15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/1

1.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 23. novembril 1998. aastal vastu määruse (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (edaspidi „määrus nr 2533/98”) (1). Et nimetatud määrus võiks edaspidigi olla tõhus vahend Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) statistilise teabe kogumise ülesannete täitmisel, kaalutakse teha sellesse mitmeid muudatusi. Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP”) nõukogu võttis 15. septembril 2008 ühehäälselt vastu soovituse (2) (edaspidi „soovitus”) nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust nr 2533/98 (3).

2.

Nõukogu otsustas konsulteerida 4. veebruaril 2009 Euroopa andmekaitseinspektoriga ning palus tal esitada oma arvamus (4). Olgugi et taoline konsulteerimine COREPERi tasandil ei ole tavaline, tuleb toonitada, et see on see reguleeritud määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 41 ja artikli 46 punktiga d.

3.

Peamised muudatusettepanekud puudutasid määruse nr 2533/98 artikleid 1, 2, 3 (osaliselt) ja 8. Vaatamata sellele, et konfidentsiaalsussätteid käsitleb ennekõike artikkel 8, arvab Euroopa andmekaitseinspektor, et ka teised artiklid võivad isikuandmete kaitsele mõju avaldada ja on seega osa käesolevast analüüsist.

4.

Samuti tuleb nimetatud soovituse analüüsimisel võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa statistikat käsitleva määruse ettepanekut, (5) mille kohta Euroopa andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse (6). Mõlemad tekstid on omavahel seotud. Seos nimetatud kahe määruse vahel osutab sellele, nii nagu ka viimasena mainitud arvamuses rõhutati, et Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi vahel tuleks tagada tihe koostöö ja asjakohane kooskõlastamine, säilitades samas vastavad juhtimisstruktuurid. Euroopa andmekaitseinspektor selgitas ühtlasi seda, kuidas ta tõlgendab statistika kontekstis konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse mõistet. See analüüs jääb kehtima.

5.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et muudatusettepanekutes on konkreetne viide andmekaitse õiguslikule raamistikule. Nimelt on määruse nr 2533/98 artikli 8 lõike 8 kohta, mis osutab praegu vaid direktiivile 95/46/EÜ, tehtud ettepanek osutada ka määrusele (EÜ) nr 45/2001, mis hõlmab täpsemalt EKP tegevust Euroopa institutsioonina.

6.

Lisaks kinnitab mainitud säte määruse (EÜ) nr 45/2001 põhjendust 34, mis ütleb, et statistilise teabe kogumist Euroopa Keskpanga poolt käsitleva nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8 lõike 8 kohaselt ei mõjuta nimetatud määrus direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist. Antud kontekstis ei piira see ka määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist.

7.

Nagu soovituse preambulis on selgitatud, on selle põhieesmärgiks muuta määruse nr 2533/98 kohaldamisala nii, et see võiks edaspidigi olla EKP tõhus vahend EKPSi statistilise teabe kogumise ülesannete täitmisel. Samuti peaks see tagama, et EKP-le oleks jätkuvalt kättesaadav vajaliku kvaliteediga statistiline teave, mis hõlmab kõiki EKPSi ülesandeid.

8.

Olgugi et väljendit „statistiline teave” kasutatakse laialdaselt nii määruses nr 2533/98 kui ka EKP poolt vastu võetud soovituses, märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et väljendit „statistiline teave” ei ole kummaski tekstis määratletud, kui välja arvata mõned viited andmete esitamise nõuete mõistele (määruse nr 2533/98 artikli 1 lõige 1). Euroopa andmekaitseinspektori arvates tuleks selle mõiste kohaldamisala selgitada määruse 2533/98 kontekstis, eriti kuna statistiline teave ei pruugi hõlmata mitte ainult juriidiliste isikute vaid ka füüsiliste isikute (keda kirjeldatakse kokku ka kui vaadeldavat andmeid esitavat üldkogumit) andmeid. Seetõttu võib määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses isikuandmeid koguda ja isegi kui neid töödeldakse statistilisel kujul, saavad need ikkagi olla andmed identifitseeritavate isikute kohta (nt kaudselt kas koodi põhjal või tänu sellele, et kindlate tunnustega isikute grupp on väike). Kõnealuse mõiste määratlemine on oluline ka selle poolest, et soovitus käsitleb võimalust anda teaduslikele uurimisasutustele juurdepääs konfidentsiaalsele statistilisele teabele, mis „ei võimalda otsest identifitseerimist” (artikli 8 lõige 4) või mis, jaataval kujul väljendatult, võimaldab kaudset identifitseerimist.

9.

Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et seda mõistet võib määratleda samal moel, nagu Euroopa statistikat käsitleva määruse ettepanekus (kus selle määratlus on järgmine: „kõik erinevad statistika vormid, sealhulgas lähteandmed, näitajad, aruanded ja metaandmed”). Kuid EKP puhul tuleks kitsendada statistilise teabe määratlust füüsiliste ja juriidiliste isikute statistilistele andmetele, mida töödeldakse EKP pädevuse piires. Euroopa andmekaitseinspektor soovitab esitada põhjendustes selle mõiste kohta lisatäpsustuse.

10.

Vastavalt soovituse seletuskirjale tugineb praegune statistilise teabe kogumise korraldus üksühesele seosele vaadeldava andmeid esitava üldkogumi (aruandekohustuslikud füüsilised ja juriidilised isikud) ja kindlat liiki andmete vahel (nagu on kirjeldatud määruse nr 2533/98 artikli 2 lõikes 2). EKP arvamusel on selline korraldus muutunud ebaefektiivseks, kuna aruandluskoormuse vähendamiseks kogutakse järjest enam andmeid erinevatel statistilistel eesmärkidel ühekorraga. Seetõttu teeb EKP ettepaneku laiendada eesmärkide ulatust, kehtestades näidisloetelu statistilistest eesmärkidest, mille tarvis võib vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistikat koguda.

11.

Euroopa andmekaitseinspektor võtab teadmiseks põhjused, mille alusel taotletakse ulatuse laiendamist, kuid toonitab, et üks määruse (EÜ) nr 45/2001 põhimõte viitab otstarbe piiramisele. Selle põhimõtte kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi töödelda viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. See põhimõte on kirjas artikli 4 lõike 1 punktis b, mis täpsustab täiendavalt, et „isikuandmete hilisem töötlemine ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärkidel ei ole keelatud, kui vastutav töötleja annab asjakohase garantii eelkõige selle kohta, et andmeid ei töödelda muudel eesmärkidel ega kasutata konkreetse üksikisikuga seotud meetmete või otsuse õigustamiseks”.

12.

Euroopa andmekaitseinspektor kinnitab, et kehtiv tava ei ole soovituse seletuskirjas kirjeldatud faktide põhjal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001, kuna andmeid on töödeldud edasi määruses nr 2533/98 sätestamata eesmärkidel. Nn näidisloetelu loomine eesmärkidest, mis väljuvad määruse nr 2533/98 raamistikust, ei vastaks sellegipoolest täielikult määruse (EÜ) nr 45/2001 otstarbe piiramise põhimõttele.

13.

Siiski rõhutati selles küsimuses EKP-lt saadud märkustes, et määrus 2533/98 jääb nö katusmääruseks, mis määrab kindlaks vaadeldava andmeid esitava üldkogumi (üksuste ulatus, mille piires EKP võib oma ülesannete täitmiseks andmeid koguda). Selleks et kehtestada andmeesitajatele tegelik aruandluskohustus, peab EKP välja andma konkreetse EKP õigusakti, mis täpsustaks nii tegelikku andmeid esitavat üldkogumit kui ka konkreetseid andmete esitamise nõudeid.

14.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates peaks iga kõnealuses küsimuses määrusesse tehtav muudatus täpsustama piiri, mille ulatuses tulevikus andmeid töödeldakse, või vähemalt täpsustama selgemini eeldatavaid EKP pädevuse piiresse kuuluvaid eesmärke. Seega ei ole Euroopa andmekaitseinspektor vastu nende eesmärkide laienemisele, mille jaoks statistilist teavet kogutakse, kuid soovitab jätta välja igasuguse viite eesmärkide näidisloetelu loomise kohta. Lisaks sellele võiks tekst kinnitada, et kõik EKP õigusaktid, milles on määratletud tegelik andmeid esitav üldkogum ja konkreetsed andmete esitamise nõuded, ei läheks kaugemale EKP konkreetsete pädevuste eesmärkidest.

15.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib selguse huvides, et ta ei saa nõustuda EKP poolt antud selgitusega soovituse seletuskirjas, mille kohaselt „teave muutub statistiliseks teabeks, kui seda kasutatakse statistika koostamiseks, sõltumata eesmärgist, milleks seda algselt koguti”. Eesmärgi piiramise põhimõte sellist tõlgendust ei võimalda. Isikuandmeid kogutakse eelkõige ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil ja neid võib nõuetekohase kaitse tagamise korral kasutada edaspidi (teistel) statistilistel eesmärkidel (vt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b, millele on viidatud punktis 11).

16.

Viimasena märgib Euroopa andmekaitseinspektor seda, et eesmärgi piiramist on toonitatud kavandatava artikli 8 lõike 4 punktis a, mille kohaselt „(…) kasutab EKPS talle edastatud konfidentsiaalset statistilist teavet ainult EKPSi ülesannete täitmiseks, välja arvatud mis tahes järgmisel juhul: a) tuvastatav andmeesitaja või füüsiline või juriidiline isik, üksus või filiaal on andnud selgesõnalise nõusoleku kõnealuse statistilise teabe kasutamiseks muudel eesmärkidel”. EKP on nõus, et eesmärke tuleb põhimõtteliselt piirata, kuid taotleb sõnaselget nõusolekut esialgsete eesmärkide laiendamisele.

17.

Lisaks võttis Euroopa andmekaitseinspektor teadmiseks, et välja pakutud näidisloetelus eesmärkidest, mille tarvis võib vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistikat koguda, täiendatakse soovitusega (artikli 2 lõige 1) juba olemasolevat eesmärki „maksesüsteemide statistika” mõistega „maksete statistika”. See tähendab, et kogutav statistika hõlmab osana maksesüsteemide statistikast ka andmeid üksikmaksete kohta (nt maksete infrastruktuur). Maksestatistika lisamine teeb asjakohaseks tagada andmekaitse eeskirjade järgmise.

18.

Euroopa andmekaitseinspektor mõistab, et EÜ asutamislepingu artikli 105 lõige 2 volitab EKPSi edendama maksesüsteemide tõrgeteta toimimist ja et selles kontekstis võib täielik teave nii makseinfrastruktuuride kui ka nende infrastruktuuride kaudu tehtud maksete kohta olla vajalik EKP-le poliitika kujundamiseks, kuid on seisukohal, et vaatamata sellele peaks see volitus olema piiratud sellega, mis on vajalik EKP-l oma poliitika elluviimiseks, ega võimaldaks EKP-l koguda finantsteavet (otseselt või kaudselt) identifitseeritavate füüsiliste isikute kohta. Euroopa andmekaitseinspektor mõistab, kui oluline on koguda teavet maksete endi kohta – näiteks andmeid krediitkaardimaksete kohta konjunktuurianalüüsi või maksebilansi statistika eesmärgil, kuid toonitab, et olenemata sellest, kas krediitkaardiandmeid kogutakse otse füüsilistelt isikutelt või koondatud kujul kaarte väljastavate asutuste ja/või maksesüsteemide haldajate käest, võivad need sellegi poolest sisaldada isiklikku teavet füüsiliste isikute kohta.

19.

EKP teatas, et kui mõnedel juhtudel võib tekkida vajadus taolise maksestatistika töötlemise järele, järgib ta seejuures kehtivat andmekaitse õiguslikku raamistikku. Samuti peab ta seejuures kinni nõudest veenduda töötlemise vajalikkuses ja tagab turvameetmete võtmise.

20.

Euroopa andmekaitseinspektor jagab komisjoni arvamust (7) soovituse kohta ja tunnustab EKP poolt soovituses väljendatud vajadust kohandada vaadeldava andmeid esitava üldkogumi ulatust. EKP põhjendab seda sellega, et finantsturud muutuvad järjest keerukamaks, tuues kaasa finantstehingute ja mitut liiki finantsvahendajate (näiteks rahaloomeasutuste, kindlustusseltside ja finantsvahendusettevõtete) bilansipositsioonide järjest suurema omavahelise põimumise.

21.

Sellest tulenevalt võib EKP-l osutuda oma ülesannete jätkuvaks täitmiseks vajalikuks võrreldav, sage ja õigeaegne statistika nende allsektorite osas. Kuid kõnealuse vaadeldava andmeid esitava üldkogumi muutmine toob kaasa EKPSi eri osapoolte kogutava teabe hulga suurenemise. Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et EKP kavatseb mittevajalike andmete kogumise vältimiseks tagada selle, et ta kogub vajalikku statistilist teavet vaid siis, kui sellest tulenev kasu ületab kulud, ning kui seda teavet ei koguta juba mõne teise asutuse poolt.

22.

Euroopa andmekaitseinspektor on arvamusel, et andmete kvaliteedi põhimõtte ning samuti andmete minimiseerimise põhimõtte austamise tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne menetlus, mis tagaks, et sama teavet ei ole juba kogutud mõne teise asutuse poolt. EKP kinnitas, et käimas on arutelud Euroopa statistikasüsteemi (Eurostati) ja EKP vahel eesmärgiga töötada välja menetlused, mis soodustaks edasist koostööd ja vähendaks aruandluskoormust. Euroopa andmekaitseinspektor on arvamusel, et sellist koostööd tuleks edasi arendada.

23.

Soovitus muudab määruse nr 2533/98 artiklit 3, lisades sellesse mitmed statistikapõhimõtted, sealhulgas statistika konfidentsiaalsuse põhimõtte. Lisaks muudab see artiklit 8 kehtestatud konfidentsiaalsusrežiimi osas. Selle eesmärgiks on kajastada Euroopa statistikat käsitleva määruse ettepaneku sisu. Nagu selles tekstis juba öeldud, on praegustes statistika konfidentsiaalsuse eeskirjades tarvis võimaldada enam paindlikkust Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi vahel. Uus soovituses väljapakutud režiim kordab seda vajadust, öeldes, et vajaliku statistilise teabe tõhusa ja tulemusliku vahetamise tagamiseks peaks õigusraamistik sätestama, et selline edastamine saab toimuda juhul, kui see on vajalik Euroopa statistika tõhusaks arendamiseks, tootmiseks või levitamiseks.

24.

Euroopa andmekaitseinspektor on juba selgitanud oma seisukohta seoses konfidentsiaalse teabe vahetamisega Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi vahel (8). Ta väljendas arvamust, et selline edastamine Eurostati ja Euroopa Keskpanga vahel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 7 sätestatud vajalikkuse tingimustega. Muudatusettepanekuid silmas pidades kinnitab Euroopa andmekaitseinspektor, et selline edastamine võib küll aset leida, kuid ainult statistilistel eesmärkidel ning tagades kaitse ebaseadusliku avaldamise eest. Seda mõtet tuleks määruse nr 2533/98 muutmisel rohkem rõhutada. Artikli 8 lõige 3 sisaldab juba mõningaid meetmeid, kuid Euroopa andmekaitseinspektor soovitab lisada sellesse kohustuse teavitada andmeesitajaid sellest, et edasine andmete edastamine toimub vaid statistilistel eesmärkidel ja et isikutele, kes sellist statistilist teavet saavad, tuletatakse meelde selle statistilise teabe konfidentsiaalsust puudutavaid aspekte.

25.

Euroopa andmekaitseinspektor võtab teadmiseks, et EKP poolt vastu võetud lähenemisviis võimaldada juurdepääs kaudselt tuvastatavale konfidentsiaalsele statistilisele teabele teadusuuringute eesmärgil, tähendab ligipääsu võimaldamist nii, et seejuures tagatakse range konfidentsiaalsus. Artikli 8 lõike 4 kohaselt on ligipääsu andmiseks vaja teabe esitanud asutuse eelnevat selgesõnalist nõusolekut.

26.

Seoses kaudselt tuvastatava konfidentsiaalse statistilise teabe töötlemisega tahab Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada, et direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktis a on mõiste „isikuandmed” sõnastatud järgmiselt: „isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt”) kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase joone põhjal”.

27.

Lisaks sellele leidis Euroopa andmekaitseinspektor oma arvamuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta) ettepaneku kohta, (9) et statistilisest seisukohast viitab „otsest identifitseerimist mittevõimaldavus” anonüümsuse mõistele. Olgugi et andmekaitse seisukohast hõlmab anonüümsuse mõiste andmeid, mis ei ole enam tuvastatavad (vt direktiivi 95/46/EÜ põhjendust 26), on anonüümsed andmed statistilisest seisukohast sellised andmed, mida ei ole võimalik tuvastada otseselt.

28.

Seega jääb kõnealuse määratluse kohaselt võimalikuks statistilise teabe järgi isiku kaudne kindlakstegemine ning töötlemine toimub edasi vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001. Artikli 4 lõike 1 punkt e täpsustab, et „isikuandmeid tuleb säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni kuni see on vajalik seoses eesmärkidega, milleks andmeid koguti või täiendavalt töödeldi. Ühenduse institutsioon või asutus näeb ette, et isikuandmed, mida säilitatakse pikema aja jooksul ajaloo-, statistika- või teadusuuringutes kasutamiseks, on kas vormilt anonüümsed või, kui see ei ole võimalik, on andmesubjektide identiteet krüpteeritud. Igal juhul ei tohi andmeid kasutada muul kui ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärgil”.

29.

Seoses ligipääsu võimaldamisega teaduseesmärkidel on Euroopa andmekaitseinspektor arvamusel, et statistilist teavet tuleks anda vaid sellisel viisil, et andmeesitajat ei saaks ei otseselt ega kaudselt kindlaks teha, võttes arvesse kõiki vahendeid, mida kolmas isik võiks mõistuspäraselt kasutada.

30.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib ära valmiduse parandada statistilise teabe vahetust Euroopa statistikasüsteemi ja EKPSi vahel ning võimaldada juurdepääsu teadusuuringute eesmärgil. On tervitatav, et selline vahetus ja juurdepääs võib toimuda siis, kui tagatakse range andmete konfidentsiaalsus, kuid sellegipoolest on vaja mõningaid selgitusi seoses kasutatud terminoloogia ning sellist vahetust ja juurdepääsu hõlmavate mõistetega.

31.

Euroopa andmekaitseinspektor teeb seoses soovitusega ja määruse nr 2533/98 tulevase muutmisega järgmised märkused:

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/6

1.

Komisjon võttis 8. detsembril 2008. aastal vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta (edaspidi „ettepanek”) (1). Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 saatis komisjon ettepaneku Euroopa Andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks.

2.

Ettepaneku eesmärk on tagada siirdamiseks ettenähtud inimelundite kõrged kvaliteedi- ja ohutusstandardid, et tagada tervisekaitse kõrge tase. Täpsemalt sisaldab ettepanek järgmiseid elemente:

3.

Kavandatud elundi annetamise ja siirdamise skeemi rakendamine nõuab elundidoonorite ja retsipientide tervisliku seisundiga seotud isikuandmete (terviseandmete) töötlemist volitatud organisatsioonide ja tervishoiuerialal töötavate isikute poolt. Neid andmeid käsitatakse tundlike andmetena ning nende suhtes kohaldatakse rangemaid andmekaitse eeskirju, nagu on sätestatud andmete eriliike käsitlevas direktiivi 95/46/EÜ artiklis 8.

4.

Täpsemalt öeldes töödeldakse doonorite andmeid hankimisasutustes, kus koostatakse doonori ja elundi kirjeldus, ning seega määratakse kindlaks, kas uuritav elund on siirdamiseks sobiv (nende andmete kategooriate loetelu on esitatud ettepaneku lisas). Retsipientide (patsientide) andmeid töödeldakse siirdamiskeskustes, kus operatsioon reaalselt läbi viiakse. Kuigi retsipiendile doonori andmeid (ega vastupidi) ei edastata, on riiklikel pädevatel asutustel kohustus tagada täielik elundi jälgitavus doonorist retsipiendini ja vastupidi, mis peaks samuti olema võimalik elundite piiriülese vahetamise korral.

5.

Euroopa Andmekaitseinspektoril on hea meel, et temaga määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 kohaselt konsulteeritakse ning et sellisele konsulteerimisele ettepaneku preambulis ka viidatakse.

6.

Ettepanek arendab edasi elundite annetamise ja siirdamise protsesse ning lõppeesmärgiks on suurendada elundite kättesaadavust ja vähendada elundite ootenimekirja kantud isikute suremust. See täiendab inimeselt pärit bioloogiliste materjalide kasutamisega seotud kehtivat õigusraamistikku. (2) Lisaks sellele võib seda pidada liikmesriikides tervishoiuteenuste osutamisel kohaldatavate erinevat tüüpi ühiste standardite kehtestamisel järgitava EÜ lähenemisviisi osaks, mille üldiseks eesmärgiks on nende teenuste piiriülese kättesaadavuse edendamine kogu Euroopas. (3) Euroopa Andmekaitseinspektor juba märkis oma arvamuses, milles käsitleti patsiendiõiguseid piiriüleses tervishoius, et ta toetab sellist lähenemisviisi. Andmekaitseinspektor rõhutab siiski veel kord, et kõigi erinevate tervishoiuga seotud algatuste puhul on vaja kooskõlastatud ja ühtset nägemust andmekaitsest. (4)

7.

Ettepanekus on juba arvesse võetud nii elundite doonorite kui ka retsipientide vajadust andmekaitse järele. Kõige olulisem element on nõue tagada doonorite ja retsipientide isiku konfidentsiaalsus (põhjendused 11 ja 16, artiklid 10 ja 17). Lisaks võib ettepaneku mõnedest osadest (põhjendus 17, artikkel 16, artikli 4 lõike 3 punkt a, artikli 15 lõige 3 ja artikli 19 lõike 1 punkt a, lisa) leida mitmeid üldiseid viiteid andmekaitsele ja samuti konkreetsemaid viiteid vajadusele teha koostööd riiklike andmekaitseasutustega (artikli 18 punkt f, artikli 20 lõige 2).

8.

Euroopa Andmekaitseinspektor tervitab ettepaneku eespool nimetatud osi. Andmekaitseinspektor sooviks siiski väljendada oma muret mõnede sätete üle, mis ei ole selgelt sätestatud või sõnastatud ning põhjustavad seetõttu mitmeti mõistatavust, mis võib potentsiaalselt mõjutada ettepaneku ühtset rakendamist liikmeriikide poolt.

9.

Täpsemalt öeldes nõuab mõistete „elundite jälgitavus” ning „doonorite ja retsipientide anonüümsus” mõningane vastuoluline kasutamine täiendavat selgitamist ja täpsustamist. Sellega seoses tuleks täiendavalt rõhutada vajadust võtta vastu tugevdatud julgeolekumeetmed doonorite ja retsipientide andmete kaitseks liikmesriikide tasandil, et kindlustada tugev andmekaitse tase erinevates Euroopa riikides ning samuti tagada andmekaitse elundite piiriülesel vahetamisel (Euroopa piires või väljaspool Euroopat).

10.

Käesolevas arvamuses käsitletakse täiendavalt eespool nimetatud teemasid, et parandada andmekaitset käsitlevaid ettepaneku osi nii selguse kui sidususe osas.

11.

Isikuandmete kaitset käsitleva direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti a kohaselt tähendab mõiste „isikuandmed” järgmist: igasugused andmed üheselt tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt kindlaks teha, eelkõige identifitseerimisnumbri põhjal või ühe või mitme tema füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

12.

Inimpäritolu bioloogilisi materjale, nagu elundid, koed, rakud ja veri, võib määratleda materjalidena, mida on võimalik eraldada inimkehast. On küsitav, kas neid materjale endid võib pidada isikuandmeteks. Siiski saab selliseid materjale vaieldamatult kasutada allikatena isikuandmete saamiseks nende materjalide omaniku kohta. Sellist teavet kogutakse sageli bioloogiliste materjalide töötlemiseks. Isegi selle eesmärgi puudumisel kaasnevad sageli bioloogiliste materjalidega sellised kogutud andmed. Sellistel juhtudel kohaldatakse direktiivis 95/46/EÜ sätestatud eeskirju. (5) See kehtib juhul, kui bioloogiliste materjalide omanik on tuvastatud või tuvastatav (füüsiline) isik.

13.

Direktiivi 95/46/EÜ põhjenduses 26 selgitatakse, kuidas teha kindlaks, kas isik on tuvastatav: tuleb arvesse võtta kõiki vahendeid, mida volitatud töötleja või keegi muu võib andmesubjekti tuvastamiseks tõenäoliselt kasutada. Järgnevalt selgitatakse samas põhjenduses, et direktiivis 95/46/EÜ sätestatud eeskirjad ei ole kohaldatavad, kui teave puudutab isikut, kes ei ole või kes enam ei ole tuvastatav: selliseid andmeid peetakse anonüümseteks.

14.

Euroopa Nõukogu käsitles soovituses (2006) 4 konkreetset bioloogiliste materjalide tuvastatavuse küsimust, tehes vahet tuvastatavatel ja mittetuvastatavatel bioloogilistel materjalidel (6).

15.

Vastavalt nimetatud soovitusele on tuvastatavad bioloogilised materjalid„need bioloogilised materjalid, mis eraldi või koos seotud andmetega võimaldavad tuvastada asjaomased isikud kas otseselt või koodi kaudu” (7). Viimasel juhul võib bioloogiliste materjalide kasutajal olla kas juurdepääs koodile (kodeeritud materjalid) või puudub tal juurdepääs koodile, mis on kolmanda poole valduses (seostatud anonüümsed materjalid – linked anonymised materials). Artikli 29 kohase andmekaitsetöörühma arvamuses nr 4/2007 isikuandmete mõiste määratluse kohta kasutati mõistet „isiku tuvastamist võimaldavad pseudonüümi all esitatavad andmed” (retraceable pseudonymised data), et kirjeldada kaudset tuvastamist võimaldavaid isikuid puudutavaid andmeid, mida saab siiski kasutada andmete isikuga seostamiseks ja isiku tuvastamiseks eelnevalt kindlaks määratud tingimustel (8). Näiteks tuuakse võtme ja koodiga varustatud andmed (key-coded data), mille puhul isikuandmed varustatakse koodiga ning võtit, millega saab seostada koodi ja isikute tuvastamist võimaldavad andmed, hoitakse eraldi. Kui kasutatavad koodid on iga isiku puhul unikaalsed, on isiku tuvastamine võimalik koodile vastava võtme abil.

16.

Soovituses osutatakse ka mittetuvastatavatele bioloogilistele materjalidele (või seostamata anonüümsetele materjalidele – unlinked anonymised materials), mis on sellised bioloogilised materjalid, mis üksi või seotud andmetega kombineerituna ei võimalda mõistlike jõupingutustega asjaomast isikut tuvastada (9). Neid tuleks tõepoolest direktiivis 95/46/EÜ esitatud määratluse kohaselt pidada anonüümseteks andmeteks.

17.

Eespool öeldust järeldub, et direktiivi 95/46/EÜ kohaldatakse tuvastatavate elundite kogumise, säilitamise ja töötlemise ning sellele järgneva teabe kogumise suhtes nende elundite kohta nii kaua kuni võimalik, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki asjaomase isiku tuvastamiseks tõenäoliselt mõistlikult kasutatavaid vahendeid. Nagu edaspidi nähtub, võimaldab direktiivis kavandatud elundite alaline jälgitavus isikud tuvastada kogu protsessi jooksul.

18.

Bioloogilise materjali jälgitavus tähendab võimalust tagantjärele kindlaks teha materjali omanik ja seega ka tema isik. Teisisõnu, kui on tagatud bioloogiliste materjalide omanike jälgitavus, kas kaudselt või otseselt, võib neid pidada tuvastatavateks ja vastupidi. Mõisted jälgitavus ja tuvastatavus on seetõttu põhimõtteliselt omavahel tugevalt seotud. Ent jälgitavus ja anonüümsed andmed ei saa esineda samaaegselt. Need on vastandpõhimõtted. Teave on tõeliselt anonüümne, kui tagantjärele ei ole võimalik isikuid tuvastada.

19.

Kõnealuse ettepaneku kontekstis on jälgitavus kohustuslik nõue, mida järgitakse liikmesriikide riiklike kvaliteediprogrammide raames kahel suunal, st nii doonorite kui ka retsipientide suhtes. See tähendab, et kuigi teave doonorite ja retsipientide kohta on konfidentsiaalne, on elunditega seotud teabe alusel võimalik isik tuvastada. See on samuti ära märgitud ettepaneku artiklis 3 esitatud mõiste „jälgitavus” määratluses: „pädeva asutuse võime teha kindlaks elund ja selle asukoht protsessi igal etapil (annetamisest siirdamise või hävitamiseni), kusjuures pädeval asutusel on lubatud direktiivis sätestatud teatavatel tingimustel teha kindlaks doonor ja hankimisasutus, retsipient (retsipiendid) siirdamiskeskus(t)es, kogu asjakohane teave selle elundiga kokkupuutunud toodete ja materjalide kohta ning selgitada välja sellise teabe asukoht.”.

20.

Peale selle on jälgitavust käsitleva ettepaneku artikli 10 lõikes 1 sätestatud, et „Doonorite ja retsipientide tervise kaitse huvides tagavad liikmesriigid, et kõigi nende territooriumil hangitud ja jaotatud elundite teekonda oleks võimalik jälgida doonorist retsipiendini ja vastupidi.”. Sama artikli lõikes 3 on sätestatud: „Liikmesriigid tagavad, et: a) pädev asutus või muud asutused, kes osalevad elundi annetamisest kuni selle siirdamise või hävitamiseni kulgevas protsessis, säilitaksid andmed, mis on vajalikud jälgitavuse tagamiseks protsessi kõigil etappidel (annetamisest siirdamise või hävitamiseni), kooskõlas riiklike kvaliteediprogrammidega; b) täieliku jälgitavuse tagamiseks vajalikku teavet säilitatakse annetamise järel vähemalt 30 aastat. Niisugused andmed võib talletada elektroonilisel kujul.”.

21.

Kuigi jälgitavuse alaseid menetlusi reguleerivad rakendusmeetmed (vt ettepaneku artiklit 25), tundub kõige tõenäolisem lahendus kaudne doonorite ja retsipientide isiku tuvastamise skeem, mis võtab arvesse kudesid ja rakke käsitlevat direktiivi 2004/23/EÜ (10) ja üleeuroopalist identifitseerimiskoodi (11) või vähemalt saab nendega koos toimida. Sellisel juhul on doonorite ja retsipientidega seotud andmete töötlemine ettepaneku kontekstis seotud anonüümsete bioloogiliste materjalidega või andmekaitse alast terminoloogiat kasutades isiku tuvastamist võimaldavate pseudonüümi all esitatavate andmetega (vt eespool punkti 15), mille suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ.

22.

Tuleb siiski märkida, et hoolimata selgetest jälgitavuse ja isiku tuvastamise alastest nõuetest kasutatakse ettepaneku mõnedes osades mõistet „anonüümne” või „anonüümsed andmed”, osutades doonorite ja retsipientide andmetele. Eelmiseid punkte arvestades on see vastuoluline ja väga segadusttekitav (12).

23.

Täpsemalt öeldes, ettepaneku artikli 10 lõikes 2, milles kehtestatakse vajadus luua doonorite identifitseerimise süsteem, on sätestatud: „Liikmesriigid tagavad doonorite identifitseerimissüsteemi rakendamise, mis võimaldab identifitseerida iga annetust ja sellega seotud elundit. Liikmesriigid tagavad, et doonorite identifitseerimissüsteemi väljatöötamisel peetakse kinni põhimõttest, et isikuandmeid kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse nii vähe kui võimalik või üldse mitte. Kaaluda võiks pseudonüümide kasutamist või üksikisikute käsitlemist anonüümsetena.” (13). Euroopa Andmekaitseinspektor on arvamusel, et selles esitatud lõikes alla joonitud sõnad on vastuolus jälgitavuse põhimõttega, sest andmete põhjal ei saa päritolu kindlaks teha ega isikut tuvastada, kui doonorid ja retsipiendid on anonüümsed. Peale selle on tähelepanuväärne, et selles lõikes osutatakse doonorite isiku tuvastamisele, kuid retsipientide isiku tuvastamist (mis on samuti protsessi osa) ei mainita üldse.

24.

Eespool toodud vastuolu on veelgi ilmsem artiklis 17 (Doonorite ja retsipientide anonüümsus), milles on sätestatud: „Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et doonorite ja retsipientide kõik isikuandmed, mida töödeldakse käesoleva direktiivi reguleerimisala piires, muudetakse anonüümseks, nii et doonoreid ega retsipiente ei ole võimalik tuvastada.”. See artikkel on täielikult vastuolus jälgitavust käsitlevate ettepaneku artiklitega.

25.

Euroopa Andmekaitseinspektor mõistab, et mõistet anonüümsus on kasutatud tegelikult selleks, et rõhutada doonorite ja retsipientide andmete tugeva konfidentsiaalsuse (14) vajadust, mis tähendab, et teabele on juurdepääs üksnes selleks volitatud isikutel. Euroopa Andmekaitseinspektor eeldab, et mõistega „anonüümseks muutmine” osutatakse doonorite ja retsipientide puhul kasutatavale isiku kaudse tuvastamise skeemile, (15) mida võib mõista ka viisist, kuidas seda mõistet on kasutatud kudesid ja rakke käsitlevas direktiivis 2004/23/EÜ. Nagu eespool öeldud, ei ole anonüümsus siiski korrektne mõiste.

26.

Näide sellest, kuidas saab andmeid kaitsta ja tagada jälgitavus siirdamise protsessis, on Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni lisaprotokoll (16). Selles kasutatakse anonüümsuse asemel konfidentsiaalsuse mõistet. Täpsemalt, protokolli artikli 23 lõikes 1 on sätestatud: „Kõik isikuandmed isiku kohta, kellelt on eemaldatud elundeid või kudesid, ja retsipiendi kohta on konfidentsiaalsed. Niisuguseid andmeid tohib koguda, töödelda ja edastada ainult ametisaladuse ja isikuandmete kaitse kohta käivate eeskirjade kohaselt.”. Sama artikli lõikes 2 on sätestatud: „Lõike 1 sätted ei piira selliste sätete kohaldamist, mis võimaldavad asjakohaste tagatistega arvestamise puhul vajaliku informatsiooni kogumist, töötlemist ja edastamist isiku kohta, kellelt on eemaldatud elundeid või kudesid, või elundite või kudede retsipiendi või retsipientide kohta, kui seda on vaja meditsiinilistel eesmärkidel, sealhulgas liikumise jälgimiseks, nagu on ette nähtud protokolli artiklis 3.”.

27.

Eespool öeldu põhjal soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor muuta ettepaneku teatavates osades sõnastust, et vältida ebamäärasust ja väljendada selgelt asjaolu, et andmed ei ole anonüümsed, kuid neid tuleks töödelda rangete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamise eeskirjade kohaselt. Täpsemalt soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor teha järgmised muudatused:

28.

Lisaks käsitletakse käesoleva arvamuse järgmistes osades seda, et Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisaks täiendavalt käsitleda vajadust doonorite ja retsipientide isikuandmete tugevdatud kaitse järele, võttes nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil tugevaid turvalisuse tagamise meetmeid.

29.

Nagu ettepanekust selgub, toimub doonorite ja retsipientide isikuandmete töötlemine peamiselt riiklikul tasandil, st liikmesriikide hankimisasutustes ja siirdamiskeskustes. Sellel tasandil peetakse ka elusdoonorite registrit. Kuigi jälgitavuse mehhanism ei ole veel kehtestatud, võib eeldada, et riiklikul tasandil toimub ka kodeerimine, isegi juhul, kui kasutatakse Euroopa kodeerimissüsteemi, sest doonorite ja retsipientide isikut on võimalik tuvastada üksnes pädevate riiklike asutuste kaudu.

30.

Seetõttu on äärmiselt tähtis järgida teabeturbepoliitikat, mis põhineb asjaomastes riiklikes asutustes võetavatel rangetel ja nõuetekohastel turvalisuse alastel meetmetel, eelkõige selleks, et järgida ettepanekus kehtestatud doonorite ja retsipientide konfidentsiaalsuse alaseid nõudeid ning samuti nende andmete terviklikkuse, (17) vastutavuse  (18) ja kättesaadavuse  (19) tagamiseks. Selles osas peaks teabeturbepoliitika hõlmama füüsilist ja loogilist turvalisust, keskendudes muu hulgas andmesisestuse, juurdepääsu, salvestamise ja edastamise kontrollile ning samuti andmekandjate ja säilitamise kontrollile.

31.

Konfidentsiaalsust silmas pidades võivad retsipientide meditsiinilised andmed (20) ning samuti andmed, mida kasutatakse doonorite omaduste kirjeldamiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks (samuti seoses „laiendatud doonorireserviga”, (21)) paljastada neid puudutavat tundlikku isiklikku teavet, mis võib mõjutada nende sotsiaalset, kutsealast ja/või isiklikku elu. Doonorite isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaitse on veelgi olulisem juhul, kui elusdoonorid või isikud, kes on andnud nõusoleku annetada pärast oma surma ühe või mitu oma elundit, võiksid sellise teabe avalikuks saamisel sattuda ebaseadusliku inimelundite ja -kudedega kauplemise ohvriks. Elunditega seotud andmete terviklikkus on samuti äärmiselt tähtis, sest isegi üks viga edastatud teabe hulgas võib olla retsipiendile eluohtlik. Sama kehtib ka doonorite terviseandmete täpsuse kohta enne siirdamist, sest neid andmeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas elund on sobiv või mitte. Rääkides vastutavusest, siis kuna annetamise ja siirdamise skeemi on kaasatud väga palju erinevaid asutusi, peaks olema tagatud, et kõik asjaomased üksused on teadlikud oma tegudest ja on suutelised nende tegude eest vastutama, nt juhul, kui doonorite isiku tuvastamist võimaldavad andmed satuvad isikute kätte, kellel ei ole luba nendele juurdepääsuks või kui elundite terviseandmed ei ole täpsed. Kuna kogu süsteem põhineb elunditega seotud andmete edastamisel ning doonorit ja retsipienti ühendava protsessi jälgitavuse mehhanismil, peaksid need andmed olema selleks luba omavatele isikutele vajadusel viivitamata kättesaadavad (vastasel juhul seaks andmete mittekättesaadavus ohtu süsteemi nõuetekohase toimimise).

32.

Seda arvestades tuleks nii riiklike andmebaaside kui ka elundite piiriülese edastamise puhul kehtestada sobivad loa andmise mehhanismid, järgides eriomaseid juurdepääsu kontrolli põhimõtteid. Need põhimõtted tuleks esmalt määratleda organisatoorsel tasandil, eelkõige doonorite ja retsipientide isiku tuvastamise menetluste puhul (nt kellel on juurdepääs millistele andmetele ja millistel tingimustel). Sel viisil määratletakse juurdepääsuõigused koos juurdepääsustsenaariumitega, mille kohaselt seda juurdepääsuõigust saab kasutada (nt tingimused ja menetlused andmete hankimisasutuse poolt pädevale asutusele avaldamiseks, konkreetsed juhud (kui need on olemas), kui doonori isik on vaja avaldada retsipiendile ja selle läbiviimise menetlused jne). Selleks, et need põhimõtted oleksid tõhusad, peaks andmete töötlemisega tegelevad isikud järgima konkreetseid konfidentsiaalsuse eeskirju.

33.

Kui need põhimõtted on kindlaks määratud, saab neid rakendada tehnilisel tasandil, st kontrollides kasutajate juurdepääsu süsteemidele ja rakendustele, mis toimub eelnevalt kindlaksmääratud juurdepääsuõiguste kohaselt. Selleks saab kasutada käibel olevaid tehnoloogiaid, nagu krüpteerimine ja digitaalsed sertifikaadid  (22) (nt süsteemid, mis põhinevad avaliku võtme infrastruktuuri skeemidel (23). Samuti saab kasutada rollipõhiseid autentimismehhanisme, et piirata kasutajate juurdepääsuõiguseid vastavale nende rollile (nt üksnes arstidel peaks olema võimalik muuta retsipientide ja doonorite meditsiinilisi andmeid riiklikes andmebaasides).

34.

Juurdepääsukontrolli peaks täiendama võimalus pidada kasutajate tegevuste registrit (nt seoses meditsiiniliste andmete lugemise ja kirjutamisega) eelkõige juhul, kui kasutatakse elektroonilisi süsteeme. Samuti tuleks kehtestada füüsilise ja loogilise turvalisuse alased meetmed tagamaks, et kavandatava annetamise ja siirdamise süsteemi keskseks elemendiks olevad doonorite ja elundite andmebaasid on täielikult toimivad. Süsteemi nurgakiviks tuleks pidada andmete kättesaadavust. Seepärast peaksid teabeturbepoliitika rajanema nõuetekohasel riskianalüüsil ja hindamisel ning see peaks sisaldama ka selliseid elemente, nagu intsidentide ja talituspidevuse haldamine. Kõiki neid elemente tuleks hallata ja parandada regulaarse seire ja läbivaatamise abil. Samuti saab süsteemi tõhusust suurendada ja süsteemi parandada sõltumatute inspekteerimistega, pöörates erilist tähelepanu pseudonüümide rakendamise, jälgitavuse ja andmeedastuse tavadele.

35.

Euroopa Andmekaitseinspektor sooviks näha, et kavandata direktiiviga seoses pöörataks suuremat tähelepanu selliste meetmete vajadusele.

36.

Isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust ja andmetöötluse turvalisust käsitlevas ettepaneku artiklis 16 on sätestatud: „Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et doonorite ja retsipientide kõik isikuandmed, mida töödeldakse käesoleva direktiivi reguleerimisala piires, muudetakse anonüümseks, nii et doonoreid ega retsipiente ei ole võimalik tuvastada.”. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab sellesse artiklisse lisada teise lõike, milles kirjeldatakse liikmesriikide tasandil turvalisuse tagamise peamiseid põhimõtteid, osutades vähemalt järgmistele punktidele:

37.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisada eespool nimetatud punktid artiklisse 16 ja neid seejärel artiklis 25, eelkõige selle lõike 1 punktides a, b ja c käsitletavate rakendusmeetmete raames üksikasjalikumalt täpsustada.

38.

Elundite piiriülene vahetamine hõlmab tegelikkuses alati isikuandmete töötlemist, kuna isegi kodeeritud andmete korral on elundid endiselt riiklike pädevate asutuste kaudu (kaudselt) tuvastatavad.

39.

Euroopa Andmekaitseinspektor on juba väljendanud oma arvamust turvalisuse alaste vajaduste kohta isikuandmete kaitseks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisel Euroopas, rõhutades muu hulgas vajadust ühtlustada teabeturbepoliitikaid liikmesriikides, et saavutada nõuetekohane andmekaitse tase (24). Andmekaitseinspektor soovitab seda mainida ka kõnealuses ettepaneku ning täpsemalt põhjenduses 17, kus mainitakse andmetöötlemise turvalisust käsitlevat direktiivi 95/46/EÜ sätet.

40.

Konkreetsel juhul on piiriülese andmevahetuse korral andmeturbe tagamisel oluline aspekt loodav jälgitavuse mehhanism. Sellega seoses tuleb lisaks liikmesriigi tasandil võetavatele turvalisuse alastele meetmetele pöörata tähelepanu kasutada olevatele võimalustele rakendada doonorite ja retsipientide isiku tuvastamiseks pseudonüüme (nt erinevat tüüpi koodidele, võimalusele kasutada topelt kodeerimist jne) ning tagada koostoimimisvõime kudede ja rakkude päritolu tuvastamise süsteemiga.

41.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab sellele osutada kavandatava direktiivi artiklis 25, milles käsitletakse rakendusmeetmeid, muutes lõike 1 punkti b järgmiselt: „elundite täieliku jälgitavuse tagamise kord, sh märgistamisnõuded, tagades seejuures doonorite ja retsipientide isiku konfidentsiaalsuse kogu jälgitavuse tagamise protsessis ja kindlustades koostoimimisvõime kudede ja rakkude päritolu tuvastamise süsteemiga.”

42.

Turvalisusega seotud vajadused on veelgi olulisemad, kui andmeid vahetatakse kolmandate riikidega, kus piisavat andmekaitse taset ei saa alati tagada. Isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise erikord on kehtestatud direktiivi 95/46/EÜ artiklites 25 ja 26. Euroopa Andmekaitseinspektor on teadlik asjaolust, et andmekaitse alased nõuded ei peaks olema takistuseks kiirele ja tõhusale elundite vahetamisele, mis on elundite annetamise süsteemis hädavajalik ning sageli isegi elu ja surma küsimus. Seetõttu tuleks uurida võimalusi võimaldada vahetamist hoolimata üldisest andmekaitse ebapiisavast tasemest kolmandas riigis. Seejuures tuleks arvesse võtta, et kuna piiriülese vahetamise korral on isiku tuvastamine võimalik üksnes kaudselt ning riiklikud pädevad asutused teostavad süsteemi üle järelevalvet, on riskid väga tõenäoliselt madalamad kui riiklikul tasandil esinevad riskid (25).

43.

Seetõttu on Euroopa Andmekaitseinspektor arvamusel, et pädev asutus, kes vastutab selliseks üleandmiseks loa andmise eest, konsulteerib riikliku andmekaitseasutusega, et töötada direktiivi 95/46/EÜ artiklis 26 käsitletud võimalikke erandeid arvestades välja vajalik raamistik turvaliseks, aga ka kiireks ja tõhusaks elundeid puudutavate andmete vahetamiseks kolmandate riikidega. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab sellele osutada elundivahetust kolmandate riikidega käsitlevas artiklis 21 või vastavas põhjenduses 15.

44.

Viimase märkusena kutsub Euroopa Andmekaitseinspektor seadusandjat üles seoses artikliga 25 tagama, et alati, kui kaalutakse andmekaitset ja teabeturvet mõjutavate rakendusmeetmete võtmist, konsulteeritakse kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektoriga ja artikli 29 kohase töörühmaga.

45.

Euroopa Andmekaitseinspektor pani tähele tahet tagada siirdamiseks mõeldud inimelundite kõrged kvaliteedi- ja ohutusstandardid, mida võib pidada osaks üldisest EÜ lähenemisviisist luua ühised standardid, et edendada tervishoiuteenuste piiriülest kättesaadavust kogu Euroopas.

46.

Ettepanekus on juba arvesse võetud andmekaitsevajadusi seoses elundite doonorite ja retsipientidega, eelkõige nõuet tagada nende isikute konfidentsiaalsus. Euroopa Andmekaitseinspektor siiski kahetseb, et mõned vastavad sätted on ebamäärased, mitmeti mõistetavad või üldist laadi ning seetõttu soovitab ta teha mitmeid muudatusi, et parandada ettepaneku andmekaitset käsitlevaid osi.

47.

Esimese asjana märgib Euroopa Andmekaitseinspektor ettepanekus kasutatud mõistete jälgitavus ja anonüümsus vahel esinevat vastuolu. Sellega seoses soovitab ta ettepaneku teatavates osades muuta sõnastust (nimelt põhjenduses 16, artikli 10 lõikes 2 ja artiklis 17), et vältida mitmeti mõistetavust ja väljendada selgelt, et andmed ei ole anonüümsed, vaid neid tuleks töödelda rangeid konfidentsiaalsuse alaseid eeskirju järgides.

48.

Lisaks sellele soovitab andmekaitseinspektor rõhutada rohkem vajadust võtta riiklikul tasandil tugevaid turvalisuse alaseid meetmeid. Seda saaks teha, lisades artiklisse 16 teise lõike, milles kirjeldatakse peamiseid liikmesriigi tasandil turvalisuse tagamise põhimõtteid, ning täiendavalt täpsustada neid põhimõtteid artikli 25 lõikes 1 ette nähtud rakendusmeetmete raames. Soovitatavad turvalisuse alased põhimõtted on muu hulgas järgmised:

49.

Seoses elundite piiriülese vahetamisega soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor ettepaneku põhjenduses 17 mainida vajadust ühtlustada liikmesriikide teabeturbepoliitikaid. Lisaks sellele tuleks erilist tähelepanu pöörata kasutada olevatele võimalustele rakendada doonorite ja retsipientide isiku tuvastamiseks pseudonüüme ning kudede ja rakkude päritolu tuvastamise süsteemiga koostoimimisvõime kindlustamisele. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab seda ettepaneku artikli 25 lõike 1 punktis b eraldi mainida.

50.

Seoses kolmandate riikidega asetleidva elundivahetusega soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor mainida ettepaneku artiklis 21 või vastavas põhjenduses 15, et pädev asutus konsulteerib riikliku andmekaitseasutusega, et töötada välja vajalik raamistik turvaliseks, aga ka kiireks ja tõhusaks elundeid puudutavate andmete vahetamiseks kolmandate riikidega.

51.

Lõpetuseks soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor, et alati, kui kaalutakse andmekaitset ja teabeturvet mõjutavate rakendusmeetmete võtmist, konsulteeritakse kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektoriga ja artikli 29 kohase töörühmaga.

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/14

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/15

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/16

The Winding-up Committee of Kaupthing Bank hf.

Borgartun 19

105 Reykjavik

ICELAND

a)

nõude esitamisel märkida enda või oma esindaja e-posti aadress;

b)

võimalike maksete tegemise lihtsustamiseks märkida pangakonto andmed.

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/18

1.

7. augustil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja ENI S.p.A. (edaspidi „ENI”, Itaalia) omandab ainukontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Toscana Energia Clienti S.p.A. (edaspidi „TEC”, Itaalia) üle, mille üle ettevõtjatel ENI ja Toscana Energia S.p.A. (edaspidi „Toscana Energia”, Itaalia) on valitsev mõju, aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5603 – ENI/TEC):

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/19

1.

7. augustil 2009 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Intesa San Paolo S.p.A. (edaspidi „ISP”, Itaalia) ja Reno de Medici (edaspidi „RDM”, Itaalia) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Manucor S.p.A. (edaspidi „Manucor”, Itaalia) üle, mis on ettevõtja Equinox Investment S.c.p.A (edaspidi „Equinox”, Luksemburg) ainukontrolli all, aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+32 22964301 või 22967244) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.5609 – ISP/RDM/Manucor):

15.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/20

1)

määruse (EÜ) 194/2008 VI lisas loetletud isikud ja üksused on:

2)

VII lisas loetletud juriidilised isikud, üksused ja asutused on:

1)

kõik VI lisas loetletud isikutele, rühmitustele või üksustele kuuluvad rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid külmutatakse ning nende käsutusse ei tohi ei otseselt ega kaudselt anda rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse; ning

2)

keelatud on teha uusi investeeringuid VII lisas loetletud äriühingutesse, juriidilistesse isikutesse, üksustesse või organisatsioonidesse.

Council of the European Union

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

European Commisson

„Restrictive measures”

Rue de la Loi/Wetstraat 200

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË