31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/1

(1)

Nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 115/2006 on sõlmitud protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011. (2)

(2)

Lepingu artikli 9 kohaselt on Euroopa Ühendus ja Seišellid moodustanud ühiskomitee.

(3)

Kõnealuse ühiskomitee töö tulemusel viidi sisse muudatused 23. septembril 2004 parafeeritud ja määrusega (EÜ) nr 115/2006 sõlmitud protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

(4)

Ühenduse huvides oleks protokolli muudatused heaks kiita,

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/5

(1)

Määruse (EÜ) nr 550/2004 kohaselt peab komisjon kindlaks määrama ja vastu võtma Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) ohutusnõuete (edaspidi „ESARR”) asjakohased sätted, võttes arvesse olemasolevaid ühenduse õigusakte. ESARR 6ga (sätted tarkvara kohta lennuliikluse korraldamise süsteemides) on ette nähtud ohutusnõuded tarkvara turvalisuse tagamise süsteemi rakendamiseks.

(2)

Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2096/2005 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded) (2) 12. põhjenduse viimases lauses on sedastatud, et „asjakohased ESARR 1 sätted ohutusjärelevalve kohta lennuliikluse korraldamisel ja ESARR 6 sätted tarkvara kohta lennuliikluse korraldamise süsteemides tuleks kindlaks määrata ja vastu võtta eraldi ühenduse õigusaktidena.”

(3)

Määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisas kohustatakse aeronavigatsiooniteenuste osutajaid rakendama ohutusjuhtimissüsteeme ning hindama ja vähendama muudatustega seotud riske. Oma ohutusjuhtimissüsteemi raames ning osana muudatustega seotud riskide hindamise ja vähendamise tegevustest peavad aeronavigatsiooniteenuste pakkujad määratlema ja rakendama tarkvara turvalisuse tagamise süsteemi, et käsitleda konkreetselt tarkvaraga seotud aspekte.

(4)

Tarkvara sisaldavate funktsionaalsete süsteemide puhul on tarkvara turvalisuse peamine eesmärk tagada, et Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu süsteemide tarkvara (edaspidi „EATMNi tarkvara”) kasutamisega seotud riskid on vähendatud vastuvõetavale tasemele.

(5)

Käesolev määrus ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (3) artikli 1 lõikes 2.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa tuleks vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

1)

„tarkvara” – arvutiprogrammid ja seotud seadistusandmed, sealhulgas valmistarkvara, kuid mitte sellised elektroonikakomponendid nagu rakendusspetsiifilised integraalskeemid, programmeeritavad ventiilmaatriksid või pooljuht-loogikakontrollerid;

2)

„seadistusandmed” – andmed, mis seadistavad üldise tarkvarasüsteemi teatavasse kasutuskorda;

3)

„valmistarkvara” – tarkvara, mis ei ole välja töötatud käsitletava lepingu jaoks;

4)

„turvalisuse tagamine” – kõik kavandatud ja süstemaatilised meetmed, mida on vaja toote, teenuse, organisatsiooni või funktsionaalse süsteemi rahuldava või vastuvõetava turvataseme tagamiseks;

5)

„organisatsioon” – lennuliiklusteenuste või side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutaja või lennuliiklusvoo juhtimise või õhuruumi korraldamisega tegelev üksus;

6)

„funktsionaalne süsteem” – süsteemide, menetluste ja inimressursside kombinatsioon, mida on vaja lennuliikluse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks;

7)

„risk” – ohutegurite põhjustatud kahjuliku mõju üldise tõenäosuse või esinemissageduse ja selle mõju tõsiduse kombinatsioon;

8)

„ohutegur” – mis tahes olukord, juhtum või asjaolu, mis võib põhjustada õnnetusjuhtumi;

9)

„uus tarkvara” – tarkvara, mis on tellitud või mille saamiseks on pärast käesoleva määruse jõustumist sõlmitud siduv leping;

10)

„ohutuseesmärk” – kvalitatiivne või kvantitatiivne avaldus, milles määratletakse ohutegurite ilmnemise maksimaalne eeldatav sagedus või tõenäosus;

11)

„ohutusnõuded” – riski vähendamise meetmed, mis tulenevad teatava ohutuseesmärgi saavutamiseks ette nähtud riskide vähendamise strateegiast ning milleks võivad olla korraldus-, tegevus-, menetlus-, funktsiooni-, toimivus- ja koostalitlusvõimega seotud nõuded või keskkonnatingimused;

12)

„katkestuseta ümberlülitus või käigultvahetus” – Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (EATMN) süsteemi osade või tarkvara vahetamine süsteemi töötamise ajal ilma töö katkestamiseta;

13)

„tarkvara turvalisuse nõue” – ülevaade sellest, mida tarkvara peab sisendeid ja piiranguid arvesse võttes tootma; selle täitmisega tagatakse EATMNi tarkvara turvaline ning kasutusvajadustele vastav toimimine;

14)

„EATMNi tarkvara” – artiklis 1 osutatud EATMNi süsteemides kasutatav tarkvara;

15)

„nõuete kehtivus” – konkreetseks kasutuseks ette nähtud nõuete otstarbekohasuse kinnitamine kontrollide ja objektiivsete tõendite abil;

16)

„sõltumatult saavutatav” – tarkvara vastavustõendamise teeb muu isik kui kontrollitava toote väljatöötaja;

17)

„tarkvararike” – programmi võimetus täita nõutavat funktsiooni nõuetekohaselt;

18)

„tarkvaratõrge” – programmi võimetus nõutavat funktsiooni täita;

19)

„COTS” – turul olevad rakendused, mida tarnija müüb avalike kataloogide kaudu ja mis ei ole ette nähtud kohandamiseks ega täiustamiseks;

20)

„tarkvarakomponendid” – moodulid, mida on võimalik kohandatud tarkvararakenduse loomiseks sobitada või ühendada teiste taaskasutatavate tarkvaramoodulitega;

21)

„sõltumatud tarkvarakomponendid” – sellised tarkvarakomponendid, mida ei muuda kasutuskõlbmatuks ohuolukorda põhjustav tõrkeseisund;

22)

„tarkvara ajaline jõudlus” – aeg, mille jooksul tarkvara peab antud sisendile või perioodilistele sündmustele vastama, ja/või tarkvara jõudlus, võttes arvesse ajaühikus sooritatavaid tehinguid või töödeldavaid teateid;

23)

„tarkvara võimekus” – tarkvara võime tulla toime etteantud andmevoo mahuga;

24)

„täpsus” – arvutatud tulemuste nõutav täpsus;

25)

„tarkvara ressursikasutus” – arvutisüsteemi ressursside hulk, mida rakendustarkvara võib kasutada;

26)

„tarkvara mittekapriissus” – tarkvara käitumine ootamatute sisendite, riistvara rikete ja energiakatkestuste korral kas arvutisüsteemis endas või sellega ühendatud seadmetes;

27)

„ülekoormuse taluvus” – süsteemi käitumine ja eelkõige selle taluvus sisendite korral, mille sagedus on suurem kui süsteemi tavalise toimimise korral;

28)

„EATMNi tarkvara nõuetekohane ja täielik vastavustõendamine” – olukord, kus kõigi tarkvara turvalisuse nõuetega määratletakse täpselt, mida riski hindamise ja vähendamisega tarkvarakomponendilt nõutakse, ning nende nõuete rakendamine on näidatud tasemeni, mida nõuab tarkvara turvalisuse tagatuse tase;

29)

„tarkvara elutsükli andmed” – tarkvara elutsükli jooksul toimingute kavandamiseks, suunamiseks, selgitamiseks, määratlemiseks, registreerimiseks või nendest toimingutest tõendite jätmiseks loodud andmed. Kõnealused andmed võimaldavad tarkvara elutsükli protsesside sidumist, süsteemi või seadmete heakskiitmist ning sellejärgset tarkvaratoote modifitseerimist;

30)

„tarkvara elutsükkel”:

31)

„süsteemi turvalisuse nõue” – funktsionaalse süsteemi jaoks loodud turvalisuse nõue.

a)

tarkvara turvalisuse nõuded määratlevad täpselt, mida on vaja tarkvara ohutuseesmärgi ja -nõuete täitmiseks, nagu on määratletud riski hindamise ja vähendamise protsessis;

b)

jälgitavust käsitletakse seoses kõigi tarkvara turvalisuse nõuetega;

c)

tarkvara rakendamine ei sisalda funktsioone, mis avaldavad negatiivset mõju turvalisusele;

d)

EATMNi tarkvara vastab nõuetele usaldusväärsuse tasemega, mis on kooskõlas tarkvara kriitilisusega;

e)

punktides a kuni d kehtestatud üldiste ohutusnõuete järgimist kindlustavad tagatised; nõutavatest tagatistest tunnistust andvad põhjendused tulenevad alati

1)

on dokumenteeritud ning moodustab osa riskide hindamise ja vähendamise üldisest dokumentatsioonist;

2)

määrab kogu kasutatavale EATMNi tarkvarale turvalisuse tagatuse taseme vastavalt I lisas sätestatud nõuetele;

3)

kindlustab

4)

määrab kindlaks, kui ranged peavad olema tagatised. Rangus tuleb määratleda tarkvara turvalisuse tagatuse kõikide tasemete jaoks ning peab tarkvara kriitilisuse suurenedes samuti suurenema; selleks peavad

5)

kasutab EATMNi tarkvara käitamise kogemustest saadavat tagasisidet eesmärgiga saada kinnitus selle kohta, et tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja turvalisuse tagatuse tasemete määramine vastavad nõuetele. Selleks võrreldakse turvalisusega seotud vahejuhtumitest teatamist ja nende hindamist käsitlevate asjakohaste nõuete kohaselt esitatud tarkvararikete ja -tõrgete tagajärgi asjaomase süsteemi jaoks määratletud tagajärgedega vastavalt määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa punktis 3.2.4 kehtestatud tõsidusastmeid käsitlevale kavale.

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/11

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Poola taotlus registreerida nimetus „Miód wrzosowy z Borów Dolnośląskich”, Kreeka taotlus registreerida nimetus „Σταφίδα Ζακύνθου” (Stafida Zakynthou) ning Tšehhi Vabariigi taotlus registreerida nimetus „Chodské pivo”Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(2)

Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleb kõnealused nimetused registreerida,

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/13

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. juunist 2008 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)

Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2007/2008. turustusaastal, (3) on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud,

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/16

(1)

Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud, et teatavate kõnealuses direktiivis sätestatud tingimuste täitmise puhul võib liikmesriigi või selle osa veisekarjad tunnistada ametlikult vabaks veiste tuberkuloosist ja veiste ensootilisest leukoosist.

(2)

Veiste tuberkuloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vabaks tunnistatud liikmesriikide piirkondade loetelu on sätestatud komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsuses 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja nende piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega. (2)

(3)

Selleks et Veneto maakonnale saaks anda ametlikult veiste tuberkuloosi vaba piirkonna staatuse, on Itaalia komisjonile esitanud kõikide kõnealuse maakonna provintside kohta dokumendid, millest ilmneb nende vastavus direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud asjakohastele nõuetele.

(4)

Nendele dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks see Itaalia piirkond tunnistada ametlikult veiste tuberkuloosist vabaks piirkonnaks.

(5)

Poola on komisjonile samuti esitanud dokumendid, mis kinnitavad teatavate direktiivis 64/432/EMÜ ettenähtud tingimuste täitmist Väike-Poola (Małopolskie) vojevoodkonna kahes halduspiirkonnas (powiaty), võimaldades tunnistada need Poola piirkonnad ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabadeks piirkondadeks.

(6)

Esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks need Poola piirkonnad (powiaty) ametlikult tunnistada veiste ensootilisest leukoosist vabadeks piirkondadeks.

(7)

Seetõttu tuleks otsust 2003/467/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/20

(1)

Määruse (EMÜ) nr 793/93 raames on järgmised ühendid loetud eritähelepanu vajavateks ühenditeks, mida tuleb hinnata vastavalt komisjoni 25. oktoobri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 2364/2000 eritähelepanu vajavate ainete neljanda nimekirja kohta vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93: (2)

(2)

Osundatud määrustega referendiks määratud liikmesriik on lõpetanud kõnealustest ainetest inimesele ja keskkonnale tuleneva ohu hindamise vastavalt komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93, (3) ja on soovitanud strateegia ohu vähendamiseks.

(3)

Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega (SCHER) on konsulteeritud ja komitee on esitanud arvamused referendi ohuhindamise kohta. Kõnealused arvamused on avaldatud teaduskomitee veebilehel.

(4)

Ohuhindamise ja ohu piiramise strateegia kohta saadud täiendavad tulemused on esitatud asjaomases komisjoni teatises. (4)

(5)

Kõnealuse hindamise põhjal on asjakohane soovitada teatavaid ohu vähendamise meetmeid teatavate ainete puhul. Konkreetselt nimekirja kandmata ainete kohta ei ole käesoleva soovituse adressaatidele esitatud soovitusi.

(6)

Töötajatele soovitatud ohu vähendamise meetmeid tuleks vaadelda töötajate kaitse õigusaktide raames, mida käsitatakse sobiva raamistikuna kõnealustest ainetest lähtuva ohu piiramiseks vajaliku määrani.

(7)

Käesoleva soovituse kohased ohu vähendamise meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

1.

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peaksid kehtestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (5) alusel 2,4-dinitrotolueeni kohta väljaantavates lubades tingimused, heite piirväärtused või samaväärsed parameetrid või tehnilised meetmed, et kõnealust ainet kasutataks vastavalt parimale võimalikule tehnikale, võttes arvesse asjaomaste käitiste tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi.

2.

Liikmesriigid peaksid hoolikalt jälgima 2,4-dinitrotolueenialase parima võimaliku tehnika rakendamist ja teatama komisjonile parima võimaliku tehnika alase teabevahetuse raames kõigist olulistest muudatustest.

3.

2,4-dinitrotolueeni kohalikke heiteid veekeskkonda ja õhku tuleks vajadusel piirata riiklike eeskirjadega, millega tagatakse, et keskkonda ei ähvardaks oht.

4.

Käesolev soovitus on suunatud kõikidele sektoritele, kus tegeldakse kõnealuste ainete impordi, tootmise, transpordi, säilitamise, valmistiseks kokkusegamise või muu töötlemise, kasutamise, lõppladustamise või taaskasutusse võtmisega, ja liikmesriikidele.

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/22

„c)

tootja või importija viis aine enne käesoleva määruse jõustumist turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995, 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, ning seda käsitleti teavitatud ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimesele taandele, kuid see ei vasta käesolevas määruses sätestatud polümeeri määratlusele, eeldusel et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;”

„c)

tootja või importija viis aine turule ühenduses või riikides, mis ühinesid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 või 1. mail 2004 või 1. jaanuaril 2007, mis tahes ajahetkel ajavahemikus 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 (kaasa arvatud) ning enne käesoleva määruse jõustumist käsitleti seda teavitatud ainena vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimesele taandele selle direktiiviga 79/831/EMÜ muudetud sõnastuses, kuid see aine ei vasta käesolevas määruses sätestatud polümeeri määratlusele eeldusel, et tootjal või importijal on eelnenu kohta dokumentaalsed tõendid;”.

31.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/22