3.2.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 41/1

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

8. jaanuar 2018,

millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta

(ESRN/2018/1)

(2018/C 41/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artiklit 3 ning artikleid 16 kuni 18,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (2) eelkõige selle artikli 458 lõiget 8,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord, (3) eelkõige selle artikleid 18 kuni 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

Et tagada makrotasandi usaldatavuspoliitika tulemuslikkus ja ühetaolisus, peavad poliitika kujundajad arvesse võtma igas liikmesriigis vastu võetud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete piiriülest mõju ning kohastel juhtudel vastu võtma sobivad usaldatavuspoliitika kõigipoolsuse saavutamise meetmed.

(2)

Vabatahtliku kõigipoolsuse raamistik makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete kohta, mis on sätestatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2015/2, (4) tagab, et kõik liikmesriigis kasutusele võetud riskipositsioonil põhinevad makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed võetakse kõigipoolselt üle teistes liikmesriikides.

(3)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2017/4 (5) kohaselt võib asjaomase meetme algatanud asutus kõigipoolsuse taotlemisel teha ettepaneku maksimaalse olulisuse künnise kohta finantsteenuse pakkuja tasandil. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) alaline hindamisrühm, mis on asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsuse ESRN/2015/4 alusel, (6) võib vajaduse korral soovitada muud künnist.

(4)

Alates 1. jaanuarist 2018 kohaldatakse Soomes tegevusloa alusel tegutsevate ja kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB) kasutavate krediidiasutuste suhtes 15 % alampiiri Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude keskmisele riskikaalule konsolideeritud alusel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi.

(5)	ESRNi haldusnõukogu sai selle teate kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 8 ja otsustas kanda meetme soovituse ESRN/2015/2 alusel kõigipoolsuseks soovitatavate makrotasandi poliitika meetmete nimekirja.

(6)

28. mail 2017 aegus Belgia meede hüpoteeklaenude riskipositsioonide kohta, mis jõustus kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 8 ja lisati makrotasandi meetmete nimekirja, mille kõigipoolsust soovitati Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusega ESRN/2016/3 (7). 21. novembril 2017 teatas Nationale Bank van België / Banque nationale de Belgique kavatsusest algatada riigis uus hüpoteeklaenude riskipositsiooni käsitlev makrotasandi meede määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 458 sätestatud korras.

(7)	Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2015/2 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

MUUDATUSED

Soovitust ESRN/2015/2 muudetakse järgmiselt:

1. jao soovituse C punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Asjaomastel asutustel soovitatakse kõigipoolselt üle võtta muu asjaomase asutuse vastu võetud ning ESRNi poolt kõigipoolseks vastuvõtmiseks soovitatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed. Kõigipoolselt soovitatakse üle võtta lisas täpsustatud järgmised meetmed:

Eesti:

—	kõikide Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes kohaldatav üheprotsendiline süsteemse riski puhvri määr vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133;

Soome:

—

Soomes tegevusloa alusel tegutsevate ja kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB) kasutavate krediidiasutuste suhtes kohaldatav 15 % alampiir Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude keskmisele riskikaalule kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi.“;

2)	lisa asendatakse käesoleva soovituse lisaga.

Frankfurt Maini ääres, 8. jaanuar 2018

ESRNi haldusnõukogu nimel ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(4) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2015/2, 15. detsember 2015, piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 97, 12.3.2016, lk 9).

(5) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2017/4, 20. oktoober 2017, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 431, 15.12.2017, lk 1).

(6) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsus ESRN/2015/4, 16. detsember 2015, koordineerimise raamistiku kohta, mis käsitleb riikide makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmetest teatamist asjaomaste asutuste poolt ning ESRNi arvamuste ja soovituste esitamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus ESRN/2014/2 (ELT C 97, 12.3.2016, lk 28).

(7) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2016/3, 24. märts 2016, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ELT C 153, 29.4.2016, lk 1).

LISA

„LISA

Eesti

Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes kohaldatav üheprotsendiline süsteemse riski puhvri määr vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133

I. Meetme kirjeldus

Eesti meetme kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133.

II. Kõigipoolsus

Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses on üle võetud direktiivi 2013/36/EL artikkel 134, soovitatakse asjaomastel ametiasutustel kõigipoolselt üle võtta Eesti meede, mille kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikele 1. Käesoleva punkti osas kehtib tähtaeg soovituse C punktis 3.

Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses ei ole üle võetud direktiivi 2013/36/EL artiklit 134, soovitatakse asjaomastel ametiasutustel kõigipoolselt üle võtta Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide Eesti meede kooskõlas soovituse C punktiga 2. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta kuue kuu jooksul.

Soome

Kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB) kasutavate krediidiasutuste (edaspidi „IRB krediidiasutused“) suhtes kohaldatav 15 % alampiir Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude keskmisele riskikaalule kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi.

I. Meetme kirjeldus

Soome meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi alusel kohaldatakse krediidiasutustele kehtivat keskmise riskikaalu alampiiri 15 % IRB krediidiasutuste suhtes portfelli tasemel Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude suhtes.

Võimaliku kõigipoolsuse kohaldamiseks liikmesriikides de minimis põhimõttel täiendab meedet olulisuse künnis, mis on Soome eluasemega tagatud hüpoteeklaenude turu osas 1 miljard eurot.

II. Kõigipoolsus

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Soome meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on väljastanud Soomes asuvad riigis antud tegevusloa alusel tegutsevad filiaalid. Käesoleva punkti eesmärgil kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

Asjaomastel asutustel soovitatakse Soome meede kõigipoolselt üle võtta ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on piiriüleselt väljastanud muudes jurisdiktsioonides asutatud krediidiasutused. Käesoleva punkti eesmärgil kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta nelja kuu jooksul.

Juhul kui liikmesriigis puuduvad muude liikmesriikide tegevusloa alusel tegutsevad IRB krediidiasutused, kellel oleksid filiaalid Soomes või kes ise osutaksid Soomes finantsteenuseid 1 miljardi euro suuruste või sellest suuremate riskipositsioonidega Soome hüpoteekturul, võivad asjaomaste liikmesriikide ametiasutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktis 1 osutatud kõigipoolsust mitte rakendada. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro piiri.

III. Olulisuse künnis

Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi IRB krediidiasutustele, kelle Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfell jääb alla 1 miljardi euro olulisuse künnise. Sellisel juhul peavad asjaomased ametiasutused peaksid jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro olulisuse künnise.“

3.2.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 41/9

ELi liikmesriikide nende sadamate loetelu, kus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 5 lõike 2 kohaselt on lubatud kalandustoodete lossimine ja ümberlaadimine ning sadamateenuste osutamine kolmandate riikide kalalaevadele

(2018/C 41/06)

Nimekiri on avaldatud kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (1) artikli 5 lõikega 4.

Liikmesriik	Määratud sadamad
Belgia	Oostende Zeebrugge
Bulgaaria	Бургас (Burgas) Варна (Varna)
Taani	Esbjerg Fredericia Hanstholm Hirtshals Hvide Sande (2) København Skagen Strandby (2) Thyborøn (2) Aalborg Aarhus
Saksamaa	Bremerhaven Cuxhaven Rostock (ümberlaadimine on keelatud) Sassnitz/Mukran (ümberlaadimine on keelatud)
Eesti	Praegu ei ole
Iirimaa	Killybegs (2) Castletownbere (2)
Kreeka	Πειραιάς (Pireus) Θεσσαλονίκη (Thessaloniki)
Hispaania	A Coruña A Pobra do Caramiñal Algeciras Alicante Almería Barbate (2) (ümberlaadimine ja lossimine on keelatud) Barcelona Bilbao Cádiz Cartagena Castellón Gijón Huelva Las Palmas de Gran Canaria Málaga Marín Palma de Mallorca (2) Ribeira Santa Cruz de Tenerife Santander Tarragona Valencia Vigo (Área Portuaria) Vilagarcía de Arousa
Prantsusmaa	Prantsuse emamaa: Bordeaux Dunkerque Boulogne Le Havre Caen (2) Cherbourg (2) Granville (2) Saint-Malo Roscoff (2) Brest Douarnenez (2) Concarneau (2) Lorient (2) Nantes - Saint-Nazaire (2) La Rochelle (2) Rochefort sur Mer (2) Port la Nouvelle (2) Sète Marseille Port Marseille Fos-sur-Mer Ülemereterritooriumid: Le Port (Réunion) Fort de France (Martinique) (2) Port de Jarry (Guadeloupe) (2) Port du Larivot (Guyane) (2)
Horvaatia	Ploče Rijeka Zadar – Gaženica Split – Sjeverna luka
Itaalia	Ancona Brindisi Civitavecchia Fiumicino (2) Genova Gioia Tauro La Spezia Livorno Napoli Olbia Palermo Ravenna Reggio Calabria Salerno Taranto Trapani Trieste Venezia
Küpros	Λεμεσός (Limassol)
Läti	Rīga Ventspils
Leedu	Klaipėda
Malta	Valletta (Deepwater Quay, Laboratory Wharf, Magazine Wharf)
Madalmaad	Eemshaven Ijmuiden Harlingen Scheveningen (2) Velsen Vlissingen
Poola	Gdańsk Gdynia Szczecin Świnoujście
Portugal	Aveiro Lisboa Peniche Porto Setúbal Sines Viana do Castelo Assoorid: Horta Ponta Delgada Praia da Vitória (2) Madeira: Caniçal
Rumeenia	Constanța
Sloveenia	Praegu ei ole
Soome	Kasnäs (2) Kuusinen (2)
Rootsi	Ellös (2) Göteborg (5) Karlskrona Saltö (2) (4) (5) Karlskrona Handelshamnen (2) (4) (5) Kungshamn (2) Lysekil (2) (4) Mollösund (2) Nogersund (2) (4) (5) Rönnäng (2) (4) Simrishamn (2) (4) (5) Slite (2) (4) (5) Smögen (2) (4) (5) Strömstad (2) (4) Trelleborg (2) (4) (5) Träslövsläge (2) Västervik (2) (4) (5) Wallhamn (2) (4) (5)
Ühendkuningriik	Aberdeen (2) (3) Dundee (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Falmouth Fraserburgh (2) (3) Grangemouth (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Greenock (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Grimsby Hull Immingham Invergordon (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Kinlochbervie (2) (3) Leith (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Lerwick (2) (3) Lochinver (2) (3) Methel (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Peterhead Plymouth (2) (3) Scrabster (2) (3) Stornoway (2) (juurdepääs ainult sadamateenustele) Ullapool (2) (3)

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) Sadamas ei ole ELi piiripunkti.

(3) Lossida on lubatud üksnes EMP või EFTA riikide lipu all sõitvatelt kalalaevadelt.

(4) Lossida on lubatud kõiki kalandustooteid Norra, Islandi, Andorra ja Fääri saarte lipu all sõitvatelt laevadelt.

(5) Lossida on keelatud enam kui 10-tonnist heeringasaaki, mis on püütud väljastpoolt Läänemerd, makrelli- ja stauriidisaaki.

3.2.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 41/13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2018/C 41/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE/KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„LENTILLE VERTE DU PUY“

ELi nr: PDO-FR-0202-AM02 – 18.5.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Comité de Défense et de Gestion de la Lentille verte du Puy AOC – Immeuble Interconsulaire

16 boulevard Président Bertrand

43000 Le Puy-en-Velay

FRANCE

Tel +33 471072133

E-post: contact@lalentillevertedupuy.com

Ühendus Le Comité de Défense et de Gestion de la Lentille verte du Puy AOC hõlmab kaitstud päritolunimetusega läätsede „Lentille verte du Puy“ tootmisega seotud ettevõtjaid (tootjad, kogujad ja pakendajad) ning tal on õiguspärane huvi taotluse esitamiseks.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☒	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—	☒	Muu: geograafiline piirkond, seos piirkonnaga, kontrolliasutuste kontaktandmed, riiklikud nõuded

4. Muudatus(t)e liik

—	☐	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline
—	☒	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Punkt „Toote kirjeldus“

Lisatud on läätsede maksimaalne niiskusesisaldus (16 %) ning nõue, et „pragunenud ja idanenud läätsede puhul ei ole võimalik kasutada päritolunimetust „Lentille verte du Puy““. See võimaldab toodet paremini määratleda vastavalt omadustele, millel põhineb toote tunnustamine.

Tekstiosa „mis võimaldab neid kiiresti keeta“ on sellest punktist välja jäetud ning lisatud punkti „Üksikasjad, millega põhjendatakse seost geograafilise piirkonnaga“.

Kehtivas tootespetsifikaadi osas „Kirjeldus“ olev tekst „Nimetust „Lentille verte du Puy“ kasutatakse 3,25–5,75 mm läbimõõduga läätsede kohta, millel on kahvaturoheline värvus ja tume sinakasroheline marmormuster, mille koor on õhuke ja viljaliha ei ole jahune, mis võimaldab neid kiiresti keeta“ on asendatud järgmisega: „Nimetust „Lentille verte du Puy“ kasutatakse 3,25–5,75 mm läbimõõduga läätsede kohta, mille niiskusesisaldus on kuni 16 %, millel on kahvaturoheline värvus ja tume sinakasroheline marmormuster ning mille koor on õhuke ja viljaliha ei ole jahune. Pragunenud ja idanenud läätsede puhul ei ole võimalik kasutada päritolunimetust „Lentille verte du Puy““.

Punkt „Päritolutõend“

Punkt „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast“ on konsolideeritud ning hõlmab sätteid, mis on seotud tootmise läbipaistvust puudutavate deklareerimis- ja registreerimiskohustustega, tootmistingimuste järelevalvega ning toote kontrollimisega.

—	Kirjeldatud on ettevõtjate identifitseerimist võimaldavate deklaratsioonide, läätsede külvamise, koristamise ja ladustamise deklaratsioonide sisu ja esitamise korda ning deklaratsioone, mis on vajalikud kaitstud päritolunimetuse all turustatavate läätsede tutvustamiseks ja järelevalveks;

—	kooskõlas osas „Tootmismeetod“ kindlaks määratud tootmistingimustega on esitatud teave, mida asjaomased ettevõtjad peavad registreerima seoses läätsede kasvatamise, kuivatamise ja raamatupidamislike nõuetega;

—	kindlaks on määratud toote kontrollimise meetodid: pakendatud või pakendamiseks valmis läätsede partiide analüütiline ja organoleptiline uuring, mis hõlmab minimaalse niiskusesisalduse analüütilist uuringut, visuaalset organoleptilist uuringut ja lõhnauuringut.

Nende sätete eesmärk on tagada toote jälgitavus ning võimaldada kontrollida, et ettevõtjad järgivad tootespetsifikaadi sätteid ning toote vastavust tootespetsifikaadi nõuetele.

Punkt „Tootmismeetod“

Sort. Sõnad „sordist Lens esculenta puyensis pärinevast aretusliinist „Anicia““ on asendatud sõnadega „liigist Lens culinaris Med. pärinevast sordist „Anicia““, mis vastab ametlikus liigi- ja sordikataloogis esitatud täpsele liigi ja sordi nimetusele, seejuures ei muudeta toote „Lentille verte du Puy“ valmistamiseks kasutatavat sorti. Samuti on lisatud nõue, et läätsed peavad pärinema sertifitseeritud seemnetest või tootja põllumajandusettevõttes koristatud seemnetest. Selle muudatuse eesmärk on võtta arvesse ettevõtjate põllumajandustavasid ning tagada vastavus sordiga seotud nõuetele.

Sellega seoses on kehtiva tootespetsifikaadi lause „Päritolunimetusega kaitstud läätsed peavad olema sordist Lens esculenta puyensis pärinevast aretusliinist „Anicia““ asendatud lausega „Päritolunimetusega „Lentille verte du Puy“ kaitstud läätsed peavad olema liigist Lens culinaris Med. pärinevast sordist „Anicia“. Läätsed peavad olema kasvatatud sertifitseeritud seemnetest. Seejuures võivad tootjad kasutada oma põllumajandusettevõttes koristatud seemneid.“

Külvikord. Lause „Taimekultuuride külvikorrad on kohustuslikud“, mis on seotud tehniliste ja sanitaarnõuetega, on asendatud täpsema sättega, milles nähakse ette, et „samal kasvatusalal tuleb kahe läätsede külvikorra vahel näha ette vähemalt ühe aasta jooksul vahekultuuri kasvatamine“.

Külv. Sätestatud on külviperiood. Külviperiood peab jääma vahemikku 15. veebruarist 31. maini, kuna tegemist on selle kevadise kultuuri külvamiseks optimaalse perioodiga.

Väetamine. Täpsustatud on, et keeld kasutada esmajärgulisi toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kogu kasvatusaasta jooksul hõlmab mineraalväetisi. See täpsustus võimaldab vältida mitmetimõistmist, kuna orgaaniliste väetiste või lubiainete kasutamine on lubatud.

Herbitsiidid. Täpsustatud on, et kõrreliste umbrohtude tõrjevahendite ja herbitsiidide kasutamise keeld ei hõlma läätsekasvatuse tarbeks heakskiidetud tooteid, et keeldu kohaldatakse läätse kogu kasvutsükli ulatuses ning et keeld hõlmab üldhävitava toimega herbitsiide. Need täpsustused on kasulikud kontrolli teostamisel ning võimaldavad esialgset sätet paremini mõista.

Sellega seoses on kehtiva tootespetsifikaadi lause „Kogu läätsede kasvatusaasta jooksul on keelatud põhiväetiste ning kõrreliste umbrohtude tõrjevahendite ja herbitsiidide kasutamine“ asendatud järgmisega: „Kogu läätsede kasvatusaasta jooksul on keelatud mineraalsete põhiväetiste (lämmastik, fosfor, kaalium) kasutamine. Kui välja arvata läätsekasvatuse tarbeks heakskiidetud tooted, on läätse kogu vegetatsioonitsükli jooksul rangelt keelatud kõrreliste umbrohtude tõrjevahendite ja üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamine.“

Kogumine, eelpuhastus ja ladustamine. Tootespetsifikaadis on esitatud nõuded kogumis- ja ladustamiskeskuste minimaalse varustuse kohta: kogumis- ja ladustamiskeskuse varustus peab hõlmama vähemalt järgmisi vahendeid:

—	eelpuhastusseade (puhasti-separaator),

—	veedosaator,

—	platvormkaalud või pideva töötsükliga kaalud,

—	ventilatsiooni- või ümberpaigutamissüsteem,

—	erinevad kindla suurusega registreeritud ladustamismahutid.

Need vahendid on vajalikud tootespetsifikaadis kirjeldatud kogumis- ja ladustamistoimingute teostamiseks.

Lisaks sellele on lisatud säte, mille kohaselt „puhasti-separaatori sõela avade maksimaalne suurus võib olla 5,75 mm“. Sellega tagatakse vastavus toote „Lentille verte du Puy“ maksimaalse diameetri nõudele.

Kuivatamine. Läätsede niiskusesisalduse kontrollimise etappi on parandatud: niiskusesisaldus määratakse kindlaks pärast nende koristamist, seda mõõdetakse koristatud läätsede puhul suuremate võõrkehade eraldamiseks kasutatavast puhastist-separaatorist väljavõtmisel. Täpsustatud on läätsede kuivatamise tingimusi.

Lause „Koristushetkel ei või läätsede niiskusesisaldus ületada 23 %“ on asendatud ja seda on täiendatud järgmiselt:

„Läätsede niiskusesisaldus, mis määratakse kindlaks pärast nende koristamist puhastist-separaatorist väljavõtmisel, ei või ületada 23 %.

Kui läätsede niiskusesisaldus jääb vahemikku 16–23 %, kuivatatakse läätsi saavutamaks niiskusesisaldus, mis ei ületa 16 %, maksimaalselt järgmise aja jooksul:

—	48 tundi läätsede puhul, mille niiskusesisaldus jääb vahemikku 20–23 %, k.a;

—	4 päeva läätsede puhul, mille niiskusesisaldus jääb vahemikku 19–20 %, k.a;

—	10 päeva läätsede puhul, mille niiskusesisaldus jääb vahemikku 17–19 %, k.a;

—	30 päeva läätsede puhul, mille niiskusesisaldus jääb vahemikku 16–17 %, k.a.

Kõikide uute kuivatite puhul, mis on paigaldatud pärast tootespetsifikaadi eelmise muutmise kuupäeva, 27. septembrit 1999, on õhksoojusvaheti olemasolu kohustuslik. Kõnealuse kuupäeva seisuga juba paigaldatud ilma õhksoojusvahetita kuivatite puhul on nõutav eelkambri kohandamine. Maksimaalne temperatuur kuivatamisel on 100 °C, lubatud on selle väärtuse kõikumine allapoole 5 % ulatuses.“

Kõik kõnealused sätted on vajalikud koristatud läätsede kvaliteedi säilitamiseks.

Ladustamine, sorteerimine ja pakendamine. Lisatud on uued sätted.

—	„Kaitstud päritolunimetusega läätsi võib enne pakendamist ladustada maksimaalselt kahe aasta jooksul.“

—	„Kahe koristusaasta saagi segamine ei ole lubatud.“

—	„Kaitstud päritolunimetusega läätsi turustatakse pakendis, millesse need algselt pakendati, pakendi avamine või muutmine ei ole lubatud.“

—	„Toodet ei ole lubatud lahtiselt müüa.“

—	„Võõrkehade, tolmu, mineraalainete jääkide kogus ei või ületada 0,5 % toote kogukaalust.“

Nende sätete eesmärk on tagada toote kvaliteet ja päritolu vastavus ning soodustada läätsede jälgitavust.

Osast „Tootmismeetod“ on välja jäetud lause „Kuivatusregister võimaldab kontrollida kuivatamise etappi“, kuna see säte on üksikasjalikumal kujul üle võetud ossa „Päritolutõend“.

Esitatud on põhjendus nõude kohta, mille kohaselt toote pakendamine peab toimuma geograafilises piirkonnas; see nõue on ette nähtud riikliku õigusaktiga, mis on lisatud varasemale registreeritud tootespetsifikaadile (vastavalt komisjoni 12. juuli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1509/2000). Lisatud on järgmine lõik:

„Geograafilises piirkonnas toimuv pakendamine on oluline toote omaduste säilitamiseks, toote kvaliteedi tagamiseks ja toote päritolu tõendamiseks. See hõlbustab ka kontrollimist.

Ettevõtjatel, kes töötlevad läätsi geograafilises piirkonnas, on tänu oma kogemustele vajalikud teadmised ja oskused, mis võimaldavad vältida toiminguid, mis võiksid kahjustada toote „Lentille verte du Puy“ kvaliteeti, eeskätt lubavad need vältida võõrkehade, tolmu ja mineraalainete jääkide esinemist lõpptootes ning lööke, mis võivad läätsed purustada.

Lisaks sellele tuleb toode „Lentille verte du Puy“ isoleerida keskkonnast anumatesse, võimaldamaks kaitsta toodet niiskuse eest, mis muudab selle organoleptilisi omadusi (niiskusesisalduse muutumine, pragunenud ja idanenud läätsed). Pakendamine geograafilises piirkonnas lubab seega säilitada „Lentille verte du Puy“ organoleptilisi omadusi, kuna sellega välditakse toote lahtist transportimist suurtele kaugustele, mille käigus võib esineda toote kvaliteeti kahjustavaid tingimusi (niiskus, mehaaniline kahjustamine).

Lisaks sellele vähendab toote pakendamine geograafilises piirkonnas ohtu, et läätsi „Lentille verte du Puy“ segatakse muud päritolu läätsedega. Kontrollisüsteem võimaldab tagada geograafilises piirkonnas koristatud, töödeldud ja pakendatud läätsede päritolu jälgitavuse ja töötlemise läbipaistvuse, luues seosed läätsede partiide vahel tootmise eri etappides kuni pakendatud toote valmimiseni.

Ühtlasi toimub pakendatud või pakendamiseks valmis toote kontrollimine tänu pakendamisele geograafilises piirkonnas tarbijale lähemal, mis võimaldab tagada toote kvaliteeti.“

Punkt „Märgistus“

Nimetuse eriomased märgistamisnõuded on viidud vastavusse määruse (EL) nr 1151/2012 sätetega, välja on jäetud viide KPNi lühendile ja märkele „kaitstud päritolunimetus“. Selle asemel on sätestatud kohustus esitada märgisel Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse sümbol.

Muu

Punktis „Geograafilise piirkonna määratlus“ on lause „Tootmispiirkond hõlmab kaht Haute-Loire'i departemangu looduslikku piirkonda: Puy basseini ja Velay vulkaanilist piirkonda“, asendatud lausega „Geograafiline tootmispiirkond hõlmab peaasjalikult kaht Haute-Loire'i departemangu looduslikku piirkonda: Puy basseini ja Velay vulkaanilist piirkonda“. Selle lause järel on toodud geograafilise piirkonna moodustavate kommuunide nimekiri. See redaktsiooniline muudatus täpsustab geograafilise piirkonna määratlust, muutmata selle ulatust.

Punkt „Üksikasjad, millega põhjendatakse seost geograafilise piirkonnaga“ on ümber korraldatud, välja on toodud geograafilise piirkonna eripärad, toote eripärad ja toote seos geograafilise piirkonnaga.

Punktides „Liikmesriigi pädev ametiasutus“, „Taotlejate rühm“ ja „Kontrolliasutuse kontaktandmed“ on ajakohastatud instituudi, taotlejate rühma ja ametlike kontrolliasutuste kontaktandmeid.

Punkt „Riiklikud nõuded“: seoses õiguslike suundumuste ja riiklike eeskirjadega esitatakse punkt „Riiklikud nõuded“ tabeli vormis, mis hõlmab peamisi kontrollitavaid asjaolusid, nende kontrollväärtuseid ja hindamismeetodeid.

KOONDDOKUMENT

„LENTILLE VERTE DU PUY“

ELi nr: PDO-FR-0202-AM02 – 18.5.2017

KPN ( X ) KGT ( )

1. Nimetus(ed)

„Lentille verte du Puy“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Päritolunimetust „Lentille verte du Puy“ kasutatakse liigist Lens culinaris Med. pärinevast sordist „Anicia“3,25–5,75 mm läbimõõduga läätsede kohta, mille niiskusesisaldus on kuni 16 %, millel on kahvaturoheline värvus ja tume sinakasroheline marmormuster ning mille koor on õhuke ja viljaliha ei ole jahune.

Võõrkehade, tolmu, mineraalainete jääkide kogus ei või ületada 0,5 % toote kogukaalust.

Pragunenud ja idanenud läätsede puhul ei ole võimalik kasutada päritolunimetust „Lentille verte du Puy“.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmise etapid, alates läätsede tootmisest kuni nende sorteerimiseni, peavad toimuma geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetusega läätsi võib enne pakendamist ladustada maksimaalselt kahe aasta jooksul. Kahe koristusaasta saagi segamine ei ole lubatud.

Läätsi turustatakse pakendis, millesse need algselt pakendati, pakendi avamine või muutmine ei ole lubatud. Toodet ei ole lubatud lahtiselt müüa.

Toote pakendamine toimub geograafilises piirkonnas.

Geograafilises piirkonnas toimuv pakendamine on oluline toote omaduste säilitamiseks, toote kvaliteedi tagamiseks ja toote päritolu tõendamiseks. See hõlbustab ka kontrollimist.

Ettevõtjatel, kes töötlevad läätsi geograafilises piirkonnas, on tänu oma kogemustele vajalikud teadmised ja oskused, mis võimaldavad vältida toiminguid, mis võiksid kahjustada toote „Lentille verte du Puy“ kvaliteeti, eeskätt võimaldavad need vältida võõrkehade, tolmu ja mineraalainete jääkide esinemist lõpptootes ning lööke, mis võivad läätsed purustada.

Ühtlasi toimub pakendatud või pakendamiseks valmis toote kontrollimine tänu pakendamisele geograafilises piirkonnas tarbijale lähemal, mis võimaldab tagada toote kvaliteeti.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab järgmisi Haute-Loire'i departemangu kantoneid ja kommuune.

Kantonid: Puy-en-Velay-1, Le Puy-en-Velay-2, Le Puy-en-Velay-3, Le Puy-en-Velay-4, Saint-Paulien;

Kommuunid: Allègre, Alleyrac, Arlempdes, Bains, Barges, Beaulieu, Le Bouchet-Saint-Nicolas, Le Brignon, Cayres, Cerzat, Chadron, Chamalières-sur-Loire, Chavaniac-Lafayette, Costaros, Couteuges, Cussac-sur-Loire, Jax, Landos, Lantriac, Laussonne, Lavoûte-sur-Loire, Malrevers, Mazerat-Aurouze, Mazeyrat-d'Allier, Le Monastier-sur-Gazeille, Monlet, Ouides, Le Pertuis, Pradelles, Le Puy-en-Velay, Rauret, Retournac, Rosières, Saint-Arcons-d'Allier, Saint-Arcons-de-Barges, Saint-Bérain, Saint-Christophe-sur-Dolaison, Saint-Étienne-du-Vigan, Saint-Étienne-Lardeyrol, Saint-Georges-d'Aurac, Saint-Haon, Saint-Hostien, Saint-Jean-Lachalm, Saint-Martin-de-Fugères, Saint-Paul-de-Tartas, Saint-Pierre-Eynac, Saint-Vincent, Sainte-Eugénie-de-Villeneuve, Salettes, Séneujols, Siaugues-Sainte-Marie, Solignac-sur-Loire, Vielprat, Vissac-Auteyrac, Vorey.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Päritolunimetuse „Lentille verte du Puy“ geograafiline piirkond asub Haute-Loire'i keskel ning on piiratud põhjast Allier' oruga, idast Meygali fonoliitsest kivimist koosneva mäeahelikuga, põhjast rea üksikute mägedega (Mont Bar, Fix) ja lõunast Vivarais' mägedega. Piirkond hõlmab peaasjalikult keskmäestiku looduslikke piirkondi, Velay basaltkivimite ala ja Puy basseini. Valdavalt on tegemist kiiresti kuivava vulkaanilise pinnasega.

Piirkonnas on eriomased ilmastikutingimused. Talv ja kevad on suhteliselt pikad ja karmid, suvi kuiv ja päikesepaisteline. Haute-Loire'i keskosa on kaitstud vihma toovate tuulte eest edelas asuva Cantali mäestiku ja Mageride'i mägedega, kagu poolt kaitsevad piirkonda Vivarais' mäed. Edelatuultega toodavad tugevad vihmad ja/või äike jäävad mäemassiivide taha pidama. Selline kõrge asukoht tõstab sademete hulka tuultele avatud lääneküljel ja tekitab ida pool, geograafilises piirkonnas fööni, mille tulemusel sademete hulk on väike, pilvekiht on õhuke, päikesekiirguse kogus suur ning esinevad tugevad, kuivad ja soojad tuuled. Seetõttu tekib juulis ja augustis vihma puudumise, rohke päikesepaiste ning tugevate ja soojade tuulte mõjul piirkonnas märkimisväärne veepuudus.

Inimtegurid

Läätsekasvatamisega tegeleti Velay piirkonnas tõenäoliselt juba 11.–13. sajandil või isegi Rooma impeeriumi aegadel, millest annab tunnistust sellest ajajärgust pärinev leitud anum, mis sisaldas läätsi.

„Lentille verte du Puy“ tuntus tõi kiiresti kaasa ebaausa konkurentsi tekkimise, näiteks imporditi enne I maailmasõda läätsi Venemaalt ja Saksamaalt ning nimetati need läätsed Puy läätsedeks, 1920. aastatel hakati niinimetatud Puy rohelisi läätsi tootma Alžeerias ja Marokos. Kuigi nende läätsede seemned pärinesid Puyst, ei saanud imporditud toote kvaliteeti võrrelda algupäraste toodetega.

Kohalike tootjate ja turustajate pingutused toote algupära tunnustamiseks ja pettuste vältimiseks tõid kaasa 17. jaanuaril 1935 tehtud Puy piirkondliku tsiviilkohtu otsuse, millega tunnustati nimetust „Lentille verte du Puy“ päritolunimetusena. Kaitstud päritolunimetust määratlev dekreet võeti vastu 7. augustil 1996.

„Lentille verte du Puy“ tootjad on aja jooksul omandanud oskusteabe, mis hõlmab näiteks kasvualade valikut või optimaalsete külvi- ja koristusaegade kindlaksmääramist. See kehtib ka ettevõtjate kohta, kes tegelevad „Lentille verte du Puy“ läätsede kogumise, ladustamise ja sorteerimisega. Aastakümnete pikkuse kogemusega on nad hakanud valdama läätsede säilitamise ja sorteerimise tehnoloogiat (niiskusesisalduse reguleerimine, partiide puhtuse tagamine, läätsede kuivatamine vajaduse korral).

Toote eripära

Läätsedel „Lentille verte du Puy“ on õhuke koor ja mittejahune viljaliha, mis võimaldab neid kiiresti keeta.

Põhjuslik seos

Ilmastikutingimused avaldavad otsustavat mõju läätsede kasvutsüklile ja kõnealuse nimetuse omadustele.

„Lentille verte du Puy“ kasvuala kliimat iseloomustavad kõrgusest tingitud suhteliselt madalad temperatuurid, mis piiravad kasvutsüklit. Taime küpsemise perioodil on piirkonnas piisavalt päikesekiirgust, vähe sademeid ning kuivad ja soojad tuuled, mis tekitavad veepuudust ja põhjustavad taimede enneaegset kuivamist.

„Lentille verte du Puy“ jääb selliste kliimatingimuste ja enneaegse kuivamisstaadiumi alguse tõttu keemiliselt ja füüsikaliselt lõpuni küpsemata. Viljakesta küpsemine ja toitainevarude (eeskätt tärklise) kogunemine terasse katkeb enne optimaalse aja kättejõudmist, seetõttu on läätsed õhukese koorega ja mittejahuse viljalihaga.

Keetmisel soodustab läätsede arengu peatumisest tingitud terade struktuur ja viljakesta läbilaskvus vee tungimist terasse ning tera pehmenemist, mis võimaldab toodet keeta lühikese aja jooksul.

Kliima mõju täiendavad peamiselt vulkaanilise päritoluga pinnase geoloogilised omadused, mis soodustavad taime juuresüsteemi väljaarenemist, ühtlasi on ka pinnase veesisaldusega seotud omadused eriti kohased selle taimekultuuri jaoks.

Põllumajanduskultuuri „Lentille verte du Puy“ kasvatajate oskusteave on samuti oluline tegur toote eriomaduste väljakujunemisel. See oskusteave on säilinud tänu meisterlikkusele ja tehnilistele oskustele, mille on välja arendanud „Lentille verte du Puy“ tootmisjärgse sektori ettevõtjad läätsede säilitamisel ja sorteerimisel.

„Lentille verte du Puy“ eriomadusi kinnitab kõnealuse toote laialdane tuntus. 1934. aastal, enne kohtumenetlust, mille tulemusel tunnustati „Lentille verte du Puy“ läätse päritolunimetusena, korraldatud uuringust ilmnes, et tarbijad eelistasid alati Puy piirkonnas kasvatatud läätsi seoses nende kvaliteedi eriomadustega: läätse koor on õhem ja viljaliha vähem jahune kui teiste läätsede puhul, samuti on nende läätsede keetmisaeg lühem. Tänapäeval tunnustavad „Lentille verte du Puy“ läätsi kõige kuulsamad kokad.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-76a73f6a-84af-4d8c-a107-b511c0f82488/telechargement

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 41

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 3. veebruar 2018

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
2018/C 41/01 ESRN/2018/1	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 8. jaanuar 2018, millega muudetakse soovitust ESRN/2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta (ESRN/2018/1)	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2018/C 41/02	Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis käsitlevas nõukogu otsuses (ÜVJP) 2015/740, mida rakendatakse nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2018/168, ja nõukogu määruses (EL) 2015/735, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2018/164	5
2018/C 41/03	Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2015/735 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis	6
	Euroopa Komisjon
2018/C 41/04	Euro vahetuskurss	7
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2018/C 41/05	Tervendamismeetmed — Otsus võtta tervendamismeede kindlustusandja TRADE UNION MUTUAL INSURANCE CO-OPERATIVE - TUMICO suhtes (avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) artiklile 271)	8
2018/C 41/06	ELi liikmesriikide nende sadamate loetelu, kus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 5 lõike 2 kohaselt on lubatud kalandustoodete lossimine ja ümberlaadimine ning sadamateenuste osutamine kolmandate riikide kalalaevadele	9

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2492
JPY	Jaapani jeen	137,22
DKK	Taani kroon	7,4429
GBP	Inglise nael	0,87850
SEK	Rootsi kroon	9,8223
CHF	Šveitsi frank	1,1596
ISK	Islandi kroon	125,20
NOK	Norra kroon	9,5663
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,192
HUF	Ungari forint	309,49
PLN	Poola zlott	4,1541
RON	Rumeenia leu	4,6458
TRY	Türgi liir	4,6795
AUD	Austraalia dollar	1,5630
CAD	Kanada dollar	1,5387
HKD	Hongkongi dollar	9,7692
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6960
SGD	Singapuri dollar	1,6409
KRW	Korea vonn	1 355,17
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,9580
CNY	Hiina jüaan	7,8550
HRK	Horvaatia kuna	7,4349
IDR	Indoneesia ruupia	16 821,79
MYR	Malaisia ringit	4,8556
PHP	Filipiini peeso	64,490
RUB	Vene rubla	70,2938
THB	Tai baat	39,225
BRL	Brasiilia reaal	3,9993
MXN	Mehhiko peeso	23,0560
INR	India ruupia	80,0205

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2018/C 41/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine	13