Euroopa Parlament2008–2009 ISTUNGJÄRK4. detsember 2008 istungVASTUVÕETUD TEKSTIDIstungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 35 E, 12.2.2009.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/1

Neljapäev, 4. detsember 2008
VKEdele parema keskkonna loomine Euroopas – väikeettevõtjate õigusakt

P6_TA(2008)0579

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon VKEdele parema keskkonna loomise kohta Euroopas – väikeettevõtjate õigusakt

2010/C 21 E/01

Euroopa Parlament,

võttes arvesse 27. oktoobril 2008. aastal nõukogule suuliselt vastamiseks esitatud küsimust, mis käsitles samme VKEdele parema keskkonna loomiseks Euroopas ning väikeettevõtjate õigusakti (O-0113/08);

võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (KOM(2008)0394) ja sellele lisatud mõjuhinnangut (SEK(2008)2101);

võttes arvesse Euroopa väikeettevõtete hartat;

võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.	arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse jaoks olulised, sest nad annavad tööd rohkem kui sajale miljonile inimesele, toetavad majanduskasvu, mõjutavad olulisel määral innovatsiooni ja edendavad sugupoolte võrdõiguslikkust ning regionaalarengut;

B.	arvestades, et ettepanekut võtta vastu Euroopa väikeettevõtjate õigusakt tervitatakse soojalt, kuid see on ainult siis tõhus, kui selle rakendamiseks eksisteerib liikmesriigi ja Euroopa tasandil konkreetne kohustus;

C.	arvestades, et praegune finantsturgude kriis on teinud praeguse VKEde raamistiku puudused veelgi nähtavamaks ja suurendanud vajadust arvestada rohkem nende vajadustega ning tõhusalt rakendada Euroopa väikeettevõtjate õigusakti sätteid,

palub liikmesriikidel kinnitada, et nad kavatsevad Euroopa väikeettevõtjate õigusaktile vajaliku avalikkuse teravdatud tähelepanu saamiseks selle 2008. aasta detsembris Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogul ametlikult heaks kiita ning kutsub nõukogu üles väikeettevõtjate õigusakti vastuvõtmisega muutma selle sätted siduvaks, et see õigusakt avaldaks märkimisväärset ja positiivset mõju VKEde keskkonnale;

rõhutab vajadust, et liikmesriigid toetaksid täielikult Euroopa väikeettevõtjate õigusakti sätete rakendamist, mis aitaks muuta need toimivaks,, ja kutsub üles võtma nii liikmesriikide kui piirkondade tasandil konkreetseid meetmeid, mis täiendaksid ühenduse tasandil võetud meetmeid; palub liikmesriikidel seetõttu anda teada, kuidas ja millise ajavahemiku jooksul võetakse väikeettevõtjate õigusakti sätted üle liikmesriikide õiguskorda;

tuletab meelde, et Euroopa väikeettevõtjate õigusakti sätete toimimise tagamiseks tuleks luua seiresüsteem, et jälgida õigusaktiga seotud edusamme ja selle rakendamist komisjoni ja liikmesriikide poolt; nõuab tungivalt, et Lissaboni strateegia raames teostatavaid riiklikke reformiprogramme käsitlevasse aastaaruannetesse lisataks eraldi peatükk, mis käsitleb väikeettevõtjate õigusakti sätete rakendamisel tehtud edusamme;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles praeguse finantskriisi lahendamisel mitte unustama reaalmajandust, pakkudes VKEdele rahastamisallikatele juurdepääsu kindlustamisega praegusel kriitilisel ajal konkreetset tuge; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Investeerimispanga uue abipaketi üle, milles on nõukogu nõusolekul ette nähtud 30 miljardit eurot VKEdele laenude andmiseks; on seisukohal, et mainitud summa ei ole piisav VKEde rahastamise praeguste probleemide lahendamiseks;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/2

Neljapäev, 4. detsember 2008
Relvaeksport (toimimisjuhend)

P6_TA(2008)0580

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kohta

2010/C 21 E/02

Euroopa Parlament,

võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.	arvestades, et 2008. aasta juunis täitus Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kümnes aastapäev;

arvestades, et rohkem kui kolm aastat tagasi, 30. juunil 2005. aastal leppis nõukogu tavarelvastuse ekspordi töörühm (COARM) pärast ELi relvaekspordi toimimisjuhendi põhjalikku läbivaatamist tehnilisel tasandil kokku ühise seisukoha teksti, mille eesmärk oli muuta toimimisjuhend tõhusaks vahendiks ELi territooriumilt lähtuva ja ELi äriühingute relvaekspordi kontrollimiseks;

C.	arvestades, et ühise seisukoha vastuvõtmisega muutub toimimisjuhend kõikidele ELi liikmesriikidele õiguslikult siduvaks relvaekspordi kontrollimise vahendiks;

D.	arvestades, et parlamendi mitmetest üleskutsetest hoolimata ei ole nõukogu suutnud 2005. aastast alates kõnealust ühist seisukohta poliitilisel tasandil vastu võtta, jättes küsimuse lahendamata;

arvestades, et teema on uuesti muutunud kiireloomuliseks mitmete arengute tõttu:

—	mitu algatust on seadnud eesmärgiks liikmesriikide relvahankepoliitika ning ühendusesiseste relvatarnete ja -müügi ühtlustamise;

—	uuenenud on huvi hoida ebaseadusliku relvakaubanduse mõju kontrolli all, eeskätt tulenevalt ELi lennuohutuseeskirjade jõustumisest ja mõjust, mis nendel on olnud lastilennuettevõtjatele, keda kahtlustatakse relvaekspordi destabiliseerimises osalemises,

1.	kordab juhendi kümnenda aastapäevaga seoses jõuliselt oma kriitikat praeguse poliitilise ummiku suhtes, mille on põhjustanud ühise seisukoha vastuvõtmata jätmine;

2.	nõuab, et eesistujariik Prantsusmaa ja vajadust mööda tulevased eesistujariigid selle küsimuse lahendaksid ja tagaksid, et ühine seisukoht võetaks vastu edasiste viivitusteta;

3.	kordab, et ELi osalus rahvusvaheliselt siduvas relvakaubanduse lepingus muutub palju usaldusväärsemaks niipea, kui ELi enda relvaekspordi süsteem muutub õiguslikult siduvaks;

kordab, et samaaegselt ühise seisukoha vastuvõtmisega tuleks muu hulgas võtta järgmisi meetmeid:

a)	takistada vastutustundetuid relvavedusid, kohaldades toimimisjuhendi kriteeriumeid rangelt nii äriühingute kui ka riikide relvajõudude suhtes;

takistada õhu- ja mereteid mööda toimuvat ebaseaduslikku relvakaubandust; parandada ja rakendada kontrolli vahendajate üle, kutsudes üles kõiki liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, võtma nõukogu 23. juuni 2003. aasta relvavahenduse kontrolli käsitleva ELi ühise seisukoha 2003/468/ÜVJP (1) tekst ja mõte üle siseriiklikesse õigusaktidesse;

c)	uurida kiiresti hiljutisi väiteid relvaembargo rikkumiste kohta;

d)	takistada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning julgeolekusektori ümberkorraldamise ja muude ELi algatuste käigus kogutud relvade müümist eravahendajatele ning relvade edasivedu teistesse konfliktipiirkondadesse või pingekolletesse;

e)	parandada toimimisjuhendi iga-aastase aruande raames ELi liikmesriikide poolt esitatavate andmete läbipaistvust ja kvaliteeti;

5.	on veendunud, et relvaekspordi toimimisjuhendit käsitleva ühise seisukoha vastuvõtmine on äärmiselt oluline kaitsematerjalide ühendusesisest vedu käsitleva peatse direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks ning relvaekspordi tõhusaks kontrollimiseks;

6.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 156, 25.6.2003, lk 79.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/3

Neljapäev, 4. detsember 2008
Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2007

P6_TA(2008)0581

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 8/2007 kohta, mis käsitleb halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (2008/2151(INI))

2010/C 21 E/03

Euroopa Parlament,

võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas koos komisjoni vastustega (1);

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (2);

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0427/2008),

arvestades, et käibemaksust kõrvalehoidumine ja käibemaksupettus ei mõjuta mitte ainult liikmesriikide eelarvete rahastamist, vaid ka ELi omavahendite süsteemi, kuna käibemaksust laekuvate omavahendite osa tuleb kompenseerida liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevate omavahendite kasvust ja seetõttu mõjutavad käibemaksupettuse põhjustatud moonutused omavahendite süsteemi üldist tasakaalu;

arvestades, et komisjon märgib oma 31. mai 2006. aasta teatises kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254), et liikmesriigid ei kasuta piisavalt halduskoostöö võimalusi, mis on avanenud õigusraamistiku tugevdamisega määruse (EÜ) nr 1798/2003 (3) näol, ja et komisjon leiab, et halduskoostöö kasutamine ei ole proportsionaalne ühendusesisese kaubanduse mahuga;

arvestades, et kontrollikoja eriaruandes nr 8/2007 sisalduv analüüs selle kohta, kas teabevahetus liikmesriikide vahel toimub õigeaegselt ja tõhusalt ning kas halduskoostööd toetavad asjakohased haldusstruktuurid ja menetlused, kinnitas seda, et määruse (EÜ) nr 1798/2003 peamine eesmärk, st tõhus halduskoostöö käibemaksust kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, on jäänud saavutamata,

tervitab kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007, milles antakse sõltumatu hinnang halduskoostööle võitluses käibemaksust kõrvalehoidumise ja käibemaksupettuse vastu ja analüüsitakse väga üksikasjalikult liikmesriikide vastavaid näitajaid ja komisjoni rolli; teeb kontrollikoja järelduste põhjal järelduse, et määrus (EÜ) nr 1798/2003 ei ole halduskoostöö korraldamiseks tõhus vahend, kuivõrd osa liikmesriike tõkestab selle rakendamist ja komisjoni roll on piiratud;

Käibemaksupettuste määratlemine

on teadlik asjaolust, et käibemaksust kõrvalehoidumise ja käibemaksupettuse tegelikku mahtu on keeruline hinnata, kuna paljud liikmesriigid kas ei kogu või ei avalda andmeid; märgib, et kontrollikoja esitatud hinnangul ulatus saamata jäänud käibemaksutulu Saksamaal 2005. aastal 17 miljardi euroni ja Ühendkuningriigis 2005–2006. maksuaastal 18,2 miljardi euroni; märgib, et käibemaksupettuse maht võib mahult ületada kogu ühenduse aastaeelarvet;

3.	tervitab komisjoni algatust viia läbi uuring usaldusväärsete hinnangute saamiseks maksupettuse, sealhulgas käibemaksupettuse mahu kohta erinevates liikmesriikides; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone uuringu tulemustest kohe, kui need on kättesaadavad;

nõuab nõukogult ja komisjonilt tungivalt, et nad enam tähtsustaksid ühise lähenemisviisi väljatöötamist käibemaksupettuse ulatuse kindlaksmääramiseks ja analüüsimiseks; see võimaldaks hinnata, kas liikmesriikide rakendatud meetmed võitluses käibemaksust kõrvalehoidmise ja käibemaksupettuse vastu on edukad või viivad need üksnes käibemaksupettuste ümberpaiknemiseni teistesse majandussektoritesse või teistesse liikmesriikidesse;

nõuab nõukogult, komisjonilt ja liikmesriikidelt, et nad võtaksid täies mahus arvesse Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste juhatajatest koosneva kontaktkomitee 2007. aasta detsembris tehtud soovitusi, mis sisaldavad ettepanekuid selle kohta, kuidas liikmesriigid saaksid täiustada oma hinnanguid ja kuidas saaks luua käibemaksupettuse hindamise ühtse mudeli;

Puudused liikmesriikide ametiasutuste tegevuses

6.	on mures kontrollikoja poolt tuvastatud puuduste pärast liikmesriikide vahelises halduskoostöös käibemaksu valdkonnas;

tunneb muret kontrollikoja tähelepaneku üle, et mõnes liikmesriigis ei täideta tõhusa koostöö põhinõudeid; märgib eelkõige järgmisi puudusi:

—	ühe liikmesriigi poolt teisele esitatud teabevahetuse päringutest peaaegu pooltele ei vastatud praegu kehtiva kolmekuulise tähtaja jooksul;

—

kesksete sideorganite, st teabevahetuse peamiste kanalite puudulik organisatoorne ülesehitus suurendas viivitusi; Itaalia ja Madalmaad jagasid oma kesksete sideorganite ülesanded mitme üksuse vahel nende tegevust tõhusalt kooskõlastamata ja Saksamaa jagas oma kesksed sideorganid mitmeks teenistuseks teisi liikmesriike sellest nõuetekohaselt teavitamata;

—

esinevad märkimisväärsed arvulised erinevused teabepäringute osas, mida liikmesriigid väidavad olevat saanud ja mida teised liikmesriigid väidavad olevat neile esitanud; Itaalia väitis, et sai 54 % vähem ja Saksamaa 32 % rohkem teabepäringuid, kui teised liikmesriigid neile riikidele endi väitel 2005. aastal esitasid;

nõuab liikmesriikidelt teabevahetuse päringutele õigeaegse vastamise tagamist; on veendunud, et esitatud muudatusettepanekud käibemaksu direktiivi (4) ja määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohta eesmärgiga vähendada teabekogumise ja -vahetuse tähtaega avaldavad täielikku mõju vaid siis, kui liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, viivad sisse kontrollimehhanismid päringutele õigeaegse vastamise tagamiseks; palub komisjoni teavitada parlamenti konkreetsete liikmesriikide saavutustest kontrollimehhanismide sisseseadmisel ja hinnata nende mehhanismide tõhusust;

palub nõukogul selgitada andmete lahknevust ühele või teisele liikmesriigile adresseeritud teabepäringute arvu osas: kui palju päringuid on see liikmesriik teistelt saanud enda kinnitusel ja kui palju päringuid väidavad sellele riigile esitanud olevat teised liikmesriigid; palub komisjoni see probleem kiiresti lahendada;

10.

esitab komisjonile soovituse, et liikmesriigid annaksid Lissaboni strateegia kohaste riiklike reformiprogrammide raames aru teiste liikmesriikide suhtes võetud andmete esitamise kohustuse täitmisest; peab oluliseks, et juhul, kui andmete esitamine ühelt liikmesriigilt teisele süstemaatiliselt viivitub, algataks komisjon rikkumismenetlused selle liikmesriigi suhtes, kes andmete esitamisega viivitab;

11.	kutsub komisjoni üles hõlbustama heade tavade jätkuvat vahetamist ja halduskoostöö organisatsioonilise korralduse koordineerimist liikmesriikide vahel;

12.

kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära võimalust delegeerida teabevahetuse pädevus kohalikele maksuasutustele, et koostööd kiirendada ja selle kvaliteeti parandada; märgib, et komisjon tegi 2007. aastal kättesaadavaks turvalise elektroonilise teabekanali erinevate liikmesriikide kohalike asutuste vahel;

13.	tõdeb, et ELi tasandi halduskoostöö on maksupettuste vastu võitlemise oluline vahend; julgustab liikmesriike kasutama täielikult ära võimalusi tulemusliku halduskoostöö sisseseadmiseks kohalike maksuametite vahel, muu hulgas elektrooniliste sidevahendite abil;

14.	märgib, et Belgia asutas spontaanse teabevahetuse parandamiseks Eurocaneti (Euroopa karusellpettuste vastu võitlemise võrgustik); märgib, et seni osaleb teabevahetuses varifirmade pettuses osalemises kahtlustatavate ettevõtjate kohta 24 liikmesriiki;

15.	märgib, et ekspertide sõnul võimaldab Eurocanet maksuasutustel käibemaksupettust kiiremini avastada, kuna võrgustik tagab ulatusliku teabevahetuse, kasutab Belgia ametiasutusi keskse koordineerimispunktina ja võimaldab pettustevastaste operatiivsete haldusteenistuste kaasamise;

16.	märgib samas, et Eurocaneti tõhusust kahandab asjaolu, et kolm suurt liikmesriiki – Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik – selles ei osale; kutsub Saksamaad, Itaaliat ja Ühendkuningriiki üles Eurocanetiga ühinema;

17.

tunneb muret selle üle, et kontrollikoda avastas tõsiseid puudujääke käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES) seoses viivitustega andmete kogumisel ja tuvastamisel ning probleemidega ebakorrektsete andmete parandamisel; nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt nende puudujääkide kiiret parandamist 2008. aasta lõpuks;

18.

ei suuda mõista, miks liikmesriigid ei ole – vaatamata komisjoni püüdlustele kokkulepet vahendada – ikka veel jõudnud kokkuleppele käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite tühistamise ühtsete kriteeriumide osas, kuigi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohese tühistamise võimalus on tähtis vahend käibemaksupettuste peatamisel ja ärahoidmisel;

19.	peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei kasuta küllaldasel määral üheaegseid mitmepoolseid kontrolle, kuigi nende rahastamise tagab ühendus ja kontrollikoja hinnangul võib neid kasutades saavutada häid tulemusi;

20.

väljendab eelkõige ülalnimetatud kontrollikoja täheldatud puuduste tõttu Saksamaal kahetsust, et Saksamaa ei nõustunud kontrollikoja audititaotlusega; toetab kontrollikoja seisukohta, et Saksamaa keeldumine tähendab EÜ asutamislepingu kohaste kohustuste rikkumist; märgib, et komisjon on algatanud Euroopa Kohtus rikkumismenetluse Saksamaa vastu; kutsub kontrollikoda üles viima Saksamaal läbi kavandatud auditi, juhul kui Euroopa Kohus tuvastab rikkumise;

21.	märgib, et nõukogu maksuküsimuste töörühm arutas kontrollikoja eriaruannet; kutsub nõukogu üles võtma 2008. aasta detsembriks vastu ametlikud järeldused kontrollikoja leidude kohta, nagu tehakse muude eriaruannete osas komisjoni eelarvele heakskiidu andmise menetluse käigus;

Järelmeetmed kontrollikoja järeldustele uute ühenduse õigusaktide näol

22.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta käibemaksu direktiivi (5) ja halduskoostööd käibemaksu valdkonnas käsitlevat määrust (6), et kiirendada teabe kogumist ja vahetamist ühendusesiseste tehingute kohta alates 2010. aastast, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kavandatud meetmed kiiresti vastu võtaks;

23.

kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide suutlikkust koguda tasumata käibemaksu, tehes ettevõtjad ühiselt ja üksikult vastutavaks saamata jääva maksutulu eest, kui ettevõtjapoolne aruandluskohustuse rikkumine on hõlbustanud pettuse toimepanemist;

24.

kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid seoses kõigi teiste liikmesriikide automaatse juurdepääsuga liikmesriikide poolt kogutavatele teatavatele mittetundlikele andmetele nende maksukohustuslaste kohta ning käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise korra ühtlustamisega, et tagada fiktiivsete maksukohustuslaste kiire tuvastamine ja registrist kustutamine;

Komisjoni praegune roll ja tulevikuväljavaated

25.

märgib, et määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaselt hindab komisjon halduskoostöö toimimist ja koondab kokku liikmesriikide kogemused; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse luua kvantifitseeritavate näitajatega järelevalvesüsteem, et hinnata seda, kas liikmesriigid on suutelised andma üksteisele tõhusat abi ja kas nad seda tegelikult ka teevad; nõuab komisjonilt Euroopa Parlamendi teavitamist olukorrast enne eelseisva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust;

26.

märgib, et komisjonil puudub juurdepääs määruse (EÜ) nr 1798/2003 alusel vahetatava teabe sisule ning et tema tegevus piirdub teabevõrgustiku hoolduse ja arendamisega; nõustub kontrollikoja seisukohaga, et see pärsib komisjoni suutlikkust välja selgitada probleemide põhjuseid ja välja pakkuda lahendusi;

27.

märgib, et liikmesriigid keelduvad andmast komisjonile (OLAF) juurdepääsu määruse (EÜ) nr 1798/2003 alusel vahetatava teabe sisule ja Eurocaneti raamistikus vahetatavale teabele; võtab teadmiseks komisjoni (OLAF) seisukoha, et kui talle antaks juurdepääs andmetele, looks ta märkimisväärselt lisandväärtust, analüüsides suundumusi ja värskelt avastatud pettuseskeeme ühenduse vaatenurgast;

28.	märgib, et Europol avas 2008. aasta aprillis analüüsimiseks koostatud tööfaili ühendusesisese varifirmade pettuse kohta, mille eesmärk on välja selgitada pettuste korraldajad, paljastada nende kuritegelikud võrgustikud ja analüüsida kõige levinumaid ühendusesiseseid varifirmade pettuse vorme;

29.

võtab teadmiseks nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 7. oktoobri 2008. aasta järeldused, milles lepiti kokku nn Eurofisci loomises liikmesriikidevahelise koostöö parandamiseks käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil; märgib, et Eurofisc tugineks Eurocanetile; märgib lisaks, et nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) poolt vastu võetud suuniste kohaselt oleks Eurofisc liikmesriikidevaheline detsentraliseeritud teabevahetusvõrgustik, mis hõlmaks kõiki liikmesriike vabatahtlikkuse alusel ja mille korraldus lepitakse kokku osalevate liikmesriikide vahel komisjoni toetusel;

30.

nõustub, et olulise edasimineku saavutamiseks käibemaksupettuse vastases koostöös on vaja tugevat poliitilist stiimulit; on siiski veendunud, et Eurofisci loomine saab anda lisandväärtust üksnes juhul, kui selles osalemine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik, et vältida Eurocanetile osaks saanud probleeme, ning kui komisjon osaleb täiel määral Eurofisci tegevuses ja koordineerib seda;

31.

palub nõukogu jätkata läbirääkimisi ettepaneku üle võtta vastu määrus vastastikuse haldusabi andmise kohta võitluses Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavate maksupettustega, sealhulgas käibemaksupettusega; see peaks andma detailse raamistiku maksupettuste-vastaseks valdkondade vaheliseks halduskoostööks;

32.

kutsub komisjoni vastutavaid talitusi – maksunduse ja tolliliidu peadirektoraati ja Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) – üles looma töökonda järgmiste küsimuste uurimiseks:

—	kuidas on komisjonil võimalik saavutada sünergiat käibemaksupettuse vastu võitlevate erinevate talituste vahel selliselt, et välditaks tegevuse kattumist ja konkurentsi erinevate talituste vahel?

—	millises ulatuses tuleks komisjonile tagada juurdepääs liikmesriikide vahel vahetatava teabe sisule?

—	kas komisjonist võiks saada liikmesriikide vahelise halduskoostöö keskne koordineeriv organ ja kui see on nii, siis kuidas?

—	kuidas peaks komisjoni võitlus käibemaksupettuse vastu olema seotud Europoli ja Eurojusti tegevusega?

Koostöö tugevdamine kohtuasutuste vahel

33.	kutsub liikmesriike üles kaotama siseriiklikes õigusaktides sisalduvad õiguslikud takistused, mis pärsivad piiriülest süüdistuse esitamist, eelkõige juhtumite korral, kus käibemaksukahju on saanud teine liikmesriik;

34.

märgib, et komisjoni hinnangul kaitseb käibemaksu omavahenditest saadud ühenduse tulusid Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse 1995. aasta konventsioon (7); märgib, et nõukogu võttis 1997. aastal vastu seletuskirja, milles käibemaks jäeti selgesõnaliselt konventsiooni kohaldamisalast välja; märgib, et seletuskirjal ei ole õiguslikult siduvat mõju; kutsub nõukogu üles oma tõlgendust ümber vaatama, et kõrvaldada süüdistuse esitamise õiguslikud takistused piiriülese käibemaksupettuse korral;

* *

35.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Europolile, Eurojustile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

(1) ELT C 20, 25.1.2008, lk 1.

(2) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(3) Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

(4) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(5) Direktiiv 2006/112/EÜ.

(6) Määrus (EÜ) nr 1798/2003.

(7) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/8

Neljapäev, 4. detsember 2008
Naiste olukord Balkani riikides

P6_TA(2008)0582

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon naiste olukorra kohta Balkani riikides (2008/2119(INI))

2010/C 21 E/04

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 49;

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 (2000), mille teemaks on naised, rahu ja julgeolek;

võttes arvesse inimõiguste Viini konverentsi (1993), kus tunnustati inimõigusi ja mõisteti hukka inimõiguste rikkumine kultuuri või traditsioonide nimel;

võttes arvesse Brüsseli deklaratsiooni inimkaubanduse takistamise ja selle vastu võitlemise kohta, mis võeti vastu 20. septembril 2002;

võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruandeid kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide kohta, mis on lisatud komisjoni 6. novembri 2007. aasta teatisele „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastateks 2007–2008” (KOM(2007)0663);

võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2007. aasta teatist „ELi meetmed ebakindlates olukordades – säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas” (KOM(2007)0643);

võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamine” (KOM(2008)0127);

võttes arvesse Kagu-Euroopa stabiilsuspakti raames tegutseva soolist võrdõiguslikkust käsitleva töörühma tegevust ja arenguaruannet (2004);

võttes arvesse uurimust „Naiste olukord Balkani maades: võrdlev perspektiiv”, mille tegi Marina Blagojević Euroopa Parlamendi tellimusel (Belgrad, veebruar 2003);

võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta Kagu-Euroopas (1);

võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta Türgi sotsiaal-, majandus- ja poliitilises elus (2) ning oma 13. veebruari 2007. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta Türgi ühiskondlikus, majandus- ja poliitilises elus (3);

võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus (4);

võttes arvesse järeldusi, mis sõnastati 21.–22. juunil 2008 Ljubljanas Ljubljana humanitaarteaduste ülikoolis Institutum Studiorum Humanitatis toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Naised konfliktide lahendamises”;

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0435/2008),

1.	on arvamusel, et poliitilise ja majandusliku stabiliseerumise jätkumine ning demokraatlike institutsioonide loomine Balkani riikides nõuab naiste aktiivset osalemist (arvestades, et naised moodustavad veidi üle poole elanikkonna arvust);

väljendab muret selle üle, et soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide väljatöötamine ning nende elluviimine (institutsioonilisel, majanduslikul, inimressursside tasandil) ei ole täielikult tagatud, ehkki on olemas erinevus nende riikide vahel, mis on alustanud ühinemisläbirääkimisi, ja nende vahel, mis ei ole;

3.	rõhutab naiste võrdõiguslikkuse ja tööturul võrdse osalemise tähtsust, mis on hädavajalikud naiste majandusliku sõltumatuse tagamiseks, riigi majanduskasvuks ja võitluses vaesuse vastu, mis ohustab naisi rohkem kui mehi;

4.	märgib, et sotsiaalteenuste ja riigi kulutuste vähenemine näiteks tervishoiule, laste- ja perehooldusele on ebaproportsionaalselt mõjutanud just naisi; juhib tähelepanu sellele, et need palgavälised hüved ja teenused võimaldasid naistel teha tasustatavat tööd ning seega ühendada töö- ja pereelu;

väljendab muret, et üldiselt tööturul alaesindatud naised on üleesindatud teatavatel (traditsioonilistel nn naiste) töökohtadel, kus nende olukord on ebakindel, seda eriti maapiirkondades; nõuab seoses sellega erimeetmeid vähemtasustatavate valdkondade feminiseerimise ennetamiseks; on samuti mures naiste ja meeste palgaerinevuse ning naiste ees seisvate raskuste pärast omaenda ettevõtte asutamisel;

kutsub Balkani riikide valitsusi üles kehtestama naiste ja meeste võrdse palga õigusliku raamistiku, abistama naisi era- ja tööelu ühitamisel ning pakkuma sel eesmärgil kvaliteetseid, kättesaadavaid ja soodsaid lastehoiuteenuseid ning vanurite hooldamise võimalusi, samuti kõrvaldama naiste ettevõtlust pidurdavaid takistusi;

7.	rõhutab hariduse tähtsust nii naiste kui ka meeste sotsiaalsete rollidega seotud stereotüüpide ja kultuuriliste stereotüüpide kaotamisel ning tõsiasja, et haridussüsteem ise ei tohiks toetada stereotüüpseid eeskujusid, sealhulgas karjäärivalikul;

juhib tähelepanu üldiselt puudulikule tervishoiuinfrastruktuurile, eriti maapiirkondades, ning kutsub valitsusi üles tagama naistele korrapäraseid läbivaatusi emakakaela- ja rinnavähi ennetamiseks ning HIV/AIDSi teste, sest naised on selle suhtes haavatavamad kui mehed; rõhutab sõjategevuse ohvriks langenud naiste psühholoogilise ja meditsiinilise rehabiliteerimise tähtsust;

on arvamusel, et Balkani riikides ei tohiks enam sõja tõttu kannatanud naistesse suhtuda kui sõjategevuse ohvritesse, vaid pigem kui stabiliseerimise ja konfliktide lahendamise osalistesse; rõhutab, et Balkani riikide naised saavad nimetatud rolli täita alles siis, kui nad on võrdselt esindatud poliitilises ja majanduslikus otsustusprotsessis; väljendab heameelt kvootide üle ja kutsub riike, mis ei ole veel seda teinud, toetama naiste esindatust, ja vajadusel kehtestama erakondades ja rahvusassambleedes tõhusalt kvoote, ning julgustab riike, mis on seda juba teinud, nimetatud protsessi jätkama, et tagada naiste osalemine poliitikaelus ja saada üle alaesindatusest, et eemaldada lõplikult takistused karjääriredelil tõusmisele ja võtma positiivseid meetmeid tagamaks, et naised ja mehed saaksid juba noorelt teada kodanikuõigustest ja rakendaksid neid;

10.

on mures, et hiljuti enamikus Balkani riikides kehtestatud õiguslikust raamistikust hoolimata jätkub koduvägivald ja verbaalne kuritarvitamine; kutsub seetõttu asjassepuutuvaid riike üles võtma meetmeid ohvrite varjupaikade loomiseks ning tagama õiguskaitseorganite, õigusasutuste ja teenistujate suurema tundlikkuse nimetatud nähtuse suhtes;

11.	rõhutab, et koduvägivald on veelgi levinum, kui olemasolevates andmetes kajastub, ning asjaomane statistika ja andmed on killustatud, halvasti kogutud ning standardimata isegi nendes riikides, mis on selles valdkonnas võtnud vastu konkreetsed seadused;

12.

rõhutab teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust stereotüüpide-, (soolise, kultuurilise, usulise) diskrimineerimise- ja koduvägivallavastases võitluses ning võitluses soolise võrdõiguslikkuse eest üldiselt; märgib, et neid kampaaniaid tuleks täiendada naise positiivse rollimudeli edendamisega meedias, reklaamides, õppematerjalides ja Internetis;

13.	tervitab õigusliku ning institutsioonilise raamistiku hiljutisi arenguid, mis peegeldab tõsist pühendumust tagada asjassepuutuvates riikides naiste ja meeste võrdsed võimalused; kordab samal ajal, et tuleb võtta jõulisi meetmeid õigusnormide igakülgseks rakendamiseks;

14.	kutsub Balkani riikide valitsusi üles astuma samme, et valmistada ette soolise võrdsuse integreeritud lähenemisviisi rakendamine sotsiaalse ja poliitilise elu kõikidel tasanditel ja valdkondades;

15.	kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole veel seda teinud, võtma vastu riiklikud kavad ÜRO Julgeolekunõukogu eespool nimetatud resolutsiooni rakendamiseks ja rakendama seda Balkani riikidega suhtlemisel;

16.

on mures, et Balkani riigid on inimkaubanduse transiitmaad ning et tavaliselt on inimkaubanduse ohvrid naised ja lapsed; rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus, teadlikkuse tõstmise kampaaniad, korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastased meetmed on olulise tähtsusega inimkaubanduse ennetamisel ning võimalike ohvrite kaitsmisel;

17.

kutsub Balkani riike võtma koheselt meetmeid, et ennetada prostitutsiooni, konkreetsemalt lapsprostitutsiooni ja pornograafiat, et tugevdada karistusi prostitueerimisele sundimise või meelitamise eest ja/või osalemise eest pornograafiliste materjalide valmistamisel, ning kriminaliseerima lapspornograafia Internetis;

18.

rõhutab VVOde ja naiste organisatsioonide tähtsust naiste probleemide identifitseerimisel ning asjakohaste lahenduste leidmisel, eelkõige Kagu-Euroopa stabiilsuspakti raames tegutseva soolist võrdõiguslikkust käsitleva töörühma osa piirkonna demokraatlike protsesside ja stabiilsuse arendamisel; tervitab VVOde tööd ja soovitab parimate tavade jagamist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas asjassepuutuvate riikide vahel ning Euroopa VVOde võrgustikuga;

19.	kutsub komisjoni üles eraldama ühinemiseelseid vahendeid naiste õiguste tugevdamiseks Balkani riikides, eelkõige naiste VVOde ja naisteorganisatsioonide kaudu;

20.

kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Kopenhaageni kriteeriume, eriti seoses naiste ja meeste võrdsete võimalustega ning naiste õigustega kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides, ning nõudma nende täitmist; kutsub Balkani kandidaat- ja võimalikke kandidaatriike üles ühtlustama oma diskrimineerimisvastaseid ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid õigusakte ühenduse õigustikuga, pidades silmas võimalikku tulevast ühinemist;

21.	kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et eespool nimetatud 5. märtsi 2008. aasta teatises sätestatud poliitika, mille eesmärk on tugevdada Lääne-Balkani riikide VVOsid, keskenduks eelkõige naiste aktiivsemale osalemisele kodanikuühiskonnas;

22.

rõhutab, et romi naised kannatavad mitmete diskrimineerimisvormide (rassiline, etniline, sooline) all ning on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes haavatavamad; nimetatud probleemidega tegelemiseks on vaja diferentseeritud lähenemisviisi; eelkõige põrkuvad romi naised mitmes riigis eelarvamustega ja neid mõjutab kodakondsuse puudumine, nende juurdepääs kvaliteetsele haridusele on piiratud, nende elamistingimused on puudulikud, nad ei saa kasutada tervishoiuteenuseid ning nende seas on kõrge töötute osakaal ning ühiskonna poliitilises ja avalikus elus osalemise tase on madal;

23.	on mures, et puuduvad ajakohastatud statistiline teave ja näitajad naiste olukorra hindamiseks Balkani riikides;

24.

kutsub Balkani piirkonna kandidaatriike ja võimalikke kandidaatriike üles tagama, et kaotatakse kõik diskrimineerimise vormid ja eelarvamused naiste, eelkõige romide suhtes, kes kannatavad mitme diskrimineerimisvormi all; kutsub Balkani riike üles kehtestama tõhusa ja praktilise diskrimineerimisvastase strateegia, mida rakendatakse kõikidel (riigi ja kohalikel) tasanditel;

25.	kutsub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti jälgima soolise võrdõiguslikkuse olukorda ka Balkani riikides, pöörates eritähelepanu kandidaatriikidele;

26.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1070.

(2) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 385.

(3) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 174.

(4) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 283.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/11

Neljapäev, 4. detsember 2008
Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamine

P6_TA(2008)0583

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele (2008/2177(INI))

2010/C 21 E/05

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1);

võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2008. aasta teatist „Ühise kalanduspoliitika roll ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamisel merenduse juhtimises” (KOM(2008)0187);

võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (2) („linnukaitsedirektiiv”);

võttes arvesse komisjoni 28. mai 2002. aasta teatist ühise kalanduspoliitika reformi kohta (KOM(2002)0181);

võttes arvesse komisjoni 19. septembri 2002. aasta teatist „Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia” (KOM(2002)0511);

võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 27. ja 28. jaanuaril 2003. aastal Brüsselis toimunud kohtumise lõppjäreldusi;

võttes arvesse oma 15. veebruari 1996. aasta resolutsiooni kormoranidega seonduvate probleemide kohta Euroopa kalanduses (3);

võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (4);

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0434/2008),

A.	arvestades kormoranide (Phalacrocorax carbo) asurkondade kiiret suurenemist Euroopa Liidu territooriumil ning seda, et nende kogupopulatsioon on Euroopas viimase 25 aasta jooksul kasvanud 20 korda ja hõlmab praegu hinnanguliselt vähemalt 1,7 kuni 1,8 miljonit lindu;

B.	arvestades vesiviljelusettevõtetele ja paljude liikmesriikide mererannikul ja sisevetes elutsevate arvukate looduslike kalaliikide varudele tekitatud tõendatud ja püsivaid kahjusid;

arvestades, et ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamine nii mere- ja rannikualade kui siseveekogude majandamiseks vajab tasakaalustatud poliitikat, mis suudab tagada tasakaalu kalavarude säästva kasutamise erinevate, ent sellegipoolest õiguspäraste eesmärkide vahel: ühelt poolt linnukaitse ja mitmekesise linnu- ja kalafauna säilitamine ning teiselt poolt kalurite ja kalakasvatajate õiguspärane huvi kasutada kalavarusid ökonoomselt; arvestades samuti, et nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007 (millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks) (5) esitab näite sellise tasakaalustatud poliitika kohta;

D.	arvestades, et lisaks sellele on kormoranid põhjustanud paljudes liikmesriikides püsivaid kahjustusi teatavate piirkondade taimestikule;

arvestades, et praegu puudub ELis ning suhtluses asjaomaste kolmandate riikidega teaduslikul ja halduslikul tasandil nii kahe- kui mitmepoolne kooskõlastatud tegevus, et selle nähtusega tegeleda ja sellist arengut takistada, eriti mis puudutab usaldusväärsete ja üldtunnustatud andmete kogumist kormoranide kogupopulatsiooni kohta ELis;

arvestades, et kormorani alamliik Phalacrocorax carbo sinensis (mandriline kormoran) kustutati juba 1997. aastal niisuguste linnuliikide nimekirjast, kelle kaitseks kohaldatakse elupaiga osas erimeetmeid (linnukaitsedirektiivi I lisa), sest see alamliik omandas hiljemalt 1995. aastaks soodsa kaitsestaatuse, samas kui alamliik Phalacrocorax carbo carbo (atlandi kormoran), kes ei ole kunagi olnud ohustatud, ei ole sellesse nimekirja kunagi kuulunud;

G.	arvestades, et linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 punkt a kolmas taane annab liikmesriikidele võimaluse võtta nn tõsiste kahjude vältimiseks ajaliselt piiratud kaitsemeetmeid sel juhul, kui see ei kahjusta linnukaitsedirektiivi kaitse-eesmärke, täpsemalt linnuliigi soodsat kaitsestaatust;

H.	arvestades, et mida rohkem läheneb ühe piirkonna kormoranide arv suurte veekogude taluvusvõimele, seda ebaproportsionaalsemalt suureneb tõsiste kahjude oht, mis vähendab samaaegselt tugevalt kohalike kaitsemeetmete mõju;

arvestades, et linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti a kolmandas taandes ebaselgelt määratletud tõsise kahju mõiste, mis lubab liikmesriikidel otseselt reguleerida linnupopulatsiooni arvukust, on pannud liikmesriikide haldusasutused õiguslikult väga ebakindlasse olukorda ning andnud põhjust sotsiaalseks konfliktiks;

J.	arvestades, et rahvusvaheliste ekspertkomisjonide lõppjäreldused kormoranidega seonduvate probleemide kohta Euroopas erinevad üksteisest põhimõtteliselt, nagu näitavad REDCAFE (6) ja FRAPi (7) projektide ning EIFACi (8) lõpparuanded;

arvestades, et kormoranide poolt tekitatud kahjude tõkestamiseks mõeldud meetmete heakskiitmine ja rahastamine on küll liikmesriikide või piirkondade pädevuses, kuid lähtudes juba ainult sellest, et kormoran on rändava eluviisiga, on kormoranide asurkondade säästvat majandamist võimalik tagada üksnes kõikide asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade koordineeritud tegevuse kaudu koos ELi abiga;

arvestades, et Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiat käsitleva komisjoni teatise selles osas, mis käsitleb kaitsealuste liikide põhjustatud asurkonna arvukuse vähenemist, on sedastatud: „Lindude ja imetajate mõningate kaitstud liikide looduslikud populatsioonid võivad vähendada vesiviljelusrajatiste asurkondi, mis võib omakorda märkimisväärselt vähendada vesiviljelusettevõtte rentaablust. Selliste röövlindude- või loomadega on raske võidelda, eriti suurte tiikide või laguunide puhul. Hirmutamisvahendite mõju on kaheldav, sest röövlinnud ja -loomad harjuvad nendega kiiresti. Kalakasvatuse ja vesiviljeluse ainus kaitse kormoranide eest seisneb arvatavasti kormoranide siiani suurenevate looduslike asurkondade majandamises.”;

M.	arvestades, et 27. ja 28. jaanuaril 2003. aastal toimunud nõukogu istungil nõudis nõukogu seoses Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiaga, et kalast toituvate lindude ja loomade (näiteks kormoranide) suhtes on vaja välja töötada ühine strateegia;

võttes arvesse komisjoni poolt hiljuti esitatud suuniseid suurte karnivooride populatsioonide majandamise kavade jaoks (9), eriti seoses soodsa kaitsestaatuse ja minimaalse elujõulise populatsiooni mõistete selgitusega, nagu ka seoses tõdemusega, et kaitse-eesmärgid oleksid lihtsamini saavutavad, kui ühe liigi isendite arvukust hoitaks ühe piirkonna teoreetilisest maksimaalsest taluvusvõimest allpool;

O.	arvestades asjaolu, et mitmesugustel seni järeleproovitud riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel meetmetel on olnud ilmselgelt üksnes väga piiratud mõju kormoranide poolt tekitatud kahjude tõkestamisele;

P.	arvestades, et viimastel aastatel ei ole täielikult ära kasutatud kalandussektoris vajalike lähteandmete kogumiseks olemasolevaid vahendeid (nt eelarverida 11 07 02: kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine));

Q.	arvestades, et praegu peaaegu kõikides liikmesriikides linnukaitsedirektiivi artikli 9 kohaselt tehtud erandid kohaliku kahju ärahoidmiseks ei ole hoolimata märkimisväärsetest haldus- ja sotsiaalsetest kuludest aidanud probleemi jätkusuutlikult leevendada;

R.	arvestades, et komisjon ei ole sidusrühmade (kalandus- ja õngitsejate liidud, vesiviljelusettevõtted), teadurite, liikmesriikide ja piirkondade organite ning esinduste korduvatest üleskutsetest hoolimata olnud senini valmis tegema uusi ettepanekuid kõnealuse üleeuroopalise probleemi lahendamiseks,

1.	kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama usaldusväärseid ja üldtunnustatud andmeid nii kormoranide asurkondade kogupopulatsiooni ja struktuuri kui ka viljakuse ja suremuse näitajate kohta Euroopas, toetades korrapäraseid teaduslikke loendusi;

teeb ettepaneku lasta ELi ja liikmesriikide poolt toetatava kormoranide asurkondade süstemaatilise jälgimise teel koostada usaldusväärne, üldtunnustatud ja igal aastal ajakohastatav andmebaas kormoranide asurkondade arengu, arvukuse ja geograafilise leviku kohta Euroopas, kusjuures märksa enam on vaja kaasata kalanduse uurimisasutusi ja kalandusega tegelevad ametiasutusi;

3.	kutsub komisjoni üles kuulutama välja teadusprojekti konkursi, mille tulemusel valmiks kormoranide kogupopulatsiooni suuruse ja struktuuri hindamise mudel, mis põhineks pesitsevate populatsioonide, ning kormoranide viljakuse ja surevuse kohta praegu teadaolevatel andmetel, ja seda rahastama;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kohasel viisil tingimuste loomist teaduslikul ja halduslikul tasandil toimuvaks kahe- ja mitmepoolseks teabevahetuseks nii ELis kui ka kolmandate riikidega ning tähistama loenduste, teadete, artiklite või väljaannete päritolu, eelkõige aga arvnäitajad, nii, et selgesti nähtuks nende teaduslik, ametkondlik või ühinguline iseloom, eelkõige loodus- ja linnukaitseühingute puhul;

5.	kutsub komisjoni üles võrdlema ühelt poolt REDCAFE ja teiselt poolt FRAPi või EIFACi omavahel vastuolus olevaid lõppjäreldusi kormoranide asurkondade majandamise kohta;

kutsub komisjoni üles moodustama töörühma, mille koosseis kajastaks adekvaatselt probleemiga kokkupuutuvaid sidusrühmi ja kellel oleks siduv volitus koostada ühe aasta jooksul liikmesriikide tasandil võetavate kormoranide asurkondade majandamise võimalike meetmete süstemaatiline tasuvusanalüüs, hinnata nende õigsust loogiliste ja teaduslike kriteeriumide põhjal ning esitada oma soovitus;

7.	kutsub komisjoni üles esitama kormoranide asurkondade mitmeastmelise Euroopa tasandil kooskõlastatud majandamise kava, mis käsitleks kormoranide asurkondi pikemas perspektiivis kultuurmaastiku osana linnukaitsedirektiivi ja Natura 2000 kalaliikide ja vee ökosüsteemide alaseid eesmärke kahjustamata;

8.	kutsub komisjoni tungivalt üles suurema õiguskindluse ning ühetaolise tõlgendamise saavutamiseks viivitamata sõnaselgelt määratlema tõsise kahju mõiste, mida kasutatakse linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti a kolmandas taandes;

9.	kutsub komisjoni üles koostama ka üldisemad suunised linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 raames võimaldatavate erandite olemuse kohta ning selgitama seejuures veel kord terminoloogiat kohtades, mida võidakse pidada mitmetähenduslikeks;

10.	kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles soodustama teaduslikul ja halduslikul tasandil toimuva parema koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse abil kormoranide asurkondade säästvat majandamist ning looma sobivad eeldused kormoranide asurkondade üleeuroopalise majandamise kava koostamiseks;

11.

palub komisjonil kontrollida kõiki olemasolevaid õiguslikke vahendeid, et vähendada kormoranide asurkondade poolt kalandusele ja vesiviljelusele avaldatavat negatiivset mõju, ning arvestada Euroopa vesiviljelust toetava algatuse edasisel väljatöötamisel kormoranide asurkondade üleeuroopalise majandamise kava positiivse mõjuga ning esitada vajaduse korral seejuures ettepanekuid kormoranidega seonduvate probleemide lahendamiseks;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama ELi eelarves kalandussektori andmete kogumiseks eraldatud vahendite, eriti eelarverea 11 07 02 (Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)) vahendite, kasutamist ka Euroopa Liidu territooriumil asuvaid kormoranide asurkondi iseloomustavate andmete kogumiseks, analüüsimiseks ning asjakohaste prognooside koostamiseks, et valmistada ette selle linnuliigi tulevast korrapärast jälgimist;

13.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(3) EÜT C 65, 4.3.1996, lk 158.

(4) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(5) ELT L 248, 22.9.2007, lk 17.

(6) REDCAFE (kormoranide ja kalakasvatuse vahelise konflikti lahendamine üleeuroopalisel tasandil) on komisjoni poolt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viienda raamprogrammi raames rahastatud projekt, mis jõudis lõpule 2005. aastal.

(7) FRAP (bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavade raamistik) on komisjoni poolt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viienda raamprogrammi raames rahastatud projekt, mis jõudis lõpule 2006. aastal.

(8) EIFAC (Euroopa siseveekalanduse nõuandekomitee) on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kalanduse piirkondlik nõuandev organ siseveekalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas.

(9) Vt: http://ec. europa. eu/environment/nature/conservation/species/carnivores/index_en. htm

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/17

Neljapäev, 4. detsember 2008
Šotimaa lääneranniku vete heeringavarud *

P6_TA(2008)0573

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava (KOM(2008)0240 – C6-0204/2008 – 2008/0091(CNS))

2010/C 21 E/07

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0240);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0204/2008);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0433/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

(7)	Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi kõikumisi , kui kalavaru suurus on üle 75 000 tonni .

(7)	Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi kõikumisi.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

a)	hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus tasemel 0,25, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni;

a)	hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus tasemel 0,25 järgmiseks aastaks nendel aastatel, kui ICES ja STECF prognoosivad kudekarja varu suuruseks 75 000 tonni või rohkem ;

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

c)	lõpetatakse kalapüük , kui kudekarja varu peaks langema alla 50 000 tonni.

c)	töötatakse välja ICESi and STECFi nõuannete põhjal range taastuskava , kui kudekarja varu peaks langema alla 50 000 tonni.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

3. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks piiratakse lubatud kogupüügi kõikumist 15 %-ga aastas, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni.

3. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks piiratakse lubatud kogupüügi kõikumist 15 %-ni kõikidel nendel aastatel , kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni , ning maksimaalselt 20 %-ni kõikidel nendel aastatel, kui kudekarja varu on alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni .

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

2. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele ületab kalavaru kudekarja biomass 75 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,25. Vajaduse korral kohandatakse kõnealust taset kooskõlas artikliga 5.

2. Kui vastavalt STECFi arvamusele kalavaru kudekarja biomass on või ületab 75 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,25. Vajaduse korral kohandatakse kõnealust taset kooskõlas artikliga 5.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

3. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,2. Lubatud kogupüük ei tohi eelmise aasta lubatud kogupüügist erineda ühelgi aastal rohkem kui 20 %. Vajadusel kohandatakse seda taset vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile a ja artikli 5 lõike 2 punktile b.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

4. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel 0 tonni .

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

5 a. Aastatel, mil ICES ja STECF ei suuda prognoosida kudekarja varu või kalastussuremust, peaks lubatud kogupüük jääma eelmise aastaga võrreldes muutmata. Teisel ja igal järgmisel aastal, mille kohta teadusprognoose ei ole, tuleks lubatud kogupüüki võrreldes eelmise aastaga vähendada 10 % võrra.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

2 a. Kui artikli 4 lõike 3 esimese lause kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 20 % suurem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi taseme, mis ületab kõnealuse aasta lubatud kogupüüki ainult 20 % võrra.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

2 b. Kui artikli 4 lõike 3 esimese lause kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 20 % väiksem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi taseme, mis on kõnealuse aasta lubatud kogupüügist ainult 20 % võrra väiksem.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

4. Lõiget 3 ei kohaldata laevade suhtes, mis edastavad iga päev püügiaruande lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele elektroonilisse andmebaasi lisamiseks, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 3 lõikes 7.

4. Lõiget 3 ei kohaldata laevade suhtes, mis edastavad iga päev, või vähemalt enne Šotimaa lääneranniku piirkonnast lahkumist, püügiaruande lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele elektroonilisse andmebaasi lisamiseks , nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 3 lõikes 7.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Kui komisjon leiab STEFCi teadusuuringute tulemustele tuginedes, et kalastussuremus ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud asjakohane kudekarja biomass ei ole kohane artikli 3 lõikega 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse muuta kõnealuseid koguseid.

Kui komisjon leiab STEFCi teadusuuringute tulemustele tuginedes, et kalastussuremus ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud asjakohane kudekarja biomass ei ole kohane artikli 3 lõikega 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras vastu otsuse muuta kõnealuseid koguseid.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

1. Komisjon palub STECFil ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonil hinnata igal aastal mitmeaastase kava eesmärkide saavutamist. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivmeetmete kohta.

1. Komisjon palub STECFil ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonil hinnata igal aastal mitmeaastase kava eesmärkide saavutamist. Peale selle võtab komisjon Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude puhul arvesse teist ja sõltumatut täiendindeksit. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke ei saavutata, võtab nõukogu asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivmeetmete kohta.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

2. Komisjon vaatab läbi mitmeaastase kava tõhususe ja täitmise vähemalt iga nelja aasta järel alates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast. Komisjon palub STECFilt ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonilt nõuandeid seoses läbivaatamisega. Vajaduse korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse teha mitmeaastases kavas asjakohaseid muudatusi.

2. Komisjon vaatab läbi mitmeaastase kava tõhususe ja täitmise vähemalt iga nelja aasta järel alates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast. Komisjon palub STECFilt ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonilt nõuandeid seoses läbivaatamisega. Vajaduse korral võtab nõukogu asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras vastu otsuse teha mitmeaastases kavas asjakohaseid muudatusi.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti i kohaldamisel käsitatakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud meetmeid taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/23

Neljapäev, 4. detsember 2008
Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades ***I

P6_TA(2008)0576

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (KOM(2008)0450 – C6-0280/2008 – 2008/0149(COD))

2010/C 21 E/10

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0450);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 179 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0280/2008);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0396/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	kiidab kaks lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust heaks;

on seisukohal, et õigusakti ettepanekus osutatud lähtesumma võib olla mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmääraga ühildatav üksnes juhul, kui ülemmäära kohandatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (1) sätetele; on seisukohal, et kõnealuse rahastamisvahendi rahastamine ei tohiks ohustada Euroopa Liidu teiste prioriteetide ja jooksvate kohustuste rahastamist;

rõhutab, et kui õiguslooja peaks otsustama õigusakti ettepaneku vastu võtta, kohaldatakse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 14 sätteid; rõhutab, et Euroopa Parlament alustab teise eelarvepädeva institutsiooniga läbirääkimisi, et jõuda õigeaegselt kokkuleppele kõnealuse rahastamisvahendi rahastamises;

5.	on seisukohal, et kaks eelarvepädevat institutsiooni peaksid nende läbirääkimiste käigus uurima kõiki rahastamisvõimalusi, sealhulgas hädaabi reservi suurendamist; on seisukohal, et rahastamise kogumaht ei tohi olla üle 1 miljardi euro;

6.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Neljapäev, 4. detsember 2008
P6_TC1-COD(2008)0149

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 1337/2008) lõplikule kujule.)

Neljapäev, 4. detsember 2008
LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus artikli 3 lõike 1 kohta

Parlament, nõukogu ja komisjon nõustuvad, et üldise kava esitamine komisjoni poolt võimalikult kiiresti ja enne 1. maid 2009, milles esitatakse teave sihtriikide loetelu ja rahaliste vahendite jaotamise kohta erinevate abikõlblike üksuste vahel vastavalt määruse artikli 4 lõikes 2 nimetatud sobivale tasakaalule, ei ole eeltingimus määruse artiklis 1 määratletud esialgsete meetmete võtmisele rahastamisvahendi rakendamiseks. Samuti nõustuvad nad, et üldine kava pakub võimaluse rakendamise kohandamiseks vajaduse korral uutele tingimustele.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus artikli 13 kohta

Parlament, nõukogu ja komisjon deklareerivad, et otsustamismenetlus rakendusmeetmete vastuvõtmiseks ajavahemikuks kuni 30. aprillini 2009 peab olema võimalikult lihtne ja kiire.

Nõukogu nõustub, et ajavahemik komitee arvamuse saamiseks esitatavate dokumentide ärasaatmiseks tuleks piirata kümnele tööpäevale.

Parlament nõustub, et lubatav ajavahemik tema kontrolliõiguse teostamiseks komiteele esitatud meetmete üle lõpeb viis tööpäeva pärast seda, kui komiteemenetluse register on saanud kätte komitee arvamuse meetmete eelnõu kohta.

Nõukogu ja komisjon nõustuvad, et parlamendi vastus vormistatakse arengukomisjoni esimehe kirjana Euroopa Komisjoni vastutavale liikmele ning selles teatatakse kõigile parlamendiliikmetele.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/24

Neljapäev, 4. detsember 2008
Ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega võitlemine (ühine käibemaksusüsteem) *

P6_TA(2008)0577

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega (KOM(2008)0147 – C6-0154/2008 – 2008/0058(CNS))

2010/C 21 E/11

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0147);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0154/2008);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0448/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 1

(1)	Käibemaksupettused mõjutavad märkimisväärselt liikmesriikide maksutulusid ning häirivad majandustegevust siseturul, tekitades ebaseaduslikke kaubavoogusid ning paisates turule ebaloomulikult madalate hindadega kaupu.

(1)

Käibemaksupettused mõjutavad märkimisväärselt liikmesriikide maksutulusid ning häirivad majandustegevust siseturul, tekitades ebaseaduslikke kaubavoogusid ning paisates turule ebaloomulikult madalate hindadega kaupu. Lisaks ei mõjuta käibemaksupettused mitte üksnes liikmesriikide eelarvete täitmist, vaid ka Euroopa Liidu omavahendite üldist tasakaalu, sest käibemaksuga seotud omavahendite vähenemine tuleb kompenseerida rahvamajanduse kogutuluga seotud omavahendite kasvuga.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 4 a (uus)

(4 a)

Direktiivi 2006/112/EÜ kohaldamise parandamiseks ja tõhustamiseks peaks komisjon ergutama liikmesriikide maksuhaldureid edasi arendama oma haldussuutlikkust, et olla võimeline võtma vastu koondaruandeid elektroonilisel teel võimalikult paljude maksukohustuslaste kategooriate puhul.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6

(6)	Võttes arvesse ettevõtjate töökeskkonna ja töövahendite arengut, tuleks veenduda, et neil on võimalik täita oma deklareerimiskohustust lihtsate elektrooniliste menetluste abil, et vähendada halduskulusid maksimaalselt.

(6)

Käesoleva direktiiviga ei kavandata mingil juhul mõjutada ühenduse tasandil võetud meetmeid, mille eesmärk on saavutada ettevõtjate halduskulude vähendamine 25 % võrra 2012. aastaks. Võttes eelkõige arvesse ettevõtjate töökeskkonnast ja töövahenditest tulenevat arengut, on soovitatav veenduda, et neil on võimalik täita oma deklareerimiskohustust lihtsate elektrooniliste menetluste abil, et vähendada halduskulusid maksimaalselt.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 6 a (uus)

(6 a)

Uute ametlike kohustuste mõju paremaks hindamiseks, eelkõige seoses teabekohustuse laienemisega teenuste osutamisele, peaks komisjon koostama hindamisaruande uute ametlike kohustuste mõju kohta, eriti seoses maksukohustuslaste ja ametiasutuste halduskuludega, ning nende ametlike kohustuste tõhususe kohta maksupettustega võitlemisel. Komisjon peaks esitama õigusloomega seotud ettepaneku, millega vajaduse korral muudetakse kõnealuste ametlike kohustuste sisu.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 7 a (uus)

(7 a)

Komisjon peaks uurima võimalust luua Euroopa Liidu tasandil andmebaas, mis sisaldaks selliste füüsiliste isikute isikuandmeid, kes on asutanud, hallanud või juhtinud äriühinguid, mis on osalenud ühendusesiseste tehingutega seotud käibemaksupettustes. Enne uue äriühingu registreerimist peaks asjaomane siseriiklik asutus paluma riigi maksuhaldurilt Euroopa tasandi maksuandmeid, mille viimane väljastab pärast päringu esitamist vastavale andmebaasile, millega ta peaks ühenduses olema.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2006/112/EÜ

Artikkel 263 – lõige 2 – teine lõik

Siiski võivad liikmesriigid teatavate maksukohustuslaste kategooriate puhul lubada koondaruannete esitamist ka muul viisil.

Siiski võivad liikmesriigid teatavate maksukohustuslaste kategooriate puhul lubada koondaruannete esitamist ka muul viisil kuni … (1).

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 a (uus)

Artikkel 1 a

Komisjoni aruanne

Hiljemalt … (2) koostab komisjon aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi mõju. Selles aruandes pööratakse erilist tähelepanu halduskuludele, mis uutest ametlikest kohustustest maksukohustuslastele tulenevad, ning nende ametlike kohustuste tõhususele võitluses maksupettustega. Komisjon teeb vajaduse korral õigusakti ettepaneku, millega muudetakse kõnealuste ametlike kohustuste sisu.

(1) Direktiivi …/…/EÜ (muutmisakti) jõustumise aasta 31. detsember.

(2) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

28.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

CE 21/27

Neljapäev, 4. detsember 2008
Ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega võitlemine *

P6_TA(2008)0578

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega (KOM(2008)0147 – C6-0155/2008 – 2008/0059(CNS))

2010/C 21 E/12

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0147);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, vastavalt millele nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0155/2008);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0449/2008),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt - 1 (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Põhjendus 17

(- 1)

Põhjendus 17 asendatakse järgmise tekstiga:

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (1), millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel nõukogu otsuse 1999/468/EÜ rakendamise korra suhtes sõlmitud kokkuleppe (2) punktile 5 tuleks Euroopa Parlamenti kavandatavatest meetmetest täielikult teavitada .

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt - 1 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 6

(- 1 a)

Artiklis 6 asendatakse sõnad „artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras” sõnadega „artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt”.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt - 1 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 18 – lõige 1

(- 1 b)

Artikli 18 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras” sõnadega „artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt”.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 25 – lõige 3

(3 a)

Artikli 25 lõikes 3 asendatakse sõnad „artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras” sõnadega „artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt”.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 27 – lõige 4 – teine lõik

(3 b)

Artikli 27 lõike 4 teises lõigus asendatakse sõnad „artikli 44 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt” sõnadega „artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt”.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 29 – esimene ja teine lõik

(3 c)

Artikli 29 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras” sõnadega „artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt”.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 30 – esimene ja teine lõik

(3 d)

Artikli 30 esimeses ja teises lõigus asendatakse sõnad „artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras” sõnadega „artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt”.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 35

(3 e)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Liikmesriigid ja komisjon hindavad korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamist. Komisjon kogub teabe liikmesriikide poolt pettuste ärahoidmiseks võetud meetmete kohta, avalikustab neist kõige tulemuslikumad ning teeb ettepaneku pettuste lõpetamiseks kõige sobivamate meetmete kohta;

(b)

lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:

1 a. Komisjon töötab välja näitajate kogumi, mille abil määrata valdkonnad, kus maksuseaduste eiramise oht on suurem kui mujal. Riiklikud maksuasutused lähtuvad meetmeid võttes vajadusest hoida ära maksupettusi ja teha ausate maksumaksjate jaoks seadustest kinnipidamine lihtsamaks.;

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Käesoleva määruse kohaldamise hindamiseks vajalike statistiliste andmete loend koostatakse artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt. Komisjon töötab sel viisil kogutud andmete põhjal välja näitajate kogumi, mille abil selgitada, mil määral iga liikmesriik teeb olemasolevat teavet andes ja pettuste lõpetamiseks vajalikku abi osutades komisjoni ja teiste liikmesriikidega koostööd. Aruanded avalikustatakse.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 f (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 37

(3 f)

Artiklis 37 asendatakse sõnad „artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras” sõnadega „artikli 44 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.”

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3 g (uus)

Määrus (EÜ) nr 1798/2003

Artikkel 44 – lõige 4 (uus)

(3 g)

Artiklisse 44 lisatakse järgmine lõige :

4. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel nõukogu otsuse 1999/468/EÜ rakendamise korra suhtes sõlmitud kokkuleppe punktile 5 tuleb Euroopa Parlamenti kavandatavatest meetmetest täielikult teavitada.

(1) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(2) ELT C 143, 10.6.2008, lk 1.

		ISSN 1725-5171 doi:10.3000/17255171.CE2010.021.est
Euroopa Liidu Teataja		C 21E

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	53. köide 28. jaanuar 2010

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	Euroopa Parlament2008–2009 ISTUNGJÄRK4. detsember 2008 istungVASTUVÕETUD TEKSTIDIstungjärgu protokoll on avaldatud ELT C 35 E, 12.2.2009.

	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 4. detsember 2008
2010/C 021E/01	VKEdele parema keskkonna loomine Euroopas – väikeettevõtjate õigusakt Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon VKEdele parema keskkonna loomise kohta Euroopas – väikeettevõtjate õigusakt	1

2010/C 021E/02	Relvaeksport (toimimisjuhend) Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kohta	2

2010/C 021E/03	Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2007 Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 8/2007 kohta, mis käsitleb halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (2008/2151(INI))	3

2010/C 021E/04	Naiste olukord Balkani riikides Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon naiste olukorra kohta Balkani riikides (2008/2119(INI))	8

2010/C 021E/05	Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamine Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele (2008/2177(INI))	11


	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 4. detsember 2008
2010/C 021E/06	EÜ ja Korea Vabariigi vaheline konkurentsivastase tegevuse alane koostööleping * Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus konkurentsivastase tegevuse alase koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahel (SEK(2007)1731 – C6-0398/2008 – 2008/0004(CNS))	16

2010/C 021E/07	Šotimaa lääneranniku vete heeringavarud * Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava (KOM(2008)0240 – C6-0204/2008 – 2008/0091(CNS))	17

2010/C 021E/08	Ülalpidamiskohustused * Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (14066/2008 – C6-0384/2008 – 2005/0259(CNS))	21

2010/C 021E/09	Mõõtevahendid ja metroloogilise kontrolli meetodid (uuesti sõnastamine) ***I Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0357 – C6-0237/2008 – 2008/0123(COD))	22

2010/C 021E/10	Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades ***I Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (KOM(2008)0450 – C6-0280/2008 – 2008/0149(COD))	23

	P6_TC1-COD(2008)0149Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 4. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades	24
	LISA	24
2010/C 021E/11	Ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega võitlemine (ühine käibemaksusüsteem) * Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega (KOM(2008)0147 – C6-0154/2008 – 2008/0058(CNS))	24

2010/C 021E/12	Ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega võitlemine * Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega (KOM(2008)0147 – C6-0155/2008 – 2008/0059(CNS))	27