		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 256

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	60. Aastakäik 7. august 2017

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2017/C 256/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2017/C 256/02	Kohtuasi C-229/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa) 2. mail 2017 – Evonik Degussa GmbH versus Saksamaa Liitvabariik	2
2017/C 256/03	Kohtuasi C-232/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bírósági (Ungari) 4. mail 2017 – VE versus WD	3
2017/C 256/04	Kohtuasi C-243/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 10. mail 2017 – Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP versus António da Silva Rodrigues	6
2017/C 256/05	Kohtuasi C-252/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social de Cádiz (Hispaania) 12. mail 2017 – Moisés Vadillo González versus Alestis Aerospace S.L.	6
2017/C 256/06	Kohtuasi C-256/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Rotterdam (Madalmaad) 15. mail 2017 – Sandd BV versus Autoriteit Consument en Markt	7
2017/C 256/07	Kohtuasi C-259/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bíróság (Ungari) 16. mail 2017 – Zoltán Rózsavölgyi ja Zoltánné Rózsavölgyi versus Unicredit Leasing Hungary Zrt. ja Unicredit Leasing Immo Truck Zrt.	8
2017/C 256/08	Kohtuasi C-268/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Županijski Sud u Zagrebu (Horvaatia) 18. mail 2017 – Ured za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta versus AY	11
2017/C 256/09	Kohtuasi C-288/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 19. mail 2017 – Fédération des fabricants de cigares jt versus Premier ministre, Ministre des Affaires sociales et de la Santé	12
2017/C 256/10	Kohtuasi C-295/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (Portugal) 22. mail 2017 – MEO — Serviços de Comunicações e Multimédia, S.A. versus Autoridade Tributária e Aduaneira	13
2017/C 256/11	Kohtuasi C-296/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven kasatsionen sad (Bulgaaria) 22. mail 2017 – Wiemer & Trachte GmbH (pankrotis) versus Zhan Oved Tadzher	14
2017/C 256/12	Kohtuasi C-298/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 23. mail 2017 – France Télévisions SA versus Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)	14
2017/C 256/13	Kohtuasi C-314/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad (Bulgaaria) 29. mail 2017 – Geocycle Bulgaria EOOD versus Direktor na direktsia Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika – Veliko Tarnovo, pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite	15
2017/C 256/14	Kohtuasi C-324/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Spetsializiran nakazatelen sad (Bulgaaria) 31. mail 2017 – kriminaalasi Ivan Gavanozovi süüdistuses	16
2017/C 256/15	Kohtuasi C-332/17: Eelotsusetaotlus, mille esitas Riigikohus (Eesti) 2. juunil 2017 – Starman Aktsiaselts versus Tarbijakaitseamet	16
2017/C 256/16	Kohtuasi C-333/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca de Braga (Portugal) 1. juunil 2017 – Caixa Económica Montepio Geral versus Carlos Samuel Pimenta Marinho jt	17
2017/C 256/17	Kohtuasi C-334/17 P: Eesti Vabariik 5. juunil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 24. märtsi 2017 aasta otsuse peale kohtuasjas T-117/15: Eesti Vabariik versus Euroopa Komisjon	18
	Üldkohus
2017/C 256/18	Kohtuasi T-13/15: Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Deutsche Post versus EUIPO – Media Logistik (PostModern) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi PostModern taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk POST ja Euroopa Liidu varasem sõnamärk Deutsche Post — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite vastuvõetavus)	19
2017/C 256/19	Kohtuasi T-541/15: Üldkohtu 20. juuni 2017. aasta otsus – Industrie Aeronautiche Reggiane versus EUIPO – Audi (NSU) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi NSU taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk NSU — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b — Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine — Määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3)	19
2017/C 256/20	Kohtuasi T-580/15: Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Flamagas versus EUIPO – MatMind (CLIPPER) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Euroopa Liidu ruumiline kaubamärk — Sõnalist osa CLIPPER sisaldav külgkiiluga tulemasina kuju — Tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik kuju — Eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b ja punkti e alapunkt ii — Kaubamärgi kirjelduse puudumine registreerimistaotluses)	20
2017/C 256/21	Kohtuasi T-632/15: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – Tillotts Pharma versus EUIPO – Ferring (OCTASA) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi OCTASA taotlus — Varasem Saksa ja Beneluxi sõnamärk PENTASA — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	21
2017/C 256/22	Kohtuasi T-699/15: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – City Train versus EUIPO (CityTrain) (Euroopa Liidu kaubamärk — Euroopa Liidu kujutismärgi CityTrain taotlus — Hagi esitamise tähtaeg — Ettenägematu asjaolu — Absoluutne keeldumispõhjus — Kirjeldavus — Eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c ning lõige 2)	21
2017/C 256/23	Kohtuasi T-20/16: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – M/S. Indeutsch International versus EUIPO – Crafts Americana Group (Kahe paralleelse joone vahel asuvate sakkide kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Kahe paralleelse joone vahel asuvaid sakke kujutav ELi kujutismärk — Eristusvõime — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b — Kaubamärgi registreeritud kuju analüüsimine)	22
2017/C 256/24	Kohtuasi T-89/16 P: Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Clarke jt versus EUIPO (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Ajutised teenistujad — Tähtajaline leping, milles on ülesütlemisklausel, mille kohaselt lõpetatakse leping juhul, kui teenistujat ei kanta järgmise avaliku konkursi reservnimekirja — Ülesütlemisklausli kohaldamine — Tähtajalise töölepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks töölepinguks — Hoolitsemiskohustus — Õiguspärane ootus)	22
2017/C 256/25	Kohtuasi T-151/16: Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – NC versus komisjon (Toetused — OLAFi juurdlus — Eeskirjade eiramise tuvastamine — Komisjoni otsus haldussanktsiooni määramise kohta — Liidu üldeelarvest rahastatavate hankelepingute sõlmimise ja toetuste määramise menetlustest kõrvalejätmine 18 kuuks — Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi sissekandmine — Finantsmääruse erinevate redaktsioonide ajaline kohaldamine — Olulised menetlusnormid — Leebemat karistust sätestava seaduse tagasiulatuv kohaldamine)	23
2017/C 256/26	Kohtuasi T-235/16: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – GP Joule PV versus EUIPO – Green Power Technologies (GPTech) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu kujutismärgi GPTech taotlus — Varasemad Euroopa Liidu sõnamärgid GP JOULE — Vastulause esitamise õiguse kohta vastulausete osakonnas tõendite esitamata jätmine — Tõendite esitamine esimest korda apellatsioonikojas — Arvesse võtmata jätmine — Apellatsioonikoja kaalutlusõigus — Lisa- või täiendavate tõendite arvesse võtmise välistavad asjaolud — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõige 2 — Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 17 lõige 4, eeskirja 19 lõige 2, eeskirja 20 lõige 1 ja eeskirja 50 lõige 1)	24
2017/C 256/27	Kohtuasi T-236/16: Üldkohtu 22. juuni 2017. aasta otsus – Biogena Naturprodukte GmbH versus EUIPO (ZUM wohl) (Euroopa Liidu kaubamärk — Euroopa Liidu kujutismärgi ZUM wohl taotlus — Absoluutne keeldumispõhjus — Kirjeldavus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c — Viide apellatsioonikojas esitatud menetlusdokumendile, mis on ära toodud hagiavalduses — Kohtuistungi korraldamise taotlusele lisatud tõendid)	24
2017/C 256/28	Kohtuasi T-286/16: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – Kneidinger versus EUIPO – Topseat International (Tualettpoti kaas) (Ühenduse disainilahendus — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Tualettpoti kaant kujutav ühenduse registreeritud disainilahendus — Varasem ühenduse disainilahendus — Kehtetuse alus — Eristatavus — Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikkel 6)	25
2017/C 256/29	Kohtuasi T-327/16: Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG versus EUIPO – Fratelli Polli (ANTICO CASALE) (Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Euroopa Liidu sõnamärk ANTICO CASALE — Absoluutne keeldumispõhjus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a — Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b, c ja g ning artikli 52 lõike 1 punkt a)	26
2017/C 256/30	Kohtuasi T-685/16: Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Jiménez Gasalla versus EUIPO (B2B SOLUTIONS) (Euroopa Liidu kaubamärk — Euroopa Liidu sõnamärgi B2B SOLUTIONS taotlus — Absoluutsed keeldumispõhjused — Kirjeldavus — Eristusvõime puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c — Kasutamise käigus omandatud eristusvõime — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõige 3)	26
2017/C 256/31	Kohtuasi T-856/16: Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – Rare Hospitality International versus EUIPO (LONGHORN STEAKHOUSE) (Euroopa Liidu kaubamärk — Euroopa Liidu sõnamärgi LONGHORN STEAKHOUSE taotlus — Absoluutne keeldumispõhjus — Kirjeldavus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c — Võrdne kohtlemine ja hea halduse põhimõte)	27
2017/C 256/32	Kohtuasi T-17/16: Üldkohtu 31. mai 2017. aasta määrus – MS versus komisjon (Kahju hüvitamise nõue — Komisjoni otsus lõpetada kokkulepe Team Europe’iga liitumise kohta — Lepinguline vastutus — Vahekohtuklausli puudumine — Ilmselge vastuvõetamatus)	27
2017/C 256/33	Kohtuasi T-647/16: Üldkohtu 1. juuni 2017. aasta määrus – Camerin versus parlament (Avalik teenistus — Ametnikud — Lähetus teenistuse huvides — Pensioniikka jõudmine — Lähetuse pikendamise taotlus — Taotluse rahuldamata jätmine — Vaidlustamatu akt — Ettevalmistav akt — Vastuvõetamatus)	28
2017/C 256/34	Kohtuasi T-691/16: Üldkohtu 8. juuni 2017. aasta määrus – Elevolution – Engenharia versus komisjon (EAF — Programm, millega toetatakse Mauritaania arengut — Selle programmi rakendamise raames Mauritaaniaga sõlmitud töövõtuleping — Vaidlustatud võlateadete tühistamine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	28
2017/C 256/35	Kohtuasi T-295/17: 15. mail 2017 esitatud hagi – Danpower Baltic versus komisjon	29
2017/C 256/36	Kohtuasi T-298/17: 11. mail 2017 esitatud hagi – Iordachescu jt versus parlament jt	30
2017/C 256/37	Kohtuasi T-320/17: 25. mail 2017 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki versus EIF	31
2017/C 256/38	Kohtuasi T-337/17: 30. mail 2017 esitatud hagi – Air France-KLM versus komisjon	32
2017/C 256/39	Kohtuasi T-371/17: 13. juunil 2017 esitatud hagi – Qualcomm ja Qualcomm Europe versus komisjon	34
2017/C 256/40	Kohtuasi T-372/17: 12. juunil 2017 esitatud hagi – Louis Vuitton Malletier versus EUIPO – Bee Fee Group (LV POWER ENERGY DRINK)	36
2017/C 256/41	Kohtuasi T-373/17: 9. juunil 2017 esitatud hagi – Louis Vuitton Malletier versus EUIPO – Fulia Trading (LV BET ZAKŁADY BUKMACHERSKIE)	37
2017/C 256/42	Kohtuasi T-374/17: 13. juunil 2017 esitatud hagi – Cuervo y Sobrinos1882 versus EUIPO – A. Salgado Nespereira (Cuervo y Sobrinos LA HABANA 1882)	37
2017/C 256/43	Kohtuasi T-375/17: 5. juunil 2017 esitatud hagi – Fenyves versus EUIPO (Blue)	38
2017/C 256/44	Kohtuasi T-378/17: 8. juunil 2017 esitatud hagi – La Zaragozana versus EUIPO – Heineken Italia (CERVISIA)	39
2017/C 256/45	Kohtuasi T-379/17: 20. juunil 2017 esitatud hagi – Tengelmann Warenhandelsgesellschaft versus EUIPO – C & C IP (T)	39
2017/C 256/46	Kohtuasi T-386/17: 23. juunil 2017 esitatud hagi – Lackmann Fleisch- und Feinkostfabrik versus EUIPO (Лидер)	40
2017/C 256/47	Kohtuasi T-387/17: 20. juunil 2017 esitatud hagi – Triggerball versus EUIPO (Külgpindadega pallitaolise eseme kuju)	40
2017/C 256/48	Kohtuasi T-115/16: Üldkohtu 13. juuni 2017. aasta määrus – Sandvik Intellectual Property versus EUIPO – Adveo Group International (ADVEON)	41
2017/C 256/49	Kohtuasi T-83/17: Üldkohtu 14. juuni 2017. aasta määrus – Heineken Romania versus EUIPO – Lénárd (Csíki Sör)	41
2017/C 256/50	Kohtuasi T-158/17: Üldkohtu 8. juuni 2017. aasta määrus – Post Telecom versus EIP	41
2017/C 256/51	Kohtuasi T-232/17: Üldkohtu 12. juuni 2017. aasta määrus – Eco-Bat Technologies jt versus komisjon	42

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2017/C 256/01)

Viimane väljaanne

ELT C 249, 31.7.2017.

Eelmised väljaanded

ELT C 239, 24.7.2017.

ELT C 231, 17.7.2017.

ELT C 221, 10.7.2017.

ELT C 213, 3.7.2017.

ELT C 202, 26.6.2017.

ELT C 195, 19.6.2017.

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/2

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa) 2. mail 2017 – Evonik Degussa GmbH versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-229/17)

(2017/C 256/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Evonik Degussa GmbH

Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik

Eelotsuse küsimused

Kas „vesiniku tootmisega“ otsuse 2011/278/EL (1) I lisa punkti 2 tähenduses on tegemist ainult siis, kui kahest vesinikuaatomist H toodetakse keemilise sünteesi teel vesinikumolekul H2, või hõlmab tootmise mõiste ka seda, et vesinikku sisaldava gaaside segu puhul suurendatakse vesiniku H2 suhtelist osakaalu segus ilma sünteesita nii, et muud gaasilised komponendid eemaldatakse füüsikalisel või keemilisel teel selleks, et saada otsuse 2011/278/EL I lisa punkti 2 sõnastuse kohaselt „toode, mis on väljendatud netomüügiühikutes ja koosneb 100 % vaadeldavast ainest“?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata nii, et tootmine ei hõlma vesiniku H2 suhtelise osakaalu suurendamist gaaside segus, siis tuleb täiendavalt küsida,

kas sõnastust „protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud vesiniku tootmisega ning vesiniku ja vingugaasi eraldamisega“ tuleb tõlgendada nii, et komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/278/EL I lisa punktis 2 määratletud vesiniku tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiirid hõlmavad ainult mõlemaid elemente koos („ning“) või saab protsess „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ olla ka isoleeritult ainsa protsessina neis süsteemipiirides?

Kui teisele küsimusele tuleb vastata nii, et protsess „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ saab neis süsteemipiirides olla ka isoleeritult ainsa protsessina, siis tuleb täiendavalt küsida,

kas protsessiga „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ on tegemist üksnes juhul, kui vesinik H2 eraldatakse ainult süsinikmonooksiidist CO (vingugaas), või on protsessiga „vesiniku ja vingugaasi eraldamine“ tegemist ka sellisel juhul, kui vesinikku ei eraldata mitte ainult süsinikmonooksiidist, vaid lisaks ka muudest ainetest – nagu süsinikdioksiid CO2 või CnHn?

Kui kaebajal on kohtuotsuse alusel õigus täiendavate tasuta saastekvootide eraldamisele, siis tekib küsimus, kas Euroopa Kohtu 28. aprilli 2014. aasta otsuse (kohtuasjas C-191/14) resolutsiooni punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et

a)	liikmesriigi pädeva asutuse poolt enne 1. märtsi 2017 aastateks 2013–2020 eraldatavate saastekvootide kindlaksmääramiseks kohaldatakse otsuse 2013/448/EL esialgse redaktsiooni artikli 4 ja II lisa sektoriülest paranduskoefitsienti ja

b)	kohtu poolt pärast 1. märtsi 2017 aastateks 2013–2017 määratud täiendavalt eraldatavate saastekvootide kindlaksmääramiseks kohaldatakse otsuse 2013/448/EL esialgse redaktsiooni artikli 4 ja II lisa sektoriülest paranduskoefitsienti ja

kohtu poolt pärast 1. märtsi 2017 aastateks 2018–2020 määratud täiendavalt eraldatavate saastekvootide kindlaksmääramiseks kohaldatakse otsuse 2013/448/EL alates 1. märtsist 2017 kehtiva redaktsiooni, see tähendab otsusega 2017/126/EL muudetud redaktsiooni artikli 4 ja II lisa sektoriülest paranduskoefitsienti?

(1) Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2772 all) (ELT L 130, lk 1).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bírósági (Ungari) 4. mail 2017 – VE versus WD

(Kohtuasi C-232/17)

(2017/C 256/03)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Budai Központi Kerületi Bíróság (Buda linnaosa esimese astme kohus, Ungari)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: VE

Kostja: WD

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, võttes arvesse, et tarbija saab tutvuda laenulepingu kõikide oluliste summade (lepingu eseme ehk laenusumma, osamaksete ja lepingutasu) suurusega ainuüksi pärast lepingu sõlmimist, teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole (võimalik, et lepingu osaks tunnistatud) ja tarbija jaoks õiguslikult siduva ühepoolse tahteavalduse alusel (mitte objektiivse vajaduse tõttu, vaid teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole kohaldatava ja eraldi kokku leppimata tüüptingimuse selle kohta käiva sätte põhjal)?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, juhul kui laenulepingus on mõne olulise tingimuse kohta kasutatud sõnastust „hinnanguline“ (lepingu eseme ehk laenusumma, osamaksete ja lepingutasu kohta), ilma et selgitataks, kas hinnangulisena esitatud tekstiosa on õiguslikult siduv või mitte ning kas õigused ja kohustused võivad sellel põhineda või mitte?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, juhul kui laenulepingus on kasutatud valesid mõisteid selleks, et kindlaks määrata mõnd olulist tingimust, seda eelkõige valuutapõhise laenulepingu (milles laenulepingust tulenevad nõudeõigused määratakse kindlaks ja kantakse arvestusse välisvääringus [edaspidi „nõudeõiguse vääring“] ning need nõuded kuuluvad täitmisele riigi omavääringus [edaspidi „täitmise vääring“]):

laenusummaks on nimetatud

—	laenulimiidi nõude rahavääringus esitatud summat või

—	laenusumma nõude rahavääringus kindlaksmääratud maksimaalset piirmäära või

—	tarbija kohustuse täitmise rahavääringus kindlaksmääratud rahastamisvajadust või

—	kohustuse täitmise rahavääringus kindlaksmääratud laenulimiiti;

2)	osamakseteks nimetatakse osamaksete oletuslikku piirmäära, mis on kindlaks määratud nõudeõiguse vääringus ja/või täitmise vääringus?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, juhul kui valuutapõhises laenulepingus on lepingu ese ehk laenusumma ja osamaksed kindlaks määratud (mitte objektiivse vajaduse tõttu, vaid teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole kohaldatava ja eraldi kokku leppimata tüüptingimuse selle kohta käiva sätte põhjal)

1)	nõude rahavääringus konkreetse summana (mis tähendab arvude jada, mis koosneb ainuüksi numbritest 0-9) ja täitmise rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

2)	täitmise rahavääringus konkreetse summana ja nõude rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

3)	nõude rahavääringus ja täitmise rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

4)	nõude rahavääringus üldse mitte ja täitmise rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

5)	täitmise rahavääringus üldse mitte ja nõude rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil?

4.1.

Kas seoses eespool punkti 4 alapunktiga 5 on tagatud laenusumma üheselt kindlaksmääratavus laenulepingu sõlmimisel, kui laenulepingu sõlmimisel ei ole selles vaja kindlaks määrata ühtegi konkreetset summat (mitte objektiivse vajaduse tõttu, vaid teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole kohaldatava ja eraldi kokku leppimata tüüptingimuse selle kohta käiva sätte põhjal) ja

1)	laenuleping ei sisalda üksikasjalikku laenusummat üheski rahavääringus,

2)	laenuleping sisaldab täitmise rahavääringus tarbija rahastamisvajadust või konkreetselt laenulimiiti,

3)	laenuleping ei sisalda täitmise rahavääringus üheselt väljaarvutatavat laenusummat ning

4)	laenulepingus viidatud matemaatiline valem laenusumma nõude rahavääringus selgelt väljaarvutamiseks ei ole täpne summa, vaid ainult ülempiir: täitmise rahavääringus üksikasjalikult esitatud tarbija rahastamisvajadus või laenulimiit?

4.2.

4.2.1.

Juhul kui laenulepingus ei ole tarvis konkreetseid summasid selle sõlmimisel ära näidata, siis üheselt väljaarvutatavuse jaoks

1)	on õiguslikult nõutav, et lepingu ese, s.o laenusumma ja – muutuva intressiga toote puhul – esimesel intressiperioodil kohaldatavate osamaksete suurus määratakse laenulepingus kindlaks konkreetselt ja laenulepingu sõlmimise ajal väljaarvutatavalt või

piisab sellest, kui selle sõlmimisel sisaldab laenuleping selliseid objektiivselt kindlakstehtavaid parameetreid, mille alusel need andmed (lepingu ese ja osamaksed) on võimalik välja arvutada mingil ajal tulevikus (s.o laenulepingus kehtestatakse selle sõlmimisel ainult tulevikus üheselt väljaarvutatavuse tingimused)?

4.2.2.

Juhul kui piisab sellest, et lepingu eseme ehk laenusumma ja osamaksete –muutuva intressiga toote puhul esimesel makseperioodil kohaldatavate osamaksete – suurus on kindlaksmääratavad mingil ajal tulevikus nõude rahavääringus, siis see aeg tulevikus (mis on iseenesest mõistetavalt samal ajal ka lepingust tulenevate nõudeõiguste summa nõude rahavääringus kindlaksmääramise aeg) peab olema laenulepingu sõlmimise ajal selles objektiivselt kindlaks määratud või võib selle hilisema aja kindlaksmääramine kuuluda teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud poole diskretsiooniõigusega ainupädevusse?

4.3.

Kas muutuva intressiga toodete puhul võib lugeda piisavaks ja seega ka õiglaseks, kui konkreetsed summad ja/või üheselt kindlaksmääratavus tagatakse osamaksete puhul esimese intressiperioodi suhtes nõude rahavääringus ja/või täitmise rahavääringus (sätestatult laenulepingus selle sõlmimisel) või on õiguslikult nõutav, et üheselt kindlaksmääratavus on tagatud laenuperioodi kõiki intressiperioode puudutavalt nõude rahavääringus ja/või täitmise rahavääringus (sätestatult laenulepingus selle sõlmimisel)?

4.4.

Kas üheselt kindlaksmääratavust on võimalik tagada ainult vastava valemi kohaldamise teel või ka muul moel?

4.4.1.

Kui üheselt kindlaksmääratavust on võimalik tagada mitte ainult vastava valemi kohaldamise teel, siis kas seda on võimalik õiglasel moel tagada piisavalt täpse sõnalise kirjelduse abil?

4.4.2.

Juhul kui üheselt kindlaksmääratavust on võimalik tagada mitte ainult vastava valemi kohaldamise teel, siis kas seda on võimalik õiglasel moel tagada ka näiteks vastavate valdkonna terminite kasutamise teel (näiteks aastamaksed, lineaarne tagasimaksmine), ilma igasuguse muu selgituseta?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 10. mail 2017 – Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP versus António da Silva Rodrigues

(Kohtuasi C-243/17)

(2017/C 256/04)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo (Portugali kõrgeim halduskohus)

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP

Vastustaja: António da Silva Rodrigues

Eelotsuse küsimused

1.	Millisest kuupäevast alates hakkab kulgema [määruse nr 2988/95] (1) artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud nelja-aastane aegumistähtaeg ühekordsete (mitte jätkuvate ega korduvate) eeskirjade eiramiste korral?

2.	Kas eeskirjade eiramise korral, mis ei ole jätkuv ega korduv, on kohaldatav regulatsioon, mille kohaselt „[m]itmeaastaste programmide korral ei aegu asi mingil juhul enne programmi täielikku lõpetamist“?

Kas samas artiklis 3 ette nähtud reegel, et „[a]si aegub lõplikult päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust“, on samuti kohaldatav mitmeaastase programmi puhul, see tähendab, kas ka see tähtaeg kestab kuni mitmeaastase programmi lõpetamiseni?

Kas „mitmeaastaste programmide korral ei aegu asi mingil juhul enne programmi täielikku lõpetamist“ tähendab, et:

a)	aegumistähtaeg ei saa kunagi täis enne mitmeaastase programmi täielikku lõpetamist;

b)	aegumistähtaeg peatub programmi kestuse ajaks, see tähendab kuni selle täieliku lõpetamiseni, ja hakkab uuesti kulgema alates sellest hetkest;

c)	aegumistähtaeg kulgeb edasi ja seega, isegi mitmeaastase programmi puhul, võib asi aeguda enne programmi täielikku lõpetamist, kui vastav tähtaeg on vahepeal täis saanud?

(1) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT 1995, L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social de Cádiz (Hispaania) 12. mail 2017 – Moisés Vadillo González versus Alestis Aerospace S.L.

(Kohtuasi C-252/17)

(2017/C 256/05)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Social de Cádiz

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Moisés Vadillo González

Kostja: Alestis Aerospace S.L.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu direktiiviga 2010/18/EL (1) on vastuolus töötajate üldseaduse artikli 37 lõike 4 (luba [töölt puududa] üks tund päevas kuni alaealise lapse 9-kuuseks saamiseni) niisugune tõlgendamine, et olenemata sellest, kummast soost lapsevanem seda puhkust taotleb, ei anta seda sellele lapsevanemale, kes töötab ja seda puhkust taotleb, kui teine lapsevanem on töötu?

Kas direktiivi 2006/54/EÜ (2) artikliga 3, millega püütakse tagada meeste ja naiste vaheline täielik võrdõiguslikkus tööelus, on vastuolus tõlgendada seda töötajate üldseaduse artikli 37 lõiget 4 nii, et kui meessoost lapsevanem töötab, siis ei ole [tal] õigust seda puhkust saada, kui tema lapsevanemast [naissoost] abikaasa on töötu?

(1) Nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (ELT 2010, L 68, lk 13).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT 2006, L 204, lk 23).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Rotterdam (Madalmaad) 15. mail 2017 – Sandd BV versus Autoriteit Consument en Markt

(Kohtuasi C-256/17)

(2017/C 256/06)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Rotterdam

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Sandd BV

Vastustaja: Autoriteit Consument en Markt

Kaasatud isik: PostNL BV

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (1) ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga (2), millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega) (edaspidi „direktiiv 97/67/EÜ“) artikli 14 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigus- ja haldusnormid peavad ette nägema, et universaalteenuse osutajad peavad sisemistes raamatupidamissüsteemides eraldi arvestust iga teenuse ja toote kohta, mis on hõlmatud universaalteenusega, et oleks võimalik teha selget vahet teenuste ja toodete vahel, mis kuuluvad universaalteenuse alla, ning teenuste ja toodete vahel, mis ei kuulu universaalteenuse alla, või on viidatud sätte kohaselt vaja raamatupidamislikult vahet teha üksnes universaalteenuse alla kuuluvate ja mittekuuluvate teenuste ja toodete vahel?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega) (edaspidi „direktiiv 97/67/EÜ“) artikli 12 teist taanet tuleb tõlgendada nii, et iga teenus, mis kuulub universaalteenuse alla, peab olema kulupõhine?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega) (edaspidi „direktiiv 97/67/EÜ“) artikli 12 teises taandes sätestatud nõudega, et tasud peavad olema kulupõhised ning motiveerima tõhusa universaalteenuse osutamist, ei ole kooskõlas, et määramata aja jooksul kohaldatakse kindlat tasuvusmäära, millega suurendatakse universaalse postiteenuse kulusid tasumäärade aspektist?

(1) EÜT 1998, L 15, lk 14; ELT eriväljaanne 06/03, lk 71.

(2) ELT L 52, 27.2.2008, lk 3.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bíróság (Ungari) 16. mail 2017 – Zoltán Rózsavölgyi ja Zoltánné Rózsavölgyi versus Unicredit Leasing Hungary Zrt. ja Unicredit Leasing Immo Truck Zrt.

(Kohtuasi C-259/17)

(2017/C 256/07)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Budai Központi Kerületi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Zoltán Rózsavölgyi ja Zoltánné Rózsavölgyi

Kostjad: Unicredit Leasing Hungary Zrt. ja Unicredit Leasing Immo Truck Zrt.

Eelotsuse küsimused

Arvestades eelkõige seda, et kui lepingu põhieseme määratlemine loetakse ebaõiglaseks, siis on leping seetõttu täielikult (mitte osaliselt) tühine, kas niisuguse lepingutingimuse ebaõigluse tõttu tühiseks tunnistamisega, milles on määratletud laenulepingu põhiese (mille tagajärjel ei tohiks nimetatud lepingutingimuses enam tarbijale kohustusi tuleneda), võib kaasneda selline tagajärg (näiteks kohtuotsuse, liikmesriigi õigusnormis ette nähtud erilise õigusliku tagajärje, õigusnormi või doktriini ühtlustamisel tehtud kohtuotsuse kohaldamise teel), mis tähendab lepingu õigusliku kvalifitseerimise faktilist või selle tagajärgede muutmist, nagu konkreetselt, et valuutapõhist laenulepingut (milles laenulepingust tulenevad võlanõuded määratakse kindlaks ja registreeritakse välisriigi rahavääringus – edaspidi „laenuvääring“ – ja nende võlanõuete maksmise kohustust täidetakse riigi oma vääringus – edaspidi „lepingu täitmise vääring“) võidakse lugeda forintides laenulepinguks?

1.1

Oletades, et laenulepingu põhieset määratleva lepingutingimuse ebaõigluse tõttu tühiseks tunnistamisega võib kaasneda selline tagajärg, mis tähendab lepingu õigusliku kvalifitseerimise faktiliselt või selle tagajärgede muutmist, siis kas nimetatud õigusliku kvalifitseerimise muutmisega võib kaasneda tagajärjena (näiteks kohtuotsuse, liikmesriigi õigusnormis ette nähtud erilise õigusliku tagajärje, õigusnormi või doktriini ühtlustamisel tehtud kohtuotsuse kohaldamise teel), et muudetakse õigussuhte teatavaid majanduslikult olulisi parameetreid tarbija kahjuks (näiteks forintides laenudele kohaldatava keskpanga baasintressi määra või turuintressi määra kohaldamine tagasiulatuvalt lepingus kindlaks määratud madalama intressimäära asemel)?

Kas ebaõiglaseks tunnistamise õiguslik tagajärg on absoluutse mõjuga ja puhtalt õigusküsimus või kas ebaõiglaseks tunnistamise õiguslike tagajärgede määramisel tuleb oluliseks pidada:

(1)	ebaõiglaseks tunnistatud lepingust erinevates teist tüüpi lepingutes järgitavat lepingutava;

(2)	teatavate majanduslikult otseselt puudutatud ettevõtjate (näiteks valuutapõhiste laenude korral valuutas võlgnike grupi ja pangasüsteemi) väidetavat haavatavust või

(3)

teatavate kolmandate isikute või majanduslikult mitte otseselt puudutatud sidusrühmade huve, näiteks seda asjaolu, et tühiseks tunnistamise tagajärjel võib nn valuutavõlgnike grupi liikmete olukord arvete matemaatilist arveldamist arvestades olla koguni lõppkokkuvõttes valdavalt soodsam kui nn forindivõlgnike grupi liikmete oma?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) artikli 3 lõike 1, artikli 4 lõike 2, artikli 5 ja artikli 6 lõike 1 (s.t ebaõigluse ja selle õigusliku tagajärje hindamise) tähenduses võib asuda seisukohale, et lepingutingimus, millega määratakse, et vahetuskursi riski kannab tarbija (s.t riski võtmist reguleeriv lepingusäte või sätete kogum), on sõnastatud mitmes lepingutingimuses?

Kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 6 lõiget 1 (mille kohaselt ei ole ebaõiglased lepingutingimused tarbijale siduvad) võib tõlgendada nii, et üks teatav lepingutingimus (mitte selle konkreetne lõik, vaid terve vaatlusalune tingimus) võib olla kas täies ulatuses ebaõiglane või samal ajal osaliselt ebaõiglane ja osaliselt mitte ebaõiglane, kuid olla lõpptulemusel isegi nii osaliselt kohaldatav, s.t et nimetatud lepingutingimus (näiteks olenevalt konkreetse juhtumi õiguslikust hindamisest) võib olla tarbijale teatud määral siduv (ehk et lepingutingimus on selle mõju arvestades mõlemal juhul ebaõiglane ainult teatud määral), näiteks kohtuotsuse, liikmesriigi õigusnormis ette nähtud erilise õigusliku tagajärje, õigusnormi või doktriini ühtlustamisel tehtud kohtuotsuse kohaldamise teel?

4.1

Oletades, et direktiivi 93/13/EMÜ artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et teatav lepingutingimus võib olla kas täies ulatuses ebaõiglane või samal ajal osaliselt ebaõiglane ja osaliselt mitte ebaõiglane, kuid olla lõpptulemusel isegi nii osaliselt kohaldatav, s.t et nimetatud lepingutingimus võib olla tarbijale teatud määral siduv (ehk et lepingutingimus on selle mõju arvestades mõlemal juhul ebaõiglane ainult teatud määral), kas analüüsitava lepingutingimuse – milles määratakse kindlaks lepingu põhiese – ebaõigluse tõttu terve laenulepingu kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda tagajärg, et arvete matemaatilist arveldamist arvestades on tarbija olukord üldkokkuvõttes halvem ja ettevõtjast lepingupoole olukord parem kui juhul, kui laenuleping tunnistatakse samal põhjusel ainult osaliselt ebaõiglaseks (sel juhul jääksid ülejäänud lepingutingimused lepingupooltele muutumatu sisuga jätkuvalt siduvaks)?

5.1

Kas saab asuda seisukohale, et ei ole ebaõiglane – s.t et see on majanduslikke tagajärgi arvestades selge ja arusaadav – selline lepingutingimus, millega määratakse, et vahetuskursi riski kannab tarbija, ja mis on koostatud (lepingu tüüptingimusena, mida ettevõtjast lepingupool kasutab ja milles eraldi kokku ei lepita) seaduses tingimata üldiselt ette nähtud teavitamiskohustuse alusel, kuid milles ei ole sõnaselgelt märgitud, et laenulepingu alusel tagasimakstavate laenumaksete suurus võib olla ettevõtjast lepingupoole poolt tehtud maksevõime analüüsi raames tuvastatud tarbija sissetulekute summast suurem, võttes samuti arvesse, et asjassepuutuv liikmesriigi õigusnorm kohustab riski konkreetselt kirja panema, mitte üksnes teatama, et risk on olemas, ja seda määrama, ning lisaks, et Euroopa Liidu Kohus tuvastas kohtuasjas C-26/13 tehtud kohtuotsuse punktis 74, et ettevõtjast lepingupool peab tarbijale riski mitte ainult teatavaks tegema, vaid et on samuti vaja, et tarbija saaks tänu sellele teabele hinnata tema kanda jäetud vahetuskursi riskist temale potentsiaalselt tulenevaid märkimisväärseid majanduslikke tagajärgi, ja seega oma laenu kogumaksumust?

5.2

Kas saab asuda seisukohale, et ei ole ebaõiglane – s.t et see on majanduslikke tagajärgi arvestades selge ja arusaadav – selline lepingutingimus, millega määratakse, et vahetuskursi riski kannab tarbija, ja mis on koostatud (lepingu tüüptingimusena, mida ettevõtjast lepingupool kasutab ja milles eraldi kokku ei lepita) seaduses tingimata üldiselt ette nähtud teavitamiskohustuse alusel, kuid milles ei ole sõnaselgelt märgitud, et laenulepingu kohaselt igal ajal tasuda jäänud laenu põhisumma jääk võib olla suurem tarbijal võla katteks oleva vara väärtusest, mille on ettevõtjast lepingupool tuvastanud maksevõime analüüsi raames, võttes samuti arvesse, et asjassepuutuv liikmesriigi õigusnorm kohustab riski konkreetselt kirja panema, mitte üksnes teatama, et risk on olemas, ja seda määrama, ning lisaks, et Euroopa Liidu Kohus tuvastas kohtuasjas C-26/13 tehtud kohtuotsuse punktis 74, et ettevõtjast lepingupool peab tarbijale riski mitte ainult teatavaks tegema, vaid et on samuti vaja, et tarbija saaks tänu sellele teabele hinnata tema kanda jäetud vahetuskursi riskist temale potentsiaalselt tulenevaid märkimisväärseid majanduslikke tagajärgi, ja seega oma laenu kogumaksumust?

5.3

Kas saab asuda seisukohale, et ei ole ebaõiglane – s.t et see on majanduslikke tagajärgi arvestades selge ja arusaadav – selline lepingutingimus, millega määratakse, et vahetuskursi riski kannab tarbija, ja mis on koostatud (lepingu tüüptingimusena, mida ettevõtjast lepingupool kasutab ja milles eraldi kokku ei lepita) seaduses tingimata üldiselt ette nähtud teavitamiskohustuse alusel, kuid milles ei ole sõnaselgelt märgitud, et 1) vahetuskursi muutustel ei ole ülempiiri; 2) võimalus, et vahetuskurss muutub, on reaalne, s.t võib juhtuda laenulepingu kehtivusajal; 3) sel põhjusel võib tagasimakstavate laenumaksete suurus piiramatult suureneda; 4) vahetuskursi muutuste tagajärjel võib piiramatult suureneda mitte ainult tagasimakstavate laenumaksete suurus, vaid ka võlgnetav põhisumma; 5) võimalike kaotuste mõõt on lõputu; 6) vajalikud kaitsemeetmed on piiratud mõjuga ja nõuavad alalist tähelepanu; 7) ettevõtjast lepingupool selle tähelepanu pööramise eest ei vastuta; võttes samuti arvesse, et asjassepuutuv liikmesriigi õigusnorm kohustab riski konkreetselt kirja panema, mitte üksnes teatama, et risk on olemas, ja seda määrama, ning lisaks, et Euroopa Liidu Kohus tuvastas kohtuasjas C-26/13 tehtud kohtuotsuse punktis 74, et ettevõtjast lepingupool peab tarbijale riski mitte ainult teatavaks tegema, vaid et on samuti vaja, et tarbija saaks tänu sellele teabele hinnata tema kanda jäetud vahetuskursi riskist temale potentsiaalselt tulenevaid märkimisväärseid majanduslikke tagajärgi, ja seega oma laenu kogumaksumust?

5.4

Võttes eelkõige arvesse, et on mõeldav või on koguni juhtunud, et riigi kohtupraktikas või õigusnormides on jõutud järeldusele, et valuutapõhiste laenude korral on tarbija võtnud laenu valuutas seetõttu, et vaatlusalusel perioodil kohaldatav intressimäär oli soodsam kui forintides laenude oma, ja võtnud vastukaaluks ainuvastutuse vahetuskursi muutuste tagajärgede eest; et on samuti mõeldav või on koguni juhtunud, et riigi kohtupraktikas või õigusnormides on jõutud järeldusele, et lepinguvastutuse ülekandumist – mida ei saa a priori ette näha – pärast laenulepingu sõlmimist ühele lepingupoolele ei saa hinnata ebaõigluse kriteeriumide järgi, kuna tühisuse põhjused peavad olemas olema lepingu sõlmimise ajal; võttes samuti arvesse, et asjassepuutuv liikmesriigi õigusnorm kohustab riski konkreetselt kirja panema, mitte üksnes teatama, et risk on olemas, ja seda määrama, ning lisaks, et Euroopa Liidu Kohus tuvastas kohtuasjas C-26/13 tehtud kohtuotsuse punktis 74, et ettevõtjast lepingupool peab tarbijale riski mitte ainult teatavaks tegema, vaid ka võimaldama tarbijal riski hinnata, kas saab asuda seisukohale, et ei ole ebaõiglane – s.t et see on majanduslikke tagajärgi arvestades selge ja arusaadav – selline lepingutingimus, millega määratakse, et vahetuskursi riski kannab tarbija, ja mille on ettevõtjast lepingupool koostanud ja mida ta kasutab (lepingu tüüptingimusena, milles eraldi kokku ei lepita) seaduses tingimata üldiselt ette nähtud teavitamiskohustuse alusel, kuid milles ei ole sõnaselgelt märgitud lepingu kehtivusajal vahetuskursi muutumise eeldatav suund (vähemalt lepingu alguse ajal) ega selle alam- ja/või ülemmäära (näiteks vahetuskursi forward arvutamise meetodi ja/või huvide võrdsuse põhimõtte alusel – mille kohaselt tuleb valuutapõhiste laenute korral suure kindlusega prognoosida, et eelis intresside osas, s.o asjaolu, et LIBORi [London Interbank Offered Rate] või EURIBORi [Euro Interbank Offered Rate] intressimäär on madalam kui BUBOR [Budapest Interbank Offered Rate], on tarbija jaoks ebasoodus vahetuskursi osas, s.t et lepingu täitmise vääringu vahetuskurss halveneb võrreldes laenuvääringu vahetuskursiga)?

5.5

Kas saab asuda seisukohale, et ei ole ebaõiglane – s.t et see on majanduslikke tagajärgi arvestades selge ja arusaadav – selline lepingutingimus, millega määratakse, et vahetuskursi riski kannab tarbija, ja mis on koostatud (lepingu üldtingimusena, mida ettevõtjast lepingupool kasutab ja milles eraldi kokku ei lepita) seaduses tingimata üldiselt ette nähtud teavitamiskohustuse alusel, kuid milles ei ole sõnaselgelt ja täpselt märgitud (näiteks andmeseeria või graafiku abil kvantifitseerides lepingu täitmise vääringu ja laenuvääringu vahetuskursside suhte kujunemist minevikus vähemalt tarbija sõlmitud lepingu kehtivusajaga võrdväärse aja jooksul) võlgniku jaoks tegelikku riski, mis tuleneb eeldatavalt vahetuskursi riski määramisest tarbijale, võttes samuti arvesse, et asjassepuutuv liikmesriigi õigusnorm kohustab riski konkreetselt kirja panema, mitte üksnes teatama, et risk on olemas, ja seda määrama, ning lisaks, et Euroopa Liidu Kohus tuvastas kohtuasjas C-26/13 tehtud kohtuotsuse punktis 74, et ettevõtjast lepingupool peab tarbijale riski mitte ainult teatavaks tegema, vaid et on samuti vaja, et tarbija saaks tänu sellele teabele hinnata tema kanda jäetud vahetuskursi riskist temale potentsiaalselt tulenevaid märkimisväärseid majanduslikke tagajärgi, ja seega oma laenu kogumaksumust?

5.6

Kuidas tuleb seoses selle hindamisega, et lepingutingimus, millega määratakse, et vahetuskursi riski kannab tarbija, ja mis on koostatud (lepingu üldtingimusena, mida ettevõtjast lepingupool kasutab ja milles eraldi kokku ei lepita) seaduses tingimata üldiselt ette nähtud teavitamiskohustuse alusel, ei ole ebaõiglane, jagada tõendamiskoormis tarbija ja ettevõtjast lepingupoole vahel, selleks et hinnata, kas tarbijal oli võimalus enne laenulepingu sõlmimist tegelikult tutvuda vaidlusaluse lepingutingimusega, millega ta on pöördumatult seotud – direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 lõige 3 ja selle direktiivi lisa punkti 1 alapunkt i?

Kas saab asuda seisukohale, et valuutapõhiste laenulepingute puhul – s.t tehingutes, mis on sõlmitud seoses teenustega, mille hind on seotud intressimäära kõikumistega finantsturul, on krediidiasutused, kes kasutavad tarbijaga lepingut sõlmides oma enda valuutavahetuskurssi, ettevõtjad, kes ei saa hinna kujunemist mõjutada – (direktiivi 93/13/EMÜ lisa punkti 2 alapunkt c)?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/2, lk 288).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/11

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Županijski Sud u Zagrebu (Horvaatia) 18. mail 2017 – Ured za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta versus AY

(Kohtuasi C-268/17)

(2017/C 256/08)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Županijski Sud u Zagrebu

Põhikohtuasja pooled

Süüdistaja: Ured za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta

Süüdistatav: AY

Eelotsuse küsimused

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et isiku suhtes ei alustatud menetlust seoses süüteoga, mille kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, või et see lõpetati, puudutab ainult süütegu, mille kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, või tuleb seda õigusnormi mõista nii, et menetlusest loobumine või selle lõpetamine peab puudutama ka tagaotsitavat isikut kui kahtlustatavat/süüdistatavat selle menetluse raames?

Kas liikmesriik võib tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisest raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4 punkti 3 alusel keelduda, kui teise liikmesriigi õigusasutus otsustas süüteo suhtes, mille kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, menetlust mitte alustada või selle lõpetada, juhul kui asjaomase menetluse raames oli tagaotsitav isik tunnistaja, mitte kahtlustatava/süüdistatava staatuses?

3.	Kas otsus lõpetada uurimine, mille raames tagaotsitav isik ei olnud kahtlustatav, vaid ta kuulati üle tunnistajana, on teiste liikmesriikide jaoks alus tehtud Euroopa vahistamismäärust mitte menetleda vastavalt raamotsuse 2002/584/JSK artikli 3 punktile 2?

Millises seoses on raamotsuse artikli 3 punktis 2 ette nähtud isiku üleandmisest keeldumise kohustuslik alus juhul, kui „vahistamismäärust täitev õigusasutus teab, et tagaotsitava suhtes on samade tegude eest teises liikmesriigis langetatud lõplik kohtuotsus“, ja raamotsuse artikli 4 punktis 3 ette nähtud isiku üleandmisest keeldumise vabatahtlik alus juhul, kui „tagaotsitava suhtes on liikmesriigis seoses samade tegudega langetatud lõplik kohtuotsus, mis ei võimalda menetlust jätkata“?

Kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et vahistamismäärust täitev riik on kohustatud vastu võtma otsuse iga talle edastatud Euroopa vahistamismääruse kohta ja seda ka siis, kui ta on juba teinud otsuse varasema Euroopa vahistamismääruse kohta, mille on teinud teine õigusasutus sama tagaotsitava isiku suhtes sama kriminaalmenetluse raames, ja kui uus Euroopa vahistamismäärus on tehtud seetõttu, et asjaolud Euroopa vahistamismääruse teinud riigis on muutunud (tagasisaatmisotsus –kriminaalmenetluse algatamine, süüteo toimepanemise kaudsete tõendite rangem käsitlus, uus pädev õigusasutus/kohus)?

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 19. mail 2017 – Fédération des fabricants de cigares jt versus Premier ministre, Ministre des Affaires sociales et de la Santé

(Kohtuasi C-288/17)

(2017/C 256/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu)

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Fédération des fabricants de cigares, Coprova, E-Labo France, Smakq développement, Société nationale d’exploitation industrielle des tabacs et allumettes (SEITA), British American Tobacco France

Vastustajad: Premier ministre, Ministre des Affaires sociales et de la Santé

Menetlusse astujad: Société J. Cortès France, Scandinavian Tobacco Group France, Villiger France

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL (1) artikli 13 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et nendega on keelatud kasutada tarbijapakenditel, välispakenditel ja tubakatoodetel ükskõik missugust kaubamärgi nimetust, millega viidatakse teatavatele omadustele, näiteks selle kaubamärgi tuntusele?

2.	Kas olenevalt sellest, kuidas tuleb tõlgendada direktiivi artikli 13 lõikeid 1 ja 3, järgitakse nendes sätestatuga juhul, kui seda kohaldatakse nimetuste ja kaubamärkide suhtes, omandiõigust, sõna- ja ettevõtlusvabadust ning proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtet?

Missugustel tingimustel võib liikmesriik juhul, kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, ilma omandiõigust, sõna- ja ettevõtlusvabadust ning proportsionaalsuse põhimõtet rikkumata kasutada talle direktiivi artikli 24 lõikega 2 antud võimalust kohustada tootjaid ja importijaid tagama tarbija- ja välispakendite neutraalsust ja ühtlust?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (Portugal) 22. mail 2017 – MEO — Serviços de Comunicações e Multimédia, S.A. versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-295/17)

(2017/C 256/10)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: MEO – Serviços de Comunicações e Multimédia, S.A.

Vastustaja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 2 lõike 1 punkti c, artikli 64 lõiget 1, artikli 66 punkti a ja artiklit 73 tuleb tõlgendada nii, et telekommunikatsiooniettevõtja (televisioon, internet, mobiilsidevõrk ja püsivõrk) peab maksma käibemaksu eelnevalt kindlaks määratud summa pealt, mida ta nõuab oma klientidelt – lepingu teatava kestuse (püsikliendiperiood) kohustusega lepingu lõpetamise korral kliendist oleneval põhjusel enne selle perioodi lõppu – summas, mis võrdub kliendi lepingulise baaskuutasu ja püsikliendiperioodi lõpuni jäänud kuude arvu korrutisega, tingimustel, et arve esitamise ajal nimetatud summas – ja olenemata sellest, kas arvesumma tegelikult laekub – on ettevõtja teenuste osutamise juba lõpetanud, kui:

arvel märgitud summa on mõeldud leppetrahvina selleks, et klient ei rikuks püsikliendiperioodi nõuet, mida ta on kohustunud täitma, ja selleks, et hüvitada ettevõtjale püsikliendiperioodi nõude täitmata jätmisega tekitatud kahju – põhiliselt saamata jäänud tulu näol, mida ettevõtja oleks saanud, kui leping oleks kestnud perioodi lõpuni, kokkulepitud soodustariifide, seadmete käsutusse andmise või muude tasuta või soodushinnaga pakkumiste eest, või reklaami- ja klientide püüdmise kulude näol;

b)	hangitud püsikliendiperioodiga lepingud annavad nende hankijatele suuremat tasu kui ilma püsikliendiperioodita lepingud, mille nad on sõlminud, kui mõlemal juhul (s.t püsikliendiperioodiga või ilma selleta lepingutes) arvutatakse tasu sõlmitud lepingutes kindlaksmääratud kuutasu suuruse põhjal;

c)	arvesummat võib liikmesriigi õiguses kvalifitseerida leppetrahviks?

2.	Kas vastust esimesele küsimusele võib muuta see, kui selle küsimuse ühes või mitmes punktis nimetatud olukorda ei esine?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (käibemaksudirektiiv) (ELT 2006, L 347, lk 1).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven kasatsionen sad (Bulgaaria) 22. mail 2017 – Wiemer & Trachte GmbH (pankrotis) versus Zhan Oved Tadzher

(Kohtuasi C-296/17)

(2017/C 256/11)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven kasatsionen sad

Põhikohtuasja pooled

Hageja ja kassatsioonkaebuse esitaja: Wiemer & Trachte GmbH (pankrotis)

Kostja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Zhan Oved Tadzher

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 (1) artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi, mille territooriumil algatati maksejõuetusmenetlus, kohtutel on tagasivõitmise hagi menetlemiseks kostja vastu, kelle asu- või elukoht on teises liikmesriigis, erandlik kohtualluvus või on pankrotihalduril määruse artikli 18 lõikes 2 sätestatud juhtumil õigus esitada tagasivõitmise hagi selle liikmesriigi kohtule, mille territooriumil on kostja asu- või elukoht, kui pankrotihalduri tagasivõitmise hagi toetub teises liikmesriigis vallasvara suhtes tehtud käsutusele?

Kas on võimalik määruse nr 1346/2000 artikli 24 lõikes 2 koostoimes lõikega 1 ette nähtud kohustusest vabanemine kohustuse täitmisel võlgnikule liikmesriigis, mis toimus äriühingust võlgniku selles liikmesriigis registrisse kantud tegevuskoha juhataja kaudu, kui kohustuse täitmise ajal oli teises liikmesriigis võlgniku vara suhtes esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise avaldus ning määratud ajutine pankrotihaldur, kuid maksejõuetusmenetluse algatamise kohta ei olnud tehtud veel otsust?

Kas määruse nr 1346/2000 artikli 24 lõige 1 kohustuse täitmise kohta on kohaldatav rahasumma võlgnikule tasumise korral, kui selle rahasumma ülekandmist võlgnikult kohustuse täitjale loetakse pankrotikohtu siseriikliku õiguse kohaselt kehtetuks ning kehtetus tuleneb maksejõuetusmenetluse algatamisest?

Kas puuduva teadmise eeldamine vastavalt määruse nr 1346/2000 artikli 24 lõikele 2 on kohaldatav, kui määruse artikli 21 lõike 2 teises lauses nimetatud organid ei ole võtnud vajalikke abinõusid, tagamaks pankrotikohtu otsuste, millega määrati ajutine haldur ja kehtestati põhimõte, mille kohaselt äriühingu käsutused on kehtivad vaid ajutise pankrotihalduri nõusolekul, avaldamist selle liikmesriigi registris, mille territooriumil on võlgniku tegevuskoht, kui liikmesriik, kus on tegevuskoha asukoht, näeb ette nimetatud otsuste kohustuslikku avaldamist, kuigi ta tunnustab neid vastavalt määruse artiklile 25 koostoimes artikliga 16?

(1) EÜT 2000, L 160, lk 1; ELT eriväljaanne 19/01, lk 191.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 23. mail 2017 – France Télévisions SA versus Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)

(Kohtuasi C-298/17)

(2017/C 256/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, Prantsusmaa)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: France Télévisions SA

Vastustajad: Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (kõrgem audiovisuaalnõukogu (CSA))

Eelotsuse küsimused

Kas ettevõtjat, kes pakub televisioonisaadete vaatamist internetis voogedastuse teel ja otseülekandena, tuleb ainult selle asjaolu tõttu pidada ettevõtjaks, kes pakub raadio- või televisiooniülekannete üldsusele edastamiseks kasutatavat elektroonilist sidevõrku 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ (1) artikli 31 lõike 1 tähenduses?

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas liikmesriik võib ilma direktiivi või muid Euroopa Liidu õigusnorme rikkumata näha ette raadio- või televisiooniteenuste edastamise kohustuse, mis lasub ühtaegu nii elektroonilisi sidevõrke käitavatel ettevõtjatel kui ka ettevõtjatel, kes ilma neid võrke käitamata pakuvad Internetis voogedastuse teel ja otseülekandena televisioonisaadete vaatamist?

Kui teisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas liikmesriigid võivad teenuste edastajate puhul, kes ei käita elektroonilisi sidevõrke, loobuda kehtestamast edastamiskohustuse suhtes kõiki 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ artikli 31 lõikes 1 ette nähtud tingimusi, samas kui need tingimused kehtivad direktiivi kohaselt võrkude käitajate suhtes?

Kas liikmesriik, kes kehtestas teatud raadio- või televisiooniteenuste edastamise kohustuse teatud võrkudes, võib ilma direktiivi rikkumata näha nende teenuste puhul ette kohustuse nõustuda nende edastamisega kõnealustes võrkudes, sealhulgas veebisaidil edastamise puhul, kui asjaomane teenus edastab ise Internetis oma saateid?

Kas direktiivi 2002/22/EÜ artikli 31 lõikes 1 ette nähtud tingimust, et märkimisväärsele hulgale edastamiskohustusega hõlmatud võrkude lõppkasutajatest peavad need võrgud olema raadio- või televisiooniülekannete vastuvõtmiseks peamine vahend, peab internetis edastamise osas käsitlema kõiki neid kasutajaid arvestades, kes vaatavad televisioonisaateid internetivõrgus voogedastuse teel ja otseülekandena, või ainuüksi edastamiskohustusega veebisaidi kasutajaid arvestades?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367).

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad (Bulgaaria) 29. mail 2017 – Geocycle Bulgaria EOOD versus Direktor na direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ – Veliko Tarnovo, pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

(Kohtuasi C-314/17)

(2017/C 256/13)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven administrativen sad

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Geocycle Bulgaria EOOD

Vastustajad kassatsioonimenetluses: Direktor na direktsia „Obzhalvane i danachno-osiguritelna praktika“ – Veliko Tarnovo, pri Tsentralno upravlenie na Natsionalnata agentsia za prihodite

Eelotsuse küsimus

Kas tegemist on nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivis 2006/112/EÜ (1), mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, sätestatud neutraalse maksustamise ja ühise käibemaksusüsteemi tõhususe põhimõtete rikkumisega, kui sellises olukorras nagu põhikohtuasjas maksustatakse sama kaubatarnet käibemaksuga kahel korral, ühel korral üldkorra alusel seeläbi, et kauba tarnija märgib käibemaksu müügiarvele, ja teisel korral seeläbi, et käibemaks nõutakse maksurevisjoni põhjal tehtud otsusega pöördmaksustamist reguleerivat korda kohaldades sisse kauba saajalt, kusjuures sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei anta ja liikmesriigi õigus ei näe ette võimalust kauba tarnija arvel näidatud käibemaksu pärast maksurevisjoni lõppemist korrigeerida?

(1) ELT 2006, L 347, lk 1.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Spetsializiran nakazatelen sad (Bulgaaria) 31. mail 2017 – kriminaalasi Ivan Gavanozovi süüdistuses

(Kohtuasi C-324/17)

(2017/C 256/14)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Ivan Gavanozov

Eelotsuse küsimused

Kas liikmesriigi õigus ja liikmesriigi kohtupraktika, mis näevad ette, et sisulisi põhjusi, millele tuginedes koostatakse Euroopa uurimismäärus, mille ese on läbiotsimise toimetamine korteris ja äriruumides ning teatavate esemete arestimine ja loa andmine tunnistaja ülekuulamiseks, ei saa vaidlustada määruse vastu vahetult õiguskaitsevahendi kasutamisega ega eraldi kahjuhüvitise nõude esitamisega, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41 (1), mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, artikliga 14?

2.	Kas viidatud direktiivi artikli 14 lõikest 2 tuleneb asjaomasele isikule vahetult õigus vaidlustada Euroopa uurimismääruse koostamiseks tehtud kohtulahend, kuigi liikmesriigi õigus sellist menetluslikku võimalust ette ei näe?

3.	Kas juhul, kui tõendite kogumise toiming on suunatud kolmanda isiku vastu, on isik, kelle vastu süüdistus esitati, asjaomane isik direktiivi artikli 14 lõike 4 tähenduses, võttes arvesse viidatud direktiivi artikli 14 lõiget 2 koostoimes artikli 6 lõike 1 punktiga a ja artikli 1 lõikega 4?

4.	Kas isik, kes elab ruumides või kasutab ruume, milles toimetatakse läbiotsimine või arestimine, ja/või isik, keda tunnistajana üle kuulatakse, on direktiivi artikli 14 lõikes 4 koostoimes lõikega 2 viidatud asjaomane isik?

(1) ELT 2014, L 130, lk 1.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/16

Eelotsusetaotlus, mille esitas Riigikohus (Eesti) 2. juunil 2017 – Starman Aktsiaselts versus Tarbijakaitseamet

(Kohtuasi C-332/17)

(2017/C 256/15)

Kohtumenetluse keel: eesti keel

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Riigikohus

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Starman Aktsiaselts

Vastustaja: Tarbijakaitseamet

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. a direktiivi 2011/83/EL (1) artiklit 21 tuleb tõlgendada selliselt, et kaupleja võib teha kättesaadavaks telefoninumbri, millele kohaldub tavatariifist kõrgem tariif, juhul, kui kaupleja pakub lisaks kõrgema tariifiga telefoninumbrile tarbijatele seoses sõlmitud lepinguga ühenduse võtmiseks arusaadaval ja lihtsalt kättesaadaval viisil ka tavatariifiga lauatelefoninumbrit?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2011/83/EL artikkel 21 keelab olukorra, kus tarbija, kes omal vabal tahtel vaatamata kaupleja poolt tavatariifiga telefoninumbri haldamisele arusaadaval ja lihtsalt kättesaadaval viisil, kasutab seoses sõlmitud lepinguga ühenduse võtmiseks siiski kõrgendatud tariifiga telefoninumbrit, on kohustatud kauplejaga ühendust võttes maksma kõrgendatud tariifi järgi?

3)	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2011/83/EL artikkel 21 piirang kohustab kauplejat esitama koos lühinumbriga kõikjal ka tavatariifiga lauatelefoninumbri ja info hinnaerinevuste kohta?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT 2011, L 304, lk 64)

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Judicial da Comarca de Braga (Portugal) 1. juunil 2017 – Caixa Económica Montepio Geral versus Carlos Samuel Pimenta Marinho jt

(Kohtuasi C-333/17)

(2017/C 256/16)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Judicial da Comarca de Braga

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Caixa Económica Montepio Geral

Kostjad: Carlos Samuel Pimenta Marinho, Maria de Lurdes Coelho Pimenta Marinho, Daniel Pimenta Marinho, Vera da Conceição Pimenta Marinho

Eelotsuse küsimus

Kas liidu õigusega – kuna selles tunnustatakse liidu kodanike põhiõigust tarbijakaitsele ja põhiõigust võrdsele kohtlemisele kodanike ja ettevõtjate vahel, mis on sätestatud vastavalt [Euroopa Liidu põhiõiguste harta] artiklis 38 ja artiklis 21 – on vastuolus liikmesriigi õigusnorm (29. aprilli 1943. aasta dekreetseaduse nr 32765, millega kehtestatakse erand tsiviilseadustiku artiklis 1143 ette nähtud üldisest korrast (Decreto-Lei n.o 32765. de 29 de abril de 1943, que exceciona o regime geral constante do [artigo] 1143.o do C. Civil)) ainus artikkel, kuna sellega on pangandussektorile ette nähtud ülejäänud kodanike ja ettevõtjatega võrreldes teistsugune kohtlemine laenulepingu vorminõuete osas, nähes pankade sõlmitud laenulepingute puhul ette vähem ranged vorminõuded?

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/18

Eesti Vabariik 5. juunil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 24. märtsi 2017 aasta otsuse peale kohtuasjas T-117/15: Eesti Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-334/17 P)

(2017/C 256/17)

Kohtumenetluse keel: eesti keel

Pooled

Apellant: Eesti Vabariik (esindaja: N. Grünberg)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Läti Vabariik

Hageja nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 24. märtsi 2017 otsus kohtuasjas T-117/15 osas, millega jäeti Eesti Vabariigi 4. märtsi 2015 hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;

—	saata Üldkohtule lahendamiseks Eesti 4. märtsi 2015 hagis esitatud nõuded;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus on rikkunud liidu õigust, kui leidis, et kohtuotsuseid Pimix (1), Tšehhi Vabariik vs. komisjon (2) ja Leedu Vabariik vs. komisjon (3) ei ole võimalik käsitleda uute ja oluliste asjaoludena kohtupraktika mõttes ning tunnistas seetõttu Eesti Vabariigi 4. märtsi 2015 hagi Euroopa Komisjoni 22. detsembri 2014 kirjas sisalduva otsuse (Ares(2014)4324235) tühistamiseks vastuvõetamatuks.

Teiseks on Üldkohus märkinud 24. märtsi 2017 otsuse punktides 13 ja 84 valesti määruse nr 60/2004 (4) eesti keeles EL Teatajas avaldamise kuupäevaks 4. juuli 2004 tegeliku 4. juuli 2005 asemel. Seeläbi on Üldkohus teinud valedel faktilistel asjaoludel põhineva järelduse, mis puudutab võimalikkust nõuda ettevõtjatelt suhkru ülemäärase laovaru kõrvaldamata jätmise tasu ainuüksi riigisisese õiguse alusel.

Kolmandaks on Üldkohus rikkunud põhjendamiskohustust. Täpsemalt on Üldkohus jätnud käsitlemata suhkru ülemääraste laovarude deklareerimiskohustuse 1. mai 2004 seisuga, mistõttu ei ole arusaadav üldkohtu järeldus selle kohta, et EL Teatajas määruse nr 60/2004 eesti keeles õigeaegselt avaldamata jätmine ei takistanud Eesti Vabariigil tugineda ettevõtjatelt suhkru ülemäärase laovaru kõrvaldamata jätmise tasu saamiseks riigisisesele õigusele.

(1) Kohtuotsus Pimix, C-146/11, EU:C:2012:450.

(2) Kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. komisjon, T-248/07, EU:T:2012:170.

(3) Kohtuotsus Leedu Vabariik v. komisjon, T-262/07, EU:T:2012:171.

(4) Komisjoni 14. jaanuari 2004. a määrus (EÜ) nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT 2004, L 9, lk 8; ELT eriväljaanne 3/42, lk 125)

Üldkohus

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/19

Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Deutsche Post versus EUIPO – Media Logistik (PostModern)

(Kohtuasi T-13/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi PostModern taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk POST ja Euroopa Liidu varasem sõnamärk Deutsche Post - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Esimest korda Üldkohtus esitatud tõendite vastuvõetavus))

(2017/C 256/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Deutsche Post AG (Bonn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid K. Hamacher ja C. Giersdorf, K. Hamacher ja hiljem advokaadid K. Hamacher ja G. Müllejans)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: S. Hanne)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Media Logistik GmbH (Dresden, Saksamaa) (esindaja: advokaat S. Risthaus)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 3. novembri 2014. aasta otsuse (asi R 2063/2013-1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Deutsche Post ja Media Logistik vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Deutsche Post AG-lt.

(1) ELT C 107, 30.3.2015.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/19

Üldkohtu 20. juuni 2017. aasta otsus – Industrie Aeronautiche Reggiane versus EUIPO – Audi (NSU)

(Kohtuasi T-541/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi NSU taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk NSU - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b - Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine - Määruse nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3))

(2017/C 256/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Industrie Aeronautiche Reggiane Srl (Reggio Emilia, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Gurrado)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: H. Kunz)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Audi AG (Ingolstadt, Saksmaa)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 6. juuli 2015. aasta otsuse (asi R 2132/2014-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Audi ja Industrie Aeronautiche Reggiane vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Industrie Aeronautiche Reggiane Srl-ilt.

(1) ELT C 381, 16.11.2015.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/20

Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Flamagas versus EUIPO – MatMind (CLIPPER)

(Kohtuasi T-580/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu ruumiline kaubamärk - Sõnalist osa „CLIPPER“ sisaldav külgkiiluga tulemasina kuju - Tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik kuju - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b ja punkti e alapunkt ii - Kaubamärgi kirjelduse puudumine registreerimistaotluses))

(2017/C 256/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Flamagas, SA (Barcelona, Hispaania) (esindajad: advokaadid I. Valdelomar Serrano, G. Hinarejos Mulliez ja D. Gabarre Armengol)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: D. Hanf)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: MatMind Srl (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Cipriani ja M. Cavattoni)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 30. juuli 2015. aasta otsuse (asi R 924/2013-1) peale, mis käsitleb MatMindi ja Flamagasi vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Flamagas, SA-lt.

(1) ELT C 38, 1.2.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/21

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – Tillotts Pharma versus EUIPO – Ferring (OCTASA)

(Kohtuasi T-632/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi OCTASA taotlus - Varasem Saksa ja Beneluxi sõnamärk PENTASA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2017/C 256/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tillotts Pharma AG (Rheinfelden, Šveits) (esindaja: advokaat M. Douglas)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Gája)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Ferring BV (Hoofddorp, Madalmaad) (esindajad: advokaat D. Slopek ja solicitor I. Fowler)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 7. septembri 2015. aasta otsuse (asi R 2386/2014-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Ferringi ja Tillotts Pharma vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Tillotts Pharma AG-lt.

(1) ELT C 27, 25.1.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/21

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – City Train versus EUIPO (CityTrain)

(Kohtuasi T-699/15) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi CityTrain taotlus - Hagi esitamise tähtaeg - Ettenägematu asjaolu - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c ning lõige 2))

(2017/C 256/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: City Train GmbH (Regensburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Adori)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: H. Kunz)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 9. septembri 2016. aasta otsuse (asi R 843/2015-4) peale, mis käsitleb kujutismärgi CityTrain ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja City Train GmbH-lt.

(1) ELT C 111, 29.3.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/22

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – M/S. Indeutsch International versus EUIPO – Crafts Americana Group (Kahe paralleelse joone vahel asuvate sakkide kujutis)

(Kohtuasi T-20/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Kahe paralleelse joone vahel asuvaid sakke kujutav ELi kujutismärk - Eristusvõime - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b - Kaubamärgi registreeritud kuju analüüsimine))

(2017/C 256/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: M/S. Indeutsch International (Noida, India) (esindajad: solicitor D. Stone, solicitor D. Meale, solicitor A. Dykes, S. Malynicz, QC; hiljem solicitor D. Stone ja S. Malynicz, QC, lõpuks solicitor D. Stone, S. Malynicz, QC, ja solicitor M. Siddiqui)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Gája)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Crafts Americana Group, Inc. (Vancouver, Washington, Ameerika Ühendriigid), esindajad: solicitor J. Fish, solicitor V. Leitch ja barrister A. Bryson)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 5. novembri 2015. aasta otsuse (asi R 1814/2014-1) peale, mis käsitleb Crafts Americana Groupi ja M/S. Indeutsch Internationali vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Intellektuaalomandi ameti (EUIPO) esimese apellatsioonikoja 5. novembri 2015. aasta otsus (asi R 1814/2014-1).

2.	Mõista M/S. Indeutsch Internationali kohtukulud välja EUIPO-lt.

3.	Crafts Americana Group, Inc. kannab oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 106, 21.3.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/22

Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Clarke jt versus EUIPO

(Kohtuasi T-89/16 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Tähtajaline leping, milles on ülesütlemisklausel, mille kohaselt lõpetatakse leping juhul, kui teenistujat ei kanta järgmise avaliku konkursi reservnimekirja - Ülesütlemisklausli kohaldamine - Tähtajalise töölepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks töölepinguks - Hoolitsemiskohustus - Õiguspärane ootus))

(2017/C 256/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Nicole Clarke (Alicante, Hispaania), Sigrid Dickmanns (Gran Alacant, Hispaania) ja Elisavet Papathanasiou (Alicante) (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Teine menetluspool: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: A. Lukošiūtė, keda abistas advokaat B. Wägenbaur)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas Clarke jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (F-101/14–F-103/14, EU:F:2015:151) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Nicole Clarke’i, Sigrid Dickmannsi ja Elisavet Papathanasiou kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

(1) ELT C 145, 25.4.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/23

Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – NC versus komisjon

(Kohtuasi T-151/16) (1)

((Toetused - OLAFi juurdlus - Eeskirjade eiramise tuvastamine - Komisjoni otsus haldussanktsiooni määramise kohta - Liidu üldeelarvest rahastatavate hankelepingute sõlmimise ja toetuste määramise menetlustest kõrvalejätmine 18 kuuks - Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi sissekandmine - Finantsmääruse erinevate redaktsioonide ajaline kohaldamine - Olulised menetlusnormid - Leebemat karistust sätestava seaduse tagasiulatuv kohaldamine))

(2017/C 256/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: NC (esindajad: barrister J. Killick, barrister G. Forwood, advokaat C. Van Haute ja advokaat A. Bernard, hiljem J. Killick, G. Forwood, C. Van Haute ja solicitor J. Jeram)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Dintilhac ja M. Clausen, hiljem F. Dintilhac ja R. Lyal)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta otsus hagejale haldussanktsiooni määramise kohta, millega ta jäetakse kõrvale Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate hankelepingute sõlmimise ja toetuste määramise menetlustest 18 kuuks ja millest tulenevalt ta kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1), artikli 108 lõikes 1 ette nähtud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi.

Resolutsioon

Tühistada komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta otsus NC-le haldussanktsiooni määramise kohta, millega ta jäetakse kõrvale Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate hankelepingute sõlmimise ja toetuste määramise menetlustest 18 kuuks ja millest tulenevalt ta kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, artikli 108 lõikes 1 ette nähtud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi andmebaasi.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 279, 1.8.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/24

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – GP Joule PV versus EUIPO – Green Power Technologies (GPTech)

(Kohtuasi T-235/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi GPTech taotlus - Varasemad Euroopa Liidu sõnamärgid GP JOULE - Vastulause esitamise õiguse kohta vastulausete osakonnas tõendite esitamata jätmine - Tõendite esitamine esimest korda apellatsioonikojas - Arvesse võtmata jätmine - Apellatsioonikoja kaalutlusõigus - Lisa- või täiendavate tõendite arvesse võtmise välistavad asjaolud - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõige 2 - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 17 lõige 4, eeskirja 19 lõige 2, eeskirja 20 lõige 1 ja eeskirja 50 lõige 1))

(2017/C 256/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: GP Joule PV GmbH & Co. KG (Reußenköge, Saksamaa) (esindaja: advokaat F. Döring)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: E. Zaera Cuadrado)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas: Green Power Technologies, SL (Bollullos de la Mitación, Hispaania)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 9. veebruari 2016. aasta otsuse (asi R 848/2015-2) peale, mis käsitleb GP Joule PV ja Green Power Technologiesi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja GP Joule PV GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 279, 1.8.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/24

Üldkohtu 22. juuni 2017. aasta otsus – Biogena Naturprodukte GmbH versus EUIPO (ZUM wohl)

(Kohtuasi T-236/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi ZUM wohl taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c - Viide apellatsioonikojas esitatud menetlusdokumendile, mis on ära toodud hagiavalduses - Kohtuistungi korraldamise taotlusele lisatud tõendid))

(2017/C 256/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Biogena Naturprodukte GmbH & Co. KG (Salzburg, Austria) (esindajad: advokaadid I. Schiffer ja G. Hermann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: S. Hanne)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 23. veebruari 2016. aasta otsuse (asi R 1982/2015-1) peale, mis käsitleb taotlust registreerida kujutismärk ZUM wohl ELi kaubamärgina

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Biogena Naturprodukte GmbH & Co. KG-lt.

(1) ELT C 243, 4.7.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/25

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – Kneidinger versus EUIPO – Topseat International (Tualettpoti kaas)

(Kohtuasi T-286/16) (1)

((Ühenduse disainilahendus - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Tualettpoti kaant kujutav ühenduse registreeritud disainilahendus - Varasem ühenduse disainilahendus - Kehtetuse alus - Eristatavus - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikkel 6))

(2017/C 256/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Ernst Kneidinger (Wilhering, Austria) (esindaja: advokaat M. Grötschl)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: S. Hanne)

Teine menetluspool EUIPO apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Topseat International (Plano, Texas, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid C. Eckhartt, A. von Mühlendahl ja P. Böhner)

Ese

Hagi EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 5. aprilli 2016. aasta otsuse (asi R 1030/2015-3) peale, mis käsitleb Topseat Internationali ja E. Kneidingeri vahelist disainilahenduse kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Ernst Kneidingerilt.

(1) ELT C 260, 18.7.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/26

Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG versus EUIPO – Fratelli Polli (ANTICO CASALE)

(Kohtuasi T-327/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu sõnamärk ANTICO CASALE - Absoluutne keeldumispõhjus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b, c ja g ning artikli 52 lõike 1 punkt a))

(2017/C 256/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG (Essen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid N. Lützenrath, U. Rademacher, C. Fürsen ja N. Bertram)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: M. Rajh)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Fratelli Polli, SpA (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid C. Bacchini, M. Mazzitelli ja E. Rondinelli)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 13. aprilli 2016. aasta otsuse (asi R 1337/2015-2) peale, mis käsitleb kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust Aldi Einkauf ja Fratelli Polli vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Aldi Einkauf GmbH & Co. OHG-lt.

(1) ELT C 287, 8.8.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/26

Üldkohtu 27. juuni 2017. aasta otsus – Jiménez Gasalla versus EUIPO (B2B SOLUTIONS)

(Kohtuasi T-685/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu sõnamärgi B2B SOLUTIONS taotlus - Absoluutsed keeldumispõhjused - Kirjeldavus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c - Kasutamise käigus omandatud eristusvõime - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõige 3))

(2017/C 256/30)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Carlos Javier Jiménez Gasalla (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat E. Estella Garbayo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 22. juuli 2016. aasta otsuse (asi R 244/2016-4) peale, mis käsitleb sõnamärgi B2B SOLUTIONS ELi kaubamärgina registreerimise taotlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Carlos Javier Jiménez Gasallalt.

(1) ELT C 410, 7.11.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/27

Üldkohtu 21. juuni 2017. aasta otsus – Rare Hospitality International versus EUIPO (LONGHORN STEAKHOUSE)

(Kohtuasi T-856/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu sõnamärgi LONGHORN STEAKHOUSE taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c - Võrdne kohtlemine ja hea halduse põhimõte))

(2017/C 256/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Rare Hospitality International, Inc. (Orlando, Florida, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat I. Lázaro Betancor)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: S. Bonne)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 12. septembri 2016. aasta otsuse (asi R 2149/2015-5) peale, mis käsitleb taotlust registreerida sõnamärk LONGHORN STEAKHOUSE ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Rare Hospitality International, Inc-lt.

(1) ELT C 22, 23.1.2017.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/27

Üldkohtu 31. mai 2017. aasta määrus – MS versus komisjon

(Kohtuasi T-17/16) (1)

((Kahju hüvitamise nõue - Komisjoni otsus lõpetada kokkulepe Team Europe’iga liitumise kohta - Lepinguline vastutus - Vahekohtuklausli puudumine - Ilmselge vastuvõetamatus))

(2017/C 256/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: MS (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche, hiljem L. Levi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: I. Martínez del Peral, C. Ehrbar ja A.-C. Simon)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue mõista komisjonilt välja hüvitis kahju eest, mis on põhjustatud komisjoni 10. aprilli 2013. aasta otsusest, millega komisjon otsustas lõpetada hageja koostöö Team Europe ettekannete esitajate võrgustikuga.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja MSilt.

(1) ELT C 326, 5.9.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/28

Üldkohtu 1. juuni 2017. aasta määrus – Camerin versus parlament

(Kohtuasi T-647/16) (1)

((Avalik teenistus - Ametnikud - Lähetus teenistuse huvides - Pensioniikka jõudmine - Lähetuse pikendamise taotlus - Taotluse rahuldamata jätmine - Vaidlustamatu akt - Ettevalmistav akt - Vastuvõetamatus))

(2017/C 256/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Laure Camerin (Etterbeek, Belgia) (esindaja: advokaat M. Casado García-Hirschfeld)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: S. Alves ja M. Ecker)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega palutakse tühistada Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni peasekretäri 1. detsembri 2015. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata taotlus pikendada hageja lähetust üle 31. detsembri 2015, ja fraktsiooni presidendi 15. juuni 2016. aasta otsus, mille jäeti tema vaie rahuldamata.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Laure Camerinilit.

(1) ELT C 410, 7.11.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/28

Üldkohtu 8. juuni 2017. aasta määrus – Elevolution – Engenharia versus komisjon

(Kohtuasi T-691/16) (1)

((EAF - Programm, millega toetatakse Mauritaania arengut - Selle programmi rakendamise raames Mauritaaniaga sõlmitud töövõtuleping - Vaidlustatud võlateadete tühistamine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2017/C 256/34)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Elevolution – Engenharia SA (Amadora, Portugal) (esindajad: advokaadid A. Pinto Cardoso ja L. Fuzeta da Ponte)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Aresu ja M. França)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada „otsused“, mis väidetavalt sisalduvad komisjoni 26. juuli 2016. aasta kirjas ja kolmes võlateates, mis puudutavad hageja ja Mauritaania Islamivabariigi vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel makstud eri summade tagasimaksmist.

Resolutsioon

1.	Hagi lahendamise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Elevolution – Engenharia, SA kohtukulud.

(1) ELT C 441, 28.11.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/29

15. mail 2017 esitatud hagi – Danpower Baltic versus komisjon

(Kohtuasi T-295/17)

(2017/C 256/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Danpower Baltic UAB (Kaunas, Leedu) (esindajad: advokaadid D. Fouquet, J. Nysten ja J. Voß)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 19. septembri 2016. aasta riigiabi käsitlev otsus C(2016) 5943 final asjas SA.41539 (2016/N) – Investeerimisabi suure tõhususega koostootmisjaama jaoks Vilniuses, Leedu, UAB Vilniaus kogeneracinė jėgainė Viniaus Kogeneracinee Jeqaine;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja seitse väidet.

Esimene väide, et komisjoni otsuses on tehtud ilmne hindamisviga, kuna otsus põhineb ebapiisavatel, puudulikel, ebaolulistel ja vastuolulistel tõenditel

—

Komisjoni otsus põhineb ebapiisavatel, puudulikel, ebaolulistel ja vastuolulistel tõenditel. See puudutab konkreetselt erainvesteeringute kättesaadavust soojuse ja elektri koostootmisjaamades ja muudes soojusjaamades, koostootmisjaamade mõju keskkonnale, olemasolevat jäätmepõletamisvõimsust Leedus, kaugkütte turu status quo’d Vilniuses ning Lietuvos Energija ebaõnnestumist läbi viia nõuetekohane hankemenetlus eraõigusliku partneri valimiseks. Kostja ei ole seda teavet arvesse võtnud.

Teine väide, et komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna otsuses ei võeta arvesse suuremahulise abi tarvis vajalikku individuaalset teatamist ja hindamist ning eeldatakse panust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse

—

Komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna otsuses ei võeta arvesse suuremahulise abi tarvis vajalikku individuaalset teatamist ja hindamist ning eeldatakse panust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse. Komisjoni otsuses ei ole nõuetekohaselt antud hinnangut vastavalt keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste aastateks 2014–2020 punktile 33, kui riigiabi on ette nähtud keskkonnakaitseks. Kostja kasutas vale hindamisstandardit ning ei võtnud arvesse asjaolu, et võimalik süsinikdioksiidi vähenemine on märkimisväärselt väiksem kui otsuses märgitud.

Kolmas väide, et komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna see toob kaasa kõrvalehoidmise jäätmekäitluse hierarhiast Leedus

—

Komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna see toob kaasa kõrvalehoidmise jäätmekäitluse hierarhiast Leedus. Riigiabi suurendab jäätmepõletustehaste liigset tootmisvõimsust Leedus veelgi ning vähendab stiimulit suurendada ringlussevõttu ja taaskasutust. See takistab Leedul 50 % ringlussevõtu eesmärgi täitmist vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ. Euroopa Komisjon ise on Leedu valitsusel palunud mitte soodustada jäätmepõletustehaste ehitamist.

Neljas väide, et komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna otsuses on jõutud järeldusele, et esineb vajadus riigiabi kujul riigi sekkumiseks

—

Kostja ei ole ei kogunud ega esitanud tõendeid, et ilma riigi sekkumiseta gaasi asendamisel biomassiga leiaks Vilniuse piirkonna kaugkütte turul aset sarnane keskkonnakaitse areng. Vilniuse kaugkütte turul puudub igasugune turutõrge. Kaugkütte turul valitseb konkurents koos konkurentsivõimeliste hindadega, mis kohaselt soodustab investeeringuid süsihappegaasi neutraalse biomassi ja jäätmete põletamise võimsusesse.

Viies väide, et komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna otsuses on jõutud järeldusele, et abi on proportsionaalne

—

Komisjoni otsuses ei ole nõuetekohaselt läbi viidud proportsionaalsuse testi, kuna otsuses lähtutakse Leedu valitsuse esitatud teabest, ilma et seda oleks kontrollitud, ning kasutatakse vale võrdlusolukordade analüüsi, võrreldes täiesti erinevaid investeerimisprojekte (soojuse ja elektri koostootmisjaama ja üksnes soojust tootva katlamaja võrdlemine, selle asemel et võrrelda kahte soojuse ja elektri koostootmisjaama projekti).

Kuues väide, et komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna otsuses on jõutud järeldusele, et riigiabil oleks ergutav mõju

—	Kostja tugines Leedu valitsuse väidetele, et vastasel korral ei oleks abisaaja ehitanud soojuse ja elektri koostootmisjaama Vilniuses, mis on siiski ebaõige, kuna vastav tegevus ongi abisaaja tavapärane äritegevus, see tähendab, et teda ei olnud vaja enam stimuleerida.

Seitsmes väide, et komisjoni otsusega rikutakse ELTL artiklit 107, kuna otsuses on valesti hinnatud mõju konkurentsile Vilniuse kaugkütte turul

—

Kostja käsutuses oli teave konkurentsi kohta Vilniuse kaugkütte turul, kuid ta hindas seda ilmselt valesti, järeldades, et vastav mõju puudub. Iseäranis ei võetud piisavalt arvesse turul tegutsevate ettevõtjate ja hageja lahkumise ohtu, mistõttu on kostja seisukohad seega valed. Riigiabi tõrjub turult iseseisvad soojatootjad, kes käitavad süsinikdioksiidi neutraalse biomassi soojusjaamasid. Pealegi võimaldab riigiabi Vilnius KJ-il kohe saada ligikaudu 51 % suuruse turuosaga turgu valitsevaks ettevõtjaks.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/30

11. mail 2017 esitatud hagi – Iordachescu jt versus parlament jt

(Kohtuasi T-298/17)

(2017/C 256/36)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hagejad: Adrian Iordachescu (Bukarest, Rumeenia), Florina Iordachescu (Bukarest), Mihaela Iordachescu (Bukarest), Cristinel Iordachescu (Bukarest) (esindaja: advokaat A. Cuculis)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada direktiivi 2014/40/EL artikkel 10 ja II lisa „pildikogu“ osaliselt, viidates eelkõige rühmas WARNING 5 asuvale pildile „Set 1 Image“;

—

teise võimalusena muuta direktiivi 2014/40/EL artiklit 10 ja Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud II lisa osaliselt seoses sellega, et sigaretipakkidel puuduvad viited vastutuse välistamise klauslile või disclaimer’ile seoses neil pakkidel esitatavate fotodega, ja lisada kõigile Euroopa Liidus turustatavatele sigaretipakkidele kahtluste vältimiseks hoiatus seoses pakkidel toodud piltidega ja konkreetne viide seosele, millest võiks saada piltidega seonduvat teavet;

—

muuta nendel sigaretipakkidel kujutatud isikute tahteväljenduse avaldamise meetodit nii, et seal kujutatud isikud annavad nõusoleku nende tegeliku nime ja meditsiiniliste andmete avaldamiseks, et vältida või luua nendel pakkidel kujutatud isikutega seoses segadust, ja tagada, et isikuandmed ja meditsiinilised andmed moodustavad terviku infolingist, millega saavad tutvuda isikud, kes soovivad sigaretipakkidel kujutatud isikute isikusamasust/haiguslugu teada saada;

—	kohustada mõlemaid institutsioone koos komisjoniga esitama 1. pildirühma nr 5 pildigrupis kujutatud isiku nõusoleku ärakiri, varjamata isikuandmeid ja nõusolekuga seonduvaid fotosid, võimaldamaks teha fotode suhtes õiguslikku ekspertiisi,

—

kohustada kostjaid maksma 1 000 000 euro suurune hüvitis kahju eest, mida tulenes nende piltide avaldamisest veidi aega peale hagejate isa surma, ja kannatuste eest, mida põhjustas asjaolu, et varjati teavet, mis oleks võinud aidata sigaretipakkidel kujutatud isiku olukorda selgitada nii, et perekonna kannatused oleksid kestnud lühemat aega.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad ühe väite, mis puudutab direktiivi 2014/40/EL tagajärgi eraelule, võttes arvesse ärevust, mida põhjustas sigaretipakkidel kujutatud isiku sarnasus hagejate surnud isaga.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/31

25. mail 2017 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki versus EIF

(Kohtuasi T-320/17)

(2017/C 256/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: European Dynamics Luxembourg SA (Luxembourg, Luksemburg), Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid M. Sfyri ja C.-N. Dede)

Kostja: Euroopa Investeerimisfond (EIF)

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada 16. märtsil 2017 hagejatele teatavaks tehtud kostja otsus eduka pakkumuse väljaselgitamise kohta, seoses hagejate esitatud pakkumusega avatud hankemenetluses (viitenumber 2016-MIBO_IPA_PPI-002), millega hagejatele teatati, et nende pakkumus ei osutunud majanduslikult kõige soodsamaks;

—	mõista kostjalt hagejate kasuks välja karistuslik kahjuhüvitis 100 000 (ükssada tuhat) eurot, ja

—	mõista kostjalt välja hagejate õigusabikulud ja muud hagi esitamisega seotud kulud isegi juhul, kui käesolev hagi jäetakse rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendades tuginevad hagejad ühele väitele, mille kohaselt kostja rikkus liidu riigihankeõigust, läbipaistvuse põhimõtet, riigihankedirektiivide sätteid ja EIFi praktilisi juhiseid, kui ta ei teavitanud hagejaid edukaks tunnistatud pakkumusele omistatud punktidest hindamiskriteeriumide lõikes ega esitanud detailset analüüsi hagejate pakkumuse tugevatest ja nõrkadest külgedest võrrelduna edukaks tunnistatud pakkumusega. Hagejad väidavad, et kostja tegutses vastuolus hea halduse põhimõttega, kahjustades nende õigust kasutada vaidlustatud otsuse vastu tõhusat õiguskaitsevahendit.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/32

30. mail 2017 esitatud hagi – Air France-KLM versus komisjon

(Kohtuasi T-337/17)

(2017/C 256/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Air France-KLM (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Wachsmann ja S. Thibault-Liger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

esimese võimalusena tühistada ELTL artikli 263 alusel tervikuna Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2017. aasta otsus C(2017) 1742 final seoses ELTL artikli 101, EMP lepingu artikli 53 ja Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordi alase kokkuleppe artikli 8 kohaldamise menetlusega (juhtum nr COMP/39258 – Lennulast), Air France-KLM-i puudutavas osas, ning selle otsuse resolutsiooni põhjendused (esimene väide);

—

teise võimalusena, kui Üldkohus jätab esimese väite alusel otsuse nr (2017) 1742 final tervikuna tühistamata:

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt b, lõike 2 punkt b, lõike 3 punkt b ja lõike 4 punkt b, kuivõrd järeldus Air France-KLM-ile süüks pandud ühe ja jätkuva rikkumise kohta tugineb tõenditel, mille Lufthansa esitas trahvide eest kaitse saamise taotluse raames vastavalt komisjoni 2002. aasta teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (teine väide);

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt b, lõike 2 punkt b, lõike 3 punkt b ja lõike 4 punkt b, kuivõrd Air France-KLM-ile süüks pandava ühe ja jätkuva rikkumise ulatusest jäetakse välja lennuettevõtjad, kellele viidatakse otsuse põhjendavas osas kui selles rikkumises osalejatele, ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (kolmas väide);

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 2 punkt b ja lõike 3 punkt b, kuivõrd Air France-KLM-ile süüks pandava ühe ja jätkuva rikkumise hulka arvatakse EMP-sse sisenevad lastiteenused (trafic inbound EEE), ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (neljas väide);

—

kolmanda võimalusena, kui Üldkohus jätab teise, kolmanda või neljanda väite alusel otsuse nr C(2017) 1742 final tühistamata:

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt b, artikli 1 lõike 2 punkt b, lõike 3 punkt b ja lõike 4 punkt b, kuna selles tehakse järeldus, et ekspediitorite tellimisest keeldumine on Air France-KLM-ile süüks pandavast ühest ja jätkuvast rikkumisest eraldiseisev element, ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (viies väide);

—

neljanda võimalusena, kui Üldkohus jätab viienda väite alusel otsuse nr C(2017) 1742 final tühistamata:

—

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, kuna nende trahvide arvutamine hõlmas Société Air France’i ja KLM-i tariifid ja 50 % EMP-sse siseneva tulu (edaspidi „revenus inbound EEE“) (kuues väide), ülehindas Air France-KLM-ile süüks pandava rikkumise raskusastet (seitsmes väide), määras Société Air France’i puhul rikkumise kestuse valesti (kaheksas väide) ja kohaldas trahvi ebapiisavat vähendamist õigusnormide alusel (üheksas väide), ja põhjendused, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat asjakohaselt;

—	igal juhul mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

Esimene väide, et Air France-KLM-ile omistati vääralt vastutus Air France’i ja KLM-i tegevuse eest. See väide jaguneb kaheks osaks:

—	Esimene osa, et Air France-KLM-ile omistati vääralt vastutus Air France’i tegevuse eest alates 15. septembrist 2004 ja KLM-i tegevuse eest alates 5. maist 2004;

—	Teine osa, et Air France-KLM-ile omistati vääralt vastutus Air France’i tegevuse eest ajavahemikul 7. detsember 1999 kuni 15. september 2004;

2.	Teine väide, et rikuti 2002. aasta leebema kohtlemise teatist ning õiguspärase ootuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet Air France-KLM-i ja Lufthansa vahel, mis mõjutab Lufthansa trahvide eest kaitse saamise taotluse raames esitatud tõendite vastuvõetavust;

Kolmas väide, et rikuti põhjendamiskohustust ning võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja komisjoni omavolilise sekkumise eest kaitse põhimõtet sellega, et otsuse resolutsioonist jäeti välja lennuettevõtjad, kes nendes tegevustes osalesid. See väide jaguneb kaheks osaks:

—	Esimese osa, et lennuettevõtjate, kes nendes tegevustes osalesid, väljajätmine otsuse resolutsioonist ei olnud põhjendatud;

—	Teine osa, et lennuettevõtjate, kes nendes tegevustes osalesid, väljajätmine otsuse resolutsioonist rikub võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja komisjoni omavolilise sekkumise eest kaitse põhimõtet;

Neljas väide, et trafic inbound EEE arvati ühe ja jätkuva rikkumise hulka, mis rikub komisjoni territoriaalset pädevust piiravaid reegleid. See väide jaguneb kaheks osaks:

—	Esimene osa, et EMP-s ei ole trafic inbound EEE praktikat rakendatud;

—	Teine osa: komisjon ei ole tõendanud konkreetsemõju esinemist EMP-s seoses trafic inbound EEE-d puudutava tegevusega;

Viies väide, et põhjendused on vasturääkivad ja hindamisel tehti ilmselge viga, mis rikub järeldust, et ekspediitorite tellimisest keeldumine on ühe ja jätkuva rikkumisest eraldiseisev element. See väide koosneb kahest osast:

—	Esimene osa, et nimetatud järelduse põhjendused on vasturääkivad;

—	Teine osa, et nimetatud järelduses tehti ilmselge hindamisviga;

Kuues väide, et Air France-KLM-ile määratud trahvide arvutamisel arvesse võetud müügiväärtused on valed, ning see väide jaguneb kaheks osaks:

—	Esimene osa, et tariifide arvamine müügiväärtuste hulka tugineb põhjenduste vasturääkivusel, mitmel õigusnormide rikkumisel ja ilmselgel hindamisveal;

—	Teine osa, et 50 % revenus inbound EEE arvamine müügiväärtuste hulka rikub 2006. aasta trahvi määramise suuniseid ning non bis in idem põhimõtet;

Seitsmes väide, et rikkumise raskusastet hinnati valesti, ning see väide jaguneb kaheks osaks:

—	Esimene osa tugineb argumendil, mille kohaselt tegevuste raskusastme ülehindamine rajaneb mitmel ilmselgel hindamisveal ning karistuste proportsionaalsuse võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisel;

—	Teine osa, et argument, mille kohaselt tegevuste raskusastme ülehindamine tuleneb EMP-st väljaspool rakendatud tegevusega seotud kontaktide arvamine rikkumise hulka, rikub komisjoni territoriaalse pädevuse eeskirju;

8.	Kaheksas väide, et Air France’ile ette heidetud ning Air France-KLM-ile määratud trahvi arvutamisel arvesse võetud rikkumise kestuse arvutamine oli väär;

9.	Üheksas väide, et põhjendusi ei esitatud ning komisjoni polt õigusnormide alusel antud 15 %-line vähendamine oli ebapiisav.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/34

13. juunil 2017 esitatud hagi – Qualcomm ja Qualcomm Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-371/17)

(2017/C 256/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Qualcomm, Inc. (San Diego, California, Ühendriigid), Qualcomm Europe, Inc. (San Diego) (esindajad: advokaadid M. Pinto de Lemos Fermiano Rato ja M. Davilla)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 31. märtsi 2017. aasta otsus C(2017) 2258 final, mis käsitleb nõukogu määruse nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 ja artikli 24 lõike 1 punkti d kohast menetlust asjas AT.39711 – Qualcomm (hinnakujundus); ja

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kuus väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus rikub vajalikkuse põhimõtet

—

Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus läheb kaugemale komisjoni piiratud uurimispädevusest, mis on määratletud vastuväiteteatises (VT), kohtuistungil, hetkeolukorda kajastaval koosolekul ning viimastes teabenõuetes (TN), nii väidetava kuritarvituse kestuse kui ka kahju tõenäosuse teooriate osas, mida komisjon uurib.

—

Lisaks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsuses sisalduvad kaugeleulatuvaid küsimusi ei saa pidada täiendavateks küsimusteks, mille eesmärk on pelgalt saada selgitusi vastuväiteteatisele nende antud vastuses ning kohtuistungil esitatud väidete kohta, vaid kui täiesti uusi ja põhjendamatuid nõudeid.

—

Veel on hagejate sõnul vaidlustatud otsuse eesmärk silmas pidada neid aspekte, mis puudutavad hagejate vastuseid teabenõuetele, millest mõned esitati rohkem kui viis aastat tagasi, ning puudutavad asjaolusid, mis leidsid aset kümme või enam aastat tagasi. Hagejad väidavad, et kui nüüd taotletav täiendav teave oleks olnud tõepoolest komisjoni uurimise jaoks vajalik, oleks neil olnud õiguspäraselt alus eeldada, et komisjon vähemalt püüab saada sellist teavet ja täpsustusi hiljemalt enne vastuväiteteatise esitamist detsembris 2015 ja mitte 2017. aasta alguses.

—	Hagejate sõnul on vaidlustatud otsuse kohaselt lisaks nõutav, et ta teeksid komisjoni eest märkimisväärse hulga tööd, seal hulgas andmetöötlust, mis tuleb esitada spetsiaalses vormis.

—	Lõpuks väidavad hagejad, et komisjonil ei ole õigus trahvi ähvardusel panna koormat, mis pealtnäha on mõeldud selleks, et lubada hagejatel sisustada oma argumente, mille nad esitasid vastuväiteteatise põhjendamiseks.

Teine väide, et vaidlustatud otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet.

—

Hagejad leiavad, et teave, mida nendelt vaidlustatud otsusega soovitakse saada, on põhjendamatu, kaugeleulatuv ja seda on äärmiselt kulukas koguda või kokku panna. Nende hinnangul nõuab vaidlustatud otsus neilt suure hulga sellise teabe kogumist, mida nad tavapärase äritegevuse käigus süstemaatiliselt ei kogu ega säilita, ning komisjoni eest märkimisväärse hulga töö tegemist.

—	Hagejad väidavad, et perioodilised karistusmaksed, mis on vaidlustatud otsusega ette nähtud juhuks, kui hagejatel ei õnnestus esitada konkreetsel ajavahemikul vastavat teavet, on põhjendamatud ning ettenähtud tähtajad ei ole mõistlikud.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud

—

Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus annab mitmes aspektis mitteveenvaid, ebaselgeid ja sobimatuid põhjendusi, millega ei saa õigustada komisjoni ülemääraseid ja mittevajalikke teabenõudeid. Hagejate sõnul ei anna vaidlustatud otsus muus osas ühtegi põhjendust. Seega ei mõista hagejad endi hinnangul neid põhjusi, miks on nõutav teave komisjoni uurimise läbiviimiseks vajalik.

Neljas väide, et vaidlustatud otsuse mõte on tõendamiskoormuse alusetu ümberpööramine

—

Hagejad leiavad, et vaidlustatud otsuse mõte on ümber pöörata tõendamiskoormust ja tegelikult hageja juhtum üles ehitada „väljapoolt“. Eelkõige nõuab vaidlustatud otsus, et hagejad kontrolliksid komisjoni eest hagejate raamatupidamise kandeid, olgugi et neid kandeid on põhjalikult juba väljapoolt auditeeritud. Samamoodi palub vaidlustatud otsus hagejate hinnangul tõendada, et nad on oma äritegevuses järginud seadust.

Viies väide, et vaidlustatud otsus rikub õigust hoiduda ütlustest iseenda vastu

—

Hagejad leiavad, et vaidlustatud otsuse kohaselt tuleb neil esitada „teavet“, mida ei saa õiguspäraselt pidada faktilistest asjaoludest või dokumentidest koosnevaks, vaid mis koosneb hoopis arvutustest, üksikasjadest ja koodidest, hüpoteetilistest hindadest ning mitmete aastate taha jäävatest varasemate oletuste analüüsidest ja tõlgendustest.

—	Hagejad leiavad lisaks, et vaidlustatud otsuse kohaselt tuleb neil tõendada, et nad on ennetavalt võtnud meetmeid ELi konkurentsieeskirjade järgimiseks.

Kuues väide, et vaidlustatud otsus rikub hea halduse põhimõtet

—

Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajastus, sisu ja kontekst tekitab tõsiseid küsitavusi puuduliku halduse, süüdistusliku aluse ning ahistamise osas ning nende hinnangul kasutab komisjon ära oma ulatuslikke uurimisvolitusi, üritades varjata oma läbikukkumist väidetava rikkumise tõendamisel pärast seitset aastat kestnud uurimist.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/36

12. juunil 2017 esitatud hagi – Louis Vuitton Malletier versus EUIPO – Bee Fee Group (LV POWER ENERGY DRINK)

(Kohtuasi T-372/17)

(2017/C 256/40)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Louis Vuitton Malletier (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia, G. Lazzeretti, F. Rossi ja N. Parrotta)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Bee Fee Group LTD (Nikosia, Küpros)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalisi osi „LV POWER ENERGY DRINK“ sisaldav ELi musta, punast ja valget värvi kujutismärk – ELi kaubamärk nr 12 898 219

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. märtsi 2017. aasta otsus asjas R 906/2016-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja seega tunnistada vaidlustatud kaubamärk kehtetuks;

—	mõista hageja kohtukulud välja EUIPO-lt;

—	mõista hageja kohtukulud välja kaubamärgi omanikult.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 75 ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/37

9. juunil 2017 esitatud hagi – Louis Vuitton Malletier versus EUIPO – Fulia Trading (LV BET ZAKŁADY BUKMACHERSKIE)

(Kohtuasi T-373/17)

(2017/C 256/41)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Louis Vuitton Malletier (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia, G. Lazzeretti, F. Rossi ja N. Parrotta)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Fulia Trading Ltd (London, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalisi osi „LV BET ZAKŁADY BUKMACHERSKIE“ sisaldav ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 13 514 534

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. märtsi 2017. aasta otsus asjas R 1567/2016-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja seega keelduda vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest;

—	mõista hageja kohtukulud välja EUIPO-lt;

—	mõista hageja kohtukulud välja Fulialt.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 75 ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/37

13. juunil 2017 esitatud hagi – Cuervo y Sobrinos1882 versus EUIPO – A. Salgado Nespereira (Cuervo y Sobrinos LA HABANA 1882)

(Kohtuasi T-374/17)

(2017/C 256/42)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Cuervo y Sobrinos1882, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid S. Ferrandis González ja V. Balaguer Fuentes)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: A. Salgado Nespereira, SA (Ourense, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalisi osi „Cuervo y Sobrinos LA HABANA 1882“ sisaldav ELi kujutismärk – ELi kaubamärk nr 10 931 087

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. märtsi 2017. aasta otsus asjas R 1141/2016-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada osaliselt EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. märtsi 2017. aasta otsus asjas R 1141/2016-4, täpsemalt osas, milles jäetakse muutmata kehtetuks tunnistamise menetluses nr 10 786 C tehtud EUIPO tühistamisosakonna 29. aprilli 2016. aasta otsus osas, milles tunnistati kehtetuks ELi kaubamärk nr 010931087 „Cuervo y Sobrinos LA HABANA 1882“ klassidesse 14 ja 16 kuuluvate kaupade suhtes;

—	mõista kostjalt välja kohtukulud, sealhulgas kulud, mis on tekkinud seoses EUIPO tühistamisosakonna ja neljanda apellatsioonikoja menetlusega, mille tulemusel on esitatud käesolev hagi.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/38

5. juunil 2017 esitatud hagi – Fenyves versus EUIPO (Blue)

(Kohtuasi T-375/17)

(2017/C 256/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Klaudia Patricia Fenyves (Hevesvezekény, Ungari) (esindaja: advokaat I. Monteiro Alves)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „BLUE“ sisaldav ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 15 287 907

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 27. märtsi 2017. aasta otsus asjas R 1974/2016-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	saata kaubamärgitaotlus registreerimiseks EUIPO-le tagasi;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud, välja EUIPO-lt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/39

8. juunil 2017 esitatud hagi – La Zaragozana versus EUIPO – Heineken Italia (CERVISIA)

(Kohtuasi T-378/17)

(2017/C 256/44)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: La Zaragozana, SA (Zaragoza, Hispaania) (esindaja: advokaat L. Broschat García)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Heineken Italia SpA (Pollein, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „CERVISIA“ sisaldav ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 13 395 397

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 13. märtsi 2017. aasta otsus asjas R 1241/2016-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/39

20. juunil 2017 esitatud hagi – Tengelmann Warenhandelsgesellschaft versus EUIPO – C & C IP (T)

(Kohtuasi T-379/17)

(2017/C 256/45)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tengelmann Warenhandelsgesellschaft KG (Mülheim an den Ruhr, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H. Prange ja S. Köber)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: C & C IP Sàrl (Luxembourg, Luksemburg)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „T“ sisaldav ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 011 623 097

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 23. märtsi 2017. aasta otsus asjas R 415/2015-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja poolt ELi kaubamärgi taotlust nr 011 623 097 puudutavas vastulausemenetluses nr B 002 256 702 asjas R 415/2015-5 23. märtsil 2017. aastal tehtud otsus, mis toimetati hagejale kätte 12. aprillil 2017, ja muuta seda nii, et vastulause jäetakse täielikult rahuldamata;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetluse kulud, välja kostjalt ja olukorrast sõltuvalt teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/40

23. juunil 2017 esitatud hagi – Lackmann Fleisch- und Feinkostfabrik versus EUIPO (Лидер)

(Kohtuasi T-386/17)

(2017/C 256/46)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Lackmann Fleisch- und Feinkostfabrik GmbH (Bühl, Saksamaa) (esindaja: advokaat A. Lingenfelser)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „Лидер“ sisaldav ELi kujutismärk – registreerimistaotlus nr 15 466 791

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 28. aprilli 2017. aasta otsus asjas R 2066/2016-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/40

20. juunil 2017 esitatud hagi – Triggerball versus EUIPO (Külgpindadega pallitaolise eseme kuju)

(Kohtuasi T-387/17)

(2017/C 256/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Triggerball GmbH (Baiern-Piusheim, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. Emrich)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi ruumiline kaubamärk (Külgpindadega pallitaolise eseme kuju) – registreerimistaotlus nr 15 528 615

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 20. aprilli 2017. aasta otsus asjas R 376/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/41

Üldkohtu 13. juuni 2017. aasta määrus – Sandvik Intellectual Property versus EUIPO – Adveo Group International (ADVEON)

(Kohtuasi T-115/16) (1)

(2017/C 256/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Viienda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 211, 13.6.2016.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/41

Üldkohtu 14. juuni 2017. aasta määrus – Heineken Romania versus EUIPO – Lénárd (Csíki Sör)

(Kohtuasi T-83/17) (1)

(2017/C 256/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kuuenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 121, 18.4.2017.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/41

Üldkohtu 8. juuni 2017. aasta määrus – Post Telecom versus EIP

(Kohtuasi T-158/17) (1)

(2017/C 256/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Üheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C 144, 8.5.2017.

7.8.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 256/42

Üldkohtu 12. juuni 2017. aasta määrus – Eco-Bat Technologies jt versus komisjon

(Kohtuasi T-232/17) (1)

(2017/C 256/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kaheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1) ELT C @@, @@.