26.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 265/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1405/2006,

18. september 2006,

millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mõne Egeuse mere saare erilise geograafilise asendi tõttu tekib inimtoiduks hädavajalike, töötlemiseks ettenähtud või põllumajandusliku toorainena kasutatavate toodete tarnimisel täiendavaid veokulusid. Peale selle seavad saarelisest asendist ning eraldatusest tulenevad objektiivsed tegurid nendel Egeuse mere saartel ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt raskendavad nende tegevust. Teatud juhtudel kannatavad ettevõtjad ja tootjad kahekordse saarelise asendi tõttu. Neid puudusi saab leevendada nimetatud toodete hinna alandamisega. Seepärast on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada Egeuse mere saarte varustamine ja vähendada nende kaugusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid.

(2)	Raskused, millega Egeuse mere saared kokku puutuvad, on eriti suured just väikeste saarte puhul. Kavandatud meetmete tõhususe tagamiseks tuleks neid meetmeid kohaldada ainult väikesaarte suhtes.

(3)

Ühenduse poliitika Egeuse mere väikesaarte kohaliku tootmise toetamiseks, nagu see on ette nähtud nõukogu 19. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2019/93 väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta, (1) on hõlmanud paljusid tooteid ja meetmeid nende tootmise, turustamise või töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on osutunud tõhusaiks ning kindlustanud põllumajandusliku tegevuse säilimise ja arengu. Ühendus peaks jätkama nende tootmisharude toetamist, mis on Egeuse mere väikesaarte keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Kogemus on näidanud, maaelu arengupoliitika puhul võib tugev partnerlus kohalike asutustega aidata asjaomaste saarte eriprobleeme täpsemini tabada. Seega peaks jätkama kohaliku tootmise toetamist sobivaimal geograafilisel tasandil üldise kava kaudu, mille Kreeka peaks esitama komisjonile.

(4)

Hindade alandamiseks Egeuse mere väikesaartel ning saarte eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulude vähendamiseks ning samal ajal ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust ühenduse toodete tarnimiseks Egeuse mere väikesaartele. Selle toetusega tuleks arvesse võtta Egeuse mere väikesaartele veo täiendavaid kulusid ning põllumajanduslikuks tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud saaduste puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid.

(5)

Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud Egeuse mere väikesaarte tarnevajadustega, ei kahjusta kõnealune kord siseturu nõuetekohast toimimist. Samuti ei peaks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustama kõrvalekaldeid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või eksportimine Egeuse mere väikesaartelt. Nende toodete edasisaatmist või eksporti tuleks siiski lubada, kui tarnimise erikorrast saadud kasu tagastatakse, või, kui tegemist on töödeldud toodetega, tuleks lubada piirkondlikku kaubandust. Arvesse peaks võtma ka eksporti kolmandatesse riikidesse ja tavapärasele ekspordile vastav töödeldud toodete eksport peaks olema lubatud. Seda piirangut ei tuleks kohaldada töödeldud toodete tavapärase edasisaatmise suhtes. Käesolev määrus peaks selguse huvides täpsustama võrdlusperioodi kõnealuste tavapäraselt eksporditud või edasisaadetud koguste määratlemiseks.

(6)

Tarnimise erikorra eesmärkide saavutamiseks peavad erikorra majanduslikud eelised vähendama tootmiskulusid ja langetama edaspidiseid hindu kuni lõpptarbijahinnani. Selliseid majanduslikke eeliseid tuleks seetõttu anda üksnes tingimusel, et neid tõesti antakse edasi kuni lõpptarbijani, ja seda tuleb asjakohaselt kontrollida.

(7)

Kohaliku põllumajandustootmise arendamise ja põllumajandustoodete tarnimise eesmärkide paremaks saavutamiseks tuleks asjaomaste saarte varustamise korraldamise tasand ühtlustada ning komisjon ja Kreeka peaksid tegema süstemaatilist koostööd. Kreeka määratud asutused peaksid seetõttu koostama prognoositava tarnebilanssi ja esitama selle komisjonile kinnitamiseks.

(8)	Egeuse mere väikesaarte põllumajandustootjaid tuleks julgustada pakkuma kvaliteettooteid ning nende toodete turustamist tuleks toetada.

(9)

Ühenduse järjekindlast poliitikast mitte anda riigiabi asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks võib teha erandi, et leevendada Egeuse mere väikesaartel põllumajandusliku tootmise spetsiifilisi raskusi, mida tekitavad saarte eraldatus, saareline asend ja äärepoolseim asukoht, väike pindala, mägine maastik ja kliima ning saarte majanduse sõltuvus väikesest arvust toodetest.

(10)

Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks vähendada eritoetusi, millest Egeuse mere väikesaared on tänaseni kasu saanud. Asjakohaste meetmete täitmise võimaldamiseks peaks Kreeka käsutuses jätkuvalt olema summad, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 2019/93 alusel juba antud ühenduse toetusele. Käesoleva määrusega kehtestatud Egeuse mere väikesaarte põllumajandustootmise toetamise uus süsteem tuleks kooskõlastada mujal ühenduses kehtestatud samasuguste kaupade tootmise toetustega ning määrus (EMÜ) nr 2019/93 tuleks kehtetuks tunnistada.

(11)

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, (2) vaimule on asjakohane anda Egeuse mere väikesaarte erimeetmete haldamine Kreekale. Seetõttu võib neid meetmeid juhtida Kreeka poolt esitatud ja komisjoni kinnitatud toetuskava kaudu.

(12)	Kreeka on otsustanud alates 1. jaanuarist 2006 kohaldada ühtset otsemaksete kava kogu riigi suhtes. Egeuse mere väikesaari käsitleva vastava korra kooskõlastamise tagamiseks tuleks määrust (EÜ) nr 1782/2003 vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (3)

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud kava peaks algama 1. jaanuaril 2007. Et kava saaks nimetatud kuupäeval alata, tuleks Kreekal ja komisjonil lubada võtta käesoleva määruse jõustumise ja kava kohaldamise vahel kõik ettevalmistavad meetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõiste

1. Käesolevas määruses sätestatakse erimeetmed asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete ning põllumajanduslike tootmisvahendite suhtes, et leevendada Egeuse mere väikesaarte eraldatusest ja saarelisest asendist tulenevaid raskusi.

2. Käesolevas määruses tähendavad väikesaared kõiki Egeuse mere saari, välja arvatud Kreeta ja Euboia.

Artikkel 2

Ühenduse abikava

Väikesaarte jaoks seatakse sisse ühenduse abikava. See hõlmab:

a)	II peatükis ettenähtud tarnimise erikorda ja

b)	III peatükis ettenähtud erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise toetamiseks.

II PEATÜKK

TARNIMISE ERIKORD

Artikkel 3

Prognoositav tarnebilanss

1. Käesolevaga kehtestatakse tarnimise erikord põllumajandustoodete jaoks, mis on väikesaarte jaoks olulised inimtoiduna, vahendina muude toodete tootmiseks või põllumajandusliku toorainena.

2. Koostatakse prognoositav tarnebilanss, millesse märgitakse lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete kogused, mida on vaja iga aasta tarnevajaduste rahuldamiseks. Prognoositava tarnebilansi koostavad Kreeka määratud asutused, kes esitavad selle komisjonile kinnitamiseks.

Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud ühendusse tavapäraseks edasisaatmiseks või tavapäraseks ekspordiks ettenähtud tooteid töötleva ja pakendava tööstuse vajaduste kohta.

Artikkel 4

Tarnimise erikorra toimimine

1. Abi antakse artikli 3 lõikes 1 osutatud toodete tarnimiseks väikesaartele.

Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse toodete väikesaartel turustamise lisakulusid, milleks arvutatakse veokulud Kreeka maismaal asuvast tavaliselt kasutatud sadamast ning saarte transiidi- või laadimise sadamast lõppsihtkohaks olevate saarteni.

2. Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a)	väikesaarte erivajadusi ja täpseid kvaliteedinõudeid;

b)	tavapäraseid kaubavoogusid Kreeka maismaa ja Egeuse mere saarte vahel;

c)	kavandatava toetuse majanduslikku külge;

d)	kui see on asjakohane, vajadust vältida kohalike toodete arendamise takistamist.

3. Tarnimise erikorda kohaldatakse tingimusel, et majanduslikke eeliseid antakse tegelikult edasi kuni lõpptarbijani.

Artikkel 5

Eksport kolmandatesse riikidesse ja edasisaatmine mujale ühendusse

1. Tarnimise erikorra alla kuuluvaid tooteid võib eksportida kolmandatesse riikidesse või saata edasi mujale ühendusse ainult artikli 15 lõikes 2 osutatud korras sätestatud tingimustel.

Need tingimused hõlmavad eelkõige tarnimise erikorra alusel saadud toetuse tagasimaksmist.

2. Kolmandatesse riikides eksportida või mujale ühendusse edasi saata saab tavapärase edasisaatmise või eksportimise piires tooteid, mis on väikesaartel valmistatud erikorra raames toetust saanud toodetest. Kogused, mida võib eksportida või edasi saata täpsustatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

Sel viisil eksporditavatele toodetele ei anta eksporditoetust.

Artikkel 6

Korra kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad

Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras. Rakenduseeskirjadega määratletakse eelkõige tingimused, mille alusel Kreeka võib igal aastal muuta tarnimise erikorra alla kuuluvate erinevate toodete koguseid ja neile eraldatavaid vahendeid ning vajaduse korral kehtestada tarnesertifikaatide süsteemi.

III PEATÜKK

MEETMED KOHALIKU PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TOETAMISEKS

Artikkel 7

Toetusmeetmed

1. Abikava hõlmab väikesaarte kohaliku põllumajandustootmise säilitamiseks ja arenguks vajalikke meetmeid.

2. Abikava seatakse sisse geograafilisel tasandil, mida Kreeka peab kõige asjakohasemaks. Selle valmistab ette Kreeka määratud pädev asutus ja pärast konsulteerimist pädevate asutuste ja organisatsioonidega asjakohasel geograafilisel tasandil esitab Kreeka selle komisjonile kinnitamiseks.

Artikkel 8

Kooskõla ja järjepidevus

1. Abikava raames võetavad meetmed on kooskõlas ühenduse õigusaktide ning ühenduse teiste poliitikavaldkondade ja nende rakendamiseks võetavate meetmetega.

2. Abikava meetmed vastavad ühise põllumajanduspoliitika teiste vahendite raames rakendatud meetmetele, eelkõige ühise turukorralduse, maaelu arengu, tootekvaliteedi, loomade heaolu ja keskkonnakaitse valdkonnas.

Käesoleva määruse alusel ei või ühtki meedet rahastada:

a)	lisatoetusena turu ühise korralduse lisatasu- või abikavale, välja arvatud objektiivsete asjaoludega põhjendatud erandjuhud;

b)	teadusuuringute toetuse, teadusuuringute kava toetusmeetme või meetmena, mida ühendus võib rahastada nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (4) alusel;

c)	toetusena nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (5) reguleerimisala meetmele.

Artikkel 9

Abikava sisu

Abikavas võidakse esitada järgmine teave:

a)	kirjeldus, milles arvandmete alusel käsitletakse põllumajandustootmise olukorda, arvestades olemasolevaid hindamise tulemusi, näidatakse arenguerinevusi, arengus mahajäämust ja arenguvõimalusi;

b)	pakutava strateegia kirjeldus, valitud prioriteedid, kvantitatiivsed eesmärgid, oodatava majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju, sealhulgas tööhõives avalduva mõju hinnang;

c)	meetmete rakendamise ajakava ja üldine suunav rahastamistabel ressursside kasutamise kohta;

d)	tõendus, et abikava meetmed sobivad üksteisega ja on omavahel kooskõlas, ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad kriteeriumid;

e)	meetmed, millega tagatakse abikava, sealhulgas avalikuks tegemise, järelevalve- ja hindamismeetmete tõhus ja nõuetekohane rakendamine, ning kontrollimise ja halduskaristuste rakendamise sätted;

f)	abikava rakendamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ning asjakohase tasandi pädevate asutuste või organite nimed.

Artikkel 10

Järelevalve

Abikava tõhusat järelevalvet tagav kord ning füüsilised ja finantsnäitajad võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

IV PEATÜKK

TÄIENDAVAD MEETMED

Artikkel 11

Riigiabi

1. Põllumajandustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites, et leevendada väikesaarte eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevaid erilisi piiranguid põllumajandusele.

2. Kreeka võib anda abikava rakendamiseks lisatoetust. Kreeka teatab sellisest riigiabist komisjonile ja komisjon võib selle käesoleva määruse alusel heaks kiita kui abikava osa. Sel viisil teatatud abi käsitletakse abina, millest on teatatud asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimese lause tähenduses.

V PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 12

Rahalised vahendid

1. Käesolevas määruses sätestatud meetmed kujutavad endast sekkumismeetmeid põllumajandusturgude reguleerimiseks nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (6) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2. Ühendus rahastab II ja III peatükis ettenähtud meetmeid kuni 23,93 miljoni euroga aastas.

3. Tarnimise erikorrale aastas eraldatav summa, millele on osutatud II peatükis, ei tohi ületada 5,47 miljonit eurot aastas.

VI PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Abikava eelnõu

1. Kreeka esitab hiljemalt 31. oktoobriks 2006 komisjonile abikava eelnõu artikli 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahaeraldiste raames.

Abikava eelnõu osad on prognoositava tarnebilansi eelnõu, milles esitatakse tooted, nende kogused ja nende tarnimiseks ühendusest antava toetuse suurus, ning kohaliku tootmise abikava eelnõu.

2. Komisjon annab esitatud abikavale hinnangu ja otsustab selle heakskiitmise artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

3. Abikava algab 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 14

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras. Need hõlmavad eelkõige järgmist:

a)	tingimused, mille kohaselt Kreeka võib muuta toetatavate tarnete koguseid ja toetusmäärasid ning abimeetmeid või vahendite eraldamist kohaliku tootmise toetamiseks;

b)	sätted, millega kehtestatakse miinimumnõuded kontrolli ja halduskaristuste jaoks, mida Kreeka peab rakendama.

Artikkel 15

Komiteementetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 kohaselt asutatud otsetoetuste korralduskomitee (edaspidi “komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks on üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Siseriiklikud meetmed

Kreeka võtab käesoleva määruse täitmiseks vajalikud meetmed, eelkõige kontrolli ja halduskaristuste alal, ning teatab sellest komisjonile.

Artikkel 17

Teatised ja aruanded

1. Kreeka teatab komisjonile hiljemalt iga aasta 15. veebruariks assigneeringutest, mis ta temale eraldatud vahenditest kavatseb järgmisel aastal kulutada abikava rakendamiseks.

2. Kreeka esitab komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel aastal.

3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2011 ning seejärel iga viie aasta möödudes Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, lisades sellele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 2019/93 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 19

Üleminekumeetmed

Komisjon võib artikli 15 lõikes 2 osutatud korras võtta vajalikke üleminekumeetmeid, et tagada sujuv üleminek määrusega (EMÜ) nr 2019/93 ettenähtud meetmetelt käesoleva määrusega ettenähtud meetmetele.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b)	kõik muud VI lisas loetletud otsetoetused, mida makstakse põllumajandustootjatele võrdlusperioodil Prantsuse ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ja Egeuse mere saartel.”;

b)	lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: “2. Liikmesriigid maksavad lõikes 1 osutatud otsetoetusi artikli 64 lõike 2 kohaselt kehtestatud ülemmäärade piires ning IV jaotise 3., 6. ja 7. kuni 13. peatükis ettenähtud tingimustel.”

Artikli 71 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“2. Ilma et see piiraks artikli 70 lõike 2 kohaldamist, kohaldab asjaomane liikmesriik üleminekuajal iga VI lisas osutatud otsetoetust IV jaotise 3., 6. ja 7. kuni 13. peatükis ettenähtud tingimustel nende eelarveliste ülemmäärade piires, mis vastavad artiklis 41 osutatud siseriikliku ülemmäära piires nende otsetoetuste osale, mis on kindlaks määratud artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.”

3.	I ja VI lisas jäetakse välja Egeuse mere saari käsitlev rida.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. Artikleid 11, 13 ja 14 kohaldatakse siiski alates määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. september 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KORKEAOJA

(1) EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1156/2006 (ELT L 208, 29.7.2006, lk 3).

(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(4) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

(5) ELT L 227, 21.10.2005, lk 1.

(6) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 2019/93	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 3
Artikli 3 lõige 1	Artikli 4 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 4 lõige 2
Artikli 3 lõige 3	Artikli 4 lõige 3
Artikli 3 lõige 4	Artikli 5 lõige 1
Artikli 3 lõige 5	Artikli 5 lõige 2
Artikli 3a lõike 1 punkt a	—
Artikli 3a lõike 1 punkt b	Artikli 12 lõige 3
Artikli 3a lõike 1 punkt c	Artikli 4 lõige 3 ja artikli 14 punkt b
Artikli 3a lõike 1 punkt d	Artikkel 6
Artikli 3a lõige 2	Artikkel 6
Artikkel 5	Artikli 7 lõige 1
Artikkel 6	—
Artikkel 8	—
Artikkel 9	—
Artikkel 11	—
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikkel 13a	Artikkel 15
Artikkel 14	Artikli 12 lõige 1
Artikkel 14a	Artikkel 16
Artikli 15 lõige 1	Artikli 17 lõige 2
Artikli 15 lõige 2	Artikli 17 lõige 3
Artikkel 16	Artikkel 21

26.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 265/18

EÜ–TÜRGI TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE OTSUS nr 1/2006,

26. september 2006,

millega kehtestatakse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(2006/646/EÜ)

TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE,

võttes arvesse 12. septembri 1963. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelist assotsieerumislepingut,

võttes arvesse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta, (1) ja eriti selle artikli 3 lõiget 6, artikli 13 lõiget 3 ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tollikoostöö komitee kehtestab asjakohased meetmed, mida on vaja otsuse 1/95 artiklites 3, 13 ja 28 osutatud tolliliidusätete rakendamiseks. Selleks on komitee 28. märtsil 2001. aastal võtnud vastu otsuse nr 1/2001, millega muudetakse otsust nr 1/96, millega kehtestatakse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (2)

(2)

Otsuse nr 1/2001 sätted on vaja ühtlustada hiljutiste muudatustega komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) võttes eriti arvesse võimalust, et lükatakse tagasi osalise tollimaksudest vabastamise arvutus vastavalt välistöötlemise protseduurile, mis põhineb lisandväärtuse meetodil. Lisaks on vaja võimaldada liikmesriikide tollivõimudel välja anda “ühtseid lubasid” heakskiidetud eksportijatele ja näha ette kaupade liikumissertifikaatide A.TR Türgi-poolne aktsepteerimine selliste lubade põhjal.

(3)	Lisaks sellele on Euroopa Liidu laienemisest tulenevalt vaja lisada mitmesuguste kinnituste tekst ühenduse keeltes.

(4)

EÜ–Türgi tollikoostöö komitee 28. mai 1999. aasta otsus nr 1/1999, mis käsitleb korda, millega hõlbustatakse kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmist ning arvedeklaratsioonide täitmist Euroopa Liidu, Türgi ja teatavate Euroopa riikide vahelist sooduskaubandust reguleerivate sätete alusel, (4) on vastu võetud eesmärgiga lihtsustada sellise ühenduse- või Türgi-poolse päritolutõestamise küsimust seoses sooduskaubanduse kokkulepetega, mida mõlemad on sõlminud teatavate riikidega ja millega nähakse ette nendevaheline päritolu kumulatsiooni süsteem, mis põhineb ühesugustel päritolureeglitel ning keelul tagastada või peatada kõnealustelt kaupadelt makstavaid tollimakse. Kõnealuse otsusega on ette nähtud ühenduse ja Türgi eksportijate kasutatavad tarnija deklaratsioonid, millesse vastavalt kõnealustele reeglitele märgitakse tolliliidu muus osas asuvatelt tarnijatelt saadud kaupade ühenduse või Türgi päritolu, ning nendega seotud halduskoostöö meetodite kasutamine.

(5)

EÜ–Türgi tollikoostöö komitee 25. juuli 2000. aasta otsus 1/2000, mis käsitleb ühenduse või Türgiga sooduslepingu sõlminud teatavates riikides välja antud kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 ja arvedeklaratsioonide aktsepteerimist tõendina ühenduse või Türgi päritolu kohta, (5) on vastu võetud eesmärgiga tagada, et tolliliiduga hõlmatud kaupade suhtes saaks kohaldada otsusega nr 1/95 ette nähtud vaba ringluse sätteid ka siis, kui neid kaupu imporditakse tolliliidu ühte ossa koos päritolutõendiga, mille on välja andnud riik, millega nii ühendus kui ka Türgi on sõlminud sooduskaubanduse kokkulepped, millega nähakse ette nendevaheline päritolu kumulatsiooni süsteem, mis põhineb ühesugustel päritolureeglitel ning keelul tagastada või peatada kõnealustelt kaupadelt makstavaid tollimakse.

(6)

Otsused nr 1/1999 ja nr 1/2000 võeti vastu eesmärgiga hõlbustada ühenduse või Türgi ja teatavate riikide vahel sõlmitud tolliliidu ja sooduskaubanduse kokkulepete ühist rakendamist. On asjakohane lisada käesolevasse otsusesse praegu otsustega nr 1/1999 ja nr 1/2000 ette nähtud sätted koos kohandustega, mida on vaja nende kooskõlastamiseks acquis communautaire’iga, ning need otsused tühistada.

(7)

Pärast üleeuroopalise päritolu kumulatsiooni süsteemi laiendamist teistele Euroopa–Vahemere partnerluse osalisriikidele Barcelona deklaratsiooni alusel, mis võeti vastu 27. ja 28. novembril 1995 peetud Euroopa–Vahemere konverentsil, tuleks otsusesse lisada vajalikud viited päritolutõenditele EUR-MED.

(8)	Selleks et hõlbustada otsuse 1/95 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaldamist, on asjakohane asendada otsus nr 1/2001 uue otsusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesolevas otsuses on sätestatud EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 (edaspidi “põhiotsus”) rakenduseeskiri.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

kolmas riik – riik või territoorium, mis ei kuulu EÜ–Türgi tolliliidu tolliterritooriumisse;

tolliliidu osa – ühelt poolt ühenduse tolliterritoorium ja teiselt poolt Türgi tolliterritoorium;

riik – ühenduse liikmesriik või Türgi;

ühenduse tolliseadustik on nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (6) kehtestatud ühenduse tolliseadustik;

ühenduse tolliseadustiku rakendussätted on komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik.

II JAOTIS

TOLLILIIDU KAHE OSA VAHELISE KAUBAVAHETUSE SUHTES KOHALDATAVAD TOLLISÄTTED

1. PEATÜKK

Üldist

Artikkel 3

Tolliliidu kahe osa vahelise kaubavahetuse suhtes kehtivad vastavalt käesoleva otsusega ette nähtud tingimustele ühenduse tolliseadustik ja selle rakendussätted, mis on kohaldatavad ühenduse tolliterritooriumil, ning Türgi tolliseadustik ja selle rakendussätted, mis on kohaldatavad Türgi tolliterritooriumil, ilma et see piiraks põhiotsuses sisalduvate vaba ringluse sätete kohaldamist.

Artikkel 4

1. Põhiotsuse artikli 3 lõike 4 rakendamisel peetakse impordiformaalsusi eksportiva riigi poolt täidetuks, kui kõnealuste kaupade vaba ringluse võimaldamiseks vajalik dokument on valideeritud.

2. Lõikes 1 osutatud valideerimisega tekib tollivõlg impordilt. Samuti annab see aluse kohaldada põhiotsuse artiklis 12 kirjeldatud kaubanduspoliitika meetmeid, mis võivad olla nende kaupade suhtes kohaldatavad.

3. Lõikes 2 osutatud tollivõla tekkimise hetke peetakse hetkeks, mil toll on aktsepteerinud ekspordideklaratsiooni kõnealuste kaupade suhtes.

4. Võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle nimel deklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

5. Sellele tollivõlale vastavate tollimaksude summa määratakse kindlaks samadel tingimustel nagu sellise tollivõla korral, mis tuleneb samal kuupäeval kõnealuste kaupade vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimisest seestöötlemise tolliprotseduuri lõpetamiseks.

2. PEATÜKK

Sätted kaupade liikumisega seotud halduskoostöö kohta

Artikkel 5

Eksportija taotlusel annab Türgi või liikmesriigi toll välja dokumentaalse tõendi, mis kinnitab, et on täidetud vajalikud tingimused põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätete rakendamiseks, ilma et see piiraks artiklite 11 ja 17 kohaldamist.

Artikkel 6

1. Artiklis 5 viidatud dokumentaalne tõend on kaupade liikumissertifikaat A.TR. Selle vormi näidis on esitatud I lisas.

2. Kaupade liikumissertifikaati A.TR. tohib kasutada üksnes kaupade otsese transportimise korral tolliliidu kahe osa vahel. Selliseid kaupu, mis moodustavad ühe ja ühtse kaubasaadetise, võidakse siiski transportida ka läbi kolmandate riikide ning vajaduse korral ümber laadida või ajutiselt ladustada tingimusel, et need jäävad transiitriigis või ladustamisel tolli järelevalve alla ning nendega ei tehta muid toiminguid kui ainult mahalaadimine, ümberlaadimine või sellised toimingud, mida on vaja nende heas seisukorras hoidmiseks.

Kaupu võidakse tolliliidu kahe osa vahel transportida kolmandaid riike läbiva torujuhtme kaudu.

3. Tõendid selle kohta, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, esitatakse importiva riigi tollile järgmisel kujul:

a)	ühtne veodokument, mis hõlmab kolmanda riigi läbimise; või

kolmanda riigi tolli välja antud tunnistus:

i)	mis sisaldab toodete täpset kirjeldust;

ii)	millesse on märgitud toodete maha- ja ümberlaadimise kuupäevad ning, kui see on asjakohane, laeva nimi või muud kasutatud transpordivahendid; ja

iii)	mis tõendab tingimusi, mille alusel kõnealused tooted kolmandas riigis olid; või

c)	kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 7

1. Eksportiva riigi toll kinnitab liikumissertifikaadi A.TR. sellega hõlmatud kaupade eksportimise ajal. Sertifikaat tehakse eksportijale kättesaadavaks niipea, kui tegelik eksportimine on toimunud või tagatud.

2. Kaupade liikumissertifikaadi A.TR. tohib kinnitada ainult sel juhul, kui seda on võimalik kasutada dokumentaalse tõendina, mida nõutakse põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätete rakendamiseks.

3. Kaupade liikumissertifikaadi A.TR. väljaandmist taotlev eksportija peab olema valmis mis tahes ajal esitama liikumissertifikaati välja andva eksportiva riigi tolli nõudmisel kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad kõnealuste kaupade staatust ning seda, et muud põhiotsuse ja käesoleva otsuse nõuded on täidetud.

4. Sertifikaati välja andvad tollivõimud astuvad kõik vajalikud sammud, et kontrollida kõnealuste kaupade staatust ning seda, et muud põhiotsuse ja käesoleva otsuse nõuded on täidetud. Selleks on neil õigus nõuda igasuguseid tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamist ning teostada muud kontrolli, mida peetakse asjakohaseks. Sertifikaati välja andvad tollivõimud tagavad ka, et sertifikaadid on nõuetekohaselt täidetud. Eriti kontrollivad nad, kas toodete kirjelduse tarvis ette nähtud osa on täidetud selliselt, et välistada igasugune pettuse teel millegi lisamise võimalus.

Artikkel 8

1. Kaupade liikumissertifikaat A.TR. tuleb esitada importiva riigi tollile nelja kuu jooksul alates sellest, kui eksportiva riigi toll on selle välja andnud.

2. Kaupade liikumissertifikaate A.TR., mis on esitatud importiva riigi tollile pärast lõikes 1 määratud esitamise lõpptähtpäeva, võidakse aktsepteerida, kui need dokumendid on jäänud ettenähtud esitamise lõpptähtpäevaks esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3. Muudel hilinenud esitamise juhtudel aktsepteerib importiva riigi toll kaupade liikumissertifikaate A.TR., kui kõnealused kaubad on esitatud enne eespool mainitud lõpptähtpäeva.

Artikkel 9

1. Kaupade liikumissertifikaadid A.TR. koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või türgi keeles ja vastavalt eksportiva riigi siseriiklikele õigusnormidele. Kui sertifikaadid koostatakse türgi keeles, koostatakse need lisaks ka ühes ühenduse ametlikus keeles. Need tuleb trükkida või kirjutada käsitsi trükitähtedega, kasutades tinti.

2. Iga blanketi suurus on 210 × 297 mm. Kasutatav paber peab olema valge ja kirjutamiseks sobiva paksusega, ei tohi sisaldada puitmassi ega kaaluda vähem kui 25 g/m2. Paberile peab olema taustaks trükitud roheline giljošš, mis muudab igasuguse mehaaniliste või keemiliste vahenditega tekitatud võltsingu silmale nähtavaks.

Liikmesriigid ja Türgi võivad jätta endale õiguse trükkida neid blankette ise või lasta neid trükkida volitatud trükikodadel. Sel juhul sisaldab iga blankett viidet sellisele volitusele. Igal blanketil peab olema trükikoja nimi ja aadress või märk, mille abil on võimalik trükikoda kindlaks teha. Samuti on igal blanketil seerianumber, mille järgi seda saab identifitseerida.

3. Kaupade liikumissertifikaadid A.TR. tuleb täita vastavalt II lisas sisalduvale selgitavale märkusele ning asjakohastele lisaeeskirjadele, kui neid on tolliliidu raames ette nähtud.

Artikkel 10

1. Kaupade liikumissertifikaadid A.TR. esitatakse importiva riigi tollile vastavalt selle riigi sätestatud korrale. Toll võib seejuures nõuda sertifikaadi tõlkimist. Samuti võib toll nõuda, et impordideklaratsiooniga oleks kaasas importija avaldus selle kohta, et kõnealused kaubad vastavad vaba ringluse suhtes nõutavatele tingimustele.

2. Väikesed lahknevused kaupade liikumissertifikaatidele A.TR. märgitud avalduste ja tollile impordiformaalsuste läbimiseks esitatud dokumenti märgitud avalduste vahel ei muuda sertifikaate ipso facto õigustühiseks, kui tehakse nõuetekohaselt kindlaks, et sertifikaadid vastavad esitatud kaupadele.

3. Ilmsed vormistuslikud vead, nagu trükivead, kaupade liikumissertifikaatidel A.TR. ei tohiks tingida sertifikaatide tagasilükkamist, kui need vead ei tekita kahtlust sertifikaatidele märgitud avalduste õigsuses.

4. Kaupade liikumissertifikaadi A.TR. varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle sertifikaadi välja andnud tolliasutuselt duplikaadi koostamist nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. Sel viisil välja antud liikumissertifikaadi A.TR. duplikaat tuleb kinnitada lahtris 8 koos ühega järgmistest märgetest, millele lisatakse esmase sertifikaadi väljaandmise kuupäev ja järjekorranumber:

“ES	“DUPLICADO”
CS	“DUPLIKÁT”
DA	“DUPLIKAT”
DE	“DUPLIKAT”
ET	“DUPLIKAAT”
EL	“ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”
EN	“DUPLICATE”
FR	“DUPLICATA”
IT	“DUPLICATO”
LV	“DUBLIKĀTS”
LT	“DUBLIKATAS”
HU	“MÁSODLAT”
MT	“DUPLIKAT”
NL	“DUPLICAAT”
PL	“DUPLIKAT”
PT	“SEGUNDA VIA”
SL	“DVOJNIK”
SK	“DUPLIKÁT”
FI	“KAKSOISKAPPALE”
SV	“DUPLIKAT”
TR	“İKİNCİ NÜSHADİR”.”

Artikkel 11

1. Erandina artiklist 7 tohib kaupade liikumissertifikaate A.TR. välja anda lihtsustatud korras vastavalt järgmistele sätetele.

2. Eksportivas riigis võib toll lubada eksportijal (edaspidi “volitatud eksportija”), kes teeb sageli vedusid, mille suhtes võidakse välja anda kaupade liikumissertifikaate A.TR., ja kes pakub pädevatele asutustele kõiki kõnealuste kaupade staatuses veendumiseks vajalikke tagatisi, jätta eksportimise ajal eksportiva riigi tolliasutusele esitamata kaubad või taotlus nende kaupadega seotud liikumissertifikaadi A.TR. väljaandmiseks eesmärgiga saada liikumissertifikaat A.TR. artiklis 7 sätestatud tingimustel.

3. Toll keeldub lõikes 2 osutatud loa andmisest eksportijatele, kes ei paku kõiki vajalikuks peetavaid tagatisi. Pädevad asutused võivad loa igal ajal tagasi võtta. Nad on kohustatud seda tegema, kui volitatud eksportija ei vasta enam kõnealustele tingimustele või ei paku enam selliseid tagatisi.

4. Kõnealuses loas, mille toll välja annab, näidatakse ennekõike:

a)	sertifikaatide eelkinnitamise eest vastutav amet;

b)	viis, kuidas volitatud eksportija peab tõendama nende sertifikaatide kasutamist;

c)	lõike 5 punktis b osutatud juhtudel asutus, mis on pädev teostama järgnevat kontrolli, millele on osutatud artiklis 16.

5. Loas märgitakse pädevate ametiasutuste valikul, et tollikinnituse jaoks ette nähtud lahter tuleb kas:

a)	eelnevalt kinnitada eksportiva riigi pädeva tolliasutuse templiga ning selle ameti ametniku allkirjaga, mis võib olla faksiimile kujul; või

b)	kinnitada volitatud eksportija poolt eritempliga, mille on heaks kiitnud eksportiva riigi toll ja mis vastab III lisas antud näitele. Sellised templid võivad olla blankettidele eelnevalt valmis trükitud.

6. Lõike 5 punktis a osutatud juhtudel märgitakse kaupade liikumissertifikaadi A.TR. lahtrisse 8, mille pealkiri on “Märkused”, üks järgmistest fraasidest:

“ES	“Procedimiento simplificado”
CS	“Zjednodušený postup”
DA	“Forenklet fremgangsmåde”
DE	“Vereinfachtes Verfahren”
ET	“Lihtsustatud tolliprotseduur”
EL	“Απλουστευμένη διαδικασία”
EN	“Simplified procedure”
FR	“Procédure simplifiée”
IT	“Procedura semplificata”
LV	“Vienkāršota procedūra”
LT	“Supaprastinta procedūra”
HU	“Egyszerűsített eljárás”
MT	“Procedura simplifikata”
NL	“Vereenvoudigde regeling”
PL	“Procedura uproszczona”
PT	“Procedimento simplificado”
SL	“Poenostavljen postopek”
SK	“Zjednodušený postup”
FI	“Yksinkertaistettu menettely”
SV	“Förenklat förfarande”
TR	“Basitleştirilmiş prosedür”.”

7. Täidetud sertifikaat, millel on lõikes 6 piiritletud fraas ning millele on alla kirjutanud volitatud eksportija, on samaväärne dokumendiga, mis tõendab, et artikliga 5 ette nähtud tingimused on täidetud.

Artikkel 12

1. Eksportija, kes sageli ekspordib kaupu ühenduse muust liikmesriigist kui see, kus on tema elu- või asukoht, võib saada volitatud eksportija staatuse, mis hõlmab sellist eksporti.

Selleks peab ta esitama avalduse pädevatele tollivõimudele liikmesriigis, kus on nii tema elu- või asukoht kui ka dokumendid, mis tõendavad kõnealuste kaupade staatust ning põhiotsuse ja käesoleva otsuse muude nõuete täitmist.

2. Kui lõikes 1 osutatud tollivõimud on veendunud, et artiklis 11 sätestatud tingimused on täidetud, ning annavad välja loa, teatavad nad sellest asjaomaste liikmesriikide tollivõimudele.

3. Kui kontrolliaadressi ei ole kaupade liikumissertifikaadi A.TR. lahtrit 14 eelnevalt valmis trükitud, märgib eksportija liikumissertifikaadi lahtrisse 8 pealkirjaga “Märkused” viite loa välja andnud liikmesriigile, kellele Türgi toll saadab omapoolsed taotlused edaspidiseks kontrolliks vastavalt artiklile 16.

Artikkel 13

Kui kaubad antakse tolliliidu ühes osas tolliasutuse kontrolli alla, on võimalik asendada esmane kaupade liikumissertifikaat A.TR. ühe või mitme A.TR.-liikumissertifikaadiga, et saata kõik need kaubad või osa nendest muusse kohta tolliliidu tolliterritooriumi piires. Liikumissertifikaadi A.TR. asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted on antud.

Artikkel 14

1. Ühenduse liikmesriikide ja Türgi tollivõimud edastavad Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu teineteisele oma tolliasutustes liikumissertifikaatide A.TR. väljaandmiseks kasutatavate templite jäljendite näidised ning nende sertifikaatide kontrollimise eest vastutavate tollivõimude aadressid.

2. Selleks et tagada käesoleva otsuse nõuetekohane kohaldamine, annavad ühendus ja Türgi teineteisele pädevate tollivõimude kaudu abi kaupade liikumissertifikaatide A.TR. autentsuse ja nendes antud teabe õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 15

1. Olenemata artikli 7 lõikest 1 võidakse kaupade liikumissertifikaate A.TR. erandkorras välja anda pärast sellega seotud kaupade eksporti, kui:

a)	eksportimise ajal jäi liikumissertifikaat A.TR. välja andmata vigade või sunnitud tegevusetuse või eriliste asjaolude tõttu; või

b)	tollile tõestatakse ja toll veendub, et liikumissertifikaat A.TR. anti küll välja, kuid seda ei aktsepteeritud tehnilistel põhjustel.

2. Lõike 1 rakendamiseks peab eksportija oma taotluses näitama liikumissertifikaadiga A.TR. seotud toodete ekspordi koha ja kuupäeva ning avaldama oma taotluse põhjused.

3. Toll võib kaupade liikumissertifikaadi A.TR. tagantjärele välja anda ainult pärast veendumist, et eksportija taotluses antud teave on kooskõlas vastava toimikuga.

4. Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid A.TR. tuleb lahtris 8 kinnitada ühega järgmistest fraasidest:

“ES	“EXPEDIDO A POSTERIORI”
CS	“VYSTAVENO DODATEČNĚ”
DA	“UDSTEDT EFTERFØLGENDE”
DE	“NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”
ET	“TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD”
EL	“ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”
EN	“ISSUED RETROSPECTIVELY”
FR	“DÉLIVRÉ A POSTERIORI”
IT	“RILASCIATO A POSTERIORI”
LV	“IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI”
LT	“RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS”
HU	“KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL”
MT	“MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT”
NL	“AFGEGEVEN A POSTERIORI”
PL	“WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE”
PT	“EMITIDO A POSTERIORI”
SL	“IZDANO NAKNADNO”
SK	“VYDANÉ DODATOČNE”
FI	“ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”
SV	“UTFÄRDAT I EFTERHAND”
TR	“SONRADAN VERİLMİŞTİR”.”

Artikkel 16

1. Kaupade liikumissertifikaate A.TR. kontrollitakse edaspidi pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollil on põhjendatud kahtlusi sertifikaadi autentsuse, kõnealuste kaupade staatuse või põhiotsuse või käesoleva otsuse muude nõuete täitmise suhtes.

2. Lõike 1 sätete rakendamiseks tagastab importiva riigi toll eksportiva riigi tollile kõnealuse liikumissertifikaadi A.TR. koos kaubaarvega, kui see on esitatud, või nende dokumentide koopiad, vajaduse korral näidates päringu põhjused. Kontrollitaotlusele lisaks edastatakse kogu dokumentatsioon ja saadud teave, mis osutab sellele, et liikumissertifikaadil A.TR. esitatud teave ei pruugi olla õige.

3. Kontrolli teostab eksportiva riigi toll. Selleks on tollil õigus nõuda igasuguseid tõendeid ning kontrollida eksportija raamatupidamist ning teostada muud kontrolli, mida peetakse asjakohaseks.

4. Kui importiva riigi toll otsustab kontrolli tulemusi oodates peatada põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätetest tuleneva käsitluse kaupade suhtes, antakse importijale võimalus kaupade vabastamiseks kooskõlas vajalikuks peetavate ettevaatusabinõudega.

5. Kontrolli taotlevatele tollivõimudele teatatakse selle kontrolli tulemused niipea kui võimalik. Nendes tuleb selgesti näidata, kas kõnealused dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid kaupu saab käsitleda kui tolliliidus vabas ringluses olevaid ning kas põhiotsuse ja käesoleva otsuse muud nõuded on täidetud.

6. Põhjendatud kahtluse korral, kui kümne kuu jooksul alates kontrollitaotluse kuupäevast ei ole saadud vastust või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet kõnealuse dokumendi autentsuse või kaupade tegeliku staatuse kindlakstegemiseks, keeldub taotluse esitanud toll käsitlusest, mis tuleneb põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätetest, välja arvatud erandolukorras.

Artikkel 17

1. Erandina artiklist 5 kohaldatakse põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätteid ka tolliliidu ühest osast imporditud kaupade suhtes, kui nendega on kaasas tõendid Türgi või ühenduse päritolu kohta, mis on kindlaks tehtud sellises riigis, riikide rühmas või sellisel territooriumil vastavalt sooduskaubanduse kokkulepetele, mille nii ühendus kui ka Türgi on selle riigi, riikide rühma või territooriumiga sõlminud ja mis näevad ette päritolu kumulatsiooni süsteemi, millega kaasneb ühesuguste päritolureeglite kohaldamine ning tollimaksude peatamise või tollimaksudest vabastamise keeld.

2. Lõikes 1 osutatud tõendite suhtes kehtivad halduskoostöökokkulepped, mis sisalduvad asjakohaste sooduskaubanduse kokkulepetega ette nähtud päritolureeglites.

Artikkel 18

Kui artikliga 16 ette nähtud kontrollimenetlusega seoses tekib vaidlusi, mida ei ole võimalik lahendada kontrolli taotlevate ja selle kontrolli teostamise eest vastutavate tollivõimude vahel või nad tõstatavad käesoleva otsuse tõlgendamisega seotud küsimuse, suunatakse nad tollikoostöö komiteesse.

Igal juhul tuleb vaidlused importija ja importiva riigi tolli vahel lahendada kõnealuse riigi õigusaktide alusel.

Artikkel 19

Igaühele, kes koostab või laseb koostada dokumendi, mis sisaldab ebaõiget teavet põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätetest tuleneva käsitluse võimaldamiseks, määratakse karistus.

3. PEATÜKK

Sätted reisijate toodud kaupade kohta

Artikkel 20

Reisijate poolt tolliliidu ühest osast tolliliidu teise osasse toodud kaupade suhtes, kui need ei ole ette nähtud kaubanduslikeks eesmärkideks, kehtivad põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätted, ilma et nende kohta nõutaks 2. peatükiga ette nähtud sertifikaati, kui need kaubad deklareeritakse vaba ringluse tingimustele vastavatena ja deklaratsiooni täpsuse suhtes ei ole kahtlust.

4. PEATÜKK

Postisaadetised

Artikkel 21

Postisaadetiste (sealhulgas postipakkide) suhtes kehtivad põhiotsusega ette nähtud vaba ringluse sätted, ilma et nende kohta nõutaks 2. peatükiga ette nähtud sertifikaati, kui pakendil ega sellega kaasas olevates dokumentidest ei ole viidet, et seal sisalduvad kaubad ei vasta põhiotsuses sätestatud tingimustele. Selline viide koosneb kollasest märgisest, mille näide on antud IV lisas ja mille paigaldavad kõikidel sellistel juhtudel eksportiva riigi pädevad asutused.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUSES KOLMANDATE RIIKIDEGA KOHALDATAVAD TOLLISÄTTED

1. PEATÜKK

Kaupade tolliväärtusega seotud sätted

Artikkel 22

Tolliväärtuse määramisel ei võeta arvesse transpordi- ja kindlustuskulusid ning laadimis- ja käitluskulusid, mis on seotud kolmandate riikide kaupade transpordiga pärast nende kaupade toomist tolliliidu territooriumile, kui need näidatakse eraldi sellest hinnast, mis on tegelikult makstud või tuleb maksta kõnealuste kaupade eest.

2. PEATÜKK

Välistöötlemine

Artikkel 23

Käesolevas peatükis kasutatud mõiste kolmnurkliikumine tähendab süsteemi, mille kohaselt kompensatsioonitooted lubatakse pärast välistöötlemist vabasse ringlusse osalise või täieliku imporditollimaksudest vabastamisega selles tolliliidu osas, mis ei ole see tolliliidu osa, kust kaup on ajutiselt eksporditud.

Artikkel 24

Kui kompensatsiooni- või asendustooteid lubatakse kolmnurkliikumise süsteemi alusel vabasse ringlusse, kasutatakse kolmnurkliikumises ajutiselt eksporditud kaupade kohta teabe edastamiseks teabelehte INF 2, et saada kompensatsiooni- või asendustoodetele osalist või täielikku maksuvabastust.

Artikkel 25

1. Teabeleht INF 2 koostatakse protseduurile suunatud kaubakoguse kohta ühe originaaleksemplari ja ühe koopiana blankettidel, mis vastavad ühenduse tolliseadustiku rakendussätete 71. lisas sätestatud näidisele, kui see on välja antud ühenduses, ja nimetatud lisa kohaselt Türgi tollieeskirjades mutatis mutandis sätestatud näidisele, kui see on välja antud Türgis. Blanketid täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles või türgi keeles. Protseduurile suunav asutus kinnitab teabelehe INF 2 originaaleksemplari ja koopia. Kõnealune asutus jätab koopia endale ning tagastab originaaleksemplari deklarandile.

2. Protseduurile suunav asutus, millelt on palutud teabelehe INF 2 kinnitamist, näitab lahtris 16 ajutiselt eksporditud kauba tuvastamiseks kasutatud vahendid.

3. Kaubaproovide võtmise või illustratsioonide või tehniliste kirjelduste kasutamise korral kinnitab lõikes 1 osutatud asutus need proovid, illustratsioonid või tehnilised kirjeldused, kandes oma tollitõkendi võltsimiskindlalt nendele toodetele, kui toodete laad seda võimaldab, või pakendile.

Proovidele, illustratsioonidele ja tehnilistele kirjeldustele kinnitatakse kõnealuse asutuse tõkendit kandev märgis ja ekspordideklaratsiooni viiteandmed selliselt, et hoida ära võimalikku asendamist.

Vastavalt käesolevale lõikele kinnitatud ja tõkendiga varustatud proovid, illustratsioonid ja tehnilised kirjeldused tagastatakse eksportijale, kes esitab need kompensatsiooni- või asendustoodete reimportimisel koos puutumata tõkendiga.

4. Kui on tarvis analüüsi ja selle tulemused ei selgu enne, kui tolliasutus on kinnitanud teabelehe INF 2, antakse analüüsi tulemust sisaldav dokument eksportijale pitseeritud võltsimiskindlas ümbrikus.

Artikkel 26

1. Väljumistolliasutus tõendab originaaleksemplaril, et kaubad on tolliterritooriumilt välja viidud, ning tagastab selle isikule, kes selle esitas.

2. Kompensatsiooni- või asendustoodete importija esitab protseduuri lõpetavale asutusele teabelehe INF 2 originaaleksemplari ning vajaduse korral tuvastamisvahendid.

Artikkel 27

1. Kui teabelehte INF 2 välja andev tolliasutus peab vajalikuks täiendavat teavet lisaks teabelehel näidatule, kannab ta teabelehele need andmed. Kui selleks ei ole piisavalt ruumi, kasutatakse lisalehte. See mainitakse ära originaaleksemplaris.

2. Teabelehe INF 2 kinnitanud tolliametilt võidakse paluda, et ta vormistusjärgselt kontrolliks teabelehe autentsust ja seal sisalduvate andmete täpsust.

3. Järjestikuste kaubasaadetiste korral võidakse koostada nõutav arv teabelehti INF 2 kokkulepete alusel sisse toodud kaupade või toodete kohta. Samuti võidakse algne teabeleht asendada uutega või ainult ühe teabelehe kasutamise korral võib see tolliasutus, kelle jaoks teabeleht on kinnitatud, märkida originaaleksemplaril kõnealuste kaupade või toodete koguse. Kui selleks ei ole piisavalt ruumi, kasutatakse lisalehte, mis mainitakse ära originaaleksemplaris.

4. Suurt arvu toiminguid hõlmavate kolmnurkliikumise voogude puhul võib toll lubada kasutada koondteabelehti INF 2, mis hõlmavad teataval ajavahemikul imporditud/eksporditud kaupade koguväärtuse.

5. Erandjuhul võidakse teabeleht INF 2 tagantjärele välja anda, kuid mitte pärast nõutava dokumentide säilitamise tähtaja möödumist.

Artikkel 28

Teabelehe INF 2 varguse, kadumise või hävimise korral võib ettevõtja taotleda selle kinnitanud tolliasutuselt duplikaadi väljaandmist. Kõnealune asutus täidab selle taotluse, kui on võimalik tõestada, et ajutiselt eksporditud kaupu, mille kohta duplikaati taotletakse, ei ole veel reimporditud.

Sel viisil välja antud teabelehe originaaleksemplarile ja koopiatele tuleb teha üks järgmistest märgetest:

“ES	“DUPLICADO”
CS	“DUPLIKÁT”
DA	“DUPLIKAT”
DE	“DUPLIKAT”
ET	“DUPLIKAAT”
EL	“ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”
EN	“DUPLICATE”
FR	“DUPLICATA”
IT	“DUPLICATO”
LV	“DUBLIKĀTS”
LT	“DUBLIKATAS”
HU	“MÁSODLAT”
MT	“DUPLIKAT”
NL	“DUPLICAAT”
PL	“DUPLIKAT”
PT	“SEGUNDA VIA”
SL	“DVOJNIK”
SK	“DUPLIKÁT”
FI	“KAKSOISKAPPALE”
SV	“DUPLIKAT”
TR	“İKİNCİ NÜSHADİR”.”

Artikkel 29

Taotluse korral võimaldatakse vabasse ringlusse lastavatele kompensatsioonitoodetele osaline vabastus imporditollimaksudest, võttes tollimaksu väärtuse aluseks töötluskulud.

Toll lükkab selle sätte alusel imporditollimaksudest osalise vabastuse saamiseks esitatud arvutuse tagasi, kui enne kompensatsioonitoodete vabasse ringlusse laskmist tehakse kindlaks, et ajutiselt eksporditud kaupade, mis ei ole pärit ühestki tolliliidu osast ühenduse tolliseadustiku II jaotise 2. peatüki 1. jao tähenduses ning Türgi tolliseadustiku II jaotise 2. peatüki 1. jao tähenduses, tollimaksu nullmääraga vabasse ringlusse laskmise ainus eesmärk oli saada kasu osalisest maksuvabastusest selle sätte alusel.

Ühenduse tolliseadustikus ja Türgi tolliseadustikus sätestatud kaupade tolliväärtuse reegleid kohaldatakse mutatis mutandis töötlemiskulude suhtes, mille puhul ei võeta arvesse ajutiselt eksporditud kaupu.

3. PEATÜKK

Tagasitoodav kaup

Artikkel 30

1. Asjaomase isiku taotlusel vabastatakse imporditollimaksudest kaubad, mis pärast eksportimist ühest tolliliidu osast tuuakse tagasi teise tolliliidu ossa ning lastakse kolme aasta jooksul vabasse ringlusse.

Erandlike asjaolude arvestamiseks võidakse lubada kõnealuse kolmeaastase tähtaja ületamist.

2. Kui tagasitoodavad kaubad on enne nende eksportimist tolliliidu ühe osa tolliterritooriumilt lastud vabasse ringlusse vähendatud imporditollimaksu määraga või tollimaksu nullmääraga seoses nende kasutamisega teatavaks otstarbeks, antakse lõike 1 alusel vabastus tollimaksust üksnes siis, kui need reimporditakse samaks otstarbeks.

Kui otstarve, milleks kõnealuseid kaupu imporditakse, ei ole enam sama, vähendatakse nendelt kaupadelt nõutavaid imporditollimakse sellise summa võrra, millega need kaubad maksustati nende esmasel laskmisel vabasse ringlusse. Kui viimati osutatud summa ületab selle summa, millega maksustatakse tagasitoodavate kaupade laskmine vabasse ringlusse, siis tagasimakseid ei tehta.

3. Lõikega 1 ette nähtud vabastust imporditollimaksudest ei anta, kui kaubad on eksporditud tolliliidu ühe osa tolliterritooriumilt vastavalt välistöötlemise protseduurile, välja arvatud juhul, kui need kaubad jäävad samasse seisukorda kui see, milles need eksporditi.

Artikkel 31

Artikliga 30 ette nähtud vabastus imporditollimaksudest võimaldatakse üksnes siis, kui kaubad reimporditakse samas seisukorras kui see, milles need eksporditi.

Artikkel 32

Artikleid 30 ja 31 kohaldatakse mutatis mutandis kompensatsioonitoodete suhtes, mida algselt eksporditakse või reeksporditakse pärast seestöötlemise protseduuri.

Seaduse kohaselt võlgnetava imporditollimaksu summa määratakse kindlaks vastavalt reeglitele, mida kohaldatakse seestöötlemise protseduuri alusel, käsitledes kompensatsioonitoodete reeksportimise kuupäeva vabasse ringlusse laskmise kuupäevana.

Artikkel 33

Tagasitoodavad kaubad on imporditollimaksudest vabastatud isegi siis, kui need esindavad kõigest üht võrdelist osa kaupadest, mis teisest tolliliidu osast enne eksporditi.

Sama kehtib siis, kui kaubad koosnevad teisest tolliliidu osast eelnevalt eksporditud masinate, instrumentide, seadmete või muude toodete osadest või tarvikutest.

Artikkel 34

1. Erandina artiklist 31 on imporditollimaksudest vabastatud tagasitoodavad kaubad ühes järgmistest olukordadest:

a)	kaubad, mida pärast nende eksportimist teisest tolliliidu osast ei ole töödeldud muul kui sellisel viisil, mida on vaja nende hea seisukorra säilitamiseks, või mida on käideldud üksnes nende välimust muutes;

kaubad, mida pärast nende eksportimist tolliliidu teisest osast on töödeldud muul kui sellisel viisil, mida on vaja nende hea seisukorra säilitamiseks, või käideldud muul viisil kui nende välimust muutes, kuid mis on osutunud defektseks või sobimatuks nende ettenähtud kasutusega, tingimusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

—	neid kaupu on töödeldud või käideldud selliselt üksnes eesmärgiga need parandada või taastada nende hea seisukord,

—	nende sobimatus ettenähtud kasutuseks ilmnes alles pärast sellise töötlemise või käitlemise algust.

2. Kui tagasitoodud kaupu on töödeldud või käideldud lõike 1 punktis b lubatud viisil ning selline töötlus oleks muutnud need kaubad imporditollidega maksustatavaks, kui need oleksid tulnud välistöötlemise tolliprotseduuri alusel, kohaldatakse reegleid, mis kehtivad tollimaksude nõudmiseks kõnealuse protseduuri alusel.

Kui kaupadega on sooritatud toiming, mis koosnes nende parandamisest või hea seisukorra taastamisest, mis osutus vajalikuks väljaspool tolliliidu mõlemat osa tekkinud ettenägematu olukorra tõttu, ning toll selles veendub, vabastatakse need kaubad siiski imporditollimaksudest, kui tagasitoodavate kaupade väärtus ei ole sellise toimingu tulemusel suurem kui nende väärtus tolliliidu teise osa tolliterritooriumilt eksportimise ajal.

3. Lõike 2 teises lõigus on kasutatud järgmisi mõisteid:

parandamine või hea seisukorra taastamine, mis osutus vajalikuks – toiming parandamaks töödefekte või olulisi kahjustusi, mis tekkisid kaupadele sel ajal, kui need olid väljaspool mõlemat tolliliidu osa, kusjuures ilma sellise toiminguta ei saaks kõnealuseid kaupu nende ettenähtud otstarbeks enam normaalselt kasutada;

b)	tagasitoodavate kaupade väärtust tehtud toimingu tulemusel ei käsitleta suuremana kui nende väärtust sel ajal, kui need eksporditi teisest tolliliidu osast, kui kõnealuse toimingu käigus piirduti rangelt sellega, mida oli vaja, et võimaldada jätkata nende kaupade kasutamist samamoodi nagu sel ajal.

Kui kaupade parandamiseks või hea seisukorra taastamiseks on vaja kasutada varuosi, piirdutakse nende varuosadega, mida on rangelt vaja, et võimaldada nende kaupade kasutamist samamoodi nagu eksportimise ajal.

Artikkel 35

Tolli ekspordiformaalsuste täitmisel annab toll asjaomase isiku taotlusel välja dokumendi teabega, mida on vaja kõnealuste kaupade tuvastamiseks nende tagasitoomisel tolliliidu ühe osa tolliterritooriumile.

Artikkel 36

1. Tagasitoodavate kaupadena aktsepteeritakse järgmisi kaupu:

—

kaubad, mille suhtes lisaks vabasse ringlusse laskmise deklaratsioonile esitatakse järgmised dokumendid:

a)	tolli poolt eksportijale tagastatud ekspordideklaratsiooni koopia või selle dokumendi koopia, mille sama toll on tõestanud; või

b)	artikliga 37 ette nähtud teabeleht.

Punktides a ja b viidatud dokumente ei nõuta, kui reimportimistolliasutuses tolli käsutuses olevad või asjaomaselt isikult saadud ja tolli poolt tuvastatavad tõendid näitavad, et kõnealused vaba ringluse jaoks deklareeritavad kaubad on esmaselt eksporditud teisest tolliliidu osast ning need vastasid sel ajal tagasitoodavate kaupade suhtes nõutavatele tingimustele;

—	teises tolliliidu osas välja antud ATA-märkmikuga hõlmatud kaubad. Neid kaupu võib tagasitoodavate kaupadena aktsepteerida artiklis 30 sätestatud piires, isegi kui ATA-märmiku kehtivusaeg on lõppenud.

Igal juhul tuleb teostada järgmised formaalsused:

—	reimpordilehel lahtrites A–G esitatud teabe kontroll;

—	reimpordilehe kontrollkontsu ja lahtri H täitmine;

—	reimpordilehe säilitamine.

2. Lõike 1 esimest taanet ei kohaldata pakkematerjalide, transpordivahendite ega teatavate kaupade rahvusvahelise liikumise suhtes, mida võetakse vastu tolli erikokkulepete alusel, kui autonoomsetest või konventsionaalsetest sätetest tuleneb, et sellistes olukordades ei nõuta tollidokumente.

Samuti ei kohaldata seda juhtudel, kui on lubatud suuline või muu teoga väljendatav kaupade deklareerimine vabasse ringlusse laskmiseks.

3. Toll võib reimportimistolliasutuses paluda asjaomasel isikul esitada lisatõendeid, eriti tagasitoodavate kaupade tuvastamiseks, kui toll seda vajalikuks peab.

Artikkel 37

Teabeleht INF 3 koostatakse ühe originaaleksemplari ja kahe koopiana blankettidel, mis vastavad ühenduse tolliseadustiku rakendussätete 110. lisas sätestatud näidisele, kui see on välja antud ühenduses, ja nimetatud lisa kohaselt Türgi tollieeskirjades mutatis mutandis sätestatud näidisele, kui see on välja antud Türgis. Blanketid täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles või türgi keeles.

Artikkel 38

1. Teabelehe INF 3 annab toll välja eksportija taotlusel eksportimistolliasutuses kõnealuste kaupade tolliformaalsuste täitmise ajal, kui eksportija deklareerib, et on tõenäoline, et need kaubad tuuakse tagasi tolliliidu teises osas asuva tolliasutuse kaudu.

2. Samuti võib toll teabelehe INF 3 välja anda eksportija taotlusel eksportimistolliasutuses pärast kõnealuste kaupade tolliformaalsuste täitmist, kui tollil on võimalik enda käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks teha, et eksportija taotluses olevad andmed vastavad eksporditavatele kaupadele.

Artikkel 39

1. Teabeleht INF 3 sisaldab kõiki andmeid, mida toll nõuab eksporditud kauba tuvastamiseks.

2. Kui eksporditavad kaubad tuuakse eeldatavasti tagasi tolliliidu teise osasse või tolliliidu mõlemasse osasse muude tolliasutuste kui eksportimistolliasutuse kaudu, võib eksportija paluda välja anda mitu teabelehte INF 3, mis hõlmavad eksporditavate kaupade kogu hulga.

Samamoodi võib eksportija paluda teabelehe INF 3 välja andnud tolliasutusel asendada see mitme teabelehega INF 3, mis hõlmavad algselt välja antud teabelehega INF 3 hõlmatud kaupade kogu hulga.

Eksportija võib samuti paluda, et teabeleht INF antaks välja ainult eksporditavate kaupade teatava osa jaoks.

Artikkel 40

Teabelehe INF 3 originaaleksemplar ja üks koopia tagastatakse eksportijale, et ta saaks need esitada reimportimistolliasutuses. Teine koopia jäetakse selle välja andnud tolliasutuse ametitoimikutesse.

Artikkel 41

Reimportimistolliasutus märgib teabelehe INF 3 originaaleksemplarile ja koopiale imporditollimaksudest vabastatud tagasitoodud kaupade koguse, jätab originaaleksemplari endale ning saadab koopia, millele on märgitud viitenumber ja vabasse ringlusse laskmise deklaratsiooni kuupäev, selle teabelehe välja andnud tolliasutusele.

Kõnealune tolliasutus võrdleb seda koopiat nende valduses oleva koopiaga ning säilitab selle oma ametitoimikutes.

Artikkel 42

Teabelehe INF 3 varguse, kadumise või hävimise korral võib asjaomane isik taotleda selle välja andnud tolliasutuselt duplikaadi väljaandmist. Kõnealune asutus täidab selle taotluse, kui asjaolud seda õigustavad. Selliselt välja antud duplikaadil peab olema üks järgmistest märgetest:

“ES	“DUPLICADO”
CS	“DUPLIKÁT”
DA	“DUPLIKAT”
DE	“DUPLIKAT”
ET	“DUPLIKAAT”
EL	“ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”
EN	“DUPLICATE”
FR	“DUPLICATA”
IT	“DUPLICATO”
LV	“DUBLIKĀTS”
LT	“DUBLIKATAS”
HU	“MÁSODLAT”
MT	“DUPLIKAT”
NL	“DUPLICAAT”
PL	“DUPLIKAT”
PT	“SEGUNDA VIA”
SL	“DVOJNIK”
SK	“DUPLIKÁT”
FI	“KAKSOISKAPPALE”
SV	“DUPLIKAT”
TR	“İKİNCİ NÜSHADİR”.”

Tolliasutus teeb tema valduses olevale teabelehe INF 3 koopiale märke duplikaadi väljaandmise kohta.

Artikkel 43

1. Reimportimistolliasutuse tollivõimude palvel edastavad eksportimistolliasutuse tollivõimud neile kogu nende käsutuses oleva teabe, et võimaldada kindlaks teha, kas kaubad vastavad tingimustele, mida on vaja käesoleva peatüki sätete kasutamiseks.

2. Teabelehte INF 3 võidakse kasutada lõikes 1 osutatud teabe palumiseks ja edastamiseks.

4. PEATÜKK

Sooduspäritolu tõestamine tolliliidu osades

Artikkel 44

Käesoleva peatükiga on ette nähtud reeglid hõlbustamaks:

kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 või EUR-MED väljaandmist ja arvedeklaratsioonide või arvedeklaratsioonide EUR-MED koostamist, tuginedes sooduskaubanduse kokkulepetele, mille nii ühendus kui ka Türgi on sõlminud riikide, riikide rühmade või territooriumidega ning mis näevad ette päritolu kumulatsiooni süsteemi, millega kaasneb ühesuguste päritolureeglite kohaldamine ning tollimaksude peatamise või tollimaksudest vabastamise keeld;

b)	ühenduse liikmesriikide ja Türgi tollivõimude selleotstarbelist halduskoostööd.

Artikkel 45

1. Artikli 44 punkti a rakendamiseks esitavad tolliliidus vabas ringluses olevate ja tolliliidu kahe osa vahel transporditavate kaupade tarnijad deklaratsiooni (edaspidi “tarnija deklaratsioon”), mis käsitleb tarnitavate kaupade päritolustaatust seoses kõnealustes sooduskaubanduse kokkulepetes ette nähtud päritolureeglitega.

2. Eksportijad kasutavad tarnija deklaratsioone tõendina, eriti kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 või EUR-MED taotlemisel või alusena arvedeklaratsioonide või arvedeklaratsioonide EUR-MED koostamisel.

Artikkel 46

Tarnija esitab iga kaubasaadetise kohta eraldi deklaratsiooni, välja arvatud artikliga 47 ette nähtud juhtudel.

Tarnija hõlmab kõnealuse deklaratsiooni selle saadetisega seotud kaubaarvesse või saatelehte või muusse äridokumenti, mis kirjeldab kõnealuseid kaupu üksikasjalikkusega, millest piisab nende tuvastamiseks.

Tarnija võib deklaratsiooni esitada igal ajal, ka pärast kaupade kohaletoimetamist.

Artikkel 47

1. Kui tarnija varustab teatavat klienti korrapäraselt kaupadega, mille päritolustaatus jääb märkimisväärse aja jooksul eeldatavasti samaks, võib ta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni, mis hõlmab nende kaupade edaspidise veo (edaspidi “pikaajaline tarnija deklaratsioon”). Pikaajaline tarnija deklaratsioon võidakse välja anda tähtajaks, mille pikkus on kuni üks aasta alates deklaratsiooni väljaandmise kuupäevast.

2. Pikaajaline tarnija deklaratsioon võidakse tagantjärele välja anda. Sel juhul ei tohi selle kehtivusaeg ületada ühte aastat alates selle kehtivuse alguse kuupäevast.

3. Kui pikaajaline tarnija deklaratsioon enam tarnitavate kaupade suhtes ei kehti, teatab tarnija sellest ostjale viivitamata.

Artikkel 48

1. Tarnija deklaratsioon antakse välja V lisaga ette nähtud vormis või pikaajalise tarnija deklaratsiooni korral VI lisaga ette nähtud vormis.

2. Tarnija deklaratsioonil peab olema tarnija omakäeline originaalallkiri ning deklaratsioon võidakse koostada enne valmis trükitud blanketile. Kui arve ja tarnija deklaratsioon koostatakse arvuti abil, ei ole tarnija deklaratsioonile vaja omakäeliselt alla kirjutada tingimusel, et tarnija võtab kliendi ees kirjalikult kohustuse täielikult vastutada iga tarnija deklaratsiooni eest, mis viitab tarnija isikule selliselt, nagu ta oleks sellele omakäeliselt alla kirjutanud.

Artikkel 49

1. Artikli 44 punkti b rakendamiseks annavad ühenduse liikmesriikide ja Türgi toll teineteisele abi tarnija deklaratsioonides esitatud teabe täpsuse kontrollimisel.

2. Tarnija deklaratsiooni täpsuse või autentsuse kontrollimiseks võib selle riigi toll, kus päritolustaatuse tõend välja antakse või koostatakse, nõuda, et eksportija hangiks tarnijalt teabesertifikaadi INF 4. Teabesertifikaat INF-4 koostatakse vormil, mis vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1207/2001 (7) V lisas sätestatud näidisele, kui see on välja antud ühenduses, ja nimetatud lisa kohaselt Türgi tollieeskirjades mutatis mutandis sätestatud näidisele, kui see on välja antud Türgis. See vorm täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles või türgi keeles. Teavet andma kohustatud või teavet nõutava riigi toll võib nõuda, et esitataks kõnealustes dokumentides sisalduva teabe tõlge selle riigi ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse.

3. Teabesertifikaadi INF 4 annavad välja tarnija elu- või asukohariigi tollivõimud. Nendel tollivõimudel on õigus nõuda igasuguseid tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamist ning teostada muud kontrolli, mida peetakse asjakohaseks.

4. Tarnija elu- või asukohariigi tollivõimud annavad teabesertifikaadi INF 4 välja kolme kuu jooksul alates tarnijate esitatud sellekohase taotluse saamisest, märkides ära, kas tarnija esitatud deklaratsioon oli õige või mitte.

5. Koostatud sertifikaat antakse tarnijale, et selle saaks edastada eksportijale edasiandmiseks selle riigi tollile, kus päritolustaatuse tõend välja antakse või koostatakse.

Artikkel 50

1. Tarnija deklaratsiooni koostav tarnija säilitab selle deklaratsiooni õigsust kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid vähemalt kolm aastat.

2. Tollivõimud, kellele on esitatud taotlus teabesertifikaadi INF 4 väljaandmiseks, säilitab seda taotlust vähemalt kolm aastat.

Artikkel 51

1. Kui eksportija ei suuda esitada teabesertifikaati INF 4 nelja kuu jooksul alates selle riigi tolli nõudmisest, kus päritolustaatuse tõend välja antakse või koostatakse, võib selle riigi toll esitada päringu otse tarnija elu- või asukohariigi tollivõimudele, et saada kinnitust kõnealuste toodete päritolustaatuse kohta seoses asjakohastes sooduskaubanduse kokkulepetes ette nähtud päritolureeglitega.

2. Lõike 1 kohaldamise korral saadavad kontrollimist taotlevad tollivõimud tarnija elu- või asukohariigi tollivõimudele kogu enda käsutuses oleva teabe ning teatavad neile oma päringu vormilised või sisulised põhjused.

Päringule lisaks esitavad nad kogu saadud dokumentatsiooni või teabe, mis viitab tarnija deklaratsiooni võimalikule ebatäpsusele.

3. Kontrollimise käigus võivad tarnija elu- või asukohariigi tollivõimud nõuda igasuguseid tõendeid ja kontrollida tootja raamatupidamist ning teostada muud kontrolli, mida peetakse asjakohaseks.

4. Kontrollimist palunud tollivõimudele teatatakse kontrolli tulemused teabesertifikaadi INF 4 abil niipea kui võimalik.

5. Kui kontrollitaotlusele ei ole saabunud vastust viie kuu jooksul alates selle esitamise kuupäevast või kui vastuses pole piisavalt teavet kõnealuste toodete tegeliku päritolu tõestamiseks, tunnistab selle riigi toll, kus päritolustaatuse tõend välja antakse või koostatakse, need tõendid kõnealuste dokumentide põhjal kehtetuks.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Otsused nr 1/1999, nr 1/2000 ja nr 1/2001 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid nende kehtetuks tunnistatud otsuste sätetele käsitletakse viidetena käesoleva otsuse vastavatele sätetele. Enne käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva välja antud tarnija deklaratsioonid, sealhulgas pikaajalised tarnija deklaratsioonid jäävad kehtima.

Otsusega nr 1/1999 ette nähtud vormis tarnija deklaratsioone võidakse edasi koostada kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui eksportija kasutab neid liikumissertifikaatide EUR-MED väljaandmise taotlusele lisatud tõendina või arvedeklaratsiooni EUR-MED koostamise alusena.

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Ankara, 26. september 2006

Tollikoostöö komitee nimel

eesistuja

P. FAUCHERAND

(1) EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1.

(2) EÜT L 98, 7.4.2001, lk 31. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 1/2003 (ELT L 28, 4.2.2003, lk 51).

(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, 9.3.2006, lk 35).

(4) EÜT L 204, 4.8.1999, lk 43.

(5) EÜT L 211, 22.8.2000, lk 16.

(6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(7) Nõukogu 11. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1207/2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise, kaubaarve deklaratsioonide ja vormide EUR.2 koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3351/83 (EÜT L 165, 21.6.2001, lk 1. Parandatud V lisa on avaldatud EÜTs L 170, 29.6.2002, lk 88).

I LISA

II LISA

SELGITAVAD MÄRKUSED KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI KOHTA

I. Kaupade liikumissertifikaadi täitmise reeglid

1.	Kaupade liikumissertifikaat A.TR. tuleb koostada vastavalt artikli 9 lõikele 1.

Kaupade liikumissertifikaat A.TR. ei tohi sisaldada ühtegi kustutust ega lisatud parandust. Kõik muudatused tuleb teha selliselt, et ebaõiged andmed kriipsutatakse läbi ning lisatakse vajalikud parandused. Iga sellise muudatuse juures peavad olema sertifikaadi täitnud isiku nimetähed ning tolli kinnitus.

Toodete kirjeldus tuleb anda selleks ette nähtud lahtris ilma tühje ridasid jätmata. Olenemata sellest, kas lahter on tekstiga täidetud või mitte, tuleb viimase rea alla tõmmata horisontaaljoon ning tühjaks jäänud alasse tuleb teha seda läbiv rist.

II. Eri lahtritesse sisestatavad andmed

1.	Märkida asjaomase isiku või äriühingu täisnimi ja aadress.

2.	Märkida veodokumendi number, kui see on asjakohane.

3.	Märkida vajaduse korral selle isiku või äriühingu (nende isikute või äriühingute) nimi (nimed), kellele kaubad viiakse.

5.	Märkida selle riigi nimi, kust kaubad eksporditakse.

6.	Märkida asjaomase riigi nimi.

9.	Märkida kõnealuse toote number, võttes aluseks sertifikaadi artiklite koguarvu.

10.	Märkida kaupade markeering, arvud, kogused, pakendite liik ja tavapärane kaubanduslik kirjeldus.

11.	Märkida lahtris 10 kirjeldatud kaupade brutokaal väljendatult kilogrammides või muudes mõõtühikutes (hl, m3 vms).

12.	Selle lahtri täidab toll. Vajaduse korral sisestada ekspordidokumendi andmed (vormi liik ja number, tolliasutuse ja väljaandva riigi nimi).

13.	Märkida koht ja kuupäev, allkiri ja eksportija nimi.

III LISA

Artikli 11 lõikes 5 osutatud eritempel

IV LISA

Artiklis 21 osutatud kollane märgis

V LISA

VI LISA

26.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 265/39

KOMISJONI SOOVITUS,

22. september 2006,

päikesekaitsetoodete mõju ja sellega seotud teabe kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4089 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/647/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 211 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (1) artikli 1 lõike 1 kohaselt on päikesekaitsetooted kosmeetikatooted.

(2)	Direktiivi 76/768/EMÜ artikli 2 lõike 1 alusel ei tohi ühenduse turule viidud kosmeetikatooted tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes põhjustada kahju inimeste tervisele, arvestades eelkõige tooteesitust, märgistust ja kasutamisjuhiseid.

(3)

Direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõige 3 kohustab liikmesriike võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tagada, et kosmeetikatoodete märgistamisel, müügiks väljapanemisel ja reklaamimisel ei kasutata kirjeldusi, nimetusi, kaubamärke, kujutisi või muid kujundlikke märke, mis tekitavad mulje, et kõnealustel toodetel on omadusi, mida neil tegelikult ei ole.

(4)

Peale selle, direktiiv 76/768/EMÜ artikli 7a alusel peab tootja, tema esindaja või isik, kelle nimel kosmeetikatoodet toodetakse või kes vastutab imporditud kosmeetikatoote ühenduse turule viimise eest, kontrollimise eesmärgil hoidma tõendeid kosmeetikatoote väidetava mõju kohta (kui see on toote või selle mõju omaduste seisukohast põhjendatud) kergesti kättesaadavana asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele.

(5)	Et saavutada igakülgne tervisekaitse, tuleks anda juhiseid selle kohta, kuidas peaks direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõiget 3 kohaldama päikesekaitsetoodete tooteinfo suhtes, võttes arvesse kõnealuste toodete omadusi.

(6)	Kuigi tootmisharu on juba teinud selles suhtes teatavaid jõupingutusi, on asjakohane esitada näiteid sellise tooteinfo kohta, mida seoses päikesekaitsetoodetega esitada ei tohiks, järgitavate ettevaatusabinõude ning kasutusjuhendite kohta, mida tuleks soovitada mõnede väidetavate omaduste puhul.

(7)

Samuti on asjakohane käsitleda muid päikesekaitsetoodete ning nende mõju kohta esitatud väidete aspekte, eelkõige päikesekaitsetoote puhul nõutavat minimaalset efektiivsust, et tagada rahva tervise igakülgne kaitse ning viisi, kuidas kindlustada päikesekaitsetoodete lihtne ja arusaadav märgistus, mis aitab tarbijal sobivat toodet valida.

(8)

Päikesekiirgus koosneb muu hulgas (lühemast) ultraviolett B kiirgusest (edaspidi “UVB kiirgus”) ja (pikemast) ultraviolett A kiirgusest (edaspidi “UVA kiirgus”). Nahapõletuse (päikesepõletuse) ja sellest tuleneva punetuse (erythema) põhjuseks on peamiselt UVB kiirgus. Kuigi UVB kiirgus on peamine vähiriski tegur, ei saa tähelepanuta jätta ka UVA kiirguse poolt tekitatud ohtu. Just UVA kiirgus on naha enneaegse vananemise põhjustaja. Uuringud on näidanud, et ülemäärane kokkupuude nii UVB kui ka UVA kiirgusega avaldab mõju keha immuunsüsteemile.

(9)

Päikesekaitsetoodete abil võib päikesepõletust tõhusalt ennetada. Teaduslike andmete põhjal võib väita, et päikesekaitsetooted aitavad ära hoida naha vananemisega seotud kahjustusi ning võivad kaitsta valgusest põhjustatud immuunsüsteemi nõrgenemise eest. Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et päikesekaitsetoodete kasutamisega võib ennetada mõningaid nahavähi vorme.

(10)	Et päikesekaitsetoodetel oleksid kõnealused ennetavad omadused, peavad nad kaitsma nii UVB kui UVA kiirguse eest. Kuigi päikesekaitsefaktor näitab ainult kaitset punetust põhjustava kiirguse eest (peamiselt UVB kiirgus), peavad päikesekaitsetooted kaitsma nii UVB kui UVA kiirguse eest.

(11)

Isegi väga tõhusad päikesekaitsetooted, mis kaitsevad nii UVB kui ka UVA kiirguse eest, ei saa tagada täielikku kaitset ultraviolett (UV) kiirgusest tulenevate terviseriskide eest. Ükski päikesekaitsetoode ei suuda filtreerida kogu UV kiirgust. Lisaks ei ole siiani kindlaid teaduslikke tõendeid selle kohta, et päikesekaitsetoodete kasutamine hoiab ära melanoomi tekke. Seega ei tohiks päikesekaitsetoodete puhul väita ega luua kujutlust, et nad pakuvad täielikku kaitset ohtude eest, mida tekitab ülemäärane kokkupuude UV kiirgusega.

(12)	Eriti kehtib see imikute ja väikelaste päikese käes viibimise kohta. Kuna kokkupuude päikesekiirgusega lapseeas on oluline tegur nahavähi tekkes vanemas eas, ei tohi päikesekaitsetooted jätta muljet, et nende abil on võimalik imikuid ja väikelapsi täielikult päikese eest kaitsta.

(13)	Päikesekaitsetoodete omadustega seotud valede arusaamade vältimiseks tuleks esitada asjakohased hoiatused.

(14)

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus on mitmetele uuringutele toetudes rõhutanud seose tähtsust päikesekaitsetoodete õige kasutamise ja päikesekaitsefaktori tooteinfos märgitud mõju saavutamise vahel. Eelkõige on oluline, et päikesekaitsetooteid kasutatakse sagedasti ja korduvalt. Selleks, et saavutada päikesekaitsefaktori tooteinfos märgitud kaitsetase, tuleb päikesekaitsetoodet kasutada katsele sarnases koguses, st 2 mg/cm2, mis võrdub 6 teelusikatäie (ligikaudu 36 g) nimetatud tootega keskmise täiskasvanu keha kohta. Tavaliselt tarbijad nii suurt kogust ei kasuta. Väiksema koguse päikesekaitsetoote kasutamise korral väheneb kaitse ebaproportsionaalselt. Näiteks, kui kasutatavat kogust vähendatakse näiteks poole võrra, võib kaitsetase langeda kaks kuni kolm korda.

(15)

Et rahva tervist igakülgselt kaitsta, peaksid päikesekaitsetooted pakkuma piisavalt kaitset UVB ja UVA kiirguse eest. Seega peaks päikesekaitsetoode kindlustama minimaalse kaitse UVB ja UVA kiirguse eest. Kõrgem päikesekaitsefaktor (peamiselt UVB kaitse) peaks sisaldama ka suurenenud kaitset UVA kiirguse eest. Seepärast peaksid UVB ja UVA kiirguse vastane kaitse olema seotud. Teaduslikud uuringud on näidanud, et naha teatavat bioloogilist kahjustust on võimalik ennetada ja vähendada, kui pigmendi püsiva tumenemise katse (mis käsitleb peamiselt UVA kiirgust) käigus mõõdetud kaitsefaktor moodustab vähemalt 1/3 päikesekaitsefaktori testimisel (kus käsitletakse peamiselt UVB kiirgust) mõõdetud kaitsefaktorist. Ulatusliku kaitse tagamiseks soovitavad dermatoloogid kriitilise lainepikkusena vähemalt 370 nm.

(16)

Et tagada soovitusliku minimaalse UVB kiirguse vastase kaitse reprodutseeritavust ja võrreldavust, tuleks kasutada rahvusvahelist päikesekaitsefaktori katsemeetodit (2006), mida 2006. aastal ajakohastasid Euroopa, Jaapani, USA ja Lõuna-Aafrika tootmisharud. Minimaalse UVA kiirguse vastase kaitse hindamiseks tuleks kasutada Jaapani tootmisharu kasutatavat pigmendi püsiva tumenemise meetodit, mida on muutnud Prantsuse tervishoiuasutus Agence française de sécurité sanitaire des produits de santé – Afssaps ning ka kriitilise lainepikkuse katset. Euroopa standardite kehtestamiseks kõnealuses valdkonnas on nimetatud katsemeetodid esitatud Euroopa Standardikomiteele (CEN). (2)

(17)

Kuigi nimetatud katsemeetodeid tuleks käsitleda standardmeetoditena, peaks eelistama in-vitro katsemeetodit, mis annab samaväärseid tulemusi, kuna in vivo katsemeetodi kasutamine tõstatab eetilisi küsimusi. Tootmisharu peaks suurendama jõupingutusi nii UVB kui ka UVA kiirguse vastase kaitse in vitro katsemeetodite väljatöötamiseks.

(18)	Päikesekaitsetoodete mõju kohta esitatavad väited peaksid olema lihtsad, selged ja põhinema sarnastel kriteeriumidel, et abistada tarbijat toodete võrdlemisel ning kasutusaega ja nahatüüpi arvestava toote valikul.

(19)	Eelkõige on vaja ühtset tooteinfot UVA kaitse kohta, et aidata tarbijal valida toodet, mis kaitseb nii UVB kui ka UVA kiirguse eest.

(20)

Pakenditel kasutatavad mitmesugused erinevad numbrid, mis viitavad päikesekaitsefaktorile, ei aita kaasa tooteinfo lihtsaks ja selgeks muutmisele. Kaitsetaseme suurenemine ühest numbrist teiseni on tühine, eriti suuremate numbrite puhul. Kaitse suurenemine on lineaarne ainult päikesepõletuse korral, st et toode päikesekaitsefaktoriga 30 kaitseb päikesepõletuse eest kaks korda paremini kui toode faktoriga 15. Samas absorbeerib toode, mille kaitsefaktor on 15, 93 % UVB kiirgusest ning toode kaitsefaktoriga 30 97 % UVB kiirgusest. UV kiirguse kaitse ei suurene oluliselt, kui toote päikesekaitsefaktor on suurem kui 50. Seepärast võib märgistuses kasutatavate päikesekaitsefaktorite hulka vähendada, ilma et see ahendaks tarbija võimalusi valida erineva tugevusega toodet.

(21)

Märgistus, kus kasutatakse ühte neljast kategooriast (“nõrk”, “keskmine”, “tugev” ja “väga tugev”), võimaldab päikesekaitsetoodete mõjule viidata lihtsamalt ja selgemalt kui erinevate numbrite kasutamine. Seetõttu peaks kategooria olema märgistatud vähemalt sama silmapaistvalt kui päikesekaitsefaktor.

(22)	Tarbijaid tuleb teavitada ülemäärase päikese käes viibimisega seotud ohtudest. Peale selle vajavad tarbijad juhiseid päikesekaitsetoote valimiseks, mille mõju arvestades päikese käes viibitavat aega ja nahatüüpi on sobiv,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1. JAGU

SISU JA MÕISTED

Käesolevas soovituses antakse juhiseid järgmistes küsimustes:

a)	2. jaos direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaldamise kohta seoses päikesekaitsetoodete mõnede omaduste ja nende kohta esitatud tooteinfoga;

b)	3., 4. ja 5. jaos päikesekaitsetoodete minimaalse mõju kohta, mis tagab igakülgse kaitse UVB ja UVA kiirguse eest ning päikesekaitsetoodete lihtsa ja arusaadava märgistuse kohta, mis abistab tarbijaid sobiva toote valikul.

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	“päikesekaitsetoode” – mis tahes valmistis (kreem, õli, geel, pihusti), mis kantakse inimese nahale ainsa või peamise eesmärgiga kaitsta seda UV kiirguse eest kiirgust absorbeerides, hajutades või peegeldades;

b)	“tooteinfo” – mistahes viide päikesekaitsetoote omadustele päikesekaitsetoodete märgistamisel, müügiks väljapanemisel ja reklaamimisel kasutatud tekstis, nimetuses, kaubamärgis, kujutises või kujundlikes või muudes märkides;

c)	“UVB kiirgus” – päikesekiirgus lainepikkusel 290–320 nm;

d)	“UVA kiirgus” – päikesekiirgus lainepikkusel 320–400 nm;

e)	“kriitiline lainepikkus” – lainepikkus, mille juures optilise tiheduse kõvera määratud integraal alates 290 nanomeetrist võrdub 90 %-ga selle integraali väärtusest 290 ja 400 nanomeetri vahel;

f)	“minimaalne punetust (erythema) tekitav annus” – energiakogus, mis tekitab nahapunetust (erythema);

g)	“päikesekaitsefaktor” – päikesekaitsevahendiga kaitstud nahale langeva minimaalse punetust tekitava annuse ja samale kaitsmata nahale langeva annuse vaheline suhe;

h)	“UVA kaitsefaktor” – päikesekaitsevahendiga kaitstud naha pigmendi püsivat tumenemist põhjustava minimaalse UVA annuse ja sama kaitsmata naha pigmendi püsivat tumenemist põhjustava minimaalse UVA annuse vaheline suhe.

2. JAGU

UVA/UVB KAITSE, TOOTEINFO, KASUTAMISEGA SEOTUD ETTEVAATUSABINÕUD, KASUTUSJUHENDID

3.	Kohaldades direktiivi 76/768/EMÜ artikli 6 lõiget 3 tuleb arvesse võtta punktides 4–8 osutatud omadusi ja teavet.

4.	Päikesekaitsetooted peavad kaitsma nii UVB kui UVA kiirguse eest.

Ei tohi esitada väiteid, mille kohaselt võib tootel olla järgmiseid omadusi:

a)	100 %-line kaitse UV kiirguse eest (näiteks “päikeseblokk”, “päikeseblokaator”, “täielik kaitse”),

b)	olenemata asjaoludest ei ole vaja toodet korduvalt kasutada (näiteks “kindlustab kaitse kogu päevaks”).

Päikesekaitsetoodetel peab olema hoiatus, et nad ei paku 100 %-list kaitset ning juhised ettevaatusabinõude kohta, mida peaks lisaks toote kasutamisele järgima. Hoiatused võivad olla näiteks sellised:

a)	“Ärge viibige päikese käes liiga kaua, isegi kui Te kasutate päikesekaitsetoodet”,

b)	“Ärge jätke imikuid ja väikelapsi otsese päikesevalguse kätte”,

c)	“Ülemäärane päikese käes viibimine võib tõsiselt ohustada Teie tervist”.

Päikesekaitsetoodetega peab kaasas olema kasutusjuhend, mille järgimine tagab toote väidetava mõju. Juhised võivad olla näiteks sellised:

a)	“Määrige päikesekaitsetoodet nahale enne päikese kätte minekut”,

b)	“Et kaitset säilitada, kasutage toodet sagedasti, eriti pärast higistamist, ujumist või käterätiga kuivatamist”.

Päikesekaitsetoodetega peab kaasas olema kasutusjuhend, mille järgimine tagab, et väidetava mõju saavutamiseks kantakse nahale piisav kogus toodet. Seda võib teha näidates vajalikku kogust piktogrammi, joonise või mõõdiku abil. Päikesekaitsetoodete juures peaks olema selgitus vähendatud koguse kasutamisega kaasnevate ohtude kohta, näiteks “Hoiatus: toote kasutamine väiksemas koguses vähendab oluliselt kaitsetaset”.

3. JAGU

MINIMAALNE MÕJU

9.	Päikesekaitsetooted peavad kindlustama minimaalse kaitse UVB ja UVA kiirguse eest. Kaitstuse taset tuleb mõõta standardiseeritud, reprodutseeritavate katsemeetodite abil, võttes arvesse valguse nõrgestavat mõju tootele. Eelistada tuleks in vitro katsemeetodeid.

10.

Minimaalne kaitse, mida päikesekaitsetooted pakuvad, peab olema järgmine:

a)	päikesekaitsefaktorile 6 vastav UVB kaitse, mis on saadud kasutades rahvusvahelist päikesekaitsefaktori katsemeetodit 2006 (International Sun Protection Factor Test Method 2006) või samaväärne kaitsetase, mis on saadud mis tahes in vitro meetodit kasutades;

UVA kaitse, mille puhul UVA kaitsefaktor moodustab 1/3 päikesekaitsefaktorist, mis on saadud kasutades pigmendi püsiva tumenemise meetodit, mida on muutnud Prantsuse tervishoiuasutus Agence française de sécurité sanitaire des produits de santé – Afssaps või samaväärne kaitsetase, mis on saadud mis tahes in vitro meetodit abil;

c)	kriitiline lainepikkus 370 nm, mis on saadud kriitilise lainepikkuse katsemeetodit kasutades.

4. JAGU

LIHTNE JA SELGE TEAVE TOOTE MÕJU KOHTA

11.	Tooteinfo päikesekaitsetoodete mõju kohta peaks olema lihtne, selge ja üheselt mõistetav ning põhinema standardiseeritud, reprodutseeritavatel kriteeriumidel.

12.	UVB ja UVA kaitset märkivat tooteinfot võib esitada ainult juhul, kui kaitse on võrdne või ületab punktis 10 ettenähtud taset.

13.	Märgistusel peaks päikesekaitsetoote mõju tähistama kasutades selliseid kategooriaid nagu “nõrk”, “keskmine”, “tugev” ja “väga tugev”. Kõik kategooriad peaksid vastama UVB ja UVA kiirguse vastase kaitse standardiseeritud tasemele.

14.

Märgistusel päikesekaitsefaktorit tähistavate numbrite hulka tuleks piirata, et hõlbustada toodete omavahelist võrdlemist, vähendamata sealjuures tarbija valikuvabadust. Iga kategooria ja vastava märgistuse puhul on soovitav on kasutada järgmiseid päikesekaitsefaktoreid:

Märgistusel esitatud kategooria	Märgistusel esitatud päikesekaitsefaktor	Mõõdetud päikesekaitsefaktor (mõõdetud kooskõlas punkti 10 alapunktis a soovitatud põhimõtetega)	Soovituslik minimaalne UVA kaitse faktor (mõõdetud kooskõlas punkti 10 alapunktis b soovitatud põhimõtetega)	Soovituslik minimaalne kriitiline lainepikkus (mõõdetud kooskõlas punkti 10 alapunktis c soovitatud põhimõtetega)
“Nõrk kaitse”	“6”	6–9,9	1/3 märgistusel esitatud päikesekaitsefaktorist	370 nm
“Nõrk kaitse”	“10”	10–14,9
“Keskmine kaitse”	“15”	15–19,9
	“20”	20–24,9
	“25”	25–29,9
“Tugev kaitse”	“30”	30–49,9
“Tugev kaitse”	“50”	50–59,9
“Väga tugev kaitse”	“50 +”	60 ≤

15.	Päikeskaitsetoote kategooria peaks olema märgistusel esitatud vähemalt sama nähtavalt kui päikesekaitsefaktor.

5. JAGU

TARBIJATE TEAVITAMINE

16.	Tarbijaid tuleb teavitada ülemäärase UV kiirgusega seotud ohtudest ning sellest, millise kategooria päikesekaitsetooteid sõltuvalt päikese käes viibimise ajast ja nahatüübist valida. Seda võib teha esitades teavet näiteks riiklikel veebisaitidel, infolehtedes või ajakirjanduses.

6. JAGU

ADRESSAADID

17.	Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. september 2006

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/65/EÜ (ELT L 198, 20.7.2006, lk 11).

(2) Euroopa Standardikomiteele esitatud standardimandaat päikesekaitsetoodete tõhususe katsemeetodite kohta, mandaat M/389, 12. juuli 2006.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 265

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	49. köide 26. september 2006

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2006, 18. september 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1407/2006, 25. september 2006, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1408/2006, 22. september 2006, millega Poola lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursa püük ICES I, IIb püügipiirkonnas	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1409/2006, 22. september 2006, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursa püük ICES I, II (Norra veed) püügipiirkonna vetes	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1410/2006, 25. september 2006, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	16

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	70,2
	096	43,7
	999	57,0
0707 00 05	052	80,1
0707 00 05	999	80,1
0709 90 70	052	87,2
0709 90 70	999	87,2
0805 50 10	052	70,1
	388	62,5
	524	53,8
	528	53,6
	999	60,0
0806 10 10	052	77,3
	400	166,0
	624	112,6
	999	118,6
0808 10 80	388	93,2
	400	96,0
	508	80,0
	512	89,4
	528	74,1
	720	80,0
	800	165,4
	804	91,7
	999	96,2
0808 20 50	052	116,3
	388	86,7
	720	74,4
	999	92,5
0809 30 10, 0809 30 90	052	120,8
0809 30 10, 0809 30 90	999	120,8
0809 40 05	052	111,4
	066	74,6
	098	29,3
	624	135,3
	999	87,7

Nr	32
Liikmesriik	Poola
Kalavaru	COD/1/2b.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	I, IIb
Kuupäev	5. september 2006

Nr	33
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	COD/1N2AB.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	I, II (Norra veed)
Kuupäev	10. september 2006

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	EÜ–Türgi tollikoostöö komitee otsus nr 1/2006, 26. september 2006, millega kehtestatakse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad	18
*	Komisjoni soovitus, 22. september 2006, päikesekaitsetoodete mõju ja sellega seotud teabe kohta (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4089 all) ( 1 )	39

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	22,21	5,20
1701 11 90 (1)	22,21	10,43
1701 12 10 (1)	22,21	5,01
1701 12 90 (1)	22,21	10,00
1701 91 00 (2)	29,31	10,58
1701 99 10 (2)	29,31	6,06
1701 99 90 (2)	29,31	6,06
1702 90 99 (3)	0,29	0,36