I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

31.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 87/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 216/2009,

11. märts 2009,

nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 2597/95 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades, (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Kuna on tehtud uusi muudatusi kõnealusesse määrusesse, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)	Euroopa Ühendus on saanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) liikmeks.

(3)	Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel sõlmitud protokollis on sätestatud, et komisjon annab FAO-le nõutud statistilised andmed.

(4)

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on kavandatava meetme eesmärke võimalik saavutada üksnes ühenduse õigusakti alusel, sest ainult komisjon saab kooskõlastada statistiliste andmete ühtlustamist ühenduse tasandil, kuna kalandusstatistika kogumise ja nende statistiliste andmete töötlemiseks ja usaldusväärsuse kontrollimiseks vajaliku infrastruktuuri eest vastutavad eelkõige liikmesriigid.

(5)	Mitmed liikmesriigid on taotlenud, et andmeid võiks esitada teistsuguses vormis või teistsugusel kandjal, kui on sätestatud V lisas (samaväärne Statlanti küsimustikega).

(6)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(7)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada statistiliste kalastuspiirkondade ja nende alljaotiste ning liikide nimekirju. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrust (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta, (5) esitab iga liikmesriik komisjonile andmed nende kõnealuses liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitvate laevade nominaalsaagi kohta, mis kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades.

Nominaalsaagi andmed hõlmavad kõiki maale toimetatud või merel ümberlaaditud kalasaadusi mis tahes kujul, ent sinna hulka ei loeta koguseid, mis on püügi järel merre tagasi heidetud, pardal tarbitud või pardal söödana kasutatud. Andmed kirjutatakse üles maale toimetatud või ümberlaaditud saagi eluskaalu ekvivalendina lähima tonnini ümardatult.

Artikkel 2

1. Nominaalsaagi andmed tuleb esitada iga peamise püügipiirkonna ja selle alljaotiste kohta, nagu on loetletud I lisas, kirjeldatud II lisas ja kujutatud III lisas. IV lisas on loetletud iga peamise püügipiirkonna liigid, mille kohta andmeid nõutakse.

2. Kalendriaasta andmed esitatakse kuue kuu jooksul aasta lõpust arvates.

3. Kui liikmesriigi laevad ei ole artikli 1 kohaselt peamises püügipiirkonnas kalendriaasta jooksul kalastanud, teatab liikmesriik sellest komisjonile. Kui aga peamises püügipiirkonnas on kalastatud, nõutakse andmete esitamist üksnes nende liikide ja alljaotiste kohta, mille suhtes aruandeaasta jooksul on näidatud püügi toimumine.

4. Liikmesriikide laevade püütud vähetähtsaid liike ei ole vaja andmete esitamisel ükshaaval nimetada, vaid need võib lisada kogusaagi alla, kui nende saaduste kaal ei ületa 5 % aastasest kogusaagist kõnealuses peamises püügipiirkonnas.

5. Komisjon võib muuta statistiliste kalastuspiirkondade ja nende alljaotiste ning liikide nimekirju.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 3

Kui ühise kalanduspoliitika raames vastu võetud sätted ei näe ette teisiti, lubatakse liikmesriikidel kasutada püügiandmete tuletamisel valimivõtumeetodit nende kalalaevastiku osade kohta, mille puhul andmete esitamine täies ulatuses põhjustaks liigset haldusprotseduuride rakendamist. Liikmesriik peab artikli 6 lõike 1 alusel esitatavale aruandele lisama üksikasjalikud andmed valimivõtu korra ja selle kohta, kui suur osa koguandmestikust on saadud sel meetodil.

Artikkel 4

Liikmesriigid täidavad oma artiklitest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, esitades andmed magnetkandjal V lisas näidatud vormingus.

Liikmesriigid võivad esitada andmeid VI lisas täpsustatud vormingus.

Liikmesriigid võivad komisjoni eelneval nõusolekul esitada andmed teistsugusel kujul või teistsugusel kandjal.

Artikkel 5

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (6) loodud alaline põllumajandusstatistika komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid esitavad 14. novembriks 1996 komisjonile üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse, kuidas püügiandmeid tuletatakse, ning näidatakse andmete representatiivsuse ja usaldusväärsuse aste. Komisjon koostab nende aruannete kokkuvõtte komitee pädevas töörühmas läbiarutamiseks.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest lõike 1 alusel antud teabes kolme kuu jooksul muudatuste tegemisest arvates.

3. Metoodikaaruanded, andmete kättesaadavus ja andmete usaldusväärsus, millele on viidatud lõikes 1, ja muud käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimused vaadatakse läbi üks kord aastas komitee pädevas töörühmas.

Artikkel 7

1. Määrus (EÜ) nr 2597/95 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta otsus.

(2) EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1.

(3) Vt VII lisa.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

(6) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

I LISA

FAO PEAMISTE PÜÜGIPIIRKONDADE JA NENDE ALLJAOTISTE LOETELU, MILLE KOHTA TULEB ANDMED ESITADA

(Nende piirkondade ja alljaotiste kirjeldus on toodud II lisas)

KESK-ATLANDI IDAOSA (püügipiirkond 34)

34.1.1.	Maroko rannikuäärne rajoon
34.1.2.	Kanaari saarte ja Madeira rajoon
34.1.3.	Sahara rannikuäärne rajoon
34.2.	Põhjapoolne ookeani alapiirkond
34.3.1.	Cabo Verde rannikuäärne rajoon
34.3.2.	Cabo Verde saarte rajoon
34.3.3.	Sherbro rajoon
34.3.4.	Guinea lahe lääneosa rajoon
34.3.5.	Guinea lahe keskosa rajoon
34.3.6.	Guinea lahe lõunaosa rajoon
34.4.1.	Guinea lahe edelaosa rajoon
34.4.2.	Edelapoolse ookeaniala rajoon

VAHEMERI JA MUST MERI (püügipiirkond 37)

37.1.1.	Baleaari rajoon
37.1.2.	Lioni lahe rajoon
37.1.3.	Sardiinia rajoon
37.2.1.	Aadria mere rajoon
37.2.2.	Joonia mere rajoon
37.3.1.	Egeuse mere rajoon
37.3.2.	Levanti rajoon
37.4.1.	Marmara mere rajoon
37.4.2.	Musta mere rajoon
37.4.3.	Aasovi mere rajoon

ATLANDI EDELAOSA (püügipiirkond 41)

41.1.1.	Amazonase rajoon
41.1.2.	Natali rajoon
41.1.3.	Salvadori rajoon
41.1.4.	Põhjapoolse ookeaniala rajoon
41.2.1.	Santose rajoon
41.2.2.	Rio Grande rajoon
41.2.3.	Platense rajoon
41.2.4.	Keskmise ookeaniala rajoon
41.3.1.	Põhja-Patagoonia rajoon
41.3.2.	Lõuna-Patagoonia rajoon
41.3.3.	Lõunapoolse ookeaniala rajoon

ATLANDI KAGUOSA (püügipiirkond 47)

47.1.1.	Palmeirinhasi neeme rajoon
47.1.2.	Salinasi neeme rajoon
47.1.3.	Cunene rajoon
47.1.4.	Cape Crossi rajoon
47.1.5.	Oranje jõe rajoon
47.1.6.	Hea Lootuse neeme rajoon
47.2.1.	Kesk-Agulhasi rajoon
47.2.2.	Ida-Agulhasi rajoon
47.3.	Lõunapoolne ookeani alapiirkond
47.4.	Tristan da Cunha alapiirkond
47.5.	St. Helena ja Ascensióni alapiirkond

INDIA OOKEANI LÄÄNEOSA (püügipiirkond 51)

51.1.	Punase mere alapiirkond
51.2.	Pärsia lahe alapiirkond
51.3.	Araabia mere lääneosa alapiirkond
51.4.	Araabia mere idaosa, Lakadiivide ja Sri Lanka alapiirkond
51.5.	Somaalia, Kenya ja Tansaania alapiirkond
51.6.	Madagaskari ja Mosambiigi väina alapiirkond
51.7.	Ookeani alapiirkond
51.8.1.	Marioni-Edwardi rajoon
51.8.2.	Zambezi rajoon

II LISA

KESK-ATLANDI IDAOSA (püügipiirkond 34)

III A lisas on näidatud Kesk-Atlandi idaosa (püügipiirkond 34 (Kesk-Atlandi idaosa)) piirid, selle alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid. Järgneb piirkonna, alapiirkondade, rajoonide ja alarajoonide kirjeldus. Kesk-Atlandi idaosa hõlmab kõiki Atlandi ookeani vesi, mis jäävad järgmistesse piiridesse:

Põhja-Aafrikas 5o36' läänepikkust tõusuveepiiril asuvast punktist mööda nimetatud ranniku tõusuveepiiri edela suunas Ponta do Padrãos (6o04'36″ lõunalaiust ja 12o19'48″ idapikkust) asuva punktini; sealt mööda loksodroomi loode suunas kuni 6o00' lõunalaiust ja 12o00' idapikkust asuva punktini; sealt mööda 6o00' lõunalaiust otse läände kuni 20o00' läänepikkuseni; sealt otse põhja ekvaatorini; sealt otse läände kuni 30o00' läänepikkuseni; sealt otse põhja kuni 5o00' põhjalaiuseni; sealt otse läände kuni 40o00' läänepikkuseni, sealt otse põhja kuni 36o00' põhjalaiuseni; sealt otse itta kuni Punta Marroquíni, mis asub punktis 5o36' läänepikkust; sealt otse lõunasse kuni alguspunktini Aafrika rannikul.

Kesk-Atlandi idaosa jaotatakse järgmiselt.

Põhjapoolne rannikuäärne alapiirkond (alapiirkond 34.1)

a) Maroko rannikuäärne rajoon (rajoon 34.1.1)

Veed, mis asuvad 36o00' põhjalaiuse ja 26o00' põhjalaiuse vahel ida pool joont, mis kulgeb mööda 13o00' läänepikkust otse lõunasse 36o00' põhjalaiusest kuni 29o00' põhjalaiuseni, ning sealt mööda loksodroomi edela suunas kuni 26o00' põhjalaiust ja 16o00' läänepikkust asuva punktini.

b) Kanaari saared ja Madeira (rajoon 34.1.2)

Veed, mis asuvad 36o00' põhjalaiuse ja 26o00' põhjalaiuse ning 20o00' läänepikkuse ja joone vahel, mis kulgeb mööda 13o00' läänepikkust 36o00' põhjalaiuskraadist kuni 29o00' põhjalaiuseni ja sealt mööda loksodroomi kuni 26o00' põhjalaiust ja 16o00' läänepikkust asuva punktini.

c) Sahara rannikuäärne rajoon (rajoon 34.1.3)

Veed, mis asuvad 26o00' põhjalaiuse ja 19o00' põhjalaiuse vahel ida pool 20o00' läänepikkust.

Põhjapoolne ookeani alapiirkond (alapiirkond 34.2)

Veed, mis asuvad 36o00' põhjalaiuse ja 20o00' põhjalaiuse ning 40o00' läänepikkuse ja 20o00' läänepikkuse vahel.

Lõunapoolne rannikuäärne alapiirkond (alapiirkond 34.3)

a) Cabo Verde rannikuäärne rajoon (rajoon 34.3.1)

Veed, mis asuvad 19o00' põhjalaiuse ja 9o00' põhjalaiuse vahel ida pool 20o00' läänepikkust.

b) Cabo Verde saarte rajoon (rajoon 34.3.2)

Veed, mis asuvad 20o00' põhjalaiuse ja 10o00' põhjalaiuse ning 30o00' läänepikkuse ja 20o00' läänepikkuse vahel.

c) Sherbro rajoon (rajoon 34.3.3)

Veed, mis asuvad 9o00' põhjalaiuse ja ekvaatori ning 20o00' läänepikkuse ja 8o00' läänepikkuse vahel.

d) Guinea lahe lääneosa rajoon (rajoon 34.3.4)

Veed, mis asuvad põhja pool ekvaatorit 8o00' läänepikkuse ja 3o00' idapikkuse vahel.

e) Guinea lahe keskosa rajoon (rajoon 34.3.5)

Veed, mis asuvad põhja pool ekvaatorit ja ida pool 3o00' idapikkust.

f) Guinea lahe lõunaosa rajoon (rajoon 34.3.6)

Veed, mis asuvad ekvaatori ja 6o00' lõunalaiuse vahel ida pool 3o00' idapikkust. Siia sektorisse kuuluvad ka lõuna pool 6o00' lõunalaiust asuvad Kongo suudme veed alates piirist, mis kulgeb Ponta do Padrãos asuvast punktist (6o04'36″ lõunalaiust ja 12o19'48″ idapikkust) mööda loksodroomi loode suunas kuni 6o00' lõunalaiust ja 12o00' idapikkust asuva punktini, sealt otse itta mööda 6o00' lõunalaiuskraadi kuni Aafrika rannikuni ja sealt mööda Aafrika rannikut tagasi alguspunkti Ponta do Padrãos.

Lõunapoolne ookeani alapiirkond (alapiirkond 34.4)

a) Guinea lahe edelaosa rajoon (rajoon 34.4.1)

Veed, mis asuvad ekvaatori ja 6o00' lõunalaiuse ning 20o00' läänepikkuse ja 3o00' idapikkuse vahel.

b) Edelapoolse ookeaniala rajoon (rajoon 34.4.2)

Veed, mis asuvad 20o00' põhjalaiuse ja 5o00' põhjalaiuse ning 40o00' läänepikkuse ja 30o00' läänepikkuse vahel; veed, mis asuvad 10o00' põhjalaiuse ja ekvaatori ning 30o00' läänepikkuse ja 20o00' läänepikkuse vahel.

VAHEMERI JA MUST MERI (püügipiirkond 37)

III B lisas on näidatud Vahemere ja Musta mere (püügipiirkonna 37) piirid, selle alapiirkonnad ja rajoonid. Järgneb selle piirkonna ning selle alljaotiste kirjeldus.

Vahemere ja Musta mere statistiline piirkond hõlmab kõiki a) Vahemere, b) Marmara mere, c) Musta mere ja d) Aasovi mere vesi. Merevete hulka loetakse ka riimveed ja kõik muud alad, kus on ülekaalus kalad ja muud merelist päritolu organismid. Lääne- ja kagupiirid on määratud järgmiselt:

a)	läänepiir: mööda joont, mis kulgeb mööda 5o36' läänepikkust Punta Marroquíst otse lõunasse Aafrika rannikule;

b)	kagupiir: Suessi kanali põhjapoolne (Vahemere-poolne) suue.

VAHEMERE STATISTILISE PIIRKONNA ALAPIIRKONNAD JA RAJOONID

Vahemere lääneosa (alapiirkond 37.1) koosneb järgmistest rajoonidest:

a) Baleaarid (rajoon 37.1.1)

Vahemere lääneosa veed, mille piiriks on joon, mis algab Aafrika rannikult Alžeeria-Tuneesia piirilt ja kulgeb otse põhja kuni 38o00' põhjalaiuseni; sealt otse läände kuni 8o00' idapikkuseni; sealt otse põhja kuni 41o20' põhjalaiuseni; sealt mööda loksodroomi läände kuni Prantsusmaa ja Hispaania vahelise maismaapiiri idapoolseima punktini mandri rannikul; sealt piki Hispaania rannikut Punta Marroquíni; sealt mööda 5o36' läänepikkust otse lõunasse Aafrika rannikuni; sealt piki Aafrika rannikut ida suunas alguspunktini.

b) Lioni laht (rajoon 37.1.2)

Vahemere loodeosa veed, mille piir algab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise maismaapiiri idapoolseimast punktist mandri rannikul ja kulgeb mööda loksodroomi ida suunas kuni 8o00' idapikkust ja 41o20' põhjalaiust asuva punktini; sealt mööda loksodroomi põhja suunas kuni rannikuni Prantsusmaa ja Itaalia vahelisel piiril; sealt piki Prantsusmaa rannikut edela suunas alguspunktini.

c) Sardiinia (rajoon 37.1.3)

Türreeni meri ja sellega külgnevad veed, mille piiriks on joon, mis algab Aafrika rannikul Alžeeria-Tuneesia piiril ja kulgeb otse põhja kuni 38o00' põhjalaiuseni; sealt otse läände kuni 8o00' idapikkuseni; sealt otse põhja kuni 41o20' põhjalaiuseni; sealt mööda loksodroomi põhja suunas kuni rannikuni Prantsusmaa ja Itaalia vahelisel piiril; sealt piki Itaalia rannikut kuni 38o00' põhjalaiuseni; sealt otse läände mööda 38o00' põhjalaiust Sitsiilia rannikuni; sealt piki Sitsiilia põhjarannikut Trapanini; sealt mööda loksodroomi Boni neemeni; sealt piki Tuneesia rannikut lääne suunas alguspunktini.

Vahemere keskosa (alapiirkond 37.2) koosneb järgmistest rajoonidest:

a) Aadria meri (rajoon 37.2.1)

Aadria mere veed, mis asuvad põhja pool joont, mis kulgeb Albaania ja Montenegro piirist Aadria mere idarannikul otse läände Gargano neemeni Itaalia rannikul.

b) Joonia meri (rajoon 37.2.2)

Vahemere keskosa ja sellega külgnevad veed, mille piir algab Põhja-Aafrika rannikul 25o00' idapikkusel ja kulgeb otse põhja kuni 34o00' põhjalaiuseni; sealt otse läände kuni 23o00' idapikkuseni; sealt otse põhja Kreeka rannikuni; sealt piki Kreeka läänerannikut ja Albaania rannikut kuni Albaania ja Montenegro piirini; sealt otse läände Gargano neemeni Itaalia rannikul; sealt piki Itaalia rannikut kuni 38o00' põhjalaiuseni; sealt otse läände mööda 38o00' põhjalaiust Sitsiilia rannikuni; sealt piki Sitsiilia põhjarannikut Trapanini; Trapanist Boni mööda loksodroomi neemeni; sealt piki Põhja-Aafrika rannikut ida suunas alguspunktini.

Vahemere idaosa (alapiirkond 37.3) koosneb järgmistest rajoonidest:

a) Egeuse meri (rajoon 37.3.1)

Egeuse meri ja sellega külgnevad veed, mille piiriks on joon, mis algab Kreeka lõunarannikul 23o00' idapikkusel ja kulgeb otse lõunasse kuni 34o00' põhjalaiuseni; sealt otse itta kuni 29o00' idapikkuseni; sealt otse põhja Türgi rannikuni; sealt piki Türgi läänerannikut Kum Kaleni; Kum Kalest mööda loksodroomi Hellase neemeni; sealt piki Türgi ja Kreeka rannikut alguspunktini.

b) Levant (rajoon 37.3.2)

Vahemere veed ida pool joont, mis algab Põhja-Aafrika rannikul 25o00' idapikkusel ja kulgeb otse põhja kuni 34o00' põhjalaiuseni; sealt otse itta kuni 29o00' idapikkuseni; sealt otse põhja Türgi rannikuni; sealt piki Türgi ja muude Vahemere idaosa riikide rannikut alguspunktini.

Must meri (alapiirkond 37.4) koosneb järgmistest rajoonidest:

a) Marmara meri (rajoon 37.4.1)

Marmara mere veed, mille piiriks on lääne pool joon, mis kulgeb Hellase neemest Kum Kaleni Dardanellide suudmes; ida pool joon, mis kulgeb Kumderest üle Bosporuse.

b) Must meri (rajoon 37.4.2)

Must meri ja sellega külgnevad veed, mida piirab edelast joon, mis kulgeb Kumderest üle Bosporuse, ning kirdest joon, mis kulgeb Takili neeme tipust Kertši poolsaarel kuni Panagija neeme tipuni Tamani poolsaarel.

c) Aasovi meri (rajoon 37.4.3)

Aasovi meri põhja pool joont, mis kulgeb piki Kertši väina lõunapoolset suuet Kertši poolsaarel asuvast Takili neeme tipust punktist 45o06'N ja 36o27'E üle väina Tamani poolsaarel asuva Panagija neeme tipuni punktini 45o08'N ja 36o38'E.

ATLANDI EDELAOSA (püügipiirkond 41)

III C lisas on näidatud Atlandi edelaosa (püügipiirkonna 41) piirid ja alljaotised.

Nende kirjeldus on järgmine.

Atlandi edelaosa (püügipiirkond 41) määratletakse kui vesi, mille piiriks on joon, mis algab Lõuna-Ameerika rannikult mööda 5o00' põhjalaiuse paralleeli kuni 30o00' läänepikkust asuva meridiaanini; sealt kulgeb see otse lõunasse ekvaatorini; sealt otse itta meridiaanini 20o00' läänepikkust; sealt otse lõunasse paralleelini 50o00' lõunalaiust; sealt otse läände meridiaanini 50o00' läänepikkust; sealt otse lõunasse paralleelini 60o00' lõunalaiust; sealt otse läände meridiaanini 67o16' läänepikkust; sealt otse põhja punktini 56o22'S ja 67o16'W; sealt mööda 56o22'S otse itta 65o43'W asuva punktini; mööda joont, mis ühendab punkte 55o22'S ja 65o43'W, 55o11'S ja 66o04'W, 55o07'S ja 66o25'W; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

Atlandi edelaosa jaguneb järgmisteks rajoonideks:

Amazonase rajoon (rajoon 41.1.1)

Veed, mille piiriks on joon, mis algab Lõuna-Ameerika rannikult 5o00' põhjalaiuskraadil ja kulgeb mööda seda paralleeli kuni lõikumiseni meridiaaniga 40o00' läänepikkust; sealt otse lõunasse punktini, kus see meridiaan lõikub Brasiilia rannikuga; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut loode suunas alguspunktini.

Natali rajoon (rajoon 41.1.2)

Veed, mille piiriks on joon, mis kulgeb Brasiilia rannikust mööda meridiaani 40o00' läänepikkust otse põhja kuni ekvaatorini; sealt mööda ekvaatorit otse itta kuni meridiaanini 32o00'W; sealt otse lõunasse paralleelini 10o00' lõunalaiust; sealt otse läände kuni punktini, kus paralleel 10o00'S lõikub Lõuna-Ameerika rannikuga; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja poole kuni alguspunktini.

Salvadori rajoon (rajoon 41.1.3)

Veed, mille piiriks on joon, mis kulgeb Lõuna-Ameerika rannikult mööda 10o00' lõunalaiust otse itta kuni meridiaanini 35o00'W; sealt otse lõunasse kuni paralleelini 20o00'S; sealt mööda sama paralleeli otse läände kuni Lõuna-Ameerika rannikuni; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja poole alguspunktini.

Põhjapoolse ookeaniala rajoon (rajoon 41.1.4)

Veed, mida piirab joon, mis kulgeb punktist 5o00'N ja 40o00'W otse itta meridiaanini 30o00'W; sealt otse lõunasse ekvaatorini; sealt otse itta meridiaanini 20o00'W; sealt otse lõunasse paralleelini 20o00'S; sealt otse läände meridiaanini 35o00'W; sealt otse põhja paralleelini 10o00'S; sealt otse itta meridiaanini 32o00'W; sealt otse põhja ekvaatorini; sealt otse läände meridiaanini 40o00'W; sealt otse põhja alguspunktini.

Santose rajoon (rajoon 41.2.1)

Veed, mille piir kulgeb Lõuna-Ameerika rannikult mööda 20o00' lõunalaiust otse itta kuni meridiaanini 39o00'W; sealt otse lõunasse paralleelini 29o00'S; sealt mööda sama paralleeli otse läände Lõuna-Ameerika rannikuni; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

Rio Grande rajoon (rajoon 41.2.2)

Veed, mille piir kulgeb Lõuna-Ameerika rannikult mööda 29o00' lõunalaiust otse itta kuni meridiaanini 45o00'W; sealt otse lõunasse paralleelini 34o00'S; sealt mööda seda paralleeli otse läände Lõuna-Ameerika rannikuni; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunkti.

Platense rajoon (rajoon 41.2.3)

Veed, mille piir kulgeb Lõuna-Ameerika rannikult mööda 34o00' lõunalaiust otse itta kuni meridiaanini 50o00'W; sealt otse lõunasse paralleelini 40o00'S; sealt mööda sama paralleeli otse läände kuni Lõuna-Ameerika rannikuni; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunkti.

Keskmine ookeaniala (rajoon 41.2.4)

Veed, mille piir kulgeb punktist 20o00'S ja 39o00'W otse itta kuni meridiaanini 20o00'W; sealt otse lõunasse kuni paralleelini 40o00'S; sealt otse läände kuni meridiaanini 50o00'W; sealt otse põhja kuni paralleelini 34o00'S; sealt otse itta kuni meridiaanini 45o00'W; sealt otse põhja paralleelini 29o00'S; sealt otse itta meridiaanini 39o00'W; sealt otse põhja alguspunktini.

Põhja-Patagoonia rajoon (rajoon 41.3.1)

Veed, mille piir kulgeb Lõuna-Ameerika rannikust mööda 40o00' lõunalaiust otse itta kuni meridiaanini 50o00'W; sealt otse lõunasse paralleelini 48o00'S; sealt mööda sama paralleeli otse läände Lõuna-Ameerika rannikuni; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

Lõuna-Patagoonia rajoon (rajoon 41.3.2)

Veed, mille piir kulgeb Lõuna-Ameerika rannikult mööda 48o00' lõunalaiust otse itta kuni meridiaanini 50o00'W; sealt otse lõunasse kuni paralleelini 60o00'S; sealt mööda sama paralleeli otse läände kuni meridiaanini 67o16'W; sealt otse põhja kuni 56o22'S ja 67o16'W asuva punktini; sealt mööda loksodroomi, mis ühendab punkte 56o22'S ja 65o43'W, 55o22'S ja 65o43'W, 55o11'S ja 66o04'W ning 55o07'S ja 66o25'W; sealt piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

Lõunapoolse ookeaniala rajoon (rajoon 41.3.3)

Veed, mille piir kulgeb punktist 40o00'S ja 50o00'W otse itta kuni meridiaanini 20o00'W; sealt otse lõunasse kuni paralleelini 50o00'S; siis otse põhja alguspunkti.

ATLANDI KAGUOSA (püügipiirkond 47)

III D lisas on näidatud Atlandi kaguosa piirid ja alljaotised. ICSEAFi konventsiooniala kirjeldus on järgmine.

Atlandi kaguosa (püügipiirkond 47) hõlmab vesi, mille piir algab punktis 6o04'36″S ja 12o19'48″W; sealt kulgeb see mööda loksodroomi loode suunas kuni meridiaani 12oE ja paralleeli 6oS lõikumispunktini; sealt mööda nimetatud paralleeli otse läände kuni meridiaanini 20oW; sealt mööda seda meridiaani otse lõunasse paralleelini 50oS, sealt mööda seda paralleeli otse itta kuni meridiaanini 30oE; sealt mööda seda meridiaani otse põhja Aafrika mandri rannikuni; sealt piki rannikut lääne suunas alguspunktini.

Atlandi kaguosa (püügipiirkond 47) jaotatakse järgmiselt:

Läänepoolne rannikuäärne alapiirkond (alapiirkond 47.1)

a) Palmeirinhasi neeme rajoon (rajoon 47.1.1)

Veed, mis asuvad 6o00' ja 10o00' lõunalaiuse vahel ida pool 10o00' idapikkust. Sellest sektorist on jäetud välja Kongo jõe suudmeala, s.o veed, mis asuvad kirde pool joont, mis kulgeb Ponta do Padrãost (6o04'36″S ja 12o19'48″E) punkti 6o00'S ja 12o00'E.

b) Salinasi neeme rajoon (rajoon 47.1.2)

Veed, mis asuvad 10o00' ja 15o00' lõunalaiuse vahel ida pool 10o00' idapikkust.

c) Cunene rajoon (rajoon 47.1.3)

Veed, mis asuvad 15o00' ja 20o00' lõunalaiuse vahel ida pool 10o00' idapikkust.

d) Cape Crossi rajoon (rajoon 47.1.4)

Veed, mis asuvad 20o00' ja 25o00' lõunalaiuse vahel ida pool 10o00' idapikkust.

e) Oranje jõe rajoon (rajoon 47.1.5)

Veed, mis asuvad 25o00' ja 30o00' lõunalaiuse vahel ida pool 10o00' idapikkust.

f) Hea Lootuse neeme rajoon (rajoon 47.1.6)

Veed, mis asuvad 30o00' ja 40o00' lõunalaiuse ning 10o00' idapikkuse ja 20o00' idapikkuse vahel.

Agulhasi rannikuäärne alapiirkond (alapiirkond 47.2)

a) Kesk-Agulhasi rajoon (rajoon 47.2.1)

Veed, mis asuvad põhja pool 40o00' lõunalaiust 20o00' ja 25o00' idapikkuse vahel.

b) Ida-Agulhasi rajoon (rajoon 47.2.2)

Veed, mis asuvad põhja pool 40o00' lõunalaiust 25o00' ja 30o00' idapikkuse vahel.

Lõunapoolne ookeani alapiirkond (alapiirkond 47.3)

Veed, mis asuvad 40o00' ja 50o00' lõunalaiuse ning 10o00' ja 30o00' idapikkuse vahel.

Tristan da Cunha alapiirkond (alapiirkond 47.4)

Veed, mis asuvad 20o00' ja 50o00' lõunalaiuse ning 20o00' ja 10o00' idapikkuse vahel.

St Helena ja Ascensióni alapiirkond (alapiirkond 47.5)

Veed, mis asuvad 6o00' ja 20o00' lõunalaiuse ning 20o00' ja 10o00' idapikkuse vahel.

INDIA OOKEANI LÄÄNEOSA (püügipiirkond 51)

India ookeani lääneossa kuulub:

a)	Punane meri;

b)	Adeni laht;

c)	Iraani ranniku ja Araabia poolsaare vaheline laht;

d)	Araabia meri;

e)	see osa India ookeanist, mis asub meridiaanide 30o00'E ja 80o00'E vahel põhja pool antarktilist konvergentsivööndit; siia kuuluvad ka Sri Lankat ümbritsevad veed ja Mosambiigi väin.

III E lisas on näidatud India ookeani lääneosa (püügipiirkonna 51) piirid ja alarajoonid.

India ookeani lääneosa on määratletud järgmiste piiridega:

—	piir Vahemerega: Suessi kanali põhjapoolne suue;

—	läänepoolne merepiir: joon, mis algab Aafrika idarannikult 30o00' idapikkuskraadil ja kulgeb otse lõunasse 45o00' lõunalaiuseni;

—

idapoolne merepiir: loksodroom, mis algab India kagurannikult (Calimere’i neeme tipult) ja kulgeb kirde suunas punktini 82o00'E ja 11o00'N, sealt otse itta kuni meridiaanini 85o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 3o00'N; sealt otse läände meridiaanini 80o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 45o00'S;

—	lõunapiir: joon, mis kulgeb mööda paralleeli 45o00'S alates 30o00' idapikkusest kuni 80o00' idapikkuseni.

India ookeani lääneosa jagatakse järgmiselt:

Punase mere alapiirkond (alapiirkond 51.1)

—	põhjapiir: Suessi kanali põhjapoolne suue;

—	lõunapiir: loksodroom Etioopia ja Djibouti Vabariigi vahelisest piirist Aafrika rannikul üle Punase mere suudme kuni endise Jeemeni Araabia Vabariigi ja endise Jeemeni Rahvademokraatliku Vabariigi vahelise piirini Araabia poolsaarel.

Pärsia lahe alapiirkond (alapiirkond 51.2)

Pärsia lahe suudme piiriks on joon, mis algab Ra's Musandami põhjatipust ja kulgeb otse itta Iraani rannikule.

Araabia mere lääneosa alapiirkond (alapiirkond 51.3)

Ida- ja lõunapiiriks on joon, mis kulgeb Iraani-Pakistani piirist Aasia rannikult otse lõunasse paralleelini 20o00'N; sealt otse itta meridiaanini 65o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 10o00'N; sealt otse läände Aafrika rannikule; muud merepiirid on ühised alapiirkondadega 51.1 ja 51.2 (vt eespool).

Araabia mere idaosa, Lakadiivide ja Sri Lanka alapiirkond (alapiirkond 51.4)

Merepiiriks on joon, mis algab Aasia rannikult Iraani-Pakistani piirilt ja kulgeb otse lõunasse paralleelini 20o00'N; sealt otse itta meridiaanini 65o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 10o00'S; sealt otse itta meridiaanini 80o00'E; sealt otse põhja paralleelini 3o00'N; sealt otse itta meridiaanini 85o00'E; sealt otse põhja paralleelini 11o00'N; sealt otse läände meridiaanini 82o00'E; sealt mööda loksodroomi edela suunas India kagurannikule.

Somaalia, Kenya ja Tansaania alapiirkond (alapiirkond 51.5)

Joon, mis algab Somaalia rannikult punktist 10o00'N ja kulgeb otse itta meridiaanini 65o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 10o00'S; sealt otse läände meridiaanini 45o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 10o28'S; sealt otse läände Aafrika idarannikule Ras Mwambo (põhjas) ja Mwambo küla (lõunas) vahel.

Madagaskari ja Mosambiigi väina alapiirkond (alapiirkond 51.6)

Joon, mis algab Aafrika idarannikul Ras Mwambo (põhjas) ja Mwambo küla (lõunas) vahel 10o28' lõunalaiusel ja kulgeb otse itta meridiaanini 45o00'E; sealt otse põhja paralleelini 10o00'S; sealt otse itta meridiaanini 55o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 30o00'S; sealt otse läände meridiaanini 40o00'E; sealt otse põhja Mosambiigi rannikule.

Ookeani alapiirkond (India ookeani lääneosa) (alapiirkond 51.7)

Joon, mis algab punktist 10o00S ja 55o00'E ning kulgeb otse itta meridiaanini 80o00'E; sealt otse lõunasse paralleelini 45o00'S; sealt otse läände meridiaanini 40o00'E; sealt otse põhja paralleelini 30o00'S; sealt otse itta meridiaanini 55o00'E; sealt otse põhja alguspunkti paralleelil 10o00'S.

Mosambiigi alapiirkond (alapiirkond 51.8)

Sellesse alapiirkonda kuuluvad veed, mis asuvad põhja pool paralleeli 45o00'S meridiaanide 30o00'E ja 40o00'E vahel. See jaguneb omakorda kaheks rajooniks.

Marioni-Edwardi rajoon (rajoon 51.8.1)

Veed, mis asuvad paralleelide 40o00'S ja 50o00'S ning meridiaanide 30o00'E ja 40o00'E vahel.

Zambezi rajoon (rajoon 51.8.2)

Veed, mis asuvad põhja pool paralleeli 40o00'S meridiaanide 30o00'E ja 40o00'E vahel.

III LISA

A: KESK-ATLANDI IDAOSA (püügipiirkond 34)

B: VAHEMERI JA MUST MERI (püügipiirkond 37)

C: ATLANDI EDELAOSA (püügipiirkond 41)

D: ATLANDI KAGUOSA (püügipiirkond 47)

E: INDIA OOKEANI LÄÄNEOSA (püügipiirkond 51)

IV LISA

NENDE LIIKIDE NIMEKIRI, MILLE ANDMED TULEB ESITADA IGA PEAMISE PÜÜGIPIIRKONNA KOHTA

Allpool on loetletud liigid, mille saaki käsitlevad andmed on esitatud riiklikus statistikas. Liikmesriigid peavad võimaluse korral esitama andmed kõikide kindlaksmääratud liikide kohta. Kui üksikuid liike ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb andmed koondada ja esitada võimalikult üksikasjalikus kirjes.

Märkus

lühend m.n mujal nimetamata

KESK-ATLANDI IDAOSA (püügipiirkond 34)

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Ingliskeelne nimi
harilik angerjas	ELE	Anguilla anguilla	European eel
aloosad, m.n	SHZ	Alosa spp.	Shads n.e.i.
aafrika iliša	ILI	Ilisha africana	West African ilisha
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
rombkalalased	LEF	Bothidae	Lefteye flounders
harilik merikeel	SOL	Solea solea	Common sole
lestlased	CET	Dicologlossa cuneata	Wedge (= Senegal) sole
merikeellased, m.n	SOX	Soleidae	Soles n.e.i.
koerakeellased, m.n	TOX	Cynoglossidae	Tonguefishes n.e.i.
kammellased	MEG	Lepidorhombus whiffiagonis	Megrim
kammellased, m.n	LEZ	Lepidorhombus spp.	Megrims n.e.i.
niituimluts	GFB	Phycis blennoides	Greater forkbeard
tursik	BIB	Trisopterus luscus	Pouting (= Bib)
põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou	Blue whiting (= Poutassou)
merluus	HKE	Merluccius merluccius	European hake
senegali merluus	HKM	Merluccius senegalensis	Senegalese hake
merluusid, m.n	HKX	Merluccius spp.	Hakes n.e.i.
tursalised, m.n	GAD	Gadiformes	Gadiformes n.e.i.
hammassägalased, m.n	CAX	Ariidae	Sea catfishes n.e.i.
harilik meriangerjas	COE	Conger conger	European conger
meriangerlased, m.n	COX	Congridae	Congereels n.e.i.
kurvitskala	SNS	Macroramphosus scolopax	Slender snipefish
limapead	ALF	Beryx spp.	Alfonsinos
harilik peetrikala	JOD	Zeus faber	John Dory
hõbedane peetrikala	JOS	Zenopsis conchifer	Silvery John Dory
hirvkalalased	BOR	Caproidae	Boar fishes
põhjalähedased ahvenalised, m.n	DPX	Perciformes	Demersal percomorphs n.e.i.
kivikoha	GPD	Epinephelus marginatus	Dusky grouper
valgevööt-kivikoha	GPW	Epinephelus aeneus	White grouper
kivikohad, m.n	GPX	Epinephelus spp.	Groupers n.e.i.
ameerika vrakkahven	WRF	Polyprion americanus	Wreckfish
kiviahvenlased, m.n	BSX	Serranidae	Groupers, seabasses n.e.i.
ahvenaline	SPU	Dicentrarchus punctatus	Spotted seabass
huntahven	BSS	Dicentrarchus labrax	Seabass
suursilmahvenad, m.n	BIG	Priacanthus spp.	Bigeyes n.e.i.
kardinalahvenlased, m.n	APO	Apogonidae	Cardinal fishes n.e.i.
kübarahvenlased	TIS	Branchiostegidae	Tilefishes
punasilmlased	EMT	Emmelichthyidae	Bonnetmouths, rubyfishes, etc.
riffahvenad, m.n	SNA	Lutjanus spp.	Snappers n.e.i.
riffahvenlased, m.n	SNX	Lutjanidae	Snappers, iobfishes, n.e.i.
urisejalane	GBR	Plectorhinchus mediterraneus	Rubberlip grunt
triibuline uriseja	BGR	Pomadasys incisus	Bastard grunt
urisejalane	BUR	Pomadasys jubelini	Sompat grunt
otoperka	GRB	Brachydeuterus auritus	Bigeye grunt
urisejalased, m.n	GRX	Haemulidae (= Pomedasyidae)	Grunts, sweetlips, n.e.i.
kotkaskalad	DRU	Sciaena spp.	Drums
hele umbriin	COB	Umbrina cirrosa	Shi drum (= Corb)
kotkaskala	MGR	Argyrosomus regius	Meagre
kotkaskalalane	DRS	Pteroscion peli	Boe drum
väikesuu-kaptenkala	CKL	Pseudotolithus brachygnatus	Law croaker
senegali kaptenkala	PSS	Pseudotolithus senegalensis	Cassava croaker
kaptenkala	PSE	Pseudotolithus elongatus	Bobo croaker
kaptenkalad	CKW	Pseudotolithus spp.	West African croakers
kotkaskalalased, m.n	CDX	Sciaenidae	Croakers, drums n.e.i.
besuugo	SBR	Pagellus bogaraveo	Red (= Blackspot) seabream
punane besuugo	PAC	Pagellus erythrinus	Common pandora
besuugo	SBA	Pagellus acarne	Axillary seabream
besuugo	PAR	Pagellus bellottii	Red pandora
besuugod, m.n	PAX	Pagellus spp.	Pandoras n.e.i.
peitelhammasahvenad, m.n	SRG	Diplodus spp.	Sargo breams, n.e.i.
suursilm-hammasahven	DEL	Dentex macrophthalmus	Large-eye dentex
hammasahven	DEC	Dentex dentex	Common dentex
hammasahven	DEA	Dentex angolensis	Angolan dentex
hammasahven	DNC	Dentex congoensis	Congo dentex
hammasahvenad	DEX	Dentex spp.	Dentex n.e.i.
merikogerlane	BRB	Spondyliosoma cantharus	Black seabream
merikogerlane	SBS	Oblada melanura	Saddled seabream
merikoger	BSC	Pagrus caeruleostictus	Bluespotted seabream
merikoger	RPG	Pagrus pagrus	Red porgy
kuld-merikoger	SBG	Sparus aurata	Gilthead seabream
merikogred, pagrused, m.n	SBP	Pagrus spp.	Pargo breams, n.e.i.
suursilm-kuldvöötahven	BOG	Boops boops	Bogue
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, seabreams, n.e.i.
ahvenalised	PIC	Spicara spp.	Picarels
meripoisurid	MUX	Mullus spp.	Surmullets (= Red mullets)
lääneaafrika merisultan	GOA	Pseudopeneus prayensis	West African goatfish
meripoisurlased, m.n	MUM	Mullidae	Goatfishes, red mullets n.e.i.
hõbesõõrkala	SIC	Drepane africana	African sicklefish
merilabidaslased	SPA	Ephippidae	Spadefishes
pärisahvenalised, m.n	PRC	Percoidei	Percoids n.e.i.
habemik nirkkala	BRD	Brotula barbata	Bearded brotula
kirurgkalalased	SUR	Acanthuridae	Surgeonfishes
merikuklased, m.n	GUX	Triglidae	Gurnards, searobins n.e.i.
ogaselglased	TRI	Balistidae	Triggerfishes, durgons
euroopa merikurat e õngitseja	MON	Lophius piscatorius	Angler (= Monk)
merikuratlased, m.n	ANF	Lophiidae	Anglerfishes n.e.i.
tuulehauglased, m.n	BEN	Belonidae	Needlefishes, n.e.i.
pääsukalalased, m.n	FLY	Exocoetidae	Flying fishes n.e.i.
noolhaugid	BAR	Sphyraena spp.	Barracudas
harilik kefaal e meriärn	MUF	Mugil cephalus	Flathead grey mullet
hispaania hulksõrmkala	TGA	Polydactylus quadrifilis	Giant African threadfin
rehauim	GAL	Galeoides decadactylus	Lesser African threadfin
pikkuim-viissõrmkala	PET	Pentanemus quinquarius	Royal threadfin
sõrmuimlased, m.n	THF	Polynemidae	Threadfins, tasselfishes n.e.i.
pelaagilised ahvenalised, m.n	PPX	Perciformes	Pelagic percomorphs n.e.i.
sinikala e lufar	BLU	Pomatomus saltatrix	Bluefish
seersantkala	CBA	Rachycentron canadum	Cobia
harilik stauriid	HOM	Trachurus trachurus	Atlantic horse mackerel
stauriidid, m.n	JAX	Trachurus spp.	Jack and horse mackerels n.e.i.
sigarstauriidid	SDX	Decapterus spp.	Scads
hiid-hobumakrell	CVJ	Caranx hippos	Crevalle jack
harilik sigarstauriid	HMY	Caranx rhonchus	False scad
hobumakrellid, m.n	TRE	Caranx spp.	Jacks, crevalles n.e.i.
hõbeküür	LUK	Selene dorsalis	Lookdown fish
pompaanod	POX	Trachinotus spp.	Pompanos
serioolid, m.n	AMX	Seriola spp.	Amberjacks n.e.i.
harilik lihhia	LEE	Lichia amia	Leerfish (= Garrick)
harilik puhverkala	BUA	Chloroscombrus chrysurus	Atlantic bumper
harilik kuldmakrell	DOL	Coryphaena hippurus	Common dolphinfish
idaatlandi stromateus	BLB	Stromateus fiatola	Blue butterfish
stromateuslased	BUX	Stromateidae	Butterfishes, silver pomfrets
luiskala	BOF	Albula vulpes	Bonefish
ümar sardinell e alaša	SAA	Sardinella aurita	Round sardinella
madeira sardinell	SAE	Sardinella maderensis	Madeiran sardinella
sardinellid	SIX	Sardinella spp.	Sardinellas
bonga	BOA	Ethmalosa fimbriata	Bonga shad
sardiin	PIL	Sardina pilchardus	European pilchard (sardine)
euroopa anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus	European anchovy
pärisheeringalised, m.n	CLU	Clupeoidei	Clupeoids n.e.i.
atlandi pelamiid	BON	Sarda sarda	Atlantic bonito
vöötideta pelamiid	BOP	Orcynopsis unicolor	Plain bonito
vahuu	WAH	Acanthocybium solandri	Wahoo
kuningmakrell	MAW	Scomberomorus tritor	West African Spanish mackerel
makrellased, makrelltuun	FRZ	Auxis thazard, A. rochei	Frigate and bullet tunas
harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus	Northern bluefin tuna
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore
kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares	Yellowfin tuna
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
tuunid, m.n	TUN	Thunnini	Tunas n.e.i.
saagrailased	SAW	Pristidae	Sawfishes
atlandi purikala	SAI	Istiophorus albicans	Atlantic sailfish
sinine marliin	BUM	Makaira nigricans	Atlantic blue marlin
valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus	Atlantic white marlin
purikalalased	BIL	Istiophoridae	Marlins, sailfishes, spearfishes
mõõkkala	SWO	Xiphias gladius	Swordfish
makrellilised, m.n	TUX	Scombroidei	Tuna-like fishes n.e.i.
lintsaba	LHT	Trichiurus lepturus	Largehead hairtail
lintuim	SFS	Lepidopus caudatus	Silver scabbardfish
süsisaba	BSF	Aphanopus carbo	Black scabbardfish
lintsabalased, m.n	CUT	Trichiuridae	Hairtails, cutlassfishes, n.e.i.
jaapani makrell	MAS	Scomber japonicus	Chub mackerel
harilik makrell	MAC	Scomber scombrus	Atlantic mackerel
makrellid, m.n	MAZ	Scomber spp.	„Scomber” mackerels n.e.i.
makrellilised, m.n	MKX	Scombroidei	Mackerel-like fishes n.e.i.
harilik rebashai	ALV	Alopias vulpinus	Thresher shark
suursilm-rebashai	BTH	Alopias superciliosus	Bigeye thresher
makohaid	MAK	Isurus spp.	Mako sharks
sinihai	BSH	Prionace glauca	Blue shark
siidhallhai	FAL	Carcharhinus falciformis	Silky shark
harilik vasarhai	SPZ	Sphyrna zygaena	Smooth hammerhead
indopatsi vasarhai	SPL	Sphyrna lewini	Scalloped hammerhead
vasarhailased, m.n	SPY	Sphyrnidae	Hammerhead sharks, etc. n.e.i.
šokolaadogahai	SCK	Dalatias licha	Kitefin shark
logardrailased, m.n	GTF	Rhinobatidae	Guitarfishes, etc. n.e.i.
kärphaid	SDV	Mustelus spp.	Smoothhounds
railised, m.n	SRX	Rajiformes	Skates and rays n.e.i.
varilõpusesed, m.n	SKX	Elasmobranchii	Sharks, rays, skates, n.e.i.
luukalad, m.n	MZZ	Osteichthyes	Marine fishes n.e.i.
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
ebalangustid, m.n	SLV	Panulirus spp.	Tropical spiny lobsters n.e.i.
langustid, m.n	CRW	Palinurus spp.	Palinurid spiny lobsters n.e.i.
norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus	Norway lobster
euroopa homaar	LBE	Homarus gammarus	European lobster
karamot-viburhännak	TGS	Melicertus kerathurus	Caramote prawn
viburhännak	SOP	Farfantepenaeus notialis	Southern pink shrimp
viburhännakud, m.n	PEN	Penaeus spp.	Penaeus shrimps n.e.i.
viburhännak	DPS	Parapenaeus longirostris	Deepwater rose shrimp
viburhännak	GUS	Parapenaeopsis atlantica	Guinea shrimp
kümnejalaline	SSH	Aristaeopsis edwardsiana	Scarlet shrimp
krevetlased	PAL	Palaemonidae	Palaemonid shrimps
krevetilised, m.n	DCP	Natantia	Natantian decapods n.e.i.
vähid, m.n	CRU	Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
kõhtjalgsed e teod, m.n	GAS	Gastropoda	Gastropods n.e.i.
hiidaustrid, m.n	OYC	Crassostrea spp.	Cupped oysters n.e.i.
rannakarplased, m.n	MSX	Mytilidae	Sea mussels n.e.i.
peajalgsed, m.n	CEP	Cephalopoda	Cephalopods n.e.i.
harilik seepia	CTC	Sepia officinalis	Common cuttlefish
seepialased, pisiseepialased	CTL	Sepiidae, Sepiolidae	Cuttlefishes, bobtail squids
ebakalmaarid	SQC	Loligo spp.	Common squids
harilik kaheksajalg	OCC	Octopus vulgaris	Common octopus
kaheksajalglased	OCT	Octopodidae	Octopuses
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
limused, m.n	MOL	Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
meres elavad kilpkonnalised, m.n	TTX	Testudinata	Marine turtles n.e.i.

VAHEMERI JA MUST MERI (püügipiirkond 37)

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Ingliskeelne nimi
tuurlased, m.n	STU	Acipenseridae	Sturgeons n.e.i.
harilik angerjas	ELE	Anguilla anguilla	European eel
musta ja aasovi mere aloosa	SHC	Alosa immaculata	Pontic shad
aloosad, m.n	SHD	Alosa spp.	Shads n.e.i.
tülka	CLA	Clupeonella cultriventris	Azov tyulka
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa	European plaice
lest	FLE	Platichthys flesus	European flounder
merikeel	SOL	Solea solea	Common sole
merikeellased, m.n	SOX	Solea spp.	Soles n.e.i.
kammellased	MEG	Lepidorhombus whiffiagonis	Megrim
kammellased, m.n	LEZ	Lepidorhombus spp.	Megrims n.e.i.
harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima	Turbot
musta mere kammeljas	TUB	Psetta maeotica	Black Sea turbot
niituimluts	GFB	Phycis blennoides	Greater forkbeard
tursik	POD	Trisopterus minutus	Poor cod
tursik	BIB	Trisopterus luscus	Pouting (= Bib)
põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou	Blue whiting (= Poutassou)
merlang	WHG	Merlangius merlangus	Whiting
merluus	HKE	Merluccius merluccius	European hake
tursalised, m.n	GAD	Gadiformes	Gadiformes n.e.i.
hõbekalad	ARG	Argentina spp.	Argentines
eso-merisaurus	LIB	Saurida undosquamis	Brushtooth lizardfish
sisalikkalalased, m.n	LIX	Synodontidae	Lizardfishes n.e.i.
harilik meriangerjas	COE	Conger conger	European conger
meriangerlased, m.n	COX	Congridae	Conger eels n.e.i.
harilik peetrikala	JOD	Zeus faber	John Dory
põhjalähedased ahvenalised, m.n	DPX	Perciformes	Demersal percomorphs n.e.i.
kivikoha	GPD	Epinephelus marginatus	Dusky grouper
valgevööt-kivikoha	GPW	Epinephelus aeneus	White grouper
kivikohad, m.n	GPX	Epinephelus spp.	Groupers n.e.i.
ameerika vrakkahven	WRF	Polyprion americanus	Wreckfish
kiviahven	CBR	Serranus cabrilla	Comber
kiviahvenlased, m.n	BSX	Serranidae	Groupers, seabasses n.e.i.
huntahven	BSS	Dicentrarchus labrax	Seabass
ahvenalised	BSE	Dicentrarchus spp.	Seabasses
urisejalane	GBR	Plectorhinchus mediterraneus	Rubberlip grunt
kotkaskalad	DRU	Sciaena spp.	Drums
hele umbriin	COB	Umbrina cirrosa	Shi drum (= Corb)
kotkaskala	MGR	Argyrosomus regius	Meagre
kotkaskalalased, m.n	CDX	Sciaenidae	Croakers, drums n.e.i.
besuugo	SBR	Pagellus bogaraveo	Red (= Blackspot) seabream
punane besuugo	PAC	Pagellus erythrinus	Common pandora
besuugo	SBA	Pagellus acarne	Axillary seabream
besuugod, m.n	PAX	Pagellus spp.	Pandoras n.e.i.
peitelhammasahven	SWA	Diplodus sargus	White seabream
peitelhammasahvenad, m.n	SRG	Diplodus spp.	Sargo breams, n.e.i.
suursilm hammasahven	DEL	Dentex macrophthalmus	Large-eye dentex
hammasahven	DEC	Dentex dentex	Common dentex
hammasahvenad, m.n	DEX	Dentex spp.	Dentex n.e.i.
merikogerlane	BRB	Spondyliosoma cantharus	Black seabream
merikogerlane	SBS	Oblada melanura	Saddled sea bream
merikoger	RPG	Pagrus pagrus	Red porgy
kuld-merikoger	SBG	Sparus aurata	Gilthead seabream
merikogred, pagrused, m.n	SBP	Pagrus spp.	Pargo breams, n.e.i.
suursilm-kuldvöötahven	BOG	Boops boops	Bogue
merikogerlane	SSB	Lithognathus mormyrus	Sand steenbras
merikogerlane	SLM	Sarpa salpa	Salema (= Strepie)
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, seabreams, n.e.i.
ahvenaline	BPI	Spicara maena	Blotched picarel
ahvenalised	PIC	Spicara spp.	Picarels
vahemere meripoisur	MUR	Mullus surmuletus	Red mullet
harilik meripoisur	MUT	Mullus barbatus	Striped mullet
meripoisurid	MUX	Mullus spp.	Surmullets (= red mullets)
harilik merilohe	WEG	Trachinus draco	Greater weever
pärisahvenalised, m.n	PRC	Percoidei	Percoids n.e.i.
tobiad	SAN	Ammodytes spp.	Sandeels (= Sandlances)
küülikkalad	SPI	Siganus spp.	Spinefeet (= Rabbitfishes)
mudilad	GOB	Gobius spp.	Atlantic gobies
mudillased, m.n	GPA	Gobiidae	Gobies n.e.i.
meripuuklased, m.n	SCO	Scorpaenidae	Scorpionfishes, n.e.i.
merikukk	GUN	Trigla lyra	Piper gurnard
merikuklased, m.n	GUX	Triglidae	Gurnards, searobins n.e.i.
euroopa merikurat e õngitseja	MON	Lophius piscatorius	Angler (= Monk)
merikuratlased, m.n	ANF	Lophiidae	Anglerfishes n.e.i.
harilik tuulehaug	GAR	Belone belone	Garfish
noolhaugid	BAR	Sphyraena spp.	Barracudas
harilik kefaal e meriärn	MUF	Mugil cephalus	Flathead grey mullet
ateriinlased	SIL	Atherinidae	Silversides (Sandsmelts)
pelaagilised ahvenalised, m.n	PPX	Perciformes	Pelagic percomorphs n.e.i.
sinikala e lufar	BLU	Pomatomus saltatrix	Bluefish
harilik stauriid	HOM	Trachurus trachurus	Atlantic horse mackerel
vahemere stauriid	HMM	Trachurus mediterraneus	Mediterranean horse mackerel
stauriidid, m.n	JAX	Trachurus spp.	Jack and horse mackerels n.e.i.
hobumakrellid, m.n	TRE	Caranx spp.	Jacks, crevalles n.e.i.
merevaik-seriool	AMB	Seriola dumerili	Greater amberjack
serioolid, m.n	AMX	Seriola spp.	Amberjacks n.e.i.
harilik lihhia	LEE	Lichia amia	Leerfish (= Garrick)
hobumakrelllased, m.n	CGX	Carangidae	Carangids n.e.i.
atlandi merilatikas	POA	Brama brama	Atlantic pomfret
harilik kuldmakrell	DOL	Coryphaena hippurus	Common dolphinfish
sardinellid, m.n	SIX	Sardinella spp.	Sardinellas n.e.i.
sardiin	PIL	Sardina pilchardus	European pilchard (= Sardine)
euroopa kilu	SPR	Sprattus sprattus	European sprat
euroopa anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus	European anchovy
pärisheeringalised, m.n	CLU	Clupeoidei	Clupeoids n.e.i.
atlandi pelamiid	BON	Sarda sarda	Atlantic bonito
vöötideta pelamiid	BOP	Orcynopsis unicolor	Plain bonito
makrelllased, makrelltuun	FRZ	Auxis thazard A. rochei	Frigate and bullet tunas
atlandi väiketuun	LTA	Euthynnus alletteratus	Atlantic black skipjack
vööttuun	SKJ	Katsuwonus pelamis	Skipjack tuna
harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus	Northern bluefin tuna
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
tuunid, m.n	TUN	Thunnini	Tunas n.e.i.
atlandi purikala	SAI	Istiophorus albicans	Atlantic sailfish
purikalalased	BIL	Istiophoridae	Marlins, sailfishes, spearfishes
mõõkkalad	SWO	Xiphias gladius	Swordfishes
makrellilised, m.n	TUX	Scombroidei	Tuna-like fishes n.e.i.
lintuim	SFS	Lepidopus caudatus	Silver scabbardfish
jaapani makrell	MAS	Scomber japonicus	Chub mackerel
harilik makrell	MAC	Scomber scombrus	Atlantic mackerel
makrellid, m.n	MAZ	Scomber spp.	Scomber mackerels n.e.i.
makrellilised, m.n	MKX	Scombroidei	Mackerel-like fishes n.e.i.
hiidhai	BSK	Cetorhinus maximus	Basking shark
harilik rebashai	ALV	Alopias vulpinus	Thresher
atlandi makohai	SMA	Isurus oxyrinchus	Shortfin mako
mustsuu-koerhai	SHO	Galeus melastomus	Blackmouth catshark
sinihai	BSH	Prionace glauca	Blue shark
sinkjas hallhai	CCP	Carcharhinus plumbeus	Sandbar shark
harilik vasarhai	SPZ	Sphyrna zygaena	Smooth hammerhead
indopatsi vasarhai	SPL	Sphyrna lewini	Scalloped hammerhead
väike ogahai	QUB	Squalus blainville	Longnose spurdog
kare ogahai	GUP	Centrophorus granulosus	Gulper shark
šokolaadogahai	SCK	Dalatias licha	Kitefin shark
harilik tumehai	ETX	Etmopterus spinax	Velvet belly
ogarai	RJC	Raja clavata	Thornback ray
harilik astelrai	JDP	Dasyatis pastinaca	Common stingray
harilik e atlandi heeringahai	POR	Lamna nasus	Porbeagle
koerhailased	SCL	Scyliorhinus spp.	Catsharks, nursehound
kärphaid	SDV	Mustelus spp.	Smoothhounds
harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias	Picked (= Spiny) dogfish
ogahailased, m.n	DGX	Squalidae	Dogfish sharks n.e.i.
euroopa ingelhai	AGN	Squatina squatina	Angelshark
ingelhailased	ASK	Squatinidae	Angelsharks, sand devils
ogahailised, m.n	SHX	Squaliformes	Large sharks n.e.i.
logardrailased	GTF	Rhinobatidae	Guitarfishes
raid	SKA	Raja spp.	Skates
railised, m.n	SRX	Rajiformes	Skates and rays n.e.i.
varilõpusesed	SKX	Elasmobranchii	Sharks, rays and skates etc.
luukalad, m.n	MZZ	Osteichthyes	Marine fishes n.e.i.
harilik taskukrabi	CRE	Cancer pagurus	Edible crab
rannakrabi	CMR	Carcinus aestuarii	Mediterranean shore crab
roosa ämblikkrabi	SCR	Maja squinado	Spinous spider crab
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
langust	PSL	Palinurus mauritanicus	Pink spiny lobster
harilik e euroopa langust	SLO	Palinurus elephas	Common spiny lobster
langustid, m.n	CRW	Palinurus spp.	Palinurid spiny lobsters n.e.i.
norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus	Norway lobster
euroopa homaar	LBE	Homarus gammarus	European lobster
karamot-viburhännak	TGS	Melicertus kerathurus	Caramote prawn
viburhännak	DPS	Parapenaeus longirostris	Deepwater rose shrimp
kümnejalaline	SSH	Aristaeopsis edwardsiana	Scarlet shrimp
kümnejalalised vähid	ARA	Aristeus antennatus	Blue and red shrimp
krevett	CPR	Palaemon serratus	Common prawn
põhjamere garneel	CSH	Crangon crangon	Common shrimp
krevetilised, m.n	DCP	Natantia	Natantian decapods n.e.i.
harilik ritsikvähk	MTS	Squilla mantis	Mantis squillid
vähid, m.n	CRU	Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
kõhtjalgsed e teod, m.n	GAS	Gastropoda	Gastropods n.e.i.
harilik ranniklane	PEE	Littorina littorea	Periwinkle
söödav auster	OYF	Ostrea edulis	European flat oyster
suur hiidauster	OYG	Crassostrea gigas	Pacific cupped oyster
vahemere rannakarp	MSM	Mytilus galloprovincialis	Mediterranean mussel
jakobi kammkarp	SJA	Pecten jacobaeus	Great scallop
ogakodalased	MUE	Murex spp.	Murex
söödav südakarp	COC	Cerastoderma edule	Common cockle
veenuskarp	SVE	Chamelea gallina	Striped Venus
veenuskarp	CTG	Ruditapes decussatus	Grooved carpetshell
veenuskarp	CTS	Venerupis pullastra	Carpetshell
veenuskarplased, m.n	TPS	Tapes spp.	Carpetshells n.e.i.
kolmnurk-karbid	DON	Donax spp.	Donax clams
kaunkarbid	RAZ	Solen spp.	Razor clams
karbid, m.n	CLX	Bivalvia	Clams n.e.i.
peajalgsed, m.n	CEP	Cephalopoda	Cephalopods n.e.i.
harilik seepia	CTC	Sepia officinalis	Common cuttlefish
seepialased, pisiseepialased	CTL	Sepiidae, Sepiolidae	Cuttlefishes, bobtail squids
ebakalmaarid	SQC	Loligo spp.	Common squids
kalmaar	SQE	Todarodes sagittatus	European flying squid
harilik kaheksajalg	OCC	Octopus vulgaris	Common octopus
muskuspolüübid	OCM	Eledone spp.	Horned and musky octopuses
kaheksajalglased, m.n	OCT	Octopodidae	Octopuses n.e.i.
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
limused, m.n	MOL	Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
meres elavad kilpkonnalised, m.n	TTX	Testudinata	Marine turtles n.e.i.
mantelloom	SSG	Microcosmus sulcatus	Grooved sea-squirt
tavaline kaljusiilik	URM	Paracentrotus lividus	Stony sea-urchin
meduusid	JEL	Rhopilema spp.	Jellyfishes

ATLANDI EDELAOSA (püügipiirkond 41)

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Ingliskeelne nimi
aloosad, m.n	SHZ	Alosa spp.	Shads n.e.i.
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
ebapaltused	BAX	Paralichthys spp.	Bastard halibuts
koerakeellased, m.n	TOX	Cynoglossidae	Tonguefishes n.e.i.
patagoonia nototeenia	SAO	Salilota australis	Tadpole codling
morilased	MOR	Moridae	Moras
ameerika luts	HKU	Urophycis brasiliensis	Brazilian codling
lõunaputassuu	POS	Micromesistius australis	Southern blue whiting
argentiina merluus	HKP	Merluccius hubbsi	Argentine hake
merluus	HKN	Merluccius australis	Patagonian hake
merluusid, m.n	HKX	Merluccius spp.	Hakes n.e.i.
argentiina piitsmerluus	GRM	Macruronus magellanicus	Patagonian grenadier
piitsmerluusid	GRS	Macruronus spp.	Blue grenadiers
pikksabad	GRV	Macrourus spp.	Grenadiers
tursalised, m.n	GAD	Gadiformes	Gadiformes n.e.i.
hammassägalased, m.n	CAX	Ariidae	Sea catfishes n.e.i.
tumbil-merisaurus	LIG	Saurida tumbil	Greater lizardfish
meriangerjas	COS	Conger orbignyanus	Argentine conger
põhjalähedased ahvenalised, m.n	DPX	Perciformes	Demersal percomorphs n.e.i.
robalod, m.n	ROB	Centropomus spp.	Snooks (= Robalos) n.e.i.
kiviahvenlased	GPB	Mycteroperca spp.	Brazilian groupers
ameerika kivikoha	GPR	Epinephelus mario	Red grouper
kivikohad, m.n	GPX	Epinephelus spp.	Groupers n.e.i.
kotkaskalalane	BSZ	Acanthistius brasilianus	Argentine seabass
kiviahvenlased, m.n	BSX	Serranidae	Groupers, seabasses n.e.i.
riffahven	SNC	Lutjanus purpureus	Southern red snapper
kuldsaba	SNY	Ocyurus chrysurus	Yellowtail snapper
riffahvenlased, m.n	SNX	Lutjanidae	Snappers, jobfishes, n.e.i.
ronko	BRG	Conodon nobilis	Barred grunt
urisejalased, m.n	GRX	Haemulidae (= Pomadasyidae)	Grunts, sweetlips, n.e.i.
vöödiline varjukala	WKS	Cynoscion striatus	Striped weakfish
varjukalad, m.n	WKX	Cynoscion spp.	Weakfishes n.e.i.
krookskala	CKA	Micropogonias undulatus	Atlantic croaker
kotkaskalalane	KGB	Menticirrhus americanus	Southern kingcroaker
argentiina umbriin	CKY	Urnbrina canasai	Argentine croaker
kotkaskalalane	WKK	Macrodon ancylodon	King weakfish
trummkala	BDM	Pogonias cromis	Black drum
kotkaskalalased, m.n	CDX	Sciaenidae	Croakers, drums n.e.i.
peitelhammasahvenad, m.n	SRG	Diplodus spp.	Sargo breams n.e.i.
hammasahvenad, m.n	DEX	Dentex spp.	Dentex n.e.i.
merikoger	RPG	Pagrus pagrus	Red porgy
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, seabreams, n.e.i.
meripoisurid	MUX	Mullus spp.	Surmullets (= Red mullets)
küüsuim	CTA	Nemadactylus bergi	Castaneta
ahvenalised	SPB	Pinguipes spp.	Brazilian sandperches
ahvenaline	FLA	Percophis brasiliensis	Brazilian flathead
nototeenialane	BLP	Eleginops maclovinus	Patagonian blennie
patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides	Patagonian toothfish
nototeenia	NOG	Gobiotothen gibberifrons	Humped rockcod
hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons	Grey rockcod
nototeenialane	NOT	Patagonotothen brevicauda	Patagonian rockcod
nototeenialane	PAT	Patagonotothen ramsayi	Cod icefish
nototeenialased, m.n	NOX	Nototheniidae	Antarctic rockcods, noties n.e.i.
krokodilljääkala	SSI	Chaenocephalus aceratus	Blackfin icefish
haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari	Mackerel icefish
jääkalalased, m.n	ICX	Channichthyidae	Icefishes n.e.i.
pärisahvenalised, m.n	PRC	Percoidei	Percoids n.e.i.
lõunakongrio	CUS	Genypterus blacodes	Pink cusk-eel
tsentrolooflased, m.n	CEN	Centrolophidae	Ruffs, barrelfishes n.e.i.
sinisuu-liftahven	BRF	Helicolenus dactylopterus	Blackbelly rosefish
meripuuklased, m.n	SCO	Scorpaenidae	Scorpionfishes n.e.i.
ogakuked	SRA	Prionotus spp.	Atlantic searobins
poolkoonlane	BAL	Hemiramphus brasiliensis	Ballyhoo halfbeak
pääsukalalased, m.n	FLY	Exocoetidae	Flying fishes n.e.i.
noolhaugid	BAR	Sphyraena spp.	Barracudas
kefaallased, m.n	MUL	Mugilidae	Mullets n.e.i.
ateriinlased	SIL	Atherinidae	Silversides (= Sandsmelts)
pelaagilised ahvenalised, m.n	PPX	Perciformes	Pelagic percomorphs n.e.i.
sinikala e lufar	BLU	Pometomus saltatrix	Bluefish
stauriid	JAA	Trachurus picturatus	Blue jack mackerel
stauriidid, m.n	JAX	Trachurus spp.	Jack and horse mackerels n.e.i.
hobumakrellid, m.n	TRE	Caranx spp.	Jacks, crevalles, n.e.i.
serioolid, m.n	AMX	Seriola spp.	Amberjacks n.e.i.
paroona	PAO	Parona signata	Parona leatherjack
hobumakrelllased, m.n	CGX	Carangidae	Carangids n.e.i.
harilik kuldmakrell	DOL	Coryphaena hippurus	Common dolphinfish
müntkalad	BTG	Peprilus spp.	Gulf butterfish, harvestfishes
stromateuslased	BUX	Stromateidae	Butterfishes silver pomfrets
atlandi elops	LAD	Elops saurus	Ladyfish
atlandi tarpoon	TAR	Megalops atlanticus	Tarpon
brasiilia sardinell	BSR	Sardinella janeiro	Brazilian sardinella
sardinellid, m.n	SIX	Sardinella spp.	Sardinellas n.e.i.
menheden	MHS	Brevoortia aurea	Brazilian menhaden
menheden	MHP	Brevoortia pectinata	Argentine menhaden
sardiinikesed	SAS	Harengula spp.	Scaled sardines
tulemaa kilu	FAS	Sprattus fuegensis	Falkland sprat
argentiina anšoovis	ANA	Engraulis anchoita	Argentine anchoita
anšoovislased, m.n	ANX	Engraulidae	Anchovies n.e.i.
pärisheeringalised, m.n	CLU	Clupeoidei	Clupeoids n.e.i.
atlandi pelamiid	BON	Sarda sarda	Atlantic bonito
vahuu	WAH	Acanthocybium solandri	Wahoo
kavalla-kuningmakrell	KGM	Scomberomorus cavalla	King mackerel
tähniline kuningmakrell	SSM	Scomberomorus maculatus	Atlantic Spanish mackerel
kuningmakrellid, m.n	KGX	Scomberomorus spp.	Seerfishes n.e.i.
makrelllased, makrelltuun	FRZ	Auxis thazard, A. rochei	Frigate and bullet tunas
atlandi väiketuun	LTA	Euthynnus alletteratus	Atlantic black skipjack
vööttuun	SKJ	Katsuwonus pelamis	Skipjack tuna
harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus	Northern bluefin tuna
tuun	BLF	Thunnus atlanticus	Blackfin tuna
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore
tuun	SBF	Thunnus maccoyii	Southern bluefin tuna
kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares	Yellowfin tuna
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
tuunid, m.n	TUN	Thunnini	Tunas n.e.i.
atlandi purikala	SAI	Istiophorus albicans	Atlantic sailfish
sinine marliin	BUM	Makaira nigricans	Atlantic blue marlin
valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus	Atlantic white marlin
purikalalased	BIL	Istiophoridae	Marlins, sailfishes, spearfishes
mõõkkala	SWO	Xiphias gladius	Swordfish
makrellilised, m.n	TUX	Scombroidei	Tuna-like fishes n.e.i.
snuuk	WSM	Thyrsitops lepidopoides	White snake mackerel
lintsaba	LHT	Trichiurus lepturus	Largehead hairtail
jaapani makrell	MAS	Scomber japonicus	Chub mackerel
suursilm-rebashai	BTH	Alopias superciliosus	Bigeye thresher
atlandi makohai	SMA	Isurus oxyrinchus	Shortfin mako
sinihai	BSH	Prionace glauca	Blue shark
siidhallhai	FAL	Carcharhinus falciformis	Silky shark
vaskliivhai	BRO	Carcharhinus brachyurus	Copper shark
harilik vasarhai	SPZ	Sphyrna zygaena	Smooth hammerhead
indopatsi vasarhai	SPL	Sphyrna lewini	Scalloped hammerhead
supi nugishai	GAG	Galeorhinus galeus	Tope shark
harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias	Picked dogfish
ingelhailased, m.n	ASK	Squatinidae	Angel sharks, sand devils n.e.i.
kitarr-logardhai	GUD	Rhinobatos percellens	Chola guitarfish
saagrailased	SAW	Pristidae	Sawfishes
kõblasninad, m.n	CAH	Callorhinchidae	Elephantfishes n.e.i.
kärphai	SDP	Mustelus schmitti	Patagonian smoothhound
kärphaid	SDV	Mustelus spp.	Smoothhounds
supihaid	LSK	Galeorhinus spp.	Liveroil sharks
railised, m.n	SRX	Rajiformes	Skates and rays, n.e.i.
varilõpusesed	SKX	Elasmobranchii	Sharks, rays, skates, etc.
luukalad, m.n	MZZ	Osteichthyes	Marine fishes n.e.i.
sinikrabi	CRZ	Callinectes danae	Dana swimcrab
kivikrabi	KCR	Lithodes santolla	Southern kingcrab
pehmekoda-punakrabi	PAG	Paralomis granulosa	Softshell red crab
krabilised, m.n	GER	Geryon spp.	Geryons n.e.i.
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
ebalangust	SLC	Panulirus argus	Caribbean spiny lobster
ebalangustid, m.n	SLV	Panulirus spp.	Tropical spiny lobsters n.e.i.
viburhännak	ABS	Penaeus aztecus	Northern brown shrimp
viburhännak	PNB	Penaeus brasiliensis	Redspotted shrimp
viburhännakud, m.n	PEN	Penaeus spp.	Penaeus shrimps n.e.i.
viburhännaklane	BOB	Xiphopenaeus kroyeri	Atlantic seabob
viburhännaklane	ASH	Artemesia longinaris	Argentine stiletto shrimp
kümnejalaline	LAA	Pleoticus muelleri	Argentine red shrimp
krevetilised, m.n	DCP	Natantia	Natantian decapods n.e.i.
tavaline hiilgevähk, m.n	KRI	Euphausia spp.	Antarctic krill n.e.i.
vähid, m.n	CRU	Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
kõhtjalgsed e teod, m.n	GAS	Gastropoda	Gastropods n.e.i.
hiidaustrid, m.n	OYC	Crassostrea spp.	Cupped oysters n.e.i.
rannakarp	MSR	Mytilus platensis	River Plata mussel
rannakarplane	MSC	Aulacomya ater	Magellan mussel
kammkarplased, m.n	SCX	Pectinidae	Scallops n.e.i.
kolmnurk-karbid	DON	Donax spp.	Donax clams
karbid, m.n	CLX	Bivalvia	Clams n.e.i.
seepialased, pisiseepialased	CTL	Sepiidae, Sepiolidae	Cuttlefishes, bobtail squids
patagoonia ebakalmaar	SQP	Loligo gahi	Patagonian squid
ebakalmaarid	SQC	Loligo spp.	Common squids
kalmaariline	SQA	Illex argentinus	Argentine shortfin squid
tähtkalmaar	SQS	Martialia hyadesii	Sevenstar flying squid
kaheksajalglased	OCT	Octopodidae	Octopuses
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
limused, m.n	MOL	Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
meres elavad kilpkonnalised, m.n	TTX	Testudinata	Marine turtles n.e.i.

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA (püügipiirkond 47)

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Ingliskeelne nimi
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
peensoomus-lõunakeel	SOW	Austroglossus microlepis	West coast sole
suur-lõunakeel	SOE	Austroglossus pectoralis	Mud sole
lõunakeeled, m.n	SOA	Austroglossus spp.	Southeast Atlantic soles n.e.i.
koerakeellased, m.n	TOX	Cynoglossidae	Tonguefishes n.e.i.
merluus	HKB	Merluccius polli	Benguela hake
lõuna-aafrika merluus e kapimaa merluus	HKK	Merluccius capensis	Shallow-water Cape hake
merluus	HKO	Merluccius paradoxus	Deepwater Cape hake
lõuna-aafrika merluus	HKC	Merluccius capensis, M. paradoxus	Cape hakes
merluuslased	HKZ	Merlucciidae	Merluccid hakes
tursalised, m.n	GAD	Gadiformes	Gadiforms n.e.i.
süvakirveslased	HAF	Sternoptychidae	Hatchetfishes
mõõksuulased, m.n	MAU	Maurolicus spp.	Lightfishes n.e.i.
mõõksuulane	MAV	Maurolicus muelleri	Silver lightfish
rohesilmlased	GRE	Chlorophthalmidae	Greeneyes
haudesäga	GAT	Galeichthyes feliceps	White barbel
hammassäga	SMC	Arius heudelotii	Smoothmouth sea catfish
hammassägalased, m.n	CAX	Ariidae	Sea catfishes n.e.i.
tumbil-merisaurus	LIG	Saurida tumbil	Greater lizardfish
sisalikkalalased, m.n	LIX	Synodontidae	Lizardfishes n.e.i.
meriangerlased, m.n	COX	Congridae	Conger eels n.e.i.
kurvitskala	SNS	Macroramphosus scolopax	Slender snipefish
kurvitskalalased	SNI	Macroramphosidae	Snipefishes
limapead	ALF	Beryx spp.	Alfonsinos
limapealased, m.n	BRX	Berycidae	Alfonsinos n.e.i.
harilik peetrikala	JOD	Zeus faber	John Dory
hõbedane peetrikala	JOS	Zenopsis conchifer	Silvery John Dory
peetrikalalased, m.n	ZEX	Zeidae	Dories n.e.i.
hirvkalalased	BOR	Caproidae	Boarfishes
hirvkala	BOC	Capros aper	Boarfish
põhjalähedased ahvenalised, m.n	DPX	Perciformes	Demersal percomorphs n.e.i.
kivikohad e meruud, m.n	GPX	Epinephelus spp.	Groupers n.e.i.
ameerika vrakkahven	WRF	Polyprion americanus	Wreckfish
kiviahvenlased, m.n	BSX	Serranidae	Groupers, seabasses n.e.i.
suursilmahvenad, m.n	BIG	Priacanthus spp.	Bigeyes n.e.i.
suursilmahvenlased	PRI	Priacanthidae	Bigeyes, glasseyes, bulleyes
kardinalahvenlased, m.n	APO	Apogonidae	Cardinalfishes n.e.i.
helendusahvenlased	ACR	Acropomatidae	Glow-bellies, splitfins
kardinalahvenlane	SYN	Synagrops japonicus	Blackmouth splitfin
kardinalahvenlased, m.n	SYS	Synagrops spp.	Splitfins n.e.i.
lõuna-punasilm	EMM	Emmelichthys nitidus	Cape bonnetmouth
punasilmlased	EMT	Emmelichthyidae	Bonnetmouths, rubyfishes, etc.
riffahvenlased, m.n	SNX	Lutjanidae	Snappers, jobfishes, n.e.i.
niituimed	THB	Nemipterus spp.	Threadfin breams
niituimlased	THD	Nemipteridae	Threadfin, monocle, dwarf breams
otoperka	GRB	Brachydeuterus auritus	Bigeye grunt
urisejalane	GBR	Plectorhinchus mediterraneus	Rubberlip grunt
urisejalane	BUR	Pomadasys jubelini	Sompat grunt
urisejalased, m.n	GRX	Haemulidae (= Pomadasyidae)	Grunts, sweetlips, n.e.i.
kotkaskalalane	KOB	Argyrosomus hololepidotus	Southern meagre (= kob)
kotkaskalalane	AWE	Atractoscion aequidens	Geelbek croaker
punane pootsmankala	LKR	Otolithes ruber	Tigertooth croaker
kaptenkalad	CKW	Pseudotolithus spp.	West African croakers
kotkaskalalased, m.n	CDX	Sciaenidae	Croakers, drums n.e.i.
umbriin	UCA	Umbrina canariensis	Canary drum (= baardman)
varjukalad, m.n	WKX	Cynoscion spp.	Weakfishes n.e.i.
besuugo	TJO	Pagellus natalensis	Natal pandora
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, seabreams n.e.i.
besuugod, m.n	PAX	Pagellus spp.	Pandoras n.e.i.
peitelhammasahvenad, m.n	SRG	Diplodus spp.	Sargo breams n.e.i.
suursilm-hammasahven	DEL	Dentex macrophthalmus	Large-eye dentex
hammasahven	DEA	Dentex angolensis	Angolan dentex
hammasahven	DEN	Dentex canariensis	Canary dentex
hammasahvenad, m.n	DEX	Dentex spp.	Dentex n.e.i.
merikogerlane	BRB	Spondyliosoma cantharus	Black seabream
merikogerlane	SLF	Argyrozona argyrozona	Carpenter seabream
merikogerlane	SLD	Cheimerius nufar	Santer seabream
merikogerlane	RER	Petrus rupestris	Red steenbras
merikogerlane	PGA	Pterogymnus laniarius	Panga seabream
merikogerlane	WSN	Rhabdosargus globiceps	White stumpnose
merikogred, pagrused, m.n	SBP	Pagrus spp.	Pargo breams n.e.i.
suursilm-kuldvöötahven	BOG	Boops boops	Bogue
merikogerlased, m.n	RSX	Chrysoblephus spp.	Stumpnose, dageraadbreams, n.e.i.
merikogerlane	SNW	Lithognathus lithognathus	Whitesteenbras
merikogerlased, m.n	STW	Lithognathus spp.	Steenbrasses, n.e.i.
merikogerlane	SSB	Lithognathus mormyrus	Sand steenbras
merikogerlased	CPP	Pachymetopon spp.	Copper breams
merikogerlane	SLM	Sarpa salpa	Salema (= Strepie)
merikogerlased, m.n	PLY	Polysteganus spp.	Polystegan seabreams n.e.i.
merikogerlane	SCM	Polysteganus praeorbitalis	Scotsman seabream
merikogerlane	SEV	Polysteganus undulosus	Seventyfour seabream
merikogerlane	SBU	Polysteganus coeruleopunctatus	Blueskin seabream
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, seabreams, n.e.i.
ahvenalised	PIC	Spicara spp.	Picarels
meripoisurlased, m.n	MUM	Mullidae	Goatfishes, red mullets n.e.i.
meripoisurid	MUX	Mullus spp.	Surmullets (= Red mullets)
koratsiinlased, m.n	COT	Dichistiidae	Galjoens n.e.i.
kapimaa koratsiin	GAJ	Dichistius capensis	Galjoen
merilabidaslased	SPA	Ephippidae	Spadefishes
hõbesõõrkala	SIC	Drepane africana	African sicklefish
madukalalased, m.n	OPH	Ophidiidae	Cuskeels, brotulas n.e.i.
aafrika kongrio	KCP	Genypterus capensis	Kingclip
mudillased, m.n	GPA	Gobiidae	Gobies n.e.i.
kapimaa meriahven	REC	Sebastes capensis	Cape redfish
liftahvenad, m.n	ROK	Helicolenus spp.	Rosefishes n.e.i.
sinisuu-liftahven	BRF	Helicolenus dactylopterus	Blackbelly rosefish
meripuuklased, m.n	SCO	Scorpaenidae	Scorpionfishes, n.e.i.
merikukk	GUN	Trigla lyra	Piper gurnard
kapimaa skorpionkukk	GUC	Chelidonichthys capensis	Cape gurnard
merikuklased, m.n	GUX	Triglidae	Gurnards, searobins n.e.i.
merikuked	GUY	Trigla spp.	Gurnards
ogaselglased	TRI	Balistidae	Triggerfishes, durgons
merikurat	MOK	Lophius upsicephalus	Cape monk
merikuratlased, m.n	ANF	Lophiidae	Anglerfishes n.e.i.
laternakalalane	LAN	Lampanyctodes hectoris	Lanternfish
laternkalalased	LXX	Myctophidae	Lanternfishes
tuulehauglased, m.n	BEN	Belonidae	Needlefishes n.e.i.
krokodillhaugid	NED	Tylosuru spp.	Needlefishes
makrellhauglased, m.n	SAX	Scomberesocidae	Sauries n.e.i.
makrellhaug	SAU	Scomberesox saurus	Atlantic saury
noolhaugid	BAR	Sphyraena spp.	Barracudas
noolhauglased	BAZ	Sphyraenidae	Barracudas
kefaallased, m.n	MUL	Mugilidae	Mullets n.e.i.
sõrmuimlased, m.n	THF	Polynemidae	Threadfins, tasselfishes n.e.i.
rehauim	GAL	Galeoides decadactylus	Lesser African threadfin
pelaagilised ahvenalised, m.n	PPX	Perciformes	Pelagic percomorphs n.e.i.
sinikala e lufar	BLU	Pomatomus saltatrix	Bluefish
sinikalalased, m.n	POT	Pomatomidae	Bluefishes n.e.i.
seersantkala	CBA	Rachycentron canadum	Cobia
seersantkalalased, m.n	CBX	Rachycentridae	Cobias n.e.i.
stauriid	HMC	Trachurus capensis	Cape horse mackerel
stauriid	HMZ	Trachurus trecae	Cunene horse mackerel
stauriidid, m.n	JAX	Trachurus spp.	Jack and horse mackerels n.e.i.
sigarstauriidid	SDX	Decapterus spp.	Scads
hiid-hobumakrell	CVJ	Caranx hippos	Crevalle jack
harilik sigarstauriid	HMY	Caranx rhonchus	False scad
hobumakrellid, m.n	TRE	Caranx spp.	Jacks, crevalles, n.e.i.
hõbeküür	LUK	Selene dorsalis	Lookdown fish
pompaanod	POX	Trachinotus spp.	Pompanos
hiidseriool	YTC	Seriola lalandi	Yellowtail amberjack
serioolid, m.n	AMX	Seriola spp.	Amberjacks n.e.i.
harilik lihhia	LEE	Lichia amia	Leerfish (= Garrick)
harilik puhverkala	BUA	Chloroscombrus chrysurus	Atlantic bumper
hobumakrelllased, m.n	CGX	Carangidae	Carangids n.e.i.
merilatiklased, m.n	BRZ	Bramidae	Pomfrets, ocean breams n.e.i.
atlandi merilatikas	POA	Brama brama	Atlantic pomfret
harilik kuldmakrell	DOL	Coryphaena hippurus	Common dolphinfish
kuldmakrelllased, m.n	DOX	Coryphaenidae	Dolphinfishes n.e.i.
idaatlandi stromateus	BLB	Stromateus fiatola	Blue butterfish
stromateuslased	BUX	Stromateidae	Butterfishes, silverpomfrets
luiskalalased	ALU	Albulidae	Bonefishes
aafrika gissu	BNF	Pterothrissus belloci	Longfin bonefish
ümar sardinell e alaša	SAA	Sardinella aurita	Round sardinella
madeira sardinell	SAE	Sardinella maderensis	Madeiran sardinella
lõuna-aafrika sardinops	PIA	Sardinops ocellatus	Southern African pilchard
ümarheeringas	WRR	Etrumeus whiteheadi	Whitehead's round herring
kapimaa anšoovis	ANC	Engraulis capensis	Southern African anchovy
anšoovislased, m.n	ANX	Engraulidae	Anchovies n.e.i.
heeringlased, m.n	CLP	Clupeidae	Herrings, sardines n.e.i.
sardinellid, m.n	SIX	Sardinella spp.	Sardinellas n.e.i.
pärisheeringalised, m.n	CLU	Clupeoidei	Clupeoids n.e.i.
atlandi pelamiid	BON	Sarda sarda	Atlantic bonito
vahuu	WAH	Acanthocybium solandri	Wahoo
makrelltuun	FRI	Auxis thazard	Frigate tuna
makrelllased, makrelltuun	FRZ	Auxis thazard, A. rochei	Frigate and bullet tunas
india kuningmakrell	COM	Scomberomorus commerson	Narrow-banded Spanish mackerel
tähniline kuningmakrell	SSM	Scomberomorus maculatus	King mackerel
kuningmakrell	MAW	Scomberomorus tritor	West African Spanish mackerel
kuningmakrell	KAK	Scomberomorus plurilineatus	Kanadi kingfish
kuningmakrellid, m.n	KGX	Scomberomorus spp.	Seerfishes n.e.i.
atlandi väiketuun	LTA	Euthynnus alletteratus	Atlantic black skipjack
tähniline väiketuun	KAW	Euthynnus affinis	Kawakawa
vööttuun	SKJ	Katsuwonus pelamis	Skipjack tuna
harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus	Northern bluefin tuna
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore
tuun	SBF	Thunnus maccoyji	Southern bluefin tuna
kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares	Yellowfin tuna
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
atlandi purikala	SAI	Istiophorus albicans	Atlantic sailfish
sinine marliin	BUM	Makaira nigricans	Atlantic blue marlin
must marliin	BLM	Makaira indica	Black marlin
valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus	Atlantic white marlin
purikalalased	BIL	Istiophoridae	Marlins, sailfishes, spearfishes
mõõkkala	SWO	Xiphias gladius	Swordfish
mõõkkalalased	XIP	Xiphiidae	Swordfishes
makrellilised, m.n	TUX	Scombroidei	Tuna-like fishes n.e.i.
gempüülased, m.n	GEP	Gempylidae	Snake mackerels, escolars n.e.i.
snuuk	SNK	Thyrsites atun	Snoek
lintsaba	LHT	Trichiurus lepturus	Largehead hairtail
lintsabalased, m.n	CUT	Trichiuridae	Hairtails, cutlassfishes n.e.i.
lintuim	SFS	Lepidopus caudatus	Silver scabbardfish
jaapani makrell	MAS	Scomber japonicus	Chub mackerel
makrelllased, m.n	MAX	Scombridae	Mackerels n.e.i.
makrellilised, m.n	MKX	Scombroidei	Mackerel-like fishes n.e.i.
atlandi makohai	SMA	Isurus oxyrinchus	Shortfin mako
sinihai	BSH	Prionace glauca	Blue shark
harilik vasarhai	SPZ	Sphyrna zygaena	Smooth hammerhead
kärphaid, m.n	SDV	Mustelus spp.	Smooth-hounds n.e.i.
supi nugishai	GAG	Galeorhinus galeus	Tope shark
ingelhailased, m.n	ASK	Squatinidae	Angel sharks, sand devils n.e.i.
raid, m.n	SKA	Raja spp.	Raja rays n.e.i.
railised, m.n	SRX	Rajiformes	Rays, stingrays, mantas n.e.i.
kõblasnina	CHM	Callorhinchus capensis	Cape elephantfish
varilõpusesed, m.n	SKX	Elasmobranchii	Sharks, rays, skates, etc. n.e.i.
heeringahailased	MSK	Lamnidae	Mackerel sharks, porbeagles
koerhailased	SYX	Scyliorhinidae	Catsharks
hallhailased	RSK	Cercharhinidae	Requiem sharks
vasarhailased	SPY	Sphyrnidae	Bonnethead, hammerhead sharks
kärphai	SMD	Mustelus mustelus	Smoothhound
ogahailased, m.n	DGX	Squalidae	Dogfish sharks n.e.i.
harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias	Picked (= Spiny) dogfish
ogahai	DOP	Squalus megalops	Shortnose dogfish
logardrailased	GTF	Rhinobatidae	Guitarfishes
saagrailased	SAW	Pristidae	Sawfishes
raid, m.n	RAJ	Rajidae	Skates n.e.i.
raid	SKA	Raja spp.	Skates
astelrailased	STT	Dasyaididae (= Trygonidae)	Stingrays, butterfly rays
kotkasrailased	EAG	Myliobatidae	Eagle rays
merisarviklased	MAN	Mobulidae	Mantas
elektrirailased	TOD	Torpedinidae	Torpedo (= Electric) rays
kõblasninalased, m.n	CAH	Callorhinchidae	Elephantfishes n.e.i.
railaadsed, m.n	BAI	Batoidimorpha (Hypotremata)	Rays, skates, mantas n.e.i.
hailaadsed, m.n	SKH	Selachimorpha (Pleurotremata)	Various sharks n.e.i.
varilõpusesed	SKX	Elasmobranchii	Sharks, rays, skates etc.
kõhrkalad, m.n	CAR	Chondrichthyes	Cartilaginous fishes n.e.i.
täispeased, m.n	HOL	Chimaeriformes	Chimaeras n.e.i.
luukalad, m.n	MZZ	Osteichthyes	Marine fishes n.e.i.
harilik taskukrabi	CRE	Cancer pagurus	Edible crab
krabid	CAD	Cancridae	Jonah crabs, rock crabs
sametkrabilased, m.n	SWM	Portunidae	Swimming crabs n.e.i.
eba- e kivikrabilased, m.n	KCX	Lithodidae	King crabs n.e.i.
kivikrabi	KCR	Lithodes santolla	Southern king crabs
kivikrabi	KCA	Lithodes ferox	King crab
krabilised	CGE	Chaceon maritae	West African geryon
krabilised, m.n	GER	Geryon spp.	Geryons n.e.i.
krabilised	GEY	Geryonidae	Deep-sea crabs, geryons
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
ebalangustid, m.n	SLV	Panulirus spp.	Tropical spiny lobsters n.e.i.
ebalangust	LOY	Panulirus regius	Royal spiny lobster
ebalangust	LOK	Panulirus homarus	Scalloped spiny lobster
langustlane	LBC	Jasus lalandii	Cape rock lobster
langustlane	LBT	Jasus tristani	Tristan da Cunha rock lobster
langust	SLN	Palinurus delagoae	Natal spiny lobster
langust	SLS	Palinurus gilchristi	South coast spiny lobster
langustlased, m.n	VLO	Palinuridae	Spiny lobsters n.e.i.
karuvähklased	LOS	Scyllaridae	Slipper lobsters
kümnejalaline	NES	Nephropsis stewarti	Indian Ocean lobsterette
kümnejalalised	NEX	Nephropidae	True lobsters, lobsterettes
karamot-viburhännak	TGS	Melicertus kerathurus	Caramote prawn
viburhännak	PNI	Penaeus indicus	Indian white prawn
viburhännak	SOP	Penaeus notiatis	Southern pink shrimp
viburhännakud, m.n	PEN	Penaeus spp.	Penaeus shrimps n.e.i.
viburhännak	DPS	Parapenaeus longirostris	Deepwater rose shrimp
viburhännaklased	PEZ	Penaeidae	Penaeid shrimps
kümnejalaline	ARV	Aristeus varidens	Striped red shrimp
kümnejalalised	ARI	Aristeidae	Aristeid shrimps
krevett	CPR	Palaemon serratus	Common prawn
kümnejalalised	SOZ	Solenoceridae	Solenocerid shrimps
kümnejalalised	KNI	Haliporoides spp.	Knife shrimps
kümnejalalised	KNS	Haliporoides triarthrus	Knife shrimp
kümnejalalised	JAQ	Haliporoides sibogae	Jack-knife shrimp
krevetilised, m.n	DCP	Natantia	Natantian decapods n.e.i.
vähid, m.n	CRU	Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
merikõrv	ABP	Haliotis midae	Perlemoen abalone
keeriskodalane	GIW	Turbo sarmaticus	Giant periwinkle
austrid, m.n	OYX	Ostrea spp.	Flat oysters n.e.i.
auster	ODE	Ostrea denticulata	Denticulate rock oyster
suur hiidauster	OYG	Crassostrea gigas	Pacific cupped oyster
hiidaustrid, m.n	OYC	Crassostrea spp.	Cupped oysters n.e.i.
rannakarplane	MSL	Perna perna	Rock mussel
rannakarplased, m.n	MSX	Mytilidae	Sea mussels n.e.i.
kammkarp	PSU	Pecten sulcicostatus	…
kammkarplased, m.n	SCX	Pectinidae	Scallops n.e.i.
mõhkkarp	MAG	Mactra glabrata	Smooth mactra
mõhkkarplased	MAT	Mactridae	Mactra surf clams
veenuskarplased	CLV	Veneridae	Venus clams
veenuskarplane	DOR	Dosinia orbignyi	…
kolmnurk-karbid	DON	Donax spp.	Donax clams
kaunkarp	RAC	Solen capensis	Cape razor clams
kaunkarplased	SOI	Solenidae	Razor clams, knife clams
karbid, m.n	CLX	Bivalvia	Clams n.e.i.
seepialased, pisiseepialased	CTL	Sepiidae, Sepiolidae	Cuttlefishes, bobtail squids
ebakalmaar	CHO	Loligo reynaudi	Chokker squid
kalmaar	SQG	Todarodes angolensis	Angolan flying squid
ebakalmaarid	SQC	Loligo spp.	Common squids
kaheksajalglased	OCT	Octopodidae	Octopuses
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
limused, m.n	MOL	Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
aafrika merikaru	SEK	Arctocephalus pusillus	South African fur seal
mantelloom	SSR	Pyura stolonifera	Red bait
…	URR	Parechinus angulosus	…
meripurad, m.n	CUX	Holothuroidea	Sea-cucumbers n.e.i.
veeselgrootud, m.n	INV	Invertebrata	Aquatic invertebrates n.e.i.

INDIA OOKEANI LÄÄNEOSA (püügipiirkond 51)

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Ingliskeelne nimi
india ookeani hilsa	HIX	Hilsa kelee	Kelee shad
india hilsa	HIL	Tenualosa ilisha	Hilsa shad
piimkala	MIL	Chanos chanos	Milkfish
lates	GIP	Lates calcarifer	Giant seaperch (= Barramundi)
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
aasia psettood	HAI	Psettodes erumei	Indian halibut
koerakeellased, m.n	TOX	Cynoglossidae	Tonguefishes n.e.i.
harilik troopikatursk	UNC	Bregmaceros mcclellandi	Unicorn cod
tursalised, m.n	GAD	Gadiformes	Gadiformes n.e.i.
india ookeani bombiil	BUC	Harpadon nehereus	Bombay duck
hammassägalased, m.n	CAX	Ariidae	Seacatfishes n.e.i.
tumbil-merisaurus	LIG	Saurida tumbil	Greater lizardfish
eso-merisaurus	LIB	Saurida undosquamis	Brushtooth lizardfish
sisalikkalalased, m.n	LIX	Synodontidae	Lizardfishes n.e.i.
haugangerjad, m.n	PCX	Muraenesox spp.	Pike congers n.e.i.
meriangerlased, m.n	COX	Congridae	Conger eels n.e.i.
limapead	ALF	Beryx spp.	Alfonsinos
jaapani peetrikala	JOD	Zeus faber	Japanese John Dory
põhjalähedased ahvenalised, m.n	DPX	Perciformes	Demersal percomorphs n.e.i.
kivikohad e meruud, m.n	GPX	Epinephelus spp.	Groupers n.e.i.
kiviahvenlased, m.n	BSX	Serranidae	Groupers, seabasses n.e.i.
suursilmahvenad, m.n	BIG	Priacanthus spp.	Bigeyes n.e.i.
liivaahvenlased	WHS	Sillaginidae	Sillago whitings
piimahven	TRF	Lactarius lactarius	False trevally
punasilmlased	EMT	Emmelichthyidae	Bonnetmouths, rubyfishes, etc.
hõbelaik-riffahven	RES	Lutjanus argentimaculatus	Mangrove red snapper
riffahvenad, m.n	SNA	Lutjanus spp.	Snappers n.e.i.
riffahvenlased, m.n	SNX	Lutjanidae	Snappers, jobfishes, n.e.i.
niituimed	THB	Nemipterus spp.	Threadfin breams
niituimlased	THD	Nemipteridae	Threadfin, monocle dwarf breams
hõbekõhtlased, m.n	POY	Leiognathus spp.	Ponyfishes (= Slipmouths) n.e.i.
urisejalased, m.n	GRX	Haemulidae (= Pomadasyidae)	Grunts, sweetlips, n.e.i.
kotkaskala	KOB	Argyrosomus hololepidotus	Southern meagre (= Kob)
kotkaskalalane	AWE	Atractoscion aequidens	Geelbek croaker
kotkaskalalased, m.n	CDX	Sciaenidae	Croakers, drums n.e.i.
seaninalased	EMP	Lethrinidae	Emperors (Scavengers)
besuugod, m.n	PAX	Pagellus spp.	Pandoras n.e.i.
hammasahvenad, m.n	DEX	Dentex spp.	Dentex n.e.i.
niitogaahven	KBR	Argyrops spinifer	King soldier bream
merikogerlane	SLD	Cheimerius nufar	Santer seabream
merikogerlane	RER	Petrus rupestris	Red steenbras
merikogerlased, m.n	RSX	Chrysoblephus spp.	Stumpnose, dageraad breams, n.e.i.
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, seabreams, n.e.i.
meripoisurid	MUX	Mullus spp.	Surmullets (= Red mullets)
merisultanid	GOX	Upeneus spp.	Goatfishes
meripoisurlased, m.n	MUM	Mullidae	Goatfishes, red mullets n.e.i.
täpiline hõbesõõrkala	SPS	Drepane punctata	Spotted sicklefish
huulkalalased	WRA	Labridae	Wrasses, hogfishes, etc.
hõbeahvenad	MOJ	Gerres spp.	Mojarras (= Silver-biddies)
pärisahvenalised, m.n	PRC	Percoidei	Percoids n.e.i.
küülikkalad	SPI	Siganus spp.	Spinefeet (= Rabbitfishes)
meripuuklased, m.n	SCO	Scorpaenidae	Scorpionfishes, n.e.i.
lamepealased	FLH	Platycephalidae	Flatheads
ogaselglased	TRI	Balistidae	Triggerfishes, durgons
laternkalalased	LXX	Myctophidae	Lanternfishes
krokodillhaugid	NED	Tylosurus spp.	Needlefishes
poolkoonud, m.n	HAX	Hemiramphus spp.	Halfbeaks n.e.i.
pääsukalalased, m.n	FLY	Exocoetidae	Flyingfishes n.e.i.
noolhaugid	BAR	Sphyraena spp.	Barracudas
harilik kefaal e meriärn	MUF	Mugil cephalus	Flathead grey mullet
kefaallased, m.n	MUL	Mugilidae	Mullets n.e.i.
nelikiir-sõrmkala	FOT	Eleutheronema tetradactylum	Fourfinger threadfin
sõrmuimlased, m.n	THF	Polynemidae	Threadfins, tasselfishes n.e.i.
pelaagilised ahvenalised, m.n	PPX	Perciformes	Pelagic percomorphs n.e.i.
sinikala e lufar	BLU	Pomatomus saltatrix	Bluefish
seersantkala	CBA	Rachycentron canadum	Cobia
seersantkalalased, m.n	CBX	Rachycentridae	Cobias, n.e.i.
stauriidid, m.n	JAX	Trachurus spp.	Jack and horse mackerels n.e.i.
india sigarstauriid	RUS	Decapterus russelli	Indian scad
sigarstauriidid	SDX	Decapterus spp.	Scads
hobumakrellid, m.n	TRE	Caranx spp.	Jacks, crevalles, n.e.i.
pompaanod	POX	Trachinotus spp.	Pompanos
hiidseriool	YTC	Seriola lalandi	Yellowtail amberjack
serioolid, m.n	AMX	Seriola spp.	Amberjacks n.e.i.
ebaseriool	RRU	Elagatis bipinnulata	Rainbow runner
hobumakrelllane	GLT	Gnathanodon speciosus	Golden trevally
makrellstauriid	HAS	Megalaspis cordyla	Torpedo scad
korineemid	QUE	Scomberoides (= Chorinemus) spp.	Queenfishes
selar	BIS	Selar crumenophthalmus	Bigeye scad
hobumakrelllane	TRY	Selaroides leptolepis	Yellowstripe scad
hobumakrelllased, m.n	CGX	Carangidae	Carangids n.e.i.
formio	POB	Parastromateus niger	Black pomfret
harilik kuldmakrell	DOL	Coryphaena hippurus	Common dolphinfish
hõbedane peegelkala	SIP	Pampus argenteus	Silver pomfret
stromateuslased	BUX	Stromateidae	Butterfishes, silver pomfrets
sardinell	SAG	Sardinella gibbosa	Goldstripe sardinella
rasvane sardinell	IOS	Sardinella longiceps	Indian oil sardine
sardinellid, m.n	SIX	Sardinella spp.	Sardinellas n.e.i.
lõuna-aafrika sardinops	PIA	Sardinops ocellatus	Southern African pilchard
ümarheeringas	RRH	Etrumeus teres	Redeye round herring
stolefoorid	STO	Stolephorus spp.	Stolephorus anchovies
anšoovislased, m.n	ANX	Engraulidae	Anchovies n.e.i.
pärisheeringalised, m.n	CLU	Clupeoidei	Clupeoids n.e.i.
harilik huntheeringas	DOB	Chirocentrus dorab	Dorab wolf-herring
huntheeringad	DOS	Chirocentrus spp.	Wolf-herrings
vahuu	WAH	Acanthocybium solandri	Wahoo
vöödiline kuningmakrell	COM	Scomberomorus commerson	Narrow-barred Spanish mackerel
india kuningmakrell	GUT	Scomberomorus guttatus	Indo-Pacific king mackerel
kuningmakrell	STS	Scomberomorus lineolatus	Streaked seerfish
kuningmakrellid, m.n	KGX	Scomberomorus spp.	Seerfishes n.e.i.
makrelltuun, makrelllane	FRZ	Auxis thazard, A. rochei	Frigate and bullet tunas
tähniline väiketuun	KAW	Euthynnus affinis	Kawakawa
vööttuun	SKJ	Katsuwonus pelamis	Skipjack tuna
austraalia tuun	LOT	Thunnus tonggol	Longtail tuna
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore
tuun	SBF	Thunnus maccoyii	Southern bluefin tuna
kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares	Yellowfin tuna
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
purikala	SFA	Istiophorus platypterus	Indo-Pacific sailfish
marliin	BLZ	Makaira mazara	Indo-Pacific blue marlin
must marliin	BLM	Makaira indica	Black marlin
vöödiline odanina	MLS	Tetrapturus audax	Striped marlin
purikalalased	BIL	Istiophoridae	Marlins, sailfishes, spearfishes
makrellilised, m.n	TUX	Scombroidei	Tuna-like fishes n.e.i.
snuuk	SNK	Thyrsites atun	Snoek
lintsaba	LHT	Trichiurus lepturus	Largehead hairtail
lintuim	SFS	Lepidopus caudatus	Silver scabbardfish
lintsabalased, m.n	CUT	Trichiuridae	Hairtails, cutlassfishes, n.e.i.
jaapani makrell	MAS	Scomber japonicus	Chub mackerel
kanagurt-troopikamakrell	RAG	Rastrelliger kanagurta	Indian mackerel
troopikamakrellid, m.n	RAX	Rastrelliger spp.	Indian mackerels n.e.i.
makrellilised, m.n	MKX	Scombroidei	Mackerel-like fishes n.e.i.
mõõkkala	SWO	Xiphias gladius	Swordfish
atlandi makohai	SMA	Isurus oxyrinchus	Shortfin mako
sinihai	BSH	Prionace glauca	Blue shark
pikkuim-hallhai	OCS	Carcharhinus longimanus	Oceanic whitetip shark
pruunjas hallhai	CCQ	Carcharhinus sorrah	Spot-tail shark
tõmmu hallhai	DUS	Carcharhinus obscurus	Dusky shark
siidhallhai	FAL	Carcharhinus falciformis	Silky shark
hall teravninahai	RHA	Rhizoprionodon acutus	Milk shark
hallhailased, m.n	RSK	Carcharhinidae	Requiem sharks n.e.i.
vasarhailased, m.n	SPY	Sphyrnidae	Hammerhead sharks, etc. n.e.i.
logardrailased, m.n	GTF	Rhinobatidae	Guitarfishes, etc. n.e.i.
saagrailased	SAW	Pristidae	Sawfishes
railised, m.n	SRX	Rajiformes	Rays, stingrays, mantas n.e.i.
varilõpusesed, m.n	SKX	Elasmobranchii	Sharks, rays, skates, etc. n.e.i.
luukalad, m.n	MZZ	Osteichthyes	Marine fishes n.e.i.
sametkrabid	CRS	Portunus spp.	Swimcrabs
sametkrabilane	MUD	Scylla serrata	Mud crab
krabilised, m.n	GER	Geryon spp.	Geryons n.e.i.
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
ebalangustid, m.n	SLV	Panulirus spp.	Tropical spiny lobsters n.e.i.
langust	SLN	Palinurus delagoae	Natal spiny lobster
karuvähklased	LOS	Scyllaridae	Slipper lobsters
kümnejalaline	NEA	Metanephrops andamanicus	Andaman lobster
viburhännaklane	GIT	Penaeus monodon	Giant tiger prawn
viburhännak	TIP	Penaeus semisulcatus	Green tiger prawn
viburhännak	PNI	Penaeus indicus	Indian white prawn
viburhännakud, m.n	PEN	Penaeus spp.	Penaeus shrimps n.e.i.
kümnejalaline	KNS	Haliporoides triarthrus	Knife shrimp
kümnejalaline	JAQ	Haliporoides sibogae	Jack-knife shrimp
kümnejalalised	KNI	Haliporoides spp.	Knife shrimps
krevetilised, m.n	DCP	Natantia	Natantian decapods n.e.i.
vähid, m.n	CRU	Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
merikõrvad	ABX	Haliotis spp.	Abalones n.e.i.
hiidauster	CSC	Saccostrea cucullata	Rock-cupped oyster
hiidaustrid, m.n	OYC	Crassostrea spp.	Cupped oysters n.e.i.
peajalgsed, m.n	CEP	Cephalopoda	Cephalopods n.e.i.
seepialased, pisiseepialased	CTL	Sepiidae, Sepiolidae	Cuttlefishes, bobtail squids
ebakalmaarid	SQC	Loligo spp.	Common squids
kaheksajalglased	OCT	Octopodidae	Octopuses
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
limused, m.n	MOL	Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
rohekilpkonn	TUG	Chelonia mydas	Green turtle
meres elavad kilpkonnalised, m.n	TTX	Testudinata	Marine turtles n.e.i.
meripurad, m.n	CUX	Holothuroidea	Sea cucumbers n.e.i.
veeselgrootud, m.n	INV	Invertebrata	Aquatic invertebrates n.e.i.

V LISA

PÜÜGIANDMETE ESITAMISE VORMING VÄLJASPOOL ATLANDI OOKEANI PÕHJAOSA ASUVATE PIIRKONDADE KOHTA

Magnetkandjad

Arvutilindid: üheksarajaline tihedusega 1 600 või 6 250 BPI ning EBCDIC- või ASCII-koodis, eelistatavalt märgendamata. Märgendamise korral tuleks lisada faililõpukood.

Disketid: MS-DOS-vormindusega 3,5-tollised 720-kilobaidised või 1,4-megabaidised disketid või 5,25-tollised 360-kilobaidised või 1,2-megabaidised disketid.

Kirje vorming

Baidi number	Andmeelement	Märkused
1–4	riik (ISO 3-täheline tähis)	nt FRA = Prantsusmaa
5–6	aasta	nt 93 = 1993
7–8	peamine püügipiirkond	34 = Ida-Atlandi keskosa
9–15	sektor	3.3 = sektor 3.3
16–18	liik	3-täheline kood
19–26	saak	tonnides

Märkused:

a)	Saagi väli (baidid 19–26) tuleb joondada paremale ja tühikud lisada selle ette. Kõik muud väljad peavad olema joondatud vasakule ning tühikud peavad olema nende järel.

b)	Saak tuleb märkida maale toimetatud saagi eluskaalu ekvivalendina lähima tonnini ümardatult.

c)	Kogused (baidid 19–26), mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida kui –1.

d)	Teadmata kogused (baidid 19–26) tuleb märkida kui –2.

VI LISA

VÄLJASPOOL ATLANDI OOKEANI PÕHJAOSA ASUVATE PIIRKONDADE PÜÜGIANDMETE MAGNETKANDJAL ESITAMISE VORMING

A. KOODI VORMING

Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:). Kirje koosneb järgmistest väljadest:

Väli	Märkused
Riik	3-täheline tähis (näit FRA = Prantsusmaa)
Aasta	näit 2001 või 01
FAO püügipiirkond	näit 34 = Kesk-Atlandi idaosa
Püügirajoon	näit 3.3 = rajoon 3.3
Liigid	3-täheline kood
Saak	tonnid

a)	Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.

b)	Kogused, mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida kui –1.

Riigitähised:

Austria	AUT
Belgia	BEL
Bulgaaria	BGR
Küpros	CYP
Tšehhi Vabariik	CZE
Saksamaa	DEU
Taani	DNK
Hispaania	ESP
Eesti	EST
Soome	FIN
Prantsusmaa	FRA
Ühendkuningriik	GBR
Inglismaa ja Wales	GBRA
Šotimaa	GBRB
Põhja-Iirimaa	GBRC
Kreeka	GRC
Ungari	HUN
Iirimaa	IRL
Island	ISL
Itaalia	ITA
Leedu	LTU
Luksemburg	LUX
Läti	LVA
Malta	MLT
Madalmaad	NLD
Norra	NOR
Poola	POL
Portugal	PRT
Rumeenia	ROU
Slovakkia	SVK
Sloveenia	SVN
Rootsi	SWE
Türgi	TUR

B. EUROOPA KOMISJONILE ANDMETE EDASTAMISE MEETOD

Andmed tuleb võimaluse korral edastada elektroonilisel kujul (näiteks elektronkirjaga). Kui see ei ole võimalik, võib andmeid edastada andmefailina 3,5" HD-disketil.

VII LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2597/95

(EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1638/2001

(EÜT L 222, 17.8.2001, lk 29)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

ainult III lisa punkt 57

VIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2597/95	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 esimene lõik	Artikli 4 esimene lõik
—	Artikli 4 teine lõik
Artikli 4 teine lõik	Artikli 4 kolmas lõik
Artikli 5 lõiked 1 ja 2	Artikli 5 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõige 3	—
Artikli 6 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	Artikli 6 lõige 2
Artikli 6 lõige 3	—
Artikli 6 lõige 4	Artikli 6 lõige 3
—	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
1. lisa	I lisa
2. lisa	II lisa
3. lisa	III lisa
4. lisa	IV lisa
5. lisa	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa
—	VIII lisa

31.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 87/42

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 217/2009,

11. märts 2009,

Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 30. juuni 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2018/93 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Kuna on tehtud uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3179/78 heakskiidetud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioonis, millega asutatakse Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon (NAFO) (4), nõutakse, et ühendus esitaks NAFO teadusnõukogule kogu teadaoleva statistilise ja teadusliku info, mida teadusnõukogu oma töös vajalikuks peab.

(3)	NAFO teadusnõukogu peab oma töö seisukohast oluliseks, et talle esitataks tähtaegselt saaki ja kalapüüki käsitlevad statistilised andmed, mille alusel hinnata Loode-Atlandi kalavarude olukorda.

(4)	Mitmed liikmesriigid on taotlenud, et andmeid võiks esitada teistsuguses vormis või teistsugusel kandjal, kui on sätestatud V lisas (samaväärne eespool nimetatud Statlanti küsimustikega).

(5)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(6)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid ning nende piirkondade kirjeldusi, samuti kalapüügi, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja kalastusviisi koode ja määratlusi ning nende suhtes kohaldatavaid meetmeid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga liikmesriik esitab komisjonile selles liikmesriigis registreeritud või tema lipu alla sõitvate Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate laevade püügiandmed, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrust (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (6).

Nominaalsaaki käsitlevate andmete hulka arvatakse kõik merel lossitud või ümber laaditud kalasaadused, välja arvatud need, mis püüdmise järel merre tagasi heidetakse, laeva pardal tarbitakse või pardal söödaks kasutatakse. Vesiviljelustooteid ei arvestata. Andmed registreeritakse lossitud või ümberlaaditud koguste eluskaalu järgi, mis ümardatakse lähima tonnini.

Artikkel 2

1. Esitada tuleb kahed andmed:

a)	aastane nominaalpüük I lisas loetletud liikide lossitud või ümberlaaditud eluskaalu tonnides iga II lisas loetletud ja III lisas määratletud Loode-Atlandi statistilise püügipiirkonna kohta;

b)	punktis a määratletud püük ja vastav kalandustegevus püügikuude, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja põhiliste püütavate liikide kaupa.

2. Lõike 1 punktis a nimetatud andmed esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta 31. maiks ja need võivad olla esialgsed. Lõike 1 punktis b nimetatud andmed esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta 31. augustiks ja need peavad olema lõplikud.

Kui lõike 1 punktis a nimetatud ja esitatud andmed on esialgsed, tuleb sellele selgesti osutada.

Andmeid ei pea esitama nende liikide ega kalastuspiirkondade kohta, mille osas ei ole võrdlusperioodi jooksul püüki registreeritud.

Kui asjaomane liikmesriik ei ole eelmise kalendriaasta jooksul Loode-Atlandi piirkonnas kalastanud, peab ta sellest komisjonile teatama järgmise aasta 31. maiks.

3. Kalandustegevust, püügivahendite kasutusviisi ja kalalaevade suurust käsitlevate andmete esitamisel kasutatavad määratlused ja koodid esitatakse IV lisas.

4. Komisjon võib muuta liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid ning nende piirkondade kirjeldusi, samuti kalandustegevuse, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja kalastusviisi koode ja määratlusi ning nende suhtes kohaldatavaid meetmeid.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 3

Kui ühise kalanduspoliitika sätetes ei ole ette nähtud teisiti, lubatakse liikmesriigil kasutada püügiandmete kogumisel valikumeetodit nende kalalaevastiku osade kohta, mille puhul andmete esitamine täies ulatuses põhjustaks liigset haldusmenetlust. Liikmesriigi vastavalt artikli 7 lõikele 1 esitatav aruanne peab sisaldama proovivõtumeetodite üksikasjalikku kirjeldust ja näitama sel viisil saadud andmete osakaalu üldandmetest.

Artikkel 4

Liikmesriigid täidavad komisjoni ees artiklitest 1 ja 2 tulenevad kohustused, esitades andmed V lisas esitatud vormingus.

Liikmesriigid võivad esitada andmeid VI lisas täpsustatud vormingus.

Komisjoni eelneval loal võivad liikmesriigid andmed esitada ka muus vormingus või muul kandjal.

Artikkel 5

Komisjon edastab aruannetes sisalduva teabe NAFO peasekretärile igal võimalusel 24 tunni jooksul pärast aruannete saamist.

Artikkel 6

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega nr 72/279/EMÜ (7) loodud alaline põllumajandusstatistika komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid esitavad 28. juuliks 1994 komisjonile üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse saake ja kalandustegevust käsitlevate andmete koostamise viise ning määratakse nende andmete esindavuse ja usaldusväärsuse aste. Komisjon teeb koostöös liikmesriikidega nendest aruannetest kokkuvõtte.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist lõikes 1 sätestatud andmetes tehtud muudatustest kolme kuu jooksul muudatuste tegemisest arvates.

3. Metoodikaaruanded, andmete kättesaadavuse ja lõikes 1 nimetatud usaldusväärsuse ning muud käesoleva määruse kohaldamisega seotud asjakohased küsimused vaatab kord aastas läbi komitee pädev töörühm.

Artikkel 8

1. Määrus (EMÜ) nr 2018/93 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A.VONDRA

(1) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta otsus.

(2) EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1.

(3) Vt VI lisa.

(4) EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

(7) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

I LISA

LOETELU LIIKIDEST, MIS TULEB ESITADA LOODE-ATLANDI KAUBANDUSLIKU KALAPÜÜGI STATISTILISTES ARUANNETES

Liikmesriigid peavad esitama andmed tärniga(*) märgitud liikide nominaalsaakide kohta. Andmete esitamine ülejäänud liikide nominaalsaakide kohta ei ole liikide kaupa kohustuslik. Nende liikide andmed, mida ei esitata, peavad sisalduma koondandmetes. Liikmesriigid võivad esitada andmeid ka liikide kohta, mida ei ole loetelus nimetatud, kui need liigid on selgesti määratletud.

Märkus

lühend „m.n” tähendab „mujal nimetamata”, „n.e.i.” – „not elsewhere identified”.

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Inglisekeelne nimi
PÕHJAKALAD
tursk	COD(*)	Gadus morhua	Atlantic cod
kilttursk	HAD(*)	Melanogrammus aeglefinus	Haddock
meriahvenad, m.n	RED(*)	Sebastes spp	Atlantic redfishes n.e.i.
hõbemerluus	HKS(*)	Merluccius bilinearis	Silver hake
punane ameerikaluts	HKR(*)	Urophycis chuss	Red hake
süsikas	POK(*)	Pollachius virens	Saithe (= pollock)
kuldne meriahven	REG(*)	Sebastes marinus	Golden redfish
nokk-meriahven	REB(*)	Sebastes mentella	Beaked redfish
harilik karelest	PLA(*)	Hippoglossoides platessoides	American plaice (L. R. dab)
pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus	Witch flounder
ruske soomuslest	YEL(*)	Limanda ferruginea	Yellowtail flounder
süvalest	GHL(*)	Reinhardtius hippoglossoides	Greenland halibut
harilik hiidlest	HAL(*)	Hippoglossus hippoglossus	Atlantic halibut
lestlane	FLW(*)	Pseudopleuronectes americanus	Winter flounder
suvi-ebapaltus	FLS(*)	Paralichthys dentatus	Summer flounder
kammeljas	FLD(*)	Scophthalmus aquosus	Windowpane flounder
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
ameerika merikurat	ANG(*)	Lophius americanus	American angler
ogakuked	SRA	Prionotus spp.	Atlantic searobins
atlandi pisitursk	TOM	Microgadus tomcod	Atlantic tomcod
antimora	ANT	Antimora rostrata	Blue antimora
põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou	Blue whiting (= poutassou)
huulkalalane	CUN	Tautogolabrus adspersus	Cunner
meriluts	USK	Brosme brosme	Cusk (= tusk)
valge mere tursk	GRC	Gadus ogac	Greenland cod
sinine molva	BLI	Molva dypterygia	Blue ling
harilik molva	LIN(*)	Molva molva	Ling
merivarblane	LUM(*)	Cyclopterus lumpus	Lumpfish (= lumpsucker)
kotkaskalalane	KGF	Menticirrhus saxatilis	Northern kingfish
kerakalalane	PUF	Sphoeroides maculatus	Northern puffer
lükoodid, m.n.	ELZ	Lycodes spp.	Eelpouts n.e.i.
ameerika emakala	OPT	Zoarces americanus	Ocean pout
polaartursk	POC	Boreogadus saida	Polar cod
kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris	Roundnose grenadier
põhja-pikksaba	RHG	Macrourus berglax	Roughhead grenadier
tobiad	SAN	Ammodytes spp.	Sandeels (= sand lances)
nolguslased, m.n	SCU	Myoxocephalus spp.	Sculpins n.e.i.
põhjaskapp	SCP	Stenotomus chrysops	Scup
tautoog	TAU	Tautoga onitis	Tautog
loode-atlandi hariahven	TIL	Lopholatilus chamaeleonticeps	Tilefish
valge ameerikaluts	HKW(*)	Urophycis tenuis	White hake
merihundid, m.n	CAT(*)	Anarhichas spp.	Wolf-fishes n.e.i.
harilik merihunt	CAA(*)	Anarhichas lupus	Atlantic wolf-fish
tähniline merihunt	CAS(*)	Anarhichas minor	Spotted wolf-fish
põhjakalad, m.n	GRO	Osteichthyes	Groundfishes n.e.i.
PELAAGILISED KALAD
harilik heeringas	HER(*)	Clupea harengus	Atlantic herring
makrell	MAC(*)	Scomber scombrus	Atlantic mackerel
hall müntkala	BUT	Peprilus triacanthus	Atlantic butterfish
põhjamenhenden	MHA(*)	Brevoortia tyrannus	Atlantic menhaden
makrellhaug	SAU	Scomberesox saurus	Atlantic saury
harilik antšoa	ANB	Anchoa mitchilli	Bay anchovy
sinikala	BLU	Pomatomus saltatrix	Bluefish
hiid-hobumakrell	CVJ	Caranx hippos	Crevalle Jack
makrelltuun	FRI	Auxis thazard	Frigate tuna
kavalla-kuningmakrell	KGM	Scomberomorus cavalla	King mackerel
tähniline kuningmakrell	SSM(*)	Scomberomorus maculatus	Atlantic Spanish mackerel
purikalad	SAI	Istiophorus albicans	Sailfish
valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus	White marlin
sinine marliin	BUM	Makaira nigricans	Blue marlin
mõõkkala	SWO	Xiphias gladius	Swordfish
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore tuna
atlandi pelamiid	BON	Sarda sarda	Atlantic bonito
väiketuun	LTA	Euthynnus alletteratus	Little tunny
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus	Northern bluefish tuna
vööttuun	SKJ	Katsuwonus pelamis	Skipjack tuna
kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares	Yellowfin tuna
makrellased, m.n	TUN	Thunnini	Tunas n.e.i.
pelaagilised luukalad, m.n	PEL	Osteichthyes	Pelagic fishes n.e.i.
MUUD LUUKALAD
hallselg-aloosa	ALE	Alosa pseudoharengus	Alewife
serioolid, m.n	AMX	Seriola spp.	Amberjacks n.e.i.
meriangerjas	COA	Conger oceanicus	American conger
ameerika angerjas	ELA	Anguilla rostrata	American eel
ameerika aloosa	SHA	Alosa sapidissima	American shad
hõbekalad, m.n	ARG	Argentina spp.	Argentines n.e.i.
krookskala	CKA	Micropogonias undulatus	Atlantic croaker
tuulehauglane	NFA	Strongylura marina	Atlantic needlefish
atlandi matšueel	THA	Opisthonema oglinum	Atlantic thread herring
silepea	ALC	Alepocephalus bairdii	Baird's slickhead
trummkala	BDM	Pogonias cromis	Black drum
tõmmu mustahven	BSB	Centropristis striata	Black sea bass
siniselg-aloosa	BBH	Alosa aestivalis	Blueback herring
moiva	CAP(*)	Mallotus villosus	Capelin
paaliad, m.n	CHR	Salvelinus spp.	Char n.e.i.
seersantkala	CBA	Rachycentron canadum	Cobia
pompaano	POM	Trachinotus carolinus	Common (= Florida) pompano
põhja-puguheeringas	SHG	Dorosoma cepedianum	Gizzard shad
urisejalased, m.n	GRX	Haemulidae	Grunts n.e.i.
hikkorialoosa	SHH	Alosa mediocris	Hickory shad
laternsabad	LAX	Notoscopelus spp.	Lanternfish
kefaallased, m.n	MUL	Mugilidae	Mullets n.e.i.
valge müntkala	HVF	Peprilus alepidotus	North Atlantic harvestfish
urisejalane	PIG	Orthopristis chrysoptera	Pigfish
meritint	SMR	Osmerus mordax	Rainbow smelt
kotkaskalalane	RDM	Sciaenops ocellatus	Red drum
merikoger	RPG	Pagrus pagrus	Red porgy
stauriid	RSC	Trachurus lathami	Rough shad
kiviahvenlane	PES	Diplectrum formosum	Sand perch
merikogerlane	SPH	Archosargus probatocephalus	Sheepshead
kotkaskalalane	SPT	Leiostomus xanthurus	Spot croaker
varjukala	SWF	Cynoscion nebulosus	Spotted weakfish
hall varjukala	STG	Cynoscion regalis	Squeteague
triipahven	STB	Morone saxatilis	Striped bass
tuurlased, m.n	STU	Acipenseridae	Sturgeons n.e.i.
atlandi tarpoon	TAR	Megalops atlanticus	Tarpon
lõhed, m.n	TRO	Salmo spp.	Trout n.e.i.
kiviahvenlased	PEW	Morone americana	White perch
limapead	ALF	Beryx spp.	Alfonsinos
harilik ogahai	DGS(*)	Squalus acanthias	Spiny (= picked) dogfish
ogahailased, m.n	DGX(*)	Squalidae	Dogfishes n.e.i.
harilik heeringahai	POR(*)	Lamna nasus	Porbeagle
ogahailised, m.n	SHX	Squaliformes	Large sharks n.e.i.
atlandi makohai	SMA	Isurus oxyrinchus	Shortfin mako shark
atlandi teravninahai	RHT	Rhizoprionodon terraenovae	Atlantic sharpnose shark
must koletishai	CFB	Centroscyllium fabricii	Black dogfish
atlandi polaarhai	GSK	Somniosus microcephalus	Boreal (Greenland) shark
hiidhai	BSK	Cetorhinus maximus	Basking shark
kanada rai	RJD	Leucoraja erinacea	Little skate
teravkoon-rai	RJL	Dipturus laevis	Barndoor skate
talirai	RJT	Leucoraja ocellata	Winter skate
ogaline rai	RJR	Amblyraja radiata	Thorny skate
pehmerai	RJS	Malacoraja senta	Smooth skate
astelsaba gröönirai	RJQ	Bathyraja spinicauda	Spinytail (spinetail) skate
arktika rai	RJG	Amblyraja hyperborea	Arctic skate
raid, m.n	SKA(*)	Raja spp.	Skates n.e.i.
luukalad, m.n	FIN	Osteichthyes	Finfishes n.e.i.
SELGROOTUD
ebakalmaar	SQL(*)	Loligo pealeii	Long-finned squid
kalmaariline	SQI(*)	Illex illecebrosus	Short-finned squid
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU(*)	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
kaunkarplane	CLR	Ensis directus	Atlantic razor clam
harilik ebaveenuskarp	CLH	Mercenaria mercenaria	Hard clam
islandi hiilakarp	CLQ	Arctica islandica	Ocean quahog
liiva uurikkarp	CLS	Mya arenaria	Soft clam
suur valgkarp	CLB	Spisula solidissima	Surf clam
karbid, m.n	CLX	Bivalvia	Clams n.e.i.
kammkarplane	SCB	Argopecten irradians	Bay scallop
kammkarplane	SCC	Argopecten gibbus	Calico scallop
islandi ebakammkarp	ISC	Chlamys islandica	Icelandic scallop
magellani kammkarp	SCA	Placopecten magellanicus	Sea scallop
kammkarplased, m.n	SCX	Pectinidae	Scallops n.e.i.
virgiinia hiidauster	OYA	Crassostrea virginica	American cupped oyster
söödav rannakarp	MUS	Mytilus edulis	Blue mussel
tavalised tõrikodalased, m.n	WHX	Busycon spp.	Whelks n.e.i.
ranniklased, m.n	PER	Littorina spp.	Periwinkles n.e.i.
limused, m.n	MOL	Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
taskukrabi	CRK	Cancer irroratus	Atlantic rock crab
tavaline sinikrabi	CRB	Callinectes sapidus	Blue crab
tavaline rannakrabi	CRG	Carcinus maenas	Green crab
taskukrabi	CRJ	Cancer borealis	Jonah crab
astelkrabilane	CRQ	Chionoecetes opilio	Queen crab
kümnejalaline	CRR	Geryon quinquedens	Red crab
kivikrabilane	KCT	Lithodes maja	Stone king crab
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
ameerika homaar	LBA	Homarus americanus	American lobster
harilik süvameregarneel	PRA(*)	Pandalus borealis	Northern prawn
aesop-krevett	AES	Pandalus montagui	Aesop shrimp
viburhännakud, m.n	PEN(*)	Penaeus spp.	Penaeus shrimps n.e.i.
süvameregarneelid	PAN(*)	Pandalus spp.	Pink (= pandalid) shrimps
vähid, m.n	CRU	Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
söödav merisiilik	URC	Strongylocentrotus spp.	Sea urchin
hulkharjasussid, m.n	WOR	Polychaeta	Marine worms n.e.i.
odasaba	HSC	Limulus polyphemus	Horsehoe crab
veeselgrootud, m.n	INV	Invertebrata	Marine invertebrates n.e.i.
MEREVETIKAD
pruunvetikad	SWB	Phaeophyceae	Brown seaweeds
punavetikad	SWR	Rhodophyceae	Red seaweeds
merevetikad, m.n	SWX	Algae	Seaweeds n.e.i.
HÜLGED
grööni hüljes	SEH	Pagophilus groenlandicus	Harp seal
põishüljes	SEZ	Cystophora cristata	Hooded seal

II LISA

LOODE-ATLANDI STATISTILISED PÜÜGIPIIRKONNAD, MILLE KOHTA TULEB ANDMED ESITADA

Alapiirkond 0

Rajoon 0 A

Rajoon 0 B

Alapiirkond 1

Rajoon 1 A

Rajoon 1 B

Rajoon 1 C

Rajoon 1 D

Rajoon 1 E

Rajoon 1 F

Rajoon 1 NK (tundmatu)

Alapiirkond 2

Rajoon 2 G

Rajoon 2 H

Rajoon 2 J

Rajoon 2 NK (tundmatu)

Alapiirkond 3

Rajoon 3 K

Rajoon 3 L

Rajoon 3 M

Rajoon 3 N

Rajoon 3 O

Rajoon 3 P

Alarajoon 3 P n

Alarajoon 3 P s

Rajoon 3 NK (tundmatu)

Alapiirkond 4

Rajoon 4 R

Rajoon 4 S

Rajoon 4 T

Rajoon 4 V

Alarajoon 4 V n

Alarajoon 4 V s

Rajoon 4 W

Rajoon 4 X

Rajoon 4 NK (tundmatu)

Alapiirkond 5

Rajoon 5 Y

Rajoon 5 Z

Alarajoon 5 Z e

Alaüksus 5 Z c

Alaüksus 5 Z u

Alarajoon 5 Z w

Rajoon 5 NK (tundmatu)

Alapiirkond 6

Rajoon 6 A

Rajoon 6 B

Rajoon 6 C

Rajoon 6 D

Rajoon 6 E

Rajoon 6 F

Rajoon 6 G

Rajoon 6 H

Rajoon 6 NK (tundmatu)

Loode-Atlandi statistilised püügipiirkonnad

III LISA

LOODE-ATLANDI KALASTUSSTATISTIKAS JA KALANDUSALASTES ÕIGUSAKTIDES KASUTATAVATE NAFO ALAPIIRKONDADE JA RAJOONIDE KIRJELDUS

Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni konventsiooni XX artiklis sätestatud teaduslikud ja statistilised alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid on järgmised:

Alapiirkond 0

See osa NAFO konventsiooni alast piirneb lõunas joonega, mis ulatub punktist 61o00′ põhjalaiust ja 65o00′ läänepikkust otse ida suunas punktini 61o00′ põhjalaiust ja 59o00′ läänepikkust, sealt kagu suunas piki loksodroomi punktini 60o12′ põhjalaiust ja 57o13′ läänepikkust; seejärel piirneb ala idas geodeetiliste joontega, mis ühendab järgmisi punkte:

Punkti nr	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	60o12'0	57o13'0
2	61o00'0	57o13'1
3	62o00'5	57o21'1
4	62o02'3	57o21'8
5	62o03'5	57o22'2
6	62o11'5	57o25'4
7	62o47'2	57o41'0
8	63o22'8	57o57'4
9	63o28'6	57o59'7
10	63o35'0	58o02'0
11	63o37'2	58o01'2
12	63o44'1	57o58'8
13	63o50'1	57o57'2
14	63o52'6	57o56'6
15	63o57'4	57o53'5
16	64o04'3	57o49'1
17	64o12'2	57o48'2
18	65o06'0	57o44'1
19	65o08'9	57o43'9
20	65o11'6	57o44'4
21	65o14'5	57o45'1
22	65o18'1	57o45'8
23	65o23'3	57o44'9
24	65o34'8	57o42'3
25	65o37'7	57o41'9
26	65o50'9	57o40'7
27	65o51'7	57o40'6
28	65o57'6	57o40'1
29	66o03'5	57o39'6
30	66o12'9	57o38'2
31	66o18'8	57o37'8
32	66o24'6	57o37'8
33	66o30'3	57o38'3
34	66o36'1	57o39'2
35	66o37'9	57o39'6
36	66o41'8	57o40'6
37	66o49'5	57o43'0
38	67o21'6	57o52'7
39	67o27'3	57o54'9
40	67o28'3	57o55'3
41	67o29'1	57o56'1
42	67o30'7	57o57'8
43	67o35'3	58o02'2
44	67o39'7	58o06'2
45	67o44'2	58o09'9
46	67o56'9	58o19'8
47	68o01'8	58o23'3
48	68o04'3	58o25'0
49	68o06'8	58o26'7
50	68o07'5	58o27'2
51	68o16'1	58o34'1
52	68o21'7	58o39'0
53	68o25'3	58o42'4
54	68o32'9	59o01'8
55	68o34'0	59o04'6
56	68o37'9	59o14'3
57	68o38'0	59o14'6
58	68o56'8	60o02'4
59	69o00'8	60o09'0
60	69o06'8	60o18'5
61	69o10'3	60o23'8
62	69o12'8	60o27'5
63	69o29'4	60o51'6
64	69o49'8	60o58'2
65	69o55'3	60o59'6
66	69o55'8	61o00'0
67	70o01'6	61o04'2
68	70o07'5	61o08'1
69	70o08'8	61o08'8
70	70o13'4	61o10'6
71	70o33'1	61o17'4
72	70o35'6	61o20'6
73	70o48'2	61o37'9
74	70o51'8	61o42'7
75	71o12'1	62o09'1
76	71o18'9	62o17'5
77	71o25'9	62o25'5
78	71o29'4	62o29'3
79	71o31'8	62o32'0
80	71o32'9	62o33'5
81	71o44'7	62o49'6
82	71o47'3	62o53'1
83	71o52'9	63o03'9
84	72o01'7	63o21'1
85	72o06'4	63o30'9
86	72o11'0	63o41'0
87	72o24'8	64o13'2
88	72o30'5	64o26'1
89	72o36'3	64o38'8
90	72o43'7	64o54'3
91	72o45'7	64o58'4
92	72o47'7	65o00'9
93	72o50'8	65o07'6
94	73o18'5	66o08'3
95	73o25'9	66o25'3
96	73o31'1	67o15'1
97	73o36'5	68o05'5
98	73o37'9	68o12'3
99	73o41'7	68o29'4
100	73o46'1	68o48'5
101	73o46'7	68o51'1
102	73o52'3	69o11'3
103	73o57'6	69o31'5
104	74o02'2	69o50'3
105	74o02'6	69o52'0
106	74o06'1	70o06'6
107	74o07'5	70o12'5
108	74o10'0	70o23'1
109	74o12'5	70o33'7
110	74o24'0	71o25'7
111	74o28'6	71o45'8
112	74o44'2	72o53'0
113	74o50'6	73o02'8
114	75o00'0	73o16'3
115	75o05'	73o30'

ja sealt ulatub otse põhja suunas paralleelini 78o10′ põhjalaiust; läänes piirneb joonega, mis algab punktist 61o00′ põhjalaiust ja 65o00′ läänepikkust ning ulatub loode suunas piki loksodroomi East Bluffini Baffini saare rannikul (61o55′ põhjalaiust ja 66o20′ läänepikkust) ning sealt edasi põhja suunas piki Baffini, Byloti, Devoni ja Ellesmere'i saare rannikut ja mööda meridiaani 80o läänepikkust nende saarte vetes kuni punktini 78o10′ põhjalaiust; põhjas piirneb paralleeliga 78o10′ põhjalaiust.

Alapiirkond 0 koosneb kahest rajoonist

Rajoon 0A

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66o15′ põhjalaiust põhja pool.

Rajoon 0B

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66o15′ põhjalaiust lõuna pool.

Alapiirkond 1

Konventsiooniala osa, mis asub alapiirkonnast 0 idas ning põhja ja ida pool loksodroomi, mis ühendab punkti 60o12′ põhjalaiust ja 57o13′ läänepikkust punktiga 52o15′ põhjalaiust ja 42o00′ läänepikkust.

Alapiirkond 1 koosneb kuuest rajoonist

Rajoon 1A

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 68o50′ põhjalaiust põhja pool (Christianshaab).

Rajoon 1B

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 66o15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) ja paralleeli 68o50′ põhjalaiust (Christianshaab) vahel.

Rajoon 1C

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 64o15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) ja paralleeli 66o15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) vahel.

Rajoon 1D

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 62o30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) ja paralleeli 64o15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) vahel.

Rajoon 1E

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 60o45′ põhjalaiust (Cape Desolation) ja paralleeli 62o30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) vahel.

Rajoon 1F

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 60o45′ põhjalaiust lõuna pool (Cape Desolation).

Alapiirkond 2

Konventsiooniala osa, mis asub Hudson Strait‘i piirkonnas meridiaanist 64o30′ läänepikkust idas, alapiirkonnast 0 lõuna pool, alapiirkonnast 1 lõuna ja lääne pool ning paralleelist 52o15′ põhjalaiust põhja pool.

Alapiirkond 2 koosneb kolmest rajoonist

Rajoon 2G

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 57o40′ põhjalaiust põhja pool (Cape Mugford).

Rajoon 2H

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 55o20′ põhjalaiust (Hopedale) ja paralleeli 57o40′ põhjalaiust (Cape Mugford) vahel.

Rajoon 2J

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 55o20′ põhjalaiust lõuna pool (Hopedale).

Alapiirkond 3

Konventsiooniala osa, mis asub paralleelist 52o15′ põhjalaiust lõuna pool ja ida pool joonest, mis ulatub Newfoundlandi põhjarannikul asuvast Cape Bauldist otse põhja punktini 52o15′ põhjalaiust; see alapiirkond asub paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool, ida ja põhja pool loksodroomi, mis algab punktist 39o00′ põhjalaiust ja 50o00′ läänepikkust, ulatub loode suunas läbi punkti 43o30′ põhjalaiust ja 55o00′ läänepikkust punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, kuni ristub sirgjoonega, mis ühendab Cape Rayd Newfoundlandi ranniku punktis 47o37,0′ põhjalaiust ja 59o18,0′ läänepikkust Cape Northiga punktis 47o02,0′ põhjalaiust ja 60o25,0′ läänepikkust Cape Bretoni saarel; sealt kirde suunas piki nimetatud joont Cape Rayni punktis 47o37,0′ põhjalaiust ja 59o18,0′ läänepikkust.

Alapiirkond 3 koosneb kuuest rajoonist

Rajoon 3K

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49o15′ põhjalaiust põhja pool (Cape Freels, Newfoundland).

Rajoon 3L

Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Freelsist kuni Cape St. Maryni ulatuva joone ja joone vahel, mis ulatub Cape Freelsist otse itta meridiaanini 46o30′ läänepikkust, ulatudes sealt otse lõunasse paralleelini 46o00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 54o30′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi Newfoundlandis asuva Cape St. Maryni.

Rajoon 3M

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49o15′ põhjalaiust lõuna pool ja meridiaanist 46o30′ läänepikkust ida pool.

Rajoon 3N

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46o00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 46o30′ läänepikkust ja 51o00′ läänepikkust vahel.

Rajoon 3O

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46o00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 51o00′ läänepikkust ja 54o30′ läänepikkust vahel.

Rajoon 3P

Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikust lõuna pool ja lääne pool joont, mis ulatub Newfoundlandil asuvast Cape St. Maryst punktini 46o00′ põhjalaiust ja 54o30′ läänepikkust ning sealt edasi otse lõunasse alapiirkonna piirini.

Rajoon 3P jaguneb kaheks alarajooniks:

loodealarajoon 3Pn on rajooni 3P see osa, mis asub loode pool joont, mis ulatub punktist 47o30,7′ põhjalaiust ja 57o43,2′ läänepikkust ligikaudu edelasse punktini 46o50,7′ põhjalaiust ja 58o49,0′ läänepikkust;

kagualarajoon 3Ps on rajooni 3P see osa, mis asub kagu pool alarajooni 3Pn puhul määratletud joonest.

Alapiirkond 4

Konventsiooniala osa, mis asub paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool, alapiirkonnast 3 lääne pool ja järgmisest joonest ida pool:

see joon algab Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahelise riigipiiri lõpust Grand Manani väinas punktis 44o46′35,346" põhjalaiust ja 66o54′11,253" läänepikkust; kulgeb sealt otse lõuna suunas paralleelini 43o50′ põhjalaiust; sealt otse läände meridiaanini 67o24′27,24" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont edela suunas punktini 42o53′14" põhjalaiust ja 67o44′35" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont kagu suunas punktini 42o31′08" põhjalaiust ja 67o28′05" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont punktini 42o20′ põhjalaiust ja 67o18′13,15" läänepikkust;

sealt otse itta punktini 66o00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 42o00′ põhjalaiust ja 65o40′ läänepikkust ning edasi otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust.

Alapiirkond 4 koosneb kuuest rajoonist

Rajoon 4R

Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Bauldist kuni Cape Rayni ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Bauldist, kulgeb sealt otse põhja suunas paralleelini 52o15′ põhjalaiust, sealt otse läände Labradori rannikuni, sealt piki Labradori rannikut Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktini, sealt piki loksodroomi edela suunas punktini 49o25′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini, kus alapiirkonna 3 piir ristub Nova Scotias asuvat Cape Northi ja Newfoundlandil asuvat Cape Rayd ühendava sirgjoonega, ning sealt Newfoundlandil asuva Cape Rayni.

Rajoon 4S

Alapiirkonna osa, mis asub Quebeci lõunarannikul Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktist Pte. des Montsi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49o25′ põhjalaiust ja 64o40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi ida ja kagu suunas punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 49o25′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust ning edasi piki loksodroomi kirde suunas Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktini.

Rajoon 4T

Alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Pte. de Montsini ulatuva Nova Scotia, New Brunswicki ja Quebeci ranniku ning järgmise joone vahel: see joon algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49o25′ põhjalaiust ja 64o40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotias asuva Cape Northini.

Rajoon 4V

Alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Fourchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45o40′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60o00′ läänepikkust paralleelini 44o10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust, sealt otse itta punktini, kus alapiirkondade 3 ja 4 vaheline piir ristub paralleeliga 39o00′ põhjalaiust, sealt piki alapiirkondade 3 ja 4 vahelist piiri ja joont, mis ulatub loode suunas punktini 47o50′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotial asuva Cape Northini.

Rajoon 4V jaguneb kaheks alarajooniks:

Põhjaalarajoon 4Vn on rajooni 4V see osa, mis asub paralleelist 45o40′ põhjalaiust põhja pool;

lõunaalarajoon 4Vs on rajooni 4V see osa, mis asub paralleelist 45o40′ põhjalaiust lõuna pool.

Rajoon 4W

Alapiirkonna osa, mis asub Halifaxist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Fourchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45o40′ põhjalaiust ja 60o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60o00′ läänepikkust paralleelini 44o10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 63o20′ läänepikkust, sealt otse põhja suunas samal meridiaanil asuva punktini 44o20′ põhjalaiust ning edasi piki loksodroomi loode suunas Nova Scotial asuva Halifaxini.

Rajoon 4X

Alapiirkonna osa, mis asub alapiirkonna 4 läänepiiri ning New Brunswicki ja Nova Scotia ranniku vahel, ning New Brunswicki ja Maine'i vahelisest piirist Halifaxi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Halifaxist, kulgeb sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 44o20′ põhjalaiust ja 63o20′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39o00′ põhjalaiust ning edasi otse läände meridiaanini 65o40′ läänepikkust.

Alapiirkond 5

Konventsiooniala osa, mis asub alapiirkonna 4 piirist lääne pool, paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool ja meridiaanist 71o40′ läänepikkust ida pool.

Alapiirkond 5 koosneb kahest rajoonist

Rajoon 5Y

Alapiirkonna osa, mis asub Maine‘i, New Hampshire‘i ja Massachusettsi ranniku, (Maine‘i ja New Brunswicki vahelisest piirist punktini 70o00′ läänepikkust Cape Codis – ligikaudu 42o põhjalaiust) ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Codil asuvas punktis 70o läänepikkust (ligikaudu 42o põhjalaiust), kulgeb sealt otse põhja punktini 42o20′ põhjalaiust, sealt otse itta alapiirkondade 4 ja 5 piiril asuva punktini 67o18′13,15" läänepikkust ning edasi piki nimetatud piiri Kanada ja Ameerika Ühendriikide piirini.

Rajoon 5Z

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 5 Y lõuna ja ida pool.

Rajoon 5Z jaguneb kaheks alarajooniks: idaalarajooniks ja läänealarajooniks, mida määratletakse järgmiselt:

idaalarajoon 5Ze on rajooni 5Z see osa, mis asub meridiaanist 70o00′ läänepikkust ida pool;

alarajoon 5Ze jaguneb kaheks alaüksuseks (1):

5Zu (Ameerika Ühendriikide akvatoorium) on alarajooni 5Ze see osa, mis asub lääne pool geodeetilisi jooni, mis ühendavad järgmiste koordinaatidega punkte:

Põhjalaius		Läänepikkus
A	44o11'12"	67o16'46"
B	42o53'14"	67o44'35"
C	42o31'08"	67o28'05"
D	40o27'05"	65o41'59".

5Zc (Kanada akvatoorium) on alarajooni 5Ze see osa, mis asub eespool nimetatud geodeetilistest joontest ida pool;

läänealarajoon 5Zw on rajooni 5Z see osa, mis asub meridiaanist 70o00′ läänepikkust lääne pool.

Alapiirkond 6

Konventsiooniala osa, mis piirneb joonega, mis algab punktist 71o40′ läänepikkust Rhode Islandil, kulgeb sealt otse lõunasse punktini 39o00′ põhjalaiust, sealt edasi otse itta punktini 42o00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse punktini 35o00′ põhjalaiust, sealt otse läände Põhja-Ameerika rannikuni, sealt põhja suunas piki Põhja-Ameerika rannikut punktini 71o40′ läänepikkust Rhode Islandil.

Alapiirkond 6 koosneb kaheksast rajoonist

Rajoon 6A

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 39o00′ põhjalaiust põhja pool ja alapiirkonnast 5 lääne pool.

Rajoon 6B

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 70o00′ läänepikkust lääne pool, paralleelist 39o00′ põhjalaiust lõuna pool ning põhja ja lääne pool joont, mis kulgeb lääne suunas piki paralleeli 37o00′ põhjalaiust läänepikkuseni 76o00′ ning sealt edasi otse lõunasse Virginias asuva Cape Henryni.

Rajoon 6C

Alapiirkonna osa, mis asub läänepikkusest 70o00′ lääne pool ja rajoonist 6B lõuna pool.

Rajoon 6D

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonidest 6B ja 6C ida pool ja läänepikkusest 65o00′ lääne pool.

Rajoon 6E

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6D ida pool ja läänepikkusest 65o00′ lääne pool.

Rajoon 6F

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6E ida pool ja läänepikkusest 55o00′ lääne pool.

Rajoon 6G

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6F ida pool ja läänepikkusest 50o00′ lääne pool.

Rajoon 6H

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6G ida pool ja läänepikkusest 42o00′ lääne pool.

(1) Nimetatud kaht alaüksust ei ole märgitud NAFO konventsiooni kuuendas trükis (mai 2000). NAFO üldnõukogu kinnitas need NAFO teadusnõukogu ettepanekul vastavalt NAFO konventsiooni XX artikli lõikele 2.

IV LISA

PÜÜGIANDMETE ESITAMISEL KASUTATAVAD MÕISTED JA KOODID

A) PÜÜGIVAHENDITE JA KALALAEVADE KATEGOORIATE LOETELU

(kooskõlas rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFG))

Kategooria

Lühend

Traalid

Põhjatraalid

—	piimtraalid

TBB

—	traallaudadega põhjatraalid (poordist või ahtrist)

OTB

—	traallaudadega põhjatraalid (poordist)

OTB 1

—	traallaudadega põhjatraalid (ahtrist)

OTB2

—	paaristraalid (kaks laeva)

PTB

—	krevetitraalid

TBS

—	merevähitraalid

TBN

—	põhjatraalid (määratlemata)

Pelaagilised traalid

—	traallaudadega põhjatraalid (poordist või ahtrist)

OTM

—	traallaudadega põhjatraalid (poordist)

OTM1

—	traallaudadega põhjatraalid (ahtrist)

OTM2

—	paaristraalid (kaks laeva)

PTM

—	krevetitraalid

TMS

—	pelaagilised traalid (määratlemata)

Kaksiktraal

OTS

Traallaudadega kaksiktraalid

OTT

Paaristraalid (kaks laeva) (määratlemata)

Traallaudadega traalid (määratlemata)

Muud traalid (määratlemata)

Noodad

Kaldanoodad

Paadi- või laevanoodad

—	ankurdatud põhjanoodad

SDN

—	ankurdamata põhjanoodad

SSC

—	kaksiknoodad (kaks laeva)

SPR

Noodad (määratlemata)

Haardnoodad

Kokkuveotrossidega (seinnoot)

—	mida kasutab üks laev

PS1

—	mida kasutavad kaks laeva

PS2

Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot)

Nakkevõrgud (lõpus- ja takervõrgud)

Seisevvõrk (ankurdatud)

GNS

Triiviv nakkevõrk

GND

Haard-nakkevõrk

GNC

Seisevvõrk (vaiadel)

GNF

Abarad

GTR

Kombineeritud nakkevõrgud-abarad

GTN

Nakkevõrgud (lõpus- ja takervõrgud) (määratlemata)

GEN

Nakkevõrgud (määratlemata)

Õnged ja jadad

Põhjaõngejada

LLS

Triivõngejada

LLD

Õngejadad (määratlemata)

Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi kasutatavad)

LHP

Ridvata ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud)

LTM

Veoõnged

LTL

Õnged ja jadad (määratlemata)

Lõkspüünised

Seisevnoodad

FPN

Kaetud lõksud

FPO

Mõrrad

FYK

Piirded, tarad, ülevoolupaisud jne

FWR

Koonuslõksud

FSN

Õõtsevõrgud

FAR

Lõkspüünised (määratlemata)

FIX

Pealtheidetavad püünised

Viskevõrgud

FCN

Pealtheidetavad püünised (määratlemata)

Tragid

Paaditragi

DRB

Käsitragi

DRH

Haarde- ja torkevahendid

Harpuun

HAR

Tõstevõrgud

Portatiivsed tõstevõrgud

LNP

Paadist kasutatavad tõstevõrgud

LNB

Kaldalt kasutatavad statsionaarsed tõstevõrgud

LNS

Tõstevõrgud (määratlemata)

Saagikäsitsemismasinad

Pumbad

HMP

Mehhaniseeritud tragid

HMD

Saagikäsitsemismasinad (määratlemata)

HMX

Muud püügivahendid

MIS

Tundmatud püügivahendid

B) PÜÜGIKOORMUSÜHIKUTE MÄÄRATLUSED PÜÜGIVAHENDITE KATEGOORIATE JÄRGI

Püügikoormuse andmed esitatakse võimaluse korral kolmel tasemel.

A-kategooria

Püügivahend	Püügikoormusühik	Mõisted
Haardnoodad (seinnoodad)	Püügivahendi kasutamiskordade arv	Arv, mitu korda püügivahendit on kasutatud, olenemata asjaolust, kas saaki saadi. See meede on asjakohane, kui kalaparve suurus ja tihedus on seotud kalavarude rohkusega või kui püügivahendi kasutamine on juhuslikku laadi
Kaldanoodad	Püügivahendi kasutamiskordade arv	Arv, mitu korda püügivahendit on kasutatud, olenemata asjaolust, kas saaki saadi
Paadinoodad	Kalastatud tundide arv	Arv, mitu korda noota on kasutatud, korrutatuna püügiaja keskmise pikkusega
Traalid	Tundide arv	Tundide arv, mille jooksul traal oli kalapüügiks vees (pelaagiline traal) või põhjas (põhjatraal)
Paaditragid	Kalastatud tundide arv	Tundide arv, mille jooksul tragi oli kalapüügiks põhjas
Nakkevõrgud (seisev- või triivvõrgud)	Püügikoormuse ühikute arv	Võrkude pikkus väljendatuna 100 meetristes ühikutes, korrutatuna kasutuskordade arvuga (= teatava aja jooksul kasutatud võrkude kogupikkus meetrites jagatuna 100ga)
Seisevvõrgud	Püügikoormuse ühikute arv	Võrkude pikkus väljendatuna 100 meetristes ühikutes, korrutatuna loomuste arvuga
Lõkspüünis (katmata seisevnoodad)	Püügikoormuse ühikute arv	Kalastuspäevade arv korrutatuna loomuste arvuga
Kaetud lõksud ja mõrrad	Püügikoormuse ühikute arv	Tõstete arv korrutatuna ühikute arvuga (= teataval ajavahemikul püütud ühikute arv)
Õngejadad (seisev- või triivjadad)	Õngekonksud tuhandetes	Teataval ajavahemikul kalastamiseks kasutatud õngekonksude arv jagatuna 1 000ga
Õnged (ridvaga õnged, vedelid, rullõnged)	Õngitsemispäevade arv	Teataval ajavahemikul kasutatud õngede arv
Harpuunid		(Märkida ainult püügikoormuse tasemed B ja C)

B-kategooria

Kalastuspäevade arv: päevade arv, mil toimus kalapüük. Kui püügi olulise osa saagi otsimine tuleks kalastuspäevade alla märkida päevade arv, mil tegeldi otsimisega, kuid ei kalastatud.

C-kategooria

Kaldapäevade arv: peale kalastuspäevade ja otsimisele kulunud päevade tuleb märkida ka kõikide ülejäänud päevade arv, mil laev oli püügikohas.

Arvestatud püügikoormusprotsent (proportsionaalselt jaotatud püügikoormus)

Kuna kogusaagi püügikoormusühikud ei pruugi kättesaadavad olla, tuleks märkida arvestatud püügikoormuse määr. See arvutatakse järgmiselt:

(((kogusaak) – (saak, mille kohta on märgitud püügikoormus))×100)/(kogusaak)

C) LAEVA SUURUSKATEGOORIAD

(kooskõlas rahvusvahelise kalalaevade statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFV))

Mahutavusklassid

Kogumahutavuse kategooria	Kood
0–49,9	02
50–149,9	03
150–499,9	04
500–999,9	05
1 000–1 999,9	06
2 000–99 999,9	07
Teadmata	00

D) PEAMISED PÜÜTAVAD LIIGID

Need liigid, millele püük on peaasjalikult suunatud. Need ei pruugi olla liigid, mis moodustavad suurema osa saagist. Liigid tuleks näidata kolmetähelise koodiga (vt I lisa).

V LISA

MAGNETKANDJAL ESITATAVATE ANDMETE VORMING

A) MAGNETKANDJAD

Magnetlindid:	üheksarajaline rajatihedusega 1600 või 6250 bitti tollil ja ASCII koodidest EBCDIC koodiga, soovitavalt märgendatud. Märked peavad sisaldama ka faililõpukoodi.
Disketid:	MS-DOS-vormindusega 3,5tollised 720kilobaidised, 1,4megabaidised, 5,25tollised 360kilobaidised või 1,2megabaidised kettad.

B) KOODI VORMING

Artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt esitatud andmed

Baitide arv	Teave	Märkused
1 kuni 4	Riik (ISO kolmetäheline kood)	nt FRA = Prantsusmaa
5 kuni 6	Aasta	nt 90 = 1990
7 kuni 8	FAO peamine püügipiirkond	21 = Loode-Atlandi
9 kuni 15	Rajoon	nt 3 Pn = NAFO alarajoon 3 Pn
16 kuni 18	Liigid	kolmetäheline kood
19 kuni 26	Saak	tonnides

Artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud andmed

Baitide arv	Teave	Märkused
1 kuni 4	Riik	ISO kolmetäheline kood (nt FRA = Prantsusmaa)
5 kuni 6	Aasta	nt 94 = 1994
7 kuni 8	Kuu	nt 01 = jaanuar
9 kuni 10	FAO peamine püügipiirkond	21 = Loode-Atlandi
11 kuni 18	Rajoon	nt 3 Pn = NAFO alarajoon 3 Pn: tähtnumbriline
19 kuni 21	Peamised püütavad liigid	Kolmetäheline kood
22 kuni 26	Laeva ja püügivahendi kategooria	ISSCFG kood (nt OTB2 = traallaudadega põhjatraal): tähtnumbriline
27 kuni 28	Laeva suuruse klass	ISSCFV kood (nt 04 = 150-499.9 GT): tähtnumbriline
29 kuni 34	Keskmine kogumahutavus	Tonnides: number
35 kuni 43	Mootori keskmine võimsus	Kilovattides: number
44 kuni 45	Arvestatud püügikoormuse määr	Number
46 kuni 48	Ühik	Liigi või püügikoormusühiku 3täheline kood (nt COD = tursk, A – = Püügikoormuse meede A)
49 kuni 56	Andmed	Saak (tonnides) või püügikoormuse ühik

Märkused

a)	Arvväljad peavad olema paremjoondatud ja eestühikuga. Kõik sümbolväljad peavad olema vasakjoondatud ning lõputühikuga.

b)	Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.

c)	Kogused (baidid 49–56), mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida numbriga –1.

d)	Teadmata kogused (baidid 49–56) tuleb märkida numbriga –2.

Riigitähised (ISO koodid):

Austria	AUT
Belgia	BEL
Bulgaaria	BGR
Küpros	CYP
Tšehhi Vabariik	CZE
Saksamaa	DEU
Taani	DNK
Hispaania	ESP
Eesti	EST
Soome	FIN
Prantsusmaa	FRA
Ühendkuningriik	GBR
Inglismaa ja Wales	GBRA
Šotimaa	GBRB
Põhja-Iirimaa	GBRC
Kreeka	GRC
Ungari	HUN
Iirimaa	IRL
Island	ISL
Itaalia	ITA
Leedu	LTU
Luksemburg	LUX
Läti	LVA
Malta	MLT
Madalmaad	NDL
Norra	NOR
Poola	POL
Portugal	PRT
Rumeenia	ROU
Slovakkia	SVK
Sloveenia	SVN
Rootsi	SWE
Türgi	TUR

VI LISA

MAGNETKANDJAL ESITATAVATE ANDMETE VORMING

A. KOODI VORMING

Andmete edastamiseks kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktiga a

Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:). Kirje koosneb järgmistest väljadest:

Väli	Märkused
Riik	ISO 3täheline tähis (näit FRA = Prantsusmaa)
Aasta	näit 2001 või 01
FAO püügipiirkond	21 = Atlandi ookeani loodeosa
Püügirajoon	näit 3Pn = NAFO alarajoon 3Pn
Liigid	3-täheline kood
Saak	Tonnid

Andmete edastamiseks kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktiga b

Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:). Kirje koosneb järgmistest väljadest:

Väli	Märkused
Riik	ISO 3täheline tähis (näit FRA = Prantsusmaa)
Aasta	näit 0001 või 2001 aasta 2001 kohta
Kuu	näit 01 = jaanuar
FAO püügipiirkond	21 = Atlandi ookeani loodeosa
Püügirajoon	näit 3Pn = NAFO alarajoon 3Pn
Peamised püütavad liigid	3täheline kood
Laeva/püügivahendite kategooria	ISSCFG kood (näit 0TB2 = traallaudadega põhjatraal)
Laeva suurusklass	ISSCFV kood (näit 04 = 150-499,9 GT):
Keskmine kogumahutavus	Tonnid
Mootori keskmine võimsus	Kilovatid
Arvestatud püügikoormusprotsent	Numbritega
Ühik	Liigi 3täheline kood või püügikoormuse kood (näit COD = tursk või A = püügikoormus A)
Andmed	Saak (tonnides) või püügikoormusühik

a)	Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina.

Riigitähised:

Austria	AUT
Belgia	BEL
Bulgaaria	BGR
Küpros	CYP
Tšehhi Vabariik	CZE
Saksamaa	DEU
Taani	DNK
Hispaania	ESP
Eesti	EST
Soome	FIN
Prantsusmaa	FRA
Ühendkuningriik	GBR
Inglismaa ja Wales	GBRA
Šotimaa	GBRB
Põhja-Iirimaa	GBRC
Kreeka	GRC
Ungari	HUN
Iirimaa	IRL
Island	ISL
Itaalia	ITA
Leedu	LTU
Luksemburg	LUX
Läti	LVA
Malta	MLT
Madalmaad	NLD
Norra	NOR
Poola	POL
Portugal	PRT
Rumeenia	ROU
Slovaki Vabariik	SVK
Sloveenia	SVN
Rootsi	SWE
Türgi	TUR

B. EUROOPA KOMISJONILE ANDMETE EDASTAMISE MEETOD

Andmed tuleb võimaluse korral edastada elektroonilisel kujul (näiteks elektronkirjaga).

Kui see ei ole võimalik, võib andmeid edastada andmefailina 3,5" HD-disketil.

VII LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2018/93 (EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1)
1994. aasta ühinemisakt, I lisa, lõike X punkt 6 (EÜT L 241, 29.8.1994, lk 189)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1636/2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 1)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)	ainult artikkel 3 ja III lisa punkt 44
2003. aasta ühinemisakt, II lisa, lõike 10 punkt 9 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 571)

VIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2018/93	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikli 6 lõiked 1 ja 2	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõige 3	—
Artikli 7 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 7 lõige 2	Artikli 7 lõige 2
Artikli 7 lõige 3	—
Artikli 7 lõige 4	Artikli 7 lõige 3
Artikkel 8	—
—	Artikkel 8
Artikkel 9	Artikkel 9
Lisa I	I lisa
Lisa II	II lisa
Lisa III	III lisa
Lisa IV	IV lisa
Lisa V	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa
—	VIII lisa

31.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 87/70

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 218/2009,

11. märts 2009,

Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse statistikaprogrammi komitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Kuna on tehtud uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)	Ühenduse kalavarude majandamiseks on vaja täpset ja ajakohast statistikat liikmesriikide Kirde-Atlandil kalastavate kalalaevade püügi kohta.

(3)	Vastavalt Kirde-Atlandi tulevasele mitmepoolsele kalanduskoostöö konventsioonile, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 81/608/EMÜ (4) ja mille alusel moodustati Kirde-Atlandi kalanduskomisjon, on ühendus kohustatud kõnealust komisjoni varustama olemasoleva statistikaga, kui komisjoni seda taotleb.

(4)	Ühenduse kalalaevastiku püügistatistika kättesaadavus suurendab selliste nõuannete usaldusväärsust, mida Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu annab vastavalt kõnealuse organisatsiooni ning ühenduse vahelisele koostöölepingule (5).

(5)	Vastavalt Põhja-Atlandi lõhekaitse konventsioonile, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 82/886/EMÜ (6) ja mille alusel moodustati Põhja-Atlandi lõhekaitse organisatsioon (Nasco), on ühendus kohustatud kõnealust organisatsiooni varustama olemasoleva statistikaga, kui organisatsioon seda taotleb.

(6)	Mitmed liikmesriigid on taotlenud, et andmeid võiks esitada teistsuguses vormis või teistsugusel kandjal, kui on sätestatud IV lisas (samaväärne Statlanti küsimustikega).

(7)	Kalapüügistatistika ja Kirde-Atlandi kalapüügikorraldus vajavad täielikumaid määratlusi ja kirjeldusi.

(8)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(9)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid, nende püügipiirkondade kirjeldusi ning andmete koondamise lubatud määra. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed oma riigis registreeritud või oma lipu all sõitvate Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate laevade aastase nominaalsaagi kohta.

Nominaalsaagi andmed hõlmavad kõiki lossitavaid või merel ümberlaaditavaid kalasaadusi mis tahes kujul, ent sinna hulka ei loeta koguseid, mis on pärast püüki merre tagasi heidetud, pardal tarbitud või pardal söödana kasutatud. Nominaalsaagi andmed ei hõlma vesiviljelustooteid. Andmed registreeritakse lossitud või ümberlaaditud saagi eluskaalu ekvivalendina lähima tonnini ümardatult.

Artikkel 2

1. Andmed tuleb esitada iga I lisas loetletud liigi nominaalsaagi kohta igas statistilises püügipiirkonnas, nagu on loetletud II lisas ja määratletud III lisas.

2. Iga kalendriaasta kohta esitatakse andmed kuue kuu jooksul aasta lõpust arvates. Andmete esitamist ei nõuta selliste liikide ega püügipiirkondade kohta, mille osas ei ole aruandeaasta jooksul püüki registreeritud. Liikmesriigile vähetähtsaid liike ei ole vaja andmete esitamisel ükshaaval nimetada, vaid need võib esitada koondandmestikuna juhul, kui nende saaduste sel viisil registreeritud kaal ei ületa 10 % kõnealuse liikmesriigi kogusaagist sellel kuul.

3. Komisjon võib muuta liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid, nende püügipiirkondade kirjeldusi ning andmete koondamise lubatud määra.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 3

Kui ühise kalanduspoliitika raames vastu võetud sätted ei näe ette teisiti, lubatakse liikmesriikidel kasutada püügiandmete kogumisel valikumeetodeid nende kalalaevastiku osade kohta, mille puhul andmete esitamine täies ulatuses põhjustaks liigset haldusmenetluste rakendamist. Liikmesriik peab lisama artikli 6 lõike 1 alusel esitatavale aruandele üksikasjalikud andmed proovivõtu korra ja selle kohta, kui suur osa koguandmestikust on saadud sel meetodil.

Artikkel 4

Liikmesriigid täidavad oma artiklitest 1 ja 2 tulenevad kohustused komisjoni ees, esitades andmed magnetkandjal IV lisas esitatud vormingus.

Liikmesriigid võivad esitada andmeid V lisas sätestatud vormis.

Komisjoni eelneval nõusolekul võivad liikmesriigid esitada andmed teistsugusel kujul või teistsugusel kandjal.

Artikkel 5

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (8) loodud alaline põllumajandusstatistika komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid esitavad 1. jaanuariks 1993 komisjonile üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse, kuidas püügiandmeid kogutakse, ning täpsustatakse nende andmete representatiivsuse ja usaldusväärsuse aste. Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega kõnealuste aruannete kokkuvõtte.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist lõike 1 alusel antud teabe muudatustest kolme kuu jooksul muudatuste tegemisest arvates.

3. Lõikes 1 viidatud metoodikaaruanded, andmete kättesaadavus, andmete usaldusväärsus ja muud käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimused vaadatakse läbi üks kord aastas komitee pädevas töörühmas.

Artikkel 7

1. Määrus (EMÜ) nr 3880/91 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta otsus.

(2) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

(3) Vt VI lisa.

(4) EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21.

(5) Euroopa Majandusühenduse ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe (EÜT L 149, 10.6.1987, lk 14).

(6) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24.

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

I LISA

Loetelu liikidest, mis tuleb esitada Kirde-Atlandi kaubandusliku kalapüügi statistilistes aruannetes

Liikmesriigid peavad esitama andmed tärniga (*) tähistatud liikide nominaalsaakide kohta. Andmete esitamine ülejäänud liikide nominaalsaakide kohta ei ole liikide kaupa kohustuslik. Nende liikide andmed, mida ei esitata, peavad sisalduma koondandmetes. Liikmesriigid võivad esitada andmeid ka liikide kohta, mida ei ole loetelus nimetatud, kui need liigid on selgesti määratletud.

Märkus

lühend „m.n” tähendab „mujal nimetamata”.

Eestikeelne nimi	3-täheline kood	Teaduslik nimi	Ingliskeelne nimi
latikad, m.n	FBR	Abramis spp.	Freshwater breams n.e.i.
säinas	FID	Leuciscus (= Idus) idus	Ide (Orfe)
harilik särg	FRO	Rutilus rutilus	Roach
sasaan	FCP	Cyprinus carpio	Common carp
koger	FCC	Carassius carassius	Crucian carp
linask	FTE	Tinca tinca	Tench
karpkalalased, m.n	FCY	Cyprinidae	Cyprinids n.e.i.
harilik haug	FPI	Esox lucius	Northern pike
harilik koha	FPP	Sander lucioperca	Pike-perch
harilik ahven	FPE	Perca fluviatilis	European perch
luts	FBU	Lota lota	Burbot
mageveekalad, m.n	FRF	ex Osteichthyes	Freshwater fishes n.e.i.
tuurlased, m.n	STU	Acipenseridae	Sturgeons n.e.i.
harilik angerjas	ELE(*)	Anguilla anguilla	European eel
euroopa rääbis	FVE	Coregonus albula	Vendace
siiad, m.n	WHF	Coregonus spp.	Whitefishes n.e.i.
lõhe	SAL (*)	Salmo salar	Atlantic salmon
meriforell	TRS	Salmo trutta trutta	Sea trout
lõhed, m.n	TRO	Salmo spp.	Trouts n.e.i.
paaliad, m.n	CHR	Salvelinus spp.	Chars n.e.i.
harilik meritint	SME	Osmerus eperlanus	European smelt
lõhelased, m.n	SLZ	Salmonidae	Salmonids n.e.i.
harilik siig	PLN	Coregonus lavaretus	European whitefish
siig	HOU	Coregonus oxyrinchus	Houting
silmlased	LAM	Petromyzon spp.	Lampreys
euroopa aloosa, vintaloosa, m.n	SHD	Alosa alosa, A. fallax	Allis and twaite shads
pärisheeringalised, m.n	DCX	Clupeoidei	Diadromous clupeoids n.e.i.
diadroomsed kalad, m.n	DIA	ex Osteichthyes	Diadromous fishes n.e.i.
kotkakeel, m.n	MEG (*)	Lepidorhombus whiffiagonis	Megrim n.e.i.
nelitäpp-kenakammeljas	LDB	Lepidorhombus boscii	Fourspot megrim
kammellased, m.n	LEZ (*)	Lepidorhombus spp.	Megrims n.e.i.
harilik kammeljas	TUR (*)	Psetta maxima	Turbot
sile kammeljas	BLL (*)	Scophthalmus rhombus	Brill
harilik hiidlest e paltus	HAL (*)	Hippoglossus hippoglossus	Atlantic halibut
atlandi merilest	PLE (*)	Pleuronectes platessa	European plaice
süvalest	GHL (*)	Reinhardtius hippoglossoides	Greenland halibut
pikklest	WIT (*)	Glyptocephalus cynoglossus	Witch flounder
harilik karelest	PLA (*)	Hippoglossoides platessoides	Long-rough dab
harilik soomuslest	DAB (*)	Limanda limanda	Common dab
väikesuulest	LEM (*)	Microstomus kitt	Lemon sole
lest	FLE (*)	Platichthys flesus	European flounder
harilik merikeel	SOL (*)	Solea solea	Common sole
kõversuu-merikeel	SOS	Pegusa lascaris	Sand sole
senegali merikeel	OAL	Solea senegalensis	Senegalese sole
merikeellased, m.n	SOO (*)	Solea spp.	SOO Soles spp.
lestalised, m.n	FLX	Pleuronectiformes	Flatfishes n.e.i.
meriluts	USK (*))	Brosme brosme	Tusk (= cusk)
tursk	COD (*)	Gadus morhua	Atlantic cod
euroopa merluus	HKE (*)	Merluccius merluccius	European hake
harilik molva	LIN (*)	Molva molva	Ling
sinine molva	BLI (*)	Molva dipterygia (= byrkelange)	Blue ling
niituimluts	GFB	Phycis blennoides	Greater forkbeard
kilttursk	HAD (*)	Melanogrammus aeglefinus	Haddock
põhjanavaaga	COW	Eleginus nawaga	Wachna cod (= navaga)
süsikas	POK (*)	Pollachius virens	Saithe (= pollock = coalfish)
pollak	POL (*)	Pollachius pollachius	Pollack
polaartursk	POC	Boreogadus saida	Polar cod
tursik	NOP (*)	Trisopterus esmarkii	Norway pout
tursik	BIB	Trisopterus luscus	Pouting (= bib)
põhjaputassuu	WHB (*)	Micromesistius poutassou	Blue whiting (= poutassou)
merlang	WHG(*)	Merlangius merlangus	Whiting
kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris	Roundnose grenadier
morilased	MOR	Moridae	Morid cods
tursik	POD	Trisopterus minutus	Poor cod
valge mere tursk	GRC	Gadus ogac	Greenland cod
harilik jäätursk	ATG	Arctogadus glacialis	Arctic cod
tursalised, m.n	GAD	Gadiformes	Gadiformes n.e.i.
põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus	Greater argentine
hõbekala	ARY	Argentina sphyraena	Argentine
hõbekalad	ARG	Argentina spp.	Argentines
harilik meriangerjas	COE	Conger conger	European conger
harilik peetrikala	JOD	Zeus faber	Atlantic John Dory
kiviahvenad	BSS	Dicentrarchus labrax	Sea bass
kivikoha	GPD	Epinephelus marginatus	Dusky grouper
ameerika vrakkahven	WRF	Polyprion americanus	Wreckfish
kiviahvenlased	BSX	Serranidae	Sea basses, sea perches
urisejalased, m.n	GRX	Haemulidae (= Pomadasyidae)	Grunts n.e.i.
kotkaskala	MGR	Argyrosomus regius	Meagre
besuugo	SBR	Pagellus bogaraveo	Red (= common) sea bream
punane besuugo	PAC	Pagellus erythrinus	Common pandora
suursilm hammasahven	DEL	Dentex macrophthalmus	Large-eye dentex
hammasahvenad, m.n	DEX	Dentex spp.	Dentex n.e.i.
merikoger	RPG	Pagrus pagrus	Red porgy
kuld-merikoger	SBG	Sparus aurata	Gilthead sea bream
suursilm-kuldvöötahven	BOG	Boops boops	Bogue
merikogerlased, m.n	SBX	Sparidae	Porgies, sea breams n.e.i.
vahemere meripoisur	MUR	Mullus surmuletus	Red mullet
harilik merilohe	WEG	Trachinus draco	Greater weaver
harilik merihunt	CAA (*)	Anarhichas lupus	Atlantic wolf-fish (= catfish)
tähniline merihunt	CAS (*)	Anarhichas minor	Spotted wolf-fish
euroopa emakala	ELP	Zoarces viviparus	Eel-pout
tobiad	SAN (*)	Ammodytes spp.	Sand eels (= sand lances)
mudilad	GOB	Gobius spp.	Atlantic gobies
meriahvenad	RED (*)	Sebastes spp.	Atlantic redfishes
meripuuklased, m.n	SCO	Scorpaenidae	Scorpion fishes n.e.i.
merikuklased	GUX (*)	Triglidae	Gurnards n.e.i.
merivarblane	LUM	Cyclopterus lumpus	Lumpfish (= lumpsucker)
euroopa merikurat	MON (*)	Lophius piscatorius	Monk (= anglerfish)
mustkõht-merikurat	ANK	Lophius budegassa	Blackbellied angler
merikuradid, m.n	MNZ (*)	Lophius spp.	Monkfishes n.e.i.
ogalikud	SKB	Gasterosteus spp.	Sticklebacks
besuugo	SBA	Pagellus acarne	Axillary (= Spanish) seabream
hammasahven	DEC	Dentex dentex	Common dentex
kurvitskalalased	SNI	Macroramphosidae	Snipe fishes
triipahven	STB	Morone saxatilis	Striped bass
merihundid, m.n	CAT (*)	Anarhichas spp.	Wolf-fishes (= catfishes) n.e.i.
nokk-meriahven	REB (*)	Sebastes mentella	Beaked redfish
kuldne meriahven	REG (*)	Sebastes marinus	Golden redfish
merikukk	GUR (*)	Aspitrigla (= Trigla) cuculus	Red gurnard
hall merikukk	GUG (*))	Eutrigla (= Trigla) gurnardus	Grey gurnard
pikauimeline merikukeke	GUM	Chelidonichthys obscurus	Long-finned gurnard
triibuline merikukeke	CTZ	Trigloporus lastoviza	Streaked gurnard
euroopa paelkala	CBC	Cepola macrophthalma	Red bandfish
St Pauli sõrmuimahven	TLD	Nemadactylus monodactylus	St Paul's fingerfin
lõuna-aafrika sintsüoptermudil	IYL	Sicyopterus lagocephalus	Bichique
must kardinal	EPI	Epigonus telescopus	Black cardinal fish
vahemere saagkõht	HPR	Hoplostethus mediterraneus	Mediterranean slimehead
atlandi astelpea	TZY	Trachyscorpia echinata	Spiny Scorpionfish
sädelev huulkala	USB	Labrus bergylta	Ballan wrasse
pruun huulkala	WRM	Labrus merula	Brown wrasse
harilik limapea	BYS	Beryx splendens	Splendid alfonsino
põhjalähedased ahvenalised, m.n	DPX	Perciformes	Demersal percomorphs n.e.i.
moiva	CAP (*)	Mallotus villosus	Capelin
harilik tuulehaug	GAR	Belone belone	Garfish
makrellhaug	SAU	Scomberesox saurus	Atlantic saury
kefaallased, m.n	MUL	Mugilidae	Mullets n.e.i.
sinikala e lufar	BLU	Pomatomus saltatrix	Bluefish
harilik stauriid	HOM (*)	Trachurus trachurus	Atlantic horse mackerel
stauriid	JAA	Trachurus picturatus	Blue jack mackerel
vahemere stauriid	HMM	Trachurus mediterraneus	Mediterranean horse mackerel
stauriidid, m.n	JAX (*)	Trachurus spp.	Jack and horse mackerels n.e.i.
harilik lihhia	LEE	Lichia amia	Leerfish
atlandi merilatikas	POA	Brama brama	Atlantic pomfret
ateriinlased	SIL	Atherinidae	Silversides (= sandsmelt)
pelaagilised ahvenalised, m.n	PPX	Perciformes	Pelagic percomorphs n.e.i.
harilik heeringas	HER (*)	Clupea harengus	Atlantic herring
sardinellid, m.n	SIX	Sardinella spp.	Sardinellas n.e.i.
sardiin	PIL (*)	Sardina pilchardus	European sardine (= pilchard)
kilu	SPR (*)	Sprattus sprattus	Sprat
euroopa anšoovis	ANE (*)	Engraulis encrasicolus	European anchovy
pärisheeringalised, m.n	CLU	Clupeoidei	Clupeoids n.e.i.
atlandi pelamiid	BON	Sarda sarda	Atlantic bonito
mõõkkala	SWO	Xiphias gladius	Swordfish
makrelltuun	FRI	Auxis thazard	Frigate tuna
harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus	Northern bluefin tuna
pikkuim-tuun	ALB	Thunnus alalunga	Albacore
kulduim-tuun	YFT	Thunnus albacares	Yellowfin tuna
vööttuun	SKJ	Katsuwonus pelamis	Skipjack tuna
suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus	Bigeye tuna
makrellilised, m.n	TUX	Scombroidei	Tuna-like fishes n.e.i.
jaapani makrell	MAS (*)	Scomber japonicus	Chub mackerel
makrell	MAC (*)	Scomber scombrus	Atlantic mackerel
makrelllased, m.n	MAX	Scombridae	Mackerels n.e.i.
lintuim	SFS	Lepidopus caudatus	Silver scabbardfish
süsisaba	BSF	Aphanopus carbo	Black scabbardfish
makrellilised, m.n	MKX	Scombroidei	Mackerel-like fishes n.e.i.
harilik e atlandi heeringahai	POR (*)	Lamna nasus	Porbeagle
hiidhai	BSK	Cetorhinus maximus	Basking shark
harilik ogahai	DGS (*)	Squalus acanthias	Picked (= spiny) dogfish
atlandi polaarhai	GSK	Somniosus microcephalus	Greenland shark
ogahailased, m.n	DGX (*)	Squalidae	Dogfish sharks n.e.i.
raid, m.n	SKA (*)	Raja spp.	Skates n.e.i.
ogahailased ja koerhailased	DGH (*)	Squalidae, Scyliorhinidae	Dogfishes and hounds
hailaadsed, m.n	SKH	Selachimorpha (Pleurotremata)	Various sharks n.e.i.
saagsaba-koerhaid	GAU	Galeus spp.	Crest-tail catsharks n.e.i.
mustsuu-koerhai	SHO	Galeus melastomus	Blackmouth catshark
koerhai	SYC	Scyliorhinus canicula	Small-spotted catshark
musthaid	API	Apristurus spp.	Deep-water catsharks
atlandi ebanugishai	PTM	Pseudotriakis microdon	False catshark
väike polaarhai	SOR	Somniosus rostratus	Little sleeper shark
kare ogahai	GUP	Centrophorus granulosus	Gulper shark
roostjas lühiogahai	CPU	Squalus uyato	Little gulper shark
hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus	Leafscale gulper shark
portugali lühiogahai	CPL	Centrophorus lusitanicus	Lowfin gulper shark
harilik tumehai	ETX	Etmopterus spinax	Velvet belly
suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps	Great lanternshark
ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus	Smooth lanternshark
tumehaid, m.n	SHL	Etmopterus spp.	Lantern sharks n.e.i.
deaniahaid	DNA	Deania spp.	Deania dogfishes n.e.i.
rokk-koon deaniahai	DCA	Deania calcea	Birdbeak dogfish
portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis	Portuguese dogfish
pikk-koon-süvahai	CYP	Centroselachus crepidater	Longnose velvet dogfish
lühikoon-süvahai	CYY	Centroscymnus cryptacanthus	Shortnose velvet dogfish
väikesuu-hammashai	SYO	Scymnodon obscurus	Smallmouth knifetooth dogfish
lühikoon-hammashai	SYR	Scymnodon ringens	Knifetooth dogfish
šokolaadogahai	SCK	Dalatias licha	Kitefin shark
must koletishai	CFB	Centroscyllium fabricii	Black dogfish
nurkjas sigahai	OXY	Oxynotus centrina	Angular roughshark
puriuim-sigahai	OXN	Oxynotus paradoxus	Sailfin roughshark
tähishai	SHB	Echinorhinus brucus	Bramble shark
raid, m.n	RAJ	Rajidae	Rays and skates n.e.i.
okkaline rai	RJR	Amblyraja radiata	Starry ray
blondrai	RJH	Raja brachyura	Blonde ray
liivrai	RJI	Leucoraja circularis	Sandy ray
väikesilmrai	RJE	Raja microocellata	Small-eyed ray
musterrai	RJU	Raja undulata	Undulate ray
valgerai	RJA	Rostroraja alba	White skate
ümarrai	RJY	Rajella fyllae	Round ray
euroopa meritont	CMO	Chimaera monstrosa	Rabbit fish
merijänesed	HYD	Hydrolagus spp.	Ratfishes n.e.i.
nokistondid	RHC	Rhinochimaera spp.	Knife-nosed chimaeras
harriotid	HAR	Harriotta spp.	Longnose chimaeras
kõhrkalad, m.n	CAR	Chondrichthyes	Cartilaginous fishes n.e.i.
põhjakalad	GRO	ex Osteichthyes	Groundfishes n.e.i.
pelaagilised kalad, m.n	PEL	ex Osteichthyes	Pelagic fishes n.e.i.
luukalad, m.n	MZZ	ex Osteichthyes	Marine fishes n.e.i.
muud kalad (v.a koorikloomad)	FIN	ex Osteichthyes	Finfishes n.e.i.
harilik taskukrabi	CRE (*)	Cancer pagurus	Edible crab
tavaline rannakrabi	CRG	Carcinus maenas	Green crab
roosa ämblikkrabi	SCR	Maja squinado	Spinous spider crab
ronivähilised, m.n	CRA	Brachyura	Marine crabs n.e.i.
sametkrabid, m.n	CRS	Portunus spp.	Swimcrabs n.e.i.
langustid, m.n	CRW (*)	Palinurus spp.	Palinurid spiny lobsters n.e.i.
euroopa homaar	LBE (*)	Homarus gammarus	European lobster
norra salehomaar	NEP (*)	Nephrops norvegicus	Norway lobster
krevett	CPR (*)	Palaemon serratus	Common prawn
harilik süvameregarneel	PRA (*)	Pandalus borealis	Northern prawn
põhjamere garneel	CSH (*)	Crangon crangon	Common shrimp
viburhännakud, m.n	PEN (*)	Penaeus spp.	Penaeus shrimps n.e.i.
krevetlased	PAL (*)	Palaemonidae	Palaemonid shrimps
süvameregarneelid	PAN (*)	Pandalus spp.	Pink (= pandalid) shrimps
garneellased	CRN (*)	Crangonidae	Crangonid shrimps
krevetilised, m.n	DCP	Natantia	Natantian decapods n.e.i.
nuivähid	GOO	Lepas spp.	Goose barnacles
elegantne krevett	PNQ	Palaemon elegans	Rockpool prawn
pikanokiseline krevett	PIQ	Palaemon longirostris	Delta prawn
St. Pauli kaljulangust	JSP	Jasus paulensis	St Paul rock lobster
ronivähilised	LOX	Reptantia	Lobsters n.e.i.
vöödikvähklased, m.n	LOQ	Galatheidae	Craylets, squat lobsters n.e.i.
vähid, m.n	CRU	ex Crustacea	Marine crustaceans n.e.i.
tavaline tõrikodalane	WHE	Buccinum undatum	Whelk
harilik ranniklane	PEE	Littorina littorea	Periwinkle
ranniklased, m.n	PER	Littorina spp.	Periwinkles n.e.i.
söödav auster	OYF (*)	Ostrea edulis	European flat oyster
suur hiidauster	OYG	Crassostrea gigas	Pacific cupped oyster
hiidaustrid, m.n	OYC (*)	Crassostrea spp.	Cupped oyster n.e.i.
söödav rannakarp	MUS (*)	Mytilus edulis	Blue mussel
rannakarplased, m.n	MSX	Mytilidae	Sea mussels n.e.i.
suur kammkarp	SCE (*)	Pecten maximus	Common scallop
kammkarplane	QSC (*)	Aequipecten opercularis	Queen scallop
kammkarplased, m.n	SCX (*)	Pectinidae	Scallops n.e.i.
söödav südakarp	COC	Cerastoderma edule	Common cockle
veenuskarplane	CTG	Ruditapes decussatus	Grooved carpet shell
islandi hiilakarp	CLQ	Arctica islandica	Ocean quahog
karbid, m.n	CLX	Bivalvia	Clams n.e.i.
kaunkarbid	RAZ	Solen spp.	Razor clams
veenuskarplane	CTS	Venerupis pullastra	Carpet shell
veenuskarp	SVE	Chamelea gallina	Striped venus
veenuskarplased, m.n	CLV	Veneridae	Venus clams n.e.i.
mõhkkarplased, m.n	MAT	Mactridae	Mactra surf clams n.e.i.
veenuskarp	KFA	Circomphalus casina	Chamber venus
harilik merimandel	GKL	Glycymeris glycymeris	Common European bittersweet
kolmnurk-karbid	DON	Donax spp.	Donax clams
südakarplased	COZ	Cardiidae	Cockles n.e.i.
paksuseinaline norra südakarp	LVC	Laevicardium crassum	Norwegian egg cockle
mereliuad	LPZ	Patella spp.	Limpets n.e.i.
merikõrvad	ABX	Haliotis spp.	Abalones n.e.i.
kõhtjalgsed e teod, m.n	GAS	Gastropoda	Gastropods n.e.i.
ovaalne valgekarp	ULV	Spisula ovalis	Oval surf clam
pärislamekarbid	TWL	Tellina spp.	Tellins n.e.i.
harilik seepia	CTC (*)	Sepia officinalis	Common cuttlefish
ebakalmaarid	SQC (*)	Loligo spp.	Common squids
kalmaariline	SQI (*)	Illex illecebrosus	Short-finned squid
kaheksajalglased	OCTs	Octopodidae	Octopuses n.e.i.
ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n	SQU (*)	Loliginidae, Ommastrephidae	Squids n.e.i.
seepialased, m.n	CTL (*)	Sepiidae, Sepiolidae	Cuttlefishes n.e.i.
kalmaar	SQE (*)	Todarodes sagittatus	European flying squid
peajalgsed, m.n	CEP	Cephalopoda	Cephalopods n.e.i.
limused, m.n	MOL	ex Mollusca	Marine molluscs n.e.i.
verev meritäht	STH	Asterias rubens	Starfish
meritähed, m.n	STF	Asteroidea	Starfishes n.e.i.
söödav merisiilik	URS	Echinus esculentus	Sea urchin
tavaline kaljusiilik	URM	Paracentrotus lividus	Stony sea urchin
merisiilikud, m.n	URX	Echinoidea	Sea urchins n.e.i.
meripurad, m.n	CUX	Holothuroidea	Sea cucumbers n.e.i.
okasnahksed, m.n	ECH	Echinodermata	Echinoderms n.e.i.
mantelloom	SSG	Microcosmus sulcatus	Grooved sea squirt
merituped, m.n	SSX	Ascidiacea	Sea squirts n.e.i.
odasaba	HSC	Limulus polyphemus	Horseshoe crab
veeselgrootud, m.n	INV	ex Invertebrata	Aquatic invertebrates n.e.i.
pruunvetikad	SWB	Phaeophyceae	Brown seaweeds
iiri sammal e karrageen	IMS	Chondrus crispus	Carragheen
geliidium	GEL	Gelidium spp.	Gelidium spp.
gigartina	GIG	Gigartina spp.	Gigartina spp.
lubivetikad	LIT	Lithothamnium spp.	Lithothamnium spp.
punavetikad	SWR	Rhodophyceae	Red seaweeds
põisadrud, m.n	UCU	Fucus spp.	Wracks n.e.i.
…	ASN	Ascophyllum nodosum	North Atlantic rockweed
…	FUU	Fucus serratus	Toothed wrack
…	UVU	Ulva lactuca	Sea lettuce
merevetikad, m.n	SWX	ex Algae	Seaweeds n.e.i.

II LISA

Kirde-Atlandi statistilised püügipiirkonnad, mille kohta tuleb andmed esitada

ICES rajoon Ia

ICES rajoon Ib

ICES alarajoon IIa 1

ICES alarajoon IIa 2

ICES alarajoon IIb 1

ICES alarajoon IIb 2

ICES rajoon IIIa

ICES rajoon III b, c

ICES rajoon IVa

ICES rajoon IVb

ICES rajoon IVc

ICES alarajoon Va 1

ICES alarajoon Va 2

ICES alarajoon Vb 1a

ICES alarajoon Vb 1b

ICES alarajoon Vb 2

ICES rajoon VIa

ICES alarajoon VIb 1

ICES alarajoon VIb 2

ICES rajoon VIIa

ICES rajoon VIIb

ICES alarajoon VIIc 1

ICES alarajoon VIIc 2

ICES rajoon VIId

ICES rajoon VIIe

ICES rajoon VIIf

ICES rajoon VIIg

ICES rajoon VIIh

ICES alarajoon VIIj 1

ICES alarajoon VIIj 2

ICES alarajoon VIIk 1

ICES alarajoon VIIk 2

ICES rajoon VIIIa

ICES rajoon VIIIb

ICES rajoon VIIIc

ICES alarajoon VIIId 1

ICES alarajoon VIIId 2

ICES alarajoon VIIIe 1

ICES alarajoon VIIIe 2

ICES rajoon IXa

ICES alarajoon IXb 1

ICES alarajoon IXb 2

ICES alarajoon Xa 1

ICES alarajoon Xa 2

ICES rajoon Xb

ICES alarajoon XIIa 1

ICES alarajoon XIIa 2

ICES alarajoon XIIa 3

ICES alarajoon XIIa 4

ICES rajoon XIIb

ICES rajoon XIIc

ICES rajoon XIVa

ICES alarajoon XIVb 1

ICES alarajoon XIVb 2

BAL 22

BAL 23

BAL 24

BAL 25

BAL 26

BAL 27

BAL 28-1

BAL 28-2

BAL 29

BAL 30

BAL 31

BAL 32

Märkused

1.	Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on identifitseerinud ja määratlenud „ICES” statistilised püügipiirkonnad.

2.	Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon on identifitseerinud ja määratlenud „BAL” statistilised püügipiirkonnad.

3.	Esitada tuleb võimalikult üksikasjalikud andmed. „Teadmata” ja koondnimestikuga piirkonnad võivad esineda ainult juhul, kui üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad. Üksikasjalike andmete esitamise korral ei tohiks koondandmestikke kasutada.

Kirde-Atlandi statistilised püügipiirkonnad

III LISA

ICES alapiirkondade ja rajoonide kirjeldused, mida kasutatakse Kirde-Atlandi kalastusstatistikas ja kalandusalastes määrustes

ICES statistiline piirkond (Atlandi ookeani kirdeosa)

Kõik Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere ning nende ääremerede veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40o00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas mööda Gröönimaa rannikut punktini 44o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 42o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o36′ läänepikkust Hispaania rannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode ja põhja suunas mööda Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut, Hispaania loode- ja põhjarannikut, Prantsuse, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut kuni Saksamaa ja Taani läänepoolse piiritähiseni; sealt piki Jüütimaa läänerannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa idarannikut Taani ja Saksamaa idapoolse piiritähiseni; sealt piki Saksamaa, Poola, Venemaa, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra rannikut ning Venemaa põhjarannikut Habarovskini; sealt üle Jugorski Šari väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Vaigatši saare rannikut; sealt üle Kara Värava läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Novaja Zemlja lõunapoolse saare rannikut; sealt üle Matotškin Šari väina läänesuudme; sealt piki Novaja Zemlja põhjapoolse saare läänerannikut punktini 68o30′ idapikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

See piirkond vastab ka FAO rahvusvahelise kalapüügipiirkondade statistilise klassifikatsiooni 27. statistilisele piirkonnale (Kirde-Atlandi statistiline piirkond).

ICES I statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30o00′ idapikkust punktini 72o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt ida suunas piki Norra ja Venemaa rannikut Habarovskini; sealt üle Jugorski Šari väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Vaigatši saare rannikut; sealt üle Kara Värava väina läänesuudme; sealt lääne ja põhja suunas piki Novaja Zemlja lõunapoolse saare rannikut; sealt üle Matotškin Šari väina läänesuudme; sealt piki Novaja Zemlja põhjapoolse saare läänerannikut punktini 68o30′ idapikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

—

ICES Ia statistiline rajoon

See I alapiirkonna osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
73,98 N	33,70 E
74,18 N	34,55 E
74,36 N	35,28 E
74,71 N	36,38 E
75,14 N	37,57 E
75,45 N	38,31 E
75,84 N	39,05 E
76,26 N	39,61 E
76,61 N	41,24 E
76,96 N	42,81 E
76,90 N	43,06 E
76,75 N	44,48 E
75,99 N	43,51 E
75,39 N	43,18 E
74,82 N	41,73 E
73,98 N	41,56 E
73,17 N	40,66 E
72,20 N	40,51 E
72,26 N	39,76 E
72,62 N	38,96 E
73,04 N	37,74 E
73,37 N	36,61 E
73,56 N	35,70 E
73,98 N	33,70 E

—	ICES Ib statistiline rajoon Need I alapiirkonna osad, mis ei kuulu Ia rajooni.

ICES II statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30o00′ idapikkust punktini 72o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt lääne ja edela suunas piki Norra rannikut punktini 62o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

—

ICES IIa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktis 62o00′ põhjalaiust Norra rannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 72o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 30o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 72o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 26o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Norra rannikuni; sealt lääne ja edela suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

—

ICES IIa 1. statistiline alarajoon

See osa IIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
73,50 N	00,20 W
73,50 N	07,21 E
73,45 N	07,28 E
73,14 N	07,83 E
72,76 N	08,65 E
72,49 N	09,33 E
72,31 N	09,83 E
72,18 N	10,29 E
71,98 N	09,94 E
71,91 N	09,70 E
71,64 N	08,75 E
71,36 N	07,93 E
71,13 N	07,42 E
70,79 N	06,73 E
70,17 N	05,64 E
69,79 N	05,01 E
69,56 N	04,74 E
69,32 N	04,32 E
69,10 N	04,00 E
68,86 N	03,73 E
68,69 N	03,57 E
68,46 N	03,40 E
68,23 N	03,27 E
67,98 N	03,19 E
67,77 N	03,16 E
67,57 N	03,15 E
67,37 N	03,18 E
67,18 N	03,24 E
67,01 N	03,31 E
66,84 N	03,42 E
66,43 N	03,27 E
66,39 N	03,18 E
66,23 N	02,79 E
65,95 N	02,24 E
65,64 N	01,79 E
65,38 N	01,44 E
65,32 N	01,26 E
65,08 N	00,72 E
64,72 N	00,04 E
64,43 N	00,49 W
64,84 N	01,31 W
64,92 N	01,56 W
65,13 N	02,17 W
65,22 N	02,54 W
65,39 N	03,19 W
65,47 N	03,73 W
65,55 N	04,19 W
65,59 N	04,56 W
65,69 N	05,58 W
65,96 N	05,60 W
66,22 N	05,67 W
66,47 N	05,78 W
67,09 N	06,25 W
67,61 N	06,62 W
67,77 N	05,33 W
67,96 N	04,19 W
68,10 N	03,42 W
68,33 N	02,39 W
68,55 N	01,56 W
68,86 N	00,61 W
69,14 N	00,08 E
69,44 N	00,68 E
69,76 N	01,18 E
69,97 N	01,46 E
70,21 N	01,72 E
70,43 N	01,94 E
70,63 N	02,09 E
70,89 N	02,25 E
71,14 N	02,35 E
71,35 N	02,39 E
71,61 N	02,38 E
71,83 N	02,31 E
72,01 N	02,22 E
72,24 N	02,06 E
72,43 N	01,89 E
72,60 N	01,68 E
72,75 N	01,48 E
72,99 N	01,08 E
73,31 N	00,34 E
73,50 N	00,20 W

—	ICES IIa 2. statistiline alarajoon See osa IIa rajoonist, mis ei kuulu IIa 1. alarajooni.

—

ICES IIb statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 30o00′ idapikkust punktini 73o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

—

ICES IIb 1. statistiline alarajoon

See osa IIb rajoonist, mis piirneb järgmiste koordinaatidega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
73,50 N	07,21 E
73,50 N	00,20 W
73,60 N	00,48 W
73,94 N	01,88 W
74,09 N	02,70 W
74,21 N	05,00 W
74,50 N	04,38 W
75,00 N	04,29 W
75,30 N	04,19 W
76,05 N	04,30 W
76,18 N	04,09 W
76,57 N	02,52 W
76,67 N	02,10 W
76,56 N	01,60 W
76,00 N	00,80 E
75,87 N	01,12 E
75,64 N	01,71 E
75,21 N	03,06 E
74,96 N	04,07 E
74,86 N	04,55 E
74,69 N	05,19 E
74,34 N	06,39 E
74,13 N	06,51 E
73,89 N	06,74 E
73,60 N	07,06 E
73,50 N	07,21 E

—	ICES IIb 2. statistiline alarajoon See osa IIb rajoonist, mis ei kuulu IIb 1. alarajooni.

ICES III statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 7o00′ idapikkust Norra rannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Taani rannikuni; sealt piki Jüütimaa loode- ja idarannikut Halsini; sealt üle Limfjordi idasuudme Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa rannikut Taani ja Saksamaa idapoolse piiritähiseni; sealt piki Saksamaa, Poola, Venemaa, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra rannikut lähtepunktini.

—

ICES IIIa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 7o00′ idapikkust Norra rannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Taani rannikuni; sealt piki Jüütimaa loode- ja idarannikut Halsini; sealt üle Limfjordi idasuudme Egenseklosteri neemeni; sealt lõuna suunas piki Jüütimaa rannikut kuni Hasenøre neemeni; sealt üle Suur-Belti väina Gnibeni neemeni; sealt piki Sjællandi põhjarannikut Gilbjergi neemeni; sealt läbi Oeresundi põhjasuudme Kullenini Rootsi rannikul; sealt ida ja põhja suunas piki Rootsi läänerannikut ja Norra lõunarannikut lähtepunktini.

—

ICES III b ja c statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb Hasenøre neemest Jüütimaa idarannikul kuni Gnibeni neemeni Sjællandi läänerannikul ja Gilbjergi neemeni; sealt üle Oeresundi põhjasuudme Kullenini Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani; sealt üle Oeresundi lõunasuudme Stevnsi majakani; sealt piki Sjællandi kagurannikut; sealt üle Storstrømi väina idasuudme; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedserini; sealt Darsser Ortini Saksamaa rannikul; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa idarannikut lähtepunktini.

—

ICES 22. statistiline alarajoon (BAL 22)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab Hasenøre neemest (56o09′ põhjalaiust, 10o44′ idapikkust) Jüütimaa idarannikul ja kulgeb kuni Gnibeni neemeni (56o01′ põhjalaiust, 11o18′ idapikkust) Sjællandi läänerannikul; sealt piki Sjællandi lääne- ja lõunarannikut punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Falsteri saareni; sealt piki Falsteri saare idarannikut Gedser Oddeni (54o34′ põhjalaiust, 11o58′ idapikkust); sealt otse ida suunas punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Saksamaa rannikuni; sealt edela suunas piki Saksamaa rannikut ja Jüütimaa idarannikut lähtepunktini.

—

ICES 23. statistiline alarajoon (BAL 23)

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb Gilbjergi neemest (56o08′ põhjalaiust, 12o18′ idapikkust) Sjællandi põhjarannikul Kullenini (56o18′ põhjalaiust, 12o28′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt lõuna suunas piki Rootsi rannikut Falsterbo majakani (55o23′ põhjalaiust, 12o50′ idapikkust); sealt üle Sundi lõunasuudme Stevnsi majakani (55o19′ põhjalaiust, 12o29′ idapikkust) Sjællandi rannikul; sealt põhja suunas piki Sjællandi idarannikut lähtepunktini.

—

ICES 24. statistiline alarajoon (BAL 24)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab Stevnsi majakast (55o19′ põhjalaiust, 12o29′ idapikkust) Sjællandi idarannikul ja kulgeb üle Sundi lõunasuudme Falsterbo majakani (55o23′ põhjalaiust, 12o50′ idapikkust) Rootsi rannikul; sealt piki Rootsi lõunarannikut Sandhammareni majakani (55o24′ põhjalaiust, 14o12′ idapikkust); sealt Hammerodde majakani (55o18′ põhjalaiust, 14o47′ idapikkust) Bornholmi põhjarannikul; sealt piki Bornholmi lääne- ja lõunarannikut punktini 15o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola ja Saksamaa rannikut punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 54o34′ põhjalaiust ja 12o00′ idapikkust; sealt otse lääne suunas Gedser Oddeni (54o34′ põhjalaiust, 11o58′ idapikkust); sealt piki Falsteri saare ida- ja põhjarannikut punktini 12o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Sjællandi lõunarannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Sjællandi läänerannikut lähtepunktini.

—

ICES 25. statistiline alarajoon (BAL 25)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56o30′põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Ölandi saare läänerannikuni; kulgeb Ölandi saarest lõuna poolt mööda punktini 56o30′ põhjalaiust Ölandi idarannikul; sealt otse ida suunas punktini 18o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas Poola rannikuni; sealt lääne suunas piki Poola rannikut punktini 15o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Bornholmi saareni; sealt piki Bornholmi lõuna- ja läänerannikut Hammerodde majakani (55o18′ põhjalaiust, 14o47′ idapikkust); sealt Sandhammareni majakani (55o24′ põhjalaiust, 14o12′ idapikkust) Rootsi lõunarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

—

ICES 26. statistiline alarajoon (BAL 26)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 56o30′ põhjalaiust, 18o00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Läti läänerannikuni; sealt lõuna suunas piki Läti, Leedu, Venemaa ja Poola rannikut punktini 18o00′ idapikkust Poola rannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES 27. statistiline alarajoon (BAL 27)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 59o41′ põhjalaiust ja 19o00′ idapikkust Rootsi maismaa idarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas Ojamaa saare põhjarannikuni; sealt lõuna suunas piki Ojamaa läänerannikut punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18o00′ idapikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 56o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Ölandi saare idarannikuni; sealt pärast Ölandi lõunapoolsest küljest möödumist punktini 56o30′ põhjalaiust Ölandi läänerannikul; sealt otse lääne suunas Rootsi rannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

—

ICES 28. statistiline alarajoon (BAL 28)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 58o30′ põhjalaiust ja 19o00′ idapikkust ning kulgeb otse ida suunas Saaremaa läänerannikuni; sealt pärast Saaremaa põhjapoolsest küljest möödumist punktini 58o30′ põhjalaiust Saaremaa idarannikul; sealt otse ida suunas Eesti rannikuni; sealt lõuna suunas piki Eesti ja Läti läänerannikut punktini 56o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Ojamaa saare läänerannikuni; sealt põhja suunas punktini 19o00′ idapikkust Ojamaa põhjarannikul; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES statistiline alarajoon 28-1 (BAL 28.1)

Veed, mis piirnevad läänes Ovisi majakast (57o34.1234′N, 21o42.9574′E) Läti läänerannikul Saaremaa Loodeneeme kaljurahuni (57o57.4760′N, 21o58.2789′E), sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare lõunatipuni ning sealt kirde suunas piki Saaremaa rannikut kulgeva joonega ning põhjas joonega, mis kulgeb punktist 58o30.0′N, 23o13.2′E punktini 58o30′N, 23o41.1′E.

—	ICES statistiline alarajoon 28-2 (BAL 28.2) Need 28. alarajooni osad, mis ei kuulu alarajooni 28-1.

—

ICES 29. statistiline alarajoon (BAL 29)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60o30′ põhjalaiust Rootsi maismaa idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome lääne- ja lõunarannikut punktini 23o00′ idapikkust maismaa lõunarannikul; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Eesti maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Eesti läänerannikut punktini 58o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Saaremaa idarannikuni; sealt pärast Saaremaa põhjapoolsest küljest möödumist punktini 58o30′ põhjalaiust Saaremaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas punktini 19o00′ idapikkust; siis otse põhja suunas punktini 59o41′ põhjalaiust Rootsi maismaa idarannikul; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

—

ICES 30. statistiline alarajoon (BAL 30)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63o30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul ja kulgeb otse ida suunas Soome maismaarannikuni; sealt lõuna suunas piki Soome rannikut punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Rootsi maismaarannikuni; sealt põhja suunas piki Rootsi idarannikut lähtepunktini.

—	ICES statistiline alarajoon 31 (BAL 31) Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63o30′ põhjalaiust Rootsi idarannikul, kulgeb pärast põhjas Põhjalahest möödumist punktini 63o30′ põhjalaiust Soome maismaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas lähtepunktini.

—

ICES statistiline alarajoon 32 (BAL 32)

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 23o00′ idapikkust Soome lõunarannikul ja kulgeb pärast idas Soome lahest möödumist punktini 59o00′ põhjalaiust Eesti läänerannikul; sealt otse lääne suunas punktini 23o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

ICES IV statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62o00′ põhjalaiust Norra rannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Šotimaa rannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Šotimaa ja Inglismaa rannikut punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut Saksamaa ja Taani läänepoolse piiritähiseni; sealt piki Jüütimaa läänerannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt üle Limfjordi idasuudme Halsini; sealt lääne suunas piki Limfjordi põhjarannikut Agger Tange lõunapoolseima tipuni; sealt põhja suunas piki Jüütimaa läänerannikut punktini 57o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Norra rannikuni; sealt loode suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

—

ICES IVa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62o00′ põhjalaiust Norra rannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 3o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Šotimaa rannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Šotimaa rannikut punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 7o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas Norra rannikuni; sealt loode suunas piki Norra rannikut lähtepunktini.

—

ICES IVb statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 57o00′ põhjalaiust Taani läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 8o00′ idapikkust; sealt otse põhja suunas punktini 57o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Šotimaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Šotimaa ja Inglismaa rannikut punktini 53o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Saksamaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Jüütimaa rannikut Thyborønini; sealt lõuna ja ida suunas piki Limfjordi lõunarannikut Egenseklosteri neemeni; sealt üle Limfjordi idasuudme Halsini; sealt lääne suunas piki Limfjordi põhjarannikut Agger Tange lõunapoolseima tipuni; sealt põhja suunas piki Jüütimaa läänerannikut lähtepunktini.

—

ICES IVc statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 53o30′ põhjalaiust Saksamaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas Inglismaa rannikuni; sealt lõuna suunas punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa, Belgia, Madalmaade ja Saksamaa rannikut lähtepunktini.

ICES V statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 68o00′ põhjalaiust ja 11o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 62o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES Va statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 68o00′ põhjalaiust ja 11o00′ läänepikkust ja kulgeb sealt otse lääne suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 62o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 63o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES Va 1. statistiline alarajoon

Ala, mis jääb järgmiste koordinaatidega ristküliku sisse:

Laiuskraad	Pikkuskraad
63,00 N	24,00 W
62,00 N	24,00 W
62,00 N	27,00 W
63,00 N	27,00 W
63,00 N	24,00 W

—	ICES Va 2. statistiline alarajoon Va rajooni ülejäänud osa, mis ei kuulu Va 1. alarajooni.

—

ICES Vb statistiline rajoon

—

ICES Vb 1. statistiline alarajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 63o00′ põhjalaiust ja 4o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 10o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 61o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi punktini 61o15′ põhjalaiust ja 7o30′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES Vb 1.a statistiline alarajoon

Vb 1. alarajooni osad, mis piirnevad järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
60,49 N	15,00 W
60,71 N	13,99 W
60,15 N	13,29 W
60,00 N	13,50 W
60,00 N	15,00 W
60,49 N	15,00 W

—	ICES Vb 1.b statistiline alarajoon Vb 1. alarajooni osad, mis ei kuulu Vb 1.a alarajooni.

—

ICES Vb 2. statistiline alarajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60o00′ põhjalaiust ja 10o00′ läänepikkust ning kulgeb otse põhja suunas punktini 61o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi punktini 61o15′ põhjalaiust ja 7o30′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas lähtepunktini.

ICES VI statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 4o00′ läänepikkust Šotimaa põhjarannikul ja kulgeb otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Iirimaa ja Põhja-Iirimaa rannikut punktini 55o00′ põhjalaiust Põhja-Iirimaa idarannikul; sealt otse ida suunas Šotimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Šotimaa läänerannikut lähtepunktini.

—

ICES VIa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 4o00′ läänepikkust Šotimaa rannikul ja kulgeb otse põhja suunas punktini 60o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Iirimaa ja Põhja-Iirimaa rannikut punktini 55o00′ põhjalaiust Põhja-Iirimaa idarannikul; sealt otse ida suunas Šotimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Šotimaa läänerannikut lähtepunktini.

—

ICES VIb statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 60o00′ põhjalaiust ja 12o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 54o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES VIb 1. statistiline alarajoon

VIb rajooni osad, mis piirnevad järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
54,50 N	18,00 W
60,00 N	18,00 W
60,00 N	13,50 W
60,15 N	13,29 W
59,65 N	13,99 W
59,01 N	14,57 W
58,51 N	14,79 W
57,87 N	14,88 W
57,01 N	14,63 W
56,57 N	14,34 W
56,50 N	14,44 W
56,44 N	14,54 W
56,37 N	14,62 W
56,31 N	14,72 W
56,24 N	14,80 W
56,17 N	14,89 W
56,09 N	14,97 W
56,02 N	15,04 W
55,95 N	15,11 W
55,88 N	15,19 W
55,80 N	15,27 W
55,73 N	15,34 W
55,65 N	15,41 W
55,57 N	15,47 W
55,50 N	15,54 W
55,42 N	15,60 W
55,34 N	15,65 W
55,26 N	15,70 W
55,18 N	15,75 W
55,09 N	15,79 W
55,01 N	15,83 W
54,93 N	15,87 W
54,84 N	15,90 W
54,76 N	15,92 W
54,68 N	15,95 W
54,59 N	15,97 W
54,51 N	15,99 W
54,50 N	15,99 W
54,50 N	18,00 W

—	ICES VIb 2. statistiline alarajoon Rajooni VIb ülejäänud osa, mis ei kuulu VIb 1. alarajooni.

ICES VII statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54o30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt põhja ja kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Inglismaa kagurannikuni; sealt lääne ja põhja suunas piki Inglismaa, Walesi ja Šotimaa rannikut punktini 55o00′ põhjalaiust Šotimaa läänerannikul; sealt otse lääne suunas Põhja-Iirimaa rannikuni; sealt põhja ja lääne suunas piki Põhja-Iirimaa ja Iirimaa rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 55o00′ põhjalaiust Šotimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas Põhja-Iirimaa rannikuni; sealt lõuna suunas piki Põhja-Iirimaa ja Iirimaa rannikut punktini 52o00′ põhjalaiust Iirimaa kagurannikul; sealt otse ida suunas Walesi rannikuni; sealt kirde ja põhja suunas piki Walesi, Inglismaa ja Šotimaa rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIb statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54o30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ja kulgeb otse lääne suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 52o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Iirimaa rannikuni; sealt põhja suunas piki Iirimaa läänerannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIc statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 54o30′ põhjalaiust ja 12o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 52o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES VIIc 1. statistiline alarajoon

VIIc rajooni osa, mis piirneb järgmiste koordinaatidega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
54,50 N	15,99 W
54,42 N	15,99 W
54,34 N	16,00 W
54,25 N	16,01 W
54,17 N	16,01 W
54,08 N	16,01 W
53,99 N	16,00 W
53,91 N	15,99 W
53,82 N	15,97 W
53,74 N	15,96 W
53,66 N	15,94 W
53,57 N	15,91 W
53,49 N	15,90 W
53,42 N	15,89 W
53,34 N	15,88 W
53,26 N	15,86 W
53,18 N	15,84 W
53,10 N	15,88 W
53,02 N	15,92 W
52,94 N	15,95 W
52,86 N	15,98 W
52,77 N	16,00 W
52,69 N	16,02 W
52,61 N	16,04 W
52,52 N	16,06 W
52,50 N	16,06 W
52,50 N	18,00 W
54,50 N	18,00 W
54,50 N	15,99 W

—	ICES VIIc 2. statistiline alarajoon VIIc rajooni osa, mis ei kuulu VIIc 1. alarajooni.

—

ICES VIId statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 51o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas Inglismaa rannikuni; sealt lääne suunas piki Inglismaa lõunarannikut punktini 2o00′ läänepikkust; sealt lõuna suunas Cap de la Hague„ini Prantsusmaa rannikul; sealt kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIe statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 2o00′ läänepikkust Inglismaa lõunarannikul ning kulgeb lõuna ja lääne suunas piki Inglismaa rannikut punktini 50o00′ põhjalaiust edelarannikul; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 49o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt põhja ja kirde suunas piki Prantsusmaa rannikut Cap de la Hague”ni; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES VIIf statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 5o00′ läänepikkust Walesi lõunarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Inglismaa rannikuni; sealt piki Inglismaa edelarannikut ja Walesi lõunarannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIg statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52o00′ põhjalaiust Walesi läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas Iirimaa kagurannikuni; sealt edela suunas piki Iirimaa rannikut punktini 9o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 50o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 50o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 51o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas Walesi lõunarannikuni; sealt loode suunas piki Walesi rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIh statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 50o00′ põhjalaiust ja 7o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 9o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 49o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 7o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES VIIj statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52o30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 9o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas Iirimaa lõunarannikuni; sealt põhja suunas piki Iirimaa rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIj 1. statistiline alarajoon

VIIj rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
48,43 N	12,00 W
48,42 N	11,99 W
48,39 N	11,87 W
48,36 N	11,75 W
48,33 N	11,64 W
48,30 N	11,52 W
48,27 N	11,39 W
48,25 N	11,27 W
48,23 N	11,14 W
48,21 N	11,02 W
48,19 N	10,89 W
48,17 N	10,77 W
48,03 N	10,68 W
48,00 N	10,64 W
48,00 N	12,00 W
48,43 N	12,00 W

—	ICES VIIj 2. statistiline alarajoon VIIj rajooni osa, mis ei kuulu VIIj 1. alarajooni.

—

ICES VIIk statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 52o30′ põhjalaiust ja 12o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 12o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES VIIk 1. statistiline alarajoon

VIIk rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
48,00 N	18,00 W
52,50 N	18,00 W
52,50 N	16,06 W
52,44 N	16,07 W
52,36 N	16,08 W
52,27 N	16,09 W
52,19 N	16,09 W
52,11 N	16,09 W
52,02 N	16,08 W
51,94 N	16,07 W
51,85 N	16,07 W
51,77 N	16,05 W
51,68 N	16,04 W
51,60 N	16,02 W
51,52 N	15,99 W
51,43 N	15,96 W
51,34 N	15,93 W
51,27 N	15,90 W
51,18 N	15,86 W
51,10 N	15,82 W
51,02 N	15,77 W
50,94 N	15,73 W
50,86 N	15,68 W
50,78 N	15,63 W
50,70 N	15,57 W
50,62 N	15,52 W
50,54 N	15,47 W
50,47 N	15,42 W
50,39 N	15,36 W
50,32 N	15,30 W
50,24 N	15,24 W
50,17 N	15,17 W
50,10 N	15,11 W
50,03 N	15,04 W
49,96 N	14,97 W
49,89 N	14,89 W
49,82 N	14,82 W
49,75 N	14,74 W
49,69 N	14,65 W
49,62 N	14,57 W
49,56 N	14,48 W
49,50 N	14,39 W
49,44 N	14,30 W
49,38 N	14,22 W
49,32 N	14,13 W
49,27 N	14,04 W
49,21 N	13,95 W
49,15 N	13,86 W
49,10 N	13,77 W
49,05 N	13,67 W
49,00 N	13,57 W
48,95 N	13,47 W
48,90 N	13,37 W
48,86 N	13,27 W
48,81 N	13,17 W
48,77 N	13,07 W
48,73 N	12,96 W
48,69 N	12,85 W
48,65 N	12,74 W
48,62 N	12,64 W
48,58 N	12,54 W
48,55 N	12,43 W
48,52 N	12,32 W
48,49 N	12,22 W
48,46 N	12,11 W
48,43 N	12,00 W
48,00 N	18,00 W

—	ICES VIIk 2. statistiline alarajoon VIIk rajooni osa, mis ei kuulu VIIk 1. alarajooni.

ICES VIII statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Hispaania läänerannikuni; sealt põhja suunas piki Hispaania ja Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIIa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 47o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 47o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 46o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Prantsusmaa rannikuni; sealt loode suunas piki Prantsusmaa rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIIb statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 46o00′ põhjalaiust Prantsusmaa läänerannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 45o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 3o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 44o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 2o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas Hispaania põhjarannikuni; sealt piki Hispaania põhjarannikut ja Prantsusmaa läänerannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIIc statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 2o00′ läänepikkust Hispaania põhjarannikul ning kulgeb otse põhja suunas punktini 44o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas Hispaania läänerannikuni; sealt põhja ja ida suunas piki Hispaania rannikut lähtepunktini.

—

ICES VIIId statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust ja 8o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 44o30′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 3o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 45o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 4o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 46o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 5o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 47o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 6o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 47o30′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 8o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES VIIId 1. statistiline alarajoon

VIIId rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
48,00 N	11,00 W
48,00 N	10,64 W
47,77 N	10,37 W
47,45 N	09,89 W
46,88 N	09,62 W
46,34 N	10,95 W
46,32 N	11,00 W
48,00 N	11,00 W

—	ICES VIIId 2. statistiline alarajoon VIIId rajooni osa, mis ei kuulu VIIId 1. alarajooni.

—

ICES VIIIe statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust ja 11o00′ idapikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 43o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES VIIIe 1. statistiline alarajoon

VIIIe rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
43,00 N	18,00 W
48,00 N	18,00 W
48,00 N	11,00 W
46,32 N	11,00 W
44,72 N	13,31 W
44,07 N	13,49 W
43,00 N	13,80 W

—	ICES VIIIe 2. statistiline alarajoon VIIIe rajooni osa, mis ei kuulu VIIIe 1. alarajooni.

ICES IX statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43o00′ põhjalaiust Hispaania looderannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o36′ läänepikkust Hispaania lõunarannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode suunas piki Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut ja Hispaania looderannikut lähtepunktini.

—

ICES IXa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43o00′ põhjalaiust Hispaania looderannikul ning kulgeb otse lääne suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 5o36′ läänepikkust Hispaania lõunarannikul (Punta Marroqui maakitsus); sealt loode suunas piki Hispaania edelarannikut, Portugali rannikut ja Hispaania looderannikut lähtepunktini.

—

ICES IXb statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 43o00′ põhjalaiust ja 11o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES IXb 1. statistiline alarajoon

IXb rajooni osa, mis piirneb järgmisi punkte ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
43,00 N	18,00 W
43,00 N	13,80 W
42,88 N	13,84 W
42,04 N	13,64 W
41,38 N	13,27 W
41,13 N	13,27 W
40,06 N	13,49 W
38,75 N	13,78 W
38,17 N	13,69 W
36,03 N	12,73 W
36,04 N	15,30 W
36,02 N	17,90 W
36,00 N	18,00 W
43,00 N	18,00 W

—	ICES IXb 2. statistiline alarajoon IXb rajooni osa, mis ei kuulu IXb 1. alarajooni.

ICES X statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 48o00′ põhjalaiust ja 18o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 42o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 36o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES Xa statistiline rajoon

See osa X alapiirkonnast, mis jääb 43o põhjalaiusest lõuna poole.

—

ICES Xa 1. statistiline alarajoon

Xa rajooni osa, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
36,00 N	18,00 W
36,00 N	22,25 W
37,58 N	20,62 W
39,16 N	21,32 W
40,97 N	23,91 W
41,35 N	24,65 W
41,91 N	25,79 W
42,34 N	28,45 W
42,05 N	29,95 W
41,02 N	35,11 W
40,04 N	35,26 W
38,74 N	35,48 W
36,03 N	31,76 W
36,00 N	32,03 W
36,00 N	42,00 W
43,00 N	42,00 W
43,00 N	18,00 W
36,00 N	18,00 W

—	ICES Xa 2. statistiline alarajoon Xa rajooni osa, mis ei kuulu Xa 1. alarajooni.

—	ICES Xb statistiline rajoon See osa X alapiirkonnast, mis jääb 43o põhjalaiusest põhja poole.

ICES XII statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 62o00′ põhjalaiust ja 15o00′ läänepikkust ning kulgeb otse lääne suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas punktini 42o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 48o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 18o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 60o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 15o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas lähtepunktini.

—

ICES XIIa statistiline rajoon

See osa XII alapiirkonnast, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
62,00 N	15,00 W
62,00 N	27,00 W
59,00 N	27,00 W
59,00 N	42,00 W
52,50 N	42,00 W
52,50 N	18,00 W
54,50 N	18,00 W
54,50 N	24,00 W
60,00 N	24,00 W
60,00 N	18,00 W
60,00 N	15,00 W
62,00 N	15,00 W

—

ICES XIIa 1. statistiline alarajoon

See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
52,50 N	42,00 W
56,55 N	42,00 W
56,64 N	41,50 W
56,75 N	41,00 W
56,88 N	40,50 W
57,03 N	40,00 W
57,20 N	39,50 W
57,37 N	39,00 W
57,62 N	38,50 W
57,78 N	38,25 W
57,97 N	38,00 W
58,26 N	37,50 W
58,50 N	37,20 W
58,63 N	37,00 W
59,00 N	36,77 W
59,00 N	27,00 W
60,85 N	27,00 W
60,69 N	26,46 W
60,45 N	25,09 W
60,37 N	23,96 W
60,22 N	23,27 W
60,02 N	21,76 W
60,00 N	20,55 W
60,05 N	18,65 W
60,08 N	18,00 W
60,00 N	18,00 W
60,00 N	24,00 W
54,50 N	24,00 W
54,50 N	18,00 W
52,50 N	18,00 W
52,50 N	42,00 W

—

ICES XIIa 2. statistiline alarajoon

See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
60,00 N	20,55 W
60,00 N	15,00 W
60,49 N	15,00 W
60,44 N	15,22 W
60,11 N	17,32 W
60,05 N	18,65 W
60,00 N	20,55 W

—

ICES XIIa 3. statistiline alarajoon

See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
59,00 N	42,00 W
56,55 N	42,00 W
56,64 N	41,50 W
56,75 N	41,00 W
56,88 N	40,50 W
57,03 N	40,00 W
57,20 N	39,50 W
57,37 N	39,00 W
57,62 N	38,50 W
57,78 N	38,25 W
57,97 N	38,00 W
58,26 N	37,50 W
58,63 N	37,00 W
59,00 N	36,77 W
59,00 N	42,00 W

—

ICES XIIa 4. statistiline alarajoon

See osa XIIa rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
62,00 N	27,00 W
60,85 N	27,00 W
60,69 N	26,46 W
60,45 N	25,09 W
60,37 N	23,96 W
60,22 N	23,27 W
60,02 N	21,76 W
60,00 N	20,55 W
60,05 N	18,65 W
60,11 N	17,32 W
60,44 N	15,22 W
60,49 N	15,00 W
62,00 N	15,00 W
62,00 N	27,00 W

—

ICES XIIb statistiline rajoon

See osa XII alapiirkonnast, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
60,00 N	18,00 W
54,50 N	18,00 W
54,50 N	24,00 W
60,00 N	24,00 W
60,00 N	18,00 W

—

ICES XIIc statistiline rajoon

See osa XII alapiirkonnast, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
52,50 N	42,00 W
48,00 N	42,00 W
48,00 N	18,00 W
52,50 N	18,00 W
52,50 N	42,00 W

ICES XIV statistiline alapiirkond

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40o00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Gröönimaa rannikut punktini 44o00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 68o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

—

ICES XIVa statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis kulgeb geograafiliselt põhjapooluselt piki meridiaani 40o00′ läänepikkust Gröönimaa põhjarannikuni; sealt ida ja lõuna suunas piki Gröönimaa rannikut punktini 68o30′ põhjalaiust Cape Savaryl; sealt otse lõuna suunas piki meridiaani 27o00′ läänepikkust kuni punktini 68o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 11o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas geograafilise põhjapooluseni.

—

ICES XIVb statistiline rajoon

Veed, mis piirnevad joonega, mis algab punktist 44o00′ läänepikkust Gröönimaa lõunarannikul ning kulgeb otse lõuna suunas punktini 59o00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 27o00′ läänepikkust; sealt otse põhja suunas punktini 68o30′ põhjalaiust Cape Savaryl; sealt loode suunas piki Gröönimaa rannikut lähtepunktini.

—

ICES XIVb 1. statistiline alarajoon

See osa XIVb rajoonist, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendava joonega:

Laiuskraad	Pikkuskraad
59,00 N	27,00 W
59,00 N	36,77 W
59,35 N	36,50 W
59,50 N	36,35 W
59,75 N	36,16 W
60,00 N	35,96 W
60,25 N	35,76 W
60,55 N	35,50 W
60,75 N	35,37 W
61,00 N	35,15 W
61,25 N	34,97 W
61,50 N	34,65 W
61,60 N	34,50 W
61,75 N	34,31 W
61,98 N	34,00 W
62,25 N	33,70 W
62,45 N	33,53 W
62,50 N	33,27 W
62,56 N	33,00 W
62,69 N	32,50 W
62,75 N	32,30 W
62,87 N	32,00 W
63,03 N	31,50 W
63,25 N	31,00 W
63,31 N	30,86 W
63,00 N	30,61 W
62,23 N	29,87 W
61,79 N	29,25 W
61,44 N	28,61 W
61,06 N	27,69 W
60,85 N	27,00 W
59,00 N	27,00 W

—	ICES XIVb 2. statistiline alarajoon See osa XIVb rajoonist, mis ei kuulu XIVb 1. alarajooni.

IV LISA

Atlandi ookeani kirdeosa püügiandmete esitamise vorming

Magnetkandja

Arvutilindid: üheksarajaline tihedusega 1 600 või 6 250 bitti tollil ning EBCDIC- või ASCII-koodis, eelistatavalt märgendamata. Märgendamise korral tuleks lisada faililõpukood.

Disketid: MS-DOS-vormindusega 3,5-tollised 720-kilobaidised või 1,4-megabaidised disketid või 5,25-tollised 360-kilobaidised või 1,2-megabaidised disketid.

Kirje vorming

Baidi number	Andmeelement	Märkused
1–4	riik (ISO 3-täheline kood)	nt FRA = Prantsusmaa
5–6	aasta	nt 90 = 1990
7–8	FAO põhipüügipiirkond	27 = Atlandi kirdeosa
9–15	rajoon	nt IV a = ICES IVa rajoon
16–18	liik	3-täheline kood
19–26	saak	tonnides

Märkused:

a)	Arvväljad tuleb joondada paremale ja tühikud lisada nende ette. Kõik sümbolväljad peavad olema joondatud vasakule ning tühikud peavad olema nende järel.

b)	Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.

c)	Kogused (baidid 19–26), mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida kui „–1”.

d)	Teadmata kogused (baidid 19–26) tuleb märkida kui „–2”.

V LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA PÜÜGIANDMETE MAGNETKANDJAL ESITAMISE VORMING

A. Koodi vorming

Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:). Kirje koosneb järgmistest väljadest:

väli	Märkused
Riik	3-täheline tähis (näitt FRA = Prantsusmaa)
Aasta	näit 2001 vôi 01
FAO püügipiirkond	27 = Atlandi ookcani kirdeosa
Püügirajoon	näit Iva = ICES alarajoon 4a
Liigid	3-täheline kood
Saak	Tonnid

a)	Saask tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina ja lähima tonnini ümardatult.

b)	Kogused, mis on väiksemad kui pool ühikut, tuleb märkida kui „-1”.

Riigi tähised:

Austria	AUT
Belgia	BEL
Bulgaaria	BGR
Küpros	CYP
Tšehhi Vabariik	CZE
Saksamaa	DEU
Taani	DNK
Hispaania	ESP
Eesti	EST
Soome	FIN
Prantsusmaa	FRA
Ühendkuningriik	GBR
Inglismaa ja Wales	GBRA
Šotimaa	GBRB
Põhja-Iirimaa	GBRC
Kreeka	GRC
Ungari	HUN
Iirimaa	IRL
Island	ISL
Itaalia	ITA
Leedu	LTU
Luksemburg	LUX
Läti	LVA
Malta	MLT
Madalmaad	NLD
Norra	NOR
Poola	POL
Portugal	PRT
Rumeenia	ROU
Slovakkia	SVK
Sloveenia	SVN
Rootsi	SWE
Türgi	TUR

B. Euroopa komisjonile andmete edastamise meetod

Andmed tuleb völmaluse korral edastada elektroonilisel kujul (näiteks elektronkirjaga).

Kui see ei ole vôimalik, vôib andmeid edastada andmefailina 3,5'' HD-disk etil.

VI LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3880/91 (EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1637/2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 20).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).	Ainult I lisa punkt 4
Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

VII LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 3880/91	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikli 4 esimene lõik	Artikli 4 esimene lõik
—	Artikli 4 teine lõik
Artikli 4 teine lõik	Artikli 4 kolmas lõik
Artikli 5 lõiked 1 ja 2	Artikli 5 lõiked 1 ja 2
Artikli 5 lõige 3	—
Artikli 6 lõiked 1 ja 2	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõige 3	—
Artikli 6 lõige 4	Artikli 6 lõige 3
—	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
III lisa	III lisa
IV lisa	IV lisa
—	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa

31.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 87/109

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009,

11. märts 2009,

millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas

Kontrolliga regulatiivmenetlusega kohandamine – 2. osa

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37, artikli 44 lõiget 1, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artiklit 95, artikli 152 lõike 4 punkti b, artikli 175 lõiget 1 ning artikleid 179 ja 285,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), (4) on muudetud otsusega 2006/512/EÜ, (5) millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete vastuvõtmiseks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiakti vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või täiendades seda uute vähemoluliste sätetega.

(2)

Et kontrolliga regulatiivmenetlus oleks kohaldatav juba jõustunud õigusaktide suhtes, mis on vastu võetud asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras, peab neid õigusakte vastavalt otsust 2006/512/EÜ käsitlevale Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele (6) kohandama kooskõlas kehtivate menetlustega.

(3)	Kuna sel eesmärgil õigusaktidesse tehtavad muudatused on tehnilist laadi ja käsitlevad üksnes komiteemenetlust, ei pea liikmesriigid neid direktiivide puhul üle võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud õigusaktid kohandatakse vastavalt kõnealusele lisale otsusega 1999/468/EÜ, mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ.

Artikkel 2

Viiteid lisas loetletud õigusaktide sätetele käsitatakse viidetena kõnealustele sätetele nii, nagu neid on käesoleva määrusega kohandatud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. märts 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 35.

(2) ELT C 117, 14.5.2008, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi 2008. aasta 23. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. veebruari 2009. aasta otsus.

(4) EÜT, L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5) ELT L 200, 22.7.2006, lk 11.

(6) ELT C 255, 21.10.2006, lk 1.

LISA

1. HUMANITAARABI

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96 puhul tuleks komisjonile anda volitused kõnealuse määruse rakendusmeetmete vastuvõtmiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1257/96 vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1257/96 järgmiselt.

1.	Artiklis 13 asendatakse neljas lõik järgmisega: „Komisjon teeb kiirmenetluses vastuvõetud meetmete jätkamise otsused artikli 17 lõikes 2 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt ja artikli 15 lõike 2 teises taandes sätestatud piirides.”

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1. Komisjon võtab vastu käesoleva määruse rakendusmeetmed. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 17 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Komisjon, tegutsedes artikli 17 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt:

—	otsustab artikli 2 punktis c nimetatud humanitaarabi kaitsemeetmete ühendusepoolse rahastamise,

—	otsustab komisjoni otsese tegevuse ja liikmesriikide eriasutuste otsese tegevuse rahastamise.

3. Komisjon, tegutsedes artikli 17 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt:

—	kinnitab üldkavad, mille eesmärk on näha ette tegevused konkreetses riigis või piirkonnas, kus humanitaarkriis on nii ulatuslik ja keerukas, et see tõenäoliselt jätkub, ning kinnitab nende kavade eelarve. Selle raames vaatavad komisjon ja liikmesriigid üle üldkavade rakendamise prioriteedid,

—	teeb otsuseid üle 2 miljoni eküü suuruste projektide kohta, ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist.”

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

2. ETTEVÕTLUS

2.1. Nõukogu direktiiv 75/324/EMÜ, 20. mai 1975, aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (2)

Direktiivi 75/324/EMÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kõnealuses direktiivis vajalike tehniliste muudatuste tegemiseks ning lisa vajalikuks kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 75/324/EMÜ järgmiselt.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisa kohandamiseks tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib teha käesolevasse direktiivi vajalikud tehnilised muudatused. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Niisugusel juhul võib kaitsemeetmed vastuvõtnud riik need säilitada kuni kõnealuste muudatuste jõustumiseni.”

2.2. Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (3)

Direktiivi 93/15/EMÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused direktiivi kohandamiseks, et võtta arvesse ÜRO soovituste võimalikke edaspidiseid muudatusi, ning määrata kindlaks artikli 14 teise lõigu kohaldamise tingimused. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 93/15/EMÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 93/15/EMÜ järgmiselt.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Komitee arutab kõiki käesoleva direktiivi kohaldamist käsitlevaid küsimusi.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

5. Komisjon võtab lõikes 3 viidatud korralduskomitee menetluses vastu rakendusmeetmed eelkõige selleks, et võtta arvesse ÜRO soovituste võimalikke edaspidiseid muudatusi.”

Artikli 14 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teevad kindlaks, kas neil ettevõtjatel on olemas selline lõhkematerjalide jälgimise süsteem, et lõhkematerjalide valdajad on võimalik igal ajal tuvastada. Komisjon võib võtta meetmeid, millega kehtestatakse käesoleva lõigu kohaldamise tingimused. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (4)

Direktiivi 2000/14/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu rakendusmeetmed III lisa kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2000/14/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ järgmiselt.

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed III lisa kohandamiseks tehnika arenguga tingimusel, et need ei avalda otsest mõju artiklis 12 loetletud seadmete mõõdetud helivõimsuse tasemele, eelkõige lisades viited asjakohastele Euroopa standarditele.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 19 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	abistab komisjoni III lisa kohandamisel tehnika arenguga.”

2.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta (5)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 puhul tuleks komisjonile anda volitused selle lisade kohandamiseks tehnika arenguga, mõõte-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohandamiseks, kontrollmeetmeid käsitlevate eeskirjade vastuvõtmiseks ning uute EÜ väetiste lisadesse kandmiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 2003/2003 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2003/2003 järgmiselt.

Artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon kohandab ja ajakohastab mõõtmis-, proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, kasutades võimaluse korral Euroopa standardeid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Samas korras võetakse vastu ka käesolevas artiklis ning artiklites 8, 26 ja 27 ettenähtud kontrollmeetmete kindlaksmääramiseks vajalikud rakenduseeskirjad. Nendes rakenduseeskirjades käsitletakse eeskätt küsimusi vajalike korduskatsete sageduse kohta ja meetmete kohta, mida kavandatakse selle tagamiseks, et turuleviidud väetis oleks katsetatud väetisega identne.”

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon kohandab I lisa, kandes sinna uued väetiseliigid.”;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon kohandab lisasid, et võtta arvesse tehnika arengut.”;

c)	lisatakse järgmine lõige: „4. Lõigetes 1 ja 3 osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

2.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (kodifitseeritud versioon (6))

Direktiivi 2004/9/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused I lisa kohandamiseks tehnika arenguga ja artikli 2 lõikes 2 osutatud sõnastuse muutmiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2004/9/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/9/EÜ järgmiselt.

Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 nimetatud küsimuste lahendamiseks on vaja käesolevat direktiivi muuta, võtab ta need muudatused vastu.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1. Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (7) artikli 29 lõike 1 alusel loodud komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võtab vastu rakendusmeetmed:

a)	artikli 2 lõikes 2 osutatud sõnastuse kohandamiseks;

b)	I lisa kohandamiseks, et võtta arvesse tehnika arengut.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (kodifitseeritud versioon (8))

Direktiivi 2004/10/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused I lisa kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2004/10/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/10/EÜ järgmiselt.

1.	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 3a Komisjon võib kohandada I lisa tehnika arenguga hea laboritava põhimõtete osas. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 4 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1. Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (9) artikli 29 lõike 1 alusel loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikli 5 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmeid vajalike tehniliste kohanduste tegemiseks käesolevasse direktiivi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 4 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kolmandas lõigus osutatud juhul võib kaitsemeetmeid rakendanud liikmesriik säilitada need meetmed kuni nimetatud kohanduste jõustumiseni.”

2.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta (10)

Määruse (EÜ) nr 273/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused rakendusmeetmete vastuvõtmiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 273/2004 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 järgmiselt.

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Vajaduse korral võtab komisjon vastu järgmised rakendusmeetmed:”;

lisatakse järgmised lõigud:

„Esimese lõigu punktides a–e osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Esimese lõigu punktis f osutatud meetmed võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt.”

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 (11) artiklile 30 loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

2.8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta (12)

Määruse (EÜ) nr 648/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused selle lisade kohandamiseks ning selliste muudatuste või täienduste vastuvõtmiseks, mis on vajalikud kõnealuse määruse eeskirjade kohaldamiseks lahustitel põhinevate detergentide suhtes vastavalt vajadusele. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 648/2004 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004 järgmiselt.

1.	Põhjendus 27 jäetakse välja.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Lisade kohandamine

1. Komisjon võtab vastu lisade kohandamiseks vajalikud muudatused, kasutades võimaluse korral Euroopa standardeid.

2. Komisjon võtab vastu muudatused või täiendused, mis on vajalikud käesoleva määruse eeskirjade kohaldamiseks lahustitel põhinevate detergentide suhtes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

VII lisa punktis A asendatakse kuues lõik järgmisega:

„Kui SCCNFP kehtestab edaspidi lõhnaainetest allergeenide jaoks individuaalsed riskil põhinevad kontsentratsiooni piirmäärad, teeb komisjon ettepaneku eespool mainitud 0,01 % piirmäära asendamiseks nende piirmääradega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (13)

Määruse (EÜ) nr 726/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused teatavate sätete ja lisade kohandamiseks, uute sätete vastuvõtmiseks ning kohaldamise eritingimuste sätestamiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 726/2004 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 järgmiselt.

Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Pärast konsulteerimist ameti pädeva komiteega võib komisjon käesoleva määruse lisa kohandada tehnika ja teaduse arenguga ning võtta vastu vajalikke parandusi ilma tsentraliseeritud korra kohaldamisala laiendamata.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 14 lõike 7 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab vastu määruse, millega sätestatakse kõnealuse loa andmise tingimused. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 16 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võtab pärast nõupidamist ametiga määruse vormis vastu asjakohased sätted kontrollimaks müügiloa muudatusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Inimravimi müügiloa omanik tagab, et kõigi kolmanda riigi territooriumil ilmnenud arvatavate raskete ja ootamatute kõrvaltoimete ning arvatavate nakkuste ravimi vahendusel ülekandumise kohta esitatakse viivitamata aruanne liikmesriikidele ja ametile, ent mitte hiljem kui 15 päeva pärast teate saamist. Komisjon võtab vastu sätted võimalikest kergetest kahjulikest kõrvaltoimetest teatamise kohta, sõltumata sellest, kas need ilmnevad ühenduses või kolmandas riigis. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võib kehtestada sätted lõike 3 muutmiseks, arvestades selle rakendamisel saadud kogemusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Komisjon võib vastu võtta mis tahes muudatused, mis on vajalikud käesoleva peatüki sätete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 41 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Komisjon võtab pärast nõupidamist ametiga määruse vormis vastu asjakohased sätted kontrollimaks müügiloa muudatusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Veterinaarravimi müügiloa omanik tagab, et kõigi kolmanda riigi territooriumil ilmnenud arvatavate raskete ja ootamatute kõrvaltoimete kohta, kõrvaltoimete kohta inimestel ning arvatavate nakkuste ravimi vahendusel ülekandumise kohta esitatakse viivitamata aruanne liikmesriikidele ja ametile, ent mitte hiljem kui 15 päeva pärast teate saamist. Komisjon võtab vastu sätted võimalikest kergetest kahjulikest kõrvaltoimetest teatamise kohta, sõltumata sellest, kas need ilmnevad ühenduses või kolmandas riigis. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud menetluse kohaselt.”;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjon võib kehtestada sätted lõike 3 muutmiseks, arvestades selle rakendamisel saadud kogemusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud menetluse kohaselt.”

Artikkel 54 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 54

Komisjon võib vastu võtta muudatusi, mis on vajalikud käesoleva peatüki sätete ajakohastamiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 70 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võtab vastu eeskirjad, et täpsustada asjaolud, mille korral väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad võivad maksta väiksemaid tasusid, lükata tasu maksmist edasi või saada haldusabi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

10.

Artikli 84 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ameti taotluse alusel võib komisjon määrata karistusi käesoleva määruse kohaselt antud müügilubade omanikele juhul, kui nad ei järgi lubade saamisel võetud teatavaid kohustusi. Karistuste piirsummad, nagu ka karistuste sissenõudmise tingimused ja viisi, sätestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 87 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

11.

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine lõige: „2a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)	lõige 4 jäetakse välja.

3. KESKKOND

3.1. Nõukogu direktiiv 82/883/EMÜ, 3. detsember 1982, titaandioksiidi tööstuse jäätmetest mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra kohta (14)

Direktiivi 82/883/EMÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused lisade sisu kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga vabatahtliku kindlaksmääramise veerus loetletud parameetrite ja standardsete mõõtemeetodite osas. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 82/883/EMÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 82/883/EMÜ järgmiselt.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Komisjon võtab vastu vajalikud muudatused lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga vabatahtliku kindlaksmääramise veerus loetletud parameetrite ja standardsete mõõtemeetodite osas.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.	Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

3.2. Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ, 12. juuni 1986, keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (15)

Direktiivi 86/278/EMÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 86/278/EMÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 86/278/EMÜ järgmiselt.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Komisjon kohandab teaduse ja tehnika arenguga direktiivi lisad, välja arvatud I A, I B ja I C lisas loetletud näitajad ja normid ning kõik tegurid, mis võivad mõjutada normide hindamist, ning II A ja II B lisas nimetatud analüüsiparameetrid.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.	Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

3.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (16)

Direktiivi 94/62/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused pakendite määratlusi selgitavate näidete kontrollimiseks ja vajadusel läbivaatamiseks ning tingimuste kindlaksmääramiseks, millal pakendite või pakendiosade raskmetallide kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata mõnede materjalide ja tooteringluste suhtes, pakenditüübid, mis on vabastatud kontsentratsioonitasemeid käsitlevast nõudest, ning tehnilised meetmed, mis on vajalikud raskuste ületamiseks käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 94/62/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 94/62/EÜ järgmiselt.

Artikli 3 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kontrollib ja vaatab vajadusel läbi I lisas nimetatud pakendite määratluse selgitavad näited. Esmajärjekorras käsitletakse järgmisi tooteid: CD- ja videokassettide karbid, lillepotid, elastsesse materjali mähitud torud ja silindrid, kleebiste aluspaber ja pakkimispaber. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon määrab kindlaks tingimused, mille alusel lõikes 1 osutatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata taaskasutatud materjalide ning suletud ja kontrollitud ahelas toimuva tooteringluse suhtes, samuti pakenditüübid, mis vabastatakse lõike 1 kolmandas taandes nimetatud nõudest.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Esitatavate andmete sisu ja esitamise ühtlustamiseks ja nende liikmesriikidevahelise kokkusobivuse tagamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile oma olemasolevad andmed vormingutes, mis võetakse vastu III lisa alusel artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”;

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga

1. Muudatused, mis on vajalikud artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 teise punkti viimases taandes nimetatud identifitseerimissüsteemi ja artikli 12 lõikes 3 ja III lisas nimetatud andmebaasidega seotud vormingute kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

2. Komisjon võtab vastu vajalikud muudatused I lisas nimetatud pakendi määratluse selgitavate näidete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon määrab kindlaks tehnilised meetmed, mis on vajalikud raskuste ületamiseks käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel inertsete pakendimaterjalide suhtes, mis on ühenduse turule viidud väga väikestes kogustes (s.o umbes 0,1 % massist), meditsiiniseadmete ja farmaatsiatoodete esmaste pakendite, väikepakendite ja luksuspakendite suhtes. Kõnealused meetmed mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

6.	Artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

3.4. Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (17)

Direktiivi 1999/32/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kriteeriumide kehtestamiseks teatavate heitkoguseid vähendavate tehnoloogiate kasutamisele kõikide lippude all sõitvate laevade jaoks ühenduse suletud sadamates ja jõgede suudmetes ning teaduse ja tehnika arenguga seotud vajalike tehniliste kohanduste tegemiseks teatavates sätetes. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 1999/32/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ järgmiselt.

Artikli 4c lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon kehtestab heitkoguste vähendamise tehnoloogiate kasutamise kriteeriumid kõikide lippude all sõitvate laevade jaoks ühenduse suletud sadamates ja jõgede suudmetes. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Komisjon teeb need kriteeriumid teatavaks IMO-le.”

Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud artikli 2 punktide 1, 2, 3, 3a, 3b ja 4 või artikli 6 lõike 2 tehniliseks kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Need kohandamised ei tohi põhjustada käesoleva direktiivi reguleerimisala või käesolevas direktiivis nimetatud kütuste väävlisisalduse piirmäärade otsest muutmist.”

3.	Artikkel 9 asendatakse järgmisega: „Artikkel 9 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

3.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (18)

Direktiivi 2001/81/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused III lisa kohaselt kasutatava metoodika ajakohastamiseks. Kuna see on üldmeede, mille eesmärk on muuta kõnealuse direktiivi vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega täiendades, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/81/EÜ järgmiselt.

Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon ajakohastab III lisa kohaselt kasutatud metoodika. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.	Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

3.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (19)

Direktiivi 2003/87/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused artikli 11b lõike 5 rakendamiseks vajalike sätete vastuvõtmiseks, heitkoguste seiret ja aruandlust käsitlevate suuniste vastuvõtmiseks, registrite standarditud ja turvatud süsteemi käsitleva määruse, sealhulgas ühenduse süsteemis SHVde ja HVÜde kasutamist ning identifitseerimist ja asjaomase kasutamistasandi järelevalvet käsitlevate sätete vastuvõtmiseks, III lisa muutmiseks artikli 22 kohaselt, I lisas loetlemata tegevuste ja kasvuhoonegaaside lisamise heakskiitmiseks, sätete koostamiseks, mis on seotud saastekvootide vastastikuse tunnustamisega kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete kohaselt ning muude kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalvet käsitlevate standarditud või heakskiidetud meetodite vastuvõtmiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2003/87/EÜ vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega täiendades, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ järgmiselt.

Artikli 11b lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Lõigete 3 ja 4 rakendussätted, eriti need, mis on seotud topeltarvestuse vältimisega, võtab komisjon vastu artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt. Komisjon võtab vastu sätted, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 5 rakendamiseks, kui asukohariik järgib projektitegevuste ühise rakendamise mehhanismi nõudeid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 14 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab vastu suunised I lisas loetletud tegevusalade põhjustatud ja nende tegevusalade lõikes loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste kontrollimiseks ja nendest aruandmiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva direktiivi rakendamiseks võtab komisjon vastu määruse registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta, mis luuakse standarditud elektrooniliste andmebaaside kujul, mis sisaldavad ühiseid andmeelemente saastekvootide väljaandmise, valdamise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise jälgimiseks, et tagada vajadust mööda üldsuse juurdepääs ja süsteemi konfidentsiaalsus ning kindlustada, et Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi eiravaid üleandmisi ei toimuks. Kõnealune määrus sisaldab samuti sätteid ühenduse süsteemis SHVde ja HVÜde kasutamise ning identifitseerimise ja asjaomase kasutamistasandi järelevalve kohta. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

III lisa muudatused

Komisjon võib III lisa muuta ajavahemiku 2008–2012 osas, välja arvatud kriteeriumid 1, 5 ja 7, pidades silmas artiklis 21 sätestatud aruandeid ja käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemusi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

5.	Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

esimene lõige asendatakse järgmisega:

„1. Võttes arvesse kõiki asjaomaseid kriteeriume, eelkõige mõju siseturule, võimalikke konkurentsimoonutusi, süsteemi keskkonnaalaseid aspekte ja kavandatava järelevalve ja aruandluse süsteemi usaldusväärsust, võivad liikmesriigid kohaldada alates 2008. aastast käesolevale direktiivile vastavat saastekvootidega kauplemise süsteemi:

a)	I lisas loetlemata käitiste suhtes, tingimusel et komisjon on selliste käitiste lisamise artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras heaks kiitnud, ning

I lisas loetlemata tegevusalade ja kasvuhoonegaaside suhtes, tingimusel et komisjon on selliste tegevusalade ja kasvuhoonegaaside lisamise heaks kiitnud. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Alates 2005. aastast võivad liikmesriigid samadel tingimustel kohaldada saastekvootidega kauplemist käitiste suhtes, mis tegelevad I lisas loetletud tegevusaladega ja mille võimsus jääb allapoole kõnealuses lisas nimetatud piiri.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib omal algatusel vastu võtta või võtab mõne liikmesriigi taotlusel vastu suunised I lisas loetlemata tegevusalade ja käitiste põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste kontrollimiseks ja nendest aruandmiseks, kui kõnealuste heitkoguste kontrollimist ja nendest aruandmist on võimalik teha piisava täpsusega.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 25 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui lõikes 1 nimetatud kokkulepe on sõlmitud, võtab komisjon vastu vajalikud sätted, mis käsitlevad saastekvootide vastastikust tunnustamist kõnealuse kokkuleppe alusel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

IV lisas asendatakse pealkirja „Muude kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve” all olev lõik järgmisega:

„Kasutatakse standard- või heakskiidetud metoodikat, mille komisjon on välja töötanud koostöös asjaomaste sidusrühmadega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprill 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (20)

Määruse (EÜ) nr 850/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused teatavate lisades nimetatud kontsentratsioonipiiride kehtestamiseks, lisade muutmiseks, kui konventsiooni või protokolli nimekirja kantakse uusi aineid, olemasolevate kirjete muutmiseks ning lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 850/2004 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 850/2004 järgmiselt.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

jäätmeid, mis sisaldavad ükskõik millist IV lisas loetletud ainet või on sellega kokkupuutes saastunud, võib teistviisi kõrvaldada või taaskasutada kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega, eeldusel, et loetletud ainete sisu jäätmetes on madalam kontsentratsioonipiiridest, mis kuuluvad täpsustamisele IV lisas. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Seni, kuni kontsentratsiooni piirmäärasid ei ole kõnealuse menetluse kohaselt kehtestatud, võivad liikmesriikide pädevad asutused käesoleva punkti alusel vastu võtta või kohaldada jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist käsitlevaid kontsentratsiooni piirmäärasid või konkreetseid tehnilisi nõudeid.”;

lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kehtestab V lisa 2. osas nimetatud kontsentratsiooni piirmäärad käesoleva artikli lõike 4 punkti b kohaldamiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Lisade muutmine

1. Kui konventsiooni või protokolli nimekirja kantakse uus aine, muudab komisjon vastavalt I, II ja III lisa, kui see on asjakohane.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Kui konventsiooni või protokolli nimekirja kantakse uus aine, muudab komisjon vastavalt IV lisa, kui see on asjakohane.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Komisjon võtab vastu I–III lisa olemasolevate kirjete muudatused, sealhulgas need, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

4. Komisjon võtab vastu IV lisa olemasolevate kirjete muudatused ja V lisa muudatused, sealhulgas need, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.	Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

4.	Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

3.8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (21)

Direktiivi 2004/107/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused lisade ja teatavate sätete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/107/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/107/EÜ järgmiselt.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Kontsentratsioonitasemetest sõltumata tuleb arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude lõikes 8 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse ning arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli, benso(a)püreeni ja muude lõikes 8 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise üldkoguse indikaatormõõtmiseks rajada proovivõtukoht fooni mõõtmiseks iga 100 000 km2 kohta. Iga liikmesriik rajab vähemalt ühe mõõtejaama: Liikmesriigid võivad siiski selleks, et saavutada vajalik mõõtejaamade arv ning nendevaheline vahemaa, omavahelisel kokkuleppel ja vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud korra alusel koostatavatele suunistele rajada ühe või mitu ühist mõõtejaama, mis hõlmavad naaberpiirkondi üksteisega külgnevates liikmesriikides. Tahketes osakestes sisalduva ja gaasilise kahevalentse elavhõbeda sisalduse mõõtmine on samuti soovitatav. Vajaduse korral koordineeritakse seiret õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) seirestrateegia ja mõõtmisprogrammiga. Nende saasteainete proovivõtukohad tuleb valida selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha geograafilisi erinevusi ja pikaajalisi arenguid. Kohavalikul kohaldatakse III lisa I, II ja III jagu.”;

lõige 15 asendatakse järgmisega:

„15. Komisjon võtab vastu muudatused, mis on vajalikud käesoleva artikli, II lisa II jao ning III, IV ja V lisa sätete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 6 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Need ei tohi otseselt ega kaudselt põhjustada sihtväärtuste muutumist.”

2.	Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjon võtab artikli 6 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu üksikasjaliku korra käesoleva artikli lõike 1 alusel esitatava teabe edastamiseks.”

3.	Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

V lisa punkt V asendatakse järgmisega:

„V. Õhu kvaliteedi modelleerimise võrdlusmeetodid

Õhu kvaliteedi modelleerimise võrdlusmeetodeid ei ole praegu võimalik täpsustada. Komisjon võib teha muudatusi, et kohandada käesolevat punkti teaduse ja tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 6 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta (22)

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 puhul tuleks komisjonile anda volitused otsustada lisade muutmise üle vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklile 58 ning teatavate lisameetmete võtmise üle vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklile 59. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1013/2006 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1013/2006 järgmiselt.

1.	Artikli 11 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kui rahuldavat lahendust ei leita, võib kumbki liikmesriik edastada küsimuse komisjonile. Sellisel juhul langetatakse otsus artikli 59a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”

Artikkel 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 58

Lisade muutmine

1. Komisjon võib kohandada lisasid teaduse ja tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 59a lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Lisaks sellele:

a)	I, II, III, IIIA, IV ja V lisa muudetakse, võttes arvesse Baseli konventsiooni ja OECD otsuse raames kokkulepitud muudatusi;

b)	liigitamata jäätmeliigid võib ajutiselt lisada IIIB, IV või V lisasse, kuni oodatakse otsust nende lisamise kohta Baseli konventsiooni või OECD otsuse asjaomasesse lisasse;

kui liikmesriik esitab vastava taotluse, võib kaaluda III lisas loetletud kahe või enama jäätmeliigi segude ajutist lisamist IIIA lisasse artikli 3 lõikes 2 nimetatud juhtudel, kuni oodatakse otsust nende lisamise kohta Baseli konventsiooni või OECD otsuse asjaomasesse lisasse. IIIA lisa võib sisaldada tingimust, et vähemalt ühte selle kirjet ei kohaldata ekspordil riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust;

d)	artikli 3 lõikes 3 nimetatud erandjuhud tuleb kindlaks määrata ja vajaduse korral tuleb sellised jäätmed lisada IVA ja V lisasse ja kustutada III lisast;

e)	V lisa tuleb muuta, et see kajastaks ohtlike jäätmete nimekirjas tehtavaid kokkulepitud muudatusi, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikega 4;

f)	VIII lisa muudetakse, et see kajastaks asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides ja lepingutes tehtud muudatusi.

2. IX lisa muutmisel peab nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) (23) kohaselt moodustatud komitee täievoliliselt aruteludes osalema.

Artikkel 59 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59

Täiendavad meetmed

1. Komisjon võib kooskõlas artikli 59a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega käesoleva määruse rakendamiseks vastu võtta järgmisi lisameetmeid:

a)	juhised artikli 12 lõike 1 punkti g kohaldamiseks;

b)	juhised artikli 15 kohaldamiseks seoses vahepealsete taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingutega põhjalikult muudetud jäätmete identifitseerimise ja jälitamisega;

c)	juhised pädevate asutuste koostööks ebaseaduslike saadetiste osas vastavalt artiklis 24 nimetatule;

d)	tehnilised ja organisatsioonilised nõuded elektroonilise andmevahetuse praktiliseks rakendamiseks dokumentide esitamisel ja teavitamisel kooskõlas artikli 26 lõikega 4;

e)	täiendavad juhised artiklis 27 viidatud keelte kasutamise kohta;

f)	II jaotise menetlusnõuete täiendav selgitamine nende kohaldamisel jäätmete ühendusest, ühendusse ja läbi ühenduse toimuva ekspordi, impordi ja transiidi suhtes;

g)	täiendavad soovitused määratlemata õigusterminite kohta.

2. Komisjon võib vastu võtta järgmised rakendusmeetmed:

a)	finantstagatise või võrdväärse kindlustuse arvutamise meetod vastavalt artiklis 6 sätestatule;

b)	täiendavad tingimused ja nõuded eelneva nõusoleku saanud taaskasutuskohtadele vastavalt artiklis 14 nimetatule.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 59a lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Lisatakse artikkel 59a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 59a

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2006/12/EÜ artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Välja arvatud klaasijäätmete, paberijäätmete ja õhkrehvide jäätmete puhul võib seda ajavahemikku pikendada kuni 31. detsembrini 2012 vastavalt artikli 59a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”;

b)	lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Seda perioodi võib pikendada kuni 31. detsembrini 2012 vastavalt artikli 59a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”;

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)	kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Seda perioodi võib pikendada kuni 31. detsembrini 2015 vastavalt artikli 59a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”;

ii)	viies lõik asendatakse järgmisega: „Seda perioodi võib pikendada kuni 31. detsembrini 2015 vastavalt artikli 59a lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

4. EUROSTAT

4.1. Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3924/91, 19. detsember 1991, ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (24)

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3924/91 puhul tuleks komisjonile anda volitused määruses sätestatud tooteloetelu ajakohastamiseks. Samuti tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad teatavate toodete representatiivsuse nõude ja vaatlusperioodi kohta, määratleda teabe kogumiseks kasutatava küsimustiku sisu ning võtta rakendusmeetmeid, sh meetmeid, mis on vajalikud andmete kogumise ja tulemuste töötlemise kohandamiseks tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EMÜ) nr 3924/91 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EMÜ) nr 3924/91 järgmiselt.

Artikli 2 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. PRODCOM-loetelu ja iga rubriigi kohta tegelikult kogutavad andmed kehtestab ja ajakohastab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas, võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 2 asendatakse sõnad „artiklis 10 sätestatud korras” sõnadega „artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt”;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Vajaduse korral võtab komisjon vastu lõike 3 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas meetmed nende kohandamiseks tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Vaatlusperioodid

Iga-aastane vaatlusperiood on üks kalendriaasta.

PRODCOM-loetelu teatavate rubriikide osas võib komisjon siiski otsustada korraldada vaatlusi üks kord kuus või üks kord kvartalis. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid kasutavad vajaliku teabe kogumiseks küsimustikku, mille sisu on kooskõlas komisjoni kehtestatud eeskirjadega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Tulemuste töötlemine

Liikmesriigid töötlevad artikli 5 lõikes 1 nimetatud täidetud küsimustikke või artikli 5 lõikes 3 nimetatud muudest allikatest saadud teavet vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

6.	Artikli 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „artiklis 10 sätestatud korras” sõnadega „artikli 10 lõikes 2 osutatud komiteemenetluse kohaselt”.

7.	Artikkel 9 jäetakse välja.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (25) asutatud statistikaprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.2. Nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta (26)

Direktiivi 96/16/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused määratleda põllumajandusettevõtted, mille puhul liikmesriigid teevad aastavaatlusi piimatoodangu ja selle kasutamise kohta, võtta vastu vaatlustega hõlmatud piimatoodete loend ja ühtlustada mõisted, mida kasutatakse tulemuste esitamisel komisjonile. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 96/16/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 96/16/EÜ järgmiselt.

Artikli 1 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. teevad aastavaatlusi komisjoni määratletud põllumajandusettevõtete piimatoodangu ja selle kasutamise kohta. Kõnealused põllumajandusettevõtete määratlemise meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt;”.

Artikli 3 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. Vaatlustega hõlmatud piimatoodete loendi võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Eri toodete kohta saadud tulemuste esitamisel kasutatavad ühtlustatud määratlused koostab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.	Artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklis 7 sätestatud korras” sõnadega „artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt”.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1. Komisjoni abistab alaline põllumajandusstatistika komitee, mis on moodustatud otsusega 72/279/EMÜ.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid.”

4.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ, 19. detsember 2001, mis käsitleb liikmesriikide statistilisi vaatlusi teatavate viljapuuliikide istandike tootmispotentsiaali kindlaksmääramiseks (27)

Direktiivi 2001/109/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused muuta viljapuuliikide loetelu ja tabelit, mis hõlmab vaatlusaluseid viljapuuliike eri liikmesriikides, võtta vastu teatavate artiklite rakenduseeskirjad ning määrata kindlaks liikmesriikidele ettenähtud tootmispiirkondade piirid. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2001/109/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/109/EÜ järgmiselt.

1.	Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon võib muuta nimetatud liikide loetelu ja nimetatud tabelit. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Asjakohaste tulemuste saamiseks vajalike vaatluste korraldamise üksikasjalikud eeskirjad võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.	Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Juhusliku valimi kasutamise üksikasjalikud eeskirjad võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 nimetatud tulemused tuleb esitada iga tootmispiirkonna kohta. Liikmesriikidele ettenähtud tootmispiirkondade piirid määrab kindlaks komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Komisjoni abistab alaline põllumajandusstatistika komitee, mis on moodustatud nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (28).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti a ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

4.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002, raudteeveo statistika kohta (29)

Määruse (EÜ) nr 91/2003 puhul tuleks komisjonile anda volitused kohandada mõisteid ja võtta vastu lisasätteid, kohandada lisade sisu ning täpsustada tulemuste kvaliteeti ja võrreldavust käsitlevate aruannete koostamiseks vajalikud andmed. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 91/2003 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 91/2003 järgmiselt.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib kohandada lõikes 1 osutatud mõisteid ja kehtestada statistika ühtlustamise tagamiseks vajalikke lisamõisteid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. B ja D lisas sätestatakse lihtsustatud andmeesitusnõuded, mida liikmesriigid võivad rakendada A ja C lisas sätestatud harilike üksikasjalike andmeesitusnõuete asemel ettevõtjate puhul, mille kauba- või reisijateveo kogumaht on vastavalt alla 500 miljoni tonnkilomeetri või alla 200 miljoni reisijakilomeetri. Komisjon võib neid piirmäärasid muuta. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

b)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Komisjon võib lisade sisu kohandada. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Rakendusmeetmed

1. Andmete Eurostatile edastamise kord võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

2. Komisjon võtab vastu järgmised rakendusmeetmed:

a)	lihtsustatud andmeesitusega seotud piirmäärade kohandamine (artikkel 4);

b)	mõistete kohandamine ja lisamõistete kehtestamine (artikli 3 lõige 2);

c)	lisade sisu kohandamine (artikkel 4);

d)	tulemuste kvaliteeti ja võrreldavust käsitlevate aruannete jaoks esitatava teabe täpsustamine (artikli 8 lõige 2).

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab otsusega 89/382/EMÜ, Euratom asutatud statistikaprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti a ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

5.	H lisa punktis 5 asendatakse sõnad „artikli 11 lõikes 2 osutatud korras” sõnadega „artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt”.

4.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (30)

Määruse (EÜ) nr 437/2003 puhul tuleks komisjonile anda volitused kehtestada täpsusstandardid, täpsustada andmefaile ja võtta vastu teatud rakendusmeetmeid. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 437/2003 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 437/2003 järgmiselt.

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Statistiliste andmete täpsus

Andmete kogumine põhineb täielikel andmetel, välja arvatud juhul, kui komisjon on kehtestanud teistsugused täpsusnõuded. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tulemused edastatakse vastavalt I lisas esitatud andmefailidele. Failid piiritleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Komisjon täpsustab failide edastamiseks kasutatavad vahendid artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Rakendusmeetmed

1. Artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt kehtestatakse käesoleva määruse rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

—	artikli 3 lõikega 2 hõlmatud ühenduse lennujaamade loendit,

—	andmetähiste kirjeldust ja vahendeid, mida kasutatakse tulemuste edastamiseks komisjonile (artikkel 7),

—	statistiliste tulemuste levitamist (artikkel 8).

2. Komisjon võtab vastu järgmised rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

—	käesoleva määruse lisades esitatud tehniliste üksikasjade kohandamist,

—	andmekogumise erisuste kohandamist (artikkel 3),

—	statistiliste andmete täpsust (artikkel 5),

—	andmefailide kirjeldust (artikkel 7).

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab otsusega 89/382/EMÜ, Euratom asutatud statistikaprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti a ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

4.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 48/2004, 5. detsember 2003, ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009 (31)

Määruse (EÜ) nr 48/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused ajakohastada määrusega hõlmatud tegevusalaüksuste tunnuste nimekiri. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 48/2004 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 48/2004 järgmiselt.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis hõlmavad edastamise vorminguid ja esimest edastamisperioodi, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

2. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis hõlmavad nimekirja ajakohastamist ning mille eesmärk on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt, eeldusel et liikmesriikidele ei kohaldata märkimisväärseid lisakoormusi.”

2.	Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

5. SISETURG

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta (32)

Direktiivi 2004/25/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kehtestada eeskirjad pakkumisdokumendi sisu käsitleva artikli 6 lõike 3 kohaldamiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2004/25/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Direktiivis 2004/25/EÜ sätestatakse komisjonile antud rakendusvolituste ajaline piirang. Oma avalduses otsuse 2006/512/EÜ kohta, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, leiavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, et otsus 2006/512/EÜ pakub horisontaalse ja rahuldava lahenduse Euroopa Parlamendi soovile kontrollida kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetud õigusaktide rakendamist ja seetõttu tuleks komisjonile anda rakendusvolitused ilma ajalise piiranguta. Pärast kontrolliga regulatiivmenetluse kehtestamist tuleks välja jätta direktiivi 2004/25/EÜ säte, milles nähakse ette ajaline piirang.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/25/EÜ järgmiselt.

Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võib kehtestada lõikes 3 sätestatud loetelu muutmist käsitlevad eeskirjad. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

6. TERVISHOID JA TARBIJAKAITSE

6.1. Nõukogu direktiiv 79/373/EMÜ, 2. aprill 1979, segasööda ringluse kohta (33)

Direktiivi 79/373/EMÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kehtestada erandid sööda pakendile esitatavatest nõuetest ja muuta direktiivi lisa. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 79/373/EMÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 79/373/EMÜ järgmiselt.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühenduse tasandil lubatavad erandid lõikes 1 osutatud põhimõttest kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt, tingimusel et on võimalik teha kindlaks asjaomase segasööda koostis ja kvaliteet.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Pidades silmas teaduse ja tehnika arengut, komisjon:

a)	kehtestab mitmeid söödamaterjale hõlmavad kategooriad;

b)	kehtestab segasööda energiasisalduse arvutamise meetodid;

c)	võtab vastu lisas tehtavad muudatused.

Kõik ülalnimetatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.	Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

6.2. Nõukogu direktiiv 82/471/EMÜ, 30. juuni 1982, teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (34)

Direktiivi 82/471/EMÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu muudatusi ja määrata kindlaks asjakohased kriteeriumid, mis võimaldavad määratleda kõnealuse direktiiviga hõlmatud tooteid. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 82/471/EMÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kiireloomulisuse tõttu tuleks direktiivi muutmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 ettenähtud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 82/471/EMÜ järgmiselt.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Teadusliku ja tehnilise arengu tulemusel lisasse tehtavad muudatused võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Lisa punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud toodete puhul konsulteerib komisjon söötade teaduskomiteega ja toidu teaduskomiteega.

Artikli 4 lõikes 1 nimetatud toodete puhul, mis on saadud n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest, teeb komisjon otsuse kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavaks tegemisest ja pärast konsulteerimist söötade teaduskomitee ja toidu teaduskomiteega.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratleda käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid, eelkõige koostise, puhtuse ning füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste omaduste kriteeriumid, võib sätestada komisjon pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.	Artikli 7 lõike 2 teises lõigus asendatakse sõnad „artiklis 13 sätestatud korras” sõnadega „artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt”.

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 nimetatud raskuste leevendamiseks ja inimeste või loomade tervise kaitse tagamiseks on vaja käesolevat direktiivi muuta, võtab ta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 13 lõikes 4 osutatud kiirmenetluse kohaselt. Sellisel juhul võib kaitsemeetmed võtnud liikmesriik need muudatuste jõustumiseni kehtima jätta.”

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)	lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses: „4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

5.	Artikkel 14 jäetakse välja.

6.3. Nõukogu direktiiv 96/25/EÜ, 29. aprill 1996, mis käsitleb söödatoorainete ringlust ja kasutamist (35)

Direktiivi 96/25/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kehtestada ja muuta nende ainete loetelu, mille ringlusesse laskmine või kasutamine loomasöödas on keelatud või piiratud ning muuta direktiivi lisa, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 96/25/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjonil olema võimalik kohaldada nende ainete, mille ringlusesse laskmine või kasutamine loomasöödas on keelatud või piiratud, loetelu muutmiseks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 ettenähtud kiirmenetlust.

Tõhususe eesmärgil tuleb lühendada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu teaduse ja tehnika edusammude arvessevõtmiseks lisas tehtavate muudatuste puhul.

Seetõttu muudetakse direktiivi 96/25/EÜ järgmiselt.

Artikli 5 lõike 1 punkti g teine taane asendatakse järgmisega:

„—	ühenduse meetmetele, mis on kantud komisjoni koostatud loetellu. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1. Loetletud söödatoorainete puhul võib arvkoodisüsteemi, mis põhineb söödatooraine päritolu, kasutatud toote/kõrvalsaaduste osa, töötlemist ja valmimisastet/kvaliteeti käsitlevatel mõistestikel ja võimaldab identifitseerida sööta rahvusvahelisel tasandil eelkõige nimetuse ja kirjelduse põhjal, kasutusele võtta artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

2. Komisjon koostab loetelu ainetest, mille ringlusesse laskmine või kasutamine loomasöödas on piiratud või keelatud, et tagada artikli 3 sätete täitmine. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Komisjon muudab lõikes 2 nimetatud loetelu, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse korral kohaldada meetmete vastuvõtmiseks artikli 13 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

4. Komisjon muudab käesoleva direktiivi lisa, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

lisatakse lõiked järgmises sõnastuses:

„4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.

5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

6.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (36)

Direktiivi 2002/32/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused muuta I ja II lisa ja kohandada neid, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme, ning määratleda detoksifitseerimismenetluse lisakriteeriume. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2002/32/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjonil olema võimalik I ja II lisa kohandamisel, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme, kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 ettenähtud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/32/EÜ järgmiselt.

1.	Artikli 7 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Otsus selle kohta, kas I ja II lisa tuleks muuta, tehakse viivitamatult. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 4 osutatud kiirmenetluse kohaselt.”

Artikli 8 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Komisjon kohandab I ja II lisa, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse korral kohaldada kohanduste vastuvõtmiseks artikli 11 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust.

2. Lisaks sellele komisjon:

—	võtab vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele perioodiliselt vastu I ja II lisa terviktekstid, mis kajastavad lõike 1 kohaseid kohandusi,

—

võib määratleda detoksifitseerimismenetlusele vastuvõetavuse kriteeriumid, mis täiendavad kriteeriume, mida kohaldatakse sellise menetlusega töödeldud loomatoiduks mõeldud toodetele; kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 70/372/EMÜ (37) artikliga 1 loodud alaline söödakomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

4.	Artikkel 12 jäetakse välja.

6.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 998/2003, 26. mai 2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid (38)

Määruse (EÜ) nr 998/2003 puhul tuleks komisjonile anda volitused muuta I lisa C osas sätestatud loomaliikide loetelu ning II lisa B ja C osas sätestatud riikide ja territooriumide loetelu, koostada haiguste, v.a marutaudi osas täpsemad nõuded II lisa B osa 2. jaos loetletud liikmesriikide ja territooriumide jaoks, kehtestada I lisa C osas loetletud liikidesse kuuluvate loomade kolmandatest riikidest liikumise suhtes kohaldatavad tingimused ning võtta vastu tehnilist laadi nõuded I lisa A ja B osas loetletud liikidesse kuuluvate loomade liikumise kohta. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 998/2003 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Tõhususe eesmärgil peaks lühendama kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu teatavate kolmandate riikide loetelu vastuvõtmise puhul.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 998/2003 järgmiselt.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

I lisa C osas loetletud liikidesse kuuluvate loomade liikumise suhtes liikmesriikide vahel või II lisa B osa 2. jaos loetletud territooriumilt ei kohaldata marutaudi osas mingeid nõudeid. Teiste haiguste osas koostab komisjon vajaduse korral täpsemad nõuded, sealhulgas loomade arvu ülempiiri. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võib koostada loomadega kaasas oleva sertifikaadi näidise.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

I lisa C osas loetletud liikidesse kuuluvate loomade liikumise suhtes kolmandatest riikidest kohaldatavad tingimused kehtestab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Nõutav loomadega kaasas olev sertifikaadi näidis koostatakse vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „II lisa C osas ettenähtud kolmandate riikide loetelu koostab komisjon. Kolmas riik peab sellesse loetellu võtmiseks kõigepealt tõendama oma staatust marutaudi osas ning seda, et:”;

b)	lisatakse järgmine lõik: „Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 24 lõikes 5 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 17 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib kehtestada I lisa A ja B osas loetletud liikidesse kuuluvate loomade liikumise tehnilised nõuded (v.a käesoleva määrusega sätestatud nõuded). Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Komisjon võib muuta I lisa C osa ning II lisa B ja C osa, võttes arvesse ühenduses või kolmandates riikides valitseva olukorra arengut käesoleva määrusega hõlmatud liikidesse kuuluvaid loomi ohustavate haiguste, eelkõige marutaudi osas ning piirates sel eesmärgil vajaduse korral käesoleva määruse alusel liikuvate loomade arvu. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 24 lõikes 4 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Komisjon võib vastu võtta üleminekusätted, et võimaldada üleminekut praeguselt korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 24 lõikes 4 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

lisatakse lõige järgmises sõnastuses:

„5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c ning lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.”

6.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta (39)

Direktiivi 2003/99/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused seada sisse kooskõlastatud seireprogrammid zoonoosi ja zoonootilise toimega mõjurite kohta. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2003/99/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kiireloomulistel juhtudel tuleb direktiivi 2003/99/EÜ I lisa muutmiseks zoonooside või zoonootilise toimega mõjurite lisamiseks selle loeteludesse või nendest kustutamiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 ettenähtud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/99/EÜ järgmiselt.

Artikli 4 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Komisjon võib muuta I lisa zoonooside või zoonootilise toimega mõjurite lisamiseks selle loeteludesse või nendest kustutamiseks, võttes eriti arvesse järgmisi kriteeriume:”;

b)	lisatakse järgmine lõik: „Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 12 lõikes 4 osutatud kiirmenetluse kohaselt.”

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui rutiinkontrolli käigus vastavalt artiklile 4 kogutud andmed ei ole piisavad, võib komisjon seada sisse kooskõlastatud seireprogrammid ühe või mitme zoonoosi ja/või zoonootilise toimega mõjuri kohta, eelkõige erivajaduste tuvastamisel, võib riskide hindamiseks ning zoonooside ja zoonootilise toimega mõjuritega seotud lähteväärtuste loomiseks liikmesriikide või ühenduse tasandil sisse seada eriti erivajaduste tuvastamisel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Muudatused lisades ja ülemineku- või rakendusmeetmed

Komisjon võib muuta II, III ja IV lisa. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, eelkõige käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Muid rakendus- või üleminekumeetmeid võib vastu võtta artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)	lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses: „4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

6.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (40)

Määruse (EÜ) nr 852/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused võtta sätteid, mis käsitlevad hügieeni erimeetmeid ja ettevõtete tunnustamist ning lubada teatavatel tingimustel erandeid I ja II lisast. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 852/2004 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 852/2004 järgmiselt.

Artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõikes 3 osutatud kriteeriumid, nõuded ja eesmärgid ning nende juurde kuuluvad proovivõtu- ja analüüsimeetodid võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 6 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	komisjoni otsuse alusel; kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, eelkõige käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Muid rakendus- või üleminekumeetmeid võib vastu võtta artikli 14 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „I ja II lisa võib kohandada või ajakohastada komisjon, võttes arvesse:”;

ii)	lisatakse järgmine lõik: „Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib lubada I ja II lisast erandeid, eelkõige artikli 5 rakendamise hõlbustamiseks väikeettevõtete suhtes, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, tingimusel et sellised erandid ei kahjusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

5.	Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

6.8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (41)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu sätteid, mis hõlmavad toidukäitlejate üldisi kohustusi ning toidu turustamisel Soomes ja Rootsis kohaldatavaid eritagatisi, ning lubada teatavatel tingimustel erandeid määruse lisast. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 853/2004 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 853/2004 järgmiselt.

Artikli 3 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks mingit muud ainet peale joogivee või kui määrusega (EÜ) nr 852/2004 või käesoleva määrusega seda lubatakse, siis puhta vee, välja arvatud kui aine kasutamise on heaks kiitnud komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Komisjon võib lõigete 1 ja 2 nõudeid ajakohastada, et võtta arvesse eelkõige muudatusi liikmesriikide kontrolliprogrammides või mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 852/2004. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Lõikes 2 sätestatud eeskirju võib lõikes 1 osutatud mis tahes toiduainete suhtes laiendada tervikuna või osaliselt mis tahes liikmesriigile või liikmesriigi mis tahes piirkonnale, millel on kontrolliprogramm, mis asjaomase loomset päritolu toidu puhul on tunnustatud samaväärseks Rootsi ja Soome puhul heaks kiidetud programmiga, artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, eelkõige käesoleva määruse sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Muid rakendus- või üleminekumeetmeid võib vastu võtta artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Komisjon võib kohandada või ajakohastada II ja III lisa, võttes arvesse järgmist:”;

ii)	lisatakse järgmine lõik: „Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib lubada erandeid II ja III lisast, tingimusel et need ei kahjusta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 11 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 9 ja artikli 10 lõike 1 üldkohaldatavust, võib artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt kehtestada rakendusmeetmeid ning artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastu võtta II või III lisa muudatusi, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, et:”.

6.	Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

6.9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (42)

Määruse (EÜ) nr 854/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused muuta või kohandada kõnealuse õigusakti lisasid ning vastu võtta üleminekumeetmeid, eelkõige kõnealuses määruses sätestatud nõuete täiendavaid üksikasju. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 854/2004 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 854/2004 järgmiselt.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, eelkõige käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Muid rakendus- või üleminekumeetmeid võib vastu võtta artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.”

Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Komisjon võib muuta või täiendada I, II, III, IV, V ja VI lisa, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas, võetakse vastu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Komisjon võib lubada erandeid I, II, III, IV, V ja VI lisast tingimusel, et need erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda võetakse vastu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 18 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 16 ja artikli 17 lõike 1 üldkohaldatavust, võib artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt kehtestada rakendusmeetmeid või artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastu võtta selliseid I, II, III, IV, V või VI lisa muudatusi, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, ning mis täpsustavad:”.

4.	Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

6.10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (43)

Määruse (EÜ) nr 183/2005 puhul tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu mikrobioloogilised kriteeriumid ja konkreetsed eesmärgid, millest söödakäitlejad peavad kinni pidama, võtta vastu meetmeid ettevõtete tunnustamiseks, muuta määruse I, II ja III lisa ning lubada erandeid kõnealuste lisade sätetest. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 183/2005 vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega täiendades, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 183/2005 järgmiselt.

Artikli 5 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Punktides a ja b osutatud kriteeriumid ja eesmärgid võtab vastu komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artiklis 10 asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3. tunnustamine on nõutav vastavalt määrusele, mille on vastu võtnud komisjon; kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

I, II ja III lisa muudatused

I, II ja III lisa võidakse muuta, et võtta arvesse:

a)	häid tavasid käsitlevate juhiste väljatöötamist;

b)	artikli 6 kohaste HACCP-põhiste süsteemide rakendamisel saadud kogemusi;

c)	tehnoloogia arengut;

d)	teadusalaseid nõuandeid, eriti uusi riskihindamisi;

e)	söödaohutuse eesmärkide seadmist ning

f)	eritoimingutega seotud nõuete väljatöötamist.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Erandid I, II ja III lisa sätetest

Komisjon võib teha erilistel põhjustel erandeid I, II ja III lisa sätetest, tingimusel et need erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

5.	Artikli 31 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

7. ENERGEETIKA JA TRANSPORT

7.1. Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (44)

Määruse (EMÜ) nr 3821/85 puhul tuleks komisjonile anda volitused teha muudatusi, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EMÜ) nr 3821/85 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EMÜ) nr 3821/85 järgmiselt.

Artikli 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Süsteemi turvalisus peab vastama käesoleva määruse I B lisas sätestatud tehnilistele nõuetele. Komisjon tagab, et kõnealuse lisaga nähakse ette, et sõidumeerikuile ei tohi anda EÜ tüübikinnitust enne, kui kogu süsteem (sõidumeerik, juhikaart ning käigukastiga elektrilised ühendused) on võltsimiskindel ega lase rikkuda juhtimisaega käsitlevaid andmeid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Eespool nimetatu tuvastamiseks vajalikud katsed peavad läbi viima tänapäevaste võltsimismeetoditega kursis olevad eksperdid.”

2.	Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Lisade tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.	Artikkel 18 asendatakse järgmisega: „Artikkel 18 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

7.2. Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (45)

Direktiivi 97/70/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kohandada sätteid, mis on seotud Torremolinose protokolli lisa teatavate sätete ühetaolise tõlgendamisega ja kõnealuse direktiivi rakendamisega. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused muuta direktiivi teatavaid sätteid ja lisasid, et võtta käesolevasse direktiivi üle Torremolinose protokolli muudatusi, mis on jõustunud pärast direktiivi vastuvõtmist. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 97/70/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 97/70/EÜ järgmiselt.

1.	Artikli 4 lõike 4 punktis b asendatakse sõnad „artiklis 9 sätestatud korras” sõnadega „artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt”.

Artikli 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järgmised kohandused, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt:

võib vastu võtta ja lisada sätteid:

—	Torremolinose protokolli nende sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks, mille puhul ametiasutustel või üksikutel lepinguosalistel on valikuvabadus, kuivõrd see on vajalik nende järjepideva tõlgendamise tagamiseks ühenduses,

—	käesoleva direktiivi rakendamiseks selle reguleerimisala laiendamata;

b)	võib kohandada käesoleva direktiivi artikleid 2–4, 6 ja 7 ja muuta selle lisasid, et võtta käesolevasse direktiivi üle Torremolinose protokolli muudatused, mis on jõustunud pärast direktiivi vastuvõtmist.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (46) artikli 3 kohaselt asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (47) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

7.3. Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta (48)

Direktiivi 1999/35/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kohandada lisasid, mõisteid ning viiteid ühenduse ja Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni (IMO) aktidele, et viia need vastavusse ühenduse või IMO meetmetega, mis on jõustunud pärast kõnealuse direktiivi vastuvõtmist. Lisaks tules komisjonile eelkõige anda volitused kohandada direktiivi lisasid, et tõhustada kõnealuse direktiiviga kehtestatud korda. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 1999/35/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 1999/35/EÜ järgmiselt.

1.	Artikli 4 lõike 1 punkti d viimases lauses, artikli 11 lõigetes 6 ja 8 ning artikli 13 lõike 3 teises ja viimases lauses asendatakse sõnad „artiklis 16 sätestatud korras” sõnadega „vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele”.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (49) artikli 3 kohaselt asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Muutmise kord

Käesoleva direktiivi lisasid, mõisteid, viiteid ühenduse õigusaktidele ja viiteid IMO resolutsioonidele võib kohandada määral, mis on vajalik nende vastavusse viimiseks ühenduse või IMO jõustunud meetmetega, kuid käesoleva direktiivi reguleerimisala laiendamata.

Samuti võib kohandada lisasid, kui on vaja parandada käesoleva direktiiviga kehtestatud korda, kuid selle reguleerimisala laiendamata.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artiklis 2 nimetatud rahvusvahelistes õigusaktides tehtud muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel.”

7.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002, 18. veebruar 2002, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (50)

Määruse (EÜ) nr 417/2002 puhul tuleks komisjonile anda volitused muuta teatavaid viiteid konventsioonis MARPOL 73/78 sätestatud eeskirjadele ning resolutsioonidele MEPC 111(50) ja 94(46), et ühtlustada viited nende Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt vastu võetud eeskirjade ja resolutsioonide muudatustega niivõrd, kuivõrd sellised muudatused ei laienda kõnealuse määruse reguleerimisala. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 417/2002 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 417/2002 järgmiselt.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (51) artikli 3 kohaselt asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikli 11 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib vajadusel muuta käesoleva määruse viiteid MARPOL 73/78 I lisa eeskirjadele ning samuti resolutsioonidele MEPC 111(50) ja MEPC94(46) (mida on muudetud resolutsioonidega MEPC 99(48) ning MEPC 112(50)), et ühtlustada viited nende IMO poolt vastu võetud eeskirjade ja resolutsioonide muudatustega niivõrd, kuivõrd sellised muudatused ei laienda käesoleva määruse reguleerimisala. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

7.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (52)

Määruse (EÜ) nr 782/2003 puhul tuleks komisjonile anda volitused kehtestada teatavatele laevadele ühtlustatud ülevaatus- ja sertifitseerimisrežiim, võtta teatavaid meetmeid kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade suhtes, kehtestada sadamariigi kontrollimenetlused ning muuta teatavaid viiteid ja lisasid, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eriti Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimuvat arengut või kogemuste põhjal parandada käesoleva määruse tõhusust. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 782/2003 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 782/2003 järgmiselt.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkti b teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib vajaduse korral kehtestada nendele laevadele ühtlustatud ülevaatus- ja sertifitseerimisrežiimi. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui AFS-konventsioon ei ole 1. jaanuariks 2007 jõustunud, peab komisjon võtma asjakohased meetmed, et võimaldada kolmanda riigi lipu all sõitvatel laevadel näidata oma vastavust artiklile 5. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikli 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui AFS-konventsioon ei ole 1. jaanuariks 2007 jõustunud, kehtestab komisjon nende kontrollide asjakohase menetluse. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eriti Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimuvat arengut või kogemuste põhjal parandada käesoleva määruse tõhusust, võib komisjon kohandada viiteid AFS-konventsioonile, AFS-sertifikaadile, AFS-deklaratsioonile ja AFS-vastavustõendile ja käesoleva määruse lisadele, kaasa arvatud AFS-konventsiooni artikliga 11 seoses olevad asjakohased IMO juhised. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (53) artikli 3 kohaselt asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

7.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel (54)

Direktiivi 2004/8/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kontrollida tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmisel, kohandada artiklis 13 sätestatud väärtuslävesid tehnika arenguga ning võtta vastu selle direktiivi II lisa rakendamise ja kohaldamise detailsed juhised, sealhulgas ka elektrienergia ja soojusenergia suhte määramiseks, ja kohandada neid tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2004/8/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/8/EÜ järgmiselt.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon kontrollib tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi elektri- ja soojusenergia eraldi tootmisel, mis on esitatud lõikes 1, esimest korda 21. veebruaril 2011 ja hiljem iga nelja aasta järel, et arvestada tehnoloogia arengut ja muutusi energiaallikate jaotuses. Kontrolli tulemusel võetud mis tahes meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Kohandamine tehnika arenguga

1. Komisjon kohandab väärtuslävesid, mida kasutatakse elektrienergia arvutamisel soojus- ja elektrienergia koostootmisest, tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2. Komisjon kohandab väärtuslävesid, mida kasutatakse III lisa punktis a sätestatud soojus- ja elektrienergia koostootmise tõhususe ja primaarenergia säästu arvutamisel, tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

3. Komisjon kohandab suuniseid II lisa punktis d sätestatud elektrienergia ja soojusenergia suhte määramiseks tehnika arenguga. Kõnealused meetmed mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

3.	Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

II lisa punkt e) asendatakse järgmisega:

„e)

Komisjon kehtestab II lisa rakendamise ja kohaldamise üksikasjalikud juhised, sealhulgas ka elektrienergia ja soojusenergia suhte määramiseks. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

7.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (55)

Direktiivi 2004/52/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused kohandada direktiivi lisa ja langetada Euroopa elektroonilise maksukogumisteenusega seotud otsuseid. Lisaks tuleks komisjonile eelkõige anda volitused, et teha tehnilisi otsuseid, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse ellurakendamist. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2004/52/EÜ vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/52/EÜ järgmiselt.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vajadusel võib seda lisa tehnilistel põhjustel kohandada. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”;

lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„4. Euroopa elektroonilist maksukogumisteenust käsitlevad otsused peab langetama komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Need otsused tehakse ainult siis, kui kõik tingimused, mis on asjakohase analüüsi alusel hinnatud, võimaldavad koostalitlust igas mõttes, sealhulgas tehnilistes, õiguslikes ja kaubanduslikes tingimustes.

5. Tehnilised otsused Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse ellurakendamise kohta langetab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

2.	Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab elektrooniliste maksukogumissüsteemide komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

7.8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (56)

Määruse (EÜ) nr 725/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused otsustada, kas muudatused rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi lisades, mis on seotud meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmetega ja mida kohaldatakse automaatselt rahvusvahelisele liiklusele, tuleks kohaldada ka riigisiseseid teenuseid osutavate laevade ning neid teenindavate sadamate suhtes. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 725/2004 vähemolulisi sätteid, täiendades seda muu hulgas uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatakse turvalisusnõuded ja -meetmed ning see põhineb rahvusvahelistel õigusaktidel, mida võidakse muuta. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 725/2004 järgmiselt.

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon otsustab, kas artiklis 2 osutatud rahvusvahelistes aktides tehtud muudatused käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate riigisiseseid teenuseid osutavate laevade ning neid teenindavate sadamate suhtes tuleks lisada käesolevasse määrusesse, juhul kui kõnealuste muudatuste puhul on tegemist SOLAS-konventsiooni ja ISPS-koodeksi sätete tehnilise ajakohastamisega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 4 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt; komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 15 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva artikli lõikega 5 kehtestatud vastavuskontrolli korda.”

Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib vastu võtta sätted ISPS-koodeksi kohustuslike sätete harmoneeritud kohaldamiskorra määratlemiseks ilma käesoleva määruse rakendusala laiendamata. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse korral kohaldada meetmete vastuvõtmiseks artikli 11 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 6 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 6 punktide b ja c tähenduses kehtestatakse üks kuu.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

7.9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise (57)

Määruse (EÜ) nr 789/2004 puhul tuleks komisjonile anda volitused muuta teatavaid mõisteid, võtmaks arvesse rahvusvahelisel tasandil, eelkõige IMOs toimunud arengut, ning tõstmaks käesoleva määruse tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 789/2004 vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 789/2004 järgmiselt.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (58) artikli 3 kohaselt asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon võib muuta artikli 2 mõisteid, võtmaks arvesse rahvusvahelisel tasandil, eelkõige IMOs toimunud arengut, ning tõstmaks käesoleva määruse tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades, kui kõnealused muudatused ei laienda käesoleva määruse kohaldamisala. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

7.10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (59)

Direktiivi 2005/44/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2005/44/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2005/44/EÜ järgmiselt.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Muutmise kord

I ja II lisa võib muuta käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemustele tuginedes ning kohandada tehnika arenguga. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 11 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) (60) artikli 7 kohaselt asutatud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

5. Komisjon konsulteerib korrapäraselt sektori esindajatega.

7.11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (61)

Direktiivi 2005/65/EÜ puhul tuleks komisjonile anda volitused selle lisade kohandamiseks. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2005/65/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Direktiivis 2005/65/EÜ sätestatakse turvalisusnõuded ja -meetmed ning see põhineb rahvusvahelistel õigusaktidel, mida võidakse muuta. Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama direktiivi lisade kohandamiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

Seetõttu asendatakse direktiivi 2005/65/EÜ artiklid 14 ja 15 järgmistega:

„Artikkel 14

Kohandamised

Komisjon võib kohandada I–IV lisa, laiendamata käesoleva direktiivi reguleerimisala. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse korral kohaldada meetmete vastuvõtmiseks artikli 13 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 725/2004 loodud komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.”

(1) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(2) EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40.

(3) EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20.

(4) EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1.

(5) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

(6) ELT L 50, 20.2.2004, lk 28.

(7) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.”

(8) ELT L 50, 20.2.2004, lk 44.

(9) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.”

(10) ELT L 47, 18.2.2004, lk 1.

(11) ELT L 22, 26.1.2005, lk 1.”

(12) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(13) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(14) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 1.

(15) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.

(16) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.

(17) EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13.

(18) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22.

(19) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(20) ELT L 229, 29.6.2004, lk 5.

(21) ELT L 23, 26.1.2005, lk 3.

(22) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(23) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.”

(24) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1.

(25) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.”

(26) EÜT L 78, 28.3.1996, lk 27.

(27) EÜT L 13, 16.1.2002, lk 2

(28) EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.”

(29) ELT L 14, 21.1.2003, lk 1.

(30) ELT L 66, 11.3.2003, lk 1.

(31) ELT L 7, 13.1.2004, lk 1.

(32) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.

(33) EÜT L 86, 6.4.1979, lk 30.

(34) EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8.

(35) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35.

(36) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(37) EÜT L 170, 3.8.1970, lk 1.”

(38) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.

(39) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

(40) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(41) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(42) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(43) ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(44) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

(45) EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1.

(46) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(47) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

(48) EÜT L 138, 1.6.1999, lk 1.

(49) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.”

(50) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 1.

(51) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.”

(52) ELT L 115, 9.5.2003, lk 1.

(53) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.”

(54) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

(55) ELT L 166, 30.4.2004, lk 124.

(56) ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

(57) ELT L 138, 30.4.2004, lk 19.

(58) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.”

(59) ELT L 255, 30.9.2005, lk 152.

(60) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29.”

(61) ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

Kronoloogiline järjestus

1.	Nõukogu direktiiv 75/324/EMÜ, 20. mai 1975, aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2.	Nõukogu direktiiv 79/373/EMÜ, 2. aprill 1979, segasööda ringluse kohta

3.	Nõukogu direktiiv 82/471/EMÜ, 30. juuni 1982, teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta

4.	Nõukogu direktiiv 82/883/EMÜ, 3. detsember 1982, titaandioksiidi tööstuse jäätmetest mõjutatud keskkondade järelevalve ja seire korra kohta

5.	Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, (viimati muudetud versioon) autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta

6.	Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ, 12. juuni 1986, keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses

7.	Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3924/91, 19. detsember 1991, ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta

8.	Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta

9.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta

10.	Nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta

11.	Nõukogu direktiiv 96/25/EÜ, 29. aprill 1996, mis käsitleb söödatoorainete ringlust ja kasutamist

12.	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta

13.	Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord

14.	Nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes

15.	Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

16.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

17.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta

18.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ, 19. detsember 2001, mis käsitleb liikmesriikide statistilisi vaatlusi teatavate viljapuuliikide istandike tootmispotentsiaali kindlaksmääramiseks

19.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002, 18. veebruar 2002, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul

20.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta

21.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002, raudteeveo statistika kohta

22.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

23.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

24.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 998/2003, 26. mai 2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid

25.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta

26.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem

27.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta

28.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 48/2004, 5. detsember 2003, ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009

29.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta

30.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel

31.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (kodifitseeritud versioon)

32.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (kodifitseeritud versioon)

33.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta

34.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

35.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet

36.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise

37.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta

38.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprill 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta

39.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta

40.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad

41.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks

42.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta

43.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

44.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded

45.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel

46.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta

47.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 87

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 31. märts 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )	42
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )	70
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas - Kontrolliga regulatiivmenetlusega kohandamine – 2. osa	109
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 220/2009, 11. märts 2009, millega muudetakse komisjoni rakendusvolituste osas määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad	155
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 221/2009, 11. märts 2009, millega muudetakse komisjoni rakendusvolituste osas määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta ( 1 )	157
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 222/2009, 11. märts 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika kohta	160
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta ( 2 )	164

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1394/2007 (uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta) parandus (ELT L 324, 10.12.2007)	174


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(2) EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst