9.11.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 341/7

Hispaania riiklik menetlus piiratud lennuliiklusõiguste eraldamiseks

2012/C 341/05

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) artikliga 6 avaldab Euroopa Komisjon järgmise riikliku menetluse piiratud lennuliiklusõiguste jagamise kohta liidu nõuetekohaste lennuettevõtjate vahel, kui liiklusõigused on piiratud kolmandate riikidega sõlmitud lennunduslepingute tõttu

TRANSPORDI- JA INFRASTRUKTUURIMINISTEERIUM

18. novembri 2011. aasta kuninglik dekreet nr 1678/2011, milles käsitletakse teavet lennuliiklusõiguste kohta, mis tulenevad kolmandate riikidega Hispaania osalusel sõlmitud lepingutest, ja nimetatud õiguste kasutamise korda

Lennutranspordituru avamist on traditsiooniliselt reguleeritud riikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingutega, millega riigid annavad liiklusõigusi. Euroopa Liidus on aga suundumus asendada kolmandate riikidega sõlmitavad kahepoolsed lepingud järk-järgult mitmepoolsete lepingutega, mille üle peab Euroopa Liit ühiselt läbirääkimisi nimetatud kolmandate riikidega.

Kõik need lennuliikluse lepingud pakuvad uusi võimalusi lennuettevõtjatele, kes saavad sel viisil opereerida uutel liinidel või hoogustada tegevust juba käigusolevatel liinidel; samal ajal aitavad need lepingud suurendada rahvaste läbikäimist ning edendada sotsiaalset, kultuurilist ja majandustegevust.

Kuna kõnealust liiki lepingud on lennundussektorile väga olulised, on tava kohaselt kehtestatud mehhanismid, et anda nimetatud sektorile täpset teavet Hispaania allkirjastatud lepingutest ja eelkõige lennuliiklusõigustest, mis nendest lepingutest tulenevad. Siiski on asjakohane kehtestada kohustuslikud miinimumtingimused, mille alusel kõnealust teavet tuleb anda; see aitab muuta süsteemi läbipaistvamaks ja tugevdada õiguskindlust kõigi huvitatud isikute jaoks.

Samuti on soovitatav kehtestada kõnealuste lennuliiklusõiguste eraldamise erimenetlus, millega kohandatakse 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 (haldusasutuste õigusliku korra ja ühise haldusmenetluse kohta) üldsätteid vastavalt lennundussektori ja eraldatavate õiguste eripäradele.

Nimetatud menetlust, mis peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv, kohaldatakse kõigi selliste liiklusõiguste eraldamise suhtes, mis tulenevad Hispaania osalusel sõlmitud lennuliikluslepingutest, milles kehtestatakse piirangud liiklusõiguste kasutamisele või lennuettevõtjate arvule. Seetõttu töötatakse välja menetlus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) artiklis 5, ja muudetakse see kohaldatavaks mitmepoolsete lepingute suhtes, millega sedalaadi piirangud kehtestatakse.

Juhul aga, kui olemasolevaid liiklusõigusi on lennuettevõtjate nõudluse rahuldamiseks piisavalt, lihtsustatakse eraldamismenetluse korraldust, kuna konkurents puudub ja liiklusõiguste eraldamine ühele lennuettevõtjale ei piira ülejäänud huvitatud isikute õigust. Nimetatud juhtudel ei ole vaja projekte hinnata, et lükata tagasi halvema hinnangu saanud projektid, vaid piisab sellest, kui kinnitatakse projekti teostatavust ja seda, et ei esine taotletavate liiklusõiguste andmisest keeldumiseks alust andvaid asjaolusid.

Nende liiklusõiguste puhul, mis tulenevad lepingutest, millega ei ole kehtestatud mingisuguseid piiranguid õiguste kasutamisele või nende lennuettevõtjate arvule, kes võivad õigusi kasutada, nähakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ühiselt läbi räägitud mitmepoolsetes lepingutes ette, et õigusi võivad kasutada kõik lennuettevõtjad, kes täidavad asjaomases lepingus sätestatud erinõudeid, tingimusel et riiklik lennundusohutusamet on nende tegevuskava kinnitanud. Nimetatud liiklusõigusi aga kontrollib tsiviillennunduse peadirektoraat, kes võib need lepingus ja käesolevas kuninglikus dekreedis sõnaselgelt sätestatud asjaolude esinemise korral tagasi võtta.

Sellest tulenevalt ning transpordi- ja infrastruktuuriministri ettepaneku põhjal, territoriaalpoliitika eest vastutava asepeaministri ning territoriaalpoliitika ja avaliku halduse ministri heakskiidul, kooskõlas valitsuse seisukohaga ja ministrite nõukogu 18. novembri 2011. aasta koosolekul tehtud otsuse põhjal

SÄTESTAN JÄRGMIST:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva kuningliku dekreedi eesmärk on kehtestada teavitamiskohustused seoses liiklusõigustega, mis tulenevad Hispaania osalusel kolmandate riikidega sõlmitud lennuliikluslepingutest, ning reguleerida nende õiguste eraldamise, kasutamise ja kontrollimise korda.

Artikkel 2

Reguleerimisala ja pädevus

1. Käesolevat kuninglikku dekreeti kohaldatakse Hispaania osalusel kolmandate riikidega sõlmitavate kahe- või mitmepoolsete lennuliikluslepingute suhtes ning sellistest lepingutest tulenevate liiklusõiguste eraldamise, kasutamise ja kontrollimise suhtes.

2. Erandina eelmises lõikes sätestatust ei kohaldata käesoleva kuningliku dekreedi sätteid selliste liiklusõiguste eraldamise ja kasutamise suhtes, mis ei ole kooskõlas Hispaania osalusel sõlmitud lennuliikluslepingute sätetega.

3. Käesoleva kuningliku dekreedi sätete kohaldamiseks pädev asutus on tsiviillennunduse peadirektoraat.

II PEATÜKK

LIIKLUSÕIGUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 3

Lennuliikluse lepingutest teavitamise kohustus

1. Tsiviillennunduse peadirektoraat annab transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi veebisaidil (http://www.fomento.es) ajakohast teavet järgmise kohta:

a)	liiklusõigused, mis on kättesaadavad Hispaania ja nende kolmandate riikide vahelisel lennundusturul, kellega on sõlmitud lennuliikluse lepingud;

b)	kavandatavad rahvusvahelised läbirääkimised lennuliikluse lepingute üle;

c)	tööprojektide hindamise kriteeriumid, mida tsiviillennunduse peadirektoraat kohaldab liiklusõiguste eraldamise menetluses vastavalt artiklile 12;

d)	otsused liiklusõiguste eraldamise menetluse algatamiseks;

e)	liiklusõiguste eraldamise menetluse tulemus;

f)	eraldatud liiklusõigustest loobumine, nende tagasivõtmine ja üleandmine.

2. Kui liiklusõiguseid omavad lennuettevõtjad taotlevad lõike 1 punktides e ja f sätestatud teabe avaldamise edasilükkamist, põhjendades seda oma äriplaanide konfidentsiaalsusega, võib tsiviillennunduse peadirektoraat nõustuda nimetatud teabe avaldamise edasilükkamisega ajaks, mis on kõnealuse konfidentsiaalsuse tagamiseks hädavajalik.

Nimetatud teabe avaldamist ei loeta ühelgi juhul lennuettevõtja äriplaanide konfidentsiaalsust mõjutavaks juhul, kui teabe avaldamine vastab ühenduse õiguses kehtestatud kriteeriumidele või sätetele.

Artikkel 4

Lennuettevõtjatega konsulteerimine

Tsiviillennunduse peadirektoraat võib enne lennuliikluse lepingute üle peetavaid läbirääkimisi paluda lennuettevõtjatelt teavet liiklusõiguste kohta, mille kasutamisest viimased on huvitatud.

Nimetatud teavet võib paluda otse lennuettevõtjatelt või konsulteerides Hispaania tähtsamate lennuettevõtjate ühendustega.

III PEATÜKK

LIIKLUSÕIGUSTE ERALDAMISE KORD PIIRANGUTEGA TURGUDEL

Artikkel 5

Liiklusõiguste eraldamise menetlus

Käesolevas peatükis käsitletavat menetlust kohaldatakse nende liiklusõiguste eraldamise suhtes, mis tulenevad kolmandate riikidega Hispaania osalusel sõlmitud lennuliikluslepingutest, kui nimetatud lepingutega nähakse ette piirangud liiklusõiguste kasutamisele, samuti juhul, kui nimetatud liiklusõigused mis tahes põhjusel vabanevad.

Eelmisest lõigust tulenevalt loetakse lennuliikluse lepingud liiklusõiguste kasutamise suhtes piiravateks nii juhul, kui esineb piirang õiguste arvule, kui ka juhul, kui nähakse ette piirangud nende lennuettevõtjate arvule, kellele võidakse nimetatud õigusi anda.

Artikkel 6

Kõlblikkuskriteeriumid

1. Hispaania ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lennuliikluslepingu alusel omandatud liiklusõiguste eraldamise menetluses võivad osaleda üksnes need Hispaanias asuvad lennuettevõtjad, kellel on lennutegevusluba, mis on väljastatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

2. Hispaania osalusel kolmandate riikidega sõlmitud mitmepoolsetest lepingutest tulenevate liiklusõiguste eraldamist võivad taotleda lennuettevõtjad, kes täidavad sõlmitud lepingus kehtestatud tingimusi.

Artikkel 7

Eraldamismenetluse algatamine

1. Liiklusõiguste eraldamise menetluse algatab ametlikult tsiviillennunduse peadirektoraat.

Huvitatud lennuettevõtjad võivad taotleda tsiviillennunduse peadirektoraadilt menetluse algatamist.

2. Algatamisotsuses esitatakse teave olemasolevate liiklusõiguste, eraldamismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja, menetluses osalevate tööprojektide hindamiskriteeriumidele antava väärtuse või väärtuste vahemiku kohta ja vajaduse korral käesolevas kuninglikus dekreedis sätestatud üldtingimustele lisatavate tingimuste kohta, mis on vajalikud turu iseloomu arvesse võttes ning mida võetakse taotluste hindamisel arvesse.

Eelmises lõigus osutatud lisatingimused peavad olema objektiivsed ega tohi ühelgi juhul piirata kõlblikkuskriteeriumidele vastavate lennuettevõtjate juurdepääsu liiklusõigustele.

3. Menetluse algatamise otsus avaldatakse transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi veebisaidil (http://www.fomento.es) ja sellest teavitatakse kõiki lennuettevõtjaid, kes on artiklis 4 ette nähtud konsulteerimismenetluse käigus näidanud üles huvi olemasolevate liiklusõiguste omandamise vastu, ning Hispaania olulisemate lennuettevõtjate ühendusi.

Tsiviillennunduse peadirektor võib üldhuvi silmas pidades teha otsuse algatamisotsuse avaldamiseks Hispaania ametlikus väljaandes Boletín Oficial del Estado ja vajaduse korral Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Taotlemise tingimused

1. Käesoleva kuningliku dekreedi nõuetele vastavad lennuettevõtjad, kes taotlevad olemasolevate liiklusõiguste eraldamist vastavalt menetluse algatamise otsusele, peavad algatamisotsuses ettenähtud tähtaja jooksul esitama kirjaliku taotluse sellisel kujul, nagu on sätestatud 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 artikli 38 lõikes 4, või elektrooniliselt, tingimusel et on võimalik veenduda taotluse ehtsuses, vastavalt 22. juuni 2007. aasta seaduses nr 11/2007 (kodanike elektroonilise juurdepääsu kohta avalikele teenustele) sätestatud tingimustele.

Tsiviillennunduse peadirektorile adresseeritud taotlus peab olema koostatud 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 artikli 36 lõikes 1 ettenähtud keeles.

2. Taotlusele tuleb lisada tööprojekt, mille lennuettevõtja soovib ellu viia turul, kuhu taotletavad liiklusõigused kuuluvad. Projekt peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

kavandatava teenuse erijooned, sealhulgas vähemalt marsruudi omadused, kavandatavate teenuste ja liinide kirjeldus, ettenähtud sagedus, kasutatavate õhusõidukite liik, konfiguratsioon ja veomaht, teenuste liik koos individuaalse või ühise koodiga, ettenähtud ühendused ja vajaduse korral teenuse järjepidevuse tagamiseks kehtestatud tingimused ning ülemaailmsesse võrgustikku kuulumine;

b)	tarbijatele pakutav kvaliteedi ja hinna suhe ning muu hulgas täpsed andmed ettenähtud hinnavahemiku, reisijatele pakutavate teenuste ja pardateenuste kohta;

kasutajate juurdepääs teenustele, sealhulgas meetmed, mida kavatsetakse võtta puudega või piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu tagamiseks, muu hulgas teave kavandatavate broneerimismeetodite, kontaktasutuste, müügivõrgustiku ja elektrooniliste teenuste kohta, mida kavatsetakse kasutajatele teenusele juurdepääsuks pakkuda;

lennuettevõtja tehniline ja äriline suutlikkus pakkuda teenuseid ning tagada teenuste teostatavus ja järjepidevus. Selleks esitab ettevõtja teabe oma majandusliku ja finantsseisu kohta, konkreetse projekti majandusliku teostatavuse kava, teabe konkurentsimõju kohta ning vajaduse korral teabe mõnda ühendusse kuulumise ja tegevusmahu kohta;

e)	projekti mõju piirkondadevahelise ühenduse parandamisele;

f)	projekti majanduslik kava, sealhulgas tegevusega seotud üld- ja üksikkulude ja -tulude üksikasjalik prognoos, kavandatavad teenused, kogulennuaeg, nõudluse prognoos, lepingud, suhted operaatoritega ja mis tahes muud asjaolud, mis on vajalikud projekti majandusliku teostatavuse hindamiseks;

g)	projekti keskkonnamõju ülevaade;

h)	teenuste osutamise kestus ja kavandatav alguskuupäev, mis ei tohi ühelgi juhul olla hilisem kui kaksteist kuud alates algatamisotsuse kuupäevast, kui nimetatud otsuses ei ole ette nähtud teisiti;

i)	teave mis tahes muu lisanõude kohta, mille tsiviillennunduse peadirektoraat on kehtestanud algatamisotsuses turu eripärasid arvesse võttes;

j)	projekti mõju infrastruktuuri arendamisele ja loodavate töökohtade hinnanguline arv.

3. Kui vastavalt käesolevale artiklile esitatud dokumendid ei vasta lõigete 1 ja 2 nõuetele, palub taotlusi läbivaatav asutus huvitatud lennuettevõtjal leitud puudused 10 päeva jooksul kõrvaldada. Kui lennuettevõtja ei esita nõutud dokumente tähtajaks, loetakse tema taotlus tagasivõetuks.

Esitatud tööprojekti puuduste kõrvaldamine piirdub lõikes 2 ettenähtud minimaalse teabe täiendamisega; esitatud tööprojekti ei ole lubatud ümber sõnastada ega parandada ning ümbersõnastusi ega parandusi ei võeta hindamisel ka arvesse.

Artikkel 9

Menetluse täideviimine ja konfidentsiaalsus

1. Menetluse viib täide tsiviillennunduse peadirektoraadi rahvusvaheliste lennuliikluse lepingute eest vastutava üksuse juht, kelle pädevuses on menetluse algatamine, korraldamine ja täideviimine.

2. Tööprojektides sisalduvat teavet, mille lennuettevõtjad on liigitanud konfidentsiaalseks, ei edastata konkurentidele, et mitte vähendada ettevõtjate konkurentsieeliseid.

Kui konfidentsiaalseks on liigitatud andmed, mida põhjendatult ei saa sellisteks pidada, otsustab menetluse täideviija pärast tööprojekti esitanud lennuettevõtja ärakuulamist, millist konfidentsiaalseks liigitatud teavet võib anda teistele menetluses osalevatele lennuettevõtjatele.

Artikkel 10

Esialgne otsus

1. Kui menetluses ei ole piisavalt liiklusõigusi, et täita eraldamismenetluses osalevate lennuettevõtjate taotlused, teeb menetluse täideviija esialgse otsuse pärast seda, kui on analüüsinud huvitatud isikute väiteid hindamisaruande ja liiklusõiguste eraldamise kohta vastavalt artikli 11 lõikele 5.

2. Kui menetluses ei ole piisavalt liiklusõigusi, et täita eraldamismenetluses osalevate lennuettevõtjate taotlused, teeb menetluse täideviija kindlaks, et ei esine asjaolusid taotletavate liiklusõiguste andmisest keeldumiseks vastavalt artikli 13 lõikele 2.

Pärast selle kindlakstegemist teeb täideviija esialgse otsuse, kui ta on ära kuulanud menetluses osalevate lennuettevõtjate seisukohad, välja arvatud juhul, kui ta võib kooskõlastamise vastavalt 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 artikli 84 lõikele 4 ära jätta.

3. Esialgses otsuses esitatakse loetelu taotlejatest, kellele liiklusõigused eraldatakse, ning vajaduse korral tööprojektide hindamise tulemus ja sõnaselge viide ülejäänud taotluste tagasilükkamisele.

Artikli 13 lõikes 2 ettenähtud juhtudel võidakse esialgse otsusega jätta olemasolevad liiklusõigused eraldamata.

4. Lõikes 1 sätestatud juhtudel võib esialgne otsus sisaldada pingerida kõigist taotlustest, mis täidavad olemasolevate liiklusõiguste haldamise tingimused, kuid mida ei valitud piisava hulga liiklusõiguste puudumise tõttu.

Kui esialgses otsuses kasutatakse käesolevas lõikes sätestatud võimalust, teavitatakse sellest kõiki pingereas olevaid lennuettevõtjaid, et need saaksid kümne päeva jooksul anda oma nõusoleku neile esialgse otsuse ja selle tingimuste kohaselt kuuluvate liiklusõiguste kasutamiseks, seda ka juhul, kui neile eraldatakse liiklusõigused parema hinnangu saanud ettevõtjate keeldumise tõttu.

Kui mõni taotleja võtab oma taotluse seoses esialgse otsusega eraldatud liiklusõigustega tagasi, antakse õigused pingereas järgmisel kohal oleva(te)le taotleja(te)le.

Käesolevas lõikes käsitletav kõikide taotluste pingeritta seatud loetelu kehtib üksnes selle menetluse ajal, mis lõpetatakse vastavalt artiklile 13 tehtud otsusega.

5. Esialgne otsus esitatakse pärast eelmises lõikes ettenähtud toimingu tegemist vajaduse korral tsiviillennunduse peadirektorile otsuse tegemiseks vastavalt artiklile 13.

Esialgne otsus ei anna selles nimetatud huvitatud isikutele mingeid õigusi.

Artikkel 11

Tööprojektide hindamine

1. Artikli 10 lõikes 1 sätestatud juhtudel hindab ettevõtjate esitatud tööprojekte läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil tsiviillennunduse peadirektoraadi juures tegutsev tehnilise hindamise komisjon, mille koosseis ja ülesanded kehtestatakse käesolevas artiklis.

2. Tehnilise hindamise komisjoni juhib tsiviillennunduse peadirektoraadi rahvusvaheliste lennuliikluslepingute eest vastutava üksuse juht.

Tehnilise hindamise komisjon koosneb kolmest liikmest, kelle komisjoni juht määrab transpordiameti või selle alluvusse kuuluvate juhtorganite piisava tehnilise kvalifikatsiooniga personali hulgast.

Hindamiskomisjoni sekretärina tegutseb madalaimal ametiastmel olev, lühima tööstaažiga ja noorim (nimetatud järjestuses) komisjoniliige.

Tehnilise hindamise komisjoni moodustamiseks ja toimimiseks kasutatakse tsiviillennunduse peadirektoraadi personali- ja ainelisi ressursse ning koosseisu osas vajaduse korral transpordiameti või selle alluvusse kuuluvate juhtorganite personaliressursse, ilma et suurendataks avaliku sektori kulusid.

3. Tehnilise hindamise komisjoni suhtes kohaldatakse 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 II jao II peatükis käsitletavaid kolleegiumidealaseid eeskirju, mille kohaselt võib nimetatud komisjon transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi teistelt asutustelt või üksustelt ning ühingutelt, mis on keskvalitsuse alluvuses või on selle tehnilised talitused, taotleda projektide hindamiseks vajalikke andmeid või aruandeid. Samuti võib tehnilise hindamise komisjon nõuda huvitatud isikutelt nende esitatud projektidega seoses tekkinud küsimuste selgitamist.

Tehnilise hindamise komisjoni võib asutada ja see võib otsuseid vastu võtta elektrooniliste vahendite abil vastavalt 22. juuni 2007. aasta seaduse nr 11/2007 (kodanike elektroonilise juurdepääsu kohta avalikele teenustele) esimesele lisasättele.

4. Tehnilise hindamise komisjon koostab pärast projektide läbivaatamist vastavalt artiklis 12 kehtestatud hindamiskriteeriumidele ning pärast kriteeriumidele antava väärtuse või väärtuste vahemiku kindlaksmääramist kooskõlas algatamisotsusega tehnilise hindamise ja liiklusõiguste eraldamise aruande.

5. Pärast tehnilise hindamise ja liiklusõiguste eraldamise aruande koostamist kuulab menetluse täideviija 10 päeva jooksul ära menetlusega seotud huvitatud isikute seisukohad.

Artikkel 12

Tööprojektide hindamiskriteeriumid

Tehnilise hindamise komisjon koostab tehnilise hindamise ja liiklusõiguste määramise aruande järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	taotletavate liiklusõiguste kasutamise optimaalsus, võttes hindamisel arvesse muu hulgas marsruudi omadusi, kavandatavaid liine, teenuste sagedust ja õhusõidukite veomahtu, kavandatavaid ühendusi ja teenuste liiki;

b)	tarbijate saadav kasu hinna ja kvaliteedi suhte ning teenuse kättesaadavuse näol;

c)	projekti tehniline, äriline ja majanduslik teostatavus ning teenuste järjepidevuse tagatised, võttes muu hulgas arvesse ettevõtja majanduslikku ja finantsilist olukorda, projekti majandusliku teostatavuse kava ning konkurentsialast mõju ja ettevõtja kuulumist mõnda ühendusse;

projekti majanduslik ja keskkonnamõju, võttes muu hulgas arvesse prognoositavat pakkumist ja nõudlust, lepinguid, uute liinide mõju selle piirkonna majandusele, kus teenuseid pakutakse, ning kasutatavate õhusõidukite lennukõlblikkust, kohandamist heitkogustega kauplemise skeemiga ja kliimamuutuste vastu võitlemist;

e)	projekti mõju konkurentsile, võttes muu hulgas arvesse uute operaatorite juurdepääsu ja opereerivate ettevõtjate mitmekesistamist;

projekti mõju lennuliinide laiendamisele ja piirkondadevahelisele ühendusele, võttes muu hulgas arvesse uute lennuliinide avamist, uute Hispaania lennujaamade kasutamist ning piirkondade ja reisijate paremat ühendust uute liinide abil, teenusepäevade arvu suurenemist, ühenduse sagedust, ajagraafikuid ja aega;

g)	projekti vastavus tsiviillennunduse peadirektoraadi kehtestatud lisatingimustele, mis lähtuvad turu iseloomust ja vajadustest, kooskõlas artikli 7 lõikega 1.

Artikkel 13

Menetluse lõpetamine

1. Pärast esialgse otsuse kättesaamist viib tsiviillennunduse peadirektor menetluse lõpule, tehes otsuse, millega kinnitatakse juhul, kui see on asjakohane, olemasolevate õiguste eraldamine ja nimetatud õiguste kasutamise tingimused.

Lisaks peab otsus sisaldama teavet taotleja kohta, kellele liiklusõigused eraldatakse, või selliste taotlejate loetelu ja vajaduse korral sõnaselget viidet ülejäänud taotluste tagasilükkamise kohta ning artikli 10 lõikes 1 sätestatud juhtudel menetluses osalenud tööprojektide hindamise tulemust.

Tsiviillennunduse peadirektor võib oma otsust põhjendada artikli 11 lõikes 4 sätestatud tehnilise aruande või esialgse otsusega.

2. Menetluse lõpetava otsusega võib jätta liiklusõigused eraldamata või mitte eraldada kõiki olemasolevaid õigusi juhul, kui ei ole tõendatud, et kavandatavate teenuste puhul tagatakse piisavalt nende teostatavus ja järjepidevus, ning juhul, kui teenused ei ole piisavad lennuliiklusteenuste tagamiseks Hispaania ja kolmandate riikide vahel või liiklusõiguste asjakohaseks kasutamiseks üldistes huvides või lennutranspordi kasutajate huvides.

Tsiviillennunduse peadirektoraat algatab vastavalt artiklile 7 hiljemalt kuus kuud pärast selle otsuse tegemist, mille kohaselt liiklusõigusi ei eraldatud või ei eraldatud kõiki olemasolevaid õigusi, uue eraldamismenetluse, välja arvatud juhul, kui nimetatud otsuse põhjuseks oli taotluste puudumine või see, et neid ei olnud piisavalt.

3. Otsuse kohta, millest tuleb kõiki huvitatud isikuid teavitada hiljemalt kolm kuud pärast menetluse algatamist, võib transpordiametile ühe kuu jooksul esitada 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 artiklis 114 sätestatud vaide.

4. Kui tsiviillennunduse peadirektoraat ei ole otsuse tegemise lõpptähtajaks teinud sõnaselget otsust või sellest teavitanud, ei vabasta see teda õiguslikust kohustusest otsus teha.

Kui nimetatud lõpptähtajaks ei ole sõnaselget otsust tehtud, võivad huvitatud isikud vastavalt 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 artikli 44 lõikele 1 lugeda oma taotluse vaikimisi tagasilükatuks ja nad võivad eeldatava otsuse suhtes esitada eelmises lõikes ettenähtud vaide kolme kuu jooksul alates sellele päevale järgnevast päevast, mil nn vaikiv nõusolek hakkab kehtima.

Kui huvitatud isikutelt nõutakse puuduste kõrvaldamist või otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja muude andmete esitamist, lükatakse otsuse tegemise lõpptähtaeg edasi aja võrra, mis jääb nõudest teavitamise ja nõude tegeliku täitmise vahele saaja poolt, kooskõlas 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 artikli 42 lõike 5 punktiga a.

5. Tsiviillennunduse peadirektoraat edastab pärast menetluse lõpetamist teabe selle käigus eraldatud liiklusõiguste kohta riiklikule lennundusohutusametile, et viimane kiidaks, kui see on asjakohane, heaks lennuettevõtjate lennuliiklusteenuste kavad.

Riiklik lennundusohutusamet ei kiida lennuliiklusteenuste kavasid heaks juhul, kui ei ole tõendatud, et tsiviillennunduse peadirektoraat on eraldanud asjaomased liiklusõigused.

IV PEATÜKK

PIIRANGUTEGA TURGUDEL ERALDATUD LIIKLUSÕIGUSTE KONTROLLIMINE, TAGASIVÕTMINE JA ÜLEKANDMINE

Artikkel 14

Lennuettevõtjate kohustused liiklusõiguste kasutamisel

1. Lennuettevõtjad, kes kasutavad kooskõlas III peatükiga saadud liiklusõigusi, on kohustatud nimetatud liiklusõigusi tõhusalt kasutama vastavalt eraldamisotsuses sätestatud tingimustele ja vastavalt esitatud tööprojektis ettenähtud tingimustele, mis eespool nimetatud tingimustest ei erine.

2. Ilma et see piiraks eelmises lõikes sätestatut, võib tsiviillennunduse peadirektoraat vääramatu jõu esinemise korral anda lennuettevõtjate taotluse alusel erandkorras ja kindlaksmääratud ajaks loa järgmiseks:

a)	lennuettevõtjate kohustuste täitmise edasilükkamine või

b)	eraldatud liiklusõiguste kasutustingimused, mis erinevad eraldamisotsuses ja vajaduse korral ka esitatud tööprojektis kehtestatud tingimustest.

3. Tsiviillennunduse peadirektoraat võib asjaomase lennuettevõtja taotlusel ja asjakohase põhjenduse alusel anda loa teenuse osutamise algusaja edasilükkamiseks või teenuse osutamise ajutiseks katkestamiseks, kusjuures kummalgi juhul ei tohi vastav ajavahemik olla pikem kui kuus kuud.

Artikkel 15

Lennuettevõtjate kohustuste täitmise kontrollimine

1. Tsiviillennunduse peadirektoraat kontrollib, et lennuettevõtjad kasutavad tõhusalt liiklusõigusi, mis on eraldatud eraldamisotsuses kehtestatud tingimustel või artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud eriloaga.

Selleks võib ta nõuda kõiki vajalikke andmeid või aruandeid transpordi- ja infrastruktuuriministeeriumi teistelt asutustelt või üksustelt või ühingutelt, mis on keskvalitsuse alluvuses või on selle tehnilised talitused.

2. Tsiviillennunduse peadirektoraat võtab arvesse konkureerivate lennuettevõtjate esitatud nõuetekohaselt põhjendatud kaebusi liiklusõiguste ebatõhusa kasutamise või nende kasutamata jätmise kohta.

Artikkel 16

Tagasivõtmine

1. Tsiviillennunduse peadirektoraat võtab eraldatud liiklusõigused lõplikult tagasi, kui ta on 10 tööpäeva jooksul kuulanud ära lennuettevõtja seisukohad, järgmistel juhtudel:

a)	kui lennuettevõtja ei alusta lendude opereerimist või ei opereeri kõiki ettenähtud lende lendude alguskuupäeval, mis on kokku lepitud asjaomases eraldamisotsuses, tööprojektis või tsiviillennunduse peadirektoraadi poolt kooskõlas artikliga 14 antud loas;

b)	kui lennuettevõtja katkestab lennud või ei taasta lende vastavalt tingimustele, mis on kokku lepitud tsiviillennunduse peadirektoraadi poolt kooskõlas artikliga 14 antud loas;

kui lennuettevõtja ei täida tingimusi, mis on kokku lepitud eraldamisotsuses, asjaomases esitatud tööprojektis või tsiviillennunduse peadirektoraadi poolt vastavalt artiklile 14 antud loas, nii et see mõjutab tõsiselt eraldatud liiklusõiguste tõhusat kasutamist, teenuse kvaliteeti ja kasutajate saadavat kasu;

d)	kui lennuettevõtja kaotab lennutegevusloa;

e)	kui lennuettevõtja rikub tõsiselt kohustusi, mis tulenevad lennuliiklusteenuste osutamise suhtes kohaldatavast õigusest, rahvusvahelistest lepingutest, mille kohaselt liiklusõigused eraldati, või muudest rahvusvahelistest eeskirjadest.

2. Liiklusõiguste kasutamise õiguse tagasivõtmine ei ole oma laadilt karistuslik ja see ei piira kohaldatavates õigusnormides ettenähtud rikkumiste ja karistuste korra kohaldamist.

3. Tagasivõtmise kohta võib transpordi riigisekretärile ühe kuu jooksul esitada 26. novembri 1992. aasta seaduse nr 30/1992 artiklis 114 sätestatud vaide.

Artikkel 17

Loobumine

Lennuettevõtja, kellele on antud liiklusõigused vastavalt III peatükis sätestatule, võib igal ajal loobuda nende kasutamisest, teavitades sellest tsiviillennunduse peadirektoraati vähemalt kolm kuud enne tegevuse lõpetamise kavandatavat kuupäeva.

Artikkel 18

Liiklusõiguste üleandmine

Tsiviillennunduse peadirektoraat võib anda loa vastavalt III peatükile saadud liiklusõiguste üleandmiseks lennuettevõtjale, kes ühineb teise ettevõtjaga või läheb teise ettevõtja omandusse, tingimusel et tagatakse eraldamisotsuse algsete tingimuste täitmine ja et üleandmine ei mõjuta negatiivselt vastavalt artikli 12 punktile e antud hinnangut.

Liiklusõiguste üleandmist taotlev lennuettevõtja on kohustatud lisama taotlusele teabe kõigi menetluste või uurimiste kohta, mille on algatanud konkurentsiasutused seoses ettevõtja ühinemise või omandamisega.

V PEATÜKK

LIIKLUSÕIGUSED PIIRANGUTETA TURGUDEL

Artikkel 19

Liiklusõiguste kasutamine

Kolmandate riikidega sõlmitud lennuliikluslepingute tingimusi täitvad lennuettevõtjad võivad vabalt kasutada liiklusõigusi, mis tulenevad nimetatud lepingutest, millega ei ole kehtestatud piiranguid liiklusõiguste ega neid kasutada võivate lennuettevõtjate arvule, tingimusel et riiklik lennundusohutusamet on kinnitanud nende ettevõtjate tegevuskava.

Artikkel 20

Kontrollimine ja tagasivõtmine

1. Tsiviillennunduse peadirektoraat kontrollib ja jälgib, et käesolevas peatükis käsitletavaid liiklusõigusi kasutatakse vastavalt lennuliikluse lepingule, millest need tulenevad, ja vastavalt lennuliiklusteenuste osutamise suhtes kohaldatavatele õigusnormidele.

Sel eesmärgil annab riiklik lennundusohutusamet tsiviillennunduse peadirektoraadile kord poolaastas, st iga lennuhooaja lõpus üksikasjalikku teavet kinnitatud liiklusõiguste kohta ja asjaomaste lennuettevõtjate tegevuse kohta piiranguteta turgudel.

Kõnealuses kontekstis mõistetakse lennuhooaja all Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (International Air Transport Association, IATA) kehtestatud lennuhooaegu.

2. Tsiviillennunduse peadirektoraat võtab kõnealuste liiklusõiguste kasutamise õiguse tagasi artikli 16 lõike 1 punktides d ja e sätestatud juhtudel ning juhul, kui nimetatud liiklusõiguste kasutamisega ei tagata teenuste järjepidevust ja teostatavust või liiklusõiguste asjakohast kasutamist üldistes huvides või lennutranspordi kasutajate huvides.

Üleminekusäte

Enne käesoleva kuningliku dekreedi jõustumist kasutuses olnud liiklusõigused

Enne käesoleva kuningliku dekreedi jõustumist eraldatud liiklusõigused kehtivad edasi samadel tingimustel, mille alusel need anti.

Juba eraldatud liiklusõiguste suhtes kohaldatakse siiski käesoleva kuningliku dekreedi IV peatükki, milles käsitletakse antud liiklusõiguste kontrolli, tagasivõtmist ja üleandmist.

2.	Samuti kohaldatakse nende liiklusõiguste suhtes, mis olid kasutuses enne käesoleva kuningliku dekreedi jõustumist ja mille eraldamine ei ole olnud vajalik, V peatükis sätestatud kontrollikorda.

Esimene lõppsäte

Õiguslik pädevus

Käesolev kuninglik dekreet antakse ainupädevuse alusel, mis on antud riigile õhuruumi, transiidi ja lennutranspordi valdkonnas põhiseaduse artikli 149 lõike 1 punktiga 20.

Teine lõppsäte

Täiendav kord

Juhtudel, mida ei ole käesolevas kuninglikus dekreedis sõnaselgelt sätestatud, kohaldatakse 26. novembri 1992. aasta seadust nr 30/1992 haldusasutuste õigusliku korra ja ühise haldusmenetluse kohta, 22. juuni 2007. aasta seadust nr 11/2007 kodanike elektroonilise juurdepääsu kohta avalikele teenustele ja muid Hispaanias kõnealuses valdkonnas kohaldatavaid õigusakte.

Kolmas lõppsäte

Euroopa Liidu õiguse kohaldamine

Käesoleva kuningliku dekreediga võetakse Hispaania õigusesse üle eeskirjad, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

Neljas lõppsäte

Rakendamiskord

Kõik käesoleva kuningliku dekreedi rakendamiseks vajalikud meetmed võtab transpordi- ja infrastruktuuriminister.

Viies lõppsäte

Jõustumine

Käesolev kuninglik dekreet jõustub kaks kuud pärast selle avaldamist Hispaania ametlikus väljaandes Boletín Oficial del Estado.

Madrid, 18. november 2011

Transpordi- ja infrastruktuuriminister

José BLANCO LÓPEZ

KUNINGAS JUAN CARLOS

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.341.est
Euroopa Liidu Teataja		C 341

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 9. november 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 341/01	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	1

2012/C 341/02	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	2

2012/C 341/03	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 2 )	5

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 341/04	Euro vahetuskurss	6

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2012/C 341/05	Hispaania riiklik menetlus piiratud lennuliiklusõiguste eraldamiseks	7

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	13.9.2012
Riikliku abi viitenumber	SA.34827 (12/NN)
Liikmesriik	Küpros
Piirkond	—	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Rescue recapitalisation of Cyprus Popular Bank (ex-Marfin)
Õiguslik alus	—
Meetme liik	Üksiktoetus	Cyprus Popular Bank
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Muud omakapitalile suunatud meetmed
Eelarve	Üldeelarve: 1 800 EUR (miljonites)
Abi osatähtsus	—
Kestus	—
Majandusharud	Finants- ja kindlustustegevus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2736
JPY	Jaapani jeen	101,74
DKK	Taani kroon	7,4591
GBP	Inglise nael	0,79655
SEK	Rootsi kroon	8,5105
CHF	Šveitsi frank	1,2058
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3020
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,423
HUF	Ungari forint	284,57
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6960
PLN	Poola zlott	4,1645
RON	Rumeenia leu	4,5203
TRY	Türgi liir	2,2730
AUD	Austraalia dollar	1,2230
CAD	Kanada dollar	1,2690
HKD	Hongkongi dollar	9,8719
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5591
SGD	Singapuri dollar	1,5593
KRW	Korea vonn	1 388,05
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,0940
CNY	Hiina jüaan	7,9698
HRK	Horvaatia kuna	7,5375
IDR	Indoneesia ruupia	12 263,02
MYR	Malaisia ringit	3,9017
PHP	Filipiini peeso	52,413
RUB	Vene rubla	40,1530
THB	Tai baat	39,100
BRL	Brasiilia reaal	2,5918
MXN	Mehhiko peeso	16,6548
INR	India ruupia	69,2390


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(2) EMPs kohaldatav tekst, mis ei hõlma asutamislepingu I lisa reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid