14.11.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 333/1

---

KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI LÕPLIK 2010. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

2011/C 333/01

SISUKORD

Majandusaasta aruandele lisatud deklaratsioon

EAFi vahendite kasutamine ja selle kohta raamatupidamisarvestuse pidamine

I OSA —

EAFi majandusaasta aruanne: Euroopa Komisjoni hallatavad vahendid

1.	KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

1.1	Kaheksas, üheksas ja kümnes euroopa arengufond: Koondbilanss, koondtulemiaruanne, rahavoogude koondaruanne ja netovara muutuste koondaruanne

1.2	Kaheksas EAF: Bilanss, tulemiaruanne ja netovara muutuste aruanne

1.3	Üheksas EAF: Bilanss, tulemiaruanne ja netovara muutuste aruanne

1.4	Kümnes EAF: Bilanss, tulemiaruanne ja netovara muutuste aruanne

1.5	Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruande lisad

2.	RAKENDAMISE ARUANNE

2.1	Assigneeringud

2.2	Konsolideeritud aruanne

2.3.	Muu haldusteave

II OSA —

EAFi Majandusaasta aruanne: Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne

3.	INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

3.1	Kasumiaruanne

3.2

Bilanss

3.3	Investeerimisrahastu omakapitali muutuste aruanne

3.4	Rahavoogude aruanne

3.5	Raamatupidamise aastaaruande lisad

I OSA

2. PEATÜKI (Rakendamise aruanne) lisa - Olukord riikide ja vahendite lõikes

MAJANDUSAASTA ARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON

Deklareerin, et kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi 2010. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse VIII jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondide varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava majandusaasta aruande koostamiseks, ning kinnituse selle teabe usaldusväärsuse kohta.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha majandusaasta aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA SELLE KOHTA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

1.   TAUST

Euroopa Liit teeb arengukoostööd paljude arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning eelkõige vähendada ja leevendada vaesust pikas perspektiivis, andes abi saavatele riikidele arenguabi ja tehnilist abi. Selle eesmärgi saavutamiseks koostab liit koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoosöösse suunatavad liidu vahendid tulevad kolmest allikast:

—	Euroopa Liidu eelarvest;

—	Euroopa Arengufondist;

—	Euroopa Investeerimispangalt.

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend liidu abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnedel liikmesriikidel olid ajaloolised sidemed.

EAFi ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest. Seda rahastavad liikmesriigid EAFi enda finantseeskirjade kohaselt ja seda haldab eraldi komitee. Euroopa Komisjon vastutab EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest ja Euroopa Investeerimispank (EIP) haldab investeerimisrahastut.

AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2008–2013 jätkuvalt peamiselt EAFist. Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi programmitöö tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi. Iga Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatakse just seda EAFi käsitlevat finantsmäärust, millega on ette nähtud kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades koostatakse Euroopa Komisjoni hallatava osa puhul vahenditest raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende vahenditega seonduvast finantsseisundist, mille eest vastutab Euroopa Komisjon.

Investeerimisrahastu asutati Cotonou lepingu raames. Investeerimisrahastut haldab Euroopa Investeerimispank ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt sõltumatu rahastu. Kuna Euroopa Komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne lisatud majandusaasta aruandele eraldi osana (2.osa). Kümnes EAF hõlmab ajavahemikku 2008–2013 ja selle kogueelarve on 22 682 miljonit eurot. Sellest summast eraldatakse 21 966 miljonit eurot AKV riikidele, 286 miljonit eurot ÜMTdele ja 430 miljonit eurot komisjonile, et aidata tal katta EAFi programmitöö ja rakendamisega seotud kulusid (1).

2.   KUIDAS TOIMUB EAFi RAHASTAMINE?

15.–16. detsembril 2005. aastal toimunud kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu 2007.-2013. aasta finantsraamistiku. Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei integreerita Euroopa Liidu eelarvesse, vaid seda rahastatakse ajavahemikus 2008-2013 jätkuvalt olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu.

Euroopa Liidu eelarve on iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja kinnitatakse eelarve kulud ja tulud üheks aastaks. Erinevalt Euroopa Liidust on EAFi toimimispõhimõte mitmeaastane. Iga EAF moodustatakse liikmesriikidevahelise partnerluslepingu kaudu ja see on seotud kõigi, tavaliselt viie aasta pikkuse ajavahemiku jooksul selle fondi raames arengukoostööks kasutatavate vahenditega. Kuna vahendeid eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Eelarve aastasuse puudumine on eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega.

EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtuvad liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil, et otsustada fondile eraldatav kogusumma ja kontrollida selle vahendite kasutamist. Seejärel haldab fondi komisjon. Kuna liikmesriikidel on lisaks liidu poliitikale ka oma arengu- ja abipoliitika, peavad liikmesriigid oma poliitika kooskõlastama ELiga, et tagada vastastikune täiendavus. 2010. aastal nõuti üheksanda EAFi osamaksud sisse 15 osalevalt liikmesriigilt. 2011. aastal nõutakse sisse esimesed kümnenda EAFi osamaksud, milles osalevad 27 liikmesriiki.

Osa kümnenda EAFi vahenditest on pandud kõrvale ettenägematuteks vajadusteks, enamik aga on jaotatud praegu ajavahemikku 2008-2013 hõlmavate mitmeaastaste (peamiselt geograafiliste, aga ka temaatiliste) sihtraamistike vahel. Sellest lähtuvalt on komisjon heaks kiitnud riiklikud, piirkondlikud ja AKV riikide vahelised strateegiadokumendid. Nende rakendamist kontrollitakse igal aastal ning strateegiad vaadatakse läbi ajavahemiku keskel (2010. aastal, praegu toimumas) ja lõpus (2012. aastal). Pärast nende vahe- ja lõppläbivaatamiste tegemist võib komisjon Euroopa Liidu nimel strateegiaid ja vahendite jaotust muuta, pidades silmas asjaomaste AKV riikide ja piirkondade hetkevajadusi ja tulemusi.

Lisaks eelnevalt nimetatud osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid.

3.   KUIDAS EAFi VAHENDEID HALLATAKSE JA KASUTATAKSE?

3.1   Põhitegevuskulud

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmisest ja haldamisest erinevaid põhitegevuskulusid. Finantsmääruse kohaselt rakendab komisjon EAFi vahendeid järgmiste meetodite kohaselt:

Detsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit kasutatakse juhul, kui komisjon delegeerib peamiselt kohalikust olukorrast ja asjaomasest abisaajast lähtudes teatavad eelarve täitmise ülesanded küllaltki suures ulatuses kolmandatele riikidele.

Tsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit kasutatakse juhul, kui eelarvet täidetakse otseselt komisjoni talituste poolt või kaudselt, kui komisjon annab eelarve täitmise ülesanded Euroopa Liidu või liikmesriikide õiguse alusel tegutsevatele ametiasutustele, näiteks avalik-õiguslikele või avalikke teenuseid osutavatele Euroopa Liidu ametitele.

Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega: selle meetodi korral delegeerib komisjon teatavad eelarve täitmise ülesanded rahvusvahelisele organisatsioonile.

3.2   Finantsjuhtimises osalejad

Volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutab kogu haldusprotsessi eest, alates selle kindlaksmääramisest, mida tuleb seatud poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks teha, kuni algatatud tegevuse haldamiseni nii tegevuslikust kui ka eelarve seisukohast; muu hulgas annab ta oma allkirja juriidilistele kohustustele, jälgib täitmist, teeb makseid ja vajaduse korral isegi nõuab vahendeid sisse.

Euroopa Liidu delegatsiooni juht on komisjoni ja riikliku või piirkondliku AKV riigi/ÜMT ametiasutuse vahendajaks kohapeal. Delegatsiooni juht teeb tihedat koostööd riiklike või piirkondlike eelarvevahendite käsutajatega rakendusstrateegia ja valdkondliku poliitika kindlaks määramisel ning EAFi programmide ja projektide ettevalmistamisel, uurimisel ja läbivaatamisel.

Toetust saava riigi riiklik eelarvevahendite käsutaja on kõrgem ametnik, kelle on ametisse nimetanud iga AKV riigi/ÜMT valitsus. Ta esindab oma riigi ametiasutusi kõikides fondist rahastatavates ning komisjoni ja EIP hallatavates tegevustes. Enamikul juhtudel täidab nimetatud ülesandeid valitsuse liige, tavaliselt riigi planeerimis- või rahandusminister. Riiklik eelarvevahendite käsutaja täidab EAFi programmide ja projektide haldamisel haldus-, tehnilisi ja finantskohustusi.

Peaarvepidaja täidab eelarvevahendite käsutajate koostatud makse- ja sissenõudekorraldusi ning vastutab sularaha haldamise eest. Samuti vastutab ta raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kehtestamise, raamatupidamissüsteemide heakskiitmise, raamatupidamisarvestuse pidamise ning vastavate majandusaasta aruannete koostamise eest. Lisaks sellele peab peaarvepidaja majandusaasta aruande allkirjastama, deklareerides, et see annab finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

3.3   EAFi vahendite kasutamine

Suurima osa EAFi kaudu AKV riikidele ja ÜMTdele antud rahalistest vahenditest moodustavad toetused. Iga EAFi käivitamisel teavitab Euroopa Liit AKV riike ja ÜMTsid neile fondi toimimise jooksul kättesaadavate toetuste tasemest. Vahendeid eraldatakse lähtuvalt riigi erivajadustest, võttes arvesse toetust saava riigi enda poliitikat ja arengupüüdlusi.

Abi saav riik töötab arengupartneritega (rahastajatega) peetud konsulteerimiste käigus või pärast neid välja koostööstrateegia. Euroopa Liiduga tehtava koostöö strateegia hõlmab tavaliselt nii riigi enda keskpika perioodi arengustrateegiat ning poliitilise ja sotsiaalmajandusliku tausta analüüsi, kui ka Euroopa Liidu poolset hinnangut. Euroopa Komisjoni töötajad annavad riigi ametiasutustele koostööd käsitleva strateegiadokumendi ettevalmistamisel tehnilist abi.

Seejärel koostatakse riiklik sihtprogramm koostööstrateegia rakendamiseks. Riiklik sihtprogramm on suunatud abi saavatele sektoritele ja valdkondadele ning selles selgitatakse, kuidas abi kasutades eesmärgid saavutatakse; samuti esitatakse selles rakendamise ajakava ja täpsustatakse (vajaduse korral), kuidas on programmi kaasatud muud osalejad, nt rahvusvahalised organisatsioonid või valitsusvälised organisatsioonid. Nimetatud üldine sihtprogramm vaadatakse läbi igal aastal, samuti EAFi rakendusperioodi keskel ja lõpus ning programmi kehtivuse ajal tehakse selles vajaduse korral parandusi ja muudatusi.

3.4   Kulukohustuste võtmine EAFist väljamaksete tegemiseks

EAFist ei saa ühtegi summat välja maksta enne, kui komisjon ja võimalik EAFi vahendite saaja on eelnevalt võtnud kirjalikult juriidilise kohustuse.

Enne kolmanda isiku ees juriidilise kohustuse võtmist (näiteks temaga lepingu või toetuslepingu sõlmimist) peab olemas olema piisavate vahenditega eelarverida, mis võimaldab asjaomast tegevust rahastada. Kui see tingimus on täidetud, tuleb vajalikud vahendid eelarves reserveerida raamatupidamissüsteemis võetavate eelarveliste kulukohustuste abil. See aga ei mõjuta üldist raamatupidamisarvestust (ehk pearaamatut), sest kulusid ei ole veel kantud. See on tingitud asjaolust, et EAFi raamatupidamissüsteem koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel seotud osast:

(a)	eelarve raamatupidamisarvestus, mis annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest, ning

(b)	üldine raamatupidamisarvestus, mida kasutatakse bilansi ja tulemiaruande koostamiseks.

Eelarve raamatupidamisarvestus annab ülevaate võetud kulukohustustest ja tehtud maksetest. Eelarve raamatupidamisarvestus tugineb kassapõhise arvestuse põhimõttele, mille kohaselt kulu- või tuluartikkel kirjendatakse raamatupidamisarvestuses alles siis, kui asjaomase summa suhtes võetakse kulukohustus, kui see makstakse välja või laekub. Sellist liiki raamatupidamisarvestus on tüüpiline avaliku sektori puhul, mis on ajalooliselt kaldunud pöörama põhitähelepanu eelarvele ja selle täitmisele.

Üldises raamatupidamisarvestuses (mis tugineb tekkepõhise arvestuse põhimõttele) näidatakse kõik eelarveaasta jooksul kantud kulud ja laekunud tulud (ja seega majandusaasta tulem) ning tehakse kindlaks EAFi finantsseisund bilansi vormis, milles kajastatakse varasid ja kohustusi asjaomase aasta 31. detsembri seisuga.

3.5   Makse tegemine

Makseid saab teha üksnes pärast seda, kui eelarvevahendite käsutaja on eelarvelise kulukohustuse heaks kiitnud.

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ehk ettemakseid kasutatakse lepingus määratletud perioodi jooksul eesmärgil, milleks need on antud. Vastasel korral makstakse need tagasi, st kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on ta kohustatud eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Seega väljamakstud eelmaksed ei muutu lõplikuks kuluks enne, kui on täidetud lepinguga ettenähtud kohustused. Seepärast kirjendatakse see esialgse väljamakse tegemisel bilansis varana. Eelmaksete kui vara summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude (mida käsitletakse tulemiaruandes kuludena) ja tagastatud summade kinnitamisega.

Aasta lõpus tuleb anda hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole veel aruandeid esitanud. Pärast kõnealuste järgmisse majandusaastasse ülekandmise arvutuste tegemist kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena, prognoositud rahastamiskõlbmatud summad jäävad aga lahtiseks kontodel „Kulud, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist”. Selleks, et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, on need summad esitatud lühiajaliste kohustuste all.

3.6   Alusetult makstud summade tagasinõudmine

EAFist kantavate kulude rahastamiskõlblikkust kontrollitakse kohaldatavates eeskirjades või iga toetuse tingimustes sätestatud tõendavate dokumentide alusel. Kontrollisüsteemide kulutasuvuse optimeerimise eesmärgil kontrollitakse lõppmakse taotluste puhul tõendavaid dokumente üldiselt üksikasjalikumalt kui vahemakse taotluste puhul ning seetõttu võidakse sealjuures avastada vahemaksetes vigu, mis parandatakse lõppmakse korrigeerimisega. Lisaks sellele on komisjonil õigus kontrollida tõendavate dokumentide ausust, tehes kontrollkäike taotluse esitaja ruumidesse rahastatava meetme rakendamise ajal ja/või hiljem (järelkontroll). Rakendusperioodi ajal leitud vigu võib parandada järgnevate maksetaotluste korrigeerimise teel. Järelkontrolli käigus leitud vigade puhul esitatakse sissenõudekorraldus.

4.   MAJANDUSAASTA LÕPU ARUANDLUS

4.1   Majandusaasta aruanne

Peaarvepidaja ülesanne on koostada majandusaasta aruanne ja tagada, et see annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

I osa:

Euroopa Komisjoni hallatavad vahendid — kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruanded — kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi rakendamise aruanne

II osa:

Euroopa Investeerimispanga hallatavad vahendid — investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne.

Tervikliku ülevaate saamiseks EAFi arenguabist on investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne lisatud majandusaasta aruandele eraldi osana.

Komisjon võtab majandusaasta aruande vastu järgneva aasta 31. juuliks ja esitab selle auditeerimiseks kontrollikojale ning lõpuks eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks nõukogule ja parlamendile.

4.2   Iga-aastane tegevusaruanne

Eelarvevahendite käsutajalt nõutakse iga-aastase tegevusaruande koostamist tema vastutusalasse kuuluva tegevuse kohta. Nimetatud aruandes annab eelarvevahendite käsutaja aru poliitika elluviimise tulemustest ja sellest, kas ta saab piisava kindlusega kinnitada, et tema aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

5.   AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

5.1   Auditeerimine

EAFi majandusaasta aruannet ja vahendite haldamist kontrollib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda, kes koostab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aastaaruande. Kontrollikoja põhiülesanne on teha EAFi majandusaasta aruandele sõltumatu välisaudit. Oma tegevuse osana koostab kontrollikoda järgmised dokumendid:

(1)	aastaaruande, milles on esitatud kontrollikoja tähelepanekud majandusaasta aruande ja selle aluseks olevate tehingute kohta;

(2)	kontrollikoja audititele tuginev ja aastaaruandes kinnitava avalduse vormis esitatud arvamus, millega kinnitatakse i) majandusaasta aruande usaldusväärsust ja ii) selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;

(3)	eriaruanded, milles esitatakse konkreetsete haldusvaldkondade auditite käigus tehtud auditileiud.

Kontrollikojal on auditeerimise käigus juurdepääsuõigus kõigile vajalikele dokumentidele. Kontrollikoda auditeerib kõiki EAFi tegevusvaldkondasid, kuni üksikute tehingute ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse uurimiseni välja. Kontrollikoda auditeerib ka majandusaasta aruannet ennast, kontrollides lisaks raamatupidamise aastaaruande üldisele esitusviisile vajaduse korral ka individuaalseid bilansi ja tulemiaruande kirjeid. Seetõttu saab kontrollikoda anda oma arvamuse mitte üksnes esitatud andmete, vaid ka kohaldatava süsteemi ja kontrollide kohta.

5.2   Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Viimaseks kontrolliks on asjaomase aasta EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Euroopa Parlament on EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon. See tähendab, et pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus põhineb majandusaasta aruande läbivaatamisel, kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ja komisjoni vastustel, aga ka nende tulemusena komisjonile esitatud küsimustel ja täiendava teabe taotlustel.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine kujutab endast eelarve täitmise väliskontrolli poliitilist aspekti. See on otsus, millega Euroopa Parlament vabastab nõukogu soovituse põhjal komisjoni tema vastutusest asjaomase eelarveaasta eelarve täitmise haldamisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus võib viia üheni järgmisest kahest tulemusest: heakskiidu andmine või selle edasilükkamine. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisel võib parlament teha tähelepanekuid, mida ta peab oluliseks; sealjuures soovitab parlament sageli meetmeid, mida komisjon peaks neis küsimustes võtma. Komisjon esitab võetud meetmed järelmeetmete aruandes ja tegevuskavas, mille ta saadab nii parlamendile kui ka nõukogule.

I   OSA

EAFi MAJANDUSAASTA ARUANNE: EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID  (2)

1.   KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

1.1   KAHEKSAS, ÜHEKSAS JA KÜMNES EUROOPA ARENGUFOND: KOONDBILANSS, KOONDTULEMIARUANNE, RAHAVOOGUDE KOONDARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE

Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi

KOONDBILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009
PÕHIVARA
Pikaajalised eelmaksed	2.1	353	196
KÄIBEVARA
Lühiajalised eelmaksed	2.2	1 096	800
Lühiajalised saadaolevad summad	2.3	247	66
Raha ja raha ekvivalendid	2.5	808	523
Varad kokku		2 503	1 585
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Lühiajalised võlgnevused	2.6	(1 045)	(860)
Kohustused kokku		(1 045)	(860)
Netovara		1 458	724
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud fondikapital	2.7	23 879	20 381
Muud reservid	2.8	2 252	2 252
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(21 909)	(18 814)
Majandusaasta tulem		(2 765)	(3 094)
Netovara		1 458	724

Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi

KOONDTULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2010	2009
PÕHITEGEVUSTULUD	3.1	140	49
PÕHITEGEVUSKULUD
Põhitegevuskulud	3.2	(2 914)	(3 103)
Halduskulud	3.3	(86)	(90)
Kasum/(kahjum) põhitegevusest		(2 860)	(3 144)
Finantstulud	3.4	95	49
Kasum/(kahjum) finantseerimistegevusest		95	49
Majandusaasta tulem		(2 765)	(3 094)

Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi

RAHAVOOGUDE KOONDARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2010	2009
Majandusaasta tulem		(2 765)	(3 094)
PÕHITEGEVUS	4.2
Liikmesriikide tavapärased osamaksud		3 420	3 294
Liikmesriikide osamaksud kaasrahastamise raames		65	2
Nõuete väärtuse langusest tingitud kahjum (/kahjumi vähenemine)		2	0
Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(157)	72
Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		(296)	(150)
Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine		(62)	(45)
Lühiajaliste võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)		78	152
Netorahavood		285	230
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine/(vähenemine) (neto)		285	230
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	2.5 & 4.3	523	293
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	2.5	808	523

Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi

NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud fondikapital	Kumulatiivsed reservid	Muud reservid	Netovarad kokku
	(a)	(b)	(c) = (a) – (b)	(d)	(e)	(c) + (d) + (e)
Saldo 31. detsembri 2008. aasta seisuga	45 694	28 615	17 079	(18 814)	2 252	517
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(3 300)	3 300	—	—	3 300
Kapitali suurenemine – kaasrahastamise osamaksud	68	66	2	—	—	2
Majandusaasta tulem	—	—	—	(3 094)	—	(3 094)
Saldo 31. detsembri 2009. aasta seisuga	45 761	25 381	20 381	(21 909)	2 252	724
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(3 500)	3 500	—	—	3 500
Kaasrahastamise osamaksude ümberliigitamine (3)	(70)	(69)	(2)	—	—	(2)
Majandusaasta tulem	—	—	—	(2 765)	—	(2 765)
Saldo 31. detsembri 2010. aasta seisuga	45 691	21 812	23 879	(24 674)	2 252	1 458

1.2   KAHEKSAS EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Kaheksanda EAFi

BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009
KÄIBEVARA
Lühiajalised eelmaksed	2.2	100	54
Lühiajalised saadaolevad summad	2.3	9	6
Tasaarvelduskontod	2.4	497	708
Varad kokku		605	768
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Lühiajalised võlgnevused	2.6	(45)	(65)
Kohustused kokku		(45)	(65)
Netovara		560	703
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud fondikapital	2.7	12 840	12 840
Muud reservid	2.8	(2 237)	(2 153)
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(9 985)	(9 825)
Majandusaasta tulem		(58)	(159)
Netovara		560	703

Kaheksanda EAFi

TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2010	2009
PÕHITEGEVUSTULUD	3.1	54	20
PÕHITEGEVUSKULUD	3.2	(116)	(180)
Kasum/(kahjum) põhitegevusest		(61)	(160)
Finantstulud	3.4	4	1
Kasum/(kahjum) finantseerimistegevusest		4	1
Majandusaasta tulem		(58)	(159)

Kaheksanda EAFi

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud fondikapital	Kumulatiivsed reservid	Muud reservid	Netovarad kokku
	(a)	(b)	(c) = (a) – (b)	(d)	(e)	(c) + (d) + (e)
Saldo 31. detsembri 2008. aasta seisuga	12 840	—	12 840	(9 825)	(2 153)	862
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—	—	—	—
Majandusaasta tulem	—	—	—	(159)	—	(159)
Saldo 31. detsembri 2009. aasta seisuga	12 840	—	12 840	(9 985)	(2 153)	703
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—	—	—	—
Ümberpaigutused kümnendasse EAFi	—	—	—	—	(85)	(85)
Majandusaasta tulem	—	—	—	(58)	—	(58)
Saldo 31. detsembri 2010. aasta seisuga	12 840	—	12 840	(10 042)	(2 237)	560

1.3   ÜHEKSAS EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Üheksanda EAFi

BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009
PÕHIVARA
Pikaajalised eelmaksed	2.1	158	129
KÄIBEVARA
Lühiajalised eelmaksed	2.2	742	507
Lühiajalised saadaolevad summad	2.3	233	59
Tasaarvelduskontod	2.4	2 516	653
Raha ja raha ekvivalendid	2.5	7	11
Varad kokku		3 655	1 359
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Lühiajalised võlgnevused	2.6	(392)	(366)
Kohustused kokku		(392)	(366)
Netovara		3 263	993
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud fondikapital	2.7	11 039	7 539
Muud reservid	2.8	4 157	4 308
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(10 854)	(8 970)
Majandusaasta tulem		(1 078)	(1 884)
Netovara		3 263	993

Üheksanda EAFi

TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2010	2009
PÕHITEGEVUSTULUD	3.1	82	26
PÕHITEGEVUSKULUD
Põhitegevuskulud	3.2	(1 230)	(1 880)
Halduskulud	3.3	(6)	(77)
Kasum/(kahjum) põhitegevusest		(1 155)	(1 931)
Finantstulud	3.4	77	47
Kasum/(kahjum) finantseerimistegevusest		77	47
Majandusaasta tulem		(1 078)	(1 884)

Üheksanda EAFi

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud fondikapital	Kumulatiivsed reservid	Muud reservid	Netovarad kokku
	(a)	(b)	(c) = (a) – (b)	(d)	(e)	(c) + (d) + (e)
Saldo 31. detsembri 2008. aasta seisuga	11 699	7 460	4 239	(8 970)	4 308	(424)
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(3 300)	3 300	—	—	3 300
Majandusaasta tulem	—	—	—	(1 884)	—	(1 884)
Saldo 31. detsembri 2009. aasta seisuga	11 699	4 160	7 539	(10 854)	4 308	993
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	(3 500)	3 500	—	—	3 500
Ümberpaigutused kümnendasse EAFi	—	—	—	—	(151)	(151)
Majandusaasta tulem	—	—	—	(1 078)	—	(1 078)
Saldo 31. detsembri 2010. aasta seisuga	11 699	660	11 039	(11 932)	4 157	3 263

1.4   KÜMNES EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE KÜMNENDA EAFi BILANSS

Kümnenda EAFi

BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisa	31.12.2010	31.12.2009
PÕHIVARA
Pikaajalised eelmaksed	2.1	195	67
KÄIBEVARA
Lühiajalised eelmaksed	2.2	255	239
Lühiajalised saadaolevad summad	2.3	5	1
Raha ja raha ekvivalendid	2.5	801	512
Varad kokku		1 255	819
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Lühiajalised võlgnevused	2.6	(608)	(430)
Tasaarvelduskontod	2.4	(3 013)	(1 361)
Kohustused kokku		(3 621)	(1 791)
Netovara		(2 366)	(971)
VAHENDID JA RESERVID
Sissenõutud fondikapital	2.7	—	2
Muud reservid	2.8	333	97
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(1 070)	(19)
Majandusaasta tulem		(1 629)	(1 051)
Netovara  (4)		(2 366)	(971)

Kümnenda EAFi

TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisa	2010	2009
PÕHITEGEVUSTULUD	3.1	4	2
PÕHITEGEVUSKULUD
Põhitegevuskulud	3.2	(1 567)	(1 042)
Halduskulud	3.3	(80)	(13)
Kasum/(kahjum) põhitegevusest		(1 643)	(1 053)
Finantstulud	3.4	14	2
Kasum/(kahjum) finantseerimistegevusest		14	2
Majandusaasta tulem		(1 629)	(1 051)

Kümnenda EAFi

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud fondikapital	Kumulatiivsed reservid	Muud reservid	Netovarad kokku
	(a)	(b)	(c) = (a) – (b)	(d)	(e)	(c) + (d) + (e)
Saldo 31. detsembri 2008. aasta seisuga	21 154	21 154	—	(19)	97	78
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—	—	—	—
Kapitali suurenemine – kaasrahastamise osamaksud	68	66	2	—	—	2
Majandusaasta tulem	—	—	—	(1 051)	—	(1 051)
Saldo 31. detsembri 2009. aasta seisuga	21 222	21 221	2	(1 070)	97	(971)
Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud	—	—	—	—	—	—
Kaasrahastamise osamaksude ümberliigitamine (5)	(70)	(69)	(2)	—	—	(2)
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist	—	—	—	—	236	236
Majandusaasta tulem	—	—	—	(1 629)	—	(1 629)
Saldo 31. detsembri 2010. aasta seisuga	21 152	21 152	—	(2 699)	333	(2 366)

1.5   KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1.   PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.1.   ÕIGUSAKTID JA FINANTSMÄÄRUS

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega. Nimetatud määruse artikli 121 kohaselt koostatakse raamatupidamise aastaaruanne tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Euroopa Arengufondi raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis töötati välja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) alusel, mida annavad välja vastavalt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). EAFi peaarvepidaja vastuvõetud hindamiseeskirju ja raamatupidamismeetodeid on kohaldatud selle osa suhtes EAFi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon.

EAFi peaarvepidaja peab esitama esialgse majandusaasta aruande kontrollikojale auditeerimiseks järgneva aasta 31. märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud majandusaasta aruande kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 125). Kõnealuste tähelepanekute põhjal kinnitab komisjon lõpliku majandusaasta aruande 31. juuliks ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse majandusaasta aruanne Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on andnud selle osa kohta Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.

1.2.   RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul, nagu EAF, on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult.

Õige ja õiglase ülevaate andmiseks peab raamatupidamise aastaaruanne mitte ainult andma asjakohast organisatsiooni töö iseloomu ja ulatust kirjeldavat teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

EAFi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Eelarve raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest See rajaneb kassapõhise arvestuse põhimõttel. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik eelarveaasta kulud ja tulud tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt ning selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi vormis.

Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 120 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruande koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

—	tegevuse jätkuvuse põhimõte;

—	konservatiivsuse põhimõte;

—	raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

—	teabe võrreldavuse põhimõte;

—	olulisuse põhimõte;

—	brutopõhimõte;

—	sisu ülimuslikkuse põhimõte;

—	tekkepõhise arvestuse põhimõte.

1.3.   ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

1.3.1.    Arvestus- ja aruandlusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud miljonites eurodes, mis on EAFi arvestus- ja aruandlusvaluuta.

1.3.2.    Valuuta ja ümberarvestamise alused

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber aluseks oleva tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel. Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud järgnevalt esitatud vahetuskursside alusel.

Rahaühik	31.12.2010	31.12.2009
BGN	1,9558	1,9558
CZK	25,0610	26,4730
DKK	7,4535	7,4418
EEK	15,6466	15,6466
GBP	0,8607	0,8881
HUF	277,9500	270,4200
LVL	0,7094	0,7093
LTL	3,4528	3,4528
PLN	3,9750	4,1045
RON	4,2620	4,2363
SEK	8,9655	10,2520
CHF	1,2504	1,4836
JPY	108,6500	133,1600
USD	1,3362	1,4406

1.3.3.    Prognooside kasutamine

Vastavalt IPSASele ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele peavad raamatupidamise aastaaruandes olema tingimata kajastatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite summad, nõuete väärtuse langus ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.4.   BILANSS

1.4.1    Eelmaksete summad

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus määratletud perioodi jooksul. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, peab ta eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude ja tagasi makstud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st tagastatud summad, tasaarvestatud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja väärtuse vähendamised.

Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos.

1.4.2    Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et kogu võlgnetavat summat ei ole nõude esialgsete tingimuste kohaselt võimalik sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetava väärtuse; kaetav väärtus on oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Samuti kajastatakse üldine allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Selline üldine allahindlus põhineb ajaloolistel kahjumääradel. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.

1.4.3    Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning need on määratletud lühiajaliste varadena. Nende hulka kuulub kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades ja muud lühiajalised investeeringud, mis on kuni kolmekuulise algse tähtaja ja suure likviidsusega.

1.4.4    Kreditoorne võlgnevus

Märkimisväärne osa Euroopa Arengufondi kreditoorsest võlgnevusest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetuste või muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses kulutaotluse saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased finantsametnikud nende rahastamiskõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja rahastamiskõlblik summa.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne on üle antud või teenus osutatud ja aktsepteeritud.

1.4.5    Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendid

Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendeid kajastatakse, kui EAFil on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Riskide ja kulude katteks eraldatud vahendite summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval.

1.4.6    Viitlaekumised ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulud ja kulud

Tekkepõhise arvestuse üheks olulisemaks ülesandeks on tagada, et tehinguid kajastatakse sellel majandusaastal, millega need seonduvad Seda menetlust nimetatakse järgmisse majandusaastasse ülekandmiseks. Eelkõige tuleb anda hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole EAFile veel aruandeid esitanud (kumuleerunud kulud). Samal ajal seonduvad mõned aruandeaastal tehtud maksed järgnevate perioodidega (edasilükkunud kulud), mistõttu need tuleb kindlaks määrata ja neid kajastada järgneva(te)s perioodi(de)s.

EAFi raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse kumuleerunud kulusid perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Kumuleerunud kulud arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks õige ja õiglase ülevaate.

Ka tulu kajastatakse selles perioodis, millega see on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid teenus on osutatud või EAF on tarne teostanud või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt asutamislepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes viitlaekumine.

Lisaks, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

1.5.   TULEMIARUANNE

1.5.1    Tulud

Euroopa Arengufondil ei ole eelarvelisi tulusid. Liikmesriikide tavapäraseid osamaksusid käsitatakse fondikapitalina. Tulu hõlmab kulude sissenõudmist ja intressitulu.

Kulude sissenõudmine

Toimingute jaoks, millest tuleneb EAFist lõplikule abisaajale või kolmandale riigile juba tehtud maksete tagasimaksmine, koostatakse sissenõudekorraldused ja nähakse ette järgnevatest maksetest tehtavad mahaarvamised, mille üle peetakse raamatupidamisarvestust järgmiselt:

—	kulude sissenõudmine: väljastatud sissenõudekorralduse tulemusena tekib nõue, mida kajastatakse asjaomase aasta tulemiaruandes tuluna; või

—	eelmakse summade sissenõudmine: sel juhul kajastatakse asjaomast summat eelmaksete rubriigi all bilansis.

Intressitulu

Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Intressitulu koosneb kommertspankades hoitavatelt sularahasaldodelt ja nõudmiseni hoiustelt saadud või saadaolevatest intressidest ja EAFi nõuetelt kogunenud viivistest. Intressitulu kajastatakse, kui see koguneb.

1.5.2    Kulud

Ostetud kaupade ja saadud teenustega seoses kantud kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on üle antud või teenus osutatud ja aktsepteeritud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses.

Mittekaubanduslikud kulud moodustavad suurema osa EAFi kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ja oma äranägemisel makstavad toetused või osamaksud ja annetused.

Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga (finantsmäärus või muu õigusakt) või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; abisaaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; ja summa suurust saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis juba kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need kumuleerunud kuludena.

Intressikulu

Intressikulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Intressikulu koosneb tasutud või tasumisele kuuluvatest intressidest ja see kajastatakse, kui see koguneb.

1.6.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

1.6.1    Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult EAFi kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

Tingimuslikke varasid hinnatakse igal bilansipäeval, et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamise aastaaruandes. Kui majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil muutus aset leidis.

Tagatised on võimalikud varad, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi saab seega lugeda tingimuslikeks varadeks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise andjalt makse sissenõudmiseks.

1.6.2    Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult EAFi kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või harvaesinevatel juhtudel, kui kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslik kohustus kajastatakse, välja arvatud juhul, kui vahendite vähenemise tõenäosus majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol on väike.

Tingimuslikke kohustusi hinnatakse igal bilansipäeval, et teha kindlaks, kas vahendite vähenemine majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol on muutunud tõenäoliseks. Kui on muutunud tõenäoliseks, et tingimusliku kohustusena käsitletud kirje nõuab vahendite vähenemist majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, kajastatakse selle katteks eraldatud vahendid selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil see tõenäoliseks muutus.

2.   BILANSI LISAD

PÕHIVARA

2.1   PIKAAJALISED EELMAKSED

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Pikaajalised eelmaksed	—	158	195	353	196
Kokku	—	158	195	353	196

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal. Eelmakseid makstakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus projekt ellu viiakse.

Tekkepõhise arvestuse põhimõtete kohaselt on EAFi tehtud ettemaksed liigitatud varadeks. Eelmaksetest on maha arvatud ettemaksetega seonduvad avatud sissenõudekorraldused ja prognooside kohaselt aasta lõpu seisuga tasaarvestamata summad.

See, kas eelmakseid kajastatakse lühi- või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise ajastusest. Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Mis tahes välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena ja seega käibevarana.

Kuna paljud EAFi projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on need eelmaksed kajastatud pikaajalise varana.

Pikaajaliste eelmaksete suurenemine 157 miljoni euro võrra võrreldes 31. detsembriga 2009 on peamiselt seletatav AKV riikide siseste projektidega seonduvate pikaajaliste eelmaksete suurenemisega (118 miljonit eurot) ja programmikohase abiga (58 miljonit eurot), mida tasakaalustab valdkondliku poliitikaga seonduvate pikaajaliste eelmaksete vähenemine (13 miljonit eurot).

KÄIBEVARA

2.2   LÜHIAJALISED EELMAKSED

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Lühiajalised eelmaksed (bruto)	172	2 211	732	3 115	2 957
Miinus prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed	(72)	(1 469)	(477)	(2 019)	(2 158)
Kokku	100	742	255	1 096	800

Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed väljendavad nende rahastamiskõlblike kulude summat, mille veel tasaarvestamata eelmaksete saajad on eelarveaasta lõpu seisuga prognooside kohaselt kandnud, kuid mille kohta ei ole veel aruannet esitatud. Neid summasid käsitletakse ka kuludena aruandeperioodi tulemiaruandes.

Lühiajaliste eelmaksete netosumma suurenemine 296 miljoni euro võrra tuleneb peamiselt üheksandast EAFist tehtavate eelmakse netosummade suurenemisest (235 miljonit eurot), mis sisaldab eelmaksete suurenemist seoses AKV riikide siseste projektidega (191 miljonit eurot), valdkondliku poliitikaga (76 miljonit eurot), varasemate EAFidega seonduvate muude abiprogrammidega (19 miljonit eurot) ja hädaabiga (14 miljonit eurot). Suurenemist tasakaalustas osaliselt programmikohase abiga seonduvate eelmakse netosummade vähenemine (76 miljonit eurot).

Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. Tagatistel on kaks erinevat väärtust - nimiväärtus ja jooksev väärtus. Nimiväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused.

31. detsembri 2010. aasta seisuga moodustasid tagatised, mille EAF oli saanud seoses eelmakse summadega, nimiväärtuses kokku 674 miljonit eurot. Kõnealuste tagatiste jooksev väärtus oli 363 miljonit eurot. 31. detsembri 2009. aasta seisuga olid need summad vastavalt 684 miljonit eurot ja 414 miljonit eurot.

2.3   LÜHIAJALISED NÕUDED

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Nõuded klientidele	6	4	0	10	14
Nõuded liikmesriikidele	—	125	—	125	4
Viitlaekumised ja ettemakstud kulud	2	104	6	112	47
Kokku	9	233	5	247	66

Nõuded klientidele

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Nõuded klientidele	7	11	0	18	20
— Klientidele esitatud nõuete väärtuse langus	(1)	(6)	(1)	(8)	(6)
Kokku	6	4	0	10	14

Tegemist on sissenõudekorraldustega, mis on 31. detsembri 2010. aasta seisuga kantud raamatupidamisarvestusse kindlaksmääratud sissenõudmisele kuuluvate nõuetena ega kuulu bilansi aktiva poolel ühegi teise rubriigi alla. Sissenõudekorralduste lõppsaldo kujutab endast väljastatud, kuid eelarveaasta lõpu seisuga veel tasumata sissenõudekorralduste väärtust.

Abisaajate võlgnetavate summade puhul, mille sissenõudmine on ebatõenäoline, koostab peaarvepidaja hinnangu selle kohta, millised peaksid olema nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks eraldatavad vahendid. Vahendite eraldamine toimub kahe muutuja alusel:

—	mittesissenõutavuse riski hindamine (koostöös eelarvevahendite käsutajaga);

—	võlgnevuse vanus, kusjuures nõuete puhul, mille suhtes ei kohaldata konkreetset allahindlust, lähtutakse kahjumi katteks eraldatavate vahendite üldisel eraldamisel ajaloolistest kahjumääradest.

Kõnealune korrigeerimine ei tähenda loobumist asjaomaste summade tulevasest sissenõudmisest.

Järgnevalt on esitatud üksikasjalik teave avatud sissenõudekorraldustes perioodi jooksul toimunud muutustest.

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 2010	Kokku 2009
Avatud sissenõudekorraldused aasta alguse seisuga	7	13	0	20	23
Väljastatud sissenõudekorraldused	24	58	83	164	60
Suletud sissenõudekorraldused	(24)	(60)	(83)	(166)	(63)
Laekunud	(15)	(50)	(78)	(143)	(45)
Loobutud (finantsmääruse art 73)	0	(1)	—	(1)	(1)
Tühistatud	(4)	(1)	0	(5)	(1)
Tasaarvestatud	(5)	(8)	(4)	(17)	(16)
Avatud sissenõudekorraldused aasta lõpu seisuga	7	11	0	18	20

Nõuded liikmesriikidele

Üheksanda EAFi nõuded liikmesriikidele (125 miljonit eurot) koosnevad ühest Itaalia poolt tasumisele kuuluvast osamaksust, mis laekus 2011. aasta jaanuaris.

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud hõlmavad peamiselt eelmaksete summadelt kogunenud intresse ja maksetähtaja ületanud sissenõudekorraldustelt kogunenud viiviseid. Lisaks kuulub sellesse rubriiki pangakontodelt kogunenud intressitulu.

Viitlaekumiste ja ettemakstud kulude suurenemine 65 miljoni euro võrra on seletatav eelmaksetelt kogunenud suuremate intressidega (62 miljonit eurot). See suurenemine on kooskõlas suuremate pika- ja lühiajaliste eelmaksete saldodega (vt lisad 2.1 ja 2.2).

2.4   TASAARVELDUSKONTOD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Kuuendasse EAFi/kuuendast EAFist	(2 065)	(214)	—	(2 279)	(2 279)
Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist	—	2 279	—	2 279	2 279
Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist	—	(3 076)	513	(2 563)	(2 773)
Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist	3 076	—	(3 526)	(450)	1 412
Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist	(513)	3 526	—	3 013	1 361
Kokku	497	2 516	(3 013)	0	0

Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru kajastatud kümnendas EAFis; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate EAFide bilansside vahel tasaarvelduskontodel.

2010. aastal tasaarvelduskontodel toimunud peamised muutused hõlmavad kümnenda EAFi makseid kaheksanda ja üheksanda EAFi rakendamiseks ning raha, mis laekus kümnendasse EAFi seoses üheksanda EAFi raames sissenõutud osamaksudega.

2.5   RAHA JA RAHA EKVIVALENDID  (6)

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Raha pangakontodel	—	—	781	781	444
STABEXi tagatiskontod	—	—	17	17	65
Kaasrahastamise pangakontod	—	7	2	10	13
Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond (7)	—	—	0	0	1
Kokku	—	7	801	808	523

Raha pangakontodel

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Erikontod – liikmesriikide finantsasutused	—	—	599	599	392
Arvelduskontod - kommertspangad	—	—	180	180	48
Kohalikud makseasutused	—	—	1	1	3
Kokku	—	—	781	781	444

Pangas hoitava raha üldine suurenemine on peamiselt seletatav eelarve planeeritust madalama täitmise määraga 2010. aastal.

Lisaks sellele ei olnud riigikassad täiendavate pangapühade tõttu 2010. aasta viimasel nädalal kättesaadavad. Seetõttu pidi EAFi sularahahaldussüsteem tagama piisavate vahendite kättesaadavuse kõigi maksete katmiseks, mille tegemiseks oleks võidud anda korraldus aasta viimase nädala jooksul. See tõi kaasa suuremad aasta lõpu sularaha saldod nii liikmesriikide finantsasutustes kui ka kommertspankade arvelduskontodel.

Kohalike makseasutuste kontod kujutavad endast summasid, mida hoitakse AKV riikides ja ÜMTdel pangakontodel maksete tegemiseks abisaajariigis kohalikus vääringus. Nimetatud kontosid hoitakse eurodes või liikmesriikide valuutas. Selleks et makseid tsentraliseeritumalt hallata, suleti 2010. aasta jooksul 17st veel kasutusel olnud kohalike makseasutuste kontost üheksa.

STABEXi tagatiskontod

(miljonites eurodes)
	Saldo 31.12.2010	Saldo 31.12.2009
Sudaan	0	36
Saint Lucia	7	15
Saint Vincent ja Grenadiinid	4	4
Zimbabwe	0	3
Côte d'Ivoire	2	2
Malawi	1	1
Muud riigid	2	3
Kokku	17	65

STABEX on lühend, mis tähistab Euroopa Liidu hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. See võeti esmakordselt kasutusele Lomé konventsiooniga (1975), et heastada põllumajandustoodete eksporditulu ebastabiilsusest tulenevat kahjulikku mõju. STABEXi tagatiskontode saldo kujutab endast kõiki STABEXi kättesaadavaid vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile. Kõnealune saldo on kajastatud kümnendas EAFis. Pärast abimeetme STABEX lõpetamist suleti 2010. aastal neli STABEXi tagatiskontot.

Lisaks kõnealustele vahenditele hoiavad STABEXi vahendeid ka abi saavad AKV riigid. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbivaadatud) Lomé 4. lepingu (8) artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi nimel avatud intressi koguvale, kahte (Euroopa Komisjoni ja abisaajariigi) allkirja nõudvale kontole. Vahendid jäävad kõnealustele kahte allkirja nõudvatele kontodele seni, kuni vastastikuste kohustuste kokkuleppe alusel on põhjendatud nende ülekandmine mõnele projektile.

Komisjoni eelarvevahendite käsutaja jääb konto suhtes allkirjaõiguslikuks, et tagada vahendite kavakohane väljamaksmine. Kahte allkirja nõudvatel kontodel olevad vahendid kuuluvad AKV riigile ja seetõttu neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ei kajastata. Ülekandeid neile kontodele kirjendatakse STABEXi maksetena.

2010. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt tagasi 32 miljonit eurot (9). Need vahendid kanti üle Senegalist (26 miljonit eurot) ja Kamerunist (2 miljonit eurot). Lisaks sellele maksti auditi järel Lesothos asuvalt kahte allkirja nõudvalt kontolt tagasi 3 miljonit eurot. Need tulud on kajastatud kümnenda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all.

Kaasrahastamise pangakontod

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Kaasrahastamise pangakontod	—	7	2	10	13
Kokku	—	7	2	10	13

Neil pangakontodel hoitakse kaasrahastamislepingutega seonduvaid summasid, mis pärinevad 2007. aastast ja sellele eelnevatest aastatest. Need kaasrahastamisvahendid kuuluvad asjaomastele liikmesriikidele ja seega on vastav summa kirjendatud kreditoorse võlgnevusena. Seetõttu mõju netovaradele puudub.

Üheksanda EAFi raames toimuv Itaalia-poolne kaasrahastamine Somaalias jätkub. Üks Tansaanias rakendatav, sama kaasrahastamisega seotud projekt viidi 2010. aastal lõpule.

Kümnenda EAFi kaasrahastamise pangakontod on seotud varasemate lõpetamisel olevate kaasrahastamisprojektidega. Need vahendid tagastatakse liikmesriikidele pärast eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamist.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

2.6   LÜHIAJALISED VÕLGNEVUSED

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Lühiajaline kreditoorne võlgnevus	25	189	273	487	343
Kumuleerunud kulud	20	203	63	286	286
Ettemakstud kapitali osamaksud	—	—	272	272	232
Kokku	45	392	608	1 045	860

Lühiajaliste võlgnevuste üldine suurenemine 185 miljoni euro võrra on seletatav lühiajalise kreditoorse võlgnevuse suurenemisega 144 miljoni euro võrra ja Iirimaa tehtud ettemakstud kapitali osamaksude suurenemisega 40 miljoni euro võrra.

Lühiajaline kreditoorne võlgnevus

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Tarnijad ja muud	25	182	193	400	320
Liikmesriikidele tasumisele kuuluvad kaasrahastamise summad	—	7	68	75	13
Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused	—	—	12	12	10
Kokku	25	189	273	487	343

Lühiajalised võlgnevused hõlmavad kuluaruandeid, mis on EAFile esitatud toetus- ja hankemeetmete raames. Need kajastatakse nõude saamisel taotletud summa ulatuses. Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete korral kehtib samasugune kord. Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete alusel kirjendatakse hinnangulised rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena.

Tarnijad ja muud

Selles rubriigis on kajastatud tarnijatele võlgnetavad summad ning avaliku sektori asutustele ja kolmandatele riikidele tasumisele kuuluvad summad.

80 miljoni euro suurune suurenemine eelmise aruandeperioodiga võrreldes tuleneb peamiselt tarnijatele, kolmandatele riikidele ja avaliku sektori asutustele tasumisele kuuluvate summade suurenemisest vastavalt 40, 21 ja 14 miljoni euro võrra.

Liikmesriikidele tasumisele kuuluvad kaasrahastamise summad

Kaasrahastamise osamaksusid kajastatakse liikmesriikidele tasumisele kuuluvate summadena, sest need vastavad mittekaubandustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumile. EAFilt nõutakse, et ta kas kasutaks osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksaks need vahendid (s.o saadud osamaksud) liikmesriikidele tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud kulud. Mõju netovaradele puudub.

Liikmesriikidele tasumisele kuuluvatest kaasrahastamise summadest 10 miljonit eurot seondub kaasrahastamislepingutega, mis pärinevad 2007. aastast ja sellele eelnevatest aastatest. Neid vahendeid hoitakse spetsiaalsetel pangakontodel, vt lisa 2.5 kaasrahastamise pangakontod.

2010. aastal saadi uusi kaasrahastamise osamaksusid 65 miljoni euro ulatuses (Prantsusmaalt 39 miljonit eurot, Hispaanialt 12 miljonit eurot, Belgialt 11 miljonit eurot, Taanilt 2 miljonit eurot ja Madalmaadelt 1 miljonit eurot). 2008. aastal ja hiljem allakirjutatud kaasrahastamislepingutega seonduvaid vahendeid ei hoita spetsiaalsetel pangakontodel.

2 miljoni euro suuruses summas kaasrahastamise osamaksusid liigitati ümber reservidest (vt lisa 1.1 netovara muutuste koondaruanne).

Kaasrahastamisega seotud kreditoorset võlgnevust vähendati 1 miljoni euro võrra, et kompenseerida kulusid, mis kanti seoses kaasrahastamise projektidega (vt lisad 3.1 ja 3.2).

Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused

Mitmesugused kreditoorsed võlgnevused koosnevad peamiselt mittesihtotstarbelistest laekumistest ja tagastatud summadest.

Kumuleerunud kulud

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Kumuleerunud kulud	20	203	63	286	286
Kokku	20	203	63	286	286

Aasta lõpus antakse hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole veel aruandeid esitanud. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete arvutamise järel kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena. See osa kumuleerunud kuludest, mis on kaetud eelmaksetega, kajastatakse prognooside kohaselt tasaarvestatavate eelmaksetena (vt lisa 2.2).

Ettemakstud fondikapitali osamaksud

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Ühendkuningriik	—	—	269	269	228
Iirimaa	—	—	3	3	3
Kokku	—	—	272	272	232

Siin on kajastatud liikmesriikide osamaksude ettemaksed.

NETOVARA

2.7   SISSENÕUTUD FONDIKAPITAL

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku
Fondikapital	12 840	11 699	21 152	45 691
Fondikapitali kaasrahastamine (10)	—	—	70	70
Sissenõudmata fondikapital	—	(4 160)	(21 152)	(25 312)
Sissenõudmata fondikapitali kaasrahastamine (10)	—	—	(69)	(69)
Sissenõutud fondikapital 31.12.2009 seisuga	12 840	7 539	2	20 381
Fondikapital	12 840	11 699	21 152	45 691
Sissenõudmata fondikapital	—	(660)	(21 152)	(21 812)
Sissenõutud fondikapital 31.12.2010 seisuga	12 840	11 039	0	23 879

Fondikapital kujutab endast osamaksude summat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale sisekokkuleppele asjaomasesse EAFi.

Sissenõudmata fondikapital kujutab endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut.

Sissenõutud fondikapital kujutab endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks hoiukontodele vastavalt kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 16 sätestatud menetlusele.

Kaheksanda EAFi kapital on täielikult sissenõutud ja laekunud.

Üheksanda EAFi algset assigneeringut, mille summaks oli kokku 10 555 miljonit eurot, on hiljem (2004. aastal) suurendatud 105 miljoni euro võrra, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) vabastas nõukogu otsuse 2003/583/EÜ kohaselt. See täiendav assigneering suunatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis võetavatesse meetmetesse.

Üheksanda EAFi sisekokkuleppe artikli 2 lõike 2 kohaselt moodustati 1 000 miljoni euro suurune reserv, mille summad vabastati ajavahemikus 2004-2007 erinevate nõukogu otsustega (11). AKV riikide ja ELi ühisnõukogu 2007. aasta otsuse (12) järel otsustas komisjon esitada kutse täiendavate vabatahtlike osamaksude kogumiseks Aafrika rahutagamisvahendi toetuseks AKV riikide vahelise koostöö raames, mis suurendas üheksanda EAFi vahendeid 39 miljoni euro võrra.

Kümnenda EAFi käivitudes 2008. aastal moodustas selle fondikapital kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppega 21 152 miljonit eurot.

Fondikapital

(miljonites eurodes)
Osamaksud	%	Sisse nõudmata (üheksas EAF) 31.12.2009	2010. aastal sisse nõutud	Sisse nõudmata (üheksas EAF) 31.12.2010
Austria	2,65	(111)	93	19
Belgia	3,92	(165)	137	27
Taani	2,14	(90)	75	15
Soome	1,48	(62)	52	10
Prantsusmaa	24,30	(1 021)	851	170
Saksamaa	23,36	(981)	818	164
Kreeka	1,25	(53)	44	9
Iirimaa	0,62	(26)	22	4
Itaalia	12,54	(487)	439	88
Luksemburg	0,29	(12)	10	2
Madalmaad	5,22	(219)	183	37
Portugal	0,97	(41)	34	7
Hispaania	5,84	(245)	204	41
Rootsi	2,73	(115)	96	19
Ühendkuningriik	12,69	(533)	444	89
EIP	Ei kohaldata	—	—	(40)
Kokku	100,00	(4 160)	3 500	(660)

Eespool on näidatud üheksanda EAFi raames 15 osalevalt liikmesriigilt 2010. ja 2009. aasta jooksul sissenõutud ja laekunud tavapärased osamaksud.

2011. aastal nõutakse sisse viimased osamaksud üheksanda EAFi raames ja esimesed kümnenda EAFi osamaksud, milles osalevad 27 liikmesriiki.

2.8   MUUD RESERVID

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Kuuendasse EAFi/kuuendast EAFist	94	490	—	584	584
Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist	533	1 135	—	1 668	1 668
Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist	—	2 762	102	2 864	2 779
Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist	(2 762)	—	231	(2 531)	(2 682)
Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist	(102)	(231)	—	(333)	(97)
Kokku	(2 237)	4 157	333	2 252	2 252

Alates kümnenda EAFi jõustumisest 2008. aastal kantakse kõik varasemate EAFide vabastatud vahendid üle kümnenda EAFi tulemusreservi. Seda reservi saab kulukohustustega siduda üksnes kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 4 sätestatud tingimustel.

2010. aastal paigutati kümnendasse EAFi ümber 85 miljonit eurot kaheksandast EAFist ja 151 miljonit eurot üheksandast EAFist vabastatud vahendeid.

3.   TULEMIARUANDE LISAD

3.1   PÕHITEGEVUSTULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 2010	Kokku 2009
Kulude sissenõudmine	8	20	0	29	24
STABEXi vahendite sissenõudmine	32	—	—	32	—
Kasum vahetuskursi muutustest	14	61	3	78	25
Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu	—	—	1	1	—
Kokku	54	82	4	140	49

Selles rubriigis on kajastatud EAFi väljastatud sissenõudekorraldused ja järgnevatest maksetest tehtud mahaarvamised, mis on kirjendatud EAFi raamatupidamissüsteemis ja esitatud eelnevalt väljamakstud kulude sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või rahastamiskõlblikkuse analüüsi alusel. Tuleb märkida, et sissenõutud eelmakseid ei ole kajastatud tuluna, vaid need on kajastatud bilansis eelmaksete all.

Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmine

2010. aastal väljastati seoses alusetult tehtud väljamaksetega 11 miljoni euro suuruses summas sissenõudekorraldusi (2009. aastal väljastati neid 3 miljoni euro suuruses summas). Neist 7 miljonit eurot olid seotud kulude sissenõudmisega ja seega kirjendati need põhitegevustuluna. 4 miljonit eurot moodustas makstud eelmakse summade sissenõudmine, mis krediteeriti bilansi varade poolel eelmaksete reale.

Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmised olid oma laadilt kokkuvõtlikult järgmised:

(miljonites eurodes)
	Tulud	Eelmaksed	Kokku 2010	Tulud	Eelmaksed	Kokku 2009
Vead	1	1	2	0	0	1
Eeskirjade eiramised	5	3	8	0	1	1
OLAFi teatatud	1	—	1	1	—	1
Kokku	7	4	11	2	1	3

STABEXi vahendite sissenõudmine

2010. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt tagasi 32 miljonit eurot (13). Need vahendid kanti üle Senegalist (26 miljonit eurot) ja Kamerunist (2 miljonit eurot). Lisaks sellele maksti auditi järel Lesothos asuvalt kahte allkirja nõudvalt kontolt tagasi 3 miljonit eurot. Need tulud on kajastatud kümnenda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all.

Kasum vahetuskursi muutustest

Kasum vahetuskursi muutustest tekib igapäevase tegevuse ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavate tehingute käigus ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on nõutav majandusaasta aruande koostamiseks. Nimetatud kasum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kasumit.

Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu

Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu kujutab endast kasutatud osamaksusid (vt lisa 3.2). Kuna need osamaksud täidavad mittekaubandustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi, kajastatakse osamaksu vastavalt kaasrahastamise projekti rakendamisele.

3.2   PÕHITEGEVUSKULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 2010	Kokku 2009
Põhitegevuskulud – abimeetmed	105	1 188	1 559	2 852	3 058
Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud			1	1	0
Kahjum vahetuskursi muutustest	10	41	7	58	44
Nõuete väärtuse langus	0	2	1	3	1
Kokku	116	1 230	1 567	2 914	3 103

Põhitegevuskulud – abimeetmed

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 2010	Kokku 2009
Programmikohane abi	13	114	1 000	1 127	877
Makromajanduslik toetus	0	35	—	35	93
Valdkondlik poliitika	3	762	—	765	1 139
AKV riikide sisesed projektid	—	181	154	336	364
Hädaabi	—	78	364	442	464
Pagulastele ettenähtud abi	(1)	—	—	(1)	0
STABEX	46	—	—	46	23
Sysmin	10	—	—	10	3
Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid (14)	—	(17)	—	(17)	40
Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank)	14	—	—	14	(5)
Institutsioonidele ettenähtud toetus	—	3	41	44	31
Eksporditulude kompensatsioon	21	16	—	37	34
Kongo Demokraatliku Vabariigi fond	—	15	—	15	(6)
Kokku	105	1 188	1 559	2 852	3 058

Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud

Sellel real on kajastatud 2010. aastal seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Kuna laekunud kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi, on neile vastav osamaksude summa kajastatud põhitegevustuluna (vt lisa 3.1).

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja haldamise viisist erinevaid põhitegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid abimeetmeid.

Kahjum vahetuskursi muutustest

Kahjum vahetuskursi muutustest tekib igapäevase tegevuse ja selle raames muus vääringus kui eurodes tehtavate tehingute käigus ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on nõutav majandusaasta aruande koostamiseks; nimetatud kahjum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kahjumit.

Netopositsiooni vaadates on näha, et aasta jooksul saadi vahetuskursi muutustest netokasum 20 miljonit eurot (kasum vahetuskursi muutustest oli 78 miljonit eurot, millest lahutati 58 miljonit euro suurune kahjum vahetuskursi muutustest). Suurem osa vahetuskursi muutustest saadud netokasumist on seotud järgmiste valuutadega: NGN (Nigeeria naira): 4 miljonit eurot, NAD (Namiibia dollar): 3 miljonit eurot, FJD (Fidži dollar): 2 miljonit eurot, PGK (Paapua Uus-Guinea kina): 2 miljonit eurot, HTG (Haiti gurd): 2 miljonit eurot ja SZL (Svaasimaa lilangeni): 2 miljonit eurot.

Nõuete väärtuse langus

Sellesse rubriiki kuuluvad peamiselt eelmaksete korrigeerimised ja võlglastele esitatud nõuete allahindamise/mahakandmise summad.

3.3   HALDUSKULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 2010	Kokku 2009
Halduskulud	0	6	80	86	90
Kokku	0	6	80	86	90

See rubriik hõlmab toetuskulusid, s.o EAFide programmitöö ja rakendamisega seotud halduskulusid. Nende kulude hulka kuuluvad projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud kulud, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi jm kulud.

3.4   FINANTSTULUD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 2010	Kokku 2009
Intressitulu – Euroopa pangad	—	0	0	1	1
Intressitulu – STABEX (15)	0	—	—	0	1
Maksetähtaja ületanud sissenõudekorraldustest tulenev viivisetulu	0	0	2	3	1
Eelmaksete intressid	3	76	12	91	47
Kokku	4	77	14	95	49

2010. aastal intressitulu jäi madalaks jätkuvalt madalate intressimäärade (peamiselt EONIA (euroala pankadevahelise üleööturu keskmine aastaintressimäär) ja EKP laenamise püsivõimaluse intressimäära (Euroopa Keskpanga poolt refinantseerimistehingutes kasutatav intressimäär)) tõttu.

Maksetähtaja ületanud sissenõudekorraldustest tulenev viivisetulu

See hõlmab võlgnike poolt hilinenult tasutud sissenõudekorraldustelt kogunenud viiviseid, sealhulgas viiviseid liikmesriikide hilinenult makstud osamaksudelt. Selliseid vahendeid saab kasutada projektide rahastamiseks kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artiklite 1 ja 6 kohaselt.

Eelmaksete intressid

Eelmaksetelt kogunenud intresse kajastatakse nende teenimise hetkel kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse sätete kohaselt. Kogunenud eelmaksete intresside suurenemine 2009. aastaga võrreldes on kooskõlas pika- ja lühiajaliste eelmaksete suurenemisega (vt lisad 2.1 ja 2.2).

4.   RAHAVOOGUDE ARUANDE LISAD

4.1   RAHAVOOGUDE ARUANDE EESMÄRK JA KOOSTAMINE

Teavet rahavoogude kohta kasutatakse alusena selle hindamisel, milline on EAFi raha ja raha ekvivalentide loomise suutlikkus ja millised on EAFi vajadused nende rahavoogude kasutamisel.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. See tähendab, et eelarveaasta netoülejääki või -puudujääki korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud ning varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest tulenevad viitvõlad või ettemaksed.

Välisvaluutatehingutest tekkinud rahavood kirjendatakse EAFi aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta vahelist vahetuskurssi.

4.2   PÕHITEGEVUS

EAFi rahavoogude aruandes on näidatud ainult põhitegevusest tulenevaid rahavoogusid, kuna investeerimis- ja finantseerimistegevus EAFil puudub. Põhitegevuse eesmärk on osaleda poliitikaeesmärgiks seatud tulemuste saavutamises.

5.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED NING MUU TEAVE

5.1   TINGIMUSLIKUD VARAD

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Täitmistagatised	33	270	57	360	287
Ettemaksutagatised	15	192	20	227	186
Kohtuvaidlustega seotud tingimuslikud varad	—	1	—	1	—
Kokku	48	462	77	587	473

Täitmistagatised

Mõnikord nõutakse täitmistagatisi tagamaks, et EAFi rahastamisest abi saajad täidavad oma kohustusi, mis tulenevad EAFiga sõlmitud lepingutest.

Täitmistagatiste suurenemine 73 miljoni euro võrra on tingitud uutest tagatistest, mis saadi üheksanda EAFi raames (29 miljonit eurot, mis peamiselt seondus valdkondliku poliitika abimeetmega) ja kümnenda EAFi raames (43 miljonit eurot, mis peamiselt seondus programmikohase abiga).

Ettemaksutagatised

Ettemaksutagatised on seotud ainult ehitustöölepingutega. Tavaliselt peetakse kinni 10 % abisaajale tehtavast vahemaksetest tagamaks, et töövõtja täidab oma kohustusi. Need kinnipeetud summad kajastatakse võlgnetavate summadena. Hankija loal võib töövõtja selle asemel esitada ettemaksutagatise, mis asendab vahemaksest kinnipeetud summasid. Need tagatised on kajastatud tingimuslike varadena.

Ettemaksutagatiste suurenemine 41 miljoni euro võrra on peamiselt seletatav uute tagatistega, mis saadi üheksanda EAFi raames (23 miljonit eurot eeskätt seoses valdkondliku poliitika abimeetmega) ja kümnenda EAFi raames (19 miljonit eurot eeskätt seoses programmikohase abiga).

5.2   TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Kohtuvaidlustega seotud summad	0	6	—	6	1
Kokku	0	6	—	6	1

Eespool näidatud summad seonduvad praegu kahjude hüvitamiseks EAFi vastu esitatud hagidega ning muude kohtuvaidluste ja prognoositud õigusabikuludega. Kõiki tingimuslikke kohustusi ja kulukohustusi rahastatakse vajaduse tekkimisel EAFist tulevastel aastatel. EAFi rahastavad liikmesriigid.

5.3   MUU TEAVE

Eelarvelised kulukohustused

(miljonites eurodes)
	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kokku 31.12.2010	Kokku 31.12.2009
Täitmata eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud	267	2 562	3 161	5 991	5 920
Tulemiaruandes kajastatud seotud summad	(46)	(404)	(264)	(714)	(605)
Kokku	221	2 158	2 897	5 277	5 314

Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik tagajärg. 31. detsembri 2010. aasta seisuga ulatus eelarveliste täitmata kulukohustuste kogusumma 5 991 miljoni euroni. Rahastamisele kuuluva tulevase kulukohustusena on avaldatud summa, mis on saadud eelarveliste täitmata kulukohustuste vähendamisel nendega seotud summade võrra, mis on 2010. aasta tulemiaruandes kajastatud kuluna. See annab tulemuseks 5 277 miljonit eurot.

6.   FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi finantsriskide juhtimist, on seotud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Arengufondi nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud sularahatoimingutega.

6.1   RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE

EAFi sularahatoimingute haldamist käsitlevad eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud nõukogu määruses nr 215/2008 ning kümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes.

Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid:

—	Liikmesriigid maksavad EAFi osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või liikmesriigi määratud finantseerimisasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid.

—	Liikmesriigid tasuvad EAFi osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes ja muudes vääringutes, sealhulgas vähemtuntud vääringutes.

—	EAFi nimel komisjoni poolt avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

Lisaks erikontodele on komisjon EAFi nimel avanud finantseerimisasutustes (keskpankades ja kommertspankades) ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui vastavalt nõukogu määruse 215/2008 artiklike 44 (vt lisa 6.4) eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Kõik kommertspangad, kus EAFi jaoks on avatud muud kontod kui eespool nimetatud „erikontod”, valib komisjon välja hankemenetluse teel.

Sularaha- ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi.

Sularaha- ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad operatsiooni- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt.

6.2   TURURISK

6.2.1    Valuutarisk

Kõiki osamaksusid hoitakse eurodes ja muid valuutasid ostetakse alles siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks. Seepärast ei mõjuta valuutarisk EAFi sularahatoiminguid.

6.2.2    Intressirisk

EAF ei laena raha, seepärast tal intressiriski suhtes riskipositsioon puudub.

Siiski teenib ta erinevatel pangakontodel hoitavatelt saldodelt intressi. Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. Selliste kontode saldodelt makstav tasu põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressi arvutamine seotud EONIAga (euroala pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressimääraga) ja seda korrigeeritakse, et võtta arvesse kõnealuse intressimäära võimalikke kõikumisi. Teatavate muude kontode puhul on intressi arvutamine seotud EKP laenamise püsivõimaluse intressimääraga (Euroopa Keskpanga poolt refinantseerimistehingutes kasutatava intressimääraga). Selle tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad turuintressimääradest.

6.3   KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE RISK)

Enamikku EAFi sularahavarudest hoitakse nõukogu määruse 215/2008 kohaselt „erikontodel”, mille liikmesriigid on avanud oma osamaksude maksmiseks. Enamikku selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide vastaspoole risk on EAFi jaoks madalaim (riskipositsioon seondub liikmesriikidega).

Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavasse EAFi sularahavarusse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab komisjoni rahavoogude juhtimise sularahahaldussüsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmise summaga. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö hoitavad summad pidevalt väga väiksed, mis tagab, et EAFi riskipositsioon on piiratud.

Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et EAFi vastaspoole riski veelgi minimeerida.

Kõik kommertspangad valitakse välja hankemenetluse teel. Hankemenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitch F1). Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse nõuda ka madalamat reitingut.

6.4   LIKVIIDSUSRISK

EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveperioodi jaoks ette nähtud sularahavarude kogusumma on alati piisav kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga.

Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul esineb teatav hooajalisus.

Selle tagamiseks, et sularahavarud oleksid alati piisavad, et katta mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavad maksed, vahetavad komisjoni sularahahalduse üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused korrapäraselt teavet sularahaolukorra kohta, et asjaomasel perioodil tehtud maksed ei ületaks olemasolevaid sularahavarusid.

Lisaks eelnevale tagavad EAFi igapäevastes sularahatoimingutes kasutatavad automatiseeritud rahavoogude juhtimise töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

7.   SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

Seotud osapooltega tehtud tehinguid, mis nõuaksid siin rubriigis eraldi käsitlemist, ei ole tuvastatud.

8.   BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesoleva majandusaasta aruande heakskiitmise kuupäeva seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva jao all nõutav. Majandusaasta aruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes.

9.   MAJANDUSAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS

Majandusaasta tulem on arvutatud tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt. Eelarve täitmise tulemus põhineb finantsmääruse kohaselt aga kassapõhise arvestuse eeskirjadel. Kuna mõlemad on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes.

(miljonites eurodes)
	2010	2009
MAJANDUSAASTA TULEM	(2 765)	(3 094)
TULUD
Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavad nõuded	(33)	—
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded	(4)	(3)
Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded	10	13
Eelmaksete netomõju	53	24
Viitlaekumiste netosumma	(173)	(75)
KULUD
Aruandeaasta maksmata kulud	178	228
Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud (16)	(155)	—
Tühistatud maksed	39	12
Eelmaksete netomõju	(353)	(506)
Kumuleeritud kulude netosumma	(31)	331
EELARVE TÄITMISE TULEMUS	(3 233)	(3 069)

Võrreldavad tuluartiklid

Eelarveaasta eelarve tulud vastavad eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele.

Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid nõudeid kajastatakse majandusaasta tulemis, kui eelarve seisukohast ei saa neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda.

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil majandusaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil majandusaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Eelmaksete netomõju vastab sissenõutud eelmaksete tasaarvestatud summale. Sellel laekumisel puudub mõju tulemile.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest. Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelneva eelarveaasta viitlaekumiste vähenemine.

Võrreldavad kuluartiklid

Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil juurde arvata, sest need sisalduvad tulemis, aga ei kuulu eelarve kulude hulka. Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise eesmärgil majandusaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta eelarvekuludest, ent majandusaasta tulemile need mõju ei avalda.

Tühistatud maksest tekkivad laekumised ei mõjuta majandusaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele.

Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus esialgset eelmakset hakatakse käsitlema eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Kumuleerunud kulude netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, st EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta abi saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse võetakse ainult kumuleerunud kulude netomõju, st aruandeaasta kumuleerunud kulusid, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate kumuleerunud kulude vähenemine.

2.   RAKENDAMISE ARUANNE

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Varasemad EAFid

—

AKV-EÜ nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsusega nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest tuleks kasutada Cotonou lepingu asjaomastele sätetele vastavate programmide jaoks ning et kõnealust lepingut tuleks üleminekumeetmete raames kohaldada varakult.

—

Komisjoni 16. märtsi 2001. aasta otsuses nr 410/2001, millega määratakse kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu alusel AKV riikide sihtprogrammidele eraldatavad assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1,2 miljardi euro ulatuses rakenduseesmärkidel.

—	Komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsusega nr 1033/2001 on määratud kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud.

—

Komisjoni 11. juuli 2002. aasta otsusega nr 1252/2002 on ühelt poolt suurendatud kuuenda ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud assigneeringuid 60 miljoni euro võrra ja teisalt sätestatud, et neid lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavalt nende EAFide suhtes kehtivatele eeskirjadele ja korrale, kust need pärinevad.

—	Samuti on AKV-EÜ ministrite nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002 muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest (üldreserv) 25 miljoni euro suurune summa, et suunata see AKV-EÜ partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle.

—	Majandusaasta aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda ja seitsmenda EAFi rakendamise kohta, kuna need suleti vastavalt 2006. ja 2008. aastal. Ülekantud saldode rakendamist kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames.

—

2009. aasta majandusaasta aruande selguse tagamiseks on allpool esitatud tabelites kaheksanda EAFi puhul selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel. Viimati nimetatud osa kohta on riikide puhul raamatupidamisarvestust peetud ja majandusaasta aruanne esitatud vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2. Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid vajadusi nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused (17). Piirkondade puhul on majandusaasta aruanded koostamisel lähtutud AKV-EÜ partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondlikust programmitööst (piirkondlikud sihtprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö).

—

AKV-EÜ partnerluslepingu lisa Ib (mitmeaastane finantsraamistik (2008–2013)) punkti 4 kohaselt kanti nende fondide lõppsaldod ning 31. detsembrist 2007 kuni kümnenda EAFi käivitumiseni vabastatud summad üle üheksandasse EAFi, eesmärgiga tagada ELi haldustalituste töövõime ning katta jooksvaid kulusid, mis olid vajalikud käimasolevate projektide toetamiseks kuni kümnenda EAFi käivitumiseni.

Kümnes EAF

AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003. Cotonou lepingut on muudetud lepinguga, millele samad riigid kirjutasid alla 25. juunil 2005 Luxembourgis.

27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus nr 2007/249/EÜ).

1. juulil 2008 jõustus Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 17. juulil 2006 heaks kiidetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2008–2013) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel.

Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele teisel perioodil (2008-2013) antavat ühenduse abi kümnendast EAFist, mille vahendid moodustavad kokku 22 682 miljonit eurot, millest:

—	21 966 miljonit eurot eraldatakse AKV riikidele vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu lisas Ib esitatud mitmeaastasele finantsraamistikule;

—	286 miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele vastavalt nõukogu läbivaadatud otsuse (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega) lisale IIAa;

—	430 miljonit eurot eraldatakse komisjonile, et rahastada kümnenda EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikliga 6.

Kümnenda EAFi jõustumise kuupäeval lisati neile summadele kasutamata vahendite saldod ja neid täiendatakse veel praegugi vabastatud vahenditega, mis tulenevad üheksandale EAFile eelnenud fondide puhul rakendatud süsteemist (STABEX), mille eesmärk on tagada esmaste põllumajandustoodete eksporditulu stabiilsus. Neid saldosid ja vabastatud vahendeid tuleb kasutada ja hallata kooskõlas läbivaadatud Cotonou lepingu ja sisekokkuleppega.

AKV riikidele ja piirkondadele ettenähtud kümnenda EAFi assigneeringud on järgmised (eurodes):

—

15 300 miljonit eurot eraldatakse riiklikele sihtprogrammidele, sealhulgas: — 13 500 miljonit eurot A-assigneeringuteks, millest 12 385 miljonit eurot võeti kasutusele, kusjuures sellest summast 33 miljonit eurot paigutati ümber piirkondlikesse assigneeringutesse (MTR piirkond – PALOP). Lisaks sellele suurendati Senegali A-assigneeringuid 26 miljoni euro võrra, mis kujutab endast Stabexi vabastatud vahendeid; — 1 800 miljonit eurot B-assigneeringuteks, millest 601 miljonit eurot algseteks assigneeringuteks ja 1 199 miljonit eurot ettenägematute kulude reserviks (mida kasutatakse selliste erinevate vahendite rahastamiseks nagu iga-aastane FLEX-mehhanism ja sihtotstarbeline haavatavate riikide jaoks mõeldud FLEX-mehhanism, samuti toiduainete hindade kriisi vastu võetavad meetmed);

—	1 783 miljonit eurot piirkondlikele sihtprogrammidele, mille puhul kõik assigneeringud on kasutusele võetud;

—	2 700 miljonit eurot AKV riikide vaheliseks koostööks, millest 2 330 miljonit eurot on kasutusele võetud;

—	683 miljonit eurot edasiste assigneeringute reservi, mida võidakse kasutada riiklike ja piirkondlike sihtprogrammide jaoks vahe- ja lõppläbivaatamise järel.

Kümnenda EAFi kasutuspiiranguga tulemusreserv

Pärast kümnenda EAFi käivitumist 1. juulil 2008 on üheksanda EAFi ja sellest varasemate EAFide vahendite lõppsaldod ja projektidest vabastatud vahendite summad (v.a Stabexi vahendid ja üheksanda EAFi haldusassigneeringud) paigutatud ümber kümnenda EAFi tulemusreservi. Seda reservi saab kasutada kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 4 sätestatud tingimustel.

Üksikasjalikum teave selle reservi kohta 31. detsembri 2010 aasta seisuga on järgmine:

(miljonites eurodes)
Kümnenda EAFi kasutuspiiranguga reservi ümberpaigutatud vahendid kokku:	318
— pluss 31.12.2010 seisuga vabastatud, kuid veel ümber paigutamata vahendid:	22
— miinus vahendid, mida nõukogu on juba otsustanud kasutada Sudaani jaoks (nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus 2010/406/EL)	– 150
Reservis kättesaadavad vahendid kokku (AKV riigid+ÜMTd)	190

Kümnenda EAFi Stabexi reserv

Stabexi kontode sulgemise järel paigutatakse kasutamata jäänud/vabastatud vahendid ümber kümnenda EAFi Stabexi A-assigneeringute reservi (kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõige 4) ja seejärel asjaomaste riikide riiklikesse sihtprogrammidesse.

Kõnealuste vabastatud vahendite ja ümberpaigutuste seis 31. detsembri 2010 aasta seisuga oli järgmine:

(miljonites eurodes)
Asjaomane riik	STABEXi A-assigneeringute reserv	A-assigneeringud
Kamerun	2,28
Jamaica	0,06
Lesotho	3,44
Senegal		26,31
Kokku	5,78	26,31

Kümnenda EAFi kaasrahastamine

Kümnenda EAFi raames kirjutati liikmesriikidega alla kaasrahastamise summade ülekandmist käsitlevad lepingud ja nähti ette 74,83 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid, samal ajal kui maksete assigneeringuid nähti ette laekunud 54,38 miljoni euro suuruse summa ulatuses.

Kaasrahastamise assigneeringute seis 31. detsembri 2010. aasta seisuga on näidatud järgmises tabelis:

(miljonites eurodes)
	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
Kaasrahastamine - A-assigneeringud	61,12 (18)	52,85
Kaasrahastamine - AKV riikide sisesed projektid	12,15	0,64
Kaasrahastamine - halduskulud	1,56	0,89
	74,83	54,38

Järgnevates tabelites, mis käsitlevad otsuseid, lepinguid ja väljamakseid, on tegu netosummadega.

Lisas on esitatud tabelid, mis kirjeldavad olukorda riikide ja vahendite lõikes.

2.1   ASSIGNEERINGUD

Tabel 1.1

Kaheksas EAF

Muutused assigneeringutes 31. detsembri 2010. aasta seisuga

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
Meede	Esialgne assigneering	Vahendite kumulatiivse summa suurenemine/vähenemine 31. detsembri 2009. aasta seisuga	Vahendite suurenemine või vähenemine 2010. Aastal	Lisad	Jooksvad assigneeringud
AKV RIIGID
Lomé
Sihtprogrammid kokku	7 562	(2 347)	(49)	(19)	5 166
Intressitoetused	370	(278)			92
Hädaabi	140	(4)	(0)	(19)	136
Pagulastele ettenähtud abi	120	(10)	(2)	(19)	109
Riskikapital	1 000	67	(31)	(19)	1 037
Stabex	1 800	(1 077)	0	(20)	723
Sysmin	575	(463)	(0)	(19)	112
Struktuuriline kohandus	1 400	97			1 497
Suurtes võlgades vaesed riigid		1 060			1 060
Intressitulu kasutamine		37	(0)	(19)	37
Cotonou
A-assigneeringud		430	(1)	(19)	429
B-assigneeringud		255			255
AKV Riigid kokku	12 967	(2 231)	(83)		10 653
ÜMTd
Sihtprogrammid kokku	115	(75)	(2)	(19)	38
Intressitoetused	9	(7)			1
Hädaabi	3	(3)
Pagulastele ettenähtud abi	1	(1)
Riskikapital	30	(24)	(1)	(19)	6
Stabex	6	(4)			1
Sysmin	3	(0)			2
ÜMTd Kokku	165	(114)	(2)		49
Kaheksas EAF kokku	13 132	(2 345)	(85)		10 702

Tabel 1.2

Üheksas EAF

Muutused assigneeringutes 31. detsembri 2010. aasta seisuga

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
Meede	Esialgne assigneering	Vahendite kumulatiivse summa suurenemine/vähenemine 31. detsembri 2009. aasta seisuga	Vahendite suurenemine või vähenemine 2010. aastal	Lisad	Jooksvate assigneeringute tase
AKV Riigid
A-assigneeringud	5 318	4 197	(102)	(21)	9 413
B-assigneeringud	2 108	(801)	(6)	(21)	1 301
Riiklike assigneeringute reserv	1 224	(1 224)
CDE, CTA ja parlamentaarne assamblee	164	12	(5)	(21)	171
Pikaajalise arengu reserv	258	(258)			0
Piirkondlikud assigneeringud	904	25	(19)	(21)	911
AKV riikide sisesed assigneeringud	300	2 945	(10)	(21)	3 236
Rakenduskulud	125		(0)	(21)	125
Intressid ja muud tulud		69			69
Halduskulud		46			46
Kongo eritoetus		108			108
Ülekanne kuuendast EAFist Lomé vahenditesse		24	(1)	(21)	24
Ülekanne seitsmendast EAFist Lomé vahenditesse		737	(5)	(21)	731
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse		39			39
AKV Riigid kokku	10 401	5 919	(147)		16 173
ÜMTd
A-assigneeringud	0	250	(1)	(21)	249
B-assigneeringud/C-reservi kasutamine	0	7			7
Pikaajalise arengu reserv	144	(144)
Piirkondlikud assigneeringud	8	42	(1)	(21)	49
Tehnilise abi assigneeringud	2		(1)	(21)	1
Ülekanne kuuendast EAFist Lomé vahenditesse		0			0
Ülekanne seitsmendast EAFist Lomé vahenditesse		4	(1)	(21)	3
ÜMTd Kokku	154	158	(4)		308
Üheksas EAF kokku	10 555	6 078	(151)		16 482

Tabel 1.3

Kümnes EAF

Muutused assigneeringutes 31. detsembri 2010. aasta seisuga

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
Meede	Esialgne assigneering	Vahendite kumulatiivse summa suurenemine/ vähenemine 31. detsembri 2009. aasta seisuga	Vahendite suurenemine või vähenemine 2010. aastal	Lisad	Jooksvate assigneeringute tase
AKV Riigid
A-assigneeringud		11 516	862	(22)	12 378
A-assigneeringute reserv	13 500	(11 549)	(836)	(23)	1 115
B-assigneeringud		1 089	375	(23)	1 464
B-assigneeringute reserv	1 800	(1 089)	(375)	(23)	336
Piirkondlikud assigneeringud		1 816		(27)	1 816
Piirkondlike assigneeringute reserv	1 783	(1 783)
Stabexi riiklike assigneeringute reserv (A-assigneeringud)			6	(24)	6
Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv	683				683
AKV riikide sisesed assigneeringud		2 330			2 330
AKV riikide siseste assigneeringute reserv	2 700	(2 330)			370
Rakenduskulud	430				430
Intressid ja muud tulud		30	2		32
Kaasrahastamine		63	12	(25)	75
AKV riikide reserv (ei ole kasutatav)		81	230	(26)	311
AKV Riigid kokku	20 896	174	276		21 345
ÜMTd
A-assigneeringud
A-assigneeringute reserv	195				195
B-assigneeringud			4	(23)	4
B-assigneeringute reserv	15		(4)	(23)	11
Piirkondlike assigneeringute reserv	40				40
Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	6				6
ÜMTde reserv (ei ole kasutatav)		1	6	(26)	7
ÜMTd Kokku	256	1	6		263
Kümnes EAF kokku	21 152	175	282		21 609

2.2   KONSOLIDEERITUD ARUANNE

Tabel 2.1

EAFi koondaruanne 31.12.2010 seisuga

ARENGUARUANNE

(miljonites eurodes)
	Assigneering	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kümnes EAF	Kaheksas, üheksas ja kümnes EAF
Lomé	Programmikohane abi	5 204			5 204
	Programmiväline abi	4 777			4 777
	Ülekanded muudest fondidest		758		758
	Mitmesugused tulud	37			37
Cotonou	A-assigneeringud	429	9 662	12 378	22 469
	B-assigneeringud	255	1 308	1 468	3 030
	Piirkondlikud assigneeringud		960	1 816	2 776
	AKV riikide sisesed assigneeringud		3 236	2 330	5 566
	CDE, CTA ja ühisassamblee		171		171
	Nõukogu otsuse 4/04 kohane eriassigneering		108		108
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse		39		39
	Kaasrahastamine (kulukohustuste assigneeringud)			75	75
	Rakenduskulud ja intress		240	468	708
	Riiklike/piirkondlike sihtprogrammide reserv			683	683
	Piirkondlike assigneeringute reserv			40	40
	AKV riikide siseste assigneeringute reserv			370	370
	Riigi reserv			1 657	1 657
	Stabex - Sihtprogrammide reserv (A-assigneeringud)			6	6
	Tulemusreserv (ei ole kasutatav)			318	318
	Koond	10 702	16 482	21 609	48 792

	EAF	Kogusumma		Aastased summad
		31.12.2010 seisuga	% assigneeringutest	2006	2007	2008	2009	2010
Otsused
	8	10 699	100 %	(265)	(211)	(53)	(42)	(45)
	9	16 463	100 %	3 187	3 455	775	(54)	(116)
	10	10 617	48 %			4 766	3 501	2 349
Kokku		37 778		2 921	3 244	5 488	3 405	2 187
Eraldatud vahendid
	8	10 508	98 %	202	35	55	(42)	8
	9	15 683	95 %	2 915	3 317	3 163	997	476
	10	6 134	28 %			130	3 184	2 820
Kokku		32 324		3 117	3 352	3 348	4 140	3 304
Maksed
	8	10 240	96 %	737	483	323	152	158
	9	13 121	80 %	1 861	2 294	3 253	1 806	1 304
	10	2 973	14 %			90	1 111	1 772
Kokku		26 334		2 598	2 777	3 666	3 069	3 233
Negatiivsed numbrid tähistavad vabastatud summasid.

Tabel 2.2

EAFi koondaruanne 31.12.2010 seisuga

ABI LIIK

		Kaheksas EAF	%	Üheksas EAF	%	Kümnes EAF	%	Kokku	%
			(28)		(28)		(28)		(28)
Lomé	Programmikohane abi (Riiklikud sihtprogrammid)
	Assigneeringud	5 204						5 204
	Otsused	5 201	100 %					5 201	100 %
	Eraldatud vahendid	5 089	98 %					5 089	98 %
	Maksed	4 945	95 %					4 945	95 %
	Programmiväline abi
	Assigneeringud	4 777						4 777
	Otsused	4 776	100 %					4 776	100 %
	Eraldatud vahendid	4 759	100 %					4 759	100 %
	Maksed	4 670	98 %					4 670	98 %
	Ülekanded muudest fondidest
	Assigneeringud			758				758
	Otsused			757	100 %			757	100 %
	Eraldatud vahendid			723	95 %			723	95 %
	Maksed			655	86 %			655	86 %
	Mitmesugused tulud
	Assigneeringud	37						37
	Otsused	37	100 %					37	100 %
	Eraldatud vahendid	36	98 %					36	98 %
	Maksed	35	94 %					35	94 %
	Kokku
	Assigneeringud	10 018		758				10 776
	Otsused	10 015	100 %	757	100 %			10 772	100 %
	Eraldatud vahendid	9 885	99 %	723	95 %			10 607	98 %
	Maksed	9 650	96 %	655	86 %			10 305	96 %
Cotonou	A-assigneeringud
	Assigneeringud	429		9 662		12 378		22 469
	Otsused	429	100 %	9 647	100 %	7 416	60 %	17 492	78 %
	Eraldatud vahendid	423	99 %	9 194	95 %	4 288	35 %	13 905	62 %
	Maksed	416	97 %	7 906	82 %	1 648	13 %	9 970	44 %
	B-assigneeringud
	Assigneeringud	255		1 308		1 468		3 030
	Otsused	255	100 %	1 308	100 %	1 003	68 %	2 565	85 %
	Eraldatud vahendid	200	78 %	1 261	96 %	829	56 %	2 290	76 %
	Maksed	174	68 %	1 078	82 %	677	46 %	1 929	64 %
	CDE, CTA ja ühisassamblee
	Assigneeringud			171				171
	Otsused			171	100 %			171	100 %
	Eraldatud vahendid			167	98 %			167	98 %
	Maksed			153	90 %			153	90 %
	Piirkondlikud assigneeringud
	Assigneeringud			960		1 816		2 776
	Otsused			956	100 %	361	20 %	1 317	47 %
	Eraldatud vahendid			880	92 %	92	5 %	972	35 %
	Maksed			591	62 %	9	1 %	601	22 %
	AKV riikide sisesed assigneeringud
	Assigneeringud			3 236		2 330		5 566
	Otsused			3 236	100 %	1 560	67 %	4 795	86 %
	Eraldatud vahendid			3 082	95 %	705	30 %	3 787	68 %
	Maksed			2 384	74 %	454	19 %	2 838	51 %
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse
	Assigneeringud			39				39
	Otsused			39	100 %			39	100 %
	Eraldatud vahendid			37	95 %			37	95 %
	Maksed			24	62 %			24	62 %
	Nõukogu otsuse 2003/583/EÜ kohane eriassigneering
	Assigneeringud			108				108
	Otsused			108	100 %			108	100 %
	Eraldatud vahendid			105	97 %			105	97 %
	Maksed			105	97 %			105	97 %
	Rakenduskulud ja intress
	Assigneeringud			240		468		708
	Otsused			240	100 %	216	46 %	455	64 %
	Eraldatud vahendid			234	98 %	205	44 %	439	62 %
	Maksed			225	94 %	184	39 %	409	58 %
	Kokku
	Assigneeringud	684		15 723		18 460		34 867
	Otsused	684	100 %	15 705	100 %	10 555	57 %	26 944	77 %
	Eraldatud vahendid	623	91 %	14 960	95 %	6 120	33 %	21 703	62 %
	Maksed	590	86 %	12 466	79 %	2 972	16 %	16 028	46 %
	RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV					683		683
	PIIRKONDLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV					40		40
	AKV RIIKIDE SISESTE ASSIGNEERINGUTE RESERV					370		370
	Stabex - Sihtprogrammide reserv (A-assigneeringud)					6
	RIIKIDE RESERV					1 657		1 657
	Kaasrahastmine
	Assigneeringud					75		75
	Otsused					62	83 %	62	83 %
	Eraldatud vahendid					14	19 %	14	2 %
	Maksed					1	1 %	1	0 %
	Tulemusreserv (mittekasutatav)					318		318
	Kokku
	Assigneeringud	10 702		16 482		21 609		48 792
	Otsused	10 699	100 %	16 463	100 %	10 617	49 %	37 778	77 %
	Eraldatud vahendid	10 508	98 %	15 683	95 %	6 134	28 %	32 324	66 %
	Maksed	10 240	96 %	13 121	80 %	2 973	14 %	26 334	54 %

Tabel 2.3

EAFi koondaruanne 31.12.2010 seisuga

ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

AKV RIIGID + ÜMTd - KAHEKSAS EAF

(miljonites eurodes)
		Assigneeringud	Otsused			Eraldatud vahendid			Maksed
			Kogusumma	Aastane	%	Kogusumma	Aastane	%	Kogusumma	Aastane	%
		(1)	(2)	%	(2) : (1)	(3)	%	(3) : (2)	(4)	%	(4) : (3)
Lomé	AKV Riigid
	Sihtprogrammid kokku	5 166	5 163	(36)	100 %	5 054	7	98 %	4 909	79	97 %
	Programmiväline abi kokku	4 803	4 803	(8)	100 %	4 785	3	100 %	4 694	59	98 %
	Intressitoetused	92	92		100 %	91	(1)	99 %	68		75 %
	Hädaabi	136	136	(0)	100 %	136	(0)	100 %	136		100 %
	Pagulastele ettenähtud abi	109	109	(0)	100 %	107	(1)	98 %	100	(2)	94 %
	Riskikapital	1 037	1 037	(8)	100 %	1 029	(8)	99 %	991		96 %
	Stabex	723	723	0	100 %	719	13	99 %	706	46	98 %
	Sysmin	112	112		100 %	110	(1)	98 %	101	0	92 %
	Struktuuriline kohandus	1 497	1 497		100 %	1 497	(0)	100 %	1 497	(0)	100 %
	Suurtes võlgades vaesed riigid	1 060	1 060		100 %	1 060		100 %	1 060	14	100 %
	Intressitulu kasutamine	37	37		100 %	36	(0)	98 %	35	0	96 %
	Kokku	9 969	9 966	(44)	100 %	9 839	10	99 %	9 604	138	98 %
Cotonou	A-assigneeringud	429	429	(1)	100 %	423	(0)	99 %	416	2	98 %
	B-assigneeringud	255	255		100 %	200	(0)	78 %	174	18
	Kokku	684	684	(1)	200 %	623	(0)	177 %	590	20	98 %
	AKV Riigid kokku (a)	10 653	10 650	(45)	100 %	10 461	9	98 %	10 194	158	97 %
	ÜMTd
	Sihtprogrammid kokku	38	38	(1)	100 %	35	(1)	93 %	35	0	100 %
	Programmiväline abi kokku	11	11	0	100 %	11	0	100 %	11	0	100 %
	Intressitoetused	1	1		100 %	1		100 %	1		100 %
	Hädaabi
	Pagulastele ettenähtud abi
	Riskikapital	6	6		100 %	6		100 %	6		100 %
	Stabex	1	1		100 %	1		100 %	1		100 %
	Sysmin	2	2		100 %	2	0	99 %	2	0	98 %
	ÜMTd kokku (b)	49	49	(1)	100 %	46	(1)	95 %	46	0	100 %
	Kokku (a) + (b)	10 702	10 699	(45)	100 %	10 508	8	98 %	10 240	158	97 %

Tabel 2.4

EAFi koondaruanne 31.12.2010 seisuga

ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

AKV RIIGID + ÜMTd - ÜHEKSAS EAF

(miljonites eurodes)
	Assigneeringud	Otsused			Eraldatud vahendid			Maksed
		Kogusumma	Aastane	%	Kogusumma	Aastane	%	Kogusumma	Aastane	%
	(1)	(2)	%	(2) : (1)	(3)	%	(3) : (2)	(4)	%	(4) : (3)
AKV Riigid
A-assigneeringud	9 413	9 399	(86)	100 %	8 979	231	96 %	7 728	741	86 %
Makromajanduslik toetus		2 280	(25)		2 258	(15)		2 138	26
Valdkondlik poliitika		7 118	(61)		6 721	246		5 591	716
B-assigneeringud	1 301	1 301	(5)	100 %	1 254	48	96 %	1 072	104	85 %
Eksporditulude kompensatsioon		170	(0)		161	18		129	15
Hädaabi		1 119	(5)		1 082	30		932	89
Suurtes võlgades vaesed riigid		11			11			11
Piirkondlikud assigneeringud	911	907	(5)	100 %	833	64	92 %	564	81	68 %
AKV riikide sisesed assigneeringud	3 236	3 236	(8)	100 %	3 082	119	95 %	2 384	300	77 %
Muu	171	171	(5)	100 %	167	(2)	98 %	153	3	92 %
Rakendus/halduskulud	170	170	(0)	100 %	169	(0)	99 %	163	2	96 %
Intressid ja muud tulud	69	69	0	100 %	65	(1)	94 %	61	3	95 %
Kongo eritoetus	108	108		100 %	105	(0)	97 %	105	1	100 %
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse	39	39		100 %	37	0	95 %	24	0	65 %
Ülekanne kuuendast EAFist Lomé vahenditesse	24	23	(1)	97 %	21	(0)	90 %	19	2	92 %
Ülekanne seitsmendast EAFist Lomé vahenditesse	731	731	(3)	100 %	699	(3)	96 %	633	14	91 %
AKV Riigid kokku (a)	16 173	16 154	(114)	100 %	15 410	456	95 %	12 906	1 252	84 %
ÜMTd
A-assigneeringud	249	249	(1)	100 %	215	18	87 %	177	43	82 %
Makromajanduslik toetus		15	0		14	3		9	0
Valdkondlik poliitika		234	(1)		201	15		169	43
B-assigneeringud	7	7	0	100 %	7	0	98 %	6	0	90 %
Piirkondlikud assigneeringud	49	49	(1)	100 %	47	1	96 %	27	9	58 %
Teadusuuringud/tehniline abi	1	1		100 %	1		100 %	1		100 %
Ülekanne kuuendast EAFist Lomé vahenditesse	0	0		100 %	0		100 %	0		100 %
Ülekanne seitsmendast EAFist Lomé vahenditesse	3	3	(1)	100 %	3	(0)	100 %	3		99 %
ÜMTd kokku (b)	308	308	(2)	100 %	273	20	89 %	214	52	79 %
Kokku (a) + (b)	16 482	16 463	(116)	100 %	15 683	476	95 %	13 121	1 304	84 %

Tabel 2.5

EAFi koondaruanne 31.12.2010 seisuga

ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

AKV RIIGID + ÜMTd - KÜMNES EAF

(miljonites eurodes)
	Assigneeringud	Otsused			Eraldatud vahendid			Maksed
		Kogusumma	Aastane	%	Kogusumma	Aastane	%	Kogusumma	Aastane	%
	(1)	(2)		(2) : (1)	(3)		(3) : (2)	(4)		(4) : (3)
AKV Riigid
A-assigneeringud	12 378	7 416	977	60 %	4 288	1 834	58 %	1 648	1 074	38 %
B-assigneeringud	1 464	998	496	68 %	829	435	83 %	677	400	82 %
Eksporditulude kompensatsioon		64	63		40	40		30	30
Hädaabi		324	137		268	161		180	115
Suurtes võlgades vaesed riigid		49	2		49	14		34	15
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused		561	293		473	220		433	240
Piirkondlikud assigneeringud	1 816	361	206	20 %	92	92	26 %	9	9	10 %
AKV riikide sisesed assigneeringud	2 330	1 560	647	67 %	705	354	45 %	454	210	64 %
Institutsionaalsed ja toetuskulud	300	160	46	53 %	128	35	80 %	77	23	60 %
Rahutagamisvahend	1 730	1 100	601	64 %	428	245	39 %	264	107	62 %
Mitmesugused AKV riikide sisesed muude valdkondade programmid	300	300	0	100 %	149	73	50 %	113	80	76 %
Rakenduskulud	430	189	0	44 %	182	77	96 %	171	71	94 %
Intressid ja muud tulud	32	24	7	76 %	21	12	87 %	12	7	56 %
Kokku	18 449	10 548	2 333	57 %	6 118	2 805	58 %	2 971	1 771	49 %
RIIKIDE RESERV - COTONOU	1 452
RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV	683
Stabex - Sihtprogrammide reserv (A-assigneeringud)	6
PIIRKONDLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV
AKV RIIKIDE SISESTE ASSIGNEERINGUTE RESERV	370
Kaasrahastamine, A-assigneeringud	61	60	12	98 %	13	13		0	0
Kaasrahastamine, AKV riikide sisesed assigneeringud	12	1		5 %	1	0	100 %	1	0	98 %
Kaasrahastamine, halduskulud	2	1	0	69 %
Kaasrahastamine kokku	75	62	12	83 %	14	14	23 %	1	0	5 %
AKV Riigid kokku	21 035	10 610	2 345	50 %	6 132	2 819	58 %	2 972	1 771	48 %
AKV riikide tulemusreserv (ei ole kasutatav)	311
AKV Riigid kokku + tulemusreserv (a)	21 346	10 610	2 345	50 %	6 132	2 819	58 %	2 972	1 771	48 %
ÜMTd
A-assigneeringud
B-assigneeringud	4	4	4	100 %
Eksporditulude kompensatsioon
Hädaabi		4	4
Suurtes võlgades vaesed riigid
Muud eelarvemõjuga majandusvapustused
Piirkondlikud assigneeringud
Teadusuuringud/tehniline abi (ÜMTd)	6	2		33 %	2	1	85 %	1	1	40 %
Kokku	10	6	4	61 %	2	1	27 %	1	1	40 %
RIIKIDE RESERV	206
PIIRKONDLIKE ASSIGNEERINGUTE RESERV	40
RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV
ÜMTd kokku	256	6	4	2 %	2	1	27 %	1	1	40 %
ÜMTde tulemusreserv (ei ole kasutatav)	7
ÜMTd kokku + tulemusreserv (b)	263	6	4	2 %	2	1	27 %	1	1	40 %
Kokku (a) + (b)	21 609	10 617	2 349	49 %	6 134	2 820	58 %	2 973	1 772	48 %

2.3.   MUU HALDUSTEAVE

Itaalia kaasrahastamine (1985)

Euroopa Komisjon sõlmis 1985. aastal Itaalia valitsusega lepingu, milles nähakse ette komisjoni hallatavate arenguprojektide kaasrahastamine.

Lepingut pikendati kuni 31. detsembrini 2004 korduvalt Itaalia valitsuse ja arenguvoliniku vahelise kirjavahetuse teel.

Seejärel võttis komisjon kirjaliku menetluse E/1588/2004 teel vastu otsuse kaasrahastamise raamlepingu rakendamise kohta. Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks lepingu alusel võetud kulukohustuste eelarve- ja regulatiivne raamistik. Seetõttu on komisjoni otsuses sätestatud, et kõnealune kaasrahastamine toimub vastavalt EAFi finantsmääruses kehtestatud sätetele ning et EAFi raames volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad on otsuse tulemusena samuti volitatud haldama Itaalia osamaksu. Volitatud eelarvevahendite käsutajal on lisaks õigus määrata vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks ka rakendamise sobiv lõpptähtaeg.

Vastavalt 1985. aasta juulis Euroopa Komisjoni ja Itaalia valitsuse vahel sõlmitud lepingu artikli 4 lõikes 4 sätestatule, mida kinnitab otsuse E/1588/2004 artikli 3 lõige 3, esitas Itaalia valitsus oma 15. detsembri 2006. aasta kirjaga taotluse, et komisjon maksaks talle tagasi suletud projektide kontode saldod. Kõnealuste saldode kogusumma on 4 708 867,66 eurot. Nimetatud summa maksti Itaalia valitsusele tagasi 2008. aasta märtsis.

Itaalia vahendite seis, mida komisjon haldab AKV riikidele mõeldud projektide puhul, on 31. detsembri 2010. aasta seisuga esitatud allpool.

Kokku on Itaalia alates eelmainitud lepingu allakirjutamisest kaasrahastanud 52 AKV riikides läbiviidud projekti, millest ainult üks (Somaalia taastustööde 4. programm) ei ole veel lõppenud ja mida haldab ELi delegatsioon Keenias:

(eurodes)
Projekti nr	Riik	Projekt	Saldo (eurodes) 31.12.2009	Osamaks 2010	Väljamaksed 2010	Saldo (eurodes) 31.12.2010
ITA COF 37	SOMAALIA	Kaasrahastamise intress	317 230,20	1 922,22	20 695,45	298 456,97
ITA COF 40		Halduskulud	408 990,37	95,97	—	409 086,34
ITA COF 50		Taastustööd	8 411 323,52	—	1 689 159,97	6 722 163,55
Kokku			9 137 544,09	2 018,19	1 709 855,42	7 429 706,86

Tansaania Bogamoyo maantee projekti viimane makse tehti 2010. aastal ja konto suleti.

(eurodes)
Projekti nr	Riik	Projekt	Saldo (eurodes) 31.12.2009	Osamaks ITA COF 37-st	Väljamakse	Saldo (eurodes) 31.12.2010
ITA COF 51	TANSAANIA	Bogamoyo maantee	1 386 304,54	20 695,45	1 407 000	—

II   OSA

EAFi MAJANDUSAASTA ARUANNE: INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

3.   INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

3.1   KASUMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
Intressid ja samalaadsed tulud	5	54 601	49 923
Intressid ja samalaadsed kulud	5	–2 591	–1 878
Intressid ja samalaadsed tulud (neto)		52 010	48 045
Tulud teenus- ja vahendustasudest	6	11 775	1 985
Kulud teenus- ja vahendustasudest	6	– 372	–
Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto)		11 403	1 985
Tulud finantstehingutest (neto)	7	–15 823	9 124
Muutused laenude ja nõuete väärtuse languses, pärast suurenemiste mahaarvamist	11	25 428	–44 350
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus	12	–3 714	–2
Üldhalduskulud	8	–34 086	–36 410
Majandusaasta kasum/kahjum		35 218	–21 608

3.2   BILANSS

(tuhandetes eurodes)
	Lisad	31.12.2010	31.12.2009
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	9	411 587	330 057
Tuletisinstrumendid	10	1 376	12 870
Laenud ja nõuded	11	844 428	693 441
Müügivalmis finantsvarad	12	194 828	164 606
Nõuded rahastajate vastu	13/18	100 000	87 310
Muud varad	14	3 172	925
Varad kokku		1 555 391	1 289 209
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL
KOHUSTUSED
Tuletisinstrumendid	10	6 110	5 522
Ettemakstud tulud	15	29 579	24 317
Võlad kolmandatele isikutele	16	298 415	213 850
Muud kohustused	17	940	1 560
Kohustused kokku		335 044	245 249
RAHASTU OMAKAPITAL
Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud	18	1 131 309	995 000
Jaotamata kasum		64 468	29 250
Õiglase väärtuse reserv		24 570	19 710
Rahastu omakapital kokku		1 220 347	1 043 960
Kohustused ja rahastu omakapital kokku		1 555 391	1 289 209

3.3   INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	Sissenõutud osamaksud	Jaotamata kasum	Õiglase väärtuse reserv	Kokku
1. jaanuari 2010. aasta seisuga	995 000	29 250	19 710	1 043 960
Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseerimata netokasum ja -kahjum	—	—	4 860	4 860
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud	130 000	—	—	130 000
Kasutamata intressitoetused	6 309	—	—	6 309
Majandusaasta kasum 2010. aastal	—	35 218	—	35 218
Rahastu omakapitali muutused	136 309	35 218	4 860	176 387
31. detsembri 2010. aasta seisuga	1 131 309	64 468	24 570	1 220 347
1. jaanuari 2009. aasta seisuga	845 000	50 858	15 122	910 980
Müügivalmis finantsvaradega seotud realiseerimata netokasum ja -kahjum	—	—	4 588	4 588
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud	150 000	—	—	150 000
Majandusaasta kahjum 2009. aastal	—	–21 608	—	–21 608
Rahastu omakapitali muutused	150 000	–21 608	4 588	132 980
31. detsembri 2009. aasta seisuga	995 000	29 250	19 710	1 043 960

3.4   RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
PÕHITEGEVUS
Majandusaasta kasum/kahjum	35 218	–21 608
Korrigeerimised
Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus	3 714	2
Laenude ja nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi netomuutus	–25 428	44 350
Laenude ja nõuetega seotud kapitaliseeritud intress	–13 239	–4 889
Laenudelt ja nõuetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus	– 466	890
Ettemakstud tulude suurenemine	5 262	4 131
Vahetuskursi muutuste mõju laenudele	–24 626	10 963
Vahetuskursi muutuste mõju müügivalmis finantsvaradele	– 538	1 935
Kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutuste arvestamist	–20 103	35 774
Laenude väljamaksed	– 212 180	– 158 400
Laenude tagastamine	119 724	61 094
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine	12 082	–14 599
Müügivalmis finantsvarade suurenemine	–50 952	–40 306
Müügivalmis finantsvarade müük	22 414	7 497
Muude varade suurenemine	–2 247	– 400
Muude kohustuste vähenemine	– 620	–2 717
Euroopa Investeerimispangale tasumisele kuuluvate summade vähenemine/suurenemine	–2 324	669
Rahavood põhitegevusest (neto)	– 128 978	– 111 388
FINANTSEERIMISTEGEVUS
Liikmesriikidelt saadud osamaksud	187 310	128 581
Intressitoetustega seoses liikmesriikidelt saadud summad	40 000	40 000
Intressitoetustega seoses liikmesriikide eest makstud summad	–16 802	–20 552
Rahavood finantseerimistegevusest (neto)	210 508	148 029
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto)	81 530	36 641
Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguses	330 057	293 416
Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpus	411 587	330 057

3.5   RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1.   ÜLDINE TEAVE

Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu”) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid”) rühma ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping”) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati läbi 25. juunil 2005 ja 23. juunil 2010.

Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest ja väljamakseid tehakse vastavalt finantsprotokollidele, mis koostatakse järjestikusteks viie- kuni kuueaastasteks perioodideks. Teise finantsprotokolli (hõlmab ajavahemikku 2008-2013) jõustumise järel 1. juulil 2008, millele osutatakse kui kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) käivitumisele, on Euroopa Investeerimispangale (EIP) tehtud lepingu raames ülesandeks järgneva haldamine:

—	investeerimisrahastu, s.o 3 137 miljoni euro suurune riske kandev käibefond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides;

—	intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused summas 400 miljonit eurot, millest kuni 40 miljonit eurot saab kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks.

EIP direktorite nõukogu kiitis 10. märtsil 2011. aastal raamatupidamise aastaaruande heaks ja andis loa esitada see EIP juhatajate nõukogule, et viimane aruande oma 15. juuni 2011. aasta koosolekul heaks kiidaks.

2.   TÄHTSAMAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

2.1.    Koostamise alus

Kooskõlas investeerimisrahastu halduslepinguga juhindutakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest, nagu Euroopa Liit need heaks on kiitnud. Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud alljärgnevate oluliste raamatupidamispõhimõte alusel.

2.2.    Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel tuleb anda teatavaid olulisi raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab EIP juhtkond investeerimisrahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju. Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kui bilansis kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Sellised otsused hõlmavad hinnanguid likviidsuse ja selliste mudelites kasutatavate väärtuste kohta nagu korrelatsioon ja volatiilsus pikemaajaliste tuletisinstrumentide puhul.

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum

Investeerimisrahastu vaatab oma probleemsed laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas kasumiaruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramiseks on tulevaste rahavoogude summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav EIP juhtkonna otsus. Sellised hinnangud põhinevad mitmete tegurite kohta tehtud eeldustel. Tegelikud tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks moodustatavale erireservile moodustab investeerimisrahastu väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide maandamiseks, mille puhul erireservi vajadust ei ole küll eraldi määratletud, kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud.

Põhimõtteliselt loetakse laenu probleemseks laenuks, kui intressi- ja laenu põhiosa maksetega on hilinetud 90 päeva või rohkem ja EIP juhtkonna arvates esineb objektiivseid põhjusi laenu väärtuse vähendamiseks.

Noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest:

—	hiljutised ametlikud turutehingud;

—	põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus;

—	oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul, või

—	muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Investeerimisrahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus

Investeerimisrahastu loeb müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. Seda, mis on „oluline” või „pikaajaline”, tuleb kaaluda. Investeerimisrahastu puhul on „oluline” tavaliselt 30 % või enam ja „pikaajaline” pikem kui 12 kuud. Lisaks hinnatakse investeerimisrahastu puhul muid tegureid, sealhulgas noteeritud omakapitaliinvesteeringute aktsiahinna tavapärast volatiilsust ning tulevasi rahavooge ja noteerimata omakapitaliinvesteeringute diskonteerimisel kasutatavaid tegureid.

2.3.    Arvestuspõhimõtete muutmine

Vastuvõetud arvestuspõhimõtted on kooskõlas eelmistel majandusaastatel kasutatutega.

2.4    Alljärgnevalt esitatakse kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest.

2.4.1.   Välisvaluuta ümberarvestamine

Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes, mis on ühtlasi selle rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustused, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumiaruandes.

Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustustest, kajastatakse kasumiaruandes.

Kasumiaruande read arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel.

2.4.2   Raha ja raha ekvivalendid

Investeerimisrahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud.

2.4.3   Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena arvelduspäeva.

Laenud

Investeerimisrahastust antud laenud kajastatakse investeerimisrahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud vahendid, mis võivad olla eraldatud väärtuse languse või laenu tagasimaksmata jätmise riski katteks.

Müügivalmis finantsvarad

Müügivalmis finantsvarad on kas sellisena määratletud või ei täida tingimusi, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab kajastada kas õiglases väärtuses kasumiaruandes, tähtajani hoitavana või laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad omakapitaliinstrumendid, investeeringud riskikapitalifondidesse ja muud võlainstrumendid.

Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse müügivalmis finantsvarasid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada järgmiseid üksikasju:

a.   Riskikapitalifondid

Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes esitatud viimasel kättesaadaval puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt rahvusvahelistele hindamissuunistele, mis on tunnistatud IFRSidega kooskõlas olevaks (näiteks: rahvusvahelised era- ja riskikapitali hindamise suunised, IPEVi suunised, nagu need on avaldatud Euroopa riskikapitali assotsiatsiooni poolt). Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada, võib investeerimisrahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes esitatud puhasväärtust.

b.   Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama mudelit kui osaluse omandamisel.

Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse riskikapitalifondidest ja omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit rahastu vahendite all. Kui tehakse kindlaks, et müügivalmis investeeringu väärtus on langenud, lisatakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne realiseerimata kasum või kahjum kasumiaruandesse.

Noteerimata osaluse õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tunnustatud hindamismeetodeid (näiteks diskonteeritud rahavoogudevõi kordse meetodit). Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses.

Tagatised

Arvele võtmisel kajastatakse finantstagatisi õiglases väärtuses, mis vastab oodatavate maksete nüüdispuhasväärtusele. See arvutus viiakse läbi iga tehingu alustamise kuupäeval ja see kajastatakse bilansis „finantstagatisena”„muude varade” ja „muude kohustuste” all.

Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid rahastu kohustusi:

—	Täpseima prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks, mida hinnatakse tuginedes kõigile asjaomastele teguritele ja bilansis olevale teabele.

—	Algselt arvesse võetud summa alusel, millest lahutati kumulatiivne amortisatsioon. Algselt arvele võetud summa amortisatsiooni kajastatakse kindlustusmatemaatilise hindamise meetodit kasutades.

Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist või vähenemist kajastatakse kasumiaruande real „tulu teenus- ja vahendustasudest”.

Sellise tagatisega seonduvad rahastu varad amortiseeritakse seejärel kindlustusmatemaatilise hindamise meetodit kasutades ning kontrollitakse, kas nende väärtus on langenud.

Lisaks kajastatakse tagatislepingu sõlmimisel seda investeerimisrahastu tingimusliku kohustusena ja kui tagatis realiseeritakse, siis investeerimisrahastu kulukohustusena.

2.4.4   Finantsvara väärtuse langus

Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata jätmisega korrelatsioonis.

Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi summat kajastatakse kasumiaruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto kohandamise teel.

Kuna investeerimisrahastu koostab iga laenu puhul eraldi krediidiriski hinnangu, ei ole väärtuse languse korvamiseks vaja luua ühist reservi.

Müügivalmis finantsvarade puhul hindab investeerimisrahastu igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid sellest, et investeeringu õiglane väärtus on oluliselt või pikaajaliselt langenud allapoole oma soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta, kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem kasumiaruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev kahjum) rahastu vahendite hulgast ja kajastatakse see kasumiaruandes. Müügivalmis finantsvarade väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei kajastata kasumiaruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase vääruse suurenemist kajastatakse otse rahastu vahendite all.

Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest.

2.4.5   Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud, välisvaluuta tähtpäevatehingud ja ostutähed.

Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta tähtpäevatehinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

31. detsembri 2009. aasta ja 31. detsembri 2010. aasta seisuga ei olnud investeerimisrahastu teinud ühtegi riskimaandamistehingut. Kõiki tuletisinstrumente mõõdetakse nende õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused lisatakse reale „Tulu finantstehingutest (neto)”.

2.4.6   Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse bilansis nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad investeerimisrahastule tasuma.

Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest need vastavad järgmistele tingimustele:

—	vastavalt osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral;

—	need kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele;

—	kõikidel finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused;

—	instrumendil ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustusteks, ning

—	instrumendi kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul.

2.4.7   Intressitulu laenudelt

Investeerimisrahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumiaruandes („Intressid ja samalaadsed tulud”) ja bilansis („Laenud ja nõuded”) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes.

2.4.8   Intressitoetused ja tehniline abi

Oma tegevuse raames haldab investeerimisrahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi.

Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata investeerimisrahastu rahastu vahenditena, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele. Investeerimisrahastu teeb väljamaksed lõplikele abisaajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid summasid.

Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need rahastule tehtud osamaksuna.

2.4.9   Intressitulu hoiukontodelt

Intressitulud hoiukontodelt kajastatakse tekkepõhiselt investeerimisrahastu kasumiaruandes.

2.4.10   Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Müügivalmis finantsvaradega seotud dividende kajastatakse nende laekumise ajal.

2.4.11   Maksustamine

8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

3.   RISKIJUHTIMINE

3.1.    Krediidirisk

Käesolevas osas esitatud finantsteave käsitleb rahastu investeeringuid.

3.1.1.   Laenude ja nõuete ning müügivalmis finantsvaradega seotud riski jaotumine laenuvõtja/emitendi liikide lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine laenuvõtjate liikide lõikes.

	31.12.2010	31.12.2009
Pangad/finantseerimisasutused	272 217	267 986
Projektide finantseerimine/struktuurimeetmed	421 318	330 654
Suveräänsed/avalik-õiguslikud asutused	154 371	100 042
Riskikapitalifondid	155 764	136 179
Ettevõtted	35 586	23 186
Kokku	1 039 256	858 047

3.1.2.   Laenude ja nõuete ning müügivalmis finantsvaradega seotud riski jaotumine instrumentide liikide lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine investeerimiseks kasutatud instrumentide liikide lõikes.

	31.12.2010	31.12.2009
Eelislaenud	761 882	604 354
sh üldised laenud ja agendilepingud	233 437	224 859
Allutatud laenud	82 546	89 087
Omakapital	194 828	164 606
Kokku	1 039 256	858 047

3.1.3.   Laenude ja nõuete ning müügivalmis finantsvarade riskikontsentratsioon (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine eri valdkondade lõikes. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku laenusaajani läbi finantsvahendajate, kajastatakse üldiste laenude all.

	31.12.2010	31.12.2009
Üldised laenud ja agendilepingud	233 437	224 858
Lennuettevõtjad ja õhusõidukite tootjad	729	695
Lennujaamad ja lennuliikluse juhtimissüsteemid	30 062	—
Toormed ja kaevandamine	154 258	145 566
Joogivesi, veepuhastus	17 074	2 998
Elektrienergia, süsi jm	320 491	236 198
Toiduahel	1 491	734
Kapitalikaubad/kestvuskaubad	3 751	—
Meretransport jm	6 779	7 243
Materjalitöötlus, ehitus	64	—
Paberi tootmisahel	2 603	2 422
Teed ja kiirteed	23 125	—
Telekommunikatsioon	26 621	26 911
Teenindussektor jm	218 771	210 422
Kokku	1 039 256	858 047

3.2.    Likviidsusrisk ja rahastamise haldamine

Järgnevas tabelis on esitatud rahastu varade ja kohustuste jaotus, mis põhineb nende lepingulise tähtajani jäänud ajal (tuhandetes eurodes).

31. detsembri 2010. aasta seisuga	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Määra-mata	Kokku
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	411 587	—	—	—	—	411 587
Tuletisinstrumendid	—	3	572	801	—	1 376
Laenud ja nõuded	7 431	7 146	131 222	698 629	—	844 428
Müügivalmis finantsvarad	—	—	—	171 637	23 191	194 828
Nõuded rahastajate vastu	100 000	—	—	—	—	100 000
Muud varad	2 822	—	—	—	350	3 172
Varad kokku	521 840	7 149	131 794	871 067	23 541	1 555 391
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL
Kohustused
Tuletisinstrumendid	—	10	1 300	4 800	—	6 110
Ettemakstud tulud	—	—	—	92	29 487	29 579
Võlad kolmandatele isikutele	298 415	—	—	—	—	298 415
Muud kohustused	169	419	—	352	—	940
Kohustused kokku	298 584	429	1 300	5 244	29 487	335 044
Rahastu omakapital
Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud	—	—	—	—	1 131 309	1 131 309
Jaotamata kasum	—	—	—	—	64 468	64 468
Õiglase väärtuse reserv	—	—	—	10 113	14 457	24 570
Rahastu omakapital kokku	—	—	—	10 113	1 210 234	1 220 347
Kohustused ja rahastu omakapital kokku	298 584	429	1 300	15 358	1 239 721	1 555 391

31. detsembri 2009. aasta seisuga	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Määra-mata	Kokku
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	330 057	—	—	—	—	330 057
Tuletisinstrumendid	2 454	736	5 885	3 795	—	12 870
Laenud ja nõuded	8 164	5 100	86 565	593 612	—	693 441
Müügivalmis finantsvarad	—	—	—	151 049	13 557	164 606
Nõuded rahastajate vastu	87 310	—	—	—	—	87 310
Muud varad	490	—	—	435	—	925
Varad kokku	428 475	5 836	92 450	748 891	13 557	1 289 209
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL
Kohustused
Tuletisinstrumendid	379	155	320	4 668	—	5 522
Ettemakstud tulud	—	—	—	24 317	—	24 317
Võlad kolmandatele isikutele	36 410	—	—	—	177 440	213 850
Muud kohustused	707	418	—	435	—	1 560
Kohustused kokku	37 496	573	320	29 420	177 440	245 249
Rahastu omakapital
Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud	—	—	—	—	995 000	995 000
Jaotamata kasum	—	—	—	—	29 250	29 250
Õiglase väärtuse reserv	—	—	—	14 887	4 823	19 710
Rahastu omakapital kokku	—	—	—	14 887	1 029 073	1 043 960
Kohustused ja rahastu omakapital kokku	37 496	573	320	44 307	1 206 513	1 289 209

3.3.    Tururisk

3.3.1.   Intressimäär (tuhandetes eurodes)

Alljärgnevas tabelis on võetud kokku laenudest ja nõuetest tulenev intressimäära mõju investeerimisrahastule.

	31.12.2010	31.12.2009
Fikseeritud intressimääraga investeeringud	412 428	354 638
Ujuva intressimääraga investeeringud	432 000	338 803
Kokku	844 428	693 441

3.3.2.   Valuutarisk (ehk vahetuskursi risk) (tuhandetes eurodes)

31. detsembri 2010. aasta seisuga	EUR	USD	CAD	AKV riikide/ÜMTde valuutad	Kokku
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	378 570	33 017	—	—	411 587
Tuletisinstrumendid	332 399	– 331 023	—	—	1 376
Laenud ja nõuded	385 187	403 417	—	55 824	844 428
Müügivalmis finantsvarad	40 184	137 505	12 444	4 695	194 828
Nõuded rahastajate vastu	100 000	—	—	—	100 000
Muud varad	2 742	—	—	430	3 172
Varad kokku	1 239 082	242 916	12 444	60 949	1 555 391
KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL
Kohustused
Tuletisinstrumendid	–69 815	75 925	—	—	6 110
Ettemakstud tulud	29 235	344	—	—	29 579
Võlad kolmandatele isikutele	298 415	—	—	—	298 415
Muud kohustused	577	1	—	362	940
Kohustused kokku	258 412	76 270	—	362	335 044
Rahastu omakapital
Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud	1 131 309	—	—	—	1 131 309
Jaotamata kasum	64 468	—	—	—	64 468
Õiglase väärtuse reserv	24 570	—	—	—	24 570
Rahastu omakapital kokku	1 220 347	—	—	—	1 220 347
Kohustused ja rahastu omakapital kokku	1 478 759	76 270	—	362	1 555 391
Valuutapositsioon 31. detsembri 2010. aasta seisuga	– 239 677	166 646	12 444	60 587	—
Valuutapositsioon 31. detsembri 2009. aasta seisuga	–21 415	–56 616	7 782	70 249	—
KULUKOHUSTUSED
Väljamaksmata laenud ja omakapitaliinvesteeringud	858 279	236 035	—	—	1 094 314
Väljavõetud tagatised	—	—	—	9 484	9 484
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Väljavõtmata tagatised	45 000	—	—	—	45 000

4.   SEGMENDIINFORMATSIOON

Investeerimisrahastu esmane segment on ärisegment ja lisanduv segment on geograafiline segment.

4.1.    Ärisegmentide järgi (tuhandetes eurodes)

Investeerimisrahastu tegevus jaguneb üleilmselt kaheks peamiseks ärisegmendiks:

—	Pangandustegevus – see hõlmab projektidesse tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on toetada eraettevõtete ja äriõiguse alusel tegutsevate riigi osalusega üksuste investeeringuid. Peamised investeerimistooted on laenud, müügivalmis omakapitaliinstrumendid ja finantstagatised.

—	Sularahahaldus – see hõlmab ülejäävate likviidsete vahendite investeerimist ja investeerimisrahastu vahetuskursiriski maandamist.

31. detsembri 2010. aasta seisuga	Sularaha-haldus	Pangandus	Kokku
Segmentide tulud	16 553	63 629	80 182
Segmentide kulud	–3 883	–6 995	–10 878
Segmentide vahel jaotamata kulud			–34 086
Majandusaasta kasum			35 218
Segmentide varad	421 043	1 034 348	1 455 391
Segmentide vahel jaotamata varad			100 000
Varad kokku			1 555 391
Segmentide kohustused	6 689	29 940	36 629
Segmentide vahel jaotamata kohustused			298 415
Kohustused kokku			335 044
Muu segmendiinformatsioon
Kulukohustused ja tingimuslikud kohustused	—	1 148 798	1 148 798

31. detsembri 2009. aasta seisuga	Sularaha-haldus	Pangandus	Kokku
Segmentide tulud	10 904	51 225	62 129
Segmentide kulud	–2 975	–44 352	–47 327
Segmentide vahel jaotamata kulud			–36 410
Majandusaasta kahjum			–21 608
Segmentide varad	343 417	858 483	1 201 900
Segmentide vahel jaotamata varad			87 309
Varad kokku			1 289 209
Segmentide kohustused	39 325	25 336	64 661
Segmentide vahel jaotamata kohustused			180 588
Kohustused kokku			245 249
Muu segmendiinformatsioon
Kulukohustused ja tingimuslikud kohustused	—	1 153 366	1 153 366

4.2.    Geograafiliste segmentide järgi (tuhandetes eurodes)

Investeerimisrahastu tegevus on halduseesmärgil jagatud viie piirkonna vahel.

31. detsembri 2010. aasta seisuga	Tulud (29)	Varad kokku	Kohustused kokku	Kulukohustused
Kariibi meri ja Vaikne ookean	–2 306	164 771	793	62 554
Kesk- ja Ida-Aafrika	15 848	330 557	20 692	234 512
Aafrika ja AKV riikide piirkonnad	5 975	179 827	—	526 596
Lõuna-Aafrika ja India ookean	32 157	204 279	4 005	86 662
Lääne-Aafrika ja Sahel	4 960	154 914	4 450	238 474
Muud (30)	—	521 043	305 104	—
Kokku	56 634	1 555 391	335 044	1 148 798

31. detsembri 2009. aasta seisuga	Tulud (29)	Varad kokku	Kohustused kokku	Kulukohustused
Kariibi meri ja Vaikne ookean	–22 796	102 363	1 173	143 297
Kesk- ja Ida-Aafrika	9 410	249 261	21 425	371 286
Aafrika ja AKV riikide piirkonnad	3 260	153 006	—	340 437
Lõuna-Aafrika ja India ookean	13 195	202 809	524	104 654
Lääne-Aafrika ja Sahel	3 804	151 043	2 214	193 692
Muud (30)	—	430 727	219 913	—
Kokku	6 873	1 289 209	245 249	1 153 366

5.   INTRESSITULU (NETO) (tuhandetes eurodes)

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
Raha ja raha ekvivalendid	1 878	2 978
Laenud ja nõuded	50 299	45 359
Intressitoetused	2 424	1 586
Intressid ja samalaadsed tulud kokku	54 601	49 923

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
Tuletisinstrumendid	–2 591	–1 878
Intressid ja samalaadsed kulud kokku	–2 591	–1 878

6.   NETOTULU TEENUS- JA VAHENDUSTASUDEST (tuhandetes eurodes)

Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt järgnevast:

	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
Laenude ja nõuetega seotud teenus- ja vahendustasud	11 510	1 709
Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud	265	276
Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku	11 775	1 985

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
Müügivalmis finantsvarade portfelliga seoses kolmandatele isikutele makstud vahendustasud	– 372	—
Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku	– 372	—

7.   NETOTULU FINANTSTEHINGUTEST (tuhandetes eurodes)

Finantstehingutest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgnevast:

	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine	–12 082	14 599
Välisvaluuta	–5 556	–6 673
Dividenditulu ja realiseeritud kasum müügivalmis finantsvaradelt	1 815	1 198
Netotulu finantstehingutest	–15 823	9 124

8.   ÜLDHALDUSKULUD (tuhandetes eurodes)

Üldhalduskulud on kulud, mida EIP investeerimisrahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse investeerimisrahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

	1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010	1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2009
EIP kantud tegelikud kulud	–36 028	–37 653
Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest	1 942	1 243
Üldhalduskulud (neto)	–34 086	–36 410

Pärast läbivaadatud Cotonou partnerluslepingu jõustumist 1. juulil 2008 ei kata liikmesriigid enam üldisi halduskulusid.

9.   RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (tuhandetes eurodes)

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid järgmisi saldosid, mille tähtaeg omandamiskuupäevast alates on alla kolme kuu.

Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning investeerimisrahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahenditeks.

	31.12.2010	31.12.2009
Liikmesriikidelt laekunud, kuid veel väljamaksmata osamaksud	33 128	120 807
Rahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahendid	378 459	209 250
Raha ja raha ekvivalendid	411 587	330 057

10.   TULETISINSTRUMENDID (tuhandetes eurodes)

Tuletisinstrumendid koosnevad põhiliselt järgnevast:

31. detsembri 2010. aasta seisuga	Õiglane väärtus		Nimiväärtus
	Varad	Kohustused
Eri valuutade vahetuslepingud	1 235	– 945	47 526
Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud	141	–5 165	57 681
Välisvaluuta tähtpäevatehingud	—	—	458 000
Tuletisinstrumendid	1 376	–6 110

31. detsembri 2009. aasta seisuga	Õiglane väärtus		Nimiväärtus
	Varad	Kohustused
Eri valuutade vahetuslepingud	8 542	– 237	87 720
Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud	2 041	–5 285	95 713
Välisvaluuta tähtpäevatehingud	2 287		290 000
Tuletisinstrumendid	12 870	–5 522

11.   LAENUD JA NÕUDED (tuhandetes eurodes)

Laenud ja nõuded koosnevad põhiliselt järgnevast:

	Üldised laenud (31)	Eelislaenud	Allutatud laenud	Kokku
Nimiväärtus seisuga 1. jaanuar 2010	230 989	406 799	145 482	783 270
Väljamaksed	39 596	171 009	1 575	212 180
Tagasimaksed	–33 573	–46 053	–40 098	– 119 724
Kapitaliseeritud intressid	—	—	13 239	13 239
Vahetuskursierinevused	9 488	10 567	3 712	23 767
Nimiväärtus seisuga 31. detsember 2010	246 500	542 322	123 910	912 732
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2010	–8 371	–30 217	–59 556	–98 144
Kasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus	–6 522	—	– 582	–7 104
Väärtuse languse vähenemine	266	13 843	18 423	32 532
Vahetuskursierinevused	– 379	–1 682	–2 308	–4 369
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2010	–15 006	–18 056	–44 023	–77 085
Amortiseeritud soetusmaksumus	–1 727	–2 047	– 118	–3 892
Kogunenud intress	3 670	6 226	2 777	12 673
Laenud ja nõuded seisuga 31. detsember 2010	233 437	528 445	82 546	844 428

	Üldised laenud (32)	Eelislaenud	Allutatud laenud	Kokku
Nimiväärtus seisuga 1. jaanuar 2009	205 430	334 397	153 109	692 936
Väljamaksed	67 275	91 125		158 400
Tagasimaksed	–37 035	–14 361	–9 698	–61 094
Kapitaliseeritud intressid	—	553	4 336	4 889
Vahetuskursierinevused	–4 681	–4 915	–2 265	–11 861
Nimiväärtus seisuga 31. detsember 2009	230 989	406 799	145 482	783 270
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2009	–2 996	–19 749	–31 947	–54 692
Kasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus	–5 375	–11 018	–27 957	–44 350
Vahetuskursierinevused	—	550	348	898
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2009	–8 371	–30 217	–59 556	–98 144
Amortiseeritud soetusmaksumus	–1 355	–1 801	–1 628	–4 784
Kogunenud intress	3 596	4 714	4 789	13 099
Laenud ja nõuded seisuga 31. detsember 2009	224 859	379 495	89 087	693 441

12.   MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD

Müügivalmis omakapitaliinvesteeringud koosnevad põhiliselt järgnevast:

	Riskikapitalifondid	Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Kokku
Kulud seisuga 1. jaanuar 2010	116 652	30 462	147 114
Väljamaksed	48 040	2 912	50 952
Tagasimaksed	–22 414	—	–22 414
Vahetuskursierinevused	654	–24	630
Kulud seisuga 31. detsember 2010	142 932	33 350	176 282
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2010	18 138	– 644	17 494
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	–6 803	11 663	4 860
Vahetuskursierinevused	—	–92	–92
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2010	11 335	10 927	22 262
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2010	–2	—	–2
Kasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus	—	–3 714	–3 714
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2010	–2	–3 714	–3 716
Müügivalmis finantsvarad seisuga 31. detsember 2010	154 265	40 563	194 828
Kulud seisuga 1. jaanuar 2009	89 920	26 195	116 115
Väljamaksed	36 624	3 682	40 306
Tagasimaksed	–7 497	—	–7 497
Vahetuskursierinevused	–2 395	585	–1 810
Kulud seisuga 31. detsember 2009	116 652	30 462	147 114
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2009	20 190	–7 159	13 031
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	–2 052	6 640	4 588
Realiseeritud vahetuskursierinevused	—	– 125	– 125
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2009	18 138	– 644	17 494
Väärtuse langus seisuga 1. jaanuar 2009	—	—	—
Kasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus	–2	—	–2
Väärtuse langus seisuga 31. detsember 2009	–2	—	–2
Müügivalmis finantsvarad seisuga 31. detsember 2009	134 788	29 818	164 606

Müügivalmis finantsvarade eristus noteeritud ja noteerimata instrumentide vahel oli järgmine:

	Õiglane väärtus 31.12.2010	Õiglane väärtus 31.12.2009
Noteeritud instrumendid	23 190	13 557
Noteerimata instrumendid	171 638	151 049
Kokku	194 828	164 606

13.   NÕUDED RAHASTAJATE VASTU (tuhandetes eurodes)

Põhilised nõuded rahastajate vastu olid järgmised:

	31.12.2010	31.12.2009
Sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud	100 000	87 310
Nõuded rahastajate vastu kokku	100 000	87 310

14.   MUUD VARAD (tuhandetes eurodes)

Põhilised muud varad on järgmised:

	31.12.2010	31.12.2009
Nõuded EIP vastu	2 743	490
Finantstagatised	429	435
Muud varad kokku	3 172	925

15.   ETTEMAKSTUD TULUD (tuhandetes eurodes)

Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

	31.12.2010	31.12.2009
Ettemakstud intressitoetused	29 073	23 888
Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud	506	429
Ettemakstud tulud kokku	29 579	24 317

16.   VÕLAD KOLMANDATELE ISIKUTELE (tuhandetes eurodes)

Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised:

	31.12.2010	31.12.2009
EIP-le võlgnetavad üldhalduskulud (neto)	34 086	36 410
Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused	264 329	177 440
Võlad kolmandatele isikutele kokku	298 415	213 850

17.   MUUD KOHUSTUSED (tuhandetes eurodes)

Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast:

	31.12.2010	31.12.2009
Finantstagatised	351	435
Muud	589	1 125
Muud kohustused kokku	940	1 560

18.   LIIKMESRIIKIDELT SISSENÕUTUD OSAMAKSUD (tuhandetes eurodes)

Liikmesriik	Osamaks rahastusse	Intressi-toetusteks ettenähtud osamaks	Osamaks kokku	Sissenõutud, kuid veel tasumata (33)
Austria	29 979	8 843	38 822	2 650
Belgia	44 347	13 081	57 428	3 920
Taani	24 210	7 141	31 351	2 140
Soome	16 743	4 939	21 682	1 480
Prantsusmaa	274 909	81 086	355 995	24 300
Saksamaa	264 275	77 949	342 224	23 360
Kreeka	14 142	4 171	18 313	1 250
Iirimaa	7 014	2 069	9 083	620
Itaalia	141 866	41 845	183 711	12 540
Luksemburg	3 281	968	4 249	290
Madalmaad	59 054	17 419	76 473	5 220
Portugal	10 974	3 237	14 211	970
Hispaania	66 068	19 488	85 556	5 840
Rootsi	30 884	9 110	39 994	2 730
Ühendkuningriik	143 563	42 345	185 908	12 690
Kokku 31. detsembri 2010 seisuga	1 131 309	333 691	1 465 000	100 000
Kokku 31. detsembri 2009 seisuga	995 000	230 000	1 225 000	87 310

2010. aasta jooksul on 6 309 000 euro suuruses summas kasutamata jäänud toetusi paigutatud ümber rahastu osamaksu alla.

19.   TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA KULUKOHUSTUSED (tuhandetes eurodes)

	31.12.2010	31.12.2009
Kulukohustused
Väljamaksmata laenud	808 865	784 612
Väljamaksmata müügivalmis finantsvaradega seotud kulukohustused	285 449	251 954
Väljavõetud tagatised	9 484	11 800
Tingimuslikud kohustused
Väljavõtmata tagatised	45 000	105 000
Kokku	1 148 798	1 153 366

20.   BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande korrigeerimist.

---

(1)  ELT L 247, 9.9.2006.

(2)  Kõik arvud on ümardatud miljoniteks eurodeks. Tuleb märkida, et kuna tabelites esitatud väärtused on ümardatud, võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda. Summad, mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot. Summad, mis võrduvad 0-ga, on näidatud kriipsuga (-).

(3)  2010. aastal liigitati kaasrahastamise osamaksud ümber ja esitati liikmesriikidele tasumisele kuuluvate summadena. Kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi ja neid tuleks selliselt ka kajastada. Ümberliigitatud summa kajastab kumulatiivseid kaasrahastamise osamaksusid 2008. ja 2009. aastast.

(4)  Kümnenda EAFi netovarad on negatiivsed, sest selle fondi osamaksude sissenõudmist ei ole veel alustatud.

(5)  2010. aastal liigitati kaasrahastamise osamaksud ümber ja esitati liikmesriikidele tasumisele kuuluvate summadena. Kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi ja neid tuleks selliselt ka kajastada. Ümberliigitatud summa kajastab kumulatiivseid kaasrahastamise osamaksusid 2008. ja 2009. aastast.

(6)  Vastavalt kümnenda EAFi finantsmääruse artiklile 153 on hoiukontod kajastatud kümnenda EAFi bilansis. Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 6. peatükis „Finantsriskide juhtimine”.

(7)  See saldo kujutab endast Kongo Demokraatliku Vabariigi jaoks saadaolevaid summasid vastavalt nõukogu otsusele 2003/583/EÜ. Need vahendid on sihtotstarbelised ja ette nähtud kindla abisaajariigi jaoks.

(8)  EÜT L 156, 29.5.1998, lk 3.

(9)  ELT L 247, 9.9.2006.

(10)  2010. aastal liigitati kaasrahastamise osamaksud ümber ja esitati liikmesriikidele tasumisele kuuluvate summadena. Kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi ja neid tuleks selliselt ka kajastada. Ümberliigitatud summa kajastab kumulatiivseid kaasrahastamise osamaksusid 2008. ja 2009. aastast.

(11)  Nõukogu otsus 2004/289/EÜ ning AKV-EÜ ministrite nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsused 6/2005 ja 7/2005.

(12)  Ühisnõukogu 25. mai 2007. aasta otsus nr 2/2007 AKV-EÜ ministrite nõukogus vastu võetava ühenduse seisukoha kohta, mis käsitleb komisjoni hallatava täiendava kahepoolse rahalise toetuse lubamist Aafrika rahutagamisvahendi eesmärkide toetamiseks.

(13)  ELT L 247, 9.9.2006.

(14)  Varasemate EAFidega seonduvate muude abiprogrammide negatiivne saldo on põhjustatud seisvate projektidega seonduvate kumuleerunud kulude vähenemine.

(15)  Siin on kajastatud STABEXI kontodelt saadud tulu. Kuigi selline tulu näib suurendavat fondi kogumahtu, peaks silmas pidama, et kogu neilt kontodelt kogunenud intressitulu on sihtotstarbeline ja ette nähtud kindla abisaajariigi jaoks.

(16)  Seoses 2009. aastal toimunud üleminekuga uuele raamatupidamissüsteemile ABAC/SAP tasuti kõik 2008. aasta ja varasemate aastate kulud enne 31. detsembrit 2008. Sel põhjusel ei ole sellel real 2009. aasta kohta korrigeerimist näidatud.

(17)  Varasemate EAFide mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille suuruseks on AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 3/2000 kinnitatud 410 926 miljonit eurot. Komisjoni otsusega nr PE/410/2001 on need vahendid lülitatud AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli kohaste siseriiklike sihtprogrammide assigneeringute (B-assigneeringud) hulka.

(18)  Ühe Rootsi kroonis (SEK) toimunud kaasrahastamise puhul sõlmiti kaasrahastamisleping summas 85 miljonit Rootsi krooni, s.o umbes 8 miljonit eurot, kuid assigneeringud avati üksnes laekunud summa (0,96 miljonit eurot) jaoks, et vältida vahetuskursi muutustest tekkida võiva kahjumi riski.

(19)  Kõik vähenemised vastavad vahendite vabastamisele, mis paigutati ümber kümnenda EAFi mittekasutatavasse tulemusreservi.

(20)  Stabexi kontode intressid.

(21)  Kõik vähenemised vastavad vahendite vabastamisele, mis paigutati ümber kümnenda EAFi mittekasutatavasse tulemusreservi.

(22)  836 miljonit ümber paigutatud A-assigneeringute reservist ja 26 miljonit Stabexi riiklike assigneeringute reservist (kümnes EAF).

(23)  ümberpaigutused kümnenda EAFi reservi/reservist.

(24)  Stabexi kontode sulgemise järel laekunud summad (kümnenda EAFi sisekokkuleppe artikli 1 lõige 4).

(25)  Kaasrahastamise puhul on tabelis esitatud ainult kulukohustuste assigneeringud.

(26)  Üheksanda ja varasemate EAFide projektide raames vabastatud vahendite ümberpaigutused kümnenda EAFi mittekasutatavasse tulemusreservi (kümnenda EAFi sisekokkuleppe artikli 1 lõige 4).

(27)  sh paigutati 33 miljonit eurot, mis paigutati 2009. aastal ümber A-assigneeringute reservist (MTR piirkond - PALOP).

(28)  % assigneeringutest

(29)  Tulude all peetakse silmas investeerimisrahastu pangandustegevusest saadud netokasumit (s.t intressid ja samalaadsed tulud, intressitoetused, tulu teenus- ja vahendustasudest (neto), laenude ja nõuete väärtuse langus ja müügivalmis finantsvarade väärtuse langus).

(30)  Geograafilise segmendi real „Muud” kajastatakse liikmesriikidele või Euroopa Investeerimispangale võlgnetavaid või nendelt saada olevaid summasid ning investeerimisrahastu raha ja raha ekvivalente.

(31)  sealhulgas agendilepingud

(32)  sealhulgas agendilepingud

(33)  17. novembril 2010 määras nõukogu kindlaks, kui suure rahalise osamaksu iga liikmesriik peab tasuma 21. jaanuariks 2011.

---

---