22.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 76/1

NÕUKOGU OTSUS,

24. jaanuar 2005

Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse 1. juulist 2004 kuni 1. juunini 2007 vältavaks ajavahemikuks kindlaksmääramist käsitleva protokolli ajutist kohaldamist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel

(2005/213/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majandusühenduse ja Côte d'Ivoire'i Vabariigi vahelise Côte d'Ivoire'i rannikuvetes kalastamise kokkuleppe (1) kohaselt peavad kokkuleppeosalised alustama enne kõnealuse kokkuleppe protokolli kehtivusaja lõppu läbirääkimisi, et määrata vastastikusel kokkuleppel kindlaks protokolli sisu järgmiseks perioodiks ning vajaduse korral selle lisasse tehtavad muudatused ja täiendused.

(2)	Kokkuleppeosalised pidasid läbirääkimisi uue protokolli üle 9.-13. novembril 2003 Abidjanis ning määrasid kindlaks kalapüügivõimalused ja rahalise toetuse suuruse. Protokoll, mis hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007, parafeeriti 3. märtsil 2004 Brüsselis.

(3)	Eespool mainitud protokolli alusel on ühenduse kaluritel võimalik kalastada Côte d’Ivoire’i suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007.

(4)	Ühenduse laevade püügitegevuse katkemise vältimiseks, tuleb uut protokolli võimalikult kiiresti kohaldada. Seetõttu parafeerisid pooled kirjavahetuse teel kokkuleppe, mis näeb ette ajutise protokolli kohaldamist alates päevast, mis järgneb praegu kehtiva protokolli kehtivusaja lõppemise päevale.

(5)	On oluline määratleda liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotusmeetod, mis põhineb kalapüügivõimaluste traditsioonilisele jaotumisele kalastuskokkuleppe raames.

(6)	Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe tuleks heaks kiita, andes nõukogule võimaluse sõlmida see hilisemal kuupäeval.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe Euroopa Majandusühenduse ja Côte d'Ivoire'i Vabariigi vahelises Côte d'Ivoire'i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalusi ja rahalist toetust ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007 käsitleva protokolli ajutise kohaldamise kohta.

Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe ja protokolli tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1. Protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)	põhjalähedane püük Hispaania: aasta arvestuses keskmiselt 1 300 GT (kogumahutavus) kuus;

tuunipüük:

tuunipüügiseinerid

—	Prantsusmaa: 17 laeva,

—	Hispaania: 17 laeva;

ii)

triivõngejadaga laevad

—	Hispaania: 6 laeva,

—	Portugal: 5 laeva;

iii)

ritvõngedega tuunipüügilaevad

—	Prantsusmaa: 3 laeva.

2. Kui nende liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki protokolli kohaselt saadaolevaid kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes muude liikmesriikide esitatud litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad käesoleva kokkuleppe raames, informeerivad komisjoni igast Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis püütud kalakogusest vastavalt komisjoni 14. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) ettenähtud korrale.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isikud, kellel on õigus ühenduse suhtes siduvale kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppele ühenduse nimel alla kirjutada.

Brüssel, 24. jaanuar 2005.

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BODEN

(1) ELT L 379, 31.12. 1990, lk 3. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalusi ja rahalist toetust ajavahemikul 1. juulist 2000 kuni 30. juunini 2003 käsitleva protokolliga (EÜT L 102, 12.4.2001, lk 3).

(2) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE JA

Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse 1. juulist 2004 kuni 1. juunini 2007 vältavaks ajavahemikukskindlaksmääramist käsitleva protokolli ajutist kohaldamist käsitlev kirjavahetuse teel sõlmitud

Lugupeetud härra,

Viidates 3. märtsil 2004 Brüsselis parafeeritud protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007, on mul au Teile teatada, et Côte d’Ivoire’i valitsus on valmis ajutiselt kohaldama kõnealust protokolli alates 1. juulist 2004 kuni selle jõustumiseni protokolli artiklis 10 ettenähtud korras, kui Euroopa Ühendus otsustab teha samuti.

Sellisel juhul peab esimene osa rahalisest hüvitisest, mis on kindlaks määratud protokolli artiklis 3, olema laekunud enne 31. detsembrit 2004.

Oleksin tänulik, kui Te kinnitaksite Euroopa Ühenduse nõusolekut selle protokolli ajutise kohaldamise suhtes.

Oleksin tänulik, kui te mulle selle kirja kättesaamisest teataksite.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Côte d’Ivoire’i valitsuse nimel

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

“Viidates 3. märtsil 2004 Brüsselis parafeeritud protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007, on mul au Teile teatada, et Côte d’Ivoire’i valitsus on valmis ajutiselt kohaldama kõnealust protokolli alates 1. juulist 2004 kuni selle jõustumiseni protokolli artiklis 10 ettenähtud korras, kui Euroopa Ühendus otsustab teha samuti.

Sellisel juhul peab esimene osa rahalisest hüvitisest, mis on kindlaks määratud protokolli artiklis 3, olema laekunud enne 31. detsembrit 2004.

Oleksin tänulik, kui Te kinnitaksite Euroopa Ühenduse nõusolekut selle protokolli ajutise kohaldamise suhtes.”

Mul on au kinnitada Euroopa Ühenduse nõusolekut kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

PROTOKOLL

Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse kindlaksmääramise kohta 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2007 vältavaks ajavahemikuks

Artikkel 1

1. Kolmeaastaseks ajavahemikuks alates 1. juulist 2004 määratakse kokkuleppe artikli 2 kohaselt kalapüügivõimalused kindlaks järgmiselt:

a)	põhjalähedase püügi külmutustraalerid, mis püüavad süvamerekoorikloomi, peajalgseid ja süvamerekalu: aasta arvestuses keskmiselt 1 300 GT (1) (kogumahutavus) kuus;

b)	ritvõngedega tuunipüügi laevad: 3 laeva;

c)	triivõngejadaga laevad: 11 laeva;

d)	tuunipüügiseinerid: 34 laeva.

2. Kokkuleppe artikli 4 lõike 1 kohaselt võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis kalastada vaid siis, kui neil on olemas püügilitsents, mis on väljastatud käesoleva protokolli raames vastavalt lisas kirjeldatud korrale.

Artikkel 2

Esimeses artiklis osutatud kalapüügivõimalusi võidakse Euroopa Ühenduse taotlusel mõlema poole nõusolekul suurendada ulatuses, mis ei ohusta Côte d’Ivoire’i kalavarude mõistlikku kasutamist.

Sellisel juhul suurendatakse artikli 3 esimeses lõikes kindlaksmääratud rahalist hüvitist proportsionaalselt ja pro rata temporis.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 ettenähtud kalapüügivõimaluste rahaline hüvitis ning artiklis 4 ettenähtud toetus kalastussektori poliitikale on 1 065 000 eurot aastas.

2. Kõnealune rahaline hüvitis katab Côte d’Ivoire’i vetest aastas püütud 9 000 tonnise tuunikala koguse. Kui Euroopa Ühenduse laevade püügimaht Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis ületab selle koguse, suurendatakse ülaltoodud rahasummat proportsionaalselt. Siiski ei tohi Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ületada esimeses lõikes nimetatud summat rohkem kui kahekordselt.

3. Iga-aastane rahaline toetus tuleb maksta hiljemalt iga protokolliaasta 31. detsembril. Antud rahalise toetuse kasutamine jääb täielikult Côte d’Ivoire’i valitsuse pädevusse vastavaltartiklis 4 ettenähtud kirjeldustele.

Artikkel 4

1. Pooled lepivad kokku Côte d’Ivoire’i kalavarusid säästva haldamise valdkonnas realiseeritavad eesmärgid. Artikli 3 esimeses lõikes ettenähtud rahalise toetusega finantseeritakse nende eesmärkide saavutamisele suunatud meetmeid, mis on kavandatud Côte d’Ivoire’i valitsuse mitmeaastases kalastussektori programmis järgmiste alajaotuste on kaupa:

a)	teadusprogrammide rahastamine, sealhulgas traalipüügi seire, mille viib läbi okeanograafiauuringute laev; seire eesmärk on parandada teadmisi kalanduse ja bioloogia vallas Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis: 200 000 eurot;

b)	kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalve toetamine, kaasa arvatud kalalaevade satelliidijärelevalvesüsteemi (VMS) loomine enne protokolli teise kehtivusaasta lõppu: 280 000 eurot;

c)	kalapüügistatistika parandamine: 100 000 eurot;

d)	toetus Côte d’Ivoire’i loomakasvatuse ja kalavarude ministeeriumile (edaspidi “ministeerium”), et välja töötada ja ellu viia kalastuspoliitikat ja arengustrateegiat: 485 000 eurot.

2. Protokolli esimese kehtivusaasta vältel otsustab artikli 4 lõikes 1 määratletud meetmete ja nende rakendamiseks vajalike aastaste rahasummade üle ministeerium kooskõlas kalastussektori mitmeaastase programmiga. Kõnealune programm esitatakse Euroopa Komisjoni delegatsioonile Côte d’Ivoire’is läbivaatamiseks hiljemalt 1. oktoobriks 2004 ning selle peab heaks kiitma ühiskomisjon, mis on ette nähtud kokkuleppe artikliga 10.

Alates protokolli teisest kehtivusaastast esitab ministeerium Euroopa Komisjoni delegatsioonile Côte d’Ivoire’is hiljemalt 1. oktoobriks 2005 ja 1. oktoobriks 2006 üksikasjaliku aruande programmi elluviimise ja saavutatud tulemuste kohta.

Artikli 4 lõikes 1 ettenähtud meetmeteid ja summasid võib muuta mõlema poole nõusolekul.

Pärast seda kui ühiskomisjon on heaks kiitnud kalandussektori mitmeaastase programmi protokolli esimesel kehtivusaastal ja elluviimisaruande kahe järgneva aasta kohta, kantakse igaaastased rahasummad hiljemalt iga aasta 31. detsembriks ministeeriumi osutatud pangaarvele, mille on heaks kiitnud Euroopa Komisjon.

Ühiskomisjon tuleb kokku hiljemalt neli kuud pärast protokolli sõlmimise kuupäeva, teiste sõnadega hiljemalt protokolli iga kehtivusaasta 1. novembril.

Euroopa Komisjon võib ministeeriumilt küsida täiendavat informatsiooni elluviimisaruannetes näidatud tulemuste kohta.

Artikkel 5

Artiklites 3 ja 4 ettenähtud Euroopa Ühenduse rahaliste kohustuste täitmata jätmise korral võib Côte d’Ivoire’i Vabariik kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmise peatada.

Artikkel 6

Juhul kui tõsised asjaolud, välja arvatud loodusnähtused, takistavad kalastustegevust Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis, võib Euroopa Ühendus katkestada rahalise hüvitise maksmise pärast pooltevahelisi eelnevaid nõupidamisi.

Rahalist hüvitist hakatakse uuesti maksma hetkest, mil olukord normaliseerub ja pooltevahelisel nõupidamisel kinnitatakse, et hetkeolukord lubab kalastustegevuse juurde naasta.

Vastavalt kokkuleppe artiklile 4 pikeneb Euroopa Ühenduse laevadele väljastatud lubade kehtivusaeg kalastustegevuse peatumise ajaga võrdse ajavahemiku võrra.

Artikkel 7

Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalastuskokkuleppe lisa asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 8

Euroopa Komisjon ja Côte d’Ivoire’i ametivõimud kasutavad kõiki vajalikke vahendeid, et hinnata kalavarude olukorda.

Sel eesmärgil loodi ühendatud teaduskomitee, mis koguneb korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas. Komiteesse kuuluvad teadlased, kes on valitud mõlema poole nõusolekul.

Pooled peavad nõu teaduskomitee järeldustele ja parimatele kättesaadavatele teaduslikele seisukohtadele tuginedes kokkuleppe artikliga 10 ettenähtud ühiskomisjoni raames, et vajadusel kohandada poolte kokkuleppe kohaselt kalapüügivõimalusi ja -tingimusi.

Artikkel 9

ILO töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon kehtib täiel määral Euroopa Ühenduse laevadel töötavate meremeeste suhtes. Eelkõige sätestatakse selles ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhus tunnustamine ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kaotamine.

Töölepingud kohalike meremeestega sõlmitakse laevaomaniku esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel kohalike pädevate asutuste teadmisel ja kumbki allakirjutanu saab ühe eksemplari. Nende lepingutega tagatakse meremeestele õigus sotsiaalkindlustusele ja need hõlmavad ka elukindlustust, ravikindlustust ja õnnetusjuhtumikindlustust. Kohalike meremeeste töötasu ei tohi olla madalam kui on ette nähtud kalastuskokkuleppele allakirjutanud riigi meeskondade suhtes kohaldatavates tingimustes ja mitte mingil juhul madalam ILO standarditest.

Juhul kui tööandja on kohalik ettevõtja, peab töölepingus olema täpsustatud laevaomaniku nimi ja riigilipp, mille all laev sõidab.

Laevaomanik garanteerib pardale võetud kohalikele meremeestele Euroopa Ühenduse meremeeste omadega sarnased elu- ja töötingimused.

Artikkel 10

Käesolev protokoll jõustub allakirjutamise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2004.

(1) Kindlaks määratud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002

(EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

LISA

MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS EUROOPA ÜHENDUSE LAEVADE KALASTUSTEGEVUSE TINGIMUSED CÔTE D’IVOIR’I KALASTUSVÖÖNDIS

A. Litsentsi taotlemise ja väljastamise vorminõuded

Euroopa Ühenduse asjaomased ametiasutused esitavad Côte d’Ivoire’is asuva Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel Côte d’Ivoire’i loomakasvatuse ja kalavarude ministeeriumile (edaspidi “ministeerium”) ühe taotluse iga laeva kohta, mis soovib kokkuleppe alusel kala püüda.

Taotlus esitatakse Côte d’Ivoire’i ettenähtud vormil, mille näidis on esitatud 1. liites.

Igale püügilitsentsi taotlusele lisatakse tõend tasu maksmise kohta litsentsi kehtivusaja eest.

Nimetatud tasu hõlmab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamateenuste kasutamise tasud ja sadamalõivud.

Ministeerium edastab enne kokkuleppe jõustumist tasu maksmise korra ja pangaandmed.

Litsents väljastatakse konkreetsele laevale ja see pole edasiantav.

Siiski tuleb vääramatu jõu korral laeva litsents asendada Euroopa Komisjoni taotlusel mõnele muule samade omadustega laevale antava uue litsentsiga,. Asendatava laeva omanik annab kehtetuks tunnistatud litsentsi ministeeriumile üle Côte d’Ivoire’is asuva Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

Uuele litsentsile märgitakse:

—	väljastamise kuupäev,

—	asjaolu, et see uus litsents muudab kehtetuks ja asendab eelmisele laevale antud litsentsi.

Sellisel juhul ei pea järelejäänud kehtivusaja eest maksma kokkuleppe artikli 4 lõikes 2 sätestatud litsentsitasu.

1.	Litsentsid väljastatakse Euroopa Komisjoni delegatsioonile Côte d’Ivoire’is 30 päeva jooksul alates taotluse saabumisest ministeeriumisse.

Litsentsi originaaleksemplar peab pidevalt olema laeva pardal ja see tuleb esitada pädevatele Côte d’Ivoire’i ametiasutustele nende nõudmisel.

Ritvõngedega tuunipüügilaevad, tuunipüügiseinerid ja triivõngejadaga laevad lisab ministeerium kalapüügiõigust omavate laevade nimistusse niipea, kui on kätte saanud Euroopa Komisjoni saadetud teate ettemaksu tasumise kohta. See teade antakse edasi Côte d’Ivoire’i kontrolliasutustele. Kuni litsentsi originaali kättesaamiseni võidakse faksi teel väljastada juba kehtiva litsentsi koopia, mida tuleb hoida pardal.

3.	Kokkuleppe artikli 2 alusel volitatud traallaevad peavad ministeeriumile teada andma mis tahes muudatustest 1. liites loetletud laevatunnustes, mis on litsentsis kirja pandud väljastamise ajal.

4.	Traallaeva kogumahutavuse (GT) suurendamiseks tuleb taotleda uus litsents.

B. Ritvõngedega tuunipüügilaevade, tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga laevade suhtes kohaldatavad sätted

1.	Litsentsi kehtivusaeg on üks aasta. Seda saab pikendada.

2.	Litsentsitasu on 25 eurot iga Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis püütud tuunikala tonni kohta.

Ritvõngedega tuunipüügilaevade, tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga laevade litsentsid antakse välja pärast seda, kui on tasutud põhisumma 375 eurot aastas iga ritvõngedega tuunipüügilaeva kohta, 2 750 eurot aastas iga tuunipüügiseineri kohta ja 1 000 eurot aastas iga triivõngejadaga laeva kohta.

Euroopa Ühenduste Komisjon koostab kalastusperioodi eest tasumisele kuuluvate maksude lõpliku arvestuse iga kalendriaasta lõpus, võttes aluseks iga laeva kohta esitatud püügiaruanded, mille on koostanud laevaomanikud ja kinnitanud asjaomased teadusasutused, mis vastutavad püügiandmete kontrolli eest: ühelt poolt Institut de Recherche pour le Développement (IRD) Prantsusmaal, Instituto Español de Oceanografia (IEO) Hispaanias ja Instituto Português de Investigação Marítima (IPIMAR) Portugalis ning teiselt poolt Centre de Recherches Océanologiques de Côte d’Ivoire (Côte d’Ivoire’i okeanograafiliste teadusuuringute keskus). Arvestus esitatakse samaaegselt Côte d’Ivoire’i kalandusasutustele ja laevaomanikele. Laevaomanikud teevad kõik täiendavad maksed Côte d’Ivoire’i kalandusasutustele hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõpliku arvestuse teatavakstegemisest.

Kui arvestuse lõppsumma on eespool mainitud ettemaksusummast väiksem, siis laevaomanikule vahet tagasi ei maksta.

5.	Ühte osa käesoleva artikli alusel makstud litsentsitasudest kasutatakse kalapüügi toetuseks ja arendustegevuseks. Côte d’Ivoire’i ametiasutused teatavad enne käesoleva protokolli jõustumist maksete tegemiseks kasutatava pangakonto andmed.

C. Külmutustraalerite suhtes kohaldatavad sätted

1.	Külmutustraalerite puhul kehtivad litsentsid kolm, kuus või 12 kuud. Litsentsid on pikendatavad.

2.	Aastase litsentsi tasu on 100 eurot laeva brutoregistertonni kohta. Litsentsitasud vähem kui üheaastaste ajavahemike eest makstakse proportsionaalselt. Neid suurendatakse vastavalt 3 % võrra pooleaastase litsentsi puhul ja 5 % võrra kolmekuuse litsentsi puhul.

D. Püügiaruanne

Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis käesoleva protokolli alusel kalastama lubatud laevadpeavad esitama oma püügiaruanded kalandusasutustele ja nende koopiad Euroopa Komisjoni delegatsioonile Côte d’Ivoire’is vastavalt järgmisele korrale:

a)	traalerid kasutavad oma püügiandmete esitamiseks 2. liites esitatud vormi. Selliseid aruandeid tehakse iga kuu ja need tuleb esitada vähemalt üks kord iga kolme kuu järel;

tuunipüügi ritvõngelaevade, tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga laevade puhul peetakse iga Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis viibitud püügiperioodi kohta püügipäevikut, mis vastab 3. liites esitatud vormile triivõngejadaga laevade puhul ja 4. liites esitatud vormile seinerite ja ritvõngelaevade puhul. Neid täidetakse isegi püügi puudumise korral.

Vormid kogutakse kokku kas sadamas Centre de Recherches Océanologiqes de Côte d’Ivoire’i asjaomaste üksuste poolt või saadetakse nimetatud üksusele 45 päeva jooksul pärast kalapüügi lõppu Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis.

Kõnesolevate dokumentide koopiad tuleb saata ministeeriumile ja eespool B jao lõikes 4 loetletud teadusasutustele.

Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten. Lisaks on kapten kohustatud täitma eespool mainitud püügipäevikut ka neil ajavahemikel, mil laev ei viibinud Côte d’Ivoire’i vetes, tehes sinna märke “Väljaspool Côte d’Ivoire’i majandustsooni”.

2.	Kui kõnealuseid sätteid ei järgita, on asjaomastel Côte d’Ivoire’i ametiasutustel õigus peatada eeskirju rikkunud laeva litsents kuni vorminõuete täitmiseni. Sellisel juhul teatatakse sellest viivitamatult Euroopa Komisjoni delegatsioonile Côte d’Ivoire’is.

E. Saagi lossimine

Tuunipüügilaevad ja triivõngejadaga laevad, mis lossivad oma saagi Côte d’Ivoire’i sadamas, püüavad anda oma kaaspüügi Côte d’Ivoire’i ettevõtjatele kohaliku turu hindadega, mis kehtivad vabakonkurentsi tingimustes.

Lisaks aitavad ühenduse tuunilaevad varustada Côte d’Ivoire’i tuunikonservitehaseid hinnaga, mis on kindlaks määratud ühenduse laevaomanike ja Côte d’Ivoire’i ettevõtjate vastastikusel kokkuleppel rahvusvahelisel turul kehtivate hindade alusel. Maksed tehakse konverteeritavas valuutas. Saagi lossimise plaan tuleb koostada ühenduse laevaomanike ja Côte d’Ivoire’i ettevõtjate vahelise kokkuleppe alusel.

F. Kalastusvööndid

Et kaitsta kudemisalasid ja kohalikku väikesemahulist kalapüüki, ei tohi litsentse omavad ühenduse laevad tegeleda kokkuleppe artiklis 2 sätestatud kalapüügiga järgmistes vööndites:

—	tuunikülmutusseinerid, tuunipüügi ritvõngelaevad ja triivõngejadaga laevad kaldast kuni 12 meremiili ulatuses,

—	külmutustraalerid kaldast kuni 6 meremiili ulatuses.

2.	Siiski võivad elussööta kasutavad tuunipüügi ritvõnglaevad kalastada eespool määratletud keelutsoonis, et varustada ennast söödaga üksnes oma vajaduste tarbeks.

G. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

Kolme tunni jooksul pärast igat vööndisse sisenemist ja sealt lahkumist ning igal kolmandal kalastustegevuse päeval Côte d’Ivoire’i vetes on laevad kohustatud teatama otse ministeeriumile, soovitavalt faksi teel (+225 21 35 04 09), faksi puudumisel aga raadio või Interneti teel (e-posti aadress: dphcotedivoire@aviso.ci), oma asukoha ja pardal oleva saagikoguse.

Faksinumber ja raadiosagedus antakse teada püügilitsentsi väljastamise hetkel.

Ministeerium ja laevaomanikud säilitavad faksisaadetiste koopiad ja raadiosaadete salvestised ajani, mil mõlemad pooled on punktis B märgitud maksude lõpliku arvestuse heaks kiitnud.

Kui kalapüügiga tegelemas leitakse laev, mis ei ole oma viibimisest sealsetes ministeeriumile teada andnud, loetakse see litsentsita laevaks ja Côte d’Ivoire’i õigusaktide kohaselt võib laeva suhtes rakendada karistusi.

H. Võrgusilmade lubatud suurus

Võrgusilma väikseim lubatud suurus (täielikult väljavenitatult) on järgmine:

a)	40 mm külmutustraaleritel, mis püüavad süvavee karploomi;

b)	70 mm külmutustraaleritel, mis püüavad peajalgseid;

c)	60 mm külmutustraaleritel, mis püüavad kalu;

d)	tuunipüügi puhul kohaldatakse ICCATi soovitatud rahvusvahelisi norme.

I. Meremeeste töölevõtmine

Laevaomanikud, kellele on antud kokkuleppes ettenähtud litsentsid, aitavad kaasa Côte d’Ivoire’i kodanike praktilisele kutseõppele järgmistel tingimustel ja vastavalt järgmistele piirangutele.

Iga traaleriomanik on kohustatud võtma tööle:

—	ühe meremehe alla 460 GT laevade puhul,

—	kaks meremeest 460–550 GT laevade puhul,

—	kolm meremeest üle 550 GT laevade puhul.

Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga laevade omanikud vastutavad Côte d’Ivoire’i kodanike töölevõtmise eest järgmistel tingimustel ja vastavalt järgmistele piirangutele:

—	tuunipüügi ritvõngelaevade laevastikku võetakse tuunipüügi perioodil Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis tööle 4 meremeest. Töölevõtmiskohustus ei saa tuunipüügi ritvõngelaeva puhul hõlmata enam kui üht meremeest laeva kohta,

—	tuunipüügiseinerite laevastikku võetakse tööle 30 Côte d’Ivoire’i meremeest,

—	triivõngejadaga laevade laevastikku võetakse püügiperioodil Côte d’Ivoire’i kalastusvööndis tööle 4 meremeest. Püügiperioodi töölevõtmiskohustus ei saa triivõngejadaga laeva puhul hõlmata enam kui üht meremeest laeva kohta.

Ülaltoodud piirnormid ei välista Côte d’Ivoire’i meremeeste täiendavat töölevõtmist laevaomanike taotlusel.

Laevaomanikud valivad Côte d’Ivoire’i meremehed välja ministeeriumi poolt tunnustatud elukutseliste meremeeste seast.

Eespool mainitud meremeeste töötasu määratakse kindlaks enne litsentside väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja Côte d’Ivoire’i ministeeriumi vahelise vastastikuse kokkuleppe alusel; töötasu maksavad laevaomanikud ja see peab vastama meremeeste sotsiaalkindlustuse nõuetele (sealhulgas elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus).

Kui meremehi tööle ei võeta, on traalerite, tuunipüügi ritvõngelaevade, tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga laevade omanikud kohustatud maksma püügihooaja vältel püsisumma, mis vastab tööle mittevõetud meremeeste töötasule, võttes aluseks Côte d’Ivoire’i majandustsoonis viibitud päevade arvu.

Nimetatud summat kasutatakse meremeeste koolitamiseks Côte d’Ivoire’is ja see makstakse Côte d’Ivoire’i ministeeriumi määratud arvele.

4.	Iga laev peab võtma pardale ministeeriumi soovitatud praktikandi tingimusel, et kapten annab oma nõusoleku. Pardal tagatakse praktikandile võimaluste piires tingimused, mis kehtivad sama astme personali suhtes. Praktikakulud võtab enda kanda Côte d’Ivoire’i Vabariik.

J. Teaduslikud vaatlejad

Ministeeriumi nõudmisel peavad Côte d’Ivoire’i majandusvööndis viibivad laevad lubama pardale teadusliku vaatleja, keda koheldakse nagu ohvitseri. Samuti tuleb vaatlejale võimaluste piires pakkuda ohvitseri astmele vastavat majutuskohta. Vaatleja pardalviibimise aja määrab kindlaks ministeerium, siiski pole tal üldjuhul õigust viibida pardal kauem, kui seda nõuavad tema ülesanded. Pardal on tema ülesanded järgmised:

—	jälgida laevade kalastustegevust,

—	kontrollida kalapüügiga tegelevate laevade asukohta,

—	võtta bioloogilisi proove teadusliku programmi raames,

—	märkida üles kasutatud püügivahendid,

—	kontrollida püügipäevikus esitatud Côte d’Ivoire’i kalastusvööndit puudutavaid püügiandmeid.

Pardalviibimise ajal on vaatleja kohustatud:

—	kasutama kõiki vahendeid, et tema pardalevõtmise tingimused ja pardalviibimine ei katkestaks ega takistaks kalastustegevust,

—	hoidma pardal olevat vara ja varustust ning kõikide laeva arvepidamist puudutavate dokumentide konfidentsiaalsust,

—	koostama tegevusaruande, mis esitatakse Côte d’Ivoire’i ministeeriumile ja mille koopia antakse Euroopa Komisjoni delegatsioonile.

Vaatleja pardalevõtmise tingimused lepitakse kokku laevaomaniku ja ministeeriumi esindaja vahel. Traalerite omanikud maksavad ministeeriumile samaaegselt litsentsitasudega 3 eurot brutotonni kohta aastas pro rata temporis iga laeva pealt, mis tegutseb Côte d’Ivoire’i vetes. Antud rahasumma kantakse ministeeriumi osutatud pangaarvele. Tuuniseinerite, ritvõngedega tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga laevade omanikud maksavad Côte d’Ivoire’i ametisutustele 10 eurot iga pardalviibitud päeva eest vaatleja kohta. Vaatleja pardaletoomise ja äraviimise kulud jäävad laevaomaniku kanda, kui viimane ei toimeta vaatlejat mõnda Côte d’Ivoire’i sadamasse, nagu ministeeriumiga kokku lepitud.

Juhul kui vaatleja ei ilmu kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta, on laevaomanik pärast 12 tunni möödumist automaatselt vabastatud tema pardalevõtmise kohustusest.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalkindlustuse maksavad Côte d’Ivoire’i ametiasutused.

K. Järelevalve ja kontroll

Côte d’Ivoire’i ametiasutuste taotlusel lubavad ja võimaldavad kokkuleppe alusel tegutsevad Euroopa Ühenduse laevad kalapüügi kontrolli ja järelevalve eest vastutavatel Côte d’Ivoire’i ametnikel tulla pardale ja täita oma ülesandeid.

Ametnike pardalviibimise aeg ei ületa ajavahemikku, mis on vajalik nende tööülesannete täitmiseks.

L. Laevade kinnipidamise menetlus

Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitva ja käesoleva protokolli alusel tegutseva kalalaeva Côte d’Ivoire’i majandusvööndis kinnipidamisest kehtivate Côte d’Ivoire’i õigusaktide alusel teatatakse Euroopa Komisjoni delegatsioonile Côte d’Ivoire’is kolme päeva jooksul. Samal ajal edastatakse ka lühike aruanne asjaoludest ja põhjustest, mis viisid kinnipidamiseni.

Enne meetmete kavandamist kapteni ja laeva meeskonna suhtes ning enne mis tahes abinõude rakendamist lasti ja laevavarustuse suhtes (välja arvatud meetmed, mis on vajalikud eeldatava õiguserikkumise tõendite säilitamiseks) peetakse hiljemalt üks päev pärast eelmainitud informatsiooni laekumist Côte d’Ivoire’is asuva EuroopaKomisjoni delegatsiooni, ministeeriumi ja teiste kontrolliasutuste osavõtul koosolek, kus võib osaleda asjaomase liikmesriigi esindaja. Nõupidamise käigus vahetavad pooled omavahel kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku informatsiooni, mis aitab selgitada juhtumi asjaolusid. Laevaomanikule või tema esindajale antakse teada nõupidamise otsus ja võimalikud laeva kinnipidamisest tulenevad meetmed.

3.	Enne kohtusse andmist püütakse eeldatavat rikkumisjuhtumit lahendada vastastikusel kokkuleppel. See menetlus peab olema lõpetatud hiljemalt kolm päeva pärast Euroopa Komisjoni delegatsiooni teavitamist.

Kui asja ei suudeta lahendada vastastikusel kokkuleppel ning pädev Côte d’Ivoire’i kohus alustab kapteni vastu kohtumenetlust, määrab pädev ametiasutus hiljemalt kaks päeva pärast kokkuleppemenetluse lõppu mõistliku pangatagatise seniks, kuni kohus võtab vastu otsuse. See tagastatakse kohe, kui kohus mõistab asjaomase laevakapteni õigeks.

Laev ja laevavarustus tagastatakse:

—	pärast nõupidamise lõppu, kui selleks antakse luba,

—	pärast trahvi maksmist (kokkuleppemenetlus),

—	pärast pangatagatise sissemaksmist (kohtumenetlus).

6.	Juhul kui üks pooltest leiab, et ülaltoodud menetluse rakendamine põhjustab probleeme või vaidlusi, võib ta käesolevale protokollile allakirjutanutelt viivitamatult nõu küsida.

1. liide

2. liide

Liide 3

Liide 4

22.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 76/16

NÕUKOGU RAAMOTSUS 2005/214/JSK

24. veebruar 2005

rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 punkti a ja artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Ühendkuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999 aasta Tampere istungil kiideti heaks vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis peaks liidus saama nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks.

(2)	Vastastikuse tunnustamise põhimõtet peaks kohaldama liikmesriigi kohtu- või haldusasutuse määratud rahaliste karistuste teises liikmesriigis sundtäitmise hõlbustamise eesmärgil.

(3)

Nõukogu võttis 29. novembril 2000 aastal kooskõlas Tampere otsustega vastu meetmeprogrammi kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks (3), nimetades eelisvaldkonnaks (meede 18) selliste õigusaktide vastuvõtmist, millega kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet rahaliste karistuste suhtes.

(4)	Raamotsus peaks samuti hõlmama liiklussüütegude eest määratud rahalisi karistusi.

(5)

Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (4), eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tõlgendata piiranguna otsuse täitmisest keeldumiseks, kui on objektiivselt alust arvata, et rahalise karistuse eesmärgiks on karistada kõnealust isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjusel.

(6)	Käesoleva raamotsusega ei takistata liikmesriigil kohaldamast oma põhiseaduse norme seoses nõuetekohase menetluse, ühinemisvabaduse, ajakirjandus- ja sõnavabadusega muudes meediakanalites,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RAAMOTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

otsus – lõplik otsus, mille alusel nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult rahalise karistuse summa tasumist ning otsuse vastuvõtjaks oli:

i)	kohus otsuse teinud riigis, mille õigusakte rikkudes on toime pandud kuritegu;

ii)	muu asutus kui kohus otsuse teinud riigis, mille õigusakte rikkudes on toime pandud kuritegu ning tingimusel, et asjaomasel isikul on olnud võimalus juhtumi arutamisele eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus;

iii)	muu asutus kui kohus otsuse teinud riigis, siseriikliku õiguse kohaselt süüteona karistatavate tegude suhtes ning tingimusel, et asjaomasel isikul on olnud võimalus juhtumi arutamisele eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus;

iv)	eelkõige kriminaalasjades pädev kohus juhul, kui otsus võeti vastu punktis iii osutatud otsuse suhtes;

rahaline karistus – kohustus maksta:

i)	süüteo eest süüdi mõistva otsusega määratud rahasumma;

ii)	sama otsusega ohvrite kasuks kehtestatud hüvitis, juhul kui ohver pole tsiviilõiguslik menetlusosaline ning kohus teostab oma kriminaalõiguslikku jurisdiktsiooni;

iii)	rahasumma otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlustega seotud kulude hüvitamiseks;

iv)	sama otsusega määratud rahasumma, mis kuulub tasumisele avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile.

Rahaline karistus ei hõlma:

—	kuritegelikul teel saadud tulu ja kuriteovahendite konfiskeerimise otsuseid,

—	tsiviilõigusliku iseloomuga korraldusi, mis tulenevad kahjuhüvitise ja vara tagastamise nõuetest ning mis on täitmisele pööratavad kooskõlas nõukogu 22. detsembri 2000 aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. (5)

c)	otsuse teinud riik – liikmesriik, kus käesoleva raamotsuse tähenduses otsus vastu võeti;

d)	täidesaatev riik – liikmesriik, kellele otsus on täideviimiseks edastatud.

Artikkel 2

Pädevate asutuste kindlaksmääramine

1. Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline on tema siseriikliku õiguse alusel pädev asutus või pädevad asutused käesoleva raamotsuse täitmiseks, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik.

2. Olenemata artiklist 4 võib iga liikmesriik määrata, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku süsteemi korraldusest, ühe või mitu keskasutust, mis vastutavad otsuste edastamise ja vastuvõtmise eest ning abistavad pädevaid asutusi.

3. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks.

Artikkel 3

Põhiõigused

Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Artikkel 4

Otsuste edastamine ja keskasutusele tuginemine

1. Otsuse koos käesolevas artiklis ettenähtud tunnistusega võib edastada pädevatele asutustele liikmesriigis, kus füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle kohta otsus on tehtud, on vara või sissetulek, alaline elukoht, või juriidilise isiku korral tema registrijärgne asukoht.

2. Otsuse teinud riigi pädev asutus peab tunnistuse, mille tüüpvorm on toodud lisas, allkirjastama ja selle sisu õigeks tunnistama.

3. Otsuse teinud riigi pädev asutus edastab otsuse või selle tõestatud koopia koos tunnistusega otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku tõendi, mis võimaldab täidesaatval riigil selle autentsust kindlaks teha. Otsuse originaal või selle tõestatud koopia ja tunnistuse originaal saadetakse täidesaatvale riigile tema nõudmisel. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

4. Otsuse teinud riik edastab otsuse korraga vaid ühele täidesaatvale riigile.

5. Kui täidesaatva riigi pädev asutus on otsuse teinud riigi pädevale asutusele teadmata, teostab viimane kõik vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa kohtute võrgu (6) kontaktpunktide kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.

6. Kui otsuse saanud täidesaatva riigi asutus ei ole pädev seda tunnustama ja selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta otsuse ex officio pädevale asutusele ning teatab sellest otsuse teinud riigi pädevale asutusele.

7. Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad vastavalt oma deklaratsiooniga teatada, et otsus koos tunnistusega tuleb edastada deklaratsioonis määratud keskasutuse või keskasutuste kaudu. Kõnealused liikmesriigid võivad lõike 3 mõju tugevdamiseks sellise deklaratsiooni kohaldamisala alati piirata uue deklaratsiooniga. Nad teevad seda, kui nende suhtes jõustuvad Schengeni rakenduskonventsiooni vastastikust abi käsitlevad sätted. Sellised deklaratsioonid antakse hoiule nõukogu peasekretariaati ja nendest teatatakse komisjonile.

Artikkel 5

Reguleerimisala

1. Käesoleva raamotsuse alusel ja teo kahepoolset karistatavust kontrollimata toimub otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine järgmiste süütegude puhul, kui need on otsuse teinud riigis karistatavad ja nagu need on otsuse teinud riigi õigusaktidega määratletud:

—	kuritegelikus ühenduses osalemine,

—	terrorism,

—	inimkaubandus,

—	laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

—	narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ebaseaduslik kauplemine,

—	relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine,

—	korruptsioon,

—	pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995 aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

—

rahapesu,

—	rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

—	arvutikuriteod,

—	keskkonnakuriteod, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine,

—	kaasa aitamine ebaseaduslikule piiri ületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele,

—	tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine,

—	ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

—	inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

—	rassism ja ksenofoobia,

—	organiseeritud või relvastatud röövimine,

—	kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega ebaseaduslik kauplemine,

—

kelmus,

—	väljapressimine,

—	piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamine ja nendega kauplemine,

—	haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

—	maksevahendi võltsimine,

—	ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

—	ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainetega,

—	varastatud sõidukitega kauplemine,

—	vägistamine,

—	süütamine,

—	Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alluvusse kuuluvad kuriteod,

—	õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

—

sabotaaž,

—	käitumine, millega rikutakse liikluseeskirja, sealhulgas juhtimis- ja puhkeaegu ning ohtlikke veoseid käsitlevate eeskirjade rikkumised,

—	salakaubavedu,

—	intellektuaalomandi õiguse rikkumised,

—	isikuvastase vägivallaga ähvardamised ja isikuvastased vägivallateod, sealhulgas vägivald spordiüritustel,

—	kuritegelik kahju tekitamine,

—

vargus,

—	Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süütegudeks tunnistatud teod.

2. Tegutsedes ühehäälselt ja olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõikes 1 sätestatud tingimustel, võib nõukogu alati otsustada lisada lõikes 1 sisalduvasse nimekirja muid süüteokategooriaid.

Nõukogu tutvub põhjalikult artikli 20 lõike 5 alusel esitatud aruandega ja otsustab, kas nimekirja tuleks täiendada või muuta. Nõukogu arutab küsimust edasi hiljem raamotsuse ellurakendamist käsitleva ettekande alusel, mille komisjon koostab viie aasta möödumisel artikli 20 lõikes 1 nimetatud kuupäevast.

3. Lõikes 1 hõlmamata süütegude osas võib täidesaatev riik otsust tunnustada ja täita tingimusel, et otsuse aluseks olev tegu on täidesaatva riigi õigusaktide alusel süütegu selle koosseisu tunnustest või kirjeldusviisist olenemata.

Artikkel 6

Otsuste tunnustamine ja täitmine

Täidesaatva riigi pädevad asutused tunnustavad täiendavate formaalsusteta artikli 4 kohaselt edastatud otsust ja võtavad viivitamata vajalikud meetmed selle täitmiseks, välja arvatud, kui pädev asutus ei otsusta tugineda ühele artiklis 7 sätestatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustest.

Artikkel 7

Mittetunnustamise või mittetäitmise põhjused

1. Juhul, kui artiklis 4 ettenähtud tunnistust ei esitata, kui see on ebatäielik või otsusele selgelt mittevastav, võivad täidesaatva riigi pädevad asutused keelduda otsuse tunnustamisest ja täitmisest.

2. Samuti võib täidesaatva riigi pädev asutus otsuse tunnustamisest ja täitmisest keelduda, kui on kindlaks tehtud, et:

a)	kohtulikult karistatud isiku suhtes on täidesaatvas riigis või mis tahes teises riigis, välja arvatud otsuse teinud ja täidesaatev riik, samade süütegude eest otsus vastu võetud ning viimasel juhul see ka täidetud;

b)	ühel artikli 5 lõikes 3 nimetatud juhtudest on otsus tehtud tegude suhtes, mis pole täidesaatva riigi õigusaktide alusel süüteona kvalifitseeritavad;

c)	otsuse täitmine on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud ja otsus on tehtud tegude suhtes, mis kuuluvad selle riigi jurisdiktsiooni alla tema õigusaktide alusel;

otsus on tehtud tegude suhtes, mis:

i)	loetakse täidesaatva riigi õiguse alusel täielikult või osaliselt toime panduks täidesaatva riigi territooriumil või kohas, mida sellena käsitletakse; või

ii)	on toime pandud väljaspool otsuse teinud riigi territooriumi ning täidesaatva riigi õigusaktid ei võimalda kohtu alla anda samade süütegude eest, kui need on toime pandud väljaspool tema territooriumi;

e)	täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt on olemas puutumatus, mis muudab otsuse täitmise võimatuks;

f)	otsus on tehtud füüsilise isiku suhtes, keda täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt tema vanuse tõttu ei saanud veel kriminaalvastutusele võtta tegude eest, mille suhtes otsus tehti;

vastavalt artiklis 4 ettenähtud tunnistusele

i)	ei teavitatud asjaomast isikut kirjaliku menetluse korral otsuse teinud riigi õigusaktide kohaselt isiklikult või siseriikliku seaduse kohaselt pädeva esindaja kaudu tema õigusest otsus vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest; või

ii)

ei ilmunud asjaomane isik ise asja arutamisele, välja arvatud, kui tunnistusest ilmneb, et:

—	isikut teavitati otsuse teinud riigi õigusaktide kohaselt isiklikult või siseriikliku seaduse kohaselt pädeva esindaja kaudu menetluse toimumisest, või

—	isik on väljendanud, et ta ei vaidlusta otsust;

h)	rahaline karistus on võrdväärne või väiksem kui 70 eurot.

3. Lõikes 1 ja lõike 2 punktides c ja g osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus enne otsuse täieliku või osalise mittetunnustamise või mittetäitmise otsuse vastu võtmist kohasel viisil otsuse teinud riigi pädeva asutusega ja palub endale vajaduse korral viivitamata edastada mis tahes vajalikku teavet.

Artikkel 8

Makstava summa kindlaksmääramine

1. Kui tehakse kindlaks, et otsus on vastu võetud tegude suhtes, mida ei pandud toime otsuse teinud riigi territooriumil, võib täidesaatev riik, kui teod kuuluvad selle riigi jurisdiktsiooni alla, sissenõutud rahalise karistuse summat vähendada siseriikliku õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse maksimaalse summani.

2. Täidesaatva riigi pädev asutus arvestab vajaduse korral rahalise karistuse ümber omavääringusse rahalise karistuse määramise ajal kehtinud vahetuskursi alusel.

Artikkel 9

Täitmise suhtes kohaldatav seadus

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 10 kohaldamist, reguleerib täidesaatva riigi õigus otsuse täitmist samamoodi nagu täidesaatva riigi rahalise karistuse korral. Üksnes täidesaatva riigi asutused on pädevad otsustama täitmismenetlust ja määrama kõik sellega seotud meetmed, sealhulgas täitmise lõpetamise põhjused.

2. Juhul kui süüdimõistetud isik on võimeline esitama tõendi mis tahes riigis rahasumma täieliku või osalise maksmise kohta, konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädeva asutusega artikli 7 lõikes 3 sätestatud viisil. Rahalise karistuse see osa, mis on ükskõik millises riigis sisse nõutud, arvatakse täidesaatva riigi poolt sissenõutavast rahalise karistuse summmast täielikult maha.

3. Juriidilise isiku suhtes rakendatav rahaline karistus pööratakse täitmisele isegi siis, kui täidesaatev riik ei tunnusta juriidiliste isikute kriminaalvastutuse põhimõtet.

Artikkel 10

Vabadusekaotus või muu alternatiivne karistus rahalise karistuse asendamiseks summa tasumata jätmise korral

Kui otsust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita, võib täidesaatev riik kohaldada alternatiivseid karistusi, sealhulgas vabadusekaotuslikke karistusi, kui tema seadustes on sellistel juhtumitel sedasi sätestatud ning otsuse teinud riik on artiklis 4 osutatud tunnistuses lubanud alternatiivseid karistusi kohaldada. Alternatiivse karistuse raskusaste määratakse vastavalt täidesaatva riigi seadustega, kuid see ei ületa otsuse teinud riigi edastatud tunnistuses kehtestatud ülemmäära.

Artikkel 11

Amnestia, armuandmine, süüdimõistva otsuse uuesti läbivaatamine

1. Nii otsuse teinud riik kui ka täidesaatev riik võivad anda amnestiat ja armu.

2. Ilma, et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võib üksnes otsuse teinud riik lahendada otsuse uuesti läbivaatamise taotluse.

Artikkel 12

Täitmise lõpetamine

1. Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab viivitamatult täidesaatva riigi pädevat asutust igast otsusest või meetmest, mille tulemusena otsust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata või on see täidesaatvast riigist mis tahes muul põhjusel tagasi võetud.

2. Täidesaatev riik lõpetab otsuse täitmise niipea, kui otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab teda vastavast otsusest või meetmest.

Artikkel 13

Otsuste täitmisest laekuv raha

Otsuste täitmisest laekuv raha jääb täidesaatvale riigile, kui otsuse teinud ja täidesaatev riik pole teisiti kokku lepitud, eelkõige artikli 1 punkti b alapunktis ii viidatud juhtudel.

Artikkel 14

Teave täidesaatvalt riigilt

Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab viivitamatult otsuse teinud riigi pädevat asutust mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku tõendi:

a)	otsuse edastamisest pädevale asutusele vastavalt artikli 4 lõikele 6;

b)	igast otsusest otsust mitte tunnustada ja täide viia vastavalt artiklile 7 või artikli 20 lõikele 3, koos tehtud otsuse põhjendustega;

c)	otsuse täielikust või osalisest mittetäitmisest artiklis 8, artikli 9 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 11 lõikes 1 viidatud põhjustel;

d)	otsuse täitmisest niipea, kui täitmine on lõpetatud;

e)	alternatiivse karistuse kohaldamisest vastavalt artiklile 10.

Artikkel 15

Otsuse edastamise tagajärjed

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei või otsuse teinud riik artikli 4 kohaselt edastatud otsuse suhtes täitmismenetlust alustada.

2. Otsuse täitmise õigus läheb tagasi otsuse teinud riigile:

a)	kui täidesaatev riik on teda teavitanud artikli 7, väljaarvatud artikli 7 lõike 2 punkti a alusel, artikli 11 lõike 1 alusel ja artikli 20 lõike 3 alusel otsuse täielikust või osalisest mittetäitmisest või mittetunnustamisest; või

b)	kui otsuse teinud riik on täidesaatvat riiki teavitanud, et otsus on artikli 12 kohaselt täidesaatvast riigist tagasi võetud.

3. Kui pärast otsuse edastamist vastavalt artiklile 4 saab otsuse teinud riigi asutus mis tahes rahasumma, mille süüdi mõistetud isik on vabatahtlikult maksnud seoses asjaomase otsusega, teavitab see asutus sellest kohe täidesaatva riigi pädevat asutust. Kohaldatakse artikli 9 lõiget 2.

Artikkel 16

Keeled

1. Tunnistus, mille tüüpvorm on toodud lisas, tuleb tõlkida täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem kinnitada deklaratsioonis, mis antakse hoiule nõukogu peasekretariaati, et ta aktsepteerib tõlget ühte või mitmesse liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

2. Otsuse täitmise võib peatada nii kauaks, kui on vaja otsuse tõlke saamiseks täidesaatva riigi kulul.

Artikkel 17

Kulud

Liikmesriigid ei nõua üksteiselt käesoleva raamotsuse täitmisest tekkivate kulude hüvitamist.

Artikkel 18

Vahekord muude lepingute ja kokkulepetega

Käesolev raamotsus ei välista liikmesriikidevahelisi kahe- ja mitmepoolsete lepingute ja kokkulepete kohaldamist niivõrd, kui sellised lepingud ja kokkulepped lubavad ületada käesoleva raamotsuse ettekirjutuste piire ja aitavad rahaliste karistuste sissenõudmismenetlusi veelgi lihtsustada või hõlbustada.

Artikkel 19

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

Artikkel 20

Rakendamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 22. märtsiks 2007.

2. Liikmesriigid võivad kuni viieks aastaks alates käesoleva raamotsuse jõustumise kuupäevast piirata selle kohaldamist:

a)	artikli 1 punkti a alapunktides i ja iv toodud otsuste suhtes; ja/või

b)	juriidiliste isikute suhtes tehtud otsuste puhul, mis on seotud käitumisega, mille puhul Euroopa õigusaktid sätestavad juriidiliste isikute vastutuse põhimõtte kohaldamise.

Kõik liikmesriigid, kes soovivad käesolevat lõiget kohaldada, saadavad käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel nõukogu peasekretärile vastavasisulise deklaratsiooni. Kõnealune deklaratsioon avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kõik liikmesriigid võivad vaidlustada otsuste tunnustamist ja täitmist, kui artiklis 4 viidatud tunnistusest tuleneb Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 kirja pandud põhiõiguste või õiguse üldpõhimõtete võimalik rikkumine. Kohaldatakse artikli 7 lõikes 3 osutatud menetlust.

4. Iga liikmesriik võib lõiget 2 kasutava teise liikmesriigi suhtes kohaldada vastastikkuse põhimõtet

5. Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Nõukogu hindab hiljemalt 22 märtsil 2008 selle teabe alusel koostatud komisjoni kirjaliku aruande põhjal, mil määral liikmesriigid on järginud käesoleva raamotsuse sätteid.

6. Nõukogu peasekretariaat teavitab liikmesriike ja komisjoni artikli 4 lõike 7 ja artikli 16 kohaselt esitatud deklaratsioonidest.

7. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 35 lõike 7 kohaldamist, võib liikmesriik, kes on korduvalt kogenud raskusi või teise liikmesriigi tegevusetust seoses otsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmisega, mida ei ole kahepoolsete konsultatsioonide käigus lahendatud, teavitada nõukogu eesmärgiga hinnata käesoleva raamotsuse rakendamist liikmesriigi tasandil.

8. Kõik liikmesriigid, kes on kalendriaasta jooksul kohaldanud lõiget 3, teavitavad järgmise kalendriaasta alguses nõukogu ja komisjoni juhtudest, mille puhul nimetatud sättes viidatud otsuse mittetunnustamise või mittetäitmise põhjusi kohaldati.

9. Seitsme aasta jooksul pärast raamotsuse jõustumist koostab komisjon saadud teabe põhjal ettekande ning lisab algatused, mida ta sobivaks peab. Nõukogu vaatab ettekande põhjal nimetatud artikli uuesti läbi ning kaalub kas lõige 3 tuleb säilitada või asendada täpsema sättega.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 24. veebruar 2005.

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1) EÜT C 278, 2.10.2001, lk 4.

(2) EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 423.

(3) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 10.

(4) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(5) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2245/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 10).

(6) Nõukogu 29. juuni 1998. aasta ühismeede 98/428/JSK Euroopa kohtute võrgu moodustamise kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4).

LISA

TUNNISTUS

millele on osutatud nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK (rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 4

*	Otsuse teinud riik:

*	Täidesaatev riik:

Rahalise karistuse määramise otsuse teinud asutus:

Ametlik nimi:

Aadress:

Toimiku viitenumber (…):

Tel nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

E-post (olemasolu korral):

Keeled, milles on võimalik otsuse teinud asutusega suhelda:

Isikute kontaktandmed, kellega võtta vajadusel ühendust otsuse täitmist käsitleva lisateabe saamiseks või vajadusel otsuse teinud riigile täitmisel laekunud summade ülekandmiseks (nimi, ametinimetus/ametiaste, tel nr, faksi nr ja olemasolu korral e-post):

Asutus, mis on pädev rahalise karistuse määramise otsust selle otsuse teinud riigis täitma (kui see erineb punktis b toodud asutusest):

Ametlik nimi:

Aadress:

Tel nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

E-post (olemasolu korral):

Keeled, milles on võimalik täitmiseks pädeva asutusega suhelda:

Isikute kontaktandmed, kellega võtta ühendust otsuse täitmist käsitleva lisateabe saamiseks või vajadusel otsuse teinud riigile täitmisel laekunud summade ülekandmiseks, kontaktandmed (nimi, ametinimetus/ametiaste, tel nr, faksi nr ja olemasolu korral e-post):

Kui otsuse teinud riigis kuulub rahalise karistuse määramise otsuste edastamine keskasutuse haldusalasse:

Keskasutuse nimi:

Vajaduse korral kontaktisik (ametinimetus/ametiaste ja nimi):

Aadress:

Toimiku viitenumber:

Tel nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber):

E-post (olemasolu korral):

Asutus või asutused, kellega võib ühendust võtta (juhul kui punkt c ja/või d on täidetud):

	punktis b nimetatud asutusega võib ühendust võtta küsimustes, mis käsitlevad:

	punktis c nimetatud asutusega võib ühendust võtta küsimustes, mis käsitlevad:

	punktis d nimetatud asutusega võib ühendust võtta küsimustes, mis käsitlevad:

Teave füüsilise või juriidilise isiku kohta, kellele rahaline karistus on määratud:

1. Füüsiline isik

Nimi:

Eesnimi (eesnimed):

Olemasolu korral sünninimi:

Olemasolu korral varjunimed:

Sugu:

Kodakondsus:

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber (olemasolu korral):

Sünnikuupäev:

Sünnikoht:

Viimati teada olev aadress:

Keel (keeled), millest isik aru saab (kui on teada):

a)	Kui otsus on edastatud täidesaatvale riigile, sest isiku, kelle suhtes otsus on tehtud, peamine elukoht on antud riigis, lisatakse järgmine teave: Peamine elukoht täidesaatvas riigis:

b)	Kui otsus on edastatud täidesaatvale riigile, sest isik, kelle suhtes otsus on tehtud, omab seal vara, lisatakse järgmine teave: Isiku omatava vara kirjeldus: Isiku omatava vara asukoht:

c)	Kui otsus on edastatud täidesaatvale riigile, sest isik, kelle suhtes otsus on tehtud, saab seal sissetulekuid, lisatakse järgmine teave: Isiku sissetuleku allika(te) kirjeldus: Isiku sissetuleku allika(te) asukoht:

2. Juriidiline isik:

Nimi:

Juriidilise isiku liik:

Registreerimisnumber (olemasolu korral) (1):

Registrijärgne asukoht (olemasolu korral) (1):

Juriidilise isiku aadress:

a)	Kui otsus on edastatud täidesaatvale riigile, sest juriidiline isik, kelle suhtes otsus on tehtud, omab seal vara, lisatakse järgmine teave: Juriidilise isiku omatava vara kirjeldus: Juriidilise isiku omatava vara asukoht:

b)	Kui otsus on edastatud täidesaatvale riigile, sest juriidiline isik, kelle suhtes otsus on tehtud, saab seal sissetulekuid, lisatakse järgmine teave: Juriidilise isiku sissetuleku allika(te) kirjeldus: Juriidilise isiku sissetuleku allika(te) asukoht:

Rahalise karistuse määramise otsus:

Rahalise karistuse otsuse olemus (märgistada vastav lahter):

 i)	Otsuse teinud riigi kohtu otsus teo suhtes, mis otsuse teinud riigi õiguse alusel on kuritegu.

 ii)

Otsuse teinud riigi muu asutuse kui kohtu otsus teo suhtes, mis otsuse teinud riigi õiguse alusel on kuritegu. Kinnitatakse, et asjaomasel isikul on olnud võimalus asja menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus.

 iii)

Otsuse teinud riigi muu asutuse kui kohtu otsus seoses tegudega, mis on otsuse teinud riigi siseriikliku õiguse alusel karistatavad süüteona. Kinnitatakse, et asjaomasel isikul on olnud võimalus asja menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus.

 iv)

Eelkõige kriminaalasjades pädeva kohtu otsus punktis iii osutatud otsuse suhtes.

Otsus võeti vastu (kuupäev):

Otsusest sai lõplik otsus (kuupäev):

Otsuse viitenumber (kui on olemas):

Rahaline karistus sisaldab kohustust maksta (märgistada vastav(ad) lahter (lahtrid) ning esitada summa(d) ja vääring):

 i)	Otsuses määratud süüteo eest süüdi mõistmisel makstav rahasumma. Summa:

 ii)

Hüvitis, mis on sama otsusega määratud ohvrite kasuks, juhtudel kui ohver ei saa olla tsiviilõiguslik menetlusosaline ning kohus teostab oma kriminaaljurisdiktsiooni.

Summa:

 iii)

Rahasumma otsuse vastuvõtmisega seotud kohtu- või haldusmenetluse kulude hüvitamiseks.

Summa:

 iv)

Sama otsusega määratud rahasumma, mis kuulub tasumisele avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile.

Summa:

Rahalise karistuse kogusumma ja vääring:

2.	Kokkuvõte süüteo (süütegude) faktidest ja toimepaneku tehioludest, sealhulgas aeg ja koht: Süüteo (süütegude) olemus ja juriidiline kvalifitseerimine ning kohaldatav õigusnorm/seadus, mille alusel otsus on tehtud:

Kui punktis 2 nimetatud süütegu või süüteod hõlmavad ühte või mitut järgmist süütegu, märgistada vastav lahter või lahtrid:

	kuritegelikus ühenduses osalemine;

	terrorism;

	inimkaubandus;

	laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;

	narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ebaseaduslik kauplemine;

	relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine;

	korruptsioon;

	pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995 aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;



rahapesu;

	rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine;

	arvutikuriteod;

	keskkonnakuriteod, sealhulgas eriti ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine;

	kaasa aitamine ebaseaduslikule sissesõidule ja ebaseaduslikule riigis viibimisele;

	tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine;

	ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

	inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine;

	rassism ja ksenofoobia;

	organiseeritud või relvastatud röövimine;

	kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega ebaseaduslik kauplemine;



kelmus;

	väljapressimine;

	piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamine ja nendega kauplemine;

	haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

	maksevahendi võltsimine;

	ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

	ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainetega;

	varastatud sõidukitega kauplemine;

	vägistamine;

	süütamine;

	Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod;

	õhusõiduki või laeva kaaperdamine;



sabotaaž;

	käitumine, millega rikutakse liikluseeskirja, sealhulgas juhtimis- ja puhkeaegu ning ohtlikke veoseid käsitlevate eeskirjade rikkumised;

	salakaubavedu;

	intellektuaalomandi õiguse rikkumised;

	isikuvastase vägivallaga ähvardamised ja isikuvastased vägivallateod, sealhulgas vägivald spordiüritustel;

	kuritegelik kahju tekitamine;



vargus;



Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel otsuse teinud riigi poolt süütegudeks tunnistatud teod.

Kui see lahter on märgistatud, ära märkida EÜ asutamisepingu ja EL lepingu alusel vastuvõetud õigusaktide täpsed sätted, millega süütegu on seotud:

4.	Kui punktis 2 osutatud süütegu (süüteod) ei ole loetletud punktis 3, esitada asjaomase süüteo (süütegude) täielik kirjeldus:

Rahalise karistuse määramiseotsuse staatus

Kinnitus, et (märgistada lahtrid):

 a)	otsus on lõplik otsus

 b)	tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud.

Märkida, kas asja on kirjalikult menetletud:

 a)

 b)	Jah. Kinnitatakse, et asjaomast isikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest.

Märkida, kas asjaomane isik osales isiklikult menetluses:

 a)

Jah

 b)	Ei. Kinnitatakse, et:

	kõnealust isikut teavitati menetlusest otsuse teinud riigi õiguse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu; või

	kõnealune isik on teatanud, et ta ei vaidlusta asja.

4.	Rahalise karistuse summa osaline tasumine Kui osa rahalise karistuse summast on juba tasutud otsuse teinud riigile või tunnistuse väljastanud asutusele teadaolevalt mis tahes muule riigile, märkida tasutud summa:

Alternatiivsed meetmed, sealhulgas vabadusekaotuslikud karistused

Märkida, kas otsuse teinud riik lubab täidesaatval riigil kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita:



jah



Jaatava vastuse korral märkida, milliseid karistusi võib kohaldada (karistuse liik, ülemmäär):

	Vangistus, ülemmäär:

	Üldkasulik töö (või sellega samaväärne), ülemmäär:

	Muud karistused, nende kirjeldus:

j)	Muud asjaga seotud asjaolud (täitmine ei ole kohustuslik):

k)	Rahalise karistuse määramise otsus on lisatud käesolevale tunnistusele. Tunnistuse väljastanud asutuse ja/või tema esindaja allkiri, millega tunnistatakse tunnistuse sisu täpseks: Nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Kuupäev: Ametlik pitsatijäljend (olemasolu korral)

(1) Kui otsus on edastatud täidesaatvale riigile, sest juriidiline isik, kelle suhtes otsus on tehtud, on registreeritud selles riigis, peavad registreerimisnumber ja registrijärgne asukoht olema ära toodud.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 76

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 22. märts 2005

Sisukord		II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		Nõukogu
	*	Nõukogu otsus, 24. jaanuar 2005 Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse 1. juulist 2004 kuni 1. juunini 2007 vältavaks ajavahemikuks kindlaksmääramist käsitleva protokolli ajutist kohaldamist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel	1
		Euroopa Majandusühenduse ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelises Côte d’Ivoire’i rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimaluste ja rahalise toetuse 1. juulist 2004 kuni 1. juunini 2007 vältavaks ajavahemikukskindlaksmääramist käsitleva protokolli ajutist kohaldamist käsitlev kirjavahetuse teel sõlmitud	3

		Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
	*	Nõukogu Raamotsus 2005/214/JSK 24. veebruar 2005 rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta	16