I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

22.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 48/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 159/2008,

21. veebruar 2008,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 800/1999 ja (EÜ) nr 2090/2002 seoses füüsilise kontrolliga, mis teostatakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandussaaduste- ja toodete eksportimise ajal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 386/90 toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta, (1) eelkõige selle artiklit 6,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) eelkõige selle artiklit 18, ning põllumajandussaaduste turgude ühist korraldust käsitlevate muude määruste vastavaid sätteid,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (3) ja komisjoni 26. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2090/2002 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 386/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad füüsilise kontrolli kohta, mis teostatakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandussaaduste- ja toodete eksportimise ajal) (4) on ette nähtud eeskirjad füüsilise kontrolli ja asenduskontrolli jaoks, mida tolliasutused teevad nende eksporttoodete puhul, millele taotletakse eksporditoetust. Võttes arvesse saadud kogemusi, liikmesriikide poolt füüsilise kontrolli aastaaruannetes nimetatud probleeme ja Euroopa Kontrollikoja soovitusi, on vaja teha asjakohaseid muudatusi.

(2)

Enne tollitõkendi panemist peaks ekspordiriigi tolliasutus visuaalselt kontrollima eksporditoetust saavate toodete ja dokumentide vastavust. Visuaalse vastavuskontrolli eesmärk on parandada tollimenetluse üldisi kontrollimeetmeid ning see erineb laadilt määruse (EÜ) nr 2090/2002 artikli 10 lõikes 4 kirjeldatud asenduskontrollist ja sama määruse artiklis 5 kirjeldatud füüsilisest kontrollist. Visuaalse vastavuskontrolliga tagab tolliasutus, et laaditud kaubad on dokumentides nimetatud kaubad. Üldjuhul tooteid või kaupu maha ei laadita ning pakendeid ei avata ega eemaldata. Kui visuaalse vastavuskontrolli käigus ilmneb, et vastavusega võib probleeme olla, võib tolliasutus otsustada teha füüsilise kontrolli vastavalt määrusele (EMÜ) nr 386/90. Visuaalsete vastavuskontrollide 10 % miinimummäära loetakse tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavaks. Teavitamise eesmärgil peaks ekspordiriigi tolliasutus tegema vastavuskontrolli kohta märke kontrolleksemplarile T5 või samaväärsele dokumendile.

(3)

Tolliasutustele tuleks teatada kõnealuste eksporditoetuste määrast, kui ekspordideklaratsioone valitakse füüsilisteks või asenduskontrollideks. Seepärast peaks kõnealuse teabe kohta olema märge ekspordideklaratsioonil ja kontrolleksemplaril T5 või samaväärsel dokumendil. Mõnes liikmesriigis annavad asjaomased ametiasutused juba seda teavet. Sellest tulenevalt võib eksportijad vabastada kohustusest esitada see teave kas ekspordideklaratsioonil või kontrolleksemplaril T5 või samaväärsel dokumendil.

(4)

Selleks et tagada eksporditoetuste määra teatamise kohustuse tõhus täitmine, tuleb ette näha sätted ebatäpse teabe vältimiseks. Seetõttu tuleb luua asjakohane karistuste süsteem. Kui teatatud eksporditoetuste määra alusel arvutatud toetus ja tegelikult kohaldatav eksporditoetus erinevad märkimisväärselt, võib tolliasutus jätta ekslikult vajalikud kontrollid tegemata. Eelkõige juhul, kui eksportija teatab eksporditoetuse määraks vähem kui 1 000 eurot ja kohaldatav toetus on üle 10 000 euro, peaks karistus olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav.

(5)	Selleks et kontrollid oleksid rohkem suunatud eksporttoodetele, mis saavad suhteliselt suuri toetussummasid, suurendatakse koguste või summadena väljendatud valikukünniseid, mille alusel ei võeta kontrolle üldiselt kontrollide miinimummäärade arvestamisel arvesse.

(6)

Tolliasutuste muutumatust kontrollimudelist tulenevat tollikontrollide etteaimatavust tuleks minimeerida. Seepärast peaks aeg, mil tollitöötajad jõuavad eksportija valdustesse ja mil nad teevad kontrolle, varieeruma. Samas peaksid eksportijad olema kohustatud mitte asendama tooteid pärast ekspordideklaratsiooni esitamist ja enne tollitöötajate saabumist, identifitseerides eksporttooted enne nende pealelaadimist. Tolliasutuste füüsiliste kontrollide registreerimist tuleks vastavalt kohandada.

(7)	Kui liikmesriik kohaldab määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 kolmandat lõiku, peaks olema võimalik kohaldada määruse (EÜ) nr 2090/2002 artiklis 6 sätestatud erisätteid.

(8)

Asenduskontrollid peaksid olema suunatud kogu ekspordile, mida menetluse alguses füüsiliselt ei kontrollitud. Asenduskontrollide ja eriasenduskontrollide koguarv peab hõlmama representatiivse osa ühenduse tolliterritooriumilt lahkuvast ekspordist. Nende kontrollide arv peaks seepärast põhinema protsendil kontrolleksemplari T5 või samaväärsete dokumentide arvust, mitte nende päevade arvul, mille jooksul eksporditoetust saavad tooted viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja.

(9)	Selleks et otsustada asenduskontrolli või eriasenduskontrolli vajaduse üle, peaksid väljumistolliasutused aktiivselt kontrollima tollitõkendite olemasolu ja seda, kas need on terved. Tollitõkendite kontrollide 10 % miinimummäära loetakse tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavaks.

(10)	Määruse (EÜ) nr 2090/2002 III lisas esitatud aastaaruannete sätteid tuleks vastavalt kohandada.

(11)	Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 800/1999 ja (EÜ) nr 2090/2002 vastavalt muuta.

(12)	Asjaomased korralduskomiteed ei ole oma esimeeste kehtestatud tähtajaks arvamusi esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 800/1999 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 7 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Tooted identifitseeritakse asjakohasel viisil enne laadimiseks ettenähtud aega. Pädeval tolliasutusel tuleb võimaldada korraldada füüsilist kontrolli ja identifitseerida ühenduse tolliterritooriumilt lahkumiseks väljumisasutusse transporditav kaup.”;

lõikele 8 lisatakse järgmine lõik:

„Enne tollitõkendi panemist kontrollib tolliasutus visuaalselt toodete ja ekspordideklaratsioonide vastavust. Visuaalsete kontrollide arv peab olema vähemalt 10 % ekspordideklaratsioonide arvust, välja arvatud deklaratsioonid, millega hõlmatud tooted on füüsiliselt kontrollitud või füüsiliseks kontrolliks välja valitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 386/90 artiklile 2. Tolliasutus teeb selle kontrolli kohta märke kontrolleksemplari T5 või samaväärse dokumendi lahtrisse D, kasutades üht XIII lisas loetletud kannet. 2008. aastal arvutatakse kontrollide määra alates 1. aprillist 2008 vastu võetud ekspordideklaratsioonide alusel.”

Artikli 8 järele lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Eksportija märgib eksporditoetuste summa eurodes toote- või kaubaühiku kohta enne eelkinnituse kuupäeva vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 kohases ekspordilitsentsis või sertifikaadis või määruse (EÜ) nr 1043/2005 (5) III peatüki kohases toetuse sertifikaadis sätestatule ekspordideklaratsiooni või selle elektroonilise ekvivalendi lahtrisse 44 ja kontrolleksemplari T5 või samaväärse dokumendi lahtrisse 106. Kui eksporditoetused ei ole eelnevalt kinnitatud, võib kasutada samade toodete või kaupadega seotud varasemaid eksporditoetuste makseid käsitlevat teavet, mis on kuni 12 kuud vana. Kui eksporditavat toodet või kaupa ei viida üle teise liikmesriigi piiri ja kui omavääring ei ole euro, võib eksporditoetuste määrad esitada omavääringus.

Pädevad ametiasutused võivad vabastada eksportija esimeses lõigus sätestatud nõudest, kui asutus kasutab süsteemi, mille abil asjaomased talitused saavad sama teavet.

Eksportija võib märkida ühe XIV lisas loetletud kannetest ekspordideklaratsiooni ja kontrolleksemplari T5 või samaväärsesse dokumenti, kui eksporditoetuse summa on väiksem kui 1 000 eurot.

Artiklisse 51 lisatakse lõige 1a:

„1a. Ilma et see piiraks artikli 8a teise lõigu kohaldamist, kui leitakse, et artikli 8a kohast eksporditoetuse määra ei teatatud, on kõnealune määr null. Kui vastavalt artikli 8a kohasele teabele arvutatud eksporditoetuse summa on kohaldatavast määrast väiksem, vastab kõnealuse ekspordi toetus tegelikult eksporditud toodete suhtes kohaldatavale toetusele, mida vähendatakse:

a)	10 % võrra arvutatud toetuse ja tegeliku ekspordi suhtes kohaldatava toetuse vahest, kui see on rohkem kui 1 000 eurot;

b)	100 % võrra arvutatud toetuse ja tegeliku ekspordi suhtes kohaldatava toetuse vahest, kui eksportija on teatanud, et toetus on väiksem kui 1 000 eurot, ja kohaldatav toetus on üle 10 000 euro;

c)	200 % võrra arvutatud toetuse ja tegelikult kohaldatava toetuse vahest, kui eksportija esitab tahtlikult valeandmed.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui eksportija tõendab pädevale asutusele, et selles lõigus osutatud olukord oli tingitud vääramatust jõust või ilmsest veast või, vajaduse korral, et see põhines varasema maksega seotud õigel teabel.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui kohaldatakse artikli 51 lõiget 1 seoses karistustega, mis põhinevad samadel elementidel, mille abil määratakse kindlaks õigus saada eksporditoetust.”

4)	Lisatakse XIII ja XIV lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 2090/2002 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 ja artikli 3a kohaselt teostatavate kontrollide miinimummäärade arvutamisel ei võta liikmesriigid füüsilise kontrolli puhul arvesse ekspordideklaratsioone ja asenduskontrollide puhul kontrolleksemplare T5 või samaväärseid dokumente, mis hõlmavad:

kas koguseid, mis ei ületa:

i)	25 000 kg teravilja ja riisi puhul;

ii)	5 000 kg asutamislepingu I lisas loetlemata toodete puhul;

iii)	2 500 kg muude toodete puhul;

b)	või toetuse summasid alla 1 000 euro.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtavad liikmesriigid asjakohased sätted pettuse ja kuritarvituse vältimiseks. Selleks teostatavaid kontrolle võib lõikes 2 osutatud kontrollide miinimummäärade järgimise arvutamisel arvesse võtta, kui liikmesriik kohaldab riskianalüüsi vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 3122/94 (6).

2)	Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriigid tagavad, et eksportija valdustes tehtava füüsilise kontrolli algus on erinev võrreldes määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 7 osutatud laadimise alustamiseks ette nähtud ajaga.”

3)	Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõik: „Määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel võib liikmesriik kohaldada käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatud eeskirju.”

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädev tolliametnik esitab iga teostatud füüsilise kontrolli kohta üksikasjaliku kontrolliakti.

Kontrolliaktile märgitakse vähemalt:

a)	koht, kuupäev, saabumise aeg, teostamise aeg, transpordivahend ning pädeva ametniku nimi ja allkiri ning

b)	teabe saamise kuupäev ja aeg vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõike 7 punktis b osutatule, toodete transpordivahendisse laadimise alustamiseks ja lõpetamiseks ette nähtud aeg.

Kontrolliaktid hoitakse kättesaadavana füüsilise kontrolli teostanud tolliasutuses või konkreetses kohas liikmesriigis kolm aastat pärast ekspordiaastast.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui ekspordiriigi tolliasutus ei ole teinud füüsilist kontrolli määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 2 punkti a tähenduses, tehakse asenduskontrollid mis tahes kohas riskianalüüsi arvestades, ilma et see piiraks lõike 2a kohaldamist ning muude sätete alusel teostatavaid kontrolle.

Igal kalendriaastal käesoleva lõike ja lõike 2a alusel teostatavate asenduskontrollide ja eriasenduskontrollide minimaalne koguarv peab olema vähemalt 8 % nende kontrolleksemplaride T5 või samaväärsete dokumentide arvust, mis hõlmavad tooteid, mille suhtes toetust taotletakse ja mis viiakse väljumistolliasutuse kaudu ühenduse tolliterritooriumilt välja.

2008. aastal võivad liikmesriigid otsustada arvutada kontrollide määra vastavalt teises lõigus sätestatule kontrolleksemplaride T5 või samaväärsete dokumentide alusel, mis on vastu võetud alates 1. jaanuarist 2008 või alates 1. aprillist 2008.”;

lõige 2a asendatakse järgmisega:

„2a. Väljumistolliasutus või asutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5 või samaväärne dokument, kontrollib tollitõkendeid. Kontrollide arv peab olema vähemalt 10 % kontrolleksemplaride T5 või samaväärsete dokumentide koguarvust, välja arvatud need, mis on valitud välja asenduskontrolliks vastavalt lõikele 2.

Kui väljumistolliasutus või asutus, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5, leiab, et lahkumisel paigaldatud tollitõkendid on eemaldatud muul viisil kui tollijärelevalve all või need on rikutud, või et määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 357 lõike 4 kohast tollitõkendite paigaldamise vabastust ei ole antud, tehakse eriasenduskontroll. 2008. aastal võivad liikmesriigid otsustada arvutada kontrollide määra vastavalt esimeses lõigus sätestatule kontrolleksemplaride T5 või samaväärsete dokumentide alusel, mis on vastu võetud alates 1. jaanuarist 2008 või alates 1. aprillist 2008.”;

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõikes 2 osutatud asenduskontrolli tegemisel hinnatakse visuaalselt, kas tooted ja kaubad on vastavuses dokumentidega, mis on nendega kaasas alates ekspordiasutusest kuni väljumistolliasutuseni või asutuseni, kellele saadetakse kontrolleksemplar T5. Kui asendamist ei suudeta kogu veose visuaalse kontrolli abil kontrollida, kasutatakse vajaduse korral muid füüsilise kontrolli meetodeid, kaasa arvatud osaline mahalaadimine.”;

lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	nende kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arvu, mida võetakse arvesse lõikes 2 osutatud asenduskontrollide tegemisel ning lõikes 2a osutatud tollitõkendite kontrolli ja eriasenduskontrollide tegemisel;”;

lõike 5a esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pädev ametnik, kes on teinud lõigetes 2 ja 2a osutatud mis tahes asenduskontrolli, koostab selle kohta aruande. Aruanne võimaldab jälgida tehtud kontrolle ning sellele märgitakse kuupäev ja ametniku nimi. Lõikes 2a osutatud tollitõkendite kontrollid ning eemaldatud või rikutud tollitõkendite juhtumid registreeritakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 912c lõikele 3.”;

f)	lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui asenduskontrolli käigus selgub, et toetuse saamise eeskirju ei ole täidetud, teavitab makseasutus lõikes 5 osutatud tolliasutust kõnealuste järelduste tulemusel võetavatest meetmetest.”

I lisa punkti 1 lisatakse alapunkt c:

„c)

Kui ekspordideklaratsioon hõlmab üksnes osa laeva lastist, tagab tolliasutus kogu lasti tegeliku lahkumise järelevalve. Sel eesmärgil kontrollib tolliasutus laaditud lasti kogukaalu pärast laadimise lõpetamist, kasutades alapunktis a või b osutatud teavet, vajaduse korral koos äridokumentides sisalduva teabega.”

7)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 14/2008 (ELT L 8, 11.1.2008, lk 1).

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 6). Määrus (EÜ) nr 1784/2003 asendatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 alates 1.7.2008.

(3) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1001/2007 (ELT L 226, 30.8.2007, lk 9).

(4) EÜT L 322, 27.11.2002, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1001/2007.

(5) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.”

(6) EÜT L 330, 21.12.1994, lk 31.”.

I LISA

Määrusesse (EÜ) nr 800/1999 lisatakse XIII ja XIV lisa:

„

XIII LISA

Artikli 5 lõikes 8 osutatud kanded

—	:	bulgaaria keeles	:	Проверка за съответствие — Регламент (ЕО) № 800/1999
—	:	hispaania keeles	:	Control de conformidad Reglamento (CE) no 800/1999
—	:	tšehhi keeles	:	Kontrola souladu Nařízení (ES) č. 800/1999
—	:	taani keeles	:	Overensstemmelseskontrol forordning (EF) nr. 800/1999
—	:	saksa keeles	:	Konformitätskontrolle Verordnung (EG) Nr. 800/1999
—	:	eesti keeles	:	Vastavuskontroll. Määrus (EÜ) nr 800/1999
—	:	kreeka keeles	:	Έλεγχος αντιστοιχίας — Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 800/1999
—	:	inglise keeles	:	Conformity check Regulation (EC) No 800/1999
—	:	prantsuse keeles	:	Contrôle de conformité Règlement (CE) no 800/1999
—	:	itaalia keeles	:	Controllo di conformità regolamento (CE) n. 800/1999
—	:	läti keeles	:	Regulas (EK) Nr. 800/1999 atbilstības pārbaude
—	:	leedu keeles	:	Atitikties patikrinimo Reglamentas (EB) Nr. 800/1999
—	:	ungari keeles	:	Megfelelőségi ellenőrzés 800/1999/EK rendelet
—	:	malta keeles	:	Verifika ta' konformità r-Regolament (KE) Nru 800/1999
—	:	hollandi keeles	:	Conformiteitscontrole Verordening (EG) nr. 800/1999
—	:	poola keeles	:	Kontrola zgodności Rozporządzenie (WE) nr 800/1999
—	:	portugali keeles	:	Verificação de concordância Regulamento (CE) n.o 800/1999
—	:	rumeenia keeles	:	Control de conformitate Regulamentul (CE) nr. 800/1999
—	:	slovaki keeles	:	Kontrola zhody Nariadenie (ES) č. 800/1999
—	:	sloveeni keeles	:	Preverjanje skladnosti z Uredba (ES) št. 800/1999
—	:	soome keeles	:	Vastaavuustarkastus. Asetus (EY) N:o 800/1999
—	:	rootsi keeles	:	Kontroll av överensstämmelse Förordning (EG) nr 800/1999

XIV LISA

Artiklis 8a osutatud kanded

—	:	bulgaaria keeles	:	Сума на възстановяване под 1 000 EUR
—	:	hispaania keeles	:	Restitución inferior a 1 000 EUR
—	:	tšehhi keeles	:	Částka náhrady nižší než 1 000 EUR
—	:	taani keeles	:	Restitutioner mindre end 1 000 EUR
—	:	saksa keeles	:	Erstattung weniger als 1 000 EUR
—	:	eesti keeles	:	Eksporditoetus alla 1 000 EURO
—	:	kreeka keeles	:	Επιστροφή μικρότερη από 1 000 EUR
—	:	inglise keeles	:	Refunds less than EUR 1 000
—	:	prantsuse keeles	:	Restitution inférieure à 1 000 EUR
—	:	itaalia keeles	:	Restituzione inferiore a 1 000 EUR
—	:	läti keeles	:	Kompensācija, kas ir mazāka par EUR 1 000
—	:	leedu keeles	:	Išmokos mažesnės negu 1 000 EUR
—	:	ungari keeles	:	1 000 eurónál kevesebb visszatérítés
—	:	malta keeles	:	Rifużjonijiet ta' anqas minn EUR 1 000
—	:	hollandi keeles	:	Restitutie minder dan 1 000 EUR
—	:	poola keeles	:	Refundacja poniżej 1 000 EUR
—	:	portugali keeles	:	Restituição inferior a 1 000 EUR
—	:	rumeenia keeles	:	Restituire inferioară valorii de 1 000 EUR
—	:	slovaki keeles	:	Náhrady nižšie ako 1 000 EUR
—	:	sloveeni keeles	:	Nadomestila manj kot 1 000 EUR
—	:	soome keeles	:	Alle 1 000 euron tuet
—	:	rootsi keeles	:	Bidragsbelopp lägre än 1 000 euro

”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2090/2002 III lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 1 muudetakse järgmiselt:

alapunkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1.

Nende ekspordideklaratsioonide arv sektorite ja tolliasutuste kaupa, mida ei jäetud kontrolli miinimummäärade arvutamisel kõrvale vastavalt artiklile 2. Kui liikmesriik kohaldab määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 kolmandat lõiku, märgitakse aruandesse selle liikmesriigi territooriumil sektorite kaupa koostatud ekspordideklaratsioonide koguarv, mida ei jäetud kontrolli miinimummäärade arvutamisel kõrvale vastavalt artiklile 2.”

alapunktid 1.3 ja 1.4 asendatakse järgmisega:

„1.3.

Teostatud füüsilise kontrolli kordade arv ja protsent sektorite ja tolliasutuste kaupa. Kui liikmesriik kohaldab määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 kolmandat lõiku, märgitakse aruandesse selle liikmesriigi territooriumil sektorite kaupa teostatud füüsiliste kontrollide koguarv ja protsent.

1.4.

Vajaduse korral loetelu tolliasutustest, kes kohaldavad kontrolli vähendatud määra vastavalt artikli 6 punktile c. Kui liikmesriik kohaldab määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 kolmandat lõiku ja artiklit 6, märgitakse aruandesse teostatud füüsiliste kontrollide arv ja protsent kõnealuses artiklis määratletud sektorite ja tolliasutuste kaupa.”

Punkti 2 muudetakse järgmiselt:

alapunktid 2.1, 2.2 ja 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.1.

Kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv väljumistolliasutuse kohta, mille kaudu tooted, millele toetust taotletakse, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja, märgituna järgmiselt:

a)	nende kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv, mis hõlmavad eksporti, mida füüsiliselt kontrolliti määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 tähenduses;

b)	nende kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv, mis hõlmavad ekspordideklaratsioone, mida füüsiliselt ei kontrollitud määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 3 lõike 2 tähenduses;

c)	kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide koguarv.

2.2.	Nende artikli 10 lõigetes 2 ja 2a osutatud asenduskontrollide ja eriasenduskontrollide arv ja protsent, mis tehti väljumistolliasutuses, mille kaudu tooted, millele toetust taotletakse, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja.

2.3.	Nende kontrolleksemplaride T5 ja samaväärsete dokumentide arv, mille puhul on lahkumisel paigaldatud tollitõkendid eemaldatud muul viisil kui tollijärelevalve all või need on rikutud või määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 357 lõike 4 kohast tollitõkendi paigaldamise vabastust ei ole antud.”;

b)	alapunkt 2.4 jäetakse välja;

lisatakse alapunkt 2.8:

„2.8.

2008. aastal märgivad liikmesriigid, kuidas kontrollide määra artikli 10 lõigete 2 ja 2a kohaselt arvutatakse.”

Punkti 3 alapunkt 3.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.

Saadetiste füüsiliseks kontrolliks, asenduskontrolliks ja eriasenduskontrolliks valimise korra ning selle tulemuslikkuse kirjeldus.”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

22.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 48/31

NÕUKOGU OTSUS,

12. veebruar 2008,

mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011) allkirjastamist Euroopa Ühenduse nimel ja ajutist kohaldamist

(2008/150/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 115/2006 on sõlmitud protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011. (1)

(2)

Võttes arvesse praeguse kalastuskokkuleppe toimimise väga kõrget taset ja Seišelli ametiasutuste soovi partnerlust tugevdada ning ühenduse ametiasutuste soovi ühtlustada asjaomast protokolli muude tuunipüügi protokollidega, on lepinguosalised parafeerinud praeguse protokolli muudatused kirjavahetuse vormis. Muudatuste tulemused võeti üle kirjavahetuse vormis ja need hõlmavad võrdlustonnaaži suurendamist, partnerlustoe sisseviimist ning laevaomanike ja ühenduse eelarvest makstava osa muutmist.

(3)	Selleks et kehtiva protokolli muudatusi hakataks kohaldama alates 18. jaanuarist 2008, tuleks seni, kuni nõukogu sõlmib lõpliku lepingu, allkirjastada kirjavahetuse vormis leping.

(4)	Kõnealuste muudatustega ei muudeta liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotust,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu on ühenduse nimel heaks kiitnud kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011) allkirjastamise.

Kirjavahetuse vormis lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud kirjavahetuse vormis lepingule ühenduse nimel alla kirjutama, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Ühendus hakkab kirjavahetuse vormis lepingut ajutiselt kohaldama alates 18. jaanuarist 2008.

Artikkel 4

Nõukogu 23. jaanuari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 115/2006 vastu võetud protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi ei ole muudetud ning nende jaotust võib kinnitada järgmiselt:

Kalapüügiliigid	Liikmesriik	Kalapüügivõimalused
Tuunipüügiseinerid	Prantsusmaa	17 laeva
	Hispaania	22 laeva
	Itaalia	1 laev
Triivõngejadaga kalapüügilaevad	Hispaania	2 laeva
	Prantsusmaa	5 laeva
	Portugal	5 laeva

Kui kõnesolevate liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda protokollis sätestatud kalastamisvõimalusi, võib komisjon arvesse võtta litsentsitaotlusi teistelt liikmesriikidelt.

Brüssel, 12. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BAJUK

(1) ELT L 21, 25.1.2006, lk 1.

Kirjavahetuse vormis

LEPING,

mis käsitleb protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011) muudatuste ajutist kohaldamist

Lugupeetud härra

Mul on hea meel, et Seišelli Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, ja selle lisa muutmise osas.

Brüsselis 20. ja 21. märtsil 2007 toimunud läbirääkimiste tulemused võimaldasid vaadata läbi protokolliga (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011) ette nähtud kalapüügivõimalused. Protokolli tehtud muudatused on esitatud lisas. Kuna lepinguosalised on 21. märtsil 2007 protokolli läbi vaadanud ja parafeerinud, teen ettepaneku algatada samaaegselt menetlus muudetud protokolli ning selle lisa ja liidete teksti heakskiitmiseks ja/või ratifitseerimiseks vastavalt Seišelli Vabariigis ja Euroopa Ühenduses kehtivatele nende dokumentide jõustamiseks vajalikele menetlustele.

Et mitte katkestada ühenduse laevade kalastustegevust Seišelli vetes ja osutades 21. märtsil 2007 läbivaadatud protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2008 kuni 17. jaanuarini 2011, on mul au Teile teatada, et Seišelli Vabariigi valitsus on valmis kohaldama kõnealust läbivaadatud protokolli ajutiselt alates 18. jaanuarist 2008, kuni selle jõustumiseni vastavalt protokolli artiklile 13, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud läbivaadatud protokolli artiklis 2, tasuda siis, kui lepinguosalised teatavad teineteisele läbivaadatud protokolli ja selle lisa jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Seišelli Vabariigi valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Mul on hea meel, et Seišelli Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, ja selle lisa muutmise osas.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.”

Mul on au Teile teatada, et Euroopa Ühendus nõustub nimetatud ajutise kohaldamisega.

Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Ühenduse nimel

LISA

Protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011) muutmine

Protokolli artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Artiklis 1 ettenähtud ajavahemikuks on kokkuleppe artiklis 7 ettenähtud rahaline toetus 24 750 000 eurot. Alates 18. jaanuarist on rahalist toetust muudetud ning see on 28 440 000 eurot kogu protokolli kehtivusajaks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 5, 6, 7 ja 8 osutatud tingimustel.

3. Protokolli kolmel esimesel kehtivusaastal on lõikes 1 ettenähtud ühenduse makstav rahaline toetus 4 125 000 eurot aastas. Alates 18. jaanuarist 2008 on lõikes 1 ettenähtud ühenduse makstav rahaline toetus 5 355 000 eurot aastas. Alates 18. jaanuarist 2008 kohaldatav rahaline toetus hõlmab ühelt poolt 4 095 000 euro suurust summat, mis vastab võrdlustonnaažile 63 000 tonni aastas, ning teiselt poolt erisummat, mille suurus on 1 260 000 eurot aastas ja mis on määratud Seišellide kalanduspoliitika rakendamiseks. See erisumma on kokkuleppe artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatu osa.

4. Kui ühenduse laevad ületavad Seišellide vetes püügikoguse 63 000 tonni aastas, suurendatakse aastase rahalise toetuse summat 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (10 710 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Esimese aasta eest tehakse makse hiljemalt 30. septembril 2005, neljanda aasta eest 30. septembril 2008 ja järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli sõlmimise tähtpäeval.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 7 osutatud tingimustel Seišellide ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus kantakse Seišellide keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele. Arve numbri edastavad Seišellide ametiasutused.”

Protokolli artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Vastutustundliku ja säästliku kalapüügi edendamine Seišellide vetes

1. Alates 18. jaanuarist 2008 makstavast artikli 2 lõikes 3 ettenähtud iga-aastasest rahalisest toetusest on vähemalt 56 % suunatud Seišellide kalanduspoliitika väljakujundamiseks ja rakendamiseks, et edendada vastutustundlikku ja säästlikku kalapüüki Seišellide vetes. Kõnealuse toetuse haldamisel lähtutakse kokkuleppeosaliste vastastikusel kokkuleppel määratletud eesmärkidest ning nende saavutamiseks koostatud ühe- ja mitmeaastastest kavadest.”

Lõikeid 2, 3, 4 ja 5 ei muudeta.

Muudatused protokolli lisas

ÜHENDUSE LAEVADE KALASTUSTEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED SEIŠELLIDE VETES

I peatükki – Litsentside taotlemine ja väljastamine – muudetakse järgmiselt:

„I PEATÜKK

LITSENTSIDE TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE

1. JAGU

Litsentside väljastamine

1–10.

Ei muudeta.

11.

Euroopa Ühenduse taotlusel ja tõendatud vääramatu jõu korral asendatakse laeva litsents järelejäänud kehtivusajaks uue litsentsiga teisele laevale, mille tunnusjooned sarnanevad esimesele laevale, täiendava litsentsitasuta. Kui asenduslaeva brutotonnaaž (GT) ületab asendatava laeva oma, makstakse litsentsitasu erinevus siiski pro rata temporis põhimõttel.

12–14.

Ei muudeta.

2. JAGU

Litsentsitingimused – litsentsitasud ja ettemaksed

1.	Litsentside kehtivusaeg on üks aasta ning neid on võimalik uuendada.

2.	Alates 18. jaanuarist 2008 on litsentsitasuks kehtestatud 35 eurot iga Seišellide vetes püütud tonni kohta.

Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele siseriiklikele asutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	21 000 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 600 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide väljapüügi eest aastas Seišellide vetes;

—	4 200 eurot triivõngejadaga üle 250 GTga kalalaevade kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide väljapüügi eest aastas Seišellide vetes;

—	3 150 eurot triivõngejadaga kuni 250 GTga kalalaevade kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide väljapüügi eest aastas Seišellide vetes.

4.	Ei muudeta.

5.	Ei muudeta.

Kui laevaomanikud ei nõustu SFA esitatud aruandega, võivad nad konsulteerida püügistatistika kontrollimiseks pädevate teadusasutustega nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar) ning arutada seejärel Seišellide asustustega, kes teavitavad sellest komisjoni, lõpliku aruande kinnitamist enne käesoleva aasta 31. maid. Kui laevaomanikel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse SFA esitatud aruanne lõplikuks.

7.	Ei muudeta.

8.	Ei muudeta.

9.	Ei muudeta.”

VI peatükki – Vaatlejad – muudetakse järgmiselt:

„VI PEATÜKK

VAATLEJAD

1.	Laevad, millel lubatakse kokkuleppe alusel Seišellide vetes kala püüda, võtavad pardale vaatlejad, kes on määratud kokkuleppeosaliste nõusolekul pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni poolt või vastasel juhul Seišellide ametiasutuste poolt allpool esitatud korra kohaselt.

1.1–14.

Ei muudeta.”

22.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 48/37

NÕUKOGU OTSUS,

12. veebruar 2008,

kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseks, et kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus kalapüügiks Côte d’Ivoire’i kalastusvööndites ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013

(2008/151/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 2 koostoimes artikliga 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus on pidanud Côte d’Ivoire’iga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse laevadele kalapüügivõimalused Côte d’Ivoire’i suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(2)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 5. aprillil 2007 uus kalandusalane partnerlusleping.

(3)	Uue kalandusalase partnerluslepinguga tunnistatakse kehtetuks ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ja teiselt poolt Côte d’Ivoire’i Vabariigi vaheline Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkulepe. (1)

(4)

Ühenduse laevadele kalastamisvõimaluste tagamiseks on äärmiselt tähtis kohaldada uut kalandusalast partnerluslepingut nii kiiresti kui võimalik. Mõlemad lepinguosalised on seepärast parafeerinud kirjavahetuse vormis lepingu kohaldada ajutiselt alates 1. juulist 2007 uue kalandusalase partnerluslepingu lisas olevat parafeeritud protokolli.

(5)	Ühenduse huvides oleks nimetatud kirjavahetuse vormis leping heaks kiita.

(6)	Oluline oleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis leping kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus kalapüügiks Côte d’Ivoire’i kalastusvööndites ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013.

Kirjavahetuse vormis sõlmitud leping tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingu protokolliga kindlaks määratud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

—	25 seinerit

Prantsusmaa:

10 laeva

Hispaania:

15 laeva

—	15 triivõngejadaga kalapüügilaeva

Hispaania:

10 laeva

Portugal:

5 laeva.

Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlust.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel, 12. veebruar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

A. BAJUK

(1) EÜT L 379, 31.12.1990, lk 3.

(2) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

Kirjavahetuse vormis

LEPING

kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus kalapüügiks Côte d’Ivoire’i kalastusvööndites ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013

Lugupeetud härra

Mul on hea meel, et Côte d’Ivoire’i Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ning protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, ja selle lisade osas.

Nende läbirääkimiste tulemus, eelmise lepingu positiivne areng, tugevdab meie suhteid kalanduse valdkonnas ja loob tõelise partnerluse jätkusuutliku ja vastutustundliku kalanduspoliitika arendamiseks Côte d’Ivoire’i vetes. Teen ettepaneku algatada samaaegselt menetlus lepingu, protokolli ja selle lisade teksti heakskiitmiseks ning ratifitseerimiseks vastavalt Côte d’Ivoire’i Vabariigis ja Euroopa Ühenduses kehtivatele nende dokumentide jõustamiseks vajalikele menetlustele.

Et mitte katkestada ühenduse laevade kalastustegevust Côte d’Ivoire’i vetes ja osutades 5. aprillil 2007 parafeeritud lepingule, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013, on mul au Teile teatada, et Côte d’Ivoire’i valitsus on valmis kohaldama kõnealust lepingut ja protokolli ajutiselt alates 1. juulist 2007 kuni nende jõustumiseni vastavalt lepingu artiklile 17, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. märtsi 2008.

Oleksin tänulik, kui Te kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Côte d’Ivoire’i Vabariigi valitsuse nimel

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Mul on hea meel, et Côte d’Ivoire’i Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ning protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, ja selle lisade osas.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 30. märtsi 2008.

Oleksin tänulik, kui Te kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.”

Mul on au Teile kinnitada, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

Côte d’Ivoire’i ja Euroopa Ühenduse vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

Côte d’Ivoire’i VABARIIK, edaspidi „Côte d’Ivoire”,

ühelt poolt, ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Côte d’Ivoire’i vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi „ICCAT”, tehtud otsuseid ja soovitusi,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas asjaomase poliitikaga ja tagavad jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoog Côte d’Ivoire’i valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määrata asjaomased vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning kaasata protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse ühenduse laevade kalapüüki Côte d’Ivoire’i vetes ning samuti need, milles käsitletakse ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat majanduskoostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise ettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas vastutustundliku kalapüügi edendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Côte d’Ivoire’i kalandussektori arendamine;

—	ühenduse kalalaevade Côte d’Ivoire’i kalastusvööndisse pääsemise tingimusi;

—	kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Côte d’Ivoire’i püügipiirkonnas, et tagada eespool osutatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga;

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Côte d’Ivoire’i ametiasutused” – kalavarude eest vastutav ministeerium;

b)	„ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

c)	„Côte d’Ivoire’i kalastusvöönd” – veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Côte d’Ivoire’i suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

d)	„kalalaev” – mis tahes laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;

e)	„ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

f)	„ühiskomitee” – komitee, mis koosneb ühenduse ja Côte d’Ivoire’i esindajatest, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 9;

g)	„ümberlaadimine” – püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalalaevalt teisele kalalaevale;

h)	„erakorralised asjaolud” – asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis oma loomu poolest takistavad kalapüüki Côte d’Ivoire’i vetes;

i)	„AKV meremees” – mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Côte d’Ivoire’i meremeeste näol tegemist AKV meremeestega.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Côte d’Ivoire’i kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna eri arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Côte d’Ivoire’i valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika rakendamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamisega ning töölevõtmise ja tegevusala valikuga seotud diskrimineerimisest hoidumisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning Côte d’Ivoire jälgida kalavarude seisundi arengut Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis.

2. Lepinguosalised peavad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees nõu.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, vajaduse korral alampiirkonna tasemel, ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada Atlandi ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Côte d’Ivoire’i vetes asuvatele kalapüügipiirkondadele

1. Côte d’Ivoire kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalapüük toimub vastavalt Côte d’Ivoire’i kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. Côte d’Ivoire’i ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest.

3. Côte d’Ivoire vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Côte d’Ivoire’i pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Côte d’Ivoire’i jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6

Litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents.

2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Côte d’Ivoire’ile rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:

a)	ühenduse laevade juurdepääs Côte d’Ivoire’i vetele ja kalavarudele ja

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Côte d’Ivoire’i vetes.

2. Eelneva lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Côte d’Ivoire’i valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesoleva lepingu ja selle protokolli sätetele toetuse summa võimaliku muutumise kohta seoses järgmiste asjaoludega:

a)	erakorralised asjaolud;

b)	ühenduse laevadele antud püügivõimaluste vähendamine vastastikusel kokkuleppel, vastavalt asjaomaste kalavarude haldamismeetmetele, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	ühenduste laevadele antud püügivõimaluste suurendamine, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt võimaldab;

d)	Côte d’Ivoire’i kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine artikli 13 sätete kohaselt;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 12.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikeühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas Côte d’Ivoire’i õigusaktidega ja kehtivate ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks ja kontrollimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b)	vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

c)	tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e)	mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Côte d’Ivoire’is ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Côte d’Ivoire’i territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda täiendavalt pikendada nelja aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 12

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 13

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingut lõpetada vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevade kalastustegevus Côte d’Ivoire’i vetes on reguleeritud Côte d’Ivoire’i õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisa ja selle liidetega on ette nähtud teisiti.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vaheline Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 19. detsembril 1990. aastal.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artikliga 5 kehtestatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 1. juulist 2007 on järgmised:

siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1)

—	tuunikülmutusseinerid: 25 laeva;

—	triivõngejadaga kalapüügilaevad: 15 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas esitatud tingimustel Côte d’Ivoire’i poolt väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artikliga 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suurus on 455 000 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 7 000 tonni aastas, ja erisummast, mille suurus on 140 000 eurot aastas ja mis on määratud Côte d’Ivoire’i kalanduspoliitika elluviimiseks. See erisumma on lepingu artikliga 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatu osa.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 7 kohaselt.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 kindlaks määratud rahalise toetuse kogusuurus on 595 000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Côte d’Ivoire’i vetes kehtestatud püügikoguse, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (1 190 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. märtsil 2008 ning 1. juulil järgnevatel aastatel.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 6 osutatud tingimustel Côte d’Ivoire’i ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus kantakse Côte d’Ivoire’i riigikassa arveldusarvele.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas – teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Côte d’Ivoire’i vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Côte d’Ivoire jälgida kalavarude seisundi arengut Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) ja muude pädevate piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees alampiirkonna tasandil nõu ja võtavad vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 esitatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel, et artikli 3 lõikes 4 osutatud teadusliku nõupidamise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Côte d’Ivoire’i kalavarude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma vastavalt kokkulepitud kogustele ei tohi siiski olla suurem kui artikli 2 lõikes 1 ette nähtud toetussumma kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordse aastase püügikoguse 7 000 tonni (ehk 14 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse artikli 3 lõikes 4 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui on osutatud artiklis 1, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Côte d’Ivoire’iga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Côte d’Ivoire’i kalastusvööndites katsepüügi kampaaniaid pärast artikli 3 lõikes 4 ette nähtud teaduskohtumise arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt ühiselt heakskiidetud teaduslikele ja haldusparameetritele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil kuni kaheks kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks alates poolte kokkulepitud kuupäevast.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena rahaline toetus suureneb.

Artikkel 6

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Côte d’Ivoire’i majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikega 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Côte d’Ivoire’i vetes

1. Käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud rahalisest toetusest suunatakse igal aastal 100 % Côte d’Ivoire’i valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste toetamiseks.

Côte d’Ivoire kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil Côte d’Ivoire’i poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel määratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2, eelkõige kontrolli ja järelevalve, varude haldamise, kalatoodete tootmise terviseohutuse ning pädevate asutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise osas.

2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised Côte d’Ivoire’i ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektoripõhises programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised, mille alusel eespool nimetatud lõikes 1 osutatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Côte d’Ivoire’i riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3. Mis tahes mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomitees saama mõlema poole heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab Côte d’Ivoire, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele teatada mitmeaastasele sektoripõhisele programmile heakskiidu saamisel ühiskomitee poolt. Igal järgmise aasta puhul peab Côte d’Ivoire teatama selle summa ühendusele hiljemalt eelneva aasta 1. maiks.

5. Kui hinnang aastasele tegevusele mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimisele seda õigustab, võib Euroopa Ühendus taotleda Côte d’Ivoire’i kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks ettenähtud summade ümberjaotamist vastavalt käesoleva protokolli artikli 2 lõikele 1, et eraldada vastavalt tulemusele programmi rakendamiseks vajalik tegelik summa.

Artikkel 8

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes vaidluste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikli 9 kohaselt asutatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosalisi vastandav vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud pool esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei soorita artikliga 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a)	pädevad Côte d’Ivoire’i ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse puudumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b)	kui pädevad Côte d’Ivoire’i ametiasutused ei ole käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad Côte d’Ivoire’i vetes kalapüüki kooskõlas Côte d’Ivoire’i seadustega, välja arvatud juhul, kui kokkulepe, käesolev protokoll koos lisaga või selle liited näevad ette teisiti.

Artikkel 11

Läbivaatamisklausel

Kolme aasta pärast vaatavad lepinguosalised läbi protokolli ja selle lisa kohaldamise ning arutavad vajadusel ühiskomitees sätete muudatusi. Need muudatused võivad hõlmata võrdluskogust ja laevaomanike poolt makstavaid kindlaksmääratud summasid.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppe lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 13

Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 1. juulist 2007.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED CÔTE D’IVOIRE’I KALASTUSVÖÖNDIS

I PEATÜKK

Litsentside taotlemise ja väljaandmise kord

1. JAGU

Litsentside väljaandmine

1. Kalapüügilitsents Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Côte d’Ivoire’is kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Côte d’Ivoire’i ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Côte d’Ivoire’i ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3. Ühenduse pädevad asutused esitavad Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektroonilisel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 30 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. Côte d’Ivoire’i ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse ainult lepingu rakendamise raames.

5. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

—	mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta.

6. Litsentsitasu makstakse Côte d’Ivoire’i ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Côte d’Ivoire’is asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Côte d’Ivoire’i ministeeriumile.

9. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Côte d’Ivoire’i ministeeriumile.

12. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale Côte d’Ivoire’i ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Côte d’Ivoire’is asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

13. Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi litsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Côte d’Ivoire’i ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Côte d’Ivoire’i ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Côte d’Ivoire’i pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

14. Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb ainult elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Côte d’Ivoire’i vetes püügiluba omavate laevade nimekiri.

2. JAGU

Litsentse reguleerivad tingimused –litsentsitasud ja ettemaksed

1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Litsentsitasu on 35 eurot iga Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	3 850 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis vastab 110 tonni eest aastas makstavale litsentsitasule;

—	1 400 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis vastab 40 tonni eest aastas makstavale litsentsitasule.

4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpparuande hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR) ja Côte d’Ivoire’i okeanoloogiakeskus (CRO). Lõpparuande edastab Euroopa Komisjoni delegatsioon.

6. Nimetatud lõpparuanne edastatakse samaaegselt Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (koguste eest, mis ületavad tuunipüügiseinerite puhul 110 tonni ja triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul 40 tonni) Côte d’Ivoire’i pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6, summas 35 eurot tonni kohta.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

Kalastusvööndid

1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest.

III PEATÜKK

Püügiaruanded

1. Käesolevas lisas mõistetakse Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis toimuva ühenduse laeva püügireisi kestuse all:

—	kas ajavahemikku Côte d’Ivoire’i kalastusvööndisse sisenemise ja kalastusvööndist lahkumise vahel

—	või ajavahemikku laeva Côte d’Ivoire’i kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni ja/või lossimiseni.

2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Côte d’Ivoire’i vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile, et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1.

Litsentsi aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse Côte d’Ivoire’i kalanduse eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanded saadetakse faksiga (225 21 35 04 09 või 225 21 35 63 15) või elektronpostiga.

2.2.	Laevad täidavad püügivormi vastavalt 2. liites toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Côte d’Ivoire’i kalastusvööndit”.

2.3.	Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

2.4.	Püügiaruanded peavad olema usaldusväärsed, et võimaldada jälgida kalavarude arengut.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Côte d’Ivoire’i valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Côte d’Ivoire’i kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespoolkirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise failiga.

IV PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1. Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügipiikonnas;

—	triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV riikide meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5. AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

V PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VI PEATÜKK

Vaatlejad

1. Laevad, millel on lubatud käesoleva kokkuleppe alusel Côte d’Ivoire’i vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1.	Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Côte d’Ivoire’i vetes püütud saagikoguseid.

1.2.

Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.	Kalalaevatunnistuse väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Côte d’Ivoire’i ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Côte d’Ivoire’i kalastusvööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub antud piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Côte d’Ivoire’i vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.	jälgib laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.	kontrollib Côte d’Ivoire’i kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7.	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Côte d’Ivoire’i vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Côte d’Ivoire’i pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VII PEATÜKK

Kontroll

1. Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügi litsents. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Côte d’Ivoire’i ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Côte d’Ivoire’i ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Côte d’Ivoire’i pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal litsentsi asemel kuni viimase välja andmiseni.

3. Kalastusvööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

3.1. Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Côte d’Ivoire’i kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Côte d’Ivoire’i ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest.

3.2. Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teatamine toimub eelistatavalt faksi teel (225 21 35 04 09 või 225 21 35 63 15) või vajadusel raadio teel (kutsung).

3.3. Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Côte d’Ivoire’i asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4. Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügiloa väljastamisel.

4. Kontrollimenetlused

4.1. Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Côte d’Ivoire’i ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

5.1. Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 3. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui Côte d’Ivoire’i valitsus on Euroopa Komisjoni Côte d’Ivoire’is asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga laevaseirekeskuse töölehakkamisest Côte d’Ivoire’is.

6. Laeva peatamine

6.1. Côte d’Ivoire’i pädevad asutused teavitavad Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis ühenduse laeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 36 tunni jooksul.

6.2. Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Peatamise protokoll

7.1. Laeva kapten kirjutab Côte d’Ivoire’i pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2. Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirjast keeldunud”.

7.3. Kapten juhatab laeva Côte d’Ivoire’i ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Côte d’Ivoire’i pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1. Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Côte d’Ivoire’i pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2. Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2. Rahumeelse lahenduse korral määratakse trahvi suurus Côte d’Ivoire’i õigusaktide alusel.

9.3. Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Côte d’Ivoire’i pädevate ametiasutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Côte d’Ivoire’i pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

9.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või

—	niipea, kui laevaomanik on maksnud eespool nimetatud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Côte d’Ivoire’i pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10. Ümberlaadimised

10.1. Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Côte d’Ivoire’i vetes ümber laadida, teevad seda Côte d’Ivoire’i sadamates ja/või reidil.

10.2. Kõnealuste laevade omanikud edastavad Côte d’Ivoire’i pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

—	ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

—	ümberlaadimise päev ja koht.

10.3. Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Côte d’Ivoire’i kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama Côte d’Ivoire’i pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Côte d’Ivoire’i kalastusvööndist lahkuda.

10.4. Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Côte d’Ivoire’i kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11. Côte d’Ivoire’i sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Côte d’Ivoire’i inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Liited

1.	Kalapüügiloa taotlusvorm

2.	ICCATi püügipäevik

3.	Sätted, mis on seotud laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil jälgimisega ja Côte d’Ivoire’i kalastusvööndi koordinaadid

1. liide

2. liide

3. liide

Lepinguosalised konsulteerivad edaspidi ühiskomitees, et määrata kindlaks laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil jälgimise sätted ja Côte d’Ivoire’i kalastusvööndi koordinaadid.

22.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 48/65

KOMISJONI OTSUS,

13. november 2007,

Riigiabi C 37/2006 (ex NN 91/2005) – Ühendkuningriigis rakendatud kalalaevade moderniseerimiskava

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5395 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/153/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 14,

olles kutsunud huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele, (2)

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

15. juuni 2004. aasta kirjas teatas Ühendkuningriigi kodanik komisjonile, et Ühendkuningriigi Shetlandi saarte ametiasutus Shetlandi Saarte Nõukogu andis kalandussektorile abi, mis võis endast kujutada ebaseaduslikku riigiabi. Komisjon palus Ühendkuningriigil esitada selle abi kohta teavet 24. augustil 2004, 4. veebruaril 2005, 11. mail 2005 ja 16. detsembril 2005 saadetud kirjades. Ühendkuningriik andis komisjonile täiendavat teavet 10. detsembril 2004, 6. aprillil 2005, 8. septembril 2005 ja 31. jaanuaril 2006 lähetatud kirjades.

(2)	13. septembri 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Ühendkuningriiki, et on otsustanud algatada abi andmise suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetluse. Ühendkuningriik esitas oma märkused abi kohta 16. oktoobril 2006 ja 6. veebruaril 2007 saadetud kirjades.

(3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid abi kohta märkusi esitama.

(4)	Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

II. ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(5)

Shetlandi Saarte Nõukogu tegi kalandussektorile makseid kahe abimeetme – „Abi kalapüügile ja kala töötlevale tööstusele” ja „Abi kalakasvatusele” – raames, mis tegelikult koosnesid mitmest 1970. aastatest kehtinud abikavast. Üks selline abikava oli „Kalalaevade moderniseerimiskava” (edaspidi „kava”). Kava raames, mida kohaldati vähemalt 1980. aastatest kuni 14. jaanuarini 2005, anti abi kalalaevade moderniseerimiseks seoses ulatuslike uuendustega, näiteks saagi paremaks ladustamiseks, mootori asendamiseks, töötingimuste või meeskonna ohutuse parandamiseks.

(6)

Toetust anti kuni 10 % ulatuses moderniseerimisprojekti kogumaksumusest, maksimaalselt 40 000 Suurbritannia naelsterlingit laeva kohta. Aastas rahuldati vaid üks taotlus. Moderniseerimisprojektid, mille kulud ületasid 50 % sama tüüpi uue kalalaeva maksumusest, ei olnud abikõlblikud, nagu ka alla viie aasta vanustel laevadel tehtavad tööd. Tööd pidid vastama kõikidele Shetlandi meretoidu kvaliteedi kontrolliasutuse (Shetland Seafood Quality Control) kehtestatud standarditele.

(7)	Kõikidel taotlejatel pidi olema survealuste kalavarude püügi litsents (a pressure stock licence) ja muud asjaomased pädevustunnistused ning nad pidid olema Shetlandi kalurite liidu liikmed.

(8)

Abisaaja kohustus käitama kalalaeva täisajaga, et säilitada kalalaeva omandiõigus ja tagada laeva meeskonnale täisajaga töö vähemalt viie aasta jooksul alates abi saamisest. Abisaajad olid kohustatud esitama aastaaruandeid, et tõestada, et nad olid kõikidest tingimustest kinni pidanud, ning kava sisaldas ka abi tagasimaksmise sätet juhuks, kui mis tahes tingimust ei täideta.

(9)

Komisjon kahtles tõsiselt, kas pärast 1. juulit 2001 kava raames antud abi saab pidada kokkusobivaks 2001. aasta suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris (4) (edaspidi „2001. aasta suunised”) esitatud nõuetega koostoimes nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) (5) artikliga 9, eelkõige tingimusega, et riigiabi ei tohi anda laevade moderniseerimiseks, kui mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu püügimaht seoses sellega suureneb.

III. ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED

(10)

Ühendkuningriik andis komisjonile oma 16. oktoobri 2006. aasta ja 6. veebruari 2007. aasta kirjades täiendavat teavet kava raames pärast 1. juulit 2001 antud üksikabi kohta. Ajavahemikul 2002. aasta augustist kuni 2005. aasta juunini anti riigiabi 23 korral kalalaevade moderniseerimiseks, mis hõlmas muu hulgas kala käitlemise seadmeid, tuletõrjeseadmeid, vintse ja tekikraanasid ning mootori väljavahetamist. Abi anti vahemikus 403–7 090 Suurbritannia naelsterlingit abisaaja kohta.

(11)

Määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 9 tingimuse kohta, mille kohaselt riigiabi ei tohi anda laevade moderniseerimiseks, kui püügimaht mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu suureneb, väitis Ühendkuningriik, et ükski riigiabi toel läbi viidud uuendus ei mõjutanud kalalaevade kogumahutavust ega mootorivõimsust.

(12)	Lisaks sellele andis Ühendkuningriik teavet, mis näitab, et ükski abi ei ületanud 40 % abikõlblikest kuludest.

(13)

Lisaks väitis Ühendkuningriik, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tohiks ta nõuda enne 3. juunit 2003 antud abi tagastamist, sest see oleks vastuolus õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttega. Seoses sellega viitas Ühendkuningriik komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (6) ja komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsusele 2006/226/EÜ, milles käsitletakse äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringuid Shetlandi saartel (Ühendkuningriik), (7) väites, et kuni 3. juunini 2003 pidas Shetlandi Saarte Nõukogu sellise abi andmiseks kasutatud fonde õiguspäraselt erafondideks, mitte riiklikeks fondideks.

IV. ABI HINDAMINE

(14)

Esmalt tuleb kindlaks teha, kas meedet võib pidada riigiabiks ja kui võib, siis kas see vastab ühisturu nõuetele. Abi anti kalandussektoris piiratud arvule ettevõtjatele ja seega oli abi valikuline. Shetlandi Saarte Nõukogu andis abi riigi vahenditest. Abist said kasu abisaajad, kes konkureerivad otseselt teiste kalandussektori ettevõtjatega nii Ühendkuningriigis kui ka muudes liikmesriikides. Seepärast moonutavad meetmed või ähvardavad moonutada konkurentsi ning need tuleb lugeda riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(15)

Kalandussektorile antava riigiabi osas peetakse riigiabi ühisturu nõuetele vastavaks, kui see vastab 2004. aasta suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris (8) (edaspidi „2004. aasta suunised”) esitatud nõuetele. Vastavalt 2004. aasta suuniste punkti 5.3 teisele lõigule „määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses hinnatakse ebaseaduslikku abi vastavalt abiprogrammi käivitanud haldusakti jõustumise ajal kehtinud suunistele”. See on kooskõlas üldreeglitega komisjoni teatises ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kehtivate eeskirjade kindlaksmääramise kohta. (9) Seetõttu tuleb hinnata abi kokkusobivust 2001. ja 2004. aasta suunistega.

(16)	Vastavalt 2001. aasta suuniste punktile 2.2.3.2, mida rakendatakse olemasoleva abi suhtes alates 1. juulist 2001, võib tegutsevate kalalaevade moderniseerimiseks ette nähtud abi käsitleda ühisturuga kokkusobivana tingimusel, et see vastab määruses (EÜ) 2792/1999 sätestatud nõuetele.

(17)

Määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklites 6, 7, 9 ja 10 ning III lisas on nõutud, et kasutusele võetud uus püügimaht tuleb kompenseerida riigiabiga hõlmamata mahu kõrvaldamise teel, mis on vähemalt võrdne asjaomastes laevastiku osades kasutusele võetud uue mahuga. Kuni 31. detsembrini 2001, mil kalalaevastiku suurusega seotud eesmärke veel ei järgitud, oleks pidanud kõrvaldatud püügimaht olema kasutusele võetud uuest püügimahust vähemalt 30 % suurem.

(18)

Abi võib anda ainult juhul, kui liikmesriik on esitanud mitmeaastase arendusprogrammi (MAP) rakendamist käsitleva teabe, täidab nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrusest (EMÜ) nr 2930/86 (kalalaevade omaduste määratlemise kohta) (10) tulenevaid kohustusi, on vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklile 6 rakendanud kalalaevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks alaliselt kehtiva korra ning järgib MAP-i üldisi eesmärke.

(19)	Laevade moderniseerimiseks võib abi anda ainult juhul, kui mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu püügivõimsus ei suurene.

(20)	Kalalaevad peavad olema kantud laevastikuregistrisse ja laeva omaduste muutumisest tuleb teatada nimetatud registrile. Püügivarustuse väljavahetamine ei ole abikõlblik.

(21)	Kuna Shetland on eesmärgi 1 piirkond, võib abi anda kuni 40 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

(22)

Määruse (EÜ) nr 2792/1999 asjaomased artiklid ja lisa muudeti 1. jaanuaril 2003 määrusega (EÜ) nr 2369/2002. (11) Lisaks määruses (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud tingimustele kehtestati kalalaevade moderniseerimiseks antavale abile piirang, mille kohaselt võib abi anda ainult juhul, kui see ei suurenda püügivarustuse tõhusust.

(23)

Piirangule, mille kohaselt ei tohi abi mõjutada mahutavuse ja mootorivõimsuse kaudu püügimahtu, kehtestati määrusega (EÜ) nr 2369/2002 erand, lubades seda tüüpi abi, kui see vastab määruse (EÜ) nr 2371/2002 (12) artikli 11 lõikele 5, mille kohaselt on lubatud püügimahtu suurendada, kui tegemist on peateki moderniseerimisega ohutuse, töö- ja hügieenitingimuste ning toote kvaliteedi parandamise eesmärgil.

(24)

Püügivarustuse väljavahetamist käsitlevate tingimuste suhtes muudeti määrust (EÜ) nr 2792/1999 26. augustil 2004 jõustunud määrusega (EÜ) nr 1421/2004. (13) Vastavalt muudetud määrusele (EÜ) nr 2792/1999 loetakse püügivahendite asendamise kulusid abikõlblikeks, kui laev kuulub taastamiskava alla ja on kohustatud lõpetama oma osaluse asjaomases kalastustegevuses ning püüdma muid liike teistsuguste püügivahenditega. Sellisel juhul võib komisjon otsustada, et püügivahendite esmane väljavahetamine võidakse lugeda abikõlblikuks kuluks, kui taastamiskava on püügivõimalusi märkimisväärselt vähendanud.

(25)	2004. aasta suuniseid tuleb rakendada kõikide olemasolevate kavade suhtes alates 1. jaanuarist 2005. Kalalaevade moderniseerimiseks antava abi osas viidatakse suunistes määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklitele 9 ja 10 ning III lisa punktile 1.4 ning seega kohaldatakse ka edaspidi samu tingimusi.

(26)

Ühendkuningriigi edastatud teabe põhjal võib järeldada, et ajavahemikul 2002. aasta augustist kuni 2005. aasta juunini anti kalalaevade moderniseerimiseks abi 23 korral, sealhulgas viiel korral mootori väljavahetamiseks ja ühel korral lisamootori paigaldamiseks ning pumba ja siduri väljavahetamiseks.

(27)	Ühendkuningriigi väitel ei mõjutanud ükski abi toel läbi viidud uuendus ühegi kalalaeva kogumahutavust ega mootorivõimsust ja seega oli abi kokkusobiv vastavate suunistega.

(28)	17 korral kalalaevade moderniseerimiseks antud abi kohta, mis ei hõlmanud mootorite väljavahetamist, lisamootori paigaldamist ega pumba ja siduri väljavahetamist, andis Ühendkuningriik teavet, mis näitas, et abi oli kokkusobiv selle andmise ajal kehtinud suunistega.

(29)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktile i ei pruugi ülejäänud kuuel korral antud abi puhul olla siiski tegemist püügimahu suurenemisega mahutavuse või mootorivõimsuse kaudu. Kalalaeva mootori väljavahetamine mõjutab mootorivõimsuse kaudu kalalaeva püügimahtu ja seega ei tohi abi sel eesmärgil anda. Seda kinnitas ka liikmesriikidele oma 5. mai 2003. aasta kirjas (viide D(2003) 37148) kalanduse peadirektor hr Holmquist. Samal põhjusel ei saa lubada abi andmist projektile, mis hõlmas lisamootori paigaldamist ning pumba ja siduri väljavahetamist.

(30)	Põhjenduses 23 osutatud määruse (EÜ) nr 2792/1999 muudatuste osas hõlmasid kõik kuus moderniseerimisprojekti töid allpool tekki ja seega ei kuulu need määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 reguleerimisalasse.

(31)

Põhjendusi 26–30 silmas pidades leiab komisjon, et kava raames kuuele mahutavuse või mootorivõimsuse kaudu püügimahtu mõjutanud moderniseerimisprojektile antud abi ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktiga i ning seega ei sobi kokku 2001. aasta ja 2004. aasta suunistega. Muu kava raames antud abi on siiski kõnealuste tingimustega kooskõlas.

(32)	Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, siis nõuab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et kõnealune liikmesriik võtaks kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada.

(33)	Ühendkuningriik väitis, et komisjon ei tohi nõuda abi tagastamist, kui see on vastuolus õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttega, ning et see põhimõte kehtib kõnealuse juhtumi kohta.

(34)

Kava rahastamiseks kasutati samu fonde, mida kasutati abi andmiseks, mille kohta komisjon tegi negatiivse otsuse käesoleva otsuse põhjenduses 13 osutatud otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ. Komisjon leidis, et nendel juhtudel tuleb fonde vaadelda riiklike ressurssidena asutamislepingu artikli 87 tähenduses. Samas tunnistas komisjon, et kõnealuste juhtumitega seotud konkreetsetel asjaoludel võis mitmete tegurite kokkulangemisel tekkida Shetlandi Saarte Nõukogul ja asjaomastel asutustel õiguspäraseid ootusi seoses sellega, et kõnealune fond on oma olemuselt erafond, mis muudab kokkusobimatu riigiabi tagastamise võimatuks.

(35)

Komisjon leidis siiski, et käesoleval juhul ei saa nendes kahes komisjoni otsuses arvesse võetud asjaolusid samal viisil kohaldada ning õiguspäraseid ootusi ei tekkinud. Komisjon võtab eelkõige arvesse Ühendkuningriigi tegevust ja avaldusi, mis näitavad selgelt, et abi andmise ajal olid vastutavad asutused veendunud, et kava oli tegelikult riigiabi programm ning et kehtisid riigiabieeskirjad.

(36)

Komisjon jõudis sellisele järeldusele, sest erinevalt otsuste 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ alusel antud abist oli kõnealune kava loodud tavalise abikavana ja seotud Shetlandi Saarte Nõukogu poolt kaluritele antavate otsetoetustega. Lisaks sellele näitavad juhtumi konkreetsed asjaolud, et Ühendkuningriigi ametiasutused ise pidasid riigiabieeskirju kohaldatavaiks, sest kaasasid kavas ettenähtud kulutused pidevalt riigiabialastesse aastaaruannetesse, mis esitati komisjonile kooskõlas ühenduse kohustustega. Vastuseks komisjoni tõstatatud küsimustele teatas Ühendkuningriik oma 10. detsembri 2004. aasta kirjas, et „kava raames tehtud maksed kaasati riigiabi iga-aastasesse loendisse ning ülevaade neist saadeti igal aastal komisjonile, nagu nõutud” ning 6. aprilli 2005. aasta kirjas, et „ametiasutused on mitme aasta vältel tegutsenud heas usus ja teadmisel, et kavad vastavad riigiabi eeskirjadele”.

(37)

Võttes arvesse neid avaldusi ja juhtumi asjaolusid, leiab komisjon, et abi tagastamise nõue ei ole vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega. Seega leiab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et Ühendkuningriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et kavast abisaajatelt abi tagasi nõuda, ilma et see piiraks komisjoni 24. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 875/2007 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004) (14) reguleerimisalasse jäävate juhtumite kohaldamist.

(38)	Seoses sellega tuleb märkida, et tõhusa konkurentsi tagamiseks kuuluvad vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 2 tagastatava abi hulka intressid. Intressid tuleb arvutada liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) 794/2004 (15) V peatükile.

(39)	Komisjon palub Ühendkuningriigil tagastada lisatud küsimustik, mis käsitleb tagasinõudemenetluse praegust olukorda, ning koostada nende abisaajate nimekiri, keda tagasinõue hõlmab.

V. JÄRELDUS

(40)	Pidades silmas IV jaotises esitatud hinnangut leiab komisjon, et Ühendkuningriik on andnud kalalaevade moderniseerimiskava raames abi ebaseaduslikult, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(41)	Komisjon leiab, et kava raames antud abi on ühisturuga kokkusobiv, välja arvatud mahutavuse või võimsuse kaudu püügimahtu mõjutanud moderniseerimisprojektile antud abi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Riigiabi, mida Ühendkuningriik on rakendanud kalalaevade moderniseerimiskava raames, on ühisturuga kokkusobiv, kui see antakse moderniseerimisprojektidele, mis ei mõjuta mahutavuse või võimsuse kaudu püügimahtu.

2. Riigiabi, mida Ühendkuningriik on rakendanud kalalaevade moderniseerimiskava raames, ei ole ühisturuga kokkusobiv, kui see antakse moderniseerimisprojektidele, mis mõjutavad mahutavuse või võimsuse kaudu püügimahtu.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud üksikabi ei loeta abiks, kui see vastab määruse (EÜ) nr 875/2007 tingimustele.

Artikkel 3

1. Ühendkuningriik võtab kõik vajalikud meetmed, et nõuda abisaajatelt tagasi kava raames artikli 1 lõikes 2 osutatud kokkusobimatu abi, välja arvatud artiklis 2 osutatud abi.

2. Tagasinõutav abi sisaldab intresse, mis arvutatakse alates kuupäevast, kui abi esimest korda abisaajate käsutusse anti, kuni summa tegeliku tagasimaksmiseni.

3. Intressid arvutatakse liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile.

4. Alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast tühistab Ühendkuningriik kõik kava raames artiklis 1 osutatud tasumata abi maksed.

Artikkel 4

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud kava alusel antud abi nõutakse tagasi viivitamatult ja tõhusalt.

2. Ühendkuningriik tagab, et käesolevat otsust hakatakse rakendama nelja kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 5

1. Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast esitab Ühendkuningriik komisjonile järgmise teabe:

a)	nimekirja abisaajatest, kes on saanud käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud abi, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 875/2007 tingimustele, ning abi kogusumma;

b)	abisaajatelt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

c)	käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjaliku kirjelduse ning

d)	dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2. Ühendkuningriik teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artiklis 1 nimetatud kava raames antud abi on lõplikult tagastatud.

Ühendkuningriik esitab komisjoni taotlusel viivitamata andmed käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta.

Ühendkuningriik esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 13. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT C 293, 2.12.2006, lk 9.

(3) ELT C 293, 2.12.2006, lk 9.

(4) EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(5) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 485/2005 (ELT L 81, 30.3.2005, lk 1).

(6) ELT L 211, 21.8.2003, lk 63.

(7) ELT L 81, 18.3.2006, lk 36.

(8) ELT C 229, 14.9.2004, lk 5.

(9) EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.

(10) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

(11) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 49.

(12) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(13) ELT L 260, 6.8.2004, lk 1.

(14) ELT L 193, 25.7.2007, lk 6.

(15) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1935/2006 (ELT L 407, 30.12.2006).

22.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 48/71

KOMISJONI OTSUS,

13. november 2007,

Riigiabi C 38/2006 (ex NN 93/2005) – Ühendkuningriigis rakendatud kalatehaste moderniseerimiskava

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5397 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/154/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele, (2)

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

15. juuni 2004. aasta kirjas teatas Ühendkuningriigi kodanik komisjonile Shetlandi saarte nõukogu (Ühendkuningriigi riigiasutus Shetlandi saartel) antavast ebaseaduslikust abist. Komisjon palus 24. augusti 2004. aasta, 4. veebruari 2005. aasta, 11. mai 2005. aasta ja 16. detsembri 2005. aasta kirjas Ühendkuningriigil esitada teavet kõnealuse abi kohta. Ühendkuningriik saatis komisjonile täiendavat teavet 10. detsembri 2004. aasta, 6. aprilli 2005. aasta, 8. septembri 2005. aasta ja 31. jaanuari 2006. aasta kirjas.

(2)	13. septembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Ühendkuningriik esitas märkused kõnealuse juhtumi kohta 2006. aasta 16. oktoobri ja 2007. aasta 30. jaanuari kirjas.

(3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas28. novembril 2006. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta. Ühtki märkust ei esitatud.

II. ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(4)	Shetlandi saarte nõukogu tegi kalandussektorile toetusmakseid kahe üldise abimeetme raames nimetuste all „abi kalapüügi ja kalatöötlemissektorile” ning „abi kalakasvatussektorile”, mis tegelikult koosnesid mitmest eri tüüpi abikavast, üks nendest kavadest oli nn kalatehaste moderniseerimiskava.

(5)

Kalatehaste moderniseerimiskava (edaspidi „kava”) raames oli võimalik abi anda uute töötlemismasinate ja -seadmete ostmiseks ning kalatehaste ehitamiseks, moderniseerimiseks või laiendamiseks. Masinate või hoonete remont ei olnud siiski abikõlblik. Kasutatud seadmete remondiks anti abi üksnes eriasjaoludel ning sõltumatu laevamehaanik pidi neid kontrollima ja kinnitama, et seadmed on täielikult töökorras.

(6)

Toetust anti kuni 20 % ulatuses abikõlblikest kuludest, toetuse ülemmäär oli 20 000 Suurbritannia naelsterlingit alla 1 000 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse käibega tehastele, 25 000 Suurbritannia naelsterlingit 1 000 000 kuni 3 000 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse käibega tehastele ning 30 000 Suurbritannia naelsterlingit üle 3 000 000 Suurbritannia naelsterlingi suuruse käibega tehastele.

(7)

Alates 13. augustist 1993 kuni 15. detsembrini 2004 anti kava alusel toetust äriühingule Shetland Fish Products Limited. See on äriühing, kes tegeleb muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalajahu ja -õli tootmisega. Kõnealusele äriühingule maksti järgmisi toetusi:

a)	13. augustil 1997. aastal eraldati 24 800 Suurbritannia naelsterlingit, et toetada Alfa Lavali lahuti ostmist, mis lahutab kalaõli keedetud pressimisvedelikust;

b)	3. septembril 1998. aastal eraldati 1 592 Suurbritannia naelsterlingit, et toetada tehasehoone osalist renoveerimist; seda tööd tehti osana tehase moderniseerimistööst, et aidata viimasel täita õhku eralduvaid saasteaineid käsitlevaid nõudeid;

c)	7. jaanuaril 1999. aastal anti 3 600 Suurbritannia naelsterlingit, et toetada uue söödavindi ostmist tehase kalabasseinide jaoks;

d)	25. veebruaril 1999. aastal eraldati 9 479 Suurbritannia naelsterlingit, et toetada uue vee-eemaldussüsteemi paigaldamist, et vähendada liigse vee kogust kalabasseinides;

e)	10. detsembril 1999. aastal anti 19 480 Suurbritannia naelsterlingit, et toetada tehases dekanterite vahetamist, parandades seeläbi tootmist ja suurendades tõhusust;

f)	19. jaanuaril 2001. aastal anti 14 949,86 Suurbritannia naelsterlingit, et toetada rõhu all aurutamise süsteemi paigaldamist eesmärgiga suurendada energiatõhusust tehases ja tootmises ning

j)	15. detsembril 2004. aastal anti 19 700 Suurbritannia naelsterlingit, et toetada kala mahalaadimise kraana ostmist, et võimaldada lossida tehases suuremaid laevu, suurendada usaldusväärsust ja varuosade kättesaadavust.

(8)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et kava tingimused ja suurem osa antud abist olid ühisturuga kokkusobivad, kuna need vastasid nõukogu 21. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3699/93 (millega kehtestatakse ühenduse poolt kalandus- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriumid ja kord) (4) ja nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord), (5) mis kehtisid asjaomaste toetuste andmise ajal.

(9)

Komisjon kahtles siiski äriühingule Shetland Fish Products Limited antud abi ühisturuga kokkusobivuses, kuna seda abi anti investeeringute tegemiseks selliste kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisse ja turustamisse, mida kavatseti kasutada ja töödelda muul eesmärgil kui inimtoiduks, mis oli määruste (EÜ) nr 3699/93 ja (EÜ) nr 2792/1999 kohaselt keelatud.

III. ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED

(10)	Oma 16. oktoobri 2006. aasta vastuses esitas Ühendkuningriik täiendavat teavet äriühingule Shetland Fish Products Limited antud toetuste kohta.

(11)

Ühendkuningriik kinnitas, et kõnealusele äriühingule antud abi ei saa pidada vastavaks määrustes (EÜ) nr 3699/93 ja (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud nõuetele. Ta väitis, et kava haldavad asutused ei olnud toetuste kinnitamise ajal teadlikud sellest, et abi andmine kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemiseks ja turustamiseks, mida kavatsetakse kasutada ja töödelda muul eesmärgil kui inimtoiduks, oli kõnealuste määruste kohaselt välistatud.

(12)

Ühendkuningriik märkis siiski, et vähemalt üks tehtud investeeringutest, nimelt 3. septembril 1998. aastal antud 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurune toetus, oli seotud keskkonnaalaste täiendustega, tegemist oli ühe äriühingu tootmishoone renoveerimisega, mille eesmärk oli tihendada hoonet, vähendades seeläbi halvalõhnalist õhusaastet. Ühendkuningriigi väitel võis kõnealust abi pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunktile b.

(13)

Lõpetuseks väitis Ühendkuningriik, et kui komisjon teeb negatiivse otsuse, ei tohiks nõuda enne 2003. aasta 3. juunit antud toetuse tagastamist, kuna see oleks vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega. Sellega seoses viitas Ühendkuningriik komisjoni 3. juuni 2003. aasta otsusele 2003/612/EÜ, mis käsitleb laene püügikvoodi ostmiseks Shetlandi saartel (Ühendkuningriik) (6) ja komisjoni 7. detsembri 2005. aasta otsusele 2006/226/EÜ (äriühingu Shetland Leasing and Property Developments Ltd. investeeringud Shetlandi saartel (Ühendkuningriik)), (7) väites, et kuni 3. juunini 2003 käsitas Shetlandi saarte nõukogu õigustatult kõnealuseks toetuse maksmiseks kasutatavaid vahendeid pigem erasektori kui avaliku sektori omadena.

IV. ABI HINDAMINE

(14)	Esiteks tuleb kindlaks määrata, kas meedet saab pidada riigiabiks ja kui saab, siis kas meede on ühisturuga kokkusobiv.

(15)

Abi anti ühele kalandussektoris tegutsevale äriühingule ja on seetõttu valikulise iseloomuga. Abi andis Shetlandi saarte nõukogu riigi vahenditest äriühingule Shetland Fish Products Limited, kes otseselt konkureerib teiste kalandussektori äriühingutega nii Ühendkuningriigis kui ka muudes liikmesriikides. Seetõttu kahjustab kõnealune abi konkurentsi või ähvardab seda teha ja kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(16)

Ühendkuningriigi väitel kohaldati kahte üldkava enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Igal juhul ei saanud Ühendkuningriik varasemate andmete puudumise tõttu tõendada, et abimeetmed olid olemas juba enne Ühendkuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega. Lisaks kinnitas Ühendkuningriik, et abikavasid on aastate jooksul muudetud ja et kõnealustest muudatustest ei ole komisjoni EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 (endise artikli 93 lõike 3) kohaselt teavitatud. Seetõttu tuleb abimeetmeid käsitada uue abina.

(17)

Määrusega (EÜ) nr 659/1999 ei ole sätestatud aegumistähtaega, mis on seotud sellise abi uurimisega, mis on ebaseaduslik kõnealuse määruse artikli 1 punkti f tähenduses, see tähendab mis on rakendatud ilma, et komisjonil oleks olnud võimalus jõuda otsusele kõnealuse abi kokkusobivuses ühisturuga. Kuid kõnealuse määruse artiklis 15 on sätestatud, et komisjonil on kümne aasta jooksul õigus abi tagasi nõuda ja et aegumistähtaeg algab päevast, millal ebaseaduslik abi abisaajale määratakse ja et selle tähtaja katkestab igasugune komisjoni võetud meede. Seda arvestades leiab komisjon, et käesoleval juhul ei ole mõtet uurida selle aegumistähtaja piiresse jäävat abi, see tähendab abi, mis on antud rohkem kui kümme aastat tagasi alates hetkest, kui komisjon sellega seoses mingeid meetmeid võttis.

(18)	Komisjon leiab, et käesoleval juhul katkestati see tähtaeg komisjoni poolt 24. augustil 2004 Ühendkuningriigile esitatud teabenõudega. See aegumistähtaeg kehtib seega abi suhtes, mis on abisaajatele antud enne 24. augustit 1994. Seetõttu hindab komisjon ainult abi, mis anti pärast 24. augustit.

(19)

Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab mõnele EÜ asutamislepinguga ettenähtud erandile. Kalandussektorile antava riigiabi puhul võib riigiabi pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise 2004. aasta suuniste (8) (edaspidi „2004. aasta suunised”) tingimustele. Kõnealuste suuniste punkti 5.3 teise lõigu kohaselt „hinnatakse ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses vastavalt abiprogrammi käivitanud haldusakti jõustumise ajal kehtinud suunistele”. Seetõttu tuleb kõnealuse abi hindamisel võtta aluseks abi kokkusobivus kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise 1997. aasta suunistega (9) (edaspidi „1997. aasta suunised”) ning kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise 2001. aasta suunistega (10) (edaspidi „2001. aasta suunised”).

(20)

1997. ja 2001. aastate suuniste punkti 2.3 kohaselt võib kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemisse ja turustamisse tehtavateks investeeringuteks antud abi pidada ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui abi andmise tingimused on võrreldavad määrustes (EÜ) nr 3699/93 ja (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud asjaomaste tingimustega ja on vähemalt sama ranged ning kui abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile kõnealuste määruste IV lisas sätestatud riiklike ja ühenduse toetuste kogumäära.

(21)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 3699/93 artiklile 11 ja selle III lisa punktile 2.4 ning määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklile 13 ja selle III lisa punktile 2.4 peavad abikõlblikud investeeringud olema seotud eelkõige hoonete ja seadmete ehitamise ja soetamisega, sellise uue varustuse ja uute seadmete soetamisega, mis on vajalikud kalasaagi- ja akvakultuuritoodete töötlemiseks ja turustamiseks alates nende lossimisest kuni lõpptoote valmimiseni, ning uute tehnoloogiate rakendamisega, mille eesmärk on eelkõige tõsta konkurentsivõimet.

(22)

Kõnealuste sätete kohaselt ei ole investeeringud abikõlblikud, kui need on seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemise ja turustamisega, erandiks on üksnes kala- ja akvakultuuritööstuse jäätmete käitlemisega, töötlemisega ja turustamisega seotud investeeringud.

(23)

Ühendkuningriik kinnitas, et kogu äriühingule Shetland Fish Products Limited antud abi oli seotud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemise ja turustamisega. Seetõttu ei vasta abi põhjenduses 22 nimetatud sätetele ja seega ka 1997. ja 2001. aastate suuniste tingimustele ning on sellest tulenevalt ühisturuga kokkusobimatu.

(24)	Ühendkuningriik märkis siiski, et 3. septembril 1998. aastal antud 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurune toetus oli mõeldud investeeringuteks keskkonnaalastesse täiendustesse, mis vastab määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunktile b.

(25)

Määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunkti b kohaselt peetakse abikõlblikuks selliste III jaotises osutatud valdkondades tehtud investeeringutega seotud abi, mille eesmärk on parandada hügieenitingimusi või inimeste ja loomade tervist, tõsta toote kvaliteeti või vähendada keskkonnasaastatust. Üks III jaotises käsitletud valdkondadest on kalandus- ja akvakultuuritoodete töötlemine ja turustamine (kõnealuse jaotise punkt 2.4). Seetõttu võib töötlemiseks ja turustamiseks ettenähtud investeeringuabi tõepoolest pidada kokkusobivaks, isegi kui see anti muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud toodete töötlemise ja turustamisega tegelevale äriühingule, juhul kui investeeringu eesmärk on vähendada keskkonnasaastatust.

(26)

Toetus anti selleks, et toetada ühe äriühingu tootmishoone renoveerimist eesmärgiga tihendada hoonet, vähendades seeläbi õhku eralduvaid halvalõhnalisi saasteaineid. Komisjon leiab, et kõnealust liiki abi võib pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 3699/93 III lisa punkti 2.0 alapunktile b ning et kõnealune 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurune toetus on seega ühisturuga kokkusobiv.

(27)	Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt peab komisjon ebaseadusliku abi kohta tehtud negatiivse otsuse korral otsustama, kas asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et abisaajalt abi tagasi saada.

(28)	Ühendkuningriik on tõstatanud küsimuse, et komisjon ei või nõuda abi tagastamist, kui tagastamine on vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ja väidab, et nimetatud põhimõte kehtib kõnealusel juhtumil.

(29)

Kava rahastamisel kasutati samu vahendeid kui nende toetuste rahastamisel, mille kohta tegi komisjon otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ negatiivse otsuse, nagu on osutatud põhjenduses 13. Kõnealustel juhtudel leidis komisjon, et nimetatud vahendeid tuleb käsitada riigi ressurssidena EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samal ajal möönis komisjon, et kõnealuste juhtumite konkreetsetes asjaoludes tekitasid Shetlandi ametiasutused ja organid mitme sündmuse kokkulangemise teel õiguspäraseid ootusi, et asjaomane fond on oma olemuselt erafond ja mis välistas ebaseadusliku riigiabi tagastamise.

(30)

Komisjon leiab siiski, et kõnealuse juhtumi korral ei saa otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ arvesse võetud asjaolusid kohaldada samal viisil ja et õiguspäraseid ootusi ei ole tekitatud. Komisjon märgib, et eelkõige näitavad Ühendkuningriigi tegevus ja väited selgelt, et abi andmise ajal olid vastutavad ametiasutused veendunud selles, et tegelikult on kava riigiabikava ja et kõnealuse abi suhtes kehtivad riigiabieeskirjad.

(31)

Sellise järelduseni jõudmisel juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et hoolimata otsustes 2003/612/EÜ ja 2006/226/EÜ käsitletud abist koostati kõnealune kava tavapärase abikavana ja selles käsitletakse kaluritele antavaid otsetoetusi, mida otseselt eraldab Shetlandi saarte nõukogu. Lisaks nähtub kõnealuse juhtumi konkreetsest asjaoludest selgelt, et Ühendkuningriik leidis, et kava suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju, kuna ta oli järjepidevalt kajastanud abikava raames tehtavaid kulutusi komisjonile ühenduse kohustuste kohaselt saadetud Ühendkuningriigi riigiabi aastaaruannetes. Õigupoolest nentis Ühendkuningriik, vastates oma 10. detsembri 2004. aasta kirjas komisjoni tõstatatud küsimustele, et „kavade raames tehtud toetusmakseid on paljude aastate jooksul märgitud riigiabi aastaaruandes ja igal aastal saadetud komisjonile vastavalt nõuetele” ning 6. aprilli 2005. aasta kirjas, et „meie ametiasutused tegutsesid paljude aastate jooksul heas usus ja olles veendunud, et kavad on riigiabieeskirjadega kooskõlas”.

(32)

Lähtuvalt nendest väidetest ja juhtumi asjaoludest leiab komisjon, et abi tagastamise nõuet ei saa pidada ühenduse õiguse üldpõhimõttega vastuolus olevaks. Sellest tulenevalt leiab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, et Ühendkuningriik peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et kõnealuse kava alusel toetust saanutelt abi tagasi saada, ilma et see mõjutaks 24. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 875/2007 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004) (11) reguleerimisalasse kuuluvaid juhtumeid.

(33)	Seoses sellega tuleb märkida, et määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad tõhusa konkurentsi taastamise tagamiseks kuuluma tagastatava abi hulka intressid. Intress tuleb arvutada komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (12) V peatüki kohaselt.

(34)	Komisjon palub Ühendkuningriigil saata talle tagasi lisatud küsimustik tagasinõudmismenetluse hetkeseisu kohta.

V. JÄRELDUS

(35)	Võttes arvesse IV jaos esitatud hinnangut leiab komisjon, et Ühendkuningriik on kalatehaste moderniseerimiskava alusel andnud ebaseaduslikult abi äriühingule Shetland Fish Products Limited, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(36)

Komisjon leiab, et kõnealune abi on ühisturuga kokkusobimatu 13. augustil 1997. aastal, 7. jaanuaril 1999. aastal, 25. veebruaril 1999. aastal, 10. detsembril 1999. aastal, 19. jaanuaril 2001. aastal ja 15. detsembril 2004. aastal antud toetuste osas, mis moodustavad kokku 92 009 Suurbritannia naelsterlingit.

(37)	3. septembril 1998. aastal antud 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suurust toetust peetakse ühisturuga kokkusobivaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kalatehaste moderniseerimiskava alusel äriühingule Shetland Fish Products antud abi on 3. septembril 1998. aastal antud 1 592 Suurbritannia naelsterlingi suuruse toetuse osas ühisturuga kokkusobiv.

2. Kalatehaste moderniseerimiskava alusel äriühingule Shetland Fish Products antud abi on 13. augustil 1997. aastal, 7. jaanuaril 1999. aastal, 25. veebruaril 1999. aastal, 10. detsembril 1999. aastal, 19. jaanuaril 2001. aastal ja 15. detsembril 2004. aastal antud toetuste osas, mis moodustavad 92 009 Suurbritannia naelsterlingit, ühisturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud üksiktoetus ei kujuta endast abi, kui on täidetud määruses (EÜ) nr 875/2007 sätestatud tingimused.

Artikkel 3

1. Ühendkuningriik nõuab abisaajalt tagasi artikli 1 lõikes 2 osutatud kava alusel antud ühisturuga kokkusobimatu abi, v.a artiklis 2 sätestatud juhul.

2. Tagastatavalt abilt arvutatakse intressi alates kuupäevast, mil abisummad kasutajale anti, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

3. Intress arvutatakse määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatüki kohaselt.

4. Alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast tühistab Ühendkuningriik kõik artikli 1 lõikes 2 nimetatud kava alusel tasumata toetuste maksed.

Artikkel 4

1. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud kava alusel antud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2. Ühendkuningriik tagab käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast sellest teatamise kuupäeva.

Artikkel 5

1. Kahe kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamist esitab Ühendkuningriik komisjonile järgmise teabe:

a)	abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid), mis ei vasta määruses (EÜ) nr 875/2007 sätestatud tingimustele;

b)	käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ning

c)	dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.

2. Ühendkuningriik teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artikli 1 lõikes 2 viidatud kava alusel antud abi on lõplikult tagastatud.

Ühendkuningriik esitab komisjoni taotlusel viivitamata andmed käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta.

Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 13. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT C 289, 28.11.2006, lk 10.

(3) ELT C 289, 28.11.2006, lk 10.

(4) EÜT L 346, 31.12.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 25/97 (EÜT L 6, 10.1.1997, lk 7).

(5) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 485/2005 (ELT L 81, 30.3.2005, lk 1).

(6) ELT L 211, 21.8.2003, lk 63.

(7) ELT L 81, 18.3.2006, lk 36.

(8) ELT C 229, 14.9.2004, lk 5.

(9) EÜT C 100, 27.3.1997, lk 12.

(10) EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7.

(11) ELT L 193, 25.7.2007, lk 6.

(12) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1935/2006 (ELT L 407, 30.12.2006).

22.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 48/78

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel omavad õiguslikku toimet ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 101 – Ühtsed sätted ainult sisepõlemismootoriga või hübriidelektrijõuallikaga käitatavate sõiduautode tüübikinnituse kohta seoses süsinikdioksiidi heitmete ning kütusekulu ja/või elektrienergia kulu ning ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega, ja ainult elektrijõuallikaga käitatavate M1- ja N1-kategooria sõidukite tüübikinnituse kohta seoses elektrienergia kulu ning ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega

Eeskirja esialgse versiooni 7. täiendus – jõustumiskuupäev: 18. juuni 2007

19.6.2007 ELTs L 158 avaldatud eeskirja nr 101 muudatus

Punkti 1 muudetakse järgmiselt (joonealust märkust (1) ei muudeta):

„1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite (1) suhtes seoses:

a)	süsinikdioksiidi (CO2) heitme mõõtmise ja kütusekulu mõõtmise ja/või elektrienergia kulu ning ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega ainult sisepõlemismootoriga või hübriidelektrijõuallikaga käitatavate sõidukite puhul

b)	ning ainult elektrijõuallikaga käitatavate sõidukite elektrienergia kulu ja ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega.

Seda ei kohaldata N1-kategooria sõidukite suhtes, kui koos esinevad järgmised tegurid:

a)	kõnealust tüüpi sõidukile paigaldatud mootori tüübile on antud tüübikinnitus vastavalt eeskirjale nr 49 ja

b)	N1-kategooria sõidukite tootja aastane ülemaailmne kogutoodang jääb alla 2 000.”

Lisatakse punktid 2.7 ja 2.8 järgmises sõnastuses:

„2.7.

„veok” – N1-kategooria mootorsõiduk, mis on konstrueeritud ja valmistatud ainult või põhiliselt kaupade veoks.

2.8.	„kaubik” – veok, mille kabiin on kerega kokku ehitatud.”

Punktid 2.7.–2.16. (endised) nummerdatakse ümber punktideks 2.9.–2.18.

Punkt 3.3 sõnastatakse järgmiselt:

„3.3.

Kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk esitatakse kinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele. M1- ja N1-kategooria sõidukeid, millele on antud tüübikinnitus heitmete suhtes vastavalt eeskirjale nr 83, kontrollib tehniline teenistus, et teha kindlaks, kas ainult sisepõlemismootori või hübriidelektrijõuallikaga käitatav sõiduk vastab selle tüübi suhtes kohaldatavatele piirnormidele, mis on esitatud eeskirjas nr 83.”

Punkt 5.2.1 sõnastatakse järgmiselt:

„5.2.1.

CO2 heitmeid ja kütusekulu mõõdetakse vastavalt 6. lisas kirjeldatud katsemenetlusele. Sõidukeid, mis ei saavuta töötsüklis nõutavaid kiirenduse ja suurima kiiruse väärtusi, kasutada nii, et gaasipedaal oleks vajutatud täielikult põhja, kuni saavutatakse uuesti nõutav töökõver. Kõrvalekalded katsetsüklist tuleb registreerida katseprotokollis.”

Punkte 7.1. – 7.1.3. muudetakse järgmiselt (lisatakse viide uuele joonealusele märkusele): (4)

„7.1. Ainult sisepõlemismootoriga käitatavad sõidukid, välja arvatud sõidukid, mis on varustatud perioodiliselt regenereeriva saasteainete kontrollisüsteemiga

Tüübikinnitust võib laiendada sama tüüpi sõidukitele või ka eri tüüpi sõidukitele, mis erinevad üksteisest 4. lisas kirjeldatud karakteristikute poolest, kui tehnilise teenistuse mõõdetud süsinikdioksiidi heitmed ei ületa tüübikinnitusväärtust enam kui 4 protsenti M1-kategooria sõidukite ja 6 protsenti N1-kategooria sõidukite puhul:

7.1.1.

tuletatud mass;

7.1.2.

lubatud täismass;

7.1.3.

keretüüp:

a)	M1-kategooria puhul: sedaan, luukpära, universaal, kupee, kabriolett, mitmeotstarbeline sõiduk; (4)

b)	N1-kategooria puhul: veoauto, kaubik.”

Lisatakse joonealune märkus (4) järgmises sõnastuses:

„(4)	Nagu määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2).”

Punkt 7.2 sõnastatakse järgmiselt:

„7.2. Ainult sisepõlemismootoriga käitatavad sõidukid, mis on varustatud perioodiliselt regenereeriva saasteainete kontrollisüsteemiga

Tüübikinnitust võib laiendada sama tüüpi sõidukitele või ka eri tüüpi sõidukitele, mis erinevad punktides 7.1.1–7.1.5 esitatud ja 4. lisas kirjeldatud karakteristikute poolest, ei ületa aga 10. lisas esitatud sõidukitüüpkonna tüübikarakteristikuid, kui tehnilise teenistuse mõõdetud CO2 heitmed ei ületa tüübikinnituse väärtust rohkem kui 4 protsenti M1-kategooria sõidukite puhul ja 6 protsenti N1-kategooria sõidukite puhul ja kui kohaldatakse sama tegurit Ki.

Tüübikinnitust võib laiendada sama tüüpi sõidukitele, millel on erinev tegur Ki, kui tehnilise teenistuse mõõdetud CO2 korrigeeritud väärtus ei ületa tüübikinnituse väärtust rohkem kui 4 protsenti M1-kategooria sõidukite puhul ja 6 protsenti N1-kategooria sõidukite puhul.”

Punkte 7.4–7.4.3 muudetakse järgmiselt:

„7.4. Hübriidelektrijõuallikaga käitatavad sõidukid

Tüübikinnitust võib laiendada sama tüüpi sõidukitele või ka eri tüüpi sõidukitele, mis erinevad üksteisest järgmiste 4. lisas kirjeldatud karakteristikute poolest, kui tehnilise teenistuse mõõdetud süsinikdioksiidi heitmed ja elektrienergia kulu ei ületa tüübikinnitusväärtust enam kui 4 protsenti M1-kategooria sõidukite puhul ja 6 protsenti N1-kategooria sõidukite puhul:

7.4.1.

tuletatud mass;

7.4.2.

lubatud täismass;

7.4.3.

keretüüp:

a)	M1-kategooria puhul: sedaan, luukpära, universaal, kupee, kabriolett, mitmeotstarbeline sõiduk; (4)

b)	N1-kategooria puhul: veoauto, kaubik.”

Lisatakse punktid 7.5–7.6.3 järgmises sõnastuses:

„7.5. Tüübikinnituse laiendamine samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele N1-kategooria sõidukitele, mida käitatakse kas ainult sisepõlemismootoriga või hübriidelektrijõuajamiga

7.5.1.

N1-kategooria sõidukite puhul, millele on antud tüübikinnitus sõidukitüüpkonda kuulumise alusel punktis 7.6.2 kirjeldatud menetluse teel, võib tüübikinnitust samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele sõidukitele laiendada ainult juhul, kui tehniline teenistus leiab, et uue sõiduki kütusekulu ei ületa selle sõiduki kütusekulu, millel sõidukitüüpkonna kütusekulu põhineb.

Tüübikinnitust võib laiendada ka sõidukile, mis:

a)	on üle 110 kg raskem kui sõidukitüüpkonna liige, mille suhtes katsed läbi viidi, tingimusel, et sõiduk ei ole sõidukitüüpkonna kergeimast liikmest üle 220 kg raskem,

b)	on ainult rehvide suuruse erinevuse tõttu madalama jõuülekandearvuga kui sõidukitüüpkonda kuuluv sõiduk, mille suhtes katsed läbi viidi ja

c)	vastab sõidukitüüpkonnale igas muus mõttes.

7.5.2.

N1-kategooria sõidukite puhul, millele on antud tüübikinnitus sõidukitüüpkonda kuulumise alusel punktis 7.6.3 kirjeldatud menetluse teel, võib tüübikinnitust samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele sõidukitele laiendada ainult juhul, kui tehniline teenistus leiab, et uue sõiduki kütusekulu ei ole väiksem sõidukitüüpkonna vähima kütusetarbimisega sõiduki omast ega suurem sõidukitüüpkonna suurima kütusetarbimisega sõiduki omast.

7.6. Tüübikinnituse andmine samasse sõidukitüüpkonda kuuluvatele sellistele N1-kategooria sõidukitele, mida käitatakse kas ainult sisepõlemismootoriga või hübriidelektrijõuajamiga,

N1-kategooria sõidukitele võib tüübikinnituse anda punktis 7.6.1 määratletud sõidukitüüpkonda kuulumise alusel, kasutades ühte punktides 7.6.2 ja 7.6.3 kirjeldatud meetodit.

7.6.1. N1-kategooria sõidukeid võib rühmitada sõidukitüüpkondadesse käesoleva eeskirja mõistes juhul, kui järgmised parameetrid on samased või määratud piirides:

7.6.1.1.

Samased parameetrid on järgmised:

a)	tootja ja tüüp vastavalt 4. lisa punkti 2 määratlusele,

b)	mootori töömaht,

c)	heitgaaside kontrollimissüsteemi tüüp,

d)	toitesüsteemi tüüp, nagu on määratletud 4. lisa punktis 6.7.2.

7.6.1.2.

Järgmised parameetrid peavad jääma nimetatud piiridesse:

a)	jõuülekandearvud (mitte üle 8 protsendi madalaimast kõrgem), nagu on määratletud 4. lisa punktis 6.10.3,

b)	tuletatud mass (mitte üle 220 kg kõige raskemast kergem),

c)	esipind (mitte üle 15 protsendi kõige suuremast väiksem),

d)	mootori võimsus (mitte üle 10 protsendi kõige suuremast väärtusest väiksem).

7.6.2. Punkti 7.6.1 määratluse kohasele sõidukitüüpkonnale võib anda tüübikinnituse süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu andmete alusel, mis on ühised kõigile sõidukitüüpkonna liikmetele. Tehniline teenistus peab valima katsete läbiviimiseks sellise sõidukitüüpkonna liikme, mille süsinikdioksiidi heitmete tase on arvatavalt kõrgeim. Mõõtmised viiakse läbi punktis 5 ja 6. lisas kirjeldatud viisil ja punktis 5.5 kirjeldatud meetodil tõlgendatud tulemusi kasutatakse kõigi sõidukitüüpkonna liikmete ühiste tüübikinnituse väärtustena.

7.6.3. Punkti 7.6.1 määratluse kohasesse sõidukitüüpkonda rühmitatud sõidukitele võib anda tüübikinnituse iga sõidukitüüpkonna liikme kohta esitatavate süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu andmete alusel. Tehniline teenistus valib katsete läbiviimiseks sellised kaks sõidukitüüpkonna liiget, mille süsinikdioksiidi heitmete tase on arvatavalt kõrgeim ja madalaim. Mõõtmised viiakse läbi punktis 5 ja 6. lisas kirjeldatud viisil. Kui tootja esitatud andmed nimetatud kahe sõiduki kohta jäävad punktis 5.5 kirjeldatud lubatud hälbe piiridesse, võib tüübikinnituse väärtustena kasutada tootja poolt kõigi sõidukitüüpkonna liikmete kohta antud süsinikdioksiidi heitmete andmeid. Kui tootja esitatud andmed ei jää lubatud hälbe piiridesse, kasutatakse tüübikinnituse väärtustena punktis 5.5 kirjeldatud meetodil saadud andmeid ning tehniline teenistus valib sobiva arvu sõidukitüüpkonna teisi liikmeid lisakatseteks.”

4. lisa

PEALKIRJA muudetakse järgmiselt (lisatakse viide uuele joonealusele märkusele): (6)

„TEATIS (6)”

Lisatakse joonealune märkus (6) järgmises sõnastuses:

„(6)	Sõidukite puhul, millele antakse tüübikinnitus sõidukitüüpkonda kuulumise alusel vastavalt punktile 7.6, peab iga sõidukitüüpkonda kuuluv sõiduk olema varustatud käeoleva teatisega.”

Punkti 6.3 muudetakse järgmiselt (lisatakse viide uuele joonealusele märkusele): (7)

6.3. Keretüüp:

6.3.1.

M1-kategooria puhul: sedaan, luukpära, universaal, kupee, kabriolett, mitmeotstarbeline sõiduk (2) (7)

6.3.2.

N1-kategooria puhul: veoauto, kaubik. (2)”

Lisatakse joonealune märkus (7) järgmises sõnastuses:

„(7)	Nagu määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2).”

Punkti 7 muudetakse järgmiselt:

7. Tüübikinnituse väärtused.”

22.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 48/82

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 406, 30. detsember 2006 )

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 tekst asendatakse järgmisega:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1927/2006,

20. detsember 2006,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 159 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vaatamata globaliseerumise positiivsetele mõjudele majanduskasvule, töökohtadele ja heaolule ning vajadusele Euroopa konkurentsivõimet struktuurimuutuste abil veelgi tõsta, võib globaliseerumisel olla ka negatiivseid tagajärgi mõnede sektorite kõige ohustatumatele ja kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Seetõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”), millele oleks juurdepääs kõikidel liikmesriikidel ja mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on maailma kaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

(2)

On vaja säilitada Euroopa väärtusi ja edendada õiglase väliskaubanduse arengut. Globaliseerumise negatiivsete mõjudega tuleks eelkõige tegeleda pikaajalise ja säästva ühenduse kaubanduspoliitika strateegia abil, mille eesmärk on saavutada kõrged sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid. Fondi abi peaks olema dünaamiline ja võimeline kohanema turutingimustega, mis on pidevalt muutuvad ja sageli ettenägematud.

(3)

Fond peaks andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, mis kannatavad tõsiste majandusmuutuste tõttu. Fond peaks edendama ettevõtlust, näiteks mikrokrediitidega või koostööprojektide loomisega.

(4)

Käesoleva määruse alusel võetud meetmed tuleks määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse ümberpaiknemise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, tagamaks et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse töötajatele piirkondades ja majandussektorites, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem. Selline ümberpaiknemine ei ole tingimata koondunud ühte ja samasse liikmesriiki. Sellisel erandjuhul võivad liikmesriigid seega esitada ühistaotlusi fondist toetuse saamiseks.

(5)	Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv ühenduse teiste poliitikatega ning kooskõlas ühenduse õigustikuga, eelkõige struktuurifondide toetustega, andes tõelist lisaväärtust ühenduse sotsiaalpoliitikale.

(6)	Fondi eelarveraamistik on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”) punktis 28.

(7)

Käesoleva määruse alusel rahastatav konkreetne meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Koordineerimine olemasolevate või kavandatavate moderniseerimise ja ümberkorraldamise meetmetega piirkondliku arengu raames on siiski vajalik, ehkki sellise koordineerimise tulemuseks ei tohiks olla fondist rahastatavate meetmete jaoks paralleelsete või täiendavate juhtimisstruktuuride loomine.

(8)

Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist, peaksid kulud olema toetuskõlblikud alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab asjaomastele töötajatele individuaalse teenuse osutamist. Võttes arvesse vajadust tegutseda sihipäraselt, keskendudes konkreetselt tööturule naasmisele, tuleks fondist saadud rahalise toetuse kasutamise suhtes kehtestada tähtaeg.

(9)

Siiski peaksid jääma toetust saavad liikmesriigid vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja ühenduse poolt rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5) (edaspidi „finantsmäärus”). Liikmesriigid peaksid fondist saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama.

(10)	Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus võib aidata komisjonil ja asjaomasel liikmesriigil läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi fondile esitatud toetuse taotluste hindamisel.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Kuna fondi rakendusperiood on seotud finantsraamistiku kestusega 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, peaks toetus olema kättesaadav kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajatele alates 1. jaanuarist 2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Eesmärgiga stimuleerida Euroopa Liidus majanduskasvu ja luua rohkem töökohti luuakse käesoleva määrusega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”), et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

Fondi rakendusperiood on seotud 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva finantsraamistikuga.

2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

Artikkel 2

Sekkumiskriteeriumid

Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige oluline impordi kasv Euroopa Liitu või kiire ELi turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

a)	nelja kuu jooksul koondatakse mõne liikmesriigi ettevõttes vähemalt 1 000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures; või

b)	üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 sektoris NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 1 000 töötajat.

Väikestel tööturgudel või eriolukorras võib asjaomase liikmesriigi poolt nõuetekohaselt põhjendatud fondi toetuse taotluse lugeda vastuvõetavaks isegi siis, kui punktides a ja b sätestatud tingimusi ei ole täielikult täidetud, juhul kui koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Eriolukordade puhul antud toetuste kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada 15 % fondist.

Artikkel 3

Toetuskõlblikud meetmed

Fondist võib anda rahalist toetust aktiivsetele tööturu meetmetele, mis võivad moodustada individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osa, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud:

tööotsingute toetamisele, kutsenõustamisele, täpseid vajadusi arvessevõtvale koolitusele ja ümberõppele, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimisele nagu ka töövahendusele ja ettevõtluse edendamisele või toetusele tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana;

b)	erimeetmetele, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus või toetus elukestva õppega seotud ja koolitusmeetmetes osalejatele; ja

c)	meetmetele ergutamaks eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid või vanemaid töötajaid tööturule jääma või sinna naasma.

Fondist ei rahastata sotsiaalkaitse passiivseid meetmeid.

Asjaomase liikmesriigi algatusel võib fond rahastada ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid fondi rakendamiseks.

Artikkel 4

Rahalise toetuse liik

Rahalise toetuse liik Komisjon määrab rahalise toetuse ühekordse maksena, mis tehakse liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõike 1 punktile b ning lõigetele 5 ja 6.

Artikkel 5

Taotlused

1. Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks sätestatud tingimuste täitmise kuupäevast. Asjaomane liikmesriik võib taotlust hiljem täiendada.

2. Taotlus hõlmab järgmist teavet:

a)	kavandatud koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs ja koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus;

b)	koondamisi teostavate ettevõtete (riigisiseste või rahvusvaheliste), tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine;

c)	asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja teiste sidusrühmade kirjeldus ning koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele;

d)	rahastatav kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega ning teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud;

e)	kuupäev(ad), millal alustati või kavandatakse alustada individuaalse teenuse osutamist asjaomastele töötajatele;

f)	menetlused, mida järgitakse tööturu osapooled konsulteerimiseks;

g)	artikli 18 kohane juhtimise ja finantskontrolli eest vastutav ametiasutus.

3. Võttes arvesse liikmesriigi, piirkonna, tööturu osapoolte ja asjaomaste ettevõtete poolt siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel võetud meetmeid ning pöörates erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud meetmetele, sisaldab lõikes 2 esitatud teave riigi ametiasutuse ja asjaomaste ettevõtjate võetud ja kavandatud meetmete koondkirjeldust, kaasa arvatud nende hinnangulist maksumust.

4. Samuti esitab asjaomane liikmesriik komisjonile sobivaima territoriaalse tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.

5. Lõike 2 kohaselt antud teabe ja asjaomase liikmesriigi esitatud võimaliku täiendava teabe alusel hindab komisjon, konsulteerides liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

Artikkel 6

Vastastikune täiendavus, vastavus ja kooskõlastamine

1. Fondist saadud toetus ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

2. Fondist saadud toetus täiendab liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid meetmeid.

3. Fondist saadud toetus pakub üksikutele töötajatele, keda on maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste tagajärjel koondatud, solidaarsust ja tuge. Fond ei rahasta ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimist.

4. Komisjon ja liikmesriik tagavad oma vastutusala piires ühenduse fondidest saadava toetuse kooskõlastamise.

5. Liikmesriik tagab, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.

Artikkel 7

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida fondi rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning seda eriti fondile juurdepääsu osas.

Artikkel 8

Tehniline abi komisjoni algatusel

1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, teabe-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

2. Nimetatud ülesandeid täidetakse vastavalt finantsmäärusele ning selle rakenduseeskirjadele, mida kohaldatakse kõnealuse eelarve täitmise suhtes.

Artikkel 9

Teave ja avalikustamine

1. Asjaomane liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, tööturu osapooltele, meediale ja üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

2. Komisjon loob veebisaidi, mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.

Artikkel 10

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1. Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja teeb võimalikult kiiresti ettepaneku rahalise toetuse suuruse kohta, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

Summa ei tohi ületada 50 % artikli 5 lõike 2 punktis d osutatud hinnangulisest kogukulust.

2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 12 sätestatud menetluse.

3. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 11

Kulude toetuskõlblikkus

Kulude katteks võib saada fondist toetust alates kuupäeva(de)st, millal asjaomane liikmesriik alustab asjaomaste töötajatele individuaalsete teenuste osutamist, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 2 punktis e.

Artikkel 12

Eelarvemenetlus

1. Fondiga seotud sätted on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28.

2. Fondi puudutavad assigneeringud lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena tavapärase eelarvemenetluse kaudu niipea, kui komisjon on määratlenud küllaldased varud ja/või tühistatud kohustused.

3. Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse rahalist toetust, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele vajalikud ettepanekud artikli 10 kohaselt kindlaksmääratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks ning taotluse summa ülekandmiseks fondi eelarvereale. Ettepanekud võib rühmitada pakettideks.

Fondiga seotud ümberpaigutamised tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 24 lõikega 4.

4. Lõike 3 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:

a)	artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

b)	tõend artiklites 2 ja 6 esitatud tingimuste täitmise kohta, ja

c)	põhjendused, mis õigustavad kavandatud summasid.

5. Samal ajal, kui komisjon esitab ettepaneku, algatab ta kolmepoolse menetluse, võimalik, et lihtsustatud vormis, et saavutada kokkulepe mõlema eelarvepädeva institutsiooniga fondi kasutamise vajaduse ja nõutava summa osas.

6. Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

7. Kui eelarvepädevad institutsioonid on assigneeringud kättesaadavaks teinud, võtab komisjon rahalise toetuse andmise kohta vastu otsuse.

Artikkel 13

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1. Pärast artikli 12 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon asjaomasele liikmesriigile rahalise toetuse välja ühekordse maksena üldjuhul 15 päeva jooksul.

2. Liikmesriik kasutab rahalist toetust ja sellelt saadud intresse 12 kuu jooksul alates taotluse kuupäevast vastavalt artiklile 5.

Artikkel 14

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse määramise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 15

Lõpparuanne ja lõpetamine

1. Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

2. Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõike 1 alusel nõutava teabe, lõpetab ta fondist rahalise toetuse andmise.

Artikkel 16

Aastaaruanne

1. Alates aastast 2008 esitab komisjon iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ja sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete, kaasa arvatud nende täiendavuse kohta struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

2. Aruanne edastatakse teavitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning tööturu osapooltele.

Artikkel 17

Hindamine

1. Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:

a)	31. detsembriks 2011 vahehindamise saavutatud tulemuste tõhususe ja järjepidevuse kohta, ja

b)	31. detsembriks 2014 järelhindamise välisekspertide abil, et hinnata fondi mõju ja lisandväärtust.

2. Hindamise tulemused edastatakse teavitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja tööturu osapooltele.

Artikkel 18

Juhtimine ja finantskontroll

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel, vastutavad esmajärjekorras liikmesriigid fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest. Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid muu hulgas järgmisi meetmeid:

a)	kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada ühenduse rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

b)	kontrollivad, kas rahastatud meetmed on teostatud nõuetekohaselt;

c)	kontrollivad, kas kantud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud, ja

väldivad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi, nagu on määratletud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (6) artiklis 70, ning nõutakse koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad kooskõlas sama artikliga. Liikmesriigid teatavad nendest eeskirjade eiramistest komisjonile õigeaegselt ja hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste kulgemisega.

2. Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teeb liikmesriik nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad ühenduse toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja maksab selle komisjonile tagasi. Kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

3. Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve täitmise eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele kooskõlas finantsmäärusega. Asjaomase liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha fondi rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

4. Liikmesriik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud rahalise toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

Artikkel 19

Rahalise toetuse tagastamine

1. Juhtudel, kui meetme tegelik kulu on artiklis 12 nimetatud hinnangulisest summast väiksem, nõuab komisjon liikmesriigilt saadud rahalise toetuse vastava summa ulatuses tagasi.

2. Kui liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses kehtestatud kohustusi, võtab komisjon vajalikud meetmed, et nõuda liikmesriigilt saadud rahaline toetus tervikuna või osaliselt tagasi.

3. Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi. Eelkõige võimaldab ta liikmesriigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.

4. Kui komisjon jõuab pärast vajalike kontrollimiste tegemist järeldusele, et liikmesriik ei täida artikli 18 lõike 1 kohaseid kohustusi, otsustab ta, kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ega liikmesriik ei ole korrektsioone teinud ning võttes arvesse liikmesriigi seletusi, kolme kuu jooksul pärast eespool osutatud ajavahemikku nõutavate finantskorrektsioonide tegemiseks, tühistada kõnealusele meetmele fondist antava toetuse täielikult või osaliselt. Asjaomane liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja juhul, kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 20

Läbivaatamissäte

Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõikide liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse igal juhul läbi 31. detsembriks 2013.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2006

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 38.

(2) ELT C 51, 6.3.2007, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta arvamus (ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 432) ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus.

(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(6) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 6).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 48

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 22. veebruar 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 150/2008, 18. veebruar 2008, millega muudetakse määrusega (EÜ) nr 130/2006 Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 151/2008, 21. veebruar 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2008, 21. veebruar 2008, millega otsustatakse mitte maksta või eksporditoetust määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 153/2008, 21. veebruar 2008, millega kehtestatakse sealiha eksporditoetused	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 154/2008, 21. veebruar 2008, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 155/2008, 21. veebruar 2008, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 156/2008, 21. veebruar 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 109/2007 söödalisandi monensiinnaatriumi (Coxidin) miinimumsisalduse osas ( 1 )	14
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 157/2008, 21. veebruar 2008, millega määratakse kindlaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/1999 osutatud abi või eraladustamiseks	16
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 158/2008, 21. veebruar 2008, millega kantakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse nimetused Salate von der Insel Reichenau (KGT), Gurken von der Insel Reichenau (KGT), Feldsalat von der Insel Reichenau (KGT), Tomaten von der Insel Reichenau (KGT)	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 159/2008, 21. veebruar 2008, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 800/1999 ja (EÜ) nr 2090/2002 seoses füüsilise kontrolliga, mis teostatakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandussaaduste- ja toodete eksportimise ajal	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 160/2008, 21. veebruar 2008, millega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantakse nimetused (Pane di Matera (KGT) ja (Tinca Gobba Dorata del Pianalto di Poirino (KPN))	27
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 161/2008, 21. veebruar 2008, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95	29

	Parandused
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) parandus (ELT L 406, 30.12.2006)	82
*	Nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) parandus (ELT L 390, 30.12.2006)	88

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	53,3
	JO	69,6
	MA	44,0
	TN	129,8
	TR	90,5
	ZZ	77,4
0707 00 05	JO	190,5
	MA	150,4
	TR	172,3
	ZZ	171,1
0709 90 70	MA	55,8
	TR	139,5
	ZZ	97,7
0709 90 80	EG	54,8
0709 90 80	ZZ	54,8
0805 10 20	EG	51,5
	IL	50,9
	MA	60,2
	TN	47,8
	TR	92,1
	ZZ	60,5
0805 20 10	IL	121,5
	MA	104,3
	ZZ	112,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	EG	82,4
	IL	74,9
	MA	129,1
	PK	65,4
	TR	75,8
	ZZ	85,5
0805 50 10	EG	107,9
	IL	124,7
	MA	114,0
	TR	118,1
	ZZ	116,2
0808 10 80	AR	96,3
	CA	88,1
	CL	60,8
	CN	88,8
	MK	39,9
	US	117,4
	ZZ	81,9
0808 20 50	AR	90,2
	CN	92,4
	US	121,6
	ZA	97,8
	ZZ	100,5

Tootekood	Sihtkoht	Mõõtühik	Toetus
0203 11 10 9000	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 21 10 9000	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 12 11 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 12 19 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 19 11 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 19 13 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 19 55 9110	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 22 11 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 22 19 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 29 11 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 29 13 9100	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 29 55 9110	A00	EUR/100 kg	31,10
0203 19 15 9100	A00	EUR/100 kg	19,40
0203 19 55 9310	A00	EUR/100 kg	19,40
0203 29 15 9100	A00	EUR/100 kg	19,40
0210 11 31 9110	A00	EUR/100 kg	54,20
0210 11 31 9910	A00	EUR/100 kg	54,20
0210 19 81 9100	A00	EUR/100 kg	54,20
0210 19 81 9300	A00	EUR/100 kg	54,20
1601 00 91 9120	A00	EUR/100 kg	19,50
1601 00 99 9110	A00	EUR/100 kg	15,20
1602 41 10 9110	A00	EUR/100 kg	29,00
1602 41 10 9130	A00	EUR/100 kg	17,10
1602 42 10 9110	A00	EUR/100 kg	22,80
1602 42 10 9130	A00	EUR/100 kg	17,10
1602 49 19 9130	A00	EUR/100 kg	17,10
NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/150/EÜ
*	Nõukogu otsus, 12. veebruar 2008, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011) allkirjastamist Euroopa Ühenduse nimel ja ajutist kohaldamist	31
	2008/151/EÜ
*	Nõukogu otsus, 12. veebruar 2008, kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimiseks, et kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus kalapüügiks Côte d’Ivoire’i kalastusvööndites ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013	37
	Kirjavahetuse vormis Leping kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus kalapüügiks Côte d’Ivoire’i kalastusvööndites ajavahemikul 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013	39
	Côte d’Ivoire’i ja Euroopa Ühenduse vaheline Kalandusalane partnerlusleping	41
	Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2013	46
	2008/152/EÜ
*	Nõukogu otsus, 18. veebruar 2008, Regioonide Komitee ühe Hispaania liikme ja kahe Hispaania asendusliikme ametisse nimetamise kohta	64
	Komisjon
	2008/153/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. november 2007 – Riigiabi C 37/2006 (ex NN 91/2005) – Ühendkuningriigis rakendatud kalalaevade moderniseerimiskava (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5395 all) ( 1 )	65
	2008/154/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. november 2007 – Riigiabi C 38/2006 (ex NN 93/2005) – Ühendkuningriigis rakendatud kalatehaste moderniseerimiskava (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5397 all) ( 1 )	71
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 24 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse: I. Survesüütemootorite tüübikinnitust seoses nähtavate saasteainete heitega. – II. Mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud survesüütemootorite paigaldamisega. – III. Survesüütemootoriga mootorsõidukite tüübikinnitust seoses nähtavate saasteainete heitega mootorist. – IV. Survesüütemootorite võimsuse mõõtmist.	77
*	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 101 – Ühtsed sätted ainult sisepõlemismootoriga või hübriidelektrijõuallikaga käitatavate sõiduautode tüübikinnituse kohta seoses süsinikdioksiidi heitmete ning kütusekulu ja/või elektrienergia kulu ning ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega, ja ainult elektrijõuallikaga käitatavate M1- ja N1-kategooria sõidukite tüübikinnituse kohta seoses elektrienergia kulu ning ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega	78

CN-kood	Tootekirjeldus	Tüüpiline hind (EUR/100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	103,9	0	01
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	100,4	0	02
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	113,1	1	01
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	108,1	3	02
0207 14 10	Kanade kondita jaotustükid, külmutatud	232,9	20	01
		274,5	8	02
		325,1	0	03
0207 14 50	Kana rinnatükid, külmutatud	322,0	0	01
0207 14 50	Kana rinnatükid, külmutatud	283,9	0	02
0207 14 60	Kana koivad, külmutatud	114,8	8	01
0207 14 70	Muud kanatükid, külmutatud	211,9	22	01
0207 25 10	Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud	181,1	0	01
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	328,9	0	01
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	398,3	0	03
0408 11 80	Munakollased, kuivatatud	397,7	0	02
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	384,1	0	02
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	231,3	17	01
1602 32 11	Kuumtöötlemata valmistised kanast	376,2	0	04
3502 11 90	Ovoalbumin, kuivatatud	518,4	0	02

„1.1.1.	:	I Osa	:	L-, M- ja N- kategooria maanteesõidukitele (1) paigaldamiseks ettenähtud survesüütemootorite heitgaasides sisalduvate nähtavate saasteainete heide.
1.1.2.	:	II Osa	:	Käesoleva eeskirja I osa kohase tüübikinnituse saanud survesüütemootorite paigaldamine L-, M- ja N- kategooria maanteesõidukite. (1)
1.1.3.	:	III Osa	:	L-, M- ja N- kategooria mootorsõidukite, (1) millele on paigaldatud mootor, millel ei ole käesoleva eeskirja I osa kohast tüübikinnitust, heitgaasides sisalduvate nähtavate saasteainete heide.