23.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 375/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2217/2004,

22. detsember 2004,

millega muudetaks määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Austria territooriumil paiknevate, kuid ainult Saksamaale suunduva tee kaudu ligipääsetavate Kleinwalsertali (Mittelbergi vald) ja Jungholzi valla geograafilise asukoha tõttu on sealsete tootjate piim müüdud Saksamaa ostjatele.

(2)

Alates ühenduse piimakvootide süsteemi sisseviimisest nõukogu 27. juuni 1968. aasta määrusega (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (2) mida on muudetud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 856/84, (3) on sealsete tootjate turustatud piim arvesse võetud Saksamaa piimakvoodi arvutamisel.

(3)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 (4) sätestab otsetoetused piimandussektorile alates 2004. kalendriaastast. Nende toetuste aluseks on ülalmainitud tootjate individuaalsed piimakvoodid, mida haldab Saksamaa, kuigi vastavalt nimetatud määrusele peaksid piimatoetust maksma Austria võimud siseriikliku piimakvoodi, mis on kehtestatud 12-kuuliseks perioodiks aastatel 1999/2000, nagu sätestatud nõukogu 28. septembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3950/92, (5) millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks, I lisas, ning eelarve ülemmäära piires, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 96 lõikes 2. Nii piimakvoot kui ka ülemmäär Austria puhul on arvutatud Kleinwalsertali (Mittelbergi vald) ja Jungholzi tootjate individuaalseid piimakvoote arvesse võtmata.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 47 lõige 2 sätestab piimatoetuste lülitamise ühtsesse toetuskavasse, nähes seda ette alates 2007. aastast. Sama määruse artikkel 62 annab liikmesriikidele siiski volitused näha selliste toetuste toetuskavasse lülitamine ette juba alates 2005. aastast. Saksamaa näeb piimatoetuste toetuskavasse lülitamise ette alates 2005. aastast, samas kui Austrias toimub see hiljem.

(5)

Võimaldamaks piimatoetuste praktilist ja korrektset haldamist ja selle lülitamist ühtsesse toetuskavasse, tuleb määrust (EÜ) nr 1782/2003 muuta selliselt, et artikli 95 lõikes 4 ja artikli 96 lõikes 2 osutatud Saksamaa ja Austria kvoodid ja eelarve ülemmäär arvutataks kõnealuste piirkondade tootjate kvoote arvesse võttes. Järelikult tuleb nõukogu 19. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse maks piima- ja piimatootesektoris I lisa vastavalt muuta, et arvestada kõnealuste tootjate kvoodid alates piimakvoodiaastast 2004/05 vastavalt Austria kvootideks.

(6)	Arvestades, et taotluste esitamise tähtaeg toetuse saamiseks 2004. aastal on juba möödunud, oleks kohane teha erand määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti b suhtes, lubades Saksamaal maksta toetust talunikele, kes asuvad Austrias Kleinwalsertalis (Mittebergi vald) ja Jungholzi vallas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 95 lõikele 4 lisatakse teine lõik järgnevas sõnastuses: “Saksamaale ja Austriale kinnitatakse 1999/2000 aasta 12-kuulise perioodi kvoodist lähtudes ülemmääraks vastavalt 27 863 827,288 ja 2 750 389,712 tonni.”

Artikli 96 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

Saksamaa rida muudetakse järgmiselt:

“Saksamaa

101,99

204,52

306,78”;

Austria rida muudetakse järgmiselt:

“Austria

10,06

20,19

30,28”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) 1788/2003 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 3

Erandina määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktist b maksab Saksamaa 2004. aasta eest piimatoetust ja lisamakseid talunikele Austrias Kleinwalsertalis (Mittelbergi vald) ja Jungholzi vallas.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval

Seda kohaldatakse järgnevalt:

a)	artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005,

b)	artiklit 2 kohaldatakse alates 1. aprillist 2004,

c)	artiklit 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN

(1) 14.12.2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

(2) EÜT L 148, 28.6.1968, lk 13. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1255/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48).

(3) EÜT L 90, 1.4.1984, lk 10.

(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).

(5) EÜT L 405, 31.12.1992, lk 1. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1788/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 123) ja viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 739/2004 (ELT L 116, 22.4.2004, lk 7).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti a muudetakse järgmiselt:

Saksamaa rida asendatakse järgmisega:

“Saksamaa

27 863 827,288”;

Austria rida asendatakse järgmisega:

“Austria

2 750 389,712”.

Punkti b muudetakse järgmiselt:

Saksamaa rida asendatakse järgmisega:

“Saksamaa

27 863 827,288”;

Austria rida asendatakse järgmisega:

“Austria

2 750 389,712”.

Punkti c muudetakse järgmiselt:

Saksamaa rida asendatakse järgmisega:

“Saksamaa

28 003 146,424”;

Austria rida asendatakse järgmisega:

“Austria

2 764 141,661”.

Punkti d muudetakse järgmiselt:

Saksamaa rida asendatakse järgmisega:

“Saksamaa

28 142 465,561”;

Austria rida asendatakse järgmisega:

“Austria

2 777 893,609”.

Punkti e muudetakse järgmiselt:

Saksamaa rida asendatakse järgmisega:

“Saksamaa

28 281 784,697”;

Austria rida asendatakse järgmisega:

“Austria

2 791 645,558”.

23.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 375/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2218/2004,

22. detsember 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. detsembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 22. detsembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	94,4
	204	75,8
	999	85,1
0707 00 05	052	97,7
0707 00 05	999	97,7
0709 90 70	052	103,1
	204	74,1
	999	88,6
0805 10 10, 0805 10 30, 0805 10 50	052	49,7
	204	47,3
	220	45,0
	388	50,7
	448	34,4
	999	45,4
0805 20 10	204	56,2
0805 20 10	999	56,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	72,9
	204	47,0
	400	86,0
	624	80,4
	999	71,6
0805 50 10	052	47,9
	528	38,8
	999	43,4
0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90	388	149,8
	400	80,2
	404	105,4
	720	63,7
	999	99,8
0808 20 50	400	102,5
	528	47,6
	720	50,6
	999	66,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

23.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 375/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2220/2004,

22. detsember 2004,

roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad toorsuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96, (3) ning eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 16 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tollimaksu nullmääraga tariifikvootide kehtestamiseks valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordiks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 22 kehtestatakse tariifikvoodid tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordi jaoks Brasiiliast, Kuubast ja muudest kolmandatest riikidest.

(4)

Ajavahemikus 13.–17. detsember 2004 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt impordilitsentside taotlusi, milles osutatud üldkogus ületab asjaomase riigi jaoks määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 9 alusel kehtestatud AKV-India soodussuhkru tarnekohustuse kogust.

(5)	Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama vähenduskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse väljastada võrdeliselt saadaoleva üldkogusega ning teatama, et vastav piirmäär on saavutatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud 13.–17. detsembril 2004 määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt, antakse välja käesoleva määruse lisas märgitud koguste piires.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. detsembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 2).

(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1409/2004 (ELT L 256, 3.8.2004, lk 11).

LISA

AKV–INDIA soodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 II jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	13.–17.12.2004: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Barbados	100
Belize	100
Kongo	84,8727	Saavutatud
Fidži	100
Guyana	100
Inde	0	Saavutatud
Côté d’Ivoire	100
Jamaica	100
Keenia	100
Madagaskar	100
Malawi	100
Mauritius	100
Mosambiik	100	Saavutatud
Saint Kitts ja Nevis	100
Svaasimaa	100
Tansaania	100
Trinidad ja Tobago	100
Sambia	100
Zimbabwe	0	Saavutatud

Erisoodussuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 III jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	13.–17.12.2004: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
India	100
Muud	100

CXL kontsessioonisuhkur

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 IV jaotis

Turustusaasta 2004/2005

Riik	13.–17.12.2004: protsent taotletud kogusest, mille kohta antakse välja litsents	Piirmäär
Brasiilia	0	Saavutatud
Kuuba	100
Muud kolmandad riigid	0	Saavutatud

23.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 375/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2221/2004,

22. detsember 2004,

millega kehtestatakse ekspordilitsentside väljastamine 2005. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu puhul teatavate GATTi kvootide alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 30,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1847/2004 (2) kehtestatakse menetlus ekspordilitsentside väljastamiseks 2005. aastal Ameerika Ühendriikidesse teatavate GATTi kvootide alusel eksporditava juustu puhul.

(2)

Komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 174/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta, (3) artikli 20 lõikes 3 sätestatakse kriteeriumid, mida tuleb kohaldada ajutiste litsentside väljastamise suhtes, kui kõnealuste litsentside taotlused esitatakse tootekoguse kohta, mis ületab ühte vastava aasta asjakohastest kvootidest. Pärast ühenduse laienemist 1. mail 2004 nähakse määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 20 lõikega 3 ette ka üleminekumeetmed kõnealuste kriteeriumide suhtes 2005. aastaks.

(3)

Mõne kvoodi ja tooterühma puhul on nõudmine ekspordilitsentside järele märkimisväärselt kasvanud ning ületab saadaolevaid koguseid mõnikord suurel määral. See võib viia ühe taotleja kohta eraldatavate koguste olulise vähenemiseni, kahandades kava tõhusust. Lisaks sellele on kogemused näidanud, et kui igale ettevõtjale eraldatavad kogused on väga väikesed, tekib oht, et ettevõtja ei suuda sellistel asjaoludel täita oma ekspordikohustust, mille tagajärjeks on tagatise kaotus.

(4)

Sellise olukorra lahendamiseks on asjakohane kohaldada määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 20 lõike 3 esimeses lõigus osutatud kolme kriteeriumi kombinatsiooni, võttes arvesse ettenähtud üleminekumeetmeid. Kõnealuse lõigu punktide a ja b kohaselt tuleks litsentside väljastamisel eelistada taotlejaid, kes on juba olnud Ameerika Ühendriikidega seotud, kelle volitatud importijad on tütarettevõtjad ning kes on varem eksportinud kõnealusesse sihtkohta mis tahes koguse asjaomaseid tooteid. Lisaks tuleks vastavalt kõnealuse lõigu punktile c kohaldada vähenduskoefitsienti.

(5)

Tooterühmade ja kvootide korral, mille puhul taotlused esitatakse saadaolevatest kogustest väiksemate koguste suhtes, on asjakohane vastavalt määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 20 lõikele 5 kehtestada ülejäänud koguste eraldamine taotlejatele proportsionaalselt taotletavate kogustega. Selliste lisakoguste eraldamine peaks sõltuma huvitatud ettevõtja taotluse ja tagatise esitamisest.

(6)	Arvestades selle menetluse rakendamistähtaega, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1847/2004, tuleks käes olevat määrust hakata kohaldama niipea kui võimalik.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ajutiste ekspordilitsentside taotlused, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1847/2004 kohaselt käesoleva määruse lisa 3. veeru tooterühmade ja kvootide 16-Tokyo, 16-, 17-, 18-, 20- ja 21-Uruguay, 25-Tokyo ning 25-Uruguay suhtes, aktsepteeritakse kõnealuse lisa 5. veerus osutatud jaotuskoefitsiente kohaldades, kui need on esitanud:

—	taotlejad, kes tõendavad asjakohaste toodete eksporti Ameerika Ühendriikidesse vähemalt ühel kolmest eelnenud aastast ning kelle volitatud importijad on tütarettevõtjad, või

—	taotlejad, kelle volitatud importijaid peetakse tütarettevõtjateks vastavalt määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 20 lõike 3 teise lõigu punktile b.

Esimeses lõigus osutatud taotlused aktsepteeritakse lisa 6. veerus osutatud jaotuskoefitsiente kohaldades, kui need on esitanud:

—	esimeses lõigus osutamata taotlejad, kes tõendavad asjakohaste toodete eksporti Ameerika Ühendriikidesse kõigil eelnenud kolmel aastal, või

—	taotlejad, kellelt ei nõuta senise tegevuse tõendamist vastavalt määruse (EÜ) 174/1999 artikli 20 lõike 3 teise lõigu punktile a.

Esimeses lõigus osutatud taotlused lükatakse tagasi, kui need on esitanud esimeses ja teises lõigus osutamata taotlejad.

2. Kui eraldatav kogus on lõike 1 kohaldamise tulemusel väiksem kui 2 tonni, võivad taotlejad oma taotlusest loobuda. Sel juhul teavitavad nad pädevaid asutusi 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, misjärel nende tagatis viivitamata vabastatakse.

Pädev asutus teatab kaheksa tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile koguse, mille suhtes taotlustest on loobutud ning mille suhtes tagatis on vabastatud.

Artikkel 2

Ajutiste ekspordilitsentside taotlused, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1847/2004 kohaselt käesoleva määruse lisa 3. veeru tooterühma ja kvootide 22-Tokyo ja 22 Uruguay suhtes, aktsepteeritakse taotletavate koguste ulatuses.

Lisataotluse esitamisel ettevõtja poolt kümne tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning kohaldatava tagatise esitamisel võidakse lisakoguste suhtes väljastada ajutisi ekspordilitsentse lisa 7. veerus osutatud jaotuskoefitsiendi kohaldamisel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2) ELT L 322, 23.10.2004, lk 19.

(3) EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1846/2004 (ELT L 322, 23.10.2004, lk 16).

LISA

Tooterühm vastavalt Ameerika Ühendriikide ühtlustatud tariifitabeli 4. peatüki lisamärkustele		Rühm ja kvoot	2005. aastaks ettenähtud kogus (t)	Artikli 1 lõike 1 alusel ettenähtud jaotuskoefitsient		Artikli 2 alusel ettenähtud jaotuskoefitsient
Märkus	Rühm	Rühm ja kvoot	2005. aastaks ettenähtud kogus (t)	Esimene lõik	Teine lõik	Artikli 2 alusel ettenähtud jaotuskoefitsient
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)
16	Konkreetselt sätestamata	16-Tokyo	908,877	0,1328738	0,0442913	—
16	Konkreetselt sätestamata	16-Uruguay	3 446,000	0,1194816	0,0398272	—
17	Blue Mould	17-Uruguay	350,000	0,1534639	0,0511546	—
18	Cheddar	18-Uruguay	1 050,000	0,8344371	0,2781457	—
20	Edam/Gouda	20-Uruguay	1 100,000	0,1843369	0,0614456	—
21	Itaaliapärane	21-Uruguay	2 025,000	0,1447704	0,0482568	—
22	Šveitsi või Emmentali juust, aukudeta	22-Tokyo	393,006			1,1930821
22	Šveitsi või Emmentali juust, aukudeta	22-Uruguay	380,000			1,2500000
25	Šveitsi või Emmentali juust, aukudega	25-Tokyo	4 003,172	0,3713669	0,1237890
25	Šveitsi või Emmentali juust, aukudega	25-Uruguay	2 420,000	0,3198238	0,1066079	—

23.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 375/12

NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/114/EÜ,

13. detsember 2004,

kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 esimese lõigu punkti 3 alapunkti a ja punkti 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks sätestab asutamisleping meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)	Asutamisleping näeb ette, et nõukogu võtab meetmeid sisserändepoliitika kohta seoses sissesõidu- ja elamistingimuste ning selle korra normidega, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube.

(3)	Erakorralisel istungil Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal tõdes Euroopa Ülemkogu vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja elamisega seotud riiklikke õigusakte ja nõudis nõukogult kiiret otsuste vastuvõtmist komisjoni ettepanekute alusel.

(4)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(5)

Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva direktiivi sätteid kedagi soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimata.

(6)

Üks ühenduse tegevuse eesmärke hariduse valdkonnas on edendada Euroopa tervikuna maailma tipptasemel piirkonnaks õpingute ja kutseõppe alal. Kolmandate riikide kodanike liikuvuse edendamine ühendusse õpingute eesmärgil on selle strateegia üheks peamiseks teguriks. Liikmesriikide riiklike õigusaktide ühtlustamine vastuvõtu ja elamise tingimuste osas on selle üheks osaks.

(7)

“Migratsioon” käesoleva direktiivi mõistes on definitsiooni kohaselt ajutine ja ei sõltu tööturu olukorrast vastuvõtvas liikmesriigis ning moodustab asjassepuutuvate migrantide, nende päritoluriigi ja vastuvõtva liikmesriigi jaoks vastastikuse rikastumise keskkonna ning aitab edendada paremat üksteisemõistmist kultuuride vahel.

(8)	Käesolevas direktiivis hõlmab mõiste “vastuvõtt” kolmandate riikide kodanike sisenemist riiki ja elamist riigis.

(9)

Uued ühenduse eeskirjad lähtuvad mõistete “üliõpilane”, “praktikant”, “haridusasutus” ja “vabatahtlik” määratlustest, mis on ühenduse õiguses juba kasutusel, eelkõige erinevates ühenduse programmides, mille eesmärk on edendada vastavate isikute liikuvust (Socrates, Euroopa vabatahtlik teenistus jne).

(10)	Käesoleva direktiiviga hõlmatud üliõpilaste ettevalmistuskursuste kestus ja muud tingimused tuleks määratleda liikmesriikidel kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega.

(11)

Käesolev direktiiv ei hõlma kolmandate riikide kodanikke, kes kuuluvad mittetasustavate praktikantide ja vabatahtlike kategooriasse ning keda käsitletakse siseriiklike õigusaktide kohaselt töölistena nende tegevuste olemuse või saadava kompensatsiooni või töötasu tõttu. Meditsiinivaldkonnas spetsiaalseid õpinguid kavandavate kolmandate riikide kodanike vastuvõtu peaks määratlema liikmesriigid.

(12)	Üliõpilase vastuvõttu kõrgemasse õppeasutusse võiks muude võimaluste hulgas tõendada ka kirja või tõendiga üliõpilaste nimekirja kandmise kohta.

(13)	Piisavate toimetulekuvahendite olemasolu hindamisel võib arvesse võtta ka stipendiumeid.

(14)

Käesoleva direktiiviga sätestatud vastuvõtmisest võib keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige võib vastuvõtmisest keelduda, kui liikmesriik faktidele tuginedes tehtud hinnangus leiab, et vastav kolmanda riigi kodanik kujutab võimalikku ohtu avalikule korrale või riiklikule julgeolekule. Avaliku korra mõiste osas võib võtta arvesse süüdimõistmist raske kuriteo eest. Selles kontekstis tuleb märkida, et avaliku korra ja riikliku julgeoleku mõisted hõlmavad ka juhtumeid, kus kolmanda riigi kodanik kuulub või on kuulunud ühendusse, mis toetab terrorismi, toetab või on toetanud sellist ühendust või omab või on omanud äärmuslikke vaateid.

(15)

Vastuvõtmise taotluse põhjuseid puudutavate kahtluste korral peaks liikmesriik olema võimeline nõudma kõiki tõendeid, mis on vajalikud taotluse selguse hindamiseks, eelkõige taotleja kavandatavate õpingute eesmärkide osas, selleks et võidelda käesolevas direktiivis sätestatud protseduuride kuri- ja väärtarvitamise vastu.

(16)	Mitmes liikmesriigis õppivate kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste liikuvus peab olema hõlbustatud, nagu ka ühenduse programmides osalevate kolmandate riikide kodanike vastuvõtt, et edendada liikuvust ühenduses ja ühenduse suunas vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidele.

(17)	Selleks et võimaldada esmakordset sisenemist riigi territooriumile peaks liikmesriik olema võimeline väljastama õigeaegselt elamisloa või viisa, kui elamislube väljastatakse ainult vastava riigi territooriumil.

(18)

Selleks et võimaldada kolmandate riikide kodanikest üliõpilastel katta osa oma õpingutega seotud kuludest, tuleks neile anda juurdepääs tööturule, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest. Põhimõte, et üliõpilastele võimaldatakse juurdepääs tööturule, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest, peaks olema üldine reegel. Siiski erandolukordades peaks liikmesriikidel olema võimalus arvestada olukorda nende riiklikel tööturgudel.

(19)	Eelneva loa mõiste hõlmab tööloa andmist üliõpilastele, kes soovivad tegeleda majandustegevusega.

(20)	Käesolev direktiiv ei mõjuta riiklikke õigusakte osalise tööajaga töö valdkonnas.

(21)	Tuleks sätestada kiirmenetluse kord vastuvõtuks õpingute eesmärgil või õpilasvahetuse raames, mida haldavad tunnustatud organisatsioonid liikmesriikides.

(22)

Iga liikmesriik peaks tagama üldsusele juurdepääsu, eelkõige Interneti kaudu, suurimale võimalikule regulaarselt ajakohastatavale teabepaketile, mis hõlmab käesolevas direktiivis määratletud asutusi, õppekursuseid, mis võtavad vastu kolmandate riikide kodanikke ja riigi territooriumile nimetatud eesmärgil sisenemise ja sellel elamise tingimusi ja korda.

(23)	Käesolev direktiiv ei tohiks mingitel asjaoludel mõjutada nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) (4) kohaldamist.

(24)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kolmandate riikide kodanike riiki lubamist õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil, ei saa liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada ning neid saab nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega piirdub käesolev direktiiv üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

(25)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning piiramata nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole käesolev direktiiv Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ega nende suhtes kohaldatav.

(26)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole käesolev direktiiv Taanile siduv ega tema suhtes kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiivi eesmärk on kindlaks määrata:

a)	tingimused kolmandate riikide kodanike riiki lubamiseks liikmesriikide territooriumile õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil pikemaks ajavahemikuks kui kolm kuud;

b)	nimetatud eesmärkidel kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse lubamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kolmanda riigi kodanik– isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses;

b) üliõpilane– kolmanda riigi kodanik, kes on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse ja lubatud liikmesriigi territooriumile, kus ta põhitegevuseks on täiskoormusega õpe kõrgemas õppeasutuses liikmesriigi poolt tunnustatud kõrgharidusele vastava kvalifikatsiooni, sealhulgas diplomi, tunnistuse või doktorikraadi omandamiseks, mis võib vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele hõlmata sellise õppeprogrammi ettevalmistuskursust;

c) õpilane– kolmanda riigi kodanik, kes on liikmesriigi territooriumile lubatud tunnustatud keskharidusprogrammis osalemiseks vahetusprogrammi raames, mida korraldab liikmesriigi poolt tema siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks tunnustatud organisatsioon;

d) tasustamata praktikant– kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile tasustamata praktikaks vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele;

e) õppeasutus– riiklik või eraõppeasutus, mis on vastuvõtva liikmesriigi poolt tunnustatud ja/või mille õppekursused on tunnustatud vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel;

f) vabatahtlik teenistus– riigi või ühenduse kaval põhinev praktilise solidaarsuse tegevusprogramm, millega järgitakse üldisi huvisid;

g) elamisluba– liikmesriigi ametivõimude poolt välja antud mis tahes luba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul seaduslikult tema territooriumil viibida vastavaltmääruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 1 lõike 2 punktile a.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist õppimise eesmärgil.

Liikmesriigid võivad samuti otsustada käesolevat direktiivi kohaldada kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad riiki lubamist õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	kolmandate riikide kodanike suhtes, kes elavad liikmesriigis varjupaigataotlejatena, subsidiaarse kaitse või ajutiste kaitsekavade alusel;

b)	kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle riigist väljasaatmine on tühistatud faktidele või seadusele tuginedes;

c)	kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on ühenduse piires vaba liikumise õigust kasutanud liidu kodanike pereliikmed;

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes omavad liikmesriigis pikaajalise elaniku staatust vastavalt nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (5) ja kes kasutavad oma õigust elada teises liikmesriigis õppimise või kutseõppe eesmärgil;

e)	kolmandate riikide kodanike suhtes, kes asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel kuuluvad töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate hulka.

Artikkel 4

Soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste õigusaktide soodsamate sätete kohaldamist:

a)	kahe- või mitmepoolsed kokkulepped ühenduse või ühenduse ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel; või

b)	kahe- või mitmepoolsed kokkulepped ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigusi võtta vastu või jätta kehtima sätteid, mis on soodsamad direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes.

II PEATÜKK

RIIKI LUBAMISE TINGIMUSED

Artikkel 5

Põhimõte

Käesoleva direktiivi alusel tuleb kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisel kontrollida dokumentaalsete tõendite olemasolu, mis kinnitavad, et nimetatud isik vastab artiklis 6 ja artiklites 7 kuni 11 sätestatud sellistele tingimustele, mis kehtivad asjaomase kategooria puhul.

Artikkel 6

Üldtingimused

1. Artiklites 7 kuni 11 sätestatud eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:

a)	esitab siseriiklike õigusaktidega ettenähtud kehtiva reisidokumendi. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt kavandatud riigis viibimise aja jooksul;

b)	esitab vanemate antud loa kavandatud riigis viibimise kohta, kui ta on vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kohaselt alaealine;

c)	omab ravikindlustust, mis katab kõiki selliseid riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi oma kodanikud on tavaliselt kindlustatud;

d)	ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele;

e)	liikmesriigi nõudmisel esitab tõendi, et ta on maksnud artikli 20 kohase taotluse käsitlemise tasu.

2. Liikmesriigid hõlbustavad riiki lubamise korda artiklitega 7 kuni 11 hõlmatud kolmandate riikide kodanike suhtes, kes osalevad ühenduse programmides, millega parandatakse liikumist ühendusse või ühenduses.

Artikkel 7

Eritingimused üliõpilastele

1. Lisaks artiklis 6 toodud üldtingimustele, kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist õpingute eesmärgil:

a)	on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse õppekursusel osalemiseks;

esitab liikmesriigi nõutavad tõendid selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks. Liikmesriigid avaldavad selle sätte kohaldamisel nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist;

c)	esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle keele piisava oskuse kohta, milles tema õpingud toimuvad;

d)	esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle kohta, et ta on tasunud õppeasutuse nõutavad maksud.

2. Üliõpilased, kellel on seoses nende õppeasutuse õpilaste nimekirja kandmisega automaatselt õigus ravikindlustusele, mis katab kõiki riske, mis asjaomase liikmesriigi kodanike puhul üldiselt on kaetud, loetakse artikli 6 lõike 1 punkti c tingimustele vastavaks.

Artikkel 8

Üliõpilaste liikuvus

1. Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 2, artikli 16 ja artikli 18 lõike 2 kohaldamist, kolmanda riigi kodanik, kes on juba üliõpilaseks vastu võetud ja kes taotleb juba alustatud õppekursusest osa jätkamist teises liikmesriigis või selle täiendamist seotud õppega teises liikmesriigis, viimatinimetatud liikmesriigi poolt aja jooksul, mis ei takista asjakohaste õpingute sooritamist ja mis annab pädevatele ametiasutustele piisavalt aega taotluse menetlemiseks, kui ta:

a)	vastab artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimustele seoses kõnealuse liikmesriigiga; ja

b)	on saatnud koos oma riiki lubamise taotlusega täielikud kõrgharidust tõendavad dokumendid ja tõendid selle kohta, et õppekursus, millel ta soovib osaleda, tõepoolest täiendab tema poolt lõpetatud kursust; ja

c)	osaleb ühenduse või kahepoolses vahetusprogrammis või on liikmesriigis üliõpilaseks vastu võetud vähemalt kaheks aastaks.

2. Lõike 1 punktis c osutatud nõuded ei kehti üliõpilase puhul, kes oma õppeprogrammi raames peab osa õpingutest sooritama kohustuslikus korras teise liikmesriigi õppeasutuses.

3. Esimese liikmesriigi pädevad asutused annavad teise liikmesriigi pädevate asutuste nõudmisel asjakohast teavet üliõpilase viibimise kohta esimese liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 9

Eritingimused õpilastele

1. Lisaks artiklis 6 toodud üldtingimustele ja kui artiklist 3 ei tulene teisiti, kolmanda riigi kodanik, kes taotleb õpilasvahetuses osalemist:

a)	ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse alam- ega ülempiiri;

b)	esitab tõendid keskharidusasutusse vastuvõtmise kohta;

c)	Esitab tõendid tunnustatud õpilasvahetusprogrammis osalemise kohta, mida korraldab asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks tunnustatud asutus;

d)	esitab tõendi, et õpilasvahetusorganisatsioon vastutab tema eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise aja jooksul, eelkõige elamis-, õppimis-, tervishoiu- ja tagasisõidukulude osas;

e)	majutatakse kogu tema riigis viibimise jooksul asjaomase liikmesriigi kehtestatud tingimustele vastava perekonna juures, kes on valitud kooskõlas selle õpilasvahetusprogrammi eeskirjadega, milles õpilane osaleb.

2. Liikmesriigid võivad otsustada õpilasvahetusprogrammides osalemiseks riiki lubada ainult selliste kolmandate riikide kodanikke, mis pakuvad sama võimalust nende kodanikele.

Artikkel 10

Eritingimused tasustamata praktikantidele

Lisaks artiklis 6 toodud üldtingimustele ja kui artiklist 3 ei tulene teisiti, peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist tasustamata praktikandina:

olema allkirjastanud praktikalepingu, mille on vajadusel heaks kiitnud asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele, tasustamata praktika teostamiseks avaliku või erasektori ettevõttes või riiklikus või erakutseõppeasutuses, mis on liikmesriigi poolt tunnustatud vastavalt liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele;

esitama liikmesriigi nõutavad tõendid selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, koolitus- ja tagasisõidukulude katmiseks. Liikmesriigid avaldavad selle sätte kohaldamisel nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist;

c)	osalema liikmesriigi nõudmisel algtaseme keelekoolitusel, et omandada praktika teostamiseks vajalikud teadmised.

Artikkel 11

Eritingimused vabatahtlikele

Lisaks artiklis 6 toodud üldtingimustele ja kui artiklist 3 ei tulene teisiti, peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb osalemist vabatahtlikus teenistuses:

a)	mitte ületama asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse alam- ega ülempiiri;

esitama kokkuleppe organisatsiooniga, kes on asjaomases liikmesriigis vastutav vabatahtliku teenistusprogrammi eest, milles ta osaleb. Kokkulepe kirjeldab tööülesandeid, ülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimusi, tema tööaega, olemasolevaid vahendeid reisi-, elamis-, majutuskulude katmiseks ja taskurahaks kogu tema viibimise ajal, ning vajadusel talle teenistuse paremaks sooritamiseks antavat koolitust;

c)	esitama tõendid, et vabatahtliku teenistusprogrammi, milles ta osaleb, eest vastutav organisatsioon on sõlminud vastutuskindlustuse ja võtab täieliku vastutuse tema eest kogu tema riigis viibimise ajaks, eelkõige seoses tema elamis-, tervishoiu- ja tagasisõidukuludega;

d)	ja, liikmesriigi erinõudmisel, omandama algteadmised kõnealuse liikmesriigi keele, ajaloo ning poliitiliste ja ühiskondlike struktuuride kohta.

III PEATÜKK

ELAMISLOAD

Artikkel 12

Üliõpilastele väljastatav elamisluba

1. Üliõpilasele väljastatakse elamisluba vähemalt üheks aastaks ja seda võib pikendada kui selle omanik vastab jätkuvalt artiklite 6 ja 7 tingimustele. Kui õppekursus on lühem kui üks aasta, kehtib luba kursuse kestuse jooksul.

2. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib elamisloa pikendamisest keelduda või elamisloa tühistada, kui selle omanik:

a)	ei järgi artikli 17 alusel kehtestatud majandustegevuse piiranguid;

b)	vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele ei saavuta oma õpingutes küllaldast edu.

Artikkel 13

Õpilastele väljastatav elamisluba

Kooliõpilastele ei väljastata elamisluba pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.

Artikkel 14

Tasustamata praktikantidele väljastatav elamisluba

Tasustamata praktikantidele väljastatud elamisloa kehtivusaeg vastab kas praktika kestusele või on maksimaalselt üks aasta. Erandjuhtudel võib seda ühekordselt pikendada ainult liikmesriigis selle siseriiklike õigusaktide või haldustavade alusel tunnustatud kutsekvalifikatsiooni omandamiseks vajaliku aja võrra, eeldusel et loa omanik vastab endiselt artiklites 6 ja 10 sätestatud tingimustele.

Artikkel 15

Vabatahtlikele väljastatud elamisluba

Vabatahtlikele ei väljastata elamisluba pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta. Erandjuhtudel, kui asjaomane programm kestab kauem kui üks aasta, võib elamisloa kehtivusaeg vastata sellele ajale.

Artikkel 16

Elamislubade tühistamine või pikendamata jätmine

1. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel väljastatud elamisloa tühistada või keelduda selle pikendamisest, kui see on pettusega omandatud või kui ilmneb, et loa omanik ei vastanud või enam ei vasta artikliga 6 sätestatud riiki sisenemise ja riigis elamise tingimustele või artiklites 7–11 asjaomasele kategooriale kehtestatud tingimustele.

2. Liikmesriigid võivad tühistada või mitte pikendada elamisluba avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise kaalutlusel.

IV PEATÜKK

ASJAOMASTE KOLMANDATE RIIKIDEKODANIKE KOHTLEMINE

Artikkel 17

Üliõpilaste majandustegevus

1. Üliõpilastel on õigus töötada ja nad võivad tegeleda majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana väljaspool õppeaega ja vastavalt vastuvõtvas liikmesriigis asjaomase tegevuse suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja tingimustele. Arvesse võidakse võtta kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi tööturul kehtivat olukorda.

Vajadusel annavad liikmesriigid üliõpilastele ja/või töötajatele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele eelneva loa.

2. Iga liikmesriik määrab selliseks tegevuseks lubatud tundide arvu nädalas või päevade või kuude arvu aastas, mis ei tohi olla vähem kui 10 tundi nädalas, või vastav arv päevi või kuid aastas.

3. Esimese riigis elamise aasta jooksul võib juurdepääs majandustegevusele olla vastuvõtva liikmesriigi poolt piiratud.

4. Liikmesriigid võivad nõuda, et üliõpilased teataks, kas eelnevalt või muul viisil, oma majandustegevuses osalemisest asjaomase liikmesriigi poolt määratud ametiasutustele. Nende tööandjatel võib samuti olla kas eelnevalt või muul viisil teatamise kohustus.

V PEATÜKK

MENETLUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 18

Menetlustagatised ja läbipaistvus

1. Otsus elamisloa andmise või pikendamise taotluse kohta tehakse ja taotlejat teavitatakse sellest aja jookusul, mis ei takista asjakohaste õpingute sooritamist ja jätab samas pädevatele ametiasutustele piisavalt aega taotluse menetlemiseks.

2 Kui taotluse põhjendamiseks esitatud andmed on ebapiisavad, võidakse taotluse läbivaatamine edasi lükata ja pädevad ametiasutused teatavad taotlejale, milliseid lisaandmeid nad vajavad.

3. Elamisloa taotluse tagasilükkamise otsus tehakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule teatavaks kooskõlas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides ettenähtud teavitamismenetlusega. Teatises osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

4. Kui taotlus on tagasi lükatud või kui käesoleva direktiivi alusel väljaantud elamisluba on tühistatud, on asjaomasel isikul õigus otsus asjaomase liikmesriigi ametiasutustes vaidlustada.

Artikkel 19

Üliõpilastelele ja kooliõpilastele elamislubade ja viisade väljastamise kiirmenetlus

Kiirmenetlusega väljastamise korda kehtestav leping, mis lubab elamislubasid või viisasid väljastada kolmanda riigi asjaomasele kodanikule, võidakse sõlmida liikmesriigi ametiasutuse, mis vastutab kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja kooliõpilaste riiki sisenemise ja seal elamise eest, ning kõrgema õppeasutuse või õpilasvahetusprogrammi korraldava organisatsiooni, mis on asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks tunnustatud, vahel.

Artikkel 20

Tasu

Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt tasu maksmist taotluste käsitlemise eest käesoleva direktiivi kohaselt.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Aruandlus

Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda 12. jaanuar il 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamisest liikmesriikides ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 22

Direktiivi ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted 12. jaanuar il 2007. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmeid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 23

Üleminekusätted

Erandina III peatüki sätetest ja kuni kahe aasta jooksul pärast artiklis 22 määratud ajavahemiku möödumist ei ole liikmesriigid kohustatud väljastama lubasid käesoleva direktiivi kohaselt elamisloa vormis.

Artikkel 24

Tähtajad

Ilma et see piiraks määruse 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, ei ole liikmesriigid kohustatud asjaomasele kolmanda riigi kodanikule siseriikliku õiguse alusel muude õiguste andmisel arvesse võtma seda ajavahemikku, mille jooksul üliõpilane, vahetusõpilane, tasustamata praktikant või vabatahtlik teenistuja on elanud nende territooriumil kui selline.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 13. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

(1) ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 107.

(2) ELT C 133, 6.6.2003, lk 29.

(3) ELT C 244, 10.10.2003, lk 5.

(4) EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

(5) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.

23.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 375/19

NÕUKOGU OTSUS,

16. november 2004,

Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu kohta

(2004/889/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	1993. aasta aprillis võttis nõukogu vastu otsuse, millega ta volitas komisjoni pidama ühenduse nimel läbirääkimisi seoses tollikoostöö lepingute sõlmimisega Kanada, Hongkongi, Jaapani, Korea ja Ameerika Ühendriikidega ning mida laiendati 1997. aasta mais ASEANi riikidele ja Hiinale.

(2)	Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi leping.

Lepingu tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingu artikli 21 alusel moodustatud ühises tollikoostöö komitees esindab ühendust komisjon, keda abistavad liikmesriikide esindajad.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama, väljendades sellega ühenduse nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artikliga 22 ettenähtud teate. (1)

Brüssel, 16. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

HIINA RAHVAVABARIIGI VALITSUS

edaspidi “lepinguosalised”,

ARVESTADES Hiina Rahvavabariigi ja Euroopa Ühenduse kaubandussuhete tähtsust ning soovides mõlema lepinguosalise kasu silmas pidades toetada nimetatud suhete harmoonilist arengut;

USKUDES, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta kohustus arendada tollikoostööd;

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste vahelise tolliprotseduuridega seotud tollikoostöö arengut;

VÕTTES ARVESSE, et tollialaseid õigusakte rikkuvad toimingud, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste rikkumised, kahjustavad mõlema lepinguosalise majandus-, maksu- ja kaubandushuve ning tunnustades tollimaksude ja muude maksude täpse arvestamise tähtsust eelkõige tolliväärtuse määramise, päritolu- ja tariifse klassifikatsiooni reeglite õige rakendamise kaudu;

OLLES VEENDUNUD, et selliste toimingute vastaseid meetmeid saab muuta tulemuslikumaks pädevate haldusasutuste vahelise koostöö kaudu;

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste poolt varem heaks kiidetud või nende suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonidega kehtestatud kohustusi ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevusi, mis seonduvad tolliga;

VÕTTES ARVESSE 1985. aastal allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahelist kaubandus- ja majanduskoostöölepingut,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tollialased õigusaktid– Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi mis tahes õigusnormid või muud õiguslikult siduvad dokumendid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) tolliasutus– Hiina Rahvavabariigis Hiina Rahvavabariigi Tolli Peaamet ja Euroopa Ühenduses Euroopa Ühenduste Komisjoni tolliküsimuste eest vastutavad pädevad talitused ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide tolliasutused;

c) taotluse esitanud asutus– pädev tolliasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva lepingu alusel haldusabi;

d) taotluse saanud asutus– pädev tolliasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes saab käesoleva lepingu alusel haldusabi taotluse;

e) isikuandmed– igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtava üksikisikuga;

f) tollialaseid õigusakte rikkuv toiming– mis tahes tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse;

g) isik– füüsiline või juriidiline isik;

h) teave– andmed, sealhulgas töödeldud või töötlemata, analüüsitud või analüüsimata andmed, ja mis tahes vormis, sealhulgas elektroonilises vormis, dokumendid, aruanded ja muud teatised või nende tõestatud koopiad.

Artikkel 2

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Hiina Rahvavabariigi tolliterritooriumi suhtes, ja teiselt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Edasine areng

Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut ühisel nõusolekul tollikoostöö süvendamiseks konkreetseid sektoreid või küsimusi käsitlevate lepingutega laiendada ja seda täiendada, tehes seda kooskõlas oma tollialaste õigusaktidega.

II JAOTIS

LEPINGU REGULEERIMISALA

Artikkel 4

Koostöö tegemine ja vastastikuse abi osutamine

Käesoleva lepingu alusel teevad lepinguosalised koostööd ja osutavad vastastikust abi kooskõlas oma asjaomaste õigusnormidega. Lisaks teevad mõlemad lepinguosalised käesoleva lepingu alusel koostööd ja osutavad vastastikust abi oma pädevuse ja võimaluste piires.

Artikkel 5

Muudest lepingutest tulenevad kohustused

1. Võttes vastavalt arvesse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide pädevust käesoleva lepingu sätted:

a)	ei mõjuta lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest;

b)	loetakse täiendavateks tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Hiina Rahvavabariigi vahel;

c)	ei mõjuta komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva lepingu alusel ning võib huvi pakkuda ühendusele.

2. Olenemata lõike 1 sätetest on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud kahepoolsete tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne Euroopa Liidu liikmesriigi ja Hiina Rahvavabariigi vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

3. Käesoleva lepingu kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 21 alusel moodustatud ühise tollikoostöö komitee raames.

III JAOTIS

TOLLIKOOSTÖÖ

Artikkel 6

Koostöö ulatus

1. Lepinguosalised kohustuvad arendama tollikoostööd. Eelkõige püüavad lepinguosalised teha koostööd:

a)	tolliasutuste vaheliste sidekanalite loomise ja haldamise osas, et soodustada ja kindlustada kiiret teabevahetust;

b)	tolliasutuste vahelise tõhusa kooskõlastamise soodustamiseks;

c)	mis tahes muudes käesoleva lepinguga seotud haldusküsimustes, mis võivad aeg-ajalt nõuda ühistegevust.

2. Lepinguosalised kohustuvad tolliküsimustes arendama kaubandust hõlbustavaid meetmeid, võttes arvesse selles valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide tehtud tööd.

3. Tollikoostöö käesoleva lepingu alusel hõlmab kõiki tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud küsimusi.

Artikkel 7

Koostöö tolliprotseduuride osas

Lepinguosalised kinnitavad, et nad kohustuvad soodustama kaupade seaduslikku liikumist ning vahetavad teavet ja teadmisi tollitehnika ja -protseduuride parandamismeetmete ning arvutisüsteemide kohta, et nimetatud kohustust käesoleva lepingu sätete kohaselt täita.

Artikkel 8

Tehniline koostöö

Lepinguosaliste tolliasutused võivad, kui see on vastastiku kasulik, anda üksteisele tolliküsimustes tehnilist abi, sealhulgas järgmistes valdkondades:

a)	töötajate ja ekspertide vahetus eesmärgiga edendada üksteise tollialaste õigusaktide, tolliprotseduuride ja -tehnika tundmist;

b)	koolitus, eelkõige tolliametnike erioskuste arendamiseks;

c)	tollialaste õigusaktide ja protseduuridega seotud ametialaste, teaduslike ja tehniliste andmete vahetus;

d)	reisijate ja kauba käitlemise tehnikad ja täiustatud meetodid;

e)	mis tahes muud käesoleva lepinguga seotud üldised haldusküsimused, mis võivad aeg-ajalt nõuda tolliasutuste ühistegevust.

Artikkel 9

Kooskõlastatud seisukoht rahvusvahelistes organisatsioonides

Tolliasutused püüavad arendada ja tugevdada koostööd vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, et olla ühisel seisukohal, kui neid teemasid arutatakse rahvusvahelistes organisatsioonides.

IV JAOTIS

VASTASTIKUNE HALDUSABI

Artikkel 10

Kohaldamisala

1. Tolliasutused abistavad üksteist, andes kohast teavet, mis aitab tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ning tollialaste õigusaktide rikkumiste tõkestamise, uurimise ja nende vastu võitlemise.

2. Käesolevas lepingus sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat lepingut. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Ka ei hõlma see teavet, mis on saadud õigusasutuste taotlusel kasutatud volituste abil.

3. Käesolev leping ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks või isikute vahi alla võtmiseks või vara konfiskeerimiseks või arestimiseks antavat abi.

Artikkel 11

Abistamine taotluse korral

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse neid õigusakte rikkuda. Eelkõige edastavad tolliasutused taotluse korral üksteisele teavet tegevuse kohta, millest tulenevalt võib teise lepinguosalise territooriumil toimuda õigusrikkumine, näiteks ebaõigete tollideklaratsioonide ja päritolusertifikaatide, arvete või muude dokumentide kohta, mis on teadaolevalt või mida kahtlustatakse olevat ebaõiged või võltsitud.

2. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral teatab taotluse saanud asutus talle:

a)	kas taotluse esitanud lepinguosalise tolliametile esitatud kaubadeklaratsiooni kinnituseks esitatud ametlikud dokumendid on ehtsad;

b)	kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud seaduslikult, nimetades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri;

c)	kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud seaduslikult, nimetades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide või muude õiguslikult siduvate dokumentide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)	isikute suhtes, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b)	paikade suhtes, kuhu on ladustatud või kogutud või võidakse ladustada või koguda kaupu viisil, mis annab alust arvata, et nimetatud kaubad on ette nähtud kasutamiseks tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks;

c)	kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks;

d)	transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 12

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormide või muude õiguslikult siduvate dokumentidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, eelkõige juhtudel, mis võivad tekitada olulist kahju teise lepinguosalise majandusele, rahvatervisele, avalikule julgeolekule või kahjustada tema muid olulisi huvisid, järgmistes küsimustes:

a)	toimingud, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b)	tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uued viisid või meetodid;

c)	kaubad, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

d)	isikud, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

e)	transpordivahendid, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 13

Abitaotluste vorm ja sisu

1. Käesoleva lepingu kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need kinnitatakse viivitamata kirjalikult.

2. Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	taotluse esitanud asutuse ametlik kinnitus;

b)	taotletav meede;

c)	taotluse eesmärk ja põhjus;

d)	seonduvad õigusnormid või muud õiguslikult siduvad dokumendid;

e)	võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate isikute kohta;

f)	asjaomaste faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte.

3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata dokumentide suhtes, mis lisatakse lõike 1 alusel esitatud taotlusele.

4. Kui taotlus ei vasta eespool loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib ette näha ettevaatusabinõusid.

Artikkel 14

Taotluste täitmine

1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist.

2. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud asutuse suhtes kehtivate õigusnormide või muude õiguslikult siduvate dokumentide kohaselt.

3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase pädevusse kuuluvate konkreetsete juhtumite uurimise juures.

4. Juhul kui nimetatud taotlust ei saa täita, teatatakse sellest viivitamata taotluse esitanud asutusele, tuues ära põhjendused ja mis tahes muu teabe, mis taotluse saanud asutuse arvates on taotluse esitanud asutusele vajalik.

Artikkel 15

Teabeedastuse vorm

1. Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad või muud materjalid.

2. Kõnealune teave võib olla elektroonilises vormis, mida vajaduse korral kohe seejärel kinnitatakse kirjalikult.

Artikkel 16

Erandid abistamiskohustusest

1. Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

a)	kahjustab tõenäoliselt Hiina Rahvavabariigi või käesoleva lepingu alusel abitaotluse saanud Euroopa Ühenduse liikmesriigi suveräänseid õigusi; või

b)	kahjustab tõenäoliselt avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 17 lõikes 2 nimetatud juhtudel või

c)	rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2. Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, vastutusele võtmist või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks teha.

Artikkel 17

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1. Igasugune käesoleva lepingu kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2. Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline. Teavet andev lepinguosaline ei sätesta rangemaid nõudeid nendest, mis tema haldusalas tema suhtes kehtivad. Lepinguosalised edastavad teineteisele teabe oma kohaldatavate eeskirjade, sealhulgas vajaduse korral ühenduse liikmesriikides kehtivate sätete kohta.

3. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista käesoleva lepingu kohaselt saadud teabe või dokumentide kasutamist tõenditena haldusmenetluses, mis on algatatud seoses tollialaste õigusaktide rikkumisega. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva lepingu sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning haldusmenetluses. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.

4. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva lepingu kohaldamiseks. Kui üks lepinguosalistest soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

5. Käesoleva artikli rakendamise korra määrab kindlaks artikli 21 alusel moodustatud ühine tollikoostöö komitee.

Artikkel 18

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, teise lepinguosalise territooriumil ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud ärakirju. Esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises haldusasutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 19

Abistamiskulud

1. Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast lepingust tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud vajaduse korral kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

2. Kui taotluse täitmisega kaasnevad kohe või edaspidi täiendavad või erakorralised kulutused, määravad lepinguosalised konsultatsioonide käigus kindlaks taotluse täitmise tähtajad ja tingimused, samuti kulude kandmise korra.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Rakendamine

1. Käesoleva lepingu rakendamine usaldatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni tolliküsimuste eest vastutavatele üksustele ja vajaduse korral Euroopa Ühenduse liikmesriikide tolliasutustele, ja teiselt poolt Hiina Rahvavabariigi tolliasutusele. Nad otsustavad kõigi lepingu kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korra üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse osas kehtivaid norme. Nad võivad esitada pädevatele asutustele soovitusi muudatuste kohta, mida on nende arvates käesolevasse lepingusse vaja teha.

2. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega ja teatavad seejärel teineteisele käesoleva lepingu sätete kohaselt vastu võetud üksikasjalikest rakenduseeskirjadest.

Artikkel 21

Ühine tollikoostöö komitee

1. Käesolevaga asutatakse ühine tollikoostöö komitee, millesse kuuluvad Hiina Rahvavabariigi tolliasutuse ja Euroopa Ühenduse esindajad. Komitee tuleb kokku vastastikusel kokkuleppel kindlaksmääratud kohas, ajal ning päevakorraga.

2. Ühine tollikoostöö komitee täidab muu hulgas järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu nõuetekohast täitmist;

b)	käsitleb kõiki lepingu kohaldamisega seotud küsimusi;

c)	võtab meetmeid, mis on vajalikud tollikoostööks kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega;

d)	vahetab arvamusi kõigis tollikoostööga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaasa arvatud edasised meetmed ning nende rakendamiseks vajalikud vahendid;

e)	annab soovitusi selliste lahenduste leidmisel, mille eesmärk on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamine.

3. Ühine tollikoostöö komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Ühine tollikoostöö komitee teavitab vajaduse korral Euroopa Majandusühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kaubandus- ja majanduskoostöölepingu artikli 15 alusel asutatud ühiskomisjoni käesoleva lepingu alusel toimuvast tegevusest.

Artikkel 22

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele poolele. Leping lõpeb kolm kuud pärast sellest teisele lepinguosalisele teatamist. Enne lepingu lõppemist saadud abitaotlused täidetakse käesoleva lepingu sätete kohaselt.

Artikkel 23

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja hiina keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Haag, 8. detsember 2004

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Por el Gobierno de la República Popular China

Za vládu Činské lidové republiky

For Folkerepublikken Kinas regering

Im Namen der Regierung der Volksrepublik China

Hiina Rahvavabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Λαϊκής Δημοκρατίας της Κίνας

For the Government of the People's Republic of China

Pour le gouvernement de la République populaire de Chine

Per il Governo della Repubblica popolare cinese

Kīnas Tautas Republikas vārdā

Kinijos Liaudies Respublikos Vyriausybės vardu

A Kínai Népköztársaság kormánya részéről

Voor de Regering van de Volksrepubliek China

W imieniu rządu Chińskiej Republiki Ludowej

Pelo Governo da República Popular da China

Za vládu Činskey ľudovej republiky

Za Vlado Ljudske republike Kitajske

Kiinan kansantasavallan hallituksen puolesta

På Folkrepubliken Kinas regerings vägnar

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 375

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 23. detsember 2004

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2217/2004, 22. detsember 2004, millega muudetaks määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2218/2004, 22. detsember 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2219/2004, 22. detsember 2004, mis käsitleb määruses (EÜ) nr 2033/2004 osutatud pakkumiskutse raames (seoses toetuse andmisega kooritud pikateralise B-riisi saatmiseks Réunionile) esitatud pakkumisi	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2220/2004, 22. detsember 2004, roosuhkru impordilitsentside andmise kohta teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2221/2004, 22. detsember 2004, millega kehtestatakse ekspordilitsentside väljastamine 2005. aastal Ameerika Ühendriikidesse eksporditava juustu puhul teatavate GATTi kvootide alusel	9
	*	Nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ, 13. detsember 2004, kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil	12

Liik	Sordi tüüp	Maksimumkogus (tonnides)
Triticum aestivum	Abika, Bill, Elvis, Globus, Grommit, Hattrick, Opus, Robigus, Senat, Smuggler, Solist, Tulsa, Tritex	45 000

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2004/889/EÜ:Nõukogu otsus, 16. november 2004, Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu kohta	19
*	2004/890/EÜ:Nõukogu otsus, 20. detsember 2004, Euroopa Ühenduse taganemise kohta Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti vete elusressursside püügi ja kaitse konventsioonist	27
	Komisjon
*	2004/891/EÜ:Komisjoni otsus, 19. november 2004, millega lõpetatakse Kanadas jõus olevatest veinide geograafiliste tähistega seotud kaubandustavadest tulenevate kaubandustakistuste uurimise menetlus (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4388 all)	28
*	2004/892/EÜ:Κomisjoni otsus, 20. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2004/614/EÜ kaitsemeetmete rakendamise perioodi osas seoses lindude gripiga Lõuna-Aafrika Vabariigis (teatavaks tehtud numbri K(2004) 5011 all) ( 1 )	30
*	2004/893/EÜ:Komisjoni otsus, 20. detsember 2004, millega nähakse ette liigi Secale cereale nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ nõuetele mittevastava seemne ajutine turustamine (teatavaks tehtud numbri K(2004) 5027 all) ( 1 )	31
*	2004/894/EÜ:Komisjoni otsus, 20. detsember 2004, millega nähakse ette liigi Triticum aestivum teatavate nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ nõuetele mittevastavate seemnete ajutine turustamine (teatavaks tehtud numbri K(2004) 5028 all) ( 1 )	33