LISA

DIREKTIIV 96/48/EÜ – ÜLEEUROOPALISE KIIRRAUDTEESÜSTEEMI KOOSTALITLUSVÕIME

ÜLEEUROOPALISE TAVARAUDTEEVÕRGUSTIKU ALASÜSTEEMI

Infrastruktuuri allsüsteem

1.	SISSEJUHATUS

1.1	Tehniline reguleerimisala

1.2	Geograafiline reguleerimisala

1.3	Käesoleva KTK sisu

2	INFRASTRUKTUURI VALDKONNA MÕISTE JA REGULEERIMISALA

2.1.	Infrastruktuuri valdkonna mõiste

2.2	Valdkonna funktsioonid ja aspektid käesoleva KTK reguleerimisalas

2.2.1

Rongide suunamine

2.2.2

Rongide kandmine

2.2.3

Vaba ja ohutu läbipääsu võimaldamine rongidele konkreetses ruumiosas

2.2.4

Raudteejaamas peatunud rongi sisenemise ja sellest väljumise võimaldamine reisijatele

2.2.5

Ohutuse tagamine

2.2.6

Keskkonnakaitse

2.2.7

Rongide hooldamine

3.	OLULISED NÕUDED

3.1.

Üldsätted

3.2.	Olulised nõuded infrastruktuurile

3.2.1

Üldnõuded

3.2.2

Erinõuded infrastruktuuri valdkonnale

3.3	Oluliste nõutete täitmine infrastruktuuri valdkonna kirjeldustega

3.4	Infrastruktuuri valdkonna elemendid, mis vastavad olulistele nõuetele

4.	INFRASTRUKTUURI VALDKONNA KIRJELDUS

4.1	Sissejuhatus

4.2	Valdkonna funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

4.2.1

Üldised sätted

4.2.2

Nominaalne rööpmelaius

4.2.3

Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed

4.2.4

Rööpmekeskmete vaheline kaugus

4.2.5

Tõusude ja languste maksimaalsed kalded

4.2.6

Minimaalne kõveriku raadius

4.2.7

Rööbastee põikkalle

4.2.8

Põikkalde hälve

4.8.2.1

Põikkalde hälve sirgel rööbasteel ning pöörmetel ja ristmetel.

4.2.8.2

Põikkalde hälbe hüppeline muutus hargneva rööbastee pöörangul

4.2.9

Ekvivalentkoonilisus

4.2.9.1

Määratlus

4.2.9.2

Arvutuslikud väärtused

4.2.9.3

Käitusväärtused

4.2.10

Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja lokaalsete defektide korral kohaldatavad piirväärtused

4.2.10.1

Sissejuhatus

4.2.10.2

Määratlused

4.2.10.3

Koheste meetmete piirväärtused, sekkumispiirid ja hoiatuspiirid

4.2.10.4

Koheste meetmete piirväärtused

4.2.11

Rööpakalle

4.2.12

Pöörangud ja ristmed

4.2.12.1

Näiturid ja lukustusseadmed

4.2.12.2

Liikuvate riströöpa südamike kasutamine

4.2.12.3

Geomeetrilised näitajad

4.2.13

Rööbastee vastupidavus

4.2.13.1

I kategooria raudteeliinid

4.2.13.2

II ja III kategooria raudteeliinid

4.2.14

Veeremite poolt kandetarinditele avaldatavad koormused

4.2.14.1

Vertikaalkoormused

4.2.14.2

Dünaamiline analüüs

4.2.14.3

Tsentrifugaaljõud

4.2.14.4

Külgjõud

4.2.14.5

Veo- ja pidurdusjõudude toime (pikikoormused)

4.2.14.6

Kandekonstruktsioonide ja rööbastee vastastoimest tingitud pikijõud

4.2.14.7

Aerodünaamilised mõjud, mis on tingitud rongi möödumisest rööbasteega piirnevatest tarinditest

4.2.14.8

Standardi EN1991-2:2003 nõuete kohaldamine

4.2.15

Rööbastee üldine jäikus

4.2.16

Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites

4.2.16.1

Üldised nõuded

4.2.16.2

Kolviefekt maa-alustes raudteejaamades

4.2.17

Külgtuule mõju

4.2.18

Elektrilised näitajad

4.2.19

Müra ja vibratsioon

4.2.20

Ooteplatvormid

4.2.20.1

Juurdepääs ooteplatvormile

4.2.20.2

Kasutatava platvormiosa pikkus

4.2.20.2

Kasutatava platvormiosa laius

4.2.20.4

Platvormi kõrgus

4.2.20.5

Kaugus rööbastee telgjoonest

4.2.20.6

Platvormiga külgneva rööbastee asetus

4.2.20.7

Elektrilöögi vältimine platvormidel

4.2.20.8

Piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsu võimaldamisega seotud näitajad

4.2.21

Tuleohutus ja raudteetunnelite ohutus

4.2.22

Juurdepääs rööbasteeäärsetele rajatistele või nendesse sissetungi võimalikkus

4.2.23

Reisijatele ja rongipersonalile ettenähtud maa-ala rööbastee kõrval reisijate evakueerimiseks väljaspool jaama

4.2.23.1

Rööbastee kõrval asetsev maa-ala

4.2.23.2

Tunnelite avariiväljapääsud

4.2.24

Kaugustähised

4.2.25

Seisuteed ja muud väga väikese liikluskiirusega rööbasteed

4.2.25.1

Pikkus

4.2.25.2

Kalle

4.2.25.3

Kõveriku raadius

4.2.26

Statsionaarsed rongiteenindusseadmed

4.2.26.1

Tualettide tühjendamine

4.2.26.2

Seadmed rongi välispindade puhastamiseks

4.2.26.3

Veevarustuse seadmestik

4.2.26.4

Liivavarustuse seadmestik

4.2.26.5

Kütusetanklad

4.2.27

Ballastiheide

Allsüsteemi

liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1

Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe veeremi allsüsteemiga:

4.3.2

Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe energiavarustuse allsüsteemiga

4.3.3

Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe juhtimise ja signalisatsiooni allsüsteemiga

4.3.4

Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe käitamise allsüsteemiga

4.3.5

Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe raudteetunnelite ohutust käsitlevate KTKga

4.4	Käituseeskirjad

4.4.1

Tööoperatsioonide sooritamine

4.4.2

Teated raudtee-ettevõtetele

4.4.3

Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest

4.5	Hoolduseeskirjad

4.5.1

Hoolduskava

4.5.2

Hooldusnõuded

4.6	Ametialane pädevus

4.7	Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

4.8	Infrastruktuuriregister

5.	KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1

Määratlus

5.1.1

Uuenduslikud lahendused

5.1.2

Rööbastee alakoostu uuenduslikud lahendused

5.2	Koostalitluse komponentide loetelu

5.3	Koostalitluse komponentide tööparameetrid ja kirjeldused

5.3.1

Rööpad

5.3.1.1

Rööpapea profiil

5.3.1.2

Arvutuslik joonmass

5.3.1.3

Terase klass

5.3.2

Rööpakinnitussüsteemid

5.3.3

Liiprid ja kandurid

5.3.4

Pöörangud ja ristmed

5.3.5

Veevarustuse ühendused

6.	KOMPONENTIDE VASTAVUS- JA/VÕI NENDE KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.	Koostalitluse komponendid

6.1.1.

Vastavus- ja kasutussobivuse hindamise menetlused

6.1.1.1

Vastavus allsüsteemi nõuetele.

6.1.1.2

Ühilduvus muude koostalitluse komponentidega ja allsüsteemi komponentidega, millega sellel on ette nähtud liidesed.

6.1.1.3

Vastavus tehnilistele erinõuetele

6.1.2

„Olemasolevate”, „uudsete” ja „uuenduslike” koostalitluse komponentide mõisted

6.1.3.

Olemasolevate ja uudsete koostalitluse komponentide suhtes kohaldatav menetlus

6.1.4.

Uuenduslike koostalitluse komponentide suhtes kohaldatav menetlus

6.1.5

Moodulite rakendamine

6.1.6

Koostalitluse komponentide hindamismeetodid

6.1.6.1

Koostalitluse komponendid, mida reguleerivad muud ühenduse direktiivid

6.1.6.2

Kinnitussüsteemi hindamine

6.1.6.3

Tüübivalideerimine käituse alusel (kasutussobivus)

6.2	Infrastruktuuri allsüsteem

6.2.1

Üldsätted

6.2.2

Reserveeritud

6.2.3

Uuenduslikud lahendused

6.2.4

Moodulite rakendamine

6.2.4.1

Mooduli SH2 rakendamine

6.2.4.2

Mooduli SG rakendamine

6.2.5

Tehnilised lahendused, mis eeldavad vastavust projekteerimisetapis

6.2.5.1

Rööbastee vastupidavuse hindamine

6.2.5.2

Ekvivalentkoonilisuse hindamine

6.2.6

Vastavushindamise üksikasjalikumad nõuded

6.2.6.1

Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmete hindamine

6.2.6.2

Keskmise rööpmelaiuse miinimumväärtuse hindamine

6.2.6.3

Rööbastee jäikuse hindamine

6.2.6.4

Rööpakalde hindamine

6.2.6.5

Maksimaalse õhurõhukõikumise hindamine tunnelites

6.2.6.6

Müra ja vibratsiooni hindamine

6.3	Vastavushindamine, kui üleminekukriteeriumina kasutatakse kiirust

6.4	Hoolduskava hindamine

6.5	Hoolduse allsüsteemi hindamine

6.6	Koostalitluse komponendid, mille kohta puudub EÜ deklaratsioon

6.6.1

Üldosa

6.6.2

Üleminekuperiood

6.6.3

Sertifitseerimata koostalitluse komponente sisaldavate allsüsteemide sertifitseerimine üleminekuperioodil

6.6.3.1

Tingimused

6.6.3.2

Teatamine

6.6.3.3

Elutsükliga seotud rakendamine

6.6.4

Järelevalve kord

7.	INFRASTRUKTUURI KTK KOHALDAMINE

7.1.	Käesoleva KTK kohaldamine kasutuselevõetavatel kiirraudteeliinidel

7.2.	Käesoleva KTK kohaldamine kasutusel olevatele kiirraudteeliinidele

7.2.1.

Tööde liigitus

7.2.2.

Tsiviilehitustöid käsitlevad parameetrid ja nõuded

7.2.3.

Rööbasteede tarindeid käsitlevad parameetrid ja näitajad

7.2.4.

Muid seadmeid ja hoolduskeskusi iseloomustavad parameetrid ja näitajad

7.2.5.

Kiirus üleminekukriteeriumina

7.3.

Erijuhud

7.3.1.

Saksamaa raudteevõrgu eripära

7.3.2.

Austria raudteevõrgu eripära

7.3.3.

Taani raudteevõrgu eripära

7.3.4.

Hispaania raudteevõrgu eripära

7.3.5.

Soome raudteevõrgu eripära

7.3.6.

Suurbritannia raudteevõrgu eripära

7.3.7.

Kreeka raudteevõrgu eripära

7.3.8.

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrkude eripära

7.3.9.

Itaalia raudteevõrgu eripära

7.3.10.

Madalmaade raudteevõrgu eripära

7.3.11.

Portugali raudteevõrgu eripära

7.3.12.

Rootsi raudteevõrgu eripära

7.3.13.

Poola raudteevõrgu eripära

7.4.	KTK läbivaatamine

7.5.

Lepingud

7.5.1.

Olemasolevad lepingud

7.5.2.

Uued lepingud

LISA A

Infrastruktuuri valdkonna koostalitluse komponendid

A.1.	Reguleerimisala

A.2.	„Olemasolevate” koostalitluse komponentide puhul hinnatavad näitajad.

A.3	„Uudsete” koostalitluse komponentide puhul hinnatavad näitajad

LISA B1

Infrastruktuuri allsüsteemi hindamine

B1.1.

Reguleerimisala

B1.2.

Näitajad ja moodulid

LISA B2

Hoolduse allsüsteemi hindamine

B2.1.

Reguleerimisala

B 2.2.

Näitajad

LISA C

Hindamismenetlus

LISA D

Infrastruktuuri valdkonna andmed, mis tuleb kanda infrastruktuuriregistrisse

LISA E

Pöörangute ja ristmete skeem

LISA F

Rööpa profiil 60 E2

LISA G

(Reserveeritud)

LISA H

Avatud punktide loetelu

LISA I

Kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTKs kasutatud mõisted

1.   SISSEJUHATUS

1.1   Tehniline reguleerimisala

Käesolevas koostalitluse tehnilises kirjelduses (KTK) käsitletakse üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi ja osa hoolduse allsüsteemist. Need on esitatud direktiivi 96/48/EÜ (viimati muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) II lisa punkti 1 loetelus.

Kõnesoleva direktiivi I lisa kohaselt kuuluvad kiirraudteeliinide hulka järgmised liinid:

—	spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mille varustus võimaldab üldiselt kasutada kiirust 250 km/h või suuremaid kiirusi,

—	spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, mille varustus võimaldab kasutada kiirust ligikaudu 200 km/h,

—	spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused, ja millel tuleb kiirust igal üksikjuhul eraldi kohandada.

Käesolevas KTKs liigitatakse need raudteeliinid vastavalt kategooriatesse I, II ja III.

1.2   Geograafiline reguleerimisala

Käesoleva KTK geograafiline reguleerimisala on direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) I lisas kirjeldatud üleeuroopaline kiirraudteesüsteem.

1.3   Käesoleva KTK sisu

Kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 5 lõikega 3, on käesoleva KTK eesmärk:

(a)	määratleda selle kavandatav reguleerimisala (2. peatükk);

(b)	kehtestada olulised nõuded infrastruktuuri allsüsteemile (3. peatükk) ja selle liidestele teiste allsüsteemidega (4. peatükk);

(c)	kehtestada funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed muude allsüsteemidega peavad vastama (4. peatükk);

(d)	määrata kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilisi kirjeldusi, sealhulgas Euroopa standardeid, selleks et saavutada üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime (5. peatükk);

(e)	määrata iga käsitletava juhtumi puhul kindlaks, millist menetlust tuleb järgida koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ning allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel (6. peatükk);

(f)	määrata kindlaks KTKde rakendamise strateegia (7. peatükk);

(g)	sätestada asjaomase personali kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on nõutavad asjakohaste allsüsteemide kasutamiseks ja hooldamiseks ning KTKde rakendamiseks (4. peatükk).

Kooskõlas kõnesoleva direktiivi artikli 6 lõikega 3, võib iga KTK puhul ette näha erijuhtumeid; need on esitatud 7. peatükis.

Käesoleva KTK 4. peatükis on sätestatud ka punktides 1.1 ja 1.2 osutatud reguleerimisalas kehtivaid kasutus- ja hooldusnormid.

2.   INFRASTRUKTUURI VALDKONNA MÕISTE JA REGULEERIMISALA

2.1.   Infrastruktuuri valdkonna mõiste

Käesoleva KTKga reguleeritakse infrastruktuuri valdkonda, kuhu kuuluvad:

—	infrastruktuuri strukturaalne allsüsteem

—	infrastruktuuri allsüsteemiga seotud hoolduse allsüsteemi osa

—	veeremi teenindusega seotud hooldustööde allsüsteemi statsionaarsed seadmed (nt pesumasinad, liivavarustuse seadmestik, veevarustuse seadmestik, kütusetanklad, statsionaarsed tualetitühjendusseadmed)

Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri struktuursesse allsüsteemi kuuluvad 1. peatükis sätestatud reguleerimisala piires kiirliinide rööbasteed, pöörangud ja ristmed. Need rööbasteed on kindlaks määratud asjakohaste raudteeliini lõikude infrastruktuuriregistrites.

Infrastruktuuri strukturaalsesse allsüsteemi kuuluvad ka:

—	rööbastee kande- ja kaitsetarindid

—	rööbasteega piirnevad tarindid ja tsiviilrajatised, mis võivad mõjutada raudteede koostalitlusvõimet

—	ooteplatvormid ja muu raudteejaama infrastruktuur, mis võib mõjutada raudteede koostalitlusvõimet

—	allsüsteemis keskkonnakaitseks vajalikud seadmed

—	seadmed reisijate ohutuse tagamiseks halvenenud töötingimustes

2.2   Valdkonna funktsioonid ja aspektid käesoleva KTK reguleerimisalas

Allpool kirjeldatakse üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõimega seotud infrastruktuuri valdkonna aspekte, võtteks aluseks funktsioonid, mille täitmiseks see valdkond on mõeldud ja silmas pidades nendega seoses vastu võetud põhimõtteid.

2.2.1   Rongide suunamine

Sirge rööbastee

Sirge rööbastee kujutab endast sõidukeid suunavat rööbet, mille omadused võimaldavad kiirveeremite KTK-le vastavate rongide liikumist ettenähtud ohutustingimustel ja kindlaksmääratud tööparameetritega.

Kahe rööpa vaheline kaugus ning rataste ja rööbaste kokkupuutepind määratakse kindlaks nii, et oleks tagatud infrastruktuuri ühilduvus veeremi allsüsteemiga.

Pöörangud ja ristmed

Pöörangud ja ristmed, mis võimaldavad muuta liikumissuunda, peavad vastama asjakohasele sirge rööbastee kirjeldusele ja funktsionaalse arvutuse abil kindlaksmääratud mõõtmetele, nii et oleks tagatud tehniline ühilduvus kiirveeremite KTK-le vastavate rongidega.

Seisuteed

Seisuteed ei pea vastama kõigile sirge rööbastee näitajatele, kuid nad peavad vastama teatavatele 4. peatükis kindlaksmääratud erinõuetele, nii et oleks tagatud tehniline ühilduvus kiirveeremite KTK-le vastavate rongidega.

2.2.2   Rongide kandmine

Sirge rööbastee ning pöörangud ja ristmed

Jõud, mida sõiduk rakendab rööbasteele ning mis määravad nii sõiduki rööbastel püsimise ohutustingimused kui ka rööbastee kandevõime näitajad, on tingitud eranditult rataste ja rööbaste vahelisest kokkupuutest ning teatavate pidurdusseadmete vahetust mõjust rööbastele.

Need jõud on vertikaaljõud, külgjõud ja pikijõud.

Iga jõu puhul nende kolme hulgast määratakse kindlaks üks või mitu sõiduki ja rööbastee mehaanilist vastasmõju iseloomustavat kriteeriumit, mida käsitatakse piirmääradena, mida sõiduk ei tohi ületada, ning ümberpöördult, vähimate koormustena, mida rööbastee peab taluma. Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 5 lõigule 4, ei ole nimetatud kriteeriumid takistuseks suuremate piirväärtuste valimisel, kui need on vajalikud teistsuguste rongide liiklemiseks. Kõnesolevad sõiduki ja rööbastee vastastoimet iseloomustavad ohutuskriteeriumid on liidesed, mis tagavad infrastruktuuri allsüsteemi sidususe veeremi allsüsteemiga.

Rööbasteed kandvad tarindid

Lisaks eespool nimetatud mõjudele sirgele rööbasteele ning pöörangutele ja ristmetele, avaldab kiirliiklus kriitilist mõju ka raudteesildade dünaamilisele käitumisele, mis oleneb sõidukite teljekoormuste rakendussagedusest, ning seega on raudteesillad veeremi allsüsteemi liides.

2.2.3   Vaba ja ohutu läbipääsu võimaldamine rongidele konkreetses ruumiosas

Ehitusgabariidid ja rööpmekeskmete vaheline kaugus

Ehitusgabariidid ja rööpmekeskmete vaheline kaugus on peamised tegurid, mis määravad kindlaks sõiduki kinemaatilise tsooni, vooluvõtturi ja rööbasteedega piirnevate ehitiste vahemaad, samuti üksteisest mööduvate sõidukite kinemaatiliste tsoonide vahemaad. Lisaks vajalikele nõuetele, et vältida sõidukite tungimist ehitusgabariitidesse, võimaldavad need allsüsteemi liidesed tuletada ka sõidukitele ja püsirajatistele mõjuvate külgsuunaliste aerodünaamiliste jõudude suurused.

Tsiviilrajatised ja rööbasteedega piirnevad ehitised

Tsiviilrajatised ja rööbasteedega piirnevad ehitised peavad vastama ehitusgabariitidega seotud nõuetele.

Teatavatele rööbasteedega piirnevatele ehitistele mõjuvad aerodünaamilised jõud ja õhurõhu kõikumine tunnelites sõltuvad kiirveeremite KTK-le vastavate rongide aerodünaamilistest näitajatest ja seega on need tegurid veeremi allsüsteemi liidesed.

Õhurõhu kõikumised, mida reisijatel tuleb taluda sõidukite läbisõidul tunnelitest, sõltuvad peamiselt rongi liikumiskiirusest, ristlõike pindalast, pikkusest ja aerodünaamilisest kujust ning tunneli pikkusest ja ristlõike pindalast. Õhurõhu kõikumist tuleb piirata reisijate tervise seisukohast talutava määrani, seega on õhurõhu kõikumise piirangud veeremi allsüsteemi liides.

2.2.4   Raudteejaamas peatunud rongi sisenemise ja sellest väljumise võimaldamine reisijatele

Ooteplatvorm

Infrastruktuuri allsüsteem hõlmab ka rajatisi ja seadmeid, mis võimaldavad reisijatel rongi siseneda: ooteplatvormid, nende teenindusseadmed ja kinnitusvahendid. Allsüsteemi koostalitluse seisukohalt on olulised ooteplatvormide kõrgus ja pikkus ning maa-alustes jaamades rongide möödumisel esinev õhurõhu mõju. Need elemendid on veeremi allsüsteemi liides.

Piiratud liikumisvõimega inimesed

Selleks et parandada transpordi kättesaadavust piiratud liikumisvõimega inimestele, tuleb rakendada abinõusid juurdepääsu hõlbustamiseks üldkasutatavatele infrastruktuuri aladele; eriti tuleb täiustada ooteplatvormi ja rongi ühildumist ja arvestada evakueerimise vajadust ohuolukorras.

2.2.5   Ohutuse tagamine

Rööbasteeäärse ala turvalisus, sõidukisse sissetungi vastased abinõud ja külgtuuletõkked kujutavad endast juhtimis- ja signalisatsioonisüsteemi ning opereerimise allsüsteemi liideseid.

Käesoleva KTK reguleerimisala hõlmab ka abivahendeid, mis on vajalikud seadmete jälgimiseks ja hooldamiseks kooskõlas oluliste nõuetega.

Infrastruktuur peab tagama raudteejaamade territooriumidel ja rööbasteel ohutusabinõude olemasolu, mis on võimaliku õnnetusjuhtumi korral inimestele kättesaadavad.

2.2.6   Keskkonnakaitse

Reguleerimisala hõlmab keskkonna säästmiseks vajalikke infrastruktuuri abivahendeid.

2.2.7   Rongide hooldamine

Reguleerimisalasse kuuluvad statsionaarsed veeremi teenindamise seadmed (nt pesumasinad, liivavarustuse seadmestik, kütusetanklad, statsionaarsed tualetitühjendusseadmed).

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   Üldsätted

Kirjeldustele vastavus, mis on esitatud:

—	allsüsteemide puhul 4. peatükis

—	ja koostalitluse komponentide puhul 5. peatükis

(seda tõendavad positiivsed tulemused, mis on saadud:

—	koostalitluse komponentide vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamisel

—	ja allsüsteemide vastavustõendamisel, nagu on kirjeldatud 6. peatükis,

tagab käesoleva KTK punktides 3.2 ja 3.3 osutatud oluliste nõuete täitmise käesoleva KTK reguleerimisalas.

Kui osa olulisi nõudeid kuulub riiklike eeskirjadega reguleeritavasse alasse seoses:

—	käesolevas KTKs liigitatud avatud või reserveeritud punktidega,

—	direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) alusel tehtavate eranditega,

—	käesoleva KTK punktis 7.3 kirjeldatud erijuhtumitega,

viiakse asjakohane vastavushindamine läbi kõnealuse liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate menetluste kohaselt.

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, selle allsüsteemid ning koostalitluse komponendid vastama kõnealuse direktiivi III lisas üldnõuetes sätestatud olulistele nõuetele.

3.2.   Olulised nõuded infrastruktuurile

Vastavalt direktiivile 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) võivad olulised nõuded olla üldise iseloomuga ja kohaldatavad kogu üldeuroopalise kiirraudteesüsteemi suhtes või sisaldada igale allsüsteemile ja selle elementidele omaseid eritingimusi.

Kõnesoleva direktiivi III lisas kindlaksmääratud olulised nõuded on esitatud allpool punktides 3.2.1 ja 3.2.2.

3.2.1   Üldnõuded

Olulised nõuded on sätestatud direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisas. Allpool on esitatud käesoleva KTK seisukohast olulised üldnõuded:

3.2.2   Erinõuded infrastruktuuri valdkonnale

Olulised nõuded on sätestatud direktiivis 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ). Järgnevalt on esitatud käesoleva KTKga seotud infrastruktuuri, hoolduse, keskkonnakaitse ja käituse valdkonda käsitlevad olulised nõuded.

3.3   Oluliste nõutete täitmine infrastruktuuri valdkonna kirjeldustega

3.3.1   Ohutus

Selleks et täita üldisi nõudeid, peab infrastruktuur kindlaksmääratud eesmärkidele vastava raudteesüsteemi ohutuse taseme juures:

—	võimaldama rongide liikumist ilma rööbastelt mahasõidu ning omavahelise või muude sõidukitega või püsirajatistega kokkupõrke ohuta ning vältima elektriülekandeliinide lähedusega seotud lubamatuid riske;

—	vajalike tööparameetrite juures ilma purunemiseta taluma veeremite poolt avaldatavaid vertikaal-, külg- ja pikisuunalisi staatilisi ja dünaamilisi koormusi kindlaksmääratud keskkonnatingimustes;

—	võimaldama seadmete kontrolli ja hooldamist, mis on vajalik oluliste osade ohutu seisukorra tagamiseks;

—	olema vaba materjalidest, mis tulekahju korral võivad eraldada kahjulikke aure; see nõue on seotud ainult infrastruktuuri elementidega, mis asuvad eraldatud ruumiosades (tunnelid, kaetud teesüvendid ja maa-alused raudteejaamad);

—	vältima mittevolitatud isikute juurdepääsu rajatistele, välja arvatud reisijatele ettenähtud raudteeplatvormi osad;

—	võimaldama reguleerida soovimatute isikute või sõidukite raudteealadele sisenemise ohtu;

—

tagama, et tavalistel reisiliinidel reisijaid ähvardava ohu minimeerimiseks paikneksid neile juurdepääsetavad alad piisavalt kaugel rööbasteedest, millel liiguvad kiirrongid, või oleksid sobival viisil kiirrööbasteedest eraldatud ning varustatud vajalike juurdepääsuteedega reisijate evakueerimiseks, eriti maa-alustes jaamades;

—	tegema vajalike meetmete abil üldkasutatavatel aladel piiratud liikumisvõimega reisijatele kättesaadavaks vajalikud juurdepääsu- ja väljapääsuabinõud;

—	tagama reisijate eemalhoidmise ohtlikest piirkondadest juhtudel, kui kiirrong peatub erakorralistel asjaoludel väljaspool selleks ettenähtud raudteejaama ala;

—	tagama, et pikkades tunnelites võetaks erimeetmeid tulekahju vältimiseks, võimaliku tulekahju tagajärgede leevendamiseks ja reisijate evakueerimiseks;

—	tagama kvaliteetse liiva liivavarustuse seadmestikus.

Vajalikul määral tuleb arvestada ka eespool loetletud ohutustegurite mittejärgimise võimalikke tagajärgi.

3.3.2   Töökindlus ja juurdepääsetavus

Selle nõude täitmiseks tuleb ohutuse seisukohalt oluliste allsüsteemi liideste puhul, mille näitajad võivad raudteesüsteemi käitamise ajal muutuda, koostada kontrolli- ja hoolduskavad, milles määratakse kindlaks nende tegurite kontrollimise ja korrigeerimise tingimused.

3.3.3   Tervisekaitse

Asjaomased üldnõuded on seotud infrastruktuuri valdkonna mitmesuguste elementide tulekaitsega. Arvestades infrastruktuuri moodustavate komponentide (rööbasteed ja tsiviilrajatised) väikest põlemiskoormuse tihedust, käsitlevad kõnesolevad nõuded ainult maa-aluseid ruume, kuhu reisijatel on juurdepääs tavapärase rongiliikluse ajal. Seetõttu ei ole kehtestatud nõudeid rööbasteede ja tsiviilrajatiste sidusust tagavatele komponentidele, välja arvatud eespool nimetatud alad.

Viimati nimetatud alade puhul tuleb järgida tervishoidu käsitlevaid ühenduse direktiive, mis on üldiselt kohaldatavad rajatistele, sõltumata sellest, kas kõnesolevad rajatised on seotud üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõimega või mitte.

Lisaks nende üldnõuete järgimisele tuleb piirata õhurõhu kõikumisi, millega reisijad ja personal võivad kokku puutuda, kui rong läbib tunneleid, kaetud teesüvendeid ja maa-aluseid raudteejaamu, ning õhuvoolude kiirust, millega reisijad võivad kokku puutuda maa-alustes raudteejaamades; reisijatele juurdepääsetavates ooteplatvormide ja maa-aluste raudteejaamade aladel tuleb vältida elektrilöögi ohtu.

—	Seetõttu tuleb tunnelites esineva rongide liikumisest tingitud maksimaalse rõhuerinevuse põhise tervisekriteeriumi täitmiseks kasutada sobiva õhuruumi ristlõikepindalaga tunneleid või rakendada abiseadmeid.

—	Õhuvoolude kiirust maa-alustes raudteejaamades tuleb piirata inimestele vastuvõetava tasemeni, kasutades konstruktsioone, millega vähendatakse rõhkude erinevusi kõrvutiasetsevates tunnelites, või rakendades abiseadmeid.

Reisijatele juurdepääsetavatel aladel tuleb vältida elektrilöögi ohtu.

Hoolduse allsüsteemi statsionaarsete seadmete puhul loetakse kõnesolevad olulised nõuded täidetuks, kui on tõendatud nende seadmete vastavus riiklikele õigusaktidele.

3.3.4   Keskkonnakaitse

Kiirliikluseks spetsiaalselt ehitatud rööbasteeprojektide puhul või juhtudel, kui rööbastee ehitatakse spetsiaalselt ümber kiirliikluseks, tuleb arvestada kiirveeremite KTK-le vastavate rongide näitajaid.

Hoolduse allsüsteemi statsionaarsete seadmete puhul loetakse kõnesolevad olulised nõuded täidetuks, kui on tõendatud nende seadmete vastavus riiklikele õigusaktidele.

3.3.5   Tehniline ühilduvus

Selle nõude täitmiseks tuleb järgida järgmisi tingimusi:

—

Euroopa koostalitlusvõimelises raudteesüsteemis kasutatavad ehitusgabariidid, rööpmekeskmete vaheline kaugus, rööbastee profiil, rööpmelaius, tõusude ja languste maksimaalsed kalded ning ooteplatvormide pikkus ja kõrgus tuleb kehtestada selliselt, et rööbasteed oleksid omavahel kokkusobivad ja ühilduvad koostalitlusvõimeliste sõidukitega;

—	seadmed, mis võivad edaspidi olla vajalikud muude rongide liiklemiseks üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi rööbasteedel, ei tohi takistada kiirveeremite KTK-le vastavate rongide liikumist;

—	infrastruktuuri elektrilised näitajad peavad ühilduma kasutatava elektrivarustuse allsüsteemiga ning juhtimise ja signalisatsiooni allsüsteemiga.

Statsionaarsete rongiteenindusseadmete näitajad peavad vastama kiirveeremite KTK-le.

3.4   Infrastruktuuri valdkonna elemendid, mis vastavad olulistele nõuetele

Olulised nõuded, millele 4. ja 5. peatükis sätestatud kirjeldused vastavad, on järgmises tabelis tähistatud märgiga X.

Infrastruktuuri valdkonna element	Viide käesoleva KTK punktile	Ohutus (1.1, 2.1.1, 2.7.1) (1)	Töökindlus Juurdepääsetavus (1.2, 2.7.2) (1)	Tervisekaitse (1.3, 2.5.1) (1)	Keskkonnakaitse (1.4, .5.2, 2.6.1, 2.6.2) (1)	Tehniline ühilduvus (1.5, 2.5.3) (1)
Nominaalne rööpmelaius	4.2.2					X
Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed	4.2.3	X				X
Rööpmekeskmete vaheline kaugus	4.2.4					X
Tõusude ja languste maksimaalsed kalded	4.2.5					X
Minimaalne kõveriku raadius	4.2.6	X				X
Rööbastee põikkalle	4.2.7	X	X
Põikkalde hälve	4.2.8	X				X
Ekvivalentkoonilisus	4.2.9	X				X
Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja lokaalsete defektide korral kohaldatavad piirväärtused	4.2.10	X	X
Rööpakalle	4.2.11	X				X
Rööpapea profiil	5.3.1	X				X
Pöörangud ja ristmed	4.2.12 – 5.3.4	X	X			X
Rööbastee vastupidavus	4.2.13 –	X
Veeremite poolt tarinditele avaldatavad koormused	4.2.14	X
Rööbastee üldjäikus	4.2.15 – 5.3.2					X
Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites	4.2.16			X
Külgtuule mõju	4.2.17	X
Elektrilised näitajad	4.2.18	X				X
Müra ja vibratsioon	4.2.19			X	X
Ooteplatvormid	4.2.20	X	X	X		X
Tuleohutus ja raudteetunnelite ohutus	4.2.21	X		X
Juurdepääs rööbasteeäärsetele rajatistele või nendesse sissetungi võimalikkus	4.2.22	X
Reisijatele ja rongipersonalile ettenähtud maa-ala rööbastee kõrval reisijate evakueerimiseks	4.2.23	X		X
Seisuteed ja muud väga väikese liikluskiirusega rööbasteed	4.2.25					X
Statsionaarsed rongiteenindusseadmed	4.2.26	X	X	X	X	X
Ballastiheide	4.2.27	X	X	X		X
Käikulaskmine – Tööoperatsioonide sooritamine	4.4.1		X
Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest	4.4.3	X
Hooldusnormid	4.5		X	X	X
Ametialane pädevus	4.6	X	X			X
Tervisekaitse- ja ohutusnõuded	4.7	X	X	X

4.   INFRASTRUKTUURI VALDKONNA KIRJELDUS

4.1   Sissejuhatus

Üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 96/48/EÜ ning mille osadeks on infrastruktuuri ja hoolduse allsüsteemid, kujutab endast integreeritud süsteemi, mille sidusust tuleb kontrollida, et tagada süsteemi koostalitlusvõimelisus seoses oluliste nõuetega.

Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikes 4 on sätestatud, et „KTK ei takista liikmesriikide otsuseid uute või ümberehitatud infrastruktuuride kasutuse kohta muus rongiliikluses”.

Seepärast tuleb uute kiirraudteeliinide kavandamisel või olemasolevate liinide kiirraudteeliinideks ümberehitamisel arvestada ka muude rongidega, mis võivad saada loa nende liinide kasutamiseks.

Kiirveeremite KTK-le vastavate veeremite puhul peab olema võimalik käesolevas KTKs sätestatud piirmääradele vastava rööbastee kasutamise suhtes kokku leppida.

Käesolevas KTKs sätestatud piirväärtused ei ole ettenähtud kohaldamiseks tavaliste arvutuslike väärtustena. Arvutuslikud väärtused peavad siiski olema käesoleva KTKga kindlaksmääratud piirides.

Punktides 4.2 ja 4.3 kirjeldatud allsüsteemi ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused ei nõua eritehnoloogiate või tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime tagamiseks. Samas võivad koostalitlusvõimega seotud uuenduslikud lahendused nõuda uute kirjelduste ja/või hindamismeetodite rakendamist. Tehnoloogiliste uuenduste võimaldamiseks tuleb neid kirjeldusi ja hindamismeetodeid arendada punktis 6.2.3 kirjeldatud korra kohaselt.

4.2   Valdkonna funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

4.2.1   Üldised sätted

Infrastruktuuri valdkonda iseloomustavad järgmised elemendid:

—	nominaalne rööpmelaius (4.2.2),

—	infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed (4.2.3),

—	rööpmekeskmete vaheline kaugus (4.2.4),

—	tõusude ja languste maksimaalsed kalded (4.2.5),

—	minimaalne kõveriku raadius (4.2.6),

—	rööbastee põikkalle (4.2.7),

—	põikkalde hälve (4.2.8),

—	ekvivalentkoonilisus (4.2.9),

—	rööbastee geomeetriline kvaliteet ja lokaalsete defektide korral kohaldatavad piirväärtused (4.2.10),

—	rööpakalle (4.2.11),

—	rööpapea profiil (5.3.1),

—	pöörangud ja ristmed (4.2.12),

—	rööbastee vastupidavus (4.2.13),

—	veeremite poolt tarinditele avaldatavad koormused (4.2.14),

—	rööbastee üldjäikus (4.2.15),

—	maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites (4.2.16),

—	külgtuule mõju (4.2.17),

—	elektrilised näitajad (4.2.18),

—	müra ja vibratsioon (4.2.19).

—	ooteplatvormid (4.2.20),

—	tuleohutus ja raudteetunnelite ohutus (4.2.21),

—	juurdepääs raudteeliinidel paiknevatele rajatistele või nendesse sissetungi võimalikkus (4.2.22),

—	reisijatele ja rongipersonalile ettenähtud maa-ala rööbastee kõrval reisijate evakueerimiseks väljaspool jaama,

—	kaugustähised (4.2.24),

—	seisuteede ja muude väga väikese liikluskiirusega rööbasteede pikkus (4.2.25),

—	statsionaarsed rongiteenindusseadmed (4.2.26),

—	ballastiheide (4.2.27),

—	hoolduseeskirjad (4.5).

Nõuded, mida tuleb järgida infrastruktuuri valdkonna elementide puhul, peavad vastama vähemalt tööparameetrite tasemetele, mis on igale allpool loetletud üle-euroopalise kiirraudteedesüsteemi liinikategooriale eraldi kindlaks määratud:

—	I kategooria: spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mille varustus võimaldab kasutada üldiselt kiirust 250 km/h või suuremaid kiirusi,

—	II kategooria spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, mille varustus võimaldab kasutada kiirust ligikaudu 200 km/h,

—	III kategooria: spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangutega seotud eripära, ja mille puhul kiirust kohandatakse igal üksikul juhtumil eraldi.

Kõik raudteeliinide kategooriad peavad võimaldama 400 meetri pikkuste 1 000 tonnise maksimaalse lubatud massiga rongide liikumist.

Tööparameetreid iseloomustatakse raudteelõigul kiirveeremite KTK-le vastavatele rongidele lubatud maksimaalsete kiirustega.

Järgnevalt on kirjeldatud tööparameetreid koos vastavatele parameetritele ja allsüsteemi liidestele iga juhtumi puhul eraldi esitatavate tingimustega. Kindlaksmääratud parameetrite väärtused kehtivad ainult kuni maksimaalse kiiruseni 350 km/h.

Kõik käesolevas KTKs sätestatud tööparameetrid ja kirjeldused on punkti 4.2.2 kohaselt kindlaks määratud käesolevale KTK-le vastavate standardse rööpmelaiusega Euroopa rööbasteede jaoks.

Erijuhtumeid käsitlevate raudteeliinide (sealhulgas muu rööpmelaiusega liinid) vastavad tööparameetrite tasemed on esitatud punktis 7.3.

Kirjeldatud tööparameetrite tasemed on ettenähtud allsüsteemi käitamiseks tavalistes tingimustes ja tehnohoolde korral. Ümberehituse või põhjaliku hooldustöö võimalikke tagajärgi, mis võivad nõuda ajutisi erandeid allsüsteemi tööparameetrite suhtes, on käsitletud punktis 4.5.

Kiirrongide jõudlust võimaldab tõsta ka eriseadmete kasutamine, näiteks sõidukite kallutusseadmed. Selliste rongide kasutamiseks on lubatud ette näha eritingimusi, juhul kui need ei too kaasa piiranguid kallutusseadmeta kiirrongide liikumisele. Nende tingimuste rakendamise kohta esitatakse deklaratsioon infrastruktuuriregistris.

4.2.2   Nominaalne rööpmelaius

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Nominaalne rööpmelaius on 1 435 mm.

4.2.3   Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed

Infrastruktuur peab olema ehitatud nii, et oleks tagatud ohutu vaba tsoon kiirveeremite KTK-le vastavate rongide liikumiseks.

Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed määratakse kindlaks kinemaatilise ruumiosaga, milles ei tohi paikneda ja millesse ei tohi tungida liikumistakistusi. See ruumiosa määratakse kinemaatilise etalonprofiili alusel, kusjuures võetakse arvesse ka kontaktliini ning infrastruktuuri alumiste osade gabariite.

Asjakohased kinemaatilised profiilid on kindlaks määratud kiirveeremite KTKs.

Kuni gabariite käsitlevate harmoneeritud EN standardite avaldamiseni, peab infrastruktuuri-ettevõtja kehtestama üksikasjalikud sidusnormid infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmete kindlaksmääramiseks.

I kategooria raudteeliinid

Rööbastee projekteerimise etapis tuleb kõigi liikumistakistuste korral (tarindid ning elektrivarustus- ja signalisatsiooniseadmed) järgida järgmisi nõudeid:

—	kinemaatilise etalonprofiili GC baasil kindlaksmääratud infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed ja infrastruktuurirajatiste alumiste osade miinimummõõtmed; mõlemad gabariidid on esitatud kiirveeremite KTKs.

Vooluvõtturi gabariidi ja isoleervahemiku nõuded on sätestatud kiirveeremite energiavarustuse KTKs.

II ja III kategooria raudteeliinid

Olemasolevate kiirliinide, kiirliinideks ümberehitatud raudteeliinide ja ühendusteede puhul kehtestatakse infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed kinemaatilise etalonprofiili GC baasil.

Kui majandusanalüüs näitab asjakohaste investeeringute kasulikkust, kehtestatakse uuendustööde korral infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed kinemaatilise etalonprofiili GC baasil. Juhul kui need investeeringud ei ole kasulikud, võib uued infrastruktuurirajatiste mõõtmed kehtestada kinemaatilise etalonprofiili GB baasil, tingimusel et majandusolud seda võimaldavad, või järgida kehtivaid väiksemaid infrastruktuurirajatiste mõõtmeid. Tellija või infrastruktuuri-ettevõtja poolt tehtava majandusanalüüsi puhul tuleb arvestada maksumust ning eeliseid, mida võib oodata rajatise mõõtude suurendamise korral, silmas pidades asjakohase liini ühendamist muude käesolevale KTK-le vastavate liinidega.

Infrastruktuuri-ettevõtja kannab infrastruktuuriregistrisse iga raudteeliini lõigu puhul vastuvõetud kinemaatilise etalonprofiili.

Vooluvõtturi gabariidi ja isoleervahemiku nõuded on sätestatud kiirveeremite energiavarustuse KTKs.

4.2.4   Rööpmekeskmete vaheline kaugus

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Projekteerimisetapis olevatel, spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatavate või ümberehitatavate rööbasteede peatee röömpekeskmete minimaalne vahekaugus on määratletud järgmises tabelis:

Maksimaalne lubatud kiirus rongidele, mis vastavad kiirveeremite KTK-le	Rööpmekeskmete minimaalne vahekaugus
V<= 230 km/h	Kaugused, mis on väiksemad kui 4,00 m, määratakse kindlaks kinemaatilise etalonprofiili baasil (punkt 4.2.3)
230 km/h < V <= 250 km/h	4,00 m
250 km/h < V ≤ 300 km/h	4,20 m
V > 300 km/h	4,50 m

Juhul kui sõidukid on rööbastee põikkalde tõttu teineteise poole kaldu, lisatakse nendele väärtustele vajalikud marginaalid vastavalt punktis 4.2.3 nõutud eeskirjadele.

Rööpmekeskmete vahelist kaugust võib suurendada näiteks juhtudel, kui rööbastee on ettenähtud rongidele, mis ei vasta kiirveeremite KTK-le või kui seda on vaja mugavuse kaalutlusel või hoolduseks.

4.2.5   Tõusude ja languste maksimaalsed kalded

I kategooria raudteeliinid

Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on suurim lubatud kalle 35 mm/m, kusjuures peavad olema täidetud järgmised raamtingimused:

—	teekallaku keskmine kalle 10 km lõigul on 25 mm/m või väiksem,

—	teelõigu pikkus, mille kalle on püsivalt 35 mm/m, ei ületa 6 000 m.

Ooteplatvormi ulatuses ei tohi peatee kalle olla üle 2,5 mm/m.

II ja III kategooria raudteeliinid

Nendel liinidel on kalded üldiselt väiksemad, kui väärtused, mis on lubatud veel ehitatavate kiirteede puhul. Kiirveeremite KTK-le vastavate rongide liikumiseks tehtud ümberehituste puhul peavad rööbastee kalded vastama eespool kindlaksmääratud väärtustele, välja arvatud juhul, kui kohalikud eritingimused nõuavad suuremat kallet; viimasel juhul tuleb vastuvõetava kalde kindlaksmääramisel arvestada kiirveeremite KTKga ettenähtud veo- ja pidurdusnäitajate piirmäärasid.

Kõigil koostalitlusvõimelistel raudteeliinidel tuleb kalde suurima väärtuse valimisel silmas pidada ka kiirveeremite KTK-le mittevastavate rongide eeldatavaid näitajaid, mille liikumine nendel liinidel võib olla direktiivi artikli 5 lõike 4 kohaselt lubatud.

4.2.6   Minimaalne kõveriku raadius

Kiirliini projekteerimise etapis tuleb minimaalne kõveriku raadius valida selline, et projektikohase suurima kiiruse juures ja asjakohasele kõverikule kehtestatud põikkalde puhul ei ületaks põikkalde hälve käesoleva KTK punktis 4.2.8 osutatud väärtusi.

4.2.7   Rööbastee põikkalle

Rööbastee põikkalle on välimise ja sisemise rööpa maksimaalne kõrguste vahe, mis mõõdetakse rööpapea pealispinnast (millimeetrites). Millimeetrites väljendatud väärtus oleneb rööpme laiusest; kui kõrgenduse väärtust väljendatakse kraadides, ei olene see rööpme laiusest.

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Rööbastee põikkalde arvutuslik väärtus ei tohi olla suurem kui 180 mm.

Käigusoleva rööbastee puhul on lubatud kõrvalekalle ±20 mm, kusjuures suurim lubatud põikkalle on 190 mm. Ainult reisijate veoks ettenähtud liinide puhul võib rööbastee põikkalde maksimaalset arvutuslikku väärtust suurendada 200 millimeetrini.

Selle elemendi jooksva hooldustöö nõudeid kohaldatakse vastavalt käigusoleva rööbastee tolerantse käsitlevatele punkti 4.5 (hooldustööde kava) sätetele.

4.2.8   Põikkalde hälve

Põikkalde hälve kõverikul on millimeetrites väljendatud vahe, mis saadakse, kui rööbastee tegelikust põikkaldest lahutatakse teatava deklareeritud kiiruse puhul sõiduki tasakaaluseisundi saavutamiseks vajalik põikkalle.

Käesoleva KTK punktis 4.2.2 kindlaksmääratud nominaalse rööpmelaiusega koostalitlusvõimeliste raudteeliinide puhul on kohaldatav järgmine kirjeldus:

4.8.2.1   Põikkalde hälve sirgel rööbasteel ning pöörmetel ja ristmetel.

	Raudteeliini kategooria
	I kategooria (a)		II kategooria	III kategooria
	1	2	3	4
Kiirusevahemik (km/h)	Normaalne piirväärtus (mm)	Maksimaalne piirväärtus (mm)	Maksimaalne piirväärtus (mm)	Maksimaalne piirväärtus (mm)
V ≤ 160	160	180	160	180
160 < V ≤ 200	140	165	150	165
200 < V ≤ 230	120	165	140	165
230 < V ≤ 250	100	150	130	150
250 < V ≤ 300	100	130 (b)	—	—
300 < V	80	80	—	—

(a)	Infrastruktuuri-ettevõtja deklareerib infrastruktuuriregistris raudteeliini lõigud, mille kohta ta leiab, et olemasolevad takistused ei võimalda 1. veerus kindlaksmääratud piirväärtuste järgimist. Sel juhul kohaldatakse 2. veeru piirmäärasid.

(b)	Ballastita rööbastee korral võib piirväärtust 130 mm suurendada 150 millimeetrini.

Infrastruktuuri-ettevõtja võib lubada kiirveeremite KTK-le vastavatel ja põikkalde hälbe kompenseerimise süsteemiga varustatud rongidel liikuda ka suurema põikkalde hälbega rööbasteel.

Suurima põikkalde hälbe kindlaksmääramisel, mille puhul sellisel rongil lubatakse liikuda, tuleb arvestada kiirveeremite KTK punktis 4.2.3.4 asjaomasele rongile sätestatud vastuvõtu kriteeriume.

4.2.8.2   Põikkalde hälbe hüppeline muutus hargneva rööbastee pöörangul

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Hargneva rööbastee põikkalde hälbe hüppelise muutuse maksimaalsed arvutuslikud väärtused on järgmised:

120 mm pöörangute puhul, mida võib läbida kiirusega 30 km/h ≤ V ≤ 70 km/h,

105 mm pöörangute puhul, mida võib läbida kiirusega 70 km/h < V ≤ 170 km/h,

85 mm pöörangute puhul, mida võib läbida kiirusega 170 km/h < V ≤ 230 km/h.

Olemasolevate pööranguprojektide puhul on nende väärtuste lubatud kõrvalekalle 15 mm.

4.2.9   Ekvivalentkoonilisus

Raudteesõiduki dünaamilise liikumisrežiimi selgitamine põhineb ratta ja rööpa kokkupuutepinnal. Sellega seoses on vaja määrata kokkupuutepinda iseloomustavad parameetrid, sealhulgas ekvivalentkoonilisus, mis on oluline, kuna see parameeter võimaldab küllaldasel määral hinnata ratta ja rööpa kontakti sirgetel teelõikudel ja suure raadiusega kõverikel.

I, II ja III kategooria sirgete rööbasteede suhtes kohaldatakse allpool sätestatud ekvivalentkoonilisuse nõudeid. Pöörangute ja ristmete puhul ei ole ekvivalentkoonilisuse hindamine vajalik.

4.2.9.1   Määratlus

Ekvivalentkoonilisus on kooniliselt orienteeritud rattapaari koonusnurga tangens, mille külgnihkumise kinemaatiline lainepikkus on sama, mis uuritaval rattapaaril, kui see liigub sirgel rööbasteel või suure raadiusega kõverikel.

Järgmistes tabelites esitatud ekvivalentkoonilisuse piirväärtused arvutatakse järgmiste rattapaari külgnihke amplituudide (y) puhul:

— y = 3 mm,	si (TG - SR) ≥ 7 mm
— ,	si 5 mm ≤ (TG - SR) < 7 mm
— y = 2 mm,	si (TG - SR) < 5 mm

kus TG on rööpmelaius ja SR on rattapaari aktiivsete pindade vaheline kaugus.

4.2.9.2   Arvutuslikud väärtused

Rööpmelaiuse, rööpapea profiili ja sirge rööbastee lõikude rööpakalde arvutuslikud väärtused tuleb valida nii, et allpool loetletud rattapaaride liikumise modelleerimisel arvutuslikes rööbastee tingimustes (mudelarvutus vastavalt standardile EN 15302:2006) ei ületataks tabelis 1 kindlaksmääratud ekvivalentkoonilisuse piirmäärasid.

—	Rattapaarid S 1002, standard PrEN 13715, SR =1 420 mm

—	Rattapaarid S 1002, standard PrEN 13715, SR =1 426 mm

—	Rattapaarid GV 1/40, standard PrEN 13715, SR =1 420 mm

—	Rattapaarid GV 1/40, standard PrEN 13715, SR =1 426 mm.

Tabel 1

Kiirusevahemik (km/h)	Ekvivalentkoonilisuse piirväärtus
<= 160	Ei ole vaja hinnata
>160 and <= 200	0,20
> 200 ja <= 230	0,20
> 230 ja <= 250	0,20
> 250 ja <= 280	0,20
> 280 ja <= 300	0,10
> 300	0,10

Sellele tingimusele vastavaks peetakse punktis 6.2.5.2 kindlaksmääratud arvutuslike näitajatega rööbasteid. Võib siiski rajada ka teistsuguste näitajatega rööbasteid. Sel juhul tõendab infrastruktuuri-ettevõtja projekti sobivust ekvivalentkoonilisuse seisukohalt.

4.2.9.3   Käitusväärtused

4.2.9.3.1   Minimaalsed keskmise rööpmelaiuse väärtused

Kui on koostatud rööbasteesüsteemi esialgne projekt, kasutatakse ekvivalentkoonilisus kontrollimiseks olulise parameetrina rööpmelaiust. Infrastruktuuri-ettevõtja peab tagama, et sirgel rööbasteel ja kõverikel, mille raadius R on üle 10 000 m, oleks keskmine rööpmelaius järgmises tabelis kindlaksmääratud piirmääradest suurem:

Kiirusevahemik (km/h)	Käigusoleva 100 m liinilõigu keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus sirge rööbastee või 10 000 meetrist suurema raadiusega (R > 10 000 m) kõveriku puhul
<= 160	1 430
> 160 ja <= 200	1 430
> 200 ja <= 230	1 432
> 230 ja <= 250	1 433
> 250 ja <= 280	1 434
> 280 ja <= 300	1 434
> 300	1 434

4.2.9.3.2   Meetmed juhul, kui sõit on ebastabiilne

Juhul kui teatatakse veeremi sõidu ebastabiilsusest rööbasteel, mis vastab punkti 4.2.9.3.1 nõuetele, kusjuures asjaomase veeremi rattapaarid vastavad kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud ekvivalentkoonilisuse nõuetele, algatavad raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja ühise kontrollimenetluse ebastabiilsuse põhjuste väljaselgitamiseks.

4.2.10   Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja lokaalsete defektide korral kohaldatavad piirväärtused

4.2.10.1   Sissejuhatus

Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja lokaalsete defektide korral kohaldatavad piirväärtused on sõiduki ja rööbastee kokkupuutepinna näitajatega seotud olulised infrastruktuuri parameetrid. Rööbastee geomeetriline kvaliteet on otseselt seotud:

—	rööbastelt mahasõidu ohu vältimisega;

—	sõiduki hindamisega vastuvõtukatsete tulemuste põhjal;

—	rattapaaride ja veermiku väsimustugevusega.

Punkti 4.2.10 nõudeid kohaldatakse I, II ja III kategooria raudteeliinide suhtes.

4.2.10.2   Määratlused

Koheste meetmete piirväärtus – väärtus, mille ületamise korral peab infrastruktuuri-ettevõtja võtma meetmeid rööbastelt mahasõidu ohu vähendamiseks vastuvõetavale tasemele. Selleks tuleb kas sulgeda raudteeliin, vähendada lubatud kiirust või korrigeerida rööbastee geomeetriat.

Sekkumispiir – väärtus, mille ületamise korral tuleb teha erakorralised parandustööd, mis tagavad, et parameetrid ei saavuta enne järgmist inspekteerimist koheste meetmete piirväärtusi.

Hoiatuspiir – väärtus, mille ületamise korral tuleb kavakindlatel hooldustöödel analüüsida ja arvesse võtta rööbastee geomeetrilist olukorda.

4.2.10.3   Koheste meetmete piirväärtused, sekkumispiirid ja hoiatuspiirid

Infrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks vajalikud koheste meetmete piirväärtused, sekkumispiirid ja hoiatuspiirid järgmiste parameetrite puhul.

—	Külgprofiil – standardhälbed (ainult hoiatuspiir)

—	Pikinivoo – standardhälbed (ainult hoiatuspiir)

—	Külgprofiil – lokaalsed defektid – keskmisest väärtusest maksimaalse väärtuseni

—	Pikinivoo – lokaalsed defektid – keskmisest väärtusest maksimaalse väärtuseni

—	Rööbastee vääne – lokaalsed defektid – nullväärtusest maksimaalse väärtuseni, vastavalt punktis 4.2.10.4.1 kindlaksmääratud piirväärtustele

—	Rööpmelaiuse kõikumised – lokaalsed defektid – nominaalsest rööpmelaiusest maksimaalse väärtuseni, vastavalt punktis 4.2.10.4.2 kindlaksmääratud piirväärtustele

—	Keskmine rööpmelaius 100 m pikkusel lõigul – nominaalsest rööpmelaiusest keskmise väärtuseni, vastavalt punktis 4.2.9.3.1 kindlaksmääratud piirväärtustele

Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel peab infrastruktuuri-ettevõtja arvestama rööbastee kvaliteedi piirväärtusi, mille alusel toimus sõiduki vastuvõetavuse hindamine. Sõiduki vastuvõetavuse tingimused on sätestatud kiirveeremite KTKs.

Infrastruktuuri-ettevõtja peab arvestama ka lokaalsete defektide võimalikku koosmõju.

Infrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud koheste meetmete piirväärtused, sekkumispiirid ja hoiatuspiirid tuleb märkida käesoleva KTK punktis 4.5.1 ettenähtud hoolduskavas.

4.2.10.4   Koheste meetmete piirväärtused

Koheste meetmete piirväärtused määratakse kindlaks järgmiste parameetrite puhul:

—	rööbastee vääne – lokaalsed defektid – nullväärtusest maksimaalse väärtuseni

—	rööpmelaiuse kõikumised – lokaalsed defektid – nominaalsest rööpmelaiusest maksimaalse väärtuseni

4.2.10.4.1   Rööbastee vääne – lokaalsed defektid – nullväärtusest maksimaalse väärtuseni

Rööbastee vääne määratletakse kahe kindlal vahekaugusel mõõdetud risttasandi algebralise vahena, mis tavaliselt väljendatakse vastavate mõõtepunktide vahelise kaldena.

Standardse rööpmelaiuse korral asuvad mõõtepunktid teineteisest 1 500 mm kaugusel.

Rööbastee väände piirväärtus sõltub kasutatud mõõtebaasi pikkusest (l) järgmise valemi kohaselt:

Rööbastee väände piirväärtus = (20/l + 3),

—	kus l on mõõtebaas (meetrites), 1,3 m ≤ l ≤ 20 m,

—	kusjuures maksimaalsed piirväärtused on: — 7 mm/m raudteeliinidel, mille projektkiirus ≤ 200 km/h; — 5 mm/m raudteeliinidel, mille projektkiirus > 200 km/h.

Infrastruktuuri-ettevõtja määrab hoolduskavas kindlaks mõõtmistingimused, mida järgitakse rööbastee vastavuse kontrollimisel käesolevale nõudele. Mõõtmistingimuste hulka kuulub ka 3 m pikkune mõõtebaas.

4.2.10.4.2   Rööpmelaiuse kõikumised – lokaalsed defektid – nominaalsest rööpmelaiusest maksimaalse väärtuseni

Kiirus (km/h)	Mõõdud millimeetrites
	Nominaalsest rööpmelaiusest maksimaalse vääruseni
	Minimaalne rööpmelaius	Maksimaalne rööpmelaius
V ≤ 80	-9	+35
80 < V ≤ 120	-9	+35
120 < V ≤ 160	-8	+35
160 < V ≤ 230	-7	+28
V > 230	-5	+28

Lisanõuded keskmisele rööpmelaiusele on sätestatud punktis 4.2.9.3.1.

4.2.11   Rööpakalle

I, II ja III kategooria raudteeliinid

a)	Sirge rööbastee Rööpad peavad olema kaldu rööbastee telgjoone suunas. Konkreetse rööbastee rööpakalle valitakse vahemikust 1/20–1/40 ja see deklareeritakse infrastruktuuriregistris.

b)

Pöörangud ja ristmed Pöörangutel ja ristmetel on projekteeritav rööpakalle samasugune, nagu sirge rööbastee puhul, kusjuures lubatakse järgmisi erandeid: — rööpakallet võib väljendada rööpapea profiili töötava osa kaldena; — pöörangu- ja ristmelõikude puhul, kus liikumiskiirus on 200 km/h või väiksem, võib kogu pöörangute, ristmete ja nendega seotud lühikeste sirgete teelõikude ulatuses paigaldada rööpad kaldeta; — pöörangu- ja ristmelõikude puhul, kus liikumiskiirus on üle 200 km/h, kuid väiksem kui 250 km/h või sellega võrdne, võib paigaldada rööpad kaldeta ainult lühikestel lõikudel, mis ei ole pikemad kui 50 m.

4.2.12   Pöörangud ja ristmed

4.2.12.1   Näiturid ja lukustusseadmed

Pöörmete sulgrööpad ja liikuvad riströöpa südamikud ning rombriströöpad tuleb varustada lukustusseadmetega.

Pöörmete sulgrööpad ja liikuvad riströöpa südamikud ning rombriströöpad tuleb varustada näituritega, mille abil saab kindlaks teha, kas liikuvad elemendid on õiges asendis ja lukustatud.

4.2.12.2   Liikuvate riströöpa südamike kasutamine

Kiirusele 280 km/h või suuremate kiiruste jaoks ettenähtud ehitamisjärgus olevate kiirrongiteede pöörangud ja ristmed tuleb varustada liikuvate riströöpa südamikega. Edaspidi ehitatavatel kiirrongiteelõikudel ning väiksema kui 280 km/h maksimaalkiiruse jaoks ettenähtud ühendusteedel võib kasutada statsionaarse riströöpa südamikuga pööranguid ja ristmeid.

4.2.12.3   Geomeetrilised näitajad

Käesolevas KTK punktis on esitatud käigusoleval raudteel kohaldatavad piirväärtused, mis tagavad kokkusobivuse kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud rattapaaride geomeetriliste näitajatega. Infrastruktuuri-ettevõtja ülesanne on kooskõlastada arvutuslikud väärtused ja tagada hoolduskava abil, et käitusväärtuste puhul järgitaks KTK piirmäärasid.

See märkus on ettenähtud kõigi allpool kindlaksmääratud parameetrite kohta.

Geomeetriliste näitajate määratlused on esitatud käesoleva KTK lisas E.

Pöörangute ja ristmete tehnilised näitajad peavad vastama järgmistele nõuetele:

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Tuleb järgida kõiki järgmisi parameetreid.

1.

Maksimaalne ratta vaba liikumisruum pöörangul: maksimaalne käitusväärtus on 1 380 mm. Seda piirväärtust võib suurendada, kui infrastruktuuri-ettevõtja tõendab, et pöörme täitur- ja lukustusmehhanism talub talle rattapaari poolt rakendatavaid külgjõudusid. Sellisel juhul kohaldatakse riiklikke eeskirju.

2.	Hariliku statsionaarse riströöpa südamiku turbetsooni minimaalne laius, mis mõõdetakse 14 mm sõidutasandist allpool punktis, mis vastavalt allpool esitatud diagrammile asub teoreetilisel abijoonel südamiku tegelikust tipust vajalikul kaugusel: minimaalne käitusväärtus on 1 392 mm.

3.	Ratta vaba liikumisruum riströöpa südamiku kohal: maksimaalne käitusväärtus on 1 356 mm.

4.	Ratta vaba liikumisruum juhtrööpa/tiibrööpa ninamiku kohal: maksimaalne käitusväärtus on 1 380 mm.

5.	Minimaalne rattaääriku soone laius: minimaalne käitusväärtus on 38 mm.

6.	Maksimaalne lubatud juhikuta lõik: juhikuta lõik, mis vastab tömbi riströöpa suhtele 1/9 (tgα = 0,11; α=6o20'), kusjuures sirge tee kontrarööpa liigkõrgus on vähemalt 45 mm ja minimaalne ratta läbimõõt 330 mm.

7.	Minimaalne rattaääriku soone sügavus: minimaalne käitusväärtus on 40 mm.

8.	Maksimaalne kontrarööpa liigkõrgus: minimaalne käitusväärtus on 70 mm.

4.2.13   Rööbastee vastupidavus

Rööbastee, sealhulgas pöörangud ja ristmed ning muud rööbastee osad, peavad tavalistes käitustingimustes ja hooldustöödega seotud tingimustes taluma vähemalt järgmisi jõudusid:

—	vertikaalkoormused

—	pikikoormused

—	külgkoormused

mis on määratletud järgmistes punktides.

4.2.13.1   I kategooria raudteeliinid

Vertikaalkoormused

Rööbastee, sealhulgas pöörangud ja ristmed, tuleb projekteerida nii, et see taluks vähemalt järgmisi kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud jõudusid:

—	maksimaalne staatiline teljekoormus

—	maksimaalne dünaamiline rattakoormus

—	maksimaalne kvaasistaatiline rattakoormus

Pikikoormused

Rööbastee, sealhulgas pöörangud ja ristmed, tuleb projekteerida nii, et see taluks vähemalt järgmisi jõududusid:

a)	veo- ja pidurdusjõududest tingitud pikijõud. Need jõud on kindlaks määratud kiirveeremite KTKs;

b)

rööpa temperatuuri kõikumistest tingitud termiline jõud. Rööbasteed tuleb projekteerida nii, et vähendada miinimumini tõenäosust, et temperatuurikõikumistest tingitud pikisuunaliste termiliste jõudude mõjul rööbastee kummub; seejuures tuleb arvesse võtta: — kohalikest keskkonnatingimustest tingitud temperatuurikõikumisi; — rööbaste soojendamise arvel kineetilist energiat hajutavate pidurdusseadmete kasutamisest tingitud temperatuurimuutusi;

c)	kandekonstruktsioonide ja rööbastee vastastoimest tingitud pikijõud. Rööbastee projekteerimisel tuleb arvestada kandekonstruktsioonide ja rööbastee kombineeritud reageeringuid mitmesuguste manöövrite puhul vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktile 6.5.4.

Infrastruktuuri-ettevõtja peab kõigil üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi liinidel lubama kasutada rööbaste soojendamise arvel kineetilist energiat hajutavaid pidurdusseadmeid hädapidurduseks, kuid võib keelata nende seadmete kasutamise tööpidurduseks.

Juhul kui infrastruktuuri-ettevõtja lubab rööbaste soojendamise arvel kineetilist energiat hajutavate pidurdusseadmete kasutamist tööpidurduseks, tuleb järgida järgmisi nõudeid.

—	Infrastruktuuri-ettevõtja määrab asjakohase liinilõigu puhul kindlaks maksimaalsete rööbasteele rakendatavate pidurdamisega seotud pikijõudude võimalikud piirväärtused, mis ei tohi ületada kiirveeremite KTKs lubatud väärtusi.

—	Maksimaalsete rööbasteele rakendatavate pidurdamisest tingitud pikijõudude võimalike piirväärtuste puhul tuleb arvestada kohalikke kliimatingimusi ja eeldatavat pidurite korduva rakendamise arvu. (2)

Need nõuded tuleb avaldada infrastruktuuriregistris.

Külgkoormused

Rööbastee, sealhulgas pöörangud ja ristmed, tuleb projekteerida nii, et see taluks vähemalt:

—

maksimaalset summaarset külgkiirendustest tingitud rööbastee põikkaldega kompenseerimata külgjõudu, mida rattapaarid avaldavad rööbasteele; see jõud on kiirveeremite KTKs määratletud järgmiselt: (ΣΥ2m)lim = 10 + (P/3) kN, kus P on asjakohase rööbastee puhul hooldussõidukitele, kiirrongidele ja muudele rongide lubatud suurim staatiline teljekoormus, mis väljendatakse kilonjuutonites (kN). See piirang iseloomustab dünaamiliste külgjõududest tingitud ballastalusel paikneva rööbastee külgnihke riski;

—	kõverikel ja ristmetel mõjuvat kvaasistaatilist suunavat jõudu Yqst , mis on määratletud kiirveeremite KTKs.

4.2.13.2   II ja III kategooria raudteeliinid

Riiklikes eeskirjades sätestatud nõuded muudele rongidele, mis ei ole kiirveeremite KTK-le vastavad rongid, on piisavad selleks, et tagada rööbastee vastupidavus koostalitlusvõimeliste veeremite liikumisest tingitud koormustele.

4.2.14   Veeremite poolt kandetarinditele avaldatavad koormused

I, II ja III kategooria raudteeliinid

4.2.14.1   Vertikaalkoormused

Vertikaalkoormusi kandvad tarindid tuleb projekteerida nii, et need vastaksid järgmistele standardis EN 1991-2:2003 kindlaksmääratud koormusmudelitele:

—	Standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.3.2 lõikes 2 määratletud koormusmudel 71

—	Standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.3.3 lõikes 3 määratletud katkestamatu silla koormusmudel SW/0

Koormusmudelid korrutatakse standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.3.2 lõikes 3 ja punkti 6.3.3 lõikes 5 kindlaksmääratud teguriga alfa (α). α väärtus on võrdne ühega või sellest suurem.

Koormuse mõju väärtusi suurendatakse, kasutades standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.4.3 lõikes 1 ja punkti 6.5.2 lõikes 2 kindlaksmääratud dünaamilisuse tegurit fii (Φ).

Maksimaalne sillaplaadi vertikaalläbipaine ei tohi ületada standardi EN 1990:2002 lisas A2 kindlaksmääratud väärtusi.

4.2.14.2   Dünaamiline analüüs

Silla dünaamilise analüüsi vajalikkus tehakse kindlaks standardi EN 1991-2:2003 punktis 6.4.4 sätestatud korras.

Vajaduse korral kasutatakse dünaamilisel analüüsil standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.4.6.1.1 lõigetes 3–6 kindlaksmääratud koormusmudelit HSLM. Analüüsi puhul arvestatakse standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.4.6.2 lõikes 1 kindlaksmääratud kiirusi.

Maksimaalsed lubatud sillaplaadi maksimaalse kiirenduse arvutuslikud väärtused, mis arvutatakse rööbastee ulatuses, ei tohi ületada standardi EN 1990:2002 lisas A2 kindlaksmääratud väärtusi. Sildade projekteerimisel tuleb arvestada kõige ebasoodsamaid mõjusid punktis 4.2.14.1 kindlaksmääratud vertikaalkoormuste või standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.4.6.5 lõike 3 kohase koormusmudeli HSLM puhul.

4.2.14.3   Tsentrifugaaljõud

Kui sillal asuv rööbastee lõik on kogu silla või selle teatava osa ulatuses kõver, tuleb kandetarindi projekteerimisel arvestada tsentrifugaaljõudu vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.5.1 lõikele 4.

4.2.14.4   Külgjõud

Kandetarindite projekteerimisel tuleb arvestada külgjõudusid vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.5.2 lõikele 3. Seda nõuet kohaldatakse nii sirgete kui ka kõverate rööbasteede puhul.

4.2.14.5   Veo- ja pidurdusjõudude toime (pikikoormused)

Kandetarindite projekteerimisel tuleb arvestada veo- ja pidurdusjõudusid vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punkti 6.5.3 lõigetele 4–6. Veo- ja pidurdusjõudude suuna kindlaksmääramisel arvestatakse iga rööbastee puhul lubatud liikumise suunda.

Punkti 6.5.3 lõike 6 kohaldamisel arvestatakse, et maksimaalne rongi mass on 1 000 tonni.

4.2.14.6   Kandekonstruktsioonide ja rööbastee vastastoimest tingitud pikijõud

Kandekonstruktsioonide projekteerimisel tuleb arvestada kandekonstruktsioonide ja rööbastee kombineeritud reageeringuid mitmesuguste manöövrite puhul vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktile 6.5.4.

4.2.14.7   Aerodünaamilised mõjud, mis on tingitud rongi möödumisest rööbasteega piirnevatest tarinditest

Aerodünaamilisi mõjusid, mis on tingitud rongi möödumisest rööbasteega piirnevatest tarinditest, võetakse arvesse vastavalt standardi EN 1991-2:2003 punktile 6.6.

4.2.14.8   Standardi EN1991-2:2003 nõuete kohaldamine

Käesolevas KTKs kindlaksmääratud standardi of EN 1991-2:2003 nõudeid kohaldatakse selle riiklikus lisas kindlaksmääratud korras, juhul kui see lisa on olemas.

4.2.15   Rööbastee üldine jäikus

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Rööbastee kui terviksüsteemi üldisele jäikusele esitatavad nõuded on avatud punkt.

Rööpakinnitite maksimaalse jäikuse nõuded on kindlaks määratud punktis 5.3.2.

4.2.16   Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites

4.2.16.1   Üldised nõuded

Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelit ja maa-alust rajatist läbivates rongides, mis vastavad kiirveeremite KTK-le ja on ettenähtud sõitmiseks konkreetsetes tunnelites, ei tohi rongi tunnelist läbisõidu ajal maksimaalsel lubatud kiirusel ületada 10 kPa.

I kategooria raudteeliinid

Tunneli ava ristlõike pindala peab olema kindlaks määratud nii, et eespool osutatud õhurõhu kõikumise piirmäära ei ületataks, arvestades kõiki tunnelisse kavandatud sõidukeid, kui need läbivad tunneli maksimaalse lubatud kiirusega.

II ja III kategooria raudteeliinid

Nende liinide korral peavad olema täidetud eespool osutatud maksimaalsele õhurõhukõikumisele esitatavad nõuded.

Juhul kui tunnel ei ole ümber ehitatud arvestades õhurõhu kõikumise piirväärtust, tuleb kiirust vähendada määrani, mille puhul seda piirväärtust ei ületata.

4.2.16.2   Kolviefekt maa-alustes raudteejaamades

Õhurõhu kõikumised võivad levida eraldatud ruumidest, kus rongid liiguvad, raudteejaamade muudesse ruumidesse ja tekitada reisijatele talumatuid tugevaid õhuvoolusid.

Selle mõju kvantifitseerimiseks ei ole ühtseid norme, kuna iga allmaajaam kujutab endast erijuhtumit. Seetõttu on projekteerimiseks vaja eriuuringuid, välja arvatud juhul, kui jaama ruume on võimalik eraldada kõikuva õhurõhuga ruumidest otse välisõhku avanevate avade abil, mille ristlõike pindala on vähemalt pool juurdepääsutunneli ristlõike pindalast.

4.2.17   Külgtuule mõju

Koostalitlusvõimelised sõidukid projekteeritakse nii, et oleks tagatud teatav stabiilsus külgtuule suhtes, mis on kindlaks määratud tuule tunnuskõverate etalonseeria abil kiirveeremite KTKs.

Raudteeliin on külgtuule mõju seisukohalt koostalitlusvõimeline, kui kõige raskemates käitustingimustes liinil liikuvale koostalitlusvõimelisele rongile on tagatud ohutus külgtuule mõju suhtes.

Järgitavad külgtuulega seotud ohutusnõuded ja vastavustõendamise normid peavad olema kooskõlas riiklike standarditega. Vastavustõendamise normide puhul tuleb arvestada kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud tuule tunnuskõveraid.

Kui geograafilise asendi või raudteeliini muu eripära tõttu ei ole kaitsemeetmeteta võimalik tõendada ohutusnõuete järgimist, rakendab infrastruktuuri-ettevõtja vajalikke meetmeid ohutuse tagamiseks külgtuule suhtes, näiteks:

—	vähendab tormiohu ajal ajutiselt rongide kohalikku sõidukiirust,

—	paigaldab rööbastee ohustatud lõigule külgtuule tõkked

või võtab muid vajalikke meetmeid. Võetud meetmed peavad näitama, et kõnesolevaid ohutusnõudeid järgitakse.

4.2.18   Elektrilised näitajad

Meetmed, mis kaitsevad elektrilöögi eest, on kindlaks määratud kiirveeremite energiavarustuse KTKs.

Rööbastee peab olema isoleeritud, et oleks võimalik kasutada rongituvastusseadmete tööks vajalikku signaalvoolu. Minimaalne nõutav elektritakistus on 3 Ωkm. Infrastruktuuri-ettevõtja võib nõuda ka suuremat elektritakistust, kui see on teatavate juhtimis- ja signalisatsiooniseadmete tööks vajalik. Kui elektriisolatsiooni tagab rööpakinnitussüsteem, loetakse kõnesolev nõue täidetuks, kui järgitakse käesoleva KTK punkti 5.3.2.

4.2.19   Müra ja vibratsioon

Kiirliikluseks spetsiaalselt ehitatavate rööbasteede projektide puhul või juhtudel, kui rööbastee ehitatakse spetsiaalselt ümber kiirliikluseks, tuleb arvestada kiirveeremite KTK-le vastavate rongide müraheite näitajaid suurimal lubatud kohalikul kiirusel.

Uuringutel tuleb arvesse võtta ka muid raudteeliinil sõitvaid ronge, rööbastee tegelikku kvaliteeti (3) ning topoloogilisi ja geograafilisi piiranguid.

Kiirveeremite KTK-le vastavate rongide möödumisel esineva vibratsiooni arvutuslik tase ei tohi uue või ümberehitatava infrastruktuuri ulatuses ületada kohaldatavates riiklikes eeskirjades kindlaksmääratud tasemeid.

4.2.20   Ooteplatvormid

Punkti 4.2.20 nõuded on kohaldatavad ainult ooteplatvormide suhtes, mis on ettenähtud peatumiseks tavalisel reisijate veol kasutatavatele kiirveeremite KTK-le vastavatele rongidele.

4.2.20.1   Juurdepääs ooteplatvormile

I kategooria raudteeliinid

Ooteplatvorme ei tohi ehitada rööbastee kõrvale, millel rongid võivad liikuda kiirusega ≥ 250 km/h.

II ja III kategooria raudteeliinid

Platvormile, mis asub rööbastee kõrval, millel rongid võivad liikuda kiirusega ≥ 250 km/h, võib lubada reisijaid ainult siis, kui rong kavatseb peatuda.

Reisijate platvormil viibimise ajal peab platvormisaare puhul peatumise külje suhtes vastasküljelt mööduvate rongide piirkiirus olema alla 250 km/h.

4.2.20.2   Kasutatava platvormiosa pikkus

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Kasutatava platvormiosa pikkus on katkematu platvormiosa pikkus, mille esine on ettenähtud rongide peatumiseks tavalistes käitustingimustes.

Reisijatele juurdepääsetava kasutatava platvormiosa pikkus peab olema vähemalt 400 m, välja arvatud juhul, kui käesoleva KTK punktis 7.3 on sätestatud teisiti.

4.2.20.2   Kasutatava platvormiosa laius

Platvormi juurdepääsetavus oleneb vabast ruumist takistuste ja platvormi ääre vahel. Tuleb arvestada järgmist:

—	piisav ruum inimestele rongi ootamiseks ülerahvastatuse ohuta;

—	piisav ruum inimestele rongilt mahatulekuks, mille puhul ei ole ohtu kokku põrgata takistustega;

—	piisav ruum abivahendite kasutamiseks piiratud liikumisvõimega inimestele rongile minekuks;

—	piisav ruum, et inimesed võiksid seista platvormi äärest eemal (ohuala), mis tagab ohutuse, arvestades mööduvate rongide aerodünaamilist mõju

Kuni kokkuleppe saavutamiseni piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga ja aerodünaamilise mõjuga seotud parameetrite suhtes, on kasutatava platvormiosa laius jätkuvalt avatud punkt, mille puhul kohaldatakse riiklikke eeskirju.

4.2.20.4   Platvormi kõrgus

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Veerepinnalt mõõdetud platvormi nominaalkõrgus on 550 või 760 mm, välja arvatud juhul, kui punktis 7.3 on kindlaks määratud teisiti.

Rööbastee ja platvormi nominaalse suhtelise positsioneerimise tolerantsid, risti veerepinna suhtes, on -30 mm/+ 0 mm.

4.2.20.5   Kaugus rööbastee telgjoonest

Nominaalkõrgusel asuvate platvormi äärte nominaalkaugus L rööbastee telgjoonest, mis on paralleelne veerepinnaga, saadakse järgmise valemi abil:

kus R on rööbastee kõveriku raadius meetrites ja g on rööpmelaius millimeetrites.

Seda vahemaad tuleb järgida alates 400 mm ülalpool veerepinda asetsevast kõrgusest.

Platvormi äärte positsioneerimise tolerantsid ja nende hooldus tuleb kindlaks määrata nii, et vahemaa L ei oleks ühelgi juhul nominaalväärtusest väiksem või seda ei suurendata enam kui 50 mm võrra.

4.2.20.6   Platvormiga külgneva rööbastee asetus

I kategooria raudteeliinid

Platvormi kõrval asetseva rööbastee lõik peab olema eelistatavalt sirge või selle raadius ei ole mitte üheski kohas vähem kui 500 m.

II ja III kategooria raudteeliinid

Juhul kui punktis 4.2.20.4 ettenähtud väärtusi ei ole võimalik järgida rööbastee asetuse tõttu (nt R<500), kohaldatakse platvormi äärte kõrguse ja vahemaade arvutuslikke väärtusi, mis vastavad rööbastee asetusele ning punktis 4.2.3 kindlaksmääratud gabariitidele.

4.2.20.7   Elektrilöögi vältimine platvormidel

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Elektrilöögi vältimine platvormidel tagatakse kiirveeremite energiavarustuse KTKs kindlaksmääratud kontaktliinisüsteemide ohutuse sätetega.

4.2.20.8   Piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsu võimaldamisega seotud näitajad

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsu võimaldamisega seotud nõuded on sätestatud piiratud liikumisvõimega inimeste vedu käsitlevas KTKs.

4.2.21   Tuleohutus ja raudteetunnelite ohutus

Üldised tuleohutuse nõuded on sätestatud muudes direktiivides, näiteks 21. detsembri 1988. aasta direktiivis 89/106/EMÜ.

Raudteetunnelite ohutuse nõuded on sätestatud raudteetunnelite ohutust käsitlevas KTKs.

4.2.22   Juurdepääs rööbasteeäärsetele rajatistele või nendesse sissetungi võimalikkus

Maanteesõidukite ja rongide kokkupõrkeohu piiramiseks ei tohi I kategooria kiirraudteeliinid ristuda samal tasandil maanteesõidukite liikumiseks ettenähtud teedega. II ja III kategooria raudteeliinide korral kohaldatakse riiklikke eeskirju.

Muid meetmeid inimeste, loomade või sõidukite raudtee infrastruktuuri valdkonda ebasoovitava sissetungi vältimiseks reguleeritakse riiklike eeskirjadega.

4.2.23   Reisijatele ja rongipersonalile ettenähtud maa-ala rööbastee kõrval reisijate evakueerimiseks väljaspool jaama

4.2.23.1   Rööbastee kõrval asetsev maa-ala

I kategooria raudteeliinide puhul tuleb tagada maa-ala reisijate evakueerimiseks iga kiirrongidele ettenähtud rööbastee kõrval; juhul kui reisijate rongist evakueerimise ajal on liikluseks avatud külgnev rööbastee, peab evakueerimiseks ettenähtud maa-ala asuma külgneva rööbastee suhtes vastasküljel. Kui rööbastee paikneb kandetarindil, peab evakueerimiseks ettenähtud maa-alal olema kaitserinnatis, mis väldib väljunud reisijate allakukkumist kandetarindilt.

II ja III kategooria raudteeliinidel peab samalaadne maa-ala olema kõikides kohtades, kus seda on mõistlikel tingimustel võimalik rajada. Kui kõnealust maa-ala ei ole võimalik rajada, kantakse raudtee-ettevõtja teavitamiseks seda eriolukorda käsitlev märkus asjaomase raudteeliini infrastruktuuriregistrisse.

4.2.23.2   Tunnelite avariiväljapääsud

Tunnelite avariiväljapääsudele esitatavad nõuded on sätestatud raudteetunnelite ohutust käsitlevas KTKs.

4.2.24   Kaugustähised

Piki rööbasteed peavad korrapäraste vahemaade tagant asetsema kaugustähised. Kaugustähised paigaldatakse riiklike eeskirjadega sätestatud korras.

4.2.25   Seisuteed ja muud väga väikese liikluskiirusega rööbasteed

4.2.25.1   Pikkus

Kiirveeremite KTK-le vastavatele rongidele ettenähtud seisutee kasutatava osa pikkus peab olema nende rongide paigutamiseks küllaldane.

4.2.25.2   Kalle

Rongidele ettenähtud seisutee kalle ei tohi olla suurem kui 2,5 mm/m.

4.2.25.3   Kõveriku raadius

Rööbasteedel, kus kiirveeremite KTK-le vastavad rongid liiguvad ainult väikese kiirusega (raudteejaamad ja möödasõiduteed, depood ja seisuteed), peab horisontaalprofiili minimaalne arvutuslik raadius olema vähemalt 150 m. Rööbastee horisontaalprofiili osad, mis koosnevad vastupidisesse suunda pöörduvatest kõverikest, mille vahel ei ole sirget lõiku, projekteeritakse 190 meetrist suurema raadiusega.

Kui ühel kahest kõverikust on siiski 190 m pikkune või sellest väiksem raadius, peab kõverike vahel olema vähemalt 7 m pikkune sirge rööbastee lõik.

Seisu- ja hooldusteede vertikaalprofiilil ei tohi olla alla 600 m raadiusega kõverikke küngastel ning alla 900 m raadiusega kõverikke nõgudes.

Käitusväärtuste järgimiseks vajalikud meetmed määratakse kindlaks hoolduskavas.

4.2.26   Statsionaarsed rongiteenindusseadmed

4.2.26.1   Tualettide tühjendamine

Juhul kui kasutatakse tualetitühjendusvagunit, peab kahe külgneva rööbastee telgjoonte minimaalne vahemaa olema vähemalt 6 m ning tualetitühjendusvaguni jaoks peab olema liikumistee.

Statsionaarsed tualetitühjendusseadmed peavad vastama kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud suletud tualetisüsteemide näitajatele.

4.2.26.2   Seadmed rongi välispindade puhastamiseks

Pesurite kasutamise korral peab nendega olema võimalik puhastada ühe- või kahekorruseliste rongide välispindu järgmistel kõrgustel:

—	1 000–3 500 mm ühekorruseliste rongide korral

—	500–4 300 mm kahekorruseliste rongide korral

Rongid peavad saama läbida pesula kiirusega 2–6 km/h.

4.2.26.3   Veevarustuse seadmestik

Koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi veevarustuse seadmestik peab olema varustatud direktiivi 98/83/EÜ nõuetele vastava joogiveega.

Seadmestiku töörežiim peab tagama, et ka viimasena tühjendatava statsionaarse mahuti osa põhjast saadud vesi vastaks kõnealuses direktiivis kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele.

4.2.26.4   Liivavarustuse seadmestik

Statsionaarne liivavarustuse seadmestik peab vastama kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud liivapuisturite näitajatele.

Liivavarustuse seadmestikust saadud liiv peab vastama kiirveeremite juhtimis- ja signalisatsioonisüsteemi KTKs kindlaksmääratud tingimustele.

4.2.26.5   Kütusetanklad

Kütusetanklad peavad vastama kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud kütusesüsteemide näitajatele.

Kütusetanklatest saadud kütus peab vastama kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud tingimustele.

4.2.27   Ballastiheide

Avatud punkt

4.3   Allsüsteemi liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Infrastruktuuri valdkonna liidesed, mis tagavad valdkonna sidususe muude allsüsteemidega tehnilise ühilduvuse seisukohalt, on järgmised.

4.3.1   Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe veeremi allsüsteemiga:

Allsüsteemi liides	Viide kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTK-le	Viide kiirveeremite KTK-le
Ehitusgabariidid Infrastruktuuri gabariidid	4.2.3 Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed	4.2.3.1 Kinemaatilised gabariidid 4.2.3.3. Raudteeveeremi parameetrid, mis mõjutavad teeäärseid rongiseiresüsteeme
Kalded	4.2.5 Tõusude ja languste maksimaalsed kalded	4.2.3.6 Maksimaalsed kalded 4.2.4.7 Pidurite tööparameetrid järskudel kallakutel
Minimaalne raadius	4.2.6 Minimaalne kõveriku raadius 4.2.8 Põikkalde hälve	4.2.3.7 Minimaalne kõveriku raadius
Ekvivalentkoonilisus	4.2.9 Ekvivalentkoonilisus 4.2.11 Rööpakalle 5.3.1.1 Rööpapea profiil	4.2.3.4 Veeremite dünaamiline käitumine; 4.2.3.4.7 Rattaprofiili parameetrite arvutuslikud väärtused
Rööbastee vastupidavus	4.2.13 Rööbastee vastupidavus	4.2.3.2 Staatiline teljekoormus 4.2.4.5 Pöörisvoolpidurid
Rööbastee geomeetria, mille näitajad määravad sõiduki vedrustuse käitustingimused	Rööbastee geomeetriline kvaliteet ja lokaalsete defektide korral kohaldatavad piirväärtused	4.2.3.4 Veeremite dünaamiline käitumine; 4.2.3.4.7 Rattaprofiili parameetrite arvutuslikud väärtused
Rattapaari geomeetriline ühilduvus pöörangute ja ristmetega	4.2.12.3 Pöörangud ja ristmed	4.2.3.4 Veeremite dünaamiline käitumine; 4.2.3.4.7 Rattaprofiili parameetrite arvutuslikud väärtused
Statsionaarsete liikumistakistuste ja sõiduki ning teineteisest vastassuundades mööduvate sõidukite aerodünaamilised vastasmõjud	4.2.4 Rööpmekeskmete vaheline kaugus 4.2.14.7 Aerodünaamilised mõjud, mis on tingitud rongi möödumisest rööpmelähedastest tarinditest	4.2.6.2 Rongi aerodünaamiline koormus välitingimustes
Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites	4.2.16 : Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites	4.2.6.4 Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites
Külgtuul	4.2.17 Külgtuule mõju	4.2.6.3 Külgtuul
Juurdepääsetavus	4.2.20.4 Platvormi kõrgus 4.2.20.5 Kaugus rööbastee telgjoonest 4.2.20.2 Kasutatava platvormiosa pikkus	Juurdepääsetavus (avatud punkt) 4.2.2.6 Juhiruum 4.2.3.5 Maksimaalne rongi pikkus
Ooteplatvormid	4.2.20.8 Piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsu võimaldamisega seotud näitajad 4.2.20.4 Platvormi kõrgus 4.2.20.5 Kaugus rööbastee telgjoonest	4.2.7.8 Piiratud liikumisvõimega inimeste vedu
Tuleohutus ja raudteetunnelite ohutus	4.2.21 : Tuleohutus ja raudteetunnelite ohutus	4.2.7.2 Tuleohutus 4.2.7.12 Tunnelite erispetsifikaat
Seisuteed ja/või muud väga väikese liikluskiirusega rööbasteed	4.2.25 Seisuteed ja muud väga väikese liikluskiirusega rööbasteed	4.2.3.7 Minimaalne kõveriku raadius
Statsionaarsed rongiteenindusseadmed	4.2.26	4.2.9 Teenindus
Ballastiheide	4.2.27 Ballastiheide	4.2.3.11 Ballastiheide
Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest	4.4.3 : Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest	4.2.6.2.1 Aerodünaamiliste jõudude mõju raudteeliinidel töötavatele töölistele
Tööliste helkurriietus	4.7 Tervisekaitse- ja ohutusnõuded	4.2.7.4.1.1 Esilaternad

4.3.2   Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe energiavarustuse allsüsteemiga

Allsüsteemi liides	Viide kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTK-le	Viide kiirveeremite energiavarustuse KTK-le
Elektrilised näitajad	4.2.18 : Elektrilised näitajad	4.7.3 Tagasivooluahela ohutust käsitlevad sätted

4.3.3   Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe juhtimise ja signalisatsiooni allsüsteemiga

Allsüsteemi liides	Viide kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTK-le	Viide kiirveeremite juhtimis- ja signalisatsioonisüsteemi KTK-le
Juhtimis- ja signalisatsioonisüsteemi seadmete gabariidid	4.2.3 Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed	4.2.5 ETCSi ja EIRENE raadioliidesed 4.2.16 Raudteeäärsete juhtimismärguannete nähtavus.
Signaalvoolude edastamine rööbastee kaudu	4.2.18 Elektrilised näitajad	4.2.11 Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastussüsteemidega 1. lisa, 1. liide Rataste üldtakistus
Liivavarustuse seadmestik	4.2.26.4 Liivavarustuse seadmestik	Lisa A, 1. liide Liiva kvaliteet
Pöörisvoolpidurite kasutamine	4.2.13 Rööbastee vastupidavus	Lisa A, 1. liide, punkt 5.2 Elektriliste ja/või magnetpidurite kasutamine

4.3.4   Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe käitamise allsüsteemiga

Allsüsteemi liides	Viide kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTK-le	Viide kiirveeremite käitamise KTK-le
Reisijatele ja rongipersonalile ettenähtud maa-ala rööbastee kõrval reisijate evakueerimiseks väljaspool jaama	4.2.23	Raudteeettevõtte personalile (v.a sõidukijuhid) ettenähtud dokumendid-
Tööoperatsioonide sooritamine	4.4.1	4.2.3.6 Halvenenud töötingimused
Teated raudtee-ettevõtetele	4.4.2	4.2.1.2.2.2 Sõidukijuhtidele ettenähtud dokumendid 4.2.3.6 Halvenenud töötingimused 4.2.3.4.1 Liikluse korraldamine
Rööbastee vastupidavus. I kategooria raudteeliinid (rööbaste soojendamise arvel kineetilist energiat hajutavad pidurdusseadmed)	4.2.13.1	4.2.2.6.2 Pidurdusseadmete tööparameetrid
Ametialane pädevus	4.6	4.6.1

4.3.5   Allsüsteemi liidesed, mis tagavad sidususe raudteetunnelite ohutust käsitlevate KTKga

Allsüsteemi liides	Viide kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri KTK-le	Viide raudteetunnelite ohutust käsitlevatele KTK-le
Tunneli seisukorra kontrollimine	4.5.1. 4.5.1 Hoolduskava	4.5.1. 4.5.1 Hoolduskava
Avariiväljapääsud	4.2.23.2. Tunnelite avariiplatvormid	4.2.2.7. Avariiväljapääsud

4.4   Käituseeskirjad

4.4.1   Tööoperatsioonide sooritamine

Eelnevalt kavandatud tööde puhul võib teatavates olukordades olla vaja ajutiselt peatada käesoleva KTK 4. ja 5. peatükis kindlaksmääratud infrastruktuuri valdkonna ja selle koostalitluse komponentide kirjelduste kohaldamine.

Sellisel juhul määrab infrastruktuuri-ettevõtja kindlaks ohutuse tagamiseks vajalikud erandkorras kohaldatavad käitustingimused (nt kiiruse, teljekoormuse ja infrastruktuuri gabariitide piirangud).

Rakendatakse järgmisi üldisi sätteid:

—	erandkorras kohaldatavad käitustingimused, mis ei vasta KTK-le, peavad olema ajutised ja eelnevalt kavandatud;

—	asjakohasel raudteeliinil opereerivatele raudtee-ettevõtetele teatatakse ajutistest eranditest, geograafilistest asukohtadest, kus erandeid kohaldatakse, erandite sisust ja märguandevahenditest.

Käitamist käsitlevad erisätted on esitatud kiirveeremite käitamise KTKs.

4.4.2   Teated raudtee-ettevõtetele

Infrastruktuuri-ettevõtja teatab raudtee-ettevõtetele võimalikest ettenägematutest juhtumitest tingitud ajutiste piirangute kehtestamisest infrastruktuuri mõjutavatele tööparameetritele.

4.4.3   Töötajate kaitse aerodünaamiliste jõudude toime eest

Infrastruktuuri-ettevõtja määrab kindlaks meetmed töötajate kaitsmiseks aerodünaamiliste jõudude toime eest.

Kiirveeremite KTK-le vastavate rongide puhul arvestab infrastruktuuri-ettevõtja rongide tegelikku kiirust ja kiirveeremite KTK punktis 4.2.6.2.1 kindlaksmääratud aerodünaamilise mõju maksimaalset piirväärtust kiirusel 300 km/h.

4.5   Hoolduseeskirjad

4.5.1   Hoolduskava

Infrastruktuuri-ettevõtjal peab olema iga kiirraudteeliini hoolduskava, milles esitatakse vähemalt:

—	piirväärtuste loetelu;

—	deklaratsioon meetodite, personali ametialase pädevuse ja kohustuslikuks kasutamiseks ettenähtud ohutusseadmete kohta;

—	rööbastee läheduses töötava personali kaitse eeskirjad;

—	käitusväärtuste järgimise kontrolli abinõud;

—	ettenähtud piirväärtuste ületamise korral rakendatavad meetmed (kiirusepiirangud ja eeldatav remondi aeg);

need andmed tuleb esitada järgmiste elementide kohta:

—	punktis 4.2.7 osutatud rööbastee põikkalle;

—	punktis 4.2.10 osutatud rööbastee geomeetriline kvaliteet;

—	punktis 4.2.12 osutatud pöörangud ja ristmed;

—	punktis 4.2.20 osutatud platvormiääred;

—	raudteetunnelite ohutust käsitlevas KTKs kindlaksmääratud tunnelite seisukorra inspekteerimised;

—	punktis 4.2.25.3 osutatud seisuteede kõveriku raadiused.

4.5.2   Hooldusnõuded

Hooldustöödel rakendatavad tehnilised protseduurid ja kasutatavad tooted ei tohi olla ohtlikud inimese tervisele ja nendega tekitatud ümbritseva keskkonna häiringud ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Need nõuded loetakse täidetuks, kui tõendatakse, et kõnesolevate protseduuride ja toodete puhul on järgitud riiklikke eeskirju.

4.6   Ametialane pädevus

Infrastruktuuri allsüsteemi hooldava personali ametialase pädevuse nõuded esitatakse üksikasjalikult hoolduskavas (vt punkt 4.5.1).

Kiirraudtee infrastruktuuri allsüsteemi käitamiseks nõutav ametialane pädevus kuulub kiirraudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse KTK reguleerimisalasse.

4.7   Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

Tervisekaitse- ja ohutusnõudeid käsitletakse kooskõlas punkti 4.2 nõuetega, pidades silmas eelkõige punkte 4.2.16 (Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites), 4.2.18 (Elektrilised näitajad), 4.2.20 (Platvormid), 4.2.26 (Statsionaarsed rongiteenindusseadmed) ja 4.4 (Käituseeskirjad).

Lisaks hoolduskavas kindlaksmääratud nõuetele (vt punkt 4.5.1), tuleb rakendada, eriti rööbastee piirkonnas, ettevaatusabinõusid selleks, et tagada hoolduspersonali tervishoid ja kõrge turvalisuse tase kooskõlas Euroopa ja riigisiseste õigusaktidega.

Kiirraudtee infrastruktuuri allsüsteemi hooldamisega seotud personal peab raudteel või selle läheduses töötades kandma peegeldavat riietust, millel on EÜ märk.

4.8   Infrastruktuuriregister

Kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 22 punktiga a, tuleb infrastruktuuriregistris esitada infrastruktuuri valdkonna või selle asjakohase osa peamised näitajad ja osutada nende vastavusele kiirveeremite KTKs kindlaksmääratud näitajatele.

Käesoleva KTK lisas D on osutatud, millised infrastruktuuri valdkonda käsitlevad andmed esitatakse infrastruktuuriregistris. Muude allsüsteemide kohta infrastruktuuriregistris esitatavad andmed on kindlaks määratud vastavates KTKdes.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1   Määratlus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 2 punktile d

on koostalitluse komponendid „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida alasüsteemi, millest üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub”.

5.1.1   Uuenduslikud lahendused

Nagu on märgitud käesoleva KTK punktis 4.1, võivad uuenduslikud lahendused nõuda uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Need kirjeldused ja hindamismeetodeid töötatakse välja punktis 6.1.4 kirjeldatud korras.

5.1.2   Rööbastee alakoostu uuenduslikud lahendused

Punktide 5.3.1, 5.3.2 ja 5.3.3 nõuded põhinevad ballastalusel paikneva rööbastee traditsioonilisel tehnilisel lahendusel, mille puhul kasutatakse betoonliipritele kinnitatud (laiatallalisi) Vignole'i rööpaid ja kinnituselemente, kusjuures vastupanu pikinihkele tagab rööpa talla toetuspind. 4. peatüki nõudeid on siiski võimalik järgida ka alternatiivsete tehniliste lahenduste korral. Rööbastee alternatiivse tehnilise lahenduse puhul kasutatud koostalitluse komponente nimetatakse käesolevas dokumendis uudseteks koostalitluse komponentideks; nende koostalitluse komponentide hindamise kord on kindlaks määratud 6. peatükis.

5.2   Koostalitluse komponentide loetelu

Käesoleva koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisel käsitatakse koostalitluse komponentidena ainult järgmisi koostalitluse elemente, mis võivad esineda kas eraldi osadena või alakoostudena:

—	rööpad (5.3.1)

—	rööpakinnitussüsteemid (5.3.2)

—	liiprid ja kandurid (5.2.3)

—	pöörangud ja ristmed (5.3.4)

—	veevarustuse ühendused (5.3.5).

Nende komponentide suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused on esitatud järgmistes punktides.

5.3   Koostalitluse komponentide tööparameetrid ja kirjeldused

5.3.1   Rööpad

I, II ja III kategooria raudteeliinid

Rööpa kui koostalitluse komponendi olulised näitajad on järgmised:

—	rööpapea profiil

—	arvutuslik joonmass

—	terase klass

5.3.1.1   Rööpapea profiil

a)

Sirge rööbastee Rööpapea profiil valitakse standardi EN 13674-1:2003 lisas A sätestatud profiilide hulgast või kasutatakse käesoleva KTK lisas F kindlaksmääratud profiili 60 E2. Rööpapea profiilile esitatavad nõuded, mis on vajalikud ekvivalentkoonilisuse tingimuste järgimiseks, on kindlaks määratud käesoleva KTK punktis 4.2.9.2.

b)	Pöörangud ja ristmed Rööpapea profiil valitakse standardi EN 13674-2:2003 lisas A sätestatud profiilide hulgast või kasutatakse käesoleva KTK lisas F kindlaksmääratud profiili 60 E2.

c)

Uudsed rööpapea profiilid sirgetel rööbastee lõikudel Uudse (vt punkti 6.1.2 määratlus) rööpapea profiili tehniline lahendus sirgetel rööbastee lõikudel peab vastama järgmistele nõuetele: — rööpapea külje kaldenurk rööpapea vertikaaltelje suhtes peab olema vahemikus 1/20–1/17,2. Rööpapea külje ülemise otsa ja rööpapea pealispinna vertikaalkaugus peab olema väiksem kui 15 mm; — pealispinna poole liikumisel peavad kõvera tangentsiaalsete lõikude raadiused kasvama alates vähemalt 12,7 millimeetrist kuni vähemalt 250 millimeetrini rööpapea vertikaalteljega lõikumise punktis. Rööpapea pealispinna ja külje profiili puutepunkti horisontaalkaugus peab olema 33,5–36 mm.

5.3.1.2   Arvutuslik joonmass

Rööpa arvutuslik joonmass peab olema suurem kui 53 kg/m.

5.3.1.3   Terase klass

a)	Sirge rööbastee Rööpa terase klass peab vastama standardi EN13674-1:2003 5. peatüki nõuetele.

b)	Pöörangud ja ristmed Rööpa terase klass peab vastama standardi EN13674-2:2003 5. peatüki nõuetele.

5.3.2   Rööpakinnitussüsteemid

Sirgetel rööbastee lõikudel ning pöörangutel ja ristmetel kohaldatakse järgmisi rööpakinnitussüsteemide kirjeldusi:

a)	rööpakinnitussüsteemi vastupidavus rööpa pikinihkele peab vastama standardi EN 13481-2:2002 nõuetele;

b)	vastupidavus korduvatele koormustele peab vastama vähemalt peatee standardis EN 13481-2:2002 kindlaksmääratud nõuetele;

c)	betoonliiprite puhul kasutatavate rööpakinnitussüsteemide korral ei tohi aluslapi dünaamiline jäikus olla suurem kui 600 MN/m;

d)	minimaalne nõutav standardi EN 13146-5 kohaselt mõõdetud elektritakistus on 5 kΩ. Infrastruktuuri-ettevõtja võib nõuda ka suuremat elektritakistust, kui see on teatavate juhtimis- ja signalisatsiooniseadmete tööks vajalik.

5.3.3   Liiprid ja kandurid

Ballastalusega rööbasteel kohaldatakse järgmisi betoonliipri kui koostalitluse komponentide kirjeldusi:

a)	sirgel rööbasteel kasutatava betoonliipri mass peab olema vähemalt 220 kg;

b)	sirgel rööbasteel kasutatava betoonliipri pikkus peab olema vähemalt 2,25 m.

5.3.4   Pöörangud ja ristmed

Pöörangute ja ristmete puhul kasutatakse eespool käsitletud koostalitluse komponente.

Sellega seoses tuleb pöörangute ja ristmete arvutuslike näitajate hindamisega tõendada, et need vastavad järgmistele käesoleva KTK punktidele:

a)	4.2.12.1 Näiturid ja lukustusseadmed

b)	4.2.12.2 Liikuvate riströöpa südamike kasutamine

c)	4.2.12.3 Geomeetrilised näitajad

5.3.5   Veevarustuse ühendused

Veevarustuse seadmestiku ühendused peavad ühilduma kiirveeremite KTKs kirjeldatud veevarustuse ühendustega.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUS- JA/VÕI NENDE KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponendid

6.1.1.   Vastavus- ja kasutussobivuse hindamise menetlused

Käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponentide vastavuse ja kasutussobivuse hindamisel kasutatakse käesoleva KTK lisas C määratletud mooduleid.

Kui käesoleva KTK lisas C määratletud moodulites nõutakse, teostab koostalitluse komponentide vastavuse ja kasutussobivuse hindamist see teavitatud asutus, millele tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja on esitanud vastava taotluse. Koostalitluse komponendi tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja koostab enne koostalitluse komponendi turuleviimist EÜ vastavusdeklaratsiooni või EÜ kasutussobivuse deklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 13 lõikele 1 ja IV lisa punktile 3.

Iga koostalitluse komponendi vastavust või kasutussobivust hinnatakse kolme kriteeriumi alusel.

6.1.1.1

Vastavus allsüsteemi nõuetele. Koostalitluse komponenti kasutatakse infrastruktuuri allsüsteemi komponendina, mida hinnatakse vastavalt KTK punktile 6.2. Selle kasutamine alakoostus ei välista infrastruktuuri allsüsteemi, milles kasutamiseks see on ette nähtud, vastavust KTK 4. peatükis sätestatud nõuetele.

6.1.1.2

Ühilduvus muude koostalitluse komponentidega ja allsüsteemi komponentidega, millega sellel on ette nähtud liidesed.

6.1.1.3

Vastavus tehnilistele erinõuetele Vastavus tehnilistele erinõuetele on sätestatud KTK 5. peatükis (kui olemas).

6.1.2   „Olemasolevate”, „uudsete” ja „uuenduslike” koostalitluse komponentide mõisted

„Olemasolev” koostalitluse komponent vastab järgmistele tingimustele:

a)	see vastab käesoleva KTK 5. peatükis sätestatud tööparameetritele;

b)	see vastab asjaomas(t)ele Euroopa standardi(te)le;

c)	see ühildub muude koostalitluse komponentidega konkreetset tüüpi alakoostus, milles kasutamiseks see on ette nähtud;

d)	konkreetset tüüpi alakoost, milles kasutamiseks see on ette nähtud, vastab käesoleva KTK 4. peatükis sätestatud tööparameetritele, kuivõrd need selle alakoostu suhtes kehtivad.

„Uudne” koostalitluse komponent vastab järgmistele tingimustele:

e)	see ei vasta ühele või mitmele „olemasolevate” koostalitluse komponentidele esitatavatest nõuetest a, b või c;

f)	konkreetset tüüpi alakoost, milles kasutamiseks see on ette nähtud, vastab käesoleva KTK 4. peatükis sätestatud tööparameetritele, kuivõrd need selle alakoostu suhtes kehtivad.

Ainsad uudsed koostalitluse komponendid on rööpad, rööpakinnitussüsteemid, liiprid ja kandurid.

„Uuenduslik” koostalitluse komponent vastab järgmisele tingimusele:

g)	konkreetset tüüpi alakoost, milles kasutamiseks see on ette nähtud, ei vasta käesoleva KTK 4. peatükis sätestatud tööparameetritele, kuivõrd need selle alakoostu suhtes kehtivad.

6.1.3.   Olemasolevate ja uudsete koostalitluse komponentide suhtes kohaldatav menetlus

Alltoodud tabel näitab menetlusi, mida tuleb järgida „olemasolevate” ja „uudsete” koostalitluse komponentide puhul olenevalt sellest, kas need viiakse turule enne või pärast käesoleva KTK avaldamist.

	Olemasolev	Uudne
Viidud ELi turule enne KTK käesoleva versiooni avaldamist	menetlus E1	menetlus N1
Viidud ELi turule pärast KTK käesoleva versiooni avaldamist	menetlus E2	menetlus N2

Koostalitluse komponendiks, mille puhul kohaldatakse menetlust N1, on näiteks juba ELi turule viidud raudteelõik, mida EN 13674-1:2003 hetkel ei kajasta.

6.1.4.   Uuenduslike koostalitluse komponentide suhtes kohaldatav menetlus

Koostalitlusega seotud uuenduslikud lahendused nõuavad uute kirjelduste ja/või hindamismeetodite rakendamist.

Kui koostalitluse komponendi jaoks pakutav lahendus on vastavalt punkti 6.1.2 määratlusele uuenduslik, peab tootja näitama selle lahenduse kõrvalekaldeid käesoleva KTK asjaomasest punktist. Euroopa Raudteeamet viib komponentide asjakohased funktsionaalsed ja liideste kirjeldused lõpule ja töötab välja hindamismeetodid.

Asjakohased funktsionaalsed ja liideste kirjeldused ning hindamismeetodid tuleb kaasata KTK versiooniuuendusse. Niipea kui need dokumendid on avaldatud, võib tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja koostalitluse komponendi hindamise menetluse valida, nagu on kindlaks määratud punktis 6.1.5.

Pärast direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 21 kohaselt võetud ühenduse otsuse jõustumist võib uuendusliku lahenduse enne KTKsse lülitamist kasutusele võtta.

6.1.5   Moodulite rakendamine

Infrastruktuuri valdkonnas kasutatakse koostalitluse komponentide vastavushindamiseks järgmisi mooduleid.

A	Tootmise sisekontroll
A1	Projekti kontroll koos toodangu vastavuse kontrollimisega
B	Tüübihindamine
D	Toomise kvaliteedijuhtimissüsteem
F	Tootetõendus
H1	Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem
H2	Täielik kvaliteedijuhtimissüsteem koos projekti hindamisega
V	Tüübivalideerimine käituse alusel (kasutussobivus)

Alltoodud tabelis on esitatud koostalitluse komponendi vastavushindamise moodulid, mida võib valida iga eespool nimetatud menetluse puhul. Hindamismoodulite kirjeldus on esitatud käesoleva KTK lisas C.

menetlused	rööpad	kinnitused	liiprid ja kandurid	pöörangud ja ristmed
E1 (4)	A1 või H1	A või H1
E2	B+D või B+F või H1
N1	B+D+V või B+F+V või H1+V
N2	B+D+V või B+F+V või H2+V

„Uudsete” koostalitluse komponentide puhul kontrollib tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja määratud teavitatud asutus, et olulised omadused ja hinnatava komponendi kasutussobivus vastavad 4. peatüki asjaomastele sätetele, milles kirjeldatakse komponendilt allsüsteemis nõutavaid funktsioone, ning hindab toote tööparameetreid käitustingimustes.

Komponendi neid omadusi ja tehnilisi andmeid, mis avaldavad mõju allsüsteemile kehtestatud nõuetele, kirjeldatakse koos nende liidestega täielikult koostalitluse komponendi tehnilises dokumentatsioonis kõnealuse esialgse hindamise ajal, mis võimaldab komponendi edasist hindamist allsüsteemi komponendina.

„Olemasolevate” ja „uudsete” koostalitluse komponentide vastavushindamine peab hõlmama lisa A tabelites esitatud etappe ja näitajaid.

6.1.6   Koostalitluse komponentide hindamismeetodid

6.1.6.1   Koostalitluse komponendid, mida reguleerivad muud ühenduse direktiivid

Direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 13 lõikes 3 on kirjas: „Kui koostalitluseks oluliste komponentide kohta kehtivad teised, muid asjaolusid hõlmavad ühenduse direktiivid, siis sellisel juhul sätestab EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioon, et koostalitluseks olulised komponendid vastavad ka muude käesolevate direktiivide nõuetele.”

6.1.6.2   Kinnitussüsteemi hindamine

EÜ vastavusdeklaratsiooniga on kaasas aruanne, milles on kirjas:

—	rööbaste, rööpakalde, rööpatalla (ja selle jäikuse) ning liiprite ja kandurite kombinatsioon, millega kinnitussüsteemi kasutada võib;

—	kinnitussüsteemi tegelik elektriline takistus (punktis 5.3.2 nõutav minimaalne elektriline takistus on 5 kΩ. Samas võib ühilduvuse tagamiseks valitud juhtkäskude ja signaalimise süsteemiga vajalik olla suurem elektriline takistus).

6.1.6.3   Tüübivalideerimine käituse alusel (kasutussobivus)

Mooduli V kohaldamisel toimub kasutussobivuse hindamine:

—	koostalitluse komponentide ja rööpakalde deklareeritud kombinatsioonidega;

—	raudteel, kus kiireimate rongide kiirus on vähemalt 160 km/h ja veeremi suurim teljekoormus on vähemalt 170 kN;

—	vähemalt üks kolmandik koostalitluse komponentidest on paigaldatud kurvidesse (ei kehti pöörangute ja ristmete kohta);

—	valideerimiskava (katseperiood) kestab 20 miljoni brutotonnise läbisõiduni ja ei ole lühem kui 1 aasta.

Juhul kui vastavushindamise läbiviimisel on kõige tulemuslikum juhinduda varasematest hooldustööde dokumentidest, on teavitatud asutusel lubatud kasutada koostalitluse komponendi kasutuskogemusega raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija esitatud dokumente.

6.2   Infrastruktuuri allsüsteem

6.2.1   Üldsätted

Tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja taotlusel teostab teavitatud asutus infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artiklile 18 ja VI lisale ning vastavalt käesoleva KTK lisas C määratletud asjaomaste moodulite sätetele.

Kui tellija suudab tõendada, et infrastruktuuri allsüsteemi katsed või kontrollid on olnud projekti eelnevate taotluste puhul samaväärsetel tingimustel edukad, siis võtab teavitatud asutus neid katseid ja kontrolle vastavuse hindamisel arvesse.

Infrastruktuuri allsüsteemi vastavushindamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK lisas B1 tähisega X märgitud etappe ja näitajaid.

Kui 4. peatükis nõutakse riiklike eeskirjade kasutamist, viiakse asjakohane vastavushindamine läbi kõnealuse liikmesriigi vastutusalasse kuuluva korra kohaselt.

Tellija koostab infrastruktuuri allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artiklile 18 ja V lisale.

6.2.2   Reserveeritud

6.2.3   Uuenduslikud lahendused

Kui allsüsteem sisaldab alakoostu, mis ei ole ette nähtud vastama käesoleva KTK 4. peatükis sätestatud tööparameetritele, liigitatakse see „uuenduslikuks”.

Koostalitlusvõimega seotud uuenduslikud lahendused nõuavad uute kirjelduste ja/või hindamismeetodite rakendamist.

Kui infrastruktuuri allsüsteem sisaldab uuenduslikku lahendust, märgib tellija ära kõrvalekalded KTK asjakohasest osast.

Euroopa Raudteeamet vormistab lõplikult selle lahenduse asjakohased funktsionaalsed ja liidese kirjeldused ning töötab välja hindamismeetodid.

Euroopa Raudteeamet viib selle lahenduse asjakohased funktsionaalsed ja liideste kirjeldused lõpule ja töötab välja hindamismeetodid. Niipea kui need dokumendid on avaldatud, võib tootja, tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida infrastruktuuri hindamismenetluse, nagu on kindlaks määratud punktis 6.2.4.

Pärast direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 21 kohaselt võetud ühenduse otsuse jõustumist võib uuendusliku lahenduse enne KTKsse lülitamist kasutusele võtta.

6.2.4   Moodulite rakendamine

Tellija või tema ühenduses asuv volitatud esindaja võivad infrastruktuuri allsüsteemi vastavustõendamise menetluse valida järgmiste menetluste hulgast:

—	käesoleva KTK lisas C.8 esitatud üksiktoote vastavustõendamine (moodul SG) või

—	käesoleva KTK lisas C.9 esitatud täielik kvaliteedi tagamine koos projektihindamisega (moodul SH2).

6.2.4.1   Mooduli SH2 rakendamine

Mooduli SH2 võib valida ainult siis, kui kõik kavandatavasse allsüsteemi kuuluvad tõendatavad tegevused (projekteerimine, tootmine, montaaž, paigaldamine) on allutatud projekteerimise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemile, mille on kinnitanud teavitatud asutus ja mille üle teavitatud asutus teostab järelevalvet.

6.2.4.2   Mooduli SG rakendamine

Juhul kui vastavushindamise läbiviimisel on kõige tulemuslikum kasutada rööbastee mõõtmise vagunit, on teavitatud asutusel lubatud kasutada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija nimel kasutatud rööbastee mõõtmise vaguniga saadud andmeid. (Vt punkt 6.2.6.2.)

6.2.5   Tehnilised lahendused, mis eeldavad vastavust projekteerimisetapis

6.2.5.1   Rööbastee vastupidavuse hindamine

Järgmistele parameetritele vastav ballastile toetuv sirge rööbastee loetakse vastavaks punktis 4.2.13.1 seoses rööbastee vastupidavusega piki, vertikaal- ja külgjõududele sätestatud nõuetele:

—	rööbastee komponentide nõuded, mis on 5. peatükis „Koostalitluse komponendid” koostalitluse komponentide rööbastee (5.3.1), rööpakinnitussüsteemid (5.3.2) ning liiprid ja kandurid (5.3.3) suhtes kindlaks määratud, on täidetud.

—	läbivalt kasutatakse betoonliipreid, välja arvatud kuni 10 m pikkused teelõigud, mis on üksteisest eraldatud vähemalt 50 m vahemaaga;

—	läbivalt kasutatakse riiklikele eeskirjadele vastavat ballasti tüüpi ja profiili;

—	ühe kilomeetri kohta on vähemalt 1 500 rööpakinnitussüsteemi.

6.2.5.2   Ekvivalentkoonilisuse hindamine

Punkti 4.2.9.2 nõuded loetakse täidetuks, kui sirge rööbastee arvutuslikud näitajad on järgmised:

—	raudteelõik 60 E 1, mille rööpakalle on EN 13674-1:2003 määratluse kohaselt 1/20 ja rööpmelaius 1 435–1 437 mm;

—	raudteelõik 60 E 1, mille rööpakalle on EN 13674-1:2003 määratluse kohaselt 1/20 ja rööpmelaius 1 435–1 437 mm (üksnes juhtudel, kui kiirus on 280 km/h või väiksem);

—	raudteelõik 60 E 2, mille rööpakalle on käesoleva KTK lisa F määratluse kohaselt 1/40 ja rööpmelaius 1 435–1 437 mm.

6.2.6   Vastavushindamise üksikasjalikumad nõuded

6.2.6.1   Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmete hindamine

Kuni gabariite käsitlevate ühtlustatud EN standardite avaldamiseni peab tehniline toimik sisaldama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt punkti 4.2.3 kohaselt valitud seonduvate reeglite kirjeldust.

Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmete hindamisel kasutatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija poolt nende seonduvate reeglite alusel tehtud arvutuste tulemusi.

6.2.6.2   Keskmise rööpmelaiuse miinimumväärtuse hindamine

Rööpmelaiuse mõõtmismeetod on esitatud EN 13848-1.2003 punktis 4.2.2.

6.2.6.3   Rööbastee jäikuse hindamine

Kuna rööbastee jäikusele esitatavad nõuded on avatud punkt, ei ole hindamine teavitatud asutuse poolt vajalik.

6.2.6.4   Rööpakalde hindamine

Rööpakallet hinnatakse üksnes projekteerimisetapis.

6.2.6.5   Maksimaalse õhurõhukõikumise hindamine tunnelites

Hinnates maksimaalset õhurõhu kõikumist tunnelis (10 kPa kriteerium), tuleb kasutada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tellija tehtud arvutuste tulemusi, lähtudes kõigist kasutustingimustest kõigi rongide puhul, mis vastavad kiirveeremite KTK-le ja on ettenähtud kasutamiseks konkreetses tunnelis, mida hinnatakse.

Kasutatavad lähteparameetrid peavad olema sellised, et need vastaksid rongide rõhuerinevuse võrdlusparameetrile (määratletud kiirveeremite KTKs).

Koostalitlusvõimeliste rongide ristlõike pindala arvestatavad referentsväärtused peavad igast mootor- või haagisvagunist sõltumatult olema:

—	GC kinemaatilist etalonprofiili järgivate sõidukite puhul 12 m2,

—	GB kinemaatilist etalonprofiili järgivate sõidukite puhul 11 m2,

—	väiksemaid kinemaatilisi profiile järgivate sõidukite puhul 10 m2.

Hindamisel võetakse arvesse konstruktsiooniparameetreid, mis vähendavad võimalikku õhurõhu kõikumist (tunneli sissesõidu kuju, šahtid jms), samuti tunneli pikkust.

6.2.6.6   Müra ja vibratsiooni hindamine

Hindamine teavitatud asutuse poolt ei ole vajalik.

6.3   Vastavushindamine, kui üleminekukriteeriumina kasutatakse kiirust

Punktis 7.2.5 lubatakse raudteeliin kasutusele võtta, kasutades sellel lõplikult ettenähtud kiirusest madalamat kiirust.

Selles punktis sätestatakse nõuded vastavushindamiseks antud asjaoludel.

Mõned 4. peatükis sätestatud piirmäärad sõltuvad liini kavandatud kiirusest.

Vastavust tuleb hinnata ettenähtud lõppkiirusel; samas on lubatud hinnata kiirusest sõltuvaid näitajaid kasutuselevõtmise ajal rakendataval madalamal kiirusel.

Muude näitajate vastavus liini kavandatud kiirusele jääb kehtima.

Koostalitlusvõime deklareerimiseks sellel ettenähtud kiirusel on tarvis hinnata vaid ajutiselt eiratavate näitajate vastavust, kui need viiakse nõutavale tasemele.

6.4   Hoolduskava hindamine

Punktis 4.5 nõutakse, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal oleks infrastruktuuri allsüsteemi iga kiirraudteeliini hoolduskava. Teavitatud asutus veendub, et hoolduskava on olemas ja sisaldab punktis 4.5.1 loetletud andmeid.

Kavas ettenähtud üksikasjalike nõuete sobivuse hindamine ei ole teavitatud asutuse ülesanne.

Teavitatud asutus lisab hoolduskava ühe eksemplari direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 18 lõikes 3 nõutud tehnilisse dokumentatsiooni.

6.5   Hoolduse allsüsteemi hindamine

Hoolduse allsüsteem on lisatud käitusvaldkonda (vt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) II lisa lõige 1). Seepärast sellele allsüsteemile EÜ vastavustõendamist ei tehta.

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõikele 2 on hoolduse allsüsteemi vastavushindamine asjaomase liikmesriigi ülesanne.

Hoolduse allsüsteemi vastavushindamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK lisas B2 tähisega X märgitud etappe ja näitajaid.

6.6   Koostalitluse komponendid, mille kohta puudub EÜ deklaratsioon

6.6.1   Üldosa

Eeldusel et käesolevas punktis kirjeldatud tingimused on täidetud, võib piiratud aja jooksul, mida nimetatakse „üleminekuperioodiks”, allsüsteemidesse erandkorras kaasata koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioon.

6.6.2   Üleminekuperiood

Üleminekuperiood algab käesoleva KTK jõustumisel ja kestab kuus aastat.

Kui üleminekuperiood on lõppenud ning punkti 6.6.3.3 alusel lubatud eranditega peab koostalitluse komponentidel enne allsüsteemi kaasamist olema nõutav EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon.

6.6.3   Sertifitseerimata koostalitluse komponente sisaldavate allsüsteemide sertifitseerimine üleminekuperioodil

6.6.3.1   Tingimused

Üleminekuperioodi ajal on teavitatud asutusel lubatud väljastada allsüsteemile vastavussertifikaat, isegi kui mõnel allsüsteemi kuuluval koostalitluse komponendil puudub asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon vastavalt käesolevale KTK-le, kui täidetud on järgmised kolm kriteeriumit:

—	teavitatud asutus on kontrollinud allsüsteemi vastavust seoses käesoleva KTK 4. peatükis määratletud nõuetega, ja

—	viies läbi täiendavaid hindamisi, veendub teavitatud asutus, et koostalitluse komponentide vastavus ja/või kasutussobivus on kooskõlas 5. peatüki nõuetega, ning

—	koostalitluse komponente, mida ei hõlma asjakohane EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon, on kasutatud allsüsteemis, mis on vähemalt ühes liikmesriigis enne käesoleva KTK jõustumist juba kasutusele võetud.

Sel viisil hinnatud koostalitluse komponentide kohta ei koostata EÜ vastavusdeklaratsioone ja/või kasutussobivuse deklaratsioone.

6.6.3.2   Teatamine

Allsüsteemi vastavussertifikaadil on selgelt kirjas, milliseid koostalitluse komponente on teavitatud asutus allsüsteemi kontrollimise raames hinnanud.

Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonis on selgelt kirjas:

—	milliseid koostalitluse komponente on allsüsteemi osana hinnatud;

—	kinnitus selle kohta, et allsüsteem sisaldab koostalitluse komponente, mis on allsüsteemi osana kontrollitud komponentidega identsed;

—	nende koostalitluse komponentide puhul põhjus(ed), miks tootja ei esitanud EÜ vastavusdeklaratsiooni ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni enne komponendi kaasamist allsüsteemi.

6.6.3.3   Elutsükliga seotud rakendamine

Asjaomase allsüsteemi tootmine või täiendamine/uuendamine peab toimuma kuue aasta jooksul pärast üleminekuperioodi. Seoses allsüsteemi elutsükliga:

—	üleminekuperioodi ajal ja

—	allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutuse vastutusel

koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon ning mis on sama tootja toodetud komponentidega sama tüüpi, on lubatud jätkuvalt kasutada allsüsteemi hooldusega seotud asendamisteks ja varuosadena.

Pärast üleminekuperioodi lõppu

—	allsüsteemi täiendamise, uuendamise või asendamiseni ning

—	allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutuse vastutusel

koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavusdeklaratsioon ja/või kasutussobivuse deklaratsioon ning mis on sama tootja toodetud komponentidega sama tüüpi, võib jätkuvalt kasutada hooldusega seotud asendamisteks.

6.6.4   Järelevalve kord

Üleminekuperioodi ajal teevad liikmesriigid järgmist:

—	jälgivad oma riigis turuleviidavate koostalitluse komponentide arvu ja tüüpi;

—	tagavad, et allsüsteemi esitamisel loa saamiseks märgitakse ära põhjused, miks puudub koostalitluse komponendil tootja sertifikaat;

—	teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele koostalitluse sertifitseerimata komponentide andmed ja mittesertifitseerimise põhjused.

7.   INFRASTRUKTUURI KTK KOHALDAMINE

7.1.   Käesoleva KTK kohaldamine kasutuselevõetavatel kiirraudteeliinidel

4. ja 6. peatükk ning punkti 7.3 erisätted kehtivad täies ulatuses pärast käesoleva KTK jõustumist kasutuselevõetavate raudteeliinide suhtes, mis kuuluvad käesoleva KTK geograafilisse reguleerimisalasse (vt punkt 1.2).

7.2.   Käesoleva KTK kohaldamine kasutusel olevatele kiirraudteeliinidele

Käesolevas KTKs kirjeldatud strateegiat kohaldatakse kaasajastatud ja uuendatud raudteeliinide suhtes direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 14 lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt. Antud konkreetses kontekstis näitab üleminekustrateegia olemasolevate rajatiste kohandamise viisi, kui see on majanduslikult põhjendatud. Infrastruktuuri KTK suhtes kehtivad järgmised põhimõtted.

7.2.1.   Tööde liigitus

Olemasolevate raudteeliinide kohandamine käesolevale KTK-le nõuab suuri investeeringuid ja on seetõttu võimalik ainult etapiviisiliselt.

Võttes arvesse infrastruktuuri allsüsteemi eri osade prognoositavat kasutusaega, saame järgmise loetelu osadest, nende muutmise keerukuse vähenemise järjekorras:

tsiviilehitus:

—	rööbastee asetus (kõverike raadius, rööpmekeskmete vaheline kaugus, tõusu ja languse kalded),

—	tunnelid (läbisõidugabariit ja ristlõikepindala),

—	raudtee-ehitised (vastupanu vertikaalkoormusele),

—	maantee-ehitised (ehitusgabariit),

—	jaamad (ooteplatvormid);

rööbastee tarindid:

—

aluspind,

—	pöörangud ja ristmed,

—	sirge rööbastee;

muud seadmed ja hoolduskeskused.

7.2.2.   Tsiviilehitustöid käsitlevad parameetrid ja nõuded

Nende ühtlustamiseks on vaja suuri inseneriehituslikke ajakohastamistöid, mille eesmärgiks on raudteeliini töö parandamine.

Infrastruktuuri alaste tsiviilehitustööde läbiviimist piirab kõige rohkem tegureid, sest enamasti saab neid muuta ainult ehitiste täieliku ümberehitusega (tarindid, tunnelid, mullatööd).

Dünaamiline analüüs, kui see on praeguse KTK punkti 4.2.14.2 kohaselt vajalik

—	on nõutav olemasolevate raudteeliinide täiustamise korral,

—	ei ole nõutav olemasolevate raudteeliinide uuendamise korral.

7.2.3.   Rööbasteede tarindeid käsitlevad parameetrid ja näitajad

Nende osaline muutmine ei ole nii raske, kuna neid on võimalik järk-järgult muuta geograafiliselt piiratud territooriumil või teatud osi on võimalik muuta sõltumata tervikust, kuhu kõnealused osad kuuluvad.

Nende ühtlustamine toimub infrastruktuuri suurte ajakohastamistöödega, mille eesmärgiks on raudteeliini töö parandamine.

Kõiki tee pealisehituse elemente või osa nendest on võimalik järk-järgult asendada elementidega, mis vastavad KTK-le. Sellisel juhul tuleb võtta arvesse, et mitte ükski kõnealustest elementidest eraldi ei taga terviku vastavust nõuetele: allsüsteemi saab lugeda ühilduvaks alles siis, kui kõik elemendid on viidud vastavusse KTKga.

Sellisel juhul võivad olla vajalikud vaheetapid, mille jooksul maapealsed ehitised säilitavad vastavuse muid allsüsteeme (kontroll- ja signalisatsiooni ning energiavarustuse allsüsteeme) käsitlevatele eeskirjadele, samuti peab olema tagatud muude kui käesolevas KTKs käsitletavate rongide liikumine.

7.2.4.   Muid seadmeid ja hoolduskeskusi iseloomustavad parameetrid ja näitajad

Need viiakse vastavusse kõnealuseid jaamu ja hoolduskeskusi kasutavate raudtee-ettevõtjate poolt teatatud vajadustest lähtuvalt.

7.2.5.   Kiirus üleminekukriteeriumina

On lubatav võtta raudteeliin kasutusele, lubades sellel kasutada lõplikult ettenähtud kiirusest madalamat kiirust. Sellisel juhul ei tohi raudteeliin olla ehitatud nii, et hiljem ei saa üle minna lõplikult ettenähtud kiirusele.

Näiteks rööpmekeskmete vaheline kaugus peab sobima liini kavandatud kiirusega, kuid põikkalle peab vastama raudteeliini kasutuselevõtmise ajal lubatavale kiirusele.

Selle asjaolu vastavushindamise nõuded on sätestatud punktis 6.3.

7.3.   Erijuhud

Konkreetsetes raudteevõrkudes on lubatud järgmised erijuhud. Need erijuhud on liigitatud järgmiselt:

—	P-juhud: alalise kohaldamise juhud

—

T-juhud: ajutise kohaldamise juhud, mille puhul soovitatakse jõuda eesmärgiks oleva süsteemini aastaks 2020 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ) määratud tähtaeg).

7.3.1.   Saksamaa raudteevõrgu eripära

7.3.1.1   I kategooria raudteeliinid

P-juhud

Teetõusude ja -languste suurimad kalded

Kölni ja Frankfurdi (Rhein-Main) vahelisel kiirraudteel on tõusude ja languste maksimaalseks kaldeks kehtestatud 40 ‰.

T-juhud

Puuduvad

7.3.1.2   II ja III kategooria raudteeliinid

P-juhud

Puuduvad

T-juhud

Puuduvad

7.3.2.   Austria raudteevõrgu eripära

7.3.2.1   I kategooria raudteeliinid

P-juhud

Ooteplatvormi minimaalne pikkus

Ooteplatvormide minimaalset pikkust on vähendatud väärtuseni 320 m.

T-juhud

Puuduvad

7.3.2.2   II ja III kategooria raudteeliinid

P-juhud

Ooteplatvormi minimaalne pikkus

Ooteplatvormide minimaalset pikkust on vähendatud väärtuseni 320 m.

T-juhud

Puuduvad

7.3.3.   Taani raudteevõrgu eripära

P-juhud

Ootevormide ja seisuteede minimaalne pikkus

Taani raudteevõrgu rööbasteedel on ooteplatvormide ja seisuteede minimaalset pikkust vähendatud väärtuseni 320 m.

T-juhud

Puuduvad

7.3.4.   Hispaania raudteevõrgu eripära

7.3.4.1   I kategooria raudteeliinid

P-juhud

Rööpmelaius

Välja arvatud Madridi ja Sevilla ning Madridi ja Barcelona (kuni Prantsusmaa piirini) vahelistel kiirraudteeliinidel, on Hispaania raudteevõrgus rööpad paigaldatud rööpmelaiusega 1 668 mm.

7.3.4.2   II ja III kategooria raudteeliinid

P-juhud

Rööpmelaius

II ja III kategooria raudteeliinid on rajatud rööpmelaiusega 1 668 mm.

Rööpmekeskmete vaheline kaugus

II ja III kategooria raudteeliinidel võib rööpmekeskmete vahelist kaugust vähendada nimiväärtuseni 3 808 m.

T-juhud

Puuduvad

7.3.5.   Soome raudteevõrgu eripära

7.3.5.1   I kategooria raudteeliinid

P-juhud

Rööpmelaius

Nominaalne rööpmelaius on 1 524 mm.

Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed

Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed peavad võimaldama selliste rongide liiklemist, mille veeremigabariidiks on kiirveeremite KTKs määratletud FIN 1.

Ekvivalentkoonilisus

Keskmiste rööpmelaiuste minimaalsed väärtused on

Kiirusevahemik	Keskmise rööpmelaiuse minimaalne väärtus üle 100 m
≤ 160	Ei ole vaja hinnata
> 160 ja ≤ 200	1 519
> 200 ja ≤ 230	1 521
> 230 ja ≤ 250	1 522
> 250 ja ≤ 280	1 523
> 280 ja ≤ 300	1 523
> 300	1 523

Aktiivsete pindade vahekaugused, mida kasutatakse punkti 4.2.9.2 arvutustes, on 1 511 mm ja 1 505 mm.

Ratta vaba liikumisruum pöörangutel

Vaba liikumisruumi maksimumväärtus pöörangutel on 1 469 mm.

Ristme ja riströöpa vaheline püsikaugus

Ristme ja riströöpa vahelise püsikauguse miinimumväärtus on 1 478 mm.

Ratta vaba liikumisruum ristme ninas

Ratta vaba liikumisruumi maksimumväärtus ristme ninas on 1 440 mm.

Ratta vaba liikumisruum kontrarööpa/suunava tiivaga rööpa sisenemiskohas

Ratta vaba liikumisruumi maksimumväärtus kontra-/tiibrööpa sisenemiskohas on 1 469 mm.

Minimaalne rattaääriku soone laius

Minimaalne rattaääriku soone laius on 41 mm.

Kontrarööpa liigkõrgus

Kontrarööpa kõrguse maksimumväärtus on 55 mm.

Platvormi pikkus

Platvormi minimaalne pikkus on 350 m.

Platvormi ääre kaugus rööbastee telgjoonest

Platvormi ääre nominaalne kaugus rööbastee telgjoonest on 1 800 mm platvormi kõrgusel 550 mm.

T-juhud

Puuduvad

7.3.5.2   II ja III kategooria raudteeliinid

P-juhud

Kehtivad samad juhud nagu I kategooria raudteeliinide puhul.

T-juhud

Puuduvad

7.3.6.   Suurbritannia raudteevõrgu eripära

7.3.6.1   I kategooria raudteeliinid

P-juhud

Puuduvad

T-juhud

Puuduvad

7.3.6.2   II kategooria raudteeliinid

P-juhud

Infrastruktuurirajatiste miinimummõõtmed (punkt 4.2.3)

1   UK1 (2. väljalase) profiilid

Kiirveeremite KTK määrab UK1 (2. väljalase) profiilid.

UK1 (2. väljalase) on määratletud mitme Briti raudteeinfrastruktuurile sobivate meetodite abil, mis võimaldab piiratud ruumi maksimaalselt ära kasutada.

UK1 (2. väljalase) gabariit koosneb kolmest profiilist: UK1[A], UK1[B], UK1[D].

Selle klassifikatsiooni kohaselt vastavad [A] gabariitidele sõidukid, mille puhul ei pea arvestama infrastruktuuri gabariite, [B] gabariitidele sõidukid, mis sisaldavad piiratud (spetsiifilist) sõiduki vedrustuse liikumist, kuid ei sisalda üleulatuvaid vertikaalnihkeid, ja [D] gabariitidele mudelid, mis määravad sirgel ja tasasel rööbasteel kasutatava maksimaalse infrastruktuuriruumi.

Infrastruktuur peab vastama UK1 profiilidele kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

2   UK1[A] Profiil

Kui veerepinna kohal on ruumi alla 1 100 mm, tuleb kohaldada raudteegrupi standarditega Railway Group Standard GC/RT5212 (1. väljalase, veebruar 2003) kindlaks määratud infrastruktuurigabariiti. See gabariit tagab platvormide ja seadmete optimaalse asetuse, sest nende asukoht on ette nähtud rongide vahetus läheduses ja see on kooskõlas kiirveeremite KTKs määratletud UK1[A] profiiliga.

Kui olemasolev infrastruktuur ei vasta GC/RT5212 (1. väljalase, veebruar 2003) määratletud madalama sektori ehitusgabariitidele, võib lubada vähendatud tolerantsiga vahekauguseid tingimusel, et ette on nähtud asjakohased kontrollimeetmed. Need meetmed on sätestatud väljaandes GC/RT5212 (1. väljalase, veebruar 2003).

3   UK1[B] Profiil

UK1[B] profiil on seotud nominaalse rööpmeasendiga. See hõlmab lubatud madala püsivusega külg- ja vertikaalhälbeid ning see eeldab sõiduki maksimaalset dünaamilist liikumist 100 mm ulatuses (külgmiselt, vertikaalselt, veeremist, vagunite liikumise varu ja vertikaalne kõverik).

Deklareeritud UK1[B] profiili kohaldamisel tuleb seda kohandada vertikaalnihkega horisontaalsetes kõverikes (kasutades allpool punktis 5 kirjeldatud valemeid), kasutades järgmisi suurusi:

pöördvankri keskmed	17 000 m
kogupikkus	24 042 m kere täislaiusest

UK1[B] profiili puhul peavad vahekaugused vastama GC/RT5212 (1. väljalase, veebruar 2003) nõuetele.

4   UK1[D] Profiil

UK1[D] profiil on seotud nominaalse rööpmeasendiga. UK1[D] vastavaks tunnistatud sõidukil peavad olema nõuetelevastavad keremõõtmed, geomeetriline asetus ja dünaamiline liikumine, mis on kindlaks määratud tunnustatud meetodite järgi, mida on kasutatud rataste kontuuri välja arvutamiseks.

Ükski koht infrastruktuuril ei või tungida UK1[D] järgi kindlaks määratud gabariiti. Kurvides ei ole vaja ette näha varu vertikaalnihke jaoks.

Kui UK1[D] nõuetele vastavaks tunnistatud sõidukid on saanud liiklusloa, antakse kokkuleppel infrastruktuuri-ettevõtjaga nende sõidukite vahekaugused vastavalt GC/RT5212 nõuetele (1. väljalase, veebruar 2003).

5   Vertikaalnihke arvutamine kurvides

Kõnealuse punktiga on kindlaks määratud, kuidas arvutada ümber kurvi sõitmisest tulenevat sõiduki rataste kontuuri suurendamist. See on ettenähtud infrastruktuuri-ettevõtjale. Kalkulatsioonid on samasugused nagu kiirveeremite KTKs laiuse vähendamise arvutamiseks, aga neid väljendatakse nendest kalkulatsioonidest erinevalt.

Vertikaalnihe sõidukikere teatud punktis on rööbastee telgjoonest selle punktini (Rdo või Rdi) mõõdetava radiaalkauguse ja sõiduki telgjoonest selle punktini (Wo või Wi) mõõdetava külgkauguse vaheline erinevus. Seda arvutatakse seisval sõidukil.

Sõiduki puhul, mille pöördvankri keskmed on L ja pöördvankri telje poolvahe on ao (tegelik teljevahe on 2 x ao)

Punkti Ui sisemine vertikaalnihe sõiduki telgjoonest on:

Punkti Uo väline vertikaalnihe sõiduki telgjoonest:

Kus

Märkus: sama kalkulatsiooni saab kasutada vertikaalnihete arvutamiseks.

Rööpmekeskmete vaheline kaugus (punkt 4.2.4),

Käesoleva KTK punktis 4.2.4 nõutakse suurima lubatud kiiruse V <= 230 km/h puhul, et Projekteerimisetapis olevatel, spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatavate rööbasteede peatee röömpekeskmete minimaalne vahekaugus on ... , kui kaugus on väiksem kui 4,00 m, määratakse see kindlaks kinemaatilise etalonprofiili baasil (punkt 4.2.3).

Kasutatav etalonprofiil on UK1 (2. väljalase) profiil, mis on sätestatud kiirveeremite KTK 7. peatükis ja käesoleva KTK punktis 7.3.6.

Sellele nõudele vastab rööpmekeskmete vaheline kaugus 3 400 mm sirgel rööbasteel ja kõveral rööbasteel raadiusega 400 m või rohkem.

Platvormid (punkt 4.2.20)

1   Platvormi kõrgus

Ümberehitatud raudteedel peab Suurbritannias kiirveeremite KTK-le vastavate rongide tavalisel reisijateveol peatuskohaks ette nähtud platvormi kõrgus platvormiäärelt täisnurga all mõõdetuna olema 915 mm (hälbega + 0, - 50 mm) platvormi kõrval asuva rööbastee veerepinnast.

2   Platvormi kaugus horisontaalselt (platvormi asetsus rööbastee suhtes)

Ümberehitatud raudteedel peab Suurbritannias kiirveeremite KTK-le vastavate rongide tavalisel reisijateveol peatuskohaks ette nähtud platvormidel minimaalne kaugus platvormi kõrval asetsevast rööbasteest platvormiääreni (hälbega + 15, - 0 mm) vastama madalama sektori ehitusgabariitidele, mis on sätestatud 1. lisas raudteegrupi standardites Railway Group Standard GC/RT5212 (1. väljalase, veebruar 2003).

Enamike veeremite puhul on see nõue täidetud kurvides, mille raadius on suurem või võrdne 360 m, kui platvorm asub rööbasteest 730 mm kaugusel (hälbega + 15, - 0 mm). Raudteegrupi standardi GC/RT5212 (1. väljalase, veebruar 2003) 1. lisas sätestatakse erandid, kus platvormist peavad mööda pääsema klassi 373 (Eurostar) rongid või 2,6 m laiused veokonteinerid. Raudteegrupi standardi GC/RT5212 (1. väljalase, veebruar 2003) 1. lisas sätestatakse ka nõuded juhtude kohta, kus kurvi raadius on alla 360 m.

3   Minimaalne platvormi pikkus

Ümberehitatud raudteedel peab Suurbritannias kiirveeremite KTK-le vastavate rongide tavalisel reisijateveol peatuskohaks ette nähtud platvormidel platvormi kasutatav pikkus olema vähemalt 300 m.

Ümberehitatud raudteedel peab Suurbritannias kiirveeremite KTK-le vastavate rongide tavalisel reisijateveol peatuskohaks ette nähtud platvormide pikkus olema märgitud infrastruktuuriregistris.

T Juhud

Puuduvad

7.3.6.3   III kategooria raudteeliinid

P juhud

Kõik II kategooria raudteeliinidele kohaldatavad P erijuhud on kohaldatavad ka III kategooria raudteeliinidele.

T Juhud

Puuduvad

7.3.7.   Kreeka raudteevõrgu eripära

7.3.7.1   I kategooria raudteeliinid

P juhud

Puuduvad

T juhud

Puuduvad

7.3.7.2   II ja III kategooria raudteeliinid

P juhud

Ehitusgabariidid

Liinide Athinai — Thessaloniki — Idomeni ja Thessaloniki-Promahona ehitusgabariidid on GB, kuid mõnes liinilõigus piirduvad need GAga.

Athinai-Kiato liini ehitusgabariidid on GB.

Ooteplatvormide ja seisuteede miinimumpikkus

Athinai — Thessaloniki — Idomeni ja Thessaloniki-Promahona liinil on ooteplatvormide ja seisuteede minimaalne kasutatav pikkus 200 m.

Promahona jaamas: 189 m.

Athinai-Kiato liinil on ooteplatvormide ja seisuteede minimaalsed kasutatavad pikkused järgmised:

SKA, Megara, Ag.Theodoroi ja Kiato jaamades: 300 m

Thriasio jaamas: 150 m

Magula jaamas: 200 m

Rööpmelaius

Athinai — Patras liin on maha pandud rööpmelaiusega 1 000 mm. Kavandatud on järkjärguline ümberehitamine laiuseks 1 435 mm.

T juhud

Puuduvad

7.3.8.   Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrkude eripära

P juhud

Ehitusgabariidid

Iirimaal ja Põhja-Iirimaal raudteeliinidel kasutatav minimaalne ehitusgabariit on IRL1 – Iiri standardne ehitusgabariit.

Märkused:

1.	Horisontaalsetes kõverikes tuleb ette näha nõuetekohane varu kõveruse ja põikkallete jaoks.

2.	Vertikaalsetes kõverikes tuleb jätta nõuetekohane varu sellise kõveruse jaoks.

3.	Ehitiste puhul kehtivad kliirensist eendumise piiri 60 mm suhtes kõik standardis PW4 sätestatud piirangud. Eendumisväärtus on null Dublini linnalähistel aladel (vt standard PW4 väiksemate erandite kohta).

4.

Sillad: a) Vertikaalne kõrgus 4 830 mm on puhaskõrgus. Kui tahetakse panna liipritealuse puistmaterjali (ballasti) lisakiht või on vaja rööbasteed pikiprofiili parandamiseks sobitada, tuleb varuda suurem kõrgus. Teatud tingimustel võib väärtust 4 830 mm vähendada 4 690 millimeetrini. b) Põikkalde puhul tuleb silla ja ehitiste kõrgusi suurendada tabelis A antud väärtuste võrra. Tabel A PÕIKKALLE KÕRGUS 0 4 830 10 4 843 20 4 857 30 4 870 40 4 883 50 4 896 60 4 910 70 4 923 80 4 936 90 4 949 100 4 963 110 4 976 120 4 989 130 5 002 140 5 016 150 5 029 160 5 042 165 5 055 c) Silla kaldsambad peavad olema 4 500 mm kaugusel lähimast sõiduservast, milles esineb kõverusi. d) Kui kavandatakse elektrivarustust ja läheduses on raudteeületuskoht, tuleb vertikaalset puhasvahet suurendada 6 140 millimeetrini.

5.	On jäetud varu 700 mm laiuse kõnnitee jaoks. Kui kõnniteed ei ole jäetud, võib osutatud mõõdet vähendada 1 790 millimeetrini.

6.	Vt platvormilaiuste üldisi andmeid standardist PW39.

Rööpmelaius

Iirmaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrgud koosnevad 1 602 mm rööpmelaiusega maha pandud liinidest. Vastavalt direktiiviga 2004/50/EÜ (muudetud nõukogu direktiivi 96/48/EÜ) artikli 7 punktile b tuleb Iirimaal ja Põhja-Iirimaal uute liinide projektides säilitada seda gabariiti.

Minimaalne kõveriku raadius

Kuna säilitatakse rööpmelaius 1 602 mm, ei ole käesoleva KTK sätted kõveriku minimaalse raadiuse ja sellega seotud elementide kohta (rööbastee põikkalle ja põikkalde hälve) Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrkude suhtes kohaldatavad.

Ooteplatvormide ja seisuteede minimaalne pikkus

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa võrkude kiirrongiliinidel on ooteplatvormide ja seisuteede minimaalseks kasutatavaks pikkuseks kehtestatud 215 m.

Platvormi kõrgus

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteeliinidel peab platvormide arvutuslik kõrgus olema 915 mm. Platvormi kõgus tuleb valida nii, et optimaalselt ära kasutada rongide astmeasetusi IRL1 veeremigabariidi järgi ehitatud rongidel.

Rööpmekeskmete vaheline kaugus

Minimaalset rööpmekeskmete vahelist kaugust tuleb Iirimaal ja Põhja-Iirimaal olemasolevatel liinidel enne ümberehitamist suurendada, et tagada ohutu möödasõiduvahemaa rongide vahel.

7.3.9.   Itaalia raudteevõrgu eripära

7.3.9.1   I, II ja III kategooria liinid

Platvormi kaugus rööbastee telgjoonest 550 mm kõrguste platvormide puhul

P juhud

Itaalia raudteeliinidel arvutatakse 550 mm kõrguste platvormide puhul nominaalkaugus L rööbastee telgjoonest, mis on paralleelne veerepinnaga, järgmise valemi järgi:

sirgel rööbasteel ja kurvides:
kurvidest väljaspool:

kus δ on põikkalde nurk horisontaalliiniga.

T juhud

Puuduvad

7.3.10.   Madalmaade raudteevõrgu eripära

7.3.10.1   I kategooria liinid

P juhud

Puuduvad

T juhud

Puuduvad

7.3.10.2   II ja III kategooria liinid

P juhud

Platvormi kõrgus on 840 mm

T juhud

Puuduvad

7.3.11.   Portugali raudteevõrgu eripära

7.3.11.1   I kategooria liinid

P juhud

Puuduvad

T juhud

Puuduvad

7.3.11.2   II ja III kategooria liinid

P juhud

Rööpmelaius on 1 668 mm

T juhud

Puuduvad

7.3.12.   Rootsi raudteevõrgu eripära

7.3.12.1   I kategooria liinid

P juhud

Minimaalne platvormi pikkus

Minimaalset platvormi pikkust on vähendatud 225 meetrini.

Seisuteed: minimaalne pikkus

Seisuteede pikkust võib piirata nii, et see sobiks maksimaalse rongipikkusega 225 m.

Platvormid – kaugus rööbastee telgjoonest

Nominaalkaugus L rööbastee telgjoonest, mis on paralleelne veerepinnaga, on,

L = 1 700 mm + Si, o L (mm), S (mm)

kus S saadakse sõltvalt kõveriku raadiustest (R) ja paigaldatud põikkaldest (D) valemist:

sisemiste kurvide puhul:

Si = 41 000/R + D/3*	(580 mm kõrguse platvormi puhul)
	(730 mm D/2 platvormi kõrguse puhul)*

väliste kurvide puhul:

So = 31 000/R – D/4

R (m), D (mm)

Hälbed (asetus) nominaalkauguse L puhul (1 700 mm) platvormiservadest on millimeetrites:

Uus konstruktsioon:	-0, + 40
Hooldustolerants:	-30, + 50
Ohutustolerants:	-50

T juhud

Puuduvad

7.3.12.2   II kategooria liinid

P juhud

Kohaldatakse samu juhte, mis I kategooria liinide puhul.

T juhud

Platvormi kõrgus

Nominaalne platvormi kõrgus on 580 mm või 730 mm

7.3.12.3   III kategooria liinid

P juhud

Kohaldatakse samu juhte, mis I kategooria liinide puhul.

T juhud

Platvormi kõrgus

Nominaalne platvormi kõrgus on 580 mm või 730 mm

7.3.13.   Poola raudteevõrgu eripära

P juhud

Ehitusgabariidid

Ehitusgabariidid peavad võimaldama gabariidi GB ja OSZD 2-SM järgi ehitatud rongide liiklemist (vt skeem allpool)

7.4.   KTK läbivaatamine

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 6 lõikele 3 vastutab ühine esindusasutus KTKde läbivaatamise ja ajakohastamise ettevalmistamise ning kõnealuse direktiivi artiklis 21 nimetatud komiteele vajalike ettepanekute tegemise eest, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või sotsiaalseid vajadusi. Lisaks võib käesolevat KTKd mõjutada muude KTKde järkjärguline vastuvõtmine ja läbivaatamine. Käesoleva KTK kavandatavad muudatused vaadatakse põhjalikult läbi ning ajakohastatud KTKd avaldatakse eeldatavalt iga kolme aasta tagant. See hõlmab ka võimalust lisada infrastruktuuride müraparameetreid.

Uuring piirdub ainult nende teedega, mille kohta on 22. juuni 2002. aasta keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ kohaselt nõutav mürakaardistamine. Infrastruktuuri puhul võetavad meetmed piirduvad kohapealsete meetmetega, nt rööpapea pinnakareduse kontroll ja rööbastee dünaamiliste omaduste akustiline optimeerimine.

7.5.   Lepingud

7.5.1.   Olemasolevad lepingud

Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul alates käesoleva KTK jõustumisest komisjonile järgmistest lepingutest, mille alusel toimub käesoleva KTK reguleerimisalasse kuuluvate allsüsteemide (käesoleva KTK 2. peatükis määratletud allsüsteemide ehitamine, uuendamine, täiendamine, käikulaskmine, käitamine ja hooldamine) kasutamine:

—	liikmesriikide ja raudtee-ettevõtjate või infrastruktuuri-ettevõtjate vahelised tähtajatud või tähtajalised riigisisesed, kahepoolsed või mitmepoolsed lepingud, mis on vajalikud kavandatava transporditeenuse spetsiifilise või kohaliku laadi tõttu;

—	raudtee-ettevõtjate, infrastruktuuri-ettevõtjate või liikmesriikide vahelised kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime;

—

ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahelised või liikmesriikide raudtee-ettevõtjate või infrastruktuuri-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudtee-ettevõtja või infrastruktuuri-ettevõtja vahelised rahvusvahelised lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime.

Nende lepingute alla kuuluvate ja käesoleva KTK reguleerimisalasse kuuluvate allsüsteemide käitamine/hooldamine on lubatud tingimusel, et need vastavad ühenduse õigusaktidele.

Kõnealuste lepingute vastavust ELi õigusaktidele, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõttele ja eriti käesolevale KTK-le hinnatakse ning komisjon võtab vajalikud meetmed, näiteks vaadates läbi käesoleva KTK, et lisada vajalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed.

7.5.2.   Uued lepingud

Kõik uued lepingud või olemasolevate lepingute muudatused peavad põhinema ELi õigusaktidel ja eelkõige käesoleval KTK-l. Liikmesriigid teatavad sellistest lepingutest/muudatustest komisjonile. Sel juhul kohaldatakse punktis 7.5.1 sätestatud korda.

---

(1)  Direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisa punktid.

(2)  Kui ühele rööpale rakendatud ühe kN pidurdusjõu kohta tõuseb rööpa temperatuur hajunud energia arvel 0,035 oC võrra, vastab see ühe rongi hädapidurdamise korral mõlema rööpa temperatuuri tõusule ligikaudu 6 oC võrra.

(3)  Tuleb rõhutada, et tegelik rööbastee kvaliteet ei ole sama, mis etalonrööbastee kvaliteet, mis määratletakse selleks, et hinnata veeremi vastavust möödasõidul tekkiva müra piirmäära kriteeriumile.

(4)  Enne KTK käesoleva versiooni avaldamist turule viidud olemasolevad tooted loetakse tüübikinnituse saanuks ja seepärast ei ole tüübihindamine (moodul B) vajalik. Samas peab tootja näitama, et koostalitluse komponentide katsed ja vastavustõendamine on eelmistes taotlustes tunnistatud samaväärsete tingimuste korral edukaks ning et need on vastavuses käesoleva KTK nõuetega. Sellisel juhul jäävad need hindamistulemused jõusse uue taotluse puhul. Kui ei ole võimalik näidata, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, tuleb kohaldada menetlust E2.