ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu
Teataja
L 158
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
51. köide
18. juuni 2008
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 158 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
51. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 551/2008,
17. juuni 2008,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
|
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Komisjoni 17. juuni 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
41,9 |
|
MK |
40,3 |
|
|
TR |
57,1 |
|
|
ZZ |
46,4 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
151,2 |
|
MK |
35,8 |
|
|
TR |
83,4 |
|
|
ZZ |
90,1 |
|
|
0709 90 70 |
TR |
103,3 |
|
ZZ |
103,3 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
121,9 |
|
EG |
120,2 |
|
|
US |
91,7 |
|
|
ZA |
131,5 |
|
|
ZZ |
116,3 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
101,8 |
|
BR |
86,7 |
|
|
CL |
95,1 |
|
|
CN |
92,0 |
|
|
MK |
63,0 |
|
|
NZ |
114,9 |
|
|
US |
112,7 |
|
|
UY |
59,9 |
|
|
ZA |
86,7 |
|
|
ZZ |
90,3 |
|
|
0809 10 00 |
IL |
124,0 |
|
TR |
184,2 |
|
|
ZZ |
154,1 |
|
|
0809 20 95 |
TR |
421,2 |
|
US |
405,5 |
|
|
ZZ |
413,4 |
|
|
0809 30 10, 0809 30 90 |
EG |
182,1 |
|
US |
239,8 |
|
|
ZZ |
211,0 |
|
|
0809 40 05 |
IL |
190,0 |
|
TR |
223,9 |
|
|
ZZ |
207,0 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 552/2008,
17. juuni 2008,
millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2430/1999, (EÜ) nr 2380/2001 ja (EÜ) nr 1289/2004 seoses teatavate loomasöödas kasutatavate söödalisandite lubade tingimustega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Alpharma (Belgium) BVBA on esitanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikele 3 taotluse muuta loa omaniku nime komisjoni määruste (EÜ) nr 2430/1999, (2) (EÜ) nr 2380/2001 (3) ja (EÜ) nr 1289/2004 (4) osas. Nende määrustega antakse luba teatavate söödalisandite kasutamiseks. Load on seotud loa omanikuga. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2430/1999 I lisas loetletud söödalisandite robenidiinhüdrokloriid 66 g/kg (Cycostat 66G) ja maduramütsiinammoonium alfa 1 g/100 g (Cygro 1 %) puhul on loa omanik Roche Vitamins Europe Ltd. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2380/2001 lisas loetletud maduramütsiinammoonium alfa 1 g/100 g (Cygro 1 %) ja määruse (EÜ) nr 1289/2004 lisas loetletud dekokvinaadi 60,6 g/kg (Deccox) puhul on loa omanik Alpharma AS. |
|
(4) |
Taotleja väidab, et Alpharma (Belgium) BVBA on põhjendustes 2 ja 3 osutatud lubade omanike õigusjärglane. Koos taotlusega on Alpharma (Belgium) BVBA esitanud asjakohased dokumendid, mis näitavad, et kõnealuste söödalisandite turustamise õigused on kantud üle Alpharma (Belgium) BVBA-le, ning lisaks tõendavad dokumendid kõnealustes lubades nimetatud algsetelt omanikelt. |
|
(5) |
Kavandatav lubade muutmine on oma olemuselt puhtalt administratiivne ega too kaasa kõnealuste söödalisandite uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametile on kõnealusest taotlusest teatatud. |
|
(6) |
Et taotleja saaks kasutada oma turustamisõigusi Alpharma (Belgium) BVBA nime all, on vaja muuta lubade tingimusi. |
|
(7) |
Määruseid (EÜ) nr 2430/1999, (EÜ) nr 2380/2001 ja (EÜ) nr 1289/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(8) |
On asjakohane kehtestada üleminekuaeg, mille jooksul võib olemasolevad varud ära kasutada. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 2430/1999 I lisas kirjete E 758 ja E 770 veerus nr 2 asendatakse sõnad „Roche Vitamins Europe Ltd” sõnadega „Alpharma (Belgium) BVBA”.
2. Määruse (EÜ) nr 2380/2001 lisas kirje E 770 veerus nr 2 asendatakse sõnad „Alpharma AS” sõnadega „Alpharma (Belgium) BVBA”.
3. Määruse (EÜ) nr 1289/200 lisas kirje E 756 veerus nr 2 asendatakse sõnad „Alpharma AS” sõnadega „Alpharma (Belgium) BVBA”.
Artikkel 2
Olemasolevaid varusid, mis vastavad enne käesoleva määruse jõustumist kohaldatavatele sätetele, võib turustada ja kasutada kuni 30. septembrini 2008.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2008
komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).
(2) EÜT L 296, 17.11.1999, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1519/2007 (ELT L 335, 20.12.2007, lk 15).
(3) EÜT L 321, 6.12.2001, lk 18.
(4) ELT L 243, 15.7.2004, lk 15.
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 553/2008,
17. juuni 2008,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artiklit 23,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatakse eeskirjad transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimiseks veistel, lammastel ja kitsedel ning likvideerimismeetmete võtmiseks pärast transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) kinnitamist lammastel ja kitsedel. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas on sätestatud likvideerimismeetmed, mida tuleb rakendada, kui lammaste ja kitsede transmissiivne spongioosne entsefalopaatia (TSE) on leidnud kinnitust. |
|
(3) |
Kuigi üle kahesaja aasta on juba teada, et lammastel ja kitsedel esineb spongioosset entsefalopaatiat, ei ole leitud tõendeid nimetatud loomadel esinevate TSE-puhangute ja inimestel esinevate TSE-puhangute vahel. Sellegipoolest võttis komisjon 2000. aastal kasutusele laiaulatusliku tolleaegsetel piiratud teaduslikel andmetel põhinevate meetmete kogumi lammastel ja kitsedel esineva TSE jälgimiseks, ärahoidmiseks, kontrollimiseks ja likvideerimiseks ning selleks, et muuta lammastelt ja kitsedelt materjali võtmine nii ohutuks kui võimalik. |
|
(4) |
Meetmete eesmärk on koguda võimalikult palju andmeid veiste spongioossest entsefalopaatiast (BSE) erinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta lammastel ja kitsedel ning võimalikest seostest BSEga ning ülekandumisest inimestele. Meetmete eesmärk on vähendada TSE esinemist nii palju kui võimalik. Meetmete hulka kuulub määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamine, aktiivne ekstensiivse seire kava, TSEsse nakatunud karjade suhtes rakendatavad meetmed ja vabatahtlik aretustöö lammaste populatsiooni TSE suhtes vastupidavamaks muutmiseks. Pärast nimetatud meetmete kasutuselevõtmist ja arvestades liikmesriikide aktiivsetest järelevalveprogrammidest saadud andmeid, ei ole tuvastatud epidemioloogilist seost lammastel ja kitsedel esinevate TSEde, välja arvatud BSE, ja inimestel esineva TSE vahel. |
|
(5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (2) artiklis 7 on sätestatud, et konkreetsetes olukordades, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, siis võib võtta ajutised riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud ühenduses ette nähtud tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks, kuni saadakse teaduslikku lisainfot riski igakülgsemaks hindamiseks. Samas sätestatakse, et võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja ettenähtud tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks, silmas pidades tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning muid käsitletavate küsimuste puhul põhjendatuks peetavaid tegureid. Meetmed vaadatakse läbi mõistliku ajavahemiku jooksul. |
|
(6) |
8. märtsil 2007 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu arvamuse lammastel ja kitsedel esineva TSE teatavate aspektide kohta. (3) Oma arvamuses leidis amet, et „puuduvad tõendid, mis kinnitaksid epidemioloogilist või molekulaarset seost inimestel esineva klassikalise ja/või ebatüüpilise skreipi ja TSE vahel. BSE nakkuse tekitaja on ainuke kindlaks tehtud zoonoosne TSE nakkuse tekitaja. Kuid arvestades nende mitmekesisust, ei saa praegu välistada teiste TSE tekitajate ülekandumist loomalt inimesele”. Ka leidis amet, et „ühenduse õigusaktides kirjeldatud eristustestid, mida tuleb praegu kasutada skreipi ja BSE eristamiseks, on kättesaadavate andmete põhjal usaldusväärsed BSE eristamisel klassikalisest ja ebatüüpilisest skreipist. Praegu olemasolevate teaduslike andmete puhul ei saa siiski pidada ei nende spetsiifilisust ega tundlikkust täiuslikuks”. |
|
(7) |
Vastavalt komisjoni 15. juuli 2005. aasta teatisele TSE suuniste kohta (4) ja kooskõlas 21. novembril 2006. aastal vastu võetud tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi TSE töökavaga 2006.–2007. aastaks (5) võttis komisjon 26. juunil 2007. aastal vastu määruse (EÜ) nr 727/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega kehtestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I, III, VII ja X lisa. (6) Määruse (EÜ) nr 999/2001 muudatused määrusega (EÜ) nr 727/2007 tehti sel eesmärgil, et vastavalt uusimatele teaduse saavutustele muuta meetmeid, mida võetakse lammaste ja kitsede suhtes seoses TSEga. Määrusega (EÜ) nr 999/2001, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 727/2007, on tühistatud kohustus lamba- või kitsekarjas tekkinud TSE-puhangu korral praakida välja kogu kari, juhul kui on välistatud veiste spongioosne entsefalopaatia, ning on pakutud välja teatavaid alternatiivseid meetmeid. Arvestades seda, et lamba- ja kitsekasvatuses on ühenduse ulatuses erinevusi, antakse määrusega (EÜ) nr 999/2001, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 727/2007, liikmesriikidele vastavalt määruses (EÜ) nr 727/2007 sätestatule võimalus kohaldada alternatiivseid meetodeid sõltuvalt vastava sektori spetsiifikast liikmesriigis. |
|
(8) |
17. juulil 2007 algatas Prantsusmaa Euroopa Komisjoni vastu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus kohtuasja T-257/07, milles nõudis määruse (EÜ) nr 999/2001 (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 727/2007) VII lisa A peatüki punkti 2.3 alapunkti b alapunkti iii, punkti 2.3 alapunkti d ja punkti 4 osalist tühistamist TSEga nakatunud karja suhtes võetavate meetmete osas või kogu kõnealuse määruse tühistamist. Kohus peatas 28. septembri 2007. aasta otsusega (7) kõnealuste määrusesätete kohaldamise kuni lõpliku otsuse tegemiseni. |
|
(9) |
28. septembri 2007. aasta otsuses seati kahtluse alla komisjoni hinnang olemasolevatele teaduslikele andmetele võimalike ohtude kohta. Komisjon pöördus seejärel toiduohutusameti poole, et saada selgitusi kahe peamise eelduse kohta, millel põhineb määrus (EÜ) nr 727/2007. Esiteks, selliste teaduslike andmete puudumine, mis tõendaksid, et kõiki TSE tekitajaid, välja arvatud BSE tekitajad, võib pidada zoonoosseteks haigusetekitajateks. Teiseks, võimalus teha molekulaarsete ja bioloogiliste analüüsidega kindlaks erinevus BSE ja teiste lammastel ja kitsedel esinevate TSEde vahel. 24. jaanuaril 2008. aastal esitas amet teadusliku ja tehnilise selgituse (8) oma 8. märtsi 2007. aasta arvamuse teatavate seisukohtade suhtes, mida oli arvestatud määruse (EÜ) nr 727/2007 vastuvõtmisel. |
|
(10) |
TSE edasikandumise kohta teatas toiduohutusamet järgmist:
|
|
(11) |
Toiduohutusamet ei saa aga välistada teiste TSE tekitajate (välja arvatud BSE) ülekandumist inimesele, kuna:
|
|
(12) |
Toiduohutusamet selgitas, et lammaste ja kitsede haigustekitajate liigirikkus on tähtis asjaolu, mistõttu ei ole võimalik välistada ülekandumist inimesele, ning liigirikkus suurendab võimalust, et TSE tekitajate seas võib olla ka selline, mis kandub üle inimesele. Samal ajal kinnitab toiduohutusamet, et teaduslikult ei ole tõestatud, et lammaste ja kitsede TSE (välja arvatud BSE) ja inimese TSE vahel oleks otsene seos. Toiduohutusameti seisukoht, et ei saa välistada lammaste ja kitsede TSE tekitajate inimestele ülekandumise võimalust, põhineb inimeste ja loomade vahel esineva barjääri kohta ja loomsete mudelorganismidega (primaadid ja hiired) tehtud katsetel. Sellised mudelid ei võta aga arvesse inimeste geneetilisi omadusi, mis avaldavad suurt mõju vastuvõtlikkusele prioonhaiguste suhtes. Kitsendustega tuleb arvestada ka tulemuste ülekandmisel tegelikesse looduslikesse tingimustesse, kuna ei ole teada, kuivõrd hästi need modelleerivad inimese puhul esinevat barjääri, ega ole teada, kas katses valitud inokuleerimise tee vastab looduslikele tingimustele. Sellest lähtudes võib arvata, et kuigi TSE tekitajate ülekandumist lammastelt ja kitsedelt ei saa välistada, võib oht olla väga väike, arvestades seda asjaolu, et ülekandumise tõendamine põhineb modelleeritud katsetel, mis ei kajasta looduslikes tingimustes inimese puhul esinevat barjääri ja tegelikke inokulatsiooniteid. |
|
(13) |
Eristustestide kohta teatas toiduohutusamet järgmist:
|
|
(14) |
Komisjoni päringule selle kohta, kas statistiliselt piisavate andmete puudumist analüüside kohta korvab kasutatav menetlus, mis hõlmab laboritevahelist tulemuste võrdlust koos täiendavate molekulaarsete analüüsimeetoditega eri laboratooriumides ja eksperdikogu hindamisega ühenduse TSE referentlabori juhtimisel, teatas amet:
|
|
(15) |
Toiduohutusamet kinnitas, et määrusega (EÜ) nr 999/2001 sätestatud eristustestid on praktiline vahend määrata kiiresti TSE juhtusid, mille „käekiri” langeb kokku klassikalise BSE tekitaja omaga, ja nad on korratavad. Kuna puuduvad teaduslikud andmed BSE ja teiste TSE tekitajate põhjustatud nakkuse korraga esinemisest lammastel või kitsedel looduslikes tingimustes ja kui arvestada seda, et lammastel ja kitsedel ilmneb BSE juhtusid harva (kui üldse esineb), ning järelikult nende esinemine korraga on veelgi harukordsem, peaks lammastel ja kitsedel avastamata jäänud BSE juhtude arv olema eriti väike. Seega, ehkki eristusteste ei saa pidada täiuslikeks, on siiski asjakohane pidada neid sobivaks vahendiks TSE tõrjeks vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001. |
|
(16) |
25. jaanuari 2007. aasta arvamuses (9) esitas toiduohutusamet hinnangu BSE tõenäolise esinemise kohta lammastel. Toiduohutusameti järeldus oli, et suure riskiga riikides on see vähem kui 0,3–0,5 BSE juhtu 10 000 tapetud terve looma kohta. Amet väitis, et Euroopa Liidus on „95 % usaldusnivoo korral juhtude arv väiksem kui neli juhtu miljoni lamba kohta; 99 % usaldusnivoo korral on see kuni kuus juhtu miljoni kohta. Kuna lammastel ei ole BSEd veel leitud, siis tõenäoliselt on esinemissagedus null”. Pärast seda kui 2005. aastal võeti kasutusele määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis c sätestatud eristustestide menetlus, on tehtud 2 798 eritustesti TSE nakkusega lammastele ja 265 eritustesti TSE nakkusega kitsedele ja mitte ükski juhtum ei ole osutunud BSE-sarnase nakkuse juhtumiks. |
|
(17) |
Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Ühenduse toidu ja sööda alased meetmed peavad tuginema inimeste ja loomade tervisele mõju avaldavate võimalike ohtude asjakohasele hindamisele, peavad võtma arvesse olemasolevaid teaduslikke tõendusmaterjale, säilitama, või kui see on teaduslikult põhjendatud, parandama inimeste ja loomade tervisekaitse taset. Tegelikkuses ei saa ühegi riskihaldusmeetme eesmärgiks seada toiduohutust kahjustavate võimalike ohtude täielikku kõrvaldamist ning tuleb hoolikalt kaaluda ohutusmeetmetest loodetavat kasu ja neist tingitud kulu, et tagada meetmete proportsionaalsus. Riskihaldaja otsustab teadusliku ohuanalüüsi kõiki tegureid arvesse võttes, milline on vastuvõetav ohutase, ning vastutab oma otsuste eest. |
|
(18) |
Komisjon, kelle osaks on olla riskihaldaja Euroopa Liidu tasandil, vastutab vastuvõetava ohutaseme ja selle eest, et inimeste tervise kõrge kaitsetaseme tagamiseks rakendataks kõige asjakohasemaid meetmeid. Komisjon on läbi vaadanud ja andnud oma hinnangu uusimatele teaduslikele andmetele TSE ülekandumise kohta inimestele. Komisjoni hinnangul on see oht praegu väike. |
|
(19) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas sätestatud meetmeid tuleks selle tõttu ümber hinnata, et tagada, et nad ei osutuks liikmesriikidele ja ettevõtjatele liiga suureks koormaks, mis ei ole kooskõlas ohutaseme ega eesmärgiga. |
|
(20) |
Seetõttu tuleks muuta meetmeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas, ja anda liikmesriikidele võimalus otsustada, kas tühistada TSE juhtude ilmnemisel lammastel või kitsedel kogu karja või osa karja hukkamise nõue. |
|
(21) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta. |
|
(22) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kuuekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 357/2008 (ELT L 111, 23.4.2008, lk 3).
(2) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 202/2008 (ELT L 60, 5.3.2008, lk 17).
(3) The EFSA Journal (2007) 466, 1–10.
(4) KOM(2005) 322 (lõplik).
(5) SEK(2006) 1527.
(6) ELT L 165, 27.6.2007, lk 8.
(7) ELT C 283, 24.11.2007, lk 28.
(8) Scientific Report of the Panel on Biological Hazards on a request from the European Commission on „Scientific and technical clarification in the interpretation and consideration of some facets of the conclusions of its Opinion of 8 March 2007 on certain aspects related to the risk of Transmissible Spongiform Encephalopathies (TSEs) in ovine and caprine animals”. The EFSA Journal (2008) 626, 1–11.
(9) Opinion of the Scientific Panel on Biological Hazards on a request from the European Commission on the quantitative risk assessment on the residual BSE risk in sheep meat and meat products, The EFSA Journal (2007) 442, 1–44.
LISA
Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa A peatükk asendatakse järgmisega:
„A PEATÜKK
TSE esinemise kinnitamisele järgnevad meetmed
|
1. |
Artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud uurimise käigus tuleb kindlaks teha:
|
|
2. |
Artikli 13 lõike 1 punktis c sätestatud meetmed hõlmavad vähemalt:
|
|
3. |
Pärast punkti 2.3 alapunktide a ja b alapunktides i ja ii osutatud meetmete kohaldamist põllumajandusettevõttes:
|
|
4. |
Pärast punkti 2.3 alapunkti b alapunktis iii sätestatud meetmete kohaldamist põllumajandusettevõttes ja kahe aasta jooksul pärast viimase TSE juhtumi avastamist:
|
|
5. |
Pärast punkti 2.3 alapunktis c ette nähtud erandi kohaldamist kohaldatakse järgmisi meetmeid:
|
|
6. |
Liikmesriigid, kes kohaldavad punkti 2.3 alapunkti b alapunktis iii või punkti 2.3 alapunktides c ja d sätestatud erandeid, esitavad komisjonile aruande nimetatud erandite andmise tingimustest ja kriteeriumidest. Kui karjades, kus kohaldatakse erandeid, avastatakse täiendavaid TSE juhtumeid, hinnatakse kõnealuste erandite võimaldamise tingimused ümber.” |
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/14 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 554/2008,
17. juuni 2008,
6-fütaasi (Quantum Phytase) lubamise kohta söödalisandina
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud preparaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid. |
|
(3) |
Taotlus käsitleb loa andmist ensüümipreparaadile. Pichia pastoris’e (DSM 15927) abil toodetud 6-fütaas (Quantum Phytase) söödalisandina broilerkanadele, munakanadele, nuumkalkunitele, nuumpartidele ja (võõrutatud) põrsastele tuleks liigitada söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid”. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) esitas oma 1. veebruari 2007. aasta ja 30. jaanuari 2008. aasta arvamuses (2) järelduse, et ensüümpreparaat 6-fütaas (Quantum Phytase), mida toodetakse Pichia pastoris’e (DSM 15927) abil, ei avalda kahjulikku toimet ei loomadele, tarbijatele ega keskkonnale ning see soodustab taotleja esitatud andmete põhjal sööda seedimist. Lisaks järeldati, et toode on kergelt ärritava toimega ja nahka ärritava toimega ning võib olla sissehingamisel ärritava toimega. Ameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Kõnealuses arvamuses kinnitatakse ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruanne söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas. |
|
(5) |
Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks seedimist soodustava ainena käesoleva määruse lisas esitatud viisil. Tuleb võtta meetmed kasutajate kaitsmiseks ameti arvamuses kindlaks tehtud ohtude eest. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).
(2) Scientific Opinion of the Panel on Additives and Products or Substances used in Animal Feed (FEEDAP) and of the Panel on Genetically Modified Organisms (GMO) on „Safety and efficacy of the product Quantum Phytase 5000 L and Quantum Phytase 2500 D (6-phytase) as a feed additive for chickens for fattening, laying hens, turkeys for fattening, ducks for fattening and piglets (weaned)”. The EFSA Journal (2008) 627, 1–27.
LISA
|
Lisandi identifitseerimisnumber |
Loa omanik |
Lisand (kaubanduslik nimetus) |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Aktiivsuse ühik täissööda kg kohta, mille niiskusesisaldus on 12 % |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4a5 |
AB Enzyme GmbH |
6-fütaas EC 3.1.3.26 (Quantum Phytase 2500 D Quantum Phytase 5000 L) |
|
Broilerkanad |
— |
500 FTU |
— |
|
8. juuli 2018 |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Munakanad |
— |
2 000 FTU |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Nuumpardid |
— |
250 FTU |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Nuumkalkunid |
— |
1 000 FTU |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Põrsad (võõrutatud) |
— |
100 FTU |
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) 1 FTU on ensüümi hulk, mis vabastab naatriumfütaadist ühe mikromooli anorgaanilist fosfaati minutis pH taseme 5,5 ja temperatuuri 37 °C juures.
(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on esitatud ühenduse tugilabori veebilehel: www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives
DIREKTIIVID
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/17 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2008/60/EÜ,
17. juuni 2008,
millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate magusainete puhtuse erikriteeriumid
(EMPs kohaldatav tekst)
(kodifitseeritud versioon)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõike 3 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 5. juuli 1995. aasta direktiivi 95/31/EÜ millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate magusainete puhtuse erikriteeriumid (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
|
(2) |
Tuleb kehtestada puhtusekriteeriumid kõigi magusainete jaoks, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivis 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta. (4) |
|
(3) |
Tuleb arvesse võtta FAO/WHO toidu lisaainete ühise ekspertkomitee (JECFA) poolt Codex Alimentarius’e esitatud magusainete spetsifikatsioone ja analüüsimeetodeid. |
|
(4) |
Kui toiduainetes kasutatavate lisaainete valmistamisel on kasutatud selliseid tootmismeetodeid või lähteaineid, mis erinevad märkimisväärselt toidu teaduskomitee hinnangus käsitletutest või käesolevas direktiivis nimetatutest, tuleb need lisaained esitada Euroopa Toiduohutusametile, et viidaks läbi ohutuse hindamine rõhuasetusega puhtusekriteeriumidel. |
|
(5) |
Käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega. |
|
(6) |
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivis 94/35/EÜ nimetatud magusainete puhtusekriteeriumid, mida nimetatakse direktiivi 89/107/EMÜ artikli 3 lõike 3 punktis a, on sätestatud käesoleva direktiivi I lisas.
Artikkel 2
Direktiiv 95/31/EÜ mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 17. juuni 2008
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(2) EÜT L 178, 28.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/128/EÜ (ELT L 346, 9.12.2006, lk 6).
(3) Vt lisa II A osa.
(4) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/52/EÜ (ELT L 204, 26.7.2006, lk 10).
I LISA
| E 420 (i) – SORBITOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
D-glütsitool, D-sorbitool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
D-glütsitool |
||||
|
Einecs |
200-061-5 |
||||
|
Keemiline valem |
C6H14O6 |
||||
|
Suhteline molekulmass |
182,17 |
||||
|
Analüüs |
Üldine glütsitoolide sisaldus on vähemalt 97 % ja D-sorbitooli sisaldus vähemalt 91 % kuivainest. Glütsitoolid on ühendid struktuurvalemiga CH2OH-(CHOH)n-CH2OH, kus n on täisarv |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvuse ja magusa maitsega hügroskoopne pulber, kristalliline pulber, helbed või graanulid |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees hästi lahustuv, etanoolis vähelahustuv |
||||
|
88–102 °C |
||||
|
5 g proovile lisatakse 7 ml metanooli, 1 ml bensaldehüüdi ja 1 ml vesinikkloriidhapet. Segatakse ja loksutatakse mehaanilisel loksutil kristallide ilmumiseni. Filtreeritakse vaakumi abil, kristallid lahustatakse 20 ml keevas vees, mis sisaldab 1 g naatriumvesinikkarbonaati, filtreeritakse kuumalt, filtraat jahutatakse, filtreeritakse vaakumi abil, pestakse 5 ml metanooli ja vee seguga (1: 2) ning kuivatatakse õhu käes. Selliselt saadud kristallid sulavad 173–179 °C juures |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Veesisaldus |
Mitte üle 1 % (Karl Fischeri meetod) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % kuivainest |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines |
||||
|
Üldsuhkur |
Mitte üle 1 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 50 mg/kg kuivaines |
||||
|
Sulfaadid |
Mitte üle 100 mg/kg kuivaines |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
| E 420 (ii) – SORBITOOLISIIRUP |
|||||
|
Sünonüümid |
D-glütsitoolisiirup |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Glükoosisiirupi hüdrogeenimisel saadud sorbitoolisiirup koosneb D-sorbitoolist, D-mannitoolist ja hüdrogeenitud sahhariididest. See osa tootest, mis ei ole D-mannitool, koosneb peamiselt hüdrogeenitud oligosahhariididest, mis on saadud toormaterjaliks kasutatud glükoosisiirupi (sellisel juhul siirup ei kristalliseeru) või mannitooli hüdrogeenimisel. Väikestes kogustes võib esineda glütsitoole, kus n ≤ 4. Glütsitoolid on ühendid struktuurvalemiga CH2OH-(CHOH)n-CH2OH, kus n on täisarv |
||||
|
Einecs |
270-337-8 |
||||
|
Analüüs |
Üldine tahkete ainete sisaldus on vähemalt 69 % ja D-sorbitooli sisaldus vähemalt 50 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Selge värvusetu ja magusa maitsega vesilahus |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Seguneb vee, glütserooli ja 1,2-propaandiooliga |
||||
|
5 g proovile lisatakse 7 ml metanooli, 1 ml bensaldehüüdi ja 1 ml vesinikkloriidhapet. Segatakse ja loksutatakse mehaanilisel loksutil kristallide ilmumiseni. Filtreeritakse vaakumi abil, kristallid lahustatakse 20 ml keevas vees, mis sisaldab 1 g naatriumvesinikkarbonaati, filtreeritakse kuumalt. Filtraat jahutatakse, filtreeritakse vaakumi abil, pestakse 5 ml metanooli ja vee seguga (1: 2) ning kuivatatakse õhu käes. Selliselt saadud kristallid sulavad 173–179 °C juures |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Veesisaldus |
Mitte üle 31 % (Karl Fischeri meetod) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % kuivainest |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 50 mg/kg kuivaines |
||||
|
Sulfaadid |
Mitte üle 100 mg/kg kuivaines |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
| E 421 – MANNITOOL |
|||||
| (I) MANNITOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
D-mannitool |
||||
|
Määratlus |
Valmistatakse glükoosi ja/või fruktoosi sisaldava sahhariidlahuse katalüütilise hüdrogeenimisega |
||||
|
Keemiline nimetus |
D-mannitool |
||||
|
Einecs |
200-711-8 |
||||
|
Keemiline valem |
C6H14O6 |
||||
|
Molekulmass |
182,2 |
||||
|
Analüüs |
Sisaldab D-mannitooli vähemalt 96,0 % ning mitte üle 102 % kuivainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega lõhnatu kristalne pulber |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv, eetris praktiliselt lahustumatu |
||||
|
164–169 °C |
||||
|
Läbib katse |
||||
|
[α] 20 D: + 23 ° kuni + 25 ° (boraadilahus) |
||||
|
5–8 10 milliliitrile 10 % (massi/mahu) proovi lahusele lisatakse 0,5 ml kaaliumkloriidi küllastunud lahust ja seejärel mõõdetakse pH |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 0,3 % (105 °C, 4 tundi) |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,3 % (ümber arvutatuna glükoosiks) |
||||
|
Üldsuhkur |
Mitte üle 1 % (ümber arvutatuna glükoosiks) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 70 mg/kg |
||||
|
Sulfaadid |
Mitte üle 100 mg/kg |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg |
||||
| (II) KÄÄRITAMISE TEEL VALMISTATUD MANNITOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
D-mannitool |
||||
|
Määratlus |
Valmistatakse pärmi Zygosaccharomyces rouxii tavapärast tüve perioodilise kääritamisega aeroobsetes tingimustes |
||||
|
Keemiline nimetus |
D-mannitool |
||||
|
Einecs |
200-711-8 |
||||
|
Keemiline valem |
C6H14O6 |
||||
|
Molekulmass |
182,2 |
||||
|
Analüüs |
Vähemalt 99 % kuivainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega lõhnatu kristalne pulber |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv, eetris praktiliselt lahustumatu |
||||
|
164–169 °C |
||||
|
Läbib katse |
||||
|
[α] 20 D: + 23 ° kuni + 25 ° ((boraadilahus) |
||||
|
5–8 10 milliliitrile 10 % (massi/mahu) proovi lahusele lisatakse 0,5 ml kaaliumkloriidi küllastunud lahust ja seejärel mõõdetakse pH |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Arabitol |
Mitte üle 0,3 % |
||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 0,3 % (105 °C, 4 tundi) |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,3 % (ümber arvutatuna glükoosiks) |
||||
|
Üldsuhkur |
Mitte üle 1 % (ümber arvutatuna glükoosiks) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 70 mg/kg |
||||
|
Sulfaat |
Mitte üle 100 mg/kg |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg |
||||
|
Aeroobsed mesofiilsed bakterid |
Mitte üle 103/g |
||||
|
Kolibakterid |
Puuduvad 10 grammis |
||||
|
Salmonella |
Puuduvad 10 grammis |
||||
|
E. Coli |
Puuduvad 10 grammis |
||||
|
Staphylococcus aureus |
Puuduvad 10 grammis |
||||
|
Pseudomonas aeruginosa |
Puuduvad 10 grammis |
||||
|
Hallitusseen |
Mitte üle 100/g |
||||
|
Pärmid |
Mitte üle 100/g |
||||
| E 950 – ATSESULFAAM K |
|||||
|
Sünonüümid |
Atsesulfaamkaalium, 3,4-dihüdro-6-metüül-1,2,3-oksatiasiin-4-oon-2,2-dioksiidi kaaliumsool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
6-metüül-1,2,3-oksatiasiin-4(3H)-oon-2,2-dioksiidi kaaliumsool |
||||
|
Einecs |
259-715-3 |
||||
|
Keemiline valem |
C4H4KNO4S |
||||
|
Molekulmass |
201,24 |
||||
|
Analüüs |
C4H4KNO4S sisaldus on vähemalt 99 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Lõhnatu, valge värvusega kristalne pulber. Ligikaudu 200 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees hästi lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv |
||||
|
Neeldumismaksimum lahuses, mis on saadud 10 mg aine lahustamisel 1 000 ml vees, on 227 ± 2 nm juures |
||||
|
Läbib katse (testitakse 2 g proovi põletamisel saadud jääkprodukti) |
||||
|
Lahusele, mis koosneb 0,2 g proovist 2 ml äädikhappes ja 2 ml vees, lisatakse mõned tilgad koobaltnitriti 10 % lahust. Tekib kollane sade |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 1 % (105 °C, kaks tundi) |
||||
|
Orgaanilised lisandid |
Läbib katse 20 mg/kg UV-aktiivsete koostisosadega |
||||
|
Fluoriid |
Mitte üle 3 mg/kg |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg |
||||
| E 951 – ASPARTAAM |
|||||
|
Sünonüümid |
Aspartüülfenüülalaniini metüülester |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
N-L-α-aspartüül-L-fenüülalaniin-1-metüülester, 3-amino-N-(α-karbometoksufenetüül)-suktsiinamiidhape-N-metüülester |
||||
|
Einecs |
245-261-3 |
||||
|
Keemiline valem |
C14H18N2O5 |
||||
|
Suhteline molekulmass |
294,31 |
||||
|
Analüüs |
C14H18N2O5 sisaldus on 98 kuni 102 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Lõhnatu valge värvuse ja magusa maitsega kristalliline pulber. Ligikaudu 200 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees ja etanoolis vähelahustuv |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 4,5 % (105 °C, neli tundi) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,2 % kuivainest |
||||
|
pH |
4,5–6,0 (lahus 1: 125) |
||||
|
Läbilaskvus |
1 % lahuse läbilaskvus 2 N vesinikkloriidhappes määratuna 1 cm küvetis 430 nm juures sobiva spektrofotomeetriga, kasutades võrdlusküvetis 2 N vesinikkloriidhapet, on vähemalt 0,95, mis on samaväärne neeldumisega, mis ei ole suurem kui 0,022 |
||||
|
Eripöörang |
[α]D 20: + 14,5 kuni + 16,5 ° Määratakse 4: 100/15 N sipelghappe lahuses 30 minuti jooksul pärast proovilahuse valmistamist |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
|
5-bensüül-3,6-diokso-2-piperasiinäädikhape |
Mitte üle 1,5 % kuivainest |
||||
| E 952 – TSÜKLAMIINHAPE JA TEMA NAATRIUM- JA KALTSIUMSOOLAD |
|||||
| (I) TSÜKLAMIINHAPE |
|||||
|
Sünonüümid |
Tsükloheksüülsulfaamhape, tsüklamaat |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Tsükloheksaansulfaamhape, tsükloheksüülaminosulfoonhape |
||||
|
Einecs |
202-898-1 |
||||
|
Keemiline valem |
C6H13NO3S |
||||
|
Suhteline molekulmass |
179,24 |
||||
|
Analüüs |
C6H13NO3S sisaldus tsükloheksüülsulfaamhappes on 98 kuni 102 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Praktiliselt lõhnatu magushapu maitsega valge värvusega kristalliline pulber. Ligikaudu 40 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees ja etanoolis lahustuv |
||||
|
2 % lahus hapestatakse vesinikkloriidhappega, lisatakse 1 ml ligikaudu 1-molaarset baariumkloriidi vesilahust ning hägu või sademe tekkimisel lahus filtreeritakse. Selgele lahusele lisatakse 1 ml 10 % naatriumnitriti lahust. Tekib valge sade |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 1 % (105 °C, üks tund) |
||||
|
Seleen |
Mitte üle 30 mg/kg seleeni kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Tsükloheksüülamiin |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
Ditsükloheksüülamiin |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Aniliin |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| (II) NAATRIUMTSÜKLAMAAT |
|||||
|
Sünonüümid |
Tsüklamaat, tsüklaamhappe naatriumsool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Naatriumtsükloheksaansulfamaat, naatriumtsükloheksüülsulfamaat |
||||
|
Einecs |
205-348-9 |
||||
|
Keemiline valem |
C6H12NNaO3S ja dihüdraatvorm C6H12NNaO3S 2H2O |
||||
|
Suhteline molekulmass |
201,22 (veevaba vorm) 237,22 (hüdraatunud vorm) |
||||
|
Analüüs |
98 kuni 102 % kuivainest Dihüdraatvorm: vähemalt 84 % kuivainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega lõhnatud kristallid või kristalliline pulber. Ligikaudu 30 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees lahustuv, etanoolis praktiliselt lahustumatu |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 1 % (105 °C, üks tund) Mitte üle 15,2 % (105 °C, kaks tundi) dehüdraatvormi puhul |
||||
|
Seleen |
Mitte üle 30 mg/kg seleeni kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
|
Tsükloheksüülamiin |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
Ditsükloheksüülamiin |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Aniliin |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| (III) KALTSIUMTSÜKLAMAAT |
|||||
|
Sünonüümid |
Tsüklamaat, tsüklaamhappe kaltsiumsool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Kaltsiumtsükloheksaansulfamaat, kaltsiumtsükloheksüülsulfamaat |
||||
|
Einecs |
205-349-4 |
||||
|
Keemiline valem |
C12H24CaN2O6S2·2H2O |
||||
|
Suhteline molekulmass |
432,57 |
||||
|
Analüüs |
98 kuni 101 % kuivainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valged, värvitud kristallid või kristalliline pulber. Ligikaudu 30 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 1 % (105 °C, üks tund) Mitte üle 8,5 % (140 °C, neli tundi) dihüdraatvormi puhul |
||||
|
Seleen |
Mitte üle 30 mg/kg seleeni kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
|
Tsükloheksüülamiin |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
Ditsükloheksüülamiin |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Aniliin |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| E 953 – ISOMALT |
|||||
|
Sünonüümid |
Hüdrogeenitud isomaltuloos, hüdrogeenitud palatinoos |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Isomalt on hüdrogeenitud mono- ja disahhariidide segu, mille peamised koostisained on disahhariidid:
|
||||
|
Keemiline valem |
6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitool: C12H24O11 1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldihüdraat: C12H24O11.2H2O |
||||
|
Suhteline molekulmass |
6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitool: 344,32 1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldihüdraat: 380,32 |
||||
|
Analüüs |
Sisaldab hüdrogeenitud mono- ja disahhariide vähemalt 98 % ning 6-O-α-D-glükopüranosüül-D-sorbitooli ja 1-O-α-D-glükopüranosüül-D-mannitooldihüdraadi segu vähemalt 86 % veevabast ainest. |
||||
|
Kirjeldus |
Lõhnatu, valge värvusega kergelt hügroskoopne kristalne mass. |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv |
||||
|
Uuritakse õhekihikromatograafia abil, kasutades plaati, mis on kaetud ligikaudu 0,2 mm paksuse kromatograafias kasutatava silikageeli kihiga. Kromatogrammi peamised laigud on 1,1-GPM ja 1,6-GPS laigud |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Veesisaldus |
Mitte üle 7 % (Karl Fischeri meetod) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,05 % kuivaines |
||||
|
D-mannitool |
Mitte üle 3 % |
||||
|
D-sorbitool |
Mitte üle 6 % |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,3 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid (as Pb) |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
| E 954 – SAHHARIIN JA SELLE NAATRIUM-, KAALIUM- JA KALTSIUMSOOLAD |
|||||
| (I) SAHHARIIN |
|||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
3-okso-2,3-divesinikbenso(d)isotiasool-1,1-dioksiid |
||||
|
Einecs |
201-321-0 |
||||
|
Keemiline valem |
C7H5NO3S |
||||
|
Suhteline molekulmass |
183,18 |
||||
|
Analüüs |
C7H5NO3S sisaldus on 99–101 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega lõhnatud või kerge aromaatse lõhnaga kristallid või kristalliline pulber, millel on magus maitse ka väga lahjades lahustes. Ligikaudu 300–500 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees vähelahustuv, aluselistes lahustes lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 1 % (105 °C, kaks tundi) |
||||
|
Sulamistemperatuur |
226–230 °C |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,2 % kuivainest |
||||
|
Bensoe- ja salitsüülhape |
10 ml eelnevalt viie tilga äädikhappega hapestatud lahusele 1: 20 lisatakse kolm tilka ligikaudu 1 molaarset raud(III)kloriidi vesilahust. Sadet või violetset värvust ei teki |
||||
|
o-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
p-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
Bensoehappe p-sulfoonamiid |
Mitte üle 25 mg/kg kuivaines |
||||
|
Kergesti söestuvad ained |
Puuduvad |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Seleenium |
Mitte üle 30 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| (II) NAATRIUMSAHHARIIN |
|||||
|
Sünonüümid |
Sahhariin, sahhariini naatriumsool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Naatrium-o-bensosulfimiid, 2,3-divesinik-3-oksobensisosulfoonasooli naatriumisool, oksobensisosulfoonasool, 1,2-bensisotiasoliin-3-oon-1, 1-dioksiidi naatriumsoola dihüdraat |
||||
|
Einecs |
204-886-1 |
||||
|
Keemiline valem |
C7H4NNaO3S·2H2O |
||||
|
Suhteline molekulmass |
241,19 |
||||
|
Analüüs |
C7H4NNaO3S sisaldus on 99–101 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega lõhnatud või kerge lõhnaga kristallid või kristalliline pulber, millel on intensiivne magus maitse ka väga lahjades lahustes. Lahjades lahustes ligikaudu 300–500 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees kergesti lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 15 % (120 °C, neli tundi) |
||||
|
Bensoehappe p-sulfoonamiid |
10 ml eelnevalt viie tilga äädikhappega hapestatud lahusele 1: 20 lisatakse kolm tilka ligikaudu 1 molaarset raud(III)kloriidi vesilahust. Sadet või violetset värvust ei teki |
||||
|
o-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
p-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
Bensoehappe p-sulfoonamiid |
Mitte üle 25 mg/kg kuivaines |
||||
|
Kergesti söestuvad ained |
Puuduvad |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Seleen |
Mitte üle 30 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| (III) KALTSIUMSAHHARIIN |
|||||
|
Sünonüümid |
Sahhariin, sahhariini kaltsiumsool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Kaltsium-o-bensosulfimiid, 2,3-divesinik-3-oksobensisosulfoonasooli kaltsiumsool, 1,2-bensisotiasoliin-3-oon-1,1-dioksiidi kaltsiumsoola hüdraat (2:7) |
||||
|
Einecs |
229-349-9 |
||||
|
Keemiline valem |
C14H8CaN2O6S2·3
|
||||
|
Suhteline molekulmass |
467,48 |
||||
|
Analüüs |
C14H8CaN2O6S2 sisaldus on vähemalt 95 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega lõhnatud või kerge lõhnaga kristallid või kristalliline pulber, millel on intensiivne magus maitse ka väga lahjades lahustes. Lahjades lahustes ligikaudu 300–500 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees kergesti lahustuv, etanoolis lahustuv |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 13,5 % (120 °C, neli tundi) |
||||
|
Bensoe- ja salitsüülhape |
10 ml eelnevalt viie tilga äädikhappega hapestatud lahusele 1: 20 lisatakse kolm tilka ligikaudu 1 molaarset raud(III)kloriidi vesilahust. Sadet ega violetset värvust ei teki |
||||
|
o-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
p-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
Bensoehappe p-sulfoonamiid |
Mitte üle 25 mg/kg kuivaines |
||||
|
Kergesti söestuvad ained |
Puuduvad |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Seleen |
Mitte üle 30 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| (IV) KAALIUMSAHHARIIN |
|||||
|
Sünonüümid |
Sahhariin, sahhariini kaaliumsool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Kaalium-o-bensosulfimiid, 2,3-divesinik-3-oksobensisosulfoonasooli kaaliumsool, 1,2-bensisotiasoliin-3-oon-1,1-dioksiidi kaaliumisoola monohüdraat |
||||
|
Einecs |
|
||||
|
Keemiline valem |
C7H4KNO3S·H2O |
||||
|
Suhteline molekulmass |
239,77 |
||||
|
Analüüs |
C7H4KNO3S sisaldus on 99–101 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega lõhnatud või kerge lõhnaga kristallid või kristalliline pulber, millel on intensiivne magus maitse ka väga lahjades lahustes. Ligikaudu 300–500 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees kergesti lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 8 % (120 °C, neli tundi) |
||||
|
Bensoe- ja salitsüülhape |
10 ml eelnevalt viie tilga äädikhappega hapestatud lahusele 1:20 lisatakse kolm tilka ligikaudu 1 molaarset raud(III)kloriidi vesilahust. Sadet või violetset värvust ei teki |
||||
|
o-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
p-tolueensulfoonamiid |
Mitte üle 10 mg/kg kuivaines |
||||
|
Bensoehappe p-sulfoonamiid |
Mitte üle 25 mg/kg kuivaines |
||||
|
Kergesti söestuvad ained |
Puuduvad |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Seleen |
Mitte üle 30 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| E 955 – SUKRALOOS |
|||||
|
Sünonüümid |
4,1′,6′-triklorogalaktosukroos |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
1,6-dikloro-1,6-dideoksü-β-D-fruktofuranosüül-4-kloro-4-deoksü-α-D-galaktopüranosiid |
||||
|
Einecs |
259-952-2 |
||||
|
Keemiline valem |
C12H19Cl3O8 |
||||
|
Molekulmass |
397,64 |
||||
|
Analüüs |
C12H19Cl3O8 sisaldus on 98 %–102 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Valge kuni koltunud valge, peaaegu lõhnatu kristalne pulber |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees, metanoolis ja etanoolis kergesti lahustuv Etüülatsetaadis vähelahustuv |
||||
|
Proovi kaaliumbromiidilahuse infrapunane neeldumisspekter näitab suhtelisi maksimume samadel lainepikkustel kui sukraloosi tugietaloni kasutamisel saadud võrdlusspektrid |
||||
|
Katselahuse peamise laigu Rf-väärtus on võrdne teiste klooritud disahhariidide katsetamisel kasutatava standardlahuse A peamise laigu Rf-väärtusega. Standardlahuse saamiseks lahustatakse 1,0 g sukraloosi tugietaloni 10 ml metanoolis |
||||
|
+ 84,0° ≤ [α]D 20 ≤ + 87,5° arvutatud veevaba aine alusel (10-(massi/mahu)protsendiline lahus) |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Vesi |
Mitte üle 2,0 % (Karl Fischeri meetod) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,7 % |
||||
|
Muud klooritud disahhariidid |
Mitte üle 0,5 % |
||||
|
Klooritud monosahhariidid |
Mitte üle 0,1 % |
||||
|
Trifenüülfosfiinoksiid |
Mitte üle 150 mg/kg |
||||
|
Metanool |
Mitte üle 0,1 % |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg |
||||
| E 957 – TAUMATIIN |
|||||
|
Sünonüümid |
|
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Taumatiini saadakse Thaumatococcus daniellii (Benth) loodusliku liini seemnerüüdest vesiekstraktsioonil (pH 2,5-4) ja ta koosneb peamiselt proteiinidest taumatiin I ja taumatiin II ning sisaldab väikestes kogustes ka algmaterjalist pärit taimseid koostisosi |
||||
|
Einecs |
258-822-2 |
||||
|
Keemiline valem |
207 aminohappest koosnev polüpeptiid |
||||
|
Suhteline molekulmass |
Taumatiin I 22209 Taumatiin II 22293 |
||||
|
Analüüs |
Sisaldab lämmastikku vähemalt 16 % kuivainest, mis vastab vähemalt 94 % valgusisaldusele (N × 5,8) |
||||
|
Kirjeldus |
Lõhnatu kreemika värvuse ja intensiivse magusa maitsega pulber. Ligikaudu 2 000–3 000 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Lahustuvus |
Vees hästi lahustuv, atsetoonis lahustumatu |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 9 % (105 °C, konstantse kaaluni) |
||||
|
Süsivesikud |
Mitte üle 3 % kuivaines |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 2 % kuivaines |
||||
|
Alumiinium |
Mitte üle 100 mg/kg kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Mikrobioloogilised kriteeriumid |
Aeroobsete mikroobide koguarv: mitte üle 1 000/g E. coli: ühes grammis puuduvad |
||||
| E 959 – NEOHESPERIDIINDIVESINIKKALKOON |
|||||
|
Sünonüümid |
Neohesperidiindivesinikkalkoon, NHDC, hesperidiindivesinikkalkoon-4′-β-neohesperidosiid, neohesperidiin DC |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
Neohesperidiini katalüütilisel hüdrogeenimisel saadud 2-O-α-L-ramnopüranosüül-4′-ß-D-glükopüranosüül-hesperitiindivesinikkalkoon |
||||
|
Einecs |
243-978-6 |
||||
|
Keemiline valem |
C28H36O15 |
||||
|
Suhteline molekulmass |
612,6 |
||||
|
Analüüs |
Sisaldab vähemalt 96 % kuivainest |
||||
|
Kirjeldus |
Lõhnatu hallikasvalge värvuse ja iseloomuliku intensiivse magusa maitsega kristalliline pulber. Ligikaudu 1 000–1 800 korda magusam kui sahharoos |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Kergesti lahustuv soojas vees, raskesti lahustuv külmas vees, praktiliselt lahustumatu eetris ja benseenis |
||||
|
282–283 nm lahuses, kus 100 ml metanoolis on 2 mg |
||||
|
Umbes 10 mg neohesperidiini DC-d lahustatakse 1 ml metanoolis, lisatakse 1 ml 1 %-list 2-aminoetüüldifenüülboraadi lahust metanoolis. Tekib erekollane värvus |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 11 % (105 °C, kolm tundi) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,2 % kuivainest |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 2 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
| E 962 – ASPARTAAM-ATSESULFAAMSOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
Aspartaam-atsesulfaam, aspartaam-atsesulfaamsool |
||||
|
Määratlus |
Soola saamiseks kuumutatakse aspartaami ja atsesulfaam K d suhtes 2:1 happelise pH-ga lahuses kuni kristalliseerumiseni. Eemaldatakse kaalium ja niiskus. Toode on stabiilsem kui aspartaam eraldi |
||||
|
Keemiline nimetus |
L-fenüülalanüül-2-metüül-L-α-asparagiinhappe 6-metüül-1,2,3-oksatiasiin-4(3H)-oon-2,2-dioksiidsool |
||||
|
Keemiline valem |
C18H23O9N3S |
||||
|
Molekulmass |
457,46 |
||||
|
Analüüs |
63,0–66,0 % aspartaami (kuivainest) ja 34,0–37,0 % atsesulfaami (happena kuivainest) |
||||
|
Kirjeldus |
Valge lõhnatu kristalliline pulber |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees halvasti lahustuv, etanoolis vähelahustuv |
||||
|
1 % vesilahuse läbitustegur, määratuna 1 cm küvetis sobiva spektrofotomeetrigalainepikkusel 430 nm ning kasutades võrdluslahusena vett, on vähemalt 0,95, mis vastab neeldeteguri ligikaudsele väärtusele mitte üle 0,022 |
||||
|
+14,5° ≤ [α]D20 ≤ +16,5° Määratakse lahuses kontsentratsiooniga 6,2 g 100 ml sipelghappe kohta (15N) 30 min jooksul. Arvutatud eripöörang jagatakse 0,646ga aspartaamisisalduse parandiks aspartaam-atsesulfaamsoolas |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 0,5 % (105 C°, 4 h) |
||||
|
5-bensüül-3,6-diokso-2-piperasiinatseethape |
Mitte üle 0,5 % |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg |
||||
| E 965 (i) – MALTITOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
D-maltitool, hüdrogeenitud maltoos |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
(α)-D-glükopüranosüül-1,4-D-glütsitool |
||||
|
Einecs |
209-567-0 |
||||
|
Keemiline valem |
C12H24O11 |
||||
|
Suhteline molekulmass |
344,31 |
||||
|
Analüüs |
Sisaldab vähemalt 98 % D-maltitooli C12H24O11 veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Magusa maitsega valge kristalliline pulber |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees hästi lahustuv, etanoolis vähelahustuv |
||||
|
148–151 °C |
||||
|
+ 105,5° ≤ [α]D 20 ≤ + 108,5° (5 (massi/mahu)protsendiline lahus) |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Vesi |
Mitte üle 1 % (Karl Fischeri meetod) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % kuivaines |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,1 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 50 mg/kg kuivaines |
||||
|
Sulfaadid |
Mitte üle 100 mg/kg kuivaines |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| E 965 (ii) – MALTITOOLSIIRUP |
|||||
|
Sünonüümid |
Hüdrogeenitud kõrge maltoosisisaldusega glükoosisiirup, hüdrogeenitud glükoosisiirup |
||||
|
Määratlus |
Segu, mis koosneb peamiselt maltitoolist ja sorbitoolist ning hüdrogeenitud oligo- ja polüsahhariididest. Seda toodetakse kõrge maltoosisisaldusega glükoosisiirupi katalüütilise hüdrogeenimisega või selle koostisosade eraldi hüdrogeenimisega, millele järgneb segamine. Toodet kaubastatakse nii siirupi kui tahke ainena |
||||
|
Analüüs |
Üldine hüdrogeenitud sahhariidide sisaldus vähemalt 99 % veevabast ainest ja maltitooli sisaldus vähemalt 50 % veevabast ainest |
||||
|
Kirjeldus |
Värvitu ja lõhnatu selge viskoosne vedelik või valge kristalne mass |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees hästi lahustuv, etanoolis vähelahustuv |
||||
|
Läbib katse |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Vesi |
Mitte üle 31 % (Karl-Fischeri järgi) |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,3 % (ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 50 mg/kg |
||||
|
Sulfaadid |
Mitte üle 100 mg/kg |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg |
||||
| E 966 – LAKTITOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
Laktiit, laktositool, laktobiosiit |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
4-O-β-D-galaktopuranosüül-D-glütsitool |
||||
|
Einecs |
209-566-5 |
||||
|
Keemiline valem |
C12H24O11 |
||||
|
Suhteline molekulmass |
344,32 |
||||
|
Analüüs |
Vähemalt 95 % kuivainest |
||||
|
Kirjeldus |
Magusa maitsega kristalsed pulbrid või värvusetud lahused. Kristalsed tooted võivad esineda veevabadena, monohüdraatidena või dihüdraatidena |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees hästi lahustuv |
||||
|
+ 13° ≤ [α]D 20 ≤ + 16° arvutatud veevaba aine alusel, (10 (massi/mahu)protsendiline lahus) |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Veesisaldus |
Kristallilised tooted; mitte üle 10,5 % (Karl Fischeri meetod) |
||||
|
Muud polüoolid |
Mitte üle 2,5 % veevabast ainest |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,2 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 100 mg/kg kuivaines |
||||
|
Sulfaadid |
Mitte üle 200 mg/kg kuivaines |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % kuivaines |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
| E 967 – KSÜLITOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
Ksülitool |
||||
|
Määratlus |
|||||
|
Keemiline nimetus |
D-ksülitool |
||||
|
Einecs |
201-788-0 |
||||
|
Keemiline valem |
C5H12O5 |
||||
|
Suhteline molekulmass |
152,15 |
||||
|
Analüüs |
Ksülitooli sisaldus on vähemalt 98,5 % veevabast massist |
||||
|
Kirjeldus |
Valge värvusega peaaegu lõhnatu ja väga magusa maitsega kristalne pulber |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees hästi lahustuv, etanoolis raskesti lahustuv |
||||
|
92–96 °C |
||||
|
5–7 (10(massi/mahu)protsendiline vesilahus) |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 0,5 %. 0,5 g proovi kuivatatakse vaakumis fosfori kohal 60 °C juures neli tundi |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % kuivainest |
||||
|
Redutseerivad suhkrud |
Mitte üle 0,2 %, ümber arvutatuna glükoosi sisalduseks kuivaines |
||||
|
Muud mitmehüdroksüülsed alkoholid |
Mitte üle 1 % kuivainest |
||||
|
Nikkel |
Mitte üle 2 mg/kg kuivaines |
||||
|
Arseen |
Mitte üle 3 mg/kg kuivaines |
||||
|
Plii |
Mitte üle 1 mg/kg kuivaines |
||||
|
Raskmetallid |
Mitte üle 10 mg/kg, ümber arvutatuna plii sisalduseks kuivaines |
||||
|
Kloriidid |
Mitte üle 100 mg/kg kuivaines |
||||
|
Sulfaadid |
Mitte üle 200 mg/kg kuivaines |
||||
| E 968 – ERÜTRITOOL |
|||||
|
Sünonüümid |
Meso-erütritool, tetrahüdroksübutaan, erütriit |
||||
|
Määratlus |
Saadud süsivesikute allika kääritamisel ohutute ja toiduks sobivate osmofiilsete pärmseentega, nagu Moniliella pollinis ja Trichosporonoides megachilensis, millele järgneb puhastamine ja kuivatamine |
||||
|
Keemiline nimetus |
1,2,3,4-butaantetrool |
||||
|
Einecs |
205-737-3 |
||||
|
Keemiline valem |
C4H10O4 |
||||
|
Molekulmass |
122,12 |
||||
|
Analüüs |
Vähemalt 99 % pärast kuivatamist |
||||
|
Kirjeldus |
Valged lõhnatud mittehügroskoopsed termiliselt püsivad kristallid, mille magusus on ligikaudu 60–80 % sahharoosi omast |
||||
|
Identifitseerimine |
|||||
|
Vees hästi lahustuv, etanoolis halvasti lahustuv, dietüüleetris ei lahustu |
||||
|
119–123 °C |
||||
|
Puhtus |
|||||
|
Massikadu kuivatamisel |
Mitte üle 0,2 % (70 °C, kuus tundi, vaakumeksikaatoris) |
||||
|
Sulfaattuhk |
Mitte üle 0,1 % |
||||
|
Redutseerivad ained |
Mitte üle 0,3 % ümber arvutatuna D-glükoosiks |
||||
|
Ribitool ja glütserool |
Mitte üle 0,1 % |
||||
|
Plii |
Mitte üle 0,5 mg/kg |
||||
LISA II
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(artikkel 2)
|
Komisjoni direktiiv 95/31/EÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 98/66/EÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 2000/51/EÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 2001/52/EÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 2004/46/EÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 2006/128/EÜ |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad
(artikkel 2)
|
Direktiiv |
ülevõtmise tähtaeg |
|
95/31/EÜ |
1. juuli 1996 (1) |
|
98/66/EÜ |
1. juuli 1999 |
|
2000/51/EÜ |
30. juuni 2001 |
|
2001/52/EÜ |
30. juuni 2002 |
|
2004/46/EÜ |
1. aprill 2005 |
|
2006/128/EÜ |
15. veebruar 2008 |
(1) Vastavalt direktiivi 95/31/EÜ artikli 2 lõikele 2, „enne 1. juulit 1996 turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, võib siiski turustada kuni varude ammendumiseni”.
LISA III
Vastavustabel
|
Direktiiv 95/31/EÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikkel 1 lõige 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 1 lõige 2 |
— |
|
Artikkel 2 |
— |
|
— |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Lisa |
Lisa I |
|
— |
Lisa II |
|
— |
Lisa III |
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/41 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2008/61/EÜ,
17. juuni 2008,
millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks
(kodifitseeritud versioon)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 8, artikli 4 lõiget 5, artikli 5 lõiget 5 ning artikli 13b lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 26. juuli 1995. aasta direktiivi 95/44/EÜ millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks, (2) on oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
|
(2) |
Vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ sätetele ei või selle direktiivi I ja II lisas loetletud kahjulikke organisme eraldi ega koos selle direktiivi II lisas loetletud asjaomaste taimede või taimsete saadustega tuua ühendusse ega ühenduse teatavatele kaitstavatele aladele ning seal vedades levitada. |
|
(3) |
Direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt ei või selle III lisas loetletud taimi, taimseid saadusi ega muid tooteid tuua ühendusse või selle teatavatele kaitstavatele aladele. |
|
(4) |
Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid ei või tuua ühendusse või ühenduse teatavatele kaitstavatele aladele ega neid seal vedada, kui ei ole täidetud selles lisas esitatud erinõuded. |
|
(5) |
Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis saabuvad kolmandatest riikidest, võib ühendusse tuua üksnes siis, kui need vastavad selles direktiivis sätestatud standarditele ja nõuetele ning nendega on kaasas ametlik fütosanitaarkaart, mis niisugust vastavust kinnitab, ja kui nende vastavust kõnealustele nõuetele on ametlikult kontrollitud. |
|
(6) |
Siiski sätestatakse direktiivi 2000/29/EÜ artikli 3 lõikes 8, artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 13b lõikes 4, et kõnealuseid eeskirju ei kohaldata niisuguste kahjulike organismide, taimede, taimsete saaduste ja teiste toodete sissetoomise ja veo suhtes, mida kasutatakse katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks ühenduse tasandil kindlaks määratud tingimustel. |
|
(7) |
Seetõttu on tarvis kindlaks määrata tingimused, mida niisuguse sissetoomise ja veo puhul tuleb järgida, et vältida kahjulike organismide levimise ohtu. |
|
(8) |
Käesolev direktiiv ei mõjuta tingimusi, mis on materjali jaoks sätestatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/220/EMÜ, (5) ning ühenduse teiste täpsemate sätetega ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide ning geneetiliselt muundatud organismide kohta. |
|
(9) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega. |
|
(10) |
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Liikmesriigid tagavad, et ükskõik milliseks teaduslike eesmärkide või katsete ning sordiaretusega seotud tegevuseks, edaspidi „tegevused”, mis nõuavad direktiivi 2000/29/EÜ artikli 3 lõikes 8, artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ja artikli 13b lõikes 4 loetletud kahjulike organismide, taimede, taimsete saaduste ja muude esemete, edaspidi „materjal”, kasutamist, esitatakse avaldus vastutavatele ametiasutustele enne sellise materjali ühendusse toomist või ühenduses või mõnel selle kaitstud alal transportimist.
2. Lõikes 1 nimetatud taotluses tuleb määratleda vähemalt järgmine teave:
|
a) |
tegevuse eest vastutava isiku nimi ja aadress; |
|
b) |
materjali teaduslik nimi või teaduslikud nimed, sealhulgas asjaomane kahjulik organism, kui see on asjakohane; |
|
c) |
materjali liik; |
|
d) |
materjali kogus; |
|
e) |
koht, kust materjal on pärit, ning kolmandast riigist sissetoodud materjali puhul asjakohased dokumentaalsed tõendid; |
|
f) |
kavandatud tegevuste kestus, laad ja eesmärk, sealhulgas vähemalt teadusliku eesmärgiga katseteks või sordivalikuks läbiviidava töö kokkuvõte ja spetsifikatsioon; |
|
g) |
karantiinis hoidmiseks ja vajaduse korral kontrollimiseks ettenähtud konkreetse koha või kohtade aadress ja kirjeldus; |
|
h) |
vastavalt vajadusele esimese ladustamise või istutamise koht, pärast materjali ametlikku vabastamist; |
|
i) |
vajaduse korral kavandatav meetod pärast heakskiidetud tegevuse lõpetamist materjali hävitamiseks või töötlemiseks; |
|
j) |
kolmandast riigist sisseveetava materjali kavandatav ühenduse piiripunkt. |
Artikkel 2
1. Liikmesriigid kiidavad artiklis 1 osutatud taotluse vastuvõtmisel asjaomased tegevused heaks, kui on kindlaks tehtud, et I lisas sätestatud tingimused on täidetud.
Liikmesriigid võivad nimetatud heakskiidu igal ajal ära võtta, kui on kindlaks tehtud, et I lisas sätestatud tingimusi enam ei täideta.
2. Pärast lõikes 1 nimetatud tegevuste heakskiitmist lubab liikmesriik tuua taotluses osutatud materjali liikmesriiki või selle asjaomastele kaitstud aladele või seda seal vedada, tingimusel et kõnealuse materjaliga on kõikidel juhtudel kaasas volikiri katseteks, teaduslikeks eesmärkideks ja sordiaretuseks ettenähtud kahjulike organismide, taimede, taimsete saaduste või muude toodete sissetoomiseks või veoks (edaspidi „volikiri”) ning et see vastab II lisas esitatud näidisele ning on välja antud selle liikmesriigi vastutava ametiasutuse poolt, kus tegevused läbi viiakse; ja
|
a) |
ühendusest pärit materjali puhul:
|
|
b) |
kolmandast riigist sissetoodud materjali puhul:
|
Kõikidel juhtudel tagavad liikmesriigid, et materjali hoitakse nimetatud sissetoomise või veo ajal karantiinitingimustes ning et see veetakse otse ja viivitamata taotluses märgitud kohta või kohtadesse.
3. Vastutav ametiasutus jälgib heakskiidetud tegevusi ja tagab, et:
|
a) |
karantiinis hoidmise tingimused ja muud vastavalt I lisale määratletavad üldtingimused on täidetud kogu tegevuste sooritamise ajal, kontrollides õigel ajal tööruume ja tegevusi; |
|
b) |
sätestatud menetlused kohaldatakse vastavalt heakskiidetud tegevuste tüübile järgnevalt:
|
|
c) |
materjali mis tahes saastumisest direktiivis 2000/29/EÜ loetletud kahjulike organismidega või mis tahes muude kahjulike organismidega, mida vastutav ametiasutus peab ühendusele ohtlikeks ja mis on avastatud tegevuse käigus, teatab tegevuste eest vastutav isik viivitamata vastutavale ametiasutusele, samuti teatab ta kõigist asjaoludest, mille on põhjustanud selliste organismide pääsemine keskkonda. |
4. Liikmesriigid tagavad, et tegevuste suhtes, mille puhul kasutatakse direktiivi 2000/29/EÜ III lisas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis ei ole hõlmatud käesoleva direktiivi III lisa I, II ja III jao A osaga, kohaldatakse asjakohaseid karantiinimeetmeid, sealhulgas katsete läbiviimist. Nendest karantiinimeetmetest teatatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui vajalikud tehnilised andmed on kättesaadavad, lõpetatakse selliste karantiinimeetmete üksikasjade väljatöötamine ja need lisatakse käesoleva direktiivi III lisasse.
Artikkel 3
1. Enne iga aasta 1. septembrit saadavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva direktiivi alusel eelneval ühe aasta pikkusel 30. juunil lõppeval ajavahemikul sissetoodud ja veetud materjalide kogused ning teavitavad sellise materjali mis tahes saastumisest kahjulike organismidega, mis on samal ajavahemikul kindlaks tehtud karantiinimeetmete alusel, sealhulgas III lisa alusel läbiviidavad katsed.
2. Liikmesriigid teevad haldusalast koostööd käesoleva direktiivi alusel heakskiidetud tegevuste jaoks kehtestatud karantiinitingimuste ja -meetmete üksikasjade sätestamise osas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt asutatud või määratud ametiasutuste kaudu.
Artikkel 4
Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata siseriiklike õigusaktide teksti, mis nad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtavad. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
Artikkel 5
Direktiiv 95/44/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 6
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 17. juuni 2008
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/41/EÜ (ELT L 169, 29.6.2007, lk 51).
(2) EÜT L 184, 3.8.1995, lk 34. Direktiivi on muudetud direktiiviga 97/46/EÜ (EÜT L 204, 31.7.1997, lk 43).
(3) Vaata IV lisa A osa.
(4) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 318/2008 (ELT L 95, 8.4.2008, lk 3).
(5) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/27/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 45).
I LISA
|
1. |
Käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 eesmärkide saavutamiseks kohaldatakse järgmisi üldtingimusi:
|
|
2. |
Punkti 1 kohaldamisel peavad tegevuse läbiviimise kohas või kohtades asuvate tööruumide ja rajatiste karantiinis hoidmise tingimused olema piisavad, et tagada materjali ohutu käitlemine sellisel viisil, et kõiki asjakohaseid kahjulikke organisme hoitakse isoleerituna ning puudub oht kõnealuste kahjulike organismide levikuks. Iga taotluses märgitud tegevuse puhul määrab vastutav ametiasutus karantiinis hoitava kahjuliku organismi levikuohu, võttes arvesse materjali tüüpi ning kavandatud tegevust, samuti kahjuliku organismi bioloogiat, levimise viisi, mõju keskkonnale ja muid asjakohaseid tegureid, mis on seotud asjaomase materjali ohuga. Ohu hindamiste tulemuste põhjal sätestab vastutav ametiasutus vajaduse korral:
|
II LISA
Näidisvolikiri katseteks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks ettenähtud kahjulike organismide, taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sissetoomiseks ja/või veoks
III LISA
KARANTIINIST VABASTAMISEKS ETTE NÄHTUD TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE TOODETE KARANTIINIMEETMED, SEALHULGAS KATSETE TEGEMINE
A OSA
Teatavate direktiivi 2000/29/EÜ III lisas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul
I jagu: Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned
|
1. |
Taimse materjali suhtes kohaldatakse vajaduse korral asjakohaseid ravimenetlusi, nagu on sätestatud FAO/IPGRI tehnilistes suunistes. |
|
2. |
Pärast punktis 1 nimetatud ravimenetluste tegemist kohaldatakse taimse materjali suhtes täies ulatuses indekseerimismenetlusi. Kogu taimset materjali, sh indikaatortaimi hoitakse heakskiidetud tööruumides I lisas sätestatud karantiinitingimuste kohaselt. Taimset materjali, mis kavatsetakse ametlikuks vabastamiseks heaks kiita, hoitakse tavalisele vegetatsiooniperioodile omastes tingimustes ning selle suhtes kohaldatakse saabumisel ja hiljem asjakohasel ajal indekseerimisperioodi jooksul visuaalset vaatlust kahjulike organismide (sealhulgas kõigi direktiivis 2000/29/EÜ loetletud asjakohaste kahjulike organismide) märkide ja sümptomite avastamiseks. |
|
3. |
Punkti 2 kohaldamisel indekseeritakse taimne materjal kahjulike organismide suhtes (testitud ja identifitseeritud) järgmise korra kohaselt.
|
|
4. |
Taimse materjaliga, mille suhtes kohaldatakse punktis 2 osutatud visuaalset vaatlust ja millel täheldatakse kahjulike organismide märke ja sümptomeid, viiakse läbi uuringud (sealhulgas vajaduse korral katsete tegemine), et nii palju kui võimalik määrata kindlaks need kahjulikud organismid, mis kõnealuseid märke ja sümptomeid põhjustavad. |
II jagu: Istutamiseks ettenähtud liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. ning nende hübriidide ja liigi Fragaria L. taimed, v.a seemned
|
1. |
Taimse materjali suhtes kohaldatakse vajaduse korral asjakohaseid ravimenetlusi, nagu on sätestatud FAO/IPGRI tehnilistes suunistes. |
|
2. |
Pärast punktis 1 nimetatud ravimenetluste tegemist kohaldatakse taimse materjali suhtes täies ulatuses indekseerimismenetlusi. Kogu taimset materjali, sealhulgas indikaatortaimi hoitakse heakskiidetud tööruumides I lisas sätestatud karantiinitingimuste kohaselt. Taimset materjali, mis kavatsetakse ametlikuks vabastamiseks heaks kiita, hoitakse tavalisele vegetatsiooniperioodile omastes tingimustes ning selle suhtes kohaldatakse saabumisel ja hiljem asjakohasel ajal indekseerimisperioodi jooksul visuaalset vaatlust kahjulike organismide (sealhulgas kõigi direktiivis 2000/29/EÜ loetletud asjakohaste kahjulike organismide) märkide ja sümptomite avastamiseks. |
|
3. |
Punkti 2 kohaldamisel indekseeritakse taimne materjal kahjulike organismide suhtes (testitud ja identifitseeritud) järgmise korra kohaselt:
|
|
4. |
Taimse materjaliga, mille suhtes kohaldatakse punktis 2 osutatud visuaalset vaatlust ja millel täheldatakse kahjulike organismide märke ja sümptomeid, viiakse läbi uuringud (sealhulgas vajaduse korral katsete tegemine), et nii palju kui võimalik määrata kindlaks need kahjulikud organismid, mis kõnealuseid märke ja sümptomeid põhjustavad. |
III jagu: Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad
|
1. |
Taimse materjali suhtes kohaldatakse vajaduse korral asjakohaseid ravimenetlusi, nagu on sätestatud FAO/IPGRI tehnilistes suunistes. |
|
2. |
Pärast punktis 1 nimetatud ravimenetluste tegemist kohaldatakse taimse materjali suhtes täies ulatuses indekseerimismenetlusi. Kogu taimset materjali, sealhulgas indikaatortaimi, hoitakse heakskiidetud tööruumides I lisas sätestatud karantiinitingimustes. Taimset materjali, mis kavatsetakse ametlikuks vabastamiseks heaks kiita, hoitakse tavalisele vegetatsiooniperioodile omastes tingimustes ning selle suhtes kohaldatakse saabumisel ja hiljem asjakohasel ajal indekseerimisperioodi jooksul visuaalset vaatlust kahjulike organismide (sealhulgas kahjuri Daktulosphaira vitifoliae (Fitch) ja kõigi direktiivis 2000/29/EÜ loetletud asjakohaste kahjulike organismide) märkide ja sümptomite avastamiseks. |
|
3. |
Punkti 2 kohaldamisel indekseeritakse taimne materjal kahjulike organismide suhtes (testitud ja identifitseeritud) järgmise korra kohaselt:
|
|
4. |
Taimse materjaliga, mille suhtes kohaldatakse punktis 2 osutatud visuaalset vaatlust ja millel täheldatakse kahjulike organismide märke ja sümptomeid, viiakse läbi uuringud (sealhulgas vajaduse korral katsete tegemine), et nii palju kui võimalik määrata kindlaks need kahjulikud organismid, mis kõnealuseid märke ja sümptomeid põhjustavad. |
IV jagu: Istutamiseks ettenähtud Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavad liikide taimed või nende hübriidid
|
1. |
Taimematerjal allutatakse vastavalt vajadusele FAO/IPGRI tehnilises juhendis ette nähtud ravimenetlusele. |
|
2. |
Pärast punktis 1 ette nähtud ravimenetluste läbiviimist viiakse kõigil taimematerjali ühikutel läbi testmenetlused. Kogu taimematerjali, k.a testitavat materjali tuleb hoida heakskiidetud tingimustes vastavalt I lisas sätestatud karantiinireeglitele. Ametlikuks maalelubamiseks mõeldud taimi hoitakse testmenetluste läbiviimise ajal normaalsetes kasvutingimustes ning neid jälgitakse regulaarselt, tuvastamaks kõikide direktiivis 2000/29/EÜ loetletud asjakohaste kahjulike organismide ja potato yellow vein disease’i sümptomite ning märkide võimalikku ilmnemist. |
|
3. |
Punktis 2 sätestatud testmenetlused peavad järgima punkti 5 tehnilisi nõudeid selleks, et määrata kindlaks vähemalt järgmiste kahjulike organismide esinemine:
Kartuli bioloogilise seemne puhul viiakse siiski läbi testmenetlused vähemalt punktides a ja e toodud viiruste ja viiruselaadsete organismide kindlakstegemiseks. |
|
4. |
Punktis 2 sätestatud vaatlustele allutatud taimematerjalil kahjulike organismide esinemise sümptomite ja märkide ilmnemisel tuleb neid uurida ja vajaduse korral testida, et võimalikult täpselt märke ja sümptomeid põhjustavad organismid kindlaks teha. |
|
5. |
Punktis 3 viidatud tehniliste sätete sisu on järgmine:
|
B OSA
Direktiivi 2000/29/EÜ II ja IV lisas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete jaoks
|
1. |
Ametlikud karantiinimeetmed hõlmavad nõuetekohast kontrolli või katsete tegemist direktiivi 2000/29/EÜ I ja II lisas loetletud asjakohaste kahjulike organismide puhul ning need viiakse läbi vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ IV lisas sätestatud erinõuetele. Nende erinõuete suhtes kasutatakse karantiinimeetmetena direktiivi 2000/29/EÜ IV lisas sätestatud meetodit või muid samaväärseid ametlikult heaks kiidetud meetmeid. |
|
2. |
Vastavalt punkti 1 sätetele peavad taimed, taimsed saadused ja muud tooted olema vabad asjakohastest kahjulikest organismidest, mis on direktiivi 2000/29/EÜ I, II ja IV lisas nende taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul nimetatud. |
(1) EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2006/56/EÜ (ELT L 182, 4.7.2006, lk 1).
(2) ELT L 235, 21.8.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2006/63/EÜ (ELT L 206, 27.7.2006, lk 36).
IV LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega
(viidatud artiklis 5)
|
Komisjoni direktiiv 95/44/EÜ |
|
|
Komisjoni direktiiv 97/46/EÜ |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad
(viidatud artiklis 5)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtaeg |
|
95/44/EÜ |
1. veebruar 1996 |
|
97/46/EÜ |
1. jaanuar 1998 |
V LISA
Vastavustabel
|
Direktiiv 95/44/EÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause |
|
Artikli 1 lõike 2 esimene taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 1 lõike 2 teine taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 1 lõike 2 kolmas taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt c |
|
Artikli 1 lõike 2 neljas taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt d |
|
Artikli 1 lõike 2 viies taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt e |
|
Artikli 1 lõike 2 kuues taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt f |
|
Artikli 1 lõike 2 seitsmes taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt g |
|
Artikli 1 lõike 2 kaheksas taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt h |
|
Artikli 1 lõike 2 üheksas taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt i |
|
Artikli 1 lõike 2 kümnes taane |
Artikli 1 lõike 2 punkt j |
|
Artiklid 2 ja 3 |
Artiklid 2 ja 3 |
|
Artikli 4 lõige 1 |
— |
|
Artikli 4 lõige 2 |
Artikkel 4 |
|
— |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
|
I, II ja III lisa |
I, II ja III lisa |
|
— |
IV lisa |
|
— |
V lisa |
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Nõukogu
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/56 |
NÕUKOGU OTSUS,
16. juuni 2008,
toetuste kohandamise kohta, mis on ette nähtud otsustega 2003/479/EÜ ja 2007/829/EÜ, mis käsitlevad nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju
(2008/451/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,
võttes arvesse otsust 2003/479/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 7,
võttes arvesse otsust 2007/829/EÜ, (2) eriti selle artikli 15 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Otsuse 2003/479/EÜ artikli 15 lõikes 7 ja otsuse 2007/829/EÜ artikli 15 lõikes 6 on sätestatud, et kord aastas kohandatakse päevarahade ja igakuiste hüvitiste suurust Brüsselis ja Luxembourgis töötavate ühenduse ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta. |
|
(2) |
Nõukogu võttis 14. mai 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 420/2008, millega kohandatakse alates 1. juulist 2007 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione (3) ning nende suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente, vastu otsuse kohandada ühenduse ametnike palkade ja pensionite suurust 1,4 %, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1. Otsuse 2003/479/EÜ artikli 15 lõikes 1 ja otsuse 2007/829/EÜ artikli 15 lõikes 1 asendatakse summad 29,44 eurot ja 117,74 eurot vastavalt summadega 29,85 eurot ja 119,39 eurot.
2. Otsuse 2003/479/EÜ artikli 15 lõikes 2 ja otsuse 2007/829/EÜ artikli 15 lõikes 2 esitatud tabel asendatakse järgmisega:
|
„Lähetuskoha kaugus päritolukohast (km) |
Summa eurodes |
|
0–150 |
0,00 |
|
> 150 |
76,74 |
|
> 300 |
136,42 |
|
> 500 |
221,71 |
|
> 800 |
358,14 |
|
> 1 300 |
562,80 |
|
> 2 000 |
673,67” |
3. Otsuse 2003/479/EÜ artikli 15 lõikes 4 asendatakse summa 29,44 summaga 29,85 eurot.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuule järgneva kuu esimesel päeval.
Luxembourg, 16. juuni 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
D. RUPEL
(1) Nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsus 2003/479/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 160, 28.6.2003, lk 72). Otsus on tunnistatud kehtetuks otsusega 2007/829/EÜ.
(2) Nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsus 2007/829/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).
(3) ELT L 127, 15.5.2008, lk 1.
Komisjon
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/58 |
KOMISJONI OTSUS,
6. juuni 2008,
millega muudetakse otsust 2007/27/EÜ, millega võetakse vastu teatavad üleminekumeetmed, mis käsitlevad toorpiima saadetisi töötlemisettevõtetesse ja nimetatud toorpiima töötlemist Rumeenias vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2404 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/452/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut,
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 42,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni otsuses 2007/27/EÜ (1) sätestatakse nende Rumeenia piimatöötlemisettevõtete nimekiri, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 (2) sätestatud struktuurinõuetele (edaspidi „nõuetele vastavad ettevõtted”) ning millele on antud luba vastu võtta ja töödelda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (3) nõuetele mittevastavat toorpiima (edaspidi „nõuetele mittevastav piim”). |
|
(2) |
Otsuse 2007/27/EÜ lisa I peatükis on loetletud nõuetele vastavad ettevõtted, millele on antud luba ilma eraldamiseta vastu võtta ja töödelda nõuetele vastavat ja mittevastavat piima; kõnealuse lisa II peatükis on aga loetletud nõuetele vastavad ettevõtted, millele on antud luba vastu võtta ja töödelda nõuetele vastavat ja mittevastavat piima eraldi. |
|
(3) |
Viis ettevõtet otsuse 2007/27/EÜ lisa I peatükis loetletud ettevõtetest on otsustanud töödelda ainult nõuetele vastavat piima. Üks ettevõte on lõpetanud oma tegevuse. Seepärast tuleb nimetatud ettevõtted kõnealuse lisa I peatükis avaldatud loetelust kustutada. |
|
(4) |
Lisaks on veel kolm ettevõtet täitnud oma ajakohastamiskava ja vastavad nüüd täielikult ühenduse õigusaktide nõuetele. Seepärast tuleks kõnealused ettevõtted kustutada üleminekujärgus olevate ettevõtete nimekirjast. Kõnealused ettevõtted töötlevad nõuetele vastavat ja mittevastavat piima ilma eraldamiseta ning need tuleks seetõttu lisada otsuse 2007/27/EÜ lisa I peatükis avaldatud loetellu. |
|
(5) |
Seepärast tuleks otsuse 2007/27/EÜ lisa vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2007/27/EÜ lisa I peatükki muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 6. juuni 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) ELT L 8, 13.1.2007, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2007/557/EÜ (ELT L 212, 14.8.2007, lk 15).
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.
(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1243/2007 (ELT L 281, 25.10.2007, lk 8).
LISA
Otsuse 2007/27/EMÜ lisa I peatükki muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Loetelust kustutatakse järgmised ettevõtted:
|
|
2) |
Loetellu lisatakse järgmised ettevõtted:
|
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/60 |
KOMISJONI OTSUS,
10. juuni 2008,
millega muudetakse otsust 2006/139/EÜ seoses ametiasutusega, mis on heaks kiidetud pidama Ameerika Ühendriikides tõuraamatut või sigade registrit
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2472 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/453/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuni 1994. aasta direktiivi 94/28/EÜ, millega nähakse ette põhimõtted seoses zootehniliste ja genealoogiliste nõuetega, mida kohaldatakse loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kolmandatest riikidest, ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 7. veebruari 2006. aasta otsuses 2006/139/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 94/28/EÜ seoses kolmandate riikide nende ametiasutuste loeteluga, mis on heaks kiidetud pidama tõuraamatut või teatavate loomade registrit, (2) nähakse ette, et liikmesriikidel on lubatud importida teatavat liiki tõupuhtaid aretusloomi ja nende ristandeid ning nende spermat, munarakke ja embrüosid, kui nad on kantud kõnealuses otsuses loetletud asutuse peetavasse tõuraamatusse või registrisse. |
|
(2) |
Ameerika Ühendriigid on esitanud taotluse lisada üks ametiasutus otsuse 2006/139/EÜ lisas kõnealuse riigi kohta loetletud kannetele sigade kohta. |
|
(3) |
Ameerika Ühendriigid on esitanud tagatised ühenduse õigusaktides, eelkõige direktiivis 94/28/EÜ, sätestatud asjakohaste nõuete täitmise kohta. |
|
(4) |
Seepärast tuleks otsuse 2006/139/EÜ lisa vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise zootehnikakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2006/139/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juunist 2008.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 10. juuni 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66.
(2) ELT L 54, 24.2.2006, lk 34.
LISA
Otsuse 2006/139/EÜ lisa VII punkti rubriiki „Liik: sead” lisatakse järgmine kanne:
|
„PIC (Pig Improvement Company) North America |
|
100 Bluegrass Commons Boulevard |
|
Suite 2200 |
|
Hendersonville |
|
TN 37075 |
|
Telefon: (+ 1-615)265 2700 |
|
Veebisait: http://www.pic.com” |
SOOVITUSED
Komisjon
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/62 |
KOMISJONI SOOVITUS,
30. mai 2008,
ohu vähendamise meetmete kohta naatriumkromaadi, naatriumdikromaadi ja 2,2′,6,6′-tetrabromo-4,4′-isopropülideendifenooli (tetrabromobisfenool A) puhul
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2256 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/454/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EMÜ) nr 793/93 raames on järgmised ained loetud eritähelepanu vajavateks aineteks, mida tuleb hinnata vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 143/97 (2) ja määrusele (EÜ) nr 2364/2000, (3) milles käsitletakse määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt eritähelepanu vajavate ainete kolmandat ja neljandat nimekirja:
|
|
(2) |
Määrustega (EMÜ) nr 793/93 ja (EÜ) nr 143/97 referendiks määratud liikmesriigid on lõpetanud asjaomastest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale tuleneva ohu hindamise vastavalt komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93, (4) ja on soovitanud strateegia ohu vähendamiseks. |
|
(3) |
Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (SCTEE) ning tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega (SCHER) on konsulteeritud ja komiteed on esitanud arvamuse referentide tehtud ohuhindamise kohta. Kõnealused arvamused on avaldatud komiteede veebilehel. |
|
(4) |
Ohuhindamise ja ohu piiramise strateegia kohta saadud täiendavad tulemused on esitatud asjaomases komisjoni teatises. (5) |
|
(5) |
Kõnealuse hindamise põhjal on asjakohane soovitada teatavaid riski vähendamise meetmeid teatavate ainete puhul. |
|
(6) |
Üldise arvamuse kohaselt tagavad ühenduse tasandil praegu kehtivad töötajate kaitset käsitlevad õigusaktid piisava raamistiku kõnealuste ainete ohtliku mõju vähendamiseks vajalikul määral. |
|
(7) |
Käesoleva soovitusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
SOOVITAB JÄRGMIST:
1. JAGU
NAATRIUMKROMAAT
(CASi nr 7775-11-3; Einecsi nr 231-889-5)
Töötajaid (1) ja keskkonda (2, 3, 4, 5, 6) ähvardava ohu vähendamise meetmed
|
1. |
Ettevõtjad, kes kasutavad kroom(VI) ühendeid värvipigmentide ja värvide tootmisel, metallitöötlemisvahendite valmistamisel, metallide elektrolüüspindamisel ning peitsina villa värvimisel, peaksid arvestama kõiki kõnealuse sektori juhiseid, mis on riigi tasandil välja töötatud praktiliste mittekohustuslike suuniste põhjal vastavalt direktiivi 98/24/EÜ (6) artikli 12 lõikele 2. |
|
2. |
Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peaksid esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (7) alusel kroom(VI) kohta välja antavates lubades tingimused, heitmete piirväärtused või samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed, et kõnealustes käitistes töötataks vastavalt parimale võimalikule tehnikale, võttes arvesse kõnealuste käitiste tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. |
|
3. |
Liikmesriigid peaksid hoolikalt jälgima kroom(VI)-alase parima võimaliku tehnika rakendamist ja teatama komisjonile parima võimaliku tehnika alase teabevahetuse raames kõigist olulistest muudatustest. |
|
4. |
Lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks kroom(VI) ühendid võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse. |
|
5. |
Kohalikke heitmeid keskkonda tuleks vajaduse korral piirata riiklike eeskirjadega, millega tagatakse, et keskkonda ei ähvarda oht. |
|
6. |
Veekogude puhul, mida kroom(VI) heitmed võivad ohustada, peaksid asjaomased liikmesriigid kehtestama keskkonnakvaliteedi standardid ja saastuse vähendamise riiklikud meetmed, et saavutada kõnealused standardid aastaks 2015 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ. (8) |
2. JAGU
NAATRIUMDIKROMAAT
(CASi nr 10588-01-9; Einecsi nr 234-190-3)
Töötajaid (7) ja keskkonda (8, 9, 10, 11, 12) ähvardava ohu vähendamise meetmed
|
7. |
Ettevõtjad, kes kasutavad kroom(VI) ühendeid värvipigmentide ja värvide tootmisel, metallitöötlemisvahendite valmistamisel, metallide elektrolüüspindamisel ning peitsina villa värvimisel, peaksid arvestama kõiki kõnealuse sektori juhiseid, mis on riigi tasandil välja töötatud praktiliste mittekohustuslike suuniste põhjal vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artikli 12 lõikele 2. |
|
8. |
Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peaksid esitama direktiivi 2008/1/EÜ alusel kroom(VI) kohta välja antavates lubades tingimused, heitmete piirväärtused või samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed, et asjaomastes käitistes töötataks vastavalt parimale võimalikule tehnikale, võttes arvesse asjaomaste käitiste tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. |
|
9. |
Liikmesriigid peaksid hoolikalt jälgima kroom(VI)-alase parima võimaliku tehnika rakendamist ja teatama komisjonile parima võimaliku tehnika alase teabevahetuse raames kõigist olulistest muudatustest. |
|
10. |
Lubade andmise ja järelevalve hõlbustamiseks direktiivi 2008/1/EÜ alusel tuleks kroom(VI) ühendid võtta parima võimaliku tehnika suuniste väljatöötamise kavasse. |
|
11. |
Kohalikke heitmeid keskkonda tuleks vajaduse korral piirata riiklike eeskirjadega, millega tagatakse, et keskkonda ei ähvarda oht. |
|
12. |
Veekogude puhul, mida kroom(VI) heitmed võivad ohustada, peaksid asjaomased liikmesriigid kehtestama keskkonnakvaliteedi standardid ja saastuse vähendamise riiklikud meetmed, et saavutada kõnealused standardid aastaks 2015 vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ. |
3. JAGU
2,2′,6,6′-TETRABROMO-4,4′-ISOPROPÜLIDEENDIFENOOL (TETRABROMOBISFENOOL A)
(CASi nr 79-94-7; Einecsi nr 201-236-9)
Keskkonnariski vähendamise meetmed (13, 14)
|
13. |
Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peaksid esitama direktiivi 2008/1/EÜ alusel tetrabromobisfenooli A kohta välja antavates lubades tingimused, heitmete piirväärtused või samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed, et asjaomastes käitistes töötataks vastavalt parimale võimalikule tehnikale, võttes arvesse asjaomaste käitiste tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. |
|
14. |
Tetrabromobisfenooli A kohalikke heitmeid keskkonda tuleks vajaduse korral piirata riiklike eeskirjadega, millega tagatakse, et keskkonda ei ähvarda oht. |
4. JAGU
ADRESSAADID
|
15. |
Käesolev soovitus on adresseeritud kõigile sektoritele, kus tegeldakse kõnealuste ainete impordi, tootmise, transpordi, hoiustamise, valmistiseks kokkusegamise või muu töötlemise, kasutamise, kõrvaldamise või taaskasutusse võtmisega, ja liikmesriikidele. |
Brüssel, 30. mai 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(2) EÜT L 25, 28.1.1997, lk 13.
(3) EÜT L 273, 26.10.2000, lk 5.
(4) EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.
(5) ELT C 152, 18.6.2008, lk 11.
(6) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/30/EÜ (ELT L 165, 27.6.2007, lk 21).
(7) EÜT L 24, 29.1.2008, lk 8.
(8) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/32/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 60).
|
18.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/65 |
KOMISJONI SOOVITUS,
30. mai 2008,
ohu vähendamise meetmete kohta kroomtrioksiidi, ammooniumdikromaadi ja kaaliumdikromaadi puhul
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2326 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/455/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EMÜ) nr 793/93 raames on järgmised ühendid loetud eritähelepanu vajavateks ühenditeks, mida tuleb hinnata vastavalt komisjoni 27. jaanuari 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 143/97 (kemikaalide kolmanda erinimekirja kohta vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93): (2)
|
|
(2) |
Kõnealuse määrusega referendiks määratud liikmesriik on lõpetanud asjaomastest ainetest inimesele ja keskkonnale tuleneva ohu hindamise vastavalt komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93, (3) ja on soovitanud strateegia ohu vähendamiseks. |
|
(3) |
Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (SCTEE) on konsulteeritud ja komitee on esitanud arvamuse referendi tehtud ohuhindamise kohta. Kõnealune arvamus on avaldatud teaduskomitee veebilehel. |
|
(4) |
Ohuhindamise ja ohu piiramise strateegia kohta saadud täiendavad tulemused on esitatud asjaomases komisjoni teatises. (4) |
|
(5) |
Kõnealuse hindamise põhjal on asjakohane soovitada teatavaid ohu vähendamise meetmeid teatavate ainete puhul. |
|
(6) |
Töötajatele soovitatud ohu vähendamise meetmeid tuleks vaadelda töötajate kaitse õigusaktide raames, mida käsitatakse sobiva raamistikuna kõnealustest ainetest lähtuva ohu piiramiseks vajaliku määrani. |
|
(7) |
Käesoleva soovitusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
SOOVITAB JÄRGMIST:
1. JAGU
KROOMTRIOKSIID
(CASi nr 1333-82-0; Einecsi nr 215-607-8)
AMMOONIUMDIKROMAAT
(CASi nr 7789-09-05; Einecsi nr 232-143-1)
KAALIUMDIKROMAAT
(CASi nr 7778-50-9; Einecsi nr 231-906-6)
Töötajaid (1) ja keskkonda (2, 3, 4, 5, 6) ähvardava ohu vähendamise meetmed
|
1. |
Ettevõtjad, kes kasutavad kroom(VI) ühendeid värvipigmentide ja värvide tootmisel, metallitöötlemisvahendite valmistamisel, metallide elektrolüüspindamisel ning peitsina villa värvimisel, peaksid arvestama kõiki kõnealuse sektori juhiseid, mis on riigi tasandil välja töötatud praktiliste mittekohustuslike suuniste põhjal, mida võib komisjonilt saada, vastavalt direktiivi 98/24/EÜ (5) artikli 12 lõikele 2. |
|
2. |
Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peaksid kehtestama direktiivi 2008/1/EÜ (6) alusel kroom(VI) ühendite kohta välja antavates lubades tingimused, heitmete piirväärtused või samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed, et kõnealust ainet kasutataks vastavalt parimale võimalikule tehnikale, võttes arvesse asjaomaste käitiste tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. |
|
3. |
Liikmesriigid peaksid hoolikalt jälgima kroom(VI)-alase parima võimaliku tehnika rakendamist ja teatama komisjonile parima võimaliku tehnika alase teabevahetuse raames kõigist olulistest muudatustest. |
|
4. |
Kohalikke heitmeid keskkonda tuleks vajaduse korral piirata riiklike eeskirjadega, millega tagatakse, et keskkonda ei ähvarda oht. |
|
5. |
Pidades eelkõige silmas nahaparkimistehastes toimuvat kroom(VI) kohapealset taandamist kroom(III) sisaldavateks parkimissooladeks, soovitatakse nahaparkimistehaste BREF-dokumendi järgmisel muutmisel lisada sellesse vajalikud viited selle kohta, et kroom(VI) ühendite kohapealset taandamist kroom(III) sisaldavateks parkimissooladeks ei tuleks pidada parimaks võimalikuks tehnikaks. |
|
6. |
Veekogude puhul, mida kroom(VI) heitmed võivad ohustada, peaksid asjaomased liikmesriigid kehtestama keskkonnakvaliteedi standardid ja saastuse vähendamise riiklikud meetmed, et saavutada kõnealused standardid aastaks 2015 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ. (7) |
2. JAGU
ADRESSAADID
|
7. |
Käesolev soovitus on suunatud kõigile sektoritele, kus tegeldakse kõnealuste ainete impordi, tootmise, transpordi, säilitamise, valmistiseks kokkusegamise või muu töötlemise, kasutamise, lõppladustamise või taaskasutusse võtmisega, ja liikmesriikidele. |
Brüssel, 30. mai 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(2) EÜT L 25, 28.1.1997, lk 13.
(3) EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.
(4) ELT C 152, 18.6.2008, lk 1.
(5) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/30/EÜ (ELT L 165, 27.6.2007, lk 21).
(6) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.
(7) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/32/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 60).
