4.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 359/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2004,

16. november 2004,

halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Pettustel Euroopa Liidus on tõsised tagajärjed riigieelarvetele ja need võivad kaasa tuua moonutusi konkurentsis aktsiisiga maksustatava kauba liikumise osas. Seega mõjutavad need siseturu toimimist.

(2)	Aktsiisipettustega võitlemiseks on vajalik tihe koostöö kõikide liikmesriikide haldusasutuste vahel, kes vastutavad selles valdkonnas vastuvõetud meetmete rakendamise eest.

(3)	Seetõttu on oluline määratleda eeskirjad, mille alusel liikmesriikide haldusasutused peavad üksteisele vastastikust abi osutama ja tegema koostööd komisjoniga, et kindlustada aktsiisiga maksustatava kauba liikumine ja aktsiisimaksude kogumist käsitlevate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine.

(4)

Vastastikune abi ja halduskoostöö aktsiisimaksude valdkonnas on reguleeritud nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiiviga 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise, teatavate aktsiisimaksude ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas. (3) Vastastikune abi ja halduskoostöö käibemaksu valdkonnas on reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1798/2003. (4)

(5)	Kuigi nimetatud õiguslik vahend on osutunud tõhusaks, ei suuda see enam vastata halduskoostöö uutele vajadustele, mis tulenevad majandusliku integreerumise suurenemisest siseturul.

(6)

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (5) võeti samuti kasutusele mitmed teabevahetuse abinõud. Neile rakendatav kord tuleb määratleda aktsiisialase halduskoostöö õiguslikus üldraamistikus.

(7)	Samuti on vaja selgemaid ja siduvamaid liikmesriikide koostööd käsitlevaid eeskirju, kuna kõigi asjaomaste poolte õigused ja kohustused ei ole piisavalt määratletud.

(8)

Kohalike ja riiklike pettusevastaste asutuste vahel ei ole piisavalt otsekontakte, kuna üldine tava on edastada teavet infovahetuse keskasutuste kaudu. Selle tagajärjeks on ebatõhusus, halduskoostöövõimaluste alakasutamine ja ülemäärased viivitused teabe edastamisel. Seetõttu peab koostöö parandamiseks ja kiirendamiseks ette nägema rohkem otsesuhtlust haldusasutuste vahel.

(9)

Ühtlasi on vajalik tihedam koostöö, kuna liikmesriikide vahel on vähe automaatset või omaalgatuslikku teabevahetust, kui liikumise tõendamine direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15b alusel välja arvata. Et pettustega tõhusalt võidelda, peab teabevahetus siseriiklike asutuste ning nimetatud asutuste ja komisjoni vahel olema tõhusam ja kiirem.

(10)

Seetõttu on vajalik vastu võtta konkreetne aktsiisimaksualane õigusakt, et inkorporeerida direktiivi 77/799/EMÜ kõnealuse valdkonna sätted. Kõnealune õigusakt peab samuti keskenduma valdkondadele, kus liikmesriikidevahelist koostööd saab parandada aktsiisimaksuga maksustatava kauba liikumist käsitleva teabe edastamise süsteemide kasutuselevõtmise ja parandamise kaudu. Nimetatud õigusakt ei piira 18. detsembri 1997. aasta konventsiooni asutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (6) kohaldamist.

(11)	Käesolev määrus ei tohi takistada teisi ühenduse meetmeid pettustega võitlemisel aktsiisimaksu valdkonnas.

(12)

Käesolev määrus inkorporeerib ja määratleb direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud korra liikmesriikidevahelise halduskoostöö hõlbustamiseks. See kord hõlmab ka asjaomaste ettevõtjate ja ruumide registrit ning liikumise kontrollisüsteemi. Käesolev määrus sätestab samuti liikmesriikide vahelise varajase hoiatamise süsteemi.

(13)

Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) sätestatud teatavaid õigusi ja kohustusi, et kaitsta selle direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huve.

(14)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8)

(15)

Kuivõrd käesoleva määruse eesmärki, milleks on liikmesriikidevahelise koostöö lihtsustamine ja tõhustamine, mis eeldab ühtsustatud lähenemist, ei ole liikmesriikidel võimalik saavutada üksi, ja seda saab ühtsust ja efektiivsust silmas pidades paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtet järgides ei lähe käesolev määrus kaugemale kõnealuste eesmärkide saavutamisest vajalikust.

(16)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesoleva määrusega nähakse ette tingimused, mille kohaselt liikmesriikides aktsiisimaksualaste õigusaktide rakendamise eest vastutavad haldusasutused peavad omavahel ja komisjoniga koostööd tegema, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine.

Selleks sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha koostööd ja vahetada omavahel teavet, mis võib neil aidata aktsiisimaksu õigesti määrata.

Samuti sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused teatava teabe elektrooniliseks vahetamiseks, eeskätt aktsiisiga maksustatava kaubaga ühenduse sees sooritatavate tehingute osas.

2. Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides. Samuti ei piira määrus kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) pädev ametiasutus– vastavalt artikli 3 lõikele 1 määratud ametiasutus;

2) taotluse esitanud asutus– selle liikmesriigi infovahetuse keskasutus, infovahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

3) taotluse saanud asutus– selle liikmesriigi infovahetuse keskasutus, infovahetuse asutus või pädev ametnik, kes saab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

4) infovahetuse keskasutus– artikli 3 lõike 3 alusel määratud organ, kellel lasub põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega;

5) infovahetuse asutus– organ, kes ei ole infovahetuse keskasutus ja kellel on kindel territoriaalne pädevus või erialane tegevuspädevus ning kelle on artikli 3 lõike 4 kohaselt määranud pädev asutus vahetama otse teavet käesoleva määruse alusel;

6) pädev ametnik– ametnik, kes saab käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada, milleks teda on volitatud artikli 3 lõike 5 kohaselt;

7) aktsiisiasutus– mis tahes asutus, kus saab täita aktsiisieeskirjadega kehtestatud formaalsusi;

8) juhuslik automaatne teabevahetus– eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta siis, kui see teave saadakse;

9) korrapärane automaatne teabevahetus– eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant;

10) omaalgatuslik teabevahetus– teabe mittekorrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta;

11) arvutipõhine süsteem– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1152/2003/EÜ kehtestatud aktsiisiga maksustatava kauba liikumise jälgimise arvutipõhine süsteem; (9)

12) isik–

a)	füüsiline isik,

b)	juriidiline isik või

c)	kui kehtivates õigusaktides on see sätestatud, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund;

13) elektrooniliste vahendite abil– andmete töötlemiseks (sh digitaalne pakkimine) ja säilitamiseks ette nähtud elektrooniliste vahendite abil ning kaabli kaudu, raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega;

14) identifitseerimisnumber– käesoleva määruse artikli 22 lõike 2 punktis a osutatud number;

15) käibemaksukohustuslase registreerimisnumber– nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (10) artikli 22 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud number;

16) aktsiisiga maksustatava kauba ühendusesisene liikumine– kahe või enama liikmesriigi vahel aktsiisi kohaldamise peatamise korra alusel liikuvate aktsiisiga maksustatavate kaupade liikumine direktiivi 92/12/EMÜ III jaotise tähenduses või tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisiga maksustatava kauba liikumine direktiivi 92/12/EMÜ artiklite 7–10 tähenduses;

17) haldusuurimine– kõik kontroll-, järelevalve- ja muud meetmed, mida ametnikud või pädevad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada aktsiisimaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

18) CCN/CSI võrk– ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille ühendus on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas;

19) aktsiisimaksud– maksud, mille kohta kehtivad ühenduse aktsiisimaksualased õigusaktid, samuti energiatoodete ja elektrienergia maksud direktiivi 2003/96/EÜ (11) alusel;

20) AAD– direktiivi 92/12/EMÜ artikli 18 lõikes 1 osutatud dokument;

21) SAAD– direktiivi 92/12/EMÜ artikli 7 lõikes 4 osutatud dokument;

Artikkel 3

1. Iga liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni enda määratud asutusest, kelle nimel käesolevat määrust kohaldatakse kas otse või volituse alusel.

2. Iga liikmesriik määrab ühe infovahetuse keskasutuse, kellele delegeeritakse põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

3. Infovahetuse keskasutus kannab põhivastutust aktsiisiga maksustatavate kaupade liikumist käsitleva teabe vahetamise eest ja eriti kannab ta põhivastutust:

a)	artiklis 22 osutatud elektroonilises registris säilitatavate andmete vahetamise eest;

b)	artiklis 23 osutatud varajase hoiatamise süsteemi eest;

c)	artiklis 24 osutatud teistele liikmesriikidele esitatavate või teiste liikmesriikide esitatavate kontrollimistaotluste eest.

4. Peale infovahetuse keskasutuse võib iga liikmesriigi pädev asutus määrata infovahetuse asutusi otse teabe vahetamiseks käesoleva määruse alusel. Pädevad asutused tagavad nende infovahetuse asutuste nimekirja ajakohastamise ja selle kättesaadavuse teiste asjaomaste liikmesriikide infovahetuse keskasutustele.

5. Iga liikmesriigi pädev asutus võib samuti määrata oma kehtestatud tingimustel pädevaid ametnikke, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada. Nii toimides võib ta piirata antavate volituste ulatust. Infovahetuse keskasutuse ülesandeks on hoida nende ametnike loendit ajakohasena ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide infovahetuse keskasutustele.

6. Artiklite 11 ja 13 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitletakse selles küsimuses pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt.

7. Kui infovahetuse asutused või pädevad ametnikud saadavad või võtavad vastu abitaotlusi, või vastavad sellistele abitaotlustele, teavitavad nad sellest oma liikmesriigi infovahetuse keskasutust viimase poolt kehtestatud tingimustel.

8. Kui infovahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu abitaotlused, mis eeldavad tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellised taotlused viivitamata oma liikmesriigi infovahetuse keskasutusele ja teatab sellest taotlused esitanud asutusele. Sel juhul algab artiklis 8 sätestatud tähtaja kulgemine järgmisest päevast pärast infovahetuse keskasutusele abitaotluse edastamist.

Artikkel 4

1. Käesolevas määruses sätestatud abistamiskohustus ei hõlma artiklis 1 nimetatud haldusasutuste poolt sellise teabe või dokumentide esitamist, mis on saadud õigusasutuse loal või nõudmisel.

2. Kui pädeval asutusel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused edastada lõikes 1 osutatud teavet, võib seda edastada käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö raames. Igaks selliseks teabeedastuseks peab siiski olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellise loa olemasolu on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav.

II PEATÜKK

KOOSTÖÖ TAOTLUSE KORRAL

1. JAGU

Teabe saamise ja haldusuurimisteteostamise taotlused

Artikkel 5

1. Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus artiklis 1 osutatud teabe, sealhulgas konkreetset juhtumit või juhtumeid käsitleva teabe.

2. Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõigi vajalike haldusuurimiste teostamise.

3. Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust teostada teatav haldusuurimine. Kui liikmesriik otsustab, et haldusuurimist ei ole vaja teostada, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata oma otsuse põhjused.

4. Taotletava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise teostamiseks peab taotluse saanud asutus või haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutsedes omal algatusel või oma liikmesriigi teise asutuse taotlusel.

Artikkel 6

Artikli 5 kohased teabe saamise ja haldusuurimiste teostamise taotlused saadetakse võimaluse korral artikli 34 lõikes 2 sätestatud korras vastuvõetud tüüpvormil. Artiklis 24 osutatud asjaoludel on käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 ettenähtud aktsiisiga maksustatava kauba liikumist tõendav standardne dokument teabe saamise taotluse lihtsustatud vormiks.

Artikkel 7

1. Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu tema valduses oleva asjakohase teabe aruannete, õiendite või muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete vormis ning samuti ka haldusuurimiste tulemused.

2. Originaaldokumendid esitatakse üksnes juhul, kui see pole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate sätetega.

2. JAGU

Teabe esitamise tähtaeg

Artikkel 8

Taotluse saanud asutus esitab artiklites 5 ja 7 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast.

Artikkel 9

Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse saanud ja taotluse esitanud asutus omavahel kokku leppida artiklis 8 sätestatutest erinevates tähtaegades.

Artikkel 10

Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele tähtaja jooksul vastata, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused ning aja, mil ta vastuse anda saab.

3. JAGU

Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja haldusuurimistes osalemine

Artikkel 11

1. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks ametiruumides, kus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi haldusasutused täidavad oma ülesandeid. Kui soovitav teave sisaldub dokumentatsioonis, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele soovitavat teavet sisaldavate dokumentide koopiad.

2. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks haldusuurimiste juures. Haldusuurimisi teostavad üksnes taotluse saanud asutuse ametnikud. Taotluse esitanud asutuse ametnikud ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui taotluse saanud asutuse ametnikel, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivatel taotluse esitanud asutuse ametnikel peab olema igal ajal esitamiseks volikiri, millest nähtuvad nende isik ja ametiseisund.

4. JAGU

Üheaegsed kontrollimised

Artikkel 12

Artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks võivad vähemalt kaks liikmesriiki omavahel kokku leppida, et nad kontrollivad üheaegselt oma territooriumil ühe või mitme ühist või vastastikku täiendavat huvi pakkuva isiku aktsiisi maksmise seisundit, kui sellised kontrollimised tunduvad olevat tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi teostatavad kontrollimised.

Artikkel 13

1. Liikmesriik otsustab sõltumatult, milliseid isikuid ta kavatseb üheaegseks kontrollimiseks välja pakkuda. Selle liikmesriigi pädev asutus teatab teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele üheaegseks kontrollimiseks väljapakutud juhtudest. Ta esitab võimaluste piires oma valiku põhjused, edastades teabe, mis ajendas teda sellist valikut tegema. Ta täpsustab tähtaja, mille jooksul sellised kontrollimised tuleks teostada.

2. Seejärel otsustavad asjaomased liikmesriigid, kas nad soovivad üheaegsetes kontrollimistes osaleda. Üheaegse kontrollimise ettepaneku saamisel teatab pädev asutus tema vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest.

3. Iga pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab kontrollimise juhtimise ja kooskõlastamise eest.

4. Pädevad asutused teavitavad pärast üheaegse kontrollimise teostamist viivitamata teiste liikmesriikide aktsiisimaksu valdkonna infovahetuse asutusi üheaegse kontrollimise käigus tuvastatud pettuste sooritamise moodustest, kui seda teavet peetakse teistele liikmesriikidele eriti huvipakkuvaks. Pädevad asutused võivad samuti teavitada komisjoni.

5. JAGU

Haldusotsustest ja meetmetest teatamise taotlused

Artikkel 14

Taotluse saanud asutus teatab, taotluse esitanud asutuse palvel ja kooskõlas oma asukohaliikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega, adressaadile kõikidest taotluse esitanud liikmesriigi haldusotsustest ja haldusasutuste võetud meetmetest, mis käsitlevad aktsiisimaksu puudutavate õigusaktide kohaldamist, välja arvatud nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (12) artiklis 5 osutatud otsustest ja meetmetest.

Artikkel 15

Teatamistaotlustes märgitakse teatatava otsuse või meetme sisu ning adressaadi nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

Artikkel 16

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata oma vastuse teatamistaotluse osas ning teavitab teda eelkõige kuupäevast, mil otsusest või meetmest anti adressaadile teada või teada andmata jätmise põhjusest juhul kui seda ei tehtud. Taotlust ei tohi tagasi lükata teatatava otsuse või meetme sisu tõttu.

III PEATÜKK

TEABEVAHETUS EELNEVA TAOTLUSETA

Artikkel 17

Ilma et see piiraks IV peatüki kohaldamist, edastab iga liikmesriigi pädev asutus juhusliku automaatse või korrapärase automaatse teabevahetuse teel artiklis 1 osutatud teabe mis tahes muu asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kui:

1)	teises liikmesriigis on toimunud aktsiisimaksu käsitlevate õigusaktide eiramine või rikkumine või kui selle toimumist kahtlustatakse;

2)	ühes liikmesriigis toimunud või oletatavalt toimunud aktsiisimaksu käsitlevate õigusaktide eiramine või rikkumine võib omada tagajärgi teises liikmesriigis;

3)	on olemas pettuse või aktsiisi saamata jäämise oht teises liikmesriigis.

Artikkel 18

Artikli 34 lõikes 2 osutatud korras määratakse kindlaks:

1)	vahetatava teabe täpsed liigid;

2)	sellise teabevahetuse sagedus;

3)	teabevahetuse rakenduslik korraldus.

Iga liikmesriik otsustab, kas ta osaleb teatavat liiki teabe vahetamisel ja kas ta teeb seda korrapärase automaatse või juhusliku automaatse teabevahetuse teel.

Artikkel 19

Liikmesriikide pädevad asutused võivad igal juhul üksteisele eelneva taotluseta ja omaalgatusliku teabevahetuse teel edastada artiklis 1 osutatud teavet, millest nad on teadlikud.

Artikkel 20

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada käesolevas peatükis sätestatud teabevahetust.

Artikkel 21

Liikmesriiki ei saa käesoleva peatüki rakendamiseks kohustada panema isikutele teabe hankimise eesmärgil uusi kohustusi ega kandma ebaproportsionaalseid halduskulusid.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSESISESEID TEHINGUID KÄSITLEVA TEABE SÄILITAMINE JA VAHETAMINE

Artikkel 22

1. Liikmesriigi pädev asutus peab elektroonilist andmepanka, mis sisaldab järgmiseid registreid:

a)	direktiivi 92/12/EMÜ artikli 4 punktide a ja d tähenduses aktsiisiga seonduvateks toiminguteks volitatud laopidajate ja registreeritud ettevõtjate register;

b)	maksuladudena tegutsemiseks tunnustatud ruumide register.

2. Register sisaldab järgmist teistele liikmesriikidele edastatud teavet:

a)	pädeva asutuse poolt isikule või ruumile omistatud identifitseerimisnumber;

b)	isiku või ruumi nimi ja aadress;

c)	aktsiisiga maksustavate kaupadega seotud kaupade liik ja koondnomenklatuur, mida nimetatud isik võib hoida või vastu võtta või mida nimetatud ruumis võib hoida või vastu võtta;

d)	vajadusel täiendavat teavet edastava infovahetuse keskasutuse või aktsiisimaksuga tegeleva asutuse andmed;

e)	volitatud laopidajatele või registreeritud ettevõtjatele antud volituse andmise ja muutmise kuupäev ning vajaduse korral selle kehtivuse lõppemise kuupäev;

f)	direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15 lõike 3 tähenduses endale kohustusi võtnud isikute identifitseerimiseks vajalik teave;

g)	aktsiisiga maksustatava kauba liikumises juhuti hõivatud isikute identifitseerimiseks vajalik teave, juhul kui need andmed on teada.

3. Teiste liikmesriikide pädevatele asutustele võimaldatakse juurdepääs kõigile siseriiklikele registritele üksnes aktsiisimaksu puudutavas osas.

4. Iga liikmesriigi infovahetuse keskasutus või infovahetuse asutus tagab, et aktsiisiga maksustatava kauba ühendusesisese liikumisega seotud isikutel võimaldatakse tutvuda käesoleva artikli alusel säilitatavate andmetega.

5. Lõikes 2 osutatud üksikasjalik teave, registrite asutamise ja ajakohastamise üksikasjalik kord, identifitseerimisnumbrite registreerimise ja lõikes 2 osutatud isikute ja ruumide identifitseerimiseks vajaliku teabe kogumise ühtlustatud standardid ning lõikes 3 sätestatud registrite kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks tegemise kord määratletakse vastavalt artikli 34 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

6. Juhul kui ettevõtjat saab identifitseerida vaid käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri alusel, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1798/2003 artiklit 27.

Artikkel 23

1. Liikmesriigid võtavad kasutusele elektroonilise varajase hoiatamise süsteemi, mille alusel aktsiisiga maksustatava kauba väljasaatva liikmesriigi infovahetuse keskasutus või infovahetuse asutus saab edastada informatsiooni või hoiatuse sihtliikmesriigi infovahetuse asutusele niipea, kui nimetatud infovahetuse keskasutusel või infovahetuse asutusel on haldussaatedokumendis sisalduvat informatsiooni, ja hiljemalt siis, kui kaup lähetatakse. Kõnealuse informatsiooni vahetamise käigus teostatakse haldussaatedokumendis (AAD) sisalduvale informatsioonile põhinev riskianalüüs enne, kui hoiatus saadetakse, või kui seda peetakse vajalikuks, siis pärast sellise hoiatuse saamist.

2. Vahetatav teave ja asjakohane kord määratakse kindlaks vastavalt artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 24

1. Vastavalt artiklile 5 võib infovahetuse keskasutus või infovahetuse asutus taotleda aktsiisiga maksustatava kauba liikumise jooksul või pärast seda teavet teise liikmesriigi infovahetuse keskasutuselt või infovahetuse asutuselt. Kõnealuse teabe vahetamise eesmärgil teostatakse haldussaatedokumendis (AAD) või lihtsustatud saatedokumendis (SAAD) sisalduvale informatsioonile põhinev riskianalüüs enne, kui hoiatus saadetakse, või kui seda peetakse vajalikuks, siis pärast sellise hoiatuse saamist.

2. Lõikes 1 osutatud teabevahetus teostatakse kõnealuseid liikumisi tõendava standardse dokumendi põhjal. Nimetatud dokumendi vorm ja sisu ning teabe vahetamise kord sätestatakse artikli 34 lõikes 2 ette nähtud korras.

3. Aktsiisiga maksustatava kauba kaubasaatja asukohajärgse liikmesriigi asjakohased asutused võivad anda abi, kasutades lõikes 2 osutatud dokumenti, kui nimetatud kaubasaatja ei ole saanud haldussaatedokumendi (AAD) või lihtsustatud saatedokumendi (SAAD) kolmandat koopiat ja kui nimetatud kaubasaatja on ära kasutanud kõik talle kättesaadavad võimalused tõendamaks, et toodete liikumine on kinnitatud. Sellise abi andmine ei vabasta kaubasaatjat mingil viisil tema maksukohustustest.

Sihtliikmesriigi asjakohased asutused püüavad sellise abistamise käigus igati täita neile kaubasaatja liikmesriigi asjakohaste asutuste poolt esitatud taotlused.

Artikkel 25

1. Aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise üle järelevalve teostamisel arvutipõhise süsteemi abil hoiab ja töötleb iga liikmesriik oma süsteemis olevat teavet.

Teavet hoitakse vähemalt kolm aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, kui liikumine algas, sellisel moel, et nimetatud teavet saab kasutada käesolevas määruses ette nähtud menetlustes.

2. Liikmesriigid tagavad süsteemis säilitatud teabe ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse.

V PEATÜKK

SUHTED KOMISJONIGA

Artikkel 26

1. Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja hindavad seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö kord toimib. Käesoleva artikli kohaldamiseks kogub komisjon liikmesriikide kogemusi, et parandada selle korra toimimist. Sel eesmärgil ei sisalda liikmesriikide antav teave üksik- ega isikuandmeid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile mis tahes kättesaadava ja käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe, sealhulgas määruse rakendamise hindamiseks vajalikud mis tahes statistilised andmed. Asjakohased statistilised andmed määratakse vastavalt artikli 34 lõikes 2 sätestatule ja edastatakse, kuivõrd nad on kättesaadavad ja kuivõrd edastamisega ei kaasne põhjendamatuid halduskulusid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile mis tahes kättesaadava teabe meetodite või tegevuste kohta, mida kasutatakse või kahtlustatakse olevat kasutatud aktsiisimaksualaste õigusaktide rikkumiseks ja mis on näidanud puudusi või lünki käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö korras, kui sellist teavet peetakse teistele liikmesriikidele erilist huvi pakkuvaks.

4. Liikmesriigid võivad edastada komisjonile mis tahes muud artiklis 1 osutatud kättesaadavat teavet eesmärgiga hinnata käesoleva halduskoostöösüsteemi tõhusust maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu võitlemisel.

5. Komisjon edastab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

VI PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 27

1. Kui liikmesriigi pädev asutus saab teavet kolmandalt riigilt, võib ta selle teabe edasi anda selliste mis tahes liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja igal juhul kõikide seda taotlevate liikmesriikide pädevatele asutustele, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud. Sellist teavet võib samuti edasi anda komisjonile, kui see on ühenduse huvides.

2. Kui asjaomane kolmas riik on võtnud juriidilise kohustuse anda vajalikku abi tõendite kogumiseks aktsiisimaksualaseid õigusakte ilmselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib käesoleva määruse alusel saadud teabe sellele kolmandale riigile edastada teavet andnud pädevate asutuste nõusolekul ja kooskõlas nende asutuste asukohaliikmesriikide õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele.

VII PEATÜKK

TEABEVAHETUSE TINGIMUSED

Artikkel 28

Vastavalt käesolevale määrusele edastatav teave esitatakse võimaluse korral elektrooniliselt artikli 34 lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud korra kohaselt.

Artikkel 29

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Nimetatud taotlustele lisatakse tõlge taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi riigikeelde või mõnda selle riigikeeltest üksnes erijuhtudel, kui taotluse saanud asutus põhjendab sellise tõlke nõudmist.

Artikkel 30

1. Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis 1 osutatud teabe tingimusel, et:

a)	taotluse esitanud pädeva asutuse nõutud teabe hulk ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele teatava ajavahemiku jooksul ebaproportsionaalset halduskoormust;

b)	taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikad, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist.

2. Kui vastastikune abi hõlmab liigseid kulutusi kaasa toovaid eri probleeme, võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus kokku leppida erilise hüvitamise korra osas kõnealustes küsimustes.

3. Käesoleva määrusega ei kohustata teostama uurimisi ega andma teavet, kui selle liikmesriigi, kes peaks teavet andma, õigusaktid või halduspraktika ei võimalda pädeval asutusel oma liikmesriigi tarbeks nimetatud uurimisi teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada.

4. Liikmesriigi pädev asutus võib keelduda teabe edastamisest, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel edastada samasugust teavet.

5. Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

6. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest. Ka komisjoni teavitatakse nimetatud keeldumiste põhjuste liikidest igal aastal statistilistel eesmärkidel.

7. Artikli 34 lõikes 2 sätestatud korras võib kehtestada alammäära, millest alates võib esitada abitaotluse.

Artikkel 31

1. Käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele nii seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

Nimetatud teavet võib kasutada arvutusbaasi määramiseks, aktsiisimaksu kogumiseks või halduskontrolliks, aktsiisiga maksustatava kauba liikumise monitooringuks, riskianalüüsiks ja uurimisteks.

Teavet võib kasutada seoses maksuseaduste rikkumise tõttu algatatud kohtu- või haldusmenetlustega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks sellises menetluses osalevate vastustajate ja tunnistajate õigusi käsitlevate üldeeskirjade ja õigusnormide kohaldamist.

Samuti võidakse seda kasutada direktiivi 76/308/EMÜ artikliga 2 reguleeritud teiste maksude, tollimaksude ja tasude määramiseks.

Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud komisjoni julgeoleku akrediteerimisasutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.

2. Erandina lõikest 1 võib teavet andva liikmesriigi pädev asutus lubada selle teabe kasutamist taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktid lubavad seda teavet kasutada sarnaseks otstarbeks.

3. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave võib olla kasulik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle viimasele edastada. Ta teavitab taotluse saanud asutust sellest. Taotluse saanud asutus võib seada kolmandale liikmesriigile teabe edastamisele tingimuse, et tema on andnud selleks eelnevalt oma nõusoleku.

4. Liikmesriigid piiravad direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ning artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui see on vajalik nimetatud direktiivi artikli 13 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks.

Artikkel 32

Taotluse esitanud asutuse liikmesriigi pädevad asutused võivad kasutada taotluse saanud asutuse ametnike hangitud ja taotluse esitanud asutusele käesolevas määruses sätestatud abistamise raames edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid tõenditena samadel alustel kui selle riigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente.

Artikkel 33

1. Käesoleva määruse kohaldamiseks võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et:

a)	tagada artiklis 3 osutatud pädevate asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus;

b)	seada sisse otsene koostöö niisuguseks kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel;

c)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud teabevahetussüsteemi tõrgeteta toimimine.

2. Komisjon edastab viivitamata iga liikmesriigi pädevale asutusele teabe, mille ta on saanud ja mida ta saab esitada.

VIII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

1. Komisjoni abistab direktiivi 92/12/EÜ artikli 24 lõike alusel 1 loodud aktsiisikomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 35

1. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru iga viie aasta järel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja tuginedes eelkõige liikmesriikide poolt esitatud teabele.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 36

1. Kui pädevad asutused sõlmivad käesoleva määrusega hõlmatud kahepoolsetes küsimustes kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teavitab omakorda teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 37

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005. aastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM

(1) Arvamus on esitatud 1. aprillil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 112, 30.4.2004, lk 64.

(3) EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/56/EÜ (ELT L 127, 29.4.2004, lk 70).

(4) ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

(5) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(6) Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta akt (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 1).

(7) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9) ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

(10) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(11) EÜT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

(12) EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

4.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 359/11

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2074/2004,

29. november 2004,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

Jaanuaris 1997 kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 119/97 (2) lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate spiraalköiteseadiste suhtes, mis pärinevad muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV” või “asjaomane riik”). Vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist kohaldatava lõpliku tollimaksu määr oli individuaalse kohtlemise pälvinud World Wide Stationery Mfg (edaspidi “WWS”) puhul 32,5 % ja kõigi teiste äriühingute puhul HRVs 39,4 %. Neid tollimaksumäärasid kohaldati muude kui 17 või 23 rõngaga spiraalköiteseadiste suhtes (TARICi koodid 8305100011, 8305100012 ja 8305100019), samas kui 17 ja 23 rõngaga spiraalköiteseadiste (TARICi koodid 8305100021, 8305100022 ja 8305100029) suhtes kohaldati tollimaksu, mis oli võrdne minimaalse impordihinna 325 eurot 1 000 tüki kohta ja vaba netohinna vahega ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, kui viimane oli minimaalsest impordihinnast madalam.

(2)

Septembris 2000 pärast taotlust eespool nimetatud meetmete absorptsioonivastase läbivaatamise kohta, mis esitati algmääruse artikli 12 alusel, tõsteti läbivaatamise tulemusena muude kui 17 ja 23 rõngaga spiraalköiteseadiste (TARICi koodid 8305100011, 8305100012 ja 8305100019) suhtes kohaldatavad tollimaksumäärad nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/2000 (3) WWS jaoks 51,2 % tasemele ja teiste HRV äriühingute jaoks 78,8 % tasemele.

(3)

Dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed kehtivad Indoneesiast pärinevate spiraalköiteseadiste suhtes alates 2002. aasta juunist. Need meetmed, mille suhtes ei kohaldata praegust läbivaatamist, kehtestati vastavalt nõukogu 4. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 976/2002 ja nõukogu 4. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 977/2002. (4)

(4)	Pärast uurimist seoses väidetava kõrvalehoidmisega nõukogu määrusega (EÜ) nr 119/97 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Vietnamist saadetavate spiraalköiteseadiste impordi kaudu, laiendati meetmeid Vietnamist pärinevale impordile ühenduse määrusega (EÜ) nr 1208/2004. (5)

(5)	Aprillis 2004 algatati uurimine seoses väidetava kõrvalehoidmisega nõukogu määrusega (EÜ) nr 119/97 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Taist saadetavate spiraalköiteseadiste impordi kaudu, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taist pärinevatena. (6)

(6)	Mõlemad kahes eelmises põhjenduses nimetatud uurimised olid käesolevast uurimisest sõltumatud.

2. Läbivaatamistaotlus

(7)	Pärast seda, kui avaldati teadaanne teatavate HRVst pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (7) sai komisjon 23. oktoobril 2001 taotluse vaadata need meetmed läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(8)

Taotluse esitasid kaks ühenduse tootjat – Koloman Handler AG ja Krause Ringbuchtechnik GmbH (edaspidi “taotlejad”), kes esindavad ühenduse spiraalköiteseadiste kogutoodangu olulist osa. Taotluse aluseks oli väide, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa HRVst pärineva kahjustava dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemise.

(9)	Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon läbivaatamise. (8)

3. Uurimine

a) Menetlus

(10)

Komisjon tegi meetmete aegumisega seotud läbivaatamise algatamise ametlikult teatavaks teadaolevatele eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele, ekspordiriigi esindajatele, taotluse esitanud ühenduse tootjatele ja teisele teadaolevale ühenduse tootjale. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)	Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile nendele osalistele, kes esitasid taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja näitasid ära konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

(12)	Küsimustikud saadeti kõigile pooltele, kellele teatati ametlikult läbivaatamise algatamisest, ja neile, kes taotlesid küsimustikku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks sellele võeti ühendust ühe India (võrdlusriik) tootjaga ja anti talle küsimustik.

(13)	Vastused küsimustikele saadi kahelt taotluse esitanud ühenduse tootjalt ja ühelt asjaomase riigi eksportivalt tootjalt ning ühelt võrdlusriigi tootjalt ja kahelt ühenduses asuvalt sõltumatult importijalt.

(14)

Kõikidele asjaosalistele teatati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Neile anti pärast teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste märkused vaadati läbi ja vajadust mööda tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

b) Huvitatud isikud ja kontrollkäigud

(15)

Hangiti kõik andmed dumpingu ja ühenduse huvide kahjustamise jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja veenduti nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Taotluse esitanud ühenduse tootjad

—	Krause Ringbuchtechnik GmbH, Espelkamp, Saksamaa

—	SX Bürowaren Produktions- und Handels GmbH (kuni novembrini 2001 tootis spiraalköiteseadiseid Koloman Handler AG), Viin, Austria (vt põhjendus 50),

ii)

Ekspordiriigi tootja

—	World Wide Stationery Mfg, Hongkong, HRV

iii)

Võrdlusriigi tootja

—	Tocheunglee Stationery Manufacturing Co, Chennai, India

iv)

Ühenduse sõltumatu importija

—	Bensons International Systems B.V., Utrecht, Madalmaad

c) Uurimisperiood

(16)

Dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2001 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 1998 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusperiood”).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(17)

Vaatlusalune toode on sama nagu esialgses uurimises, st teatavad spiraalköiteseadised, mis on valmistatud kahest ristkülikukujulisest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil. Rõngad võivad olla mitmesuguse kujuga, kusjuures enim levinud on ümmargused või D-kujulised rõngad. Spiraalköiteseadised liigitatakse hetkel CN-koodi ex 8305 10 00 alla (TARICi koodid 8305100011, 8305100012 ja 8305100019 muude kui 17 või 23 rõngaga seadiste puhul ja TARICi koodid 8305100021, 8305100022 ja 830510002917 ja 23 rõngaga seadiste puhul). Kangmehhanismid, mis kuuluvad sama CN-koodi alla, ei kuulu kõnealusel juhul uurimisele.

(18)	Spiraalköiteseadiseid kasutatakse paberist, papist ja kilekattega kaustade, esitlus- ja muude köidetud kaustade valmistamiseks.

(19)

Uurimisperioodil müüdi ühenduses paljusid erinevaid spiraalköiteseadiste tüüpe. Erinevused nende tüüpide vahel määrati kindlaks põhja laiuse, seadise tüübi, rõngaste arvu, avamissüsteemi, nominaalse paberimahutavuse, rõnga läbimõõdu, rõngaste kuju, pikkuse ja rõngaste vahekauguse põhjal. Arvestades asjaolu, et kõikidel tüüpidel on samad ainelised ja tehnilised põhiomadused ja et mudelid võivad teatavas ulatuses teineteist asendada, otsustati kõiki spiraalköiteseadiseid käsitada kõnealuses menetluses ühe ja sama tootena.

2. Samasugune toode

(20)	Leiti, et võrdlusriigis (India) toodetavatel ja sealsel siseturul müüdavatel spiraalköiteseadistel ja HRVst ühendusse eksporditavatel spiraalköiteseadistel on samad ainelised ja tehnilised põhiomadused ja sama kasutusotstarve.

(21)	Samuti leiti, et HRVst pärinevate ühendusse imporditavate spiraalköiteseadiste ja ühenduse tootjate toodetavate ühenduse turul müüdavate spiraalköiteseadiste ainelised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve ei erine.

(22)

Seepärast järeldati, et võrdlusriigis toodetavad ja sealsel siseturul müüdavad spiraalköiteseadised, HRVst pärinevad ja ühendusse eksporditavad spiraalköiteseadised ning ühenduse tootjate toodetavad ja ühenduse turul müüdavad spiraalköiteseadised on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(23)	Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas olemasolevate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

1. Sissejuhatavad märkused

(24)

Kolmest kaebuses nimetatud Hiina eksportivast tootjast tegi koostööd üksnes WWS, kelle suhtes kohaldati individuaalset kohtlemist nii esialgses kui absorptsioonivastases uurimises. Kaks ülejäänud eksportivat äriühingut väitsid, et ei eksportinud vaatlusalust toodet uurimisperioodil ühendusse. Üks neist äriühingutest näib olevat seotud kõrvalehoidmisega Tai kaudu, mida on uurinud Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (vt põhjendused 42 ja 43).

2. Dumpingu jätkumine

(25)

Ainsa koostööd tegeva äriühingu eksportmüügi maht moodustas Eurostati andmetel uurimisperioodil kogu HRV päritoluga impordi. See maht moodustab 1,9 % ühenduse kogutarbimisest käesolevas uurimises käsitletud uurimisperioodil võrreldes 45 %ga ühenduse kogutarbimisest esialgses uurimises käsitletud uurimisperioodil, st alates 1. oktoobrist 1994 kuni 30. septembrini 1995.

a) Metoodika

(26)	Esialgse uurimisega võrreldes on muutunud vaid võrdlusriigi valik, muus osas on dumpingumarginaali arvutamise metoodika jäänud samaks.

b) Võrdlusriik

(27)	Et Hiina Rahvavabariik on üleminekumajandusega riik, määrati normaalväärtus andmete põhjal, mis saadi algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt valitud asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi “võrdlusriik”).

(28)

Esialgses uurimises valiti võrdlusriigiks Malaisia. Arvestades asjaolu, et Malaisias on tootmine lõppenud ja viidud muu hulgas üle Indiasse, tuli valida teine tüüpiline riik. Aegumise läbivaatamise taotluses soovitati normaalväärtuse määramisel võtta võrdlusriigiks India. Seda valikut ei vaidlustatud. Samuti selgus, et põhjused India valimiseks, st selle siseturu suurus, turu avatus ja toorainele juurdepääsu aste tagasid normaalsed konkurentsitingimused. India tootja, kellega ühendust võeti, nõustus koostööd tegema ja tema omamaine müük oli representatiivne. Kõnealune äriühing oli seotud koostööd tegeva Hiina eksportiva tootjaga, kuid ei leitud põhjust arvata, et see võiks mõjutada normaalväärtuse määramist. Seepärast leiti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a, et India on normaalväärtuse määramisel asjakohane võrdlusriik.

c) Normaalväärtus

(29)	Samasuguse toote omamaine müük võrdlusriigis osutus vaatlusperioodil tasuvaks ja representatiivseks. Seega põhines normaalväärtus hinnal, mida tavakaubanduses on maksnud või maksavad võrdlusriigi, st India, sõltumatud kliendid.

d) Ekspordihind

(30)	Kuna vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses sõltumatutele klientidele, kehtestati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, st lähtudes tegelikult makstud või makstavast ekspordihinnast.

e) Võrdlus

(31)

Õiglase võrdluse huvides ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi seoses sisemaaveokulude, allahindluste ja edasilükatud mahahindluste, käitlemis- ja laadimis-, transpordi- ja krediidikulude, komisjonitasude ja kindlustusmaksetega.

(32)

Seoses sellega tuleb siiski märkida, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist langes järsult ühendusse eksporditavate spiraalköiteseadiste liikide maht ja valik. Seepärast olid võrdlusriigi siseturul müüdud samasuguse toote tüübid uurimisperioodil võrreldavad üksnes 10 %ga ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja poolt otse HRVst eksporditud tüüpidest. Esialgses uurimises oli võrdluse aluseks 75 % summaarsest müügikäibest. Enamik otsesest ekspordist HRVst käesolevas uurimises käsitletud uurimisperioodil hõlmas “nišisegmente”, nagu 17 ja 23 rõngaga seadised, mille suhtes kohaldatakse minimaalset impordihinda.

f) Dumpingumarginaal

(33)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi ühendusse eksporditava vaatlusaluse toote iga mudeli kaalutud keskmist normaalväärust kaalutud keskmise ekspordihinnaga samal kaubanduslikul tasandil. Võrdlusel ilmnes dumpingu puudumine.

g) Järeldus dumpingu kohta

(34)

Koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja WWS puhul ei avastatud dumpingut. Samas oli WWS eksportmüügi maht otse ühendusse käesolevas uurimises käsitletud uurimisperioodil oluliselt väiksem kui esialgses uurimises tuvastatud eksportmüügi maht. WWS eksport otse HRVst keskendus samuti spiraalköiteseadiste valiku ülemisele osale, eelkõige 17 ja 23 rõngaga mudelitele, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu minimaalse impordihinna kujul (vt põhjendus 32 eespool). See tähendab tegelikult, et kõnealuse impordi pealt vaevalt et maksti mingeid dumpinguvastaseid tollimakse. Seda tulemust ei saa võrrelda esialgsel uurimisel arvutatud dumpingumarginaaliga, kuna ei olnud võimalik arvutada dumpingumarginaali dumpinguvastase tollimaksustamise alla kuuluvate spiraalköiteseadiste mudelite kohta, milleks olid ühenduse turul enim müüdud mudelid ning mida ei eksporditud otse HRVst käesolevas uurimises käsitletud uurimisperioodil. Lisaks sai müügimahu osas võrrelda üksnes võrdlusriigi siseturul müüdud samasuguse toote müüki ja mudelite müüki, mis moodustas 10 % müügist HRVst ühendusse. Eespool toodut silmas pidades leiti, et selgele järeldusele dumpingu jätkumise kohta ei õnnestu jõuda.

3. Dumpingu kordumine

(35)	Selge järelduse puudumisel dumpingu jätkumise kohta uuriti dumpingu kordumise tõenäosuse küsimust.

(36)

Selles suhtes analüüsiti järgmisi elemente: a) eksportivate Hiina tootjate vaba tootmismaht ja investeeringud; b) koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja käitumine kolmandate riikide turgudel; c) koostööd mittetegevate äriühingute poolt vaatlusaluse toote kolmandatesse riikidesse ekspordi struktuur mahu ja hindade lõikes.

a) Vaba maht ja investeeringud

(37)	Väärib meenutamist, et muude eksportivate tootjate kui WWS koostöö puudumisel ei saadud teavet tootmise kohta HRVs, vaba tootmismahu ja müügi kohta Hiina turul, välja arvatud koostööd tegeva tootja kohta.

(38)

Koostööd tegeva äriühingu tootmisvõimsus püsis 1999. aastast uurimisperioodini stabiilsena. Kuna vaatlusaluse toote tootmine langes 1999. aasta ja uurimisperioodi vahel 28 % võrra, on tõenäoline, et koostööd tegeval eksportival tootjal on oluline kasutamata tootmismaht, st üks kolmandik tema tootmise kogumahust. Sellest tulenevalt võib antud tootja tootmist kiiresti suurendada ja suunata selle mis tahes eksporditurule, sealhulgas ühenduse turule, kui meetmetel lastakse aeguda. Tuleks ka märkida, et ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja kasutamata tootmisvõimsus suudab katta umbes pool ühenduse tarbimisest. Samuti on põhjust eeldada, et ka teistel Hiina tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, kuna Hiina üldine eksport on vähenenud ja puudub teave, mis näitaks tootmisvõimsuse vähenemist HRVs.

(39)	Märgitakse, et koostööd tegeva äriühingu investeeringud masinatesse ja seadmetesse püsisid ajavahemikul 1999. aastast uurimisperioodini kõrgel tasemel, kuigi nende maht langes järkjärgult.

b) Koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja käitumine kolmandate riikide turgudel

(40)	Koostööd tegeva äriühingu eksportmüügi maht kolmandatesse riikidesse (välja arvatud ühendus) langes 2000. aastast uurimisperioodini 8 % võrra. Selle keskmine ekspordihind kolmandatesse riikidesse eksportimisel vähenes samal perioodil 12 % võrra.

c) Koostööd mittetegevate Hiina äriühingute käitumine (maht ja hinnad)

(41)

Seoses äriühingutega, mis ei teinud käesolevas uurimises koostööd, tuli järeldustes lähtuda saadaolevatest faktidest kooskõlas algmääruse artikliga 18. Igasuguse koostöö puudumisel konsulteeriti USA ja Hiina statistikaga, et teha kindlaks mahud ja hinnad Hiina ekspordi osas teistesse riikidesse. Kui Hiina ekspordi absoluutmaht ka erineb olenevalt teabeallikast, kinnitavad mõlemad statistilised allikad, et spiraalköiteseadiste eksport Hiinast langes ajavahemikul 1999. aastast uurimisperioodini kogu maailmas märgatavalt. Hiina statistika kohaselt oli 1999. aastal maailmaturule eksporditud spiraalköiteseadiste maht umbes 662 miljonit tükki, mis vähenes uurimisperioodil 523 miljoni tükini. Keskmine ekspordihind, mis hõlmab küll mitmeid tooteliike ja laia hinnavahemikku, püsis samal ajavahemikul enam-vähem stabiilsena. Nagu märgitud põhjenduses 38, on teabe puudumisel koostööd mittetegevate Hiina eksportivate tootjate tootmisvõimsuse hüpoteetilise languse kohta tõenäoline, et neil on endiselt olulisi kasutamata tootmisvõimsusi. Kõnealustel asjaoludel on mõistlik arvestada, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, muutub ühenduse turg väga atraktiivseks sihtmärgiks neile Hiina eksportijatele, kes jätkaksid sel juhul oma eksporti ühenduse turule märkimisväärsetes kogustes.

(42)	Lisaks sellele on oluline arvesse võtta, et OLAF viis läbi uurimise, et teha kindlaks, kas Tai päritoluga deklareeritud imporditud spiraalköiteseadised pärinesid ka tegelikult sellest riigist või olid hoopis HRV päritoluga, nagu väidetakse.

(43)	OLAFi ja liikmesriikide uurimiste põhjal on järeldatud, et need spiraalköiteseadised ei pärinenud Taist. Uurimistest selgus ka see, et oluline osa kõnealusest liiklusest oli Hiina mittesooduspäritoluga ning allus seega dumpinguvastastele tollimaksudele.

(44)

Selles suhtes tuleb märkida, et Tai kaudu eksporditud tooteliigid sisaldasid uurimisperioodil ühenduse turul enim müüdud spiraalköiteseadiste mudeleid, mitte aga 17 ja 23 rõngaga mudeleid, mida müüdi otse HRVst. See võimaldas võrdlemist, kasutades ühenduse turul enim müüdud mudeleid. Niisiis võrreldi Taist ühendusse eksporditud spiraalköiteseadiseid ja mitmeid võrreldavaid tootetüüpe, mida müüdi võrdlusriigi siseturul. Tulemusse tuleb suhtuda ettevaatlikult, kuna täieliku uurimise puudumisel spiraalköiteseadiste impordi kohta Taist võib arvutuste aluseks olla üksnes FOB Bangkoki hinnapakkumine, mille ühenduse tootmisharu tegi uurimisperioodil ja pärast seda Taist ühendusse eksporditud tooteliikidele. Samas näis arvutus viitavat, et Taist eksporditud spiraalköiteseadiste hind oli India siseturul valitsevatest hindadest madalam, ning seetõttu ei saa välistada, et need spiraalköiteseadised müüdi ühendusse dumpinguhinnaga.

d) Absorbtsioonivastane uurimine

(45)

Lisaks sellele tuleb meenutada, et oktoobris 2000 pärast esialgset uurimist, millega kehtestati WWS suhtes 32,5 % tollimaks ja kõigi teiste Hiina äriühingute suhtes 39,4 % tollimaks, tõi absorptsioonivastane uurimine kaasa tollimaksu taseme tõusu WWS puhul 51,2 %ni ja kõigi teiste äriühingute puhul 78,8 %ni.

e) Kolmandate riikide kohaldatavad kaubanduse kaitsemeetmed

(46)	Kolmandad riigid ei kohalda kaubanduse kaitsemeetmeid HRVst pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes.

4. Järeldus

(47)

Uurimisest nähtub, et koostööd tegeval eksportival tootjal ja tõenäoliselt ka kahel ülejäänud Hiina eksportival tootjal on märkimisväärne vaba tootmismaht, pidades silmas nende ekspordi olulist langust 1999. aastast uurimisperioodini. Ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja kasutamata tootmisvõimsus suudab katta umbes pool ühenduse tarbimisest.

(48)

Ühenduse nähtav tarbimine uurimisperioodil oli umbes 270 miljonit tükki, millest ainult 5 miljonit tükki deklareeriti HRV päritoluga. Esialgses uurimises käsitletud uurimisperioodil (1. oktoober 1994 kuni 30. september 1995) eksportisid Hiina eksportivad tootjad ühendusse 126 miljonit tükki. Seoses sellega ja pidades silmas Hiina eksportivate tootjate vaba tootmismahtu, on tõenäoline, et import HRVst ühenduse turule võib jätkuda olulistes kogustes, kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda. Lisaks Hiina äriühingutele osaks saava survega eksportida, arvestades nende tohutut vaba tootmisvõimsust, toimub kõnealune eksport tõenäoliselt dumpinguhindadega. Kuigi koostööd tegeva äriühingu puhul ei näidanud võrdlus dumpingut, oli selle aluseks väike valim, mis ei ole võrreldav dumpingu arvutusega esialgses uurimises. Teisalt eksportis üks Hiina äriühingutest, kes ei teinud käesolevas uurimises koostööd, spiraalköiteseadiseid ühenduse turule Tais asuva seotud äriühingu kaudu. Arvutused on näidanud võimalust, et see müük toimus dumpinguhinnaga. Seetõttu ei saa välistada, et vaid üks aasta pärast absorptsioonivastast uurimist on dumpingutegevus jätkunud.

(49)	Tuginedes kõigile neile järeldustele ja sündmustele, on tõenäoline, et Hiina eksportijate ekspordi jätkumisel Euroopa Liitu on kõnealuse ekspordi hind normaalväärtusest madalam. Sellest tulenevalt tuleb eeldada, et kehtivate tollimaksude puudumisel kordub Hiinast lähtuv dumping.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(50)

Uurimisperioodil tootsid spiraalköiteseadiseid ühenduses järgmised tootjad:

—	Krause Ringbuchtechnik GmbH, Espelkamp, Saksamaa

—	SX Bürowaren Produktions- und Handels GmbH (kuni novembrini 2001 tootis spiraalköiteseadiseid Koloman Handler AG), Viin, Austria

—	Industria Meccanica Lombarda srl, Offanengo, Itaalia.

(51)

Kaks esimest tootjat on taotlejad ning tegid uurimises koostööd. Koostööd tegevad ühenduse tootjad andsid rohkem kui 90 % ühenduse spiraalköiteseadiste kogutoodangust uurimisperioodil. Seepärast leiti, et need tootjad esindavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neid tähistatakse edaspidi mõistega “ühenduse tootmisharu”. Pärast uurimisperioodi said need kaks äriühingut ühe ja sama sündikaadi osaks, kuid nende tootmine jäi ühendusse. See kontsern on Hiina eksportivatest tootjatest sõltumatu.

E. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

1. Tarbimine ühenduse turul

(52)	Koostööd tegevate ühenduse tootjate vastuseid küsimustikule kasutati, et teha kindlaks ühenduse tootmisharu spiraalköiteseadiste müük ühenduse turul. Ka muud saadaolevat teavet kasutati ühenduse tootmisharu mõiste alla mittekuuluva ühenduse tootja müügi arvutamiseks.

(53)	HRVst pärineva impordi ja Tai päritoluga deklareeritud impordi puhul kasutati Eurostati andmeid, välja arvatud uurimisperioodil HRV päritoluga deklareeritud importi puudutavad andmed, mille puhul kasutati koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate esitatud teavet.

(54)

Mis puudutab muudest kolmandatest riikidest pärinevat importi, siis Indiast ja Indoneesiast pärineva impordi andmed, välja arvatud uurimisperioodiga seotud andmed, on saadud dumpinguvastasest menetlusest nende kahe riigi suhtes. Küsimustiku vastustes või eelnenud menetlustes puuduva impordimahu arvutamiseks kasutati Eurostati teavet. Ungarist pärineva impordi osas kasutati ühe koostööd tegeva ühenduse tootja vastuseid küsimustikule. Muude kolmandate riikide kui Ungari ja käesolevas põhjenduses nimetatud riikide puhul kasutati Eurostati teavet. Samuti tuleks märkida, et Eurostati andmed tuli teisendada tonnidest tükkide arvule.

(55)	Selle põhjal vähenes ühenduse tarbimine vaatlusperioodil 9 % võrra – 297 miljoni tüki tasemelt (arvud on miljonini ümardatud) 1998. aastal 270 miljoni tüki tasemele uurimisperioodil. 1999. ja 2000. aasta näitajad olid vastavalt 306 miljonit tükki ja 316 miljonit tükki.

2. Import asjaomasest riigist

a) Impordimaht ja turuosa

(56)

HRV päritoluga deklareeritud import vähenes järsult – 44 miljonilt tükilt 1998. aastal 24 miljoni tükini 1999. aastal, 10 miljoni tükini 2000. aastal ja 5 miljoni tükini uurimisperioodil. HRV päritoluga deklareeritud impordi turuosa langes vaatlusperioodi igal aastal, olles 1998. aastal 14,8 %, 1999. aastal 7,8 %, 2000. aastal 3 % ja uurimisperioodil 1,9 %.

b) Vaatlusaluse toote impordi hindade liikumine

(57)

HRV päritoluga deklareeritud impordi keskmine hind tõusis ajavahemikul 1998. aastast (141 eurot) uurimisperioodini (278 eurot) 96 % võrra. HRV päritoluga deklareeritud impordi hindade tõusutrend kajastab pigem minimaalse impordihinna alla kuuluvate kallimate tooteliikide tähtsuse kasvu (17 ja 23 rõngaga spiraalköiteseadised) kui tegelikku hinnatõusu.

3. Tai päritoluga deklareeritud import

(58)

Eespool märgiti OLAFi uurimise järeldustele tuginedes, et oluline osa Tai päritoluga deklareeritud impordist oli tegelikult Hiina päritoluga. Tai päritoluga deklareeritud import vähenes ühelt miljonilt tükilt 1998. aastal 16 miljoni tükini 1999. aastal, 17 miljoni tükini 2000. aastal ja 20 miljoni tükini uurimisperioodil. Tai päritoluga deklareeritud impordi turuosa kasvas vaatlusperioodi igal aastal, olles 1998. aastal 0,3 %, 1999. aastal 5,2 %, 2000. aastal 5,3 % ja uurimisperioodil 7,4 %. Tai päritoluga deklareeritud impordi keskmine hind langes samal perioodil 9 % võrra – 100 euro tasemelt 91 euro tasemele. Üksikasjalikum hinnateave, mis on kättesaadav Tai päritoluga deklareeritud impordi kohta, käsitleb Tai kaudu eksporditavate spiraalköiteseadiste Euroopa turustaja edasimüügihindu. Selgus, et need edasimüügihinnad olid keskmiselt umbes 12 % madalamad ühenduse tootmisharu müügihindadest.

4. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord (9)

a) Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(59)

Ühenduse tootmisharu toodang langes vaatlusperioodil 17 % võrra, olles 1998. aastal 100 (indeksnumber), 1999. aastal 91, 2000. aastal 89 ja uurimisperioodil 83. Koloman Handler AG 2000. aasta otsus viia osa oma tootmisest üle Ungarisse seletab tootmise langust nimetatud aastal. Koloman Handler AG kuulutas uurimisperioodil välja pankroti ja tema toodang vähenes 2001. aasta teisel poolel märgatavalt.

(60)	Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusperioodil 7 % võrra. See kasvas 1999. aastal 107 (indeksnumber) tasemele ja langes seejärel 2000. aastal 93 peale, põhjuseks Koloman Handler AG otsus viia osa oma tootmisest üle Ungarisse. Tootmisvõimsus stabiliseerus uurimisperioodil.

(61)	Tootmisvõimsuse rakendamine langes 1998. aasta rohkem kui 80 % tasemelt 70–75 %ni 1999. aastal, seejärel tõusis 76–80 %ni 2000. aastal ja langes uurimisperioodil uuesti 70-75 %ni.

b) Varud

(62)

Ühenduse tootmisharu varud aruandeperioodi lõpul vähenesid vaatlusperioodil 37 % võrra, langedes igal kõnealuse perioodi aastal. Peamine sellele langusele kaasaaitav tegur oli Koloman Handler AG tootmise aeglustumine pärast pankroti väljakuulutamist. Varude müügieelse hoidmise aeg vähenes vaatlusperioodil 10 päeva võrra.

c) Müügimaht, turuosa ja kasv

(63)	Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul vähenes vaatlusperioodil 8 % võrra – 119 miljoni tüki tasemelt 1998. aastal 109 miljoni tüki tasemele uurimisperioodil. Müük oli langenud ka 1999. aastal 115 miljoni tükini ja püsis 2000. aastal peaaegu samal tasemel.

(64)	Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas vaatlusperioodil veidi alates 40,1 %st 1998. aastal kuni 40,4 %ni uurimisperioodil, kuigi oli aastatel 1999 ja 2000 oluliselt langenud, vastavalt 37,6 % ja 36,2 % tasemele.

(65)

Kui ühenduses tarbimine langes vaatlusperioodil 9 % võrra, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht samas 8 % võrra. HRV ja Tai päritoluga deklareeritud impordi koondmaht langes vaatlusperioodil 44 % võrra. Seega kerkis veidi ühenduse tootmisharu turuosa, samas kui HRV päritoluga deklareeritud impordi turuosa langes ja Tai päritoluga deklareeritud impordi turuosa kasvas.

d) Müügihinnad ja kulud

(66)

Ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul sõltumatutele klientidele müüdud spiraalköiteseadiste kaalutud keskmine müügihind langes vaatlusperioodi igal aastal, olles 1998. aastal 206 eurot tuhande tüki kohta, 1999. aastal 190 eurot, 2000. aastal 177 eurot ja uurimisperioodil 174 eurot, langedes seega vaatlusperioodil 16 % võrra. Dumpinguvastased meetmed Indoneesiast pärineva impordi suhtes võeti alles juunis 2002, seega ei saa välistada, et Indoneesiast pärinevad dumpinguhinnaga spiraalköiteseadised võivad mõjutada hinna kujunemist vaatlusperioodi jooksul.

(67)	Peamiste toorainete (terasribad ja terastraat) müügihind ei järginud langustrendi. Teisalt vähenes vaatlusperioodi jooksul märgatavalt tööjõu erikulu toodanguühiku kohta, mis moodustab rohkem kui kaks viiendikku toodanguühiku kogu omahinnast.

e) Tasuvus

(68)

Kuna teatavate aspektide mõju, mis ei kajasta äriettevõtte korrapärast tootlikkust (eriti firmaväärtuse amortisatsioon pärast omandamist), oli märkimisväärne, loeti ärikasumi marginaali enne firmaväärtuse amortisatsiooni ühenduse tootmisharu tasuvuse hindamisel paremaks indikaatoriks kui maksustamiseelset kasumimarginaali. Ühenduse tootmisharu on pidevalt registreerinud viletsa ärikasumi marginaali müügist sõltumatutele klientidele ühenduses. Tasuvus tõusis 0–3 %lt 1998. aastal 3,1 %–6 %ni 1999. aastal ja langes seejärel järsult 0 % ja –3 %ni 2000. aastal, olles uurimisperioodil alla –3 %. See negatiivne tootlikkus aitas kindlasti kaasa asjaolule, et kaks asjaomast äriühingut läksid pankrotti: Koloman Handler AG 2001. aasta juulis ja Krause Ringbuchtechnik GmbH 2002. aasta aprillis (st peagi pärast uurimisperioodi lõppu).

f) Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(69)

Investeeringute analüüs keskendus investeeringutele tootmisvahenditesse, mis moodustab üle 90 % uurimisperioodi koguinvesteeringutest. Investeeringut firmaväärtusesse ei võetud arvesse, kuna see ei kajasta ühenduse tootmisharu tavalist tulemuslikkust läbi mitme aasta, kuna kõnealune investeering tulenes omandamisest, mis oli ühekordne sündmus. Investeerimine tootmisvahenditesse vähenes vaatlusperioodil 65 % võrra. See langes 1999. aastal 52 (indeksnumber), 2000. aastal 48 ja uurimisperioodil 35 tasemele.

(70)	Ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võimet riivas püsivalt kehv tasuvus.

g) Investeeringute tasuvus

(71)

Kuna omakapital muutus 2000. aastal negatiivseks ja mõlemad ühenduse tootjad kuulutasid seejärel välja pankroti, kasutati investeeringutasuvuse mõõtmiseks koguvarade tulusust. Koguvarade tulusus püsis 1998. ja 1999. aastal stabiilselt 0 ja 3 % vahel, langes seejärel 2000. aastal järsult 0 % ja –5 % vahele, olles uurimisperioodil alla –10 %.

h) Rahakäive

(72)

Äritegevusest tuleneva puhta rahakäibe, st ärikasum pluss kulum (välja arvatud firmaväärtuse amortisatsioon), lihtsustatud analüüs näitab ärikasumi marginaalile sarnast suundumust. Rahakäive tõusis, olles 1998. aastal 100 (indeksnumber) ja 1999. aastal 126, ning langes seejärel järsult, olles 2000. aastal 62 ja uurimisperioodil –65.

i) Tööhõive, tootlikkus ja palgad

(73)	Tööhõive (täistööaja ühikud) langes vaatlusperioodi igal aastal, olles 1998. aastal 100 (indeksnumber), 1999. aastal 86, 2000. aastal 82 ja uurimisperioodil 77.

(74)	Tootlikkus, mida mõõdeti tuhandetes ühikutes töötaja kohta, tõusis vaatlusperioodil 8 % võrra, samas kui tööjõukulud toodanguühiku kohta, mõõdetuna eurodes kg kohta, vähenesid samal perioodil 12 % võrra.

j) Tegeliku dumpingumarginaali suurus

(75)

HRV päritoluga deklareeritud impordi tegelikku dumpingut uurimisperioodil ei avastatud, kuna järeldused kõnealuse impordi suhtes on seotud väikese ja mitterepresentatiivse spiraalköiteseadiste valimiga. Pealegi ei saanud dumpingut seoses Tai päritoluga deklareeritud impordiga täielikult kindlaks teha, kuna puudus dumpingualane uurimine (OLAFi uurimine käsitles päritolu kindlakstegemist ega olnud seotud dumpingu küsimusega). Seetõttu ei jõutud tegeliku dumpingumarginaali suuruse suhtes järeldusele.

5. Järeldus

(76)	Ühenduse tootmisharu oli vaatlusperioodil jätkuvalt ebakindlas olukorras. Sellest annab tunnistust tema tasuvuse langus (või teisisõnu kasvav kahjum pärast 1999. aastat) madalama müügimahu juures langevate ühikuhindadega.

(77)

Ühenduse tootmisharu ebakindel olukord vaatlusperioodil tulenes mitmetest varasematest sündmustest, nagu: i) HRVst pärineva impordi dumping kuni meetmete kehtestamiseni jaanuaris 1997; ii) nende meetmete absorptsioon, mis tehti kindlaks oktoobris 2000; iii) Indoneesiast pärineva impordi dumping kuni dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni juunis 2002; iv) kõrvalehoidmine Tai kaudu (OLAFi uurimine). Lisaks sellele laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 119/97 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid pärast kõrvalehoidmisega seotud uurimist Vietnamist saadetavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes (vt põhjendus 4). See näitab, et vaatlusperioodil kannatas ühenduse tootmisharu alati dumpingu tõttu ja tal ei olnud võimalust toibuda. Tarbimise vähenemine ühenduse turul oli piiratud ning seega ei saa ühenduse tootmisharu ebakindlat olukorda ainuüksi sellega seletada.

F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Dumpinguhinnaga impordi eeldatava kasvu mõju ühenduse tootmisharule

(78)

Esialgses uurimises käsitletud uurimisperioodil (st ajavahemikul 1. oktoobrist 1994 kuni 30. septembrini 1995) müüsid Hiina eksportivad tootjad ühenduse turul spiraalköiteseadiseid 126 miljonit tükki (WWS müük moodustas sellest mahust rohkem kui kaks viiendikku). Käesolevas uurimises käsitletud uurimisperioodil 2001. aastal müüsid nad HRV päritoluga deklareeritud spiraalköiteseadiseid 5 miljonit tükki. Asjaolud, et HRVs on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus (samas kui Hiina eksport kolmandatesse riikidesse väheneb mahult) ja Hiina eksportivate tootjate käitumine on pidevalt näidanud, et nad on turuosa suurendamiseks valmis müüma dumpinguhindadega ja kahjustavate hindadega, näitavad selgelt kahjustava dumpingu kordumise tõenäosust HRVst pärineva impordi kaudu dumpinguvastaste meetmete aegumisel.

(79)

Ühendus on ainus turg, kus Hiina eksportivad tootjad saaksid veel turuosa suurendada, kuna teisi turge juba varustavad Hiina tootjad või Hiina tootjate kontrolli all olevad kolmandate riikide tootjad. Ühenduse tootmisharul puudub märkimisväärne esindatus kõige olulisematel turgudel väljaspool ühendust, kus peaaegu kõik müügil olevatest spiraalköiteseadistest on toodetud HRVs või Hiina eksportivate tootjate kontrolli all olevates äriühingutes. Vaatlusaluse impordi poolt avaldatav hinnasurve tõuseks suure tõenäosusega oluliselt, nagu viitas absorptsioonivastase uurimise analüüs, kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda. Kui WWS suudaks absorbeerida olulise osa oma 32,5 % dumpinguvastasest tollimaksust ja teised Hiina äriühingud teeksid sama oma 39,4 % tollimaksuga, oleks ülimalt tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel oleks neil võimalus suurendada oma tugevat negatiivset survet ühenduses müüdavate spiraalköiteseadiste hindadele.

(80)

Tuleb meenutada, et Tai päritoluga deklareeritud spiraalköiteseadiste keskmine hind langes vaatlusperioodil 9 % võrra ning Tai päritoluga deklareeritud spiraalköiteseadiste Euroopa turustaja keskmise müügihinna ja ühenduse tootmisharu kaalutud keskmise müügihinna võrdlusest ilmnes, et esimene oli umbes 12 % madalam kui viimane.

(81)

Seoses impordiga muudest kolmandatest riikidest on Ungari 1. maist 2004 alates ühenduse osa. India ja Indoneesia osas on mõlema riigi eksportivad tootjad Hiina eksportivate tootjate kontrolli all. Kui HRVst pärineva impordi suhtes kohaldatavad meetmed aeguvad, väheneb motiiv spiraalköiteseadiste eksportimiseks ühendusse Indiast ja Indoneesiast, kuna on tõenäoline, et sellisel juhul kasvaks järsult otse HRVst pärinev dumpinguhinnaga import.

(82)

Arvestades ühenduse tootmisharu niigi ebakindlat olukorda, oleks eespool nimetatud HRVst pärineva dumpinguhindadega impordi olulisel kasvul koos hindade olulise allalöömisega ühenduse tootmisharu seisukohast kahtlemata tõsised tagajärjed. Pidades ühtlasi silmas kogemusi seoses varasemate dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste uurimistega spiraalköiteseadiste osas, tooks HRVst pärinevate spiraalköiteseadiste importi käsitlevate meetmete aegumine suure tõenäosusega kaasa ühenduse tootmisharu olukorra edasise ja olulise halvenemise.

2. Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta

(83)

Eespool toodule tuginedes on tõenäoline, et HRV päritoluga spiraalköiteseadiste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa kõnealuse ühendusse suunatud impordi mahu järsu kasvu, millega kaasneb müügihindade märgatav langemine. Tuleb märkida, et spiraalköiteseadiste turul olevate toodete enamik on ülimalt standardiseeritud ning konkurents toimub suurel määral seoses hindadega.

(84)

Arvestades siinkohal järeldusi ühenduse turul valitseva olukorra kohta, on tõenäoline, et madalate dumpinguhindadega toimuva impordi mahu kasv surub alla ühenduse tootmisharu hinnad. See omakorda toob kaasa ühenduse tootmisharu finantsolukorra edasise halvenemise. Tagajärg ühenduse tootmisharu jaoks oleks kõige tõenäolisemalt pankrot ja järelejäänud tehase sulgemine.

(85)	Meetmete aegumine eemaldaks kõige olulisema tõkke, mis takistab Hiina eksportivatel tootjatel müüa ühenduse turul kahjustavate dumpinguhindadega.

(86)	Seepärast järeldatakse, et HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumine on tõenäoline.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(87)

Uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamine ei ole ühenduse huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikliga 21 kõikide esitatud tõendite põhjal meetmete pikendamise mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele ja meetmete aegumise tagajärgi.

(88)

Meetmete võimaliku säilitamise mõju hindamiseks anti kõigile huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2. Küsimustikule vastasid ainult koostööd tegevad ühenduse tootjad ja kaks sõltumatut importijat. Kolm kasutajat tegid mõned märkused, kuid ei vastanud küsimustikule ega esitanud tõendeid oma märkuste põhjendamiseks.

(89)

Algmääruse artikli 21 lõige 7 sätestab, et teavet võetakse arvesse üksnes juhul, kui seda toetavad tegelikud tõendid, mis põhjendavad selle paikapidavust. Seoses sellega ei olnud võimalik teha järeldusi kasutajate tehtud märkustest, mis viitasid sellele, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei ole ühenduse huvides, kuna need ei olnud põhjendatud.

(90)	Kui rääkida varem kehtestatud dumpinguvastaste meetmete mõjust, siis HRV päritoluga deklareeritud import langes järsult, eriti pärast meetmete laiendamist absorptsiooni avastamise järgselt, millega kaasnes muudest kolmandatest riikidest pärineva või sellisena deklareeritud impordi järsk tõus.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(91)

Kontsern, millesse taotlejad kuuluvad, on ainus olulise tootmisega ühenduse spiraalköiteseadiste tootja. Nad seisavad silmitsi keerulise keskkonnaga, mida ohustab endiselt madala hinnaga, sageli dumpinguhinnaga ja subsideeritud kahjustav import kolmandatest riikidest. Nad korraldasid oma tegevuse pärast pankroti väljakuulutamist ümber, kuid sellest ei piisanud täiendava pankrotimenetluse vältimiseks 2003. aasta viimases kvartalis. Ühenduse tootmisharu püüab rajada usaldusväärse äriettevõtte, mis suudab ülemaailmsel tasemel konkureerida Hiina eksportivate tootjatega. HRVst pärineva impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine võib seda strateegiat tõsiselt kahjustada, kuna Hiina eksportivad tootjad on varasemal ajal näidanud, et nad suruksid turuosa saamiseks hinnad alla dumpingutasemele. Pidades silmas, et kehtivate meetmete mõju on osaliselt kahjustanud absorptsioon ja Indoneesiast pärinevate spiraalköiteseadiste dumpinguhinnaga või subsideeritud import, oleks ülimalt tõenäoline, et kõnealuste meetmete võimalik aegumine teeks praegused ühenduse tootmisharu ümberkorraldamispüüded võimatuks.

(92)

Ühenduse tootmisharul on pikaajaline traditsioon, kuid praeguste ümberkorraldamispüüdluste nurjumise korral lakkab see väga tõenäoliselt olemast. Robert Krause GmbH & Co. KG kuulutas jaanuaris 1998 välja pankroti. Selle õigusjärglane Krause Ringbuchtechnik GmbH, mis kuulus alates juunist 1998 äriühingule Wilhelm vom Hoffe Drahtwerke GmbH, kuulutas pankroti välja aprillis 2002. Pärast viimase varade omandamist ja töötajate ülevõtmist ei jätka Ringbuchtechnik Produktionsgesellschaft GmbH tõenäoliselt tootmist pärast taotluse esitamist pankrotimenetluse algatamise kohta. SX Bürowaren Produktions- und Handels GmbH jätkab Koloman Handler AG traditsioone. Veel üks pankrot teeks ühenduse tootmisharule tõenäoliselt lõpu. Kui ühenduse tootmisharu lõpetab spiraalköiteseadiste tootmise, lähevad rohkem kui sajandi jooksul kogunenud oskused ja viimasedki töökohad kaotsi.

(93)

Meetmete pikendamine võimaldaks ühenduse tootmisharul suure tõenäosusega suurendada oma turuosa, vähendada ühiku omahinda ja suurendada tasuvust. Hinnad ei muutu tõenäoliselt olulisel määral, kuid müügimahud võivad märgatavalt kasvada. Ühenduse tootmisharu ümberkorraldamise eesmärk on parandada selle konkurentsiolukorda, võimaldades toodetavate spiraalköiteseadiste tüüpide paremat kavandamist, suurendades hääleõigust läbirääkimistel tarnijatega ja täiustades müügitegevust. Kõik need meetmed aitaksid kaasa kulude vähendamisele. Ühenduse tootmisharu on elujõuline, kuna isegi mitme pankroti järel on ta endiselt võimeline varustama olulist osa ühenduse turust, eelkõige koos Ungaris asuva tootmisüksusega, mis sai osaks ühenduse tootmisest 1. mail 2004.

(94)

Asjaolu, et SX Bürowaren Produktions- und Handels GmbH omandas Bensons'i, pikaajalise spiraalköiteseadiste vahendaja Madalmaades, Singapuris, Ühendkuningriigis ja USAs asuvatele äriühingutele, näitab selgelt ühenduse tootmisharu soovi laiendada oma ülemaailmset turulepääsu ja selle ümberkorraldamispüüete tõsidust.

(95)	Pärast teavitamist tõstatati kaks põhilist küsimust. Kõigepealt turgu valitseva seisundi võimalik kuritarvitamine ühenduse tootmisharu poolt. Selles suhtes ei ole komisjon teadlik monopolidevastastest menetlustest seoses asjaomaste äriühingutega.

(96)	Teiseks väideti, et ühenduse tootmisharu on nüüd seotud ühe Hiina eksportijaga ja et Bensons – importija, kes on nüüdseks ühenduse tootmisharu ettevõtete grupi osa – on ainuõiguslik turustaja toodetele, mida müüb WWS – Hiina eksportija, kelle kontrolli all on ka Indias toimuv tootmine.

(97)

Selgus, et Bensons'i ja WWS vahel on olemas hankeleping, mis nägi algselt ette intellektuaalomandi õiguste ülemineku WWSilt Bensons'ile ja mõningate Bensons’i aktsiate ülemineku WWSile. Need üleminekud ei ole aga aset leidnud. Tarnekokkulepe ei näe ette ainuõiguslikkust Bensons'i ja WWS vahel, kuid sätestab selle, et Bensons saab eelisõiguse olla ainuõiguslik turustaja, kui antud tarnija oma tegevuse lõpetab. Seega ei saa väidetavat seost kinnitada.

3. Importijate huvid

(98)

Ainsad kaks koostööd tegevat mitteseotud importijat omandas 2002. aasta augustis SX Bürowaren Produktions- und Handels GmbH, olles seega pärast uurimisperioodi seotud ühenduse tootmisharuga. Tavaliselt ei võeta pärast uurimisperioodi toimuvaid sündmusi arvesse. Kuna aga kõnealune omandamine on oluline ja kaugeleulatuv sündmus, tuleks seda antud juhul arvesse võtta. Nende importijate huvid on nüüd samad nagu ühenduse tootmisharul, kuna kõigi näol on tegu seotud äriühingutega.

(99)	Teised sõltumatud importijad ei teinud uurimisel koostööd. See viitab asjaolule, et kuigi meetmed on kehtestatud, ei mõjutanud need meetmed oluliselt teisi sõltumatuid importijaid.

4. Kasutajate huvid

(100)

Kasutajad ei teinud uurimisel koostööd. See viitab asjaolule, et kuigi meetmed on kehtestatud, ei mõjutanud need meetmed kasutajaid oluliselt. Seega on ebatõenäoline, et kasutajate olukord võiks dumpinguvastaste meetmete säilitamise tagajärjel halveneda.

(101)

Mõned spiraalköitetootjad vähendasid vaatlusperioodil oma toodangut või sulgesid tehased ühenduses. Teatavatel juhtudel viisid või laiendasid nad oma tootmisvõimsust väljapoole ühendust, peamiselt Ida-Euroopa riikidesse. Nende kasutajate otsuste motiiviks olid peamiselt madalamad tööjõukulud ja kõnealuste riikide lähedus ühenduse turule, millega kaasnevad nende riikide Euroopa Liidu liikmeks saamise väljavaated 1. mail 2004. Ühenduse tootmisharu müüdavate spiraalköiteseadiste hinnad on järginud langustrendi ning vaatlusperioodil on toimunud Indiast, Indoneesiast ja Taist veetud madala hinnaga spiraalköiteseadiste import, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastast tollimaksu.

(102)

Tuleb rõhutada, et kui ühenduse tootmisharu lakkaks eksisteerimast, satuksid kasutajad peaaegu täielikult sõltuvusse impordist, mis pärineb HRVst ja/või Hiina tütarettevõtjatelt teistes riikides. Sel hetkel oleks Hiina eksportivatel tootjatel motiiv tõsta oluliselt hindu väljaspool HRVd asuvatel turgudel, mis ohustaks tõsiselt töötleva tööstuse konkurentsivõimet. Ühenduse tootmisharu ei ole huvitatud hinnapoliitikast, mis aitaks kaasa ühenduse spiraalköitetootjate sulgemisele, kuna ta oleks Hiina eksportivate tootjatega ja nende tütarettevõtjatega väljaspool ühendust konkureerides märksa nõrgemal positsioonil.

(103)

Isegi kui meetmeid pikendatakse, on siiski olemas mitu muud tarneallikat. Väärib märkimist, et HRV päritoluga impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed ei toonud kaasa imporditud spiraalköiteseadiste puudujääki ühenduse turul.

5. Varustava tööstuse huvid

(104)

Terastraadi ja terasribade tarnijad müüvad ühenduse tootmisharule tähtsusetu osa oma toodangust ning seega ei mõjuta neid kõnealuse menetluse tulemus. Ükski neist ei andnud endast kui huvitatud isikust teada.

6. Konkurentsi ja kaubandust moonutav mõju

(105)

Seoses ühenduse konkurentsi käsitlevate meetmete võimaliku aegumisega tuleb märkida, et maailmas on spiraalköiteseadiste tootjaid vähe, ja needki on peamiselt Hiina päritoluga või Hiina eksportivate tootjate kontrolli all. Järelejäänud väheste tootjate kadumisel, kes ei ole Hiina äriühingute kontrolli all, oleks seega negatiivne mõju konkurentsile ühenduses.

7. Järeldus ühenduse huvide kohta

(106)

Võttes arvesse eespool esitatud tegureid ja kaalutlusi, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(107)

Eelnevat silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 6 tuleks säilitada nõukogu määrusega (EÜ) nr 119/97, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/2000, HRVst pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

(108)

Uurimise pikaajalisuse tõttu peetakse asjakohaseks piirata meetmete kestus nelja aastaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate CN-koodi ex 8305 10 00 alla kuuluvate spiraalköiteseadiste impordi suhtes.

Käesolevat määrust kohaldatakse spiraalköiteseadiste suhtes, mis koosnevad kahest ristkülikukujulisest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil.

2. Lõplik dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist on järgmine:

a)	17 ja 23 rõngaga seadiste puhul (TARICi koodid 8305100021, 8305100022 ja 8305100029) on tollimaks võrdne minimaalse ekspordihinna 325 eurot 1 000 tüki kohta ja vaba netohinna vahega ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist;

muude kui 17 või 23 rõngaga seadiste puhul (TARICi koodid 8305100011, 8305100012 ja 8305100019).

Tollimaksumäär

TARICi lisakood

Hiina Rahvavabariik:

—	World Wide Stationery Mfg, Hongkong, Hiina Rahvavabariik

51,2 %

8934

—	kõik muud äriühingud

78,8 %

8900

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Kõnealune dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse neljaks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

L. J. BRINKHORST

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 22, 24.1.1997, lk 1.

(3) EÜT L 250, 5.10.2000, lk 1.

(4) EÜT L 150, 8.6.2002, lk 1 ja lk 17.

(5) ELT L 232, 1.7.2004, lk 1.

(6) ELT L 127, 29.4.2004, lk 67.

(7) EÜT C 122, 25.4.2001, lk 2.

(8) EÜT C 21, 24.1.2002, lk 25.

(9) Andmed on esitatud indeksnumbrites (1998 = 100) või vahemikuna, kui on vaja konfidentsiaalsust säilitada.

4.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 359/32

NÕUKOGU OTSUS,

2. november 2004,

Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu allakirjutamise ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamise ja sõlmimise kohta

(2004/828/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 94 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	16. oktoobril 2001 andis nõukogu komisjonile volitused pidada läbirääkimisi Andorra Vürstiriigiga lepingu sõlmimiseks, et kõnealune riik kindlustaks ühenduses kohaldatavate meetmetega samaväärsete meetmete vastuvõtmise hoiuste intresside tegeliku maksustamise tagamiseks.

(2)	Läbirääkimistel kokkulepitud lepingu tekst vastab nõukogu poolt vastuvõetud läbirääkimissuunistele. Lepingu tekstile on lisatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Andorra Vürstiriigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum.

(3)	Arvestades, et edaspidi võetakse vastu otsus lepingu sõlmimise kohta, on soovitav allkirjastada mõlemad 1. juulil 2004. aastal parafeeritud dokumendid ja saada kinnitus nõukogu poolt vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmise kohta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikke1 1

Arvestades, et edaspidi võetakse vastu otsus Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ (1) hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu sõlmimise kohta, on nõukogu eesistujal õigus määrata isikud, kes on Euroopa Ühenduse nimel volitatud alla kirjutama lepingule ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumile ning Euroopa Ühenduse kirjadele, millele viidatakse lepingu artikli 19 lõikes 2 ja vastastikuse mõistmise memorandumi viimases lõigus.

Nõukogu kiidab vastastikuse mõistmise memorandumi teksti heaks.

Lepingu ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

(1) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUS

ANDORRA VÜRSTIRIIK

edaspidi “lepingupool” või “lepingupooled”,

et näha ette nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatud meetmetega samaväärsed meetmed koostöö raames, kus arvestatakse mõlema lepingupoole õigustatud huve, ning pidades silmas, et kolmandad riigid, kelle olukord sarnaneb Andorra Vürstiriigi omaga, rakendavad samuti direktiivi meetmetega samaväärseid meetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelise koostöö raames peab Andorra Vürstiriigi territooriumil asutatud intressi maksja hoiuste intressimaksetelt, mida tasutakse Andorra Vürstiriigis füüsilisest isikust tegelikule tulusaajale, kelle elukohaks loetakse artiklis 3 ettenähtud korra kohaselt Euroopa Ühenduse liikmesriik, kinni maksu artiklis 7 täpsustatud tingimuste kohaselt.

Maks peetakse kinni, kui ei kohaldata andmete vabatahtliku avaldamise meetmeid vastavalt artiklis 9 sätestatud eeskirjadele. Artiklite 7 ja 9 kohaselt kinnipeetud maksusummadest saadav tulu jagatakse Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Andorra Vürstiriigi vahel vastavalt artiklis 8 sätestatud eeskirjadele.

Selleks et tagada käesoleva lepingu vastavus direktiiviga, täiendatakse neid meetmeid artiklis 12 sätestatud taotluse alusel toimuva teabevahetuse eeskirjadega ning artiklis 13 kirjeldatud konsultatsioonide ja läbivaatamise korraga.

2. Lepingupooled võtavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud meetmed. Andorra Vürstiriik võtab eelkõige meetmeid, mis võimaldavad tagada käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike ülesannete täitmise tema territooriumil asutatud intressi maksjate poolt, olenemata intressi tootva võlanõude võlgniku asutamiskohast, ning sõnastab selgelt menetlusi ja trahve käsitlevad sätted.

Artikkel 2

Tegelik tulusaaja

1. Käesolevas lepingus tähendab tegelik tulusaaja füüsilist isikut, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või intressimaksed ei ole talle tagatud, see tähendab kui:

a)	isik tegutseb intressi maksjana artikli 4 tähenduses või

b)	isik tegutseb juriidilise isiku nimel, üksuse nimel, kelle kasumit maksustatakse ettevõtjate maksustamist käsitlevate sätete kohaselt, Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Andorra Vürstiriigis asutatud avatud investeerimisfondi nimel või

c)	isik tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja, ning teatab intressi maksjale tegeliku tulusaaja isiku vastavalt artikli 3 lõikele 1.

2. Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt füüsiline isik, kellele makstakse intressi või kellele intressimaksed on tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik vastavalt artikli 3 lõikele 1. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust füüsilist isikut tegeliku tulusaajana.

Artikkel 3

Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht

1. Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja isiku, s.t tema nime, eesnime ja aadressi kindlaks vastavalt Andorra Vürstiriigis kehtivatele rahapesu tõkestamist käsitlevatele sätetele.

2. Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks sätete kohaselt, mis varieeruvad vastavalt sellele, millal on tekkinud intressi maksja ja intressi saaja vahelised suhted. Tegeliku tulusaaja elukohaks loetakse riik, kus ta alaliselt elab, arvestades allpool sätestatud tingimusi:

a)	kui lepingusuhted on tekkinud enne 1. jaanuari 2004, teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks Andorra Vürstiriigis kehtivate rahapesu tõkestamist käsitlevatele sätete kohaselt;

kui lepingusuhted on tekkinud või on tehinguid tehtud lepingut sõlmimata alates 1. jaanuarist 2004, teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks ametlikus isikut tõendavas dokumendis märgitud elukoha alusel või vajadusel mis tahes tegeliku tulusaaja esitatud dokumentaalse tõendi alusel järgmise korra kohaselt: füüsiliste isikute puhul, kes esitavad Euroopa Ühenduse liikmesriigis väljaantud ametliku isikutunnistuse, kuid deklareerivad oma elukohana mõne kolmanda riigi, tehakse isiku elukoht kindlaks selle kolmanda riigi pädeva ametivõimu väljastatud elukohatõendi või elamisloa põhjal, mille kõnealune füüsiline isik deklareerib oma elukohana. Sellise tõendi või elamisloa puudumisel loetakse isiku elukohaks see Euroopa Ühenduse liikmesriik, kes väljastas ametliku isikutunnistuse.

Artikkel 4

Intressi maksja

Käesolevas lepingus tähendab intressi maksja ettevõtjat, kes on asutatud Andorra Vürstiriigis ja kes maksab intressi või tagab intressi maksmise vahetult tegelikule tulusaajale olenemata sellest, kas ta on intressi tootva võlanõude võlgnik või ettevõtja, kellele võlgnik või tegelik tulusaaja on teinud ülesandeks intressi maksmise või intressi maksmise tagamise.

Artikkel 5

Pädev ametivõim

1. Käesolevas lepingus tähendab lepingupoole pädev ametivõim I lisas loetletud isikuid ja asutusi.

2. Kolmandate riikide puhul on pädev ametivõim selline isik või asutus, kes vastab maksustamisalastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes toodud määratlusele või sellise määratluse puudumisel muu isik või asutus, kes on pädev väljastama residentsuse tõendeid.

Artikkel 6

Intressimakse

1. Käesolevas lepingus tähendab intressimakse:

kontole makstud või krediteeritud intressi, mis tuleneb igasugusest võlanõudest olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; makse hilinemise eest määratud trahve ei loeta intressimakseteks;

b)	punktis a osutatud võlanõuete müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intressi;

intressimaksetest vahetult või direktiivi artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahendusel saadavat tulu, mida jaotavad:

i)	Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Andorra Vürstiriigis asutatud investeerimisfondid,

ii)	direktiivi artikli 4 lõikes 3 ettenähtud võimalust kasutavad üksused ja

iii)	väljaspool artiklis 17 osutatud territooriumi asutatud investeerimisfondid;

järgmistes ettevõtjates ja üksustes osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadavat tulu, kui nad investeerivad rohkem kui 40 % oma varadest otse või muude investeerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse:

i)	Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Andorra Vürstiriigis asutatud investeerimisfondid,

ii)	direktiivi artikli 4 lõikes 3 ettenähtud võimalust kasutavad üksused,

iii)	väljaspool artiklis 17 osutatud territooriumi asutatud investeerimisfondid.

Andorra Vürstiriik võib siiski soovi korral intressimakse määratluses arvestada punktis d nimetatud tulusid üksnes sel määral, mil need vastavad punktides a ja b määratletud intressimaksetest otse või kaudselt saadavale tulule.

2. Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punktide c ja d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa tulust saadakse intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks.

3. Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d kohaldamisel teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või nimetatud lõikes määratletud osalusse, loetakse see suuremaks kui 40 %. Kui intressi maksja ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud summa.

4. Lõike 1 punktides b ja d nimetatud tulude puhul võib Andorra Vürstiriik nõuda oma territooriumil asuvatelt intressi maksjatelt, et nad muudaksid intressi aasta- või lühema perioodi põhiseks ja käsitleda sellist intressi intressimaksena ka siis, kui selle ajavahemiku jooksul ei toimu müüki, tagasimaksmist või väljaostmist.

5. Tulusid, mis pärinevad ettevõtjatest või üksustest, kes on investeerinud kuni 15 % oma varast võlanõuetesse lõike 1 punkti a tähenduses, ei loeta intressimakseteks lõike 1 punktide c ja d tähenduses.

6. Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25 %.

7. Lõike 1 punktis d ja lõikes 5 nimetatud määrad määratakse kindlaks lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fonditingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumisel asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust.

Artikkel 7

Maksu kinnipidamine

1. Kui tegeliku tulusaaja elukoht on mõnes Euroopa Ühenduse liikmesriigis, peab Andorra Vürstiriik käesoleva lepingu kolme esimese kohaldamisaasta jooksul maksuna kinni 15 %, kolme järgmise aasta jooksul 20 % ja seejärel 35 % tulust.

2. Intressi maksja peab maksu kinni järgmisel viisil:

a)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses, siis makstud või krediteeritud intressisummalt;

b)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punktide b või d tähenduses, siis neis punktides osutatud intresside või tulude summalt või samaväärse toimega maksu kaudu, mida saaja tasub kogu müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud tulult;

c)	kui tegemist on intressimaksetega artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses, siis selles lõikes osutatud tulude summalt;

d)	kui Andorra Vürstiriik kasutab artikli 6 lõikes 4 ettenähtud võimalust, siis aastapõhiseks arvestatud intresside summalt.

3. Lõike 2 punktide a ja b kohaldamisel arvutatakse kinnipeetav summa proportsionaalselt ajavahemikuga, mil tegelikul tulusaajal võlanõue oli. Kui intressi maksja ei suuda kindlaks teha tema nõudeõiguse ajalist kestust oma käsutuses oleva teabe põhjal, siis loeb ta tegeliku tulusaaja õigustatud subjektiks kogu võlanõude olemasolu ajaks, välja arvatud juhul kui tegelik tulusaaja esitab tõendi võlanõude omandamise kuupäeva kohta.

4. Muud intressimakselt makstavad ja kinnipeetavad maksud kui käesolevas lepingus ettenähtud maks arvatakse maha samalt intressimakselt lõigete 1 ja 3 kohaselt arvutatud kinnipeetavast maksust.

5. Kui artiklis 10 ei ole sätestatud teisiti, ei takista maksu kinnipidamine Andorra Vürstiriigis asutatud intressi maksja poolt tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriigil tulu maksustamist vastavalt oma siseriiklikule õigusele.

Juhul kui maksumaksja deklareerib selle Euroopa Ühenduse liikmesriigi maksuhaldurile, kus on tema elukoht, tulu intressidest, mida on maksnud Andorra Vürstiriigis asutatud intressi maksja, maksustatakse seda tulu sama määra järgi, mida kohaldatakse selles liikmesriigis saadud intresside suhtes.

Artikkel 8

Tulu jaotamine

1. Artiklis 7 nimetatud maksu kinnipidamisest saadud tulust jääb Andorra Vürstiriigile 25 % ning 75 % neist tuludest kannab ta üle Euroopa Ühenduse liikmesriigile, mille elanik tegelik tulusaaja on.

2. Selliseid ülekandeid tehakse igal kalendriaastal igale liikmesriigile ühe maksena hiljemalt selle kalendriaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul, mil maks kinni peeti.

Andorra Vürstiriik võtab vajalikud meetmed, et tagada tulude jaotamise süsteemi nõuetekohane toimimine.

Artikkel 9

Andmete vabatahtlik avaldamine

1. Andorra Vürstiriik sätestab menetluse, mis võimaldab tegelikel tulusaajatel vältida artiklis 7 osutatud maksu kinnipidamist, kui tegelik tulusaaja esitab oma intressi maksjale oma elukohaliikmesriigi pädeva ametivõimu poolt tema nimele välja antud tõendi, mis vastab käesoleva artikli lõikele 2.

2. Tegeliku tulusaaja taotlusel väljastab tema elukohaliikmesriigi pädev ametivõim talle tõendi, milles on märgitud järgmised andmed:

a)	tegeliku tulusaaja perekonnanimi, eesnimi, aadress ja maksukohustuslase number või sellise puudumisel sünniaeg ja sünnikoht;

b)	intressi maksja nimi või nimetus ja aadress;

c)	tegeliku tulusaaja kontonumber või selle puudumisel võlanõuet tõendava dokumendi andmed.

Selline tõend kehtib kuni kolm aastat. See antakse igale tegelikule tulusaajale, kes seda taotleb, kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Artikkel 10

Topeltmaksustamise vältimine

1. Tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik tagab artiklis 7 osutatud maksu kinnipidamisest tuleneda võiva topeltmaksustamise vältimise vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2. Kui tegeliku tulusaaja intressidelt on Andorra Vürstiriigis artikli 7 kohaselt peetud kinni maks, võimaldab tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik talle siseriiklike õigusnormide kohaselt maksukrediiti kinnipeetud maksuga võrdses summas. Kui kinnipeetud summa ületab maksusummat, mis kuulub tasumisele tema siseriikliku õiguse kohaselt, mis käsitleb intresside kogusummat, millelt maks kinni peetakse, maksab residendiriigist liikmesriik kinnipeetud maksu ülemäärase summa tegelikule tulusaajale tagasi.

3. Kui lisaks artiklis 7 nimetatud kinnipeetavale maksule on tegeliku tulusaaja intressidelt kinni peetud muud liiki maks ja kui residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik võimaldab sellise kinnipeetava maksu osas maksukrediiti oma siseriiklike õigusnormide või topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaselt, krediteeritakse selline kinnipeetav maks enne lõikes 2 osutatud menetluse rakendamist.

4. Tegeliku tulusaaja residendiriigist Euroopa Ühenduse liikmesriik võib asendada lõigetes 2 ja 3 osutatud maksukrediidi artiklis 7 nimetatud kinnipeetud maksu tagasimaksmisega.

Artikkel 11

Käibevõlakirjad

1. Käesoleva lepingu kohaldamise kuupäevast alates ja seni kui Andorra Vürstiriik peab kinni artiklis 7 ettenähtud maksu ja vähemalt üks liikmesriik kohaldab samasugust kinnipeetavat maksu, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2010, ei loeta võlanõueteks artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on esmakordselt emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgsed emissiooniprospektid on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud pädev ametivõim nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ tähenduses või Andorra Vürstiriigi või kolmanda riigi asjaomased ametivõimud, tingimusel et alates 1. märtsist 2002 ei ole neid võlakirju kordagi täiendavalt emiteeritud.

2. Niikaua kuni vähemalt üks Euroopa Ühenduse liikmesriik kohaldab samuti samaväärseid sätteid, kohaldatakse käesolevat artiklit jätkuvalt ka pärast 31. detsembrit 2010 selliste käibevõlakirjade suhtes:

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varajase väljaostmise klausleid ja

—	mille artiklis 4 määratletud intressi maksja on asutatud Andorra Vürstiriigis ja

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intressi otse või tagab intressimakse Euroopa Ühenduse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

—	mis sisaldavad brutointressiklauslit ja varajase väljaostmise klausleid ja

—	mille emitendist intressi maksja on asutatud Andorra Vürstiriigis ja

—	mille puhul kõnealune intressi maksja maksab intressi otse või tagab intressimakse Euroopa Ühenduse liikmesriigis elavale tegelikule tulusaajale.

Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda toimub riigi või seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitva või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksuse eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendav emissioon, loetakse kogu selliste võlakirjade emissioon, mis koosneb esialgsest emissioonist ja täiendavatest emissioonidest, võlanõudeks artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

Kui eespool nimetatud käibevõlakirjade täiendava emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda eelmises lõigus nimetamata emitent, käsitatakse seda täiendavat emissiooni võlanõudena artikli 6 lõike 1 punkti a tähenduses.

3. Käesolev artikkel ei takista Euroopa Ühenduse liikmesriikidel ja Andorra Vürstiriigil lõikes 1 osutatud võlakirjadest saadud tulu maksustamist kooskõlas oma õigusaktidega.

Artikkel 12

Teabevahetus taotluse alusel

1. Andorra Vürstiriigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide pädevad ametivõimud vahetavad käesoleva lepinguga hõlmatud tulu osas teavet käitumise kohta, mis kujutab endast taotluse saanud riigi õigusaktide kohaselt maksupettust või sarnast õigusrikkumist. “Sarnase õigusrikkumise” all mõistetakse üksnes sama raskusastmega õigusrikkumist kui käitumine, mida taotluse saanud liikmesriigi õigusaktide alusel loetakse maksupettuseks.

Kuni Andorra Vürstiriik ei ole maksupettuse mõistet lülitanud oma siseriiklikku õigusesse, kohustub ta taotluse saanud riigina esimeses lõigus nimetatud teabevahetuse eesmärgil lugema maksupettuseks käitumise, millega pettuse teel on tekitatud kahju taotluse esitanud riigi maksuhalduri varalistele huvidele ja mis kujutab endast Andorra Vürstiriigi õigusaktide kohaselt pettust.

Vastuseks nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele esitab taotluse saanud liikmesriik teabe käesolevas artiklis eespool nimetatud käitumise juhtumite kohta, mille puhul on taotluse esitanud riigis alustatud või võidakse alustada kriminaal- või muu uurimine.

2. Otsustades, kas taotluse alusel võib teavet edastada, peab taotluse saanud riik kohaldama taotluse esitanud riigi õigusaktide alusel kohaldatavaid aegumistähtaegu taotluse saanud riigi aegumistähtaegade asemel.

3. Taotluse saanud riik annab teavet juhul, kui taotluse esitanud riigil on põhjendatud kahtlus, et vastav käitumine kujutab endast maksupettust või sarnast õigusrikkumist. Kui taotluse saab Andorra Vürstiriik, peavad Andorra Vürstiriigi kohtuasutused käesolevas artiklis sätestatud tingimustest lähtudes kahe kuu jooksul otsustama, kas taotlus on vastuvõetav.

4. Taotluse esitanud riigi kahtlus, et rikkumine on toimunud, võib põhineda:

a)	kinnitatud või kinnitamata dokumentidel, sealhulgas raamatupidamisdokumentidel või pangakontodega seotud dokumentidel;

b)	maksumaksja antud tunnistustel;

c)	teabel, mis on saadud informaatorilt või muult kolmandalt isikult, kes on sõltumatult kinnitatud või on muul põhjusel tõenäoliselt usaldusväärne või

d)	kaudsetel tõenditel.

5. Sel viisil vahetatud teave on konfidentsiaalne ja seda võib avaldada üksnes ühe lepingupoole pädevatele isikutele või ametivõimudele, kelle pädevuses on artiklis 1 osutatud intressimaksete maksustamisega seonduv, kas artiklites 7 ja 8 osutatud kinnipeetava maksu ja sellest saadava tulu või artiklis 9 osutatud andmete vabatahtliku avaldamise osas. Need isikud või ametivõimud võivad sel viisil saadud teavet avaldada kõnealuse maksustamisega seotud avalikel kohtuistungitel või kohtuotsustes.

Teavet võib muudele isikutele või ametivõimudele edastada ainult teavet andnud lepingupoole pädeva ametivõimu eelneval kirjalikul nõusolekul.

6. Andorra Vürstiriik nõustub alustama kahepoolseid läbirääkimisi iga liikmesriigiga, kes seda soovib, et määratleda individuaalsed “sarnaste õigusrikkumiste” kategooriad vastavalt selles riigis rakendatavale menetlusele.

Artikkel 13

Konsultatsioonid ja läbivaatamine

1. Lepingupooled konsulteerivad üksteisega vähemalt kord kolme aasta jooksul või kummagi lepingupoole taotlusel, eesmärgiga vaadata läbi ja kui lepingupooled peavad seda vajalikuks, parandada käesoleva lepingu tehnilist toimimist ning hinnata rahvusvahelist olukorda. Konsulteeritakse ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist või kiireloomulistel juhtudel võimalikult kiiresti.

Sellise hindamise alusel võivad lepingupooled omavahel konsulteerida, et teha kindlaks, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

2. Niipea kui on olemas piisavalt kogemusi lepingu artikli 7 lõike 1 täieliku rakendamise osas, konsulteerivad lepingupooled omavahel, et uurida, kas rahvusvahelist olukorda arvestades on tarvis teha muudatusi käesolevasse lepingusse.

3. Seoses lõigetes 1 ja 2 viidatud konsultatsioonidega teavitavad lepingupooled üksteist võimalikest arengutest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu nõuetekohast toimimist. See hõlmab ka mis tahes asjassepuutuvat lepingut ühe lepingupoole ja kolmanda riigi vahel.

4. Kui Andorra Vürstiriigi pädevate ametivõimude ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide ühe või mitme käesoleva lepingu artikli 5 kohase pädeva ametivõimu vahel tekib lahkarvamus lepingu tõlgendamise või kohaldamise küsimustes, püüavad need ametivõimud lahendada erimeelsuse sõbralikult. Nad teavitavad viivitamata Euroopa Ühenduste Komisjoni ja teiste Euroopa Ühenduse liikmesriikide pädevaid ametivõime nende konsultatsioonide tulemustest. Komisjon võib pädeva ametivõimu taotlusel osaleda konsultatsioonidel tõlgendamise küsimustes.

Artikkel 14

Kohaldamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamine sõltub direktiivis või käesolevas lepingus hõlmatud meetmete või nendega samaväärsete meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest liikmesriikide sõltlas- või assotsieerunud territooriumide poolt, mida on nimetatud 19. ja 20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras toimunud Euroopa Ülemkogule nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) esitatud aruandes, ning Ameerika Ühendriikide, Monaco, Liechtensteini, Šveitsi ja San Marino poolt, nähes ette samad rakendamiskuupäevad.

2. Lepingupooled otsustavad ühise kokkuleppega vähemalt kuus kuud enne lõikes 6 osutatud kuupäeva, kas lõikes 1 sätestatud tingimus asjaomaste meetmete jõustumiskuupäevade kohta kolmandates riikides ning kõnealustel sõltlas- või assotsieerunud territooriumidel on täidetud. Kui lepingupooled ei otsusta, et tingimus on täidetud, määravad nad ühisel kokkuleppel uue kuupäeva lõike 6 kohaldamiseks.

3. Ilma et see piiraks Andorra Vürstiriigi institutsioonilist korraldust, kohaldab Andorra Vürstiriik käesolevat lepingut lõikes 6 osutatud kuupäevast ja teatab sellest Euroopa Ühendusele.

4. Käesoleva lepingu või selle osade kohaldamise võib üks lepingupool kohe peatada vastava teate edastamisega teisele lepingupoolele, kui direktiivi või selle osa Euroopa Ühenduse õiguse kohaselt kas ajutiselt või alaliselt ei kohaldata või kui Euroopa Ühenduse liikmesriik peatab oma rakendusaktide kohaldamise.

5. Samuti võib kumbki lepingupool peatada käesoleva lepingu kohaldamise sellekohase teate esitamisega teisele lepingupoolele juhul, kui üks eespool nimetatud viiest riigist (Ameerika Ühendriigid, Monaco, Liechtenstein, Šveits või San Marino) või üks Euroopa Ühenduse liikmesriigi lõikes 1 osutatud sõltlas- või assotsieerunud territoorium lõpetab edaspidi direktiivis sätestatud meetmete või nendega samaväärsete meetmete kohaldamise. Kohaldamist ei saa peatada varem kui kaks kuud pärast teatamist. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub niipea, kui meetmete kohaldamine on taastatud.

6. Lepingupooled võtavad käesoleva lepingu järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juuliks 2005.

Artikkel 15

Allakirjutamine, jõustumine ja lõpetamine

1. Lepingupooled ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma siseriikliku menetluse kohaselt. Lepingupooled teavitavad teineteist menetluse lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimasele teatele järgneva teise kuu esimesel päeval.

2. Kumbki lepingupool võib käesoleva lepingu täitmise lõpetada, teatades sellest teisele poolele. Sellisel juhul kaotab leping kehtivuse kaksteist kuud pärast teavitamist.

Artikkel 16

Nõuded ja lõpparuanne

1. Käesoleva lepingu lõpetamine või täielik või osaline peatamine ei mõjuta füüsiliste isikute nõudeid.

2. Sel juhul koostab Andorra Vürstiriik enne käesoleva lepingu kohaldamise lõppu lõpparuande ja teeb Euroopa Ühenduse liikmesriikidele lõppmakse.

Artikkel 17

Territoriaalne ulatus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Andorra Vürstiriigi territooriumi suhtes.

Artikkel 18

Lisad

1. Lepingu kaks lisa on selle lahutamatu osa.

2. I lisas toodud pädevate ametivõimude loetelu võib kõnealuse lisa punktis a viidatud ametivõimu osas muuta Andorra Vürstiriik ning muude ametivõimude osas Euroopa Ühendus, lihtsalt teavitades sellest teist lepingupoolt.

II lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 19

Keeled

1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja katalaani keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

2. Maltakeelne tekst kinnitatakse lepingupoolte poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Bruselas, el quince de noviembre del dos mil cuatro.

V Bruselu dne patnáctého listopadu dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Bruxelles den femtende november to tusind og fire.

Geschehen zu Brüssel am fünfzehnten November zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta novembrikuu viieteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα πέντε Νοεμβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Brussels on the fifteenth day of November in the year two thousand and four.

Fait à Bruxelles, le quinze novembre deux mille quatre.

Fatto a Bruxelles, addì quindici novembre duemilaquattro.

Briselē, divi tūkstoši ceturtā gada piecpadsmitajā novembrī.

Pasirašyta du tūkstančiai ketvirtų metų lapkričio penkioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-negyedik év november havának tizenötödik napján.

Magħmul fi Brussel fil-ħmistax il-jum ta' Novembru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Brussel, de vijftiende november tweeduizendvier.

Sporządzono w Brukseli w dniu piętnastego października roku dwutysięcznego czwartego.

Feito em Bruxelas, em quinze de Novembro de dois mil e quatro.

V Bruseli pätnásteho novembra dvetisícštyri.

V Bruslju, petnajstega novembra leta dva tisoč štiri.

Tehty Brysselissä viidentenätoista päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Bryssel den femtonde november tjugohundrafyra.

Fet a Brussel les el dia quinze de novembre de l'any dos mil quatre.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Per la Comunitat Europea

Pel Principat d’Andorra

I LISA

LEPINGUPOOLTE PÄDEVATE AMETIVÕIMUDE LOETELU

Käesoleva lepingu kohaldamisel on pädevad ametivõimud:

a)	Andorra Vürstiriigis: El Ministre eucarregat de les Finances või tema volitatud esindaja; artikli 3 kohaldamisel on pädevaks ametivõimuks el Ministre eucarregat de l’Interior või tema volitatud esindaja,

b)	Belgia Kuningriigis: De Minister van Financiën/Le Ministre des Finances või tema volitatud esindaja,

c)	Tšehhi Vabariigis: Ministr financí või tema volitatud esindaja,

d)	Taani Kuningriigis: Skatteministeren või tema volitatud esindaja,

e)	Saksamaa Liitvabariigis: Der Bundesminister der Finanzen või tema volitatud esindaja,

f)	Eesti Vabariigis: Rahandusminister või tema volitatud esindaja,

g)	Kreeka Vabariigis: Ο Υπουργός Οικονομίας και Οικονομικών või tema volitatud esindaja,

h)	Hispaania Kuningriigis: El Ministro de Economía y Hacienda või tema volitatud esindaja,

i)	Prantsuse Vabariigis: Le Ministre chargé du budget või tema volitatud esindaja,

j)	Iirimaal: The Revenue Commissioners või nende volitatud esindaja,

k)	Itaalia Vabariigis: Il Capo del Dipartimento per le Politiche Fiscali või tema volitatud esindaja,

l)	Küprose Vabariigis: Υπουργός Οικονομικών või tema volitatud esindaja,

m)	Läti Vabariigis: Finanšu ministrs või tema volitatud esindaja,

n)	Leedu Vabariigis: Finansų ministras või tema volitatud esindaja,

o)	Luksemburgi Suurhertsogiriigis: Le Ministre des Finances või tema volitatud esindaja; artikli 12 kohaldamisel on pädevaks ametivõimuks Le Procureur Général d’Etat luxembourgeois,

p)	Ungari Vabariigis: A pénzügyminiszter või tema volitatud esindaja,

q)	Malta Vabariigis: Il-Ministru responsabbli għall-Finanzi või tema volitatud esindaja,

r)	Madalmaade Kuningriigis: De Minister van Financiën või tema volitatud esindaja,

s)	Austria Vabariigis: Der Bundesminister für Finanzen või tema volitatud esindaja,

t)	Poola Vabariigis: Minister Finansów või tema volitatud esindaja,

u)	Portugali Vabariigis: O Ministro das Finanças või tema volitatud esindaja,

v)	Sloveenia Vabariigis: Minister za financií või tema volitatud esindaja,

w)	Slovaki Vabariigis: Minister financií või tema volitatud esindaja,

x)	Soome Vabariigis: Valtiovarainministeriö/Finansministeriet või tema volitatud esindaja,

y)	Rootsi Kuningriigis: Chefen för Finansdepartementet või tema volitatud esindaja,

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning neil Euroopa territooriumidel, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik: the Commissioners of Inland Revenue või nende volitatud esindaja ning Gibraltari pädev ametivõim, kelle määrab Ühendkuningriik vastavalt kokkulepetele, mis Gibraltari pädevate ametiasutuste kohta on sõlmitud seoses EL ja EÜ dokumentidega ja neid käsitlevate lepingutega, millest liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone teavitati 19. aprillil 2000 ning mille ühe koopia Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat edastab Andorra Vürstiriigile ja mida kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

II LISA

SEOTUD ÜKSUSTE LOETELU

Käesoleva lepingu artikli 11 kohaldamisel loetakse järgmisi üksusi seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvateks või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksusteks:

ÜKSUSED EUROOPA LIIDUS:

Belgia

—	Vlaams Gewest (Flaami piirkond)

—	Région wallonne (Vallooni piirkond)

—	Région bruxelloise/Brussels Gewest (Brüsseli piirkond)

—	Communauté française (prantsuskeelne kogukond)

—	Vlaamse Gemeenschap (flaamikeelne kogukond)

—	Deutschsprachige Gemeinschaft (saksakeelne kogukond)

Hispaania

—	Xunta de Galicia (Galicia piirkondlik valitsus)

—	Junta de Andalucía (Andaluusia piirkondlik valitsus)

—	Junta de Extremadura (Extremadura piirkondlik valitsus)

—	Junta de Castilla-La Mancha (Castilla-La Mancha piirkondlik valitsus)

—	Junta de Castilla-León (Castilla-Leóni piirkondlik valitsus)

—	Gobierno Foral de Navarra (Navarra piirkondlik valitsus)

—	Govern de les Illes Balears (Baleaari saarte piirkondlik valitsus)

—	Generalitat de Catalunya (Kataloonia piirkondlik valitsus)

—	Generalitat de Valencia (Valencia piirkondlik valitsus)

—	Diputación General de Aragón (Aragoni piirkondlik valitsus)

—	Gobierno de las Islas Canarias (Kanaari saarte piirkondlik valitsus)

—	Gobierno de Murcia (Murcia piirkondlik valitsus)

—	Gobierno de Madrid (Madridi piirkondlik valitsus)

—	Gobierno de la Comunidad Autónoma del País Vasco/Euzkadi (Baski autonoomse piirkonna valitsus)

—	Diputación Foral de Guipúzcoa (Gipuzkoa piirkondlik valitsus)

—	Diputación Foral de Vizcaya/Bizkaia (Vizcaya piirkondlik valitsus)

—	Diputación Foral de Alava (Alava piirkondlik valitsus)

—	Ayuntamiento de Madrid (Madridi linnavolikogu)

—	Ayuntamiento de Barcelona (Barcelona linnavolikogu)

—	Cabildo Insular de Gran Canaria (Gran Canaria saare volikogu)

—	Cabildo Insular de Tenerife (Tenerife saare volikogu)

—	Instituto de Crédito Oficial (riiklik krediidiasutus)

—	Instituto Catalán de Finanzas (Kataloonia finantsasutus)

—	Instituto Valenciano de Finanzas (Valencia finantsasutus)

Kreeka

—	Оργανισμός Тηλεπικοινωνιών Ελλάδος (riiklik telekommunikatsiooni organisatsioon)

—	Оργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος (riiklik raudteeorganisatsioon)

—	Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού (riiklik elektrienergiaettevõte)

Prantsusmaa

—	La Caisse d'amortissement de la dette sociale (CADES) (sotsiaalkindlustusvõlgade väljaostmise fond)

—	L'Agence française de développement (AFD) (Prantsusmaa arenguasutus)

—	Réseau Ferré de France (RFF) (Prantsusmaa raudteevõrk)

—	Caisse Nationale des Autoroutes (CNA) (riiklik kiirteede fond)

—	Assistance publique Hôpitaux de Paris (APHP) (Pariisi haiglate avaliku toetuse asutus)

—	Charbonnages de France (CDF) (Prantsusmaa söeamet)

—	Entreprise minière et chimique (EMC) (kaevandus- ja keemiatööstusettevõtja)

Itaalia

—	Piirkonnad

—	Provintsid

—	Kohalikud omavalitsused

—	Cassa Depositi e Prestiti (hoiuste ja laenude fond)

Läti

—	Pašvaldības (kohalikud omavalitsused)

Poola

—	gminy (kommuunid)

—	powiaty (ringkonnad)

—	województwa (provintsid)

—	związki gmin (kommuunide ühendused)

—	związki powiatów (ringkondade ühendused)

—	związki województw (provintside ühendused)

—	miasto stołeczne Warszawa (pealinn Varssavi)

—	Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise agentuur)

—	Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku omandi agentuur)

Portugal

—	Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomne piirkond)

—	Região Autónoma dos Açores (Assooride autonoomne piirkond)

—	Kohalikud omavalitsused

Slovakkia

—	mestá a obce (kohalikud omavalitsused)

—	Železnice Slovenskej republiky (Slovakkia raudteekompanii)

—	Štátny fond cestného hospodárstva (riiklik teedehoiu fond)

—	Slovenské elektrárne (Slovakkia energiajaamad)

—	Vodohospodárska výstavba (säästva veekasutuse arendamise ettevõte)

RAHVUSVAHELISED ÜKSUSED:

—	Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

—	Euroopa Investeerimispank

—	Aasia Arengupank

—	Aafrika Arengupank

—	Maailmapank/IBRD/IMF

—	Rahvusvaheline finantskorporatsioon

—	Ameerika Arengupank

—	Euroopa Nõukogu Sotsiaalse Arengu Fond

—

EURATOM

—	Euroopa Ühendus

—	Corporación Andina de Fomento (CAF) (Andide arengu korporatsioon)

—

Eurofima

—	Euroopa Söe- ja Teraseühendus

—	Põhjamaade Investeerimispank

—	Kariibi Arengupank

Artikli 11 sätted ei piira rahvusvahelisi kohustusi, mida lepingupooled võivad olla endale võtnud seoses eespool nimetatud rahvusvaheliste üksustega.

ÜKSUSED KOLMANDATES RIIKIDES

Üksused, mis vastavad järgmistele tingimustele.

1.	Üksust peetakse siseriiklike kriteeriumide kohaselt avalik-õiguslikuks üksuseks.

2.	Selline avalik-õiguslik üksus on turuväline tootja, kes haldab ja rahastab toiminguid, peamiselt pakkudes turuväliseid kaupu ja teenuseid, mis on mõeldud ühiskondliku hüvena ja mida tegelikult kontrollib valitsemissektor.

3.	Selline avalik-õiguslik üksus on suur ja regulaarne võlakirjade emiteerija.

4.	Asjaomane riik suudab tagada, et selline üksus ei kasuta brutointressiklauslite korral varajast väljaostmist.

VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM

Euroopa Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Andorra Vürstiriigi vahel

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

ANDORRA VÜRSTIRIIK

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi “direktiiv”) sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitlevat lepingut sõlmides kirjutasid Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid ning Andorra Vürstiriik alla käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile, mis täiendab kõnealust lepingut.

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud on seisukohal, et eespool nimetatud leping Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel ning käesolev vastastikuse mõistmise memorandum moodustavad poolte õigustatud huvide kaitsmiseks sobiva kokkuleppe. Seetõttu kohaldavad nad kokkulepitud meetmeid heas usus ja hoiduvad ühepoolsest tegevusest, mis võiks kõnealust kokkulepet põhjendamatult kahjustada. Kui leitakse mis tahes märkimisväärne erinevus 3. juunil 2003. aastal vastuvõetud direktiivi ja käesoleva lepingu reguleerimisalade vahel, eriti lepingu artiklite 4 ja 6 osas, konsulteerivad pooled teineteisega viivitamata vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 4, et tagada lepinguga ettenähtud meetmete samaväärsuse säilitamine.

2.	Euroopa Ühendus kohustub eespool nimetatud direktiivis ettenähtud üleminekuaja jooksul alustama läbirääkimisi teiste tähtsate rahanduskeskustega, et tagada direktiivis sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamine nende jurisdiktsioonide poolt.

Eespool nimetatud lepingu artikli 12 rakendamise eesmärgil kohustub Andorra Vürstiriik oma õigusaktidesse lepingu esimese kohaldamisaasta jooksul lülitama sellise maksupettuse mõiste, mis hõlmab vähemalt vale-, võltsitud või andmete poolest mittetäielike dokumentide ja väärtpaberite kasutamist kavatsusega petta maksuhaldurit hoiuste maksustamise osas. Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud märgivad, et maksupettuse selline määratlus kehtib üksnes seoses hoiuste maksustamise vajadusega lepingu raames ning see ei piira mingil moel arenguid ja/või otsuseid, mis on maksupettusega seotud teistel asjaoludel ja teistes valdkondades.

4.	Andorra Vürstiriik ja iga seda sooviv Euroopa Ühenduse liikmesriik võib alustada kahepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga täpsustada teabevahetuse halduskorda.

Käesolevale vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud deklareerivad pidulikult, et hoiuste maksustamist käsitleva lepingu allakirjutamine ning läbirääkimiste alustamine rahalepingu sõlmimiseks on olulised sammud vürstiriigi ja Euroopa Liidu vahelise koostöö süvendamisel.

Selle koostöö süvendamise eesmärgil ja samaaegselt punktis 4 ettenähtud kahepoolsete läbirääkimistega alustavad Andorra Vürstiriik ja kõik Euroopa Ühenduse liikmesriigid konsultatsioone, et määratleda senisest laiem majandus- ja rahanduskoostöö rakendamisala. Kõnealused konsultatsioonid toimuvad koostöö õhkkonnas ning sealjuures võetakse arvesse jõupingutusi, mida Andorra on teinud maksustamisalaste õigusaktide lähendamise nimel ja mis on konkreetsema väljundi leidnud kõnealuse lepingu allakirjutamises. Kõnealused konsultatsioonid võiksid viia eelkõige järgmiste algatuste rakendamiseni:

—	kahepoolsed majanduskoostöö programmid Andorra majanduse paremaks integreerimiseks Euroopa majandusega,

—	kahepoolne maksustamisalane koostöö sihiga uurida tingimusi, mis võimaldaksid kaotada või vähendada liikmesriikide poolt teenuste osutamisest või finantstoodetest saadavalt tulult kinnipeetavaid makse.

Koostatud Brüssel, 15. november 2004 kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja katalaani keeles, kusjuures kõik erinevates keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

Maltakeelne tekst kinnitatakse allakirjutanute poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid eelmises lõigus viidatud keeltes.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Za Českou republiku

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għar-Repubblika ta' Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Pel Principat d’Andorra

4.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 359/55

KOMISJONI OTSUS,

18. oktoober 2004,

millega lõpetatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2164/98 (millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit laia spektriga antibiootikumide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks) kiirendatud korras läbivaatamine

(2004/830/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “baasmäärus”), eriti selle artiklit 20,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. EELNENUD MENETLUS

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2164/98 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast pärit ja eelnevalt doosidesse jagamata ning jaemüügiks pakendamata ja CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla kuuluvate laia spektriga antibiootikumide, nimelt amoksitsilliintrihüdraadi, ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini (edaspidi “asjakohased tooted”) impordi suhtes. Meetmed kehtestati üksikeksportijate suhtes kohaldatava 0–12protsendilise tollimaksuna, kusjuures jääktollimaksu määr koostööd mittetegevatele eksportijatele oli 14,6 %.

B. PRAEGUNE MENETLUS

1. Läbivaatamistaotlus

(2)

Asjakohaseid tooteid valmistav India tootja, Nestor Pharmaceuticals Limited (edaspidi “taotleja”), esitas komisjonile pärast lõplike meetmete kehtestamist taotluse algatada baasmääruse artikli 20 kohaselt määruse (EÜ) nr 2164/98 kiirendatud korras läbivaatamine. Taotleja väitel ei ole ta seotud ühegi muu Indias tegutseva asjakohaste toodete eksportijaga. Lisaks väidab taotleja, et esialgse uurimisperioodi (1. juuli 1996 – 30. juuni 1997) jooksul ei ole ta asjakohaseid tooteid ühendusse eksportinud, kuid on teinud seda hiljem. Eespool esitatu alusel taotleb ta, et kui ei avastata subsideerimist, kehtestataks tema suhtes individuaalne tollimaksu määr.

2. Kiirendatud korras läbivaatamise algatamine

(3)

Komisjon kontrollis taotleja poolt esitatud tõendeid ja leidis, et need põhjendavad küllaldaselt läbivaatamise algatamist kooskõlas baasmääruse artikli 20 sätetega. Olles konsulteerinud nõuandekomiteega ja pärast seda, kui asjaomasele ühenduse tootmisharule oli antud võimalus esitada oma arvamus, algatas komisjon teadaande avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas (3) määruse (EÜ) nr 2164/98 taotlejat käsitleva kiirendatud korras läbivaatamise.

3. Asjakohased tooted

(4)	Kõnesolev läbivaatamine hõlmab tooteid, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 2164/98.

4. Uurimisperiood

(5)	Subsideerimist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “läbivaatamiseks vajalik uurimisperiood”).

5. Asjaomased pooled

(6)	Komisjon teatas ametlikult taotlejale ja India valitsusele uurimise algatamisest. Lisaks sellele andis ta muudele huvitatud isikutele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist. Komisjonile ei esitatud siiski selliseid seisukohti ega ärakuulamise taotlusi.

(7)	Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta uurimise seisukohast vajalikuks pidas, ja kontrollis neid andmeid ning tegi kontrollkäike taotleja valdustes New Delhis ja Hyderabadis.

C. LÄBIVAATAMISE ULATUS

(8)	Kuna avastatud kahjude läbivaatamiseks ei esitatud ühtegi taotlust, käsitleti läbivaatamisel ainult subsideerimist.

(9)	Komisjon uuris samu subsiidiumikavasid, mida analüüsiti esialgse uurimise puhul. Samuti uuris komisjon, kas taotleja on kasutanud muid subsiidiumikavasid või saanud asjakohaste toodetega seoses sihtotstarbelisi subsiidiume.

D. UURIMISTULEMUSED

1. Uue eksportija hüvitisekõlblikkus

(10)	Taotleja tõendas nõuetekohaselt, et tal ei olnud mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid India eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse asjaomase toote puhul kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid.

(11)

Uurimine kinnitas, et taotleja ei eksportinud asjakohaseid tooteid esialgse uurimisperioodi jooksul, s.o alates 1. juulist 1996 kuni 30. juunini 1997, ja ta alustas ühendusse eksportimist pärast kõnesolevat ajavahemikku.

Peale selle ei uuritud taotlejat esialgse uurimisperioodi jooksul individuaalselt muudel põhjustel kui komisjoniga koostööst keeldumine.

See kinnitab, et taotlejat tuleks käsitada uue eksportijana. Sellepärast uuris komisjon vastavalt baasmääruse artiklile 20, kas kõnesoleva taotleja puhul võib kindlaks määrata individuaalse tasakaalustava tollimaksu.

2. Subsideerimine

(12)

Komisjoni küsimustikule taotleja poolt antud vastustes sisalduva teabe ja uurimise käigus kogutud lisaandmete põhjal uuriti järgmisi kavasid:

—	imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme),

—	tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme),

—	Passbook-kava (Passbook Scheme),

—	kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme),

—	eksportkauba tootmise eritsoonid/ekspordisuunitlusega üksused (Export Processing Zones/Export Oriented Units),

—	eellitsentside kava kohane füüsiline eksport (Advance License Scheme physical export).

2.1. Esialgselt uuritud ja äriühingu poolt kasutatud kavad

2.1.1. Imporditollimaksude hüvituskava (DEPBS)

(13)

Tehti kindlaks, et taotleja on saanud DEPBS-kava alusel ekspordijärgseid hüvitisi. Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud dokumendi “Ekspordi- ja impordipoliitika 2002–2007” (“EXIM-poliitika 02-07”) jaotises 4.3 ja täiendava “Menetluste käsiraamatu” I köite, 2002–2007 (“HOP I 02-07”), (4) 4. peatükis. “EXIM-politika 02-07” põhineb väliskaubanduse (arendamine ja eeskirjad) aktil 1992 (nr 22, 1992).

(14)

Selle kava alusel hüvitise saamiseks on kõlblik iga tootja-eksportija või müüja-eksportija. Ta võib taotleda DEPBS-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana kõnesoleva kava alusel eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud DEPBS-määrad enamiku toodete, sealhulgas asjakohaste toodete jaoks. Need on kindlaks määratud integreeritava materjali ja resultaat-eksporttoodete suhte standardnormide (SION) alusel, võttes arvesse eeldatavat impordi osa eksporttoodetesse integreeritavates materjalides ja tollimaksude jaotumist sellise eeldatava impordi puhul, olenemata sellest, kas tollimaksusid on tegelikult tasutud või mitte.

(15)

Selleks et olla kõlblik hüvitise saamiseks selle kava alusel, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu tegemisega samaaegselt esitab eksportija India tollile deklaratsiooni, milles ta märgib, et eksport toimub DEPBS alusel. Kaupade eksportimiseks väljastab India toll lähetusprotseduuri ajal ekspordi lastikirja. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava DEPBS-krediidi summa. Sellel hetkel teab eksportija temale antava hüvitise määra. Kui toll on väljastanud ekspordi lastikirja, ei ole India valitsusel diskretsiooniõigust DEPBS-krediidi andmise suhtes. Hüvitise arvutamisel kasutatakse DEPBS-määra, mida rakendati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seega ei ole võimalik hüvitise määra muuta tagasiulatuvalt.

(16)	Samuti tehti kindlaks, et India raamatupidamisstandardite kohaselt võib äriaruannetes kanda DEPBS-krediidi tekkepõhiselt tuludesse ekspordikohustuse täitmisel.

(17)

Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks järgneva mis tahes piiramatult imporditavate kaupade impordi puhul, välja arvatud kapitalikaubad. Selle krediidi abil imporditud kaupu võib müüa siseturul (kusjuures nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

DEPBS-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates litsentsi väljastamise kuupäevast.

(18)

Taotluse DEPBS-krediidi saamiseks võib esitada kuni 25 eksporditehingu suhtes ja juhul, kui taotlus kantakse elektroonilisse andmebaasi, piiramatu arvu eksporditehingute suhtes. De facto ei ole olemas kindlaid taotluse esitamise tähtaegu, kuna HOP I 02-07 punktis 4.47 mainitud perioodi loetakse alati alates viimasest asjakohases DEPBS-taotluses märgitud eksporditehingust.

(19)

DEPBS peamised karakteristikud ei ole alates esialgsest uurimisest muutunud. Selle kava puhul on tegemist subsiidiumiga, mis sõltub ekspordijõudlusest. Seetõttu nähti esialgse uurimise jooksul ette, et kõnesolevat subsiidiumi käsitletakse spetsiifilisena ja baasmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel tasakaalustatavana.

(20)

Esialgse uurimise puhul arvutati DEPBS-subsiidiumi summa kõige soodsamate olemasolevate andmete alusel vastavalt baasmääruse artikli 28 lõikele 1 ja DEBS-määra käsitleti pro rata temporis vastava subsiidiumi määrana. Taotleja koostöö tõttu, mida käsitletakse asjaolude muutusena baasmääruse artikli 22 lõike 4 tähenduses, ei tohi seda meetodit rakendada tema kahjuks.

(21)

Vastavalt baasmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid subsiidiumisaajale antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks uurimisperioodi jooksul. Sellega seoses loeti, et hüvitis antakse hüvitisesaajale hetkel, millal selle kava alusel sooritatakse tehing. Sellel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest, mis kujutavad endast finantskohustust baasmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Nagu on deklareeritud eespool põhjenduses 15, kui toll on väljastanud ekspordi lastikirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPBS-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda, samuti ei ole tal siis enam õigust otsustada subsiidiumi summa üle. Samas põhjenduses deklareeritu kohaselt ei ole võimalikul DEPBS-määrade muutmisel tegeliku ekspordi ja DEPBS-litsentsi väljaandmise vahelisel perioodil tagasiulatuvat mõju antud hüvitise määrale. Lisaks sellele, nagu on deklareeritud eespool põhjenduses 16, võivad äriühingud India raamatupidamisstandardite kohaselt kanda DEPBS-krediidi tekkepõhiselt tuludesse eksporditehingu sooritamise etapil. Kokkuvõttes, silmas pidades asjaolu, et äriühing teab, et ta saab subsiidiumi DEPBS alusel ja hüvitisi muude kavade alusel, on äriühing soodsamates konkurentsitingimustes, kuna ta võib kajastada subsiidiume madalamate hindade pakkumises.

(22)

Tasakaalustava tollimaksu kehtestamise põhimõte on siiski ebaseaduslikel konkurentsieelistel põhinevate ebaausate kaubandustavade mõju hüvitamine. Seda silmas pidades peeti vajalikuks hinnata DEPBS alusel antavat hüvitist krediitide summana, mis on teenitud kõikidelt selle kava alusel sooritatud eksporditehingutelt uurimisperioodi jooksul. Sellest lahutati subsiidiumi saamiseks vajalikud lõivud vastavalt baasmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(23)

Taotleja väitis, et subsiidiumimarginaali arvutamisel käesoleva uurimise puhul on asjakohased ainult DEPBS-krediidid, mis tekivad seoses asjakohaste toodete eksporditehingutega. DEPBS alusel ei ole siiski olemas kohustusi, mis piiraksid DEPBS-krediitide kasutamist teatavasse tootesse integreeritava tollimaksuvaba materjali importimiseks. Vastupidi, DEPBS-krediidid on vabalt ülekantavad, neid võib isegi müüa ja kasutada mis tahes vabalt imporditavate kaupade (sellesse liiki kuuluvad asjakohastesse toodetesse integreeritavad materjalid), välja arvatud kapitalikaubad, importimiseks. Järelikult võib asjakohaste toodete puhul saada hüvitist kõikide tekkinud DEPBS-krediitide arvel.

(24)

Taotleja väitis lisaks, et subsiidiumi summa kindlaksmääramisel tuleks DEPBS-krediitide ülekandmisel makstav müügimaks lahutada kuluna. Müügimaks ei ole siiski hüvitisekõlblikuks tunnistamiseks või subsiidiumi saamiseks vajalik kulu baasmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses. Müügimaks tuleneb ainult puhtalt ärilisest otsusest lahti saada juba omandatud DEPBS-krediidist müümise abil, selle asemel, et seda kasutada müügimaksuvabalt järgnevate importide puhul makstavate tollimaksude kompenseerimiseks. DEPBS-krediitide saamiseks vajalike taotluste esitamise lõivusid käsitleti siiski vajalike kuludena ja need kulud lahutati.

(25)

Subsiidiumi üldsumma (nominaator) jaotati kogu kordusuurimise perioodi jooksul toimunud eksportmüükidele (denominaator) vastavalt baasmääruse artikli 7 lõikele 2, kuna kõnesolevat subsiidiumi ei antud vastavalt valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud kogustele. Selle kava alusel taotlejale antava subsiidiumi marginaal oli 3,3 %.

2.1.2. Tulumaksuvabastuse kava (ITES)

(26)	Tehti kindlaks, et kordusuurimise perioodi jooksul sai taotleja eksportmüügi tulude puhul hüvitist osalise tulumaksuvabastusena. Selle tulumaksuvabastuse õiguslik alus on sätestatud “Tulumaksu akti 1961” jaos 80HHC.

(27)

“Tulumaksu akti 1961” jagu 80HHC tunnistati kehtetuks alates hindamisaastast 2005–2006 (st alates finantsaastast 1. aprill 2004 kuni 31. märts 2005). Seega ei võimalda kõnesolev kava taotlejale hüvitise saamist pärast 31. märtsi 2004. Seetõttu vastavalt baasmääruse artikli 15 lõikele 1 seda kava ei tasakaalustata.

2.2. Esialgselt uuritud, kuid äriühingu poolt kasutamata kavad

2.2.1. Passbook-kava (PBS)

(28)	Tehti kindlaks, et taotleja ei ole saanud hüvitist PBS alusel, kuna PBS tunnistati 1. aprillil 1997 kehtetuks ja asendati uue kavaga DEPBS.

2.2.2. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCGS)

(29)	Tehti kindlaks, et taotleja ei ole importinud kapitalikaupu EPCGS alusel ja seega ei kasutanud seda kava.

2.2.3. Eksportkauba tootmise eritsoonid (EPZ)/ekspordisuunitlusega üksused (EOU)

(30)	Tehti kindlaks, et taotleja ei asunud EPZs ega tegutsenud EOU kava alusel ja seega ei kasutanud kõnesolevat kava.

2.3. Muud taotleja poolt asjakohaste toodetega seoses kasutatud kavad, mille kohta on kindlaks tehtud, et need on tasakaalustatavad: eellitsentside kava kohane füüsiline eksport (füüsiline ALS-eksport)

(31)	Tehti kindlaks, et kordusuurimise perioodi jooksul sai taotleja hüvitist kõnesoleva kava alusel. Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 02-07 punktides 4.1.1–4.1.7 ja HOP I 02-07 punktides 4.1–4.30.

(32)	Tootjad-eksportijad ja tugitootjatega seotud müüjad-eksportijad on kõnesoleva kava alusel hüvitisekõlblikud.

(33)

Füüsiline ALS-eksport võimaldab nende materjalide tollimaksuvaba importi, mis tuleb füüsiliselt integreerida eksportkaupadesse. Selleks et India toll saaks teha kontrollimisi, on eksportija juriidiliselt kohustatud pidama ettenähtud vormis “tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes” (punkt 4.30 ja HOP I 02-07 lisa 18), st pidama tegeliku tarbe registrit. Nii impordisoodustuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse määrab kindlaks India valitsus ja need dokumenteeritakse litsentsis. Lisaks sellele dokumenteerivad valitsuse ametnikud impordi ja ekspordi hetkedel vastavad tehingud litsentsil. Kõnesoleva kava alusel lubatud impordimahud määrab kindlaks India valitsus standardnormide, s.o SIONide baasil, mis väidetavalt kajastavad integreeritavate materjalide võimalikult tõhusat kasutamist resultaat-eksportoote referentskoguse valmistamisel. SIONid on olemas enamiku toodete kohta, kaasa arvatud asjakohased tooted, ja need on avaldatud dokumendis HOP II 02-07. Integreeritavad importmaterjalid ei ole ülekantavad ja neid tuleb kasutada ainult resultaat-eksporttoodete valmistamiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul (18 kuud, mida võib pikendada kaks korda, kummalgi korral 6 kuu võrra).

(34)

Kordusuurimise käigus tehti kindlaks, et kõnesoleva kava alusel taotleja poolt tollimaksuvabalt ja SIONi impordisoodustuste kohaselt imporditud integreeritavate materjalide kogus ületas materjalide koguse, mis oli taotlejale vajalik resultaat-eksporttoodete referentskoguse valmistamiseks. Seega ei olnud asjakohaste toodete SION piisavalt täpne. Peale selle ei pidanud taotleja tegeliku tarbe registrit vastavalt faktilisele tarbimisele. Nõudeid eirates kandis taotleja oma tarbe registrisse vastavalt India valitsuse ülemäära soodsatele SIONitele, kuigi tegelikult kulutas ta resultaat-eksporttoodete referentskoguse valmistamiseks integreeritavat materjali vähem. Taotleja ega India valitsus ei tõendanud, et kõnesolev imporditollimaksu vabastus ei põhjustanud imporditollimaksude ülemäärast vähendamist.

(35)

Imporditollimaksu vabastus kujutab endast subsiidiumi baasmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, s.o India valitsuse finantspanust, millega anti taotlejale hüvitist. Lisaks sellele sõltub füüsiline ALS-eksport ekspordijõudlusest ning seetõttu käsitletakse seda spetsiifilisena ja baasmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel tasakaalustatavana.

(36)

Kõnesolevat kava ei saa käsitleda lubatud tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina baasmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Ta ei vasta baasmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamisega seotud määratlused ja eeskirjad) ning III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamisega seotud määratlused ja eeskirjad) kehtestatud rangetele eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollisüsteemi või -protseduuri selleks, et veenduda, kas ja millistes kogustes tarbiti integreeritavaid materjale eksporttoodete valmistamiseks (baasmääruse II lisa II jao lõige 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral baasmääruse III lisa II jao lõige 2). Asjakohaste toodete SIONid ei olnud piisavalt täpsed ja neid ei saa käsitleda tegeliku tarbe tõendamise süsteemina. Puudus tõhus kontroll nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbe registri alusel. Peale selle ei teinud India valitsus täiendavat uurimist tegelikult integreeritud materjalide põhjal, kuigi seda on tavaliselt vaja teha efektiivselt rakendatud kontrollsüsteemi puudumisel (baasmääruse II lisa II jao lõige 5 ja III lisa II jao lõige 3), samuti ei tõendanud India valitsus, et ei toimunud imporditollimaksude ülemäärast vähendamist.

(37)

Avalikustamise puhul väitis taotleja, et füüsilist ALS-eksporti rakendati lubatud tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina. Ta väitis, esitamata uusi tõendavaid fakte ja väidet põhjendamata, et India valitsus kehtestas nõuetekohase kontrollimise korra vastavalt baasmäärusele. Sellega seoses viitas taotleja järgmistele India valitsusele kättesaadavatele kontrollielementidele: väidetavalt täpsed asjakohaste toodete SIONid, impordi ja ekspordi dokumentide (ekspordi lastikiri, importmaterjalide sisseveo tollideklaratsioon) andmed integreeritavate materjalide ja resultaat-eksporttoodete koguste kohta, tollilao register impordi ja ekspordi kohta füüsilise ALS-ekspordi alusel, tegeliku tarbe register (vt eespool põhjendus 33), tolli poolt õigustatud ekspordi sertifitseerimisraamat (DEECB) ja täiendavad kontrollmehhanismid, mida India ametiasutused on rakendanud aktsiisimaksude korralduse kontekstis (nt selle tagamine, et ALSi alusel tollimaksuvabalt imporditud integreeritavate materjalide puhul ei nõutaks ebaõiglaselt integreeritavatelt materjalidelt võetava aktsiisimaksu krediiti (CENVAT-krediit)). Peale selle väitis taotleja, et komisjon peaks SIONi ebatäpsuse kvantifitseerima. Lisaks väitis ta, et baasmäärusele vastavuse kinnitamiseks ei pea kontrollsüsteem saadetiste kaupa tõendama importmaterjalide ja resultaattoodete vahelist seost. Lõpuks väitis taotleja, et eelnevate uurimiste alusel peab komisjon jätma ALSi tasakaalustamata.

(38)

Taotleja seisukoht, mis on kokku võetud põhjenduses 37, ei muuda komisjoni järeldusi füüsilise ALS-ekspordi kohta. Taotleja ei ole ümber lükanud järeldust, et käesoleval juhtumil de facto (mitte de jure) ei rakendanud India valitsus tegeliku tarbe kontrollimise süsteemi efektiivselt. Taotleja poolt esitatud tegeliku tarbe andmete alusel tehti uurimise käigus kindlaks, et asjakohaste toodete SION ei ole piisavalt täpne (vt eespool põhjendus 34). Taotleja on sellest faktist teadlik ja kinnitas seda kontrollgrupile uurimise käigus. Komisjoni ülesanne ei ole kindlaks teha SIONi ebatäpsuse täpne määr, vaid küllaldaste tõendite alusel ainult ümber lükata standardnormide väidetav täpsus. Peale selle ei esitanud taotleja tõendeid selle kohta, et ta pidas tegelikku tarvet (mitte standardnormide kohast tarvet) kajastavat registrit või dokumenteeris vastavaid andmeid muul viisil, selleks et India valitsus saaks ALSi kontrollida. Järelikult, selleks et kontrollida eksporttoodete valmistamiseks kulutatud koguseid, pidi India valitsus tuginema oma ebatäpsetele standardnormidele. Komisjon käsitleb seda ebapiisavana selleks, et täita efektiivse kontrollsüsteemi nõudeid vastavalt baasmääruse II ja III lisale.

(39)

Taotleja ei tõendanud, et CENVAT-krediitidega seotud aktsiisi kontrollimised annavad teavet integreeritavate materjalide ja resultaat-eksporttoodete seose kohta. Sellepärast ei käsitlenud komisjon neid kontrollimisi baasmääruse II ja III lisale vastava kontrollsüsteemi osana. Peale selle, DEECB tunnistati dokumendiga EXIM-poliitika 02-07 kehtetuks ja järelikult, vastupidi taotleja kinnitusele, ei ole DEECB enam kontrollielement. Ei esitatud ka tõendeid, et taotleja kasutas DEECBd andmete talletamiseks tegeliku tarbe kohta. Ei esitatud tõendeid selle kohta, et India valitsus rakendas efektiivselt mõnda muud süsteemi selleks, et vajaliku usaldatavusega kindlaks teha seose olemasolu integreeritavate importmaterjalide ja resultaat-eksporttoodete vahel, ehk teiste sõnadega, et kasutati mõnda muud viisi kui ülemäära soodsatel standardnormidel põhinev süsteem. Selles kontekstis tuleb märkida, et dokumendis EXIM-poliitika 02-07 kehtestatud standardi kajastamiseks peab kontrollsüsteem põhinema eraldi saadetistel põhjenduses 33 osutatud tingimustel. Peale selle, ainult selline standard võimaldab kontrollivatel asutustel kindlaks teha, kas tagastussüsteemi või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi rangetest eeskirjadest on kinni peetud. On vaja meelde tuletada, et baasmääruse I lisa punkti i kohaselt on asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem lubatud ainult erijuhtudel ja muu hulgas ainult kaheaastase ajavahemiku jooksul alates asendava integreeritava materjali impordist kuni ekspordini.

(40)	Lõpuks, komisjon ei ole seotud ühegi füüsilise ALS-ekspordi pretsedendiga. Seda kava ei ole kunagi analüüsitud faktide alusel, mis oleksid võrreldavad käesoleva uurimise käigus kindlakstehtud faktidega, eriti silmas pidades asjakohaste toodete SIONi ebatäpsust.

(41)

Järelikult, lubatud tollimaksu tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi puudumisel ning silmas pidades asjaolu, et kontrollsüsteemi ei rakendatud soovitud eesmärgil efektiivselt, kujutab tasakaalustatav hüvitis endast vabastamist importimisel tavaliselt nõutavast summaarsest tollimaksust.

(42)

Subsiidiumi summa (nominaator) arvutati kaotatud imporditollide (tollimaksu baasmäär ja spetsiaalsed täiendavad tollimaksud) alusel, mida maksti kordusuurimise perioodi jooksul asjakohaste toodete valmistamiseks füüsilise ALS-ekspordi alusel imporditud materjalilt, kusjuures lahutati subsiidiumi saamiseks makstud kohustuslik lõiv vastavalt baasmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. See summa jaotati kordusuurimise perioodi jooksul toimunud asjakohaste toodete eksportide mahu järgi vastavalt baasmääruse artikli 7 lõikele 2 (denominaator), kuna kõnesolevat subsiidiumi ei antud vastavalt valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud kogustele. Sellel alusel arvutatud subsiidiumi määr on 22 %.

3. Tasakaalustatavate subsiidiumide üldsumma

(43)

Võttes arvesse eespool ettenähtud kavadega seotud uurimise tulemusi, on tasakaalustatavate subsiidiumide summa taotleja puhul järgmine:

(%)
	DEPBS	ALS	Kokku
Nestor Pharmaceuticals Ltd	3,3	22	25,3

(44)

Vastavalt baasmääruse artikli 15 lõikele 1 peab tasakaalustava tollimaksu summa olema väiksem kui tasakaalustatavate subsiidiumide üldsumma, tingimusel et see väiksem tollimaks on piisav ühenduse tootmisele tekitatud kahju korvamiseks. Esialgse uurimise käigus määrati kindlaks, et keskmine kahju korvamise määr on 14,6 %. Taotleja ei nõudnud kahju uurimise tulemuste läbivaatamist. Sellest tulenevalt piirab käesoleva läbivaatamise tulemusena tasakaalustava tollimaksu määr esialgselt kindlaksmääratud kahju korvamise summat.

E. KIIRENDATUD KORRAS LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

(45)	Käesoleva kordusuurimise tulemuste põhjal järeldatakse, et taotleja poolt valmistatud ja eksporditud asjakohaste toodete impordile ühendusse tuleb jätkuvalt kohaldada tasakaalustava tollimaksu määra, mis vastab esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju korvamise määrale.

(46)	Kuna kõnesolev tollimaksu määr on sama, mida juba kohaldatakse kõikide äriühingute puhul, keda ei ole individuaalselt nimetatud määruse (EÜ) nr 2164/98 artikli 1 lõikes 2, ei ole vaja seda määrust muuta. Seega tuleb taotlejaga seotud kiirendatud korras läbivaatamine lõpetada.

F. AVALIKUSTAMINE

(47)

Taotlejale ja India valitsusele teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti lõpetada kiirendatud korras läbivaatamine. Neile anti ka mõistlikul määral aega märkuste esitamiseks. India valitsus ei esitanud märkusi. Avalikustamise puhul taotleja poolt esitatud märkust, mis puudutas ainult füüsilist ALS-eksporti, käsitleti põhjendustes 37–40 kindlaksmääratu kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga lõpetatakse äriühingut Nestor Pharmaceuticals Limited käsitleva määruse (EÜ) nr 2164/98 kiirendatud korras läbivaatamine.

Brüssel, 18. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pascal LAMY

(1) EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 273, 9.10.1998, lk 1.

(3) ELT C 102, 29.4.2003, lk 6.

(4) India valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi teatis nr 1/2002-07, 31. märts 2002.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 359

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 4. detsember 2004

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2073/2004, 16. november 2004, halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2074/2004, 29. november 2004, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2004, 3. detsember 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2076/2004, 3. detsember 2004, millega esmakordselt kohandatakse väetisi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa (EDDHSA ja kolmekordne superfosfaat) ( 1 )	25
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2077/2004, 3. detsember 2004, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2037/2000 seoses töötlemise abiainete kasutamisega	28
	*	Nõukogu Direktiiv 2004/106/EÜ, 16. november 2004, millega muudetakse direktiive 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise, teatavate aktsiisimaksude ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas ning 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta	30

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	115,6
	204	94,9
	999	105,3
0707 00 05	052	106,6
	204	32,5
	999	69,6
0709 90 70	052	97,8
	204	71,6
	999	84,7
0805 10 10, 0805 10 30, 0805 10 50	388	43,9
0805 10 10, 0805 10 30, 0805 10 50	999	43,9
0805 20 10	204	68,0
0805 20 10	999	68,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	67,0
	204	57,0
	624	95,8
	720	30,1
	999	62,5
0805 50 10	052	58,9
	528	25,5
	999	42,2
0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90	052	90,5
	388	138,0
	400	81,3
	404	87,3
	512	104,5
	720	76,7
	804	107,6
	999	98,0
0808 20 50	720	66,4
0808 20 50	999	66,4

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2004/828/EÜ:Nõukogu otsus, 2. november 2004, Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamist käsitleva lepingu allakirjutamise ja sellele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamise ja sõlmimise kohta	32
	Leping Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta	33
	Vastastikuse mõistmise memorandum	46
*	2004/829/EÜ:Nõukogu otsus, 29. november 2004, regioonide komitee Hispaania asendusliikme ametisse nimetamise kohta	54
	Komisjon
*	2004/830/EÜ:Komisjoni otsus, 18. oktoober 2004, millega lõpetatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2164/98 (millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit laia spektriga antibiootikumide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks) kiirendatud korras läbivaatamine	55
*	2004/831/EÜ:Komisjoni otsus, 3. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2003/526/EÜ seoses sigade katku tõrjemeetmetega Saksamaal Nordrhein-Westfalenis ja Slovakkias (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4506 all) ( 1 )	61
*	2004/832/EÜ:Komisjoni otsus, 3. detsember 2004, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Vosges’i põhjaosas Prantsusmaal (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4538 all) ( 1 )	62

		Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
	*	Nõukogu otsus 2004/833/ÜVJP, 2. detsember 2004, ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamise ja Lääne-Aafrika riikide majandusühendusele antava Euroopa Liidu toetuse kohta seoses kergrelvade moratooriumiga	65