I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

29.10.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 286/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1005/2008,

29. september 2008,

millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni osaline, ta on ratifitseerinud 4. augusti 1995. aasta lepingu 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta („ÜRO kalavarude leping”) ning on nõustunud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 24. novembri 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (edaspidi „FAO kokkulepe”). Nendes lepetes on sätestatud eelkõige põhimõte, et kõik riigid on kohustatud võtma kohaseid meetmeid mereressursside säästva majandamise tagamiseks ja teistega sel otstarbel koostööd tegema.

(2)	Ühise kalanduspoliitika eesmärk on vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

(3)

Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on üks tõsisemaid ohte vee-elusressursside säästvale kasutamisele, seades ohtu ühise kalanduspoliitika ja rahvusvaheliste jõupingutuste põhialused ookeanide parema majandamise edendamisel. Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kujutab endast ka suurt ohtu merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele, millega tuleb tegeleda vastavalt eesmärkidele, mis püstitati komisjoni teatises bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamise kohta 2010. aastaks ja pärast seda.

(4)

FAO võttis 2001. aastal vastu rahvusvahelise tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mis on ühenduse poolt heaks kiidetud. Lisaks sellele on piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid kehtestanud ühenduse aktiivsel toetusel hulgaliselt meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks.

(5)	Arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi ning probleemi ulatust ja kiireloomulisust, peaks ühendus oluliselt tõhustama võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning võtma vastu uued õigusaktid, mis hõlmaksid selle nähtuse kõiki aspekte.

(6)

Ühenduse meetmed peaksid olema esmajoones suunatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määratlusele vastava püügitegevuse vastu, mis tekitab kõige tõsisemat kahju merekeskkonnale, kalavarude säästvale arengule ning nende kalurite sotsiaalmajanduslikule olukorrale, kes järgivad kalavarude kaitse- ja majandamiseeskirju.

(7)

Kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määratlusega peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama püüki, mida teostatakse avamerel ja rannikuäärsete riikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis, sh liikmesriikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis.

(8)

Selleks et nõuetekohaselt võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ühendusesiseste ilmingutega, on väga oluline, et ühendus võtaks vajalikud meetmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise tõhustamiseks. Kuni nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (4) läbivaatamiseni tuleks asjakohased sätted lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Ühenduse eeskirjadega, eeskätt määruse (EMÜ) nr 2847/93 II jaotisega on sätestatud laiahaardeline süsteem ühenduse kalalaevade püügi seaduslikkuse seireks. Praegune süsteem, mida kohaldatakse kolmandate riikide kalalaevade püütud ja ühendusse imporditud kalandustoodete suhtes, ei taga samaväärset kontrollitaset. Praeguse süsteemi nõrkus õhutab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid välismaiseid ettevõtjaid müüma oma tooteid ühendusse, et suurendada oma kasumlikkust. Ühendusel kui maailma suurimal kalandustoodete turul ja importijal lasub eriline kohustus tagada, et tema territooriumile imporditud kalandustooted ei pärine ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist. Seetõttu tuleks luua uus süsteem, et tagada nõuetekohane kontroll ühendusse imporditud kalandustoodete tarneahela üle.

(10)

Ühenduse eeskirju, mis reguleerivad kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade sissesõitu ühenduse sadamatesse, tuleks tugevdada, et tagada kolmanda riigi lipu all sõitvatelt kalalaevadelt lossitud kalandustoodete seaduslikkuse nõuetekohane kontroll. See peaks eelkõige tähendama, et ühenduse sadamatesse lubatakse ainult selliseid kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu, kes suudavad esitada oma püügi seaduslikkuse kohta täpset teavet, mille on kinnitanud lipuriik.

(11)

Ümberlaadimisi merel ei suuda korralikult kontrollida ei laevade lipuriigid ega rannikuäärsed riigid ning see on tavaline abinõu, mille abil ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad ettevõtjad varjavad oma püügi ebaseaduslikkust. Seetõttu on õigustatud, et ühendus lubab teostada ümberlaadimist ainult liikmesriikide kindlaksmääratud sadamates või kolmandate riikide sadamates, kui ümberlaadimine toimub ühenduse kalalaevade vahel, või ühenduse vetest väljaspool, kui ümberlaadimine toimub ühenduse kalalaevade ja kalalaevade vahel, mis on kantud registrisse transpordilaevadena, mida kontrollivad piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid.

(12)	Asjakohane on kehtestada liikmesriikide poolt riskijuhtimise põhjal läbiviidavate läbivaatamiste, inspekteerimiste ja kontrollimiste tingimused, kord ja sagedus.

(13)

Ühendusega ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi teel saadud kalandustoodetega kauplemine tuleks keelata. Selleks et muuta see keeld toimivaks ja tagada, et kõik kaubeldavad ühendusse imporditavad ja ühendusest eksporditavad kalandustooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka muude asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste kalalaevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusega kaubeldavate kalandustoodete suhtes.

(14)	Ühendus peaks võtma sertifitseerimissüsteemi rakendamisel arvesse arengumaade suutlikkuspiiranguid.

(15)

On asjakohane, et nimetatud süsteemi raames on kalandustoodete ühendusse impordi eeltingimus sertifikaadi olemasolu. Sertifikaat peaks sisaldama asjaomaste toodete seaduslikkust tõendavat teavet. Sertifikaadi peaks kinnitama asjaomase kala püüdnud kalalaeva lipuriik kooskõlas rahvusvahelise kohustusega tagada, et tema lipu all sõitvad kalalaevad täidavad rahvusvahelisi kalavarude kaitse- ja majandamiseeskirju.

(16)

On äärmiselt oluline, et nimetatud sertifitseerimissüsteemi kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate ja ühendusest eksporditavate merest saadud kalandustoodete suhtes. Seda süsteemi tuleks samuti kohaldada kalandustoodete suhtes, mida on enne ühenduse territooriumile saabumist transporditud laeva lipuriigist erinevasse riiki või laeva lipuriigist erinevas riigis töödeldud. Selliste toodete suhtes tuleks seetõttu kohaldada erinõudeid tagamaks, et ühenduse territooriumile saabuvad tooted ei erineks toodetest, mille seaduslikkust on kinnitanud lipuriik.

(17)	Oluline on tagada samasugune kontrolli tase kõikide imporditavate kalandustoodete puhul, ilma et see piiraks kauplemise mahtu või sagedust, kehtestades konkreetse korra „heakskiidetud ettevõtja” staatuse andmiseks.

(18)	Sertifitseerimissüsteemi tuleks kolmandate riikidega tehtava koostöö raames kohaldada ka liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi ekspordi suhtes.

(19)	Liikmesriigid, kuhu tooteid kavatsetakse importida, peaksid saama kontrollida partiile lisatud püügisertifikaatide kehtivust ja neil peaks olema õigus toodete importimisest keelduda, kui on eiratud määruses püügisertifikaatide suhtes kehtestatud nõudeid.

(20)	On oluline, et transiidil või ümberlaadimisel olevate kalandustoodetega seotud läbivaatamisi, inspekteerimisi või kontrollimisi teostavad esmajoones lõppsihtkohaks olevad liikmesriigid, et suurendada nimetatud toimingute tõhusust.

(21)

Selleks et aidata liikmesriikide kontrolliasutustel teostada ühendusega kaubeldavate kalandustoodete seaduslikkuse järelevalvet ja hoiatada ühenduse ettevõtjaid, tuleks luua ühenduse hoiatussüsteem, mille eesmärk on levitada vajaduse korral teavet, kui peaksid tekkima põhjendatud kahtlused, et teatavad kolmandad riigid ei täida kehtivaid kaitse- ja majandamiseeskirju.

(22)	On väga oluline, et ühendus võtaks vastu hoiatavad meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade suhtes, kui laevade lipuriigid ei rakenda sellise ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi korral nende vastu sobivaid meetmeid.

(23)

Selleks peaks komisjon koostöös liikmesriikide, Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri, kolmandate riikide ja teiste asutustega riskijuhtimise põhjal välja selgitama kalalaevad, keda kahtlustatakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelemises, ning komisjon peaks hankima pädevalt lipuriigilt teavet selliste leidude täpsuse kontrollimiseks.

(24)	Selleks et hõlbustada eeldatavalt ebaseaduslikku, teatamata või reguleerimata kalapüüki teostanud kalalaevade uurimist ja takistada väidetava rikkumise jätkumist, peaksid liikmesriigid kehtestama nende kalalaevade suhtes kontrolli ja inspekteerimise erinõuded.

(25)

Kui saadud teave annab piisavalt põhjust oletamiseks, et kolmanda riigi lipu all sõitvad kalalaevad tegelesid ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga ja et pädevad lipuriigid ei ole võtnud sellise ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes tõhusaid meetmeid, peaks komisjon kandma need laevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja.

(26)

Kui saadud teave annab piisavalt põhjust oletamiseks, et ühenduse kalalaevad tegelesid ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga ja et pädevad lipuliikmesriigid ei ole sellise ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes võtnud tõhusaid meetmeid vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EMÜ) nr 2847/93, kannab komisjon need laevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja.

(27)

Selleks et kompenseerida lipuriikide vähetõhusaid meetmeid kalalaevade suhtes, mis sõidavad nende lipu all ning on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, ja piirata nende laevade edaspidist püügitegevust, peaksid liikmesriigid kohaldama nende laevade suhtes asjakohaseid meetmeid.

(28)

Selleks et kaitsta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade ühenduse nimekirja kantud laevade ja nende lipuriikide õigusi, peab kande tegemise menetlus hõlmama lipuriigile antavat võimalust teavitada komisjoni võetud meetmetest ning kande tegemise menetluse igas etapis tuleb võimaluse korral anda laeva omanikule või asjaomastele käitajatele õigus oma seisukohta avaldada, samuti peab olema võimalik kalalaev nimekirjast kustutada, kui selle nimekirja kandmise tingimused ei ole enam täidetud.

(29)

Selleks et kehtestada ühenduses ühtne raamistik ja vältida ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade erinevate nimekirjade tekkimist, tuleb piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjadesse kantud kalalaevad automaatselt lülitada komisjoni vastavasse nimekirja.

(30)

Mõne riigi suutmatus täita rahvusvahelisi kohustusi lipuriigi, sadamariigi, rannikuäärse riigi või turustusriigina ja võtta sobivaid meetmeid tagamaks kalavarude kaitse- ja majandamiseeskirjade täitmist oma kalalaevade või kodanike poolt on üks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi peapõhjuseid ning ühendus peaks sellega tegelema.

(31)

Selleks peaks ühendusel lisaks rahvusvahelise ja piirkondliku tasandi meetmetele olema õigus selgitada rahvusvahelistele standarditele tuginevate läbipaistvate, selgete ja objektiivsete kriteeriumite alusel välja koostööd mittetegevad riigid ja võtta, olles eelnevalt andnud neile asjaomasele eelteatele vastamiseks piisavalt aega ja võimalusi, nende riikide suhtes vastu mittediskrimineerivad, seaduslikud ja proportsionaalsed meetmed, sealhulgas kaubandusmeetmed.

(32)

Kaubandusmeetmete võtmine teiste riikide suhtes kuulub nõukogu pädevusse. Kuna koostööd mittetegevate riikide nimekirja koostamisega peaksid kaasnema asjaomaste riikide suhtes võetavad kaubandusalased vastumeetmed, siis on asjakohane, et sellel konkreetsel juhul jätab nõukogu endale õiguse rakendamisvolituste otseseks kasutamiseks.

(33)

On äärmiselt oluline, et liikmesriikide kodanikke hoiatataks tõhusalt osalemast ebaseaduslikus, teatamata või reguleerimata kalapüügis, mida teostavad kolmanda riigi lipu all väljaspool ühendust tegutsevad kalalaevad, või sellist kalapüügitegevust toetamast, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid ja tegema koostööd omavahel ja kolmandate riikidega, et selgitada välja oma kodanikud, kes väljaspool ühendust sellise püügiga tegelevad, veenduma, et neid nõuetekohaselt karistatakse, ning kontrollima oma kodanike tegevust, kes on seotud kolmandate riikide väljaspool ühendust tegutsevate kalalaevadega.

(34)

Ühise kalanduspoliitika eeskirjade suhtes esineb endiselt arvukalt tõsiseid rikkumisi, mis pannakse toime ühenduse vetes või ühenduse ettevõtjate poolt, ning see tuleneb suuresti sellest, et liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid seoses nimetatud eeskirjade tõsiste rikkumistega ei ole piisavalt hoiatava mõjuga. Seda nõrkust suurendab omakorda liikmesriikide sanktsioonide suuresti erinev tase, mis õhutab seadust rikkuvaid ettevõtjaid tegutsema selliste liikmesriikide mereakvatooriumis või territooriumil, kus sanktsioonide tase on madalaim. Selle puuduse kaotamiseks tuleks määruste (EÜ) nr 2371/2002 ja (EMÜ) nr 2847/93 vastavasisulistele sätetele tuginedes ühtlustada ühenduses ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsiste rikkumiste puhul ette nähtud haldussanktsioonide maksimummäärad, võttes arvesse tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete väärtust, rikkumiste kordumist ja asjaomasele kalavarule või merekeskkonnale tekitatud kahju, ning kehtestada viivitamatud täitemeetmed ja lisameetmed.

(35)

Lisaks käitumisele, mis kujutab endast kalanduseeskirjade tõsist rikkumist, tuleks ka ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevust, sealhulgas ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemist või nende importi või dokumentide võltsimist, käsitada tõsise rikkumisena, mis nõuab liikmesriikidelt ühtlustatud haldussanktsioonide vastuvõtmist.

(36)	Sanktsioone, mis on ette nähtud käesoleva määruse tõsise rikkumise puhul, tuleks kohaldada ka juriidiliste isikute suhtes, kuna neid rikkumisi pannakse suuresti toime juriidiliste isikute huvides või nende kasuks.

(37)	Teatavates piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides vastu võetud sätteid kalalaevade merel täheldamise kohta tuleks ühenduses rakendada ühtlustatult.

(38)

Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide koostöö on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist, asjakohaste sanktsioonide rakendamist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete kohaldamist. Selle koostöö edendamiseks tuleks luua vastastikuse abistamise süsteem.

(39)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamise põhieesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kohta. Käesolevas määruses piirdutakse vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule sellega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(40)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(41)

Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate õigusaktide, eeskirjade ja normide eriti ränka rikkumist, sest see avaldab tõsist kahju eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamisele ning seab ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema määrusele (EMÜ) nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide kalalaevade sadamas inspekteerimisega, mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis sätestatud sadamas inspekteerimise korraga. Lisaks nähakse käesoleva määruse IX peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid kohaldatakse seega edasi ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes, mis on muud, kui käesolevas määruses käsitletud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised.

(42)

Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta); (6) mida kohaldatakse täies ulatuses ka isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse kohaselt, eeskätt seoses sellega, mis puudutab õigusi seoses andmetele juurdepääsu, nende parandamise, blokeerimise või kustutamisega ja kolmandatele isikutele teatavaks tegemisega, mida pole seetõttu käesolevas määruses rohkem täpsustatud.

(43)	Nõukogu määruste (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1093/94, (7) (EÜ) nr 1447/1999, (8) (EÜ) nr 1936/2001 (9) ja (EÜ) nr 601/2004 (10) reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi käsitlevate käesoleva määruse sätete jõustumine peaks tooma kaasa nende määruste osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

2. Lõike 1 tähenduses võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse õigusele asjakohaseid meetmeid, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate asutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

3. Lõikes 1 sätestatud süsteemi kohaldatakse igasuguse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuste suhtes, mida teostatakse nende liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või ühenduse vetes, kolmandate riikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvas mereakvatooriumis ja avamerel. Ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki asutamislepingu II lisas nimetatud ülemeremaade ja -territooriumite mereakvatooriumis käsitatakse sarnaselt kolmandate riikide mereakvatooriumis toimuva kalapüügiga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük” on kalapüük, mis on ebaseaduslik, millest ei ole teatatud või mis on reguleerimata;

„ebaseaduslik kalapüük” on kalapüük,

a)	mida kodu- või välismaised kalalaevad teostavad riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis ilma selle riigi loata või riigi õigusnorme eirates,

mida teostavad kalalaevad, mis sõidavad selliste riikide lipu all, kes on asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalised, aga eiravad oma tegevuses selle organisatsiooni vastuvõetud ja asjaomastele riikidele kohustuslikke kaitse- ja majandamismeetmeid või kohaldatava rahvusvahelise õiguse asjakohaseid sätteid, või

c)	mida kalalaevad teostavad vastuolus riigi seaduste või rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas asjakohaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega koostööd tegevate riikide poolt võetud kohustustega;

„teatamata kalapüük” on kalapüük,

a)	millest ei ole asjakohasele riiklikule asutusele teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates riiklikke õigusnorme, või

b)	mida teostati asjakohase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusse kuuluvas piirkonnas, kuid millest ei ole teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates selle organisatsiooni püügist teatamise korda;

„reguleerimata kalapüük” on kalapüük,

mida teostavad asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalalaevad, mis ei kuulu ühegi riigi alluvusse või mille lipuriik ei ole selle organisatsiooni liige, või kalastusüksused viisil, mis ei ole kooskõlas selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega või eirab neid, või

b)	mida teostatakse piirkondades või kalavarude suhtes, mille puhul ei kehti kaitse- ja majandamismeetmed, ning viisil, mis ei ole kooskõlas riigi kohustustega mere elusressursside kaitse valdkonnas, nagu need on sätestatud rahvusvahelises õiguses;

5.	„kalalaev” – mis tahes liiki ja mis tahes suurusega laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, kaasa arvatud abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad;

6.	„ühenduse kalalaev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

7.	„kalapüügiluba” – luba tegeleda kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul, teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

„kalandustooted” – mis tahes tooted, mis kuuluvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta muudetud määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (11) kehtestatud koondnomenklatuuri grupi 03 ja tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla, välja arvatud käesoleva määruse I lisas nimetatud tooted;

9.	„kaitse- ja majandamismeetmed” – ühe või mitme mere elusressursside liigi kaitseks ja majandamiseks võetavad meetmed, mis võetakse vastu ja mis kehtivad kooskõlas vastavate rahvusvaheliste ja/või ühenduse eeskirjadega;

10.	„ümberlaadimine” – kõigi või osa kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale;

11.	„import” – kalandustoodete toomine Euroopa Ühenduse territooriumile, sealhulgas ümberlaadimiseks Euroopa Ühenduse territooriumil olevates sadamates;

12.	„kaudne import” – kalandustoodete importimine ühendusse püügi sooritanud kalalaeva lipuriigist erineva kolmanda riigi territooriumilt;

13.	„eksport” – liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva püütud kalandustoodete igasugune liikumine kolmandasse riiki, sealhulgas ühenduse territooriumilt, kolmandatest riikidest või püügipaikadest;

14.	„reeksport” – eelnevalt ühenduse territooriumile imporditud kalandustoodete igasugune liikumine ühenduse territooriumilt välja;

15.

„piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon” – allpiirkondlik, piirkondlik või muu samalaadne organisatsioon, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid mere elusressursside osas, kes kuuluvad tema vastutusalasse asutamiskonventsiooni või -lepingu alusel, millega ta asutati;

16.

„osaline” – piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile aluse pannud rahvusvahelise konventsiooni või kokkuleppe osaline, samuti riigid, kalastusüksused ja teised üksused, kes sellise organisatsiooniga koostööd teevad ja kellele on sellise organisatsiooniga seoses antud koostööd tegeva kolmanda riigi staatus;

17.	„täheldamine” – mis tahes vaatlus, mida teostab liikmesriigi merel inspekteerimise eest vastutav pädev asutus või ühenduse või kolmanda riigi kalalaeva kapten sellise kalalaeva suhtes, mis võib vastata ühele või mitmele artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumile;

18.	„ühised püügioperatsioonid” – kahte või enamat kalalaeva hõlmavad mis tahes toimingud, mille käigus ühe kalalaeva püügivahenditest võetud saak viiakse üle teisele kalalaevale või mille käigus need kalalaevad kasutavad võtteid, mille jaoks on nõutav ühe ühise püügivahendi olemasolu;

19.	„juriidiline isik” – igasugune juriidiline isik, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud organisatsioonid;

20.	„risk” – sellise ühenduse territooriumile imporditud või sealt eksporditud kalandustoodetega seotud sündmuse juhtumise tõenäosus, mis takistaks käesoleva määruse või kaitse- ja majandamismeetmete nõuetekohast rakendamist;

21.

„riskijuhtimine” – riski süstemaatiline kindlaksmääramine ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab rahvusvahelistel, ühenduse või siseriiklikel allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja teabe kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine;

22.	„avameri” – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklis 86 määratletud meri;

23.	„kaubasaadetis” – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel.

Artikkel 3

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad kalalaevad

1. Kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud järgmist:

a)	kalastanud ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita või

b)	jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid andmeid, või esitada artikli 6 kohane eelteatis, või

c)	kalastanud keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist ja/või lubatust sügavamal või

d)	püüdnud otseselt kalavarusid, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud, või

e)	kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid või

f)	võltsinud või varjanud laeva tähistust, nime või registreerimisnumbrit või

g)	varjanud, rikkunud või kõrvaldanud uurimisega seotud tõendeid või

h)	takistanud ametnikke täitmast oma ametiülesandeid kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel või vaatlejaid nende töös, milleks on kehtivate ühenduse eeskirjade täitmise vaatlemine, või

i)	võtnud pardale, ümberlaadinud või lossinud alamõõdulisi kalu vastuolus kehtivate õigusaktidega või

osalenud ümberlaadimises või ühistes püügioperatsioonides kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga käesoleva määruse alusel, toetanud või varustanud selliseid kalalaevu; eriti peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, või

on teostanud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega, ning sõidab sellise riigi lipu all, kes ei kuulu nimetatud organisatsiooni või ei tee nimetatud organisatsiooniga koostööd selle organisatsiooni poolt ettenähtud korras, või

l)	ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev.

2. Lõikes 1 nimetatud tegevusi käsitatakse artikli 42 kohaselt tõsiste rikkumistena olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu põhjustatud kahju, rikkumise ulatus, selle maksumus ja kordumine.

II PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE INSPEKTEERIMINE LIIKMESRIIKIDE SADAMATES

1. JAGU

Kolmandate riikide kalalaevade sadamasse sissesõidu tingimused

Artikkel 4

Sadamas inspekteerimise süsteemid

1. Selleks et vältida, ära hoida ja lõpetada ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, tuleb säilitada liikmesriikide sadamaid külastavate kolmandate riikide kalalaevade tõhus inspekteerimissüsteem.

2. Sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning sellistes sadamates lossimine või ümberlaadimine keelatakse kolmandate riikide kalalaevadele, kui need ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, välja arvatud vääramata jõu või merehätta sattumise korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 18 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks rangelt vajalikke teenuseid.

3. Ümberlaadimised kolmandate riikide kalalaevade vahel või selliste laevade ja liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel keelatakse ühenduse vetes ja neid teostatakse ainult sadamas kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.

4. Liikmesriigi lipu all sõitvatele kalalaevadele keelatakse merel ümberlaadimine kolmandate riikide kalalaevadelt ühenduse vetest väljaspool, kui kalalaevad ei ole piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni egiidi all registreeritud transpordilaevadena.

Artikkel 5

Määratud sadamad

1. Liikmesriigid määravad sadamad või rannikuäärsed paigad, kus on lubatud kalandustoodete lossimine, ümberlaadimine ja sadamateenuste osutamine, millele on osutatud artikli 4 lõikes 2.

2. Kolmandate riikide kalalaevadele on juurdepääs sadamateenustele ning lossimine ja ümberlaadimine lubatud üksnes määratud sadamates.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks määratud sadamate loetelu. Kõigist selle loetelu edaspidistest muudatustest tuleb komisjoni teavitada vähemalt 15 päeva enne vastava muudatuse jõustumist.

4. Komisjon avaldab määratud sadamate loetelu viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ning oma veebisaidil.

Artikkel 6

Eelteatis

1. Kolmandate riikide kalalaevade kaptenid või nende esindajad peavad teatama selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle määratud sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 3 tööpäeva enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	määratud sihtsadama nimi ja külastuse, lossimise, ümberlaadimise või sadamateenuste kasutamise eesmärgid;

c)	kalapüügiluba või, kui see on asjakohane, püügioperatsioonide toetamise või kalandustoodete ümberlaadimise luba;

d)	kalapüügiretke kuupäevad;

e)	eeldatav sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg;

f)	iga pardal asuva kalaliigi kogused või, kui see on asjakohane, negatiivne aruanne;

g)	vöönd või vööndid, kus saak püüti või kus toimus ümberlaadimine, kas ühenduse vetes, kolmanda riigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vööndites või avamerel;

h)	lossitavad või ümberlaaditavad kogused kalaliikide kaupa.

Kolmanda riigi kalalaeva kapten või tema esindaja ei pea esitama punktides a, c, d, g ja h osutatud teavet, kui kooskõlas III peatükiga on kinnitatud püügisertifikaat kogu püütud kalasaagi kohta, mida kavatsetakse ühenduse territooriumil lossida või ümber laadida.

2. Lõikes 1 osutatud teatisele tuleb lisada püügisertifikaat, mis peab olema kinnitatud kooskõlas III peatükiga, kui kolmanda riigi kalalaeva pardal transporditakse kalandustooteid. Artikli 14 sätteid, mis käsitlevad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastuvõetud püügidokumentatsiooni või sadamakontrolli süsteemide osaks olevate püügidokumentide või sadamariigi kontrollivormide tunnustamist, kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Komisjon võib artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras teha kolmandate riikide teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikes 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada, või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoote liiki, kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse või nimekirja laevad on kantud.

4. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete erisätete kohaldamist.

Artikkel 7

Luba

1. Ilma et see piiraks artikli 37 punkti 5 kohaldamist, antakse kolmanda riigi kalalaevadele luba sadamasse sissesõiduks üksnes juhul, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave on täielik ning kui sellele on lisatud artikli 6 lõikes 2 osutatud püügisertifikaat, kui kolmanda riigi laeva pardal on kalandustooted.

2. Luba alustada sadamas lossimist või ümberlaadimist antakse pärast esitatud teabe täielikkuse kontrollimist vastavalt lõikes 1 kirjeldatule ja vajaduse korral pärast inspektsiooni teostamist 2. jaos osutatud korras.

3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib sadamaliikmesriik lubada sissesõitu sadamasse ja täielikku või osalist lossimist juhtudel, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave ei ole täielik või kui selle läbivaatamine või kontrollimine on pooleli, kuid sel juhul hoitakse asjaomaseid kalandustooteid pädevate asutuste kontrolli all laos. Kalandustooted vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui artikli 6 lõikes 1 sätestatud teave on kätte saadud või kui teabe läbivaatamise või kontrollimise menetlus on lõpule viidud. Kui nimetatud menetlus ei ole lõpule viidud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriik kalandustooted konfiskeerida ja kõrvaldada vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. Ladustamise kulud kannavad ettevõtjad.

Artikkel 8

Lossimise ja ümberlaadimise registreerimine

1. Kolmanda riigi laeva kaptenid või nende esindajad peavad enne lossimist või ümberlaadimist võimaluse korral elektroonilise sidevahendi kaudu esitama selle liikmesriigi asutustele, kelle määratud lossimissadamaid või ümberlaadimisrajatisi nad kasutavad, deklaratsiooni, milles on märgitud lossitavate või ümberlaaditavate kalandustoodete kogus liikide kaupa ning iga püügi kuupäev ja koht. Kaptenid ja nende esindajad vastutavad selliste deklaratsioonide õigsuse eest.

2. Liikmesriigid säilitavad lõikes 1 sätestatud deklaratsioonide originaale või elektroonilise esitamise korral nende paberkoopiaid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

3. Lossimise ja ümberlaadimise deklareerimise kord ja vormid määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

4. Liikmesriigid esitavad enne iga kvartali esimese kuu lõppu komisjonile arvuti kaudu andmed kolmandate riikide kalalaevade poolt nende sadamates eelmises kvartalis lossitud ja/või ümberlaaditud püügikoguste kohta.

2. JAGU

Sadamas teostatav inspekteerimine

Artikkel 9

Üldpõhimõtted

1. Liikmesriigid inspekteerivad oma määratud sadamates igal aastal vähemalt 5 % kolmandate riikide kalalaevade lossimisest ja ümberlaadimisest vastavalt võrdlusalustele, mis määratakse artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kindlaks riskijuhtimise põhjal ning ilma et see piiraks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastu võetavaid kõrgemaid piirmäärasid.

2. Igal juhul inspekteeritakse järgmisi kalalaevu:

a)	vastavalt artiklile 48 täheldatud kalalaevad;

b)	kalalaevad, millest on teavitatud ühenduse hoiatussüsteemi kaudu vastavalt IV peatükile;

c)	kalalaevad, mille komisjon on tunnistanud eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks vastavalt artiklile 25;

d)	kalalaevad, mis on kantud piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millest on teavitatud liikmesriike vastavalt artiklile 30.

Artikkel 10

Inspekteerimismenetlus

1. Inspekteerimise eest vastutavatel ametnikel (edaspidi „ametnikud”) on õigus kontrollida kõiki kalalaeva asjakohaseid alasid, tekke ja ruume, saaki (töödeldud või töötlemata), võrke või muid püügivahendeid, varustust ja kõiki asjakohaseid dokumente, mida ametnikud peavad vajalikuks kontrollida kooskõlas kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste majandamis- ja kaitsemeetmetega. Ametnikud võivad ka küsitleda isikuid, kellel on eeldatavalt teavet inspekteeritava valdkonna kohta.

2. Inspekteerimine hõlmab kogu lossimise või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises viidatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3. Ametnikud kirjutavad oma inspekteerimisaruandele alla kalalaeva kapteni juuresolekul, kellel on õigus lisada aruandesse asjakohaseks peetavat teavet või nõuda sellise teabe lisamist. Ametnikud märgivad püügipäevikusse, et kontroll on tehtud.

4. Inspekteerimisaruande koopia antakse kalalaeva kaptenile ja laeva kapten võib selle edastada kalalaeva omanikule.

5. Kapten teeb koostööd ja aitab kalalaeva inspekteerimisele kaasa ning ei takista, hirmuta ega sega ametnikke nende ametikohustuste täitmisel.

Artikkel 11

Menetlus rikkumiste puhul

1. Kui inspekteerimisel kogutud teave annab ametnikule alust uskuda, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, mis vastab artiklis 3 sätestatud kriteeriumitele, siis ametnik:

a)	kannab kahtlustatava rikkumise inspekteerimisaruandesse;

b)	võtab kõik vajalikud meetmed kahtlustatava rikkumise tõendusmaterjali säilitamise tagamiseks;

c)	edastab inspekteerimisaruande viivitamata pädevale asutusele.

2. Kui inspekteerimise tulemused annavad tõendeid selle kohta, et kolmanda riigi kalalaev tegeles ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga artiklis 3 sätestatud kriteeriumite kohaselt, ei luba sadamaliikmesriigi pädev asutus sellistel laevadel oma püüki lossida või ümber laadida.

3. Inspekteeriv liikmesriik teatab viivitamata komisjonile või selle määratud asutusele lõikega 2 kooskõlas tehtud otsusest mitte lubada lossimist või ümberlaadimist, lisades inspekteerimisaruande koopia. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle kohe inspekteeritud kalalaeva lipuriigi pädevale asutusele; koopia saadetakse ka doonorlaevade lipuriigile või lipuriikidele, kui inspekteeritud kalalaev on saaki ümber laadinud. Vajaduse korral saadetakse teatise koopia ka selle piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile, kelle pädevusse püügikoht kuulub.

4. Kui kahtlustatav rikkumine toimus avamerel, teeb sadamaliikmesriik rikkumise uurimise läbiviimisel koostööd lipuriigiga ning kohaldab vajaduse korral asjaomase sadamaliikmesriigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone, tingimusel et pädev lipuriik on kooskõlas rahvusvahelise õigusega selgesõnaliselt nõustunud oma pädevuse üleandmisega. Lisaks, kui kahtlustatav rikkumine toimus kolmanda riigi mereakvatooriumis, teeb sadamaliikmesriik uurimise läbiviimisel koostööd ka rannikuäärse riigiga ning kohaldab vajaduse korral selle sadamaliikmesriigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone, tingimusel et nimetatud rannikuäärne riik on kooskõlas rahvusvahelise õigusega selgesõnaliselt nõustunud oma pädevuse üleandmisega.

III PEATÜKK

PÜÜGI SERTIFITSEERIMISSÜSTEEM KALANDUSTOODETE IMPORDIKS JA EKSPORDIKS

Artikkel 12

Püügisertifikaadid

1. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tulemusel saadud kalandustoodete import ühendusse on keelatud.

2. Selleks et tagada lõikes 1 kehtestatud keelu tõhusus, lubatakse ühendusse importida ainult kalandustooteid, millele on lisatud käesoleva määrusega kooskõlas püügisertifikaat.

3. Lõikes 2 osutatud püügisertifikaadi kinnitab riik, kelle lipu all sõidab (sõidavad) kalalaev(ad), mille püütud saagist kalandustooted saadi. Sertifikaati kasutatakse tõendamaks, et püük toimus kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ning rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega.

4. Püügisertifikaat peab sisaldama kogu teavet, mis on esitatud I lisas toodud näidises, ja selle kinnitab lipuriigi asutus, kes on pädev tõendama teabe õigsust. Kokkuleppel lipuriikidega ning artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames võib püügisertifikaadi koostada, kinnitada või esitada elektroonilisel teel või selle võib asendada elektrooniliste jälgimissüsteemidega, mis tagavad samasuguse asutuste kontrolli taseme.

5. I lisas esitatud nimekirja toodetest, mis ei kuulu püügisertifikaadi kohaldamisalasse, võib läbi vaadata igal aastal II, III, IV, V, VIII, X ja XII peatüki kohaselt kogutud teabe tulemuste põhjal ning seda võib muuta artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 13

Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames kokkulepitud ja kehtivad püügidokumendimenetlused

1. Püügidokumente ja muid seotud dokumente, mis on kinnitatud kooskõlas piirkondlikus kalavarude majandamise organisatsioonis vastuvõetud püügidokumendimenetlustega ja mis on tunnistatud käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavaks, käsitatakse püügisertifikaatidena kalandustoodete puhul, mis on saadud liikidest, mille suhtes selline püügidokumendimenetlus kehtib, ning nende suhtes kohaldatakse artiklite 16 ja 17 kohaselt importivale liikmesriigile kehtestatud läbivaatamis- ja kontrollinõudeid ja artikli 18 sätteid impordist keeldumise kohta. Selliste püügidokumendimenetluste loetelu määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

2. Lõike 1 kohaldamine ei piira kehtivate konkreetsete õigusnormide kohaldamist, millega need püügidokumendimenetlused võetakse üle ühenduse õigustikku.

Artikkel 14

Kalandustoodete kaudne import

1. Selleks et importida kalandustooteid, mis moodustavad ühe kaubasaadetise, mida transporditakse samal kujul ühendusse kolmandast riigist, mis ei ole lipuriik, peab importija esitama importivate liikmesriikide asutustele:

a)	lipuriigi kinnitatud püügisertifikaadi(d) ning

dokumenteeritud tõendid selle kohta, et kalandustoodetega ei ole tehtud muid toiminguid kui mahalaadimine, uuesti pealelaadimine või muu nende algse seisundi säilitamiseks vajalik toiming, ning et kalandustooted viibisid asjaomases kolmandas riigis pädevate asutuste järelevalve all.

Dokumenteeritud tõenditeks loetakse sel juhul järgmist:

i)	kui see on asjakohane, ühtne veodokument, mis on väljastatud selleks, et hõlmata teekonda lipuriigi territooriumilt läbi asjaomase kolmanda riigi, või

ii)

asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste väljastatud dokument, milles on märgitud:

—	kalandustoodete täpne kirjeldus, toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid ning

—	millistes tingimustes kalandustooted asjaomases kolmandas riigis viibisid.

Kui asjaomaste liikide suhtes kehtib piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumendimenetlus, mida on tunnustatud vastavalt artiklile 13, võib ülalnimetatud dokumendi asendada kõnealuse püügidokumendimenetluse kohase reekspordisertifikaadiga, tingimusel et asjaomane kolmas riik on täitnud vastavad teavitamiskohustused.

2. Selleks et importida kalandustooteid, mis moodustavad ühe kaubasaadetise, mida on töödeldud kolmandas riigis, mis ei ole lipuriik, peab importija esitama importiva liikmesriigi asutustele asjaomases kolmandas riigis asuva töötlemisettevõtte poolt IV lisas esitatud vormi kohaselt koostatud ja selle riigi pädeva asutuse poolt kinnitatud avalduse, milles on märgitud:

a)	töötlemata ja töödeldud toodete ning nende koguste täpne kirjeldus;

b)	et töödeldud tooted on asjaomases kolmandas riigis valmistatud püügist, mille kohta on olemas lipuriigi kinnitatud püügisertifikaat (püügisertifikaadid) ja

millele lisatakse:

i)	püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) originaal(id), kui asjaomast püüki on tervikuna kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks; või

ii)	püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) koopia(d), kui osa asjaomasest püügist on kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks.

Kui asjaomaste liikide suhtes kehtib piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumendimenetlus, mida on tunnustatud vastavalt artiklile 13, võib ülalnimetatud avalduse asendada kõnealuse püügidokumendimenetluse kohase reekspordisertifikaadiga, tingimusel et asjaomane kolmas riik, kus töötlemine toimub, on täitnud vastavad teavitamiskohustused.

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud dokumente ja avaldusi võib artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames esitada elektroonilisel teel.

Artikkel 15

Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi eksport

1. Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud saagi ekspordiks on vajalik, et lipuliikmesriigi pädevad asutused kinnitaksid püügisertifikaadi, nagu on ette nähtud artikli 12 lõikes 4, vajadusel artikli 20 lõikes 4 sätestatud koostöö raames.

2. Lipuliikmesriigid teavitavad komisjoni oma asutustest, kes on pädevad kinnitama lõikes 1 osutatud püügisertifikaate.

Artikkel 16

Püügisertifikaatide esitamine ja läbivaatamine

1. Importija esitab kinnitatud püügisertifikaadi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kuhu toodet kavatsetakse importida, vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat saabumist ühenduse territooriumile sisenemise paika. Kolme tööpäeva pikkust tähtaega võib kohandada sõltuvalt kalandustoote liigist, kaugusest ühenduse territooriumile sisenemise paigani või kasutatavast veovahendist. Nimetatud pädevad asutused vaatavad püügisertifikaadi riskijuhtimise põhjal läbi, pidades silmas lipuriigilt artiklite 20 ja 22 kohaselt saadud teatises esitatud teavet.

2. Erandina lõikest 1 võivad importijad, kellele on antud „heakskiidetud ettevõtja” staatus, teatada liikmesriigi pädevatele asutustele toodete saabumisest lõikes 1 viidatud tähtaja jooksul ning hoida kinnitatud püügisertifikaadi ja artiklis 14 osutatud seonduvad dokumendid asutustele kättesaadavana käesoleva artikli lõike 1 kohaseks läbivaatamiseks või artikli 17 kohaseks kontrollimiseks.

3. Liikmesriigi pädevad asutused annavad importijale „heakskiidetud ettevõtja” staatuse järgmiste kriteeriumite alusel:

a)	importija asukoht selle liikmesriigi territooriumil;

b)	piisaval arvul ning koguses imporditoiminguid, mis õigustavad lõikes 2 osutatud menetluse rakendamist;

c)	asjakohane tõend kaitse- ja majandamismeetmete nõuete täitmise kohta;

d)	rahuldav äridokumentide ja, kui see on asjakohane, veo- ja töötlemist käsitlevate dokumentide haldamise süsteem, mis võimaldab käesoleva määruse kohast vajalikku läbivaatamist ja kontrollimist;

e)	nimetatud läbivaatamise ja kontrollimisega seotud hõlbustuste olemasolu;

f)	kui see on asjakohane, praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega, ning

g)	kui see on asjakohane, rahalise maksevõime tõestus.

Liikmesriigid teatavad komisjonile „heakskiidetud ettevõtja” nime ja aadressi võimalikult kiiresti pärast kõnealuse staatuse andmist. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks, kasutades elektroonilisi sidevahendeid.

„Heakskiidetud ettevõtja” staatusega seotud eeskirjad võib kindlaks määrata artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 17

Kontrollimised

1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad läbi viia kõiki kontrollimisi, mida nad peavad vajalikuks selleks, et tagada käesoleva määruse sätete nõuetekohane rakendamine.

2. Kontrollimised võivad hõlmata eeskätt toodete vaatlust, dokumentide olemasolu ja ehtsuse ning deklareeritud andmete kontrollimist, ettevõtjate raamatupidamise ja muude dokumentide kontrollimist, veovahendite (sealhulgas konteinerite) ja toodete laopaikade läbivaatust ning ametlike uurimiste ja muude selliste toimingute teostamist lisaks II peatükis sätestatud kalalaevade inspekteerimisele sadamas.

3. Kontrollimistel keskendutakse riskijuhtimise raames riigi või ühenduse tasandil väljatöötatud kriteeriumite põhjal kindlaks tehtud riskile. Liikmesriigid teevad oma riiklikud kriteeriumid komisjonile teatavaks 30 tööpäeva jooksul pärast 29. oktoobrit 2008 ning ajakohastavad seda teavet. Ühenduse kriteeriumid määratakse kindlaks artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

4. Kontrollimised viiakse läbi igal juhul, kui:

a)	liikmesriigi kontrolliasutusel on alust kahelda püügisertifikaadi ehtsuses või lipuriigi vastava asutuse kinnitava pitseri või allkirja ehtsuses või

b)	liikmesriigi kontrolliasutuse käsutuses on teavet, mis annab põhjust oletada, et kalalaev ei täida kohaldatavaid õigusnorme või kaitse- ja majandamismeetmeid või muid käesolevas määruses kehtestatud nõudeid, või

kalalaevadest, kalandusettevõtjatest või mis tahes teistest ettevõtjatest on teatatud seoses eeldatava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, sealhulgas kalalaevad, millest on teatatud piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile selle organisatsiooni vastuvõetud mehhanismi raames, millega kehtestatakse nimekirjad laevadest, mis on eeldatavalt tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, või

d)	lipuriikidest või reeksportivatest riikidest on teatatud piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile selle organisatsiooni vastuvõetud mehhanismi raames, mille eesmärk on kaubandusmeetmete rakendamine lipuriikide suhtes, või

e)	hoiatus on avaldatud vastavalt artikli 23 lõikele 1.

5. Liikmesriigid võivad otsustada viia kontrollimisi läbi pisteliselt, lisaks lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrollimistele.

6. Liikmesriikide pädevad asutused võivad küsida kontrollimise eesmärgil abi lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, pädevatelt asutustelt, kusjuures:

abitaotluses tuleb ära tuua hästi põhjendatud kahtlused, miks asjaomase liikmesriigi pädevad asutused kahtlevad sertifikaadi kehtivuses, selles esitatud avaldustes ja/või toodete vastavuses kaitse- ja majandamismeetmetele. Abitaotlusega koos saadetakse edasi püügisertifikaadi koopia ja kõik andmed või dokumendid, mis annavad põhjust arvata, et sertifikaadil esitatud teave on ebaõige. Taotlus saadetakse viivitamata lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, pädevatele asutustele;

kontrollimenetlus viiakse lõpule 15 päeva jooksul alates kontrollimise taotluse esitamise kuupäevast. Juhul kui asjaomase lipuriigi pädevad asutused ei saa tähtajast kinni pidada, võivad liikmesriigi kontrolliasutused lipuriigi või artiklis 14 osutatud kolmanda riigi, kes ei ole lipuriik, taotlusel vastamise tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 15 päeva võrra.

7. Tooteid ei lubata turule seni, kuni tehakse teatavaks lõigetes 1–6 osutatud kontrollimenetluse tulemused. Ladustamise kulud kannab ettevõtja.

8. Liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks oma asutused, kes on pädevad püügisertifikaatide läbivaatamiseks ja kontrollimiseks kooskõlas artikliga 16 ning käesoleva artikli lõigetega 1 kuni 6.

Artikkel 18

Impordist keeldumine

1. Liikmesriikide pädevad asutused keelduvad vajaduse korral, ilma et nad peaksid nõudma lisatõendeid või taotlema abi lipuriigilt, kalandustoodete impordist ühendusse, kui nad saavad teada, et:

a)	importijal ei ole olnud võimalik esitada asjaomaste toodete kohta püügisertifikaati või täita oma kohustusi vastavalt artikli 16 lõikele 1 või 2;

b)	impordiks ettenähtud tooted erinevad püügisertifikaadil nimetatud toodetest;

c)	püügisertifikaati ei ole kinnitanud artikli 12 lõikes 3 osutatud lipuriigi ametiasutus;

d)	püügisertifikaat ei sisalda kogu nõutavat teavet;

e)	importija ei suuda tõestada, et kalandustooted vastavad artikli 14 lõikes 1 või 2 esitatud nõuetele;

f)	püügisertifikaadil püügi teostanud laevaks märgitud kalalaev on kantud artiklis 30 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

g)	püügisertifikaadi on kinnitanud sellise lipuriigi ametiasutused, keda loetakse vastavalt artiklile 31 koostööd mittetegevaks riigiks.

2. Liikmesriikide pädevad asutused keelduvad vajaduse korral lubamast kalandustoodete importi ühendusse pärast artikli 17 lõike 6 kohast abitaotlust, kui:

a)	neile saadetud vastusest selgub, et eksportijal ei olnud õigust nõuda püügisertifikaadi kinnitamist, või

b)	neile saadetud vastusest selgub, et tooted ei vasta kaitse- ja majandamismeetmetele või muudele käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, või

c)	nad ei saa ettenähtud tähtaja jooksul vastust või

d)	nad saavad vastuse, mis ei sisalda asjakohaseid vastuseid taotluses tõstatatud küsimustele.

3. Kui kalandustoodete impordi lubamisest keeldutakse vastavalt lõikele 1 või 2, võivad liikmesriigid need kalandustooted konfiskeerida ja hävitada, kõrvaldada või müüa kooskõlas siseriikliku õigusega. Müügist saadud tulu võib kasutada heategevuslikel eesmärkidel.

4. Kõigil isikutel on õigus esitada kaebus neid puudutavate otsuste kohta, mille pädevad asutused on teinud vastavalt lõikele 1, 2 või 3. Õigust kaebust esitada kasutatakse vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele normidele.

5. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad impordist keeldumisest lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud asjaomast kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik. Komisjonile saadetakse teatise koopia.

Artikkel 19

Transiit ja ümberlaadimine

1. Kui kalandustooted suunatakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas transiidiprotseduurile ning need transporditakse teise liikmesriiki, kus need suunatakse muule tolliprotseduurile, rakendatakse artiklite 17 ja 18 sätteid selles liikmesriigis.

2. Kui kalandustooted suunatakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas transiidiprotseduurile ning need transporditakse samas liikmesriigis asuvasse teise kohta, kus need suunatakse muule tolliprotseduurile, võivad liikmesriigid rakendada artiklite 16, 17 ja 18 sätteid sisenemiskohas või sihtkohas. Liikmesriigid teavitavad võimalikult kiiresti komisjoni käesoleva lõike rakendamiseks vastu võetud meetmetest ning ajakohastavad seda teavet. Komisjon avaldab nimetatud teatised oma veebilehel.

3. Kui kalandustooted laaditakse ühenduse territooriumile sisenemise kohas ümber ning transporditakse meritsi teise liikmesriiki, rakendatakse artiklite 17 ja 18 sätteid selles liikmesriigis.

4. Liikmesriik, kus toimus ümberlaadimine, edastab sihtkoha liikmesriikidele veodokumentidest saadud teabe, mis käsitleb kalandustoodete laadi, kaalu, laadimissadamat ja lastisaatjat kolmandas riigis, veolaevade nimesid ning sadamat, kus toimus ümberlaadimine, ja sihtkohasadamat, niipea, kui selline teave on kättesaadav, ning enne eeldatavat sihtkohasadamasse saabumise kuupäeva.

Artikkel 20

Lipuriikide teatised ja koostöö kolmandate riikidega

1. Lipuriigi kinnitatud püügisertifikaatide vastuvõetavaks tunnistamine toimub käesoleva määruse kohaldamisel vaid tingimusel, et komisjon on saanud asjaomaselt lipuriigilt teatise selle kohta, et:

a)	riigis on loodud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise kord, mida selle kalalaevad peavad täitma;

b)	riigi ametiasutused on pädevad tõendama püügisertifikaatides sisalduvate andmete õigsust ning neid sertifikaate liikmesriikide nõudmise peale kontrollima. Teatis peab samuti sisaldama nende asutuste identifitseerimiseks vajalikku teavet.

2. Lõikes 1 osutatud teatises nõutav teave on esitatud käesoleva määruse III lisas.

3. Komisjon teavitab lipuriiki lõike 1 kohaselt saadetud teatise kättesaamisest. Kui lipuriik ei edasta komisjonile kõiki lõikes 1 osutatud andmeid, teatab komisjon lipuriigile, millised andmed puuduvad, ja nõuab uue teatise esitamist.

4. Komisjon teeb vajaduse korral kolmandate riikidega halduskoostööd käesoleva määruse püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamise valdkonnas, sealhulgas püügisertifikaatide ning vajadusel artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentide elektroonilist koostamist, kinnitamist või esitamist võimaldavate vahendite kasutamise küsimuses.

Sellise koostöö eesmärk on:

a)	tagada, et ühendusse imporditavad kalandustooted pärinevad püügist, mis on toimunud kooskõlas kohaldatavate õigusnormide või kaitse- ja majandamismeetmetega;

b)	hõlbustada lipuriikidel II peatükis ja käesolevas peatükis kehtestatud kalalaevade sadamasse pääsemise, kalandustoodete impordi ja püügisertifikaatide kontrollimise nõuetega seotud formaalsuste täitmist;

c)	näha ette, et komisjon või tema määratud asutus viib läbi kohapealseid auditeid, et kontrollida koostöökorra tõhusat rakendamist;

d)	näha ette kahe poole vahelise teabevahetuse raamistiku kehtestamine koostöökorra rakendamise toetamiseks.

5. Lõikes 4 sätestatud koostööd ei tohi aga käsitada kui eeltingimust, millest sõltub käesoleva peatüki sätete kohaldamine mis tahes riigi lipu all sõitva kalalaeva püütud saagi impordile.

Artikkel 21

Reeksport

1. Tooteid, mis on imporditud käesoleva peatüki sätete kohaselt püügisertifikaadiga varustatult, lubatakse reeksportida tingimusel, et reeksportiva liikmesriigi pädevad asutused kinnitavad püügisertifikaadi reeksporti käsitleva osa või sertifikaadi koopia, kui reeksportimisele kuuluvad kalandustooted on osaks imporditud toodetest.

2. Kui kalandustooteid reekspordivad heakskiidetud ettevõtjad, kohaldatakse artikli 16 lõikes 2 määratletud menetlust mutatis mutandis.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, kes vastutavad püügisertifikaatide reeksporti käsitleva osa kinnitamise ja kontrollimise eest vastavalt artiklis 15 määratletud menetlusele.

Artikkel 22

Andmete registreerimine ja levitamine

1. Komisjon peab registrit riikide ja nende pädevate asutuste kohta, kellest on teatatud kooskõlas käesoleva peatükiga. Selles registris sisalduvad andmed järgmise kohta:

a)	liikmesriigid, kes on teatanud oma pädevatest asutustest, kes on pädevad püügi- ja reekspordisertifikaatide kinnitamiseks, läbivaatamiseks ja kontrollimiseks vastavalt artiklitele 15, 16, 17 ja 21;

b)	lipuriigid, kelle kohta on saadud artikli 20 lõike 1 kohased teatised; eraldi tuleb näidata riigid, kellega on sisse seatud kolmandate riikidega tehtav koostöö vastavalt artikli 20 lõikele 4.

2. Komisjon avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas lõikes 1 osutatud riikide ja nende pädevate ametiasutuste loetelu ja ajakohastab seda regulaarselt. Komisjon teeb püügisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimise eest vastutavatele liikmesriikide asutustele elektrooniliste vahenditega kättesaadavaks andmed lipuriikide asutuste kohta, kes tegelevad püügisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimisega.

3. Komisjon avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas artikli 13 alusel tunnustatud püügidokumendimenetluste loetelu ja ajakohastab seda regulaarselt.

4. Liikmesriigid säilitavad importimiseks esitatud püügisertifikaatide, eksportimiseks kinnitatud püügisertifikaatide ja püügisertifikaatide reeksporti käsitlevate kinnitatud osa originaalid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

5. Heakskiidetud ettevõtjad säilitavad lõikes 4 osutatud dokumentide originaalid kolme aasta või pikema aja jooksul kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE HOIATUSSÜSTEEM

Artikkel 23

Hoiatuse edastamine

1. Kui II, III, V, VI, VII, VIII, X või XI peatüki kohaselt saadud teave tekitab hästi põhjendatud kahtlusi selle kohta, kas teatavate kolmandate riikide kalalaevad või kalandustooted täidavad kohaldatavaid õigus- või haldusnorme või vastavad neile (sealhulgas kohaldatavad õigus- või haldusnormid, millest kolmandad riigid teavitavad artikli 20 lõikes 4 osutatud halduskoostöö raames) või kas nad täidavad rahvusvahelisi kaitse- ja majandamismeetmeid või vastavad neile, avaldab komisjon oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas hoiatusteate ettevõtjate hoiatamiseks ja selle tagamiseks, et liikmesriigid võtavad asjaomaste kolmandate riikide suhtes vastavalt käesolevale peatükile asjakohased meetmed.

2. Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud teabe viivitamata liikmesriikide ametiasutustele ja asjaomasele lipuriigile ning vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandale riigile, kes ei ole lipuriik.

Artikkel 24

Hoiatuse edastamisele järgnevad meetmed

1. Artikli 23 lõike 2 kohaselt edastatud teabe kättesaamisel teevad liikmesriigid vajaduse korral ja kooskõlas riskijuhtimisega järgmist:

a)	määravad kindlaks edastatud hoiatusteate käsitlusalasse jäävad impordiks ettenähtud kalandustoodete kaubasaadetised ning kontrollivad vastavalt artikli 17 sätetele püügisertifikaati ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud dokumente;

b)	võtavad meetmed tagamaks, et hoiatusteate käsitlusalasse jäävate tulevaste impordiks ettenähtud kalandustoodete kaubasaadetiste puhul kontrollitakse vastavalt artikli 17 sätetele püügisertifikaati ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud dokumente;

c)	määravad kindlaks hoiatusteate käsitlusalasse jäävad eelnevad kalandustoodete kaubasaadetised ja teostavad vajaliku kontrolli, sealhulgas eelnevalt esitatud püügisertifikaatide kontrolli;

d)	teostavad hoiatusteate käsitlusalasse jäävate kalalaevade osas vastavalt rahvusvahelistele õigusnormidele vajalikud uurimised, inspekteerimised või kontrolli merel, sadamas või mis tahes muus lossimiskohas.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile niipea kui võimalik kontrolli tulemustest ja kontrollimistaotlustest ning kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumise tuvastamise korral võetud meetmetest.

3. Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli tulemuste põhjal ei ole hoiatusteate avaldamise ajendiks olnud hästi põhjendatud kahtlustel enam alust, võtab ta viivitamata järgmised meetmed:

a)	avaldab oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas vastava teate, mis tühistab varasema hoiatusteate;

b)	teavitab tühistamisest lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik, ning

c)	teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike.

4. Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt teostatud kontrollimise tulemuste põhjal säilivad hästi põhjendatud kahtlused, võtab ta viivitamata järgmised meetmed:

a)	ajakohastab hoiatusteadet, avaldades selle uuesti oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas;

b)	teavitab lipuriiki ja vajaduse korral artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik;

c)	teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike ning

d)	kui see on asjakohane, suunab küsimuse sellele piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile, kelle kaitse- ja majandamismeetmeid võidi rikkuda.

5. Kui komisjon otsustab, et lõike 1 kohaselt teostatud kontrollimise tulemuste põhjal on piisavalt alust arvata, et tuvastatud asjaolud võivad kujutada kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumist, võtab ta viivitamata järgmised meetmed:

a)	avaldab sellekohase uue teate oma veebisaidil ja Euroopa Liidu Teatajas;

b)	teavitab lipuriiki ning algatab vastavalt V ja VI peatükile asjakohased menetlused ja demaršid;

c)	kui see asjakohane, teavitab artiklis 14 osutatud kolmandat riiki, kes ei ole lipuriik;

d)	teavitab asjakohaste kanalite kaudu liikmesriike ning

e)	kui see on asjakohane, suunab küsimuse sellele piirkondlikule kalavarude majandamise organisatsioonile, kelle kaitse- ja majandamismeetmeid võidi rikkuda.

V PEATÜKK

EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA SEOTUD KALALAEVADE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 25

Väidetav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

1. Komisjon või tema määratud asutus kogub ja analüüsib:

a)	kogu teavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta, mis on saadud vastavalt II, III, IV, VIII, X ja XI peatükile, ja/või

kui see on asjakohane, kogu muud vastavat teavet, nagu:

i)	püügiandmed;

ii)	riiklikelt statistikaorganisatsioonidelt ja muudest usaldusväärsetest allikatest saadud kaubandusteave;

iii)	laevaregistrid ja andmebaasid;

iv)	piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni püügidokumentide või statistiliste dokumentide programmid;

vastavalt artiklile 3 eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade täheldamist või tegevust käsitlevad aruanded ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide teatatud või vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad;

vi)	määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohased aruanded laevade kohta, mida loetakse vastavalt artiklile 3 eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks;

vii)	kogu muu asjakohane teave, mis on saadud muu hulgas sadamatest ja püügikohtadest.

2. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile mis tahes ajal kogu lisateabe, mis võib olla oluline ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja koostamiseks. Komisjon või tema määratud asutus levitab seda teavet koos kõigi esitatud tõenditega liikmesriikidele ja asjaomastele lipuriikidele.

3. Komisjon või tema määratud asutus peab toimikut iga kalalaeva kohta, mille väidetavast tegelemisest ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga on teatatud, ning ajakohastab seda uue teabe saamisel.

Artikkel 26

Eeldatav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

1. Komisjon määrab kindlaks kalalaevad, mille kohta on vastavalt artiklile 25 saadud piisavalt teavet, et eeldada nende võimalikku tegelemist ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, mis õigustab asjaomasele lipuriigile ametliku uurimise määramist.

2. Komisjon teavitab lipuriike, kelle kalalaevad on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, koos ametliku taotlusega uurimise alustamiseks nende lipu all sõitvate asjaomaste laevade väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi osas. Teatises:

a)	esitatakse kogu komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi kohta;

b)	esitatakse lipuriigile ametlik taotlus võtta kõik vajalikud meetmed väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi uurimiseks ning jagada selle uurimise tulemusi teatud aja jooksul komisjoniga;

c)	esitatakse lipuriigile ametlik taotlus võtta viivitamata täitemeetmed, kui asjaomase kalalaeva kohta esitatud väited osutuvad põhjendatuks, ja teavitada komisjoni võetud meetmetest;

palutakse lipuriiki teavitada asjaomaste kalalaevade omanikku või, kui see on asjakohane, käitajat kavandatava nimekirja kandmise üksikasjalikust põhjendusest ning tagajärgedest, mis kaasnevad kalalaeva võimaliku kandmisega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, nagu on sätestatud artiklis 37. Lipuriikidel palutakse samuti edastada komisjonile teave kalalaeva omanike ja, kui see on asjakohane, käitajate kohta, et tagada neile isikutele vastavalt artikli 27 lõikele 2 võimalus esitada oma seisukohad;

e)	antakse lipuriigile teavet VI ja VII peatüki sätete kohta.

3. Komisjon teavitab lipuliikmesriike, kelle kalalaevad on lõike 1 kohaselt kindlaks määratud, koos ametliku taotlusega uurimise alustamiseks nende lipu all sõitvate asjaomaste laevade väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi osas. Teatises:

a)	esitatakse kogu komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi kohta;

esitatakse lipuliikmesriigile ametlik taotlus võtta vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2847/93 kõik vajalikud meetmed väidetava ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi uurimiseks või, kui see on asjakohane, anda aru kõigist sellise kalapüügi uurimiseks juba võetud meetmetest ning jagada asjaomase uurimise tulemusi teatud aja jooksul komisjoniga;

c)	esitatakse lipuliikmesriigile ametlik taotlus võtta õigeaegseid täitemeetmeid, kui asjaomase kalalaeva kohta esitatud väited osutuvad põhjendatuks, ja teavitada komisjoni võetud meetmetest;

palutakse lipuliikmesriiki teavitada asjaomase kalalaeva omanikku ja, kui see on asjakohane, käitajat kavandatava nimekirja kandmise üksikasjalikust põhjendusest ning tagajärgedest, mis kaasnevad laeva võimaliku kandmisega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, nagu on sätestatud artiklis 37. Lipuliikmesriikidel palutakse samuti edastada komisjonile teave kalalaeva omanike või, kui see on asjakohane, käitajate kohta, et tagada neile isikutele vastavalt artikli 27 lõikele 2 võimalus esitada oma seisukohad.

4. Komisjon edastab teabe eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade kohta kõigile liikmesriikidele, et hõlbustada määruse (EMÜ) nr 2847/93 rakendamist.

Artikkel 27

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja koostamine

1. Komisjon koostab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja. Nimekirja kantakse pärast artiklite 25 ja 26 kohaselt võetud meetmeid kalalaevad, mille kohta vastavalt käesolevale määrusele saadud teave tõendab, et nad tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, ning mille lipuriigid ei ole sellise ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi suhtes järginud artikli 26 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 26 lõike 3 punktides b ja c osutatud ametlikke taotlusi.

2. Enne kalalaeva kandmist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja esitab komisjon kalalaeva omanikule ja, kui see on asjakohane, käitajatele kavandatava nimekirja kandmise üksikasjaliku põhjenduse ning kõik andmed, mis toetavad kahtlust, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga. Nimetatud põhjenduses osutatakse õigusele paluda või anda lisateavet ning sellega antakse omanikule ja, kui see on asjakohane, käitajatele võimalus esitada oma seisukohad ja ennast kaitsta, andes neile selleks piisavalt aega ja võimalusi.

3. Kui kalalaev otsustatakse kanda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, teavitab komisjon kalalaeva omanikku ja, kui see on asjakohane, käitajat kõnealusest otsusest ja selle põhjustest.

4. Komisjoni kohustused, mis tulenevad lõigetest 2 ja 3, ei piira lipuriigi esmast vastutust kalalaeva eest ja neid kohaldatakse üksnes sel määral, mil komisjoni kasutuses on asjakohane teave kalalaeva omaniku ja käitajate kindlaksmääramiseks.

5. Komisjon teavitab lipuriiki kalalaeva kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ning esitab lipuriigile nimekirja kandmise üksikasjalikud põhjused.

6. Komisjon palub ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade ühenduse nimekirja kantud laevade lipuriikidel:

a)	teavitada kalalaeva omanikku selle kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ning selle põhjustest ja tagajärgedest, nagu on sätestatud artiklis 37, ning

b)	võtta kõik vajalikud meetmed sellise ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, sealhulgas vajaduse korral kustutada asjaomased kalalaevad registrist või tühistada nende püügilitsents, ning teavitada komisjoni võetud meetmetest.

7. Käesolevat artiklit ei kohaldata ühenduse kalalaevade suhtes, kui lipuliikmesriik on võtnud meetmeid vastavalt lõikele 8.

8. Ühenduse kalalaevu ei kanta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, kui lipuliikmesriik on võtnud vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EMÜ) nr 2847/93 meetmeid artikli 3 lõikes 2 sätestatud tõsiste rikkumistena käsitatavate rikkumiste suhtes, ilma et see piiraks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide võetud meetmete kohaldamist.

Artikkel 28

Kalalaevade kustutamine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirjast

1. Komisjon kustutab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kalalaeva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirjast, kui kalalaeva lipuriik tõestab, et:

a)	laev ei tegelenud ebaseadusliku, teatamata ega reguleerimata kalapüügiga, mille eest ta nimekirja kanti; või

b)	kõnealuse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi puhul on kohaldatud proportsionaalseid, hoiatavaid ja tõhusaid sanktsioone eelkõige liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2847/93.

2. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaeva omanik või, kui see on asjakohane, käitaja võib esitada komisjonile taotluse sellise laeva staatuse läbivaatamiseks, kui lipuriik ei ole lõike 1 alusel meetmeid võtnud.

Komisjon kaalub kalalaeva nimekirjast kustutamist üksnes juhul, kui:

a)	omanik või käitajad esitavad tõendid selle kohta, et kalalaev ei tegele enam kalapüügiga; või

b)	nimekirja kantud kalalaev on uppunud või lammutatud.

3. Kõikidel muudel juhtudel kaalub komisjon kalalaeva nimekirjast kustutamist üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kalalaeva nimekirja kandmisest on möödunud vähemalt kaks aastat, mille jooksul komisjonile ei ole artikli 25 kohaselt täiendavalt teatatud laeva väidetavast tegelemisest ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, või

b)	omanik esitab kalalaeva praeguse tegevuse kohta teavet, mis tõendab, et see on täielikus vastavuses laeva teostatava kalapüügi suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ja/või kaitse- ja haldamismeetmetega, või

c)	asjaomasel kalalaeval, selle omanikul või käitajal puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed tegevusalased või rahalised sidemed mis tahes teise laeva, omaniku või käitajaga, kes eeldatavalt või tõendatult tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 29

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja sisu, avalikustamine ja haldamine

1. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekiri sisaldab iga kalalaeva kohta järgmisi üksikasju:

a)	nimi ja olemasolu korral eelmised nimed;

b)	lipuriik ja olemasolu korral eelmised lipuriigid;

c)	omanik ja kui see on asjakohane, siis ka eelmised omanikud, sealhulgas tulu saavad omanikud;

d)	käitaja ja kui see on asjakohane, siis ka eelmised käitajad;

e)	kutsung ja olemasolu korral eelmised kutsungid;

f)	Lloyd’si/IMO number, kui see on olemas;

g)	fotod, kui need on olemas;

h)	esmakordselt nimekirja kandmise kuupäev;

i)	kokkuvõte tegevusest, mis õigustab laeva nimekirja kandmist, koos viidetega kõigile asjakohastele dokumentidele, mis sellisest tegevusest teavitavad ja seda tõendavad.

2. Komisjon avaldab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ning võtab kõik vajalikud meetmed selle avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas oma veebisaidil.

3. Komisjon ajakohastab iga kolme kuu järel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja ja näeb ette süsteemi, millega ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon nimekirja FAO-le ja piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, et edendada ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

Artikkel 30

Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad

1. Lisaks artiklis 27 osutatud kalalaevadele kantakse artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas sisalduvad kalalaevad. Selliste laevade kustutamine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirjast on reguleeritud asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni otsustega nende laevade suhtes.

2. Igal aastal pärast piirkondlikult kalavarude majandamise organisatsioonilt nende kalalaevade nimekirja saamist, mille puhul eeldatakse tegelemist ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga või mille puhul see on kinnitust leidnud, teavitab komisjon nendest liikmesriike.

3. Komisjon teavitab liikmesriike viivitamata kõigist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nimekirjades aset leidnud täiendustest, kustutamistest ja/või muudatustest selliste muudatuste tegemise ajal. Artiklit 37 kohaldatakse nende laevade suhtes, mis on piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade selliselt muudetud nimekirjas, alates hetkest, mil liikmesriike neist teavitatakse.

VI PEATÜKK

KOOSTÖÖD MITTETEGEVAD KOLMANDAD RIIGID

Artikkel 31

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramine

1. Komisjon määrab artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras kindlaks kolmandad riigid, keda ta peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks.

2. Lõikes 1 sätestatud kindlaksmääramine põhineb II, III, IV, V, VIII, X ja XI peatüki kohaselt saadud teabel või vajaduse korral mis tahes muul asjakohasel teabel, nagu näiteks püügiandmed, riiklikelt statistikaorganisatsioonidelt ja muudest usaldusväärsetest allikatest saadud kaubandusteave, laevaregistrid ja andmebaasid, püügidokumendid või statistiliste dokumentide programmid ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad ning kogu muu sadamatest ja püügikohtadest saadud asjakohane teave.

3. Kolmanda riigi võib määrata koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

4. Lõike 3 kohaldamisel tugineb komisjon eeskätt nende meetmete uurimisele, mida asjaomane kolmas riik on võtnud:

a)	nõuetekohaselt dokumenteeritud korduva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi suhtes, mida on teostanud või toetanud tema lipu all sõitvad kalalaevad või tema kodanikud või tema mereakvatooriumis tegutsevad või tema sadamaid kasutavad kalalaevad, või

b)	seoses ebaseaduslikust, teatamata või reguleerimata kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

5. Lõike 3 tähenduses võtab komisjon arvesse:

a)	kas asjaomane kolmas riik teeb tõhusat koostööd ühendusega, vastates komisjoni taotlustele uurida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja sellega seotud tegevust, anda selle kohta tagasisidet või võtta järelmeetmeid;

kas asjaomane kolmas riik on võtnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes tõhusaid täitemeetmeid ja eelkõige, kas ta on kohaldanud piisavalt karme sanktsioone rikkujatelt ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist tuleneva kasumi äravõtmiseks;

c)	asjaomase ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi esinemise varasemaid juhtumeid, laadi, asjaolusid, ulatust ja tõsidust;

d)	arengumaade puhul pädevate asutuste suutlikkust.

6. Lõike 3 tähenduses võtab komisjon arvesse järgmisi tegureid:

a)	rahvusvaheliste kalandusalaste õigusaktide, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, ÜRO kalavarude lepingu ning FAO kokkulepperatifitseerimine või nendega ühinemine asjaomase kolmanda riigi poolt;

b)	asjaomase kolmanda riigi staatus piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide osalisena või tema nõusolek kohaldada nende organisatsioonide kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmeid;

c)	asjaomase kolmanda riigi tegevus või tegevusetus, mis võis vähendada kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust.

7. Kui see on asjakohane, võetakse käesoleva artikli rakendamisel nõuetekohaselt arvesse arengumaade eripiiranguid, eeskätt seoses kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega.

Artikkel 32

Demaršid koostööd mittetegevate kolmandate riikidena kindlaksmääratud riikide suhtes

1. Komisjon teavitab viivitamata asjaomaseid riike võimalusest, et nad võidakse vastavalt artiklis 31 sätestatud kriteeriumitele määrata koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks. Teavitamine hõlmab järgmist teavet:

a)	sellise määramise põhjuse või põhjused koos kõigi olemasolevate tõenditega;

b)	võimaluse komisjonile kirjalikult vastata kindlaksmääramise otsuse osas ja esitada muud vajalikku teavet, näiteks tõendeid, mis sellise kindlaksmääramise ümber lükkavad, või vajaduse korral tegevuskava olukorra parandamiseks ja selle lahendamiseks võetud meetmed;

c)	õiguse paluda või anda lisateavet;

d)	koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks määramise tagajärjed, nagu on sätestatud artiklis 38.

2. Komisjon lisab lõikes 1 nimetatud teatesse ka taotluse, et asjaomane kolmas riik võtaks kõik vajalikud meetmed kõnealuse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks ja sellise tegevuse vältimiseks tulevikus ning kõrvaldaks artikli 31 lõike 6 punktis c nimetatud tegevuse või tegevusetuse.

3. Komisjon edastab oma teate ja taotluse asjaomasele kolmandale riigile rohkem kui ühe sidevahendi kaudu. Komisjon palub asjaomasel riigil kinnitada teate kättesaamist.

4. Komisjon annab asjaomasele kolmandale riigile piisavalt aega teatele vastamiseks ning määrab mõistliku tähtaja olukorra heastamiseks.

Artikkel 33

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja koostamine

1. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kohta.

2. Komisjon teavitab viivitamata asjaomast kolmandat riiki tema määramisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ja vastavalt artiklile 38 kohaldatavatest meetmetest ning palub tal selle olukorra lahendada ja teatada meetmetest, mis ta on võtnud, et tagada oma kalalaevade vastavus kaitse- ja majandamismeetmetele.

3. Komisjon teavitab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud otsusestviivitamata ka liikmesriike ja palub neil tagada artiklis 38 sätestatud meetmete viivitamatu rakendamine. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist meetmetest, mida nad on selle palve põhjal võtnud.

Artikkel 34

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kustutamine

1. Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast, kui asjaomane kolmas riik tõestab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas asjaomased kindlaksmääratud kolmandad riigid on võtnud konkreetsed meetmed, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

2. Pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse tegemist teavitab komisjon viivitamata liikmesriike artiklis 38 sätestatud meetmete tühistamisest asjaomase kolmanda riigi suhtes.

Artikkel 35

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja avalikustamine

Komisjon avaldab koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ning võtab kõik vajalikud meetmed selle nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas oma veebisaidil. Komisjon ajakohastab nimekirja korrapäraselt ja näeb ette süsteemi, mille abil ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja FAO-le ja piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele, et edendada ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

Artikkel 36

Erakorralised meetmed

1. Kui on tõendeid selle kohta, et kolmanda riigi võetud meetmed kahjustavad piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, on komisjonil kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega õigus võtta erakorralisi meetmeid, mille kestus ei ületa kuut kuud. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra.

2. Lõikes 1 nimetatud erakorralised meetmed võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

a)	kalapüügiluba omavaid ja asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu ei lubata liikmesriikide sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral artikli 4 lõike 2 tähenduses, et osutada nimetatud olukordade leevendamiseks rangelt vajalikke teenuseid;

b)	liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel ei lubata osaleda ühistes püügioperatsioonides asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega;

c)	liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel ei lubata kalastada asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis, ilma et see piiraks kahepoolsete kalanduskokkulepete sätete kohaldamist;

d)	keelatakse eluskala tarnimine kalakasvatuseks asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

e)	asjaomase kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud eluskala ei võeta vastu kalakasvatuseks liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis.

3. Erakorralised meetmed jõustuvad kohe. Neist teavitatakse liikmesriike ja asjaomast kolmandat riiki ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4. Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni lõikes 1 nimetatud otsuse nõukogule läbivaatamiseks 10 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

5. Nõukogu võib ühe kuu jooksul alates küsimuse talle suunamise kuupäevast teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

VII PEATÜKK

EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA TEGELEVATE KALALAEVADE JA RIIKIDE SUHTES VÕETAVAD MEETMED

Artikkel 37

Meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kuuluvate kalalaevade suhtes

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevade suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

1.	lipuliikmesriigid ei esita komisjonile kalapüügilubade taotlusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade jaoks;

2.	lipuliikmesriikide poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele kalalaevadele väljastatud kehtivad kalapüügiload võetakse tagasi;

3.	kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei ole lubatud kalastada ühenduse vetes ja neid on keelatud prahtida;

4.	liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad ei abista ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekirja kuuluvaid laevu mingil moel, ei osale kalatöötlemistoimingutes ega nende ümberlaadimises ega ühistes püügioperatsioonides;

liikmesriigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel lubatakse siseneda üksnes oma kodusadamasse ja mitte ühessegi teise ühenduse sadamasse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral. Kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei lubata siseneda liikmesriikide sadamatesse, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral. Teise võimalusena võib liikmesriik ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaeva oma sadamasse lubada tingimusel, et pardal olev saak ja vajaduse korral piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmete alusel keelatud püügivahendid konfiskeeritakse. Liikmesriigid konfiskeerivad ka nende ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade pardal oleva saagi ja vajaduse korral nimetatud meetmete kohaselt keelatud püügivahendid, mille nad lubasid oma sadamasse vääramatu jõu või merehätta sattumise korral;

6.	kolmanda riigi lipu all sõitvaid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid kalalaevu ei varustata sadamates proviandi, kütuse ega muude teenustega, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral;

7.	kolmanda riigi lipu all sõitvatel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel ei ole lubatud vahetada laevaperet, välja arvatud juhul, kui see on vajalik vääramatu jõuga seotud juhtudel või merehätta sattumise korral;

8.	liikmesriigid keelduvad andmast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele kalalaevadele luba sõita nende lipu all;

9.	ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade püütud kalandustoodete import on keelatud ning seega ei aktsepteerita või ei kinnitata selliste toodetega kaasas olevaid püügisertifikaate;

10.	ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatelt kalalaevadelt pärit kalandustoodete eksport ja reeksport töötlemiseks on keelatud;

11.

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatel kalalaevadel, mille pardal ei ole kala ega laevaperet, lubatakse siseneda sadamasse asjaomase laeva lammutamise eesmärgil, ilma et see piiraks kõnealuse laeva ning kõigi asjaomaste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes süüdistuse esitamist ja sanktsioonide kohaldamist.

Artikkel 38

Meetmed koostööd mittetegevate kolmandate riikide suhtes

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

kõnealuste kolmandate riikide lipu all sõitvate kalalaevade püütud kalandustoodete import ühendusse on keelatud ning seega ei aktsepteerita selliste toodetega kaasas olevaid püügisertifikaate. Juhul kui kolmas riik on artikli 31 kohaselt määratud koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks teatavat kalavaru või liiki mõjutava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes asjakohaste meetmete võtmata jätmise tõttu, võib impordikeeldu kohaldada üksnes selle kalavaru või liigi suhtes;

2.	ühenduse ettevõtjatel on keelatud osta kõnealuste riikide lipu all sõitvaid kalalaevu;

3.	keelatud on liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade ümberregistreerimine kõnealuste riikide lipu alla;

4.	liikmesriigid ei luba sõlmida kõnealuste riikidega nende lipu all sõitvate kalalaevade osas prahtimislepinguid;

5.	keelatud on ühenduse kalalaevade eksport kõnealustele riikidele;

6.	keelatud on liikmesriikide ja kõnealuste riikide kodanike vahelised eraviisilised tehingud, mis võimaldaksid asjaomase liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval kasutada selliste riikide püügivõimalusi;

7.	keelatud on liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade ja kõnealuste riikide lipu all sõitvate kalalaevade ühised püügioperatsioonid;

komisjon teeb ettepaneku denonsseerida selliste riikidega sõlmitud kehtivad kahepoolsed kalanduskokkulepped või kalandusalased partnerluslepingud, milles nähakse ette asjaomase kokkuleppe või lepingu lõpetamine kõnealuse kolmanda riigi suutmatuse korral täita endale võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega;

9.	komisjon ei alusta läbirääkimisi kahepoolsete kalanduskokkulepete või kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimiseks selliste riikidega.

VIII PEATÜKK

KODANIKUD

Artikkel 39

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad või seda toetavad kodanikud

1. Liikmesriikide jurisdiktsioonile alluvad kodanikud (edaspidi „kodanikud”) ei toeta ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ega ole selles tegevad, kaasa arvatud tegevus kalalaevade pardal, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, või tegevus selliste kalalaevade käitajate või kasu saavate omanikena.

2. Ilma et see piiraks lipuriigi esmast vastutust, teevad liikmesriigid omavahel ja kolmandate riikidega koostööd ning võtavad kooskõlas riiklike ja ühenduse õigusaktidega kõik asjakohased meetmed, et teha kindlaks need kodanikud, kes toetavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki või on selles tegevad.

3. Ilma et see piiraks lipuriigi esmast vastutust, võtavad liikmesriigid oma kohaldatavaid õigusnorme arvesse võttes ja vastavalt nendele asjakohased meetmed kodanike suhtes, kelle tegevus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või toetus sellele on kindlaks tehtud.

4. Iga liikmesriik teatab komisjonile nende pädevate asutuste nimed, kes vastutavad käesolevas peatükis osutatud kodanike kalandusalast tegevust käsitleva teabe kooskõlastatud kogumise ja kontrollimise eest, komisjonile aruannete esitamise eest ja koostöö eest komisjoniga.

Artikkel 40

Vältimine ja sanktsioonid

1. Liikmesriigid julgustavad kodanikke esitama kogu neile teadaoleva teabe, mis puudutab õiguslikke, kasutoovaid või finantshuve seoses kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevadega või osalust sellistes kalalaevades, ning asjaomaste laevade nimed.

2. Kodanikud ei müü ega ekspordi kalalaevu ettevõtjatele, kes käitavad, haldavad või omavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevu.

3. Ilma et see piiraks riiklikke vahendeid käsitlevate ühenduse õigusaktide muude sätete kohaldamist, ei anna liikmesriigid riigiabi riiklike abikavade ega ühenduse fondide raames ettevõtjatele, kes käitavad, haldavad või omavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja kantud kalalaevu.

4. Liikmesriigid püüavad hankida teavet oma kodanike ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete kohta, mis võimaldavad registreerida nende lipu all sõitvad kalalaevad ümber asjaomase kolmanda riigi lipu alla. Nad teavitavad sellest komisjoni, esitades talle asjaomaste kalalaevade nimekirja.

IX PEATÜKK

VIIVITAMATUD TÄITEMEETMED, SANKTSIOONID JA LISASANKTSIOONID

Artikkel 41

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmise suhtes:

1.	nende liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis (välja arvatud asutamislepingu II lisas nimetatud maade ja territooriumitega külgnevad veed) toimepandud tõsised rikkumised;

2.	ühenduse kalalaevade või liikmesriikide kodanike toimepandud tõsised rikkumised;

3.	tõsised rikkumised, mis on avastatud käesoleva artikli punktis 1 nimetatud territooriumil või vetes, kuid mis pandi toime avamerel või kolmanda riigi jurisdiktsiooni all ja mis on sanktsioneeritud vastavalt artikli 11 lõikele 4.

Artikkel 42

Tõsised rikkumised

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine:

a)	tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina;

b)	ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas sellisest kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemine või nende import;

c)	käesolevas määruses osutatud dokumentide võltsimine või selliste valedokumentide või kehtetute dokumentide kasutamine.

2. Rikkumise tõsiduse määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

Artikkel 43

Viivitamatud täitemeetmed

1. Kui füüsilist isikut kahtlustatakse tõsises rikkumises või kui ta sellelt tabatakse või kui juriidilist isikut kahtlustatakse sellise rikkumise eest vastutav olemises, algatavad liikmesriigid rikkumise osas põhjaliku uurimise ning võtavad kooskõlas oma riiklike õigusaktidega ja sõltuvalt rikkumise tõsidusest viivitamatult täitemeetmeid, milleks on eelkõige:

a)	kalapüügi kohene lõpetamine;

b)	kalalaeva tagasisuunamine sadamasse;

c)	transpordivahendi suunamine teise asukohta kontrollimiseks;

d)	kautsjoni nõudmine;

e)	püügivahendite, saagi või kalandustoodete konfiskeerimine;

f)	asjaomase kalalaeva või transpordivahendi ajutine peatamine;

g)	püügiloa peatamine.

2. Täitemeetmete laad aitab vältida asjaomase tõsise rikkumise jätkumist ja võimaldab pädevatel asutustel selle uurimine lõpule viia.

Artikkel 44

Tõsiste rikkumistega kaasnevad sanktsioonid

1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise toime pannud füüsilist isikut või selle eest vastutavaks tunnistatud juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega.

2. Liikmesriigid määravad maksimum sanktsiooni, mille suuruseks on tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete vähemalt viiekordne väärtus.

Kui tõsist rikkumist järgmise viie aasta jooksul korratakse, määravad liikmesriigid maksimum sanktsiooni, mille suuruseks on tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete vähemalt kaheksakordne väärtus.

Nimetatud sanktsioonide kohaldamisel võtavad liikmesriigid samuti arvesse asjaomasele kalavarule või merekeskkonnale tekitatud kahju.

3. Liikmesriigid võivad lisaks või teise võimalusena kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi.

Artikkel 45

Lisasanktsioonid

Käesolevas peatükis sätestatud sanktsioonidega võivad kaasneda ka muud sanktsioonid või meetmed, eelkõige:

1.	rikkumises osalenud kalalaeva sekvesteerimine;

2.	kalalaeva ajutine peatamine;

3.	keelatud püügivahendite, saagi või kalandustoodete konfiskeerimine;

4.	püügiloa peatamine või äravõtmine;

5.	kalapüügiõiguse vähendamine või tühistamine;

6.	uue kalapüügiõiguse saamise õiguse ajutine või püsiv äravõtmine;

7.	riigiabi või toetuse saamise ajutine või püsiv keeld;

8.	artikli 16 lõikes 3 kohaselt antud heakskiidetud ettevõtja staatuse peatamine või tühistamine.

Artikkel 46

Sanktsioonide ja lisasanktsioonide üldine tase

Sanktsioonide ja lisasanktsioonide üldise taseme arvutamisel veendutakse, et nende abil on võimalik vastutavatelt isikutelt nende tõsisest rikkumisest tulenev kasum tõhusalt ära võtta, ilma et see piiraks nende seaduslikku õigust kutsealal töötada. Selleks võetakse arvesse ka artikli 43 kohaselt võetud viivitamatuid täitemeetmeid.

Artikkel 47

Juriidiliste isikute vastutus

1. Juriidilised isikud võetakse vastutusele tõsiste rikkumiste eest, kui sellise rikkumise on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, tuginedes:

a)	õigusele esindada juriidilist isikut või

b)	õigusele teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)	õigusele kontrollida juriidilist isikut.

2. Juriidilisi isikuid võib vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud füüsilise isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on tema kasuks pannud toime tõsise rikkumise.

3. Juriidilise isiku vastutus ei välista menetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud asjaomaste rikkumiste täideviijad, nendele õhutajad või kaasaaitajad.

X PEATÜKK

TEATAVATE PIIRKONDLIKE KALAVARUDE MAJANDAMISE ORGANISATSIOONIDE RAAMES VASTUVÕETUD, KALALAEVADE TÄHELDAMIST KÄSITLEVATE SÄTETE RAKENDAMINE

Artikkel 48

Laevade täheldamine merel

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kalapüügi suhtes, mille kohta kehtivad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames vastuvõetud ja ühenduse jaoks siduvad eeskirjad laevade täheldamise kohta merel.

2. Juhul kui merel läbiviidava inspekteerimise eest vastutav liikmesriigi pädev asutus täheldab ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügina käsitletava tegevusega tegelevat kalalaeva, esitab ta viivitamata sellise täheldamise kohta aruande. Nimetatud aruandeid ja liikmesriikide teostatud uurimise tulemusi nende laevade osas käsitatakse tõenditena, mida kasutatakse käesolevas määruses sätestatud kindlaksmääramis- ja täitemehhanismide rakendamisel.

3. Kui ühenduse või kolmanda riigi kalalaeva kapten täheldab lõikes 2 nimetatud tegevusega tegelevat kalalaeva, võib ta registreerida sellise laeva kohta võimalikult palju andmeid, näiteks:

a)	kalalaeva nimi ja kirjeldus;

b)	kalalaeva kutsung;

c)	kalalaeva registrinumber ja, kui see on asjakohane, Lloyd’si/IMO number;

d)	kalalaeva lipuriik;

e)	asukoht (pikkus-, laiuskraad) esmakordsel tuvastamisel;

f)	kuupäev/kellaaeg (UTC) esmakordsel tuvastamisel;

g)	kalalaeva foto või fotod täheldamise tõendamiseks;

h)	kogu muu oluline teave asjaomase kalalaeva täheldatud tegevuse kohta.

4. Täheldusaruanded saadetakse viivitamata kalalaeva täheldanud laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes edastab need niipea kui võimalik komisjonile või viimase määratud asutusele. Seejärel teavitab komisjon või tema määratud asutus viivitamatult täheldatud kalalaeva lipuriiki. Komisjon või tema määratud asutus edastab seejärel täheldusaruande kõigile liikmesriikidele ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide täitevsekretärile edasiseks tegevuseks vastavalt nende organisatsioonide vastuvõetud meetmetele.

5. Liikmesriik, kes saab mõne piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalise pädevalt asutuselt tema lipu all sõitva kalalaeva tegevust käsitleva täheldusaruande, teavitab aruandest ja kogu olulisest teabest võimalikult kiiresti komisjoni või viimase määratud asutust, kes seejärel edastab selle teabe asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni täitevsekretärile edasiseks tegevuseks vastavalt selle organisatsiooni vastuvõetud asjakohastele meetmetele.

6. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud rangemate sätete kohaldamist, mille osaline ühendus on.

Artikkel 49

Täheldatud kalalaevade kohta teabe esitamine

1. Liikmesriigid, kes saavad täheldatud kalalaevade kohta nõuetekohaselt dokumenteeritud teavet, edastavad selle teabe viivitamata komisjonile või viimase määratud asutusele vormis, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 54 lõikes 2 nimetatud korrale.

2. Komisjon või tema määratud asutus vaatab läbi ka nõuetekohaselt dokumenteeritud teabe täheldatud kalalaevade kohta, mida esitavad üksikisikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid ning kalandusvaldkonna või kalakaubanduse sidusrühmade esindajad.

Artikkel 50

Täheldatud kalalaevade uurimine

1. Liikmesriigid algatavad niipea kui võimalik uurimise artikli 49 kohaselt täheldatud ja nende lipu all sõitvate kalalaevade tegevuse suhtes.

2. Liikmesriigid teatavad võimaluse korral elektroonilise sidevahendi kaudu komisjonile või viimase määratud asutusele nende lipu all sõitvate täheldatud kalalaevade suhtes algatatud uurimise ja nende suhtes võetud või kavandatavate meetmete üksikasjad niipea kui võimalik ja igal juhul kahe kuu jooksul alates sellest, kui neid teavitati täheldusaruandest vastavalt artikli 48 lõikele 4. Sobilike korrapäraste ajavahemike tagant esitatakse komisjonile või tema määratud asutusele aruanne täheldatud kalalaevade tegevuse uurimises toimuvate arengute kohta. Uurimise lõppedes esitatakse komisjonile või tema määratud asutusele lõpparuanne selle tulemuste kohta.

3. Teised liikmesriigid peale asjaomase lipuliikmesriigi kontrollivad, kui see on asjakohane, kas aruannetes käsitletavad täheldatud kalalaevad on tegutsenud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvas mereakvatooriumis või kas nende territooriumile on lossitud või imporditud nimetatud laevadelt pärit kalandustooteid, ning uurivad, kas need laevad on senini järginud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid. Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni või tema määratud asutust ja asjaomast lipuliikmesriiki oma kontrolli ja uurimiste tulemustest.

4. Komisjon või tema määratud asutus edastab kõigile liikmesriikidele lõigete 2 ja 3 kohaselt saadud teabe.

5. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 2371/2002 V peatüki sätteid ega nende piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud sätteid, mille osaline ühendus on.

XI PEATÜKK

VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 51

Vastastikune abi

1. Käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad liikmesriikide haldusasutused teevad koostööd omavahel, kolmandate riikide haldusasutuste ja komisjoniga, et tagada käesoleva määruse täitmine.

2. Lõike 1 tähenduses luuakse vastastikuse abi süsteem, mis hõlmab automatiseeritud infosüsteemi („ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi infosüsteem”), mida haldab komisjon või komisjoni määratud asutus ning mis aitab pädevatel asutustel ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, uurida ja selle osas süüdistusi esitada.

3. Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

XII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Rakendamine

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 54 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 53

Rahaline toetus

Liikmesriigid võivad nõuda, et asjaomased ettevõtjad aitaksid kanda käesoleva määruse rakendamisega seonduvaid kulusid.

Artikkel 54

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks määratakse üks kuu.

Artikkel 55

Aruandekohustus

1. Liikmesriigid edastavad iga kahe aasta tagant komisjonile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, esitades selle hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. aprillil.

2. Liikmesriikide esitatud aruannete ja oma tähelepanekute põhjal koostab komisjon iga kolme aasta tagant aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. 29. oktoobriks 2013 hindab komisjon käesoleva määruse mõju ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile.

Artikkel 56

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2010 kehtetuks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28b lõige 2, artiklid 28e, 28f, 28 g ja artikli 31 lõike 2 punkt a, määrus (EÜ) nr 1093/94, määrus (EÜ) nr 1447/1999, määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 8, 19a, 19b, 19c, 21, 21b ja 21c ning määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklid 26a, 28, 29, 30 ja 31.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 57

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) Arvamus on esitatud 23. mail 2008. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 29. mail 2008. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Arvamus on esitatud pärast vabatahtlikke konsultatsioone.

(3) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(4) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(7) Nõukogu 6. mai 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1093/94, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada (EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3).

(8) Nõukogu 24. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1447/1999, millega kehtestatakse ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuvate käitumisviiside loetelu (EÜT L 167, 2.7.1999, lk 5).

(9) Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(10) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(11) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

I LISA

Nimekiri toodetest, mis ei kuulu artiklis 2 esitatud „kalandustoodete” mõiste alla

—	Mageveekogust püütud kalandustooted

—	Maimudest või vastsetest saadud vesiviljelustooted

—	Dekoratiivkalad

—	Elusad austrid

—	Elusad, värsked või jahutatud kammkarbid, sh ebakammkarbid (perekondadest Pecten, Chlamys või Placopecten)

—	Külmutatud suured ehk püha Jakobi kammkarbid (Pecten maximus)

—	Muud värsked või jahutatud kammkarbid

—	Rannakarplased

—	Muud kui merest saadud teod

—	Töödeldud ja konserveeritud molluskid

II LISA

Euroopa Ühenduse püügisertifikaat ja reekspordisertifikaat

Liide

Veo üksikasjad

III LISA

Lipuriikide teatised, audit

Lipuriikide teatiste sisu vastavalt artiklile 20

Komisjon palub lipuriikidel teatada nende oma territooriumil asuvate ametiasutuste nimed, aadressid ja ametlikud templijäljendid, mis on volitatud:

a)	registreerima kalalaevu nende lipu alla;

b)	nende kalalaevadele püügilitsentse andma, neid peatama ja tühistama;

c)	tõendama artiklis 13 osutatud püügisertifikaadil esitatud teabe õigsust ja neid sertifikaate kinnitama;

d)	rakendama, kontrollima ja jõustama õigus- ja haldusnorme ning kaitse- ja majandamismeetmeid, mida nende kalalaevad peavad järgima;

e)	kontrollima kõnealuseid püügisertifikaate liikmesriikide pädevate asutuste abistamiseks artikli 20 lõikes 4 osutatud halduskoostöö korras;

f)	edastama nende püügisertifikaadi näidisvorme kooskõlas I lisas toodud näidisega ja

g)	selliseid teatiseid ajakohastada.

Artiklis 13 nimetatud piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud püügidokumendimenetlused

Kui piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni vastuvõetud püügidokumendimenetlust tunnustatakse käesoleva määruse kohaldamisel püügidokumendimenetlusena, käsitatakse nimetatud püügidokumendimenetluste alusel lipuriikide esitatud teatisi käesoleva lisa lõike 1 sätetele vastavatena ning käesoleva lisa sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

IV LISA

Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse nr 1005/2008, (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks)

Kinnitan, et asjaomased töödeldud kalandustooted: … (toote kirjeldus ja koondnomenklatuuri kood) pärinevad järgmise püügisertifikaadi (järgmiste püügisertifikaatide) alusel imporditud püügist:

Töötlemisettevõtte nimi ja aadress:

…

Eksportija nimi ja aadress (kui see erineb töötlemisettevõtte vastavatest andmetest):

…

Töötlemisettevõtte loanumber:

…

Veterinaarsertifikaadi number ja kuupäev:

…

Pädeva asutuse kinnitus:

…

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

29.10.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 286/45

NÕUKOGU OTSUS,

8. juuli 2008,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

(2008/800/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

23. oktoobril 2006 volitas nõukogu komisjoni alustama ühenduse ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi Horvaatia Vabariigiga eemärgiga sõlmida ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

(2)	Kõnealused läbirääkimised on edukalt lõpule viidud ning protokoll tuleks ühenduse nimel alla kirjutada, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse.

(3)	Protokolli tuleks ajutiselt kohaldada alates 1. augustist 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel kirjutama alla ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollile, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse.

Artikkel 2

Kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates 1. augustist 2007.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel, 8. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

C. LAGRADE

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu PROTOKOLL, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

BULGAARIA VABARIIK,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi „liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ning

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendused”, keda esindavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon,

ühelt poolt ning

HORVAATIA VABARIIK,

teiselt poolt,

võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia (edaspidi „uued liikmesriigid”) ühinemist Euroopa Liiduga ja seega ühendusega 1. jaanuaril 2007

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping”) kirjutati alla 29. oktoobril 2001 Luxembourgis ja see jõustus 1. veebruaril 2005.

(2)	Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemist käsitlevale lepingule (edaspidi „ühinemisleping”) kirjutati alla Luxembourgis 25. aprillil 2005.

(3)	Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007.

(4)	Vastavalt ühinemislepingule lisatud ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse uute liikmesriikide ühinemine stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kokku kõnealuse lepingu protokolli sõlmimise teel.

(5)	Vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 36 lõikele 3 on toimunud konsultatsioonid, et tagada kõnealuses lepingus deklareeritud ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vastastikuste huvidega arvestamine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

LEPINGUOSALISED

Artikkel 1

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia ühinevad ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga, mis kirjutati alla 29. oktoobril 2001 Luxembourgis, võtavad vastu lepingu teksti, samuti lõppaktile lisatud ja samal kuupäeval alla kirjutatud ühisdeklaratsioonide ja ühepoolsete deklaratsioonide teksti ning võtavad kõnealuseid tekste arvesse samamoodi nagu teised ühenduse liikmesriigid.

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPINGU, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE TEKSTI MUUDATUSED

II JAGU

PÕLLUMAJANDUSTOOTED

Artikkel 2

Põllumajandustooted kitsamas tähenduses

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVa ja IVc lisa asendatakse käesoleva protokolli I lisa tekstiga.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVb ja IVd lisa asendatakse käesoleva protokolli II lisa tekstiga.

3. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVe lisa asendatakse käesoleva protokolli III lisa tekstiga.

4. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVf lisa asendatakse käesoleva protokolli IV lisa tekstiga.

5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu IVg lisa asendatakse käesoleva protokolli V lisa tekstiga.

Artikkel 3

Kalandustooted

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu Va lisa asendatakse käesoleva protokolli VI lisa tekstiga.

2. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu Vb lisa asendatakse käesoleva protokolli VII lisa tekstiga.

Artikkel 4

Töödeldud põllumajandustooted

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 I ja II lisa asendatakse käesoleva protokolli VIII lisa tekstiga.

Artikkel 5

Veine käsitlev leping

Dokumendi „Euroopa Ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vahelise vahelepingu kaubandusaspekte kohandav lisaprotokoll, et võtta arvesse teatavate veinide suhtes kohaldatavaid vastastikuseid soodustusi, veininimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli ning piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide nimetuste vastastikust tunnustamist, kaitset ja kontrolli käsitlevate läbirääkimiste tulemusi” I lisa (Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheline leping vastastikuste kauplemissoodustuste kohta teatavate veinide puhul, millele on osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 27 lõikes 4) asendatakse käesoleva protokolli IX lisa tekstiga.

III JAGU

PÄRITOLUREEGLID

Artikkel 6

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 4 asendatakse käesoleva protokolli X lisa tekstiga.

ÜLEMINEKUSÄTTED

IV JAGU

Artikkel 7

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Horvaatia Vabariik võtab endale kohustuse, et ta ei esita nõudeid, taotlusi ega esildisi, ega muuda ega tühista kontsessioone vastavalt GATT 1994 artiklitele XXIV.6 ja XXVIII seoses ühenduse 2007. aasta laienemisega.

Artikkel 8

Kauba päritolu tõendamine ja halduskoostöö

1. Horvaatia Vabariigi või uue liikmesriigi poolt nendevahelise sooduskorra või autonoomse korra raames nõuetekohaselt välja antud päritolutõendit aktsepteeritakse asjaomastes riikides, tingimusel et:

a)	kõnealune päritolu tagab tariifse sooduskohtlemise vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sisalduvatele tariifsetele soodusmeetmetele;

b)	päritolutõend ja veodokumendid on välja antud hiljemalt ühinemisele eelnenud kuupäeval;

c)	päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast.

Kui kaup on deklareeritud impordiks Horvaatia Vabariigis või uues liikmesriigis enne ühinemise kuupäeva Horvaatia Vabariigi ja asjaomase uue liikmesriigi vahel kõnealusel ajal kohaldatud sooduskorra või autonoomse korra raames, võib aktsepteerida ka kõnealuste kordade raames tagantjärele välja antud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemise kuupäevast.

2. Horvaatia Vabariigil ja uutel liikmesriikidel on lubatud säilitada load, millega on nendevahelise sooduskorra või autonoomse korra raames antud „heakskiidetud eksportija” staatus, tingimusel et:

a)	kõnealune säte on olemas ka Horvaatia Vabariigi ja ühenduse vahel enne ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingus ning

b)	heakskiidetud eksportijad kohaldavad kõnealuse lepingu kohaselt kehtivaid päritolureegleid.

Need load asendatakse hiljemalt aasta pärast ühinemise kuupäeva uute lubadega, mis on välja antud vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tingimustele.

3. Horvaatia Vabariigi või liikmesriikide pädevad tolliasutused aktsepteerivad lõigetes 1 ja 2 osutatud sooduskorra ja autonoomse korra raames välja antud päritolutõendite järelkontrolli taotlusi kolme aasta jooksul pärast asjaomase päritolutõendi väljaandmist ning kõnealused asutused võivad selliseid taotlusi esitada kolme aasta jooksul pärast seda, kui nad on koos impordideklaratsiooniga esitatud päritolutõendi heaks kiitnud.

Artikkel 9

Transiitkaup

1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sätteid võib kohaldada Horvaatia Vabariigist uude liikmesriiki või uuest liikmesriigist Horvaatia Vabariiki eksporditud kauba suhtes, mis on kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 4 sätetega ning ühinemise kuupäeval teel või ajutiselt ladustatud Horvaatia Vabariigis või asjaomases uues liikmesriigis asuvas tollilaos või vabatsoonis.

2. Sellistel juhtudel võib võimaldada sooduskohtlemist, tingimusel et nelja kuu jooksul pärast ühinemise kuupäeva esitatakse impordiriigi tolliasutustele päritolutõend, mille on tagantjärele välja andnud ekspordiriigi tolliasutused.

Artikkel 10

2007. aasta kvoodid

2007. aastal arvutatakse uute tariifikvootide maht ja olemasolevate tariifikvootide mahu suurenemine põhimahtude põhjal pro rata, võttes arvesse enne 1. augustit 2007 möödunud ajavahemikku.

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

V JAGU

Artikkel 11

Käesolev protokoll ja selle lisad on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu lahutamatu osa.

Artikkel 12

1. Ühendus, keda esindab liikmesriikide nimel tegutsev Euroopa Liidu Nõukogu, ja Horvaatia Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2. Lepinguosalised teavitavad üksteist lõikes 1 osutatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad on antud hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 13

1. Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

2. Kui kõik käesoleva protokolli heakskiitmiskirjad ei ole hoiule antud enne 1. augustit 2007, kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates 1. augustist 2007.

Artikkel 14

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja horvaadi keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 15

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tekst, lepingu lisad ja protokollid, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, ning sellele lisatud lõppakt ja deklaratsioonid koostatakse bulgaaria ja rumeenia keeles ning nende tekst on originaaltekstiga võrdselt autentne (1). Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kiidab kõnealused tekstid heaks.

Съставено в Брюксел на петнадесети юли две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el quince de julio de dos mil ocho.

V Bruselu dne patnáctého července dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den femtende juli to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am fünfzehnten Juli zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta juulikuu viieteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα πέντε Ιουλίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the fifteenth day of July in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le quinze juillet deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì quindici luglio duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada piecpadsmitajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų liepos penkioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év július tizenötödik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-ħmistax-il jum ta' Lulju tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de vijftiende juli tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli dnia piętnastego lipca roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em quinze de Julho de dois mil e oito.

Întocmit la Bruxelles, la data de cincisprezece iulie 2008.

V Bruseli dňa pätnásteho júla dvetisícosem.

V Bruslju, dne petnajstega julija leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä viidentenätoista päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den femtonde juli tjugohundraåtta.

Sastavljeno u Bruxellesu, dana petnaestog srpnja godine dvije tisuće osme.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Za države članice

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropski skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

Za Europske zajednice

За Република Хърватия

Por la República de Croacia

Za Chorvatskou republiku

For Republikken Kroatien

Für die Republik Kroatien

Horvaatia Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Κροατίας

For the the Republic of Croatia

Pour la République de Croatie

Per la Repubblica di Croazia

Horvātijas Republikas vārdā

Kroatijos Respublikos vārdu

a Horvát Köztársaság részéről

r-Repubblika tal-Kroazja

Voor de Republiek Kroatië

W imieniu Republiki Chorwacji

Pela República da Croácia

Pentru Republica Croaţia

Za Chorvátsku republiku

Za Republiko Hrvaško

Kroatian tasavallan puolesta

På Republiken Kroatiens vägnar

Za Republiku Hrvatsku

(1) Lepingu bulgaaria- ja rumeeniakeelne versioon avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.

I LISA

„

IVa ja IVc LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (piiramata koguste tollimaksuvabastus) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti a taandele i ja artikli 27 lõike 3 punkti b taandele i

Horvaatia tariifikood (1)
0105 19 20	1001 10 00	2005 60 00	2009 80 99 10
0105 19 90	1002 00 00 10	2007 91	2009 80 99 20
0106 90 00 10	1003 00 10	2008 19	2009 90 11
0205 00	1004 00 00 10	2008 20	2009 90 19
0206	1005 10	2008 30	2009 90 21
0208	1006	2008 80	2009 90 29
0407 00 30	1007 00	2008 99 36	2009 90 39 10
0407 00 90	1008	2008 99 38	2009 90 49 10
0410 00 00	1106	2008 99 49 10	2009 90 59 10
0504 00 00	1108	2008 99 67 10	2009 90 79 10
0604	1109 00 00	2008 99 99 10	2009 90 97 10
0714	1209	2009 11	2009 90 98 10
0801	1210	2009 19 11	2301
0802	1211	2009 19 19	2302 10
0803 00	1212 99 30	2009 19 98 10	2302 40
0804 10 00	1212 99 41	2009 29 11	2303 10
0804 30 00	1212 99 49	2009 29 19	2303 20
0805 40 00	1212 99 70	2009 29 99 10	2303 30 00
0805 50	1213 00 00	2009 39 11	2304 00 00
0805 90 00	1214	2009 39 19	2305 00 00
0806 20	1301	2009 39 39 10	2306 41 00
0807 20 00	1302	2009 49 11	2306 49 00
0811	1501 00 11	2009 49 19	2306 90 05
0812	1501 00 19 10	2009 49 99 10	2307 00
0813	1501 00 90	2009 79 11	2308 00
0814 00 00	1502 00	2009 79 19	2309 10
0901 11 00	1503 00	2009 79 99 10
0901 12 00	1504	2009 80 11
0902	1516 10	2009 80 19
0904	1603 00	2009 80 34
0905 00 00	1702 11 00	2009 80 35
0906	1702 19 00	2009 80 36
0907 00 00	1702 60	2009 80 38
0908	1703 10 00	2009 80 69 10
0909	2003 10	2009 80 96 10
0910	2003 20 00	2009 80 97 10

”

(1) Vastavalt Horvaatia tollitariifistikule, avaldatud muudetud kujul väljaandes NN 134/2006.

II LISA

„

IVb JA IVd LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (tollimaksuvabastus kvoodi piires alates 1. augustist 2007) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti a taandele ii ja artikli 27 lõike 3 punkti c taandele i

Horvaatia tariifikood	Kirjeldus	Aastane tariifikvoot (tonnides)	Aastane kasv (tonnides)
0103 91 0103 92	Elussead, v.a tõupuhtad aretusloomad	625	25
0104	Eluslambad ja -kitsed	1 500	—
0201	Värske või jahutatud veiseliha	200	—
0204	Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha	1 325	5
0207	Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups	870	30
0210	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber	545	15
0401	Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita	17 250	150
0402	Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- jm magusainelisandiga	17 750	700
0405 10	Või	330	10
0406	Juust ja kohupiim	2 500	100
0406, v.a 0406 90 78	Juust ja kohupiim, v.a Gouda	800	—
0406 90 78	Gouda	350	—
0409 00 00	Naturaalne mesi	20	—
0602	Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik	12	—
0602 90 10	Seeneniidistik	9 400	—
0701 90 10	Kartulid, värsked või jahutatud, tärklise tootmiseks	1 000	—
0702 00 00	Tomatid, värsked või jahutatud	9 375	375
0703 20 00	Küüslauk, värske või jahutatud	1 250	50
0712	Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata	1 050	—
0805 10	Apelsinid, värsked või kuivatatud	31 250	1 250
0805 20	Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud	3 000	120
0806 10	Viinamarjad, värsked	10 000	400
0808 10 (1)	Õunad, värsked	5 800
0809 10 00	Aprikoosid, värsked	1 250	50
0810 10 00	Maasikad, värsked	250	10
1002 00 00	Rukis	1 000	100
1101 00	Püülijahu nisust või meslinist	250	—
1103	Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid	100	—
1206 00	Päevalilleseemned, purustatud või purustamata	125	5
1507	Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	1 230	10
1509	Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	450	20
1514 19 1514 99	Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, v.a toorõli	100	—
1602 41 1602 42 1602 49	Muud sealihast, rupsist või verest tooted ja konservid	375	15
1701	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul	7 125	285
2002	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	6 150	240
2004 90	Muud köögiviljad, sh segud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud	125	5
2005 91 00 2005 99	Muud köögiviljad, sh segud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata	200	—
2007 99	Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a homogeenitud tooted ja tsitrusviljadest	130	—
2009 12 00 2009 19 91 2009 19 98	Apelsinimahl, külmutamata, Brixi arvuga kuni 67	2 250	90
2009 71 2009 79 2009 80 2009 90	Õunamahl, muu puu- või köögivilja- või marjamahl, mahlasegud	200	—
2009 80 50 2009 80 61 2009 80 63 2009 80 69 2009 80 71 2009 80 73 2009 80 79
	Muu puu- või köögivilja- või marjamahl, Brixi arvuga kuni 67	375	15
2009 80 85 2009 80 86 2009 80 88 2009 80 89 2009 80 95 2009 80 96 2009 80 97 2009 80 99
2106 90 30 2106 90 51 2106 90 55 2106 90 59	Mujal nimetamata toiduvalmistised: lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid	550	—
2302 30	Kliid, pebred jm nisu tuulamise, jahvatamise vm töötlemise jäägid, granuleerimata või granuleeritud	6 200	—
2309 90	Loomasöödana kasutatavad tooted, v.a kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud	1 350	—

”

(1) Kvoot jaotatakse ajavahemikul 21. veebruarist kuni 14. septembrini.

III LISA

„

IVe LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (enamsoodustusrežiimi tollimaksude 50-protsendiline vähendamine piiramatute koguste puhul) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti c taandele ii

Horvaatia tariifikood

Kirjeldus

0104

Eluslambad ja -kitsed

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

–	massiga kuni 185 g:

0105 12 00

– –

kalkunid

–

muud:

0105 94 00

– –	kanad liigist Gallus domesticus

0105 94 00 30

– – –

noor munakana

0105 94 00 40

– – –

muneja kana

0209 00

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

–	kodulindude munad:

0407 00 30

– –

muud:

0407 00 30 40

– – –

kalkunimunad

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata)

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad:

–	röstitud kohv:

0901 21 00

– –	kofeiiniga

0901 22 00

– –	kofeiinivaba

1003 00

Oder:

1003 00 90

–

muud:

1003 00 90 10

– –	õlletootmiseks

1004 00 00

Kaer

1005

Maisiterad:

1005 90 00

–

muud

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud

1105

Kuivatatud kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 30

–	glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist

1702 40

–	glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 40 00

–	herned (Pisum sativum)

–	aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp):

2005 51 00

– –	aedoad, poetatud

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

2008 50

–	aprikoosid

2008 70

–	virsikud, k.a nektariinid

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

–	ananassimahl:

2009 41

– –	Brixi arvuga kuni 20:

2009 41 10

– – –

100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga

–	viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre):

2009 69

– –

muud

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamise, jahvatamise vm töötlemise jäägid, granuleerimata või granuleeritud:

2302 30

–

nisust

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:

2306 90

–

muud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted:

2309 90

–

muud

”

IV LISA

„

IVf LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (enamsoodustusrežiimi tollimaksude 50-protsendiline vähendamine kvoodi piires alates 1. augustist 2007) vastavalt artikli 27 lõike 3 punkti c taandele iii

Horvaatia tariifikood	Kirjeldus	Aastane tariifikvoot (tonnides)	Aastane kasv (tonnides)
0102 90	Elusveised, v.a tõupuhtad aretusloomad	250	10
0202	Külmutatud veiseliha	3 750	150
0203	Värske, jahutatud või külmutatud sealiha	9 125	365
0701	Kartulid, värsked või jahutatud	15 000	600
0703 10 0703 90 00	Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud	12 790	500
0704 90 10	Valge peakapsas ja punane peakapsas, värske või jahutatud	160	—
0706 10 00	Porgand ja naeris, värske või jahutatud	140	—
0706 90 30 0706 90 90	Mädarõigas (Cochlearia armoracia), söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud (ei kehti juurselleri kohta)	110	—
0807 11 00 0807 19 00	Värsked melonid (k.a arbuusid)	7 035	275
0808 10	Õunad, värsked	6 900	300
1101 00	Püülijahu nisust või meslinist	1 025	45
1103	Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid	9 750	390
1107	Linnased, röstitud või röstimata	19 750	750
1517 10 90	Margariin, v.a vedel margariin, v.a margariin piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist	150	—
1601 00	Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained	2 250	90
1602 10 kuni 1602 39, 1602 50 kuni 1602 90	Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid, v.a sealihast, -rupsist või -verest	650	30
2009 50 2009 90	Tomatimahl; mahlasegud	100	—
2401	Töötlemata tubakas; tubakajäätmed	250	10

”

V LISA

„

IVg LISA

Horvaatia tariifsed soodustused põllumajandustoodetele (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile g)

Käesolevas lisas loetletud kaupade suhtes kohaldatakse lisas nimetatud tollimakse alates 1. augustist 2007

Horvaatia tariifikood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot (tonnides)

Kohaldatav tollimaks kvootide raames

0102 90 05

0102 90 21

0102 90 29

0102 90 41

0102 90 49

0102 90 71

Elus koduveised massiga kuni 300 kg ja tapmiseks ette nähtud pullid massiga kuni 300 kg, välja arvatud tõupuhtad aretusloomad

9 000

15 %

0103 91

0103 92

Elussead, v.a tõupuhtad aretusloomad

2 550

15 %

ex ex 0105 94 00

Eluskanad liigist Gallus domesticus massiga üle 185 g, kuid mitte üle 2 000 g

10 %

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha

3 570

25 %

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

12 600

4,2 eurot/100 kg

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud

200

10 %

0709 51 00

0709 59 10

0709 59 30

0709 59 90

Seened, värsked või jahutatud

400

10 %

0709 60 10

Paprika, värske või jahutatud

400

12 %

0710 21 00

0710 22 00

0710 90 00

Külmutatud hernes (Pisum sativum), aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.) ja köögiviljasegud, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud

1 500

7 %

1001 90 99

Speltanisu, harilik nisu ja meslin, v.a seemneks

20 800

15 %

1005 90 00

Maisiterad, v.a seemneks

20 000

9 %

1206 00 91

1206 00 99

Päevalilleseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks

2 160

6 %

1517 10 90

Margariin, v.a vedel margariin, v.a margariin piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1 200

20 %

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

1 900

10 %

1602 10 00 kuni 1602 39

Muud lihast, rupsist või verest tooted ja konservid:

—	homogeenitud tooted

—	mis tahes looma maksast

—	rubriigi 0105 kodulindudest

240

10 %

1602 41

1602 42

1602 49

Muud sealihast, -rupsist või -verest tooted ja konservid

180

10 %

1702 40

Glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur

1 000

5 %

1703 90 00

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, v.a suhkruroomelass

14 500

14 %

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

1 740

15 %

2008 50

2008 60

2008 70

Aprikoosid, kirsid ja virsikud, k.a nektariinid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholisandiga või ilma

6 %

”

VI LISA

„

Va LISA

Artikli 28 lõikes 1 loetletud tooted

Järgmiste Horvaatiast pärit toodete Euroopa Ühendusse importimisel kohaldatakse järgmisi soodustusi

CN-kood	Kirjeldus	Aastane tariifikvoot
0301 91 10 0301 91 90 0302 11 10 0302 11 20 0302 11 80 0303 21 10 0303 21 20 0303 21 80 0304 19 15 0304 19 17 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 0304 29 15 0304 29 17 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 0305 49 45 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 30 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
0301 93 00 0302 69 11 0303 79 11 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 210 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
ex 0301 99 80 0302 69 61 0303 79 71 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 35 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
ex 0301 99 80 0302 69 94 ex 0303 77 00 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Kiviahven (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 650 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
1604	Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad	Tariifikvoot: 1 585 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: vähendatud tariif, vt allpool

Tariifikvoote ületavate koguste puhul on kõikide rubriiki 1604 kuuluvate toodete suhtes, välja arvatud töödeldud või konserveeritud sardiinid ja anšoovised, rakendatav tollimaks 50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust. Töödeldud ja konserveeritud sardiinide ja anšooviste puhul, mis ületavad tariifikvoote, rakendatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksu.

”

VII LISA

„

Vb LISA

Artikli 28 lõikes 2 loetletud tooted

Järgmiste Euroopa Ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatakse järgmisi soodustusi

CN-kood	Kirjeldus	Aastane tariifikvoot
0301 91 10 0301 91 90 0302 11 10 0302 11 20 0302 11 80 0303 21 10 0303 21 20 0303 21 80 0304 19 15 0304 19 17 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 0304 29 15 0304 29 17 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 0305 49 45 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Meriforell (Salmo trutta) ja lõhed (Oncorhynchus mykiss, Oncorhynchus clarki, Oncorhynchus aguabonita, Oncorhynchus gilae, Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 25 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
0301 93 00 0302 69 11 0303 79 11 ex 0304 19 19 ex 0304 19 91 ex 0304 29 19 ex 0304 99 21 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Karpkala: elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 30 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 70 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
ex 0301 99 80 0302 69 61 0303 79 71 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Hammasahven (Dentex dentex) ja besuugod (Pagellus spp.): elus; värsked või jahutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 35 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
ex 0301 99 80 0302 69 94 ex 0303 77 00 ex 0304 19 39 ex 0304 19 99 ex 0304 29 99 ex 0304 99 99 ex 0305 10 00 ex 0305 30 90 ex 0305 49 80 ex 0305 59 80 ex 0305 69 80	Kiviahven (Dicentrarchus labrax): elus; värsked või jahutatud; külmutatud; kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutatud; fileed ja muu kalaliha; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Tariifikvoot: 60 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: 30 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
1604	Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad	Tariifikvoot: 315 t 0 %ga Üle tariifikvoodi: vähendatud tariif, vt allpool

”

VIII LISA

„

I LISA

Horvaatiast pärit toodete ühendusse importimisel kohaldatavad tollimaksud

(Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 25 loetletud tooted)

Järgmiste Horvaatiast pärit töödeldud põllumajandussaaduste ühendusse importimisel kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.

CN-kood

Kauba kirjeldus

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

0403 10

–

jogurt:

– –	lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 51

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 10 53

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 10 59

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muul kujul, piimarasvasisaldus:

0403 10 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 10 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 10 99

– – – –

üle 6 % massist

0403 90

–

muud:

– –	lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 71

– – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 73

– – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist

0403 90 79

– – – –

üle 27 % massist

– – –

muul kujul, piimarasvasisaldus:

0403 90 91

– – – –

kuni 3 % massist

0403 90 93

– – – –

üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist

0403 90 99

– – – –

üle 6 % massist

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 20

–	piimarasvavõided:

0405 20 10

– –	rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

0405 20 30

– –	rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

–

muud:

0511 99

– –

muud:

– – –

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 39

– – – –

muud

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

–	suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

– –	köögiviljad:

0711 90 30

– – –

suhkrumais

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –	lagritsast

1302 13 00

– –

humalast

1302 20

–	pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

1302 20 10

– –	kuivatatud

1302 20 90

– –

muud

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1505 00 10

–	villarasv, töötlemata

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:

1516 20

–	taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –	hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10

–	margariin, v.a vedel margariin:

1517 10 10

– –	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90

–

muud:

1517 90 10

– –	piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

– –

muud:

1517 90 93

– – –

toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

1518 00 10

–

linoksiin

–

muud:

1518 00 91

– –	loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

– –

muud:

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – –

muud

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1521 90

–

muud:

– –	meevaha ja muude putukate vaha, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:

1521 90 99

– – –

muud

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

–	degraa (parkerasv)

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte;

–	täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –	muna sisaldavad

1902 19

– –

muud

1902 20

–	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

–	muud pastatooted

1902 40

–

kuskuss:

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

–

muud:

2001 90 30

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –	jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– –	palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

–

kartulid:

– –

muud:

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

–	muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

–

kartulid:

2005 20 10

– – –

jahu või helvestena

2005 80 00

–	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

–	pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –	maapähklid:

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

–	muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud:

2008 91 00

– –	palmipungad

2008 99

– –

muud:

– – –

piirituselisandita:

– – – –

suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –

teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

2102 10

–	aktiivpärmid

2102 20

–	mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

– –	mitteaktiivsed pärmid:

2102 20 11

– – –

tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg

2102 20 19

– – –

muud

2102 30 00

–	valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103 10 00

–

sojakaste

2103 20 00

–	ketšup jm tomatikastmed

2103 30

–	sinepipulber ja valmissinep:

2103 30 90

– –	valmissinep

2103 90

–

muud:

2103 90 90

– –

muud

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

–	valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

–

muud

2106 90 20

– –	alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

– –

muud:

2106 90 92

– – –

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

2106 90 98

– – –

muud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad

2203 00

Linnaseõlu

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid:

2208 40

–	rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel

2208 90

–

muud

– –	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; nõudes mahuga:

2208 90 91

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 99

– – –

üle 2 liitri

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

–	muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –

mannitool

2905 44

– –	D-glütsitool (sorbitool):

2905 45 00

– –	glütserool

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused:

3301 90

–

muud:

– –	õlivaigudekstraktid

3301 90 21

– – –

lagritsast ja humalast

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–	kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

– –	kasutamiseks jookide tootmisel:

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – –

muud:

3302 10 21

– – – – –

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – –

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

–

kaseiin:

3501 10 50

– –	tööstuslikuks otstarbeks, v.a toidukaupade ja loomasöötade valmistamiseks

3501 10 90

– –

muud

3501 90

–

muud:

3501 90 90

– –

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

–	dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– –	dekstriinid

– –	muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – –

muud

3505 20

–

liimid

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

3809 10

–	tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

–	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid:

3823 11 00

– –

stearhape

3823 12 00

– –

olehape

3823 13 00

– –	tallõli rasvhapped

3823 19

– –

muud

3823 70 00

–	tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

–	sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

II LISA

Loetelu nr 1: ühendusest pärit tooted, mille puhul Horvaatia kaotab tollimaksud

CN-kood

Kirjeldus

0501 00 00

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed

0508 00 00

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:

–

muud:

0511 99

– –

muud:

– – –

looduslikud loomsed käsnad:

0511 99 31

– – – –

töötlemata kujul

0511 99 39

– – – –

muud

0511 99 85

– – –

muud:

ex 0511 99 85

– – – –

hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

0710 40 00

–	suhkrumais

0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

0711 90

–	muu köögivili; köögiviljasegud:

– –	köögiviljad:

0711 90 30

– – –

suhkrumais

0903 00 00

Mate

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):

1212 20 00

–	mere- ja muud vetikad

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	taimemahlad ja -ekstraktid:

1302 12 00

– –	lagritsast

1302 13 00

– –

humalast

1302 19

– –

muud

1302 20

–	pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

–	taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 31 00

– –

agar-agar

1302 32

– –	jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 32 10

– – –

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515

Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

1515 90

–

muud:

1515 90 11

– –	tungaõli; jojoobi- ja oiticica-õli; mürdivaha ja Jaapani vaha; nende fraktsioonid:

ex 1515 90 11

– – –

jojoobiõli ja selle fraktsioonid

1516

1516 20

–	taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

1516 20 10

– –	hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1518 00

1518 00 10

–

linoksiin

–

muud:

1518 00 91

– –	loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted

– –

muud:

1518 00 95

– – –

loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised

1518 00 99

– – –

muud

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

1522 00 10

–	degraa (parkerasv)

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702 50 00

–	keemiliselt puhas fruktoos

1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 10

– –	keemiliselt puhas maltoos

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1704 10

–	närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

1901

1901 10 00

–	jaemüügiks pakendatud imikutoidud

1901 20 00

–	segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

1901 90

–

muud

1902

–	täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902 11 00

– –	muna sisaldavad

1902 19

– –

muud

1902 20

–	täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

– –

muud:

1902 20 91

– – –

kuumtöödeldud

1902 20 99

– – –

muud

1902 30

–	muud pastatooted

1902 40

–

kuskuss

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

2001 90

–

muud:

2001 90 30

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001 90 40

– –	jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

2001 90 60

– –	palmipungad

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2004 10

–

kartulid:

– –

muud:

2004 10 91

– – –

jahu või helvestena

2004 90

–	muud köögiviljad, sh segud:

2004 90 10

– –	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

2005 20

–

kartulid:

2005 20 10

– –	jahu või helvestena

2005 80 00

–	suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008

Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

–	pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

2008 11

– –	maapähklid:

2008 11 10

– – –

maapähklivõi

–	muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud:

2008 91 00

– –	palmipungad

2008 99

– –

muud:

– – –

piirituselisandita:

– – – –

suhkrulisandita:

2008 99 85

– – – – –

teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2008 99 91

– – – – –

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2101

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

2106 10

–	valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

2106 90

–

muud:

2106 90 20

– –	alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

– –

muud:

2106 90 92

– – –

2106 90 98

– – –

muud

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi:

2201 90 00

–

muud

2203 00

Linnaseõlu

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid:

2208 20

–	piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest

2208 30

–

viski

2208 40

–	rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel

2208 50

–	džinn ja genever:

2208 60

–

viin

2208 70

–	liköörid ja kordialid

2208 90

–

muud:

– –	arrak nõudes mahuga:

2208 90 11

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 19

– – –

üle 2 liitri

– –	ploomi-, pirni- või kirsiviin (v.a liköörid) nõudes mahuga:

2208 90 33

– – –

kuni 2 liitrit:

ex 2208 90 33

– – – –

pirni- või kirsiviin, v.a ploomiviin (slivovits)

2208 90 38

– – –

üle 2 liitri:

ex 2208 90 38

– – – –

pirni- või kirsiviin, v.a ploomiviin (slivovits)

– –	muud piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid nõudes mahuga:

– – –

kuni 2 liitrit:

2208 90 41

– – – –

Ouzo

– – – –

muud:

– – – – –

piiritusjoogid (v.a liköörid):

– – – – – –

aetud puuviljadest või marjadest:

2208 90 45

– – – – – – –

kalvados

2208 90 48

– – – – – – –

muud

– – – – – –

muud:

2208 90 52

– – – – – – –

korn

2208 90 54

– – – – – – –

tequila

2208 90 56

– – – – – – –

muud

2208 90 69

– – – – –

muud alkohoolsed joogid

– – –

üle 2 liitri:

– – – –

piiritusjoogid (v.a liköörid):

2208 90 71

– – – – –

aetud puuviljadest või marjadest

2208 90 75

– – – – – –

tequila

2208 90 77

– – – – –

muud

2208 90 78

– – – –

muud alkohoolsed joogid

– –	denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; nõudes mahuga:

2208 90 91

– – –

kuni 2 liitrit

2208 90 99

– – –

üle 2 liitri

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

2402 10 00

–	tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

–

muud:

2403 91 00

– –	„homogeenitud” või „taastatud” tubakas

2403 99

– –

muud

2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

–	muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

2905 43 00

– –

mannitool

2905 44

– –	D-glütsitool (sorbitool):

2905 45 00

– –	glütserool

3301

3301 90

–

muud:

– –	õlivaigudekstraktid:

3301 90 21

– – –

lagritsast ja humalast

3301 90 30

– – –

muud

3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10

–	kasutamiseks toiduainetööstuses ja jookide tootmisel:

– –	kasutamiseks jookide tootmisel:

– – –

kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:

3302 10 10

– – – –

tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust

– – – –

muud:

3302 10 21

– – – – –

mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist

3302 10 29

– – – – –

muud

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

3501 10

–

kaseiin:

3501 90

–

muud:

3501 90 90

– –

muud

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

3505 10

–	dekstriinid jm modifitseeritud tärklised:

3505 10 10

– –	dekstriinid

– –	muud modifitseeritud tärklised:

3505 10 90

– – –

muud

3505 20

–

liimid

3809

3809 10

–	tärklisainete baasil

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

–	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid:

3823 11 00

– –

stearhape

3823 12 00

– –

olehape

3823 13 00

– –	tallõli rasvhapped

3823 19

– –

muud

3823 70 00

–	tööstuslikud rasvalkoholid

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 60

–	sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

Loetelu nr 2: ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatavad kvoodid ja tollimaksud

Märkus: käesolevas tabelis loetletud toodete puhul kohaldatakse allpool sätestatud tariifikvootide raames tollimaksu nullmäära. Kõnealuseid koguseid ületavate koguste puhul kohaldatav tollimaks on 50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust.

CN-kood	Kirjeldus	Aastane tariifikvoot
0403 10 51 0403 10 53 0403 10 59 0403 10 91 0403 10 93 0403 10 99 0403 90 71 0403 90 73 0403 90 79 0403 90 91 0403 90 93 0403 90 99	Petipiim, kalgendatud piim ja koor; jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga	2 390 tonni
0405 20 10 0405 20 30	Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid mitte üle 75 % massist	68 tonni
1517 10 10 1517 90 10 1517 90 93	Margariin ja söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle fraktsioonidest piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist; söödavad segud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena	700 tonni
2201 10 11 2201 10 19 2201 10 90	Mineraalvesi ja gaseeritud vesi	16 907 tonni
2205 10 10 2205 10 90 2205 90 10 2205 90 90	Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest	420 hl
ex 2208 90 33 ex 2208 90 38	Ploomiviin (slivovits) alkoholisisaldusega alla 80 % mahust;	170 hl
2402 20 10 2402 20 90 2402 90 00	Tubakat sisaldavad sigaretid; sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubaka aseainetest	35 tonni
2403 10 10 2403 10 90	Suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid	42 tonni

Loetelu nr 3: ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatavad kvoodid ja tollimaksud

Märkus: käesolevas tabelis loetletud toodete puhul kohaldatakse allpool sätestatud tariifikvootide raames tollimaksu nullimäära. Kõnealuseid koguseid ületavate koguste puhul kohaldatav tollimaks on 40 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust.

CN-kood	Kirjeldus	Aastane tariifikvoot (tonnides)
1704 90 10 1704 90 30 1704 90 51 1704 90 55 1704 90 61 1704 90 65 1704 90 71 1704 90 75 1704 90 81 1704 90 99	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), v.a närimiskumm, mis ei sisalda kakaod	1 250
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised	2 410
1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms	4 390
2105 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota	1 430
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja juurviljamahlad	18 100

Loetelu nr 4: ühendusest pärit toodete Horvaatiasse importimisel kohaldatavad kvoodid ja tollimaksud

Märkus: käesolevas tabelis loetletud toodete puhul kohaldatakse allpool sätestatud aastaste tariifikvootide raames tollimaksu nullmäära. Kvooti ületavate koguste puhul kohaldatakse II lisa protokolli nr 3 loetelus nr 1sätestatud tingimusi.

CN-kood

Kirjeldus

Aastane tariifikvoot (tonnides)

2103 90 30

2103 90 90

Aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit; muud kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks, vürtsi- ja maitseainesegud, välja arvatud sojakaste, ketšup ja muud tomatikastmed ning vedel mango-chutney

300

”

IX LISA

„

I LISA

EUROOPA ÜHENDUSE JA HORVAATIA VABARIIGI VAHELINE LEPING VASTASTIKUSTE KAUPLEMISSOODUSTUSTE KOHTA TEATAVATE VEINIDE PUHUL

Järgmiste Horvaatia Vabariigist pärit toodete ühendusse importimisel kohaldatakse 1. augustist 2007 järgmisi soodustusi:

CN-kood

Kauba kirjeldus

Kohaldatav tollimaks

Aastane kogus (hl)

Aastane kasv (hl)

Erisätted

ex 2204 10

ex 2204 21

Kvaliteetvahuvein

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

44 000

10 000

(1), (2)

ex 2204 29

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

29 000

(2)

(1)	Eeldades, et eelmisel aastal kasutati vähemalt 80 % lubatud mahust, suurendatakse iga aasta rubriikide ex 2204 10 ja ex 2204 21 puhul kohaldatavat kogukvooti ja rubriigi ex 2204 29 kvooti kuni 98 000 hektoliitrini.
(2)	Lepinguosalise taotlusel võib pidada konsultatsioone kvootide kohandamiseks, koguste rubriigi ex 2204 29 suhtes kohaldatava kvoodi alt rubriikide ex 2204 10 ja ex 2204 21 suhtes kohaldatava kvoodi alla viimise teel.

2.	Ühendus määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 1 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta Horvaatia Vabariigis ekspordisubsiidiume.

Järgmiste ühendusest pärit toodete importimisel Horvaatia Vabariiki kohaldatakse alates 1. augustist 2007 järgmisi soodustusi:

Horvaatia tollitariifi kood

Kirjeldus

Kohaldatav tollimaks

Aastane kogus (hl)

Aastane kasv (hl)

Erisätted

ex 2204 10

ex 2204 21

Kvaliteetvahuvein

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

14 000

800

(1)

ex 2204 29

Vein värsketest viinamarjadest

vabastus

8 000

ex 2204

Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

50 % ESRist

900

(1)	Eeldades, et eelmisel aastal kasutati vähemalt 80 % lubatud mahust, suurendatakse kvooti iga aasta kuni 18 000 hektoliitrini.

4.	Horvaatia Vabariik määrab nullmääraga soodustollimaksu punktis 3 nimetatud tariifikvootide piires tingimusel, et nende koguste eksportimisel ei maksta ühenduses ekspordisubsiidiume.

Käesolev leping käsitleb veine, mis:

a)	on toodetud värsketest, täielikult kõnealuse lepinguosalise territooriumil toodetud ja sealt koristatud viinamarjadest;

i)	pärinevad EList ja on toodetud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotises viidatud veinivalmistustavadele ja -menetlustele;

ii)	pärinevad Horvaatia Vabariigist ja on toodetud eeskirjade kohaselt, mis vastavalt Horvaatia õigusaktidele reguleerivad veinivalmistustavasid ja -menetlusi. Nimetatud veinivalmistuseeskirjad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

6.	Käesolevas lepingus sätestatud soodustustega saab veini importida vastastikku tunnustatud ja ühiselt koostatud nimekirjades esineva ametliku asutuse väljastatud tunnistuse alusel, mille järgi kõnealune vein vastab punkti 5 alapunkti b nõuetele.

7.	Hiljemalt 2005. aasta esimeses kvartalis tutvuvad lepinguosalised põhjalikult võimalustega anda teineteisele täiendavaid soodustusi, arvestades lepinguosalistevahelise veinikaubanduse arengut.

8.	Lepinguosalised tagavad, et muud meetmed ei sea vastastikku antud soodustusi kahtluse alla.

9.	Kummagi lepinguosalise taotlusel peetakse konsultatsioone kõigis käesoleva lepingu toimimisega seotud küsimustes.

10.	Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Horvaatia Vabariigi territooriumi suhtes.

”

X LISA

„

PROTOKOLL NR 4,

milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise ühenduse ja Horvaatia vahelise kokkuleppe kohaldamisel

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Kumulatsioon ühenduses

Artikkel 4

Kumulatsioon Horvaatias

Artikkel 5

Täielikult teatavast riigist pärinevad tooted

Artikkel 6

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 7

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 8

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Artikkel 10

Komplektid

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 12

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 13

Otsevedu

Artikkel 14

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 15

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 16

Üldnõuded

Artikkel 17

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

Artikkel 18

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

Artikkel 20

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt välja antud või vormistatud päritolutõendi alusel

Artikkel 21

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 22

Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 23

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 24

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 25

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Artikkel 27

Päritolutõendist vabastamine

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Vastastikune abi

Artikkel 33

Päritolutõendi õigsuse kontroll

Artikkel 34

Vaidluste lahendamine

Artikkel 35

Sanktsioonid

Artikkel 36

Vabatsoonid

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 37

Protokolli kohaldamine

Artikkel 38

Eritingimused

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Protokolli muudatused

Lisade loetelu

I LISA:

Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu kohta

II LISA:

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

III LISA:

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

IV LISA:

Arvedeklaratsiooni tekst

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„valmistamine” – igat liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;

b)	„materjal” – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)	„toode” – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)	„kaup” – nii materjalid kui ka tooted;

e)	„tolliväärtus” – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

„tehasehind” – hind, mida makstakse ühenduses või Horvaatias asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)	„materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Horvaatias;

h)	„päritolustaatusega materjalide väärtus” – mutatis mutandis kohaldatava punkti g kohaselt määratletud materjalide väärtus;

„lisandväärtus” – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või Horvaatias;

j)	„grupid” ja „rubriigid” – grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”;

k)	„klassifitseerimine” – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki;

l)	„kaubasaadetis” – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m)	„territooriumid” – territooriumid ja territoriaalveed.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid ühendusest pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult ühenduses saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;

b)	ühenduses saadud või toodetud tooted, milleks on kasutatud täielikult ühenduses saadud või toodetud materjalide asemel muid materjale, tingimusel et need on läbinud ühenduses piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses;

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Horvaatiast pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult Horvaatias saadud või toodetud tooted artikli 5 tähenduses;

b)	Horvaatias saadud või toodetud tooted, milleks on kasutatud täielikult Horvaatias saadud või toodetud materjalide asemel muid materjale, tingimusel et need on läbinud Horvaatias piisava töö või töötluse artikli 6 tähenduses.

Artikkel 3

Kahepoolne kumulatsioon ühenduses

Horvaatiast pärinevad materjalid loetakse ühendusest pärinevateks materjalideks, kui need sisalduvad seal saadud tootes. Need materjalid ei pea läbima piisavat tööd või töötlust, kui need on läbinud artikli 7 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.

Artikkel 4

Kahepoolne kumulatsioon Horvaatias

Ühendusest pärinevad materjalid loetakse Horvaatiast pärinevateks materjalideks, kui need sisalduvad seal saadud tootes. Need materjalid ei pea läbima piisavat tööd või töötlust, kui need on läbinud artikli 7 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.

Artikkel 5

Täielikult teatavast riigist pärinevad tooted

1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult ühenduses või Horvaatias saadud või toodetud toodetena:

a)	nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)	seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)	seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)	seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted;

e)	seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

f)	merekalapüügisaadused ja muud väljaspool ühenduse ja Horvaatia territoriaalvett nende laevade püütud saadused;

g)	nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)	seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i)	sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

j)	väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)	kõik kaubad, mis on seal valmistatud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2. Lõike 1 punktides f ja g olevaid mõisteid „nende laevad” ja „nende kalatöötlemislaevad” kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:

a)	mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes ühenduse liikmesriigis või Horvaatias;

b)	mis sõidavad mõne ühenduse liikmesriigi või Horvaatia lipu all;

millest vähemalt 50 % kuulub ühenduse liikmesriikide või Horvaatia kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on ühenduse liikmesriikide või Horvaatia kodanikud ja mille kapitalist kuulub täis- või osaühingu puhul vähemalt pool eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)	mille kapten ja juhtkonnaliikmed on ühenduse liikmesriikide või Horvaatia kodanikud ning

e)	mille laevaperest vähemalt 75 % on ühenduse liikmesriikide või Horvaatia kodanikud.

Artikkel 6

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1. Artikli 2 kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loetelus esitatud tingimused on täidetud.

Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas lepingus nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Sellest tulenevalt, kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse loetelus ette nähtud tingimuste täitmisega, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei kohaldata selle puhul teise toote suhtes kehtivaid tingimusi ega arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui päritolustaatuseta materjale.

2. Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatuseta materjale, mida loetelus ette nähtud tingimuste kohaselt ei tohi kasutada toote valmistamiseks, siiski kasutada, kui:

a)	nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;

b)	käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 7 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 7

Ebapiisav töö või töötlus

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 6 tingimused on täidetud või mitte:

a)	toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;

b)	pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)	pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)	tekstiili triikimine ja pressimine;

e)	lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)	teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)	suhkru toonimine ja tükkipressimine;

h)	puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)	teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j)	tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)	lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;

l)	märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

m)	üht või mitut sorti toodete segamine;

n)	toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

o)	kaks või rohkem punktides a–n loetletud toimingut üheskoos;

p)	loomade tapmine.

2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki ühenduses või Horvaatias selle tootega läbi viidud toiminguid koos.

Artikkel 8

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse põhiüksuseks harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi liigitamisel.

Sellest tulenevalt:

a)	kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, liigitatakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)	kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on liigitatud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitletakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 10

Komplektid

Komplektid, nagu on määratletud harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga, on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 11

Kõrvalised tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

a)	elektrienergia ja kütus;

b)	sisseseade ja varustus;

c)	masinad ja tööriistad;

d)	kaubad, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 12

Territoriaalsuse põhimõte

1. Kui artiklites 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises kehtestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema ühenduses või Horvaatias pidevalt täidetud.

2. Kui artiklites 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, tuleb juhul, kui ühendusest või Horvaatias mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega kaubad tagasi saadetakse, käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tollile ei saa tõendada, et:

a)	tagasi toodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ning

b)	need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3. Ühendusest või Horvaatiast eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool ühendust või Horvaatiat toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:

a)	kõnealused materjalid on täielikult saadud või toodetud ühenduses või Horvaatias või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikumad ning

tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:

i)	reimporditud kaup on saadud eksporditud kaubaga tehtud töö või töötlemise teel ning

ii)	käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Horvaatiat tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool ühendust või Horvaatiat toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loetelus sätestatud eeskirja, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool ühendust või Horvaatiat tekkinud kogu lisandväärtusega olla suurem ette nähtud protsendimäärast.

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool ühendust ja Horvaatiat tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirväärtusi.

7. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

8. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlemine väljaspool ühendust või Horvaatiat toimub välistöötlemise korra või muu samalaadse korra kohaselt.

Artikkel 13

Otsevedu

1. Lepingus ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse ainult käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mille vedu toimub otse ühenduse ja Horvaatia vahel. Ühe kaubasaadetise moodustavaid tooteid võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või ladustamisriigis tolli järelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või uuesti pealelaadimise või kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muude territooriumide peale ühenduse ja Horvaatia.

2. Impordiriigi tollile tõendatakse, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitades selleks järgmised dokumendid:

a)	üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või

transiidiriigi tolli tõend,

i)	milles on täpne toodete kirjeldus,

ii)	kuhu on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid, ning

iii)	mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või

c)	nende puudumisel kõik muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 14

Näitused

1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale ühenduse või Horvaatia ning mis pärast näitust on müüdud ühendusse või Horvaatiasse importimiseks, kohaldatakse impordil lepingu sätteid, kui tollile on piisavalt tõendatud, et:

a)	eksportija on toimetanud nimetatud tooted ühendusest või Horvaatiast näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;

b)	kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses või Horvaatias asuvale isikule;

c)	tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning

d)	alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- ja käsitöönäituste, -messide ja muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 15

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld

1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud ühendusest või Horvaatiast pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata ühenduses ega Horvaatias tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist mitte mingil viisil.

2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida ühendus või Horvaatia kohaldab valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest saadud või toodetud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolli nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole saadud tollimaksu tagasimaksu ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4. Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 8 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 9 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 10 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5. Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut. Need sätted ei välista lepingu alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi kohaldamist.

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 16

Üldnõuded

1. Ühendusest pärinevate toodete importimisel Horvaatiasse ja Horvaatiast pärinevate toodete importimisel ühendusse kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid, kui esitatakse kas:

a)	liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud III lisas, või

artikli 22 lõikes 1 ette nähtud juhtudel deklaratsioon, edaspidi „arvedeklaratsioon”, mille eksportija esitab kaubaarves, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida; arvedeklaratsiooni tekst on esitatud IV lisas.

2. Olenemata lõikest 1 saavad käesolevas protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 27 ette nähtud juhtudel soodustusi käesoleva lepingu alusel ilma eespool nimetatud dokumente esitamata.

Artikkel 17

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1. Ekspordiriigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes nendest keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui need on täidetud käsitsi, peavad need olema täidetud tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud.

4. Ühenduse liikmesriigi või Horvaatia toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja, kui asjakohaseid tooteid saab käsitada ühendusest või Horvaatiast pärinevate toodetena ja need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

5. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljastanud tolliasutused võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ette nähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7. Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 18

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1. Olenemata artikli 17 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)	seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b)	tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima liikumissertifikaadi EUR.1 aluseks olevate toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning esitama taotluse põhjused.

3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagantjärele alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4. Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EURt.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne kanne:

„ISSUED RETROSPECTIVELY”.

5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused”.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi välja andnud tollilt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2. Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

„DUPLICATE”.

3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused”.

4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.

Artikkel 20

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt välja antud või vormistatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse ühenduse või Horvaatia tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse või Horvaatiasse. Liikumissertifikaadi EUR.1 (liikumissertifikaatide) asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 21

Arvestuslik eraldamine

1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide eraldi varudest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võivad tolliasutused asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi, mida kasutatakse varude korraldamiseks.

2. See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, peab vastama võrdlusperioodil kaubavarude füüsilisel eraldamisel saadud arvule.

3. Tolliasutused võivad anda sellise loa vastavalt kohaseks peetud tingimustele.

4. Selle meetodi kasutamine registreeritakse ja seda rakendatakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.

5. Sellise hõlbustamise soodustatud isik võib välja anda või taotleda vastavalt asjaoludele päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada pärinevate toodetena. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6. Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta igal ajal, kui hõlbustamist kasutav isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 22

Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused

1. Artikli 16 lõike 1 punktis b nimetatud kaubaarve deklaratsiooni võib koostada:

a)	artiklis 23 määratletud heakskiidetud eksportija või

b)	iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitleda ühendusest või Horvaatiast pärinevatena ja need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.

3. Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud.

4. Eksportija koostab arvedeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriiklike õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti.

5. Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 23 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga arvedeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

6. Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist.

Artikkel 23

Heakskiidetud eksportija

1. Ekspordiriigi toll võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes tegeleb pidevalt käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade veoga, loa täita ise arvedeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ette nähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.

4. Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.

5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 24

Päritolutõendi kehtivus

1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tollile.

2. Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 25

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõendid esitatakse impordiriigi tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud toll võib nõuda päritolutõendi tõlget ja võib samuti nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ette nähtud tingimustele.

Artikkel 26

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolli poolt ette nähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahti võetud või kokku panemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 27

Päritolutõendist vabastamine

1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2. Importi, mis on juhutine ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada ühendusest või Horvaatiast pärinevateks toodeteks ja et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)	otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks, ja mis sisalduvad tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses auditeeritud raamatupidamises;

b)	dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Horvaatias, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;

c)	dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse ühenduses või Horvaatias ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Horvaatias, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;

d)	kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või Horvaatias käesoleva protokolli kohaselt;

e)	piisavad tõendid artikli 12 kohaselt väljaspool ühendust või Horvaatiat toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 17 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2. Arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 22 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3. Ekspordiriigi toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud taotlust vähemalt kolm aastat.

4. Impordiriigi toll säilitab neile esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2. Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

1. Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määravad asjaomased riigid artikli 22 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad ühenduse liikmesriikide ja Horvaatia omavääringus.

2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, kooskõlas asjaomase riigi poolt fikseeritud summadega.

3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Ühenduste Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.

5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee vaatab ühenduse või Horvaatia taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Vastastikune abi

1. Ühenduse liikmesriikide ja Horvaatia tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.

2. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad ühendus ja Horvaatia teineteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 või kaubaarve deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.

Artikkel 33

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.

2. Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral järelkontrolli põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3. Kontrolli viib läbi ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda ükskõik milliseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4. Kui impordiriigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest, Horvaatiast või mõnest muust artiklis 3 või 4 nimetatud riigist või territooriumilt pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrolli taotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 34

Vaidluste lahendamine

Kui seoses artiklis 33 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.

Importija ja impordiriigi tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati kõnealuse riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 35

Sanktsioonid

Sanktsioon määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 36

Vabatsoonid

1. Ühendus ja Horvaatia võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida veo ajal hoitakse nende territooriumil asuvates vabatsoonides, ei vahetata muude kaupade vastu ning et nendega ei tehta muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2. Kui ühendusest või Horvaatiast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikes 1 sisalduvatest sätetest eksportija taotlusel välja uue EUR.1 sertifikaadi, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 37

Protokolli kohaldamine

1. Artiklis 2 kasutatav mõiste „ühendus” ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Horvaatiast pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Horvaatia kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse ühendusest ja mis pärinevad ühendusest.

3. Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid käsitleva lõike 2 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat protokolli vastavalt artiklis 38 sätestatud eritingimustele mutatis mutandis.

Artikkel 38

Eritingimused

1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 13 sätete kohaselt, loetakse:

Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid;

Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses või

ii)	nimetatud tooted pärinevad Horvaatiast või ühendusest, tingimusel, et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum.

Horvaatiast pärinevateks toodeteks:

a)	täielikult Horvaatias saadud või toodetud tooteid;

Horvaatias saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses või

ii)	nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või ühendusest, tingimusel, et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 7 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „Horvaatia” ja „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või arvedeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või arvedeklaratsiooni nende päritolustaatus.

4. Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Protokolli muudatused

Stabiliseerimis-ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.

I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOETELU KOHTA

Märkus 1:

Loeteluga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitleda piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Märkus 2:

2.1.

Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

2.2.

Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on teises veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse esimesse veergu koondatud rubriiki.

2.3.	Kui loetelus on eri reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel.

2.4.	Kui kahe esimese veeru kande suhtes on mõni reegel nii kolmandas kui ka neljandas veerus, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3:

3.1.

Käesoleva protokolli artikli 6 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.

Näide:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”.

Kui see eelvormitud teras on ühenduses sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib sepist käsitada päritolustaatust omavana, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases kus mootor või muus ühenduse tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.

3.2.

Loetelu reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisetapis olevat päritolustaatuseta materjali tohib kasutada, on ka kõnealuse materjali kasutamine varasemas valmistamisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.

3.3.

Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „tootmine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka kaubaga sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti.

Väljend „tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest rubriigi ... materjalidest” või „tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest materjalidest tootega samast rubriigist” tähendab siiski seda, et kasutada võib tootega samasse rubriiki liigitatud materjale, välja arvatud materjalid, mille kirjeldus on sama mis loetelu 2. veerus esitatud tootekirjelduses.

3.4.

Kui loetelu reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide:

Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht või mõlemat.

3.5.

Kui loetelu reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.)

Näide:

Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis välistab teravilja ja teraviljasaaduste kasutamise, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loetelus määratletud materjalidest.

Näide:

Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet lõngast tavaliselt valmistada ei saa. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas etapis, see tähendab kiudaine etapis.

3.6.

Kui loetelu reegel näeb ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtus ületada suurimat määratud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4:

4.1.	Loetelus kasutatud termin „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Termin osutab ketruseelses etapis olevatele kiududele, sealhulgas jäätmetele, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.

4.2.

Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

4.3.	Loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse neid materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

4.4.	Loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

Märkus 5:

5.1.

Kui loetelus esitatud toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata loetelu kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkusi 5.3 ja 5.4.)

5.2.

Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski ainult nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

—

siid,

—

vill,

—	loomakarv,

—	loomavill,

—	hobusejõhv,

—

puuvill,

—	paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

—

lina,

—

kanep,

—	džuut ja muud niintekstiilkiud,

—	sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

—	kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

—	sünteesfilamentkiud,

—	tehisfilamentkiud,

—	elektrit juhtivad filamentkiud,

—	polüpropüleenstaapelkiud,

—	polüesterstaapelkiud,

—	polüamiidstaapelkiud,

—	polüakrüülnitriilstaapelkiud,

—	polüimiidstaapelkiud,

—	polütetrafluoroetüleenstaapelkiud,

—	polüfenüleensulfiidstaapelkiud,

—	polüvinüülkloriidstaapelkiud,

—	muud sünteesstaapelkiud,

—	viskoosstaapelkiud,

—	muud tehisstaapelkiud,

—	mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist,

—	mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist,

—	rubriiki 5605 kuuluvad kaubad (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

—	muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et selle kogumass ei ületa 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad kaht eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

5.3.	Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist”, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.

5.4.	Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.

Märkus 6:

6.1.

Kui loetelus on tekstiiltoodete juures viide käesolevale märkusele, võib kasutada selliseid tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.

6.2.

Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide:

Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

6.3.	Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.

Märkus 7:

7.1.

Rubriikides ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)	krakkimine;

d)	reformimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

i)	isomeerimine.

7.2.

Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud eritöötlused on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;

c)	krakkimine;

d)	reformimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

i)	isomeerimine;

j)	üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);

k)	üksnes rubriigi 2710 kaupade puhul parafiinitustamine, v.a filtrimine;

üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari (2000 kPa), ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 oC, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex ex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

m)	üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 oC juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n)	üksnes rubriiki ex ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;

o)	(üksnes rubriiki ex ex 2712 kuuluvate toorsaaduste puhul, v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.

7.3.

Rubriikides ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

II LISA

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu teisi osi.

HS-kood

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

3 või 4

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex-grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud,

–	kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega ja

–	kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex 0502

kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud ja

–	kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex 0910

Vürtsisegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 10

Teravili

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex-grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud

ex ex 1106

Jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	modifitseeritud taimeliimid ja paksendajad

Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex-grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1501

Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

–	kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

–

muud

Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

–	kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1504 materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1506 materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1507–1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

–	soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid

Tootmine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja

–	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

1517

Margariin; toidusegud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud ja

–	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine:

–	gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või

–	mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex-grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 1701

Roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

–	keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1702 materjalidest

–	muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega

ex ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1901

–	linnaseekstrakt

Tootmine grupi 10 teraviljast

–

muud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1902

–	mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad 20 % või vähem

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud

–	mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad üle 20 %

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud ja

–	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis

1904

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid,

–	mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud või toodetud ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid

ex ex-grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud

ex ex 2001

Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2004 ja

ex ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2006

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatuna (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 2008

–	suhkru- või piirituselisandita pähklid

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast

–	maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	muud, välja arvatud puuvili ja pähklid, mis on valmistatud muul viisil kui aurutamise või vees keetmise teel, suhkrulisandita, külmutatud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2101

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud

2103

kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

–	kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; maitseainesegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada

–	sinepipulber ja valmissinep

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex 2104

Supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

–	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

–	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

ex ex-grupp 23

Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2301

Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist

Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud

ex ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

Tootmine, mille puhul:

–	kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega ja

–	kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex-grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex ex 2403

Suitsetamistubakas

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex ex-grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2504

Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine.

ex ex 2515

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex ex 2516

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

ex ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada.

ex ex 2520

Stomatoloogiline kips

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2524

Looduslikud asbestikiud

Tootmine asbesti kontsentraadist

ex ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine

ex ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2707

Kõrgtemperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlide sarnased õlid, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 oC (sh petrooleumpiiritus ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

tootmine, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituminoossete materjalide destruktiivne destillatsioon

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex ex-grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2805

Mischmetall

Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2811

Vääveltrioksiid

Tootmine vääveldioksiidist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2840

Naatriumperboraat

Tootmine dinaatriumtetraboraatpenta-hüdraadist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2852

Küllastunud atsükliliste monokarboksüülhapete elavhõbedaühendid ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Heterotsüklilised elavhõbedaühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

[2933]

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Nafteenhapete elavhõbedaühendid ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavate sideainete elavhõbedaühendid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

ex ex 2905

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2932

–	sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2939

Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

3002

Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid ja muud verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

–	vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted nii mõõdetud annustena kui ka jaemüügiks pakendatuna

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

–

muud

– –

inimveri

– –	ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

– –	verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

– –	hemoglobiin, vere globuliinid ja seerumglobuliinid

– –

muud

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad):

–	rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist saadud tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 3006

–	käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed

Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis

–	kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitteimenduvad

–

plastist

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

–

riidest

Tootmine:

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	stoomi korral kasutatavad vahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:

–	naatriumnitraat

–	kaltsiumtsüaanamiid

–	kaaliumsulfaat

–	magneesiumkaaliumsulfaat

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205

Värvlakid; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised lakkpigmentide baasil (3)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1)

või

3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

–	mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud:

–	hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega,

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja

–	rubriiki 3404 kuuluvad materjalid

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

–	esterdatud ja eeterdatud tärklis

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3505 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3507

Mujal nimetamata ensüümvalmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 37

Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701

Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm, pakendatud või pakendamata:

–	pakendatud värvilised kiirfotofilmid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702

Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701–3704 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3801

–	kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikupastad elektroodidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–	grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab rohkem kui 30 % massist grafiiti

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3806

Estervaigud

Tootmine vaikhapetest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3807

Puupigi (puutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (näiteks väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- ja muud pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ning kattesegud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

–	naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid sisaldavad määrdeõlilisandid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid ja muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3813

Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 3821

Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude hooldamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

–	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	tööstuslikud rasvalkoholid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3823 materjalidest

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

–	järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

– –	valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained

– –	nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

– –	sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

– –	naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

– –	ioonvahetid

– –	elektronlampide getterid

– –	leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

– –	koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

– –	sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

– –	puskari- ja kondiõli

– –	segud erinevate anioonidega sooladest

– –	želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3901–3915

Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; välja arvatud rubriikidesse ex ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

–	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3907

–	polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

–

polüester

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

3916–3921

Plastist pool- ja valmistooted; rubriikidesse ex ex 3916, ex ex 3917, ex ex 3920 ja ex ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

–	lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud muul viisil kui täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on pinnatöötlusest rohkem töödeldud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muud:

– –	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

– –

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3916 ja

ex ex 3917

Profiilvormid ja -torud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3920

–	ionomeerlehed ja -kiled

Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex 3921

Metalliseeritud plastkiled

Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922–3926

Plasttooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4001

Kreppkummist lamineeritud tahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

4005

Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

4012

Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

–	kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid

ex ex 4017

Kõvakummist tooted

Tootmine kõvakummist

ex ex-grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4102

Lamba ja talle villata toornahad

Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt

4104–4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4107, 4112 ja

4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluvad materjalid

ex ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

Tootmine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

–	nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele

–

muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex ex-grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4403

Jämedalt kanditud puit

Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust

ex ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex 4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte:

–	lihvitud või pikijätkatud

Lihvimine või pikijätkamine

–	profileeritud liistud

Profileerimine

ex ex 4410 kuni

ex ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest

ex ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda.

ex ex 4418

–	puidust tisleri- ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

–	profileeritud liistud

Profileerimine

ex ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

ex ex-grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4503

Looduslikust korgist tooted

Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4811

Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4818

Tualettpaber

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4820

Kirjaplokid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4823

Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex ex-grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4909

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

4910

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:

–	püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

ex ex-grupp 50

Siid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 5003

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004 kuni ex ex 5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Tootmine (7):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106–5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Tootmine (7):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5111–5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

ex ex-grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204–5207

Puuvillane lõng ja niit

Tootmine (7):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5208–5212

Puuvillane riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

ex ex-grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306–5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng

Tootmine (7):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5309–5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	džuutlõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

5401–5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

Tootmine (7):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

5501–5507

Keemilised staapelkiud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5508–5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Tootmine (7):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5512–5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

ex ex-grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

–	nõeltöödeldud vilt

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Kuid:

–	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

–	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

–	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

–	tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

–

muud

Tootmine (7):

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted

–	nõeltöödeldud vildist

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Kuid:

–	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

–	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

–	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

–	muust vildist

Tootmine (7):

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Tootmine (7):

–	kookos- või džuutlõngast,

–	sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,

–	looduslikest kiududest või

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex ex-grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud:

–	kumminiiti sisaldavad tooted

Tootmine ühekordsest lõngast (7)

–

muud

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid meetrikauba, ribade või motiividena

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Tootmine lõngast

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

–	mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Tootmine lõngast

–

muud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Tootmine lõngast

või

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Tootmine lõngast (7)

5905

Tekstiilseinakatted:

–	kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Tootmine lõngast

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

–	silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–	muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Tootmine keemilistest materjalidest

–

muud

Tootmine lõngast

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Tootmine lõngast

või

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

–	impregneeritud hõõgsukad

Tootmine ringkootud hõõgsukakangast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909–5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

–	poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest

–

tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	järgmistest materjalidest:

– –	polütetrafluoroetüleenlõng (8),

– –	mitmekordne polüamiidlõng, mis on immutatud või kaetud fenoolvaikudega,

– –	m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

– –	polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament (8),

– –	polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

– –	fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng (8),

– –	kopolüester monofilamendid polüester ja tereftaalhappe vaik ja 1,4-tsükloheksaandietanoolhape ja isoftaalhape,

– –	looduslikest kiududest,

– –	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või

– –	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Tootmine (7):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

–	saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Tootmine lõngast (7) (9)

–

muud

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

ex ex-grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Tootmine lõngast (7) (9)

ex ex 6202, ex ex 6204,

ex ex 6206, ex ex 6209

ja ex ex 6211

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

ex ex 6210 ja

ex ex 6216

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

–

tikitud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

või

valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

–

tikitud

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–	tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–	valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine lõngast (9)

ex ex-grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301–6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

–	vildist, lausriidest

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud:

– –

tikitud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10)

või

tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

– –

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Tootmine (7):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

–	lausriidest

Tootmine (7) (9):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9)

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex ex-grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud, rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 65

Peakatted ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9)

ex ex-grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6601

Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 6803

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Tootmine töödeldud kiltkivist

ex ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex 6814

Vilgukivist, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivist tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Tootmine töödeldud vilgukivist (sh aglomeeritud või regenereeritud vilgukivi)

Grupp 69

Keraamikatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 70

Klaas ja klaastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7003, ex ex 7004

ja ex ex 7005

Mittepeegeldava kihiga klaas

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7006

Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta:

–	dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (11)

Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

–

muud

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7007

Karastatud või lamineeritud kildumatu klaas

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7008

Mitmekihilised klaasisolaatorid

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata (sh tahavaatepeeglid)

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaaskaubad, mis on ette nähtud laua katmiseks, köögis kasutamiseks, tualett- ja kontoritarvetena, ruumide kaunistamiseks vms otstarbeks (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Tootmine:

–	värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust, või

–	klaasvillast

ex ex-grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7101

Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 7102, ex ex 7103

ja ex ex 7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest

7106, 7108 ja

7110

Väärismetallid:

–	survetöötlemata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

–	pooltöödeldud või pulbrina

Tootmine survetöötlemata väärismetallidest

ex ex 7107, ex ex 7109

ja ex ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvast materjalist

7208–7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7217

Traat rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

ex ex 7218, 7219–

7222

Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7223

Roostevabast terasest traat

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

ex ex 7224, 7225–

7228

Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Tootmine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7229

Legeerterasest traat

Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

ex ex-grupp 73

Raud- ja terastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7301

Sulundkonstruktsioonid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7304, 7305 ja

7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Tootmine rubriiki 7206, 7207, 7218 või 7224 kuuluvast materjalist

ex ex 7307

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)

Selliste sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, mille väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex ex 7315

Rehviketid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7401

Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7402

Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

–	rafineeritud vask

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente

Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest

7404

Vasejäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7405

Vaseligatuurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7501–7503

Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7601

Survetöötlemata alumiinium

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7616

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiinium

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada; ning

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 77

Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis

ex ex-grupp 78

Plii ja pliitooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7801

Survetöötlemata plii:

–	rafineeritud plii

Tootmine pliikangidest või toorpliist

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7802

Pliijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 79

Tsink ja tsinktooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7901

Survetöötlemata tsink

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7902

Tsingijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 80

Tina ja tinatooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8001

Survetöötlemata tina

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

8002 ja 8007

Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest:

–	muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex-grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202–8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

8207

Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsitööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-8211

Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex ex-grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8401

Tuumareaktorite kütteelemendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal (12)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8402

Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8403 ja ex ex 8404

Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8406

Auruturbiinid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8409

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 või 8408 mootorites

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8411

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8413

Rootorpumbad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8414

Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8419

Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8420

Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid)

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8423

Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8425–8428

Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8429

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:

–

teerullid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8430

Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8431

Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8439

Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8441

Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8443

Büroomasinad (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne), printerid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8444–8447

Rubriikidesse 8444–8447 kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8448

Rubriikide 8444 ja 8445 masinate abiseadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8452

Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks); spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:

–	õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

–	mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust ning

–	kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8456–8466

Rubriikide 8456–8466 tööpingid ja masinad ning nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8469–8472

Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8480

Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8482

Veerelaagrid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8484

Mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8486

–	tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel

–	tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, lõikamiseks, mulgustamiseks, sälkamiseks

–	tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi vms materjali töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks

–	üksnes või peaasjalikult rubriikide 8456, 8462 ja 8464 masinatele sobivad osad ja tarvikud

–	tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	valuvormid survevaluks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–	muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	üksnes või peamiselt rubriigi 8428 mootoritele sobivad osad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	trükiplaatide ja -silindrite ettevalmistamisel kasutatavad kaamerad mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8487

Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (välja arvatud generaatorseadmed)

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8501 ja 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8504

Arvutite toiteallikad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8517

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8522

Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8519–8521 aparaatide juures

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8523

–	salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed ja muud heli- jms infokandjad, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed ja muud heli- jms infokandjad, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	kahe või enama elektroonilise integraallülitusega lähidistantskaardid ja kiipkaardid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

või

difusioonitoiming (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel) isegi juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	ühe elektroonilise integraallülitusega kiipkaardid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus või -taasesitusseadmetega või ajanäitajaga või ilma nendeta

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8528

–	televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	muud televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid;

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides:

–	üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetele sobivad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	sobivad kasutamiseks üksnes või peaasjalikult televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8535

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8536

–	elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused

– –

plastist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

– –	keraamilised, rauast ja terasest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

– –

vasest

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8537

Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8541

Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8542

Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused:

–	monoliitsed integraallülitused

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

või

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad, mujal käesolevas grupis nimetamata

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8548

Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8608

Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eespool nimetatud sõidukite osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8710

Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

–	sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga:

– –	kuni 50 cm3

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

– –	üle 50 cm3

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8712

Kuullaagriteta jalgrattad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8715

Lapsevankrid ja nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8804

Rotovarjud

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 8804 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8805

Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eespool nimetatud toodete osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9001

Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9004

Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 9005

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9006

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9007

Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9014

Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9015

Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9016

Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9017

Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9018

Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks:

–	hambaravitoolid hambaraviseadmete või süljekaussidega

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 9018 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9019

Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9020

Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9024

Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste mõõtmiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9025

Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9026

Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9027

Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

–	osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9029

Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9030

Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9031

Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9032

Automaatregulatsiooni ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 91

Kellad ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9105

Muud kellad

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9109

Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9110

Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9111

Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9112

Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9113

Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad:

–	mitteväärismetallist (kullatud või hõbetatud või mitte) või väärismetalliga plakeeritud metallist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 9401 ja

ex ex 9403

Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki 9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ning

–	kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms ja nende detailid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9406

Kokkupandavad ehitised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex-grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 9503

Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada

ex ex-grupp 96

Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 9601 ja

ex ex 9602

Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed

Tootmine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest

ex ex 9603

Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eespool nimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 9613

Piesosüüteseadmega välgumihklid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9614

Piibud ja piibukahad

Tootmine toorikutest

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

III LISA

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised

Trükkimisjuhised

Mõlema vormi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkuse lubatud hälve on –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

Lepinguosaliste pädevatel asutustel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

IV LISA

Arvedeklaratsiooni tekst

Arvedeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Bulgaariakeelne tekst

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (13)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с …. (14) преференциален произход.

Hispaaniakeelne tekst

El exportador de los productos incluidos en el presente documento [autorización aduanera no ... (13)] declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial... (14).

Tšehhikeelne tekst

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (13)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (14).

Taanikeelne tekst

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. ... (13)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ... (14).

Saksakeelne tekst

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungsnr. ... (13)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte ... (14) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne tekst

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr ... (13)) deklareerib, et need tooted on ... (14) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne tekst

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο [άδεια τελωνείου υπ' αριθ. ... (13)] δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ... (14).

Ingliskeelne tekst

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No ... (13)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ... (14) preferential origin.

Prantsuskeelne tekst

L'exportateur des produits couverts par le présent document [autorisation douanière no ... (13)] déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ... (14).

Itaaliakeelne tekst

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento [autorizzazione doganale n. ... (13)] dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale… (14).

Lätikeelne tekst

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (13)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (14).

Leedukeelne tekst

Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr … (13)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (14) preferencinės kilmės prekės.

Ungarikeelne tekst

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: ... (13)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális ... (14) származásúak.

Maltakeelne tekst

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana Nru. … (13)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (14).

Hollandikeelne tekst

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ... (13)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ... oorsprong zijn (14).

Poolakeelne tekst

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (13)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (14) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne tekst

O abaixo assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento [autorização aduaneira n.o ... (13)], declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial ... (14).

Rumeeniakeelne tekst

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizaţia vamală nr. … (13)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferenţială … (14).

Slovakikeelne tekst

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (13)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (14).

Sloveenikeelne tekst

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (13)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (14) poreklo.

Soomekeelne tekst

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ... (13)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita (14).

Rootsikeelne tekst

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ... (13)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ... ursprung (14).

Horvaadikeelne tekst

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ... (13)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ... (14) preferencijalnog podrijetla.

”

(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

(3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et need tooted on mis tahes materjalide värvimiseks või värvainete tootmisel koostisainetena kasutatavad tooted, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.

(4) „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(6) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime (läbitustegur) mõõdetuna Gardneri läbitustegurimõõturiga ASTM-D 1003-16 on alla 2 %.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(8) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(9) Vt sissejuhatav märkus 6.

(10) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

(11) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.

(12) Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005.

(13) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui liikumissertifikaati ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.

(14) Märkida kaupade päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 286

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 29. oktoober 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94	33

Määrus (EÜ) nr 1627/94	Käesoleva määruse vastav säte
Artikli 3 lõige 2	III peatükk
Artikli 4 lõige 2	III peatükk
Artikkel 9	Artiklid 19 kuni 21
Artikkel 10	Artikkel 25
Määrus (EMÜ) nr 2847/93	Käesoleva määruse vastav säte
Artikkel 18	Artikkel 13
Artikkel 28b	Artikkel 18
Artikkel 28c	Artikkel 22
Artikkel 28d	Artikkel 24

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2008, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga	45
	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga	46