15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/1

15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud valmistise kasutamiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb Escherichia coli (K-12 AG314) FERM ABP-10640 toodetud aminohappe L-valiini, mille puhtusaste on vähemalt 98 %, uut lubamist söödalisandina kõikidele loomaliikidele ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooria „toitainelised lisandid” alla.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta 30. jaanuari (2) ja 18. novembri (3) arvamustest järeldub, et vähemalt 98protsendise puhtusastmega aminohape L-valiin ei mõju kahjulikult loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale ning seda võib pidada kättesaadavaks valiiniallikaks kõikidele liikidele. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruanne söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Kõnealuse valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/5

(1)

Loodusressursid, mille kaalutletud ja ratsionaalset kasutamist nõutakse EÜ asutamislepingu artikli 174 lõikes 1, hõlmavad naftat, mis on peamine energiaallikas Euroopa Liidus, kuid mis on samas märkimisväärne saasteainete heite allikas.

(2)

Komisjoni 15. mai 2001. aasta teatises „Säästev Euroopa parema maailma heaks: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia”, mis esitati Göteborgis toimunud Euroopa Ülemkogul 15. ja 16. juunil 2001, nimetati säästva arengu peamiste takistustena kasvuhoonegaaside heidet ja transpordi põhjustatud saastet.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (4) on tunnistatud vajadust erimeetmete järele, et tõsta energiatõhusust ja energiasäästu ning parandada kliimamuutusealaste eesmärkide lisamist transpordi- ja energiapoliitikasse, ning samuti vajadust erimeetmete järele energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heite küsimuse käsitlemiseks transpordisektoris.

(4)

Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises „Euroopa energiapoliitika” tehti ettepanek seada ELis eesmärgiks saavutada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside vähemalt 20 % vähendamine võrreldes aastaga 1990. Lisaks on tehtud ka ettepanek võtta ELis aastaks 2020 siduvad eesmärgid energiatõhususe edasise suurendamise kohta 20 % võrra, taastuvenergia 20 % taseme ja taastuvenergia 10 % osakaalu kohta transpordis, muu hulgas selleks, et parandada energiavarustuse kindlust kütuseliikide mitmekesistamise teel.

(5)

Komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” kinnitati, et komisjon jätkab jõupingutusi, et arendada puhtamate, arukamate, ohutumate ja energiatõhusamate sõidukite turge avalike hangete ja teadlikkuse tõstmise abil.

(6)

Komisjoni 2001. aasta transpordi valge raamatu 22. juuni 2006. aasta vahekokkuvõttes „Liikumisvõimeline Euroopa. Jätkusuutlik liikuvus meie mandril” sedastati, et liit soodustab keskkonnasõbralikku uuendustegevust, eelkõige kehtestades üksteise järel Euroopa heitmenorme (euronorme) ja eelistades avalikel hangetel keskkonnasõbralikke sõidukeid.

(7)

Oma 7. veebruari 2007. aasta teatises „Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemused” on komisjon esitanud kompleksse uue strateegia, mis võimaldab liidul saavutada aastaks 2012 uute sõiduautode süsinikdioksiidi heite osas eesmärgi 120 g/km. On kavandatud õiguslik raamistik, millega tagada sõidukitehnoloogia täiustamine. Lisameetmed peaksid edendama kütusesäästlike sõidukite hankeid.

(8)

Linnatransporti käsitlevas 25. septembri 2007. aasta komisjoni rohelises raamatus „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” on ära märgitud sidusrühmade toetus keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turuletoomise soodustamisele keskkonnasõbralike avalike hangete kaudu. Selles nähakse ette, et võimaliku lähenemisviisi aluseks võiks olla väliskulude arvessevõtmine, kasutades lisaks sõiduki hinnale riigihankelepingu sõlmimise kriteeriumina ka hangitavate sõidukite kogu kasutusiga hõlmavaid ning käitamisega seotud energiakasutuse, süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkoguste kulusid. Lisaks sellele võidakse riigihangetega eelistada uusi euronorme. Keskkonnasäästlikumate sõidukite varasem kasutuselevõtmine võib parandada ka linnaalade õhukvaliteeti.

(9)

CARS 21 kõrgetasemelise töörühma 12. detsembri 2005. aasta aruandes toetati komisjoni algatust keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite edendamiseks, tingimusel et lähtutakse tehnoloogia seisukohalt neutraalsest ja jõudluspõhisest integreeritud lähenemisviisist, mis hõlmab sõidukite tootjaid, nafta või kütuse tarnijaid, remonditöökodasid, kliente või sõidukijuhte ning avalik-õiguslikke asutusi.

(10)

Konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitleva kõrgetasemelise töörühma 27. veebruari 2007. aasta aruandes soovitatakse, et nii era- kui avaliku sektori hangetes peaks arvesse võtma sõiduki kogu kasutusiga hõlmavaid kulusid rõhuasetusega energiatõhususel. Liikmesriigid ja ühendus peaksid välja töötama ja avaldama avalike hangete korraldamise juhendi selle kohta, kuidas jõuda vähempakkumistelt säästvamate vahetoodete hangeteni kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta). (6)

(11)

Käesoleva direktiivi eesmärk on ergutada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu ja eriti – kuna sellel oleks oluline keskkonnamõju – mõjutada suurtes kogustes toodetavate standardsõidukite, nagu sõiduautode, busside ja veokite turgu, tagades keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite nõudluse tasemel, mis oleks piisavalt kõrge, et julgustada tootjaid ja tootmisharu rohkem investeerima madala energiatarbimise ning väikese süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkogustega sõidukitesse ning neid edasi arendama.

(12)

Liikmesriigid peaksid teavitama riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tellivaid asutusi ja ostjaid ning ühistransporditeenuste osutajaid keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite ostmist käsitlevatest õigusnormidest.

(13)

Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hind on tavapäraste sõidukite omast esialgu kõrgem. Selliste sõidukite järgi piisava nõudluse loomine tagaks tõenäoliselt selle, et mastaabisäästuga kaasneb kulude kahanemine.

(14)

Käesolev direktiiv käsitleb vajadust toetada liikmesriike, hõlbustades ja struktureerides keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite ostmise edendamiseks vajalike teadmiste ja parimate tavade vahetamist.

(15)

Ühistransporditeenuse osutajate korraldatavad sõidukite hanked võivad turgu oluliselt mõjutada, kui ühenduse tasandil rakendada ühtlustatud kriteeriume.

(16)

Kõige suuremat mõju turule koos parima tulemusega tulususe osas avaldab see, kui sõiduki kogu kasutusiga hõlmavad energiatarbimise, süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkogustega seotud kulud lisatakse kohustuslikult ühistransporditeenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite hankelepingu sõlmimise kriteeriumide hulka.

(17)

Kooskõlas direktiivi 2004/17/EÜ ning direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalaga ning austades täiel määral nimetatud direktiivide rakendamist siseriiklikus õiguses, peaks käesolev direktiiv hõlmama nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike tellivate asutuste ja ostjate ostetavaid maanteesõidukeid. Lisaks sellele peaks käesolev direktiiv hõlmama selliste maanteesõidukite ostmist, mida kasutatakse ühistransporditeenuse osutamiseks avaliku teenuse osutamise lepingu alusel, jättes liikmesriikidele vabaduse teha asjatu halduskoormuse vältimiseks erandi väiksemate ostude puhul.

(18)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (7) ning et vältida liigset halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema võimalus vabastada asutused ja ettevõtjad, kui nad ostavad erieesmärgil konstrueeritud ja ehitatud sõidukeid, käesoleva direktiiviga sätestatud nõuete täitmisest.

(19)

Käesolevas direktiivis tuleks sätestada mitu valikuvõimalust energia- ja keskkonnamõju arvessevõtmiseks. See võimaldaks asutustel ja ettevõtjatel, kes on juba töötanud välja kohalikele oludele ja tingimustele kohandatud meetodid, nende meetodite kasutamist jätkata.

(20)

Energiatarbimise, süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkoguste lisamine lepingu sõlmimise tingimustesse ei põhjusta kogu kasutusiga hõlmavate kulude suurenemist, vaid pigem tähendab see sõiduki kogu kasutusiga hõlmavate kulude kajastamist hankeotsuses. Lisaks heitkoguste euronorme sätestavatele õigusaktidele, millega kehtestatakse maksimaalsed heitkoguste piirväärtused, omistatakse sellise lähenemisviisiga rahalised väärtused tegelikele saasteainete heitkogustele ega nõuta lisanormide kehtestamist.

(21)

Kui tellivad asutused, ostjad ja ühistransporditeenuste osutajad täidavad nõuet võtta arvesse energia- ja keskkonnamõjusid tehniliste spetsifikatsioonide kehtestamisega, julgustatakse neid kehtestama ühenduse õigusaktides sätestatust rangemaid energia- ja keskkonnatõhususe näitajaid, võttes arvesse näiteks juba vastuvõetud euronorme, mis ei ole veel muutunud kohustuslikuks.

(22)

ExternE uurimus, (8) komisjoni programm „Puhas õhk Euroopale” (Clean Air For Europe – CAFE) (9) ning HEATCO uurimus (10) on selgitanud süsinikdioksiidi, lämmastikoksiidide, muude süsivesinike kui metaani ja tahkete osakeste heite kulusid. Kulusid arvestatakse nüüdisväärtuses, et hankemenetlus oleks lihtne.

(23)

Käesoleva direktiiviga peaks määrama kindlaks süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkoguste kulude vahemiku, mis annab ühelt poolt tellivatele asutustele, ostjatele ja ettevõtjatele paindlikkuse kohalike oludega arvestamiseks ning teiselt poolt tagab piisava ühtlustatuse taseme.

(24)

Kohustuslike kriteeriumide rakendamine keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hangetel ei välista muude asjakohaste kriteeriumide kasutamist. See ei välista ka keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks moderniseeritud sõidukite kasuks otsustamist. Sellised muud asjakohased lepingu sõlmimise kriteeriumid võivad olla lisatud ka direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ kohastesse hankemenetlustesse, tingimusel et need on lepingu esemega seotud, ei anna tellivale asutusele ega ostjale piiramatut valikuvabadust, on sõnaselgelt nimetatud ja kooskõlas asutamislepingu põhimõtetega.

(25)

Metoodika sõiduki kogu kasutusea jooksul saasteainete heitkoguste tekitatud kulude arvutamiseks sõidukihanke otsuste tegemisel, sealhulgas käesolevas direktiivis sätestatud arvväärtused, ei mõjuta väliskulusid käsitlevate muude ühenduse õigusaktide kohaldamist.

(26)

Käesolevas direktiivis määratletud arvutusmetoodika läbivaatamisel ja muutmisel tuleks arvesse võtta ühenduse asjakohaseid õigusakte ning seada eesmärgiks vastavus nendega.

(27)

Energia- ja keskkonnakriteeriumid peaksid kuuluma nende lepingu sõlmimise kriteeriumide hulka, mida ostjad või tellivad asutused võtavad arvesse, kui neil tuleb teha otsus keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite hankimiseks.

(28)

Käesoleva direktiiviga ei tohiks tellivaid asutusi ja ostjaid takistada eelistamast ühistransporditeenuste osutamiseks kasutatavate sõidukite ostmisel viimaseid saasteainete heitkoguste euronorme enne nende kohustuslikku rakendamist. Samuti ei tohiks tellivaid asutusi ja ostjaid takistada eelistamast alternatiivkütuseid, näiteks vesinikku, veeldatud naftagaasi või surumaagaasi ja biokütuseid eeldusel, et arvesse võetakse energia- ja keskkonnamõju sõiduki kasutusea jooksul.

(29)

Ühenduse standarditud katsete läbiviimise kord tuleks välja töötada ka teiste sõidukiliikide jaoks, et parandada tootjaandmete võrreldavust ja läbipaistvust. Tootjaid tuleks ergutada andma andmeid kogu kasutusiga hõlmava energiatarbimise, süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkoguste kohta.

(30)

Võimalus saada riigi toetust keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite ostmiseks, sealhulgas mootorite ja varuosade hilisemaks asendamiseks sõidukitel, kui täidetakse kohustuslikest keskkonnanõuetest rangemaid nõudeid, on sätestatud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes (11) ja komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus). (12) Selles kontekstis on komisjoni teatise „Ühenduse suunised raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta” (13) sätted, eelkõige punkti 34 joonealune märkus 1 ning punkti 36 joonealune märkus 3, samuti asjakohased. Kõnealusele riigiabile kohaldatakse siiski jätkuvalt ka asutamislepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 87 ja 88.

(31)

Riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajalike infrastruktuuride arendamise edendamiseks on sätestatud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes. Kõnealusele riigiabile kohaldatakse siiski jätkuvalt ka asutamislepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 87 ja 88.

(32)

Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite ostmine annab võimaluse linnadele, kes soovivad end reklaamida keskkonnateadlikena. Sellega seoses on oluline avaldada käesolevas direktiivis sätestatud avalikke hankeid puudutav teave Internetis.

(33)

Tuleks ergutada sellise asjakohase teabe avaldamist Internetis, mis puudutab linnaliikluse ning keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamiseks olemasolevaid rahastamisvahendeid liikmesriikides.

(34)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (14)

(35)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada vastavalt inflatsioonile ja tehnilisele arengule andmeid maanteesõidukite kogu kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(36)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turu edendamist ning transpordisektori panuse suurendamist ühenduse keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid Euroopa tööstusharu kulutasuva arengu jaoks sõidukite kriitilise massi tekitamiseks parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid jätkama keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite propageerimist. Sellega seoses võiksid tähtsat rolli etendada riiklikud ja piirkondlikud rakenduskavad nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (15) tähenduses. Ka sellised ühenduse programmid nagu Civitas ja „Arukas energeetika – Euroopa” võiksid kaasa aidata linnaliikluse parandamisele, vähendades samal ajal selle negatiivseid mõjusid.

(38)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (16) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need üldsusele kättesaadavaks tegema,

a)

ostu sooritavad tellivad asutused või ostjad ja neil on kohustus korraldada direktiivides 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud hankemenetlusi;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) (17) tähenduses avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku teenuse osutamise kohustust täitvad ettevõtjad künnise ulatuses, mis ületab liikmesriikide määratletud künnise, kuid mis ei tohi ületada direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ sätestatud künnise väärtusi.

a)

energiatarbimine;

b)

süsinikdioksiidi heitkogused ja

c)

lämmastikoksiidide (NOx) ja muude süsivesinike kui metaan ning tahkete osakeste heitkogused.

a)

lisades maanteesõidukite hankedokumentidesse energia- ja keskkonnatõhususe tehnilised spetsifikatsioonid iga arvessevõetava mõju ning võimalike muude keskkonnamõjude lõikes või

b)

võttes ostuotsuse tegemisel arvesse energia- ja keskkonnamõju, kusjuures

a)

Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud energiatarbimise kulu arvutatakse järgmisel meetodil:

b)

Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud süsinikdioksiidi heite kulu arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 3 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes vajaduse korral arvesse senist läbisõitu, lõike 2 kohase süsinikdioksiidi heitega kilogrammides kilomeetri kohta ning lisa tabelis 2 esitatud kuluvahemikuga kilogrammi kohta.

c)

Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava käitamisega seotud muude saasteainete heitkoguste kulu arvutamiseks liidetakse kasutusiga hõlmavad lämmastikoksiidide, muude süsivesinike kui metaani ja tahkete osakeste heite kulud. Sõiduki kogu kasutusiga hõlmava iga saasteaine kulu arvutamiseks korrutatakse sõiduki lõike 3 kohane läbisõit kogu kasutusea jooksul, võttes vajaduse korral arvesse senist läbisõitu, lõike 2 kohase heitkogusega grammides kilomeetri kohta ning vastava kuluga grammi kohta. Kulu aluseks võetakse lisa tabelis 2 esitatud ühenduse keskmist väljendavad väärtused.

Artiklis 3 osutatud tellivad asutused, ostjad ja ettevõtjad võivad kohaldada suuremat kulu eeldusel, et need kulud ei ole suuremad lisa tabelis 2 toodud vastavatest väärtustest korrutatuna teguriga 2.

15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/13

(1)

Olles saanud teate ja seejärel kaebuse selle kohta, et Friuli-Venezia Giulia maakonna 20. augusti 2003. aasta piirkondlikus seadusega nr 14 on ette nähtud rahalised vahendid Trieste ja Gorizia Kaubanduskojale 2003. aasta põua all kannatanud põllumajandusettevõtete söödavajaduse katmiseks, palus komisjon 2. aprilli 2004. aasta kirjas Itaalia ametiasutustelt selgitusi mitmete asjaolude kohta.

(2)

Itaalia ametiasutustele nõutud teabe esitamiseks antud neljanädalase ajavahemiku lõpuks vastust saamata, saatis komisjon neile 26. mai 2004. aasta kirjaga meeldetuletuse.

(3)

10. juuni 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 15. juunil 2004, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, milles viimased kinnitasid, et nad on saatnud Trieste ja Gorizia Kaubanduskojale kaks kirja, vastavalt 30. septembril 2003 ja 12. märtsil 2004, ning juhtinud tähelepanu vajadusele avaldada eespool nimetatud seaduse artikli 6 alusel antava abiga seoses osalemiskutse ja saata selle koopia komisjonile.

(4)

Lähtudes sellest teabest, palus komisjon 28. juuni 2004. aasta kirjas Itaalia ametiasutustel saata talle kahe asjaomase kirja ja kahe kõnealuse kaubanduskoja koostatud osalemiskutse tekstid. Lisaks soovis komisjon teada, kas abi on antud ja kui on, siis millises mahus ja kuidas.

(5)

27. septembri 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 29. septembril 2004, saatis Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile viimase poolt 28. juuni 2004. aasta kirjas taotletud tekstid ja teabe.

(6)

Kuna sellest teabest ilmnes, et Trieste Kaubanduskoda oli osalemiskutse juba avaldanud ja sellele oli juba reageeritud ning et kaubanduskodade poolt makstav või juba makstud abi ei olnud ette nähtud kaubanduskodade üldises abikavas, mille komisjon kiitis heaks riigiabi N 241/01 raames, otsustas komisjon avada toimiku NN 69/04 teatamata abi kohta.

(7)

12. novembri 2004. aasta kirjas palus komisjon Itaalia ametiasutustelt kõnealuse abi kohta lisateavet.

(8)

Samal päeval sai komisjon Itaalia ametiasutustelt kirja, milles täiendati 28. juuni 2004. aasta kirjas taotletud teavet (vt põhjendus 4).

(9)

6. jaanuari 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 11. jaanuaril 2005, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, milles taotleti kõnealuse abi kohta lisateabe esitamise tähtaja pikendamist, et neil oleks võimalik asjaomane piirkondlik õigusakt uuesti läbi vaadata.

(10)

25. jaanuari 2005. aasta kirjas pikendas komisjon seda tähtaega ühe kuu võrra.

(11)

21. veebruari 2005. aasta kirjaga edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste kirja, milles märgiti, et Gorizia Kaubanduskoda ei ole kavandatud abi rakendanud ega kavatse seda enam teha (kirjale oli lisatud seda teadet kinnitav kaubanduskoja otsus).

(12)

28. veebruari 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 1. märtsil 2005, ja 30. märtsi 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 31. märtsil 2005, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile lisateabe Trieste Kaubanduskoja antud abi kohta.

(13)

22. juuli 2005. aasta kirjas (1) teavitas komisjon Itaaliat otsusest algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus sööda ostmiseks antava abi suhtes, mis on ette nähtud 20. augusti 2003. aasta piirkondliku seaduse nr 14 artikliga 6 ja on esitatud Trieste Kaubanduskoja avaldatud osalemiskutses.

(14)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama asjaomaste meetmete kohta oma märkusi.

(15)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(16)

Friuli-Venezia Giulia maakonna 20. augusti 2003. aasta piirkondliku seaduse nr 14 (edaspidi „piirkondlik seadus nr 14”) artiklis 6 on sätestatud, et piirkondlikud ametiasutused võivad anda Trieste kaubandus-, tööstus-, käsitöö- ja põllumajanduskojale eriabi summas 170 000 eurot ning Gorizia kaubandus-, tööstus-, käsitöö- ja põllumajanduskojale summas 80 000 eurot, et rahuldada erakorralisi vajadusi, mis on seotud loomade söötmisega loomakasvatusettevõtetes, mida mõjutas 2003. aasta põud ja mis asuvad piirkondades, kus puuduvad ühised niisutusseadmed.

(17)

Trieste Kaubanduskoja avaldatud osalemiskutses teatati, et rahalist toetust antakse 2003. aasta põuast mõjutatud Trieste provintsi põllumajandusettevõtetele, mis ei saanud ühiste niisutusseadmete puudumise tõttu oma maad niisutada ja mille toodang vähenes seetõttu vähemalt 20 % võrra vähem soodsates piirkondades ja 30 % võrra muudes piirkondades. Toetust antakse kariloomade toitmiseks vajaliku sööda ostmiseks antava abi vormis.

(18)

Abi makstakse välja 1. maist kuni 20. novembrini 2003 ostetud sööda eest esitatud arvete alusel ning see hõlmab põllumajandusettevõttes olevate ja põllumajandustootjale kuuluvate loomühikute kohta arvutatud toitainevajaduse katmiseks vajalikku söödakogust. Loomühikuteks on veised, lambad, kitsed ja hobuslased, keda kasvatatakse tapaloomadena või kasutatakse töö tegemiseks; tapaloomade puhul on asjaomased põllumajandustootjad sellised, kelle jaoks loomakasvatus on põhitegevus ja kes on põllumajandusettevõtete omanikud ning registreeritud riiklikus põllumajandussektori sotsiaalkindlustusasutuses (Istituto nazionale per la previdenza sociale). „Sööt” tähendab iga liiki kuivatatud heina.

(19)

Abi võib maksta kõikidele abi taotlenud Trieste provintsi põllumajandusettevõtetele, kuni abiks ette nähtud rahalised vahendid on kasutatud.

(20)

Maksimaalne hüvitatav söödakogus ühe loomühiku kohta on 1 500 kg. Abi arvutamisel lähtutakse võrdlushinnast 20 eurot (käibemaksuta). Kui taotluste arv ületab prognoositut, vähendatakse üksiktoetust loomühiku kohta proportsionaalselt.

(21)

Kui abisaajatest põllumajandusettevõtted taotlevad ja saavad 2003. aasta põuaga seotud kahjude korvamiseks muud abi, vähendatakse osalemiskutses märgitud abisummat vastavalt.

(22)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse, kuna kahtles, kas kõnealused abimeetmed on ühisturuga kokkusobivad. Kahtlusi tekitasid järgmised asjaolud:

(23)

26. septembri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 27. septembril 2005, edastas Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures komisjonile Itaalia ametiasutuste märkused, mis tehti pärast kõnealuse abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist.

(24)

Itaalia ametiasutused märgivad muu hulgas, et 2003. aasta põud kuulutati Friuli-Venezia Giulia maakonna presidendi 16. septembri 2003. aasta määrusega nr 0329/Pres. „halbadeks ilmastikutingimusteks”, mida kinnitavad piirkondliku meteoroloogiajaama kogutud meteoroloogilised andmed, ning selle kohta avati riigiabi toimik, millest teatati komisjonile ja mille viimane heaks kiitis (N 262/04).

(25)

Itaalia ametiasutused tunnistavad, et Trieste Kaubanduskoja poolt Trieste provintsi põllumajandustootjate kantud kahjude arvutamiseks kasutatud meetod ei ole suuniste punktiga 11.3 kooskõlas. Nad märgivad siiski, et pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist kontrollis Trieste Kaubanduskoda kõikide abi saanud põllumajandusettevõtete (43) tootmiskahjude piirmäärasid, võrreldes aastatel 2000–2002 (mil halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju eest hüvitist ei makstud) toodetud keskmist söödakogust ja 2003. aastal toodetud söödakogust. Itaalia ametiasutuste sõnul ilmnes kogutud andmetest, et kantud kahju ületas kõikidel juhtudel abikõlblikkuse piirmäära (20 % vähem soodsates piirkondades ja 30 % muudes piirkondades).

(26)

Itaalia ametiasutused lisasid ka, et nad arvutasid välja abisumma, mida võinuks maksta kooskõlas suunistega. Selleks kasutasid nad maakonna valitsuse 23. mai 2003. aasta otsuses nr 1535 esitatud andmeid aastatel 2000–2002 toodetud sööda keskmise koguse ja keskmise hinna kohta. Saadud arvust lahutasid nad kõigi põllumajandusettevõtete 2003. aasta tegeliku toodangu, mida oli korrutatud kõnealuse aasta keskmise hinnaga. Kõik arvutused esitati tabelis, milles toodi välja makstud abisummad, suuniste kohaselt heakskiidetavad abisummad ja vähese tähtsusega abi summad, mida võib abisaajatele maksta komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1860/2004 alusel, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris. (4) Tabelist ilmneb, et kui vähese tähtsusega abi liita suunistele vastavale abile, on ainult kaks põllumajandustootjat saanud abi nende poolt kantud kahju ületavas summas, mille Itaalia ametiasutused kohustuvad tagasi nõudma.

(27)

Muude komisjoni poolt asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisel avaldatud kahtlustega seoses selgitavad Itaalia ametiasutused, et asjaomased abisaajad ei saanud söödaga seotud otsetoetusi ega kindlustussummasid. Nad märgivad ka, et abisaajad kandsid saagikoristuse ja sööda transportimisega seotud kulusid, sest teatav hulk sööta siiski toodeti.

(28)

Lõpuks kinnitavad Itaalia ametiasutused, et kõikidele kõnealust abi saavatele põllumajandustootjatele teatati, et selle meetmega seoses on algatatud asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(29)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Piirkondliku seadusega nr 14 ette nähtud abi vastab sellele määratlusele, kuna abi annab kohalik omavalitsus, see soodustab teatavate kaupade (kariloomade, kuivõrd sööda ostmiseks antav abi võimaldab loomi sööta) tootmist ning võib kahjustada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, arvestades Itaalia positsiooni nende kaupade tootmisel (näiteks toodeti 2006. aastal Itaalias 13,3 % ühenduse veise- ja vasikalihatoodangust, mis tähendab, et Itaalia oli ühenduse suuruselt kolmas veise- ja vasikalihatootja).

(30)

Siiski võib asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel erandkorras käsitada mõnda meedet ühisturuga kokkusobivana.

(31)

Arvestades kõnealuse abi olemust (halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju hüvitamine põllumajandustootjatele), saab käesoleval juhul kohaldada üksnes asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit, mille kohaselt võib ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega (asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis b sätestatud erandit kohaldatakse tegelike loodusõnnetuste, mitte nendega sarnanevate sündmuste suhtes; suunistest ilmneb, et komisjon on alati olnud seisukohal, et põuda ei saa käsitada loodusõnnetusena asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses).

(32)

Eespool nimetatud erandi kohaldamiseks tuleb asjaomast abi, mis on nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (nüüd artikkel 88) kohaldamiseks, (5) artikli 1 punkti f kohaselt ebaseaduslik, hinnata abi andmise ajal kehtinud sisuliste kriteeriumide alusel vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi hindamiseks kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta. (6)

(33)

Käesoleval juhul kehtisid kõnealuse abi kohta abi andmise ajal suuniste punktis 11.3 sätestatud eeskirjad. Kõnealuses punktis on sätestatud, et

(34)

Seoses esimesele kahele tingimusele vastavusega märgib komisjon, et Itaalia ametiasutused tegid põua esinemise kindlaks asjakohase meteoroloogilise teabe alusel. Seoses nimetatud halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju suurusega märgib komisjon esiteks, et Itaalia ametiasutused on ise tunnistanud, et Trieste provintsi põllumajandustootjate kantud kahju arvutamiseks kasutatud meetod ei ole suuniste punktiga 11.3 kooskõlas. Komisjonil ei jää üle muud, kui seda tõdemust kinnitada, kuna Trieste Kaubanduskoja avaldatud osalemiskutses on märgitud üksnes kahju piirmäär, mille ületamise korral abi võib anda, ent ei täpsustata kahju arvutamise meetodit.

(35)

Itaalia ametiasutuste poolt pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist esitatud teabest ilmneb, et suuniste punktis 11.3 sätestatud meetodi rakendamisel, st käesoleval juhul aastatel 2000–2002 (mil halbade ilmastikutingimuste tõttu kantud kahju eest hüvitist ei makstud) toodetud keskmise söödakoguse ja 2003. aastal toodetud söödakoguse võrdlemisel, saab selgeks, et kahju ületas abikõlblikkuse piirmäära (20 % vähem soodsates piirkondades ja 30 % muudes piirkondades) kõikide abi saavate põllumajandusettevõtete puhul.

(36)

Seoses abisummade arvutamisel tegelikult kasutatud meetodiga (ja seega vastavus eespool osutatud kolmandale tingimusele) märgib komisjon, et kasutatud meetod ei ole suunistega kooskõlas, kuna abi maksmise aluseks olid 1. maist kuni 20. novembrini 2003 ostetud sööda eest esitatud arved, mis hõlmasid põllumajandusettevõttes olevate loomühikute tavapärase toitainevajaduse katmiseks vajalikke koguseid, samal ajal kui suuniste järgi ei tohiks makstav abisumma ületada tavapärasel ajal saavutatud keskmise tootmismahu ja samal ajal kohaldatud keskmise hinna korrutist, millest on maha arvatud kõnealuse sündmuse toimumise aastal tegelikult saavutatud tootmismahu ja sel aastal kohaldatud keskmise hinna korrutis.

(37)

Itaalia ametiasutuste poolt pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamist esitatud teabest ilmneb, et Trieste Kaubanduskoja kasutatud arvutusmeetodi tõttu oli välja makstud abisumma mitmel juhul (12 juhul 43 juhust) suurem summast, mis oleks makstud siis, kui oleks kasutatud suunistes sätestatud arvutusmeetodit.

(38)

Arvestades, et Trieste Kaubanduskoja kasutatud arvutusmeetodi tõttu ületati suuniste punkti 11.3 kohaselt lubatud abi 25 % juhtudest, ei saa komisjon selle meetodiga nõustuda.

(39)

Seoses suuniste punktis 11.3 sätestatud muude tingimustega (ja seega vastavus eespool osutatud neljandale ja viiendale tingimusele) võtab komisjon teadmiseks Itaalia ametiasutuste kinnituse, et kõnealuse abi saajad ei saanud söödaga seotud otsetoetusi ega kindlustussummasid ning et abisaajad kandsid saagikoristuse ja sööda transportimisega seotud kulusid, sest veidi sööta siiski toodeti. Seega ei ole kõnealused tingimused käesoleval juhul asjakohased.

(40)

Arvestades eespool öeldut, ei saa komisjon järeldada, et kõik suuniste punktis 11.3 sätestatud tingimused on täidetud, kuna – nagu märgitud põhjenduses 38 – Trieste Kaubanduskoja poolt abisummade arvutamiseks kasutatud meetodi tõttu ületati paljudel juhtudel abi, mida tohtinuks maksta nii, et ei tekiks ülemäärast hüvitamist.

(41)

Seega ei saa asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit kohaldada Trieste Kaubanduskoja poolt 2003. aasta põuale järgnenud ajal sööda ostmiseks antud abi selle osa suhtes, mis ületab summat, mille suhtes võinuks kõnealust erandit kohaldada, kui abisummade arvutamisel oleks kasutatud suuniste punktis 11.3 sätestatud abi arvutamise meetodit. See osa abist, mis kõnealust summat ei ületa, on siiski ühisturuga kokkusobiv, kuna see vastab kõikidele suunistes sätestatud tingimustele.

(42)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Itaalia peab seetõttu võtma kõik vajalikud meetmed abisaajale antud abi tagasi saamiseks. Vastavalt komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (7) punktile 42 peab Itaalia käesoleva otsuse täide viima nelja kuu jooksul otsuse jõustumisest. Tagasinõutav abi peab sisaldama intresse, mis arvutatakse vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999. (8)

(43)

Sellise abikava alusel antud abi, mis abi andmise ajal vastas nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (9) (vähese tähtsusega abi määrus) artikli 2 lõike alusel vastu võetud komisjoni määruse tingimustele, ei peeta siiski asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks.

(44)

Komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” punktis 49 on sätestatud, et selleks et määrata kindlaks igalt abisaajalt liikmesriigi abikava kohaselt tagasinõutav summa, võib liikmesriik kohaldada ka vähese tähtsusega abi kriteeriume, mis kehtisid ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abi (mille suhtes tagasinõude otsust kohaldatakse) andmise ajal.

(45)

Ajal, mil Trieste Kaubanduskoda abi andis, ei olnud ühenduse eeskirju põllumajandussektoris antava vähese tähtsusega abi kohta veel vastu võetud.

(46)

Esimesed sellised ühenduse eeskirjad kehtestati määruses (EÜ) nr 1860/2004.

(47)

Määruses (EÜ) nr 1860/2004 on sätestatud, et abi, mis ei ületa kolme aasta jooksul 3 000 eurot ühe abisaaja kohta (ehk ettevõttele antav vähese tähtsusega abi), ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubavahetust ega moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi ning seetõttu ei kohaldata sellise abi suhtes asutamislepingu artikli 87 lõiget 1.

(48)

Määruse (EÜ) nr 1860/2004 artikli 5 kohaselt kohaldatakse sama põhimõtet enne selle määruse jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab kõigile määruse artiklites 1 ja 3 sätestatud tingimustele.

(49)

Käesoleval juhul ei käsitata üksiktoetust, mis ei ületa 3 000 eurot, EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabina, kui see vastas andmise ajal määruse (EÜ) nr 1860/2004 artiklitele 1–3. Eeltoodu kehtib üksnes nende kõnealuse kava alusel tegelikult makstud abisummade kohta, mis ei ületa 3 000 eurot. Itaalia ametiasutused ei saa väita, et tagasinõudmise juhtude arvu saab vähendada, lahutades 12 ülemäärase hüvitamise juhul abist selle summa, mida abisaajad oleksid võinud saada määruse (EÜ) nr 1860/2004 alusel, sest kui kõnealuse kava alusel antud abi summa ületab vähese tähtsusega abi piirmäära, ei saa vähese tähtsusega abi määruse sätteid selle abi suhtes kohaldada isegi abi osale, mis seda piirmäära ei ületa,

a)

igalt abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/20

(1)

Pärast algmääruse artikli 11 lõikele 2 vastavat läbivaatamist (edaspidi „läbivaatamine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1683/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu praegu CN-koodide ex 2931 00 95 (TARICi kood 2931009582) ja ex 3808 93 27 (TARICi kood 3808932719) alla kuuluva Hiina Rahvavabariigist pärit glüfosaadi impordi suhtes (edaspidi „vaatlusalune toode”); kõnealust tollimaksu on laiendatud Malaisiast saadetava glüfosaadi impordi suhtes (olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Malaisiast pärineva impordina või mitte) (TARICi koodid 2931009581 ja 3808932711), kusjuures erandina ei kohaldata kõnealust tollimaksu glüfosaadi suhtes, mille on tootnud äriühing Crop protection (M) Sdn. Bhd. (Lot 746, Jalan Haji Sirat 4 ½ Miles, off Jalan Kapar, 42100 Klang, Selangor Darul Ehsan, Malaisia) (TARICi lisakood A 309); samuti on kõnealust tollimaksu laiendatud Taiwanist saadetud glüfosaadi impordi suhtes (olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Taiwanist pärineva impordina või mitte) (TARICi koodid 2931009581 ja 3808932711), kusjuures erandina ei kohaldata kõnealust tollimaksu glüfosaadi suhtes, mille on tootnud äriühing Sinon Corporation (No 23, Sec. 1, Mei Chuan W. Rd, Taichung, Taiwan) (TARICi lisakood A 310). Dumpinguvastase tollimaksu määr on 29,9 %.

(2)

Vaatlusaluse toote kasutajate ja edasimüüjate ühendus AUDACE esitas teabe, mille kohaselt on pärast läbivaatamise perioodi (1. jaanuar 2002 – 31. detsember 2002) lõppu turutingimustes toimunud muutused, ja väitis, et need muutused võivad õigustada kehtivate meetmete peatamist vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4. Seejärel kontrollis komisjon, kas selline peatamine on põhjendatud.

(3)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 võib dumpinguvastaseid meetmeid ühenduse huvides peatada põhjusel, et turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et kahju taastekkimine meetme peatamise tagajärjel on vähetõenäoline, ja tingimusel, et ühenduse tootmisharule on antud võimalus märkusi esitada ja neid märkusi on ka arvesse võetud. Artikli 14 lõike 4 kohaselt võib vaatlusalused dumpinguvastased meetmed igal ajal ennistada, kui peatamise põhjus on muutunud kehtetuks.

(4)

Märgitakse, et ühenduse tootmisharu olukord paranes 2008. aasta esimese pooleni. Kuna ELi turul on hinnad, aga ka müügimaht ja -väärtus märgatavalt tõusnud ning kuna tootmiskulud on olnud suhteliselt stabiilsed, on oluliselt suurenenud kasum, mida väljendatakse protsendina käibest. Neid positiivseid suundumusi kinnitab mitu tulemusnäitat ühenduse nende peamiste tootjate kohta, kes esindavad ühenduse tootmisharu toodangu ja müügimahu enamikku. Olemasolevate turgu kirjeldavate näitajate alusel ei ole põhjust arvata, et olukord muutuks, kui kõnealused meetmed peatataks.

(5)

Ühenduse tootmisharu on kinnitanud, et praegu on glüfosaadi hinnatase ELi turul suhteliselt püsiv, kuigi Hiina Rahvavabariigist pärit glüfosaadi ekspordi hinnatase on alates 2008. aasta juulist märgatavalt langenud.

(6)

Glüfosaadi tootmismahu ja toodangu suurenemine Hiina Rahvavabariigis võib langetada ELi turul kehtivaid glüfosaadi hindu keskmise või pikema aja jooksul. Praegu olemasoleva teabe põhjal tundub siiski, et üldine nõudluse tõus võib sellise olukorra tekke ilmselt ära hoida.

(7)

Puuduvad igasugused tõendid, et meetme peatamine võiks olla vastuolus ühenduse huvidega.

(8)

Arvestades praegust muutust turutingimustes ja eeskätt vaatlusaluse toote praegust hinnataset ühenduse turul, samuti ühenduse tootmisharu kõrget kasumitaset (hoolimata Hiina Rahvavabariigist pärit ekspordi hindade langusest viimastel kuudel), ollakse kokkuvõttes seisukohal, et vaatlusaluse Hiina Rahvavabariigist pärit toote impordiga seotud kahju taastekkimine pärast meetmete peatamist on ebatõenäoline. Seepärast tehakse ettepanek peatada praegu kehtivad meetmed üheksaks kuuks kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4.

(9)

Komisjon teavitas vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 ühenduse tootmisharu oma kavatsusest peatada kehtivad dumpinguvastased meetmed. Ühenduse tootmisharule on antud võimalus esitada oma arvamus ja seda arvamust on arvesse võetud.

(10)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kõik nõuded vaatlusalusele tootele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu peatamiseks on täidetud kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4. Eelnevast tulenevalt peatatakse määrusega (EÜ) nr 1683/2004 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks üheksaks kuuks.

(11)

Kui meetmete peatamise põhjustanud olukord hiljem muutub, võib komisjon ennistada dumpinguvastased meetmed, tühistades viivitamata dumpinguvastaste tollimaksude peatamise,

15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/22

(1)

Asjaolu, et finantsteenuste sektor ning eelkõige pangad ja investeerimisühingud on võtnud liigseid riske, on aidanud kaasa finantsettevõtjate maksejõuetuse tekkimisele ja põhjustanud süsteemseid probleeme liikmesriikides ja kogu maailmas. Sellised probleemid on mõjutanud kogu majandust ja läinud ühiskonnale palju maksma.

(2)

Kuigi sobimatud tasustamistavad finantsteenuste sektoris ei olnud 2007. ja 2008. aastal välja kujunenud majanduskriisi peamine põhjus, valitseb üldine konsensus, et sellised tavad soodustasid liigset riskide võtmist ja tekitasid seega olulistele finantsettevõtjatele märkimisväärset kahju.

(3)

Suure osa finantsteenuste sektori tasustamistavad on olnud vastuolus tõhusa ja usaldusväärse riskijuhtimisega. Kõnealuste tavadega kalduti premeerima lühiajalist kasu ja see stimuleeris töötajaid tegema põhjendamatult riskantseid tehinguid, mis andsid lühiajaliselt suuremat tulu, pikaajaliselt aga tähendas see finantsettevõtjate jaoks suuremat võimalikku kahju.

(4)

Kui riskide juhtimise ja kontrollimise süsteemid oleksid usaldusäärsed ja tõhusad, oleksid tasustamistavadest tulenevad stiimulid riske võtta põhimõtteliselt kooskõlas finantsettevõtjate riskitaluvusega. Samas on kõikidel riskide juhtimise ja kontrollimise süsteemidel piirangud ja nagu finantskriis on näidanud, ei pruugi sellised süsteemid tulla toime sobimatutest stiimulitest tulenevate riskidega, sest riskid ise ja nende võtmise viisid muutuvad järjest keerulisemaks. Seega on äriüksuste ning riskide juhtimise ja kontrollimise süsteemide eest vastutavate töötajate lihtne funktsionaalne eraldamine vajalik, kuid see ei ole enam piisav.

(5)

Sobivate stiimulite loomine palgasüsteemisiseselt aitaks vähendada riskijuhtimisega seotud koormust ja suurendaks tõenäosust, et sellised süsteemid muutuksid tõhusamaks. Seepärast on vaja kehtestada usaldusväärse palgapoliitika põhimõtted.

(6)

Arvestades konkurentsisurvet finantsteenuste sektoris ja asjaolu, et paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt, on oluline tagada, et usaldusväärse palgapoliitika põhimõtteid kohaldatakse järjepidevalt kõigis liikmesriikides. Samas tunnustatakse, et tõhususe suurendamiseks tuleks usaldusväärse palgapoliitika põhimõtteid rakendada järjepidevalt kogu maailmas.

(7)

Kevadisele Euroopa Ülemkogule esitatud teatises „Euroopa majanduse elavdamine” (1) kirjeldas komisjon kava, mille eesmärk on taastada ja säilitada stabiilne ja usaldusväärne finantssüsteem. Täpsemalt väideti teatises, et esitatakse uus soovitus tasustamise kohta finantsteenuste sektoris, et parandada finantsettevõtjate riskijuhtimist ja viia palgastiimulid kooskõlla jätkusuutlike töötulemustega.

(8)

Käesolevas soovituses esitatakse üldpõhimõtted, mida kohaldatakse palgapoliitika suhtes finantsteenuste sektoris, kusjuures neid põhimõtteid tuleks kohaldada finantsteenuste sektoris tegutsevate kõikide finantsettevõtjate suhtes.

(9)

Kõnealused üldpõhimõtted võivad teatavate finantsettevõtjate kategooriate jaoks olla asjakohasemad, arvestades kehtivaid õigusakte ja finantsteenuste sektori üldist tava. Neid põhimõtted tuleks kohaldada koos konkreetse finantssektori suhtes kehtivate eeskirjade ja õigusaktidega. Eelkõige ei tuleks keskenduda vahendajate ning allhanke korras teostatavate tegevuste puhul väliste teenuseosutajate tasudele ja komisjonitasudele, sest selliste tasude ja komisjonitasude hüvitamise tavad on juba osaliselt hõlmatud konkreetse korraga, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiviga 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (3). Käesolev soovitus ei piira sotsiaalpartnerite õigusi kollektiivläbirääkimiste puhul.

(10)

Selliste finantsettevõtjate suhtes, kelle väärtpaberid on lubatud direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses kauplemiseks reguleeritud turul ühes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse lisaks käesolevale soovitusele ja koos sellega komisjoni 14. detsembri 2004. aasta soovitust 2004/913/EÜ noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks (4) ja komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitust 2009/385/EÜ, millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga (5).

(11)

Konkreetse finantsettevõtja palgapoliitika peaks olema seotud asjaomase finantsettevõtja suuruse ja ka tema tegevuse komplekssusega.

(12)

Tuleks vastu võtta riskipõhine palgapoliitika, mis on kooskõlas tõhusa riskijuhtimisega ja millega ei kaasne liigset riskide võtmist.

(13)

Palgapoliitika peaks hõlmama selliste töötajate kategooriaid, kelle ametialane tegevus mõjutab finantsettevõtja riskiprofiili märkimisväärselt. Selleks et vähendada stiimuleid võtta liigseid riske, tuleks vastu võtta konkreetne kord, kuidas selliseid töötajate kategooriaid tasustatakse.

(14)

Palgapoliitika eesmärk peaks olema viia töötajate isiklikud eesmärgid kooskõlla asjaomase finantsettevõtja pikaajaliste huvidega. Palgapoliitika tulemuspõhiste elementide hindamine peaks põhinema pikaajalistel töötulemustel ja võtma arvesse selliste tulemustega seotud võimalikke riske. Töötulemusi tuleks hinnata mitmeaastase (nt kolme- kuni viieaastase) raamistiku alusel, et hindamine põhineks pikaajalistel töötulemustel ja et maksete tegemine tulemuspalga alusel jaotuks üle ettevõtja äritsükli.

(15)

Finantsettevõtjatel peaks olema võimalus nõuda tagasi muutuvpalka, mis maksti välja märkimisväärselt ebatäpseks osutunud andmetele tuginevate töötulemuste eest.

(16)

Üldpõhimõte on, et lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksetega, mida tehakse lepingulistel alustel, ei tohiks premeerida ebaõnnestumist. Noteeritud finantsettevõtjate haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete suhtes tuleks kohaldada lahkumishüvitisi käsitlevaid konkreetseid sätteid, mis sisalduvad soovituses 2009/385/EÜ.

(17)

Selleks et palgapoliitika oleks kooskõlas finantsinstitutsiooni eesmärkide, äristrateegia, väärtuste ja pikaajaliste huvidega, tuleks lisaks finantstulemustele kaaluda muid tegureid, nagu finantsinstitutsiooni süsteemide ja kontrollidega seotud nõuete täitmine, samuti klientide ja investoritega suhtlemist käsitlevate nõuete täitmine.

(18)

Tõhus juhtimine on oluline tingimus selleks, et palgapoliitika oleks usaldusväärne. Finantsettevõtjate palgapoliitikat hõlmavate otsuste tegemine peaks olema sisemiselt läbipaistev ja kavandatud nii, et vältida huvide konflikti ning tagada asjaomaste isikute sõltumatus.

(19)

Finantsettevõtja juhtorganil peaks olema lõplik vastutus finantsettevõtja palgapoliitika kehtestamise ja selle rakendamise jälgimise eest. Selleks et tagada vajaliku eksperditeabe olemasolu, peaks protsess hõlmama kontrollifunktsioonide täitjaid ja tuleks kaasata ka personaliosakond ja eksperdid. Eelkõige tuleks kontrollifunktsioonide täitjad kaasata palgapoliitika kavandamisse ja selle rakendamise kontrollimisse ning kontrollifunktsioonide täitmist tuleks piisavalt väärtustada, et see pakuks huvi oskustega töötajatele ja tagaks nende sõltumatuse äriüksusest, mida nad kontrollivad. Diplomeeritud audiitor peaks praeguste aruandluskohustuste piires andma (järelevalve)nõukogule või revisjonikomisjonile aru palgapoliitika rakendamise kontrollimisel ilmnevate oluliste puuduste kohta.

(20)

Palgapoliitika kavandamise ja selle rakendamise kontrollimine on tõenäoliselt tõhusam, kui finantsettevõtjate sidusrühmi ja vajaduse korral töötajate esindajaid on nõuetekohaselt teavitatud palgapoliitika kehtestamisest ja jälgimisest ning nad osalevad selles protsessis. Seepärast peaksid finantsettevõtjad tegema asjaomase teabe sidusrühmadele kättesaadavaks.

(21)

Käesolevas soovituses esitatud põhimõtete rakendamist tuleks tõhustada liikmesriigi tasandil tehtava järelevalvega. Seepärast peaks järelevalveasutuse üldhinnang finantsettevõtja usaldusväärsusele hõlmama hinnangut, kas finantsettevõtja palgapoliitika vastab käesolevas soovituses sätestatud põhimõtetele.

(22)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kolmandas riigis asuva registrijärgse asukoha või peakontoriga finantsettevõtjate liikmesriigi territooriumil tegutsevate filiaalide suhtes kohaldatakse samalaadseid palgapoliitika põhimõtteid nagu nende finantsettevõtjate suhtes, kelle registrijärgne asukoht või peakontor asub liikmesriigi territooriumil.

(23)

Käesolevat soovitust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide võetavaid võimalikke meetmeid, mis hõlmavad riigiabi saavate finantsettevõtjate palgapoliitikat.

(24)

Käesoleva soovituse kohaselt võetud meetmetest teatades peavad liikmesriigid nimetama ka tähtaja, mille jooksul finantsettevõtjad peavad vastu võtma soovituses esitatud põhimõtetele vastava palgapoliitika,

1.1.

Liikmesriigid peaksid tagama, et II, III ja IV jaos esitatud põhimõtteid kohaldatakse kõikide finantsasutuste suhtes, kelle registrijärgne asukoht või peakontor asub nende territooriumil.

1.2.

Liikmesriigid peaksid tagama, et II, III ja IV jaos esitatud põhimõtteid kohaldatakse selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab finantsettevõtja riskiprofiili märkimisväärselt.

1.3.

Kui võetakse meetmeid tagamaks, et finantsettevõtjad rakendavad selliseid põhimõtteid, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomase finantsettevõtja olemust, suurust ja tegevuse ulatust.

1.4.

Liikmesriigid peaksid finantsettevõtjate suhtes kohaldama II, III ja IV jaos esitatud põhimõtteid nii individuaalsel kui ka konsolideeritud alusel. Usaldusväärse palgapoliitika põhimõtteid tuleks konsolideerimisgrupi tasandil kohaldada emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate, sealhulgas offshore-finantskeskustes asutatud tütarettevõtjate suhtes.

1.5.

Käesolevat soovitust ei kohaldata vahendajate ning allhanke korras teostatavate tegevuste puhul väliste teenuseosutajate tasude ja komisjonitasude suhtes.

2.1.

„Finantsettevõtja” – mis tahes ettevõtja, olenemata tema õiguslikust seisundist ja sellest, kas ta tegevus on reguleeritud või mitte, kes osutab mõnda järgmistest professionaalsetest teenustest:

Finantsettevõtja hõlmab krediidiasutusi, investeerimisühinguid, kindlustus- ja edasikindlustusseltse, pensionifonde ja ühisinvesteerimissüsteeme, kuid ei piirdu nendega.

2.2.

„Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liige” – äriühingu haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani mis tahes liige.

2.3.

„Kontrollifunktsioonid” – riskijuhtimine, sisekontroll ja finantsettevõtjasisesed samalaadsed funktsioonid.

2.4.

„Muutuvpalk” – haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete töötasu komponent, sealhulgas preemiad, mis määratakse kindlaks töö tulemuslikkuse kriteeriumide alusel.

3.1.

Liikmesriigid peaksid tagama, et finantsettevõtjad kehtestavad, rakendavad ja säilitavad sellise palgapoliitika, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning mis aitab seda edendada ega toeta liigsete riskide võtmist.

3.2.

Palgapoliitika peaks olema kooskõlas finantsettevõtja äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja selliste pikaajaliste huvidega nagu jätkusuutlikud kasvuväljavaated ning see peaks olema kooskõlas klientide ja investorite kaitse põhimõttega teenuste pakkumise vältel.

4.1.

Kui töötasu hõlmab muutuvpalka või preemiat, peaks palgapoliitika olema kavandatud nii, et põhipalga ja muutuvpalga vahel oleks sobiv tasakaal. Töötasu komponentide sobiv tasakaal võib erineda töötajate lõikes, sõltuvalt turutingimustest ja konkreetsetest tingimustest, milles asjaomane finantsettevõtja tegutseb. Liikmesriigid peaksid tagama, et finantsettevõtjate palgapoliitikaga kehtestatakse muutuvpalga ülempiir.

4.2.

Põhipalk peaks moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldaks finantsettevõtjal rakendada täielikult paindlikku preemiasüsteemi. Eelkõige peaks finantsettevõtjatel olema võimalik jätta preemiad täielikult või osaliselt maksmata, kui asjaomane üksikisik, äriüksus, või finantsettevõtja ei täida tulemuskriteeriume. Finantsettevõtjal peaks ka olema võimalik jätta preemiad maksmata, kui tema olukord halveneb märkimisväärselt, eriti kui ei saa enam eeldada, et finantsettevõtja on võimeline äritegevusega tegelema või seda tulevikus jätkama.

4.3.

Kui antakse märkimisväärne preemia, peab preemia suurema osa väljamaksmisele eelnema teatav minimaalne ajaperiood. Preemia sellise osa suurus, mille väljamaksmisele peab eelnema teatav ajaperiood, tuleks määrata preemia kogusumma suhtelise osakaalu alusel võrreldes töötasu kogusummaga.

4.4.

Preemia see osa, mille väljamaksmine edasi lükatakse, peaks sõltuma võimalikest riskidest, mis on seotud töötulemustega, mille eest preemiat makstakse, ja see võib hõlmata aktsiaid, optsioone või muid rahalisi vahendeid, mille väljamaksmisele peaks eelnema teatav ajaperiood. Selliste tulevaste töötulemuste mõõtmistulemusi, mis on seotud preemia selle osaga, mille väljamaksmine edasi lükatakse, tuleks korrigeerida vastavalt riskile, nagu on sätestatud punktis 5.

4.5.

Lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud lepingulised maksed peaksid olema seotud aja jooksul saavutatud tulemustega ja kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist.

4.6.

Liikmesriigid peaksid tagama, et finantsettevõtja (järelevalve)nõukogul oleks õigus nõuda, et töötajad maksaksid tervenisti või osaliselt tagasi preemia, mis maksti välja märkimisväärselt ebatäpseks osutunud andmete alusel.

4.7.

Palgapoliitika korraldust tuleks aja jooksul ajakohastada, et see vastaks asjaomase finantsettevõtja muutunud olukorrale.

5.1.

Kui tasustamine on seotud töötulemustega, peaks kogusumma põhinema üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning kogu finantsettevõtja töötulemuste hindamisel.

5.2.

Töötulemusi tuleks hinnata mitmeaastase raamistiku alusel, et hindamine põhineks pikaajalistel töötulemustel ja et preemiate väljamaksmine jaotuks üle ettevõtja äritsükli.

5.3.

Selliste töötulemuste mõõtmise tulemused, mis moodustavad preemiate või preemiate reservide aluse, peaks võtma arvesse töötulemustega seotud praegusi ja tulevasi riske, kasutatud kapitali maksumust ja likviidsust.

5.4.

Üksikisikute töötulemuste kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse nii mitterahalisi kriteeriume (nt siseeeskirjade ja -menetluse järgimine) kui ka klientide ja investoritega suhtlemist käsitlevaid nõudeid.

6.1.

Palgapoliitika peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on huvide konfliktide vältimine. Töötasu kindlaksmääramine ettevõtjasiseselt peaks olema selge, dokumenteeritud ja läbipaistev.

6.2.

Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palgad peaks kindlaks määrama (järelevalve)nõukogu. Peale selle peaks (järelevalve)nõukogu kehtestama finantsettevõtja palgapoliitika üldpõhimõtted ja vastutama kõnealuse poliitika rakendamise eest.

6.3.

Palgapoliitika kujundamisse tuleks kaasata kontrollifunktsioonide täitjad ning personaliosakond ja väliseksperdid.

6.4.

Palgapoliitika eest vastutavatel (järelevalve)nõukogu ja töötasukomisjoni liikmetel ning töötajatel, kes osalevad palgapoliitika kavandamises ja rakendamises, peaks olema vajalikud teadmised ja nad peaksid funktsionaalselt olema sõltumatud äriüksustest, mida nad kontrollivad, ning seega peaksid nad olema võimelised andma sõltumatuid hinnanguid palgapoliitika sobivuse ja sellega seotud riskide ja nende juhtimise kohta.

6.5.

Ilma et see piiraks (järelevalve)nõukogu üldist vastutust, nagu on sätestatud punktis 6.2, peaksid kontrollifunktsioonide täitjad palgapoliitika rakendamise jälgimiseks korraldama aastas vähemalt korra keskse ja sõltumatu sisekontrolli, et kontrollida, kas (järelevalve)nõukogu kehtestatud poliitikat ja menetlust järgitakse. Kontrollifunktsioonide täitjad peaksid (järelevalve)nõukogu teavitama kõnealuste kontrollide tulemustest.

6.6.

Kontrollifunktsioone täitvad töötajad peaksid olema sõltumatud nende kontrollitavatest äriüksustest, neil peaks olema piisav pädevus ning nad peaksid saama tasu vastavalt nende ülesannetega seotud eesmärkide saavutamisele, sõltumata nende kontrollitavates ärivaldkondades saavutatud töötulemustest. Eelkõige kindlustus- või edasikindlustusseltside puhul tuleks tasustada kindlustusstatistika tegemist ja vastutavat kindlustusstatistikut viisil, mis vastab tema rollile kindlustus- või edasikindlustusseltsis, mitte seoses asjaomase ettevõtja töötulemustega.

6.7.

Palgapoliitika üldpõhimõtted peaksid oma kättesaadavad nendele töötajatele, kelle suhtes neid kohaldatakse. Kõnealuseid töötajaid tuleks eelnevalt teavitada kriteeriumidest, mida kasutatakse nende töötasu kindlaksmääramisel ja hindamisel. Hindamine ja palgapoliitika peaksid olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ning asjaomaste töötajate jaoks läbipaistvad.

7.

Ilma et see piiraks konfidentsiaalsust ja andmekaitset käsitlevaid sätteid, peaks finantsettevõtja avalikustama sidusrühmadele asjaomase teabe II jaos osutatud palgapoliitika ja selle ajakohastamise kohta selgel ja lihtsalt mõistetaval viisil. Avalikustamine võib hõlmata eraldi palgadeklaratsioone, perioodilist avalikustamist raamatupidamise aastaaruannete raames või muid viise.

8.

Avalikustada tuleb:

9.

Avalikustatava teabe kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomase finantsettevõtja olemust, suurust ja tegevuse ulatust.

10.

II ja III jaos sisalduvate põhimõtete täitmise jälgimisel peaksid liikmesriigid tagama, et pädevad ametiasutused võtavad arvesse finantsettevõtja suurust ning sooritatavate tegevuste iseloomu ja komplekssust.

11.

Liikmesriigid peavad tagama, et finantsettevõtjad on võimelised esitama pädevatele ametiasutustele palgadeklaratsiooni ja selle asjaomaste ajakohastatud versioonide kujul teavet käesoleva soovitusega hõlmatud palgapoliitika ja sealhulgas käesoleva soovituse põhimõtete järgmise kohta.

12.

Liikmesriigid peavad tagama, et pädevatel ametiasutustel oleks võimalik esitada taotlus ja saada juurdepääs kogu teabele, mida on vaja, et hinnata, kuivõrd II ja III jaos sisalduvaid sätteid järgitakse.

13.

Liikmesriike kutsutakse üles võtma vajalikke meetmeid selleks, et hõlbustada käesoleva soovituse kohaldamist 31. detsembriks 2009, ja teatama komisjonile kooskõlas käesoleva soovitusega võetud meetmetest, et võimaldada komisjonil olukorda hoolikalt jälgida ja selle põhjal hinnata vajadust täiendavate meetmete võtmiseks.

14.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

15.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/28

(1)

14. detsembril 2004 võttis komisjon vastu soovituse 2004/913/EÜ noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks (1) ja 15. veebruaril 2005 võttis komisjon vastu soovituse 2005/162/EÜ noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta (2). Kõnealuste soovituste peamised eesmärgid on tagada tasustamise läbipaistvus ja aktsionäride otsustamisõigus tasustamispoliitika ja individuaalsete töötasude üle, mida saab saavutada avalikustamisega, kohustava või nõuandva hääletamise sisseviimisega palgadeklaratsiooni üle ning aktsiapõhise tasustamisskeemi esitamisega aktsionäridele heakskiitmiseks, samuti kindlustada tõhus ja tegevjuhtkonnast sõltumatu järelevalve ning töötasukomisjoni vähemalt nõuandev roll seoses töötasudega.

(2)

Kõnealustest soovitustest järeldub, et komisjon peab jälgima soovitustes sisalduvate põhimõtete rakendamist ja kohaldamist ning hindama edasiste meetmete vajadust. Lisaks on viimaste aastate kogemused ja praegune finantskriis näidanud, et tasustamissüsteemid on muutunud järjest keerukamaks, keskenduvad liigselt lühiajalistele saavutustele ning on mõnel juhul põhjustanud ületasustamist, mida töötulemused ei õigusta.

(3)

Ehkki haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise vorm, struktuur ja tase kuuluvad jätkuvalt eelkõige äriühingute, nende aktsionäride ja töötajate esindajate pädevusse, leiab komisjon, et on vaja kehtestada täiendavad põhimõtted seoses haldus-, juhtiv- ja järelevalveorgani liikmete tasustamise struktuuriga, mis on kindlaks määratud äriühingu palgapoliitikas, töötasu määramise protsessi ja selle protsessi kontrollimisega.

(4)

Käesolev soovitus ei piira sotsiaalpartnerite õigusi kollektiivläbirääkimiste puhul.

(5)

Noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorda tuleks muuta rangemaks põhimõtete abil, mis täiendavad soovitustes 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ sisalduvaid põhimõtteid.

(6)

Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise süsteem peaks toetama äriühingu pikaajalist jätkusuutlikkust ning tagama, et tasustamine lähtub töötulemustest. Seetõttu tuleks töötasu muutuvpalga osa siduda eelnevalt kindlaks määratud ja mõõdetavate tulemuskriteeriumidega, sealhulgas mitterahaliste kriteeriumidega. Muutuvpalga suhtes tuleks kehtestada ülempiir. Muutuvpalga väljamaksmisega tuleks teatavat aega – näiteks kolm kuni viis aastat – viivitada, et tagada selle vastavus töötulemustele. Lisaks tuleks äriühingutele anda võimalus tagasi nõuda muutuvpalga osa, mis maksti välja märkimisväärselt ebatäpseks osutunud andmete alusel.

(7)

Tuleb tagada, et lahkumishüvitised (nn kuldne käepigistus) ei kujutaks endast preemiat ebaõnnestumise eest ning et need hüvitised täidaksid siiski oma peamist eesmärki – need on ette nähtud turvaabinõuna lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral. Selleks peaksid need hüvitised piirduma teatava summa või ajavahemikuga ega tohiks üldiselt ületada kahte aastapalka (mis hõlmab aastase töötasu põhipalga osa); hüvitist ei tohiks maksta, kui leping lõpetatakse mitterahuldavate töötulemuste tõttu või kui haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liige lahkub omal soovil. See ei välista hüvitise maksmist olukorras, kus leping lõpetatakse ennetähtaegselt äriühingu strateegia muutmise, ühinemise ja/või ülevõtmise tõttu.

(8)

Tasustamissüsteemid, mille alusel haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele makstakse tasu aktsiates, aktsiaoptsioonides või muude õiguste andmisega aktsiate omandamiseks või tasu saamiseks aktsiahindade muutumise põhjal, peaksid olema suuremas sõltuvuses töötulemustest ning äriühingu jaoks pikaajalise väärtuse loomisest. Seetõttu tuleb aktsiate puhul kohaldada sobivat õiguste omandamise perioodi, mis võimaldab seada aktsiate omandamise sõltuvusse töötulemustest. Aktsiaoptsioone või muid õigusi, mis on seotud aktsiate omandamisega või tasu saamisega aktsiahindade muutumise põhjal, ei tohiks saada kasutada enne asjakohase ajaperioodi möödumist ning selliste õiguste kasutamine peaks sõltuma töötulemustest. Et vältida äriühingu aktsiaid omavate haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete huvide konflikte, peavad sellised liikmed olema kohustatud osa oma aktsiatest kuni volituste lõpuni alles hoidma.

(9)

Et aktsionäridel oleks lihtsam hinnata äriühingu palgapoliitikat ning et suurendada äriühingu vastutust aktsionäride ees, peaks palgadeklaratsioon olema selge ja lihtsasti mõistetav. Äriühing peab avalikustama ka täpsemad andmed tasustamisstruktuuri kohta.

(10)

Et suurendada äriühingu vastutust aktsionäride ees, tuleks aktsionäre julgustada osa võtma üldkoosolekutest ja kasutama läbimõeldult oma hääleõigust. Eelkõige institutsionaalsed investorid peaksid andma oma panuse selleks, et suurendada juhatuse aruandluskohustust töötasu küsimustes.

(11)

Töötasukomisjon, millele osutatakse soovituses 2005/162/EÜ, täidab äriühingu palgapoliitika kujundamisel olulist rolli, aidates ära hoida huvide konflikte ja jälgides haldusorgani tegevust seoses töötasudega. Töötasukomisjoni mõjukuse suurendamiseks peaks vähemalt üks selle liige olema ekspert palgaküsimustes.

(12)

Töötasukonsultantidel võivad olla vastukäivad huvid, näiteks juhul, kui nad nõustavad töötasukomisjoni seoses tasustamistavade ja -korraga ning samal ajal nõustavad ka äriühingut või tegevjuhtkonna või juhtivorgani liiget või liikmeid. Töötasukomisjonid peavad konsultante tööle võttes hoolikalt jälgima, et samad konsultandid ei nõustaks samal ajal äriühingu personaliosakonda või tegevjuhtkonna või juhtorgani liikmeid.

(13)

Arvestades haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise küsimuse tähtsust ja selleks, et tagada ühenduse vastava raamistiku tõhus rakendamine, kavatseb komisjon hakata laiemalt kasutama mitmesuguseid järelevalvesüsteeme, nagu näiteks iga-aastased tulemustabelid ja liikmesriikide vastastikused eksperdihinnangud. Lisaks kavatseb komisjon uurida võimalusi haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamise poliitika avalikustamise ühtlustamiseks.

(14)

Käesoleva soovituse kohaselt võetud meetmetest teatades peavad liikmesriigid nimetama ka tähtaja, mille jooksul äriühingud peavad vastu võtma soovituses esitatud põhimõtetele vastava palgapoliitika,

1.1.

Käesoleva soovituse II jao reguleerimisala vastab soovituse 2004/913/EÜ reguleerimisalale.

Käesoleva soovituse III jao reguleerimisala vastab soovituse 2005/162/EÜ reguleerimisalale.

1.2.

Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et noteeritud äriühingud, mille suhtes kohaldatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ, järgiksid käesolevat soovitust.

2.1.

„muutuvpalk” – haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete töötasu komponendid, sealhulgas preemiad, mis määratakse kindlaks tulemuskriteeriumide alusel;

2.2.

„lahkumishüvitis” – tegevjuhtkonna või juhtorgani liikmetele töölepingu ennetähtaegse lõpetamise korral makstav mis tahes tasu, sealhulgas etteteatamistähtaja kestuse või lepingus sisalduva konkurentsi keelava klausliga seotud maksed.

3.1.

Kui palgapoliitika sisaldab muutuvpalka, peaksid äriühingud kehtestama muutuvpalga osa(de)le ülempiiri. Põhipalk peaks olema piisav selleks, et võimaldada äriühingul muutuvpalk maksmata jätta, kui töö ei vasta tulemuskriteeriumidele.

3.2.

Muutuvpalga maksmine peaks sõltuma eelnevalt kindlaks määratud ja mõõdetavatest tulemuskriteeriumidest.

Tulemuskriteeriumid peaksid edendama äriühingu pikaajalist jätkusuutlikkust ning hõlmama ka mitterahalisi kriteeriume, mis on äriühingu pikaajalise väärtuse loomise seisukohast olulised, nagu näiteks tegevuse vastavus eeskirjadele ja menetlustele.

3.3.

Kui töötasu sisaldab muutuvpalka, peaks selle põhiosa väljamaksmisele eelnema teatav minimaalne ajaperiood. Muutuvpalga sellise osa suurus, mille väljamaksmisele peaks eelnema teatav ajaperiood, tuleks kindlaks määrata muutuvpalga suhtelise osakaalu alusel võrreldes põhipalgaga.

3.4.

Tegevjuhtkonna või juhtorgani liikmetega sõlmitavad lepingud peaksid sisaldama sätteid, mis lubavad äriühingul nõuda muutuvpalga tagasimaksmist, kui see maksti andmete alusel, mis hiljem osutusid olulisel määral ebatäpseks.

3.5.

Lahkumishüvitis ei tohiks ületada kindlaksmääratud summat või kindlaksmääratud aastapalkade arvu ja see ei tohi üldiselt olla suurem kui kahe aasta põhipalk.

Hüvitist ei tohiks maksta, kui töösuhe lõpetatakse mitterahuldavate töötulemuste tõttu.

4.1.

Aktsiate saamise ja nende täieliku käsutusõiguse tekkimise vahele peaks jääma vähemalt kolmeaastane ajaperiood (õiguste omandamise periood).

Aktsiaoptsioone või muid õigusi, mis on seotud aktsiate omandamisega või tasu saamisega aktsiahindade muutumise põhjal, ei tohiks saada kasutada vähemalt kolme aasta jooksul pärast selliste optsioonide või õiguste andmist.

4.2.

Aktsiate omandamine ja õigus kasutada aktsiaoptsioone või muid õigusi, mis on seotud aktsiate omandamisega või tasu saamisega aktsiahindade muutumise põhjal, peaks sõltuma eelnevalt kindlaks määratud ja mõõdetavatest tulemuskriteeriumidest.

4.3.

Pärast aktsiate omandamist peaksid haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmed teatava arvu aktsiaid kuni oma volituste lõpuni alles hoidma; selliseid aktsiaid võib kasutada nende omandamisega seotud mis tahes kulude rahastamiseks. Alleshoitavate aktsiate arv tuleb kindlaks määrata ja see võib vastata näiteks töötasu kahekordsele aastasummale (arvestades nii põhi- kui ka muutuvpalka).

4.4.

Järelevalveorgani liikmete töötasu ja haldusorgani selliste liikmete töötasu, kes ei kuulu tegevjuhtkonda, ei tohiks aktsiaoptsioone sisaldada.

5.1.

Soovituse 2004/913/EÜ punktis 3.1 mainitud palgadeklaratsioon peaks olema selge ja lihtsasti mõistetav.

5.2.

Lisaks soovituse 2004/913/EÜ punktis 3.3 esitatud andmetele peaks palgadeklaratsioon sisaldama järgmist:

6.1.

Aktsionäre, eelkõige institutsionaalseid investoreid, tuleks innustada osa võtma üldkoosolekutest ning kasutama läbimõeldult oma hääleõigust seoses haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamisega, võttes arvesse käesolevas soovituses, soovituses 2004/913/EÜ ja soovituses 2005/162/EÜ esitatud põhimõtteid.

7.1.

Vähemalt ühel töötasukomisjoni liikmel peaksid olema teadmised palgapoliitika valdkonnast ja vastav töökogemus.

8.1.

Töötasukomisjon peaks vaatama korrapäraselt läbi haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palgapoliitikat, sealhulgas aktsiapõhise tasustamise poliitikat, ja selle rakendamist.

9.1.

Töötasukomisjon peab oma ülesandeid täites olema oma hinnangutes sõltumatu ja õiglane.

9.2.

Kasutades palgasüsteemide turustandardite kohta teabe kogumiseks konsultandi teenuseid, peab töötasukomisjon tegema kindlaks, et konsultant ei nõusta samal ajal äriühingu personaliosakonda ega tegevjuhtkonna või juhtivorgani liikmeid.

9.3.

Oma ülesandeid täites peab töötasukomisjon tagama, et tegevjuhtkonna või juhtivorgani iga liikme töötasu on proportsionaalne teiste liikmete ja äriühingu muude töötajate töötasuga.

9.4.

Töötasukomisjon peab andma aktsionäridele aru oma ülesannete täitmise kohta ning osalema sel eesmärgil iga-aastasel üldkoosolekul.

10.

Liikmesriikidel palutakse võtta vajalikud meetmed, et aidata kaasa käesoleva soovituse kohaldamisele 31. detsembriks 2009.

Selleks palutakse liikmesriikidel korraldada huvirühmadega riiklikke konsultatsioone käesoleva soovitusega seotud küsimustes ja teavitada komisjoni soovituse kohaselt võetud meetmetest, et võimaldada komisjonil olukorda tähelepanelikult jälgida ning hinnata sellest lähtuvalt vajadust edasiste meetmete järele.

11.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.