13.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 562/2006,

15. märts 2006,

millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõiget 1 ja artikli 62 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu artikli 62 lõike 1 alusel on meetmete vastuvõtmine, millega tagatakse igasugune kontrolli puudumine isikute suhtes sisepiiride ületamisel, osa Euroopa Liidu eesmärgist luua sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 14.

(2)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 61 peavad sellise ala loomisega, kus isikud võivad vabalt liikuda, kaasnema kõrvalmeetmed. Sellist meedet kujutab endast asutamislepingu artikli 62 lõikes 2 sätestatud ühtne välispiiride ületamise poliitika.

(3)

Ühismeetmete võtmine seoses isikutepoolse sisepiiride ületamisega ja välispiirikontrolliga peaks kajastama Euroopa Liidu raamistikku inkorporeeritud Schengeni acquis’d, eelkõige 14. juuni 1985. aasta konventsiooni, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (2) ja ühise käsiraamatu (3) asjakohaseid sätteid.

(4)

Seoses välispiirikontrolliga on “ühise õigusaktide kogu” loomine, eelkõige acquis’ ühtlustamise ja edasiarendamise teel, üks põhikomponente välispiiride haldamise ühises poliitikas, mis määratleti komisjoni 7. mai 2002. aasta teatises Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride integreeritud haldamise suunas. See eesmärk lisati Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride haldamise kavasse, mille nõukogu kiitis heaks 13. juunil 2002 ning mida toetasid 21. ja 22. juunil 2002 Sevillas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu ning Thessalonikis 19. ja 20. juunil 2003 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu.

(5)

Ühiste eeskirjade määratlemine isikute üle piiri liikumise kohta ei sea kahtluse alla ega mõjuta vaba liikumise õigust, mis on Euroopa Liidu kodanikel ja nende pereliikmetel ning sellistel kolmandate riikide kodanikel ja nende pereliikmetel, kes omavad ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete alusel Euroopa Liidu kodanikega samaväärseid vaba liikumise õigusi.

(6)

Piirikontroll ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel. Piirikontroll peaks aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele.

(7)	Kontrolli piiril tuleks teostada inimväärikust täielikult asutades. Piirikontrolli tuleks teostada professionaalselt ja lugupidaval viisil ning see peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

(8)

Piirikontroll hõlmab lisaks piiripunktis toimuvale isikute kontrollimisele ja piiripunktide vahelisele patrull- ja vaatlustegevusele ka sisejulgeolekuriskide ning välispiiride julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüsimist. Seepärast on vaja kehtestada piiripunktides toimuvaid kontrolle ning patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad tingimused, kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad.

(9)

Selleks et vältida liigset ooteaega piiripunktis, tuleks kehtestada sätted välispiiril teostatava kontrolli leevendamiseks erandlike ning ettenägematute asjaolude korral. Korrapäraselt templite löömine kolmandate riikide kodanike dokumentidesse jääb piiril kontrollide leevendamise korral kohustuslikuks. Dokumendi tembeldamine võimaldab kindlalt tuvastada piiri ületamise kuupäeva ja koha, ilma et iga juhtumi korral oleks kindlaks tehtud, kas kõik nõutavad reisidokumendi kontrollmeetmed on rakendatud.

(10)

Selleks et vähendada ühenduse vaba liikumise õigust omavate isikute ooteaega, tuleks võimaluse korral seada välispiiride piiripunktides sisse eraldi read, mis oleksid kõikides liikmesriikides märgistatud ühtse tähistusega. Eraldi read tuleks sisse seada ka rahvusvahelistes lennujaamades. Vajaduse korral ja kui kohalikud olud seda võimaldavad, võiksid liikmesriigid kaaluda eraldi ridade sisseseadmist mere- ja maismaapiiripunktides.

(11)	Liikmesriigid peaksid tagama, et kontrollimise kord ei tõkestaks välispiiridel oluliselt kaubandust ega sotsiaalset ja kultuurialast lävimist. Selleks peaksid nad kasutama piisavalt töötajaid ja ressursse.

(12)	Liikmesriigid peaksid määrama vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriikliku teenistuse või teenistused, kes vastutavad piirikontrollikohustuste täitmise eest. Kui ühes liikmesriigis vastutab selle eest mitu teenistust, peaks nende vahel toimuma tihe ja pidev koostöö.

(13)	Liikmesriikide vahelist piirikontrolliga seotud operatiivkoostööd ja -abi peaks juhtima ning kooskõlastama Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2007/2004. (4)

(14)

Käesolev määrus ei piira üldiste politseikohustuste täitmisel teostatavaid kontrolle ega julgeoleku eesmärgil läbiviidavaid isikukontrolle, mis on samaväärsed siseriiklikel lendudel toimuva kontrolliga, liikmesriikide võimalust viia kooskõlas nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 3925/91 (ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta) (5) läbi erakorralisi pagasikontrolle ega selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad reisidokumentide või isikut tõendavate dokumentide kaasaskandmist või nõuet, mille kohaselt peavad isikud teavitama pädevaid asutusi oma viibimisest asjaomase liikmesriigi territooriumil.

(15)

Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik piirikontroll sisepiiridel ajutiselt taaskehtestada, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Sätestada tuleks selleks vajalikud tingimused ja kord, et tagada selliste meetmete erakordsus ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. Sisepiiridel ajutiselt taaskehtestatud piirikontrolli rakendusala ja kestus peaksid olema üksnes sellised, mis on minimaalselt vajalikud antud ohule reageerimiseks.

(16)	Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama erandit. Piirikontrolli ei peaks teostama ega formaalsusi kehtestama üksnes sel põhjusel, et toimub sellise piiri ületamine.

(17)

Tuleks sätestada kord, mis võimaldab komisjonil kohandada teatavaid piirikontrolli reguleerivaid üksikasjalikke praktilisi eeskirju. Sellistel juhtudel tuleks käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(18)	Sätestada tuleks kord, mis võimaldab liikmesriikidel komisjonile teatada piirikontrolli reguleerivate muude üksikasjalike praktiliste eeskirjade muutmisest.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt isikute üle piiri liikumise suhtes kohaldatavate eeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid üksinda tegutsedes piisavalt saavutada, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Seda peaks kohaldama kooskõlas liikmesriikide kohustustega seoses rahvusvahelise kaitsega ja välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.

(21)

Erandina asutamislepingu artiklist 299 kohaldatakse käesolevat määrust Prantsusmaa ja Hollandi puhul üksnes nende riikide Euroopas asuvate territooriumite suhtes. See ei mõjuta Ceuta ja Melilla suhtes kohaldatavat erikorda, mis on määratletud lepingus Hispaania Kuningriigi ühinemise kohta konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut. (7)

(22)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades asjaolu, et käesolev määrus arendab edasi Schengeni acquis’d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärastkäesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(23)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (8) mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga.

(24)

Tuleb ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda komiteede töös, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste teostamisel. Sellist korda on kavandatud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppes Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni selle täidesaatva võimu teostamisel, (10) mis on lisatud eespool nimetatud lepingule.

(25)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga, koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ (11) ja 2004/860/EÜ (12) artikli 4 lõikega 1.

(26)	Tuleb ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda komiteede töös, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste teostamisel. Sellist korda on kavandatud ühenduse ning Šveitsi kirjavahetuses, mis on lisatud eespool nimetatud lepingule.

(27)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. (13) Ühendkuningriik ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei mõjuta teda.

(28)	Käesolev määrus on nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. (14) Iirimaa ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei mõjuta teda.

(29)

Käesoleva määruse artikli 1 esimene lause, artikli 5 lõike 4 punkt a, III jaotis ning II jaotise ja selle lisade need sätted, mis osutavad Schengeni infosüsteemile (SIS), kujutavad endast Schengeni acquis’st lähtuvaid või sellega muul viisil seotud sätteid 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja põhimõtted

Käesoleva määrusega sätestatakse kontrolli puudumine isikute suhtes, kes ületavad Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi sisepiire.

Sellega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivad eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	sisepiirid: a) liikmesriikide ühised maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid; b) liikmesriikide vaheliste siselendude lennujaamad; c) liikmesriikide mere-, jõe- ja järvesadamad, mille kaudu toimub regulaarne parvlaevaühendus;

2)	välispiirid – liikmesriikide maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid ning liikmesriikide lennujaamad, jõe-, mere- ja järvesadamad, kui need ei ole sisepiirid;

3)	siselend – ainult liikmesriikide territooriumilt alanud ja seal lõppev lend, mille vältel ei ole vahemaandumisi kolmanda riigi territooriumil;

4)	regulaarne parvlaevaühendus – kahe või enama liikmesriigi territooriumil asuva sadama vaheline parvlaevaühendus, mille vältel ei randuta üheski väljapoole liikmesriikide territooriumi jäävas sadamas ning mille puhul toimub reisijate ja sõidukite vedu avaldatud graafiku kohaselt;

5)

ühenduse vaba liikumise õigust omavad isikud: a) Euroopa Liidu kodanikud asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses ja kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust kasutavate Euroopa Liidu kodanike pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil; (15) b) mis tahes kodakondsusega kolmandate riikide kodanikud ja nende pereliikmed, kes omavad ühelt poolt ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel Euroopa Liidu kodanikega võrdseid vaba liikumise õigusi;

6)	kolmanda riigi kodanik – isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses ning kes ei ole hõlmatud käesoleva artikli punktiga 5;

7)	isik, kelle kohta on antud hoiatus sisenemise keelamise eesmärgil – kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemis (SIS) antud hoiatus vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 96 ning nimetatud artiklis sätestatud eesmärkidel;

8)	piiripunkt – koht, mille kaudu pädevad asutused lubavad ületada välispiiri;

9)	piirikontroll – vastavalt käesolevale määrusele ja selles sätestatud eesmärkidel piiril teostatav tegevus, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb kontrollidest ning patrull- ja vaatlustegevusest;

10)	kontrollid piiril – piiripunktis teostatavad kontrollid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda liikmesriigi territooriumile või sealt lahkuda;

11)	patrull- ja vaatlustegevus – piiride valvamine piiripunktide vahel ja piiripunktide valvamine väljaspool nende ametlikku lahtiolekuaega selleks, et takistada isikutel kontrolli vältimist piiril;

12)	teise astme kontroll – lisakontroll, mida võib teostada spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas eemal kohast, kus kontrollitakse kõiki isikuid (esimese astme kontroll);

13)	piirivalveametnik – vastavalt siseriiklikule õigusele piiripunkti või piirile või selle vahetusse lähedusse määratud ametiisik, kes kooskõlas käesoleva määruse ja siseriikliku õigusega täidab piirikontrolliga seotud ülesandeid;

14)	vedaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametiks on reisijate vedamine;

15)

elamisluba: a) kõik elamisload, mis on liikmesriikide poolt väljastatud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks; (16) b) kõik teised liikmesriigi poolt kolmandate riikide kodanikele väljastatud dokumendid, millega lubatakse viibida liikmesriigi territooriumil või siseneda uuesti liikmesriigi territooriumile, välja arvatud ajutised load, mis on väljastatud punktis a osutatud elamisloa või varjupaiga esmataotluse läbivaatamiseni;

16)	merematkelaev – vastavalt eelnevalt kavandatud programmile konkreetset reisiplaani järgiv laev, millel on erinevates sadamates läbiviidav turismiürituste programm ning mis tavaliselt ei võta reisi jooksul reisijaid peale ega võimalda neil lahkuda;

17)	laevalõbusõit – lõbusõidulaevade kasutamine sportimise või turismi eesmärkidel;

18)	rannapüük – kalastamine laevadel, mis pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul tagasi liikmesriigi territooriumil asuvasse sadamasse, ilma et nad vahepeal kolmandas riigis asuvates sadamates randuksid;

19)	oht rahvatervisele – Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes meditsiinilistes sanitaareeskirjades määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriigi kodanike suhtes kohaldatavad kaitsesätted.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liikmesriikide sise- või välispiire ületavate isikute suhtes, ilma et see mõjutaks:

a)	ühenduse vaba liikumise õigust omavate isikute õigusi;

b)	pagulaste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õigusi, eriti seoses välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.

II JAOTIS

VÄLISPIIRID

I PEATÜKK

Välispiiride ületamine ja sisenemise nõuded

Artikkel 4

Välispiiride ületamine

1.   Välispiire võib ületada ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal. Piiripunktides, mis ei ole avatud 24 tundi ööpäevas, tuleks lahtiolekuajad selgelt ära märkida.

Liikmesriigid edastavad oma piiripunktide loetelu komisjonile vastavalt artiklile 34.

2.   Erandina lõikest 1 võib eirata kohustust ületada välispiire ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal:

a)	seoses laevalõbusõitude või rannapüügiga;

b)	meremeeste puhul, kes lähevad maale, et viibida selle sadama territooriumil, kus nende laev ankrus on, või sellega piirnevates omavalitsusüksustes;

c)	üksikisikute või rühmade puhul, kui on tegemist erivajadusega, tingimusel et neil on siseriikliku õigusega nõutavad load ja et toimuv ei ole vastuolus liikmesriikide avaliku korra ja sisejulgeoleku huvidega;

d)	üksikisikute või rühmade puhul ettenägematu hädaolukorra puhul.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud erandeid ega liikmesriikide rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, kehtestavad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikule õigusele karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 5

Sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele

1.   Kuni kolmekuuliseks riigis viibimiseks kuue kuu jooksul kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused:

a)	neil on kehtiv reisidokument või -dokumendid, mis lubavad neil piiri ületada;

b)

neil on kehtiv viisa, kui see on nõutav vastavalt nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, (17) välja arvatud juhul, kui neil on kehtiv elamisluba;

c)

nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kus nende vastuvõtmine on tagatud, või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel;

d)	nende kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil;

e)	nad ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, eelkõige juhul kui nende kohta pole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil samadel põhjustel.

2.   Mittetäielik nimekiri nendest täiendavatest dokumentidest, mida piirivalveametnik võib nõuda kolmandate riikide kodanikelt lõike 1 punktis c sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, on lisatud I lisas.

3.   Elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestvusele ja eesmärgile ning arvestades asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toitlustuse ja majutuse keskmisi hindu, mis määratakse kindlaks säästumajutuse kulumäära korrutamisel viibitavate päevade arvuga.

Liikmesriikide poolt sätestatud lähtesummad esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 34.

Elatusvahendite piisavuse hindamine võib põhineda kolmanda riigi kodaniku valduses oleval sularahal, reisitšekkidel ja krediitkaartidel. Piisavate elatusvahendite tõenduseks võivad samuti olla ülalpidamiskohustuse deklaratsioonid, kui sellised deklaratsioonid on sätestatud liikmesriikide siseriiklikus õiguses ning siseriiklikus õiguses määratletud vastuvõtja garantiikirjad, kui kolmanda riigi kodanik peatub vastuvõtja juures.

4.   Erandina lõikest 1:

a)

kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on ühe liikmesriigi antud elamisluba või mitmekordne viisa või vajaduse korral mõlemad dokumendid, on lubatud elamisloa või mitmekordse viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks;

b)

kolmandate riikide kodanikele, kes täidavad lõikes 1 (välja arvatud punktis b) sätestatud tingimusi ja kes ilmuvad piirile, võidakse anda luba liikmesriikide territooriumitele sisenemiseks, kui viisa väljastatakse piiril vastavalt nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele. (18) Piiril väljastatud viisad registreeritakse vastavas nimekirjas. Kui viisat ei ole võimalik kinnitada dokumenti, kinnitatakse see erandkorras eraldi lehele, mis lisatakse dokumenti. Sellisel juhul tuleb kasutada nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (19) sätestatud ühtse vorminguga vormi viisade kinnitamiseks;

c)

kolmanda riigi kodanikel, kes ei täida ühte või mitut lõikes 1 sätestatud tingimust, võib liikmesriik lubada siseneda oma territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes on antud lõike 1 punktis d osutatud hoiatus, teavitab talle oma territooriumile sisenemist lubav liikmesriik sellest teisi liikmesriike.

II PEATÜKK

Välispiirikontroll ja sisenemiskeeld

Artikkel 6

Piiril kontrollide teostamine

1.   Piirivalveametnikud täidavad oma kohustusi inimväärikust täielikult austades.

Piirivalveametnike poolt oma kohustuste täitmisel võetavad meetmed on proportsionaalsed nimetatud meetmete eesmärkidega.

2.   Piiril kontrollide teostamisel ei tohi piirivalveametnikud isikuid diskrimineerida soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Artikkel 7

Isikute kontrollimine piiril

1.   Välispiiri ületamist kontrollivad piirivalveametnikud. Kontrollimine toimub käesoleva peatüki kohaselt.

Kontroll võib hõlmata ka piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja nende valduses olevat pagasit. Kõigi läbivaatuste puhul kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigust.

2.   Kõik isikud läbivad minimaalse kontrolli, mille eesmärgiks on teha esitatud reisidokumentide põhjal kindlaks nende isik. Kõnealune minimaalne kontroll koosneb dokumendi seaduslikul valdajal piiriületust lubava dokumendi kehtivuse ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuste kiirest ja otsesest kontrollimisest, kasutades vajadusel tehnilisi vahendeid ning teostades asjaomastes andmebaasides päringuid üksnes varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud dokumentide kohta.

Esimeses lõigus osutatud minimaalset kontrolli kohaldatakse isikute suhtes, kes omavad ühenduse vaba liikumise õigust.

Siiski võivad piirivalveametnikud ühenduse vaba liikumise õigust omavate isikute minimaalsel kontrollimisel teostada pisteliselt päringuid siseriiklikes või Euroopa andmebaasides, et teha kindlaks, et isik ei kujuta tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvusvahelistele suhetele ega rahvatervisele.

Selliste päringute tulemus ei takista ühenduse vaba liikumise õigust omavatel isikutel asjaomase liikmesriigi territooriumile sisenemist vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

3.   Kolmandate riikide kodanikke kontrollitakse riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel põhjalikult.

a)

Riiki sisenemisel hõlmab põhjalik kontroll järgmist: artikli 5 lõikes 1 riiki sisenemise kohta sätestatud tingimuste kontrollimist ning vajaduse korral riigis elamist ja kutsealaga tegelemist lubavate dokumentide kontrollimist. See hõlmab järgmiste aspektide üksikasjalikku kontrollimist: i) kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks vajaliku kehtiva ning vajadusel asjakohast viisat või elamisluba sisaldava dokumendi olemasolu kontrollimist; ii) reisidokumendi põhjalikku uurimist võltsimis- ja järeletegemise tunnuste avastamiseks; iii) asjaomase kolmanda riigi kodaniku reisidokumendil olevate sisenemis- ja väljumistemplite kontrollimist, et sisenemis- ja väljumiskuupäevi võrreldes teha kindlaks, kas isik on juba ületanud liikmesriikide territooriumil maksimaalse lubatud viibimise aja; iv) asjaomase kolmanda riigi kodaniku lähte- ja sihtkoha ja kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemist ning vajaduse korral vastavate tõendavate dokumentide kontrollimist; v) kontrollimist, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on piisavalt elatusvahendeid kavandatava riigis viibimise aja ning eesmärgi, päritoluriiki tagasipöördumise või transiidi jaoks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab sellised vahendid seaduslikult viisil omandada; vi) kontrollimist, et asjaomane kolmanda riigi kodanik, tema transpordivahend ja tema poolt transporditavad esemed ei ohusta tõenäoliselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid. See hõlmab otsest isikute ja vajaduse korral ka esemete kohta kantud andmete ja hoiatuste kontrolli SISist ja siseriiklikest andmebaasidest ning meetmete võtmist selliste hoiatuste esinemise korral.

b)

Riigist lahkumisel hõlmavad põhjalikud kontrollid järgmist: i) kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks vajaliku kehtiva dokumendi olemasolu kontrollimist; ii) dokumendi kontrollimist võltsimis- ja järeletegemise tunnuste avastamiseks; iii) võimalusel selle kontrollimist, et kolmanda riigi kodanik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid.

c)

Lisaks punktis b nimetatud kontrollidele võivad põhjalikud kontrollid riigist lahkumisel hõlmata ka järgmist: i) isikul kehtiva viisa olemasolu kontrollimist, kui viisa on nõutav vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, välja arvatud juhul, kui isikul on kehtiv elamisluba; ii) liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimumkestvuse mitteületamise kontrollimist; iii) isikute ja esemete kohta SISi ja siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatuste kontrollimist.

4.   Kui selleks on võimalused olemas ja kui kolmanda riigi kodanik seda nõuab, teostatakse põhjalik kontrollimine mitteavalikus kohas.

5.   Teise astme kontrolli korras põhjalikult kontrollitavaid kolmanda riigi kodanikke teavitatakse sellise kontrolli eesmärgist ja läbiviimise korrast.

Kõnealune teave on kättesaadav liidu kõikides ametlikes keeltes ja asjaomase liikmesriigiga piirneva riigi või piirnevate riikide keel(t)es ning selles märgitakse ära, et kolmanda riigi kodanik võib nõuda teise astme kontrolli korras põhjalikku kontrolli teostavate piirivalveametnike nime või ametimärgi numbrit ning samuti piiripunkti nimi ja piiri ületamise kuupäev.

6.   Ühenduse vaba liikumise õigust omavaid isikuid kontrollitakse vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

7.   Registreeritavat teavet käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud II lisas.

Artikkel 8

Kontrollide leevendamine piiril

1.   Välispiiridel võib kontrolle erakorralistel ja ettenägematutel asjaoludel leevendada. Sellised erakorralised ja ettenägematud asjaolud esinevad siis, kui ettenägematute sündmuste tõttu on piiriliiklus niivõrd intensiivne, et ooteaeg piiripunktis võtab liigselt aega ning kõik töötajate, vahendite ja korraldusega seotud ressursid on ammendatud.

2.   Kui kontrolle piiril leevendatakse lõike 1 kohaselt, on riiki sisenevate isikute suhtes teostataval kontrollil põhimõtteliselt eelis riigist lahkuvate isikute kontrollimise ees.

Kontrollide leevendamise otsuse võtab vastu piiripunktis vastutav piirivalveametnik.

Kontrollide leevendamine on ajutine, seda tuleb kohandada selle põhjustanud asjaoludega ning see tuleb kehtestada järkjärguliselt.

3.   Isegi kontrollide leevendamise korral löövad piirivalveametnikud templeid kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse nii sisse- kui väljasõidul vastavalt artiklile 10.

4.   Iga liikmesriik edastab kord aastas Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande käesoleva artikli rakendamise kohta.

Artikkel 9

Eraldi read ja viitadel esitatav teave

1.   Liikmesriigid seavad eelkõige lennujaamades asuvates piiripunktides sisse eraldi read, et kontrollida isikuid vastavalt artiklile 7. Nimetatud read eristatakse üksteisest viitadega, mis kannavad III lisas sätestatud juhiseid.

Liikmesriigid võivad sisse seada eraldi read mere- ja maismaapiiride piiripunktidesse ja piiridele nende liikmesriikide vahel, kes ei kohalda artiklit 20 oma ühistel piiridel. III lisas sätestatud juhiseid kandvaid viitasid kasutatakse, kui liikmesriigid seavad sisse eraldi read nimetatud piiridel.

Liikmesriigid kindlustavad selliste ridade selge märgistamise, kaasaarvatud siis, kui eiratakse lõikes 4 sätestatud eraldi ridade kasutamise eeskirju, et tagada optimaalne piiri ületavate isikute voog.

2.	a) Ühenduse vaba liikumise õigust omavatel isikutel on õigus kasutada III lisa A osas esitatud viidaga tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada III lisa B-osas esitatud viidaga tähistatud ridasid. b) Kõik teised isikud kasutavad III lisa B-osas esitatud viidaga tähistatud ridasid.

Iga liikmesriik esitab punktides a ja b nimetatud viitade tähistuse sellises keeles või keeltes, mida ta peab asjakohaseks.

3.   Mere- ja maismaapiiripunktides võivad liikmesriigid jagada sõiduvahendite liikluse eraldi ridadeks väikestele ja rasketele sõidukitele ja bussidele, kasutades selleks III lisa C-osas esitatud viitasid.

Liikmesriigid võivad muuta tähistusi nimetatud viitadel, kui see on asjakohane kohalike olusid silmas pidades.

4.   Kui teatavas piiripunktis on liiklusvood ajutiselt ebavõrdsed, võivad pädevad asutused eraldi ridade kasutamise eeskirju kuni sellise ebavõrdsuse kõrvaldamiseni eirata.

5.   Olemasolevate viitade vastavusse viimine lõigete 1, 2 ja 3 sätetega tuleb viia lõpule 31. maiks 2009. Kui liikmesriigid asendavad olemasolevad viidad või panevad uued üles enne seda kuupäeva, peavad need vastama nimetatud lõigetes ettenähtud tähistusele.

Artikkel 10

Templite löömine kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse

1.   Kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel korrapäraselt templeid. Eelkõige lüüakse sisenemis- ja väljumistempel:

a)	kehtivat viisat sisaldavatesse dokumentidesse, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel piiri ületada;

b)	dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kellele liikmesriik väljastab viisa piiril;

c)	dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes viisanõue ei kehti.

2.   Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust omavate Euroopa Liidu kodanike pereliikmed ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, ei esita kõnealuse direktiivi artiklis 10 sätestatud elamisluba, lüüakse nende reisidokumentidesse tempel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.

Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust omavate kolmandate riikide kodanike pereliikmed ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, ei esita direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 10 sätestatud elamisluba, lüüakse nende reisidokumentidesse tempel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.

3.   Sisenemis- ega väljumistemplit ei lööda:

a)	nende riigipeade ja kõrgete aukandjate reisidokumentidesse, kelle saabumisest on ametlikult diplomaatiliste kanalite kaudu ette teatatud;

b)	pilooditunnistusse ega lennuki meeskonnaliikmete tõendisse;

c)	nende meremeeste reisidokumentidesse, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ainult siis, kui nende laev teeb seal lühiajalise peatuse, ja kui nad viibivad selle sadama piirkonnas, kus nende laev peatub;

d)	nende merematkelaevade meeskonna ja reisijate reisidokumentidesse, mille suhtes ei kohaldata kontrolle piiril vastavalt VI lisa punktile 3.2.3;

e)	dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada Andorra, Monaco ja San Marino kodanikel.

Erandkorras võib kolmanda riigi kodaniku palvel sisenemis- või väljumistempli löömisest loobuda, kui see võib asjaomasele isikule tõsiseid ebameeldivusi tekitada. Sel juhul tuleb sisenemine või lahkumine registreerida eraldi lehel, millele märgitakse isiku nimi ja passinumber. Nimetatud leht antakse kolmanda riigi kodanikule.

4.   Templite löömise praktiline kord on sätestatud IV lisas.

5.   Võimalusel teavitatakse kolmanda riigi kodanikke piirivalveametnike kohustusest lüüa nende reisidokumenti riiki sisenemisel ja sealt lahkumisel tempel, isegi kui piirikontroll on leevendatud vastavalt artiklile 8.

6.   Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande reisidokumentidesse templite löömist reguleerivate sätete kohaldamise kohta 2008. aasta lõpuks.

Artikkel 11

Eeldamine viibimise kestust käsitlevate nõuete osas

1.   Kui kolmanda riigi kodaniku reisidokumendis puudub sissesõidutempel, võivad pädevad asutused eeldada, et reisidokumendi omanik ei täida või ei täida enam asjassepuutuvas liikmesriigis kohaldatavaid viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.

2.   Lõikes 1 esitatud eelduse võib ümber lükata, kui kolmanda riigi kodanik tõendab usaldusväärsete vahenditega nagu reisipiletite või tõendiga tema väljaspool liikmesriikide territooriumit viibimise kohta, et ta on täitnud lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.

Sellistel juhtudel:

a)

kui kolmanda riigi kodanik leitakse Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi territooriumilt, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud ühe sellise liikmesriigi välispiiri, kes kohaldab Schengeni acquis’d täielikult;

b)

kui kolmanda riigi kodanik leitakse sellise liikmesriigi territooriumilt, mille suhtes ei ole vastu võetud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikes 2 vaadeldud otsust, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud selle liikmesriigi välispiiri.

Lisaks punktides a ja b nimetatud märkimistele võidakse kolmanda riigi kodanikule anda VIII lisas toodud vorm.

Liikmesriigid teatavad üksteisele ning komisjonile ja nõukogu sekretariaadile oma siseriiklikest tavadest käesolevas artiklis nimetatud märkimise osas.

3.   Juhul kui lõikes 1 osutatud eeldust ei lükata ümber, võivad pädevad asutused kolmandate riikide kodanikud asjaomase liikmesriigi territooriumilt välja saata.

Artikkel 12

Patrull- ja vaatlustegevus

1.   Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärgiks on tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes.

2.   Piirivalveametnikud kasutavad patrull- ja vaatlustegevuseks paikseid üksuseid või patrulle.

Selline patrull- ja vaatlustegevus toimub selliselt, et ära hoida ja takistada isikutel piiripunktides toimuvate kontrollide vältimist.

3.   Väljaspool piiripunkte toimuvat patrull- ja vaatlustegevust teostavad piirivalveametnikud, kelle arvu ja kelle kasutatavaid meetodeid kohandatakse olemasolevate või ette nähtavate riskide ja ohtudega. See hõlmab patrull- ja vaatlustegevuse perioodide sagedasi ja ootamatuid muudatusi, nii et ebaseaduslikul piiriületamisel lasuks alati avastamise risk.

4.   Patrull- ja vaatlustegevust teostavad paiksed üksused või patrullid, kes täidavad oma kohustusi ringkäike tehes või seades end sisse paikades, mida teatakse või arvatakse olevat tundlikud, ning sellise patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on pidada kinni piiri ebaseaduslikult ületavad isikud. Patrull- ja vaatlustegevust võib teostada ka tehniliste, sealhulgas elektrooniliste vahenditega.

5.   Patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad lisaeeskirju võib võtta vastu artikli 33 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt.

Artikkel 13

Sisenemiskeeld

1.   Kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja kes ei kuulu artikli 5 lõikes 4 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. See ei piira varjupaigaõiguse, rahvusvahelise kaitse ega pikaajaliste viisade väljastamisega seotud erisätete kohaldamist.

2.   Sisenemist võib keelata üksnes põhjendatud otsusega, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused. Otsuse teeb selleks siseriikliku õiguse alusel volitatud asutus. See jõustub koheselt.

Põhjendatud otsus, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused, antakse V lisa B osas toodud standardvormi kujul, mis täidetakse asutuse või ametiisiku poolt, kes on siseriikliku õiguse alusel volitatud sisenemiskeeldu andma. Täidetud standardvorm antakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule, kes kinnitab selle vormiga sisenemiskeelu otsuse kättesaamist.

3.   Sisenemiskeelu saanud isikutel on õigus otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub siseriikliku õiguse kohaselt. Samuti antakse kolmanda riigi kodanikule kirjalikult nimekiri kontaktpunktidest, kust on võimalik saada teavet esindajate kohta, kes on pädevad tegutsema kolmanda riigi kodaniku nimel vastavalt siseriiklikule õigusele.

Sellise edasikaebuse esitamine ei peata sisenemiskeelu otsuse kohaldamist.

Ilma et see piiraks siseriikliku õigusega ettenähtud lõpliku kompensatsiooni kohaldamist, on kolmanda riigi kodanikul õigus sisenemiskeelu andnud liikmesriigi poolt kehtetuks tunnistatud sisenemistempli ja mis tahes kehtetuks tunnistamise või lisamise korrigeerimisele, kui edasikaebuse suhtes otsustatakse, et sisenemiskeelu otsus on põhjendamatu.

4.   Piirivalveametnikud tagavad, et kolmanda riigi kodanik, keda on keeldutud riiki lubamast, ei sisene asjaomase liikmesriigi territooriumile.

5.   Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid sisenemiskeelu saanud isikute arvu, sisenemiskeelu põhjuste, sisenemiskeelu saanud isikute kodakondsuse ja sisenemiskeelu väljastanud piiriliigi (maismaa-, õhu-, merepiir) kohta. Kord aastas edastavad liikmesriigid need statistilised andmed komisjonile. Iga kahe aasta tagant avaldab komisjon liikmesriikide poolt edastatud statistiliste andmete kogumiku.

6.   Sisenemiskeeldu reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud V lisa A osas.

III PEATÜKK

Töötajad ja vahendid piirikontrolli teostamiseks ja liikmesriikide vaheline koostöö

Artikkel 14

Töötajad ja vahendid piirikontrolli teostamiseks

Liikmesriigid rakendavad piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid ja vahendeid artiklite 6 kuni 13 kohaseks piirikontrolli teostamiseks välispiiridel, et tagada tõhus, kõrge ja ühtlase tasemega piirikontrolli oma välispiiril.

Artikkel 15

Piirikontrolli teostamine

1.   Käesoleva määruse artiklites 6 kuni 13 osutatud piirikontrolli teostavad piirivalveametnikud kooskõlas käesoleva määruse sätete ja siseriikliku õigusega.

Nimetatud piirikontrolli teostades jäävad endiseks need piirivalveametnikele siseriikliku õigusega antud volitused kriminaalmenetluse algatamiseks, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Liikmesriigid tagavad, et piirivalveametnikeks on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppe saanud professionaalid. Liikmesriigid soodustavad piirivalveametnike keeleõpet, eelkõige nende keelte osas, mida vajatakse tööülesannete täitmiseks.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriikliku õiguse alusel piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu vastavalt artiklile 34.

3.   Tõhusaks piirikontrolliks tagab iga liikmesriik tiheda ja püsiva koostöö kõigi piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste vahel.

Artikkel 16

Liikmesriikide vaheline koostöö

1.   Liikmesriigid abistavad üksteist ning teevad tihedat ja püsivat koostööd piirikontrolli tõhusaks teostamiseks vastavalt artiklitele 6 kuni 15. Nad vahetavad kogu asjakohast teavet.

2.   Liikmesriikide vahelist koostööd välispiiride haldamise vallas juhib ning kooskõlastab liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (edaspidi “agentuur”), mis on loodud määrusega (EÜ) nr 2007/2004.

3.   Ilma et see piiraks agentuuri volitusi, võivad liikmesriigid jätkata välispiiril operatiivkoostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas kontaktametnike vahetamist, kui selline koostöö täiendab agentuuri tegevust.

Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada agentuuri toimimist või tema eesmärkide saavutamist.

Liikmesriigid teatavad agentuurile esimeses lõigus nimetatud operatiivkoostööst.

4.   Liikmesriigid näevad ette piirikontrolli eeskirjade ja põhiõiguste alase koolituse. Sellega seoses võetakse arvesse ühiseid õppestandardeid, nagu need on kehtestatud ja edasi arendatud agentuuri poolt.

Artikkel 17

Ühine kontroll

1.   Ilma et see piiraks artiklitest 6 kuni 13 tulenevat iga liikmesriigi vastutust, võivad liikmesriigid, kes ei kohalda oma ühiste maismaapiiride suhtes artiklit 20, kuni selle artikli kohaldamise kuupäevani neid omavahelisi piire ühiselt valvata, millisel juhul tohib isikut kinni pidada ainult üks kord sisenemis- ja väljumiskontrollide teostamiseks.

Selleks võivad liikmesriigid sõlmida omavahel kahepoolseid kokkuleppeid.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 sõlmitud kokkulepetest.

IV PEATÜKK

Piiril teostatavate kontrollide erieeskirjad

Artikkel 18

Erinevat liiki piiride ja liikmesriikide välispiiride ületamisel kasutatavate erinevat liiki transpordivahenditega seotud erieeskirjad

VI lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse seoses erinevatel piiriliikidel tehtud kontrollide ja erinevate transpordivahenditega, mida kasutatakse piiripunktide läbimiseks.

Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 7 kuni 13.

Artikkel 19

Teatavate isikute kategooriate kontrollimise erieeskirjad

1.   VII lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate kontrollimise suhtes:

a)	riigipead ja nende delegatsioonide liikmed;

b)	lennukite piloodid ja muud meeskonnaliikmed;

c)	meremehed;

d)	diplomaatilise passi, ameti- või teenistuspassi omanikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed;

e)	piirialade töötajad;

f)	alaealised.

Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 7 kuni 13.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artiklile 34 oma välisministeeriumide poolt diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende pereliikmetele väljastatud kaartide näidised.

III JAOTIS

SISEPIIRID

I PEATÜKK

Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel

Artikkel 20

Sisepiiride ületamine

Sisepiire võib ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse.

Artikkel 21

Territooriumil toimuvad kontrollid

Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel ei mõjuta:

a)

siseriikliku õiguse kohaselt politseikohustuste täitmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt, niivõrd kui nimetatud kohustuste täitmine ei oma samaväärset toimet kontrollidega piiril; see kehtib ka piirialadel. Politseikohustuste täitmist esimese lause tähenduses ei või käsitleda samaväärsena kontrollide teostamisega piiril, kui: i) politseimeetmete eesmärk ei ole piirikontroll; ii) politseimeetmed põhinevad üldistel politsei andmetel ja kogemusel, mis käsitlevad võimalikke ohte avalikule julgeolekule, ning nende eesmärk on eelkõige võidelda piiriülese kuritegevusega; iii) politseimeetmed kavandatakse ja teostatakse viisil, mis erineb selgelt välispiiridel teostatavatest korrapärastest isikukontrollidest; iv) politseimeetmed võetakse kohapealsete kontrollide alusel;

b)	iga liikmesriigi õiguse kohaselt julgeolekukontrollide teostamist pädevate asutuste, sadama- või lennujaamaametnike või vedajate poolt sadamates ja lennujaamades, kui selliseid kontrolle teostatakse ka liikmesriigi piires reisivate isikute suhtes;

c)	liikmesriigi võimalust sätestada õigusakte, mis kohustavad omama või kaasas kandma pabereid või dokumente;

d)	kolmandate riikide kodanike Schengeni konventsiooni artikli 22 sätete järgset kohustust teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 22

Liikluse tõkete kõrvaldamine maanteepiiripunktides sisepiiridel

Liikmesriigid kõrvaldavad kõik sujuvat liiklust takistavad tõkked maanteepiiripunktides sisepiiridel, eelkõige kiiruspiirangud, mis ei ole seatud eranditult liiklusohutuse kaalutlustel.

Samas on liikmesriigid valmis võimaldama kontrollide teostamist, juhul kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll.

II PEATÜKK

Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel

Artikkel 23

Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel

1.   Tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule võib liikmesriik artiklis 24 või erakorralise olukorra puhul artiklis 25 sätestatud korras erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli oma sisepiiridel piiratud ajavahemikuks kestvusega kuni 30 päeva või eeldatavalt rohkem kui 30 päeva kestva tõsise ohu puhul. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei või olla suurem ega pikem, kui on otseselt vaja tõsisele ohule reageerimiseks.

2.   Kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule kestab kauem lõikes 1 sätestatust, võib liikmesriik artiklis 26 sätestatud korras pikendada piirikontrolli lõikes 1 osutatud alustel ning teha seda kuni 30päevaste ajavahemike võrra, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid.

Artikkel 24

Menetlus ettenähtavate sündmuste puhul

1.   Kui liikmesriik kavatseb artikli 23 lõike 1 alusel taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, teatab ta sellest esimesel võimalusel teistele liikmesriikidele ja komisjonile, ning esitab järgmise teabe niipea, kui see on kättesaadav:

a)	kavandatava taaskehtestamise põhjused, kirjeldades üksikasjalikult sündmusi, mis kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule;

b)	kavandatava taaskehtestamise ulatus, täpsustades, kus piirikontroll taaskehtestatakse;

c)	ametlike piiripunktide nimed;

d)	kavandatava taaskehtestamise kuupäev ja kestus;

e)	kui see on asjakohane, siis meetmed, mida teised liikmesriigid peaksid võtma.

2.   Pärast asjaomase liikmesriigi teadet ja pidades silmas lõikes 3 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 64 lõike 1 kohaldamist.

3.   Liikmesriik, kes kavatseb taaskehtestada piirikontrolli, teised liikmesriigid ja komisjon konsulteerivad lõikes 1 osutatud andmete ning ka arvamuse osas, mille komisjon võib vastavalt lõikele 2 esitada, et korraldada vajaduse korral liikmesriikide vahelist vastastikust koostööd ja kontrollida meetmete proportsionaalsust piirikontrolli taaskehtestamise põhjustanud sündmuse ning avalikule korrale või sisejulgeolekule esineva ohuga.

4.   Lõikes 3 nimetatud konsultatsioonid toimuvad vähemalt viisteist päeva enne piirikontrolli taaskehtestamise kavandatavat kuupäeva.

Artikkel 25

Menetlus kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite puhul

1.   Kui liikmesriigi avaliku korra või sisejulgeolekuga seotud kaalutlused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist, võib asjaomane liikmesriik piirikontrolli sisepiiridel erakorraliselt ja viivitamata taaskehtestada.

2.   Liikmesriik, kes piirikontrolli sisepiiridel taaskehtestab, teavitab sellest viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab artikli 24 lõikes 1 osutatud teabe ja käesoleva menetluse kasutamist õigustavad põhjused.

Artikkel 26

Sisepiiridel teostatava piirikontrolli kestvuse pikendamise menetlus

1.   Liikmesriigid võivad sisepiiridel teostatava piirikontrolli kestvust pikendada üksnes artikli 23 lõike 2 sätete alusel pärast teiste liikmesriikide ja komisjoni teavitamist.

2.   Liikmesriik, kes kavatseb pikendada piirikontrolli kestvust, esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kogu asjakohase teabe sisepiiridel teostatava piirikontrolli kestvuse pikendamise põhjuste kohta. Kohaldatakse artikli 24 lõiget 2.

Artikkel 27

Euroopa Parlamendi teavitamine

Asjaomane liikmesriik või kui see on asjakohane, siis nõukogu teavitab esimesel võimalusel Euroopa Parlamenti artiklite 24, 25 ja 26 kohaselt võetud meetmetest. Alates kolmandast järjestikusest artikli 26 kohasest pikendamisest edastab asjaomane liikmesriik, kui seda nõutakse, Euroopa Parlamendile aruande sisepiiridel teostatava piirikontrolli vajaduse kohta.

Artikkel 28

Sätted, mida kohaldatakse, kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll

Kui piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse, kohaldatakse II jaotise asjakohaseid sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 29

Aruanne piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel

Artikli 23 alusel sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestanud liikmesriik kinnitab piirikontrolli kaotamise kuupäeva ning esitab samal ajal või varsti pärast seda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel, milles tuuakse eelkõige välja kontrollide toimimine ja piirikontrolli taaskehtestamise tõhusus.

Artikkel 30

Avalikkuse teavitamine

Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsus võetakse vastu läbipaistvalt ja avalikkust teavitatakse sellest täielikult, välja arvatud siis, kui selle mitte teostamiseks esinevad kaalukad julgeolekupõhjused.

Artikkel 31

Konfidentsiaalsus

Asjaomase liikmesriigi taotlusel käsitlevad teised liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon piirikontrolli taaskehtestamise või selle pikendamise kohta esitatud teavet ning artikli 29 alusel koostatud aruannet konfidentsiaalsena.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Lisade muudatused

III, IV, ja VIII lisa muudetakse artikli 33 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt.

Artikkel 33

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee, edaspidi “komitee”.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid ning tingimusel, et selle menetluse kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

4.   Ilma et see piiraks juba vastuvõetud rakendusmeetmete kohaldamist, peatatakse tehniliste eeskirjade ja otsuste vastuvõtmist lõikes 2 ette nähtud korras käsitlevate käesoleva määruse sätete kohaldamine neljaks aastaks käesoleva määruse jõustumisest. Komisjoni ettepanekul võivad Euroopa Parlament ja nõukogu asjakohaste sätete kohaldamist asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras pikendada, vaadates need läbi enne nelja aasta möödumist.

Artikkel 34

Edastamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a)	elamislubade loetelu;

b)	oma piiripunktide loetelu;

c)	siseriiklike asutuste poolt igal aastal kinnitatavad välispiiri ületamisel nõutavad summad;

d)	piirikontrolli eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu;

e)	välisministeeriumide poolt väljastatud kaartide näidised.

2.   Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldamise teel ning muude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 35

Kohalik piiriliiklus

Käesolev määrus ei piira kohalikku piiriliiklust käsitlevate ühenduse eeskirjade ja kehtivate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist.

Artikkel 36

Ceuta ja Melilla

Käesoleva määruse sätted ei avalda mõju Ceuta ja Melilla linnade suhtes kohaldatavatele erieeskirjadele, mis on määratletud Hispaania Kuningriigi 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga ühinemise lepingu lõppaktis esitatud Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linnade kohta. (20)

Artikkel 37

Teabe edastamine liikmesriikide poolt

Liikmesriigid teatavad komisjonile 26. oktoobriks 2006 siseriiklikest sätetest, mis on seotud artikli 21 punktidega c ja d, artikli 4 lõikes 3 nimetatud karistustest ja artikli 17 lõike 1 kohaselt sõlmitud kahepoolsetest kokkulepetest. Nende sätete järgnevatest muudatustest teatatakse viie tööpäeva jooksul.

Liikmesriikide poolt esitatud teave avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 38

Aruanne III jaotise kohaldamise kohta

13. oktoobriks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande III jaotise kohaldamise kohta.

Komisjon pöörab erilist tähelepanu võimalikele probleemidele, mis kaasnevad piirikontrolli taaskehtestamisega sisepiiridel. Kui see on asjakohane, esitab komisjon ettepanekud selliste probleemide lahendamiseks.

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

1.   14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 2 kuni 8 tunnistatakse kehtetuks alates 13. oktoobril 2006.

2.   Alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast tunnistatakse kehtetuks järgmised dokumendid:

a)	ühine käsiraamat, sealhulgas selle lisad;

b)	Schengeni täitevkomitee 26. aprilli 1994. aasta otsus (SCH/Com-ex (94) 1, rev. 2), 22. detsembri 1994. aasta otsus (SCH/Com-ex (94)17, rev. 4) ja 20. detsembri 1995. aasta otsus (SCH/Com-ex (95) 20, rev. 2);

c)	ühiste konsulaarjuhiste 7. lisa;

d)	nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 790/2001, millega antakse nõukogule rakendusvolitused piirikontrolli ja piirivalve rakendamise teatavate üksikasjalike sätete ja praktilise korra osa; (21)

e)	nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/581/EÜ, millega määratakse minimaalsed märgised, mida tuleb kasutada välispiiridel asuvate piiripunktide tahvlitel; (22)

f)	nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/574/EÜ ühise käsiraamatu muutmise kohta; (23)

g)

nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2133/2004 liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta. (24)

3.   Viiteid tühistatud artiklitele ja kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 40

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 13. oktoobril 2006. Artikkel 34 jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2006. aasta otsus.

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1160/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 18).

(3)  EÜT C 313, 16.12.2002, lk 97. Ühist käsiraamatut on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2133/2004 (ELT L 369, 16.12.2004, lk 5).

(4)  Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

(5)  EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 69.

(8)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(9)  ELT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(10)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.

(11)  Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/849/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).

(12)  Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/860/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).

(13)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(14)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(15)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(16)  EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

(17)  EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 851/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3).

(18)  ELT L 64, 7.3.2003, lk 1.

(19)  EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4.

(20)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 73.

(21)  EÜT L 116, 26.4.2001, lk 5. Määrust on muudetud otsusega 2004/927/EÜ (ELT L 396, 31.12.2004, lk 45).

(22)  ELT L 261, 6.8.2004, lk 119.

(23)  ELT L 261, 6.8.2004, lk 36.

(24)  ELT L 369, 16.12.2004, lk 5.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

13.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/33

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 563/2006,

13. märts 2006,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Saalomoni Saarte vahelise Saalomoni Saarte piirkonnas kalastamist käsitleva partnerluslepingu sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus ja Saalomoni Saared on läbi rääkinud ja parafeerinud kalastamise partnerluslepingu, mis võimaldab ühenduse kaluritel püüda kala vetes, mis kuuluvad kalandusküsimustes Saalomoni Saarte suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

(2)

Nimetatud lepinguga nähakse ette majanduslik, rahanduslik, teaduslik ja tehniline koostöö kalanduse valdkonnas eesmärgiga tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine ning partnerlussuhted ettevõtete vahel, mille eesmärk on arendada ühistes huvides majandustegevust kalandussektoris ja sellega seotud tegevust.

(3)	Nimetatud leping tuleks heaks kiita.

(4)	Tuleks kindlaks määrata kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel.

(5)

Liikmesriigid, kelle laevad nimetatud lepingu alusel kala püüavad, teatavad komisjonile kõigi Saalomoni Saarte kalastusvööndis püütud kalavarude kogused vastavalt komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Saalomoni Saarte vaheline Saalomoni Saarte piirkonnas kalastamist käsitlev partnerlusleping (edaspidi “leping”).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Lepingu protokollis esitatud kalapüügivõimalused jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

— tuunikülmutusseinerid:	Hispaania:	75 % olemasolevatest kalapüügivõimalustest
	Prantsusmaa:	25 % olemasolevatest kalapüügivõimalustest
— triivõngejadaga kalapüügilaevad:	Hispaania:	6 laeva
	Portugal:	4 laeva.

Kui nimetatud liikmesriikide püügilitsentside taotlused ei kata täielikult protokolliga määratud püügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Arvamus on esitatud 14. veebruaril 2006. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

---

---

13.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/54

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/24/EÜ,

15. märts 2006,

mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras. (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3) kohustatakse liikmesriike kaitsma füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel, et seeläbi tagada isikuandmete vaba liikumine ühenduses.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (4) on direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtted muudetud elektroonilise side sektori eeskirjadeks.

(3)

Direktiivi 2002/58/EÜ artiklites 5, 6 ja 9 määratletakse eeskirjad, mida võrgu- ja teenusepakkujad peavad kohaldama elektrooniliste sideteenuste kasutamisega kaasnevate liiklus- ja asukohaandmete töötlemise suhtes. Kui kõnealuseid andmeid enam side edastamiseks ei vajata, tuleb need kustutada või muuta anonüümseks, v.a andmed, mis on vajalikud arvete koostamiseks või sidumistasude jaoks. Kokkuleppel võib teatud andmeid kasutada ka turustamiseesmärkidel ja lisaväärtusteenuse osutamiseks.

(4)

Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriigid võivad piirata kõnealuse direktiivi artiklites 5 ja 6, artikli 8 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 ning artiklis 9 sätestatud õigusi ja kohustusi. Selline piirang peab olema vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne demokraatlikus ühiskonnas avaliku korra eesmärkidel, s.t riikliku julgeoleku (s.t riigi julgeoleku), avaliku turvalisuse kaitsmiseks või selleks, et ennetada, uurida, avastada ja kohtus menetleda kuritegusid või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamist.

(5)	Mitmed liikmesriigid on võtnud vastu õigusaktid, mille kohaselt teenuse pakkujad peaksid andmeid säilitama kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks. Need siseriiklikud sätted erinevad märkimisväärselt.

(6)

Õiguslikud ja tehnilised erinevused siseriiklike sätete vahel, mis käsitlevad andmete säilitamist kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks, on takistuseks elektrooniliste sideteenuste siseturul; teenuse pakkujatele seatakse erinevaid nõudmisi olenevalt säilitatavate liiklus- või asukohaandmete liigist, säilitamistingimustest ja säilitamistähtaegadest.

(7)

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 19. detsembri 2002. aasta kohtumise järeldustes rõhutatakse, et seoses elektrooniliste sideteenuste võimaluste märkimisväärse kasvuga on elektrooniliste sideteenuste kasutamisega seotud andmed eriti olulised ja seetõttu on need ka väärtuslikuks vahendiks kuritegevuse ja kuritegude, eriti organiseeritud kuritegevuse ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja kohtus menetlemisel.

(8)	Terrorismivastase võitluse deklaratsiooniga, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 25. märtsil 2004, tehti nõukogule ülesandeks analüüsida ettepanekuid seoses sideteenuste liiklusandmete säilitamist käsitlevate eeskirjade kehtestamisega teenuse pakkujatele.

(9)

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 kohaselt on igaühel õigus oma eraelu austamisele ja kirjavahetuse kaitsele. Avalik võim võib selle õiguse teostamisse sekkuda ainult õiguslikul alusel ja juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik muu hulgas riikliku julgeoleku või üldise turvalisuse, korrarikkumise või kuriteo takistamise huvides või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Kuna andmete säilitamine on osutunud nii vajalikuks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks mitmes liikmesriigis toimunud uurimiste käigus, eriti selliste raskete juhtumite puhul nagu organiseeritud kuritegevus ja terrorism, on vaja tagada säilitatud andmete kättesaadavus õiguskaitseasutustele teatava ajavahemiku jooksul, käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 nõuetele vastava andmete säilitamise vahendi vastuvõtmine on seetõttu vajalik meede.

(10)	Nõukogu kinnitas 13. juulil 2005 Londoni terrorirünnakuid hukka mõistvas deklaratsioonis vajadust võtta niipea kui võimalik vastu telekommunikatsiooniandmete säilitamist käsitlevad ühised meetmed.

(11)

Võttes arvesse liiklus- või asukohaandmete tähtsust kuritegude uurimisel, avastamisel ja kohtus menetlemisel, mida näitavad uurimused ja kinnitab mitmete liikmesriikide praktiline kogemus, on vaja Euroopa tasandil tagada elektrooniliste sideteenuste pakkujate üldkasutatava elektroonilise sideteenuse või üldkasutatava võrguteenuse pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamine teatud ajavahemiku jooksul vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

(12)

Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõige 1 kehtib andmete suhtes endiselt, kaasa arvatud tagajärjetute helistamiskatsetega seotud andmed, mille säilitamist käesolevas direktiivis eraldi ei nõuta ja mis seega jäävad selle reguleerimisalast välja, ning andmete säilitamine teistel kui käesoleva direktiiviga hõlmatud eesmärkidel, sealhulgas kohtumõistmise eesmärkidel.

(13)

Käesolev direktiiv kehtib üksnes side või sideteenuse pakkumisega kaasnevate või sellega seoses töödeldud andmete suhtes ega kehti edastatud teabe sisuks olevate andmete suhtes. Andmete säilitamisel tuleb silmas pidada, et seda ei tehtaks rohkem kui üks kord. Asjaomaste sideteenuste osutamisel loodud või töödeldud andmed tähendavad juurdepääsetavaid andmeid. Eriti e-posti ja Interneti-telefoniga seotud andmete säilitamisel võib selle ulatus piirduda pakkujate või võrguteenuse pakkujate endi teenusega.

(14)

Elektrooniliste sideteenustega seotud tehnoloogia muutub kiiresti ja pädevate ametiasutuste õiguslikud nõudmised võivad muutuda. Nõuannete saamiseks ja parimat tava puudutavate kogemuste jagamiseks sellises olukorras kavatseb komisjon moodustada rühma, kuhu on koondatud liikmesriikide õiguskaitseorganid, elektrooniliste sideteenuste tööstus, Euroopa Parlamendi ja andmekaitsega tegelevate ametiasutuste, kaasa arvatud Euroopa Andmekaitseinspektori esindajad.

(15)

Direktiivid 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ on täielikult kohaldatavad käesoleva direktiivi kohaselt säilitatavate andmete suhtes. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 30 lõike 1 punkt c näeb ette konsulteerimise selle direktiivi artikli 29 alusel loodud töörühmaga üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega.

(16)

Teenusepakkujate kohustused seoses direktiivi 95/46/EÜ artiklist 6 tulenevate meetmetega andmete kvaliteetsuse tagamiseks, samuti nende kohustused seoses meetmetega andmetöötluse konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamiseks, mis tulenevad selle direktiivi artiklitest 16 ja 17, kehtivad täielikult ka käesoleva direktiivi tähenduses säilitatavate andmete kohta.

(17)	On oluline, et liikmesriigid võtaksid õiguslikke meetmeid, mis tagaksid käesoleva direktiivi kohaselt säilitatud andmete kättesaadavuse ainult pädevatele siseriiklikele ametiasutustele kooskõlas siseriikliku õigusega, täielikult kinni pidades asjaomaste isikute põhiõigustest.

(18)

Sellega seoses pannakse direktiivi 95/46/EÜ artiklis 24 liikmesriikidele kohustus määrata sanktsioonid kõnealuse direktiivi kohaselt vastu võetud sätete rikkumise eest. Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõikes 2 kehtestatakse sama nõue seoses direktiivi 2002/58/EÜ kohaselt vastu võetud siseriiklike sätetega. Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta (5) sätestab, et õigusvastane tahtlik sisenemine infosüsteemi, kaasa arvatud seal asuvate andmete kasutamine, muudetakse kriminaalkorras karistatavaks.

(19)

Andmete õigusvastase töötlemise või muude direktiivi 95/46/EÜ kohaselt vastu võetud siseriiklike sätetega vastuolus oleva teo tõttu kahju kannatanud inimese õigus kahju hüvitamisele, mis tuleneb selle direktiivi artiklist 23, kehtib ka isikuandmete õigusvastase töötlemise kohta käesoleva direktiivi kohaselt.

(20)	Euroopa Nõukogu 2001. aasta küberkuritegevuse konventsioon ja Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsioon üksikisiku kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel hõlmavad ka säilitatud andmeid käesoleva direktiivi tähenduses.

(21)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on ühtlustada teenusepakkujate kohustused säilitada teatavaid sideandmeid, nii et oleks tagatud nende kättesaadavus vastavalt liikmesriikide riiklikule õigusele määratletud raskete kuritegude uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks, ei ole liikmesriikidel võimalik piisaval määral saavutada ning seetõttu on eesmärk käesoleva direktiivi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(22)

Käesolevas direktiivis peetakse kinni põhiõigustest ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige püüab käesolev direktiiv koos direktiiviga 2002/58/EÜ tagada põhiõigustest kinnipidamise kodanike eraelu ja teabevahetuse puutumatusest kinnipidamise ja isikuandmete kaitsmisega, nagu see on esitatud harta artiklites 7 ja 8.

(23)

Arvestades, et elektrooniliste sideteenuste pakkujatele pandud kohustused peaksid olema proportsionaalsed, nõuab see direktiiv, et nad säilitaksid ainult andmeid, mis tekivad või mida töödeldakse nende sideteenuste osutamisel; kui pakkujad neid andmeid ise ei tekita ega töötle, ei kohustata neid vastavaid andmeid säilitama. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada andmete säilitamise tehnoloogiat, mis tuleb valida riiklikul tasandil.

(24)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(25)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide volitusi võtta vastu õigusakte, mis käsitlevad nende poolt määratud siseriiklike asutuste õigust andmetele juurde pääseda ja neid kasutada. Küsimused, mis puudutavad siseriiklike asutuste juurdepääsu käesoleva direktiivi kohaselt säilitatud andmetele tegevuste jaoks, mida nimetatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 esimeses taandes, ei kuulu ühenduse õiguse reguleerimisalasse. Siiski võivad need kuuluda siseriikliku õiguse või Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohase tegevuse alla. Need õigusaktid või tegevus peavad täielikult vastama põhiõigustele, mis tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ning on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Nimetatud konventsiooni artiklis 8, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus seda tõlgendab, nõutakse, et riiklike asutuste sekkumine eraelu puutumatuse õiguse teostamisse peab vastama hädavajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele ning seetõttu teenima täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ja õiguspäraseid eesmärke ning olema sekkumise eesmärgi suhtes piisav, asjakohane ja mõõdukas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide sätted, mis käsitlevad üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate kohustusi säilitada teatavaid andmeid, mida nad loovad või töötlevad, et need oleksid kättesaadavad iga liikmesriigi riiklikus õiguses määratletud raskete kuritegude uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute liiklus- ja asukohaandmete ning nendega seotud teabe suhtes, mis on vajalik abonendi või registreeritud kasutaja kindlaksmääramiseks. Direktiiv ei ole kohaldatav elektroonilise sideteenuse sisu suhtes, sealhulgas teave, mis kaasneb elektroonilise sidevõrgu kasutamisega.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivis 95/46/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (7) ja direktiivis 2002/58/EÜ sisalduvaid mõisteid.

2.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	andmed – liiklus- või asukohaandmed ja nendega seotud teave, mis on vajalik abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks;

b)	kasutaja – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilist sideteenust isiklikel või ärilistel eesmärkidel, ilma et ta oleks tingimata ise kõnealust teenust tellinud;

c)	telefoniteenus – telefonikõned (kaasa arvatud häälkõned, kõnepost, konverentsi- ja andmekõned), lisateenused (kaasa arvatud kõne suunamine ja kõne edastamine) ning sõnumi- ja multimeediateenus (kaasa arvatud lühisõnumiteenus, täiustatud sõnumiteenus või multimeediateenus);

d)	kasutajatunnus – isikule Interneti-ühenduse või Interneti-teenuse abonendiks saamisel või registreerimisel antav unikaalne tunnus;

e)	kärjetunnus – selle tugijaama kärje tunnus, kust mobiiltelefoniside lähtus või kuhu see suundus;

f)	ebaõnnestunud helistamiskatse – side, mille puhul ühendati telefonikõne edukalt, kuid sellele ei vastatud või ühendus ei tekkinud võrguhalduse tõttu.

Artikkel 3

Kohustus andmeid säilitada

1.   Erandina direktiivi 2002/58/EÜ artiklitest 5, 6 ja 9 võtavad liikmesriigid meetmeid, mis tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevaid või nende töödeldud andmeid, mida nimetatakse käesoleva direktiivi artiklis 5, säilitatakse vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.

2.   Lõikes 1 viidatud andmete säilitamise kohustus hõlmab ka artiklis 5 nimetatud andmete säilitamist, mis on seotud ebaõnnestunud helistamiskatsetega, kui need andmed luuakse või neid töödeldakse ja säilitatakse (telefonisideandmed) või registreeritakse (Interneti-sideandmed) asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevuse käigus. Käesoleva direktiiviga ei nõuta selliste andmete säilitamist, mis on seotud kõnedega, mille puhul ühendust ei saadud.

Artikkel 4

Juurdepääs andmetele

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega tagatakse, et käesoleva direktiivi kohaselt säilitatud andmeid antakse ainult pädevatele siseriiklikele asutustele, konkreetsetel juhtudel ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Menetluse, mida tuleb järgida, ja tingimused, mis peavad olema täidetud säilitatud andmetele juurdepääsu saamiseks vastavalt vajaduse ja proportsionaalsuse nõuetele, määratleb iga liikmesriik siseriiklikus õiguses vastavalt asjakohastele sätetele Euroopa Liidu või rahvusvahelises avalikus õiguses ning eriti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus seda tõlgendab.

Artikkel 5

Säilitatavate andmete liigid

1.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt säilitatakse järgmisi andmeliike:

a)

andmed, mis on vajalikud sideallika seiramiseks ja tuvastamiseks: 1) telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu puhul: i) helistaja telefoninumber; ii) abonendi või registreeritud kasutaja nimi ja aadress; 2) Interneti-ühenduse, e-posti ja Interneti-telefoni puhul: i) eraldatud kasutajatunnused; ii) üldkasutatavasse telefonivõrku saabuva side kasutajatunnus ja telefoninumber; iii) selle abonendi või registreeritud kasutaja nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või telefoninumber olid eraldatud hetkel, mil side toimus;

b)

andmed, mis on vajalikud side sihtpunkti tuvastamiseks: 1) telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu puhul: i) valitud number või numbrid (number või numbrid, millele helistati) ja juhul, kui kasutati lisateenuseid, nt kõne suunamine või kõne edastamine, number või numbrid, kuhu kõne suunati; ii) abonendi (abonentide) või registreeritud kasutaja(te) nimi (nimed) ja aadress(id); 2) e-posti ja Interneti-telefoni puhul: i) Interneti-telefonikõne kavandatud vastuvõtja(te) kasutajatunnus(ed) või telefoninumber (telefoninumbrid); ii) kavandatud vastuvõtva abonendi (abonentide) või registreeritud kasutaja(te) nimi (nimed), aadress(id) ja kasutajatunnus(ed);

c)

andmed, mis on vajalikud side kuupäeva, aja ja kestuse kindlaksmääramiseks: 1) telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu puhul side alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg; 2) Interneti-ühenduse, e-posti teenuse ja Interneti-telefoni teenuse puhul: i) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos dünaamilise või staatilise Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse pakkuja, ja abonendi või registreeritud kasutaja kasutajatunnusega; ii) e-posti või Interneti-telefoni kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ja kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;

d)	andmed, mis on vajalikud sideliigi kindlaksmääramiseks: 1) telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu puhul: kasutatud telefoniteenus; 2) e-posti ja Interneti-telefoni puhul: kasutatud Interneti-teenus;

e)

andmed, mis on vajalikud kasutaja sidevahendi või oletatava sidevahendi kindlaksmääramiseks: 1) telefonivõrgu puhul telefoninumbrid, millelt ja millele helistati; 2) mobiiltelefonivõrgu puhul: i) telefoninumbrid, millelt ja millele helistati; ii) helistaja rahvusvaheline mobiilside abonendi tunnus (IMSI); iii) helistaja rahvusvaheline mobiilside lõppseadme tunnus (IMEI); iv) vastuvõtja IMSI; v) vastuvõtja IMEI; vi) anonüümsete ettemakstud teenuste puhul teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning tugijaama kärjetunnus (Cell ID), millest teenus aktiveeriti; 3) Interneti-ühenduse, e-posti ja Interneti-telefoni puhul: i) helistaja telefoninumber sissehelistamisega ühenduse puhul; ii) digitaalne abonendiliin (DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta;

f)	andmed, mis on vajalikud mobiilsidevahendi asukoha kindlaksmääramiseks: 1) tugijaama tunnus (Cell ID) side alustamise ajal; 2) andmed, mis määratlevad tugijaamade geograafilise asukoha viitega nende tunnustele (Cell ID) ajavahemikul, mille jooksul sideandmeid säilitatakse.

2.   Side sisu paljastavaid andmeid ei tohi käesoleva direktiivi kohaselt säilitada.

Artikkel 6

Säilitamistähtajad

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 5 osutatud andmeid säilitatakse mitte vähem kui kuue kuu ja kõige rohkem kahe aasta jooksul alates side toimumise kuupäevast.

Artikkel 7

Andmekaitse ja andmete turvalisus

Ilma et see piiraks vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ vastu võetud sätete kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujad peavad käesoleva direktiivi alusel säilitatud andmete puhul kinni vähemalt järgnevatest andmete turvalisuse põhimõtetest:

a)	säilitatud andmed on sama kvaliteediga ning nende suhtes kehtivad samad turvalisuse ja kaitse meetmed, nagu võrgus olevate andmete suhtes;

b)	andmete suhtes kehtivad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse andmeid juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise, loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest;

c)	andmete suhtes kehtivad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega tagatakse, et andmetele pääsevad juurde ainult eriloaga töötajad, ja

d)	säilitamisperioodi lõpus hävitatakse kõik andmed, v.a andmed, mida on kasutatud ja mis on kaitstud.

Artikkel 8

Säilitatavate andmete säilitamistingimused

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 5 nimetatud andmed säilitatakse vastavalt käesolevale direktiivile sel viisil, et säilitatud andmeid ja kogu muud andmetega seonduvat vajalikku teavet saaks taotluse korral viivitamatult pädevatele ametiasutustele edastada.

Artikkel 9

Järelevalveasutus

1.   Iga liikmesriik näeb ette ühe või mitu ametiasutust, et teostada oma territooriumil järelevalvet artikli 7 kohaselt vastu võetud sätete kohaldamise üle seoses säilitatavate andmete turvalisusega. Need asutused võivad olla samad, millele on viidatud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28.

2.   Lõikes 1 osutatud asutused tegutsevad selles lõikes nimetatud järelevalve alal täiesti sõltumatult.

Artikkel 10

Statistika

1.   Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatava elektroonilise sideteenuse või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud säilitatud andmete kohane statistika edastatakse komisjonile igal aastal. Selline statistika hõlmab:

—	juhtumeid, mil teave edastati asjakohastele ametiasutustele vastavalt kohaldatavale siseriiklikule seadusele,

—	aega, mis jääb andmete säilitamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahele, mil pädev ametiasutus andmete edastamist taotles,

—	juhtumeid, mil taotlusi ei olnud võimalik täita.

2.   Selline statistika ei sisalda isikuandmeid.

Artikkel 11

Direktiivi 2002/58/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/58/EÜ artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

Artikkel 12

Edasised meetmed

1.   Liikmesriik, kus on kujunenud olukord, mis annab põhjust artiklis 6 nimetatud maksimaalse säilitusaja pikendamiseks piiratud ajavahemikuks, võib vajalikud meetmed võtta. See liikmesriik teatab viivitamatult komisjonile ja teavitab teisi liikmesriike käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest ning märgib, millisel põhjendusel meetmed võeti.

2.   Kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 mainitud teate saamist kiidab komisjon vastavad riiklikud meetmed heaks või lükkab tagasi, olles kindlaks teinud, kas need kujutavad või ei kujuta endast omavolilist diskrimineerimist või varjatud kaubanduspiirangut liikmesriikide vahel ja kas need võivad kujuneda siseturu toimimist takistavaks või mitte. Kui komisjon pole selle aja jooksul otsust teinud, loetakse siseriiklikud meetmed vastuvõetuks.

3.   Kui liikmesriigi siseriiklikud meetmed, mis käesolevast direktiivist kõrvale kalduvad, kiidetakse lõike 2 kohaselt heaks, võib komisjon kaaluda, kas teha ettepanek direktiivi muutmiseks.

Artikkel 13

Õiguskaitsevahendid, vastutus ja sanktsioonid

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et siseriiklikud meetmed direktiivi 95/46/EÜ III peatüki (mis näeb ette õiguskaitsevahendid, vastutuse ja sanktsioonid) rakendamiseks viiakse käesoleva direktiivi alla kuuluvate andmete töötlemisel täielikult ellu.

2.   Eriti võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tahtlik käesoleva direktiivi alusel säilitatud andmetega tutvumine või nende edastamine, mida selle direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklikud õigusaktid ei luba, oleks karistatav sanktsioonidega, sealhulgas haldus- või kriminaalsanktsioonidega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 14

Hindamine

1.   Hiljemalt 15. septembril 2010. aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise ja mõju hinnangu seoses majandusettevõtjate ja tarbijatega, võttes arvesse elektroonilise sidetehnoloogia edasist arengut ja artikli 10 kohaselt komisjonile esitatud statistilisi tegureid, selleks et otsustada, kas käesoleva direktiivi sätteid on vaja muuta, eelkõige seoses artiklis 5 toodud andmete nimekirjaga ja artiklis 6 sätestatud säilitamistähtaegadega. Hindamise tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks.

2.   Selleks analüüsib komisjon kõiki tähelepanekuid, mis liikmesriigid või direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud töörühm talle on esitanud.

Artikkel 15

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. septembril 2007. aastal. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastu võetud tähtsamate siseriiklike normide teksti.

3.   Iga liikmesriik võib käesoleva direktiivi kohaldamist Interneti-ühenduse, Interneti-telefoni ja e-postiga seotud sideandmete säilitamise suhtes lükata edasi kuni 15. märtsini 2009. Liikmesriik, kes kavatseb seda lõiget kasutada, teatab sellest nõukogule ja komisjonile deklaratsiooniga käesoleva direktiivi vastuvõtmisel. Deklaratsioon avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  Arvamus on esitatud 19. jaanuaril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(5)  ELT L 69, 16.3.2005, lk 67.

(6)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(7)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(8)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.”

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

13.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/64

---

Nõukogu 16. novembri 2004. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2028/2004 (millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 352, 27. november 2004 )

1.	Esilehel, leheküljel 1

asendatakse pealkiri:

“Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2028/2004, 16. november 2004, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ”

järgmisega:

“Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2028/2004, 16. november 2004, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom”.

2.	Leheküljel 4 punkti 5 alapunktis f

asendatakse teine lause:

“Liikmesriigi käibemaksu-omavahendite baas, mille suhtes rakendatakse eespool nimetatud määra, ei või siiski ületada otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõikes 1 kindlaksmääratud protsendimäära tema RKTst, millele on viidatud käesoleva artikli lõike 7 esimeses lauses.”

järgmisega:

“Liikmesriigi käibemaksu-omavahendite baas, mille suhtes rakendatakse eespool nimetatud määra, ei või siiski ületada otsuse 2000/597/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c kindlaksmääratud protsendimäära tema RKTst, millele on viidatud käesoleva artikli lõike 7 esimeses lauses.”.

3.	Leheküljel 5 punkti 7 lõikes 2

asendatakse esimene lõik:

“2. Majandus- ja rahaliitu kuuluvate liikmesriikide puhul võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.”

järgmisega:

“2. Majandus- ja rahaliitu kuuluvate liikmesriikide puhul võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.”.

4.	Leheküljel 7 punktis 16

asendatakse:

järgmisega:

---

(1)  ELT L 352, 27.11.2004, lk 1.”

(2)  ELT L 352, 27.11.2004, lk 1.”

---

13.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/65

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 255, 30. september 2005 )

Leheküljele 11 pealkirja alla lisatakse järgmine tekst:

“(EMPs kohaldatav tekst)”.

---

13.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/66

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/74/EÜ (tekstiilinimetuste kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 32, 3. veebruar 1997 )

(Eestikeelne eriväljaanne, 13. peatükk, 18. köide, lk 226)

Leheküljel 48 (eriväljaande leheküljel 236) II lisa kolmanda veeru kandes 19

---