13.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 302/1

---

Euro vahetuskurss (1)

12. september 2017

(2017/C 302/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1933
JPY	Jaapani jeen	130,93
DKK	Taani kroon	7,4400
GBP	Inglise nael	0,89878
SEK	Rootsi kroon	9,5355
CHF	Šveitsi frank	1,1444
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	9,3593
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,105
HUF	Ungari forint	307,11
PLN	Poola zlott	4,2549
RON	Rumeenia leu	4,6018
TRY	Türgi liir	4,0948
AUD	Austraalia dollar	1,4847
CAD	Kanada dollar	1,4477
HKD	Hongkongi dollar	9,3235
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6343
SGD	Singapuri dollar	1,6074
KRW	Korea vonn	1 346,05
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	15,4800
CNY	Hiina jüaan	7,8024
HRK	Horvaatia kuna	7,4513
IDR	Indoneesia ruupia	15 751,56
MYR	Malaisia ringit	5,0120
PHP	Filipiini peeso	60,765
RUB	Vene rubla	68,3844
THB	Tai baat	39,522
BRL	Brasiilia reaal	3,7117
MXN	Mehhiko peeso	21,1297
INR	India ruupia	76,4385

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

13.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 302/2

---

Komisjoni teatis 28 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. oktoobrist 2017

(avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1))

(2017/C 302/02)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 278, 22.8.2017, lk 12.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.10.2017	…	-0,15	-0,15	0,76	-0,15	0,45	-0,15	0,09	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	0,59	0,30	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	-0,15	1,83	-0,15	1,10	-0,36	-0,15	-0,15	0,65
1.9.2017	30.9.2017	-0,13	-0,13	0,76	-0,13	0,45	-0,13	0,12	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	0,59	0,30	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	1,83	-0,13	1,10	-0,36	-0,13	-0,13	0,65
1.8.2017	31.8.2017	-0,13	-0,13	0,76	-0,13	0,45	-0,13	0,12	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	0,59	0,30	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	-0,13	1,83	-0,13	1,10	-0,36	-0,13	-0,13	0,78
1.6.2017	31.7.2017	-0,10	-0,10	0,76	-0,10	0,45	-0,10	0,12	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	0,70	0,37	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	1,83	-0,10	1,10	-0,36	-0,10	-0,10	0,78
1.5.2017	31.5.2017	-0,10	-0,10	0,76	-0,10	0,45	-0,10	0,12	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	0,70	0,44	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	-0,10	1,83	-0,10	1,10	-0,36	-0,10	-0,10	0,78
1.4.2017	30.4.2017	-0,08	-0,08	0,76	-0,08	0,45	-0,08	0,16	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	0,83	0,44	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,83	-0,08	1,10	-0,36	-0,08	-0,08	0,78
1.3.2017	31.3.2017	-0,08	-0,08	0,76	-0,08	0,45	-0,08	0,16	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,05	0,53	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	-0,08	1,83	-0,08	1,10	-0,36	-0,08	-0,08	0,78
1.1.2017	28.2.2017	-0,07	-0,07	0,76	-0,07	0,45	-0,07	0,16	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	1,05	0,75	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	-0,07	1,83	-0,07	1,10	-0,36	-0,07	-0,07	0,78

---

13.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 302/3

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2017/C 302/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„BAYERISCHES RINDFLEISCH“/„RINDFLEISCH AUS BAYERN“

EÜ nr: DE-PGI-0105-01219 – 7.4.2014

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☐	Päritolutõend
—	☐	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☐	Märgistus
—	☐	Riiklikud nõuded
—	☐	Muu [täpsustada]

2.   Muudatus(t)e liik

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—	☐	Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—	☐	Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—	☐	Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed)

Taotletavad muudatused

b)   Kirjeldus:

Punktis 3.2 muudetakse järgmisi punkte

1.	Lauses „Lisaks sellele peab „Bayerisches Rindfleisch“ vastama ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala lihakusklassidele E, U või R ning rasvasusklassidele 2–4.“ asendatakse „või R“ sõnadega „R või O“.

2.	Lõigus „Vasikas: vähemalt viiekuuselt võõrutatud loom, kelle tapavanus on kõige rohkem kaheksa kuud ning minimaalne mass 120 kg ja maksimaalne mass 220 kg“ asendatakse „vähemalt viiekuuselt“ sõnadega „vähemalt kuuekuuselt“.

3.	Sõnale „Veis:“ järgnevas lõigus asendatakse lauseosas „Pullide tapakaal on maksimaalselt 430 kg“ number „430“ numbriga „480“.

4.	Viimast lauset „Lehmade puhul on tapavanus piiratud seitsme aasta ja tapakaaluga 450 kg.“ muudetakse järgmiselt: „Lehmade puhul on tapavanus piiratud üheteistkümne aasta ja tapakaaluga 500 kg.“

Põhjendus

1. punkt

Kõikide kategooriate puhul lisatakse liigitusklass O, sest selle liigitusklassi liha turustati juba enne KGT registreerimist tootena „Bayerisches Rindfleisch“. See ei halvenda liha kvaliteeti.

Tarbijad lähtuvad veiseliha ostmisel hoopis muudest kriteeriumidest kui liigitusklassid. Ostmisel on otsustavad kriteeriumid pigem rümba osa, liha päritolu ning tootmisviis.

2. punkt

Vasikad tuleb üle viia koresöödale. Sellest on võimalik aru saada ühest küljest liha värvuse ja teisest küljest seedesüsteemi väljakujunemise alusel. Ainuüksi tapavanuse tõstmisel ühe kuu võrra muutub selgemaks nii liha värvus kui ka seedesüsteemi väljakujunemine. See hõlbustab tunduvalt kontrollimist.

Sellega ei kaasne liha kvaliteedi ega tarbija hinnangu halvenemist.

3. punkt

Esialgse taotluse esitamisel seati pulli maksimaalne kaal 430 kg liiga madalale tasemele. Kaalupiirangu suurendamisel 480 kilogrammini ei ole oodata liha kvaliteedi ega tarbija hinnangu halvenemist.

4. punkt

Toote „Bayerisches Rindfleisch“ puhul lubatud tõud on väga pikaealised. Paljudel lüpsilehmadel on 10–20 lüpsiperioodi. Ka neid loomi on alati turustatud tootena „Bayerisches Rindfleisch“. Lehmade tapavanuse piiramine seitsme aastaga võib kahtluse korral kaasa tuua loomade varasema asendamise, mis on vastuolus jätkusuutlikkuse põhimõttega. Samal ajal ei avalda vanusepiirangu nihutamine seitsmelt aastalt üheteistkümnele mitte negatiivset, vaid pigem positiivset mõju liha kvaliteedile, mis on teiste kindlaks määratud parameetritega (DFD-liha välistamine, pH kuni 6,0) niikuinii tagatud. Nagu on näidanud Alpide ja Aadria mere piirkonna töörühma uuringud „Tapavanuse ja veiseliha kvaliteeditunnuste vahelised seosed“, mille on teinud J. Kögel, A. Petautschnig, P. Stückler, I. Andrighetto ja Ch. Augustini, väheneb kirjut tõugu (Fleckvieh) lehmade liha pehmus alates tapavanusest 3,2 aastat kuni tapavanuseni 6,6 aastat. Tapavanuses ligikaudu 7,9 aastat jäävad lõiketugevus ja pehmus umbes samasuguseks. Kuni 10,4 aastaste kirjut tõugu lehmade vanuserühma liha lõiketugevus ja pehmus paraneb. Seepärast ei saa tapavanuse suurendamine üheteistkümne aastani tegelikult liha kvaliteeti halvendada.

Nagu pullide puhul, nii on ka lehmade tapakaalu suurendamine 500 kilogrammini vajalik eelkõige kaubamärgiga „Bayerisches Rindfleisch“ kirjut tõugu loomade suurekasvulisuse ja kaalu suurenemise tõttu. Kirjut tõugu lehmad saavutavad eluskaalu 800 kg ja üle selle, tapaväärtus on kuni 60 %.

Punkti 5.3 muudetakse järgmiselt

Laused

asendatakse lausetega

Põhjendus

Punktis 5.2 „Toote eripära“ on loetletud toote kvaliteedi olulised kriteeriumid. Toodet „Bayerisches Rindfleisch“ iseloomustavad tõugude liha kvaliteet, maine ja maitse, veiseliha tootmise head looduslikud tingimused ja tapaloomade eespool täpsustatud kriteeriumid. Seejuures tuleb märkida, et kirju tõug on alati olnud väga suurekasvuline ja raske tõug ning neid geneetilisi raamtingimusi saab ka ära kasutada.

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„BAYERISCHES RINDFLEISCH“/„RINDFLEISCH AUS BAYERN“

EÜ nr: DE-PGI-0105-01219 – 7.4.2014

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Bayerisches Rindfleisch“/„Rindfleisch aus Bayern“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Bayerisches Rindfleisch“ on rümp või tükeldatud liha, mis on saadud Baieris sündinud, kasvatatud, nuumatud ja kuni tapale viimiseni Baieris elanud veistelt (kõik kategooriad). Toote „Bayerisches Rindfleisch“ valmistamiseks kasutataval rümbal ei tohi olla ühtegi DFD-liha tunnust ja pH-tase peab olema vähem kui 6,0. DFD-lihana käsitatakse liha, mis on tume (dark), tuim (firm) ja kuiv (dry). Selliste tunnustega liha klassifitseeritakse puudulikuks. Lisaks peab „Bayerisches Rindfleisch“ vastama ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala lihakusklassidele E, U, R või O ning rasvasusklassidele 2–4.

Looduskeskkonna ja ilmastikutingimuste tõttu erineb Baieri veisetõugude koostis olulisel määral Saksamaa ülejäänud veisetõugude kogumist. Kõnealune erinevus on väga selge võrreldes Põhja-Saksamaa liidumaadega, kus valdav veisetõug on holstein-friisi piimajõudlustõug, samal ajal kui Baieris on rohkem kui 80 % ulatuses levinud kaheotstarbelised kirjut tõugu (Fleckvieh) veised, millele järgnevad pruunid (Braunvieh) ja kollased (Gelbvieh) veised. Lisaks on Baieris veel ka elupaigaga kohanenud murnau-werdenfelsi ja pinzgau tõugu veised. Toote „Bayerisches Rindfleisch“ tootmiseks saadud liha võib pärineda siiski üksnes Baieri traditsioonilist kirjut, pruuni, kollast, pinzgau ja murnau-werdenfelsi tõugu veistelt.

Toote „Bayerisches Rindfleisch“ spetsifikaadi alla liigitatav veiseliha peab olenevalt tapalooma liigist vastama ka vanuse ja tapakaaluga seotud nõuetele.

Vasikas: vähemalt kuuekuuselt võõrutatud loom, kelle tapavanus on kõige rohkem kaheksa kuud ning minimaalne mass 120 kg ja maksimaalne mass 220 kg.

Noorloom: kaheksa kuni kaheteistkümne kuu vanune veis, kelle minimaalne mass on 150 kg ja maksimaalne mass 300 kg.

Veis: rohkem kui kaksteist kuud vana lehm või pull, kelle minimaalne mass on 220 kg. Pullide tapakaal on maksimaalselt 480 kg ja elupuhune vanus 24 kuud. Lehmade puhul on tapavanus piiratud üheteistkümne aasta ja tapakaaluga 500 kg.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Loomade sünd, kasvatamine ja nuumamine – ühesõnaga kogu elutsükkel peab põhimõtteliselt toimuma Baieris.

Loomade tapaga seoses ei esitata geograafilisele asukohale ühtegi piirangut. Tapale viidavad veised peavad siiski pealelaadimise lõpetamisest alates kolme tunni jooksul olema tapamajja kohale toimetatud. Sellega tagatakse toote „Bayerisches Rindfleisch“ jaoks kasutatava veiseliha hea kvaliteedi säilimine. Liiga pika veokestuse tulemusel halvenevad liha tapanäitajad (nt DFD).

Kõikidel turustusetappidel toote „Bayerisches Rindfleisch“ kvaliteeti tagavate aspektidena on vaja silmas pidada järgmist. Nimetust „Bayerisches Rindfleisch“ tohib kasutada üksnes sellise liha puhul, mis on saadud veistelt, kelle Baieris kulgenud pidev elukäik alates sünnist kuni nuumamiseni on lünkadeta tuvastatav, ning mis lisaks nendele etappidele vastab koonddokumendi kriteeriumidele. Stabiilselt hea kvaliteet tagatakse sellega, et iga loom peab olema registreeritud loomade päritolu ja teabe andmebaasis (vt http://www.hi-tier.de/) või sarnastes süsteemides. Kõnealune päritoludokument on loomale kuni tapamajani kaasa pandud.

3.6.   Viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta kehtivad erieeskirjad

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Baierimaa

5.   Seos piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Juba sajandeid on Baieri maastikupildile iseloomulikud nii veisekasvatus kui ka sellega seotud rohumaaviljelus. Eriti märgatav on see Baieri keskmäestikus ja Alpide eelmäestikus, kus rohkem kui haritavat pinda on aasasid ja karjamaid ning kliima- ja topograafilised tingimused soodustavad Baierile tunnuslikku veisekasvatust. Alpide eelmäestiku rohumaavööndis on veisekasvatus olnud pikka aega talude püsimajäämise alustala. Tuleb silmas pidada, et ka Baieri muudes piirkondades kasvatatakse olulisel määral traditsiooniliselt veiseid, kellelt saadud liha turustatakse tavapäraselt tootena „Bayerisches Rindfleisch“.

5.2.   Toote eripära

Aretus

Baieri loomakasvatus on maailmakuulus ja tunnustatud. Nii näiteks eksporditakse Baieri aretusloomi riikidesse üle kogu maailma. Väga edukad aretusühingud asuvad Weilheimis ja Miesbachis. Kogu maailmas on Baieri veised hinnatud hea lihatootlikkuse ja piimajõudluse kombinatsiooni poolest.

Baieri traditsioonilist kirjut, pruuni, kollast, pinzgau ja murnau-werdenfelsi tõugu veised moodustavad liidumaa üldkarjast rohkem kui 90 %. Kõik need tõud on enamasti või üksnes Baierist pärit.

Baieri veiselihatoodangu jaoks olulise kirjut tõugu veise aretuslugu algab Tegernsee äärsest Gmundist pärit Max Obermaieri ja Johann Fischbacheriga, kes tõid 1837. aastal Šveitsist kuulsat simmentali tõugu veised oma kodusesse Miesbachi.

Miesbachis on tänapäeval tuntuim, kõige suuremaid noorloomade ja vasikate müüginäitajaid saavutanud kirjut tõugu veiste aretusühing. Aretuspiirkond ulatub Münchenist Austria piirini ning külgneb läänes Weilheimi ja idas Traunsteini aretuspiirkonnaga. Ligikaudu 1 800 põllumajandusettevõttes on umbes 50 000 tõuraamatusse kantud lehma. Enamasti kasvatatakse noorloomi karjamaal ja Alpi aasadel, kuid see ei ole kohustuslik. Aretusveiste tugevad küljed on jõudlus, tervis, parim udar, parim kehaehitus. Kirjut tõugu veis on väga kohanemisvõimeline. Miesbachi aretusühing on oma nimele kuulsust toonud nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

Lisaks kirjut tõugu veistele aretati omal ajal ka muid Baieri tüüpilisi tõuge nagu allgäu pruuni tõugu, frangi kollast tõugu, pinzgau ning murnau-werdenfelsi tõugu veiseid. Pruuni tõugu veiste kodupaik on eelkõige Allgäu karmis mäestiku- ja Alpi piirkonnas ning selle alaga külgnevas rohumaa- ja söödakasvatuspiirkonnas.

Toote „Bayerisches Rindfleisch“ maine

„Bayerisches Rindfleisch“ on tuntud nii Saksamaal kui ka välismaal, tootel on hea maine ja seda eksporditakse suurtes kogustes Itaaliasse ja Prantsusmaale. Prantsusmaal turustatakse toodet „Bayerisches Rindfleisch“ nimetuse „Bouef De Baviere“ all, et kasutada sihiteadlikult ära tootele osaks saanud Prantsuse tarbijate kõrget hinnangut.

Müncheni tehnikaülikoolis 1998., 2003. ja 2007. aastal tehtud tarbijauuringust nähtub selgelt, et tarbijad hindavad toodet „Bayerisches Rindfleisch“ kõrgelt. Tunnistusena toote „Bayerisches Rindfleisch“ heast mainest nähtub 2003. ja 2007. aasta uurimustest, et ühe kilogrammi veisepraeliha eest ollakse valmis maksma rohkem (2003. aastal ligikaudu 85 eurosenti rohkem ja 2007. aastal 65 eurosenti rohkem). Lisaks arvas 2003. aasta kogu Saksamaad hõlmanud uurimuse käigus 65 % küsitletutest (Lõuna-Saksamaal 88 %), et toode „Bayerisches Rindfleisch“ on väga hea või hea kvaliteediga. Sellega seoses nõustus 75 % Lõuna-Saksamaal küsitletud tarbijaist väitega, et Baieris on veiselihakasvatuseks olemas head looduslikud tingimused; 63 % vastas, et Baieri loodus on veel ürgne ja puutumata, mis tagab toote „Bayerisches Rindfleisch“ kvaliteedi ja hea maitse.

Arusaam toote „Bayerisches Rindfleisch“ heast kvaliteedist põhineb seega eelkõige tarbija tunnetuslikul seosel toote päritolu ja kvaliteediga. Toote eriline maine ja hea maine põhjuslik seos piirkonnaga on leidnud korduvalt kinnitust ka hiljutiste andmekogumiste käigus.

Seos Baieri söögikultuuriga

Möödunud aegadel oli Baieris veiseliha söögiks eelkõige pühade ajal – ületõusmispühadel, nelipühade, kirmese ja jõulude ajal. Baieri köögis on keedetud veiseliha ammusest ajast ülimalt tähtsal kohal. Keedetud veiselihal (või ka härjalihal) lasevad sööjad kogu Baieris suure rõõmuga hea maitsta. Tüüpilised Baieri road on veel „Tellerfleisch“, „Münchener Kronfleisch“ ja „Bofflamot“ (Bouef à la mode). Veise- või vasikaliha sisaldab ka üks kuulsamaid Baieri vorstitooteid – Münchner Weißwurst. Valge vorsti (Weißwurst) vähemalt 51 % vasikaliha osa annab tootele maailmakuulsuse toonud tunnusliku maitse.

Kõiki turustusetappe hõlmava kvaliteedi garantiiga tagatud liha hea kvaliteet

Viimase kahekümne aasta jooksul kõiki turustusetappe hõlmava kvaliteedi garantiiga on saavutatud toote eriline maine, mida ulatuslikult edasi toetatakse ja edendatakse.

Eelkõige väheväärtusliku DFD-liha (tume, tuim, kuiv) väljasorteerimine ja kvaliteedi garantii kohustusliku kriteeriumina pH-taseme 6,0 mõõtmine ja järgimine on olulisel määral kaasa aidanud tarbijate hulgas toote „Bayerisches Rindfleisch“ suure tuntuse ja hea maine saavutamisele ning veiseliha ostmise kasuks otsustamisele.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Baieri peamised veisekasvatusalad on Alpide, Alpi eelmäestiku, Alpi eelmäestiku küngastiku ja Ida-Baieri keskmäestiku piirkonnad. Baieri ulatuslike alade veisekasvatuse ja veiselihatootmise sajanditepikkune traditsioon ja olulisus on taganud veisearetajate ja -kasvatajate põhjaliku erialase asjatundlikkuse. Toote „Bayerisches Rindfleisch“ kõrge tunnustus tarbijate hulgas on välja kujunenud tänu toote „Bayerisches Rindfleisch“ liha kvaliteedi, maine ja maitse ainulaadsusele. Need erilised omadused on saadud tänu eespool kirjeldatud Baieri tüüpiliste tõugude, veiseliha tootmise headele looduslikele tingimustele ning täpsustatud kriteeriumidele vastavate veiste kvaliteetsele lihale. Eespool nimetatud põhjused ja kohaliku veiseliha olulisus Baieri söögikultuuris on kaasa aidanud toote „Bayerisches Rindfleisch“ erilisele mainele, mis on teinud sellest Baieri liidumaa piiridest väljapoole ulatuva kuulsusega tuntud piirkondliku eriroa. Baierimaa on Saksamaa kõige tähtsam veisekasvatuspiirkond ning kirjude, pruunide ja kollaste tõugude rahvusvaheliselt tuntud aretuskeskus. Kogu Saksamaa 12,7 miljonist kõiki tõugu veistest on ligikaudu 3,5 miljonit veist (u 27 %) Baieri põllumajandusettevõtetes.

Toote „Bayerisches Rindfleisch“ tarbijate hulgas saavutatud kõrge tunnustatus on Baieri põllumajanduse ja toiduainetetööstuse aastakümnete pikkuse kvaliteetse töö (Geprüfte Qualität – Bayern) tulemus. Seda mainet on mitu korda ja üheselt tõendatud eespool nimetatud 1998., 2003. ja 2007. aasta tarbijaküsitluste käigus.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7 (4))

Väljaanne Markenblatt, 39. köide, 27.9.2013, osa 7a-bb,

https://register.dpma.de/DPMAregister/blattdownload/marken/2017/36/Teil-7/20170908

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Vt joonealune märkus 2.

(4)  Vt joonealune märkus 2.

---