13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/1

---

KOKKKULEPE

Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispanga vahel liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) töökorralduse ja toimimise kohta

(2018/C 12/01)

EUROOPA PARLAMENT,

EUROOPA ÜLEMKOGU, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

EUROOPA KOMISJON,

EUROOPA LIIDU KOHUS,

EUROOPA KESKPANK,

EUROOPA KONTROLLIKODA,

EUROOPA VÄLISTEENISTUS,

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE,

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

JA EUROOPA INVESTEERIMISPANK,

arvestades järgmist:

(1)

Kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste suutlikkuse suurendamine küberohtude ja haavatavuste käsitlemisel ning nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu vastu suunatud küberrünnakute ennetamisel ja avastamisel ja neile reageerimisel on jätkuvalt tähtis prioriteet, kuna toimivad IKT võrgud ja süsteemid on äärmiselt olulised selleks, et kõnealused institutsioonid, organid ja asutused saaksid oma ülesandeid täita.

(2)

Liidu institutsioonide ja organite peasekretärid otsustasid 2011. aasta mais komisjoni asepresidentide Neelie Kroesi ja Maroš Ševčoviči algatuse põhjal luua liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) eelrühma, kelle tegevuse üle teostaks järelevalvet institutsioonidevaheline juhtnõukogu.

(3)

2012. aasta juulis kinnitasid peasekretärid praktilise korra ja leppisid kokku CERT-EU tegutsemises alalise üksusena, mille eesmärk on jätkuvalt aidata tõsta liidu institutsioonide, organite ja asutuste üldist infotehnoloogia (IT) turbe taset ning mis oleks näide nähtavast institutsioonidevahelisest koostööst küberturbe valdkonnas.

(4)	2014. ja 2016. aastal teostatud läbivaatamised näitasid, et CERT-EU on jätkanud arenemist ning jõudnud nüüdseks niikaugele, et selle tegevusele tuleks anda ametlik alus koos jätkusuutlikuma ja läbipaistvama juhtimis- ja rahastamisstruktuuriga.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1148 (1) („võrgu- ja infoturbe direktiiv“) luuakse küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRTid) võrgustik, mis koosneb liikmesriikide CSIRTide ja CERT-EU esindajatest ning mille eesmärk on aidata luua liikmesriikide vahel kindlustunnet ja usaldust ning edendada kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd.

(6)	CERT-EU juhtimisstruktuur peaks kajastama CERT-EU rolli ja ülesandeid, selle juhi vastutust, juhtnõukogu rolli ja ülesandeid ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste vastutust CERT-EU toetamisel.

(7)	CERT-EU-le tuleks tagada jätkusuutlik rahastamine ja personal, kindlustades samas kulutõhususe ja asjakohase alaliste töötajate tuumiku ning hoides CERT-EU halduskulud võimalikult väiksena.

(8)

Osalevad liidu institutsioonid ja organid on allkirjastanud käesoleva kokkuleppe pärast oma asjakohaste sisemenetluste lõpuleviimist; I lisas loetletud liidu asutused, kes vastutavad omaenda IKT taristu eest, on kinnitanud ametlikult ja kirjalikult CERT-EU juhtnõukogu esimehele, et nad kohaldavad käesolevat kokkulepet,

ON SÕLMINUD KÄESOLEVA KOKKULEPPE:

Artikkel 1

Eesmärk ja ülesanne

1.   Käesoleva kokkuleppe eesmärk on kehtestada liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva institutsioonidevahelise rühma („CERT-EU“) toimimise ja töökorralduse reeglid.

2.   CERT-EU ülesanne on anda panus kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste („osalised“) IKT taristu turvalisusse, aidates ennetada, avastada ja leevendada küberrünnakuid ja neile reageerida ning olles osaliste jaoks küberturvet käsitleva teabe vahetamise ja intsidentidele reageerimise koordineerimise sõlmpunkt.

Artikkel 2

CERT-EU ülesanded

1.   CERT-EU kogub, haldab, analüüsib ja jagab osalistega teavet, mis käsitleb salastamata IKT taristule avalduvaid ohte, selle haavatavusi ja sellega seoses esinenud intsidente. CERT-EU koordineerib intsidentidele reageerimist institutsioonidevahelisel ja osaliste tasandil, andes muu hulgas operatiivset eriabi või koordineerides selle andmist.

2.   CERT-EU osutab kõigile osalistele standardseid CERT teenuseid. CERT-EU pakutavate teenuste üksikasjaliku loetelu ja selle võimalikud ajakohastatud versioonid kiidab heaks juhtnõukogu. Teenuste loetelu muutmisel võtab CERT-EU juht arvesse talle eraldatud ressursse.

3.   CERT-EU võib asjaomase osalise nõusolekul jälgida osalise võrguliiklust.

4.   CERT-EU võib abistada osalisi seoses salastatud IT-võrke ja -süsteeme puudutavate intsidentidega, kui asjaomane osaline on seda sõnaselgelt palunud.

5.   CERT-EU ei algata tegevusi ega sekku teadlikult mis tahes küsimustesse, mis kuuluvad riiklike julgeoleku- ja luureteenistuste või osaliste eriosakondade pädevusse. Kõikidest riiklike julgeoleku- ja luureteenistuste algatatud või taotletud kontaktivõttudest CERT-EU-ga teavitatakse viivitamata komisjoni turvalisusküsimuste direktoraati ja CERT-EU juhtnõukogu esimeest.

6.   CERT-EU teavitab osalisi oma intsidentide käsitlemise menetlustest ja protsessidest.

7.   CERT-EU võib osaliste poliitikaosakondade selgesõnalise taotluse korral anda asjakohastes poliitikaküsimustes tehnilist nõu või panust.

Artikkel 3

Osaliste ja CERT-EU koostöö

1.   CERT-EU ja osalised tegutsevad kooskõlas jagamisvajaduse põhimõttega ning võttes arvesse lõiget 3. CERT-EU tagab tõhusate sidepidamisvahendite olemasolu, et hõlbustada osalistega teabe jagamist.

2.   Osalised annavad CERT-EU-le teavet neid mõjutavate küberturbe ohtude ja haavatavuste kohta. Kui CERT-EU saab teadlikuks osalist mõjutavast või mõjutada võivast ohust või haavatavusest, hoiatab ta asjaomast osalist, andes talle niipea kui võimalik kogu asjakohase teabe, sh olulisuse astme kohta, et saaks rakendada kaitse- või parandusmeetmeid. CERT-EU võib aidata selliseid kaitse- või parandusmeetmeid rakendada. Teisi osalisi teavitatakse siis, kui oht või haavatavus võib neid mõjutada.

3.   Osalised teavitavad CERT-EU-d põhjendamatu viivituseta, kui nad puutuvad kokku märkimisväärse küberintsidendiga, ning edastavad kõik asjakohased tehnilised üksikasjad, välja arvatud juhul, kui see ohustaks osalise või kolmanda poole julgeolekuhuve. Märkimisväärseks loetakse iga intsidenti, mis ei ole korduv või algeline ning mille meetod ja tehnoloogia ei ole juba hästi teada. Muud kui tehnilist teavet võidakse jagada CERT-EU-ga mõjutatud osalise äranägemisel. CERT-EU-le edastatud intsidenti käsitlevat teavet ei jagata väljaspool CERT-EU-d, isegi mitte anonüümseks muudetud kujul, välja arvatud mõjutatud osalise nõusolekul. Selleks et olla valmis olukordadeks, kus osaliste võrkude ja süsteemide kaitsmiseks tuleb teavet kiiresti jagada, teeb CERT-EU osalistega eeltööd eesmärgiga määrata kindlaks, kuidas seda teha.

4.   Osalistega dialoogi pidades haldab CERT-EU loetelu osaliste hulgas kättesaadavatest ekspertidest, keda on vahendite ja võimete piires võimalik kasutada ühte või enamat osalist mõjutava olulise küberintsidendi korral. CERT-EU võib asjakohasel juhul korraldada ja koordineerida teabe jagamist ja tehnilise toe andmist otse osaliste vahel eesmärgiga tegeleda küberturbe intsidendiga.

5.   CERT-EU teeb oma pädevusvaldkonna piires tihedalt koostööd Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA) ja Europoli juures asuva küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega.

6.   CERT-EU jagab õiguskaitseasutustega konkreetseid intsidente käsitlevat teavet ainult asjaomase osalise või asjaomaste osaliste pädevate teenistuste eelneval nõusolekul.

7.   CERT-EU talletab kogu osalistega jagatud ja muude pooltega vahetatud teabe. Osalised võivad taotleda CERT-EU-lt andmeid selle kohta, millist nende teavet on jagatud muude pooltega.

8.   CERT-EU võib vajaduse korral sõlmida CERT teenuste osutamiseks iga osalisega teenustaseme kokkuleppe või koostöökokkuleppe. CERT-EU võib samuti sõlmida teenustaseme kokkuleppe või koostöökokkuleppe CERT teenuste tasu eest osutamiseks ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonidele Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki alusel. Iga sellise teenustaseme kokkuleppe või koostöökokkuleppe kiidab heaks juhtnõukogu.

Artikkel 4

CERT-EU koostöö liikmesriikide CERTidega

1.   CERT-EU teeb koostööd ja vahetab teavet liikmesriikide riiklike või valitsuste CERTide (infoturbeintsidentidega tegelevad rühmad) või CSIRTidega (küberturbe intsidentide lahendamise üksused) küberturbe ohtude, haavatavuste ja intsidentide, võimalike vastumeetmete ja kõigi küsimuste osas, mis on olulised osaliste IKT taristu kaitse parandamise seisukohast, kaasa arvatud võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklis 12 osutatud CSIRTide võrgustiku kaudu.

2.   CERT-EU teeb koostööd liikmesriikide CERTidega, et koguda osalistele levitamiseks teavet osalisi mõjutavate üldiste ja konkreetsete ohtude ning töövahendite ja meetodite, sh töövõtete, taktika ja menetluste, parimate tavade ja üldiste haavatavuste kohta. CERT-EU võib vahetada kõnealuste CERTidega teavet töövahendite ja meetodite, sh töövõtete, taktika ja menetluste, parimate tavade ning üldiste ohtude ja haavatavuste kohta.

3.   CERT-EU võib vahetada kõnealuste CERTidega intsidendipõhist teavet mõjutatud osalise nõusolekul.

Artikkel 5

Koostöö kolmandate poolte CERTide ja muude partneritega

1.   CERT-EU võib teha koostööd valdkondlike CERTide ja ELi-väliste CERTidega töövahendite ja meetodite, nagu töövõtete, taktika ja menetluste, parimate tavade ning üldiste ohtude ja haavatavuste vallas. Kõnealuste CERTidega mis tahes koostöö tegemiseks, sealhulgas raamistikes, kus ELi-välised CERTid teevad koostööd liikmesriikide CERTidega, taotleb CERT-EU eelnevalt juhtnõukogu heakskiitu.

2.   CERT-EU võib teha koostööd muude partneritega, näiteks ettevõtjate või ekspertidega, et koguda teavet üldiste ja konkreetsete ohtude, haavatavuste ja võimalike vastumeetmete kohta. Kõnealuste partneritega laiema koostöö tegemiseks taotleb CERT-EU eelnevalt juhtnõukogu heakskiitu.

3.   CERT-EU võib mõjutatud osalise nõusolekul anda kõnealustele partneritele teavet seoses osalist mõjutanud konkreetse intsidendiga, kui asjaomased partnerid saavad aidata kaasa intsidendi analüüsimisele ning tingimusel, et selliste partneritega on sõlmitud mitteavalikustamise kokkulepe või leping. Sellised mitteavalikustamise kokkulepped või lepingud peavad olema õiguslikult kontrollitud vastavalt komisjoni asjakohastele sisemenetlustele. Mitteavalikustamise kokkuleppeid või lepinguid ei pea juhtnõukogu eelnevalt heaks kiitma, kuid neist tuleb teavitada juhtnõukogu esimeest.

4.   CERT-EU võib erandkorras sõlmida teenustaseme kokkuleppe muude üksuste kui osalistega, kui juhtnõukogu on selle eelnevalt heaks kiitnud.

Artikkel 6

CERT-EU juhi ülesanded

1.   CERT-EU juht vastutab CERT-EU sujuva töö eest, tegutsedes oma pädevuse piires ja juhtnõukogu juhtimisel. Tema ülesanne on juhtnõukogu kehtestatud strateegilise suuna ning suuniste, eesmärkide ja prioriteetide elluviimine ning CERT-EU, sealhulgas selle finants- ja inimressursside usaldusväärne juhtimine. Ta annab regulaarselt aru juhtnõukogu esimehele.

2.   CERT-EU juhi suhtes kehtivad komisjonile kohaldatavad eeskirjad ning ta tegutseb eelarvevahendite edasivolitatud käsutajana Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, kooskõlas komisjoni asjakohaste sise-eeskirjadega, mis käsitlevad sellistel juhtudel volituste delegeerimist ja piiranguid. Ta tegutseb komisjoni alluvuses üksnes haldus- ja finantseeskirjade ja -menetluste kohaldamise eesmärgil.

3.   CERT-EU juht esitab juhtnõukogule kord kvartalis aruande CERT-EU tegevuse tulemuste, eelarve täitmise, lepingute või muude sõlmitud kokkulepete ning töötajate lähetuste kohta. Ta esitab juhtnõukogule ka aastaaruande vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile e.

4.   CERT-EU juht abistab vastutaval volitatud eelarvevahendite käsutajal koostada iga-aastast tegevusaruannet, mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sh kontrollide tulemusi, ja mis koostatakse vastavalt finantsmääruse artikli 66 lõikele 9, ning ta annab vastutavale volitatud eelarvevahendite käsutajale regulaarselt aru nende meetmete rakendamisest, millega seoses on volitused talle edasi delegeeritud.

5.   CERT-EU juht koostab kord aastas oma tegevuse kohta haldustulude ja -kulude finantskalkulatsiooni, mille juhtnõukogu kiidab heaks kooskõlas artikli 8 lõike 1 punktiga c.

Artikkel 7

Juhtnõukogu

1.   Juhtnõukogu annab CERT-EU-le strateegilise suuna ja suunised ning jälgib selle üldiste prioriteetide ja eesmärkide elluviimist. Selle liikmed on kõrgema juhtkonna esindajad, kelle on määranud iga käesolevale kokkuleppele allakirjutanu ning ENISA, kes esindab I lisas loetletud, omaenda IKT taristut käitavate asutuste huve. Liikmetel võivad olla asendusliikmed. Juhtnõukogu esimees võib kutsuda osalema juhtnõukogu koosolekutele teisi osaliste esindajaid.

2.   Juhtnõukogu määrab oma liikmete hulgast kaheks aastaks esimehe. Tema asendusliige on sama ajavahemiku jooksul juhtnõukogu täisliige.

3.   Juhtnõukogu tuleb kokku esimehe algatusel või mõne liikme taotlusel. Juhtnõukogu võtab vastu kodukorra.

4.   Igal käesolevale kokkuleppele allakirjutanul ja ENISA-l on üks hääl, mis on vastava liikme või vastavate liikmete kasutada. Juhtnõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui ei ole sätestatud teisiti. Esimees ei hääleta, välja arvatud häälte võrdse jagunemise korral, mil esimees võib anda otsustava hääle.

5.   Kui operatiivsetel põhjustel on vaja võtta vastu kiireloomuline otsus, võib juhtnõukogu erandkorras tegutseda esimehe ning Euroopa Komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamenti ja mõjutatud osalist või osalisi esindavate liikmete nõusolekul.

6.   Juhtnõukogu võib teha otsuse esimehe algatatud lihtsustatud kirjaliku menetluse teel, mille korral loetakse asjaomane otsus esimehe seatud tähtaja jooksul heakskiidetuks, kui mõni liige ei esita vastuväidet.

7.   CERT-EU juht osaleb juhtnõukogu koosolekutel, välja arvatud juhul, kui juhtnõukogu on otsustanud teisiti.

8.   Juhtnõukogu sekretariaaditeenuseid osutab institutsioon, kelle kõrgema juhtkonna seast määratud esindaja on esimees.

9.   Sekretariaat teavitab I lisas loetletud ELi asutusi juhtnõukogu otsustest. Igal ELi asutusel on õigus esitada juhtnõukogu esimehele mis tahes küsimus, millele tuleks tema arvates juhtnõukogu tähelepanu juhtida.

Artikkel 8

Juhtnõukogu ülesanded

1.   Juhtnõukogu teeb CERT-EU-le strateegilise suuna ja suuniste andmisel eelkõige järgmist:

a)	kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU iga-aastase tööprogrammi ja jälgib selle rakendamist;

b)	kiidab CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks CERT-EU pakutavate teenuste loetelu;

c)	kiidab CERT-EU juhi esitatud ettepaneku põhjal heaks CERT-EU tegevuse tarvis tulude ja kulude finantskalkulatsiooni, sh seoses personaliga;

d)	kiidab igal aastal CERT-EU juhi ettepaneku põhjal heaks iga-aastased rahalised eraldised, mis tuleb teha teenuste eest, mida CERT-EU osutab teenustaseme kokkuleppe sõlminud osalistele ja kolmandatele pooltele;

e)	vaatab läbi ja kiidab heaks CERT-EU juhi koostatud aastaaruande, milles käsitletakse CERT-EU tegevust ja vahendite haldamist CERT-EU poolt;

f)	kiidab heaks CERT-EU juhi ettepaneku põhjal kindlaks määratud CERT-EU peamised tulemusnäitajad ja jälgib nende arengut;

g)	kiidab heaks CERT-EU dokumendid, milles kirjeldatakse üldisi põhimõtteid ja suuniseid, millega antakse soovitused osaliste järgitava IKT turbe hea tava kohta;

h)	kiidab heaks artikli 3 lõike 8 ja artikli 5 lõike 4 kohased koostöökokkulepped, teenustaseme kokkulepped ning CERT-EU ja muude üksuste vahelised lepingud;

i)	loob vastavalt vajadusele juhtnõukogu tegevuse abistamiseks tehnilise nõuande rühmad, kiidab heaks nende volitused ja määrab nende esimehe ning

j)	muudab käesolevat kokkulepet kohaldavate liidu asutuste loetelu, mis on esitatud I lisas.

2.   Esimees võib esindada juhtnõukogu või tegutseda selle nimel kooskõlas juhtnõukogu kinnitatud korraga.

Artikkel 9

Personali- ja finantsküsimused

1.   Kuigi CERT-EU luuakse autonoomse institutsioonidevahelise teenuseosutajana kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste jaoks, integreeritakse ta komisjoni peadirektoraadi haldusstruktuuri, et kasutada ära komisjoni haldus-, finantsjuhtimis- ja raamatupidamisalast tugistruktuuri. Komisjon teavitab juhtnõukogu CERT-EU halduslikust asukohast ja selle mis tahes muudatustest.

2.   Komisjon nimetab ametisse CERT-EU juhi, olles eelnevalt saanud juhtnõukogu ühehäälse heakskiidu. Juhtnõukoguga konsulteeritakse kõigis CERT-EU juhi ametisse nimetamisele eelneva menetluse etappides, eelkõige vaba ametikoha teate koostamisel, kandidaatide taotluste läbivaatamisel ja valikukomisjoni nimetamisel seoses kõnealuse ametikoha täitmisega.

3.   Kõigi liidu institutsioonide ja organite ametnikke teavitatakse kõigist CERT-EU vabadest ametikohtadest.

4.   Liidu eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi arvesse võttes kohustuvad käesolevas kokkuleppes osalevad liidu institutsioonid ja organid, välja arvatud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank, CERT-EU-le üle viima või määrama II lisas kehtestatud arvu ametikohti 2019. eelarveaastaks või vastavalt II lisas teisiti sätestatule. Liidu institutsioonidele ja organitele, kes määravad või viivad üle kindlaksmääratud arvul ametikohti, osutab CERT-EU teenuseid täies ulatuses. II lisas esitatud ametikohtade arv vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant.

5.   CERT-EU võib leppida osalevate liidu institutsioonide ja organitega kokku CERT-EU-le ajutiselt lisapersonali eraldamises.

6.   Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank sõlmivad teenustaseme kokkuleppe, milles käsitletakse teenuseid, mida CERT-EU pakub vastavalt oma teenuste loetelule, ja kehtestatakse iga-aastane rahaline hüvitis, mille iga nimetatud institutsioon maksab kooskõlas II lisaga iga eelarveaasta alguses CERT-EU poolt eelneva eelarveaasta jooksul osutatud teenuste eest.

7.   Rahaline hüvitis, mille iga liidu asutus tagab CERT-EU pakutavate teenustega seotud kulude katmiseks, lepitakse kokku vastavate liidu asutustega ja lisatakse üldisesse haldusraamistikku, mille alusel komisjon liidu asutustele teenuseid osutab.

8.   CERT-EU juht teatab igal aastal rahalise hüvitise summa, mille peavad tagama CERT-EU-ga teenustaseme kokkuleppe sõlminud osalised kooskõlas lõikega 6 ja liidu asutused kooskõlas lõikega 7. Juhtnõukogu vaatab selle aastase rahalise hüvitise summa läbi igal aastal.

9.   CERT-EU tegevust puudutava eelarve haldamise ja finantsjuhtimisega, sealhulgas liidu muudelt institutsioonidelt või organitelt saadava sihtotstarbelise tulu haldamisega tegeleb komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, (2) mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, ning kooskõlas asjakohaste eeskirjade ja normidega. Kõik CERT-EU-le teenustaseme kokkulepete alusel eraldatavad eelarveassigneeringud või nendest kokkulepetest saadavad tulud eristatakse selgelt CERT-EU finantskalkulatsioonis.

Artikkel 10

Ametisaladus

CERT-EU ja osalised käsitavad kogu muult osaliselt või kolmandalt poolelt saadud teavet ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvana kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 339 või samaväärsete kohaldatavate raamistikega. Nad ei avalda mingit sellist teavet kolmandatele pooltele, kui asjaomane osaline või pool ei ole andnud selleks konkreetselt luba.

Artikkel 11

Isikuandmete kaitse

Käesoleva kokkuleppe alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (3).

Artikkel 12

Auditeerimine, küsimused ja üldsuse juurdepääs dokumentidele

1.   Siseaudiitori ülesandeid täidab komisjoni siseauditi talitus, järgides artikli 10 sätteid. Juhtnõukogu võib teha komisjoni siseauditi talitusele ettepaneku auditi tegemiseks.

2.   CERT-EU juht vastutab Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori küsimustele vastamise eest kooskõlas komisjoni sisemenetlustega.

3.   CERT-EU valduses olevatele dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste suhtes kohaldatakse komisjoni menetlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001, (4) võttes arvesse nimetatud määrusest tulenevat kohustust konsulteerida teiste osalistega, kui taotlus puudutab nende dokumente.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Muutuvat küberohtudealast olukorda ja sellega seotud liidu tegevust, sh ELi küberjulgeoleku strateegias esitatud poliitilisi prioriteete silmas pidades vaatab juhtnõukogu CERT-EU töökorralduse ja toimimise korrapäraselt läbi. Juhtnõukogu võib teha osalevatele institutsioonidele ja organitele soovitusi käesoleva kokkuleppe läbivaatamiseks või muutmiseks või mis tahes muid soovitusi CERT-EU tulemusliku töö tagamiseks.

Artikkel 14

Kohaldamisala ja -kuupäev

1.   Käesolevat kokkulepet kohaldatakse kokkuleppe allkirjastanud liidu institutsioonidele ja organitele ning I lisas loetletud liidu asutustele, kes käitavad omaenda IKT taristut.

2.   Käesolevat kokkulepet kohaldatakse alates selle allkirjastamise kuupäevast. Kokkulepe avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev kokkulepe on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, ühes originaaleksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia kõikidele allakirjutanutele.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

---

---

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/12

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8522 – Avantor/VWR)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 12/02)

17. novembril 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8522 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/12

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8640 – CVC/Blackstone/Paysafe)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 12/03)

21. novembril 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8640 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/13

---

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8684 – La Poste / Generali / Malakoff Médéric / EAP France)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 12/04)

21. detsembril 2017 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8684 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/14

---

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertidele kohaldatavate hüvitiste ajakohastamine aastal 2018

(2018/C 12/05)

Vastavalt nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsuse (EL) 2015/1027, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/829/EÜ, (1) artikli 19 lõikele 6:

1)	alates 1. jaanuarist 2018 on päevaraha summaks määratud 138,15 eurot;

2)	alates 1. jaanuarist 2018 on päritolu- ja lähetuskoha vahelisest kaugusest (kilomeetrites) tulenevate hüvitiste määr järgmine: Lähetuskoha kaugus päritolukohast (kilomeetrites) Summa (eurodes) 0–150 0,00 > 150 88,80 > 300 157,86 > 500 256,55 > 800 414,42 > 1 300 651,23 > 2 000 779,52

---

(1)  ELT L 163, 30.6.2015, lk 40.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/15

---

Euro vahetuskurss (1)

12. jaanuar 2018

(2018/C 12/06)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2137
JPY	Jaapani jeen	134,88
DKK	Taani kroon	7,4487
GBP	Inglise nael	0,88983
SEK	Rootsi kroon	9,8350
CHF	Šveitsi frank	1,1787
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,6590
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,521
HUF	Ungari forint	308,74
PLN	Poola zlott	4,1722
RON	Rumeenia leu	4,6363
TRY	Türgi liir	4,5587
AUD	Austraalia dollar	1,5417
CAD	Kanada dollar	1,5194
HKD	Hongkongi dollar	9,4962
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6726
SGD	Singapuri dollar	1,6103
KRW	Korea vonn	1 289,54
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,0481
CNY	Hiina jüaan	7,8417
HRK	Horvaatia kuna	7,4454
IDR	Indoneesia ruupia	16 179,71
MYR	Malaisia ringit	4,8255
PHP	Filipiini peeso	61,144
RUB	Vene rubla	68,7074
THB	Tai baat	38,802
BRL	Brasiilia reaal	3,8959
MXN	Mehhiko peeso	23,1956
INR	India ruupia	77,1915

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/16

---

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2018/C 12/07)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euromälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Hispaania

Motiiv : Kuningas FELIPE VI 50. sünnipäev

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud kuningas Felipe VI vappi. Vasakul pool on poolringis sõna „ESPAÑA“ ja selle all käibele laskmise aasta „2018“. Paremal all on poolringis kiri „50 ANIVERSARIO DE S.M. FELIPE VI“. Rahapaja tunnus on esitatud ülal paremal.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Prognoositav käibele lastavate müntide arv :

Käibele laskmise aeg : 1. veebruar 2018.

---

(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/17

---

Eriaruanne nr 1/2018

„Ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS) – abi tuleb hakata paremini suunama“

(2018/C 12/08)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 1/2018 „Ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS) – abi tuleb hakata paremini suunama“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/18

---

Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta

(2018/C 12/09)

Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.10.2017
Kestus	10.10.2017–31.12.2017
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	WHG/08.
Liik	Merlang (Merlangius merlangus)
Püügipiirkond	VIII
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	28/TQ127

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/19

---

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamise konkursikutse

(2018/C 12/10)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1292/2013 (1) kuulutatakse käesoleva teatisega välja konkurss teadmis- ja innovaatikakogukondade asutamiseks.

Taotlusi oodatakse alljärgneva konkursikutse raames. Konkursi tähtaeg ja kogu asjakohane teave on konkursikutse tekstis, mis on avaldatud instituudi veebilehel.

Konkursikutse tunnus: EIT-KICS-2018.

Konkursikutse prioriteetsed valdkonnad: EIT linnaline liikuvus (arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport) ja EIT tootmine (lisaväärtusega tootmine).

Konkursitingimused, hindamiskriteeriumid ja taotluste esitamise juhised on teadmis- ja innovaatikakogukondade konkursikutses instituudi veebilehel http://eit.europa.eu/collaborate/2018-call-for-kics

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 174.

---

13.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/20

---

Ühisavaldus ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta – parandus

( Euroopa Liidu Teataja C 446, 29. detsember 2017 )

(2018/C 12/11)

Leheküljel 1 asendatakse ühisavalduse tekst järgmisega:

---