29.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 385/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2252/2004,

13. detsember 2004,

liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	19. ja 20. juunil 2003. aastal toimunud Thessaloniki Euroopa Ülemkogu kinnitas, et Euroopa Liit vajab ühtset lähenemisviisi biomeetriliste tunnuste või biomeetriliste andmete kasutamiseks kolmandate riikide kodanike dokumentides, Euroopa Liidu kodanike passides ja infosüsteemides (VIS ja SIS II).

(2)

Passide minimaalsed turvastandardid kehtestati 17. oktoobril 2000 ülemkogus kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga. (3) Nüüd on asjakohane kõnealust resolutsiooni ajakohastada ühenduse meetmega, et saavutada kaitseks võltsimise eest passide ja reisidokumentide tõhustatud ja ühtlustatud turvastandardid. Samaaegselt tuleks passi või reisidokumenti lisada biomeetrilised tunnused, et luua kindel seos dokumendi ja selle õige kasutaja vahel.

(3)

Turvaelementide ühtlustamine ja biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine on tähtis samm uute elementide kasutuselevõtu suunas, pidades silmas tulevasi arenguid Euroopa tasandil; need muudavad reisidokumendi turvalisemaks ja loovad kindlama seose passi ja reisidokumendi ning selle kasutaja vahel, aidates seeläbi paremini tagada, et dokument on kaitstud kuritahtliku kasutamise eest. Arvesse tuleks võtta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) spetsifikatsioone, eelkõige masinloetavaid reisidokumente käsitlevas dokumendis 9303 ette nähtud spetsifikatsioone.

(4)

Käesolev määrus piirdub liikmesriikide passide ja reisidokumentide turvaelementide, sealhulgas biomeetriliste tunnuste ühtlustamisega. Dokumentide andmekandjatel sisalduvatele andmetele ligipääsu omavate asutuste ja organite määramine toimub siseriiklike õigusaktide alusel, kui ühenduse õiguse, Euroopa Liidu õiguse või rahvusvaheliste lepingute mis tahes asjakohastest sätetest ei tulene teisiti.

(5)

Käesolevas määruses tuleks sätestada üksnes sellised spetsifikatsioonid, mis ei ole salajased. Lisaks sellistele spetsifikatsioonidele on vaja spetsifikatsioone, mis võivad jääda salajasteks, et ennetada võltsimise ja järeletegemise riski. Sellised tehnilised lisaspetsifikatsioonid tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(6)	Komisjoni peaks abistama nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta). (5)

(7)

Et tagada nimetatud info kättesaadavus vaid selleks ettenähtud isikutele, on samuti tähtis, et iga liikmesriik määraks ainult ühe passide ja reisidokumentide tootmisega tegeleva ettevõtte, kusjuures liikmesriigile jääb õigus seda ettevõtet vajaduse korral vahetada; turvalisuse tagamiseks peab iga liikmesriik teatama kõnealuse pädeva ettevõtte nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

(8)

Passi ja reisidokumentidega seotud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. (6) Tuleks tagada, et passi ei kanta muud teavet kui see, mis on sätestatud käesolevas määruses, selle lisas või mis on nimetatud asjaomases reisidokumendis.

(9)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on ühtsete turvastandardite ja koostalitlusvõimeliste biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmise peamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjaomane sätestada eeskirjad kõikidele liikmesriikidele, kes jõustavad 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni. (7) Käesolev määrus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt.

(10)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes arvesse, et käesoleva määruse eesmärk on täiendada Schengeni acquis’d vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise kolmandale osale, otsustab Taani vastavalt protokolli artiklile 5 kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta võtab selle sätted üle oma siseriiklikku õigusesse.

(11)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete, milles Ühendkuningriik ei osale, edasiarendamist vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’sätetes. (8) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete, milles Iirimaa ei osale, edasiarendamist vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’sätetes. (9) Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, (10) mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (kõnealuse lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta), (11) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, (12) mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga koostoimes nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse (mis käsitleb selle lepingu alla kirjutamist Euroopa Liidu ning Euroopa Ühenduse nimel ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist) (13) artikli 4 lõikega 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE.

Artikkel 1

1. Liikmesriikides väljastatavad passid ja reisidokumendid peavad vastama määruse lisas sätestatud minimaalsetele turvastandarditele.

2. Passidele ja reisidokumentidele lisatakse andmekandja, mis sisaldab näokujutist. Liikmesriigid lisavad samuti koostalitlusvõimelistes vormingutes sõrmejäljed. Andmed on turvatud ja andmekandja on piisava salvestusmahu ja -võimega, et tagada andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide poolt välja antud passide ja reisidokumentide suhtes. Määrust ei kohaldata liikmesriikide poolt oma kodanikele väljastatavate isikutunnistuste suhtes või ajutiste passide ja reisidokumentide suhtes, mille kehtivusaeg ei ületa 12 kuud.

Artikkel 2

Artikli 5 lõikes 2 nimetatud korras kehtestatakse passide või reisidokumentide täiendavad tehnilised spetsifikatsioonid seoses järgmisega:

a)	täiendavad turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;

b)	biomeetriliste elementide andmekandja ja selle turvamise, sealhulgas andmetele loata juurdepääsu vältimise tehnilised spetsifikatsioonid;

c)	näokujutise ja sõrmejälgede kvaliteedinõuded ja ühised standardid.

Artikkel 3

1. Vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud korrale võidakse otsustada, et artiklis 2 osutatud spetsifikatsioonid on salajased ja ei kuulu avaldamisele. Need tehakse kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud trükkimise eest vastutavatele ettevõtetele ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.

2. Iga liikmesriik määrab ühe ettevõtte, kes vastutab passide ja reisidokumentide trükkimise eest. Liikmesriik teatab selle ettevõtte nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kaks või enam liikmesriiki võivad nimetada ühe ja sama ettevõtte. Igal liikmesriigil on õigus enda määratud ettevõtet vahetada. Liikmesriik teatab vastavatest muudatustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 4

1. Ilma et see piiraks andmekaitsereeglite kohaldamist, on isikul, kellele pass või reisidokument on välja antud, õigus kontrollida passi või reisidokumenti kantud isikuandmeid ja vajaduse korral nõuda paranduste tegemist või andmete kustutamist.

2. Passi või reisidokumenti kantakse andmeid masinloetaval kujul ainult juhul, kui see on sätestatud käesolevas määruses või selle lisas või kui dokumendi väljastanud liikmesriik on seda passis või reisidokumendis nimetanud vastavalt oma siseriiklikule õigusele.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse biomeetrilisi tunnuseid passides ja reisidokumentides üksnes alljärgnevatel eesmärkidel:

a)	dokumendi ehtsuse kontrollimiseks;

b)	kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks otseselt kättesaadavate võrreldavate tunnuse abil, kui passi või muu reisidokumendi esitamine on seadusega nõutav.

Artikkel 5

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 artikli 6 lõike 2 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Liikmesriigid kohaldavad käesolevat määrust järgmiselt:

a)	näokujutise osas: hiljemalt 18 kuud;

b)	sõrmejälgede osas: hiljemalt 36 kuud

pärast artiklis 2 osutatud meetmete vastuvõtmist. Siiski ei mõjuta see juba väljastatud passide ja reisidokumentide kehtivust.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 13. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

(1) ELT C 98, 23.4.2004, lk 39.

(2) Arvamus on esitatud 2. detsembril 2004. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT C 310, 28.10.2000, lk 1.

(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(5) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

(8) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(9) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(10) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(11) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(12) Nõukogu dokument 13054/04, kättesaadav veebilehel: http://register.consilium.eu.int

(13) Nõukogu dokumendid 13464/04 ja 13466/04, kättesaadavad veebilehel: http://register.consilium.eu.int

LISA

LIIKMESRIIKIDES VÄLJASTATAVATE PASSIDE JA REISIDOKUMENTIDE MINIMAALSED TURVASTANDARDID

Sissejuhatus

Käesolevas lisas sätestatakse liikmesriikide passide ja reisidokumentide puhul nõutav minimaalne turvalisuse tase. Lisa sätted käsitlevad eelkõige isikuandmete lehekülge. Üldisi turvanõudeid kohaldatakse samuti passide ja reisidokumentide teiste osade suhtes.

Isikuandmete lehekülg võib sisaldada erinevaid alusmaterjale. Lisas täpsustatakse kasutatava spetsiifilise materjali minimaalset turvalisuse taset.

1. Materjal

Passi või reisidokumendi isikuandmeid või muid andmed sisaldavate osade jaoks kasutatav paber peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

—	optiliste valgenditeta,

—	kahetooniliste vesimärkidega,

—	turvareagentidega, mis kaitsevad keemilise kustutamise eest,

—	värviliste kiududega (osaliselt nähtavad ja osaliselt UV-fluorestseerivad, või nähtamatud ja vähemalt kahevärviliselt fluorestseerivad),

—	soovitatavalt UV-fluorestseerivate planšettidega (kleebiste puhul kohustuslik),

—	soovitatakse kasutada turvaniiti.

Kui isikuandmete lehekülg on kleebise kujul, võib kõnealuse lehe jaoks kasutataval paberil vesimärgist loobuda. Vesimärgist võib samuti loobuda passi kaante sisekülgedel kasutataval paberil. Turvareagentide kasutamine passi või reisidokumendi kaante sisekülgedel on nõutav ainult juhul, kui neile kantakse andmeid.

Õmblusniit peab olema kaitstud väljavahetamise eest.

Kui passi või reisidokumendi andmelehekülg on valmistatud täielikult sünteetilisest ainest, ei ole üldjuhul võimalik passi või reisidokumendi paberi puhul kasutatavaid ehtsusmärke kasutada. Kleebiste ja plastikust andmelehekülgede korral tuleb ehtsusmärkide puudumine materjalis kompenseerida turvatrüki, kopeerimisvastaste elementide kasutamise või järgnevaid miinimumnõudeid ületava punktidele 3, 4 ja 5 vastava isikustamistehnika kasutamisega.

2. Isikuandmete lehekülg

Pass või reisidokument peab sisaldama masinloetavat isikuandmete lehekülge, mis vastab ICAO dokumendi 9303 1. osale (masinloetavad passid), ning passide väljaandmine peab olema kooskõlas kõnealuses dokumendis masinloetavatele passidele kehtestatud spetsifikatsioonidega.

Passi kasutaja fotokujutis peab samuti olema kõnealusel leheküljel ja see ei tohi olla isikuandmete leheküljele kinnitatud, vaid peab olema materjali integreeritud punktis 5 nimetatud isikustamistehnikaid kasutades.

Isikuandmed kantakse passi või reisidokumendi tiitellehele järgnevale leheküljele. Igal juhul ei tohi isikuandmeid kanda enam kaane siseküljele.

Isikuandmete lehekülje kujundus peab olema eristatav teistest lehekülgedest.

3. Trükitehnikad

Kasutatakse järgmisi trükitehnikaid:

Tausta trükkimiseks:

—	kahetoonilised giljošid või võrdväärsed struktuurid,

—	spektrivärvused, võimalusel fluorestseerivad,

—	UV-fluorestseeriv ületrükk,

—	tõhusad võltsimis- ja järeletegemisvastased motiivid (eelkõige isikuandmete leheküljel) koos mikrotrüki valikulise kasutamisega,

—	paberist passi või reisidokumendi lehtede ja kleebiste korral peab kasutama reagenttrükivärve,

—	kui passi või reisidokumendi paber on võltsimise eest hästi kaitstud, ei ole reagenttrükivärvide kasutamine kohustuslik.

B.	Vormide trükkimine Integreeritud mikrotrüki abil (kui see ei sisaldu juba taustatrükis).

Numeratsioon

Passi või reisidokumendi igale siseleheküljele kantakse kas trükkides (võimaluse korral erilises numbri- või kirjaliigis ning UV-fluorestseeriva värviga) või augustades kordumatu dokumendinumber; passi andmelehekülje puhul integreeritakse kordumatu dokumendinumber lehele, kasutades sama tehnikat mida isikuandmete puhul. Passi andmeleheküljel peaks kordumatu dokumendinumber olema soovitavalt nähtav lehe mõlemal küljel. Kui isikuandmete jaoks kasutatakse kleebist, peaks kordumatu dokumendinumber olema trükitud fluorestseeriva värviga, ning erilise numbri- või kirjatüübi kasutamine on kohustuslik.

Kui isikuandmed kantakse kleebistele või lamineerimata paberist siselehekülgedele, tuleb kasutada ka varjatud kujutisi sisaldavat sügavtrükki, mikrokirja ja optiliselt muutuvate omadustega värvi ning difraktsioonilist optiliselt muutuva kujutisega elementi (DOVID – Diffractive Optically Variable Image Device). Passi täielikult plastikust valmistatud andmelehekülgedel kasutatakse ka täiendavaid optiliselt muutuvaid turvaelemente, milleks on vähemalt DOVID või sellega võrdväärsed meetmed.

4. Kaitse kopeerimise eest

Isikuandmete leheküljel tuleb kasutada optiliselt muutuvat (OVD) või samaväärset elementi, mis võimaldab saavutada ühtse viisavormiga samaväärse tuvastamise ja turvalisuse taseme, ja mis peab olema difraktsiooniliste struktuuride kujul, mis muutuvad erineva nurga alt vaadates (DOVID) ja mis on inkorporeeritud (võimalikult õhukesse) kuumlaminaati või samaväärsesse laminaati või peale kantud optiliselt muutuva (OVD) kattekihina või, kui tegemist on kleebisega või lamineerimata paberist siselehega, lisatud metalliseeritud või osaliselt demetalliseeritud optiliselt muutuva elemendi (sügavtrükis ületrükk) või samaväärse elemendi kujul.

Optiliselt muutuvad elemendid peaks olema integreeritud dokumenti kihilise struktuurielemendi kujul, kaitstes tõhusalt võltsimise ja järeletegemise eest. Paberist dokumentide korral peaksid need olema integreeritud üle võimalikult suure pinna (võimalikult õhukese) kuumlaminaadi või sellega samaväärse laminaadi elemendina või kaitsekihi elemendina, nagu on kirjeldatud punktis 5. Sünteetilisest ainest valmistatud dokumentide korral peaksid need olema integreeritud kaardi kihile üle võimalikult suure pinna.

Kui plastikust andmelehekülge isikustatakse lasergraveerimise teel ja sellesse lisatakse optiliselt muutuv lasergraveeritud element, lisatakse difraktsiooniline optiliselt muutuv element vähemalt positsioneeritud metalliseeritud või läbipaistva DOVIDi kujul, et saavutada tugevdatud kaitse paljundamise vastu.

Kui isikuandmete lehekülg on valmistatud sünteetilisest ainest, millel on paberist keskkiht, lisatakse difraktsiooniline optiliselt muutuv element vähemalt positsioneeritud metalliseeritud või läbipaistva DOVIDi kujul, et saavutada tugevdatud kaitse paljundamise vastu.

5. Isikustamistehnika

Et tagada passi või reisidokumenti kantavate andmete nõuetekohane kaitse võltsimise ja järeletegemise eest, integreeritakse isikuandmed, sealhulgas kasutaja fotokujutis, kasutaja allkiri ja muud dokumendi väljaandmise põhiandmed dokumendi alusmaterjali. Foto kinnitamise tavapäraseid viise enam ei kasutata.

Kasutada võib järgmisi isikustamistehnikaid:

—	lasertrükk,

—	termoülekanne,

—	tinditrükk,

—	fotograafilised tehnikad,

—	lasergraveerimine, mis ulatub kaardi turvaelemente sisaldavate kihtideni.

Et tagada isiku- ja väljastamisandmete piisav kaitse muutmiskatsete eest, on lasertrükkimise, termoülekande või fotograafiliste tehnikate kasutamise korral kohustuslik (võimalikult õhuke) kuumlamineerimine või samaväärne lamineerimine koos kopeerimisvastase elemendi kasutamisega.

Reisidokumendid väljastatakse masinloetaval kujul. Isikuandmete lehekülje kujundus vastab ICAO dokumendi 9303 1. osas esitatud spetsifikatsioonidele ning väljastamise kord vastab selles masinloetavatele dokumentidele kehtestatud spetsifikatsioonidele.

29.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 385/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2253/2004,

23. detsember 2004,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2237/77 põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuni 1965. aasta määrust nr 79/65/EMÜ, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2237/77 (2) sätestatakse kasutatava põllumajandusaruande sisu.

(2)

Andmete kogumisel põllumajandusaruande jaoks on vaja arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika arengut. Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (3) muudab põhjalikult ühenduse põllumajandustootjatele toetuste maksmise viisi. Neid muudatusi tuleb põllumajandusaruandes arvesse võtta, et jälgida nõuetekohaselt põllumajanduslike tulude arengut ja luua piisav alus põllumajandustootjate majandustegevuse analüüsimiseks.

(3)	Põllumajandusaruannet tuleb kohandada seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega.

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2237/77 vastavalt muuta.

(5)	Võttes arvesse, et mõningaid muudatusi kohaldatakse alates 2004. aastast, on asjakohane kohaldada põllumajandusaruande muudatusi alates 2004. aruandeaastast.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ühenduse põllumajandusaruandluse andmevõrgu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2237/77 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I ja II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 2004. aruandeaastast, mis algab 2004. aasta 1. jaanuari ja 1. juuli vahelisel ajal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 660/2004 (ELT L 104, 8.4.2004, lk 97).

(2) EÜT L 263, 17.10.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1837/2001 (EÜT L 255, 24.9.2001, lk 1).

(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).

I LISA

Määruse (EMÜ) nr 2237/77 I lisa muudetakse järgmiselt.

Tabelis A (ÜLDANDMED PÕLLUMAJANDUSTOOTJA KOHTA) asendatakse rubriiginumbreid 1 ja 2 käsitlevad read järgmisega:

“Rubriigi number ja kirjeldus

Järjekorranumber

Põllumajandustootja number

—

Piirkond

—	Alapiirkond

—	Põllumajandustootja järjekorranumber

“Kasutamata”

4–5

Andmed arvutikirjete ja andmete koguja kohta

—	kümneliste andmegruppide arv

“Kasutamata”

7–16

—	Andmekoguja number (vabatahtlik)

17”

Tabel M asendatakse järgmisega:

“M. PINDALA- JA LOOMAKASVATUSTOODANGU PÕHISED OTSETOETUSED – vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 1251/1999 (1), (EÜ) nr 1254/1999 (2) ja (EÜ) nr 1782/2003 (3) (rubriigid 601–680 ja 700–772)

Toode või toodete kogum (rubriik)			Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku	Võrdlussumma
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)
xxx	kasutamata	kasutamata				kasutamata”

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

(2) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

II LISA

Määruse (EMÜ) nr 2237/77 II lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt 107 asendatakse järgmisega:

“107. Käibemaksusüsteem

Põllumajandustootja suhtes kohaldatav käibemaksusüsteem (järjekorranumber 400) tuleks iga tootja puhul märkida koodnumbriga vastavalt järgmisele loetelule:

	Järjekorranumber 400 Kood
BELGIA
Régime normal obligatoire	1
Régime normal sur option	2
Régime agricole	3
TŠEHHI VABARIIK
Kirjendatakse	1
TAANI
Moms (= tavasüsteem)	1
SAKSAMAA
Pauschalierender Betrieb	1
Optierender Betrieb	2
Getränke erzeugender Betrieb	3
Betrieb mit Kleinumsatz	4
EESTI
Tavasüsteem	1
Erisüsteem	2
KREEKA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
HISPAANIA
Tavasüsteem	1
Lihtsustatud süsteem	2
Põllumajanduslik süsteem	3
PRANTSUSMAA
TVA sur option avec autorisation pour animaux vivants	2
Remboursement forfaitaire	3
IIRIMAA
Agricultural	1
Registered (= tavasüsteem)	2
ITAALIA
Regime esonerato	1
Regime speciale agricolo	2
Regime normal	3
KÜPROS
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
Käibemaksu ei kohaldata	3
LÄTI
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
LEEDU
Tavasüsteem	1
Käibemaksu ei kohaldata	2
LUKSEMBURG
Régime normal obligatoire	1
Régime normal sur option	2
Régime forfaitaire de l'agriculture	3
UNGARI
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
MALTA
Tavasüsteem	1
HOLLAND
Algemene regeling verplicht	1
Algemene regeling op aanvraag	2
Landbouwregeling	3
AUSTRIA
Pauschalierender Betrieb	1
Optierender Betrieb	2
POOLA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
PORTUGAL
Põllumajanduslik süsteem	1
Tavasüsteem	2
SLOVEENIA
Tavasüsteem	1
Põllumajanduslik süsteem	2
SLOVAKKIA
Kirjendatakse	1
Vabastatud	2
SOOME
Tavasüsteem	1
ROOTSI
Tavasüsteem	1
ÜHENDKUNINGRIIK
Exempt	1
Registered	2

Käibemaksusüsteemi alajaotus (ainult Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari ja Poola)

	Järjekorranumber 401
HISPAANIA
	Kui ettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)
PRANTSUSMAA
Sans TVA obligatoire sur activités connexés	0
Avec TVA obligatoire sur activités connexés	1
ITAALIA
Taluturismi (“agriturismo”) kui lisategevusala käibemaksusüsteem
Regime speciale agriturismo	1
Regime normale agriturismo	2
UNGARI
	Kui ettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)
POOLA
	Kui ettevõttes kasutatakse kaht süsteemi, siis sisestatakse vähem olulise käibemaksusüsteemi kood (järjekorranumbri 400 puhul kasutatav)”

Punkt 113 asendatakse järgmisega:

“113. Millest: rubriigi 112 kogusumma detailne jaotus

Eluskarja kategooriad (rubriigid 22–50), v.a veiste otsetoetused, mis on esitatud koodide 700 ja 770 all.

Toodang (rubriigid 120–313 ja alamrubriigid), v.a allpool esitatud koodi 600 alla kuuluvad pindalatoetused ning koodide 670 ja 680 alla kuuluvad maksed.

Konkreetsed koodid, mis on esitatud alljärgnevas loetelus:

—	kood 600 viitab pindalatoetuste summale määruste (EÜ) nr 1251/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003 põhjal, kaasa arvatud pindalatoetused maa tootmisest kõrvale jätmiseks ja energiakultuuride tootmiseks. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M,

—	kood 670 viitab ühtsele otsemaksete kavale nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 põhjal. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M,

—	kood 680 viitab ühtsele pindalatoetusele nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 põhjal. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M,

—	kood 700 viitab veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse otsetoetuste kogusummale määruste (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003 põhjal. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M,

—	kood 770 viitab piimalehmatoetusele ja lisamaksetele nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 põhjal. Kogusumma ja üksikasjad tuleb kirjendada ka tabelisse M,

—	kood 800 viitab keskkonnakaitseks, paikkonna säilitamiseks ja loomade heaolu parandamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite jaoks antavatele otsetoetustele,

—	kood 810 viitab toetustele, mis makstakse neile põllumajandustootjatele, kes toodavad piirkonnas, kus põllumajanduslikku tegevust piiravad keskkonnakaitselised piirangud,

—	kood 820 viitab kompenseerivatele toetustele ebasoodsamates piirkondades,

—	kood 830 viitab toetustele, millega aidatakse põllumajandustootjatel kohaneda ühenduse õigusaktidest tulenevate nõuetega,

—	kood 835 viitab põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste kulude katteks antud toetustele,

—	kood 840 viitab põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmisviiside jaoks antud toetustele,

—	kood 900 viitab põllumajandusmaa metsastamiseks antud toetustele,

—	kood 910 viitab muudele metsandustoetustele,

—	kood 951 viitab loomakasvatustoodangule antud hüvitistele ja otsetoetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla,

—	kood 952 viitab taimekasvatustoodangule antud hüvitistele ja otsetoetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla,

—	kood 953 viitab maaelu arendamise jaoks antud hüvitistele ja otsetoetustele, mis ei kuulu eespool toodud koodide alla,

—	kood 955 viitab lisatoetustele nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 põhjal,

—	kood 998 hõlmab loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antavat abi ja toodangu või tootmisvahendite kadude kompenseerimist riiklikest vahenditest (erakindlustuste kompensatsiooni jaoks kasutatakse tabelit F ja tabeli K rubriiki 181),

—	kood 999 hõlmab erakorralisi toetusi ja otsetoetusi (nt põllumajanduse valuutakorraga seotud hüvitised). Võttes arvesse nende erandlikku laadi, registreeritakse sellised maksed kassapõhiselt,

—	koodid 1052 ja 2052 viitavad piimatootmise lõpetamise hüvitistele. Iga-aastased väljamaksed registreeritakse koodiga 1052, ühekordsed summeeritud väljamaksed koodiga 2052,

—	koodi 950 kasutatakse üldiste otsetoetuste jaoks, mida ei saa seostada konkreetse tegevusega (= ühegi eespool nimetatud koodiga).”

Jaotises K asendatakse pealkiri ja kolm esimest lõiku järgmiselt:

“K. TOOTMINE (välja arvatud loomad)

Erinevaid tooteid käsitlevad rubriigid on jaotatud alamrubriikideks. Sellistel juhtudel esitatakse veergudesse 4–10 kantavad andmed nii alamrubriigis kui ka pearubriigis. Sellisel juhul kantakse pearubriiki alamrubriikide kogusumma.

Eraldi kanded tuleks teha kultuuride kohta, mida kasvatatakse tootmisest kõrvale jäetud maal kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1251/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003. Juhul kui sama kultuuri kasvatatakse nii niisutusega kui ka ilma niisutuseta maal, tuleks teha eraldi kanded.

Andmed kõrrel ostetud kultuuride kohta tuleks kanda vastavatesse rubriikidesse, pindala kohta kannet ei tehta. Sama kehtib kultuuride kohta, mida kasvatatakse vähem kui aastaks ajutiselt renditud maal.”

Punkt 146 asendatakse järgmisega:

“146.

Kesa: maa, mis ei anna saaki kogu aruandeaasta jooksul. Kirjendatakse ka maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1251/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003 ning mida ei harita. Hõlmab ka rohelise taimkattega tootmisest kõrvale jäetud maad. Tootmisest kõrvale jäetud maa, millel kasvatatakse muuks otstarbeks kui toiduks kasutatavaid kultuure, mis on lubatud kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1251/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003, kirjendatakse asjaomast kultuuri käsitlevasse rubriiki “Põllukultuuri liik” koodiga 8 või 9.”

Alajaotises TABELI K VEERUD asendatakse veeru 2 (Põllukultuuri liik) ja veeru 3 (Puuduvad andmed) tekst järgmisega:

“Põllukultuuri liik (veerg 2)

Põllukultuuride liigid ja neile vastavad koodid on järgmised.

Kood 0

Seda koodi kasutatakse loomakasvatustoodangu, töödeldud toodangu, varude ja kõrvalsaaduste puhul.

A. Põllul kasvatatavad kultuurid (sh avamaal külvikorra alusel koos põllukultuuridega kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad; v.a kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvale jäetud maal vastavalt määrusele (EÜ) nr 1251/1999) või (EÜ) nr 1782/2003.

Kood 1

Niisutamata põhikultuurid

Põhikultuurid on:

—	üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid,

—	segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu,

—	kultuurid, mis jäävad teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavatest kultuuridest põllule kõige pikemaks ajaks.

Kood 2

Niisutamata kombineeritud kultuurid

Teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga.

Kood 3

Niisutamata järelkultuurid (vahekultuurid)

Aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitleta põhikultuuridena.

Kood 6

Niisutatavad põhi- või kombineeritud kultuurid

Kood 7

Niisutatavad järelkultuurid

Kultuur on niisutatav, kui kastmine toimub tavaliselt kunstlikult.

Need kaks põllukultuuride liiki märgitakse ära, kui arvepidamises on olemas asjaomane teave.

B. Turuaiandus- ja ilutaimede kasvatus avamaal

Kood 4

Avamaal kasvatatavad turuaianduse värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (vt rubriik 137) ja avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed (vt rubriik 140).

C. Katmikalal kasvatatavad kultuurid

Kood 5

Katmikalal kasvatatavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (vt rubriik 138), lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) (vt rubriik 141 ning püsikultuurid (vt rubriik 156). Vajaduse korral ka rubriigid 143, 285 ja 157.

D. Kultuurid, mida kasvatatakse tootmisest kõrvale jäetud maal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1251/1999 või (EÜ) nr 1782/2003.

Kood 8	:	Niisutamata kultuurid tootmisest kõrvale jäetud maal
Koodi 9	:	Niisutatud kultuurid tootmisest kõrvale jäetud maal

E. Energiakultuurid

Kood 10

Energiakultuurid (nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklid 88–92).

Puuduvad andmed (veerg 3)

Kood 0	:	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
Kood 1	:	Kood 1 tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada (vt veerg 4), näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt, ning samuti toodangu puhul, mis on saadud sisseostetud looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötlemise tulemusena.
Kood 2	:	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg 5).
Kood 3	:	Kood 3 tuleks märkida, kui tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega ning müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut.
Kood 4	:	Kood 4 tuleks märkida, kui puuduvad pindala ja tegelik toodang majandusaastal.
Kood 8	:	Kood 8 tuleks märkida tootekoodi 146 puhul, kui maa-ala on tootmisest kõrvale jäetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1251/99 või (EÜ) nr 1782/03 ja seda ei harita (sh võib olla roheline taimkate).”

Jaotis L asendatakse järgmisega:

“L. KVOODID JA MUUD ÕIGUSED

Omatava kvoodi kogus tuleks alati kanda veergu 9.

Märkida tuleb ka kvoodid, mis on omandatud vabalt kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib kaubelda maast eraldi. Kvoodid, millega ei või kaubelda nendega seotud maast eraldi, kirjendatakse üksnes tabelisse G.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondtulemuste osadena tabelite F, G ja/või K muudesse rubriikidesse.

Kasutada tuleks järgmisi rubriike:

401	Piim
402	Ammlehma toetus
404	Uttede ja kitsede toetus
421	Suhkrupeet
422	Tubakas
423	Tärklisekartul
441	Lämmastik
442	Orgaaniline väetis
470	Õigused ühtse otsemaksete kava alusel makstavatele toetustele (vabatahtlik)
499	Muud.

TABELI L VEERUD

Kvoodid või muud õigused (veerg 1)

Kvoodi või õiguse rubriik

Andmeliik (veerg 2)

Kood 1	:	Varadega seotud kanded: ost ja müük
Kood 2	:	Tuludega seotud kanded: kvootide liisimine või rentimine

(veerg 3). Kasutamata

Maksed (veerg 4)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste ostmisel makstud summa.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka makstud rendi hulgas rubriigis 85 (Tasutud rendimaks) tabelis F.

Laekumised (veerg 5)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste müügi eest saadud summa.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli K rubriigis 181 (Muud tooted ja sissetulekud).

Algseis (veerg 6)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus algseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Ei kohaldata.

Kulum (veerg 7)

Sellesse veergu võib kanda kvootide ja muude õiguste kulumi. Kvootide ja muude õiguste võimalikku kulumit ei tohi sel juhul kanda tabelisse G (lahter 340).

Lõppseis (veerg 8)

Koodi 1 puhul veerus 2:

Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus lõppseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Koodi 2 puhul veerus 2:

Ei kohaldata.

Kogus (veerg 9)

Kasutatakse järgmisi ühikuid:

—	rubriigid 401, 421–442: tsentnerid,

—	rubriigid 402 ja 404: maksete aluseks olevad baasühikud,

—	rubriik 470: õiguste arv,

—	rubriik 499: kirjet ei tehta.

Maksud, lisamaks (veerg 10)

Kirjendada vaid üks kord, veerg 2 = 2.

Rubriik 401: piima lisamaks aruandeaasta toodangu eest, muudel juhtudel makstud summa. Märkida “0”, kui on kvoot, kuid makset ei ole tehtud.”

Jaotis M asendatakse järgmisega:

“M. PINDALA- JA LOOMAKASVATUSTOODANGU PÕHISED OTSETOETUSED – vastavalt määrustele (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003 (rubriigid 600–680 ja 700–772) (1)

600.

Pindalatoetused vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 1251/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003.

Pindalatoetuste kogusumma kantakse samuti tabelisse J koodiga 600. See hõlmab ka pindalatoetusi maa tootmisest kõrvale jätmiseks ja energiakultuuride toetusi.

Rubriigi 600 jaotamine

Rubriigid 621–638 tuleb niisutatavate kultuuride puhul täita ainult siis, kui neid käsitletakse riiklikus piirkondadeks jaotamise kavas eraldi. Sellisel juhul tuleb need pinnad ja maksed jätta välja rubriikidest 601–618. Kui niisutatud alasid ei käsitleta riiklikus piirkondadeks jaotamise kavas eraldi, märgitakse need rubriikidesse 601–618.

601.

Pindalatoetused niisutamata maa puhul

Rubriikide 602–618 summa.

Erinevad alamrubriigid tuleks täita vähemalt siis, kui liikmesriik on näinud oma riikliku piirkondadeks jaotamise kavaga erinevate toetuskõlblike kultuuride jaoks ette erineva kompensatsiooniskeemi (seoses vastava võrdlussaagikuse, ühiku kohta antava toetuse määra, kogu toetuskõlbliku pindalaga).

602.

Pindalatoetus teraviljale

603.

Pindalatoetus õlikultuuridele

604.

Pindalatoetus valgukultuuridele

605.

Pindalatoetus siloteraviljale

606.

Pindalatoetus teramaisile

607.

Pindalatoetus silomaisile

608.

Traditsioonilistes tootmispiirkondades kõvanisu puhul makstava pindalatoetuse lisamakse või kõvanisu eritoetus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/99 artikli 5 lõikele 4 ja määrusele (EÜ) nr 1782/2003.

609.

Pindalatoetus muude põllukultuuride puhul

611.

Pindalatoetus rohusilole

612.

Pindalatoetus kiulinale

613.

Pindalatoetus kiu tootmiseks kasvatatava le kanepile

614.

Valgukultuuride lisamakse (kui ei sisaldu rubriigis 604)

618.

Kõvanisu eritoetus kvaliteedi eest (kui ei sisaldu rubriigis 608)

621.

Pindalatoetused niisutatava maa puhul

Rubriikide 622–638 summad kokku.

622.

Pindalatoetus teraviljale

623.

Pindalatoetus õlikultuuridele

624.

Pindalatoetus valgukultuuridele

625.

Pindalatoetus siloteraviljale

626.

Pindalatoetus teramaisile

627.

Pindalatoetus silomaisile

628.

Traditsioonilistes tootmispiirkondades kõvanisu puhul makstava pindalatoetuse lisamakse või eritoetus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 5 lõikele 4 ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1782/2003

629.

Pindalatoetus muudele põllukultuuridele

632.

Pindalatoetus kiulinale

633.

Pindalatoetus kiu tootmiseks kasvatatavale kanepile

634.

Valgukultuuride lisamakse (kui ei sisaldu rubriigis 624)

638.

kõvanisu eritoetus kvaliteedi eest (kui ei sisaldu rubriigis 628)

650.

Pindalatoetus tootmisest kõrvale jäetud maa puhul

655.

Energiakultuuride toetus

670.

Ühtse otsemakse toetuskava nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel.

Ühtse otsemakse toetuskava alusel makstud toetuste kogusumma kantakse samuti tabelisse J koodiga 670.

Rubriigi 670 jaotamine (vabatahtlik)

671.	Ühtse otsemakse toetuskava alusel makstud toetus (v.a rubriikides 672–674 nimetatud toetused); sisaldab ka rohumaa/püsikarjamaa toetust, kui neid ei eristata
672.	Ühtse otsemakse toetuskava alusel makstud rohumaa/püsikarjamaa toetus
673.	Ühtse otsemakse toetuskava raames makstavad toetused tootmisest kõrvale jäetud maa puhul
674.	Ühtse otsemakse toetuskava alusel makstud toetus eriõiguste põhjal

680.

Ühtne pindalatoetus nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel.

Ühtse pindalatoetuse alusel makstud toetuste kogusumma kantakse ka tabelisse J koodiga 680.

700.

Otsetoetused veiseliha tootmiseks vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003

Veiseliha otsetoetuste kogusumma kantakse samuti tabelisse J koodiga 700.

Järgmises tabelis on esitatud kõik veiseliha otsetoetuste liikide rubriigid vastavalt määrustele (EÜ) nr 1254/1999 ja (EÜ) nr 1782/2003, kuid mõningate andmete esitamine veergudes “baasühikute arv” ja “toetus kokku” on vabatahtlik. Määruse 1254/1999 alusel loodud lisamaksete puhul on oluline vältida topeltkirjendamist. Seepärast:

—	tuleks ammlehmade eest makstava lisamakse täiendus kirjendada rubriiki 764 ainult siis, kui see ei ole juba kirjendatud rubriiki 731,

—	loomade tapmise eest makstava lisamakse täiendus tuleks kirjendada rubriiki 762 ainult siis, kui see ei ole juba kirjendatud rubriiki 742,

—	pullide eest makstavad lisamaksed tuleks kirjendada rubriiki 763 ainult siis, kui neid ei ole juba kirjendatud rubriikidesse 710–715.

Rubriigid		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
700	Veiselihale tehtud maksed kokku (rubriikide 710, 720, 730, 740, 750 ja 760 summa)	—	Kohustuslik
710	Eritoetus (rubriikide 711 ja 715 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
711	Eritoetus pullide eest	Kohustuslik	Kohustuslik
715	Eritoetus härgade eest	Kohustuslik	Kohustuslik
720	Sesoonsustoetus	Kohustuslik	Kohustuslik
730	Ammlehmade lisamakse (rubriikide 731 ja 735 summa)	—	Kohustuslik
731	Ammlehmade lisamakse ammlehmade ja mullikate eest kokku (või rubriikide 732 ja 733 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
732	Ammlehmade lisamakse ammlehmade eest	Vabatahtlik	Vabatahtlik
733	Ammlehmade lisamakse mullikate eest	Vabatahtlik	Vabatahtlik
735	Ammlehmade lisamakse: riiklik lisamakse täiendus	Kohustuslik	Kohustuslik
740	Lisamakse loomade tapmise eest (rubriikide 741 ja 742 summa)	—	Kohustuslik
741	Lisamakse loomade tapmise eest: 1–7 kuud	Vabatahtlik	Kohustuslik
742	Lisamakse loomade tapmise eest: 8 kuud ja vanemad	Kohustuslik	Kohustuslik
750	Ekstensiivistamistoetus kokku (või rubriikide 751 ja 753 summa)	Kohustuslik	Kohustuslik
751	Ekstensiivistamistoetus pullide ja ammlehmade eest	Vabatahtlik	Vabatahtlik
753	Ekstensiivistamistoetus piimalehmade eest	Vabatahtlik	Vabatahtlik
760	Lisatoetused (riiklikud assigneeringud) (rubriikide 761 ja 769 summa)	—	Kohustuslik
761	Hüvitised loomühikute põhjal kokku (või rubriikide 762, 763, 764, 765 ja 766 summa)	—	Kohustuslik
762	Vähemalt kaheksakuuste loomade tapatoetuse täiendus	Vabatahtlik	Vabatahtlik
763	Pullid	Vabatahtlik	Vabatahtlik
764	Ammlehmade eest makstava lisamakse täiendus	Vabatahtlik	Vabatahtlik
765	Piimalehmad	Vabatahtlik	Vabatahtlik
766	Mullikad	Vabatahtlik	Vabatahtlik
769	Pindalatoetused	Vabatahtlik	Kohustuslik

770.

Piimakarjatoetus, kaasa arvatud lisatoetused määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel

Rubriik		Maksete aluseks olevate baasühikute arv	Toetused kokku
770.	Piimalehmatoetus ja lisatoetused	Kohustuslik	Kohustuslik
771.	Piimalehmatoetus	Vabatahtlik	Vabatahtlik
772.	Lisatoetused	Vabatahtlik	Vabatahtlik

TABELI M VEERUD

Toode või toodete kogum (veerg 1)

(veerud 2 and 3). Kasutamata

Maksete aluseks olevate baasühikute arv (veerg 4).

Rubriikide 600–655, 680 ja 769 puhul tuleks märkida pindala, mille eest makstakse tootjale toetust, aarides. Rubriikide 710–766 puhul tuleks märkida maksete arv. Rubriikide 670–674 puhul tuleks märkida aktiveeritud õiguste arv. Rubriikide 770–772 puhul tuleks märkida individuaalse piimakvoodi summa (tsentnerites).

Kogu toetus (veerg 5)

Selliste toetuste summa, mis on saadud või mille saamise õigus on aruandeaasta jooksul kindlaks tehtud.

Võrdluskogus (veerg 6)

Rubriikide 602–613, 622–633 ja 650 puhul tuleks märkida kultuuri võrdlussaagikus (kilogrammides hektari kohta), mida kasutatakse saadaoleva lisamakse arvutamiseks. Kui põllumajandustootja arvepidamises ei ole selliseid andmeid, võivad need andmed lisada kontaktasutused, kasutades põllumajandustootja asukoha piirkondlikke andmeid.

(veerud 7–10). Kasutamata.”

(1) Vajaduse korral võib neid koode kasutada ka täiendavate riiklike otsetoetuste maksmise korral Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Poolas ja Slovakkias."

29.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 385/28

NÕUKOGU OTSUS,

2. juuni 2004,

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamise ja sõlmimise kohta

(2004/911/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 94 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga, lõike 3 esimese lõiguga ja lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

16. oktoobril 2001. aastal andis nõukogu komisjonile volitused pidada läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga asjakohase lepingu sõlmimiseks, et Šveitsi Konföderatsioon kindlustaks ühenduses kohaldatavate meetmetega samaväärsete meetmete vastuvõtmise hoiuste intresside tegeliku maksustamise tagamiseks.

(2)	Direktiivi 2003/48/EÜ (2) sätete kohaldamine sõltub nimetatud direktiivis sisalduvate meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamisest Šveitsi Konföderatsiooni poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja ühenduse vahel sõlmitud lepingu kohaselt.

(3)

Ühendus on otsustanud rahuldada Šveitsi Konföderatsiooni taotluse lepingusse selliste meetmete lisamise kohta, mis on samaväärsed nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (3) ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja kasutustasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (4) esialgsetes versioonides sätestatud korraga.

(4)	Leping ja vastastikuse mõistmise memorandum tuleks ühenduse nimel alla kirjutada ja heaks kiita.

(5)	Lepingu I ja II lisa võimalikuks kohandamiseks tuleks ette näha lihtne ja kiire menetlus,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühendus kiidab heaks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi.

Lepingu ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevaga volitatakse komisjoni kiitma ühenduse nimel heaks lepingu lisade muudatused, mis tagavad nende vastavuse direktiivi 2003/48/EÜ artikli 5 punktis a osutatud teavitamisest tulenevate pädevate ametiisikute andmetega ning samuti direktiivi lisas esitatud andmetega.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja määrab isikud, kes on volitatud ühenduse nimel lepingule, sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumile ning lepingu artikli 22 lõikes 2 ja vastastikuse mõistmise memorandumis nimetatud kirjavahetusele alla kirjutama.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artikli 17 lõikes 1 ettenähtud teate. (5)

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 2. juuni 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. McCREEVY

(1) Arvamus esitatud 30. märtsil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.

(3) EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6.

(4) ELT L 157, 26.6.2003, lk 49.

(5) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”

või “lepinguosalised”,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:

Artikkel 1

Lepingualuse maksu kinnipidamine Šveitsi intressi maksja poolt

1. Intressimaksetelt, mida Šveitsi territooriumil asutatud intressi maksja tasub Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi “liikmesriik”) elanikest tegelikele tulusaajatele artikli 4 tähenduses, peetakse lõiget 2 ja artiklit 2 arvestades kinni intressimakse summalt arvestatav lepingualune maks. Kinnipeetava maksu määr on 15 % esimesel kolmel aastal alates käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast, 20 % järgneval kolmel aastal ja pärast seda 35 %.

2. Lepingualust maksu ei peeta kinni intressimaksetelt, mis on tasutud Šveitsi elanikust võlgniku võlanõudelt või Šveitsis elukohta mitte omava, kuid seal asuva isiku püsiva tegevuskohaga seotud võlanõudelt. Käesolevas lepingus on mõistel “püsiv tegevuskoht” sama tähendus, mis Šveitsi ja võlgniku elukohariigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingus. Sellise lepingu puudumisel on “püsiv tegevuskoht” majandustegevuse kindel koht, mille kaudu toimub tervikuna või osaliselt võlgniku majandustegevus.

3. Juhul kui Šveits alandab liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele Šveitsist tasutavatelt intressimaksetelt Šveitsi kinnipeetava maksu määra alla 35 %, peab ta sellistelt intressimaksetelt lepingualuse maksu kinni pidama. Kinnipeetava maksu määr on lõikes 1 sätestatud kinnipeetava lepingualuse maksu määra ja Šveitsi kinnipeetava maksu uue määra vahe. Kinnipeetava maksu määr ei tohi ületada lõikes 1 sätestatud maksumäära.

Kui Šveits vähendab Šveitsi kinnipeetavat maksu käsitleva seaduse kohaldamisala liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele tasutavate intressimaksete suhtes, peetakse kõikidelt intressimaksetelt, mis seeläbi jäävad Šveitsi kinnipeetava maksu kohaldamisalast välja, kinni lepingualune maks lõikes 1 sätestatud määras.

4. Lõiget 2 ei kohaldata intresside suhtes, mida maksavad Šveitsi investeerimisfondid, kelle tasutavad maksed liikmesriikide elanikest füüsilistele isikutele on käesoleva lepingu jõustumise ajal või pärast seda vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust.

5. Šveits võtab vajalikud meetmed tagamaks, et Šveitsi territooriumil asutatud intressi maksjad täidaksid käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikke ülesandeid ja eelkõige sätestab selleks menetlused ja karistused.

Artikkel 2

Andmete vabatahtlik avaldamine

1. Šveits sätestab menetluse, mis võimaldab artiklis 4 määratletud tegelikul tulusaajal vältida artiklis 1 määratletud lepingualuse maksu kinnipidamist, andes Šveitsi intressi maksjale selge volituse edastada intressimakseid käsitlev teave asjaomase riigi pädevale ametiisikule. Selline volitus hõlmab kõiki intressimakseid, mida asjaomane intressi maksja on tegelikule tulusaajale tasunud.

2. Tegelikult tulusaajalt selgesõnalise volituse saamisel peab intressi maksja esitama vähemalt järgmised andmed:

a)	artikli 5 kohaselt kindlaks tehtud tegeliku tulusaaja isik ja elukoht;

b)	intressi maksja nimi ja aadress;

c)	tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intresside aluseks oleva võlanõude andmed ja

d)	artikli 3 kohaselt arvutatud intressimakse summa.

3. Šveitsi pädev ametiisik edastab lõikes 2 nimetatud andmed tegeliku tulusaaja elukohariigist liikmesriigi pädevale ametiisikule. Andmed edastatakse automaatselt vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast Šveitsi maksuaasta lõppu kõigi kõnealuse aasta jooksul tehtud intressimaksete kohta.

4. Kui tegelik tulusaaja otsustab andmete vabatahtliku avaldamise kasuks või muul viisil deklareerib Šveitsi intressi maksjalt saadud intressitulu oma elukohariigist liikmesriigi maksuhaldurile, maksustatakse selles liikmesriigis asjaomast intressitulu sama maksumääraga, mida kohaldatakse selles riigis tekkinud samalaadsele tulule.

Artikkel 3

Lepingualuse maksu kinnipidamise alused

1. Intressi maksja peab vastavalt artikli 1 lõikele 1 lepingualust maksu kinni järgmiselt:

a)	artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud intressimakse korral: makstud või krediteeritud intresside brutosummalt;

b)	artikli 7 lõike 1 punktis b või d osutatud intressimakse korral: kõnealustes punktides osutatud intresside või tulu summalt;

c)	artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud intressimakse korral: kõnealuses punktis osutatud intresside summalt.

2. Lõike 1 kohaldamisel peetakse lepingualune maks kinni proportsionaalselt ajaga, mille jooksul tegelikul tulusaajal võlanõue oli. Kui intressi maksja ei suuda talle edastatud teabe põhjal vastavat ajavahemikku kindlaks teha ja kui tegelik tulusaaja ei esita tõendeid võlanõude omandamise kuupäeva kohta, käsitleb intressi maksja tegelikku tulusaajat võlanõude omanikuna kogu selle kehtivusaja jooksul.

3. Muid samade intressimaksete suhtes kohaldatavaid makse ja kinnipeetavaid summasid kui käesoleva lepingu alusel kinnipeetav maks, krediteeritakse käesoleva artikli kohaselt arvutatud kinnipeetava maksu summa ulatuses.

4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira artikli 1 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 4

Tegelik tulusaaja

1. Käesolevas lepingus tähendab tegelik tulusaaja füüsilist isikut, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või intressimaksed ei ole talle tagatud. Füüsilist isikut ei loeta tegelikuks tulusaajaks, kui ta:

a)	tegutseb intressi maksjana artikli 6 tähenduses või

b)	tegutseb juriidilise isiku, investeerimisfondi või võrreldava või võrdväärse väärtpaberitesse investeeriva üksuse nimel või

c)	tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja ja teeb intressi maksjale teatavaks oma isiku ja elukohariigi.

2. Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt isik, kellele makstakse intressi või kellele on intressimaksed tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana.

Artikkel 5

Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht

Artiklis 4 määratletud tegeliku tulusaaja isiku ja elukoha kindlakstegemiseks peab intressi maksja vastavalt Šveitsi rahapesu tõkestamist käsitlevatele õigusaktidele arvestust tegeliku tulusaaja perekonnanime, eesnime, aadressi ja elukoha täpsete andmete üle. 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingute või nende puudumisel tehtud tehingute korral, kui liikmesriigi poolt väljastatud passi või isikutunnistust esitav füüsiline isik teatab, et ta on muu riigi kui liikmesriigi või Šveitsi elanik, tehakse elukoht kindlaks residentsuse tõendi põhjal, mille väljastab selle riigi pädev ametiisik, mille elanik isik väidab end olevat. Kui sellist tõendit ei esitata, loetakse elukohariigiks liikmesriik, kes on välja andnud passi või muu isikut tõendava dokumendi.

Artikkel 6

Intressi maksja

Käesolevas lepingus tähendab Šveitsi intressi maksja pankasid Šveitsi pangaseaduse kohaselt, väärtpaberimaaklereid Šveitsi börse ja väätpaberitega kauplemist käsitleva föderaalseaduse kohaselt, Šveitsis elavaid või asutatud füüsilisi või juriidilisi isikuid, seltsinguid ja välisriigi äriühingute püsivaid tegevuskohti, kes kas või mõnikord võtavad vastu, valdavad, investeerivad või kannavad üle kolmandate osapoolte varasid või üksnes maksavad intressi või tagavad intressi maksmise oma majandustegevuse käigus.

Artikkel 7

Intressimakse

1. Käesolevas lepingus tähendab intressimakse järgmist:

kontole makstud või krediteeritud intress, mis tuleneb igasugusest võlanõudest, sealhulgas artikli 4 kohastele tegelikele tulusaajatele Šveitsi intressi maksjate poolt anonüümsetele kontodele makstud intress, olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud, välja arvatud intressid füüsiliste isikute vahelistelt laenudelt, mis ei ole antud majandustegevuse käigus. Makse hilinemise eest määratud trahve ei loeta intressimakseteks;

b)	punktis a osutatud võlanõuete müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intress;

intressimaksetest vahetult või nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta, edaspidi “direktiiv”, artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahendusel saadav tulu, mida jaotavad:

i)	investeerimisfondid, mille asukoht on liikmesriigis;

ii)	üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale;

iii)	väljaspool lepinguosaliste territooriumi asutatud investeerimisfondid;

iv)	Šveitsi investeerimisfondid, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal või hiljem on vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust maksetelt füüsilistele isikutele, kes on liikmesriigi elanikud;

järgmistes ettevõtjates ja üksustes osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadav tulu, kui nad investeerivad rohkem kui 40 % oma varadest otse või muude investeerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse:

i)	investeerimisfondid, mille asukoht on liikmesriigis;

ii)	üksused, mille asukoht on liikmesriigis ja mis kasutavad direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust ning teatavad sellest intressi maksjale;

iii)	väljaspool lepinguosaliste territooriumi asutatud investeerimisfondid;

iv)	Šveitsi investeerimisfondid, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal või hiljem on vabastatud Šveitsi kinnipeetavast maksust maksetelt füüsilistele isikutele, kes on liikmesriigi elanikud.

2. Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti c kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa tulust saadakse intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks.

3. Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või kõnealuses punktis määratletud osalusse, loetakse see suuremaks kui 40 %. Kui intressi maksja ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud summa.

4. Tulu seoses ettevõtjate või üksustega, kes on investeerinud kuni 15 % oma varadest võlanõuetesse lõike 1 punkti a tähenduses, ei loeta intressimakseks lõike 1 punktide c ja d kohaselt.

5. Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25 %.

6. Lõike 1 punktis d ja lõikes 4 osutatud määrad määratakse kindlaks lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumisel asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust.

Artikkel 8

Tulu jaotamine

1. Šveits jätab endale 25 % käesoleva lepingu alusel kinnipeetavast maksust saadud tulust ja kannab 75 % tulust üle liikmesriigile, mille elanik tegelik tulusaaja on.

2. Sellised ülekanded tehakse iga aasta kohta igale liikmesriigile ühe maksena hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Šveitsi maksuaasta lõppu.

Artikkel 9

Topeltmaksustamise vältimine

1. Kui Šveitsi intressi maksja on tegeliku tulusaaja intressidelt lepingualuse maksu kinni pidanud, võimaldab tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik talle maksukrediiti kinnipeetud lepingualuse maksuga samaväärses summas. Kui kõnealune summa ületab lepingualuse maksu kinnipidamise aluseks olevalt intresside kogusummalt siseriiklike õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvat maksusummat, maksab residendiriigist liikmesriik kinnipeetud maksu ülemäärase osa tegelikule tulusaajale tagasi.

2. Kui lisaks käesolevas lepingus sätestatud maksudele ja kinnipeetud summadele on tegeliku tulusaaja intressilt tasutud või kinni peetud muid makse ja residendiriigist liikmesriik võimaldab selliste maksude ja kinnipeetud summade suhtes krediiti oma siseriiklike õigusaktide või topeltmaksustamise lepingute kohaselt, krediteeritakse sellised muud maksud ja kinnipeetud summad enne lõikes 1 osutatud menetluse kohaldamist. Residendiriigist liikmesriik aktsepteerib Šveitsi intressi maksjate väljastatud tunnistusi nõuetekohaste tõenditena maksude või kinnipeetud summade kohta, tingimusel, et residendiriigist liikmesriigi pädeval ametiisikul on võimalik saada Šveitsi pädevalt ametiisikult kinnitus Šveitsi intressi maksjate tunnistustes sisalduva teabe õigsuse kohta.

3. Tegeliku tulusaaja residendiriigist liikmesriik võib asendada lõigetes 1 ja 2 osutatud maksukrediidi artiklis 1 osutatud kinnipeetud lepingualuse maksu tagasimaksmisega.

Artikkel 10

Teabevahetus

1. Šveitsi ja liikmesriikide pädevad ametiisikud vahetavad teavet käitumisest, mis kujutab endast taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt maksupettust või sarnast õigusrikkumist käesoleva lepinguga hõlmatud tulude osas. “Sarnased õigusrikkumised” hõlmavad ainult rikkumisi, mille korral õigusvastasuse tase on samaväärne maksupettusega taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt. Vastuseks nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele peab taotluse saanud riik andma teavet seoses küsimustega, mida taotluse esitanud riik uurib või võib uurida haldus-, tsiviil- või kriminaalasja uurimise raames. Teavet tuleb vahetada kooskõlas Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingutes sätestatud korraga ning käsitleda konfidentsiaalse teabena kõnealustes lepingutes sätestatud viisil, ilma et see piiraks käesolevas lõikes määratletud teabevahetuse ulatust.

2. Otsustades, kas taotluse alusel võib teavet edastada, peab taotluse saanud riik kohaldama taotluse esitanud riigi õigusaktide alusel kohaldatavaid aegumistähtaegu taotluse saanud riigi aegumistähtaegade asemel.

3. Taotluse saanud riik peab esitama teavet juhtumi korral, kus taotluse esitanud riigil on põhjendatud kahtlus, et vastav käitumine kujutab endast maksupettust või sarnast õigusrikkumist. Taotluse esitanud riigi maksupettuse või sarnase õigusrikkumise kahtlus võib põhineda:

a)	kinnitatud või kinnitamata dokumentidel, sealhulgas, kuid mitte ainult, äridokumentidel, raamatupidamisdokumentidel või pangakonto andmetel;

b)	maksumaksja poolt antud tunnistusel;

c)	teabel, mis on saadud informaatorilt või muult kolmandalt isikult, kes on sõltumatult kinnitatud või on muul põhjusel tõenäoliselt usaldusväärne või

d)	kaudsetel tõenditel.

4. Šveits alustab kahepoolseid läbirääkimisi iga liikmesriigiga, et määratleda individuaalsed “sarnaste õigusrikkumiste” kategooriad vastavalt nendes riikides kehtivale maksukorraldusele.

Artikkel 11

Pädevad ametiisikud

Käesolevas lepingus tähendavad pädevad ametiisikud I lisas loetletud isikuid.

Artikkel 12

Konsulteerimine

Mis tahes erimeelsuse korral Šveitsi pädeva ametiisiku ja ühe või mitme muu artiklis 11 viidatud pädeva ametiisiku vahel käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel, püütakse erimeelsus lahendada vastastikuse kokkuleppega. Kõnealused ametiisikud teavitavad viivitamata Euroopa Ühenduste Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid ametiisikuid konsultatsioonide tulemustest. Komisjon võib osaleda konsultatsioonidel tõlgendamisega seotud küsimustes mis tahes pädeva ametiisiku taotlusel.

Artikkel 13

Läbivaatamine

1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega vähemalt kord kolme aasta jooksul või kummagi lepinguosalise taotlusel, eesmärgiga vaadata läbi ja kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks, parandada käesolevat lepingut tehnilise toimimise seisukohast ning hinnata rahvusvahelist olukorda. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

2. Sellise hindamise alusel võivad lepinguosalised omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

3. Niipea kui on olemas piisavalt kogemusi artikli 1 lõike 1 täieliku rakendamise osas, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, et uurida, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

4. Seoses lõigetes 1, 2 ja 3 viidatud konsultatsioonidega teavitab iga lepinguosaline teist lepinguosalist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjassepuutuvat lepingut ühe lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel.

Artikkel 14

Seos kahepoolsete topeltmaksustamise lepingutega

Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepingud ei välista lepingualuse maksu kinnipidamist vastavalt käesolevale lepingule.

Artikkel 15

Ettevõtjate vahelised dividendi-, intressi- ja litsentsitasu maksed

1. Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata tütarettevõtja poolt emaettevõtjale makstud dividende selle maksmise riigis, kui:

—	emaettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 %-line otsene osalus selle tütarettevõtja kapitalis ning

—	üks ettevõtja on liikmesriigi resident ja teine ettevõtja on Šveitsi resident ning

—	mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi resident ning

—	mõlemad ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole sellest vabastatud ja mõlemad ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud. (1)

Eesti võib niikaua, kui ta maksustab jaotatud kasumit tulumaksuga, ilma et ta maksustaks jaotamata kasumit, ja kõige hiljem kuni 31. detsembrini 2008 maksustada nimetatud maksuga Eesti tütarettevõtjate poolt oma Šveitsis asuvatele emaettevõtjatele jaotatud kasumit.

2. Ilma et see mõjutaks pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste eeskirjade kohaldamist Šveitsis või liikmesriikides, ei maksustata sidusettevõtjate või nende püsivate tegevuskohtade vahelisi intressi- ja litsentsitasu makseid nende maksmise riigis, kui:

—	sellised ettevõtjad on vähemalt kaks aastat seotud vähemalt 25 %-lise otsese osaluse kaudu või kolmandal ettevõtjal on vähemalt kaks aastat vähemalt 25 %-line otsene osalus nii esimese kui teise ettevõtja kapitalis ning

—	ettevõtja on liikmesriigi resident või püsiv tegevuskoht asub liikmesriigis ja teine ettevõtja on Šveitsi resident või teine püsiv tegevuskoht asub Šveitsis ning

—	mis tahes kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise lepingu alusel ei ole kumbki ettevõtja selle kolmanda riigi resident ja kumbki püsiv tegevuskoht ei asu selles kolmandas riigis ning

—	kõik ettevõtjad on äriühingu tulumaksu kohustuslased ega ole vabastatud selle tasumisest intressi- ja litsentsitasu maksetelt ja kõik ettevõtjad on aktsiaseltsid või osaühingud. (1)

Kui nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ erinevate liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja kasutustasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta sätestab kõnealusele liikmesriigile üleminekuperioodi, siis peab see riik tagama ülalnimetatud intressi- ja litsentsitasu maksete maksustamise korra alles pärast kõnealuse perioodi lõppemist.

3. Käesolev leping ei mõjuta Šveitsi ja liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise lepinguid, mis käesoleva lepingu vastuvõtmise ajal näevad ette dividendide, intresside ja litsentsitasude soodsama maksustamise.

Artikkel 16

Üleminekusätted käibevõlakirjade kohta (2)

1. Käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast alates ja seni kui vähemalt üks liikmesriik samuti kohaldab sarnaseid sätteid ning hiljemalt kuni 31. detsembrini 2010 ei loeta riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on esmakordselt emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgsed emissiooniprospektid on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud emiteeriva riigi pädev ametiisik, võlanõueteks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses, tingimusel et selliseid käibevõlakirju ei ole täiendavalt emiteeritud 1. märtsil 2002 ega pärast seda kuupäeva.

Niikaua kuni vähemalt üks liikmesriik kohaldab samuti sarnaseid sätteid, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva artikli sätteid ka pärast 2010. aasta 31. detsembrit sellistele käibevõlakirjadele:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning

—	mille artiklis 6 määratletud intressi maksja on asutatud Šveitsis ning

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui kõik liikmesriigid lõpetavad sarnaste sätete kohaldamise, jätkatakse käesoleva artikli kohaldamist ainult sellistele käibevõlakirjadele:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varase väljaostmise klausleid ning

—	mille emitendist intressi maksja on asutatud Šveitsis ning

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intresse otse või tagab intressimakse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda toimub riigi või käesoleva lepingu II lisas loetletud seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitva või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksuse eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendav emissioon, loetakse kogu selliste võlakirjade emissioon, mis koosneb esialgsest emissioonist ja täiendavatest emissioonidest, võlanõudeks artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.

Kui eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendava emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda neljandas lõigus nimetamata emitent, käsitatakse seda täiendavat emissiooni võlanõudena artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses.

2. Käesolev artikkel ei takista Šveitsil ja liikmesriikidel jätkata kooskõlas oma õigusaktidega lõikes 1 osutatud käibevõlakirjadest saadud tulude maksustamist.

Artikkel 17

Allakirjutamine, jõustumine ja kehtivus

1. Käesolev leping nõuab ratifitseerimist või heakskiitmist lepinguosaliste poolt nende oma menetluse kohaselt. Lepinguosalised teavitavad teineteist nende menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimasele teavitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

2. Arvestades Šveitsi põhiseaduse ja ühenduse õiguse nõudeid rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ning ilma artiklit 18 mõjutamata, rakendavad ja kohaldavad Šveits ning vajaduse korral ka ühendus tõhusalt käesolevat lepingut 1. jaanuarist 2005 ning teavitavad sellest teineteist.

3. Käesolev leping kehtib, kuni üks lepinguosalistest selle lõpetab.

4. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele poolele. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse 12 kuu möödumisel teatamise kuupäevast.

Artikkel 18

Kohaldamine ja kohaldamise peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või käesolevas lepingus hõlmatud meetmete, välja arvatud käesoleva lepingu artikkel 15, või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogule nõukogu (majandus ja finantsküsimused) esitatud aruandes, samuti vastavalt Ameerika Ühendriikide, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marino poolt, nähes ette samad rakendamiskuupäevad.

2. Lepinguosalised otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne käesoleva lepingu artikli 17 lõikes 2 osutatud kuupäeva, kas lõikes 1 sätestatud tingimust täidetakse, võttes arvesse vastavate meetmete jõustumiskuupäeva kolmandates riikides ning kõnealustel sõltlas- või assotsieerunud territooriumidel. Kui lepinguosalised ei otsusta, et tingimus täidetakse, määravad lepinguosalised ühisel kokkuleppel uue kuupäeva artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 kohaldatakse artiklit 15 Hispaania suhtes Hispaania ja Šveitsi vahel sõlmitud kahepoolse lepingu jõustumisel, mis käsitleb teabevahetust haldus-, tsiviil- või kriminaalasjade kohta esitatava teabenõude korral seoses maksupettusega, nagu see on määratletud taotluse saanud riigi õigusaktides, või seoses sarnaste õigusrikkumistega, mis puudutavad käesolevas lepingus käsitlemata tululiike, mida hõlmab Hispaania ja Šveitsi vahel sõlmitud tulu- ja kapitali topeltmaksustamise vältimise leping.

4. Käesoleva lepingu või selle osade kohaldamise võib üks lepinguosaline otsekohe peatada vastava teate edastamisega teisele lepinguosalisele, kui direktiiv või direktiivi osa kaotab kehtivuse kas ajutiselt või alaliselt kooskõlas ühenduse õigusega, või juhul, kui liikmesriik peatab oma rakendusaktide kohaldamise.

5. Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise sellekohase teate esitamisega teisele lepinguosalisele juhul, kui üks lõikes 1 viidatud kolmandatest riikidest või territooriumidest peatab kõnealuses lõikes viidatud meetmete kohaldamise. Kohaldamine ei peatu varem kui kaks kuud pärast teatamist. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub niipea, kui meetmete kohaldamine on taastatud.

Artikkel 19

Nõuded ja lõplik lahendamine

1. Käesoleva lepingu lõpetamine või selle kohaldamise täielik või osaline peatamine ei mõjuta artikliga 9 kooskõlas olevaid füüsiliste isikute nõudeid.

2. Šveits koostab sellisel juhul käesoleva lepingu kohaldamise perioodi lõpuks lõpliku aruande ja teeb liikmesriikidele lõppmakse.

Artikkel 20

Territoriaalne ulatus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 21

Lisad

1. Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

2. I lisas toodud pädevate ametiisikute loetelu võib kõnealuse lisa lõikes a viidatud isiku osas muuta Šveits ning muude isikute osas ühendus, lihtsalt teavitades sellest teist lepinguosalist.

II lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 22

Keeled

1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

2. Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

EN FE DE LO CUAL, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente Acuerdo.

NA DŮKAZ ČEHOŽ připojili níže podepsaní zplnomocnění zástupci k této smlouvě své podpisy.

TIL BEKRÆFTELSE HERAF har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftale.

ZU URKUND DESSEN haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Abkommen gesetzt.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

ΣΕ ΠΙΣΤΩΣΗ ΤΩΝ ΑΝΩΤΕΡΩ, οι υπογράφοντες πληρεξούσιοι έθεσαν την υπογραφή τους κάτω από την παρούσα συμφωνία.

IN WITNESS WHEREOF, the undersigned Plenipotentiaries have hereunto set their hands.

EN FOI DE QUOI, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent accord.

IN FEDE DI CHE, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto la propria firma in calce al presente accordo.

TO APLIECINOT, attiecīgi pilnvarotas personas ir parakstījušas šo nolīgumu.

TAI PALIUDYDAMI, šį Susitarimą pasirašė toliau nurodyti įgaliotieji atstovai.

FENTIEK HITELÉÜL e megállapodást az alulírott meghatalmazottak alább kézjegyükkel látták el.

B'XIEHDA TA' DAN, il-Plenipotenzjari hawn taħt iffirmati ffirmaw dan il-Ftehim.

TEN BLIJKE WAARVAN de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze overeenkomst hebben geplaatst.

W DOWÓD CZEGO, niżej podpisani pełnomocnicy złożyli swoje podpisy.

EM FÉ DO QUE, os plenipotenciários abaixo assinados apuserem as suas assinaturas no final do presente Acordo.

NA DÔKAZ ČOHO dolupodpísaní splnomocnení zástupcovia podpísali túto dohodu.

V POTRDITEV TEGA so spodaj podpisani pooblaščenci podpisali ta sporazum.

TÄMÄN VAKUUDEKSI allamainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.

TILL BEVIS HÄRPÅ har undertecknade befullmäktigade undertecknat detta avtal.

Hecho en Luxemburgo, el veintiseis de octubre del dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümme kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussembourgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer negyedik év október huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu w dniu dwudziestym szóstym października roku dwutysięcznego czwartego.

Feito em Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

(1) Seoses Šveitsiga hõlmab mõiste “aktsiaselts või osaühing” järgmist:

—	société anonyme/Aktiengesellschaft/società anonima,

—	société à responsabilité limitée/Gesellschaft mit beschränkter Haftung/società a responsabilità limitata,

—	société en commandite par actions/Kommanditaktiengesellschaft/società in accomandita per azioni.

(2) Nagu direktiivis sätestatud, kohaldatakse neid üleminekusätteid samuti investeerimisfondide kaudu vallatavatele käibevõlakirjadele.

I LISA

PÄDEVATE AMETIISIKUTE LOETELU

Käesolevas lepingus tähendavad “pädevad ametiisikud” järgmist:

a)	Šveitsis: Le Directeur de l'Administration fédérale des contributions/Der Direktor der Eidgenössischen Steuerverwaltung/il direttore dell'Amministrazione federale delle contribuzioni või selle volinik või agent;

b)	Belgia Kuningriigis: De Minister van Financiën/Le Ministre des Finances või volitatud esindaja;

c)	Tšehhi Vabariigis: Ministr financí või volitatud esindaja;

d)	Taani Kuningriigis: Skatteministeren või volitatud esindaja;

e)	Saksamaa Liitvabariigis: Der Bundesminister der Finanzen või volitatud esindaja;

f)	Eesti Vabariigis: Rahandusminister või volitatud esindaja;

g)	Kreeka Vabariigis: Ο Υπουργός των Οικονομικών või volitatud esindaja;

h)	Hispaania Kuningriigis: El Ministro de Hacienda või volitatud esindaja;

i)	Prantsuse Vabariigis: Le Ministre chargé du budget või volitatud esindaja;

j)	Iirimaal: The Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja;

k)	Itaalia Vabariigis: Il Capo del Dipartimento per le Politiche Fiscali või volitatud esindaja;

l)	Küprose Vabariigis: Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja;

m)	Läti Vabariigis: Finanšu ministrs või volitatud esindaja;

n)	Leedu Vabariigis: Finansų ministras või volitatud esindaja,

o)	Luksemburgi Suurhertsogiriigis: Le Ministre des Finances või volitatud esindaja; seejuures artikli 10 osas on pädevaks ametiisikuks “le Procureur Général d'État luxemburgeois”;

p)	Ungari Vabariigis: A pénzügyminiszter või volitatud esindaja;

q)	Malta Vabariigis: Il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või volitatud esindaja;

r)	Madalmaade Kuningriigis: De Minister van Financiën või volitatud esindaja;

s)	Austria Vabariigis: Der Bundesminister für Finanzen või volitatud esindaja;

t)	Poola Vabariigis: Minister Finansów või volitatud esindaja;

u)	Portugali Vabariigis: O Ministro das Finanças või volitatud esindaja;

v)	Sloveenia Vabariigis: Minister za finance või volitatud esindaja;

w)	Slovakkia Vabariigis: Minister financií või volitatud esindaja;

x)	Soome Vabariigis: Valtiovarainministeriö/Finansministeriet või volitatud esindaja;

y)	Rootsi Kuningriigis: Finansdepartementet või volitatud esindaja;

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ja Euroopa territooriumidel, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik: The Commissioners of Inland Revenue või nende volitatud esindaja ja pädev ametiisik Gibraltaril, kelle Ühendkuningriik määrab kooskõlas Gibraltari ametiasutusi käsitleva kokkulepitud korraga EL ja EÜ dokumentide ning asjassepuutuvate lepingute, millest liikmesriike on teavitatud, ja Euroopa Liidu 19. aprilli 2000. aasta institutsioonide kontekstis, millest Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat teavitab Šveitsi, ning mida kohaldatakse seoses käesoleva lepinguga.

II LISA

SEOTUD ÜKSUSTE LOETELU

Käesoleva lepingu artikli 16 kohaldamisel loetakse järgmisi üksusi “seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvateks või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksusteks”:

ÜKSUSED EUROOPA LIIDUS:

Belgia

Vlaams Gewest (Flaami piirkond)

Région wallonne (Vallooni piirkond)

Région bruxelloise/Brussels Gewest (Brüsseli piirkond)

Communauté française (prantsuskeelne kogukond)

Vlaamse Gemeenschap (flaamikeelne kogukond)

Deutschsprachige Gemeinschaft (saksakeelne kogukond)

Hispaania

Xunta de Galicia (Galicia piirkondlik valitsus)

Junta de Andalusía (Andaluusia piirkondlik valitsus)

Junta de Extremadura (Extremadura piirkondlik valitsus)

Junta de Castilla-La Mancha (Castilla-La Mancha piirkondlik valitsus)

Junta de Castilla-León (Castilla-Leóni piirkondlik valitsus)

Gobierno Foral de Navarra (Navarra piirkondlik valitsus)

Govern de les Illes Balears (Baleaari saarte piirkondlik valitsus)

Generalitat de Catalunya (Kataloonia piirkondlik valitsus)

Generalitat de Valencia (Valencia piirkondlik valitsus)

Diputación General de Aragón (Aragoni piirkondlik valitsus)

Gobierno de las Islas Canarias (Kanaari saarte piirkondlik valitsus)

Gobierno de Murcia (Murcia piirkondlik valitsus)

Gobierno de Madrid (Madridi piirkondlik valitsus)

Gobierno de la Comunidad Autónoma del País Vasco/Euzkadi (Baski autonoomse piirkonna valitsus)

Diputación Foral de Guipúzcoa (Gipuzkoa piirkondlik valitsus)

Diputación Foral de Vizcaya/Bizkaia (Vizcaya piirkondlik valitsus)

Diputación Foral de Alava (Alava piirkondlik valitsus)

Ayuntamiento de Madrid (Madridi linnavolikogu)

Ayuntamiento de Barcelona (Barcelona linnavolikogu)

Cabildo Insular de Gran Canaria (Gran Canaria saare volikogu)

Cabildo Insular de Tenerife (Tenerife saare volikogu)

Instituto de Crédito Oficial (riiklik krediidiasutus)

Instituto Catalán de Finanzas (Kataloonia finantsasutus)

Instituto Valenciano de Finanzas (Valencia finantsasutus)

Kreeka

Оργανισμός Тηλεπικοινωνιών Ελλάδος (riiklik telekommunikatsiooni organisatsioon)

Оργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος (riiklik raudteeorganisatsioon)

Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού (riiklik elektrienergiaettevõte)

Prantsusmaa

La Caisse d'amortissement de la dette sociale (CADES) (sotsiaalkindlustusvõlgade väljaostmise fond)

L'Agence française de développement (AFD) (Prantsusmaa arenguasutus)

Réseau Ferré de France (RFF) (Prantsusmaa raudteevõrk)

Caisse Nationale des Autoroutes (CNA) (riiklik kiirteede fond)

Assistance publique Hôpitaux de Paris (APHP) (Pariisi haiglate avaliku toetuse asutus)

Charbonnages de France (CDF) (Prantsusmaa söeamet)

Entreprise minière et chimique (EMC) (kaevandus- ja keemiatööstusettevõtja)

Itaalia

Piirkonnad

Provintsid

Kohalikud omavalitsused

Cassa Depositi e Prestiti (hoiuste ja laenude fond)

Läti

Pašvaldības (kohalikud omavalitsused)

Poola

gminy (kommuunid)

powiaty (ringkonnad)

województwa (provintsid)

związki gmin (kommuunide ühendused)

związki powiatów (ringkondade ühendused)

związki województw (provintside ühendused)

miasto stołeczne Warszawa (pealinn Varssavi)

Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise agentuur)

Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku omandi agentuur)

Portugal

Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomne piirkond)

Região Autónoma dos Açores (Assooride autonoomne piirkond)

Kohalikud omavalitsused

Slovakkia

mestá a obce (kohalikud omavalitsused)

Železnice Slovenskej republiky (Slovakkia raudteekompanii)

Štátny fond cestného hospodárstva (riiklik teedehoiu fond)

Slovenské elektrárne (Slovakkia energiajaamad)

Vodohospodárska výstavba (säästva veekasutuse arendamise ettevõte)

RAHVUSVAHELISED ÜKSUSED:

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

Euroopa Investeerimispank

Aasia Arengupank

Aafrika Arengupank

Maailmapank/IBRD/IMF

Rahvusvaheline finantskorporatsioon

Ameerika Arengupank

Euroopa Nõukogu Sotsiaalse Arengu Fond

EURATOM

Euroopa Ühendus

Corporación Andina de Fomento (CAF) (Andide arengu korporatsioon)

Eurofima

Euroopa Söe- ja Teraseühendus

Põhjamaade Investeerimispank

Kariibi Arengupank

Artikli 16 sätted ei piira rahvusvahelisi kohustusi, mida lepinguosalised võivad olla endale võtnud seoses eespool nimetatud rahvusvaheliste üksustega.

ÜKSUSED KOLMANDATES RIIKIDES:

Üksused, mis vastavad järgmistele tingimustele:

1.	Üksust peetakse siseriiklike kriteeriumide kohaselt selgelt avalik-õiguslikuks üksuseks.

2.	Selline avalik-õiguslik üksus on turuväline tootja, kes haldab ja rahastab toiminguid, peamiselt pakkudes turuväliseid kaupu ja teenuseid, mis on mõeldud ühiskondliku hüvena ja mida tegelikult kontrollib valitsemissektor.

3.	Selline avalik-õiguslik üksus on suur ja regulaarne võlakirjade emiteerija.

4.	Asjaomane riik suudab tagada, et selline üksus ei kasuta brutointressiklauslite korral varajast väljaostmist.

VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM

Euroopa Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. SISSEJUHATUS

Šveits ja ühendus sõlmivad käesoleva lepingu, sätestades meetmed, mis on samaväärsed nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatutega. Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum täiendab kõnealust lepingut.

2. HALDUSABI MAKSUPETTUSTE VÕI SARNASTE ÕIGUSRIKKUMISTE KORRAL

Niipea, kui kõnealune leping on alla kirjutatud, alustavad Šveits ja iga Euroopa Liidu liikmesriik kahepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga:

—

hõlmata nende vastavatesse tulude ja kapitali topeltmaksustamise lepingutesse sätted haldusabi kohta, mis tähendab taotluse korral toimuvat teabevahetust seoses maksupettusi puudutavate haldus-, tsiviil-, või kriminaalasjadega vastavalt taotluse saanud riigi õigusaktidele, või seoses sarnaste õigusrikkumistega, mis puudutavad käesolevas lepingus käsitlemata, kuid nende riikide vastavates lepingutes hõlmatud tululiike,

—	määratleda “sarnaste õigusrikkumiste” alla kuuluvate juhtumite individuaalsed kategooriad vastavalt nendes riikides kehtivale maksukorraldusele.

3. LÄBIRÄÄKIMISED KOLMANDATE RIIKIDEGA SAMAVÄÄRSETE MEETMETE KOHALDAMISE TAGAMISE KOHTA

Direktiivis sätestatud üleminekuperioodi jooksul peab ühendus läbirääkimisi muude peamiste finantskeskustega eesmärgiga edendada ühenduse poolt kohaldatavate meetmetega samaväärsete meetmete vastuvõtmist nende finantskeskuste poolt.

4. KAVATSUSTE DEKLARATSIOON

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud kinnitavad, et punktis 1 viidatud leping ning käesolev memorandum sätestavad vastuvõetava ja tasakaalustatud ning lepinguosaliste huvisid kaitsva korra. Allakirjutanud rakendavad seega kokkulepitud meetmed heas usus ning ei tegutse põhjuseta ühepoolselt käesolevat lepingut kahjustavalt.

Kui leitakse mis tahes märkimisväärne erinevus 3. juunil 2003. aastal vastuvõetud direktiivi ja käesoleva lepingu kohaldamisala vahel, eelkõige lepingu artikli 1 lõike 2 ja artikli 6 osas, alustavad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone kooskõlas lepingu artikli 13 lõikega 1 eesmärgiga tagada lepingus sätestatud meetmete samaväärsuse säilitamine.

Leping on allakirjutatud Luxembourgis, 26. oktoobril 2004 (kuupäev) ning see on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għar-Republikka ta' Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

29.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 385/50

NÕUKOGU OTSUS,

25. oktoober 2004,

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta, mis käsitleb kuupäeva, mil hakatakse kohaldama Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut, mis käsitleb nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist

(2004/912/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 94 koostoimes artikli 300 lõikega 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu artikli 17 lõikes 2 on sätestatud, et vastavalt selles sätestatud tingimustele rakendab ja kohaldab Šveits ning vajaduse korral ka ühendus tõhusalt kõnealust lepingut alates 1. jaanuarist 2005.

(2)

Vastavalt artikli 18 lõikele 1 sõltub lepingu kohaldamine direktiivis või lepingus hõlmatud meetmete või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, samuti vastavalt Ameerika Ühendriikide, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marino poolt. Artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et kui lepinguosalised vähemalt kuus kuud enne artikli 17 lõikes 2 osutatud kuupäeva (1. jaanuar 2005) ei otsusta, et tingimus täidetakse, määravad nad ühisel kokkuleppel uue kuupäeva artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks. Sellist otsust ei ole vastu võetud.

(3)

Kõik asjaomased kolmandad riigid ei ole suutelised kohaldama artikli 18 lõikes 1 viidatud meetmeid 1. jaanuarist 2005. Šveitsil on kõnealust lepingut võimalik rakendada ja kohaldada alles alates 1. juulist 2005, tingimusel et Šveitsi põhiseadusest tulenevad nõuded on selleks kuupäevaks täidetud. Ilmneb, et iga lepingu artikli 18 lõikes 1 osutatud kolmas riik ning sõltlas- ja assotsieerunud territoorium saab samuti täita kõnealuses lõikes sätestatud tingimused 1. juuliks 2005.

(4)	Seepärast tuleks kooskõlas lepingu artikli 18 lõikega 2 võtta lepingu artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks vastu uus kuupäev 1. juuli 2005.

(5)	Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb kuupäeva, mil hakatakse kohaldama hoiuste intresside maksustamist käsitlevat lepingut, tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb kuupäeva, mil hakatakse kohaldama Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut, mis käsitleb nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist, on ühenduse nimel heaks kiidetud.

Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama.

Luxembourg, 25. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

R. VERDONK

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsioonivahel kirjavahetuse teel sõlmitud

KOKKULEPE,

mis käsitleb kuupäeva, mil hakatakse kohaldama Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut, mis käsitleb nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist

Lugupeetud härra

Juhin Teie tähelepanu Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist. Lepingut, mille kumbki lepinguosaline oma menetluse kohaselt ratifitseerib või heaks kiidab, hakatakse kohaldama kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt lepingu artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

Artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et lepinguosalised otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne lepingu artikli 17 lõikes 2 osutatud kuupäeva (1. jaanuar 2005), kas artikli 18 lõikes 1 sätestatud tingimust täidetakse ning kui nad ei otsusta, et tingimus täidetakse, määravad nad ühisel kokkuleppel lepingu uue kohaldamiskuupäeva.

Artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või lepingus hõlmatud meetmete, välja arvatud lepingu artikkel 15, või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogule nõukogu (majandus ja finantsküsimused) esitatud aruandes, samuti vastavalt Ameerika Ühendriikide, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marino poolt, nähes ette samad rakendamiskuupäevad.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel toimunud läbirääkimiste põhjal järeldan ma, et vastavalt lepingu artikli 17 lõikele 2 on Šveitsi Konföderatsioonil võimalik lepingut kohaldada alles alates 1. juulist 2005 ning seda juhul, kui Šveitsi põhiseadusest tulenevad nõudmised on selleks kuupäevaks täidetud.

Palun Teilt kinnitust, et 1. juuli 2005 on Teile vastuvõetav kui lepingu artikli 18 lõike 2 põhjal sätestatud uus kohaldamise kuupäev ning et Šveitsi valitsus teeb kõik endast oleneva, et sellest kuupäevast kinni peetaks. Samuti palun ma kinnitust, et vastavalt 21. juunil 2004 peetud läbirääkimistel saadud teabele ning piiramata järgmise lõike kohaldamist, nõustub Šveitsi Konföderatsioon täitma artikli 18 lõikes 1 nimetatud tingimusi.

Ma olen nõus, et Šveits kohustub lepingu sätteid kohaldama alates 1. juulist 2005 ainult sel tingimusel, et kõik EL liikmesriigid ning iga artikli 18 lõikes 1 nimetatud riik ja territoorium kohaldavad nimetatud hoiuste maksustamise meetmeid samast kuupäevast. Sama tingimus kehtib ka kõigi EL liikmesriikide kohta.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine,

Hecho en Luxemburgo, el

V Lucemburku dne

Udfærdiget i Luxembourg, den

Geschehen zu Luxemburg am

Luxembourg,

Έγινε στις Λουξεμβούργο, στις

Done at Luxembourg,

Fait à Luxembourg, le

Fatto a Lussembourgo, addì

Luksemburgā,

Priimta Liuksemburge,

Kelt Luxembourgban,

Magħmul fil-Lussemburgu,

Gedaan te Luxemburg,

Sporzÿdzono w Luksemburgu, dnia

Feito em Luxemburgo,

V Luxemburgu

V Luxembourgu,

Tehty Luxemburgissa

Utfärdat i Luxemburg den

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Lugupeetud härra

Sain kätte teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

“Lugupeetud härra

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine,”

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel toimunud läbirääkimiste põhjal võin ma kinnitada, et Šveitsi Konföderatsioon on nõus eelpoolnimetatud lepingu uue kohaldamiskuupäevaga 1. juulil 2005 tingimusel, et Šveitsi põhiseadusest tulenevad nõudmised on selleks kuupäevaks täidetud. Kinnitan, et Šveitsi valitsus teeb kõik endast oleneva, et sellest kuupäevast kinni peetaks.

Kinnitan, et pärast seda, kui mulle alluvad talitused on läbi vaadanud 21. juuni 2004 läbirääkimistel saadud teabe, mida ma kinnitan enne lepingu allakirjutamist asjakohaste lepingute lõplike versioonide alusel, nõustub Šveitsi Konföderatsioon täitma artikli 18 lõikes 1 nimetatud tingimusi, piiramata järgmises lõigus toodud põhimõtte kohaldamist.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine,

Geschehen zu Luxemburg am

Fait à Luxembourg, le

Fatto a Lussembourgo, addì

Hecho en Luxemburgo, el

V Lucemburku dne

Udfærdiget i Luxembourg, den

Luxembourg,

Έγινε στις Λουξεμβούργο, στις

Done at Luxembourg,

Luksemburgā,

Priimta Liuksemburge,

Kelt Luxembourgban,

Magħmul fil-Lussemburgu,

Gedaan te Luxemburg,

Sporzÿdzono w Luksemburgu, dnia

Feito em Luxemburgo,

V Luxemburgu

V Luxembourgu,

Tehty Luxemburgissa

Utfärdat i Luxemburg den

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

29.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 385/55

KOMISJONI SOOVITUS,

14. detsember 2004,

noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/913/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 211 teist taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

2003. a. mais võttis komisjon vastu teatise “Äriühinguõiguse ajakohastamine ja ettevõtete üldjuhtimise tõhustamine Euroopa Liidus – Edasiliikumise kava” (1). Lisaks mitmesugustele ettepanekutele aktsionäride õiguste suurendamiseks ja direktorite nõukogude ajakohastamiseks, nähti selles teatises ette algatus, mille eesmärk on motiveerida vajaliku reguleerimissüsteemi rakendamist haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamisel liikmesriikides.

(2)

Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele makstava palga vorm, struktuur ja tase kuulub äriühingute ja nende osanike pädevusse. See peaks võimaldama tööle võtta ja tööl hoida haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmeid, kes vastavad äriühingu juhtimiseks vajalikele kriteeriumidele. Palk on üks peamistest valdkondadest, kus tegevjuhtkonna liikmetel võivad tekkida huvide konfliktid ja kus tuleb silmas pidada ka aktsionäride huve. Sellepärast tuleb adekvaatse teabeõiguse alusel palgasüsteemi asjakohaselt kontrollida. Seoses sellega on oluline täielikult arvesse võtta ühenduse ettevõtete juhtimissüsteemide erinevusi, mis kajastavad eri liikmesriikide seisukohti äriühingute rollidest ning organitest, kes vastutavad haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palgapoliitika ja individuaalpalkade kindlaksmääramise eest.

(3)

Täpse ja õigeaegse teabe avalikustamine väärtpaberite emiteerija poolt loob püsiva investorite usalduse ning olulise mehhanismi ettevõtete mõistlike juhtimistavade edendamiseks ühenduse piires. Selleks et investorid saaksid oma arvamust avaldada, on oluline, et noteeritud äriühingud oleksid piisavalt läbipaistavad.

(4)

Käesoleva soovituse rakendamisel tuleks liikmesriikidel arvestada korporatiivsete ühisinvesteerimisettevõtete eripära ning vältida erineva õigusliku olemusega ühisinvesteerimisettevõtete mittevajalikku ebavõrdset kohtlemist. Mis puutub nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (2) kindlaksmääratud ühisinvesteerimisettevõtetesse, siis direktiivis on juba ette nähtud ühisinvesteerimisettevõtete spetsiifilised juhtimismehhanismid. Et vältida mittevajalikku ebavõrdset kohtlemist korporatiivsete ühisinvesteerimisettevõtete puhul, kelle suhtes ei rakendata ühenduse tasandil ühtlustamisprotsessi, tuleb liikmesriikidel arvestada, kas ja millisel määral on nendes ühtlustamata ühisinvesteerimisettevõtetes rakendatavad samaväärsed juhtimismehhanismid.

(5)

Aktsionäridele tuleks anda selge ja igakülgne ülevaade äriühingu palgapoliitikast. Avalikustamine võimaldab aktsionäridel hinnata äriühingu lähenemisviisi palkadele ja suurendab äriühingu vastutust aktsionäride ees. Avalikustada tuleks ka hüvitised. See ei tohiks siiski kohustada äriühingut avaldama strateegilist positsiooni kahjustavat tundlikku äriinformatsiooni.

(6)	Vajalikult läbipaistev peaks olema ka haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetega lepingute sõlmimise poliitika. Nende palgaga otseselt seotud lepingutes peaks olema avalikustatud etteteatamisaeg ja vallandustasu.

(7)

Selleks, et anda aktsionäridele tõhus võimalus oma seisukohtade esitamiseks ja palgapoliitika arutamiseks igakülgse avalikustamise tingimustes, ilma et neil tuleks aktsionäride otsuse päevakorda võtmiseks algatada menetlust, peaks palgapoliitika küsimus olema selgesti kantud aktsionäride aastakoosoleku päevakorda.

(8)

Vastutuse suurendamiseks tuleks palgapoliitika panna aktsionäride aastakoosolekul hääletamisele. Selleks, et haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkade eest vastutavate asjakohaste organite õigusi ei muudetaks, peaks hääletamine olema nõuandev. Nõuandev hääletamine ei tohiks kaasa tuua haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete lepinguliste volituste ega palgapoliitika muutmise kohustust.

(9)

Aktsionäridele tuleks anda ka teavet, mille põhjal nad saaksid konkreetselt haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmelt tema poolt teenitud või võimaliku teenitava palga kohta aru pärida. Järelikult on oluline avalikustada äriühingu nende (kaasa arvatud tegevjuhtkonna liikmed, juhatuse nõunikud ja keskastme juhid) eelneva finantsaasta individuaalpalgad, selleks et hõlbustada äriühingu üldnäitajate silmas pidamist palkade hindamisel.

(10)

Erinevad palgasüsteemid (ja nende olulised muutmised), mille alusel haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetelemakstakse tasu aktsiates, aktsiaoptsioonides või muude õiguste andmisega aktsiate omandamiseks või tasu saamiseks aktsiahindade muutumise põhjal, tuleks eelnevalt heaks kiita aktsionäride aastakoosolekul. Heakskiitmine peaks hõlmama palgasüsteemi ja selle palgasüsteemi alusel individuaalpalkade kehtestamiseks rakendatavaid eeskirju, kuid mitte kõnesoleva palgasüsteemi alusel kehtestatud haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete individuaalpalkasid.

(11)	Silmas pidades haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palgaküsimusele omistatavat tähtsust, oleks vaja jälgida käesoleva soovituse rakendamist ja kaaluda täiendavate meetmete võtmist juhul, kui rakendamine on ebapiisav,

SOOVITAB JÄRGMIST:

I jagu

Rakendusala ja määratlused

1. Rakendusala

1.1.

Liikmesriigid peaksid võtma kõiki vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et noteeritud äriühingud, kelle registrijärgne asukoht on asjaomase liikmesriigi territooriumil, järgiksid käesolevat soovitust. Neil tuleks siiski asjakohaselt arvestada korporatiivsete ühisinvesteerimisettevõtete eripära nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ reguleerimisalas. Liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka korporatiivsete ühisinvesteerimisettevõtete iseärasusi, mille suhtes ei kohaldata neid direktiive ja mille ainus otstarve on investeerijatelt saadud raha investeerimine erinevatesse varadesse ja mille eesmärk ei ole õigus- või halduskontrolli kehtestamine nende alusinvesteeringutega seotud emitentide üle.

1.2.

Liikmesriigid peaksid võtma kõiki vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et noteeritud äriühingud, mis ei ole juriidilise isikuna registreeritud üheski liikmesriigis, kuid on esmaselt noteeritud asjaomase liikmesriigi territooriumil asuval reguleeritud turul, järgiksid käesoleva soovituse sätteid.

1.3.

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevat soovitust rakendataks juhtivate tegevametnike palkade suhtes juhul, kui nad ei ole noteeritud äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed.

2. Käesolevas soovituses kasutatud mõisted

2.1.

Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liige – noteeritud äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige.

2.2.

Noteeritud äriühing – äriühing, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda vähemalt ühe liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

II jagu

Palgapoliitika

3. Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkasid käsitleva poliitika avalikustamine

3.1.

Iga noteeritud äriühing peaks avalikustama deklaratsiooni äriühingu palgapoliitika kohta (edaspidi “palgadeklaratsioon”). Palgadeklaratsioon on eraldi palgaaruande osa ja/või lisatakse äriühingu iga-aastasele finantsaruandele, aastaaruandele või aastaaruande kommentaaridele. Palgadeklaratsioon esitatakse ka noteeritud äriühingu veebilehel.

3.2.

Palgadeklaratsioonis keskendutakse peamiselt äriühingu järgneva finantsaasta ja vajaduse korral ka edasiste finantsaastate haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkasid käsitleval poliitikal. Palgadeklaratsioonis esitatakse samuti ülevaade palgapoliitika elluviimisest eelmisel finantsaastal. Rõhutatakse eriti võimalikke noteeritud äriühingu palgapoliitika olulisi muutusi võrreldes eelmise finantsaastaga.

3.3.

Palgadeklaratsioonis esitatakse vähemalt järgmine teave:

(a)	haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkade muutuv- ja püsikomponentide suhtelise tähtsuse selgitus;

(b)	küllaldane teave teenistusalase võimekuse kriteeriumide kohta, millel põhinevad võimalikud ettenähtud aktsiaoptsioonid, aktsiad või palga muutuvkomponendid;

(c)	küllaldane teave palga ja teenistusalase võimekuse seose kohta;

(d)	võimalike aastasoodustuste kava ja muude mitterahaliste hüvitiste iseloomustus ning põhjendus;

(e)	haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele mõeldud lisatoetuste või varase pensionilejäämise kava peamiste karakteristikute kirjeldus.

Selle teabe avalikustamine palgadeklaratsioonis ei tohiks siiski viia tundliku äriinformatsiooni avaldamisele.

3.4.

Palgadeklaratsioonis esitatakse ka kokkuvõte ja selgitus tegevjuhtkonna liikmetega sõlmitava lepingu tingimusi käsitleva noteeritud äriühingu poliitika kohta. Selles märgitakse muuhulgas teave tegevjuhtkonna liikmega sõlmitava lepingu kehtivuse tähtaeg, kohaldatav etteteatamisaeg ja üksikasjad vallandustasu ja muude tegevjuhtkonna liikme ennetähtaegse vallandamisega seotud lepinguliste tasude kohta.

3.5.

Avalikustatakse ka teave ettevalmistus- ja otsustamismenetluste kohta, mida kasutatakse noteeritud äriühingu haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkasid käsitleva poliitika kindlaksmääramisel. Seejuures märgitakse vajaduse korral teave palgakomitee volituste ja koosseisu kohta, äriühinguväliste konsultantide nimed, kelle teenuseid kasutati palgapoliitika kindlaksmääramisel ning aktsionäride aastakoosoleku osa.

4. Aktsionäride hääletamine

4.1.

Ilma et see piiraks haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkade kindlaksmääramise eest vastutavate organite osa ja korraldustegevust, peaks palgapoliitika ja selle mis tahes olulise muutmise küsimused olema selgesti kantud aktsionäride aastakoosoleku päevakorda.

4.2.

Ilma et see piiraks haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkade kindlaksmääramise eest vastutavate organite osa ja korraldustegevust, tuleks palgadeklaratsioon panna hääletamisele aktsionäride aastakoosolekul. Hääletamine võib olla kas kohustav või nõuandev.

Liikmesriigid võivad siiski ette näha, et hääletamine korraldatakse ainult juhul, kui seda soovivad aktsionärid, kellel on 25 protsenti aastakoosolekul osalevate või sellel esindatud aktsionäride häältest. See ei tohiks piirata aktsionäride õigust võtta päevakorda asjakohast otsus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

4.3.

Noteeritud äriühing peaks teatama aktsionäridele, kellel on õigus saada aktsionäride aastakoosoleku kutset, kavatsusest võtta palgadeklaratsiooni heakskiitmine aktsionäride aastakoosoleku päevakorda.

III jagu

Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete individuaalpalgad

5. Haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete individuaalpalkade avalikustamine

5.1.

Finantsaastal haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele määratud palkade üldsummad ja muud hüvitised tuleks üksikasjalikult avalikustada aastaaruandes, aastaaruande kommentaarides või vajaduse korral palgaaruandes.

5.2.

Aastaaruandes, aastaaruande kommentaarides või vajaduse korral palgaaruandes tuleks esitada vähemalt punktides 5.3–5.6 loetletud teave iga isiku kohta, kes täitis noteeritud äriühingus mingil ajavahemikul finantsaasta jooksul haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikme ülesandeid.

5.3.

Esitatakse järgmised andmed palga ja/või hüvitiste kohta:

(a)	palga üldsumma, kaasa arvatud, vajaduse korral, aktsionäride aastakoosolekul kindlaksmääratud osavõtumaksud, mis haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmele maksti või tuleb maksta ülesannete täitmise eest vastaval finantsaastal;

(b)	samasse gruppi kuuluvatelt ettevõtetelt saadud palgad ja soodustused;

(c)	kasumiosana ja/või preemiana makstud tasu ning sellise tasustamisvormi kasutamise põhjused;

(d)	kui selline makse on õiguspärane, mis tahes oluline täiendav tasu, mida on haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmele makstud eriülesannete täitmise eest väljaspool direktori ametikohustuste harilikku ulatust;

(e)	igale endisele tegevjuhtkonna liikmele seoses tema tegevuse lõpetamisega vastaval finantsaastal makstud või makstav kompensatsioon;

(f)	punktide a–e alla mittekuuluvatena käsitletavate sularahata hüvitiste arvestuslik üldväärtus.

5.4.

Esitatakse järgmised andmed aktsiate, aktsiaoptsioonide omandamisõiguse ja/või aktsiatega premeerimise süsteemi kohta:

(a)	finantsaasta jooksul äriühingu poolt antud aktsiate või pakutud aktsiaoptsioonide arv ja nende kasutamise tingimused;

(b)	finantsaasta jooksul täitmisele pööratud aktsiaoptsioonide arv ning iga optsiooniga seotud aktsiate arv ja täitmishinnad või aktsiatega premeerimise süsteemi intressiväärtus finantsaasta lõpus;

(c)	finantsaasta lõpuks täitmisele pööramata aktsiaoptsioonide arv, nende täitmishinnad, täitmise tähtajad ja täitmisele pööramise peamised tingimused;

(d)	olemasolevate aktsiaoptsioonide tähtaegade ja tingimuste võimalikud muutmised finantsaasta jooksul.

5.5.

Esitatakse järgmised andmed täiendava pensioniskeemi kohta:

(a)	finantsaasta jooksul pensioniskeemi alusel haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikme poolt täiendavalt saadud hüvitiste muutmised juhul, kui pensioniskeem kujutab endast kindlaksmääratud hüvitistega skeemi;

(b)	noteeritud äriühingu poolt seoses asjaomase haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmega finantsaasta jooksul makstud või makstavate sissemaksete üksikasjad juhul, kui pensioniskeem kujutab endast kindlaksmääratud sissemaksetega skeemi.

5.6.

Kui sellised maksed on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja noteeritud äriühingu osalusel moodustatud ühenduse asutamislepinguga, esitatakse summad, kaasa arvatud tähtajaks tasumata jäänud summad ja intress, mida äriühing või selle äriühingu iga-aastasesse koondaruandesse kantud äriühing või tütarettevõte maksis finantsaasta jooksul laenudena, ettemaksetena ja tagatistena igale isikule, kes teataval ajavahemikul finantsaasta jooksul täitis haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikme kohuseid.

IV jagu

Aktsiapõhine töötasu

6. Aktsionäride heakskiit

6.1.

Palgasüsteemid, mille alusel haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele makstakse tasu aktsiates, aktsiaoptsioonides või muude õiguste andmisega aktsiate omandamiseks või tasu saamiseks aktsiahindade muutumise põhjal, tuleks aktsionäride aastakoosoleku otsusega aktsionäride poolt heaks kiita enne nende vastuvõtmist. Heakskiitmine peaks hõlmama palgasüsteemi, kuid mitte selle palgasüsteemi alusel haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele kehtestatud aktsiapõhiseid individuaalhüvitisi.

6.2.

Aktsionäride aastakoosolekul tuleks saada heakskiit järgmistele punktidele:

(a)	aktsiapõhise palgasüsteemi, kaasa arvatud aktsiaoptsioonid, kehtestamine haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele;

(b)	aktsiaoptsioonide piirarvu ja nende andmise peamiste tingimuste kindlaksmääramine;

(c)	aktsiaoptsioonide täitmisele pööramise tingimused;

(d)	vajaduse korral aktsiaoptsioonide täitmishindade võimaliku edasise muutmise tingimused, kui see muutmine on õiguspärane;

(e)	võimalikud muud pikaajalised ergutuskavad mida võib rakendada haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete puhul ja mida ei kasutata samalaadsetel tingimustel muude töötajate puhul.

6.3.

Aktsionäride üldkoosolekul tuleks ka kindlaks määrata tähtaeg, mille jooksul haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkade eest vastutav organ võib anda seda liiki kompensatsiooni konkreetsetele haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmetele.

6.4.

Võimalikud palgasüsteemi tähtaegade ja tingimuste olulised muudatused tuleks samuti aktsionäride aastakoosoleku otsusega aktsionäride poolt heaks kiita enne nende vastuvõtmist. Sellisel juhul teatatakse aktsionäridele ettepandud muudatuste kõik tingimused ja selgitatakse muutmise mõju.

6.5.

Kui see on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja noteeritud äriühingu osalusel moodustatud ühenduse asutamislepinguga, tuleks aktsionäride heakskiit saada ka mis tahes alandatud hinnaga ostu eesõigusega seotud korrale, mille alusel võib anda õiguse märkida aktsiaid madalama hinnaga kui aktsia turuväärtus täitmishinna kindlaksmääramise kuupäeval või kui teatavate täitmishinna kindlaksmääramise kuupäevale eelnevate päevade keskmine turuväärtus.

6.6.

Punkte 6.1–6.4 ei tuleks kohaldada aktsionäride aastakoosolekul heakskiidetud palgasüsteemi suhtes, mille puhul pakutakse samalaadseid lepingutingimusi ka noteeritud äriühingu või selle tütarettevõtte töötajatele, kellel on õigus osaleda kõnesolevas palgasüsteemis.

V jagu

Teatamine ja lõppsätted

7. Teatamine

7.1.

Asjakohast otsust käsitlev teade tehakse aktsionäridele kättesaadavaks enne aktsionäride aastakoosolekut, mille päevakorda on võetud otsuse projekt vastavalt punktile 6.1 ning siseriiklikele õigusaktidele ja/või noteeritud äriühingu osalusel moodustatud ühenduse asutamislepingule.

Teates esitatakse aktsiapõhise palgasüsteemi täielik tekst või selle peamiste tingimuste kokkuvõte ja palgasüsteemis osalejate nimed. Teates nähakse ette ka asjakohase palgasüsteemi ja üldise haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete palkade poliitika vaheline seos.

Otsuse projektis osutatakse selgesti kas asjakohasele palgasüsteemile või selle peamiste tingimuste kokkuvõttele.

7.2.

Aktsionäridele tehakse kättesaadavaks ka teave selle kohta, kuidas äriühing kavatseb tagada asjakohasest motiveerimissüsteemist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike aktsiate olemasolu. Eriti selgitatakse, kas äriühing kavatseb osta vajalikud aktsiad turult, hoida aktsiavaru või emiteerida uusi aktsiaid.

7.3.

Teates antakse ülevaade äriühingu poolt kantavatest kuludest seoses asjakohase palgasüsteemi kavandatud rakendamisega.

7.4.

Kõnesolev teade avaldatakse noteeritud äriühingu veebilehel.

8. Lõppsätted

8.1.

Liikmesriike kutsutakse üles võtma vajalikke meetmeid selleks, et hõlbustada käesoleva soovituse elluviimist 30. juuniks 2006, ja teatama komisjonile käesoleva soovituse järgimiseks võetud meetmetest, selleks et võimaldada komisjonil täpselt jälgida olukorda ja selle põhjal hinnata vajadust täiendavate meetmete võtmiseks.

8.2.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) KOM(2003) 284, lõppversioon.

(2) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/39/EÜ (ELT L 145, 30.4.2004 lk 1).

29.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 385/60

KOMISJONI OTSUS,

16. detsember 2004,

millega muudetakse otsust 2003/858/EÜ seoses edasiseks töötlemiseks või otsetarbimiseks mõeldud akvakultuurist pärit eluskalade ja neist saadud toodete impordiga

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4560 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/914/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991 direktiivi 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuuriloomade ja -toodete turuleviimise suhtes, (1) ja eelkõige selle artikli 20 lõiget 1 ja artikli 21 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. novembri 2003. aasta otsusega 2003/858/EÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu- ja sertifitseerimisnõuded kasvatamiseks mõeldud eluskalade, kalamarja ja sugurakkude ning inimtoiduks mõeldud akvakultuurist pärit eluskalade ja neist saadud toodete importimiseks, (2) kehtestatakse loomatervishoiu eritingimused eluskalade ja teatavate akvakultuuritoodete importimisel kolmandatest riikidest ühendusse.

(2)	Otsuses 2003/858/EÜ sätestatud mõiste “kasvatamine” on põhjustanud erinevaid tõlgendusi seoses otsuse rakendusalaga. Selguse mõttes tuleks seda mõistet täpsustada.

(3)	Nõukogu 22. juuli 1991 direktiivis 91/493/EMÜ (milles sätestatakse kalatoodete tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded) (3) kehtestatud nõuded kehtivad samuti inimtoiduks ettenähtud eluskalade impordi suhtes. Selguse mõttes tuleks otsuse 2003/858/EÜ artiklit 4 vastavalt muuta.

(4)

Otsuses 2003/858/EÜ sätestatud edasiseks töötlemiseks ettenähtud kalatoodete impordinõudeid tuleks kohaldada ainult nende liikide suhtes, mis on vastuvõtlikud direktiivi 91/67/EMÜ A lisa II nimekirjas viidatud haigustele või neile haigustele, mida peetakse ühenduses eksootilisteks. Kogemused on näidanud, et artikli 5 lõike 2 sõnastus ei kirjelda neid nõudeid piisavalt täpselt ning seda artiklit tuleks selguse mõttes muuta.

(5)

Komisjoni 18. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 282/2004 kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade deklareerimist ja veterinaarkontrolli puudutava dokumendi kehtestamise kohta (4) on asendanud otsuse 92/527/EÜ. (5) Olukorras, kus eluskalad on ette nähtud kasvatamiseks või varude taastamiseks, tuleks kohaldada kontrollimenetlust, mis on sätestatud nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ) (6) artiklis 8, ning riiklik veterinaararst peaks täitma vastava ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) 282/2004.

(6)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides, (7) on asendanud otsuse 93/13/EÜ. (8) Kui teatavad akvakultuurist pärit tooted on ette nähtud edasiseks töötlemiseks ühenduses, tuleks kohaldada kontrollimenetlust, mis on sätestatud nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted) (9) artiklis 8, ning riiklik veterinaararst peaks täitma vastava ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) 136/2004.

(7)	Otsuse 2003/858/EÜ artiklis 7 kehtestatud sertifitseerimismenetlusi tuleks vastavalt muuta ning VI lisa tuleks välja jätta.

(8)	Lihtsuse ja selguse huvides on vajalik ühtlustada otsuse 2003/858/EÜ lisades sätestatud näidissertifikaatidel esitatud laused lausetega näidissertifikaatidel, mis on kehtestatud vastavalt direktiivile 91/493/EMÜ. Otsuse 2003/858/EÜ II, III, IV ja V lisa tuleks vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2003/858/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:

“g)	kasvatamine – veeloomade hoidmine kasvanduses.”

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4

Akvakultuurist pärit inimtoiduks ettenähtud eluskalade imporditingimused

Liikmesriigid lubavad üksnes siis importida enda territooriumile akvakultuurist pärit eluskalasid, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või edasiseks töötlemiseks enne inimtoiduna kasutamist, kui:

a)	kala on pärit direktiivi 91/493/EMÜ artikli 11 alusel lubatud kolmandatest riikidest ja vastab selle direktiiviga kehtestatud terviseohutuse sertifitseerimisnõuetele ning

b)	partii vastab artikli 3 lõike 1 tingimustele või

c)	kala saadetakse otse heakskiidetud impordikeskusesse seal tapmiseks või sisikonnast puhastamiseks.”

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Liikmesriigid kindlustavad EHNile, ISAle, VHSile ja IHNile vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvate akvakultuurist pärit kalatoodete töötlemise heakskiidetud impordikeskuses, välja arvatud juhul kui:

a)	kala on enne Euroopa Ühendusse lähetamist sisikonnast puhastatud või

b)	kolmandas riigis asuva päritolukoha kalade tervislik seisund seoses EHNi, ISA, VHSi ja IHNiga on samaväärne kohaga, kus neid töödeldakse.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

Otsetarbimiseks ettenähtud akvakultuurist pärit kalatoodete imporditingimused

Liikmesriigid lubavad importida üksnes siis enda territooriumile akvakultuurist pärit kalatooteid, mis on ette nähtud otsetarbimiseks, kui:

a)	kala on pärit direktiivi 91/493/EMÜ artikli alusel 11 lubatud kolmandatest riikidest ja ettevõtetest ning vastab selle direktiiviga kehtestatud terviseohutuse sertifitseerimisnõuetele ning

b)	partii koosneb kalatoodetest, mis on sobivad jaemüügiks restoranidele või otse tarbijale, ilma edasise töötlemiseta; ning on märgistatud kooskõlas direktiivi 91/493/EÜ sätetega ning

c)	partii vastab V lisas esitatud näidise kohaselt koostatud veterinaarsertifikaadis sätestatud garantiidele, võttes arvesse III lisas esitatud selgitavaid märkusi.”

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 7

Kontrollimenetlused

1. Kasvatamiseks imporditud eluskalade, kalamarja ja sugurakkude ning kalastustiikide varude taastamiseks imporditud akvakultuurist pärit eluskalade suhtes tehakse veterinaarkontroll sihtliikmesriigi piiripunktis vastavalt direktiivi 91/496/EMÜ artiklile 8 ning täidetakse vastav ühine veterinaariaalane sisenemisdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 282/2004.

2. Otsetarbimiseks või enne inimtoiduna kasutamist edasiseks töötlemiseks imporditud akvakultuurist pärit eluskalade ja neist valmistatud toodete suhtes tehakse veterinaarkontroll sihtliikmesriigi piiripunktis vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artiklile 8 ning täidetakse vastav ühine veterinaariaalane sisenemisdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 136/2004.”

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 8

Loodusvete saastamise vältimine

1. Liikmesriigid tagavad, et inimtoiduna kasutamiseks mõeldud akvakultuurist pärit imporditud eluskalasid ei lasta nende territooriumi loodusvetesse.

2. Liikmesriigid tagavad, et inimtoiduna kasutamiseks mõeldud akvakultuurist pärit imporditud tooted ei põhjusta nende territooriumil asuvate loodusvete saastumist.

3. Liikmesriigid tagavad, et imporditud partiide transpordivesi ei põhjusta nende territooriumil asuvate loodusvete saastumist.”

7.	II lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

8.	III lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisaga.

9.	IV lisa asendatakse käesoleva otsuse III lisaga.

10.	V lisa asendatakse käesoleva otsuse IV lisaga.

11.	VI lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) ELT L 324, 11.12.2003, lk 37. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/454/EÜ (ELT L 156, 30.4.2004, lk 33).

(3) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(4) ELT L 49, 19.2.2004, lk 11. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 585/2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 17).

(5) EÜT L 332, 18.11.1992, lk 22.

(6) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381).

(7) ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.

(8) EÜT L 9, 15.1.1993, lk 33.

(9) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

I LISA

“II LISA

”

II LISA

“III LISA

SELGITAVAD MÄRKUSED

a)	Ekspordiriigi pädevad asutused koostavad sertifikaadid käesoleva otsuse II, IV või V lisas esitatud asjakohase näidise alusel, võttes arvesse kalade sihtkohta ja seda, milleks kalu või saadusi pärast Euroopa Ühendusse (EÜ) jõudmist kasutatakse.

Võttes arvesse sihtkoha staatust seoses viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS), nakkusliku vereloomenekroosi (IHN), karpkalade kevadvireemia (SVC), bakteriaalse neeruhaiguse (BKD), nakkusliku pankrease nekroosi (IPN) ja Gyrodactylus salaris’ega (G. salaris) EÜ liikmesriigis, inkorporeeritakse sertifikaati ja täidetakse selles asjakohased täiendavad erinõuded.

Iga originaalsertifikaat koosneb ühest kahepoolsest lehest, aga kui on vaja rohkem kui ühte lehte, moodustavad kõik sertifikaadi lehed ühtse terviku ja on lahutamatud.

Iga lehekülje paremas ülaservas peab olema märge “originaal” ja teatav kood, mille on välja andnud pädev asutus. Kõik sertifikaadi leheküljed on nummerdatud – (lehekülje number) / (lehekülgede koguarv).

Originaalsertifikaat ja näidissertifikaadis osutatud märgised koostatakse vähemalt ühes selle EÜ liikmesriigi ametlikus keeles, mille piiripunktis viiakse läbi kontroll, ja vähemalt ühes EÜ sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad siiski lubada vajaduse korral teiste keelte kasutamist koos ametliku tõlkega.

Eluskalade, kalamarja ja sugurakkude sertifikaat tuleb koostada päeval, mil partii laaditakse EÜsse eksportimiseks. Originaalsertifikaadile paneb ametliku templi ja allkirja pädeva asutuse määratud ametlik inspektor. Sellega tagab ekspordiriigi pädev asutus nõukogu direktiivis 96/93/EÜ sätestatud sertifitseerimispõhimõtetega võrdväärsete põhimõtete järgimise.

Templi, kui see ei ole sissepressitud, ja allkirja värvus erineb trükivärvist.

f)	Kui partii kaubaartiklite identifitseerimiseks lisatakse sertifikaadile lisalehed, käsitatakse neid lehti originaali osana ning ametlik inspektor paneb igale leheküljele allkirja ja templi.

g)	Originaalsertifikaat peab olema partiiga kaasas kuni EÜ piiripunktini.

h)	Eluskalade, kalamarja ja sugurakkude kohta väljastatud sertifikaat kehtib 10 päeva alates väljaandmise kuupäevast. Laevaga transportimise korral pikendatakse kehtivusaega merereisi pikkuse võrra.

i)	Eluskalu, kalamarja ega sugurakke ei transpordita koos muude kalade, kalamarja ega sugurakkudega, mille sihtkoht ei ole EÜ või mille tervislik seisund on halvem. Peale selle ei tohi neid transportida tingimustes, mis muudavad nende tervislikku seisundit.

Haigusetekitajate võimalik olemasolu vees on oluline eluskalade, kalamarja ja sugurakkude tervisliku seisundi arvesse võtmiseks. Seepärast peaks sertifitseerija arvesse võtma järgmist: päritolu koht peaks olema kasvanduse asukoht, kus kalad, kalamari või sugurakud kasvatati sellise kaubandusliku suuruseni, mis on käesoleva sertifikaadiga hõlmatud partii suhtes kohane.”

III LISA

“IV LISA

”

IV LISA

“V LISA

”

29.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 385/74

KOMISJONI OTSUS,

27. detsember 2004,

millega muudetakse otsust 2001/497/EÜ kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu alternatiivsete tüüptingimuste kogumi kasutuselevõtu kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 5271 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/915/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendusest andmevoogude edastamise hõlbustamiseks on soovitav, et andmekontrollijatel oleks võimalik edastada andmeid globaalselt ühtse andmekaitse-eeskirjade kogumiku alusel. Globaalsete andmekaitsenormide puudumisel on lepingu tüüptingimused oluliseks isikuandmete edastamise võimaldamise vahendiks liikmesriikidest ühiste eeskirjade alusel. Komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsusega 2001/497/EÜ kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta direktiivi 95/46/EÜ (2) alusel kehtestatakse seetõttu lepingu tüüptingimuste näidiskogum, millega tagatakse piisavad kaitsemeetmed kolmandatesse riikidesse andmete edastamiseks.

(2)

Nimetatud otsuse vastuvõtmisest alates on saadud palju kogemusi. Lisaks on äriühenduste koalitsioon (3) esitanud alternatiivse lepingu tüüptingimuste kogumi, mille eesmärgiks on pakkuda otsuses 2001/497/EÜ sätestatud lepingu tüüptingimuste kogumi poolt pakutava andmekaitsega võrdset kaitset, kasutades samal ajal teistsuguseid mehhanisme.

(3)

Kuna lepingu tüüptingimuste kasutamine rahvusvaheliseks andmeedastuseks ei ole kohustuslik, sest lepingu tüüptingimused on vaid üks mitmest direktiivi 95/46/EÜ alusel sätestatud võimalusest andmete seaduslikuks edastamiseks kolmandasse riiki, peaksid andmete eksportijad ühenduses ja andmete importijad kolmandates riikides olema vabad valimaks mis tahes lepingu tüüptingimuste kogumi või mis tahes muu seadusliku aluse andmete edastamiseks. Kuna iga kogum tervikuna moodustab mudeli, siis ei tohiks andmete eksportijatel lubada nende kogumite muutmist või nende täielikku või osalist ühendamist mis tahes viisil.

(4)	Äriühenduste poolt esitatud lepingu tüüptingimuste eesmärgiks on suurendada lepingutingimuste kasutamist ärimeeste hulgas selliste mehhanismide kaudu nagu paindlikumad kontrollimisnõuded, üksikasjalikumad reeglid ligipääsu õiguse kohta.

(5)

Veelgi enam, alternatiivina solidaarse vastutuse süsteemile, mis on sätestatud otsuses 2001/497/EÜ, sisaldab nüüd esitatud kogum nõuetekohase hoolsuse kohustustel põhinevat vastutuse režiimi, kus andmete eksportija ja andmete importija vastutavad andmete subjekti suhtes nende lepinguliste kohustuste vastava rikkumise eest nende poolt; andmete eksportija on vastutav ka juhul, kui ta ei tee mõistlikke jõupingutusi, et määrata kindlaks, kas andmete importija on võimeline rahuldama oma seaduslikke kohustusi lepingu tingimuste alusel (culpa in eligendo), ja andmete subjekt võib selles suhtes esitada andmete eksportija vastu hagi. Lepingu tüüptingimuste uue kogumi I tingimuse punkti b jõustamine on erilise tähtsusega selles suhtes, eriti seoses andmete eksportijate võimalusega viia läbi revisjone andmete importijate ruumides võib neilt nõuda tõendusmaterjali nende kohustuste täitmiseks piisavate finantsvahendite olemasolu kohta.

(6)

Selles suhtes on ette nähtud soodustatud kolmanda isiku õiguste teostamine andmesubjektide poolt, andmete eksportijate suurem osalemine andmesubjektide kaebuste lahendamises, koos andmete eksportija kohustusega võtta ühendust andmete importijaga ja vajadusel jõustada leping normaalse ühekuulise ajavahemiku jooksul. Kui andmete eksportija keeldub lepingu täitmise tagamisest ja andmete importija poolne rikkumine jätkub, võib andmesubjekt jõustada tingimused andmete importija suhtes ning lõpuks esitada tema vastu hagiavalduse liikmesriigis. See jurisdiktsiooni aktsepteerimine ning kokkulepe nõustuda kompetentse kohtuorgani või andmekaitse ametiasutuse otsusega ei piira mis tahes andmete importijate menetlusõigusi, mis on kehtestatud kolmandates riikides, näiteks apellatsiooniõigus.

(7)

Kuid selleks, et takistada kuritarvitamisi niisuguse lisapaindlikkusega, on kohane ette näha, et andmekaitseasutused võivad lihtsamalt keelata või ajutiselt peatada andmete edastamise lepingu tüüptingimuste uue kogumi põhjal juhtudel, kui andmete eksportija keeldub kohaste meetmete tarvituselevõtmisest andmete importija poolt lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks või kui viimane keeldub heausksest koostööst pädevate järelevalvet tegevate andmekaitseasutustega.

(8)

Lepingu tüüptingimuste kasutamine ei piira siseriiklike sätete kohaldamist, mis on vastu võetud direktiivi 95/46/EÜ või direktiivi 2002/58/EÜ (4) alusel, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), eriti mis puudutab kaubanduslike teadete edastamist otsepostituse eesmärgil.

(9)	Selle põhjal võib esitatud lepingu tüüptingimustes sisalduvaid ettevaatusabinõusid pidada adekvaatseks direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 2 mõistes.

(10)	Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel seoses isikuandmete töötlemisega üksikisikute kaitseks loodud töörühm on esitanud arvamuse (5) esitatud lepingu tüüptingimuste alusel ettenähtud kaitsetaseme kohta, mida on arvesse võetud.

(11)	Otsuse 2001/479/EÜ muudatuste toimimise hindamiseks on asjakohane, et komisjon hindab neid pärast kolme aasta möödumist liikmesriikidele muudatuste teatise saatmisest.

(12)	Otsust 2001/497/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(13)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on vastavuses komisjoni arvamusega, mis on kehtestatud direktiivi 95/46/EÜ artikli 31 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2001/497/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: “Andmete kontrollijad võivad valida I või II kogumi vahel lisas. Siiski ei või nad muuta tingimusi ega kombineerida üksiktingimusi või kogumeid.”

Artiklis 4 asendatakse lõiked 2 ja 3 järgmisega:

“2. Lõike 1 mõistes, kus andmete kontrollija esitab adekvaatsed abinõud lisa II kogumis sisalduvate lepingu tüüptingimuste alusel, on pädevatel andmekaitseasutustel õigus viia ellu oma volitusi andmevoogude keelamiseks või peatamiseks mis tahes alljärgneval juhul:

a)	andmete importija keeldumine heausksest koostööst andmekaitseasutustega või oma selgete kohustuste täitmisest lepingu alusel;

b)	andmete eksportija keeldumine asjakohaste meetmete tarvituselevõtmisest lepingu täitmise tagamiseks andmete importija vastu normaalse ühekuulise aja jooksul pärast pädevate andmekaitseasutuste poolset teadet andmete eksportijale.

Esimese lõigu mõistes keeldumine pahauskselt või keeldumine lepingu täitmise tagamisest andmete importija poolt ei hõlma juhuseid, mil koostöö või täitmise tagamine oleksid vastuolus andmete importija suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohustuslike nõuetega, mis ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ühe direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 loetletud huvi põhjal, eriti sanktsioonide puhul, nagu on sätestatud rahvusvahelistes ja/või siseriiklikes dokumentides, maksualase aruandluse nõuetes või rahapesuvastaste aruannete nõuetes.

Esimese lõigu punkti a mõistes võib koostöö sisaldada eriti andmete importija andmete töötlemise ruumide esitamist kontrollimiseks või kohustust alluda järelevalvet tegevate andmekaitseasutuste soovitustele ühenduses.

3. Keeld või peatamine vastavalt lõigetele 1 ja 2 tühistatakse kohe, kui keelamise või peatamise põhjused enam ei eksisteeri.

4. Kui liikmesriigid võtavad vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 meetmed vastu, informeerivad nad sellest viivitamata komisjoni, kes edastab informatsiooni teistele liikmesriikidele.”

3)	Artiklis 5 asendatakse esimene lause järgmisega: “Komisjon hindab käesoleva otsuse toimimist kättesaadava teabe põhjal pärast kolme aasta möödumist sellekohase teatise ja selle muutmise teatise saatmisest liikmesriikidele.”

Lisa muudetakse järgmiselt:

1.	Pealkirja järele sisestatakse nimetus “I KOGUM”.

2.	Käesoleva otsuse lisas sätestatud tekst lisatakse.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. aprillil 2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. detsember 2004.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1883/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 181, 4.7.2001, lk 19.

(3) Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC), Jaapani Ettevõtlusnõukogu Euroopas (JBCE), Euroopa Side- ja Infotehnoloogia Assotsiatsioon (EICTA), EL Ameerika Kaubanduskoja Komitee Belgias (Amcham), Briti Tööstuse Keskliit (CBI), Rahvusvahelise Teabevahetuse Ümarlaud (ICRT) ja Euroopa Otseturunduse Assotsiatsioonide Liit (FEDMA).

(4) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(5) Arvamus nr 8/2003, kättesaadav Interneti aadressil: http://europa.eu.int/comm/privacy

LISA

“

II KOGUM

Lepingu tüüptingimused isikuandmete edastamiseks ühendusest kolmandatesse riikidesse (edastamised kontrollijalt kontrollijale)

Andmete edastamise kokkulepe

_ (nimi)

_ (aadress ja registrijärgne riik)

(edaspidi “andmete eksportija”,

_ (nimi)

_ (aadress ja registrijärgne riik),

edaspidi “andmete importija”,

kumbki eraldi “kokkuleppeosaline”, mõlemad koos “kokkuleppeosalised”,

vahel.

Mõisted

Tingimuste puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

isikuandmed, andmete erikategooriad/delikaatsed andmed, töötlus/töötlemine, vastutav töötleja, töötleja, andmesubjekt ja järelevalveasutus – sama tähendus nagu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (kusjuures “asutus” tähendab pädevat andmekaitseasutust andmete eksportija registrijärgsel territooriumil);

b)	andmete eksportija – vastutav töötleja, kes edastab isikuandmeid;

c)	andmete importija – vastutav töötleja, kes nõustub andmete eksportijalt vastu võtma isikuandmeid nende edasiseks töötlemiseks vastavalt käesolevatele tingimustele ja kelle suhtes ei kehti kolmanda riigi süsteem, mis tagab adekvaatse kaitse;

d)	tingimused – käesolevad lepingutingimused, mis on iseseisev dokument, mis ei sisalda kokkuleppeosaliste poolt eraldi kaubanduslike kokkulepete alusel kehtestatud kaubanduslikke äritingimusi.

Edastamise üksikasjad (nagu ka hõlmatavad isikuandmed) on kindlaks määratud B lisas, mis moodustab tingimuste lahutamatu osa.

I. Andmete eksportija kohustused

Andmete eksportija kinnitab ja võtab endale kohustuse, et:

a)	Isikuandmed on kogutud, töödeldud ja edastatud vastavalt andmete eksportija suhtes kohaldatavatele õigusaktidele.

b)	Ta on teinud mõistlikke jõupingutusi määramaks kindlaks, et andmete importija on võimeline täitma oma seadusjärgseid kohustusi käesolevate tingimuste alusel.

c)	Ta annab andmete importijale nõudmise korral asjakohaste andmekaitseaktide koopiad või viited nendele (kus see on asjakohane ja see ei hõlma õigusalast nõuannet) andmete eksportija registrijärgses riigis.

Ta vastab andmesubjektide ja ametiasutuste päringutele, mis puudutavad isikuandmete töötlemist andmete importija poolt, välja arvatud juhul, kui kokkuleppeosalised on kokku leppinud, et andmete importija vastab neile ise, sel juhul vastab andmete eksportija siiski mõistlikkuse piires võimalikus ulatuses ja mõistlikkuse piires andmete eksportijale kättesaadava informatsiooniga, kui andmete importija ei soovi või ei saa vastata. Vastused antakse mõistliku aja jooksul.

Ta teeb taotluse korral nimetatud tingimuste koopia kättesaadavaks andmesubjektidele, kes on III tingimuse alusel soodustatud kolmandad isikud, välja arvatud juhul, kui käesolevad tingimused sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni, millisel juhul ta võib sellise informatsiooni välja jätta. Kui informatsioon on välja jäetud, informeerib andmete eksportija andmesubjekte kirjalikult väljajätmise põhjusest ja nende õigusest juhtida väljajätmisele ametiasutuse tähelepanu. Siiski järgib andmete eksportija ametiasutuste otsust, mis puudutab andmesubjekti ligipääsu tingimuste täielikule tekstile, niikaua kuni andmesubjektid nõustuvad austama väljajäetud konfidentsiaalse informatsiooni konfidentsiaalsust. Andmete eksportija esitab tingimuste koopia taotluse korral ka ametiasutusele.

II. Andmete importija kohustused

Andmete importija kinnitab ja võtab endale kohustuse, et:

tal on kohapeal kohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed isikuandmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku hävimise, muutmise, volitamata avaldamise või ligipääsu eest, mis tagavad turvalisustaseme, mis vastab ja kaitstavate andmete töötlemise ja nende laadi poolt kujutatavale riskile;

tal on kohapeal protseduurid selleks, et mis tahes kolmas isik, sealhulgas töötlejad, kellele ta annab isikuandmetele ligipääsu õiguse, austab isikuandmete konfidentsiaalsust ja turvalisust ja säilitab selle. Iga andmete importija volituste alusel tegutsev isik, sealhulgas andmete töötleja, on kohustatud töötlema isikuandmeid ainult andmete importijalt saadud juhiste alusel. Käesolevat sätet ei kohaldata isikute suhtes, kellel on õigusaktidega lubatud või nõutavatel juhtudel ligipääs isikuandmetele;

tal ei ole põhjust uskuda käesolevate tingimustega liitumise ajal mis tahes kohaliku õigusakti olemasolusse, millel oleks märkimisväärne vastupidine mõju käesolevate tingimuste alusel antud garantiidele, ja ta informeerib andmete eksportijat (kes edastab sellise teadaande taotluse korral ametiasutustele), kui talle saab teatavaks mis tahes niisugune õigusakt;

d)	ta töötleb isikuandmeid B lisas kirjeldatud eesmärkidel ning tal on seaduslik õigus anda käesolevates tingimustes sätestatud tagatisi ja täita kohustusi;

ta määrab kindlaks andmete eksportija jaoks kontaktpunkti oma organisatsioonis, kes on volitatud vastama isikuandmeid puudutavatele päringutele ja kes teeb andmete eksportijaga, andmesubjektiga ja ametiasutustega heauskset koostööd kõiki selliseid päringuid puudutavates küsimustes mõistliku aja jooksul. Andmete eksportija seadusliku likvideerimise korral või kui kokkuleppeosalised on niimoodi kokku leppinud, võtab andmete importija endale vastutuse I tingimuse punkti e sätetele vastavuse eest;

f)	andmete eksportija nõudmisel esitab ta andmete eksportijale tõendusmaterjali piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta, et täita oma kohustused III tingimuse alusel (mis võivad sisaldada kindlustuskatet);

andmete eksportija mõistliku nõudmise korral esitab ta oma andmete töötlemise ruumid, andmefailid ja töötlemiseks vajaliku dokumentatsiooni ülevaatamiseks, kontrollimiseks ja/või sertifitseerimiseks andmete eksportija poolt (või mis tahes sõltumatu või erapooletu kontrollija või audiitori poolt, kes on valitud andmete eksportija poolt ja kelle vastu andmete importija põhjendatult ei protesteeri), et kindlaks teha vastavust käesolevate tingimuste tagatistele ja kohustustele, mõistliku etteteatamisega ja tavapärasel tööajal. Nõudmine on allutatud mis tahes vajalikule nõusolekule või heakskiidule andmete importija riigi seadusandliku või järelevalveasutuse poolt, millise nõusoleku või heakskiidu püüab andmete importija saada õigeaegselt;

ta töötleb isikuandmeid omal valikul vastavalt:

i)	selle riigi andmekaitseseadustele, kus on andmete eksportija registrijärgne asukoht; või

ii)

mis tahes komisjoni otsuse asjakohastele sätetele (1) vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõikele 6, mille alusel andmete importija vastab sellise volituse või otsuse asjakohastele sätetele ning asub riigis, millele kuulub selline volitus või otsus, kuid ei ole kaetud sellise volituse või otsusega isikuandmete edastamise eesmärgil; (2) või

iii)	A lisas sätestatud andmete töötlemise põhimõtetele. Andmete importija näitab, millise valikuvariandi ta valib:_ Andmete importija initsiaalid:_;

ta ei avalda ega edasta isikuandmeid kolmanda isiku andmete vastutavale töötlejale, kes asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP), välja arvatud juhul, kui ta informeerib edastamisest andmete eksportijat, ja

i)	kolmanda isiku andmete vastutav töötleja töötleb isikuandmeid vastavalt komisjoni otsusele, mis sätestab, et kolmas riik pakub adekvaatset kaitset, või

ii)	kolmanda isiku andmete vastutav töötleja allkirjastab käesolevad tingimused või muu andmeedastuskokkuleppe, mille on heaks kiitnud pädev ametiasutus ELs, või

iii)	andmesubjektidele on antud võimalus protestida pärast nende informeerimist edastamise eesmärkidest vastuvõtjate kategooriate vastu ja selle vastu, et riikidel, kuhu andmeid eksporditakse, võivad olla erinevad andmekaitsestandardid, või

iv)	mis puudutab delikaatsete andmete edasist edastamist, on andmesubjektid andnud oma selgesõnalise nõusoleku edasiseks edastamiseks.

III. Vastutus ja kolmandate isikute õigused

Kumbki kokkuleppeosaline on teise kokkuleppeosalise ees vastutav enda poolt mis tahes käesolevate tingimuste rikkumisega põhjustatud kahjude eest. Kokkuleppeosaliste vaheline vastutus on piiratud tegelikult kantud kahjuga. Trahvikulud (st kahjud, mille eesmärgiks on karistada lepingupoolt tema ülekohtuse käitumise eest) on täiesti välistatud. Kumbki kokkuleppeosaline on andmesubjektide ees vastutav enda poolt mis tahes käesolevate tingimuste alusel kolmanda isiku õiguste rikkumisega põhjustatud kahjude eest. See ei mõjuta andmete eksportija vastutust tema andmekaitseseaduse alusel.

Kokkuleppeosalised on kokku leppinud, et andmesubjektil on õigus soodustatud kolmanda isikuna jõustada käesolevad tingimused ja tingimused I b, I d, I e, II a, II c, II d, II e, II h, II i, III a, V, VI d ja VII andmete importija ja andmete eksportija suhtes, nende lepingukohustuste vastava rikkumise eest nende poolt, mis puudutavad tema isikuandmeid, ning aktsepteerida sel eesmärgil andmete eksportija registrijärgse riigi jurisdiktsiooni. Juhtudel, mis hõlmavad väidetavat rikkumist andmete importija poolt, peab andmesubjekt kõigepealt paluma andmete eksportijal võtta tarvitusele asjakohased meetmed tema õiguste täitmise tagamiseks andmete importija poolt. Kui andmete eksportija selliseid meetmeid mõistliku aja jooksul ei rakenda (mis tavalistel tingimustel on üks kuu), võib andmesubjekt oma õiguste täitmise tagamise otse andmete importija vastu pöörata. Andmesubjektil on õigus algatada menetlus otse andmete eksportija vastu, kellel ei õnnestunud teha mõistlikke jõupingutusi määramaks kindlaks, et andmete importija on võimeline täitma oma seaduslikke kohustusi käesolevate tingimuste alusel (andmete eksportijal lasub kohustus tõestada, et ta tegi mõistlikke jõupingutusi).

IV. Tingimuste suhtes kohaldatav seadus

Käesolevate tingimuste suhtes kehtib selle riigi seadus, kus on andmete eksportija registrijärgne asukoht, välja arvatud õigusaktid, mis on seotud isikuandmete töötlemisega andmete importija poolt tingimuse II h alusel, mida kohaldatakse ainult juhul, kui andmete importija on nii valinud nimetatud tingimuse alusel.

V. Vaidluste lahendamine andmesubjektidega ja ametiasutustega

Vaidluse või nõude korral andmesubjekti või ametiasutuse poolt, mis puudutavad isikuandmete töötlemist ühe või mõlema kokkuleppeosalise puhul, informeerivad kokkuleppeosalised üksteist mis tahes sellisest vaidlusest või nõudest ja teevad koostööd, pidades silmas nende lahendamist sõbralikult ja õigeaegselt.

Kokkuleppeosalised on kokku leppinud olema kostjaks mis tahes üldiselt kättesaadavas mittesiduvas lepitusmenetluses, mis on algatatud andmesubjekti või ametiasutuste poolt. Kui nad osalevad sellises menetluses, võivad kokkuleppeosalised otsustada teha seda kaugelt (nagu näiteks telefoni või muude elektrooniliste vahendite kaudu). Kokkuleppeosalised on kokku leppinud ka selles, et nad kaaluvad osalemist mis tahes muus arbitraaži-, vahendus- või muus vaidluste lahendamise menetluses, mis on välja töötatud andmekaitsevaidluste jaoks.

Kumbki kokkuleppepool kuuletub andmete eksportija registrijärgse riigi pädeva kohtuorgani või ametiasutuse otsusele, mis on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

VI. Lõpetamine

Juhul kui andmete importija rikub oma kohustusi käesolevate tingimuste alusel, võib andmete eksportija isikuandmete edastamise andmete importijale ajutiselt katkestada, kuni rikkumine on heastatud või leping lõpetatud.

Juhul kui:

i)	isikuandmete edastamine andmete importijale on ajutiselt katkestatud andmete eksportija poolt kauemaks kui üheks kuuks vastavalt punktile a;

ii)	andmete importija poolne vastavus käesolevatele tingimustele paneks ta rikkuma oma seaduslikke või reguleerivaid kohustusi importijariigis;

iii)	andmete importija rikub oluliselt või järjekindlalt tema poolt käesolevate tingimuste alusel antud mis tahes kinnitusi või lubadusi;

iv)	andmete eksportija registrijärgse riigi pädeva kohtuorgani või ametiasutuse lõplik otsus, mis edasikaebamisele ei kuulu, määrab, et on toimunud tingimuste rikkumine andmete importija või andmete eksportija poolt; või

on esitatud hagiavaldus andmete importija haldamise või likvideerimise kohta kas tema vallasvara või äritegevuse suhtes, ning seda hagiavaldust ei lükata tagasi sellise tagasilükkamise suhtes kohaldatava aja jooksul kohaldatava seaduse alusel; on tehtud likvideerimiskorraldus; tema mis tahes varadele on määratud hooldaja; ametisse on nimetatud pankrotihaldur, kui andmete importija on üksikisik; tema poolt on algatatud firma vabatahtlik kokkulepe; või esineb mis tahes muu samasugune sündmus mis tahes jurisdiktsioonis,

siis on andmete eksportijal, ilma et see piiraks mis tahes muid õigusi, mis tal võivad andmete importija suhtes olla, õigus lõpetada käesolevad tingimused, sellisel juhul informeeritakse vajaduse korral ametiasutusi. Ülaltoodud punktides i, ii või iv toodud juhtudel võib andmete importija samuti käesolevad tingimused lõpetada.

Kumbki lepingupool võib käesolevad tingimused lõpetada, kui i) antakse välja mis tahes komisjoni positiivne vastavusotsus direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 (või seda asendava mis tahes teksti) alusel seoses riigiga (või selle sektoriga), kuhu andmeid edastatakse ja kus andmete importija neid töötleb, või ii) direktiiv 95/46/EÜ (või mis tahes asendav tekst) saab sellises riigis otseselt kohaldatavaks.

Kokkuleppeosalised on kokku leppinud, et käesolevate tingimuste lõpetamine mis tahes ajal, mis tahes asjaoludel ja mis tahes põhjusel (välja arvatud lõpetamine VI tingimuse punkti c alusel) ei vabasta neid kohustustest ja/või tingimustest käesolevate tingimuste alusel, mis puudutavad edastatud isikuandmete töötlemist.

VII. Käesolevate tingimuste muutmine

Kokkuleppeosalised ei tohi käesolevaid tingimusi muuta, välja arvatud ajakohastada mis tahes informatsiooni B lisas, millisel juhul nad informeerivad vajaduse korral ametiasutusi. See ei takista kokkuleppeosalistel vajaduse korral kaubandustingimuste lisamist.

VIII. Edastamise kirjeldus

Edastamise ja isikuandmete üksikasjad on kindlaks määratud B lisas. Kokkuleppeosalised on kokku leppinud, et B lisa võib sisaldada konfidentsiaalset ärialast informatsiooni, mida nad ei avalda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on seadusega nõutav, või vastuseks pädevale regulatiivsele või valitsusasutusele või nagu on nõutud I tingimuse punkti e alusel. Kokkuleppeosalised võivad täiendavate edastamiste jaoks vormistada täiendavaid lisasid, mis esitatakse vajaduse korral ametiasutustele. B lisa võib alternatiivina olla kavandatud katma mitmeid edastamisi.

Kuupäev: _

ANDMETE IMPORTIJA NIMEL

ANDMETE EKSPORTIJA NIMEL

…

A LISA

ANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED

Eesmärgi piirang – isikuandmeid võib töödelda ja edaspidi kasutada või edasi edastada ainult B lisas kirjeldatud eesmärkidel või kui need on pärastpoole heakskiidetud andmesubjekti poolt.

Andmete kvaliteet ja proportsionaalsus – isikuandmed peavad olema täpsed ja vajadusel ajakohastatud. Isikuandmed peavad olema adekvaatsed, asjassepuutuvad ja mitte liialdased seoses eesmärkidega, millisteks neid edastatakse ja edasi töödeldakse.

Läbipaistvus – andmesubjektidele tuleb anda informatsiooni, mis on vajalik õiglase töötlemise tagamiseks (näiteks informatsioon töötlemise eesmärkide kohta ja edastamise kohta), välja arvatud juhul, kui selline informatsioon on juba antud andmete eksportija poolt.

Turvalisus ja konfidentsiaalsus – andmete vastutav töötleja peab tarvitusele võtma tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed, mis vastavad riskidele, nagu juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku hävimise, muutmise, volitamata avaldamise või ligipääsu vastu, mis ilmnevad töötlemise käigus. Iga isik, kes tegutseb andmete vastutavalt töötlejalt saadud volituste alusel, kaasa arvatud töötleja, tohib andmeid töödelda ainult andmete vastutava töötleja juhiste alusel.

Ligipääsu, korrigeerimise, kustutamise ja pretensioonide esitamise õigus – nagu on sätestatud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 12, peavad andmesubjektid olema kas otseselt või kolmanda isiku kaudu varustatud informatsiooniga nende isikuandmete kohta, mis on organisatsiooni valduses, välja arvatud taotlused, mis on ilmselt kuritahtlikud ebamõistlike intervallide või nende arvu või kordamiste või süstemaatilise olemuse põhjal, või millele ei pea ligipääsu tagama andmete eksportija riigi seaduse alusel. Tingimusel et ametiasutuse on andnud oma varasema heakskiidu, ei pea ligipääsu tagama ka juhul, kui see tegevus kahjustaks tõenäoliselt tõsiselt andmete importija või teiste organisatsioonide huve, kes andmete importijaga äritehinguid teevad ja neid huvisid ei lükka ümber andmesubjekti huvid põhiõigustele ja -vabadustele. Isikuandmete allikaid ei ole vaja identifitseerida, kui see ei ole võimalik mõistlike jõupingutuste tulemusena või kui sellega rikutakse teiste isikute huvisid peale kõnealuse üksikisiku. Andmesubjektidel peab olema võimalus lasta nende kohta käivat isiklikku informatsiooni korrigeerida, muuta või kustutada, kui see on ebakorrektne või seda töödeldakse vastuolus käesolevate põhimõtetega. Kui esineb kaalukas alus taotluse legitiimsuses kahtlemiseks, võib organisatsioon nõuda täiendavaid põhjendusi enne korrigeerimise, muutmise või kustutamisega edasiminekut. Kolmandatele isikutele, kellele andmed on avaldatud, ei pea teatist korrigeerimise, muutmise või kustutamise kohta edastama, kui sellega kaasneb ebaproportsionaalselt suur töö. Andmesubjektidel peab samuti olema võimalus protesteerida nendega seotud isikuandmete töötlemise vastu, kui eksisteerib kaalukas seaduslik alus seoses tema kõnealuse olukorraga. Keeldumise korral lasub tõendamise kohustus andmete importijal ja andmesubjekt võib alati keeldumisele ametiasutuste ees vastuväiteid esitada.

Delikaatsed andmed – andmete importija võtab tarvitusele sellised täiendavad meetmed (näiteks seoses turvalisusega), mis on vajalikud selliste delikaatsete andmete kaitsmiseks vastavalt tema kohustustega II tingimuse alusel.

Turunduseesmärkidel kasutatavad andmed – kui andmeid töödeldakse otseturunduse eesmärkidel, peavad eksisteerima tõhusad protseduurid, mis lubavad andmesubjektil igal ajal keelduda tema andmete kasutamisest sellistel eesmärkidel.

Automaatsed otsused – siin toodud eesmärkidel tähendab “automaatne otsus” andmete eksportija või andmete importija otsust, millel on andmesubjekti puudutavad seaduslikud tagajärjed või mis andmesubjekti märkimisväärselt mõjutavad ja mis põhineb ainult automaatsel isikuandmete töötlemisel kavatsusega hinnata teatavaid temaga seonduvaid isiklikke aspekte, näiteks tema saavutused tööl, krediidivõime, usaldusväärsus, käitumine, jne. Andmete importija ei tee andmesubjekte puudutavaid mis tahes automaatseid otsuseid, välja arvatud juhul kui:

i)	sellised otsused tehakse andmete importija poolt andmesubjektiga lepingu sõlmimisel või täitmisel ja

ii)	andmesubjektile antakse võimalus arutada kõnealuse automaatse otsuse tulemusi sellise otsuse tegeva isiku esindajaga või muul viisil esitada vastuväiteid sellele isikule;

või

b)	kus see on andmete eksportija seadusega teisiti sätestatud.

B LISA

EDASTAMISE KIRJELDUS

[Täidetakse kokkuleppeosaliste poolt]

ILLUSTRATIIVSED KAUBANDUSTINGIMUSED (EI OLE KOHUSTUSLIK)

Kahjude hüvitamine andmete eksportija ja andmete importija vahel:

“Kokkuleppeosalised hüvitavad teineteisele kahju ja hoiduvad teineteist kahjustamast mis tahes kulu, tasu, kahju, kulutuse või kaotusega, mida nad teineteisele põhjustavad käesolevate tingimuste mis tahes sätete omapoolse rikkumise tõttu. Kahjude hüvitamine siinkohal kaasneb juhul, kui a) kokkuleppeosaline (kokkuleppeosalised), kellele kahju hüvitatakse (“kindlustatud kokkuleppeosaline (kokkuleppeosalised)”), informeerib teist kokkuleppeosalist (teisi kokkuleppeosalisi) kohe nõudest, b) kahju hüvitav kokkuleppeosaline (kokkuleppeosalised) omab ainuisikulist kontrolli mis tahes sellise nõude kaitse ja lahendamise üle ja c) kindlustatud kokkuleppeosaline (kokkuleppeosalised) pakub mõistlikkuse piires koostööd ning kaasabi kahju hüvitavale kokkuleppeosalisele (kokkuleppeosalistele) sellise nõude kaitses.”

Vaidluste lahendamine andmete eksportija ja andmete importija vahel (kokkuleppeosalised võivad loomulikult asendada mis tahes muu alternatiivse vaidluste lahendamise või jurisdiktsioonilise klausli):

“Vaidluse korral andmete importija ja andmete eksportija vahel, mis puudutab mis tahes väidetavat käesolevate tingimuste mis tahes sätte rikkumist, lahendatakse selline vaidlus lõplikult Rahvusvahelise Kaubanduskoja arbitraažireeglite alusel ühe või mitme arbitraažikohtuniku poolt, kes on ametisse määratud vastavalt nimetatud reeglitele. Arbitraaži asukohaks on [ ]. Arbitraažikohtunike arv on [ ].”

Kulutuste jaotamine:

“Kumbki kokkuleppeosaline täidab oma kohustusi käesolevate tingimuste alusel omal kulul.”

Täiendav lõpetamistingimus

“Käesolevate tingimuste lõpetamise korral peab andmete importija tagastama kõik käesolevatele tingimustele alluvad isikuandmed ja isikuandmete koopiad andmete eksportijale viivitamatult või andmete eksportija valikul hävitab kõik eespool nimetatud koopiad ja kinnitab andmete eksportijale, et ta on seda teinud, välja arvatud juhul, kui andmete importija enda riiklik seadus või kohalik reguleerija takistab tal hävitada või tagastada kõiki või osa sellistest andmetest, millisel juhul hoitakse andmeid konfidentsiaalsena ning aktiivselt ei töödelda mis tahes eesmärgil. Andmete importija nõustub, et kui andmete eksportija seda nõuab, siis lubab ta andmete eksportijal või andmete eksportija poolt valitud kontrollijal, kelle vastu andmete importija ei oma mõistlikke vastuväiteid, siseneda tema asutusse, et kontrollida eespool toodu teostamist, mõistliku etteteatamisega ning tööajal.”

”.

(1) “Asjakohased sätted” tähendavad mis tahes volituse või otsuse neid sätteid, välja arvatud mis tahes volituse või otsuse jõustamissätted (mille suhtes kehtivad käesolevad tingimused).

(2) Siiski tuleb kohaldada A lisa punkti 5 sätteid, mis puudutavad ligipääsu, korrigeerimise, kustutamise ja vastuväidete õigust, kui valitakse see valikuvariant, ning valitud komisjoni otsuse mis tahes võrreldav säte on ülimuslik.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 385

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 29. detsember 2004

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2252/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2253/2004, 23. detsember 2004, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2237/77 põllumajandustootjate tulude kindlaksmääramiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2254/2004, 27. detsember 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta	20
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2255/2004, 27. detsember 2004, kolmandatesse riikidesse suhkru importimisega seotud tolliformaalsuste täitmise tõendamise kohta määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 16 kohaselt	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2256/2004, 14. oktoober 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 747/2001 teatavate Egiptusest, Maltalt ja Küproselt pärinevate toodete ühenduse tariifikvootide ning teatavate Maltalt ja Küproselt pärinevate toodete individuaalkvootide osas	24

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2004/911/EÜ: Nõukogu otsus, 2. juuni 2004, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamise ja sõlmimise kohta	28
	Leping Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta	30
	Vastastikuse mõistmise memorandum	43
*	2004/912/EÜ: Nõukogu otsus, 25. oktoober 2004, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta, mis käsitleb kuupäeva, mil hakatakse kohaldama Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut, mis käsitleb nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist	50
	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsioonivahel kirjavahetuse teel sõlmitud Kokkulepe, mis käsitleb kuupäeva, mil hakatakse kohaldama Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut, mis käsitleb nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist	51
	Komisjon
*	2004/913/EÜ: Komisjoni soovitus, 14. detsember 2004, noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks ( 1 )	55
*	2004/914/EÜ: Komisjoni otsus, 16. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2003/858/EÜ seoses edasiseks töötlemiseks või otsetarbimiseks mõeldud akvakultuurist pärit eluskalade ja neist saadud toodete impordiga (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4560 all) ( 1 )	60
*	2004/915/EÜ: Komisjoni otsus, 27. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2001/497/EÜ kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu alternatiivsete tüüptingimuste kogumi kasutuselevõtu kohta (teatavaks tehtud numbri K(2004) 5271 all) ( 1 )	74
	Euroopa Keskpank
*	2004/916/EÜ: Euroopa Keskpanga suunis, 16. detsember 2004, millega muudetakse suunist EKP/2004/13 eurosüsteemi reservihaldusteenuste osutamise kohta eurodes Euroopa Liidu välistele keskpankadele, Euroopa Liidu välistele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele (EKP/2004/20)	85

		Parandused
	*	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2004, 29. oktoober 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse ühtse otsemaksete kava kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, parandus ( ELT L 345, 20.11.2004 )	87