1.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 87/1

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

18. märts 2010,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega

(CON/2010/23)

2010/C 87/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

25. novembril 2009 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega (1) (edaspidi „ettepandud direktiiv”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud direktiivi sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvele ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutab ELTL artikli 127 lõige 5.

Käesolevas arvamuses esitatud märkusi tuleb lugeda koos EKP arvamustega CON/2009/88 (2) ja CON/2010/5, (3) mis on vastu võetud toimuva Euroopa finantsjärelevalve reformi raames (4).

Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1. Üldised märkused

1.1. EKP toetab ettepandud direktiivi eesmärki, s.o 11 rahandussektori direktiivide muudatuste sisseviimist, mis on vajalik Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu kohase toimimise tagamiseks.

1.2. Käesolevas arvamuses esitatud märkused ja teksti redaktsiooni ettepanekud käsitlevad peamiselt küsimusi, mis on otseselt seotud EKP/EKPSga ja Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga ning nende koostööga Euroopa järelevalveasutustega ja pädevate riiklike asutustega. Selles suhtes on nende vastavate ülesannete täitmiseks eriti oluline, et kõrvaldataks õiguslikud takistused, mis võivad olla kehtestatud teabevahetusele EKP/EKPSi, Euroopa Süsteemiriski Nõukogu, kolme Euroopa järelevalveasutuse ja riiklike järelevalveasutuste vahel.

1.3. Tehniliste standardite vastuvõtmine

1.3.1. Ettepandud määrused Euroopa järelevalveasutuste asutamise kohta (edaspidi „ettepanekud Euroopa järelevalveasutuste määruste kohta”) näevad ette tehniliste standardite vastuvõtmise ühtse menetluse (5). Iga Euroopa järelevalveasutus töötab tehniliste standardite kavandid välja määruse või otsusena (6) ja seejärel võtab komisjon need vastu. Ettepandud direktiivis nähakse ette valdkondlike õigusaktide mitmeid muudatusi ja määratletakse valdkonnad, milles tuleks tehnilised standardid välja töötada (7). Nagu rõhutatud ka EKP arvamuses CON/2010/5, toetab EKP igati ühtse reegli kehtestamist Euroopas, mis kohalduks kõikidele finantsasutustele ühtsel turul, ja seega tunnustab vajadust tõhusa vahendi järele, et kehtestada finantsteenustele ühtlustatud siduvad tehnilised standardid (8).

1.3.2. Komisjoni rakendusvolituste osas eristab leping delegeeritud akte (lepingu artikkel 290) ja rakendusakte (lepingu artikkel 291). Seetõttu kuuluvad tehniliste standardite kehtestamiseks komisjoni poolt vastuvõetud määrused või otsused ühte või teise aktide liiki. Euroopa Liidu finantsteenuste õigusaktide raames peaksid õigusloomega tegelevad liidu institutsioonid jõudma ühisele seisukohale sobiva metoodika osas, mis tuleks vastu võtta selleks, et viia komisjoni õigusaktid, millega võetakse vastu tehniliste standardite kavandid, üldisemasse raamistikku, milles teostatakse aluslepingus ettenähtud delegeeritud ja rakenduspädevust.

1.3.3. Kuivõrd tehniliste standardite eelnõud on käsitletavad „liidu õigusaktide eelnõudena” lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande ja artikli 282 lõike 5 tähenduses ning need kuuluvad EKP pädevusse, tuleb tehniliste standardite kavandeid kehtestavate delegeeritud aktide või rakendusaktide eelnõude puhul konsulteerida EKP-ga. Kohtuotsuses OLAF (9) selgitas Euroopa Kohus, et EKP-ga konsulteerimise kohustus liidu õigusaktide eelnõude puhul on mõeldud „sisuliselt tagama, et sellist akti ei võetaks vastu enne, kui akti vastuvõtja on ära kuulanud selle asutuse arvamuse, kes tänu ühenduse raames teostatavatele erivolitustele asjaomases valdkonnas ja tema käsutuses olevate asjatundjate kõrgele tasemele on eriti pädev andma oma panust kavandatava akti vastuvõtmise menetluses”. Kuna tehnilistel standarditel on liidu tulevaste finantsteenuste õigusaktide põhikomponentidena täita oluline roll, teostab EKP oma nõuandvat rolli kooskõlas eespool kehtestatud põhimõtetega.

2. Konkreetsed märkused

2.1. Direktiiv 2003/71/EÜ (10)

Kõigi prospektide avaldamine elektroonilises vormis ja nende kättesaadavus kas otse tulevase Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (ESMA) kodulehelt või sellel kodulehel asuva hüperlingi kaudu suurendab läbipaistvust (11). EKP toetab tugevalt ideed, et väärtpaberite ja emitentide võrdlusandmete standardi loomisega suurendatakse prospekti teatud võtmenäitajate kättesaadavust ja võrreldavust, eesmärgiga teha sellised andmed rahvusvahelise avaliku infrastruktuuri kaudu kättesaadavaks poliitikakujundajatele, reguleerijatele ja finantsturgudele (12). Prospektid sisaldavad põhinäitajaid, mis võivad tähtsust omada süsteemiriskide analüüsimisel, äriühingute riskide juhtimisel ja väärtpaberitega seotud statistika koostamisel; seetõttu tuleb tagada, et see teave oleks kergesti kättesaadav. EKP on valmis tegema ESMAga koostööd, panustades elektroonilise andmekogu ja sellega seotud protsesside väljatöötamisse ja loomisse.

2.2. Direktiiv 2006/48/EÜ (13)

2.2.1. Ettepandud direktiivis väljapakutud valdkondlike direktiivide mitme muudatuse eesmärk on jätkata liidu ja siseriiklike asutuste teabevahetuskanalite parandamist (14). EKP toetab ettepandud muudatusi, täpsemalt neid, mis võetakse vastu seoses Euroopa Süsteemiriski Nõukogu asutamisega (15). Lisaks pakub EKL välja kaks järgmist muudatust.

2.2.2. Esiteks, ettepandud direktiiv selgitab, et pädevatel asutustel on õigus jagada teavet Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega (EPJA). EKP soovitab muuta direktiivi 2006/48/EÜ üht sätet, et kõrvaldada kõik võimalikud õiguslikud takistused teabevahetusele EPJA ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu vahel. Selle muudatuse sisseviimine muudab selgemaks selle, et vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ ja ettepandud EPJA määruse asjassepuutuvatele sätetele on EPJA-l õigus Euroopa Süsteemiriski Nõukogule edastada riigi ametiasutustelt saadud kogu teave, mis on vajalik Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ülesannete täitmiseks, ilma et see takistaks muude kohaldatavate Euroopa õigusnormide järgimist, eriti ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määruse artikli 15 lõike 4 järgimist.

2.2.3. Teiseks, direktiivist 2006/48/EÜ tuleneb, et teatud ülesandeid (16) (muu hulgas teabevahetuse alal (17) täidavad järelevalvekolleegiumid ning seoses sellega ei tohi kohaldatavad konfidentsiaalsusnõuded (18) takistada pädevate ametiasutuste poolt konfidentsiaalse teabe vahetamist järelevalvekolleegiumide siseselt (19). Arvestades et järelevalvekolleegiumides kättesaadav teave võib olla oluline, soovitab EKP sõnaselgelt täpsustada, et Euroopa järelevalveasutused võivad vahetada järelevalvekolleegiumi tegevusega seotud konfidentsiaalset teavet Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga, (20) kui see teave on vajalik tema ülesannete täitmiseks (21) ja kui Euroopa Süsteemiriski Nõukogu esitab asjakohase põhjendatud taotluse. Selle selgituse võib sisse viia kas ettepandud Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklisse 12, mis puudutab järelevalvekolleegiume, või teabevahetust puudutavate sätete raames valdkondlikesse direktiividesse, mis käsitlevad järelevalvekolleegiume.

3. Muudatusettepanekud

Teksti redaktsiooni ettepanekud sätete osas, mida EKP soovitab direktiivi eelnõus muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 18. märts 2010

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) KOM(2009) 576 lõplik.

(2) Euroopa Keskpanga 26. oktoobri 2009. aasta arvamus CON/2009/88 seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ühenduses ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu asutamist, ning ettepanekuga nõukogu otsuse kohta, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemiriski Nõukogu tegevusega (ELT C 270, 11.11.2009, lk 1). Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(3) Euroopa Keskpanga 8. jaanuari 2010. aasta arvamus CON/2010/5 kolme ettepaneku kohta, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ELT C 13, 20.1.2010, lk 1).

(4) 23. septembril 2009 võttis Euroopa Komisjon vastu õigusaktide ettepanekute paketi, mis koosneb: 1) ettepanekust, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (KOM(2009) 499 lõplik) (edaspidi „ettepanek Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määruse kohta”); 2) ettepanekust, mis käsitleb nõukogu otsust, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (KOM(2009) 500 lõplik); 3) ettepanekust, mis käsitleb Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (KOM(2009) 501 lõplik) (edaspidi „ettepanek EPJA määruse kohta”); 4) ettepanekust, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (KOM(2009) 502 lõplik) ja 5) ettepanekust, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (KOM(2009) 503 lõplik). Arvestades 1. detsembril 2009 jõustunud lepingut on ettepaneku Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsuse kohta uus õiguslik alus lepingu artikli 127 lõige 6 (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõige 6), millest tulenevalt muudetakse ettepanek Euroopa Süsteemiriski Nõukogu otsuse kohta ettepanekuks Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määruse kohta.

(5) Vt ettepanekud Euroopa järelevalveasutuste määruste kohta artikkel 7.

(6) Ettepanekud Euroopa järelevalveasutuste määruste kohta artikli 7 lõige 2.

(7) Ettepandud direktiivi põhjendus 9.

(8) Vt näiteks ettepaneku EPJA määruse kohta põhjendus 14.

(9) Kohtuasi C-11/00 Euroopa Ühenduste Komisjon versus Euroopa Keskpank, [2003] EKL I-7147, eriti punktid 110 ja 111.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (EÜT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(11) Vastavalt ettepandud direktiivile avaldab ESMA oma veebisaidil kinnitatud prospektide loendi, lisades vajaduse korral hüperlingi päritoluliikmesriigi pädeva asutuse, emitendi või reguleeritud turu veebisaidil avaldatud prospektile (vt ettepandud direktiivi artikli 5 lõiget 3, millega direktiivi 2003/71/EÜ artiklile 14 lisatakse uus lõige 4a). Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ muude muudatuste suhtes kokkulepitud üldises seisukohas nõutakse ka prospekti avaldamist elektroonilises vormis (vt üldise seisukoha komisjoni ettepaneku suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ ja direktiivi 2004/109/EÜ (2009/0132 (COD), 17451/09) artikli 1 lõike 13 punkt b). Direktiivi 2003/71/EÜ artikli 14 lõike 2 teine lõik praegu kehtivas redaktsioonis jätab liikmesriikide otsustada, kas emitentidelt nõuda prospektide avaldamist ka elektroonilises vormis.

(12) EKP 11. jaanuari 2010. aasta arvamuse CON/2010/6 seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ, punkt 1.2.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2000/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(14) Vt direktiivi 2006/48/EÜ kohta ettepandud direktiivi artikli 9 lõiked 10, 11, 12, 25 ja 27.

(15) Vt näiteks ettepandud direktiivi artikli 9 lõige 2, millega muudetakse direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 49.

(16) Viidatud direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 129, artikli 130 lõikes 1 ja artiklis 131a.

(17) Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 131a lõike 1 punkt a.

(18) Direktiivi 2006/48/EÜ 1. peatüki 2. jagu.

(19) Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 131a lõike 1 kolmas lõik.

(20) Muu hulgas kolleegiumid, mis on asutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 42a lõike 3 alusel.

(21) Euroopa Süsteemiriski Nõukogu juurdepääs järelevalvekolleegiumites jagatavale teabele on kooskõlas Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise liidu finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta soovituse punktidega 180 ja 186, leheküljed 45 ja 47, komisjoni 27. mai 2009. aasta teatisega Euroopa finantsjärelevalve kohta (KOM(2009) 252 lõplik, lk 15) ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. juuni 2009. aasta järeldustega, lk 13, mis toetavad Euroopa Süsteemiriski Nõukogu juurdepääsu sellisele teabele.

LISA

Muudatusettepanekud (1)

Komisjoni redaktsiooni tekst

EKP muudatusettepanek (2)

Muudatus 1

Ettepandud direktiivi põhjendus 15

„(15)

Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi uue finantsjärelevalvekorra kohaselt peavad liikmesriikide järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutustega. Asjakohaste õigusaktide muudatuste eesmärk on vältida õiguslikke takistusi komisjoni kavandatud Euroopa järelevalveasutuste asutamise määrustes sätestatud teabevahetuskohustuste täitmisel.”

„(15)

Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu asutamisega loodava uue finantsjärelevalvekorra kohaselt peavad liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa järelevalveasutused tegema üksteisega ja Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga tihedat koostööd . Asjakohaste õigusaktide muudatuste eesmärk on vältida õiguslikke takistusi komisjoni kavandatud Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu asutamise määrustes sätestatud teabevahetuskohustuste täitmisel.”

Selgitus:

Valdkondlikke õigusakte tuleb muuta selleks, et ära märkida Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu asutamine. Ettepandud direktiivi põhjenduses 5 võiks ka viidata komisjoni poolt vastuvõetud kahele ettepanekule Euroopa Süsteemiriski Nõukogu kohta, kuna need on osa Euroopa finantsjärelevalve õigusaktide paketist.

Muudatus 2

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 1

(Direktiivi 98/26/EÜ (3) muudatus – artikli 6 lõige 3)

„3. Lõikes 2 osutatud liikmesriik teavitab viivitamata teisi liikmesriike ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega …/… loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning esitab kõnealusele asutusele kogu teabe, mis on vajalik asutuse ülesannete täitmiseks.”

„3. Lõikes 2 osutatud liikmesriik teavitab lõike 1 kohaselt vastuvõetud otsustest viivitamata teisi liikmesriike, komisjoni, Euroopa Keskpanka, liikmesriikide keskpankasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega …/… loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust . Komisjon teatab sellise teabe saamisel lõike 1 kohaselt vastuvõetud otsustest viivitamata kõikidele määratud süsteemidele ja süsteemioperaatoritele.”

Selgitus:

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 6 lõike 3 muudatusettepanek on väga oluline edasiminek maksejõuetusmenetluse algatamisel ülekandekorralduste tagasivõtmatuse ja täitmise lõplikkuse tagajärgede osas. Need tagajärjed on olulised kõigile järelevalve teostajatele, makse- ja arveldussüsteemidele ja muudele esmatähtsatele infrastruktuuridele. Seetõttu peab sellistest menetlustest teavitatavate isikute ring olema laiem, hõlmates mitte ainult komisjoni ja ESMAd, vaid ka riikide keskpankasid (RKPd) ja Euroopa Keskpanka – mis koos moodustavad EKPSi –, kuna nad täidavad neid reguleerivatest õigusnormidest tulenevaid nende ainupädevusse kuuluvaid ülesandeid makse- ja arveldussüsteemide järelevalve alal.

Lisaks on oluline, et komisjon edastaks maksejõuetusmenetluse algatamise teate direktiivi 98/26/EÜ kohaldamisalasse jäävatele üksustele koheselt, tagades sellega, et need üksused ei täida ühtki ülekandekorraldust, kui nad on või peavad olema maksejõuetusmenetluse algatamisest teadlikud.

Lõpuks tuleks ettepandud direktiivist kustutada viide liikmesriikide kohustusele esitada ESMA-le kogu vajalik teave, kuna soovitatud redaktsiooni kohaselt läheks teatamise kohustus üle komisjonile. Lisaks saavad liikmesriigid edastada vaid teavet otsuste kohta, millele viidatakse direktiivi 98/26/EÜ artiklis 6, mitte kogu teavet, mis on vajalik ESMA ülesannete täitmiseks. Samuti tehakse väike formuleeringu ettepanek artikli 6 lõike 3 esimese lause kohta, millega muudetakse selgemaks teatamiskohustuse täpne ulatus.

Muudatus 3

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 2

(Direktiivi 98/26/EÜ muudatus – artikli 10 lõike 1 esimene lõik)

„Liikmesriigid täpsustavad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad neist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, teatades kõnealusele asutusele ka ametiasutused, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus avaldab kõnealuse teabe oma veebisaidil.”

„Liikmesriigid täpsustavad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad neist komisjoni, teatades kõnealusele asutusele ka ametiasutused, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2. Komisjon avaldab kõnealuse teabe oma veebisaidil.”

Selgitus:

Direktiivi 98/26/EÜ vastuvõtmisest alates on komisjon pidanud nende süsteemide nimekirja, keda teavitatakse, ja see praktika on juba välja kujunenud. Seega arvestades EKPSi põhiülesannet aidata kaasa maksesüsteemide sujuvale toimimisele ja EKP/RKPde järelevalveülesannet makse- ja arveldussüsteemide alal, leiab EKP, et komisjon peaks selle ülesande täitmist jätkama.

Muudatus 4

(Direktiivi 2002/87/EÜ (4) muudatus – artikli 12 lõike 1 viimane lõik (uus))

„Lisaks võivad pädevad asutused vahetada järgmiste asutustega teavet, mis võib olla neile vajalik finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksustega seotud ülesannete täitmisel kooskõlas valdkondade eeskirjade sätetega: keskpangad, Euroopa Keskpankade Süsteem ja Euroopa Keskpank.”

(Ettepandud direktiivis muudatus puudub)

„Lisaks võivad pädevad asutused vahetada keskpankadega (sealhulgas EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad), Euroopa järelevalveasutustega ja Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga teavet, mis võib olla neile vajalik finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksustega seotud ülesannete täitmiseks kooskõlas valdkondade eeskirjade sätetega.”

Selgitus:

Direktiivi 2002/87/EÜ reguleerimisalas tuleks kõrvaldada mis tahes takistused teabevahetusele pädevate asutuste ja keskpankade, Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemiriski Nõukogu vahel.

Muudatus 5

(Direktiivi 2003/41/EÜ (5) muudatus – artikkel 20a (uus))

Tekst puudub.

„Artikkel 20a

Ametisaladus ja asutustevaheline koostöö

1. Kõigil isikutel, kes töötavad või on töötanud pädevas asutuses, on kohustus hoida ametisaladust. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avaldada ühelegi teisele isikule ega asutusele, kui õigusnormidest ei tulene teisiti.

2. Liikmesriikide pädevad asutused teevad üksteisega koostööd, kui see on nende kohustuste täitmiseks vajalik, kasutades selleks neile antud volitusi. Pädevad asutused osutavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ametialast abi.

3. Lõikega 1 ei takistata pädevatel asutustel konfidentsiaalse teabe vahetamist ega selle edastamist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide JärelevalveAsutusele või Euroopa Süsteemiriski Nõukogule. Pädevate asutuste, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Süsteemiriski Nõukogu vahel vahetatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.”

Selgitus:

Säte ametisaladuse ja pädevate asutuste vahelise koostöö kohta nähakse tavaliselt rahandussektori direktiivides ette ning see tuleks sisse viia ka direktiivi 2003/41/EÜ. Pädevate asutuste konfidentsiaalse teabe jagamine Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ning Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga võib vajalikuks osutuda nende vastavate ülesannete täitmiseks ja kõrvaldada tuleks mis tahes õiguslikud takistused, mis on kehtestatud sellise teabe edastamisele.

Muudatus 6

Ettepandud direktiivi artikli 6 lõike 11 punkt b

(Direktiivi 2004/39/EÜ (6) muudatus – artikli 58 lõige 5)

„5. Artiklitega 54, 58 ja 63 ei takistata pädeval asutusel edastada rahandusasutustena tegutsevatele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega …/… loodud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale ning vajaduse korral muudele ametiasutustele, mis vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks; samuti ei takistata kõnealustel asutustel ega organitel edastada pädevatele asutustele teavet, mida need võivad vajada käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks.”

„5. Artiklitega 54, 58 ja 63 ei takistata pädeval asutusel edastada rahandusasutustena tegutsevatele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega …/… loodud Euroopa Süsteemiriski Nõukogule, ja keskpankadele, sealhulgas Euroopa Keskpankade Süsteemikeskpankadele ja Euroopa Keskpangale , konfidentsiaalset teavet, kui see teave on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahapoliitika elluviimiseks ja sellega seotud likviidsusabi andmiseks, järelevalve teostamiseks makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide üle ning finantsstabiilsuse tagamiseks; samuti ei takistata kõnealustel asutustel ega organitel edastada pädevatele asutustele teavet, mida need võivad vajada käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks.”

Selgitus:

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada ühtsus teistes valdkondlikes direktiivides, eriti direktiivis 2006/48/EÜ juba esinevate sätetega.

Muudatus 7

Ettepandud direktiivi artikli 9 lõige 10

(Direktiivi 2006/46/EÜ muudatus – artikli 44 lõige 2)

„2. Lõikega 1 ei takistata eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahelist teabevahetust või teabe edastamist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele käesoleva direktiivi või muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide alusel. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.”

„2. Lõikega 1 ei takistata eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahelist teabevahetust või teabe edastamist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele käesoleva direktiivi, muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide ning määruse nr …/… (Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus) artiklite (12), 20 ja 21 alusel. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.”

Selgitus:

Direktiivi 2006/48/EÜ artikli 44 lõike 2 ettepandud direktiivi muudetud sõnastuses on juba selgitatud, et pädevad asutused võivad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega teavet jagada. See selgitus on seotud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 49 muudatusettepanekuga, mis lubab pädevatel asutustel edastada teavet Euroopa Süsteemiriski Nõukogule, eriti direktiivis 2006/48/EÜ artikli 130 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

Ettepandud muudatusega sätestatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 44 lõikes 2 otsene viide ettepandud EPJA määruse artiklitele 20 ja 21. Määruse nr …/… (Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus) artikkel 20 puudutab EPJA poolt pädevatelt asutustelt teabe kogumist. Vastavalt sama määruse artiklile 21 peab EPJA tegema Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga koostööd ja esitama talle korrapärast ja ajakohast teavet, et viimane saaks oma ülesandeid täita, nagu on täpsustatud määruse …/… (Euroopa Süsteemiriski Nõukogu) artiklis 15.

Direktiivi 2006/48/EÜ muudetud artikli 44 lõike 2 lugemisel koos ettepandud EPJA määruse viidatud kahe artikliga ja ettepandud Euroopa Süsteemiriski Nõukogu määrusega tuleb selgelt välja, et EPJA-l on õigus Euroopa Süsteemiriski Nõukogule edasi saata pädevatelt asutustelt saadud kogu teave, mis on vajalik Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ülesannete täitmiseks.

Kui määruse nr …/… (Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus) artiklit 12, mis puudutab järelevalvekolleegiumi, muuta nii, nagu välja pakutud käesoleva arvamuse punktis 2.2.3, tuleks sellele artiklile sõnaselgelt viidata ka direktiivi 2006/48/EÜ artikli 44 lõikes 2, et oleks selge, et EPJA-l on õigus Euroopa Süsteemiriski Nõukoguga jagada ka teavet, mis on saadud järelevalvekolleegiumidelt.

(1) Ettepandud direktiiv võeti vastu enne lepingu jõustumist. Viited lepingule tuleb komisjoni ettepanekus kaasajastada.

(2) Rõhutatud kiri osutab, kuhu EKP soovitab lisada uue teksti. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.98, lk 45).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalve kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

1.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 87/12

Euro vahetuskurss (1)

31. märts 2010

2010/C 87/05

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3479
JPY	Jaapani jeen	125,93
DKK	Taani kroon	7,4447
GBP	Inglise nael	0,88980
SEK	Rootsi kroon	9,7135
CHF	Šveitsi frank	1,4276
ISK	Islandi kroon
NOK	Norra kroon	8,0135
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,440
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	265,75
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7085
PLN	Poola zlott	3,8673
RON	Rumeenia leu	4,0970
TRY	Türgi liir	2,0512
AUD	Austraalia dollar	1,4741
CAD	Kanada dollar	1,3687
HKD	Hongkongi dollar	10,4653
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9024
SGD	Singapuri dollar	1,8862
KRW	Korea won	1 525,11
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8922
CNY	Hiina jüaan	9,2006
HRK	Horvaatia kuna	7,2638
IDR	Indoneesia ruupia	12 227,26
MYR	Malaisia ringit	4,3968
PHP	Filipiini peeso	60,920
RUB	Vene rubla	39,6950
THB	Tai baht	43,598
BRL	Brasiilia reaal	2,4043
MXN	Mehhiko peeso	16,6573
INR	India ruupia	60,5140

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

1.4.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 87/17

Algatamisteade teatavate Indiast pärit roostevabade terasvarraste importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

2010/C 87/10

Komisjon on saanud nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) edaspidi „algmäärus”) artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et teatavaid Indiast pärit roostevabu terasvardaid subsideeritakse ja see tekitab olulist kahju liidu tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 15. veebruaril 2010 Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, liidu teatavate roostevabade terasvarraste kogutoodangust.

2. Vaatlusalune toode

Käesolevas uurimises vaadeldakse roostevabu terasvardaid ja -latte, mis on külmvormitud või -viimistletud, ent edasi töötlemata, ning mille hulka ei kuulu ümmarguse ristlõikega, vähemalt 80 mm läbimõõduga vardad ja latid (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3. Väidetav subsideerimine

Väidetavalt subsideeritav toode on Indiast (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit vaatlusalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla. CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooniks.

Väidetakse, et Indiast pärit vaatlusaluse toote tootjad on kasutanud mitmeid India valitsuselt ja piirkondlikelt ametiasutustelt saadud subsiidiume. Subsiidiumide hulka kuuluvad muu hulgas sooduskavad erimajandustsoonides / ekspordisuunitlusega üksustes asuvatele ettevõtetele, imporditollimaksude hüvitamise kava, eellubade kava, kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava, lähetamiseelne ja lähetamisjärgne ekspordikrediit, India valitsuse antavad laenugarantiid, intressimaksude ekspordikrediidist vabastamine, tollimaksuvaba täiendamise sertifikaadi kava / tollimaksuvaba impordi lubade kava, tollimaksu tagastamise kava, tulumaksusoodustused teadus- ja arendustegevuseks, ekspordieesmärki ületavate ettevõtete kava (Target Plus Scheme) ja Maharashtra osariigi valitsuse antavad piirkondlikud subsiidiumid (muu hulgas müügimaksusoodustused, elektrimaksust vabastamine ja octroi hüvituskava (Octroi Refund), konkreetsed ettevõtte kapitali soodustused) ning Gujarati osariigi valitsuse sooduskavad tööstuse jaoks.

Väidetakse, et eespool loetletud meetmed on subsiidiumid, kuna nad sisaldavad India valitsuse või osariikide valitsuste rahalist toetust ning kuna nende subsiidiumide saajad, st vaatlusaluse toote eksportivad tootjad saavad neist kasu. Väidetavalt sõltuvad need eksporditegevusest ja/või piirduvad üksnes konkreetsete ettevõtete ja/või toodete ja/või piirkondadega ning on seega konkreetsed ja tasakaalustatavad.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et vaatlusaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajalt saadud esmapilgul usutavad tõendid näitavad, et lisaks muudele tagajärgedele on vaatlusaluse toote impordikogused ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele, hinnatasemele ja turuosale ning selle tulemuseks on liidu tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja finantsseisundi oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud liidu tootmisharu poolt või selle nimel ning menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seetõttu algatab komisjon uurimise algmääruse artikli 10 alusel.

Uurimine näitab, kas asjaomasest riigist pärit vaatlusalust toodet subsideeritakse ning kas see subsideerimine on põhjustanud kahju liidu tootmisharule. Kui need väited leiavad kinnitust, uuritakse, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides.

5.1. Subsideerimise kindlaksmääramise menetlus

Asjaomasest riigist pärit vaatlusalust toodet eksportivad tootjad (2) on kutsutud osalema komisjoni uurimises.

5.1.1. Eksportivate tootjate uurimine

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uuritavate eksportivate tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 27.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Kõnealused isikud peavad endast teada andma 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ja esitama komisjonile järgmise teabe oma äriühingu(te) kohta:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik,

—	uurimisperioodil (1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010) ELi ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides iga liikmesriigi kohta eraldi ja kõigi 27 liikmesriigi (3) kohta kokku;

—	uurimisperioodil (1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010) siseturul müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning kogus tonnides;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (4) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eksportivad tootjad peaksid samuti ära märkima, kas nad tahaksid juhul, kui neid valimisse ei kaasata, saada küsimustiku ja teised taotlusvormid, et need ära täita ja taotleda individuaalset subsiidiumimarginaali kooskõlas punktiga b.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste uurimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate eksportivate tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui need oleks olnud nende koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportivate tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust asjaomase riigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportivate tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada muud asjassepuutuvat teavet valimi moodustamise kohta, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse eksportivad tootjad välja valida ELi suunatud suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse valitud äriühingutest teavitab komisjon kõiki teadaolevaid eksportivaid tootjaid, ekspordiriigi ametiasutusi ja eksportivate tootjate ühendusi.

Kõik valimisse valitud eksportivad tootjad peavad esitama täidetud küsimustiku 37 päeva jooksul pärast valimi moodustamisest teavitamist, kui ei ole sätestatud teisiti.

Võimaliku valimisse kaasamisega nõustunud äriühinguid, keda valimisse ei valitud, käsitatakse koostööd tegevatena (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivad tootjad”). Ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, ei ületa valimisse kaasamata koostööd teinud eksportijate impordi suhtes määratud võimalik tasakaalustav tollimaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud kaalutud keskmist subsiidiumimarginaali.

b) Individuaalne subsiidiumimarginaal valimisse kaasamata äriühingute jaoks

Valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivad tootjad võivad vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 3 taotleda komisjonilt individuaalse subsiidiumimarginaali kehtestamist (edaspidi „individuaalne subsiidiumimarginaal”). Eksportivad tootjad, kes soovivad taotleda individuaalset subsiidiumimarginaali, peavad taotlema küsimustiku ja muud taotlusvormid kooskõlas punktiga a ja tagastama need nõuetekohaselt täidetuna allpool esitatud tähtaegade jooksul. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Individuaalset subsiidiumimarginaali taotlevad eksportivad tootjad peaksid teadma, et komisjon võib kõigele vaatamata otsustada, et ei määra neile individuaalset subsiidiumimarginaali, kui näiteks eksportivate tootjate arv on nii suur, et selline määramine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

c) Koostöö eksportiva riigi ametiasutustega

Küsimustikud saadetakse ka asjaomase eksportiva riigi ametiasutustele.

5.1.2. Sõltumatute importijate uurimine (5) (6)

Kuna menetlusega võib tõenäoliselt olla seotud suur hulk sõltumatuid importijaid ning selleks, et viia uurimine lõpule ettenähtud aja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, keda uuritakse valimi moodustamise abil (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 27.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajadusel valimi moodustada, palutakse kõigil sõltumatutel importijatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast komisjonile teatada. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	uurimisperioodil (1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010) ELi turule imporditud ja seal edasi müüdud asjaomasest riigist imporditud vaatlusaluse toote kogus tonnides ja väärtus eurodes;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (7) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste uurimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoiduvate ettevõtete kohta tehakse järeldused kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomastele isikutele ebasoodsam, kui see oleks olnud nende koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks sõltumatute importijate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine on vajalik, siis võib importijad valida suurima tüüpilise müügimahu järgi Euroopa Liidus, mida on olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõikidele sõltumatutele importijatele ja importijate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele sõltumatutele importijatele ja kõikidele teadaolevatele importijate ühendustele. Vastused küsimustikule tuleb esitada 37 päeva jooksul alates valimi moodustamisest teavitamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri kohta, äriühingu(te) tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ja vaatlusaluse toote müügi kohta.

5.2. Kahju kindlakstegemine

Kahju tähendab liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või tootmisharu rajamise olulist pidurdamist. Kahju kindlakstegemine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames uuritakse objektiivselt subsiidiumihinnaga impordi mahtu, selle mõju hindadele importivas riigis ning kõnealuse impordi edaspidist mõju liidu tootmisharule. Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kannatanud kahju, kutsutakse liidu vaatlusaluse toote tootjaid osalema komisjoni uurimises.

5.2.1. Liidu tootjate uurimine

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud liidu tootjate ilmset suurt arvu ja et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu mõistliku arvuni, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub vastavalt algmääruse artiklile 27.

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil liidu tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel teatada endast komisjonile. Asjaomased isikud peaksid seda tegema 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti, ning esitama komisjonile oma äriühingu või äriühingute kohta järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	äriühingu täpne tegevusala kogu maailmas seoses vaatlusaluse tootega;

—	ELi turul ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsini 2010 toimunud vaatlusaluse toote müügi väärtus eurodes;

—	ELi turul ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsini 2010 toimunud vaatlusaluse toote müügi maht tonnides;

—	vaatlusaluse toote toodangu maht tonnides ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsini 2010;

—	Asjaomases riigis toodetud vaatlusaluse toote kogus tonnides, mis imporditi ELi ajavahemikul 1. aprillist 2009–31. märtsini 2010 (vajaduse korral);

—	kõigi vaatlusaluse toote (kas liidus või asjaomases riigis toodetud) tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (8) nimed ja täpsed tegevusalad;

—	muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel.

Eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing enda võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus oma ettevõtte külastamisega vastuste uurimiseks („kontrollkäik”). Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, peetakse seda uurimise raames koostööst hoidumiseks. Komisjon teeb järeldused koostööst hoiduvate liidu tootjate kohta kättesaadavate faktide põhjal ning tulemus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks liidu tootjate valimi moodustamisel, võib ta lisaks võtta ühendust ka teadaolevate liidu tootjate ühendustega.

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, välja arvatud eespool nõutud teave, peavad seda tegema 21 päeva jooksul pärast kõnealuse teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kui valimi moodustamine on vajalik, siis võib liidu tootjaid valida suurima tüüpilise müügimahu järgi liidus, mida on olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud on kaasatud valimisse.

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele liidu tootjatele ja kõikidele teadaolevatele liidu tootjate ühendustele. Kõnealused isikud peavad täidetud küsimustiku tagastama 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teatatakse nende valimisse kaasamisest, kui ei ole sätestatud teisiti. Täidetud küsimustik sisaldab muu hulgas teavet nende äriühingu(te) struktuuri, majandusliku olukorra ja tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ning vaatlusaluse toote tootmiskulude ja müügi kohta.

5.3. Liidu huvide hindamine

Kui subsideerimine ja sellest tulenev kahju leiab kinnitust, siis võetakse vastu otsus, kas tasakaalustavate meetmete võtmine oleks algmääruse artikli 31 kohaselt liidu huvidega vastuolus. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajate esindajatel ja tarbijaid esindavatel organisatsioonidel palutakse endast teatada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Uurimises osalemiseks peavad tarbijaid esindavad organisatsioonid sama tähtaja jooksul tõendama, et nende tegevuse ja vaatlusaluse toote vahel on otsene seos.

Isikud, kes eespool nimetatud tähtaja jooksul endast teatavad, võivad esitada komisjonile teavet selle kohta, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides, 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Selle teabe võib esitada vabas vormis või täites komisjoni koostatud küsimustiku. Igasugust artikli 31 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

5.4. Muud kirjalikud esildised

Vastavalt käesoleva teate sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad, esitada teave ja tõendusmaterjal. Nõutud teave ja seda kinnitav tõendusmaterjal peab komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.5. Võimalus ärakuulamiseks komisjoni uurimistalituse poolt

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist komisjoni uurimistalituste poolt. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille määrab komisjon huvitatud isikutega suheldes.

5.6. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise kord

Kõik huvitatud isikute esildised, kaasa arvatud teave valimite moodustamiseks, täidetud küsimustikud ja nende täiendused tuleb esitada kirjalikult nii paberil kui ka elektrooniliselt ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kui huvitatud isik ei saa tehnilistel põhjustel esitada oma esildisi ja taotlusi elektrooniliselt, peab ta sellest viivitamata komisjonile teatama.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (piiratud kasutusega) (9).

Konfidentsiaalset teavet edastavad huvitatud isikud on algmääruse 29 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millel on märge „For inspection by interested parties”(tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud, võimaldamaks piisavalt aru saada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, siis võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 04/092

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

6. Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, võidakse selline teave jätta arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused tehakse seetõttu kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

7. Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi toimikule juurdepääsu taotlusi, vaidlusi dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlusi ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlusi. Ärakuulamise eest astutav ametnik võib korraldada üksiku huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana tagamaks, et huvitatud isiku õigust kaitsele kohaldatakse täiel määral.

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise esialgse etapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel tuleb esitada ärakuulamistaotlus tähtaja jooksul, mille määrab komisjon huvitatud isikutega suheldes.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid muu hulgas sellistes küsimustes nagu subsideerimine, kahju, põhjuslik seos ja liidu huvi. Selline ärakuulamine toimub reeglina kõige hiljem neljanda nädala lõpus alates esialgsete järelduste teatavakstegemisest.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel: (http://ec.europa.eu/trade/issues/respectrules/ho/index_en.htm).

8. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 lõpule 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 12 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9. Isikuandmete töötlemine

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (10).

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib vaatlusalust toodet liidu turule, kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad vaatlusaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis. Eksportijatele, kes ise ei tooda, tavaliselt individuaalset tollimaksumäära ei kehtestata.

(3) Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(4) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid seotud isikutena ainult siis, kui: a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nad on tööandja ja töövõtja; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps; iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde); iv) vanavanem ja lapselaps; v) onu või tädi ja õe- või vennalaps; vi) ämm või äi ja väimees või minia; vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine. (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(5) Valimisse tohivad kuuluda ainult importijad, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma küsimustiku 1. lisa eksportivate tootjate kohta. Seotud osapoole mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 4.

(6) Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui subsiidiumi kindlakstegemiseks.

(7) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 4.

(8) Seotud isiku mõistet on selgitatud joonealuses märkuses 4.

(9) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2009/597 (EÜT L 188, 18.07.2009, lk 93) artiklile 29 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12. Seda kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.C_2010.087.est
Euroopa Liidu Teataja		C 87

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 1. aprill 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Keskpank
2010/C 087/01	Euroopa Keskpanga arvamus, 18. märts 2010, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega (CON/2010/23)	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2010/C 087/02	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) ühtne kohaldamine (Kaupade klassifitseerimine)	9

2010/C 087/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik COMP/M.5761 – E.ON/MASDAR/JV) ( 1 )	10

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2010/C 087/04	Nõukogu otsus, 22. märts 2010, millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Poola liikmed ja asendusliikmed	11

	Euroopa Komisjon
2010/C 087/05	Euro vahetuskurss	12

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2010/C 087/06	Otsus võtta saneerimismeetmed ettevõtja Commercial Value Insurance A.Α.Ε. suhtes (Avaldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artiklile 6)	13

2010/C 087/07	Otsus kindlustusseltsi Progress Assicurazioni S.p.A. saneerimismeetme kohta (Teatis on avaldatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) artikliga 6)	14

2010/C 087/08	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 15 lõikes 2 nimetatud piirikontrolli eest vastutavate siseriiklike teenistuste ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 17; ELT C 77, 5.4.2007, lk 11; ELT C 153, 6.7.2007, lk 21; ELT C 331, 31.12.2008, lk 15)	15

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 087/09	Konkursikutse seoses teadlastele toetuste andmisega ühise Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) tööprogrammi alusel	16

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2010/C 087/10	Algatamisteade teatavate Indiast pärit roostevabade terasvarraste importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta	17

	Parandused
2010/C 087/11	Parandus, mis tehakse Komisjoni teatises, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/16/EÜ (lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega (ELT C 52, 2.3.2010)	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst