21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 856/2007,

16. juuli 2007,

millega pikendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit ferromolübdeeni impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 215/2002 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 14,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

(1)	Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 215/2002 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit ferromolübdeeni impordi suhtes, mis kuulub CN-koodi 7202 70 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). Dumpinguvastase tollimaksu määr on 22,5 %.

(2)	Komisjon peatas oma otsusega 2006/714/EÜ (3) üheksaks kuuks Hiina Rahvavabariigist pärit ferromolübdeeni impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 215/2002 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(3)

Otsus peatada määrusega (EÜ) nr 215/2002 kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed tehti kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4, milles sätestatakse, et dumpinguvastaseid meetmeid võib ühenduse huvides peatada põhjusel, et turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et kahju taastekkimine meetme peatamise tagajärjel on vähetõenäoline, ja tingimusel, et ühenduse vastavale tootmisharule on antud võimalus märkusi esitada ja neid märkusi on ka arvesse võetud.

(4)

Komisjon jõudis otsuses 2006/714/EÜ järeldusele, et Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi tekitatud kahju taastekkimine meetme peatamise tagajärjel on vähetõenäoline, arvestades praegust muutust turutingimustes ja eeskätt vaatlusaluse toote kõrget hinnataset ühenduse turul, mis ületab oluliselt esialgses uurimises tuvastatud kahjustava taseme, ning vaatlusaluse toote nõudmise-pakkumise väidetavat ebakõla.

(5)	Komisjon võttis otsuses 2006/714/EÜ kohustuse jälgida vaatlusaluse toote impordi ja hindade arengut ning tühistada peatamine, kui Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega import jätkub ja tekitab kahju ühenduse tootmisharule.

(6)

31. oktoobril 2006 algatati Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (4) ex officio täielik vahepealne läbivaatamine, sest komisjoni käsutuses olevate tõendite põhjal võis järeldada, et tingimused, mille alusel meetmed kehtestati, on nii palju muutunud, et kehtivad meetmed ei ole enam asjakohased ning et teatavad muutused võivad olla püsivad.

B. PÕHJUSED

(7)	Algmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatakse, et ühenduse huvides võib dumpinguvastased meetmed üheksaks kuuks peatada, kuid peatamist võib pikendada veel kõige rohkem ühe aasta võrra, kui nõukogu komisjoni ettepanekul nii otsustab.

(8)	Alates meetme peatamisest ei ole otsuse 2006/714/EÜ põhjendustes 5 kuni 10 kirjeldatud olukord seoses vaatlusaluse toote impordi ja hindadega muutunud. Hiinast pärit ferromolübdeeni imporditi ühendusse ainult tühises koguses.

(9)	Ex officio täielikku vahepealset läbivaatamist silmas pidades tuletatakse meelde, et otsus tuleb teha 15 kuu jooksul alates algatamisest, s.o 31. jaanuariks 2008.

C. JÄRELDUS

(10)

Arvestades, et olukord ühenduse turul ei ole pärast dumpinguvastase tollimaksu peatamist 2006. aasta oktoobris muutunud ning kuna vahepealne läbivaatamine ei ole veel lõpetatud, on asjakohane pikendada kehtivate meetmete peatamist algmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt. Kaubavoogude ettearvatavuse üldpõhimõtet järgides ning praegu käimasoleva vahepealse läbivaatamise tulemusi arvesse võttes otsustatakse pikendada kehtivate meetmete peatamist kuni 31. jaanuarini 2008, st vahepealse läbivaatamise tähtaja lõpuni. Ei ole mingeid viiteid selle kohta, et peatamise pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(11)

Komisjon teavitas vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 ühenduse tootmisharu oma kavatsusest kehtivate dumpinguvastaste meetmete peatamist pikendada. Ühenduse tootmisharule anti võimalus märkuste esitamiseks, kuid nende märkused ei muutnud järeldust, et olukord on püsinud sellisena, nagu seda on kirjeldatud komisjoni otsuses 2006/714/EÜ.

(12)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kõik nõuded vaatlusaluse toote suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu peatamise pikendamiseks on täidetud kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 4. Eelnevast tulenevalt pikendatakse määrusega (EÜ) nr 215/2002 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu peatamist üheksaks kuuks kuni 31. jaanuarini 2008.

(13)

Komisjon jälgib vaatlusaluse toote impordi ja hindade arengut. Kui peaks tekkima olukord, et Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordi mahud suurenevad ja põhjustavad kahju ühenduse tootmisharule, ennistab komisjon dumpinguvastase tollimaksu ja tunnistab kehtetuks käesoleva peatamise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse CN-koodi 7202 70 00 alla kuuluva Hiina Rahvavabariigist pärit ferromolübdeeni impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 215/2002 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist kuni 31. jaanuarini 2008.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SILVA

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) EÜT L 35, 6.2.2002, lk 1.

(3) ELT L 293, 24.10.2006, lk 15.

(4) ELT C 262, 31.10.2006, lk 28.

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 857/2007,

20. juuli 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

LISA

Komisjoni 20. juuli 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	52,4
	TR	106,7
	ZZ	79,6
0707 00 05	MK	68,1
	TR	145,6
	ZZ	106,9
0709 90 70	TR	87,6
0709 90 70	ZZ	87,6
0805 50 10	AR	55,2
	UY	55,7
	ZA	61,2
	ZZ	57,4
0808 10 80	AR	89,3
	BR	89,3
	CA	101,7
	CL	85,0
	CN	87,0
	NZ	99,5
	US	105,3
	UY	36,3
	ZA	97,9
	ZZ	87,9
0808 20 50	AR	70,7
	CL	82,3
	NZ	99,2
	TR	138,6
	ZA	112,3
	ZZ	100,6
0809 10 00	TR	174,3
0809 10 00	ZZ	174,3
0809 20 95	CA	324,1
	TR	287,4
	US	354,3
	ZZ	321,9
0809 30 10, 0809 30 90	TR	163,9
0809 30 10, 0809 30 90	ZZ	163,9
0809 40 05	IL	135,2
0809 40 05	ZZ	135,2

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 858/2007,

20. juuli 2007,

küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta alaperioodil 1. septembrist kuni 30. novembrini 2007

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad 2007. aasta juuli viie esimese tööpäeva jooksul määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast ja kõikidest kolmandatest riikidest, v.a Hiina ja Argentina pärinevatele toodetele ette nähtud koguseid.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja kindlaks määrata, millises ulatuses võib vastavalt määruse (EÜ) nr 341/2007 artiklile 12 komisjonile 15. juuliks 2007 saadetud A-litsentside taotlusi rahuldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel 2007. aasta juuli viie esimese tööpäeva jooksul esitatud ja 15. juuliks 2007 komisjonile saadetud A-impordilitsentside taotlused rahuldatakse taotletud koguste ulatuses, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas kehtestatud määra.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3) ELT L 90, 30.3.2007, lk 12.

LISA

Päritolu

Järjekorra-number

Jaotuskoefitsient

Argentina

—	Senised importijad

09.4104

—	Uued importijad

09.4099

Hiina

—	Senised importijad

09.4105

25,646149 %

—	Uued importijad

09.4100

0,575177 %

Muud kolmandad riigid

—	Senised importijad

09.4106

100 %

—	Uued importijad

09.4102

62,084331 %

“X”

Osutatud päritolu puhul kõnealuseks alaperioodiks kvooti ei ole.

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 859/2007,

20. juuli 2007,

millega 82. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)	9. juulil 2007 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2007

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 844/2007 (ELT L 186, 18.7.2007, lk 24).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Agha, Abdul Rahman (sõjakohtu esimees).” asendatakse järgmisega:

„Abdul Rahman Agha. Tiitel: maulavi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal sõjakohtu esimees. Sünniaeg: ligikaudu 1958. Sünnikoht: Arghandabi piirkond, Kandahari provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(2)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Agha, Saed M. Azim, maulavi (passi- ja viisaosakond).” asendatakse järgmisega:

„Sayed Mohammad Azim Agha (teiste nimedega a) Sayed Mohammad Azim Agha, b) Agha Saheb). Tiitel: maulavi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal passi- ja viisaosakonna töötaja. Sünniaeg: ligikaudu 1966. Sünnikoht: Kandahari provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(3)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Hamidullah, mulla (Ariana Afghan Airlines'ij uhataja).” asendatakse järgmisega:

„Hamidullah Akhund. Tiitel: mulla. Ametikoht: Talibani režiimi ajal Afghan Airlines'i juht. Sünniaeg: ligikaudu 1968. Sünnikoht: Kandahari provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(4)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mohammad Hassan. Tiitel: a) Mullah, b) Hadji. Sünniaeg: ligikaudu 1958. Sünnikoht: Kandahar, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Muu teave: a) ministrite nõukogu esimehe asetäitja (Talibani režiim), b) kuulub Malwhavi Khaalis’ rühmitusse, mis on Jihadi üks seitsmest Nõukogude Liidu vastasest rühmitusest, c) lõpetanud madrrassa Quetas, Pakistanis, d) kuulub mulla Omari lähedaste isikute hulka.” asendatakse järgmisega:

„Mohammad Hassan Akhund. Tiitel: a) mulla, b) hadži. Ametikoht: a) Talibani režiimi ajal ministrite nõukogu esimehe asetäitja, b) Talibani režiimi ajal välisminister enne Wakil Ahmad Mutawakilit, c) Talibani režiimi ajal Kandahari provintsi kuberner. Sünniaeg: ligikaudu 1958. Sünnikoht: Kandahari provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Muu teave: a) kuulub Malwhavi Khaalis’ rühmitusse, mis on Jihadi üks seitsmest Nõukogude Liidu vastasest rühmitusest, c) lõpetanud madrrassa Quetas, Pakistanis, d) kuulub mulla Omari lähedaste isikute hulka.”

(5)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Anwari, Mohammad Tahre, mulla (haldusasjad).” asendatakse järgmisega:

„Muhammad Taher Anwari (teiste nimedega a) Mohammad Taher Anwari, b) Haji Mudir). Tiitel: mulla. Ametikoht: Talibani režiimi ajal haldusküsimuste direktor, b) Talibani režiimi ajal rahandusminister. Sünniaeg: ligikaudu 1961. Sünnikoht: Zurmat’i piirkond, Paktia provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(6)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Faiz, maulavi (välisministeeriumi infoosakond).” asendatakse järgmisega:

„Faiz. Tiitel: maulavi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal välisministeeriumi infoosakonna juht. Sünniaeg: ligikaudu 1969. Sünnikoht: Ghazni provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(7)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Hanif, Qari Din Mohammad (plaaniminister).” asendatakse järgmisega:

„Din Mohammad Hanif (teise nimega Qari Din Mohammad). Tiitel: qari. Ametikoht: a) Talibani režiimi ajal plaaniminister, b) Talibani režiimi ajal kõrghariduse minister. Sünniaeg: ligikaudu 1955. Sünnikoht: Badakhshani provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(8)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Hottak, Abdul Rahman Ahmad, maulavi (informatsiooni- ja kultuuriministri asetäitja kultuuri alal).” asendatakse järgmisega:

„Abdul Rahman Ahmad Hottak (teise nimega Hottak Sahib). Tiitel: maulavi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal informatsiooni- ja kultuuriministri asetäitja kultuuri alal. Sünnikoht: ligikaudu 1957. Sünnikoht: Ghazni provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(9)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Jalal, Noor, maulavi (siseministri asetäitja halduse alal).” asendatakse järgmisega:

„Noor Jalal (teise nimega Nur Jalal). Tiitel: maulavi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal siseministri asetäitja halduse alal. Sünniaeg: ligikaudu 1960. Sünnikoht: Kunari provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(10)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Motasem, Abdul Wasay Aghajan, mulla (rahandusminister).” asendatakse järgmisega:

„Abdul Wasay Agha Jan Motasem (teise nimega Mutasim Aga Jan). Tiitel: mulla. Ametikoht: Talibani režiimi ajal rahandusminister. Sünniaeg: ligikaudu 1968. Sünnikoht: Kandahari linn, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani.”

(11)	Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Naim, Mohammad, mulla (tsiviillennunduse ministri asetäitja).” asendatakse järgmisega: „Mohammad Naim (teise nimega Mullah Naeem). Tiitel: mulla. Ametikoht: Talibani režiimi ajal tsiviillennunduse ministri asetäitja. Kodakondsus: Afganistani.”

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 860/2007,

20. juuli 2007,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1002/2006. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 710/2007. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2006/2007. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1002/2006 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2011/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

(3) ELT L 179, 1.7.2006, lk 36.

(4) ELT L 163, 23.6.2007, lk 3.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 21. juulist 2007

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	22,10	5,25
1701 11 90 (1)	22,10	10,48
1701 12 10 (1)	22,10	5,06
1701 12 90 (1)	22,10	10,05
1701 91 00 (2)	23,43	14,01
1701 99 10 (2)	23,43	9,00
1701 99 90 (2)	23,43	9,00
1702 90 99 (3)	0,23	0,41

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1) I lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2) Määruse (EÜ) nr 318/2006 I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/12

NÕUKOGU OTSUS,

10. juuli 2007,

heakskiidu andmise kohta Euroopa Aatomienergiaühenduse liitumisele tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse muudetud konventsiooniga

(2007/513/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamislepingu) artikli 2 punktis e sätestatakse, et Euroopa Aatomienergiaühendus (ühendus) tagab asjakohase järelevalve abil, et tuumamaterjale ei kasutataks muul kui ettenähtud eesmärgil.

(2)	Tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsioon (edaspidi „konventsioon”) võeti vastu 1979. aastal ja jõustus 1987. aastal. Seisuga 27. juuni 2006 olid konventsiooni osalised 118 riiki ja ühendus. Konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

(3)	4. juulil 2005. aastal kutsuti IAEA egiidi all konventsiooni artikli 20 kohaselt kokku konverents konventsiooni muutmiseks. 8. juulil 2005. aastal kirjutas komisjon ühenduse nimel alla konventsiooni muudatusi käsitlevale lõppdokumendile.

(4)

Euroopa Ühenduste Kohus („Euroopa Kohus”) otsustas, (1) et liikmesriikide osalemine konventsioonis on Euratomi asutamislepinguga kooskõlas ainult tingimusel, et oma pädevuste ja jurisdiktsiooni piirides on ühendus konventsiooniosaline liikmesriikidega samadel tingimustel ning et teatavaid konventsioonist tulenevaid kohustusi saab ühenduse puhul rakendada üksnes ühenduse ja liikmesriikide tihedas koostöös nii läbirääkimiste ja sõlmimise protsessi käigus kui ka võetud kohustuste täitmisel.

(5)

Lisaks kinnitas Euroopa Kohus, et Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktiga e tehakse ühendusele ülesandeks tagada asjakohase järelevalve abil, et tuumamaterjale ei kasutataks muul kui ettenähtud eesmärgil, eristamata eesmärgist kõrvalekaldumiste olemust ja selle võimaliku toimumise tingimusi; lisaks on kõnealuses asutamislepingus VII peatüki sätete kirjeldamiseks kasutatud väljendi „julgeolekumeetmed” kohaldamisala laiem kui üksnes tuumamaterjalide kasutaja poolt teatatud eesmärgi asendamine teisega. Järelikult hõlmab see Euroopa Kohtu hinnangul ka füüsilise kaitse meetmeid. (2) Euroopa Kohus märkis oma otsuses 1/78 samuti, et kriminaalmenetluse ja väljaandmisega seotud sätted on seotud valdkondadega, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse. (3)

(6)	Vastavalt konventsiooni artikli 18 lõikele 4 peab ühendus konventsiooniga liitumisel edastama hoiulevõtjale deklaratsiooni selle kohta, milliseid konventsiooni artikleid tema suhtes ei kohaldata. Deklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

(7)

Konventsiooni artiklis 7 nõutakse, et kõik konventsiooniosalised kehtestaksid teatavate õigusrikkumiste eest asjakohased sanktsioonid, mis arvestaksid rikkumise tõsidust. Kokku on lepitud, et käesolev säte jätab osapooltele vastuvõetavate sanktsioonide iseloomu, laadi ja taseme osas valikuvõimaluse. Eelkõige ei nähta sellega ette, et konventsiooniosalised kehtestaksid käesolevas sättes kirjeldatud käitumise suhtes kriminaalkaristusi. Sellest tulenevalt kohaldatakse artiklit 7 ühenduse suhtes vähemalt teatud määral.

(8)	Seetõttu tuleks heaks kiita ühenduse liitumine muudetud konventsiooniga,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Euroopa Aatomienergiaühenduse liitumine tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooniga, mida muudeti 8. juulil 2005. aastal allkirjastatud lõppdokumendiga, on käesolevaga heaks kiidetud.

Muudetud konventsiooni ning selle artikli 18 lõike 4 ja artikli 17 lõike 3 kohase ühenduse deklaratsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel, 10. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS

(1) Otsus 1/78 14. novembrist 1978, EKL 1978, lk 2151, eelkõige otsuse regulatiivosa esimene osa ja lõige 34.

(2) Punkt 21.

(3) Punkt 31.

Konventsiooni artikli 18 lõike 4 ja artikli 17 lõike 3 kohane Euroopa Aatomienergiaühenduse deklaratsioon

Euroopa Aatomienergiaühenduse liikmeteks on käesoleval ajal järgmised riigid: Austria Vabariik, Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Eesti Vabariik, Hispaania Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Kreeka Vabariik, Küprose Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Läti Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik, Rumeenia, Saksamaa Liitvabariik, Slovaki Vabariik, Sloveenia Vabariik, Soome Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Taani Kuningriik, Tšehhi Vabariik ja Ungari Vabariik.

Ühendus teatab, et tema suhtes ei kohaldata tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni artikleid 8–13 ning artikli 14 lõikeid 2 ja 3.

Lisaks teatab ühendus konventsiooni artikli 17 lõike 3 kohaselt, et kuna Rahvusvahelises Kohtus läbivaadatavates kohtuasjades võivad osapoolteks olla üksnes riigid, on ühenduse suhtes siduv üksnes artikli 17 lõikes 2 osutatud vahekohtumenetlus.

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/15

NÕUKOGU OTSUS,

10. juuli 2007,

millega nimetatakse ametisse Euratomi Tarneagentuuri nõuandekomitee liikmed

(2007/514/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 54 teist ja kolmandat lõiku,

võttes arvesse viimati 1. jaanuari 1995. aasta otsusega 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ (1) muudetud Euratomi Tarneagentuuri põhikirja (2) artiklit X,

võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsust, millega nimetatakse ametisse Euratomi Tarneagentuuri nõuandekomitee liikmed, (3)

võttes arvesse komisjoni arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euratomi Tarneagentuuri nõuandekomitee liikmete ametiaeg lõppes 28. märtsil 2007.

(2)	Komitee liikmed tuleb nimetada ametisse ajavahemikuks 29. märtsist 2007 kuni 28. märtsini 2009, võttes arvesse liikmesriikide valitsuste esitatud kandidaatide nimekirja,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Euratomi Tarneagentuuri nõuandekomitee liikmeteks nimetatakse järgmised isikud:

Belgia (3 liiget)	Théo VAN RENTERGEM Gérard PAULUS Jean VAN VLIET
Tšehhi Vabariik (3 liiget)	Miroslav ŠEDINA Zdeněk HUBÁČEK Vladimír HLAVINKA
Taani (2 liiget) (4)	Casper LEIHOLT
Saksamaa (6 liiget)	Walter SANDTNER Thomas LEHLE Joachim OHNEMUS Kurt SCHREIBER Klaus TÄGDER Gerhard HOTTENROTT
Eesti (1 liige)	Merle LUST
Kreeka (3 liiget)	Konstantinos POTIRIADIS Ioannis G. KOLLAS Anastasia SAVVIDOU
Hispaania (5 liiget)	Rafael MÁRQUEZ OSORIO José Manuel REDONDO Maria Jesús ONEGA Germán GARCÍA-CALDERÓN Eduardo GONZÁLEZ
Prantsusmaa (6 liiget)	Thierry ARNOLD Louis-François DURRET Marie-Claire GUYADER Caroline JORANT Jeanne MARCUCCI Jean-Luc SALANAVE
Iirimaa (1 liige)	Patrick Terence SHERIDAN
Itaalia (6 liiget)	Ugo BOLLETTINI Raffaele DI SAPIA Angelo PAPA Roberto RANIERI Giuseppe SEDDA Paolo VENDITTI
Küpros (1 liige)	Panicos DEMETRIADES
Läti (1 liige)	Andrejs SALMIŅŠ
Leedu (1 liige)	Donaldas JASULAITIS
Ungari (3 liiget)	Kristóf HORVÁTH Attila NAGY Ágnes Bajor SZÉLNÉ
Madalmaad (3 liiget)	Jan WIEMAN Huub RAKHORST Marlies HOEDEMAKERS
Austria (2 liiget)	Andres MOLIN Christine GÖSTL
Poola (5 liiget) (5)	Grzegorz KRZYSZTOSZEK Elżbieta WRÓBLEWSKA Jacek Tadeusz KANIEWSKI
Portugal (3 liiget) (6)	José Joaquim GONÇALVES MARQUES Luís José RODRIGUES DA COSTA
Sloveenia (1 liige)	Ivo NOVAK
Slovakkia (2 liiget)	Marián NANIAŠ Eduard ĎURČEK
Soome (2 liiget)	Riku Eino Juhani HUTTUNEN Tuula Inkeri PURRA
Rootsi (3 liiget)	Sven-Olov ERICSON Ali ETEMAD Sven NORDLÖF
Ühendkuningriik (6 liiget)	Megan PRESTON David POWELL Mark ELLIOTT John LUKE Martin OLIVA Louise ROBSON
Rumeenia (4 liiget)	Dragos Paul POPESCU Razvan Eugen NICOLESCU Tudor LAVRIC Elena POPESCU
Bulgaaria (2 liiget)	Mitko YANKOV Katerina KOSTADINOVA

Brüssel, 10. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS

(1) EÜT 27, 6.12.1958, lk 534/58.

(2) EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1.

(3) ELT C 178, 20.7.2005, lk 1.

(4) Hetkel jääb üks liikmekoht vabaks.

(5) Hetkel jääb kaks liikmekohta vabaks.

(6) Hetkel jääb üks liikmekoht vabaks.

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/18

KOMISJONI OTSUS,

21. märts 2007,

meetme kohta, mille Saksamaa võimaldas ettevõttele Bavaria Film GmbH – C 51/03 (ex NN 57/03)

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1170 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/515/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi (1) ja võttes nende märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Komisjonile laekusid kaebused ettevõttele Bavaria Film GmbH (edaspidi „BAV”) antud väidetava riigiabi kohta ning komisjon algatas seetõttu 23. juulil 2003 ametliku uurimismenetluse. Saksamaa esitas oma seisukoha 20. oktoobril 2003; konkurendid ja muud huvitatud isikud märkusi ei esitanud. Komisjon nõudis 3. mail 2005 lisateavet. Saksamaa esitas selle 1. juulil 2005. Lisaks esitas Saksamaa 12. oktoobril 2005 peetud koosoleku järel täiendavat teavet 9. ja 21. novembril 2006.

2. ESIALGSE MEETME KIRJELDUS

2.1. Sissejuhatus

(2)	1999. aastal alustati BAVile kuuluval maaalal ajakohaselt sisustatud filmistuudio (edaspidi „stuudio”) ehitust. Kõnealusel maaalal Geiselgasteigi filmilinnas Baieri liidumaal asub BAVi peakorter. BAV on eraõiguslik filmitööstusettevõte. (2)

2.2. Investor eriotstarbeline ühing BFH

(3)	Eespool nimetatud investeering tehti eriotstarbelise ühingu Bayerische Filmhallen GmbH (edaspidi „BFH”) kaudu.

(4)

BFH omakapital on 50 000 eurot. Baieri liidumaa arengupanga LfA Förderbank Bayern (edaspidi „LfA”) osa sellest on 49 %, eraisiku Lothar Wedeli (3) fidutsiaarne osa 21 % ja BAVi osa 30 %. BAVile kuuluva osa nimiväärtus on seega 15 000 eurot. LfA ja BAVi osa määrati kindlaks vastavalt nende poolt BFG asutamiseks antud rahalisele panusele.

2.3. Rahastamistingimused

(5)	Lisaks omakapitalile võimaldas LfA BFH-le 3,8 miljoni euro ulatuses rahalist toetust ja 3,1 miljoni euro ulatuses (hiljem toetuseks vormistatavat) laenu. (4) Kokku 6,9 miljoni euro suurune summa oli mõeldud uue stuudio ehituse kogukulu rahastamiseks.

(6)	Lisaks 15 000 euro suuruse kapitaliosa maksmisele andis BAV BFH-le 25 aastaks tasuta rendile ka stuudio krundi. 25 aasta möödudes peaks BFH uue hoone ja kogu sisustuse omandiõigus minema BAVile tasuta üle.

(7)

BAV haldab tootmisrajatist BFH nimel. Vastavalt ärihalduslepingule arvestati stuudio rentimisest saadud tulu esimesel kolmel aastal (oktoobrist 1999 kuni oktoobrini 2002) järgmiselt:

a)	BAV tagas BFH-le 300 000 marka (153 000 eurot) renditulu aastas;

b)	renditulust arvestati BAVile remondi-, hooldus-, kindlustus- ja turustuskulude katteks 300 000 (153 000 eurot) ja 500 000 marka (256 000 eurot);

üle 500 000 marga ulatuv tulu tuli BAVi ja BFH vahel jagada võrdselt. (5)

Tabelis 1 on ära toodud uue stuudio rentimisest saadud tegelik tulu esimesel kolmel aastal ja selle jaotus:

Tabel 1

Tulu ja maksed 1999–2002

(EUR)

Alates oktoobrist 1999

2000

2001

Kuni septembrini 2002

Renditulu

61 000

333 000

250 000

174 000

BFH-le tagatud renditulu

38 000

153 000

115 000

Järelejäänud tulu, sellest

23 000

180 000

97 000

59 000

BAVile kulude katteks antav üldine summa

23 000

103 000

97 000

59 000

BAVi ja BFH vahel jagatav ülejääk

77 000 sellest:

—	39 000 BFH-le

—	38 000 BAVile

BFH kokku

38 000

192 000

153 000

115 000

BAV kokku

23 000

141 000

97 000

59 000

sellest otsesed remondi- ja hooldus-, vee-, elektri-, kütte- jm kulud (6)

7 000

53 000

66 000

52 000

(8)

Ärihalduslepingus nähakse ette, et pärast BFH esimest kolme tegevusaastat, st neljanda tegevusaasta alguses 2002. aasta oktoobris jagatakse uue stuudio rentimisest saadud tulu, millest on maha arvatud remondi-, hooldus-, kindlustus- ja turustuskulud, osanike vahel vastavalt nende osalusele BFHs. (7)

Tabelis 2 on ära toodud uue stuudio rentimisest saadud tegelik tulu aastatel 2002–2005 ja selle jaotus:

Tabel 2

Tulu ja maksed 2002–2005

(EUR)
	Alates oktoobrist 2002	2003	2004	2005
Tulu	31 000	252 000	258 000	181 000
Remondi- ja hoolduskulud (BAVi otsesed kulud)	10 000	18 000	42 000	31 000
Turvalisuse tagamiseks ettenähtud üldsumma (BAV)	3 000	13 000	13 000	13 000
Turustuskulude katteks antav üldsumma (BAV)	12 000	48 000	48 000	48 000
Pärast kulude mahaarvamist jagatakse järelejäänud tulu järgmiselt:
70 % järelejäänud tulust (BFH)	4 000	121 000	109 000	62 000
30 % järelejäänud tulust (BAV)	2 000	52 000	46 000	27 000
BAV kokku	17 000	113 000	107 000	85 000

3. MENETLUSE ALGATAMINE

(9)

Komisjon oli menetluse algatamisel seisukohal, et BFHsse investeerimise erinevaid tingimusi silmas pidades kujutab LfA investeering endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast abi, ning avaldas kahtlust sellise rahastamise ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Komisjon kahtles eelkõige selles, kas LfA osalus BFHs vastab turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiva erainvestori printsiibile, kuna BAV ja LfA ei investeerinud BFHsse samadel tingimustel. LfA sai 6,9 miljoni euro suuruse sularahainvesteeringu ja BFH osakute sularahas omandamise eest vastutasuks 70 % osaluse BFH omakapitalis, samas kui BAV sai 15 000 euro ja maaala 25aastase tasuta kasutamisõiguse andmise eest (maaala väärtus on ligikaudu 3 miljonit eurot) 30 % osaluse.

(10)	Menetluse algatamise otsuses väitis komisjon, et LfA on avalik-õiguslik pank ning panga poolt riigi vahenditest rahastatud investeering võib olla ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, mille tegelik saaja on BAV.

4. SAKSAMAA SEISUKOHT

(11)

Saksamaa oli üldiselt seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist riigiabiga, kuna investeering tehti infrastruktuuri ning see ei anna eelist ühelegi konkreetsele ettevõttele. Juhul kui tegemist oleks siiski riigiabiga, oleks see Saksamaa arvates EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d kohane erand, mis käsitleb kultuuri edendamist.

(12)

Stuudiot rendivad filmitootjad. Saksamaa andmetel kehtivad kõigile rentnikele, seega ka BAVile ja selle tütarettevõtetele, samad tingimused. See on sätestatud ka BAViga sõlmitud ärihalduslepingus, millega reguleeritakse maaala ja stuudiote haldamist. Leping ei näe Saksamaa arvates BAVile ette eeliskohtlemist.

(13)	Saksamaa esitas stuudios toodetud filmide nimekirja, millest nähtub, et üle kahe kolmandiku neist filmidest on tootnud ettevõtted, millel puudub BAViga igasugune seos. (8)

(14)

Tõendina selle kohta, et ei BAVile ega ka ühelegi teisele tootmisrajatise kasutajale ei ole saanud osaks eeliskohtlemist, esitas Saksamaa 2005. aastal komisjonile hinnakirja 25 filmistuudio (suurusega 748 m2 ja 4 225 m2) rendihindadega Saksamaal, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Bulgaarias, Ühendkuningriigis ja Itaalias. Hinnad ulatusid 0,27 eurost/m2 (Itaalia) kuni 4,34 euroni/m2 (Ühendkuningriik). 2005. aastal oli BFH uue 3 060 m2 suuruse stuudio rendihind 1,02 euro/m2. Seda hinda maksid kõik stuudio kasutajad, sealhulgas ka BAV.

5. MENETLUSE KÄIGUS TOIMUNUD ARENGUD

(15)

Selleks et kõrvaldada riigiabi andmise kahtlust ja muuta kogu protsess läbipaistvamaks, tegi Saksamaa pärast menetluse algatamist ettepaneku teha järgmine muudatus (edaspidi „uus lähenemisviis”):

LfA saab BFH ainuomanikuks. Ta võtab üle BAVi 30 % osaluse nimiväärtusega 15 000 eurot. Siinkohal tuleb viidata asjaolule, et BFH asutamislepingus oli ette nähtud osakute müümine teis(t)ele osanikule/osanikele osakute nimiväärtusega (esialgse hinnaga). LfA võtab üle ka järelejäänud 21 % osaluse; (9)

BAV loobub oma varasemale osalusele vastavast 30 % kasumiosast ja vastutab nüüd ainult uue stuudio haldamise eest. BAV esitab BFH-le igal aastal arve tegelike ärihalduskulude kohta. 2006. aastal arvestati ärihalduskuludeks 106 405 eurot. Kulusid kontrollib sõltumatu ekspert.

Tabel 3

Ärihalduskulud 2006

(EUR)
Kulude kategooria	Selgitus	2006. aasta kulud
Kulutused maaala ja hoone korrashoiule: puhastus- ja koristustööd, lumekoristus, haljasalade korrashoid; hooldus- ja remonditööd, prügivedu jne	Arvutuste aluseks on 6 % osa krundist ja hoonest; teised pakkumised olid samas suurusjärgus.	21 539,29
Bürootöö, nt arvete ja lepingute koostamine	Kaks tundi nädalas, 1 h = 40 eurot	4 160
Varahaldus	Üks tund nädalas, 1 h = 40 eurot	2 080
Tuletõrjeteenused, valveringkäik, häiresüsteem, tuletõrjeseadmete kontroll	BAV on seadusega kohustatud looma oma tuletõrjebrigaadi. Tuletõrjebrigaadi ülalpidamiskulud on aastas kokku 1 miljon eurot.	50 906,13
Turustus, levi, teenused; sealhulgas sekretariaaditeenused, klientide värbamine, turustus, eelarvekalkulatsioon, projektijuhtimine, tootmise kontroll jne	Osakonna kogukulu: 175 000 eurot Sekretariaaditeenused: 200 eurot kuus; levi kooskõlastamine: 100 eurot kuus; turustamise kooskõlastamine: 100 eurot kuus; turustustegevus: 400 eurot kuus; püsiklientide haldus: 200 eurot kuus; uute klientide värbamine Saksamaal: 200 eurot kuus; uute klientide värbamine välismaal: 100 eurot kuus; eelarvekalkulatsioon: 100 eurot kuus; tootmise kontroll: 200 eurot kuus; projektijuhtimine: 150 eurot kuus; kaebuste lahendamine: 200 eurot kuus; konkurente käsitlevate analüüside koostamine: 100 eurot kuus.	25 800
Ajakirjandus: pressiteated, väljavõtete tegemine; Intra- ja Internet jne	Kaks tundi nädalas, 1h = 40 eurot	960
Raamatupidamine	Kaks tundi nädalas, 1h = 40 eurot	960
		106 405,42

BFH kohustub maksma krundi valdamise eest tasu, mis vastab turuhinnale. Krundi kasutustasu võrdub vastavalt turupraktikale 5 % maaala väärtusest. 2006. aasta jaanuaris hindas sõltumatu ekspert kõnealuse maaala väärtuseks 3 670 000 eurot. Kasutustasuks määrati seega 183 500 eurot aastas; summale lisandub käibemaks. Hind seotakse tarbijahinnaindeksiga. BFH aga igakuist kasutustasu ei maksa, vaid käsitleb kogunevat summat võlana BAVi ees. Võlalt arvestatakse baasintressi ja 4 % lisaintressi.

d)	2024. aastal hindab sõltumatu ekspert uue stuudio turuväärtust; uue stuudio vara ülevõtmisel maksab BAV BFH-le uuele turuväärtusele vastava hinna, mille võib maha arvata BFH kogutud võlast ja selle intressidest. Kui stuudio hind on BFH võlast suurem, hüvitab BAV BFH-le tekkinud vahe.

6. HINDAMINE

(16)	Kontrollitav esialgne meede oli LfA 6,9 miljoni euro suurune investeering uue stuudio ehitamisse ning LfA osalus eriotstarbelises ühingus BFH.

(17)

Vastatavalt menetluse algatamise otsuses märgitule võib kõnealune meede kujutada endast BAVile EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt antud riigiabi. Esile toodi järgmised põhjused:

a)	LfA on avalik-õiguslik pank, mille tegevust juhib ja otsuseid suunab riik (Baieri liidumaa). Seega kasutati investeeringuks riiklikke vahendeid.

LfA investeering võis anda BAVile majandusliku eelise halduskulude võimaliku ülemäärase hüvitamise kaudu, talle BFH osakute omandamisel võimaldatud õigustamatute soodustingimuste kaudu, stuudio tingimusteta ülevõtmise kaudu 25 aasta möödudes ja lõpuks ka stuudiole hõlpsama juurdepääsu ning selle odavama kasutamise kaudu (tavalistes turutingimustes ei oleks BAV stuudiot tõenäoliselt sellise hinna eest kasutada saanud).

c)	Kuna BAV sai konkurentide ees eelise selektiivselt, võis LfA investeering konkurentsi kahjustada.

d)	Kuna BAV konkureerib rahvusvahelisel turul teiste ettevõtetega, võis uue stuudio kasutuselevõtt mõjutada ka liikmesriikide vahelist kaubandust.

6.1. Abi olemasolu uue lähenemisviisi mõju

6.1.1. Tulevikus

(18)	Saksamaa on uue lähenemisviisi rakendamiseks ette valmistanud kõik muudatused, kõrvaldanud võimalikud varasemad ja tulevased abielemendid ning kohustunud uut lähenemisviisi rakendama kohe pärast komisjoni otsuse saamist.

(19)

LfA ostab BAVilt 30 % osaluse ühingus BFH hinnaga 15 000 eurot. Kõnealune hind oli ette nähtud BFH asutamislepingus ning see vastab hinnale, mille eest BAV esialgu osakud ostis. Oma BFH osakute müümisel ei saa BAV eelist, mida võiks käsitleda abina. LfA omab 100 % osakutest ja saab seega ka 100 % BFH tulust.

(20)

Tulevikus esitab BAV BFH-le igal aastal arve tegelike ärihalduskulude kohta. Vastavalt andmetele, mille Saksamaa esitas 2006. aasta novembris, on aastased halduskulud 106 405 eurot. Tegelikud kulud, mida kontrollib sõltumatu ekspert, arvestatakse igal aastal uuesti ja nende kohta esitatakse arve. Niimoodi tagatakse, et BAVile makstakse ainult tegelikult osutatud teenuste eest ning välditakse kulude ülemäärast hüvitamist. Seega ei teki BAVile halduskulude ülemäärasest hüvitamisest tulenevat eelist, mida võiks käsitleda abina.

(21)

BFH maksab BAVile kuni 2024. aastani maaala kasutamise eest turuhinnale vastavat renti. Rendihind moodustab 5 % maaala väärtusest, mille on kindlaks määranud sõltumatu ekspert. (10) Renti võib käsitleda turuhinnale vastava rendina niivõrd, kuivõrd see tagab BAVile tema maavalduse eest asjakohase tulu. BFH ei maksa aga renti kuu kaupa ja sularahas, vaid vormistab kasutustasu ja selle intressid võlana. (11) Niimoodi tagatakse, et BAVile makstakse ainult maaala kasutamise eest ning välditakse kulude ülemäärast hüvitamist.

(22)

2024. aastal, pärast 25 aasta möödumist, hindab sõltumatu ekspert uue stuudio turuväärtust. BAV võib siis osta uue stuudio BFH-lt eksperdi kindlaksmääratud hinna eest ning arvata selle summa maha BFH kogutud võlast ja selle intressidest. Kui hoone turuväärtus on 2024. aastal BFH kogutud võlast suurem, hüvitab BAV BFH-le tekkinud vahe. Niimoodi välistatakse võimalus, et BAVile antakse stuudio ostmisel eelis. (12) Uus lähenemisviis tagab seega, et BAV ei saa uue stuudio haldamisel tulevikus EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast eelist ning võimalik riigiabi andmine BAVile on välistatud. BAV loobub oma 30 % osalusest ja esitab BFH-le igal aastal arve uue stuudio haldamise ja hoone rentimisega seotud tegelike kulude kohta. Lisaks sellele peab BAV 25 aasta möödudes tootmisrajatise ostmisel maksma turutingimustele vastava hinna. Algselt oli ette nähtud, et BFH uue hoone ja selle sisustuse omandiõigus läheb BAVile 25 aasta möödudes üle tasuta.

6.1.2. Minevikus meetme mõju enne uue lähenemisviisi rakendamist

(23)

Tabelis 1 ja 2 sisalduvad andmed annavad ülevaate summadest, mille BAV sai aastatel 1999–2005. Need summad saab jagada kahte ossa: ärihalduskulude hüvitus ja BAVile määratud osa tulust. Nimetatud osad võib kokku võtta järgmiselt:

Tabel 4

BAVile makstud summad – hüvitus ja tulu

(EUR)

Alates oktoobrist 1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

A.	Sissetulekud kokku

61 000

333 000

250 000

205 000

252 000

258 000

181 000

B.	Tagatud maksed BFH-le

38 000

153 000

115 000

C.	(BAVile makstud) tegevuskulud

23 000

103 000

97 000

84 000

79 000

103 000

92 000

D.	hooldus, vesi, elekter, küte jne

7 000

53 000

66 000

62 000

18 000

42 000

31 000

E.	turvalisus, turustus, üldkulud ja haldus

16 000

50 000

31 000

22 000

61 000

F = A – B – C. Tulu

77 000

6 000

173 000

155 000

89 000

BFH tulu

39 000

4 200

121 100

108 500

62 300

BAVi tulu

38 000

1 800

51 900

46 500

26 700

BAVile makstud summa kokku: I = C + H

23 000

141 000

97 000

85 800

130 900

149 500

118 700

(24)

Maksed, mille BAV sai tootmisrajatise haldamise eest (vt tabeli 4 rida C või ridades D ja E esitatud üksikasjalikumad andmed), kajastavad osaliselt tegelikke kulusid ja osaliselt ärihalduslepinguga eelnevalt kindlaksmääratud üldsummasid. Kõnealused maksed on isegi parimatel aastatel 2000 ja 2004, mil BAVile maksti 103 000 eurot, väiksemad kui need on kirjendatud üksikasjalikus kuluprojektis, millega nähti 2006. aastaks ette 106 405 euro suurune summa (vt tabel 3) ning BAVile ei antud seega põhjendamatut eelist.

(25)	BAVile määratud osa tulust oli mõeldud vastutasuks maaala tasuta kasutamise õiguse eest. Need maksed on väiksemad kui turutingimustele vastav rendihind, mis on praegu 183 500 eurot aastas (vt punkt 15).

(26)

Tabelist 4 nähtub, et BAVi kõikide sissetulekute (nii haldusteenuste eest saadud maksed kui ka tulu, vt rida I) liitmisel on kõikide BAVile aastatel 1999–2005 tehtud maksete kogusumma väiksem kui maaala kasutamise hinnatav turuväärtus (see on praegu 183 500 eurot aastas). See tuleneb esialgsest kavast, mille kohaselt BFH uue hoone ja selle sisustuse omandiõigus pidi BAVile 25 aasta möödudes üle minema tasuta ja seeläbi oleks BAVile antud täiendav eelis. Uue lähenemisviisiga nähakse aga ette, et BAV ostab stuudio turuhinnaga. Eelnevast nähtub, et BAVile ei antud meetmega aastatel 1999–2005 EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast eelist.

(27)	Sellest tulenevalt võib nentida, et BAV ei ole seni uue stuudio haldamiseks riigiabi saanud.

6.2. Võimalik abi seoses stuudio kasutamisega

(28)	BAVile stuudio haldamise eest võimaliku ülemäärase hüvitise maksmise kõrval (vt tabel 4) võis BAVile osaks saada eeliskohtlemine stuudio kasutamisel.

(29)

Saksamaa esitatud andmete kohaselt puudus enamikul filmitootjatest BAViga igasugune seos. (13) Saksamaa kinnitas, et BAVile ei ole stuudiole juurdepääsul antud eesõigust. Lisaks sellele said kõik filmitootjad kasutada stuudiot samadel tingimustel ja sama hinna eest nagu BAV ning neil on võimalik teha seda ka edaspidi. Komisjonile kinnitati, et BAVi koheldakse samamoodi nagu konkurente ning BAVile ei ole osaks saanud ega saa ka praegu osaks eeliskohtlemist ning seega ei ole talle antud ega anta ka edaspidi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast eelist.

6.3. Uue lähenemisviisi ühilduvus turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiva erainvestori printsiibiga

(30)

Menetluse algatamise otsuses turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiva erainvestori printsiibile viidates peeti silmas, et LfA ja BAV ei investeerinud ettevõttesse BFH samadel tingimustel. Sellist olukorda käsitleti BAVile antava abina. Uue lähenemisviisiga püütakse seda probleemi lahendada nii, et LfA saab BFH ainuomanikuks. Uue lähenemisviisiga nähakse ette, et BFH, kes rendib stuudiot kõigile kasutajatele turuhinnaga, kuulub 100 % LfA-le ja kogu BFH teenitud kasum kuulub seega samuti LfA-le. 2024. aastal makstakse LfA-le stuudio võõrandamise eest turuhinda. Seetõttu tuleb esmapilgul lähtuda sellest, et LfA investeering ühingusse BFH on kooskõlas turumajandusliku investeerimise põhimõtet järgiva erainvestori printsiibiga.

7. JÄRELDUSED

(31)	Komisjon märgib eespool esitatud kaalutlustele tuginedes, et kontrollitav meede ei anna uue lähenemisviisi raames BAVile eelist ega kujuta endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast riigiabi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Baieri liidumaa arengupanga LfA Förderbank Bayern investeering eriotstarbelisse ühingusse Bayerische Filmhallen GmbH ei kujuta endast Saksamaa poolt muudetud kujul EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast riigiabi ettevõttele Bavaria Film GmbH.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 21. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 249, 17.10.2003, lk 2.

(2) Bavaria Film arenes välja 1919. aastal rajatud filmistuudiost ning praegu on ettevõttel Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Tšehhi Vabariigis üle 30 tütar- ja sidusettevõtte. Bavaria kontsern tegutseb maailma kõigis audiovisuaaltööstuse sektorites. Üle 50 % BAVi aktsiakapitalist kuulub piirkondlikele avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele.

(3) Alguses oli LfA-le ette nähtud 70 % osa. Juriidilistel põhjustel (krediidiseaduse kohaselt suurlaenu ülempiiri ületamine) kanti 21 % osa üle advokaadile Lothar Wedelile.

(4) Vastupidiselt menetluse algatamise otsuses nenditule vormistati 3,1 miljonit eurot toetuseks ümber ainult osaliselt. Menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise tõttu ei vormistatud laenu viimast, 1,345 miljoni euro suurust osamakset ümber toetuseks, vaid laenu ja selle intresside tähtaega pikendati.

(5) Selleks et selgitada, miks tulu ülejääk jagatakse võrdselt (50 %) ja mitte vastavalt ettevõtete 30 % ja 70 % osalusele, tuleb viidata asjaolule, et BAVi infrastruktuuriteenused ja tegevus (sealhulgas maaala tasuta kasutada andmine) on tunduvalt kulukam kui talle makstav osa renditulust (maksimaalselt 103 000 eurot).

(6) Arvesse ei võetud kaudseid halduskulusid, näiteks turvalisuse tagamiseks tehtud kulutused ja üldkulud (turustus, uute klientide värbamine).

(7) Kokkuleppe kohaselt tuleb tulude jagamise korda kolme aasta möödudes muuta seetõttu, et BFH-le võimaldati tegevuse stabiliseerimiseks kolm aastat hoovõtuaega.

(8) Stuudios 1999.–2005. aastal toodetud 14 filmist tootis kaks filmi BAV ja kaks filmi Odeon Film AG või Odeon Pictures GmbH. Nende filmide tootmise ajal (2000) omas BAV 32,75–38,4 % osalust ettevõttes Odeon Film AG ning viimane omas 100 % osalust ettevõttes Odeon Pictures.

(9) LfA võtab üle Lothar Wedeli osakud nimiväärtusega 10 500 eurot.

(10) Maaala väärtuseks on hinnatud 3 670 000 eurot. Ühe aasta rent on 183 000 eurot. Seega on tagatud tavalistele turutingimustele vastav 5 % nominaalne rendimäär.

(11) BAV arvestab võlalt turutingimustele vastavat intressi. See koosneb baasintressist ja 4 % lisaintressist ning vastab seega intressimäärale, mis kehtiks BFHga võrreldavale ettevõttele antava laenu puhul.

(12) Kuna kasutustasu kogutakse võlana, on Saksamaa arvates välistatud võimalus, et BFH läheb pankrotti ja BAV saab pankrotimenetluse käigus eelise seetõttu, et stuudio asub tema maaalal.

(13) Vt joonealune märkus 7.

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/25

KOMISJONI OTSUS,

19. juuli 2007,

milles käsitletakse ühenduse rahalise toetuse andmist liikmesriikidele, et uurida broilerikarjade puhul Campylobacter spp. esinemist ja selle ravimresistentsust ning broilerirümpade puhul Campylobacter spp. ja Salmonella spp. esinemist

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3440 all)

(2007/516/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud kord, mille alusel reguleeritakse ühenduse rahalise toetuse eraldamist veterinaariaalaste erimeetmete, sealhulgas tehniliste ja teaduslike meetmete võtmiseks. Selles on sätestatud, et ühendus võtab või aitab liikmesriikidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mida on vaja ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide ning veterinaariahariduse või -koolituse arendamiseks.

(2)

Vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2005. aasta aruandele zoonooside suundumuste ja allikate, zoonootilise toimega mõjurite ja nende resistentsuse kohta mikroobivastaste ravimite suhtes ühenduses (2) registreeriti 22 liikmesriigis inimestel kokku 194 695 kampülobakterioosi haigusjuhtu. Broileriliha loetakse kõige tavalisemaks nakkuseallikaks. Kuni 66,4 % broileriliha proovidest olid positiivsed. Broilerikarjade puhul olid 0,2 %–86 % esitatud proovidest positiivsed.

(3)	Lisaks sellele registreeriti EFSA aruande kohaselt 2005. aastal 22 liikmesriigis inimestel kokku 168 929 salmonelloosi haigusjuhtu. Värske kodulinnuliha tavaline saastumismäär jääb vahemikku 4 %–10 %, mis on kõigist analüüsitud toiduainetest kõrgeim.

(4)

Samuti märgitakse EFSA aruandes, et suhteliselt suur osa loomadelt ja toidust saadud kampülobakteri ja salmonella isolaate olid inimeste raviks üldkasutatavate antibakteriaalsete ainete toime suhtes resistentsed. See kehtib eriti kodulindudelt saadud kampülobakteri isolaatide resistentsuse kohta fluorokinoloonide suhtes, kusjuures kuni 94 % isolaatidel registreeriti resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes. Kõnealused, resistentsete bakterite põhjustatud toidu kaudu saadavad nakkushaigused on inimestele eriti ohtlikud, sest need võivad osutuda ravimatuks.

(5)

Vastavalt komisjoni 1. septembri 2005. aasta otsusele 2005/636/EÜ ühenduse rahalise toetuse kohta liigi Gallus gallus broilerikarjade hulgas Salmonella spp. levikut käsitleva alusuuringu teostamiseks liikmesriikides (3) koguti võrreldavat teavet salmonella leviku kohta nimetatud karjades. Ühtlustatud seire puudumise tõttu on siiski väga raske võrrelda eri liikmesriikide andmeid kampülobakteri esinemise kohta broilerikarjade hulgas ja broilerilihas ning salmonella esinemise kohta broilerilihas.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ) (4) artikli 5 kohaselt võib liikmesriikide tasandil riskide hindamiseks ning zoonooside ja zoonootilise toimega mõjuritega seotud lähteväärtuste loomiseks, eriti erivajaduste tuvastamisel, sisse seada kooskõlastatud seireprogrammid.

(7)

Koostöös EFSAga valmistasid teaduseksperdid ette broilerikarjade hulgas leviva kampülobakteri ühtlustatud seiret käsitleva alusuuringu tehnilised näitajad. 2006. aastal korraldati kõikide liikmesriikide laboritöötajatele koolitus niisugustes karjades kampülobakteri tuvastamise meetodite kohta ja 2007. aastaks on kavandatud koolitus kampülobakteri loendusmeetodi kohta rümpadel.

(8)	EFSA zoonooside seireandmete kogumise töörühm võttis 16.–17. oktoobril 2006 toimunud kohtumisel vastu aruande kavandatud tehniliste näitajate kohta, mille alusel koostada broilerilihas esineva salmonella ja kampülobakteri ELi ühtlustatud seireprogramm. (5)

(9)

20. veebruaril 2007 võttis töörühm vastu veel ühe aruande, mis sisaldas ettepanekut koostada ühtlustatud seirekava, et käsitleda kanade (Gallus gallus), kalkunite ja sigade hulgas salmonella resistentsust ja broilerite hulgas Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli resistentsust mikroobivastaste ravimite suhtes. (6) Aruandes antakse soovitusi ühtlustatud seirekava ja vastuvõtlikkuse kontrollimise ühtlustatud metoodika kohta.

(10)

Vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ artikli 7 lõikele 3 ja II lisa punktile B tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad, et jälgida kodulindude hulgas esineva Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli resistentsust mikroobivastaste ravimite suhtes. Niisuguste eeskirjade sätestamiseks on vaja koguda andmeid. Seetõttu tuleks vajalike andmete kogumiseks lülitada uuringusse mikroobivastaste ravimite suhtes ilmneva resistentsuse kontroll.

(11)

Arvestades salmonelloosi ja kampülobakterioosi juhtude sagedat esinemist inimestel ja et broilerid ja broileriliha on levinud nakkusallikad ning et antibakteriaalsete ravimite suhtes väljakujunev resistentsus on järjest suurenev probleem, tuleks liikmesriikides koguda võrreldavaid andmeid kampülobakteri leviku kohta broilerite hulgas ja broilerilihas ning salmonella leviku kohta broilerilihas, et kaaluda kogu ühendust hõlmavate kontrollimeetmete vajadust, teostatavust, maksumust ja eeliseid.

(12)

Uuringu eesmärk on saada ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide väljatöötamiseks vajalikku tehnilist teavet, sealhulgas antibakteriaalsete ravimite kasutamise kohta kodulindude seas esinevate zoonooside kontrolliprogrammides. Võttes arvesse seda, kui oluline on koguda liikmesriikide võrreldavaid andmeid salmonella ja kampülobakteri esinemise kohta broilerite hulgas ja broilerilihas ning kampülobakteri resistentsuse kohta mikroobivastaste ravimite suhtes broilerikarjades, peaks ühendus andma liikmesriikidele rahalist toetust uuringu erinõuete rakendamiseks. On asjakohane hüvitada 100 % laboratoorsete analüüsidega kaasnevatest kuludest, kehtestades kulude suhtes ülempiiri. Mingeid muid kulusid, näiteks proovide võtmisega seotud kulud, transpordi- ja halduskulud, ei peaks ühendus hüvitama.

(13)	Ühenduse rahalist toetust antakse eeldusel, et uuring on tehtud ühenduse õigusaktide kohaselt ning vastab teatavatele muudele tingimustele.

(14)	Ühenduse rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed on tõhusalt ellu viidud ning tingimusel, et ametiasutused esitavad kogu vajaliku teabe käesolevas otsuses ette nähtud tähtaja jooksul.

(15)

Haldustõhususe huvides tuleks kõik kulud, millele taotletakse ühenduse rahalist toetust, esitada eurodes. Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (7) tuleks muus vääringus kui eurodes väljendatud kulude ümberarvestuskursina kasutada kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik oma taotluse esitas.

(16)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva otsusega kehtestatakse eeskirjad ühenduse rahalise toetuse andmiseks liikmesriikides tehtavale uuringule, milles käsitletakse:

a)	Campylobacter spp. esinemist broilerikarjade hulgas ja selle ravimresistentsust ja

b)	Campylobacter spp. ja Salmonella spp. esinemist broilerirümpades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„linnukari” – kõik ühesuguse tervisliku seisundiga kodulinnud (näiteks broilerid), keda hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse; siseruumides hoitavate kodulindude puhul kõik sama õhuruumi jagavad linnud;

b)	„tapapartii” – samal päeval tapamajja saadetavad broilerid, mis pärinevad ühest linnukarjast;

c)	„pädev asutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2160/2003 (8) artikli 3 kohaselt määratud liikmesriigi asutus või asutused.

Artikkel 3

Uuringuga hõlmatud zoonoosid ja zoonootilise toimega mõjurid

I lisa kohaselt teostavad liikmesriigid kogu ühenduses juhuvaliku teel tapamajadest võetud proovide põhjal uuringu järgmiste zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate levimuse hindamiseks:

a)	Campylobacter spp. broilerikarjades ja selle bakteri ravimresistentsus;

b)	Campylobacter spp. broilerirümpades;

c)	Salmonella spp. broilerirümpades.

Uuring hõlmab ainult neid broilereid, keda on kasvatatud alates esimesest päevast ühes ja samas liikmesriigis.

Artikkel 4

Proovide võtmine ja analüüside tegemine

1. Proove võtab pädev asutus või võetakse pädeva asutuse järelevalve all vastavalt I lisas esitatud tehnilistele üksikasjadele.

2. Salmonella, kampülobakteri ja mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse analüüsimise eest vastutavad liikmesriikide tugilaborid teevad vastavad proovide ja isolaatide analüüsid.

3. Pädev asutuse otsusega võib määrata proovide ja isolaatide analüüside teostajateks ka muid Salmonella spp., Campylobacter spp. ja mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse ametliku kontrolliga tegelevaid laboreid.

Sel juhul toetavad ja koolitavad riigi tugilaborid määratud laboreid ning laboritevahelisi võrdluskatseid korraldades tagavad nende vastavuse kvaliteedikontrolli nõudmistele.

Vastavalt käesoleva artikli kolmandale lõigule analüüside teostajateks määratud laborid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	nad peavad olema analüüsimiseks nõutavate meetodite kasutamise kogemusi tõendanud;

b)	neil peab olema EN/ISO standardile 17025 vastav kvaliteedi tagamise süsteem;

c)	nad peavad olema riigi asjaomase tugilabori järelevalve all.

Artikkel 5

Ühenduse rahalise toetuse maksmise tingimused

1. Ühenduse rahalist toetust proovide võtmise ja analüüside tegemisega seonduvate kulude katmiseks makstakse liikmesriikidele II lisas sätestatud kaasrahastamise maksimummäära ulatuses.

2. Lõikes 1 sätestatud ühenduse rahalist toetust makstakse liikmesriikidele tingimusel, et uuring tehakse kooskõlas ühenduse õigusaktide asjakohaste sätetega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega ning juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	uuringu läbiviimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2007;

b)	hiljemalt 31. maiks 2008 esitatakse komisjonile eduaruanne, mis sisaldab I lisa E osa punktis 1 loetletud teavet uuringu esimese kolme kuu kohta;

hiljemalt 28. veebruariks 2009 esitatakse komisjonile lõpparuanne uuringu tegemise kohta, mis sisaldab kogu I lisa E osa punktides 1 ja 2 nõutavat teavet, koos ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 proovide võtmiseks ja analüüside tegemiseks liikmesriikide tehtud kulutusi ja saadud tulemusi kajastava tõendusmaterjaliga; tõendusmaterjal tehtud kulutuste kohta peab sisaldama vähemalt III lisas ettenähtud teavet;

d)	uuring tuleb läbi viia tulemuslikult.

3. Lõike 2 punktis c osutatud lõpparuande hiljemalt 28. veebruariks 2009 esitamata jätmine toob kaasa rahalise toetuse järkjärgulise vähendamise: kui aruanne esitatakse 30. märtsiks 2009, väheneb summa 25 % võrra kogusummast, kui 30. aprilliks 2009, siis 50 % võrra kogusummast ja kui 30. maiks 2009, siis 100 % võrra kogusummast.

Artikkel 6

Hüvitiste maksimaalsed summad

Ühenduse rahalise toetuse maksimaalsed summad, mille abil hüvitatakse liikmesriikidele uuringu raames proovivõtuks ja analüüsideks tehtud kulutused, ei tohi olla suuremad kui:

a)	20 eurot iga Campylobacter spp. ja Salmonella spp. tuvastusanalüüsi kohta;

b)	30 eurot Campylobacter spp. isolaatide esinemise iga kinnitamise, liigi määramise ja loendamise kohta ning Salmonella spp. isolaatide serotüübi määramise kohta;

c)	30 eurot kampülobakteri isolaatide antibakteriaalse analüüsi tegemiseks broilerikarjas.

Artikkel 7

Andmete kogumine, hindamine ja esitamine

1. Pädev asutus, kes vastutab iga-aastase riikliku aruande koostamise eest kooskõlas direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikega 1, kogub ja hindab käesoleva otsuse artikli 4 kohaselt tehtud proovide ja analüüside tulemusi salmonella ja kampülobakteri levimuse kohta ning esitab komisjonile kõik vajalikud andmed koos liikmesriikides koostatud hinnanguga hiljemalt 28. veebruariks 2009. Mikroobivastaste ravimite resistentsuse analüüsi tulemused esitatakse vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikele 1 iga-aastase aruande raames enne 2009. aasta mai lõppu.

2. Komisjon edastab need uuringu läbiviimise käigus saadud tulemused koos liikmesriikide kogutud kokkuvõtlike andmete ja nende antud hinnangutega Euroopa Toiduohutusametile, kes need läbi vaatab.

Liikmesriikide edastatud andmete kasutamiseks muudel, uuringuga mitte seotud eesmärkidel, palutakse liikmesriikidelt eelnevat nõusolekut.

3. Riiklikud kokkuvõtlikud andmed ja tulemused avalikustatakse viisil, mis tagab konfidentsiaalsuse.

Artikkel 8

Kulude ümberarvestuskurss

Kui liikmesriigi kulud on väljendatud muus vääringus kui eurodes, peab asjaomane liikmesriik kasutama kulude ümberarvestuskursina kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil kõnealune liikmesriik oma taotluse esitas.

Artikkel 9

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. juuli 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/965/EÜ (ELT L 397, 30.12.2006, lk 22).

(2) The EFSA Journal (2006), 94.

(3) ELT L 228, 3.9.2005, lk 14.

(4) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(5) The EFSA Journal (2007) 96, 1–46.

(6) The EFSA Journal (2006), 403, 1–62.

(7) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 378/2007 (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

(8) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

I LISA

ARTIKLIS 4 OSUTATUD TEHNILISED NÄITAJAD

A OSA

Valimi võtmine

Vanusest tulenevate mõjude vältimiseks viiakse seire tapamajas läbi tapapartiide kaupa.

Kuna sõltuvalt hooajast Campylobacter spp. levimus oluliselt muutub, nõuab see stratifitseerimist. Seepärast tuleb 12kuuline ajavahemik jagada kaheteistkümneks ühe kuu pikkuseks perioodiks. Igal nimetatud perioodil tuleb võtta üks kaheteistkümnendik valimi kogusuurusest.

Muus osas peab proovide võtmine põhinema juhuvalikul, seda nii tapamajade, igakuiste proovivõtu päevade kui ka selles suhtes, missuguselt partiilt valitud päeval proovid võetakse. Eelkõige peab juhuvalik tagama, et tapapartiide valik on proportsionaalne erineval viisil – tavapärane, vabapidamine, mahepõllumajanduslik – nuumatavate linnukarjade arvuga. Lisaks sellele ei tohi tapmise ajal teada olev Salmonella spp. või Campylobacter spp. staatus juhuvalikut mõjutada. Pädev asutus vastutab juhuvaliku kava väljatöötamise eest ja tagab selle asjakohase elluviimise. Juhuvaliku näide on toodud EFSA zoonooside seireandmete kogumise töörühma aruandes, mis käsitleb broilerilihas esineva salmonelloosi ja kampülobakteri kooskõlastatud ELi seireprogrammi jaoks esitatud tehnilisi näitajaid. Komisjonile esitatakse aruanne juhuvaliku kava üksikasjade kohta.

B OSA

Valimi suurus

1. Primaarse valimi suurus

a)	Primaarse valimi suurus annab kontrollitavate tapapartiide arvu.

b)	Proov võetakse vähemalt 384 tapapartiilt. Et tagada tulemuse saamine, võetakse proove ettenähtust 10 % rohkem.

Erandina punktist b on Eestis, Lätis ja Luksemburgis proovivõtuga hõlmatavate tapapartiide arv (1) järgmine:

i)	vähemalt 96 tapapartiid Eestis;

ii)	vähemalt 120 tapapartiid Lätis;

iii)	vähemalt 12 tapapartiid Luksemburgis.

2. Sekundaarse valimi suurus

Sekundaarse valimi suurus annab üksikute broilerkanade arvu proovivõtuga hõlmatavate tapapartiide kohta. Umbsoole kampülobakteri tuvastamiseks on see arv 10 lindu ja rümpadel kampülobakteri ja salmonelloosi tuvastamiseks üks lind. Umbsoole proovid ja rümbalt võetud proov peavad olema samast tapapartiist.

C OSA

Proovide kogumine, töötlemine ja analüüs broilerikarjade hulgas Campylobacter spp. tuvastamiseks ja mikroobivastaste analüüside tegemiseks

1. Kogumine ja transport

Kampülobakterid on suhteliselt õrnad organismid, mis väljaspool peremeesorganismi soolestikku kiiresti surevad. Sellepärast tuleb hoolitseda proovide asjakohase võtmise ja kiire analüüsimise eest. Tuleb vältida äärmuslikke temperatuure ja tagada võimalikult kiire transport.

Proovidena kogutakse vigastamata umbsooli. Umbsoole proovid võetakse siseelundite eemaldamise ajal.

Proove koguvad ainult proovivõtu standardmeetodite koolituse saanud töötajad. Põhieesmärk on vältida proovivõtul väliskeskkonna saastumist umbsoole sisuga. Kõige parem on eraldada umbsool soolestikuga ühinemise kohast ettevaatlikult käsitsi. Ühe linnu kohta võetakse üks vigastamata umbsool ja proovivõtjad kontrollivad, et umbsool oleks täis, muidu ei lähe see arvesse. Linnud valitakse partii hulgast eelistatavalt juhuslikult, hoidudes sealjuures sellest, et partii esimene osa tapetakse ja proovid võetakse mittejärjestikustelt lindudelt. Transportimiseks võib asetada 10 kogutud umbsoolt ühte steriilsesse pakendisse.

Kogu proovi kohta saadud teave dokumenteeritakse pädeva asutuse välja antud proovivõtuvormil, et oleks võimalik täita E osas esitatud aruandlusnõudeid. Iga proov ja selle juurde kuuluv proovivõtuvorm tuleb tähistada kordumatu numbriga, mida kasutatakse proovide võtmisest kuni analüüside tegemiseni. Kordumatute numbrite süsteemi väljaandmist ja kasutamist peab korraldama pädev asutus. Kasutatakse samasugust kordumatut tapapartii tunnust nagu rümba proovi puhul.

Umbsoole proovid transporditakse laborisse vigastamata kujul 24 tunni jooksul (nt ööpäevaringse posti- või kullerteenuse kaudu), kus tehakse viivitamata analüüsid. Juhul kui seda ei ole võimalik teha, hoitakse proove laborisse saatmiseni külmutatult ja need analüüsitakse hiljemalt 72–80 tundi pärast proovivõttu. Neid proove, mida ei ole võimalik saabumise päeval analüüsida, hoitakse laboris analüüside tegemiseni külmutatult.

Laboris eemaldatakse aseptiliselt umbsoole sisu ja segatakse kokku liitprooviks.

2. Diagnostiline meetod

2.1. Kultiveerimine

Otsene kultiveerimine selektiivsöötmel võimaldab kampülobakterite levimust hästi hinnata. Otsest kultiveerimist teostatakse kampülobakterile sobival selektiivsöötmel, st modifitseeritud kampülobakteri verevaba selektiivsööde, Karmali või Preston agar.

Plaate inkubeeritakse mikroaeroobses keskkonnas 41,5 ± 1 °C juures vähemalt 48 +/– 2 tundi. 24 tunni möödudes on võimalik täheldada kasvu.

Mikroaeroobset keskkonda on võimalik saavutada müügil olevate mikroaeroobsete inkubaatorite abil, gaasisegu 10 %CO2/6 %O2. Niisuguste inkubaatorite puudumisel võib kasutada mikroaeroobsete kultuuride kasvatamise süsteeme, st gaasianumaid. Saadaval on asjakohase mikroaeroobse keskkonnaga varustatud tööstuslikult toodetud gaasipakendisüsteemid.

Igale kasvatatud kultuuripartiile lisatakse asjakohane positiivne ja negatiivne kontrollproov.

2.2. Kampülobakteri perekonna ja liigi määramine

Kampülobakteri organismide eraldamine ja määramine tuleks teha standardi ISO 10272-1:2006(E) kohaselt. Iga partii puhul tuleb määrata vähemalt ühe kampülobakteri isolaadi liik, kasutades standardis ISO 10272-1:2006(E) kirjeldatud fenotüübilisi meetodeid või juba avaldatud molekulaarseid meetodeid, nagu polümeraasi ahelreaktsioon. Kasutatud meetod tuleb ära märkida. Järgneva antibakteriaalse analüüsi tegemisel tuleb kasutada määratud liigiga isolaati.

Kui laboril on liigi määramiseks vähe kogemusi, ladustatakse isolaat punktis 2.4 osutatud viisil kuni täiendava koolituseni või saadetakse see ühenduse kampülobakteri tugilaboriga nõu pidades suuremate kogemustega laborisse.

2.3. Kvaliteedikontroll

Kvaliteedi tagamiseks saadetakse osa Campylobacter spp. isolaate, maksimaalselt kaheksa isolaati, perekonna ja liigi määramiseks ühenduse kampülobakteri tugilaborisse.

Kõnealune osa isolaate saadetakse tugilaborisse kas ühekordse partiina või kord kvartalis. Kui isolaate on vaja ühest laborist teise transportida, kasutatakse selleks asjakohaseid vahendeid, näiteks söetampoone.

2.4. Ladustamine

Vähemalt üks isolaat positiivse kontrollproovi kohta ladustatakse riigi tugilaborites, kasutades nende kultuuride kogu tavapärast ladustusmeetodit, kui see tagab tüvede elujõulisuse vähemalt kaheks aastaks.

2.5. Mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse analüüsimine

Resistentsuse seire mikroobivastaste ravimite suhtes hõlmab 170 kampülobakteri isolaati liikmesriigi kohta. Seiresse lülitatakse ainult üks isolaat samast tapapartiist pärit kampülobakteri liigi kohta.

Liikmesriikides, kelle käsutuses olev isolaatide arv on sihtvalimist mis tahes vaadeldaval aastal väiksem, lisatakse mikroobivastaste ravimite suhtes tekkinud resistentsuse seiresse kõik isolaadid.

Nendes liikmesriikides, kelle käsutuses olevate isolaatide arv on suurem, kuuluvad seiresse kõik isolaadid või siis sihtvalimiga võrdne või sellest suurem juhuvaliku teel saadud osa.

Kampülobakteri tundlikkuse määramiseks kontrollivad liikmesriigid etteantud piirväärtusi ja asjakohast kontsentratsioonivahemikku kasutades vähemalt neid mikroobivastaseid ravimeid, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

	Antibakteriaalne ravim	Piirväärtus (mg/L) R >
Campylobacter Jejuni	erütromütsiin	4
	tsiprofloksatsiin	1
	tetratsükliin	2
	streptomütsiin	2
	gentamitsiin	1
Campylobacter Coli	erütromütsiin	16
	tsiprofloksatsiin	1
	tetratsükliin	2
	streptomütsiin	4
	gentamitsiin	2

Lahjendamise meetod sooritatakse vastavalt CLSI suunistes kirjeldatud meetoditele: M31-A3 – kolmas väljaanne loomadelt eraldatud bakterite antimikroobse tundlikkuse ketta ja lahjendustesti toimimisstandardite kohta ja M100, S16 – 16. rahvusvaheline lisa, antimikroobse tundlikkuse analüüsi toimimisstandardite kohta.

D OSA

Proovide kogumine, töötlemine ja analüüs Campylobacter spp. ja Salmonella spp. tuvastamiseks broilerirümpades

1. Kogumine ja transport

Tapapartii kohta kogutakse üks terve rümp kohe pärast jahutamist ja enne edasist töötlemist, nagu külmutamine, lõikamine või pakendamine. Mõnedes tapamajades võib see tähendada, et proovid võetakse pärast eeljahutust, mis on enne edasist töötlemist viimane etapp.

Kogutud proov pannakse ristsaastumise vältimiseks eraldi steriilsesse plastkotti ja saadetakse laborisse, kus võetakse nahaproov.

Rümpade kogumise ajal tuleb vältida ristsaastumist muude rümpade või umbsooleproovide kaudu. Seetõttu tuleb võtta töö kõigil etappidel tarvitusele ettevaatusabinõud selle tagamiseks, et proovivõtu, transpordi ja ladustamise ajal kasutatav varustus ei saastuks uuritavate haigusetekitajatega.

Kogu proovi kohta saadud teave dokumenteeritakse pädeva asutuse poolt välja antud proovivõtuvormil, et oleks võimalik täita E osas esitatud aruandlusnõudeid.

Iga proov ja selle juurde kuuluv proovivõtuvorm tuleb tähistada kordumatu numbriga, mida kasutatakse proovide võtmisest kuni analüüside tegemiseni. Kordumatute numbrite süsteemi väljaandmist ja kasutamist peab korraldama pädev asutus. Kasutatakse samasugust kordumatut tapapartii tunnust nagu umbsoole proovide puhul.

Transpordi ajal hoitakse proovid temperatuuril + 2 kuni 8 C° ja kaitstuna välise saastumise eest.

Tuleb üritada, et kõik proovid jõuaksid laborisse 24 tunni jooksul pärast proovivõttu. Erandjuhtudel, näiteks pikad vahemaad, nädalalõpud ja riigipühad, võib seda ajavahemikku 80 tunnini pikendada.

Juhul kui kampülobakteri ja salmonelloosi analüüsimiseks kasutatakse eri laboreid, peab kampülobakteri analüüsi tegev labor saama proovi kätte eelisjärjekorras.

2. Proovivõtt laboris ja analüüsimeetodid

2.1. Proovide vastuvõtmine

Proovide vastuvõtmisel kontrollivad laborid proovivõtja poolt dokumenteeritud andmeid ja täidavad vastavad proovivõtuvormi osad.

Laboris hoitakse proove temperatuuril + 2 kuni 8 C° ja laboratoorne proovide võtmine algab pärast nende saabumist võimalikult kiiresti, sealjuures mitte hiljem kui 72–80 tundi pärast proovide kogumist.

2.2. Proovi ettevalmistamine

Kõik vastuvõetud proovid vaadatakse enne analüüsimist üle, et teha kindlaks, kas transpordipakend on vigastamata.

Proove käitlevad isikud peavad kõigil tööetappidel vältima proovide ristsaastumist ja ümbritseva keskkonna saastavat toimet.

Kana proovikotist väljavõtmisel kantakse ühekordselt kasutatavaid kindaid ning jälgitakse hoolikalt, et kana välispind ei saastuks.

Steriilset instrumenti ja aseptilist tehnikat kasutades eemaldatakse rasva vältides kaela nahk (kui on) ja sellega koos rümba ühe külje nahk, seejärel eraldatakse katseks 27 g ja asetatakse see stomahheri kotti või homogenisaatorisse.

2.3. Algne suspensioon

27grammine katseks võetud osa pannakse 9 mahuosasse (243 ml) puhverdatud peptoonvette, mis on enne lisamist toatemperatuurini soojendatud. Segu töödeldakse umbes ühe minuti jooksul stomahheris või homogenisaatoris, kusjuures 27 g on vaja selleks, et teha ühest proovist samal ajal nii Salmonella spp. kui Campylobacter spp. analüüs. Stomahheri kotist väljutatakse võimalikult hästi õhk, et vältida vahu tekkimist.

Kõnealust algset suspensiooni kasutatakse järgmiselt:

a)	10 ml (~1 g) pannakse 90 ml rikastussöötmele Campylobacter spp. tuvastamiseks;

b)	10 ml (~1 g) pannakse tühja steriilsesse katseklaasi, 1 ml kasutatakse Campylobacter spp. loendamiseks selektiivsetel plaatidel.

Algse suspensiooni ülejääki (250 ml ~ 25 g) kasutatakse Salmonella spp. tuvastamiseks.

2.4. Salmonella spp. tuvastamise ja identifitseerimise meetodid

2.4.1. Salmonella spp. tuvastamine

Salmonella spp. tuvastamine tehakse vastavalt standardile ISO 6579-2002 (E) „Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia. Salmonella spp. tuvastamine horisontaalmeetodil”.

2.4.2. Salmonella spp. serotüübi määramine

Riigi salmonelloosi tugilabor määrab igast positiivsest proovist Kaufmanni-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi tüübi.

Kvaliteedi tagamiseks saadetakse osa mittemääratava tüübiga isolaate, maksimaalselt 16, ühenduse salmonelloosi tugilaborisse. Nende isolaatide laborisse saatmine toimub kord kvartalis.

2.4.3. Salmonella spp. fagotüübi kindlaksmääramine

Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i puhul soovitatakse igast positiivsest proovist määrata kindlaks vähemalt ühe isolaadi fagotüüp, kasutades Londonis asuva Colindale’i Tervisekaitseameti poolt kindlaksmääratud protokolli.

2.5. Campylobacter spp. tuvastamise, identifitseerimise ja kvantifitseerimise meetodid

2.5.1. Campylobacter spp. tuvastamine

Kampülobakteri organisme tuleks eraldada ja määrata standardi ISO 10272-1:2006(E) kohaselt. Iga partii puhul tuleb määrata vähemalt ühe kampülobakteri isolaadi liik, kasutades standardis ISO 10272-1:2006(E) kirjeldatud fenotüübilisi meetodeid või juba avaldatud molekulaarseid meetodeid nagu polümeraasi ahelreaktsioon. Kasutatud meetod tuleb ära märkida.

Kvaliteedi tagamiseks saadetakse osa Campylobacter spp. isolaate, maksimaalselt kaheksa isolaati, perekonna ja liigi määramiseks ühenduse kampülobakteri tugilaborisse.

Kõnealune osa isolaate saadetakse tugilaborisse kord kvartalis. Kui isolaate on vaja ühest laborist teise transportida, kasutatakse selleks asjakohaseid vahendeid, näiteks söetampoone.

2.5.2. Campylobacter spp. kvantifitseerimine

Campylobacter spp. kogus määratakse kindlaks vastavalt standardile ISO/TS 10272-2:2006 „Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia. Campylobacter spp. tuvastamine ja loendamine horisontaalmeetodil, 2. osa: Kolooniate loendamise tehnika”. Alustatakse 10 ml algse suspensiooniga. Võetakse 0,1 ml kõnealust suspensiooni ja selle edasisi lahjendusi ning uuritakse, kuni loendamisel jõutakse 106 CFU/g-ni. Lisaks sellele uuritakse 1 ml algset lahjendamata suspensiooni, et saada loendamise täpsuse tase 10 CFU/g. Kõik määramised tehakse kahes korduses.

Selleks et võimaldada edaspidise riskianalüüsi jaoks andmete korrektset võrdlemist ja nende üle otsustamist, hinnatakse iga labori kvantitatiivse meetodi mõõtemääramatust.

Mõõtemääramatuse hindamiseks kasutatakse standardi ISO/TS 19036:2006 tehnilisi näitajaid selle erandiga, et mõõtemääramatuse hindamiseks rakendatakse algse suspensiooni paralleelseid lahjendusi.

Mõõtemääramatus tuletatakse laboritevahelist reprodutseeritavust iseloomustavast standardhälbest. Andmed mõõtemääramatuse hindamiseks kogutakse maist septembrini, et tagada positiivsed proovid. Kokku uuritakse 10 ml algsest suspensioonist valmistatud kahes korduses ja paralleelsetes lahjendustes 12 positiivset proovi. Toorandmed mõõtemääramatuse hindamisest esitatakse eraldi üldise kirjelduse osana uuringu rakendamise kohta nagu on sätestatud E osas.

3. Isolaatide ladustamine

Selleks et võimaldada näiteks mikroobidevastase tundlikkuse hilisemat analüüsi, on soovitatav ladustada representatiivne varu isolaate. Ladustatakse üks isolaat positiivse kontrollproovi kohta. Eelistada tuleb kvantitatiivse analüüsiga saadud kampülobakteri isolaate. Isolaate tuleb ladustada riigi tugilaborites, kasutades nende kultuuride kogu tavapärast ladustusmeetodit, kui see tagab tüvede elujõulisuse vähemalt kaheks aastaks.

E OSA

Aruanded

Aruanded sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

Uuringu läbiviimise üldine kirjeldus:

—	tapamajad – koguarv riigi kohta ja nende tapamajade arv, kus proovid on võetud;

—	primaarse valimi suurus;

—	stratifitseerimise ja juhuvaliku menetluse kirjeldus;

—	kvaliteedikontrollitegevuste kirjeldus, kaasa arvatud aruanne 12 mõõtemääramatuse hinnangust labori kohta kampülobakteri kvantifitseerimise puhul;

—	üldised tulemused.

Täpne teave leviku kohta

Liikmesriigid esitavad uurimise tulemused töötlemata andmetena, kasutades komisjonilt saadud andmebaasi ja andmete kogumise vorme.

Kõnealused andmed sisaldavad vähemalt järgmist informatsiooni:

—	tapamaja nimi ja kood;

—	tapapartii tunnus:

—	põllumajandusettevõtte (talu) nimi ja kood, kust tapapartii pärineb;

—	põllumajandusettevõtte suurus, kui see on teada;

—	linnukarja salmonella vastu vaktsineerimise staatus, kui see on teada;

—	broilerite vanus proovivõtu ajal (tapmisel);

—	teave selle kohta, kas tegemist on esimese või korduva tapapartiiga samast linnukarjast (kas on toimunud lindude arvu eelnev vähendamine);

—	tootmisviis, nt tavapärane, vabapidamine, mahepõllumajanduslik;

—	eelmiste salmonella ja kampülobakteri analüüside tulemused;

—	proovide võtmise kuupäev;

—	kõnealuses tapamajas tapetud lindude arv aastas;

—	kasutatud jahutusmeetod (õhkjahutus, sukeljahutus, piserdusjahutus);

—	transpordiprotokolli üksikasjad (vastavalt jah/ei);

—	laborisse saabumise kuupäev;

—	analüüsi tegemise kuupäev;

—	labori tunnus;

—	proovi tüüp;

—	kasutatud kultiveerimismeetodite kirjeldus, eriti selektiivsöötme/-söötmete kirjeldus;

—	kampülobakteri isolaat – kasutatud liigimääramise meetod;

—	kampülobakter – bakterioloogilise analüüsi tulemus, sealhulgas liigi määramine umbsooleproovi põhjal;

—	kampülobakter – bakterioloogilise analüüsi tulemus, sealhulgas liigi määramine ja kvantifitseerimine rümbaproovi põhjal;

—	salmonella – bakterioloogilise analüüsi ja serotüübi määramise tulemus;

—	proovivõtu ja analüüsi tegemise vahe (12 tunni kaupa).

Täpne teave umbsooleproovide kampülobakteri isolaatide mikroobivastaste ravimite suhtes esineva resistentsuse kohta.

Mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemise seire tulemusi hinnatakse ja need esitatakse vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ artiklile 9 iga-aastases aruandes zoonooside suundumuste ja allikate, zoonootilise toimega mõjurite ja resistentsuse kohta mikroobivastaste ravimite suhtes.

Ilma et see piiraks direktiivi 2003/99/EÜ IV lisa kohaldamist, esitatakse järgmised andmed:

—	isolaatide päritolu, st alusuuring, kontrolliprogramm, passiivne seire;

—	isolaatide arv, mille kohta on tehtud kampülobakteri liikide kaupa tundlikkuse analüüs;

—	isolaatide arv, mille puhul on avastatud kampülobakteri liikide resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes, ja

—	tundlike isolaatide arv ja tabelis 1 loetletud 1, 2, 3, 4 ja enama antibakteriaalse ravimi suhtes resistentsete isolaatide arv kampülobakteri liikide kohta.

(1) Hinnang: põllumajandusettevõtete arv (4 Eestis, 5 Lätis) × 2 linnukarja põllumajandusettevõtte kohta × 2 tapapartiid linnukarja kohta × 6 korda aastas. Luksemburgis tapetavad broilerid pärinevad ainult 3 väikesest linnukarjast. Iga nimetatud linnukarja puhul võetakse iga kolme kuu tagant ühest tapapartiist proovid.

II LISA

Liikmesriikidele antava ühenduse rahalise toetuse ülemmäärad

(eurodes)
Liikmesriik	Proovide võtmise ja analüüside tegemise kaasrahastamiseks antav maksimaalne kogusumma
Belgia – BE	58 092
Bulgaaria – BG	58 092
Tšehhi Vabariik – CZ	58 092
Taani – DK	58 092
Saksamaa – DE	58 092
Eesti – EE	14 688
Iirimaa – IE	58 092
Kreeka – EL	58 092
Hispaania – ES	58 092
Prantsusmaa – FR	58 092
Itaalia – IT	58 092
Küpros – CY	58 092
Läti – LV	18 360
Leedu – LT	58 092
Luksemburg – LU	1 836
Ungari – HU	58 092
Malta – MT	58 092
Madalmaad – NL	58 092
Austria – AT	58 092
Poola – PL	58 092
Portugal – PT	58 092
Rumeenia – RO	58 092
Sloveenia – SI	58 092
Slovakkia – SK	58 092
Soome – FI	58 092
Rootsi – SE	58 092
Ühendkuningriik – UK	58 092
Kokku	1 429 092

III LISA

Tõestatud finantsaruanne

Uuring: Campylobacter spp. esinemine broilerikarjades ja selle bakteri ravimresistentsus ning Campylobacter spp. ja Salmonella spp. esinemine broilerirümpades

Aruandeperiood: … kuni …

Aruanne uuringu käigus tekkinud kulude kohta, millele antakse ühenduse rahalist toetust

Rahalise toetuse andmist sätestava komisjoni otsuse viitenumber:

…

Järgmiste toimingutega kaasnenud kulud	Analüüside arv	Aruandeperioodi jooksul tehtud analüüsidega kaasnenud kogukulu (riigi omavääringus)
Campylobacter spp. bakterioloogiline tuvastamine
Salmonella spp. bakterioloogiline tuvastamine
Campylobacter spp. määramine
Kampülobakteri isolaatide liigi määramine
Kampülobakteri isolaatide loendamine
Salmonella isolaatide serotüüübi määramine
Kampülobakteri isolaatide resistentsuse analüüs mikroobivastaste ravimite suhtes

Toetuse saaja kinnitus

Kinnitame, et

—	eespool loetletud kulud on tegelikud ja tekkisid seoses kõnealuses otsuses sätestatud ülesannetega ning olid nende ülesannete täitmiseks hädavajalikud;

—	kõik kulusid tõendavad dokumendid on auditeerimiseks kättesaadavad;

—	käesolevale programmile ei ole taotletud muud ühenduse toetust.

Kuupäev: …

Rahaliselt vastutav isik: …

Allkiri: …

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/38

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/517/ÜVJP,

16. juuli 2007,

millega muudetakse ühismeedet 2006/623/ÜVJP, millega asutatakse ELi rühm Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilmissiooni ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm), ning pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. septembril 2006. aastal vastu ühismeetme 2006/623/ÜVJP, (1) mis kaotab kehtivuse 31. juulil 2007.

(2)

Tuginedes Kosovo staatust käsitleva kokkuleppe terviklikule ettepanekule, millega nähakse ette Kosovosse rahvusvahelise tsiviilesindaja nimetamine, kes on ühtlasi Euroopa Liidu eriesindaja ja keda toetab rahvusvaheline tsiviilbüroo (ICO) Kosovos ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja, tuleks ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm nimetada ümber ICO/EUSRi ettevalmistusrühmaks.

(3)

ICMi/EUSRi ettevalmistusrühma volitusi tuleks muuta ja pikendada kuni 30. novembrini 2007 või kuni ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 asendava ning rahvusvahelise tsiviilesindaja nimetamist toetava uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmisest 30 päeva möödumiseni, kui see uus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon võetakse vastu enne 1. novembrit 2007.

(4)	Ühismeedet 2006/623/ÜVJP tuleks vastavalt muuta ja selle kehtivust pikendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ühismeedet 2006/623/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1.	Viiteid mõistetele „rahvusvaheline tsiviilmissioon”, „ICM” ja „ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm” loetakse viidetena vastavalt mõistetele „rahvusvaheline tsiviilbüroo”, „ICO” ja „ICO/EUSRi ettevalmistusrühm”.

Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

„5.	Koostöö tegemine Kosovo ametiasutustega, UNMIKi ja teiste peamiste rahvusvaheliste partneritega UNMIKilt võimu ülemineku planeerimisel ja staatust käsitleva kokkuleppe elluviimise ettevalmistamisel.”

3.	Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesolevaga nimetatakse Jonas Jonsson ICO/EUSRi ettevalmistusrühma juhiks.”

4.	Artikli 9 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „ICO/EUSRi ettevalmistusrühmaga seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. augustist 2007 kuni 30. novembrini 2007 on 1 875 000 eurot.”

Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühismeetme kehtivus lõpeb 30. novembril 2007 või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 asendava ja rahvusvahelise tsiviilesindaja nimetamist toetava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmisest 30 päeva möödumisel, juhul kui see ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon võetakse vastu enne 1. novembrit 2007.”

Artikkel 2

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikli 1 punkti 3 kohaldatakse alates 1. augustist 2007.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SILVA

(1) ELT L 253, 16.9.2006, lk 29. Ühismeedet on pikendatud ühismeetmega 2007/203/ÜVJP (ELT L 90, 30.3.2007, lk 94).

21.7.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 190/s3

TEADE LUGEJATELE

Laienemisele järgnenud olukorda arvestades on 27., 29. ja 30. detsembri 2006. aasta Euroopa Liidu Teataja mõned väljaanded avaldatud lihtsustatud kujul selle kuupäeva ametlikes keeltes.

Nendes Euroopa Liidu Teatajates ilmunud aktid otsustati parandustena uuesti avaldada Euroopa Liidu Teataja traditsioonilises esitluses.

Seda põhjusel, et Euroopa Liidu Teataja, mis sisaldab ainult neid parandusi, on avaldatud laienemiseelsetes keeltes. Aktide tõlked uute liikmesriikide keelde avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes, mis sisaldab institutsioonide ja Euroopa Keskpanga enne 1. jaanuari 2007 vastu võetud tekste.

Allpool on esitatud 27., 29. ja 30. detsembril 2006 avaldatud Euroopa Liidu Teatajate nimekiri ja neile vastavad parandused.

27. detsembri 2006. aasta ELT	Parandatud ELT (2007)
L 370	L 30
L 371	L 45
L 373	L 121
L 375	L 70

29. detsembri 2006. aasta ELT	Parandatud ELT (2007)
L 387	L 34

30. detsembri 2006. aasta ELT	Parandatud ELT (2007)
L 396	L 136
L 400	L 54
L 405	L 29
L 407	L 44
L 408	L 47
L 409	L 36
L 410	L 40
L 411	L 27
L 413	L 50

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 190

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 21. juuli 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/2007, 16. juuli 2007, millega pikendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit ferromolübdeeni impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 215/2002 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 857/2007, 20. juuli 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 858/2007, 20. juuli 2007, küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta alaperioodil 1. septembrist kuni 30. novembrini 2007	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2007, 20. juuli 2007, millega 82. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 860/2007, 20. juuli 2007, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	10

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2007/517/ÜVJP, 16. juuli 2007, millega muudetakse ühismeedet 2006/623/ÜVJP, millega asutatakse ELi rühm Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilmissiooni ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (ICMi/EUSRi ettevalmistusrühm), ning pikendatakse selle kehtivust	38

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/513/Euratom
*	Nõukogu otsus, 10. juuli 2007, heakskiidu andmise kohta Euroopa Aatomienergiaühenduse liitumisele tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse muudetud konventsiooniga	12
	Konventsiooni artikli 18 lõike 4 ja artikli 17 lõike 3 kohane Euroopa Aatomienergiaühenduse deklaratsioon	14
	2007/514/Euratom
*	Nõukogu otsus, 10. juuli 2007, millega nimetatakse ametisse Euratomi Tarneagentuuri nõuandekomitee liikmed	15
	Komisjon
	2007/515/EÜ
*	Komisjoni otsus, 21. märts 2007, meetme kohta, mille Saksamaa võimaldas ettevõttele Bavaria Film GmbH – C 51/03 (ex NN 57/03) (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1170 all) ( 1 )	18
	2007/516/EÜ
*	Komisjoni otsus, 19. juuli 2007, milles käsitletakse ühenduse rahalise toetuse andmist liikmesriikidele, et uurida broilerikarjade puhul Campylobacter spp. esinemist ja selle ravimresistentsust ning broilerirümpade puhul Campylobacter spp. ja Salmonella spp. esinemist (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3440 all)	25