12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/1

---

KOMISJONI ARVAMUS,

11. oktoober 2012,

Prantsusmaal asuva Bugey-1 tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

2012/C 308/01

Hindamine, mille tulemused on siin esitatud, toimus vastavalt Euratomi asutamislepingu sätetele, sellega ei piirata täiendavat hindamist, mis toimub vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, ega viimasena nimetatud lepingust ja teisestest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (1).

Euroopa Komisjon sai 4. mail 2012 Prantsusmaa valitsuselt vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37 esitatud üldandmed Bugey-1 tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta.

Nende andmete põhjal ja pärast konsulteerimist eksperdirühmaga on komisjon koostanud järgmise arvamuse.

1.	Vahemaa Bugey-1 tuumaelektrijaamast kuni lähimate liikmesriikide piirini on 117 km (Itaalia) ja 226 km (Saksamaa).

2.	Tavapäraste demonteerimistööde käigus väljalastavad vedelad ja gaasilised radioaktiivsed heited ei ohusta oluliselt teiste liikmesriikide elanike tervist.

3.	Tahked radioaktiivsed jäätmed ladustatakse enne Prantsusmaa territooriumil asuvasse litsentsitud töötlus- või ladustamiskohta toimetamist ajutiselt kohapeal. Radioaktiivseid jäätmeid ei ole kavas Prantsusmaalt välja viia.

4.	Komisjon soovitab, et jääkaktiivsuse kontroll, mida tehakse kinnitamaks, et tahked jäätmed on pärast saastatusest puhastamist tavapärased jäätmed, tagaks põhiliste ohutusnormide (direktiiv 96/29/Euratom) kohaste vabastamiskriteeriumide järgimise.

5.	Üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetusest põhjustatud ootamatu radioaktiivsete jäätmete keskkonda sattumise korral tõenäoliselt saadavad kiirgusdoosid ei ohusta oluliselt teiste liikmesriikide elanike tervist.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et Prantsusmaal asuva Bugey-1 tuumaelektrijaama demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava rakendamine ei põhjusta tavapärase tegevuse ega üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetuse korral tervise seisukohast märkimisväärset vee, pinnase või õhuruumi radioaktiivset saastumist teises liikmesriigis.

---

(1)  Näiteks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel edaspidi hinnata keskkonnaaspekte. Sellega seoses soovib komisjon juhtida tähelepanu direktiivile 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, samuti direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning direktiivile 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/3

---

Komisjoni teatis – Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)

Komisjoni ettepaneku (asjakohaste meetmete võtmise kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 1) heakskiitmine kõigi liikmesriikide poolt

(määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks)  (1) artikli 26 lõike 1 alusel)

2012/C 308/02

Komisjon pakkus teatise „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena” (2011) (2) punktis 70 sobiva meetmena välja, et liikmesriigid avaldaks selliste olemasolevate abikavade loetelu, mis tuleb viia 31. jaanuariks 2013 kooskõlla käesoleva teatisega, ja et nad viiksid need abikavad käesoleva teatisega kooskõlla 31. jaanuariks 2014. Komisjon palus liikmesriikidel kinnitada 29. veebruariks 2012, et nad nõustuvad sobivate meetmete ettepanekuga (käesoleva teatise punkt 71).

Kõik liikmesriigid on andnud sobivate meetmete ettepanekule oma sõnaselge ja tingimusteta nõusoleku.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 19 lõikele 1 võtab komisjon teadmiseks kõigi liikmesriikide tingimusteta ja sõnaselge heakskiidu sobivatele meetmetele.

---

(1)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(2)  ELT C 8, 11.1.2012, lk 15.

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/4

---

Menetluse algatamine

(Toimik COMP/M.6663 – Ryanair/Aer Lingus III)

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 308/03

29. augustil 2012 otsustas komisjon algatada eespool nimetatud juhtumi suhtes menetluse, olles leidnud, et teatatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga. Menetluse algatamisega algab teatatud koondumise uurimise teine etapp ning see ei mõjuta juhtumi kohta lõpliku otsuse tegemist. Kõnealuse otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkt c.

Euroopa Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava koondumise kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist, et neid saaks täielikult menetluses arvesse võtta. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 / 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6663 – Ryanair/Aer Lingus III):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/5

---

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2012,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu uuendamise kohta

2012/C 308/04

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, eriti selle artiklit 4 (1),

võttes arvesse Kreeka valitsuse esitatud kandidatuuri

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu nimetas oma 16. juuli 2012. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2012 kuni 17. septembrini 2015.

(2)	Nimetatud keskuse haldusnõukogu liikmed tuleks ametisse nimetada kolmeks aastaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga nimetatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2015 järgmine isik:

VALITSUSE ESINDAJA:

Kreeka

Dimitrios V. SKIADAS

---

(1)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2)  ELT C 228, 31.7.2012, lk 3.

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/6

---

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2012,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu uuendamise kohta

2012/C 308/05

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, eriti selle artiklit 4 (1),

võttes arvesse Läti valitsuse esitatud kandidatuuri

ning arvestades, et:

(1)	Nõukogu nimetas oma 16. juuli 2012. aasta otsusega (2) ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmed ajavahemikuks 18. septembrist 2012 kuni 17. septembrini 2015.

(2)	Keskuse haldusnõukogu valitsuse esindajate kategoorias on vabanenud liikmekoht seoses Janis GAIGALS'i tagasiastumisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga nimetatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 17. septembrini 2015 järgmine isik:

VALITSUSE ESINDAJA:

Läti	Nellija TITOVA

---

(1)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(2)  ELT C 228, 31.7.2012, lk 3.

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/7

---

Euro vahetuskurss (1)

11. oktoober 2012

2012/C 308/06

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2918
JPY	Jaapani jeen	101,26
DKK	Taani kroon	7,4588
GBP	Inglise nael	0,80525
SEK	Rootsi kroon	8,6627
CHF	Šveitsi frank	1,2087
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,3825
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,940
HUF	Ungari forint	281,85
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6961
PLN	Poola zlott	4,0910
RON	Rumeenia leu	4,5703
TRY	Türgi liir	2,3407
AUD	Austraalia dollar	1,2573
CAD	Kanada dollar	1,2645
HKD	Hongkongi dollar	10,0148
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5796
SGD	Singapuri dollar	1,5857
KRW	Korea vonn	1 438,56
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	11,2664
CNY	Hiina jüaan	8,1086
HRK	Horvaatia kuna	7,5225
IDR	Indoneesia ruupia	12 389,32
MYR	Malaisia ringit	3,9622
PHP	Filipiini peeso	53,548
RUB	Vene rubla	40,1155
THB	Tai baat	39,671
BRL	Brasiilia reaal	2,6339
MXN	Mehhiko peeso	16,6904
INR	India ruupia	68,0200

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/8

---

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus,

8. detsember 2011,

andmekaitse eeskirjade kohta

2012/C 308/07

KÕRGE ESINDAJA,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (2010/427/EL) (edaspidi „välisteenistuse otsus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.   JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesolevas otsuses sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (edaspidi „määrus”) rakenduseeskirjad Euroopa välisteenistuse suhtes kooskõlas nimetatud määruse artikli 24 lõikega 8.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et need piiraksid määruse mõisteid:

a)   „vastutav töötleja”– Euroopa välisteenistus, selle tegevdirektor, direktor või samaväärse suuruse või funktsiooniga talituse juht, kes iseseisvalt või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid;

b)   „andmekaitsekoordinaator”– Euroopa välisteenistuse ametnik, kes on määratud koordineerima isikuandmete kaitse küsimusi ja nendes abistama direktoraatide või samaväärse suuruse või funktsiooniga talituste kõigil tasanditel ning vajaduse korral liidu delegatsioonides;

c)   „volitatud töötleja”– Euroopa välisteenistuse või alltöövõtjast üksuse töötaja, kellele vastutava töötleja on teinud ülesandeks isikuandmete töötlemise;

d)   „Euroopa välisteenistuse töötajad”– vastavalt välisteenistuse otsuse artiklile 6 Euroopa välisteenistuse heaks töötavad ametnikud ja muud Euroopa Liidu teenistujad, k.a ajutiseks teenistujaks nimetatud liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad ning spetsialiseerunud lähetatud riiklikud eksperdid.

2.   JAGU

ANDMEKAITSEAMETNIK

Artikkel 3

Andmekaitseametniku ametisse nimetamine ja ülesanded

1.   Vastavalt määruse artikli 24 lõikele 2 valib tegevdirektor ja nimetab ametisse andmekaitseametniku (edaspidi „ametnik”) ning registreerib ta Euroopa andmekaitseinspektori juures (edaspidi „inspektor”). Ametnik allub otseselt tegevdirektorile.

2.   Ametniku ametiaeg on viis aastat ning sama isiku võib ametisse tagasi nimetada üks kord.

3.   Ametnik täidab oma töökohustusi sõltumatult ja koostöös inspektoriga. Eelkõige ei või ametnik saada juhiseid Euroopa välisteenistuse poolt ametisse nimetavalt asutuselt või ametiisikult ega kelleltki teiselt määruse ja käesoleva otsuse sätete asutusesisesel kohaldamisel või koostöö tegemisel inspektoriga. Ametnik osaleb regulaarselt andmekaitse alases väljaõppes ja tegevdirektor võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks.

4.   Tegevdirektor hindab igal aastal ametniku toimetulekut tema ülesannete ja töökohustustega, eelkõige ametniku aastaaruande alusel, vajaduse korral pärast konsulteerimist inspektoriga. Kui ametnik ei vasta enam ametiülesannete täitmiseks nõutavatele tingimustele, võib ametniku ametist vabastada ainult inspektori nõusolekul.

5.   Ilma et see piiraks tema ametisse nimetamise korda, teavitatakse ametnikku igast organisatsioonivälisest kontaktist, mis on seotud määruse ja käesoleva otsuse kohaldamisega, eelkõige inspektoriga tehtava koostöö puhul.

6.   Ilma et see piiraks määruse vastavate sätete kohaldamist, kehtivad ametniku ja tema töötajate kohta Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused.

Artikkel 4

Töökohustused

Ametnik:

a)

tagab, et vastutavaid töötlejaid, andmekaitsekoordinaatoreid ja andmesubjekte teavitataks nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad määrusest ja käesolevast otsusest, ning et andmetöötlusoperatsioonidel ei oleks negatiivset mõju andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Selle ülesande täitmiseks koostab ta eelkõige teabe vahetamise ja teatise vormid, konsulteerib huvitatud pooltega ja tõstab üldist teadlikkust andmekaitse küsimustes;

b)	vastab inspektori päringutele ja teeb inspektoriga tema taotlusel või omal algatusel oma pädevuse piires koostööd;

c)	tagab sõltumatult määruse ja käesoleva otsuse sätete asutusesisese kohaldamise Euroopa välisteenistuses;

d)	peab kooskõlas artiklitega 14 ja 15 Euroopa välisteenistuse töötlemistoimingute registrit ja tagab igale isikule sellele juurdepääsu otse või inspektori kaudu; nimetatud registrit võib pidada ka elektroonilises formaadis;

e)	teatab inspektorile töötlemistoimingutest, mis võivad tekitada määruse artikli 27 lõikes 2 osutatud riske.

Artikkel 5

Ülesanded

1.   Lisaks artiklis 4 loetletud töökohustustele ametnik:

a)

nõustab Euroopa välisteenistuse ametisse nimetavat ametiisikut ning vastutavaid töötlejaid määruse ja käesoleva otsuse sätete kohaldamise küsimustes. Ametisse nimetav ametiisik, asjaomased vastutavad ja volitatud töötlejad, personalikomitee ja Euroopa välisteenistuse iga töötaja võib ametnikuga väljaspool ametlikke kanaleid konsulteerida kõikides määruse ja käesoleva otsuse tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimustes;

b)

uurib omal algatusel või ametisse nimetava asutuse või ametiisiku, vastutavate ja volitatud töötlejate, personalikomitee või Euroopa välisteenistuse mis tahes töötaja taotlusel oma ülesannetega otseselt seotud ning talle teatavaks saanud küsimusi või juhtumeid ja annab tulemuste kohta aru ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või uurimise taotlejale. Kui see osutub asjakohaseks, tuleb kõiki teisi asjaomaseid osapooli teavitada. Kui kaebuse on esitanud üksikisik või kui kaebuse esitaja tegutseb üksikisiku nimel, peab ametnik võimaluse piires tagama taotleja konfidentsiaalsuse, välja arvatud juhul, kui asjaomane andmesubjekt annab ühemõttelise nõusoleku taotluse käsitlemiseks muul moel;

c)	teeb oma ülesannete täitmiseks koostööd teiste Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste andmekaitseinspektoritega, eelkõige vahetades kogemusi ja parimaid tavasid;

d)	esindab kõrget esindajat või Euroopa välisteenistust vajaduse korral kõigis andmekaitseküsimustes rahvusvahelisel tasandil, ilma et see piiraks aluslepingute sätete, sealhulgas eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaldamist;

e)	esitab oma tegevuste kohta aastaaruande kõrgele esindajale ja teeb selle kättesaadavaks Euroopa välisteenistuse töötajatele.

2.   Ilma et see piiraks artikli 4 punkti b, artikli 5 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 15 kohaldamist, ei avalikusta ametnik ja tema personal töökohustuste ja ülesannete täitmise käigus saadud teavet ega dokumente.

Artikkel 6

Volitused

Oma ülesannete ja töökohustuste täitmisel ametnik:

a)	omab alati juurdepääsu töötlemise objektiks olevatele andmetele ning kõikidele tööruumidele, andmetöötlusseadmetele ja andmekandjatele;

b)	võib küsida Euroopa välisteenistuse õigusosakonnalt õiguslikku arvamust;

c)	võib kasutada eelneval kokkuleppel eelarvevahendite käsutajaga, kooskõlas finantsmääruse (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) ja selle rakenduseeskirjadega, väliste infotehnoloogiaekspertide abi;

d)	võib, ilma et see piiraks inspektorite töökohustusi ja volitusi, teha ettepaneku haldusmeetmete osas ja esitada üldisi soovitusi määruse ja käesoleva otsuse asjakohase rakendamise kohta;

e)	võib teatud juhtudel anda Euroopa välisteenistuse juhtkonnale ja/või teistele asjaomastele pooltele mis tahes muid soovitusi andmekaitse parandamiseks;

f)	võib Euroopa välisteenistuse ametisse nimetava ametiisiku tähelepanu juhtida määruse ja käesoleva otsusega ettenähtud kohustuste täitmata jätmisele töötaja poolt ja teha ettepaneku haldusjuurdluse läbiviimiseks, võttes arvesse määruse artikli 49 võimalikku kohaldamist.

Artikkel 7

Vahendid

Ametnikule antakse tema töökohustuste ja ülesannete täitmiseks vajalik personal ning vahendid.

3.   JAGU

ANDMEKAITSE ALAL TEGUTSEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 8

Ametisse nimetav ametiisik

1.   Kui seoses eeskirjade rikkumisega esitatakse personalieeskirjade artikli 90 tähenduses kaebus määruse või käesoleva otsuse sätete rikkumise kohta, konsulteerib ametisse nimetav ametiisik ametnikuga, kes peaks kirjalikult esitama oma arvamuse mitte hiljem kui viieteistkümne päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui pärast selle ajavahemiku lõppemist ei ole ametnik oma arvamust ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule esitanud, ei ole see enam vajalik. Ametniku arvamus ei ole ametisse nimetava ametiisiku jaoks siduv.

2.   Ametnikku teavitatakse alati juhul, kui arutatakse küsimust, millel on või võib olla seos andmekaitsega.

Artikkel 9

Vastutavad töötlejad

1.   Vastutavad töötlejad vastutavad selle eest, et kõik nende kontrolli all olevad töötlemistoimingud on määruse ja käesoleva otsuse sätetega kooskõlas. Nad võivad usaldada andmetöötlusülesanded vajaduse korral täitmiseks nende alluvuses olevatele Euroopa välisteenistuse töötajatele või määruse artikli 23 kohaselt alltöövõtjatele.

2.   Vastutavad töötlejad eelkõige:

a)	teatavad ametnikule eelnevalt igast töötlemistoimingust või töötlemistoimingute kogumist, mis on mõeldud ühe eesmärgi või mitme omavahel seotud eesmärgi saavutamiseks, samuti igast olulisest muudatusest senises töötlemistoimingus;

b)	osutavad ametnikule ja inspektorile abi nende kohustuste täitmisel, eelkõige edastades teavet vastusena nende taotlustele hiljemalt kolmekümne päeva jooksul;

c)	teevad koostööd andmekaitsekoordinaatoritega, et koostada isikuandmetega tehtavate töötlusoperatsioonide loend;

d)	rakendavad kohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ja annavad nõuetekohaseid juhiseid volitatud töötlejatele, et tagada nii töötlemise salastatus kui ka töötlemisega kaasnevale ohule vastav turvalisuse tase;

e)

vastavalt vajadusele konsulteerivad ametnikuga töötlemistoimingute määrusele ja käesolevale otsusele vastavuse osas ja eelkõige kui on alust arvata, et teatud töötlemisprotsessid on vastuolus määruse artiklitega 4–10. Nad võivad konsulteerida ka ametniku ja/või sisemiste infotehnoloogia turvaekspertidega töötlemisoperatsioonide konfidentsiaalsuse küsimustes ja määruse artikli 22 kohaselt võetud turvameetmete asjus.

Artikkel 10

Koordinaatorid

1.   Iga tegevdirektor või samaväärse suuruse või funktsiooniga talituse juht või vajaduse korral liidu delegatsiooni juht nimetab ametisse oma alluvuses töötava andmekaitsekoordinaatori.

Ilma et see piiraks ametniku kohustusi, iga koordinaator:

a)	aitab pidada arvestust kogu isikuandmete töötlemise üle ja teeb koostööd ametnikuga isikuandmete töötlemisoperatsioonide loendi koostamisel ja ajakohastamisel;

b)	aitab tuvastada asjaomaseid vastutavaid ja volitatud töötlejaid;

c)	omab õigust saada vastutavatelt ja volitatud töötajatelt ja Euroopa välisteenistuse töötajatelt piisavat ja vajalikku teavet, mis on nõutav tema haldusülesannete täitmiseks. See ei sisalda juurdepääsuõigust vastutava töötleja vastutusel töödeldud isikuandmetele;

d)	edastab ametnikule ametlikud teatised andmetöötlusoperatsioonide liikide või kategooriate kohta.

2.   Ilma et see piiraks vastutavate töötlejate kohustusi, koordinaatorid:

a)	aitavad vastutavaid töötlejaid nende kohustuste täitmisel;

b)	vajaduse korral hõlbustavad teabevahetust ametniku ja vastutavate töötlejate vahel.

Artikkel 11

Euroopa välisteenistuse töötajad

1.   Kõik Euroopa välisteenistuse töötajad on eelkõige abiks määruse artiklitega 21 ja 22 ettenähtud isikuandmete töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisuse eeskirjade kohaldamisel. Euroopa välisteenistuse töötaja, kellel on juurdepääs isikuandmetele, töötleb neid üksnes vastutavate töötlejate ülesandel, kui siseriiklikes või liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

2.   Euroopa välisteenistuse iga töötaja võib vastavalt inspektori sätestatud eeskirjadele väljaspool ametlikke kanaleid esitada inspektorile kaebuse isikuandmete töötlemist reguleeriva määruse või käesoleva otsuse sätete väidetava rikkumise kohta.

Artikkel 12

Andmesubjektid

1.   Vastavalt andmesubjektide õigusele saada määruse artiklite 11 ja 12 kohaselt asjakohast teavet mis tahes nendega seotud isikuandmete töötlemise kohta võivad andmesubjektid pöörduda vastutavate töötlejate poole oma õiguste kasutamiseks vastavalt määruse artiklitele 13–19, nagu on osutatud käesoleva otsuse 5. jaos.

2.   Ilma et see piiraks mis tahes õiguskaitsevahendeid, võib iga andmesubjekt vastavalt inspektori sätestatud eeskirjadele esitada inspektorile kaebuse, kui ta leiab, et tema isikuandmete töötlemisega vastutavate töötlejate poolt on rikutud tema määrusest või käesolevast otsusest tulenevaid õigusi.

3.   Ükski andmesubjekt ei tohi kannatada seepärast, et ta esitas kaebuse inspektorile või juhtis ametniku tähelepanu väidetavale määruse sätete rikkumisele.

4.   JAGU

TEATAVAKS TEHTAVATE TÖÖTLEMISTOIMINGUTE REGISTER

Artikkel 13

Teavitamise kord

1.   Vastutavad töötlejad teavitavad ametnikku igast isikuandmete töötlemistoimingust teabevahetamise vormil, mis on kättesaadav Euroopa välisteenistuse ja liidu delegatsioonide intranetis (andmekaitse). Teatis edastatakse ametnikule elektroonilisel teel. Kinnitus edastatakse ametnikule kirjaliku teatise vormis kümne tööpäeva jooksul. Kinnitava teatise saamisel avaldab ametnik selle registris.

2.   Teatis sisaldab kogu määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teavet. Igasugune kõnealust teavet mõjutav muudatus tehakse viivitamata ametnikule teatavaks.

3.   Täiendavad eeskirjad ja menetlused seoses teavitamiskorraga, mida vastutavad töötlejad peavad järgima, moodustavad ametniku esitatud üldiste soovituste osa.

Artikkel 14

Registri sisu ja eesmärk

1.   Ametnik peab isikuandmete töötlemistoimingute registrit, mis luuakse vastutavatelt töötlejatelt saadud teatiste põhjal.

2.   Register sisaldab vähemalt määruse artikli 25 lõike 2 punktides a–g osutatud teavet. Registrisse ametniku kantud teavet võib siiski erandkorral piirata, kui on vaja tagada teatud töötlemistoimingu turvalisus.

3.   Registrit kasutatakse Euroopa välisteenistuses sooritatud isikuandmete töötlemistoimingute kogumina. Andmesubjektidel on juurdepääs registrile, et hõlbustada neil määruse artiklites 13–19 ja käesolevas otsuses sätestatud õiguste kasutamist.

Artikkel 15

Juurdepääs registrile

1.   Ametnik võtab asjakohased meetmed tagamaks, et igal andmesubjektil võiks olla juurdepääs registrile otse või inspektori kaudu. Eelkõige annab ametnik andmesubjektidele teavet ja abi selle kohta, kuidas ja kuhu registrile juurdepääsu taotlused tuleb esitada.

2.   Välja arvatud on-line juurdepääsu korral, võidakse esitada taotlused juurdepääsuks registrile mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas elektrooniliselt, ühes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 342 osutatud keeles ning piisava täpsusega, et ametnik saaks asjaomased töötlemistoimingud kindlaks määrata. Taotlejale saadetakse viivitamata kinnitus taotluse kättesaamise kohta.

3.   Kui taotlus ei ole piisavalt täpne, palub ametnik taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles. Kui taotlus hõlmab väga suurt hulka töötlemistoiminguid, võib ametnik taotlejaga õiglase lahenduse leidmiseks mitteametlikult nõu pidada.

4.   Iga andmesubjekt võib ametnikult küsida koopia registris kättesaadavast teabest mis tahes teatavaks tehtud töötlemistoimingu kohta.

5.   JAGU

ANDMESUBJEKTIDE ÕIGUSTE KASUTAMISE KORD

Artikkel 16

Üldsätted

1.   Käesolevas jaos määratletud andmesubjektide õigusi võivad kasutada ainult asjaomased üksikisikud või erandjuhtudel asjaomaste üksikisikute nõuetekohase loaga esindajad. Taotlused tuleb kirjalikult esitada asjaomasele vastutavale töötlejale koos ametnikule esitatava koopiaga. Vajaduse korral aitab ametnik andmesubjekti asjaomase vastutava töötleja kindlaks tegemisel. Ametnik teeb vastavad vormid kättesaadavaks. Vastutavad töötlejad võtavad taotluse vastu ainult siis, kui vorm on täielikult täidetud ja taotluse esitaja isik on nõuetekohaselt kontrollitud. Andmesubjektide õiguste kasutamine on tasuta.

2.   Asjaomane vastutav töötleja saadab taotluse esitajale teatise taotluse saamise kohta viie tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist. Kui ei ole sätestatud teisiti, vastab vastutav töötleja taotlusele hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist ning ta kas rahuldab taotluse või teatab kirjalikult osalise või täieliku keeldumise põhjused, eelkõige juhtudel, kui taotlejat ei loeta andmesubjektiks.

3.   Andmesubjekti poolt õigustest kõrvalekaldumise või ilmse õiguste kuritarvitamise korral ja kui andmesubjekt väidab, et töötlemine on õigusvastane, peab vastutav töötleja taotlusel konsulteerima ametnikuga ja/või suunama andmesubjekti ametniku juurde, kes otsustab taotluse kõlblikkuse ja asjakohaste järelmeetmete üle.

4.   Iga andmesubjekt võib konsulteerida ametnikuga oma õiguste kasutamise osas konkreetse juhtumi korral. Ilma et see mõjutaks mis tahes õiguskaitsevahendeid, võib iga andmesubjekt esitada inspektorile kaebuse, kui ta leiab, et tema isikuandmete töötlemisega on rikutud tema määrusest tulenevaid õigusi.

Artikkel 17

Juurdepääsuõigus

Andmesubjektil on õigus piiranguteta ning kolme kuu jooksul pärast vastava taotluse esitamist saada vastutavalt töötlejalt määruse artikli 13 punktides a–d osutatud teavet, kas tutvudes andmetega kohapeal või saades koopia, sealhulgas vajaduse korral vastavalt taotleja eelistusele koopia elektroonilises vormis.

Artikkel 18

Õigus teha parandusi

Iga andmesubjekti taotluses ebatäpsete või puudulike isikuandmete parandamiseks täpsustatakse asjaomased andmed ja tehtav parandus. Selliste taotlustega tegeleb vastutav töötleja viivitamata.

Artikkel 19

Andmete blokeerimise õigus

Asjaomane vastutav töötleja käsitleb viivitamata määruse artikli 15 alusel esitatud mis tahes andmete blokeerimise taotlust. Taotluses täpsustatakse asjaomased andmed ja samuti nende blokeerimise põhjused. Vastutav töötleja teatab taotluse esitanud andmesubjektile ette andmete blokeerimise lõpetamisest.

Artikkel 20

Õigus andmeid kustutada

Andmesubjekt võib taotleda, et vastutavad töötlejad kustutaksid viivitamata õigusvastaselt töödeldud andmed, eelkõige määruse artiklite 4–10 sätete rikkumise korral. Taotluses täpsustatakse asjaomased andmed ja esitatakse põhjused või tõendid töötlemise õigusvastasuse kohta. Automaatkataloogides tagatakse kustutamine üldjuhul kõikide asjakohaste tehniliste vahenditega, mis välistab mis tahes edasise kustutatud andmete töötlemise võimalikkuse. Kui kustutamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, blokeerib asjaomane vastutav töötleja pärast konsulteerimist ametniku ja huvitatud isikuga asjakohased andmed viivitamata.

Artikkel 21

Kolmandate isikute teavitamine

Andmesubjekti taotlusel mis tahes andmete parandamise, blokeerimise või kustutamise kohta on andmesubjektil õigus nõuda vastutavatelt töötlejatelt selliste kolmandate isikute teavitamist, kellele on edastatud tema isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ülemääraseid jõupingutusi.

Artikkel 22

Vaidlustamisõigus

Andmesubjekt võib esitada vastuväiteid kooskõlas määruse artikliga 18 temaga seotud andmete töötlemise ning isikuandmete avalikustamise või kasutamise kohta. Taotluses täpsustatakse asjaomased andmed ja esitatakse taotlust õigustavad asjaolud. Kui vastuväide on õigustatud, edasises töötlemises kõnealuseid andmeid enam ei kasutata.

Artikkel 23

Automatiseeritud üksikotsused

Andmesubjektil on õigus mitte alluda automatiseeritud töötlemisel põhinevatele üksikotsustele määruse artikli 19 tähenduses, välja arvatud juhul, kui otsuse tegemine on selgesõnaliselt lubatud vastavalt siseriiklikele või liidu õigusaktidele või inspektori andmesubjekti õiguspäraseid huve kaitsvale otsusele. Mõlemal juhul on andmesubjektil võimalus eelnevalt teatada oma seisukoht ja konsulteerida ametnikuga.

Artikkel 24

Erandid ja piirangud

1.   Vastutavad töötlejad võivad käesoleva otsuse artiklites 17–21 osutatud õigusi piirata ulatuses, mida määruse artiklis 20 nimetatud õiguspärased põhjused selgelt lubavad. Välja arvatud ülima vajaduse korral, konsulteerib asjaomane vastutav töötleja kõigepealt ametnikuga, kelle otsus ei ole Euroopa välisteenistuse suhtes siduv. Vastutav töötleja vastab õiguste kasutamise erandite või piirangute rakendamise taotlustele viivitamata ja põhjendab seda otsust.

2.   Mis tahes asjaomane andmesubjekt võib taotleda, et inspektor kohaldaks määruse artikli 47 lõike 1 punkti c.

6.   JAGU

UURIMISMENETLUS

Artikkel 25

Praktiline kohaldamine

1.   Uurimistaotlused edastatakse ametnikule kirjalikus vormis vastaval erivormil, mille saab ametniku käest. Juhul kui uurimise taotlemise õigust on ilmselt kuritarvitatud, näiteks kui sama isik on hiljuti esitanud identse taotluse, ei ole ametnik kohustatud tagasisidet andma.

2.   Viieteist päeva jooksul pärast taotluse saamist saadab ametnik teatise selle saamisest ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või uurimuse taotlejale ja teeb kindlaks, kas taotlust tuleb käsitada konfidentsiaalsena.

3.   Ametnik küsib vastutavalt töötajalt, kes vastutab kõnealuste isikuandmete töötlemiste eest, asjakohase kirjaliku seletuse. Vastutav töötleja esitab oma vastuse ametnikule viieteist päeva jooksul. Ametnik võib küsida lisateavet Euroopa välisteenistuse muudelt talitustelt, nagu välisteenistuse julgeolekubüroo ja teabeturvebüroo (INFOSEC). Vajaduse korral võib ta küsida arvamust Euroopa välisteenistuse õigusosakonnalt. Ametnikule esitatakse teave või arvamus kolmekümne päeva jooksul.

4.   Ametnik annab aru ametisse nimetavale ametiisikule ja uurimise taotlejale hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist.

7.   JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Käesoleva otsuse ja määruse vastuolu korral kohaldatakse vastuolu ulatuses määrust.

Artikkel 27

Käesolev otsus tehakse asjakohaste vahendite abil, eelkõige avaldades selle Euroopa välisteenistuse ja liidu delegatsioonide siseveebides (andmekaitse), kättesaadavaks Euroopa välisteenistuse töötajatele.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/14

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6675 – GE/Accenture/Taleris)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 308/08

1.

4. oktoobril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad General Electric Co. (edaspidi „GE”, Ameerika Ühendriigid) ja Accenture plc (edaspidi „Accenture”, Iirimaa) omandavad ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja Taleris Management LLC (edaspidi „Taleris”, Ameerika Ühendriigid) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — GE: üleilmselt tegutsev äriühing, mis tegeleb tootmise, tehnoloogia ja teenuste osutamisega mitmes valdkonnas, ettevõtja peamised äriüksused on järgmised; GE Energy Infrastructure, GE Healthcare, GE Aviation, GE Transportation, GE Capital ja GE Home & Business Solutions. GE tegevus lennunduses hõlmab ärilistel ja sõjalistel eesmärkidel kasutatavate reaktiivmootorite ja komponentide ning lennukitele mõeldud elektrienergia- ja mehhaaniliste süsteemide tootmist; — Accenture: üldteenuste nõustamise ning tehnoloogiliste teenustega tegelev väline teenuseosutaja, kes osutab oma teenuseid ja lahendusi viie tegevusrühma kaudu: kommunikatsioonid, meedia ja tehnoloogia; finantsteenused; tervishoiu- ja avalikud teenused; tooted; ning ressursid. Accenture osutab Navitare hostingteenuste kaudu lennuettevõtjatele teenuslahendusi; — Taleris: uus seadmete toimimise integreeritud järelevalve teenust osutav ettevõtja, kes tegeleb jäigatiivaliste õhusõidukite hoolduse ja lennuoperatsioonide optimeerimisega. Taleris arendab, tõhustab, turustab, müüb ja hooldab üleilmselt seadmete toimimise integreeritud järelevalve teenuseid suurtele äriotstarbelistele õhusõidukitele ja piirkondlikele reaktiivõhusõidukitele.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6675 – GE/Accenture/Taleris): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/16

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum COMP/M.6718 – Toyota Tsusho Corporation/CFAO)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 308/09

1.

5. oktoobril 2012 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Jaapani ettevõtja Toyota Tsusho Corporation („TTC”) omandab täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Prantsusmaa ettevõtja CFAO üle avaliku pakkumise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — TTC: jaotamis- ja logistikateenuste osutamine autotööstusele ning kauplemine metalli-, keemia- ja elektroonikatoodete, masinate, toiduainete ja muude toodetega; — CFAO: kauplemine sõidukite, ravimite, masinate, tarbekaupade ning tehnoloogia- ja muude toodetega peamiselt Aafrikas ja Prantsusmaa ülemereterritooriumitel.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda EÜ ühinemismääruse reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas EÜ ühinemismäärusega (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.6718 – Toyota Tsusho Corporation/CFAO): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („EÜ ühinemismäärus”).

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32 („lihtsustatud korda käsitlev teatis”).

---

12.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 308/17

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2012/C 308/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„POMODORO DI PACHINO”

EÜ nr: IT-PGI-0105-0153-23.11.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—		Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☒	Geograafiline piirkond
—		Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—		Seos piirkonnaga
—	☒	Märgistus
—		Riiklikud nõuded
—	☒	Muud: kontrolliasutus, õigusalaste viidete ajakohastamine, pakendamine

2.   Muudatus(t)e liik:

—	☒	Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine
—		Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet
—		Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)
—		Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatused:

Spetsifikaat

3.1.   Toote kirjeldus:

Artiklisse 6 on lisatud:

„Tomati „Pomodoro di Pachino” peamised omadused on järgmised:

—	tihe viljaliha;

—	vilja siseruum väike;

—	suur suhkrusisaldus, mis mõõdetuna lahustuvate kuivainete sisaldusena on üle 4,5 Brixi kraadi.”

Need omadused on olnud alati kirjas kokkuvõttes, kuid mitte spetsifikaadis ning seetõttu otsustati spetsifikaati kohandada.

3.2.   Geograafiline piirkond:

Väljapakutud muudatuse eesmärk on parandada artikli 3 viimases lõigus olnud viga. Vecchio jõesuue asub 5,5 km kaugusel ja mitte 4 km kaugusel nagu spetsifikaadis ekslikult osutatud.

3.3.   Tootmismeetod:

Artiklis 4 on istutustiheduse vahemikku suurendatud ja kõige madalamat näitajat vähendatud (enne 2, nüüd 1,5), kuna viljelustavast sõltuvalt võib istutustihedus olla ühe varrega taime puhul suurem ja kahe varrega taime puhul väiksem. Kõige hiljutisemate tehniliste andmete kohaselt on viimasel juhul vajalik istutustihedus 1,5 taime ruutmeetri kohta, sest nii saab parimal viisil taime eest hoolt kanda ilma toote omadusi kuidagi kahjustamata.

Artiklis 4 on muudetud ka mõõtühikut: ühik ms, mis sattus teksti trükiveana ega vasta mingile elektrijuhtivuses kasutatavale mõõtühikule, on asendatud ühikuga μS/cm.

Artiklis 4 on suurendatud ka saagikuse näitajaid. Varasemad näitajad olid:

„—	sile ümmargune tomat: 100 tonni hektari kohta;

—	ribiline tomat: 75 tonni hektari kohta;

—	kirsstomat: 50 tonni hektari kohta.”

Uued näitajad on:

„—	sile ümmargune tomat: 120 tonni hektari kohta;

—	ribiline tomat: 90 tonni hektari kohta;

—	kirsstomat: 70 tonni hektari kohta;”

Muudatus on tehtud tehnilistel põhjustel: spetsifikaadi kinnitamisest kuni tänaseni on kasvuhooned edasi arenenud ja nende maht on suurenenud 2–2,5 kuupmeetrilt 2,5–3 kuupmeetrini. Kuna kasvuhooned on kõrgemad, saavad taimed vabalt kasvada, eelistatud on indeterminantsed sordid ja nii kasvab taimel rohkem viljakandvaid oksi ja seega ka tomatikobaraid. See ei muuda kuidagi vilja maitseomadusi, pigem vastupidi, taime kõrgematel okstel kasvavate tomatite maitseomadused on paremad.

3.4.   Märgistus:

Artiklisse 7 on lisatud järgmine tekst: „Tarbimisse on lubatud anda ka avatud pakendeid, kuid sel juhul peab iga üksik tomat olema varustatud kleebisega, millel KGT „Pomodoro di Pachino” on selgelt ära tuntav, lisaks tuleb järgida märgistamisega seotud kohustusi, milles on sätestatud märgisel nõutavad tähistused.”

Erand pakendi sulgemise kohta on hädavajalik suurte ümmarguste või ribiliste tomatite puhul, mille kaal jääb vahemikku 60–120 grammi ja mida müüakse lahtiselt kaalukaupa või üksikult, kuid mitte terviklikes pakendites.

3.5.   Muu:

Artiklis 5 on ajakohastatud viidet õigusaktile (määrus (EÜ) nr 510/2006) ning lisatud kontrolliasutuse andmed.

Artiklis on muudetud viidet õigusaktile ja osutatakse nüüd määrusele (EÜ) nr 510/2006, millega reguleeritakse põllumajandustoodete ja toidu kaitstud geograafiliste tähiste ja kaitstud päritolunimetuste kaitset.

Artiklis 7 on ajakohastatud viidet õigusaktile (määrus (EÜ) nr 1898/2006).

Artiklis 7 on tekst „… KGT „Pomodoro di Pachino” peavad olema pakendatud kastidesse. Kasti kaal ei tohi ületada 10 kg. Kasutada tuleb üksnes uusi kaste” asendatud tekstiga „… KGT Tomatid „Pomodoro di Pachino” peavad olema pakendatud uutesse ühekordselt kasutatavatesse eri liiki pakenditesse, mis on vastavuses kehtivate õigusaktidega ja mille kaal ei ületa 10 kg.”.

Muudatuse tulemusena on artikli järgnevas osas sõna „kast” asendatud sõnaga „pakend”.

Selle terminoloogilise muudatuse tingis asjaolu, et mõiste „kast” ei vasta eri pakendiliikidele, mida tootmispiirkonnas kasutatakse; seega peeti vajalikuks asendada see sõnaga „pakend”, rõhutades riiklikes ja Euroopa pakendamisalastes õigusaktides kehtivat kasutust.

Artiklis 7 on mõiste „märk” ja „tähis”, mida kasutati toote graafiliseks tähistamiseks, asendatud sõnaga „äratuntav logo”, mis on asjakohasem ja sobivam mõiste ja mida kasutatakse ka muude toodete spetsifikaatides.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„POMODORO DI PACHINO”

EÜ nr: IT-PGI-0105-0153-23.11.2010

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Pomodoro di Pachino”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kaitstud geograafilise tähisega „Pomodoro di Pachino” tähistatakse määratletud piirkonnas toodetud värskeid tomateid liigist Lycopersicum esculentum Mill.

Kaitstud geograafiline tähis „Pomodoro di Pachino” hõlmab järgmisi tomatiliike:

—	sile ja ümmargune;

—

ribiline;

—	kirsstomat.

Tomati „Pomodoro di Pachino” peamised omadused on järgmised:

—	tihe viljaliha;

—	vilja siseruum väike;

—	suur suhkrusisaldus, lahustuvate kuivainete sisaldusena mõõdetuna üle 4,5 Brixi kraadi.

Viljad peavad kuuluma ekstrakategooriasse või I kategooriasse ja peavad olema:

—	terviklikud;

—	värske välimusega;

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud;

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta;

—	võõra lõhna ja maitseta.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tomatid „Pomodoro di Pachino” peavad olema kasvatatud määratletud geograafilises piirkonnas ja katmikalal (kasvuhoones või kile või muu kattematerjaliga kaetud kasvutunnelis). Kui kasvuperiood on suveajal, võivad taimed olla kaitstud samasugusele struktuurile tõmmatud putukavõrguga.

Tomati kasvatamine mujal kui mullas ei ole lubatud.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Tomatit „Pomodoro di Pachino” (KGT) võib pakendada saagi koristamise päeval vahetult põllumajandusettevõttes või selleks ettenähtud pakendamiskohas.

Pakendamine peab toimuma kommuuni territooriumil asuvates pakendamiskohtades, isegi kui kommuun kuulub üksnes osaliselt tootmispiirkonna alla. Tänu pakendamisele tootmispiirkonnas õnnestub turustamisetapis vältida tootekadusid, mille põhjuseks on vilja pinnal tekkinud lõhed, kus hakkab arenema hallitus ning mille tõttu ei saa toodet lugeda turustatavaks.

Tarbimisse andmisel peab tomat „Pomodoro di Pachino” olema pakendatud uutesse ühekordselt kasutatavatesse eri liiki pakenditesse, mis on vastavuses kehtivate õigusaktidega ja mille kaal ei ületa 10 kg.

Iga pakend peab olema kaetud kaanega, mida ei saa ilma seda katki tegemata eemaldada. Tarbimisse on lubatud anda ka avatud pakendeid, kuid sel juhul peab iga üksik tomat olema varustatud kleebisega „Pomodoro di Pachino” (KGT).

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Pakendil peab olema:

—	järgmisel kujul esitatud eriomane logo

—	pakendaja ja/või tarnija nimi;

—	kaubanduslikud andmed: tomati liik, kategooria, kaal pakendatuna;

—	kiri „pomodoro prodotto in coltura protetta” (katmikalal kasvatatud tomat);

—	liidu sümbol.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Tomati „Pomodoro di Pachino” tootmispiirkond hõlmab Pachino ja Portopalo di Capo Passero kommuunide territooriumi tervikuna ning osa Sitsiilia kaguosasse jäävate kommuunide Noto (Siracusa provints) ja Ispica (Ragusa provints) territooriumidest.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Tomati „Pomodoro di Pachino” erilist kasvatuspiirkonda iseloomustab kõrge temperatuur, kogu aasta kohta arvestatud päikesevalguse koguhulk on mandri-Euroopa suurim (teave põhineb satelliitide Land sat ja Meteosat edastatud andmetel). Mere läheduse tõttu on kliima mõõdukas ning kevad-talviseid külmahoogusid esineb harva.

Selliste tingimuste tõttu on kujunenud piirkonnas välja tomatite kasvatamine katmikalal, kus osutatud tingimustele lisandub ka kastmiseks kasutatav eriliste omadustega vesi, mille soolasus jääb vahemikku 1 500 kuni 10 000 μS/cm. Need tingimused mõjutavad selle geograafilise piirkonna tootjate valikut viljade kasvatamisel ja määravad ära tomati „Pomodoro di Pachino” organoleptilised omadused.

5.2.   Toote eripära:

Tomati „Pomodoro di Pachino” tuntuse ja edu jaoks olulist rolli mänginud omadused on toote varajasus, mida kohalikud tootjad märkasid juba tootmise algusaegadel. Sellele eripärale lisanduvad muud üksikasjad, mida tarbija on hakanud aja jooksul väga hindama, nimelt maitse, viljaliha tihedus, vilja läikiv välimus ning hea säilivus pärast korjamist, ja mis on võimaldanud sellel viljal turul kanda kinnitada.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Tomat on Pachino piirkonna köögiviljakasvatuse tüüpiline toode. Esimesed tomatikasvatused ulatuvad aastasse 1925, kui põllumajandustootjad, kellel olid piisavat kastmisvett tagavad põhjaveekaevud, rajasid kasvatused piki rannariba.

Esimeste kogemuste põhjal selgus, et selle piirkonna köögiviljaaedades kasvatatud viljad anti tarbimisse ligikaudu 15–20 päeva varem kui teiste piirkondade toodang.

Huvi tomatikasvatuse vastu oli siiski piiratud, kuna piirkond oli keskendunud eelkõige viinamarjakasvatusele. 1950. aastatel hakati tomatit üha laialdasemalt kasvatama. Kasutusele võeti ajatamine ja taime kaitsmine algses kasvuetapis, kuid piirduti siiski üksnes piki rannikuriba kulgevate aladega. Vaatamata soodsale temperatuurile esineb ranniku ääres paraku järske ja ootamatuid temperatuurilangusi, samuti on päevase ja öise temperatuuri vahe väga suur. Sellest tulenevalt on mõnikord ette tulnud kasvatatavate köögiviljakultuuride täielikku hävinemist.

Kõige levinumad viisid taimede külma eest katmiseks olid iga taime eraldi katmine viigikaktuse lehtedega, katusekividega või õlgedest valmistatud mattidega, mis kinnitati traadiga roost põhja külge.

1960ndate aastate alguses hakati kasutama esimesi kasvuhooneid: need olid roost ehitatud sõrestikud, mis kaeti polüetüleenkilega. Järgnevatel aastatel hakati kasvuhooneid ehitama üha kindlamatele konstruktsioonidele: roo asemel kasutati nüüd kastanipuust prusse ja kuuselaudu. Võib väita, et otsides viise, kuidas tomatite kasvu ja valmimist kiirendada, jõuti täiesti loomulikku arenguteed pidi katmikalani.

1970. aastatel raputas viinamarjakasvatust tugev kriis ning paljud varasemad viinamarjakasvatusalad ehitati ümber katmikaladeks, samal ajal tekkisid ka esimesed ühendused, kes hakkasid toodet turustama viitega Pachino päritolupiirkonnale.

Tänu kaasaegsete kohtniisutussüsteemide kasutuselevõtmisele paranesid viljelustehnikad ja hakati üha rohkem kasutama tsingitud metallist kasvuhooneid.

Tomat „Pomodoro di Pachino” saavutas aja jooksul nii riiklikul kui ka välisturul suure tuntuse, mis seostub eelkõige toote väga heade omadustega.

Tootmispiirkonna kliima- ja mullastikutingimused tagavad toote erilised omadused ning tootjate kasutatavad tootmistehnikad on teinud sellest tootest geograafilise piirkonna iseloomuliku kultuuri.

Tomati „Pomodoro di Pachino” kvaliteet on seotud vilja loomupäraste ja seda muudest viljadest eristavate omadustega: maitse, viljaliha tihedus, vilja läikiv välimus ning hea säilivus pärast korjamist. Ka tarbijad hindavad seda omadust ning seetõttu on tomat „Pomodoro di Pachino” nõutud toode, mis omakorda tagab tomatile tuntuse nii Itaalias kui ka välismaal.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Ministeerium on algatanud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõikes 5 sätestatud menetluse, avaldades 6. oktoobri 2010. aasta Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 234 ettepaneku kaitstud geograafilise tähise „Pomodoro di Pachino” tunnustamiseks.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

---