II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

27.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 53/3

NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2008,

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

(2008/147/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti artikli 63 lõike 1 punkti a, koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ning artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on lõpetanud talle 17. juunil 2002. aastal antud volituse alusel peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide üle.

(2)

Kooskõlas nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsusega kirjutati 26. oktoobril 2004. aastal Euroopa Ühenduse nimel alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta, võimalusega sõlmida see lõplikult hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping tuleks nüüd heaks kiita.

(4)	Lepinguga luuakse segakomitee, kellel on volitused otsuste tegemiseks teatavates valdkondades, seepärast on vaja kindlaks määrata ühenduse esindaja nimetatud komitees.

(5)	Lisaks on vaja ette näha ühenduse seisukoha vastuvõtmise kord.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(7)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning seega ei ole see otsus Taani suhtes siduv ja Taanis seda ei kohaldata,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta ning sellega seotud dokumendid, mis koosnevad lõppaktist ja ühisdeklaratsioonist segakomiteede ühiskoosolekute kohta, kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst, lõppakt ja ühisdeklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel hoiule andma lepingu artiklis 12 sätestatud heakskiitmiskirja, et väljendada ühenduse nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 3

Lepingu artikliga 3 loodud segakomitees esindab ühendust komisjon.

Artikkel 4

1. Ühenduse seisukoha segakomitees seoses selle töökorra vastuvõtmisega lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt võtab komisjon vastu pärast konsulteerimist nõukogu poolt määratud erikomiteega.

2. Teiste segakomitee otsuste suhtes võtab ühenduse seisukoha komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

EUROOPA ÜHENDUS

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

edaspidi „lepinguosalised”

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu Nõukogu võttis 18. veebruaril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (1) (edaspidi „Dublini määrus”), millega asendati Dublini konventsioon Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, allkirjastatud 15. juunil 1990 Dublinis, (2) (edaspidi „Dublini konventsioon”) ning arvestades, et Euroopa Ühenduste Komisjon võttis 2. septembril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 343/2003 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest) (3) kohaldamiseks (edaspidi „Dublini rakendusmäärus”);

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu Nõukogu võttis 11. detsembril 2000 vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, (4) (edaspidi „Eurodaci määrus”), et aidata määrata lepinguosalist, kes vastutab Dublini konventsiooni kohaselt varjupaigataotluse läbivaatamise eest ja 28. veebruaril 2002 määruse (EÜ) nr 407/2002, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, teatavad rakenduseeskirjad (5) (edaspidi „Eurodaci rakendusmäärus”);

ARVESTADES, ET Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) (edaspidi „isikuandmete kaitse direktiiv”) peab Šveitsi Konföderatsioon kohaldama samamoodi nagu seda kohaldavad Euroopa Liidu liikmesriigid, kui nad töötlevad andmeid käesoleva lepingu eesmärgil;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni geograafilist asendit;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni osalemine „Dublini” ja „Eurodaci” määrustega hõlmatud ühenduse acquis's (edaspidi „Dublini/Eurodaci acquis”) võimaldaks tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühendus sõlmis Dublini konventsiooni põhjal Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu, mis käsitleb liikmesriigis, Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme; (7)

ARVESTADES, ET on soovitatav, et Šveitsi Konföderatsioon oleks Islandi ja Norraga võrdväärselt seotud Dublini/Eurodaci acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel tuleks sõlmida leping, mis sisaldab sarnaseid õigusi ja kohustusi, nagu on kokku lepitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Islandi ja Norra vahel;

OLLES VEENDUNUD vajaduses korraldada koostööd Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Dublini/Eurodaci acquis' rakendamise, praktilise kohaldamise ja edasiarendamise osas;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni kaasamiseks Euroopa Liidu tegevustesse, mis kuuluvad käesoleva lepinguga kaetud valdkondadesse ja selleks, et võimaldada tal neis tegevustes osaleda, on vaja luua komitee vastavalt Islandi ja Norra osalemiseks loodud institutsioonilisele mudelile;

ARVESTADES, ET koostöö Dublini ja Eurodaci määrustega kaetud valdkondades põhineb vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel, mis on sätestatud eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätteid ning nimetatud jaotise alusel vastuvõetud akte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes vastavalt Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile, kuid omavahelistes suhetes tuleks Šveitsi Konföderatsioonil ja Taanil võimaldada kohaldada käesoleva lepingu sisulisi sätteid;

ARVESTADES, ET on vaja tagada, et need riigid, kellega Euroopa Liit on loonud assotsiatsiooni Dublini/Eurodaci acquis' rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks, kohaldaksid seda acquis'd ka omavahelistes suhetes;

ARVESTADES, ET Dublin/Eurodaci acquis' tõrgeteta toimimine nõuab käesoleva lepinguga samaaegselt Dublin/Eurodaci acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate või sellega ühinenud erinevate osapoolte vaheliste nende vastastikuseid suhteid reguleerivate lepingute kohaldamist;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega;

PIDADES SILMAS seost Schengeni acquis' ja Dublin/Eurodaci acquis' vahel;

ARVESTADES, ET see seos nõuab Dublin/Eurodaci acquis' ja Schengeni acquis' samaaegset kohaldamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Šveitsi Konföderatsioon, edaspidi „Šveits”, rakendab

—	Dublini määruse,

—	Eurodaci määruse,

—	Eurodaci rakendusmääruse ja

—	Dublini rakendusmääruse

sätteid ja kohaldab neid suhetes Euroopa Liidu liikmesriikidega, edaspidi „liikmesriigid”.

2. Liikmesriigid kohaldavad Šveitsi suhtes lõikes 1 viidatud määrusi.

3. Samuti aktsepteerib, rakendab ja kohaldab Šveits Euroopa Ühenduse vastuvõetud õigusakte ja meetmeid, millega muudetakse lõikes 1 viidatud sätteid, ja otsuseid, mis on tehtud kooskõlas nendes sätetes toodud menetlustega, ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist.

4. Šveits rakendab ja kohaldab mutatis mutandis isikuandmete kaitse direktiivi sätteid nagu neid kohaldatakse liikmesriikide suhtes seoses isikuandmete töötlemisega lõikes 1 viidatud sätete rakendamiseks ja kohaldamiseks.

5. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel loetakse, et lõikes 1 osutatud sätete viited „liikmesriikidele” hõlmavad ka Šveitsi.

Artikkel 2

1. Artikli 1 sätteid muutvate uute õigusaktide koostamisel küsib Euroopa Ühenduste Komisjon, edaspidi „komisjon”, mitteametlikult nõu Šveitsi ekspertidelt samal viisil, nagu ta küsib oma ettepanekute väljatöötamisel nõu liikmesriikide ekspertidelt.

2. Kui Euroopa Komisjon saadab lõikes 1 viidatud ettepanekud Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule, edaspidi „nõukogu”, edastab ta Šveitsile oma otsuse koopia.

Ühe lepinguosalise taotlusel võib esialgne arvamustevahetus leida aset artikli 3 alusel loodud segakomitees.

3. Kui üks neist seda nõuab, peavad lepinguosalised olulistel hetkedel üksteisega segakomitees uuesti nõu lõikes 1 viidatud õigusakti vastuvõtmisele eelneva etapi jooksul ning pideva teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi käigus.

4. Kooskõlas käesoleva lepinguga teevad lepinguosalised teavitamis- ja konsulteerimisetapi ajal heas usus koostööd, et hõlbustada protsessi lõpus segakomitee tegevust.

5. Šveitsi valitsuse esindajad võivad segakomitees esitada ettepanekuid lõikes 1 mainitud küsimuste osas.

6. Komisjon tagab Šveitsi ekspertidele sõltuvalt asjaomasest valdkonnast võimalikult laialdase osalemise meetmete eelnõude koostamisel, mis esitatakse hiljem komiteedele, mis abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel. Ettepanekuid koostades konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega samal alusel nagu liikmesriikide ekspertidega.

7. Kui küsimus suunatakse nõukokku kõnesoleva komitee liigi suhtes kohaldatava korra kohaselt, peab komisjon edastama nõukogule Šveitsi ekspertide arvamused.

Artikkel 3

1. Segakomitee moodustatakse lepinguosaliste esindajatest.

2. Segakomitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

3. Segakomitee saab kokku oma eesistuja või mõne oma liikme algatusel.

4. Segakomitee kohtub vastavalt vajadusele kohasel tasemel, et läbi vaadata artiklis 1 nimetatud sätete rakendamine ja praktiline kohaldamine ning vahetada arvamusi õigusaktide ja meetmete kohta, millega muudetakse artiklis 1 viidatud sätteid.

Kogu käesolevat lepingut puudutav teabevahetus loetakse toimunuks kooskõlas segakomitee pädevusega.

5. Segakomitee eesistujaks on vaheldumisi iga kuue kuu järel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi valitsuse esindaja.

Artikkel 4

1. Kui nõukogu võtab vastu õigusakte või meetmeid, millega muudetakse artikli 1 sätteid, ja kui õigusaktid või meetmed on vastu võetud kooskõlas nimetatud sätetes toodud menetlustega, kohaldatakse neid õigusakte või meetmeid samaaegselt liikmesriikides ja Šveitsis, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, väljaarvatud juhul kui on selgesõnaliselt sätestatud vastupidi.

2. Komisjon teatab Šveitsile viivitamata peatükis 1 nimetatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest. Šveits otsustab, kas nende sisu vastu võtta ja rakendada neid oma siseriiklikus õiguskorras. Sellest otsusest teavitatakse komisjoni kolmekümne päeva jooksul pärast asjaomaste õigusaktide või meetmete vastuvõtmist.

3. Kui selliste õigusaktide või meetmete sisu saab muutuda Šveitsi jaoks siduvaks alles pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teatab Šveits sellest nõukogule ja komisjonile eespool nimetatud teatamise ajal. Šveits teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamatult ja kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Juhul kui referendumi korraldamine ei ole nõutav, toimub teavitamine kohe referendumi tähtaja möödumisel. Kui referendumi korraldamine on nõutav, on Šveitsil teavitamiseks aega kuni kaks aastat alates nõukogult teatise saamise kuupäevast. Alates õigusakti või meetme Šveitsi suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast kuni põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni rakendab Šveits võimaluse korral kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt.

4. Kui Šveits ei saa kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt rakendada ja kui see põhjustab raskusi, mis häirivad Dublin/Eurodaci koostöö toimimist, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus võivad võtta Šveitsi suhtes proportsionaalseid ja asjakohaseid meetmed, et tagada Dublin/Eurodaci koostöö tõrgeteta toimimine.

5. Lõikes 1 viidatud õigusaktide ja meetmete aktsepteerimine Šveitsi poolt loob õigused ja kohustused Šveitsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

6. Kui:

a)	Šveits teatab oma otsusest mitte aktsepteerida mõne lõikes 1 nimetatud õigusakti või meetme sisu, mille suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu kohast menetlust;

b)	Šveits ei saada teadet lõike 2 punktis a sätestatud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul;

c)	Šveits ei saada teadet pärast referendumi läbiviimiseks ettenähtud tähtaja möödumist või referendumi puhul lõikes 3 ettenähtud kaheaastase tähtaja jooksul või ei näe ette nimetatud punktis sätestatud ajutist kohaldamist alates asjaomase õigusakti või meetme jõustumiseks sätestatud kuupäevast,

on käesolev leping peatatud.

7. Segakomitee uurib küsimust, mis põhjustas peatamise ja püüab üheksakümnepäevase tähtaja jooksul käsitleda mitteaktsepteerimise või mitteratifitseerimise põhjusi. Pärast kõikide teiste võimaluste kaalumist käesoleva lepingu tõrgeteta toimimise säilitamiseks, sealhulgas võimalust teha tähelepanekuid õigusnormide võrdväärsuse kohta, võib ta otsustada ühehäälselt käesolevat lepingut jätkata. Juhul, kui käesolev leping on 90 päeva pärast ikka veel peatatud, loetakse see lõpetatuks.

Artikkel 5

1. Et saavutada lepinguosaliste eesmärk tagada artiklis 1 viidatud sätete võimalikult ühetaoline kohaldamine ja tõlgendamine, jälgib segakomitee pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus”) praktika ning Šveitsi pädevate kohtute praktika arengut nimetatud sätete osas. Sel eesmärgil tuleb luua mehhanism, et tagada sellise kohtupraktika korrapärane vastastikune edastamine.

2. Šveitsil on õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi, juhul kui liikmesriigi kohus on pöördunud Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks seoses artiklis 1 nimetatud sätete tõlgendamisega.

Artikkel 6

1. Šveits esitab igal aastal segakomiteele aruande artiklis 1 osutatud sätete, nagu neid on asjaomastel juhtudel tõlgendanud Euroopa Kohus, kohaldamise ja tõlgendamise kohta oma haldusasutustes ja kohtutes.

2. Kui segakomitee ei ole kahe kuu jooksul alates sellest, kui talle teatatakse olulise erinevuse olemasolust Euroopa Kohtu ning Šveitsi kohtute praktikas artiklis 1 viidatud sätete osas või nende sätete oluliselt erineva kohaldamise ilmnemisest asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi asutustes, suutnud tagada ühetaolist kohaldamist ja tõlgendamist, kohaldatakse artiklis 7 sätestatud menetlust.

Artikkel 7

1. Käesoleva lepingu kohaldamise osas tekkiva vaidluse korral või artikli 6 lõikes 2 sätestatud olukorra ilmnemisel võetakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena segakomitee päevakorda.

2. Segakomiteel on vaidluse lahendamiseks aega 90 päeva alates vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast.

3. Kui segakomitee ei suuda vaidlust lõikes 2 sätestatud 90 päeva jooksul lahendada, pikendatakse seda tähtaega lõpliku lahenduse leidmiseks veel 90 päeva võrra. Kui selle ajavahemiku lõpuks lõplikule lahendusele ei jõuta, lõpetatakse käesolev leping nimetatud tähtaja viimase päeva lõppemisel.

Artikkel 8

1. Eurodac-süsteemi kesküksuse paigaldamise ja tööga seotud haldus- ja tegevuskuludeks maksab Šveits Euroopa Ühenduste üldeelarvesse osamakse, mis moodustab 7,286 % esialgsest võrdlussummast suurusega 11 675 000 eurot, ja alates 2004. eelarveaastast, iga-aastase osamakse, mis moodustab 7,286 % kõnealuse eelarveaasta vastavatest eelarveassigneeringutest.

Käesoleva lepingu kohaldamisega seotud muudeks haldus- ja tegevuskuludeks kannab Šveits Euroopa Ühenduste üldeelarvesse iga-aastase osamakse vastavalt sellele, milline on riigi sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

2. Šveitsil on õigus saada kõiki käesolevat lepingut puudutavaid dokumente ning nõuda segakomitee koosolekutel tõlget Euroopa ühenduste institutsioonide ühte tema poolt valitud ametlikku keelde.

Artikkel 9

Šveitsi riiklik järelevalveorgan, kes tegeleb andmekaitsega, ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt asutatud sõltumatu järelevalveorgan teevad oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses koostööd ning eelkõige vahetavad omavahel mis tahes asjassepuutuvat teavet. Nimetatud kaks organit määravad ühisel kokkuleppel nende vastastikust koostööd reguleeriva korra.

Artikkel 10

1. Käesolev leping ei mõjuta ühegi teise Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel sõlmitud lepingu kohaldamist.

2. Käesolev leping ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis sõlmitakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel.

Artikkel 11

1. Taani Kuningriik võib taotleda osalemist käesolevas lepingus. Lepinguosalised sätestavad Taani Kuningriigi nõusolekul sellise osalemise tingimused käesoleva lepingu protokollis.

2. Šveits sõlmib Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu, mis käsitleb vastastikuste õiguste ja kohustuste loomist nende riikide ühinemisel Dublin/Eurodaci acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 12

1. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on hoiulevõtja.

2. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri on hoiule antud.

3. Artikleid 2, 3 ja artikli 4 lõike 2 esimest lauset kohaldatakse ajutiselt alates käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevast.

Artikkel 13

Pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, kuid enne lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide ja meetmete suhtes hakkab artikli 4 lõike 2 viimases lauses viidatud kolmekümnepäevane tähtaeg kulgema käesoleva lepingu jõustumise päevast.

Artikkel 14

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse ainult juhul, kui artiklis 11 osutatud lepingud on samuti rakendatud.

2. Peale selle kohaldatakse käesolevat lepingut ainult juhul, kui on rakendatud leping Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 15

1. Liechtenstein võib käesoleva lepinguga ühineda.

2. Liechtensteini ühinemise kohta lisatakse käesolevale lepingule protokoll, milles esitatakse ühinemise kõik tagajärjed, sealhulgas õiguste ja kohustuste loomine Liechtensteini ja Šveitsi ning samuti ühelt poolt Liechtensteini ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel sõltuvalt sellest, millises ulatuses on nimetatud sätted neile siduvad.

Artikkel 16

1. Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, saates kirjaliku avalduse hoiulevõtjale. Avaldus jõustub kuus kuud pärast hoiuleandmist.

2. Käesolev leping loetakse denonsseerituks, kui Šveits denonsseerib ühe artiklis 11 viidatud lepingutest või artikli 14 lõikes 2 viidatud lepingu.

Artikkel 17

1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizend vier.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

(1) ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.

(2) EÜT C 254, 19.8.1997, lk 1.

(3) ELT L 222, 5.9.2003, lk 3.

(4) EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

(5) EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7) EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38.

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

1.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon tiheda dialoogi kohta;

2.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon andmekaitse alase Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ kohta.

Täievolilised esindajad võtsid samuti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

1.	Šveitsi deklaratsioon artikli 4 lõike 3 kohta, mis käsitleb Dublin/Eurodac acquis’ uute edasiarenduste vastuvõtmise tähtaega;

2.	Euroopa Komisjoni deklaratsioon komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizend vier.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOONID

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON TIHEDA DIALOOGI KOHTA

Lepinguosalised toonitavad tiheda ja produktiivse dialoogi tähtsust kõigi osapoolte vahel, kes osalevad lepingu artikli 1 lõikes 1 nimetatud sätete rakendamises.

Vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 1 kutsub komisjon liikmesriikide eksperte segakomitee koosolekutele, et tagada mõttevahetus Šveitsiga kõigi lepingus käsitletud küsimuste osas.

Lepinguosalised märgivad, et liikmesriigid on valmis seda kutset heaks kiitma ja osalema nimetatud mõttevahetustel Šveitsiga kõigi lepingus käsitletud küsimuste osas.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON ANDMEKAITSE ALASE EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 95/46/EÜ KOHTA

Lepingu raames lepivad lepinguosalised Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) seoses kokku, et Šveitsi Konföderatsiooni esindajate osalemine toimub põhimõttel, mis sätestati kirjavahetuse teel komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel, ning mis on lisatud lepingule Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

MUUD DEKLARATSIOONID

ŠVEITSI DEKLARATSIOON ARTIKLI 4 LÕIKE 3 KOHTA, MIS KÄSITLEB DUBLIN/EURODAC ACQUIS’ UUTE EDASIARENDUSTE VASTUVÕTMISE TÄHTAEGA

Artikli 4 lõikes 3 sätestatud maksimaalne kaheaastane tähtaeg katab nii akti või meetme heakskiitmist kui rakendamist. See sisaldab järgmisi etappe:

—	ettevalmistav etapp,

—	parlamentaarne menetlus,

—	referendumi tähtaeg (100 päeva alates akti ametlikust avaldamisest) ja vajaduse korral

—	referendum (korraldamine ja hääletamine).

Föderaalnõukogu teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata iga etapi lõpulejõudmisest.

Föderaalnõukogu kohustub kaasama kõik tema valduses olevad vahendid, et tagada eespool nimetatud etappide võimalikult kiire lõpuleviimine.

EUROOPA KOMISJONI DEKLARATSIOON KOMITEEDE KOHTA, MIS ABISTAVAD EUROOPA KOMISJONI TEMA TÄIDESAATVA VÕIMU TEOSTAMISEL

Käesoleval ajal abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel seoses Dublin/Eurodac acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega järgmised komiteed:

—	komitee, mis loodi määruse (EÜ) nr 343/2003 artikliga 27 („Dublini komitee”), ja

—	komitee, mis loodi määrusega (EÜ) nr 2725/2000 („Eurodaci komitee”).

ÜHISDEKLARATSIOON SEGAKOMITEEDE ÜHISKOOSOLEKUTE KOHTA

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi valitsusi esindavad delegatsioonid,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon

—

on otsustanud korraldada ühiselt selliste ühiskomiteede koosolekuid, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning Islandi ja Norra vahelise lepinguga liikmesriigis, Islandis või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

—

Arvesse tuleb võtta, et nende koosolekute ühine korraldamine nõuab sellistel koosolekutel eesistujaks olemist käsitlevat pragmaatilist kokkulepet, kui eesistujaks on assotsieerunud riigid vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta või Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule liikmesriigis või Islandis või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

—

Arvesse tuleb võtta assotsieerunud riikide soovi loovutada vajadusel eesistuja koht ja seda rotatsiooni korras üksteisele tähestikulises järjekorras edasi anda alates Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta, jõustumisest.

27.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 53/19

NÕUKOGU OTSUS,

22. märts 2007,

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist, millega dokumenteeritakse ühisarvamus Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingu uuendamise ja muutmise kohta

(2008/148/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 ning artikli 300 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 3 esimest alapunkti,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsusega nr 1513/2002/EÜ, millega luuakse Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues raamprogramm, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006), (2) on nähtud ette rahvusvaheline koostöö tootmissüsteemide uurimistöös.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta (2007–2013) (3) toetatakse rahvusvahelise koostöö jätkumist.

(3)

Ühenduse ning Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ning Ameerika Ühendriikide vahel sõlmiti kirjavahetuse vormis leping, mis dokumenteerib ühisarvamuse arukate tootmissüsteemide alaste uuringute ja arendustegevuse rahvusvahelise koostöö põhimõtetest (edaspidi „arukate tootmissüsteemide leping”) (4). Arukate tootmissüsteemide leping lõppes 2005. aasta aprillis. Kuna uurimistöö laiendamine arukate tootmissüsteemide valdkonnas andis lisandväärtust, taotles komisjon läbirääkimisvolitusi lepingu uuendamiseks.

(4)	29. novembri 2005. aasta otsusega volitas nõukogu komisjoni pidama ühenduse nimel läbirääkimisi Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega arukate tootmissüsteemide lepingu uuendamiseks ja muutmiseks.

(5)

Läbirääkimised toimusid vastavalt läbirääkimisvolitustele ja tulemused lisati arukate tootmissüsteemide alase rahvusvahelise koostöö suunistele, millega loodi koostöövõrgustik ning mis on lisatud kirjavahetusele, millega dokumenteeritakse Euroopa Ühenduse ning Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahelise koostöö põhimõtted. Need suunised on lisatud Ühenduse ning Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ning Ameerika Ühendriikide vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule. Eelmise kava muudatused käsitlevad arukate tootmissüsteemide haldamist ja eelarveoperatsioone.

(6)

Arukaid tootmissüsteeme käsitlevates suunistes on määratletud, et kõnealuste süsteemide haldamine toimub arukate tootmissüsteemide kavas osalejate eesistumisel kordamööda. Selleks, et seda kohustust täita, on ette nähtud, et ühendus võib hallata arukate tootmissüsteemide piirkondadevahelist sekretariaati Euroopas.

(7)	Kirjavahetuse vormis leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis leping, millega dokumenteeritakse ühisarvamus Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingu uuendamise ja muutmise kohta.

Kirjavahetuse vormis lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse volitus määrata isik, kellel on õigus kirjavahetuse vormis lepingule Euroopa Ühenduse nimel alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta (5).

Brüssel, 22. märts 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. TIEFENSEE

(1) Arvamus esitati 14. detsembril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

(3) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(4) EÜT L 161, 18.6.1997 ja EÜT L 151, 7.6.2001, lk 35.

(5) Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse nõukogu peasekretariaadi poolt Euroopa Liidu Teatajas.

Kirjavahetuse vormis leping, millega dokumenteeritakse ühisarvamus Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingu uuendamise ja muutmise kohta

Lugupeetud härra

Viitan Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal 1997. ja 2001. aastal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingule.

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, mille oleme saavutanud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Osalevad piirkonnad teevad koostööd, et edendada tööstuse konkurentsivõimet, lahendada üleilmseid tootmisküsimusi ning tõhustada arenenud tootmistehnoloogiat ja -süsteeme. Selline koostöö tagab tulu ja panuste vahelise tasakaalu, on tööstuse seisukohalt asjakohane ning põhineb vastastikusel huvil ja mõistmisel.

Ühistegevuse rahastamine sõltub vahendite kättesaadavusest ning osalevates piirkondades kohaldatavatest õigusnormidest. Iga osalev piirkond rahastab oma tegevust ja toetab teistega võrdselt rahaliselt või mitterahaliselt piirkondadevahelise arukate tootmissüsteemide sekretariaadi kulude kandmist. Sekretariaat tegutseb ja toimib suunistes sätestatud põhimõtete kohaselt. Euroopa Ühendus on valmis haldama piirkondadevahelist sekretariaati Euroopas, kui osalevad piirkonnad nii otsustavad.

Käesolev koostööleping sõlmitakse kümneks aastaks. Iga osalev piirkond võib lepingust igal ajal taganeda, kui ta teatab sellest 12 kuud ette. Osalejad vaatavad kava läbi viis aastat peale selle algust.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Käesolev kiri koos osalevate piirkondade nõusolekuga on suuniste kinnituseks ja sellega dokumenteeritakse ühisarvamus arukate tootmissüsteemide alase koostöö põhimõtete kohta. Oleksin tänulik, kui saadaksite oma kinnituse käesoleva arvamuse kohta võimalikult kiiresti.

Euroopa Ühenduse nimel

LISA

TERMS OF REFERENCE FOR A SCHEME FOR INTERNATIONAL COOPERATION IN ADVANCED MANUFACTURING FOR INTELLIGENT MANUFACTURING SYSTEMS

TABLE OF CONTENTS

PREAMBLE

PURPOSE

RATIONALE

4.	OPERATING PRINCIPLES

5.	STRUCTURE AND FUNDING

6.	MANAGEMENT STRUCTURE

7.	TRANSITION TO AND COMMENCEMENT OF THE IMS SCHEME

8.	DURATION OF THE IMS SCHEME

9.	ADMISSION OF NEW PARTICIPANTS

10.	FORMATION AND EVALUATION OF PROJECT CONSORTIA AND OTHER COLLABORATIVE INSTRUMENTS

11.	SMALL AND MEDIUM-SIZED ENTERPRISES

12.	DISSEMINATION OF RESULTS

Technical Appendix 1:

Intellectual property rights provisions for research and development projects

Technical Appendix 1.A:

Convention establishing the World Intellectual Property Organisation (Stockholm, 14 July 1967)

Technical Appendix 2:

financial accountability and principles for setting up and executing the IRS budget

Technical Appendix 3:

IMS technical themes

Technical Appendix 4:

Responsibilities of the IMS Inter-Regional Secretariat

Technical Appendix 5:

Responsibilities of the IMS Regional Secretariats

Technical Appendix 6:

Admission of new participants

Technical Appendix 7:

Project consortia formation and evaluation

Technical Appendix 8:

Role Of IMS vis-à-vis small and medium-sised enterprises (SMEs), universities and government research institutes

1. PREAMBLE

This document sets forth the terms of reference for the partners of the intelligent manufacturing systems (IMS) scheme for international cooperation in research and development in intelligent manufacturing systems. These terms of reference are not intended to create obligations under international or domestic law.

2. PURPOSE

The IMS scheme is an international and multilateral cooperation scheme in which Participants work cooperatively to boost industrial competitiveness, solve problems facing manufacturing worldwide, and develop advanced manufacturing technologies and systems to benefit humanity. Its purposes are to:

—	enhance knowledge-based manufacturing in industry to improve the quality of life and citizens and improve the global environment,

—	share manufacturing knowledge and to transfer it to future generations,

—	increase the participation of SMEs in international collaborative activities,

—	adapt educational and training activities to support the knowledge-based manufacturing industries, and

—	contribute to establishing common, global norms and standards.

3. RATIONALE

Manufacturing has been and continues to be an important element in the global economy. It remains a primary generator of wealth and is critical to establishing a sound economic basis for economic growth.

Properly managed international cooperation in research and development in advanced manufacturing can help improve manufacturing operations (1). IMS provides the framework within which cooperative research and development activities can flourish. IMS:

—	provides a structure for global, ‘forward-thinking’ syntheses (e.g. roadmaps, analyses, foresight),

—	fosters the creation of networks to reinforce interaction and collaborative research and development,

—	fosters the development of consortia to undertake collaborative research and development projects (including cooperative work on pre-standardisation topics),

—	provides an intellectual property rights management framework (Technical Appendix 1) for international collaboration and dissemination activities, and

—	disseminates research results broadly.

4. OPERATING PRINCIPLES

IMS collaborative activities proceed on the following bases:

—	contributions to, and benefits from such cooperation, are equitable and balanced,

—	collaborative projects have industrial relevance,

—	collaborative project should include where possible academic participation,

—	collaborative projects are carried out by inter-regional, geographically distributed consortia,

—	collaborative projects can occur throughout the full innovation cycle,

—	IMS project activities under government sponsorship or using government resources should not involve competitive research and development,

—	results of collaborative projects are shared through a process of controlled information diffusion, and

—	there should be protection for an equitable allocation of any intellectual property right created or furnished during cooperation projects.

5. STRUCTURE AND FUNDING

IMS is governed by a management structure that consists of:

—	an International Steering Committee,

—	an Inter-Regional Secretariat, and

—	Regional Secretariats.

5.1. Funding for the management structure

—	Each participant will fund its own participation,

—	Each participant will determine the method by which its own participation will be funded,

—	Each participant will contribute in an equitable manner in funding or in kind to defray the costs of operating the Inter-Regional Secretariat,

—	Each participant will be responsible for supporting its own delegation, and

—	Each Participant will have the right to audit the operations of the management structure.

—	Principles for setting up and executing the IRS budget shall be in accordance with Technical Appendix 2.

5.2. Funding for the Projects

—	Each participant will fund its own participation, and

—	Each participant will determine the method by which its own participation will be funded.

6. MANAGEMENT STRUCTURE

6.1. IMS International Steering Committee

The IMS International Steering Committee will oversee the IMS scheme. Members must be eminent representatives of the participants' industrial, academic, or governmental/public administration sectors who are knowledgeable in manufacturing issues. Members must be willing and able to devote the necessary time and effort involved in guiding the IMS scheme.

6.1.2.

Composition. Two members and one observer from each participant will normally comprise a participant's delegation.

Selection of delegation members is at the discretion of each participant, in accordance with the appropriate laws and provisions of their respective participant governments/public administrations. Designation of alternate delegation members is recommended, but not mandatory.

Each delegation will have a head of delegation who will serve as the chief spokesperson for the delegation. Selection of the head of delegation is at the discretion of each participant, in accordance with the appropriate laws and provisions of their respective participant governments/public administrations.

Each participant's delegation to the meetings of the IMS International Steering Committee may be accompanied by two representatives from its designated Regional Secretariat. Additional attendance is at the discretion of the chair of the IMS International Steering Committee.

6.1.3.

Consensus. The IMS International Steering Committee will reach decisions by consensus of its members.

6.1.4.

Chair. The chair of the IMS International Steering Committee will rotate among the participants and will be decided by the IMS International Steering Committee. The term of each chair will last for 30 months. During the term when a participant chairs, that participant also is responsible for organising the Inter-Regional Secretariat. The participant which is to take the following term will serve as vice chair.

6.1.5.

Responsibilities. The IMS International Steering Committee will determine policies and strategies for undertaking, and for the evolution of, the IMS scheme, including the matter of new participants. It will also:

—	provide overall guidance, set strategic priorities, review, amend, and update Technical Appendices 3, 4, 5, 7, and 8 and additional Technical Appendices within the scope of these terms of reference, and oversee the implementation of IMS,

—	oversee the Inter-Regional Secretariat and approve its budget,

—	provide international promotion for IMS and for manufacturing as a generic discipline,

—	endorse projects as provided in Section 10,

—	set performance metrics of the scheme and provide a regular report in respect of same,

—	ensure activities undertaken under this scheme are done in a manner consistent with the purpose, principles and structure agreed upon by the participants,

—	foster communication among the International IMS Steering Committee, the Inter-Regional Secretariats, and the project consortium members,

—	sponsor and approve new IMS documents, and

—	form interim task forces or committees (e.g., for technical or legal issues), if necessary, to accomplish its work.

6.2. Inter-Regional Secretariat

The participant that chairs the International Steering Committee will be responsible for organising and managing the Inter-Regional Secretariat. The Inter-Regional Secretariat's primary role is to execute the policies and actions as decided by the IMS International Steering Committee. The responsibilities of the IMS Inter-Regional Secretariat are listed in Technical Appendix 4.

6.3. Regional Secretariats

The governments/public administrations and public organisations of the participants will organise and manage their respective Regional Secretariats in a manner they see fit. The responsibilities of the IMS Regional Secretariat are listed in Technical Appendix 5.

7. TRANSITION TO AND COMMENCEMENT OF THE IMS SCHEME

7.1. Transition

It is the intention of the participants that IMS projects endorsed under the original scheme should be considered to be continued to be endorsed by the current ISC and its successor upon commencement of the new IMS scheme. Other IMS activities, including processing of applications to become a participant, shall continue without interruption.

7.2. Commencement

The IMS scheme will commence upon:

—	the ratification of the Terms of Reference for the IMS Scheme by at least three (3) participants. participants under the pre-existing IMS Scheme become new participants under this scheme when they ratify these Terms of Reference;

—	the appointment of the members to the IMS International Steering Committee; and,

—	the designation of the Regional Secretariats.

8. DURATION OF THE IMS SCHEME

participants will review the scheme every five years to determine whether it should be continued, modified or terminated. A participant may withdraw at any time subject to 12 months' notice to other participants.

9. ADMISSION OF NEW PARTICIPANTS

The IMS International Steering Committee can admit new participants. The procedures for admission of new participants are set forth in Technical Appendix 6.

10. FORMATION AND EVALUATION OF PROJECT CONSORTIA AND OTHER COLLABORATIVE INSTRUMENTS

The IMS International Steering Committee shall have the authority to set the procedures for: (i) project consortia and formation, evaluation and review; these procedures are set forth in Technical Appendix 7; and (ii) other collaborative instruments within the scope of these Terms of Reference.

11. SMALL AND MEDIUM-SIZED ENTERPRISES

The participants individually and the IMS International Steering Committee will develop mechanisms to enlist SMEs directly and indirectly in the IMS scheme. A representative list of these mechanisms is in Technical Appendix 8.

12. DISSEMINATION OF RESULTS

Dissemination of information is of the utmost importance and is required in the IMS scheme. However, all information dissemination must comply with the intellectual property rights provisions in Technical Appendix 1. This includes the dissemination of interim and final project technical results.

Information dissemination will occur at the project, regional and inter-regional levels. This dissemination shall be, but not limited to, written reports, international symposia, and publications by members of the academic sector.

Technical Appendix 1

Intellectual property rights provisions for research and development projects

OBJECTIVES

These provisions lay down mandatory requirements as well as recommended principles for PARTNERS which wish to participate in a PROJECT conducted within the Intelligent Manufacturing Systems Scheme (IMS SCHEME). The objectives of these provisions are to provide adequate protection for intellectual property rights used in and generated during joint research and development PROJECTS under the IMS SCHEME while ensuring:

—	that contributions and benefits by PARTICIPANTS, from cooperation in such PROJECTS, are equitable and balanced,

—	that the proper balance is struck between the need for flexibility in PARTNERS' negotiations and the need for uniformity of procedure among PROJECTS and among PARTNERS, and

—	that the results of the research will be shared by the PARTNERS through a process that protects and equitably allocates any intellectual property rights created or furnished during the cooperation.

Article 1

Definitions

1.1.	ACCOUNTING. The sharing of any consideration such as royalties or other license fees by one PARTNER with another PARTNER when the first PARTNER which solely or jointly owns FOREGROUND discloses, licenses or assigns it to a third party.

1.2.

AFFILIATE. Any legal entity directly or indirectly owned or controlled by, or owning or controlling, or under the same ownership or control as, any PARTNER. Common ownership or control through government does not in itself create AFFILIATE status.

Ownership or control shall exist through the direct or indirect:

—	ownership of more than 50 % of the nominal value of the issued equity share capital, or

—	ownership of more than 50 % of the shares entitling the holders to vote for the election of directors or persons performing similar functions, or right by any other means to elect or appoint directors, or persons performing similar functions, who have a majority vote, or,

—	ownership of 50 % of the shares, and the right to control management or operation of the company through contractual provisions.

1.3.	BACKGROUND: All information and INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS except BACKGROUND RIGHTS owned or controlled by a PARTNER or its AFFILIATE and which are not FOREGROUND.

1.4.

BACKGROUND RIGHTS: Patents for inventions and design and utility models, and applications therefor as soon as made public, owned or controlled by a PARTNER or its AFFILIATES, a license for which is necessary for the work in a PROJECT or for the commercial exploitation of FOREGROUND, and which are not FOREGROUND.

1.5.	CONFIDENTIAL INFORMATION: All information which is not made generally available and which is only made available in confidence by law or under written confidentiality agreements.

1.6.	CONSORTIUM: Three or more GROUPS which have agreed to carry out jointly a PROJECT.

1.7.	COOPERATION AGREEMENT: The one or more signed agreements among all PARTNERS in a CONSORTIUM concerning the conduct of the PROJECT.

1.8.	FOREGROUND: All information and INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS first created, conceived, invented or developed in the course of work in a PROJECT.

1.9.	GROUP: All PARTNERS in a given PROJECT from the geographic area of a PART ICIPANT.

1.10.

IMS SCHEME: The Intelligent Manufacturing Systems Scheme.

1.11.

INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS: All rights defined by Article 2(viii) of the Convention Establishing the World Intellectual Property Organisation signed at Stockholm on 14 July 1967 (see Technical Appendix 1.A.), excluding trademarks, service marks and commercial names and designations.

1.12.

NON-PROFIT INSTITUTIONS: Any legal entity, either public or private, established or organised for purposes other than profit-making, which does not itself commercially exploit FOREGROUND.

1.13.

PARTICIPANT: Australia, Canada, the European Union and Norway, Japan, Korea, Switzerland, the United States and any other country or geographic region whose participation in the IMS SCHEME may be approved in the manner determined by the PARTICIPANTS.

1.14.

PARTNER: Any legal or natural person participating as a contracting party to the COOPERATION AGREEMENT for a given PROJECT.

1.15.

PROJECT: Any research and development project carried out by a CONSORTIUM within the IMS SCHEME.

1.16.

SUMMARY INFORMATION: A description of the objectives, status and results of a PROJECT which does not disclose CONFIDENTIAL INFORMATION.

Article 2

Mandatory provisions

Each COOPERATION AGREEMENT must contain substantive terms and conditions that are fully consistent with each of the provisions 2.1 through 2.13 in this Article and the definitions used in each COOPERATION AGREEMENT shall be those specified in Article 1 of this document.

Where a PROJECT or a potential PARTNER or its AFFILIATES is subject to government requirements, whether by law or agreement, and such requirements will affect rights or obligations pursuant to the COOPERATION AGREEMENT, the potential PARTNER shall disclose to the other PARTNERS all such requirements of which it is aware prior to signing the COOPERATION AGREEMENT. PARTNERS must ensure that ownership, use, disclosure and licensing of FOREGROUND will comply with these mandatory provisions if the PROJECT is subject to government requirements.

PARTNERS will, at the outset of a PROJECT, promptly notify one another of their AFFILIATES which will be involved in the performance of the PROJECT, and will notify one another of any changes in the AFFILIATES so involved during the life of the PROJECT. At the time of entering into a COOPERATION AGREEMENT, and immediately after new legal entities have come to meet the AFFILIATE definition, PARTNERS may exclude AFFILIATES from the rights and obligations set forth in these provisions in accordance with the terms of the COOPERATION AGREEMENT.

Written Agreement

2.1.	PARTNERS shall enter into a written COOPERATION AGREEMENT that governs their participation in a PROJECT consistent with this document.

Ownership

2.2.	FOREGROUND shall be owned solely by the PARTNER or jointly by the PARTNERS creating it.

2.3.	A PARTNER which is the sole owner of FOREGROUND may disclose and non-exclusively license that FOREGROUND to third parties without ACCOUNTING to any other PARTNER.

2.4.	A PARTNER which is a joint owner of FOREGROUND may disclose and non-exclusively license that FOREGROUND to third parties without the consent of and without ACCOUNTING to any other PARTNER, unless otherwise agreed in the COOPERATION AGREEMENT.

2.5.

A PARTNER may assign its sole and/or joint ownership interests in its BACKGROUND, BACKGROUND RIGHTS and FOREGROUND to third parties without the consent of and without ACCOUNTING to any other PARTNER.

PARTNERS who assign any of their rights to BACKGROUND RIGHTS or FOREGROUND must make each assignment subject to the COOPERATION AGREEMENT and must require each assignee to agree in writing to be bound to the assignor's obligations under the COOPERATION AGREEMENT in respect of the assigned rights.

Dissemination of information

2.6.	SUMMARY INFORMATION shall be available to all PARTNERS in other PROJECTS and to the committees formed under the IMS SCHEME.

2.7.	The CONSORTIUM will make available at the end of the PROJECT a public report setting out SUMMARY INFORMATION about the PROJECT.

License rights

Foreground

2.8.

Each PARTNER and its AFFILIATES may use FOREGROUND, royalty-free, for research and development and for commercial exploitation. Commercial exploitation includes the rights to use, make, have made, sell and import.

However, in exceptional circumstances,

—	PARTNERS may agree in their COOPERATION AGREEMENT to pay a royalty to PARTNERS which are NON-PROFIT INSTITUTIONS for commercial exploitation of FOREGROUND which is solely owned by such NON-PROFIT INSTITUTIONS; and

—

PARTNERS may agree in their COOPERATION AGREEMENT to pay a royalty to PARTNERS which are NON-PROFIT INSTITUTIONS for commercial exploitation of FOREGROUND which is jointly owned with such NON-PROFIT INSTITUTIONS, provided such royalties are both small and consistent with the principle that contributions and benefits in the IMS SCHEME must be balanced and equitable.

2.9.

A non-owning PARTNER and its AFFILIATES may not disclose or sub-license FOREGROUND to third parties except that each PARTNER or its AFFILIATES may, in the normal course of business:

—	disclose FOREGROUND in confidence solely for the purposes of manufacturing, having manufactured, importing or selling products,

—	sub-license any software forming part of FOREGROUND in object code, or

—	engage itself in the rightful provision of products or services that inherently disclose the FOREGROUND.

Background

2.10.

A PARTNER in a PROJECT may, but is not obligated to, supply or license its BACKGROUND to other PARTNERS.

2.11.

PARTNERS and their AFFILIATES may use another PARTNER'S or its AFFILIATES' BACKGROUND RIGHTS solely for research and development in the PROJECT without additional consideration, including, but not limited to, financial consideration.

2.12.

PARTNERS and their AFFILIATES must grant to other PARTNERS and their AFFILIATES a license of BACKGROUND RIGHTS on normal commercial conditions when such license is necessary for the commercial exploitation of FOREGROUND unless:

—	the owning PARTNER or its AFFILIATE is by reason of law or by contractual obligation existing before signature of the COOPERATION AGREEMENT unable to grant such licenses and such BACKGROUND RIGHTS are specifically identified in the COOPERATION AGREEMENT; or

—	the PARTNERS agree, in exceptional cases, on the exclusion of BACKGROUND RIGHTS specifically identified in the COOPERATION AGREEMENT.

Survival of rights

2.13.

The COOPERATION AGREEMENT shall specify that the rights and obligations of PARTNERS and AFFILIATES concerning FOREGROUND, BACKGROUND and BACKGROUND RIGHTS shall survive the natural expiration of the term of the COOPERATION AGREEMENT.

Article 3

Provisions that need to be addressed in the Cooperation Agreement

PARTNERS shall address each of the following items in their COOPERATION AGREEMENT:

Publication of results

3.1.	PARTNERS shall address the issue of the consent required, if any, from the other PARTNERS for publication of the results from the PROJECT other than SUMMARY INFORMATION.

3.2.	PARTNERS shall address the issue of whether PARTNERS which are NON-PROFIT INSTITUTIONS may, for academic purposes, publish FOREGROUND which they solely own, provided that adequate procedures for protecting FOREGROUND are taken in accordance with Articles 3.3 and 3.4.

Protection of foreground

3.3.

PARTNERS shall identify the steps they will take to seek legal protection of FOREGROUND by means of INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS and upon making an invention shall notify other PARTNERS in the same PROJECT in a timely manner of the protection sought and provide a summary description of the invention.

3.4.

PARTNERS shall address the issue of prompt notification of all other PARTNERS in the same PROJECT and, upon request and on mutually agreed conditions, disclosure of the invention and reasonably cooperate in such protection being undertaken by another PARTNER in the same PROJECT in the event and to the extent that a PARTNER or PARTNERS which own FOREGROUND do not intend to seek such protection.

Confidential information

3.5.	PARTNERS shall identify the measures they will take to ensure that any PARTNER which has received CONFIDENTIAL INFORMATION only uses or discloses this CONFIDENTIAL INFORMATION by itself or its AFFILIATES as far as permitted under the conditions under which it was supplied.

Dispute settlement and applicable laws

3.6.	PARTNERS shall agree in their COOPERATION AGREEMENT on the manner in which disputes will be settled.

3.7.	PARTNERS shall agree in their COOPERATION AGREEMENT on the law which will govern the COOPERATION AGREEMENT

Article 4

Optional provisions

PARTNERS may, but are not required to address each of the following provisions in their COOPERATION AGREEMENT:

—	AFFILIATE PROVISIONS,

—	ANTITRUST/COMPETITION LAW ISSUES,

—	CANCELLATION AND TERMINATION,

—	EMPLOYER/EMPLOYEE RELATIONSHIPS,

—	EXPORT CONTROLS AND COMPLIANCE,

—	FIELD OF THE AGREEMENT,

—	INTENT OF THE PARTIES,

—	LICENSING PARTNERS IN OTHER PROJECTS,

—	LICENSOR'S LIABILITY ARISING FROM LICENSEE'S USE OF LICENSED TECHNOLOGY,

—	LOANED OR ASSIGNED EMPLOYEES AND RESULTING RIGHTS,

—	NEW PARTNERS AND WITHDRAWAL OF PARTNERS FROM PROJECTS,

—	POST COOPERATION AGREEMENT BACKGROUND,

—	PROTECTION, USE AND NON-DISCLOSURE OBLIGATIONS REGARDING CONFIDENTIAL INFORMATION,

—	RESIDUAL INFORMATION,

—	ROYALTY RATES FOR BACKGROUND RIGHT LICENSES,

—	SOFTWARE SOURCE CODE,

—

TAXATION,

—	TERM/DURATION OF AGREEMENT.

There are likely to be other provisions the PARTNERS will need to put into their COOPERATION AGREEMENTS depending on the particular circumstances of their PROJECT. PARTNERS should seek their own expert advice on this and note that no additional terms may conflict with Articles 1 and 2 of these provisions.

Technical Appendix 1.A

Convention establishing the World Intellectual Property Organisation (Stockholm, 14 July 1967)

Article 2(viii) defines Intellectual Property to include:

‘… the rights to literary, artistic and scientific works; performances of performing artists; phonograms, and broadcasts; inventions in all fields of human endeavour; scientific discoveries; industrial designs; trade marks, service marks, and commercial names and designations; protection against unfair competition; and all other rights resulting from intellectual activity in the industrial, scientific, literary or artistic fields.’

Technical Appendix 2

Financial accountability and principles for setting up and executing the IRS budget

ISC and IRS members should avoid conflicts of interest in so far as decisions relating to the IRS budget are concerned.

All revenue and expenditures must be incorporated in a single set of accounts (2) to be approved by the ISC.

The balance between revenue and expenditure must be respected at all times (3).

The budget shall be annual with exceptional carry-overs (4).

There should be no transfers of appropriations between line items of budget expenditure, unless formally approved by the ISC.

All revenues shall constitute a common pool (5).

All expenditures shall be reasonable, justified and in accordance with the principles of sound financial management.

The IRS shall respond to all reasonable requests to report on its financial activities.

Regional contributions shall be based on fair principles, and will be paid in accordance with a defined schedule subject to late fees. Regional contributions will be based on the approved IRS budget and will be structured in different tiers, related directly to the size and level of development of each participant's economy. The Initial participants will be allocated in two tiers as follows:

—	Tier 1: European Union and Norway, Japan, United States,

—	Tier 2: Australia, Canada, Korea, Switzerland.

The maximum amounts for the contributions will be CAD 200 000 or equivalent per annum for Tier 1; and CAD 125 000 or equivalent per annum for Tier 2.

The foregoing principles shall be incorporated in a document on IRS operational guidelines.

Technical Appendix 3

IMS technical themes

In general, any project that addresses the IMS Scheme objectives as set forth in these terms of reference is considered an appropriate topic for an IMS Project. IMS projects might also address one or more of the following technical themes:

Total product life cycle issues

—	Future general models of manufacturing systems. Examples for that theme are the proposals of ‘agile manufacturing’, ‘fractal factory’, ‘bionic manufacturing’, ‘holistic enterprise integration’, etc.

—	Intelligent communication network systems for information processes in manufacturing. To understand the productivity of global distribution and global sourcing, the communication networks and tools and their applications have to be improved.

—

Environment protection, minimum use of energy and materials. Environment, energy and materials questions have reached a complexity that can only be handled via cooperation with a variety of specialists. Due to the fact that the conditions in that field are very different in different regions a common understanding and harmonised views for the response of manufacturing technologies to environment protection are necessary.

—	New ideas and methods for recyclability that are globally accepted should be developed under the IMS umbrella.

Harmonised assessment and economic justification models for new manufacturing systems.

Process issues

To enable the needs for rapid response to changing requirements and to saving human and material resources and to improving working conditions for employees the following themes can be identified.

—	Clean manufacturing processes that can minimise effects on environment. Process emission minimised systems. Process disposal minimised systems.

—	Factory (process) life-cycle pre-assessed systems.

Minimum consumption of energy. Energy efficient processes that can meet manufacturing requirements with minimum consumption of energy. Integrated cycled process for less energy consumption.

—	Modules of energy conservation type. Production management technology of energy conservation type.

—	Technology innovation in manufacturing processes. Methods that can quickly produce different products through ‘Rapid Prototyping Methods’. Manufacturing processes that can flexibly respond to changes in labour conditions, changes of products or materials.

—

Improvement in the flexibility and autonomy of processing modules that compose manufacturing systems. Open distributed systems and their modules that can match both unmanned, man-machine mixed and labour intensive systems, and can metamorphologically architect system components in correspondence with changes of products.

—	Improvement in interaction or harmony among various components and functions of manufacturing. Open infrastructure for manufacturing. Inter-connected information systems such as ‘remote ID’ among respective modules.

Strategy/planning/design tools

Manufacturing takes place in a global economy. How and where raw materials are transformed is a strategic decision. The decision is complicated in terms of what to make and where to make or buy it, in what is becoming a single global economy.

Many of today's manufacturing organisations are designed using vertical and hierarchical structures. The move towards hierarchical structures is and will continue to require major changes in organisations, systems and work practices. We need methodologies and tools to help us to define appropriate manufacturing strategies and to design appropriate organisations and business/work processes.

Methods and tools to support business process re-engineering. Modelling tools to support the analyses and development of manufacturing strategies.

Design support tools to support planning in an extended enterprise or virtual enterprise environment.

Human/organisation/social issues

—

Promotion and development projects for improved image of manufacturing. Manufacturing engineers tend to be at the bottom of the pay scale relevant to other engineers, and the profession as a whole has a lower stature. Therefore ITC considers as projects globally recognised, strong professional societies and educational institutions for the promotion of manufacturing as a discipline. These proposals include the creation of international organisations to promote manufacturing.

—

Improved capability of manufacturing workforce/education, training. Engineering education has often tended to emphasise theory over process. In addition, basic education has not always met the needs of industry, producing graduates with often-inadequate skills. This has led to industries that are poor at turning innovation into successful products. This necessitates a change in priorities and closer ties between industry and educational institutions. As well, changes in system organisation means that training within companies is a continuous process which seeks to update the skills and increase the potential of employees — the crucial elements in any system.

—

Autonomous offshore plants (integration of supplementary business functions in subsidiaries). Offshore plants were originally meant to increase market share and decrease production costs: development of the transplant labour forces were a secondary consideration. However, giving more autonomy to these plants enables them to react more flexibly to changing conditions in the areas where they are based, and is consistent with organisational ideas of decentralisation, empowerment and hierarchy flattening. It also serves to contribute to domestic development in the countries where the plants are located and further the IMS goal of spreading widely basic manufacturing knowledge.

—

Corporate technical memory — keeping, developing, accessing. Often in a manufacturing enterprise knowledge and sources of information are isolated or locked. ‘Organisational learning’ is a strategy for translating such knowledge into a framework or a model that leads to better decision-making and could be an important theme within IMS.

—

Appropriate performance measures for new paradigms. New paradigms of manufacturing must offer superiority in performance from the points of view of costs, quality, delivery and flexibility. The first three are familiar performance criteria used for mass production, while flexibility is a key attribute of new paradigm manufacturing. To increase the acceptance of new paradigms performance evaluation methods should be developed.

Virtual/extended enterprise issues

The extended enterprise is an expression of the market-driven requirement to embrace external resources in the enterprise without owning them. Core business focus is the route to excellence but product/service delivery requires the amalgam of multiple world-class capabilities. Changing markets require a fluctuating mix of resources. The extended enterprises which can be likened to the ultimate customisable, reconfigurable, manufacturing resource is the goal. The operation of the extended enterprise requires take up of communications and database technologies that are near to the current state of the art. However, the main challenge is organisational rather than technological.

Research and development opportunities in this area are:

—	methodologies to determine and support information processes and logistics across the value chain in the extended enterprise,

—	architecture (business, functional and technical) to support engineering cooperation across the value chain, e.g., concurrent engineering across the extended enterprise,

—	methods and approaches to assign cost/liability/risk and reward to elements of the extended enterprise,

—	team working across individual units within the extended enterprise.

Technical Appendix 4

Responsibilities of the IMS Inter-Regional Secretariat

The Inter-Regional Secretariat will have responsibility to:

1.	provide logistics for inter-regional meetings and proposals,

2.	maintain and distribute IMS meeting materials and other documents,

3.	provide logistics for inter-regional publicity at the direction of the International Steering Committee,

4.	educate new and prospective participants,

5.	disseminate information during, and upon the conclusion of, projects,

6.	assist with inter-regional consortia formation,

7.	organise and arrange studies and/or work as requested by the International IMS Steering Committee, and

8.	undertake other appropriate tasks as assigned by the International Steering Committee.

Technical Appendix 5

Responsibilities of the IMS Regional Secretariats

To support the IMS Scheme, the Regional Secretariats will:

1.	provide regional logistics for inter-regional meetings and proposals,

2.	maintain and distribute IMS meeting materials and other documents within respective regions,

3.	provide logistics for regional meetings and promotion,

4.	disseminate information during and upon the conclusion of projects within respective regions,

5.	assist in consortium formation within and across respective regions,

6.	support regional delegations in attending the International IMS Steering Committee meetings,

7.	facilitate regional selections and reviews, and

8.	work with regional infrastructure groups to facilitate the IMS Scheme.

Technical Appendix 6

Admission of new participants

Procedures for admission of new participants to the IMS scheme are as follows:

1.	The admission process begins with a letter of inquiry/interest from a ministerial or senior government/public administration level in the prospective participant, addressed to the chair of the IMS International Steering Committee.

2.	Each IMS head of delegation shall be alerted to the receipt of this letter of inquiry/interest. Each IMS participant is chartered to evaluate the application and respond through its respective head of delegation to the chair of the IMS International Steering Committee.

3.	If all IMS participants accept the application, the chair of the IMS International Steering Committee shall inform, in writing, the applicant that if the applicant can ratify these Terms of Reference, then the IMS scheme will admit the applicant as a full participant.

This process shall be completed as soon as practical, and in no case should take longer than three months after receipt of the letter of inquiry/interest.

Technical Appendix 7

Project consortia formation and evaluation

The Regional Secretariats together with the Inter-Regional Secretariat provide assistance in forming consortia for IMS projects.

A. Basic consortium formation document

Each consortium will prepare a basic document that explains the:

—	IMS technical themes addressed by the project,

—	industrial relevance of the project,

—	project work plans, organisation and structure,

—	basic information, including contact information, of project partners,

—	a consortium cooperation agreement that addresses the intellectual property provisions and other legal requirements for the consortium, and

—	other relevant information to facilitate project endorsement.

B. International coordinating partner

An international coordinating partner must be appointed by each consortium. The appointed international coordinating partner must be an entity with the necessary resources and expertise to lead the project to its completion. International coordinating partner duties include:

—	coordinate consortia formation,

—	coordinate preparation of full proposal and cooperation agreements,

—	act as the primary contact for all communication between the consortium and the International Steering Committee and Inter-Regional Secretariat, and

—	facilitate successful execution of the project.

C. List of interested entities

Within a region, its Regional Secretariat will distribute to all organisations in the industrial, academic and governmental sectors identified as potential project partners the basic document, the domestic funding opportunities, and the domestic agenda for the IMS scheme. The Regional Secretariat will compile a list of interested entities. The list must include the area of interest and the capabilities of each of the interested entities.

D. Exchange of project proposals

Any entity can submit preliminary proposals to its Regional Secretariat for transmittal to, and posting by, the Inter-Regional Secretariat.

Regional Secretariats will distribute these proposals to interested entities within their Regions. Based on the information, potential partners can strive to form international consortia.

E. Evaluation, selection and review of projects

Proposals and projects must be consistent with the purpose and the principles of the scheme, and the intellectual property provisions set forth in Technical Appendix 1.

1. Project selection criteria

—	Industrial relevance

—	Compliance with the technical themes in Appendix 3 as may be amended from time to time by the IMS International Steering Committee

—	Scientific and technical merit

—	Adoption, commercialisation and exploitation potential

—	The IMS International Steering Committee shall assess compliance with the IPR provisions in Technical Appendix 1

—	Value-added.

2. Consortium SELECTION Criteria

—	Inter-Regional DISTRIBUTION OF PARTNERS. Consortium partners must be from at least three participants. Partners from applicant Regions may participate in consortia on a case-by-case basis.

—	Balanced Contributions and Benefits. The consortium partners will show how the contributions to, and the benefits from, participation are equitable and balanced. To this end, partners' contributions to the project should be identified by scale and scope.

—	Inter-regional leadership. The inter-regional consortium must appoint an international coordinating partner for the consortium to carry out the duties described in Section B above.

—	Dissemination of results. The consortium must commit to and submit a plan to disseminate project results, including the lessons learned in forming and managing IMS consortium, and non-proprietary technical results permitted by the IPR provisions.

3. Project endorsement

The project endorsement process consists of three stages. The IMS International Steering Committee and Inter-Regional Secretariat will endeavour to move the entire endorsement process expeditiously.

—

Project abstract evaluation. The consortium must submit an abstract of the planned research. This abstract shall be submitted to the Regional Secretariats for initial regional reviews. Each delegation will make a recommendation to the International IMS Steering Committee. Proposers of unapproved projects will be given feedback as to why they did not receive support.

—

Full proposal evaluation. The consortium must submit a final proposal using a standardised format for detailed evaluation by all regions. The final proposal shall include the formal commitment of each partner to the principles, the structure and the IPR provisions of the IMS scheme, and will include a signed consortium cooperation agreement.

—	Final endorsement. Final endorsement will be made by the IMS International Steering Committee based on the regional recommendations and the submitted proposals.

F. Project review

The IMS International Steering Committee, through the Inter-Regional Secretariat, will monitor and review progress regularly. To facilitate this, each consortium will submit an annual summary report, in a standardised format, to the IMS International Steering Committee.

Any region may review progress of partner(s) from its region at any time as it sees fit.

Technical Appendix 8

Role of IMS vis-à-vis small and medium-sized enterprises (SMEs), universities and government research institutes

All regions should consider activities such as:

A.	Clear and well documented advice on IPR issues.

B.	A ‘road map’ of existing constraints in law or custom in the participants' territories, and their practical implications.

C.	Help desks for answering simple queries.

D.	An electronic partner search facility specifically oriented to SMEs.

E.	An electronic register of ‘expressions of interest’ by SMEs, which are looking for opportunities to join existing or emerging project clusters.

F.	An ongoing ‘case-book’ of IMS experiences with donations from project teams.

G.	Dissemination events specifically geared to various SME sectors.

The list is not exhaustive, and research should continue alongside the evolving scheme, to monitor the participation of SMEs, and to identify further needs.

The items listed above also are useful for encouraging the participating of universities and government research institutes. Harnessing the educational role of universities in dissemination of results of research through to the next generation of practitioners is necessary.

Lugupeetud härra

Teatan, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

„Viitan Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal 1997. ja 2001. aastal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingule.

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, millele oleme jõudnud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Austraalia valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Teatan, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, millele oleme jõudnud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Kanada valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Teatan, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, millele oleme jõudnud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Norra valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Teatan, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, millele oleme jõudnud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Šveitsi valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Teatan, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, millele oleme jõudnud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Korea valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Teatan, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, millele oleme jõudnud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Jaapani valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Teatan, et sain kätte Teie … kirja, mille sisu on järgmine:

Käesoleva kirja eesmärk on dokumenteerida ühisarvamus, millele oleme jõudnud kõnealuse koostöölepingu uuendamiseks ja muutmiseks vastavalt kirjale lisatud suunistele.

Euroopa Ühendus ja Norra jätavad endale võimaluse toimida ühtse Euroopa piirkonnana.

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel

(1) The IMS collaboration scheme was launched in 1995, following the conclusion of a successful Feasibility Study. The duration of the initial IMS collaboration scheme was set at ten years up to 2005. Based on the experience gained in this initial phase, the partners to the IMS scheme decided to expand and improve on the initial phase. The Next-Phase IMS Working Group set up by the parties of IMS and the IMS International Steering Committee recommended that the partners to IMS renew the scheme with a modified framework for international multilateral collaboration in IMS.

(2) Revenue and expenditures need to be in one single budgetary document; which is subject to approval.

(3) Expenditures should not be increased simply to keep revenues and expenditures in balance.

(4) By way of example, an ‘exceptional carry over’ may be made as a provision against negative cashflow from year to year, to preserve operational flexibility.

(5) All contributions shall form a common pool and no members' contribution/revenue can be designated for use with a certain purpose only; concomitantly, no expenditure may be assigned to a particular contribution.

27.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 53/50

NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2008,

sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

(2008/149/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistuja soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Eesistuja, keda abistas komisjon, on lõpetanud talle 17. juunil 2002. aastal antud volituse alusel peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega Šveitsi ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2004/849/EÜ (1) kirjutati 26. oktoobril 2004. aastal Euroopa Ühenduse nimel alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping tuleks nüüd heaks kiita.

(4)

Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ette nähtud Schengeni acquis’ edasiarendamise osas kohaldatakse Šveitsi suhtes nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (2) sätteid mutatis mutandis.

(5)

Käesolev otsus ei mõjuta Ühendkuningriigi seisukohta, mis on toodud ära Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollis Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise kohta ja nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuses 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis’ sätetest (3).

(6)

Käesolev otsus ei mõjuta Iirimaa seisukohta, mis on toodud ära Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollis Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise kohta ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (4),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning sellega seotud dokumendid, mis koosnevad lõppaktist, kirjavahetuse vormis kokkuleppest komiteede kohta, kes aitavad komisjoni täidesaatva võimu teostamisel, ning ühisdeklaratsioonist segakomiteede ühiskoosolekute kohta.

Lepingu tekst, lõppakt, kirjavahetus ja ühisdeklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse lepingu A ja B lisas loetletud sätetega hõlmatud valdkondades ja nende valdkondade edasiarendamiseks, kui nende sätete õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu leping või kui selline õiguslik alus tuleneb nõukogu otsusest 1999/436/EÜ (5).

Artikkel 3

Otsuse 1999/437/EÜ artiklite 1 kuni 4 sätteid kohaldatakse samal moel Šveitsi ühinemisele Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ette nähtud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel hoiule andma lepingu artiklis 14 ettenähtud heakskiitmiskirja, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

(1) ELT L 368, 17.12.2004, lk 26.

(2) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(3) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17.

LEPING

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

EUROOPA LIIT,

EUROOPA ÜHENDUS,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES, ET Amsterdami lepingu jõustumisega seadis Euroopa Liit endale eesmärgiks säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus isikute vaba liikumine on tagatud koostoimes nii välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserände kui ka kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega;

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis moodustab ühe osa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise sätetest, kuivõrd nad loovad ala, mille sisepiiridel puudub kontroll ning näevad ette asendusmeetmeid turvalisuse kõrge taseme tagamiseks;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni geograafilist asendit;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni osalemine Schengeni acquis ’s ja selle edasiarendamises võimaldab ühest küljest kõrvaldada Šveitsi Konföderatsiooni geograafilisest asendist tulenevad teatavad takistused inimeste vabale liikumisele ning teisest küljest tugevdab Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist koostööd Schengeni acquis’ga hõlmatud valdkondades;

ARVESTADES, ET 18. mail 1999 sõlmiti Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel leping (1) viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises;

ARVESTADES, ET on soovitav Šveitsi Konföderatsiooni Islandi ja Norraga võrdväärne kaasamine Schengeni acquis’ rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse;

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel tuleks sõlmida leping, mis sisaldab samalaadseid õigusi ja kohustusi nagu need, milles leppisid kokku ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja teiselt poolt Island ja Norra;

OLLES VEENDUNUD, ET Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöö organiseerimine Schengeni acquis ’ rakendamiseks, praktiliseks kohaldamiseks ja edasiarendamiseks on vajalik;

ARVESTADES, ET Schengeni koostöö põhineb vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel, mis on sätestatud eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätteid ning nimetatud jaotise alusel vastuvõetud akte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes vastavalt Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile, ning võttes arvesse, et nimetatud jaotise, mille Taani on üle võtnud oma siseriiklikku õigusesse, kohaldamisel tehtud Schengeni acquis’ edasiarendamise otsused loovad vaid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi Taani ja teiste liikmesriikide vahel;

ARVESTADES, ET Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad teatavates Schengeni acquis’ sätetes vastavalt Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli kohaselt vastu võetud otsustele (2);

ARVESTADES, ET on vaja tagada, et riigid, kellega Euroopa Liit on loonud assotsiatsiooni Schengeni acquis’ rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks, kohaldaksid nimetatud acquis’d ka omavahelistes suhetes;

ARVESTADES, ET Schengeni acquis’ tõrgeteta toimimine nõuab käesoleva lepinguga samaaegselt Schengeni acquis ’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate või sellega ühinenud erinevate osapoolte vaheliste nende vastastikuseid suhteid reguleerivate lepingute kohaldamist;

ARVESTADES lepingut Šveitsi Konföderatsiooni osalemise kohta ühenduse acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, mis käsitleb liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist ja Eurodac-süsteemi loomist;

PIDADES SILMAS ühenduse acquis’ ja Schengeni acquis’ vahelist seost;

ARVESTADES, ET see seos nõuab liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamise ning Eurodac-süsteemi loomise osas Schengeni acquis’ ja ühenduse acquis’ samaaegset kohaldamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Šveitsi Konföderatsioon, edaspidi „Šveits”, ühineb Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu tegevusega käesoleva lepingu A ja B lisas osutatud sätetega ning edasiarendatud sätetega hõlmatud valdkondades.

2. Käesoleva lepinguga luuakse vastastikused õigused ja kohustused kooskõlas lepingus sätestatud menetlusega.

Artikkel 2

1. Käesoleva lepingu A lisas loetletud Schengeni acquis’ sätteid rakendatakse ja kohaldatakse Šveitsi suhtes sellisel kujul nagu neid kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide, edaspidi „liikmesriigid” suhtes.

2. Šveits rakendab ja kohaldab käesoleva lepingu B lisas loetletud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusaktide sätteid sellises ulatuses, nagu nendega on asendatud ja/või edasi arendatud 19. juunil 1990. aastal Schengenis allkirjastatud konventsiooni, millega rakendatakse lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi „Schengeni lepingu rakenduskonventsioon”), vastavaid sätteid või selle kohaselt vastu võetud sätteid.

3. Samuti aktsepteerib, rakendab ja kohaldab Šveits Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse poolt vastu võetud õigusakte või meetmeid, millega muudetakse A ja B lisas, millele on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust, viidatud sätteid või mis lähtuvad nendest sätetest, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist.

Artikkel 3

1. Šveitsi valitsuse esindajatest ja Euroopa Liidu Nõukogu, edaspidi „nõukogu”, liikmetest ja Euroopa Ühenduste Komisjoni, edaspidi „komisjon”, liikmetest moodustatakse segakomitee.

2. Segakomitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

3. Segakomitee tuleb kokku oma eesistuja algatusel või oma liikme taotlusel.

4. Vastavalt artikli 4 lõikele 2 tuleb segakomitee olenevalt asjaoludest kokku ministrite, kõrgemate ametnike või ekspertide tasandil.

5. Segakomitee eesistujaks on:

—	ekspertide tasandil: Euroopa Liidu esindaja;

—	kõrgemate ametnike ja ministrite tasandil: vaheldumisi kuuekuuliste ajavahemike kaupa Euroopa Liidu esindaja ja Šveitsi valitsuse esindaja.

Artikkel 4

1. Segakomitee tegeleb vastavalt käesolevale lepingule kõikide artiklis 2 käsitletud küsimustega ja tagab Šveitsi huvide nõuetekohase arvessevõtmise.

2. Ministrite tasandil on Šveitsi esindajatel segakomitees võimalus:

—	selgitada probleeme, millega nad teatava õigusakti või meetme suhtes kokku puutuvad, või vastata küsimustele probleemide kohta, millega on kokku puutunud muud delegatsioonid;

—	väljendada oma arvamust mis tahes küsimuse kohta, mis käsitleb neile huvi pakkuvate sätete edasiarendamist või rakendamist.

3. Segakomitee koosolekud ministrite tasandil valmistab ette segakomitee kõrgemate ametnike tasandil.

4. Šveitsi valitsuse esindajal on õigus teha artiklis 1 nimetatud küsimustes segakomiteele ettepanekuid. Pärast arutelu võib komisjon või mis tahes liikmesriik sellist ettepanekut kaaluda, eesmärgiga esitada Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt ettepanek või algatus Euroopa Ühenduse või Euroopa Liidu õigusakti või meetme vastuvõtmiseks.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, teavitatakse segakomiteed selliste õigusaktide või meetmete, mis võivad käesoleva lepingu suhtes asjakohased olla, koostamisest nõukogus.

Artikkel 6

Kui komisjon koostab käesolevas lepingus käsitletud valdkonnas uusi õigusakte, küsib ta mitteametlikult nõu Šveitsi ekspertidelt samal viisil, nagu ta küsib oma ettepanekute väljatöötamisel nõu liikmesriikide ekspertidelt.

Artikkel 7

1. Artiklis 2 osutatud küsimustega seotud uusi õigusakte või meetmeid võtavad vastu Euroopa Liidu pädevad institutsioonid. Lõike 2 kohaselt jõustuvad sellised õigusaktid või meetmed samaaegselt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja tema asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi suhtes, kui nendes õigusaktides või meetmetes ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti. Sellisel juhul tuleb segakomitees nõuetekohaselt arvesse võtta Šveitsi poolt määratud aega, mis on vajalik selleks, et Šveits saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

Nõukogu teavitab Šveitsi viivitamata lõikes 1 osutatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest, mille suhtes on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust. Šveits otsustab, kas aktsepteerida nende sisu ja rakendada neid oma siseriikliku õiguskorra raames. Otsus tehakse nõukogule ja komisjonile teatavaks kolmekümne päeva jooksul asjaomaste õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest.

Kui selliste õigusaktide või meetmete sisu saab muutuda Šveitsi jaoks siduvaks alles pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teatab Šveits sellest nõukogule ja komisjonile eespool nimetatud teatamise ajal. Šveits teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamatult ja kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Juhul kui referendumi korraldamine ei ole nõutav, toimub teavitamine kohe referendumi tähtaja möödumisel. Kui referendumi korraldamine on nõutav, on Šveitsil teavitamiseks aega kuni kaks aastat alates nõukogult teatise saamise kuupäevast. Alates õigusakti või meetme Šveitsi suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast kuni põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni rakendab Šveits võimaluse korral kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt.

Kui Šveits ei saa kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt rakendada ja kui see põhjustab raskusi, mis häirivad Schengeni koostöö toimimist, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus võivad võtta Šveitsi suhtes proportsionaalseid ja asjakohaseid meetmed, et tagada Schengeni koostöö tõrgeteta toimimine.

3. Lõikes 2 viidatud õigusaktide ja meetmete aktsepteerimine Šveitsi poolt loob õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, niivõrd kui nad on seotud nende õigusaktide ja meetmetega.

4. Juhul kui:

a)	Šveits teatab otsusest mitte aktsepteerida lõikes 2 viidatud õigusakti või meetme sisu, mille suhtes on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust, või

b)	Šveits ei saada teadet lõike 2 punktis a või lõike 5 punktis a sätestatud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul või

c)	Šveits ei saada teadet pärast referendumi läbiviimiseks ettenähtud tähtaja möödumist või referendumi korral lõike 2 punktis b sätestatud kaheaastase tähtaja jooksul või ei näe ette samas punktis sätestatud ajutist kohaldamist alates asjaomase õigusakti või meetme jõustumise kuupäevast,

loetakse käesolev leping lõpetatuks, kui segakomitee ei otsusta teisiti pärast lepingu jätkamise viiside põhjalikku läbivaatamist üheksakümne päeva jooksul. Käesoleva lepingu lõpetamine jõustub kolm kuud pärast üheksakümnepäevase ajavahemiku möödumist.

Kui uue õigusakti või meetme sätted ei luba enam liikmesriikidel vastavalt Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artiklis 51 esitatud tingimustele anda vastastikust õigusabi kriminaalasjades või tunnustada teiste liikmesriikide otsuseid läbiotsimiste teostamiseks ja/või tõendite võetuseks, võib Šveits teatada nõukogule ja komisjonile lõike 2 punktis a osutatud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul, et ta ei aktsepteeri ega ei rakenda neid sätteid oma siseriiklikus õiguskorras, kui neid kohaldatakse läbiotsimise ja arestimise taotluste või otsuste suhtes, mis on tehtud selliste otsese maksustamise valdkonda kuuluvate süütegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, mis juhul, kui nad oleks toime pandud Šveitsis, ei oleks Šveitsi õiguse alusel karistatavad vangistusega. Sellel juhul ei loeta käesolevat lepingut lõpetatuks vastupidiselt lõike 4 sätetele.

Segakomitee koguneb pärast oma liikme taotlust kahe kuu jooksul ning rahvusvahelisi arenguid arvestades arutab punkti a kohaselt esitatud teate tulemusel tekkinud olukorda.

Kui segakomitee on ühehäälselt saavutanud kokkuleppe uue õigusakti või meetme asjakohaste sätete aktsepteerimise ja rakendamise osas Šveitsi poolt, kohaldatakse lõike 2 punkti b ning lõikeid 3 ja 4. Lõike 2 punkti b esimeses lauses osutatud teave esitatakse kolmekümne päeva jooksul alates segakomitee saavutatud kokkuleppest.

Artikkel 8

1. Et saavutada lepinguosaliste eesmärki tagada artiklis 2 viidatud sätete võimalikult ühetaoline kohaldamine ja tõlgendamine, jälgib segakomitee pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus”) praktika ning Šveitsi pädevate kohtute praktika arengut nimetatud sätete osas. Sel eesmärgil tuleb luua mehhanism, et tagada sellise kohtupraktika korrapärane vastastikune edastamine.

Artikkel 9

1. Šveits esitab igal aastal segakomiteele aruande artiklis 2 osutatud sätete, nagu neid on asjaomastel juhtudel tõlgendanud Euroopa Kohus, kohaldamise ja tõlgendamise kohta oma haldusasutustes ja kohtutes.

2. Kui segakomitee ei ole kahe kuu jooksul alates sellest, kui talle teatatakse olulise erinevuse olemasolust Euroopa Kohtu ning Šveitsi kohtute praktikas artiklis 2 viidatud sätete osas või nende sätete oluliselt erineva kohaldamise ilmnemisest asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi asutustes, suutnud tagada ühetaolist kohaldamist ja tõlgendamist, algatatakse artiklis 10 sätestatud menetlus.

Artikkel 10

1. Käesoleva lepingu kohaldamise osas tekkiva vaidluse korral või artikli 9 lõikes 2 sätestatud olukorra ilmnemisel võetakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena ministrite tasandil kokkutuleva segakomitee päevakorda.

2. Segakomiteel on vaidluse lahendamiseks aega üheksakümmend päeva alates vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast.

3. Kui segakomitee ei suuda vaidlust lõikes 2 sätestatud üheksakümne päeva jooksul lahendada, pikendatakse seda tähtaega lõpliku lahenduse leidmiseks kolmekümne päeva võrra.

Kui lõplikule lahendusele ei jõuta, lõpetatakse käesolev leping kuus kuud pärast kolmekümnepäevase tähtaja möödumist.

Artikkel 11

1. Käesoleva lepingu rakendamisega seotud halduskuludeks maksab Šveits Euroopa ühenduste üldeelarvesse iga-aastase osamaksena 7,286 % 8 100 000 euro suurusest summast, mida kohandatakse igal aastal, võttes arvesse Euroopa Liidus esinevat inflatsiooni.

2. Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi (SIS II) arendamise kuludeks maksab Šveits Euroopa ühenduste üldeelarvesse alates 2002. eelarveaastast iga eelarveaasta kohta osamakse, mille suurus arvutatakse vastavalt sellele, milline on riigi sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

Käesoleva lepingu jõustumisele eelnenud eelarveaastate eest tehtavad osamaksed kuuluvad tasumisele käesoleva lepingu jõustumisel.

3. Kui käesoleva lepingu rakendamisega kaasnevaid tegevuskulusid ei eraldata Euroopa ühenduste üldeelarvest, kuid need kuuluvad otse tasumisele osalevate liikmesriikide poolt, maksab Šveits neid kulusid vastavalt sellele, milline on tema sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

Kui tegevuskulud tasutakse Euroopa Ühenduse üldeelarvest, osaleb Šveits nende kulude katmises, kandes nimetatud eelarvesse igal aastal osamakse, mille suurus arvutatakse vastavalt sellele, milline on tema sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

4. Šveitsil on õigus saada käesoleva lepinguga seonduvaid komisjoni või nõukogu koostatud dokumente ning nõuda segakomitee koosolekutel tõlget Euroopa ühenduste institutsioonide ühte tema poolt valitud ametlikku keelde.

Artikkel 12

1. Käesolev leping ei mõjuta mingil moel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel ega ka ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi vahel sõlmitud lepingute kohaldamist.

2. Käesolev leping ei mõjuta lepinguid, mis seovad ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt ühte või mitut liikmesriiki, juhul kui nad on vastavuses käesoleva lepinguga. Juhul kui need lepingud ja käesolev leping on vastuolus, kohaldatakse viimast.

3. Käesolev leping ei mõjuta mingil moel tulevasi lepinguid, mis Euroopa Ühendus sõlmib Šveitsiga või mis sõlmitakse Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Šveitsi vahel, ega ka lepinguid, mis sõlmitakse Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel.

Artikkel 13

1. Šveits sõlmib Taani Kuningriigiga lepingu Taani ja Šveitsi vaheliste õiguste ja kohustuste loomise kohta selles osas, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotisest tulenevaid artikli 2 sätteid, mis omakorda puudutavad Taani Kuningriigi seisukohta käsitlevat protokolli, mis lisati Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule.

2. Šveits sõlmib Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu, mis käsitleb vastastikuste õiguste ja kohustuste loomist nende riikide ühinemisel Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 14

1. Käesolev leping jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil nõukogu peasekretär, kes on lepingu hoiulevõtja, on kindlaks teinud, et on täidetud kõik ametlikud nõuded seoses lepinguosaliste poolt või nimel lepinguga ühinemiseks nõusoleku andmisega.

2. Artikleid 1, 3, 4, 5, 6 ja artikli 7 lõike 2 punkti a esimest lauset kohaldatakse ajutiselt alates käesolevale lepingule allakirjutamisest.

3. Pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, kuid enne lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide ja meetmete suhtes hakkab artikli 7 lõike 2 punkti a viimases lauses osutatud kolmekümnepäevane tähtaeg kulgema käesoleva lepingu jõustumise päevast.

Artikkel 15

1. A ja B lisas viidatud sätted ning artikli 2 lõike 3 kohaselt juba vastu võetud sätted jõustab Šveits kuupäeval, mille määrab nõukogu, kes tegutseb A ja B lisas nimetatud sätteid kohaldavaid liikmesriike esindavate liikmete ühehäälse otsuse alusel, pärast nõupidamist segakomiteega ning olles teinud kindlaks, et Šveits on täitnud asjakohaste sätete rakendamise eeltingimused, ja et tema välispiiride kontroll on tõhus.

Nõukogu liikmed, kes esindavad Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsusi, osalevad nimetatud otsuse vastuvõtmisel niivõrd, kui see puudutab selliseid Schengeni acquis ’ sätteid ja selle põhjal vastuvõetud või sellega seotud õigusakte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Nõukogu liikmed, kes esindavad selliste liikmesriikide valitsusi, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt ühinemislepingule ainult mõningaid A ja B lisade sätteid, osalevad nimetatud otsuse vastuvõtmisel niivõrd, kui see käsitleb Schengeni acquis’ selliseid sätteid, mis on nende suhtes juba kohaldatavad.

2. Lõikes 1 osutatud sätete rakendamisega luuakse õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt sõltuvalt asjaoludest Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel vastavalt sellele, millises ulatuses on nimetatud sätted neile siduvad.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse ainult juhul, kui artiklis 13 osutatud lepingud on samuti rakendatud.

4. Peale selle kohaldatakse käesolevat lepingut ainult juhul, kui on rakendatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist.

Artikkel 16

1. Liechtenstein võib käesoleva lepinguga ühineda.

2. Liechtensteini ühinemise kohta lisatakse käesolevale lepingule protokoll, milles esitatakse ühinemise kõik tagajärjed, sealhulgas õiguste ja kohustuste loomine Liechtensteini ja Šveitsi ning samuti ühelt poolt Liechtensteini ja teiselt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel sõltuvalt sellest, millises ulatuses on nimetatud sätted neile siduvad.

Artikkel 17

1. Käesolevat lepingut võib denonsseerida Šveits või nõukogu oma liikmete ühehäälse otsusega. Lepingu denonsseerimisest teatatakse hoiulevõtjale ning see jõustub kuus kuud pärast teatamist.

2. Käesolev leping loetakse denonsseerituks, kui Šveits denonsseerib ühe artiklis 13 viidatud lepingutest või artikli 15 lõikes 4 viidatud lepingu.

Artikkel 18

2. Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizend vier.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sąjungos vardu

az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

På Europeiska unionens vägnar

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

(1) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(2) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43 ja EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

A LISA

(Artikli 2 lõige 1)

Käesoleva lisa 1. osa käsitleb 1985. aasta Schengeni lepingut ja nimetatud lepingu 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud rakenduskonventsiooni. 2. osa käsitleb ühinemiskirju ja 3. osa vastavaid teiseseid Schengeni õigusakte.

1. OSA

Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengenis allakirjutatud lepingu sätted.

Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi vahelise 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni sätted, välja arvatud järgmised sätted:

artikli 2 lõige 4 kaupade kontrolli kohta

artikkel 4 pagasi kontrolli osas

artikli 10 lõige 2

artikli 19 lõige 2

artiklid 28–38 ja nendega seotud mõisted

artikkel 60

artikkel 70

artikkel 74

artiklid 77 kuni 91 nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta hõlmatud ulatuses

artiklid 120 kuni 125 kaupade liikumise kohta

artiklid 131 kuni 133

artikkel 134

artiklid 139 kuni 142

lõppakt: 2. deklaratsioon

lõppakt: 4., 5. ja 6. deklaratsioon

protokoll

ühisdeklaratsioon

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

2. OSA

Itaalia Vabariigiga (27. novembril 1990 Pariisis), Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigiga (25. juunil 1991 Bonnis), Kreeka Vabariigiga (6. novembril 1992 Madridis), Austria Vabariigiga (28. aprillil 1995 Brüsselis) ning Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga (19. detsembril 1996 Luxembourgis) allakirjutatud Schengeni lepingu ja Schengeni konventsiooniga ühinemist käsitlevate ühinemiskirjade sätted, välja arvatud:

27. novembril 1990 Pariisis allakirjutatud protokoll Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985.

27. novembril 1990 Pariisis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Itaalia Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 5 ja 6

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokoll Hispaania Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga, ja sellele lisatud deklaratsioonid.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Hispaania Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise teel), selle lõppaktide ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 5 ja 6

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon

lõppakt: III osa, 3. ja 4. deklaratsioon

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokoll Portugali Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga, ja sellele lisatud deklaratsioonid.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Portugali Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise teel), selle lõppakti ning sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 7 ja 8

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon

lõppakt: III osa, 2., 3., 4. ja 5. deklaratsioon

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

6. novembril 1992. aastal Madridis allakirjutatud protokoll Kreeka Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga ning 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi valitsuste ühinemist käsitlevate protokollidega, ja sellele lisatud deklaratsioonid.

6. novembril 1992. aastal Madridis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Kreeka Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise teel ning millega Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühinesid 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingute sõlmimise teel), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 6 ja 7

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2., 3. ja 4. deklaratsioon

lõppakt: III osa, 1. ja 3. deklaratsioon

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

28. aprillil 1995. aastal Brüsselis allakirjutatud protokoll Austria Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud protokolliga Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemise kohta, 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokolliga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi valitsuste ühinemise kohta ning 6. novembril 1992. aastal allakirjutatud Kreeka Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga.

10.

28. aprillil 1995. aastal Brüsselis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Austria Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik, Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ning Kreeka Vabariik ühinesid vastavalt 27. novembril 1990. aastal, 25. juunil 1991. aastal ja 6. novembril 1992. aastal sõlmitud lepingute alusel) ja selle lõppakti järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 5 ja 6

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon

lõppakt: III osa.

11.	19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud protokoll Taani Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellele lisatud deklaratsioon.

12.

19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Taani Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 7 ja 8

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon

lõppakt: III osa

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

13.	19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud protokoll Soome Vabariigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellele lisatud deklaratsioon.

14.

19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Soome Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsiooni järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 6 ja 7

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon

lõppakt: III osa, välja arvatud deklaratsioon Ahvenamaa kohta

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

15.	19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud protokoll Rootsi Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellele lisatud deklaratsioon.

16.

19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Rootsi Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsiooni järgmised sätted:

artikkel 1

artiklid 6 ja 7

lõppakt: I osa

lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon

lõppakt: III osa

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

3. OSA

A. Täitevkomitee järgmised otsused:

SCH/Com-ex (93) 10

14.12.1993

Kinnitus ministrite ja riigisekretäride 19. juuni 1992. aasta ja 30. juuni 1993. aasta deklaratsioonide jõustumise kohta

SCH/Com-ex (93) 14

14.12.1993

Narkokaubanduse vastu võitlemisel tehtava praktilise õigusalase koostöö parandamine

SCH/Com-ex (93) 21

14.12.1993

Ühtse viisa pikendamine

SCH/Com-ex (93) 24

14.12.1993

Ühtse viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja lühendamise ühised põhimõtted

SCH/Com-ex (94) 1 Rev 2

26.4.1994

Kohandusmeetmed, mille eesmärk on kõrvaldada liikluse tõkked ja piirangud maantee piiripunktides sisepiiridel

SCH/Com-ex (94) 15 Rev

21.11.1994

Elektroonilise menetluse kehtestamine konventsiooni artikli 17 lõikes 2 nimetatud keskasutustega konsulteerimiseks

SCH/Com-ex (94) 16 Rev

21.11.1994

Ühiste sisse- ja väljasõidupitsatite omandamine

SCH/Com-ex (94) 17 Rev 4

22.12.1994

Schengeni korra kehtestamine ning kohaldamine lennujaamades ja lennuväljadel

SCH/Com-ex (94) 25

22.12.1994

Ühtse viisa andmist käsitleva statistilise teabe vahetamine

SCH/Com-ex (94) 28 Rev

22.12.1994

Artiklis 75 ettenähtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tunnistus

SCH/Com-ex (94) 29 Rev 2

22.12.1994

19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamine

SCH/Com-ex (95) PV 1 Rev

(punkt nr 8)

Ühine viisapoliitika

SCH/Com-ex (95) 20 Rev 2

20.12.1995

Konventsiooni artikli 2 lõike 2 kohaldamise korda käsitleva dokumendi SCH/I (95) 40 Rev 6 heakskiitmine

SCH/Com-ex (95) 21

20.12.1995

Schengeni riikide vaheline kiire statistiliste ja konkreetsete andmete vahetus võimalike talitlushäirete puhul välispiiril

SCH/Com-ex (96) 13 Rev

27.6.1996

Schengeni viisade andmise põhimõtted vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 30 lõike 1 punktile a

SCH/Com-ex (97) 39 Rev

15.12.1997

Tõendamisvahendite ja soovituslike tõendite juhtpõhimõtted Schengeni riikide vaheliste tagasivõtulepingute raamistikus

SCH/Com-ex (98) 1 Rev 2

21.4.1998

Rakkerühma tegevuse aruanne

SCH/Com-ex (98) 12

21.4.1998

Antud viisade kohta statistiliste andmete vahetamine

SCH/Com-ex (98) 18 Rev

23.6.1998

Meetmed, mis võetakse riikide suhtes, kes tekitavad probleeme Schengeni territooriumilt väljasaatmiseks nõutavate dokumentide andmise osas

TAGASIVÕTMINE – VIISA

SCH/Com-ex (98) 19

23.6.1998

Monaco

VIISA – VÄLISPIIRID – SIS

SCH/Com-ex (98) 21

23.6.1998

Viisataotlejate passide tembeldamine

VIISAD

SCH/Com-ex (98) 26 def.

16.9.1998

Alalise Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee loomine

SCH/Com-ex (98) 29 Rev.

23.6.1998

Kogu tehnilist Schengeni acquis'd hõlmav üldklausel

SCH/Com-ex (98) 35 Rev 2

16.9.1998

Üldkäsiraamatu edastamine Euroopa Liidu taotlejariikidele

SCH/Com-ex (98) 37 def. 2

16.9.1998

Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise meetmed

SCH/Com-ex (98) 51 Rev 3

16.12.1998

Piiriülene politseikoostöö kuritegevuse ennetamisel ja avastamisel

SCH/Com-ex (98) 52

16.12.1998

Piiriülese politseikoostöö käsiraamat

SCH/Com-ex (98) 56

16.12.1998

Käsiraamat dokumentide kohta, kuhu võib kanda viisa

SCH/Com-ex (98) 57

16.12.1998

Kutse, ülalpidamiskohustuse ja majutuskoha tõendamise ühtlustatud vormi kehtestamine

SCH/Com-ex (98) 59 Rev

16.12.1998

Dokumendinõustajate kooskõlastatud töölerakendamine

SCH/Com-ex (99) 1 Rev. 2

28.4.1999

Uimastite alane olukord

SCH/Com-ex (99) 5

28.4.1999

SIRENE käsiraamat

SCH/Com-ex (99) 6

28.4.1999

Telekommunikatsiooni alane olukord

SCH/Com-ex (99) 7 Rev 2

28.4.1999

Kontaktametnikud

SCH/Com-ex (99) 8 Rev 2

28.4.1999

Informaatorite tasustamine

SCH/Com-ex (99) 10

28.4.1999

Ebaseaduslik relvakaubandus

SCH/Com-ex (99) 13

28.4.1999

Üldkäsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste vanade versioonide kehtetuks tunnistamine ja uute versioonide vastuvõtmine

SCH/Com-ex (99) 14

28.4.1999

Käsiraamat dokumentide kohta, kuhu võib kanda viisa

SCH/Com-ex (99) 18

28.4.1999

Politseikoostöö tugevdamine kuritegevuse ennetamisel ja avastamisel

B. Täitevkomitee järgmised deklaratsioonid:

Deklaratsioon	Teema
SCH/Com-ex (96) Decl 5 18.4.1996	Mõiste „välismaalane” määratlemine
SCH/Com-ex (96) Decl 6 Rev 2 26.6.1996	Väljaandmisdeklaratsioon
SCH/Com-ex (97) Decl 13 Rev 2 21.4.1996	Alaealiste röövimine

C. Keskrühma järgmised otsused:

Otsus

Teema

SCH/K (98) 117

27.10.1998

Tegevuskava ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks

SCH/K (99) 25

22.3.1999

Informaatorite tasustamise üldpõhimõtted

B LISA

(Artikli 2 lõige 2)

Šveits kohaldab järgmisi õigusakte alates nõukogu vastavalt artiklile 15 määratud kuupäevast.

Kui nimetatud kuupäevaks ei ole konventsioon või protokoll, millele on viidatud allpool tärniga tähistatud õigusaktiga, veel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides asjaomase õigusakti vastuvõtmisel jõustunud, kohaldab Šveits nende dokumentide asjakohaseid sätteid alles alates kuupäevast, mil kõnealune konventsioon või protokoll jõustub kõikides nimetatud liikmesriikides.

—

Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51) ja komisjoni 25. veebruari 1993. aasta soovitus 93/216/EMÜ Euroopa relvapassi kohta (EÜT L 93, 17.4.1993, lk 39), muudetud komisjoni 12. jaanuari 1996. aasta soovitusega 96/129/EÜ (EÜT L 30, 8.2.1996, lk 47).

—

Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1), muudetud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 334/2002 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7); komisjoni 7. veebruari 1996. aasta otsus ja komisjoni 3. juuni 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse viisavormi täiendav tehnospetsifikaat (avaldamata).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

—	Nõukogu 29. mai 2000. aasta akt, millega kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohane konventsioon Euroopa Liidu riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades [konventsiooni artiklis 2 (1) viidatud sätted] (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1).*

—

Nõukogu 28. septembri 2000. aasta otsus nr 2000/586/JSK, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1).

—	Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus nr 2000/645/EÜ, millega parandatakse Schengeni täitevkomitee otsuses SCH/Com-ex (94)15 Rev. esitatud Schengeni acquis'd (EÜT L 272, 25.10.2000, lk 24).

—

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1), muudetud nõukogu 7. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2414/2001 (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1) ja nõukogu 6. märtsi 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 453/2003 (ELT L 69, 13.3.2003, lk 10).

—	Nõukogu 24. aprilli 2001. aasta otsus nr 2001/329/EÜ, millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ja lisasid 3, 6 ja 13 ning üldkäsiraamatu lisasid 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32).

—	Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1091/2001 liikumisvabaduse kohta pikaajalise viisa alusel (EÜT L 150, 6.6.2001, lk 4).

—	Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus nr 2001/420/EÜ, millega kohandatakse viisasid käsitlevate ühiste konsulaareeskirjade V ja VI osa ja lisa 13 ning üldkäsiraamatu lisa 6a pikaajaliste viisade osas, mis kehtivad samaaegselt ka lühiajaliste viisadena (EÜT L 150, 6.6.2001, lk 47).

—

Nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 34) ning nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus nr 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.2.2004, lk 55).

—	Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45).

—	Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta akt, millega Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll [protokolli artiklis 15 viidatud säte] (EÜT L 326, 21.11.2001, lk 1).*

—	Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

—	Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsus nr 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

—	Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta otsus nr 2002/44/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste VII osa ja lisa 12 ning üldkäsiraamatu lisa 14a (EÜT L 20, 23.1.2002, lk 5).

—

Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4) ja komisjoni 12. augusti 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse viisavormi tehnospetsifikaat liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (avaldamata).

—	Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus nr 2002/352/EÜ üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47).

—	Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus nr 2002/354/EÜ ühiste konsulaarjuhiste III osa kohandamise ja lisa 16 koostamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002 lk 50).

—

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1) ning komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse elamisloavormi tehnospetsifikaat kolmandate riikide kodanike jaoks (avaldamata).

—	Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/585/EÜ, millega kohandatakse ühiste konsulaarjuhiste III ja VIII osa (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 44).

—	Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/586/EÜ ühiste konsulaarjuhiste VI osa muutmise kohta (EÜT L 187 16.7.2002, lk 48).

—	Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/587/EÜ üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50).

—	Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus nr 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1).

—	Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).

—	Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele (ELT L 64, 7.3.2003, lk 1).

—

1995. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooni (EÜT C 78, 30.3.1995, lk 2) ning 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni sätted (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 12), millele on viidatud nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsusega 2003/169/JSK, millega määratakse, millised 1995. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooni ja 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni sätted kujutavad endast Schengeni acquis„edasiarendust vastavalt lepingule Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi osalemise kohta Schengeni acquis” rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (ELT L 67, 12.3.2003, lk 25).*

—	Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsus nr 2003/170/JSK liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta [välja arvatud artikkel 8] (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27).

—	Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 693/2003, millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8).

—	Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 694/2003 määrusega (EÜ) nr 693/2003 ettenähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) ühtse vormi kohta (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

—	Nõukogu 13. juuni 2003. aasta otsus nr 2003/454/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste lisa 12 ning viisatasusid käsitleva üldkäsiraamatu lisa 14a (ELT L 152, 20.6.2003, lk 82).

—	Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1295/2003 meetmete kohta, mis on kavandatud viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks olümpiapere liikmetele, kes osalevad 2004. aasta Ateena olümpia- või paraolümpiamängudel (ELT L 183, 22.7.2003, lk 1).

—	Nõukogu 28. juuli 2003. aasta otsus nr 2003/585/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 2. lisa nimekirja A ja üldkäsiraamatu 5. lisa nimekirja A seoses Pakistani diplomaatiliste passide omanike viisanõudega (ELT L 198, 6.8.2003, lk 13).

—	Nõukogu 28. juuli 2003. aasta otsus nr 2003/586/EÜ ühiste konsulaarjuhiste 3. lisa I osa ja üldkäsiraamatu 5.a lisa I osa muutmise kohta seoses kolmandate riikide kodanikega, kellelt nõutakse lennujaamaviisat (ELT L 198, 6.8.2003, lk 15).

—	Nõukogu 2. oktoobri 2003. aasta otsus nr 2003/725/JSK, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37).

—	Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26).

—	Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/14/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste V osa kolmandat lõiku (taotluste läbivaatamise põhikriteeriumid) (ELT L 5, 9.1.2004, lk 74).

—	Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/15/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste II osa punkti 1.2 ning koostatakse konsulaarjuhiste uus lisa (ELT L 5, 9.1.2004, lk 76).

—	Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/17/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarijuhiste V osa punkti 1.4 ja üldkäsiraamatu I osa punkti 4.1.2 seoses reisitervisekindlustuspoliisi kaasamisega ühtse sissesõiduviisa andmiseks nõutavate dokumentide hulka (ELT L 5, 9.1.2004, lk 79).

—	Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/466/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut, et kaasata sihtotstarbeliste piirikontrollide sätted saatjaga alaealiste kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 136).

—	Parandus, mis tehakse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuses nr 2004/466/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut, et kaasata sihtotstarbeliste piirikontrollide sätted saatjaga alaealiste kohta (ELT L 195, 2.6.2004, lk 44).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 871/2004, mis käsitleb Schengeni infosüsteemide mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijate andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/573/EÜ ühislendude korraldamise kohta kolmandate riikide kodanike, kellele on väljastatud individuaalne väljasaatmiskorraldus, tagasisaatmiseks kahe või enama liikmesriigi territooriumilt (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/574/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut (ELT L 261, 6.8.2004, lk 36).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/581/EÜ, millega määratakse minimaalsed märgised, mida tuleb kasutada piiripunktide märkidel (ELT L 261, 6.8.2004, lk 119).

—	Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

1.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon parlamentaarse nõupidamise kohta.

2.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon välissuhete kohta.

3.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon 2000. aasta 29. mai konventsiooni artikli 23 lõike 7 kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades.

Täievolilised esindajad võtsid samuti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

1.	Šveitsi deklaratsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.

2.	Šveitsi deklaratsioon artikli 7 lõike 2 punkti b kohta, mis käsitleb Schengeni acquis’ uute edasiarenduste vastuvõtmise tähtaega.

3.	Šveitsi deklaratsioon Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise Euroopa konventsiooni kohaldamise kohta.

4.	Euroopa Komisjoni deklaratsioon ettepanekute edastamise kohta.

5.	Euroopa Komisjoni deklaratsioon komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer-negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizend vier.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego szóstego października roku dwa tysiące czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sąjungos vardu

az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

På Europeiska unionens vägnar

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOONID

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON PARLAMENTAARSE NÕUPIDAMISE KOHTA

Lepinguosaliste arvates on käesoleva lepingu kohaseid küsimusi asjakohane arutada Euroopa Parlamendi ja Šveitsi parlamendi vahelistel kohtumistel.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON VÄLISSUHETE KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et Euroopa Ühendus kohustub julgustama kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone, kellega ta sõlmib Schengeni koostööd puudutavaid lepinguid, sõlmima samalaadseid lepinguid Šveitsi Konföderatsiooniga, piiramata viimase pädevust selliste lepingute sõlmimisel.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON 29. MAI 2000. AASTA KONVENTSIOONI ARTIKLI 23 LÕIKE 7 KOHTA, MIS PUUDUTAB EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VAHELIST VASTASTIKUST ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES

Lepinguosalised lepivad kokku, et Šveits võib nõuda vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni artikli 23 lõike 1 punkti c sätetele, konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes ja eeldusel, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole saanud andmesubjekti asjakohast nõusolekut, et isikuandmeid ei või ilma Šveitsi eelneva nõusolekuta kasutada konventsiooni artikli 23 lõike 1 punktides a ja b osutatud eesmärkidel toiminguteks, millest Šveits oleks võinud keelduda või mille puhul ta oleks võinud piirata isikuandmete edastamist või kasutamist konventsiooni või selle artiklis 1 viidatud aktide alusel.

Kui Šveits ei rahulda konkreetse juhtumi puhul liikmesriigi taotlust vastavalt ülaltoodud sätetele, peab ta oma otsust kirjalikult põhjendama.

TEISED DEKLARATSIOONID

ŠVEITSI DEKLARATSIOON VASTASTIKUSE ÕIGUSABI KOHTA KRIMINAALASJADES

Šveits teatab, et maksusüüteod otsese maksustamise valdkonnas, mida uurivad Šveitsi asutused, ei anna käesoleva lepingu jõustumisel alust kaebuse esitamiseks kohtusse, mis on pädev arutama eelkõige kriminaalasju.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTI B KOHTA, MIS KÄSITLEB SCHENGENI ACQUIS UUTE EDASIARENDUSTE VASTUVÕTMISE TÄHTAEGA

Artikli 7 lõike 2 punktis b viidatud maksimaalne kaheaastane tähtaeg katab nii akti või meetme heakskiitmist kui rakendamist. See sisaldab järgmisi etappe:

—	ettevalmistav etapp;

—	parlamentaarne menetlus;

—	referendumi tähtaeg (100 päeva alates akti ametlikust avaldamisest) ja vajaduse korral

—	referendum (korraldamine ja hääletamine).

Föderaalnõukogu informeerib nõukogu ja komisjoni viivitamata iga etapi lõpulejõudmisest.

Föderaalnõukogu kohustub kaasama kõik tema valduses olevad vahendid, et tagada eespool nimetatud etappide võimalikult kiire lõpuleviimine.

ŠVEITSI DEKLARATSIOON EUROOPA KONVENTSIOONI VASTASTIKUSE ÕIGUSABI KOHTA KRIMINAALASJADES JA VÄLJAANDMISE EUROOPA KONVENTSIOONI KOHALDAMISE KOHTA

Šveits kohustub mitte kasutama oma reservatsioone ja avaldusi, mis on tehtud 1957. aasta 13. detsembri väljaandmise Euroopa konventsiooni ja 1959. aasta 20. aprilli Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, ratifitseerimise ajal niivõrd, kui need ei sobi kokku käesoleva lepinguga.

EUROOPA KOMISJONI DEKLARATSIOON ETTEPANEKUTE EDASTAMISE KOHTA

Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lepinguga seonduvaid ettepanekuid tehes edastab Euroopa Komisjon nende koopiad ka Šveitsile.

EUROOPA KOMISJONI DEKLARATSIOON KOMITEEDE KOHTA, MIS ABISTAVAD EUROOPA KOMISJONI TEMA TÄIDESAATVA VÕIMU TEOSTAMISEL

Hetkel on lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel artikliga 31 loodud komiteele komiteedeks, mis abistavad komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel Schengeni acquis’ rakendamisel, kohaldamisel ja edasiarendamisel:

—	nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6 loodud komitee, mis kehtestas ühtse viisavormi („Viisakomitee”), ja

—	nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsuse (2001/886/JSK) artikliga 5 ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2424/2001 artikliga 5 loodud komitee; mõlemad õigusaktid on teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise vahenditeks („SIS II Komitee”).

Kirjavahetuse teel sõlmitud

KOKKULEPE

Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavate komiteede kohta

Lugupeetud härra

Nõukogu viitab läbirääkimistele, mis käsitlevad lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ja on võtnud arvesse Šveitsi Konföderatsiooni poolt lepinguga kaetud valdkondades toimuvas otsustamisprotsessis osalemise ja lepingu hea toimimise tagamise vaimus esitatud palvet osaleda täielikult Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavate komiteede töös.

Nõukogu märgib, et edaspidi, kui nimetatud menetlusi kohaldatakse lepinguga ettenähtud valdkondades, tuleks Šveitsi Konföderatsioon kaasata nimetatud komiteede töösse, et tagada muu hulgas lepingujärgsete menetluste kohaldamine asjakohastele aktidele või meetmetele nii, et nad muutuksid Šveitsi Konföderatsiooni suhtes siduvaks.

Euroopa Ühendus kohustub pidama läbirääkimisi asjakohaste korralduste üle, et kaasata Šveitsi Konföderatsioon nimetatud komiteede töösse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) osas:

—

tagab Euroopa Komisjon Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidele võimalikult laia osalemisvõimaluse meetmete eelnõude, mis esitatakse hiljem nimetatud direktiivi artikli 31 alusel loodud komiteele, mis aitab komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel, ettevalmistamisel ainult sellisel juhul, kui mõni säte puudutab Schengeni acquis’ sätete rakendamist. Seetõttu peab Euroopa Komisjon oma ettepanekute väljatöötamisel nõu Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidega samadel alustel kui liikmesriikide ekspertidega;

—

võib Šveitsi Konföderatsioon vastavalt nimetatud direktiivi artikli 29 lõike 2 teisele lõigule määrata järelevalveasutuse esindaja või Šveitsi Konföderatsiooni poolt määratud asutuse esindaja, kes osaleb vaatlejana hääleõigust omamata üksikisikute isikuandmete töötlemise kaitse grupi koosolekutel. Osalemine toimub ad hoc kutse alusel ainult sellisel juhul, kui mõni punkt puudutab Schengeni acquis’ sätete rakendamist.

Ma oleksin Teile tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub kirja sisuga.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Lugupeetud härra

Tänan teid ... (kuupäev) kirja eest järgmises sõnastuses:

„Nõukogu viitab läbirääkimistele, mis käsitlevad lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ja on võtnud arvesse Šveitsi Konföderatsiooni poolt lepinguga kaetud valdkondades toimuvas otsustamisprotsessis osalemise ja lepingu hea toimimise tagamise vaimus esitatud palvet osaleda täielikult Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavate komiteede töös.

Euroopa Ühendus kohustub pidama läbirääkimisi asjakohaste korralduste üle, et kaasata Šveitsi Konföderatsioon nimetatud komiteede töösse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) osas:

—

tagab Euroopa Komisjon Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidele võimalikult laia osalemisvõimaluse meetmete eelnõude, mis esitatakse hiljem nimetatud direktiivi artikli 31 alusel loodud komiteele, mis aitab komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel, ettevalmistamisel ainult sellisel juhul, kui mõni säte puudutab Schengeni acquis ’ sätete rakendamist. Seetõttu peab Euroopa Komisjon oma ettepanekute väljatöötamisel nõu Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidega samadel alustel kui liikmesriikide ekspertidega;

—

Ma oleksin Teile tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub kirja sisuga.”

Mul on au teatada, et föderaalnõukogu nõustub Teie kirja sisuga.

Lugupidamisega

ÜHISDEKLARATSIOON ÜHISKOOSOLEKUTE KOHTA

Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esindavad delegatsioonid,

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi valitsusi esindavad delegatsioonid,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon

—

on otsustanud korraldada ühelt poolt Islandi ja Norra Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemiseks sõlmitud lepinguga ja teiselt poolt Šveitsi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemiseks sõlmitud lepinguga loodud segakomiteede koosolekuid ühiselt, olenemata koosoleku tasandist.

—

Arvesse tuleb võtta, et nimetatud koosolekute ühine korraldamine nõuab sellistel koosolekutel eesistujaks olemist käsitlevat pragmaatilist kokkulepet, kui eesistujaks on assotsieerunud riigid vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb Šveitsi osalemist Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, või Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi sõlmitud lepingule, mis käsitleb Norra ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

—

Arvesse tuleb võtta assotsieerunud riikide soovi loovutada vajadusel eesistuja koht ja seda rotatsiooni korras üksteisele tähestikulises järjekorras edasi anda Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb Šveitsi ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, jõustumisest alates.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 53

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 27. veebruar 2008

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
	2008/149/JSK
*	Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega	50
	Leping Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega	52

Sisukord		II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		OTSUSED
		Nõukogu
		2008/146/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega	1
		2008/147/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta	3
		Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta	5
	*	Teave, mis on seotud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, jõustumise ning Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme, jõustumisega	18
		2008/148/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 22. märts 2007, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist, millega dokumenteeritakse ühisarvamus Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingu uuendamise ja muutmise kohta	19
		Kirjavahetuse vormis leping, millega dokumenteeritakse ühisarvamus Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingu uuendamise ja muutmise kohta	21
	*	Teave kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingu jõustumise kohta, millega dokumenteeritakse ühisarvamus Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingu uuendamise ja muutmise kohta	49