ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 86

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
28. märts 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 277/2008, 27. märts 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2008, 27. märts 2008, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 279/2008, 27. märts 2008, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 280/2008, 27. märts 2008, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 900/2007 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

7

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 281/2008, 27. märts 2008, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1060/2007 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

8

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 282/2008, 27. märts 2008, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta ( 1 )

9

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 283/2008, 27. märts 2008, millega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 673/2005 (millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele) I lisa

19

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 284/2008, 27. märts 2008, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris teatavad nimetused (Lingot du Nord (KGT), Cipolla Rossa di Tropea Calabria (KGT), Marrone di Roccadaspide (KGT))

21

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 285/2008, 27. märts 2008, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

23

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu ja komisjon

 

 

2008/270/EÜ, Euratom

 

*

Nõukogu ja komisjoni otsus, 25. veebruar 2008, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmimise kohta

25

 

 

Nõukogu

 

 

2008/271/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 25. veebruar 2008, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu teise lisaprotokolli, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta

27

 

 

Komisjon

 

 

2008/272/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 28. november 2007, riigiabi kohta C 6/07 (ex N 558/06), mida Poola kavatseb anda äriühingule Techmatrans S.A. (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5616 all)  ( 1 )

28

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 277/2008,

27. märts 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. märtsil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Komisjoni 27. märtsi 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

56,9

MA

49,2

TN

123,3

TR

88,7

ZZ

79,5

0707 00 05

JO

178,8

MA

69,9

MK

99,4

TR

175,7

ZZ

131,0

0709 90 70

MA

52,7

TR

137,5

ZZ

95,1

0805 10 20

EG

46,0

IL

57,7

MA

55,0

TN

57,2

TR

56,9

ZZ

54,6

0805 50 10

IL

116,0

TR

132,0

ZA

133,3

ZZ

127,1

0808 10 80

AR

94,3

BR

85,2

CA

103,3

CL

80,1

CN

91,7

MK

39,9

US

116,2

UY

70,2

ZA

66,6

ZZ

83,1

0808 20 50

AR

77,5

CL

87,7

CN

53,0

ZA

86,3

ZZ

76,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 278/2008,

27. märts 2008,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust suhkruturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 nõuetele.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. märtsil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).


LISA

Töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused, mis jõustuvad alates 28. märtsist 2008

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1701 11 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

25,85 (2)

1701 11 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

25,85 (2)

1701 12 90 9100

S00

eurot 100 kg kohta

25,85 (2)

1701 12 90 9910

S00

eurot 100 kg kohta

25,85 (2)

1701 91 00 9000

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,2811

1701 99 10 9100

S00

eurot 100 kg kohta

28,11

1701 99 10 9910

S00

eurot 100 kg kohta

28,11

1701 99 10 9950

S00

eurot 100 kg kohta

28,11

1701 99 90 9100

S00

eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,2811

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad, välja arvatud järgmised:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Liechtenstein, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, () Montenegro, Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.


(1)  Sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244.

(2)  Kõnealust summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule. Kui eksporditava toorsuhkru saagis ei ole 92 %, korrutatakse toetuse suurus iga vastava eksporditehingu puhul ümberarvestuskoefitsiendiga, mis saadakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 lisa I punkti III lõikele 3 arvutatud eksporditava toorsuhkru saagise jagamisel arvuga 92.


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 279/2008,

27. märts 2008,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides c, d ja g loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust suhkruturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (2) nõuetele.

(5)

Eksporditoetused võidakse kehtestada, et ületada konkurentsilõhe ühenduse ja kolmandate riikide ekspordi vahel. Ühenduse eksport teatavatesse lähedastesse sihtkohtadesse ja kolmandatesse riikidesse, kus ühenduse toodete suhtes kehtib impordi soodusrežiim, on praegu eriti soodsas konkurentsipositsioonis. Seepärast tuleks kaotada eksporditoetused nimetatud sihtkohtadesse.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuskõlblikud tooted peavad vastama määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklites 3 ja 4 sätestatud asjakohastele nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. märtsil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).


LISA

Töötlemata kujul eksporditavatele siirupitele ja teatavatele muudele suhkrutoodetele alates 28. märtsist 2008 kohaldatavad eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

28,11

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

28,11

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,2811

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

28,11

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,2811

1702 90 95 9100

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,2811

1702 90 95 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,2811 (2)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

28,11

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta

0,2811

NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad, välja arvatud järgmised:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Liechtenstein, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia (), Montenegro, Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.


(1)  Sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO julgeolekunõukogu 10 juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244.

(2)  Põhisummat ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 3513/92 lisa punktis 2 määratletud tootele (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12).


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 280/2008,

27. märts 2008,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 900/2007 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 900/2007, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2007/2008. turustusaastaks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 900/2007 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast 27. märtsil 2008. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

27. märtsil 2008. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 900/2007 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 33,106 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. märtsil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 196, 28.7.2007, lk 26. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 148/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 9).


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 281/2008,

27. märts 2008,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 1060/2007 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2007 millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru ekspordiks edasimüümiseks (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1060/2007 artikli 4 lõike 1 kohaselt ja pärast 26. märts 2008. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

26. märts 2008. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 1060/2007 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 423,48 EUR/t.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. märtsil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 242, 15.9.2007, lk 8. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) 148/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 9).


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 282/2008,

27. märts 2008,

toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,

pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet”),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (2) edendatakse pakendijäätmete taaskasutamist ja põletamist jäätmepõletusettevõtetes energia taaskasutamiseks ning pakendijäätmete ringlussevõttu.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1935/2004 on sätestatud toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide erinevuste likvideerimise üldpõhimõtted ja selle artikli 5 lõikes 1 on ette nähtud materjali- ja esemerühmade suhtes kohaldatavate erimeetmete võtmine. Kõnealuse määruse kohaselt on ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamine esmatähtis ülesanne.

(3)

Komisjoni 6. augusti 2002. aasta direktiivis 2002/72/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodete kohta (3) on sätestatud eeskirjad plastmaterjalide ja -esemete jaoks, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga.

(4)

Plastmaterjalist pakendijäätmed võivad sisaldada jääke varasemast kasutamisest ning väärkasutamisest ja mittelubatud ainetest tekkinud saasteaineid. Seepärast tuleks kehtestada erinõuded, et tagada ringlussevõetud plastist toodetud ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele.

(5)

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta (4) on sätestatud häid tootmistavasid käsitlevad eeskirjad määruse (EÜ) nr 1935/2004 I lisas loetletud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjali- ja esemerühmade ning nende kombinatsioonide või nende valmistamisel kasutatavate ringlussevõetud materjalide ja esemete jaoks.

(6)

Plastijäätmeid on ringlussevõetud materjalide ja esemete tootmiseks võimalik töödelda mehaaniliselt või lagundada keemilise depolümeerimise teel monomeerideks ja oligomeerideks. Keemilise depolümeerimise tulemusena saadud monomeere ja oligomeere tuleb käsitada samamoodi kui keemilise sünteesi abil toodetud monomeere. Seetõttu peavad ka nemad saama direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud monomeeride ja lisaainete loa ning nad peavad vastama selles kehtestatud spetsifikaatidele ja puhtusekriteeriumidele. Seetõttu peaks jätma asjaomased ained käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(7)

Toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide tootmisest tekkinud lõikejäägid ja tükid, mis ei ole olnud toiduga kokkupuutes või muul viisil saastatud ja mis on tootmishoonetes uuteks toodeteks ümber sulatatud või müüdud määruses (EÜ) nr 2023/2006 sätestatud heade tootmistavade eeskirjade kohaselt kvaliteedikontrolli süsteemi osana kolmandale isikule, loetakse toiduga kokkupuutuvate toodete jaoks sobivaks ja tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja. Kõik muud toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide tootmisest tekkinud lõikejäägid ja tükid peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(8)

Käesoleva määruse kohane loa andmise menetlus ei tohiks hõlmata ringlussevõetud plasti, mida kasutatakse direktiivis 2002/72/EÜ kindlaksmääratud funktsionaalse plasttõkkekihi taga. Direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud funktsionaalse plasttõkkekihi taga kasutatavaid aineid käsitlevaid eeskirju loetakse piisavaks, et tagada ohutus ka funktsionaalse plasttõkkekihi taga kasutatava ringlussevõetud plasti puhul.

(9)

Direktiivis 2002/72/EÜ on sätestatud loetelud ainetest, mida on lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete valmistamisel. Kõnealuste ainete ohutust on hinnatud ja nende ohutuks kasutamiseks on kehtestatud migratsiooni piirnormid. Et tagada ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete puhul sama ohutustase, tuleks ringlussevõetud plastile lisada ainult lubatud monomeere ja lisaaineid ning ka toiduga kokkupuutuvate ringlussevõetud plastist materjalide puhul tuleks järgida samu migratsiooni piirnorme.

(10)

Direktiivis 2002/72/EÜ on sätestatud vastavusdeklaratsioon ja tõendusdokumentide pidamine, et tagada plastmaterjali ohutut kasutamist käsitleva asjakohase teabe vahetamine käitlejate ja pädevate asutuste vahel. Samad üldeeskirjad kehtivad ka ringlussevõetud plasti suhtes ning seepärast tuleks neid kohaldada ka toiduga kokkupuutuvate ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete suhtes.

(11)

Ringlussevõetud plastist materjali ja eseme ohutuse saab tagada üksnes juhul, kui üheaegselt on tagatud lähteainete karakteristikud, sortimistõhusus ja protsessi mõjusus, et vähendada saasteaineid, ning ringlussevõetud plasti kindlaksmääratud kasutamine. Asjaomased toimingud sõltuvad plasti liigist ja kohaldatavast ringlussevõtuprotsessist. Kõiki nimetatud aspekte on võimalik hinnata üksnes tervikuna iga üksiku ringlussevõtuprotsessi hindamise käigus, millele järgneb individuaalse loa andmine.

(12)

Ringlussevõetud plastide ohutuse saab tagada ainult siis, kui ringlussevõtuprotsessi käigus toodetakse reprodutseeritava kvaliteediga ringlussevõetud plasti. Seda saab kontrollida tõhusa kvaliteeditagamissüsteemi abil. Seega tuleks turule viia ainult niisugusest ringlussevõtuprotsessist pärit ringlussevõetud plasti, mida juhitakse tõhusa kvaliteeditagamissüsteemi abil.

(13)

Direktiivis 2002/72/EÜ on sätestatud kõiki teisi aineid välistav lubatud monomeeride ja lähteainete loetelu (positiivne loetelu), mida tuleb järgida toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete valmistamisel, ning millest tingituna tuleks ringlussevõtuprotsessis kasutada lähteainena ainult neid materjale ja esemeid, mis vastavad direktiivi 2002/72/EÜ sätetele. Selleks tuleb plastesemed enne ringlussevõttu sortida. Teatavate materjalide, näiteks polüolefiinide puhul, on nende füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu vaja sajaprotsendilist sortimistõhusust, et tagada ringlussevõetud plasti vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele. Selline sortimistõhusus on võimalik saavutada suletud ja kontrollitud ahelas toimuvas tooteringluses. Muude materjalide, näiteks polüetüleentereftalaadi puhul on ringlussevõetud plasti ohutus võimalik tagada ka väiksema sortimistõhususe puhul, kui on tegemist tõenäoliselt toiduga kokkupuutunud plastiga, mida on kogutud ukse-eest-veoga. Vajalik sortimistõhusus tuleks kindlaks määrata iga materjali puhul eraldi.

(14)

Plastijäätmed võivad olla saastunud ainetega, mis on jäänud plasti varasemast kasutamisest või juhuslikust väärkasutamisest või mis pärinevad ainetest, mille toiduga kokkupuutumine ei ole lubatud. Kuna kõiki võimalikke saasteainete liike ei ole võimalik teada ja kuna eri liiki plastide võime säilitada ja eritada saasteaineid on erinev, ei ole võimalik kindlaks määrata lõpptoote karakteristikuid, mida kohaldataks kõikide ringlussevõetud plastide liikide suhtes. Sellepärast on vaja omavahel kombineerida lõpptoote ohutuse kindlustamiseks vajalikke lähteainete karakteristikuid ja sobivaid võimalike saasteainete kõrvaldamise menetlusi.

(15)

Mehaanilisel töötlemisel, mille käigus plastijäätmed peenestatakse ja puhastatakse, tuleb nimetatud saasteained eriti hoolikalt kõrvaldada. Ringlussevõtuprotsess peab näitama, et sellega saab võimalikke saasteaineid tõhusalt vähendada tasemeni, mis ei ohusta inimeste tervist. Saasteained võiksid migreeruda ainult määral, mis on võrreldav vastava ringlussevõtuprotsessi mõjususkatsete või muude asjakohaste analüüside tulemustega või mis on nendest tunduvalt madalam ning mis vastab määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele. Ohutuse hindamisel tuleb kontrollida, et ringlussevõtuprotsess vastab nendele tingimustele. Seevastu võib mittetäidetavate materjalide ja esemete puhul, nagu kastid ja kaubaalused, mida käideldakse suletud ja kontrollitud ahelas toimuvas tooteringluses ning mille valmistamise, jaotuse ja kasutamise kõik etapid on kontrolli all, pidada piisavaks tõendamist, et saastumist on võimalik vältida juhtudel, kui asjaomaseid materjale ja esemeid kasutatakse üksnes kokkupuuteks kuiva toiduga, nagu puu- ja juurvili.

(16)

Ringlussevõetud plastist valmistatud teatavat liiki plastmaterjalid ja -esemed sobivad teatava toiduga kokkupuutumiseks üksnes kindlatel tingimustel. Niisugused materjalid ja esemed ning asjakohased kokkupuutetingimused tuleks määrata kindlaks ohutushindamise käigus.

(17)

Kui ohutushinnangut ja toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete valmistamisel kasutatavate ringlussevõtuprotsesside lubamist käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid on erinevad, võib see takistada nende materjalide ja esemete vaba liikumist, luues tingimused ebavõrdseks ja ebaõiglaseks konkurentsiks. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklites 9–12 sätestatud loa andmise korra alusel kehtestada ühenduse tasandil lubamise kord.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklitega 9–12 sätestatud lubade andmise kord on ette nähtud üksnes ainete lubamiseks. Käesoleva määruse raames tuleks asjaomast lubade andmise korda kohandada nii, et see hõlmaks ka ringlussevõtuprotsesside lubamist. Muudatuste näol on tegemist määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 lõike 1 punktis n osutatud konkreetsete protseduurireeglitega.

(19)

Ringlussevõtuprotsessi ohutust peaks hindama toiduohutusamet. Selleks et teatada taotlejale, millised andmed tuleb ohutushindamise jaoks esitada, peaks toiduohutusamet avaldama üksikasjalikud juhised taotluse ettevalmistamiseks ja esitamiseks.

(20)

Ringlussevõtuprotsessi ohutuse hindamisele peaks järgnema riskijuhtimisotsus selle kohta, kas kõnealuse ringlussevõtuprotsessi jaoks tuleks anda luba. Otsus tuleks vastu võtta vastavalt määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 23 lõikes 2 kirjeldatud regulatiivkomitee menetlusele, et tagada komisjoni ja liikmesriikide tihe koostöö.

(21)

Ringlussevõtuprotsess on kasutatavat tehnoloogiat ja kasutatavaid protsessiparameetreid arvestades ettevõttespetsiifiline. Seepärast tuleks anda ainult protsessispetsiifilisi lube. Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklites 9–12 sätestatud lubade andmise korda tuleks vastavalt kohandada.

(22)

Protsessi peaks olema võimalik teostada eri tootmiskohtades, tingimusel et järgitakse taotluses ja väljaantud loas kirjeldatud tehnoloogiat ja menetlusparameetreid.

(23)

Avalikkust tuleks informeerida lubatud ringlussevõtuprotsessidest. Selleks tuleks luua määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 lõike 1 punktis m osutatud ühenduse register käesoleva määruse alusel lubatud ringlussevõtuprotsesside kohta, mis sisaldaks lubatud protsessi tulemusena saadud ringlussevõetud plasti kasutusotstarbe kirjeldust.

(24)

Liikmesriigid peaksid jäätmete ringlussevõtu ja töötlemise tehaste tegevust jälgima ja kontrollima. 29. aprilli 2004. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (5) hõlmab ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ametlikku kontrollimist. Kõige tõhusam viis kontrollida, kas ringlussevõtuprotsess toimub loale vastavalt ja kas on sisse seatud tõhus kvaliteeditagamissüsteem, on pädeva asutuse teostatav audit jäätmete ringlussevõtuga tegelevas ettevõttes. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks tehtavad ametlikud kontrollimised peaksid seepärast hõlmama määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 10 määratletud auditeid. Audit peaks toimuma kõige kulutasuvamal viisil, et hoida pädevate asutuste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete haldus- ja majanduskoormus võimalikult madal.

(25)

Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleks liikmesriikidele ja komisjonile teatada ringlussevõtu- või valmistamiskohtadest, kus rakendatakse lubatud ringlussevõtuprotsessi.

(26)

Tootmisharul peaks olema võimalik oma pakenditele märkida, et need sisaldavad ringlussevõetud plasti. Tarbijat ei tohi siiski pakendis sisalduva ringlussevõetud materjali suhtes eksitada. Standardis EN ISO 14021 on sätestatud ringlussevõetud plasti märgistamise eeskirjad seoses plasti sisaldusega. Tarbijate piisava informeerimise tagamiseks tuleks ringlussevõetud plasti märgistamisel järgida standardis EN ISO 14021 või samaväärses standardis sätestatud läbipaistvaid eeskirju.

(27)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 kohaselt tuleb materjalide ja esemete kohta esitada vastavusdeklaratsioon. Ringlussevõetud plastist materjali ja esemete töötlejal tuleb deklareerida, et ta kasutab ainult lubatud protsessi tulemusena ringlussevõetud plasti ja et lõpptoodang vastab selle suhtes kohaldatavatele ühenduse ja riigisisestele nõuetele, eriti määrusele (EÜ) nr 1935/2004 ja direktiivile 2002/72/EÜ. Ringlussevõtja peab andma töötlejale teavet selle kohta, et ringlussevõetud plast on toodetud lubatud protsessi tulemusena, ja nimetama asjaomase plasti kasutusala. Seega peab nii ringlussevõetud plastist valmismaterjalidele ja -esemetele kui ka ringlussevõetud plastile olema lisatud vastavusdeklaratsioon. Direktiivis 2002/72/EÜ on juba sätestatud üldine teave, mis tuleb deklaratsioonis esitada. Käesolevas määruses tuleks seepärast määratleda üksnes lisateave ringlussevõetud plasti sisalduse suhtes ringlussevõetud plastist materjalides ja esemetes.

(28)

Kuna ringlussevõetud materjale sisaldavad materjalid ja esemed on liikmesriikides juba turule jõudnud, tuleb näha ette sätted, millega tagatakse, et üleminek ühenduse lubade andmise korrale toimuks sujuvalt ega häiriks olemasolevat ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete turgu. Taotlejatele tuleb anda piisavalt aega, et teha toiduohutusametile kättesaadavaks ohutushindamise jaoks vajalik teave niisugustes toodetes kasutatava ringlussevõetud plasti kohta. Seepärast tuleb määrata teatav ajavahemik, nn esialgse lubamise etapp, mille vältel peavad taotlejad esitama toiduohutusametile teabe olemasolevate ringlussevõtuprotsesside kohta. Esialgse lubamise etapi jooksul võib esitada loataotluse ka uute ringlussevõtuprotsesside kohta. Toiduohutusamet peab viivitamata hindama kõiki olemasolevate ja uute ringlussevõtuprotsesside taotlusi, mille kohta on esialgse lubamise etapi jooksul esitatud piisavalt teavet.

(29)

Ringlussevõtuprotsesside suhtes kohaldatava kvaliteeditagamissüsteemi kohta on vaja kehtestada erinõuded. Kuna kvaliteeditagamine kuulub heade tootmistavade juurde, mida reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 2023/2006, tuleb lisada nimetatud määruse lisasse erinõuded kvaliteeditagamissüsteemi kohta.

(30)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2002/72/EÜ artiklis 1 osutatud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete ning nende osade suhtes, mis sisaldavad ringlussevõetud plasti (edaspidi „ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed”).

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete suhtes, tingimusel et need on valmistatud vastavalt määruses (EÜ) nr 2023/2006 sätestatud headele tootmistavadele:

a)

ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed, mille valmistamisel on kasutatud monomeere ja lähteaineid, mis on saadud plastmaterjalide ja -esemete keemilise depolümeriseerimise tulemusena;

b)

ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed, mis on valmistatud direktiivi 2002/72/EÜ nõuete kohase plasttoodangu kasutamata lõikejääkidest ja/või töötlemistükkidest, mis võetakse ringlusse kas tootmiskohas või mida kasutatakse teises tootmiskohas;

c)

ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed, mille puhul kasutatakse ringlussevõetud plasti direktiivis 2002/72/EÜ kindlaksmääratud funktsionaalse plasttõkkekihi taga.

3.   Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate plastmaterjalide ja -esemete suhtes kohaldatakse endiselt ka direktiivi 2002/72/EÜ.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EÜ) nr 1935/2004 ja direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud mõisteid.

2.   Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ringlussevõtuprotsess” – protsess, mille käigus plastijäätmed võetakse ringlusse direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) artikli 3 punktis 7 määratletud ringlussevõtu mõiste kohaselt; käesolevas määruses tähistatakse asjaomase mõistega ainult protsesse, mille käigus toodetakse ringlussevõetud plasti;

b)

„sisendplast” – kogutud ja sorditud kasutamisjärgsed plastmaterjalid ja -esemed, mida kasutatakse ringlussevõtuprotsessis lähteainena;

c)

„suletud ja kontrollitud ahelas toimuv tooteringlus” – tootmis- ja turustustsüklid, mille puhul tooted ringlevad kontrollitud korduskasutus- ja turustussüsteemis ning milles ringlussevõetud materjal pärineb üksnes ahela üksustest ja muud juhuslikku materjali tuuakse ahelasse üksnes nii vähe kui tehniliselt võimalik;

d)

„mõjususkatse” – ringlussevõtuprotsessi plastmaterjalidest või -esemetest keemiliste saasteainete eemaldamise mõjususe tõendamine;

e)

„töötleja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada oma ettevõttes ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete puhul käesoleva määruse nõuete täitmine;

f)

„ringlussevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada oma kontrolli all olevas ettevõttes ringlussevõtuprotsessi puhul käesoleva määruse nõuete täitmine.

Artikkel 3

Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid käsitlevad nõuded

1.   Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid tohib viia turule ainult siis, kui need sisaldavad käesoleva määruse alusel lubatud ringlussevõtuprotsessist pärinevat ringlussevõetud plasti.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatud ringlussevõtuprotsessi juhitakse asjakohase kvaliteeditagamissüsteemi abil, mis tagab ringlussevõetud plasti vastavuse antud loa nõuetele.

Kõnealune kvaliteeditagamissüsteem vastab määruse (EÜ) nr 2023/2006 lisas sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele.

Artikkel 4

Ringlussevõtuprotsessi lubamise tingimused

Loa saamiseks peab ringlussevõtuprotsess vastama järgmistele tingimustele:

a)

sisendplasti kvaliteet tuleb kindlaks määrata ja seda kontrollida varem kindlaksmääratud kriteeriumide alusel, millega tagatakse ringlussevõetud plastist valmismaterjali ja -eseme vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3;

b)

sisendplast peab pärinema plastmaterjalidest ja -esemetest, mis on valmistatud kooskõlas ühenduse õigusaktidega toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete kohta, eriti nõukogu 30. jaanuari 1978. aasta direktiiviga 78/142/EMÜ vinüülkloriidmonomeeri sisaldavaid ja toiduainetega kokkupuutumiseks mõeldud materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (6) ning direktiiviga 2002/72/EÜ;

c)

i)

sisendplast peab pärinema kas suletud ja kontrollitud ahelas toimuvast tooteringlusest, mis tagab üksnes toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete kasutamise ja välistab igasuguse saastumise, või

ii)

tuleb mõjususkatse või muu asjakohase teadusliku tõendusmaterjali abil tõendada, et protsess vähendab plastlähteaine saasteaineid piirini, mis ei ohusta inimeste tervist;

d)

ringlussevõetud plasti kvaliteet tuleb kindlaks määrata ja seda kontrollida varem kindlaksmääratud kriteeriumide alusel, millega tagatakse ringlussevõetud plastist valmismaterjali ja -eseme vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3;

e)

tuleb kehtestada ringlussevõetud plasti kasutamise tingimused, mis võimaldavad tagada, et ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3.

Artikkel 5

Ringlussevõtuprotsessi jaoks loa taotlemine ja toiduohutusameti arvamus

1.   Määruse (EÜ) 1935/2004 artiklites 9–10 sätestatud lubamise korda kohaldatakse mutatis mutandis ringlussevõtuprotsesside lubamise suhtes kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 2–4 kehtestatud erisätetega.

2.   Tehniline toimik sisaldab andmeid, mis on kindlaks määratud ringlussevõtuprotsessi ohutuse hindamise juhendis, mille toiduohutusamet peab avaldama hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamist.

3.   Toiduohutusamet esitab kuue kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest alates arvamuse selle kohta, kas ringlussevõtuprotsess vastab artikli 4 tingimustele.

4.   Kui tegemist on hinnatud ringlussevõtuprotsessi lubamist pooldava arvamusega, peab toiduohutusameti arvamus sisaldama:

a)

ringlussevõtuprotsessi lühikirjeldust;

b)

vajaduse korral soovitusi sisendplasti tingimuste või piirangute kohta;

c)

vajaduse korral soovitusi ringlussevõtuprotsessi tingimuste või piirangute kohta;

d)

vajaduse korral kriteeriume ringlussevõetud plasti iseloomustamiseks;

e)

vajaduse korral soovitusi ringlussevõetud plasti kasutusala tingimuste kohta;

f)

vajaduse korral soovitusi selle kohta, kuidas jälgida ringlussevõtuprotsessi vastavust loa andmise tingimustele.

Artikkel 6

Ringlussevõtuprotsessi lubamine

1.   Komisjon võtab vastu taotlejale adresseeritud otsuse, millega vastavat ringlussevõtuprotsessi kas lubatakse või ei lubata.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 11 lõiget 3.

2.   Otsuses võetakse arvesse toiduohutusameti arvamust, ühenduse õigusaktide asjaomaseid sätteid ning muid kaalumisel oleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid.

Kui otsus ei ole toiduohutusameti arvamusega kooskõlas, esitab komisjon selle kohta selgituse.

3.   Otsus, millega luba antakse, sisaldab järgmist:

a)

ringlussevõtuprotsessi nimetus;

b)

loa valdaja(te) nimi ja aadress;

c)

ringlussevõtuprotsessi lühikirjeldus;

d)

mis tahes tingimused või piirangud sisendplasti kohta;

e)

kõik tingimused ja piirangud ringlussevõtuprotsessi kohta;

f)

kogu iseloomustus ringussevõetud plasti kohta;

g)

kõik tingimused seoses ringlussevõtuprotsessi abil valmistatud ringlussevõetud plasti kasutusotstarbega;

h)

kõik nõuded selle kohta, kuidas jälgida ringlussevõtuprotsessi vastavust loa andmise tingimustele;

i)

loa jõustumise kuupäev.

4.   Otsus loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Loa valdajale väljastatud luba kehtib kogu ühenduses.

Lubatud ringlussevõtuprotsess kantakse artikli 9 lõikes 1 osutatud registrisse.

Artikkel 7

Loaga kaasnevad kohustused

1.   Pärast käesoleva määruse kohast ringlussevõtuprotsessi lubamist peab loa valdaja või muu ettevõtja, kes ringlussevõtuprotsessi litsentsi alusel kasutab, järgima kõiki loaga seotud tingimusi ja piiranguid.

Iga lubatud ringlussevõtuprotsessist pärinevat ringlussevõetud plasti kasutav töötleja või iga lubatud ringlussevõtuprotsessi abil saadud ringlussevõetud plasti sisaldavaid materjale või esemeid kasutav ettevõtja peab järgima kõiki loaga seotud tingimusi ja piiranguid.

2.   Loa valdaja või muu ettevõtja, kes kasutab lubatud ringlussevõtuprotsessi litsentsi alusel, peab teatama komisjonile viivitamata igasugusest uuest teaduslikust või tehnilisest teabest, mis võib mõjutada ringlussevõtuprotsessi ohutuse hindamist inimeste tervise seisukohalt.

Vajaduse korral vaatab toiduohutusamet nimetatud hinnangu läbi.

3.   Loa andmine ei mõjuta ühegi ettevõtja üldist tsiviil- ja kriminaalvastutust lubatud ringlussevõtuprotsessi, selle abil saadud ringlussevõetud plasti sisaldava materjali või eseme ning sellise materjali või esemega kokkupuutuva toidu eest.

Artikkel 8

Ringlussevõtuprotsessi loa muutmine, peatamine ja tühistamine

1.   Loa valdaja võib artikli 5 lõikes 1 sätestatud korras taotleda olemasoleva loa muutmist.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlusele tuleb lisada:

a)

viide esialgsele taotlusele;

b)

tehniline toimik, mis sisaldab uut teavet vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud juhendile;

c)

toimiku uus täielik tüüpvormis kokkuvõte.

3.   Toiduohutusamet hindab omal algatusel või liikmesriigi või komisjoni taotlusel seda, kas arvamus või luba on jätkuvalt käesoleva määrusega kooskõlas, toimides vajaduse korral artiklis 5 sätestatud korras.

4.   Komisjon vaatab toiduohutusameti arvamuse viivitamata läbi ja valmistab vajaduse korral ette otsuse eelnõu.

5.   Otsuse eelnõu, millega luba muudetakse, peab sisaldama kirjeldust kõikide vajalike muudatuste kohta kasutustingimustes ja kõnealuse loaga seotud piirangutes, kui need on olemas.

6.   Vajaduse korral luba muudetakse, peatatakse või tühistatakse artiklis 6 osutatud korras.

Artikkel 9

Ühenduse register

1.   Komisjon seab sisse ühenduse registri lubatud ringlussevõtuprotsesside kohta ja haldab seda.

2.   Register tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

3.   Iga registrikanne sisaldab artikli 6 lõikes 3 osutatud teavet.

Artikkel 10

Ametlik kontroll

1.   Ringlussevõtu tehase ja töötleja ametlik kontroll toimub vastavalt määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud eeskirjadele ja hõlmab kontrollimeetodina eelkõige määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 10 kindlaksmääratud auditeerimist.

2.   Ametlikul kontrollil tehakse kindlaks, kas ringlussevõtuprotsess vastab lubatud protsessile ja kas on sisse seatud määruse (EÜ) nr 2023/2006 kohane tõhus kvaliteeditagamissüsteem.

3.   Loa valdaja teatab liikmesriigi pädevale asutusele ringlussevõtu- ja valmistamiskoha, kus lubatud ringlussevõtuprotsess toimub. Liikmesriigid edastavad asjaomase teabe komisjonile.

Komisjonile tehakse teatavaks valmistamis- või ringlussevõtukohad kolmandates riikides.

Komisjon teeb kättesaadavaks ühenduse ja kolmandate riikide ringlussevõtukohtade registri ja ajakohastab seda.

Artikkel 11

Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete märgistamine

Ringlussevõetud plastist materjalides ja esemetes ringlussevõetud materjali sisalduse iseseisva vabatahtliku deklareerimise korral järgitakse standardis ISO 14021:1999 või samaväärses standardis kehtestatud korda.

Artikkel 12

Vastavusdeklaratsioon ja tõendusdokumentide pidamine

1.   Ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete vastavusdeklaratsioon sisaldab lisaks direktiivi 2002/72/EÜ artiklis 9 sätestatule käesoleva määruse I lisa A osas ettenähtud teavet.

2.   Ringlussevõetud plasti vastavusdeklaratsioon sisaldab lisaks direktiivi 2002/72/EÜ artiklis 9 sätestatule käesoleva määruse I lisa B osas ettenähtud teavet.

Artikkel 13

Ringlussevõtuprotsessi lubamise üleminekumeetmed

1.   Kui käesoleva artikli lõigetes 2–6 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ringlussevõtuprotsessi esialgse lubamise etapi suhtes artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud menetlust.

2.   Luba taotlevad ettevõtjad peavad 18 kuu jooksul pärast toiduohutusameti koostatud artikli 5 lõike 2 kohase ringlussevõtuprotsessi ohutuse hindamise juhendi avaldamist esitama artikli 5 kohase taotluse.

3.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks registri ringlussevõtuprotsessidest, mille kohta on vastavalt lõikele 2 esitatud nõuetekohane taotlus.

4.   Toiduohutusamet esitab arvamuse iga ringlussevõtuprotsessi suhtes, mille kohta on esitatud nõuetekohane taotlus käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul. Artikli 5 lõikes 3 osutatud kuuekuulist arvamuse esitamise tähtaega ei kohaldata.

5.   Taotlusi, mille kohta toiduohutusamet ei saa esitada arvamust põhjusel, et taotleja ei pidanud kinni määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 10 lõike 2 kohasest lisaandmete esitamise tähtajast, ei võeta esialgse lubamise kaalumisel arvesse.

6.   Kuue kuu jooksul pärast kõigi lõikes 4 osutatud arvamuste kättesaamist esitab komisjon toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele arvamuse saamiseks otsuste eelnõud, millega lõikes 1 osutatud ringlussevõtuprotsesse kas lubatakse või ei lubata.

Artikkel 14

Ringlussevõetud plastiga kauplemist ja selle kasutamist käsitlevad üleminekumeetmed

1.   Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba toimivast ringlussevõtuprotsessist, millele ei anta luba või mille kohta ei esitatud nõuetekohast taotlust kooskõlas artikliga 13, pärit ringlussevõetud plastiga kauplemine ja selle kasutamine on lubatud kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 6 osutatud otsuste vastuvõtmist.

2.   Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba toimivast ringlussevõtuprotsessist, millele ei anta luba või mille kohta ei esitatud nõuetekohast taotlust kooskõlas artikliga 13, pärit ringlussevõetud plasti sisaldavate materjalide ja esemetega kauplemine ja nende kasutamine on lubatud kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 15

Määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2023/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 3, 9, 10 ja 12 kohaldatakse siiski alates artikli 13 lõikes 6 osutatud otsuste vastuvõtmise kuupäevast. Kuni selle kuupäevani jätkavad liikmesriigid ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid ning ringlussevõetud plasti käsitlevate kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2)  EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/20/EÜ (ELT L 70, 16.3.2005, lk 17).

(3)  EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/19/EÜ (ELT L 91, 31.3.2007, lk 17).

(4)  ELT L 384, 29.12.2006, lk 75.

(5)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 180/2008 (ELT L 56, 29.2.2008, lk 4).

(6)  EÜT L 44, 15.2.1978, lk 15.


I LISA

A   OSA

Lisateave ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete vastavusdeklaratsioonis

Artikli 12 lõikes 1 osutatud kirjalik deklaratsioon sisaldab järgmist lisateavet:

kinnitus selle kohta, et kasutatud ringlussevõetud plast pärineb üksnes lubatud ringlussevõtuprotsessist, koos lubatud ringlussevõtuprotsessi EÜ registrinumbriga.

B   OSA

Lisateave ringlussevõetud plasti vastavusdeklaratsioonis

Artikli 12 lõikes 2 osutatud kirjalik deklaratsioon sisaldab järgmist lisateavet:

1.

kinnitus selle kohta, et ringlussevõtuprotsessi kohta on väljastatud luba, koos lubatud ringlussevõtuprotsessi EÜ registrinumbriga;

2.

kinnitus selle kohta, et sisendplast, ringlussevõtuprotsess ja ringlussevõetud plast vastavad antud loa nõuetele;

3.

kinnitus selle kohta, et sisse on seatud määruse (EÜ) nr 2023/2006 lisa jaotise B vastav kvaliteeditagamissüsteem.


II LISA

Määruse (EÜ) nr 2023/2006 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

pealkirja järele lisatakse järgmine jao pealkiri:

„A.   Trükivärvid”

2)

lisatakse järgmine jagu:

„B.   Plastide ringlussevõtuprotsesside kvaliteedi tagamise süsteem, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 282/2008 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2023/2006

1.

Ringlussevõtja kvaliteeditagamissüsteem peab looma piisava kindlustunde selle kohta, et ringlussevõtuprotsessiga suudetakse tagada ringlussevõetud plasti vastavus loa nõuetele.

2.

Kõik ringlussevõtja kasutatavad kvaliteeditagamissüsteemiga seotud andmed, nõuded ja sätted tuleb dokumenteerida süsteemselt ja korrektselt kirjalike tegutsemisstrateegiate ja menetlustena.

Kõnealused kvaliteedisüsteemidokumendid peavad võimaldama ühetaoliselt tõlgendada kvaliteedipoliitikat ja -korraldust, näiteks kvaliteediprogramme, projekte, juhiseid, andmestikke ja jälgitavuse tagamiseks võetud meetmeid.

Eelkõige peavad need sisaldama:

a)

kvaliteedipoliitika juhiseid, milles on selgelt määratletud ringlussevõtja kvaliteedieesmärgid, ettevõtte korraldus ja eelkõige organisatsioonilised struktuurid, juhtkonna kohustused ja nende organisatsioonilised volitused seoses ringlussevõetud plasti valmistamise kvaliteediga;

b)

kvaliteedikontrolli kavasid, sealhulgas kavasid sisendplasti ja ringlussevõetud plasti omaduste, tarnijate kvalifikatsiooni, sortimise, pesemise, sügavpuhastuse, kuumutamise või mis tahes muu ringlussevõetud plasti kvaliteedi suhtes olulise protsessietapi kohta, kaasa arvatud kvaliteedikontrolli suhtes kriitiliste punktide valiku kohta;

c)

kogu ringlussevõtuprotsessi jälgimiseks ja kontrollimiseks rakendatavaid halduslikke ja töökorralduslikke menetlusi, kaasa arvatud inspekteerimise ja kvaliteedi tagamise võtted kõigis valmistamisetappides ning eelkõige kriitiliste piiride kehtestamine ringlussevõetud plastide kvaliteedi seisukohalt kriitiliste punktide puhul;

d)

kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalvemeetodeid, eelkõige seoses selle võimega saavutada ringlussevõetud plasti soovitud kvaliteet, kaasa arvatud nõuetele mittevastavate toodete kontroll;

e)

teste ja analüüsiprotokolle või muid teaduslikke tõendusmaterjale, mida tehakse enne ringlussevõetud plasti tootmist, tootmise ajal ja pärast seda, nende tegemise sagedust ja katsetel kasutatavaid seadmeid, mille kalibreerimist peab olema võimalik tagantjärele kindlaks teha;

f)

kasutatavaid registreerimisdokumente.”


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 283/2008,

27. märts 2008,

millega asendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 673/2005 (millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele) I lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 673/2005, millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna Ameerika Ühendriigid ei ole viinud dumpingu ja subsiidiumide korvamise seadust (Continued Dumping and Subsidy Offset Act – CDSOA) kooskõlla oma WTO lepingute järgsete kohustustega, kehtestati määrusega (EÜ) nr 673/2005 teatavate Ameerika Ühendriikidest pärinevate toodete impordi suhtes 15 %-line täiendav väärtuseline tollimaks alates 1. maist 2005. Vastavalt WTO loale peatada tariifsete soodustuste kohaldamine Ameerika Ühendriikide suhtes kohandab komisjon igal aastal peatamise ulatust vastavalt sellele, mil määral on CDSOA põhjustanud ühenduse soodustuste olematuks muutmist või vähendamist.

(2)

Kõige hilisem aasta, mille puhul on andmeid kogutud dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude ning CDSOA alusel tehtud väljamaksete kohta, on 2007. eelarveaasta (1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007). Ameerika Ühendriikide tolli- ja piiriteenistuse avaldatud andmete kohaselt on ühenduse soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr 33,38 miljonit USA dollarit.

(3)

Kuna soodustuste olematuks muutmise või vähendamise ja järelikult ka peatamise ulatus on vähenenud, tuleb määruse (EÜ) nr 673/2005 I lisas esitatud nimekirjast eemaldada viimased 30 toodet.

(4)

Muudetud I lisas loetletud Ameerika Ühendriikidest pärinevate toodete impordi suhtes kehtestatud 15-protsendiline täiendav väärtuseline tollimaks ei ületa ühe aasta jooksul 33,38 miljonit USA dollarit.

(5)

Et ära hoida viivitusi nende toodete tollivormistuses, mille suhtes ei kohaldata enam 15 %-list täiendavat väärtuselist imporditollimaksu, tuleb käesolev määrus jõustada selle avaldamise päeval.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kaubanduse survemeetmete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 673/2005 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON


(1)  ELT L 110, 30.4.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 409/2007 (ELT L 100, 17.4.2007, lk 16).


LISA

„I LISA

Tooted, mille suhtes kohaldatakse täiendavat tollimaksu, on tähistatud kaheksakohalise CN-koodiga. Nende koodide all klassifitseeritud toodete kirjeldused on esitatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta), (1) muudetud määrusega (EÜ) nr 493/2005, (2) I lisas.

 

0710 40 00

 

4803 00 31

 

4818 30 00

 

4818 50 00

 

4820 10 50

 

4820 10 90

 

4820 30 00

 

4820 50 00

 

4820 90 00

 

6103 43 00

 

6104 63 00

 

6203 43 11

 

6203 43 19

 

6203 43 90

 

6204 63 11

 

6204 63 18

 

6204 63 90

 

6204 69 18

 

6204 69 90

 

6301 30 10

 

6301 30 90

 

6301 40 10

 

6301 40 90

 

8467 21 99

 

8705 10 00

 

9003 19 30

 

9009 11 00

 

9009 12 00


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  ELT L 82, 31.3.2005, lk 1.”


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 284/2008,

27. märts 2008,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris teatavad nimetused (Lingot du Nord (KGT), Cipolla Rossa di Tropea Calabria (KGT), Marrone di Roccadaspide (KGT))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimese lõiguga ja vastavalt artikli 17 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Lingot du Nord” ning Itaalia taotlus registreerida nimetused „Cipolla Rossa di Tropea Calabria” ja „Marrone di Roccadaspide”.

(2)

Kuna määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohaselt ei ole komisjonile esitatud ühtegi vastuväidet, tuleb kõnealused nimetused registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetused registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  ELT C 151, 5.7.2007, lk 21 (Lingot du Nord), ELT C 160, 13.7.2007, lk 15 (Cipolla Rossa di Tropea Calabria), ELT C 160, 13.7.2007, lk 19 (Marrone di Roccadaspide).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PRANTSUSMAA

Lingot du Nord (KGT)

ITAALIA

Cipolla Rossa di Tropea Calabria (KGT)

Marrone di Roccadaspide (KGT)


28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 285/2008,

27. märts 2008,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 punkti a ja lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides b, c, d ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse VII lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõikes 4 on sätestatud, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(6)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühitada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 2 loetletud ning määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. märtsil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1585/2006 (ELT L 294, 25.10.2006, lk 19).

(2)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 246/2008 (ELT L 75, 18.3.2008, lk 64).


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes alates 28. märtsist 2008 kohaldatavad toetusemäärad (1)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär EUR/100 kg

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

1701 99 10

Töötlemata valge suhkur

28,11

28,11


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata ekspordi puhul

a)

kolmandad riigid: Andorra, Liechtenstein, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia (), Montenegro, Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik eksporditava kauba suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972. aastal sõlmitud lepingu 2. protokolli I ja II tabelis;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar.

(2)  Sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu ja komisjon

28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/25


NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS,

25. veebruar 2008,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmimise kohta

(2008/270/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja lõikega 3,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud ühenduste nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle, millega nähakse samuti ette uuendatud lepingu ajutine kohaldamine.

(2)

Lepinguosaliste esindajad kirjutasid lepingu alla 25. juunil 2007 Luxembourgis eeldusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)

Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping (2) on käesolevaga Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse poolt heaks kiidetud.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja Euroopa Ühenduse nimel ja komisjoni president Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel esitavad lepingu artiklis 14 ettenähtud teate.

Artikkel 3

1.   Leping on seotud seitsme kokkuleppega, mis kirjutati Šveitsiga alla 21. juunil 1999 ja sõlmiti nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsusega 2002/309/EÜ, Euratom teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe suhtes Šveitsi Konföderatsiooniga seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta. (3)

2.   Seda ei uuendata juhul, kui lõikes 1 osutatud kokkulepped lõpetatakse.

Brüssel, 25. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VIZJAK

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  23. oktoobri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 26.

(3)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1.


Nõukogu

28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/27


NÕUKOGU OTSUS,

25. veebruar 2008,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu teise lisaprotokolli, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta

(2008/271/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artikli 133 lõikeid 1 ja 5 ning artiklit 181 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel kirjutati 21. veebruaril 2007. aastal alla ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu teine lisaprotokoll.

(2)

Teine lisaprotokoll tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu teine lisaprotokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

Teise lisaprotokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele. (1)

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab teise lisaprotokolli artiklis 5 ettenähtud teate.

Brüssel, 25. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VIZJAK


(1)  ELT L 141, 2.6.2007, lk 69.


Komisjon

28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/28


KOMISJONI OTSUS,

28. november 2007,

riigiabi kohta C 6/07 (ex N 558/06), mida Poola kavatseb anda äriühingule Techmatrans S.A.

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5616 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/272/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles palunud huvitatud isikutel esitada nende sätetega kooskõlas oma arvamused, (1)

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

21. augusti 2006. aasta kirjas teatas Poola Euroopa Komisjonile sellest, et kavatseb anda ümberkorraldusabi äriühingule Techmatrans S.A. (edaspidi „Techmatrans”). Poola esitas komisjonile lisateavet oma 14. detsembri 2006. aasta kirjas. 21. veebruaril 2007 saadetud kirjas teatas komisjon Poolale oma kavatsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses äriühingule Techmatrans antava abiga. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles oma arvamusi esitama, kuid ei saanud neilt mingeid arvamusi. Poola ametiasutused esitasid lisateavet oma 10. aprilli ja 24. juuli 2007. aasta kirjades.

II.   MEETMETE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(2)

Techmatrans on 1972. aastal loodud ja 100 %-liselt riigiomandis olev masinaehitusettevõtja. Äriühingus on 112 töötajat. 2006. aastal oli äriühingu käive 8,1 miljonit Poola zlotti (1,6 miljonit eurot) ja bilansimaht kokku 6,3 miljonit zlotti (1,6 miljonit eurot). Nende näitajate poolest jääb äriühing väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate piirmääradesse, samas liigitatakse see riigiomandisse kuulumise tõttu suureks äriühinguks. Äriühing ei kuulu suuremasse kontserni.

(3)

Äriühingu põhitegevuseks on pakkuda transpordisüsteemide parandus-, teenindus- ja ajakohastamisteenuseid, samuti varustada mootorsõiduki-, metallurgia- ja ehitustööstuse tehaseid uute tõsteseadmetega. Äriühingul on Poola turul väike turuosa (0,2–1,0 %) ja veelgi väiksem on see Euroopa turul.

(4)

Alates 2002. aastast on Techmatransi omanik ja selle juhtkond teinud jõupingutusi äriühingu erastamiseks. Vastusena kutsele osta 51–85 % äriühingu aktsiatest esitasid kaks pakkujat 2005. aasta juulis oma pakkumise. Läbirääkimisi ei alustatud ja 2005. aasta septembris menetlus lõpetati. Poola ametiasutused ei ole menetluse peatamist selgitanud.

(5)

Äriühing asub piirkonnas, mis võib vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a saada regionaalabi.

(6)

Ajavahemikus 2000–2004 oli äriühingu netokahjum 7,7 miljonit Poola zlotti ja omakapital vähenes 2001. aasta 11,2 miljoni Poola zloti tasemelt 2004. aastaks 4,0 miljoni zloti tasemele. 2005. aastal jõudis äriühing 277 000 Poola zlotiga kasumisse, kuid 2006. aastal kandis ta taas kahju summas 1,1 miljonit Poola zlotti.

(7)

Raskuste peamiste põhjustena nimetavad Poola ametiasutused tellimuste puudumist, täidetud lepingute madalat kasumlikkust ja tööjõu ümberkorraldusmeetmete kõrgeid kulusid.

(8)

Techmatrans tunnistab, et raskuste põhjuseks on ettevõttesisesed puudused: konkurentidega võrreldes madal tootmistehnoloogia tase, kehv tootmise juhtimine, toodete madal kvaliteet ja kehv tehniline tase, vanad ja aegunud tootmisvarad (keskmiselt 90 % tootmisvaradest on amortiseerunud). Tegelikult ei ole alates 2001. aastast tehtud mitte ühtegi suuremat varade ajakohastamist ega asendusinvesteeringut.

(9)

Rahaliste vahendite vähesuse tõttu on äriühingu turundustegevus piiratud: seega koosneb äriühingu praegune kliendibaas peamiselt äriühingutest, millega Techmatrans on varem koostööd teinud. Likviidsusprobleemid on äriühingu olukorda veelgi raskendanud.

(10)

Äriühingu likviidsusnäitajad on liiga madalad, et võtta turul pikaajalisi laene. Kahjumi tõttu on äriühingu omakapital alates 2001. aastast vähenenud 65 % võrra, samas kui pikaajalisi laene ei olnud võimalik võtta. Seetõttu rahastatakse ligikaudu 30 % tegevusest lühiajaliste kohustustega tarnijatele või riigile.

(11)

Kavandatav ümberkorraldamine hõlmab peamiselt varade ümberkorraldamist. Ümberkorraldamiskava näeb ette märkimisväärsed investeeringud tootmisvaradesse: uute masinate, oskusteabe ja litsentside ostmise ning IT-süsteemide ajakohastamise. Nende investeeringute eesmärk on tõhustada tootmist ja laiendada äriühingu tootevalikut.

(12)

Kulude kärpimiseks kavatseb äriühing osta uusi sõidukeid ja ajakohastada kütte-, vee- ja elektrivarustussüsteeme.

(13)

Kavandatav kapitalisüst stabiliseerib äriühingu rahalist olukorda ja parandab selle finantsnäitajaid.

(14)

Teatavad ümberkorraldusmeetmeid on juba rakendatud. Üldkulusid on vähendatud: äriühingu tegevus koondati ühte kohta ja seeläbi vähendati käitus- ja tegevuskulusid; osa ülearusest varast müüdi 2004. aastal maha ning töötajate arvu vähendati 2003. aasta 133-lt 2005. aastaks 112-le. Tänu sellele teenis äriühing 2005. aastal väikese kasumi. Töötajatega seotud ümberkorraldused on loetud lõpetatuks ja seega täiendavaid töötajate arvu vähendamisi ei kavandata.

(15)

Püsikulude vähendamiseks ja ümberkorraldusteks vajaliku kapitali kogumiseks kavatseb Techmatrans ülearuse vara maha müüa: kinnisvara 2007. aastal, ümberkorralduste läbiviimise ajal, kui uued asemele ostetakse, üleliigsed varud (varud, mis on vanemad kui üks aasta), vanad masinad ja autod. Sõltumatute ekspertide hinnangul on kinnisvara turuväärtus sõltuvalt hindamismeetodist 1,8–3,1 miljonit Poola zlotti. Seetõttu eeldas äriühing, et kinnisvara müügist saadav kavandatav tulu peaks ulatuma kahe miljoni Poola zlotini. Varade müügi puhul eeldatakse, et tulu ulatub 25 %-ni varade arvestuslikust väärtusest, s.t et eeldatavaks tuluks on 100 000 Poola zlotti. Autode ja masinate müügist saadav kavandatud tulu on 100 000 Poola zlotti.

(16)

Lisaks sellele sai Techmatrans 110 000 Poola zloti suuruse kaubanduskrediidi pikema tagasimaksetähtajaga kui turul tavaliselt. Samuti on Poola välja pakkunud, et käsitab Techmatransi 2005. aasta kasumit omapanusena.

(17)

Ümberkorralduskulude summa vastavalt teatavaks tehtud ümberkorralduskavale oli 5,35 miljonit Poola zlotti, millest 2,8 miljonit pidi plaanide kohaselt tulema riigilt ning ülejäänud 2,55 miljonit Techmatransilt.

(18)

Kompensatsioonimeetmetena kavatses äriühing lõpetada ühe oma tegevustest, s.t transpordikontrollisüsteemide projekteerimise. Äriühing kavatseb kontrollisüsteeme pakkuda jätkuvalt, kuid nende projekteerimine tellitakse teistelt äriühingutelt.

(19)

Teatatud abi sisaldab riigile kuuluva tööstuse arendusameti (Industrial Development Agency (IDA)) tehtavat kapitalisüsti summas 2,8 miljonit Poola zlotti (0,7 miljonit eurot). Kapitalisüsti õiguslikuks aluseks on 30. augusti 1996. aasta müügi- ja erastamisseadus. (3)

(20)

Praegune omanik – riigikassa – vähendab Techmatransi aktsiakapitali selleks, et katta 2001.–2004. aastal kantud kahjumit. Seejärel emiteerib äriühing uusi aktsiaid, mille ostjaks on IDA, omandades seeläbi 41,5 % Techmatransi aktsiatest. Süstitud kapital kulutatakse investeeringutes.

(21)

Lisaks eelnevalt nimetatud teatatud meetmele on Poola ametiasutused teavitanud komisjoni sellest, et Techmatrans sai 2004. ja 2005. aastal riigiabi võla osade kaupa tagasimaksmise võimaluse näol. Toetust anti vähese tähtsusega abina.

III.   OTSUS ALUSTADA AMETLIKKU UURIMISMENETLUST

(22)

Ametlikku uurimismenetlust alustati seetõttu, et komisjon kahtles, kas kavandatud ümberkorraldusabi on kooskõlas ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (4) (edaspidi „suunised”).

(23)

Esiteks kahtles komisjon selles, kas kavandatav ümberkorraldamine on piisav, et taastada äriühingu pikaajaline elujõulisus. Kavandatav kasumimarginaal oli madal, seega ei oleks see eeldatavasti olnud erainvestori jaoks vastuvõetav. Lisaks sellele oli äriühingu tegelik olukord 2006. aastal kavandatust palju halvem, seega tuli ümberkorralduskava ajakohastada.

(24)

Teiseks, kavandatavad omavahendid olid väiksemad, kui suunistes ette nähtud. Lisaks sellele seadsid teatavad omavahenditena välja pakutud meetmed kahtlusi selles, kas need on suunistega kooskõlas või mitte. Ümberkorralduskulud näisid samuti olevat alahinnatud. Sellisena oli ümberkorralduskulude katmine reaalsetest omavahenditest tõenäoliselt isegi väiksem kui osutatud.

(25)

Samuti kahtles komisjon välja pakutud kompensatsioonimeetmete majanduslikus ratsionaalsuses. Kavakohaselt lõpetatav tegevus näis olevat tehnoloogiliselt arenenum ja tulusam kui äriühingu muud tegevused. See tekitas kahtlusi äriühingu tööstusstrateegia osas.

IV.   POOLA KOMMENTAARID

(26)

Esiteks ei jaganud Poola komisjoni kahtlusi seoses äriühingu poolt ümberkorralduskavas kavandatud tulevase kasumimarginaaliga. Esitati tõendid selleks, et näidata, et selline ligikaudu 2–4 %-line kasumimarginaal on masinaehitussektoris Techmatransi-taolistele transpordisüsteeme tootvatele ettevõtetele tüüpiline. Poola tõi näite edukast Poola börsiettevõttest, mis tegutseb aktiivselt samas turusegmendis ja mille kasumimarginaal on samamoodi madalal tasemel.

(27)

Poola ametiasutused rõhutasid, et kavandatud kapitalisüsteem peaks olema Techmatransi jaoks ajutiseks toetuseks, mis võimaldab äriühingu tõhusalt ümber korraldada ja selle edukalt 2009.–2010. aastal erastada. Poola rõhutas, et IDA osalus äriühingus oli kavandatud üksnes ajutise investeeringuna ning nii IDA kui ka riigikassa müüvad oma aktsiad Techmatransile niipea, kui äriühingu olukord on paranenud.

(28)

Poola ametiasutused märkisid, et märkimisväärseid ümberkorraldusmeetmeid, näiteks töötajate arvu vähendamist, üldkulude kärpimist ja äriühingu ülesehituse ümberkorraldamist, millest tuleneb pikaajaline mõju äriühingu tulemustele, oli äriühingus juba rakendama hakatud.

(29)

Poola asutused esitasid Techmatransi ajakohastatud ümberkorralduskava. Rahastamiskavasid on äriühingu 2006. aasta tulemusi arvesse võttes parandatud ja need hõlmavad päästmislaenu tagasimaksmist.

(30)

Poola märkis, et äriühingul õnnestus ümberkorraldusperioodil saada täiendavaid erasektori finantseeringuid. Techmatrans sõlmis pankadega (19.7.2006 ja 27.3.2007) kokkulepped oma nõuete diskonteerimiseks. Nende kokkulepete alusel võtab pank üle äriühingu nõuded, mis kuuluvad maksmisele vähem kui 90 päeva jooksul, makstes samas äriühingule kohe välja sularaha. Poola väitel on sellisel rahastamisel samasugune toime kui uueneval krediidil ja seda tuleks käsitada kui äriühingu omavahendeid.

V.   HINDAMINE

1.   Riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(31)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on ühisturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ja mõjutades liikmesriikidevahelist kaubandust.

(32)

2,8 miljoni Poola zloti (0,7 miljonit euro) suuruse kapitalisüsti maksab riigile kuuluv tööstuse arendusamet (IDA) fondist, mis on seadusega loodud ning mida rahastatakse riigi tuludest ja seega riigi ressurssidest.

(33)

Techmatrans konkureerib Poola ja Euroopa Liidu turul teiste Euroopa äriühingutega. Seega on täidetud kriteerium, mis puudutab mõju ühendusesisesele kaubandusele.

(34)

Seetõttu leitakse ülalkirjeldatud meede olevat riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(35)

Techmatransi suhtes 2004. ja 2005. aastal vähese tähtsusega abina kohaldatud meetmed ei vasta kõigile asutamislepingu artikli 87 esimese lõike kriteeriumidele ja seega ei ole need vastavalt suuniste punktile 69 nende menetlustega hõlmatud.

2.   Erandid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 alusel

(36)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandeid kõnealuse äriühingu puhul ei kohaldata. Mis puutub asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud erandisse, siis arvestades, et abi põhieesmärk on taastada raskustes oleva äriühingu pikaajaline elujõulisus, võib kohaldada ainult asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sisalduvat erandit, millega on lubatud abi teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Seega võib abi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel kokkusobivaks pidada ainult siis, kui suunistes sätestatud tingimused on täidetud.

2.1.   Äriühingu abikõlblikkus

(37)

Käesolevates suunistes käsitatakse äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega taastuda ning lõpetaks ilma ametivõimude sekkumiseta peaaegu kindlasti tegevuse. Suunistes on loetletud ka mõningad selliste äriühingute tüüpilised eripärad, nagu näiteks kasvav võlg, vähenev või puuduv varade puhasväärtus.

(38)

Techmatransi tuleb suuniste tähenduses pidada raskustes olevaks äriühinguks. Viimase viie aastaga on Techmatrans kaotanud enam kui poole omakapitalist, samuti on äriühing kannatanud kahjusid nii müügi kui ka puhastulu osas. Ajavahemiku 2002–2004 kumulatiivne kahjum oli kokku 7,3 miljonit Poola zlotti (1,9 miljonit eurot). Samal ajavahemikul vähenes müük 15,7 miljoni Poola zloti (4,1 miljonit eurot) tasemelt (2001. aastal) 8,5 miljoni Poola zlotini (2,2 miljonit eurot) (2006. aasta prognoos), s.t 46 % võrra.

(39)

Ajavahemikul 2001–2005 langes käibekapital 7,7 miljonilt Poola zlotilt (1,9 miljonit eurot) 2,3 miljoni zlotini (0,6 miljonit eurot). Samal ajavahemikul kasvas varude osakaal käibekapitalis 16 %-lt 38,5 %-ni.

(40)

Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et Techmatrans vastab suuniste tähenduses raskustes oleva äriühingu kirjeldusele ja võib seetõttu saada ümberkorraldusabi.

2.2.   Elujõulisuse taastamine

(41)

Selleks, et meede loetaks suuniste punktide 34–37 alusel ühenduse õigusega kokkusobivaks, peab ümberkorralduskavas olema üksikasjalikult analüüsitud probleeme, mis on viinud raskusteni, ja peavad olema kehtestatud vahendid, mille abil taastada mõistliku aja jooksul äriühingu pikaajaline elujõulisus ja tervis. Seda tuleb teha tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel. Ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus peab olema küllaldane, et võimaldada tal turul omal jõul konkureerida.

(42)

Esialgses otsuses seadis komisjon kahtluse alla selle, kas kavandatud ümberkorraldusest piisab, et Techmatrans saavutaks elujõulisuse, ning osutas sellele, et ümberkorralduskavasid on vaja ajakohastada ja täiustada. Olles pärast otsust algatada ametlik uurimismenetlus esitanud täiendavat teavet, on Poola ametiasutused need kahtlused elujõulisuse taastamise kohta kõrvaldanud.

(43)

Esiteks on Techmatransi poolt 2006. aastal saavutatud kehvasid tulemusi nõuetekohaselt selgitatud. Arvestades, et teatatud kapitalisüsti tuli edasi lükata, seisis äriühing silmitsi likviidsusprobleemiga, hakkas nõudma klientidelt ettemaksu, mille suurus oli koguni kuni 40 % tellimuste väärtusest. Seetõttu kaotati märkimisväärselt tellimusi. Kui äriühing suutis oma likviidsust 2006. aasta teises pooles parandada, paranesid märkimisväärselt ka tulemused. Ümberkorralduskava on seda arvesse võttes ajakohastud, arvestades Techmatransi poolt 2006. aastal registreeritud tulemusi.

(44)

Teiseks, seoses komisjoni murega eeldatud madala 3 %-lise kasumimarginaali taseme osas ümberkorraldusperioodi lõpus 2010. aastal selgitasid Poola ametiasutused, et selline eeldatud kasumimarginaal vastab kõnealuses sektoris kehtivale olukorrale, kus kasumimarginaal jääb vahemikku 2–4 %. Toodud on näiteid samas sektoris tegutsevate ja sarnast kasumimarginaali teenivate eraettevõtjate kohta, sh ühe Poola börsiettevõtte kohta.

(45)

Üksikasjalikum analüüs olukorrast turusegmendis, milles Techmatrans tegutseb, kinnitas, et suhteliselt madal kasumimarginaal on autotööstuse jaoks kaupu tootvate ja teenuseid osutavate äriühingute puhul tavaline, kuna marginaali piiravad läbirääkimisteks tugeval positsioonil olevad kliendid. Seetõttu on kavandatav kasumitase põhjendatud.

(46)

Ümberkorraldustegevused hõlmavad peamiselt uusi investeeringuid, mis peaksid võimaldama äriühingul pikas perspektiivis oma potentsiaali ära kasutada (ja mis omavad lühikeses perspektiivis kulumi suurenemise kaudu negatiivset mõju puhastulule). Olulised ümberkorraldusmeetmed, nagu näiteks töötajaskonna ümberkorraldamine, varade osaline ümberkorraldamine ja ülesehituslik ümberkorraldamine, on juba ellu viidud. Samuti ei ole äriühingul vaja märkimisväärseid võlgu tagasi maksta ning ümberkorraldusabi kulutatakse tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisele.

(47)

Masinaehitussektori puhul on tegemist tööstusharuga, kus tegutsevad valdavalt väikese ja keskmise suurusega äriühingud, seda peamiselt seetõttu, et tooted on kohandatud ja neid müüakse väikeste partiidena. Nõudlus on tsükliline ja see nõuab äriühingutelt tootmisvõimsuse paindlikku kohandamist. Paljudel juhtudel tuginevad tooted oskusteabele ja vajalikud on pikaajalised kogemused. Techmatrans näib olevat ettevõte, mis vastab nendele nõuetele, ja ümberkorralduskavas kavandatud investeerimisprogrammi elluviimine peaks tagama äriühingu pikaajalise elujõulisuse.

(48)

Lisaks sellele kavatsevad Poola ametiasutused äriühingu 2009.–2010. aastal pärast ümberkorraldusprotsessi erastada. See peaks täiendavalt kindlustama äriühingu positsiooni pikaajalises perspektiivis. Turg tõestas oma usku äriühingusse juba 2005. aastal, mil kaks potentsiaalset investorit väljendasid oma soovi äriühingut omandada (läbirääkimised ei viinud siiski tollal eduka erastamiseni).

(49)

Olles eelnevalt kirjeldatud selgitusi ja kavandatud ümberkorraldusi, eelkõige investeerimisprogrammi analüüsinud ja kontrollinud, leiab komisjon, et kui ümberkorraldusmeetmed ellu viiakse, peaks Techmatrans saavutama pikaajalise elujõulisuse. Selle kõige põhjal järeldab komisjon, et ümberkorralduskava rakendamine toob kaasa elujõulisuse taastamise.

2.3.   Miinimumiga piirduv abi

(50)

Vastavalt suuniste punktidele 43–45 peab abi piirduma vajaliku miinimumiga ja abi saajalt eeldatakse oma vahenditest või kommertspankadelt saadud vahenditest ümberkorraldusse märkimisväärse panuse tegemist. Suunised osutavad selgelt sellele, et oluline osa ümberkorraldamise rahastamisest peab pärinema omavahenditest, sh ettevõtte püsimajäämise seisukohast mitteoluliste varade müük, ja kommertspankadelt turukursi alusel saadud vahenditest.

(51)

Techmatransi ümberkorralduskulude katmiseks vajalikud omavahendid saadakse varade müügist: kinnisvara müük (2 miljonit Poola zlotti), varade müük (0,1 miljonit zlotti) ja vanade autode ja tootmismasinate müük (0,1 miljonit zlotti). Lisaks sellele on Techmatrans saanud pikaajalise kaubanduskrediidi summas 0,11 miljonit zlotti.

(52)

Peale selle on äriühing saavutanud kokkuleppe debitoorsete võlgnevuste diskonteerimiseks. Eeldatav diskonteeritavate debitoorsete võlgnevuste kogusumma on 2007. aastal 3 160 000 Poola zlotti. See hinnang põhineb debitoorsete võlgnevuste diskonteerimise kohta pankade ja klientidega juba sõlmitud kokkulepetel. Eeldades, et makseperioodi oodatud lühenemisel on sarnane toime kui 2006. aastal (80 päeva), peaks tänu sellele 2007. aastal saavutatud rahastamisel olema samasugune mõju kui pikaajalisel rahastamisel summas 702 000 Poola zlotti (3 160 000 korda 80 päeva/360 päeva).

(53)

Arvestades, et Techmatrans saavutas selle rahastamise turutingimustel raskustes olemise ajal ja enne riigipoolse abi saamist, leiab komisjon, et on põhjendatud eeldada, et sarnast rahastamist osutatakse äriühingule kogu ümberkorraldusperioodi jooksul ja vähemalt sama headel tingimustel. Seetõttu leiab komisjon, et sellise rahastamise võib suuniste tähendusest omaosalusena heaks kiita.

(54)

Vastavalt ajakohastatud ümberkorralduskavale on ümberkorralduskuludeks 5,959 miljonit Poola zlotti (investeeringud 5,359 miljonit, päästmislaenu tagasimaksmine 0,6 miljonit zlotti). Omavahendid peaksid rahastamises moodustama 3,012 miljonit Poola zlotti (tulu varade müügist: 2,2 miljonit zlotti, pikaajalisest kaubanduskrediidist: 110 000 zlotti, debitoorsete võlgnevuste diskonteerimisest: 702 000 zlotti).

(55)

Techmatransi omavahendeid üldises ümberkorralduses võib pidada maksimaalseks ja see moodustab vähemalt 50 % ümberkorralduskuludest, olles seega suunistega kooskõlas. Komisjon võib seega omavahendite taseme heaks kiita.

2.4.   Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine

(56)

Vastavalt suuniste punktidele 38–42 tuleb võtta meetmed, et leevendada võimalikult palju abi kahjulikku mõju konkurentidele. Abi ei tohi põhjendamatult konkurentsi moonutada. See tähendab tavaliselt äriühingu turuosa piiramist ümberkorraldusperioodi lõpus. Äriühingu turuosa kohustuslik piiramine või vähendamine asjakohasel turul on tema konkurentide kasuks rakendatav kompensatsioonimeede. See peaks olema võrdeline abi moonutava mõjuga ja eriti äriühingu suhtelise tähtsusega turul või turgudel.

(57)

Vastavalt suuniste punktile 56 on abistavates piirkondades abi andmise tingimused vajalike kompensatsioonimeetmete puhul leebemad. Analüüsides ümberkorraldusabi tagajärgi turu ja konkurentide jaoks, on komisjon võtnud arvesse asjaolu, et Techmatrans asub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a osutatud abistatavas piirkonnas.

(58)

Kompensatsioonimeetmete puhul on komisjoni poolt esialgses otsuses tõstatatud kahtlused seoses kavandatud meetmete majandusliku ratsionaalsusega kõrvaldatud. Techmatrans kavatseb lõpetada transpordisektoris kasutatavate rooliseadmete projekteerimise ja müügi, sest allhange selles valdkonnas on mõistlikum kui teistes äriühingu tegevusvaldkondades. Vastupidiselt äriühingu teistele tegevusvaldkondadele ei nõua selle tegevuse allhanke korras osutamine äriühingu põhitegevusega seotud spetsiaalse oskusteabe edasiandmist potentsiaalsetele konkurentidele. Lisaks sellele ei nõua selle tegevuse lõpetamine märkimisväärsete kohanduste tegemist äriühingusiseselt.

(59)

Tegevusvaldkond, milles tegutsemise Techmatrans kavatseb lõpetada, on kasumlik ja seega ei ole loobumine tingitud elujõulisusega seotud kaalutlustest. Viimastel aastatel moodustas see tegevusvaldkond 5–8,6 % äriühingu tuludest.

(60)

Komisjon märgib, et Techmatransi turuosa on väike ja suuruse poolest on tegemist väikeettevõttega (olgugi et formaalselt ei kvalifitseeru äriühing väikeettevõttena, sest ta on riigi omandis) ning et kavandatud abi summa on üsna piiratud (0,7 miljonit eurot). Seetõttu ei ole konkurentsi moonutamine, millele kompensatsioonimeetmetega püütakse tähelepanu juhtida, märkimisväärne. Seetõttu leiab komisjon, et kavandatud kompensatsioonimeede on piisav.

VI.   JÄRELDUS

(61)

Komisjon leiab, et teatatud riigiabi andmist Techmatransile eelnevalt kirjeldatud ümberkorraldusprotsessi elluviimiseks võib pidada ühisturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Poola kavatseb vastavalt Techmatransi ümberkorralduskavale anda summas 2 800 000 Poola zlotti, on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv.

Seetõttu on eespool nimetatud 2 800 000 Poola zloti suuruse abi andmine lubatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 28. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 77, 5.4.2007, lk 43.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Seaduse artikli 56 lõike 2 kohaselt suunatakse 15 % erastamisest saadud kasumist ja kogunenud intressist ettevõtjate ümberkorraldamisfondi. Fondi vara kasutatakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja nende ümberkorraldamiseks. Seaduse artikli 56 lõike 5 kohaselt suurendab riigikassa ARP S.A. kapitali summa võrra, mis on võrdne 1/3 ettevõtjate ümberkujundamisfondi sissetulekutest, et toetada raskustes olevate suurettevõtete, sh need, mis erastatakse, päästmist ja ümberkorraldamist.

(4)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.