I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

13.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 68/3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/14/EÜ,

11. märts 2009,

millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 7. oktoobril 2008, et praegu on esmatähtis taastada usaldus finantssektori vastu ning selle tõhus toimimine. Nõukogu kohustus võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta eraisikute hoiuseid, ning tervitas komisjoni kavatsust esitada kiiremas korras asjakohane ettepanek hoiuste tagamise skeemide ühtlustamiseks.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ (3) näeb ette hoiuste elementaarse tagamise. Ent praeguses ebastabiilses finantsolukorras tuleb hoiuste tagamist siiski parandada.

(3)

Praegu tagatakse hoiused direktiivi 94/19/EÜ kohaselt minimaalselt 20 000 euro ulatuses, kusjuures liikmesriikidel on lubatud seda piirmäära suurendada. See on ühenduses osutunud suure hulga hoiuste puhul siiski ebapiisavaks. Selleks et säilitada hoiustajate usaldus ja saavutada finantsturgude suurem stabiilsus, tuleks hoiuste tagamise miinimummäära suurendada 50 000 euroni. Iga hoiustaja kõigi tagatud hoiuste suuruseks kokku tuleks 31. detsembriks 2010 kehtestada 100 000 eurot, kui komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2009 esitatud mõjuhinnangus ei leita, et nimetatud suurusega summa kehtestamine ja hoiuste tagamise ulatuse ühtlustamine ei ole ühenduses tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse tagamiseks ning liikmesriikidevaheliste konkurentsimoonutuste vältimiseks kõigis liikmesriikides asjakohane ega majanduslikult võimalik. Kui mõjuhinnang näitab, et nimetatud suurusega summa kehtestamine ja hoiuste tagamise ulatuse ühtlustamine ei ole asjakohane, peaks komisjon esitama asjakohased ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(4)	Kõigi hoiustajate hoiused tuleks tagada samas ulatuses, olenemata sellest, kas liikmesriigi vääringuks on euro või mitte. Euroalavälistel liikmesriikidel peaks olema võimalus summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, ohustamata sealjuures hoiustajate võrdväärset kaitset.

(5)

Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas aruandes tuleks analüüsida kõiki asjassepuutuvaid küsimusi, nagu näiteks tasaarvestus ja vastunõuded, skeemide sissemaksete kindlaksmääramine, skeemidega hõlmatud toodete ulatus ja hoiustajad, hoiuste tagamise skeemide vahelise piiriülese koostöö tõhusus ning hoiuste tagamise skeemide ja hoiustajatele hoiuste hüvitamise muude võimaluste (nagu hüvitamise erakorralised mehhanismid) vaheline seos. Liikmesriigid peaksid koguma nimetatud aruande jaoks asjakohaseid andmeid ja esitama need vastava taotluse korral komisjonile.

(6)	Mõned liikmesriigid on direktiivi 94/19/EÜ alusel kehtestanud sellised hoiuste tagamise skeemid, mille puhul on teatavad pikaajalised hoiused, nagu näiteks pensioninõuded, tagatud täies ulatuses. Selliste skeemidega hõlmatud hoiustajate õigusi ja ootusi tuleb arvesse võtta.

(7)

Mõned liikmesriigid on direktiivi 94/19/EÜ alusel kehtestanud või kavatsevad kehtestada sellised hoiuste tagamise skeemid, mille puhul on teatavad ajutiselt suurendatud konto jäägid tagatud täies ulatuses. Komisjon peaks 31. detsembriks 2009 hindama, kas teatavate ajutiselt suurendatud konto jääkide tagamist täies ulatuses tuleks jätkata või juurutada.

(8)

Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama süsteemide toimimist, mis kaitsevad krediidiasutust ennast ja kindlustavad eelkõige selle likviidsus- ja maksevõime, tagades seeläbi hoiustajate kaitse, mis on vähemalt samaväärne hoiuste tagamise skeemi pakutavaga, ega hoiustajatele hüvitise maksmise vabatahtlike süsteemide toimimist, mida liikmesriik ei ole kasutusele võtnud ega ametlikult tunnustanud.

(9)	Liikmesriigid peaksid julgustama hoiuste tagamise skeeme sõlmima kokkuleppeid või parandama olemasolevaid kokkuleppeid, mis kehtivad vastavate kohustuste osas.

(10)

Praegu ette nähtud hüvitamise kolmekuuline tähtaeg, mida võib pikendada üheksa kuuni, ei aita säilitada hoiustajate usaldust ega vasta nende vajadustele. Hoiuste hüvitamise tähtaega tuleks seetõttu lühendada kahekümne tööpäevani. Kõnealust tähtaega tuleks pikendada üksnes erandlike asjaolude korral ja pärast pädevalt asutuselt nõusoleku saamist. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist aruande hüvitamise korra tõhususe ja tähtaegade kohta ning hindama, kas hüvitamise tähtaja lühendamine kümne tööpäevani oleks asjakohane.

(11)

Juhul kui hüvitamine sõltub pädeva asutuse otsusest, tuleks praegu ette nähtud 21-päevast otsuse langetamise tähtaega lühendada viie tööpäevani, et mitte takistada hoiuste kiiret hüvitamist. Pädevad asutused peaksid siiski olema esmalt veendunud, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele. Nimetatud kontrollimine tuleks läbi viia vastavalt liikmesriikides ettenähtud kohtu- ja haldusmenetlustele.

(12)	Hoiuseid võib käsitada peatatud hoiustena, kui varased sekkumis- või saneerimismeetmed ei ole tulemusi andnud. See ei tohiks takistada pädevaid asutusi võtmast hüvitamise ajal edasisi ümberkorraldusmeetmeid.

(13)

Liikmesriikide eesmärk peaks olema tagada pangandusteenuste jätkuvus ja pankade likviidsus ja seda eriti ebastabiilses finantsolukorras. Selle eesmärgi saavutamiseks julgustatakse liikmesriike võtma võimalikult kiiresti meetmeid, et tagada hoiustaja taotluse korral asjakohaste summade erakorraline hüvitamine kolme päeva jooksul nimetatud taotluse esitamisest. Kuna praegu ette nähtud hüvitamise kolmekuulise tähtaja lühendamine suurendab hoiustajate usaldust ja mõjutab soodsalt finantsturgude toimimist, peaksid liikmesriigid ja nende hoiuste tagamise skeemid tagama, et hüvitamise tähtaeg oleks võimalikult lühike.

(14)	Direktiivi 94/19/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid hoiuste tagamise ulatust piirata teatava protsendini. On leitud, et kõnealune võimalus kahjustab hoiustajate usaldust ning tuleks seega kaotada.

(15)	Direktiivi 94/19/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(16)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada hoiuste tagamise ulatust vastavalt inflatsioonile Euroopa Liidus, lähtudes komisjoni avaldatava tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutustest. Kuna see on üldmeede ja selle eesmärk on muuta direktiivi 94/19/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtaegade ühtlustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab paljude erinevate, praegu liikmesriikide õigussüsteemides kehtivate eeskirjade ühtlustamist, ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)	Seetõttu tuleks direktiivi 94/19/EÜ vastavalt muuta.

(19)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 94/19/EÜ muudatused

Direktiivi 94/19/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 punkti 3 alapunkti i teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused teevad selle otsuse niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele, või”.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Liikmesriigid tagavad lõigetes 1 kuni 4 osutatud juhtudel, et hoiuste tagamise skeemid teevad omavahel koostööd.”;

b)	lisatakse järgmine lõige: „6. Komisjon vaatab käesoleva artikli asjakohasuse läbi vähemalt iga kahe aasta järel ning teeb vajaduse korral ettepaneku seda muuta.”

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud vähemalt 50 000 euro ulatuses.

1a. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2010 kehtestatakse nõue, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud 100 000 euro ulatuses.

Kui artikli 12 kohaselt esitatavas komisjoni aruandes leitakse, et nimetatud suurusega summa kehtestamine ja hoiuste tagamise ulatuse ühtlustamine ei ole ühenduses tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse tagamiseks ning liikmesriikide vahelise piiriülese konkurentsi moonutamise vältimiseks kõigis liikmesriikides asjakohane ega majanduslikult võimalik, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku esimese lõigu muutmiseks.

1b. Euroalavälised liikmesriigid, kes konverteerivad lõigetes 1 ja 1a osutatud eurodes väljendatud summad liikmesriigi vääringusse, tagavad, et hoiustajatele liikmesriigi vääringus tegelikult väljamakstavad summad on võrdsed käesolevas direktiivis sätestatud summadega.”;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõige 1a ei välista selliste sätete säilitamist, millega enne 1. jaanuari 2008 tagati teatavad hoiused peamiselt sotsiaalkaalutlustel täies ulatuses.”;

c)	lõige 4 jäetakse välja;

lisatakse järgmine lõige:

„7. Komisjon võib kohandada lõigetes 1 ja 1a osutatud summasid vastavalt inflatsioonile Euroopa Liidus, lähtudes komisjoni avaldatava tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutustest.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7a lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2004/10/EÜ (6) loodud Euroopa panganduskomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (7) artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mis on vajalik selle hoiuste tagamise skeemi, kuhu asutus ja selle filiaalid ühenduses kuuluvad, või mõne muu artikli 3 lõike 1 teises lõigus või artikli 3 lõikes 4 sätestatud korra äratundmiseks. Hoiustajatele teatatakse hoiuste tagamise skeemi või mõne muu kohaldatava korra sätted, sealhulgas hoiuste tagamise skeemi pakutava kaitse suurus ja ulatus. Kui hoiust ei tagata vastavalt artikli 7 lõikele 2 hoiuste tagamise skeemiga, teavitab krediidiasutus sellest hoiustajat. Kogu teave esitatakse kergestimõistetaval viisil.

Taotluse korral antakse teavet hüvitise tingimuste ja hüvitise saamiseks täidetavate vorminõuete kohta.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma rahuldada peatatud hoiuste suhtes hoiustajate nõuetekohaselt tõendatud nõuded kahekümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 1 punkti 3 alapunktis i osutatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 1 punkti 3 alapunktis ii osutatud otsuse. Nimetatud tähtaeg hõlmab nõuete kontrollimiseks vajalike täpsete andmete kogumist ja edastamist hoiustajate ja hoiuste kohta.

Täiesti erandlikel asjaoludel võib hoiuste tagamise skeem taotleda pädevatelt asutustelt tähtaja pikendamist. Tähtaega ei pikendada rohkem kui 10 tööpäeva võrra.

16. märtsiks 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hüvitamise korra tõhususe ja menetlustähtaegade kohta ning hindab, kas esimeses lõigus osutatud hüvitamise tähtaja lühendamine kümne tööpäevani oleks rakendatav.

Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kontrollivad korrapäraselt oma süsteemide valmisolekut ning et vajaduse korral neid informeeritakse, kui pädevad asutused avastavad krediidiasutuses probleeme, mis võivad tõenäoliselt viia hoiuste tagamise skeemide rakendamiseni.”;

b)	lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse:

a)	hoiuste tagamise skeemide rahastamismehhanismide ühtlustamist, keskendudes eelkõige ühtlustamise puudumise mõjule piiriülese kriisi korral hoiuste hüvitamise kättesaadavusele ja ausale konkurentsile, ning niisuguse ühtlustamise kulusid;

b)	teatavate ajutiselt suurendatud konto jääkide täies ulatuses tagamise asjakohasust ja meetodeid;

c)	riskipõhiste osamaksete kehtestamise võimalikke mudeleid;

d)	ühenduse tasandil hoiuste tagamise skeemi võimaliku loomise eeliseid ja kulusid;

e)	eri õigusaktide mõju süsteemi tõhususele ja võimalikele moonutustele seoses tasaarveldusega, mille puhul hoiustaja krediit tasaarveldatakse tema võlaga, võttes arvesse piiriülest likvideerimist;

f)	skeemidega hõlmatud toodete ulatust ja hoiustajaid, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kohalike ametiasutuste erivajadusi;

g)	seost hoiuste tagamise skeemide ja muude hoiustajatele hoiuste hüvitamise võimaluste (nagu erakorralised hüvitamise mehhanismid) vahel.

Vajaduse korral esitab komisjon asjakohased ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kavatsusest muuta hoiuste tagamise kohaldamisala või ulatust ning probleemidest teiste liikmesriikidega tehtavas koostöös.”

8.	III lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2009.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid direktiivi 94/19/EÜ (muudetud käesoleva direktiiviga) artikli 1 punkti 3 alapunkti i teise lõigu, artikli 7 lõiked 1a ja 3 ning artikli 10 lõike 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2010.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 11. märts 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA

(1) ELT C 314, 9.12.2008, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. veebruari 2009. aasta ja 5. märtsi 2009. aasta otsused.

(3) EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(6) ELT L 3, 7.1.2004, lk 36.

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

13.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 68/8

KOMISJONI OTSUS,

12. september 2007,

abikava C 12/06 (ex N 132/05) kohta, mida Tšehhi Vabariik kavatseb rakendada kombineeritud transpordi toetamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 4134 all)

(Ainult tšehhikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/182/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud üles huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele, (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

16. märtsi 2005. aasta kirjas teatas Tšehhi Vabariigi alaline esindus kombineeritud transpordi toetamise abikavast. Abi registreeriti kavana N 132/05. Komisjon esitas 19. mai 2005. aasta kirjas täiendavaid küsimusi seoses kõnealuse abikavaga ning Tšehhi ametiasutused vastasid sellele kirjaga, mille transpordi ja energeetika peadirektoraat registreeris 11. juulil 2005. 14. juunil 2005 toimus tehnikanõupidamine, millest võtsid osa Tšehhi ametiasutused ja komisjoni talitused. 5. septembri 2005. aasta kirjas paluti teist korda esitada teavet. Tšehhi ametiasutused vastasid sellele 5. oktoobril 2005 saadetud kirjas. 1. detsembri 2005. aasta kirjas paluti kolmandat korda esitada teavet. Tšehhi ametiasutused vastasid sellele 9. jaanuaril 2006 saadetud kirjas.

(2)

4. aprilli 2006. aasta kirjaga teavitas komisjon Tšehhi Vabariiki, et ta on otsustanud algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetluse teatavate konkreetsete kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamisega seonduva abimeetme suhtes, ning otsustas mitte esitada vastuväiteid ülejäänud abimeetmete suhtes.

(3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)	Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(5)	Tšehhi ametiasutused edastasid komisjonile 9. mai 2006. aasta kirjas oma märkused komisjoni 4. aprilli 2006. aasta otsuse kohta.

(6)

1. veebruari 2007. aasta kirjas teatasid Tšehhi ametiasutused komisjonile kõnealusesse abikavasse tehtud muudatustest, mis on seotud teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamisega. Täiendav teave esitati komisjonile 27. aprillil 2007. Kõnesolevasse abikavasse tehtud uutest muudatustest, mis on seotud teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamisega, teatasid Tšehhi ametiasutused komisjonile 28. juuni 2007. aasta kirjas.

2. ABIKAVA KIRJELDUS

2.1. Eesmärk

(7)

Abikava eesmärk on arendada kombineeritud transporti, et minna maanteeveolt üle muudele transpordiliikidele. Kava koosneb mitmest allkavast.

a)	Allkava 1: abi kombineeritud transpordi terminalide ehitamiseks ning olemasolevate laiendamiseks ja ajakohastamiseks.

b)	Allkava 2: abi kombineeritud transpordi jaoks vahendite soetamiseks – investeerimisabi.

c)	Allkava 3: abi uute kombineeritud transpordiliinide käivitamiseks.

(8)	Abikava peamine eesmärk on suurendada saatjata kombineeritud transporti, parandades selle konkurentsivõimet.

2.2. Õiguslik alus

(9)	Õiguslik alus on Tšehhi Vabariigi valitsuse otsus kombineeritud transpordi arendamist ja edendamist ajavahemikul 2006–2010 käsitleva raampõhimõtte kohta.

2.3. Abisaajad

(10)	Abisaajad on kombineeritud veoteenuseid osutavad ettevõtjad, raudteeveo-ettevõtjad ja terminalioperaatorid.

(11)	Abi võivad saada kõik Euroopa Liidu ettevõtjad, kelle registrijärgne asukoht, esindused, filiaalid või tütarettevõtjad asuvad Tšehhi Vabariigis.

2.4. Abi liik

(12)	Abi antakse tagastamatu toetuse vormis. Allkava 2 raames antakse abi kombineeritud transpordi jaoks vahendite soetamiseks (investeerimisabi), sh teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamiseks.

(13)

Allkavadega 1 ja 3 ning allkavaga 2 hõlmatud riigiabi meetmeid, v.a teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamise abimeetmed, on käsitletud 4. aprillil 2006 vastu võetud komisjoni otsuses, millega algatati käesolev uurimismenetlus. Kõikide muude meetmete puhul, v.a toetus teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamiseks, otsustas komisjon vastuväiteid mitte esitada. Seega käsitletakse käesolevas otsuses üksnes toetust teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamiseks.

(14)

Tšehhi ametiasutused väidavad oma teatises, et selliseid erivaguneid ei saa kasutada tavapäraste raudteeteenuste pakkumiseks, sest need sobivad üksnes ühendveoüksuste transpordiks. Vagunitel on erikonstruktsioon, need on loodud vaid ühendveoüksuste transpordiks ning seetõttu ei sobi vagunid selliste kaupade veoks, mida veetakse tavapäraste raudteevagunitega: vagunitel puuduvad näiteks põrand, vooderdised ja otsalauad, kuid need on varustatud kinnitusvahenditega (pöördlukud). Toetust antakse vaid kõnealuste erivagunite jaoks ning taotleja peab esitama nende täpse kirjelduse ja kasutama vaguneid konkreetsel uuel kombineeritud transpordi liinil. Abi põhieesmärk on tagada vajalik hulk raudteevaguneid asjaomaste kombineeritud transpordi liinide jaoks või raudteevaguneid uute kombineeritud transpordi süsteemide jaoks (nt maanteehaagiste ettevalmistamine), mida ei ole Tšehhi Vabariigis seni kasutatud. Sama põhimõtet rakendatakse ka kombineeritud transpordi jaoks ette nähtud eriliste maanteesõidukite suhtes ning abi laiendatakse ka ühendveoüksustele, välja arvatud ISO konteinerid.

2.5. Abi osatähtsus, eelarve ja kestus

(15)	Abi osatähtsus on 30 % abikõlblikest kuludest.

(16)	Eelarveprognoos ajavahemikuks 2006–2010 on 1 580 miljonit Tšehhi krooni (55 702 450 eurot) kogu kava jaoks.

2.6. Menetlus

(17)	Abi andmise, projekti hindamise ja kumulatsiooni alased menetlused ning kontrollimeetmed vastavad täpselt komisjoni 4. aprilli 2006. aasta otsuses kinnitatud menetlustele/meetmetele.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED: KOMISJONI KAHTLUSED KOMBINEERITUD TRANSPORDIKS KASUTATAVATE ERIVAGUNITE PUHUL ANTAVA ABI KOKKUSOBIVUSE OSAS ASUTAMISLEPINGUGA

(18)	Komisjonil on kõnealuse, kombineeritud transpordiks kasutatavate erivagunite puhul antava abi ühe konkreetse osa puhul kahtlused seoses küsimusega, kas selle saab tunnistada EÜ asutamislepinguga kokkusobivaks.

(19)

Arvestades komisjoni poliitikat, mis soodustab kombineeritud transporti, võib kõnealust meedet käsitada asutamislepinguga kokkusobivana vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c, eriti kui tagatakse, et kõnealuseid vaguneid, mille soetamist abiga toetatakse, saab kasutada vaid kombineeritud transpordi jaoks. Menetluse algatamisel puudus komisjonil piisav teave, mille alusel lõplikult tõendada, et kõnealuseid vaguneid saab kasutada üksnes kombineeritud transporditeenuste raames.

(20)

Teise võimalusena saab tunnistada kokkusobivaks abi, mis on antud selliste veeremite soetamiseks, mis ei ole spetsiaalselt ette nähtud kombineeritud transpordiks, kui abisaajad on üksnes väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad („VKEd”). Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) (3) artikli 4 lõike 5 kohaselt võib VKEdele anda raudteevagunite jaoks investeerimisabi. Vastavalt artikli 4 lõikele 2 on abi osatähtsus väikeettevõtete puhul 15 % ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 7,5 %. Kõnealuste sätete kohaldamiseks nõudis komisjon kinnitust, et abi saavad ainult väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning et abi ei ületa kõnealuseid piirmäärasid.

4. TŠEHHI VABARIIGI MÄRKUSED

A. Märkused ametliku uurimismenetluse algatamist käsitleva otsuse kohta

(21)	Oma 9. mai 2006. aasta kirjas esitasid Tšehhi Vabariigi ametiasutused järgmised märkused.

(22)	Kavandatav abi hõlmab erivagunite soetamist, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult kombineeritud transpordis ja mida ei saa nende erikonstruktsiooni tõttu kasutada muudel raudteeveo eesmärkidel.

(23)

Rahvusvahelise Raudteeliidu rahvusvahelise tähistamissüsteemi kohaselt kuuluvad kõnealused vagunid S- ning võimalik, et ka L-kategooriasse. S-kategooria tähendab alusvankritega erikonstruktsiooniga platvormvagunit, L-kategooria tähendab kaheteljelist erikonstruktsiooniga platvormvagunit. Kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad erikonstruktsiooniga vagunid, mis on kohandatud üksnes ühendveoüksuste transpordiks, mistõttu need vagunid ei sobi selliste kaupade veoks, mida veetakse tavapäraste raudteevagunitega. Kõnealustesse kategooriatesse kuuluvate vagunite koormaruum koosneb raamilaadsest tarindist, millel on kinnituspoldid või muud eriosad või seadmed, mis on väga olulised ühendveoüksuste kinnitamise või käitlemise puhul. Seetõttu puuduvad neil terviklik põrand, külgmised seinakonstruktsioonid, tugipostid ja otsmised seinakonstruktsioonid – seega ei ole nendele võimalik kinnitada midagi muud peale ühendveoüksuste. Euroopas on ligikaudu sada kõnealustesse kategooriatesse kuuluvat vagunitüüpi.

(24)

Kõnealuste vagunite soetamiseks antava abi eesmärk on aidata tagada erivagunid uute kombineeritud transpordi liinide jaoks või raudteevagunid uute kombineeritud transpordi süsteemide jaoks, mida ei ole Tšehhi Vabariigis seni üldse kasutatud (nt poolhaagiste vedu maanteel) või on kasutatud väikeses ulatuses (nt vahetusveovahendid).

(25)

Erivaguneid, mille soetamist rahastatakse riiklikest vahenditest, saaks kasutada üksnes uuel kombineeritud transpordi liinil ja põhjenduses 9 osutatud valitsuse otsuses eelnevalt sätestatud tingimustel. Toetus võib moodustada kuni 30 % soetamise kogukuludest. Hindamiskomisjon hindab soetatud vagunite arvu, toetuse suurust, kava tingimuste täitmist ja äriplaani kvaliteeti.

(26)

Ettenähtud ajavahemikul annab abisaaja korrapäraselt iga kolme kuu tagant transpordiministeeriumile teavet, muu hulgas uue liini toimimise ja (toetuse abil soetatud) vagunite kasutamise kohta. Lisaks keskendutakse transpordiministeeriumi teostatavas järelevalves raamatupidamis- ja inventuuridokumentidele ning asjaomaste vagunite pistelisele füüsilisele kontrollile.

(27)

Kõnealuste vagunite muutmine on tehniliselt keeruline ja väga kulukas. Liiatigi kaasneks muutmisega vagunite märgistuse muutmine, milleks on loomulikult vaja raudteeameti, Tšehhi riigiasutuse luba. Vagunite muutmine kajastuks ka vagunite inventuuridokumentides, mida kontrollib transpordiministeerium.

(28)

Tšehhi Vabariik leiab, et toetus S- või L-kategooria vagunite soetamiseks on Euroopa Ühenduse asutamislepinguga kooskõlas, sest juba kõnealuste vagunite konstruktsioon ei võimalda neid kasutada tavaraudteevedude puhul ning nende muutmine oleks tehniliselt keeruline ja väga kulukas. Järelevalve rahaliste vahendite kasutamise üle põhineks esiteks teabel, mida abisaaja on kohustatud edastama transpordiministeeriumile, muu hulgas teabel uue liini toimimise ja toetuse abil soetatud vagunite kasutamise kohta, ning teiseks abisaaja raamatupidamis- ja inventuuridokumentide kontrollil, sealhulgas vagunite pistelisel füüsilisel kontrollil.

B. Abikava muudatus

(29)

Tšehhi ametiasutused teatasid 1. veebruari 2007. aasta kirjas komisjonile abikava muudatusest teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamiseks antava toetuse suuruse osas, eesmärgiga viia abi vastavusse määruses (EÜ) nr 70/2001 sätestatud nõuetega. Kuid 28. juuni 2007. aasta kirjas teatasid Tšehhi ametiasutused komisjonile kavasse tehtavatest uutest muudatustest teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamise osas, et jätta jõusse esialgses teatises sisalduvad sätted.

5. MEETME HINDAMINE

(30)

Kui EÜ asutamislepingus ei ole sätestatud teisiti, on vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(31)	Riigi ressursside kasutamise aspekt: kavandatud meetmega on ette nähtud, et valitud abisaajad hakkavad saama riigi toetust. Riik vastutab sellise rahalise toetuse andmise eest. Komisjon järeldab, et meetmega kaasneb riigi ressursside kasutamine.

(32)	Selektiivse majandusliku eelise aspekt: abimeedet kohaldatakse üksnes nende raudtee-ettevõtjate suhtes, kes osutavad kombineeritud veoteenuseid Tšehhi Vabariigis. Seega soodustab see teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(33)	Konkurentsi ja liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamise aspekt: kui liikmesriigi antav abi tugevdab ettevõtja seisundit võrreldes teiste ühendusesiseses kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega, tuleb viimati nimetatud ettevõtjaid käsitada sellisest abist mõjutatutena. (4)

(34)

Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiviga 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel, (5) vabastati alates 1. juulist 1993 asjaomase direktiivi artiklis 1 osutatud kombineeritud veoteenused kõigist kvoodi- ja loasüsteemidest. Sellest ajast alates tegutsevad ettevõtjad üha aktiivsemalt mitmes liikmesriigis korraga ning arenema on hakanud ühendusesisene kaubandus. Seega laieneb kaupade kombineeritud veoga tegelevate majandusüksuste vaheline konkurents üle eri liikmesriikide piiride. Tšehhi Vabariigi geograafilise asukoha tõttu areneb nii kõnealuse liikmesriigi siseste kui ka väljaspool seda asuvate kombineeritud veoteenuseid osutavate ettevõtjate vaheline konkurents suhteliselt tugevamini kui muudes ühenduse osades. Kavandatud meetmega toetatakse Tšehhi Vabariigis tegutsevaid kombineeritud veoteenuseid osutavaid ettevõtjaid, kes konkureerivad samu teenuseid osutavate ettevõtjatega, kes tegutsevad naaberliikmesriikides. Sel kujul võib see moonutada konkurentsi ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(35)

Kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes leiab komisjon, et teatatud abikava hõlmab abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ning on seetõttu kõnealuse artikli kohaselt põhimõtteliselt keelatud, kui seda ei käsitata ühisturuga kokkusobivana mõne asutamislepingus või muus õigusaktis sätestatud erandi alusel.

6. HINNANG ABIMEETME KOKKUSOBIVUSE KOHTA ASUTAMISLEPINGUGA

(36)	Täpsema sätte puudumisel saab kõnealust abikava hinnata üksnes asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel.

(37)	Artikli 87 lõike 3 punktis c on sätestatud, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoovitavalt sellisel määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

6.1. Ühist huvi pakkuv eesmärk

(38)

Ühendus on mõnda aega rakendanud ühendvedude süsteemis tasakaalu saavutamist käsitlevat poliitikat ning kombineeritud transpordi konkurentsivõime edendamine võrreldes maanteeveoga on kõnealuse poliitika lahutamatu osa. EÜ kombineeritud transpordi poliitika eesmärk on saavutada üleminek maanteeveolt muudele transpordiliikidele.

(39)

Ühenduse õigusaktid, nagu direktiiv 92/106/EMÜ, on otseselt suunatud kombineeritud transpordi edendamisele, nagu kinnitatakse kõnealuse direktiivi põhjenduses 4. Transpordipoliitika valges raamatus (6) julgustatakse kasutama raudteevedu ja muid keskkonnasõbralikke transpordiliike, et tekitada maanteeveole konkurentsivõimelisi alternatiive.

(40)

Ühendvedude alane poliitika on algatus, mille eesmärk on leevendada maanteetranspordisektori koormatust, ning see on kooskõlas Göteborgis 2001. aasta juunis Euroopa Ülemkogul tehtud järeldustega, milles tunnistati jätkusuutliku transpordipoliitika tuumaks meetmed, mis aitavad kaasa veoste ümbersuunamisele maanteevedudelt keskkonnasõbralikumatele viisidele. (7)

(41)

Lisaks sellele säilitab või suurendab Euroopa tööstus tänapäeval oma Euroopas asuva tootmise konkurentsivõimet suures osas arenenud logistika, tootmise ja turustamise optimeerimise ning väärtuse loomise kaudu tööprotsessis. Kõnealused keerukad tarneahelad on järjest enam haavatavad maanteeveo väheneva usaldusväärsuse ja kasvavate kulude tõttu. Seetõttu peab ühendvedude logistika saama Euroopas asuva tootva tööstuse esmaküsimuseks, et jätkuvalt hoida tootmisvahendid ja -protsessid Euroopas.

6.2. Abi vajalikkus ja proportsionaalsus

(42)

Ühendveod on keerukas transpordivõimalus ning hõlmab paljusid eri ärimudelite esindajaid killustatud ja väiksemõõtmelises keskkonnas, mida iseloomustavad erinevad ärikultuurid ja rahvuslikud piirjooned. Komisjon tunnistab, et ettevõtjate esmaülesanne on arendada ühendvedu turgude piires, millele on vaba juurdepääs ja kus valitsevad vaba konkurents ning pakkumise ja nõudluse reeglid. Siiski on ühendveo potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks vaja ergutada tahet võtta riske, mis on omased üleminekul maanteelt alternatiivsetele viisidele.

(43)

Paljud veoettevõtjad tegutsevad praegu turgudel, kus toimub täielik ümberkorraldamine. Nende marginaalid on väikesed, planeerimine keerukas ja tulevik ebakindel. Seetõttu tuleb kavandada praktilised ja turule suunatud toetusprogrammid, mis aitavad ühendveosektoril võtta riske ja vastata väljakutsele, milleks on jätkusuutliku ja laiaulatusliku ümbersuunamise saavutamine kooskõlas komisjoni 2001. aasta valges raamatus seatud eesmärkidega.

(44)	Kavandatav abi on ette nähtud erivagunite soetamiseks, mida tohib kasutada ainult kombineeritud transpordi puhul ning mida ei saa nende erikonstruktsiooni tõttu kasutada muudel raudteevedudel.

(45)

Komisjon leiab, et 9. mai 2006. aasta kirjas Tšehhi ametiasutuste esitatud selgitustest, mis on esitatud käesoleva otsuse põhjendustes 20–27, on selgelt näha, et erivagunid on nende erikonstruktsioonist tulenevalt spetsiaalselt ette nähtud ainult kombineeritud transpordiks, kohandatud üksnes ühendveoüksuste transpordiks, mistõttu nende vagunitega on keerukas vedada selliseid kaupu, mida veetakse tavapäraste raudteevagunitega.

(46)

Komisjon on oma praktikas käsitanud asutamislepingu sätetega kokkusobivana seadmete, (8) eelkõige üksnes kombineeritud transpordis kasutamiseks ette nähtud eritingimustes kasutatavate vagunite (9) soetamiseks antavat riigiabi. Lisaks sellele leiab komisjon, (10) et tuleb ajakohastada või uuendada raudteetranspordi veeremit, et vältida raudteetranspordi turuosa edasist langust võrreldes muude transpordiliikidega, mis ei ole nii järjepidevad ning on keskkonnale kahjulikumad.

6.3. Kaubandustingimusi ei mõjutata määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega

(47)	Komisjon leiab, et vastavalt väljakujunenud praktikale (11) annab kavandatava abi osatähtsuse piiramine 30 protsendiga tagatise, et kaubandustingimusi ei mõjutata määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

6.4. Järeldus: vastavus EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c

(48)

Seetõttu järeldab komisjon, et teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate ja käesolevas juhtumis käsitletud vagunitüüpide soetamiseks antavat toetust saab käsitada EÜ asutamislepinguga kooskõlas olevana vastavalt selle artikli 87 lõike 3 punktile c, kuivõrd abimeetmed ei kahjusta kaubandust määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabimeede, mida Tšehhi Vabariik kavatseb rakendada seoses teatavate kombineeritud transpordiks kasutatavate vagunitüüpide soetamisega, on ühisturuga kokku sobiv vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

Seega on Tšehhi Vabariigil lubatud kõnealust abi rakendada.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile.

Brüssel, 12. september 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT C 150, 28.6.2006, lk 35.

(2) Vt joonealust märkust 1.

(3) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.

(4) Vt eelkõige kohtuasi 730/79 Philip Morris vs. komisjon [1980] EKL 2671, punkt 11; kohtuasi C-53/00 Ferring [2001] EKL I-9067, punkt 21; ja kohtuasi C-372/97 Itaalia vs. komisjon, [2004] EKL I-3679, punkt 44.

(5) EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38.

(6) Valge raamat „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” (KOM(2001) 370).

(7) Kättesaadav järgmisel veebiaadressil: http://ec.europa.eu/governance/impact/docs/key_docs/goteborg_concl_en.pdf (punkt 29).

(8) 22. detsembri 2006. aasta otsus, juhtum N 575/06 – Itaalia (ELT C 139, 23.6.2007, lk 11); 6. aprilli 2006. aasta otsus, juhtum N 132/05 – Tšehhi Vabariik (ELT C 150, 28.6.2006, lk 35); 8. septembri 2004. aasta otsus, juhtum N 140/04 – Austria (ELT C 126, 25.5.2005, lk 10); 19. veebruari 2002. aasta otsus, juhtum N 566/02 – Belgia (ELT C 248, 16.10.2003, lk 3); 11. novembri 2003. aasta otsus, juhtum N 134/01 – Itaalia (ELT C 311, 20.12.2003, lk 18); 24. juuli 2002. aasta otsus, juhtum N 833/01 – Itaalia (EÜT C 242, 8.10.2002, lk 8); 22. oktoobri 1997. aasta otsus, juhtum N 79/97 – Madalmaad (EÜT C 377, 12.12.1997, lk 3); 4. mai 1999. aasta otsus, juhtum C 21/98 – Itaalia (EÜT L 227, 28.8.1999, lk 12); 21. detsembri 2000. aasta otsus, juhtum N 508/99 – Itaalia (EÜT C 71, 3.3.2001, lk 21) ja 8. juuli 1999. aasta otsus, juhtum N 121/99 – Austria (EÜT C 245, 28.8.1999, lk 2).

(9) 27. veebruari 2002. aasta otsus, juhtum C 644/2001 – Austria (EÜT C 88, 12.4.2002, lk 16); vt ka 12. septembri 2007. aasta otsus, juhtum N 76/07 – Austria (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(10) 20. detsembri 2006. aasta otsus, juhtum C 46/2004 (ex NN 65/2004) – Prantsusmaa, põhjendused 176 ja 177 (EÜT L 112, 30.4.2007, lk 41).

(11) Vt komisjoni 22. detsembri 2006. aasta otsus, juhtum N 575/06 – Itaalia – Friuli-Venezia Giulia piirkond – kehtiva heakskiidetud abikava N 134/01 (Itaalia – Friuli-Venezia Giulia piirkond) kehtivusaja pikendamine – seaduseelnõu nr 06/1-A – abi infrastruktuuri loomiseks ja teenuste sisseseadmiseks kaubaveosektoris, maanteetranspordi ümberkorraldamiseks ja kombineeritud transpordi arendamiseks, seni avaldamata; komisjoni 13. septembri 2006. aasta otsus, juhtum N 196/06 – Austria – ümberlaadimissüsteemide abi käsitlevad suunised ühendvedudel (ELT C 280, 18.11.2006); 6. aprilli 2006. aasta otsus, juhtum N 132/05 – Tšehhi Vabariik (ELT C 150, 28.6.2006, lk 35); komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta otsus, juhtum N 247/04 – Belgia – Toetus kombineeritud vedudele Valloonia piirkonnas, (ELT C 136, 3.6.2005, lk 43); komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta otsus, N 160/05 – Poola – ühendveosüsteemide arendamise abikava (ELT C 272, 9.11.2006, lk 10); komisjoni 16. märtsi 2005. aasta otsus, juhtum N 238/04 – Saksamaa – uue kombineeritud transpordiga liikluse rahastamise abikava (ELT C 136, 3.6.2005, lk 43); komisjoni 19. veebruari 2002. aasta otsus, N 566/02 – Belgia – Flandria valitsuse otsus kombineeritud transpordiks antava abi kohta majanduslikku laienemist käsitlevate õigusaktide kontekstis (ELT C 248, 16.10.2003); komisjoni 9. detsembri 1998. aasta otsus, juhtum N 598/98 – Madalmaad (EÜT C 29, 4.2.1999, lk 13); komisjoni 8. juuli 1999. aasta otsus, juhtum N 121/99 – Austria (EÜT C 245, 28.8.1999, lk 2); komisjoni 4. mai 1999. aasta otsus, juhtum N 508/99 – Itaalia – Bozen-Alto Adige piirkond – seadus nr 4/97 (EÜT C 71, 3.3.2001, lk 21); komisjoni 15. novembri 2000. aasta otsus, juhtum N 755/99 – Itaalia – Bozen-Alto Adige piirkond – seadus nr 8/98 (EÜT C 71, 3.3.2001, lk 19).

13.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 68/14

ÜHENDUSE-ŠVEITSI STATISTIKAKOMITEE OTSUS nr 2/2008,

21. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist statistikaalast koostööd käsitleva lepingu A lisa

(2009/183/EÜ)

ÜHENDUSE-ŠVEITSI STATISTIKAKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut statistikaalase koostöö kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping jõustus 1. jaanuaril 2007 ning lepingu A lisa käsitleb statistikaalaseid õigusakte.

(2)	Vastu on võetud uued statistikaalased õigusaktid, mis tuleb lisada lepingu A lisasse. Seepärast tuleb A lisa vastavalt muuta,

ON TEINUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu A lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. november 2008

Ühiskomitee nimel

EÜ delegatsiooni juht

Walter RADERMACHER

Šveitsi delegatsiooni juht

Adelheid BÜRGI-SCHMELZ

(1) ELT L 90, 28.3.2006, lk 2.

LISA

„A LISA

ARTIKLIS 2 NIMETATUD STATISTIKAALASED ÕIGUSAKTID

VALDKONDLIK KOHANDUS

1.	Käesolevas lisas nimetatud õigusaktides esinevat mõistet „liikmesriik (liikmesriigid)” käsitletakse selliselt, et see hõlmab lisaks asjaomaste ühenduse õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele ka Šveitsi.

2.	Sätteid, millega nähakse ette, kes kannab vaatluste korraldamise ja muud samalaadsed kulud, käesoleva lepingu suhtes ei kohaldata.

NIMETATUD ÕIGUSAKTID

ETTEVÕTLUSSTATISTIKA

—

397 R 0058: nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97, 20. detsember 1996, struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta (EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 0410: nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 410/98, 16. veebruar 1998 (EÜT L 52, 21.2.1998, lk 1),

—	32002 R 2056: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2056/2002, 5. november 2002 (EÜT L 317, 21.11.2002, lk 1),

—	32002 R 1614: komisjoni määrus (EÜ) nr 1614/2002, 6. september 2002 (EÜT L 244, 12.9.2002, lk 7).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveits ei ole kohustatud järgima kõnealuses määruses nõutavat andmete piirkondlikku jaotust;

b)	Šveits on vabastatud andmete esitamisest NACE REV 1 neljanumbrilisel tasemel;

c)	Šveits on vabastatud kõnealuse määrusega nõutavate andmete esitamisest tegevusalaüksuste kaupa.

—

398 R 2700: komisjoni määrus (EÜ) nr 2700/98, 17. detsember 1998, struktuurilises ettevõtlusstatistikas kasutatavate tunnuste määratluste kohta (EÜT L 344, 18.12.1998, lk 49), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32002 R 1614: komisjoni määrus (EÜ) nr 1614/2002, 6. september 2002 (EÜT L 244, 12.9.2002, lk 7),

—	32003 R 1670: komisjoni määrus (EÜ) nr 1670/2003, 1. september 2003 (ELT L 244, 29.9.2003, lk 74).

—

398 R 2701: komisjoni määrus (EÜ) nr 2701/98, 17. detsember 1998, mis käsitleb struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavaid andmesarju (EÜT L 344, 18.12.1998, lk 81), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32002 R 1614: komisjoni määrus (EÜ) nr 1614/2002, 6. september 2002 (EÜT L 244, 12.9.2002, lk 7),

—	32003 R 1669: komisjoni määrus (EÜ) nr 1669/2003, 1. september 2003 (ELT L 244, 29.9.2003, lk 57).

—

398 R 2702: komisjoni määrus (EÜ) nr 2702/98, 17. detsember 1998, mis käsitleb struktuurilise ettevõtlusstatistika edastamise tehnilist vormingut (EÜT L 344, 18.12.1998, lk 102), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32002 R 1614: komisjoni määrus (EÜ) nr 1614/2002, 6. september 2002 (EÜT L 244, 12.9.2002, lk 7),

—	32003 R 1668: komisjoni määrus (EÜ) nr 1668/2003, 1. september 2003 (ELT L 244, 29.9.2003, lk 32),

—	32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

—	399 R 1618: komisjoni määrus (EÜ) nr 1618/1999, 23. juuli 1999, struktuurilise ettevõtlusstatistika kvaliteedi hindamise kriteeriumide kohta (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 11).

—	399 R 1225: komisjoni määrus (EÜ) nr 1225/1999, 27. mai 1999, mis käsitleb kindlustusteenuste statistika näitajate määratlusi (EÜT L 154, 19.6.1999, lk 1).

—

399 R 1227: komisjoni määrus (EÜ) nr 1227/1999, 28. mai 1999, mis käsitleb kindlustusteenuste statistika edastamise tehnilist vormingut (EÜT L 154, 19.6.1999, lk 75), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

—

399 R 1228: komisjoni määrus (EÜ) nr 1228/1999, 28. mai 1999, mis käsitleb kindlustusteenuste statistika jaoks koostatavaid andmesarju (EÜT L 154, 19.6.1999, lk 91), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

—

32003 R 1668: komisjoni määrus (EÜ) nr 1668/2003, 1. september 2003, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 58/97 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika edastamise tehnilise vorminguga ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2702/98 struktuurilise ettevõtlusstatistika edastamise tehnilise vormingu kohta (ELT L 244, 29.9.2003, lk 32), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

—

32003 R 1669: komisjoni määrus (EÜ) nr 1669/2003, 1. september 2003, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 58/97 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2701/98, mis käsitleb struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavaid andmesarju (ELT L 244, 29.9.2003, lk 57).

—

32003 R 1670: komisjoni määrus (EÜ) nr 1670/2003, 1. september 2003, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 58/97 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika tunnuste määratlustega ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2700/98 struktuurilises ettevõtlusstatistikas kasutatavate tunnuste määratluste kohta (ELT L 244, 29.9.2003, lk 74).

—

398 R 1165: nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98, 19. mai 1998, kiirstatistika kohta (EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32005 R 1158: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1158/2005, 6. juuli 2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 1),

—	32006 R 1503: komisjoni määrus (EÜ) nr 1503/2006, 28. september 2006 (ELT L 281, 12.10.2006, lk 15).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveits on vabastatud andmete esitamisest NACE REV 1 neljanumbrilisel tasemel.

—

32001 R 0586: komisjoni määrus (EÜ) nr 586/2001, 26. märts 2001, kiirstatistikat käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 rakendamise kohta tööstuse põhirühmade määratluse puhul (EÜT L 86, 27.3.2001, lk 11), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32006 R 1503: komisjoni määrus (EÜ) nr 1503/2006, 28. september 2006 (ELT L 281, 12.10.2006, lk 15),

—	32007 R 0656: komisjoni määrus (EÜ) nr 656/2007, 14. juuni 2007 (ELT L 155, 15.6.2007, lk 3).

—

393 R 2186: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93, 22. juuli 1993, statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühendusesisese koordineerimise kohta (EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Šveitsi suhtes ei kohaldata määruse II lisa punkti 1 alapunkti k.

TRANSPORTI JA TURISMI KÄSITLEV STATISTIKA

—

398 R 1172: nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/98, 25. mai 1998, kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	399 R 2691: komisjoni määrus (EÜ) nr 2691/1999, 17. detsember 1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 39),

—	32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

—	32001 R 2163: komisjoni määrus (EÜ) nr 2163/2001, 7. november 2001, kaupade autoveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta (EÜT L 291, 8.11.2001, lk 13).

—	32004 R 0642: komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2004, 6. aprill 2004, mis käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/98 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) kohaselt kogutavate andmete täpsusnõudeid (ELT L 102, 7.4.2004, lk 26).

—	32007 R 0833: komisjoni määrus (EÜ) nr 833/2007, 16. juuli 2007, nõukogu määrusega (EÜ) nr 1172/98 (kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta) ettenähtud üleminekuperioodi lõpetamise kohta (ELT L 185, 17.7.2007, lk 9).

—	32003 R 0006: komisjoni määrus (EÜ) nr 6/2003, 30. detsember 2002, kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 45).

—	393 D 0704: nõukogu otsus 93/704/EÜ, 30. november 1993, ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 63).

—

32003 R 0091: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003, 16. detsember 2002, raudteeveo statistika kohta (ELT L 14, 21.1.2003, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 R 1192: komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2003, 3. juuli 2003 (ELT L 167, 4.7.2003, lk 13).

—	32007 R 0332: komisjoni määrus (EÜ) nr 332/2007, 27. märts 2007, raudteeveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta (ELT L 88, 29.3.2007, lk 16).

—

32007 R 1304: komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007, 7. november 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 91/2003 ja (EÜ) nr 1365/2006 seoses teataval viisil transporditud kaupade ühtse klassifikaatori NST 2007 kehtestamisega (ELT L 290, 8.11.2007, lk 14).

—

32003 R 0437: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (ELT L 66, 11.3.2003, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32003 R 1358: komisjoni määrus (EÜ) nr 1358/2003, 31. juuli 2003 (ELT L 194, 1.8.2003, lk 9),

—	32005 R 0546: komisjoni määrus (EÜ) nr 546/2005, 8. aprill 2005 (ELT L 91, 9.4.2005, lk 5).

—

32003 R 1358: komisjoni määrus (EÜ) nr 1358/2003, 31. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa (ELT L 194, 1.8.2003, lk 9), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32005 R 0546: komisjoni määrus (EÜ) nr 546/2005, 8. aprill 2005 (ELT L 91, 9.4.2005, lk 5),

—	32007 R 0158: komisjoni määrus (EÜ) nr 158/2007, 16. veebruar 2007 (ELT L 49, 17.2.2007, lk 9),

—	32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

—	380 L 1119: nõukogu direktiiv 80/1119/EMÜ, 17. november 1980, kaupade siseveetransporti käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EÜT L 339, 15.12.1980, lk 30).

—

395 L 0064: nõukogu direktiiv 95/64/EÜ, 8. detsember 1995, kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EÜT L 320, 30.12.1995, lk 25), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 D 0385: komisjoni otsus nr 98/385, 13. mai 1998 (EÜT L 174, 18.6.1998, lk 1),

—	32000 D 0363: komisjoni otsus nr 2000/363/EÜ, 28. aprill 2000 (EÜT L 132, 5.6.2000, lk 1).

—	32001 D 0423: komisjoni otsus 2001/423/EÜ, 22. mai 2001, vastavalt nõukogu direktiivile 95/64/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta kogutud statistiliste andmete avaldamise või levitamise korra kohta (EÜT L 151, 7.6.2001, lk 41).

—	32005 D 0366: komisjoni otsus 2005/366/EÜ, 4. märts 2005, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ kaupade ja reisijate merevedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle lisasid (ELT L 123, 17.5.2005, lk 1).

—	395 L 0057: nõukogu direktiiv 95/57/EÜ, 23. november 1995, turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta (EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32).

—	399 D 0035: komisjoni otsus 1999/35/EÜ, 9. detsember 1998, nõukogu direktiivi 95/57/EÜ (turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta) rakendamiskorra kohta (EÜT L 9, 15.1.1999, lk 23).

—	32007 R 0973: komisjoni määrus (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007, millega muudetakse teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, et rakendada majandustegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Revision 2 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

VÄLISKAUBANDUSE STATISTIKA

—

395 R 1172: nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95, 22. mai 1995, ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta (EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	397 R 0476: nõukogu määrus (EÜ) nr 476/97, 13. märts 1997 (EÜT L 75, 15.3.1997, lk 1),

—	398 R 0374: nõukogu määrus (EÜ) nr 374/98, 12. veebruar 1998 (EÜT L 48, 19.2.1998, lk 6).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveitsi puhul hõlmab statistiline territoorium tolliterritooriumi;

b)	Šveits ei ole kohustatud koostama statistikat Šveitsi ja Liechtensteini vahelise kaubanduse kohta;

c)	artikli 8 lõikes 2 nimetatud liigitus tehakse vähemalt esimese kuue numbrini;

d)	Artikli 10 lõike 1 punkte h ja j ei kohaldata;

e)	artikli 10 lõike 1 punkt i: piiri ületava veovahendi riikkondsus on kohaldatav üksnes autotranspordi suhtes.

—

32000 R 1917: komisjoni määrus (EÜ) nr 1917/2000, 7. september 2000, millega kehtestatakse teatavad sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/95 rakendamiseks väliskaubandusstatistika suhtes (EÜT L 229, 9.9.2000, lk 14), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32001 R 1669: komisjoni määrus (EÜ) nr 1669/2001, 20. august 2001 (EÜT L 224, 21.8.2001, lk 3),

—	32005 R 0179: komisjoni määrus (EÜ) nr 179/2005, 2. veebruar 2005 (ELT L 30, 3.2.2005, lk 6).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	artikli 6 lõike 1 viidet määrusele (EÜ) nr 2454/96 ei kohaldata;

b)	artikli 7 lõike 1 punktile a lisatakse järgmine lõik: „Šveitsi puhul tähendab „päritoluriik” riiki, kust kaup pärineb, vastavate siseriiklike päritolureeglite tähenduses.”;

c)	artikli 9 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Šveitsi puhul määratletakse „tolliväärtus” asjakohaste siseriiklike eeskirjade kohaselt.”;

d)	artikli 11 lõiget 2 ei kohaldata;

e)	2. jaotist (artiklid 16–19) ei kohaldata.

—	32002 R 1779: komisjoni määrus (EÜ) nr 1779/2002, 4. oktoober 2002, ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubandusstatistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri kohta (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 6).

—	32006 R 1833: komisjoni määrus (EÜ) nr 1833/2006, 13. detsember 2006, ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuuri kohta (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19).

STATISTILISED PÕHIMÕTTED JA KONFIDENTSIAALSUS

—

390 R 1588: nõukogu määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90, 11. juuni 1990, konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Artiklile 2 lisatakse järgmine lõik:

„11.	EFTA statistikanõuniku büroo töötajad: EÜSA ruumes töötavad EFTA sekretariaadi töötajad.”;

b)	Artikli 5 lõike 1 teises lauses asendatakse termin „EÜSA” sõnadega „EÜSA ja EFTA statistikanõuniku büroo”;

c)	artikli 5 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „EÜSAle EFTA statistikanõuniku büroo kaudu edastatud konfidentsiaalsed statistilised andmed on kättesaadavad ka kõnealuse büroo töötajatele.”;

d)	Seetõttu loetakse, et artiklis 6 hõlmab termin „EÜSA” ka EFTA statistikanõuniku bürood.

—	397 R 0322: nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97, 17. veebruar 1997, ühenduse statistika kohta (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1).

—

32002 R 0831: komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002, 17. mai 2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil (EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32006 R 1104: komisjoni määrus (EÜ) nr 1104/2006, 18. juuli 2006 (ELT L 197, 19.7.2006, lk 3).

—	32008 D 0234: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 234/2008/EÜ, 11. märts 2008, millega luuakse Euroopa statistika nõuandekomitee ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 91/116/EMÜ (ELT L 73, 15.3.2008, lk 13).

—	32008 D 0235: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 235/2008/EÜ, 11. märts 2008, millega moodustatakse Euroopa statistika haldamise nõuandekogu (ELT L 73, 15.3.2008, lk 17).

ÕIGUSAKTID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

Lepinguosalised võtavad arvesse järgmist õigusakti:

—	52005 PC 0217: komisjoni soovitus KOM(2005) 217, 25. mai 2005, siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta (ELT C 172, 12.7.2005, lk 22).

RAHVASTIKU- JA SOTSIAALSTATISTIKA

—	2007 R 0862: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007, 11. juuli 2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

—

398 R 0577: nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98, 9. märts 1998, tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32002 R 1991: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1991/2002, 8. oktoober 2002 (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 1),

—	32002 R 2104: komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2002, 28. november 2002 (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 14).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

artikli 2 lõike 4 sätetest sõltumata on Šveitsi puhul uuritav objekt üksikisik ja teisi leibkonna liikmeid käsitlev teave võib sisaldada vähemalt artikli 4 lõikes 1 nimetatud andmeid.

—	32000 R 1575: nõukogu määrus (EÜ) nr 1575/2000, 19. juuli 2000, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses alates aastast 2001 edastatavate andmete kodifitseerimise osas (EÜT L 181, 20.7.2000, lk 16).

—	32000 R 1897: komisjoni määrus (EÜ) nr 1897/2000, 7. september 2000, millega kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) tööpuuduse mõiste osas (EÜT L 228, 8.9.2000, lk 18).

—

32002 R 2104: komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2002, 28. november 2002, millega kohandatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses ja komisjoni määrust (EÜ) nr 1575/2000, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 hariduse ja koolituse muutujate nimekirja ja alates aastast 2003 andmeedastuses kasutatava kõnealuste muutujate kodifitseerimise osas (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 14), mida rakendatakse järgmise aktiga:

—	32003 R 0246: komisjoni määrus (EÜ) nr 246/2003, 10. veebruar 2003, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike kava aastateks 2004–2006 (ELT L 34, 11.2.2003, lk 3).

—

399 R 0530: nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta (EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	399 R 1726: komisjoni määrus (EÜ) nr 1726/1999, 27. juuli 1999 (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 28),

—	32005 R 1737: komisjoni määrus (EÜ) nr 1737/2005, 21. oktoober 2005 (ELT L 279, 22.10.2005, lk 11).

—	32007 R 0973: komisjoni määrus (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

—

32000 R 1916: komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega (EÜT L 229, 9.9.2000, lk 3), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32005 R 1738: komisjoni määrus (EÜ) nr 1738/2005, 21. oktoober 2005 (ELT L 279, 22.10.2005, lk 32),

—	32007 R 0973: komisjoni määrus (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

—	32006 R 0698: komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega (ELT L 121, 6.5.2006, lk 30).

—

32003 R 0450: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) Nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 69, 13.3.2003, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 R 1216: komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2003, 7. juuli 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 169, 8.7.2003, lk 37).

—	32007 R 0973: komisjoni määrus (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007, millega muudetakse teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, et rakendada majandustegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Revision 2 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

—

32003 R 1177: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) (ELT L 165, 3.7.2003, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32005 R 1553: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1553/2005, 7. september 2005 (ELT L 255, 30.9.2005, lk 6),

—

32003 R 1980: komisjoni määrus (EÜ) nr 1980/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses mõistete ja ajakohastatud mõistetega (ELT L 298, 17.11.2003, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32006 R 0676: komisjoni määrus (EÜ) nr 676/2006, 2. mai 2006 (ELT L 118, 3.5.2006, lk 3).

—	32003 R 1981: komisjoni määrus (EÜ) nr 1981/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses välitöö aspektidega ja arvestamise menetlustega (ELT L 298, 17.11.2003, lk 23).

—	32003 R 1982: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1982/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses valimi võtmise ja jälgimise eeskirjadega (ELT L 298, 17.11.2003, lk 29).

—

32003 R 1983: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1983/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses esmaste sihtmuutujate loeteluga (ELT L 298, 17.11.2003, lk 34), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32007 R 0973: komisjoni määrus (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

—	32004 R 0028: komisjoni määrus (EÜ) nr 28/2004, 5. jaanuar 2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses kvaliteedi vahe- ja lõpparuande üksikasjalik sisuga (ELT L 5, 9.1.2004, lk 42).

—

32006 R 0315: komisjoni määrus (EÜ) nr 315/2006, 22. veebruar 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses elamistingimusi käsitleva teiseste sihtmuutujate loeteluga (ELT L 52, 23.2.2006, lk 16).

MAJANDUSSTATISTIKA

—

395 R 2494: nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, 23. oktoober 1995, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

Šveitsi puhul kohaldatakse määrust tarbijahinnaindeksite ühtlustamiseks rahvusvaheliste võrdluste eesmärgil.

See ei puuduta ühtlustatud tarbijahinnaindeksite arvutamist konkreetselt majandus- ja rahaliidu kontekstis.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	artikli 2 punkti c, samuti artikli 8 lõikes 1 ja artiklis 11 esinevaid viiteid rahaliidu tarbijahinnaindeksile ei kohaldata;

b)	artikli 5 lõike 1 punkti a ei kohaldata;

c)	artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata;

d)	artikli 5 lõikes 3 nimetatud ERIga nõupidamise kohustust ei kohaldata;

—

396 R 1749: komisjoni määrus (EÜ) nr 1749/96, 9. september 1996, tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 1687: nõukogu määrus (EÜ) nr 1687/98, 20. juuli 1998 (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 12),

—	398 R 1688: nõukogu määrus (EÜ) nr 1688/98, 20. juuli 1998 (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 23),

—	32007 R 1334: komisjoni määrus (EÜ) nr 1334/2007, 14. november 2007 (ELT L 296, 15.11.2007, lk 22).

—

396 R 2214: komisjoni määrus (EÜ) nr 2214/96, 20. november 1996, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta: THHI osaindeksite edastamine ja levitamine (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 8), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	399 R 1617: komisjoni määrus (EÜ) nr 1617/1999, 23. juuli 1999 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9),

—	399 R 1749: komisjoni määrus (EÜ) nr 1749/1999, 23. juuli 1999 (EÜT L 214, 13.8.1999, lk 1), parandatud EÜT L 267, 15.10.1999, lk 59.

—	32001 R 1920: komisjoni määrus (EÜ) nr 1920/2001, 28. september 2001 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46), parandatud EÜT L 295, 13.11.2001, lk 34,

—	32005 R 1708: komisjoni määrus (EÜ) nr 1708/2005, 19. oktoober 2005 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).

—	397 R 2454: komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/97, 10. detsember 1997, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHIde) kaalumise kvaliteedi miinimumstandardite kohta (EÜT L 340, 11.12.1997, lk 24).

—	398 R 2646: komisjoni määrus (EÜ) nr 2646/98, 9. detsember 1998, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi hinnaloendite käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 335, 10.12.1998, lk 30).

—

399 R 1617: komisjoni määrus (EÜ) nr 1617/1999, 23. juuli 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksis kindlustuse käsitlemise miinimumstandardite osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9).

—

399 R 2166: nõukogu määrus (EÜ) nr 2166/1999, 8. oktoober 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkaitsesektori toodete tarbijahindade harmoneeritud indeksis käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 266, 14.10.1999, lk 1).

—	32000 R 2601: komisjoni määrus (EÜ) nr 2601/2000, 17. november 2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ostuhindade tarbijahindade harmoneeritud indeksisse kandmise ajastamise kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 14).

—

32000 R 2602: komisjoni määrus (EÜ) nr 2602/2000, 17. november 2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis hinnaalanduste käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 16), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1921: komisjoni määrus (EÜ) nr 1921/2001, 28. september 2001 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49), parandatud EÜT L 295, 13.11.2001, lk 34.

—

32001 R 1920: komisjoni määrus (EÜ) nr 1920/2001, 28. september 2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis protsendina tehingu väärtusest väljendatud teenustasude käsitlemise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46), parandatud EÜT L 295, 13.11.2001, lk 34.

—

32001 R 1921: komisjoni määrus (EÜ) nr 1921/2001, 28. september 2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksi läbivaatamise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2602/2000 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49), parandatud EÜT L 295, 13.11.2001, lk 34.

—

32005 R 1708: komisjoni määrus (EÜ) nr 1708/2005, 19. oktoober 2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahindade harmoneeritud indeksi ühise vaatlusperioodi suhtes ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).

—	32006 R 0701: nõukogu määrus (EÜ) nr 701/2006, 25. aprill 2006, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tarbijahindade harmoneeritud indeksi jaoks hindade kogumise perioodiga (ELT L 122, 9.5.2006, lk 3).

—	32007 R 1445: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1445/2007, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad (ELT L 336, 20.12.2007, lk 1).

—

396 R 2223: nõukogu määrus (EÜ) nr 2223/96, 25. juuni 1996, ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 0448: nõukogu määrus (EÜ) nr 448/98, 16. veebruar 1998 (EÜT L 58, 27.2.1998, lk 1),

—	32000 R 1500: komisjoni määrus (EÜ) nr 1500/2000, 10. juuli 2000 (EÜT L 172, 12.7.2000, lk 3),

—	32000 R 2516: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2516/2000, 7. november 2000 (EÜT L 290, 17.11.2000, lk 1),

—	32001 R 0995: komisjoni määrus (EÜ) nr 995/2001, 22. mai 2001 (EÜT L 139, 23.5.2001, lk 3),

—	32001 R 2558: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2558/2001, 3. detsember 2001 (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 1),

—	32002 R 0113: komisjoni määrus (EÜ) nr 113/2002, 23. jaanuar 2002 (EÜT L 21, 24.1.2002, lk 3),

—	32002 R 1889: komisjoni määrus (EÜ) nr 1889/2002, 23. oktoober 2002 (EÜT L 286, 24.10.2002, lk 1),

—	32003 R 1267: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/2003, 16. juuni 2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Šveits võib koguda andmeid institutsiooniliste üksuste kaupa, kui käesoleva määruse sätetes viidatakse tööstusele;

b)	Šveits ei ole kohustatud järgima kõnealuses määruses nõutavat andmete piirkondlikku jaotust;

c)	Šveitsi jaoks ei ole siduv käesoleva määrusega nõutav teenuste ekspordi ja impordi jaotus EL ja kolmandate riikide kaupa;

B lisas „ESA 95 riigikohase küsimustiku raames esitatavaid tabeleid käsitlevad erandid” lisatakse punkti 15 (Island) järele järgmine tekst:

„16. Šveits

16.1 tabelitega seotud erandid

Tabeli nr	Tabel	Erand	Kehtivusaeg
1	Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed	Edastatakse alates 1990. aastast
2	Valitsemissektori peamised koondnäitajad	Edastamise tähtaja pikendamine: t + 8 kuud	Tähtajatu
		Ajavahemik: igal aastal	Tähtajatu
		Edastatakse alates 1990. aastast
3	Tabelid majandusharude kaupa	Edastatakse alates 1990. aastast
4	EL ja kolmandate riikide eksport ja import	Edastatakse alates 1998. aastast
5	Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi	Edastatakse alates 1990. aastast
6	Finantskontod institutsiooniliste sektorite kaupa	Edastatakse alates 1998. aastast	2006
7	Finantsvara ja -kohustuste bilanss	Edastatakse alates 1998. aastast	2006
8	Muud kontod kui finantskontod institutsiooniliste sektorite kaupa	Edastamise tähtaja pikendamine: t + 18 kuud Edastatakse alates 1990. aastast	Tähtajatu
9	Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksude laekumine sektorite kaupa	Edastamise tähtaja pikendamine: t + 18 kuud Edastatakse alates 1998. aastast	Tähtajatu
10	Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17	Piirkondade kaupa jaotus puudub
11	Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes	Edastatakse alates 2005. aastast Tagasiulatuvaid arvutusi ei tehta	2007
12	Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3	Piirkondade kaupa jaotus puudub
13	Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II	Piirkondade kaupa jaotus puudub
14–22	Kooskõlas käesoleva määruse erandiga a vabastatakse Šveits lahtrites 14–22 nõutava teabe esitamisest.”

—	397 D 0178: komisjoni otsus 97/178/EÜ, Euratom, 10. veebruar 1997, millega määratletakse menetlused üleminekuks Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemilt (ESA teine väljaanne) Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (ESA 95) (EÜT L 75, 15.3.1997, lk 44).

—

398 D 0715: komisjoni otsus 98/715/EÜ, 30. november 1998, milles selgitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) lisa A seoses hindade ja mahtude mõõtmise põhimõtetega (EÜT L 340, 16.12.1998, lk 33).

Käesolevas lepingus loetakse selle otsuse sätteid järgmises kohanduses:

artiklit 3 (meetodite liigitamine toodete kaupa) ei kohaldata Šveitsi suhtes.

—

32002 R 1889: komisjoni määrus (EÜ) nr 1889/2002, 23. oktoober 2002, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 448/98, millega täiendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA) raames kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamise osas (EÜT L 286, 24.10.2002, lk 11).

—	32003 R 1287: nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

—

32005 R 0116: komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 116/2005, 26. jaanuar 2005, mittemaksukohustuslastele ja maksukohustuslastele nende käibemaksust vabastatud tegevuse puhul käibemaksu tagasimaksmiste käsitluse kohta nõukogu direktiivi (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamise kohta) kohaldamisel (ELT L 24, 27.1.2005, lk 6).

—	32005 R 1722: komisjoni määrus (EÜ) nr 1722/2005, 20. oktoober 2005, eluasemeteenuste hindamise põhimõtete kohta, nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamiseks (ELT L 276, 21.10.2005, lk 5).

—

399 D 0622: komisjoni otsus 1999/622/EÜ, Euratom, 8. september 1999, selle kohta, kuidas käsitleda käibemaksu tagasimaksmist mittemaksukohustuslastele ja maksukohustuslastele nende käibemaksust vabastatud tegevuse puhul, selleks et rakendada nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamise kohta (EÜT L 245, 17.9.1999, lk 51).

—	32006 R 0601: Komisjoni määrus (EÜ) nr 601/2006, 18. aprill 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 184/2005 seoses andmete edastamise vormi ja korraga (ELT L 106, 19.4.2006, lk 7).

NOMENKLATUURID

—

390 R 3037: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	393 R 0761: komisjoni määrus (EÜ) nr 761/93, 24. märts 1993 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1).

—	32002 R 0029: komisjoni määrus (EÜ) nr 29/2002, 19. detsember 2001 (EÜT L 6, 10.1.2002, lk 3).

—	393 R 0696: nõukogu määrus (EMÜ) nr 696/93, 15. märts 1993, statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1).

—

393 R 3696: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93, 29. oktoober 1993, tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) kohta Euroopa Majandusühenduses (EÜT L 342, 31.12.1993, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	398 R 1232: komisjoni määrus (EÜ) nr 1232/98, 17. juuni 1998 (EÜT L 177, 22.6.1998, lk 1),

—	32002 R 0204: komisjoni määrus (EÜ) nr 204/2002, 19. detsember 2001 (EÜT L 36, 6.2.2002, lk 1).

—	32003 R 1059: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

PÕLLUMAJANDUSSTATISTIKA

—

396 L 0016: nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta (EÜT L 78, 28.3.1996, lk 27), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 L 0107: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/107/EÜ, 5. detsember 2003 (ELT L 7, 13.1.2004, lk 40).

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses:

Šveits ei ole kohustatud järgima kõnealuses direktiivis nõutavat andmete piirkondlikku jaotust;

—

397 D 0080: komisjoni otsus 97/80/EÜ, 18. detsember 1996, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted (EÜT L 24, 25.1.1997, lk 26), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	398 D 0582: nõukogu otsus nr 98/582/EÜ, 6. oktoober 1998 (EÜT L 281, 17.10.1998, lk 36).

—

388 R 0571: nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88, 29. veebruar 1988, põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta (EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	396 R 2467: nõukogu määrus (EÜ) nr 2467/96, 17 detsember 1996 (EÜT L 335, 24.12.1996, lk 3),

—	398 D 0377: komisjoni otsus nr 98/377/EÜ, 18. mai 1998 (EÜT L 168, 13.6.1998, lk 29),

—	32002 R 143: komisjoni määrus (EÜ) nr 143/2002, 24. jaanuar 2002 (EÜT L 24, 26.1.2002, lk 16),

—	32004 R 2139: komisjoni määrus (EÜ) nr 2139/2004, 8. detsember 2004 (ELT L 369, 16.12.2004, lk 26),

—	32006 R 0204: komisjoni määrus (EÜ) nr 204/2006, 6. veebruar 2006 (ELT L 34, 7.2.2006, lk 3).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	artikli 4 teksti alates sõnadest „ja juhul, kui need on kohalikul tasandil olulised…” kuni sõnadeni „tehnilis-majanduslikud erisuunitlused samas otsuses määratletud tähenduses” ei kohaldata;

b)	artikli 6 lõikes 2 asendatakse tekst „standardsest brutomarginaalist otsuses 85/377/EMÜ määratletud tähenduses” tekstiga: „standardsest brutomarginaalist otsuses 85/377/EMÜ määratletud tähenduses või kogu põllumajandustoodangu väärtusest”;

c)	artikleid 10, 12 ja 13 ning II lisa ei kohaldata;

d)	Šveits ei ole kohustatud järgima käesoleva määruse artiklites 6, 7, 8 ja 9 ning I lisas nimetatud liigitust. Šveits edastab siiski vajaliku lisateabe, mis võimaldab ümberliigitamist nimetatud liigituse alusel;

e)	Kõnealuse määruse sätetest sõltumata võib Šveits teha vaatluse mais ja esitada andmed hiljemalt 18 kuud pärast seda.

—

32000 D 0115: Komisjoni otsus 2000/115/EÜ, 24. november 1999, mis käsitleb tunnuste määratlusi, põllumajandussaaduste ja -toodete loetelu, erandeid määratlustest ning piirkondi ja alasid seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse vaatlustega (EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32002 R 1444: komisjoni määrus (EÜ) nr 1444/2002, 24. juuli 2002 (EÜT L 216, 12.8.2002, lk 1),

—	32004 R 2139: komisjoni määrus (EÜ) nr 2139/2004, 8. detsember 2004 (ELT L 369, 16.12.2004, lk 26),

—	32006 R 0204: komisjoni määrus (EÜ) nr 204/2006, 6. veebruar 2006 (ELT L 34, 7.2.2006, lk 3).

—	390 R 0837: nõukogu määrus (EMÜ) nr 837/90, 26. märts 1990, mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid (EÜT L 88, 3.4.1990, lk 1).

—	393 R 0959: nõukogu määrus (EMÜ) nr 959/93, 5. aprill 1993, mis käsitleb põllukultuuride (v.a teraviljad) kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid (EÜT L 98, 24.4.1993, lk 1).

—

32004 R 0138: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses(ELT L 33, 5.2.2004, lk 1), mida on muudetud järgmiste aktidega:

—	32005 R 0306: komisjoni määrus (EÜ) nr 306/2005, 24. veebruar 2005 (ELT L 52, 25.2.2005, lk 9),

—	32006 R 0909: komisjoni määrus (EÜ) nr 909/2006, 20. juuni 2006 (ELT L 168, 21.6.2006, lk 14),

—	32008 R 0212: komisjoni määrus (EÜ) nr 212/2008, 7. märts 2008 (ELT L 65, 8.3.2008, lk 5).

KALANDUSSTATISTIKA

—

391 R 1382: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91, 21. mai 1991, andmete esitamise kohta seoses kalastussaaduste lossimisega liikmesriikides (EÜT L 133, 28.5.1991, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	393 R 2104: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2104/93, 22. juuli 1993 (EÜT L 191, 31.7.1993, lk 1).

—

391 R 3880: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3880/91, 17. detsember 1991, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1637: komisjoni määrus (EÜ) nr 1637/2001, 23. juuli 2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 20).

—

393 R 2018: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2018/93, 30. juuni 1993, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1636: komisjoni määrus (EÜ) nr 1636/2001, 23. juuli 2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 1).

—

395 R 2597: nõukogu määrus (EÜ) nr 2597/95, 23. oktoober 1995, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1), mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32001 R 1638: komisjoni määrus (EÜ) nr 1638/2001, 24. juuli 2001 (EÜT L 222, 17.8.2001, lk 29).

—	396 R 0788: nõukogu määrus (EÜ) nr 788/96, 22. aprill 1996, liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta (EÜT L 108, 1.5.1996, lk 1).

ENERGEETIKAT KÄSITLEV STATISTIKA

—	390 L 0377: nõukogu direktiiv 90/377/EMÜ, 29. juuni 1990, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16).”

13.3.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 68/28

KOMISJONI OTSUS,

10. märts 2009,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud rapsi T45 (ACS-BNØØ8-2) sisaldavaid või sellest toodetud kaupu seoses asjaoluga, et sellist rapsi turustati kolmandates riikides kuni 2005. aastani

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 1541 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/184/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Bayer CropScience AG esitas 28. oktoobril 2005 Ühendkuningriigi pädevale asutusele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 taotluse rapsi T45 sisaldavate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks.

(2)

Lisatud taotlus käsitleb ka rapsi T45 sisaldavate muude toodete turuleviimist muu rapsiga samal otstarbel, välja arvatud rapsi viljelemiseks. Seetõttu hõlmab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) III ja IV lisas nõutud andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtetele vastavalt tehtud riskihindamist käsitlevat teavet ja järeldusi.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 8 lõikega 4 ja artikli 20 lõikega 4 esitas Bayer CropScience AG 17. aprillil 2007 komisjonile taotluse loa saamiseks olemasolevatele rapsist T45 toodetud toodetele (rapsist T45 toodetud toidulisandid ja sööt).

(4)	Taotleja märkis oma avaldustes ja teatistes komisjonile, et rapsi T45 seemnete turustamine lõpetati pärast 2005. aasta külvihooaega.

(5)	Seega on taotluste ainus eesmärk hõlmata sellise rapsi T45 esinemist, mis on seotud selle varasema viljelemisega kolmandates riikides.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) 5. märtsil 2008 ühe põhjaliku heakskiitva arvamuse mõlema taotluse kohta ja leidis, et on ebatõenäoline, et taotlustes kirjeldatud rapsi T45 sisaldavate või sellest toodetud toodete (edaspidi „tooted”) turuleviimine võiks mõjuda inimeste või loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult, kui neid tooteid kasutatakse kavandatud eesmärgil. (3) Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide konkreetseid küsimusi ja kaalutlusi, mis olid tõstatatud riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus, nagu näevad ette kõnealuse määruse artikli 6 lõige 4 ja artikli 18 lõige 4.

(7)

Euroopa Toiduohutusamet tegi järelduse, et kuna rapsi T45 seemnetes ei tehtud kindlaks bioloogiliselt olulisi agronoomilisi või koostisega seotud muutusi peale valgu PAT leidumise, ei ole vaja korraldada edasisi loomade ohutuse uuringuid täistoidu või täissöödaga (nt 90-päevast mürgisuse uuringut rottidega).

(8)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava, mis koosnes üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud eesmärgiga. Kuid arvestades rapsiseemnete füüsikalisi näitajaid ja veoviise, soovitas Euroopa Toiduohutusamet võtta kasutusele asjakohased juhtimissüsteemid, et viia miinimumini geneetiliselt muundatud rapsi juhuslikud kaod vedudel, ladustamisel, käsitsemisel ja töötlemisel. Taotleja esitatud seirekava muudeti, et selles võtta arvesse Euroopa Toiduohutusameti kõnealust soovitust.

(9)	Selleks et jälgida rapsi T45 järkjärgulist kõrvaldamist, tuleb korrapäraselt esitada aruandeid selle olemasolu kohta sisseveetavates toodetes.

(10)	Arvestades kõnealuseid asjaolusid, on asjakohane anda luba, mis hõlmab rapsi T45 esinemist toodetes seoses sellega, et rapsi T45 seemneid turustati kolmandates riikides kuni aastani 2005.

(11)	Igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks. (4)

(12)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole rapsi T45 sisaldavate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja lisaks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud märgistusnõuetele märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antud loa piires, peab loataotluses käsitletavate geneetiliselt muundatud organismi sisaldava sööda ja muude geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate toodete (v.a toit ja sööt) märgistusel olema selgelt tähistatud, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(13)

Samuti ei õigustata toiduohutusameti arvamuses määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turuleviimise, kasutamise ja käitlemise eritingimuste ega kitsenduste rakendamist, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide/keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(14)	Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleb kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1829/2003.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (5) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistamise nõuded.

(16)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (6) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(17)	Taotlejaga on nõu peetud käesolevas otsuses sätestatud meetmete asjus.

(18)	Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud; seepärast esitas komisjon 30. oktoobril 2008 vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (7) artiklile 5 ettepaneku nõukogule ning nõukogu pidi tegema otsuse kolme kuu jooksul.

(19)	Nõukogu ei ole nõutud ajavahemiku jooksul otsust siiski teinud; otsuse peab nüüd vastu võtma komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud organism ja kordumatu tunnus

Geneetiliselt muundatud rapsile (Brassica napus L.) T45, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse lisa punktis b, antakse määruse (EÜ) nr 65/2004 kohane kordumatu tunnus ACS-BNØØ8-2.

Artikkel 2

Luba

1. Käesoleva otsuse eesmärk on anda luba, mis hõlmab sellist rapsi ACS-BNØØ8-2 esinemist lõikes 2 nimetatud toodetes, mis on kas otseselt või kaudselt tingitud sellest, et kolmandates riikides turustati rapsi ACS-BNØØ8-2 seemneid kuni aastani 2005.

2. Vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatud tingimustele on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 ja artikli 16 lõike 2 tähenduses lubatud järgmised tooted:

a)	toidud ja toidu koostisained, mis on toodetud rapsist ACS-BNØØ8-2 või sisaldavad seda;

b)	sööt, mis on toodetud rapsist ACS-BNØØ8-2 või sisaldab seda;

c)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad rapsi ACS-BNØØ8-2 ja mida kasutatakse nagu muud rapsi, kuid ei viljelda.

Artikkel 3

Märgistamine

1. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistamise nõuete kohaldamisel on organismi nimetus „raps”.

2. Artikli 2 lõike 2 punktides b ja c nimetatud rapsi ACS-BNØØ8-2 sisaldavate toodete märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peavad olema märgitud sõnad „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

Artikkel 4

Keskkonnamõjude seire

1. Loa omanik tagab käesoleva otsuse lisa punktis h sätestatud keskkonnamõjude seirekava koostamise ja rakendamise.

2. Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 5

Järkjärgulise kõrvaldamise järelevalve

1. Loa omanik tagab, et rapsisaadetistest Euroopa Liitu sellistest kolmandatest riikidest, kus rapsi ACS-BNØØ8-2 seemneid turustati kuni aastani 2005, võetakse proovid, mida analüüsitakse rapsi ACS-BNØØ8-2 suhtes.

2. Rapsi analüüsimiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud meetodit. Analüüse tehakse nõuetekohaselt akrediteeritud laboratooriumis ja heakskiidetud määramismeetodil, mis on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

3. Loa omanik esitab komisjonile koos artikli 4 lõikes 2 sätestatud aruannetega aastaaruanded rapsi ACS-BNØØ8-2 esinemise järelevalve kohta.

Artikkel 6

Ühenduse register

Käesoleva otsuse lisas sisalduv teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

Artikkel 7

Loa omanik

Loa omanik on Bayer CropScience AG.

Artikkel 8

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kümne aasta jooksul alates selle teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 9

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Bayer CropScience AG-le, Alfred-Nobel-Straße 50, 40789 Monheim am Rhein, Saksamaa.

Brüssel, 10. märts 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(3) http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question = EFSA-Q-2005-278

(4) ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(5) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(6) ELT L 287, 5.11.2003, lk 1.

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

LISA

a) Taotleja ja loa omanik:

Nimi	:	Bayer CropScience AG
Aadress	:	Alfred-Nobel-Straße 50, 40789 Monheim am Rhein, Saksamaa

b) Toodete nimetus ja näitajad:

1)	toidud ja toidu koostisained, mis on toodetud rapsist ACS-BNØØ8-2 või sisaldavad seda;

2)	sööt, mis on toodetud rapsist ACS-BNØØ8-2 või sisaldab seda;

3)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad rapsi ACS-BNØØ8-2 ja mida kasutatakse nagu muud rapsi, kuid ei viljelda.

Geneetiliselt muundatud raps ACS-BNØØ8-2, mida on taotluses kirjeldatud, sisaldab valku PAT, mis tagab vastupidavuse herbitsiidi glufosinaatammooniumi suhtes.

c) Märgistamine:

1)	Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud erimärgistamise nõuete kohaldamisel on organismi nimetus “raps”.

2)	Käesoleva otsuse artikli 2 lõike 2 punktides b ja c nimetatud rapsi ACS-BNØØ8-2 sisaldavate toodete märgistusele ja selliste toodete saatedokumentidesse kirjutatakse sõnad “ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

d) Määramisviis:

—	Tekkepõhine reaalajaline kvantitatiivne PCR-meetod rapsi ACS-BNØØ8-2 sisalduse määramiseks.

—	Valideerinud seemnete puhul määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud ühenduse referentlabor; avaldatud veebilehel http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/statusofdoss.htm

—	Etalonaine: AOCS 0208-A, kättesaadav American Oil Chemists Society veebilehel http://www.aocs.org/tech/crm/bayer_canola.cfm

e) Kordumatu tunnus:

ACS-BNØØ8-2

f) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave:

Bioohutuse teabevõrgustik, kande identifikaator: vt (täidetakse pärast teatavakstegemist)

g) Toodete turuleviimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud:

Ei ole nõutud.

h) Seirekava

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisale vastav keskkonnamõjude seirekava

(Link: kava on avaldatud Internetis)

i) Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduna

Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse avalikkusele kättesaadavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri uuendamisega.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 68

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 13. märts 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 195/2009, 12. märts 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/14/EÜ, 11. märts 2009, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga ( 1 )	3

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	148,7
	JO	78,3
	MA	56,2
	TN	134,4
	TR	96,6
	ZZ	102,8
0707 00 05	EG	147,3
	JO	158,4
	MA	78,7
	MK	139,3
	TR	165,6
	ZZ	137,9
0709 90 70	JO	249,0
	MA	58,2
	TR	96,9
	ZZ	134,7
0709 90 80	EG	88,5
0709 90 80	ZZ	88,5
0805 10 20	EG	43,5
	IL	56,5
	MA	45,2
	TN	57,1
	TR	61,6
	ZZ	52,8
0805 50 10	EG	51,3
	MA	61,0
	TR	50,9
	ZZ	54,4
0808 10 80	AR	102,3
	BR	82,7
	CA	86,3
	CL	79,2
	CN	85,6
	MK	22,7
	US	117,7
	UY	68,9
	ZZ	80,7
0808 20 50	AR	77,7
	CL	163,9
	CN	44,9
	US	104,6
	ZA	92,9
	ZZ	96,8

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2009/182/EÜ
*	Komisjoni otsus, 12. september 2007, abikava C 12/06 (ex N 132/05) kohta, mida Tšehhi Vabariik kavatseb rakendada kombineeritud transpordi toetamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2007) 4134 all) ( 1 )	8
	2009/183/EÜ
*	Ühenduse-Šveitsi statistikakomitee otsus nr 2/2008, 21. november 2008, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist statistikaalast koostööd käsitleva lepingu A lisa	14
	2009/184/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. märts 2009, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud rapsi T45 (ACS-BNØØ8-2) sisaldavaid või sellest toodetud kaupu seoses asjaoluga, et sellist rapsi turustati kolmandates riikides kuni 2005. aastani (teatavaks tehtud numbri K(2009) 1541 all) ( 1 )	28