11.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 8/1

EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,

28. detsember 2017,

dividendi jaotamise põhimõtete kohta

(EKP/2017/44)

(2018/C 8/01)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 6 ja artiklit 132,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 34,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (2),

ning arvestades järgmist:

Krediidiasutused peavad jätkama ettevalmistusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) õigeaegseks ja täielikuks kohaldamiseks keerukas makromajandus- ja finantskeskkonnas, mis avaldab survet krediidiasutuste kasumlikkusele ja sellest tulenevalt nende võimele luua kapitalibaasi. Krediidiasutused peavad finantseerima majandust ja konservatiivne dividendide jaotamise poliitika on piisava riskijuhtimise ja usaldusväärse pangandussüsteemi osa. Kohaldada tuleks sama meetodit, mis sätestati Euroopa Keskpanga soovituses EKP/2016/44 (5),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Krediidiasutused peaksid kehtestama dividendipoliitika lähtudes konservatiivsetest ja usaldusväärsetest eeldustest, mis võimaldaks ka pärast jaotust täita kehtivaid kapitalinõudeid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusi.

a)	Krediidiasutused peavad täitma kehtivaid miinimumkapitali nõudeid (1. samba nõuded) mis tahes ajal. Nende hulka kuuluvad esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 4,5 %, esimese taseme omavahendite suhtarv 6 % ja koguomavahendite suhtarv 8 % vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatule.

b)	Lisaks peavad krediidiasutused järgima mis tahes ajal kapitalinõudeid, mis on kehtestatud pärast järelevalvealast läbivaatamist ja hindamist määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 16 lõike 2 punkti a alusel tehtud otsusega ning mis lähevad kaugemale 1. samba nõuetest (“2. samba nõuded”).

c)	Samuti peavad krediidiasutused järgima direktiivi 2013/36/EL artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet.

Krediidiasutused peavad samuti kohaldatava üleminekuaja lõppkuupäevaks täies ulatuses (fully loaded) (6) täitma nõutavat esimese taseme põhiomavahendite kapitali suhtarvu, esimese taseme kapitali suhtarvu ja kogukapitali suhtarvu nõudeid. See tähendab pärast üleminekusätete kohaldamist eelnimetatud suhtarvude ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude täielikku kohaldamist. Üleminekusätted on sätestatud direktiivi 2013/36/EL XI jaotises ja määruse (EL) nr 575/2013 X osas.

Neid nõudeid tuleb täita nii konsolideeritud tasemel kui ka individuaalselt, v.a juhul, kui usaldatavusnõuete kohaldamisest on tehtud individuaalne erand määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 7 ja 10 kohaselt.

Krediidiasutuste poolt 2017. majandusaasta eest 2018. aastal dividendide (7) maksmise osas soovitab EKP järgmist:

1. kategooria: Krediidiasutused, mis i) täidavad punkti 1 alapunktides a, b ja c osutatud kapitalinõudeid ja ii) on juba saavutanud täies ulatuses punkti 1 alapunktis d osutatud suhtarvud 31. detsembri 2017 seisuga, peaksid jaotama netokasumi arvel dividendi konservatiivselt, et neil oleks võimalik täita kõiki tingimusi ja järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusi ka halvenenud majandus- ja finantstingimuste puhul;

2. kategooria: krediidiasutused, mis 31. detsembri 2017 seisuga täidavad punkti 1 alapunktides a, b ja c osutatud kapitalinõudeid, ent ei ole 31. detsembriks 2017 saavutanud täies ulatuses punkti 1 alapunktis d osutatud suhtarvude täitmise tasemeid, peaksid jaotama netokasumi arvel dividendi konservatiivselt, et neil oleks võimalik täita kõiki tingimusi ja järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusi ka halvenenud majandus- ja finantstingimuste puhul. Lisaks peaksid nad põhimõtteliselt maksma dividendi ainult selles ulatuses, mis tagab vähemalt lineaarse tee (8) punkti 1 alapunktis d osutatud kapitalinõuete täitmisele täies ulatuses ja järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemuste täitmisele;

c)	3. kategooria: Krediidiasutused, mis ei täida punkti 1 alapunktide a, b või d nõudeid, ei peaks üldjuhul dividendi jaotama.

Krediidiasutused, mis ei saa täita käesolevat soovitust, kuna nende hinnangul on nad õiguslikult kohustatud dividendi maksma, peaksid kontakteeruma viivitamatult oma ühise järelevalverühmaga.

Punkti 2 alapunktides a, b ja c osundatud kategooriatesse 1, 2 ja 3 kuuluvad krediidiasutused peaksid samuti vastama 2. samba juhistele. Kui muud tingimused jäävad samaks, jäävad kapitali nõuded ja juhised (9) eeldatavasti suuresti stabiilseks. Kui krediidiasutuse näitajad jäävad või eeldatavasti jäävad allapoole 2. samba juhistes ette nähtule, peab ta viivitamatult kontakteeruma oma ühise järelevalverühmaga. EKP vaatab läbi põhjused, miks selle krediidiasutuse kapitali tase on vähenenud või eeldatavasti väheneb ning kaalub kohaste ja proportsionaalsete konkreetsele asutusele suunatud meetmete võtmist.

II.

Käesolev soovitus on adresseeritud järelevalve alla kuuluvatele olulistele üksustele ja järelevalve alla kuuluvatele olulistele gruppidele vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 16 ja 22.

III.

Käesolev soovitus on adresseeritud ka riiklikele pädevatele asutustele ja riiklikele määratud asutustele seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppidega vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktides 7 ja 23. Käesoleva määruse kohaldajaks nendele üksustele ja gruppidele on kohastel juhtudel riiklikud pädevad asutused ja riiklikud määratud asutused (10).

Frankfurt Maini ääres, 28. detsember 2017

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 141, 14.5.2014, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5) Euroopa Keskpanga 13. detsembri 2016. aasta soovitus EKP/2016/44 dividendi jaotamise põhimõtete kohta (ELT C 481, 23.12.2016, lk 1).

(6) Kõik puhvrid täies mahus.

(7) Krediidiasutustel võib olla mitmesugune õiguslik vorm, näiteks börsiettevõte ja mitte-aktsiaselts, nt investeerimisfond, kooperatiiv või hoiuasutus. Käesolevas soovituses tähendab mõiste dividend mis tahes sularaha väljamakset, mille peab heaks kiitma üldkoosolek.

(8) Reaalselt tähendab see, et krediidiasutus peaks nelja aasta jooksul alates 31. detsembrist 2014 katma vähemalt 25 % aastas puuduolevast täies ulatuses täidetud esimese taseme põhiomavahendite kapitali suhtarvust, esimese taseme kapitali suhtarvust ja kogukapitali suhtarvust punkti 1 alapunkti d kohaselt.

(9) Kapitali nõuded ja juhised tähendab 1. sammas pluss 2. samba nõuded pluss kapitali säilitamise puhver pluss 2. samba juhised. Olenemata kapitali säilitamise puhvri täitmise etappidest peaksid krediidiasutused eeldama positiivsete 2. samba juhiste olemasolu ka tulevikus.

(10) Kui käesolevat soovitust kohaldatakse järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppide suhtes, mis nende endi hinnangul ei saa käesolevat soovitust täita, kuna nad peavad ennast õiguslikult kohustatuks dividende maksma, peavad nad viivitamata ühendust võtma oma ühise järelevalverühmaga.

11.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 8/4

Euro vahetuskurss (1)

10. jaanuar 2018

(2018/C 8/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1992
JPY	Jaapani jeen	133,62
DKK	Taani kroon	7,4469
GBP	Inglise nael	0,88670
SEK	Rootsi kroon	9,8110
CHF	Šveitsi frank	1,1725
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,6448
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,570
HUF	Ungari forint	309,92
PLN	Poola zlott	4,1814
RON	Rumeenia leu	4,6395
TRY	Türgi liir	4,5548
AUD	Austraalia dollar	1,5289
CAD	Kanada dollar	1,4931
HKD	Hongkongi dollar	9,3809
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6654
SGD	Singapuri dollar	1,5981
KRW	Korea vonn	1 280,95
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	14,9214
CNY	Hiina jüaan	7,7996
HRK	Horvaatia kuna	7,4493
IDR	Indoneesia ruupia	16 105,86
MYR	Malaisia ringit	4,8004
PHP	Filipiini peeso	60,624
RUB	Vene rubla	68,3985
THB	Tai baat	38,506
BRL	Brasiilia reaal	3,8952
MXN	Mehhiko peeso	23,1300
INR	India ruupia	76,2630

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

11.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 8/5

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

10. jaanuar 2018,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas

[Cairanne (KPN)]

(2018/C 8/03)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 97 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Prantsusmaa on taotlenud nimetuse „Cairanne“ kaitset vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao sätetele.

(2)	Komisjon vaatas taotluse läbi vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 2 ja leidis, et määruse artiklites 93–96, artikli 97 lõikes 1 ning artiklites 100, 101 ja 102 sätestatud tingimused on täidetud.

(3)

Selleks et võimaldada esitada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohaseid vastuväiteid, piisab, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse kõnealuse määruse artikli 94 lõike 1 punkti d kohane koonddokument ja viide nimetuse „Cairanne“ kaitse taotluse läbivaatamise riikliku menetluse käigus avaldatud tootespetsifikaadile,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „Cairanne“ (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. jaanuar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

LISA

KOONDDOKUMENT

„CAIRANNE“

PDO-FR-02175

Taotluse esitamise kuupäev: 13.7.2016

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Cairanne“

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Punased veinid

Punased veinid on enamasti valmistatud viinamarjasordist ’Grenache noir’ (lisaks kasutatakse ka viinamarjasorte ’Syrah’ ja ’Mourvèdre’) ning veinid on rikkalikud ja intensiivse värvusega. Veinidel on punaste marjade ja lillelõhn. Maitses on ülekaalus pehme ja magus tanniin, mistõttu on järelmaitse elegantne ja mitmekesine.

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12,5 mahuprotsenti.

Pakendamisel on

—	õunhappe sisaldus 0,40 g/l või väiksem;

—	fermenteeritava suhkru sisaldus ≤ 3 g/l kui NAM ≤ 14 %;

—	fermenteeritava suhkru sisaldus ≤ 4 g/l kui NAM > 14 %;

—	värvuse intensiivsus (DO 420 nm+DO 520 nm + DO 620 nm) ≥ 5;

—	polüfenoolide kogusisaldus (DO 280 nm) ≥ 45.

Muud kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)	14
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	100

Valged veinid

Valged veinid on enamasti toodetud viinamarjasortidest ’Clairette’, ’Grenache blanc’ ja ’Roussanne’. Veinidel on lillelõhn ning puuviljaline ja mineraalne maitse.

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Muud kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)	13,5
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Viinamarjaistanduse pidamine

Kasvatustavad

— Istutustihedus

Ridade vaheline kaugus on kuni 2,40 m.

Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 m2. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea puude vahekaugus.

Sama rea viinapuude vaheline laius on 0,80 – 1,25 meetrit.

— Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viinapuud lõigatakse lühikeseks (lehtrikujuliselt või Royat’ lõikamismeetodiga) nii, et neil oleks maksimaalselt 6 lühivõrset. Igal lühivõrsel on maksimaalselt 2 punga.

—	Plastist multši kasutamine on keelatud.

—	Viinapuu keemiline kärpimine ja keemiline umbrohutõrje maatükkidel on keelatud.

—	Tärkamiseelsete herbitsiidide kasutamine ridade vahel ja põllupeenral on keelatud.

—	Tööstussette ja värske sõnniku laotamine on keelatud.

—	Kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks ette nähtud maatükkide pinnavormi, pinnase morfoloogia ja loodusliku mullastiku muutmine olulisel määral on keelatud.

—	Niisutamine võib olla lubatud.

Veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

—

Viinamarjad korjatakse käsitsi. Viinamarjakasvatajatel on kohustus saaki sorteerida, et eemaldada kahjustatud ja toored marjad. Marjadele iseloomulikult on virde suhkrusisaldus punaste viinamarjasortide puhul vähemalt 207 grammi liitri kohta (viinamarjasordi ’Grenache’ puhul 216 g/l) ja valgete viinamarjade puhul 196 g/l kohta.

—	Punase veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12,5 mahuprotsenti.

—	Valge veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

—	Pidevpressi kasutamine on keelatud.

—	Termiline töötlemine üle 40 °C on keelatud.

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

b. Maksimaalne saagikus

Punased veinid

40 hektoliitrit hektari kohta

Valged veinid

42 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud piirkond

Viinamarjade koristamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub Vaucluse’i departemangu Cairanne’i kommuuni territooriumil. Piiritletud ala pindala on 2 042 ha.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

Grenache (N)

Grenache blanc (B)

Clairette (B)

Mourvèdre (N)

Syrah (N)

Roussanne (B)

8. Seos(ed)

Geograafiline piirkond hõlmab ainult Prantsusmaa kaguosas Vaucluse’i departemangu territooriumil asuvat Cairanne’i kommuuni, mis paikneb Aygues’i (läänes) ja Ouvèze’i (idas) orge eraldava künkliku kõrgustiku lõunaküljel.

Tootmispiirkonna avatus päikesele on optimaalne, piirkonna suurim kõrgus merepinnast ulatub kuni 335 meetrini ja tasapisi laskuvad nõlvad ulatusliku tasandikuni. Maastik kaitseb istandusi osaliselt põhjast ja loodest saabuva mistraali eest, mis puhub ligikaudu 165 päeva aastas. Kliima on vahemereline, aasta keskmine temperatuur on 14 – 14,5 °C ja aasta keskmine sademete hulk on 720 mm, sajab peamiselt kevadel ja sügisel. Need kliimatingimused on kasvatatavate viinamarjasortide jaoks sobivad.

Maatükkide valikul on lähtutud mullastikust ja pinnavormist. See võimaldas võtta kasutusele üksnes need alad, maatükid või nende osad, mille asend on soodne viinamarjade küpsemiseks ja Cairenne’i veinide isikupära kujunemiseks. Istanduste asukoht eeldab viinapuude ja nende tootmispotentsiaali optimaalset haldamist. Kaitstud päritolunimetusega „Cairanne“ veinide puhul peab istanduse saagikus olema hektari kohta väiksem ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus suurem kui kaitstud päritolunimetusega „Côtes du Rhône Villages“ veinide puhul. Viinamarjasordi ’Grenache’ osakaal istanduses on suurem – vähemalt 50 % (päritolunimetusega „Côtes du Rhône Villages“ veinide puhul on see 40 %). KPNiga „Cairanne“ veinide puhul on tavapärane, et viinamarjad korjatakse käsitsi ja sorteeritakse, et säilitada võimalikult hästi viinamarjade organoleptilisi omadusi. Sellega tagatakse, et saadud veinide analüütilised omadused ning veinide täidluse ja mahedusega seotud organoleptilised omadused vastavad allpool kirjeldatud miinimumnõuetele.

Cairanne’i kommuun asub kaitstud päritolunimetusega „Côtes du Rhône“ veinide tootmise geograafilises piirkonnas, mida on tunnustatud 19. novembri 1937. aasta määrusega.

Cairanne’i kommuunis toodetud veinide omapära on tunnustatud juba alates 1953. aastast täiendava geograafilise nimega kaitstud päritolunimetusele „Côtes du Rhône“ ning alates 1999. aastast täiendava geograafilise nimega kaitstud päritolunimetusele „Côtes du Rhône Villages“. Cairanne’i veinid on valged ja punased vaiksed ja kuivad veinid.

Punased veinid on enamasti valmistatud viinamarjasordist ’Grenache noir’, lisaks kasutatakse ka viinamarjasorte ’Syrah’ ja ’Mourvèdre’ (need sordid on hästi kohanenud päikeselise ja põuase keskkonna tingimustega) ning veinid on rikkalikud ja intensiivse värvusega. Veinidel on punaste marjade ja lillelõhn. Maitses on ülekaalus pehme ja magus tanniin, mistõttu on järelmaitse elegantne ja mitmekesine.

Valged veinid on enamasti toodetud viinamarjasortidest ’Clairette’, ’Grenache blanc’ ja ’Roussanne’. Veinide lõhn on lilleline ning maitse puuviljaline ja mineraalne, millele aitavad kaasa piirkonnas domineerivad lubjakivimullad.

Cairanne’i kommuunis oli 2013. aastal viinamarjaistanduste all enam kui 1 000 hektarit ja 80 % veinist turustati pudelites.

Vahemereline kliima, palju päikest ja maatükkide paiknemine enamasti lõunapoolsetel nõlvadel tagavad optimaalsed tingimused marjade küpsemiseks ja nende suure suhkrusisalduse ning annavad veinile mitmekesise lõhnabuketi ja ümaruse.

Lisaks loob kuiv kliima, millele lisandub veel mistraali mõju, head sanitaartingimused saagi koristamiseks ja soodustab polüfenoolide kogunemist viinamarjadesse. Tänu kohustusele viinamarjasaak sorteerida ja kasutada ainult parimaid viinamarju on tagatud viinamarjavirde suur suhkrusisaldus ja marjade lõhnapotentsiaali säilimine.

Veinide identiteeti on kujundanud nende inimeste ühine ajalugu, oskusteave ja ühine eesmärk, kes elavad selles eripärase loodusega piirkonnas Aygues’ ja Ouvèze’i jõgede ühinemiskohas. Nende komponentide vahel on pikaajaline side: küla ja seal elavate viinamarjakasvatajate ühine ajalugu ulatub paljude sajandite taha. Cairane’i viinamarjakasvatajad kinnitavad, et „Cairanne on nii küla kui ka vein, need kaks on kandnud sama nime juba aegade algusest saati.“

9. Olulised lisatingimused

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Piiratud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ning veini valmistamise ja kääritamise osas, on järgnevate kommuunide territooriumid:

—	Drôme’i departemang: Mirabel-aux-Baronnies, Rochegude, Tulette;

—

Vaucluse’i departemang: Buisson, Camaret-sur-Aigues, Châteauneuf-du-Pape, Courthézon, Jonquières, Gigondas, Lagarde-Paréol, Mornas, Orange, Rasteau, Roaix, Sablet, Sainte-Cécile-les-Vignes, Saint-Roman-de-Malegarde, Séguret, Sérignan-du-Comtat, Travaillan, Uchaux, Vacqueyras, Vaison-la-Romaine, Villedieu, Violès, Visan.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinidel võib olla ka suurema geograafilise piirkonna „Cru des Côtes du Rhône“ märgistus.

Väiksem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse,

—	märgitud koristusjärgsele deklaratsioonile.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-25a5999e-1720-472a-bb4b-65e29f4f2adc

11.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 8/10

KOMISJONI OTSUS,

8. mai 2017,

milles käsitletakse Iirimaa poolt direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artikli 14 kohaselt võetavate meetmete kooskõla liidu õigusega

(2018/C 8/04)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), (1) eriti selle artikli 14 lõiget 2,

võttes arvesse direktiivi 2010/13/EL artikli 29 kohaselt asutatud komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Iirimaa teatas komisjonile 7. veebruari 2017. aasta kirjas teatavatest direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt võetavatest meetmetest, mille eesmärk on ajakohastada olemasolevaid meetmeid, mille komisjon kiitis heaks oma 25. juuni 2007. aasta otsusega (2). Võetavad meetmed hõlmavad loetelu koostamist kahest sündmusest, mis täiendavad olemasolevaid meetmeid.

(2)	Komisjon kontrollis kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist, kas võetavad meetmed on kooskõlas liidu õigusega, hinnates eelkõige meetmete proportsionaalsust ja riikliku konsulteerimiskorra läbipaistvust.

(3)	Võetavate meetmete läbivaatamise käigus võttis komisjon arvesse Iirimaa audiovisuaalturu kohta kättesaadavaid andmeid, seda eriti televisiooniturule avaldatava mõju osas.

(4)	Pärast ulatuslikke avalikke konsultatsioone koostas Iirimaa lisaks olemasolevatele meetmetele selgel ja läbipaistval viisil kahe ühiskonna jaoks olulise sündmuse loetelu.

(5)

Iirimaa ametivõimude esitatud üksikasjalike tõendite ja vaatajate arvu põhjal kontrollis komisjon, kas lisaks olemasolevatele meetmetele vastas direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt koostatud kahe sündmuse loetelu vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile, mida peetakse selliste sündmuste ühiskondliku olulisuse usaldusväärseks näitajaks: i) suur vastukaja liikmesriigi üldsuse seas, mitte lihtsalt tähtsus asjaomase spordiala või tegevuse tavapärase vaatajaskonna jaoks; ii) üldtunnustatud ja selgesti tajutav kultuuriline tähtsus liikmesriigi elanikkonna jaoks, eelkõige kultuuriidentiteedi kandjana; iii) rahvusvõistkonna osalemine asjaomasel sündmusel rahvusvaheliselt kaaluka võistluse või turniiri raames; ning iv) sündmust on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on palju vaatajaid.

(6)	Esitatud loetelu kahest sündmusest, mis olemasolevaid meetmeid täiendavad, sisaldab kaht nimetatud sündmust, mida loetakse ühiskonna jaoks olulisteks sündmusteks, nimelt üleiirimaalist naisseenioride jalgpallifinaali ja üleiirimaalist seenioride camogie finaali.

(7)

Iirimaa ametiasutused on näidanud, et üleiirimaaline naisseenioride jalgpallifinaal omab Iiri ühiskonnas suurt vastukaja ja kultuurilist tähtsust, seda ka väljaspool spordiala tavapäraste vaatajate ringi. Lisaks jälgib sündmust palju televaatajaid ning seda on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis.

(8)

Iirimaa ametiasutused on näidanud, et üleiirimaaline seenioride camogie finaal omab Iiri ühiskonnas suurt vastukaja ja kultuurilist tähtsust, seda ka väljaspool spordiala tavapärast vaatajate ringi. Lisaks jälgib sündmust palju televaatajaid ning seda on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis.

(9)

Nimetatud meetmed ei lähe kaugemale, kui on vajalik, et saavutada taotletav eesmärk, st kaitsta teabe saamise õigust ja tagada avalikkusele laialdane juurdepääs ühiskonnas väga tähtsate sündmuste teleülekannetele. Järelduses võetakse arvesse kõnealuste sündmuste teleülekannete meetodeid, kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni määratlust, kõrgema kohtu rolli meetmete rakendamise käigus tekkivate vaidluste lahendamisel ja asjaolu, et loetellu lisamine ei tohiks eeldatavasti avaldada mingit mõju olemasolevatele ülekandeõigusi käsitlevatele lepingutele. Seega võib järeldada, et mõju, mis avaldub Euroopa põhiõiguste harta artiklis 17 sätestatud õigusele omandile, ei ole ulatuslikum kui mõju, mis on olemuslikult seotud sündmuste lisamisega direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõikes 1 sätestatud loetellu.

(10)

Samadel põhjustel näivad võetavad meetmed olevat proportsionaalsed, et õigustada erandi tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise põhivabadusest. Esmatähtis avalik huvi on tagada suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste ülekannete üldine kättesaadavus. Lisaks ei põhjusta Iirimaa meetmed teiste liikmesriikide ringhäälinguorganisatsioonide, õiguste omajate ega teiste ettevõtjate diskrimineerimist ega turu sulgemist.

(11)

Nimetatud meetmed on kooskõlas ka liidu konkurentsieeskirjadega. Loetletud sündmuste edastamiseks kvalifitseerunud ringhäälinguorganisatsioonide määratlus põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis võimaldavad tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi nende sündmuste ülekandeõiguste saamisel. Lisaks sellele ei ole nimetatud sündmuste arv nii ebaproportsionaalselt suur, et see moonutaks konkurentsi tasuta ja tasulise televisiooni turul. Seega võib tõdeda, et mõju konkurentsivabadusele ei ole ulatuslikum kui mõju, mis on olemuslikult seotud sündmuste lisamisega direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõikes 1 sätestatud loetellu.

(12)	Komisjon edastas Iirimaa võetavad meetmed teistele liikmesriikidele ja esitas kontrollimise tulemused direktiivi 2010/13/EL artikli 29 kohaselt asutatud komiteele. Komitee võttis vastu heakskiitva arvamuse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1. Direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt Iirimaal võetavad meetmed, millest teatati komisjonile vastavalt sama direktiivi artikli 14 lõikele 2, on kooskõlas liidu õigusega.

2. Iirimaa võetud meetmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 8. mai 2017

Komisjoni nimel

asepresident

Andrus ANSIP

(1) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

(2) Komisjoni otsus 2007/478/EÜ, 25. juuni 2007 (ELT L 180, 10.7.2007, lk 17).

11.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 8/12

Iirimaa poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artiklile 14 võetud meetmed, millele osutatakse 8. mai 2017. aasta otsuse C (2017) 2898 põhjenduses 1

(2018/C 8/05)

Õigusakt nr 465/2017

2009. AASTA RINGHÄÄLINGUSEADUS (SUURE ÜHISKONDLIKU TÄHTSUSEGA SÜNDMUSTE TÄPSUSTAMIST KÄSITLEV OSA)

2017. AASTA MÄÄRUS

Mina, DENIS NAUGHTEN, kommunikatsiooni-, kliimamuutuste alase tegevuse ja keskkonnaminister, kasutades volitusi, mis on mulle antud 2009. aasta ringhäälinguseaduse nr 18/2009 paragrahvi 162 lõikega 1 (mida on muudetud teabevahetuse, energia ja loodusvarade osakonna (ministeeriumi nime ja ministri ametinimetuse muudatus) 2016. aasta määrusega (õigusakt nr 421/2016), ning pärast konsulteerimist transpordi- turismi- ja spordiministriga vastavalt kõnealuse paragrahvi lõikele 5 (mida on muudetud 2011. aasta turismi- ja spordimäärusega nr 2 (ministeeriumialluvuse ja ministrite ülesannete üleminemise kohta) (õigusakt nr 217/2011), annan käesolevaga järgmise määruse, mille eelnõu on kõnealuse paragrahvi lõike 6 kohaselt esitatud kummalegi Oireachtase kojale, kes on mõlemad võtnud vastu otsuse eelnõu heakskiitmise kohta:

1.	Käesolevale määrusele võib osutada kui 2009. aasta ringhäälinguseadust (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste täpsustamist käsitlevat osa) muutvale 2017. aasta määrusele.

2.	Loendis täpsustatud sündmusi käsitatakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmustena, mille suhtes tuleks üldsuse huve silmas pidades sätestada kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni õigus edastada neid täieliku ja tasuta otseülekandena televisioonis.

3.	Kõiki Iirimaa mänge ragbiturniiril „Six Nations“ käsitatakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmustena, mille suhtes tuleks üldsuse huve silmas pidades sätestada kvalifitseeruva ringhäälinguorganisatsiooni õigus näidata neid täieliku ja tasuta hilisema edastusena televisioonis.

4.	1999. aasta ringhäälinguseadust (suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste teleülekannete seaduse suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste täpsustamist käsitlevat osa) muutev 2003. aasta akt (õigusakt nr 99/2003) tunnistatakse kehtetuks.

Kõnealuse õigusakti vastuvõtmise teatis avaldati Iiri valitsuse 27. oktoobri 2017. aasta ametlikus väljaandes Iris Oifigiúil.

LOEND

Artikkel 2

Suveolümpiamängud

Üleiirimaaliste krahvkondadevaheliste täiskasvanute jalgpalli ja hurlingu meistrivõistluste finaalmängud

Iirimaa kodus ja võõrsil toimuvad valikmängud Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ja jalgpalli maailmameistrivõistluste raames

Iirimaa mängud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ja jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiril

Euroopa jalgpallimeistrivõistluste finaalturniiri avakohtumised, poolfinaalmängud ja finaalmäng ning jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir

Iirimaa mängud ragbi maailmakarikavõistluste finaalturniiril

Hobuste võiduajamised Irish Grand National ja Irish Derby

Dublin Horse Show raames toimuvad karikavõistlused (Nations Cup)

Üleiirimaaline naiste gaeli jalgpalli finaal

Üleiirimaaline camogie’ finaal

25. oktoober 2017

DENIS NAUGHTEN

Kommunikatsiooni-, kliimamuutuste alase tegevuse ja keskkonnaminister

11.1.2018

Euroopa Liidu Teataja

C 8/14

2018. aasta riigipühad

(2018/C 8/06)

Belgique/België	1.1, 1.4, 2.4, 1.5, 8.5, 10.5, 11.5, 20.5, 21.5, 11.7, 21.7, 15.8, 27.9, 1.11, 2.11, 11.11, 15.11, 25.12, 26.12, 27.12, 28.12, 29.12, 30.12, 31.12
България	1.1, 3.3, 4.3, 5.3, 6.4, 7.4, 8.4, 9.4, 1.5, 6.5, 7.5, 24.5, 6.9, 22.9, 23.9, 24.9, 1.11, 24.12, 25.12, 26.12
Česká republika	1.1, 30.3, 2.4, 1.5, 8.5, 5.7, 6.7, 28.9, 28.10, 17.11, 24.12, 25.12, 26.12
Danmark	1.1, 29.3, 30.3, 1.4, 2.4, 27.4, 10.5, 20.5, 21.5, 5.6, 24.12, 25.12, 26.12, 31.12
Deutschland	1.1, 30.3, 2.4, 1.5, 10.5, 21.5, 3.10, 25.12, 26.12
Eesti	1.1, 24.2, 30.3, 1.4, 1.5, 20.5, 23.6, 24.6, 20.8, 24.12, 25.12, 26.12
Éire/Ireland	1.1, 19.3, 30.3, 2.4, 7.5, 4.6, 6.8, 29.10, 25.12, 26.12
Ελλάδα	1.1, 6.1, 19.2, 25.3, 6.4, 9.4, 1.5, 28.5, 15.8, 28.10, 25.12, 26.12
España	1.1, 2.1, 29.3, 30.3, 2.4, 1.5, 9.5, 10.5, 21.5, 1.11, 24.12, 25.12, 26.12, 27.12, 28.12, 31.12
France	1.1, 2.4, 1.5, 8.5, 10.5, 21.5, 14.7, 15.8, 1.11, 11.11, 25.12
Hrvatska	1.1, 6.1, 1.4, 2.4, 1.5, 31.5, 22.6, 25.6, 5.8, 15.8, 8.10, 1.11, 25.12, 26.12
Italia	1.1, 6.1, 2.4, 25.4, 1.5, 2.6, 15.8, 1.11, 8.12, 25.12, 26.12
Κύπρος/Kıbrıs	1.1, 6.1, 19.2, 25.3, 1.4, 6.4, 9.4, 1.5, 28.5, 15.8, 1.10, 28.10, 24.12, 25.12, 26.12
Latvija	1.1, 30.3, 1.4, 2.4, 30.4, 1.5, 4.5, 13.5, 23.6, 24.6, 9.7, 18.11, 19.11, 24.12, 25.12, 26.12, 31.12
Lietuva	1.1, 16.2, 11.3, 1.4, 1.5, 6.5, 3.6, 24.6, 6.7, 15.8, 1.11, 24.12, 25.12
Luxembourg	1.1, 2.4, 1.5, 10.5, 21.5, 23.6, 15.8, 1.11, 25.12, 26.12
Magyarország	1.1, 15.3, 30.3, 2.4, 1.5, 21.5, 20.8, 23.10, 1.11, 25.12, 26.12
Malta	1.1, 10.2, 19.3, 30.3, 31.3, 1.5, 7.6, 29.6, 15.8, 8.9, 21.9, 8.12, 13.12, 25.12
Nederland	1.1, 1.4, 2.4, 27.4, 10.5, 20.5, 21.5, 25.12, 26.12
Österreich	1.1, 6.1, 1.4, 2.4, 1.5, 10.5, 20.5, 21.5, 31.5, 15.8, 26.10, 1.11, 8.12, 25.12, 26.12
Polska	1.1, 6.1, 1.4, 2.4, 1.5, 3.5, 31.5, 15.8, 1.11, 11.11, 25.12, 26.12
Portugal	1.1, 30.3, 1.4, 25.4, 1.5, 31.5, 10.6, 15.8, 5.10, 1.11, 1.12, 8.12, 25.12
România	1.1, 2.1, 24.1, 8.4, 9.4, 1.5, 27.5, 28.5, 1.6, 15.8, 30.11, 1.12, 25.12, 26.12
Slovenija	1.1, 2.1, 8.2, 1.4, 2.4, 27.4, 1.5, 2.5, 25.6, 15.8, 31.10, 1.11, 25.12, 26.12
Slovensko	1.1, 6.1, 30.3, 2.4, 1.5, 8.5, 5.7, 29.8, 1.9, 15.9, 1.11, 17.11, 24.12, 25.12, 26.12
Suomi/Finland	1.1, 30.3, 2.4, 1.5, 10.5, 22.6, 6.12, 24.12, 25.12, 26.12
Sverige	1.1, 6.1, 30.3, 1.4, 2.4, 1.5, 10.5, 20.5, 6.6, 23.6, 3.11, 25.12, 26.12
United Kingdom	Wales and England: 1.1, 30.3, 2.4, 7.5, 28.5, 27.8, 25.12, 26.12 Northern Ireland: 1.1, 17.3, 19.3, 30.3, 2.4, 7.5, 28.5, 12.7, 27.8, 25.12, 26.12 Scotland: 1.1, 2.1, 30.3, 7.5, 28.5, 6.8, 30.11, 25.12, 26.12

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 8

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	61. aastakäik 11. jaanuar 2018

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Keskpank
2018/C 8/01 EKP/2017/44	Euroopa Keskpanga soovitus, 28. detsember 2017, dividendi jaotamise põhimõtete kohta (EKP/2017/44)	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2018/C 8/02	Euro vahetuskurss	4
2018/C 8/03	Komisjoni rakendusotsus, 10. jaanuar 2018, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas [Cairanne (KPN)]	5
2018/C 8/04	Komisjoni otsus, 8. mai 2017, milles käsitletakse Iirimaa poolt direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artikli 14 kohaselt võetavate meetmete kooskõla liidu õigusega	10
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2018/C 8/05	Iirimaa poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artiklile 14 võetud meetmed, millele osutatakse 8. mai 2017. aasta otsuse C (2017) 2898 põhjenduses 1	12
2018/C 8/06	2018. aasta riigipühad	14