6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/1

KOMISJONI TEATIS

Rikkumismenetlustes komisjoni poolt Euroopa Kohtule soovitatava põhisumma ja karistusmakse arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine

(2015/C 257/01)

I. SISSEJUHATUS

Komisjoni 2005. aasta teatisega EÜ asutamislepingu artikli 228 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõiked 1 ja 2) kohaldamise kohta (1) kehtestati alus, millele tuginedes arvutab komisjon rahaliste karistuste summa (kas põhisumma või karistusmaksed), mida ta palub Euroopa Kohtul kohaldada, kui komisjon esitab ELi toimimise lepingu artikli 260 alusel kohtule hagi seoses liikmesriigi vastu algatatud rikkumismenetlusega.

Vastava arvutuse tegemiseks kasutatavate andmete ajakohastamist käsitleva 2010. aasta teatisega (2) kehtestas komisjon, et kõnealused makromajanduslikud andmed tuleb igal aastal läbi vaadata, et võtta arvesse muutusi inflatsioonis ja sisemajanduse koguproduktis (SKP).

Käesolevas teatises ettenähtud iga-aastasel ajakohastamisel võetakse arvesse iga liikmesriigi inflatsioonis ja SKPs toimunud muutusi (3). Asjaomase inflatsioonimäärana ja SKP statistiliste andmetena tuleks kasutada neid, mis määrati kindlaks kaks aastat enne ajakohastamise aastat („n–2 reegel”), kuna kaks aastat on minimaalne aeg, mis on vajalik suhteliselt stabiilsete makromajanduslike andmete kogumiseks. Seetõttu on käesoleva teatise aluseks 2013. aasta majandusandmed nominaalse SKP ja SKP deflaatori kohta (4) ning liikmesriigi praeguste hääleõiguste kaal nõukogus.

II. AJAKOHASTAMISE KOMPONENDID

Muudetavate majanduslike kriteeriumide loetelu on järgmine:

—	karistusmakse standardne kindla suurusega summa, (5) praegu 660 eurot päevas, viia kooskõlla inflatsiooniga;

—	põhisumma makse standardne kindla suurusega summa, (6) praegu 220 eurot päevas, viia kooskõlla inflatsiooniga;

—	eritegur „n”, (7) mis vaadatakse läbi vastavalt kõnealuse liikmesriigi SKP-le, võttes arvesse liikmesriigi häälte arvu nõukogus; põhisumma ja päevaste karistusmaksete arvutamisel kasutatakse sama tegurit „n”;

—	minimaalsed põhisumma maksed (8) viia kooskõlla inflatsiooniga.

III. AJAKOHASTAMINE

Kui komisjon esitab Euroopa Kohtule ELi toimimise lepingu artikli 260 lõigete 2 ja 3 alusel hagi, kohaldab ta rahaliste karistuste summa (kas põhisumma või karistusmaksed) arvutamisel järgmisi ajakohastatud näitajaid:

1)	Karistusmakse arvutamise standardseks kindla suurusega summaks määratakse 670 eurot päevas.

2)	Põhisumma makse standardseks kindla suurusega summaks määratakse 220 eurot päevas.

28 liikmesriigi eritegur „n” ja minimaalsed põhisummad (eurodes) on järgmised:

	Eritegur „n”	Minimaalne põhisumma (tuhandetes eurodes)
Belgia	5,12	2 844
Bulgaaria	1,51	839
Tšehhi Vabariik	3,23	1 794
Taani	3,13	1 739
Saksamaa	21,21	11 782
Eesti	0,64	356
Iirimaa	2,60	1 444
Kreeka	3,48	1 933
Hispaania	12,51	6 949
Prantsusmaa	18,41	10 227
Horvaatia	1,30	722
Itaalia	16,05	8 916
Küpros	0,63	350
Läti	0,72	400
Leedu	1,16	644
Luksemburg	1,00	556
Ungari	2,58	1 433
Malta	0,35	194
Madalmaad	6,79	3 772
Austria	4,22	2 344
Poola	7,68	4 266
Portugal	3,35	1 861
Rumeenia	3,34	1 855
Sloveenia	0,89	494
Slovakkia	1,69	939
Soome	2,79	1 550
Rootsi	4,91	2 728
Ühendkuningriik	17,97	9 982

4)	Komisjon hakkab ajakohastatud näitajaid kohaldama selliste otsuste puhul, millega seoses ta esitab Euroopa Kohtule hagi ELi toimimise lepingu artikli 260 alusel, alates käesoleva teatise vastuvõtmisest.

(1) SEK(2005) 1658. ELT C 126, 7.6.2007, lk 15.

(2) SEK(2010) 923/3. Teatist ajakohastati 2011. aastal (SEK(1024 (lõplik)), 2012. aastal (K(2012) 6106 (lõplik)), 2013. aastal (C(2013) 8101 (final)) ja 2014. aastal (C(2014) 6767 (final)) majandusandmete iga-aastase ajakohastamise käigus.

(3) Kooskõlas 2005. ja 2010. aasta teatisega kehtestatud üldiste eeskirjadega.

(4) Inflatsioonimõõdikuna kasutatakse SKP hinnadeflaatorit. Põhisumma ja karistusmaksete ühtsed summad ümardatakse kümne lähima kordseni. Minimaalsed põhisummad ümardatakse lähima tuhandeni. Tegur „n” ümardatakse kahe kümnendkohani.

(5) Päevase karistusmakse standardne või ühtne kindla suurusega summa määratakse kindlaks fikseeritud põhisummana, mille suhtes kohaldatakse teatavaid osakaalu kordistajaid. Kaal kujutab endast kordajat, mis sõltub rikkumise raskusastmest ja kestusest ning asjaomasele liikmesriigile vastavast eritegurist „n”, mida tuleb kohaldada päevase karistusmakse arvutamisel.

(6) Kindla suurusega summat tuleb kohaldada põhisumma arvutamisel. ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohaldamisel saadakse põhisumma järgmiselt: päevane (põhisumma) summa (mis saadakse põhisumma maksete kindla määra korrutamisel raskusastme kordajaga ning seejärel saadud tulemuse eriteguriga „n”) korrutatakse rikkumise kestusega päevades alates esimese otsuse kuupäevast ja lõpetades rikkumise lõppemise päevaga või ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohase otsuse kuupäevaga. Vastavalt komisjoni teatise „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 rakendamine” (SEK(2010)1371 (lõplik); ELT C 12, 15.1.2011, lk 1) punktile 28 saadakse ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaldamisel põhisumma järgmiselt: päevane (põhisumma) summa (mis saadakse põhisumma maksete kindla määra korrutamisel raskusastme kordajaga ning seejärel saadud tulemuse eriteguriga „n”) korrutatakse nende päevade arvuga, mis on möödunud alates direktiivis kehtestatud ülevõtmise tähtaja möödumisele järgnenud kuupäevast kuni esimese ELi toimimise lepingu artikli 258 ja artikli 260 lõike 3 kohase otsuse kuupäevani. Kui esimeses lauses kirjeldatud arvutuskäigu tulemus ületab minimaalse kindlaksmääratud põhisumma, esitab komisjon ettepaneku (päevase) põhisumma kohta.

(7) Eriteguri „n” puhul võetakse arvesse liikmesriigi maksevõimekust (SKP) ja häälte arvu nõukogus.

(8) Minimaalne kindlaksmääratud põhisumma makse määratakse kindlaks iga liikmesriigi kohta eriteguri „n” alusel. Kui liidetud päevased põhisumma maksed ei ületa minimaalset kindlaksmääratud põhisummat, esitatakse kohtule ettepanek minimaalse kindlaksmääratud põhisumma kohta.

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/5

Euro vahetuskurss (1)

5. august 2015

(2015/C 257/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0883
JPY	Jaapani jeen	135,23
DKK	Taani kroon	7,4617
GBP	Inglise nael	0,69630
SEK	Rootsi kroon	9,4776
CHF	Šveitsi frank	1,0658
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,9955
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,037
HUF	Ungari forint	309,30
PLN	Poola zlott	4,1697
RON	Rumeenia leu	4,4145
TRY	Türgi liir	3,0247
AUD	Austraalia dollar	1,4755
CAD	Kanada dollar	1,4334
HKD	Hongkongi dollar	8,4386
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6641
SGD	Singapuri dollar	1,5057
KRW	Korea vonn	1 273,24
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	13,8983
CNY	Hiina jüaan	6,7580
HRK	Horvaatia kuna	7,5800
IDR	Indoneesia ruupia	14 707,43
MYR	Malaisia ringit	4,2202
PHP	Filipiini peeso	49,758
RUB	Vene rubla	68,5840
THB	Tai baat	38,346
BRL	Brasiilia reaal	3,7721
MXN	Mehhiko peeso	17,7295
INR	India ruupia	69,3846

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/6

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2015/C 257/04)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

ELi lipu 30. aastapäeva tähistamiseks otsustasid euroala rahandusministrid, et euroalasse kuuluvad liikmesriigid mündivad 2-eurose mälestusmündi, kasutades liikmesriiki tähistava külje puhul ühist kujundust. Võidukujunduse valisid avaliku veebihääletuse käigus välja euroala elanikud. Oma hääl oli võimalik anda viiele kujundusele, mille professionaalne žürii oli Euroopa rahapajade vahelisel kujunduskonkursil eelnevalt välja valinud. Võidutöö autor on Kreeka keskpanga kutseline kujundaja Georgios Stamatopoulos.

Käibele laskev riik : Kreeka

Motiiv : ELi lipu 30. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : mündil on kujutatud ELi lippu kui sümbolit, mis ühendab rahvaid ja kultuure, kellel on ühine eesmärk liikuda parema ühise tuleviku poole. Kaksteist tähte, mille ümber on inimkujutised, sümboliseerivad uue Euroopa sündi. Üleval paremal on poolkaares käibele laskva riigi kreekakeelne nimi „KREEKA VABARIIK” ja aastaarvud „1985–2015”. Lipu ja aastaarvude vahel on rahapaja tunnus. All paremal on kunstniku (Georgios Stamatopoulos) nimetähed.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibele laskmise aeg : 2015. aasta 3. kvartal

(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/7

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2015/C 257/05)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

ELi lipu 30. aastapäeva tähistamiseks otsustasid euroala rahandusministrid, et euroalasse kuuluvad liikmesriigid mündivad 2-eurose mälestusmündi, kasutades liikmesriiki tähistava külje puhul ühist kujundust. Euroala elanikud valisid avaliku veebihääletuse käigus välja võidukujunduse. Oma hääl oli võimalik anda viiele kujundusele, mille professionaalne žürii oli Euroopa rahapajade vahelisel kujunduskonkursil eelnevalt välja valinud. Võidutöö autor on Kreeka keskpanga kutseline kujundaja Georgios Stamatopoulos.

Käibele laskev riik : Madalmaad

Motiiv : ELi lipu 30. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud ELi lipp kui sümbol, mis ühendab rahvaid ja kultuure, kes jagavad visiooni paremast ühisest tulevikust ja ühiseid ootusi. Kaksteist tähte, mille ümber on inimkujutised, sümboliseerivad uue Euroopa sündi. Üleval on käibele laskev riik „NEDERLAND”. Paremal on aastaarvud „1985–2015”. Lipu ja aastaarvude vahel on rahapaja juhataja tunnus ja rahapaja tunnus. All on kunstniku (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibele laskmise aeg : oktoober 2015

(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus euro käibemüntide rahvuslikke külgi ja selliste müntide emiteerimist käsitlevate ühiste suuniste kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/8

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2015/C 257/06)

Käibele laskev riik : Küpros

Motiiv : ELi lipu 30. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : mündil on kujutatud ELi lippu kui sümbolit, mis ühendab rahvaid ja kultuure, kellel on ühine eesmärk liikuda parema ühise tuleviku poole. Kaksteist tähte, mille ümber on inimkujutised, sümboliseerivad uue Euroopa sündi. Üleval paremal on poolkaares käibele laskva riigi nimi „ΚΥΠΡΟΣ KIBRIS” ja aastaarvud „1985–2015”. All paremal on kunstniku (Georgios Stamatopoulos) nimetähed.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibele laskmise aeg : 2015. aasta 4. kvartal

(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide liikmesriiki tähistava külje kohta.

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/9

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2015/C 257/07)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

ELi lipu 30. aastapäeva tähistamiseks otsustasid euroala rahandusministrid, et euroalasse kuuluvad liikmesriigid mündivad 2-eurose mälestusmündi, kasutades liikmesriiki tähistava külje puhul ühist kujundust. Euroala elanikud valisid avaliku veebihääletuse käigus välja võidukujunduse. Oma hääl oli võimalik anda viiele kujundusele, mille professionaalne žürii oli Euroopa rahapajade vahelisel kujunduskonkursil eelnevalt välja valinud. Võidutöö autor on Kreeka keskpanga kutseline kujundaja Georgios Stamatopoulos.

Käibele laskev riik : Leedu

Motiiv : ELi lipu 30. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud EL lipp kui sümbol, mis ühendab rahvaid ja kultuure, kes jagavad nägemust paremast ühisest tulevikust ja ühiseid ootusi. Kaksteist tähte lähevad üle uue Euroopa sündi tunnistavateks inimfiguurideks. Ülal paremal on poolkaares käibele laskva riigi nimi „LIETUVA” ja aastaarvud „1985–2015”. Paremal, lipu ja aastaarvude vahel on rahapaja tunnus. All paremal on kunstniku (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibele laskmise aeg : november 2015

(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/10

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2015/C 257/08)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Euroala rahandusministrid otsustasid, et euroala liikmesriigid emiteerivad ELi lipu 30. aastapäeva tähistamiseks ühise rahvusliku küljega 2-eurose mälestusmündi. Kujunduse valisid välja euroala elanikud avaliku veebihääletuse käigus. Oma hääl oli võimalik anda viiele kujundusele, mille asjatundjatest koosnev žürii oli Euroopa rahapajade vahelisel kujunduskonkursil eelnevalt välja valinud. Võidutöö autor on Kreeka keskpangas töötav kujundaja Georgios Stamatopoulos.

Käibele laskev riik : Läti

Motiiv : ELi lipu 30. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : mündil on kujutatud ELi lippu kui sümbolit, mis ühendab rahvaid ja kultuure, kellel on ühesugune kujutlus paremast ühisest tulevikust ja ühised ideaalid. Kaksteist tähte, mille ümber on inimkujutised, sümboliseerivad uue Euroopa sündi. Üleval paremal on poolkaares käibele laskva riigi nimi „LATVIJA” ja aastaarvud 1985–2015. All paremal on kunstniku (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : november 2015

(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/11

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2015/C 257/09)

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte, eelkõige tingimusel, et mälestusmündina kasutatakse üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Portugal

Motiiv : ELi lipu 30. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : mündil on kujutatud ELi lippu kui sümbolit, mis ühendab rahvaid ja kultuure, kellel on ühesugune kujutlus paremast ühisest tulevikust ja ühised ideaalid. Kaksteist tähte, mille ümber on inimkujutised, sümboliseerivad uue Euroopa sündi. Üleval paremal on poolkaares käibele laskva riigi nimi „PORTUGAL” ja aastaarvud 1985–2015. Paremal, lipu ja aastaarvude vahel on rahapaja tunnus INCM. All paremal on kunstniku (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

Käibelelaskmise aeg : november 2015

(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

6.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 257/13

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.7566 – Mondi / Walki Assets)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2015/C 257/11)

29. juulil 2015 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Mondi Plc („Mondi”, Ühendkuningriik) omandab kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Walki Group Oy („sihtettevõtja”, Soome) osade üle aktsiate või osade ja varade ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist.

—	Mondi on vertikaalselt integreeritud ettevõtja, kes toodab pakendeid ja paberit ning ka pressitud kattega paberit;

—	sihtettevõtja kujutab endast Walkile kuuluvast äritegevust, mis seisneb pressitud kattega paberi tootmises Soomes Pietarsaaris ja Poolas Wroclawis paiknevates tehastes.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.7566 – Mondi / Walki Assets):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus”).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 257

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 6. august 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2015/C 257/01	Komisjoni teatis – Rikkumismenetlustes komisjoni poolt Euroopa Kohtule soovitatava põhisumma ja karistusmakse arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine	1
2015/C 257/02	Menetluse algatamine (Toimik M.7630 – FedEx / TNT Express) ( 1 )	4

Dokument	Institutsioonidevaheline menetlus	Pealkiri
Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd
COM(2014) 344	2014/0176 (COD)	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Maa seire satelliitandmete ärilisel eesmärgil levitamise kohta
Õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus
COM(2008) 637	2008/0193 (COD)	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2015/C 257/03	Euro vahetuskurss	5
2015/C 257/04	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	6
2015/C 257/05	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	7
2015/C 257/06	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	8
2015/C 257/07	Euro käibemüntide uus rahvuslik külg	9
2015/C 257/08	Euro käibemüntide uus rahvuslik külg	10
2015/C 257/09	Euro käibemüntide uus rahvuslik külg	11
2015/C 257/10	Komisjoni ettepanekute tagasivõtmine	12

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2015/C 257/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.7566 – Mondi / Walki Assets) ( 1 )	13


	(1) EMPs kohaldatav tekst