ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 235

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
2. september 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/2008, 24. juuli 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta selles osas, mis käsitleb viisa numbreid

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 857/2008, 1. september 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 858/2008, 1. september 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 967/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

7

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/696/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 11. märts 2008, millega muudetakse komisjoni 10. mai 2007. aasta otsust meetmete C 1/06 (ex NN 103/05) kohta, mida Hispaania on Chupa Chupsi suhtes rakendanud (teatavaks tehtud numbri K(2008) 868 all)  ( 1 )

10

 

 

2008/697/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 16. aprill 2008, riigiabi nr C 13/07 (ex NN 15/06 ja N 734/06) kohta, mida Itaalia on rakendanud ettevõtja New Interline suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1321 all)  ( 1 )

12

 

 

2008/698/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 8. august 2008, registreeritud hobuste ajutise impordi ja impordi kohta ühendusse Lõuna-Aafrika Vabariigist (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4211 all)  ( 1 )

16

 

 

 

*

Märkus lugejale (vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

2.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 856/2008,

24. juuli 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta selles osas, mis käsitleb viisa numbreid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti iii,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Praegune õigusraamistik, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1683/95 (1) ning komisjoni poolt 7. veebruaril 1996 ja 27. detsembril 2000 vastu võetud täiendavate tehniliste näitajatega, ei võimalda usaldusväärselt teostada otsinguid viisainfosüsteemis, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VISi määrus). (2)

(2)

Praegune numbrite süsteem ei võimalda eelkõige väga palju viisataotlusi saavatel riikidel kasutada väljaantavatel viisadel piisavast märkide arvust koosnevat viisa numbrit.

(3)

Seetõttu on VISi abil kontrollimise seisukohalt eriti tähtis kasutada järjekindlat kordumatute viisa numbrite süsteemi.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1683/95 muuta.

(5)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(6)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ (5) ja 2004/860/EÜ (6) artikli 4 lõikega 1.

(7)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli tähenduses, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud valdkonnaga, millele on osutatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A, mida loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ (7) artikliga 3.

(8)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 1 kohaselt ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel. Seetõttu ning piiramata nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei kuulu käesolev määrus nende suhtes kohaldamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1683/95 muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Artikli 6 lõikes 2 nimetatud korras võidakse otsustada, et artiklis 2 osutatud spetsifikaat on salajane ja seda ei avaldata. Sel juhul tehakse see kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad trükkimise eest, ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.”

2)

Artiklist 3 jäetakse välja lõige 1.

3)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust hiljemalt 1. maist 2009. Liikmesriigid võivad järelejäänud viisakleebiste varu kasutada konsulaaresindustes, mis ei ole ühendatud viisainfosüsteemiga (VIS).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 24. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. HORTEFEUX


(1)  EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.

(2)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(3)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(5)  ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.

(6)  ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

(7)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.


LISA

Lisatakse järgmine näidis:

Image

Turvaelemendid

1.

Rangete turvastandardite kohaselt tehtud ja viisakleebisesse sulandatud foto.

2.

Sellel väljal asetseb optiliselt muutuv tähis („kinegramm” või muu sellega samaväärne tähis). Sõltuvalt vaatenurgast muutuvad nähtavaks erinevates suurustes ja värvides 12 tähte, kirjatäht „E” ja maakera.

3.

Sellel väljal asetseb peidetud kujutisega logo, mis koosneb viisa välja andnud liikmesriiki tähistavast kirjatähest või -tähtedest (või tähtedest „BNL” Beneluxi riikide, s.t Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul). Rõhtsalt hoidmisel on see logo hele, 90kraadise nurga all aga tume. Kasutatakse järgmisi tähiseid: A – Austria, BG – Bulgaaria, BNL – Beneluxi riigid, CY – Küpros, CZE – Tšehhi Vabariik, D – Saksamaa, DK – Taani, E – Hispaania, EST – Eesti, F – Prantsusmaa, FIN – Soome, GR – Kreeka, H – Ungari, I – Itaalia, IRL – Iirimaa, LT – Leedu, LVA – Läti, M – Malta, P – Portugal, PL – Poola, ROU – Rumeenia, S – Rootsi, SK – Slovakkia, SVN – Sloveenia, UK – Ühendkuningriik.

4.

Selle välja keskel asetseb optiliselt muutuvates värvides ja suurtähtedega kirjutatud sõna „viisa”. Sõltuvalt vaatenurgast on see kas roheline või punane.

5.

Selles lahtris asetseb eelnevalt valmistrükituna riiklik viisakleebise üheksakohaline number. Kasutatakse spetsiaalset trükikirja.

5a.

Selles lahtris asetseb kolmetäheline riigi kood vastavalt ICAO dokumendile nr 9303 masinloetavate reisidokumentide kohta, (1) mis tähistab viisa välja andnud liikmesriiki.

Viisakleebise numbri moodustab lahtris 5a asetsev kolmetäheline riigi kood ja lahtris 5 asetsev riigi antav number.

Täidetavad lahtrid

6.

See lahter algab sõnaga „kehtiv”. Viisat välja andev asutus märgib piirkonna või piirkonnad, kus viisa kehtib.

7.

See lahter algab sõnaga „alates” ning kaugemal samal real asetseb sõna „kuni”. Viisat välja andev asutus märgib siia viisa kehtivuse aja.

8.

See lahter algab sõnadega „viisa liik”. Viisat välja andev asutus märgib siia viisa liigi vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5 ja 7. Kaugemal samal real on sõnad „sissesõitude arv”, „viibimise kestus” (s.t taotleja kavatsetava viibimise kestus) ja seejärel sõna „päeva”.

9.

See lahter algab sõnadega „välja antud” ja seda kasutatakse väljaandmise koha märkimiseks.

10.

See lahter algab väljaandmise kuupäevaga, mille täidab viisat välja andev asutus, ja kaugemal samal real asetsevad sõnad „passi number”, kuhu kirjutatakse viisa omaniku passi number.

11.

See lahter algab sõnaga „Perekonnanimi, eesnimi”.

12.

See lahter algab sõnaga „märkused”. Viisat välja andev asutus kasutab seda vajalikuks peetava täiendava teabe märkimiseks tingimusel, et see on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4. Järgmised kaks ja pool rida jäetakse selliste märkuste jaoks tühjaks.

13.

Selles lahtris asetseb masinloetav teave välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks. Masinloetaval alal asetseb taustatrükina trükitud tekst, mis tähistab dokumendi välja andnud liikmesriiki. Tekst ei tohi kahjustada masinloetava ala tehnilisi omadusi ega selle loetavust.

Paber on loomulikku värvi, punaste ja siniste märkidega.

Lahtreid tähistavad sõnad on kirjutatud inglise ja prantsuse keeles. Viisat välja andev riik võib lisada kolmanda keele, mis kuulub ühenduse ametlike keelte hulka. Sõna „viisa” ülemisel real võib olla ükskõik millises ühenduse ametlikus keeles.


(1)  Erandiks on Saksamaa, kelle kood vastavalt ICAO dokumendile 9303 masinloetavate reisidokumentide kohta on „D”.


2.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 857/2008,

1. september 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 2. septembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. september 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

23,3

ZZ

23,3

0707 00 05

JO

162,5

MK

21,6

TR

137,3

ZZ

107,1

0709 90 70

TR

118,5

ZZ

118,5

0805 50 10

AR

57,8

CL

65,6

UY

56,3

ZA

66,8

ZZ

61,6

0806 10 10

EG

190,0

IL

222,6

TR

128,0

US

188,9

XS

61,0

ZZ

158,1

0808 10 80

AR

89,1

BR

89,0

CL

88,8

CN

75,6

NZ

102,0

US

92,7

ZA

79,4

ZZ

88,1

0808 20 50

AR

123,5

CN

53,0

TR

140,8

ZA

88,6

ZZ

101,5

0809 30

TR

138,9

US

168,1

ZZ

153,5

0809 40 05

IL

129,9

MK

53,9

TR

107,3

XS

56,4

ZZ

86,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


2.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 858/2008,

1. september 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 967/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 40 lõike 1 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 967/2006 (2) artiklis 10 on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama komisjonile teatised tarnitud tööstusliku tooraine koguste kohta. Selleks et vältida kõnealuste koguste kahekordset arvestamist ja tagada, et eeskirju kohaldatakse kõikides asjaomastes liikmesriikides ühtsel viisil, tuleks osutatud teatiste jaoks ette näha üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 967/2006 lisas esitatud võiete ja Rinse Appelstroopi tootmiseks kasutatava siirupi kombineeritud nomenklatuuri koode tuleks täpsustada, et tagada kõnealuseid tooteid käsitleva määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkti a korrektne kohaldamine.

(3)

Suhkrureformi järel uute, keemia- ja farmaatsiatööstuses kasutatavat tööstuslikku suhkrut käsitlevate sätete rakendamisest saadud kogemus osutab vajadusele lisada määruse (EÜ) nr 967/2006 lisas esitatud toodete loetellu CN-koodi 3307 90 00 alla kuuluvad karvaeemaldusvahad ja CN-koodi 3809 91 00 alla kuuluvad tekstiilmaterjalide pehmendid.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 967/2006 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 967/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Liikmesriikide teatised

Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile:

a)

hiljemalt mai lõpuks tööstusliku tooraine koguse, mille liikmesriigi poolt heaks kiidetud tootjad on tarninud eelmisest 1. oktoobrist kuni 31. märtsini;

b)

hiljemalt novembri lõpuks eelmise turustusaasta kohta

tööstusliku tooraine koguse, mille on tarninud liikmesriigi poolt heaks kiidetud tootjad, eristades valget suhkrut, toorsuhkrut, suhkrusiirupit ja isoglükoosi;

tööstusliku tooraine koguse, mille jaoks liikmesriigi poolt heaks kiidetud tootjad on esitanud artikli 9 lõikega 2 ette nähtud tõendi, eristades ühelt poolt valget suhkrut, toorsuhkrut, suhkrusiirupit ja isoglükoosi, ning teiselt poolt lisas osutatud tooteid;

suhkrukoguse, mille on vastavalt artikli 7 lõikele 3 tarninud liikmesriigi poolt heaks kiidetud tootjad.”

2)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. september 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 176, 30.6.2006, lk 22.


LISA

„LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

1302 32

– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 39 00

– – muud

ex 1702 90 95

ex 2106 90 59

– – võiete või Rinse Appelstroopi tootmiseks kasutatav siirup

2102 10

– eluspärm

ex 2102 20

– – mitteaktiivsed pärmid

2207 10 00

– denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust (bioetanool)

ex 2207 20 00

– igasugune denatureeritud etüülalkohol (bioetanool)

ex 2208 40

– rumm

 

Loomasöödana kasutatavad tooted:

ex 2309 90

– vähemalt 60 % lüsiini kuivainesisaldusega tooted

29

Orgaanilised keemiatooted, välja arvatud alamrubriikidesse 2905 43 00 ja 2905 44 kuuluvad tooted

3002 90 50

– – mikroorganismide kultuurid

3003

Ravis või profülaktikas kasutatavad kahest või enamast komponendist kokku segatud ravimid (v.a rubriikide 3002, 3005 ja 3006 ravimid), kindlatesse doosidesse jaotamata ja jaemüügiks pakendamata

3004

Ravis või profülaktikas kasutatavad komponentidest kokku segatud või ühekomponendised ravimid, väljamõõdetud doosidena (k.a transdermaalse manustamise süsteemi abil kasutatavad doosid) või jaemüügipakendis (v.a rubriikide 3002, 3005 ja 3006 tooted)

3006

Käesoleva peatüki märkuses 4 viidatud farmaatsiatooted

3203 00 10

– taimsed värvained ja neil põhinevad preparaadid

3203 00 90

– loomsed värvained ja neil põhinevad preparaadid

ex 3204

– kindla või muutuva keemilise koostisega orgaanilised sünteesvärvained ja käesoleva peatüki 3. märkuses osutatud värvainetel põhinevad preparaadid

ex 3307 90 00

Karvaeemaldusvahad

ex ex 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid, välja arvatud rubriiki 3501 ja alamrubriikidesse 3505 10 10, 3505 10 90 ja 3505 20 kuuluvad tooted

ex ex 38

Mitmesugused keemiatooted, välja arvatud rubriiki 3809 kuuluvad tooted, mis ei ole CN-koodi ex 3809 91 00 alla kuuluvad tekstiilmaterjalide pehmendid, ja alamrubriiki 3824 60 kuuluvad tooted

3901–3914

– algkujul

ex 6809

Tooted kipsist ja kipsisegudest

– plaadid, lehed, paneelid, tahvlid jms tooted”


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

2.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/10


KOMISJONI OTSUS,

11. märts 2008,

millega muudetakse komisjoni 10. mai 2007. aasta otsust meetmete C 1/06 (ex NN 103/05) kohta, mida Hispaania on Chupa Chupsi suhtes rakendanud

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 868 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/696/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 10. mail 2007 vastu otsuse meetmete C 1/06 (ex NN 103/05) kohta, mida Hispaania on Chupa Chupsi suhtes rakendanud. (2)

(2)

Pärast seda kui Chupa Chups S.A. (edaspidi „Chupa Chups”) esitas kõnealuse otsuse kohta Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule kaebuse, tunnistas komisjon, et ta oli teinud vea meetme 4 ühe osa hindamisel, mis käsitles 2003. aastal regionaalabi kava raames eraldatud 800 000 eurot.

(3)

Komisjon märkis vaidlustatud otsuse punktis 43, et regionaalabi kava ei ole võimalik kohaldada raskustes olevate äriühingute suhtes. Komisjoni arvates tuli 2002. aastal kantud suure kahjumi (22 078 000 eurot, mis moodustab 85,6 % kõnealuse eelarveaasta lõpus märgitud kapitalist) ja 2003. aasta majandustulemuste tõttu Chupa Chupsi vaadelda abi andmise ajal raskustes oleva äriühinguna. Komisjon järeldas, et nimetatud osa abist ei ole seega ühisturuga kokkusobiv ning seda ei saa seetõttu rakendada.

(4)

2003. aastal „Minería 2” programmi raames antud regionaalabi (800 000 eurot) suhtes märgib komisjon nüüd, et nimetatud abi on osa heakskiidetud abikavast. (3) Vastupidiselt ametliku uurimismenetluse algatamisel antud esimesele hinnangule on komisjon nüüd lisaks sellele arvamusel, et Chupa Chups vastas kõnealuse abi saamise tingimustele, kuna abi andmise hetkel ei olnud äriühing raskustes. (4) Komisjon esitab eelkõige järgmised põhjendused:

a)

Vaatamata 2002. aastal saadud suurele kahjumile (22 078 000 eurot), näitas Chupa Chupsi bilanss eelarveaasta lõpus äriühingu varude suuruseks 59 930 000 eurot. Kõnealused varud olid piisavad, et katta saadud kahjum, mis seetõttu ei mõjutanud mingil moel äriühingu 12 miljoni euro suurust märgitud kapitali. Pärast 2002. aasta kahjumi mahaarvamist oli Chupa Chupsi omakapital ikkagi 49 850 000 eurot.

b)

Komisjon on arvamusel, et ajavahemikus 2002–2003 ei ilmnenud paljusid suuniste punktis 6 kirjeldatud raskustes olevatele äriühingutele iseloomulikke tundemärke. Kahjum, (5) võlad (nii pika- kui ka lühiajalised võlad) ja laoseis (6) vähenesid, finantskulud aga püsisid stabiilsed.

c)

Chupa Chupsi positiivne areng pärast aastaid 2002–2003 on näidanud, et tema suhtes ei kehti suuniste punktis 4 esitatud üldine kriteerium, mille kohaselt peetakse äriühingut raskustes olevaks siis, „kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni”.

Kõnealuse regionaalabi kavaga Chupa Chupsile antud 800 000 euro suurune toetus on seetõttu ühisturuga kokkusobiv abi.

(5)

Kaebuses põhjendatakse, et Chupa Chups ei olnud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse 1999. aasta suuniste tähenduses raskustes olev äriühing. (7) Suuniste kohaselt loetakse äriühingut raskustes olevaks, kui ta on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul.

(6)

Isegi kui Chupa Chupsi kahjum oli enam kui pool tema märgitud kapitalist, ei ole käesoleva juhtumi puhul täidetud kriteerium, mille kohaselt üle poole aktsiakapitalist on kadunud, sest Chupa Chupsil oli teisi varusid.

(7)

Komisjon peab seetõttu oma hinnangu läbi vaatama ja muutma 10. mai 2007. aasta otsust meetmega 4 ettenähtud 800 000 euro suuruse abi hindamise osas.

(8)

Seetõttu tuleb muuta 10. mai 2007. aasta ostust meetmete C 1/06 (ex NN 103/05) kohta, mida Hispaania on Chupa Chupsi suhtes rakendanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

10. mai 2007. aasta otsuse (meetmete C 1/06 (ex NN 103/05) kohta, mida Hispaania on Chupa Chupsi suhtes rakendanud) artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   2003. aastal „Minería 2” programmi raames regionaalabina antud 800 000 euro suurune riigiabi on ühisturuga kokkusobiv.”

Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 11. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(2)  ELT L 244, 19.9.2007, lk 20. Teatatud 11. mail 2007 numbri K(2007) 1710 all.

(3)  17. detsembri 2001. aasta määrus, millega kehtestatakse õiguslik alus abi andmiseks äriprojektidele, mille abil luuakse uusi töökohti ja edendatakse kaevanduspiirkondade alternatiivset arengut. Komisjon kiitis „Minería 2” programmi heaks 27. novembril 2001 (kiri K(2001) 3628).

(4)  Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse 1999. aasta suuniste tähenduses.

(5)  22,07 miljonit eurot 2002. aastal ja 4,7 miljonit eurot 2003. aastal.

(6)  28,7 miljonit eurot 2002. aastal ja 23,29 miljonit eurot 2003. aastal.

(7)  Vt joonealune märkus 1.


2.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/12


KOMISJONI OTSUS,

16. aprill 2008,

riigiabi nr C 13/07 (ex NN 15/06 ja N 734/06) kohta, mida Itaalia on rakendanud ettevõtja New Interline suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1321 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/697/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama märkusi (1) nimetatud sätete kohaselt,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

23. veebruari 2006. aasta kirjaga teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni päästmisabi andmisest ettevõtjale New Interline S.p.A. (edaspidi „New Interline”). Kõnealust numbri NN 15/06 all registreeritud meedet rakendati 13. veebruaril 2006 ehk enne sellest teatamist. Komisjon taotles täiendavat teavet 4. aprilli 2006. aasta kirjas, millele Itaalia vastas 29. mai 2006. aasta kirjas. Komisjon taotles lisateavet 28. juuli 2006. aasta kirjas, millele Itaalia vastas 5. oktoobri 2006. aasta ja 6. novembri 2006. aasta kirjadega.

(2)

Numbri N 734/06 all registreeritud 10. novembri 2006. aasta teatisega teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni New Interline’i ümberkorraldamiskavast. Komisjon taotles lisateavet 22. detsembri 2006. aasta kirjas, millele Itaalia vastas 6. märtsi 2007. aasta kirjaga.

(3)

25. aprilli 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon Itaaliat sellest, et vastavalt tema 24. aprilli 2007. aasta otsusele on Itaalia poolt ettevõtjale New Interline antud päästmisabi ühisturuga kokkusobiv, kui seda rakendatakse kuus kuud. Seoses ümberkorraldamisabiga ja päästmisabi pikendamisega pikemaks ajavahemikuks kui kuus kuud otsustas komisjon algatada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse.

(4)

Komisjoni otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(5)

30. mai 2007. aasta kirjaga teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni sellest, et New Interline on algatanud vabatahtliku likvideerimismenetluse ja et nad on otsustanud ümberkorraldusabi teatise tagasi võtta. 9. oktoobri 2007. aasta kirjas kinnitasid Itaalia ametiasutused teatise tagasivõtmist.

(6)

16. novembri 2007. aasta kirjas taotles komisjon Itaalialt täiendavat teavet vabatahtliku likvideerimismenetluse tingimuste kohta, eriti selle mõju kohta New Interline’i võlausaldajatele. Itaalia vastas 28. jaanuari 2008. aasta kirjaga.

2.   PÄÄSTMISABI

(7)

Päästmisabimeede koosneb 2,75 miljoni euro suurusele pangalaenule antud majandusarengu ministeeriumi garantiist. Algselt anti garantii kuueks kuuks ehk ajavahemikuks 6. märts–6. september 2006. Kuid komisjoni teavitati sellest, et garantiid kõnealuse ajavahemiku lõpus ei peatatud.

(8)

Ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, edaspidi „riigiabi suunised”) (2) punkti 25 alapunktis c on sätestatud, et teatamata abi korral peab liikmesriik edastama ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava või tõendi laenu täieliku tagasimaksmise kohta ja/või garantii lõppemise kohta hiljemalt kuus kuud pärast selle meetme esmakordset rakendamist.

(9)

24. aprilli 2007. aasta otsuses märkis komisjon, et päästmisabi andmist ei ole pärast algset kuuekuulist ajavahemikku lõpetatud ja et Itaalia ei ole selle ajavahemiku jooksul esitanud ümberkorralduskava. Seepärast märkis komisjon oma otsuses, et abi oli kuue kuu vältel ühisturuga kokkusobiv kui päästmisabi, kuna see oli kooskõlas suuniste kõigi tingimustega, välja arvatud punkti 25 alapunktiga c. Komisjon kahtles päästmisabi kokkusobivuses pärast selle pikendamist kauemaks kui esialgsed kuus kuud ja otsustas algatada riigiabisuuniste punktis 27 (3) osutatud menetluse.

(10)

Samuti märkis komisjon eespool osutatud otsuses, et ta hindab ka seda, kas ebaseaduslikult pikendatud päästmisabi saab lugeda kokkusobivaks muudel põhjustel riigiabi suuniste punkti 20 tähenduses. Selle punkti alusel on päästmisabi võimalik lugeda ümberkorraldusabiks.

(11)

Siiski tuleb meeles pidada, et Itaalia võttis ümberkorraldusabi teatise hiljem tagasi. Seega ei saa komisjon oma otsuses tugineda sellistele elementidele nagu ümberkorralduskava, mis taastaks elujõulisuse, või kompenseerivad meetmed, mis leevendaksid abist tulenevaid negatiivseid mõjusid, mille puhul komisjonil oleks võimalik ebaseaduslikult pikendatud päästmisabi lugeda ühisturuga kokkusobivaks ümberkorraldusabiks.

(12)

Seepärast jõuab komisjon järeldusele, et Itaalia ametiasutuste poolt ettevõtjale New Interline antud 2,75 miljoni euro suurune garantii ei ole riigiabi suuniste kohaselt ühisturuga kokkusobiv, kuivõrd seda pikendati kauemaks kui 6. september 2006.

(13)

Seepärast tuleb Itaalial 2,75 miljoni euro suurune päästmisabi abisaajalt New Interline tagasi nõuda.

(14)

Sellega seoses teavitas Itaalia 28. jaanuari 2008. aasta kirjas komisjoni sellest, et 4. mail 2007 tasusid Itaalia ametiasutused ettevõtja New Interline eest laenu kogusumma ja kogunenud intressi pangale Banca Antonveneta, kes oli andnud riigi poolt tagatud laenu. Vabatahtliku likvideerimismenetluse raames esitasid Itaalia ametiasutused 7. juunil 2007 Bari ringkonna prokuratuurile taotluse, et too võtaks meetmeid, et nõuda ettevõtjalt sisse riigi nõuded.

(15)

18. novembril 2007 otsustas New Interline taotleda Bari kohtult võlausaldajate ja ettevõtte vahelise kokkuleppemenetluse (procedura di concordato preventivo) algatamist, mis võimaldab võlausaldajatele nende nõuete väljamaksmist kohtu järelevalve all. Selle menetluse tulemusena võib ettevõte oma tootmistegevust jätkata.

(16)

Praeguses etapis ei ole kokkuleppemenetluse tulemus veel teada. Sellest hoolimata tuleb Itaalial igal juhul registreerida oma pankrotimenetluse nõuded, olenemata nende liigist.

(17)

Kui menetluse tulemusena ettevõtja New Interline tegevus jätkub, märgib komisjon vastavalt komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” („Tagasinõudmisteatis”) (4) punktile 67, et otsuse jõustamise eest vastutavad ametiasutused saavad tegevuse jätkamise kava toetada vaid siis, kui nad tagavad, et abi makstakse täies ulatuses tagasi komisjoni tagasinõude otsusega ettenähtud tähtaja piires. Liikmesriik ei saa osa oma tagasinõudest tagasi võtta ega heaks kiita sellist alternatiivset lahendust, mille tulemusel abisaaja tegevust koheselt ei lõpetata, kui ebaseaduslikku abi kohe ja täielikult tagasi ei maksta. Kui ebaseaduslikku abi kohe ja täielikult tagasi ei maksta, tuleb Itaalia ametiasutustel seega käesoleva otsuse täitmiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul võtta kõik neile kättesaadavad meetmed, et seista vastu ettevõtja New Interline tegevuse jätkumisele.

(18)

Samuti tuleb vastavalt tagasinõudmisteatise punktile 68 märkida, et likvideerimise korral, kui abi ei ole täielikult tagasi makstud, peaks liikmesriik vastu seisma igasugusele varade üleandmisele, mida ei teostata turutingimustel ja/või mis tehakse selleks, et tagasinõude otsuse täitmisest kõrvale hoida. Selleks, et saavutada „varade nõuetekohane üleandmine”, peab liikmesriik tagama, et abiga tekitatud põhjendamatut eelist ei kantaks üle varade omandajale. See võib juhtuda siis, kui esialgse abisaaja varad kantakse kolmandale poolele üle turuväärtusest madalama hinna eest või kui need kantakse üle ettevõtja õigusjärglasele, kes on loodud selleks, et tagasinõudeotsuse täitmisest kõrvale hoida. Sellisel juhul tuleks tagasinõudeotsust laiendada kõnealusele kolmandale poolele.

3.   ÜMBERKORRALDAMISABI

(19)

Komisjon märgib, et vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (5) artiklile 8 võib liikmesriik teatise tagasi võtta, enne kui komisjon on teinud abi kohta otsuse. Kui komisjon on juba algatanud ametliku uurimismenetluse, tuleb tal see menetlus lõpetada.

(20)

Itaalia võttis 4,75 miljoni euro suuruse ümberkorraldusabi teatise tagasi 9. oktoobri 2007. aasta kirjaga. Kättesaadava teabe põhjal ei ole ümberkorraldusabi antud.

(21)

Seepärast tuleb 24. aprilli 2007. aasta otsusega algatatud ametlik uurimismenetlus sulgeda, sest teatis on tagasi võetud ja ümberkorraldusabi, mille andmisest ettevõtjale New Interline oli Itaalia teavitanud, ei eksisteeri enam,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Päästmisabi, mille Itaalia on ebaseaduslikult andnud ettevõtjale New Interline S.p.A. riigipoolse garantii vormis summas 2,75 miljonit eurot, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3, ei ole ühisturuga kokkusobiv, kuivõrd seda anti pärast 6. septembrit 2006.

Artikkel 2

1.   Itaalia nõuab abisaajalt artiklis 1 osutatud abi tagasi.

2.   Tagasimakstavatelt summadelt arvestatakse intressi alates kuue kuu möödumisest kuupäevast, mil abi anti abisaaja käsutusse, kuni selle tegeliku tagastamise kuupäevani.

3.   Intress arvutatakse liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamatult ja tõhusalt.

2.   Itaalia tagab, et käesolevat otsust rakendatakse nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatamise kuupäevast.

Artikkel 4

1.   Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest esitab Itaalia komisjonile järgmise teabe:

a)

abisaajatelt tagasinõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.

2.   Itaalia teavitab komisjoni käesoleva otsuse rakendamiseks võetud riiklike meetmete arengust, kuni artiklis 1 osutatud abi on tagasi makstud. Itaalia esitab komisjoni taotlusel teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 5

24. aprilli 2007. aasta komisjoni otsusega algatatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus seoses ümberkorraldusabiga (ex N 734/06) suletakse, sest teatis võeti 9. oktoobril 2007 tagasi.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Itaaliale.

Brüssel, 16. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 120, 31.5.2007, lk 12.

(2)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(3)  Riigiabisuuniste punktis 27 on sätestatud: „Komisjon algatab EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetluse, kui liikmesriik ei edasta (…) kinnitust, et laen on täielikult tagasi makstud ja/või garantii on lõpetatud enne kuuekuise tähtaja lõppemist”.

(4)  ELT C 272, 15.11.2007, lk 4.

(5)  EÜT C 83, 27.3.1999, lk 1.


2.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/16


KOMISJONI OTSUS,

8. august 2008,

registreeritud hobuste ajutise impordi ja impordi kohta ühendusse Lõuna-Aafrika Vabariigist

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 4211 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/698/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/426/EMÜ (hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2, artikleid 14, 15, 16 ja artikli 19 alapunkti i,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 12. detsembri 1996. aasta otsust 97/10/EÜ, millega muudetakse nõukogu otsust 79/542/EMÜ ja komisjoni otsuseid 92/160/EMÜ, 92/260/EMÜ ja 93/197/EMÜ registreeritud hobuste ajutise impordi ja impordi kohta ühendusse Lõuna-Aafrika Vabariigist, (2) on korduvalt (3) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)

Lõuna-Aafrika Vabariik on nimetatud komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsuse 2004/211/EÜ I lisas, millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ. (4)

(3)

Pärast komisjoni veterinaarinspektsiooni kontrolli Lõuna-Aafrika Vabariigis tundub loomade tervislik seisund olevat hästi struktureeritud ja organiseeritud veterinaarteenistuste rahuldava kontrolli all.

(4)

Kargtaud on Lõuna-Aafrika Vabariigi teatavates osades endeemiline, Lääne-Kapimaa provintsis ei ole enam kui kuus kuud esinenud kargtaudi. Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole enam kui kuus kuud ametlikult esinenud malleust, igat liiki hobuste entsefalomüeliiti, hobuste nakkavat kehvveresust ja vesikulaarset stomatiiti.

(5)

On tagatud, et Lõuna-Aafrika Vabariigi veterinaarasutused teatavad elektrooniliselt 24 tunni jooksul komisjonile ja liikmesriikidele direktiivi 90/426/EMÜ A lisas mainitud mis tahes hobuslaste nakkushaiguse kinnitatud esinemisest ja hobuslastega seotud vaktsineerimispoliitika või asjakohase aja jooksul impordipoliitika mis tahes muutusest.

(6)

Lõuna-Aafrika Vabariigi veterinaarasutused on andnud teatavad garantiid seoses ajutiseks impordiks või alaliseks impordiks ühendusse ette nähtud registreeritud hobustega.

(7)

Loomatervishoiunõuded tuleks vastu võtta, arvestades loomade tervislikku seisundit asjaomases kolmandas riigis. Liikumise kontrolli ja karantiiniga Lõuna-Aafrika Vabariigis seotud vajalikest nõuetest tulenevalt on käesolev otsus seotud üksnes registreeritud hobuste impordi ja ajutise impordiga.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lõuna-Aafrika Vabariigi piirkondadeks jaotamist seoses registreeritud hobuste impordi ja ajutise impordiga ühendusse kohaldatakse tingimusel, et on täidetud I lisa täiendavad garantiid.

Artikkel 2

Otsus 97/10/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. august 2008

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42.

(2)  EÜT L 3, 7.1.1997, lk 9.

(3)  Vt III lisa.

(4)  ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.


I LISA

Täiendavad garantiid, mida kohaldatakse Lõuna-Aafrika Vabariigi piirkondadeks jaotamise kohta seoses registreeritud hobuste ajutise impordi ja impordiga ühendusse

1.   Järgmistest haigustest teatamine Lõuna-Aafrika Vabariigis on kohustuslik:

 

hobuste Aafrika katk, malleus, kargtaud, kõik hobuste entsefalomüeliidi liigid, sealhulgas hobuste Venetsueela entsefalomüeliit, nakkav kehvveresus, vesikulaarne stomatiit, Siberi katk ja marutaud.

 

Kogu Lääne-Kapimaa provints kuulutatakse vastavalt loomataudiseaduse sätetele „hobuste Aafrika katku kontrollialaks”. Seoses piirkondadeks jaotamisega hobuste Aafrika katkust lähtuvalt jaotatakse Lääne-Kapimaa provintsi territoorium hobuste Aafrika katkust vabaks piirkonnaks, järelevalvetsooniks ja ohustatud tsooniks.

 

Lääne-Kapimaa provintsis on hobuste Aafrika katk vastavalt loomataudiseaduse sätetele „kontrollitud haigus”.

2.   Piirkondadeks jaotamine

2.1.   Hobuste Aafrika katkust vaba piirkond:

Kaplinn (ilma äärelinnadeta) on hobuste Aafrika katkust vaba piirkond, mida piirestatakse järgmiselt:

:

põhjapiir

:

Blaauwberg Road (M14);

:

idapiir

:

Koeberg Road (M14), Plattekloof Road (M14), N7 Highway, N1 Highway ja M5 Highway;

:

lõunapiir

:

Ottery Road, Prince George’s Drive, Wetton Road, Riverstone Road, Tennant Road, Newlands Drive, Paradise Road, Union Drive, Rhodes Drive kuni Newsland Forestry jaamani ja üle Table Mountain’i Echo Gorge’i kuni Camps Bay’ni;

:

läänepiir

:

Camps Bay rannik kuni Blaauwberg Road.

2.2.   Hobuste Aafrika katku järelevalvetsoon:

Hobuste Aafrika katkust vaba piirkond on ümbritsetud vähemalt 50 kilomeetri laiuse järelevalvetsooniga, mis hõlmab selliseid administratiivseid piirkondi (magisterial district) nagu Kaplinn, Vredenburg, Hopefield, Mooreesburg, Malmesbury, Wellington, Paarl, Stellenbosch, Kuilsrivier, Goodwood, Wynberg, Simonstown, Somerset West, Mitchells Plain ja Strand ning mida piiritleb põhjas Bergi jõgi, idas ning lõuna- ja läänerannikul Hottentots Hollandi mäed.

2.3.   Hobuste Aafrika katkust ohustatud tsoon:

Järelevalvetsooni ümbritseb vähemalt 100 kilomeetri laiune ohustatud tsoon, mis hõlmab selliseid administratiivseid piirkondi (magisterial district) nagu Clanwilliam, Piketberg, Ceres, Tulbagh, Worcester, Caledon, Hermanus, Bredasdorp, Robertson, Montagu, Swellendam.

2.4.   Hobuste Aafrika katkuga nakatunud tsoon:

See Lõuna-Aafrika territooriumi osa, mis asub väljaspool Western Cape’i provintsi, ja see Western Cape’i provintsi osa, mis on väljaspool haigusevaba piirkonda ning ohustatud ja järelevalvetsooni ning mis hõlmab administratiivseid piirkondi (magisterial district) nagu Vanrynsdorp, Vredendal, Laingsburg, Ladismith, Heidelberg, Riversdale, Mossel Bay, Calitzdorp, Oudtshoorn, George, Knysna, Uniondale, Prince Albert, Beaufort West ja Murraysburg.

3.   Vaktsineerimine

3.1.   Haigusvabas piirkonnas ja järelevalvetsoonis ei ole lubatud teha süstemaatilist kaitsepookimist hobuste Aafrika katku vastu.

Lõuna-Aafrika Põllumajandusministeeriumi loomatervishoiu osakonna direktor võib erandkorras anda veterinaararsti või valitsuse poolt ametlikult ametisse võetud loomatervishoiu spetsialistile loa vaktsineerida valmistaja poolt ette nähtud viisil registreeritud hobuste Aafrika katku polüvalentse vaktsiiniga selliseid hobuseid, mis lahkuvad haigusevabast piirkonnast või järelevalvetsoonist väljapoole tingimusel, et neid hobuseid ei viida enne haigusevabast piirkonnast ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse sihtkohta viimist põllumajandusettevõttest välja ja et vaktsineerimine märgitakse loomapassi.

3.2.   Kui registreeritud hobuste vaktsineerimist hobuste Aafrika katku vastu viiakse läbi väljaspool haigusevaba piirkonda ja järelevalvetsooni, viib selle läbi valitsuse poolt ametlikult tööle võetud veterinaararst või loomatervishoiu spetsialist ning kasutatakse registreeritud hobuste Aafrika katku polüvalentse vaktsiini valmistaja poolt ette nähtud viisil ning vaktsineerimine märgitakse loomapassi.

4.   Majandite registreerimine ja hobuslaste identifitseerimine

4.1.   Kõnealuse piirkonna riiklik veterinaararst identifitseerib, registreerib ja teostab järelevalvet kõigi hobuste Aafrika katku vaba piirkonna majandite üle (majandid direktiivi 90/426/EMÜ artikli 2 punkti a tähenduses).

4.2.   Kõik hobuste Aafrika katku vabas piirkonnas elavad hobuslased identifitseeritakse ja nende üle peetakse arvestust, mis hõlmab teavet looma liikumise ning tervise ja vaktsineerimise kohta.

5.   Liikumise kontroll

5.1.   Hobuslaste mis tahes liikumine nakkustsoonist ohustatud tsooni, järelevalvetsooni ja hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda ning hobuslaste mis tahes liikumine ohustatud tsoonist järelevalvetsooni ja hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda ning hobuslaste mis tahes liikumine järelevalvetsoonist haigusvabasse piirkonda on keelatud.

5.2.   Erandina punktis 5.1 sätestatud keeldudest võib hobuslasi, välja arvatud registreeritud hobused, siiski lubada nakkustsoonist ohustatud tsooni, järelevalvetsooni ja hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda ning ohustatud tsoonist järelevalvetsooni ja haigusvabasse piirkonda ning järelevalvetsoonist haigusvabasse piirkonda üksnes direktiivi 90/426/EMÜ artikli 5 lõike 3 tingimustel.

5.2.1.   Juuni, juuli ja august on direktiivi 90/426/EMÜ artikli 5 lõike 3 punkti a mõistes vektorputukavaba aeg.

5.2.2.   Hobuslased vabastatakse karantiinist asjakohaselt identifitseerituna.

5.2.3.   Lisaks punkti 5.2 sätetele ei sisene tapmiseks ette nähtud hobuslased hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda ja sisenevad järelevalvetsooni riikliku veterinaararsti järelevalve all üksnes koheseks tapmiseks määratud tapamajades.

5.3.   Erandina punkti 5.1 sätetest võib lubada registreeritud hobuste liikumist nakkustsoonist ohustatud tsooni järgmistel tingimustel:

5.3.1.

Hobune identifitseeritakse passi abil ja passi kantakse vaktsineerimise üksikasjad.

5.3.2.

Väljaandev riiklik veterinaararst teavitab hobuse liikumisest eelnevalt sihtpiirkonna vastutavat riiklikku veterinaararsti.

5.3.3.

Hobusega on kaasas passi juurde kuuluv sertifikaat, mille on päritolumajandis välja andnud riiklik veterinaararst (riiklik veterinaararst direktiivi 90/426/EMÜ artikli 2 punkti h tähenduses).

5.3.4.

Sertifikaat kinnitab, et hobune:

on 48 tunni jooksul enne lähetamist kliiniliselt kontrollitud ja tal puuduvad kliinilised haigustunnused;

ei ole viimase 15 päeva jooksul (niivõrd, kui seda on võimalik välja selgitada) puutunud kokku teiste nakkushaigust põdevate hobuslastega;

ei ole pärit piirkonnast, kus kehtivad hobuslastele üle kanduda võivate haigustega seotud veterinaarpiirangud, ega ole pärit majandist, mille suhtes kehtivad veterinaarpiirangud;

ei pärine majandist, kus eelneva 60 päeva jooksul on esinenud hobuste Aafrika katku;

on vähemalt 60 päeva ja mitte üle 24 kuu enne ohustatud tsooni sisenemist veterinaararsti poolt hobuste Aafrika katku vastu vaktsineeritud registreeritud polüvalentse hobuste Aafrika katku vaktsiiniga vastavalt vaktsiini tootja ettekirjutusele.

5.4.   Erandina punkti 5.1 sätetest võib lubada registreeritud hobuste liikumist nakkustsoonist või ohustatud tsoonist järelevalvetsooni järgmistel tingimustel:

5.4.1.

Hobune identifitseeritakse passi abil ja passi kantakse vaktsineerimise üksikasjad.

5.4.2.

Väljaandev riiklik veterinaararst teavitab hobuse liikumisest eelnevalt sihtpiirkonna vastutavat riiklikku veterinaararsti.

5.4.3.

Hobusega on kaasas passi juurde kuuluv sertifikaat, mille on päritolumajandis välja andnud riiklik veterinaararst (riiklik veterinaararst direktiivi 90/426/EMÜ artikli 2 punkti h tähenduses).

5.4.4.

Sertifikaat kinnitab, et hobune:

on 48 tunni jooksul enne lähetamist kliiniliselt kontrollitud ja tal puuduvad kliinilised haigustunnused;

ei ole viimase 15 päeva jooksul (niivõrd, kui seda on võimalik välja selgitada) puutunud kokku teiste nakkushaigust põdevate hobuslastega;

ei ole pärit piirkonnast, kus kehtivad hobuslastele üle kanduda võivate haigustega seotud veterinaarpiirangud, ega ole pärit majandist, mille suhtes kehtivad veterinaarpiirangud;

ei pärine majandist, kus eelneva 60 päeva jooksul on esinenud hobuste Aafrika katku;

on vähemalt 60 päeva ja mitte üle 24 kuu enne järelevalvetsooni sisenemist veterinaararsti poolt hobuste Aafrika katku vastu vaktsineeritud registreeritud polüvalentse hobuste Aafrika katku vaktsiiniga vastavalt vaktsiini tootja ettekirjutusele.

5.5.   Erandina punkti 5.1 sätetest võib lubada registreeritud hobuste liikumist hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda järgmistel tingimustel:

5.5.1.

Registreeritud hobused saab viia nakkustsoonist või ohustatud tsoonist või järelevalvetsoonist haigusvabasse piirkonda järgmistel tingimustel:

5.5.1.1.

Hobune identifitseeritakse passi abil ja passi kantakse vaktsineerimise üksikasjad.

5.5.1.2.

Väljaandev riiklik veterinaararst teavitab hobuse liikumisest eelnevalt sihtpiirkonna vastutavat riiklikku veterinaararsti.

5.5.1.3.

Hobusega on kaasas passi juurde kuuluv sertifikaat, mille on päritolumajandis välja andnud riiklik veterinaararst (riiklik veterinaararst direktiivi 90/426/EMÜ artikli 2 punkti h tähenduses).

5.5.1.4.

Sertifikaat kinnitab, et hobune:

on 48 tunni jooksul enne lähetamist läbinud kliinilise kontrolli ja tal puuduvad kliinilised haigustunnused ja

ei ole viimase 15 päeva jooksul (niivõrd, kui seda on võimalik välja selgitada) puutunud kokku teiste nakkushaigust põdevate hobuslastega ja

ei ole pärit piirkonnast, kus kehtivad hobuslastele üle kanduda võivate haigustega seotud veterinaarpiirangud, ega ole pärit majandist, mille suhtes kehtivad veterinaarpiirangud, ja

ei tule majandist, kus on viimase 60 päeva jooksul esinenud hobuste Aaafrika katku juhtumeid, ja

kui hobune on pärit väljapoole järelevalvetsooni jäävast piirkonnast, oli ta

i)

kas veterinaararsti poolt hobuste Aafrika katku vastu vaktsineeritud registreeritud polüvalentse hobuste Aafrika katku vaktsiiniga vastavalt vaktsiini tootja ettekirjutusele vähemalt 60 päeva ja mitte rohkem kui 24 kuud enne haigusvabasse piirkonda sisenemist või

ii)

hobune imporditi riigi territooriumilt või kooskõlas direktiivi 90/426/EMÜ artikli 13 lõikega 2 piirkondadeks jaotatud territooriumi osalt, mida loeti vastavalt ühenduse õigusaktidele hobuste Aafrika katkust vabaks, ja teda veeti õhu kaudu nakkust levitavate putukate eest kaitstud tingimustes Johannesburgi lennujaamast hobuste Aafrika katkust vabasse piirkonda.

5.5.1.5.

Erandina punkti 5.5.1.4 viiendas taandes toodust võivad pädevad ametiasutused erandjuhtudel, mis määratletakse ekspordiriigi riiklikes või kohalikes õigusaktides, eriomaselt lubada transportida registreeritud hobust nakkus-, ohustatud või järelevalvetsoonist hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda järgmistel tingimustel:

hobune transporditakse otse karantiinilauta haigusvabas piirkonnas, mis on sel eesmärgil heaks kiidetud;

transporti teostatakse nakkust levitavate putukate eest kaitstud tingimustes, võttes arvesse ohtusid vähendavaid tingimusi, nagu nakkust levitavatest putukatest vaba hooaeg või päevaaeg, tõrjevahendite kasutamine, looma kindlustuskate ja transpordivahendi sundventilatsioon;

hobune on isoleeritud nakkust levitavate putukate eest kaitstud karantiinilaudas vähemalt 40 päeva;

isolatsiooniperioodi ajal viiakse hobusega läbi hobuste Aafrika katku teste kooskõlas direktiivi 90/426/EMÜ D lisaga kahel korral vereproovide alusel, mis on võetud 21–30 päevase intervalliga, kusjuures neist viimane võeti karantiinilaudast väljalaskmisele eelnenud kümne päeva jooksul ja nende testide tulemused olid kas negatiivsed, kui loom oli vaktsineerimata, või antikehade arv ei olnud suurenenud, kui loom oli eelnevalt vaktsineeritud.

5.5.2.

Erandina punkti 5.5.1 sätetest võivad pädevad veterinaarasutused anda loa järelevalvetsoonis asuvast määratud majandist pärit registreeritud hobuse ajutiseks impordiks hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda järgmistel tingimustel:

5.5.2.1.

Hobusega on kaasas pass. Passi kantakse vaktsineerimise üksikasjad.

5.5.2.2.

Hobune on märgistatud viisil, mis võimaldab teda hõlpsasti identifitseerida ja seega kinnitada looma ja passi kokkukuuluvust.

5.5.2.3.

Pass sisaldab luba. Kui tingimusi, mille alusel luba väljastati, enam ei täideta, tuleb luba tühistada.

5.5.2.4.

Hobune ei tule tagasi piirkonnast, kus kehtivad hobuslastele üle kanduda võivate haigustega seotud veterinaarpiirangud, ega ole pärit majandist, mille suhtes kehtivad veterinaarpiirangud.

5.5.2.5.

Järelevalvetsoonis asuv määratud majand on kaasatud järelevalveprogrammi, mis on samaväärne haigusvabas tsoonis läbiviidava programmiga.

5.5.2.6.

Hobune võetakse vastu ajavahemikul, mis algab kaks tundi pärast päikesetõusu ja lõpeb kaks tundi enne sama päeva päikeseloojangut.

5.5.2.7.

Hobust hoitakse temast erineva tervisliku seisundiga hobuslastest eraldi.

5.5.3.

Erandina punkti 5.5.1 sätetest võivad pädevad veterinaarasutused anda loa registreeritud hobuse korduvaks sissetoomiseks hobuste Aafrika katku vabas piirkonnas asuvasse majandisse pärast ajutist üleviimist järelevalvetsoonis asuvasse määratud majandisse järgmistel tingimustel:

5.5.3.1.

Hobusega on kaasas pass. Passi kantakse vaktsineerimise üksikasjad.

5.5.3.2.

Pass sisaldab luba. Kui tingimusi, mille alusel luba väljastati, enam ei täideta, tuleb luba tühistada.

5.5.3.3.

Hobune ei tule tagasi piirkonnast, kus kehtivad hobuslastele üle kanduda võivate haigustega seotud veterinaarpiirangud, ega ole pärit majandist, mille suhtes kehtivad veterinaarpiirangud.

5.5.3.4.

Järelevalvetsoonis asuv määratud majand on kaasatud järelevalveprogrammi, mis on samaväärne haigusvabas tsoonis läbiviidava programmiga.

5.5.3.5.

Hobust on lubatud viia haigusvabast piirkonnast järelevalvetsooni ja tagasi haigusvabasse piirkonda ajavahemikul, mis algab kaks tundi pärast päikesetõusu ja lõpeb kaks tundi enne sama päeva päikeseloojangut.

5.5.3.6.

Hobust hoitakse temast erineva tervisliku seisundiga hobuslastest eraldi.

6.   Järelevalve

6.1.   Hobuste Aafrika katku vabas piirkonnas ja seda ümbritsevas järelevalvetsoonis teostatakse pidevat järelevalvet.

6.2.   Vähemalt 60 identifitseeritud vaktsineerimata kontrollhobust üle kogu haigusvaba piirkonna ja järelevalvetsooni allutatakse igakuisele sero-epidemioloogilisele järelevalvele, et kinnitada hobuste Aafrika katku puudumist haigusvabas piirkonnas ja järelevalvetsoonis. Testi tulemustest teatatakse igakuiselt komisjonile.

6.3.   Kõiki hobuslaste surmajuhtumeid hobuste Aafrika katku vabas piirkonnas, mille põhjuseks peetakse nakkushaigust, ja identifitseeritud kontrollhobuse mis tahes surmajuhtumit uuritakse ametlike lahangute teel ning tulemused kinnitatakse vastuvõetavate diagnostikameetoditega ja edastatakse komisjonile.

7.   Residentsusnõuded

7.1.   Alaliseks impordiks ühendusse ette nähtud registreeritud hobused on viibinud lähteriigis vähemalt 90 päeva või sünnist saadik, kui nad on nooremad kui 90 päeva, või saabumisest saadik, kui nad on imporditud otse ühendusest 90 päeva jooksul enne ühendusse eksporti käsitlevat sertifikaati, ja nad jäävad hobuste Aafrika katku vabasse tsooni vähemalt 60 päevaks või sünnist saadik, kui nad on nooremad kui 60 päeva, või saabumisest saadik, kui nad on imporditud otse hobuste Aafrika katku vabasse tsooni ühendusest 60 päeva jooksul enne ühendusse eksporti käsitlevat sertifikaati.

7.2.   Ajutiseks impordiks ühendusse ette nähtud hobused viibivad viimased 60 päeva vahetult enne eksporti ühendusse veterinaarjärelevalve all olevates majandites:

hobuste Aafrika katku vabas piirkonnas või

liikmesriigis, kui nad imporditakse Lõuna-Aafrika Vabariigi hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda otse liikmesriigist, või

kolmanda riigi territooriumil või territooriumi osas, mille ühendus on heaks kiitnud seoses registreeritud hobuste ajutise impordi või alalise impordiga vastavalt direktiivile 90/426/EMÜ, kui nad imporditi otse Lõuna-Aafrika Vabariigi hobuste Aafrika katku vabasse piirkonda tingimustel, mis on vähemalt sama ranged kui tingimused, mis on sätestatud registreeritud hobuste ajutise impordi või alalise impordi suhtes asjaomasest kolmandast riigist otse liikmesriiki.

8.   Karantiininõuded

8.1.   Impordiks või ajutiseks impordiks ühendusse ette nähtud registreeritud hobused on läbinud 40päevase ekspordieelse isolatsiooni riiklikult heakskiidetud vektorikindlas karantiinilaudas. See aeg on hobuste Aafrika katku vabas piirkonnas ette nähtud viibeperioodi kohustuslik osa.

8.2.   Isolatsiooniperioodi ajal on hobune suletud vektorikindlasse talli vähemalt ajal, mis algab kaks tundi enne päikeseloojangut ja lõpeb kaks tundi pärast järgmise päeva päikesetõusu. Kui on vaja treeningut, toimub see karantiiniruumide piirides riikliku veterinaararsti järelevalve all, pärast looma eelnevat töötlemist enne tallist väljaviimist tõhusate putukatõrjevahenditega, ning rangelt eraldatuna hobuslastest, kes ei ole ette valmistatud ekspordiks tingimustel, mis on vähemalt sama ranged kui ajutise impordi ja impordi suhtes ühendusse kehtivad tingimused.

8.3.   Senini on ainult Montagu Gardensi ja Kenilworth Racecourse’i karantiinilaut tunnistatud sobivaks karantiiniobjektiks Kaplinna hobuste Aafrika katku vabas piirkonnas. Veterinaarasutused on kohustunud teatama komisjonile ja liikmesriikidele täiendavate karantiinilautade heakskiitmisest.

9.   Testinõuded

9.1.   Isolatsiooniperioodi ajal viiakse sertifikaadil määratletud tulemustega läbi veterinaartestid hobuste Aafrika katku, kargtaudi, malleuse, hobuste entsefaloosi ja mis tahes muu haiguse suhtes vastavalt asjakohaste veterinaarsertifikaatide nõuetele.

9.2.   Kõik veterinaartestid tuleb läbi viia akrediteeritud laboris.

10.   Veterinaartõendi väljastab ja allkirjastab karantiinilauda riiklik veterinaararst.

11.   Kui registreeritud hobuseid veetakse õhu kaudu, transporditakse hobused karantiinilaudast õhusõidukisse nakkust levitavate putukate eest kaitstuna ja neid hoitakse kaitstuna kogu reisi vältel.

12.   Kui registreeritud hobuseid veetakse laevaga, siis tuleb kohaldada järgmisi tingimusi:

Laevad, mis veavad registreeritud hobuseid Kaplinna sadamast vastavalt nõukogu direktiivile 91/496/EMÜ (1) registreeritud hobuste veterinaarseks kontrolliks piiripunktina tunnustatud ühenduse sadamasse, ei või väljumise ja sihtkohta saabumise vahelisel ajal käia sadamas, mis asub hobuslaste importi ühendusse mittetunnustava kolmanda riigi territooriumil või territooriumi osal. Laeva kapten tõendab neile tingimustele vastamist II lisas oleva avalduse täitmisega.


(1)  EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.


II LISA

Image


III LISA

Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatustega

Komisjoni otsus 97/10/EÜ

(EÜT L 3, 7.1.1997, lk 9)

 

Komisjoni otsus 2001/622/EÜ

(EÜT L 216, 10.8.2001, lk 26)

Ainult artikkel 2 ja lisa

Komisjoni otsus 2003/541/EÜ

(ELT L 185, 24.7.2003, lk 41)

Ainult artikkel 3 ja III ja IV lisa

Komisjoni otsus 2004/117/EÜ

(ELT L 36, 7.2.2004, lk 20)

Ainult artikkel 3 ja III lisa


IV LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus 97/10/EÜ

Käesolev otsus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artiklid 2–5

Artikkel 2

Artikkel 6

Artikkel 3

I lisa

I lisa

II lisa

III lisa

IV lisa

II lisa

III lisa

IV lisa


2.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 235/s3


MÄRKUS LUGEJALE

Institutsioonid on otsustanud edaspidi oma tekstides mitte märkida viidatud õigusaktide viimaseid muudatusi.

Kui ei ole teisiti märgitud, mõistetakse siin avaldatud tekstides viidatud õigusaktide all neid akte koos kõigi muudatustega.