4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/1

(1)

Euroopa Liidus on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (edaspidi „konventsioon”) üldiseks aluseks kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õiguste kaitsele kriminaalmenetluses, mis käesolevas resolutsioonis hõlmab kohtueelset etappi ja kohtumenetluse etappi.

(2)

Ühtlasi on konventsioon, nii nagu seda tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohus, oluline alus selleks, et liikmesriigid saaksid usaldada üksteise kriminaalkohtusüsteeme ning et kõnealune usaldus saaks tugevneda. Samal ajal on ruumi Euroopa Liidu poolseteks edasisteks meetmeteks, et tagada konventsiooni nõuete täielik rakendamine ja nendest kinnipidamine, samuti vajaduse korral tagada kohaldatavate nõuete järjepidev kohaldamine ning täiustada olemasolevaid nõudeid.

(3)

Euroopa Liit on edukalt loonud liikumis- ja elukohavabadusel rajaneva ala, millest kodanikud saavad kasu üha enam reisides, õppides ja töötades väljaspool oma elukohariiki. Siiski on sisepiiridel kontrolli kaotamise ning vaba liikumise ja elamise õiguse suureneva kasutamise vältimatuks tagajärjeks selliste isikute arvu suurenemine, kes on seotud kriminaalmenetlusega väljaspool oma elukohariiki. Neil juhtudel muutuvad kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigused eriti oluliseks, et tagada õigus õiglasele kohtupidamisele.

(4)

Kuigi Euroopa Liidu tasandil on võetud mitmesuguseid meetmeid tagamaks kodanike ohutuse kõrge tase, on samuti olemas vajadus käsitleda spetsiifilisi probleeme, mis võivad tekkida, kui isik on kriminaalmenetluse raames kahtlustatav või süüdistatav.

(5)

See tingib vajaduse konkreetsete meetmete võtmiseks menetlusõiguse valdkonnas, et tagada õiglane kriminaalmenetlus. Kõnealused meetmed, mis võivad hõlmata õigusakte ning muid meetmeid, suurendavad kodanike kindlustunnet, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kaitsevad ja tagavad nende õigusi.

(6)

Tamperes 1999. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu jõudis järeldusele, et seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisega tuleks alustada tööd ka menetlusõiguse selliste aspektidega, mille osas vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise hõlbustamiseks peetakse vajalikuks ühiseid miinimumnõudeid, austades sealjuures liikmesriikide põhiõigusi (järeldus 37).

(7)

Ka 2004. aasta Haagi programmis on sätestatud, et vastastikuse tunnustamise kui õigusalase koostöö nurgakivi edasise elluviimisega peaks kaasnema kriminaalmenetluse menetlusõiguste selliste ühiste nõuete väljatöötamine, mis põhineksid liikmesriikide olemasolevate kaitsemeetmete uurimisel ja mis koostataks liikmesriikide õigustraditsioone austades (punkt III 3.3.1.).

(8)

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine eeldab seda, et liikmesriikide pädevad asutused usaldavad teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteeme. Euroopa Liidus vastastikuse usalduse suurendamise eesmärgil on oluline, et lisaks konventsioonile oleks olemas menetlusõiguste kaitset käsitlevad Euroopa Liidu normid, mida liikmesriikides nõuetekohaselt rakendataks ja kohaldataks.

(9)

Hiljutised uuringud näitavad ekspertide laialdast toetust Euroopa Liidu meetmete võtmisele menetlusõiguse valdkonnas – nii õigusaktide kui muude meetmete kujul – ning samuti vajadust suurendada liikmesriikide õigusasutuste vastastikust usaldust (1). Euroopa Parlament toetab seda seisukohta (2). Oma teatises Stockholmi programmi kohta (3) on Euroopa Komisjon arvamusel, et on hädavajalik tugevdada õigust kaitsele, kui soovitakse tagada liikmesriikide vastastikust usaldust ja üldsuse usaldust Euroopa Liidu vastu.

(10)

Viimastel aastatel toimunud arutelud menetlusõiguste üle Euroopa Liidu kontekstis ei ole kaasa toonud konkreetseid tulemusi. Siiski on tehtud suuri edusamme politsei- ja õigusalase koostöö raames seoses meetmetega, mis lihtsustavad süüdistuse esitamist. Nüüd on aeg astuda samme nimetatud meetmete ja üksikisiku menetlusõiguste kaitse paremaks tasakaalustamiseks. Tuleks teha jõupingutusi menetluslike tagatiste tugevdamiseks ja õigusriigi põhimõtete täielikumaks järgimiseks kriminaalmenetluste käigus, sõltumata sellest, millisesse Euroopa Liidu punkti kodanikud otsustavad reisida õppima, töötama või elama.

(11)

Pidades silmas nende küsimuste tähtsust ja keerulisust, tundub asjakohane käsitleda neid järkjärgulise lähenemisviisi alusel, tagades samal ajal üldise järjepidevuse. Käsitledes tulevasi meetmeid valdkondade kaupa, saab tähelepanu keskendada igale eraldiseisvale meetmele, mis võimaldab probleeme kindlaks teha ja käsitleda viisil, mis loob igale meetmele lisaväärtust.

(12)

Pidades silmas, et käesoleva resolutsiooni lisas esitatud meetmete loetelu ei ole täielik, peaks nõukogu ühtlasi kaaluma võimalust käsitleda ka nende menetlusõiguste kaitsmise küsimust, mida loetelus ei ole.

(13)

Kõik uued ELi õigusaktid selles valdkonnas peaksid olema kooskõlas miinimumnõuetega, mis on sätestatud konventsioonis, nii nagu seda tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohus,

1.

Euroopa Liidu tasandil tuleks võtta meetmeid kahtlustatavate või süüdistatavate isikute õiguste tugevdamiseks kriminaalmenetluses. Meetmed võivad hõlmata nii õigusakte kui ka muid meetmeid.

2.

Nõukogu kinnitab tulevaste meetmete alusena käesoleva resolutsiooni lisas esitatud teekaardi, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses (edaspidi nimetatud „teekaart”). Teekaardis sisalduvaid õigusi, mida võiks täiendada teiste õigustega, peetakse põhilisteks menetlusõigusteks ning nende õigustega seotud meetmeid tuleks praegusel etapil käsitada esmatähtsatena.

3.

Komisjonil palutakse esitada ettepanekuid seoses teekaardis esitatud meetmetega ning kaaluda punktis F nimetatud rohelise raamatu esitamist.

4.

Nõukogu vaatab läbi kõik teekaardi raames esitatavad ettepanekud ning lubab nendega tegeleda esmajärjekorras.

5.

Nõukogu teeb vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele täiel määral koostööd Euroopa Parlamendiga ja nõuetekohast koostööd Euroopa Nõukoguga.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/4

1.

Vahemaa heitvee- ja jäätmekäitluskoha ja teiste liikmesriikide ehk kõnealusel juhul Itaalia ja Hispaania lähima punkti vahel on vastavalt 110 ja 230 km.

2.

Kavandatud muudatusega suurendatakse gaasilise triitiumi heitkoguste lubatud piirmäära.

3.

Käitluskoha tavapärase tegevuse korral ei ohusta kavandatud muudatus teiste liikmesriikide elanike tervist.

4.

Tahked radioaktiivsed jäätmed ladustatakse ajutiselt kohapeal enne nende vedu Prantsuse valitsuse volitatud lõppladustuskohta.

5.

Üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetuse põhjustatud ootamatu radioaktiivsete jäätmete keskkonda pääsemise korral tekkivad kiirgusdoosid ei ohusta teiste liikmesriikide elanike tervist.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/5

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5641 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/5

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5687 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/6

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5624 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/6

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-LEXi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) dokumendinumbri 32009M5662 all. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/7

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/8

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on ettevõtjate koondumine EÜ ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on käsitatav ühenduse seisukohalt olulise koondumisena vastavalt EÜ ühinemismääruse artikli 1 lõikele 3.

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et asjaomased turud on järgmised:

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et kui tehing toimuks teatise esitaja algselt kavandatud tingimustel, takistaks see märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas reisijate õhutranspordi valdkonnas järgmistel lennuliinidel:

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et teatise esitaja esitatud kohustused võimaldavad taastada tõhusa konkurentsi ja muudavad koondumise ühisturuga kokkusobivaks, pidades silmas järgmisi lennuliine:

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et teatatud tehing ei takista märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas reisijate õhutranspordi valdkonnas muudel lühi-, keskmise pikkusega ja kauglennuliinidel.

7.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga, et teatatud tehing ei takista märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas kauba õhutranspordi turgudel.

8.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud koondumine tuleks kuulutada kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 ja EMP lepingu artiklile 57 tingimusel, et käesoleva otsuse eelnõu lisas esitatud kohustused täidetakse.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/9

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/11

(1)

26. novembril 2008 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Deutsche Lufthansa AG (edaspidi „LH”, Saksamaa) omandab ainukontrolli ettevõtja SN Airholding SA/NV (edaspidi „SNAH”, Belgia) üle aktsiate ostu teel.

(2)

Ettevõtja Deutsche Lufthansa AG („LH” või „teatise esitaja”) on täisteenuseid pakkuv regulaarlennuettevõtja, kelle sõlmlennujaamad on Frankfurdi rahvusvaheline lennujaam ja Müncheni lennujaam ning kodulennujaam on Düsseldorfi lennujaam. Ettevõtja kaks peamist tegevusvaldkonda on reisijate ja kaupade õhutransport. LH kontrollib ettevõtjat Swiss International Air Lines Ltd. (edaspidi „LX”), mille kodulennujaam on Zürichi lennujaam, ettevõtjaid Air Dolomiti ja Eurowings ning odavlennuettevõtjat Germanwings. Nii LH kui ka Swiss on Star Alliance’i liikmed. 14. mail 2009 kiitis komisjon heaks ettevõtja BMI omandamise LH poolt (2).

(3)

SN Airholding SA/NV (edaspidi „SNAH”) on ettevõtja SN Brussels Airlines (edaspidi „SN”) valdusettevõtja. SN on Belgia regulaarlennuettevõtja, kelle sõlmlennujaam on Brüsseli Zaventemi lennujaam. Ettevõtja SN peamine tegevusvaldkond on reisijate õhutransport. SN ei ole ühegi lennuettevõtjate ühenduse liige. Ettevõtjatele LH ja SN osutatakse edaspidi ühisnimetaja all „osalised”.

(4)

LH kavatseb algselt omandada 45 % ettevõtja SNAH aktsiatest. Lisaks on tal ülejäänud aktsiatele ostuoptsioonid, mida saab realiseerida alates 2011. aasta esimesest kvartalist. Kuigi vaatlusalune tehing toimub kahes etapis, saavutab ettevõtja LH ainukontrolli ettevõtja SNAM üle juba pärast esimese etapi lõpetamist, s.t pärast ettevõtjas SNAH 45 % osaluse omandamist.

(5)

Teatatud koondumine on ühenduse seisukohalt oluline EÜ ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 tähenduses.

(6)

Osaliste reisijate õhutranspordi teenused kattuvad, eelkõige Brüsselist väljuvate lühilendude puhul.

(7)

Turu-uuring kinnitas komisjoni tava varasemates juhtumites. Selle tava alusel võetakse regulaarsete reisijateveoteenuste asjaomase turu määramisel aluseks lähte- ja sihtkohtade ja linnade paaridel põhinev lähenemisviis, hõlmates kõiki vastastikku asendatavaid lennujaamasid vastavates lähte- ja sihtpunktides.

(8)

Üldjuhul jagatakse reisijad ajatundlikeks ja mitteajatundlikeks. Komisjoni meelest ei ole siiski vaja otsustada, kas need kaks reisijate rühma hõlmavad eri tooteturge, sest konkurentsi olukorra hindamine liinidel, mida tehing mõjutab, ei muutu sellest, kas neil tooteturgudel tehakse vahet või mitte.

(9)

Turu-uuring kinnitas komisjoni tava varasemates juhtumites, mille kohaselt alla kolmetunniste lendude puhul ei avalda vahemaandumisega lennud üldjuhul otselendudele konkurentsisurvet.

(10)

Lisaks uuris komisjon, kas Brüsseli riiklik lennujaam Zaventemis ja Antwerpeni lennujaam on omavahel asendatavad. On piisavalt põhjust arvata, et lennud algusega Antwerpeni lennujaamast ei ole asendatavad lendudega Brüsseli lennujaamast. Kuidas sellega ka ei oleks, isegi kui Brüsseli lennujaamast väljuvaid või sinna saabuvaid lende ja Antwerpeni lennujaamast väljuvaid või sinna saabuvaid lende käsitataks sama turu koosseisus, oleks tegemist vaid kaudsete konkurentidega. Seega kui mõni konkurent hakkaks pakkuma lende Antwerpeni lennujaamast liinidel, kus uurimise käigus tuvastati konkurentsiprobleemid, ei kõrvaldaks see ühinemisest tulenevat konkurentsivastast mõju nendel liinidel.

(11)

LHga samasse lennuettevõtjate ühendusse kuuluvaid partnereid ei tohiks võtta mõjutatavate turgude kindlaksmääramisel arvesse, sest ühinemine ei peaks iseenesest mõjutama ettevõtja SN ja LH partnerettevõtjate vahelisi suhteid. Mõjutatavate turgude konkurentsianalüüsis hindab komisjon liinide lõikes LH ja temaga samasse lennuettevõtjate ühendusse kuuluvate partnerite vahelist suhet ning selgitab välja, kuidas see suhe mõjutab nende stiimuleid konkureerimaks omavahel pärast koondumist.

(12)

Komisjon leidis, et Brüsseli–Frankfurdi liinil tooks ühinemine kaasa ajatundlike reisijate suhtes monopoolse seisundi. Samuti kõrvaldaks see tiheda konkurentsi LH ja SN vahel mitteajatundlike reisijate osas. Ühinenud üksus peaks küll konkureerima rongiliiklusega, kuid rongiliikluse avaldatav konkurentsisurve ei ole piisav, et korvata kadunud konkurents. Ühinemine kõrvaldaks kõikide reisijate jaoks LH suurima konkurendi. Selle tagajärjel võib eeldada, et ühinemine takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, sõltumata sellest, millist turumääratlust kasutada.

(13)

Brüsseli–Müncheni ja Brüsseli–Hamburgi liinidel tooks ühinemine kaasa monopoolse seisundi nii ajatundlike kui ka mitteajatundlike reisijate suhtes (ja seeläbi ka kõiki reisijaid hõlmava turu suhtes).

(14)

Brüsseli–Berliin liiniga seoses teatas ettevõtja easyJet, et IATA talvehooajal 2009/2010 on tal kavas hakata lendama ühe korra asemel kaks korda päevas ja seega on võimalik ühe päevaga sõita edasi-tagasi. Komisjon jõudis järeldusele, et easyJet avaldab ühinenud üksusele piisavat survet ja seda isegi ajatundlike reisijate suhtes.

(15)

Kõigil kolmel Belgia ja Šveitsi vahelisel liinil (Brüssel–Basel, Brüssel–Genf ja Brüssel–Zürich) teeb lende vaid üks osalistest, teine osaline vaid turustab lende vastavalt koodijagamiskokkuleppele. Komisjon uuris esmalt seda, kas oletusliku võrdlusolukorra kindlaksmääramisel tuleks koodijagamiskokkulepet mitte arvestada.

(16)

Komisjon leidis, et olenemata sellest, milline on oletuslik võrdlusolukord, ei kahjusta ühinemine tõhusat konkurentsi Brüsseli–Baseli liinil, kuna selle liini reisijate arv on liiga väike selleks, et seda saaksid teenindada kaks lennuettevõtjat.

(17)

Ettevõtja SN teenindataval Brüsseli–Genfi liinil ei saa ettevõtjat LX komisjoni järelduse kohaselt pidada võimalikuks konkurendiks. Seega ei esine nimetatud liinil konkurentsiprobleemi.

(18)

Ettevõtja LX teenindatava Brüsseli–Zürichi liini puhul järeldas komisjon oletuslikust võrdlusolukorrast lähtudes, et kui ühinemist ei toimu, siis koodijagamiskokkulepe tõenäoliselt lõpetatakse, kuna ettevõtja SN arvatavasti ühineb lennuettevõtjate ühendusega oneworld (või läheb isegi ettevõtja BA omandusse). On tõenäoline, et kui koodijagamiskokkulepe lõpetatakse, siis avab ettevõtja SN Brüsseli–Zürichi liini. Seega muutuks ühinemise tulemusel ebatõenäoliseks, et ettevõtja SN avaks Brüsseli–Zürichi liini, mis kahjustaks oluliselt tõhusat konkurentsi ajatundlike ja mitteajatundlike reisijate pärast sellel liinil.

(19)

Nelja liini puhul (Brüssel–Frankfurt, Brüssel–München, Brüssel–Hamburg ja Brüssel–Zürich) leidub märkimisväärseid turutõkkeid: lennuteenindusaegade ebapiisavus eeskätt tipptundidel marsruudi algus- või lõpp-punktis või mõlemas, samuti sõlm- ja baaslennujaama pakutavad eelised, ühinenud ettevõtja turuosa Belgias, Saksamaal ja Šveitsis jms. Tõkked on eriti tugevad sõlmlennujaamade vahelistel liinidel (Brüssel–Frankfurt, Brüssel–München ja Brüssel–Zürich). Neid märkimisväärseid turutõkkeid ja kõnealustel turgudel valitsevaid tingimusi silmas pidades ei ole tõenäoline, et ükski lennuettevõtja siseneks nendele liinidele ja leevendaks sellega ühinemise konkurentsivastast mõju.

(20)

Tehing mõjutab mitut lühi-, keskmist ja kauglennuliini. Ühegi sellise liini puhul ei kahjusta kavandatav koondumine siiski oluliselt tõhusat konkurentsi ühisturul.

(21)

Komisjon jõudis järeldusele, et ettevõtja LH algselt pakutud tehing kahjustaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi Brüsseli–Frankfurdi, Brüsseli–Müncheni, Brüsseli–Hamburgi ja Brüsseli–Zürichi lennuliinidel nii ajatundlike kui ka mitteajatundlike reisijate puhul, s.t kogu reisijate turgu. Tehingust ei tuleneks konkurentsiprobleeme muudel liinidel, mida see mõjutab.

(22)

Komisjon jõudis järeldusele, et tehing tõenäoliselt ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühelgi kauba õhutranspordi turul.

(23)

Esitatud teabe alusel järeldas komisjon, et seda, kas tõhusus suureneb, ei saa kontrollida, et enamik tõhususe kasvust ei tulene ühinemisest ning et kasu, mida tõhususe kasv asjaomaste lennumarsruutide tarbijatele pakuks, ei tasakaalustaks tehingu kahjulikku mõju konkurentsile. Horisontaalühinemiste suuniste punktis 84 sedastatakse, et „on äärmiselt ebatõenäoline, et ühinemist, mis toob kaasa monopoolsele läheneva turuseisundi või samalaadse turuvõimu taseme, saab kuulutada ühisturuga kokkusobivaks põhjusel, et tõhususe kasvust piisaks võimalike konkurentsivastaste mõjude korvamiseks”.

(24)

Ettevõtja LH võttis kohustuse eraldada tasuta lennuteenindusajad, mis erinevad taotletust maksimaalselt 20 minutit, et uued ettevõtjad saaksid lennata neil neljal liinil, millega seoses on komisjon tuvastanud konkurentsiprobleeme (edaspidi „kõnealused linnapaarid”). Brüsseli–Hamburgi ja Brüsseli–Müncheni liinil võimaldatakse lennata kuni kolm korda päevas ning Brüsseli–Frankfurdi ja Brüsseli–Zürichi liinil kuni kaks korda päevas. Kohustustes nähakse ette ka teenindusaegade kindlaksmääramise kord, mis võimaldaks taotletud ajad kindlaks määrata varakult, võimalikult hooaja alguses. Üldreeglina saavad turule sisenejad liinidel õigused, mis tehinguosalised on seal nende teenindusaegade puhul juba varem omandanud. Seega oleks neil võimalik kasutada tehinguosalistelt üle kantud lennuteenindusõigusi muude Euroopa-siseste linnapaaride (mitte kõnealuste linnapaaride) jaoks pärast seda, kui nad on käitanud kõnealuste linnapaaride vahelist lennuliini Brüsseli–Hamburgi lennuliini puhul kahe järjestikuse IATA hooaja jooksul, Brüsseli–Müncheni ja Brüsseli–Zürichi liini puhul nelja järjestikuse IATA hooaja jooksul ning Brüsseli–Frankfurdi liini puhul kaheksa järjestikuse IATA hooaja jooksul.

(25)

Lisaks kohustutakse pakkuma uuele Brüsseli–Hamburgi liinile sisenejale võimalust sõlmida tulude proportsionaalse jaotamise ja koodijagamiskokkulepe, mis võimaldaks tal lisada oma koodid tehinguosaliste Brüsselist lähtuvatele lendudele, et pakkuda nende lendude reisijaile ümberistumisega lennuühendust Hamburgiga. Kohustustes on ette nähtud ka lisameetmed, nagu ühistegevuse ja mitmeliigiliste transporditeenuste osutamise kokkulepete, tulude proportsionaalse jaotamise kokkulepete ja püsiklientidele osutatavaid teenuseid käsitlevate kokkulepete sõlmimine.

(26)

Kohustused kujutavad endast ulatuslikku paketti, mis põhineb lennundussektoris varem toimunud ühinemiste puhul võetud konkurentsikaitse meetmetel. Kohustustes arvestatakse, et teenindusaegade vähesus on oluline turutõke, mis takistab sisenemist käesoleva juhtumi probleemsetele liinidele. Pakutavate kohustuste eesmärk on need tõkked kõrvaldada ja soodustada tulekut konkurentsiprobleemidega liinidele.

(27)

Kohustuste kohta tehti turutest, mille käigus küsitleti osaliste kliente ja konkurente. Paljude vastanute arvates piisab pakutavatest kohustustest ühinemisest tulenevate konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks. Ning arvestades, et mitu lennundusettevõtjat tunnevad huvi konkurentsiprobleemidega liinidele sisenemise vastu, järeldas komisjon, et kohustuste täitmise tulemusel avab üks või mitu ettevõtjat juba peatselt kõnealuste linnapaaride vahelise lennuliini, millest piisab kõnealustel turgudel kindlaks tehtud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks.

(28)

Ettevõtja LH kavandatud tehingu algsed tingimused oleksid märkimisväärselt kahjustanud tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses. Ettevõtja LH esitas siiski kohustuste paketi, mis võimaldab tõhusa konkurentsi säilitada.

(29)

Tehing ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, kui ettevõtja LH täidab võetud kohustused.

(30)

Seega sobib koondumine kokku ühisturuga ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57, tingimusel et ettevõtja LH esitatud kohustused täidetakse.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/14

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide põhisumma kohta.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga suurendada põhisummat raskendavate asjaolude tõttu.

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga suurendada põhisummat, et tagada piisav hoiatav mõju.

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide vähendamise küsimuses vastavalt 2002. aasta leebema kohtlemise teatisele.

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide lõpliku summa kohta.

6.

Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/15

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/17

(1)

Käesolev otsus on adresseeritud juriidilistele isikutele ENI S.p.A., Esso Deutschland GmbH, Esso Société Anonyme Française, ExxonMobil Petroleum & Chemical, B.V.B.A., Exxon Mobil Corporation, H&R ChemPharm GmbH, H&R Wax Company Vertrieb GmbH, Hansen & Rosenthal KG, Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen KG, MOL Nyrt., Repsol YPF Lubricantes y Especialidades S.A., Repsol Petróleo S.A., Repsol YPF S.A., Sasol Wax GmbH, Sasol Wax International AG, Sasol Holding in Germany GmbH, Sasol Limited, Shell Deutschland Oil GmbH, Shell Deutschland Schmierstoff GmbH, Deutsche Shell GmbH, Shell International Petroleum Company Limited, the Shell Petroleum Company Limited, Shell Petroleum N.V., the Shell Transport and Trading Company Limited, RWE-Dea AG, RWE AG, Total France S.A. ja Total S.A..

(2)

Eespool nimetatud 28 juriidilist isikut (kes kuuluvad 10 ettevõtjale ja kellest mõnda peetakse vastutavaks emaettevõtjana) osalesid EMP parafiinitööstust mõjutavas EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 ühes ja järjepidevas rikkumises, mis seisnes hindade kindlaksmääramises ja tundliku äriteabe vahetamises. Ettevõtjate Dea (hiljem Shell), ExxonMobil, MOL, Repsol, Sasol ja Total puhul seisnes kõnealune üks ja järjepidev rikkumine ka klientide ja/või turu jagamises EMPs. Rikkumine kestis 3. septembrist 1992 kuni 28. aprillini 2005, kuid selle kestus oli eri juriidiliste isikute ja ettevõtjate puhul erinev. Ettevõtjate Dea (hiljem Shell), ExxonMobil, Sasol ja Total puhul oli kõnealune üks ja järjepidev rikkumine seotud ka Saksamaa turul lõpptarbijatele müüdava toorparafiiniga ajavahemikul 30. oktoobrist 1997 kuni 12. maini 2004, kuid rikkumise kestus oli eri juriidiliste isikute ja ettevõtjate puhul erinev.

(3)

Asjaomane toode on parafiin ja otsuse teatavate adressaatide puhul ka toorparafiin. Parafiin hõlmab täielikult ja pooleldi rafineeritud (olenevalt õli sisaldusest) parafiini, vesinikuga töödeldud vahasid, vahasegusid, eriotstarbelisi vahasid ja kõvasid parafiine. Seda kasutatakse eri toodete tootmiseks, näiteks küünlad, kemikaalid, rehvid ja autotööstuse tooted, kuid ka kummi-, pakendi-, liimi- ja närimiskummitööstuses. Euroopas kasutatakse 60–70 % parafiinist küünalde tootmiseks. Toorparafiin on tooraine, millest toodetakse parafiine. Toorparafiini saadakse rafineerimistehastes toornaftast baasõlide tootmisel tekkiva kõrvaltootena. Sedagi müüakse lõpptarbijatele, näiteks puitlaastplaatide tootjatele.

(4)

Vastuväidetes hinnati, et parafiinide ja toorparafiinide turu väärtus EMPs oli 2004. aastal ligikaudu 485 000 000 eurot. Käesoleva otsuse adressaatideks olevad tarnijad rahuldasid EMP turu nõudlusest 75 %.

(5)

Komisjon algatas uurimismenetluse komisjoni 2002. aasta teatise (mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul) (edaspidi „2002. aasta leebema kohtlemise teatis”) alusel esitatud trahvidest vabastamise taotluses sisalduva teabe põhjal. Taotluse esitas ettevõtja Shell Deutschland Schmierstoff GmbH (kuupäev). (kuupäev) andis komisjon vastavalt 2002. aasta leebema kohtlemise teatise punktile 15 ettevõtjale Shell kaitse trahvide eest.

(6)

Komisjon teostas 28. ja 29. aprillil 2005 kontrolle ettevõtjate Sasol (Saksamaa), H&R/Tudapetrol (Saksamaa), Esso/ExxonMobil (Madalmaad ja Saksamaa), Total (Prantsusmaa), Repsol (Hispaania), ENI (Itaalia) ja MOL (Ungari) ruumides.

(7)

Pärast kontrollimist esitasid ettevõtjad Sasol, Repsol ja ExxonMobil komisjonile taotluse nad trahvidest vabastada või trahve vastavalt 2002. aasta leebema kohtlemise teatisele vähendada. Sasol esitas (kuupäev) leebema kohtlemise taotluse. Repsol taotles trahvidest vabastamist või leebemat kohtlemist (kuupäev). ExxonMobil taotles trahvidest vabastamist või leebemat kohtlemist (kuupäev).

(8)

25. mail 2007 algatas komisjon uurimismenetluse ja võttis vastu EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumist käsitlevad vastuväited järgmiste ettevõtjate suhtes: ENI S.p.A.; Esso Deutschland GmbH, Esso Nederland B.V., Esso Société Anonyme Française, ExxonMobil Petroleum & Chemical, B.V.B.A. ja Exxon Mobil Corporation, Tudapetrol Mineralölerzeugnisse Nils Hansen KG, H&R ChemPharm GmbH, H&R Wasag AG, H&R Beteiligung GmbH, H&R Wax Company Vertrieb GmbH ja Hansen & Rosenthal KG; MOL Nyrt.; Repsol YPF Lubricantes y Especialidades S.A. (Rylesa), Repsol Petróleo S.A. ja Repsol YPF S.A.; Sasol Wax GmbH, Sasol Wax International AG, Sasol Holding in Germany GmbH ja Sasol Limited Shell Deutschland Oil GmbH, Shell Deutschland Schmierstoff GmbH, Deutsche Shell GmbH, Shell International Petroleum Company Limited (SIPC), the Shell Petroleum Company Limited (SPCO), Shell Petroleum N.V., the Shell Transport and Trading Company Limited ja the Royal Dutch Shell plc; RWE-Dea AG ja RWE AG; Total France S.A. ja Total S.A.. Kõik vastuväidete adressaadid esitasid oma kirjalikud märkused komisjoni tõstatatud vastuväidetele. Ärakuulamine toimus 10. ja 11. detsembril 2007. Ärakuulamisel osalesid kõik vastuväidete adressaadid, välja arvatud Repsol Petróleo S.A. ja Repsol YPF S.A..

(9)

Arvestades asjaolusid, millele ettevõtja Esso Nederland B.V. juhtis tähelepanu vastuväidetele esitatud vastuses, otsustas komisjon uurimismenetluse kõnealuse ettevõtja suhtes lõpetada. Komisjon on otsustanud lõpetada uurimismenetluse ka ettevõtjate H&R Wasag AG, H&R Beteiligung GmbH ja the Royal Dutch Shell plc suhtes.

(10)

Komisjoni valduses olevast tõendusmaterjalist saab kindlalt ja püsivalt järeldada, et otsuse adressaadid osalesid punktis 2 kirjeldatud rikkumises.

(11)

Kartelli ühine üldkava, konkurentsipõhimõtetega vastuolus olev identne eesmärk ja ainus majanduslik siht oli vähendada ja takistada hinnakonkurentsi, stabiliseerida või tõsta hindu, leppides kokku miinimumhindades ja hinnatõusus, ning teatavate ettevõtjate puhul kindlustada kliendisuhteid ja teatavaid turuosasid. Kokkuvõtlikult öeldes oli kõnealuse tegevuse eesmärk vähendada märkimisväärselt või isegi kõrvaldada konkurents eesmärgiga saavutada suurem kasum selleks, et lõplikult stabiliseerida või suurendada oma kasumit.

(12)

Otsuses kirjeldatakse üksikasjalikult tõendeid asjaomaste ettevõtjate esindajate kohtumiste ja/või kontaktide kohta, millal rikkumine aset leidis ja mis toimusid rikkumise igal aastal.

(13)

Trahvi põhisumma määratakse kindlaks osana iga ettevõtja parafiini ja/või toorparafiini keskmisest müügiväärtusest asjaomasel geograafilisel turul rikkumise viimasel kolmel täielikul majandusaastal („muutuv summa”), mis korrutatakse rikkumise kestusega aastates. Sellele lisatakse täiendav summa („ühinemistasu”), mis arvutatakse välja samuti osana müügiväärtusest ja mille eesmärk on hoiatada hinna kindlaksmääramise horisontaalsete kokkulepetega ühinemise eest.

(14)

Osade kindlaksmääramiseks võeti arvesse rikkumise laadi ja geograafilise ulatusega seotud tegureid.

(15)

Muutuv summa korrutati seejärel asjaomase kestusega (eri kestus eri juriidiliste isikute ja ettevõtjate puhul).

(16)

Rikkumise ajal kehtisid ettevõtjate Shell ja ENI suhtes komisjoni varasemad otsused kartellitegevuse kohta. Asjaolu, et ettevõtjad käitusid samamoodi, nagu nad varem olid käitunud, kas siis samas tööstusharus või erinevas sektoris sellest, kus neid varem oli trahvitud, näitab, et esimesed trahvid ei sundinud ettevõtjaid oma teguviise muutma. Seega oli kordumise tõttu õigustatud ettevõtjatele Shell ja ENI määratud trahvi põhisumma suurendamine.

(17)

Käesoleva juhtumi puhul ei tuvastanud komisjon ühtegi kergendavat asjaolu.

(18)

Vastavalt eelnevatele otsustele ning selleks et määrata piisava hoiatava mõjuga trahv, on komisjon arvamusel, et ettevõtjatele ExxonMobil, Shell, Total, ENI, Repsol ja RWE määratava trahvi puhul tuleks kohaldada korrutustegurit. 2007. aastal ehk otsusele eelneval majandusaastal ületas ettevõtjate ExxonMobil ja Shell käive 250 miljardit eurot, ettevõtja Total käive 150 miljardit eurot, ettevõtja ENI käive 85 miljardit eurot ning ettevõtjate Repsol ja RWE käive 40 miljardit eurot.

(19)

Lõplikud, enne leebema kohtlemise teatise kohaldamist arvutatud trahvimäärad olid alla 10 % otsuse adressaadiks olevate ettevõtjate ülemaailmsest käibest.

(20)

Ettevõtjad Shell, Sasol, Repsol ja ExxonMobil tegid uurimismenetluse eri etappides komisjoniga koostööd, et saavutada käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavas 2002. aasta leebema kohtlemise teatises ettenähtud soodsam kohtlemine.

(21)

Shell oli esimene ettevõtja, kes teavitas komisjoni EMP turgu mõjutava kartelli olemasolust küünlavahasektoris. Shell esitas (kuupäev) dokumentaalse tõendusmaterjali ja tegi avalduse, mille järel oli komisjonil võimalik kindlaks teha mitmete kartellikohtumiste ja muude kontaktide olemasolu, sisu ja osalised ning teostada 28. ja 29. aprillil 2005 kontrolle. Ettevõtja lõpetas oma osalemise rikkumises enne taotluse esitamist. Seetõttu Shellile trahvi ei määratud.

(22)

Teine ettevõtja, kes komisjoniga kontakti võttis, oli Sasol. Pärast (kuupäev) esitatud teave võimaldas komisjonil tuvastada asjaolusid, mille tuvastamine muidu ei oleks olnud võimalik. Ettevõtja Sasol esitatud teabe kogus, kvaliteet, väärtus ja ajastus võimaldasid komisjonil paremini mõista rikkumist ja tõlgendada saadud dokumente. Koostöö eest vähendati ettevõtjale Sasol määratud trahvi 50 % võrra.

(23)

Repsol, kes pakkus oma koostööd komisjonile (kuupäev), aitas kinnitada Shelli ja Sasoli esitatud dokumente ning esitas nii täiendavaid tõendeid kartelli kohta kui ka iseenda vastu tunnistavaid asjaolusid. Eespool öeldu põhjal vähendati tehtud koostöö eest ettevõtjale Repsol määratud trahvi 25 %.

(24)

ExxonMobil võttis komisjoniga ühendust (kuupäev) ja pakkus kinnitavaid tõendeid, kuigi ainult piiratud ulatuses. Muuski osas olid ettevõtja ExxonMobil esitatud andmed ähmased ja sisaldasid suures ulatuses kasutut teavet. Koostöö eest vähendati ettevõtjale ExxonMobil määratud trahvi 7 % võrra.

(25)

Otsuse adressaadid ja nende rikkumises osalemise kestus on järgmised.

(26)

Parafiini puhul:

(27)

Toorparafiini puhul:

(28)

Arvestades eespool loetletud põhjendusi, kehtestati järgmised trahvid:

(29)

Punktides 26 ja 27 loetletud ettevõtjatelt nõuti kohe punktis 2 nimetatud rikkumise lõpetamist juhul, kui nad seda juba teinud ei olnud, ja hoiduda punktis 2 kirjeldatud tegevuse või käitumise kordamisest ja igasugusest tegevusest või käitumisest, millel on sama või sarnane eesmärk või mõju.

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/22

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/27