22.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 286/2

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 286/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.7.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35144 (12/N)

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Prolongation of Hungarian Liquidity scheme for banks

Õiguslik alus

Article 44 (Chapter VII) of Act CXCIV of 2011 on the Stability of Hungarian Economy

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Sooduslaen

Eelarve

Üldeelarve: 11 008 000 HUF (miljonites)

Abi osatähtsus

—

Kestus

30.7.2012–31.12.2012

Majandusharud

Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministry for National Economy

Budapest

József nádor tér 2–4.

1051

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.7.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.35145 (12/N)

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Prolongation of the Hungarian bank support scheme

Õiguslik alus

Act CIV of 2008 on the Reinforcement of the Stability of the Financial Intermediary System

Meetme liik

Abikava

—

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muu

Eelarve

Üldeelarve: 300 000 HUF (miljonites)

Abi osatähtsus

—

Kestus

30.7.2012–31.12.2012

Majandusharud

Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministry for National Economy

Budapest

József nádor tér 2–4.

1051

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

22.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 286/4

ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2012/C 286/03

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

27.6.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.33994 (11/N)

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Brandenburg

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

BFB II (3. Änderung)

Õiguslik alus

Haushaltsordnung des Landes Brandenburg mit den zugehörigen Verwaltungsvorschriften vom 21. April 1999

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Riskikapital

Abi vorm

Kapitalisüstid

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 30 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

Kuni 31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerium für Wirtschaft des Landes Brandenburg

Heinrich-Mann-Allee 107

14473 Potsdam

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.6.2012

Riikliku abi viitenumber

SA.34168 (12/N)

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Comunidad Autónoma Euskera

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ayudas a la producción editorial de carácter literario en el País Vasco

Õiguslik alus

Orden 2012 de la Consejera de Cultura, por la que se regula y convoca la concesión de ayudas a la producción editorial de carácter literario en euskera

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 0,483 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 1,449 miljonit EUR

Abi osatähtsus

70 %

Kestus

Kuni 31.12.2014

Majandusharud

Meedia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Dirección de Promoción de la Cultura

C/ Donostia-San Sebastián, 1

01010 Vitoria-Gasteiz

Álava, País Vasco

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm

22.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 286/9

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU NÕUANNE,

31. juuli 2012,

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 10 lõikega 4 seoses börsiväliste tuletislepingute kasutamisega mittefinantsettevõtete poolt

(ESRB/2012/2)

2012/C 286/09

1. Õiguslik taust

1.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) (1) artikli 10 lõike 4 kohaselt peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) konsulteerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ja muude asjaomaste asutustega järgmisi valdkondi puudutavate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel: a) kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised börsivälised tuletislepingud vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske nagu osutatud artikli 10 lõikes 3, ning b) kliirimiskünniste väärtused, mille mittefinantsettevõtted peavad ületama tulevaste tuletislepingute kliirimisel kesksete vastaspooltega ning mis määratakse, võttes arvesse netopositsioonide summa ja positsioonide süsteemset olulisust vastaspoolte ning börsiväliste tuletislepingute liikide kaupa.

1.2.	26. juunil 2012 sai ESRN ESMA-lt eespool nimetatud küsimustega seotud nõuandetaotluse, milles viidatakse 25. juunil 2012 avaldatud Väärtpaberiturujärelevalve konsultatsioonidokumendile (2).

1.3.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1092/2010 (3) (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) artikli 3 lõike 2 punktidega b ja g ning artikli 4 lõikega 2 võttis ESRNi haldusnõukogu vastu käesoleva nõuande, mis avaldatakse kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. jaanuari 2011. aasta otsuse ESRN/2011/1 (4) (millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord) artikliga 30.

2. Majanduslik taust

2.1.

Mittefinantsettevõtted kasutavad börsiväliseid tuletislepinguid peamiselt äritegevuse või finantseerimistegevusega seotud riskide maandamiseks. Kliirimiskünniste määratlused peavad põhimõtteliselt tagama, et saavutatakse järgmised eesmärgid:

tuleb kaitsta turu terviklikkust ja tagada selle läbipaistvus. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohalt lähtudes tuleb seadusandjatel kõigepealt tagada, et võimalikult suur osakaal finantssektorivälistest tuletistehingutest kliiritaks keskselt, et vähendada vastaspoole riske turul. Lisaks peaksid seadusandjad tagama, et kõiki ettevõtteid, kelle kogubilansist teatava osa moodustavad tuletistehingud, koheldaks võrdselt, olenemata ettevõtte suurusest;

arvutamisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta mittefinantsettevõtte hoitavate tuletisinstrumentide koguväärtust, olenemata instrumentide sihtotstarbest. Finantsstabiilsuse seisukohalt tulenevad riskid tuletisinstrumentide positsioonide (suhtelisest) suurusest, olenemata nende instrumentide eesmärkidest.

2.2.

Mitmes turusegmendis, nagu toormeturgudel, millele pääsesid varasemalt juurde peamiselt mittefinantsettevõtted, kasutatakse spekulatiivsel, investeerimise või kauplemise eesmärgil valdavalt börsiväliseid tuletisinstrumente. See on peamiselt tingitud finantseerimisasutuste sisenemisest nendele turgudele. Seega tuleb hoolikalt käsitleda riske, mis kaasnevad tuletisinstrumentide kasutamisega mittefinantsettevõtete poolt.

2.3.	Äritegevuse ja finantseerimistegevuse määratlused peavad olema võimalikult üksikasjalikud ja objektiivsed, mis ei jäta ruumi erinevateks tõlgendusteks ega õiguslikuks arbitraažiks, sest määratluste mittejärgmisel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed.

2.4.

Põhjaliku analüüsi (5) alusel soovitab ESRN kasutada künniste arvutamisel kaheastmelist lähenemist, mille eesmärk on kaitsta turu terviklikkust ja tagada selle läbipaistvus, mitte seista üksikute turuosaliste huvide eest. Lisaks tuleb asjakohaselt arvesse võtta riske, mis kaasnevad tuletisinstrumentide hoidmisega mittefinantsettevõtete poolt.

2.5.	Äri- ja finantseerimistegevuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid ei ole riskivabad. Kui neid asjakohaselt ei hinnata, võib see viia ebatõhusalt laiaulatusliku riskide maandamiseni, millel omakorda võivad olla süsteemsed tagajärjed.

2.6.

Makrotasandi usaldatavusjärelevalvet silmas pidades tuleks mittefinantsettevõtetel kliirida tuletisinstrumendid kesksete vastaspoolte kaudu, seades pigem tagatisi, selle asemel, et kasutada pankade sarnaseid teenuseid tasu eest. Võib juhtuda, et pankade teenustasud, mis makstakse ettevõtete ressurssidest ja mis ei jää mittefinantsettevõtetele, ei kajasta riske asjakohaselt ei pankade ega ka mittefinantsettevõtete seisukohalt.

3. Määratlused

Äri- ja finantseerimistegevuse määratlus

3.1.	ESRN avaldab heameelt ESMA töö üle äri- ja finantseerimistegevuse määratluse väljatöötamisel ja nõustub üldjoontes tulemustega järgmistel tingimustel.

3.2.

Mittefinantsettevõtete äritegevus peaks kajastuma bilansis eraldi kirjetena, viidates täpsemalt mittefinantsettevõtte põhitegevusele, mis hõlmab aktsiaid, maksekohustusi ja -nõudeid, kinnisvara, tehaseid ning seadmeid. Äritegevuse määratlus peaks hõlmama ka kapitali- ja tegevuskulusid, kuna rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites toodud äritegevuse määratlus ei pruugi olla optimaalne. Mittefinantsettevõttega seotud tuletisinstrumentide maksimaalne tase ei tohiks ületada ettevõtte aktsiate, maksekohustuste ja -nõuete, kinnisvara, tehaste ning seadmete bilansilist väärtust.

3.3.	Finantseerimistegevuse määratlemiseks tuleks kasutada mittefinantsettevõtte rahavoogude aruannet, kusjuures finantseerimistegevus ei tohiks ületada mittefinantsettevõtte aasta jooksul teostatud finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid.

Kliirimiskünniste määratlus

3.4.	ESRN hindab ESMA tööd kliirimiskünniste määratluse väljatöötamisel ja esitab järgmised soovitused.

3.5.	Mittefinantsettevõtete esialgsed madalad kliirimiskünnised peaksid lähtuma selgetest makrotasandi usaldatavusjärelevalve põhimõtetest ja neid peaks saama vajaduse korral hiljem suurendada.

3.6.	Tuleks leida tasakaal kliirimiskünniste arvutamise keerukuse ja mittefinantsettevõtetele kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide hoidmisest tulenevate riskide leevendamise vahel.

3.7.	Määratleda tuleks piiratud arv börsiväliste tuletisinstrumentide liike, mille suhtes kehtivad erinevad kliirimiskünnised.

3.8.	Kliirimiskünniseid ei tohiks määratleda iga vastaspoole jaoks eraldi, kuna see muudaks süsteemi keerukamaks, andmata märkimisväärset kasu.

3.9.

Kliirimiskünniste määratlemisel tuleks eelistada bruto-turuväärtust nimiväärtusele, sest see kajastab mittefinantsettevõtete hoitavate tuletisinstrumentide turuväärtust korrektsemalt ja võimaldab seega ka täpsemalt käsitleda nendest instrumentidest tulenevaid riske. Kliirimiskünnised tuleks arvutada kindlaksmääratud sagedusega, kusjuures pädevatel ametiasutustel peaks olema võimalus suurendada sagedust finantskriisi ajal.

3.10.

Börsiväliste tuletisinstrumentide kliirimiskünnised tuleks määratleda vastavalt tuletisinstrumendi liigile, lähtudes punktis 4 toodud kaheastmelisest meetodist järgmiselt:

mittefinantsettevõtted, kellele kehtestatakse kliirimiskünnised, jaotatakse kahte rühma järgmiste kriteeriumide alusel:

Formula ja Formula

kus:

—	TD (x) on mittefinantsettevõtte x hoitavate tuletisinstrumentide brutoturuväärtus,

—	CR (x) on mittefinantsettevõtte x kapitali ja reservide bilansiline väärtus;

mittefinantsettevõtetele, kelle puhul punktis a määratletud väärtus ületab väärtust δ, tuleks kliirimiskünnised määratleda järgmiselt:

Formula või NCNTFD (x) > ε'

kus:

—	NCNTFD (x) on mittefinantsettevõtte x hoitavate äri- ja finantseerimistegevusega mitteseotud tuletisinstrumentide brutoturuväärtus,

—	GMVCD on kõigi Rahvusvaheliste Arvelduste Panga börsiväliste tuletisinstrumentide turustatistika üleilmses andmebaasis sisalduvate vastaspoolte bruto-turuväärtus tuletisinstrumendi liigi järgi;

c)	mittefinantsettevõtetele, kelle puhul punktis a määratletud väärtus ületab väärtust δ, tuleks kliirimiskünnised määratleda järgmiselt: või NCNTFD (x) > γ'

4. Kliirimiskünniste määratlemine kaheastmelise meetodi alusel

Kaheastmelist meetodit tuleks rakendada järgmiselt:

a)	mittefinantsettevõtted tuleks jagada kahte rühma järgmiste kriteeriumide alusel: ja

mittefinantsettevõtetele, kelle puhul punktis a määratletud väärtus on suurem kui 0,03, peaksid kehtima järgmised künnised vastavalt tuletisinstrumendi liigile:

i)	kliirimiskünnised krediidituletislepingutele, εA = 8,4,

ii)	kliirimiskünnised aktsiatuletislepingutele, εB = 9,4,

iii)	kliirimiskünnised intressituletislepingutele, εC = 12,4,

iv)	kliirimiskünnised valuutatuletislepingutele, εD = 13,4,

v)	kliirimiskünnised toorainetuletislepingutele ja teistele börsivälistele tuletisinstrumentidele, εE = βE = 9,4;

mittefinantsettevõtetele, kelle puhul punktis a määratletud väärtus ei ületa 0,03, peaksid kehtima järgmised künnised vastavalt tuletisinstrumendi liigile:

i)	kliirimiskünnised krediidituletislepingutele, γA = 25,2,

ii)	kliirimiskünnised aktsiatuletislepingutele, γB = 28,2,

iii)	kliirimiskünnised intressituletislepingutele, γC = 37,2,

iv)	kliirimiskünnised valuutatuletislepingutele, γD = 40,2,

v)	kliirimiskünnised toorainetuletislepingutele ja teistele börsivälistele tuletisinstrumentidele, γE = 28,2;

mittefinantsettevõtetele, kelle puhul punktis a määratletud väärtus on suurem kui 0,03, peaksid kehtima järgmised künnised absoluutsummana:

NCNTFD (x) > ε'

i)	kliirimiskünnised krediidituletislepingutele, ε'A = 13 miljonit eurot,

ii)	kliirimiskünnised aktsiatuletislepingutele, ε'B = 7 miljonit eurot,

iii)	kliirimiskünnised intressituletislepingutele, ε'C = 151 miljonit eurot,

iv)	kliirimiskünnised valuutatuletislepingutele, ε'D = 31 miljonit eurot,

v)	kliirimiskünnised toorainetuletislepingutele ja teistele börsivälistele tuletisinstrumentidele, ε'E = 16 miljonit eurot;

mittefinantsettevõtetele, kelle puhul punktis a määratletud väärtus ei ületa 0,03, peaksid kehtima järgmised künnised absoluutsummana:

NCNTFD (x) > γ'

i)	kliirimiskünnised krediidituletislepingutele, γ'A = 39 miljonit eurot,

ii)	kliirimiskünnised aktsiatuletislepingutele, γ'B = 20 miljonit eurot,

iii)	kliirimiskünnised intressituletislepingutele, γ'C = 453 miljonit eurot,

iv)	kliirimiskünnised valuutatuletislepingutele, γ'D = 92 miljonit eurot,

v)	kliirimiskünnised toorainetuletislepingutele ja teistele börsivälistele tuletisinstrumentidele, γ'E = 48 miljonit eurot.

Frankfurt Maini ääres, 31. juuli 2012

ESRB eesistuja

Mario DRAGHI

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 21.

(2) ESMA konsultatsioonidokument „Draft technical standards for the Regulation on OTC derivatives, CCPs and trade repositories”; avaldatud ESMA veebilehel aadressil http://www.esma.europa.eu

(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(4) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(5) Vt ESRNi vastus „Macro-prudential stance on the use of OTC derivatives by non-financial corporations in response to a consultation by ESMA based on Article 10 of the EMIR Regulation”, mis on avaldatud ESRNi veebilehel aadressil http://www.esrb.europa.eu

22.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 286/13

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU NÕUANNE,

31. juuli 2012,

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 46 lõikega 3 seoses kesksete vastaspoolte tagatiste kõlblikkusnõuetega

(ESRB/2012/3)

2012/C 286/10

1. Õiguslik taust

1.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (1) (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 46 lõikes 3 nähakse ette, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) peab kesksete vastaspoolte kõlblikke tagatisi käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel konsulteerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ja muude asjaomaste asutustega. Konsultatsioonid puudutavad täpsemalt järgmist kolme küsimust: a) millist liiki kõlblikke tagatisi võiks käsitada väga likviidsena; b) vara väärtuse suhtes kohaldatavad väärtuskärped; ning c) tingimused, mille alusel kesksed vastaspooled võivad aktsepteerida tagatisena kommertspankade garantiisid.

1.2.	26. juunil 2012 sai ESRN ESMA-lt eespool nimetatud küsimustega seotud nõuandetaotluse, milles viidatakse 25. juunil 2012 avaldatud Väärtpaberiturujärelevalve konsultatsioonidokumendile (2).

1.3.

1.4.	ESRNi mandaat, mis on määratletud määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 3 lõikes 1, hõlmab sama määruse artikli 2 punktis b (5) määratletud finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet; see hõlmab ka finantssüsteemi infrastruktuure, st keskseid vastaspooli ja nende rolli finantssüsteemis.

2. Majanduslik taust

2.1.

Kesksed vastaspooled on finantssüsteemi tähtsad osad ning nende roll kasvab veelgi, kui hakatakse rakendama 2009. aastal Pittsburghis G20 tippkohtumisel vastu võetud kokkulepet standarditud börsiväliste tuletisinstrumentide keskse kliirimise kohta. Õigusaktide koostamisel tuleb makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast silmas pidada protsüklilisusega seotud küsimusi. ESRN leiab, et protsüklilisuse küsimus ei tohi piirduda vahetu mõjuga kesksete vastaspoolte kohanemisvõimele ning peab hõlmama ka kesksete vastaspoolte käitumise mõju finantssüsteemile laiemalt.

2.2.	ESRN kutsub makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutavaid pädevaid ametiasutusi Euroopa turu infrastruktuuri määruse esimese korralise läbivaatamisega seoses kaaluma lisatagatise nõuete ja tagatise väärtuskärbete kasutamist makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendina.

2.3.	ESRN kinnitab, et ehkki protsüklilisust tuleks igati piirata, ei tohiks see ühelgi viisil ohtu seada kesksete vastaspoolte kohanemisvõimet.

3. Millist liiki tagatist võiks käsitada väga likviidsena

3.1.	Madala krediidiriski nõudest tuleks kõrvaldada viited emitendi asukohariigile, sest sellega seotud riski võetakse üldjuhul arvesse juba emitendi krediidiriski hindamisel.

3.2.

Kesksetel vastaspooltel peab olema tagatise väärtusega ja vaba võõrandatavusega seoses väga suur kindlus, et:

—	neid ei koorma kolmandate isikute õigused;

—	need on tagatud, sest tagatise andjalt on haldamisõigus ära võetud;

—	neid ei määratleta väärtpabereid ja tagatisi käsitlevate õigusaktidega uuesti, lähtudes tagatise andja või kolmanda osapoole võimalikust nõudest; ning

—	neid ei saa kliiriva liikme või mõne teise tagatise andja vastu algatatud maksejõuetusmenetluse käigus siseriikliku või kolmanda riigi maksejõuetusseadusega kehtetuks tunnistada.

3.3.	Kesksetel vastaspooltel peaks olema õiguslik ja operatsiooniline kaitse, mis tagab piiriüleste tagatiste õigeaegse kasutamise.

3.4.

Kliirivate liikmete emiteeritud tagatise aktsepteerimisel tuleks järgida järgmisi makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid:

—

kliiriva liikme emiteeritud ja mõne teise kliiriva liikme poolt tagatisena esitatud finantsinstrumendi kasutamist tuleks piirata või selle suhtes tuleks kohaldada suuremat väärtuskärbet kui finantsinstrumentide puhul, mille emiteerijaks ei ole kliiriv liige. Viimasel juhul võivad kaasneda protsüklilised mõjud ning seetõttu peaksid pädevad ametiasutused seda valikut põhjalikult hindama;

—	kesksed vastaspooled peaksid tagatisena aktsepteerima üksnes noteeritud ja börsil kaubeldavaid väärtpabereid;

—	õigusaktides tuleb selgelt sätestada, kuidas mõõta seotust olukorras, kus tagatisena kasutatakse teise kliiriva liikme emiteeritud vara. Lisaks tuleb õigusaktides selgitada, kuidas keskne vastaspool peab tõestama oma suutlikkust juhtida valuutariske.

3.5.	Riskide kontsentreerumise piirmäärade kehtestamisel tuleks arvesse võtta tagatiste kogumit: mida raskem on riske hajutada, seda väiksemaks muutub kõlblike tagatiste valik.

3.6.	Õiguskindluse ja turgude prognoositavuse tagamiseks tuleks õigusaktides selgelt määratleda keskse vastaspoole võimalused tagatist uuesti kasutada või aktsepteerida eelnevalt hüpoteegitud tagatist. Nendel küsimustel on suur tähtsus makromajandusliku usaldatavusjärelevalve seisukohalt.

3.7.	Tuleb kohaldada läbipaistvuse nõudeid andmete puhul, mis käsitlevad seda, milliseid tagatisi kesksed vastaspooled aktsepteerivad ja kuidas tagatisi kasutatakse. See võimaldab järelevalveasutustel jälgida turgude käitumist ja tagatistega seotud riskide jagunemist.

3.8.	Tagatiste kõlblikkust käsitlevaid õigusakte tuleb rakendada ettevaatusega ning neid tuleb sageli läbi vaadata, et anda põhjalik hinnang süsteemsetele riskidele.

4. Tagatiste väärtuskärped

4.1.	Väärtuskärped tuleb kehtestada ja määratleda kaalutletult ja konservatiivselt, et kaitsta kesksete vastaspoolte huve ja piirata protsüklilist mõju.

4.2.

Finantsstabiilsuse tagamise seisukohalt on soovitatav määratleda kesksete vastaspoolte kohaldatavad kõlblikkusnõuded ja tagatiste väärtuskärped nii, et oleks võimalik piirata protsüklilist mõju. Väärtuskärpemenetluste kavandamisel tuleks püüda minimeerida väärtuskärbete ootamatut ja ulatuslikku suurendamist juhul, kui turgudel valitsevad pinged.

4.3.	Tuleb sisse seada läbipaistvad ja prognoositavad menetlused väärtuskärbete kohandamiseks vastavalt turuolukorrale.

4.4.	Lähtudes finantsstabiilsuse nõukogu koostatud põhimõtetest, mis kiideti heaks 2012. aastal Méxicos toimunud G20 tippkohtumisel, tuleks vältida mehaanilist tuginemist reitinguagentuuride reitingutele (6).

4.5.

Protsüklilise mõju piiramiseks peaksid kesksed vastaspooled pädevale ametiasutusele näitama, et nad ei muuda väärtuskärpe suurust mehaaniliselt teatava käivitava teguri tekkimisel. Õigusaktid peavad olema kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu põhimõtetega, mis käsitlevad reitinguagentuuride reitingute kasutamise vähendamist.

5. Tingimused, mille alusel võib tagatisena aktsepteerida kommertspankade garantiisid

5.1.	Õigusaktides tuleks määratleda usaldusväärne osapool, kes vastutab kommertspankade garantiide katteks olevate tagatiste haldamise eest.

5.2.	Kommertspankade garantiide kasutamine peaks olema piiratud ja nende suhtes tuleks kohaldada madalamat riskide kontsentreerumise piirmäära kui muude kõlblike tagatiste puhul.

Frankfurt Maini ääres, 31. juuli 2012

ESRB eesistuja

Mario DRAGHI

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 39.

(2) ESMA konsultatsioonidokument „Draft technical standards for the Regulation on OTC derivatives, CCPs and trade repositories”; avaldatud ESMA veebilehel aadressil http://www.esma.europa.eu

(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(4) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(5) Artikli 2 punkti b kohaselt hõlmab finantssüsteem kõiki finantseerimisasutusi, finantsturge ja -tooteid ning finantsturu infrastruktuure.

(6) Vt „Principles for reducing reliance on CRA ratings”, eriti põhimõte III.4 (27. oktoober 2010). Dokument on avaldatud finantsstabiilsuse nõukogu veebilehel aadressil http://www.financialstabilityboard.org

22.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 286/16

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU OTSUS,

13. juuli 2012,

millega rakendatakse andmekaitse eeskirjad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus

(ESRB/2012/1)

2012/C 286/11

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (1) eelkõige selle artikli 24 lõiget 8 ning lisa,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EÜ) nr 45/2001 sätestab kõikide Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavad printsiibid ja eeskirjad ning kohustab kõiki liidu institutsioone ja asutusi ametisse nimetama andmekaitseametniku.

(2)	Määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 24 lõike 8 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid ja asutused vastu võtma täiendavad andmekaitseametnikuga seotud rakenduseeskirjad selle määruse lisa sätete kohaselt.

(3)	On asjakohane kehtestada sätted, mis käsitlevad vastutavaid töötlejaid ja andmekaitse koordinaatoreid, kelle ülesanded ja kohustused on seotud andmekaitseametniku ülesannete ja kohustustega, ning reguleerivad andmesubjektide õigusi.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

a)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) andmekaitseametniku ametisse nimetamine ja seisund ning andmekaitseametniku ülesanded, kohustused ja volitused;

b)	vastutavate töötlejate ja andmekaitse koordinaatorite roll, ülesanded ja kohustused;

c)	andmesubjektide õiguste teostamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „vastutav töötleja” (controller)– isikuandmete töötlemise eesmärke ja vahendeid kindlaks määrava organisatsiooniüksuse eest vastutav juht;

b) „andmekaitse koordinaator” (data protection coordinator, DPO)–

vastutavat töötlejat tema andmekaitse kohustustes abistav töötaja. See isik peab olema arhiivispetsialist.

2. JAGU

ANDMEKAITSEAMETNIK

Artikkel 3

Ametisse nimetamine, seisund ja korralduslikud küsimused

1. Haldusnõukogu peab:

a)	ametisse nimetama andmekaitseametniku, kes on piisavalt asjatundlik määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 24 nõuete täimiseks;

b)	määrama andmekaitseametniku ametiaja kahest kuni viie aastani.

2. Haldusnõukogu peab tagama, et andmekaitseametnik saaks teostada andmekaitse ülesandeid ja kohustusi sõltumatult. Ilma et see piiraks andmekaitseametniku sõltumatust, peavad andmekaitseametnikule hinnangu andjad enne andmekaitseametniku ülesannete ja kohustuste teostamise hindamist konsulteerima Euroopa andmekaitseinspektoriga.

3. Vastutav töötleja peab tagama, et andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamata järgmisest:

a)	andmekaitsega seotud asjaolu (võimalik) tekkimine ja

b)	mis tahes kontaktid ESRNi ja kolmandate isikute vahel seoses määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamisega, eelkõige mis tahes suhtlemine Euroopa andmekaitseinspektoriga.

4. Haldusnõukogu võib määrata andmekaitseametniku asendaja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 24 lõikeid 1, 2 ja 6. Andmekaitseametniku asendaja abistab andmekaitseametnikku andmekaitse ülesannete ja kohustuste täitmisel ja asendab andmekaitseametnikku tema äraolekul.

5. Mis tahes töötaja, kes abistab andmekaitseametnikku andmekaitse küsimustes tegutseb ainult andmekaitseametniku juhiste kohaselt.

6. Euroopa andmekaitseinspektori nõusolekul võib andmekaitseametniku ametist tagandada, kui ta ei vasta enam oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikele tingimustele.

Artikkel 4

Andmekaitseametniku ülesanded ja kohustused

Määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 24 ja lisas määratletud ülesannete täitmisel peab andmekaitseametnik täitma järgmisi kohustusi, võttes arvesse ESRNi sekretariaadi kaasabi:

a)	tõstma andmekaitsealast teadlikkust ja soodustama isikuandmete kaitse kultuuri tekkimist ESRNis;

nõustama haldusnõukogu, juhtkomiteed, sekretariaati, vastutavat töötlejat ja andmekaitse koordinaatorit andmekaitse sätete kohaldamises ESRNis. Haldusnõukogu, juhtkomitee, sekretariaat, asjaomane vastutav töötleja või mis tahes üksikisik võib konsulteerida andmekaitseametnikuga määruse (EÜ) nr 45/2001 tõlgendamise või kohaldamisega seotud mis tahes küsimuses;

c)	tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga viimase nõudmisel või omal initsiatiivil ning vastama Euroopa andmekaitseinspektori poolt ESRNi andmekaitseametnikule esitatud taotlustele;

otsustama, kas töötlustoiming on seotud konkreetsete ohtudega määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 tähenduses ning vajab eelkontrolli. Vajadusel konsulteerib andmekaitseametnik vastutava töötlejaga. Eelkontrolli vajalikkuses kahtlemise korral tuleb konsulteerida Euroopa andmekaitseinspektoriga vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 lõikele 3;

uurima haldusnõukogu, juhtkomitee, sekretariaadi või mis tahes üksikisiku taotlusel või omal algatusel andmekaitseametniku ülesannete ja kohustustega vahetult seotud küsimusi või juhtumeid ning andma tulemuste kohta taotlejale aru. Andmekaitseametnik peab kaaluma küsimusi ja asjaolusid erapooletult ning arvestades andmesubjektide õigusi. Kui andmekaitseametnik peab seda vajalikuks, teavitab ta kõiki asjaomaseid isikuid. Kui taotleja on üksikisik või tegutseb üksikisiku nimel, peab andmekaitseametnik tagama taotluse konfidentsiaalsuse võimalikult suures ulatuses, v.a juhtudel, kui asjaomane andmesubjekt annab oma ühese nõusoleku käsitleda taotlust teisiti;

f)	tegema koostööd teiste liidu institutsioonide ja asutuste andmekaitseametnikega, eelkõige seoses kogemuste ja oskusteabe vahetamisega ja esindades ESRNi kõikides andmekaitsega seotud aruteludes, v.a kohtuasjad ning

g)	esitama haldusnõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile andmekaitseametniku tegevuse aastakava ja -aruande.

Artikkel 5

Andmekaitseametniku pädevus

1. Andmekaitseametnikul on järgmised õigused:

a)	taotleda ESRNi sekretariaadilt arvamust andmekaitseametniku ülesannete ja kohustuste mis tahes küsimuses;

b)	anda arvamus teostatava või kavandatava töötlustoimingu õiguspärasuse kohta või andmetöötlusega seotud mis tahes küsimuses;

c)	juhtida ESRNi sekretariaadi juhataja tähelepanu määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud kohustuste mittejärgimisele töötaja poolt;

d)	omada alati juurdepääsu töötlemise objektiks olevatele isikuandmetele ning kõikidele tööruumidele, andmetöötlusseadmetele ja andmekandjatele;

e)	osaleda ESRNi andmekaitsealaste sise-eeskirjade koostamisel;

f)	koostada anonüümne nimekiri andmesubjektide õiguste kasutamist puudutavate kirjalike taotluste kohta ja

g)	teostada määruse (EÜ) nr 45/2001 lisas määratletud muid ülesandeid.

2. Ilma et see piiraks vastutava töötleja ülesandeid ja volitusi, on andmekaitseametnikul oma pädevuse piires koostatud kirjavahetuse allkirjastamise õigus.

3. JAGU

VASTUTAV TÖÖTLEJA JA ANDMEKAITSE KOORDINAATOR

Artikkel 6

Vastutavate töötlejate ja andmekaitse koordinaatorite ülesanded ja kohustused

1. Vastutavad töötlejad peavad tagama, et nende vastutusel toimuv isikuandmete töötlemine on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

2. Vastutavad töötlejad peavad abistama andmekaitseametnikku ja Euroopa andmekaitseinspektorit nende ülesannete täitmisel, andma neile täielikku teavet, võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ja vastama küsimustele 20 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Vastutavad töötlejad peavad andmekaitseametnikku õigeaegselt teavitama isikuandmetega tutvumise, isikuandmete parandamise, blokeerimise või kustutamise taotlustest, andmesubjekti vastuväidete esitamise õigusest tulenevatest taotlustest või mis tahes andmekaitset puudutavatest kaebustest.

4. Ilma et järgmine piiraks vastutava töötleja kohustusi:

abistavad andmekaitse koordinaatorid vastutavaid töötlejaid nende kohustuste täitmisel vastutava töötleja nõudmisel või omal algatusel. Seejuures teevad andmekaitse koordinaatorid koostööd vastutava töötleja töötajatega, kes peavad neile andma kogu vajaliku teabe. Asjaomase vastutava töötleja suval võib see hõlmata juurdepääsu selle vastutava töötleja pädevusalas töödeldavatele isikuandmetele;

andmekaitse koordinaatorid peavad aitama andmekaitseametnikku järgmises:

i)	isikuandmete töötlemisega seotud vastutava töötleja kindlakstegemine;

ii)	andmekaitseametniku nõuannete edastamine ja vastutavate töötlejate toetamine, järgides andmekaitseametniku juhiseid;

iii)	muud andmekaitseametniku töökava aspektid, mis on kokku lepitud andmekaitseametniku ja koordinaatori juhtkonna poolt.

Artikkel 7

Teadete edastamine

1. Enne isikuandmete uue töötlemise alustamist peab asjaomane vastutav töötleja sellest andmekaitseametnikku teavitama, kasutades andmekaitseametniku ESRNi sisevõrgus asuva kodulehe online-liidest. Igast töötlemistoimingust, mida määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 lõike 3 kohaselt tuleb eelnevalt kontrollida, tuleb piisava ajavaruga ette teatada, et Euroopa andmekaitseinspektor saaks seda eelnevalt kontrollida.

2. Asjaomane vastutav töötleja peab andmekaitseametnikule teatama mis tahes muutusest teabes, millest andmekaitseametnikule teatati.

4. JAGU

ANDMESUBJEKTIDE ÕIGUSED

Artikkel 8

Register, mida andmekaitseametnik peab määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 26 kohaselt, peab sisaldama kõikide ESRNis teostatavate isikuandmete töötlemistoimingute sisujuhti. Andmesubjektid võivad määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 13 kuni 19 sätestatud õiguste teostamiseks kasutada registris leiduvat teavet.

Artikkel 9

Andmesubjektide õiguste teostamine

1. Kuna andmesubjekte tuleb kohaselt teavitada nende isikuandmete mis tahes töötlemisest, võivad andmesubjektid pöörduda asjaomase vastutava töötleja poole määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitest 13 kuni 19 tulenevate õiguste teostamiseks kooskõlas järgmisega:

a)	nimetatud õigusi võib teostada ainult andmesubjekt või tema poolt nõuetekohaselt volitatud esindaja. Need isikud võivad teostada kõiki õigusi tasuta;

nende õiguste teostamiseks tuleb esitada asjaomasele vastutavale töötlejale kirjalik taotlus. Vastutav töötleja rahuldab taotluse ainult siis, kui taotleja isik, või kohastel juhtudel andmesubjekti esindamise õigus, on nõuetekohaselt kindlaks tehtud. Vastutav töötaja peab andmesubjektile viivitamata kirjalikult teatama, kas taotlus on vastu võetud. Taotluse tagasilükkamise korral peab vastutav töötleja seda põhjendama;

c)	määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt peab vastutav töötleja võimaldama andmesubjekti juurdepääsu kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, lubades andmesubjektil vastavalt tema eelistusele kas tutvuda andmetega kohapeal või saada nendest koopia;

kui vastutav töötleja ei järgi punktides b või c sätestatud tähtaega, võivad andmesubjektid pöörduda andmekaitseametniku poole. Kui andmesubjekt oma õigusi ilmselgelt kuritarvitab, võib vastutav töötleja suunata andmesubjekti andmekaitseametniku juurde, kes võtab vastu otsuse taotluse sisu ja kohase lahenduse kohta. Andmesubjekti ja vastutava töötleja lahkarvamuste korral võivad mõlemad pöörduda andmekaitseametniku poole.

2. Enne kaebuse esitamist Euroopa andmekaitseinspektorile võivad töötajad pöörduda andmekaitseametniku poole.

Artikkel 10

Erandid ja piirangud

1. Konsulteerides eelnevalt andmekaitseametnikuga, võib vastutav töötleja piirata määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 13 kuni 17 sätestatud õigusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 20 sätestatud alustel ja tingimustel.

2. Kõik huvitatud isikud võivad taotleda Euroopa andmekaitseinspektorilt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 47 lõike 1 punkti c kohaldamist.

Artikkel 11

Uurimine

1. Kõik taotlused uurimise teostamiseks määruse (EÜ) nr 45/2001 lisa punkti 1 alusel tuleb esitada andmekaitseametnikule kirjalikult.

2. Andmekaitseametnik peab saatma taotlejale vastuvõtukinnituse 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Andmekaitseametnik võib uurida asjaolusid kohapeal ja nõuda vastutavalt töötlejalt kirjalikku selgitust. Vastutav töötleja peab esitama andmekaitseametnikule oma vastuse 20 tööpäeva jooksul alates andmekaitseametniku taotluse saamisest vastutava töötleja poolt. Andmekaitseametnik võib taotleda lisateavet või abi sekretariaadist. Sekretariaat peab andma vastava teabe või abi 20 tööpäeva jooksul alates andmekaitseametniku taotluse saamisest.

4. Andmekaitseametnik esitab taotlejale aruande kolme kalendrikuu jooksul alates taotluse saamisest.

5. JAGU

JÕUSTUMINE

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 13. juuli 2012

ESRB eesistuja

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

22.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 286/20

Euro vahetuskurss (1)

21. september 2012

2012/C 286/12

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2988
JPY	Jaapani jeen	101,58
DKK	Taani kroon	7,4549
GBP	Inglise nael	0,79870
SEK	Rootsi kroon	8,4956
CHF	Šveitsi frank	1,2110
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,4215
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,803
HUF	Ungari forint	282,24
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6962
PLN	Poola zlott	4,1297
RON	Rumeenia leu	4,5173
TRY	Türgi liir	2,3314
AUD	Austraalia dollar	1,2365
CAD	Kanada dollar	1,2654
HKD	Hongkongi dollar	10,0682
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5601
SGD	Singapuri dollar	1,5893
KRW	Korea won	1 453,66
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	10,7305
CNY	Hiina jüaan	8,1895
HRK	Horvaatia kuna	7,3932
IDR	Indoneesia ruupia	12 410,27
MYR	Malaisia ringit	3,9611
PHP	Filipiini peeso	54,109
RUB	Vene rubla	40,2662
THB	Tai baht	40,016
BRL	Brasiilia reaal	2,6289
MXN	Mehhiko peeso	16,6641
INR	India ruupia	69,4400

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

22.9.2012

Euroopa Liidu Teataja

C 286/23

Konkursikutse – Programm „Kultuur“ (2007–2013)

Programmi meetmete rakendamine: mitmeaastased koostööprojektid; koostöömeetmed; erimeetmed (kolmandad riigid) ja Euroopa tasandil tegutsevate kultuuri valdkonna asutuste toetamine

2012/C 286/16

SISSEJUHATUS

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsusel nr 1855/2006/EÜ, (1) millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013), (edaspidi „programm „Kultuur” ”). Käesoleva konkursikutse üksikasjalikud tingimused on programmi „Kultuur” (2007–2013) juhendis, mis on avaldatud veebisaidil Europa (vt VIII punkt). Programmi juhend on käesoleva konkursikutse lahutamatu osa.

I. Eesmärgid

Programmi „Kultuur” eesmärk on tugevdada eurooplaste ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi, aidates ühtlasi kaasa Euroopa kodakondsuse kujunemisele. Selleks arendatakse abikõlblike riikide (2) kultuurivallas tegutsejate vahel koostööd.

Programmi kolm erieesmärki on:

—	edendada kultuurisektori töötajate riikidevahelist liikuvust;

—	toetada kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist ringlust;

—	soodustada kultuuridevahelist dialoogi.

Programm põhineb paindlikul interdistsiplinaarsel lähenemisel ning keskendub vajadustele, mida väljendasid kultuurivallas tegutsejad programmi koostamisele eelnenud avalikul konsulteerimisel.

II. Tegevussuunad

Käesolev konkursikutse hõlmab programmi „Kultuur” järgmisi tegevussuundi:

1. Kultuurimeetmete toetamine (tegevussuunad 1.1, 1.2.1 ja 1.3.5)

Kultuuriorganisatsioonidele antakse projektide jaoks toetust, et edendada piiriülest koostööd ning arendada ja korraldada kultuuri- ja kunstiüritusi.

Kõnealuse tegevussuuna eesmärk on aidata programmis „Kultuur” osalevate riikide organisatsioonidel (teatrid, muuseumid, kutseliidud, uurimiskeskused, ülikoolid, kultuuriinstituudid ja riigiasutused) teha koostööd, mille raames saaksid eri valdkondade töötajad koos tegutseda ja laiendada oma kultuuri- ja kunstitegevust teistesse riikidesse.

Tegevussuund on jagatud kolmeks kategooriaks, allpool on nende üksikasjalik kirjeldus.

Tegevussuund 1.1: mitmeaastased koostööprojektid (kestusega 3–5 aastat).

Esimese kategooria eesmärk on edendada mitmeaastaseid riikidevahelisi suhteid, julgustades vähemalt kuut kultuurivallas tegutsejat vähemalt kuuest abikõlblikust riigist tegema valdkonnasisest ja valdkondadevahelist koostööd, et arendada kolme kuni viie aasta jooksul ühist kultuuritegevust. ELi toetus võib olla 200 000–500 000 eurot aastas, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast. Rahastamise eesmärk on aidata luua projektile geograafiline mõõde ja seda laiendada ning muuta püsivaks ka pärast rahastamise lõppu.

Tegevussuund 1.2.1: koostööprojektid (kestusega kuni 24 kuud)

Teine kategooria käsitleb meetmeid, mida võtavad ühiselt vähemalt kolm kultuurivallas tegutsejat vähemalt kolmest abikõlblikust riigist kuni kahe aasta jooksul, tehes valdkonnasisest ja -ülest koostööd. Eritähelepanu on suunatud pikaajalise koostöö meetmetele. ELi toetus võib olla 50 000–200 000 eurot, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

Tegevussuund 1.3.5: kolmandate riikidega tehtava koostöö erimeetmed (kestusega kuni 24 kuud).

Kolmanda kategooriana toetatakse kultuurikoostöö projekte, millega edendatakse kultuurivahetust programmis osalevate riikide ja Euroopa Liiduga koostöölepingu sõlminud kolmandate riikide vahel, tingimusel et leping sisaldab kultuuri käsitlevaid klausleid. Iga aasta kohta valitakse osalejaks üks või mitu kolmandat riiki. Valitud riigi (riikide) nimi (nimed) avaldatakse enne taotluse esitamise tähtpäeva programmi veebilehel (vt punkt VII).

Meede peab sisaldama rahvusvahelise koostöö konkreetset mõõdet. Koostööprojektid hõlmavad vähemalt kolme kultuurivallas tegutsejat vähemalt kolmest abikõlblikust riigist ja näevad ette kultuurikoostööd vähemalt ühe asutusega valitud kolmandatest riikidest ja/või kultuuritegevust neis riikides. ELi toetus võib olla 50 000–200 000 eurot, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

2. Kirjandustõlke projektid (kestusega kuni 24 kuud) (tegevussuund 1.2.2)

Selle tegevussuunaga toetatakse tõlkeprojekte. Kirjanduse tõlkimiseks antava ELi toetuse eesmärk on laiendada teadmisi kaaseurooplaste kirjandusest ja kirjanduspärandist, edendades kirjandusteoste riikidevahelist ringlust. Kirjastustele võidakse anda toetust ilukirjandusteoste ühest Euroopa Liidu keelest teise tõlkimiseks ja avaldamiseks. ELi toetus võib olla 2 000–60 000 eurot, kuid mitte enam kui 50 % abikõlblike kulude kogusummast.

3. Toetus Euroopa kultuurifestivalidele (projektid kestusega kuni 12 kuud) (tegevussuund 1.3.6)

Selle tegevussuunaga toetatakse Euroopa mõõtmega festivale, mis aitavad saavutada programmi üldeesmärke (kultuuritöötajate liikuvus, kunstiteoste ringlus ja kultuuridevaheline dialoog).

Toetuse maksimaalne summa on 100 000 eurot, mis moodustab maksimaalselt 60 % abikõlblikest kuludest. Toetust võib anda festivali ühele toimumisele.

4. Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine (2. tegevussuund) (toetus ühele 12-kuulisele projektile)

Tegevustoetust võivad saada kultuuriorganisatsioonid, mis tegutsevad või soovivad tegutseda kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil. Kõnealune tegevussuund on mõeldud organisatsioonidele, mis annavad ühisele kultuurikogemusele Euroopa mõõtme.

Selle tegevussuuna alusel toetatakse abisaavate organisatsioonide püsitegevusega seotud kulusid. See erineb tunduvalt programmi teiste tegevussuundade alusel antavatest toetustest.

Selle tegevussuuna alusel on abikõlblikud kolme liiki organisatsioonid:

a)	kultuurisaadikud;

b)	esindusvõrgustikud;

c)	struktureeritud arutelufoorumid.

ELi toetuse suurus sõltub taotlemiskategooriast; toetus ei või olla suurem kui 80 % abikõlblike kulude kogusummast.

5. Kultuuripoliitika analüüsiga tegelevate asutuste koostööprojektid (kestusega kuni 24 kuud) (tegevussuund 3.2)

Selle kategooriaga soovitakse toetada era- või avalike asutuste vahelisi koostööprojekte (riiklikud, regionaalsed või kohalikud kultuuriteenused, kultuuriuurimis- või sihtasutused, ülikoolide kultuuriosakonnad, erialased organisatsioonid ja võrgud), millel on otsene ja praktiline analüüsi, hindamise või kultuuripoliitika kohaliku, regionaalse, riikliku ja/või Euroopa tasandi mõju uurimise kogemus seoses Euroopa kultuuriprogrammi kolmest eesmärgist ühe või enama hindamisega (3):

—	kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine;

—	kultuuri kui loovuse allika edendamine Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia raames;

—	kultuuri kui Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine, võttes arvesse UNESCO konventsiooni kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisuse kaitsmise ja edendamise kohta (4).

Meetmetega peab olema seotud vähemalt kolm organisatsiooni, mis on juriidiliselt asutatud vähemalt kolmes programmi osalisriigis.

Toetuse maksimaalne summa on 120 000 eurot aastas, mis moodustab maksimaalselt 60 % abikõlblikest kuludest.

III. Meetmed ja abikõlblikud kandidaadid

Programmis võivad osaleda igat liiki kultuurivaldkonnas tegutsejad, tingimusel et asjaomased organisatsioonid on mittetulunduslikud. Audiovisuaalse valdkonna kultuuriüritused ja tegevused (sh filmifestivalid), mis on hõlmatud programmiga MEDIA, ei ole programmi „Kultuur“ raames abikõlblikud. Kuid mittetulundusettevõtted, mille põhitegevus on audiovisuaalvaldkond, on programmi „Kultuur“ 2. tegevussuuna kategooria „Võrgustikud“ alusel abikõlblikud, sest selline toetus programmis MEDIA puudub.

Abikõlblik taotleja:

—	peab olema avalik-õiguslik (5) või eraõiguslik organisatsioon, kes on juriidiline isik ja põhitegevus on kultuurivaldkonnas (kultuuri- või loomesektor);

—	peab omama peakontorit ühes abikõlblikus riigis.

Füüsilised isikud ei saa kõnealuse programmi raames toetust taotleda.

IV. Abikõlblikud riigid

Kõnealuse programmi alusel võivad toetust taotleda:

—	ELi liikmesriigid (6);

—	EMP riigid (7) (Island, Liechtenstein, Norra);

—	Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Türgi, Serbia, Albaania ja Montenegro.

V. Toetuse määramise kriteeriumid

Tegevussuunad 1.1, 1.2.1 ja 1.3.5:

—	kuivõrd projekt suudab luua tõelist Euroopa lisandväärtust;

—	tegevuste seos programmi erieesmärkidega;

—	kavandatavate tegevuste ulatus ja edukas tipptasemel rakendamine;

—	koordineerijate ja kaaskorraldajate vahelise partnerluse kvaliteet;

—	kuivõrd tegevused tekitavad tulemusi, mis vastavad programmi eesmärkidele;

—	kuivõrd asjakohane on kavandatud tegevuste tulemustest teavitamine ja nende toetamine;

—	kui pikaajalist mõju tegevus võib tekitada (jätkusuutlikkus);

—	rahvusvahelise koostöö mõõde (üksnes kolmandate riikidega koostöö projektide korral, tegevussuund 1.3.5).

Tegevussuund 1.2.2:

—	kuivõrd projekt suudab luua tõelist Euroopa lisandväärtust ja tegevuse vastavus programmi eesmärkidele;

—	kavandatavate tegevuste ulatus ja tipptasemel rakendamine;

—	kuivõrd asjakohane on kavandatud tegevuste tulemustest teavitamine ja nende levitamine.

Tegevussuund 1.3.6:

—	euroopa lisandväärtus ja kavandatud tegevuste Euroopa mõõde;

—	projekti läbiviimise kvaliteet ja laad;

—	mõju avalikkusele;

—	euroopa kultuuritöötajate osalus vahetusprogrammides ja nende programmide kvaliteet.

Tegevussuund 2:

—	kuivõrd tööprogramm ja sellega seotud tegevused suudavad luua tõelist Euroopa lisandväärtust, samuti kavandatud tegevuste Euroopa mõõde;

—	tööprogrammi ja sellega seotud tegevuste seos programmi erieesmärkidega;

—	kavandatava tööprogrammi ja sellega seotud tegevuste ulatus ja tipptasemel rakendamine;

—	kuivõrd kavandatud tööprogramm ja sellega seotud tegevused tekitavad tulemusi, mis jõuavad nii otseselt kui ka kaudselt võimalikult paljude inimesteni;

—	kuivõrd asjakohane on kavandatud tegevuste tulemustest teavitamine ja nende levitamine;

—	kuivõrd tegevused suudavad luua vajalikul tasemel jätkusuutlikkust (pikaajalised tulemused ja koostöö) ning toimida eeskujuna võimalikele projektialgatajatele.

Tegevussuund 3.2:

—	kuivõrd projekt suudab luua tõelist Euroopa lisandväärtust;

—	tegevuste vastavus programmi erieesmärkidele Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava raames;

—	kavandatud tegevuste ulatus ja tipptasemel rakendamine;

—	koordineerijate ja kaaskorraldajate vahelise partnerluse kvaliteet;

—	kuivõrd tegevused tekitavad tulemusi, mis vastavad programmi eesmärkidele;

—	kuivõrd asjakohane on kavandatud tegevuste tulemustest teavitamine ja nende levitamine;

—	kuivõrd tegevused tekitavad pikaajalist mõju (jätkusuutlikkus).

VI. Eelarve

Programmi eelarve aastateks 2007–2013 on 400 miljonit eurot (8). Assigneeringute kogusumma aastaks 2013 on ligikaudu 60 miljonit eurot.

Programmikomitee kiidab komisjoni ettepaneku alusel heaks aasta eelarve tegevussuundade kaupa jagunemise (vastavalt allpool esitatud summadele).

2013. aasta ettenähtud eelarve järgmistele tegevussuundadele

Tegevussuund 1.1	mitmeaastased koostööprojektid	24 000 000 EUR
Tegevussuund 1.2.1	koostööprojektid	21 100 000 EUR
Tegevussuund 1.2.2	kirjandustõlke projektid	3 899 263 EUR
Tegevussuund 1.3.5	koostööprojektid kolmandate riikidega	2 650 000 EUR
Tegevussuund 1.3.6	toetus Euroopa kultuurifestivalidele	2 700 000 EUR
Tegevussuund 2	Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine	6 100 000 EUR
Tegevussuund 3.2	Kultuuripoliitika analüüsiga tegelevate asutuste koostööprojektid	700 000 EUR

VII. Taotluste esitamise tähtpäev

Tegevussuunad		Taotluste esitamise tähtpäev
Tegevussuund 1.1	mitmeaastased koostööprojektid	7. november 2012
Tegevussuund 1.2.1	koostööprojektid	7. november 2012
Tegevussuund 1.2.2	kirjandustõlke projektid	6. veebruar 2013
Tegevussuund 1.3.5	koostööprojektid kolmandate riikidega	3. mai 2013
Tegevussuund 1.3.6	toetus Euroopa kultuurifestivalidele	5. detsember 2012
Tegevussuund 2	Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine	10. oktoober 2012
Tegevussuund 3.2	Kultuuripoliitika analüüsiga tegelevate asutuste koostööprojektid	7. november 2012

Kui tähtpäev satub nädalavahetusele või taotleja riigi riigipühale, ei anta pikendust ning taotlejad peavad seda taotluse esitamise kavandamisel arvestama.

Taotluse esitamise tingimused ja aadress on programmi „Kultuur“ juhendis, mis on avaldatud VIII punktis toodud veebilehtedel.

VIII. Lisateave

Üksikasjalikud taotlemistingimused on programmi „Kultuur” juhendis järgmistel veebilehtedel:

Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraat

http://ec.europa.eu/culture/index_en.htm

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

http://eacea.ec.europa.eu/culture/index_en.htm

(1) ELT L 372, 27.12.2006.

(2) Vt IV punkt.

(3) Vt teatis Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, KOM(2007) 242 (lõplik): http://europa.eu/legislation_summaries/culture/l29019_fr.htm

(4) http://portal.unesco.org/fr/ev.php-URL_ID=31038&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html

(5) Avalik-õiguslikuks organisatsiooniks loetakse mis tahes organisatsiooni, mille kuludest osa katab õiguspäraselt riigieelarvest kas keskvalitsus, piirkondlik või kohalik omavalitsus. See tähendab, et neid kulusid rahastatakse õigusnormidega ettenähtud maksudest, trahvidest või tasudest kogunenud avaliku sektori vahenditest, ilma et kasutataks taotlusmenetlust, mille puhul ei pruugiks need asutused vahendite saamisel edukad olla. Organisatsioone, mille olemasolu sõltub riigi rahastamisest ja mis saavad aasta-aastalt toetusi, kuid mille puhul on vähemalt teoreetiline võimalus, et ühel aastal ei pruugi nad raha saada, loetakse eraõiguslikeks organisatsioonideks.

(6) 27 Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

(7) Euroopa Majanduspiirkond.

(8) Programmi eelarvet toetavad ka abikõlblikud ELi mittekuuluvad riigid.

		ISSN 1977-0898 doi:10.3000/19770898.C_2012.286.est
Euroopa Liidu Teataja		C 286

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	55. köide 22. september 2012

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Keskpank
2012/C 286/01	Euroopa Keskpanga soovitus, 14. september 2012, Euroopa Liidu Nõukogule Iirimaa keskpanga välisaudiitorite kohta (EKP/2012/20)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2012/C 286/02	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	2

2012/C 286/03	ELTL artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	4

2012/C 286/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6490 – EADS/Israel Aerospace Industries/JV) ( 1 )	6

2012/C 286/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6560 – EQT VI/BSN Medical) ( 1 )	6

2012/C 286/06	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5979 – KGHM/Tauron Wytwarzanie/JV) ( 1 )	7

2012/C 286/07	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6628 – Třinecké Železárny/ŽDB Drátovna) ( 1 )	7

2012/C 286/08	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.6678 – Procter & Gamble/Arbora) ( 1 )	8

	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
2012/C 286/09	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõuanne, 31. juuli 2012, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 10 lõikega 4 seoses börsiväliste tuletislepingute kasutamisega mittefinantsettevõtete poolt (ESRB/2012/2)	9

2012/C 286/10	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõuanne, 31. juuli 2012, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 46 lõikega 3 seoses kesksete vastaspoolte tagatiste kõlblikkusnõuetega (ESRB/2012/3)	13

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2012/C 286/12	Euro vahetuskurss	20

	Kontrollikoda
2012/C 286/13	Eriaruanne nr 12/2012 Kas komisjon ja Eurostat on parandanud usaldusväärse ja usutava Euroopa statistika koostamise protsessi?	21

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2012/C 286/14	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	22

2012/C 286/15	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	22

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 286/16	Konkursikutse – Programm Kultuur (2007–2013) – Programmi meetmete rakendamine: mitmeaastased koostööprojektid; koostöömeetmed; erimeetmed (kolmandad riigid) ja Euroopa tasandil tegutsevate kultuuri valdkonna asutuste toetamine	23

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2012/C 286/17	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.6720 – OAO VTB Bank/Corporate Commercial Bank/Bulgarian Telecommunications Company) – Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	29

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA KESKPANK
	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
2012/C 286/11	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsus, 13. juuli 2012, millega rakendatakse andmekaitse eeskirjad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus (ESRB/2012/1)	16

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.8.2012
Kestus	10.8.2012–31.12.2012
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru või kalavarude rühm	SOL/8AB.
Liik	Harilik merikeel (Solea solea)
Piirkond	VIIIa ja VIIIb
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	FS21TQ43

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	10.2.2012
Kestus	10.2.2012–31.12.2012
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru või kalavarude rühm	MAC/2CX14-
Liik	Makrell (Scomber scombrus)
Piirkond	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	FS34TQ44


	(1) EMPs kohaldatav tekst