LISA

Komisjoni 21. detsembri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	71,2
	204	51,0
	212	87,2
	999	69,8
0707 00 05	052	128,1
	204	59,9
	220	196,3
	628	155,5
	999	135,0
0709 90 70	052	109,0
	204	112,3
	999	110,7
0805 10 20	052	59,8
	204	62,5
	220	65,0
	388	22,5
	624	59,8
	999	53,9
0805 20 10	052	60,4
	204	53,0
	999	56,7
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	77,0
	220	36,7
	400	81,3
	464	143,9
	624	83,2
	999	84,4
0805 50 10	052	44,9
	999	44,9
0808 10 80	096	18,3
	400	87,8
	404	96,7
	528	48,0
	720	74,2
	999	65,0
0808 20 50	052	125,5
	400	103,9
	720	63,3
	999	97,6

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

LISA

Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 39 muudetakse järgmiselt:

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IAS nr	Nimetus
IAS 39	Finantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine

Reprodutseerimine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org.uk

1.

Paragrahv 80 asendatakse järgmisega: “80. Riskimaandamisarvestuse eesmärgil võib määratleda maandatavate instrumentide või tehingutena ainult neid varasid, kohustusi, siduvaid tulevikukohustusi või suure tõenäosusega prognoositavaid tehinguid, mille puhul on kaasatud ettevõtteväline osapool. Järelikult saab riskimaandamisarvestust rakendada sama kontserni ettevõtete või segmentide vaheliste tehingute suhtes ainult nende ettevõtete või segmentide eraldiseisvates finantsaruannetes, mitte aga kontserni konsolideeritud finantsaruannetes. Erandina võib maandatava instrumendi kriteeriumitele vastata konsolideeritud finantsaruandes kontsernisisene rahalise vara või kohustise valuutarisk (näiteks kahe tütarettevõtte vahelised võlad/nõuded), kui see tingib avatud riskipositsiooni valuutakursi kasumite või kahjumite suhtes, mis ei ole konsolideerimisel vastavalt IASile 21 Valuutakursside muutuste mõjud täielikult elimineeritud. Vastavalt IASile 21 ei elimineerita valuutakursside kasumeid või kahjumeid kontsernisisestelt rahalistelt varadelt ja kohustistelt konsolideerimisel täielikult, kui kontsernisisene rahaline vara või kohustis on tekkinud tehingust kahe kontserni kuuluva ettevõtte vahel, kes kasutavad erinevat arvestusvaluutat. Lisaks võib suure tõenäosusega prognoositava kontsernisisese tehingu välisvaluutarisk olla konsolideeritud finantsaruandes maandatavaks instrumendiks või tehinguks tingimusel, et tehing on muus valuutas kui tehingu osapooleks oleva ettevõtte arvestusvaluuta ning välisvaluutarisk mõjutab konsolideeritud kasumit või kahjumit.”

2.

Lisatud on järgmised paragrahvid 108A ja 108B: “108A. Ettevõte peab kohaldama paragrahvi 80 viimast lauset ning paragrahve AG99A ja AG99B 1. jaanuaril 2006 või pärast seda algavatele majandusaastastele. Varasem kohaldamine on soovitatav. Kui ettevõte on kajastanud maandatava instrumendina või tehinguna prognoositava ettevõttevälise tehingu, mis a) on nomineeritud tehingu osapooleks oleva ettevõtte arvestusvaluutas; b) tekitab riskile avatud positsiooni, millel on mõju konsolideeritud kasumile või kahjumile (s.o on nomineeritud muus valuutas kui kontserni esitusvaluuta), ja c) oleks vastanud riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, kui see ei oleks olnud nomineeritud tehingu osapooleks oleva ettevõtte arvestusvaluutas, võib ta kohaldada riskimaandamisarvestust paragrahvi 80 viimase lause ning paragrahvide AG99A ja AG99B kohaldamise kuupäevale eelnenud perioodi(de) finantsaruannetes. 108B. Ettevõte ei pea kohaldama paragrahvi AG99B paragrahvi 80 viimase lause ning paragrahvi AG99A kohaldamise kuupäevale varasemate perioodide võrreldava informatsiooni suhtes.”

3.

Rakendusjuhendi lisas A nummerdatakse paragrahvid AG99A ja AG99B ümber vastavalt AG99C ja AG99D ning lisatakse järgmised paragrahvid AG99A, AG99B ja AG133: “AG99A. Paragrahvis 80 sätestatakse, et suure tõenäosusega prognoositava kontsernisisese tehingu välisvaluutarisk võib olla konsolideeritud finantsaruandes rahavoogude riski maandav instrument tingimusel, et tehing on nomineeritud muus valuutas, kui tehingu osapooleks oleva ettevõtte arvestusvaluuta ning välisvaluutarisk mõjutab konsolideeritud kasumit või kahjumit. Selles kontekstis võib ettevõte olla emaettevõte, tütarettevõte, sidusettevõte, ühisettevõtmine või filiaal. Kui prognoositava kontsernisisese tehingu välisvaluutarisk ei mõjuta konsolideeritud kasumit või kahjumit, ei vasta kontsernisisene tehing maandatavate tehingute kriteeriumitele. Nii on tavaliselt litsentsitasude, intressimaksete ja juhtimistasude puhul sama kontserni liikmete vahel juhul, kui nendega ei ole seotud kontserniväliseid tehinguid. Kuid kui prognoositavate kontsernisiseste tehingute välisvaluutarisk mõjutab konsolideeritud kasumit või kahjumit, võivad kontsernisisesed tehingud vastata maandatavate tehingute kriteeriumitele. Näiteks on prognoositav varude müük või ost sama kontserni liikmete vahel, kui sellele järgneb varude edasimüük kontsernivälisele osapoolele. Samuti võib konsolideeritud kasumit või kahjumit mõjutada kontsernisisene materiaalse põhivara müük need valmistanud kontserni ettevõttelt teisele kontserni ettevõttele, kes hakkab materiaalset põhivara oma tegevuses kasutama. See võib juhtuda näiteks siis, kui materiaalset põhivara ostnud ettevõte neid amortiseerib ning materiaalse põhivara esmasel arvele võtmisel määratud summa võib muutuda, kui prognoositav kontsernisisene tehing on nomineeritud muus valuutas kui ostva ettevõtte arvestusvaluuta. AG99B. Kui prognoositava kontsernisisese tehingu riskimaandamine vastab riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, tuleb mistahes tulu või kulu, mis on kajastatud otse omakapitalis vastavalt paragrahvi 95 punktile a liigitada ümber sama perioodi või perioodide kasumiks või kahjumiks, mil maandatava tehingu välisvaluutarisk mõjutab konsolideeritud kasumit või kahjumit. AG133. Ettevõte võib olla kajastanud prognoositavat kontsernisisest tehingut maandatava tehinguna 1. jaanuaril 2005 või hiljem algava majandusaasta alguses (või võrreldava informatsiooni korrigeerimiseks varasema võrreldava perioodi alguses) riskimaandamises, mis vastab käesoleva standardi (täiendatuna paragrahvi 80 viimase lausega) kohaselt riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele. Selline ettevõte võib kasutada seda määratlust riskimaandamisarvestuse kohaldamiseks konsolideeritud finantsaruannetes 1. jaanuaril 2005 või hiljem algava majandusaasta (või varasema võrreldava perioodi) algusest. Samuti peab selline ettevõte kohaldama 1. jaanuaril 2005 või hiljem algava majandusaasta algusest ka paragrahve AG99A ja AG99B. Ent ta ei pea vastavalt paragrahvile 108B kohaldama paragrahvi AG99B varasemate perioodide võrreldava informatsiooni suhtes.”

“4.   Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud toodete puhul toetuse andmiseks peavad tooted vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (12) asjakohastele nõuetele, eelkõige heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud identifitseerimismärgistuse nõuetele vastavuse osas.

“6.   Käesoleva määruse I lisas loetletud toodetele antakse toetust üksnes juhul, kui tooted vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (15) nõuetele, eelkõige heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud identifitseerimismärgistuse nõuetele vastavuse osas.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOONID

Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 12 lõike 3 kohta

Euroopa Ühendus juhib tähelepanu sellele, et pinnasekaitseprotokolli artikli 12 lõiget 3 tuleks tõlgendada kooskõlas kehtivate EÜ õigusaktidega ja eelkõige nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiviga 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. (1) Euroopa Ühenduse arvates võib reoveesetetel olla põllumajanduslikult väärtuslikke omadusi ja neid võib kasutada põllumajanduses tingimusel, et seda tehakse nõuetekohaselt. Reoveesetete kasutamine ei tohi halvendada pinnase ega põllumajandustoodete kvaliteeti, nagu on märgitud kõnealuse direktiivi 7. põhjenduses, samuti ei tohi see avaldada kahjulikku mõju inimestele (otsene või kaudne mõju inimeste tervisele), loomadele, taimedele ega keskkonnale, nagu on märgitud kõnealuse direktiivi 5. põhjenduses ja artiklis 1. Reoveesetteid võib kasutada, kui need on kasulikud pinnasele või põllukultuuride ja taimede toitainetega varustamiseks.

Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 17 lõike 2 kohta

Pinnasekaitseprotokolli artikli 17 lõiget 2 tuleb tõlgendada vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktidele ja mõista nii, et peab olema tagatud jäätmete ja jääkmaterjalide eeltöötlust, töötlust ja kõrvaldamist käsitlevate jäätmekäitluskavade koostamine ja täitmine, et vältida pinnasereostust ja tagada lisaks keskkonnakaitsele ka inimeste tervise kaitse.

Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 19 lõike 2 ja artikli 21 lõike 2 kohta

Seoses pinnasekaitseprotokolli artikli 19 lõikega 2 ja artikli 21 lõikega 2 peaks ühtne vaatlussüsteem olema vajaduse korral ühilduv maavaatlussüsteemide ülemaailmse süsteemiga (Global Earth Obesrvation System of the Systems – GEOSS) ja arvestama andmebaasiga, mille liikmesriigid on loonud kooskõlas vaatlusi, andmete kogumist ja metaandmeid käsitlevate EÜ õigusaktidega.

Deklaratsioon seoses euroopa ühenduse reservatsiooniga Alpi konventsiooni energeetikaprotokolli artikli 9 kohta

Energeetikaprotokolli artikkel 9 käsitleb tuumaenergia küsimusi. Niivõrd, kui see puudutab Euroopa Ühendust, sisalduvad artiklis 9 nimetatud nõuded Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus. Alpi konventsiooni ratifitseeriv otsus ei põhinenud Euratomi asutamislepingul, vaid üksnes Euroopa Ühenduse asutamislepingul. Otsusel, millega antakse luba protokollile alla kirjutada, on sama õiguslik alus. Sellest tulenevalt ei ole energeetikaprotokolli jõustumisel Euroopa Ühenduse suhtes selle artikkel 9 ühendusele siduv.

---

(1)  EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.

TÕLGE

PROTOKOLL

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll pinnasekaitse valdkonnas

Pinnasekaitseprotokoll

Preambul

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ning

EUROOPA ÜHENDUS,

VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;

VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;

PINNASELE tekitatavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kahjude vähendamiseks, eelkõige kasutades pinnast säästvaid põllumajandus- ja metsandustootmisviise, kasutades pinnast säästlikult, tõkestades erosiooni ning piirates pinnase isoleerimist;

TÕDEDES, et Alpi pinnase kaitse, selle säästev majandamine ja looduslike funktsioonide taastamine muudetud aladel on üldsuse huvides;

TÕDEDES, et Alpid kui üks Euroopa suurimaid rikkumata looduslikke alasid, hõlmavad mitmekesist looduskeskkonda ja äärmiselt tundlikke ökosüsteeme, mille talitlusvõime tuleb säilitada;

OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;

OLLES TEADLIKUD, et ühelt poolt kujutab Alpide piirkond olulist elu- ja majandustegevuse raamistikku kohaliku elanikkonna jaoks ning puhkeala teiste piirkondade elanikele ning et teiselt poolt võivad tihedalt Alpide piirkonda koondunud erinevad kasutusvajadused seada ohtu pinnase funktsioonide säilimise ning et sellest tulenevalt tuleb majandushuvid ühitada keskkonnanõuetega;

TÕDEDES, et pinnasel on eriline koht ökosüsteemides, et selle esialgsel kujul taastumine ning kahjustatud pinnase taastamine toimub väga aeglaselt, et Alpide piirkonna topoloogilise eripära tõttu võib pinnaseerosioon intensiivistuda, et ühelt poolt on pinnas saasteainete koguja ning et teiselt poolt võib saastatud pinnas olla imendunud saasteainete allikaks ümbruskonna ökosüsteemide jaoks ning võib kujutada ohtu inimesele, loomadele ja taimedele;

OLLES TEADLIKUD, et pinnase kasutamine, eriti linnastumise, tööstuse ja käsitöö, infrastruktuuride, kaevandamise, turismi, põllu- ja metsamajanduse ning transpordi arengu tõttu, võib kaasa tuua pinnase kvalitatiivse ja kvantitatiivse kahjustamise ning et vastavalt tuleks kohaldada asjakohaseid ja terviklikke ennetusmeetmeid ning pakkuda pinnase kaitseks välja kahjusid piiravad ja tervendavad meetmed;

ARVESTADES, et pinnase kaitse mõjutab teisi poliitikavaldkondi Alpide piirkonnas ning et see tuleb järelikult kooskõlastada teiste valdkondade ja sektoritega;

OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme saab lahendada üksnes piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid, mille peavad ellu viima lepingu allakirjutanud pooled vastavalt olemasolevatele vahenditele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesoleva protokolli eesmärk on Alpi konventsiooni osaliste võetud pinnasekaitse alaste kohustuste täitmine.

2.   Alpide pinnast tuleb säästval viisil säilitada, et see saaks:

1.

täita oma looduslikku funktsiooni: a) inimeste, loomade, taimede ja mikroorganismide elatusallika ja elukeskkonnana; b) looduse ja maastiku tähtsa osana; c) ökoloogilise tasakaalu lahutamatu elemendina, eelkõige seoses vee ja toitainete ringlusega; d) ainevarude muundamis- ja reguleerimiskeskkonnana, eriti tänu oma filtreerimisvõimele, puhvriefektile ja reservuaariomadustele, eelkõige seoses põhjavee kaitsega; e) geenivaramuna;

2.	funktsioneerida loodus- ja kultuuriloo arhiivina ning

3.	täita oma funktsioone: a) põllumajandus-, sealhulgas rohumaaviljelus- ja metsamajanduspaigana; b) inimasustus- ja turisminduskohana; c) muude kaubanduslike eesmärkide täitmise, transpordi-, tarnimis- ja turustamistegevuse, vee- ja jäätmekäitluse kohana; d) loodusvarade allikana.

Eelkõige tuleb tagada ja säilitada pinnase kui ökoloogilise tasakaalu põhielemendi ökoloogilised funktsioonid pikas perspektiivis nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Soodustada tuleb kahjustatud pinnase taastamist.

3.   Kavandatud meetmete eesmärk on eelkõige igale asukohale sobiv pinnase kasutamine, maa säästlik kasutamine, pinnaseerosiooni ja pinnasestruktuuri kahjustava muutmise ennetamine ning pinnast saastavate ainete koguste vähendamine.

4.   Eelkõige tuleb säilitada ja edendada Alpide piirkonnale omast pinnase mitmekesisust ning sellele iseloomulikke asupaiku.

5.   Sellepärast on eriti oluline ennetuspõhimõte, mis hõlmab pinnase funktsioneerimise kaitsmist, pinnase erinevatel eesmärkidel kasutamise võimalust ning pinnase säilitamist tulevastele põlvedele säästva arengu otstarbeks.

Artikkel 2

Põhikohustused

1.   Protokolliosalised kohustuvad võtma vajalikud õigus- ja haldusmeetmed, et tagada pinnasekaitse Alpide piirkonnas. Nende meetmete järelevalve toimub siseriiklike pädevate asutuste vastutusel.

2.   Pinnase funktsioneerimise ränga ja pideva ohustamise korral peavad üldjuhul kaitseaspektid olema kasutusaspektide suhtes ülekaalus.

3.   Protokolliosalised uurivad võimalusi toetada käesolevas Alpide piirkonna pinnasekaitseprotokollis osutatud meetmeid maksu- ja/või finantsmeetmetega. Pinnasekaitsega ning pinnase säästliku ja keskkonnasõbraliku kasutamise eesmärkidega kokkusobivad meetmed peaksid pälvima erilise toetuse.

Artikkel 3

Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades

Protokolliosalised kohustuvad arvestama käesoleva protokolli eesmärke ka oma teistes poliitikavaldkondades. Alpides kehtib see eelkõige territooriumi planeerimise, linnaplaneerimise, transpordi, energiamajanduse, põllumajanduse ja metsanduse, toorainekasutuse, kaubanduse, tööstuse, turismi, looduskaitse ja maastikuhoolduse, veemajanduse ja jäätmekäitluse ning õhu kvaliteedi sektori puhul.

Artikkel 4

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1.   Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määratleb iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima taseme, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas pinnasekaitsepoliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.

2.   Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

Artikkel 5

Rahvusvaheline koostöö

1.   Protokolliosalised toetavad tugevdatud rahvusvahelist koostööd vastavate pädevate institutsioonide vahel eelkõige pinnasekatastri koostamise, pinnase süstemaatilise seire, kaitstud alade ja saastatud alade piiritlemise ja järelevalve ning riskialade, samuti andmebaaside loomise ja ühitamise, Alpi pinnase kaitse alase teadustegevuse koordineerimise ning vastastikuse teavitamise osas.

2.   Protokolliosalised kohustuvad kõrvaldama Alpide piirkonna piirkondlike ja kohalike asutuste rahvusvahelist koostööd takistavad asjaolud ning soodustama ühiste probleemide lahendamist kõige asjakohasemal tasemel.

3.   Kui pinnasekaitsega seonduvate meetmete määratlemisel on hõlmatud riiklik või rahvusvaheline pädevus, peab piirkondlikel ja kohalikel asutustel olema võimalus esindada tõhusal viisil elanikkonna huve.

II   PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 6

Alade piiritlemine

Protokolliosalised jälgivad, et kaitsealade piiritlemisel on kaitset vääriv pinnas võrdväärselt hõlmatud. Eelkõige tuleb säilitada iseloomulikud või maa arengu tundmise seisukohast erilist huvi pakkuvad pinnase ja kivimite formatsioonid.

Artikkel 7

Pinnase säästlik ja ettevaatlik kasutamine

1.   Territooriumi planeerimise ja säästva arengu protokolli artikli 9 kolmandas lõikes osutatud kavade ja/või programmide koostamisel ning elluviimisel tuleb arvesse võtta pinnasekaitse vajadusi, eelkõige pinnase ja maa säästlikku kasutamist.

2.   Pinnase isoleerimise ja hõivamise piiramiseks jälgivad protokolliosalised maad säästvate ja pinnast hoidvate ehitusviiside kasutamist. Inimasustuse puhul kasutavad nad eelistatavalt olemasolevaid alasid, piirates asustatud alade laienemist.

3.   Hinnates suurprojektide ruumiga seonduvat ja keskkonnaalast vastavust kaubanduse ja tööstuse, ehituse ja infrastruktuuride, eelkõige transpordi, energia ja turismi valdkondades, tuleb riiklike menetluste raames arvesse võtta Alpide piirkonna pinnase kaitset ja vähest vaba pinda.

4.   Kui looduslikud tingimused võimaldavad, tuleb pinnas, mida enam ei kasutata või mida on kahjustatud (eelkõige prügilad, puistangud, infrastruktuurid või suusarajad), taastada või rekultiveerida.

Artikkel 8

Maavarade säästlik kasutamine ja pinnast säästev kaevandamine

1.   Protokolliosalised jälgivad, et pinnasest kaevandatud maavara kasutatakse säästlikult. Nad korraldavad selle nii, et eelistatavalt tarvitatakse asendusaineid ning et kasutatakse ära kõik taaskasutusvõimalused või et nende arendamist soodustatakse.

2.   Pinnasest kaevandatava maavara kaevandamisel, töötlemisel ja kasutamisel tuleb vähendada pinnase teiste funktsioonide ohustamist. Pinnase funktsioneerimise kaitse seisukohast erilise tähtsusega aladel ja joogivee võtmiseks mõeldud aladel tuleks maavara kaevandamisest loobuda.

Artikkel 9

Märgalade ja turbaväljade pinnase säilitamine

1.   Protokolliosalised kohustuvad säilitama kõrgeid ja madalaid turbavälju. Selleks tuleks keskmise tähtaja jooksul ette näha täielikult turba aseaine kasutamine.

2.   Märgaladel ja turbaväljadel tuleb kuivendusmeetmeid piirata olemasolevate võrkude hooldamisega, välja arvatud õigustatud erandjuhud. Tuleks soodustada juba kuivendatud alade loodusliku seisundi taastamise meetmeid.

3.   Üldjuhul ei tohiks soiseid pinnaseid kasutada või kui neid põllumajanduses kasutatakse, tuleks seda teha nii, et säiliks nende eripära.

Artikkel 10

Ohustatud alade määratlemine ja hooldamine

1.   Protokolliosalised lepivad kokku geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste, eelkõige pinnaliikumise (lihked, mudavoolud, varingud), laviinide ja üleujutuse riskidega Alpide alade kaardistamises, nende katastris arvelevõtmises ja vajaduse korral ohustatud alade määratlemises. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta seismilisi riske.

2.   Protokolliosalised jälgivad, et ohustatud aladel rakendatakse võimaluste piires looduslähedasi ehitusmeetodeid ning kasutatakse maastikutingimustesse sobivaid kohalikke ja traditsioonilisi materjale. Neid meetmeid tuleb toetada asjakohaste metsandusmeetmetega.

Artikkel 11

Erosiooniohuga Alpide piirkondade määratlemine ja hooldamine

1.   Protokolliosalised lepivad kokku lauserosioonist puudutatud Alpide piirkondade kaardistamises ja nende arvelevõtmises pinnasekatastris pinnaseerosiooni kvantifikatsiooni võrreldavate kriteeriumide järgi, kui see on materiaalse vara kaitseks vajalik.

2.   Pinnaseerosiooni tuleb piirata vältimatu miinimumini. Pinnaseerosiooni ja maalihete tõttu kahjustunud alasid tuleks taastada ulatuses, mis on vajalik inimese ja materiaalse vara kaitseks.

3.   Inimese ja materiaalse vara kaitseks tuleks hüdraulika valdkonnas, ehituses ja metsanduses eelistatavalt kasutada looduslähedasi meetodeid, et pidurdada veest põhjustatud erosiooni ning vähendada pindmise äravoolu mõju.

Artikkel 12

Põllumajandus, rohumaaviljelus ja metsandus

1.   Pinnase kaitsmiseks erosiooni ja kahjuliku tihendamise vastu kohustuvad protokolliosalised kasutama põllumajandus-, rohumaaviljelus- ja metsandusalaseid häid tavasid, mis sobivad kohalike tingimustega.

2.   Väetiste või taimekaitsevahendite kasutamise tagajärjel pinnasesse imendunud ainete osas töötavad protokolliosalised välja ja rakendavad heade tehniliste tavade ühiseid kriteeriume. Väetiste olemus ja kogus ning nende laotamise hooaeg tuleb kohandada vastavalt taimede vajadustele, arvestades pinnases leiduvaid toitaineid ja orgaanilisi aineid, ning kasvu- ja keskkonnatingimustele. Sellele aitavad kaasa ökoloogiliste/bioloogiliste ja integreeritud tootmismeetodite rakendamine ning kariloomadega seonduva sobitamine looduslike kasvutingimustega.

3.   Alpi karjamaadel tuleb eriti mineraalväetiste ja sünteesitud taimekaitsevahendite kasutamist vähendada miinimumini. Tuleks loobuda kanalisatsioonijääkide kasutamisest.

Artikkel 13

Metsandus- ja muud meetmed

1.   Seoses mägimetsadega, mis kaitsevad suurel määral ennast ise, või eelkõige asustatud alade, transpordiinfrastruktuuri, põllumajandusmaa ja muude sarnaste piirkondadega kohustuvad protokolliosalised pidama esmatähtsaks selliste metsade kaitsefunktsiooni ning suunama oma metsamajandust nii, et see kaitsefunktsioon säiliks. Mägimetsi tuleb säilitada nende kasvukohas.

2.   Eriti tuleb metsa kasutamisel ja hooldamisel vältida pinnaseerosiooni ja pinnase kahjulikku tihendamist. Selleks edendatakse kasvukohale sobivat metsandust ja metsade looduslikku taastamist.

Artikkel 14

Turismiinfrastruktuuride mõju

1.   Protokolliosalised toimivad kõige asjakohasemal viisil, et:

—	välditaks turismitegevuse negatiivset mõju Alpide pinnasele,

—	intensiivse turismi tagajärjel muudetud pinnas stabiliseeritaks eelkõige ja nii palju kui võimalik taimkatte taastamise ja looduslähedase tehnoloogia kasutamise teel. Edasist kasutust tuleks suunata selliselt, et pinnase kahjustamine ei korduks,

—	suusaradade ehitus- ja tasanduslube antaks kaitsefunktsiooniga metsades ainult erandkorras ning juhul, kui on ette nähtud hüvitusmeetmed, ja et lube ei antaks ebastabiilsetel aladel.

2.   Suusaradade ettevalmistamisel kasutatavad keemilised ja bioloogilised lisandid on lubatud vaid juhul, kui nende kokkusobivus keskkonnaga on tõendatud.

3.   Kui täheldatakse olulist kahju pinnasele ja taimestikule, võtavad protokolliosalised esimesel võimalusel vajalikud meetmed nende tervendamiseks.

Artikkel 15

Saasteainete pinnasesse imendumise piiramine

1.   Protokolliosalised teevad kõik endast oleneva, et vähendada ennetavate meetmete abil saasteainete pinnasesse imendumist atmosfäärist, veest, jäätmetest ja keskkonnale kahjulikest ainetest. Esmatähtsad on meetmed, millega piiratakse emissiooni selle allikates.

2.   Et vältida pinnase saastumist ohtlike ainete kasutamise tõttu, võtavad protokolliosalised vastu tehnilised sätted, kehtestavad kontrolltoimingud ning viivad läbi uurimisprogramme ja teavitustööd.

Artikkel 16

Keskkonnale sobivate sulatus- ja liivatusmaterjalide kasutamine

Protokolliosalised kohustuvad vähendama miinimumini sulatussoola kasutamist ning kasutama võimaluse piires libisemisvastaseid ja vähem saastavaid vahendeid, näiteks kruusa ja liiva.

Artikkel 17

Saastatud pinnas, keskkonnalased kohustused, jäätmekäitlusprogrammid

1.   Protokolliosalised kohustuvad üle vaatama ja dokumenteerima oma keskkonnaalased kohustused ning kahtlased prügilad (keskkonnaalaste kohustuste register), et analüüsida selliste piirkondade seisukorda ja hinnata võrdlusmeetodite abil nendega seonduvat võimalikku ohtu.

2.   Et vältida pinnase saastamist ning tagada keskkonnale sobiv jäätmete ja jääkainete eeltöötlemine, käitlemine ja kõrvaldamine, tuleb välja töötada ja ellu viia jäätmekäitlusprogrammid.

Artikkel 18

Lisameetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele pinnase kaitseks lisameetmeid.

III   PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE

Artikkel 19

Teadusuuringud ja seire

1.   Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks.

2.   Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid avalikkusele kättesaadavad olemasolevas institutsioonilises raamistikus.

3.   Protokolliosalised lepivad kokku, et võtavad Alpi pinnasekaitse teadusprojektide koordineerimisel arvesse muid siseriiklikke ja rahvusvahelisi teadusuuringute arengusuundi ning kavandavad ühist teadustegevust.

4.   Erilist tähelepanu pööratakse inimtegevusest tingitud pinnase tundlikkuse ja pinnase taastumisvõime hindamisele ning vastavate sobivaimate tehnoloogiate uuringutele.

Artikkel 20

Ühitatud andmebaaside koostamine

1.   Protokolliosalised lepivad kokku Alpide teabe- ja seiresüsteemi raames võrreldavate andmebaaside loomises (pedoloogilised parameetrid, proovivõtud, analüüsimeetodid, hindamine) ning teabevahetuse võimalustes.

2.   Protokolliosalised lepivad kokku pinnasele kahjulikud ained, mida analüüsitakse esmajärjekorras, ning kehtestavad võrreldavad hinnangukriteeriumid.

3.   Protokolliosalised püüavad luua nende hindamiste alusel ning ühitatud meetodite järgi Alpide piirkonna pinnase seisundi ülevaatliku registri, võttes arvesse geoloogilist ja hüdroloogilist seisundit.

Artikkel 21

Alaliste vaatluspiirkondade loomine ja keskkonnaseire koordineerimine

1.   Protokolliosalised kohustuvad looma Alpide piirkonnas alalised vaatluspiirkonnad (kontroll ja järelevalve) ning integreerima need ülealpilisse pinnasevaatluse võrku.

2.   Protokolliosalised lepivad kokku, et koordineerivad oma riiklikke pinnasevaatluse programme koos õhu-, vee-, taimestiku- ja loomastikuvaldkonna keskkonnainstitutsioonidega.

3.   Nende programmide raames loovad protokolliosalised võrreldavate kriteeriumide järgi pinnaseproovide pangad.

Artikkel 22

Koolitus ja teavitamine

Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.

IV   PEATÜKK

ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 23

Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 24

Kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhusust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.

2.   Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3.   Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4.   Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 25

Sätete tõhususe hindamine

1.   Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.

2.   Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed

1.   Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2.   Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3.   Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 27

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1.   Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.

2.   Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3.   Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.

Artikkel 28

Teated

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:

a)	igast allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)	igast jõustumiskuupäevast;

d)	igast protokolliosalise või protokolli allkirjastaja avaldusest;

e)	igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast.

PROTOKOLL

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll energeetikavaldkonnas

Energeetikaprotokoll

Preambul

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ning

EUROOPA ÜHENDUS,

VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;

VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;

OLLES TEADLIKUD looduse- ja maastikusõbralike ning keskkonnale sobivate energiatootmis-, -varustus- ja -kasutusviiside ning energiasäästumeetmete edendamise tähtsusest;

ARVESTADES kasvuhoonegaaside vähendamise vajadust Alpide piirkonnas ja ühtlasi vajadust täita Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooniga sätestatud kohustusi;

OLLES VEENDUNUD majandushuvide ja ökoloogiliste nõuete ühitamise vajaduses;

OLLES TEADLIKUD Alpide piirkonna erilisest tähtsusest kogu Euroopas ning asjaolust, et see piirkond kujutab ainulaadset ja mitmekesist geomorfoloogilist, klimaatilist, veestiku-, taimestiku-, loomastiku-, maastiku- ja kultuuripärandit, ning et selle kõrgmäestik, orud ja Alpide eelalad on keskkonnaüksused, mille alalhoid ei saa lasuda üksnes Alpi riikidel;

OLLES TEADLIKUD, et Alpid ei kujuta mitte üksnes põliselanikkonna elu- ja majanduskeskkonda, vaid neil on eelkõige oluliste, mitte üksnes üleeuroopaliste reisi- ja kaubaveoliinide, vaid ka rahvusvaheliste energiavarustusvõrkude transiidipiirkonnana väga suur tähtsus Alpide-väliste piirkondade jaoks;

VÕTTES ARVESSE Alpide piirkonna keskkonnatundlikkust, eelkõige energia tootmise, ülekande ja kasutamise alal, mis avaldab vastastikust mõju looduskaitsega seotud aspektidele, territooriumi planeerimisele ja maakasutusele;

VÕTTES ARVESSE keskkonnakaitset ohustavaid riske, eelkõige inimtegevusest tingitud võimalike kliimamuutuste tagajärjel, on tekkinud vajadus pöörata erilist tähelepanu sotsiaalmajandusliku inimtegevuse ja ökosüsteemide alalhoiu vahelistele tihedatele seostele, mis nõuavad asjakohaste ja mitmekesiste meetmete kasutuselevõtmist eriti Alpide piirkonnas kohaliku elanikkonna, poliitiliste institutsioonide ning majanduslike ja sotsiaalsete organisatsioonide ühisel kokkuleppel;

OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;

OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ja asjassepuutuvate piirkondlike ja kohalike asutuste ühismeetmeid;

OLLES VEENDUNUD, et energiavajaduste rahuldamine on majandus- ja sotsiaalarengu oluliseks teguriks nii Alpide piirkonnas kui ka väljaspool seda;

OLLES TEADLIKUD selliste majanduslike vahendite kasutamise ja edasise arendamise olulisusest, tänu millele saab energiahinna arvutamisel tegelikke kulutusi paremini arvesse võtta;

OLLES VEENDUNUD, et Alpide piirkond panustab kestvalt Euroopa energiavajaduste rahuldamisse ning vajab ise elanikkonna elutingimuste ja majandusliku tõhususe parandamiseks peale piisavate joogiveevarude ka piisavaid energiavarusid;

OLLES VEENDUNUD, et Alpide piirkonnal on eriti tähtis osa Euroopa riikide energiasüsteemide omavahelises ühendamises;

OLLES VEENDUNUD, et meetmed energia ratsionaalseks tarbimiseks ning vee- ja puiduvarude säästvaks kasutamiseks Alpide piirkonnas aitavad kaasa energiavajaduste rahuldamisele siseriikliku majanduse raames, ning biomassi ja päikeseenergia kasutamisel on kasvav tähtsus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

Protokolliosalised kohustuvad looma raamtingimused ning võtma vastu energiasäästmise, -tootmise, -ülekande, -varustuse ja -kasutuse meetmed Alpi konventsiooni kohaldamise piirkonnas, et luua energiavaldkonnas säästev areng, mis sobiks Alpide piirkonna spetsiaalsetesse lubatud piiridesse. Selleks annavad protokolliosalised olulise panuse elanikkonna ja keskkonna ning loodusvarude ja kliima kaitsesse.

Artikkel 2

Põhikohustused

1.   Käesoleva protokolli kohaselt seavad protokolliosalised eesmärgiks:

a)	ühtlustada oma energiasäästukava Alpide piirkonna üldise arengukavaga;

b)	kohandada energiatootmis-, -ülekande ja -jaotussüsteeme, et optimeerida Alpide piirkonna infrastruktuurisüsteeme, arvestades keskkonnakaitsevajadusi;

c)

piirata energia mõju keskkonnale, optimeerides teenuste tarnet energia lõppkasutajatele ning võttes võimaluste piires vastu muu hulgas järgmised meetmed: — energiavajaduse vähendamine tõhusama tehnoloogia kasutamise teel; — ülejäänud energiavajaduse ulatuslikum katmine taastuvate energiaallikatega; — olemasolevate taastumatutel energiaallikatel põhinevate energiatootmisseadmete optimeerimine;

d)	piirata energiainfrastruktuuride negatiivset, sealhulgas jäätmekäitlusega seonduvat mõju keskkonnale ja maastikule, võttes ennetusmeetmeid uute infrastruktuuride puhul ja vajaduse korral parandades olemasolevaid infrastruktuure.

2.   Uute suurte energiainfrastruktuuride ehitamise ja olemasolevate infrastruktuuride võimsuse olulise suurendamise korral hindavad protokolliosalised kehtivate õigusaktide raames mõju Alpide keskkonnale ning hindavad sellist mõju territoriaalsest ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast, lähtudes artiklist 12. Piiriülese mõjuga projektide puhul tunnistavad protokolliosalised nõupidamise õigust rahvusvahelisel tasandil.

3.   Protokolliosalised arvestavad oma energiapoliitikas, et Alpide piirkonnas on sobiv kasutada taastuvaid energiaallikaid, ning julgustavad vastastikust koostööd selle valdkonna arenguprogrammide osas.

4.   Protokolliosalised säilitavad kaitstud alad koos nende puhveraladega, teised kaitsealad, vaiksed piirkonnad ning puutumatud loodus- ja maastikualad; nad optimeerivad energiainfrastruktuure, lähtudes Alpide ökosüsteemi haavatavus-, lubatavus- ja rikutustasemetest.

5.   Protokolliosalised teadvustavad, et ennetus- ja parandusmeetmetes väljenduva asjakohase teadus- ja arengupoliitika abil võib anda suure panuse, et kaitsta Alpe energiainfrastruktuuridest tuleneva keskkonnamõju eest. Nad julgustavad sellealast teadus- ja arendustegevust ning teavitavad üksteist olulistest tulemustest.

6.   Protokolliosalised teevad koostööd, et töötada välja meetodid tegelike kulude arvessevõtmiseks energeetikavaldkonnas.

Artikkel 3

Vastavus rahvusvahelisele õigusele ja teistele poliitikavaldkondadele

1.   Käesolev protokoll viiakse ellu kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste, eelkõige Alpi konventsiooni õigusnormidega, samuti selle kohaldamiseks redigeeritud protokollidega ning kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega.

2.   Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades, eelkõige territooriumi planeerimise, regionaalarengu-, transpordi-, põllumajandus- ja metsandus- ning turismivaldkonnas, et vähendada võimalikke negatiivseid või vastuolulisi mõjusid.

Artikkel 4

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1.   Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määratleb iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima taseme, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas pinnasekaitse poliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.

2.   Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ning vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

3.   Protokolliosalised julgustavad energia- ja keskkonnaprobleemidega otseselt seotud institutsioonide vahelist rahvusvahelist koostööd, et soodustada kokkuleppeid ühiste probleemide lahenduste osas.

II   PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 5

Energia säästmine ja energia ratsionaalne kasutamine

1.   Alpide piirkonnas on vaja erimeetmeid energia säästmiseks, jaotamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks. Nende meetmete puhul tuleb arvesse võtta:

a)	ulatuslikke alasid katvat energiavajadust, mis erineb suuresti olenevalt kõrgusest, aastaaegadest ja turismiga seonduvast nõudlusest;

b)	taastuvate energiaallikate kättesaadavust kohapeal;

c)	atmosfääri paisatavate ainete eriline mõju nõgudes ja orgudes seoses viimaste geomorfoloogilise asendiga.

2.   Protokolliosalised otsivad võimalusi energiakasutuse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning julgustavad esmajärjekorras energiat säästma ja ratsionaalselt kasutama, seda eelkõige tootmisprotsesside, avalike teenuste ja suurte hotellikomplekside ning transpordi, spordi ja vabaajategevuse osas.

3.   Nad võtavad meetmeid ja kehtestavad sätted eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	hoonete isolatsiooni ja küttesüsteemide tõhustamine;

b)	kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete kasuteguri optimeerimine;

c)	soojusenergiajaamade heitkoguse perioodiline kontroll ja vajaduse korral selle vähendamine;

d)	energia säästmine tänu tänapäevastele energia kasutamise ja ülekande tehnoloogilistele protsessidele;

e)	individuaalne kütte- ja soojaveekulude arvestamine;

f)	vähese energiakuluga tehnoloogiat kasutavate ehitiste projekteerimine ja edendamine;

g)	kommunaal-/kohalike energia- ja kliimaseadmete projektide edendamine ning elluviimine kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud meetmetega;

h)	hoonete energiaalane täiustamine renoveerimise korral ja keskkonnasõbralike küttesüsteemide kasutamise soodustamine.

Artikkel 6

Taastuvad energiavarud

1.   Protokolliosalised kohustuvad oma rahaliste võimaluste piires edendama ning eelistatavalt kasutama taastuvaid energiaallikaid keskkonda ja maastikku säästval viisil.

2.   Nad soodustavad ka detsentraliseeritud seadmete kasutamist selliste taastuvate energiaallikate nagu vee-, päikese- ja biomassienergia kasutuselevõtul.

3.   Protokolliosalised julgustavad taastuvate energiaallikate kasutamist, seda ka koos olemasoleva tavapärase energiavarustusega.

4.   Protokolliosalised soodustavad eelkõige vee- ja puiduvarude ratsionaalset kasutamist seoses mägimetsade säästva majandamisega energiatootmisel.

Artikkel 7

Hüdroelektrienergia

1.   Protokolliosalised tagavad uute ning võimaluse korral ka juba olemasolevate hüdroelektrijaamade puhul asjakohaste meetmete abil veesoonte ökoloogilise talitluse säilimise ja maastiku puutumatuse, määrates kindlaks miinimumvoolukulu ja rakendades norme vee taseme kunstliku kõikumise vähendamiseks, samuti tagavad nad loomastiku rände.

2.   Protokolliosalised võivad võtta meetmeid olemasolevate hüdroelektrijaamade konkurentsivõime parandamiseks, järgides nende ohutusnorme ja keskkonnanõudeid.

3.   Nad kohustuvad lisaks säilitama veemajanduse joogivee jaoks reserveeritud aladel, puhveralaga kaitstud aladel, muudel kaitsealadel, vaiksetes piirkondades ning puutumatutel loodus- ja maastikualadel.

4.   Protokolliosalised soovitavad võtta uuesti kasutusele tarvituselt kõrvaldatud hüdroelektrijaamu, mitte ehitada uusi. Lõike 1 sätet, mis käsitleb veeökosüsteemide ja teiste asjaomaste süsteemide säilitamist, kohaldatakse ka olemasolevate hüdroelektrijaamade taaskasutuselevõtmise suhtes.

5.   Protokolliosalised võivad oma siseriiklike õigusaktide raames uurida, kuidas nad saavad korraldada nii, et Alpide ressursside lõpptarbijad maksavad õiglast turuhinda, ning mil määral võib kohaliku elanikkonna kõigi huvides tehtud jõupingutusi õiglaselt hüvitada.

Artikkel 8

Fossiilkütusest toodetud energia

1.   Protokolliosalised tagavad, et elektri- ja/või soojusenergia tootmiseks fossiilkütust tarvitavate uute soojuselektrijaamade puhul kasutatakse parimaid olemasolevaid tehnilisi meetodeid. Alpide piirkonna olemasolevate jaamade puhul piiravad protokolliosalised võimaluse piires heitekogust sobivate tehniliste meetodite abil ja/või kütuste kasutamise teel.

2.   Protokolliosalised kontrollivad, kas fossiilkütust tarvitavate soojuselektrijaamade asendamine taastuvaid energiaallikaid kasutavate jaamade ja detsentraliseeritud seadmetega on tehniliselt ja majanduslikult võimalik ning keskkonnanõuetele vastav.

3.   Protokolliosalised võtavad meetmeid, mis soosivad elektri ja soojuse koostootmist, et kasutada energiat ratsionaalsemalt.

4.   Piirialadel ühtlustavad ja ühendavad protokolliosalised nii palju kui võimalik oma emissiooni ja immissiooni kontrollimise süsteeme.

Artikkel 9

Tuumaenergia

1.   Protokolliosalised kohustuvad rahvusvaheliste kokkulepete raames vahetama teavet tuumajaamade ja muude tuumaseadmete kohta, millega kaasnevad või võivad kaasneda tagajärjed Alpide piirkonnas, et kaitsta pikaajaliselt elanikkonna tervist, loomastikku, taimestikku, nende elukooslust, levilat ning nende vastasmõju.

2.   Lisaks tagavad protokolliosalised võimaluse piires keskkonna radioaktiivsuse seiresüsteemide ühtlustamise ja ühendamise.

Artikkel 10

Energiaülekanne ja -jaotus

1.   Protokolliosalised järgivad kõikide olemasolevate infrastruktuuride puhul ratsionaliseerimise ja optimeerimise põhimõtet, pidades silmas keskkonnakaitsenõudeid ning eelkõige väga tundlike ökosüsteemide ja maastiku säilitamise vajadust, viies vajaduse korral läbi Alpide elanikkonna ja keskkonna kaitse aktsioone.

2.   Elektrienergia ülekandeliinide ja nende juurde kuuluvate elektrijaamade ning nafta- ja gaasitorude, sealhulgas pumba- ja kompressorjaamade ning keskkonna seisukohast suure tähtsusega seadmete ehitamise korral võtavad protokolliosalised kõik vajalikud meetmed, et vältida elanikkonna ja keskkonna häirimist, sealhulgas kasutades võimaluse korral juba olemasolevaid ehitisi ja trasse.

3.   Elektrienergia ülekandeliinide puhul võtavad protokolliosalised eriti arvesse puhveraladega kaitstud alade, teiste kaitsealade, vaiksete piirkondade ning puutumatute loodus- ja maastikualade ning linnustiku tähtsust.

Artikkel 11

Keskkonnataastus ja keskkonnatehnoloogia

Protokolliosalised sätestavad kehtivate õigusaktidega sätestatud prooviuuringutes ja keskkonnamõju uuringutes pärast energeetikavaldkonnas keskkonna ja ökosüsteemidega seonduvate avalike või erasektori tööde tegemist Alpide piirkonnas looduslike kohtade ja veekeskkonna keskkonnataastuse korra, kasutades võimaluste piires keskkonnatehnoloogilisi võtteid.

Artikkel 12

Keskkonnamõju hinnang

1.   Protokolliosalised viivad läbi kehtivate siseriiklike õigusaktide, rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete raames kõikide käesoleva protokolli artiklites 7, 8, 9 ja 10 osutatud energiarajatiste projektide ja nende rajatiste kõikide oluliste muudatuste kohta eelneva keskkonnamõju hinnangu.

2.   Protokolliosalised tunnustavad võimalust rakendada keskkonnamõju kõrvaldamiseks või vähendamiseks võimaluste piires parimaid olemasolevaid tehnilisi võtteid, nähes vajaduse korral ette keskkonnanõuetele mittevastavate hooletusse jäetud rajatiste dekomisjoneerimise.

Artikkel 13

Nõupidamine

1.   Protokolliosalised kohustuvad piiriülese tähtsusega projektide keskkonnamõju suhtes eelnevalt omavahel nõu pidama.

2.   Võimaliku piiriülese mõjuga kavade puhul peab protokolliosalistel olema võimalus õigeaegselt esitada oma märkused, mida ehituslubade väljastamisel võetakse asjakohaselt arvesse.

Artikkel 14

Lisameetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele energia ja säästva arengu alaseid lisameetmeid.

III   PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE

Artikkel 15

Teadusuuringud ja seire

1.   Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös ning erinevatel siseriiklikel ja rahvusvahelistel tasanditel juba saadud tulemustest lähtudes teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks; eelkõige keskkonna- ja kliimamõju analüüsi ja hindamise meetodite ja kriteeriumide ning energia säästmise ja mõistliku kasutamise erimeetodite osas Alpide piirkonnas.

2.   Nad võtavad energeetikapoliitika eesmärkide ja meetmete kindlaksmääramise ja kontrollimise menetlustes ning kohalikul tasandil tehnilise koolituse ja abi osas arvesse teadustegevuse tulemusi elanikkonna, majandusettevõtjate ning piirkondlike ja kohalike asutuste kasuks.

3.   Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid olemasolevas institutsioonilises raamistikus avalikkusele kättesaadavad.

Artikkel 16

Koolitus ja teavitamine

1.   Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.

2.   Nad soosivad eelkõige koolituse edasist arendamist, pidevat täiendkoolitust ning tehnilist abi energia, sealhulgas keskkonna-, loodus- ja kliimakaitse valdkonnas.

IV   PEATÜKK

ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 17

Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 18

Kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhusust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.

2.   Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3.   Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4.   Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 19

Sätete tõhususe hindamine

1.   Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.

2.   Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed

1.   Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2.   Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3.   Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 21

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1.   Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.

2.   Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3.   Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.

Artikkel 22

Teated

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:

a)	igast allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)	igast jõustumiskuupäevast;

d)	igast protokolliosalise või protokolli allkirjastaja avaldusest;

e)	igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast.

PROTOKOLL

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll turismivaldkonnas

Turismiprotokoll

Preambul

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ning

EUROOPA ÜHENDUS,

VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;

VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;

VÕTTES ARVESSE protokolliosaliste soovi oma majandushuvide ja ökoloogiliste nõuete ühtlustamiseks ja säästva arengu tagamiseks;

OLLES TEADLIKUD, et Alpid on kohaliku elanikkonna elu ja majandusliku arengu keskkond;

OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;

VÕTTES ARVESSE, et meie linnaühiskonnas on tekkinud kasvav vajadus tänapäeva elustiilile vastavate turismi- ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste järele;

VÕTTES ARVESSE, et Alpid on seoses ülirikkalike vaba aja veetmise võimaluste, maastikerohkuse ja erinevate ökosüsteemidega üks Euroopa suurimatest turismi- ja vaba aja veetmise piirkondadest ning seetõttu tuleks seda rikkust käsitleda väljaspool siseriiklikku raamistikku;

VÕTTES ARVESSE, et märkimisväärne osa teatavate protokolliosaliste elanikkonnast elab Alpides ning et alpiturismi näol on tegemist avaliku huviga, sest see toetab püsielanikkonda;

VÕTTES ARVESSE, et mägiturismi areng toimub järjest enam ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning et see toetab märkimisväärselt Alpide piirkonna majanduslikku suutlikkust;

VÕTTES ARVESSE, et viimasel ajal täheldatud suundumused tunduvad soosivat turismi ja keskkonna paremat kooskõla: võib märgata klientide üha kasvavat huvi kütkestava ja puutumatu looduse vastu nii suvel kui ka talvel ning kohalike otsustajate soovi parandada vastuvõtutingimusi keskkonnakaitse tõhustamise teel;

VÕTTES ARVESSE, et Alpide piirkonnas tuleb iga paikkonna ökosüsteemide kohanemisvõime piire arvestada spetsiifilisel viisil ning hinnata vastavalt nende eripärale;

OLLES TEADLIKUD, et loodus- ja kultuuripärand ning maastik on Alpides turismi põhialusteks;

OLLES TEADLIKUD, et Alpide piirkonna riikide looduslikud, kultuurilised, majanduslikud ja institutsioonilised erinevused on olnud aluseks autonoomsele arengule ning turistidele pakutavate võimaluste paljususele ning need erinevused peaksid olema aluseks mitmekülgsetele ja üksteist täiendavatele turismiga seotud tegevusaladele ning vältima ühtlustumist rahvusvahelisel tasandil;

OLLES TEADLIKUD, et looduspärandi väärtustamisele ning pakutavate võimaluste ja teenuste kvaliteedile suunatud turismimajanduse kestev areng on äärmiselt oluline, kui arvestada enamiku Alpide piirkondade majanduslikku sõltuvust turismist, samuti elutähtsat rolli, mida turism nende piirkondade elanike jaoks mängib;

OLLES TEADLIKUD, et tuleb õhutada puhkajaid loodust säästma ja aidata neil paremini mõista elanikkonda, kes külastatavas piirkonnas elab ja töötab, ning luua optimaalsed tingimused looduse tõeliseks avastamiseks Alpide piirkonnas kogu selle mitmekesisuses;

OLLES TEADLIKUD, et turismiala kutseorganisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste ühenduste ülesanne on määrata kindlaks kogu Alpide piirkonna ulatuses vahendid oma tootmisstruktuuride parandamiseks ning tagada nende toimimine;

SOOVIDES tagada Alpide piirkonna säästev areng keskkonnasäästliku turismi abil, mis on samas kohaliku elanikkonna elutingimuste ja majandusliku seisukorra põhialuseks;

OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on toetada olemasolevas institutsioonilises raamistikus Alpide piirkonna säästvat arengut keskkonnasäästliku turismi abil, rakendades konkreetseid meetmeid ja soovitusi, mis arvestavad kohaliku elanikkonna ja turistide huvidega.

Artikkel 2

Rahvusvaheline koostöö

1.   Protokolliosalised kohustuvad kõrvaldama asjaolud, mis takistavad Alpide piirkonna territoriaalsete ühenduste rahvusvahelist koostööd, ning toetama ühiste probleemide lahendamist asjakohasel territoriaalsel tasandil tehtava koostöö abil.

2.   Protokolliosalised toetavad vastavate pädevate asutuste vahelist tihedat rahvusvahelist koostööd. Eeskätt tagavad nad piiriüleste alade väärtustamise keskkonnasäästlike turismi- ja vaba aja veetmise tegevuste koordineerimise teel.

3.   Kui piirkondlikud ja kohalikud asutused ei saa meetmeid rakendada, sest selleks on vaja siseriikliku või rahvusvahelise tasandi pädevust, tuleb neile tagada võimalus esindada tõhusalt elanikkonna huve.

Artikkel 3

Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades

Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades, eeskätt territoriaalse planeerimise, transpordi-, põllumajandus-, metsandus-, keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas, samuti vee ja energiaga varustamise alal, et vähendada võimalikke negatiivseid või vastuolulisi mõjusid.

Artikkel 4

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1.   Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määrab iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima tasandi, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas energiapoliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.

2.   Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

II   PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 5

Turismimajandus

1.   Protokolliosalised kohustuvad kombineerima säästvat arengut keskkonnasäästliku turismiga. Selleks toetavad nad käesoleva protokolli eesmärke arvestavate aluspõhimõtete, arengukavade, sektoripõhiste plaanide väljatöötamist ja elluviimist kõige kohasema tasandi pädevate asutuste poolt.

2.   Need meetmed võimaldavad hinnata ja võrrelda kavandatud arengu eeliseid ja puudusi eeskätt järgmistes valdkondades:

a)	sotsiaalmajanduslik mõju kohalikele elanikele;

b)	mõju pinnasele, vee- ja õhuressurssidele, looduslikule tasakaalule ja maastikule, võttes arvesse spetsiifilisi ökoloogilisi andmeid, loodusressursse ja ökosüsteemide kohanemisvõime piire;

c)	mõju riigi rahandusele.

Artikkel 6

Turismi arengusuunad

1.   Protokolliosalised võtavad turismiala arendamisel arvesse loodus- ja maastikukaitsega seotud küsimusi. Nad kohustuvad toetama nii palju kui vähegi võimalik maastikule soodsaid ja keskkonnasäästlikke projekte.

2.   Nad kohustuvad rakendama säästvat poliitikat, mis tugevdab Alpide piirkonna looduslähedase turismi konkurentsivõimet ja toetab seeläbi olulisel määral Alpide piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut. Eelistatud on meetmed, mis soodustavad uuenduslikku ja pakkumiste paljusust võimaldavat arengut.

3.   Protokolliosalised jälgivad, et suure turismiintensiivsusega piirkondades püütaks saavutada tasakaal turismi intensiivsete ja ekstensiivsete vormide vahel.

4.   Alates turismi soodustavate meetmete rakendamisest tuleb jälgida järgmisi aspekte:

a)	intensiivse turismi korral – olemasolevate turismistruktuuride ja varustuse vastavust ökoloogilistele nõuetele ning uute struktuuride väljaehitamisel nende vastavust käesolevas protokollis sõnastatud eesmärkidele;

b)	ekstensiivse turismi korral – turismipakkumise ja selle arengu lähedust looduslikele tingimustele, samuti keskkonnasäästlikkust ning turiste vastu võtvate piirkondade loodus- ja kultuuriväärtuste väärtustamist.

Artikkel 7

Kvaliteedi uurimine

1.   Protokolliosalised rakendavad turismi kvaliteedi pidevale ja süstemaatilisele uurimisele suunatud poliitikat kogu Alpide piirkonnas, võttes eeskätt arvesse ökoloogilisi nõudmisi.

2.   Nad soodustavad kogemuste vahetamist ja ühiste tegevuskavade elluviimist, jälgides kvaliteedi parandamisele suunatud arengut eeskätt järgmistes valdkondades:

a)	rajatiste arendamine maastikul ja looduskeskkonnas;

b)	linnaehitus, arhitektuur (uute külade ehitus ja vanade taaselustamine);

c)	majutusvõimalused ja turismiteenuste pakkumine;

d)	Alpide piirkonna turismiteenuste mitmekesistamine, väärtustades erinevate asjassepuutuvate piirkondade kultuurialast tegevust.

Artikkel 8

Turismivoogude haldamine

Protokolliosalised soodustavad turismivoogude haldamist eeskätt kaitsealustes piirkondades, korraldades turistide jaotamist ja vastuvõttu sellisel viisil, et oleks tagatud nende piirkondade säilimine.

Artikkel 9

Arengu looduslikud piirid

Protokolliosalised jälgivad, et turismi areng vastaks keskkonna eripärale ning asjassepuutuva paiga või piirkonna olemasolevatele ressurssidele. Võimaliku märkimisväärse keskkonnamõjuga projektide puhul tuleb olemasolevas institutsioonilises raamistikus anda sellisele mõjule eelnev hinnang, mida võetakse otsustamisel arvesse.

Artikkel 10

Vaiksed piirkonnad

Protokolliosalised kohustuvad vastavalt kehtestatud eeskirjadele ja lähtudes ökoloogilistest kriteeriumidest kindlaks määrama vaiksed piirkonnad, milles ei lubata turismiga seotud üritusi.

Artikkel 11

Majutuspoliitika

Protokolliosalised arendavad majutuspoliitikat, võttes arvesse vaba ruumi piiratud ulatust ning eelistades kommertsalusel tegutsevaid majutuskohti, olemasolevate hoonete taastamist ja kasutamist ning olemasolevate majutuskohtade kvaliteedi parandamist.

Artikkel 12

Suusatõstukid

1.   Protokolliosalised lepivad suusatõstukite siseriiklike loamenetluste raames kokku, et rakendavad majanduslikest nõudmistest ja ohutusest lähtudes poliitikat, mis vastab ökoloogilistele ja maastikukaitsenõuetele.

2.   Uued suusatõstukite kohta väljastatavad kasutusload ja nende kasutusõiguse loovutamine seotakse tingimustega, mille kohaselt tuleb mittekasutatavad suusatõstukid demonteerida ja eemaldada ning nende alt vabanev pind taastada eeskätt kohalikku päritolu taimkattega.

Artikkel 13

Liiklus ja turismitransport

1.   Protokolliosalised soodustavad meetmeid turismikeskustes mootorsõidukite kasutamise piiramiseks.

2.   Lisaks toetavad nad avalikke või eraalgatusi, mille eesmärk on parandada ühistranspordi juurdepääsu huviobjektidele ja turismikeskustele ning soodustada turistide seas ühistranspordi kasutamist.

Artikkel 14

Tehnilised üksikasjad

1.   Protokolliosalised jälgivad, et suusaradade haldamine, hooldus ja kasutamine oleks võimalikult hästi loodusega seostatud ning et selle osas arvestataks looduslikku tasakaalu ja biotoopide tundlikkust.

2.   Maastiku ümberkujundamist tuleks vältida niipalju kui võimalik ning kui looduslikud tingimused seda võimaldavad, tuleks ümberkujundatud piirkonnad uuesti katta taimkattega, eelistades kohalikku päritolu liike.

Siseriiklike õigusaktidega võib lubada tehislume valmistamist iga paikkonna vastavate külmaperioodide ajal, et muuta katmata piirkonnad turvalisemaks, kui antud paikkonna hüdroloogilised, klimaatilised ja ökoloogilised tingimused seda võimaldavad.

Artikkel 15

Sporditegevus

1.   Protokolliosalised kohustuvad kindlaks määrama eeskätt kaitsealustes piirkondades vabas õhus harrastatava sporditegevuse haldamise poliitika, et vältida sellise tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Vajaduse korral võib haldamine hõlmata sellise tegevuse keelamist.

2.   Protokolliosalised kohustuvad maksimaalselt piirama ja vajaduse korral keelama mootorsõidukitega seotud spordialade harrastamist väljaspool pädevate asutuste poolt selleks määratud piirkondi.

Artikkel 16

Lennuvahendite maandumine

Protokolliosalised kohustuvad maksimaalselt piirama ja vajaduse korral keelama sportliku tegevusega seotud lennuvahendite maandumist väljaspool lennuväljade territooriumi.

Artikkel 17

Majanduslikult vähearenenud piirkondade ning piirkondlike ja kohalike asutuse areng

Protokolliosalistel on soovitav kaaluda piirkondlikule tasandile suunatud lahendusi, mis võimaldavad majanduslikult vähemarenenud piirkondade ning piirkondlike ja kohalike asutuste tasakaalustatud arengut.

Artikkel 18

Puhkuste ajastamine

1.   Protokolliosalised püüavad võimalikult otstarbekalt jaotada nii ruumi kui ka aja osas turiste vastu võtvatele piirkondadele langevat koormust.

2.   Sel eesmärgil tuleks toetada riikidevahelist koostööd puhkuste ajastamise ja puhkusehooaegade pikendamise osas.

Artikkel 19

Uuenduste soodustamine

Protokolliosalistel on soovitav arendada algatusi, mis toetavad käesoleva protokolli suuniseid. Selleks uurivad nad võimalusi käivitada Alpide piirkonnas konkurss, mille ülesanne on tunnustada turismiga seotud uuenduslikke lahendusi ja tooteid, mille puhul arvestatakse käesoleva protokolli eesmärke.

Artikkel 20

Koostöö turismi-, põllumajandus-, metsandus- ja käsitöövaldkonna vahel

Protokolliosalised toetavad turismi-, põllumajandus-, metsandus- ja käsitöövaldkonna vahelist koostööd. Eeskätt toetavad nad tegevust, mis võimaldab luua uusi töökohti ja on samas suunatud säästvale arengule.

Artikkel 21

Lisameetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele turismi säästva arengu alaseid lisameetmeid.

III   PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE

Artikkel 22

Teadusuuringud ja seire

1.   Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud Alpi piirkonna turismi ja keskkonnaolude vaheliste mõjude tundmaõppimiseks, samuti tulevaste arengusuundade analüüsiks.

2.   Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid avalikkusele kättesaadavad olemasolevas institutsioonilises raamistikus.

3.   Protokolliosalised kohustuvad vahetama teavet oma kogemuste kohta, mis on vajalikud käesolevas protokollis esitatud meetmete ja soovituste rakendamiseks ning koguma püsiväärtusega andmeid turismi kvalitatiivse arengu valdkonnas.

Artikkel 23

Koolitus ja teavitamine

1.   Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.

2.   Protokolliosalistel on soovitav lisada turismiga otseselt ja kaudselt seotud kutsealade koolitusprogrammidesse looduse ning keskkonnaga seotud teave. Sel viisil on võimalik koostada koolitusprogramme, milles on ühendatud esialgne eriala ning turismi ja keskkonnakaitse valdkond. Näiteks:

—	loodusvaldkonna tegevusega seotud instruktorid,

—	turismikeskuste kvaliteedi eest vastutavad isikud,

—	puuetega inimesi abistav turismialane personal.

IV   PEATÜKK

ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 24

Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 25

Kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhususe küsimust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.

2.   Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3.   Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4.   Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 26

Sätete tõhususe hindamine

1.   Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.

2.   Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 27

Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed

1.   Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2.   Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3.   Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 28

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1.   Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.

2.   Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3.   Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.

Artikkel 29

Teated

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:

a)	igast allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)	igast jõustumiskuupäevast;

d)	igast protokolliosalise või protokollile allkirjastaja avaldusest;

e)	igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast.

I LISA

Teatavate mükotoksiinide (aflatoksiin B1, ohratoksiin A, zearalenooni, desoksünivalenooli, fumonisiinide, T-2 ja HT-2 toksiinide) sisaldus söötades.

Kõigi kontrollitud proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis a osutatud aruandenäidis

Söödad			Proovivõtt (pisteline või plaaniline)	Mükotoksiinide liik ja sisaldus (μg/kg sööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %)
Liik (1)	Tüüp (2)	Päritoluriik		Aflatoksiin1	Ohratoksiin	Zearalenoon	Desoksünivalenool	Fumonisiinid (3)	T-2 ja HT-2 toksiinid (4)

Pädev ametiasutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed:

—	aflatoksiin B1 piirmäärade ületamisel rakendatavad meetmed,

—	kasutatud analüüsimeetodid,

—	tuvastamispiirid.

---

(1)  Valida üks järgmistest liikidest: söödatooraine, söödalisand, eelsegu, täiendsööt, täissööt, segajõusööt.

(2)  Valida üks järgmistest tüüpidest: a) söödatoorainete puhul, mille nimetus on sätestatud nõukogu direktiivi 96/25/EÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35) lisa B osas; b) muude söötade, sihtloomaliikide puhul.

(3)  Fumonisiinide B1 ja B2 sisalduse võib esitada mõlema summana.

(4)  T-2 ja HT-2 toksiinide sisalduse võib esitada mõlema summana.

II LISA

Teatavate söödalisandina keelatud raviainete esinemine

Teatavad raviained võivad ametlikult esineda teatavatele loomaliikidele ja -kategooriatele ettenähtud eelsegude ja segasöötade lisanditena, kui need vastavad määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 nõuetele.

Keelatud raviainete esinemist teatavatele loomaliikidele ja -kategooriatele ettenähtud söötades käsitletakse rikkumisena.

Kontrollitavad raviained tuleks valida järgmisest loetelust.

1.

Raviained, mida lubatakse söödalisanditena kasutada vaid teatud loomaliikide või -kategooriate puhul:   dekokvinaat (Deccox)   diklasuriil (Clinacox 0,2 %)   halofuginoonvesinikbromiid (Stenorol)   naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 %)   maduramütsiinammoonium alfa (Cygro 1 %)   monensiinnaatrium (Elancoban G100, 100, G200, 200)   narasiin (Monteban)   narasiin – nikarbasiin (Maxiban G160)   robenidiin vesinikkloriid (Cycostat 66 G)   salinomütsiinnaatrium (Sacox 120G, 120)   semduramütsiinnaatrium (Aviax 5 %)

2.

Raviained, mida ei lubata enam kasutada söödalisanditena:   amproolium   amproolium/etopabaat   arprinotsiid   avilamütsiin   avopartsiin   karbadoks   dimetridasool   dinitolmiid   flavofosfolipool   ipronidasool   metikloorpindool   metikloorpindool/metüülbensokaat   nikarbasiin   nifursool   olakvindoks   ronidasool   spiramütsiin   tetratsükliinid   tülosiinfosfaat   virginiamütsiin   tsinkbatsitratsiin   teised antimikroobikumid

3.

Raviained, mida ei ole kunagi lubatud kasutada söödalisanditena: muud ained Kõigi mittevastavate proovide üksiktulemused; lõike 1 punktis b osutatud aruandenäidis: Söödaliik (loomaliik ja -kategooria) Tuvastatud aine Leitud sisaldus Rikkumise põhjus (1) Võetud meetmed                     Pädev ametiasutus peaks ühtlasi märkima järgmised andmed: — kontrollitud proovide üldarv, — uuritud ainete nimetused, — kasutatud analüüsimeetodid, — tuvastamispiirid.

---

(1)  Pädeva ametiasutuse uurimise tulemusena tehtud järeldus põhjuse kohta, miks esines söödas keelatud aine.

III LISA

Loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piirangud

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (1) artikli 3 kohaldamist, peaksid liikmesriigid 2006. aasta jooksul läbi viima kooskõlastatud kontrolliprogrammi, et määrata kindlaks, kas loomse päritoluga söödatoorainete tootmise ja kasutamise piiranguid on järgitud.

Eelkõige selle tagamiseks, et tõhusalt kohaldataks töödeldud loomse valgu teatavatele loomadele söötmise keeldu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (2) IV lisas, peaksid liikmesriigid kehtestama sihtotstarbelistel kontrollidel põhineva erikontrolliprogrammi. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 3 kohaselt peaks nimetatud kontrolliprogramm toetuma riskipõhisele strateegiale, mis hõlmab kõiki söödatootmise etappe ja kõiki liiki rajatisi, kus sööta toodetakse, käsitletakse ja loomadele manustatakse. Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu võimaliku riskiga seotud kriteeriumide määratlemisele. Igale kriteeriumile omistatud kaal peaks olema võrdeline riskiga. Kontrollide sagedus ja rajatistes analüüsitavate proovide arv peaks olema vastavuses kõnealusele tegevuskohale määratud riskikaalude summaga.

Kontrolliprogrammi koostamisel tuleks arvesse võtta järgmisi näidistegevuskohti ja -kriteeriume.

Tegevuskoht	Kriteeriumid	Kaalukus
Söödaveskid	— Kahe liiniga söödaveskid, kus toodetakse mäletsejalistele ette nähtud segajõusööta ja mittemäletsejalistele ette nähtud segajõusööta, mis erandkorras sisaldab töödeldud loomseid valke — Söödaveskid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille nõuetelevastavus on kaheldav — Söödaveskid, milles kasutatakse suurel hulgal kõrge valgusisaldusega importsööta, näiteks kalajahu, sojajahu, maisigluteenjahu ja valgukontsentraate — Söödaveskid, kus toodetakse suurel hulgal segajõusööta — Ristsaastumise oht, mis tuleneb ettevõttesisesest töökorraldusest (silode kasutusotstarve, liinide tõhusa lahushoidmise kontroll, koostisainete kontroll, siselabor, proovivõtumeetodid)
Piiripunktid ja muud ühendusse sisenemise kohad	— Suur/väike sööda impordimaht — Kõrge valgusisaldusega söödad
Põllumajandus-ettevõtted	— Paiksed segurid, milles erandkorras kasutatakse töödeldud loomset valku — Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi ja muid liike (ristsöötmise oht) — Põllumajandusettevõtted, kes ostavad pakendamata sööta
Vahendajad	— Kõrge valgusisaldusega sööda laoruumid ja vaheladustamine — Pakendamata sööda suur kaubandusmaht — Välismaal toodetud segasöötade vahendajad
Teisaldatavad söödasegurid	— Nii mäletsejalistele kui ka mittemäletsejalistele ettenähtud sööta valmistavad segurid — Söödasegurid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille nõuetelevastavus on kaheldav — Kõrge valgusisaldusega söötasid töötlevad segurid — Suuri söödakoguseid valmistavad segurid — Suurt hulka põllumajandusettevõtteid, sh mäletsejalisi pidavaid põllumajandusettevõtteid teenindavad segurid
Transpordivahendid	— Töödeldud loomsete valkude ja söötade veoks kasutatavad sõidukid — Sõidukid, mis ei ole varem nõuetele vastanud või mille nõuetelevastavus on kaheldav

Kõnealuste näidistegevuskohtade ja -kriteeriumide asemel võivad liikmesriigid edastada komisjonile oma riskihinnangu enne 31. märtsi 2006.

Proovivõtmisi peaks läbi viima seoses selliste partiide või juhtumitega, mille puhul on keelatud töödeldud valkudega ristsaastumine kõige tõenäolisem (esimene partii pärast sellise sööda vedu, mis sisaldas kõnealuses partiis keelatud loomset valku, tootmisliinide tehnilised probleemid või muudatused, puistematerjalide mahutite või silode muudatused).

Kontrollimist võib laiendada ka transpordivahendites, tootmisvarustuses ja ladustusaladel oleva tolmu analüüsimisele.

Liikmesriigis tuleks aastas teha vähemalt 10 kontrolli 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Ametlikke proove tuleks liikmesriigis võtta vähemalt 20 tükki aastas iga 100 000 tonni toodetud segajõusööda kohta. Muude meetodite heakskiitmiseni tuleks proovide analüüsimisel kasutada mikroskoopilist tuvastamist ja hindamist, nagu on kirjeldatud komisjoni direktiivis 2003/126/EÜ. (3) Loomsete valkude tuvastamist tõlgendatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 sätetega.

Kontrolliprogrammide tulemused tuleks komisjonile edastada järgmiste vormidega.

Kokkuvõte loomse päritoluga söödaga (keelatud töödeldud loomsete valkudega) söötmise piiranguid käsitlevatest kontrollidest

A.   Dokumenteeritud kontrollid

Etapp	Töödeldud loomsete valkude esinemise kohta tehtavate kontrollide arv	Rikkumiste arv, mis ei põhine laboratoorsetel analüüsidel, vaid näiteks dokumentide kontrollil jne
Söödatoorainete import
Söödatoorainete ladustamine
Söödaveskid
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid
Sööda vahendajad
Transpordivahendid
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse muid loomi kui mäletsejalisi
Põllumajandusettevõtted, kus peetakse mäletsejalisi
Muud: …

B.   Söödatoorainetest ja segasöötadest proovide võtmine ning nende kontrollimine töödeldud loomsete valkude sisalduse kindlakstegemiseks

Tegevuskoht	Töödeldud loomsete valkude sisalduse kontrolliks võetud ametlike proovide arv			Mittevastavate proovide arv
				Sisaldavad maismaaloomade töödeldud loomseid valke			Sisaldavad kalade töödeldud loomseid valke
	Söödatoorained	Segasöödad		Söödatoorained	Segasöödad		Söödatoorained	Segasöödad
		mäletsejalistele	muudele kui mäletsejalistele		mäletsejalistele	Muudele kui mäletsejalistele		mäletsejalistele	Muudele kui mäletsejalistele
Importimisel
Söödaveskid
Vahendajad/ladustamine
Transpordivahendid
Paiksed segurid/teisaldatavad segurid
Põllumajandusettevõtted
Muud:…

C.   Kokkuvõte mäletsejalistele ette nähtud söötade proovidest leitud keelatud töödeldud loomsete valkude kohta

	Proovivõtu kuu	Saastumise liik, määr ja päritolu	Kohaldatud sanktsioonid (või muud meetmed)
1
2
3
4
5
…

---

(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(3)  ELT L 339, 24.12.2003, lk 78.

IV LISA

Kõigi sigadele ettenähtud segasöötade vase- ja tsingisisaldusega seotud proovide (nii vastavate kui ka mittevastavate) üksiktulemused

Segasööda liik (loomakategooria)	Mikroelement (vask või tsink)	Leitud määr (mg/kg täissööda kohta)	Piirmäära ületamise põhjus (1)	Võetud meetmed

---

(1)  Pädeva ametiasutuse läbi viidud uurimise järeldusena.

“eespool kirjeldatud kalkuniliha/kanaliha (8) vastab otsusele 2004/926/EÜ.

I LISA

VAKTSINEERIMISPIIRKOND, KUS VAKTSINEERITAKSE BIVALENTSE VAKTSIINIGA

Veneto piirkond

Verona provints
ALBAREDO D'ADIGE
ANGIARI
ARCOLE
BELFIORE
BONAVIGO
BOVOLONE
BUTTAPIETRA
CALDIERO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CASALEONE
CASTEL D'AZZANO
CASTELNUOVO DEL GARDA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CEREA
COLOGNA VENETA
COLOGNOLA AI COLLI	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CONCAMARISE
ERBÈ
GAZZO VERONESE
ISOLA DELLA SCALA
ISOLA RIZZA
LAVAGNO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
MINERBE
MONTEFORTE D'ALPONE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
MOZZECANE
NOGARA
NOGAROLE ROCCA
OPPEANO
PALÙ
PESCHIERA DEL GARDA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
POVEGLIANO VERONESE
PRESSANA
RONCO ALL'ADIGE
ROVERCHIARA
ROVEREDO DI GUÀ
SALIZZOLE
SAN BONIFACIO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
SAN GIOVANNI LUPATOTO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
SANGUINETTO
SAN MARTINO BUON ALBERGO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
SAN PIETRO DI MORUBIO
SOAVE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
SOMMACAMPAGNA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
SONA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
SORGÀ
TREVENZUOLO
VALEGGIO SUL MINCIO
VERONA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
VERONELLA
VIGASIO
VILLAFRANCA DI VERONA
ZEVIO
ZIMELLA

Lombardia piirkond

Brescia provints
ACQUAFREDDA
ALFIANELLO
BAGNOLO MELLA
BASSANO BRESCIANO
BORGOSATOLLO
BRESCIA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CALCINATO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CALVISANO
CAPRIANO DEL COLLE
CARPENEDOLO
CASTENEDOLO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CIGOLE
DELLO
DESENZANO DEL GARDA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
FIESSE
FLERO
GAMBARA
GHEDI
GOTTOLENGO
ISORELLA
LENO
LONATO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
MANERBIO
MILZANO
MONTICHIARI
MONTIRONE
OFFLAGA
PAVONE DEL MELLA
PONCARALE
PONTEVICO
POZZOLENGO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
PRALBOINO
QUINZANO D'OGLIO
REMEDELLO
REZZATO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
SAN GERVASIO BRESCIANO
SAN ZENO NAVIGLIO
SENIGA
VEROLANUOVA
VEROLAVECCHIA
VISANO
Mantova provints
CASTIGLIONE DELLE STIVIERE
CAVRIANA
CERESARA
GOITO
GUIDIZZOLO
MARMIROLO
MEDOLE
MONZAMBANO
PONTI SUL MINCIO
ROVERBELLA
SOLFERINO
VOLTA MANTOVANA

II LISA

PROOVIDE VÕTMISE JA TESTIMISE KORD

1.   Sissejuhatus ja üldine kasutus

Väljatöötatud kaudse immunofluorestsentstesti (iIFA-test) eesmärk on eristada vaktsineeritud/viirusega nakatunud ja vaktsineeritud/viirusega nakatumata kalkuneid ja kanu DIVA (nakatunud ja vaktsineeritud lindude eristamine) vaktsineerimisstrateegia raames, kasutades epideemilisest viirusest valmistatud heteroloogilist vaktsiini.

2.   Testi kasutamine värske kalkuni- ja kanaliha lähetamiseks asjaomasest Itaalia vaktsineerimispiirkonnast

Itaaliast võib lähetada klassikalise lindude katku vastu vaktsineeritud kodulinnukarjadelt pärinevat liha juhul, kui tapmiseks mõeldud linde on hoitud samas hoones ja ametlik veterinaararst on seitse päeva enne tapmist võtnud vereproovi vähemalt kümnelt vaktsineeritud tapale määratud kalkunilt või kanalt.

Kui aga kodulinde on hoitud rohkem kui ühes rühmas või ruumis, valitakse proovivõtuks juhuslikult vähemalt 20 vaktsineeritud lindu kõikidest asjaomase linnukasvanduse rühmadest või ruumidest.

3.   Testi kasutamine Itaalia asjaomasest vaktsineerimispiirkonnast tapalindude lähetamiseks

Vaktsineerimispiirkonnast pärinevaid tapalinde võib Itaaliast välja saata tingimusel, et kui kõiki linde on hoitud ühes hoones, on ametlik veterinaararst seitse päeva enne lähetamist võtnud vereproovi vähemalt kümnelt vaktsineeritud tapale määratud kalkunilt või kanalt. Kui aga kodulinde on hoitud rohkem kui ühes rühmas või ruumis, valitakse proovivõtuks juhuslikult vähemalt 20 vaktsineeritud lindu kõikidest asjaomase linnukasvanduse rühmadest või ruumidest.

III LISA

VAKTSINEERIMISPIIRKONNAGA KÜLGNEV ALA, KUS TOIMUB INTENSIIVNE SEIRE JA JÄRELEVALVE

Lombardia piirkond

Bergamo provints
ANTEGNATE
BAGNATICA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
BARBATA
BARIANO
BOLGARE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CALCINATE
CALCIO
CASTELLI CALEPIO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CAVERNAGO
CIVIDATE AL PIANO
COLOGNO AL SERIO
CORTENUOVA
COSTA DI MEZZATE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
COVO
FARA OLIVANA CON SOLA
FONTANELLA
GHISALBA
GRUMELLO DEL MONTE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
ISSO
MARTINENGO
MORENGO
MORNICO AL SERIO
PAGAZZANO
PALOSCO
PUMENENGO
ROMANO DI LOMBARDIA
SERIATE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
TELGATE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
TORRE PALLAVICINA
Brescia provints
AZZANO MELLA
BARBARIGA
BASSANO BRESCIANO
BERLINGO
BORGO SAN GIACOMO
BRANDICO
CASTEGNATO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CASTEL MELLA
CASTELCOVATI
CASTREZZATO
CAZZAGO SAN MARTINO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
CHIARI
COCCAGLIO
COLOGNE
COMEZZANO-CIZZAGO
CORZANO
ERBUSCO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
LOGRATO
LONGHENA
MACLODIO
MAIRANO
ORZINUOVI
ORZIVECCHI
OSPITALETTO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
PALAZZOLO SULL'OGLIO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
POMPIANO
PONTOGLIO
ROCCAFRANCA
RONCADELLE	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
ROVATO	piirkond, mis jääb kiirteest A4 lõuna poole
RUDIANO
SAN PAOLO
TORBOLE CASAGLIA
TRAVAGLIATO
TRENZANO
URAGO D'OGLIO
VILLACHIARA
Cremona provints
CAMISANO
CASALE CREMASCO-VIDOLASCO
CASALETTO DI SOPRA
CASTEL GABBIANO
SONCINO
Mantova provints
ACQUANEGRA SUL CHIESE
ASOLA
BIGARELLO
CANNETO SULL'OGLIO
CASALMORO
CASALOLDO
CASALROMANO
CASTEL D'ARIO
CASTEL GOFFREDO
CASTELBELFORTE
GAZOLDO DEGLI IPPOLITI
MARIANA MANTOVANA
PIUBEGA
PORTO MANTOVANO
REDONDESCO
RODIGO
RONCOFERRARO
SAN GIORGIO DI MANTOVA
VILLIMPENTA

Veneto piirkond

Padua provints
CARCERI
CASALE DI SCODOSIA
ESTE
LOZZO ATESTINO
MEGLIADINO SAN FIDENZIO
MEGLIADINO SAN VITALE
MONTAGNANA
OSPEDALETTO EUGANEO
PONSO
SALETTO
SANTA MARGHERITA D’ADIGE
URBANA
Verona provints
BEVILACQUA
BOSCHI SANT'ANNA
BUSSOLENGO
PESCANTINA
SOMMACAMPAGNA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 põhja poole
SONA	piirkond, mis jääb kiirteest A4 põhja poole
Vicenza provints
AGUGLIARO
ALBETTONE
ALONTE
ASIGLIANO VENETO
BARBARANO VICENTINO
CAMPIGLIA DEI BERICI
CASTEGNERO
LONIGO
MONTEGALDA
MONTEGALDELLA
MOSSANO
NANTO
NOVENTA VICENTINA
ORGIANO
POIANA MAGGIORE
SAN GERMANO DEI BERICI
SOSSANO
VILLAGA