB/MIN/TVC/048/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
BUSY BEE CONGO |
409/CAB/MIN/TVC/048/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
BUTEMBO AIRLINES |
409/CAB/MIN/TC/0056/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
CARGO BULL AVIATION |
409/CAB/MIN/TC/0106/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
CETRACA AVIATION SERVICE |
409/CAB/MIN/TVC/026/08 |
CER |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
CHC STELLAVIA |
409/CAB/MIN/TC/0050/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
COMAIR |
409/CAB/MIN/TC/0057/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION (CAA) |
409/CAB/MIN/TVC/035/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
DOREN AIR CONGO |
409/CAB/MIN/TVC/0032/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
EL SAM AIRLIFT |
409/CAB/MIN/TC/0002/2007 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
ENTREPRISE WORLD AIRWAYS (EWA) |
409/CAB/MIN/TVC/003/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
ESPACE AVIATION SERVICE |
409/CAB/MIN/TC/0003/2007 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
FILAIR |
409/CAB/MIN/TVC/037/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
FREE AIRLINES |
409/CAB/MIN/TC/0047/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
GALAXY KAVATSI |
409/CAB/MIN/TVC/027/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
GILEMBE AIR SOUTENANCE (GISAIR) |
409/CAB/MIN/TVC/053/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
GOMA EXPRESS |
409/CAB/MIN/TC/0051/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
GOMAIR |
409/CAB/MIN/TVC/045/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
GREAT LAKE BUSINESS COMPANY |
409/CAB/MIN/TC/0048/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
HEWA BORA AIRWAYS (HBA) |
409/CAB/MIN/TVC/038/08 |
ALX |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
INTERNATIONAL TRANS AIR BUSINESS (ITAB) |
409/CAB/MIN/TVC/033/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
KATANGA AIRWAYS |
409/CAB/MIN/TC/0088/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
KIN AVIA |
409/CAB/MIN/TVC/042/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
KIVU AIR |
409/CAB/MIN/TC/0044/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
LIGNES AÉRIENNES CONGOLAISES (LAC) |
Ministri luba (määrus nr 78/205) |
LCG |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
MALU AVIATION |
409/CAB/MIN/TVC/04008 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
MALILA AIRLIFT |
409/CAB/MIN/TC/0112/2006 |
MLC |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
MANGO AVIATION |
409/CAB/MIN/TVC/034/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
PIVA AIRLINES |
409/CAB/MIN/TC/0001/2007 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
RWAKABIKA BUSHI EXPRESS |
409/CAB/MIN/TC/0052/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
SAFARI LOGISTICS SPRL |
409/CAB/MIN/TC/0076/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
SAFE AIR COMPANY |
409/CAB/MIN/TVC/025/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
SERVICES AIR |
409/CAB/MIN/TVC/030/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
SUN AIR SERVICES |
409/CAB/MIN/TC/0077/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
SWALA AVIATION |
409/CAB/MIN/TVC/050/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
TEMBO AIR SERVICES |
409/CAB/MIN/TC/0089/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
THOM'S AIRWAYS |
409/CAB/MIN/TC/0009/2007 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
TMK AIR COMMUTER |
409/CAB/MIN/TVC/044/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
TRACEP CONGO AVIATION |
409/CAB/MIN/TVC/046/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
TRANS AIR CARGO SERVICES |
409/CAB/MIN/TVC/024/08 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
TRANSPORTS AERIENS CONGOLAIS (TRACO) |
409/CAB/MIN/TC/0105/2006 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
VIRUNGA AIR CHARTER |
409/CAB/MIN/TC/018/2005 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
WIMBI DIRA AIRWAYS |
409/CAB/MIN/TVC/039/08 |
WDA |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
ZAABU INTERNATIONAL |
409/CAB/MIN/TVC/049/09 |
Teadmata |
Kongo Demokraatlik Vabariik |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Ekvatoriaal-Guinea |
CRONOS AIRLINES |
Teadmata |
Teadmata |
Ekvatoriaal-Guinea |
CEIBA INTERCONTINENTAL |
Teadmata |
CEL |
Ekvatoriaal-Guinea |
EGAMS |
Teadmata |
EGM |
Ekvatoriaal-Guinea |
EUROGUINEANA DE AVIACION Y TRANSPORTES |
2006/001/MTTCT/DGAC/SOPS |
EUG |
Ekvatoriaal-Guinea |
GENERAL WORK AVIACION |
002/ANAC |
Puudub |
Ekvatoriaal-Guinea |
GETRA – GUINEA ECUATORIAL DE TRANSPORTES AEREOS |
739 |
GET |
Ekvatoriaal-Guinea |
GUINEA AIRWAYS |
738 |
Puudub |
Ekvatoriaal-Guinea |
STAR EQUATORIAL AIRLINES |
Teadmata |
Teadmata |
Ekvatoriaal-Guinea |
UTAGE – UNION DE TRANSPORT AEREO DE GUINEA ECUATORIAL |
737 |
UTG |
Ekvatoriaal-Guinea |
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Mandala Airlines ja Ekspres Transportasi Antarbenua, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Indoneesia Vabariik |
AIR PACIFIC UTAMA |
135-020 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
ALFA TRANS DIRGANTATA |
135-012 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
ASCO NUSA AIR |
135-022 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
ASI PUDJIASTUTI |
135-028 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
AVIASTAR MANDIRI |
135-029 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
CARDIG AIR |
121-013 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
DABI AIR NUSANTARA |
135-030 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
DERAYA AIR TAXI |
135-013 |
DRY |
Indoneesia Vabariik |
DERAZONA AIR SERVICE |
135-010 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
DIRGANTARA AIR SERVICE |
135-014 |
DIR |
Indoneesia Vabariik |
EASTINDO |
135-038 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
GATARI AIR SERVICE |
135-018 |
GHS |
Indoneesia Vabariik |
INDONESIA AIR ASIA |
121-009 |
AWQ |
Indoneesia Vabariik |
INDONESIA AIR TRANSPORT |
135-034 |
IDA |
Indoneesia Vabariik |
INTAN ANGKASA AIR SERVICE |
135-019 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
JOHNLIN AIR TRANSPORT |
135-043 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
KAL STAR |
121-037 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
KARTIKA AIRLINES |
121-003 |
KAE |
Indoneesia Vabariik |
KURA-KURA AVIATION |
135-016 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
LION MENTARI ARILINES |
121-010 |
LNI |
Indoneesia Vabariik |
MANUNGGAL AIR SERVICE |
121-020 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
MEGANTARA |
121-025 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
MERPATI NUSANTARA AIRLINES |
121-002 |
MNA |
Indoneesia Vabariik |
METRO BATAVIA |
121-007 |
BTV |
Indoneesia Vabariik |
MIMIKA AIR |
135-007 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
NATIONAL UTILITY HELICOPTER |
135-011 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
NUSANTARA AIR CHARTER |
121-022 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
NUSANTARA BUANA AIR |
135-041 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
NYAMAN AIR |
135-042 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
PELITA AIR SERVICE |
121-008 |
PAS |
Indoneesia Vabariik |
PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA |
135-026 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
PURA WISATA BARUNA |
135-025 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
REPUBLIC EXPRESS AIRLINES |
121-040 |
RPH |
Indoneesia Vabariik |
RIAU AIRLINES |
121-016 |
RIU |
Indoneesia Vabariik |
SAMPOERNA AIR NUSANTARA |
135-036 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
SAYAP GARUDA INDAH |
135-004 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
SKY AVIATION |
135-044 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
SMAC |
135-015 |
SMC |
Indoneesia Vabariik |
SRIWIJAYA AIR |
121-035 |
SJY |
Indoneesia Vabariik |
SURVEI UDARA PENAS |
135-006 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
TRANSWISATA PRIMA AVIATION |
135-021 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
TRAVEL EXPRESS AVIATION SERVICE |
121-038 |
XAR |
Indoneesia Vabariik |
TRAVIRA UTAMA |
135-009 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
TRI MG INTRA ASIA AIRLINES |
121-018 |
TMG |
Indoneesia Vabariik |
TRIGANA AIR SERVICE |
121-006 |
TGN |
Indoneesia Vabariik |
UNINDO |
135-040 |
Teadmata |
Indoneesia Vabariik |
WING ABADI AIRLINES |
121-012 |
WON |
Indoneesia Vabariik |
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud Air Astana, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Kasahstani Vabariik |
AERO AIR COMPANY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
AEROPRAKT KZ |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
AEROTOUR KZ |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
AIR ALMATY |
AK-0331-07 |
LMY |
Kasahstani Vabariik |
AIR COMPANY KOKSHETAU |
AK-0357-08 |
KRT |
Kasahstani Vabariik |
AIR DIVISION OF EKA |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
AIR FLAMINGO |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
AIR TRUST AIRCOMPANY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
AK SUNKAR AIRCOMPANY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
ALMATY AVIATION |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
ARKHABAY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
ASIA CONTINENTAL AIRLINES |
AK-0357-08 |
CID |
Kasahstani Vabariik |
ASIA CONTINENTAL AVIALINES |
AK-0371-08 |
RRK |
Kasahstani Vabariik |
ASIA WINGS |
AK-0390-09 |
AWA |
Kasahstani Vabariik |
ASSOCIATION OF AMATEUR PILOTS OF KAZAKHSTAN |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
ATMA AIRLINES |
AK-0372-08 |
AMA |
Kasahstani Vabariik |
ATYRAU AYE JOLY |
AK-0321-07 |
JOL |
Kasahstani Vabariik |
AVIA-JAYNAR |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
BEYBARS AIRCOMPANY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
BERKUT AIR/BEK AIR |
AK-0311-07 |
BKT/BEK |
Kasahstani Vabariik |
BERKUT STATE AIRLINE |
AK-0378-09 |
BEC |
Kasahstani Vabariik |
BERKUT KZ |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
BURUNDAYAVIA AIRLINES |
AK-0374-08 |
BRY |
Kasahstani Vabariik |
COMLUX |
AK-0352-08 |
KAZ |
Kasahstani Vabariik |
DETA AIR |
AK-0344-08 |
DET |
Kasahstani Vabariik |
EAST WING |
AK-0332-07 |
EWZ |
Kasahstani Vabariik |
EASTERN EXPRESS |
AK-0358-08 |
LIS |
Kasahstani Vabariik |
EOL AIR |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
EURO-ASIA AIR |
AK-0384-09 |
EAK |
Kasahstani Vabariik |
EURO-ASIA AIR INTERNATIONAL |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
EXCELLENT GLIDE |
AK-0338-08 |
EGB |
Kasahstani Vabariik |
FENIX |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
FLY JET KZ |
AK-0391-09 |
FJK |
Kasahstani Vabariik |
IJT AVIATION |
AK-0335-08 |
DVB |
Kasahstani Vabariik |
INVESTAVIA |
AK-0342-08 |
TLG |
Kasahstani Vabariik |
IRBIS |
AK-0317-07 |
BIS |
Kasahstani Vabariik |
IRTYSH AIR |
AK-0381-09 |
MZA |
Kasahstani Vabariik |
JET AIRLINES |
AK-0349-09 |
SOZ |
Kasahstani Vabariik |
JET ONE |
AK-0367-08 |
JKZ |
Kasahstani Vabariik |
KAVIASPAS |
AK-0322-07 |
KZS |
Kasahstani Vabariik |
KAZAIR JET |
AK-0387-09 |
KEJ |
Kasahstani Vabariik |
KAZAIRTRANS AIRLINE |
AK-0347-08 |
KUY |
Kasahstani Vabariik |
KAZAIRWEST |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
KAZAVIA |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
KOKSHETAU |
AK-0357-08 |
KRT |
Kasahstani Vabariik |
MAK AIR AIRLINE |
AK-0334-07 |
AKM |
Kasahstani Vabariik |
MEGA AIRLINES |
AK-0356-08 |
MGK |
Kasahstani Vabariik |
MIRAS |
AK-0315-07 |
MIF |
Kasahstani Vabariik |
NAVIGATOR |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
OLIMP AIR |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
ORLAN 2000 AIRCOMPANY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
PANKH CENTER KAZAKHSTAN |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
PRIME AVIATION |
AK-0308-07 |
PKZ |
Kasahstani Vabariik |
SALEM AIRCOMPANY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
SAMAL AIR |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
SAYAT AIR |
AK-0351-08 |
SYM |
Kasahstani Vabariik |
SAYAKHAT AIRLINES |
AK-0359-08 |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
SEMEYAVIA |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
SCAT |
AK-0350-08 |
VSV |
Kasahstani Vabariik |
STARLINE KZ |
AK-0373-08 |
LMZ |
Kasahstani Vabariik |
SKYBUS |
AK-0364-08 |
BYK |
Kasahstani Vabariik |
SKYJET |
AK-0307-09 |
SEK |
Kasahstani Vabariik |
SKYSERVICE |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
TAHMID AIR |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
TULPAR AVIA SERVICE |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
TYAN SHAN |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
UST-KAMENOGORSK |
AK-0385-09 |
UCK |
Kasahstani Vabariik |
ZHETYSU AIRCOMPANY |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
ZHERSU AVIA |
Teadmata |
Teadmata |
Kasahstani Vabariik |
ZHEZKAZGANAIR |
Teadmata |
Teadmata |
ZHERSU AVIA |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Kirgiisi Vabariik |
AIR MANAS |
17 |
MBB |
Kirgiisi Vabariik |
AVIA TRAFFIC COMPANY |
23 |
AVJ |
Kirgiisi Vabariik |
AEROSTAN (EX BISTAIR-FEZ BISHKEK) |
08 |
BSC |
Kirgiisi Vabariik |
CLICK AIRWAYS |
11 |
CGK |
Kirgiisi Vabariik |
DAMES |
20 |
DAM |
Kirgiisi Vabariik |
EASTOK AVIA |
15 |
Teadmata |
Kirgiisi Vabariik |
GOLDEN RULE AIRLINES |
22 |
GRS |
Kirgiisi Vabariik |
ITEK AIR |
04 |
IKA |
Kirgiisi Vabariik |
KYRGYZ TRANS AVIA |
31 |
KTC |
Kirgiisi Vabariik |
KYRGYZSTAN |
03 |
LYN |
Kirgiisi Vabariik |
MAX AVIA |
33 |
MAI |
Kirgiisi Vabariik |
S GROUP AVIATION |
6 |
Teadmata |
Kirgiisi Vabariik |
SKY GATE INTERNATIONAL AVIATION |
14 |
SGD |
Kirgiisi Vabariik |
SKY WAY AIR |
21 |
SAB |
Kirgiisi Vabariik |
TENIR AIRLINES |
26 |
TEB |
Kirgiisi Vabariik |
TRAST AERO |
05 |
TSJ |
Kirgiisi Vabariik |
VALOR AIR |
07 |
Teadmata |
Kirgiisi Vabariik |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused |
|
— |
Libeeria |
Kõik lennuettevõtjad, välja arvatud Gabon Airlines, Afrijet ja SN2AG, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Gaboni Vabariik |
AIR SERVICES SA |
0002/MTACCMDH/SGACC/DTA |
Teadmata |
Gaboni Vabariik |
AIR TOURIST (ALLEGIANCE) |
0026/MTACCMDH/SGACC/DTA |
NIL |
Gaboni Vabariik |
NATIONALE ET REGIONALE TRANSPORT (NATIONALE) |
0020/MTACCMDH/SGACC/DTA |
Teadmata |
Gaboni Vabariik |
SCD AVIATION |
0022/MTACCMDH/SGACC/DTA |
Teadmata |
Gaboni Vabariik |
SKY GABON |
0043/MTACCMDH/SGACC/DTA |
SKG |
Gaboni Vabariik |
SOLENTA AVIATION GABON |
0023/MTACCMDH/SGACC/DTA |
Teadmata |
Gaboni Vabariik |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas: |
— |
— |
Sierra Leone |
AIR RUM, LTD |
Teadmata |
RUM |
Sierra Leone |
DESTINY AIR SERVICES, LTD |
Teadmata |
DTY |
Sierra Leone |
HEAVYLIFT CARGO |
Teadmata |
Teadmata |
Sierra Leone |
ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD |
Teadmata |
ORJ |
Sierra Leone |
PARAMOUNT AIRLINES, LTD |
Teadmata |
PRR |
Sierra Leone |
SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD |
Teadmata |
SVT |
Sierra Leone |
TEEBAH AIRWAYS |
Teadmata |
Teadmata |
Sierra Leone |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Svaasimaa ametiasutused, sealhulgas: |
— |
— |
Svaasimaa |
AERO AFRICA (PTY) LTD |
Teadmata |
RFC |
Svaasimaa |
JET AFRICA SWAZILAND |
Teadmata |
OSW |
Svaasimaa |
ROYAL SWAZI NATIONAL AIRWAYS CORPORATION |
Teadmata |
RSN |
Svaasimaa |
SCAN AIR CHARTER, LTD |
Teadmata |
Teadmata |
Svaasimaa |
SWAZI EXPRESS AIRWAYS |
Teadmata |
SWX |
Svaasimaa |
SWAZILAND AIRLINK |
Teadmata |
SZL |
Svaasimaa |
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sambia ametiasutused, sealhulgas: |
|
|
Sambia |
Zambezi Airlines |
Z/AOC/001/2009 |
Teadmata |
Sambia |
(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.
B LISA
NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)
Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev) |
Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number |
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number |
Lennuettevõtja riik |
Õhusõiduki tüüp |
Registreerimistunnus ja kui see on kättesaadav, siis seerianumber |
Õhusõiduki registreerinud riik |
AFRIJET (2) |
CTA 0002/MTAC/ANAC-G/DSA |
|
Gaboni Vabariik |
Kõik õhusõidukid, v.a 2 Falcon 50 tüüpi õhusõidukit; 1 Falcon 900 tüüpi õhusõiduk |
Kõik õhusõidukid, v.a TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ |
Gaboni Vabariik |
AIR ASTANA (3) |
AK-0388-09 |
KZR |
Kasahstan |
Kõik õhusõidukid, v.a 2 B767 tüüpi õhusõidukit; 4 B757 tüüpi õhusõidukit; 10 A319/320/321 tüüpi õhusõidukit; 5 Fokker 50 tüüpi õhusõidukit |
Kõik õhusõidukid, v.a P4-KCA, P4-KCB; P4-EAS, P4-FAS, P4-GAS, P4-MAS; P4-NAS, P4-OAS, P4-PAS, P4-SAS, P4-TAS, P4-UAS, P4-VAS, P4-WAS, P4-YAS, P4-XAS; P4-HAS, P4-IAS, P4-JAS, P4-KAS, P4-LAS |
Aruba (Madalmaade Kuningriik) |
AIR BANGLADESH |
17 |
BGD |
Bangladesh |
B747-269B |
S2-ADT |
Bangladesh |
AIR SERVICE COMORES |
06-819/TA-15/DGACM |
KMD |
Komoorid |
Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP |
Kõik õhusõidukid, v.a Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336) |
Komoorid |
GABON AIRLINES (4) |
CTA 0001/MTAC/ANAC |
GBK |
Gaboni Vabariik |
Kõik õhusõidukid, v.a 1 Boeing B-767-200 tüüpi õhusõiduk |
Kõik õhusõidukid, v.a TR-LHP |
Gaboni Vabariik |
NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG) |
CTA 0003/MTAC/ANAC-G/DSA |
NVS |
Gaboni Vabariik |
Kõik õhusõidukid, v.a 1 Challenger tüüpi õhusõiduk; 1 HS-125-800 tüüpi õhusõiduk CL601 |
Kõik õhusõidukid, v.a TR-AAG, ZS-AFG |
Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik |
TAAG ANGOLA AIRLINES (5) |
001 |
DTA |
Angola Vabariik |
Kõik õhusõidukid, v.a 3 Boeing B-777 tüüpi õhusõidukit |
Kõik õhusõidukid, v.a D2-TED, D2-TEE, D2-TEF |
Angola Vabariik |
(1) B-lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.
(2) Lennuettevõtjal Afrijet lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Ühenduse piires.
(3) Lennuettevõtjal Air Astana lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Ühenduse piires.
(4) Lennuettevõtjal Gabon Airlines lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Ühenduse piires.
(5) Lennuettevõtja TAAG Angola Airlines võib võib lennata ainult Portugali, kasutades teatavaid õhusõidukeid vastavalt käesoleva määruse põhjendustes 58 ja 59 sätestatud tingimustele.
15.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/25 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 620/2009,
13. juuli 2009,
milles sätestatakse kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide haldamine
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artiklit 148 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 617/2009 (2) avatakse mitmeks aastaks autonoomne imporditariifikvoot 20 000 tonni kõrgekvaliteedilise veiseliha impordiks. Kõnealuse määruse artikliga 2 on ette nähtud, et tariifikvooti haldab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 144. Kõnealuse kvoodi haldamiseks tuleks seepärast vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad. |
(2) |
Kõnealust impordikvooti tuleks hallata impordilitsentside abil. Seepärast tuleks sätestada eeskirjad, milles käsitletakse taotluste esitamist ning taotlustes ja litsentsides esitatavat teavet. Vajaduse korral võib teha erandi teatavatest komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (3) ja komisjoni 21. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 382/2008 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta) (4) sätetest. |
(3) |
Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (5) on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad impordilitsentsitaotluste, taotlejate staatuse ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb litsentside kehtivusaeg imporditariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval. Määruse (EÜ) nr 1301/2006 sätteid tuleks kohaldada määrusega (EÜ) nr 617/2009 hõlmatud kvoodi alusel välja antud impordilitsentside suhtes, ilma et see piiraks kõnealuses määruses sätestatud lisatingimuste kohaldamist. |
(4) |
Korrapärase impordi tagamiseks oleks asjakohane jagada kvoodi kehtivusaeg mitmeks alaperioodiks. |
(5) |
Määrusega (EÜ) nr 617/2009 hõlmatud kvoodi alusel imporditud toodete vabasse ringlusse lubamise tingimuseks peaks olema eksportiva kolmanda riigi pädeva asutuse välja antud autentsussertifikaadi esitamine. Kõnealuste autentsussertifikaatide väljaandmisega peaks tagatama, et imporditud tooted kvalifitseeruvad käesolevas määruses määratletud kõrgekvaliteedilise veiselihana. Tuleks täpsustada autentsussertifikaatide vorm ja esitus ning nende kasutamise kord. Sertifikaate peaksid välja andma kolmandates riikides asuvad asutused, kes tagavad asjaomase korra nõuetekohase kohaldamise. |
(6) |
Määrusega (EÜ) nr 617/2009 on ette nähtud, et imporditariifikvoot avatakse 1. augustil 2009. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada samast päevast alates. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 617/2009 artikli 1 lõikes 1 sätestatud kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvoodi (edaspidi „tariifikvoot”) haldamise eeskirjad.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha suhtes, mis vastab I lisas sätestatud nõuetele.
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „külmutatud liha” liha, mille sisetemperatuur on ühenduse tolliterritooriumile sisenemisel vähemalt –12 °C.
3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruseid (EÜ) nr 1301/2006, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 382/2008.
Artikkel 2
Tariifikvoodi haldamine
1. Tariifikvoodi haldamisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1301/2006 II peatüki kohast üheaegse läbivaatamise meetodit.
2. Määruse (EÜ) nr 617/2009 artikli 1 lõikes 2 osutatud imporditollimaksu määr tuleb märkida impordilitsentsi taotluse lahtrisse 24 ja määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 9 kohaselt impordilitsentsi.
3. Määruse (EÜ) nr 617/2009 artikli 1 lõikega 3 ette nähtud kvoodiaasta tuleb jagada 12kuuliseks alaperioodiks. Igal alaperioodil saadaolev kogus vastab ühele 1/12 üldkogusest.
Erandina esimesest lõigust jagatakse 2009/2010. kvoodiaasta 10kuuliseks alaperioodiks, välja arvatud ajavahemikku 1. augustist 2009 kuni 30. septembrini 2009 hõlmav esimene alaperiood. Igal alaperioodil saadaolev kogus vastab 1/10 üldkogusest.
Artikkel 3
Impordilitsentsitaotlused
1. Litsentsitaotlused võib esitada igale artikli 2 lõikes 3 osutatud alaperioodile eelneva kuu esimese seitsme päeva jooksul.
Erandina esimesest lõigust esitakse litsentsitaotlused 2009/2010. kvoodiaasta esimese alaperioodi jaoks 2009. aasta augustikuu esimese nelja päeva jooksul.
2. Olenemata määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 5 lõikest 1 võivad litsentsitaotlused hõlmata kõnealuse määruse I lisas loetletud CN-koodide või CN-koodide rühmadega hõlmatud ühte või mitut toodet. Juhul kui taotlused hõlmavad mitut CN-koodi, täpsustatakse kogus, mida taotletakse iga CN-koodi või iga CN-koodide rühma kohta. Kõik CN-koodid märgitakse litsentsitaotluse ja litsentsi lahtrisse 16 ning nende kirjeldused lahtrisse 15.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt taotluste esitamise kuu 14. päeval litsentsitaotlusega hõlmatud, määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud üldkogused päritolumaa kohta ning väljendatuna tootekaalu kilogrammides.
Erandina esimesest lõigust on 2009/2010. kvoodiaasta esimese alaperioodi puhul teatamise tähtpäev 7. august 2009.
4. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 tuleb märkida päritoluriik.
Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 20 tehakse üks II lisas loetletud kannetest.
Artikkel 4
Impordilitsentside väljaandmine
1. Litsentsid antakse välja alates 23. päevast ning hiljemalt selle kuu lõpus, mille kohta taotlused esitati.
Erandina esimesest lõigust tuleb 2009. aasta augusti suhtes kohaldatavad litsentsid välja anda 14. augustist kuni 21. augustini 2009.
2. Igale litsentsile tuleb märkida kogus iga CN-koodi või iga CN-koodide rühma kohta.
Artikkel 5
Impordilitsentside kehtivus
Litsentsid kehtivad kolm kuud alates selle alaperioodi esimesest päevast, mille kohta need on välja antud.
Erandina esimesest lõigust kehtivad artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud litsentsitaotluste puhul litsentsid kolm kuud alates väljaandmise tegelikust päevast määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõike 2 tähenduses.
Artikkel 6
Liikmesriikide teatised komisjonile
1. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 teisest lõigust teatavad liikmesriigid komisjonile
a) |
hiljemalt iga kuu kümnendaks kuupäevaks tootekogused (sealhulgas selliste koguste puudumise), mille kohta on eelneval kuul väljastatud impordilitsentsid; |
b) |
tootekogused (sealhulgas selliste koguste puudumise), mille kohta välja antud impordilitsents jäi osaliselt või täielikult kasutamata; kasutamata jäänud koguste väljaselgitamiseks arvutatakse impordilitsentside tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahe, mille kohta litsents välja anti, ning
|
2. Hiljemalt igale kvoodiaastale järgnevaks 31. oktoobriks teatavad liikmesriigid komisjonile tootekogused, mis tegelikult lubati eelneva imporditariifikvoodi kehtivusperioodi jooksul vabasse ringlusse.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teatiste puhul esitatakse kogused tootekaalu kilogrammides ning määruse (EÜ) n 382/2008 V lisas osutatud päritolumaa ja tootekategooriate kaupa.
4. Teatised tuleb edastada elektrooniliselt vastavalt komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidistele ja meetoditele.
Artikkel 7
Autentsussertifikaadid
1. Kvoodi alusel imporditud toodete vabasse ringlusse lubamiseks tuleb esitada autentsussertifikaat, mis on koostatud vastavalt III lisas esitatud näidisele.
2. Autentsussertifikaadi pöördel peab olema märgitud, et ekspordiriigist pärit liha vastab I lisas sätestatud nõuetele.
3. Autentsussertifikaat kehtib üksnes siis, kui see on nõuetekohaselt täidetud ja väljaandev asutus on selle kinnitanud.
4. Autentsussertifikaat loetakse nõuetekohaselt kinnitatuks, kui sellel on märgitud väljaandmiskuupäeva aeg ja -koht ning kui sellel on väljaandva asutuse tempel ja sertifikaadi allkirjastamiseks volitatud isiku või isikute allkiri.
5. Autentsussertifikaadi originaalil ja selle koopiatel võib templit asendada trükitud pitser.
6. Autentsussertifikaadi kehtivusaeg lõpeb hiljemalt selle väljaandmise kuupäevale järgneval 30. juunil.
Artikkel 8
Kolmandate riikide väljaandvad asutused
1. Artikli 7 lõikes 3 osutatud väljaandev asutus
a) |
on väljaandva asutusena tunnustatud ekspordiriigi pädeva asutuse poolt; |
b) |
kohustub kontrollima autentsussertifikaatide kandeid. |
2. Komisjonile teatatakse järgmised andmed:
a) |
artiklis 7 osutatud autentsussertifikaati välja andma volitatud asutuse nimi ja aadress, võimaluse korral ka e-posti ja internetiaadress; |
b) |
kõnealuste asutuste templijäljendite näidised; |
c) |
menetlused ja kriteeriumid, mille alusel saab väljaandev asutus kindlaks teha, kas I lisas sätestatud tingimused on täidetud. |
Artikkel 9
Kolmanda riigi teatised
Kui I lisas osutatud tingimused on täidetud, avaldab komisjon artikli 8 lõikes 1 osutatud väljaandva asutuse nime Euroopa Liidu Teataja C-seerias või muul asjakohasel viisil.
Artikkel 10
Kohapealsed kontrollid kolmandates riikides
Komisjon võib vajaduse korral taotleda, et kolmas riik lubaks komisjoni esindajatel teha kohapealseid kontrolle kõnealuses kolmandas riigis. Kõnealused kontrollid tehakse koostöös asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega.
Artikkel 11
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) Vt käesoleva ELT lk 1.
(3) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.
(4) ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.
(5) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
I LISA
Artikli 1 lõikes 1 osutatud tariifikvoodi kohased toodetele esitatavad nõuded
(1) |
Veiseliha jaotustükid on saadud selliste alla 30 kuu vanuste mullikate ja härgade rümpadelt, keda on vähemalt viimase 100 tapaeelse päeva jooksul söödetud üksnes sellise söödaga, mis vähemalt 62 % ulatuses koosnes kontsentraatidest ja/või söödateravilja kaassaadustest (sööda kuivaine põhjal), mis on võrdne ainevahetuses tekkiva energiasisaldusega rohkem kui 12,26 megadžauli sööda kuivaine kilogrammi kohta, või ületab kõnealust energiasisaldust. |
(2) |
Mullikad ja härjad, keda on söödetud punktis 1 kirjeldatud söödaga, on saanud keskmiselt söödakoguse (kuivaine põhjal), mis vastab vähemalt 1,4 protsendile nende eluskaalust päevas. |
(3) |
Rümpa, millelt veiseliha jaotustükid on saadud, hindab riigi valitsuses töötav hindaja; hindamine ja sellest tulenev rümba klassifitseerimine toimub riigi valitsuse heakskiidetud meetodil. Riigi valitsuse heakskiidetud hindamismeetod ja klassifitseerimised peavad rümba laagerdumisastme ja veiseliha jaotustükkide maitsvuse tunnuste kombinatsiooni hindamisega kajastama rümba eeldatavat kvaliteeti. Kõnealune rümba hindamismeetod peab sisaldama vähemalt longissimus dorsi muscle ja kondi ning kõhrede luustumise värvi ja tekstuuriga seotud laagerdumistunnuste hindamist ning ka eeldatavate maitsvuse tunnuste hindamist, sealhulgas longissimus dorsi muscle lihasisese rasva ja tihedusega seotud andmete kombinatsiooni. |
(4) |
Jaotustükid märgistatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (1) artiklile 13. |
(5) |
Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”. |
II LISA
Artikli 3 lõikes 4 osutatud kanded
— |
: |
bulgaaria keeles |
: |
Говеждо/телешко месо с високо качество (Регламент (ЕО) № 620/2009) |
— |
: |
hispaania keeles |
: |
Carne de vacuno de alta calidad [Reglamento (CE) no 620/2009] |
— |
: |
tšehhi keeles |
: |
Vysoce jakostní hovězí/telecí maso (nařízení (ES) č. 620/2009) |
— |
: |
taani keeles |
: |
Oksekød af høj kvalitet (forordning (EF) nr. 620/2009) |
— |
: |
saksa keeles |
: |
Qualitätsrindfleisch (Verordnung (EG) Nr. 620/2009) |
— |
: |
eesti keeles |
: |
Kõrgekvaliteediline veiseliha/vasikaliha (määrus (EÜ) nr 620/2009) |
— |
: |
kreeka keeles |
: |
Βόειο κρέας εκλεκτής ποιότητας [κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 620/2009] |
— |
: |
inglise keeles |
: |
High-quality beef/veal (Regulation (EC) No 620/2009) |
— |
: |
prantsuse keeles |
: |
Viande bovine de haute qualité [règlement (CE) no 620/2009] |
— |
: |
itaalia keeles |
: |
Carni bovine di alta qualità [regolamento (CE) n. 620/2009] |
— |
: |
läti keeles |
: |
Augstākā labuma liellopu/teļa gaļa (Regula (EK) Nr. 620/2009) |
— |
: |
leedu keeles |
: |
Aukštos kokybės jautiena ir (arba) veršiena (Reglamentas (EB) Nr. 620/2009) |
— |
: |
ungari keeles |
: |
Kiváló minőségű marha-/borjúhús (620/2009/EK rendelet) |
— |
: |
malta keeles |
: |
Ċanga/vitella ta' kwalità għolja (Regolament (KE) Nru 620/2009) |
— |
: |
hollandi keeles |
: |
Rundvlees van hoge kwaliteit (Verordening (EG) nr. 620/2009) |
— |
: |
poola keeles |
: |
Wołowina/cielęcina wysokiej jakości (Rozporządzenie (WE) nr 620/2009) |
— |
: |
portugali keeles |
: |
Carne de bovino de alta qualidade [Regulamento (CE) n.o 620/2009] |
— |
: |
rumeenia keeles |
: |
Carne de vită/vițel de calitate superioară [Regulamentul (CE) nr. 620/2009] |
— |
: |
slovaki keeles |
: |
Vysoko kvalitné hovädzie/teľacie mäso [Nariadenie (ES) č. 620/2009] |
— |
: |
sloveeni keeles |
: |
Visokokakovostno goveje/telečje meso (Uredba (ES) št. 620/2009) |
— |
: |
soome keeles |
: |
Korkealaatuista naudanlihaa (asetus (EY) N:o 620/2009) |
— |
: |
rootsi keeles |
: |
Nötkött av hög kvalitet (förordning (EG) nr 620/2009) |
III LISA
15.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 621/2009,
14. juuli 2009,
millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse makrellipüük VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2009. aasta kvoodid. |
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi. |
(3) |
Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2009. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. juuli 2009
Komisjoni nimel
merenduse ja kalanduse peadirektor
Fokion FOTIADIS
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.
(3) ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.
LISA
Nr |
2/T&Q |
Liikmesriik |
Hispaania |
Kalavaru |
MAC/2CX14- |
Liik |
Harilik makrell (Scomber scombrus) |
Piirkond |
VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EÜ veed, IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
Kuupäev |
15. juuni 2009 |
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
15.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/33 |
KOMISJONI OTSUS,
30. juuni 2009,
millega kehtestatakse taastuvenergia riikliku tegevuskava näidisvorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/28/EÜ
(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5174 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2009/548/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ peab iga liikmesriik võtma vastu taastuvenergia riikliku tegevuskava. Kõnealustes tegevuskavades tuleb sätestada liikmesriikide riiklikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga 2020. aastal transpordi-, elektri-, soojus- ja jahutussektoris tarbitud energias, võttes arvesse teiste energiatõhususega seotud poliitikameetmete mõju energia lõpptarbimisele; samuti tuleb sätestada kõnealuste riiklike üldeesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste vaheline koostöö, kavandatavad statistilised ülekanded või ühisprojektid, riiklik poliitika olemasolevate biomassiressursside arendamiseks ja uute biomassiressursside eri kasutusviisideks ning direktiivi 2009/28/EÜ artiklite 13–19 nõuete täitmiseks võetavad meetmed. |
(2) |
Vastavalt direktiivile 2009/28/EÜ peaks komisjon võtma hiljemalt 30. juuniks 2009 vastu taastuvenergia riikliku tegevuskava näidisvormi, mis sisaldab kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud miinimumnõudeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Võetakse vastu riikliku tegevuskava näidisvorm, mida nõutakse direktiivi 2009/28/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. juuni 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Andris PIEBALGS
(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
LISA
SISUKORD
1. |
Riikliku taastuvenergiapoliitika kokkuvõte |
2. |
Energia eeldatav lõpptarbimine 2010.–2020. aastal |
3. |
Taastuvenergiaga seotud eesmärgid ja kujunemiskõverad |
3.1. |
Riiklik üldeesmärk |
3.2. |
Sektoripõhised eesmärgid ja kujunemiskõverad |
4. |
Meetmed eesmärkide saavutamiseks |
4.1. |
Ülevaade taastuvatest ressurssidest toodetud energia kasutamise edendamise poliitikast ja meetmetest |
4.2. |
Erimeetmed direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 13, 14 ja 16 ning artiklites 17–21 sätestatud nõuete täitmiseks |
4.2.1. |
Haldusmenetlused ja ruumiline planeerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 1) |
4.2.2. |
Tehnilised kirjeldused (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 2) |
4.2.3. |
Ehitised (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 3) |
4.2.4. |
Teavitamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõiked 1, 2 ja 4) |
4.2.5. |
Paigaldajate sertifitseerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõige 3) |
4.2.6. |
Elektrivõrkude infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 1 ning lõiked 3–6) |
4.2.7. |
Elektrivõrgu toimimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 2, 7 ja 8) |
4.2.8. |
Biogaasi ühendamine maagaasi võrguga (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 7, 9 ja 10) |
4.2.9. |
Kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 11) |
4.2.10. |
Biokütuste ja muude vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ning kõnealuste kriteeriumide järgimise kontrollimine (direktiivi 2009/28/EÜ artiklid 17–21) |
4.3. |
Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks elektrienergia valdkonnas |
4.4. |
Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks kütte ja jahutuse valdkonnas |
4.5. |
Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks transpordi valdkonnas |
4.6. |
Erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks |
4.6.1. |
Biomassi riigisisesed varud ja import |
4.6.2. |
Meetmed biomassiressursside kättesaadavuse parandamiseks, võttes arvesse biomassi teisi kasutajaid (põllumajandus ja metsandus) |
4.7. |
Liikmesriikidevaheliste statistiliste ülekannete kavandatav kasutamine ja kavandatav osalemine liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektides |
4.7.1. |
Menetluslikud aspektid |
4.7.2. |
Toodetava taastuvenergia selline hinnanguline ülemäärane kogus soovitusliku kujunemiskõveraga võrreldes, mille saaks teistesse liikmesriikidesse üle kanda |
4.7.3. |
Ühisprojektide hinnangulised võimalused |
4.7.4. |
Taastuvenergia hinnanguline nõudlus, mida ei rahuldata kodumaise toodanguga |
5. |
Hindamine |
5.1. |
Iga taastuvenergiatehnoloogia tõenäoline kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis |
5.2. |
Energiatõhususe ja energia kokkuhoiu meetmete eeldatav kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida soovituslikku vaheperioodi kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvenergia osakaalu suhtes elektri tootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis |
5.3. |
Mõjuhinnang (vabatahtlik) |
5.4. |
Taastuvenergia riikliku tegevuskava koostamine ja järelmeetmed kõnealuse kava rakendamiseks |
Taastuvenergia riikliku tegevuskava näidisvorm
Direktiiviga 2009/28/EÜ kohustatakse liikmesriike esitama Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2010 taastuvenergia riiklik tegevuskava. Käesolev dokument on kõnealuse tegevuskava näidisvorm. Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 4 on kõnealuse näidisvormi kasutamine kohustuslik.
Näidisvormi eesmärk on tagada, et taastuvenergia riiklikud tegevuskavad oleksid täielikud, vastaksid kõikidele direktiivis sätestatud nõuetele ning oleksid võrreldavad omavahel ja kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlevate tulevaste aruannetega, mille liikmesriigid esitavad kaks korda aastas.
Näidisvormi täitmisel peavad liikmesriigid järgima direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud mõisteid, arvutuseeskirju ja termineid. Lisaks soovitatakse liikmesriikidel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (1) mõisteid, arvutuseeskirju ja termineid.
Lisateavet saab esitada tegevuskava ettenähtud struktuuris või täiendavates lisades.
Kaldkirjas tekstis on esitatud liikmesriikidele juhtnöörid taastuvenergia riiklike tegevuskavade koostamiseks. Tegevuskava komisjonile esitatavas versioonis võivad liikmesriigid kõnealuse teksti välja jätta.
Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde, et kõikide riiklike toetuskavade puhul tuleb järgida riigiabi eeskirju, mis on ette nähtud asutamislepingu artiklitega 87 ja 88. Taastuvenergia riiklikest tegevuskavadest teatamine ei asenda riigiabist teatamist vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.
1. RIIKLIKU TAASTUVENERGIAPOLIITIKA KOKKUVÕTE
Andke oma riikliku taastuvenergiapoliitika lühike ülevaade, milles kirjeldate kõnealuse poliitika eesmärke (nt varustuskindlus ning keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved) ning peamisi strateegilisi tegevussuundi.
2. ENERGIA EELDATAV LÕPPTARBIMINE 2010.–2020. aastal
Märkige, milline on kuni 2020. aastani kõigi energialiikide (nii taastuvatest kui ka tavapärastest energiaallikatest toodetud energia) hinnanguline summaarne lõpptarbimine kokku ja iga sektori puhul eraldi.
Energiatarbimise hinnanguliste andmete puhul tuleb arvesse võtta ka kõnealusel ajavahemikul kehtestatavate energiatõhususe ja energiasäästumeetmete eeldatavat mõju. Pealkirja „Võrdlusstsenaarium” all tuleb esitada selline stsenaarium, mille puhul on arvesse võetud üksnes neid energiatõhususe ja energiasäästumeetmeid, mida võeti enne 2009. aastat. Pealkirja „Täiendava energiatõhususe stsenaarium” all tuleb esitada selline stsenaarium, mille puhul on arvesse võetud kõiki alates 2009. aastast võetud meetmeid. Taastuvenergia riikliku tegevuskava muud osad koostatakse täiendava energiatõhususe stsenaariumi põhjal.
Mõistet „energiatarbimine kütmiseks ja jahutamiseks” tuleb käsitada kui toodetud soojusenergiat (müüdud soojus), millele on lisatud kõigi muude energiatoodete lõpptarbimine, välja arvatud energia lõpptarbimise sektorites (nt tööstus, kodumajapidamised, teenindussektor, põllumajandus, metsandus ja kalandus) kasutatud elekter. Seepärast hõlmab kütte ja jahutuse mõiste ka töötlemiseks toodetud energia lõpptarbimist. Elektrit võib kasutada kütmiseks ja jahutamiseks ka lõpptarbimisel, kuid sellist elektrit hõlmab elektrialane eesmärk ning seetõttu on see siin välja jäetud.
Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõikega 6 on ette nähtud, et selle hindamisel, mil määral liikmesriik täidab 2020. aasta eesmärki ja vaheperioodi kujunemiskõverat, loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta asjaomase liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 % (Küprose ja Malta puhul 4,12 %). Asjakohaseid kohandusi saab vajaduse korral teha tabelis. Arvutusjuhend on esitatud kastis.
KAST: taastuvenergia direktiiviga lennundussektorile ette nähtud piirmäära arvutamine
Eeldame, et riigis A on lennundussektori energiatarbimise (aviation energy consumption, AEC) osakaal kõnealuse riigi summaarsest koguenergia lõpptarbimisest (total gross final energy consumption, GFEC) X %:
X = AEC/GFEC
eeldame, et X > 6,18 %;
sel juhul tähendab kõnealune piirmäär, et eesmärgi ja kujunemiskõvera täitmise hindamisel
GFECkohandatud = GFEC – AEC + AECkohandatud,
kusjuures AECkohandatud = 0,0618 * GFEC;
teisisõnu:
GFECkohandatud= GFEC – AEC + 0,0618 * GFEC =
= GFEC – X * GFEC + 0,0618 * GFEC =
= GFEC * (1,0618 – X);
kohandus kui tegeliku GFEC protsentuaalne osakaal ja X-i funktsioon arvutatakse seega järgmiselt:
kohandus = (GFEC – GFECkohandatud)/GFEC =
= X – 0,0618
NB! Küprose ja Malta puhul tuleks 6,18 % ja 0,0618 asendada vastavalt arvnäitajatega 4,12 % ja 0,0412.
Tabel 1
[Liikmesriigi] summaarne energia lõpptarbimine kütte- ja jahutus- ning elektri- ja transpordisektoris kuni 2020. aastani, võttes arvesse energiatõhususe ja energiasäästumeetmeid (2) ajavahemikul 2010–2020 (tuhandetes naftaekvivalenttonnides (ktoe))
|
2005 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
|||||||
võrdlusaasta |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Järgmised arvutused on vajalikud üksnes juhul, kui energia lõpptarbimine lennundussektoris on eeldatavasti suurem kui 6,18 % (Malta ja Küprose puhul 4,12 %). |
|||||||||||||
Lennundussektori lõplik energiatarbimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Lennundussektori piirmäära vähendamine (7) vastavalt artikli 5 lõikele 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Kogutarbimine pärast lennundussektori piirmäära vähendamist |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
||||||||
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
võrdlusstsenaarium |
täiendava energiatõhususe stsenaarium |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Järgmised arvutused on vajalikud üksnes juhul, kui energia lõpptarbimine lennundussektoris on eeldatavasti suurem kui 6,18 % (Malta ja Küprose puhul 4,12 %). |
||||||||||||||
Lennundussektori lõplik energiatarbimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Lennundussektori piirmäära vähendamine (7) vastavalt artikli 5 lõikele 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Kogutarbimine pärast lennundussektori piirmäära vähendamist |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3. TAASTUVENERGIAGA SEOTUD EESMÄRGID JA KUJUNEMISKÕVERAD
3.1. Riiklik üldeesmärk
Tabel 2
Riiklik üldeesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energia summaarses lõpptarbimises aastatel 2005 ja 2020 (arvnäitajad võetakse üle direktiivi 2009/28/EÜ I lisa A osast)
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Liikmesriigid võivad kasutada direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 6, 7, 8 ja 11 sätestatud paindlikke meetmeid selleks, et teised liikmesriigid saaksid oma eesmärkide puhul arvesse võtta osa asjaomastes liikmesriikides tarbitud taastuvenergiast või et asjaomased liikmesriigid saaksid oma eesmärkide puhul arvesse võtta teistes liikmesriikides tarbitud taastuvenergiat. Lisaks võivad nad kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri füüsilist importi kolmandatest riikidest vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklite 9 ja 10 sätetele.
Taastuvenergia hinnangulised võimalused oma riigis võite esitada lisas.
Lisas võite esitada ka kõik taastuvenergiaalased eesmärgid, mis on kehtestatud piirkondlikul tasandil, suurtes linnades või energiat tarbivates peamistes tööstusharudes ning aitavad saavutada taastuvenergia riiklikku eesmärki.
3.2. Sektoripõhised eesmärgid ja kujunemiskõverad
Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad liikmesriigid kehtestama eesmärgid seoses sellega, milline on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 2020. aastal järgmistes sektorites:
— |
küte ja jahutus; |
— |
elekter; |
— |
transport. |
Kõnealuste sektoripõhiste eesmärkide koguväärtus, mida väljendatakse eeldatavates kogustes (tuhandetes naftaekvivalenttonnides, ktoe), sh paindlike meetmete kavandatud kasutus, peab olema vähemalt sama suur kui taastuvatest allikatest toodetud energia eeldatav kogus, mis vastab asjaomase liikmesriigi 2020. aasta eesmärgile (nagu on esitatud tabeli 2 viimase lahtris).
Lisaks peab transpordisektoriga seotud eesmärk vastama direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 nõudele, et taastuvenergia osakaal transpordis peab olema 10 %. Siiski tuleb märkida, et artikli 3 lõikes 4 sätestatud eesmärgi täitmise arvutamine erineb sellest, kuidas arvutatakse transpordisektori panust taastuvenergiaga seotud riikliku üldeesmärgi saavutamisse liikmesriigis.
Transpordisektoriga seotud eesmärgi puhul (kuid mitte üldeesmärgi puhul) kohaldatakse järgmisi sätteid.
— |
Nimetaja puhul võetakse naftatoodetest arvesse üksnes bensiini ja diislikütust. See tähendab, et lennunduses kasutatud petrooleumi või reaktiivkütust ega laevanduses kasutatud kütteõli ei võeta arvesse (kuigi arvesse võetakse mõnes rongis ja siseveelaevas kasutatud diislikütust). |
— |
Lugeja puhul võetakse arvesse jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütuseid. |
— |
Lugeja ja nimetaja puhul korrutatakse taastuvatest allikatest toodetud ja maanteesõidukites kasutatud elekter 2,5-ga. |
Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktile c võivad liikmesriigid taastuvatest energiaallikatest toodetud ja elektrisõidukites tarbitud elektrienergia panuse arvutamiseks kasutada valikuliselt kas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu ühenduses või oma riigis tarbitud ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu, mida on mõõdetud kaks aastat enne asjaomast aastat. Selleks et hinnata taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu ühenduses, võivad liikmesriigid kasutada Euroopa Komisjoni poolt või tema jaoks ette valmistatud tulevikustsenaariume (8).
Lisaks sektoripõhiste 2020. aasta eesmärkide seadmisele peavad liikmesriigid kirjeldama taastuvenergia kasutuselevõtu kujunemiskõverat igas sektoris ajavahemikul 2010–2020. Elektri-, kütte- ja jahutussektori eesmärgid seoses taastuvenergiaga ning sektoripõhised kujunemiskõverad on hinnangulised.
Tabelis 3 peavad liikmesriigid esitama eespool osutatud teabe.
Liikmesriigid peaksid selle tabeli täitmisel tuginema taastuvenergia eeldatavat kasutust käsitlevatele üksikasjalikumatele andmetele, mis tuleb esitada tabelis 9. Arvutustabelites 4a ja 4b on juhised tabeli 3 täitmiseks.
Direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid avaldama hiljemalt 31. detsembriks 2009 paindlike meetmete kasutamise prognoosi ning esitama selle komisjonile. Liikmesriigid peaksid tuginema kõnealusele prognoosile tabeli 4a asjakohaste osade täitmisel. Liikmesriigid ei pea siiski kasutama oma tegevuskavades samu arvnäitajaid, mille nad esitasid prognoosidokumendis. Eelkõige võivad nad pidada vajalikuks kõnealuseid arvnäitajad kohandada, võttes arvesse teiste liikmesriikide prognoosidokumentides esitatud teavet.
Table 3
Riiklik 2020. aasta eesmärk ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia hinnanguline kujunemiskõver kütte- ja jahutus- ning elektri- ja transpordisektoris
(tabeli 3 täitmisel juhindutakse eeldatavasti arvutustabelitest 4a ja 4b)
(%) |
||||||||||||
|
2005 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud küte ja jahutus (9) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter (10) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvate energiaallikate osakaal transpordisektoris (11) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvate energiaallikate üldine osakaal (12) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest (%) on pärit koostöömehhanismidest (13) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülejääk koostöömehhanismide puhul (13) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nagu on sätestatud direktiivi I lisa B osas |
|
|
2011–2012 |
2013–2014 |
2015–2016 |
2017–2018 |
|
2020 |
|
|
S2005 + 20 % (S2020–S2005) |
S2005 + 30 % (S2020–S2005) |
S2005 + 45 % (S2020–S2005) |
S2005 + 65 % (S2020–S2005) |
|
S2020 |
|
Taastuvate energiaallikate kasutuse väikseim kujunemiskõver (14) (%) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvate energiaallikate kasutuse väikseim kujunemiskõver (ktoe) |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 4a
Arvutustabel: iga sektori panus taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises
(ktoe) |
||||||||||||||
|
2005 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 4b
Arvutustabel: taastuvenergia osakaal transpordisektoris
(ktoe) |
||||||||||||||
|
2005 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. MEETMED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS
4.1. Ülevaade taastuvatest ressurssidest toodetud energia kasutamise edendamise poliitikast ja meetmetest
Tabel 5
Ülevaade poliitikast ja meetmetest
Meetme nimetus ja viitenumber |
Meetme liik (18) |
Eeldatav tulemus (19) |
Sihtrühm ja/või -tegevus (20) |
Olemasolev või kavandatud |
Meetme algus- ja lõppkuupäev |
1. |
|
|
|
|
|
2. |
|
|
|
|
|
3. |
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4.2. Erimeetmed direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 13, 14 ja 16 ning artiklites 17–21 sätestatud nõuete täitmiseks
4.2.1. Haldusmenetlused ja ruumiline planeerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 1)
Liikmesriikidel palutakse järgmistele küsimustele vastamisel selgitada loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevaid kehtivaid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke eeskirju, mida kohaldatakse taastuvatest allikatest elektrienergia, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuri suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütusteks või muudeks energiatoodeteks. Kui on vaja täiendavaid meetmeid menetluste proportsionaalsuse ja vajalikkuse tagamiseks, palutakse liikmesriikidel märkida ka kavandatud läbivaatamised, nende eeldatavad tulemused ning kõnealuseid läbivaatamisi korraldav asutus. Tehke märge, kui teave on esitatud konkreetse tehnoloogia kohta. Kui piirkondlikud või kohalikud ametiasutused osalevad olulisel määral, kirjeldage ka seda.
a) |
Loetelu kehtivatest riiklikest ja vajaduse korral piirkondlikest eeskirjadest, milles käsitletakse loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi ning ruumilist planeerimist ning mida kohaldatakse ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes: |
b) |
Vastutav(ad) ministeerium(id) või ametiasutus(ed) ja nende pädevus kõnealuses valdkonnas: |
c) |
Läbivaatamine direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõikes 1 kirjeldatud asjakohaste meetmete võtmiseks on ette nähtud hiljemalt: [kuupäev] |
d) |
Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte (vajaduse korral): |
e) |
Kas on avastatud tarbetuid takistusi või mitteproportsionaalseid nõudeid seoses loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlustega, mida kohaldatakse taastuvatest allikatest elektrienergia, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuri suhtes ning biomassi biokütusteks või muudeks energiatoodeteks muundamise suhtes? Kui jah, siis millised? |
f) |
Millise taseme asutus (kohalik, piirkondlik ja riiklik) vastutab taastuvenergiat tootvate käitiste lubade andmise, sertifitseerimise ja litsentsimise ning ruumilise planeerimise eest? (Täpsustada, kui see sõltub käitise liigist.) Kuidas kooskõlastatakse eri tasandite asutuste vaheline tegevus, kui osalevad mitme tasandi asutused? Kuidas täiustatakse tulevikus eri vastutavate ametiasutuste vahelist kooskõla? |
g) |
Kuidas tagatakse, et taotlejad saavad mitmekülgset teavet loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise kohta ning neile ettenähtud abi kohta? Millist teavet ja abi saavad kasutada taastuvenergiat tootvate uute käitiste võimalikud loa-, sertifikaadi- ja litsentsitaotlejad seoses oma taotlustega? |
h) |
Kuidas hõlbustatakse horisontaalset kooskõlastamist loa eri osade eest vastutavate haldusasutuste vahel? Mitu menetlussammu tuleb läbida lõpliku loa või litsentsi saamiseks? Kas kõikide sammude kooskõlastamiseks on üks kontrollipunkt? Kas taotluste menetlemise ajakavad teatatakse ette? Kui palju kulub keskmiselt aega, et saada otsus taotluse kohta? |
i) |
Kas lubade menetlemisel võetakse arvesse eri taastuvenergiatehnoloogiate iseärasusi? Kui jah, siis kirjeldage, kuidas. Kui ei, siis kas näete tulevikus ette nende arvessevõtmist? |
j) |
Kas väikestele detsentraliseeritud käitistele (nt ehitistel või ehitistes asuvad päikesepaneelid või biomassil töötavad katlad) on ette nähtud erimenetlused, nt lihtne teatamine? Kui jah, siis millised on asjakohased menetlussammud? Kas vastavad eeskirjad on kodanikele kättesaadavad? Kus on need avaldatud? Kas tulevikus on kavas lihtsa teatamise kasutuselevõtt? Kui jah, siis milliste käitiste või süsteemide puhul? (Kas on võimalik kasutada mõõtjaid, millega mõõdetakse nii elektritarbimist kui ka eraisikust tootja isiklikust generaatorist elektrivõrku juhitud elektrit (net metering)?) |
k) |
Kus on avaldatud uute käitiste loa- või litsentsitaotlustega seotud teenustasude määrad? Kas kõnealused tasud on seotud halduskuludega, mis kaasnevad lubade andmisega? Kas on kavas neid tasusid muuta? |
l) |
Kas kohalikele ja piirkondlikele haldusasutustele on kättesaadavad ametlikud suunised tööstus- ja elamupiirkondade kavandamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning ümberkorraldamiseks, et paigaldada seadmeid ja süsteeme, mille puhul kasutatakse taastuvaid energiaallikaid elektritootmisel, kütmisel ning jahutamisel, sh kaugkütmisel ja -jahutamisel? Kui sellised suunised ei ole kättesaadavad või need ei ole piisavad, siis kuidas ja millal lahendatakse see probleem? |
m) |
Kas taastuvenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlustega tegelevatele ametnikele on ette nähtud erikoolitus? |
4.2.2. Tehnilised kirjeldused (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 2)
a) |
Kas taastuvenergiatehnoloogia peab vastama teatavatele kvaliteedistandarditele, et selle puhul saaks kasutada toetuskavasid? Kui jah, siis milliste käitiste puhul ja milliseid kvaliteedistandardeid tuleb järgida? Kas on kehtestatud riiklikud või piirkondlikud standardid, mis on kaugeleulatuvamad kui Euroopa standardid? |
4.2.3. Ehitised (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 3)
Ehitistes taastuvate energiaallikate kasutuse suurendamist käsitlevate andmete puhul ei tohiks arvesse võtta riigi elektrivõrgust pärit taastuvenergiat. Kesksel kohal on kohaliku kütte- ja/või elektrivarustuse suurendamine üksikutes ehitistes. Arvesse võib võtta ka kaugkütte- ja jahutuse kaudu otse ehitistesse tarnitud soojust või jahutust.
a) |
Viide kehtivatele riiklikele ja piirkondlikele (kui need on olemas) õigusnormidele ning kokkuvõte kohalikest õigusnormidest, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamist ehitussektoris: |
b) |
Vastutav(ad) ministeerium(id) või ametiasutus(ed): |
c) |
Kui eeskirjade läbivaatamine on kavas, toimub see hiljemalt: [kuupäev] |
d) |
Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte: |
e) |
Kas ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades on ette nähtud taastuvenergia kasutamise miinimumtasemed? Millised on need nõuded ja millistel geograafilistel aladel need kehtivad? (Esitage kokkuvõttev teave.) Milliseid meetmeid nähakse kõnealuste eeskirjadega ette taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ehitussektoris? Millised on kõnealuste nõuete või meetmetega seotud tulevikuplaanid? |
f) |
Kui palju suureneb prognooside kohaselt taastuvenergia kasutus ehitistes 2020. aastaks? (Võimaluse korral tehke vahet elamute (ühe- ja mitmepereelamud), ärihoonete, avaliku sektori hoonete ning tööstushoonete vahel.) (Sellele küsimusele vastamiseks võite kasutada tabelit (vt tabel 6). Andmed võib esitada aastakaupa või valitud aastate kohta. Märkida tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse ning elektri tarbimine.) Tabel 6 Taastuvenergia hinnanguline osakaal ehitussektoris
|
g) |
Kas riigi poliitikas on arvesse võetud kohustusi seoses taastuvenergia miinimumtasemetega uutes ja hiljuti renoveeritud ehitistes? Kui jah, siis millised on need tasemed? Kui ei, siis kuidas uuritakse 2015. aastaks kõnealuse poliitikavõimaluse asjakohasust? |
h) |
Kirjeldage plaane, mille abil tagatakse, et riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori hoonetega antakse eeskuju selle kaudu, et neis võetakse alates 2012. aastast kasutusele taastuvenergiat tootvad käitised või need muudetakse nullenergiamajadeks? (Võtke arvesse ehitiste energiatõhususe direktiivis sätestatud nõudeid.) |
i) |
Kuidas edendatakse energiatõhusat taastuvenergiatehnoloogiat ehitistes? (Kõnealused meetmed võivad olla seotud biomassil töötavate kateldega, soojuspumpadega ja päikesesoojusenergia seadmetega, mis vastavad ökomärgistamise nõuetele või muudele liikmesriigi või ühenduse tasandil koostatud standarditele (vt artikli 13 lõike 6 tekst)). |
4.2.4. Teavitamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõiked 1, 2 ja 4)
Kirjeldage olemasolevaid ja tulevasi teadlikkuse parandamise ja teavitamise kampaaniaid ja programme ning kavandatud läbivaatamisi ja eeldatavaid tulemusi. Märkige ka, milline vastutav asutus jälgib ja vaatab läbi kõnealuste programmide mõju. Kui piirkondlikud või kohalikud ametiasutused osalevad olulisel määral, tehke selle kohta märge ja esitage kokkuvõtlik teave.
a) |
Viide kehtivatele riiklikele ja/või piirkondlikele (kui need on olemas) õigusnormidele, milles käsitletakse teavitamisega seotud nõudeid vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 14: |
b) |
Asutused, kes vastutavad teabe levitamise eest riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil: |
c) |
Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte (vajaduse korral): |
d) |
Märkige, kuidas tehakse kõikidele asjaosalistele (tarbijad, ehitajad, paigaldajad, arhitektid ning asjakohaste seadmete ja sõidukite tarnijad) kättesaadavaks teave, mis käsitleb toetusmeetmeid taastuvate energiaallikate kasutamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris. Kes vastutab kõnealuse teabe piisavuse ja avaldamise eest? Kas eri sihtrühmadele (nt lõpptarbijad, ehitajad, kinnisvarahaldurid, kinnisvaramaaklerid, paigaldajad, arhitektid, põllumajandustootjad, taastuvaid energiaallikaid kasutavate seadmete tarnijad, avaliku halduse asutused) on ette nähtud spetsiaalsed teabeallikad? Kas kasutatakse teavituskampaaniaid või alalisi teabekeskusi või kas kavandatakse nende kasutuselevõttu tulevikus? |
e) |
Kelle vastutusel avaldatakse teave taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, jahutust ja elektrit kasutavate seadmete ning süsteemide netotulu, kulu ja energiatõhususe kohta? (Seadme või süsteemi tarnija, avalik asutus või keegi muu?) |
f) |
Kuidas tagatakse suunised planeerijatele ja arhitektidele, et neil oleks võimalik tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega tehnoloogia ning kaugkütte ja -jahutuse optimaalset kombinatsiooni? Kes selle eest vastutab? |
g) |
Kirjeldage olemasolevaid või kavandatud programme elanike teavitamiseks, juhendamiseks, koolitamiseks või nende teadlikkuse parandamiseks seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arendamise ja kasutamise hüvede ning praktiliste üksikasjadega. Milline on piirkondlike ja kohalike osalejate ülesanne kõnealuste programmide koostamisel ja haldamisel? |
4.2.5. Paigaldajate sertifitseerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõige 3)
a) |
Viide kehtivatele riiklikele ja/või piirkondlikele (kui need on olemas) sertifitseerimist käsitlevatele õigusnormidele või samaväärsetele paigaldajate kvalifitseerimise kavadele vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõikele 3: |
b) |
Asutused, kelle vastutusel käivitatakse hiljemalt 2012. aastaks sertifitseerimis- või kvalifitseerimiskavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikesesoojusenergia süsteemide, maasoojusel põhinevate süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks, ning antakse neile kavadele luba: |
c) |
Kas sellised sertifitseerimiskavad või kvalifikatsioonid on juba kasutusel? Kui jah, siis palun kirjeldage. |
d) |
Kas teave kõnealuste kavade kohta on kodanikele kättesaadav? Kas sertifitseeritud või kvalifitseeritud paigaldajate nimekirjad on avaldatud? Kui jah, siis kus? Kas muid süsteeme tunnistatakse asjaomaste riiklike või piirkondlike süsteemidega samaväärseks? |
e) |
Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte (vajaduse korral): |
4.2.6. Elektrivõrkude infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 1 ning lõiked 3–6)
Lisaks praegusele olukorrale ja juba kehtivatele õigusnormidele tuleb kirjeldada tulevasi meetmeid, kavandatud läbivaatamisi, nende eest vastutavaid asutusi ning eeldatavaid tulemusi.
a) |
Viide kehtivatele riiklikele õigusnormidele, milles käsitletakse energiavõrkudega seotud nõudeid (artikkel 16): |
b) |
Kuidas tagate, et ülekande- ja jaotusvõrgud arendatakse välja nii, et neisse oleks võimalik kaasata eesmärgina seatud koguses taastuvenergiat, võimaldades samas elektrisüsteemi turvalist toimimist? Kuidas on kõnealune nõue kaasatud võrkude korrapärasesse planeerimisse, millega tegelevad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad? |
c) |
Milline roll on arukatel võrkudel, infotehnoloogiavahenditel ja hoidlatel? Kuidas tagatakse nende väljaarendamine? |
d) |
Kas on kavas tugevdada ühendusvõimsust naaberriikidega? Kui jah, siis milliseid võrkudevahelisi ühendusi, millise võimsuse jaoks ja mis tähtajaks? |
e) |
Milliseid meetmeid võetakse võrgusüsteemi infrastruktuuri loamenetluste kiirendamiseks? Milline on praegune olukord ja kui palju kulub keskmiselt aega kinnituse saamiseks? Kuidas parandatakse olukorda? (Märkige praegune olukord ja õigusnormid, väljaselgitatud kitsaskohad ning kõnealuste menetluste lihtsustamisega seotud plaanid, nende rakendamise ajakava ja eeldatavad tulemused.) |
f) |
Kuidas tagatakse kooskõla võrgusüsteemi infrastruktuuri heakskiitmise ja muude planeerimisega seotud haldusmenetluste vahel? |
g) |
Kas taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele uutele käitistele tagatakse eelisjärjekorras ühinemisõigus või reserveeritud ühendusvõimsus? |
h) |
Kas on taastuvenergiat tootvaid käitisi, mis on võrguga liitumiseks valmis, kuid ei ole võrgu piiratud võimsuse tõttu veel sellega ühendatud? Kui jah, siis milliseid meetmeid võetakse selle probleemi lahendamiseks ja mis tähtajaks see eeldatavasti lahendatakse? |
i) |
Kas põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad on koostanud ning avaldanud eeskirjad, milles käsitletakse võrgu tehniliste kohandustega seotud kulude jagamist ja kandmist? Kui jah, siis kus? Kuidas tagatakse, et kõnealused eeskirjad tuginevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel? Kas äärealadel ja vähese rahvastikutihedusega piirkondades tegutsevatele tootjatele on kehtestatud erieeskirjad? (Kulude kandmise eeskirjades on määratud, millise osa kuludest kannab võrguga liituda sooviv elektritootja ning millise osa kannab asjaomane põhi- ja jaotusvõrguettevõtja. Kulude jagamisega seotud eeskirjades on määratud, kuidas tuleks vajalikud kulud jaotada hiljem liitunud tootjate vahel, kes saavad samuti kasu võrgu arenduse töödest või uutest liinidest.) |
j) |
Kirjeldage, kuidas omistatakse liitumisega ning tehniliste kohandustega seotud kulud tootjatele ja/või põhi- ja/või jaotusvõrguettevõtjatele? Kuidas on põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel võimalik need investeerimiskulud katta? Kas kõnealuseid kulude kandmise eeskirju on kavas tulevikus muuta? Millised on kavandatud muudatused ja eeldatavad tulemused? (Võrguga liitumisega seotud kulude jaotamiseks on mitu võimalust. Liikmesriigid valivad tõenäoliselt neist ühe või nende kombinatsiooni. Nn sügava liitumiskulude määramise puhul kannab taastuvatest energiaallikatest elektrit tootva käitise arendaja mitu infrastruktuuriga seotud kulu (võrguga liitumine, võrgu arenduse tööd ja võrgusüsteemi laiendamine). Teine võimalus on nn madal liitumiskulude määramine, mille puhul kannab arendaja üksnes võrguga liitumisega seotud kulud, kuid ei kanna võrgu arenduse tööde ega võrgusüsteemi laiendamisega seotud kulusid (need on kaetud võrgutariifidega ja need maksavad kinni tarbijad). Veel üks võimalus on, et kõik liitumiskulud on kaetud võrgutariifidega.) |
k) |
Kas on kehtestatud eeskirjad kulude jagamiseks algselt ja hiljem liitunud tootjate vahel? Kui ei, siis kuidas võetakse arvesse kasu, mida saavad hiljem liitunud tootjad? |
l) |
Kuidas garanteeritakse, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad tagavad võrguga liituda soovivatele uutele tootjatele vajaliku teabe kulude kohta, liitumistaotluse menetlemise täpse ajakava ning võrguga liitumise soovitusliku ajakava? |
4.2.7. Elektrivõrgu toimimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 2, 7 ja 8)
a) |
Kuidas tagavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ülekande ja jaotamise? Kas on garanteeritud eelistatud või tagatud juurdepääs võrgusüsteemile? |
b) |
Kuidas tagatakse, et elektritootmisseadmete dispetšjuhtimisel seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed? |
c) |
Kuidas võetakse võrgu ja turuga seotud operatiivmeetmeid, et minimeerida piirangud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale? Millised meetmed on kavas ja mis tähtajaks need eeldatavasti rakendatakse? (Selleks et kujundada turgu ja võrku, mille puhul oleks võimalik kaasata eri ressursse, võib võtta järgmisi meetmeid: kauplemine reaalajale lähemal (prognooside tegemine ja generaatorite ümberajastamine päeva jooksul, mitte üks päev ette), turupiirkondade liitmine, et tagada piisav ühendusvõimsus ja kauplemine riikide vahel, parem koostöö kõrvutiasuvates piirkondades tegutsevate võrguettevõtjate vahel, paremate kommunikatsiooni- ja järelevalvevahendite kasutus, nõudluse juhtimine ning tarbijate aktiivne osalemine turgudel (kahesuunaliste kommunikatsioonisüsteemide kaudu – nn arukate mõõtevahendite kasutamine (smart metering)), laialdasem detsentraliseeritud tootmine ja ulatuslikum säilitamine kodumajapidamistes (nt elektriautod) ning jaotusvõrkude aktiivne juhtimine (nn arukad võrgud)). |
d) |
Kas energiasektorit reguleerivat asutust on kõnealustest meetmetest teavitatud? Kas ta on pädev kõnealuste meetmete rakendamist jälgima ja jõustama? |
e) |
Kas taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad käitised on kaasatud elektriturgu? Kirjeldage, kuidas. Millised kohustused on neil seoses elektriturul osalemisega? |
f) |
Milliste eeskirjade kohaselt määratakse taastuvatest energiaallikatest saadud elektri tootjatele ülekande- ja jaotustariifid? |
4.2.8. Biogaasi ühendamine maagaasi võrguga (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 7, 9 ja 10)
a) |
Kuidas tagatakse, et ülekande- ja jaotustariifide määramine ei ole diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi suhtes? |
b) |
Kas on hinnatud gaasivõrgu infrastruktuuri laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi kaasamist? Milliste tulemustega? Kui ei, siis kas selline hindamine on kavas? |
c) |
Kas on avaldatud biogaasi võrguga ühendamise ja sellega seotud tariifide tehnilised eeskirjad? Kus on need avaldatud? |
4.2.9. Kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 11)
a) |
Hinnake oma vajadust rajada uus, taastuvaid energiaallikaid kasutav kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuur, mis aitaks saavutada 2020. aasta eesmärki. Tulenevalt hindamise tulemustest, kas selliseid infrastruktuure on kavas tulevikus edendada? Milline on suurte biomassil töötavate, päikeseenergiat kasutavate ja geotermiliste seadmete eeldatav panus kaugkütte ja -jahutuse süsteemidesse? |
4.2.10. Biokütuste ja muude vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ning kõnealuste kriteeriumide järgimise kontrollimine (direktiivi 2009/28/EÜ artiklid 17–21)
Riikliku tegevuskava käesolevas osas peaksid liikmesriigid selgitama biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise ning kõnealuste kriteeriumide järgimise kontrollimise tulevikustrateegiat.
a) |
Kuidas rakendatakse edaspidi biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumeid riiklikul tasandil? (Kas rakendamiseks on kavas kehtestada õigusnormid? Milline on kavandatav institutsiooniline korraldus?) |
b) |
Kuidas tagatakse edaspidi, et biokütused ja vedelad biokütused, mida võetakse arvesse taastuvenergiaalase riikliku eesmärgi ning taastuvenergiaalaste riiklike kohustuste puhul ja/või mis vastavad rahalise toetuse saamise tingimustele, vastavad direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuskriteeriumidele? (Kas kõnealuste kriteeriumide järgimise või nende järgimise kontrollimise eest määratakse vastutavaks riiklik asutus või organ?) |
c) |
Kui kriteeriumide järgimise eest määratakse vastutavaks riiklik asutus või organ, siis kas selline riiklik asutus või organ on juba olemas? Kui jah, siis täpsustage. Kui ei, siis millal nähakse ette selle loomine? |
d) |
Esitage teave selle kohta, kas direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigete 3–5 sätete järgimise kontrollimiseks on kehtestatud maakasutust käsitlevad siseriiklikud õigusnormid ning riiklik kinnistusraamat. Kuidas pääsevad ettevõtjad kõnealusele teabele juurde? (Märkige, kas eristatakse maade eri seisundeid (nt bioloogilise mitmekesisuse alad, kaitsealad jne) ning millised eeskirjad on selleks kehtestatud; märkige ka pädev riiklik asutus, kes kontrollib kõnealust kinnistusraamatut ja maade seisundi muutmist.) |
e) |
Märkige riiklik, Euroopa tasandil kehtiv või rahvusvaheline kaitserežiim, mille alusel klassifitseeritakse kaitsealad. |
f) |
Milline on maade seisundi muutmise kord? Kes kontrollib riiklikul tasandil, kuidas muudetakse maade seisundit, ning annab sellest aru? Kui tihti ajakohastatakse maakasutusregistrit (korra kuus, korra aastas, iga kahe aasta tagant jne)? |
g) |
Kuidas on riiklikul tasandil tagatud heade põllumajanduslike keskkonnatavade ja muude ristvastavusnõuete (nõutud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõikes 6) järgimine ning sellise järgimise kontroll? |
h) |
Kas teil on kavas aidata luua biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse tõendamisega seotud vabatahtlikke sertifitseerimiskavasid, mida on kirjeldatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 4 teises lõigus? Kui jah, siis kuidas? |
4.3. Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks elektrienergia valdkonnas
Toetuskavad võivad olla õigusnormid, millega on kehtestatud eesmärgid ja/või kohustused. Toetuskavadega võidakse ette näha rahaline toetus investeerimiseks või kasutamiseks elektrijaama tegevuse jooksul. Ette võidakse näha ka leebed meetmed, nagu teabevahetuse, teadlikkuse parandamise või koolituskampaaniad. Kuna leebeid meetmeid kirjeldatakse eespool, peaks käesoleva hinnangu keskmes olema õigusnormid ja finantsmeetmed.
Kirjeldage olemasolevaid toetuskavasid: märkige nende õiguslik alus, kava üksikasjad, kestus (märkige algus- ja lõppkuupäev), senine mõju, kavandatud uuendused või tulevased kavad (märkige, mis tähtajaks need on kavandatud). Millised on eeldatavad tulemused?
Õigusnormid
Õigusnormides võivad olla sätestatud eesmärgid ja kohustused. Kui sellised kohustused on ette nähtud, esitage nende üksikasjad.
a) |
Kohustuse või eesmärgi õiguslik alus. |
b) |
Kas on kehtestatud konkreetse tehnoloogiaga seotud eesmärgid? |
c) |
Millised konkreetsed aastased kohustused või eesmärgid on kehtestatud (tehnoloogia kaupa)? |
(d) |
Kes peab kõnealuse kohustuse täitma? |
e) |
Millised on täitmata jätmise tagajärjed? |
f) |
Kas on ette nähtud mehhanism kõnealuse kohustuse täitmise järgimiseks? |
g) |
Kas on ette nähtud mehhanism kohustuste või eesmärkide muutmiseks? |
Rahaline toetus
Rahalist toetust saab klassifitseerida eri viisidel, näiteks: rahaline toetus investeerimiseks, kapitalitoetused, madala intressiga laenud, maksuvabastused või -vähendused, maksutagastused, pakkumissüsteemid, taastuvenergia kasutamise kohustused koos roheliste sertifikaatidega või ilma nendeta (kaubeldavad rohelised sertifikaadid), keskkonnasõbraliku elektri tootjatele makstavad soodustariifimaksed (feed-in tariffs) ja lisatasud (feed-in premiums) ning vabatahtlikud kavad.
Kirjeldage üksikasjalikult iga kasutusel olevat toetuskava, vastates järgmistele küsimustele.
a) |
Kava nimetus ja lühike kirjeldus. |
b) |
Kas kava on vabatahtlik või kohustuslik? |
c) |
Kes kava haldab? (Rakendusorgan või järelevalveasutus) |
d) |
Kuidas tagatakse riikliku eesmärgi saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid? |
e) |
Kuidas tagatakse kava raames pikaajaline kindlus ja usaldusväärsus? |
f) |
Kas kava vaadatakse korrapäraselt läbi? Millised tagasiside- või kohandusmehhanismid on kasutusel? Kuidas on kava seni optimeeritud? |
g) |
Kas toetus erineb sõltuvalt tehnoloogiast? |
h) |
Milline on eeldatav mõju energiatootmisele? |
i) |
Kas toetuse saamine sõltub energiatõhususe kriteeriumide täitmisest? |
j) |
Kas see on olemasolev meede? Märkige meedet reguleeriv riiklik õigusakt. |
k) |
Kas see on kavandatav toetuskava? Millal see käivitatakse? |
l) |
Märkige kogu kava algus- ja lõppkuupäev (kestus). |
m) |
Kas abikõlblikele süsteemidele on ette nähtud maksimum- või miinimumsuurus? |
n) |
Kas sama projekt võib saada toetust enam kui ühe toetusmeetme kaudu? Milliseid meetmeid saab üksteisega koos kasutada? |
o) |
Kas kasutusel on piirkondlikud või kohalikud abikavad? Kui jah, siis esitage üksikasjad, vastates samadele küsimustele. |
Rahalise investeeringutoetusega seotud küsimused.
a) |
Millist abi antakse kava raames (toetused, kapitalitoetused, madala intressiga laenud, maksuvabastused või -vähendused, maksutagastused)? |
b) |
Kes seda kava kasutada saab? Kas kava raames antakse abi konkreetse tehnoloogia jaoks? |
c) |
Kas taotlusi võetakse vastu ja nende alusel antakse toetust pidevalt või korrapäraste pakkumiskutsete alusel? Korrapäraste pakkumiskutsete puhul kirjeldage nende sagedust ja tingimusi. |
Kaubeldavate sertifikaatidega seotud küsimused.
a) |
Kas on kehtestatud kohustus, et teatav osa elektri kogutoodangust peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest? |
b) |
Kellele see kohustus on kehtestatud? |
c) |
Kas konkreetsetele tehnoloogialiikidele on kehtestatud liigitussüsteem vastavalt sellele, kui suure osakaalu taastuvenergiat nad peavad tootma? |
d) |
Millist tehnoloogiat kava hõlmab? |
e) |
Kas sertifikaatidega tohib kaubelda rahvusvaheliselt? Millistel tingimustel? |
f) |
Kas on ette nähtud madalaim hind? |
g) |
Kas tingimuste järgimata jätmise korral on ette nähtud karistus? |
h) |
Mis on sertifikaadi keskmine hind? Kas see on avaldatud? Kus? |
i) |
Milline on sertifikaatidega kauplemise süsteem? |
j) |
Kui kaua võib üks elektrijaam toetuskavas osaleda? |
Kindlaksmääratud soodustariifimaksetega seotud küsimused.
a) |
Millistel tingimustel kehtestatakse taotlejale kindlaksmääratud tariif? |
b) |
Kas on ette nähtud suurim elektri kogutoodang aastas või suurim installeeritud tootmisvõimsus, mille suhtes võib kohaldada kõnealust tariifi? |
c) |
Kas toetuskava on seotud konkreetse tehnoloogiaga? Millised tariifid kehtivad iga tehnoloogia puhul? |
d) |
Kas eri tariifide kehtestamiseks on muid kriteeriume? |
e) |
Kui kauaks tagatakse kindlaksmääratud tariif? |
f) |
Kas kõnealuse kavaga on ette nähtud tariifikohandused? |
Lisatasudega seotud küsimused.
a) |
Millistel tingimustel makstakse elektritootjale lisatasu? |
b) |
Kas on ette nähtud suurim elektri kogutoodang aastas või suurim installeeritud tootmisvõimsus, mille suhtes võib kohaldada kõnealust lisatasu? |
c) |
Kas lisatasu on teine võimalus kindlaksmääratud tariifi kõrval? |
d) |
Kas kõnealune toetuskava on seotud konkreetse tehnoloogiaga? Millised lisatasud kehtivad iga tehnoloogia puhul? |
e) |
Kas on kehtestatud suurim ja väikseim lisatasu? Palun täpsustage. |
f) |
Kui kauaks tagatakse lisatasu määr? |
g) |
Kas kavaga on ette nähtud tariifikohandused? |
Pakkumiskutsetega seotud küsimused.
a) |
Kui sageli ja millises ulatuses kuulutatakse välja pakkumiskutseid? |
b) |
Millise tehnoloogia jaoks? |
c) |
Kas meede on ühendatud võrguarendusega? |
4.4. Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks kütte ja jahutuse valdkonnas
Vastake punkti 4.3 küsimustele, kirjeldades toetusmeetmeid, mida võetakse seoses taastuvenergia kasutusega kütte- ja jahutussektoris. Lisaks vastake järgmistele küsimustele.
a) |
Kuidas kohandatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri toetuskavasid, et innustada soojuse ja elektri koostootmist taastuvatest energiaallikatest? |
b) |
Milliseid toetuskavasid kasutatakse, et innustada taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutuse kasutust? |
c) |
Milliseid toetuskavasid kasutatakse, et innustada taastuvaid energiaallikaid kasutavate väikeste kütte- ja jahutussüsteemide kasutust? |
d) |
Milliseid toetuskavasid kasutatakse, et innustada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse kasutust tööstuslikes rakendustes? |
4.5. Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks transpordi valdkonnas
Vastake punkti 4.3 küsimustele, kirjeldades toetusmeetmeid, mida võetakse seoses taastuvenergia kasutusega transpordisektoris. Tehke vahet eri transpordiliikide vahel (nt maanteetransport, väljaspool maanteid toimuv maismaatransport). Lisaks vastake järgmistele küsimustele.
a) |
Millised konkreetsed aastased kohustused või eesmärgid on kehtestatud (kütteliigi või tehnoloogia kaupa)? |
b) |
Kas toetus erineb sõltuvalt kütteliigist või tehnoloogiast? Kas direktiivi artikli 21 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele vastavate biokütuste jaoks on ette nähtud eritoetus? |
4.6. Erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks
Biomass on primaarenergia oluline allikas kõigis kolmes sektoris (küte ja jahutus, elekter ning transport). Selleks et planeerida, milline on kasutuseesmärkide osa ja koostoime (koostoime energia lõppkasutuse eesmärkide vahel ning koostoime muude sektoritega kui energiasektor), on esmatähtis koostada biomassi riiklikud strateegiad. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata riigisisest potentsiaali ning biomassi kodumaiste ja imporditud ressursside ulatuslikuma kasutuselevõtu võimalusi. Analüüsida tuleks mõju muudele sektoritele peale energiasektori (nt toiduaine- ja söödatööstus, paberimassi- ja paberitööstus, ehitustööstus, mööblitööstus jt) ning koostoimet nendega.
4.6.1. Biomassi riigisisesed varud ja import
Hinnake, mil määral on biomassi varud kättesaadavad riigisiseselt ja milline on importimise vajadus.
Eristada tuleks biomassi, mis on saadud A) metsandusest – 1) otseselt ja 2) kaudselt; B) põllumajandusest ja kalandusest – 1) saadud otseselt ja 2) kõrvalsaadused või töödeldud põllukultuurid ning C) jäätmetest – 1) tahkete olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon, 2) tahkete tööstusjäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon ja 3) reoveesetted. Esitada tuleb eelnimetatud esimeste alamkategooriate andmed; üksikasjalikuma teabe esitamine on vabatahtlik. Kokkuvõtlikud arvnäitajad esitatakse vastavalt tabeli 7 kategooriatele ja rubriikidele. Kajastada tuleb impordi (EList ja väljastpoolt ELi) ja ekspordi (võimaluse korral ELi ja EList väljapoole) osa.
Puitlaastud, briketid ja puidugraanulid võivad pärineda metsandustootmisest kas otseselt või kaudselt. Kui tabelis on esitatud teave puidugraanulite kohta, tuleks täpsustada, kas toormaterjal on saadud otseselt või kaudselt.
Biogaasi ja biokütuste puhul tuleks tabelis 7 esitada mitte töödeldud, vaid töötlemata lähteainete andmed. Impordi ja ekspordi puhul on keerulisem kindlaks teha, millises koguses biomassi lähteaineid on kasutatud biokütuste tootmiseks, ning on võimalik, et esitada tuleb hinnangulised andmed. Kui importi käsitlev teave põhineb biokütuste impordil, tuleb seda tabelis täpsustada.
Tabel 7
Biomassi varud 2006. aastal
Päritolusektor |
|
Riigisiseste varude kogus (21) |
Imporditud |
Eksporditud |
Netosumma |
Primaarenergia toodang (ktoe) |
||||||||||||||||||
Liikmesriikidest |
Mitteliikmesriikidest |
Liikmesriikidesse/mitteliikmesriikidesse |
||||||||||||||||||||||
|
Sellest |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
Vabatahtlik: võite märkida kõnealuse kategooria lähteainete koguse täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas:
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
Vabatahtlik: võite märkida järgmised täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas:
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Sellest |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
Vabatahtlik: võite märkida järgmised täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas:
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
Vabatahtlik: võite märkida järgmised täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas:
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Sellest |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
Selgitage, millist ümberarvestuskoefitsienti või arvutusmeetodit kasutati kättesaadavate ressursside muundamiseks primaarenergiaks.
Täpsustage, mille põhjal arvutati tööstusjäätmete ja tahkete olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.
Märkige tabelis 7a, milline on biomassist toodetud energia hinnanguline osakaal 2015. ja 2020. aastal (järgige tabeli 7 kategooriaid).
Tabel 7a
Biomassi hinnangulised riigisisesed varud 2015. ja 2020. aastal
Päritolusektor |
2015 |
2020 |
|||||||
Riigisiseste varude hinnanguline kogus |
Primaarenergia toodang (ktoe) |
Riigisiseste varude hinnanguline kogus |
Primaarenergia toodang (ktoe) |
||||||
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|||||
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|||||
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|||||
|
|
|
|
|
Milline on imporditud biomassi hinnanguline osa kuni 2020. aastani? Märkige eeldatavad kogused (ktoe) ja võimalikud päritoluriigid.
Lisaks eespool esitatud teabele kirjeldage tabelis 8 praegust olukorda seoses põllumajandusmaadega, mida kasutatakse üksnes energiatootmiseks.
Tabel 8
Üksnes energiatootmiseks ette nähtud kultuuride kasvatamiseks kasutatud põllumajandusmaad 2006. aastal
(ha) |
|||
Üksnes energiatootmiseks ette nähtud kultuuride tootmiseks kasutatud põllumajandusmaad |
Pindala |
||
|
|
||
|
|
4.6.2. Meetmed biomassiressursside kättesaadavuse parandamiseks, võttes arvesse biomassi teisi kasutajaid (põllumajandus ja metsandus)
Uute biomassiressursside ulatuslikum kasutuselevõtt
a) |
Märkige rikutud maade pindala. |
b) |
Märkige kasutamata põllumaa pindala. |
c) |
Kas on kavas võtta meetmeid, et innustada kasutamata põllumaa, rikutud maade jt kasutamist energiatootmise otstarbel? |
d) |
Kas on kavas toota energiat teatavatest olemasolevatest toormaterjalidest, nt loomasõnnikust? |
e) |
Kas biogaasi tootmise ja kasutamise edendamiseks on võetud konkreetseid poliitikameetmeid? Milliseid kasutusviise edendatakse (kohalik kasutus, kaugküte, biogaasivõrk, biogaasi kaasamine maagaasivõrku)? |
f) |
Millised meetmed on kavas metsamajandamise meetodite parandamiseks, et metsadest saaks toota võimalikult palju biomassi säästlikul viisil (23)? Kuidas täiustatakse metsamajandamist, et suurendada biomassi kasutust tulevikus? Milliseid meetmeid olemasoleva biomassi võimalikult laialdaseks tootmiseks on võimalik juba praegu rakendada? |
Mõju muudele sektoritele
a) |
Kuidas jälgitakse, millist mõju avaldab biomassi kasutus energiatootmise otstarbel muudele põllumajandusest ja metsandusest sõltuvatele sektoritele? Milline on kõnealune mõju (võimaluse korral märkige ka kvantitatiivne mõju)? Kas seda mõju on kavas tulevikus jälgida? |
b) |
Millised on muude põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate sektorite eeldatavad arengusuunad, mis võivad mõjutada energiakasutust (nt kas tõhusam või suurem tootmine võiks suurendada või vähendada energiatootmiseks kättesaadavate kõrvalsaaduste kogust)? |
4.7. Liikmesriikidevaheliste statistiliste ülekannete kavandatav kasutamine ja kavandatav osalemine liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektides
Kirjeldage liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste koostöömehhanismide eeldatavat kasutust. Kõnealune teave peaks põhinema direktiivi 2009/28/EÜ artikli 4 lõikes 3 osutatud prognoosidokumendis esitatud andmetel.
4.7.1. Menetluslikud aspektid
a) |
Kirjeldage, millised siseriiklikud menetlused (etappide kaupa) on kehtestatud või kavandatud statistilise ülekande või ühisprojekti korraldamiseks (sh vastutavad asutused ja kontaktisikud). |
b) |
Kirjeldage, mil viisil saavad eraõiguslikud üksused teha ettepanekuid ühisprojekti loomiseks liikmesriikidega või kolmandate riikidega ning sellistes projektides osaleda. |
c) |
Märkige kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks statistiliste ülekannete või ühisprojektide kasutus. |
d) |
Milline mehhanism on ette nähtud teiste huvitatud liikmesriikide kaasamiseks ühisprojekti? |
e) |
Kas olete valmis osalema teistes liikmesriikides käimas olevates ühisprojektides? Kui suurt installeeritud tootmisvõimsust või aastast elektri- või soojustoodangut on teil kavas toetada? Kuidas on teil kavas tagada selliste projektide toetuskavad? |
4.7.2. Toodetava taastuvenergia selline hinnanguline ülemäärane kogus soovitusliku kujunemiskõveraga võrreldes, mille saaks teistesse liikmesriikidesse üle kanda
Esitage nõutav teave tabelis 9.
4.7.3. Ühisprojektide hinnangulised võimalused
a) |
Millistes sektorites võite te välja pakkuda taastuvenergia kasutuse arendamist oma riigi territooriumil ühisprojektide eesmärgil? |
b) |
Kas arendamist vajav tehnoloogia on kindlaks määratud? Kui suur on installeeritud tootmisvõimsus või aastane elektri- või soojustoodang? |
c) |
Kuidas määratakse kindlaks ühisprojektide asukohad? (Nt kas kohalikud või piirkondlikud ametiasutused või investorid võivad asukohti soovitada? Või kas osaleda võib mis tahes projekt olenemata selle asukohast?) |
d) |
Kas teate, millised on ühisprojektide võimalused teistes liikmesriikides või kolmandates riikides? (Millises sektoris? Millise tootmisvõimsuse |
e) |
Kas eelistate mõne kindla tehnoloogia toetamist? Kui jah, siis millist? |
4.7.4. Taastuvenergia hinnanguline nõudlus, mida ei rahuldata kodumaise toodanguga
Esitage nõutav teave tabelis 9.
Tabel 9
Liikmesriigis toodetava taastuvenergia selline hinnanguline ülemäärane või puudujääv kogus soovitusliku kujunemiskõveraga võrreldes, mille saaks teistesse liikmesriikidesse või teistest liikmesriikidest üle kanda
(ktoe) |
|||||||||||
|
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
Prognoosidokumendis prognoositud ülemäärane kogus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvenergia riiklikus tegevuskavas prognoositud ülemäärane kogus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Prognoosidokumendis prognoositud puudujääv kogus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvenergia riiklikus tegevuskavas prognoositud puudujääv kogus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. HINDAMINE
5.1. Iga taastuvenergiatehnoloogia tõenäoline kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis
Hinnake, milline on iga taastuvenergiatehnoloogia panus sellesse, et järgida kujunemiskõverat ning saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris; esitage võimalik tulevikustsenaarium, mille puhul ei ole tingimata vajalik konkreetse tehnoloogiaga seotud eesmärgi või kohustuse kehtestamine.
Elektrisektori puhul tuleks iga sektori korral märkida eeldatav (kumuleeritud) installeeritud tootmisvõimsus megavattides ja aastatoodang gigavatt-tundides. Hüdroelektrijaamade puhul tuleks eristada elektrijaamu, mille installeeritud tootmisvõimsus on vähem kui 1 MW, 1–10 MW ja üle 10 MW. Päikeseenergia puhul tuleks eraldi märkida fotogalvaanilise ja kontsentreeritud päikeseenergia panus. Tuuleenergia puhul tuleks eraldi märkida maismaal ja avamerel asuvate käitiste andmed. Biomassi puhul tuleks eristada elektritootmiseks kasutatavat tahket, gaasilist ja vedelat biomassi.
Kütte- ja jahutussektori hindamisel märkige geotermilise energia, päikeseenergia ja biomassitehnoloogia (esitage eraldi andmed tahke, gaasilise ja vedela biomassi kohta) käitiste ning soojuspumpade hinnanguline installeeritud tootmisvõimsus ja toodang. Hinnata tuleks taastuvaid energiaallikaid kasutavate kaugküttejaamade panust.
Transpordisektori puhul tuleks märkida eri tehnoloogialiikide panus taastuvenergiaalase eesmärgi saavutamisse järgmistes valdkondades: tavalised biokütted (bioetanool ja biodiislikütus), jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütus, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütus, biogaas ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter ja vesinik.
Kui teil on hinnangulisi andmeid teatavate tehnoloogialiikide arendamise kohta eri piirkondades, märkige need pärast tabelit.
Tabel 10a
Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus (installeeritud tootmisvõimsus, summaarne elektritoodang) sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, 2010–2014
|
2005 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
||||||
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
|
Hüdroenergia: |
||||||||||||
< 1MW |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 MW–10 MW |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 10 MW |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest pumphüdroelektrijaamad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Geotermiline energia |
||||||||||||
Päikeseenergia: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
fotogalvaaniline energia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kontsentreeritud päikeseenergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Loodete, lainete ja ookeanienergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuuleenergia: |
||||||||||||
maismaa tuuleenergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
avamere tuuleenergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Biomassist toodetud energia: |
||||||||||||
tahke |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
biogaas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
vedelad biokütused (24) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest soojuse ja elektri koostootmine: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 10b
Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus (installeeritud tootmisvõimsus, summaarne elektritoodang) sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, 2015–2020
|
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
||||||
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
MW |
GWh |
|
Hüdroenergia: |
||||||||||||
< 1 MW |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 MW–10 MW |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 10 MW |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest pumphüdroelektrijaamad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Geotermiline energia |
||||||||||||
Päikeseenergia: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
fotogalvaaniline energia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kontsentreeritud päikeseenergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Loodete, lainete ja ookeanienergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuuleenergia: |
||||||||||||
maismaa tuuleenergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
avamere tuuleenergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Biomassist toodetud energia: |
||||||||||||
tahke |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
biogaas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
vedelad biokütused (25) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest soojuse ja elektri koostootmine: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 11
Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus (energia lõpptarbimine (26) sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes kütte ja jahutuse tootmisel, 2010–2020
(ktoe) |
||||||||||||
|
2005 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
Geotermiline energia (v.a madalatemperatuuriline geotermiline soojus soojuspumpade rakendustes) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Päikeseenergia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Biomassist toodetud energia: |
||||||||||||
tahke |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
biogaas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
vedelad biokütused (27) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Soojuspumpadest saadud taastuvenergia: sellest aerotermiline energia: sellest geotermiline energia: sellest hüdrotermiline energia: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest kaugküte (28) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest kodumajapidamistes kasutatud biomass (29) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 12
Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes transpordisektoris, 2010–2020 (30)
(ktoe) |
||||||||||||
|
2005 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
Bioetanool/bio-ETBE |
||||||||||||
Sellest biokütused (31) vastavalt artikli 21 lõikele 2: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest imporditud (32) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Biodiisel |
||||||||||||
Sellest biokütused (31) vastavalt artikli 21 lõikele 2: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest imporditud (33): |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter |
||||||||||||
Sellest maanteetransport: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest väljaspool maanteid toimuv maismaatransport: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud (biogaas, taimeõli jt): täpsustage |
||||||||||||
Sellest biokütused (31) vastavalt artikli 21 lõikele 2: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.2. Energiatõhususe ja energia kokkuhoiu meetmete eeldatav kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida soovituslikku vaheperioodi kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvenergia osakaalu suhtes elektri tootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis.
Vastus esitada punkti 2 tabelis 1.
5.3. Mõjuhinnang (vabatahtlik)
Tabel 13
Taastuvenergia edendamise poliitikat toetavate meetmete hinnangulised kulud ja tulud
Meede |
Taastuvenergia eeldatav kasutus (ktoe) |
Eeldatav maksumus eurodes, märkida ajavahemik |
Kasvuhoonegaaside eeldatav vähenemine gaasiliigi kaup tonnides aastas) |
Uute töökohtade eeldatav arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.4. Taastuvenergia riikliku tegevuskava koostamine ja järelmeetmed kõnealuse kava rakendamiseks
a) |
Kuidas osalesid piirkondlikud ja/või kohalikud ametiasutused ja/või linnad käesoleva tegevuskava koostamisel? Kas kaasatud olid ka muud sidusrühmad? |
b) |
Kas on kavas välja töötada taastuvenergia edendamise piirkondlikud või kohalikud strateegiad? Kui jah, siis esitage täpsemad andmed. Millise mehhanismi abil tagatakse riikliku eesmärgi täitmine, kui asjakohane pädevus määratakse piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutustele? |
c) |
Esitage andmed avaliku konsultatsiooni kohta, mida peeti käesoleva tegevuskava koostamise eel. |
d) |
Märkige oma riigi kontaktisik või riiklik asutus või organ, kes vastutab taastuvenergia riikliku tegevuskavaga seotud järelmeetmete võtmise eest. |
e) |
Kas olete kehtestanud süsteemi (sh üksikute meetmete ja vahendite näitajad) riikliku tegevuskava rakendamise jälgimiseks? Kui jah, siis täpsustage. |
(1) ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.
(2) Kõnealused energiatõhususe ja energiasäästu hinnangulised andmed on kooskõlas muude samalaadsete hinnanguliste andmetega, mille liikmesriigid teatavad komisjonile eelkõige tegevuskavades, mis on ette nähtud energiateenuste direktiiviga ja ehitiste energiatõhusust käsitleva direktiiviga. Kui nimetatud tegevuskavades on kasutatud teistsuguseid ühikuid, tuleks märkida ümberarvestuskoefitsiendid.
(3) Kõigi energiatoodete lõpptarbimine (välja arvatud muul otstarbel kui transpordiks tarbitud elekter), millele on lisatud elektri- ja soojusjaamades oma tarbeks kasutatud soojus ning soojuskadu võrkudes (punkt 2 „Ettevõtte omakasutus” ning punkt 11 „Kaod edastamisel ja jaotamisel”, määrus (EÜ) nr 1099/2008, (lk 23 ja 24).
(4) Summaarne elektritarbimine on liikmesriigi summaarne elektritoodang (sh omatoodang), millele on lisatud import ja millest on maha arvatud eksport.
(5) Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktis a määratletud transpordisektorites tarbitud energia. Kõnealuse arvnäitaja puhul tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud ja maanteetranspordis kasutatud elektri kogus korrutada koefitsiendiga 2,5 vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktile c.
(6) Nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis f. Siia kuulub energia lõpptarbimine, millele on lisatud soojuskadu võrkudes ning elektri- ja soojusjaamades oma tarbeks kasutatud soojus ja elekter (arvesse ei võeta elektrit, mida on tarbitud vee pumpamiseks hoidlatesse või muundamiseks kaugküttejaamade elektriboilerites või soojuspumpades).
(7) Vastavalt artikli 5 lõikele 6 loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %, Küprose ja Malta puhul rohkem kui 4,12 %.
(8) Nt dokumendis „Appendixes to Model-based Analysis of the 2008 EU Policy Package on Climate Change and Renewables” (http://ec.europa.eu/environment/climat/pdf/climat_action/analysis_appendix.pdf) esitatud stsenaarium, 4. liide, lk 287. Kõnealuse stsenaariumi kohaselt moodustab taastuvatest energiaallikatest pärit elektri summaarne toodang EL 27 riikides 2010. aastal keskmiselt 19,4 %, 2015. aastal 24,6 % ja 2020. aastal 32,4 %.
(9) Taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris: taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine (määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis b ja artikli 5 lõikes 4), mis on jagatud soojus- ja jahutusenergia summaarse lõpptarbimisega. Tabeli 4a rida A jagatud tabeli 1 reaga 1.
(10) Taastuvenergia osakaal elektrisektoris: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri summaarne lõpptarbimine (määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis a ja artikli 5 lõikes 3), mis on jagatud elektri summaarse lõpptarbimisega. Tabeli 4a rida B jagatud tabeli 1 reaga 2.
(11) Taastuvenergia osakaal transpordisektoris: taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris (vt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 punkt c ja artikli 5 lõige 5), mis on jagatud 1) bensiini, 2) diislikütuse, 3) maantee- ja raudteetranspordis tarbitud biokütuse ning 4) maismaatranspordis tarbitud elektri tarbimisega transpordis (nagu on esitatud tabeli 1 real 3). Tabeli 4b rida J jagatud tabeli 1 reaga 3.
(12) Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises. Tabeli 4a rida G jagatud tabeli 1 reaga 4.
(13) Protsentuaalne osa taastuvate energiaallikate üldisest osakaalust.
(14) Määratletud direktiivi 2009/28/EÜ I lisa B osas.
(15) Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõikele 1 võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrit ja vesinikku arvesse ainult üks kord. Topeltarvestus ei ole lubatud.
(16) Kõik transpordisektoris kasutatud taastuvenergialiigid, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter, vesinik ja gaas, välja arvatud biokütused, mis ei vasta säästlikkuse kriteeriumidele (vt artikli 5 lõike 1 viimane lõik). Täpsustage tegelikud väärtused ilma korrutustegureid kasutamata.
(17) Täpsustage tegelikud väärtused ilma korrutustegureid kasutamata.
(18) Märkida, kas meede on (peamiselt) reguleeriv, rahaline või leebe (nt teavituskampaania).
(19) Kas eeldatav tulemus on muutunud käitumine, installeeritud tootmisvõimsus (MW, tonni aastas) või energiatoodang (ktoe)?
(20) Kes on sihtisikud (investorid, lõppkasutajad, avaliku halduse asutused, planeerijad, arhitektid, paigaldajad jne) või milline on sihttegevus või -sektor (biokütuse tootmine, loomasõnniku kasutamine energiatootmiseks jne)?
(21) Ressursside kogus kuupmeetrites (võimaluse korral; alternatiivina muudes asjakohastes ühikutes) kategooria A ja selle alamkategooriate puhul ning tonnides kategooriate B ja C ning nende alamkategooriate puhul.
(22) Metsandusest pärit biomassi puhul tuleks arvesse võtta ka metsandusel põhinevast tööstusest saadud biomassi. Metsandusest pärit biomassi puhul tuleks töödeldud tahked kütused (laastud, briketid ja puidugraanulid) lisada vastavatesse päritolukategooriatesse.
(23) Soovitused on esitatud alalise metsakomitee II ajutise töörühma aruandes, milles käsitletakse energiatootmiseks ette nähtud puidu ja puidujääkide ulatuslikumat kasutuselevõttu ja tõhusat kasutust (juuli 2008). Aruanne on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/fore/publi/sfc_wgii_final_report_072008_en.pdf
(24) Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele.
(25) Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele
(26) Otsekasutus ja kaugküte vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõikele 4.
(27) Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele.
(28) Kaugkütte ja -soojuse osakaal taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse tarbimises (taastuvenergia osakaal kaugküttes).
(29) Osakaal taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse kogutarbimisest.
(30) Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele.
(31) Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 21 lõikes 2 esitatud biokütused.
(32) Bioetanooli/bio-ETBE üldkogusest.
(33) Biodiisli üldkogusest.
15.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/63 |
KOMISJONI OTSUS,
13. juuli 2009,
Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma järelevalvenõukogu avaliku poliitika valdkonna liikme kandidaadi esitamise kohta
(2009/549/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (1) kohaselt peaks komisjonile rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite hindamisel toetust ja erialast nõu andma raamatupidamise tehniline komitee. Raamatupidamise tehnilise komitee rolli täidab Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG). |
(2) |
EFRAG asutasid 2001. aastal Euroopa organisatsioonid, mis esindavad finantsaruandluse valdkonnas tegutsevaid emitente, investoreid ja raamatupidamisvaldkonna spetsialiste. |
(3) |
Pärast EFRAG juhtimisstruktuuri reformimist kuulub EFRAG järelevalvenõukogusse neli avaliku poliitika valdkonna liiget, kes on selleks eraldi välja valitud, lähtuvalt nende kogemustest avaliku poliitika kujundamisel kas liikmesriigi või Euroopa tasandil. Vastavalt alates 11. juunist 2009 kehtiva EFRAG põhikirja 1. liite punktile 3.2 esitab kõnealuste avaliku poliitika valdkonna liikmete kandidaadid komisjon. EFRAG järelevalvenõukogu liikmed nimetab ametisse EFRAG üldkogu. |
(4) |
Pärast avaliku konkursikutse (2) avaldamist on komisjon valinud välja ühe kandidaadi, kelle ta esitab EFRAG järelevalvenõukogu avaliku poliitika valdkonna liikmeks, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Komisjon esitab Hr Pedro SOLBES'i kandidatuuri EFRAG järelevalvenõukogu avaliku poliitika valdkonna liikme kohale.
Brüssel, 13. juuli 2009
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Charlie McCREEVY
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT C 74, 28.3.2009, lk 61.