14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8676 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/1

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32017M8621 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/2

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/3

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/4

1)

Nõuandekomitee nõustub komisjoni järeldustega, mis on esitatud komisjoni otsuse eelnõus, mis esitati nõuandekomiteele 5. septembril 2017 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 alusel.

2)

Nõuandekomitee ei palu komisjonil arvesse võtta muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

3)

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/4

1)

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide põhisumma suhtes.

2)

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide lõppsumma suhtes.

3)

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/5

1)

Otsuse eelnõu on seotud juhtumiga, mille puhul ettevõtja AB Lietuvos geležinkeliai (edaspidi „LG“) eemaldas 19 kilomeetri pikkuse rööbastee, mis kulgeb Mažeikiaist (Leedus) Läti piirini (edaspidi „rööbastee“). Otsuse eelnõu kohaselt on see Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumine, kuna nii raskendati turule sisenemist ilma objektiivse põhjenduseta, nõrgestati (potentsiaalset) konkurentsi turul, mis hõlmab naftatoodete raudteevedu Bugeniais (Leedu) asuva rafineerimistehase (edaspidi „rafineerimistehas“) ning Klaipėda (Leedu), Riia (Läti) ja Ventspilsi (Läti) meresadamate vahel.

2)

Komisjoni uurimine algatati rafineerimistehase omaniku ettevõtja AB ORLEN Lietuva (edaspidi „OL“) kaebuse alusel. Vahetult enne rööbastee eemaldamist oli see üks osa põhimarsruudist, mida kasutati naftatoodete veoks rafineerimistehasest Lätti või selle kaudu. Pärast rööbastee eemaldamist tuli kõik rafineerimistehase tooted, mis olid ette nähtud vedamiseks raudteed pidi Lätti, vedada teist marsruuti pidi kaugema piiriületuspunkti kaudu.

3)

Komisjon tegi 8.–10. märtsil 2011 uurimised ettevõtja LG ja ühe teise ettevõtja juures.

4)

6. märtsil 2013 algatas komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 11 lõike 6 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (3) artikli 2 lõike 1 kohase menetluse LG suhtes.

5)

5. jaanuaril 2015 saatis komisjon LG-le vastuväited. Komisjoni esialgne vastuväidetes esitatud seisukoht oli, et LG rikkus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 102, kui ta demonteeris rööbastee ilma objektiivse vajaduseta ning raskendas rafineerimistehase ning Klaipėda, Riia ja Ventspilsi meresadamate vahel naftatoodete raudteed pidi vedamisele järgnevale turule sisenemist.

6)

LG sai 9. jaanuaril 2015 CD-ROMi kaudu juurdepääsu toimikule.

7)

4. veebruaril 2015 sai OL kooskõlas määruse nr 773/2004 artikli 6 lõikega 1 vastuväidete mittekonfidentsiaalse versiooni. Pärast seda, kui OL oli taotlenud juurdepääsu teatavale teabele, mis oli kõnealusest versioonist eemaldatud, (4) esitas konkurentsi peadirektoraat 25. veebruaril 2015 OL-ile vastuväidete versiooni, millest oli vähem teavet eemaldatud. OL ei üritanud saada täiendavat juurdepääsu vastuväidete tekstile, vaid väitis vastuväiteid käsitlevates kirjalikes märkustes, et kõnealusest teisest mittekonfidentsiaalsest versioonist eemaldatud teabe hulk ei ole põhjendatud. Vastupidiselt OL-i arvamusele ei kahjustanud kõnealusest versioonist eemaldatud teabe hulk OL-i kui kaebaja õigust olla menetlusega tihedalt seotud.

8)

8. aprillil 2015 vastas LG vastuväidetele ja vastuväiteid käsitlevatele OL-i märkustele.

9)

LG ja OL osalesid suulisel ärakuulamisel 27. mail 2015.

10)

Vastuseks vastuväidetele ja suulise ärakuulamise käigus väitis LG, et vastuväidetes ei olnud kahju tekitamine nõuetekohaselt kindlaks tehtud ega vaadeldud LG väidetavat kuritarvituslikku käitumist piisavalt täpsete õiguskriteeriumide alusel ega osutatud asjakohasele kohtupraktikale. LG väitis, et komisjoni enda kahtlused koos LG väidete pealiskaudse hindamisega viisid vastuväidetes tehtud umbmäärase järelduseni, et rööbastee eemaldamine ei olnud objektiivselt põhjendatud.

11)

Kõnealune kriitika on pigem seotud küsimuse sisuga kui õiglase menetlusega. LG kaitseõiguse, eriti ärakuulamisõiguse tegelikku kasutamist ei piiratud ebaseaduslikult vastuväidete sõnastuse ega sisuga. Seega ei ole see kriitika menetluse seisukohast veenev.

12)

23. oktoobril 2015 saatis konkurentsi peadirektoraat LG-le asjaolusid käsitleva kirja, mis sisaldas täiendavaid tõendeid, mille alusel komisjon oma arusaama kujundas. 2. detsembri 2015. aasta kirjalikus vastuses väitis LG sisuliselt muu hulgas, et komisjon oleks pidanud täpsemalt märkima, miks ja mis ulatuses ta leidis, et antud tõendid kinnitavad vastuväidetes esitatud väiteid ja/või kahjustavad väiteid, mis LG esitas vastuseks vastuväidetele.

13)

Asjaolusid käsitlevas kirjas on piisavalt selgelt ja täpselt (tihti on esitatud konkreetsed viited vastuväidetele) esitatud asjakohane lisatõendusmaterjal ja ka järeldused, mida selle tõendusmaterjali alusel võidakse teha. Need järeldused olid esialgsed, sest LG-le anti võimalus neid kommenteerida. Järeldused olid piisavalt üksikasjalikud, et LG saaks vajaduse korral teha kindlaks need väited, millega võimalikud järeldused olid seotud. Seega leian, et LG kriitika asjaolusid käsitleva kirja kohta ei ole põhjendatud.

14)

Otsuse 2011/695/EL artikli 16 alusel olen kontrollinud, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult vastuväiteid, mille kohta LG on saanud oma seisukohti väljendada. See leidis minu järelduses kinnitust.

15)

Kokkuvõttes leian, et kõnealuse juhtumi puhul on osaliste menetlusõiguste tõhus kasutamine tagatud.

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/7

1.

Komisjon leidis, et riigi omandis olev Leedu raudtee-ettevõtja AB Lietuvos geležinkeliai (edaspidi „LG“) kuritarvitas oma seisundit Leedu turgu valitseva taristuettevõtjana, kuna eemaldas Leedust Läti piirini mineva rööbastee ja takistas seega konkureerival Läti raudteeveo-ettevõtjal siseneda Leedu turule. Komisjon tegi LG-le trahvi ja käskis rikkumise lõpetada.

2.

14. juulil 2010 sai komisjon määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohase kaebuse, mille esitas ettevõtja AB ORLEN Lietuva (edaspidi „OL“) ettevõtja LG vastu.

3.

Komisjon tegi 8.–10. märtsil 2011 määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõike 4 kohased uurimised ettevõtja LG valdustes.

4.

6. märtsil 2013 otsustas komisjon algatada ettevõtja LG suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 2 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 kohased menetlused.

5.

5. jaanuaril 2015 võttis komisjon vastu vastuväited ettevõtja LG suhtes. Ärakuulamine toimus 27. mail 2015.

6.

23. oktoobril 2015 saatis komisjon ettevõtjale LG asjaolusid käsitleva kirja, millele LG vastas 2. detsembril 2015.

7.

Ettevõtjal LG on seaduslik monopoolne seisund Leedu raudteetaristu haldamisel.

8.

Kaebaja OL-il on Leedus Läti piiri lähedal rafineerimistehas. OL sõltub raudteest, et vedada oma tooteid rafineerimistehasest välja. Suurem osa OL-i toodangust veetakse Leedu meresadamasse Klaipedasse meritsi eksportimiseks. OL on LG oluline klient.

9.

2008. aastal uuris OL võimalust hakata kasutama Läti meresadamaid ja kasutada selleks Läti raudtee-ettevõtja (edaspidi „LDZ“) teenuseid. Selleks oleks tulnud vedada OL-i kaupa Lätti 34 kilomeetri pikkusel marsruudil rafineerimistehasest piirini. 2008. aasta septembris peatas LG liikluse 19 kilomeetri pikkusel lõigul (edaspidi „rööbastee“), kuna väidetavalt oli 40 meetri pikkune lõik deformeerunud (edaspidi „deformatsioon“). Oktoobris 2008 demonteeris LG kogu 19 kilomeetri pikkuse rööbastee, mida ei ole seni taastatud.

10.

Komisjon leidis, et koogu rööbastee eemaldamisega sai LG kasutada meetodeid, mis erinevad tavapärase konkurentsi tingimustes kasutatavatest, kusjuures: LG teadis OL-i kavatsusest hakata kasutama LDZ teenuste kaudu Läti meresadamaid; LG eemaldas rööbastee kiiruga ilma vajalikke vahendeid tagamata ja võtmata tavapäraseid ettevalmistavaid samme selle rekonstrueerimiseks; rööbastee eemaldamine oli vastuolus tavapärase tavaga; LG võttis samme, et veenda Leedu valitsust rööbastee taastamises.

11.

Komisjon leidis, et rööbastee võimaldas jõuda rafineerimistehasest meresadamani kõige lühemat ja odavamat marsruuti pidi. Kuna see marsruut oli Lätile ja LDZ logistikakeskusele lähedal, oli see ka väga soodne võimalus LDZ-le Leedu turule sisenemiseks.

12.

Rööbastee eemaldamine halvendas LDZ konkurentsivõimet võrreldes LG-ga ja raskendas tema sisenemist Leedu turule märkimisväärselt. Pärast rööbastee eemaldamist peavad rafineerimistehasest meresadamasse suunduvad veod läbima Leedu territooriumil tunduvalt pikema marsruudi. Selleks peaks LDZ tegutsema Lätis asuvast logistikakeskusest kaugel ja ta sõltuks oma konkurendi LG taristuteenustest. Sellises olukorras on LDZ konkurentsiriskid tunduvalt suuremad ja on vähem tõenäoline, et ta neid võtaks.

13.

LG põhjendas oma tegevust sellega, et pärast deformatsiooni tekkimist oli vaja kogu rööbastee renoveerida, enne kui oleks saanud liikluse seal taastada. LG väitis, et renoveerimiseks oli vaja kogu rööbastee eemaldada. Komisjon leidis, et need selgitused ei olnud omavahel kooskõlas ning kohati olid need vastuolulised ja vähe veenvad. Seepärast leidis komisjon, et LG ei esitanud objektiivset põhjendust rööbastee eemaldamiseks.

14.

Võttes arvesse selle käimasoleva rikkumise raskust ja kestust, tegi komisjon LG-le trahvi suuruses 27 873 000 eurot.

15.

Komisjon leidis, et võib olla mitu võimalikku struktuurset või ettekirjutuslikku parandusmeedet, mis kas taastaksid rööbastee eemaldamise eelse konkurentsiolukorra või kõrvaldaksid ebasoodsa olukorra, millega võimalikud konkurendid peavad meresadamasse viivate alternatiivmarsruutide puhul silmitsi seisma.

16.

Komisjon nõudis, et LG lõpetaks rikkumise ja esitaks kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest ettepaneku asjakohaste meetmete kohta.

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/9

1.

7. novembril 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

The Carlyle Group omandab oma sidusettevõtja Carlyle Strategic Partners IV, L.P. kaudu täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Palmer & Harvey McLane (Holdings) Limited üle.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   The Carlyle Group: üleilmsed alternatiivsed varahaldusteenused;

—   Palmer & Harvey McLane (Holdings) Limited: mitmesuguste selliste toodete nagu tubaka, alkoholi, kondiitritoodete ja toidukaupade tarnimine jaemüügi- ja esmatarbekaupade kauplustele ning bensiinitanklate müügipunktidele Ühendkuningriigis ning esmatarbekaupade kaupluste käitamine Ühendkuningriigis.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8724 – The Carlyle Group / Palmer & Harvey McLane (Holdings)

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/11

1.

7. novembril 2017 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Ettevõtja easyJet omandab kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Air Berlin osade üle.

Koondumine toimub varade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   easyJet: odavate otselendudega seotud reisijateveoteenuste pakkumine Euroopas,

—   sihtettevõtja: varad, mis varem olid osa ettevõtja Air Berlin käitamistest Berliin Tegeli lennujaamas, sh konteineriruumid ja üleöö-parkimiskohad.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.8672 – easyJet / Certain Air Berlin Assets

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 383/12

KPNi „Moules de bouchot de la baie du Mont-Saint-Michel“ komitee

Le Port Est

35960 Le Vivier-sur-mer

FRANCE

Tel +33 299163840

E-post: contact@moules-aop.com

—

☐

Toote nimetus

—

☐

Toote kirjeldus

—

☒

Geograafiline piirkond

—

☒

Päritolutõend

—

☒

Tootmismeetod

—

☐

Seos piirkonnaga

—

☒

Märgistus

—

☒

Muu: kontaktandmete, ettevõtjate liikide, kontrolliasutuste ajakohastamine.

—

☒

Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

—

☐

Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

—

Lisatud on lause „Kõik toote „Moules de bouchot de la baie du Mont-Saint-Michel“ tootmisetapid alates rannakarpide kasvatamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma geograafilises piirkonnas.“

Selle muudatuse eesmärk on tuua selgemalt välja etapid, mis peavad toimuma KPNi geograafilises piirkonnas.

—

Geograafilise piirkonna laiendamine kommuuni Dol-de-Bretagne AM ja ZC katastriosadele. Kommuuni see osa vastab registreeritud geograafilise piirkonna piiritluskriteeriumidele ning on KPNiga hõlmatud piirkonnaga vahetult sidus. Geograafilise piirkonna laiendamise taotlust põhjendab asjaolu, et ehituseks sobiva ala puudumise tõttu geograafilise piirkonna kommuunides on seal ehitustegevusega probleeme. Samas peavad toote ettevalmistamise ja pakendamisega tegelevad käitised asuma toote kasvatamiskoha läheduses, et rannakarpe saaks kiiresti turustamiseks ette valmistada.

—

Hireli kommuuni lisamine geograafilisse piirkonda kuuluvate kommuunide nimekirja.

Selle muudatuse eesmärk on parandada tootespetsifikaadis olev viga. Kõnealune kommuun on toodud koonddokumendis, kuid on tootespetsifikaadist välja jäänud.

—

Kaitstud nimetusega toote tootmiseks esitatavate ettevõtjate identifitseerimisdeklaratsioonidega seotud eeskirjade puhul on välja jäetud täpsustused „tähitud postiga koos vastuvõtuteatisega või üleantuna allkirja vastu“ ning „riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (INAO) juhataja kinnitatud vormi kohaselt“.

Need menetlustoimingutega seotud tegurid tulenevad tootespetsifikaadiga seotud kontrollikavast ja mitte päritolunimetuse tootespetsifikaadist enesest.

—

Seoses eri ettevõtjate identifitseerimisdeklaratsioonidega on kehtivas tootespetsifikaadis sätestatud, et toote turustamiseks ettevalmistamise ja pakendamise vahendite kirjeldamisel tuleb „vajaduse korral täpsustada, milliseid neist kasutatakse muu päritoluga rannakarpide töötlemiseks“. Ettepaneku kohaselt jäetakse välja tegurid, mis on seotud muu päritoluga rannakarpidega.

Kõnealuse deklaratsiooni eesmärk on kirjeldada ettevõtja käsutuses olevaid pidevalt kasutatavaid tootmisvahendeid. Kuid seadmete kasutamine võib aja jooksul muutuda. Kõnealune täpsustus ei ole identifitseerimisdeklaratsiooni puhul oluline ning võib kaasa tuua vajaduse selliste deklaratsioonide sagedaseks muutmiseks.

Kaitstud päritolunimetusega rannakarpide ja päritolunimetuse taotlemiseks sobimatute rannakarpide jälgitavus tagatakse erinevalt.

—

Ettevõtja peetavate registrite puhul on sätestatud: „Ladustamise registris on iga varude taastootmise ala ja basseini kohta esitatud mahutite või korvide (mannes – sangadega suured korvid) paiknemise skeem ning iga sellise ala või basseini kohta tuleb ära näidata algne vaiaridade arv, rannakarpide sissetoomise ja väljaviimise aeg ning rannakarpide sihtpunkt.“ Seda lõiku on muudetud järgmiselt: „Ladustamise registris on iga varude taastootmise ala ja basseini kohta esitatud järgmised andmed:

KPNi toimimise mitme aasta jooksul on ilmnenud, et tootespetsifikaadi praegune sõnastus ei ole asjakohane, kuna anumate ja korvide paiknemise skeemi ei ole võimalik iga päev koostada ning rannakarpide sihtpunkt ei ole ladustamise hetkel teada. Sihtpunkt ja toote päritolu jälgitavus tagatakse toote ärasaatmise käigus.

—

Pakendamiseks valmis rannakarpide transpordi puhul on täiendatud juba kehtiva tootespetsifikaadiga ettenähtud saatelehega seotud sätteid, lisades lühendi „Moules BMSM AOP“.

Selleks et parandada rannakarpide päritolu jälgitavust geograafilise piirkonna piires, sätestati ülevaatlikkuse parandamiseks nõue kasutada seda lühendit nimetuse täielikult väljakirjutamise asemel. Kõnealune lühend on ette nähtud ainult selleks kasutuseks, et vältida mitmetimõistmist müügiks suunatud toodete märgistuses.

—

Lisaks sellele on lõik: „Saatedokument kinnitatakse pakendi külge rõnga abil, mille värvus erineb turustatavate toodete puhul kasutatava rõnga värvusest. Rõngale on kantud märge „KPN“ ja selle ettevõtte tunnusandmed, kus rannakarbid pesti ja sorteeriti“ asendatud järgmisega: „Saatedokument edastatakse koos pakendiga, mille külge on paigaldatud rõngas, mille värvus erineb turustatavate toodete puhul kasutatava rõnga värvusest. Rõngale on kantud märge „KPN“ ning taotlejate rühma väljastatud kontrollnumber.“

Rõngale kantud tunnusandmed ettevõtte kohta, kus rannakarbid pesti ja sorteeriti, on asendatud taotlejate rühma väljastatava kontrollnumbriga, mis tagab toote jälgitavuse, võimaldades viia vastavusse rõngale kantud numbri ja ettevõtjad. See muudatus aitab parandada järelevalvet pikema aja jooksul.

—

Müügiüksuste märgistuse puhul on lause „Lisaks sellele on iga pakend identifitseeritav taotlejate rühma väljastatava riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi märgistussüsteemi abil“ asendatud lausega „See märgis paigaldatakse vahetult pärast pakendamist ning kinnitatakse viisil, mis ei võimalda seda tootest eraldada.“

Võttes arvesse erinevaid pakendamisviise, otsustas taotlejate rühm kehtestada nõude, et ettevõtja peab märgistussüsteemi kasutamise asemel kasutama omal valikul tootest mitteeraldatavat märgist. Märgistusel tuleb esitada kohustuslik teave, mille sisu ei muudetud.

—

Lause „Alused peavad olema identifitseeritavad pakendile eelnevalt kantud päritolunimetuse abil“ on asendatud lausega „See märgis paigaldatakse vahetult pärast pakendamist ning kinnitatakse viisil, mis ei võimalda seda tootest eraldada.“

Tänapäeval kasutatakse uusi pakendamisviise. Alustega seotud kohustust võib olla keeruline täita seoses asjakohaste käideldavate pakendite kogusega ja sellest tingitud täiendavate kuludega. KPNi identifitseerimist võimaldab tootest lahutamatu märgistus, mis paigaldatakse kohe pärast pakendamist, see menetlus aitab tagada toote päritolu jälgitavusega seotud eesmärgi, pakkudes samas paindlikumaid võimalusi pakendi valikul.

Samast põhimõttest lähtuvalt on välja jäetud ka kotte hõlmav lause, mille kohaselt kotid „peavad olema identifitseeritavad pakendile eelnevalt kantud päritolunimetuse abil.“ Toote päritolu jälgitavus on pakendamiseks valmis rannakarpide transpordi puhul tagatud asjakohase rõnga paigaldamisega, millele on kantud taotlejate rühma väljastatud järjekorranumber.

—

Parema loetavuse ja arusaadavuse huvides on tehtud redaktsioonilisi muudatusi. Välja on jäetud kattuvused kehtivate üldiste eeskirjadega.

—

Seoses rannakarpide püüdmise tehnoloogiaga on lisatud, et tegemist on „püüdmisega looduslikust keskkonnast.“ Selline meetod on nõutav KPNi rannakarpide tootmiseks. See täpsustus võimaldab tootespetsifikaadi ühtlustada GTT „Moules de Bouchot“ omaga.

—

Seoses kudu viimisega kasvandustesse on välja jäetud laused „Kudu võib jääda kasvukohtadele kuni vastsete üleviimise aasta 31. oktoobrini“ ja „Kudu kasvukohtadelt tuleb rannakarbid ja kudunöörid eemaldada hiljemalt 31. oktoobril.“

Tootespetsifikaadis on juba sätestatud, et päritolunimetuse taotlemiseks peab kudu olema viidud kasvandustesse hiljemalt 31. oktoobril. Seega ei ole see säte kaitstud päritolunimetusega rannakarpide tootmiseks vajalik. Lisaks sellele võib eeldada, et seoses sügis- ja talveperioodi tormidega kasvukohale jäetud kudunöörid puruneksid.

—

Lause „Nööride või võrgutorude vaiadele paigutamise ajal jäetakse maapinna ja nööri või võrgutoru alumise taseme vahele 30 cm“ on asendatud lausega „Nööride või võrgutorude vaiadele paigutamisel jäetakse maapinna ja nööri või võrgutoru alumise taseme vahele selline minimaalne vahemaa, et rannakarbid ei oleks maapinnaga kontaktis.“

Vaiadel kasvatamise kindel nõue on, et rannakarbid ei tohi puutuda vastu maapinda. Lisaks mõjule, mida selline kokkupuude võib avaldada rannakarpide maitsele, on teatav minimaalne vahemaa maapinna ja kudunööri alumise ääre vahel vajalik selleks, et oleks võimalik kasutada korjamisseadist (pêcheuse), mille abil toimub rannakarpide korjamine ja mis tagab kõikide rannakarpide eemaldamise vaialt. Kui rannakarbid jäävad vaiale pärast korjamist, võivad nad teatavate neile iseloomulike parasiitide kaudu tekitada vaiadele nakkuskoldeid. Seega peavad tootjad tehniliste piirangute arvesse võtmiseks alati järgima teatavat minimaalset vahemaad. Samas võib kudunööri ja vaial asuva kasvuala ning maapinna vahel olev vahemaa olla kudu vaiadele viimise järel erineva suurusega sõltuvalt liiva liikumisest.

—

Välja on jäetud järgmine viide riikliku õigusakti sättele, millega määratakse kindlaks vaiale viidava kudu määr: „Vastavalt 22. märtsi 1983. aasta muudetud dekreedile, millega määratakse kindlaks lubade väljastamise kord merekultuuride kasvandustele, on nimetuse jaoks kindlaks määratud“, sest kõnealune õigusakt on tühistatud.

—

Sellega seoses on muudetud tootespetsifikaadis sätestatud vaiadele viidava kudu maksimaalset lubatud määra sõltuvalt vaiade paiknemise asukohast.

Lõik:

on asendatud järgmisega:

Muudatus võimaldab vältida mitmetimõistmist, mis on tingitud sellest, et kõnealuste piirkondade määratlus on toodud mittetäielikul kujul ning seda on võimalik mõista nii, et 65 % suurust määra kohaldatakse Hermellesi panga kirdeosa (vaiadel kasvatamise ala) kogu ulatuses, samas, kui see määr kehtib tegelikult vaid kõnealuse piirkonna kõige lõunapoolsema osa kohta.

—

Vaiade pikkuse puhul on sõnad „maksimaalne pikkus on 5,5 meetrit“ välja jäetud.

Vaiade pikkus määrati kindlaks KPNi registreerimise taotluse esitamise ajal ja selle puhul lähtuti väljakujunenud tavast. Samas ei ole vaiade pikkuse piiramist tegelikult võimalik tehniliselt põhjendada. Pikemad vaiad võivad olla isegi asjakohasemad, sest neid vaiu on võimalik merepõhja rohkem süvistada, muutes vaiad vastupidavamaks merehoovuste toimele, mis võib need merepõhjast välja tõmmata. Vaiade osa pikkus, millele viiakse kudu, on endiselt piiratud 3,5 meetriga.

—

Järgmises lauses on lisatud sõna „vaiadel“: „Pärast enam kui kahekümne nelja kuu pikkust vaiadel kasvatamist ei saa rannakarpe enam turustada päritolunimetuse „Moules de bouchot de la baie du Mont Saint-Michel“ all.“

Selle muudatuse eesmärk on hõlbustada kontrollimeetmeid ja tuua selgelt välja ajavahemik, pärast mida rannakarpe ei saa enam turustada KPNi tootena. Kasvatamise kestust kudu kasvukohtades ei võeta arvesse.

—

Järgmises lauses on lisatud omadussõna „keskmine“: „Kõikide kontsessioonide puhul võib keskmine aastane saagikus olla kuni 60 kg rannakarpe vaia kohta […].“

Selle muudatuse eesmärk on täpsustada kontrollitavat parameetrit. Maksimaalset aastast saagikust kontrollitakse ühe kontsessiooni keskmise saagikuse põhjal ja mitte iga vaia põhjal.

—

Rannakarpide korjamisperioodi puhul on lause „Rannakarpide korjamine toimub kudu asjaomastesse kasvandustesse viimise aasta 15. juunist järgmise aasta 15. veebruarini“ asendatud lausega „Rannakarpide korjamine toimub kudu asjaomastesse kasvandustesse viimise aastale järgneva aasta 15. juunist sellele järgneva aasta 15. veebruarini.“

Selle muudatuse eesmärk on parandada redaktsiooniline viga. Kudu viiakse kasvanduse vaiadele esimesel aastal (N) hiljemalt 31. oktoobril. Korjamisperiood algab järgmisel aastal (N+1) mitte enne kui 15. juunil ja kestab kuni järgmise aasta, st aasta N+2 15. veebruarini.

Sõnad „kudu asjaomastesse kasvandustesse viimise aastale järgneva aasta“ on seega seotud 15. juuniga ja mitte 15. veebruariga, nagu on märgitud kehtivas tootespetsifikaadi versioonis.

—

Lauset „Vähemalt kaheksateistkümne kuu jooksul kasvatatud rannakarpe võib korjata kudu asjaomastesse kasvandustesse viimise aastale järgneva aasta 15. juunist kuni 31. juulini“ on täpsustatud järgmiselt: „Üheksateistkümne ja poole kuni kahekümne nelja kuu jooksul vaiadel kasvatatud rannakarpe võib korjata 15. juunist kuni 31. juulini.“

Muudetud lõik hõlmab niinimetatud „kaheaastaseid“ rannakarpe ja selles täpsustatakse, et neid võib korjata hooaja alguses. Kehtivas tootespetsifikaadis toodud sõnastus on vigane, kuna rannakarbid, mille kudu on teatud aastal (N) kasvandusse viidud, ei saa järgmise aasta (N+1) korjamishooaja alguses olla vaiadel 18 kuu jooksul kasvanud.

Asjaomaste rannakarpide kasvatamise kestus on ümber arvestatud lähtuvalt kudu kasvandusse viimise võimalikest kuupäevadest:

Ka avamerebasseinidesse paigutatavad rannakarpide anumad ei pea olema kinnised, kuid need tuleb paigutada suletud piiretesse, et vältida rannakarpide äraviimist merehoovuste mõjul.

—

Lause „Rannakarpide kalibreerimiseks kasutatakse sõelu, mille võrede minimaalne vahe on 12 mm“ on asendatud lausega „Rannakarbid sõelutakse vähemalt 12 mm suuruse silmaga sõelal.“

Selle muudatuse eesmärk on täpsustada, et sõelumise näol on tegemist kohustusliku toiminguga. Tehnilised võtted, milles on osutatud „sõelumisvõredele“, on välja jäetud, et võimaldada tootjatel sõelumiseks kasutada igasugust tüüpi sõelumisvahendeid. Sõelasilma suurust 12 mm ei muudetud, muudatus hõlmab üksnes kasutatavaid vahendeid. Lisaks sellele on rannakarpide töötlemist hõlmavasse lausesse lisatud mõiste „sõelutakse“, et näidata, et tegemist on kohustusliku toiminguga: „rannakarbid eraldatakse üksteisest, pestakse, sõelutakse ja sorteeritakse.“

—

Rannakarpide pakendamist käsitlev lause „Pakendamiseks valmis rannakarbipartiid peavad sisaldama mitte üle 20 % alla 4 cm pikkusi rannakarpe“ on asendatud lausega „Pakendamiseks valmis rannakarbipartiid võivad sisaldada mitte üle 20 kaaluprotsendi alla 4 cm sisepikkusega rannakarpe.“ Sõna „peavad“ on asendatud sõnaga „võivad“, kuna tegemist on lubatava väärtusega, mitte kohustusega. Kontrollimenetluste hõlbustamiseks on täpsustatud, et alla 4 cm pikkuste rannakarpide osakaal on väljendatud kaaluprotsentides.

—

Lõik: „Pakendamiseks valmis rannakarpide lihasuse määra võib konkreetse korjamiskorra puhul erandtingimustel muuta ministeeriumidevahelise määrusega, mille ettepaneku teeb INAO pädev riiklik nõukogu. Seejuures ei või asjaomased väärtused olla väiksemad kui 5 % punktis 2 „Toote kirjeldus“ esitatud minimaalsest määrast.“

on asendatud järgmisega:

Selle lõigu ajakohastamisel peeti silmas määruse (EL) nr 1151/2012 ja selle rakendusmääruste jõustumist. Taotlejate rühm soovib säilitada rannakarpide lihasuse minimaalset määra. Tegemist on kriteeriumiga, millel põhineb KPNi toote „Moules de bouchot de la baie du Mont-Saint-Michel“ eripära ja millele tugineb kõnealuse toote maine. Taotlejate rühm on seisukohal, et rannakarpe, mille lihasuse määr on väiksem kui 114, ei või turustada KPNi tootena isegi erakorraliste asjaolude korral.

—

Lausele „Rannakarbid pakendatakse lõplikult pakenditesse, mille mahutavus on kuni 15 kg, ja neis pakendites neid ka turustatakse“ on lisatud täpsustav sõna „lõplikult“. Selle muudatuse eesmärk on täpsustada, et maksimaalset kaalu 15 kg ei kohaldata pakendamiseks valmis rannakarpide transportimisel geograafilise piirkonna piires, vaid üksnes lõpliku pakendamise puhul.

—

Lause „Lõplikult pakendatakse need 2–15-kilostesse kottidesse või 0,5–7-kilostele alustele“ on välja jäetud. Selles lauses on esitatud pakendite liigid, mida võib kasutada, kuid see ei hõlma kohustust.

—

Parema loetavuse ja arusaadavuse huvides on tehtud redaktsioonilisi muudatusi. Välja on jäetud kattumised üldiste kehtivate eeskirjadega ning kirjeldav teave, mis ei ole seotud toote kirjeldusega.

—

Muudetud on sätet, millega reguleeritakse nimetuse esitamist märgisel, kehtestatud on nõue kasutada kogu nimetuse ulatuses sama tähetüüpi ning nõue, et nimetus peab olema esitatud suuremate tähtedega kui muu märgisel olev teave. Taotlejate rühm soovib nimetuse märgisel paremini esile tuua.

—

Lause „Kuni ühenduses registreerimiseni peab märgisel nimetuse läheduses, ilma ühegi vahemärketa olema esitatud KPNi logo“ on välja jäetud. Kuivõrd tegemist on üleminekusättega, ei ole see nõue enam asjakohane, kuna toode „Moules de bouchot de la baie du Mont-Saint-Michel“ registreeriti KPNi tootena 2011. aasta juunis.

—

Igal üksikpakendil esitatud teabe puhul on lisatud nõue esitada järgmised andmed: „pakendatud toote kaal, ettevõtja nimi; pakendamiskeskuse kontaktandmed; pakendamise kuupäev, pakendamise järjekorranumber.“

Selle muudatuse puhul on võetud arvesse punktis „Päritolutõend“ esitatud kohustusi ja selle eesmärk on selgitada, mis teave peab olema märgisel.

—

Seoses päritolunimetuse esitamise kohustusega on välja jäetud kõnealuse nimetuse esitamise kohustus „saatedokumentides“.

Vastavalt punkti „Päritolutõend“ muudatusele, millega lubatakse rannakarpide saatedokumentides kasutada lühendit „Moules BMSM AOP“, on välja jäetud kohustus esitada nimetus väljakirjutatud kujul.

—

Selleks et ühtlustada KPNiga toote „Moules de bouchot de la baie du Mont Saint-Michel“ puhul ette nähtud teavitamistoimingud, on lisatud järgmine lause: „Teavitusmaterjalidel peab päritolunimetusele olema lisatud märge „kaitstud päritolunimetus“ või „KPN“ ning Euroopa Liidu KPNi sümbol.“

—

„Kontaktandmete ajakohastamine“: riigi pädeva ametiasutuse ja taotlejate rühma kontaktandmed on ajakohastatud. Taotlejate rühma nimetust on pärast KPNi registreerimist muudetud, see nimetus on ajakohastatud.

—

„Ettevõtjate liigid“: selleks et vältida mitmetimõistmist ning kasutada rannakarbikasvatajate erialakeelt, on muudetud punktis „Tegurid, mis tõendavad, et toode pärineb asjaomasest piirkonnast“ toodud ettevõtjate liike: mõiste „tootja“ on asendatud mõistega „ettevõtja“ ning mõiste „saatmiskeskus“ mõistega „pakendamiskeskus“.

—

„Kontrolliasutus“: kontrolliasutuse kontaktandmed on asendatud kontrolli teostamiseks pädeva asutuse kontaktandmetega. Selle muudatuse eesmärk on vältida vajadust spetsifikaadi muutmiseks kontrolliasutuse muutumisel.

—

Peamiste kontrollitavate punktide tabelit on ajakohastatud, pidades silmas esitatud muudatusi.

—

kaitstud päritolunimetus „Moules de bouchot de la baie du Mont-Saint-Michel“, mis on vähemalt sama suures kirjas kui kõige suuremad tähemärgid märgisel;

—

märge „kaitstud päritolunimetus“;

—

Euroopa Liidu KPNi sümbol, mis peab paiknema kas vahetult enne või pärast päritolunimetust ilma vahepealsete märkusteta;

—

pakendatud toote kaal;

—

tootja nimi;

—

pakendamiskeskuse kontaktandmed;

—

pakendamise kuupäev ja

—

pakendamise järjekorranumber.