Euroopa Liidu L 338/2008

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IAS 23

IAS 23 Laenukasutuse kulutused (muudetud 2007)

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD IAS 23

Laenukasutuse kulutused

PÕHIPRINTSIIBID

1	Laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, moodustavad osa selle varaobjekti maksumusest. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse kuluna.

RAKENDUSALA

2	Ettevõte rakendab käesolevat standardit laenukasutuse kulutuste kajastamisel.

3	Käesolev standard ei käsitle omakapitali kasutamisega kaasnevate tegelike või arvestuslike kulutuste kajastamist, kaasa arvatud selliste eelisaktsiatega seotud kulutuste kajastamist, mis ei ole liigitatud kohustisena.

Ettevõte ei ole kohustatud rakendama käesolevat standardit nende laenukasutuse kulutuste puhul, mis on otseselt seotud järgmiste varaobjektide soetamise, ehitamise või tootmisega:

a)	õiglases väärtuses mõõdetav tingimustele vastav varaobjekt, näiteks bioloogiline vara; või

b)	suurtes kogustes regulaarselt toodetavad või mingil muul viisil valmistatavad varud.

MÕISTED

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

Laenukasutuse kulutused on intress ja muud kulutused, mis tekivad ettevõttel seoses vahendite laenamisega.

Tingimustele vastav varaobjekt on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega.

Laenukasutuse kulutused võivad sisaldada järgmist:

a)	intress arvelduskrediidilt ning lühi- ja pikaajalistelt laenudelt;

b)	laenudiskontode või -preemiate amortisatsioon;

c)	laenuvõtmisega kaasnevate lisakulutuste amortisatsioon;

d)	standardi IAS 17 „Rent” kohaselt kajastatud kapitalirendiga seotud finantskulutused; ja

e)	välisvaluutalaenudest tekkivad valuutakursi vahed sel määral, mil neid on võimalik käsitleda intressikulu korrigeerimisena.

Olenevalt asjaoludest võivad tingimustele vastavateks varaobjektideks olla muuhulgas järgmised varaobjektid:

varud

tehased

c)	elektrijaamad

d)	immateriaalsed varaobjektid

e)	kinnisvarainvesteeringud.

Finantsvarad ja sellised varud, mida toodetakse või mingil muul viisil valmistatakse lühikese ajavahemiku jooksul, ei ole tingimustele vastavad varaobjektid. Lisaks ei ole tingimustele vastavad varaobjektid sellised varad, mis on juba nende soetamise ajal valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või müügiks.

KAJASTAMINE

8	Ettevõte kapitaliseerib laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, osana selle varaobjekti maksumusest. Ettevõte kajastab muid laenukasutuse kulutusi kuluna sellel perioodil, millal tal need tekivad.

Tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seotud laenukasutuse kulutused lisatakse selle varaobjekti soetusmaksumusele. Sellised laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse osana varaobjekti soetusmaksumusest, kui on tõenäoline, et need aitavad kaasa ettevõtte majandusliku kasu suurenemisele tulevikus ja neid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Standardi IAS 29 „Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades” rakendamisel kajastatakse kuluna laenukasutuse kulutuste seda osa, mis vastavalt antud standardi paragrahvile 21 kompenseerib inflatsiooni samal perioodil.

Kapitaliseeritavad laenukasutuse kulutused

Laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega, on sellised laenukasutuse kulutused, mida ei oleks tekkinud, kui tingimustele vastava varaobjekti osas ei oleks väljaminekut tehtud. Kui ettevõte laenab vahendeid mingi konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, siis on selle tingimustele vastava varaobjektiga otseselt seotud laenukasutuse kulutused kergesti identifitseeritavad.

Võib osutuda keeruliseks määrata kindlaks teatud laenude ja tingimustele vastava varaobjekti vahelist otsest seost ning selliseid laene, mida oleks saanud muul juhul vältida. Keeruliseks osutub see näiteks siis, kui ettevõtte finantseerimistegevus toimub tsentraliseeritult. Raskused tekivad ka siis, kui kontsern kasutab vahendite laenamiseks erinevate intressimääradega erinevaid võlainstrumente ja laenab neid vahendeid erinevatel alustel kontserni teistele ettevõtetele edasi. Muud probleemid tekivad välisvaluutas või välisvaluutaga seotud laenude kasutamisel, kui kontsern tegutseb kõrge inflatsiooniga majandusruumis, ja valuutakursside kõikumistest. Seetõttu on tingimustele vastava varaobjekti soetamise, ehitamise või tootmisega otseselt seotud laenukasutuse kulutuste summa kindlaksmääramine keeruline ning eeldab hinnangute andmist.

Kui ettevõte võtab laenu mingi konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, loetakse selle varaobjekti kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summaks kõnealusest laenust antud perioodi jooksul tekkinud tegelikke laenukasutuse kulutusi, millest on lahutatud võimalik kõnealuste laenatud summade ajutisest investeerimisest tulenev tulu.

Tingimustele vastava varaobjekti finantseerimisel võib ettevõte laenata vahendeid ja kanda vastavaid laenukasutuse kulutusi enne, kui neid vahendeid või osa nendest tingimustele vastava varaobjekti kulutuste katmiseks vaja läheb. Sellisel juhul investeeritakse vahendeid tihti ajutiselt kuni nende kulutamiseni tingimustele vastavale varaobjektile. Perioodi kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmääramiseks lahutatakse laenukasutuse kulutustest kogu sellistest investeeringutest saadud tulu.

Kui ettevõte laenab vahendeid üldotstarbel ja kasutab neid tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, määrab ettevõte kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa kindlaks vara hankimisega seotud väljaminekute summa suhtes vastavat kapitaliseerimismäära rakendades. Kapitaliseerimismäär on ettevõtte perioodi laenukohustustest (v.a konkreetse tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks võetud laenud) tekkinud laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmine määr. Ettevõtte poolt perioodi jooksul kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa ei tohi ületada sel perioodil tekkinud laenukasutuse kulutuste summat.

15	Mõnedel juhtudel on laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmise määra arvutamisel asjakohane arvesse võtta kõiki emaettevõtte ja selle tütarettevõtete laene; teistel juhtudel on asjakohane, et iga tütarettevõte kasutab oma laenudest tulenevate laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmist määra.

Tingimustele vastava varaobjekti kaetavat väärtust ületav bilansiline maksumus

Kui tingimustele vastava varaobjekti bilansiline maksumus või lõplik eeldatav maksumus ületab selle kaetavat väärtust või netorealiseerimisväärtust, hinnatakse bilansiline maksumus alla või kantakse maha vastavalt muude standardite nõuetele. Teatavate asjaolude korral võib varem tehtud allahindamised ja mahakandmised hiljem tühistada vastavalt nimetatud muude standardite nõuetele.

Kapitaliseerimise algus

Ettevõte alustab tingimustele vastava varaobjekti laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alguskuupäeval. Kapitaliseerimise alguskuupäev on see kuupäev, mil ettevõte esmakordselt vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)	tal esineb varaobjektiga seotud väljaminekuid;

b)	tal esineb laenukasutuse kulutusi; ja

c)	ta võtab ette tegevusi, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks.

Tingimustele vastavast varaobjektist tulenevad väljaminekud sisaldavad ainult neid väljaminekuid, mille tulemusel on toimunud rahaline makse, muu vara üleandmine või intressi kandvate kohustiste tekkimine. Väljaminekute summat vähendatakse kõigi antud varaga seotud saadud maksete ja sihtfinantseerimise võrra (vt IAS 20 „Sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine”). Varaobjekti perioodi keskmine bilansiline maksumus, k.a eelnevalt kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused, näitab tavaliselt ära varaga seotud väljaminekute ligikaudse suuruse, mille suhtes kapitaliseerimismäära antud perioodil rakendatakse.

Tingimustele vastava varaobjekti müügi- või kasutusvalmidusse viimine hõlmab enamat kui ainult vara füüsilist valmistamist. Siia kuulub ka enne füüsilist valmistamist tehtud tehniline ja haldustöö, näiteks lubade hankimine enne füüsilise valmistamise algust. Samas ei hõlma see tegevus vara hoidmist ajal, kui ei toimu vara seisukorda muutvat tootmis- või arendustegevust. Näiteks kapitaliseeritakse maa arendamisega seotud laenukasutuse kulutused sel perioodil, mil arendamisega seotud tegevus toimub. Samas ei kapitaliseerita neid laenukasutuse kulutusi, mis tekivad seoses ehitamise eesmärgil soetatud maa hoidmisega perioodil, mil arendustegevust ei toimu.

Kapitaliseerimise peatamine

20	Ettevõte peatab laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise, kui ta peatab tingimustele vastava varaobjekti aktiivse arendustegevuse pikemaks ajaks.

Ettevõttel võib esineda laenukasutuse kulutusi pikema perioodi vältel, mil ta peatab tegevuse vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks. Sellised kulutused on osaliselt valmis vara hoidmise kulutused ja neid ei kapitaliseerita. Üldjuhul siiski ettevõte ei peata laenukasutuste kulutuste kapitaliseerimist perioodil, mil ta teostab olulisi tehnilisi ja haldustöid. Ettevõte ei peata laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist ka siis, kui ajutine seisak on vajalik vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks. Näiteks jätkub kapitaliseerimine sellise pikema perioodi vältel, mil kõrge veetase on ajutiselt peatanud silla ehitamise, ja kui kõrge veetase on selles piirkonnas ehitusperioodi ajal tavaline.

Kapitaliseerimise lõpetamine

22	Ettevõte lõpetab laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise siis, kui sisuliselt kogu vara otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajalik tegevus on lõpetatud.

Vara on üldjuhul valmis selle otstarbekohaseks kasutuseks või müügiks siis, kui vara füüsiline valmistamine on lõppenud, isegi kui tavapärane haldustöö veel jätkub. Kui tegemata on veel vaid minimaalsed muudatused, nagu kinnisvara viimistlemine ostja või kasutaja soovide kohaselt, tähendab see, et sisuliselt on kogu tegevus lõpetatud.

Kui ettevõte lõpetab tingimustele vastava varaobjekti valmistamise osade kaupa ja kõiki osi on võimalik iseseisvalt kasutada ajal, mil teiste osade valmistamine alles käib, lõpetab ettevõte laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise siis, kui ta on sisuliselt kogu kõnealuse osa otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse viimiseks vajaliku tegevuse lõpetanud.

Näide tingimustele vastavast varaobjektist, mille osi on võimalik iseseisvalt kasutada, kui teiste osade valmistamine alles käib, on mitmest ehitisest koosnev ärikompleks. Näide tingimustele vastavast varaobjektist, mille osi ei ole võimalik iseseisvalt kasutada enne kogu töö valmimist, on tööstusettevõte, milles samal alal toimiva sama ettevõtte erinevates osades järjestikku teostatavad tootmisprotsessid on üksteisest sõltuvad, nagu näiteks terasetehas.

AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

Ettevõte avalikustab:

a)	perioodi jooksul kapitaliseeritud laenukasutuse kulutuste summa; ja

b)	kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste kindlaksmääramiseks kasutatud kapitaliseerimismäär.

ÜLEMINEKUSÄTTED

27	Kui käesoleva standardi rakendamine toob kaasa muutuse arvestusmeetodis, rakendab ettevõte käesolevat standardit nende tingimustele vastavatele varaobjektidele tehtavate laenukasutuse kulutuste suhtes, mille kapitaliseerimise alguskuupäev on kas jõustumiskuupäeval või hiljem.

28	Ettevõte võib siiski valida mistahes kuupäeva enne jõustumiskuupäeva ja rakendada käesolevat standardit kõikide varaobjektidele tehtavate laenukasutuse kulutuste suhtes, mille kapitaliseerimise alguskuupäev on kas sel kuupäeval või hiljem.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

29	Ettevõte peab käesolevat standardit rakendama majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit enne 1. jaanuari 2009, peab ta selle asjaolu avalikustama.

IAS 23 (MUUDETUD 1993) TAGASIVÕTMINE

30	Käesoleva standardiga asendatakse IAS 23 „Laenukasutuse kulutused” (muudetud 1993).

Lisa

Muudatused teistes avaldatud materjalides

Käesoleva lisa muudatusi rakendatakse majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui ettevõte rakendab käesolevat standardit varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka käesolevas lisas toodud muudatused. Muudetud paragrahvides on uus tekst allajoonitud ja kustutatud tekst on maha tõmmatud.

А1 IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne rakendamine” on muudetud järgmiselt:

Paragrahve 9, 12 ja 13 on muudetud, pärast paragrahvi 25H on lisatud pealkiri ja paragrahv 25I, ja paragrahv 47G on lisatud järgmiselt:

„9	Teiste IFRSide üleminekusätteid rakendatakse arvestusmeetodite muutustele, mida tehakse juba IFRSe kasutava ettevõtte poolt; neid ei rakendata esmakordselt IFRSi kasutusele võtja ülemineku suhtes, välja arvatud paragrahvides 25D, 25H, 25I, 34A ja 34B sätestatu.

Käesolev IFRS kehtestab kaks rühma erandeid põhimõtte suhtes, et ettevõtte IFRS algbilanss peab vastama igale IFRSile:

a)	paragrahvid 13–25I ja 36A–36C annavad vabastuse teiste IFRSide teatud nõuetest;

b)	paragrahvid 26–34B ei luba teiste IFRSide teatud aspektide tagasiulatuvat rakendamist.

Ettevõte võib kasutada ühte või mitut järgmistest vabastustest:

…

l)	finantsvarade või finantskohustiste õiglase väärtuse määramine esmasel kajastamisel (paragrahv 25G);

m)	finantsvara või finantskohustis, mida kajastatakse kooskõlas tõlgendusega IFRIC 12 „Teenuse kontsessioonikokkulepped” (paragrahv 25H); ja

n)	laenukasutuse kulutused (paragrahv 25I).

Ettevõte ei rakenda neid vabastusi analoogia põhjal teistele objektidele.

Laenukasutuse kulutused

25I

Esmakordselt IFRSi kasutusele võtja võib rakendada üleminekusätteid, mis on sätestatud 2007. aastal muudetud standardi IAS 23 „Laenukasutuse kulutused” paragrahvides 27 ja 28. Antud paragrahvides sisalduvaid viiteid jõustumiskuupäevale tuleb tõlgendada kui 1. jaanuari 2009 või IFRSle ülemineku kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hiljem.

47G	Ettevõte rakendab paragrahvide 13(n) ja 25(I) parandusi majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui ettevõte rakendab standardit IAS 23 varasemale perioodile, rakenduvad sellele varasemale perioodile ka need parandused.”

А2 Standardis IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” on kustutatud paragrahvi 110 viimane lause.

A3 Standardi IAS 7 „Rahavoogude aruanded” paragrahv 32 muudetakse järgmiselt:

„32	Aruandeperioodi jooksul makstud intresside kogusumma avalikustatakse rahavoogude aruandes, olenemata sellest, kas see summa on näidatud kasumiaruandes kuluna või kapitaliseeritud vastavalt standardile IAS 23 „Laenukasutuse kulutused”.”

A4 Standardi IAS 11 „Ehituslepingud” paragrahv 18 muudetakse järgmiselt:

„18	Kulutused, mis on seotud lepingulise tegevusega üldiselt ning mida on võimalik konkreetsetele lepingutele jaotada, hõlmavad ka laenukasutuse kulutusi.”

A5 Standardi IAS 16 „Materiaalne põhivara” paragrahv 23 muudetakse järgmiselt:

„23

Materiaalse põhivara objekti soetusmaksumus on võrdne makstud raha nüüdisväärtusega arvele võtmise kuupäeval. Kui tasumine lükkub tavalisest tasumisajast kaugemale, kajastatakse sularahahinna ja kogumakse vahe võlgnevusperioodi jooksul intressikuluna, välja arvatud juhul, kui taolised intressid kapitaliseeritakse vastavalt standardile IAS 23.”

A6 Standardi IAS 38 „Immateriaalne vara” paragrahv 32 muudetakse järgmiselt:

„32

Kui immateriaalse vara eest tasumine toimub tavalisest tasumisajast pikema perioodi jooksul, loetakse soetusmaksumuseks summa, mis võrdub sularahahinnaga. Selle summa ja kogumaksete vahe kajastatakse krediidiperioodi intressikuluna, välja arvatud juhul, kui see kapitaliseeritakse vastavalt standardile IAS 23 „Laenukasutuse kulutused”.”

A7 IFRIC tõlgenduse 1 „Muutused eksisteerivates eemaldamis-, ennistamis- ning sarnastes kohustistes” paragrahv 8 muudetakse järgmiselt:

„8	Perioodilist diskonto amortiseerimist tuleb tekkepõhiselt kajastada finantskuluna kasumiaruandes. Kapitaliseerimine vastavalt standardile IAS 23 ei ole lubatud.”

17.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 338/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1261/2008,

16. detsember 2008,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 17. jaanuaril 2008 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 2 „Aktsiapõhine makse” muudatused (edaspidi „IFRS 2 muudatused”). IFRS 2 muudatustes selgitatakse, millised on omandi üleandmise tingimused, kuidas kirjendada omandi mitteüleandmise tingimusi ja kuidas kirjendada ettevõtte või vastaspoole tehtud aktsiapõhise makse tühistamisi.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standardi IFRS 2 muudatus vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas muudetakse rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 2 „Aktsiapõhine makse” kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 2 „Aktsiapõhine makse” muudatusega (edaspidi „IFRS 2 muudatus”) vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad rakendama IFRS 2 muudatust, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid finantsaastaid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRS 2

„IFRS 2”Aktsiapõhine makse„muudatus”

IFRS 2

Aktsiapõhine makse muudatused

Käesolevas dokumendis sätestatakse IFRS 2 Aktsiapõhine makse muudatused. Nende muudatustega kinnitatakse muudatuste ettepanekud, mida hõlmas 2006. aasta veebruaris avaldatud standardiprojekt IFRS 2 — Omandi üleandmise tingimused ja tühistamine.

(Majandus)üksused rakendavad neid muudatusi kõikide aktsiapõhiste maksete suhtes IFRS 2 raames 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeperioodide puhul. Varasem rakendamine on lubatud.

OMANDI MITTEÜLEANDMISE TINGIMUSED

Standardis on pärast lõiget 21 lisatud pealkiri ja paragrahv 21A järgmiselt.

„Omandi mitteüleandmise tingimuste käsitlemine

21A

Sarnaselt võtab (majandus)üksus arvesse kõiki omandi mitteüleandmise tingimusi, hinnates võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust. Seega mitteüleandmise tingimustega omakapitaliinstrumentide võimaldamisel kajastab (majandus)üksus kaupu või teenuseid, mis on saadud vastaspoolelt, kes vastab kõikidele üleandmise tingimustele, mis ei ole turutingimused (nt kindlaksmääratud teenistusperioodil teenistuses oleva töötaja poolt osutatud teenus) hoolimata sellest, kas need omandi mitteüleandmise tingimused on täidetud.”

TÜHISTAMISED

Standardis on paragrahvi 28 muudetud järgmiselt.

„28	Kui võimaldatavad omakapitaliinstrumendid tühistatakse või nendega arveldatakse üleandmisperioodil (muul põhjusel kui üleandmistingimuste täitmata jätmise korral võimaldamise tühistamine või edasilükkamine)…”

Standardis on paragrahvi 28 punkti b muudetud järgmiselt.

„28

… Taoline ületatav osa kajastatakse kuluna. Kui aga aktsiapõhine maksekokkulepe sisaldas kohustise komponente, hindab (majandus)üksus kohustise õiglase väärtuse ümber tühistamis- või arvelduskuupäeva seisuga. Iga makse, mis on tehtud kohustise komponendi arveldamiseks, kajastatakse kui kohustise tasumine.”

Standardis on pärast lõiget 28 lisatud paragrahv 28A järgmiselt.

„28A	Kui (majandus)üksus või vastaspool saab valida, kas täita mitteüleandmise tingimust, käsitleb (majandus)üksus (majandus)üksuse või vastaspoole poolset mitteüleandmise tingimuse täitmata jätmist üleandmisperioodil tühistamisena.”

JÕUSTUMISKUUPÄEV

Standardis on paragrahv 62 lisatud järgmiselt.

„62

(Majandus)üksus rakendab järgmisi muudatusi tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeperioodide puhul:

a)	paragrahvis 21A toodud nõuded omandi mitteüleandmise tingimuste käsitlemise kohta;

b)	lisas A toodud muudetud mõisted „kuuluvus” ja „omandi üleandmise tingimused”;

c)	paragrahvides 28 ja 28A toodud muudatused tühistamiste kohta.

Varasem kohaldamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi enne 1. jaanuari 2009 algavate perioodide puhul, avalikustab ta selle asjaolu.”

MÕISTED

Lisa A mõisteid „kuuluvus” ja „omandi üleandmise tingimused” muudetakse järgmiselt.

„kuuluvus

Õiguse saamine. Aktsiapõhise makse kokkuleppe kohane vastaspoole õigus saada raha, teisi varasid või (majandus)üksuse omakapitaliinstrumente kehtib siis, kui vastaspoole õigus ei sõltu enam mis tahes üleandmise tingimustele vastavusest.

omandi üleandmise tingimused

Tingimused, millega määratakse kindlaks, kas (majandus)üksus saab teenuseid, mis annavad vastaspoolele õiguse saada aktsiapõhise makse kokkuleppe raames raha, teisi varasid või (majandus)üksuse omakapitaliinstrumente. Omandi üleandmise tingimused on kas teenuste tingimused või tegevustulemusel põhinevad tingimused. Teenuste tingimustega nõutakse vastaspoolelt teenuse osutamist kindlaksmääratud perioodil. Tegevustulemusel põhinevate tingimustega nõutakse vastaspoolelt teenuse osutamist kindlaksmääratud perioodil ja kindlaksmääratud tulemuseesmärkide saavutamist (näiteks (majandus)üksuse kasumi kindlaksmääratud kasv kindlaksmääratud ajaperioodil). Tegevustulemusel põhinev tingimus võib sisaldada turutingimust.”

17.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 338/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1262/2008,

16. detsember 2008,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) avaldas 5. juulil 2007 IFRIC tõlgenduse 13 „Kliendilojaalsuse programmid” (edaspidi „IFRIC tõlgendus 13”). IFRIC tõlgendus 13 kõrvaldab praegused vastuolud raamatupidamistavades, mis on seotud kliendilojaalsuse programmide raames tasuta antud või soodushinnaga müüdud kaupade või teenustega, mille abil ettevõtted premeerivad oma kliente kauba või teenuse ostmisel punktide, lennumiilide või muude boonusühikutega.

(3)

Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) leiti, et IFRIC tõlgendus 13 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud standardi vastuvõtmiseks. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisasse kantakse käesoleva määruse lisas sätestatud rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) tõlgendus 13 „Kliendilojaalsuse programmid”.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad rakendama IFRIC tõlgendust 13, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid finantsaastaid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

LISA

RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID

IFRIC 13

„IFRIC tõlgendus 13 „Kliendilojaalsuse programmid” ”

IFRIC TÕLGENDUS 13

Kliendilojaalsuse programmid

VIITED

—	IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, raamatupidamislike hinnangute muutused ja vead”

—	IAS 18 „Tulu”

—	IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”

TAUST

Ettevõtted kasutavad kliendilojaalsuse programme, et ergutada kliente oma kaupu või teenuseid ostma. Kui klient ostab kaupu või teenuseid, annab ettevõte sellele kliendile boonuspunkte (mida sageli nimetatakse „punktideks”). Klient võib vahetada boonuspunkte selliste boonuste vastu, nagu näiteks tasuta või soodushinnaga kaubad või teenused.

Programmid toimivad mitut moodi. Kliendid peavad näiteks koguma teatud miinimumarvu või miinimumväärtuses boonuspunkte, enne kui nad saavad neid lunastada. Boonuspunktid võivad olla seotud üksikostude või mitme ostuga, või pideva käitumistavaga teatud perioodi jooksul. Ettevõte võib juhtida kliendilojaalsuse programme ise või osaleda kolmanda osapoole poolt juhitavas programmis. Pakutavad boonused võivad sisaldada ettevõtte enda poolt müüdavaid kaupu või teenused ja/või õigusi nõuda kaupu või teenuseid kolmandalt osapoolelt.

RAKENDUSALA

Käesolev tõlgendus rakendub kliendilojaalsuse boonuspunktidele, mida:

a)	ettevõte annab oma klientidele müügitehingu käigus, nt. kaupade müügil, teenuste pakkumisel või kliendi poolt ettevõtte varade kasutamisel; ja

b)	kliendid võivad võimalike lisatingimuste täitmisel lunastada neid tulevikus tasuta või soodushinnaga kaupade või teenuste vastu.

Käesolev tõlgendus käsitleb oma klientidele boonuspunkte pakkuva ettevõtte raamatupidamisarvestust.

PROBLEEMID

Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi probleeme:

kas ettevõtte kohustust pakkuda tulevikus tasuta või soodushinnaga kaupu või teenuseid („boonuseid”) tuleb kajastada ja mõõta järgmiselt:

i)	jaotada osa müügitehingu käigus saadud või saadaolevast tasust boonuspunktidele ja lükata tulu kajastamine edasi (rakendades standardi IAS 18 paragrahvi 13); või

ii)	kajastada boonuste andmisega seotud tulevasi hinnangulisi kulutusi (rakendades standardi IAS 18 paragrahvi 19); ja

juhul, kui tasu jaotatakse boonuspunktidele:

i)	kui palju peaks neile jaotama;

ii)	millal tulu peaks kajastama; ja

iii)	kui boonuseid pakub kolmas osapool, kuidas peaks tulu kajastama.

KONSENSUS

5	Ettevõte peab rakendama standardi IAS 18 paragrahvi 13 ja kajastama müügitehingu(te)s („esialgne müük”) jagatud boonuspunkte selle (nende) eraldi kindlaksmääratava komponendina. Esialgses müügis saadud või saadaoleva tasu õiglane väärtus jaotatakse boonuspunktide ja müügi teiste komponentide vahel.

6	Boonuspunktidele jaotatud tasu mõõdetakse arvestades nende õiglast väärtust, s.t summas, mille eest saaks boonuspunkte eraldi müüa.

Kui ettevõte annab boonuseid ise, kajastab ta boonuspunktidele jaotatud tasu tuluna siis, kui boonuspunktid lunastatakse ja ta on täitnud oma kohustused antavate boonuste suhtes. Kajastatud tulu summa põhineb boonuste vastu lunastatavate boonuspunktide arvu suhtel eeldatavasti lunastatavate boonuspunktide koguarvu.

Kui boonuseid annab kolmas osapool, hindab ettevõte seda, kas boonuspunktidele jaotatud tasu makstakse talle endale (s.t kui tehingu teostajale) või kolmandale osapoolele (s.t kui kolmanda osapoole agendile).

Juhul, kui ettevõttele makstakse tasu kolmanda osapoole eest, siis ta:

i)	mõõdab oma tulu talle jääva netosummana, s.t vahena boonuspunktidele jaotatud tasu ja boonuseid andvale kolmandale osapoolele makstava summa vahel; ja

ii)

kajastab seda netosummat tuluna hetkel, mil kolmandal osapoolel tekib kohustus boonuseid anda ja õigus saada selle eest tasu. Need sündmused võivad toimuda samaaegselt boonuspunktide andmisega. Teisel juhul, kui klient saab valida, kas ta soovib boonust kätte saada kas ettevõttelt või kolmandalt osapoolelt, võivad need sündmused toimuda alles siis, kui klient valib boonuse kättesaamise kolmandalt osapoolelt.

b)	Kui tasu makstakse ettevõttele, mõõdab ta boonuspunktidele jaotatud brutotasu oma tuluna ja kajastab tulu siis, kui ta on täitnud boonustega seotud kohustused.

Kui ükskõik, millisel ajahetkel boonuste andmisega seotud kohustuste täitmiseks vajalikud vältimatud kulutused ületavad eeldatavasti nende eest saadud või saadaolevat tasu (s.t esialgse müügi hetkel boonuspunktidele jaotatud tasu, mida pole veel tuluna kajastatud, pluss võimalik täiendav tasu, mida saadakse, kui klient lunastab oma boonuspunkte), on ettevõttel kahjulikud lepingud. Ettevõte kajastab ülejääki kohustisena vastavalt standardile IAS 37. Sellise kohustise kajastamise vajadus võib tekkida siis, kui boonuse andmisega kaasnevad eeldatavad kulutused tõusevad, näiteks kui ettevõte muudab oma ootusi lunastatavate boonuspunktide arvu suhtes.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

10	Ettevõte peab käesolevat tõlgendust rakendama majandusaastatele, mis algavad 1. juulil 2008 või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui ettevõte rakendab tõlgendust perioodile, mis algab enne 1. juulit 2008, peab ta selle fakti avalikustama.

11	Arvestusmeetodite muutusi arvestatakse kooskõlas standardiga IAS 8.

Lisa

Rakendusjuhend

Käesolev lisa on tõlgenduse lahutamatu osa

Boonuspunktide õiglase väärtuse mõõtmine

AG1	Vastavalt konsensuse paragrahvile 6 tuleb boonuspunktidele jaotatud tasu mõõta arvestades nende õiglast väärtust, s.t summas, mille eest saab boonuspunkte eraldi müüa. Juhul, kui õiglane väärtus ei ole otseselt mõõdetav, tuleb seda hinnata.

AG2

Ettevõte võib hinnata boonuspunktide õiglast väärtust võrreldes seda nende eest lunastatavate boonuste õiglase väärtusega. Selliste boonuste õiglast väärtust vähendatakse arvestades järgmist:

a)	nendele klientidele, kes ei ole teeninud boonuspunkte esialgsel müügil, pakutavate boonuste õiglast väärtust; ja

b)	klientide poolt eeldatavasti mittelunastatavate boonuspunktide osakaalu.

Kui kliendid saavad valida erinevate boonuste vahel, peegeldab boonuspunktide õiglane väärtus kõigi pakutavate boonuste õiglast väärtust, mida on kaalutud iga boonuse eeldatava valimissagedusega.

AG3

Mõnikord võivad ka muud hindamismeetodid olla kättesaadavad. Näiteks, kui boonuseid annab kolmas osapool ja ettevõte maksab kolmandale osapoolele iga tema poolt antava boonuspunkti eest, võib ta hinnata boonuspunktide õiglast väärtust võrreldes seda summaga, mida ta maksab kolmandale osapoolele, lisades sobiva kasumimarginaali. Konsensuse paragrahvi 6 nõuetele vastavate ja antud tingimustes kõige sobivamate hindamismeetodite valimisel ja rakendamisel on vajalik hinnangute andmine.

17.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 338/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1263/2008,

16. detsember 2008,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobril 2008. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

5. juulil 2007 avaldas rahvusvaheline finantsaruandluse tõlgenduste komitee (IFRIC) IFRIC tõlgenduse 14 „IAS 19 – Kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime”, edaspidi „IFRIC 14”. IFRIC 14 selgitab rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 19 sätteid, mis käsitlevad kindlaksmääratud hüvitistega vara mõõtmist kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide puhul, kui eksisteerib minimaalne rahastamisnõue. Kindlaksmääratud hüvitisega vara on plaani varade õiglase väärtuse osa, mis ületab kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtust. IAS 19 piirab selle mõõtmist mis tahes majandusliku kasu nüüdisväärtusega, mis saadakse sellise plaani tagasimaksetena, mille suhtes võib kehtida minimaalne rahastamisnõue, või tulevaste plaani sissemaksete vähendustena.

(3)

Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) leiti, et IFRIC tõlgendus 14 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud standardi vastuvõtmiseks. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisasse lisatakse käesoleva määruse lisas sätestatu kohaselt Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendus 14 „IAS 19 – kindlaksmääratud hüvitise vara piirang, minimaalsed rahastamisnõuded ja nende koostoime”.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad hiljemalt oma esimese pärast 31. detsembrit 2008 algava majandusaasta alguskuupäevast kohaldama käesoleva määruse lisas sätestatud tõlgendust IFRIC 14.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY