ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 188

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
16. juuli 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 666/2008, 15. juuli 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2005, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 667/2008, 15. juuli 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 668/2008, 15. juuli 2008, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded) II kuni V lisa seoses töömeetodite ja -korraga ( 1 )

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2008, 15. juuli 2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IC lisa täiendamise kohta ( 1 )

7

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 670/2008, 15. juuli 2008, millega registreeritakse teatav nimetus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris (Arroz Carolino das Lezírias Ribatejanas (KGT))

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 671/2008, 15. juuli 2008, millega määratakse kindlaks alates 16. juulist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

18

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2008/583/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 15. juuli 2008, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/868/EÜ

21

 

 

2008/584/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 15. juuli 2008, millega muudetakse otsust 2006/493/EÜ, milles sätestatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 maaelu arenguks antava ühenduse toetuse summa, selle jaotus aastate kaupa ja miinimumsumma, mis koondatakse lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikesse piirkondadesse

26

 

 

Komisjon

 

 

2008/585/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 7. juuli 2008, millega elektritootmine Austrias vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3382 all)  ( 1 )

28

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 21 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses nende sisustuseg

32

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu ühine seisukoht 2008/586/ÜVJP, 15. juuli 2008, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/871/ÜVJP

71

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 666/2008,

15. juuli 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2005, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 60 ja 301,

võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta ühist seisukohta 2008/369/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1)

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 889/2005 (2) kehtestati vastavalt nõukogu ühisele seisukohale 2005/440/ÜVJP (3) (mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) ning kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1596 (2005) ja edasiste asjakohaste resolutsioonidega piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) suhtes.

(2)

31. märtsi 2008. aasta resolutsiooniga nr 1807 (2008) otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu muu hulgas muuta teatava tehnilise abi suhtes võetud piiravate meetmete kohaldamisala nii, et piirangud kehtiksid üksnes valitsusväliste üksuste ja isikute suhtes, kes tegutsevad Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil. Nõukogu võttis 14. mail 2008. aastal vastu ühise seisukoha 2008/369/ÜVJP, millega jõustatakse resolutsioon nr 1807 (2008) ja tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP.

(3)

Seepärast on asjakohane muuta vastavalt määrust (EÜ) nr 889/2005,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 889/2005 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Keelatud on:

a)

anda otse või kaudselt sõjalise tegevusega seotud tehnilist abi ühelegi valitsusvälisele üksusele või isikule, kes tegutseb KDV territooriumil;

b)

rahastada sõjategevust või anda sellega seotud rahalist toetust, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, relvade ja nendega seotud materjali müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi ja muude teenuste osutamiseks, müümiseks, tarnimiseks või üleandmiseks otse või kaudselt ühelegi valitsusvälisele üksusele või isikule, kes tegutseb KDV territooriumil;

c)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kaasa aidata punktides a ja b nimetatud tehingutele.

2.   Tehnilisest abist, rahastamisest ja rahalise abi andmisest valitsusega seotud või muule isikule või asutusele KDVs või kasutamiseks KDVs, välja arvatud sellise abi andmisest ÜRO missioonile KDVs (MONUC) kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a, teatatakse eelnevalt ÜRO sanktsioonide komiteele. Selline teade peaks sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas vajaduse korral teavet lõppkasutaja, kavandatud tarnekuupäeva ja saadetiste marsruudi kohta.”

2.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Erandina artiklist 2 võib teenuseosutaja asukohaliikmesriigi pädev asutus, mis on nimetatud lisas loetletud veebisaitidel, anda loa:

a)

relvade ja nendega seotud materjaliga seotud tegevuse rahastamiseks või selleks tehnilise või rahalise abi andmiseks, kui see on mõeldud üksnes MONUCi toetamiseks või nimetatud missioonil kasutamiseks;

b)

üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud mittesurmava sõjavarustusega seotud tegevuse rahastamiseks või selleks tehnilise või rahalise abi andmiseks, kui sanktsioonide komiteele on sellise abi andmisest või teenuste osutamisest kooskõlas artikli 2 lõikega 2 eelnevalt teatatud.

2.   Luba ei anta tegevusteks, mis on juba aset leidnud.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  ELT L 127, 15.5.2008, lk 84.

(2)  ELT L 152, 15.6.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1377/2007 (ELT L 309, 27.11.2007, lk 1).

(3)  ELT L 152, 15.6.2005, lk 22.


16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 667/2008,

15. juuli 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. juulil 2008

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

37,7

MK

23,8

TR

79,4

ME

17,1

ZZ

39,5

0707 00 05

MK

21,3

TR

102,9

ZZ

62,1

0709 90 70

TR

92,6

ZZ

92,6

0805 50 10

AR

85,1

US

67,4

UY

56,8

ZA

104,3

ZZ

78,4

0808 10 80

AR

85,0

BR

95,8

CL

101,4

CN

69,1

NZ

114,8

US

118,0

UY

81,3

ZA

104,1

ZZ

96,2

0808 20 50

AR

90,1

CL

113,1

NZ

116,2

ZA

120,6

ZZ

110,0

0809 10 00

TR

178,3

XS

127,0

ZZ

152,7

0809 20 95

TR

336,9

US

305,5

ZZ

321,2

0809 30

TR

166,2

ZZ

166,2

0809 40 05

IL

153,3

XS

107,3

ZZ

130,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 668/2008,

15. juuli 2008,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded) II kuni V lisa seoses töömeetodite ja -korraga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2096/2005 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded) (2) II, III, IV ja V lisas viidatakse rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni eri lisadele. Alates määruse (EÜ) nr 2096/2005 vastuvõtmisest on Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon kõnealuseid lisasid muutnud, nagu on märgitud riikidele adresseeritud 10. augusti 2001. aasta kirjas 2001/74; 28. märtsi 2003. aasta kirjas 2003/29; 26. märtsi 2004. aasta kirjas 2004/16; 24. märtsi 2005. aasta kirjades 2005/35 ja 2005/39; 24. märtsi 2006. aasta kirjas 2006/38; 18. augusti 2006. aasta kirjas 2006/64 ning 30. märtsi 2007. aasta kirjades 2007/11, 2007/13, 2007/19, 2007/20, 2007/23 ja 2007/24. Liikmesriikide rahvusvaheliste õiguslike kohustuste täitmiseks ja rahvusvahelise reguleeriva raamistiku ühtsuse tagamiseks tuleks ajakohastada viiteid määruses (EÜ) nr 2096/2005.

(2)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2096/2005 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse õhuruumi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2096/2005 muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.   TÖÖMEETODID JA -KORD

Lennuliiklusteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate lennuliiklusteenuste puhul:

a)

2. lisa õhusõidueeskirjade kohta (10. trükk, juuli 2005, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 40),

b)

10. lisa lennunduse sidevahendite kohta; II osa: sidepidamiskord, sealhulgas aeronavigatsiooniteeninduse protseduuride (PANS) staatusega sidepidamiskord (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 82),

c)

11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (13. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 45).”

2)

III lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   TÖÖMEETODID JA -KORD

Meteoroloogiateenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate meteoroloogiateenuste puhul:

a)

3. lisa meteoroloogiateenuste kohta rahvusvahelisele aeronavigatsioonile (16. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 74),

b)

11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (13. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 45),

c)

14. lisa lennuväljade kohta järgmistes versioonides:

i)

I osa lennuväljade konstruktsiooni ja töö kohta (4. trükk, juuli 2004, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 9),

ii)

II osa helikopteriväljakute kohta (2. trükk, juuli 1995, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 3).”

3)

IV lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   TÖÖMEETODID JA -KORD

Lennundusteabeteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate lennundusteabeteenuste puhul:

a)

3. lisa meteoroloogiateenuste kohta rahvusvahelisele aeronavigatsioonile (16. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 74),

b)

4. lisa lennunduskaartide kohta (10. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 54),

c)

15. lisa lennundusteabeteenuste kohta (12. trükk, juuli 2004, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 34).”

4)

V lisa 4 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.   TÖÖMEETODID JA -KORD

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 10. lisas (lennunduse sidevahendite kohta) esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate side-, navigeerimis- ja seireteenuste puhul:

a)

I osa raadionavigatsiooniseadmete kohta (6. trükk, juuli 2006, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 82),

b)

II osa sidepidamiskorra kohta, sealhulgas aeronavigatsiooniteeninduse protseduuride (PANS) staatusega sidepidamiskord (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 82),

c)

III osa sidesüsteemide kohta (2. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 82),

d)

IV osa seireradarite ja kokkupõrke vältimise süsteemide kohta (4. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 82),

e)

V osa aeronavigatsioonialase raadiosagedusspektri kasutamise kohta (2. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 82).”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(2)  ELT L 335, 21.12.2005, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 482/2008 (ELT L 141, 31.5.2008, lk 5).


16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 669/2008,

15. juuli 2008,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) IC lisa täiendamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, (1) eriti selle artikli 58 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatise ja saatekirja täitmise juhiseid käsitlev IC lisa peab OECD juhiseid arvesse võttes olema täiendatud hiljemalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaldamise kuupäevaks.

(2)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (2) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

IC lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas sätestatu kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  ELT L 190, 12.7.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1379/2007 (ELT L 309, 27.11.2007, lk 7).

(2)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.


LISA

„IC LISA

TEATISE JA SAATEKIRJA TÄITMISE JUHISED

I.   Sissejuhatus

1.   Käesolevate juhistega esitatakse vajalikud selgitused teatise ja saatekirja täitmiseks. Mõlemad dokumendid on kooskõlas Baseli konventsiooni, (1) OECD otsuse (2) (millega hõlmatakse üksnes OECD piirkonna taaskasutamistoiminguteks määratud jäätmesaadetised) ja käesoleva määrusega, kuna nende puhul võetakse arvesse kõnealuses kolmes õigusaktis sätestatud konkreetseid nõudeid. Kuigi kõnealused dokumendid on kõigi kolme õigusakti hõlmamiseks piisavalt laiahaardelised, ei ole dokumendis kõik väljad siiski kõikide õigusaktide suhtes kohaldatavad ning antud juhul ei ole vaja kõiki välju täita. Kui erinõuded käsitlevad vaid ühte kontrollisüsteemi, märgitakse see joonealuses märkuses. On ka võimalik, et riiklikes rakendusaktides kasutatakse terminoloogiat, mis erineb Baseli konventsioonis vastuvõetud ja OECD otsuses kasutatud terminoloogiast. Näiteks on käesolevas määruses kasutatud termini „vedu” asemel terminit „saadetis” ning seepärast kajastavad teatise ja saatekirjade pealkirjad termini „vedu/saadetis” erinevat kasutamist.

2.   Dokumentides sisalduvad mõlemad terminid „kõrvaldamine” ja „taaskasutamine”, kuna kõnealused terminid on kolmes õigusaktis erinevalt määratletud. Euroopa Ühenduse määruses ja OECD otsuses on kasutatud terminit „kõrvaldamine”, et osutada Baseli konventsiooni IV.A lisas ja OECD otsuse 5.A liites loetletud kõrvaldamistoimingutele ning terminit „taaskasutamine”, et osutada Baseli konventsiooni IV.B lisas ja OECD otsuse 5.B liites loetletud taaskasutamistoimingutele. Baseli konventsioonis on terminit „kõrvaldamine” kasutatud nii kõrvaldamisele kui ka taaskasutamisele osutades.

3.   Lähteriigi pädevad asutused vastutavad teatise ja saatekirjade (nii paberkandjal kui ka elektroonilise versiooni) esitamise ja väljaandmise eest. Seda tehes kasutavad nad numeratsiooni, millega on võimalik märgistada konkreetset jäätmesaadetist. Numeratsioon peaks algama ISO standardi 3166 lühendite loetelus esitatud lähteriigi koodiga. ELi piires peab kahekohalisele riigi koodile järgnema tühik. Sellele võib järgneda kuni neljakohaline valikuline kood, mille on täpsustanud lähteriigi pädev asutus ja millele järgneb tühik. Numeratsioon peab lõppema kuuekohalise numbriga. Näiteks, kui riigi kood on XY ja kuuekohaline number on 123456, oleks teatise number XY 123456, kui valikulist koodi ei ole täpsustatud. Kui valikuline kood (nt 12) on täpsustatud, oleks teatise number XY 12 123456. Kui teatis või saatekiri edastatakse elektrooniliselt ja valikulist koodi ei ole täpsustatud, tuleks valikulise koodi asemel kirjutada „0000” (nt XY 0000 123456); kui täpsustatud valikuline kood on vähem kui neljakohaline (nt 12), oleks teatise number XY 0012 123456.

4.   Riigid võivad soovida välja anda dokumente, mille paberi formaat vastab nende riiklikele standarditele (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovitusel tavaliselt ISO A4). Dokumentide rahvusvahelise kasutamise hõlbustamiseks ning ISO A4 ja Põhja-Ameerikas kasutatava paberilehe formaadi erinevust arvesse võttes ei peaks blanketilehe üla- ja vasakservas joonitud äärtega raami suurus ületama 183 mm × 262 mm. Teatis (väljad 1–21, sealhulgas joonealused märkused) peaks olema ühel ning teatises kasutatud lühendite ja koodide loetelu teisel leheküljel. Saatekiri (väljad 1–19, sealhulgas joonealused märkused) peaks olema ühel ning väljad 20–22 ja saatekirjas kasutatud lühendite ja koodide loetelu teisel leheküljel.

II.   Teatise ja saatekirja eesmärk

5.   Teatisega on ette nähtud asjaomastele pädevatele asutustele esitada teavet, mida nad vajavad kavandatud jäätmesaadetiste vastuvõetavuse hindamiseks. Selles on vajaduse korral koht, kuhu sellised pädevad asutused saavad teha teatise kättesaamist kinnitava märkuse, et anda kirjalik nõusolek kavandatud saadetise kohta.

6.   On ette nähtud, et saatekiri on jäätmesaadetisega kaasas kogu aeg alates jäätmetekitaja juurest väljasaatmisest kuni saadetise saabumiseni teises riigis asuvasse jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutusettevõttesse. Iga isik, kes vastutab saadetise eest (vedajad või ka vastuvõtja, (3) allkirjastab kõnealuste jäätmete saatekirja kas jäätmete väljasaatmisel või vastuvõtmisel. Saatekirjas on ka kohad saadetise teekonna registreerimise kohta kõikide asjaomaste riikide tolliasutustes (käesoleva määruse nõuete kohaselt). Lõpuks kasutab vastav jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutusettevõte saatekirja selleks, et tõendada jäätmete vastuvõtmist ning kõrvaldamis- või taaskasutustoimingute lõpetamist.

III.   Üldnõuded

7.   Kavandatud saadetise suhtes kehtib kirjalik etteteatamismenetlus ning nõusolek on võimalik saada üksnes pärast teatise ja saatekirja käesoleva määruse (võttes arvesse artikli 16 punkte a ja b) kohast täitmist ning kõikide asjaomaste pädevate asutuste kirjalike või vaikivate nõusolekute kehtivusaja jooksul.

8.   Trükitud dokumendikoopiad tuleks täita kas masinakirjas või läbivalt trükitähtedega, kasutades veekindlat tinti. Allkirjad tuleb alati kirjutada veekindla tindiga ja volitatud esindaja nime juurde tuleb lisada trükitähtedega kirjutatud allkiri. Väikese vea korral, kui näiteks on kasutatud vale jäätmekoodi, võib paranduse teha pädeva asutuse nõusolekul. Uus tekst peab olema tähistatud ja allkirjastatud või tembeldatud ning muudatuse kuupäev peab olema märgitud. Suuremate muudatuste või paranduste korral tuleb täita uus vorm.

9.   Vormid on kujundatud nii, et neid saab ka elektrooniliselt hõlpsasti täita. Kui kasutatakse seda moodust, tuleks vormide mis tahes väärkasutuse vastu võtta asjakohased turvameetmed. Kui täidetud vormis on pädeva asutuse nõusolekul tehtud mis tahes muudatus, peaks see olema nähtav. E-kirja teel edastatavate elektrooniliste vormide puhul on vajalik digitaalallkiri.

10.   Tõlkimise lihtsustamiseks on dokumentides mitmete väljade täitmiseks teksti asemel nõutav kood. Kui tekst on nõutav, siis peab see olema sihtriigi pädeva asutuse ja vajaduse korral muude asjaomaste asutuste jaoks vastuvõetavas keeles.

11.   Kuupäeva märkimiseks tuleks kasutada kuuenumbrilist vormingut. Näiteks 29. jaanuar 2006 peaks olema näidatud 29.01.06 (päev.kuu.aasta).

12.   Kui lisateavet edastatavatele dokumentidele on vaja lisada lisasid, peaks igal lisal olema vastava dokumendi viitenumber ja viide sellega seotud väljale.

IV.   Teatiste täitmise juhised

13.   Teataja (4) peab teatamise ajal täitma väljad 1–18 (v.a teatise number väljal 3). Mõnedes kolmandates riikides, mis ei ole OECD liikmesriigid, võib kõnealused väljad täita lähteriigi pädev asutus. Kui teataja ei ole sama isik kui esmane jäätmetekitaja, peab vajaduse korral see jäätmetekitaja või üks artikli 2 punkti 15 lõike a alapunktiga ii või alapunktiga iii ette nähtud isikutest samuti allkirja andma väljal 17, nagu on täpsustatud artikli 4 punkti 1 teises lõigus ja II lisa 1. osa punktis 26.

14.   Väljad 1 (vt II lisa 1. osa punktid 2 ja 4) ja 2 (II lisa 1. osa punkt 6). Märkida iga teataja registreerimisnumber (vajaduse korral), aadress (sealhulgas riigi nimi) ning telefoni- ja faksinumbrid (sealhulgas riigi kood); saadetise eest peab vastutama kontaktisik, k.a vedamise ajal toimunud intsidentide korral. Mõnedes kolmandates riikides võib selle asemel anda sellist teavet lähteriigi pädeva asutuse kohta. Vastavalt käesoleva määruse artikli 2 punktile 15 võib teataja olla turustaja või vahendaja. Sel juhul tuleb vastavalt lisale (vt II lisa 1. osa punkt 23) esitada jäätmetekitaja, uue jäätmetekitaja või koguja ja vahendaja või turustaja vahel sõlmitud lepingu koopia või tõend lepingu kohta (või selle olemasolu kinnitav deklaratsioon). Telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadress peaksid hõlbustama kontakti kõikide asjakohaste isikute vahel lähetamise käigus mis tahes ajal esineva vahejuhtumi korral.

15.   Tavaliselt on vastuvõtja väljal 10 esitatud kõrvaldamis- või taaskasutusettevõte. Mõnel juhul võib vastuvõtja olla ka muu isik, näiteks turustaja, vahendaja (5) või juriidiline isik, nagu väljal 10 esitatud kõrvaldamis- või taaskasutusettevõtte peakorterid või e-posti aadress. Vastuvõtja, turustaja, vahendaja või juriidilise isikuna tegutsemiseks on vaja kuuluda sihtriigi jurisdiktsiooni alla ning talle kuuluvad jäätmed või ta valdab neid seaduslikult jäätmesaadetise sihtriiki saabumise hetkel. Niisugustel juhtudel tuleks turustajat, vahendajat või juriidilist isikut käsitlev teave kanda väljale 2.

16.   Väli 3 (vt II lisa 1. osa punktid 1, 5, 11 ja 19). Teatist välja andes annab pädev asutus oma süsteemile vastava identifitseerimisnumbri, mis trükitakse käesolevale väljale (vt eespool punkt 3). Punktis A viitab „üksiksaadetis” ühekordsele teatisele ja „mitmekordne saadetis” üldisele teatisele. Punktis B märkida, millist tüüpi toimingule veetud jäätmed on määratud. Punktis C viitab „eelnev nõusolek” käesoleva määruse artiklile 14.

17.   Väljad 4 (vt II lisa 1. osa punkt 1), 5 (vt II lisa 1. osa punkt 17) ja 6 (vt II lisa, 1. osa punkt 12): ühe saadetise puhul tuleb saadetise arv märkida väljale 4 ja ühe saadetise ettenähtud kuupäev või mitmekordsete saadetiste puhul esimese ja viimase saadetise kuupäevad väljale 6. Väljale 5 märkida arvatav maksimaalne ja minimaalne mass tonnides (jäätmete üks tonn võrdub ühe megagrammiga (Mg) või 1 000 kilogrammiga). Mõnedes kolmandates riikides võib olla vastuvõetav ka esitatav maht kuupmeetrites (üks kuupmeeter võrdub 1 000 liitriga) või muudes meetermõõdustiku ühikutes, nagu kilogrammides või liitrites. Kui selliseid ühikuid kasutatakse, märkida mõõtühik ja kriipsutada dokumendis ühik läbi. Veetud üldkogus ei tohi ületada väljal 5 deklareeritud maksimumkogust. Väljale 6 märgitavate saadetiste aeg ei tohi ületada ühte aastat, v.a mitmekordsed saadetised taaskasutusettevõtetesse, millele on antud eelnev nõusolek vastavalt käesoleva määruse artiklile 14 (vt punkt 16), mille puhul ettenähtud ajaperiood ei tohi ületada kolme aastat. Kõikide saadetiste lähetamine peab toimuma vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 6 pädevate asutuste antud kõikide asjaomaste pädevate asutuste kirjaliku või vaikiva nõusoleku kehtivusaja jooksul. Mitmekordsete saadetiste puhul võivad mõned kolmandad riigid Baseli konventsioonile toetudes nõuda iga saadetise prognoositavate kuupäevade või hinnangulise sageduse ja prognoositava koguse noteerimist väljale 5 või 6 või lisasse lisamist. Kui pädev asutus annab saadetise kohta kirjaliku nõusoleku ning kõnealuse nõuoleku väljal 20 märgitud kehtivusperiood erineb väljal 6 märgitud kehtivusperioodist, siis on pädeva asutuse otsus ülimuslik väljal 6 esitatud teabe suhtes.

18.   Väli 7 (vt II lisa 1. osa punkt 18). Pakkimisviisi liiki märkides tuleks kasutada teatisele lisatud lühendite ja koodide loetelus esitatud koode. Kui on nõutud konkreetsed käitlemise ettevaatusabinõud nagu need, mis on nõutud jäätmetekitaja käitlemisjuhistes töötajatele, tervise ja ohutuse teabes, sealhulgas väljavoolamist käsitlevas teabes, ja kirjalikes ohtlike kaupade transpordijuhistes, siis tuleb teha märge vastavasse lahtrisse ja lisada teave lisasse.

19.   Väli 8 (vt II lisa 1. osa punktid 7 ja 13). Esitada vajalik teave: registreerimisnumber (vajaduse korral), aadress (sealhulgas riigi nimi) ning telefoni- ja faksinumbrid (sealhulgas riigi kood); kontaktisik peab vastutama saadetise eest. Kui kaasatud on rohkem kui üks vedaja, lisatakse teatisele täielik loetelu, mis sisaldab vajalikku teavet iga vedaja kohta. Kui vedu organiseerib ekspediitor, siis tuleb lisas esitada üksikasjad ekspediitori ja vajalik teave tegeliku vedaja kohta. Lisas esitada tõend vedaja(te) registreerimise kohta, kui on tegemist jäätmete transpordiga (nt selle olemasolu kinnitav deklaratsioon) (vt II lisa 1. osa punkt 15). Transpordiliiki märkides tuleks kasutada teatisele lisatud lühendite ja koodide loetelus esitatud koode.

20.   Väli 9 (vt II lisa 1. osa punktid 3 ja 16). Esitada vajalik teave jäätmetekitaja kohta. (6) Vajaduse korral esitatakse jäätmetekitaja registreerimisnumber. Kui teataja on sama isik kui jäätmetekitaja, siis kirjutada „Sama nagu väljal 1”. Kui jäätmeid on tekitanud rohkem kui üks jäätmetekitaja, kirjutada „Vt lisatud loetelu” ning lisatakse iga jäätmetekitaja kohta olulist teavet sisaldav loetelu. Kui jäätmetekitaja ei ole teada, siis tuleb esitada selle isiku nimi, kellele jäätmed kuuluvad või kes neid valdab (valdaja). Esitada ka teave jäätmetekitamisprotsessi ja jäätmete tekitamise koha kohta.

21.   Väli 10 (vt II lisa 1. osa punkt 5). Esitada vajalik teave saadetise sihtkoha kohta tehes märke kas kõrvaldamise või taaskasutamise ettevõtte juurde, vajaduse korral registreerimisnumber ning teave jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamise tegeliku koha kohta, kui see on ettevõtte aadressist erinev. Kui kõrvaldaja või taaskasutaja on ka vastuvõtja, märkida siin „Sama nagu väli 2”. Kui kõrvaldamis- või taaskasutamistoiming on D13–D15 või R12 või R13 toiming (vastavalt direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) IIA lisa või IIB lisale), siis tuleks väljal 10 nimetada nii toimingut sooritav ettevõte kui ka koht, kus toimingut sooritatakse. Sellisel juhul tuleks vastav teave järgmise ettevõtte või järgmiste ettevõtete kohta, kus sooritatakse või võidakse sooritada mis tahes R12/R13 või D13–D15 toimingut ning D1–D12 või R1–R11 toimingut esitada lisas. Kui jäätmete taaskasutamis- või kõrvaldamisettevõte on kantud nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) I lisa 5. kategooria nimekirja, tuleb sel juhul, kui ettevõte ei asu Euroopa Ühenduse territooriumil, lisada lisasse tõendid (nt olemasolu tõendav deklaratsioon) kehtiva loa kohta, mis on välja antud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 4 ja 5.

22.   Väli 11 (vt II lisa 1. osa punktid 5, 19 ja 20). Märkida taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu liik, kasutades direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) IIA või IIB lisades esitatud R-koode või D-koode (vt ka teatisele lisatud lühendite ja koodide loetelu) (7). Kui kõrvaldamis- või taaskasutamistoiming on D13–D15 või R12 või R13 toiming, tuleb vastav teave järgmiste toimingute (mis tahes R12/R13 või D13–D15 ning ka D1–D12 või R1–R11) kohta esitada lisas. Märkida ka kasutatav tehnoloogia. Kui jäätmed on määratud taaskasutamiseks, esitada lisas taaskasutamiseks kõlbmatu osa kõrvaldamise kavatsetav viis pärast taaskasutamist, taaskasutatud materjali kogus võrreldes taaskasutamatute jäätmetega, taaskasutatud materjali arvatav väärtus ning taaskasutamise maksumus ja taaskasutamiseks kõlbmatu osa kõrvaldamise maksumus. Juhul kui ühendusse veetakse sisse kõrvaldamiseks määratud jäätmeid, esitada vastavalt käesoleva määruse artikli 41 lõikele 4 lähteriigi eelnev nõuetekohaselt põhjendatud taotlus pealkirja all „Ekspordi põhjus” ja lisada taotlus lisasse. Mõned kolmandad riigid väljastpoolt OECD võivad Baseli konventsioonile toetudes nõuda ekspordi põhjuse täpsustamist.

23.   Väli 12 (vt II lisa 1. osa punkt 16). Kui on teada, esitada materjali üldtuntud nimi või nimed või kaubanimi ning selle oluliste koostisosade nimed (lähtudes kogusest ja/või ohuteguritest) ning nende suhteline kontsentratsioon (väljendatuna protsendimäärana). Jäätmete segu puhul esitada sama teave erinevate jäätmeosade kohta ja märkida, millised osad on määratud taaskasutamiseks. Vastavalt käesoleva määruse II lisa 3. osa punktile 7 võib nõuda jäätmete koostise keemilist analüüsi. Vajaduse korral lisada täiendav teave lisasse.

24.   Väli 13 (vt II lisa 1. osa punkt 16). Esitada jäätmete füüsikalised omadused tavatemperatuuri ja -rõhu korral.

25.   Väli 14 (vt II lisa 1. osa punkt 16). Teatada kood, millega jäätmed määratletakse vastavalt käesoleva määruse III, IIIA, IIIB, IV või IVA lisadele. Esitada kood vastavalt Baseli konventsiooni alusel vastu võetud süsteemile (välja 14 alajaotises i) ja vajaduse korral OECD otsuse alusel vastu võetud süsteemid (alajaotises ii) ning muud vastuvõetavad klassifikatsioonisüsteemid (alajaotistes iii–xii). Vastavalt käesoleva määruse artikli 4 punkti 6 teisele lõigule esitada üksnes jäätmete kood (käesoleva määruse III, IIIA, IIIB, IV või IVA lisadest) järgmise kahe erandiga: Juhul kui jäätmeliigid ei ole liigitatud III, IIIB, IV ja IVA lisa ühegi kande kohaselt, esitada üksnes jäätmete üks liik. Juhul kui jäätmete segud ei ole liigitatud III, IIIB, IV või IVA lisa ühegi kande kohaselt, kuid on loetletud IIIA lisas, esitada tähtsuse järjekorras kõigi jäätmefraktsioonide koodid (vajaduse korral lisas).

a)   Alamrubriik i. Baseli konventsiooni VIII lisa koode tuleks kasutada jäätmete puhul, mille suhtes kohaldatakse kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust (vt käesoleva määruse IV lisa 1. osa); Baseli konventsiooni IX lisa koode tuleks kasutada jäätmete puhul, mille suhtes kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust tavaliselt ei kohaldata, kuid mille puhul konkreetsetel põhjustel nagu saastumine ohtlike ainetega (vt käesoleva määruse III lisa punkt 1) või erinev liigitamine vastavalt käeoleva määruse artiklile 63 või siseriiklikele õigusaktidele, (8) mille suhtes kohaldatakse kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust (vt käesoleva määruse III lisa I osa). Baseli konventsiooni VIII ja IX lisa on esitatud käesoleva määruse V lisas, Baseli konventsiooni tekstis ja Baseli konventsiooni sekretariaadist kättesaadavas kasutusjuhendis. Kui jäätmed ei ole Baseli konventsiooni VIII või IX lisas loetletud, märkida „loetlemata”.

b)   Alamrubriik ii. OECD liikmesriigid peaksid kasutama käesoleva määruse III ja IV lisa II osas loetletud OECD jäätmekoode, st selliste jäätmete puhul, mida Baseli konventsiooni lisades ei ole loetletud või mille käesoleva määruse kohane kontrollitase erineb Baseli konventsiooniga nõutud kontrollitasemest. Kui jäätmed ei ole loetletud käeoleva määruse III ja IV lisa II osas, märkida „loetlemata”.

c)   Alamrubriik iii. Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid kasutama Euroopa Ühenduse jäätmete nimistusse lisatud koode (vt komisjoni otsus 2000/532/EÜ, mida on muudetud). (9) Niisugused koodid võivad olla lisatud ka käeoleva määruse IIIB lisasse.

d)   Alamrubriigid iv ja v. Vajaduse korral tuleks kasutada lähteriigis ning kui teada, sihtriigis kasutatavaid riiklikke identifitseerimiskoode, mis on muud kui Euroopa Ühenduse jäätmete nimistu koodid. Niisugused koodid võib lisada käesoleva määruse IIIA, IIIB või IVA lisasse.

e)   Alamrubriik vi. Kui pädevad asutused vajavad või nõuavad, lisada siia mis tahes muu kood või täiendav teave, mis hõlbustaks jäätmete määratlemist.

f)   Alamrubriik vii. Kui kõnealune kood või koodid on olemas, teatada asjakohane Y-kood või Y-koodid vastavalt „Kontrollitavatele jäätmekategooriatele” (vt Baseli konventsiooni I lisa ja OECD otsuse I liide) või vastavalt „Erilist tähelepanu nõudvatele jäätmekategooriatele”, mis on esitatud Baseli konventsiooni II lisas (vt käesoleva määruse IV lisa I osa või Baseli kasutusjuhendi 2. liide). Käesoleva määrusega ja OECD otsusega ei ole Y-koodid nõutud, v. a juhul kui jäätmesaadetis kuulub Baseli konventsiooni kohase kahest „Erilist tähelepanu nõudvatest jäätmekategooriatest” ühe kategooria alla (Y46 ja Y47 või jäätmete II lisa), mille puhul tuleks märkida Baseli Y-kood. Baseli konventsiooni kohase aruandekohustuse täitmiseks tuleb sellest olenemata Y-kood või Y-koodid märkida jäätmete puhul, mis on Baseli konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt määratletud ohtlike jäätmetena.

g)   Alamrubriik viii. Vajaduse korral teatada siinkohal asjakohane/-kohased H-kood või H-koodid, st jäätmete ohtlikke omadusi näitavad koodid (vt teatisele lisatud lühendite ja koodide loetelu). Kui jäätmetel puuduvad Baseli konventsiooniga hõlmatud ohtlikud omadused, kuid vastavalt direktiivi 91/689/EMÜ (ohtlike jäätmete kohta) III lisale on jäätmed ohtlikud, teatada H-kood või H-koodid vastavalt käeolevale III lisale ning märkida pärast H-koodi „EÜ” (st H14 EÜ).

h)   Alamrubriik ix. Vajaduse korral teatada siinkohal ÜRO klass või klassid, mis vastavalt ÜRO klassifikatsioonile näitavad jäätmete ohtlikke omadusi (vt teatisele lisatud lühendite ja koodide loetelu) ja peavad olema kooskõlas ohtlike kaupade veo kohustuslike rahvusvaheliste eeskirjadega (vt ÜRO ohtlike kaupade vedu käsitlevad soovitused. Näidiseeskirjad (oranž raamat), viimane versioon. (10)

i)   Alamrubriigid x ja xi. Vajaduse korral teatada siinkohal asjakohane ÜRO number või numbrid ning ÜRO saadetise nimi või nimed. Kõnealuseid numbreid kasutatakse tavaliselt jäätmete määratlemiseks vastavalt ÜRO klassifitseerimissüsteemile ja peavad olema kooskõlas ohtlike kaupade veo kohustuslike rahvusvaheliste eeskirjadega (vt ÜRO ohtlike kaupade vedu käsitlevad soovitused. Näidiseeskirjad (oranž raamat), viimane versioon.

j)   Alamrubriik xii. Vajaduse korral teatada siinkohal kood või koodid, mille alusel tolliasutustel on võimalik jäätmeid määratleda (vt koodide ja kaupade loetelu Maailma Tolliorganisatsiooni välja antud „Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemis”).

26.   Väli 15 (vt II lisa 1. osa punktid 8–10 ja 14). Välja 15 real a esitada lähteriigi, transiidiriigi ja sihtriigi (11) nimi või iga riigi kood kasutades ISO standardi 3166 lühendeid. (12) Vajaduse korral esitada real b iga riigi vastava pädeva asutuse koodnumber ja real c märkida piiripunkti või sadama nimi ning vajaduse korral riiki sisenemise või väljumise kohas paikneva tolliasutuse koodinumber. Transiidiriikide puhul esitada real c teave sisenemis- ja väljumispunktide kohta. Kui konkreetse saadetise puhul on hõlmatud rohkem kui kolm transiidiriiki, lisatakse asjakohane teave lisasse. Lisas esitada kavandatud marsruut sisenemis- ja väljumispunktide vahel, sealhulgas võimalikud variandid ja ka ettearvamatud asjaolud.

27.   Väli 16 (vt II lisa 1. osa punkt 14). Esitada vajalik teave saadetiste puhul, mis hõlmavad Euroopa Liidu liikmesriikidesse sisenemist, nende läbimist või nendest väljumist.

28.   Väli 17 (vt II lisa 1. osa punktid 21–22 ja 24–26). Teataja (või teatajana tegutsev turustaja või vahendaja) peab allkirja ja kuupäevaga varustama teatise iga koopia enne selle edastamist asjaomaste riikide pädevatele asutustele. Mõnedes kolmandates riikides võib lähtekoha pädev asutus varustada teatise allkirja ja kuupäevaga. Kui teataja ei ole sama isik kui esmane jäätmetekitaja, peab vajaduse korral see jäätmetekitaja, uus jäätmetekitaja või koguja samuti allkirja ja kuupäeva kirjutama; tuleks märkida, et seda ei saa rakendada juhul, kui jäätmetekitajaid on mitu (asjaomased määratlused võivad olla siseriiklikes õigusaktides). Kui jäätmetekitaja ei ole teada, siis peaks alla kirjutama isik, kellele jäätmed kuuluvad või kes neid valdab (valdaja). Kõnealune deklaratsioon peaks ka tõendama kolmandatele isikutele tekitatud kahju korvamiseks võetud kindlustuse olemasolu. Mõnedes kolmandates riikides võidakse nõuda, et teatisega on kaasas tõend kindlustuse kohta või muud finantstagatised ja leping.

29.   Väli 18. Märkida teatisega koos esitatavate mis tahes täiendavat teavet sisaldavate lisade arv (13). Iga lisa peab sisaldama viidet teatise numbrile, mille kohta see kehtib ja mis on märgitud 3. välja nurgas.

30.   Väli 19. Baseli konventsiooni kohaselt annab (annavad) niisuguse kättesaamistõendi välja sihtriigi või -riikide (vajaduse korral) või transiidiriigi või -riikide pädev(ad) asutus(ed). OECD otsuse kohaselt annab kättesaamistõendi välja sihtriigi pädev asutus. Mõnedes kolmandates riikides võidakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele nõuda, et ka lähteriigi pädev asutus annaks välja kättesaamistõendi.

31.   Väljad 20 ja 21. Välja 20 kasutavad mis tahes asjaomase riigi pädevad asutused kirjaliku nõusoleku esitamiseks. Baseli konventsiooniga nõutakse (v.a juhul kui riik on otsustanud transiidi kohta kirjalikku nõusolekut mitte nõuda ning on sellest ka teisi pooli Baseli konventsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt teavitanud) ning teatavad kolmandad riigid nõuavad alati kirjalikku nõusolekut (vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 1 võib transiidiriigi pädev asutus esitada vaikiva nõusoleku), samal ajal kui OECD otsusega ei ole kirjalikku nõusolekut nõutud. Märkida riigi nimi (või ISO standardi 3166 lühendeid kasutades selle kood). Kui saadetise puhul kehtivad eritingimused, peaks kõnealune pädev asutus tegema märke asjakohasesse lahtrisse ning täpsustama tingimused väljal 21 või teatise lisas. Kui pädev asutus soovib saadetise kohta esitada vastuväidet, võiks ta seda teha kirjutades väljale 20 „VASTUVÄIDE”. Vastuväite põhjuste selgitamiseks võib kasutada välja 21 või teha seda eraldi kirjaga.

V.   Saatekirja täitmise juhised

32.   Teatamise ajal täidab teataja väljad 3, 4 ja 9–14. Pärast lähteriigi, sihtriigi või transiidiriigi pädevate asutuse nõusoleku saamist või transiidiriigi pädeva asutuse puhul ka vaikiva nõusoleku saamist, ning enne saadetise tegelikku väljastamist täidab teataja väljad 2, 5–8 (v.a transpordiliik, transpordikuupäev ja allkiri), 15 ning vajaduse korral 16. Mõnedes kolmandates riikides, mis ei ole OECD liikmesriigid, võib kõnealused väljad teataja asemel täita lähteriigi pädev asutus. Saadetise enda valdusse võtmise ajal täidab vedaja või tema esindaja transpordiliigi, transpordikuupäeva kohad ja annab allkirja välja 8 punktides a–c ja vajaduse korral väljal 16. Vastuvõtja täidab välja 17 sel juhul, kui ta ei ole kõrvaldaja või taaskasutaja ning kui ta vastutab jäätmesaadetise eest pärast selle saabumist sihtriiki, ja vajadusel välja 16.

33.   Väli 1. Lähteriigi pädev asutus märgib teatise numbri (mis on sama kui teatise väljal 3 esitatud number).

34.   Väli 2 (vt II lisa 2. osa punkt 1). Mitmekordsete saadetiste üldise teatamise puhul märkida saadetise seerianumber ja teatise väljal 4 märgitud kavandatud saadetiste üldarv (kõnealuse üldise teatamise kohaselt kirjutada näiteks „4/11” kavandatud üheteistkümnest saadetisest neljanda saadetise puhul). Ühekordse teatamise puhul märkida „1/1”.

35.   Väljad 3 ja 4. Esitada sama teave teataja (14) ja vastuvõtja kohta, nagu on esitatud teatise väljadel 1 ja 2.

36.   Väli 5 (vt II lisa 2. osa punkt 6). Esitada tegelik kaal tonnides (jäätmete üks tonn võrdub ühe megagrammiga (Mg) või 1 000 kilogrammiga). Mõnedes kolmandates riikides võib olla vastuvõetav ka esitatav maht kuupmeetrites (üks kuupmeeter võrdub 1 000 liitriga) või muudes meetermõõdustiku ühikutes, nagu näiteks kilogrammides või liitrites. Kui selliseid ühikuid kasutatakse, märkida mõõtühik ja vormis kriipsutada ühik läbi. Igal võimalusel lisada sillatüüpi (platvorm)kaalude kviitungid.

37.   Väli 6 (vt II lisa 2. osa punkt 2). Märkida saadetise tegeliku lähetamise kuupäev. (Vt ka teatises väljal 6 antud juhendid).

38.   Väli 7 (vt II lisa 2. osa punktid 7 ja 8). Pakkimisviisi liiki märkides tuleks kasutada saatekirjale lisatud lühendite ja koodide loetelus esitatud koode. Kui on nõutud konkreetsed käitlemise ettevaatusabinõud nagu need, mida on kirjeldatud jäätmetekitaja käitlemisjuhistes töötajatele, tervise ja ohutuse teabes, sealhulgas väljavoolamist käsitlevas teabes, ja transpordi hädaabikaartides, siis tuleb teha märge vastavasse lahtrisse ja lisada teave lisasse. Märkida kaubasaadetise moodustavate pakkeüksuste arv.

39.   Välja 8 punktid a, b ja c (vt II lisa 2. osa punktid 3 ja 4). Märkida vajalik teave (registreerimisnumber (vajaduse korral), aadress (sealhulgas riigi nimi), telefoni- ja faksinumbrid (sealhulgas riigi kood)). Kui saadetise puhul on hõlmatud rohkem kui kolm vedajat, tuleks asjakohane teave iga vedaja kohta lisada saatekirja lisasse. Saadetise enda valdusse võtmisel peaks vedaja või vedaja esindaja märkima transpordiliigi, transpordikuupäeva ja andma allkirja. Allkirjastatud saatekirja koopia jääb teatajale. Iga järjestikuse saadetise lähetamise korral peab vedaja või vedaja esindaja saadetise enda valdusse võtmisel kooskõlastama sama taotluse ja dokumendi ka allkirjastama. Allkirjastatud saatekirja koopia jääb eelmisele vedajale.

40.   Väli 9. Esitada teatise väljale 9 kantud teave.

41.   Väljad 10 ja 11. Esitada teatise väljale 10 ja 11 kantud teave. Kui kõrvaldaja või taaskasutaja on ka vastuvõtja, siis kirjutada väljale 10: „Sama nagu väljal 4”. Kui kõrvaldamis- või taaskasutamistoiming on D13–D15 või R12 või R13 toiming (vastavalt jäätmeid käsitleva direktiivi 2006/12/EÜ IIA või IIB lisale), piisab väljal 10 esitatud teabest toimingut sooritava ettevõtte kohta. Saatekirja ei ole vaja lisada täiendavat teavet mis tahes järgmiste R12/R13 või D13–D15 toiminguid sooritavate ettevõtete ning järgmist (järgmisi) D1–D12 või R1–R11 toimingut (toiminguid) sooritava(te) ettevõtte (ettevõtete) kohta.

42.   Väljad 12, 13 ja 14. Esitada teatise väljale 12, 13 ja 14 kantud teave.

43.   Väli 15 (vt II lisa 2. osa punkt 9). Saadetise lähetamise ajal peab teataja (või teatajana tegutsev turustaja või vahendaja) varustama saatekirja allkirja ja kuupäevaga. Mõnedes kolmandates riikides võib lähteriigi pädev asutus või jäätmevaldaja vastavalt Baseli konventsioonile varustada saatekirja allkirja ja kuupäevaga. Vastavalt käesoleva määruse artikli 16 punktile c tuleb saatekirjale lisada teatise koopiad, mis sisaldavad asjaomaste pädevate asutuste kirjalikku nõusolekut ning nende poolt esitatud tingimusi. Mõnedes kolmandates riikides võidakse nõuda originaalide lisamist.

44.   Väli 16 (vt II lisa 2. osa punkt 5). Käesolevat välja võib kasutada iga saadetisega hõlmatud isik (teataja või lähteriigi pädev asutus, vajaduse korral, vastuvõtja, mis tahes pädev asutus, vedaja) erijuhtudel, kui siseriiklike õigusaktidega on nõutud üksikasjalikumat teavet konkreetse kirje kohta (näiteks teave sadama kohta, kus toimub transpordiliigi vahetus, konteinerite arv ja nende identifitseerimisnumber, või täiendavad tõendid või pitsatijäljendid, mis näitavad saadetise suhtes pädevate asutuste nõusolekut). Esitada marsruut (väljumiskoht ja igasse asjaomasesse riiki sisenemiskoht ja sealt väljumiskoht, kaasa arvatud ühenduse saabumis- ja/või väljumis- ja/või eksporditolliasutus) ja marsruut ettenägematute asjaolude puhul (marsruut väljumis- ja sisenemiskoha vahel), kaasa arvatud võimalikud variandid väljal 16 või lisada lisasse.

45.   Väli 17. Käesoleva välja täidab vastuvõtja juhul, kui ta ei ole kõrvaldaja või taaskasutaja (vt punkt 15 eespool) ning juhul kui vastuvõtja vastutab jäätmete eest pärast jäätmesaadetise sihtriiki saabumist.

46.   Väli 18. Käesoleva välja täidab kõrvaldamis- või taaskasutamisettevõtte volitatud esindaja jäätmesaadetise kättesaamisel. Teha märge asjakohase ettevõtte liigi lahtrisse. Saadud koguse suhtes osutada palun väljal 5 (punkt 36) esitatud juhistele. Saatekirja allkirjastatud koopia antakse viimasele vedajale. Kui saadetis lükatakse mingil põhjusel tagasi, peab kõrvaldamis- või taaskasutamisettevõtte esindaja viivitamata võtma ühendust oma pädeva asutusega. Vastavalt käesoleva määruse artikli 16 punktile d või vajaduse korral artikli 15 punktile c ning OECD otsusele tuleb saatekirja allkirjastatud koopiad kolme päeva jooksul saata teatajale ja asjaomase riigi pädevatele asutustele (v.a OECD transiidiriigid, kes on teavitanud OECD sekretariaati, et nad ei soovi niisuguseid saatekirjade koopiaid saada). Saatekirja originaal jääb kõrvaldamis- või taaskasutamisettevõttele.

47.   Jäätmesaadetise kättesaamist peab tõendama mis tahes ettevõte, milles sooritatakse mis tahes kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingut, sealhulgas D13–D15 või R12 või R13 toimingut. Ettevõte, kus sooritatakse samas riigis D13–D15 või R12 või R13 toimingu järgselt mis tahes D13–D15 või R12/R13 toiming või D1–D12 või R1–11 toiming, ei pea siiski tõendama saadetise kättesaamist D13–D15 või R12 või R13 ettevõttest. Järelikult ei ole sel juhul vaja välja 18 kasutada saadetise lõpliku kättesaamise märkimiseks. Märkida taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu liik, kasutades direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) IIA või IIB lisades esitatud R-koode või D-koode, ning jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingu lõpetamise ligikaudne kuupäev.

48.   Väli 19. Käesoleva välja täidab kõrvaldaja või taaskasutaja, et tõendada jäätmete kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingu lõpetamist. Vastavalt käesoleva määruse artikli 16 punktile e või vajaduse korral artikli 15 punktile d ning OECD otsusele tuleks saatekirja, mille väli 19 on täidetud, allkirjastatud koopiad saata teatajale ning lähteriigi, transiidiriigi (ei ole nõutud OECD otsusega) ja sihtriigi pädevatele asutustele nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast taaskasutamise või kõrvaldamise lõpetamist ja mitte hiljem kui üks kalendriaasta pärast jäätmete kättesaamist. Mõnedes kolmandates riikides, mis ei ole OECD liikmesriigid, võidakse vastavalt Baseli konventsioonile nõuda, et dokumendi, mille väli 19 on täidetud, allkirjastatud koopiad saadetakse teatajale ja lähteriigi pädevale asutusele. Kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingu D13–D15 või R12 või R13 puhul on piisav väljal 10 esitatud teave niisugust toimingut sooritava ettevõtte kohta ning saatekirja ei ole vaja lisada täiendavat teavet mis tahes järgmiste R12/R13 või D13–D15 toiminguid sooritavate ettevõtete ning järgmist (järgmisi) D1–D12 või R1–R11 toimingut (toiminguid) sooritava(te) ettevõtte (ettevõtete) kohta.

49.   Jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist peab tõendama mis tahes ettevõte, milles sooritatakse mis tahes kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingut, sealhulgas D13–D15 või R12 või R13 toimingut. Seepärast ei peaks ettevõte, milles sooritatakse samas riigis D13–D15 või R12 või R13 toimingu järgselt mis tahes D13–D15 või R12/R13 toiming või D1–D12 või R1–11 toiming, kasutama välja 19, et tõendada jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, kuna D13–D15 või R12 või R13 toimingut sooritav ettevõte on kõnealuse välja juba täitnud. Sellisel konkreetsel juhul peab iga riik kindlaks määrama kõrvaldamise või taaskasutamise tõendamise viisid.

50.   Väljad 20, 21 ja 22. Käesolevaid välju tuleb kasutada ühenduse piiridel asuvates tolliasutustes.”


(1)  Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon, 22. märts 1989. Vt www.basel.int

(2)  OECD nõukogu otsus C(2001) 107/lõplik, millega vaadatakse üle OECD otsus C(92) 39/lõplik (taaskasutatavate jäätmete üle piiri toimetamise kontrolli kohta). Endine otsus on nõukogu 14. juunil 2001 ja 28. veebruaril 2002 (muudatustega) vastuvõetud tekstide liitmine. Vt http://www.oecd.org/topic/0,2688,en_2649_34397_1_1_1_1_1,00.html

(3)  Väljaspool Euroopa Ühendust võib mõiste „vastuvõtja” asemel olla kasutusel mõiste „importija”.

(4)  Väljaspool Euroopa Ühendust võib mõiste „teataja” asemel olla kasutusel mõiste „eksportija”.

(5)  Mõnedes kolmandates riikides, mis on OECD liikmesriigid, võidakse vastavalt OECD otsusele kasutada mõistet „tunnustatud ettevõtja”.

(6)  Väljaspool Euroopa Ühendust võib mõiste „jäätmetekitaja” asemel olla kasutusel mõiste „jäätmevaldaja”.

(7)  Euroopa Ühenduses on lühendite loetelus esitatud toimingu R1 määratlus erinev Baseli konventsioonis ja OECD otsuses kasutatud määratlusest; seepärast on esitatud mõlemad sõnastused. On veel teisigi erinevusi Euroopa Ühenduses ning Baseli konventsioonis ja OECD otsuses kasutatud terminoloogia vahel, mida lühendite loeteluga ei hõlmata.

(8)  Komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (ELT L 316, 4.12.2007, lk 6).

(9)  Vt http://europa.eu.int/eur-lex/en/consleg/main/2000/en_2000D0532_index.html

(10)  Vt http://www.unece.org/trans/danger/danger.htm

(11)  Baseli konventsioonis kasutatakse mõiste „country” (maa) asemel mõistet „state” (riik).

(12)  Väljaspool Euroopa Ühendust võivad mõistete „lähtekoht” ja „sihtkoht” asemel olla kasutusel mõisted „eksport” ja „import”.

(13)  Vt väljad 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14, 15, 20 või 21, ning kui pädevad asutused nõuavad täiendavat teavet või dokumentatsiooni, vt käesoleva määruse II lisa 3. osa, mis ei ole ühegi väljaga hõlmatud.

(14)  Mõnedes kolmandates riikides võib selle asemel anda sellist teavet lähteriigi pädeva asutuse kohta.


16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 670/2008,

15. juuli 2008,

millega registreeritakse teatav nimetus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris (Arroz Carolino das Lezírias Ribatejanas (KGT))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule on Portugali esitatud taotlus nimetuse „Arroz Carolino das Lezírias Ribatejanas” registreerimiseks avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(2)

Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleb kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 417/2008 (ELT L 125, 9.5.2008, lk 27).

(2)  ELT C 258, 31.10.2007, lk 12.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PORTUGAL

Arroz Carolino das Lezírias Ribatejanas (KGT).


16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 671/2008,

15. juuli 2008,

millega määratakse kindlaks alates 16. juulist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 001001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. juulist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

(5)

Vastavalt komisjoni 26. juuni 2008 määrusele (EÜ) nr 608/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2008/2009. turustusaastal (3), on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. juulist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. juulil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).

(3)  ELT L 166, 27.6.2008, lk 19.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. juulist 2008

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva NISU, kõrgekvaliteediline

0,00 (2)

keskmise kvaliteediga

0,00 (2)

madala kvaliteediga

0,00 (2)

1001 90 91

Pehme NISU seemneks

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks

0,00 (2)

1002 00 00

RUKIS

0,00 (2)

1005 10 90

MAIS seemneks, v.a hübriidid

0,00

1005 90 00

MAIS, v.a seemneks (3)

0,00 (2)

1007 00 90

TERASORGO, v.a hübriidid seemneks

0,00 (2)


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 608/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.

(3)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

30.6.2008-14.7.2008

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(EUR/t)

 

Pehme nisu (1)

Mais

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Oder

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

225,48

178,70

FOB-hind USAs

270,50

260,50

240,50

156,00

Lahe lisatasu

8,28

Suure Järvistu lisatasu

20,21

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

43,30 EUR/t

Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

44,46 EUR/t


(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/21


NÕUKOGU OTSUS,

15. juuli 2008,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/868/EÜ

(2008/583/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks), (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 20. detsembril 2007 vastu otsuse 2007/868/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 (2) ning millega kehtestatakse ajakohastatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes seda määrust kohaldatakse.

(2)

Kõigile sellistele isikutele, rühmitustele ja üksustele, kelle puhul see oli praktiliselt võimalik, selgitas nõukogu oma põhjendustes, miks nad on kantud otsuses 2007/868/EÜ esitatud loetelusse. Ühe rühmituse ja kolme isiku osas on põhjendusi muudetud ning need on neile esitatud, võimaluse korral 2008. aasta aprillis.

(3)

22. detsembril 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises (3) teavitas nõukogu otsuses 2007/868/EÜ esitatud loetelusse kantud isikuid, rühmitusi ja üksuseid, et ta on otsustanud nad loetellu alles jätta. Nõukogu teatas samuti asjaomastele isikutele, rühmitustele ja üksustele, et on võimalik taotleda nõukogu põhjendusi nende lisamise kohta loetellu (kui seda ei ole neile juba teatatud).

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikele 3 vaatas nõukogu täies ulatuses läbi nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud määrust. Seda tehes võttis nõukogu arvesse asjaomaste isikute poolt nõukogule esitatud märkusi.

(5)

Nõukogu võttis ühe rühmituse puhul arvesse asjaolu, et pädeva asutuse otsus, millega põhjendati kõnealuse rühmituse loetelusse kandmist, on 24. juunist 2008. aastast alates kehtetu. Samas on nõukogu tähelepanu juhitud uutele kõnealuse rühmitusega seotud asjaoludele. Nõukogu leidis, et nimetatud uued asjaolud õigustavad kõnealuse rühmituse loetelusse kandmist.

(6)

Nõukogu on teinud kindlaks, et üks isik tuleks eemaldada nende isikute, rühmituste ja üksuste loetuelust, kelle suhtes kohaldataks määrust (EÜ) nr 2580/2001.

(7)

Nõukogu jõudis järeldusele, et välja arvatud põhjenduses 6 nimetatud isik, on teised ühise seisukoha 2007/871/ÜVJP (4) lisas loetletud isikud, rühmitused ja üksused osalenud terroriaktides nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) (5) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus võttis nende suhtes vastu otsuse nimetatud ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud piiravate erimeetmete kohaldamist.

(8)

Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001, tuleks vastavalt ajakohastada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 esitatud loetelu asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatutud loeteluga.

Artikkel 2

Otsus 2007/868/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 15. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70. Määrust on viimati muudetud otsusega 2007/868/EÜ (ELT L 340, 22.12.2007, lk 100).

(2)  ELT L 340, 22.12.2007, lk 100. Otsust on viimati muudetud otsusega 2008/343/EÜ (ELT L 116, 30.4.2008, lk 25).

(3)  ELT C 314, 22.12.2007, lk 42.

(4)  Muudetud nõukogu 29. aprilli 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/346/ÜVJP (ELT L 116, 30.4.2008, lk 53).

(5)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.


LISA

Artiklis 1 nimetatud isikute, rühmituste ja üksuste loend

1.   ISIKUD

1.

ABOU, Rabah Naami (teise nimega Naami Hamza, teise nimega Mihoubi Faycal, teise nimega Fellah Ahmed, teise nimega Dafri Rèmi Lahdi), sündinud 1.2.1966 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

2.

ABOUD, Maisi (teise nimega The Swiss Abderrahmane), sündinud 17.10.1964 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

3.

AL-MUGHASSIL, Ahmad Ibrahim (teise nimega ABU OMRAN, teise nimega AL-MUGHASSIL, Ahmed Ibrahim), sündinud 26.6.1967 Qatif-Bab al Shamalis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

4.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

5.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

6.

ARIOUA, Azzedine, sündinud 20.11.1960 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

7.

ARIOUA, Kamel (teise nimega Lamine Kamel), sündinud 18.8.1969 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

8.

ASLI, Mohamed (teise nimega Dahmane Mohamed), sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

9.

ASLI, Rabah, sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

10.

ATWA, Ali (teise nimega BOUSLIM, Ammar Mansour, teise nimega SALIM, Hassan Rostom), Liibanon, sündinud 1960. aastal Liibanonis, Liibanoni kodanik

11.

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep'i liige

12.

DARIB, Noureddine (teise nimega Carreto, teise nimega Zitoun Mourad), sündinud 1.2.1972 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

13.

DJABALI, Abderrahmane (teise nimega Touil), sündinud 1.6.1970 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

14.

EL FATMI, Nouredine (teise nimega Nouriddin EL FATMI, teise nimega Nouriddine EL FATMI, teise nimega Noureddine EL FATMI, teise nimega Abu AL KA'E KA'E, teise nimega Abu QAE QAE, teise nimega FOUAD, teise nimega FZAD, teise nimega Nabil EL FATMI, teise nimega Ben MOHAMMED, teise nimega Ben Mohand BEN LARBI, teise nimega Ben Driss Muhand IBN LARBI, teise nimega Abu TAHAR, teise nimega EGGIE), sündinud 15.8.1982 Midaris (Maroko), Maroko pass nr N829139 – Hofstadgroep'i liige

15.

EL-HOORIE, Ali Saed Bin Ali (teise nimega AL-HOURI, Ali Saed Bin Ali, teise nimega EL-HOURI, Ali Saed Bin Ali), sündinud 10.7.1965 või 11.7.1965 El Dibabiyas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

16.

FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

17.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, AHMED, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik

18.

LASSASSI, Saber (teise nimega Mimiche), sündinud 30.11.1970 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

19.

MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, pass nr 488555

20.

MOKTARI, Fateh (teise nimega Ferdi Omar), sündinud 26.12.1974 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

21.

NOUARA, Farid, sündinud 25.11.1973 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

22.

RESSOUS, Hoari (teise nimega Hallasa Farid), sündinud 11.9.1968 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

23.

SEDKAOUI, Noureddine (teise nimega Nounou), sündinud 23.6.1963 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

24.

SELMANI, Abdelghani (teise nimega Gano), sündinud 14.6.1974 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

25.

SENOUCI, Sofiane, sündinud 15.4.1971 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

26.

SISON, Jose Maria (teise nimega Armando Liwanag, teise nimega Joma), sündinud 8.2.1939 Cabugaos (Filipiini Vabariik) – Filipiinide Kommunistliku Partei, sealhulgas NPA (New People's Army) üks juhtivatest isikutest

27.

TINGUALI, Mohammed (teise nimega Mouh di Kouba), sündinud 21.4.1964 Blidas (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

28.

WALTERS, Jason Theodore James (teise nimega Abdullah, teise nimega David), sündinud 6.3.1985 Amersfoortis (Madalmaad), Madalmaade pass nr NE8146378 – Hofstadgroep'i liige

2.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

1.

Abu Nidal Organisation – ANO (teise nimega Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu, teise nimega Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsiooniline Brigaad, teise nimega Black September / Must september, teise nimega Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon)

2.

Al-Aqsa Martyr's Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad

3.

Al-Aqsa e.V.

4.

Al-Takfir ja Al-Hijra

5.

Aum Shinrikyo (teise nimega AUM, teise nimega Aum Supreme Truth / Aum Ülim Tõde, teise nimega Aleph)

6.

Babbar Khalsa

7.

Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid, seotud isik SISON, Jose Maria (teise nimega Armando Liwanag, teise nimega Joma, kes täidab juhtrolli Filipiinide Kommunistlikus Parteis, sealhulgas NPAs)

8.

Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG)

9.

İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne)

10.

Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem)

11.

Hizbul Mujahideen – HM

12.

Hofstadgroep

13.

Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa toetuse ja arengu sihtasutus

14.

International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline sikhi noorteliit

15.

Kahane Chai (teise nimega Kach)

16.

Khalistan Zindabad Force – KZF

17.

Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL)

18.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid

19.

Mujahedin-e Khalq Organisation – MEK või MKO, välja arvatud National Council of Resistance of Iran – NCRI / Iraani Rahvuslik Vastupanuliikumise Nõukogu, (teise nimega The National Liberation Army of Iran – NLA / Iraani Rahvuslik Vabastusarmee, MEK-i militaarne haru, teise nimega the People's Mujahidin of Iran – PMOI, teise nimega Muslim Iranian Student's Society / Iraani Moslemiüliõpilaste Ühendus)

20.

Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee)

21.

Palestine Liberation Front – PLF / Palestiina Vabastusrinne

22.

Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad

23.

Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne

24.

Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command)

25.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud)

26.

Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People's Liberation Army / Front / Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei)

27.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee)

28.

Stichting Al Aqsa (teise nimega Stichting Al Aqsa Nederland, teise nimega Al Aqsa Nederland)

29.

Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud)

30.

Autodefensas Unidas de Colombia – AUC (United Self-Defense Forces / Group of Colombia / Ühendatud Kaitsejõud / Kolumbia Rühmitus)


16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/26


NÕUKOGU OTSUS,

15. juuli 2008,

millega muudetakse otsust 2006/493/EÜ, milles sätestatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 maaelu arenguks antava ühenduse toetuse summa, selle jaotus aastate kaupa ja miinimumsumma, mis koondatakse lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikesse piirkondadesse

(2008/584/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artikli 69 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2006/493/EÜ (2) on kindlaks määratud ühenduses maaelu arenguks ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 antava toetuse summa, selle jaotus aastate kaupa ja miinimumsumma, mis koondatakse lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikesse piirkondadesse.

(2)

Kuna vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) punktile 48 on eelarvepädevad institutsioonid otsustanud määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel ühenduses maaelu arenguks antavaks toetuseks ette nähtud 2007. aastal kasutamata jäänud teatavate kulukohustuste assigneeringute ülekandmise, tuleks muuta otsust 2006/493/EÜ, et uuesti eraldada kõnealused assigneeringud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2006/493/EÜ vastavalt muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/493/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Brüssel, 15. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 1).

(2)  ELT L 195, 15.7.2006, lk 22.

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/371/EÜ (ELT L 128, 16.5.2008, lk 8).


LISA

„LISA

2007.–2013. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusumma, nende jaotus aastate kaupa ja miinimumsumma, mis tuleb koondada lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikesse piirkondadesse (1)

2004. aasta hinnad eurodes (2)

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Kokku

Kogusumma (EL 25, Bulgaaria ja Rumeenia)

9 325 497 783

10 788 767 263

10 515 007 756

10 278 583 653

9 824 886 713

9 588 187 168

9 356 225 581

69 677 155 918

Miinimumsumma lähenemiseesmärgi alusel abikõlblike piirkondade jaoks

27 676 975 284


2007.–2013. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusumma, nende jaotus aastate kaupa ja miinimumsumma, mis tuleb koondada lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikesse piirkondadesse (3)

Kehtivad hinnad eurodes (4)

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Kokku

Kogusumma (EL 25, Bulgaaria ja Rumeenia)

9 896 292 851

11 678 108 653

11 609 418 209

11 575 354 634

11 285 706 554

11 234 089 442

11 181 555 662

78 460 526 005

Miinimumsumma lähenemiseesmärgi alusel abikõlblike piirkondade jaoks

31 232 644 963


(1)  Enne kohustuslikku ümbersuunamist ja muid ülekandeid ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kuludest ja otsetoetustest maaelu arenguks.

(2)  Summad on ümardatud lähima euroni.

(3)  Enne kohustuslikku ümbersuunamist ja muid ülekandeid ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kuludest ja otsetoetustest maaelu arenguks.

(4)  Summad on ümardatud lähima euroni.”


Komisjon

16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/28


KOMISJONI OTSUS,

7. juuli 2008,

millega elektritootmine Austrias vabastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3382 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/585/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 4 ja 6,

võttes arvesse Austria Vabariigi 10. jaanuaril 2008. aastal e-kirja teel esitatud taotlust,

olles nõu pidanud riigihangete nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

(1)

Austria esitas 10. jaanuaril 2008 komisjonile e-posti teel taotluse vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikele 4. Komisjon palus 4. veebruari 2008. aasta e-kirjas täiendavat teavet, mille Austria ametiasutused saatsid pärast esialgse tähtaja pikendamist 29. veebruari 2008. aasta e-kirjaga.

(2)

Austria Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse elektrienergia tootmist.

(3)

Taotlusele on lisatud Austria sõltumatu asutuse E-Control’i (Austria elektri- ja maagaasituru reguleerija Energie-Control GmbH) kiri, milles on lakooniliselt teatatud: „… elektritootmise valdkonna vabastamisele riigihangete seaduse kohaldamisalast ei ole vastuväiteid.”

II.   ÕIGUSLIK RAAMISTIK

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud ühenduse asjaomased õigusaktid, mis avavad konkurentsile kõnealuse sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, kusjuures elektrisektorit käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta. (2) Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ), (3) milles nõutakse veelgi suuremat turu avatust.

(5)

Austria on rakendanud nii direktiivi 96/92/EÜ kui ka direktiivi 2003/54/EÜ ja kohaldab neid ning on valinud põhi- ja jaotusvõrgu õigusliku ja funktsioonilise eraldamise, välja arvatud väikeste äriühingute puhul, mille suhtes funktsioonilise eraldamise nõudeid ei kohaldata. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei saa juurdepääsu turule lugeda piiratuks.

(6)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentreeritus. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu nt tasakaalustava turu toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetamise tase.

(7)

Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III.   HINDAMINE

(8)

Austria esitatud taotluses käsitletakse elektri tootmist Austrias.

(9)

Austria on jagatud kolmeks tasakaalustamisvööndiks ja ühes neist on sisemised kitsaskohad (APG-tasakaalustamisvööndis Viini ja Grazi piirkondade vahel, mida ühendab niinimetatud „Steirmarkleitung”, võib tekkida raskusi ülekandega). Seetõttu võiks tekkida küsimus, kas ei ole geograafiline turg väiksem üleriigilisest turust. (4) Olemasoleva teabe kohaselt lahendatakse nende sisemiste kitsaskohtade tõttu tekkinud raskused enamasti siiski tehniliste meetmetega nagu faasinihutite rakendamine, millega saab ülekandevõimet muuta. Harvadel juhtudel võib võrgu stabiliseerimiseks vaja minna lisaelektrijaamu. Kui nende kitsaskohtade tõttu tekib vajadus, et Põhja-Austria elektritootjad vähendaksid oma tootmisvõimsust – seda võib Austria ametiasutuste sõnul esineda üksnes erandjuhul – siis hüvitab võrkude operaator neile tekkinud kahjud. Lisaks ei ole kitsaskohti selle tasakaalustamisvööndi ja Austria kahe ülejäänud tasakaalustamisvööndi vahel ega ka APG-vööndi ja Saksamaa vahel. Sisemiste kitsaskohtade mõju ei ole praegu olemasoleva teabe kohaselt elektritarnimise ja konkurentsi seisukohast oluline. Kitsaskohtade puudumine ühendustes Saksamaaga on tekitanud küsimuse, kas geograafiline turg ei hõlma neid kahte maad, kuid komisjon on teinud järelduse, et see ei ole nii. (5) Järelikult tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 esitatud hindamistingimuste kohaldamisel käsitleda asjaomase turuna Austria Vabariiki, kuid kõnealust turgu ei saa vaadelda ümbritsevatest maadest isoleerituna.

(10)

Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Aruanne gaasi ja elektrienergia siseturu loomise edenemise kohta” (6) (edaspidi „2005. aasta aruanne”) tõdes komisjon, et „paljudel siseriiklikel turgudel on tööstus suuresti kontsentreerunud ja see takistab tõhusa konkurentsi arengut”. (7) Seepärast leidis komisjon, et elektritootmisel „on siseriiklikul turul esineva konkurentsitaseme üheks näitajaks see osa kogu turust, mis kuulub kolmele suurimale tootjale”. (8) Kolme suurima elektritootja osa 2006. aastal oli 52,2 %, nagu on öeldud komisjoni talituste 15. aprilli 2008. aasta töödokumendis SEK(2008) 460. (9) Kuid Austria on ka suur elektrienergia eksportija ja importija; 2005. aastal eksportis ta üle 17 500 ja importis üle 20 000 GWh elektrit. Seega on Austria netoimportija ja imporditud elektrienergiaga kattis ta ligikaudu veerandi (10) oma üldisest energiatarbest, (11) eelkõige baaskoormusenergiast. Elektrienergia importimine Austriasse väljastpoolt seab teatava piirangu juhtivate Austria elektritootjate hinnakujundusele ja seepärast võetakse investeerimisel elektri tootmisse Austria territooriumil arvesse ka ümbruskonna maade, eelkõige Saksamaa elektritootjaid. Neid tegureid tuleb seetõttu pidada näitajateks, et elektritootmise turg on teataval määral avatud otsesele konkurentsile.

(11)

Lisaks tuleb ka tasakaalustamisturgude toimimist pidada täiendavaks näitajaks, isegi kui sealsed kogused kujutavad endast üksnes väikest osa liikmesriigis toodetud ja/või tarbitud elektrienergia üldkogusest. Tegelikult „iga turuosaline, kes ei suuda tootmist kohandada oma tarbijate vajadustele, riskib suure vahega hindades, millega põhivõrguettevõtja müüb tasakaalustamata energiat ja millega ta ostab tagasi ülemäärase toodangu. Need hinnad võib reguleeriv asutus määrata põhivõrguettevõtjale otse või kasutatakse turuseadustel põhinevat mehhanismi, mille puhul määratakse hind kindlaks teiste tootjate pakkumiste põhjal, kes reguleerivad tootmist vastavalt üles või alla […]. Väikeste turuosaliste suurim probleem kerkib esile siis, kui vahe põhivõrguettevõtja müügi- ja ostuhindade vahel on suur. Seda esineb paljudes liikmesriikides ning see on tõenäoliselt konkurentsi arengule kahjulik. Suur hinnavahe võib olla vähese konkurentsi näitajaks tasakaalustaval turul, kus tõenäoliselt domineerib vaid üks või kaks põhilist tootjat”. (12) Austria tasakaalustamisturgu ja selle põhiomadusi, eelkõige turupõhist hinnakujundust ja suhteliselt väikest erinevust põhivõrguettevõtjalt ostmise hinna ja müügihinna vahel (13) tuleb vaadelda täiendava tõendina, et elektritootmine on otse avatud konkurentsile.

(12)

Arvestades vaatlusaluse toote (elektrienergia) omadusi ning asendustoodete või -teenuste vähesust või puudumist, omavad hinnakonkurents ja hinnakujundus elektrituru konkurentsi hindamisel suuremat tähtsust. Suuremate tööstuslike (lõpp)kasutajate puhul, kes kõige tõenäolisemalt ostavad oma elektri otse tarnijatelt, kes on samal ajal ka tootjad, võib tarnijat vahetavate tarbijate arv olla hinnakonkurentsi näitajaks ja seega kaudselt „konkurentsi tõhususe loomulikuks näitajaks. Kui tarnijat vahetavaid kliente on vähe, on turu toimimises tõenäoliselt probleem, isegi kui võtta arvesse varasema tarnijaga uute läbirääkimiste võimalusest tulenevat kasu”. (14) Lisaks „on reguleeritud lõpptarbija hinnad tarbijakäitumise määrav tegur […]. Kuigi üleminekuperioodil võib reguleerimise säilitamine olla õigustatud, põhjustab reguleerimine järjest rohkem moonutusi, kui tekib vajadus teha uusi investeeringuid”. (15)

(13)

Viimaste teadaolevate andmete kohaselt on suurte ja väga suurte tarbijate puhul Austrias tarnija vahetamise määrad 41,5 % (16). Pealegi ei kohaldata Austrias lõpptarbijahinna kontrolli, (17) st hinnad määrab ettevõtja ise ja neid ei pea eelnevalt heaks kiitma vastavad asutused. Suurte ja väga suurte tarbijate poolt tarnija vahetamise ja lõpptarbijahinna kontrolli seisukohast on olukord Austrias rahuldav ning seda tuleb pidada märgiks, et turg on otse avatud konkurentsile.

IV.   JÄRELDUSED

(14)

Arvestades põhjendustes 9–13 käsitletud tegureid, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimusi pidada Austria elektrienergia tootmise puhul täidetuks.

(15)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui ostjad sõlmivad lepinguid elektrienergia tootmise võimaldamiseks Austrias, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks Austrias.

(16)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2008. aasta jaanuarist veebruarini, nagu see ilmneb Austria Vabariigi saadetud teabest, 2005. aasta aruandest ja selle tehnilisest lisast, 2007. aasta teatisest ja 2007. aasta komisjoni talituste töödokumendist ning lõpparuandest. Otsuse võib läbi vaadata, kui olulised muutused tegelikus või õiguslikus olukorras viivad selleni, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata lepingute suhtes, mille on sõlminud ostjad ja mille eesmärk on võimaldada elektri tootmist Austrias.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.

Brüssel, 7. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 213/2008 (ELT L 74, 15.3.2008, lk 1).

(2)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(3)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/3/EÜ (ELT L 17, 22.1.2008, lk 6).

(4)  Vt KOM(2006) 851 (lõplik), 10.1.2007, „Komisjoni teatis: määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 alusel algatatud Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitlev uurimine” (edaspidi „lõpparuanne”), B lisa, punkt A1, 2.

(5)  Vt lõpparuanne, B lisa, punkt A2, 7.

(6)  KOM(2005) 568 (lõplik), 15.11.2005.

(7)  Vt 2005. aasta aruanne, lk 2.

(8)  Vt 2005. aasta aruanne, lk 7.

(9)  „Aruanne gaasi ja elektrienergia siseturu loomise edenemise kohta”, KOM(2008) 192 (lõplik), 15.4.2008, tabel 6 „Seisukord 2006. aasta hulgimüügiturul”, lk 12.

(10)  23,5 % Austria ametiasutuste esitatud teabe kohaselt.

(11)  See on elektrikogus, mida vajatakse sisetarbimiseks ja ekspordiks.

(12)  Komisjoni talituste töödokument, 2005. aasta aruande tehniline lisa, SEK(2005) 1448, edaspidi „tehniline lisa”, lk 67–68.

(13)  Lõpparuande kohaselt (punkt 993, tabel 52) kasutatakse Austria tasakaalustamisturul hinnaerinevust 27, mille alusel seda saab liigitada tasakaalustamisturgude hinnaerinevuste alumisse poolde, kuna hinnaerinevused ELis ulatuvad 0st 79ni. Käesolevas analüüsis vaadeldakse tasakaalustamisturu toimimise mõju elektritootmisele ja mitte konkurentsi tasakaalustamisturu enda raames. Sellest seisukohast ei ole oluline, kas väikese hinnaerinevuse põhjuseks on konkurents või reguleerija kehtestatud hinnalagi, kuna kontsentreerumise kõrge tase tasakaalustamisturul ei mõjuta kõnealust analüüsi.

(14)  2005. aasta aruanne, lk 9.

(15)  Tehniline lisa, lk 17.

(16)  Vt „Austria – Internal Market Fact Sheet”, mis on Energie-Control GmbH 2007. aasta andmete põhjal avaldatud veebilehel http://ec.europa.eu/energy/energy_policy/doc/factsheets/market/market_at_en.pdf

(17)  Tehniline lisa, lk 107.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/32


 

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel omavad õiguslikku toimet ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 21 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses nende sisustuseg

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 3. täiendus – jõustumise kuupäev: 31. jaanuar 2003

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode sisustuse suhtes järgmistel juhtudel:

1.1.

sõitjateruumi sisustus, välja arvatud tahavaatepeegel või -peeglid;

1.2.

juhtimisseadmete paigutus;

1.3.

katus või lükandkatus;

1.4.

seljatugi ja istmete tagumised osad;

1.5.

elektriajamiga aknad, katusepaneelid ja vaheseinasüsteemid.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Sõiduki tüübikinnitus” – sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki sisustusega.

2.2.

„Sõidukitüüp” (seoses sõitjateruumi sisustusega) – M1 kategooria sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu:

2.2.1.

sõitjateruumi kere koostismaterjalid,

2.2.2.

juhtimisseadmete paigutus;

2.2.3.

kaitsesüsteemi tehnilised karakteristikud, kui tüübikinnituse taotleja on valinud VIII. lisa kohaselt kindlaks määratud peaga kokkupõrke võrdlustsooni (dünaamiline hinnang).

2.2.3.1.

Sõidukid, mis erinevad üksnes turvasüsteemi(de) tehniliste karakteristikute poolest, kuuluvad samasse sõidukitüüpi, kui nad pakuvad sõitjatele samaväärset või paremat kaitset võrreldes tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatud sõidukite või turvasüsteemidega.

2.3.

„Võrdlustsoon” – käesoleva eeskirja I. lisa või tootja valikul VIII. lisa kohaselt kindlaks määratud peaga kokkupõrke tsoon, mis koosneb järgmistest aladest (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1):

2.3.1.

ala, mis on piiratud rooli välispiire ümbritseva ringi eesmise horisontaalprojektsiooniga, mida on suurendatud 127 mm laiuse ääristusribaga; allpool piirab seda ala horisontaalne tasapind, mis puudutab rooli alumist serva, kui see on otsesõidu asendis (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1);

2.3.2.

armatuurlaua pinna osa, mis on punktis 2.3.1 määratletud ala ääre ja sõiduki lähima sisemise külgseina vahel; seda pinnaosa piirab allpool horisontaaltasapind, mis puudutab rooli alumist serva (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1);

2.3.3.

tuuleklaasi külgpiilarid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.3 ja 2.3.1).

2.4.

„Armatuurlaua tasapind” – joon, mis on määratletud armatuurlauda puudutava vertikaaltasapinna puutepunktidega (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.4).

2.5.

„Katus” – sõiduki ülemine osa, mis ulatub tuuleklaasi ülemisest servast tagumise akna ülemise servani, küljel piirab seda külgseinte raamistiku ülemine serv (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.5).

2.6.

„Vööjoon” – joon, mille moodustab sõiduki külgakende läbipaistev alumine kontuurjoon.

2.7.

„Kabriolett” – sõiduk, mille teatava konfiguratsiooni puhul puudub sõidukikerel ülalpool vööjoont jäik osa, välja arvatud eesmised katusetoestikud ja/või turvakaared ja/või turvavööde kinnituspunktid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 2.5 ja 2.7).

2.8.

„Faeton” – sõiduk, millel saab ainult katust või selle osa kokku voltida või avada või lahti lükata, kusjuures vööjoonest kõrgemal olevad sõiduki konstruktsiooniosad jäävad vööjoonest kõrgemale (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.5).

2.9.

„Klappiste” – aeg-ajalt kasutamiseks mõeldud lisaiste, mis on tavaliselt üles tõstetud;

2.10.

„Kaitsesüsteem” – sisustus ja seadmed, mis peavad sõitjaid kohal hoidma.

2.11.

„Kaitsesüsteemi tüüp” – kaitseseadmete kategooria, mis ei erine selliste oluliste tunnuste poolest nagu:

2.11.1.

tehnoloogia;

2.11.2.

geomeetria;

2.11.3.

koostismaterjal.

2.12.

„Elektriajamiga aknad” – aknad, mille sulgemiseks kasutatakse sõiduki toiteallika energiat.

2.13.

„Elektriajamiga katusepaneelisüsteemid” – sõiduki katuse liikuvad paneelid, mille sulgemiseks nihutamise või kallutamise teel kasutatakse sõiduki toiteallika energiat, välja arvatud katuse allalaskmissüsteemid.

2.14.

„Elektriajamiga vaheseinasüsteemid” – süsteemid, mis eraldavad sõitjateruumi vähemalt kaheks osaks ning mille sulgemiseks kasutatakse sõiduki toiteallika energiat.

2.15.

„Ava” – elektriajamiga akna või vaheseina või katusepaneeli suurim takistusteta ava sõltuvalt sulgumissuunast kas ülemise serva või esiserva ning akna, vaheseina või katusepaneeli piiret moodustava sõidukikere vahel, vaadatuna sõiduki seest või vaheseinasüsteemi puhul sõitjateruumi tagumisest osast.

Ava mõõtmiseks asetatakse silindrikujuline katsepulk (jõudu kasutamata) sõiduki seest või vajaduse korral tagumisest osast läbi ava ning aknaserva, katusepaneeli või vaheseinaga risti, nagu on kujutatud IX. lisa joonisel 1.

2.16.

„Võti”

2.16.1.

„süütevõti” – sõiduki mootori käitamiseks vajalikku elektritoiteallikat rakendav seade. Mõiste ei välista mittemehaanilist seadet;

2.16.2.

„võimsuslüliti” – seade, mis võimaldab koormata sõiduki elektrisüsteeme. See võib olla ka süütevõti. Mõiste ei välista mittemehaanilist seadet.

2.17.

„Turvapadi” – turvavööde ja turvasüsteemide täiendamiseks mootorsõidukitesse paigaldatud seade, st süsteem, mis sõiduki tugeva kokkupõrke korral vabastab automaatselt elastse padja, mille ülesandeks on selles sisalduva gaasi kokkusurumise arvel leevendada sõitja ühe või mitme kehaosa kokkupõrget sõitjateruumi osadega.

2.18.

„Terav serv” – jäigast materjalist serv, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm, v.a alla 3,2 mm väljaulatuvad osad pinnalt mõõdetuna. Kui väljaulatuva osa eenduvus ei ületa poolt selle laiusest ning selle servad on tömbid, siis minimaalse kumerusraadiuse nõuet ei kohaldata (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 2.18).

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnitustaotluse seoses sisustusega esitab sõiduki tootja või tootja volitatud esindaja.

3.2.   Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus seoses punktis 2.2 nimetatud osadega, millele on lisatud sõitjateruumi foto või koostejoonis. Tuleb esitada sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või tähised.

3.3.   Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada järgmised näidised:

3.3.1.

tootja äranägemisel kas kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk või sõiduki osa (osad), mida loetakse kontrollimise ja käesoleva eeskirjaga ettenähtud katsetuste puhul oluliseks;

3.3.2.

eespool nimetatud tehnilise teenistuse nõudmisel teatavad osad ja kasutatud materjalide näidised.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja punktile 5, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

4.2.   Igale kinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis vastab 26. aprillil 1986 jõustunud muudatuste seeriale 01) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisi tehnilisi muudatusi sisaldavat muudatuste seeriat. Üks ja seesama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4.3.   Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, kinnituse laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise või sõiduki tootmise lõpliku lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja II. lisas esitatud vormi.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (1)

4.4.2.

punktis 4.4.1 nimetatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, tühik ja tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõidukile käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse andnud riigis vastab sõiduk ühe või mitme teise käesolevale kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile, ei ole käesoleva eeskirja kohaselt vaja punktis 4.4.1 kirjeldatud sümbolit korrata; sellisel juhul märgitakse punktis 4.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale tulpadesse nende eeskirjade numbrid, mille kohaselt on käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnitus antud, ning vastavad tüübikinnituse numbrid ja täiendavad sümbolid.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadi lähedusse või selle peale.

4.8.   Käesoleva eeskirja III. lisas on esitatud tüübikinnitusmärkide paigutuse näited.

5.   NÕUDED

5.1.   Sõitjateruumi esiosa sisustus armatuurlaua tasapinnast kõrgemal esiistmete H-punktidest eespool, välja arvatud külguksed

5.1.1.   Punktis 2.3 määratletud võrdlustsoonis ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu. Kui peaga kokkupõrke tsoon on kindlaks määratud vastavalt I. lisale, loetakse punktides 5.1.2–5.1.6 osutatud osad rahuldavaks, kui need vastavad nimetatud punktide nõuetele. Kui peaga kokkupõrke tsoon on kindlaks määratud vastavalt VIII. lisale, kohaldatakse punkti 5.1.7 nõudeid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.1).

5.1.2.   Võrdlustsoonis asuvad osad, välja arvatud need, mis ei ole armatuurlaua osad ja mis on klaasipindadest kuni 10 cm kaugusel, peavad olema energiat neelavad, nagu see on ette nähtud IV. lisas. Seda nõuet ei kohaldata ka nende võrdlustsoonis asuvate osade suhtes, mis vastavad mõlemale järgmisele tingimusele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.2):

5.1.2.1.

kui vastavalt IV. lisa nõuetele tehtavas katses puudutab pendel väljaspool võrdlustsooni asuvaid osasid; ja

5.1.2.2.

kui katsetatavad osad on asetatud puudutatavatest osadest vähem kui 10 cm kaugusele väljaspool võrdlustsooni; seda vahemaad mõõdetakse võrdlustsooni pinnal;

ühelgi metallist kandeosal ei tohi olla väljaulatuvaid servi.

5.1.3.   Armatuurlaua alumine serv, kui see ei vasta punkti 5.1.2 nõuetele, peab olema ümardatud vähemalt 19 mm kumerusraadiuseni (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.3).

5.1.4.   Kui VI. lisas kirjeldatud meetodi kohaselt mõõdetud jäigast materjalist lülitid, tõmbenupud jms eenduvad armatuurlauast 3,2 – 9,5 mm kaugusele, peab nende ristlõige kõige enam eenduvast punktist 2,5 mm kaugusel olema vähemalt 2 cm2 ning nendel peavad olema ümardatud servad, mille kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.4).

5.1.5.   Kui need osad eenduvad armatuurlauast kaugemale kui 9,5 mm, peavad need olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et neid saab kuni 50 mm läbimõõduga lamedaotsalise varva abil 37,8 daN suuruse horisontaalse pikijõuga armatuurlauda sisse lükata, nii et need ei eendu üle 9,5 mm, või need peavad olema eemaldatavad; viimasel juhul ei tohi jääda ohtlikke väljaulatuvaid osi, mis on üle 9,5 mm pikad; maksimaalselt eenduvast punktist kuni 6,5 mm kaugusel ei tohi ristlõike pindala olla väiksem kui 6,5 cm2 (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.5).

5.1.6.   Kui eenduv osa on valmistatud jäigale alusele kantud mittejäigast materjalist, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse punktide 5.1.4 ja 5.1.5 nõudeid ainult jäiga aluse suhtes, või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata läbi nii, et kokkupõrkekatses toimuks kokkupuude jäiga alusega. Sellisel juhul ei kohaldata nõudeid kumerusraadiuse kohta (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.1.6).

5.1.7.   Kohaldatakse järgmisi punkte:

5.1.7.1.

Kui sõidukitüübi kaitsesüsteem ei suuda vältida sõitjate peade kokkpõrget armatuurlauaga vastavalt VIII. lisa punktile 1.2.1 ja kui dünaamiline võrdlustsoon on vastavalt VIII. lisale kindlaks määratud, kohaldatakse punktide 5.1.2–5.1.6 nõudeid üksnes selles võrdlustsoonis asuvatele osadele.

Osad, mis asuvad armatuurlaua tasapinnast kõrgemal esipaneeli teistes piirkondades ja mida saab puudutada 165 mm läbimõõduga keraga, peavad olema vähemalt tömbid.

5.1.7.2.

Kui sõidukitüübi kaitsesüsteem suudab vältida sõitjate peade kokkupõrget armatuurlauaga vastavalt VIII. lisa punktile 1.2.1 ja seetõttu ei saa võrdlustsooni kindlaks määrata, ei kohaldata selle sõidukitüübi puhul punktide 5.1.2–5.1.6 nõudeid.

Armatuurlaua tasapinnast kõrgemal asuvad armatuurlaua osad, mida saab puudutada 165 mm läbimõõduga keraga, peavad olema vähemalt tömbid.

5.2.   Sõitjateruumi esiosa sisustus armatuurlaua tasapinnast allpool ja esiistmete H-punktidest eespool, välja arvatud külguksed ja pedaalid

5.2.1.   Välja arvatud pedaalid ja pedaaliseadmed ning osad, mida ei saa puudutada VII. lisas kirjeldatud seadme abil ja mida kasutatakse selles lisas kirjeldatud korras, peavad punktiga 5.2 hõlmatud osad, näiteks lülitid, süütevõti jms, vastama punktide 5.1.4–5.1.6 nõuetele.

5.2.2.   Kui käsipiduri kang on paigaldatud armatuurlauale või selle alla, peab see asetsema nii, et vabastatud käsipiduri puhul ei ole võimalik, et sõitjad puutuksid käsipiduri kangiga kokku laupkokkupõrke korral. Kui see tingimus ei ole täidetud, peab käsipiduri pind vastama punkti 5.3.2.3 nõuetele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.2).

5.2.3.   Riiulid ja muud samalaadsed osad tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et nende tugedel ei oleks eenduvaid servi ja et need vastaksid ühele järgmisele tingimusele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.3):

5.2.3.1.

sõiduki sisse pööratud osa pind peab olema vähemalt 25 mm kõrge ning selle servad peavad olema ümardatud vähemalt 3,2 mm kumerusraadiusega. Pind tuleb katta IV. lisas kindlaksmääratud energiat neelava materjaliga, kusjuures seda katsetatakse nimetatud lisa kohaselt ning löök antakse horisontaaltasapinnal pikisuunas (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.3.1);

5.2.3.2.

kui riiulitele ja muudele samalaadsetele esemetele rakendada 110 mm läbimõõduga vertikaalteljelise silindri abil ettepoole suunatud 37,8 daN suurust horisontaalset pikijõudu, peavad need tulema lahti, purunema, moonduma oluliselt või tõmbuma sisse, tekitamata riiuli servadel ohtlikke vorme. Jõud tuleb suunata riiulite või samalaadsete osade kõige tugevamale punktile (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.2.3.2).

5.2.4.   Kui kõnealused esemed koosnevad osadest, mis on tehtud jäigale alusele kantud pehmest materjalist, mille Shore'i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse eespool olevaid nõudeid, välja arvatud IV. lisa energia neeldumisega seotud nõuded, või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata läbi nii, et kokkupõrkekatses toimuks kokkupuude jäiga alusega. Sellisel juhul ei kohaldata nõudeid kumerusraadiuse kohta.

5.3.   Sõitjateruumi muu sisustus tagumisele istmele asetatud mannekeeni torso võrdlusjoont läbivast risttasapinnast eespool (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3).

5.3.1.   Reguleerimisala

Punkti 5.3.2 nõudeid kohaldatakse juhtimispidemete, -hoobade ja -nuppude ning mis tahes eenduvate osade suhtes, mida ei ole nimetatud punktides 5.1 ja 5.2 (vt ka punkti 5.3.2.2).

5.3.2.   Nõuded

Kui punktis 5.3.1 osutatud osad paiknevad nii, et sõitjad võivad nendega kokku puutuda, peavad need vastama punktide 5.3.2.1–5.3.4 nõuetele. Kui neid saab puudutada 165 mm läbimõõduga keraga ja kui need on esiistmete madalaimatest H-punktidest kõrgemal, tagumisel istmel oleva mannekeeni torso võrdlusjoone risttasapinnast eespool ning punktides 2.3.1 ja 2.3.2 määratletud aladest väljaspool, loetakse need nõuded täidetuks (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2), tingimusel, et:

5.3.2.1.

nende pind lõpeb ümarate servadega, mille kumerusraadius on vähemalt 3,2 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2.1);

5.3.2.2.

juhtimishoovad ja -nupud on konstrueeritud ja valmistatud nii, et ettepoole suunatud 37,8 daN suuruse horisontaalse pikijõu mõjul väheneb kõige ebasoodsamas asendis oleva väljaulatuva osa eenduvus armatuurlaua pinnast kuni 25 millimeetrini või nimetatud osad tulevad lahti või väänduvad; viimati mainitud kahel juhul ei tohi jääda ohtlikke eenduvaid osi. Klaasitõstukid võivad siiski eenduda paneeli pinnast 35 mm võrra (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2.2);

5.3.2.3.

välja arvatud siis, kui vabastatud käsipidur ja mis tahes edasikäigu asendisse lükatud käigukang asuvad punktides 2.3.1 ja 2.3.2 määratletud alades ning esiistmete H-punkte läbivast horisontaaltasapinnast allpool olevates alades, peab nende maksimaalselt eenduvast punktist kuni 6,5 mm kaugusel horisontaaltasapinnal pikisuunas mõõdetud ristlõike pindala olema vähemalt 6 cm2 ning kumerusraadius vähemalt 3,2 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.2.3).

5.3.3.   Punkti 5.3.2.3 nõudeid ei kohaldata põrandale kinnitatud käsipiduri suhtes; kui vabastatud piduri korral asub mõni osa kõrgemal horisontaaltasapinnast, mis läbib esiistmete H-punkti (vt käesoleva eeskirja V. lisa), peab piduri ristlõikepindala olema vähemalt 6,5 cm2, mõõdetuna horisontaaltasapinnal, mis asub vertikaalsuunas kuni 6,5 mm kaugusel maksimaalselt eenduvast punktist. Kumerusraadius peab olema vähemalt 3,2 mm.

5.3.4.   Muude eelmistes punktides käsitlemata sõiduki varustusosade suhtes, nagu istmeroopad, istme horisontaal- või vertikaalosa reguleerimisseadmed, turvavööde sissetõmbamisseadmed jne, ei kohaldata ühtki neist sätetest, kui seadmed asuvad iga istme H-punkti läbivast horisontaaltasapinnast allpool, isegi kui sõitja võib nende osadega kokku puutuda (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.4).

5.3.4.1.   Katusele paigaldatud osad, mis ei ole katusekonstruktsiooni osad, nt käepidemed, laternad, päikesesirmid jms, peavad olema kumerusraadiusega vähemalt 3,2 mm. Lisaks ei tohi nende eenduvate osade laius olla väiksem kui nende ulatus allapoole; või peavad need osad läbima energia neeldumise katse vastavalt IV. lisa nõuetele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.3.4.1).

5.3.5.   Kui kõnesolevad osad koosnevad jäigale alusele kantud pehmest materjalist valmistatud detailidest, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse eespool olevaid nõudeid ainult jäiga aluse suhtes või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata läbi nii, et kokkupõrkekatses toimuks kokkupuude jäiga alusega. Sellisel juhul ei kohaldata nõudeid kumerusraadiuse kohta.

5.3.6.   Lisaks sellele peavad elektriajamiga aknad ja vaheseinasüsteemid ning nende juhtimisseadmete lülitid vastama punkti 5.8 nõuetele.

5.4.   Katus (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.4)

5.4.1.   Reguleerimisala

5.4.1.1.   Punkti 5.4.2 nõudeid kohaldatakse katuse siseseina suhtes.

5.4.1.2.   Neid ei kohaldata siiski selliste katuseosade suhtes, mida ei saa puutuda 165 mm läbimõõduga keraga.

5.4.2.   Nõuded

5.4.2.1.   Katuse siseseina osal, mis asub sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla taha või alla suunatud ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi. Eenduvate osade laius ei tohi olla väiksem kui nende ulatus allapoole ning servade kumerusraadius peab olema vähemalt 5 mm. Eelkõige ei tohi jäigad katusevardad või -ribid, välja arvatud klaaspindade ja ukseraamide ülaserv, eenduda allapoole rohkem kui 19 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.4.2.1).

5.4.2.2.   Kui katusevardad või -ribid ei vasta punkti 5.4.2.1 nõuetele, peavad need läbima energia neeldumise katse vastavalt IV. lisa nõuetele.

5.4.2.3.   Metallvardad, mis pingutavad laekatendit ja päikesesirmide raame, ei tohi olla läbimõõduga üle 5 mm või peavad energiat neelama, nagu on ette nähtud IV. lisas. Päikesesirmide raamide mittejäigad kinnitusosad peavad vastama punkti 5.3.4.1 nõuetele.

5.5.   Faetonid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.5)

5.5.1.   Nõuded

5.5.1.1.   Faetonite suhtes, mille katus on suletud asendis, kohaldatakse allpool esitatud nõudeid ning punkti 5.4 nõudeid.

5.5.1.2.   Lisaks sellele peavad avamis- ja juhtimisseadmed (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 5.5.1.2, 5.5.1.2.1, ja 5.5.1.2.2):

5.5.1.2.1.

olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nende juhuslik rakendumine oleks võimalikult välistatud (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 5.5.1.2, 5.5.1.2.1, ja 5.5.1.2.2);

5.5.1.2.2.

olema ümaraservaliste pindadega, mille kumerusraadius on vähemalt 5 mm (vt X. lisa selgitavate märkuste punkte 5.5.1.2, 5.5.1.2.1 ja 5.5.1.2.2);

5.5.1.2.3.

asuma rakendamata asendi puhul alades, mida ei saa puudutada 165 mm läbimõõduga keraga. Kui seda tingimust ei saa täita, peavad avamis- ja juhtimisseadmed olema rakendamata asendi puhul sisse tõmmatud või need peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et 37,8 daN suuruse jõu mõjul, mida rakendatakse IV. lisas määratletud mudelpea löögi suunalise trajektoori puutuja sihis, peab VI. lisas kirjeldatud osa eenduvus pinnast allapoole, mille külge seadmed on kinnitatud, vähenema kuni 25 millimeetrini, või need seadmed peavad tulema lahti; viimati mainitud juhul ei tohi jääda ohtlikke eenduvaid osi (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.5.1.2.3).

5.5.2.   Lisaks sellel peavad elektriajamiga katusepaneelisüsteemid ning nende juhtimisseadmed vastama punkti 5.8 nõuetele.

5.6.   Kabrioletid (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.6)

5.6.1.   Kabriolettide puhul peavad punkti 5.4 nõuetele vastama üksnes turvakaare ülemise osa alumine pool ja tuuleklaasi raami ülemine osa kõikides selle tavapärastes kasutusasendites. Pehmekatuse toetamiseks kasutatavate kokkulükatavate varraste või ühenduste süsteemil, mis paikneb sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla taha või alla suunatud ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.6.1).

5.7.   Sõidukisse kinnitatud istmete tagumised osad

5.7.1.   Nõuded

5.7.1.1.   Istmete tagumiste osade pindadel ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis võiksid suurendada sõitjate vigastamise ohtu või vigastuste raskust (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.7.1.1).

5.7.1.2.   Välja arvatud punktides 5.7.1.2.1, 5.7.1.2.2 ja 5.7.1.2.3 sätestatud juhud, peab see esiistme tagumise külje osa, mis asub peaga kokkupõrke tsoonis, olema energiat neelav, nagu see on ette nähtud IV. lisas. Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramiseks peavad esiistmed, kui need on reguleeritavad, olema tagumises sõiduasendis ning nende seljatoe kalle olema võimalikul lähedal 25° nurgale, kui tootja ei ole määranud teisiti (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.7.1.2).

5.7.1.2.1.

Eraldiolevate esiistmete puhul ulatub taga istuvate sõitjate peaga kokkupõrke tsoon istme keskjoonest mõlemal pool 10 cm kaugusele seljatoe tagumise osa ülemises pooles.

5.7.1.2.1.1.

Peatugedega varustatud istmete puhul viiakse kõik katsetused läbi peatoe madalaimas asendis ja punktis, mis asub peatoe keset läbival vertikaaljoonel.

5.7.1.2.1.2.

Istme korral, mis on konstrueeritud nii, et seda saab paigaldada erinevatele sõidukitüüpidele, määratakse kokkupõrketsoon sõidukis, mille puhul tagumine sõiduasend on kõikide asjakohaste tüüpide hulgast kõige ebasoodsam; saadud kokkupõrketsooni loetakse kohaseks ka teiste sõidukitüüpide puhul.

5.7.1.2.2.

Esimeste pinkistmete puhul ulatub vertikaalsel pikitasapinnal kokkupõrketsoon ettenähtud välimiste istumisasendite keskjoonest 10 cm väljapoole. Tootja määrab pinkistme iga välimise istumisasendi keskjoone.

5.7.1.2.3.

Peaga kokkupõrke tsoonis, mis jääb punktides 5.7.1.2.1–5.7.1.2.2 (k.a) ettenähtud piiridest välja, peab peaga otsese kokkupuute vältimiseks olema istme raam polsterdatud ja nendes tsoonides peab sellel olema vähemalt 5 mm kumerusraadius. Need osad peavad vastama IV. lisas sätestatud energia neeldumise nõuetele (vt X. lisa selgitavate märkuste punkti 5.7.1.2.3).

5.7.2.   Neid nõudeid ei kohaldata tagumiste istmete, küljega või seljaga sõidu suunas olevate istmete, vastastikku asetsevate leenidega istmete ega klappistmete suhtes. Kui istmete kokkupõrketsoonides, peatugedes või nende kandurites on detaile, mille kattematerjali Shore’i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse eespool esitatud nõudeid, v.a IV. lisas kirjeldatud energia neelamist käsitlevad nõuded, ainult jäikade osade suhtes.

5.7.3.   Punkti 5.7 nõuded loetakse täidetuks istmete tagumiste osade puhul, mis on eeskirja nr 17 (muudatuste seeria 03 või hilisem seeria) kohaselt kinnitatud sõidukitüübi osa.

5.8.   Elektriajamiga aknad, katusepaneelisüsteemid ja vaheseinasüsteemid

5.8.1.   Järgmisi nõudeid kohaldatakse elektriajamiga akende, katusepaneelisüsteemide ja/või vaheseinasüsteemide suhtes, et vähendada nende juhusliku või väära rakendamise tagajärjel tekkivate vigastuste ohtu.

5.8.2.   Harilikud käitamistingimused

Välja arvatud punktis 5.8.3 sätestatud juhud, võib elektriajamiga aknaid, katusepaneelisüsteeme ja/või vaheseinasüsteeme sulgeda siis, kui üks või mitu järgmist tingimust on täidetud:

5.8.2.1.

kui süütevõti on süütelukus mis tahes kasutusasendis või mittemehaanilise seadme puhul samaväärsetel tingimustel;

5.8.2.2.

kui elektriajamiga akende, vaheseinte või katusepaneelisüsteemide toiteallika aktiveerimiseks kasutatakse võimsuslülitit;

5.8.2.3.

lihaste jõul, ilma sõiduki toiteallika abita;

5.8.2.4.

väljaspool sõidukit oleva sulgemissüsteemi pideva aktiveerimise abil;

5.8.2.5.

ajavahemiku jooksul süüte väljalülitamisest või võtme eemaldamisest (või mittemehaanilise seadme puhul samaväärsetes tingimustes) kuni hetkeni, mil kumbki esiuks ei ole sõitjate väljumiseks piisavalt avatud;

5.8.2.6.

kui elektriajamiga aken, katusepaneel või vahesein hakkab sulguma siis, kui ava on kuni 4 mm;

5.8.2.7.

kui ülemise raamita ukse elektriajamiga aken sulgub automaatselt ukse sulgumisel. Sel juhul ei tohi punktis 2.15 määratletud suurim ava ületada 12 mm.

5.8.2.8.

Kaugsulgemine on lubatud kaugjuhtimispuldi pideva rakendamise abil, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

5.8.2.8.1.

vahemaa kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vahel ei ületa 6 meetrit;

5.8.2.8.2.

kui süsteemi rakendamiseks on vajalik kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vaheline otsenähtavus, ei tohi kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vaheline kaugus olla üle 11 m. Seda tingimust võib katsetada nii, et kaugjuhtimispuldi ja sõiduki vahele asetatakse läbipaistmatu pind.

5.8.2.9.

Ühe puudutusega sulgemine on lubatud ainult juhiukse elektriajamiga akna ja katusepaneeli puhul ning ainult siis, kui süütevõti on mootori tööasendis. See on lubatud ka siis, kui mootor on välja lülitatud või süütevõti/võimsuslüliti on eemaldatud (või kui mittemehaanilise seadme puhul on samaväärne olukord) ja kumbki esiuks ei ole sõitjate väljumiseks piisavalt avatud;

5.8.3.   Automaatse taasavamise nõuded

5.8.3.1.   Punkti 5.8.2 nõudeid ei kohaldata, kui elektriajamiga aknal, katusepaneelisüsteemil ja/või vaheseinasüsteemil on automaatne taasavamisseade.

5.8.3.1.1.   See seade avab taas akna, katusepaneeli ja/või vaheseina enne, kui see avaldab 100 N ületavat survet 200–4 mm ava puhul elektriajamiga akna ja/või vaheseina ülemise serva kohal või nihutatava katusepaneeli esiserva ning kallutatava katusepaneeli tagaserva ees.

5.8.3.1.2.   Pärast automaatset taasavanemist avaneb aken, katusepaneel või vahesein ühte järgmistest asenditest:

5.8.3.1.2.1.

asend, mis võimaldab panna pooljäiga 200 mm läbimõõduga silindri läbi ava samas puutepunktis (samades puutepunktides), mida kasutati taasavamise kindlaksmääramiseks vastavalt punktile 5.8.3.1.1;

5.8.3.1.2.2.

asend, mis vastab vähemalt esialgsele asendile enne sulgemise alustamist;

5.8.3.1.2.3.

asend, mille puhul ava on vähemalt 50 mm suurem, kui esialgse asendi korral enne sulgemise alustamist;

5.8.3.1.2.4.

katusepaneeli kallutusliikumise korral maksimaalne avanemisnurk.

5.8.3.1.3.   Taasavamisseadmega elektriajamiga akende, katusepaneelisüsteemide ja/või vaheseinasüsteemide kontrollimiseks pannakse sõiduki seest või vaheseina puhul sõitjateruumi tagumisest osast läbi ava mõõtevahend/katsepulk nii, et pulga silindrikujuline pind puutuks kokku sõiduki mis tahes osaga, mis asub akna, katusepaneeli või vaheseina ava piiril. Mõõtevahendile rakenduva jõu ja läbipainde suhe ei tohi ületada 10 ± 0,5 N/mm. Katsepulga asendid (tavaliselt asetatakse mõõtepulk akna, katusepaneeli ja/või vaheseinaga risti) on näidatud IX. lisa joonisel 1. Katsepulga asend serva ja sulgemissuuna suhtes peab jääma kogu katse ajal samaks.

5.8.4.   Lülitite asukoht ja rakendamine

5.8.4.1.   Elektriajamiga akende, katusepaneelide ja/või vaheseinte lülitid asuvad sellistes kohtades ja neid kasutatakse nii, et juhusliku sulgemise oht oleks minimaalne. Sulgemiseks peavad lülitid olema pidevalt rakendatud, välja arvatud punktides 5.8.2.7, 5.8.2.9 ja 5.8.3 sätestatud juhud.

5.8.4.2.   Kõiki tagaakende-, katusepaneeli- ja vaheseinalüliteid, mis on mõeldud kasutamiseks sõiduki tagumises osas olevate sõitjate poolt, peab saama välja lülitada juhi poolt kontrollitava lülitiga, mis asub esiistmete R-punkte läbivast vertikaalsest risttasapinnast eespool. Juhi poolt kontrollitava lüliti olemasolu ei nõuta, kui tagaaknal, katusepaneelil või vaheseinal on automaatne taasavamisseade. Kui juhi kontrollitav lüliti on siiski olemas, ei tohi sellega olla võimalik tühistada automaatset taasavamisseadme funktsiooni või takistada vaheseinasüsteemi allalaskmist.

Juhi poolt kontrollitav lüliti peab asuma sellises kohas, et tahtmatu rakendamise oht oleks minimaalne. See lüliti tähistatakse IX. lisa joonisel 2 näidatud sümboliga või samaväärse, näiteks ISO 2575:1998 sümboliga, mis on esitatud IX. lisa joonisel 3.

5.8.5.   Kaitseseadmed

Kõik kaitseseadmed, mida kasutatakse toiteallika kahjustumise vältimiseks ülekoormuse või seiskumise puhul, taastavad algoleku pärast ülekoormuse lõppemist või automaatset väljalülitamist. Pärast kaitseseadme algoleku taastumist ei jätku ava sulgemine ilma juhtimisseadme tahtliku rakendamiseta.

5.8.6.   Kasutusjuhend

5.8.6.1.   Sõidukiomanikule mõeldud kasutusjuhendis peavad olema selged juhised elektriajamiga akende, katusepaneelide ja/või vaheseinte kohta, sealhulgas:

5.8.6.1.1.

selgitus võimalike tagajärgede kohta (kinnikiilumine),

5.8.6.1.2.

juhi poolt kontrollitava lüliti kasutamine,

5.8.6.1.3.

„HOIATUS”, milles selgitatakse ohtusid, mis ohustavad eelkõige lapsi elektriajamiga akende, katusepaneelisüsteemide ja/või vaheseinasüsteemide väära kasutamise ja/või aktiveerimise korral. Selles teabes tuleb märkida juhi vastutus, sealhulgas juhised teistele sõitjatele ja soovitus lahkuda autost alles siis, kui võti on süütelukust eemaldatud või kui mittemehaanilise seadme korral on loodud samaväärne olukord,

5.8.6.1.4.

„HOIATUS”, milles märgitakse, et eriti hoolikas tuleb olla kaugsulgemissüsteemi kasutamisel (vt punkt 5.8.2.8), näiteks rakendada seda ainult siis, kui kasutaja näeb sõidukit selgesti ja ta on kindel, et keegi jää elektriajamiga akna, katusepaneeli või vaheseina vahele.

5.8.7.   Kui elektriajamiga aken, katusepaneel ja/või vaheseinasüsteem paigaldatakse sõidukisse, mida ei saa katsetada eespool mainitud protseduuride kohaselt, võib tüübikinnituse anda juhul, kui tootja suudab näidata, et sõitjad on kaitstud samaväärselt või paremini.

5.9.   Muu täpsustamata sisustus

5.9.1.   Punkti 5 nõudeid kohaldatakse eelmistes punktides käsitlemata sisustuse suhtes, mis punktide 5.1–5.7 erinevate nõuete tähenduses ja vastavalt oma asukohale sõidukis võivad sõitjatega kokku puutuda. Kui need osad on tehtud materjalist, mille Shore’i kõvadus A on alla 50 ja mis on paigaldatud jäigale alusele, kohaldatakse eespool olevaid nõudeid ainult jäiga aluse suhtes või tuleb IV. lisas kirjeldatud protseduuri kohaste katsete abil näidata, et pehmet materjali, mille Shore’i kõvadus A on alla 50, ei lõigata kokkupõrkekatses läbi. Sellisel juhul kohaldatakse kumerusraadiuse nõudeid üksnes pehme pinna suhtes.

5.9.2.   Muude punktile 5.9.1 vastavate osade puhul, näiteks keskkonsool, ei ole seadmega kokkupuutuvatele osadele vaja läbi viia IV. lisale vastavat energia neeldumise katset ja I. lisas nimetatud protseduure, kui:

 

tehnilise teenistuse arvates on tänu sõidukisse paigaldatud turvasüsteemidele sõitja pea kokkupõrge asjakohaste osadega ebatõenäoline; või

 

kui tootja suudab VIII. lisas kirjeldatud meetodi või muu samaväärse meetodi abil välistada selliste kokkupõrgete võimalikkuse.

6.   SÕIDUKI TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

6.1.   Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõidukitüübi kinnitanud ametiasutusele. Asutus võib:

6.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ning et sõiduk vastab endiselt nõuetele; või

6.1.2.

nõuda katse sooritamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katseprotokolli.

6.2.   Teade tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta, milles on loetletud tehtud muudatused, edastatakse käesolevat määrust kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 ettenähtud korras.

6.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud asutus määrab igale sellisele laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat määrust kohaldavatele 1958. a kokkuleppe osapooltele käesoleva määruse II. lisa nõuetele vastaval teatisevormil.

7.   TOODANGU VASTAVUS

7.1.   Iga sõiduk, mis kannab käesolevas eeskirjas kirjeldatud tüübikinnitusmärki, peab vastama kinnitatud sõidukitüübile.

7.2.   Punktis 7 kirjeldatud vastavuse kontrollimiseks võetakse tootmisseeriast käesolevas eeskirjas nõutud tüübikinnitusmärki kandev auto.

7.3.   Kui punkti 5 nõuded on täidetud, loetakse toodang käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks.

8.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1.   Sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib kehtetuks tunnistada, kui punktis 7.1 kehtestatud nõuded ei ole täidetud või kui valitud sõiduk ei läbi punktis 7 ette nähtud katseid.

8.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja II. lisa vastavat teatisevormi.

9.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse omanik lõpetab kinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, peab ta sellest teatama tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. a kokkuleppe osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja II. lisa vastavat teatisvormi.

10.   TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA AMETIASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende ametiasutuste nimed ja aadressid, kes annavad kinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides väljaantud kinnituse andmise, laiendamise, kinnituse andmisest keeldumise või kinnituse tühistamise vormikohased teated.


(1)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Holland, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35–36 (vaba), 37 – Türgi, 38–39 (vaba), 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (kinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma EMK sümboleid), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia ja 46 – Ukraina. Teistele riikidele antakse järgmised numbrid sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab nii antud numbrid kokkuleppe osalistele.


I LISA

Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine

1.

Peaga kokkupõrke tsooni kuuluvad kõik sõidukis olevad pinnad, mis ei ole klaasist ja mis võivad staatiliselt kokku puutuda kerakujulise, 165 mm läbimõõduga peaga, mis kuulub lahutamatu osana mõõteaparaadi juurde, mille mõõtmeid saab puusaliigesepunktist pealaeni sujuvalt reguleerida vahemikus 736–840 mm.

2.

Eespool nimetatud tsoon tuleb kindlaks määrata järgmise protseduuri või selle graafilise ekvivalendi kohaselt:

2.1.

Mõõteseadme liigesepunkt tuleb iga tootja poolt ettenähtud istumisasendi puhul asetada järgmiselt:

2.1.1.

lükandistmete puhul:

2.1.1.1.

H-punkti (vt V lisa) ja

2.1.1.2.

punkti, mis asub H-punktist horisontaalsuunas 127 mm eespool ja kõrgusel, mis tuleneb H-punkti kõrguse muutumisest seoses ettepoole liikumisega 127 või 19 mm võrra (vt X lisas olevaid selgitavaid märkusi I lisa punkti 2.1.1.2 kohta).

2.1.2.

juhul kui istmed ei ole lükandistmed:

2.1.2.1.

asjakohase istme H-punkti.

2.2.

Kõik H-punktist eespool asuvad puutepunktid määratakse kindlaks liigesepunktist pealaeni ulatuva vahemiku iga mõõtme puhul, mida saab mõõteseadmega sõiduki sisemõõtmete raames mõõta (vt X lisas olevaid selgitavaid märkusi I lisa punkti 2.1.1.2 kohta).

2.2.1.

Juhul kui mudelpea, mille vars on reguleeritud miinimumpikkusele, ulatub tagumisest H-punktist üle esiistme, ei määrata kõnealuse toimingu jaoks puutepunkti.

2.3.

Hoides mõõteseadet vertikaalselt, määratakse võimalikud puutepunktid kindlaks, pöörates mõõteseadet ettepoole ja allapoole läbi vertikaaltasapindade kõigi kaarte kuni 90 kraadini kummalgi pool sõiduki vertikaalset pikitasapinda, mis läbib H-punkti.

2.3.1.

Puutepunktide kindlaksmääramisel ei muudeta ühe toimingu käigus mõõteseadme varre pikkust. Kõiki toiminguid alustatakse vertikaalasendist.

3.

Puutepunkt on punkt, kus seadme pea puutub kokku sõiduki sisustusega. Suurim allapoole liikumine on piiratud asendiga, kus pea puudutab H-punktist 25,4 mm kõrgemal asuvat horisontaaltasapinda.


II LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image


III LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE PAIGUTUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

Image

Sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et sõiduki sisustusega seoses on asjakohane sõidukitüüp kinnitatud Madalmaades (E4) numbri 012349 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et kinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 21, mida on muudetud muudatuste seeriaga 01.

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

Image

Sõidukile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjakohane sõidukitüüp on kinnitatud Madalmaades (E4) eeskirjade nr 21 ja 33 alusel. (1) Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et kinnituste saamise kuupäevadel sisaldas eeskiri nr 21 muudatuste seeriat 01 ja eeskiri nr 33 oli veel algsel kujul.


(1)  Teine number on esitatud vaid näiteks.


IV LISA

Energiat neelavate materjalide katsetamise kord

1.   PAIGALDUS; KATSESEADE; PROTSEDUUR

1.1.   Paigaldus

1.1.1.

Energiat neelavast materjalist valmistatud osa paigaldatakse ja seda katsetatakse tugikonstruktsioonil, millel see sõidukisse paigaldatakse. Soovitatavalt ja võimaluse korral viiakse katse läbi otse autokeres. Tugikonstruktsioon või kere kinnitatakse kindlalt katsestendi külge, nii et see löögi tagajärjel ei liiguks.

1.1.2.

Tootja taotlusel võib katsetatava osa siiski paigaldada seadmele, mis simuleerib selle paigaldust sõidukis, tingimusel, et osa sisaldaval koostul on samasugune geomeetriline paigutus ja mitte väiksem jäikusaste ning mitte suurem energia neelamise võime kui osa ja tugikonstruktsiooni sisaldaval tegelikul koostul.

1.2.   Katseseade

1.2.1.

Seade koosneb pendlist, mille telge toetavad kuullaagrid ja mille redutseeritud mass (1) löögikeskmes on 6,8 kg. Pendli alumises otsas on jäik 165 mm läbimõõduga mudelpea, mille kese ühtib pendli löögikeskmega.

1.2.2.

Mudelpea on varustatud kahe kiirendusmõõdiku ja ühe kiirusemõõdikuga, mis võimaldavad teha mõõtmisi löögi suunas.

1.3.   Salvestusvahendid

Kasutatakse salvestusvahendeid, mis võimaldavad teha järgmise täpsusega mõõtmisi:

1.3.1.

Kiirendus

 

täpsus = ± 5 % tegelikust väärtusest;

 

sageduskaja = kuni 1 000 Hz

 

tundlikkus ristitelje suhtes = > 5 % skaala madalaimast väärtusest

1.3.2.

Kiirus

 

täpsus = ± 2,5 % tegelikust väärtusest

 

tundlikkus = 0,5 km/h

1.3.3.

Aja registreerimine:

 

mõõteriistad peavad võimaldama salvestada tegevust kogu selle kestuse jooksul ning võtta näitusid ühe tuhandiku sekundi täpsusega;

 

katse analüüsimiseks kasutavatel salvestustel märgitakse löögi algus hetkel, kui mudelpea puutub esmakordselt katsetatava osaga kokku.

1.4.   Katseprotseduur (vt X. lisas olevaid selgitavaid märkusi IV. lisa punkti 1.4 kohta).

1.4.1.

Katsetatava pinna igas löögipunktis on löök suunatud I. lisas kirjeldatud mõõteseadme mudelpea trajektoori puutuja sihis.

1.4.1.1.

Punktides 5.3.4.1 ja 5.4.2.2 nimetatud osade katsetamiseks pikendatakse mõõteseadme vart, kuni saavutatakse kokkupuude vajaliku osaga, kusjuures piirnormiks on 1 000 mm vahemaa seadme liigesepunktist pealaeni. Kõik punktis 5.4.2.2 nimetatud katusevardad ja -ribid, mida ei ole võimalik puutuda, peavad siiski vastama punkti 5.4.2.1 nõuetele, välja arvatud väljaulatuva osa kõrgust käsitlev nõue.

1.4.2.

Kui löögipunktis on löögisuuna ja pinnanormaali vaheline nurk 5 ° või väiksem, tehakse katse nii, et pendli löögikeskme trajektoori puutuja ühtib löögi suunaga. Mudelpea lööb katsetatavat osa kiirusega 24,1 km/h või täispuhumata turvapatja katvate osade puhul kiirusega 19,3 km/h; kiirus saavutatakse ainult liikumapaneva jõu abil või kasutades liikumapanevat lisaseadet.

1.4.3.

Kui löögipunktis on löögisuuna ja pinnanormaali vaheline nurk üle 5 °, võib katse teha nii, et pendli löögikeskme trajektoori puutuja ühtib pinnanormaaliga löögipunktis. Sellisel juhul vähendatakse kiirust punktis 1.4.2 kirjeldatud kiiruse normaalkomponendi väärtuseni.

2.   TULEMUSED:

2.1.   Eespool kirjeldatud korra kohaselt tehtud katsetes ei tohi mudelpea aeglustus olla üle 80 g kauem kui 3 millisekundit järjest. Kasutatud aeglustusmäär on kahe aeglustusmõõdiku näitude keskmine.

3.   SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

3.1.   On lubatud kasutada samaväärseid katsemeetodeid, kui on võimalik saada eespool punktis 2 nõutavaid tulemusi.

3.2.   Kui kasutatakse muud katsemeetodit kui punktis 1 kirjeldatu, peab meetodi samaväärsust tõestama isik, kes seda meetodit kasutab.


(1)  Pendli redutseeritud massi mr ja pendli kogumassi m suhet väljendab järgmine valem: mr = (m·l)/a, kus a on löögikeskme ja pöörlemistelje vaheline kaugus ning l on raskuskeskme ja pöörlemistelje vaheline kaugus.


V LISA

H-punkti ja mootorsõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine

1.   EESMÄRK

Käesolevas lisas kirjeldatud meetodit kasutatakse H-punkti ja mootorsõidukis ühes või mitmes istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramiseks ning selleks, et kontrollida sõiduki tootja esitatud tehniliste andmete vastavust mõõdetud andmetele. (1)

2.   MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.   Võrdlusandmed– üks või mitu järgmistest istumisasendi omadustest:

2.2.   Kolmemõõtmeline H-punkti aparaat (3-DH-aparaat)– seade, mida kasutatakse H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga määramiseks. Seda seadet on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

2.3.   H-punkt– torso ja reie pöördetsenter 3-DH-aparaadil, mis on paigaldatud sõiduki istmele vastavalt allpool toodud punktile 4. H-punkt asub aparaadi telgjoone keskpunktis. Telgjoon paikneb H-punkti kontrollnuppude vahel, mis asuvad 3-DH-aparaadi kummalgi küljel. Teoreetiliselt vastab H-punkt R-punktile (hälbed on toodud allpool punktis 3.2.2). Kui H-punkt on punktis 4 kirjeldatud menetluse kohaselt kindlaks määratud, loetakse H-punkt fikseerituks istmepolstri suhtes ja koos sellega liikuvaks, kui istet reguleeritakse.

2.4.   R-punkt ehk istme võrdluspunkt– arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istumisasendi jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud.

2.5.   Torsojoon– 3-DH-aparaadi mõõtepea telgjoon, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

2.6.   Torso tegelik kaldenurk– läbi H-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vaheline nurk, mille mõõtmiseks on kasutatud 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturit. Torso tegelik kaldenurk vastab teoreetiliselt torso arvutuslikule kaldenurgale (vt hälbed punktis 3.2.2).

2.7.   Torso arvutuslik kaldenurk– nurk, mis on mõõdetud läbi R-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vahel asendis, mis vastab tootja määratud ja projektis ettenähtud seljatoeasendile.

2.8.   Sõitja sümmeetriatasand (C/LO)– 3-DH-aparaadi kesktasand iga istekoha puhul, kuhu aparaat on paigutatud; seda tasandit kujutab H-punkti koordinaat Y-teljel. Ühekohalistel istmetel langeb istme sümmeetriatasand kokku sõitja sümmeetriatasandiga. Muudel istmetel määrab sõitja sümmeetriatasandi tootja.

2.9.   Kolmemõõtmeline taustsüsteem– süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

2.10.   Koordinaatmärgid– füüsilised punktid (avad, pinnad, märgid või süvendid) sõiduki kerel, mis on tootja poolt ette nähtud.

2.11.   Sõiduki mõõteasend– sõiduki asend, mis on kindlaks määratud koordinaatmärkide koordinaatidega kolmemõõtmelises taustsüsteemis.

3.   NÕUDED

3.1.   Andmete esitamine

Iga istumisasendi kohta, mille puhul on vaja võrdlusandmeid, et tõendada vastavust käesoleva eeskirja sätetele, tuleb esitada kas kõik järgmised andmed või asjakohane valik neist vormis, millele on osutatud käesoleva lisa 3. liites:

3.1.1.

R-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes;

3.1.2.

torso arvutuslik kaldenurk;

3.1.3.

kogu teave, mis on vajalik istme reguleerimiseks (kui see on reguleeritav) mõõteasendisse, mis on sätestatud allpool punktis 4.3.

3.2.   Mõõteandmete ja tootja andmete suhe

3.2.1.

H-punkti koordinaate ja torso tegeliku kaldenurga suurust, mis on saadud allpool punktis 4 sätestatud menetluse tulemusel, võrreldakse vastavalt R-punkti koordinaatidega ja sõiduki tootja nimetatud torso arvutusliku kaldenurgaga.

3.2.2.

R- ja H-punktide suhtelisi asukohti ning torso arvutusliku kaldenurga ja tegeliku kaldenurga suhet võib antud istumisasendi korral pidada rahuldavaks, kui H-punkt, määratuna oma koordinaatide kaudu, asetseb 50 mm küljepikkusega horisontaalsete ja vertikaalsete külgedega ruudu piirides, mille diagonaalid ristuvad R-punktis, ja kui torso tegeliku kaldenurga erinevus arvutuslikust kaldenurgast jääb 5 ° piiridesse.

3.2.3.

Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse käesoleva eeskirja sätetele vastavuse tõendamiseks R-punkti ja torso arvutuslikku kaldenurka.

3.2.4.

Kui H-punkt või torso tegelik kaldenurk ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja torso tegelik kaldenurk veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui nendest kolmest toimingust kahe tulemused vastavad nõuetele, kohaldatakse eespool punktis 3.2.3 sätestatud tingimusi.

3.2.5.

Kui vähemalt kahe eespool punktis 3.2.4 kirjeldatud toimingu tulemused kolmest ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele või kui tõendamine pole võimalik, sest sõiduki tootja ei ole esitanud teavet R-punkti asukoha või torso arvutusliku kaldenurga kohta, kasutatakse kolme mõõdetud punkti keset või kolme mõõdetud kaldenurga keskmist ning need loetakse kohaldatavaks kõigil juhtudel, kui käesolevas eeskirjas viidatakse R-punktile või torso arvutuslikule kaldenurgale.

4.   H-PUNKTI JA TORSO TEGELIKU KALDENURGA MÄÄRAMISE KORD (vt X lisas olevaid selgitavaid märkusi V lisa punkti 4 kohta)

4.1.

Sõidukit hoitakse eelnevalt tootja äranägemisel temperatuuril 20 ± 10 °C, et istme materjal saavutaks toatemperatuuri. Kui kontrollitaval istmel ei ole kunagi varem istutud, peab sellel istuma 70–80 kg kaaluv inimene kaks korda ühe minuti, et koolutada istmepolstrit ja seljatuge. Tootja nõudel jäävad kõik istme osad koormamata vähemalt 30 minutiks enne 3-DH-aparaadi paigaldamist.

4.2.

Sõiduk peab olema punktis 2.11 määratletud mõõteasendis.

4.3.

Kui iste on reguleeritav, reguleeritakse see esmalt sõiduki tootja määratud kõige tagumisse tavalisse sõiduasendisse, arvestades ainult istme pikisuunalist reguleerimist ja mitte istme liikumist muul otstarbel kui tavalise sõiduasendi saavutamiseks. Kui istmel on ka muid reguleerimisviise, nt vertikaalsuunaline, kaldenurga või seljatoe asendi suhtes jne, reguleeritakse need seejärel sõiduki tootja määratud asendisse. Vedrustusega istmetel fikseeritakse vertikaalsuunas reguleeritud asend jäigalt vastavalt tootja määratud tavalisele sõiduasendile.

4.4.

Istumisasendi ala, mis puutub kokku 3-DH-aparaadiga, peab olema kaetud piisava suuruse ja sobiva koega puuvillase musliinriidega (sile puuvillkangas, millel on 18,9 niiti cm kohta ja mis kaalub 0,228 kg/m2) või samaväärsete omadustega trikookanga või lausriidega. Kui istet katsetatakse väljaspool sõidukit, peab põrand, kuhu iste asetatakse, olema samasuguste põhiomadustega (2) kui sõiduki põrand, kus istet kavatsetakse kasutada.

4.5.

3-DH-aparaadi istmiku- ja seljaosa asetatakse nii, et sõitja sümmeetriatasand (C/LO) langeb kokku 3-DH-aparaadi sümmeetriatasandiga. Tootja nõudel võib 3-DH-aparaati nihutada C/LO-tasandi suhtes sissepoole, kui 3-DH-aparaat paikneb nii kaugel küljel, et istme serv takistab 3-DH-aparaadi loodimist.

4.6.

Jalalaba- ja sääreosa kinnitatakse istmikuosale kas eraldi või kasutades T-profiili ja sääreosa. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon peab olema maapinnaga paralleelne ja risti istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga.

4.7.

3-DH-aparaadi jalalaba- ja sääreosa reguleeritakse järgmiselt:

4.7.1.

Määratud istumisasend: juht ja eesmine välimine kaassõitja

4.7.1.1.

Nii jalalaba- kui ka sääreosa liigutatakse ettepoole niiviisi, et jalad võtavad põrandal loomuliku asendi – vajaduse korral pedaalide vahel. Vasak jalalaba peab võimaluse korral olema ligikaudu sama kaugel 3-DH-aparaadi sümmeetriatasapinnast vasakul kui parem jalalaba sellest paremal. 3-DH-aparaadi ristkaldelood seatakse horisontaalseks, reguleerides vajaduse korral uuesti istmikuosa või seades jalalaba- ja sääreosad tahapoole. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon tuleb hoida istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga risti.

4.7.1.2.

Kui vasakut jalga ei ole võimalik hoida parema jalaga paralleelselt ja vasakut jalalaba ei saa konstruktsioonile toetada, liigutatakse vasakut jalalaba, kuni see on toetatud asendis. Kontrollnupud peavad olema joondatud endist viisi.

4.7.2.

Määratud istumisasend: välimine tagumine

Tagaistmete või lisaistmete korral pannakse jalad tootja poolt ettenähtud asendisse. Kui jalalabad on sel juhul erinevatel põrandatasapindadel, kasutatakse jalga, mis puudutab esimesena esiistet, etalonina, ja teine jalalaba asetatakse nii, et seadme istmikuosa ristkaldelood näitab horisontaalasendit.

4.7.3.

Teised määratud istumisasendid:

Järgitakse eespool punktis 4.7.1 kirjeldatud üldist korda, v.a asjaolu, et jalalabad tuleb asetada sõiduki tootja poolt ettenähtud viisil.

4.8.

Lisatakse sääre- ja reieraskused ning looditakse 3-DH-aparaat.

4.9.

Seljapaneel kallutatakse ette kõige eesmisse võimalikku asendisse ja 3-DH-aparaat tõmmatakse T-profiili kasutades istme seljatoest eemale. 3-DH-aparaat asetatakse uuesti istmele, kasutades ühte järgmistest meetoditest.

4.9.1.

Kui 3-DH-aparaat kipub tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaadil lastakse tahapoole libiseda, kuni T-profiilile ei ole enam vaja rakendada horisontaalset ettepoole suunatud hoidejõudu, st kuni istmikuosa läheb vastu istme seljatuge. Vajaduse korral korrigeeritakse sääreosa asendit.

4.9.2.

Kui 3-DH-aparaat ei kipu tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaati libistatakse tahapoole, rakendades T-profiilile horisontaalset tahapoole suunatud jõudu, kuni istmikuosa puudutab seljatuge (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2).

4.10.

3-DH-aparaadi selja- ja istmikuosale rakendatakse 100 ± 10 N suurust jõudu puusa nurga mõõturi ja T-profiili korpuse lõikepunktis. Jõudu rakendatakse joone suunas, mis kulgeb läbi eespool nimetatud lõikepunkti vahetult reieprofiili korpusest ülalpool asuvasse punkti (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2). Seejärel viiakse seljapaneel ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge. Kogu ülejäänud toimingute ajal tuleb olla ettevaatlik, et vältida 3-DH-aparaadi libisemist ettepoole.

4.11.

Paigaldatakse parem- ja vasakpoolne istmikuraskus ja seejärel ükshaaval kaheksa torsoraskust. 3-DH-aparaat hoitakse loodis.

4.12.

Istme seljatoe survest vabastamiseks kallutatakse seljapaneeli ettepoole. 3-DH-aparaati õõtsutatakse kolm korda 10-kraadise kaarega küljelt küljele (5 ° vertikaalsest sümmeetriatasandist kummalegi poole), et kõrvaldada võimalik hõõrdumine 3-DH-aparaadi ja istme vahel.

Õõtsutamise ajal võib 3-DH-aparaadi T-profiil ettenähtud horisontaal- ja vertikaaljoontest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb T-profiili paigal hoida, rakendades sellele õõtsutamise ajal piisavat külgsuunalist koormust. T-profiili paigalhoidmise ja 3-DH-aparaadi õõtsutamise juures tuleb olla ettevaatlik, tagamaks et neile ei rakendata tahtmatult vertikaalset või ette- või tahasuunalist välist koormust.

3-DH-aparaadi labajalgu ei tohi selles etapis tõkestada ega kinni hoida. Kui labajalgade asend muutub, tuleb need hetkel sellesse asendisse jätta.

Seljapaneel viiakse ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge ja kontrollitakse kahe vesiloodiga loodisolekut. Kui jalad on 3-DH-aparaadi õõtsutamisel ükskõik mil viisil liikunud, tuleb need järgmisel viisil uuesti kohale asetada.

Kumbki labajalg tõstetakse kordamööda põrandalt üles ainult niipalju, et see ei pääse rohkem liikuma. Tõstmise ajal võivad jalalabad vabalt pöörduda; neile ei tohi rakendada koormust eest ega küljelt. Kui mõlemad jalad on taas alumises asendis, peab kand puudutama selleks ettenähtud osa.

Vesiloodiga kontrollitakse külgsuunalist loodisolekut; vajadusel rakendatakse seljapaneeli ülemisele osale piisavat külgsuunalist koormust 3-DH-aparaadi istmikuosa loodimiseks istmel.

4.13.

T-profiili kinni hoides, et hoida ära 3-DH-aparaadi ettepoole libisemine istmepadjal, toimitakse edasi järgmiselt:

(a)

viiakse seljapaneel tagasi vastu istme seljatuge;

(b)

vaheldumisi rakendatakse selja nurkprofiilile umbes torso keskosa kõrgusel tahapoole suunatud koormust kuni 25 N ja vabastatakse koormus, kuni puusa nurga mõõtur näitab, et pärast koormusest vabastamist on saavutatud stabiilne asend. Tuleb hoolitseda selle eest, et 3-DH-aparaadile ei rakenduks välist ülalt alla suunatud või külgsuunalist koormust. Kui 3-DH-aparaati on vaja uuesti loodida, kallutatakse seljapaneeli ettepoole, korratakse loodimist ja punktis 4.12 kirjeldatud protseduuri.

4.14.

Tehakse kõik järgmised mõõtmised.

4.14.1.

Mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes.

4.14.2.

Torso tegelik kaldenurk loetakse 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturilt, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

4.15.

Kui soovitakse 3-DH-aparaadi paigaldust korrata, peab iste enne seda olema koormamata vähemalt 30 minutit. 3-DH-seadet ei tohi istmele jätta kauemaks, kui on vaja katse sooritamiseks.

4.16.

Kui sama istmerea istmeid võib käsitada sarnastena (nt pinkiste, identsed istmed vms), määratakse igal istmereal ainult üks H-punkt ja üks torso tegelik kaldenurk. Sellisel juhul asetatakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud 3-DH-aparaat kogu rea suhtes representatiivsele kohale. See koht on:

4.16.1.

esimeses reas juhiiste;

4.16.2.

tagumis(t)es reas/ridades välimine iste.


(1)  Kõikides istumisasendites, v.a esiistmete puhul, võib pädeva asutuse äranägemisel kasutada võrdluseks tootja märgitud R-punkti, kui H-punkti ei saa määrata 3-DH-aparaati kasutades või sätestatud korras.

(2)  Kaldenurk, istme kinnituse kõrguse erinevus, pinna omadused jne.

1. liide

Kolmemõõtmelise H-punkti aparaadi (1) kirjeldus

(3-D H aparaat)

1.   Seljapaneel ja istmikuosa

Seljapaneel ja istmikuosa on valmistatud tugevdatud plastist ja metallist; need jäljendavad inimese keret ja reisi ning on H-punktis mehaaniliselt liigendiga ühendatud. Mõõtepeale, mis on liigendiga paigaldatud H-punkti, kinnitatakse torso tegeliku kaldenurga mõõtmiseks nurgamõõtur. Istmikuosa külge kinnitatud reguleeritava reielatiga määratakse reite keskjoon ja seda kasutatakse puusa nurga mõõturi nulljoonena.

2.   Kere ja jalaosad

Sääreosad on istmikuosaga ühendatud põlvedevahelise ühenduslati kaudu, mis on reguleeritava reielati laienduseks külgsuunas. Sääreosadele on põlvede nurga mõõtmiseks kinnitatud nurgamõõturid. Kinga- ja jalalabaosad kalibreeritakse jalalaba nurga mõõtmiseks. Seade orienteeritakse ruumis kahe vesiloodi abil. Kereosa raskused asetatakse vastavatesse raskuskeskmetesse, nii et istmele avaldub 76 kg kaaluvale mehele vastav koormus. Tuleb veenduda, et 3-DH-aparaadi kõik liigendid liiguvad vabalt ilma märgatava hõõrdumiseta.

Joonis 1

3-D H aparaadi osade nimetused

Image

Joonis 2

3-D H aparaadi osade mõõtmed ja koormuse jaotus

Image


(1)  Üksikasjaliku teabe saamiseks 3-DH-aparaadi konstruktsiooni kohta pöörduge: Society of Automotive Engineers (SAE), 400 Commonwealth Drive, Warrendale, Pennsylvania 15096, USA.

Aparaat vastab ISO standardis 6549-1980 kirjeldatule.

2. liide

Kolmemõõtmeline taustsüsteem

1.

Kolmemõõtmeline taustsüsteem on määratud kolme ristuva tasandiga, mis on kindlaks määratud sõiduki tootja poolt (vt joonist). (1)

2.

Sõiduki mõõteasendi kindlaksmääramiseks on sõiduk paigutatud toetuspinnale, nii et koordinaatmärkide koordinaadid vastavad tootja antud väärtustele.

3.

R-punkti ja H-punkti koordinaadid määratakse sõiduki tootja antud koordinaatmärkide suhtes.

Joonis

Kolmemõõtmeline taustsüsteem

Image


(1)  Võrdlussüsteem vastab ISO standardile 4130-1978.

3. liide

Istumisasendite võrdlusandmed

1.   Võrdlusandmete kodeerimine

Kõigi istumisasendite võrdlusandmed loetletakse järjest. Istumisasendid identifitseeritakse kahekohalise koodiga. Esimesel kohal on araabia number, mis tähistab istmerida, loendatuna sõiduki esiosast tagaosa suunas. Teisel kohal on suurtäht, mis tähistab istumisasendi asukohta reas sõidusuunas vaadatuna; kasutada tuleks järgmisi tähti:

L

=

vasak

C

=

keskmine

R

=

parem

2.   Sõiduki mõõteasendi kirjeldus.

2.1.

Koordinaatmärkide koordinaadid

X

Y

Z

3.   Võrdlusandmete nimekiri

3.1.

Istumisasend: …

3.1.1.

R-punkti koordinaadid

X

Y

Z

3.1.2.

Torso arvutuslik kaldenurk: …

3.1.3.

Istme reguleerimise tehnilised andmed: (1)

horisontaalselt

:

vertikaalselt

:

istumisnurga suhtes

:

torso kaldenurk

:

Märkus: teiste istumisasendite võrdlusandmed on toodud punktides 3.2, 3.3 jne.


(1)  Mittevajalik maha tõmmata.


VI LISA

Väljaulatuvate osade mõõtmismeetod

1.   Määramaks kindlaks, kui palju osa ulatub välja pinnast, mille külge see on kinnitatud, liigutatakse mööda asjaomast osa 165 mm kera, hoides seda osaga kokkupuutes, alustades kohast, kus see esimesena asjaomast osa puudutab. Väljaulatuva osa suuruseks on suurim kõikidest Y väärtustest, kusjuures väärtusi mõõdetakse kera keskpunktist pinnaga risti; X väärtus mõõdetakse samuti kera keskpunktist pinnaga risti.

1.1.   Kui pindade, osade jms kattematerjali Shore’i kõvadus A on alla 50, kasutatakse eespool kirjeldatud väljaulatuvate osade mõõtmise meetodit üksnes pärast selliste materjalide eemaldamist.

2.   Võrdlustsoonis asuvate lülitite, tõmbenuppude jms väljaulatuvaid osi mõõdetakse allpool kirjeldatud katseseadme ja meetodi abil.

2.1.   Seadmed

2.1.1.

Väljaulatuvate osade mõõteinstrument koosneb 165 mm läbimõõduga poolkerakujulisest mudelpeast, milles on 50 mm läbimõõduga liugtõukur.

2.1.2.

Tõukuri sileda otsa ja peakujulise katseseadme suhtelised asukohad on näidatud mõõteskaalal, millel olev liikuv osuti registreerib maksimaalmõõtme siis, kui instrument eemaldatakse katsetatava osa juurest. Mõõdetav väikseim vahemaa on 30 mm; mõõteskaala on gradueeritud poole millimeetri kaupa, et oleks võimalik näidata kõnealuste väljaulatuvate osade ulatust.

2.1.3.

Kalibreerimine

2.1.3.1.

Instrument asetatakse siledale pinnale nii, et selle telg on pinnaga risti. Kui tõukuri sile serv puutub pinnaga kokku, skaala nullistatakse.

2.1.3.2.

Tõukuri sileda serva ja tugipinna vahele asetatakse 10 mm varras; kontrollitakse, et liikuv osuti salvestaks selle mõõtmise.

2.1.4.

Väljaulatuvate osade mõõteinstrumenti on kujutatud käesoleva lisa liites.

2.2.   Katse kord

2.2.1.

Mudelpeasse moodustatakse tõukuri tagasitõmbamisega süvend ning liikuv osuti pannakse tõukuri vastu.

2.2.2.

Seadet rakendatakse mõõdetavale väljaulatuvale osale nii, et mudelpea puutub maksimaalse ümbritseva pindalaga kokku jõuga kuni 2 daN.

2.2.3.

Tõukurit lükatakse ettepoole, kuni see puutub mõõdetava etteulatuva osaga kokku ning skaalal jälgitakse etteulatuva osa suurust.

2.2.4.

Mudelpead reguleeritakse nii, et väljaulatumine oleks maksimaalne. Väljaulatumise suurus talletatakse.

2.2.5.

Kui tõukurile või mudelpeale piisavalt lähedal on kaks või enam juhtimisseadet, millega puututakse kokku üheaegselt, käsitletakse neid järgmiselt:

2.2.5.1.

Mitu juhtimisseadet, mis kõik mahuvad mudelpea süvendisse, loetakse üheks väljaulatuvaks osaks.

2.2.5.2.

Kui teised juhtimisseadmed segavad normaalset katsetamist, puutudes mudelpea vastu, eemaldatakse need ja katse tehakse ilma nendeta. Seejärel võib need tagasi panna ja katsetada neid nii, et teised juhtimisseadmed on omakorda katse hõlbustamiseks eemaldatud.

Liide

Joonis

Väljaulatuvate osade mõõteseade

Image


VII LISA

Seade ja kord käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 kohaldamiseks

Neid osi (lülitid, tõmbenupud jne), millega võib kokku puutuda allpool kirjeldatud seadet ja menetlust kasutades, loetakse osadeks, millega sõitja põlved võivad tõenäoliselt kokku puutuda. Jalaga käitatavaid juhtimisseadmeid käsitatakse pedaalidena.

1.   Seadmed

1.1.   Seadme diagramm

Image

2.   Kord

Seadet võib panna mis tahes kohta armatuurlaua all, nii et:

2.1.

tasapind XX’ oleks paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga;

2.2.

X-telge saaks pöörata üles- ja allapoole horisontaaltasapinda kuni 30° nurga all.

3.   Eespool kirjeldatud katse tegemisel tuleb eemaldada kõik materjalid, mille Shore’i kõvadus A on alla 50.


VIII LISA

Peaga kokkupõrke tsooni dünaamiline kindlaksmääramine

1.   Peaga kokkupõrke tsooni dünaamiline kindlaksmääramine kaitsesüsteemi suhtes.

1.1.

Erinevalt 1. lisas kirjeldatud korrast võib taotleja tüübikatsetuste eest vastutava teenistuse poolt heakskiidetud korra kohaselt kontrollida, kas dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsoon vastab sellele sõidukitüübile.

1.2.

Sobiv meetod peaga kokkupõrke tsooni dünaamilise kindlaksmääramise kontrollimiseks on järgmised:

1.2.1.

Sõiduki kokkupõrkekatsed

määramaks sõitjate liikumist sõidukisse paigaldatud kaitseseadmete suhtes, kasutades ± 30 ° laupkokkupõrke tingimusi vastu fikseeritud jäika tõket kiirusel vähemalt 48,3 km/h. Tavaliselt on piisav katsetada kokkupõrget 0 °, +30 ° ja –30 ° nurga all.

Dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsooni hinnatakse täiskasvanud mannekeenidel, kes vastavad 5. protsentiilile naistest, 50. protsentiilile meestest ja 95. protsentiilile meestest, ning iga mannekeen paigutatakse enne katset soovitatavasse istumisasendisse, mis on tootja poolt ette nähtud; või

1.2.2.

Kelgukatsed

Ülalnimetatud mannekeenipere liikumist uuritakse aeglustusaja graafiku alusel, nagu on kirjeldatud eeskirja nr 16 8. lisas (kiiruse muutus 50 km/h), mis näitab mannekeenide ettenihkumise suunda kooskõlas mannekeenide liikumisega tegelikes laupkokkupõrkekatsetes vastavalt punktile 1.2.1.

Mannekeenide ettenihkumise suunda peetakse rahuldavaks, kui katseobjekti keskjoon (tavaliselt kere) on ± 18 ° kelgu pikisuunalisest keskjoonest. Tavaliselt piisab, kui katsetada 0 °, +18 ° ja –18 ° nurga all; või

1.2.3.

Simuleeritud kokkupõrke katsetamine

Sõitjate, keda esindab punktis 1.2.1 kirjeldatud mannekeenipere, liikumist uuritakse vastavalt punktides 1.2.1 või 1.2.2 kirjeldatule. Simulatsioonimeetodit kontrollitakse vähemalt kolme kokkupõrkekatse tingimuses, vastavalt punktides 1.2.1 või 1.2.2 kirjeldatule.

2.   Dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsoon sisaldab armatuurlaua kõiki piirkondi, mis võivad kokku puutuda sõidukitüüpi paigaldatud kaitsesüsteemi kasutavate sõitjate peadega.

3.   Kui sõidukisse võib paigaldada erinevaid kaitsesüsteeme, piisab, kui uurida vähima tõhususega kaitsesüsteemi. Kuid kaitsesüsteemid, mida juht või sõitjad võivad deaktiveerida, peavad olema paigaldatud vastavalt tootja soovitustele ja ära näidatud omaniku kasutusjuhendis.

Kui tootja näeb ette kaitsesüsteemi teatava osa pidevat deaktiveerimist, tuleb see osa reguleerida deaktiveeritud asendisse.

4.   Tootjal või tema esindajal on õigus esitada kalkulatsioone, simulatsioone, katseandmeid või katsetulemusi, mis on piisavad dünaamiliselt määratud peaga kokkupõrke tsooni tõestamiseks.


IX LISA

Silindrikujulise katsepulga tavaline asukoht lükandkatuses ja aknaavades

Image

Juhi poolt kontrollitava lüliti sümbolite näited

Joonis 2

Image

Joonis 3

(ISO 2575:1998)

Image


X LISA

Selgitavad märkused

Punkt 2.3

Võrdlustsoon piiritletakse tahavaatepeeglita. Energia neeldumise katse tehakse tahavaatepeeglita. Pendel ei tohi põrgata vastu peegli kinnitust.

Punktid 2.3 ja 2.3.1

Kõnealuste punktidega ettenähtud erand rooliratta taga oleva ala kohta kehtib ka esiistme reisijate peaga kokkupõrke tsooni kohta.

Reguleeritavate roolirataste puhul on lõplikku eranditsooni vähendatud, nii et selleks on eranditsoonide ühisosa rooliratta kõikide võimalike juhtimisasendite puhul.

Kui on võimalik valida eri roolirataste vahel, määratakse eranditsoon kindlaks kõige vähem sobiva rooliratta järgi, mille läbimõõt on kõige väiksem.

Punkt 2.4

Armatuurlaua tasapind ulatub üle kogu sõitjateruumi laiuse ja määratakse kindlaks sõiduki laiuses liigutatava vertikaaljoone kõige tagumise punkti järgi, kus see armatuurlaua pinnaga kokku puutub. Kahe või rohkema üheaegse puutepunkti korral kasutatakse armatuurlaua tasapinna kindlaksmääramiseks alumist puutepunkti. Kui konsoolide puhul ei ole võimalik armatuurlaua tasapinda vertikaaljoone puutepunktide järgi kindlaks määrata, on armatuurlaua tasapinnaks esiistmete H-punktist 25,4 mm kõrgemal asuva horisontaaljoone ja konsooli lõikepunkt.

Punkt 2.5

Sõiduki külgedel lõpeb katus ukseava ülaservaga. Üldjuhul on katuseääre piiriks piirjoon, mille moodustab ülejäänud kere alumine serv (külgvaates), kui uks on avatud. Akende puhul on katuseääre piiriks läbipaistev pidevjoon (külgaknaklaaside läbiviigupunkt). Postide kohal jookseb katuseääre piir mööda läbipaistvate joonte vahelist ühendusjoont. Punktis 2.5 esitatud määratlus kehtib ka kõigi katuseavade kohta suletud asendis, kui tegemist on punktis 2.7 või 2.8 määratletud sõidukiga. Mõõtmisel ei võeta arvesse allapoole suunatud äärikuid. Need loetakse sõiduki külje osaks.

Image

Punkt 2.7

Püsivalt kinnitatud tagaakent käsitatakse jäiga konstruktsioonielemendina.

Püsivalt kinnitatud jäigast materjalist tagaakendega autod loetakse punktis 2.8 määratletud faetoniteks.

Punkt 2.18

Juhul kui jäigast materjalist serva ja paneeli vahele jääb vahe, tuleb serv ümardada minimaalse kumerusraadiuseni olenevalt punkti 5.1.1 kohta toodud selgitavates märkustes näidatud vahest. See kehtib ka siis, kui VI lisa punktis 1 kirjeldatud protseduuri kohaselt määratletud väljaulatuva osa kõrgus on 3,2 mm või alla selle.

Kui vahe asub tsoonis, kus tuleb läbi viia peaga kokkupõrke katse, peavad servad olema ümardatud minimaalse kumerusraadiuseni 2,5 mm, kui nendega võib osade kohaltnihkumise tõttu katse ajal kokku puutuda.

Punkt 5.1.1

Terav serv on jäigast materjalist serv, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm, v.a alla 3,2 mm väljaulatuvad osad pinnalt mõõdetuna. Sellisel juhul minimaalne kumerusraadius ei kehti, kui väljaulatuva osa kõrgus ei ületa poolt selle laiusest ning selle servad on tömbid.

Võred loetakse eeskirjadele vastavaks, kui need vastavad järgmises tabelis sätestatud miinimumnõuetele:

Elementide vahekaugus [mm]

Lamedad elemendid

Ümardatud elemendid min raadius [mm]

e/min [mm]

min raadius [mm]

0–10

1,5

0,25

0,5

10–15

2,0

0,33

0,75

15–20

3,0

0,50

1,25

Image

Punkt 5.1.2

Punkt 5.1.3

Kõnealused kaks mõistet (armatuurlaua tasapind ja alumine serv) võivad olla eristatavad. Käesolev lõik sisaldub aga punktis 5.1 (… armatuurlaua tasapinnast kõrgemal …) ning seepärast kohaldatakse seda üksnes juhul, kui need kaks mõistet esinevad koos. Kui need kaks tingimust esinevad eraldi, st armatuurlaua alumine serv asetseb allpool armatuurlaua tasapinda, käsitletakse vastavat juhtumit punkti 5.3.2.1 alusel, võttes arvesse punkti 5.8.

Punkt 5.1.4

Kui tõmbekäepideme või nupu laius on 50 mm või üle selle ning see asub tsoonis, kus, kui selle laius oleks alla 50 mm, määrataks selle maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt VI lisa punktile 2 mudelpea abil, tehakse maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt VI lisa punktile 1, st 165 mm läbimõõduga kera abil ja määrates Y-telje kõrguse maksimaalse varieeruvuse. Ristlõikepindala mõõdetakse tasapinnal, mis on paralleelne pinnaga, mille külge osa on kinnitatud.

Punkt 5.1.5

Punktid 5.1.4 ja 5.1.5 täiendavad teineteist; kohaldatakse punkti 5.1.5 esimest lauset (st tagasitõmbe- või eraldumisjõud 37,8 daN) ning seejärel, kui tagasitõmbel jääb väljaulatuv osa 3,2–9,5 mm, punkti 5.1.4 või eraldumise korral punkti 5.1.5 kaht viimast lauset (ristlõikepindala mõõdetakse enne jõu rakendamist). Kui praktilistel põhjustel tuleb kohaldada punkti 5.1.4 (tagasitõmme väljaulatuva osa kõrguseni üle 3,2 ja alla 9,5 mm), võib tootja otsustada, et mugavam on punkti 5.1.4 spetsifikatsioone kontrollida enne, kui rakendatakse punktis 5.1.5 sätestatud 37,8 daN jõudu.

Image

Punkt 5.1.6

Kuna pehmete materjalide olemasolu korral kehtivad nõuded üksnes jäiga toe kohta, siis mõõdetakse üksnes jäiga toe väljaulatuvat osa.

Shore’i kõvadust mõõdetakse katseobjekti näidistel. Kui materjali seisundi tõttu ei saa kõvadust mõõta Shore'i kõvaduse A meetodil, siis antakse hinnang võrdväärsete mõõtmiste põhjal.

Punkt 5.2.1

Arvesse ei võeta jalapedaale, nende varsi ja vahetut pöördmehhanismi, kuid see ei kehti ümbritseva tugimetalli kohta.

Süütevõti rahuldab selle punkti nõudeid siis, kui selle väljaulatuv osa koosneb materjalist, mille Shore'i A kõvadus on 60–80 ja paksus vähemalt 5 mm, või on sellise materjaliga kaetud kogu pind vähemalt 2 mm paksuselt.

Punkt 5.2.2

Seisupiduriga kokkupuute võimalikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse:

 

I lisas kirjeldatud mudelpead, kui pidur asub armatuurlaua tasapinnal või sellest ülalpool (katsetatakse vastavalt punktile 5.1 ning kokkupõrketsoonis);

 

VII lisas kirjeldatud põlve, kui piduri element on armatuurlaua tasapinnast allpool (sel juhul katsetatakse pidurikangi vastavalt punktile 5.3.2.3).

Punkt 5.2.3

Punktis 5.2.3 sätestatud tehnilisi spetsifikatsioone kohaldatakse ka riiulite ning esiistmete vahel armatuurlaua tasapinnast allpool asuvate konsooliosade suhtes, juhul kui need paiknevad H-punktist eespool. Kui süvend on suletud, käsitatakse seda kindalaekana ning need spetsifikatsioonid selle suhtes ei kehti.

Punkt 5.2.3.1

Esitatud mõõtmed kirjeldavad pinda, mis ei ole veel kaetud materjaliga, mille Shore’i kõvadus A on alla 50 (5.2.4). Energia neeldumise katsed korraldatakse vastavalt IV lisale.

Punkt 5.2.3.2

Kui riiul eraldub või puruneb, ei tohi sellel tekkida ohtlikke omadusi; see ei kehti mitte üksnes ääriku, vaid ka teiste servade suhtes, mis pärast jõu rakendamist on suunatud sõitjateruumi poole.

Loetakse, et riiuli tugevaim osa paikneb mõne seadme kõrval. Seejuures tähendab „märkimisväärselt moondunud”, et rakendatud jõu tulemusena peab riiuli läbipaindumine, mõõdetuna katsesilindriga algsest puutepunktist, olema murdumine või deformatsioon, mis on palja silmaga nähtav. Elastne deformatsioon on lubatud.

Katsesilindri pikkus on vähemalt 50 mm.

Punkt 5.3

„Muud osad” on muu hulgas sellised osad nagu aknasulgurid, turvavööde ülemised kinnituspunktid ja muud jalaruumis ning ukse siseküljel olevad osad, välja arvatud need, mida on tekstis varem käsitletud või mis on sellest välja jäetud.

Punkt 5.3.2

Esivaheseina ja armatuurlaua vahelise ruumi suhtes, mis asub armatuurlaua alumisest servast kõrgemal, punkti 5.3 spetsifikatsioone ei kohaldata.

Punkt 5.3.2.1

2 mm raadius kehtib kõikide punkti 5.3 alla kuuluvate mis tahes kasutusasendis osade suhtes, millega võib kokkupuude tekkida.

Erandina võetakse kindalaekad arvesse üksnes suletuna, turvavööd võetakse tavaliselt arvesse üksnes kinnitatuna, kuid kõik osad, millel on kindel paigalduskoht, peavad nimetatud kohta paigaldatuna samuti vastama 3,2 mm raadiuse nõudele.

Punkt 5.3.2.2

Võrdluspind leitakse, rakendades VI lisa punktis 2 kirjeldatud seadet jõuga 2 daN. Kui see ei ole võimalik, kasutatakse VI lisa punktis 1 kirjeldatud meetodit jõuga 2 daN.

Ohtlike väljaulatuvate osade hindamine on katsete eest vastutava asutuse otsustada.

37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt alla 35 või 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.

37,8 daN horisontaalse pikijõu rakendamiseks kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.

Uue moodsa disainiga ustel on klaasitõstuki käepide mõnikord ümbritsetud uksepaneeli reljeefiga. Sõitjal on sageli raske või võimatu puudutada käepidet põlvedega. Sellisel juhul otsustab tehniline teenistus tootja nõusolekul, kas teha kirjeldatud tõukekatset või mitte.

Punkt 5.3.2.3

Käigukangi puhul on kõige kaugemale väljaulatuv osa pideme või nupu osa, mida pikisuunas horisontaalselt liigutatav vertikaaltasapind esimesena puutub. Kui käigukangi või seisupiduri mõni osa on H-punktist ülalpool, tuleb lugeda, et kogu kang on H-punktist ülalpool.

Punkt 5.3.4

Kui kõige madalamas asendis esi- ja tagaistmete H-punkte läbivad horisontaaltasapinnad ei ühti, määratakse kindlaks sõiduki pikiteljega risti asetsev vertikaaltasapind, mis läbib esiistme H-punkti. Seejärel käsitletakse eranditsooni reisijateruumi esi- ja tagaosa puhul eraldi, lähtudes nende vastavast H-punktist ning kuni eespool määratletud vertikaaltasapinnani.

Punkt 5.3.4.1

Liigutatavaid päikesesirme võetakse arvesse kõikides kasutusasendites. Päikesesirmide raame ei loeta jäikadeks tugedeks (vt punkti 5.3.5).

Punkt 5.4

Kui katsetatakse katust, et mõõta neid väljaulatuvusi ja osi, mida saab puutuda 165 mm läbimõõduga keraga, tuleb laekatend eemaldada. Ettenähtud raadiuste hindamisel võetakse arvesse laekatendi materjalide eeldatavat kuju ja omadusi. Katuse puhul katsetatakse piirkonda, mis jääb kõige tagumisele istmele paigutatud mannekeeni torso võrdlusjoonega piirnevast püsttasapinnast ette- ja ülespoole.

Punkt 5.4.2.1

(„teravad servad” on määratletud punktis 5.1.1).

Allaulatuvat osa mõõdetakse risti katusega vastavalt VI lisa punktile 1.

Väljaulatuva osa laiust mõõdetakse väljaulatuva osa piirjoone suhtes täisnurga all. Eelkõige ei tohi jäigad katusevardad või -ribid ulatuda katuse sisepinnast välja rohkem kui 19 mm.

Punkt 5.5

Lükandkatuste ribid peavad vastama punkti 5.4 nõuetele, kui neid on võimalik puutuda 165 mm läbimõõduga keraga.

Punktid 5.5.1.2, 5.5.1.2.1, 5.5.1.2.2

Avamis- ja juhtimisseadmed peavad puhkeasendis ja suletud katuse korral vastama kõikidele ettenähtud tingimustele.

Punkt 5.5.1.2.3

37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt kuni 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.

37,8 daN jõu rakendamiseks kokkupõrke suunas, mis IV lisas on määratletud mudelpea trajektoori puutujana, kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.

„Rakendamata asend” on juhtimisseadme asend lukustatuna.

Punkt 5.6

Kabriolettide katuste vardasüsteemi ei käsitata turvakaarena.

Punkt 5.6.1

Tuuleklaasi raami ülaosa algab ülalpool tuuleklaasi läbipaistvat piirjoont.

Punkt 5.7.1.1

„Terav serv” on määratletud punktis 5.1.1.

Punkt 5.7.1.2

Määrates kindlaks peaga kokkupõrke tsooni esiistmete seljatoel, käsitatakse kõnealuse seljatoe osana kõiki konstruktsioone, mis on vajalikud seljatoe toetamiseks.

Punkt 5.7.1.2.3

Istmeraami polsterduse puhul tuleb samuti vältida ohtlikku karedust ja teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu.

I LISA

Peaga kokkupõrke tsooni kindlaksmääramine

Punkt 2.1.1.2

Kõrguse kindlaksmääramise kahe protseduuri vahel teeb valiku tootja.

Punkt 2.2

Puutepunktide kindlaksmääramisel ei muudeta ühe toimingu käigus mõõteseadme varre pikkust. Kõiki toiminguid alustatakse vertikaalasendist.

Punkt 3

Mõõt 25,4 mm on kaugus H-punkti läbivast horisontaaltasapinnast mudelpea alumise külje horisontaalpuutujani.

IV LISA

Energiat neelavate materjalide katsetamise kord

Punkt 1.4

Mis tahes osa purunemise korral energia neeldumise katses vt märkust punkti 5.1.2 kohta.

V LISA

H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord

Punkt 4

Mistahes istme H-punkti kindlaksmääramiseks eemaldatakse vajaduse korral teised istmed.


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

16.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/71


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2008/586/ÜVJP,

15. juuli 2008,

millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/871/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 15 ja 34,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta. (1)

(2)

Nõukogu võttis 20. detsembril 2007 vastu ühise seisukoha 2007/871/ÜVJP, millega ajakohastatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP. (2)

(3)

Kooskõlas ühise seisukohaga 2001/931/ÜVJP on nõukogu vaadanud täies ulatuses läbi nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühist seisukohta 2007/871/ÜVJP.

(4)

Ühe rühmituse osas on nõukogu võtnud arvesse talle teatavaks saanud uut informatsiooni, mis kinnitab rühmituse lisamist loetellu.

(5)

Nõukogu on määranud kindlaks, et üks isik tuleks eemaldada nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP.

(6)

Läbivaatamise tulemusel järeldas nõukogu, et välja arvatud põhjenduses 5 nimetatud isik, on teised ühise seisukoha 2007/871/ÜVJP (3) lisas loetletud isikud, rühmitused ja üksused osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on võtnud nende suhtes vastu otsuse nimetatud ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses, ning et nende suhtes tuleks jätkata nimetatud ühises seisukohas sätestatud piiravate erimeetmete kohaldamist.

(7)

Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP, tuleks vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Käesoleva ühise seisukoha lisas esitatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP.

Artikkel 2

Ühine seisukoht 2007/871/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.

(2)  ELT L 340, 22.12.2007, lk 109. Ühist seisukohta on viimati muudetud ühise seisukohaga 2008/347/ÜVJP (ELT L 116, 30.4.2008, lk 55).

(3)  Muudetud nõukogu 29. aprilli 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/346/ÜVJP (ELT L 116, 30.4.2008, lk 53).


LISA

Artiklis 1 nimetatud isikute, rühmituste ja üksuste loend (1)

1.   ISIKUD

1.

ABOU, Rabah Naami (teise nimega Naami Hamza, teise nimega Mihoubi Faycal, teise nimega Fellah Ahmed, teise nimega Dafri Rèmi Lahdi), sündinud 1.2.1966 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

2.

ABOUD, Maisi (teise nimega The Swiss Abderrahmane), sündinud 17.10.1964 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

3.

* ALBERDI URANGA, Itziar, sündinud 7.10.1963 Durangos Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 78.865.693 – ETA tegevliige

4.

* ALBISU IRIARTE, Miguel, sündinud 7.6.1961 Donostias Gipuzkoas (Hispaania), isikutunnistus nr 15.954.596 – ETA tegevliige, Gestoras Pro-amnistía liige

5.

AL-MUGHASSIL, Ahmad Ibrahim (teise nimega ABU OMRAN, teise nimega AL-MUGHASSIL, Ahmed Ibrahim), sündinud 26.6.1967 Qatif-Bab al Shamalis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

6.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

7.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

8.

* APAOLAZA SANCHO, Iván, sündinud 10.11.1971 Beasainis Gipuzkoas (Hispaania), isikutunnistus number 44.129.178 – ETA tegevliige, K. Madridi liige

9.

ARIOUA, Azzedine, sündinud 20.11.1960 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

10.

ARIOUA, Kamel (teise nimega Lamine Kamel), sündinud 18.8.1969 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

11.

ASLI, Mohamed (teise nimega Dahmane Mohamed), sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

12.

ASLI, Rabah, sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

13.

* ARZALLUS TAPIA, Eusebio, sündinud 8.11.1957 Errezilis Gipuzkoas (Hispaania), isikutunnistus nr 15.927.207 – ETA tegevliige

14.

ATWA, Ali (teise nimega BOUSLIM, Ammar Mansour, teise nimega SALIM, Hassan Rostom), Liibanon, sündinud 1960. aastal Liibanonis, Liibanoni kodanik

15.

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep'i liige

16.

DARIB, Noureddine (teise nimega Carreto, teise nimega Zitoun Mourad), sündinud 1.2.1972 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

17.

DJABALI, Abderrahmane (teise nimega Touil), sündinud 1.6.1970 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

18.

* ECHEBERRIA SIMARRO, Leire, sündinud 20.12.1977 Basauris Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 45.625.646 – ETA tegevliige

19.

* ECHEGARAY ACHIRICA, Alfonso, sündinud 10.1.1958 Plentzias Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 16.027.051 – ETA tegevliige

20.

EL FATMI, Nouredine (teise nimega Nouriddin EL FATMI, teise nimega Nouriddine EL FATMI, teise nimega Noureddine EL FATMI, teise nimega Abu AL KA'E KA'E, teise nimega Abu QAE QAE, teise nimega FOUAD, teise nimega FZAD, teise nimega Nabil EL FATMI, teise nimega Ben MOHAMMED, teise nimega Ben Mohand BEN LARBI, teise nimega Ben Driss Muhand IBN LARBI, teise nimega Abu TAHAR, teise nimega EGGIE), sündinud 15.8.1982 Midaris (Maroko), Maroko pass nr N829139 – Hofstadgroep'i liige

21.

EL-HOORIE, Ali Saed Bin Ali (teise nimega AL-HOURI, Ali Saed Bin Ali, teise nimega EL-HOURI, Ali Saed Bin Ali), sündinud 10.7.1965 või 11.7.1965 El Dibabiyas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

22.

FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

23.

* GOGEASCOECHEA ARRONATEGUI, Eneko, sündinud 29.4.1967 Gernikas Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 44.556.097 – ETA tegevliige

24.

* IPARRAGUIRRE GUENECHEA, Ma Soledad, sündinud 25.4.1961 Eskoriatzas Navarras (Hispaania), isikutunnistus nr 16.255.819 – ETA tegevliige

25.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, AHMED, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik

26.

LASSASSI, Saber (teise nimega Mimiche), sündinud 30.11.1970 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

27.

MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, pass nr 488555

28.

MOKTARI, Fateh (teise nimega Ferdi Omar), sündinud 26.12.1974 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

29.

* MORCILLO TORRES, Gracia, sündinud 15.3.1967 Donostias Gipuzkoas (Hispaania), isikutunnistus nr 72.439.052 – ETA tegevliige, K.a.s./Ekin’i liige

30.

* NARVÁEZ GOÑI, Juan Jesús, sündinud 23.2.1961 Pamplonas Navarras (Hispaania), isikutunnistus nr 15.841.101 – ETA tegevliige

31.

NOUARA, Farid, sündinud 25.11.1973 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

32.

* ORBE SEVILLANO, Zigor, sündinud 22.9.1975 Basauris Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 45.622.851 – ETA tegevliige, Jarrai/Haika/Segi liige

33.

* PALACIOS ALDAY, Gorka, sündinud 17.10.1974 Baracaldos Biskaias (Hispaania), isikutunnustus nr 30.654.356 – ETA tegevliige, K. Madridi liige

34.

* PEREZ ARAMBURU, Jon Iñaki, sündinud 18.9.1964 Donostias Gipúzkoas (Hispaania), isikutunnistus nr 15.976.521 – ETA tegevliige, Jarrai/Haika/Segi liige

35.

* QUINTANA ZORROZUA, Asier, sündinud 27.2.1968 Bilbaos Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 30.609.430 – ETA tegevliige, K. Madridi liige

36.

RESSOUS, Hoari (teise nimega Hallasa Farid), sündinud 11.9.1968 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

37.

* RUBENACH ROIG, Juan Luis, sündinud 18.9.1963 Bilbaos Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 18.197.545 – ETA tegevliige, K. Madridi liige

38.

SEDKAOUI, Noureddine (teise nimega Nounou), sündinud 23.6.1963 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

39.

SELMANI, Abdelghani (teise nimega Gano), sündinud 14.6.1974 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

40.

SENOUCI, Sofiane, sündinud 15.4.1971 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

41.

SISON, Jose Maria (teise nimega Armando Liwanag, teise nimega Joma), sündinud 8.2.1939 Cabugaos (Filipiini Vabariik) – Filipiinide Kommunistliku Partei, sealhulgas NPA (New People's Army) üks juhtivatest isikutest

42.

TINGUALI, Mohammed (teise nimega Mouh di Kouba), sündinud 21.4.1964 Blidas (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

43.

* URANGA ARTOLA, Kemen, sündinud 25.5.1969 Ondarroas Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 30.627.290 – ETA tegevliige, Herri Batasuna/Euskal Herritarroki/Batasuna liige

44.

* VALLEJO FRANCO, Iñigo, sündinud 21.5.1976 Bilbaos Biskaias (Hispaania), isikutunnistus nr 29.036.694 – ETA tegevliige

45.

* VILA MICHELENA, Fermín, sündinud 12.3.1970 Irúnis Gipuzkoas (Hispaania), isikutunnustus nr 15.254.214 – ETA tegevliige, K.a.s./Ekini liige

46.

WALTERS, Jason Theodore James (teise nimega Abdullah, teise nimega David), sündinud 6.3.1985 Amersfoortis (Madalmaad), Madalmaade pass nr NE8146378 – Hofstadgroep'i liige

2.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

1.

Abu Nidal Organisation – ANO (teise nimega Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu, teise nimega Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsiooniline Brigaad, teise nimega Black September / Must september, teise nimega Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon)

2.

Al-Aqsa Martyr's Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad

3.

Al-Aqsa e.V.

4.

Al-Takfir ja Al-Hijra

5.

* Cooperativa Artigiana Fuoco ed Affini – Occasionalmente Spettacolare (Artisans' Cooperative Fire and Similar – Occasionally Spectacular / Käsitööliste ühistu Tuli ja Sarnane – Juhuslikult Silmapaistev)

6.

* Nuclei Armati per il Comunismo (Armed Units for Communism / Kommunismi eest võitlevad relvastatud üksused)

7.

Aum Shinrikyo (teise nimega AUM, teise nimega Aum Supreme Truth / Aum Ülim Tõde, teise nimega Aleph)

8.

Babbar Khalsa

9.

* Cellula Contro Capitale, Carcere i suoi Carcerieri e le sue Celle – CCCCC (Cell Against Capital, Prison, Prison Warders and Prison Cells / Kapitali, vanglate, vangivalvurite ja kinnipidamiskambrite vastane rakuke)

10.

Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid, seotud isik SISON, Jose Maria (teise nimega Armando Liwanag, teise nimega Joma, kes täidab juhtrolli Filipiinide Kommunistlikus Parteis, sealhulgas NPAs)

11.

* Continuity Irish Republican Army – CIRA / Iiri Vabastusarmee Jätkuosa

12.

* EPANASTATIKOS AGONAS - Revolutsiooniline Võitlus

13.

* Euskadi Ta Askatasuna / Tierra Vasca y Libertad – ETA (Basque Fatherland and Liberty / Baskimaa ja Vabadus; terrorirühmituses ETA osalevad järgmised organisatsioonid: K.a.s., Xaki, Ekin, Jarrai-Haika-Segi, Gestoras pro-amnistía, Askatasuna, Batasuna (teise nimega Herri Batasuna; teise nimega Euskal Herritarrok))

14.

Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG)

15.

İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne)

16.

* Grupos de Resistencia Antifascista Primero de Octubre – GRAPO (Antifascist Resistance Groups First of October / Esimese Oktoobri Fašismivastased Vastupanurühmad)

17.

Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem)

18.

Hizbul Mujahideen – HM

19.

Hofstadgroep

20.

Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa toetuse ja arengu sihtasutus

21.

International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline sikhi noorteliit

22.

* Solidarietà Internazionale (International Solidarity / Rahvusvaheline solidaarsus)

23.

Kahane Chai (teise nimega Kach)

24.

Khalistan Zindabad Force – KZF

25.

Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL)

26.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid

27.

*Loyalist Volunteer Force – LVF / Ustavate Vabatahtlike Väesalk

28.

Mujahedin-e Khalq Organisation – MEK või MKO, välja arvatud National Council of Resistance of Iran – NCRI / Iraani Rahvuslik Vastupanuliikumise Nõukogu, (teise nimega The National Liberation Army of Iran – NLA / Iraani Rahvuslik Vabastusarmee, MEK-i militaarne haru, teise nimega the People's Mujahidin of Iran – PMOI, teise nimega Muslim Iranian Student's Society / Iraani Moslemiüliõpilaste Ühendus)

29.

Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee)

30.

* Orange Volunteers – OV / Oranžid Vabatahtlikud

31.

Palestine Liberation Front – PLF / Palestiina Vabastusrinne

32.

Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad

33.

Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne

34.

Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command)

35.

* Real IRA / Tõeline IRA

36.

* Brigate Rosse per la Costruzione del Partito Comunista Combattente (Red Brigades for the Construction of the Fighting Communist Party / Võitleva kommunistliku partei ülesehitamise punased brigaadid)

37.

* Red Hand Defenders – RHD / Punakäelised Kaitsjad

38.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud)

39.

* Epanastatiki Pirines (Revoultionary Nuclei / Revolutsioonilised Tuumikrühmad)

40.

* Dekati Evdomi Noemvri (Revolutsiooniorganisatsioon 17. November)

41.

Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People's Liberation Army / Front / Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei)

42.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee)

43.

Stichting Al Aqsa (teise nimega Stichting Al Aqsa Nederland, teise nimega Al Aqsa Nederland)

44.

Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud)

45.

* Brigata XX Luglio (Twentieth of July Brigade / Kahekümnenda Juuli Brigaad)

46.

* Ulster Defence Association / Ulster Freedom Fighters – UDA/UFF / Ulsteri Kaitseliit / Ulsteri Vabadusvõitlejad

47.

Autodefensas Unidas de Colombia – AUC (United Self-Defense Forces / Group of Colombia / Ühendatud Kaitsejõud / Kolumbia Rühmitus)

48.

* Federazione Anarchica Informale – F.A.I. (Unofficial Anarchist Federation / Mitteametlik Anarhistlik Föderatsioon)


(1)  Tärniga * tähistatud isikute, rühmituste ja üksuste suhtes kohaldatakse üksnes ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artiklit 4.