14.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 94/2

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 94/02

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

27.1.2010

Riikliku abi viitenumber

N 587/09

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Sistema de Ayudas a la actividad cinematográfica y audiovisual en España.

Õiguslik alus

Ley 55/2007 de 28 de diciembre, del Cine/Real Decreto 2062/08 de 12 de diciembre que la desarrolla/Orden por la que se dictan normas de aplicación del Real Decreto 2062/08

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus, Intressitoetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 90 miljonit EUR

Kavandatud abi kogusumma: 576 miljonit EUR

Abi osatähtsus

60 %

Kestus

1.1.2010–31.12.2015

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Director General del Instituto de la Cinematografia y de las Artes Audiovisuales — Instituto de la Cinematografia y de las Artes Audiovisuales

Plaza del Rey, 1

28071 Madrid

ESPAÑA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	24.2.2010
Riikliku abi viitenumber	N 666/09
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Aides à la télévision numérique dans les régions sans simulcast
Õiguslik alus	Le decret portant modification au decret no 2007-957 du 15 mai 2007 relatif au fonds d'accompagnement du numérique.
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Valdkondlik arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 30 miljonit EUR
Abi osatähtsus	—
Kestus	1.1.2010–31.12.2013
Majandusharud	Meedia
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Fonds d'accompagnement du numérique
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.3.2010
Riikliku abi viitenumber	NN 4/10
Liikmesriik	Taani
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Denmark — State financing of long-term export loans
Õiguslik alus	Danish Act on Eksport Kredit Fonden
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses, Ekspordikrediit
Abi vorm	Haridus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 20 000 miljonit DKK
Abi osatähtsus	Meede ei kujuta endast abi
Kestus	17.3.2009–31.12.2011
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Det danske kongerige
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

10.3.2010

Riikliku abi viitenumber

N 46/10

Liikmesriik

Leedu

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Amendment to the Temporary Framework measure ‘Limited amounts of compatible aid’ (N 272/09)

Õiguslik alus

Government Resolution on the approval of the Regulations for the provision of credit guarantees to credit institutions for credits taken by large enterprises, Regulations for the provision of credit guarantees to credit institutions for credits taken by micro, small, medium and large enterprises, adopted by the Lithuanian Government Resolution No 569 in 2009 10 June (Official Gazette, 2009, No 72-2926).

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 150 miljonit LTL

Abi osatähtsus

—

Kestus

kuni 31.12.2010

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

LIETUVA/LITHUANIA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	9.3.2010
Riikliku abi viitenumber	N 48/10
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Verlängerung der Regelung zur Verbesserung der Refinanzierungsmöglichkeit bei Exportkrediten
Õiguslik alus	KfW-Gesetz, § 2 Abs. 4
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Tõsise häire kõrvaldamine majanduses
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	—
Abi osatähtsus	—
Kestus	15.3.2010–31.12.2010
Majandusharud	Finantsvahendus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	KfW, Frankfurt am Main, Germany
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

14.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 94/9

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

2010/C 94/06

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

9.3.2010

Riikliku abi viitenumber

N 450/09

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Frankfurt/Oder

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Top Gas Recycling (TGR) Project — Aid to ArcelorMittal Eisenhüttenstadt GmbH

Õiguslik alus

Richtlinie zur Förderung von Inv. mit Demonstrationscharakter zur Verminderung von Umweltbelastungen vom 4.2.1997

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 30,18 miljonit EUR

Abi osatähtsus

55 %

Kestus

1.10.2009–1.4.2012

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

LaKfW Bankengruppe Niederlassung Bonn

Gewerbliche Umweltschutzfinanzierung — MB e 1

53170 Bonn

DEUTSCHLAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

24.2.2010

Riikliku abi viitenumber

N 495/09

Liikmesriik

Läti

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Elektrisko un elektronisko atkritumu šķirošanas un pārstrādes iekārta Tumē (“BAO” Joint Stock Company)

Õiguslik alus

11.2.2008. MK noteikumi Nr. 94 “Eiropas Ekonomikas zonas finanšu instrumenta un Norvēģijas valdības divpusējā finanšu instrumenta prioritātes “Ilgtspējīga attīstība” otrā individuālo projektu iesniegumu atklāta konkursa nolikums”

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 0,2 miljonit EUR

Abi osatähtsus

48,94 %

Kestus

2010–2011

Majandusharud

Teenustega seotud tegevused

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Financial Mechanism Office, 12/16

Rue Joseph II

1000 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Latvijas Republikas Finanšu ministrija

Finanšu instrumentu koordinācijas departaments

Smilšu iela 1

Rīga, LV-1919

LATVIJA

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

26.2.2010

Riikliku abi viitenumber

N 725/09

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

—

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Establishment of a National Asset Management Agency (NAMA)

Õiguslik alus

National Asset Management Agency Act 2009

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tõsise häire kõrvaldamine majanduses

Abi vorm

Muud omakapitalile suunatud meetmed

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 54 000 miljonit EUR

Abi osatähtsus

—

Kestus

26.2.2010–26.2.2011

Majandusharud

Finantsvahendus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Dept of Finance

Government buildings

Merrion Street

Dublin 2

IRELAND

Muu teave

—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/state_aids_texts_et.htm

14.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 94/13

Euro vahetuskurss (1)

13. aprill 2010

2010/C 94/09

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3583
JPY	Jaapani jeen	126,34
DKK	Taani kroon	7,4435
GBP	Inglise nael	0,88120
SEK	Rootsi kroon	9,7575
CHF	Šveitsi frank	1,4370
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	7,9940
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,155
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	264,58
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7066
PLN	Poola zlott	3,8828
RON	Rumeenia leu	4,1390
TRY	Türgi liir	2,0217
AUD	Austraalia dollar	1,4646
CAD	Kanada dollar	1,3630
HKD	Hongkongi dollar	10,5414
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9060
SGD	Singapuri dollar	1,8916
KRW	Korea won	1 526,88
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8983
CNY	Hiina jüaan	9,2712
HRK	Horvaatia kuna	7,2590
IDR	Indoneesia ruupia	12 269,52
MYR	Malaisia ringit	4,3775
PHP	Filipiini peeso	60,686
RUB	Vene rubla	39,5025
THB	Tai baht	43,948
BRL	Brasiilia reaal	2,3845
MXN	Mehhiko peeso	16,5590
INR	India ruupia	60,5100

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

14.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 94/14

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

2010/C 94/10

Abi nr: XA 285/09

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Auvergne

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Assistance technique dans le cadre de la reprise des exploitations (région Auvergne)

Õiguslik alus: Délibération du Conseil régional no 09 — 21 89 des 22 et 23 juin 2009.

Articles L1511-2, L3231-2 et 3232-1 du Code général des collectivités territoriales

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 500 000 EUR

Eeldusel, et aastaeelarve eraldised heaks kiidetakse.

Abi suurim osatähtsus: 40 %

Abi hõlmab:

Analüüse ja nõustamisteenuseid, mis aitavad määratleda projekti vajalikud omadused enne selle käivitamist, samuti kriteeriumide välja töötamist projekti majandusliku suutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse tagamiseks ning projekti teostatavuse hindamiseks töökorralduse, kohalikku keskkonda sobitumise, toimimise sõltumatuse ja elujõulisuse seisukohast.

Abiga kaetakse 40 % kuludest ning selle ülemmäär on 800 EUR.

Iga-aastase järelevalve teostamine tehniliste, õigus-, rahandus- või majandusalaste aspektide üle kolme aasta jooksul. Abiga kaetakse sel juhul 25 % kuludest ning selle ülemmäär on 450 EUR.

Teenuseid hakkavad osutama struktuurid, kellele riigiabi üle kantakse. Projekti teostaja saab abi üksnes loonusena.

Rakendamise kuupäev: Alates 1. jaanuarist 2010, pärast seda, kui komisjonilt on saadud kättesaamisteatis, millel on märgitud meetme number, ning kui meetme kokkuvõte on avaldatud komisjoni veebisaidil.

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsembrini 2013.

Abi eesmärk: Tehnilise abi liiki abisid eraldatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 tingimuste kohaselt ning need võimaldavad toetada ja julgustada piirkonna ettevõtete ülevõtmist, andes huvitatud isikutele nende projektile vastavat toetust ja nõu.

Tänu piirkondlikule abile on ülevõtjatel võimalus saada asjatundlikke ja heatasemelisi nõuandeid, samuti üldtoetust projekti käivitamise, struktureerimise ja kuluarvestuse käigus ning pärast käivitamist kolme aasta jooksul järelevalvega seoses, millega antakse ülevõtjatele ja kohalikele kogukondadele parimad tagatised õnnestumiseks.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kogu põllumajanduse esmatootmise valdkond (VKEd).

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Monsieur le Président du Conseil régional Auvergne

Direction de l’économie et de l’innovation

Service Agriculture

13-15 avenue de Fontmaure

B.P. 60

63402 Chamalières Cedex

FRANCE

Veebileht: http://www.auvergne.org/public/upload/files/aides2010/agriculture/install-conseil.pdf

Muu teave: —

Abi nr: XA 286/09

Liikmesriik: Leedu

Piirkond: —

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Techninės paramos teikimas žemės ūkio sektoriuje

Õiguslik alus: Žemės ūkio šviečiamųjų renginių, žemės ūkio parodų, mugių, konkursų organizavimo finansavimo taisyklių projektas.

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: 5 000 000 LTL (1 448 100 EUR vastavalt euro ametlikule kursile).

Abi suurim osatähtsus:

Kuni 90 % abikõlblikest kuludest põllumajandustootjate koolitamiseks (riiklikud ja piirkondlikud koolitused, rahvusvahelised koolitused ning teabematerjalide avaldamine):

—	loengupidajate, ürituste korraldajate ja teabematerjalide koostajate tasustamine ja sotsiaalkindlustusmaksed ning kasutustasud ja nendega seotud kulud;

—	teabevahetusteenustega seotud kulud (telefon, postiteenused, Internet);

—	transport;

—	lähetuskulud;

—	ruumide ja seadmete renditasu;

—	ürituskohtade sisustamine;

—	tõlkimine;

—	teabe- ja viitematerjali koostamis- ja/või soetamiskulud;

—	teabelehtede koostamine, küljendamine ja avaldamine (eksemplaride arv, jaotuskava, trükitud lehekülgede arv ja paberiliik täpsustatakse);

—	teabe levitamisega seotud kulud (üritusega seotud materjalide väljaandmise kulud, teadete ja teatiste avaldamine ajakirjanduses, raadios ja televisioonis);

—	põllumajandusega tegelevate inimeste koolitusega otseselt seotud korralduskulud (kaubad ja teenused).

Kuni 90 % rahvusvaheliste ja riigisiseste näituste ja messide ning põllumajanduslike võistluste ja konkursside korraldamisega ning neil osalemisega seotud abikõlblikest kuludest:

—	osalustasud;

—	reisikulud;

—	avaldamiskulud;

—	näituseruumide rentimine;

—	võistluse raames antavad sümboolsed auhinnad maksumusega kuni 863 LTL ühe auhinna ja võitja kohta.

Rakendamise kuupäev: Abikava jõustub pärast seda, kui komisjon on saatnud teate selle kättesaamise kohta, andnud sellele identifitseerimisnumbri ja avaldanud asjaomase kokkuvõtliku teabe internetis.

Esialgne jõustumiskuupäev: 28. detsember 2009.

Abikava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsembrini 2013.

Abi eesmärk: VKEd;

Tehniline abi põllumajandussektoris vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 15.

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Põllumajandustoodete esmatootmine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerija

Gedimino pr. 19 (Lelevelio g. 6)

LT-01103 Vilnius

LIETUVA/LITHUANIA

Veebileht: http://www.zum.lt/lt/teisine-informacija/isakymai/5256

Muu teave: Pärast jõustumist asendab käesolev riigiabikava eelmise abikava XA 148/07 „Technines paramos teikimas žemės ūkio sektoriuje” („Tehniline abi põllumajandussektoris”).

Käesoleva abikava rakenduseeskirjade kohaselt antakse ka vähese tähtsusega abi vastavalt määrustele (EÜ) nr 1998/2006 ja (EÜ) nr 875/2007 (põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega, kalatoodete tootmise, töötlemise või turustamisega ja muu tegevusega kui põllumajandustoodete esmatootmisega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele).

Abi nr: XA 308/09

Liikmesriik: Austria

Piirkond: Austria

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Sonderrichtlinie des Bundesministers für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft zur Förderung der Landwirtschaft aus nationalen Mittel

Punkt 1 Allgemeiner Teil

Punkt 4 — Verarbeitung, Vermarktung und Markterschließung

Õiguslik alus: Landwirtschaftsgesetz 1992

Abikavaga ettenähtud aastased kulud või ettevõtjale antava üksikabi üldsumma: Eeldatavasti 3 500 000 EUR aastas

Abi suurim osatähtsus: Lubatavateks tootmis- ja personalikuludeks antakse abi kuni 80 % punktide 4.2.1, 4.2.3 ja 4.2.5 kohasteks ettevõtmisteks peamiselt põllumajandusliku esmatootmise ning põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tegevuseks vastavalt üldise grupierandi määruse artiklitele 14 ja 15

Rakendamise kuupäev:

Abikava või üksiktoetuse kestus: Alates 1. veebruar 2010 kuni 31. detsember 2013

Abi eesmärk: Rahastamispõhimõtted

Põllumajandustoodete ja toiduainete pakkumise kohandamine vastavalt turu nõudmistele

Austria põllumajanduse ja toiduainetetööstuse kvaliteettoodete nõudluse suurendamine

Otseturustuse tõhustamine

Rahastamise objekt

Näitused ja messid, meetmed tööks avalikkusega, sh küsitlused ja turu-uuring põllumajanduses ja toiduainetetööstuses

Põllumajandussaaduste ja toiduainetetööstuse tooteauhinnad ja muud turuedendamismeetmed

Tootmise, töötlemise ja turustamise kvaliteedikontrolli meetmed

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Kõik põllumajandussektorid

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft

Stubenring 1

1012 Wien

ÖSTERREICH

Veebileht: http://www.landnet.at/article/articleview/78527/1/5125/

Muu teave: Abi võivad saada kõik kõnealuse piirkonna objektiivselt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel arvesse tulevad füüsilised ja juriidilised isikud (põllumajandusliku esmatootmisega tegelevad ettevõtjad).

Meede ei hõlma otsemakseid tootjatele.

VKEdele ettenähtud riigiabi meetmest „Töötlemine, turustamine ja turgude avamine” anti 23. detsember 2009 määruse (EÜ) nr 800/2008 artiklite 15, 26 ja 27 kohaselt teada ka sellistele ettevõtjatele, kes tegutsevad väljaspool põllumajandusliku esmatootmisega seotud valdkonda; identifitseerimisnumber on X 965/09.

14.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 94/18

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

2010/C 94/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (1) artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GTE REGISTREERIMISE TAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

„ŠPEKÁČKY” EHK „ŠPEKAČKY”

EÜ nr: SK-TSG-0007-0055-21.05.2007

1. Taotlejate rühma nimi ja aadress:

Nimi:

Český svaz zpracovatelů masa

Aadress:

Libušská 319

142 00 Praha 4 – Písnice

ČESKÁ REPUBLIKA

Tel

+420 244092404

Faks

+420 244092405

E-post:

reditel@cszm.cz

Nimi:

Slovenský zväz spracovateľov mäsa

Aadress:

Kukučínova 22

831 03 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Tel

+421 255565162

Faks

+421 255565162

E-post:

slovmaso@slovmaso.sk

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Tšehhi Vabariik

Slovaki Vabariik

3. Spetsifikaat:

3.1. Registreeritav(ad) nimetus(ed):

„Špekáčky” (tšehhi keeles)

„Špekačky” (slovaki keeles)

3.2. Nimetus:

	on iseenesest eripärane
	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Nimetusega „Špekáčky” ehk „Špekačky” tähistatakse iseloomulikku põllumajandustoodet või toiduainet, mis koosneb peekoni (špek) ebaühtlaselt jaotunud tükikeste ja väikese koguse kollageeniosakeste koredast segust.

3.3. Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?:

	Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega
	Registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4. Toote liik:

Klass 1.2

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.5. Punktis 3.1. esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

„Špekáčky” ehk „Špekačky” on kuldpruuni värvi mitme meetri pikkune kuumtöödeldud lihatoode sea või veise peensoolest kestas.

Füüsilised omadused

Pikk vorstikujuline toode on nööriga eraldatud 65–85 grammisteks juppideks, mille läbimõõt on 4,0–4,6 cm ja pikkus 8–9 cm.

Keemilised omadused

puhta lihasevalgu sisaldus	:	vähemalt 6 % massist,
rasvasisaldus	:	kuni 45 % massist,
soolasisaldus	:	kuni 2,5 % massist.

Organoleptilised omadused

Välispinna omadused ja värv: toode on valmistatud veise- ja sealiha segust ning seda ümbritseb looduslik sooltest kest; toode on nööriga juppideks eraldatud. „Špekáčky” ehk „Špekačky” on kuldpruuni värvi (lubatud on ka tumedam või heledam värvitoon) ja ilma nähtavate suitsutamisest tekkinud laikudeta. Toote pinnal võivad olla kuivanud mahlapiisad ja heledamad laigud vorstijuppide kokkupuutekohas. Pind on sile või õrnalt kortsuline. Toodet ei tohi rasva ega aspikiga paisutada.

Lõikepinna omadused ja värv: viil on hele- kuni tumeroosat värvi, peekonitükid on ebaühtlaselt jaotunud. Lubatud on väikesed pehmed kollageeniosakesed ja õhumullid.

Maitse ja lõhn: suitsutamise järel mahe, mõõdukalt soolane, tunda kasutatud vürtside maitset. Pärast soojendamist on toode mahlakas.

Konsistents: tihke, õrn ja ühtne.

3.6. Punktis 3.1 esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus:

„Špekáčky” ehk „Špekačky” koostisosad on: kuni 30 %-se rasvasisaldusega veiseliha, kuni 50 %-se rasvasisaldusega sealiha, peekon, joogivesi (jäälaastudena), kartulitärklis, nitritsool, jahvatatud must pipar, paprikapulber (100 ASTA), küüslauk (helveste, kontsentraadi või pulbrina küüslaugu normkogusele vastavas koguses), jahvatatud muskaatpähkel, polüfosfaadid E 450 ja E 451 (3 g/kg väljendatuna P2O5-s), askorbiinhape E 300 (0,5 g/kg), sea või veise peensoolest kest, nööriga seotud.

100 kg valmistoodet sisaldab:

—

38,5 kg

kuni 30 %-se rasvasisaldusega veiseliha,

—

17,5 kg

kuni 50 %-se rasvasisaldusega sealiha,

—

27,0 kg

peekonit,

—

23,0 kg

vett (jääd),

—

2,5 kg

kartulitärklist,

—

2,0 kg

nitritsoola,

—

0,22 kg

paprikapulbrit (100 ASTA),

—

0,16 kg

jahvatatud musta pipart,

—

0,09 kg

küüslauku helveste, kontsentraadi või pulbrina,

—

0,03 kg

jahvatatud muskaatpähklit,

—

0,3 kg

polüfosfaate E 450 ja E 451,

—

0,05 kg

askorbiinhapet E 300,

—	sea või veise peensoolest valmistatud kest,

—	nöör, millega vorstid on juppideks eraldatud.

Loetletud koostisosadest (v.a peekon), lisanditest ja vürtsidest valmistatakse 0,1–2,5 mm suurustest osakestest koosnev segu. Sellele lisatakse ligikaudu 8 mm suurused peekonitükid ja see lastakse sea või veise peensoolest saadud kesta, mille suurim läbimõõt on 4,0–4,6 cm.

Toode eraldatakse nööriga juppideks. Vorstiread seotakse suitsutusvardale ja asetatakse suitsutuskambrisse, kus neid kuivatatakse ja suitsutatakse ning nad omandavad iseloomuliku värvi ja lõhna. Suitsutatud toodet töödeldakse 75–78 °C kuumuses, kuni toote sisemus on saavutanud 70 °C temperatuuri vähemalt 10 minutiks. Pärast kuumtöötlemist piserdatakse toodet külma veega ja see jäetakse jahtuma. „Špekáčkyt” ehk „Špekačkyt” hoitakse jahedas ja pimedas ruumis.

3.7. Põllumajandustoote või toidu eripära:

„Špekáčky” ehk „Špekačky” erineb muudest kuumtöödeldud lihatoodetest selle poolest, et koosneb peekoni (špek) ebaühtlaselt jaotunud tükikeste ja väikese koguse kollageeniosakeste koredast segust, mis annab toote viilule iseloomuliku välimuse. „Špekáčky” ehk „Špekačky” eripära seisneb ka selles, et pikk vorstikujuline toode on looduslikus soolest kestas ja nööriga juppideks eraldatud. Samuti on toote oluline tunnus vürtside tasakaalustatud koostis, mis koos veise- ja sealihaga annab soojendatud tootele ainulaadse lõhna ja maitse.

3.8. Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus:

„Špekáčky” ehk „Špekačky” tarbimist, koostisosi ja tootmismeetodit on praegusel Tšehhi Vabariigi alal tuntud üle 100 aasta. Ulatuslik tootmine algas 19. sajandi teisel poolel, kui arenes välja suitsulihatoodete tööstus. Toode sai tuntuks kui veise peensoolest kestaga ümbritsetud kvaliteetne lihatoode. See pandi välja 1891. aastal riigi juubeli puhul korraldatud põllumajandusnäitusel, kus püstitati selline täielikult varustatud suitsuahi, mille sarnast avalikkusele varem ei olnud eksponeeritud. Toodet suitsutati kohapeal ja väikese tasu eest pakuti seda ahvatleval pabertaldrikul kuumalt koos mädarõika ja soolase saiakesega. Just sellest ajast sai alguse „Špekáčky” ehk „Špekačky” kui Tšehhi klassikalise suitsutatud lihatoote kuulsus. Sel ajal toodetud „Špekáčky” ehk „Špekačky” kvaliteedist annavad tunnistust kasutatud koostisosad, millest 50 % moodustasid noore veise tagatükid ning 20 % moodustas kvaliteetne nahata sealiha ja 30 % tükeldatud peekon. Olenevalt toote konsistentsist lisati sellele mõnikord veidi veiselihast valmistatud sideainet. Toodet vürtsitati küüslaugu, musta pipra ja vahel ka natukese muskaatpähkliga. Omaette toiming oli „Špekáčky” ehk „Špekačky” juppideks sidumine linase nööriga. Kuna toodet müüdi tükikaupa, pidi kogukaal vastama tükiarvule. Hea kvaliteedi saavutamiseks tuli toodet ka korralikult suitsutada. Suitsutamismeetodid arenesid 20. sajandi alguses jõudsasti ning „Špekáčkyst” ehk „Špekačkyst” sai „Párky” ja „Klobásy” (traditsionaalsed vorstiliigid) kõrval üks levinumaid pehme vorsti sorte. Mõned ettevõtted, eriti suurtes linnades, said tuntuks just tänu „Špekáčky” ehk „Špekačky” tootmisele. Tuntumad tootjad olid Praha Nové Město linnaosas tegutsenud „Koula” ja „Macháček” ning Vinohrady eeslinnas tegutsenud „Šereda”, kelle „Špekáčkyt” ehk „Špekačkyt” hakkasid Praha elanikud kutsuma „šeredkyks”. Pehmed vorstid jõudsid poodidesse kuumana kohe pärast suitsutamist ning seepärast levis poodides ja kogu ümbruskonnas eriti pärastlõunati meeldiv suitsuvorsti hõng. Õhtuseid Vana Praha tänavaid iseloomustas sel ajal gaasilaternate kuldne valgus ja sütel küpseva „Špekáčky” ehk „Špekačky” lõhn, mis tuli paljudelt toona tegutsenud tänavalettidelt.

Lihatoodete kvaliteeti suhtes ei kehtinud sel ajal mingeid eeskirju ega norme. Riiklike kontrollide käigus uuriti eelkõige jahusisaldust, kuna „Špekáčkyle” ehk „Špekačkyle” ei tohtinud jahu lisada. Veel pärast Teist maailmasõda koosnes „Špekáčky” ehk „Špekačky” peekoni kõrval peamiselt ka veiselihast. Hiljem, kui sealiha toodang suurenes, moodustas 40 % koostisosadest veiseliha (esitükid), 30 % kvaliteetne sealiha ja 30 % peekon. Sel ajal muudeti ka kasutatavaid vürtse ja hakati lisama paprikapulbrit. Pärast lihatootmise ja -töötlemisega tegelevate ettevõtete riigistamist kehtestati koostisosade, lisandite, vorstikestade ja tehnoloogiliste toimingute suhtes tehnilised ja majandusnormid, mille abil parandati veelgi selle Tšehhis levinud traditsioonilise toote kvaliteeti. „Špekáčkyt” ehk „Špekačkyt” hakati tootma vastavalt Tšehhoslovakkia riiklikule lihatoodete tehnilisele ja majandusnormile (1. jaanuaril 1977 jõustunud eeskirjade 1. osa, lihatööstuse peadirektoraat, Praha) numbri all ČSN 57 711. Seda normi järgiti seejärel kogu endises Tšehhoslovakkias. Kuna tootmistehnoloogia muutus järk-järgult ja teatavaid koostisosi või teatavat kestamaterjali (nt veise peensoolt) oli vähe saada, koostati ühtne retsept, mis on toodud tootmismeetodi kirjelduse all punktis 3.6.

3.9. Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord:

Kontrollitakse järgmist:

—	koostisosade, lisandite ja vürtside sisalduse vastavus retseptile; jälgitakse toote valmistamist ja kontrollitakse selle käigus retsepti järgimist;

—	peekonitükkide (špek) ebaühtlane jaotumine tihedas segus, mis sisaldab ka väikeses koguses kollageeniosakesi; visuaalne kontroll tootmise ajal pärast seda, kui segu on lastud soolest saadud kesta ja toode on nööriga juppideks eraldatud;

—	normiga ettenähtud kuju, välimuse, värvi ja konsistentsi järgimine; visuaalne kontroll pärast kuumtöötlemist, veega pihustamist ja valminud toote jahutamist;

—	toote viilu välimuse vastavus nõuetele; visuaalne kontroll pärast kuumtöötlemist, veega pihustamist ja valminud toote jahutamist;

—	toote maitse, lõhna, konsistentsi ja mahlakuse vastavus nõuetele; soojendatud valmistoote organoleptiline hindamine;

—	toote füüsiliste ja keemiliste omaduste vastavus nõuetele; valmistoodet analüüsitakse heakskiidetud laboratoorsetel meetoditel.

Asutus või amet, kes kontrollib toote vastavust spetsifikaadile, peab kontrollima kõiki „Špekáčkyt” ehk „Špekačkyt” tootvaid ettevõtteid kohapeal vähemalt korra aastas.

4. Ametiasutused või spetsifitseerimisasutused, kes kontrollivad vastavust spetsifikaadile:

4.1. Nimi ja aadress:

Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused Tšehhi Vabariigis

Nimi:

Státní zemědělská a potravinářská inspekce

Aadress:

Květná 15

603 00 Brno

ČESKÁ REPUBLIKA

Tel

+420 543540111

E-post:

sekret.oklc@szpi.gov.cz

riigiasutus  eraettevõte

Nimi:

Státní veterinární správa ČR

Aadress:

Slezská 7

120 00 Praha 2

ČESKÁ REPUBLIKA

Tel

+420 227010137

E-post:

hygi@svscr.cz

riigiasutus  eraettevõte

Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused Slovaki Vabariigis

Nimi:

BEL/NOVAMANN International, s r.o.

Aadress:

Továrenská 14

815 71 Bratislava

P.O. BOX 11

820 04 Bratislava 24

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Tel

+421 250213376

E-post:

tomas.ducho@ba.bel.sk

riigiasutus  eraettevõte

Nimi:

Štátna veterinárna a potravinová správa SR

Aadress:

Botanická 17

842 13 Bratislava

SLOVENSKO/SLOVAKIA

Tel

+421 260257427

E-post:

buchlerova@svssr.sk

riigiasutus  eraettevõte

4.2. Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded:

Punktis 4.1 nimetatud kontrolliasutused vastutavad toote spetsifikaadi täieliku järgimise kontrollimise eest.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

14.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 94/23

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 94/13

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„PIMIENTO DE GERNIKA” VÕI „GERNIKAKO PIPERRA”

EÜ nr: ES-PGI-0005-0673-31.08.2008

KGT ( X ) KPN ( )

1. Nimetus:

„Pimiento de Gernika” või „Gernikako Pippera”

2. Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1. Toote tüüp:

Klass 1.6.

– Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul: paprika

3.2. Toote kirjeldus, mida nimetus tähistab:

Kaitstud geograafilise tähisega „Gernikako Piperra” või „Pimiento de Gernika” hõlmatud, hariliku paprika (Capsicum annuum L) perekonda kuuluv paprika on „Gernika” sorditüüpi kuuluva sordi esindaja, mille pooltoorelt praetud vili on ette nähtud värskeks inimtoiduks. Nimetatud sordi hulgast on välja valitud mitu variatsiooni, millest kaks on kantud kaubanduslike sortide registrisse nimetuste „Derio” ja „Iker” all. Kaitstud geograafiline tähis võib samuti hõlmata mis tahes muud selle sordi variatsiooni, millel on „Pimiento de Gernika” sordi tunnusjooned.

„Pimiento de Gernika” on magus paprika, mille kapsaitsiini sisaldus on väike või puudub üldse ning Baskimaa keskkonnatingimustes kasvades pole see tavaliselt vürtsikas. Taime viljaliha on õhuke (2–3 mm paksune) ja pikkupidi lõigatuna on sel keskmise või kitsa kolmnurga kuju, mis vastab Pochardi klassifikatsiooni (1966) tüüpidele C3 ja C1.

Eespool kirjeldatud paprikat kasutatakse peamiselt poolvalminuna praadimiseks, mis on tänapäeval kujunenud eelistatud kasutusviisiks. Viljad koristatakse siis, kui need on veel üleni ühtlaselt rohelised, ning enne lõpliku suuruse saavutamist, kui viljade pikkus vart arvestamata on 6–9 cm, laius 2–3 cm ja kaal 10–12 grammi. Vilja värvus jääb keskmise rohelise ja tumerohelise vahele. Vili on kitsa ja pikliku kujuga, selle pikilõige on kolmnurgakujuline ja ristlõige elliptiline või kolmnurgakujuline ning kahe või kolme selgelt väljajoonistumata tahuga. Vilja tipp on terav, vars on pikk ja peenike. Varre liitumiskoht viljaga on tavaliselt lame või kumer. Vilja kest on õhuke, see pole nahkjas ega pärgamentjas. Viljad on siledad ja värske väljanägemisega. Nende sees on täielikult väljakujunemata pärlmutterjat tooni seemned.

„Gernika” sorditüüpi tuntakse ka nimetuste „pimiento choricero” ja „pimiento de Bizkaia” all.

Enamik kõnealuse paprika saagist kasutatakse värskelt toiduks enne, kui paprika on saavutanud oma lõpliku suuruse.

3.3. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Paprikaid tuleb toota ja pakendada geograafilises piirkonnas.

Paprikad tuleb istutada avamaale või katmikalale. Tootmisel järgitakse paprika täiuslikuks arenguks ja viljakandmiseks kõige sobivamaid kasvatamismeetodeid. Kasutada ei tohi tooteid või kasvatamissüsteeme, mis võiksid kahjustada toodangu kvaliteeti.

Avamaale istutatakse paprikaid ajavahemikus aprillist maini, kasvuhoones istutamise korral nihkub istutamise aeg veebruarisse, märtsi või aprilli. Viljad koristatakse seega esimesel juhul alates juunist ning teisel juhul alates aprilli keskpaigast. Istutamistihedus on 3–4 taime ruutmeetri kohta.

Kahjuritõrjet tuleb kasutada minimaalselt ja ainult siis, kui see on vajalik, ning võimaluse korral tuleb kasutada bioloogilisi kahjuritõrjevahendeid või -tehnikat.

Üldjoontes tuleb järgida Baskimaa autonoomses piirkonnas hetkel kehtiva paprika integreeritud tootmise tehnilise standardi nõudeid.

Saaki koristatakse põhiliselt aprillist novembrini. Saak koristatakse käsitsi ja järk-järgult nii paljude vaheetappidega kui vajalik. Saak koristatakse vilja optimaalse arengustaadiumi ajal. Saagikoristus viiakse läbi hoolikalt, et vilja mitte kahjustada ja et kindlustada selle füüsikalised omadused.

3.4. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Paprikad töödeldakse ja pakendatakse tootmispiirkonnas. Traditsiooniliselt töödeldakse ja pakendatakse saaki samas tootmisettevõttes.

Kuna saak koristatakse selle optimaalse valmimisstaadiumi ajal, töödeldakse ja pakendatakse see samal päeval.

Saagi samas tootmispiirkonnas töötlemise ja pakendamise nõude eesmärk on kaitsta geograafilise tähise mainet, garanteerides lisaks toote autentsusele ka selle kvaliteedi ja omaduste säilimine.

Tegu on värske, lühikese säilivusajaga tootega, mida ei ole soovitatav külmlaos ladustada, transportida ja säilitada pikema aja jooksul kui vajalik, kuna sellega kaasneb negatiivne mõju toote kvaliteedile.

Paprika eriomaduste tõttu (värskel kujul turustatav, õhuke kest ja viljaliha, pooltoores toode) on see väga vastuvõtlik temperatuuri ja niiskuse järskudele muutustele ning rikneb kiiresti. Seetõttu võib mis tahes töötlemine või transportimine peale rangelt vajaliku põhjustada toote kvaliteedi langust.

3.5. Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kaitstud geograafilist tähist „Pimiento de Gernika” või „Gernikako Piperra” kasutavad märgised peavad lisaks õigusaktides üldsõnaliselt sätestatud andmetele kandma kohustuslikus korras märget „Pimiento de Gernika” või „Gernikako Piperra” ja selle logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond hõlmab Gipuzkoa ja Bizkaia provintse ja järgmisi Alava piirkondi: Alavesa piirkond Cantabrias, kuhu kuuluvad Alaya, Okondo, Llodio, Amurrio ja Artziniega haldusüksused, Estribaciones del Corbea piirkond, Urkabustaiz’, Zuya, Zigotia, Legutiano ja Aramaio haldusüksused.

5. Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1. Geograafilise piirkonna eripära:

Kõnealuse paprika kasvatamiseks sobiv geograafiline piirkond on Baskimaal asuv Atlandi ookeani rannikuala, kus valitseb mesotermiline kliima, mida iseloomustavad mõõdukad temperatuurid ja rohked sademed. Ühtegi sademetevaba kuud ei esine ja kõige rohkem sajab sügisel ja talvel. Piirkonda mõjutab Atlandi ookean, mille lääne-idasuunaliste hoovuste tõttu on sealne kliima palju soojem (aasta keskmine temperatuur 13 °C ja temperatuuri kõikumine 11 °C) ja niiskem, kui ainult laiuskraadi arvestades olema peaks.

Optimaalne suhteline õhuniiskus jääb vahemikku 60–75 %. Väiksem õhuniiskus, mida saadavad kõrgem temperatuur ja suurem päikesevalguse hulk, võivad soodustada viljade kaubanduslikku kvaliteeti vähendavate füsioloogiliste probleemide teket. Nende näiteks on viljade ümber kõva kesta tekkimine, mis vähendab selle väärtust praadimiseks ettenähtud paprikana.

Kui nimetatud keskkonnatingimustele lisandub vähene vee hulk pinnases ja suur koguaurumine, võib ilmneda veel kaks füsioloogilist kõrvalekallet, mis vähendavad viljade kvaliteeti: viljatipumädanik ja/või suurenenud kapsaitsiinisisaldusest tulenev liigne vürtsikus.

Baskimaa kliima vastab ideaalselt kõnealuse paprika kasvatamiseks sobivatele agroklimaatilistele tingimustele. Baskimaal asuval Atlandi ookeani rannikualal on tagatud paprika kasvatamiseks vajalik mõõdukas ja mitte liiga kõrge temperatuur ja külmakahjustuste puudumine. Samuti tagavad Baskimaa põhjaosa mullastikutingimused, mida iseloomustab lubjakivipinnas ja külluslik orgaanilise materjali esinemine, Gernika paprikale õiged kasvutingimused.

Selle määratletud geograafilise piirkonna agroklimaatilised tingimused annavad Gernika paprikale erilise kvaliteedi, mille järgi on see tuntuks saanud, ja välistavad või vähendavad samas puuduseid nagu vürtsikus, kõva kest või viljatipumädanik.

5.2. Toote eripära:

„Pimiento de Gernika” ehk „Gernikako piperra” on kohalik sort, mis on täielikult kohastunud Baskimaal asuva Atlandi ookeani rannikuala agroklimaatiliste tingimustega.

Tootmispiirkonna agroklimaatilised tingimused annavad viljale mõned erilised omadused, nagu näiteks vürtsikuse puudumine ja õhuke viljaliha, mis on sellele ka tuntust toonud.

Seda liiki paprika on temperatuuri osas nõudlik. Kui temperatuur langeb alla 15 °C, siis taime areng aeglustub, ning alla 10 °C juures peatub täielikult. 35 °C ületavad temperatuurid võivad põhjustada õite ja värskelt moodustunud väikeste viljade mahalangemist. Taimekasv ja viljakandmine on optimaalsed temperatuuride 25/18 °C päeval/öösel juures. 1 °C juures ilmnevad külmakahjustused. Taime kasvuks vajalik maapinna temperatuur on umbes 12 °C ning selleks, et see korralikult kasvaks, peab päevane õhutemperatuur küündima kuni 20 °C vaid väikeste erinevustega päevase ja öise temperatuuri vahel.

Lisaks kuulub kõnealuse paprika eriomaduste hulka vilja suurus, kuna saagi varajane koristamine tagab õhukese viljaliha, pärgamentja kesta puudumise, iseloomuliku maitse ja meeldiva maitseelamuse.

See paprika on tuntud oma erilise maitse ja kõrge kvaliteedi poolest. Praetud paprikat süüakse tavaliselt suupistena, garneeringuna või eelroana ning selle puhul on tegu baski köögi ühe tüüpilisema toiduga.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Seos määratletud geograafilise piirkonna ja „Pimiento de Gernika” või „Gernikako Piperra” vahel põhineb selle mainel ja ammustest aegadest kasutusel olnud viljelusviisidel. Selle tagavad muuhulgas toote suur populaarsus Baskimaa tarbijate seas ja turuväärtus.

Baskimaa ühe vanimatest teadaolevatest kultivaridest „Pimiento de Gernika” või „Gernikako Piperra” seemned ja kasvatamise saladused anti sajandite vältel edasi isalt pojale ning see on saanud osaks Biszkaia ajaloost.

Baskimaa ja ka ülejäänud riigi tuntud toidukriitikud (Llona Larrauri, Busca Isusi, J.L. Iturrieta, J.J. Lapitz, José Castillo, Marquesa de Parebere ja Ignacio Domenech) on nimetatud toodet oma artiklites kiitnud või seda mõnes oma retseptis kasutanud. Isegi ülemaailmselt tuntud baski kokad, nagu näiteks Arguiñano ja Subijana, kasutavad seda paprikat oma retseptides.

Aastal 1998 loodi aga ühendus „Cofradía del Gernikako Piperra”, mille eesmärk on tutvustada „Pimiento de Gernikat” ehk „Gernikako Piperrat”. Ühendus organiseerib erinevaid Gernika paprikat tutvustavaid üritusi, mille seas on eriti populaarne silma toote degusteerimine Gernika traditsioonilisel turul. Paprika ongi oma nime saanud Gernika haldusüksuse järgi, kuna traditsiooniliselt kasvatati kõnealust paprikat põhiliselt selles piirkonnas ning seal toimub ka igal esmaspäeval kuulus puu- ja köögiviljaturg, kus müüdavaks põhitooteks ongi Gernika paprika.

„Gernika viimane esmaspäev” on Baskimaa tähtsaim põllumajanduslaat, millest võtab osa üle 100 000 inimese ning mida tähistatakse oktoobri viimasel esmaspäeval. Seda laata mainitakse juba 1366. aastast pärinevas Gernika linna asutamisürikus.

Toote head mainet tõendab ka turu-uuringute ettevõtte IKERFEL uurimus tunnustatud kvaliteediga toodete kohta, mis viidi läbi kvantitatiivset metodoloogiat kasutades ning mis tugines ajavahemikus 16.–30. juuli 2009 läbi viidud 900 intervjuul Baskimaa autonoomses piirkonnas majapidamississeoste teinud inimestega. Selle uurimuse järgi tunneb „Pimiento de Gernikat” ehk „Gernikako Piperrat” (spontaanselt + etteantud variandi põhjal) 83 % Baskimaa autonoomse piirkonna elanikest.

Nagu juba eelpool mainitud, on lisaks mainele ja viljelusviisile ülioluline ka määratletud geograafilise piirkonna kliima, mis tagab kõnealuse toote kvaliteedi ja selle omapära.

Geograafilise piirkonna kliima pakub seega seda liiki paprika kasvatamiseks vajalikke temperatuuri- ja niiskustingimusi, mis tagavad taime õige kasvu ja paljunemise.

Kui seda paprikat kasvatatakse Lõuna-Hispaanias, kus valitseb kuumem kliima, ja kõrge temperatuuri ja madala niiskustasemega perioodidel, siis langeb viljade kaubanduslik kvaliteet, kuna esineb sagedamini eelpool kirjeldatud füsioloogilisi probleeme: kõva kest, viljatipumädanik ja/või vürtsikad viljad.

Tegu on sordiga, mida kasvatatakse mullasel pinnasel (nii avamaal kui ka kasvuhoones) ning see on täielikult kohandunud katmikalal kasvamisega – tehnika, mida põllumehed kasutavad alates 1970. aastatest. Kasvuhoones kasvatatakse paprikat külmades, kütteta – välja arvatud esimeses kasvufaasis kasutatav toetussoojendus – ja valgustuseta tunnelites. Selle eesmärgiks on pikendada kasvutsüklit, et kindlustada seeläbi suurem või varajasem saak ning saada hooaja alguses paremat turuhinda, võrreldes avamaal kasvatatud, hiljem valmiva saagiga.

Sort on piirkonna põllumeeste vaatluste ja oskuste otsene tulemus. Sellel on tugev side keskkonnaga ning see on eriti hästi kohastunud piirkonnas esinevate kliimatingimustega. Pika aja vältel on õnnestunud säilitada paprikasorti „Pimiento de Gernika”, selle viljelusviisi ja erilist kasutusviisi. Gernika paprika erilisus tuleneb sordi täielikust kohastumisest tootmispiirkonnaga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Hankedokumendid on avaldatud 17. mail 2007. aastal Baskimaa ametlikus teatajas nr 94 http://www.euskadi.net/cgi-bin_k54/bopv_20?c&f=20070517&a=200702815

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.094.est
Euroopa Liidu Teataja		C 94

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 14. aprill 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 094/01	Komisjoni arvamus 13. aprill 2010, Ühendkuningriigis Cardiffis Trident Parkis asuva äriühingu Quotient Bioresearch (Radiochemicals) Ltd tegevusest tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 094/02	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	2

2010/C 094/03	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	6

2010/C 094/04	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	7

2010/C 094/05	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	8

2010/C 094/06	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 raames antava riigiabi lubamine – Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	9

2010/C 094/07	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5800 – Bridgepoint/Care UK) ( 1 )	12

2010/C 094/08	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5795 – Siemens/Sinara Locomotives/JV) ( 1 )	12

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2010/C 094/09	Euro vahetuskurss	13

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2010/C 094/10	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	14

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 094/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum COMP/M.5840 – Otto/Quelle Schweiz Assets) ( 1 )	17

	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2010/C 094/12	Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine	18

2010/C 094/13	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst