Euroopa Liidu L 339/2008

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	CR	110,3
	MA	83,1
	TR	72,4
	ZZ	88,6
0707 00 05	JO	167,2
	MA	51,5
	TR	133,9
	ZZ	117,5
0709 90 70	MA	112,5
	TR	140,3
	ZZ	126,4
0805 10 20	AR	17,0
	BR	44,6
	CL	52,1
	EG	51,1
	MA	72,8
	TR	46,9
	UY	30,6
	ZA	42,3
	ZZ	44,7
0805 20 10	MA	72,5
	TR	64,0
	ZZ	68,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	49,3
	HR	54,2
	IL	75,7
	TR	52,3
	ZZ	57,9
0805 50 10	MA	64,0
	TR	53,6
	ZZ	58,8
0808 10 80	CA	82,7
	CN	84,2
	MK	34,6
	US	103,1
	ZA	118,0
	ZZ	84,5
0808 20 50	CN	61,6
	TR	104,0
	US	122,0
	ZZ	95,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1274/2008,

17. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 1

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobril 2008. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

6. septembril 2007 avaldas rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 1 „Finantsaruannete esitamine”, edaspidi „muudetud IAS 1”. Muudetud IAS 1 on muudetud mõningaid nõudeid finantsaruannete esitamisele ning selles nõutakse teatavatel juhtudel mõningat lisateavet; samuti muudetakse sellega mõningaid muid raamatupidamisstandardeid. Muudetud IAS 1 vahetab välja rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 1 „Finantsaruannete esitamine”, muudetud 2003, parandatud 2005.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et muudetud standard IAS 1 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas asendatakse rahvusvaheline raamatupidamisstandard (IAS) 1 „Finantsaruannete esitamine” (muudetud 2003), parandatud 2005, rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 1 „Finantsaruannete esitamine” (muudetud 2007) vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad rakendama IAS 1 (muudetud 2007), nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt oma esimese pärast 31. detsembrit 2008 algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IAS 1

„IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” (muudetud 2007)”

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD IAS 1

Finantsaruannete esitamine

EESMÄRK

Käesolev standard kehtestab üldotstarbeliste finantsaruannete esitamise alused tagamaks võrreldavuse nii (majandus)üksuse varasemate perioodide finantsaruannetega kui ka teiste (majandus)üksuste finantsaruannetega. Standard kehtestab finantsaruannete esitamise üldnõuded, juhised nende struktuuri kohta ning miinimumnõuded nende sisu kohta.

RAKENDUSALA

2	(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit üldotstarbeliste finantsaruannete koostamisel ja esitamisel kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS).

3	Teised rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid kehtestavad konkreetsete tehingute ja muude sündmuste kajastamise, mõõtmise ja avalikustamise nõuded.

Käesolevat standardit ei rakendata kooskõlas IAS 34-ga Vahefinantsaruandlus koostatud lühendatud vahefinantsaruannete struktuuri ja sisu suhtes. Taoliste finantsaruannete suhtes on aga rakendatavad paragrahvid 15–35. Käesolev standard on võrdselt rakendatav kõigi (majandus)üksuste suhtes, kaasa arvatud need, mis esitavad konsolideeritud finantsaruandeid ja need, mis esitavad konsolideerimata finantsaruandeid, nagu on määratletud IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded.

Käesolevas standardis kasutatakse kasumit taotlevaile (majandus)üksustele, kaasa arvatud avaliku sektori äriüksustele, sobivaid mõisteid. Juhul, kui erasektori või avaliku sektori mittetulundusüksused rakendavad käesolevat standardit, võib neil osutuda vajalikuks muuta nimetusi, mida kasutatakse finantsaruannete teatud kirjete või finantsaruannete endi puhul.

Sarnaselt võib (majandus)üksustel, kellel ei ole vastavalt IAS 32-le Finantsinstrumendid: esitamine omakapitali (nt teatud avatud investeerimisfondid), ja (majandus)üksustel, kelle aktsiakapital ei liigitu omakapitaliks (nt teatud kooperatiivid), osutuda vajalikuks kohandada finantsaruannetes liikmete või osanike osaluste esitamist.

MÕISTED

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Üldotstarbelised finantsaruanded (viidatud kui „finantsaruanded”) on sellised aruanded, mis on mõeldud vastama nende kasutajate vajadustele, kes ei saa nõuda (majandus)üksustelt aruannete koostamist konkreetselt nende teabevajadustest lähtudes.

Teostamatu Nõude rakendamine on teostamatu, kui (majandus)üksus ei ole kõigile mõistlikele jõupingutustele vaatamata võimeline seda rakendama.

Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (International Financial Reporting Standards – IFRS) on Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (International Accounting Standards Board – IASB) poolt vastu võetud standardid ja tõlgendused. Need hõlmavad:

a)	rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS);

b)	rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS); ning

c)	Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (International Financial Reporting Interpretations Committee – IFRIC) või selle eelkäija Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (Standing Interpretations Committee – SIC) poolt väljatöötatud tõlgendusi.

Oluline Andmete puudumine või väärkajastamine on oluline, kui see kas eraldivõetuna või summaarsena võib mõjutada finantsaruannete kasutajate aruannete alusel tehtud majanduslikke otsuseid. Olulisus sõltub puudumise või väärkajastamise summa suurusest ja olemusest, hinnatuna vastavas kontekstis. Määravaks asjaoluks võib olla kas andmete suurus või olemus või kombinatsioon mõlemast.

Hindamaks, kas väljajätmised või ebakorrektne kajastamine võisid mõjutada finantsaruannete kasutajate majandusotsuseid, ning olla seega olulised, on vaja vaadelda neile kasutajaile iseloomulikke tunnusjooni. Finantsaruannete koostamise ja esitamise raampõhimõtete paragrahvis 25 on öeldud, et „eeldatakse, et kasutajatel on piisavad teadmised äri- ja majandustegevusest ning raamatupidamise valdkonnast ning tahe saadud informatsiooni mõistliku hoolsusega analüüsida.” Seetõttu tuleb hindamisel arvestada, millist mõju majandusotsuste tegemisel selliste tunnusjoontega kasutajatele eeldatavalt avaldatakse.

Lisad sisaldavad informatsiooni lisaks finantsseisundi aruandes, koondkasumiaruandes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes toodud teabele. Lisades esitatakse jutustav kirjeldus või üksikasjalikum analüüs nendes aruannetes avaldatud teabe kohta ning informatsioon teabe kohta, mis ei vasta neis aruannetes kajastamise tingimustele.

Muu koondkasum hõlmab tulude ja kulude objekte (kaasa arvatud ümberliigitamiskanded), mida ei kajastata kasumis või kahjumis, nagu nõutakse või lubatakse teistes IFRSides.

Muu koondkasumi komponendid hõlmavad:

a)	muutused ümberhindluse reservis (vt IAS 16 Materiaalsed põhivarad ja IAS 38 Immateriaalsed varad);

b)	kindlaksmääratud hüvitistega plaanide aktuaarsed kasumid ja kahjumid kooskõlas IAS 19 Hüvitised töötajatele paragrahviga 93A;

c)	välismaise äriüksuse finantsaruannete ümberarvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (vt IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud); ja

d)	müügivalmis finantsvarade ümbermõõtmisest tekkinud kasumid ja kahjumid (vt IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine);

e)	riskimaandamisinstrumentide kasumite ja kahjumite efektiivne osa rahavoogude riskimaandamisel (vt IAS 39).

Omanikud on omakapitalina liigitatud instrumentide omanikud.

Kasum või kahjum on kõikide tulude ja kulude vahe, välja arvatud muu koondkasumi komponendid.

Ümberliigitamiskanded on kasumisse või kahjumisse ümberliigitatud summad, mida kajastati käesoleval või eelnevatel perioodidel muus koondkasumis.

Koondkasum on omakapitali muutus perioodi jooksul, mis on tekkinud tehingutest ja muudest sündmustest, välja arvatud need muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikeõigusi rakendavate omanikega.

Koondkasum sisaldab kõiki „kasumi ja kahjumi” ja „muu koondkasumi” komponente.

Ehkki käesolevas standardis kasutatakse mõisteid „muu koondkasum”, „kasum ja kahjum” ja „koondkasum”, võib (majandus)üksus kasutada muid mõisteid kogusummade kirjeldamiseks, tingimusel, et nende tähendus on selge. Näiteks võib (majandus)üksus kasutada mõistet „netotulu” kasumi või kahjumi kirjeldamiseks.

FINANTSARUANDED

Finantsaruannete eesmärk

Finantsaruanded on (majandus)üksuste finantsseisundi ja -tulemuste struktureeritud esitus. Finantsaruannete eesmärk on anda (majandus)üksuse finantsseisundi ja -tulemuste ning rahavoogude kohta informatsiooni, mida lai ring finantsaruannete kasutajaid saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Finantsaruanded näitavad ka juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Selle eesmärgi täitmiseks annavad finantsaruanded informatsiooni (majandus)üksuse:

varade;

b)	kohustiste;

c)	omakapitali;

d)	tulude ja kulude;

e)	oma omandiõigusi rakendavate omanike poolt tehtavate sissemaksete ja neile tehtavate väljamaksete; ja

f)	rahavoogude kohta.

See informatsioon koos lisades sisalduva muu informatsiooniga aitab finantsaruannete kasutajatel prognoosida (majandus)üksuse tulevasi rahavoogusid ning eeskätt nende ajastust ja kindlust.

Finantsaruannete tervikkomplekt

Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab:

a)	finantsseisundi aruannet perioodi lõpu seisuga;

b)	perioodi koondkasumi aruannet;

c)	perioodi omakapitali muutuste aruannet;

d)	perioodi rahavoogude aruannet;

e)	lisasid, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvõttest ja muust selgitavast informatsioonist;

f)	finantsseisundi aruandest varaseima võrdlusperioodi alguse seisuga juhul, kui (majandus)üksus rakendab mõnda arvestusmeetodit tagasiulatuvalt või korrigeerib oma finantsaruannetes tagasiulatuvalt kirjeid või kui ta liigitab oma finantsaruannetes kirjeid ümber.

(Majandus)üksus võib aruandeid nimetada muude nimetustega kui on kasutatud käesolevas standardis.

11	(Majandus)üksus esitab oma finantsaruannete tervikkomplektis kõik oma finantsaruanded võrdse osatähtsusega.

12	Vastavalt paragrahvis 81 lubatule võib (majandus)üksus esitada kasumi või kahjumi komponente kas ühe koondkasumi aruande osana või eraldiseisvas kasumiaruandes. Kasumiaruande esitamisel moodustab see finantsaruannete tervikkomplekti osa ja see esitatakse kohe enne koondkasumi aruannet.

Paljud (majandus)üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka juhtkonna koostatud finantsülevaate, mis kirjeldab ja selgitab (majandus)üksuse finantstulemuste ja -seisundi kujunemist ning teda ees ootavaid peamisi ebakindlusi. Selline aruanne võib sisaldada ülevaadet:

peamistest finantstulemusi mõjutavatest teguritest, kaasa arvatud muutused (majandus)üksuse majanduskeskkonnas, (majandus)üksuse reageeringud nendele muutustele ja nende mõjud ning (majandus)üksuse finantstulemuste säilitamisele ja parandamisele suunatud investeerimispoliitika, sealhulgas dividendipoliitika;

b)	(majandus)üksuse finantseerimisallikatest ning kohustiste ja omakapitali suhtarvu sihist; ja

c)	(majandus)üksuse vahenditest, mida kooskõlas IFRSidega ei kajastata finantsseisundi aruandes.

Paljud (majandus)üksused esitavad lisaks finantsaruannetele ka selliseid raporteid ja aruandeid, nagu näiteks keskkonnaraportid ja lisandväärtuse aruanded, ja seda eelkõige sellistes tööstusharudes, kus keskkonnategurid on olulised ja kus töötajaid loetakse tähtsaks kasutajarühmaks. Finantsaruannetest eraldi esitatavad raportid ja aruanded ei kuulu IFRSide rakendusalasse.

Üldpõhimõtted

Õiglane esitus ja vastavus IFRSidele

Finantsaruanded kajastavad õiglaselt (majandus)üksuse finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavoogusid. Õiglane esitus nõuab tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõjude esitamist kooskõlas Raamistikus sätestatud varade, kohustiste, tulude ja kulude mõistete ja kajastamise kriteeriumidega. Eeldatakse, et IFRSide asjakohane rakendamine koos vajadusel lisainformatsiooni avalikustamisega annab tulemuseks õiglase esitusega finantsaruanded.

16	(Majandus)üksus, mille finantsaruanded vastavad IFRSidele, avalikustab selle vastavuse selgesõnaliselt ja tingimusteta lisades. (Majandus)üksus ei nimeta finantsaruandeid IFRSidega vastavuses olevateks, välja arvatud juhul, kui need finantsaruanded järgivad kõiki IFRSide nõudeid.

Asjakohaste IFRSide rakendamisega on (majandus)üksusel võimalik peaaegu kõikides olukordades saavutada õiglane esitus. Õiglane esitus nõuab ka, et (majandus)üksus:

a)	peab valima ja rakendama arvestusmeetodid kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. IAS 8-s sätestatakse juhiste hierarhia, mida juhtkond peab arvestama konkreetse objekti kajastamist reguleeriva IFRSi puudumisel.

b)	peab esitama informatsiooni, sealhulgas arvestusmeetodid, viisil, mis tagab asjakohase, usaldusväärse, võrreldava ja arusaadava esituse.

c)	peab täiendavalt avalikustama informatsiooni, kui IFRSide konkreetsed nõuded ei ole piisavad, et võimaldada finantsaruannete kasutajatel mõista konkreetsete tehingute, muude sündmuste ja tingimuste mõju (majandus)üksuse finantsseisundile ja -tulemustele.

18	(Majandus)üksus ei saa ebasobivate arvestusmeetodite kasutamist heastada kasutatavate arvestusmeetodite avalikustamise, lisade ega selgitava materjaliga.

Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne IFRSi nõude järgimine võib olla selliselt eksitav, et see põhjustaks vastuolu Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaldub (majandus)üksus kõrvale sellest nõudest paragrahvis 20 toodud viisil juhul, kui vastav regulatiivne raamistik seda nõuab või sellist kõrvalekaldumist ei keela.

Juhul, kui (majandus)üksus kaldub kõrvale mõne IFRSi nõudest vastavalt paragrahvile 19, avalikustab (majandus)üksus:

a)	juhtkonna järelduse, et finantsaruanded kajastavad õiglaselt (majandus)üksuse finantsseisundit, -tulemusi ja rahavoogusid;

b)	et (majandus)üksus on järginud kehtivaid IFRS-e, välja arvatud asjaolu, et ta on õiglase esituse saamiseks teatud konkreetsest nõudest kõrvale kaldunud;

selle IFRSi pealkirja, millest (majandus)üksus on kõrvale kaldunud, kõrvalekalde olemuse, sealhulgas selle IFRSiga nõutava käsitluse, põhjuse, miks see käsitlus oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus määratletud finantsaruannete eesmärgiga, ja valitud käsitluse; ja

d)	iga esitatud perioodi kohta kõrvalekalde finantsmõju igale finantsaruande kirjele, mis oleks esitatud selle nõude järgmisel.

21	Juhul, kui (majandus)üksus on eelneval perioodil mõne IFRSi nõudest kõrvale kaldunud ja see kõrvalekalle mõjutab ka käesoleva perioodi finantsaruannetes kajastatud summasid, avalikustab (majandus)üksus informatsiooni, mis on nõutud paragrahvi 20 punktides c ja d.

22	Paragrahvi 21 tuleb rakendada näiteks juhul, kui (majandus)üksus kaldus eelneval perioodil kõrvale mõne IFRSi nõudest varade või kohustiste mõõtmisel ja see kõrvalekalle mõjutab aruandeperioodi finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste muutuste mõõtmist.

Sellistel äärmiselt erandlikel juhtudel, kui juhtkond jõuab järeldusele, et mõne IFRSi nõude järgimine võib olla selliselt eksitav, et see põhjustaks vastuolu Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kuid vastav regulatiivne raamistik keelab nõudest kõrvalekaldumise, vähendab (majandus)üksus selliseid tajutavaid, eksitavaid vastavusaspekte maksimaalselt, avalikustades:

a)	kõnealuse IFRSi pealkirja, nõude olemuse ja põhjuse, miks juhtkond on arvamusel, et nõude järgimine oleks antud tingimustes selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga; ja

b)	iga esitatud perioodi puhul, iga finantsaruannete kirje korrigeerimised, mida juhtkonna hinnangul oleks vaja teha, et saavutada õiglane esitus.

Paragrahvide 19–23 tähenduses satuks informatsioon vastuollu finantsaruannete eesmärgiga, kui informatsioon ei esita tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi usaldusväärselt, mida selle informatsiooniga kas soovitakse esitada või mida sellelt põhjendatult oodatakse, ja järelikult mõjutab see tõenäoliselt finantsaruannete kasutajate poolt tehtavaid majandusotsuseid. Hinnates, kas mõne IFRSi teatud nõue on selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks finantsaruannete vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga, kaalub juhtkond järgmist:

a)	miks ei saavutata finantsaruannete eesmärki konkreetses olukorras; ja

kuidas kõnealuse (majandus)üksuse olukord erineb teiste antud nõuet järgivate (majandus)üksuste olukorrast. Juhul kui teised (majandus)üksused sarnastes tingimustes järgivad antud nõuet, kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)üksuse poolt nõude järgimine ei ole selliselt eksitav, et selle tulemuseks oleks vastuollu sattumine Raamistikus sätestatud finantsaruannete eesmärgiga.

Tegevuse jätkuvus

Finantsaruandeid koostades hindab juhtkond (majandus)üksuse suutlikkust tegevust jätkata. (Majandus)üksus koostab finantsaruanded tegevuse jätkuvuse alusel, välja arvatud juhul, kui juhtkond kas plaanib (majandus)üksust likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub muu realistlik alternatiiv ja ta on sunnitud seda tegema. Juhul kui juhtkond on oma hinnangu andmisel teadlik sellistest olulistest ebakindlust põhjustatavatest sündmustest või asjaoludest, mis võivad anda põhjust kahtlemiseks (majandus)üksuse võimes tegevust jätkata, avalikustatakse need asjaolud. Juhul, kui (majandus)üksus ei koosta finantsaruandeid tegevuse jätkuvuse alusel, avalikustatakse see asjaolu koos finantsaruannete koostamise alusega ja põhjusega, miks (majandus)üksust ei käsitleta jätkuvalt tegutsevana.

Tegevuse jätkuvuse eelduse põhjendatuse hindamisel arvestab juhtkond kogu kättesaadavat informatsiooni tuleviku kohta, mis peab hõlmama vähemalt kahteteist kuud alates aruandeperioodi lõpust, kuid ei ole piiratud sellega. Hindamise põhjalikkus sõltub iga juhtumiga seotud asjaoludest. Kui (majandus)üksuse tegevus on olnud tulutoov ja tal on olnud raskusteta juurdepääs rahalistele vahenditele, võib (majandus)üksus detailse analüüsita jõuda järeldusele, et tegevuse jätkuvuse eeldus on asjakohane. Teistel juhtudel võib juhtkonnal osutuda vajalikuks kaaluda suurt hulka erinevaid tegureid olemasoleva ja prognoositava tasuvuse kohta, võlgade tagasimaksegraafikute ja võimalike alternatiivsete finantseerimisallikate kohta, enne kui on võimalik veenduda, et tegevuse jätkuvuse alus on asjakohane.

Tekkepõhine arvestus

27	(Majandus)üksus koostab oma finantsaruanded, välja arvatud rahavoogusid käsitlev informatsioon, tekkepõhisest arvestusest lähtudes.

28	Tekkepõhise arvestuse kasutamisel kajastab (majandus)üksus varade, kohustiste, omakapitali, tulude ja kulude objekte (finantsaruannete elemendid) juhul, kui need vastavad kõnealuste elementide Raamistikus toodud definitsioonidele ja kajastamiskriteeriumidele.

Olulisus ja summeerimine

29	(Majandus)üksus esitab iga olulise sarnaseid objekte sisaldavad liigi eraldi. (Majandus)üksus esitab erineva olemuse või otstarbega objektid eraldi, välja arvatud juhul, kui need on ebaolulised.

Finantsaruanded valmivad suure hulga tehingute või muude sündmuste töötlemise tulemusel, mille käigus need tehingud või sündmused summeeritakse liikidesse vastavalt nende olemusele või otstarbele. Summeerimise ja liigitamise protsessi lõppastmeks on summeeritud ja liigitatud andmed, mis moodustavad kirjed finantsaruannetes. Kui kirje ei ole oluline eraldi, summeeritakse see teiste kirjetega kas neis aruannetes või lisades. Kirje, mis ei ole piisavalt oluline nendes aruannetes eraldi esitamiseks, võib kvalifitseeruda eraldi esitamisele lisades.

31	(Majandus)üksus ei pea avalikustama mõne IFRSi poolt nõutud konkreetset informatsiooni juhul, kui see ei ole oluline.

Saldeerimine

32	(Majandus)üksus ei saldeeri varasid ja kohustisi või tulusid ja kulusid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud või nõutud mõnes IFRSis.

(Majandus)üksus esitab eraldi nii varad ja kohustised kui ka tulu ja kulud. Saldeerimine koondkasumi või finantsseisundi aruannetes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), välja arvatud juhul, kui saldeerimine peegeldab tehingu või muu sündmuse sisu, kahandab finantsaruannete kasutajate võimet mõista aset leidnud tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi ning hinnata (majandus)üksuse tulevasi rahavoogusid. Varade kajastamist vähendatuna allahindluse võrra – näiteks iganenud varude allahindluse või ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse võrra – ei loeta saldeerimiseks.

IAS 18-s Tulu määratletakse tulu mõiste ja nõutakse, et (majandus)üksus mõõdaks seda saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades kõiki (majandus)üksuse poolt antud hinnaalandusi ja -dotatsioone. (Majandus)üksus sooritab oma tavapärase tegevuse käigus ka selliseid tehinguid, mis ei loo otseselt tulu, vaid on põhitegevuse seisukohast juhuslikud. (Majandus)üksus esitab selliste tehingute tulemused samast tehingust tulenevate tulude ja kulude saldeerimise teel juhul, kui selline esitus kajastab tehingu või muu sündmuse sisu. Näiteks:

a)	(majandus)üksus kajastab pikaajaliste varade, sealhulgas investeeringute ja äritegevuses kasutatavate varade müügikasumi ja -kahjumi, lahutades müügitulust varade bilansilise (jääk)maksumuse ja kaasnevad müügikulud; ja

b)	(majandus)üksus võib saldeerida kulutusi, mis on seotud vastavalt IAS 37-le Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kajastatud eraldisega ja mis hüvitatakse vastavalt lepingulisele kokkuleppele kolmanda osapoolega (näiteks tarnija garantiileping), nendega seotud hüvitistega.

Lisaks esitab (majandus)üksus sarnaste tehingute liigist tuleneva kasumi ja kahjumi saldeerituna, näiteks valuutakursi muutuste kasumid ja kahjumid või kauplemise eesmärgil hoitavatest finantsinstrumentidest saadud kasumid ja kahjumid. Kuid (majandus)üksus esitab sellised kasumid ja kahjumid eraldi juhul, kui nad on olulised.

Aruandluse sagedus

(Majandus)üksus esitab vähemalt üks kord aastas finantsaruannete tervikkomplekti (kaasa arvatud võrdlusandmed). Juhul, kui (majandus)üksus muudab oma aruandeperioodi lõppu ja esitab raamatupidamise aastaaruande ühest aastast pikema või lühema aruandeperioodi kohta, avalikustab (majandus)üksus lisaks finantsaruannetega hõlmatud perioodile ka:

a)	lühema või pikema perioodi kasutamise põhjuse; ja

b)	asjaolu, et finantsaruannetes kajastatud summad ei ole üheselt võrreldavad.

37	Tavaliselt koostab (majandus)üksus finantsaruanded järjepidevalt üheaastase perioodi kohta. Siiski koostavad mõned (majandus)üksused praktilistel põhjustel aruande näiteks 52-nädalase perioodi kohta. Käesolev standard ei välista seda tava.

Võrdlusandmed

(Majandus)üksus esitab võrdlusandmed eelmise perioodi kohta kõikide käesoleva perioodi finantsaruannetes esitatud summade kohta, välja arvatud juhul, kui IFRSid lubavad või nõuavad teisiti. (Majandus)üksus esitab võrdlusandmed seletava ja kirjeldava informatsiooni kohta siis, kui see on käesoleva perioodi finantsaruannete mõistmiseks asjakohane.

Võrdlusandmeid avalikustav (majandus)üksus esitab vähemalt kaks finantsseisundi aruannet, kaks igat muud aruannet, ja nendega seotud lisad. Juhul kui (majandus)üksus rakendab arvestuspõhimõtet tagasiulatuvalt või korrigeerib tagasiulatuvalt kirjeid või liigitab objekte oma finantsaruannetes ringi, esitab ta vähemalt kolm finantsseisundi aruannet, kaks igat muud aruannet ja nendega seotud lisad. (Majandus)üksus esitab finantsseisundi aruande:

a)	käesoleva perioodi lõpu,

b)	eelneva perioodi lõpu (mis on sama, mis käesoleva perioodi algus), ja

c)	varaseima võrreldava perioodi alguse seisuga.

Mõningatel juhtudel on eelmis(t)e perioodi(de) finantsaruannetes esitatud seletav informatsioon jätkuvalt asjakohane ka käesoleval perioodil. Näiteks avalikustab (majandus)üksus käesoleval perioodil õigusvaidluse üksikasjad, mille tulemus oli eelmise aruandeperioodi lõpus ebakindel ega ole endiselt selgunud. Finantsaruannete kasutajatel on kasulik teada, et see ebakindlust tekitav asjaolu oli olemas juba eelmise aruandeperioodi lõpus ja milliseid abinõusid on selle lahendamiseks käesoleval perioodil tarvitusele võetud.

Juhul, kui (majandus)üksus muudab finantsaruannete objektide esitusviisi või liigitust, liigitab (majandus)üksus võrdlusandmed ümber, välja arvatud juhul, kui ümberliigitamine on teostamatu. Juhul, kui (majandus)üksus liigitab võrdlusandmed ümber, avalikustab (majandus)üksus:

a)	ümberliigitamise olemuse;

b)	iga ümberliigitatud objekti või objektide liigi summa; ja

c)	ümberliigitamise põhjuse.

Juhul kui võrdlusandmete ümberliigitamine on teostamatu, avalikustab (majandus)üksus:

a)	summade ümberliigitamata jätmise põhjuse; ja

b)	paranduste olemuse, mis oleks tulnud summade ümberliigitamisel läbi viia.

Perioodidevahelise informatsiooni võrreldavuse parandamine aitab finantsaruannete kasutajatel teha majandusotsuseid, eriti võimaldades finantsinformatsiooni trendide hindamist prognooside tegemise eesmärgil. Mõnikord on käesoleva perioodiga võrreldavuse saavutamiseks eelneva perioodi võrdleva informatsiooni ümberliigitamine praktiliselt teostamatu. Näiteks võib juhtuda, et (majandus)üksus ei ole eelmis(t)el perioodi(de)l kogunud andmeid selliselt, mis lubaks ümberliigitamist ja informatsiooni taasloomine ei pruugi olla teostatav.

44	IAS 8 käsitleb arvestusmeetodi muutuste või vigade parandamisega seotud võrdlusandmete korrigeerimist.

Esituse järjepidevus

(Majandus)üksus säilitab objektide esitamise ja liigitamise põhimõtted finantsaruannetes muutumatutena ühest perioodist teise, välja arvatud juhul kui:

a)	oluliste muutuste tõttu (majandus)üksuse äritegevuses või (majandus)üksuse finantsaruannete läbivaatamise tulemusena on ilmne, et teistsugune esitusviis või liigitamine oleks sobivam, arvestades IAS 8-s esitatud arvestusmeetodite valiku- ja rakendamiskriteeriume; või

b)	mõni IFRS nõuab muutust esitusviisis.

Näiteks võib oluline omandamine või müük või finantsaruannete esitusviisi läbivaatamine viidata asjaolule, et finantsaruanded tuleks esitada senisest erineval viisil. (Majandus)üksus muudab oma finantsaruannete esitusviisi ainult juhul, kui parandatud esitusviis annab usaldusväärset ja finantsaruannete kasutajatele asjakohasemat informatsiooni ja uuendatud struktuuri kasutatakse tõenäoliselt ka tulevikus, nii et võrreldavuse põhimõtet ei rikuta. Selliste muudatuste tegemisel esitusviisis peab (majandus)üksus oma võrdlusandmed vastavalt paragrahvidele 41 ja 42 ümber liigitama.

STRUKTUUR JA SISU

Sissejuhatus

Käesolev standard nõuab teatud informatsiooni avalikustamist finantsseisundi või koondkasumi aruandes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud) või omakapitali muutuste aruandes ja teiste kirjete avalikustamist kas aruannetes või lisades. IAS 7 Rahavoogude aruanne sätestab esitusviisi nõuded rahavoogude informatsioonile.

Käesolev standard kasutab mõnikord mõistet „avalikustatav informatsioon” laias tähenduses, hõlmates finantsaruannetes kajastatud objekte. Teised IFRSid nõuavad samuti informatsiooni avalikustamist. Sellist informatsiooni avalikustamist võib esitada finantsaruannetes, kui käesolevas standardis või mõnes muus IFRSis ei ole sätestatud teisiti.

Finantsaruannete identifitseerimine

49	(Majandus)üksus identifitseerib selgelt finantsaruanded ja eraldab need muust samas avaldatud dokumendis sisalduvast informatsioonist.

IFRSid kehtivad ainult finantsaruannetele ja mitte tingimata muule aastaaruandes, regulatiivses dokumendis või muus dokumendis esitatud informatsioonile. Seetõttu on oluline, et finantsaruannete kasutajad suudaksid eristada IFRSide kohaselt koostatud informatsiooni muust informatsioonist, mis võib finantsaruannete kasutajatele kasulik olla, kuid mida standardid ei käsitle.

(Majandus)üksus identifitseerib selgelt iga finantsaruande ja nende lisad. Lisaks toob (majandus)üksus selgelt välja alljärgnevad andmed ja korduvalt, kui see on vajalik esitatud informatsiooni õigeks mõistmiseks:

a)	aruandva (majandus)üksuse nimi või muud identifitseerimiseks vajalikud andmed ja mis tahes muutused sellistes andmetes võrreldes eelmise aruandeperioodi lõpuga;

b)	kas finantsaruanded hõlmavad üksik(majandus)üksust või (majandus)üksuste rühma;

c)	aruandeperioodi lõpukuupäev või periood, mida käsitlevad finantsaruanded või nende lisad;

d)	esitusvaluuta määratletuna vastavalt IAS 21-le; ja

e)	täpsusaste, mida kasutatakse finantsaruannetes arvandmete esitamisel.

(Majandus)üksus vastab paragrahvi 51 nõuetele, kui ta esitab lehekülgede, aruannete, lisade, veergude ja muu sellise asjakohased pealkirjad. Sellise informatsiooni parima esitusviisi kindlaksmääramine tugineb hinnangul. Näiteks juhul, kui (majandus)üksus esitab finantsaruanded elektroonilisel kujul, ei kasutata alati eraldi lehekülgi; (majandus)üksus esitab ülalmainitud andmed, et kindlustada finantsaruannetes sisalduva informatsiooni õige mõistmise.

53	(Majandus)üksus muudab tihti oma finantsaruanded paremini mõistetavaks, kui ta esitab informatsiooni tuhandetes või miljonites esitusvaluuta ühikutes. Selline esitusviis on aktsepteeritav seni, kuni (majandus)üksus avalikustab täpsusaste ja ei jäta olulist teavet aruandest välja.

Finantsseisundi aruanne

Finantsseisundi aruandes esitatavad andmed

Finantsseisundi aruanne sisaldab vähemalt järgmisi summasid esitavaid kirjeid:

a)	materiaalsed põhivarad;

b)	kinnisvarainvesteeringud;

c)	immateriaalsed varad;

d)	finantsvarad (välja arvatud punktides e, h ja i toodud summad);

e)	kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringud;

f)	bioloogilised varad;

varud;

h)	nõuded ostjate vastu ja muud nõuded;

i)	raha ja raha ekvivalendid;

j)	varade, mis on kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad liigitatud müügiks hoitavaks, või mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse, kogusumma;

k)	võlad tarnijatele ja muud võlad;

l)	eraldised;

m)	finantskohustised (välja arvatud punktides k ja l toodud summad);

n)	tasumisele kuuluva tulumaksu kohustised ja varad vastavalt IAS 12-le Tulumaks;

o)	edasilükkunud tulumaksu kohustised ja edasilükkunud tulumaksu varad vastavalt IAS 12-le;

p)	kohustised, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kooskõlas IFRS 5-ga;

q)	vähemusosalus (esitatakse omakapitali koosseisus); ja

r)	emaettevõtte omanikele omistatav emiteeritud kapital ja reservid.

55	Finantsseisundi aruandes esitatakse täiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid, kui nende esitamine on oluline (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks.

56	Kui (majandus)üksus esitab oma finantsseisundi aruandes käibe- ja põhivarad ning lühi- ja pikaajalised kohustised eraldi, ei liigita ta edasilükkunud tulumaksu vara (kohustisi) käibevaraks (lühiajalisteks kohustisteks).

Käesolev standard ei tee (majandus)üksusele ettekirjutusi kirjete esitamise järjekorra ega formaadi kohta. Paragrahvis 54 üksnes loetletakse kirjeid, mille olemus või otstarve on piisavalt erinevad, et õigustada finantsseisundi aruandes eraldi esitamist. Lisaks:

a)	lisatakse täiendavaid kirjeid, kui objekti või samalaadsete objektide kogumi suurus, olemus või otstarve on selline, et eraldi esitamine on oluline (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks; ja

võib objektide või samalaadsete objektide kogumi nimetusi ja järjekorda muuta sõltuvalt (majandus)üksuse tegevuse ja tehingute laadist, et anda (majandus)üksuse finantsseisundi mõistmiseks olulist teavet. Näiteks võib finantsasutus muuta eespool toodud kirjeldusi, et anda edasi informatsiooni, mis on asjakohane finantsasutuse tegevuse jaoks.

(Majandus)üksus otsustab täiendavate kirjete eraldi esitamise vajalikkuse üle järgmisi asjaolusid hinnates:

a)	varade olemus ja likviidsus;

b)	varade otstarve (majandus)üksuses; ja

c)	kohustiste summad, olemus ja tasumise tähtajad.

Erinevate mõõtmisaluste kasutamine vara erinevate liikide puhul viitab asjaolule, et nende olemus või otstarve on erinev ja seega (majandus)üksus esitab need eraldi kirjetena. Näiteks materiaalsete põhivarade erinevaid liike võib vastavalt IAS 16 kajastada soetusmaksumuses või ümberhinnatud maksumuses.

Lühi- ja pikaajaline eristus

(Majandus)üksus esitab käibevarad ja põhivarad ning lühi- ja pikaajalised kohustised vastavalt paragrahvidele 66–76 oma finantsseisundi aruandes eraldi liikidena, välja arvatud juhul, kui likviidsusel põhinev esitusviis annab usaldusväärset ja asjakohasemat informatsiooni. Sellisel juhul esitab (majandus)üksus kõik varad ja kohustised nende likviidsuse järjekorras.

Olenemata sellest, kumba esitusmeetodit on kasutatud, avalikustab (majandus)üksus hiljem kui kaheteist kuu möödumisel eeldatavalt laekuvad või tasutavad summad iga sellise vara ja kohustise kirje kohta, mis sisaldab summasid, mis eeldatavalt laekuvad või tasutakse:

a)	mitte hiljem kui kaksteist kuud pärast aruandeperioodi, ja

b)	hiljem kui kaksteist kuud pärast aruandeperioodi.

Kui (majandus)üksus tarnib kaupu või pakub teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul, siis käibe- ja põhivarade ning pika- ja lühiajaliste kohustiste eraldamine finantsseisundi aruandes annab kasulikku informatsiooni, eristades käibekapitalina ringleva netovara (majandus)üksuse pikaajalise kasutusega objektidest. Samuti võimaldab see esile tuua varad, mis jooksva äritsükli jooksul eeldatavalt realiseeritakse, ning kohustised, mis tuleb sama perioodi vältel ära tasuda.

Mõnede (majandus)üksuste puhul, nagu näiteks finantsasutused, annab varade esitamine kasvavas või kahanevas likviidsusjärjekorras informatsiooni, mis on usaldusvääne ja asjakohasem kui esitamine lühi- ja pikaajalisuse eristuse alusel, kuna (majandus)üksus ei paku kaupu või teenuseid selgelt määratletava äritsükli jooksul.

Paragrahvi 60 rakendamisel on (majandus)üksusel lubatud esitada osad oma varad ja kohustised lühi- ja pikaajalise liigitatuse alusel ning teised likviidsusjärjekorras, kui selline esitus annab usaldusväärset ja asjakohasemat informatsiooni. Vajadus segaesituseks võib tekkida juhul, kui (majandus)üksusel on erinevaid tegevusvaldkondi.

Informatsioon varade ja kohustiste eeldatavate realiseerimiskuupäevade kohta on kasulik (majandus)üksuse likviidsuse ja maksevõime hindamisel. IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine nõuab finantsvarade ja finantskohustiste maksetähtaegade avalikustamist. Finantsvarad hõlmavad nõudeid ostjate vastu ja muid nõudeid ning finantskohustised võlgnevusi tarnijatele ja muid võlgnevusi. Informatsioon mitterahaliste varade, nagu näiteks varude realiseerumise eeldatava tähtaja ja selliste kohustiste, nagu näiteks eraldiste tasumise eeldatava tähtaja kohta on samuti kasulik, olenemata sellest, kas varad ja kohustised on liigitatud lühi- ja pikaajalisteks või mitte. Näiteks avalikustab (majandus)üksus varude summa, mis eeldatavalt realiseeritakse hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi.

Käibevarad

(Majandus)üksus liigitab vara käibevaraks siis, kui:

a)	ta loodab vara realiseerida või kavatseb seda müüa või tarbida oma tavapärase äritsükli jooksul;

b)	ta hoiab seda peamiselt kauplemise eesmärgil;

c)	ta loodab selle realiseerida kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi; või

d)	vara on raha või raha ekvivalent (nagu see on määratletud IAS 7-s), välja arvatud juhul, kui vara kasutamine vahetamiseks või kohustise tasumiseks on piiratud vähemalt kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi.

(Majandus)üksus liigitab kõiki teisi varasid põhivaradeks.

67	Käesolevas standardis kasutatav mõiste „põhivara” hõlmab pikaajalisi materiaalseid, immateriaalseid ning finantsvarasid. Standard ei keela alternatiivsete nimetuste kasutamist, kui nende tähendus on selge.

(Majandus)üksuse äritsükkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha või raha ekvivalentide vastu. Kui (majandus)üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. Käibevarad hõlmavad varasid (nagu näiteks varud ja nõuded ostjate vastu), mida müüakse, tarbitakse või realiseeritakse tavapärase äritsükli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavalt ei realiseerita kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi. Käibevarad hõlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil (finantsvarasid liigitatakse selle kategooria raames kauplemise eesmärgil hoitavateks vastavalt IAS 39-le) ja põhivarade lühiajalist osa.

Lühiajalised kohustised

(Majandus)üksus liigitab kohustise lühiajaliseks siis, kui:

a)	ta loodab kohustise tasuda oma tavapärase äritsükli jooksul;

b)	ta hoiab seda peamiselt kauplemise eesmärgil;

c)	kohustis kuulub arveldamisele kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi; või

d)	(majandus)üksusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi.

(Majandus)üksus liigitab kõik muud kohustised pikaajalisteks.

Mõned lühiajalised kohustised, nagu võlad tarnijatele, töötajate palgakulude ja muude tegevuskuludega seotud viitvõlad, on osa (majandus)üksuse tavapärase äritsükli jooksul kasutatavast käibekapitalist. (Majandus)üksus liigitab selliseid jooksva äritegevusega seotud objekte lühiajalisteks kohustisteks isegi siis, kui nende tasumise tähtaeg on hiljem kui kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi. Samasugune tavapärane äritsükkel kehtib nii (majandus)üksuse varade kui ka kohustiste liigitamise puhul. Kui (majandus)üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud.

On teisi lühiajalisi kohustisi, mida ei tasuta jooksva äritsükli käigus, kuid nende tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi või neid hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil. Selliste kohustiste näideteks on finantskohustised, mida liigitatakse vastavalt IAS 39-le kauplemise eesmärgil hoitavateks, arvelduskrediidid ja pikaajaliste finantskohustiste lühiajaline osa, dividendivõlad, tulumaksuvõlg ja muud jooksva äritegevusega mitteseotud võlgnevused. Pikaajaliseks finantseerimiseks kasutatavad finantskohustised (s.t need, mis ei kuulu majandusüksuse tavapärases äritsüklis kasutatava käibekapitali hulka) ja mida ei tule tasuda kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi, kuuluvad pikaajaliste kohustiste alla vastavalt paragrahvidele 74 ja 75.

(Majandus)üksus liigitab oma finantskohustised lühiajalisteks, kui need tuleb tasuda kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, isegi sellisel juhul kui:

a)	esialgne tähtaeg oli pikem kui kaksteist kuud; ja

b)	pikaajaline refinantseerimise või maksegraafiku muutmise leping on sõlmitud pärast aruandeperioodi lõppu ja enne finantsaruannete avaldamiseks heaks kiitmist.

Kui (majandus)üksus kavatseb ja ta omab õigust omal äranägemisel olemasoleva laenulepingu alusel kohustust refinantseerida või pikendada seda vähemalt kaheteistkümneks kuuks pärast aruandeperioodi, liigitatakse kohustus pikaajaliseks ka siis, kui see muidu tuleks tasuda lühema perioodi jooksul. Kui aga kohustuse refinantseerimine või pikendamine ei ole (majandus)üksuse otsustada (näiteks juhul, kui puudub refinantseerimise kokkulepe), ei arvesta (majandus)üksus võimalust kohustust refinantseerida ja liigitab kohustuse lühiajaliseks.

Kui (majandus)üksus rikub aruandeperioodi lõpus või enne seda pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mille tõttu muutub kohustis nõudmisel väljamaksmisele kuuluvaks, liigitab (majandus)üksus kohustise lühiajaliseks ka siis, kui laenuandja on pärast aruandeperioodi lõppu ja enne finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmist nõustunud rikkumise tõttu laenu mitte välja nõudma. (Majandus)üksus liigitab kohustise lühiajaliseks, kuna aruandeperioodi lõpus ei ole (majandus)üksusel tingimusteta õigust seda arveldust edasi lükata rohkem kui kaheteistkümneks kuuks alates nimetatud kuupäevast.

Samas (majandus)üksus liigitab kohustise lühiajaliseks kui laenuandja on aruandeperioodi lõpuks nõustunud andma ajapikendust, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi lõppu ning mille jooksul (majandus)üksus saab lepingurikkumist kõrvaldada ja mille jooksul laenuandja ei saa nõuda kohest tagasimaksmist.

Kui lühiajalisteks kohustisteks liigitatud laenude puhul toimuvad aruandeperioodi lõpu ja finantsaruannete avaldamiseks heakskiitmise kuupäeva vahelisel perioodil järgnevad sündmused, siis need kuuluvad mitte-korrigeerivate sündmustena avalikustamisele vastavalt IAS 10-le Aruandeperioodi järgsed sündmused:

a)	pikaajaline refinantseerimine;

b)	pikaajalise laenulepingu tingimuste rikkumise kõrvaldamine; ja

c)	laenuandjalt pikaajalise laenulepingu rikkumise kõrvaldamiseks ajapikenduse saamine, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud pärast aruandeperioodi lõppu.

Finantsseisundi aruandes või lisades esitatav informatsioon

77	(Majandus)üksus avalikustab kas finantsseisundi aruandes või selle lisades esitatud kirjete täiendavaid alajaotusi, mis on koostatud sobival viisil (majandus)üksuse tegevusest lähtudes.

Alajaotuste detailsus sõltub IFRSide nõuetest ja vastavate summade suurusest, olemusest ja otstarbest. (Majandus)üksus kasutab paragrahvis 58 määratletud tegureid ka alajaotuse määramisel. Avalikustamine erineb iga objekti puhul, näiteks:

a)	materiaalsete põhivarade objektid jagatakse liikidesse vastavalt IAS 16-le;

b)	nõuded jagatakse nõueteks ostjate vastu, nõueteks seotud osapoolte vastu, ettemakseteks ja muudeks nõueteks;

c)	varud jagatakse vastavalt IAS 2-le Varud sellistesse alajaotustesse nagu kaup, tootmisvarud, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistooted;

d)	eraldised jagatakse töötajate hüvitistega seotud eraldisteks ja muudeks eraldisteks; ja

e)	omakapital ja reservid jagatakse erinevatesse liikidesse, nagu näiteks sissemakstud omakapital, ülekurss ja reservid.

(Majandus)üksus avalikustab kas finantsseisundi aruandes või omakapitali muutuste aruandes või lisades järgmised andmed:

aktsiakapitali iga liigi kohta:

i)	lubatud aktsiate arv;

ii)	emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arv ning emiteeritud ja mittetäielikult tasutud aktsiate arv;

iii)	aktsia nimiväärtus või asjaolu, et aktsiatel nimiväärtus puudub;

iv)	perioodi alguses ja lõpus ringluses olevate aktsiate arvu võrdlus;

v)	antud liigiga seotud õigused, eelised ja piirangud, sealhulgas dividendide jaotamise ja kapitali tagasimaksmise piirangud;

vi)	(majandus)üksuse enda või selle tütar- või sidusettevõtete valduses olevad aktsiad; ja

vii)	optsioonide ja aktsiate müügilepingute alusel emiteerimisele kuuluvad aktsiad, sealhulgas tingimused ja summad; ning

b)	iga omakapitali reservi olemus ja eesmärgi kirjeldus.

80	(Majandus)üksus, millel puudub aktsiakapital, näiteks täis- või usaldusühing, avalikustab paragrahvi 79 punktis a nõutavaga võrdväärse informatsiooni, mis näitab igas omakapitali liigis aruandeperioodil toimunud muutusi ja iga omakapitali liigiga seotud õigusi, eeliseid ja piiranguid.

Koondkasumiaruanne

(Majandus)üksus esitab kõik aruandeperioodi jooksul kajastatud tulu- ja kuluobjektid kas:

a)	ühes koondkasumiaruandes, või

b)	kahes aruandes: kasumi ja kahjumi komponente esitavas aruandes (eraldiseisev kasumiaruanne) ja teises aruandes, mis algab kasumi või kahjumiga ja mis esitab muu koondkasumi komponente (koondkasumi aruanne).

Koondkasumiaruandes esitatavad andmed

Koondkasumiaruanne sisaldab vähemalt järgmisi kirjeid perioodi vastavate summade kohta:

a)	müügitulu;

b)	finantskulud;

c)	osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtete ja ühisettevõtmiste kasumist või kahjumist;

d)	tulumaksu kulu;

koondsumma, mis koosneb:

i)	lõpetatud tegevusvaldkondade tulumaksujärgsest kasumist või kahjumist ja

ii)	lõpetatud tegevusvaldkondadesse kuuluvate varade või müügigruppide ümberhindamisel õiglasesse väärtusesse, millest on maha arvatud müügikulutused, või nende müügil kajastatud tulumaksujärgsest kasumist või kahjumist;

f)	puhaskasum või -kahjum;

g)	muu koondkasumi iga komponent liigitatuna oma olemuse järgi (välja arvatud punktis h kirjeldatud summad);

h)	osa kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtete ja ühisettevõtmiste muust koondkasumist; ja

i)	koondkasum.

(Majandus)üksus avalikustab koondkasumiaruandes perioodi kasumi või kahjumi jaotusena järgmised objektid:

aruandeperioodi kasum või kahjum, mis kuulub:

i)	vähemusosalusele, ja

ii)	emaettevõtte omanikele.

aruandeperioodi koondkasum, mis kuulub:

i)	vähemusosalusele, ja

ii)	emaettevõtte omanikele.

84	(Majandus)üksus võib esitada paragrahvi 82 punktides a–f toodud kirjed ja paragrahvi 83 punktis a nimetatud informatsiooni eraldiseisvas kasumiaruandes (vt paragrahv 81).

85	(Majandus)üksus esitab täiendavaid kirjeid, alapealkirju ja vahesummasid koondkasumi aruandes ja eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), kui see on oluline (majandus)üksuse finantstulemuse mõistmiseks.

Kuna (majandus)üksuse mitmesuguste tegevuste, tehingute ja muude sündmuste mõjud erinevad sageduse, kasumi- või kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse osas, aitab finantstulemuse elementide avalikustamine mõista saavutatud finantstulemust ja prognoosida järgmiste perioodide tulemusi. (Majandus)üksus lisab koondkasumi aruandesse ja eraldiseisvasse kasumiaruandesse (kui see on esitatud) täiendavaid kirjeid ning ta muudab kirjete nimetusi või järjekorda, kui see on vajalik finantstulemuse elementide selgitamiseks. (Majandus)üksus arvestab selliseid asjaolusid nagu erinevate tulu- ja kuluelementide olulisus, olemus ja otstarve. Näiteks võib finantsasutus muuta nimetusi, et anda olulist informatsiooni finantsasutuse tegevuse jaoks. (Majandus)üksus ei saldeeri tulu- ja kuluobjekte, välja arvatud juhul, kui paragrahvis 32 toodud kriteeriumid on täidetud.

87	(Majandus)üksus ei esita koondkasumi aruandes ega eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud) ega lisades mingeid tulu- ja kuluobjekte erakorralise tulu või kuluna.

Aruandeperioodi kasum või kahjum

88	(Majandus)üksus kajastab kõiki tulu- ja kulu objekte aruandeperioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud juhul, kui seda ei nõuta või lubata teisiti mõnes IFRSis.

Mõnedes IFRSides määratletakse olukorrad, mil (majandus)üksus kajastab teatud objekte mujal, kui käesoleva perioodi kasumis või kahjumis. IAS 8 käsitleb kahte sellist olukorda: vigade korrigeerimine ja arvestusmeetodite muutuste mõju. Teistes IFRSides nõutakse või lubatakse Raamistiku tulu või kulu mõistele vastava muu koondkasumi väljajätmist kasumist või kahjumist (vt paragrahv 7).

Aruandeperioodi muu koondkasum

90	(Majandus)üksus avalikustab kas koondkasumi aruandes või selle lisades muu koondkasumi iga komponendiga, sealhulgas ümberliigitamiskannetega seotud tulumaksu summa.

(Majandus)üksus võib esitada muu koondkasumi iga komponendi kas:

a)	pärast vastavaid maksumõjusid, või

b)	enne vastavaid maksumõjusid, näidates ühe summana kõigi nende komponentidega seotud tulumaksu kogusumma.

92	(Majandus)üksus avalikustab muu koondkasumi komponente puudutavad ümberliigitamiskanded.

Teised IFRSid määratlevad kas ja millal eelnevalt muu koondkasumi hulgas kajastatud summad liigitatakse ümber kasumisse või kahjumisse. Selliseid ümberliigitamisi nimetatakse käesolevas standardis ümberliigitamiskanneteks. Ümberliigitamiskandeid kajastatakse muu koondkasumi vastava komponendi korrigeerimisena perioodil, mil toimub ümberliigitamine kasumisse või kahjumisse. Näiteks kajastuvad müügivalmis finantsvarade müügil tekkinud kasumid käesoleva perioodi kasumis või kahjumis. Käesoleval perioodil või varasematel perioodidel võidi neid summasid kajastada realiseerimata kasumitena muus koondkasumis. Need realiseerimata kasumid tuleb muust koondkasumist maha arvata perioodil, mil realiseerimata kasumid liigitakse ümber kasumisse või kahjumisse, et vältida nende kahekordset kajastamist koondkasumis.

94	(Majandus)üksus võib esitada ümberliigitamiskanded kas koondkasumiaruandes või selle lisades. Lisades ümberliigitusi esitav (majandus)üksus esitab muu koondkasumi komponendid pärast nendega seotud ümberliigitusi.

95	Ümberliigitamised tekivad näiteks välismaise äriüksuse realiseerimisel (vt IAS 21), müügivalmis varade kajastamise lõpetamisel (vt IAS 39) ja kui maandatav tulevikutehing mõjutab kasumit või kahjumit (vt IAS 39 paragrahv 100 rahavoogude riskimaandamise osas).

Ümberliigitamiskanded ei teki ümberhindluse reservi muutusest vastavalt IAS 16-le või IAS 38-le või kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide aktuaarsetest kasumitest ja kahjumitest, mida on kajastatud vastavalt IAS 19 paragrahvile 93A. Neid komponente kajastatakse muus koondkasumis ja neid ei liigitata järgmistel perioodidel kasumisse või kahjumisse. Ümberhindluse reservi muutusi võib järgmistel perioodidel kanda üle jaotamata kasumisse vastavalt vara kasutamisele või selle kajastamise lõpetamisel (vt IAS 16 ja IAS 38). Aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse jaotamata kasumi koosseisus perioodil, mil neid kajastatakse muu koondkasumina (vt IAS 19).

Koondkasumi aruandes või lisades esitatav informatsioon

97	Kui tulu- või kuluobjektid on olulised, avalikustab (majandus)üksus eraldi nende olemuse ja summa.

Tulu- ja kuluobjektide eraldi avalikustamist põhjustada võivad olukorrad on:

a)	varude allahindlus neto realiseerimisväärtuseni või materiaalsete põhivarade allahindlus kaetava väärtuseni, samuti ka selliste allahindluste tühistamised;

b)	(majandus)üksuse tegevuste ümberstruktureerimised ja mis tahes ümberstruktureerimiskulusid puudutavate eraldiste tühistamised;

c)	materiaalsete põhivarade objektide müügid;

d)	investeeringute müügid;

e)	lõpetatud tegevusvaldkonnad;

f)	kohtuvaidlustega kaasnevad arveldused; ja

g)	muud eraldiste tühistamised.

99	(Majandus)üksus esitab kasumis või kahjumis kajastatud kulude analüüsi, mis põhineb kas kulude olemusel või nende otstarbel (majandus)üksuse tegevuses, olenevalt kumb neist annab usaldusväärset ja asjakohasemat teavet.

100	(Majandus)üksustel soovitatakse paragrahvis 99 ettenähtud analüüs esitada koondkasumi aruandes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud).

101	Kulud liigitatakse alajaotustesse, et tuua esile finantstulemuse elemendid, mis võivad erineda sageduse, kasumi- või kahjumipotentsiaali ja prognoositavuse poolest. See analüüs esitatakse ühel kahest võimalikust viisist.

102

Esimene analüüsiviis on olemuspõhine kululiigitusmeetod. (Majandus)üksus liidab kasumis või kahjumis kajastatavad kulud vastavalt nende olemusele (näiteks amortisatsioon, materjalide ost, transpordikulu, hüvitised töötajatele ja reklaamikulu) jagamata neid ümber vastavalt nende otstarbele (majandus)üksuse tegevuses. Seda meetodit võib olla lihtne rakendada, sest kulude jaotamine otstarvete põhjal ei ole vajalik. Näide olemuspõhisest kululiigitusmeetodist:

Müügitulu		X
Muud tulud		X
Valmistoodete ja lõpetamata toodangu varude muutused	X
Kasutatud tooraine ja kaubad	X
Töötajate hüvitiste kulu	X
Amortisatsioonikulu	X
Muud kulud	X
Kulud kokku		(X)
Kasum enne tulumaksu		X

103

Teine analüüsiviis on „kulude otstarbe” või „müüdud toodete maksumuse” meetod ja selles liigitatakse kulud nende otstarbe järgi müüdud toodete maksumusega seotud kuludeks või näiteks turustus- või halduskuludeks. Selle meetodi kohaselt avalikustab (majandus)üksus vähemalt oma müüdud toodete maksumusega seotud kulud teistest kuludest eraldi. See meetod võib kasutajatele anda asjakohasemat teavet kui olemuspõhine kululiigitusmeetod, kuid kulude jaotamine otstarbe järgi võib olla meelevaldne ja suurel määral hinnanguline. Näide otstarbepõhisest kululiigitusest:

Müügitulu	X
Müüdud toodete maksumus	(X)
Brutokasum	X
Muud tulud	X
Turustuskulud	(X)
Halduskulud	(X)
Muud kulud	(X)
Kasum enne tulumaksu	X

104	Otstarbepõhist kululiigitusmeetodit kasutav (majandus)üksus avalikustab lisainformatsiooni kulude olemuse kohta, sealhulgas amortisatsioonikulu ja töötajate hüvitiste kulud.

105

Otstarbepõhise ja olemuspõhise kululiigitusmeetodi vahel tehtav valik sõltub ajaloolistest ja tootmisharuga seotud teguritest ning (majandus)üksuse olemusest. Mõlemad meetodid toovad esile need kulud, mis võivad otseselt või kaudselt muutuda seoses (majandus)üksuse müügi- või tootmistasemega. Kuna mõlemal meetodil on erinevate (majandus)üksuse tüüpide puhul omad eelised, nõutakse käesoleva standardiga, et juhtkond valib asjakohase ja usaldusväärsema esitusviisi. Otstarbepõhist kululiigitust kasutades on siiski nõutav lisainformatsiooni avalikustamine kulude olemuse kohta, sest see on kasulik tulevaste rahavoogude prognoosimiseks. Paragrahvis 104 on „töötajate hüvitised” sama tähendusega nagu IAS 19-s.

Omakapitali muutuste aruanne

106

(Majandus)üksus esitab omakapitali muutuste aruande, mis näitab:

a)	aruandeperioodi koondkasum, näidates eraldi emaettevõtte omanikele ja vähemusosalusele kuuluvad kogusummad;

b)	iga omakapitali komponendi kohta tagasiulatuva rakendamise või tagasiulatuva korrigeerimise mõjud kooskõlas IAS 8-ga;

c)	oma omanikeõigusi rakendavate omanikega sooritatud tehingute summad, näidates eraldi omanike poolt tehtud sissemaksed ja neile tehtud väljamaksed; ja

d)	iga omakapitali komponendi bilansilise (jääk)maksumuse võrdlus perioodi alguses ja lõpus, näidates eraldi iga muutuse.

107	(Majandus)üksus avalikustab kas omakapitali muutuste aruandes või selle lisades dividendide summa, mis on aruandeperioodi jooksul kajastatud väljamaksetena omanikele, ning vastava summa ühe aktsia kohta.

108	Paragrahvi 106 kohaselt sisaldavad omakapitali komponendid näiteks igat liiki sissemakstud omakapitali, igat liiki muu koondkasumi akumuleerunud jääki ja jaotamata kasumit.

109

Muutused (majandus)üksuse omakapitalis aruandeperioodi alguse ja lõpu vahel peegeldavad netovarade suurenemist või vähenemist aruandeperioodi jooksul. Välja arvatud muutused, mis tulenevad tehingutest oma omanikuõigusi rakendavate omanikega (nagu näiteks omakapitali sissemaksed, (majandus)üksuse omakapitaliinstrumentide tagasiostmine ja dividendid) ja selliste tehingutega otseselt seotud kulutustest, peegeldab omakapitali kogumuutus (majandus)üksuse antud perioodi tegevusest tulenevaid tulusid ja kulusid.

110

IAS 8-s nõutakse tagasiulatuvaid arvestusmeetodite muutuste mõjuga seotud korrigeerimisi määral, mil see on teostatav, välja arvatud juhul, kui üleminekusätted mõnes teises IFRSis nõuavad teisiti. Samuti nõutakse IAS 8-s, et korrigeerimised vigade parandamiseks tehtaks tagasiulatuvalt määral, mil see on teostatav. Tagasiulatuvad muudatused ja tagasiulatuvad korrigeerimised ei ole omakapitali muutused, vaid jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimised, välja arvatud juhul, kui mõnes rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis nõutakse mõne muu omakapitali komponendi tagasiulatuvat korrigeerimist. Paragrahvi 106 punktis b nõutakse omakapitali muutuste aruandes iga omakapitali komponendi osas tehtud kogukorrigeerimise avalikustamist, kajastades eraldi arvestusmeetodite muutustest ja vigade korrigeerimisest tulenevad summad. Need korrigeerimised avalikustatakse iga eelnenud perioodi kohta ja perioodi alguse seisuga.

Rahavoogude aruanne

111	Rahavoogude informatsioon annab finantsaruannete kasutajatele aluse hinnata (majandus)üksuse võimet genereerida raha ja raha ekvivalente ja selle (majandus)üksuse vajadust neid rahavooge kasutada. IAS 7-s sätestatakse rahavoogude informatsiooni esitusviisi ja avalikustamise nõuded.

Lisad

Struktuur

112

Lisad:

a)	esitavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluse ja konkreetsete arvestusmeetodite kohta kooskõlas paragrahvidega 117–124;

b)	avalikustavad IFRSidega nõutud informatsiooni, mida ei ole esitatud mujal finantsaruannetes; ja

c)	annavad informatsiooni, mida ei ole kusagil mujal finantsaruannetes esitatud, kuid mis on oluline nende mõistmiseks.

113

(Majandus)üksus esitab, niivõrd kui see on teostatav, lisad süstemaatiliselt. (Majandus)üksus viitab iga finantsseisundi ja koondkasumi aruannetes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud) ja omakapitali muutuste aruandes ning rahavoogude aruandes esitatud kirje vastavale lisades sisalduvale informatsioonile.

114

(Majandus)üksus esitab lisad tavaliselt alljärgnevalt toodud järjekorras, mis aitab kasutajatel finantsaruandeid paremini mõista ja neid teiste (majandus)üksuste finantsaruannetega võrrelda:

a)	kinnitus aruannete IFRSidele vastavuse kohta (vt paragrahv 16);

b)	kokkuvõte olulistest rakendatud arvestusmeetoditest (vt paragrahv 117);

c)	toetav informatsioon finantsseisundi ja koondkasumi aruandes, eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud), omakapitali muutuste aruandes ja rahavoogude aruandes esitatud objektide kohta nende aruannete ja kirjete esitamise järjekorras; ja

muu avalikustatav informatsioon, sealhulgas:

i)	tingimuslikud kohustised (vt IAS 37) ja finantsseisundi aruandes kajastamata lepingulised siduvad tulevikukohustused; ja

ii)	mittefinantsinformatsioon, näiteks (majandus)üksuse finantsriskide juhtimise eesmärgid ja poliitikad (vt IFRS 7).

115

Mõnes olukorras võib osutuda vajalikuks või soovitavaks muuta objektide järjestust lisades. Näiteks võib (majandus)üksus kajastada informatsiooni finantsinstrumentide kasumis või kahjumis kajastatud õiglaste väärtuste muutuste kohta koos nende lunastustähtaegu käsitletavate andmetega, kuigi esimesed on seotud koondkasumi aruande või eraldiseisva kasumiaruandega (kui see on esitatud) ja viimased finantsseisundi aruandega. Siiski peab (majandus)üksus säilitama lisade süstemaatilise struktuuri niivõrd, kuivõrd see on teostatav.

116	(Majandus)üksus võib esitada lisad, mis annavad informatsiooni finantsaruannete koostamise aluste ja konkreetsete arvestusmeetodite kohta finantsaruannete eraldi osana.

Arvestusmeetodite avalikustamine

117

(Majandus)üksus avalikustab kokkuvõtte olulistest arvestusmeetoditest:

a)	finantsaruannete koostamisel kasutatud mõõtmisalus (või -alused); ja

b)	muud kasutatud arvestusmeetodid, mis on olulised finantsaruannete mõistmiseks.

118

On oluline, et (majandus)üksus teavitab kasutajaid finantsaruannetes kasutatud mõõtmisalusest või -alustest (näiteks soetusmaksumus, hetkemaksumus, neto realiseerimisväärtus, õiglane väärtus või kaetav väärtus), kuna finantsaruande koostamise alus mõjutab oluliselt nende analüüsi. Kui (majandus)üksus kasutab finantsaruandes mitut mõõtmisalust, näiteks kui teatud varaliike kajastatakse ümberhinnatud väärtustes, piisab nende varade ja kohustiste liikide välja toomisest, mille suhtes üht või teist mõõtmisalust rakendatakse.

119

Otsustades selle üle, kas konkreetne arvestusmeetod tuleks avalikustada, kaalub juhtkond, kas see avalikustamine aitaks finantsaruannete kasutajatel mõista, kuidas tehingud, muud sündmused ja tingimused kajastuvad (majandus)üksuse finantstulemustes ja finantsseisundis. Konkreetsete arvestusmeetodite avalikustamine on kasutajaile eriti kasulik, kui need meetodid on valitud IFRSides lubatud alternatiivide hulgast. Üheks näiteks on informatsiooni avalikustamine selle kohta, kas ühisettevõtja kajastab oma osalust ühiselt kontrollitud (majandus)üksuses kasutades proportsionaalset konsolideerimist või kapitaliosaluse meetodit (vt IAS 31 Osalemine ühisettevõtmistes). Mõnedes IFRSides nõutakse spetsiifiliselt teatud arvestusmeetodite avalikustamist, kaasa arvatud juhtkonnapoolsed valikud erinevate lubatud meetodite vahel. Näiteks nõutakse IAS 16-s materiaalsete põhivarade liikide mõõtmisaluste avalikustamist.

120

Iga (majandus)üksus otsustab oma äritegevusest lähtudes, milliste arvestusmeetodite avalikustamist võiksid tema finantsaruannete kasutajad eeldada sellist tüüpi (majandus)üksuse puhul. Näiteks eeldavad finantsaruannete kasutajad tulumaksuga maksustatavate (majandus)üksuste puhul, et need avalikustavad arvestusmeetodid tulumaksu, kaasa arvatud edasilükkunud tulumaksukohustise ja –vara, kajastamise kohta. Kui (majandus)üksusel on olulisi välismaiseid äriüksusi või tehinguid välisvaluutas, eeldavad finantsaruannete kasutajad valuutakursi muutustest tekkinud kasumi ja kahjumi kajastamise arvestusmeetodite avalikustamist.

121

Arvestusmeetod võib olla oluline (majandus)üksuse äritegevuse olemusest tulenevalt isegi siis, kui käesoleva perioodi ja eelnevate perioodide summad ei ole olulised. Samuti on asjakohane avalikustada kõik olulised arvestusmeetodid, mis ei ole IFRSide poolt spetsiifiliselt nõutud, aga mida (majandus)üksus on valinud ja rakendanud vastavalt IAS 8-le.

122	(Majandus)üksus avalikustab lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele (vt paragrahv 125) oluliste arvestusmeetodite kokkuvõttes või muudes lisades arvestusmeetodite rakendamisel tehtud juhtkonnapoolsed otsused, mis omavad kõige olulisemat mõju finantsaruannetes kajastatud summadele.

123

Arvestusmeetodite rakendamisel teeb juhtkond lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele mitmesuguseid otsuseid, mis võivad oluliselt mõjutada tema poolt finantsaruannetes kajastatud summasid. Näiteks teeb juhtkond otsuseid, et määrata:

a)	kas finantsvarad on lunastustähtajani hoitavad investeeringud;

b)	millal kantakse sisuliselt kõik finantsvarade ja renditavate varade omamisega seotud olulised riskid ja hüved üle teistele (majandus)üksustele;

c)	kas teatud kaupade müügid on sisult finantseerimiskokkulepped, mistõttu nad ei tekita müügitulu; ja

d)	kas (majandus)üksuse ja eriotstarbelise (majandus)üksuse vahelise suhte olemus viitab sellele, et (majandus)üksus kontrollib eriotstarbelist (majandus)üksust.

124

Osa kooskõlas paragrahviga 122 avalikustatud informatsioonist on nõutud teiste IFRSidega. Näiteks nõutakse IAS 27-s, et (majandus)üksus avalikustaks põhjused, miks (majandus)üksuse osalusega ei kaasne kontrolli investeerimisobjekti üle, mis ei ole tütarettevõte, kuigi (majandus)üksus omab otseselt või kaudselt läbi tütarettevõtete enam kui poolt investeerimisobjekti hääleõigusest või potentsiaalsest hääleõigusest. IAS 40-s Kinnisvarainvesteeringud nõutakse, et avalikustataks (majandus)üksuses välja töötatud kriteeriumid, mille alusel tehakse vahet kinnisvarainvesteeringute ja omaniku poolt kasutatava kinnisvara või tavapärase majandustegevuse käigus müügiks hoitava kinnisvara vahel.

Peamised hindamisebakindluse allikad

125

(Majandus)üksus avalikustab lisades informatsiooni tulevikku puudutavate eelduste ja muude peamiste hindamisebakindluse allikate kohta aruandeperioodi lõpus, millega kaasnev oluline risk võib põhjustada olulisi varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste korrigeerimisi järgmisel majandusaastal. Nende varade ja kohustiste suhtes sisaldavad lisad andmeid alljärgneva kohta:

a)	nende olemus; ja

b)	nende bilansiline (jääk)maksumus aruandeperioodi lõpus

126

Mõnede varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste määramine nõuab hinnanguid ebakindlate tulevikusündmuste mõjude kohta nendele varadele ja kohustistele aruandeperioodi lõpus. Näiteks hiljutiste jälgitavate turuhindade puudumisel on vajalikud tulevikku suunatud hinnangud mõõtmaks materiaalsete põhivarade liikide kaetavat väärtust, tehnoloogilise iganemise mõju varudele, käimasoleva kohtuasja tulemustega seotud eraldisi ja selliseid pikaajalisi töötajate hüvitisi nagu pensionikohustused. Need hinnangud hõlmavad eeldusi selliste andmete kohta nagu rahavoogude või kasutatud diskontomäärade riskikorrigeerimised, tulevased muutused palkades ja tulevased muutused teisi kulutusi mõjutavates hindades.

127

Peamised eeldused ja muud peamised hindamisebakindluse allikad, mis avalikustatakse vastavalt paragrahvile 125, on seotud hinnangutega, mis nõuavad juhtkonnalt kõige keerulisemaid, subjektiivsemaid või komplekssemaid otsuseid. Ebakindlate olukordade võimalikku tulevast lahendust mõjutavate tegurite ja eelduste arvu kasvuga kaasneb otsuste muutumine subjektiivsemaks ja keerulisemaks, mistõttu harilikult suureneb ka varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste oluliste korrigeerimiste võimalus.

128

Paragrahvis 125 avalikustatud informatsioon ei ole nõutav selliste varade ja kohustiste kohta, mis kannavad olulist riski, et nende bilansilised (jääk)maksumused võivad järgmisel majandusaastal oluliselt muutuda, kui neid aruandeaasta lõpus mõõdetakse õiglases väärtuses, mis tugineb hiljutistel jälgitavatel turuhindadel. Sellised õiglased väärtused võivad oluliselt muutuda järgmisel majandusaastal, kuid neid muutusi ei põhjusta kasutatud eeldused või muud hindamisebakindluse allikad aruandeperioodi lõpus.

129

(Majandus)üksus esitab paragrahvis 125 nimetatud avalikustatava informatsiooni viisil, mis aitab finantsaruannete kasutajatel mõista juhtkonna poolt tehtud otsuseid tuleviku kohta ja muude hindamisebakindluse allikate kohta. Antud informatsiooni olemus ja ulatus varieerub vastavalt eelduste ja muude asjaolude olemusele. Näited (majandus)üksuse poolt avalikustatavast informatsioonist on:

a)	eelduste või muude hindamisebakindluste olemus;

b)	bilansiliste (jääk)maksumuste tundlikkus nende arvutuste aluseks olevate meetodite, eelduste ja hinnangute suhtes, kaasa arvatud tundlikkuse põhjused;

c)	eeldatav ebakindla olukorra lahendus ja ebakindlusest mõjutatud varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste põhjendatult võimalike tulemuste vahemik järgmisel majandusaastal; ja

d)	seletus muutustele varem tehtud eeldustes vastavate varade ja kohustiste osas, kui ebakindlus jääb lahendamata.

130	Käesolevas standardis ei nõuta, et (majandus)üksus avalikustaks informatsiooni eelarve kohta või prognoose paragrahvis 125 toodud teabe avalikustamisel.

131

Mõnikord ei ole võimalik avalikustada eelduste või muu hindamisebakindluse allikate võimalike mõjude ulatust aruandeperioodi lõpus. Sellistel juhtudel avalikustab (majandus)üksus asjaolu, et olemasolevate teadmiste kohaselt on põhjendatult võimalik, et järgmisel majandusaastal võib eeldatust erinevate tulemuste puhul osutuda vajalikuks korrigeerida oluliselt vastava vara või kohustise bilansilist (jääk)maksumust. Igal juhul avalikustab (majandus)üksus mingi eelduse poolt mõjutatud konkreetse vara või kohustise (või varade ja kohustiste liikide) bilansilise (jääk)maksumuse ja olemuse.

132	Paragrahvis 122 nimetatud avalikustatav informatsioon teatud juhtkonnapoolsete otsuste kohta, mida juhtkond tegi (majandus)üksuse arvestusmeetodite rakendamisel, ei ole seotud paragrahvis 125 nõutud avalikustatava informatsiooniga peamiste hindamisebakindluste allikate kohta.

133

Teised IFRSid nõuavad mõnede eelduse avalikustamist, mis oleks vastasel korral nõutavad kooskõlas paragrahviga 125. Näiteks nõutakse IAS 37-s, et teatud olukordades avalikustataks tuleviku sündmusi puudutavad peamised eeldused, mis mõjutavad eraldiste liike. IFRS 7-s nõutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida kasutatakse õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade ja finantskohustiste õiglaste väärtuste hindamisel. IAS 16-s nõutakse, et avalikustataks olulised eeldused, mida kasutatakse materiaalsete põhivarade ümberhinnatud objektide õiglase väärtuse hindamisel.

Kapital

134	(Majandus)üksus avalikustab informatsiooni, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata (majandus)üksuse eesmärke, poliitikaid ja protsesse kapitali haldamisel.

135

Et vastata paragrahvile 134, avalikustab (majandus)üksus järgmise informatsiooni:

kvalitatiivne informatsioon kapitali haldamise eesmärkidest, poliitikatest ja protsessidest, kaasa arvatud:

i)	kirjeldus sellest, mida ta haldab kapitalina;

ii)	kui (majandus)üksus peab vastama väliselt kehtestatud kapitali haldamise tingimustele, nende nõuete olemus ja viis, kuidas need nõuded on rakendatud kapitali haldamisel; ja

iii)	kuidas ta täidab oma kapitali haldamise eesmärke.

kokkuvõtlikud kvantitatiivsed andmed selle kohta, mida ta haldab kapitalina. Mõned (majandus)üksused peavad mõningaid finantskohustisi (nt allutatud võla mõned vormid) kapitali osaks. Teised (majandus)üksused ei pea kapitaliks omakapitali mõningaid komponente (nt komponendid, mis tekivad rahavoogude riskimaandamisel).

c)	kõik punktide a ja b muutused võrreldes eelneva perioodiga.

d)	kas ta perioodi jooksul vastas väliselt kehtestatud kapitalinõuetele, mida ta peab järgima.

e)	juhul kui (majandus)üksus ei vastanud sellistele väliselt kehtestatud kapitalinõuetele, sellise mittevastavuse tagajärjed.

(Majandus)üksus kasutab sellisteks avalikustamisteks (majandus)üksusesiseselt juhtkonna võtmeisikutele esitatud informatsiooni.

136

(Majandus)üksus võib hallata kapitali mitmel erineval viisil ja temalt võidakse nõuda vastavust mitmetele erinevatele kapitalinõuetele. Näiteks võivad segakontserni kuuluda (majandus)üksused, mis tegelevad kindlustus- ja pangandustegevusega ning need (majandus)üksused võivad tegutseda erinevates jurisdiktsioonides. Kui ühine kapitalinõuete ja kapitali haldamisviiside avalikustamine ei anna kasulikku informatsiooni või moonutab finantsaruande kasutaja arusaama (majandus)üksuse kapitaliallikatest, avalikustab (majandus)üksus eraldi informatsiooni iga (majandus)üksusele kehtiva kapitalinõude kohta.

Muu avalikustatav informatsioon

137

(Majandus)üksus avalikustab lisades:

a)	dividendide summa, mille kohta on tehtud jaotusettepanek või mille jaotamine on välja kuulutatud enne finantsaruannete kinnitamist aga mida ei ole kajastatud aruandeperioodi väljamaksena omanikele, ja vastav summa aktsia kohta; ja

b)	eelisaktsiate kõikide mittekajastatud kumulatiivsete dividendide summa.

138

(Majandus)üksus avalikustab järgmist, kui seda ei ole avalikustatud mujal finantsaruannetes:

a)	(majandus)üksuse alaline asukoht ja õiguslik vorm, asutamiskohajärgne riik ja registreeritud asukoha aadress (või peamine tegevuskoht, kui see erineb registreeritud asukohast);

b)	(majandus)üksuse äritegevuse ja põhitegevusvaldkondade kirjeldus; ja

c)	emaettevõtte ja kogu kontserni kontrolliva kõrgeimal asetseva emaettevõtte nimi.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

139	(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat standardit varasemale perioodile, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 1 (PARANDATUD 2003) TAGASIVÕTMINE

140	Käesolev standard asendab IAS 1 Finantsaruannete esitamine, parandatud 2003.a. ja muudetud 2005.a.

Lisa

Muudatused teistes avaldatud materjalides

Käesoleva lisa muudatused rakenduvad aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat standardit varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka järgnevalt toodud muudatused.

A1 [Muudatus mitte rakendatav üksnes standardite puhul]

A2 [Muudatus mitte rakendatav üksnes standardite puhul]

A3 Rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites (kaasa arvatud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja tõlgendused), ja IFRSide sissejuhatustes on järgmisi väljendeid muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud (välja arvatud juhul, kui selles lisas on öeldud teisiti).

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—	„kasumiaruanne” on muudetud „koondkasumi aruandeks”.

—	„bilanss” on muudetud „finantsseisundi aruandeks”.

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—

„bilansipäev” on muudetud „aruandeperioodi lõpuks”.

—	„järgmine bilansipäev” on muudetud „järgmise aruandeperioodi lõpuks”.

—	„iga bilansipäev” on muudetud „iga aruandeperioodi lõpuks”.

—	„pärast bilansipäeva” on muudetud „pärast aruandeperioodi (lõppu)”.

—

„aruandekuupäev” on muudetud „aruandeperioodi lõpuks”.

—	„iga aruandekuupäev” on muudetud „iga aruandeperioodi lõpuks”.

—	„viimane aruandeaasta kuupäev” on muudetud „viimase aruandeaasta lõpuks”.

—	„aktsionärid” on muudetud „omanikeks” (välja arvatud IAS 33-s Aktsiakasum).

—	„omakapitalist eemaldatud ja kasumis või kahjumis kajastatud” on muudetud „liigitatud omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse ümberliigitamiskannetena”.

—

„standard või tõlgendus” on muudetud „IFRSiks”.

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—	„standardid ja tõlgendused” on muudetud „IFRSideks” (välja arvatud IAS 8-s Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead paragrahvis 5).

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

—	Viited IAS 10-le Sündmused pärast bilansipäeva kehtivale versioonile on muudetud viideteks IAS 10-le Sündmused pärast aruandeperioodi.

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtmine

A4 IFRS 1 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 6 ja 7 on muudetud järgmiselt:

„6	(Majandus)üksus koostab IFRSidele ülemineku kuupäeval ja esitab IFRSidega kooskõlas oleva finantsseisundi algaruande. See on IFRSidel põhineva raamatupidamisarvestuse lähtepunkt.

7	(Majandus)üksus … Sellised arvestusmeetodid peavad olema vastavuses kõikide IFRSidega, mis kehtivad tema esimene IFRSil põhineva aruandeperioodi lõpus, välja arvatud paragrahvides 13–34B ja 37 sätestatu.”

Näide paragrahvi 8 järel on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud:

Viited aastatele „2003” kuni „2005” on muudetud vastavalt aastateks „20X3” kuni „20X5”.

Paragrahvid TAUST ja NÕUETE RAKENDAMINE on muudetud järgmiselt:

„Taust

(Majandus)üksuse A esimene IFRSil põhinev aruandeperiood on 31. detsember 20X5. (Majandus)üksus A otsustab esitada võrdlusandmed nendes finantsaruannetes ainult ühe aasta kohta (vt paragrahv 36) …

Nõuete rakendamine

(Majandus)üksus A …:

a)	koostades ja esitades oma IFRSidega kooskõlas oleva finantsseisundi algaruande 1. jaanuaril 20X4; ja …”

Paragrahv 10, paragrahvi 12 punkt a ja paragrahv 21 on muudetud järgmiselt:

„10	Kui paragrahvides 13–34B ei ole teisiti sätestatud, peab (majandus)üksus oma IFRSidega kooskõlas olevas finantsseisundi algaruandes: …

Käesolev IFRS kehtestab kaks rühma erandeid põhimõtte suhtes, et (majandus)üksuse IFRSiga kooskõlas olev finantsseisundi algaruanne vastab igale IFRSile:

a)	paragrahvid 13–25I annavad vabastuse teiste IFRSide teatud nõuetest.

IAS 21-s Valuutakursside muutuste mõjud nõutakse, et (majandus)üksus:

a)	kajastaks mõned valuutakursivahed muus koondkasumis ja akumuleeriks neid omakapitali eraldi komponendis; ja

b)	välismaise äriüksuse võõrandamise korral liigitaks selle välismaise äriüksuse kumulatiivsed valuutakursivahed (sealhulgas vajadusel vastavate riskimaandamisinstrumentidega seotud kasumid ja kahjumi) omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse võõrandamisel saadud kasumi või kahjumi osana.”

Paragrahvis 32 on viited aastatele 2003 ja 2004 muudetud vastavalt aastateks 20X4–20X5.

Paragrahvid 32, 35 ja 36 on muudetud järgmiselt:

„32	(Majandus)üksus … Selle asemel kajastab (majandus)üksus uut informatsiooni 31. detsembril 20X4 lõppenud aruandeaasta kasumis või kahjumis (või vajadusel muus koondkasumis).

35	Kui paragrahvis 37 ei ole sätestatud teisiti, ei anna käesolev IFRS vabastusi teiste IFRSide esitamise ja avalikustamise nõuetest.

Vastamaks IAS 1-le, (majandus)üksuse esimesed IFRSiga kooskõlas olevad finantsaruanded sisaldavad vähemalt kolme finantsseisundi aruannet, kahte koondkasumiaruannet, kahte eraldiseisvat kasumiaruannet (kui need on esitatud), kahte rahavoogude aruannet ja kahte omakapitali muutuste aruannet ning nendega seotud lisasid, kaasa arvatud võrdlevat informatsiooni..”

Paragrahvid 36A–36C ja pealkirjad nende kohal on kehtetu.

Paragrahvid 39 ja 45 on muudetud järgmiselt:

„39

Vastamaks paragrahvile 38, (majandus)üksuse esimesed IFRSiga kooskõlas olevad finantsaruanded sisaldavad: …

(ii)	lõpp … eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt.

võrdlust koondkasumiga vastavalt IFRSile (majandus)üksuse viimastes aruandeaasta finantsaruannetes. Selle võrdluse lähtepunktiks on eelmise raamatupidamistava järgi esitatud koondkasum sama perioodi kohta, või juhul kui (majandus)üksus ei esitanud sellist kogusummat, siis eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud kasum või kahjum.

…

… vastamaks …

Juhul kui (majandus)üksus esitas vahefinantsaruande vahetult eelnenud majandusaasta võrreldava vaheperioodi kohta, sisaldab vahefinantsaruanne

i)	eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud omakapitali võrdlust võrreldava vaheperioodi lõpus IFRSile vastava omakapitaliga samal kuupäeval; ja

ii)

võrdlust oma koondkasumiga IFRSi kohaselt selle võrreldava vaheperioodi kohta (jooksvalt ja kumulatiivselt). Selle võrdluse lähtepunktiks on eelmise raamatupidamistava (GAAP) järgi esitatud koondkasum sama perioodi kohta, või juhul kui (majandus)üksus ei esitanud sellist kogusummat, siis eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaselt esitatud kasum või kahjum.”

Paragrahv 47C on kehtetu.

Paragrahv 47H on lisatud järgmiselt:

„47H

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 6, 7, 8 (Näide), 10, 12(a), 21, 32, 35, 36, 39(b) ja 45(a), Lisa A and Lisa B paragrahvi B2(i), ja jäeti välja paragrahvid 36A–36C ja 47C. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

Lisas A on mõisteid muudetud järgmiselt:

„esimene IFRSil põhinev aruandeperiood

(Majandus)üksuse esimestes IFRSiga kooskõlas olevates finantsaruannetes esitatud viimane aruandeperiood.

rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt vastu võetud standardid ja tõlgendused. Need hõlmavad:

…

c)	Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (International Financial Reporting Interpretations Committee – IFRIC) või selle eelkäija Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (Standing Interpretations Committee – SIC) poolt väljatöötatud tõlgendused.”

Lisas A muudetakse IFRSile vastava algbilansi mõistet järgmiselt:

„IFRSile vastav finantsseisundi algaruanne

(Majandus)üksuse finantsseisundi aruanne IFRSidele ülemineku kuupäeval.”

Lisas A jäetakse aruandekuupäeva mõiste välja.

Lisas B on paragrahv B2(i) muudetud järgmiselt:

„B2

Juhul kui esmakordne kasutuselevõtja …

Kui esmakordne kasutuselevõtja kajastas firmaväärtust vastavalt eelmisele raamatupidamistavale (GAAP) mahaarvamisena omakapitalist:

i)	ta ei kajasta seda firmaväärtust oma IFRSile vastavas finantsseisundi algaruandes. Veelgi enam, ta ei liigita ümber seda firmaväärtust kasumisse või kahjumisse tütarettevõtte võõrandamisel või kui tütarettevõtte investeeringu väärtus langeb.”

IFRS 4 Kindlustuslepingud

A5 IFRS 4 paragrahvid 30 ja 39A(a) 30 on muudetud järgmiselt:

„30

Mõningates arvestusmudelites … Sellega seotud kindlustuskohustuste (või edasilükkunud sõlmimisväljaminekute või immateriaalsete varade) korrigeerimine kajastatakse muus koondkasumis siis, ja ainult siis, kui realiseerimata kasumid või kahjumid on kajastatud muus koondkasumis. Sellist arvestuspraktikat …

39A

… nõuete järgmiseks …

… sensitiivsusanalüüsi, mis näitab, kuidas kasumit või kahjumit ja omakapitali oleks mõjutatud, kui oleksid aset leidnud muutused olulises riskiteguris, mis olid põhjendatult võimalikud aruandeperioodi lõpus; meetodid ja eeldused, mida kasutati sensitiivsusanalüüsi koostamisel; ja kõik muutused eelmisel perioodil kasutatud meetodites ja eeldustes. Siiski, …”

Paragrahv 41B on lisatud järgmiselt:

„41B

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 30. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IFRS 5 Müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad

A6 IFRS 5 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 3 on „(parandatud 2003)” kehtetu.

Paragrahvis 28 on „samas kasumiaruande osas” muudetud „koondkasumi aruande osas”.

Paragrahv 33A on lisatud järgmiselt:

„33A	Kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitatakse lõpetatud tegevusvaldkonda puudutav osa selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahvis 38 on „kajastatud otse omakapitalis” muudetud „kajastatud otse muus koondkasumis”.

Paragrahv 44A on lisatud järgmiselt:

„44A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti paragrahvid 3 ja 38 ja lisati paragrahv 33A. (Majandus)üksus rakendab neid parandusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need muudatused.”

Lisas A on mõistet käibevara muudetud järgmiselt:

„(Majandus)üksus liigitab vara käibevaraks, kui:

a)	ta loodab vara realiseerida või kavatseb selle müüa või tarbida oma tavapärase äritsükli käigus;

b)	ta hoiab seda peamiselt kauplemise eesmärgil;

c)	ta loodab vara realiseerida kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi; või

d)	vara on raha või raha ekvivalent (nagu on määratletud IAS 7-s), välja arvatud kui vara kasutamine vahetamiseks või kohustise arveldamiseks on piiratud vähemalt kaheteist kuu jooksul pärast aruandeperioodi.”

IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine

A7 IFRS 7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Pealkiri enne paragrahvi 20 on muudetud järgmiselt:

„Koondkasumi aruanne”

Paragrahv 20 on muudetud järgmiselt:

„20

(Majandus)üksus avalikustab kas koondkasumiaruandes või selle lisades järgmised tulu-, kulu-, kasumi või kahjumikirjed:

netokasumid või -kahjumid:

…

ii)	müügivalmis finantsvarast, näidates eraldi muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi summa ning omakapitalist kasumisse või kahjumisse ümberliigitatud summa;

iii)

…”

Paragrahv 21 on muudetud järgmiselt:

„21	Vastavalt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) paragrahvile 117 avalikustab (majandus)üksus oluliste arvestusmeetodite ülevaate, finantsaruannete koostamisel kasutatud mõõtmisaluse (või -alused) ning muud kasutatud arvestusmeetodid, mis on olulised finantsaruannete mõistmiseks.”

Paragrahvi 23 punktid c ja d on muudetud järgmiselt:

„23

(Majandus)üksus avalikustab rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kohta: …

c)	perioodi jooksul muus koondkasumis kajastatud summa;

d)	summa, mis liigitati omakapitalist ümber aruandeperioodi kasumisse või kahjumisse, näidates ära summa, mis on kajastatud igal koondkasumiaruande kirjel; ja …”

Paragrahvi 27 punktis c on „omakapitalis” muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahv 44A on lisatud järgmiselt:

„44A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti paragrahvid 20, 21, 23(c) ja (d), 27(c) ning Lisa B paragrahvi B5. (Majandus)üksus rakendab neid parandusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need muudatused.”

Paragrahv B5 on muudetud järgmiselt:

„B5

Vastavalt IAS 1 paragrahvile 122 (parandatud 2007) avalikustavad (majandus)üksused kas arvestusmeetodite kokkuvõttes või muudes lisades lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele ka olulised arvestusmeetodite rakendamisel tehtud juhtkonnapoolsed otsused, mis omavad kõige olulisemat mõju finantsaruannetes kajastatud summadele.”

Lisa B paragrahvis B14 on „bilansisumma” muudetud „finantsseisundi aruande summaks”.

IFRS 8 Tegevussegmendid

A8 IFRS 8 paragrahvid 21 ja 23(f) on muudetud järgmiselt:

„21	… rakendamiseks … Avalikustatavate segmentide finantsseisundi aruande summad tuleb esitada võrdlevalt finantsseisundi aruande summadega kõikide finantsseisundi aruande koostamise kuupäevade seisuga. Eelmiste perioodide andmed esitatakse uuesti, nagu on kirjeldatud paragrahvides 29 ja 30.

(Majandus)üksus …

f)	olulised tulu- ja kulukirjed, mis avalikustatakse IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) paragrahvi 97 kohaselt;”

Paragrahv 36A on lisatud järgmiselt:

„36A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 23(f). (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 7 Rahavoogude aruanne

A9 IAS 7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

Paragrahvis 32 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead

A10 IAS 8 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvi 5 on muudetud järgmiselt:

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

—	[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

IAS 10 Aruandeperioodi järgsed sündmused

A11 IAS 10 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Pealkiri on muudetud „Aruandeperioodi järgsed sündmused”.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes].

IAS 11 Ehituslepingud

A12 IAS 11 paragrahvides 26, 28 ja 38 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

IAS 12 Tulumaks

A13 IAS 12 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osa „Eesmärk” kolmandas paragrahvis on kolmas lõik muudetud järgmiselt:

„… Kõikide kasumi ja -kahjumiväliselt (kas muus koondkasumis või otse omakapitalis) kajastatud tehingute ja teiste sündmuste puhul kajastatakse nendega otseselt seotud maksumõjud samuti kasumi ja kahjumiväliselt (kas vastavalt muus koondkasumis või otse omakapitalis).”

Paragrahvides 22(b), 59, 60 ja 65 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”, paragrahvi 81 punkti g alapunktis ii on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

Paragrahv 23 on muudetud järgmiselt:

„23	… Vastavalt paragrahvile 61A, kajastatakse edasilükkunud tulumaks otse omakapitalikomponendi bilansilises (jääk)maksumuses. Vastavalt paragrahvile 58 kajastatakse järgnevad edasilükkunud tulumaksu kohustise muutused kasumis või kahjumis edasilükkunud tulumaksu kuluna (tuluna).”

Paragrahvi 52 näite B ja näite C lõpus olevas märkuses on „paragrahv 61” muudetud „paragrahviks 61A” ja „kajastatakse … otse omakapitalis” on muudetud „kajastatakse muus koondkasumis”.

Paragrahvi 58 pealkiri ja paragrahv 58 on muudetud järgmiselt:

„Kasumis või kahjumis kajastatud objektid

Tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks kajastatakse tulu või kuluna ja see sisaldub perioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud määral, mil tulumaks tekib seoses:

a)	tehingu või sündmusega, mida kajastatakse samal või erineval perioodil puhaskasumi või -kahjumiväliselt kas muus koondkasumis või otse omakapitalis (vt paragrahvid 61A - 65); …”

Paragrahvis 60 on „debiteeritud või krediteeritud omakapitalis” muudetud „kasumi- või kahjumiväliselt kajastatud”.

Paragrahvi 61 pealkirjas on „debiteerida või krediteerida otse omakapitalis” muudetud „kajastada kasumi-või kahjumiväliselt”.

Paragrahv 61 on kehtetu ja paragrahv 61A on lisatud järgmiselt:

„61A

Maksmisele kuuluvat ja edasilükkunud tulumaksu kajastatakse kasumi- või kahjumiväliselt, kui maksustatavaid objekte kajastatakse samal või muul perioodil kasumi- või kahjumiväliselt. Seega, maksmisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks, mis on seotud objektidega, mida kajastatakse samal või muul perioodil:

a)	muus koondkasumis, kajastatakse muus koondkasumis (vt paragrahv 62).

b)	otse omakapitalis, kajastatakse otse omakapitalis (vt paragrahv 62A).”

Paragrahvid 62 ja 63 on muudetud ja paragrahv 62A on lisatud järgmiselt:

„62

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega nõutakse või lubatakse teatud objekte kajastada muus koondkasumis. Sellised objektid on näiteks:

a)	materiaalsete põhivarade ümberhindamisest tingitud bilansilise (jääk)maksumuse muutus (vt IAS 16); ja

[kehtetu]

c)	välismaise äriüksuse finantsaruannete ümberhindlusest tulenevad valuutakursi vahed (vt IAS 21).

[kehtetu]

62A

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega nõutakse või lubatakse krediteerida või debiteerida teatud objekte otse omakapitalis. Sellised objektid on näiteks:

a)	jaotamata kasumi algsaldo korrigeerimine, mis tuleneb kas muutusest arvestusmeetodis, mida rakendatakse tagasiulatuvalt või vea korrigeerimisest (vt IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead); ja

b)	liitfinantsinstrumendi omakapitali komponendi esmasel kajastamisel tekkinud summad (vt paragrahv 23).

Erandjuhtudel võib olla keeruline määratleda kasumi- või kahjumiväliselt kajastatud objekte (kas muus koondkasumis või otse omakapitalis) puudutava tasumisele kuuluva või edasilükkunud tulumaksu summat See võib näiteks esineda siis, kui:

…

b)	tulumaksumäära muutus … eelnevalt puhaskasumi või -kahjumiväliselt kajastatud objektiga; või

c)	(majandus)üksus … ja edasilükkunud tulumaksuvara (täies ulatuses või osaliselt) on seotud eelnevalt puhaskasumi või –kahjumiväliselt kajastatud.

Sellistel juhtudel põhinevad puhaskasumi või –kahjumiväliselt kajastatud objektidega seotud tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks maksujurisdiktsiooni kuuluva (majandus)üksuse põhjendatud proportsionaalsel tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu jaotamisel, või mõnel teisel meetodil, mis annab antud juhul sobivama jaotuse.”

Paragrahvis 65 on „krediteeritakse või debiteeritakse … omakapitalis” muudetud „kajastatud muus koondkasumis”.

Paragrahv 68C on muudetud järgmiselt:

„68C	Nagu märgitud … a) tehing või sündmus mis on kajastatud kasumi- ja kahjumiväliselt samas või erinevas perioodis, või b) äriühendus…”

Paragrahv 77 on muudetud ja paragrahv 77A on lisatud järgmiselt:

„77	Tavapärase tegevuse kasumi või kahjumiga seotud maksukulu (-tulu) esitatakse koondkasumiaruandes.

77A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1-s (parandatud 2007) Finantsaruannete esitamine paragrahvis 81, esitab ta tavapärase tegevuse kasumi või kahjumiga seotud maksutulu või –kulu selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahv 81 on muudetud järgmiselt:

„81

Järgmised asjaolud avalikustatakse samuti eraldi:

a)	otse omakapitalis debiteeritud või krediteeritud objektidega seotud tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaksu kogusumma (vt paragrahv 62A);

ab)	muu koondkasumi iga komponendiga seotud tulumaksu summa (vt paragrahv 62 ja IAS 1 (parandatud 2007));

b)	[kehtetu]; …”

Paragrahv 92 on lisatud järgmiselt:

„92

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahve 23, 52, 58, 60, 62, 63, 65, 68C, 77 ja 81, jäeti välja paragrahv 61 ja lisati paragrahvid 61A, 62A ja 77A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 14 Segmendiaruandlus

A14 IAS 14 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 2, 52A ja 54 on muudetud järgmiselt:

„2

Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab finantsseisundi aruannet, koondkasumi aruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisasid, nagu on sätestatud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007). Juhul kui kooskõlas IAS 1-ga esitatakse eraldiseisev kasumiaruanne, kujutab see endast antud tervikkomplekti osa.

52A	Majandusüksus … kõik tegevusvaldkonnad, mis on liigitatud lõpetatuks viimase esitatud aruandeperioodi lõpus.

Segmendi tulemist kõrgemal asetseva segmendi tulemuslikkuse näitajaks koondkasumiaruandes on näiteks müügi brutokasum. Segmendi tulemist madalamal asetseva segmendi tulemuslikkuse näitajaks koondkasumiaruandes on näiteks kasum või kahjum tavapärasest tegevusest (kas enne või pärast maksustamist) ja kasum või kahjum.”

Paragrahv 85 on lisatud järgmiselt:

„85

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 2. (Majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 16 Materiaalsed põhivarad

A15 IAS 16 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 39 ja 40 on muudetud järgmiselt:

„39	Kui vara bilansilist (jääk)maksumust ümberhindluse tulemusel suurendatakse, kajastatakse see kasv muus koondkasumis ja see koguneb omakapitalis põhivara ümberhindluse reservi kirjel. Siiski, …

40	Kui vara … Samas kajastatakse bilansilise (jääk)maksumuse vähenemist muus koondkasumis ulatuses, mis ei ületa sama vara suhtes ümberhindluse reservis kajastatud kreeditsaldot. Muus koondkasumis kajastatud vähenemine alandab omakapitalis põhivara ümberhindluse reservi kirjel kogunenud summat.”

Paragrahvis 73(e)(iv) on „otse omakapitalis kajastatud või sealt maha arvatud” muudetud „muus koondkasumis kajastatud või sealt maha arvatud”.

Paragrahv 81B on lisatud järgmiselt:

„81B

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 39, 40 ja 73(e)(iv). (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 19 Hüvitised töötajatele

A16 IAS 19 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 69 on „igal järgneval finantsseisundi aruandepäeval” muudetud „iga järgneva aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvid 93A–93D on muudetud järgmiselt:

„93A	Kui vastavalt paragrahvis 93 lubatule rakendab (majandus)üksus põhimõtet, mille kohaselt aktuaarsed kasumid ja kahjumid kajastatakse nende esinemise perioodil, võib ta neid kajastada muus koondkasumis vastavalt paragrahvidele 93B–93D, tingimusel …

93B	Vastavalt paragrahvis 93A lubatule, muus koondkasumis kajastatud aktuaarsed kasumid ja kahjumid esitatakse muu koondkasumi aruandes.

93C	(Majandus)üksus, mis kajastab aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid vastavalt paragrahvile 93A, kajastab samuti paragrahvi 58 punktis b esitatud piirangust tulenevad korrigeerimised muus koondkasumis.

93D	Aktuaarsed kasumid ja kahjumid ning korrigeerimised, mis tulenevad paragrahvi 58 punktis b esitatud piirangust ja mis on kajastatud muu koondkasumina, kajastatakse koheselt jaotamata kasumina. Neid ei liigitata järgmisel perioodil ümber kasumisse või kahjumisse.”

Paragrahvis 105 ja paragrahvi 106 illustreeriva näite kolmandas paragrahvis on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

Paragrahv 120A on muudetud järgmiselt:

„120A

(Majandus)üksus avalikustab järgmise informatsiooni kindlaksmääratud hüvitistega plaanide kohta: …

h)	muus koondkasumis kajastatud kogusumma iga järgneva komponendi kohta: …

i)	(majandus)üksuste puhul, mis vastavalt paragrahvile 93A kajastavad aktuaarseid kasumeid ja kahjumeid muus koondkasumis, muus koondkasumis kajastatud aktuaarsete kasumite ja kahjumite kumulatiivse summa.”

Paragrahv 161 on lisatud järgmiselt:

„161

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 93A–93D, 106 (Näide) and 120A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine

A17 IAS 20 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvides 14 ja 15 on „kasumiaruanne” muudetud „kasumiks või kahjumiks”.

Paragrahvis 28 on „bilansis kajastamise eesmärgil” muudetud „finantsseisundi aruandes kajastamise eesmärgil”.

Paragrahv 29A on lisatud järgmiselt:

„29A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes vastavalt IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81 kirjeldatule, esitab ta paragrahvi 29 nõuete kohaselt kulude sihtfinantseerimise summad selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahv 42 on lisatud järgmiselt:

„42

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks lisati sellega paragrahv 29A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud

A18 IAS 21 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

Paragrahvi 23 pealkirjas on „Kajastamine järgmistel bilansipäevadel” muudetud „Kajastamine järgmiste aruandeperioodide lõpus”.

Paragrahvis 27 on „kajastatakse algselt omakapitalis” muudetud „kajastatakse algselt muus koondkasumis”.

Paragrahvides 30 ja 31 on „kajastatakse … otse omakapitalis” ja „kajastatakse … omakapitalis” muudetud „kajastatakse muus koondkasumis”.

Paragrahvis 32 on „kajastatakse … algselt omakapitalis eraldi komponendina ning kajastatakse … kasumis või kahjumis” muudetud „kajastatakse … algselt muus koondkasumis ning liigitatakse … omakapitalist kasumisse või kahjumisse”.

Paragrahvis 33 on „liigitatakse ümber omakapitali eraldi komponendiks” muudetud „kajastatakse muu koondkasumina”.

Paragrahv 37 on muudetud järgmiselt:

„37	… mõju … Valuutakursi vahesid, mis tulenevad eelnevalt omakapitalis kajastatud välismaise äriüksuse ümberarvestamisest vastavalt paragrahvidele 32 ja 39(c), ei liigitata omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse kuni äriüksuse võõrandamiseni.”

Paragrahvi 39 punktis a on „antud bilansi kuupäeval kehtiva sulgemiskursiga” muudetud „antud finantsseisundi aruande kuupäeval kehtiva sulgemiskursiga”.

Paragrahvi 39 punktis b on „kõikides … kasumiaruannetes” muudetud „kõikides esitatud koondkasumi aruannetes või eraldiseisvates kasumiaruannetes”.

Paragrahvi 39 punktis c on „omakapitalis eraldi komponendina” muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahvid 41, 45, 46, 48 ja 52 on muudetud järgmiselt:

„41

Paragrahvi 39 punktis c viidatud valuutakursi vahed tulenevad:

tulu ja kulu ümberarvestamisest tehingukuupäeva kurssidega ning varade ja kohustiste ümberarvestamist sulgemiskursiga.

…

Taolisi valuutakursi vahesid ei kajastata kasumis või kahjumis, kuna valuutakursside muutustel on väike või puudub vahetu mõju äritegevuse praegustele või tulevastele rahavoogudele. Valuutakursi vahede kumulatiivne summa esitatakse kuni välismaise äriüksuse realiseerimiseni omakapitali eraldiseisvas komponendis. Kui valuutakursi vahed on seotud välismaise äriüksusega, mida konsolideeritakse, kuid mis ei ole täisomanduses …

… ühendamisel … kajastatakse aruandva (majandus)üksuse konsolideeritud finantsaruannetes sellist valuutakursi vahet jätkuvalt kasumis või kahjumis, või kui see tekib seoses paragrahvis 32 kirjeldatud asjaoludega, kajastatakse see kuni välismaise äriüksuse võõrandamiseni muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitali eraldi komponendis.

46	Juhul kui seda ei tehta, lubab IAS 27 kasutada erinevat kuupäeva, tingimusel, et erinevus ei ületa kolme kuud ning et võetakse arvesse erinevate kuupäevade vahel toimunud oluliste tehingute või muude sündmuste mõju. …

Välismaise äriüksuse võõrandamisel liigitatakse muus koondkasumis kajastatud ja omakapitali eraldi komponendis kogunenud välismaise äriüksusega seotud omakapitali valuutakursi vahede kumulatiivne summa omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse (ümberliigitamisena) siis, kui kajastatakse võõrandamisest saadav kasum või kahjum (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)).

(Majandus)üksus avalikustab: …

b)	muus koondkasumis kajastatud ja omakapitali eraldi komponendis kogunenud neto valuutakursi vahed ning selliste valuutakursi vahede võrdluse perioodi alguses ja lõpus.”

Paragrahv 60A on lisatud järgmiselt:

„60A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 27, 30-33, 37, 39, 41, 45, 48 ja 52. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 24 Seotud osapooli käsitleva informatsiooni avalikustamine

A19 IAS 24 paragrahvis 19 on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded

A20 IAS 27 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 4 on soetusmaksumuse meetodi mõistes „akumuleeritud kasum” muudetud „jaotamata kasumiks”.

Paragrahvid 26, 27, 30 ja 40(e) on muudetud järgmiselt:

„26

Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsaruanded koostatakse sama kuupäeva seisuga. Kui emaettevõtte ja tütarettevõtte aruandeperioodid on erinevad, siis koostab tütarettevõte konsolideerimise eesmärgil täiendavad finantsaruanded emaettevõtte finantsaruannetega sama kuupäeva seisuga, välja arvatud juhul, kui see on teostamatu.

Kui … konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad tütarettevõtte finantsaruanded on koostatud erineva kuupäeva seisuga kui emaettevõtte finantsaruanded, siis korrigeeritakse finantsaruandeid selle kuupäeva ja emaettevõtte finantsaruannete kuupäeva vahelisel perioodil toimunud oluliste tehingute ja sündmuste mõjusid arvestades. Ühelgi juhul ei tohi tütarettevõtte ja emaettevõtte aruandeperioodide lõppude vaheline periood olla pikem kui kolm kuud. Aruandeperioodide pikkus ja aruandeperioodide lõppude vahelised erinevused peavad olema aastast aastasse samad.

30	… tasu … kooskõlas IAS 21-ga Valuutakursside muutuste mõju kajastatud muus koondkasumis liigitatakse ümber konsolideeritud kasumisse või kahjumisse ümberliigitamisena kui tütarettevõtte võõrandamisest saadud kasum või kahjum.

… järgmised andmed …

e)	tütarettevõtte finantsaruannete aruandeperioodi lõpp, kui mainitud finantsaruandeid kasutatakse konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks ja kuupäev või –periood erineb emaettevõtte omast ning põhjus, miks kasutatakse erinevat kuupäeva või –perioodi; ja”

Paragrahv 43A on lisatud järgmiselt:

„43A

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 30. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse

A21 IAS 28 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 11, 24, 25 ja 37(e) ja 39 on muudetud järgmiselt:

„11

Kapitaliosaluse meetodi puhul … Samuti võib osutuda vajalikuks korrigeerida bilansilist (jääk)maksumust vastavalt muutustele investori proportsionaalses osaluses investeerimisobjektis, mis tulenevad muutustest investeerimisobjekti muus koondkasumis. Sellised muutused hõlmavad materiaalsete põhivarade ümberhindamisest ja valuutakursivahedest välismaiste äriüksuste ümberarvestamisel tingitud muutusi. Investori osa nendes muutustes kajastatakse investori muus koondkasumis (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)).

24	… viimaseid saadaolevaid … Kui investori ja sidusettevõtte aruandeperioodide lõpud on erinevad, siis koostab sidusettevõte investori jaoks finantsaruanded sama kuupäeva seisuga kui investor finantsaruanded, välja arvatud juhul, kui see on teostamatu.

Juhul kui … kapitaliosaluse meetodi rakendamisel kasutatavad sidusettevõtte finantsaruanded on koostatud erineva kuupäeva seisuga kui investori omad … Ühelgi juhul ei tohi sidusettevõtte ja investori aruandeperioodide lõppude erinevus olla pikem kui kolm kuud. Aruandeperioodide pikkus ja aruandeperioodide lõppude vahelised erinevused peavad olema aastast aastasse samad.

Järgmised … avalikustada …

e)	sidusettevõtte finantsaruannete aruandeperioodi lõpp, kui mainitud finantsaruandeid kasutatakse kapitaliosaluse meetodi rakendamisel ja on sellise kuupäeva seisuga või hõlmavad perioodi, mis erinevad investori omadest ning põhjus, miks kasutatakse erinevat kuupäeva või perioodi;

39	Sidusettevõtte poolt muus koondkasumis kajastatud investori muutuste osa kajastatakse investori poolt muus koondkasumis.”

Paragrahv 41A on lisatud järgmiselt:

„41A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 11 ja 39. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 29 Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades

A22 IAS 29 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 27 on „kasumiaruande objektide” muudetud „koondkasumi aruande objektide”.

Paragrahvis 28 on „kasumiaruande objektid” on muudetud „tulu ja kulu objektid”.

Paragrahvis 36 on „aruandepäevade” muudetud „aruandeperioodide lõppude”.

IAS 32 Finantsinstrumendid: esitusviis

A23 IAS 32 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 18 on „(majandus)üksuse bilansis” muudetud „(majandus)üksuse finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvi 29 viimas lauses on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis 40 on „kasumiaruandes” muudetud „koondkasumiaruandes või eraldiseisvas kasumiaruandes (kui see on esitatud)” (kaks korda).

Paragrahv 97A on lisatud järgmiselt:

„97A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 40. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need muudatused.”

Rakendusjuhis on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis AG31 on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis AG39 on „(majandus)üksuse bilansis” muudetud „(majandus)üksuse finantsseisundi aruandes”.

IAS 33 Aktsiakasum

A24 IAS 33 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 4 on „oma eraldiseisvas kasumiaruandes” muudetud „oma koondkasumi aruandes”.

Paragrahv 4A on lisatud järgmiselt:

„4A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta aktsiakasumi ainult selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahvis 13 on Finantsaruannete esitusviis kehtetu.

Paragrahv 67 on muudetud järgmiselt: „… võib neid koondkasumi aruandes esitada ühel real.”

Paragrahvid 67A, 68A, 73A ja 74A on lisatud järgmiselt:

„67A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi selles eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on nõutud paragrahvides 66 ja 67.

68A

Juhul kui majandusüksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta baas- ja lahjendatud aktsiakasumi lõpetatud tegevusvaldkondade suhtes, nagu on nõutud paragrahvis 68, selles eraldiseisvas kasumiaruandes või selle lisades.

73A	Paragrahv 73 rakendub samuti (majandus)üksusele, mis lisaks baas- ja lahjendatud aktsiakasumile avalikustab summad aktsia kohta, kasutades mingit muud eraldiseisvas kasumiaruandes (nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81) esitatavat komponenti kui käesolevas standardis nõutu.

74A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks lisati sellega paragrahvid 4A, 67A, 68A ja 73A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 34 Vahefinantsaruandlus

A25 IAS 34 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 4, 5 ja 8 on muudetud järgmiselt:

„4	… Vahefinantsaruanne on finantsaruanne, mis sisaldab vaheperioodi kohta kas finantsaruannete tervikkomplekti (nagu on sätestatud IAS 1-s Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) või lühendatud finantsaruannet (nagu on sätestatud käesolevas standardis).

IAS 1 (parandatud 2007) määratleb, et finantsaruannete tervikkomplekt koosneb järgmistest osadest:

a)	finantsseisundi aruanne perioodi lõpus;

b)	perioodi koondkasumi aruanne;

c)	perioodi omakapitali muutuste aruanne;

d)	perioodi rahavoogude aruanne;

e)	lisad, mis koosnevad oluliste arvestusmeetodite kokkuvõttest ja teistest selgitavatest lisadest;

f)	finantsseisundi aruanne varasema võrdlusperioodi alguses, mil (majandus)üksus rakendab arvestusmeetodit tagasiulatuvalt või korrigeerib oma finantsaruannetes objekte tagasiulatuvalt või liigitab oma finantsaruannetes objekte ringi.

Vahefinantsaruanne sisaldab …

a)	lühendatud finantsseisundi aruanne;

lühendatud koondkasumi aruanne, mis esitatakse kas:

i)	lühendatud eraldiseisva aruandena; või

ii)	lühendatud eraldiseisva kasumiaruandena ja lühendatud koondkasumi aruandena;

c)	lühendatud omakapitali muutuste aruanne;

d)	lühendatud rahavoogude aruanne; ja

e)	valitud selgitavad lisad.”

Paragrahv 8A on lisatud järgmiselt:

„8A	Kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on kirjeldatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta lühendatud vaheinformatsiooni selles eraldiseisvas aruandes.”

Paragrahv 11 on muudetud järgmiselt:

„11	Vaheperioodi kasumit ja kahjumit esitavas aruandes esitab (majandus)üksus antud perioodi baas- ja lahjendatud aktsiakasumi.”

Paragrahv 11A on lisatud järgmiselt:

„11A	Juhul kui (majandus)üksus esitab kasumi või kahjumi komponendid eraldiseisvas kasumiaruandes, nagu on sätestatud IAS 1 (parandatud 2007) paragrahvis 81, esitab ta baas- ja lahjendatud aktsiakasumi selles kasumiaruandes.”

Paragrahv 12 on muudetud järgmiselt:

„12	IAS 1 (parandatud 2007) annab juhised finantsaruannete struktuuri kohta. …”

Paragrahv 13 on kehtetu.

Paragrahvi 16 punktis j on „eelmise majandusaasta bilansipäevast” muudetud „eelmise aruandeperioodi lõpust”.

Paragrahv 20 on muudetud järgmiselt:

„20

Vahearuanded sisaldavad …

a)	… majandusaasta.

koondkasumi aruanded käesoleva vaheperioodi kohta ning kumulatiivselt käesoleva majandusaasta algusest saadik ja vahetult eelnenud majandusaasta võrdlevad koondkasumi aruanded võrreldavate vaheperioodide kohta (käesolev ja kumulatiivselt aasta algusest saadik). IAS 1 (parandatud 2007) kohaselt, võib vahearuanne iga perioodi kohta esitada kas eraldiseisva koondkasumi aruande või aruande, mis näitab kasumi või kahjumi komponente (eraldiseisev kasumiaruanne) ja teise aruande, mis algab kasumi või kahjumiga ja näitab muu koondkasumi komponente (koondkasumi aruanne).

c)	omakapitali muutuste aruanne … eelnenud majandusaasta.

…”

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

Paragrahvi 30 punktis b on „bilansis” on muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis 31 on „nii aruandeaasta- kui ka vahefinantsaruande bilansipäevadel” muudetud „nii iga-aastase- kui vahefinantsaruande aruandeperioodide lõpus”.

Paragrahvis 32 on „vahearuande kuupäeval” muudetud „vahearuande kuupäeva lõpus” ja „aastaaruande kuupäeval” on muudetud „igaaastase aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahv 47 on lisatud järgmiselt:

„47

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 4, 5, 8, 11, 12 ja 20, jäeti välja paragrahv 13 ja lisati paragrahvid 8A ja 11A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 36 Varade väärtuse langus

A26 IAS 36 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 61 ja 120 on muudetud järgmiselt:

„61

Mitteümberhinnatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjum tuleb kajastada kasumis või kahjumis. Ümberhinnatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse muus koondkasumis kuni sellises ulatuses, et kahjum vara väärtuse langusest ei ületa sama vara ümberhindluse reservi summat. Selline ümberhinnatud vara väärtuse langus vähendab selle vara ümberhindluse reservi.

120	Ümberhinnatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine kajastatakse muus koondkasumis ja see suurendab selle vara ümberhindluse reservi. Siiski, …”

Paragrahvides 126 ja 129 on „otse omakapitalis” muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahv 140A on lisatud järgmiselt:

„140A

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 61, 120, 126 ja 129. (Majandus)üksus rakendab neid parandusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

A27 IAS 37 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 25 on „bilansikirjeid” muudetud „finantsseisundi aruande kirjeid”.

[ei ole asjakohane eestikeelses tõlkes]

IAS 38 Immateriaalsed varad

A28 IAS 38 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 85 ja 86 on muudetud järgmiselt:

„85	Kui ümberhindluse tulemusel immateriaalse vara bilansilist (jääk)maksumust suurendatakse, siis see suurendamine kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitali kirjel „ümberhindluse reserv”. Siiski, …

Kui immateriaalne … Allahindlus kajastatakse muus koondkasumis omakapitali kirjel „ümberhindluse reserv” kuni ulatuses, mis on võrdne sama vara ümberhindluse reservis kajastatud kreeditsaldoga. Muus koondkasumis kajastatud vähendamine alandab omakapitali kirjel ümberhindluse reservi akumuleerunud summat.”

Paragrahvis 87 on „kasumiaruande kaudu” muudetud „puhaskasumi või -kahjumi kaudu”.

Paragrahv 118 punkti e alapunkt iii „otse omakapitalis” on muudetud „muus koondkasumis”.

Paragrahv 130B on lisatud järgmiselt:

„130B

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 85, 86 ja 118e) iii). (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine

A29 IAS 39 on muudetud nii, nagu on allpool kirjeldatud.

Viited:

—	„„omakapitalis kajastatud” ja „otse omakapitalis kajastatud” on muudetud „muus koondkasumis kajastatud”.

—	„eraldi bilansikirjel” on muudetud „finantsseisundi aruande eraldi kirjel”.”

Paragrahvi 11 viimane lause, „finantsaruannetes” on muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis 12 on „järgneval finantsaruandluse kuupäeval” muudetud „järgneva finantsaruandluse perioodi lõpus”.

Paragrahvis 14 on „bilansis” muudetud „finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvid 54 ja 55 on muudetud järgmiselt:

„54

Kui … tagajärjel … Mis tahes eelnevat kasumit või kahjumit, mida kajastati muus koondkasumis vastavalt paragrahvi 55 punktile b, kajastatakse järgmiselt:

a)	… puhul … Kui finantsvaral esineb järgnevalt vara väärtuse languse tunnuseid, siis liigitatakse muus koondkasumis kajastatud mis tahes kasum või kahjum omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse vastavalt paragrahvile 67.

Finantsvara puhul, millel pole kindlat lunastustähtaega, kajastatakse ümberhindluse kasum või kahjum kasumis või kahjumis kuni finantsvara müügini või muu võõrandamiseni. Kui finantsvaral esinevad järgnevalt vara väärtuse languse tunnused, siis eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse vastavalt paragrahvile 67.

Kasum või kahjum … kajastatakse järgmiselt.

…

Kasum või kahjum müügivalmis olevalt finantsvaralt kajastatakse muus koondkasumis, välja arvatud kahjumid vara väärtuse langusest (vt paragrahvid 67-70) ja välisvaluuta kasumid või kahjumid (vt Lisa A paragrahv AG83), kuni finantsvara kajastamine lõpetatakse. Sel hetkel liigitatakse eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)). Siiski, …”

Paragrahvis 68 on „omakapitalist eemaldatud ja … kasumiaruandes kajastatud” muudetud „omakapitalist kasumisse või kahjumisse ümberliigitatud”.

Paragrahvi 95 punktis a on „kajastatakse otse omakapitalis omakapitali muutuste aruandes (vt IAS 1)” muudetud „kajastatakse muus koondkasumis”.

Paragrahvis 97 on „liigitatakse ümber kasumiaruandes” muudetud „liigitatakse ümber omakapitalist kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007))”.

Paragrahvid 98 ja 100 on muudetud järgmiselt:

„98

Juhul kui …

See liigitab seonduvad kasumid ja kahjumid, mida kajastati muus koondkasumis vastavalt paragrahvile 95, ümber kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007)) samal perioodil või perioodidel, mil omandatud vara või võetud kohustis mõjutab kasumit või kahjumit (nagu näiteks perioodidel, mil amortisatsioonikulu või müügikulu kajastatakse). Kuid kui (majandus)üksus eeldab, et kas kõik või osa muus koondkasumis kajastatud kahjumist ei ole kaetav ühes või mitmes perioodis tulevikus, liigitab ta selle summa, mis ei ole eeldatavasti kaetav, omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse.

b)	Ta eemaldab vastavalt paragrahvile 95 muus koondkasumis kajastatud seonduvad kasumid või kahjumid …

100

Nende rahavoogude riskimaandamisinstrumentide puhul, mida ei käsitleta paragrahvides 97 ja 98, liigitakse muus koondkasumis kajastatud summad omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007)) samal perioodil või perioodidel, mil maandatav prognoositav tehing mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks, kui toimub prognoositav tehing).”

Paragrahvis 101 on „kajastatakse endiselt omakapitalis” muudetud „on kajastatud muus koondkasumis”, „kajastatakse eraldi omakapitalis” on muudetud „jääb omakapitali koosseisu” ja „kajastatakse kasumiaruandes” on muudetud „liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse”.

Paragrahv 102 on muudetud järgmiselt:

„102

… netoinvesteeringu riskimaandamisinstrumendid …

a)	seda osa riskimaandamisinstrumendist saadavast kasumist või kahjumist, mis on määratletud efektiivse riskimaandamisinstrumendina (vt paragrahv 88) kajastatakse muus koondkasumis; ja

b)	ebaefektiivset osa kajastatakse kasumiaruandes.

Riskimaandamisinstrumendist saadav kasum või kahjum, mis on kajastatud muus koondkasumis, liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse ümberliigitamisena (vt IAS 1 (parandatud 2007)) välismaise äriüksuse realiseerimisel.”

Paragrahv 103C on lisatud järgmiselt:

„103C

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvid 26, 27, 34, 54, 55, 57, 67, 68, 95(a), 97, 98, 100, 102, 105, 108, AG4D, AG4E(d)(i), AG56, AG67, AG83 ja AG99B. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused sellele varasemale perioodile.”

Paragrahvid 105 ja 108 on muudetud järgmiselt:

„105

Kui … Iga sellise finantsvara suhtes kajastab (majandus)üksus õiglase väärtuse kõik kumulatiivseid muutused omakapitali eraldi komponendis kuni kajastamise lõpetamiseni või vara väärtuse languseni, mil (majandus)üksus liigitab selle kumulatiivse kasumi või kahjumi omakapitalist kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 (parandatud 2007)). (Majandus)üksus …

108

(Majandus)üksus ei korrigeeri mittefinantsvara või –kohustise jääkmaksumust, et jätta kajastamata rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kasumid ja kahjumid, mida arvestati jääkmaksumuses enne aruandeaasta algust, mil käesolevat standardit esmakordselt rakendati. Aruandeperioodi alguses, mil käesolevat standardit esmakordselt rakendati, mis tahes otse kasumi või kahjumiväliselt kajastatud summa (muus koondkasumis või otse omakapitalis) siduva kohustuse maandamiseks, mis on käesoleva standardi kohaselt kajastatud õiglase väärtuse riskimaandmise instrumendina, liigitatakse ringi varaks või kohustiseks, välja arvatud valuutariski riskimaandamisinstrument, mille kajastamist jätkatakse rahavoogude riskimaandamisinstrumendina.”

Lisa A Rakendamise juhendit on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvi AG4E punkti d alapunktis i on „omakapitalis kajastatud muutused” muudetud „muus koondkasumis kajastatud muutused”.

Paragrahvis AG25 on „igal järgneval bilansipäeval” muudetud „iga järgneva aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvi AG51 punktis a on „oma bilansist” muudetud „oma finantsseisundi aruandes”.

Paragrahvis AG67 on „Järgmine aruandluse kuupäev” muudetud „Aruandlusperioodi lõpp”.

Paragrahv AG99B on muudetud järgmiselt:

„AG99B

Juhul kui prognoositava kontsernisisese tehingu riskimaandamine vastab riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele, liigitatakse iga muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum vastavalt paragrahvi 95 punktile a omakapitalist kasumisse või kahjumisse samal perioodil või perioodidel, mil riskimaandatava tehingu valuutarisk mõjutab konsolideeritud kasumit või kahjumit.”

Paragrahvis AG129 on „bilansis” on muudetud „finantsseisundi aruandes”.

IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud

A30 IAS 40 paragrahv 62 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud:

„62

Kuni kuupäevani … Teiste sõnadega:

a)	vähenemisi kinnisvara bilansilises (jääk)maksumuses kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis. Vähenemine kajastatakse muus koondkasumis ja arvatakse maha ümberhindlusreservist selles ulatuses, millises kõnealuse kinnisvara üleshindluse summa ümberhindlusreservi kuulub.

suurenemisi bilansilises (jääk)maksumuses käsitletakse järgmiselt:

…

ii)	ülejäänud osa kajastatakse muus koondkasumis ja see suurendab ümberhindluse reservi omakapitalis. Järgneval …”

Paragrahv 85A on lisatud järgmiselt:

„85A

IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 62. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IAS 41 Põllumajandus

A31 IAS 41 paragrahvi 24 punktis a on „bilansipäeval” muudetud „aruandeperioodi lõpus”.

IFRIC 1 Muutused eksisteerivates eemaldamis-, taastamis- ning sarnastes kohustistes

A32 IFRIC 1 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 6 on muudetud järgmiselt:

„6

Kui seonduva vara mõõtmisel on kasutatud ümberhindluse mudelit:

muutused kohustistes … järgnevalt:

i)	kohustise vähenemist (vastavalt punktile b) kajastatakse muus koondkasumis ja suurenemist omakapitalis ümberhindluse reservis, …;

ii)	kohustise suurenemist kajastatakse kasumis või kahjumis, välja arvatud ulatuses, mis vastab konkreetse vara osas eksisteeriva ümberhindamisest tuleneva väärtuse suurenemisele, ja mis kajastatakse otse omakapitalis kajastatud ümberhindluse reservi vähendamisena.

…

c)	muutus … Kõik sellised ümberhindlused võetakse arvesse määratlemaks kasumis või kahjumis või muus koondkasumis kajastatud summasid punkti a põhjal. Kui ümberhindamine on vajalik, hinnatakse ümber kõik seda liiki varad.

d)	IAS 1-s nõutakse koondkasumi aruandes kõikide muude koondkasumite iga komponendi avalikustamist. Sellest nõudest kinni pidades tuuakse välja ja avalikustatakse eraldi kohustise muutusest tulenev muutus ümberhindluse reservis.”

Paragrahv 9A on lisatud järgmiselt:

„9A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 6. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

IFRIC 7 Korrigeerimise kohaldamine vastavalt IAS 29-le Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades

A33 IFRIC 7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 3 on „aruandeperioodi bilansipäev” muudetud „aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvis 4 on „bilansipäev” muudetud „aruandeperioodi lõpus” ja „selle perioodi bilansipäev” on muudetud „selle aruandeperioodi lõpus”.

IFRIC 10 Vahefinantsaruandlus ja vara väärtuse langus

A34 IFRIC 10 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 1 on „iga aruandluskuupäev” muudetud „iga aruandeperioodi lõpus”, „iga bilansipäev” on muudetud „iga aruandeperioodi lõpus” ja „järgnev aruandlus- või bilansipäev” on muudetud „järgneva aruandeperioodi lõpus”.

Paragrahvis 7 on „järgnev bilansipäev” muudetud „iga järgnev aruandeperioodi lõpp”.

IFRIC 14 IAS 19 – Kindlaksmääratud hüvitisega vara limiit, minimaalse rahastamise nõuded ja nende koostoime

A34A IFRIC 14 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvis 10 on „bilansi netovara või -kohustis” muudetud „finantsseisundi aruandes kajastatud vara või kohustis”.

Paragrahvi 26 punktis b on „kajastatud tulude ja kulude aruanne” muudetud „muu koondtulu”.

Paragrahv 27A on lisatud järgmiselt:

„27A

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 26. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

SIC-7 Euro kasutuselevõtt

A35 SIC-7 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osas „Viited” on lisatud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 4 punkt b on muudetud järgmiselt:

„4

See tähendab eelkõige järgmist:

…

kumulatiivsed valuutakursivahed, mis on seotud välismaiste äriüksuste finantsaruannete ümberarvestamisega ja mida kajastatakse muus koondkasumis, akumuleeritakse omakapitalis ning liigitatakse omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse üksnes välismaisesse äriüksusesse tehtud netoinvesteeringu võõrandamisel; ning”

Pealkirja „Jõustumiskuupäev” järel on uus paragrahv lisatud „IAS 8” järel järgmiselt:

„IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 4. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasema perioodi suhtes, rakenduvad need muudatused ka selle varasema perioodi suhtes.”

SIC-10 Valitsusepoolne abi, kui puudub konkreetne seos põhitegevusega

A36 SIC-10 paragrahvis 3 on „omakapitalis” muudetud „aktsionäride osalustes”.

SIC-13 Ühiselt kontrollitavad majandusüksused – ühisettevõtjate mitterahalised sissemaksed

A37 SIC-13 paragrahvi 3 punktis a on „kasumiaruandes” muudetud „kasumis või kahjumis”.

SIC-15 Kasutusrent – stiimulid

A38 SIC-15 osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

SIC-25 Tulumaks – (majandus)üksuse või selle aktsionäride maksustaatuse muutused

A39 SIC-25 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Osas „Viited” lisatud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 4 on muudetud järgmiselt:

„4

(Majandus)üksus või selle omanike maksustaatuse muutumise tagajärjel ei suurene ega vähene kasumi- või kahjumiväliselt kajastatud summad. Maksustaatuse muutumisega kaasnevad tasumisele kuuluva või edasilükkunud tulumaksu mõjud kajastatakse perioodi kasumis või kahjumis, kui kõnealused mõjud ei ole seotud tehingute ja sündmustega, mis samal või mõnel muul perioodil suurendavad või vähendavad otse omakapitalis või muus koondkasumis kajastatud summasid. Kõnealused tulumaksumõjud, mis on seotud samal või mõnel muul perioodil omakapitalis kajastatud summa muutustega (ei sisaldu kasumis või kahjumis), krediteeritakse või debiteeritakse otse omakapitalis. Need tulumaksumõjud, mis on seotud samal või mõnel muul perioodil muus koondkasumis kajastatud summadega, kajastatakse muus koondkasumis.”

Pealkirja „Jõustumiskuupäev” järel on lisatud uus paragrahv „IAS 8” järgmiselt:

„IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 4. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

SIC-29 Teenuste kontsessioonilepingud: avalikustamine

A40 SIC-29 osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

SIC-32 Immateriaalsed varad – kulutused veebileheküljele

A41 SIC-32 on muudetud nii, nagu allpool kirjeldatud.

SIC-32 osas „Viited” on „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2003)” muudetud „IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)”.

Paragrahv 5 on muudetud järgmiselt:

„5	See tõlgendus … Kui (majandus)üksusel tekivad lisaks kulutused ka seoses tasudega veebilehekülge haldavale internetiteenuse pakkujale, siis kajastatakse need kulutused IAS 1.88 ja Raamistiku kohaselt kuluna teenuste saamise hetkel.”

Pealkirja „Jõustumiskuupäev” järel on lisatud teine paragrahv järgmiselt:

„IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahv 5. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 1 (parandatud 2007) varasemale perioodile, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.”

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/45

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1275/2008,

17. detsember 2008,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

pärast konsulteerimist ökodisaini nõuandefoorumiga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2005/32/EÜ alusel sätestab komisjon ökodisaini nõuded energiat tarbivatele toodetele, mis moodustavad märkimisväärse müügi- ja kaubandusmahu, mille mõju keskkonnale on märkimisväärne ning mis omavad märkimisväärset potentsiaali keskkonnatoime parandamiseks ilma liigsete kuludeta.

(2)

Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 16 lõike 2 teises taandes on sätestatud, et komisjon võtab vastavalt artikli 19 lõikes 3 sätestatud menetlusele, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajadusel vastu eraldi rakendusmeetme, mis vähendab teatud tootegrupi elektrikadusid ooteseisundis.

(3)

Komisjon viis läbi ettevalmistava uuringu, mille käigus analüüsiti ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga kaasneva elektrikao tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring töötati välja koos sidusrühmadega ning ELi ja kolmandate riikide huvitatud isikutega ja selle tulemused avalikustati.

(4)

Ettevalmistavas uuringus sedastati, et ooteseisundist ja väljalülitatud seisundist tulenevad elektrikaod tekivad enamiku ühenduses müüdavate elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete puhul ning ooteseisundist ja väljalülitatud seisundist tulenevate elektrikadudega seotud aastane elektritarbimine oli 2005. aastal ühenduses hinnanguliselt 47 TWh, mis vastab 19 megatonnile süsinikdioksiidi heitele. Prognoosi kohaselt suureneks tarbimine konkreetseid meetmeid võtmata 49 TWh-ni 2020. aastal. Leiti, et ooteseisundi funktsioonide elektritarbimist ja väljalülitatud seisundist tulenevat elektrikadu on võimalik oluliselt vähendada.

(5)	Ooteseisundi funktsioonide elektritarbimise ja väljalülitatud seisundi elektrikao vähenemine tuleks saavutada olemasolevate litsentsivabade tasuvate tehnoloogiate abil, mille tulemusena väheneks seadmete ostmise ja käitamise kombineeritud kulu.

(6)

Elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete energiatarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis tuleks kehtestada ökodisaini nõuded, et ühtlustada kogu ühenduses ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga seotud ökodisaini nõuded, aidata kaasa siseturu toimimisele ja parandada asjaomaste toodete keskkonnatoimet.

(7)

Ökodisaini nõuded ei tohiks kahjustada toote töökindlust ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ja keskkonnale. Eeskätt peaks kasu, mida saadakse elektritarbimise vähenemisest sellise seadme kasutamisel, mille ooteseisundi ja/või väljalülitatud seisundiga kaasnevad elektrikaod, ületama selle seadme tootmise võimalikku täiendavat keskkonnamõju.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult sellistele kodukeskkonnas kasutamiseks mõeldud kodumasinatele ja kontoriseadmetele vastavatele toodetele, mis infotehnoloogiaseadmete osas vastavad standardis EN 55022:2006 sätestatud B klassi seadmetele. Reguleerimisala tuleks määratleda nii, et seadmed, mis ei ole veel turul kättesaadavad, kuid millel on käesolevas määruses selgesõnaliselt nimetatud toodetega sarnased funktsioonid, kavandatakse selliselt, et need vastavad kõnealustele nõuetele. Toodete loetelu võib vajaduse korral täiendada käesoleva määruse muudatusega.

(9)	Käesoleva määrusega hõlmamata talitlusseisundid, näiteks ACPI S3 arvutite puhul, tuleks sätestada direktiivi 2005/32/EÜ kohastes tootepõhistes rakendusmeetmetes.

(10)	Üldjuhul ei tohiks direktiivi 2005/32/EÜ kohastes tootepõhistes rakendusmeetmetes sätestatud nõuded ooteseisundile ja väljalülitatud seisundile olla leebemad kui käesolevas määruses sätestatud nõuded.

(11)	Selleks et vältida ebavajalikku energiakadu, peaksid tooted saavutama „0-vatilise” tarbimisseisundi, kui nad ei tööta. Tehniline teostatavus ja asjakohasus tuleks määrata kindlaks iga üksiku toote puhul eraldi asjaomases direktiivi 2005/32/EÜ kohaselt vastu võetavas rakendusmeetmes.

(12)

Ökodisaini nõuete kaheetapiline jõustumine peaks andma tootjatele piisavalt aega oma toodete ümberkavandamiseks seoses ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga kaasnevate elektrikadudega. Etapid tuleks ajastada nii, et see võimaldaks vältida turul olevate seadmete funktsioonide kahjustamist ning võtta arvesse mõju tootjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades ühtlasi poliitiliste eesmärkide õigeaegse saavutamise. Energiatarbimise mõõtmisel tuleks arvesse võtta üldtunnustatud tehnika taset; tootjad võivad kohaldada harmoneeritud standardeid kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikliga 9.

(13)	Käesolev määrus peaks suurendama energiatõhusama ooteseisundi ja väljalülitatud seisundiga tehnoloogia turuleviimist, mille tulemusena säästetaks 2020. aastal harjumuspärase äritegevusega võrreldes energiat hinnanguliselt 35 TWh.

(14)	Vastavalt direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 lõikele 2 tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata, et kohaldatavad vastavushindamise menetlused on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll ja V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

(15)	Et hõlbustada nõuetele vastavuse kontrollimist, tuleks tootjatelt nõuda direktiivi 2005/32/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis teabe esitamist ooteseisundi/väljalülitatud seisundi mõistetele vastavate talitlusseisundite ning nende energiatarbimise tasemete kohta.

(16)

Tuleks kindlaks teha olemasolevad tehnoloogiad, mille energiatarbimine on ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis väike. See aitab teha teabe eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning väga väikestele äriühingutele ulatuslikult kättesaadavaks ja lihtsalt ligipääsetavaks, mis omakorda aitab integreerida parimaid tehnoloogiaid, et vähendada ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi energiatarbimist.

(17)	Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/32/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi energiatarbimisega seotud ökodisaini nõuded. Käesolevat määrust kohaldatakse elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 2005/32/EÜ sätestatud mõisteid. Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

„elektrilised ja elektroonilised kodumasinad ja kontoriseadmed” (edaspidi „seadmed”) – energiat tarbivad tooted, mis:

a)	on lõpptarbijale ettenähtud ühtse funktsionaalse üksusena tehtud kaubanduslikult kättesaadavaks;

b)	kuuluvad I lisas esitatud energiat tarbivate toodete loetellu;

c)	sõltuvad vooluvõrgust saadavast energiast, et töötada nagu ette nähtud; ja

d)	on kavandatud kasutamiseks nimipingega kuni 250 V,

ka juhul, kui neid turustatakse kasutamiseks mujal kui kodus või kontoris;

„ooteseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku, sõltub vooluvõrgust saadavast energiast, et töötada nagu ette nähtud ning tagab ainult järgmised funktsioonid, mis võivad jääda kestma määramatuks ajaks:

—	taasaktiveerimisfunktsioon või taasaktiveerimisfunktsioon ja ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguanne ja/või

—	teabe või seisundi kuvamine;

3.	„taasaktiveerimisfunktsioon” – funktsioon, mis hõlbustab teiste seisundite, sealhulgas aktiivse seisundi aktiveerimist, kasutades eraldiseisvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist sensorit, lisafunktsioonide, sealhulgas põhifunktsiooni kasutamist võimaldava seisundiga seotud taimerit;

4.	„teabe või seisundi kuvamine” – pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kell;

5.	„aktiivne seisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ning vähemalt üks seadme ettenähtud talitlust võimaldavatest põhifunktsioonidest on aktiveeritud;

„väljalülitatud seisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ja ei võimalda ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka:

a)	seisundeid, mis võimaldavad ainult väljalülitatud seisundi märguannet;

b)	seisundeid, mis võimaldavad ainult funktsioone, mis on mõeldud elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ; (2)

„infotehnoloogiaseadmed” – seadmed, mille esmane ülesanne on andmete ja sidevahendite kaudu edastatud teadete sisestamine, säilitamine, kuvamine, otsimine, edastamine, töötlemine või kontrollimine või nende funktsioonide kombineeritud täitmine ja millel võib olla üks või mitu lõpp-porti, mida tavaliselt kasutatakse teabe edastamiseks;

8.	„kodukeskkond” – keskkond, kus raadio- ja televisioonivastuvõtjaid kasutatakse eeldatavasti mitte rohkem kui 10 m kaugusel asjaomastest seadmetest.

Artikkel 3

Ökodisaini nõuded

Ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi energiatarbimisega seotud ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.

Artikkel 4

Vastavushindamine

Direktiivi 2005/32/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamise menetlus on direktiivi 2005/32/EÜ IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või direktiivi 2005/32/EÜ V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Järelevalve teostamisel järgitakse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Võrdlusandmed

Turul olevate parimate keskkonnaomadustega toodete ja tehnoloogiate soovituslikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist vaatab komisjon selle tehnoloogia arengut arvesse võttes läbi ja esitab läbivaatamise tulemused nõuandefoorumile.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II lisa punkti 1 kohaldatakse alates ajast, kui esimeses lõigus osutatud kuupäevast on möödunud üks aasta.

II lisa punkti 2 kohaldatakse alates ajast, kui esimese lõigus osutatud kuupäevast on möödunud neli aastat.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

(2) ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

I LISA

Käesoleva määrusega hõlmatud energiat tarbivate toodete loetelu

Kodumasinad

Pesumasinad

Riidekuivatid

Nõudepesumasinad

Toiduvalmistamisseadmed

Elektriahjud

Elektrikeeduplaadid

Mikrolaineahjud

Leivaröstrid

Fritterid

Kohviveskid, kohvimasinad ja seadmed mahutite või pakendite avamiseks või sulgemiseks

Elektrinoad

Muud seadmed, mida kasutatakse toidu valmistamiseks ja muuks toiduainete töötlemiseks ning riiete puhastamiseks ja hooldamiseks

Juukselõikusmasinad, föönid, hambaharjad, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid ja muud kehahooldusseadmed

Kaalud

2.	Infotehnoloogiaseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige kodukeskkonnas

Tavatarbijatele ettenähtud seadmed

Raadiod

Televiisorid

Videokaamerad

Videomakid

Kõrgekvaliteedilise heliga makid

Helivõimendid

Kodukinosüsteemid

Muusikariistad

Muud seadmed heli või kujutise salvestamiseks või taasesitamiseks, sealhulgas heli ja kujutise levitamiseks ettenähtud muud signaalid ja tehnoloogiad kui telekommunikatsioonivahendid

4.	Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid Elektrirongide või võidusõiduautode komplektid Käeshoitavad videomängupuldid Elektriliste või elektrooniliste komponentidega spordivahendid Muud mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid

II LISA

Ökodisaini nõuded

Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist

a)	Energiatarbimine väljalülitatud seisundis Seadme energiatarbimine väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 1,00 W.

Energiatarbimine ooteseisundis

Seadme energiatarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult taasaktiveerimisfunktsiooni või ainult taasaktiveerimisfunktsiooni ja ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguannet, ei tohi ületada 1,00 W.

Seadme energiatarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimisfunktsiooni koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 2,00 W.

Väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi olemasolu

Seadmel peab olema väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mille energiatarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme energiatarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega.

Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist

a)	Energiatarbimine väljalülitatud seisundis Seadme energiatarbimine väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 0,50 W.

Energiatarbimine ooteseisundis

Seadme energiatarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimisfunktsiooni koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 1,00 W.

Väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi olemasolu

Toitehaldus

Kui seade ei täida põhifunktsiooni või kui selle funktsioonidest ei sõltu muud energiat tarbivad tooted, peab seade, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega, võimaldama toitehaldusfunktsiooni või sellega samaväärset funktsiooni, mis lülitab seadme selle kavandatud kasutust silmas pidades võimalikult lühikese aja jooksul automaatselt:

—	ooteseisundisse või

—	väljalülitatud seisundisse või

—	muusse seisundisse, mille energiatarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme energiatarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid. Toitehaldusfunktsioon tuleb aktiveerida enne tarnimist.

Mõõtmised

Punkti 1 alapunktides a ja b ning punkti 2 alapunktides a ja b osutatud energiatarbimise kindlaksmääramisel kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, võttes arvesse üldtunnustatud tehnika taset.

0,50 W ja suurema võimsuse mõõtmisel ei tohi lubatud viga 95 % usaldusnivool olla üle 2 %. Väiksema kui 0,50 W võimsuse mõõtmisel ei tohi lubatud viga 95 % usaldusnivool olla üle 0,01 W.

Tootjate esitatav teave

Artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peab tehniline dokumentatsioon sisaldama järgmisi andmeid:

Iga ooteseisundi ja/või väljalülitatud seisundi kohta

—	Andmed energiatarbimise kohta vattides, ümardatud teise kümnendkohani

—	Kasutatud mõõtemeetod

—	Seadme seisundi valimis- või programmeerimisviisi kirjeldus

—	Sellise seisundi saavutamiseks vajalike sündmuste rida, millel seade muudab automaatselt oma seisundit

—	Muud märkused seadme talitluse kohta

Kontrollnäitajad mõõtmise teostamiseks

—	Ümbritseva õhu temperatuur

—	Katsepinge voltides ja katsesagedus hertsides

—	Toitesüsteemi harmoonikute summaarne moonutustegur

—	Elektriliseks katsetamiseks kasutatud instrumente, seadmeid ja vooluringe käsitlev teave ja dokumentatsioon

Punkti 1 alapunkti c või vajaduse korral punkti 2 alapunktide c ja/või d nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud seadme omadused, kaasa arvatud aeg, mis on vajalik selleks, et saavutada automaatne ooteseisund või väljalülitatud seisund või muu seisund, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundile ja/või ooteseisundile kohaldatavaid energiatarbimise nõudeid.

Kui punkti 1 alapunkti c või punkti 2 alapunktide c ja/või d nõuded ei ole seadme kavandatud kasutuse jaoks sobivad, tuleks vajaduse korral esitada selle kohta eelkõige tehnilised tõendid.

III LISA

Kontrollimenetlus

Liikmesriikide ametiasutused rakendavad direktiivi 2005/32/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvet teostades II lisa punkti 1 alapunktides a ja b või vajaduse korral punkti 2 alapunktides a ja b sätestatud nõuete osas järgmist kontrollimenetlust.

Kui nõuded näevad ette energiatarbimist üle 1,00 W: liikmesriigid peavad kontrollima ühte eraldiseisvat seadet.

Mudel loetakse käesoleva määruse II lisa punkti 1 alapunktidele a ja b või vajaduse korral punkti 2 alapunktidele a ja b vastavaks, kui tulemused ei ületa väljalülitatud seisundi ja vajaduse korral ooteseisundi puhul piirväärtusi rohkem kui 10 %.

Piirväärtuste ületamise korral tuleb kontrollida veel kolme seadet. Mudel loetakse käesolevale määrusele vastavaks, kui kolme katse tulemuste keskmine ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või vajaduse korral ooteseisundi puhul piirväärtusi rohkem kui 10 %.

Kui nõuded näevad ette energiatarbimist kuni 1,00 W: liikmesriigid peavad kontrollima ühte eraldiseisvat seadet.

Mudel loetakse käesoleva määruse II lisa punkti 1 alapunktidele a ja b või vajaduse korral punkti 2 alapunktidele a ja b vastavaks, kui tulemused ei ületa väljalülitatud seisundi ja/või vajaduse korral ooteseisundi puhul piirväärtusi rohkem kui 0,10 W.

Selle ületamise korral loetakse mudel nõuetele mittevastavaks.

IV LISA

Võrdlusandmed

Direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 3. osa punkti 2 jaoks on määratletud järgmised võrdlusandmed.

Väljalülitatud seisund: 0–0,3 W, kusjuures primaarpool on ühendatud täieliku väljalülitamise lülitiga, sõltudes muu hulgas direktiivi 2004/108/EÜ kohase elektromagnetilise ühilduvusega seotud omadustest.

Ooteseisund – taasaktiveerimisfunktsioon: 0,1 W.

Ooteseisund – kuvamine: lihtkuvamine ja energiasäästlikud valgusdioodid 0,1 W, suuremateks kuvamisteks (nt kell) kulub rohkem energiat.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/53

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1276/2008,

17. detsember 2008,

toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi füüsiliste kontrollidega teostatava järelevalve kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (2) artikli 9 lõike 1 punkti a alusel peavad liikmesriigid võtma ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada ühenduse finantshuvide tõhus kaitse, ja eriti selleks, et kontrollida Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) poolt rahastatavate toimingute õigsust ja nõuetele vastavust, et vältida ja käsitleda eeskirjade eiramisi ning et nõuda tagasi eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu kaotatud summad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 201 lõike 1 punktiga f tunnistatakse kehtetuks nõukogu 12. veebruari 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 386/90 (toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta), (3) kuid kõnealuse määruse artikli 194 punktis a nõutakse, et komisjon määrab kindlaks liikmesriikide korraldatava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste kohta. Komisjoni 26. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2090/2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 386/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad füüsilise kontrolli kohta, mis teostatakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandussaaduste- ja toodete eksportimise ajal, (4) on oluliselt muudetud. Seepärast tuleks selguse ja tõhusa haldamise huvides määrus (EÜ) nr 2090/2002 ja komisjoni 20. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3122/94, milles sätestatakse toetust saavate põllumajandustoodete riskianalüüsi kriteeriumid, (5) kehtetuks tunnistada ja asendada ühtse eeskirjade koguga.

(3)

Komisjoni 12. aprilli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 793/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas) teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (6)29. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 967/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (7) ja 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1914/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (8) viidatakse määruse (EMÜ) nr 386/90 kohastele füüsilistele kontrollide kohaldamisele, samal ajal eksporditoetusi hõlmamata. Seepärast on asjakohane täpsustada, et muid summasid hõlmavate ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kohaste finantsmeetmetega seotud toimingute füüsilist kontrolli võib teostada vastavalt ühtsele eeskirjade kogule.

(4)

Tuleks arvesse võtta olemasolevaid kontrollimeetmeid, eelkõige neid, mis on sätestatud komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, (9) ja komisjoni 26. novembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2298/2001, millega kehtestatakse toiduabina tarnitavate toodete üksikasjalikud ekspordieeskirjad. (10)

(5)

Liikmesriikide võetud meetmete tõhustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks kehtestada ühenduse järelevalvesüsteem, mille aluseks peaks olema eelkõige kaupade füüsiline pisteline kontroll eksportimise ajal, kaasa arvatud lihtsustatud protseduuri alusel eksporditavate kaupade kontroll, ning makseasutuste maksetaotlusega seotud dokumentide ametlik kontroll.

(6)	Kui ekspordideklaratsioonid on liikmesriigis vastu võtnud riigisisene tolliasutus, tuleks kaupade asendamisohu vältimiseks sätestada asenduskontrollide miinimumarv, mille teostab ühenduse väljumistolliasutus. Asenduskontrolli teostamise kohta arvesse võttes tuleks kontrollida lihtsustatud korras.

(7)	Selleks et otsustada asenduskontrolli või eriasenduskontrolli vajaduse üle, peaksid väljumistolliasutused aktiivselt kontrollima tollitõkendite olemasolu ja seda, kas need on terved.

(8)

Selle tagamiseks, et väljumistolliasutused või tolliasutused, kuhu saadetakse kontrolleksemplar T5, kasutaksid ühetaolisi meetodeid, ning et vältida kahtlusi seoses toodete samasusega, mis on toetuste saamise eeltingimus, tuleks näha ette säte eriasenduskontrolli juhtudeks, kui need tolliasutused leiavad, et lahkumisel paigaldatud tollitõkendid on eemaldatud muul viisil kui tollijärelevalve all või need on rikutud või kui tollitõkendite paigaldamisest ei ole vabastatud. Kuna sellistel juhtudel võib selgesti kahtlustada kaupade asendamist, tuleks konkreetsed asenduskontrollid teha tavalisest hoolikamalt ning vajaduse korral võidakse tooteid ka füüsiliselt kontrollida.

(9)

Füüsiliste kontrollide arv peaks olema proportsionaalne tolli ekspordideklaratsioonide arvuga aasta kohta. Kogemused on näidanud, et ekspordideklaratsioonide füüsilise kontrolli miinimumnorm 5 % on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav tase, millega liikmesriikidel võimaldatakse riskianalüüsi kohaldamisel kehtestada miinimumnorm 5 % tootmissektori kohta või kõikidele sektoritele minimaalselt 2 % tootmissektori kohta. Korra täieliku katvuse tagamiseks peaksid ekspordiriigi tolliasutused, kus ekspordideklaratsioonide arv tootmissektori kohta on väga väike, siiski tagama, et iga tootmissektorit kontrollitakse vähemalt üks kord. Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade jaoks eraldatav eksporditoetuste osa ei tohi olla kõrge riskiastmega, kuna ekspordideklaratsioonide arv selles sektoris on suur. Kontrollivahendite paremaks ärakasutamiseks tuleks seepärast asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade minimaalset kontrollimäära vähendada. Samal põhjusel peaks liikmesriikidel olema ka võimalus jätta arvesse võtmata ekspordideklaratsioone, mis käsitlevad väikeseid koguseid või 1 000 euro suuruse toetussummaga piirduvaid toetusi.

(10)	Kogemused on näidanud, et tollitõkendite kontrollide miinimumnorm 10 % on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav.

(11)	Väljumistolliasutuste teostatavate asenduskontrollide ja eriasenduskontrollide arv peaks olema proportsionaalne tolli juhenddokumentide arvuga aasta kohta. Kogemused on näidanud, et tolli juhenddokumentide miinimum 8 % on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav.

(12)

Vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (11) artiklile 4f tegelevad tolliasutused riskijuhtimisega, et eristada tollikontrolli või järelevalvega hõlmatud toodetega seotud riski taset ning otsustada, kas tooted peavad läbima vastava tollikontrolli, ja kui see on nii, siis määrama kindlaks selle toimumise koha. Riskijuhtimine hõlmab määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 26 määratletud riskianalüüse. Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 592e peab pädev tolliasutus tollideklaratsiooni saamisel teostama enne toodete ekspordiks vabastamist vajaliku riskianalüüsi ja tollikontrolli. Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1875/2006 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (12) artikli 3 lõikele 3 on alates 1. juulist 2009 kohustuslik riskijuhtimise kohaldamine elektroonilisel teel. Järelikult peaksid määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 5 osutatud ekspordideklaratsioonide tollikontrollid olema alates eespool nimetatud kuupäevast hõlmatud riskianalüüsiga.

(13)

Riskianalüüsid ekspordideklaratsioonide füüsiliste kontrollide kohustusliku kontrollivahendina kehtestati 1994. aastal määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõikega 2 ning asenduskontrollid 1995. aastal komisjoni 20. septembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2221/95 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 386/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad füüsilise kontrolli kohta, mida tehakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandustoodete eksportimise ajal) (13) artikliga 9. Arvessevõetavad valikukriteeriumid on sätestatud määruses (EÜ) nr 3122/94. Riskianalüüsi kohaldamine on hõlmatud määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 6 osutatud andmekaitsega.

(14)	Eksporditoetuste kontrollide raames kohaldatavate riskianalüüsidega saadud konkreetseid kogemusi tuleks dokumenteerida ka pärast riskijuhtimise üldist kehtestamist.

(15)

Põhimõtteliselt võimaldaks parimat kaitset süsteem, mis ühendaks ekspordi füüsilise kontrolli ja raamatupidamisdokumentide auditeerimise, kusjuures majanduslikud piirangud või halduskulud oleksid väiksemad kui rahaline kasu, mis ühendus sellest saaks. Seepärast peaksid liikmesriigid kooskõlastama füüsilisi kontrolle auditeerimisega, mida pädevatel asutustel tuleb asjaomastes ettevõtetes teha tagantjärele ja mis on reguleeritud nõukogu 26. mai 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 485/2008 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt. (14)

(16)

Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 159/2008, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 800/1999 ja (EÜ) nr 2090/2002 seoses füüsilise kontrolliga, mis teostatakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandussaaduste- ja toodete eksportimise ajal, (15) asendati teatavad kontrollimise ja aruandlusega seotud 200 euro väärtusläved 1 000 euro väärtuslävega. Seepärast on asjakohane kehtestada 1 000 euro suurune väärtuslävi vastavatele olemasolevatele kontrollimist ja aruandlust käsitlevatele nõuetele.

(17)

Riskianalüüside tõhususe ja käesoleva määruse kohaldamise hindamiseks peavad liikmesriigid koostama kontrollide aruandeprojektid ning esitama käesoleva määruse ja füüsiliste kontrollidega hõlmatud toodete väljavalimisel kohaldatavate menetluste kohaselt teostatud kontrollide rakendamise ja tõhususe iga-aastased hindamised. Arvestades infotehnoloogia edusamme, tuleks standardile ISO 9660 vastaval CD-ROMil või samaväärsel elektroonilisel andmekandjal iga-aastase aruande esitamise nõue ümber sõnastada selliselt, et aruanne tuleks esitada elektroonilisel andmekandjal, mis välistab andmete korduva salvestamise.

(18)

Tolliseadustiku kohase riskijuhtimise kohaldamine on kohustuslik alates 1. juulist 2009, kuid mõned liikmesriigid tohivad seda kohaldada varem. Kui asjakohane riskijuhtimine on kehtestatud, on põhjendatud paindlike kontrollinormide kohaldamise lubamine. Seepärast peaks liikmesriikidel lubama kohaldada paindlikke kontrollinorme niipea, kui nad kohaldavad asjakohast riskijuhtimist ning teavitavad sellest komisjoni.

(19)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse teatavad menetlused, et kontrollida, kas toimingud, mis annavad õiguse eksporditoetuste ja muude artikli 2 punktis a määratletud summade saamiseks, on õigesti tehtud.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 800/1999 sätete kohaldamist.

Käesolevat määrust ei kohaldata määrusega (EÜ) nr 2298/2001 hõlmatud ühenduse või riikliku toiduabi ekspordi suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„muud summad” – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kohaste finantsmeetmetega seotud toimingud vastavalt määrustele (EÜ) nr 793/2006, (EÜ) nr 967/2006 ja (EÜ) nr 1914/2006;

b)	„tooted” – määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 2 lõike 1 punkti a esimeses taandes määratletud tooted;

c)	„ekspordiriigi tolliasutus” – määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõike 7 punktis a osutatud tolliasutus;

d)	„väljumistolliasutus” – määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 793 lõikes 2 osutatud tolliasutus;

e)	„tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5” – määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 912c osutatud sihttolliasutus, sealhulgas tolliasutus, kellele saadetakse samaväärne dokument;

„füüsiline kontroll” – vastavuse kindlakstegemine ekspordideklaratsiooni, või muude määrustes (EÜ) nr 793/2006, (EÜ) nr 967/2006 ja (EÜ) nr 1914/2006 sätestatud koguseid käsitlevate dokumentide, kaasa arvatud koos sellega esitatud dokumentide, ning artiklis 5 sätestatud tingimuste kohaste toodete koguse, laadi ja omaduste vahel;

g)	„asenduskontroll” – kontroll, mille puhul hinnatakse visuaalselt, kas tooted ja dokumendid, mis on nendega kaasas alates ekspordiasutusest kuni väljumistolliasutuseni või asutuseni, kellele saadetakse artiklis 8 sätestatud tingimuste kohane kontrolleksemplar T5, on vastavuses;

h)	„eriasenduskontroll” – asenduskontroll, mis võib varieeruda visuaalsest kontrollist kuni füüsilise kontrollini, mida teostatakse juhul, kui on kahtlusi artiklis 9 sätestatud tingimuste kohaste eksporditoodete tollitõkendite terviklikkuse suhtes;

i)	„visuaalne kontroll” – kontroll sensoorse taju abil, sealhulgas sellised kontrollid, mille puhul kasutatakse tehnilist varustust;

j)	„dokument” – määruse (EMÜ) nr 2913/92, komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 (16) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 450/2008 (17) kohaselt heakskiidetud paber- või elektrooniline andmekandja, mis sisaldab käesoleva määruse raamistikus olulist teavet;

k)	„samaväärne dokument” – tähendab kontrolleksemplari T5 suhtes määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklites 8, 8a ja 9 osutatud riiklikku dokumenti, mida kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912a lõike 5 kohase riikliku menetluse kohaldamisel;

l)	„tootmissektorid” – määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 1 sätestatud sektorid, v.a kõnealuse määruse I lisa I ja II osaga hõlmatud teravilja- ja riisisektor, mida käsitatakse ühtse tootmissektorina ning asutamislepingu I lisas loetlemata kaubad, mida käsitatakse ühtse tootmissektorina.

Artikkel 3

Kontrollide liigid

Liikmesriigid teostavad:

a)	toodete füüsilise kontrolli vastavalt artiklile 4 ekspordiformaalsuste täitmise ajal ja enne toodete ekspordiloa andmist dokumentide alusel, mis esitatakse koos ekspordideklaratsiooniga;

b)	tollitõkendi puutumatuse kontrolli vastavalt artiklile 7;

c)	asenduskontrolli vastavalt artiklile 8;

d)	eriasenduskontrolli vastavalt artiklile 9 ning

e)	ametlikult maksetaotlusega seotud dokumentide kontrolli vastavalt artiklile 12.

Füüsilise kontrolli kohaldamine muude summade puhul on määratletud määrustes (EÜ) nr 793/2006, (EÜ) nr 967/2006 ja (EÜ) nr 1914/2006.

II PEATÜKK

FÜÜSILINE KONTROLL

Artikkel 4

Kontrolli vorm ja ajastus

1. Ilma et see piiraks ulatuslikumat kontrolli nõudvate erisätete kohaldamist, tehakse füüsilist kontrolli pisteliselt, tihti ja ette hoiatamata.

2. Füüsilist kontrolli, millest eksportijat on otseselt või kaudselt ette teatatud, ei käsitata kontrollina. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui ettevõtte raamatupidamisdokumente kontrollitakse vastavalt I lisa punktile 3.

3. Liikmesriigid tagavad, et eksportija valdustes tehtava füüsilise kontrolli algus on erinev võrreldes määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 7 osutatud laadimise alustamiseks ette nähtud ajaga.

Artikkel 5

Kontrolli üksikasjalikud meetodid

1. Kui toodete ja nende eksporditoetuste nomenklatuuris esitatud kirjelduste vastavust ei saa kindlaks määrata visuaalse kontrolliga ning kui kaupade klassifitseerimine või kvaliteet eeldavad eriti täpseid andmeid nende koostisainete kohta, kontrollib ekspordiriigi tolliasutus kõnealust kirjeldust vastavalt toote laadile.

2. Kui ekspordiriigi tolliasutus peab vajalikuks, laseb ta katsed teostada selleks ettenähtud nõuetekohaselt varustatud ja akrediteeritud või ametlikult heakskiidetud laborites, esitades kõnealuste katsete tegemise põhjused. Kui toetusemäär või muud summad olenevad teatava koostisosa sisaldusest, võtab ekspordiriigi tolliasutus füüsilise kontrolli osana representatiivsed valimid, et akrediteeritud või ametlikult heakskiidetud labor saaks koostist analüüsida.

Kui üks ja seesama eksportija ekspordib regulaarselt sama eksporditoetuse koodi või kombineeritud nomenklatuuri koodiga toodet ning toetusemäär oleneb teatava koostisosa sisaldusest, võib ekspordiriigi tolliasutus võtta representatiivsed valimid üksnes 50 % füüsiliste kontrollide raames, mille kohta eksportija tõendab, et viimase kuue kuu jooksul ei ole laborikatsete käigus avastatud selliseid mittevastavusi, mille finantstagajärjed seoses kõnealusele eksportijale ettenähtud toetuse brutosummaga oleksid üle 1 000 euro. Kui laborikatsete käigus avastatakse mittevastavus finantstagajärgedega üle 1 000 euro seoses kõnealusele eksportijale ettenähtud toetuse brutosummaga, peab ekspordiriigi tolliasutus järgmise kuue kuu jooksul võtma valimid kõikide kõnealuse eksportijaga seotud füüsilise kontrolli raames.

3. Käesolevas artiklis nimetatud kontroll teostatakse, ilma et see piiraks selliste meetmete kohaldamist, mida tolliasutus võib võtta, et tagada toodete väljaviimine tolliterritooriumilt samas riigis, kus anti välja ekspordiluba.

4. Ekspordiriigi tolliasutus tagab määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 21 järgimise. Kui teatavatel alustel kaheldakse toote veatus ja standardses turustuskvaliteedis, kontrollib ekspordiriigi tolliasutus vastavust kohaldatavate ühenduse sätetega, eelkõige loomade ja taimede tervisega seotud sätetega.

5. Pakkimata ja pakitud ning asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade füüsilist kontrolli teostatakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 6

Kontrollimäärad

1. Ilma et see piiraks lõigete 2–7 kohaldamist, hõlmab füüsiline kontroll vähemalt 5 % lise representatiivse hulga määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 5 osutatud ekspordideklaratsioone, millega on hõlmatud artiklis 1 osutatud toetuste ja summade kohta esitatud taotlused.

Määra kohaldatakse:

a)	ekspordiriigi tolliasutuse kohta;

b)	kalendriaasta kohta ning

c)	tootmissektori kohta.

2. Liikmesriik võib siiski otsustada:

a)	asendada tootmissektori kohta kehtiv kontrollimäär 5 % kontrollimääraga 5 %, mis hõlmab kõiki tootmissektoreid, kusjuures kohustuslik on tootmissektori kohta kehtiv kontrolli minimummäär 2 %;

b)	asendada tolliasutuse kohta kehtiv kontrollimäär 5 % kontrollimääraga 5 %, mis hõlmab kogu territooriumi ning tootmissektori kohta kehtiv kontrollimäär 5 % kontrollimääraga 5 %, mis hõlmab kõiki tootmissektoreid, seejuures tootmissektori kohta kehtiva kontrolli miinimummääraga 2 %.

3. Lõike 1 ja lõike 2 punkti a kohaldamise korral, kui ekspordiriigi tolliasutus võtab vastu aastas vähem kui 20 lõikes 1 osutatud ekspordideklaratsiooni tootmissektori kohta, tuleb aastas füüsiliselt kontrollida vähemalt ühte ekspordideklaratsiooni tootmissektori kohta.

Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui tolliasutus ei ole artikliga 11 ettenähtud riskianalüüside tulemuste kohaselt kahte esimest deklaratsiooni kontrollinud ning pärast seda ei ole kõnealuses tootmissektoris eksporti enam toimunud.

4. Erandina lõigetest 1 ja 2:

kohaldatakse tolliasutuse kohta kehtivat minimaalset kontrollimäära 0,5 % või kogu territooriumi kohta kehtivat kontrollimäära 0,5 % asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade suhtes. Kõnealuste toodete füüsilise kontrolli protsendimäära ei võeta arvesse, kui arvutatakse tootmissektori kohta kehtivat kontrollimäära 5 % või kõiki tootmissektoreid hõlmavat üldist kontrollimäära 5 %;

võib nendes ekspordiriigi tolliasutustes, kus üksnes kuni viis eksportijat esitab ekspordiriigi tolliasutuses ekspordiks mitte enam kui kahe tootmissektori tooteid, füüsilise kontrolli miinimummäära vähendada 2 % ni tootmissektori kohta. Tootmissektoreid, mille puhul esitatakse vähem kui 20 ekspordideklaratsiooni tolliasutuse kohta aastas, ei võeta tootmissektorite arvu määramisel arvesse. Ekspordiriigi tolliasutused võivad kõnealuseid eeskirju eelmise kalendriaasta statistika põhjal kohaldada kogu kalendriaasta jooksul, isegi juhul, kui aasta jooksul koostavad ekspordideklaratsioone täiendavad eksportijad või neid koostatakse täiendavate tootmissektorite kohta.

5. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 36 lõikes 4, artikli 37 lõikes 4 ja artikli 44 lõikes 4 osutatud kontrollimeetmete kohaldamist, võivad liikmesriigid jätta määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklites 36 ja 44 osutatud tarnete puhul käesoleva määrusega ettenähtud füüsilised ja asenduskontrollid tegemata.

6. Käesoleva artikli kohaselt teostatavate kontrollide miinimummäärade arvutamisel ei võta liikmesriigid füüsilise kontrolli puhul arvesse ekspordideklaratsioone, mis hõlmavad:

kas koguseid, mis ei ületa:

i)	25 000 kg teravilja ja riisi puhul,

ii)	5 000 kg asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade puhul,

iii)	2 500 kg muude toodete puhul;

b)	või toetuse summasid alla 1 000 euro.

7. Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel võtavad liikmesriigid vastu asjakohased sätted pettuse ja kuritarvituse vältimiseks. Selleks teostatavaid kontrolle võib arvestada käesolevas artiklis osutatud kontrolli miinimummäärade täitmise arvutamisel.

III PEATÜKK

TOLLITÕKENDITE KONTROLL

Artikkel 7

Kontrollikohustus ja -määrad

1. Väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, kontrollib tollitõkendite puutumatust.

2. Tollitõkendite kontrollide arv peab olema vähemalt 10 % kontrolleksemplaride T5 või samaväärsete dokumentide koguarvust, välja arvatud need, mis on valitud välja asenduskontrolliks vastavalt artiklile 8.

IV PEATÜKK

ASENDUSKONTROLL

Artikkel 8

Kontrolli teostamise koht ja üksikasjalikud meetodid

1. Kui ekspordiriigi tolliasutus, mis ei ole väljumistolliasutus ega tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, on ekspordideklaratsiooni vastu võtnud ning kui ekspordiriigi tolliasutus ei ole füüsilist kontrolli teostanud, teostab ekspordiriigi tolliasutus asenduskontrolli vastavalt käesolevale artiklile ja ilma et see piiraks muude sätete kohaselt teostatud kontrolli.

Kui väljumistolliasutus ei ole tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, peab asenduskontrolli teostama tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5.

2. Kui asendamist ei suudeta kogu veose visuaalse kontrolli abil kontrollida, kasutatakse vajaduse korral muid artiklis 5 osutatud füüsilise kontrolli meetodeid, kaasa arvatud osaline mahalaadimine.

Analüüsitav valim võetakse üksnes juhul, kui väljumistolliasutus ei suuda visuaalselt ega pakendile kantud teabe ja dokumentide põhjal kontrollida toodete ja dokumendi vastavust.

3. Kui lisaks tollitõkendile on sihtkohaks oleva kolmanda riigi nõuete kohaselt pandud veterinaarplomm, nõutakse asenduskontrolli üksnes pettusekahtluse korral.

Artikkel 9

Eriasenduskontrollid

1. Väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, teostab eriasenduskontrolli, kui ta leiab, et:

a)	lahkumisel paigaldatud tollitõkendid on eemaldatud muul viisil kui tollijärelevalve all;

b)	lahkumisel paigaldatud tollitõkendid on rikutud;

c)	määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 357 lõike 4 kohast tollitõkendi paigaldamise vabastust ei ole antud.

2. Väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, otsustab artiklis 11 osutatud riskianalüüside tulemuste kohaselt, kas eriasenduskontroll koosneb vaid asenduskontrollist või kaasneb sellega ka füüsiline kontroll.

Artikkel 10

Kontrollimäärad

1. Igal kalendriaastal väljumistolliasutuse või tolliasutuse, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5 ja kelle juurest tooted ühenduse tolliterritooriumilt välja viiakse, teostatavate artiklis 8 osutatud asenduskontrollide ja artiklis 9 osutatud eriasenduskontrollide miinimumarv peab olema vähemalt 8 % kontrolleksemplaride T5 või samaväärsete dokumentide arvust, mis hõlmavad tooteid, mille suhtes toetust taotletakse.

2. Käesoleva artikli kohaselt teostatavate kontrollide miinimummäärade arvutamisel ei võta liikmesriigid füüsilise kontrolli puhul arvesse kontrolleksemplare T5 või asenduskontrollide samaväärseid dokumente, mis hõlmavad:

kas koguseid, mis ei ületa:

i)	25 000 kg teravilja ja riisi puhul,

ii)	5 000 kg asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade puhul,

iii)	2 500 kg muude toodete puhul;

b)	või toetuse summasid alla 1 000 euro.

3. Lõike 2 kohaldamisel võtavad liikmesriigid vastu asjakohased sätted pettuse ja kuritarvituse vältimiseks. Selleks teostatavaid kontrolle võib arvestada käesolevas artiklis osutatud kontrolli miinimummäärade täitmise arvutamisel.

V PEATÜKK

RISKIJUHTIMINE

Artikkel 11

Riskianalüüs

1. Füüsilise kontrolli ja asenduskontrolli valik põhineb riskijuhtimisel.

2. Liikmesriigid teostavad riskianalüüsi, mille eesmärk on suunata füüsiline kontroll neile toodetele, füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele ja sektoritele, mis kujutavad endast suurimat riski, et artiklis 1 osutatud kontrollitoiminguid ei ole nõuetekohaselt teostatud.

3. Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 592e kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid oma riskianalüüsid, võttes arvesse käesolevat määrust ja vajaduse korral II lisas sätestatud kriteeriume.

4. Liikmesriigid ja komisjon hindavad saadud kogemuste alusel ühiselt II lisas sätestatud kriteeriumide usaldatavust ja asjakohasust, tehes vajaduse korral süsteemis ja valikuparameetrites vajalikke kohandusi, et muuta füüsiline kontroll ja asenduskontroll tulemuslikumaks ja parandada nende suunatust.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a)	võetud meetmed, sealhulgas riiklikele talitustele antud juhised riskianalüüsil põhineva valikusüsteemi kohaldamiseks, arvestades II lisa punktis 1 osutatud kriteeriume;

b)	kohaldatavad kontrollimäärad, mis on sätestatud artiklis 6;

c)	üksikjuhtumid, mis võiksid teistele liikmesriikidele huvi pakkuda.

Liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18 kolmanda lõigu punkti a, teavitavad komisjoni hiljemalt 1. juulil 2009.

VI PEATÜKK

KOOSKÕLASTAMINE JA HALDUSARUANDED

1. JAGU

Kooskõlastamine

Artikkel 12

Makseasutuse ametlik kontroll

Makseasutused kontrollivad ametlikult maksetaotlusega seotud dokumentide ja muu olemasoleva teabe alusel, eelkõige ekspordiga seotud dokumentide ja tolliteenistuste märkuste alusel kõiki kõnealustes dokumentides esitatud tõendusi, millega põhjendatakse nende summade taotlemist.

Artikkel 13

Riskianalüüsi ja kontrolli kooskõlastamine

1. Liikmesriigid tagavad, et üksainus asutus koordineerib riskianalüüsi käsitlevat teavet.

2. Liikmesriigid võtavad meetmed, et kooskõlastada konkreetse ettevõtja kontrollimist ning ühendada artiklitega 5, 8 ja 9 ning määrusega (EÜ) nr 485/2008 ettenähtud kontrollid.

Selline kooskõlastatud kontroll teostatakse komisjoni ametnike või füüsilist kontrolli teostava tolliasutuse või maksetaotlusega seotud dokumente või raamatupidamisdokumente ametlikult kontrollivate pädevate asutuste algatusel või taotlusel.

2. JAGU

Haldusaruanded

Artikkel 14

Füüsilise kontrolli aruanded

1. Iga ekspordiriigi tolliasutus kehtestab vajaliku korra, et tagada artiklis 6 osutatud füüsiliste kontrollide määra vastavuse kontrollimine igal ajal.

Kõnealune kord peab iga tootmissektori kohta kajastama:

a)	füüsiliseks kontrolliks arvesse võetud ekspordideklaratsioonide arvu;

b)	teostatud füüsiliste kontrollide arvu.

2. Pädev tolliametnik esitab iga teostatud füüsilise kontrolli kohta üksikasjaliku kontrolliaruande.

Kontrolliaruanne sisaldab vähemalt järgmisi asjakohaseid üksikasju:

a)	koht, kuupäev, saabumise aeg, füüsilise kontrolli teostamise aeg, toodete transpordivahend, kas transpordivahend on kontrollimenetluse alguses tühi, osaliselt või täielikult laaditud, valimite arv laborianalüüsideks, pädeva ametniku nimi ja allkiri; ning

b)	teabe saamise kuupäev ja aeg vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõike 7 punktis b osutatule, toodete transpordivahendisse laadimise alustamiseks ja lõpetamiseks ettenähtud aeg.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 9 kohaldamist, hoitakse kontrolliaruanded ja dokument ekspordideklaratsiooni füüsiliseks kontrolliks valimise põhjusega kättesaadavana füüsilise kontrolli teostanud tolliasutuses või konkreetses kohas liikmesriigis kolm aastat alates ekspordiaastast.

Artikkel 15

Kontrolleksemplar T5

1. Ekspordiriigi tolliasutus märgib kontrolleksemplari T5 või tootega kaasasoleva samaväärse dokumendi lahtrisse D:

a)	ühe III lisas loetletud kannetest, kui ta on teostanud füüsilist kontrolli;

b)	ühe IV lisas loetletud kannetest toiduabi ekspordi puhul.

2. Iga väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, kohaldab meetmeid, mis võimaldavad komisjonil igal ajal kindlaks teha üksikasjad arvude kohta, mis käsitlevad:

a)	kontrolleksemplare T5 ja samaväärseid dokumente, mida võetakse arvesse artiklis 7 osutatud tollitõkendi puutumatuse kontrollimisel ning artiklis 8 osutatud asenduskontrolli ja artiklis 9 osutatud eriasenduskontrolli teostamisel;

b)	artiklis 7 osutatud tollitõkendi puutumatuse kontrolle;

c)	artiklis 8 osutatud teostatud asenduskontrolle;

d)	artiklis 9 osutatud teostatud eriasenduskontrolle.

Kui väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, on võtnud valimi, tehakse kontrolleksemplarile T5 või pädevatele asutustele tagastatavale samaväärsele dokumendile üks V lisas loetletud kannetest.

Dokumendi duplikaat või koopia jääb väljumistolliasutusele või vajaduse korral tolliasutusele, kellele olenevalt asjaoludest saadetakse kontrolleksemplar T5 või samaväärne dokument, mida hoitakse kättesaadavana vastavalt lõikele 3.

3. Artiklites 8 ja 9 osutatud iga asendus- ja eriasenduskontrolli kohta koostab selle teostanud tolliametnik aruande. Aruanne võimaldab jälgida teostatud kontrolle ning sellele märgitakse kuupäev ja tolliametniku nimi. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 9 kohaldamist, hoitakse kontrolliaruanne kättesaadavana kontrolli teostanud tolliasutuses või konkreetses kohas liikmesriigis kolm aastat alates ekspordiaastast.

Artiklis 7 osutatud tollitõkendite puutumatuse kontrollid ning eemaldatud või rikutud tollitõkendite juhtumid registreeritakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912c lõikele 3.

4. Väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, teatab määruses (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912a lõike 1 punktis a osutatud pädevatele asutustele kontrolleksemplari T5 või samaväärse dokumendi koopiat kasutades kirjalikult laborikatsete tulemused, esitades:

a)	ühe VI lisas loetletud kannetest

b)	või katsete tulemused, kui need erinevad deklareeritud tootest.

5. Kui asenduskontrolli ajal ilmneb, et eksporditoetuste asjakohaseid eeskirju ei ole järgitud, märgib väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, ühe VII lisas loetletud kannetest kontrolleksemplarile T5 või määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912a lõike 1 punktis a osutatud pädevatele asutustele tagastatavale samaväärsele dokumendile. Makseasutus teavitab tolliasutust järelduste tulemusel võetavatest meetmetest.

Artikkel 16

Aastaaruanne

Enne iga aasta 1. maid saadavad liikmesriigid komisjonile aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse alusel teostatud kontrolli rakendamist ja tõhusust ning korda, mida on kohaldatud toodete valimisel füüsiliseks kontrolliks. Aruanne sisaldab VIII lisas loetletud andmeid, mis hõlmavad eelmise aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahelisel ajal heakskiidetud ekspordideklaratsioone.

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruanded elektroonilisel andmekandjal, mis välistab andmete korduva salvestamise, ja paberkandjal või võimaluse korral elektroonilisel teel vormidel, mille komisjon teeb liikmesriikidele kättesaadavaks.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 3122/94 ja (EÜ) nr 2090/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja määrusele (EMÜ) nr 386/90 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IX lisas sätestatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Füüsilist kontrolli käsitlevat V peatükki ja artikli 5 lõike 2 teist lõiku, artikli 6 lõiget 2, artikli 6 lõike 3 teist lõiku ja artikli 6 lõiget 4 kohaldatakse:

a)	nende liikmesriikide suhtes, kes on komisjonile saatnud oma teate vastavalt määruse (EÜ) nr 3122/94 artikli 3 lõikele 2, alates 1. jaanuarist 2009;

b)	teiste liikmesriikide suhtes alates kuupäevast, mille iga liikmesriik määrab kindlaks ja teatab komisjonile, või alates 1. juulist 2009, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Asenduskontrolli käsitlevat V peatükki kohaldatakse teiste liikmesriikide suhtes alates kuupäevast, mille iga liikmesriik määrab kindlaks ja teatab komisjonile, või alates 1. juulist 2009, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(3) EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6.

(4) EÜT L 322, 27.11.2002, lk 4.

(5) EÜT L 330, 21.12.1994, lk 31.

(6) ELT L 145, 31.5.2006, lk 1.

(7) ELT L 176, 30.6.2006, lk 22.

(8) ELT L 365, 21.12.2006, lk 64.

(9) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(10) EÜT L 308, 27.11.2001, lk 16.

(11) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(12) ELT L 360, 19.12.2006, lk 64.

(13) EÜT L 224, 21.9.1995, lk 13.

(14) ELT L 143, 3.6.2008, lk 1.

(15) ELT L 48, 22.2.2008, lk 19.

(16) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

(17) ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

I LISA

FÜÜSILISE KONTROLLI MEETODID

1. Pakendamata tooted

1.1.

Kui eksportija kasutab pakkimata kauba automaatseks laadimiseks ja taadeldud automaatseks kaalumiseks suletud seadmeid, kontrollib ekspordiriigi tolliasutus toodete ja ekspordideklaratsioonil märgitud toodete vastavust sel viisil, et kogus mõõdetakse taadeldud automaatsel kaalumisel ning toodete laadi ja omadusi kontrollitakse representatiivsete valimite võtmise teel.

Samuti kontrollib tolliasutus valimite võtmise teel, et:

i)	kaalumis- ja laadimissüsteemid ei võimaldaks tooteid suletud süsteemis kõrvale juhtida ega neid muul viisil käsitleda;

ii)	taadeldud automaatkaalude jaoks ettenähtud tähtaeg ei oleks lõppenud ja et tollitõkendid oleksid puutumata, kui kasutatakse suletud kaalumissüsteemi;

iii)	kaalutud kaubasaadetised laaditakse tegelikult ettenähtud transpordivahendile;

iv)	kaalumisdokumentidesse või kaalumistõenditesse kantud andmed vastavad laadimisdokumentide andmetele.

1.2.	Harvadel juhtudel, kui pakendamata tooteid ei kaaluta taadeldud automaatkaalude süsteemi abil, peab tolliasutus kasutama teisi kaubanduslikust seisukohast vastuvõetavaid kontrollimisvahendeid.

1.3.

Kui ekspordideklaratsioon hõlmab üksnes osa laeva lastist, tagab ekspordiriigi tolliasutus kogu lasti tegeliku lahkumise järelevalve. Sel eesmärgil kontrollib tolliasutus laaditud lasti kogukaalu pärast laadimise lõpetamist, kasutades punktis 1.1 või 1.2 osutatud teavet, vajaduse korral koos äridokumentides sisalduva teabega.

2. Tükitooted

2.1.

Kui eksportija on deklareerinud tooted, mille pakendamiseks on kasutatud automatiseeritud kottipanekut, plekkpurki panekut, villimist jms süsteeme ning taadeldud automaatkaalusid/mõõteriistu või nõukogu direktiivide 75/106/EMÜ, (1) 75/107/EMÜ (2) ja 76/211/EMÜ (3) kohast pakendamist või villimist, tuleb põhimõtteliselt kõik kotid, purgid, pudelid jms üle lugeda ning toodete laadi ja omadusi tuleb kontrollida ekspordiriigi tolliasutuses võetud representatiivse valimi alusel. Mass või maht määratakse kindlaks taadeldud automaatkaalumise või mõõtmisega või eespool nimetatud direktiivide kohaste pakendite või pudelite järgi. Ekspordiriigi tolliasutus võib kaaluda või mõõta ühte kotti, plekkpurki või pudelit.

2.2.	Kui seadmete hulka kuulub taadeldud automaatloendur, võib koguse füüsilisel kontrollimisel arvesse võtta taadeldud automaatloenduri andmeid. Punkti 1.1 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.3.

Kui eksportija kasutab kastidega, plekkpurkidega jms laaditud kaubaaluseid, valib ekspordiriigi tolliasutus representatiivsed kaubaalused ja kontrollib, kas deklareeritud kastide, plekkpurkide jms arv vastab tegelikkusele. Kõnealustelt kaubaalustelt valib ekspordiriigi tolliasutus representatiivsed kastid, plekkpurgid jms ning kontrollib, kas pudelite, ühikute jms arv vastab deklareeritule.

2.4.	Kui eksportija ei kasuta punktides 2.1 ja 2.2 osutatud seadmeid, peab ekspordiriigi tolliasutus kottide, plekkpurkide jms arvu kokku lugema. Toodete laadi, omadusi ja massi/mahtu kontrollitakse representatiivse valimi alusel. Punkti 2.3 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.5.

Kui punktide 2.1 ja 2.2 kohaldamisel on toodete esmapakendile märgitud nende sisu ja täpne mass, tuleb kõnealust teavet kontrollida üksnes 50 % puhul füüsilistest kontrollidest, kui tooted on pakitud hulgimüügiks ettenähtud mahutitesse või pakkidesse ning kui tooteid ekspordib regulaarselt üks ja seesama eksportija ja kui eelmise kuue kuu jooksul ei ole avastatud mittevastavusi finantstagajärgedega üle 1 000 euro.

3. Asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaubad

3.1.

Asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade puhul, mis on pakendatud jaemüügiks või mille esmapakendile tuleb nõuetekohaselt märkida andmed selle sisu ja massi kohta ning mis vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1043/2005 (4) artikli 10 kolmandas lõigus esitatud nõuetele või mille puhul kasutatud tootekogused vastavad kõnealuse määruse III lisas sätestatud kogustele, võib ekspordiriigi tolliasutus kõigepealt kontrollida, kas esmapakendisse pandud, I lisaga hõlmamata kaupade mass ja sisu vastavad esmapakendil märgitud andmetele. Tolliasutus võib kaaluda ühe pakendamata ühiku. Seejärel loendab ja/või kaalub tolliasutus üldjuhul kogu esmapakendis oleva, asutamislepingu I lisaga hõlmamata kauba.

Punkte 2.1–2.5 kohaldatakse mutatis mutandis.

3.2.	Tolliasutus võib võtta valimi, et teha kindlaks, kas kaupu on asendatud.

3.3.

Ekspordiriigi tolliasutus võib lugeda asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade tootmiseks kasutatud toodete koguse õigeks juhul, kui esmapakendile märgitud sisu kirjeldus vastab ekspordideklaratsioonil või registreeritud tootmise reglemendis esitatud andmetele.

Kui pädevad asutused ei ole tootmise reglementi veel kontrollinud, laseb ekspordiriigi tolliasutus pädevate asutuste audiitoril kontrollida reglementi ja kaupade samasust hiljem.

Kõnealuse meetodi kohaldamiseks kehtestavad liikmesriigid eelnevalt asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade koostise kontrollimiseks korra, mille alusel:

i)	saab asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade koostist kontrollida tootmisega seotud raamatupidamisdokumentide ja eridokumentide alusel;

ii)	tõendatakse ettevõtte tootmisdokumentide abil, et asutamislepingu I lisaga hõlmamata toodetud kaubad on ekspordideklaratsiooni ja tootmise reglemendiga hõlmatud ning ekspordiks ettenähtud kaubad; ning

iii)	saab pädeva asutuse audiitor tagantjärele kindlaks teha, et eksporditud kaubad vastavad asjaomasele ekspordideklaratsioonile, tootmise reglemendile ja toodetud kaupadele.

3.4.	Kui punktides 3.1–3.3 sätestatud korda ei kohaldata, võtab ekspordiriigi tolliasutus representatiivsed valimid, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 49 kohaldamist.

(1) EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1.

(2) EÜT L 42, 15.2.1975, lk 14.

(3) EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1.

(4) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

II LISA

ARTIKLIS 11 OSUTATUD RISKIANALÜÜSI KRITEERIUMID

Toodetega seotud kriteeriumid:

a)	nende päritolu,

b)	nende liik,

c)	toetusnomenklatuurile vastavad omadused,

d)	nende väärtus,

e)	nende tollistaatus,

f)	vale tariifikoodi kasutamise oht,

g)	toetuse suuruse sõltuvus tehnilistest omadustest ja toodete esitlusest (rasvasisaldus, veesisaldus, lihasisaldus, tuhasus, pakend jne),

h)	nende äsja toetuskõlblikuks saamine,

kogus,

j)	eelmiste valimite analüüsid,

k)	siduv tariifiinformatsioon (BTI).

Kauplemisega seotud kriteeriumid:

a)	selle sagedus,

b)	ebahariliku kauplemise ilmnemine ja/või uue kauplemisviisi väljakujunemine,

c)	kauplemise ümberpaigutumine.

Toetusnomenklatuuriga seotud kriteeriumid:

a)	toetuse määr,

b)	nomenklatuurid, millele makstakse kõige rohkem eksporditoetust,

c)	toetusemäära vigade ohu sõltuvus tehnilistest omadustest ja toodete esitlusest (rasvasisaldus, veesisaldus, lihasisaldus, tuhasus, pakend jne).

Eksportijatega seotud kriteeriumid:

a)	nende tolliseadustikuga ettenähtud staatus (nt volitatud ettevõtja),

b)	nende maine ja usaldusväärsus,

c)	nende finantsolukord,

d)	uute eksportijate ilmumine,

e)	selge majandusliku põhjenduseta eksport,

f)	eelnevad vaidlused, eelkõige pettusjuhtumid.

5.	Eeskirjade eiramistega seotud kriteeriumid: teatavates tootmissektorites avastatud või kahtlustatud rikkumised.

Kasutatud tollikorraldustega seotud kriteeriumid:

a)	tavaline deklareerimiskord,

b)	lihtsustatud deklareerimiskord,

c)	ekspordideklaratsioonide aktsepteerimine määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 790 ja 791 kohaselt.

Eksporditoetuste andmise korraga seotud kriteeriumid:

a)	vahetu eksport,

b)	varustamine.

Eelkõige asenduskontrolliga seotud kriteeriumid:

a)	ekspordi sihtkoht,

b)	väljumistolliasutuse logistiline tõend: uus või ebaharilik marsruut või liiklus, tooted välja viidud teisest väljumistolliasutusest,

c)	ülemäärane veo kestus ekspordiriigi tolliasutusest,

d)	saabumine tavalisest sadamast/tavalistest piiridest väljapoole,

e)	tollitõkendite arv on deklareeritust erinev,

f)	kauba kood ja kirjeldus ei ühildu,

g)	deklareeritud mass on vale,

h)	toodete jaoks sobimatu transpordivahend,

i)	toetussumma.

III LISA

ARTIKLI 15 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD KANDED

—	:	bulgaaria keeles	:	Физическа проверка Регламент (ЕО) № 1276/2008
—	:	hispaania keeles	:	Control físico — Reglamento (CE) no 1276/2008
—	:	tšehhi keeles	:	fyzická kontrola nařízení (ES) č. 1276/2008
—	:	taani keeles	:	fysisk kontrol forordning (EF) nr. 1276/2008
—	:	saksa keeles	:	Warenkontrolle Verordnung (EG) Nr. 1276/2008
—	:	eesti keeles	:	füüsiline kontroll Määrus (EÜ) nr 1276/2008
—	:	kreeka keeles	:	φυσικός έλεγχος — κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 1276/2008
—	:	inglise keeles	:	physical check Regulation (EC) No 1276/2008
—	:	prantsuse keeles	:	contrôle physique règlement (CE) no 1276/2008
—	:	itaalia keeles	:	controllo fisico regolamento (CE) n. 1276/2008
—	:	läti keeles	:	fiziska pārbaude, Regula (EK) Nr. 1276/2008
—	:	leedu keeles	:	fizinė patikra, Reglamentas (EB) Nr. 1276/2008
—	:	ungari keeles	:	fizikai ellenőrzés 1276/2008/EK rendelet
—	:	malta keeles	:	spezzjoni fiżika Regolament (KE) Nru 1276/2008
—	:	hollandi keeles	:	fysieke controle Verordening (EG) nr. 1276/2008
—	:	poola keeles	:	kontrola bezpośrednia – rozporządzenie (WE) nr 1276/2008
—	:	portugali keeles	:	controlo físico Regulamento (CE) n.o 1276/2008
—	:	rumeenia keeles	:	control fizic Regulamentul (CE) nr. 1276/2008
—	:	slovaki keeles	:	fyzická kontrola – nariadenie (ES) č. 1276/2008
—	:	sloveeni keeles	:	fizični pregled Uredba (ES) št. 1276/2008
—	:	soome keeles	:	fyysinen tarkastus – Asetus (EY) N:o 1276/2008
—	:	rootsi keeles	:	Fysisk kontroll förordning (EG) nr 1276/2008

IV LISA

ARTIKLI 15 LÕIKE 1 PUNKTIS B OSUTATUD KANDED

—	:	bulgaaria keeles	:	Регламент (ЕО) № 2298/2001
—	:	hispaania keeles	:	Reglamento (CE) no 2298/2001
—	:	tšehhi keeles	:	Nařízení (ES) č. 2298/2001
—	:	taani keeles	:	Nařízení (ES) č. 2298/2001
—	:	saksa keeles	:	Verordnung (EG) Nr. 2298/2001
—	:	eesti keeles	:	Määrus (EÜ) nr 2298/2001
—	:	kreeka keeles	:	Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 2298/2001
—	:	inglise keeles	:	Regulation (EC) No 2298/2001
—	:	prantsuse keeles	:	Règlement (CE) no 2298/2001
—	:	itaalia keeles	:	Regolamento (CE) n. 2298/2001
—	:	läti keeles	:	Regula (EK) Nr. 2298/2001
—	:	leedu keeles	:	Reglamentas (EB) Nr. 2298/2001
—	:	ungari keeles	:	2298/2001/EK rendelet
—	:	malta keeles	:	Regolament (KE) Nru 2298/2001
—	:	hollandi keeles	:	Verordening (EG) nr. 2298/2001
—	:	poola keeles	:	Rozporządzenie (WE) nr 2298/2001
—	:	portugali keeles	:	Regulamento (CE) n.o 2298/2001
—	:	rumeenia keeles	:	Regulamentul (CE) nr. 2298/2001
—	:	slovaki keeles	:	Nariadenie (ES) č. 2298/2001
—	:	sloveeni keeles	:	Uredba (ES) št. 2298/2001
—	:	soome keeles	:	Asetus (EY) N:o 2298/2001
—	:	rootsi keeles	:	Förordning (EG) nr 2298/2001

V LISA

ARTIKLI 15 LÕIKE 2 TEISES LÕIGUS OSUTATUD KANDED

—	:	bulgaaria keeles	:	Взета проба
—	:	hispaania keeles	:	Muestra recogida
—	:	tšehhi keeles	:	odebraný vzorek
—	:	taani keeles	:	udtaget prøve
—	:	saksa keeles	:	Probe gezogen
—	:	eesti keeles	:	võetud proov
—	:	kreeka keeles	:	ελήφθη δείγμα
—	:	inglise keeles	:	Sample taken
—	:	prantsuse keeles	:	échantillon prélevé
—	:	itaalia keeles	:	campione prelevato
—	:	läti keeles	:	paraugs paņemts
—	:	leedu keeles	:	Mėginys paimtas
—	:	ungari keeles	:	ellenőrzési mintavétel megtörtént
—	:	malta keeles	:	kampjun meħud
—	:	hollandi keeles	:	monster genomen
—	:	poola keeles	:	pobrana próbka
—	:	portugali keeles	:	Amostra colhida
—	:	rumeenia keeles	:	Eșantion prelevat
—	:	slovaki keeles	:	odobratá vzorka
—	:	sloveeni keeles	:	vzorec odvzet
—	:	soome keeles	:	näyte otettu
—	:	rootsi keeles	:	varuprov har tagits

VI LISA

ARTIKLI 15 LÕIKE 4 PUNKTIS A OSUTATUD KANDED

—	:	bulgaaria keeles	:	Съответствие на резултатите от тестовете
—	:	hispaania keeles	:	Resultado del análisis conforme
—	:	tšehhi keeles	:	výsledek analýzy je v souladu
—	:	taani keeles	:	analyseresultat i orden
—	:	saksa keeles	:	konformes Analyseergebnis
—	:	eesti keeles	:	vastav analüüsitulemus
—	:	kreeka keeles	:	αποτέλεσμα της ανάλυσης σύμφωνο
—	:	inglise keeles	:	Results of tests conform
—	:	prantsuse keeles	:	résultat d’analyse conforme
—	:	itaalia keeles	:	risultato di analisi conforme
—	:	läti keeles	:	analīzes rezultāti atbilst
—	:	leedu keeles	:	Tyrimų rezultatai atitinka eksporto deklaraciją
—	:	ungari keeles	:	ellenőrzési eredmény megfelelő
—	:	malta keeles	:	riżultat tal-analiżi konformi
—	:	hollandi keeles	:	analyseresultaat conform
—	:	poola keeles	:	wynik analizy zgodny
—	:	portugali keeles	:	Resultado da análise conforme
—	:	rumeenia keeles	:	Rezultatul analizelor – conform
—	:	slovaki keeles	:	výsledok testu je v súlade
—	:	sloveeni keeles	:	rezultat analize je v skladu z/s
—	:	soome keeles	:	analyysin tulos yhtäpitävä
—	:	rootsi keeles	:	Analysresultatet överensstämmer med exportdeklarationen

VII LISA

ARTIKLI 15 LÕIKES 5 OSUTATUD KANDED

—	:	bulgaaria keeles	:	Искане за прилагане на член 15, параграф 5 от Регламент (ЕО) № 1276/2008. Идентификация на изходното митническо учреждение или митническото учреждение на получаване на контролното копие Т5:
—	:	hispaania keeles	:	Solicitud de aplicación del artículo 15, apartado 5, del Reglamento (CE) no 1276/2008. Aduana de salida o de destino del T5: …
—	:	tšehhi keeles	:	Žádost o použití čl. 15 odst. 5 nařízení (ES) č. 1276/2008. Identifikace celního úřadu výstupu nebo celního úřadu určení T 5:
—	:	taani keeles	:	Anmodning om anvendelse af artikel 15, stk. 5, i forordning (EF) nr. 1276/2008. Identifikation af udgangstoldstedet eller bestemmelsestoldstedet for T5: …
—	:	saksa keeles	:	Antrag auf Anwendung von Artikel 15 Absatz 5 der Verordnung (EG) Nr. 1276/2008. Identifizierung der Ausgangszollstelle oder der Bestimmungsstelle des Kontrollexemplars T5: …
—	:	eesti keeles	:	Määruse (EÜ) nr 1276/2008 artikli 15 lõike 5 kohaldamise taotlus. Väljumistolliasutus või tolliasutus, kuhu saadetakse kontrolleksemplar T5: …
—	:	kreeka keeles	:	Αίτηση εφαρμογής του άρθρου 15 παράγραφος 5 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1276/2008. Προσδιορισμός του τελωνείου εξόδου ή του τελωνείου προορισμού του αντιτύπου ελέγχου T5: …
—	:	inglise keeles	:	Request for application of Article 15(5) of Regulation (EC) No 1276/2008. Identity of the customs office of exit or customs office receiving the control copy T5: …
—	:	prantsuse keeles	:	Demande d’application de l’article 15, paragraphe 5, du règlement (CE) no 1276/2008. Identification du bureau de douane de sortie ou de destination du T5: …
—	:	itaalia keeles	:	Domanda di applicazione dell’articolo 15, paragrafo 5, del regolamento (CE) n. 1276/2008. Identificazione dell’ufficio doganale di uscita o di destinazione del T5: …
—	:	läti keeles	:	Pieprasījums piemērot Regulas (EK) Nr. 1276/2008 15. panta 5. punktu. Izvešanas muitas punkta vai muitas punkta, kas saņem T5 kontroleksemplāru, identitāte: …
—	:	leedu keeles	:	Prašymas taikyti Reglamento (EB) Nr. 1276/2008 15 straipsnio 5 dalį. Išvykimo muitinės įstaiga arba įstaiga, kuriai išsiunčiamas T5 kontrolinis egzempliorius: …
—	:	ungari keeles	:	Az 1276/2008/EK rendelet 15. cikke (5) bekezdésének alkalmazására irányuló kérelem. A kilépési vámhivatal vagy a T5 ellenőrző példányt átvevő hivatal azonosítója:
—	:	malta keeles	:	Talba għall-applikazzjoni tal-Artikolu 15, paragrafu 5, tar-Regolament (KE) Nru 1276/2008. Identifikazzjoni tal-uffiċċju tad-dwana tat-tluq jew tal-wasla tat-T5: …
—	:	hollandi keeles	:	Verzoek om toepassing van artikel 15, lid 5 van Verordening (EG) nr. 1276/2008 Identificatie van het kantoor van uitgang of van bestemming van de T5: …
—	:	poola keeles	:	Wniosek o stosowanie art. 15 ust. 5 rozporzadzenia (WE) nr 1276/2008. Identyfikacja urzędu celnego wyprowadzenia lub urzędu celnego otrzymującego egzemplarz kontrolny T5: …
—	:	portugali keeles	:	Pedido de aplicação do n.o 5 do artigo 15.o do Regulamento (CE) n.o 1276/2008. Identificação da estância aduaneira de saída ou de destino do T5: …
—	:	rumeenia keeles	:	Cerere de aplicare a articolului 15 alineatul (5) din Regulamentul (CE) nr. 1276/2008. Identitatea biroului vamal de ieșire sau a biroului vamal de destinație a exemplarului de control T5: …
—	:	slovaki keeles	:	Žiadost’ o uplatňovanie článku 15 ods. 5 nariadenia (ES) č. 1276/2008. Identifikácia colného úradu výstupu alebo colného úradu určenia T5: …
—	:	sloveeni keeles	:	Zahteva se uporaba člena 15, odstavka 5, Uredbe (ES) št. 1276/2008. Identifikacija carinskega urada izstopa ali carinskega urada, ki mu je poslan kontrolni izvod T5:
—	:	soome keeles	:	Asetuksen (EY) N:o 1276/2008 15 artiklan 5 kohdan soveltamista koskeva pyyntö. Poistumistullitoimipaikan tai toimipaikan, johon T5-valvontakappale toimitetaan, tunnistustiedot: …
—	:	rootsi keeles	:	Begäran om tillämpning av artikel 15.5 i förordning (EG) nr 1276/2008. Uppgift om utfartstullkontor eller bestämmelsetullkontor enligt kontrollexemplaret T5:

VIII LISA

Aastaaruande elemendid vastavalt artikli 16 sätetele

1. Kontrolli teostamine ekspordiriigi tolliasutustes

1.1.

Nende ekspordideklaratsioonide arv tootmissektorite ja tolliasutuste kaupa, mida ei jäetud kontrolli miinimummäärade arvutamisel kõrvale vastavalt artikli 6 lõikele 6. Kui liikmesriik kohaldab artikli 6 lõike 2 punkti b, märgitakse aruandesse selle liikmesriigi territooriumil tootmissektorite kaupa koostatud ekspordideklaratsioonide koguarv, mida ei jäetud kontrolli miinimummäärade arvutamisel kõrvale vastavalt artikli 6 lõikele 6.

1.2.	Teostatud füüsiliste kontrollide arv ja protsent tootmissektorite ja tolliasutuste kaupa. Kui liikmesriik kohaldab artikli 6 lõike 2 punkti b, märgitakse aruandesse teostatud füüsiliste kontrollide arv ja protsent tootmissektorite kohta kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

1.3.

Vajaduse korral loetelu tolliasutustest, kes kohaldavad kontrolli vähendatud määra vastavalt artikli 6 lõike 4 punktile b. Kui liikmesriik kohaldab artikli 6 lõike 2 punkti b ja artikli 6 lõiget 4, märgitakse aruandesse teostatud füüsiliste kontrollide arv ja protsent kõnealuses artiklis määratletud tootmissektorite ja tolliasutuste kaupa.

1.4.

Tootmissektorite kaupa selliste kontrollide arv, mille tulemusena avastati eeskirjade eiramisi, avastatud eeskirjade eiramiste rahalised tagajärjed, kui toetuste taotletud väärtus on suurem kui 1 000 eurot, ja vajaduse korral komisjoni määruse (EÜ) nr 1848/2006 (1) artiklis 3 osutatud teatises kasutatud viitenumber.

1.5.	Vajaduse korral ajakohastatud andmed eeskirjade eiramiste kohta, millest on määruse (EÜ) nr 1848/2006 artikli 3 kohaselt komisjonile teatatud eelmistes aastaaruannetes.

1.6.	Taotletud toetuste väärtus tootmissektorite kaupa nende deklaratsioonide puhul, mille suhtes teostati füüsiline kontroll.

2. Asenduskontroll väljumistolliasutustes

2.1.

Kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv väljumistolliasutuse või sellise tolliasutuse kohta, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, mille kaudu tooted, millele toetust taotletakse, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja, märgituna järgmiselt:

a)	kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv ekspordi kohta, mida on füüsiliselt kontrollitud artikli 3 punkti a tähenduses;

b)	kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv ekspordideklaratsioonide kohta, mida ei ole füüsiliselt kontrollitud artikli 3 punkti a tähenduses;

c)	kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide koguarv.

2.2.	Artiklis 7 osutatud tollitõkendite puutumatuse selliste kontrollide arv ja protsent, mis on teostatud väljumistolliasutuses või tolliasutuses, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, mille kaudu tooted, millele toetust taotletakse, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja.

2.3.

Artiklis 8 ja 9 osutatud asenduskontrolliks ja eriasenduskontrolliks jaotatud selliste kontrollide arv ja protsent, mis on teostatud väljumistolliasutuses või tolliasutuses, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, mille kaudu tooted, millele toetust taotletakse, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja.

2.4.	Nende kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv, mille puhul on lahkumisel paigaldatud tollitõkendid eemaldatud muul viisil kui tollijärelevalve all või need on rikutud või määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 357 lõike 4 kohast tollitõkendi paigaldamise vabastust ei ole antud.

2.5.

Käesoleva määruse artiklis 8 osutatud selliste asenduskontrollide arv, mille käigus on avastatud eeskirjade eiramisi seoses toetustega, mille väärtus on suurem kui 1 000 eurot, sealhulgas vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1848/2006 artiklis 3 osutatud teatises kasutatud viitenumber.

Käesoleva määruse artiklis 9 osutatud selliste eriasenduskontrollide arv, mille käigus on avastatud eeskirjade eiramisi seoses toetustega, mille väärtus on suurem kui 1 000 eurot, sealhulgas vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1848/2006 artiklis 3 osutatud teatises kasutatud viitenumber.

2.6.	Vajaduse korral ajakohastatud andmed eeskirjade eiramiste kohta, millest on määruse (EÜ) nr 1848/2006 artikli 3 kohaselt komisjonile teatatud eelmistes aastaaruannetes.

2.7.	Millises ulatuses kohaldasid väljumistolliasutus või tolliasutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, artikli 15 lõiget 5 ja millise teabe esitasid asjaomased makseasutused.

3. Saadetiste füüsiliseks kontrolliks valimise kord

3.1.	Saadetiste füüsiliseks kontrolliks, asenduskontrolliks ja eriasenduskontrolliks valimise korra ning selle tulemuslikkuse kirjeldus.

4. Riskianalüüsi süsteemi või strateegia muudatused

4.1.	Komisjonile artikli 11 lõike 3 kohaselt teatatud meetmete kõigi muudatuste kirjeldus.

5. Üksikasjalik teave valikusüsteemide ja riskianalüüsisüsteemide kohta

Punktides 5.1–5.4 osutatud teave esitatakse vaid siis, kui eelmise aruandega võrreldes on toimunud muudatusi.

Punktis 5.5 osutatud teavet ajavahemiku kohta aastal 2009 nõutakse liikmesriikidelt enne seda, kui nad teatavad vastavalt artiklile 11 kohaldatava riskianalüüsi kohta.

5.1.	Kui iga saadetisega seotud riskide kaalumiskoefitsientide registreerimiseks kasutatakse ühtset süsteemi, siis selle kirjeldus.

5.2.	Hinnatud riskide regulaarse hindamise ja ülevaatamise intervallide kirjeldus.

5.3.	Järelevalve- ja tagasisidesüsteemi kirjeldus sihipärase kontrollimise tagamiseks või et on olemas piisavad põhjused selle tegematajätmiseks.

5.4.	Kui viimaste aruandeperioodide riskihindamisi ei ole läbi vaadatud (vt punkt 5.2), tuleb selgitada, miks on olemasolevad hinnangud endiselt asjakohased füüsilise kontrolli tulemuslikkuse tagamiseks.

5.5.	Kui artikli 11 kohast riskianalüüsi ei kohaldata, tuleb selgitada, miks on olemasolev kontrollisüsteem endiselt asjakohane füüsilise kontrolli tulemuslikkuse tagamiseks.

6. Kooskõlastamine määrusega (EÜ) nr 485/2008

6.1.	Kirjeldus käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 kohaste meetmete kohta, mis on võetud tõhustamaks kooskõlastamist määrusega (EÜ) nr 485/2008.

7. Raskused käesoleva määruse kohaldamisel

7.1.	Kõigi käesoleva määruse kohaldamise käigus tekkinud raskuste ja neist ülesaamiseks võetud meetmete või sellekohaste ettepanekute kirjeldus.

8. Teostatud kontrolli hindamine

8.1.	Hinnang selle kohta, kas kontroll on teostatud rahuldavalt.

8.2.

Tuleb teatada, kas määruse (EÜ) nr 885/2006 artiklis 5 osutatud sertifitseerimisasutus kommenteeris oma viimases aruandes vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõikele 4 füüsilise kontrolli ja asenduskontrolli teostamist, ning märkida vastav koht aruandes (peatükk, lehekülg jms). Kui aruandes on esitatud soovitusi füüsilise kontrolli ja asenduskontrolli süsteemi parandamiseks, tuleb märkida, milliseid meetmeid on süsteemi tõhustamiseks rakendatud.

8.3.	Liikmesriigid, kes ei ole punktis 8.2 osutatud meetmeid aastaaruande koostamise ajaks veel rakendanud, esitavad kõnealuse teabe aastaaruande esitamise aasta 31. juuliks.

9. Parandusettepanekud

9.1.	Vajaduse korral parandusettepanekud määruse kohaldamise või määruse enda kohta.

(1) ELT L 355, 15.12.2006, lk 56.

IX LISA

Määrus (EMÜ) nr 386/90	Komisjoni määrus (EÜ) nr 3122/94	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2090/2002	Käesolev määrus
Artikkel 1		Artikli 1 lõige 2	Artikkel 1
		Artikli 1 lõige 3, artikli 5 lõige 1, artikkel 3 ja artikli 10 lõige 4	Artikkel 2
Artikkel 2			Artikkel 3
Artikli 3 lõige 1 ja artikli 3 lõige 2			Artikli 4 lõige 1
		Artikli 5 lõige 2	Artikli 4 lõiked 2 ja 3
Artikli 3 lõige 3			Artikli 5 lõige 1
		Artikli 5 lõige 1 ja artikli 6 punkt b	Artikli 5 lõige 2
Artikli 3 lõige 4			Artikli 5 lõige 3
		Artikli 5 lõige 1	Artikli 5 lõiked 4 ja 5
Artikli 3 lõike 1 punkt b ja lõike 2 esimene lõik			Artikli 6 lõige 1
Artikli 3 lõike 2 teine lõik			Artikli 6 lõike 2 punkt a
Artikli 3 lõike 2 kolmas lõik			Artikli 6 lõike 2 punkt b
		Artikli 5 lõige 3	Artikli 6 lõige 3
		Artikli 6 punktid a ja c	Artikli 6 lõige 4
		Artikli 2 lõige 1	Artikli 6 lõige 5
		Artikli 2 lõige 2	Artikli 6 lõige 6
		Artikli 2 lõige 3	Artikli 6 lõige 7
		Artikli 10 lõige 2a	Artikkel 7
Artikkel 3a		Artikli 10 lõiked 1 ja 2	Artikli 8 lõige 1
		Artikli 10 lõige 4	Artikli 8 lõige 2
		Artikli 10 lõige 3	Artikli 8 lõige 3
		Artikli 10 lõige 2a	Artikli 9 lõige 1
		Artikli 10 lõige 4a	Artikli 9 lõige 2
		Artikli 10 lõige 2	Artikli 10 lõige 1
		Artikli 2 lõige 2	Artikli 10 lõige 2
		Artikli 2 lõige 3	Artikli 10 lõige 3
Artikli 3 lõige 2	Artikkel 1	Artikli 10 lõige 2	Artikkel 11 lõige 1, 2 ja 3
	Artikkel 2 (1)		—
	Artikli 3 lõige 1		Artikli 11 lõige 4
	Artikli 3 lõige 2		Artikli 11 lõige 5
Artikkel 4			Artikkel 12
	Artikli 3 lõige 3		Artikli 13 lõige 1
Artikkel 5			Artikli 13 lõige 2
		Artikli 8 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
		Artikli 8 lõige 2	Artikli 14 lõige 2
		Artikli 8 lõige 3	Artikli 15 lõige 1
		Artikli 10 lõike 5 punkt a ja artikli 10 lõike 5a teine lõik (2)	Artikli 15 lõige 2
		Artikli 10 lõike 5a esimene lõik	Artikli 15 lõige 3
		Artikli 10 lõige 6	Artikli 15 lõige 4
		Artikli 10 lõike 7 esimene lõik	Artikli 15 lõige 5
		Artikkel 11	Artikkel 16
		Artikkel 12	Artikkel 17
			Artikkel 18
		I lisa (3)	I lisa
	Artikkel 1		II lisa
		Artikli 8 lõike 3 punkt a	III lisa
		Artikli 8 lõike 3 punkt b	IV lisa
		Ia lisa	V lisa
		Ib lisa	VI lisa
		Ic lisa	VII lisa
		III lisa	VIII lisa
			IX lisa

(1) Ametisaladuse hoidmine on hõlmatud määruse (EÜ) nr 450/2008 artikliga 6.

(2) Artikli 10 lõike 5a teine lõik on hõlmatud määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 9 lõikega 1.

(3) Punkt 3b on hõlmatud määruse (EÜ) nr 485/2008 artikliga 4.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/76

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1277/2008,

17. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007 pirnide, sidrunite, õunte ja kabatšokkide suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) on ette nähtud kõnealuse määruse XVII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2005., 2006. ja 2007. aasta kohta, tuleks täiendavate tollimaksude käivituslävesid pirnide, sidrunite, õunte ja kabatšokkide suhtes kohandada.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 XVII lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(4) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

LISA

„XVII LISA

TÄIENDAV IMPORDITOLLIMAKS: IV JAOTIS, II PEATÜKK, 2. JAGU

Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate tollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.

Jrk-nr

CN-kood

Kauba kirjeldus

Käivitusperiood

Käivituslävi

(tonnides)

78.0015

0702 00 00

Tomatid

—	1. oktoober–31. mai

594 495

78.0020

—	1. juuni–30. september

108 775

78.0065

0707 00 05

Kurgid

—	1. mai–31. oktoober

8 632

78.0075

—	1. november–30. aprill

15 259

78.0085

0709 90 80

Artišokid

—	1. november–30. juuni

16 421

78.0100

0709 90 70

Kabatšokid

—	1. jaanuar–31. detsember

65 893

78.0110

0805 10 20

Apelsinid

—	1. detsember–31. mai

700 277

78.0120

0805 20 10

Klementiinid

—	1. november–veebruari lõpp

385 569

78.0130

0805 20 30

0805 20 50

0805 20 70

0805 20 90

Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid jms tsitrushübriidid

—	1. november–veebruari lõpp

95 620

78.0155

0805 50 10

Sidrunid

—	1. juuni–31. detsember

335 735

78.0160

—	1. jaanuar–31. mai

64 586

78.0170

0806 10 10

Lauaviinamarjad

—	21. juuli–20. november

89 754

78.0175

0808 10 80

Õunad

—	1. jaanuar–31. august

876 665

78.0180

—	1. september–31. detsember

106 465

78.0220

0808 20 50

Pirnid

—	1. jaanuar–30. aprill

257 327

78.0235

—	1. juuli–31. detsember

37 316

78.0250

0809 10 00

Aprikoosid

—	1. juuni–31. juuli

4 199

78.0265

0809 20 95

Kirsid, muud kui hapukirsid

—	21. mai–10. august

151 059

78.0270

0809 30

Virsikud, k.a nektariinid

—	11. juuni–30. september

39 144

78.0280

0809 40 05

Ploomid

—	11. juuni–30. september

7 658”

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/78

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1278/2008,

17. detsember 2008,

millega võetakse vastu Iirimaa sealihaturu erakorralised toetusmeetmed eraladustusabi kujul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 37 on sätestatud, et komisjon võib otsustada anda eraladustusabi, kui searümpade keskmine turuhind ühenduses, nagu see on kehtestatud igas liikmesriigis ühenduse tüüpilistel turgudel kindlaksmääratud hindu arvestades ja kaalutud koefitsientide abil, mis kajastavad iga liikmesriigi suhtelist sigade arvu, on väiksem ja tõenäoliselt ka jääb väiksemaks kui 103 % võrdlushinnast.

(2)	Turuhinnad on langenud sellest tasemest allapoole ning hooajalisi ja tsüklilisi suundumusi arvestades võib see olukord jätkuda.

(3)	Iirimaa sealihaturu olukord on eriti kriitiline, võttes arvesse Iirimaalt pärit sealihas hiljuti tuvastatud kõrget polüklooritud bifenüülide (PCBd) sisaldust. Pädevad ametiasutused on võtnud mitmesuguseid meetmeid olukorra lahendamiseks.

(4)

Iirimaa seakasvatusettevõtetesse tarniti saastunud loomasööta. Kahjustatud seakasvatusettevõtted annavad 7 % kogu Iirimaa seakasvatustoodangust. Saastunud sööt moodustab väga suure osa sigade söödaratsioonist ning selle tulemuseks on kahjustatud ettevõtetest pärit sigade liha kõrge dioksiinisisaldus. Võttes arvesse seda, kui raske on kindlaks teha, millistest ettevõtetest sealiha pärit on, ja seda, et kahjustatud sealihas tuvastatud dioksiinisisaldus on kõrge, otsustasid Iirimaa ametiasutused ettevaatusabinõuna kõrvaldada turult kogu sealiha ja kõik sealihatooted.

(5)

Nende meetmete kohaldamine põhjustab väga tõsiseid häireid Iirimaa sealihaturul. Võttes arvesse erakorralisi asjaolusid ja praktilisi raskusi Iirimaa sealihaturul, on asjakohane ette näha ühenduse erakorralised turutoetusmeetmed, mis seisnevad Iirimaale piiratud ajavahemiku jooksul piiratud toodete koguse puhul eraladustusabi andmises.

(6)	Määruses (EÜ) nr 1234/2007 on sätestatud, et eraladustusabi võib anda sealihale ja et komisjon peab abi kindlaks määrama eelnevalt või pakkumismenetluse teel.

(7)	Kuna olukord Iirimaa sealihaturul nõuab kiiret praktilist tegutsemist, oleks kõige asjakohasem menetlus anda eraladustusabi seda eelnevalt kindlaks määrates.

(8)	Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks, (2) on kehtestatud ühiseeskirjad eraladustamise abikava rakendamiseks.

(9)	Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 6 kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määratud abi anda kooskõlas kõnealuse määruse III peatükis sätestatud eeskirjade ja tingimustega.

(10)

Erakorralisi asjaolusid silmas pidades on vajalik nõuda, et ladustatavad tooted oleks saadud sellistest sigadest, keda on peetud seakasvatusettevõtetes, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal ei olnud saastunud sööta. Lisaks on vaja ette näha, et asjaomased tooted peavad olema saadud Iirimaal peetud ja tapetud sigadest.

(11)	Meetme haldamise lihtsustamiseks on sealihatooted klassifitseeritud ladustuskulude taseme sarnasuse alusel.

(12)	Lepingute sõlmimisega seotud haldus- ja kontrollitegevuse hõlbustamiseks tuleks kindlaks määrata iga taotleja esitatavad miinimumkogused.

(13)	Tagamaks, et ettevõtjad täidavad oma lepingulisi kohustusi ja et meetmel on soovitud mõju turule, tuleb kindlaks määrata tagatis.

(14)

Sealihatoodete eksport aitab kaasa turu tasakaalu taastamisele. Kui laost välja viidud tooted on mõeldud ekspordiks ja kui ladustusperiood lüheneb, tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 sätteid. Kindlaks tuleb määrata kõnealuses artiklis nimetatud päevasummad, mille võrra abi suurust vähendatakse.

(15)	Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kohaldamiseks ning ettevõtjatele selguse ja järjepidevuse tagamiseks on vajalik seal nimetatud kahekuulise ajavahemiku väljendamine päevades.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Eraladustusabi antakse sealihatoodete puhul, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need on tehtud selliste sigade lihast, keda on vähemalt kaks kuud enne tapmist peetud Iirimaal;

b)	need on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning tehtud selliste sigade lihast, keda on peetud seakasvatusettevõtetes, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal ei kasutatud saastunud, kõrge polüklooritud bifenüülide (PCBd) sisaldusega sööta.

2. Abi saamise tingimustele vastavate toodete kategooriate loetelu ja asjakohased summad esitatakse käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kohaldatavad eeskirjad

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 826/2008.

Artikkel 3

Taotluste esitamine

1. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võib Iirimaal esitada eraladustusabi taotlusi artikli 1 kohaselt abikõlblike sealihatoodete kategooriate kohta.

2. Taotlused peavad hõlmama 90-, 120-, 150- või 180-päevalisi ladustusperioode.

3. Taotlused tuleb esitada ainult ühe lisas loetletud tootekategooria kohta, märkides ära selle kategooria alla kuuluva asjakohase CN-koodi.

4. Iirimaa ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada artikli 1 lõike 1 järgimine.

Artikkel 4

Miinimumkogused

Miinimumkogused ühe taotluse kohta on järgmised:

a)	10 tonni konditustatud toodete puhul;

b)	15 tonni muude toodete puhul.

Artikkel 5

Tagatised

Taotlustele lisatakse tagatis, mis võrdub 20 %ga lisa veergudes 3–6 kindlaks määratud abi summast.

Artikkel 6

Üldkogus

Üldkogus, mille kohta võib sõlmida määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 19 kohase lepingu, ei tohi ületada 30 000 tonni tootemassi.

Artikkel 7

Ekspordiks mõeldud toote laost väljaviimine

1. Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kohaldamiseks nõutakse, et minimaalne ladustusaeg oleks 60 päeva.

2. Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 kolmanda lõigu kohaldamiseks määratakse käesoleva määruse lisa veerus 7 kindlaks päevasummad.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(2) ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

LISA

Tootekategooriad	Tooted, mille eest abi antakse	Abi suurus ladustusaja kohta, mille pikkus on (EUR/tonn)				Mahaarvamised
Tootekategooriad	Tooted, mille eest abi antakse	90 päeva	120 päeva	150 päeva	180 päeva	Päeva kohta
1	2	3	4	5	6	7
1. kategooria
ex 0203 11 10	Poolrümbad ilma esijalgade, saba, neerude, vahelihase kõõluselise osa ja seljaajuta (1)	278	315	352	389	1,24
2. kategooria
ex 0203 12 11	Tagaosad	337	379	421	463	1,41
ex 0203 12 19	Abaosa
ex 0203 19 11	Esiosad
ex 0203 19 13	Seljatükid kaelatükiga või ilma või eraldi kaelatükiga, seljatükid tagaosaga või ilma (2) (3)
ex 0203 19 55	Reietükid, abaosa, esiosad, seljatükid kaelatükiga või ilma või eraldi kaelatükiga, konditustatud seljatükid tagaosaga või ilma (2) (3)
3. kategooria
ex 0203 19 15	Küljetükid, terved või ristkülikukujulisteks tükkideks trimmitud	164	197	230	263	1,09
ex 0203 19 55	Küljetükid, terved või ristkülikukujulisteks tükkideks trimmitud, ilma kamara ja ribideta	164	197	230	263	1,09
4. kategooria
ex 0203 19 55	„Keskosale” vastavad konditustatud jaotustükid, kamara ja rasvaga või ilma (4)	255	290	325	360	1,17

(1) Abi võib samuti anda Wiltshire'i moodi seapoolrümpade eest, st ilma pea, põseliha, jalgade, saba, neerurasva, neerude, sisefilee, abaluu, rinnaku, selgroo, vaagnaluu ja diafragmata rümpade eest.

(2) Seljatükid ja kaelatükid võivad olla kamaraga või ilma, kuid küljesoleva rasvakihi paksus ei tohi ületada 25 mm.

(3) Lepingud võib sõlmida nimetatud toodete mis tahes kombinatsiooni kohta.

(4) Sama jaotus, mis CN-koodi 0210 19 20 alla kuuluvate toodete puhul.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/82

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1279/2008,

17. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsember esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1399/2007 alusel avatud Šveitsist pärit vorstide ja teatavate lihatoodete tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1399/2007, milles sätestatakse Šveitsist pärit vorstide ja teatavate lihatoodete tariifikvootide avamine ja haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1399/2007 on avatud tariifikvoot vorstide ja teatavate lihatoodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsember seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4180 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1399/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. aprill kuni 30. juuni 2009, on 469 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 311, 29.11.2007, lk 7.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/83

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1280/2008,

17. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsember seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1382/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1382/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sealiha ühendusse importimise korraga, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1382/2007 on avatud tariifikvoot sealihasektori toodete importimiseks.

(2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4046 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1382/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. aprill kuni 30. juuni 2009, on 1 365 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 309, 27.11.2007, lk 28.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/84

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1281/2008,

17. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsember esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 812/2007 alusel avatud sealiha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 812/2007, millega avatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud sealiha tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 812/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsember esimese seitsme päeva jooksul ajavahemikuks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4170 vastavad kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 812/2007 kohaselt ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprill kuni 30. juuni 2009, moodustavad 2 611 500 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 182, 12.7.2007, lk 7.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/85

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1282/2008,

17. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembri esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 979/2007 alusel avatud sealiha tariifikvoodi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. augusti 2007. aasta määrust (EÜ) nr 979/2007, millega avatakse Kanadast pärit sealiha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 979/2007 on avatud tariifikvoot sealihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsembri esimese seitsme päeva jooksul ajavahemikuks 1. jaanuari kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4204 vastavad kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 979/2007 kohaselt ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprill kuni 30. juuni 2009, moodustavad 3 468 000 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 217, 22.8.2007, lk 12.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/86

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1283/2008,

17. detsember 2008,

milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2008. aasta detsembri esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 806/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 806/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine sealihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 806/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks.

(2)

2008. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2009 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 806/2007 kohaselt ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprill kuni 30. juuni 2009, on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. detsember 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 181, 11.7.2007, lk 3.

LISA

Rühma nr	Jrk-nr	Alaperioodiks 1.1.2009-31.3.2009 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (protsentides)	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodile 1.4.2009-30.6.2009 (kilogrammides)
G2	09.4038	(2)	9 643 903
G3	09.4039	(1)	2 798 000
G4	09.4071	(1)	2 251 500
G5	09.4072	(1)	4 620 750
G6	09.4073	(1)	11 300 250
G7	09.4074	(1)	3 887 250

(1) Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.

(2) Ei kohaldata: taotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/88

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1284/2008,

17. detsember 2008,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient ajavahemikus 8–12. detsember 2008 taotletud impordilitsentside väljaandmise kohta suhkrusektori toodete jaoks tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 950/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ajavahemikus 8–12. detsember 2008 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 ja/või nõukogu 7. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 508/2007 (millega avatakse tariifikvoodid rafineerimistehastesse tarnitava toor-roosuhkru importimiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009 (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbriga 09.4337 (juuli-september 2009) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)	Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud ajavahemikus 8–12. detsember 2008 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 4 lõikele 2 ja/või määruse (EÜ) nr 508/2007 artiklile 3, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 1.

(3) ELT L 122, 11.5.2007, lk 1.

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	100
09.4332	Belize	100
09.4333	Côte d’Ivoire	100
09.4334	Kongo Vabariik	100
09.4335	Fidži	100
09.4336	Guyana	100
09.4337	India	0	Saavutatud
09.4338	Jamaica	100
09.4339	Kenya	100
09.4340	Madagaskar	100
09.4341	Malawi	100
09.4342	Mauritius	100
09.4343	Mosambiik	0	Saavutatud
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	—
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	100
09.4347	Tansaania	100
09.4348	Trinidad ja Tobago	100
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	100
09.4351	Zimbabwe	100

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 IV peatükk

Turustusaasta juulist–septembriks 2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4331	Barbados	—
09.4332	Belize	—
09.4333	Côte d’Ivoire	—
09.4334	Kongo Vabariik	—
09.4335	Fidži	—
09.4336	Guyana	—
09.4337	India	100	Saavutatud
09.4338	Jamaica	—
09.4339	Kenya	—
09.4340	Madagaskar	—
09.4341	Malawi	—
09.4342	Mauritius	—
09.4343	Mosambiik	100
09.4344	Saint Kitts ja Nevis	—
09.4345	Suriname	—
09.4346	Svaasimaa	—
09.4347	Tansaania	—
09.4348	Trinidad ja Tobago	—
09.4349	Uganda	—
09.4350	Sambia	—
09.4351	Zimbabwe	—

Lisasuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 V peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4315	India	—
09.4316	AKV protokollile allakirjutanud riigid	—

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VI peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4317	Austraalia	0	Saavutatud
09.4318	Brasiilia	0	Saavutatud
09.4319	Kuuba	0	Saavutatud
09.4320	Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

Balkani suhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VII peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja	Piirmäär
09.4324	Albaania	100
09.4325	Bosnia ja Hertsegoviina	0	Saavutatud
09.4326	Serbia ja Kosovo (1)	100
09.4327	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	100
09.4328	Horvaatia	100

Erakorraline ja tööstuslik importsuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIII peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Liik	Ajavahemiku 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4380	Erakorraline	—
09.4390	Tööstuslik	100

Majanduspartnerluslepingute alusel tarnitav lisasuhkur

Määruse (EÜ) nr 950/2006 VIIIa peatükk

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Riik	Ajavahemik 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4431	Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid, Zimbabwe	100
09.4432	Burundi, Kenya, Rwanda, Tansaania, Uganda	100
09.4433	Svaasimaa	100
09.4434	Mosambiik	0	Saavutatud
09.4435	Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago	0	Saavutatud
09.4436	Dominikaani Vabariik	0	Saavutatud
09.4437	Fidži, Paapua Uus-Guinea	100

Suhkruimport Bulgaaria ja Rumeenia jaoks avatud tariifsete üleminekukvootide alusel

Määruse (EÜ) nr 508/2007 artikkel 1

Turustusaasta 2008/2009

Jrk number	Liik	Ajavahemik 8.12.2008-12.12.2008: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
09.4365	Bulgaaria	0	Saavutatud
09.4366	Rumeenia	100

(1) Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/93

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 110/2008,

5. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 32 artikli 82 finantskorra rakendamise kohta

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eelkõige selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	EMP Ühiskomitee ei ole lepingu protokolli nr 32 varem muutnud.

(2)	Euroopa Liidu nõukogu võttis 25. juunil 2002 vastu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (1) mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, mida muudeti nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (2) ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1525/2007. (3)

(3)	Protokollis nr 32 peaksid seetõttu kajastuma määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud uued menetlused.

(4)	Protokollis nr 32 sätestatud menetlus tuleks esitada üksikasjalikumalt, sealhulgas kõnealuse menetluse raames kohaldatavad tähtajad.

(5)	EFTA riikide osamakseid ei tuleks enam kahes etapis maksta.

(6)	Vananenud sätted tuleks protokollist nr 32 välja jätta.

(7)	Lepingu protokolli nr 32 tuleks seetõttu muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 32 muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele järgneval päeval vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (4)

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 5. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

(3) ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.

(4) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

LISA

Lepingu protokolli nr 32 tekst asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

EFTA riikide finantsosaluse määramise kord igaks eelarveaastaks (n)

1. Euroopa Komisjon edastab hiljemalt iga eelarveaasta (n–1) 31. jaanuariks EFTA riikide alalisele komiteele rahastamiskava, mis hõlmab asjakohase mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud kehtivusaja jooksul rakendatavaid meetmeid ning milles esitatakse kõnealustele meetmetele ettenähtud soovituslikud kulukohustuste assigneeringud.

2. EFTA riikide alaline komitee edastab Euroopa Komisjonile hiljemalt aasta (n–1) 15. veebruariks loetelu ühenduse meetmete kohta, mida EFTA riigid soovivad lisada esimest korda eelarveaastaks (n) Euroopa ühenduste üldeelarve esialgse projekti EMP lisasse. Loetelu ei piira kõnealuse aasta (n–1) jooksul ühenduse esitatud uute ettepanekute kohaldamist ega EFTA riikide vastuvõetud lõplikku seisukohta seoses nende osalemisega kõnealustes meetmetes.

3. Euroopa Komisjon edastab EFTA riikide alalisele komiteele hiljemalt iga aasta (n–1) 15. maiks oma seisukoha seoses EFTA riikide taotlustega osaleda eelarveaasta (n) jooksul meetmetes koos järgmise teabega:

soovituslikud summad, mis kantakse „teavitamiseks” Euroopa ühenduste üldeelarve esialgse projekti kulude kalkulatsiooni kulukohustuste ja maksete assigneeringutena, vastavad tegevustele, milles EFTA riigid osalevad või mille suhtes nad on avaldanud soovi osaleda, ja arvutatakse vastavalt lepingu artiklile 82;

b)	ühenduste üldeelarve esialgse projekti tulude kalkulatsiooni „teavitamiseks” kantavate ja EFTA riikide osalusele vastavate osamaksete hinnanguline suurus.

Euroopa Komisjoni seisukoht ei piira võimalust jätkata arutelusid meetmete üle, mille puhul komisjon ei võimalda EFTA riikide osalemist.

4. Juhul kui lõikes 3 osutatud summad ei ole kooskõlas lepingu artikli 82 sätetega, võib EFTA riikide alaline komitee taotleda paranduste tegemist enne aasta (n–1) 1. juulit.

5. Lõikes 3 osutatud summad kohandatakse pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist kooskõlas lepingu artikli 82 sätetega. Kohandatud summad edastatakse viivitamatult EFTA riikide alalisele komiteele.

6. 30 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu üldeelarve avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kinnitavad EMP Ühiskomitee eesistujad Euroopa Liidu algatatud kirjavahetuse teel, et Euroopa Liidu üldeelarve EMP lisasse sisestatud summad on kooskõlas lepingu artikli 82 sätetega.

7. EFTA riikide alaline komitee edastab Euroopa Komisjonile hiljemalt eelarveaasta (n) 1. juuniks osamaksete lõpliku jaotuse kõikide EFTA riikide lõikes. Kõnealune jaotus on kohustuslik.

Kui nimetatud teavet eelarveaasta (n) 1. juuniks ei esitata, kohaldatakse ajutiselt (n–1) aastal rakendatud jaotust (protsentuaalselt). Kohandus määratakse kindlaks artiklis 4 sätestatud korras.

8. Juhul kui hiljemalt eelarveaasta (n) 10. juuliks (v.a siis, kui erandjuhul ei ole kokku lepitud hilisemat kuupäeva) ei ole EMP Ühiskomitee võtnud vastu otsust, millega võimaldatakse EFTA riikide osalemine Euroopa Liidu eelarveaasta (n) üldeelarve EMP lisas hõlmatud meetmetes või juhul, kui sellise otsusega seotud põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest ei teatata hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks, lükatakse EFTA riikide osalemine kõnealuses meetmes edasi aastasse (n+1), kui ei ole kokku lepitud teisiti.

9. Kui EFTA riikide osalemine teatavas meetmes eelarveaastaks (n) on kindlaks määratud, siis kohaldatakse EFTA riikide osamakseid kõigi tehingute suhtes, mis tehakse asjakohastel eelarveridadel kõnealusel eelarveaastal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Artikkel 2

EFTA riikide osamaksete kättesaadavaks tegemine

1. Kooskõlas artikli 1 lõigetega 6 ja 7 kinnitatud Euroopa Liidu üldeelarve EMP lisa alusel kehtestab Euroopa Komisjon iga EFTA riigi jaoks rahastamisnõude, mis on arvutatud maksete assigneeringute alusel ja kooskõlas finantsmääruse (1) artikli 71 lõikega 2.

2. Kõnealune rahastamisnõue peaks jõudma EFTA riikideni hiljemalt eelarveaasta (n) 15. augustiks ning sellega nõutakse, et iga EFTA riik teeks oma osamakse hiljemalt aasta (n) 31. augustiks.

Juhul kui Euroopa Liidu üldeelarvet ei võeta vastu enne eelarveaasta (n) 10. juulit või vastavalt artikli 1 lõikele 8 erandjuhul kokkulepitud kuupäeva, siis taotletakse osamakse tegemist esialgses eelarveprojektis ettenähtud soovitusliku summa alusel. Kohandus toimub artiklis 4 sätestatud korras.

3. Osamaksed väljendatakse ja makstakse eurodes.

4. Sel eesmärgil avab iga EFTA riik oma riigikassas või selleks määratud asutuses Euroopa Komisjoni nimel eurokonto.

5. Tähtaja ületamise eest ülekannete tegemisel lõikes 4 märgitud kontole tuleb asjaomasel EFTA riigil maksta intressi vastavalt Euroopa Keskpanga poolt eurodes sooritatavate tehingute puhul kohaldatavale intressimäärale, millele lisatakse 1,5 protsendipunkti. Viitemääraks on asjaomase aasta 1. juulil kehtiv viitemäär, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 3

Rakendamistingimused

1. EFTA riikide osalusest tulenevaid eelarveassigneeringuid kasutatakse vastavalt finantsmääruse sätetele.

2. Pakkumismenetlus on avatud kõikidele EÜ liikmesriikidele, samuti kõikidele EFTA riikidele, kui kõnealuseid toiminguid rahastatakse nendelt eelarveridadelt, mille täitmisest EFTA riigid osa võtavad.

Artikkel 4

EFTA riikide osamaksete reguleerimine seoses rakendamisega

1. EFTA riikide osamaksed, mis on asjaomastel eelarveridadel kindlaks määratud vastavalt lepingu artiklile 82, jäävad kõnealuse eelarveaasta (n) jooksul muutumatuks.

2. Iga eelarveaastaga seotud kontode sulgemise järel arvutab Euroopa Komisjon välja aasta (n+1) aastaaruande koostamise raames EFTA riikide eelarve täitmise tulemuse, võttes arvesse järgmist:

a)	kooskõlas artikliga 2 makstud EFTA riikide osamakseid;

b)	EFTA riikide osa eelarveassigneeringute tegelikust täitmisest eelarveridadel, mille puhul oli EFTA riikide osalemine kokku lepitud, ja

c)	ühendusega seotud summasid, mida EFTA riigid tasuvad üksikult, või EFTA riikide mitterahalisi makseid (nt haldusabi).

3. Kõiki summad, mis nõuti kolmandatelt isikutelt sisse nende eelarveridade all, mille puhul oli EFTA riikide osalemine kokku lepitud, tuleb käsitleda samal eelarvereal sihtotstarbeliste tuludena kooskõlas finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktiga f.

4. Eelarve täitmise tulemuste alusel toimuv EFTA riikide osamaksete reguleerimine eelarveaastaks (n) teostatakse eelarveaasta (n+2) rahastamisnõuete raames ning selle aluseks on lõplik jaotus kõikide EFTA riikide lõikes.

5. Vajaduse korral võtab EMP Ühiskomitee vastu täiendavad eeskirjad lõigete 1 ja 4 rakendamiseks. See kehtib eelkõige ühenduse kulude kohta, mida kannab iga EFTA riik eraldi või nende mitterahaliste osamaksete kohta.

Artikkel 5

Teavitamine

1. Euroopa Komisjon esitab EFTA riikide alalisele komiteele iga kvartali lõpus raamatupidamise väljavõtte, mis näitab programmide ja muude EFTA riikide rahalise osalusega meetmete rakendamise olukorda nii tulude kui kulude osas.

2. Eelarveaasta (n) raamatupidamiskontode sulgemise järel teatab Euroopa Komisjon EFTA riikide alalisele komiteele andmed programmide ja muude EFTA riikide rahalise osalusega toimingute kohta, mis esinevad finantsmääruse artiklite 126 ja 127 kohaselt koostatud aastaaruande asjaomases köites.

3. Euroopa Komisjon esitab EFTA riikide alalisele komiteele muud finantsteavet programmide ja muude EFTA riikide rahalise osalusega toimingute kohta, mida EFTA riikide alaline komisjon põhjendatult nõuab.

Artikkel 6

Kontroll

1. Kõigi laekumiste konteerimise ja assigneerimise kontroll, samuti kohustuste võtmise kontrollimine ja kõikide EFTA riikide osalusele vastavate kulude kavandamise kontrollimine toimub vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu, finantsmääruse ja lepingu artiklites 76 ja 78 nimetatud valdkondades kohaldatavate määruste sätetele.

2. Euroopa Komisjoni ja EFTA riikide auditeerimisasutused kehtestavad asjakohase korra, et hõlbustada lõike 1 kohast kontrolli laekumiste ja kulude üle, mis vastavad EFTA riikide osalusele ühenduse tegevuses.

Artikkel 7

Osamakse proportsionaalsusteguri arvutamisel arvesse võetav SKT näit

Lepingu artiklis 82 nimetatud SKT andmed turuhindades on need, mis avaldatakse lepingu artikli 76 rakendamise tulemusena.”

(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/98

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 111/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa (veterinaar- ja fütosanitaarküsimused)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu I lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 95/2008. (1)

(2)	I lisa I peatüki sissejuhatava osa lõike 6 punktis b on sätestatud, et ühenduse suu- ja sõrataudi vaktsiinide varusid kasutatakse kõigi lepinguosaliste varudena, ilma et see piiraks rahalisi tagajärgi.

(3)	I lisa I peatüki sissejuhatava osa lõike 6 punktis b nähakse ette, et lepinguosalised peavad nõu, et lahendada kõik eeskätt töötingimuste, finantsküsimuste, antigeenide asendamise, antigeenide võimaliku kasutamise ja kohapealse kontrolliga seotud probleemid.

(4)	Lepingusse on inkorporeeritud nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/85/EÜ meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ. (2)

(5)	Pidades silmas direktiivi 2003/85/EÜ artiklit 83, tuleks kehtestada Norra juurdepääsu kord ühenduse suu- ja sõrataudi antigeeni- ja vaktsiinipangale.

(6)	Käesolevat otsust ei kohaldata Islandi ega Liechtensteini suhtes,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu I lisa I peatüki osa 3.1 punkti 1a (komisjoni direktiiv 2003/85/EÜ) kohandustekst asendatakse järgmisega:

„Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses:

artiklit 83 kohaldatakse järgmises kohanduses:

1.	Toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames teavitab komisjon liikmesriike ja Norrat järjepidevalt ühenduse antigeenipanga antigeenivarude suurusest ja kvaliteedist.

Kui suu- ja sõrataudi tõrjeks tuleb teostada erakorralist vaktsineerimist, võib pädev Norra keskametiasutus esitada üksikasjaliku taotluse ühenduse antigeenipanga antigeenivarudest vaktsiinide valmistamiseks ja tarnimiseks, esitades konkreetse tähtaja jooksul vajaliku vaktsiini tüübi, koguse ja ravimvormi.

3.	Ühenduse antigeeni- ja vaktsiinivarude piires ning arvestades ühenduse ja Norra epidemioloogiaolukorda korraldab komisjon vajalike antigeenide viivitamatu valmistamise ning vaktsiinide tootmise, villimise, sildistamise ja tarnimise vastavalt antigeenide tootjaga sõlmitud lepingute tingimustele.

4.	Kui Norra taotleb ühte või mitut antigeeni üle 500 000 doosi või üle 50 % nende varust, siis arvestades seda, kumb moodustab suurema koguse, võib epidemioloogilisest olukorrast lähtudes anda küsimuse arutamiseks ühenduse liikmesriikidele toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

Norra kohustub kandma kulud, mille põhjustab:

—	antigeenide viimine hoiukohast vaktsiinide valmistamise kohta;

—	vaktsiinide valmistamine ja tootmine, sealhulgas täiendav katsetamine vajaduse korral või vaktsiinide saaja taotlusel;

—	vaktsiinide villimine ja sildistamine ning nende vedu taotluses nimetatud tarnekohta;

—	kasutatud antigeenikoguste viivitamatu asendamine samasuguste näitajatega (serotüüp, topotüüp, algkülvi tüvi) antigeenidega ning vähemalt samasuguse kvaliteediga (puhtus, tõhusus jm) ja sama päritolu (tootja, turustusluba) antigeenidega.

Tootja esitab pädevale Norra ametiasutusele arve, milles esitatakse üksikasjalikult igast eespoolnimetatud toimingust tulenenud kulud. Arve koopia saadetakse komisjonile, et tal oleks võimalik seda kontrollida ja tagada vastavus lepingutingimustele. Komisjon teavitab Norrat kontrollimise tulemustest.

b)	Lindholmis asuva Taani Veterinaarinstituudi viroloogiateaduskonna teenuseid kasutavate liikmesriikide loetellu, mis on esitatud XI lisa A osas, lisatakse sõna „Norra”.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteed on teavitatud vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 309, 20.11.2008, lk 12.

(2) ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/100

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 112/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa (tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine) ja XX lisa (keskkond)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu II lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 14. märtsi 2008. aasta otsusega nr 26/2008. (1)

(2)	Lepingu XX lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 106/2008. (2)

(3)	Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, (3)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu II lisa XVII peatüki punkti 9a (komisjoni otsus 2007/205/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

„9b.	32006 R 0842: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (ELT L 161, 14.6.2006, lk 1). Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse nimetatud määruse sätteid järgmiselt: artiklit 6 ei kohaldata.”

Artikkel 2

Lepingu XX lisa punkti 21ap (komisjoni otsus 2005/381/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

„21aq.

32006 R 0842: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (ELT L 161, 14.6.2006, lk 1).

Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse nimetatud määruse sätteid järgmiselt:

artiklit 6 ei kohaldata.”

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 842/2006 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (4)

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 182, 10.7.2008, lk 15.

(2) ELT L 309, 20.11.2008, lk 33.

(3) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(4) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/102

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 113/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu VI lisa (sotsiaalkindlustus)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu VI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 103/2008. (1)

(2)

Komisjoni 4. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 101/2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord, (2) parandatud ELTs L 56, 29.2.2008, lk 65, tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu VI lisa punkti 2 (nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72) lisatakse järgmine taane:

„—	32008 R 0101: komisjoni määrus (EÜ) nr 101/2008, 4. veebruar 2008 (ELT L 31, 5.2.2008, lk 15), parandatud ELTs L 56, 29.2.2008, lk 65.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 101/2008 (parandatud ELTs L 56, 29.2.2008, lk 65) islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 309, 20.11.2008, lk 29.

(2) ELT L 31, 5.2.2008, lk 15.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/103

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 114/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse EMP lepingu IX lisa (finantsteenused) ja XIX lisa (tarbijakaitse)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu IX lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 4. juuli 2008. aasta otsusega nr 81/2008. (1)

(2)	Lepingu XIX lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 4. juuli 2008. aasta otsusega nr 88/2008. (2)

(3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (3) tuleb inkorporeerida lepingusse.

(4)	Direktiiviga 2007/64/EÜ tunnistatakse alates 1. novembrist 2009 kehtetuks direktiiv 97/5/EÜ, (4) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis seetõttu tuleb lepingu alusel alates 1. novembrist 2009 kehtetuks tunnistada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu IX lisa muudetakse järgmiselt.

Lepingu IX lisa punkti 16d (komisjoni otsus 2004/10/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

„16e.

32007 L 0064: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).”

Punkti 23b (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

„, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32007 L 0064: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007 (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).”

Punktidesse 14 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ) ja 31e (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„—	32007 L 0064: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007 (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).”

4.	Punkti 16a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/5/EÜ) tekst jäetakse alates 1. novembrist 2009 välja.

Artikkel 2

Lepingu XIX lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 3a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„—	32007 L 0064: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007 (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).”

2.	Punkti 7c (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/5/EÜ) tekst jäetakse alates 1. novembrist 2009 välja.

Artikkel 3

Direktiivi 2007/64/EÜ islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (5)

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 280, 23.10.2008, lk 12.

(2) ELT L 280, 23.10.2008, lk 25.

(3) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(4) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 25.

(5) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

Osapoolte ühisdeklaratsioon otsuse nr 114/2008 kohta, millega inkorporeeritakse lepingusse direktiiv 2007/64/EÜ

„Osapooled tunnustavad Liechtensteini eriolukorda ja eriti seda, et Liechtenstein ja Šveits on 1980. aastal sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt Liechtenstein kuulub Šveitsi valuutapiirkonda. Maksetehinguid töödeldakse seega Šveitsi maksesüsteemide kaudu. Seda üldist raamistikku tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta.”

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/105

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 115/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XI lisa (telekommunikatsiooniteenused)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 4. juuli 2008. aasta otsusega nr 84/2008. (1)

(2)	Komisjoni 17. märtsi 2008. aasta otsus 2008/286/EÜ, millega muudetakse otsuses 2007/176/EÜ esitatud elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu, (2) tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XI lisa punkti 5cy (komisjoni otsus 2007/176/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

„ , muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32008 D 0286: komisjoni otsus 2008/286/EÜ, 17. märts 2008 (ELT L 93, 4.4.2008, lk 24).”

Artikkel 2

Otsuse 2008/286/EÜ islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 280, 23.10.2008, lk 18.

(2) ELT L 93, 4.4.2008, lk 24.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/106

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 116/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa (transport)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XIII lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 104/2008. (1)

(2)	Komisjoni 9. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 324/2008, millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord, (2) tuleb inkorporeerida lepingusse.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 324/2008 tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2005, (3) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt lepingust välja jätta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIII lisa punkti 56r (komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2005) tekst asendatakse järgmisega:

“32008 R 0324: komisjoni määrus (EÜ) nr 324/2008, 9. aprill 2008, millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord (ELT L 98, 10.4.2008, lk 5).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Artikli 5 lõikele 3 lisatakse:

“Vastavate kontrollide käigus võib komisjon pöörduda abi saamiseks EFTA liikmesriikide esitatud inspektorite poole ja EFTA järelevalveamet ELi liikmesriikide esitatud riiklike inspektorite poole.

Kontrollide käigus võivad komisjon ja EFTA järelevalveamet kutsuda teineteist osalema vaatlejatena.” ”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 324/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel, et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (4)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(2) ELT L 98, 10.4.2008, lk 5.

(3) ELT L 148, 11.6.2005, lk 25.

(4) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/108

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 117/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa (transport)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XIII lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 104/2008. (1)

(2)

Komisjoni 16. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 540/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM-koodeks) rakendamist ühenduse piires) II lisa seoses vormide vorminguga, (2) tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIII lisa punkti 56u (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 336/2006) lisatakse:

„, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32008 R 0540: komisjoni määrus (EÜ) nr 540/2008, 16. juuni 2008 (ELT L 157, 17.6.2008, lk 15).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 540/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(2) ELT L 157, 17.6.2008, lk 15.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/109

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 118/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa (transport)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XIII lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 104/2008. (1)

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (2) inkorporeeriti lepingusse riigispetsiifiliste kohandustega EMP Ühiskomitee 26. aprilli 2004. aasta otsusega nr 61/2004. (3)

(3)	Komisjoni 22. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 358/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (4) tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIII lisa punkti 66i (komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2003) lisatakse järgmine taane:

„—	32008 R 0358: komisjoni määrus (EÜ) nr 358/2008, 22. aprill 2008 (ELT L 111, 23.4.2008, lk 5).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 358/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (5)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(2) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

(3) ELT L 277, 26.8.2004, lk 175.

(4) ELT L 111, 23.4.2008, lk 5.

(5) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/110

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 119/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa (transport)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XIII lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 104/2008. (1)

(2)	Komisjoni 28. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 287/2008 määruse (EÜ) nr 1702/2003 artikli 2c lõikes 3 osutatud kehtivusaja pikendamise kohta (2) tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIII lisa punkti 66p (komisjoni määrus (EÜ) nr 1702/2003) järele lisatakse järgmine punkt:

„66pa.

32008 R 0287: komisjoni määrus (EÜ) nr 287/2008, 28. märts 2008, määruse (EÜ) nr 1702/2003 artikli 2c lõikes 3 osutatud kehtivusaja pikendamise kohta (ELT L 87, 29.3.2008, lk 3).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 287/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(2) ELT L 87, 29.3.2008, lk 3.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/111

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 120/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa (riigiabi)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XV lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 8. juuni 2007. aasta otsusega nr 55/2007. (1)

(2)	Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), (2) tuleb inkorporeerida lepingusse.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 800/2008 tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006, (3) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt lepingust välja jätta.

(4)	Lepingusse inkorporeeritud komisjoni määrused (EÜ) nr 68/2001, (4) (EÜ) nr 70/2001 (5) ja (EÜ) nr 2204/2002 (6) on aegunud ja seepärast tuleb need lepingust välja jätta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XV lisa muudetakse järgmiselt.

1.	Punktide 1d (komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2001), 1f (komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001), 1g (komisjoni määrus (EÜ) nr 2204/2002) ja 1i (komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006) tekst, sealhulgas asjaomased pealkirjad, jäetakse välja alates 1. jaanuarist 2009.

Punkti 1i (komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006) järele lisatakse järgmine tekst:

„Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, teadustegevusele, arendustegevusele, innovatsioonile, keskkonnakaitsele, piirkondlikele investeeringutele, naisettevõtlusele, tööhõivele ja koolitusele antav abi

1j.

32008 R 0800: komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

Käesolevas lepingus loetakse kõnealuse määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	tekst „asutamislepingu artikli 87 lõige 1” asendatakse tekstiga „EMP lepingu artikli 61 lõige 1”;

b)	tekst „asutamislepingu artiklid 87 ja 88” asendatakse tekstiga „EMP lepingu artiklid 61 ja 62”;

c)	tekst „asutamislepingu artikli 87 lõige 3” asendatakse tekstiga „EMP lepingu artikli 61 lõige 3”;

d)	tekst „asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt a” asendatakse tekstiga „EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt a”;

e)	tekst „asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c” asendatakse tekstiga „EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt c”;

f)	EFTA riikide puhul asendatakse tekst „asutamislepingu artikli 88 lõige 3” tekstiga „järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõige 3”;

g)	tekst „kokkusobiv ühisturuga” asendatakse tekstiga „EMP lepingu toimimisega kokkusobiv”;

h)	mõiste „komisjon” asendatakse tekstiga „EMP lepingu artiklis 62 määratletud pädev järelevalveasutus”;

i)	tekst „ühenduse registrid” asendatakse tekstiga „EMP lepinguga hõlmatud territooriumil asuvad registrid”;

j)	tekst „asutamislepingu I lisa” asendatakse tekstiga „käesoleva lisa liites loetletud ja EMP lepingu reguleerimisalasse kuuluvad”;

k)	tekst „ühendusepoolne rahastamine” asendatakse tekstiga „ühenduse- või EMP-poolne rahastamine”;

l)	viited ühenduse õigusaktidele ei tähenda, et EFTA riigid on kohustatud järgima ühenduse õigusakte, kui kõnealuseid õigusakte ei ole lepingusse inkorporeeritud.”

3.	Liite pealkirjas asendatakse tekst „punkti 1f alapunktis g” tekstiga „punkti 1j alapunktis j”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 800/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated. (7)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 266, 11.10.2007, lk 15.

(2) ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

(3) ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.

(4) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.

(5) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.

(6) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.

(7) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/113

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 121/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XX lisa (keskkond)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XX lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 106/2008. (1)

(2)	Komisjoni 3. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2077/2004, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2037/2000 seoses töötlemise abiainete kasutamisega, (2) tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XX lisa punkti 21aa (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2037/2000) lisatakse järgmine taane:

„—	32004 R 2077: komisjoni määrus (EÜ) nr 2077/2004, 3. detsember 2004 (ELT L 359, 4.12.2004, lk 28).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2077/2004 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteed on teavitatud vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 309, 20.11.2008, lk 33.

(2) ELT L 359, 4.12.2004, lk 28.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/114

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 122/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XX lisa (keskkond)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XX lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 106/2008. (1)

(2)

Komisjoni 26. november 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1379/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IA, IB, VII ja VIII lisa, et võtta arvesse tehnilist arengut ja Baseli konventsiooni alusel kokku lepitud muudatusi, (2) tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XX lisa punkti 32c (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006) lisatakse järgmine tekst:

„ , muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32007 R 1379: komisjoni määrus (EÜ) nr 1379/2007, 26. november 2007 (ELT L 309, 27.11.2007, lk 7).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1379/2007 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteed on teavitatud vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(1) ELT L 309, 20.11.2008, lk 33.

(2) ELT L 309, 27.11.2007, lk 7.

(3) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/115

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 123/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXI lisa (statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XXI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 108/2008. (1)

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine) (2) tuleb lepingusse inkorporeerida.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 295/2008 on kehtetuks tunnistatud nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97, (3) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt lepingust välja jätta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt 1 (nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97) tekst asendatakse järgmisega:

„32008 R 0295: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Liechtenstein on vabastatud käesolevas määruses nõutud andmete kogumisest, v.a ettevõtluse demograafia struktuurstatistika detailne moodul vastavalt artikli 3 lõike 2 punktile i.

Esimest korda esitab Liechtenstein nõutud andmed 2009. aasta kohta.”

Punkti 20c (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006) lisatakse järgmine tekst:

„, muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32008 R 0295: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 295/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteed on teavitatud vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (4)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(2) ELT L 97, 9.4.2008, lk 13.

(3) EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1.

(4) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/117

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 124/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXI lisa (statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XXI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 108/2008. (1)

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 453/2008 ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta (2) tuleb inkorporeerida lepingusse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa punkti 18ub (komisjoni määrus (EÜ) nr 10/2008) järele lisatakse järgmine punkt:

„18v.

32008 R 0453: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2008, 23. aprill 2008, ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta (ELT L 145, 4.6.2008, lk 234).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Käesolevat määrust ei kohaldata Liechtensteini suhtes.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 453/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteed on teavitatud vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(2) ELT L 145, 4.6.2008, lk 234.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/118

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 125/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXI lisa (statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XXI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 108/2008. (1)

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas, (2) tuleb lepingusse inkorporeerida,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa punkti 18v (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2008) järele lisatakse järgmine punkt:

„18w.

32008 R 0452: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (ELT L 145, 4.6.2008, lk 227).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Liechtenstein on vabastatud nimetatud määrusega nõutavate andmete kogumisest, v.a andmed, mis käsitlevad alg- ja põhikooli.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 452/2008 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008 tingimusel, et kõik lepingu artikli 103 lõikes 1 ettenähtud teated on EMP Ühiskomiteele esitatud. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus

(2) ELT L 145, 4.6.2008, lk 227.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

18.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 339/119

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 126/2008,

7. november 2008,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXI lisa (statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi „leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XXI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee 26. septembri 2008. aasta otsusega nr 108/2008. (1)

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93, (2) tuleb inkorporeerida lepingusse.

(3)

Komisjoni 29. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 472/2008, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta seoses klassifikaatori NACE Rev. 2 aegridade suhtes kohaldatava esimese võrdlusaastaga ning NACE Rev. 2 kohaselt edastatavate aastale 2009 eelnevate aegridade detailsusastme, vormi, esimese vaatlusperioodi ja vaatlusperioodiga, (3) tuleb inkorporeerida lepingusse.

(4)	Komisjoni 26. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 606/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, (4) tuleb inkorporeerida lepingusse.

(5)	Määrusega (EÜ) nr 451/2008 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2008 kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93, (5) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt lepingust välja jätta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 20b (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93) tekst asendatakse järgmisega:

„32008 R 0451: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 451/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (ELT L 145, 4.6.2008, lk 65).”

Punkti 2c (komisjoni määrus (EÜ) nr 1503/2006) järele lisatakse järgmine punkt:

„2d.

32008 R 0472: Komisjoni määrus (EÜ) nr 472/2008, 29. mai 2008, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta seoses klassifikaatori NACE Rev. 2 aegridade suhtes kohaldatava esimese võrdlusaastaga ning NACE Rev. 2 kohaselt edastatavate aastale 2009 eelnevate aegridade detailsusastme, vormi, esimese vaatlusperioodi ja vaatlusperioodiga (ELT L 140, 30.5.2008, lk 5).”

Punkti 17b (komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002) lisatakse järgmine taane:

„—	32008 R 0606: komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2008, 26. juuni 2008 (ELT L 166, 27.6.2008, lk 16).”

Artikkel 2

Määruste (EÜ) nr 451/2008, (EÜ) nr 472/2008 ja (EÜ) nr 606/2008 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 8. novembril 2008, tingimusel et EMP Ühiskomiteed on teavitatud vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (6)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 7. november 2008

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Tema Kõrgeausus LIECHTENSTEINI Prints Nikolaus