5.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 337/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1785/2006,

4. detsember 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 517/94 kohaselt 2007. aastaks ette nähtud tekstiilikvootide haldamise ja jagamise eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrust (EÜ) nr 517/94 teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja ühenduse impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete importimise ühiseeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõikeid 3 ja 6 ning artikli 21 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 517/94 kehtestati teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate tekstiiltoodete impordi suhtes koguselised piirangud, mida eraldatakse põhimõttel “kes ees, see mees”.

(2)	Selle määruse kohaselt on võimalik teatavatel asjaoludel kasutada muid eraldamismeetodeid, jagada kvoodid osadeks või reserveerida osa konkreetsest koguselisest piirnormist ainuüksi neile taotlustele, mille tõenduseks on esitatud varasema imporditegevuse tulemused.

(3)	2007. aastaks kehtestatud kvootide haldamise eeskirjad tuleb vastu võtta enne kvoodiaasta algust, et mitte mõjutada põhjendamatult kaubavoogude järjepidevust.

(4)

Eelmistel aastatel vastu võetud meetmed, nagu näiteks komisjoni 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2038/2005 (2) (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 517/94 kohaselt 2006. aastaks ettenähtud tekstiilikvootide haldamise ja jagamise eeskirjad) kehtestatud meetmed, osutusid rahuldavaks ja seega on asjakohane võtta vastu samasugused eeskirjad aastaks 2007.

(5)	Et rahuldada võimalikult paljude ettevõtjate huvisid, on asjakohane muuta põhimõttel “kes ees, see mees” toimiv eraldamismeetod paindlikumaks, määrates selle meetodi abil kindlaks igale ettevõtjale eraldatavate koguste ülemmäär.

(6)	Kaubanduse järjepidevuse ja tõhusa kvoodihalduse tagamiseks tuleks ettevõtjatel võimaldada esitada esialgne impordiloa taotlus aastaks 2007 aastal 2006 imporditud kogusega võrdses ulatuses.

(7)	Koguste optimaalse kasutamise huvides tuleks lubada taotleda lisakogust ettevõtjal, kes on kasutanud vähemalt poole kogusest, millele on luba väljastatud, eeldusel et sellised kogused on kvootide raames saadaval.

(8)

Tõrgeteta haldamise huvides peaksid impordiload kehtima üheksa kuud alates väljaandmise kuupäevast, kuid kõige kauem aasta lõpuni. Liikmesriigid peaksid väljastama litsentse vaid siis, kui komisjon on neile teatanud, et kogused on saadaval ning kui ettevõtja suudab tõendada lepingu olemasolu ja kinnitada, kui konkreetse sättega ei ole ette nähtud vastupidist, et talle ei ole käesoleva määruse alusel varem eraldatud impordiluba asjaomaste kategooriate ja riikide jaoks. Pädevatel riiklikel asutustel peaksid sellegipoolest olema volitused pikendada importijate taotluste alusel kolme kuu võrra ja kõige rohkem kuni 31. märtsini 2008 nende litsentside kehtivust, millest vähemalt pool on taotluse esitamise kuupäevaks ära kasutatud.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 517/94 artikli 25 kohaselt asutatud tekstiilikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada määruse (EÜ) nr 517/94 III B ja IV lisa kohaselt teatavatele tekstiiltoodetele aastaks 2007 ette nähtud koguseliste impordikvootide haldamise eeskirjad.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud kvoodid eraldatakse sellises ajalises järjestuses, milles liikmesriigid teatavad komisjonile üksikettevõtjate esitatud taotlustest, ning koguses, mis ei ületa ühe ettevõtja kohta I lisas ette nähtud maksimumkogust.

Sellegipoolest ei kohaldata maksimumkoguseid ettevõtjate suhtes, kes suudavad oma esmast 2007. aasta taotlust esitades riiklikele pädevatele asutustele tõendada, et kõnealuste kategooriate ja kolmandate riikide puhul ületas nende import neile aastaks 2006 iga konkreetse kategooria jaoks impordilitsentsidega ette nähtud maksimumkoguseid.

Selliste ettevõtjate puhul võivad pädevad asutused lubada importi, mis ei ületa kõnealustest kolmandatest riikidest ja kõnealuste kategooriate osas 2006. aastal imporditud koguseid, eeldusel et kvootide raames on selleks piisavalt võimalusi.

Artikkel 3

Importija, kes on kasutanud ära 50 % või rohkem talle käesoleva määruse alusel eraldatud kogusest, võib esitada sama kategooria ja päritoluriigi kohta täiendava taotluse koguste suhtes, mis ei ületa I lisaga ette nähtud maksimumkoguseid.

Artikkel 4

1. II lisas loetletud pädevad riiklikud asutused võivad alates 4. jaanuarist 2007. aastal kella 10.00st Brüsseli aja järgi teatada komisjonile kogustest, mille kohta on esitatud impordiloa taotlused.

2. Pädevad riiklikud asutused väljastavad lube vaid siis, kui komisjon on neile vastavalt määruse (EÜ) nr 517/94 artikli 17 lõikele 2 teatanud, et nimetatud koguseid võib importida.

Nad väljastavad impordilube ainult siis, kui ettevõtja:

a)	tõendab kaupade tarnimisega seotud lepingu olemasolu ja

kinnitab kirjalikult kõnealuste kategooriate ja riikide suhtes, et:

i)	talle ei ole käesoleva määruse alusel varem impordiluba antud või

ii)	talle on käesoleva määruse alusel impordiluba antud, kuid ta on sellest vähemalt 50 % ära kasutanud.

3. Impordiload kehtivad väljaandmise kuupäevast üheksa kuud, kuid kõige kauem kuni 31. detsembrini 2007.

Pädevad riiklikud asutused võivad importija taotlusel siiski pikendada kolme kuu võrra sellise loa kehtivust, millest on taotluse esitamise ajaks vähemalt 50 % ära kasutatud. Selline pikendatud kehtivusega luba aegub igal juhul hiljemalt 31. märtsil 2008.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 67, 10.3.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 931/2005 (ELT L 162, 23.6.2005, lk 37).

(2) ELT L 328, 15.12.2005, lk 27.

I LISA

Artiklites 2 ja 3 osutatud maksimumkogused

Asjaomane riik	Kategooria	Ühik	Maksimumkogus
Põhja-Korea	1	Kilogrammi	10 000
	2	Kilogrammi	10 000
	3	Kilogrammi	10 000
	4	Tükki	10 000
	5	Tükki	10 000
	6	Tükki	10 000
	7	Tükki	10 000
	8	Tükki	10 000
	9	Kilogrammi	10 000
	12	Paari	10 000
	13	Tükki	10 000
	14	Tükki	10 000
	15	Tükki	10 000
	16	Tükki	10 000
	17	Tükki	10 000
	18	Kilogrammi	10 000
	19	Tükki	10 000
	20	Kilogrammi	10 000
	21	Tükki	10 000
	24	Tükki	10 000
	26	Tükki	10 000
	27	Tükki	10 000
	28	Tükki	10 000
	29	Tükki	10 000
	31	Tükki	10 000
	36	Kilogrammi	10 000
	37	Kilogrammi	10 000
	39	Kilogrammi	10 000
	59	Kilogrammi	10 000
	61	Kilogrammi	10 000
	68	Kilogrammi	10 000
	69	Tükki	10 000
	70	Tükki	10 000
	73	Tükki	10 000
	74	Tükki	10 000
	75	Tükki	10 000
	76	Kilogrammi	10 000
	77	Kilogrammi	5 000
	78	Kilogrammi	5 000
	83	Kilogrammi	10 000
	87	Kilogrammi	10 000
	109	Kilogrammi	10 000
	117	Kilogrammi	10 000
	118	Kilogrammi	10 000
	142	Kilogrammi	10 000
	151A	Kilogrammi	10 000
	151B	Kilogrammi	10 000
	161	Kilogrammi	10 000
Montenegro Vabariik, Kosovo (1)	1	Kilogrammi	20 000
	2	Kilogrammi	20 000
	2a	Kilogrammi	10 000
	3	Kilogrammi	10 000
	5	Tükki	10 000
	6	Tükki	10 000
	7	Tükki	10 000
	8	Tükki	10 000
	9	Kilogrammi	10 000
	15	Tükki	10 000
	16	Tükki	10 000
	67	Kilogrammi	10 000

(1) Nagu on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

II LISA

Artiklis 4 osutatud litsentse väljastavate asutuste loetelu

Austria

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Außenwirtschaftsadministration

Abteilung C2/2

Stubenring 1

A-1011 Wien

Tel.: (43 1) 71100-0

Faks: (43 1) 71100-8386

Belgia

FOD Economie, KMO,

Middenstand en Energie

Economisch Potentieel

KBO-Beheerscel — Vergunningen

Leuvenseweg 44

B-1000 Brussel

Tel.: + 32 (0) 2 548 64 69

Faks: + 32 (0) 2 548 65 70

SPF économie, PME, classes moyennes et énergie

Potentiel économique

Cellule de gestion BCE — Licences

Rue de Louvain 44

B-1000 Bruxelles

Tel.: + 32 (0) 2 548 64 69

Faks: + 32 (0) 2 548 65 70

Bulgaaria

Министерство на икономиката и енергетиката

Дирекция „Регистриране, лицензиране и контрол“ ул. „Славянска“ № 8

1052 София

Република България

Теl.:	+359 29 40 7008 / +359 29 40 7673 / +359 29 40 7800
Faks:	+359 29 81 5041 / +359 29 80 4710 / +359 29 88

Küpros

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

Trade Department

6 Andrea Araouzou Str.

1421 Nicosia

Tel.: ++357 2 867100

Faks: ++357 2 375120

Tšehhi Vabariik

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

110 15 Praha 1

Tel.: (420) 22490 7111

Faks: (420) 22421 2133

Taani

Erhvervs- og Byggestyrelsen

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Vejlsøvej 29

DK-8600 Silkeborg

Tel.: (45) 35 46 64 30

Faks: (45) 35 46 64 01

Eesti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

15072 Tallinn

Tel.: (372) 6256 400

Faks: (372) 6313 660

Soome

Tullihallitus

Erottajankatu 2

FIN-00101 Helsinki

Tel.: (358 9) 61 41

Faks: (358 20) 492 2852

Prantsusmaa

Ministère de l'économie, des finances et de l'industrie

Direction générale de l'industrie, des technologies de l'information et des postes

Service des industries manufacturières (SIM)

Mission Textile-Importations

Le Bervil

12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Tel.: (33 1) 44 87 17 17

Faks: (33 1) 53 44 91 81

10.

Saksamaa

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (BAFA)

Frankfurter Str. 29—35

D-65760 Eschborn

Tel.: (49 61 96) 9 08-0

Faks: (49 61 96) 9 42 26

11.

Kreeka

Υπουργείο Οικονομίας & Οικονομικών

Γενική Διεύθυνση Διεθνούς Οικονομικής Πολιτικής

Διεύθυνση Καθεστώτων Εισαγωγών-Εξαγωγών, Εμπορικής

Άμυνας

Κορνάρου 1

GR-105 63 Αθήνα

Tel.. (30210) 328 6021-22

Faks: (30210) 328 6094

12.

Ungari

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

H-1024 Budapest

Margit krt. 85.

Postafiók: 1537 Budapest Pf. 345.

Tel.: 0036(1) 336 7300

Faks: 0036(1) 336 7302

13.

Iirimaa

Department of Enterprise, Trade and Employment

Internal Market

Kildare Street

IRL-Dublin 2

Tel.: (353 1) 631 21 21

Faks: (353 1) 631 28 26

14.

Itaalia

Ministero del Commercio con l'estero

Direzione generale per la politica commerciale e per la gestione del regime degli scambi

DIV. III

Viale America, 341

I-00144 Roma

Tel.: (39 6) 59 64 75 17, 59 93 22 02/22 15

Faks: (39 6) 59 93 22 35/22 63

Teleks: (39 6) 59 64 75 31

15.

Läti

Ekonomikas ministrija

Brīvības iela 55

LV-1519 Rīga

Tel.: 00 371 701 3006

Faks: 00 371 728 0882

16.

Leedu

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

Tel.: 00 370 5 262 87 50 / 00370 5 261 94 88

Faks: 00 370 5 262 39 74

17.

Luksemburg

Ministère des affaires étrangères

Office des licences

Boîte postale 113

L-2011 Luxembourg

Tel.: (352) 47 82 371

Faks: (8352) 46 61 38

18.

Malta

Ministry for Competitiveness and Communication

Commerce Division, Trade Services Directorate Lascaris

Valletta CMR02 Malta

Tel.: 00 356 21 237 112

Faks: 00 356 21 237 900

19.

Madalmaad

Belastingdienst/Douane centrale dienst voor in- en uitvoer

Engelse Kamp 2

Postbus 30003

NL-9700 RD Groningen

Tel.: (31 50) 523 91 11

Faks: (31 50) 523 22 10

20.

Poola

Ministerstwo Gospodarki

Pl. Trzech Krzyży 3/5

00-950 Warszawa

Tel.: 0048/22/693 55 53

Faks: 0048/22/693 40 21

21.

Portugal

Ministério das Finanças

Direcção-Geral das Alfândegas e dos Impostos Especiais sobre o Consumo

Rua Terreiro do Trigo

Edifício da Alfândega

PT-1149-060 LISBOA

Tel.: (351-1) 218 814 263

Faks: (351-1) 218 814 261

E-post: dsl@dgaiec.min-financas.pt

22.

Rumeenia

Ministerul Economiei și Comerțului

Direcția Generală Politici Comerciale

Str. Ion Câmpineanu nr. 16

București, Sector 1

Cod poștal 010036

Tel.: +40 21 315 00 81

Faks: +40 21 315 04 54

E-post: clc@dce.gov.ro

23.

Slovakkia

Ministerstvo hospodárstva SR

Oddelenie licencií

Mierová 19

827 15 Bratislava

Slovenská republika

Tel.: 00 421 2 4854 2021/ 00 421 2 4854 7119

Faks: 00 421 2 4342 3919

24.

Sloveenia

Ministrstvo za finance

Carinska uprava Republike Slovenije

Carinski urad Jesenice

Center za TARIC in kvote

Spodnji Plavž 6c

SI-4270 Jesenice

Tel.: +386(0)4/297 44 70

Faks: +386(0)4/297 44 72

E-post: taric.cuje@gov.si

25.

Hispaania

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Paseo de la Castellana 162

E-28046 Madrid

Tel.: (34 91) 349 38 17, 349 37 48

Faks: (34 91) 563 18 23, 349 38 31

26.

Rootsi

National Board of Trade (Kommerskollegium)

Box 6803

S-113 86 Stockholm

Tel.: (46 8) 690 48 00

Faks: (46 8) 30 67 59

27.

Ühendkuningriik

Department of Trade and Industry

Import Licensing Branch

Queensway House

West Precinct

Billingham

UK TS23 2NF

Tel.: (44 1642) 36 43 33, 36 43 34

Faks: (44 1642) 53 35 57

5.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 337/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1786/2006,

4. detsember 2006,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 517/94 III B, IV ja VI lisa 2007. aasta tekstiilikvootide osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 517/94 on kehtestatud iga-aastased koguselised piirnormid teatavatele Montenegrost, Kosovost (2) ja Põhja-Koreast pärit tekstiiltoodetele.

(2)

1. jaanuaril 2007 saab Euroopa Liit kaks uut liikmesriiki: Rumeenia ja Bulgaaria. Ühinemisakti artikli 6 lõikes 7 on sätestatud, et ühenduses tekstiil- ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid tuleb uute liikmesriikide ühinemist arvestades kohandada. Seega tuleb teatavate kolmandatest riikidest laienenud ühendusse imporditavate tekstiil- ja rõivatoodete suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid kohandada, et hõlmata import kahte uude liikmesriiki. See nõuab määruse (EÜ) nr 517/94 teatavate lisade muutmist.

(3)

Et ühenduse laienemine ei piiraks kaubandust, on koguste muutmisel asjakohane kasutada metoodikat, mille puhul uute kvootide kehtestamisel võetakse aluseks tavapärane import uutesse liikmesriikidesse. Kolmandatest riikidest kahte uude liikmesriiki viimase kolme aasta jooksul imporditud keskmiste kaubakoguste põhjal on võimalik selliseid tavapäraseid kaubavoogusid hinnata. Montenegro iseseisvumise tõttu 3. juunil 2006 puuduvad komisjonil eraldi andmed kaubavoogude kohta ühelt poolt Montenegro ja Kosovo ning teiselt poolt uute liikmesriikide vahel. Seepärast on uued kvoodid kehtestatud selleks kõige sobivama kriteeriumi ehk kahe uue liikmesriigi elanike arvu järgi. Mõlemal juhul on lisatud kasvumäär.

(4)

Määruse (EÜ) nr 517/94 III B, IV ja VI lisa tuleb seega muuta, et hõlmata 2007. aastal kohaldatavad kvoodid. 2007. aasta kvootide jaotamise üksikasjalik kord on sätestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1785/2006 (3) määruse (EÜ) nr 517/94 alusel 2007. aastaks kehtestatud tekstiilikvootide haldamise kohta.

(5)	Kõiki määruse (EÜ) nr 517/94 sätteid tuleb kohaldada impordile uutesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 517/94 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 517/94 artikli 25 kohaselt asutatud tekstiilikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 517/94 III B, IV ja VI lisa asendatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 67, 10.3.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 931/2005 (ELT L 162, 23.6.2005, lk 37).

(2) Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooni 1244 määratlusele.

(3) Vt käesoleva ELT lk 5.

LISA

Määruse (EÜ) nr 517/94 III B, IV ja VI lisa muudetakse järgmiselt.

III B lisa asendatakse järgmisega:

“III B LISA

Artikli 2 lõike 1 neljandas taandes nimetatud iga-aastased ühenduse koguselised piirnormid

Montenegro Vabariik, Kosovo (1)

Kategooria	Ühik	Kogus
1	tonni	631
2	tonni	765
2a	tonni	173
3	tonni	84
5	1 000 tk	356
6	1 000 tk	191
7	1 000 tk	104
8	1 000 tk	297
9	tonni	78
15	1 000 tk	148
16	1 000 tk	75
67	tonni	65

IV lisa asendatakse järgmisega:

“IV LISA

Artikli 3 lõikes 1 nimetatud iga-aastased ühenduse koguselised piirnormid

Põhja-Korea

Kategooria	Ühik	Kogus
1	tonni	128
2	tonni	153
3	tonni	117
4	1 000 tk	289
5	1 000 tk	189
6	1 000 tk	218
7	1 000 tk	101
8	1 000 tk	302
9	tonni	71
12	1 000 paari	1 308
13	1 000 tk	1 509
14	1 000 tk	154
15	1 000 tk	175
16	1 000 tk	88
17	1 000 tk	61
18	tonni	61
19	1 000 tk	411
20	tonni	142
21	1 000 tk	3 416
24	1 000 tk	263
26	1 000 tk	176
27	1 000 tk	289
28	1 000 tk	286
29	1 000 tk	120
31	1 000 tk	293
36	tonni	96
37	tonni	394
39	tonni	51
59	tonni	466
61	tonni	40
68	tonni	120
69	1 000 tk	184
70	1 000 tk	270
73	1 000 tk	149
74	1 000 tk	133
75	1 000 tk	39
76	tonni	120
77	tonni	14
78	tonni	184
83	tonni	54
87	tonni	8
109	tonni	11
117	tonni	52
118	tonni	23
142	tonni	10
151A	tonni	10
151B	tonni	10
161	tonni	152”

VI lisa asendatakse järgmisega:

“VI LISA

VÄLISTÖÖTLEMINE

Artikli 4 lõikes 2 nimetatud iga-aastased ühenduse koguselised piirnormid

Montenegro Vabariik, Kosovo (2)

Kategooria	Ühik	Kogus
5	1 000 tk	403
6	1 000 tk	1 196
7	1 000 tk	588
8	1 000 tk	1 325
15	1 000 tk	691
16	1 000 tk	369

(1) Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooni 1244 määratlusele.”

(2) Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooni 1244 määratlusele.”

5.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 337/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1787/2006,

4. detsember 2006,

millega muudetakse komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ (väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta), (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (2) nõutakse, et äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust ja kelle väärtpaberid on ükskõik millise liikmesriigi reguleeritud turul kauplemisele lubatud, koostaksid oma raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanded kooskõlas vastuvõetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, millele praegu üldiselt viidatakse kui rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS), iga majandusaasta kohta, mis algab 2005. aasta 1. jaanuarist või pärast seda.

(2)

29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist) (3) nõutakse, et eelnevate perioodide finantsteave, mille kolmandate riikide emitendid esitavad prospektides, mis antakse välja väärtpaberite pakkumiseks üldsusele või väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamiseks, peab olema koostatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 alusel vastuvõetud IFRS-standarditega või kolmanda riigi samaväärsete raamatupidamisstandarditega. Kui eelnevate perioodide finantsteave ei ole koostatud kooskõlas kõnealuste standarditega, peab see olema prospektis esitatud korrigeeritud raamatupidamisaruannete kujul.

(3)

Määruse (EÜ) nr 809/2004 artiklis 35 on siiski esitatud üleminekusätted, mis teatavatel piiratud juhtudel vabastavad kolmandate riikide emitendid kohustusest korrigeerida eelnevate perioodide finantsteave, mis ei ole koostatud kooskõlas IFRS-standarditega või kolmanda riigi samaväärsete raamatupidamisstandarditega. Vastavalt nendele üleminekusätetele ei kohaldata eelnevate perioodide finantsteabe korrigeerimise kohustust enne 1. jaanuari 2007 esitatud prospektide suhtes, mille on esitanud kolmanda riigi emitent, kes on oma eelnevate perioodide finantsteabe kas koostanud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega või kes on koostanud selle kooskõlas kolmanda riigi raamatupidamisstandarditega ja kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele enne nimetatud kuupäeva. Kui viimasel juhul eelnevate perioodide finantsteave ei anna tõest ja erapooletut ülevaadet selle esitaja vara, kohustuste, finantsseisundi ning kasumi või kahjumi kohta, tuleb seda teavet samuti täiendada niisuguse üksikasjalikuma või täiendava teabega, mida on vaja tõese ja erapooletu ülevaate andmise tagamiseks.

(4)

Määruse (EÜ) nr 809/2004 praegu kehtiva versiooni kohaselt ei kohaldata neid üleminekuperioodi erandeid enam prospektide suhtes, mis on esitatud pärast 1. jaanuari 2007, ning eelnevate perioodide finantsteave, mis ei ole esitatud kooskõlas IFRS-standarditega või samaväärsete kolmanda riigi standarditega, tuleb korrigeerida.

(5)

Alates määruse (EÜ) nr 1606/2002 vastuvõtmisest on paljud riigid IFRS-standardid otse oma riigi raamatupidamisstandarditesse üle võtnud. See näitab selgelt, et täitumas on üks selle määruse eesmärke, milleks on suurendada raamatupidamisstandardite lähendamist selliselt, et IFRS-standardeid tunnustataks rahvusvaheliselt ja et need saaksid tõeliselt ülemaailmseteks standarditeks. Seda silmas pidades on asjakohane, et kolmandate riikide emitendid tuleks vabastada riigi raamatupidamisstandarditega kooskõlas koostatud eelnevate perioodide finantsteabe korrigeerimise või käesoleva määruse artikli 1 lõikega 2 lisatud lõikes 5A osutatud erinevuste kirjelduse kohustusest, kui IAS 1 (“Finantsaruannete esitamine”) kohaselt on neis esitatud selgesõnaline ja reservatsioonideta kinnitus selle kohta, et need on IFRS-standarditega kooskõlas.

(6)

Komisjoni otsusega nr 2001/527/EÜ (4) loodud Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) oli oma 2005. aasta juunis antud nõuandes arvamusel, et Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted on iga riigi puhul tervikuna võetuna samaväärsed määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 alusel vastuvõetud IFRS-standarditega, tingimusel et nende puhul kohaldatakse selliseid parandusmeetmeid nagu täiendavate andmete avaldamine ja mõnedel juhtudel täiendavad raamatupidamisaruanded.

(7)

2005. aasta jaanuaris tegid Jaapani raamatupidamisstandardite nõukogu (ASBJ) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) teatavaks oma kokkuleppe käivitada ühisprojekt IFRS-standardite ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete erinevuste vähendamiseks ning käivitasid 2005. aasta märtsis ühise töökava Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamiseks IFRS-standarditele. 2006. aasta jaanuaris teatas Kanada raamatupidamisstandardite nõukogu avalikult oma eesmärgist üle minna äriühingute suhtes kohaldatavatele ühtsetele kogu maailmas tunnustatud kõrge kvaliteediga standarditele ning tegi järelduse, et kõnealune eesmärk on kõige paremini saavutatav Kanada raamatupidamisstandardite lähendamisega IFRS-standarditele viie aasta jooksul. 2006. aasta veebruaris avaldasid Ameerika raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on visandatud töökava Ameerika üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRS-standardite lähendamiseks, eesmärgiga täita hiljemalt 2009. aastaks üks Ameerika väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Securities and Exchange Commission) seatud tingimustest, mis on vaja täita enne IFRSi kasutavate, Ameerika väärtpaberi- ja börsikomisjoni juures registreeritud välismaiste emitentide raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõude kaotamist.

(8)

Samal ajal on oluline, et säilitataks aluspõhimõtetest lähtuva IFRS raamatupidamisaruandluse kvaliteet, et IFRS-standardeid rakendataks järjepidevalt, et äriühingutele ja investoritele antaks piisav õiguskindlus ja et ELi äriühinguid koheldaks kogu maailmas raamatupidamisaruannete osas võrdselt. Tulevane samaväärsuse hindamine peaks põhinema IFRSi ja kolmanda riigi raamatupidamisstandardite erinevuste üksikasjalikul tehnilisel ja objektiivsel analüüsil ning sellel, kuidas neid üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid IFRS-standarditega võrreldes tegelikkuses rakendatakse. Lähendamisprotsessi edenemist tuleks enne samaväärsuse kohta mis tahes otsuse tegemist tähelepanelikult jälgida.

(9)

Pidades silmas Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandardite koostajate jõupingutusi oma standardite IFRSile lähendamisel, on asjakohane võimaldada nende määruse (EÜ) nr 809/2004 artikliga 35 sätestatud üleminekusätete kohaldamist, millega kolmanda riigi emitendid vabastatakse Ameerika Ühendriikide, Jaapani või Kanada raamatupidamisstandarditega kooskõlas koostatud eelnevate perioodide finantsteabe korrigeerimise või (vajadusel) erinevuste kirjelduse esitamise kohustusest veel kuni kaheaastase perioodi jooksul, mil standardite koostajate ja seadusandja vahel toimub aktiivne dialoog, lähendamisprotsess jätkub ja koostatakse arenguaruannet.

(10)

Kuigi paljud riigid on IFRS-standardid otse oma riigi raamatupidamisstandarditesse üle võtnud, lähendavad mõned riigid oma üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid IFRSile teatava aja jooksul. Seda silmas pidades on asjakohane vabastada eelnevate perioodide finantsteabe korrigeerimise või (vajadusel) erinevuste kirjelduse esitamise kohustusest kuni kaheaastaseks perioodiks ka selliste kolmandate riikide emitendid, tingimusel et riigi vastutav ametiasutus on avalikult võtnud vastava kohustuse ja koostanud töökava. Selle tagamiseks, et vabastus oleks kohaldatav vaid juhul, kui need tingimused on täidetud, tuleks kolmanda riigi emitendilt nõuda pädevat ametiasutust rahuldavate tõendite esitamist selle kohta, et riigi ametiasutus on avaldanud vastava teadaande ja koostanud töökava. Ühendusesisese ühtsuse tagamiseks peaks Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee koordineerima seda, kuidas pädevad ametiasutused hindavad, kas need tingimused on asjaomase kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete puhul täidetud.

(11)

Nimetatud kaheaastase perioodi jooksul peaks komisjon mitte üksnes asjaomaste kolmandate riikide ametiasutustega aktiivset dialoogi pidama, vaid ka tähelepanelikult jälgima edusamme Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide ning teiste lähenemisprogrammi koostanud kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamisstandardite lähendamisel IFRSile, et ta saaks tagada, et tal oleks võimalik teha samaväärsuse kohta otsus hiljemalt kuus kuud enne 1. jaanuari 2009. Lisaks sellele jälgib komisjon aktiivselt edusamme töös, mida kolmanda riigi ametiasutused teevad oma finantsturule sisenevate ühenduse emitentide suhtes kohaldatavate selliste võimalike nõuete kõrvaldamisel, millega nõutakse nende IFRSiga kooskõlas koostatud raamatupidamisaruannete ühtlustamist. Täiendava üleminekuperioodi lõpul peab komisjoni otsus olema selline, et ühenduse emitentide ja kolmandate riikide emitentide suhtes kehtivad samaväärsed tingimused.

(12)

Komisjon peaks Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti regulaarselt teavitama edusammudest, mis on tehtud ühtlustamise kohustuse kaotamisel ja lähendamisprotsessi käigus. Seda silmas pidades teavitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti enne 1. aprilli 2007 ajakavast, mille Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide raamatupidamise eest vastutavad ametiasutused on lähendamiseks kavandanud. Peale selle peaks komisjon enne 1. aprilli 2008 ja pärast Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega konsulteerimist esitama Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile aruande, milles ta annab hinnangu kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida kasutavad kolmandate riikide emitendid, kellelt ei nõuta eelnevate perioodide finantsteabe korrigeerimist ega (vajadusel) erinevuste kirjelduse esitamist prospektis, mis esitatakse pädevale ametiasutusele enne 1. jaanuari 2009. Ka peaks komisjon enne 1. jaanuari 2008 ja pärast Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega konsulteerimist tagama, et on olemas samaväärsuse määratlus, mida kasutatakse selle kindlaks määramisel, kas kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted on samaväärsed, võttes aluseks selleks otstarbeks ettenähtud samaväärsuse hindamise süsteemi.

(13)

Sellest tulenevalt on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 809/2004 artiklit 35 selliselt, et eespool kirjeldatud juhtudel ei nõuta kolmanda riigi emitentidelt eelnevate perioodide finantsteabe korrigeerimist ega (vajadusel) erinevuste kirjelduse esitamist kuni kaheaastase perioodi jooksul, et toimuda saaks edasine dialoog. Muudel juhtudel peaks kolmandate riikide emitentide suhtes kohaldama kohustust korrigeerida oma eelnevate perioodide finantsteave kooskõlas vastuvõetud IFRS-standarditega või (vajadusel) esitada erinevuste kirjeldus kõigis prospektides, mis esitatakse pädevale ametiasutusele pärast 1. jaanuari 2007.

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 809/2004 artiklit 35 muudetakse järgmiselt.

Lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5. Ilma, et see piiraks lõike 5A kohaldamist, esitavad lõigetes 3 ja 4 osutatud kolmandate riikide emitendid oma eelnevate perioodide finantsteabe kooskõlas määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastuvõetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega või nendega samaväärsete kolmanda riigi raamatupidamisstandarditega. Kui selline eelnevate perioodide finantsteave ei ole kummagi nimetatud standardiga kooskõlas, tuleb see esitada korrigeeritud raamatupidamisaruannete vormis.”

Lisatakse lõiked 5A–5E:

“5A Kolmandate riikide emitentide suhtes ei kohaldata I lisa punktis 20.1, IV lisa punktis 13.1, VII lisa punktis 8.2, X lisa punktis 20.1 või XI lisa punktis 11.1 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb pädevale ametiasutusele enne 1. jaanuari 2009 esitatud prospektis eelnevate perioodide finantsteave korrigeerida, või VII lisa punktis 8.2a, IX lisa punktis 11.1 või X lisa punktis 20.1a sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb nimetatud prospektis esitada kirjeldus selle kohta, millised on erinevused määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastuvõetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ja nende raamatupidamispõhimõtete vahel, millest teabe koostamisel lähtuti, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	raamatupidamisaruande lisades, milles on esitatud eelnevate perioodide finantsteave, on IAS 1 (“Finantsaruannete esitamine”) kohaselt antud selgesõnaline ja reservatsioonideta kinnitus selle kohta, et need on kooskõlas IFRS-standarditega;

b)	eelnevate perioodide finantsteave koostatakse kooskõlas kas Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega;

eelnevate perioodide finantsteave koostatakse kooskõlas muu kolmanda riigi kui Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning täidetud on järgmised tingimused:

i)	kõnealuste kolmanda riigi raamatupidamisstandardite eest vastutav ametiasutus on enne selle majandusaasta algust, mil prospekt esitati, võtnud avalikult kohustuse lähendada neid standardeid rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele;

ii)	see ametiasutus on koostanud töökava, milles on väljendatud kavatsust saavutada suurem lähendamine enne 31. detsembrit 2008;

iii)	emitent esitab pädevat ametiasutust rahuldavad tõendid selle kohta, et täidetud on alapunktides i ja ii nimetatud tingimused.

5B 1. aprilliks 2007 esitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile esimese aruande ajakava kohta, mida USA, Jaapani ja Kanada riigi raamatupidamisstandardite eest vastutavad ametiasutused järgivad nende riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete lähendamisel IFRS-standarditele.

Komisjon jälgib tähelepanelikult, mil määral on Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele lähendamisel edusamme tehtud ja kuidas edeneb ühenduse emitentide suhtes neis riikides kohaldatavate raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõuete kaotamine, ning annab sellest Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru. Eelkõige teavitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti viivitamatult, kui protsess ei kulge rahuldavalt.

5C Komisjon teavitab Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti regulaarselt ka õigusaktide väljatöötamisel peetavate diskussioonide arengust ja sellest, mil määral on lõike 5A punktis c nimetatud kolmandates riikides tehtud edusamme üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele lähendamisel ning kuidas edeneb võimalike raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõuete kaotamine. Eelkõige teavitab komisjon Euroopa väärtpaberikomiteed ja Euroopa Parlamenti viivitamatult, kui protsess ei kulge rahuldavalt.

5D Lisaks lõigetes 5B ja 5C sätestatud kohustustele alustab komisjon kolmanda riigi ametiasutustega dialoogi ja peab seda dialoogi regulaarselt ning esitab Euroopa väärtpaberikomiteele ja Euroopa Parlamendile enne 1. aprilli 2008 aruande lähendamise edenemisest ja edusammudest ühenduse emitentide suhtes lõike 5A punktis b või c käsitletud riikide eeskirjade kohaselt kohaldatavate võimalike raamatupidamisaruandluse vastavusseviimise nõuete kaotamise suunas. Komisjon võib nõuda nimetatud aruande koostamist teiselt isikult.

5E Komisjon tagab, et vähemalt kuus kuud enne 1. jaanuari 2009 määratakse kindlaks, kas kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted on samaväärsed, võttes aluseks samaväärsuse määratluse ja samaväärsuse hindamise süsteemi, mille komisjon töötab välja enne 1. jaanuari 2008 vastavalt direktiivi 2003/71/EÜ artiklis 24 osutatud menetlusele. Käesoleva lõike kohaldamisel konsulteerib komisjon samaväärsuse määratluse, samaväärsuse hindamise süsteemi ja samaväärsuse kindlaksmääramisel saadud tulemuse asjakohasuse küsimuses kõigepealt Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(2) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(3) ELT L 149, 30.4.2004, lk 1.

(4) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43.

5.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 337/21

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/117/EURATOM,

20. november 2006,

radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 32,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on koostatud vastavalt asutamislepingu artiklile 31 pärast arvamuse saamist isikute rühmalt, mille teadus- ja tehnikakomitee on nimetanud liikmesriikide teadusekspertide seast, ja pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedudega seotud toimingute suhtes kohaldatakse ühenduse ja rahvusvaheliste õigusnormide alusel mitmeid nõudeid, eriti seoses radioaktiivse materjali ohutu transportimise ning radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse ladustamise või lõppladustamise tingimustega sihtriigis.

(2)	Lisaks neile nõuetele tuleb töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse liikmesriikidevaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate vedude suhtes kohaldada ühist kohustuslikku eelneva loa andmise süsteemi.

(3)

Nagu on sätestatud nõukogu 22. mai 2002. aasta resolutsioonis metalli ringlussevõtul radioaktiivsete ainete olemasolu jälgimis- ja kontrollisüsteemide riiklike süsteemide loomise kohta (3) on oluline vähendada miinimumini kiirgusohtu, mis tuleneb ringlussevõetavas metallis sisalduvatest radioaktiivsetest materjalidest.

(4)

Nõukogu 3. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/3/Euratom liikmesriikidevaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta (4) kehtestati radioaktiivsete jäätmete vedudele range kontrollimise ja eelneva loa andmise ühenduse süsteem, mis on osutunud rahuldavaks. Omandatud kogemusi arvestades on seda siiski vaja muuta, et selgitada ja lisada mõisteid ja definitsioone, käsitleda varem välja jäetud olukordi, lihtsustada radioaktiivsete jäätmete liikmesriikidevahelise veo kehtivat korda ja tagada vastavus teistele ühenduse ja rahvusvahelistele õigusnormidele, eriti kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist käsitlevale ühiskonventsioonile (edaspidi “ühiskonventsioon”), millega ühendus liitus 2. jaanuaril 2006.

(5)

SLIM-algatuse (Simpler Legislation for Internal Market – siseturualaste õigusaktide lihtsustamine) viienda järgu raames loodi liikmesriikide esindajatest ja kasutajatest koosnev töörühm, et käsitleda mitmeid direktiivi 92/3/Euratom kasutajate kirjeldatud probleeme, kooskõlastades seda kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade ja õigusnormidega.

(6)

Direktiivis 92/3/Euratom sätestatud korda on praktikas kohaldatud ainult sellise kasutatud tuumkütuse vedude suhtes, mille jaoks pole ette nähtud edasist kasutusala ja mida seega peetakse radioaktiivseteks jäätmeteks nimetatud direktiivi tähenduses. Radioloogilisest seisukohast ei ole õigustatud, et nimetatud järelevalve- ja kontrollisüsteemi ei rakendata sellise kasutatud tuumkütuse suhtes, mida kavatsetakse ümber töötada. Seetõttu on asjakohane, et nimetatud direktiiv hõlmaks kõiki kasutatud tuumkütuse vedusid, sõltumata sellest, kas kõnealune tuumkütus on ette nähtud lõppladustamiseks või ümbertöötamiseks.

(7)

Liikmesriigi jurisdiktsioonis olevate tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse haldamist käsitleva poliitika valik peaks jääma täielikult iga liikmesriigi vastutusse, kellest mõned otsustavad kasutatud tuumkütuse ümbertöötamise kasuks, teiste eesmärgiks on kasutusalata kasutatud tuumkütuse lõppladustamine Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv piirata liikmesriikide õigust nende kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks eksportida ja miski käesolevas direktiivis ei tohiks tähendada, et sihtliikmesriik on kohustatud aktsepteerima radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedusid lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil, välja arvatud ümbersuunamise korral. Iga selline veost keeldumine peaks olema põhjendatud käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel.

(8)

Kehtiva korra lihtsustamine ei tohiks piirata liikmesriikide olemaolevaid õigusi olla vastu või seada tingimusi radioaktiivsete jäätmete veole, mille jaoks on vaja nende nõusolekut. Vastuväited ei tohiks olla meelevaldsed ning peaksid lähtuma asjakohasest riiklikust, ühenduse või rahvusvahelisest õigusest. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eriti rahvusvahelises õiguses sätestatud laevade ja õhusõidukite mere-, jõe- ja aeronavigatsiooniga seotud õigusi ja vabadusi.

(9)

Siht- või transiidiriigiks oleva liikmesriigi võimalus vedude automaatsest loa andmise menetlusest keelduda toob endaga kaasa põhjendamatu halduskoormuse ja ebakindluse. Kohustuslik taotluse kättesaamise kinnitus siht- ja transiidiriikide asutustelt koos nõusoleku andmise tähtaja pikendamisega peaks võimaldama suure tõenäosusega eeldada vaikimisi antud nõusolekut.

(10)	Veoload käesoleva direktiivi tähenduses ei peaks asendama vedudega seotud siseriiklikke erinõudeid nagu veolube.

(11)

Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks radioaktiivsetest jäätmetest tulenevate ohtude eest tuleks arvesse võtta väljaspool ühendust tekkivaid ohtusid. Juhul, kui radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus viiakse ühendusest välja, tuleks sihtriigiks olevat kolmandat riiki mitte ainult veost teavitada, vaid nimetatud riigilt selleks ka nõusolek saada.

(12)	Sihtliikmesriigi pädevad asutused peaksid teiste kaasatud asjaomaste asutustega koostööd tegema ja ühenduses olema, et vältida tarbetuid viivitusi ja tagada käesoleva direktiiviga kehtestatava loaandmismenetluse sujuv toimimine.

(13)	Nõue, mille kohaselt veo eest vastutav isik võtab veo luhtumisel vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid, ei peaks takistama liikmesriikides siseriiklikul tasandil ette nähtud mehhanismide kohaldamist.

(14)	Nõue, mille kohaselt valdaja kannab veo luhtumisest tulenevad kulud, ei tohiks takistada liikmesriikides siseriiklikul tasandil ette nähtud mehhanismide või valdaja ning veoga seotud mis tahes muu isiku vaheliste mis tahes lepinguliste kokkulepete kohaldamist.

(15)

Kuna radioaktiivsed jäätmed tuleks, niivõrd, kui see vastab sellise materjali haldamise ohutusnõuetele, lõppladustada samas riigis, kus nad tekkisid, tunnistatakse, et liikmesriigid peaksid soodustama omavahelisi kokkuleppeid sellistest liikmesriikidest pärit radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu ja tõhusa haldamise hõlbustamiseks, mis tootsid neid väikestes kogustes ja kus vastavate rajatiste loomine ei oleks radioloogilisest seisukohast põhjendatud.

(16)	Kui kolmandas riigis asuva saaja ja kolmandas riigis asuva valdaja vahel on vastavalt ühiskonventsiooni artiklile 27 sõlmitud kokkulepe, siis võib sama kokkulepet kasutada ka käesoleva direktiivi raames.

(17)

Käesoleva direktiivi mõistes ja omandatud kogemusi silmas pidades on asjakohane olemasolevat tüüpvormi kohandada. Selguse huvides tuleks sätestada kohustus kehtestada käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevaks uus tüüpvorm. Kui seda tähtaega aga ei täideta, tuleks üleminekusätetes sätestada olemasoleva tüüpvormi kasutus. Lisaks peaksid selged eeskirjad keelekasutuse kohta andma õiguskindlust ja aitama vältida põhjendamatuid viivitusi.

(18)

Korrapärased aruanded liikmesriikidelt komisjonile ning komisjonilt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele peaksid andma kasuliku ülevaate kogu ühenduses väljastatud lubadest ning selgitama välja võimalikud raskused, millega liikmesriigid tegelikkuses kokku puutuvad ja esitama kasutatud lahendused.

(19)

Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, (5) kohaldatakse muu hulgas radioaktiivsete ainete vedude, ühendusse impordi ja ühendusest ekspordi suhtes ning selles on sätestatud ioniseeriva kiirgusega seotud toimingute kohta aruannete esitamise ja nendeks loa saamise süsteem. Seetõttu on kõnealused sätted asjakohased käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas.

(20)	Eespool öeldut silmas pidades on selguse huvides vaja direktiiv 92/3/Euratom kehtetuks tunnistada ja asendada. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi seoses kehtetuks tunnistatud direktiivi siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

(21)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides tabelid, kus on võimaluste piires toodud käesoleva direktiivi ja liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise meetmete vastavus, ning need avaldama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

EELSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriüleste vedude ühenduse järelevalve- ja kontrollisüsteem, et tagada elanikkonna piisav kaitse.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse piiriüleste vedude suhtes järgmistel juhtudel:

a)	kui päritoluriik või sihtriik või mis tahes transiidiriik on ühenduse liikmesriik ja

b)	kui saadetise kogused ja kontsentratsioon ületavad direktiivi 96/29/Euratom artikli 3 lõike 2 punktides a ja b sätestatud piirmäärasid.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikate vedude suhtes, mille sihtpunktiks on kiirgusallikate tarnija või tootja või tunnustatud rajatis.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste radioaktiivsete materjalide vedude suhtes, mis on ümbertöötamise kaudu eraldatud edasiseks kasutamiseks.

5. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende radioaktiivsete jäätmete piiriüleste vedude suhtes, mis sisaldavad ainult looduslikke radionukliide, mis ei ole tekkinud tegevuse tagajärjel.

6. Käesolev direktiiv ei piira rahvusvahelisest õigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 2

Töötlemise ja ümbertöötamisega soetud ümbersuunamine

Käesolev direktiiv ei mõjuta õigust liikmesriigil või liikmesriigi ettevõttel, kellele:

a)	radioaktiivsed jäätmed saadetakse töötlemiseks või

b)	muud materjalid saadetakse radioaktiivsete jäätmete taaskasutuse eesmärgil,

saata radioaktiivsed jäätmed pärast töötlemist tagasi päritoluriiki. Samuti ei mõjuta see liikmesriigi või selles liikmesriigis asuva ettevõtte, kellele kasutatud tuumkütus ümbertöötamiseks saadetakse, õigust saata ümbertöötamise käigus taaskasutusse võetud radioaktiivsed jäätmed päritoluriiki tagasi.

Artikkel 3

Kasutatud tuumkütuse piiriülene vedu ümbertöötamiseks

Ilma, et see piiraks liikmesriigi pädevust määratleda kasutatud tuumkütuse tsüklit käsitlevat poliitikat, ei mõjuta käesolev direktiiv liikmesriigi õigust eksportida kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks, võttes arvesse tuumaenergia ühisturu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumist. Nimetatud vedude ja ekspordi üle teostatakse järelevalvet ja neid kontrollitakse vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud menetlustele.

Artikkel 4

Loata vedudega ja deklareerimata radioaktiivsete jäätmetega seotud ümbersuunamine

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriigi õigust saata päritoluriiki ohutult tagasi:

a)	radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse veod, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kuid millele ei olnud antud nõuetekohaselt luba vastavalt käesolevale direktiivile ja

b)	radioaktiivselt saastunud jäätmed või materjal, mis sisaldab radioaktiivset kiirgusallikat, kui päritoluriik ei ole nimetatud materjali deklareerinud radioaktiivsete jäätmetena.

Artikkel 5

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

“radioaktiivsed jäätmed” – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele päritolu- või sihtriik ega füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust nimetatud riigid tunnustavad, ei näe ette edasist kasutust ja mida reguleeriv organ kontrollib päritolu- ja sihtriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid;

“kasutatud tuumkütus” – tuumkütus, mida on kiiritatud reaktori südamikus ning mis on sealt alaliselt eemaldatud; kasutatud tuumkütust võib käsitada kasutatava ressursina, mida saab ümber töötada või suunata lõppladustamisele, kuna edasist kasutamist ei ole ette nähtud ning käsitleda radioaktiivse jäätmena;

3.	“ümbertöötamine” – protsess või tegevus, mille eesmärk on eraldada radioaktiivsed isotoobid kasutatud tuumkütusest selle edasiseks kasutamiseks;

4.	“vedu” – kõik toimingud, mis on seotud radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse viimisega nende päritoluriigist või päritoluliikmesriigist sihtriiki või sihtliikmesriiki;

5.	“ühendusesisene vedu” – vedu, mille päritolu- ja sihtriik on liikmesriigid;

6.	“ühenduseväline vedu” – vedu, mille päritolu- ja/või sihtriik on mõni kolmandatest riikidest;

7.	“lõppladustamine” – radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse paigutamine lubatud rajatisse, kavatsemata seda sealt välja võtta;

8.	“ladustamine” – radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse hoidmine selle kogumiseks ette nähtud rajatises kavatsusega see sealt välja võtta;

9.	“valdaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes enne radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedu on nimetatud materjalide eest vastutav kohaldatava siseriikliku õiguse alusel ja plaanib veose saajale kätte toimetada;

10.	“saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kellele radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus saadetakse;

11.	“päritoluriik või päritoluliikmesriik” ja “sihtriik või sihtliikmesriik” – vastavalt riik või liikmesriik, millest vedu plaanitakse või millest see algab ja riik või liikmesriik, millesse vedu plaanitakse või millesse see toimub;

12.	“transiidiriik või transiidiliikmesriik” – riik või liikmesriik, mis ei ole päritoluriik, päritoluliikmesriik, sihtriik või sihtliikmesriik ning mille territooriumi plaanitakse veoga läbida või mida see läbib;

13.	“pädevad asutused” – asutused, mis on päritoluriigi, transiidiriigi või sihtriigi õigusnormide alusel volitatud rakendama radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve- ja kontrollisüsteemi;

14.	“kinnine kiirgusallikas” – direktiivis 96/29/Euratom määratletud kiirgusallikas, milles on vajaduse korral radioaktiivset materjali sisaldav kapsel, mis moodustab kiirgusallika lahutamatu osa;

15.	“kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas” – kinnine kiirgusallikas, mida enam ei kasutata ega kavatseta kasutada tegevuseks, milleks luba välja anti;

16.

“tunnustatud rajatis” – riigi territooriumil asuv rajatis, millele kõnealuse riigi pädevad asutused on andnud siseriiklike õigusaktide kohaselt loa kinniste kiirgusallikate pikaajaliseks ladustamiseks või lõppladustamiseks või rajatis, millele on siseriiklike õigusaktide alusel antud nõuetekohane luba kinniste kiirgusallikate vaheladustamiseks;

17.	“nõuetekohaselt täidetud taotlus” – tüüpvorm, mis vastab kõikidele nõuetele ja mis koostatakse vastavalt artiklile 17.

2. PEATÜKK

ÜHENDUSESISESED VEOD

Artikkel 6

Veoloa taotlus

1. Valdaja, kes plaanib radioaktiivseid jäätmeid või kasutatud tuumkütust ühendusesiseselt vedada või nende vedamist korraldada, esitab päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele nõuetekohaselt täidetud loataotluse.

2. Taotluse võib esitada rohkem kui ühe veose kohta, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	sellega seotud radioaktiivsetel jäätmetel või kasutatud tuumkütusel on põhiliselt samad füüsikalised, keemilised ja radioaktiivsed omadused ja

b)	veod toimuvad samalt valdajalt samale saajale ja on seotud samade pädevate asutustega ja

kui veod on seotud transiidiga läbi kolmandate riikide, toimub selline transiit ühendusse ja ühendusest välja sama piiripunkti kaudu ja asjaomase kolmanda riigi sama piiripunkti või asjaomaste kolmandate riikide samade piiripunktide kaudu, kui asjaomased pädevad asutused ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 7

Taotluse edastamine pädevatele asutustele

1. Päritoluriigi pädevad asutused saadavad artiklis 6 nimetatud nõuetekohaselt täidetud taotlused sihtliikmesriigi ja transiidi korral transiidiliikmesriigi pädevatele asutustele nõusoleku saamiseks.

2. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et tagada kogu käesoleva direktiiviga hõlmatud vedude kohta käiva teabe hoolikas käsitlemine ning selle kaitse igasuguse väärtarvitamise eest.

Artikkel 8

Kättesaamistõend ja teabenõue

1. Sihtliikmesriigi ja transiidiliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad 20 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist, kas taotlus on nõuetekohaselt täidetud vastavalt artikli 5 punktile 17.

2. Kui taotlus on nõuetekohaselt täidetud, saadavad sihtliikmesriigi pädevad asutused hiljemalt kümne päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud 20päevase tähtaja möödumist päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kättesaamistõendi ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

3. Kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused leiavad, et taotlus ei ole nõuetekohaselt täidetud, nõuavad nad päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt puuduvat teavet ning teavitavad oma teabenõudest teisi pädevaid asutusi. Teabenõue tuleb teha enne lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad nõutud teabe asjaomastele pädevatele asutustele.

Hiljemalt 10 päeva pärast puuduva teabe laekumist ja mitte enne lõikes 1 nimetatud 20päevase tähtaja möödumist saadavad sihtliikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kättesaamistõendi ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tähtaegu kättesaamistõendi väljastamiseks võib lühendada, kui sihtliikmesriigi ja transiidiliikmesriigi pädevad asutused leiavad, et taotlus on nõuetekohaselt täidetud.

Artikkel 9

Nõusolek ja keeldumine

1. Hiljemalt kaks kuud pärast kättesaamistõendi väljastamise kuupäeva teatavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele oma nõusolekust või tingimustest, mille täitmist nad nõusoleku andmiseks vajalikuks peavad või nõusoleku andmisest keeldumisest.

Sihtliikmesriigi või mis tahes transiidiliikmesriigi pädevad asutused võivad oma seisukoha esitamiseks taotleda esimeses lõigus nimetatud tähtajale kuni ühekuulist pikendust.

2. Kui lõikes 1 sätestatud tähtajaks pole sihtliikmesriigi ja/või kavandatava transiidiliikmesriigi pädevatelt asutustelt vastust saadud, loetakse seda selle veoga nõustumiseks, mille kohta taotlus esitati.

3. Liikmesriigid põhjendavad nõusoleku andmisest keeldumist või teatavatel tingimustel nõusoleku andmist, tuginedes järgmisele:

a)	transiidiliikmesriigid – asjakohastele siseriiklikele, ühenduse või rahvusvahelistele radioaktiivsete materjalide vedu käsitlevatele õigusaktidele;

b)	sihtliikmesriigid – radioaktiivsete jäätmete või tuumkütuse haldamise puhul kohaldatavatele asjakohastele õigusaktidele või radioaktiivse materjali veo puhul kohaldatavatele asjakohastele siseriiklikele, ühenduse ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Nii transiidi- kui ka sihtriikideks olevate liikmesriikide pädevate asutuste esitatud mis tahes tingimused ei või olla rangemad tingimustest, mis on kehtestatud samasugustele vedudele nendes riikides.

4. Liikmesriik või liikmesriigid, kes on andnud nõusoleku teatava veose transiidiks, ei tohi keelduda nõusoleku andmisest ümbersuunamiseks järgmistel juhtudel:

a)	kui esialgne nõusolek oli töötlemise või ümbertöötamise eesmärgil veetava materjali kohta ja kui ümbersuunatav veos sisaldab pärast töötlemist või ümbertöötamist esialgse materjaliga samaväärseid radioaktiivseid jäätmeid või muid tooteid ning kui kõiki asjaomaseid õigusakte on arvesse võetud;

b)	artiklis 12 osutatud asjaoludel, kui ümbersuunamine toimub samadel tingimustel ja veo tehnilised näitajad on samad.

5. Põhjendamatutest viivitustest ja/või koostöö puudumisest, mille on põhjustanud teise liikmesriigi pädevad asutused, teatatakse komisjonile.

Artikkel 10

Veoload

1. Kui kõik veoks vajalikud nõusolekud on antud, on päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel õigus anda valdajale veoluba; sellest teavitavad nad sihtliikmesriigi ja iga transiidiliikmesriigi või transiidiriigiks oleva kolmanda riigi pädevaid asutusi.

2. Lõikes 1 nimetatud luba ei mõjuta mingil määral valdaja, vedajate, omaniku, saaja või selle veoga seotud muu füüsilise või juriidilise isiku vastutust.

3. Üks luba võib hõlmata mitut vedu, juhul kui artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

4. Luba kehtib kuni kolm aastat.

Selle kehtivusaja määramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki sihtliikmesriigi või transiidiliikmesriigi antud nõusolekus esitatud tingimusi.

Artikkel 11

Teatis veose vastuvõtu kohta

1. Saaja saadab 15 päeva jooksul pärast vastuvõtmist vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga veose vastuvõtu kohta.

2. Sihtliikmesriigi pädevad asutused saadavad vastuvõtuteatise koopiad päritoluliikmesriigile ja igale transiidiliikmesriigile või transiidiriigiks olevale kolmandale riigile.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused saadavad vastuvõtuteatise koopia algsele valdajale.

Artikkel 12

Veo luhtumine

1. Siht-, päritolu- või transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesolevale direktiivile täidetud või ei ole kooskõlas vastavalt käesolevale direktiivile antud lubade või nõusolekutega.

Selline liikmesriik teavitab kõnealusest otsusest viivitamata veoga seotud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

2. Kui vedu ei saa lõpule viia või kui veo tingimused ei ole vastavalt käesolevale direktiivile täidetud, tagavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, et kõnealuste radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse valdaja võtab need tagasi, kui olukorda ei saa mõne alternatiivse ohutu kokkuleppe abil lahendada. Kõnealused asutused tagavad, et veo eest vastutav isik võtab vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid.

3. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud valdaja.

3. PEATÜKK

ÜHENDUSEVÄLISED VEOD

Artikkel 13

Import ühendusse

1. Kui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus tuuakse ühendusse kolmandast riigist ja sihtriik on liikmesriik, esitab saaja loataotluse nimetatud liikmesriigi pädevatele asutustele. Taotluse võib esitada mitme veo kohta artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

Taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et saaja on kolmandas riigis asuva ja selle kolmanda riigi pädevate asutuste heakskiidetud valdajaga jõudnud kokkuleppele, et valdaja on kohustatud radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütuse tagasi võtma, kui vedu ei saa vastavalt käesolevale direktiivile lõpule viia, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 5.

2. Sihtliikmesriigi pädevad asutused saadavad lõikes 1 nimetatud taotluse nõusoleku saamiseks transiidiliikmesriikide olemasolu korral transiidiliikmesriikide pädevatele asutustele.

Kohaldatakse artikleid 8 ja 9.

3. Kui kõik veoks vajalikud nõusolekud on antud, on sihtliikmesriigi pädevatel asutustel õigus anda saajale veoluba; sellest teavitavad nad vastavalt iga päritoluliikmesriigi või transiidiliikmesriigi või päritoluriigiks või transiidiriigiks oleva kolmanda riigi pädevaid asutusi.

Kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2, 3 ja 4.

4. Saaja saadab 15 päeva jooksul pärast veose vastuvõtmist sihtliikmesriigi pädevatele asutustele teatise iga veose vastuvõtmise kohta. Sihtliikmesriigi pädevad asutused saadavad vastuvõtmisteatise koopiad päritoluriigile ja igale transiidiliikmesriigile või transiidiriigiks olevale kolmandale riigile.

5. Sihtliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole kooskõlas vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi.

6. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud saaja.

Artikkel 14

Transiit läbi ühenduse

1. Kui radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus tuuakse ühendusse kolmandast riigist ja sihtriik ei ole liikmesriik, esitab füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab veose haldamise eest liikmesriigis, mille tollipunkti need radioaktiivsed jäätmed ühendusse sisenemisel esimesena läbivad (“esimene transiidiliikmesriik”), selle liikmesriigi pädevatele asutustele loataotluse. Taotluse võib esitada mitme veo kohta artikli 6 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

Taotlus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et kolmandas riigis asuv saaja on kolmandas riigis asuva ja selle kolmanda riigi pädevate asutuste heakskiidetud valdajaga jõudnud kokkuleppele, et valdaja on kohustatud radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütuse tagasi võtma, kui vedu ei saa vastavalt käesolevale direktiivile lõpule viia, nagu sätestatud käesoleva artikli lõikes 5.

2. Esimese transiidiliikmesriigi pädevad asutused saadavad lõikes 1 nimetatud taotluse nõusoleku saamiseks teiste transiidiliikmesriikide olemasolu korral nende transiidiliikmesriikide pädevatele asutustele.

Kohaldatakse artikleid 8 ja 9.

3. Kui kõik veoks vajalikud nõusolekud on antud, on esimese transiidiliikmesriigi pädevatel asutustel õigus anda lõikes 1 nimetatud vastutavale isikule veoluba; sellest teavitavad nad vastavalt iga muu transiidiliikmesriigi või päritoluliikmesriigi või transiidiriigiks või päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevaid asutusi.

Kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2, 3 ja 4.

4. Lõikes 1 nimetatud vastutav isik teatab esimese transiidiliikmesriigi pädevatele asutustele radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse jõudmisest kolmandas riigis asuvasse sihtkohta 15 päeva jooksul alates veose kohalejõudmise kuupäevast ning nimetab viimase ühenduses asuva tollipunkti, mida veos läbis.

Teatisele lisatakse saaja deklaratsioon või tõend, milles ta kinnitab, et radioaktiivsed jäätmed või kasutatud tuumkütus on jõudnud ettenähtud sihtkohta, ja nimetab sisenemise tollipunkti kolmandas riigis.

5. Transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole kooskõlas vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud lõikes 1 nimetatud vastutav isik.

Artikkel 15

Eksport ühendusest

1. Kui radioaktiivseid jäätmeid või kasutatud tuumkütust eksporditakse ühendusest kolmandasse riiki, esitab valdaja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele loataotluse. Taotluse võib esitada mitme veo kohta artikli 6 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused:

a)	teavitavad sihtriigi pädevaid asutusi ja küsivad nende nõusolekut enne kavandatavat vedu ja

b)	saadavad lõikes 1 nimetatud taotluse nõusoleku saamiseks transiidiliikmesriikide olemasolu korral transiidiliikmesriikide pädevatele asutustele.

Kohaldatakse artiklit 8.

3. Kui kõik veoks vajalikud nõusolekud on antud, on päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel õigus anda valdajale veoluba; sellest teavitavad nad vastavalt sihtriigiks oleva kolmanda riigi ja iga olemasoleva transiidiliikmesriigi või transiidiriigiks oleva kolmanda riigi pädevaid asutusi.

Kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2, 3 ja 4.

4. Valdaja teatab päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse jõudmisest kolmandas riigis asuvasse sihtkohta 15 päeva jooksul alates veose kohalejõudmise kuupäevast ning nimetab viimase ühenduses asuva tollipunkti, mida veos läbis.

5. Päritoluliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesolevale direktiivile täidetud või ei ole kooskõlas vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega. Kõnealune transiidiliikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.

Kohaldatakse artikli 12 lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 16

Ekspordikeelud

1. Liikmesriikide pädevad asutused ei anna luba vedudeks:

a)	sihtkohta, mis asub lõuna pool 60° lõunalaiust, või

b)	ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingus (Cotonou AKV–EÜ leping) osalevasse riiki, mis ei ole liikmesriik, ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, või

kolmandasse riiki, millel päritoluliikmesriigi pädevate asutuste arvates ei ole käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kriteeriumidest lähtudes halduslikku ja tehnilist suutlikkust ning õiguslikku struktuuri radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse ohutuks haldamiseks, nagu see on sätestatud ühiskonventsioonis. Selles küsimuses arvamuse kujundamisel peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse võtma kogu asjakohast teavet, mis on saadud teistelt liikmesriikidelt. Seoses sellega teavitavad liikmesriigid kord aastas komisjoni ja artiklis 21 nimetatud nõuandekomiteed.

2. Võttes muu hulgas nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ohutusstandardeid, kehtestab komisjon artiklis 21 sätestatud korras kriteeriumid, mis aitavad liikmesriikidel hinnata, kas ekspordinõuded on täidetud.

4. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Tüüpvormi kasutamine

1. Kõigi käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate vedude korral kasutatakse tüüpvormi.

2. Komisjon koostab artiklis 21 sätestatud korra kohaselt tüüpvormi, mille lisas esitatakse nõuetekohaselt täidetud taotluse miinimumnõuete loetelu.

Tüüpvorm ja selle lisad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks hiljemalt 25. detsembril 2008. Vajaduse korral ajakohastatakse tüüpvormi sama korra kohaselt.

3. Loataotlus täidetakse ning kogu artiklites 10, 13, 14 ja 15 nimetatud lisadokumentatsioon ja -teave esitatakse keeles, mis on vastuvõetav selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kellele loataotlus vastavalt käesolevale direktiivile esitatakse.

Siht- või transiidiriigi pädevate asutuste soovil esitab valdaja neile tõestatud tõlke neile vastuvõetavasse keelde.

4. Kõik võimalikud lisanõuded veoloa väljastamiseks lisatakse nimetatud tüüpvormile.

5. Ilma, et see piiraks muude asjakohaste õigusaktide alusel nõutavate saatedokumentide kasutamist, peab loa nõuetekohast saamist tõendav täidetud tüüpvorm olema kaasas iga veoga, mis kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ning seda ka juhul, kui ühes dokumendis antav luba hõlmab mitut vedu.

6. Kõnealused dokumendid peavad olema kättesaadavad päritolu- ja sihtriigi ning iga transiidiriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 18

Pädevad asutused

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 25. detsembriks 2008 pädeva(te) asutus(t)e nime(d) ja aadressi(d) ning kogu vajaliku teabe kiireks kontakteerumiseks nende asutustega.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile korrapäraselt kõik nendes andmetes tehtud muudatused.

Artikkel 19

Teabe edastamine

1. Komisjon esitab kooskõlas artiklis 21 sätestatud menetlusega soovitused käesoleva direktiivi sätetega seotud dokumentide ja teabe edastamise turvalise ja tõhusa süsteemi kohta.

2. Komisjon loob elektroonilise sideplatvormi ja hooldab seda; seal avaldatakse:

a)	iga liikmesriigi pädeva(te) asutus(t)e nimi/nimed ja aadress(id);

b)	keeled, mis on iga liikmesriigi pädevatele asutuste vastuvõetavad ja

c)	kõik üldtingimused ja võimalikud lisanõuded, mille täitmist iga liikmesriigi pädevad asutused veoloa väljastamiseks nõuavad.

Artikkel 20

Korralised aruanded

1. Hiljemalt 25. detsembriks 2011 ja pärast seda iga kolme aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile aruanded käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

2. Nende aruannete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele artiklis 21 sätestatud korra alusel kokkuvõtva aruande, pöörates erilist tähelepanu artikli 4 rakendamisele.

Artikkel 21

Nõuandekomitee

1. Komisjoni abistab artikli 16 lõikes 2, artikli 17 lõikes 2, artikli 19 lõikes 1 ja artikli 20 lõikes 2 ette nähtud ülesannete täitmisel nõuandekomitee( edaspidi “komitee”), kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletamise teel.

3. Arvamus protokollitakse. Igal liikmesriigil on õigus taotleda oma seisukoha protokollimist.

4. Komisjon arvestab komitee arvamust. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 22

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 25. detsembrit 2008. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 92/3/Euratom tunnistatakse kehtetuks alates 25. detsembrist 2008, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 24

Üleminekusätted

1. Kui loataotlus on nõuetekohaselt päritoluriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud või neile esitatud enne 25. detsembrit 2008, kohaldatakse selle loaga hõlmatud vedude suhtes direktiivi 92/3/Euratom.

2. Otsustades enne 25. detsembrit 2008 esitatud taotluste üle, milles taotletakse luba mitmeks radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse veoks kolmandasse sihtriiki, võtab päritoluliikmesriik arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid ning eelkõige:

a)	kõigi sama taotlusega hõlmatud vedude kavandatavat ajagraafikut;

b)	kas kõigi vedude suhtes ühe taotluse esitamine on õigustatud;

c)	kas on kohane lubada taotluses esitatud arvust väiksemat arvu vedusid.

3. Kuni käesoleva direktiivi artiklis 17 sätestatud tüüpvorm kättesaadavaks muutub, kasutatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel mutatis mutandis komisjoni otsusega 93/552/Euratom (7) sätestatud tüüpvormi.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. november 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) ELT C 286, 17.11.2005, lk 34.

(2) Arvamus on esitatud 5. juulil 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT C 119, 22.5.2002, lk 7.

(4) EÜT L 35, 12.2.1992, lk 24.

(5) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(6) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(7) Komisjoni 1. oktoobri 1993. aasta otsus 93/552/Euratom, millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 92/3/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm (EÜT L 268, 29.10.1993, lk 83).

LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 92/3/Euratom	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 5
Artikkel 3	1. põhjendus
Artikli 4 esimese lõigu esimene lause	Artikli 6 lõige 1
Artikli 4 esimese lõigu teine lause	Artikli 7 lõige 1
Artikli 4 teine lõik	Artikli 17 lõige 1
Artikli 4 kolmas lõik	—
Artikli 5 lõige 1	Artikli 6 lõige 2
Artikli 5 lõige 2	Artikli 10 lõige 4
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik	Artikli 9 lõige 1
Artikli 6 lõike 1 teine lõik	Artikli 17 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	Artikli 9 lõige 3
Artikli 6 lõige 3	Artikli 9 lõike 1 teine lõik
Artikli 6 lõige 4	Artikli 9 lõige 2
Artikli 7 esimene lõik	Artikli 10 lõige 1
Artikli 7 teine lõik	Artikli 17 lõige 1
Artikli 7 kolmas lõik	Artikli 10 lõige 2
Artikkel 8	Artikli 17 lõige 5
Artikli 9 lõige 1, lause esimene osa	Artikli 11 lõige 1
Artikli 9 lõige 1, lause lõpuosa	Artikli 17 lõige 1
Artikli 9 lõike 2 esimene lause	Artikli 11 lõige 2
Artikli 9 lõike 2 teine lause	Artikli 11 lõige 3
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 13
Artikli 10 lõike 1 esimese lause lõpp	Artikli 17 lõige 1
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 14
Artikli 10 lõige 3	Artikkel 13
Artikkel 11	Artikli 16 lõige 1
Artikli 12 lõige 1	Artikli 15 lõige 1
Artikli 12 lõige 2	Artikli 15 lõige 3
Artikli 12 lõige 3	Artikli 10 lõige 2
Artikli 12 lõige 4	Artikli 17 lõige 1
Artikli 12 lõige 5	Artikli 15 lõike 4 esimene lõik
Artikli 12 lõige 6	Artikli 15 lõike 4 teine lõik
Artikkel 13	Artikli 1 lõige 3
Artikkel 14	Artikkel 2
Artikli 15 lõige 1	Artikli 12 lõige 2
Artikli 15 lõige 2	Artikli 13 lõike 1 teine lõik
Artikkel 16	Artikli 9 lõige 4
Artikkel 17	Artikkel 18
Artikkel 18	Artikkel 20
Artikkel 19	Artikkel 21
Artikli 20 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 17 lõige 1
Artikli 20 neljas taane	Artikli 16 lõige 2
Artikli 20 viies taane	Artikli 20 lõige 2
Artikkel 21	Artikkel 22
Artikkel 22	Artikkel 26
	Artikkel 3 (uus)
	Artikkel 4 (uus)
	Artikkel 8 (uus)
	Artikkel 19 (uus)
	Artikkel 23 (uus)
	Artikkel 24 (uus)
	Artikkel 25 (uus)

5.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 337/33

NÕUKOGU OTSUS,

17. november 2006,

Euroopa lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitleva protokolli (PECA) ühenduse nimel allkirjastamise kohta

(2006/872/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel, (1) jõustus 1. veebruaril 1995.

(2)	Euroopa lepingu artiklis 75 on sätestatud, et standardimis- ja vastavushindamismenetluste valdkonnas tehtava koostööga püütakse jõuda vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseni.

(3)	Komisjon on pidanud ühenduse nimel läbirääkimisi Euroopa lepingule lisatava tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitleva protokolli üle.

(4)

Brüsselis 18. aprillil 2006 parafeeritud Euroopa lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlev protokoll (PECA) tuleks alla kirjutada tingimusel, et see oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlevale protokollile (PECA) ühenduse nimel alla kirjutama tingimusel, et see oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Luxembourg, 17. november 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. TUOMIOJA

(1) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2.

Euroopa lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlev

PROTOKOLL

(PECA)

EUROOPA ÜHENDUS JA RUMEENIA,

edaspidi “pooled”,

ARVESTADES, et Rumeenia taotleb Euroopa Liidu liikmeks saamist ning et liikmelisus tähendab Euroopa Ühenduse acquis’ tulemuslikku rakendamist,

TÕDEDES, et ühenduse õiguse järkjärguline vastuvõtmine ja rakendamine Rumeenias võimaldab laiendada teatavaid siseturul kehtivaid soodustusi ning tagab siseturu tõhusa toimimise teatavates valdkondades enne ühinemist,

VÕTTES ARVESSE, et käesoleva protokolliga hõlmatavates valdkondades võtab Rumeenia siseriiklik õigus olulises osas üle ühenduse õiguse,

VÕTTES ARVESSE ühist tahet järgida kaupade vaba liikumise põhimõtet ning edendada toodete kvaliteeti, et tagada oma riigi kodanike tervis ja turvalisus ning keskkonnakaitse muu hulgas tehnilise abi andmise ja muu koostöö kaudu,

SOOVIDES sõlmida Euroopa lepingule (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) lisatavat tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlevat protokolli (edaspidi “protokoll”), millega nähakse ette nende tööstustoodete vastastikune tunnustamine, mis vastavad ühe poole seadusliku turuleviimise nõuetele, ja tööstustoodete vastavushindamise tulemuste vastastikune tunnustamine ühenduse või siseriikliku õiguse alusel, märkides, et vajaduse korral nähakse Euroopa lepingu artikliga 75 ette vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimine,

MÄRKIDES Euroopa Ühenduse ning Islandi, Liechtensteini ja Norra lähedaste suhete tuginemist Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, mistõttu on asjakohane kaaluda paralleelse, käesoleva protokolliga võrdväärse Euroopa vastavushindamise lepingu sõlmimist Rumeenia ja kõnealuste riikide vahel,

PIDADES SILMAS oma seisundit Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu pooltena ning olles teadlikud oma kohustustest, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Protokolli eesmärk on võimaldada pooltel kaotada tööstustoodete kaubanduse tehnilised tõkked. Selle eesmärgi saavutamise vahendiks on ühenduse õigusega võrdväärse siseriikliku õiguse järkjärguline vastuvõtmine ja rakendamine Rumeenias.

Protokolliga sätestatakse:

a)	tööstustoodete vastastikust tunnustamist käsitlevates lisades loetletud ja ühe poole seadusliku turuleviimise nõuetele vastavate tööstustoodete vastastikune tunnustamine;

b)	vastavushindamise tulemuste vastastikust tunnustamist käsitlevates lisades loetletud ühenduse õiguse ja samaväärse Rumeenia siseriikliku õiguse alusel korraldatud tööstustoodete vastavushindamise tulemuste vastastikune tunnustamine.

Artikkel 2

Mõisted

Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tööstustooted– Euroopa lepingu artiklis 9 ja selle protokollis 2 nimetatud tooted;

b) ühenduse õigus– Euroopa Ühenduse õigusaktid ja rakendusviis, mida kohaldatakse konkreetse olukorra, ohu või tööstustoodete kategooria suhtes vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu tõlgendusele;

c) siseriiklik õigus– õigusaktid ja rakendusviis, millega Rumeenia võtab üle teatava konkreetse olukorra, ohu või tööstustoodete kategooria suhtes kohaldatava ühenduse õiguse.

Käesolevas protokollis kasutatud mõisted vastavad ühenduse õiguses ja Rumeenia siseriiklikus õiguses antud tähendusele.

Artikkel 3

Õigusaktide vastavusse viimine

Käesoleva protokolli kohaldamisel nõustub Rumeenia võtma asjakohaseid meetmeid, et Euroopa Ühenduste Komisjoniga konsulteerides jätkata ühenduse õiguse ülevõtmist ja viia see lõpule eelkõige standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise, turujärelevalve, üldise tooteohutuse ja tootjavastutuse valdkonnas.

Artikkel 4

Tööstustoodete vastastikune tunnustamine

Pooled lepivad kokku, et vastastikuse tunnustamise korral võib tööstustoodete vastastikust tunnustamist käsitlevates lisades loetletud tööstustooteid, mis vastavad ühe poole seadusliku turuleviimise nõuetele, viia teise poole turule ilma täiendavate piiranguteta. See ei piira Euroopa lepingu artikli 36 kohaldamist.

Artikkel 5

Vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikune tunnustamine

Pooled lepivad kokku nende vastavushindamismenetluste tulemuste tunnustamises, mis on korraldatud vastavushindamise tulemuste vastastikust tunnustamist käsitlevates lisades loetletud ühenduse või siseriikliku õiguse kohaselt. Pooled ei nõua menetluste kordamist ega kehtesta kõnealuse vastavuse tunnustamise suhtes lisanõudeid.

Artikkel 6

Kaitseklausel

Kui pool leiab, et tema territooriumil käesoleva protokolli alusel turule viidud ning kavandatud kasutuse kohaselt kasutatud tööstustoode võib ohtu seada toote kasutajate või muude isikute turvalisuse või tervise või muu õiguspärase huvi, mis on kaitstud lisades kindlaksmääratud õigusaktidega, siis võib pool võtta asjakohased meetmed sellise toote turult kõrvaldamiseks, toote turuleviimise, kasutuselevõtmise või kasutamise keelamiseks või toote vaba liikumise piiramiseks. Sellisel juhul kohaldatav kord nähakse ette lisades.

Artikkel 7

Reguleerimisala laiendamine

Vastavalt sellele, kuidas Rumeenia võtab vastu ja edaspidi rakendab ühenduse õigust üle võtvaid siseriiklikke õigusakte, võivad pooled teha muudatusi lisades või sõlmida uusi lisasid artikliga 14 ette nähtud korras.

Artikkel 8

Päritolu

Protokolli sätteid kohaldatakse tööstustoodete suhtes nende päritolust olenemata.

Artikkel 9

Poolte kohustused oma asutuste suhtes

Pooled tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad asutused, kes vastutavad ühenduse ja siseriikliku õiguse tulemusliku rakendamise eest, kohaldavad seda õigust pidevalt. Peale selle tagavad nad, et kõnealused asutused on vajaduse korral võimelised asutustest teavitama, nendest teavitamise peatama, teavitamise peatamise lõpetama ning teavitamise tühistama, et tagada tööstustoodete vastavus ühenduse või siseriiklikule õigusele või nõuda nende kõrvaldamist turult.

Pooled tagavad, et asutused, kellest on teavitatud kui lisades täpsustatud ühenduse või siseriikliku õigusega ette nähtud nõuetele vastavuse hindamise teostajatest nende jurisdiktsiooni piires, vastavad püsivalt ühenduse või siseriikliku õiguse nõuetele. Peale selle rakendavad pooled kõiki vajalikke abinõusid tagamaks, et nimetatud asutused säilitavad pädevuse, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, mille suhtes on nendest teavitatud.

Artikkel 10

Teavitatud asutused

Esialgu on protokolli tähenduses teavitatud asutused need, mis on kantud loeteludesse, mis Rumeenia ja ühendus on vahetanud enne jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamist.

Hiljem kohaldatakse lisades nimetatud ühenduse ja siseriikliku õigusega ette nähtud nõuetele vastavuse hindamisega tegelevatest asutustest teavitamise suhtes järgmist korda:

a)	pool edastab oma teatise teisele poolele kirjalikult;

b)	teise poole kirjaliku vastuvõtuteatise alusel loetakse asutus kõnealusest kuupäevast alates teavitatuks ning pädevaks hindama vastavust lisades kindlaksmääratud nõuetele.

Kui pool otsustab oma jurisdiktsiooni alla kuuluva teavitatud asutuse taandada, siis teatab ta sellest teisele poolele kirjalikult. Asutus lõpetab lisades kindlaksmääratud nõuetele vastavuse hindamise hiljemalt taandamise kuupäeval. Sellest hoolimata jääb enne nimetatud kuupäeva tehtud vastavushindamine jõusse, kui assotsiatsiooninõukogu ei otsusta teisiti.

Artikkel 11

Teavitatud asutuste kontrollimine

Kumbki pool võib teiselt poolelt nõuda tema jurisdiktsiooni alla kuuluva teavitatud asutuse tehnilise pädevuse ja sobivuse kontrollimist. Sellist nõuet õigustab eesmärk võimaldada teavitamise eest vastutaval lepinguosalisel teha nõutav kontroll ja sellest teist poolt viivitamata teavitada. Asjaomase ametiasutuse osavõtul võivad pooled kontrollida asutust ka ühiselt. Selleks tagavad pooled oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate asutuste täieliku koostöö. Pooled rakendavad kõiki asjakohaseid abinõusid ning kasutavad kõiki olemasolevaid vahendeid, mis võivad osutuda vajalikeks, et lahendada avastatud probleemid.

Kui probleeme ei ole võimalik mõlemaid pooli rahuldaval viisil lahendada, võivad pooled edastada eriarvamuse koos põhjendustega assotsiatsiooninõukogu eesistujale. Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada asjakohaste meetmete võtmise üle.

Kui ja kuni assotsiatsiooninõukogu ei ole otsustanud teisiti, peatatakse osaliselt või täielikult asutusest teavitamine ning tema pädevuse tunnustamine lisades täpsustatud ühenduse või siseriikliku õiguse nõuetele vastavuse hindamisel alates kuupäevast, mil assotsiatsiooninõukogu esimeest on teavitatud poolte lahkarvamusest.

Artikkel 12

Teabevahetus ja koostöö

Pooled, nende ametiasutused ja teavitatud asutused võtavad protokolli õige ja ühtse kohaldamise tagamiseks järgmised meetmed:

a)	vahetavad asjakohast teavet õigusaktide rakendamise ja rakendamisviisi, sealhulgas eelkõige teavitatud asutuste nõuetele vastavuse tagamise korra kohta;

b)	vajaduse korral osalevad poolte asjakohastes teavitamismenetlustes, kooskõlastamises ja muus sellega seotud tegevuses;

c)	soodustavad oma teavitatud asutuste koostööd, eesmärgiga sõlmida vabatahtlikult vastastikuse tunnustamise lepinguid muudes valdkondades.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

Poolte eksperdid ja muud esindajad ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada teavet, mis on saadud protokolli alusel ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Seda teavet ei tohi kasutada muul kui protokolliga ette nähtud otstarbel.

Artikkel 14

Protokolli rakendamine

Protokolli tulemusliku toimimise eest vastutab assotsiatsiooninõukogu kooskõlas Euroopa lepingu artikliga 106. Assotsiatsiooninõukogu pädevuses on eelkõige otsustada:

a)	lisade muutmine;

b)	uute lisade lisamine;

c)	ühise eksperdirühma või ühiste eksperdirühmade nimetamine teavitatud asutuse tehnilise pädevuse ja nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

d)	teabevahetus seoses kavandatud ja tegelike muudatustega lisades nimetatud ühenduse ja siseriiklikus õiguses;

e)	lisas käsitletavat valdkonda mõjutavate uute või täiendavate vastavushindamismenetluste arutamine;

f)	kõigi protokolli kohaldamisega seotud küsimuste lahendamine.

Kooskõlas Euroopa lepingu artikli 110 lõikega 2 võib assotsiatsiooninõukogu käesolevast protokollist tulenevaid eespool nimetatud kohustusi delegeerida.

Artikkel 15

Tehniline koostöö ja abi

Protokolli tulemusliku rakendamise ja kohaldamise huvides võib ühendus vajaduse korral teha Rumeeniaga tehnilist koostööd ja anda tehnilist abi.

Artikkel 16

Lepingud teiste riikidega

Poolte vastavushindamise lepingud, mis on sõlmitud riigiga, kes ei ole käesoleva protokolli pool, ei või kohustada teist poolt tunnustama kõnealuses kolmandas riigis rakendatud vastavushindamismenetluste tulemusi, välja arvatud juhul, kui on olemas poolte selgesõnaline kokkulepe assotsiatsiooninõukogus.

Artikkel 17

Jõustumine

Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil pooled on vahetanud diplomaatilised noodid, mis kinnitavad protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamist.

Artikkel 18

Protokolli staatus

Käesolev protokoll on Euroopa lepingu lahutamatu osa.

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja rumeenia keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Hecho en Bucarest, el veintisiete de octubre de dos mil seis.

V Bukurešti dne dvacátého sedmého října dva tisíce šest.

Udfærdiget i Bukarest, den syvogtyvende oktober totusind og seks.

Geschehen zu Bukarest am siebenundzwanzigsten Oktober zweitausendsechs.

Koostatud kahe tuhande kuuenda aasta oktoobrikuu kahekümne seitsmendal päeval Bukarestis.

Έγινε στο Βουκουρέστι, στις είκοσι επτά Οκτωβρίου του δύο χιλιάδες έξι.

Done at Bucharest on the twenty-seventh day of October in the year two thousand and six.

Fait à Bucarest, le vingt-sept octobre de l’an deux mille six.

Fatto a Bucarest, addì ventisette ottobre duemilasei.

Bukarestē, divi tūkstoši sestā gada divdesmit septītajā oktobrī

Priimta du tūkstančiai šeštų metų spalio dvidešimt septintą dieną Bukarešte

Kelt Bukarestben, a kétezerhatodik év október havának huszonhetedik napján.

Magħmul f'Bukarest fis-sebgħa u għoxrin jum ta' Ottubru fis-sena elfejn u sitta.

Gedaan te Boekarest, de zevenentwintigste oktober tweeduizend zes.

Sporządzono w Bukareszcie, dnia dwudziestego siódmego października dwa tysiące szóstego roku.

Feito em Bucareste, aos vinte e sete dias do mês de Outubro do ano de dois mil e seis.

V Bukurešti dňa dvadsiateho siedmeho októbra dvetisícšesť.

V Bukarešti, sedemindvajsetega oktobra leta dva tisoč šest

Tehty Bukarestissa kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakuusi.

Utfärdat i Bukarest den tjugosjunde oktober år tjugohundrasex.

Întocmit la București în a douăzeci și șaptea zi a lunii octombrie anul două mii șase.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunitá Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Pentru Comunitatea Europeană

Por Rumanía

Za Rumunsko

For Rumænien

Für Rumänien

Rumeenia nimel

Για τη Ρουμανία

For Romania

Pour la Roumanie

Per la Romania

Rumānijas vārdā

Rumunijos vardu

Románia részéről

Għar-Rumanija

Voor Roemenië

W imieniu Rumunii

Pela Roménia

Za Rumunsko

Za Romunijo

Romanian puolesta

För Rumänien

Pentru România

LISA

Tööstustoodete vastastikuse tunnustamise kohta

(registreerimiseks)

LISA

vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta

Sisukord

1.	Surveseadmed

SURVESEADMED

I JAGU

ÜHENDUSE ÕIGUS JA SISERIIKLIK ÕIGUS

Ühenduse õigus	:	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Siseriiklik õigus	:	Valitsuse otsus nr 584/2004, millega kehtestatakse surveseadmete turuleviimise tingimused, ja selle hilisemad muudatused

II JAGU

TEAVITAVAD ASUTUSED

Euroopa Ühendus

Belgia	:	Ministère des Affaires Economiques/Ministerie van Economische Zaken
Tšehhi Vabariik	:	Úřad pro technickou normalizaci, metrologii a státní zkušebnictví
Saksamaa	:	Bundesministerium für Arbeit und Sozialordnung
Eesti	:	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kreeka	:	Υπουργείο Ανάπτυξης. Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας (Arenguministeerium. Tööstuse Peasekretariaat)
Hispaania	:	Ministerio de Industria, Turismo y Comercio
Prantsusmaa	:	Ministère de l’emploi et de la solidarité, Direction des relations du travail, Bureau CT 5
Iirimaa	:	Department of Enterprise and Employment
Itaalia	:	Ministero dell’Industria, del commercio e dell’artigianato
Läti	:	Ekonomikas ministrija
Ungari	:	Gazdasági és Közlekedési Minisztérium
Malta	:	Malta valitsuse nimel: Consumer and Industrial Goods Directorate of the Malta Standards Authority
Austria	:	Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit
Poola	:	Ministerstwo Gospodarki, Pracy i Polityki Społecznej
Sloveenia	:	Ministrstvo za gospodarstvo
Slovaki Vabariik	:	Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky
Soome	:	Kauppa- ja teollisuusministeriö/Handels- och industriministeriet
Rootsi	:	Rootsi valitsuse nimel: Styrelsen för ackreditering och teknisk kontrol (SWEDAC)
Ühendkuningriik	:	Department of Trade and Industry
Rumeenia	:	Ministerul Economiei si Comertului – Majandus- ja Kaubandusministeerium

III JAGU

TEAVITATUD ASUTUSED

Euroopa Ühendus

Asutused, kellest Euroopa Ühenduse liikmesriigid on teavitanud I jaos nimetatud ühenduse õiguse kohaselt ning kellest on teavitatud Rumeeniat käesoleva protokolli artikli 10 kohaselt.

Rumeenia

Asutused, kelle Rumeenia on nimetanud või volitanud I jaos käsitletud Rumeenia siseriikliku õiguse kohaselt ning kellest on teavitatud ühendust käesoleva protokolli artikli 10 kohaselt.

IV JAGU

ERIKORD

Kaitseklauslid

A. Kaitseklausel tööstustoodete puhul.

Kui pool on võtnud meetme, millega keelatakse vaba juurdepääs poole turule: käesolevale lisale vastavale CE-märgistusega tootele

või

käesolevale lisale vastavale ning direktiivi 97/23/EÜ artikli 3 lõikes 3 või artiklis 14 või kõnealustele artiklitele vastavates valitsuse määruse nr 584/2004 artiklites 10 ja 17 nimetatud tootele, mille puhul CE-märgistus ei ole vajalik,

teatab ta sellest viivitamata teisele poolele, põhjendades oma otsust ja selgitades, kuidas mittevastavust on hinnatud.

2.	Pooled arutavad seda küsimust ja nendele teatavaks saanud tõendeid ning teevad oma uurimistulemused teineteisele teatavaks.

3.	Kokkuleppe korral võtavad pooled asjakohaseid meetmeid selliste toodete turuleviimise takistamiseks.

4.	Uurimistulemustega seotud erimeelsuse korral edastatakse küsimus assotsiatsiooninõukogule, kes võib teha ekspertiisi korraldamise otsuse.

Kui assotsiatsiooninõukogu leiab, et meede on:

a)	põhjendamatu, siis tühistab kõnealuse meetme selle poole ametiasutus, kes meetme on võtnud;

b)	põhjendatud, siis võtavad pooled asjakohaseid meetmeid selliste toodete turuleviimise takistamiseks.

B. Kaitseklausel harmoneeritud standardite suhtes.

1.	Kui Rumeenia arvab, et harmoneeritud standard, millele on viidatud käesolevas lisas nimetatud õigusaktis, ei vasta kõnealuse õigusakti põhinõuetele, teatab ta sellest assotsiatsiooninõukogule ning esitab asjakohased põhjendused.

2.	Assotsiatsiooninõukogu arutab asja ja võib ühenduselt nõuda menetluse alustamist käesolevas lisas nimetatud ühenduse õiguses ette nähtud korras.

3.	Ühendus teavitab menetlusest assotsiatsiooninõukogu ja teist poolt.

4.	Menetluse tulemusest teatatakse teisele poolele.

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON RUMEENIA ESINDAJATE OSALEMISE KOHTA KOMITEEDE KOOSOLEKUTEL

Selleks et tagada ühenduse õigustiku kohaldamise praktiliste aspektide paremat mõistmist, deklareerib ühendus, et Rumeenia on järgmistel tingimustel kutsutud ühenduse surveseadmeid käsitlevate õigusaktidega loodud või nendes osutatud komiteede koosolekutele.

Rumeeniat kutsutakse osalema vaid nendel koosolekutel või koosolekute nendes osades, kus arutatakse õigustiku kohaldamist; kutse ei hõlma koosolekuid, kus valmistatakse ette ja võetakse vastu arvamusi nõukogu poolt komisjonile delegeeritavate rakendusvolituste kohaselt.

Käesolevat kutset võib asjakohastel juhtudel laiendada komisjoni kokku kutsutud eksperdirühmadele.

5.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 337/46

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2006,

millega kiidetakse heaks liikmesriikide esitatud loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire ning zoonooside ennetamise kavad aastaks 2007

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5677 all)

(2006/875/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 6 ning artikleid 29 ja 32,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusega 90/424/EMÜ on ette nähtud võimalus saada ühenduse rahalist toetust loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks ning kontrollideks, mille eesmärk on zoonooside ennetamine.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (2) on ette nähtud veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) likvideerimise ja seire iga-aastased kavad.

(3)	Liikmesriigid on esitanud kavad teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks, zoonooside ennetamiseks ning TSEde likvideerimiseks ja seireks oma territooriumil.

(4)

Pärast kõnealuste kavade läbivaatamist leiti, et need vastavad ühenduse asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige kõnealuste haiguste likvideerimist käsitlevatele ühenduse kriteeriumidele vastavalt nõukogu 27. novembri 1990. aasta otsusele 90/638/EMÜ, millega sätestatakse ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks. (3)

(5)

Kõnealused kavad on kantud kavade loetelusse, mis on kehtestatud komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/687/EÜ 2007. aastal ühenduse rahalist toetust saavate programmide kohta, mis hõlmavad loomahaiguste likvideerimist ja seiret, zoonooside vältimist, transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seiret ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimist. (4)

(6)

Võttes arvesse nende kavade tähtsust ühenduse eesmärkide saavutamisel loomade ja inimeste tervishoiu valdkonnas ning TSE kavade kohustuslikku rakendamist kõikides liikmesriikides, on asjakohane kindlaks määrata ühenduse rahaline toetus, millega hüvitatakse asjaomastele liikmesriikidele käesolevas otsuses nimetatud meetmete võtmisega seotud kulud iga kava rakendamiseks eraldatava toetuse maksimumsumma ulatuses.

(7)

Parema haldamise, ühenduse vahendite tõhusama kasutamise ja läbipaistvuse parandamise huvides tuleb vajaduse korral iga kava jaoks kindlaks määrata maksimumsumma, mille ulatuses hüvitatakse liikmesriikidele teatavad kulud, näiteks liikmesriikides tehtud testide ja erinevate vaktsiinide kulud, samuti omanikele tapetud loomade eest makstud hüvitis.

(8)	Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (5) tuleb loomahaiguste likvideerimise ja tõrje kavasid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(9)	Marutaudi olemasolu Euroopa Liitu ümbritseval territooriumil tähendaks sellist territooriumi ümbritsevatel aladel pidevat taasnakatumise ohtu. Seetõttu on eelistatav marutaud pigem likvideerida kui määrata sellist territooriumi ümbritsevad alad määramata ajaks kaitsevaktsineerimise piirkonnaks.

(10)	Ühenduse rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed viiakse tõhusalt ellu ning et pädevad asutused esitavad käesolevas otsuses ettenähtud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(11)	On vaja täpsustada kurss, mida kasutatakse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (6) artikli 1 punktis d sätestatud omavääringus esitatud maksetaotluste ümberarvestamisel.

(12)	Mõne kava heakskiitmine ei piira komisjoni õigust teha teaduslikel hinnangutel põhinevaid otsuseid nende haiguste likvideerimist käsitlevate eeskirjade kohta.

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

MARUTAUD

Artikkel 1

1. Kiidetakse heaks Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Soome esitatud marutaudi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega ning vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	490 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

b)	850 000 eurot Saksamaa puhul;

c)	925 000 eurot Eesti puhul;

d)	1 200 000 eurot Läti puhul;

e)	1 850 000 eurot Ungari puhul;

f)	185 000 eurot Austria puhul;

g)	4 850 000 eurot Poola puhul;

h)	375 000 eurot Sloveenia puhul;

i)	500 000 eurot Slovakkia puhul;

j)	112 000 eurot Soome puhul.

3. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % Leedu kuludest, mis on seotud laboritestidega, ning 100 % Leedu kuludest, mis on seotud vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamisega väljaspool oma territooriumi ning toetuse ülemmäär on 600 000 eurot.

4. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks 0,5 eurot doosi kohta lõike 2 punktides c ja d nimetatud kavade puhul; ja

b)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks 0,3 eurot doosi kohta muude lõigetes 2 ja 3 nimetatud kavade puhul.

II PEATÜKK

VEISTE BRUTSELLOOS

Artikkel 2

1. Kiidetakse heaks Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Portugali ja Ühendkuningriigi esitatud veiste brutselloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega, omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest ja vaktsiini ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	3 500 000 eurot Hispaania puhul;

b)	1 100 000 eurot Iirimaa puhul;

c)	2 000 000 eurot Itaalia puhul;

d)	95 000 eurot Küprose puhul;

e)	1 600 000 eurot Portugali puhul;

f)	1 100 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	Rose Bengali test	0,2 eurot testi kohta;
b)	SAT (seerumi aglutinatsiooni test)	0,2 eurot testi kohta;
c)	komplemendi sidumise test	0,4 eurot testi kohta;
d)	ELISA test	1 euro testi kohta;
e)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks	0,5 eurot doosi kohta.

III PEATÜKK

VEISTE TUBERKULOOS

Artikkel 3

1. Kiidetakse heaks Hispaania, Itaalia, Poola ja Portugali esitatud veiste tuberkuloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud tuberkuliiniproovidega, laboritestidega ja omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	3 000 000 eurot Hispaania puhul;

b)	2 500 000 eurot Itaalia puhul;

c)	1 100 000 eurot Poola puhul;

d)	450 000 eurot Portugali puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	tuberkuliiniproov	0,8 eurot proovi kohta;
b)	gamma-interferoontest	5 eurot testi kohta.

IV PEATÜKK

VEISTE ENSOOTILINE LEUKOOS

Artikkel 4

1. Kiidetakse heaks Eesti, Itaalia, Läti, Leedu, Poola ja Portugali esitatud veiste ensootilise leukoosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega ja omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	20 000 eurot Eesti puhul;

b)	400 000 eurot Itaalia puhul;

c)	35 000 eurot Läti puhul;

d)	135 000 eurot Leedu puhul;

e)	2 300 000 eurot Poola puhul;

f)	225 000 eurot Portugali puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	0,5 eurot testi kohta;
b)	agar-geeli immuundifusioontest	0,5 eurot testi kohta.

V PEATÜKK

LAMMASTE JA KITSEDE BRUTSELLOOS

Artikkel 5

1. Kiidetakse heaks Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose ja Portugali esitatud lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud vaktsiini ostmisega, laboritestidega ja omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär on:

a)	5 000 000 eurot Hispaania puhul;

b)	200 000 eurot Prantsusmaa puhul;

c)	4 000 000 eurot Itaalia puhul;

d)	120 000 eurot Küprose puhul;

e)	1 600 000 eurot Portugali puhul.

3. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % Kreeka kuludest, mis on seotud vaktsiini ostmisega ja kõnealuses kavas lepingu alusel osalevate veterinaararstide palkadega, ning toetuse ülemmäär on 650 000 eurot.

4. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	Rose Bengali test	0,2 eurot testi kohta;
b)	komplemendi sidumise test	0,4 eurot testi kohta;
c)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks	0,1 eurot doosi kohta.

VI PEATÜKK

LAMMASTE KATARRAALNE PALAVIK

Artikkel 6

1. Kiidetakse heaks Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugali esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud viroloogiliste, seroloogiliste ja entomoloogiliste laboritestidega ning lõkspüüniste ja vaktsiini ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	4 900 000 eurot Hispaania puhul;

b)	160 000 eurot Prantsusmaa puhul;

c)	1 300 000 eurot Itaalia puhul;

d)	600 000 eurot Portugali puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	2,5 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks	0,5 eurot doosi kohta.

VII PEATÜKK

TEATAV TÕULINDUDE ZOONOOTILINE SALMONELLOOS

Artikkel 7

1. Kiidetakse heaks Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Ungari, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali ja Slovakkia esitatud tõulindude salmonelloosi tõrje kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud bakterioloogiliste testidega, omanikele hüvitise maksmisega tapetud lindude ja hävitatud munade eest ning vaktsiinidooside ostmisega, ning toetuse ülemmäär on:

a)	660 000 eurot Belgia puhul;

b)	330 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)	250 000 eurot Taani puhul;

d)	175 000 eurot Saksamaa puhul;

e)	27 000 eurot Eesti puhul;

f)	60 000 eurot Kreeka puhul;

g)	2 000 000 eurot Hispaania puhul;

h)	875 000 eurot Prantsusmaa puhul;

i)	175 000 eurot Iirimaa puhul;

j)	320 000 eurot Itaalia puhul;

k)	40 000 eurot Küprose puhul;

l)	60 000 eurot Läti puhul;

m)	60 000 eurot Ungari puhul;

n)	1 350 000 eurot Madalmaade puhul;

o)	80 000 eurot Austria puhul;

p)	2 000 000 eurot Poola puhul;

q)	450 000 eurot Portugali puhul;

r)	205 000 eurot Slovakkia puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	bakterioloogiline test	5,0 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks	0,05 eurot doosi kohta.

VIII PEATÜKK

SIGADE KLASSIKALINE KATK JA SIGADE AAFRIKA KATK

Artikkel 8

1. Kiidetakse heaks:

a)	Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi, Sloveenia ja Slovakkia esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007;

b)	Itaalia esitatud sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

a)	800 000 eurot Saksamaa puhul;

b)	500 000 eurot Prantsusmaa puhul;

c)	140 000 eurot Itaalia puhul;

d)	35 000 eurot Luksemburgi puhul;

e)	25 000 eurot Sloveenia puhul;

f)	400 000 eurot Slovakkia puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	2,5 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks	0,5 eurot doosi kohta.

IX PEATÜKK

AUJESZKY HAIGUS

Artikkel 9

1. Kiidetakse heaks Belgia ja Hispaania esitatud Aujeszky haiguse likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % laboritestide kuludest ning toetuse ülemmäär on:

a)	250 000 eurot Belgia puhul;

b)	350 000 eurot Hispaania puhul.

3. Liikmesriikidele lõikes 1 nimetatud kavadega seotud hüvitatavad kulud ei ületa ELISA testi puhul 1 eurot testi kohta.

X PEATÜKK

SIGADE VESIKULAARHAIGUS

Artikkel 10

1. Kiidetakse heaks Itaalia esitatud sigade vesikulaarhaiguse likvideerimise kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % laboritestide kuludest ning toetuse ülemmäär on 120 000 eurot.

XI PEATÜKK

RIKETSIOOSNE HÜDROPERIKARDIIT, PIROPLASMOOS JA ANAPLASMOOS (POSEIDOM)

Artikkel 11

1. Kiidetakse heaks Prantsusmaa esitatud Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe’is, Martinique’is ja Réunionis vektorputukate poolt edasi kantava riketsioosse hüdroperikardiidi, piroplasmoosi ja anaplasmoosi (Poseidom) likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % Prantsusmaa kuludest lõikes 1 nimetatud kava rakendamisel ning toetuse ülemmäär on 50 000 eurot.

XII PEATÜKK

UURINGUKAVAD KLASSIKALISE LINDUDE KATKU AVASTAMISEKS KODU- JA METSLINDUDEL

Artikkel 12

1. Kiidetakse heaks Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud uuringukavad klassikalise lindude katku avastamiseks kodu- ja metslindudel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga liikmesriigi kuludest, mis on seotud proovide analüüsiga, ning toetuse ülemmäär on:

a)	66 000 eurot Belgia puhul;

b)	74 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)	160 000 eurot Taani puhul;

d)	243 000 eurot Saksamaa puhul;

e)	40 000 eurot Eesti puhul;

f)	42 000 eurot Kreeka puhul;

g)	82 000 eurot Hispaania puhul;

h)	280 000 eurot Prantsusmaa puhul;

i)	59 000 eurot Iirimaa puhul;

j)	510 000 eurot Itaalia puhul;

k)	15 000 eurot Küprose puhul;

l)	15 000 eurot Läti puhul;

m)	12 000 eurot Leedu puhul;

n)	10 000 eurot Luksemburgi puhul;

o)	110 000 eurot Ungari puhul;

p)	5 000 eurot Malta puhul;

q)	126 000 eurot Madalmaade puhul;

r)	42 000 eurot Austria puhul;

s)	87 000 eurot Poola puhul;

t)	121 000 eurot Portugali puhul;

u)	32 000 eurot Sloveenia puhul;

v)	21 000 eurot Slovakkia puhul;

w)	27 000 eurot Soome puhul;

x)	130 000 eurot Rootsi puhul;

y)	275 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

3. Kavade raames tehtud testidega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	:	ELISA test	:	1 euro testi kohta;
b)	:	agar-geeli immuundifusioontest	:	1,2 eurot testi kohta;
c)	:	hemaglutinatsiooni inhibitsiooni test H5/H7 tuvastamiseks	:	12 eurot testi kohta;
d)	:	viirusisolatsiooni test	:	30 eurot testi kohta;
e)	:	polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) test	:	15 eurot testi kohta.

XIII PEATÜKK

TRANSMISSIIVSETE SPONGIOOSSETE ENTSEFALOPAATIATE SEIRE

Artikkel 13

1. Kiidetakse heaks Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 100 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest kõnealuste kavade rakendamisel ning toetuse ülemmäär on:

a)	2 084 000 eurot Belgia puhul;

b)	1 059 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)	1 680 000 eurot Taani puhul;

d)	11 307 000 eurot Saksamaa puhul;

e)	233 000 eurot Eesti puhul;

f)	1 827 000 eurot Kreeka puhul;

g)	10 237 000 eurot Hispaania puhul;

h)	24 815 000 eurot Prantsusmaa puhul;

i)	6 755 000 eurot Iirimaa puhul;

j)	3 375 000 eurot Itaalia puhul;

k)	348 000 eurot Küprose puhul;

l)	312 000 eurot Läti puhul;

m)	645 000 eurot Leedu puhul;

n)	146 000 eurot Luksemburgi puhul;

o)	784 000 eurot Ungari puhul;

p)	90 000 eurot Malta puhul;

q)	5 112 000 eurot Madalmaade puhul;

r)	1 759 000 eurot Austria puhul;

s)	3 744 000 eurot Poola puhul;

t)	2 115 000 eurot Portugali puhul;

u)	308 000 eurot Sloveenia puhul;

v)	1 088 000 eurot Slovakkia puhul;

w)	839 000 eurot Soome puhul;

x)	2 020 000 eurot Rootsi puhul;

y)	6 781 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadele antakse ühenduse rahalist toetust seoses tehtud testidega ning toetuse ülemmäär on järgmine:

a)	6 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud veistel tehtud testide puhul;

b)	30 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud lammastel ja kitsedel tehtud testide puhul;

c)	50 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud hirvlastel tehtud testide puhul;

d)	145 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i nimetatud primaarse molekulaarse eristustesti puhul.

XIV PEATÜKK

VEISTE SPONGIOOSSE ENTSEFALOPAATIA LIKVIDEERIMINE

Artikkel 14

1. Kiidetakse heaks Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriigi esitatud veiste spongioosse entsefalopaatia likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Lõikes 1 nimetatud kavade puhul moodustab ühenduse rahaline toetus 50 % asjaomaste liikmesriikide kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega kava kohaselt tapetud või hävitatud loomade eest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot looma kohta ning toetuse ülemmäär on:

a)	50 000 eurot Belgia puhul;

b)	750 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)	51 000 eurot Taani puhul;

d)	500 000 eurot Saksamaa puhul;

e)	98 000 eurot Eesti puhul;

f)	750 000 eurot Kreeka puhul;

g)	713 000 eurot Hispaania puhul;

h)	50 000 eurot Prantsusmaa puhul;

i)	800 000 eurot Iirimaa puhul;

j)	150 000 eurot Itaalia puhul;

l)	100 000 eurot Luksemburgi puhul;

m)	60 000 eurot Madalmaade puhul;

n)	48 000 eurot Austria puhul;

o)	328 000 eurot Poola puhul;

p)	305 000 eurot Portugali puhul;

q)	25 000 eurot Sloveenia puhul;

r)	250 000 eurot Slovakkia puhul;

s)	25 000 eurot Soome puhul;

t)	347 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

XV PEATÜKK

SKREIPI LIKVIDEERIMINE

Artikkel 15

1. Kiidetakse heaks Belgia, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Luksemburgi, Ungari, Madalmaade, Austria, Portugali, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi esitatud skreipi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Lõikes 1 nimetatud kavade puhul moodustab ühenduse rahaline toetus 50 % asjaomaste liikmesriikide tehtud kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega likvideerimiskava kohaselt tapetud või hävitatud loomade eest, kuid mitte rohkem kui 100 eurot looma kohta, ning 50 % kuludest, mis on seotud genotüübi määramiseks vajalike proovide analüüsimisega, kuid mitte rohkem kui 10 eurot genotüübi määramise testi kohta ning toetuse ülemmäär on:

a)	99 000 eurot Belgia puhul;

b)	107 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)	927 000 eurot Saksamaa puhul;

d)	13 000 eurot Eesti puhul;

e)	1 306 000 eurot Kreeka puhul;

f)	5 374 000 eurot Hispaania puhul;

g)	8 862 000 eurot Prantsusmaa puhul;

h)	629 000 eurot Iirimaa puhul;

i)	3 076 000 eurot Itaalia puhul;

j)	2 200 000 eurot Küprose puhul;

k)	28 000 eurot Luksemburgi puhul;

l)	332 000 eurot Ungari puhul;

m)	543 000 eurot Madalmaade puhul;

n)	14 000 eurot Austria puhul;

o)	716 000 eurot Portugali puhul;

p)	83 000 eurot Sloveenia puhul;

q)	279 000 eurot Slovakkia puhul;

r)	11 000 eurot Soome puhul;

s)	6 000 eurot Rootsi puhul;

t)	9 178 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

XVI PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

1. Artiklites 2–5 ja 7 nimetatud kavade rakendamisel piirduvad tapetud loomade eest makstava hüvitisega seotud abikõlblikud kulud lõigetes 2 ja 3 ettenähtud summaga.

2. Liikmesriikidele makstav keskmine hüvitis arvutatakse liikmesriigis tapetud loomade arvu põhjal ja see on:

a)	veiste puhul kuni 300 eurot looma kohta;

b)	lammaste ja kitsede puhul kuni 35 eurot looma kohta;

c)	tõulindude puhul kuni 2,5 eurot linnu kohta.

3. Liikmesriikidele ühe looma eest makstava hüvitise ülemmäär on 1 000 eurot veise kohta ja kuni 100 eurot lamba või kitse kohta.

Artikkel 17

Ühenduse rahalise toetuse saamiseks ei tohi liikmesriikide esitatavad kulud sisaldada käibemaksu ega muid makse.

Artikkel 18

Riigi omavääringus “n” kuus esitatud taotluste konverteerimiskurss on “n + 1” kuu kümnenda päeva konverteerimiskurss või kursi noteerimisele eelneva päeva kurss.

Artikkel 19

1. Artiklites 1–15 nimetatud kavade jaoks antakse ühenduse rahalist toetust juhul, kui liikmesriigid rakendavad kavasid kooskõlas ühenduse õigusaktide asjakohaste sätetega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjade sätetega, ning punktides a–f sätestatud tingimuste kohaselt, kui asjaomane liikmesriik:

a)	jõustab 1. jaanuariks 2007 kava rakendamiseks vajalikud haldus- ja õigusnormid;

b)	edastab hiljemalt 1. juuniks 2007 kava esialgse tehnilise ja rahalise hinnangu kooskõlas otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikega 7;

c)	artiklites 1–11 nimetatud kavade puhul edastab kava esimese kuue kuu kohta vahearuande hiljemalt neli nädalat pärast aruandes käsitletava rakendusperioodi lõppu;

d)	artiklis 12 nimetatud kavade puhul edastab komisjonile kodu- ja metslindude uuringute positiivsed ja negatiivsed tulemused igale kolmekuulisele perioodile järgneva kuu lõpuks;

e)	artiklites 13–15 nimetatud kavade puhul edastab komisjonile igakuiselt aruande TSE seire kava edusammude ja liikmesriigi kulude kohta; kõnealune aruanne tuleb edastada nelja nädala jooksul pärast aruandes käsitletud kuu lõppu;

f)	edastab hiljemalt 1. juuniks 2008 kava tehnilise rakendamise lõpparuande koos põhjenduste ja tõendusmaterjaliga liikmesriigi poolt ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 kantud kulude ja saadud tulemuste kohta;

g)	edastab punktides d ja e nimetatud liikmesriigi kantud kulusid käsitlevad andmed vormis, mis vastab I ja II lisas esitatud tabelile;

h)	rakendab kava tõhusalt;

i)	ei ole kõnealuste meetmete jaoks taotlenud ega hakka taotlema ühtegi muud ühenduse rahalist toetust.

2. Kui liikmesriik ei järgi lõike 1 sätteid, vähendab komisjon ühenduse rahalist toetust, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskust ning ühenduse finantskahju.

Artikkel 20

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 21

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

(2) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1041/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 10).

(3) EÜT L 347, 12.12.1990, lk 27. Otsust on muudetud direktiiviga 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(4) ELT L 282, 13.10.2006, lk 52.

(5) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(6) EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

I LISA

II LISA

Artikli 19 lõike 1 punkti g kohaselt liikmesriikide kantud kulusid käsitlevate andmete elektroonilise vormi näidis

TSE seire

Liikmesriik:

Kuu:

Aasta:

Veistel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktides 2.1, 3 ja 4.1 nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktides 2.2, 4.2 ja 4.3 nimetatud loomadel tehtavad testid
Kokku

Lammastel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punkti 2 alapunktis a nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 3 nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 5 nimetatud loomadel tehtavad testid
Kokku

Kitsedel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punkti 2 alapunktis b nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 3 nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 5 nimetatud loomadel tehtavad testid
Kokku

Primaarne molekulaarne testimine eristava immunoblotanalüüsiga

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i nimetatud loomadel tehtavad testid

Hirvlastel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse [Sanco …/…/…] II lisas nimetatud loomadel tehtavad testid

5.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 337/57

KOMISJONI OTSUS,

30. november 2006,

millega kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire ning zoonooside ennetamise kavad aastaks 2007 ning millega muudetakse otsust 2006/687/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5702 all)

(2006/876/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingut, eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 42,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõikeid 5 ja 6 ning artikleid 29 ja 32,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsusega 90/424/EMÜ on ette nähtud võimalus saada ühenduse rahalist toetust loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks ning kontrollideks, mille eesmärk on zoonooside ennetamine.

(2)

(3)	Pidades silmas Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, tuleks ette näha ühenduse rahaline toetus Bulgaaria ja Rumeenia esitatud teatavate TSEde seire ja likvideerimise kavadele aastaks 2007.

(4)	Bulgaaria ja Rumeenia on esitanud kavad teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks, zoonooside ennetamiseks ning TSEde likvideerimiseks ja seireks oma territooriumil.

(5)

Pärast kõnealuste kavade läbivaatamist leiti, et need vastavad ühenduse asjakohastele veterinaaria-alastele õigusaktidele ja eeskätt kõnealuste haiguste likvideerimist käsitlevatele ühenduse kriteeriumidele vastavalt nõukogu 27. novembri 1990. aasta otsusele 90/638/EMÜ, millega sätestatakse ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks. (3)

(6)

Võttes arvesse nende kavade tähtsust ühenduse eesmärkide saavutamisel loomade ja inimeste tervishoiu valdkonnas ning TSE kavade kohustuslikku rakendamist kõigis liikmesriikides, on asjakohane kindlaks määrata ühenduse rahaline toetus, millega hüvitatakse Bulgaariale ja Rumeeniale käesolevas otsuses nimetatud meetmete võtmisega seotud kulud iga kava rakendamiseks eraldatava toetuse maksimumsumma ulatuses.

(7)	Sigade katku esinemine Rumeenia seakasvatusettevõtetes kujutab endast tõsist ohtu seakasvatusettevõtetele ülejäänud ühenduses. Seetõttu peaks ühenduse toetus moodustama 100 % kulutustest sigade nõrgestatud vaktsiiniga vaktsineerimiseks ette nähtud vaktsiini ostmisele.

(8)

Parema haldamise, ühenduse vahendite tõhusama kasutamise ja läbipaistvuse parandamise huvides tuleb vajaduse korral iga kava puhul kindlaks määrata maksimumsumma, mille ulatuses hüvitatakse Bulgaariale ja Rumeeniale teatavad kulud, näiteks testide ja vaktsiinide kulud, samuti omanikele loomade tapmise või hävitamise tõttu tekkinud kahjude eest makstud hüvitis.

(9)	Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (4) tuleb loomahaiguste likvideerimise ja tõrje kavasid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(10)	Ühenduse rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed viiakse tõhusalt ellu ning et pädevad asutused esitavad käesolevas otsuses ette nähtud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(11)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005 on kulude vahetuskursi määraks Euroopa Keskpanga poolt viimati kehtestatud määr, mis on kehtestatud enne selle kuu esimest päeva, kui Bulgaaria või Rumeenia taotluse esitasid, kusjuures kulusid väljendatakse eurodes.

(12)	Mõne kava heakskiitmine ei tohiks piirata komisjoni õigust teha teaduslikel hinnangutel põhinevaid otsuseid nende haiguste likvideerimist käsitlevate eeskirjade kohta.

(13)

Komisjoni 12. oktoobri 2006 otsuses 2006/687/EÜ sisalduvat loetelu teatavate loomahaiguste likvideerimise ja seire, zoonooside ennetamise ja TSEde seire programmidest ning BSE ja skreipi likvideerimise programmidest, (5) mis vastavad ühenduse 2007. aasta rahalise toetuse saamise tingimustele, tuleb muuta, et lisada sellesse Bulgaaria ja Rumeenia.

(14)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

MARUTAUD

Artikkel 1

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud marutaudi likvideerimise kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega ning vaktsiini ja peibutussööda ostmise ja levitamisega kavade kohaselt, ning toetuse ülemmäär on järgmine:

a)	830 000 eurot Bulgaaria puhul;

b)	800 000 eurot Rumeenia puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse liikmesriikidele järgmiste maksimumsummade ulatuses: ühe vaktsiinidoosi ostmiseks 0,5 eurot doosi kohta lõikes 2 nimetatud kavade puhul.

II PEATÜKK

SIGADE KLASSIKALINE KATK

Artikkel 2

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud sigade katku tõrje ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga lõikes 1 nimetatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud kodusigadel ja metssigadel tehtavate viroloogiliste ja seroloogiliste testidega ning metssigade vaktsineerimisega, vaktsiini ja peibutussööda ostmise ja levitamisega ning sigade vaktsineerimisega, kuid Rumeenia puhul moodustab ühenduse rahaline toetus sigade nõrgestatud vaktsiiniga vaktsineerimiseks ette nähtud vaktsiini ostmisele 100 % ning toetuse ülemmäär on järgmine:

a)	425 000 eurot Bulgaaria puhul;

b)	5 250 000 eurot Rumeenia puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	ELISA test	2,5 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks metssea vaktsineerimiseks	0,5 eurot doosi kohta;
c)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks sigade nõrgestatud vaktsiiniga vaktsineerimiseks	0,30 eurot doosi kohta.

III PEATÜKK

TEATAV TÕULINDUDE ZOONOOTILINE SALMONELLOOS

Artikkel 3

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud tõulindude salmonelloosi tõrje kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

a)	508 000 eurot Bulgaaria puhul;

b)	215 000 eurot Rumeenia puhul.

3. Lõikes 1 nimetatud kavadega seotud kulud hüvitatakse Bulgaariale ja Rumeeniale järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	bakterioloogiline test	5,0 eurot testi kohta;
b)	ühe vaktsiinidoosi ostmiseks	0,05 eurot doosi kohta.

4. Abikõlblikke kulutusi kahjude hüvitamiseks loomade tapmise eest piiratakse lõikes 5 sätestatud viisil.

5. Liikmesriikidele makstav keskmine hüvitis arvutatakse liikmesriigis tapetud loomade arvu ja tõulindude arvu põhjal ning see on kuni 2,5 eurot linnu kohta.

IV PEATÜKK

UURINGUKAVAD KLASSIKALISE LINDUDE KATKU AVASTAMISEKS KODU- JA METSLINDUDEL

Artikkel 4

1. Kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud uuringukavad klassikalise lindude katku avastamiseks kodu- ja metslindudel ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 50 % iga liikmesriigi kuludest, mis on seotud proovide analüüsimisega, ning toetuse ülemmäär on järgmine:

a)	23 000 eurot Bulgaaria puhul;

b)	105 000 eurot Rumeenia puhul.

3. Kavade raames tehtud testidega seotud kulud hüvitatakse Bulgaariale ja Rumeeniale järgmiste maksimumsummade ulatuses:

a)	:	ELISA test	:	1 euro testi kohta;
b)	:	agar-geeli immuundifusioontest	:	1,2 eurot testi kohta;
c)	:	HI-test H5/H7 avastamiseks	:	12 eurot testi kohta;
d)	:	viirusisolatsiooni test	:	30 eurot testi kohta;
e)	:	PCR-test	:	15 eurot testi kohta.

V PEATÜKK

TRANSMISSIIVSETE SPONGIOOSSETE ENTSEFALOPAATIATE SEIRE

Artikkel 5

1. Kiidetakse heaks Rumeenia esitatud transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007.

2. Ühenduse rahaline toetus moodustab 100 % lõikes 1 nimetatud Rumeenia kuludest kõnealuse kava rakendamisel ning toetuse ülemmäär on 2 370 000 eurot.

3. Lõikes 1 nimetatud kavale antakse ühenduse toetust seoses tehtud testidega ning toetuse ülemmäär on järgmine:

a)	6 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud veistel tehtud testide puhul;

b)	30 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud lammastel ja kitsedel tehtud testide puhul;

c)	50 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud hirvlastel tehtud testide puhul;

d)	145 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i nimetatud primaarse molekulaarse eristustesti puhul.

VI PEATÜKK

SKREIPI LIKVIDEERIMINE

Artikkel 6

1. Kiidetakse heaks Rumeenia esitatud skreipi likvideerimise kava ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2007.

2. Lõikes 1 nimetatud kava puhul moodustab ühenduse rahaline toetus 50 % Rumeenia tehtud kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega likvideerimiskava kohaselt tapetud või hävitatud loomade eest, kuid mitte rohkem kui 100 eurot looma kohta, ning 50 % kuludest, mis on seotud genotüübi määramiseks vajalike proovide analüüsimisega, kuid mitte rohkem kui 10 eurot genotüübi määramise testi kohta, ning toetuse ülemmäär on 980 000 eurot.

VII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 7

Ühenduse rahalise toetuse saamiseks peavad Bulgaaria ja Rumeenia esitatavad kulud olema väljendatud eurodes ega tohi sisaldada käibemaksu ega muid makse.

Artikkel 8

Kulude vahetuskursi määraks on Euroopa Keskpanga poolt viimati kehtestatud määr, mis on kehtestatud enne selle kuu esimest päeva, kui Bulgaaria või Rumeenia taotluse esitasid.

Artikkel 9

1. Artiklites 1–6 nimetatud kavade jaoks antakse ühenduse rahalist toetust juhul, kui Bulgaaria ja Rumeenia rakendavad kavasid kooskõlas ühenduse õigusaktide asjakohaste sätetega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjade sätetega, ning punktides a–f sätestatud tingimuste kohaselt, kui asjaomane liikmesriik

a)	jõustab 1. jaanuariks 2007 kava rakendamiseks vajalikud haldus- ja õigusnormid;

b)	edastab hiljemalt 1. juuniks 2007 kava esialgse tehnilise ja rahalise hinnangu kooskõlas otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõikega 7;

c)	artiklites 1–3 nimetatud kavade puhul edastab kava esimese kuue kuu kohta vahearuande hiljemalt neli nädalat pärast aruandes käsitletava rakendusperioodi lõppu;

d)	artiklis 4 nimetatud kavade puhul edastavad Bulgaaria ja Rumeenia komisjonile kodu- ja metslindude uuringute positiivsed ja negatiivsed tulemused igale kolmekuulisele perioodile järgneva kuu lõpuks;

e)	artiklites 5 ja 6 nimetatud kavade puhul edastab komisjonile igakuiselt aruande TSE seire kava edusammude ja Rumeenia kulude kohta; kõnealune aruanne tuleb edastada nelja nädala jooksul pärast aruandes käsitletud kuu lõppu;

f)	edastab hiljemalt 1. juuniks 2008 kava tehnilise rakendamise lõpparuande koos põhjenduste ja tõendusmaterjaliga Bulgaaria ja Rumeenia poolt ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 kantud kulude ja saadud tulemuste kohta;

g)	edastab punktides d ja e nimetatud Bulgaaria ja Rumeenia kantud kulusid käsitlevad andmed vormis, mis vastab I ja II lisas esitatud tabelile;

h)	rakendab kava tõhusalt;

i)	ei ole kõnealuste meetmete jaoks taotlenud ega hakka taotlema ühtegi muud ühenduse rahalist toetust.

2. Kui liikmesriik ei järgi lõike 1 sätteid, vähendab komisjon ühenduse rahalist toetust, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskust ning ühenduse finantskahju.

Artikkel 10

Otsuse 2006/687/EÜ lisad asendatakse käesoleva otsuse III lisa tekstiga.

Artikkel 11

Käesolev otsus jõustub Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu jõustumise korral selle jõustumispäeval.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

(2) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1041/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 10).

(3) EÜT L 347, 12.12.1990, lk 27. Otsust on viimati muudetud direktiiviga 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(4) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(5) ELT L 282, 13.10.2006, lk 52.

I LISA

II LISA

Artikli 9 lõike 1 punkti f kohaselt Rumeenia kantud kulusid käsitlevate andmete elektroonilise vormi näidis

TSE seire

Liikmesriik:

Kuu:

Aasta:

Veistel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktides 2.1, 3 ja 4.1 nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktides 2.2, 4.2 ja 4.3 nimetatud loomadel tehtavad testid
Kokku

Lammastel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punkti 2 alapunktis a nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 3 nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 5 nimetatud loomadel tehtavad testid
Kokku

Kitsedel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punkti 2 alapunktis b nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 3 nimetatud loomadel tehtavad testid
Määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki II osa punktis 5 nimetatud loomadel tehtavad testid
Kokku

Primaarne molekulaarne testimine eristava immunoblotanalüüsiga

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i nimetatud loomadel tehtavad testid

Hirvlastel tehtavad testid

	Testide arv	Ühiku maksumus	Kogukulud
Määruse (EÜ) nr 999/2001 II lisas nimetatud loomadel tehtavad testid

III LISA

Otsuse 2006/687/EÜ I, II, III ja V lisa asendatakse järgmistega:

“

I LISA

Artikli 1 lõikes 1 nimetatud loomahaiguste likvideerimise ja seire kavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Haigus	Liikmesriik	Määr	Maksimumsumma (eurodes)
Aujeszky haigus	Belgia	50 %	250 000
Aujeszky haigus	Hispaania	50 %	350 000
Lammaste katarraalne palavik	Hispaania	50 %	4 900 000
	Prantsusmaa	50 %	160 000
	Itaalia	50 %	1 300 000
	Portugal	50 %	600 000
Veiste brutselloos	Hispaania	50 %	3 500 000
	Iirimaa	50 %	1 100 000
	Itaalia	50 %	2 000 000
	Küpros	50 %	95 000
	Poola	50 %	300 000
	Portugal	50 %	1 600 000
	Ühendkuningriik (1)	50 %	1 100 000
Veiste tuberkuloos	Hispaania	50 %	3 000 000
	Itaalia	50 %	2 500 000
	Poola	50 %	1 100 000
	Portugal	50 %	450 000
Sigade klassikaline katk	Saksamaa	50 %	800 000
	Prantsusmaa	50 %	500 000
	Luksemburg	50 %	35 000
	Sloveenia	50 %	25 000
	Slovakkia	50 %	400 000
Veiste enzootiline leukoos	Eesti	50 %	20 000
	Itaalia	50 %	400 000
	Läti	50 %	35 000
	Leedu	50 %	135 000
	Poola	50 %	2 300 000
	Portugal	50 %	225 000
Lammaste ja kitsede brutselloos (B melitensis)	Kreeka	50 %	650 000
	Hispaania	50 %	5 000 000
	Prantsusmaa	50 %	200 000
	Itaalia	50 %	4 000 000
	Küpros	50 %	120 000
	Portugal	50 %	1 600 000
Poseidom (2)	Prantsusmaa (3)	50 %	50 000
Marutaud	Tšehhi Vabariik	50 %	490 000
	Saksamaa	50 %	850 000
	Eesti	50 %	925 000
	Läti	50 %	1 200 000
	Leedu	50 % oma territooriumil; 100 % piirialadel	600 000
	Ungari	50 %	1 850 000
	Austria	50 %	185 000
	Poola	50 %	4 850 000
	Sloveenia	50 %	375 000
	Slovakkia	50 %	500 000
	Soome	50 %	112 000
	Bulgaaria	50 %	830 000
	Rumeenia	50 %	800 000
Aafrika sigade katk/klassikaline sigade katk	Itaalia	50 %	140 000
	Bulgaaria	50 %	425 000
	Rumeenia	50 %	5 250 000
Sigade vesikulaarhaigus	Itaalia	50 %	120 000
Lindude katk	Belgia	50 %	66 000
	Tšehhi Vabariik	50 %	74 000
	Taani	50 %	160 000
	Saksamaa	50 %	243 000
	Eesti	50 %	40 000
	Kreeka	50 %	42 000
	Hispaania	50 %	82 000
	Prantsusmaa	50 %	280 000
	Iirimaa	50 %	59 000
	Itaalia	50 %	510 000
	Küpros	50 %	15 000
	Läti	50 %	15 000
	Leedu	50 %	12 000
	Luksemburg	50 %	10 000
	Ungari	50 %	110 000
	Malta	50 %	5 000
	Madalmaad	50 %	126 000
	Austria	50 %	42 000
	Poola	50 %	87 000
	Portugal	50 %	121 000
	Sloveenia	50 %	32 000
	Slovakkia	50 %	21 000
	Soome	50 %	27 000
	Rootsi	50 %	130 000
	Ühendkuningriik	50 %	275 000
	Bulgaaria	50 %	23 000
	Rumeenia	50 %	105 000
Kokku			63 014 000

II LISA

Artikli 2 lõikes 1 nimetatud zoonooside ennetamisele suunatud kontrollikavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Zoonoos	Liikmesriik	Määr	Maksimumsumma (eurodes)
Kodulindude salmonelloos	Belgia	50 %	660 000
	Tšehhi Vabariik	50 %	330 000
	Taani	50 %	250 000
	Saksamaa	50 %	175 000
	Eesti	50 %	27 000
	Kreeka	50 %	60 000
	Hispaania	50 %	2 000 000
	Prantsusmaa	50 %	875 000
	Iirimaa	50 %	175 000
	Itaalia	50 %	320 000
	Küpros	50 %	40 000
	Läti	50 %	60 000
	Ungari	50 %	60 000
	Madalmaad	50 %	1 350 000
	Austria	50 %	80 000
	Poola	50 %	2 000 000
	Portugal	50 %	450 000
	Slovakkia	50 %	205 000
	Bulgaaria	50 %	508 000
	Rumeenia	50 %	215 000
Kokku			9 840 000

III LISA

Artikli 3 lõikes 1 nimetatud TSEde seirekavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Haigus	Liikmesriik	Läbi viidud kiirtestide ja eristustestide määr	Maksimumsumma (eurodes)
TSEd	Belgia	100 %	2 084 000
	Tšehhi Vabariik	100 %	1 059 000
	Taani	100 %	1 680 000
	Saksamaa	100 %	11 307 000
	Eesti	100 %	233 000
	Kreeka	100 %	1 827 000
	Hispaania	100 %	10 237 000
	Prantsusmaa	100 %	24 815 000
	Iirimaa	100 %	6 755 000
	Itaalia	100 %	3 375 000
	Küpros	100 %	348 000
	Läti	100 %	312 000
	Leedu	100 %	645 000
	Luksemburg	100 %	146 000
	Ungari	100 %	784 000
	Malta	100 %	90 000
	Madalmaad	100 %	5 112 000
	Austria	100 %	1 759 000
	Poola	100 %	3 744 000
	Portugal	100 %	2 115 000
	Sloveenia	100 %	308 000
	Slovakkia	100 %	1 088 000
	Soome	100 %	839 000
	Rootsi	100 %	2 020 000
	Ühendkuningriik	100 %	6 781 000
	Rumeenia	100 %	2 370 000
Kokku			91 833 000

V LISA

Artikli 5 lõikes 1 nimetatud skreipi likvideerimise kavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Haigus	Liikmesriik	Määr	Maksimumsumma (eurodes)
Skreipi	Belgia	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	99 000
	Tšehhi Vabariik	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	107 000
	Saksamaa	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	927 000
	Eesti	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	13 000
	Kreeka	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	1 306 000
	Hispaania	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	5 374 000
	Prantsusmaa	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	8 862 000
	Iirimaa	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	629 000
	Itaalia	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	3 076 000
	Küpros	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	2 200 000
	Luksemburg	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	28 000
	Ungari	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	332 000
	Madalmaad	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	543 000
	Austria	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	14 000
	Portugal	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	716 000
	Sloveenia	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	83 000
	Slovakkia	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	279 000
	Soome	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	11 000
	Rootsi	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	6 000
	Ühendkuningriik	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	9 178 000
	Rumeenia	50 % tapmisele; 50 % genotüübi määramisele	980 000
Kokku			34 763 000

”

(1) Ühendkuningriik ainult Põhja-Iirimaa osas.

(2) Nakkust levitavate putukatega Prantsusmaa ülemeredepartemangudes leviv riketsioosne perikardiit, piroplasmoos ja anaplasmoos.

(3) Prantsusmaa ainult Guadeloupe’i, Martinique’i ja Réunioni osas.

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1783/2006, 4. detsember 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1784/2006, 4. detsember 2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2037/2000 seoses töötlemise abiainete kasutamisega	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1785/2006, 4. detsember 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 517/94 kohaselt 2007. aastaks ette nähtud tekstiilikvootide haldamise ja jagamise eeskirjad	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1786/2006, 4. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 517/94 III B, IV ja VI lisa 2007. aasta tekstiilikvootide osas	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1787/2006, 4. detsember 2006, millega muudetakse komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist	17
	*	Nõukogu direktiiv 2006/117/Euratom, 20. november 2006, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta	21

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	74,2
	204	44,5
	999	59,4
0707 00 05	052	139,4
	204	74,2
	628	163,6
	999	125,7
0709 90 70	052	165,3
	204	60,8
	999	113,1
0805 10 20	388	46,7
0805 10 20	999	46,7
0805 20 10	052	63,4
	204	55,7
	999	59,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	56,1
	388	111,5
	999	83,8
0805 50 10	052	53,3
	388	44,4
	528	33,5
	999	43,7
0808 10 80	388	59,7
	400	100,7
	404	99,8
	508	80,5
	720	45,7
	999	77,3
0808 20 50	052	107,8
	400	111,9
	720	51,2
	999	90,3

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 337

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 5. detsember 2006

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 17. november 2006, Euroopa lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitleva protokolli (PECA) ühenduse nimel allkirjastamise kohta	33
	Euroopa lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlev protokoll (PECA)	34
*	Nõukogu otsus, 20. november 2006, Euroopa lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel) tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitleva protokolli (PECA) sõlmimise kohta	43
*	Nõukogu otsus, 28. november 2006, ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nr 107 M2- või M3-kategooria sõidukite üldise konstruktsiooni kinnitamist käsitlevate ühtsete sätete kohta ( 1 )	45
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 30. november 2006, millega kiidetakse heaks liikmesriikide esitatud loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire ning zoonooside ennetamise kavad aastaks 2007 (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5677 all)	46
*	Komisjoni otsus, 30. november 2006, millega kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire ning zoonooside ennetamise kavad aastaks 2007 ning millega muudetakse otsust 2006/687/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5702 all)	57