19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 140/2008,

19. november 2007,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel (edaspidi SAL) kirjutati alla 15. oktoobril 2007. SALi ratifitseerimisprotsess ei ole veel lõppenud.

(2)

15. oktoobril 2007 sõlmis nõukogu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu (edaspidi „vaheleping”), millega nähakse ette SALi kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevate sätete ennetähtaegne jõustumine. Vaheleping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, mil lepingupooled teavitavad teineteist omapoolsete heakskiidumenetluste lõpuleviimisest.

(3)	On tarvis kehtestada vahelepingu teatavate sätete kohaldamise kord. Kuna nende lepingute kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevad sätted on suures osas ühesugused, peaks käesoleva määrusega reguleerima ka SALi rakendamist pärast selle jõustumist.

(4)	SALis ja vahelepingus on sätestatud, et tariifikvootide piires võib teatavaid Montenegrost pärinevaid kalandustooteid importida ühendusse vähendatud tollimaksumääraga. Seetõttu on vaja kehtestada nende tariifikvootide haldamise kord.

(5)

Kui on vaja võtta kaubanduse kaitsemeetmeid, tuleks need vastu võtta vastavalt nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 3285/94 impordi ühiste eeskirjade kohta, (1) nõukogu 20. detsembri 1969. aasta määrusele (EMÜ) nr 2603/69, millega kehtestatakse ühised ekspordieeskirjad, (2) nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (3) või vajaduse korral ka nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed. (4)

(6)

Kui liikmesriik esitab komisjonile teavet võimaliku pettuse või halduskoostööga mittetoimetulemise kohta, kohaldatakse asjakohast ühenduse õigusakti, eelkõige nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks. (5)

(7)	Käesoleva määruse asjakohaste sätete rakendamisel peaks komisjoni abistama tolliseadustiku komitee, mis on moodustatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik. (6)

(8)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (7)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse teatav kord, mille kohaselt võetakse vastu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „SAL”) ning ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu (edaspidi „vaheleping”) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Soodustused kalale ja kalandustoodetele

Komisjon võtab artikli 12 lõikes 2 nimetatud halduskorras vastu kala ja kalandustoodete tariifikvoote käsitlevad vahelepingu artikli 14 ning seejärel SALi artikli 29 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 3

Tollimaksude vähendamine

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ümardatakse soodustollimaksumäär allapoole esimese kümnendkohani.

2.   Kui lõike 1 kohaldamisel on tollimaksu soodusmäära arvutamise tulemus üks järgmistest, võrdsustatakse soodusmäär täieliku tollimaksust vabastamisega:

a)	väärtuseline tollimaks on 1 % või vähem või

b)	koguseline tollimaks on 1 euro üksiksumma kohta või vähem.

Artikkel 4

Tehnilised kohandused

Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete muudatused ja tehnilised kohandused, mis osutuvad vajalikuks pärast kombineeritud nomenklatuurikoodide ja TARICi alamrubriikide muutmist või mis tulenevad ühenduse ja Montenegro Vabariigi vahelistest uutest lepingutest, protokollidest, kirjavahetusest või muudest dokumentidest või nende muutmisest, võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt.

Artikkel 5

Üldine kaitseklausel

Kui ühendusel on vaja võtta vahelepingu artikli 26 ja seejärel SALi artikli 41 kohast meedet, siis võetakse see meede vastu, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, vastavalt määruses (EÜ) nr 3285/94 sätestatud tingimustele ja menetlustele, kui vahelepingu artiklis 26 ja seejärel ka SALi artiklis 41 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 6

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

Kui ühendusel on vaja võtta vahelepingu artikli 27 ja seejärel SALi artikli 42 kohast meedet, siis võetakse see meede vastu, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, vastavalt määruses (EMÜ) nr 2603/69 sätestatud menetlustele.

Artikkel 7

Erakorralised ja otsustava tähtsusega asjaolud

Kui tekivad erakorralised ja otsustava tähtsusega asjaolud vahelepingu artikli 26 lõike 5 punkti b ja artikli 27 lõike 4 ning seejärel SALi artikli 41 lõike 5 punkti b ja artikli 42 lõike 4 tähenduses, võib komisjon viivitamata võtta vahelepingu artiklites 26 ja 27 ning seejärel SALi artiklites 41 ja 42 sätestatud meetmeid.

Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

Komisjon teatab oma otsusest nõukogule.

Iga liikmesriik võib komisjoni otsuse suunata nõukogule kümne tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

Nõukogu võib kahe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu teistsuguse otsuse.

Artikkel 8

Põllumajandus- ja kalandustoodete kaitseklausel

1.   Kui ühendus peab võtma põllumajandus- ja kalandustoodete suhtes vahelepingu artiklis 26 ja seejärel SALi artiklis 41 ettenähtud kaitsemeetme, teeb komisjon, olenemata käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 osutatud menetlusest, liikmesriigi taotlusel või enda algatusel otsuse vajalike meetmete kohta pärast seda, kui ta on vajaduse korral kasutanud vahelepingu artiklis 26 ja seejärel SALi artiklis 41 sätestatud korda.

Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse:

a)	kolme tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest, kui ei kohaldata vahelepingu artiklis 26 ja seejärel SALi artiklis 41 sätestatud korda, või

b)	kolme päeva jooksul pärast vahelepingu artikli 26 lõike 5 punktis a ja seejärel SALi artikli 41 lõike 5 punktis a osutatud kolmekümnepäevase ajavahemiku lõppemist, kui kohaldatakse vahelepingu artiklis 26 ja seejärel SALi artiklis 41 sätestatud korda.

Komisjon teavitab nõukogu meetmetest, mida ta on otsustanud võtta.

2.   Lõike 1 kohase komisjoni otsuse meetmete kohta võib iga liikmesriik edastada nõukogule kolme tööpäeva jooksul pärast sellest teadasaamist. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada.

Artikkel 9

Dumping ja subsiidiumid

Juhul kui mingi tegevus annab ühendusele põhjuse kohaldada vahelepingu artikli 25 lõikes 2 ja seejärel SALi artikli 40 lõikes 2 sätestatud meetmeid, otsustatakse dumpinguvastaste ja/või tasakaalustusmeetmete võtmine vastavalt määrusele (EÜ) nr 384/96 ja/või määrusele (EÜ) nr 2026/97.

Artikkel 10

Konkurents

1.   Juhul kui mingi tegevus annab ühendusele põhjuse kohaldada vahelepingu artiklis 38 ja seejärel SALi artiklis 73 ettenähtud meetmeid, otsustab komisjon pärast juhtumi oma algatusel või liikmesriigi taotlusel uurimist, kas kõnealune tegevus sobib lepinguga kokku.

Vahelepingu artikli 38 lõikes 10 ja seejärel SALi artikli 73 lõikes 10 sätestatud meetmed võetakse abi andmise korral vastu määruses (EÜ) nr 2026/97 sätestatud menetluse kohaselt ja muudel juhtudel asutamislepingu artiklis 133 sätestatud menetluse kohaselt.

2.   Juhul kui mingi tegevus annab Montenegro Vabariigile põhjust kohaldada ühenduse suhtes meetmeid vahelepingu artikli 38 ja seejärel SALi artikli 73 alusel, otsustab komisjon pärast juhtumi uurimist, kas kõnealune tegevus sobib kokku vahelepingus ja seejärel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sätestatud põhimõtetega. Vajaduse korral teeb ta asjakohased otsused asutamislepingu artiklite 81, 82 ja 87 kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alustel.

Artikkel 11

Pettus või halduskoostööst hoidumine

Kui komisjon leiab liikmesriikide esitatud teabe alusel või omal algatusel, et vahelepingu artiklis 31 ning seejärel SALi artiklis 46 sätestatud tingimused on täidetud, siis ta viivitamata:

a)	teavitab nõukogu ja

b)	teatab ajutisele komiteele ja seejärel stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele oma järeldused koos faktidega ning alustab konsultatsioone ajutise komitee ja seejärel stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas kõik vahelepingu artikli 31 lõikele 5 ja seejärel SALi artikli 46 lõikele 5 vastavad teatised.

Komisjon võib artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt võtta vastu otsuse ajutiselt peatada toodete sooduskohtlemine vastavalt vahelepingu artikli 31 lõikele 4 ja seejärel SALi artikli 46 lõikele 4.

Artikkel 12

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 248a kohaselt asutatud tolliseadustiku komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

Artikkel 13

Teavitamine

Ajutise komitee ja seejärel stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamise eest vastutab ühenduse nimel tegutsev komisjon, nagu on nõutud vastavalt vahelepingus või SALis.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2200/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 1).

(2)  EÜT L 324, 27.12.1969, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3918/91 (EÜT L 372, 31.12.1991, lk 31).

(3)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(4)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(5)  EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(6)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 141/2008,

18. veebruar 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. veebruaril 2008.

---

(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 142/2008,

18. veebruar 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 129/2008, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete eksporditoetused kinnitati alates 15. veebruari 2008 komisjoni määrusega (EÜ) nr 129/2008. (2)

(2)	Võttes arvesse komisonile kättesaadavat lisateavet, eelkõige seoses muutusega siseturu ja maailmaturu hindade vahelises suhtes, on vaja kohandada praegu kohaldatavaid eksporditoetusi.

(3)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 129/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 129/2008 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. veebruaril 2008.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 41, 15.2.2008, lk 3.

---

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/9

---

NÕUKOGU OTSUS,

13. november 2007,

mis käsitleb Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutist kohaldamist

(2008/127/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese ja teise lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel (edaspidi „leping”) kirjutati alla 15. oktoobril 2007, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)	Lepingu protokoll nr 8 võtab Montenegro suhtes sisuliselt üle Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vahelise Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitleva raamlepingu, (1) mis sõlmiti nõukogu otsusega 2005/527/EÜ. (2)

(3)	Montenegro iseseisvumise tõttu ei kehti raamleping enam Montenegro suhtes. Samas peab Montenegrol nagu teistel Lääne-Balkani riikidel olema ka edaspidi võimalus osaleda ühenduse programmides.

(4)	Seetõttu on vaja tagada lepingu protokolli nr 8 ajutine kohaldamine, kuni viiakse lõpule lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse ja Montenegro Vabariigi vaheline kirjavahetuse vormis sõlmitud leping, millega sätestatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutine kohaldamine, on käesolevaga ühenduse nimel heaks kiidetud.

Kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingu tekst, samuti protokolli nr 8 tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingule alla kirjutada ja see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

---

(1)  EÜT L 192, 22.7.2005, lk 29.

(2)  EÜT L 192, 22.7.2005, lk 84.

---

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/16

---

EÜ–MONTENEGRO AJUTISE KOMITEE OTSUS nr 1/2008,

22. jaanuar 2008,

selle töökorra, sealhulgas EÜ–Montenegro allkomiteede pädevuse ja ülesehituse kohta

(2008/128/EÜ)

EÜ–MONTENEGRO AJUTINE KOMITEE,

võttes arvesse kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel (1) (edaspidi „vaheleping”), mis kirjutati alla 15. oktoobril 2007, ja eriti selle artiklit 44,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Eesistumine

Ajutise komitee eesistujaks on 12kuuliste perioodide kaupa vaheldumisi Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi „Euroopa Komisjon”) esindaja Euroopa Ühenduse (edaspidi „ühendus”) nimel ning Montenegro valitsuse esindaja. Esimene periood algab esimese ajutise komitee istungi toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 2

Istungid

Ajutine komitee kohtub korrapäraselt kord aastas lepingupoolte kokkuleppel kas Brüsselis või Podgoricas. Ajutise komitee erakorralisi istungeid võib kutsuda kokku vastastikusel kokkuleppel ühe lepinguosalise taotlusel.

Istungid kutsub kokku eesistuja.

Ajutise komitee istungid ei ole avalikud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Artikkel 3

Delegatsioonid

Enne iga istungit teatatakse eesistujale mõlema lepinguosalise delegatsioonide kavandatav koosseis.

Kui päevakorras on Euroopa Investeerimispanka (EIB) käsitlevad küsimused, võib EIB esindaja osaleda ajutise komitee istungil vaatlejana.

Ajutine komitee võib kutsuda oma istungitele liikmestaatuseta isikuid, et saada teavet konkreetsete küsimuste kohta.

Ajutine komitee teavitab Euroopa Ühenduse liikmesriike istungitest.

Artikkel 4

Sekretariaat

Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Montenegro Vabariigi ametnik täidavad koos ajutise komitee sekretäride ülesandeid.

Artikkel 5

Kirjavahetus

Kogu kirjavahetus ajutise komitee eesistujaga edastatakse mõlemale sekretärile. Kaks sekretäri tagavad vajadusel kirjavahetuse edastamise oma esindajatele ajutises komitees.

Artikkel 6

Istungite päevakord

1.   Eesistuja ja sekretärid koostavad iga istungi esialgse päevakorra hiljemalt 15 päeva enne istungi algust.

Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise kohta on sekretärid saanud taotluse hiljemalt 21 tööpäeva enne istungi algust, välja arvatud juhul, kui punkte ei arvata esialgsesse päevakorda, sest sekretäridele pole edastatud täiendavaid dokumente esialgse päevakorra väljasaatmise kuupäevaks.

Ajutine komitee võtab päevakorra vastu iga istungi alguses. Esialgse päevakorra välised punktid võib päevakorda arvata mõlema lepinguosalise nõusolekul.

2.   Mõlema lepinguosalise kokkuleppel võib eesistuja lühendada lõikes 1 nimetatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi nõudeid.

Artikkel 7

Protokoll

Ajutise komitee istungi protokolli kavandi koostab see lepinguosaline, kes on istungi võõrustaja. Protokolli kavand kajastab tehtud otsuseid ja soovitusi ning vastu võetud järeldusi. Istungile järgneva kahe kuu jooksul esitatakse protokolli kavand ajutisele komiteele heakskiitmiseks. Kui protokolli kavand heaks kiidetakse, kirjutavad eesistuja ja kaks sekretäri sellele alla ja kumbki lepinguosaline arhiveerib ühe originaaleksemplari. Protokolli koopia edastatakse kõigile artiklis 5 märgitud adressaatidele.

Artikkel 8

Otsuste vastuvõtmine

Ajutine komitee võtab oma otsuseid vastu ja sõnastab oma soovitusi lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

Istungitevahelisel ajal võib ajutine komitee lepinguosaliste nõusolekul vastu võtta otsuseid või teha soovitusi kirjaliku menetluse teel.

Vahelepingu artiklis 45 määratletud ajutise komitee otsus kannab pealkirja „otsus” ja soovitus kannab pealkirja „soovitus”, millele järgneb selle järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus.

Eesistuja kirjutab ajutise komitee otsustele ja soovitustele alla ning mõlemad sekretärid kinnitavad need.

Ajutise komitee vastuvõetud otsused avaldatakse mõlema lepinguosalise ametlikes väljaannetes. Mõlemad lepinguosalised võivad avaldada ka muid ajutise komitee vastuvõetud akte.

Artikkel 9

Keeled

Ajutise komitee ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.

Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab ajutine komitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

Artikkel 10

Kulud

Ühendus ja Montenegro katavad mõlemad ise oma ajutise komitee ja allkomiteede istungitel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

Istungite suulise ja kirjaliku tõlke ning dokumentide paljundamisega seotud kulud, samuti muud kulud, mis seonduvad istungite korraldamise materiaalse küljega, kannab see lepinguosaline, kes on istungi võõrustaja.

Artikkel 11

Allkomiteed

Ajutise komitee aitamiseks selle ülesannete täitmisel loodud allkomiteede pädevus ja ülesehitus on sätestatud lisas.

Allkomiteed moodustatakse mõlema lepinguosalise esindajatest. Eesistujaks on vastavalt artiklile 1 vaheldumisi mõlemad lepinguosalised.

Allkomiteed alluvad ajutisele komiteele ning esitavad viimasele pärast iga istungit aruande. Allkomiteed ei võta vastu otsuseid, kuid nad võivad teha ajutisele komiteele soovitusi.

Ajutine komitee võib otsustada mis tahes olemasoleva allkomitee laiali saata, muuta nende pädevust või luua uusi allkomiteesid, mis aitaksid ajutist komiteed tema töös.

---

(1)  ELT L 345, 28.12.2007, lk 2.

---

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/19

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/129/ÜVJP,

18. veebruar 2008,

millega pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007. aastal vastu ühismeetme 2007/109/ÜVJP, (1) millega muudetakse ja pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi 29. veebruarini 2008.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2007/109/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja volitusi pikendada täiendava 12-kuulise perioodi võrra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Erwan FOUÉRÉ volitusi endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2009.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitika eesmärgil endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, mis aitab kaasa rahumeelse poliitilise protsessi tagamisele ja Ohridi raamlepingu täielikule rakendamisele, hõlbustades seeläbi edasisi edusamme Euroopa integratsiooni suunas läbi stabiliseerimis- ja assotsieerumisprotsessi.

ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tööd kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuse poliitilise eesmärgi saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	hoida tihedaid sidemeid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusega ja poliitilises protsessis osalejatega;

b)	pakkuda Euroopa Liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

c)	tagada rahvusvahelise üldsuse jõupingutuste kooskõlastamine 13. augusti 2001. aasta raamlepingu sätete rakendamiseks ja järjepidevuse tagamiseks vastavalt nimetatud lepingus ja selles lisades sätestatule;

d)	jälgida pingsalt olukorda julgeolekut ja rahvustevahelisi suhteid käsitlevates küsimustes ja anda nende kohta aru ning suhelda kõigi selleks vajalike asjaomaste organitega;

e)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis kooskõlas Euroopa Liidu inimõigusi käsitleva poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suunistega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2008 kuni 28. veebruarini 2009 ettenähtud lähtesumma on 645 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on abikõlblikud alates 1. märtsist 2008. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri /kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised määratakse kindlaks koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Kooskõlastamine

ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist kooskõlastamist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2008. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2008. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 46, 16.2.2007, lk 68.

(2)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/22

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/130/ÜVJP,

18. veebruar 2008,

millega pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/87/ÜVJP, (1) millega muudetakse ja pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) volitusi.

(2)	Nõukogu võttis 18. juunil 2007 vastu otsuse 2007/427/ÜVJP, (2) millega nimetatakse ELi eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas Miroslav Lajčák.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2007/87/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi pikendada 12-kuulise perioodi võrra.

(4)	ELi eriesindaja volitusi tuleks rakendada kooskõlastatult komisjoniga, et tagada ühtsus teiste ühenduse pädevusse kuuluvate asjakohaste tegevustega.

(5)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Miroslav Lajčáki volitusi Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2009.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad ELi poliitilistel eesmärkidel Bosnias ja Hertsegoviinas. Need eesmärgid keskenduvad jätkuvatele edusammudele rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamisel Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas kõrge esindaja büroo missiooni rakendusplaaniga ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi jätkuvatele edusammudele sellise stabiilse, elujõulise, rahumeelse ja mitmerahvuselise Bosnia ja Hertsegoviina rajamisel, kes teeb rahumeelset koostööd naabritega ja liigub pöördumatult ELi liikmesuse suunas.

Artikkel 3

Volitused

ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Bosnias ja Hertsegoviinas on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	pakkuda ELi nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)

edendada ELi üldist poliitilist koordineerimist ja toetada ELi sisese koordineerimise ja ühtlustamise tugevdamist Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas korraldades ELi esinduste juhtidele teabekoosolekuid ja osaledes või olles esindatud nende korralistel koosolekutel, juhatades koordineerimisrühma, mis moodustatakse kõigist kõnealuses piirkonna ELi osalejatest eesmärgiga koordineerida ELi tegevuse elluviimist, ning andes nimetatud osapooltele juhiseid Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega suhtlemiseks;

c)

edendada ELi üldist poliitilist koordineerimist ja anda poliitilisi juhiseid ELi jõupingutusteks piirkonnas organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel, ilma et see piiraks Euroopa Liidu politseimissiooni juhtivat rolli kõnealuste jõupingutuste korrakaitsealasel koordineerimisel ja ALTHEA (EUFOR) sõjalist käsuliini;

d)	anda ELi relvajõudude juhatajale sõjalist käsuliini rikkumata poliitilisi suuniseid sõjalistes küsimustes, millel on kohalik poliitiline mõõde, eelkõige seoses tundlike operatsioonidega ja suhetega kohalike ametivõimude ning kohaliku meediaga;

e)	konsulteerida ELi relvajõudude juhatajaga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada julgeoleku olukorda;

f)	tagada ELi avalikkusele suunatud tegevuse järjepidevus ja ühtsus. ELi eriesindaja pressiesindaja on Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanduse jaoks peamine ELi kontaktisik ühise välis- ja julgeolekupoliitika/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP/EJKP) küsimustes;

g)	omada ülevaadet kõigi õigusriigi põhimõtete valdkonda kuuluvate tegevuste kohta ning vajaduse korral nõustada vastavates küsimustes peasekretäri/kõrget esindajat ja komisjoni;

h)	anda Euroopa Liidu politseimissiooni juhile nõu kohaliku poliitika osas. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsiooni ülem omavahel;

i)

toetada politseisüsteemi ümberkorraldamise ettevalmistamist ja läbiviimist osana rahvusvahelise üldsuse ning Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste laiemast osalemisest õigusriigi loomisel ning toetudes Euroopa Liidu politseimissiooni korrakaitsealastele tehnilistele teadmistele ja abile selles valdkonnas;

j)	toetada tihedas koostöös Euroopa Liidu politseimissiooniga õigusemõistmise ja politsei vahelist tugevdatud ja tõhusamat koostööd kriminaalasjades Bosnias ja Hertsegoviinas;

k)	konsulteerida Euroopa Liidu politseimissiooni juhiga enne sellise poliitilise meetme võtmist, mis võib mõjutada politsei ja julgeoleku olukorda;

l)	anda peasekretärile/kõrgele esindajale ja vajadusel komisjonile nõu ELi lepingu VI jaotises nimetatud tegevuste, sealhulgas Europoli ja ühenduse seonduvate tegevuste kohta, ning osaleda vajalikus kohalikus koordineerimistegevuses;

m)	pidades silmas ühtsust ja võimalikke koostoimeid, jätkata konsultatsioone ühinemiseelse abi rahastamisvahendi prioriteetide küsimustes;

n)	toetada tihedas koostöös komisjoniga ELi eriesindaja tugevdatud büroo planeerimist seoses kõrge esindaja büroo sulgemisega, sealhulgas anda nõu üldsuse teavitamisega seonduvate ülemineku aspektide osas;

o)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisele ja tugevdamisele Bosnias ja Hertsegoviinas kooskõlas inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suunistega;

p)	olla kontaktis Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega eesmärgiga saavutada nende täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

q)	pakkuda poliitilist nõu ja abi põhiseaduse reformi protsessis;

r)	kehtivat käsuliini rikkumata aidata tagada, et kõik tegevuspaigas asuvad ELi vahendid tegutseksid ühtselt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke.

Artikkel 4

Volituste rakendamine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste rakendamise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Kõrge esindaja

ELi eriesindaja ülesanded ei mõjuta ühelgi viisil kõrge esindaja volitusi Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas tema rolli kõikide kodanikuorganisatsioonide ja -ametite koordineerijana, mis on ette nähtud Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku ja rahu tagamise nõukogu hilisemate järelduste ja avaldustega.

Artikkel 6

Rahastamine

1.   Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2008 kuni 28. veebruarini 2009 ettenähtud lähtesumma on 2 900 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on abikõlblikud alates 1. märtsist 2008. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kõnealuste kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 7

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab oma meeskonna koosseisust peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku töötajate lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud töötajad jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 8

Euroopa Liidu eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate töötajate privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 9

ELi salastatud teabe kaitsmine

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 10

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 11

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, korralduslikke ja menetluslikke julgeolekumeetmeid, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 12

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 13

Kooskõlastamine

1.   ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

2.   ELi kriisiohjamisoperatsioonide toetamiseks parandab ELi eriesindaja koos teiste kohapeal viibivate ELi osalistega teabe levitamist ja jagamist operatsiooni toimumiskohas asuvate ELi osaliste vahel, et saavutada võimalikult ühtne arusaam olukorrast ja olukorra ühine hindamine.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2008. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2008. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste rakendamise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, et võtta vastu nõukogu otsus volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 16

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 35, 8.2.2007, lk 35. Ühismeedet on muudetud 19. novembri 2007. aasta ühismeetmega 2007/748/ÜVJP (ELT L 303, 21.11.2007, lk 38).

(2)  ELT L 159, 20.6.2007, lk 63.

(3)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/26

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/131/ÜVJP,

18. veebruar 2008,

millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/106/ÜVJP, (1) millega pikendatakse Francesc VENDRELLI volitusi Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana kuni 29. veebruarini 2008.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2007/106/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) volitusi reeglina pikendada 12 kuu võrra.

(3)

Francesc VENDRELL teatas peasekretärile/kõrgele esindajale, et ta ei soovi oma volitusi pikendada kauemaks kui 31. maini 2008. Seega tuleks tema volitusi Afganistani nimetatud ELi eriesindajana pikendada kuni 31. maini 2008. Nõukogu kavatseb järelejäänud volituste tähtajaks kuni 28. veebruarini 2009 nimetada uue ELi eriesindaja.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Frances VENDRELLI volitusi Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 31. maini 2008.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Afganistanis. Eelkõige kohustub ELi eriesindaja:

1)	aitama kaasa ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ja Afganistani kokkuleppe ning ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekukomitee resolutsioonide ja muude asjaomaste ÜRO resolutsioonide rakendamisele;

2)	julgustama Afganistani piirkondlikke ja naaberriikide osalejaid andma oma panust Afganistani rahuprotsessile ja aitama seega kaasa Afganistani riigi tugevnemisele;

3)	toetama ÜRO, eelkõige peasekretäri eriesindaja keskset rolli; ning

4)	toetama peasekretäri/kõrge esindaja tööd kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	edastada Euroopa Liidu arvamusi poliitiliste protsesside kohta, tuginedes Afganistani ja rahvusvahelise üldsuse vahel kokkulepitud peamistele põhimõtetele, eelkõige ELi-Afganistani ühisdeklaratsioonile ja Afganistani kokkuleppele;

b)	luua ja hoida tihedaid kontakte Afganistani esindusinstitutsioonide, eelkõige valitsuse ja parlamendiga ning avaldada neile toetust. Samuti tuleks hoida sidemeid Afganistani poliitikute ja teiste asjaomaste osalejatega nii riigi territooriumil kui väljaspool;

c)	hoida tihedaid kontakte asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige ÜRO kohalike esindajatega;

d)	hoida tihedaid kontakte naaberriikide ja teiste huvitatud riikidega kõnealuses piirkonnas, et arvestada Euroopa Liidu poliitikas nende arvamusi Afganistani olukorra ning nimetatud riikide ja Afganistani vahelise koostöö arendamise kohta;

e)

anda teavet ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ja Afganistani kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta, eelkõige järgmistes valdkondades: — hea valitsemistava ja õigusriigi institutsioonide loomine; — julgeolekusektori reformid, sh õigusasutuste, riikliku sõjaväe ja politseiteenistuse loomine; — kõikide afgaanide inimõiguste austamine olenemata soolisest, rahvuslikust või usulisest kuuluvusest; — demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtete, vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste, naiste ja laste õiguste ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamine; — naiste avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas osalemise edendamine; — Afganistani rahvusvaheliste kohustuste, sh terrorismi, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastasele võitlusele pühendatud rahvusvahelise koostöö austamine; — humanitaarabi andmise hõlbustamine ning pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute nõuetekohane tagasisaatmine;

f)	aidata liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerides tagada, et Afganistani arengule suunatud Euroopa Liidu meetmed kajastaksid liidu poliitilist lähenemisviisi;

g)	osaleda koos komisjoniga aktiivselt Afganistani kokkuleppega loodud koordineerimis- ja järelevalveorganis;

h)	anda teavet Euroopa Liidu osalemise ja seisukohtade kohta Afganistani käsitlevatel rahvusvahelistel konverentsidel.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2008 kuni 31. maini 2008 ettenähtud lähtesumma on 975 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on abikõlblikud alates 1. märtsist 2008. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Regulaarsed kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. Peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja esitada aruandeid ka üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Kooskõlastamine

1.   ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindaja tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Afganistanis läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL AFGHANISTAN) juhile kohalikul tasandil poliitilisi suuniseid. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral omavahel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2008. aasta aprilli lõppu täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 46, 16.2.2007, lk 55. Ühismeedet on muudetud 13. novembri 2007. aasta ühismeetmega 2007/732/ÜVJP (ELT L 295, 14.11.2007, lk 30).

(2)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/30

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/132/ÜVJP,

18. veebruar 2008,

millega muudetakse ja pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/111/ÜVJP, (1) millega muudetakse ja pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) volitusi.

(2)	Tuginedes ühismeetme 2007/111/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks ELi eriesindaja volitusi muuta ja 12 kuu võrra pikendada.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Peter Semneby volitusi Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 28. veebruarini 2009.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	abistada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel, eelkõige õigusriigi, demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, arengu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

b)	ennetada kooskõlas olemasolevate mehhanismidega konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, muu hulgas pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumise edendamise abil;

c)	teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

d)	julgustada piirkonna riike, eelkõige Lõuna-Kaukaasia riike edasisele koostööle, muu hulgas majanduse, energeetika ja transpordiga seotud küsimustes, ning toetada nende koostööd;

e)	edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

2.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	arendada kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)	julgustada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat tegema koostööd ühist huvi pakkuvatest piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)	aidata kaasa konfliktide ennetamisele ning abistada tingimuste loomisel konfliktide lahendamise edendamiseks, sealhulgas andes soovitusi kodanikuühiskonna ja alade ülesehitamisega seotud meetmete võtmiseks, ilma et see piiraks komisjoni EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi;

d)

aidata kaasa konfliktide lahendamisele ja hõlbustada leitud lahenduste rakendamist tihedas koostöös ÜRO peasekretäri ja tema Gruusia eriesindaja, ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade rühma, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja selle Minski rühma ning Lõuna-Osseetia konfliktide lahendamise mehhanismiga;

e)	tõhustada Euroopa Liidu ja piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejate dialoogi;

f)	abistada nõukogu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

g)

toetusüksuse kaudu: — edastada Euroopa Liidule aruandeid ja jätkuvaid hinnanguid piiriolukorra kohta; — hõlbustada usalduse suurendamist Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel, tagades seeläbi tõhusa koostöö ja sidemed kõikide asjaomaste osapooltega; — luua konfliktipiirkondades asjakohased kontaktid, mille kaudu üksusel on võimalik aidata kaasa usalduse suurendamisele ja hinnata kõnealustes piirkondades piiriküsimusi, olles Gruusia valitsusega kokku leppinud volituste osas ja pärast konsulteerimist kõikide asjaomaste osapooltega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias); — aidata Gruusia piiripolitseil ja teistel Tbilisi asjaomastel valitsusasutustel rakendada ulatuslikku integreeritud piirihaldusstrateegiat; — töötada koos Gruusia võimudega, et parandada sidet Tbilisi ja piiri vahel, sealhulgas juhendamist. Selleks hoitakse kontakti ja tehakse tihedat koostööd Tbilisi ja piiri vahelise käsuliini kõikide tasanditega (välja arvatud kohapealsed operatiivtegevused Abhaasias ja Lõuna-Osseetias);

h)	aidata kaasa inimõigusi käsitleva ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naiste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2008 kuni 28. veebruarini 2009 ettenähtud lähtesumma on 2 800 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on abikõlblikud alates 1. märtsist 2008. Kulusid hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperdid võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ning tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajadusel annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Kooskõlastamine

ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist kooskõlastamist. ELi eriesindaja aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajadusel piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2008. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2008. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi nõukogu otsuse vastuvõtmiseks volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 46, 16.2.2007, lk 75.

(2)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/34

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/133/ÜVJP,

18. veebruar 2008,

millega muudetakse ja pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007. aastal vastu ühismeetme 2007/110/ÜVJP, millega pikendatakse ja muudetakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) volitusi (1) kuni 29. veebruarini 2008.

(2)

Nõukogu võttis 6. detsembril 2007. aastal vastu ühismeetme 2007/806/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (2) (EUPOL COPPS), ja ühismeetme 2007/807/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah), (3) et võtta arvesse ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonide uut juhtimis- ja kontrollistruktuuri, mille nõukogu kiitis heaks 18. juunil 2007. aastal.

(3)

Tuginedes ühismeetme 2007/110/ÜVJP läbivaatamisele tuleks ELi eriesindaja volitusi muuta ja pikendada 12 kuu võrra. ELi eriesindaja volitusi tuleks ka kohandada vastavalt rollile, mis talle on määratud seoses missioonidega EUPOL COPPS ja EU BAM Rafah, kooskõlas ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonide uue juhtimis- ja kontrollistruktuuriga.

(4)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) Marc OTTE volitusi kuni 28. veebruarini 2009.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga.

2.   Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

leida lahendus, mis põhineb kahe riigi olemasolul ning mis hõlmab Iisraeli ja demokraatlikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerivad kõrvuti turvaliste ja tunnustatud piiride raames ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 242 (1967), 338 (1973), 1397 (2002) ja 1402 (2002) ning Madridi konverentsi põhimõtetele;

b)	leida lahendus Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni küsimuses;

c)	leida õiglane lahendus Jeruusalemma keerukale küsimusele ning õiglane, elujõuline ja kokkuleppel põhinev lahendus Palestiina pagulaste probleemile;

d)

võtta järelmeetmeid seoses lõplikku staatust käsitleva kokkuleppe saavutamisele ja Palestiina riigi loomisele suunatud Annapolise protsessiga, sealhulgas tugevdades neliku rolli teekaardi järgmise järelevalvajana, pidades eelkõige silmas teekaardi kohaselt mõlemale osapoolele pandud kohustuste täitmise üle järelevalve teostamist; ning püüdes kooskõlas rahvusvaheliste jõupingutustega saavutada kõikehõlmav araabia-iisraeli rahu;

e)

luua kooskõlas parimate rahvusvaheliste standarditega jätkusuutlik ja tõhus Palestiina politseisüsteem, tehes koostööd nii Euroopa Ühenduse institutsioonide loomise programmide kui ka teiste rahvusvaheliste algatustega julgeolekusektori laiemas kontekstis, sealhulgas kriminaalmenetluse reformi rakendamisel;

f)	taasavada Gaza piiriületuspunktid, sealhulgas Rafah piiriületuspunkt ning pakkuda jätkuvalt kolmanda osapoole kohalolekut, kui mõlemad osapooled sellega nõustuvad, koostöös institutsioonide loomisele suunatud ühenduse jõupingutustega.

3.   Need eesmärgid põhinevad järgmistel kohustustel, mille Euroopa Liit on endale võtnud:

a)	teha koostööd rahvusvaheliste osalejate ja partneritega, eelkõige Lähis-Ida neliku raames, ning kasutada iga võimalust rahu edendamiseks ning kõigile piirkonnas elavatele inimestele inimväärse tuleviku tagamiseks;

b)	jätkata Palestiina abistamist poliitiliste ja haldusreformide, valimisprotsessi ning julgeolekureformide vallas;

c)	anda täielik panus rahu tagamisse ning Palestiina majanduse kui piirkondliku arengu lahutamatu osa taastamisse.

4.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas, muu hulgas Lähis-Ida neliku raames.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	anda Euroopa Liidu poolne aktiivne ja tõhus panus tegevustesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli ja Palestiina konflikti ning Iisraeli-Süüria ja Iisraeli-Liibanoni konfliktide lõplikule lahendamisele;

b)	hõlbustada ja säilitada tihedad suhted kõigi Lähis-Ida rahuprotsessi osalejatega, teiste piirkonna riikidega, Lähis-Ida neliku liikmetega ja teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamisel;

c)	tagada Euroopa Liidu jätkuv kohalolek kõnealuses piirkonnas ja asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ning osaleda kriisiohjamises ning -ennetamises;

d)	jälgida ning toetada pooltevahelisi rahuläbirääkimisi ning vajadusel pakkuda Euroopa Liidu nõu ja häid teeneid;

e)	toetada taotluse korral poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

f)	pöörata erilist tähelepanu teguritele, mis mõjutavad Lähis-Ida rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet;

g)	võtta rahuprotsessi raames koos kokkulepetele allakirjutanud pooltega konstruktiivseid meetmeid, et edendada demokraatia ja hea valitsemistava, sealhulgas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

h)	aidata kaasa inimõigusi käsitleva Euroopa Liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naistega, eelkõige sellega seonduvaid arenguid jälgides ja käsitledes;

i)

anda aru, mil moel on Euroopa Liidul võimalik sekkuda rahuprotsessi ning milline on parim viis viia ellu Euroopa Liidu algatusi ja käimasoleva Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud Euroopa Liidu jõupingutusi (nt Euroopa Liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse), sealhulgas seoses Euroopa Liidu asjaomaste arendusprojektide poliitiliste aspektidega;

j)	teostada järelevalvet kummagi osapoole tegevuse üle teekaardi rakendamisel ja küsimustes, mis võivad kahjustada alalist staatust käsitlevate läbirääkimiste tulemust, et võimaldada Lähis-Ida nelikul paremini hinnata osapoolte kohustuste täitmist;

k)	teha julgeolekusektori reformimisel suuremat koostööd Euroopa Komisjoni ja Ameerika Ühendriikide julgeolekukoordinaatoriga ning hõlbustada julgeolekualast koostööd kõigi asjakohaste osalistega;

l)	aidata antud piirkonna arvamusliidritel paremini mõista Euroopa Liidu rolli.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning on tema peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2008 kuni 28. veebruarini 2009 ettenähtud lähtesumma on 1 300 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatud kulutused on abikõlblikud alates 1. märtsist 2008. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja vastavalt eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. Meeskonda kuuluvad volituste kohastes konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat, eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepanekuid isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või ELi institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või ELi institutsioon. Liikmesriikide poolt nõukogu peasekretariaati lähetatud eksperte võib samuti ELi eriesindaja juurde määrata. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema ELi liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik töötajad jäävad neid lähetanud liikmesriigi või ELi institutsiooni haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonda kuuluvate isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

Euroopa Liidu eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku koos vastuvõtva osapoole/vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitsmine

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline abi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas ELi poliitikaga ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostab nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagab missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole ELi lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)	tagab, et kõik tema meeskonna väljapoole ELi lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi poolt missioonipiirkonnale määratud riskiastmele;

d)

tagab, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 12

Kooskõlastamine

1.   ELi eriesindaja edendab ELi üldist poliitilist kooskõlastamist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid ELi vahendeid kasutatakse järjekindlalt, et saavutada ELi poliitilisi eesmärke. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse eesistujariigi ja komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoni ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab missioonide EUPOL COPPS ja EU BAM Rafah juhtidele poliitilisi suuniseid kohalikul tasandil. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral üksteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2008. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2008. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded võetakse aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi seoses nõukogu otsusega volituste uuendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 15

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 46, 16.2.2007, lk 71.

(2)  ELT L 323, 8.12.2007, lk 50.

(3)  ELT L 323, 8.12.2007, lk 53.

(4)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/38

---

NÕUKOGU OTSUS 2008/134/ÜVJP,

18. veebruar 2008,

millega rakendatakse ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 14. novembri 2005. aasta ühismeedet 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 2 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 teise taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 14. novembril 2005 vastu ühismeetme 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS), kehtivusajaga kolm aastat. EUPOL COPPSi täitmisetapp algas 1. jaanuaril 2006.

(2)	Nõukogu võttis 20. novembril 2006 vastu otsuse 2006/807/ÜVJP, (2) millega kehtestati EUPOL COPPSi 2007. aasta lõplik eelarve.

(3)	Nõukogu võttis 6. detsembril 2007 vastu otsuse 2007/808/ÜVJP, millega sätestatakse, et eelarvest kaetakse ka kulutusi, mis on seotud missiooni tegevusega ajavahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 29. veebruar 2008.

(4)	Vastavalt otsuse 2007/808/ÜVJP artikli 1 lõikele 2 otsustab nõukogu enne 29. veebruari 2008 EUPOL COPPSi lõpliku eelarve ajavahemikuks 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2008,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu politseimissiooniga Palestiina aladel (EUPOL COPPS) seotud kulutuste katteks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2008 on 5 000 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 300, 17.11.2005, lk 65.

(2)  ELT L 329, 25.11.2006, lk 76. Otsust on muudetud otsusega 2007/808/ÜVJP (ELT L 323, 8.12.2007, lk 56).

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/39

---

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2008/135/ÜVJP,

18. veebruar 2008,

millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 19. veebruaril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP, millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid. (1)

(2)	Nõukogu ühise seisukohaga 2007/120/ÜVJP, (2) mis võeti vastu 19. veebruaril 2007, pikendati ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP kehtivust 20. veebruarini 2008.

(3)	Võttes arvesse olukorda Zimbabwes, tuleks ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP kehtivust pikendada täiendavalt 12 kuu võrra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP kehtivusaega pikendatakse kuni 20. veebruarini 2009.

Artikkel 2

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 50, 20.2.2004, lk 66. Ühist seisukohta on viimati muudetud nõukogu otsusega 2007/455/ÜVJP (ELT L 172, 30.6.2007, lk 89).

(2)  ELT L 51, 20.2.2007, lk 25.

---

19.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/40

---

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 26. novembri 2007. aasta otsuse 2007/792/EÜ (millega muudetakse otsust 2005/446/EÜ, millega kehtestatakse tähtaeg 9. Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 320, 6. detsember 2007 )

Leheküljel 32 ainsas artiklis (otsuse 2005/446/EÜ artikli 2 lõike 1 kohta)

lõike 1 viimane lause („Kõnealust kuupäeva võib vajaduse korral muuta.”) jäetakse välja.

---