31.10.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/1

---

SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2007. AASTA MAJANDUSAASTA LÕPPARUANNE

(2008/C 277/01)

SISUKORD

1.	RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

1.1.	Euroopa arengufond

1.2.	Raamatupidamise aastaaruanne

1.3.	Raamatupidamise aastaaruande lisad

1.4.	Bilansivälised kirjed

2.	RAKENDAMISE ARUANNE

2.1.	Assigneeringud 31.12.2007 seisuga

2.2.	Konsolideeritud aruanne

2.3.	Olukord riikide ja vahendite lõikes

2.4.	Muu haldusteave

3.	EUROOPA INVESTEERIMISPANGA FINANTSTEAVE

3.1.	Investeerimisrahastu kasumiaruanne

3.2.	Investeerimisrahastu bilanss

3.3.	Investeerimisrahastu rahavoogude aruanne

3.4.	Investeerimisrahastu omakapitali muutuste aruanne

3.5.	Raamatupidamise aastaaruande lisad

4.	LIIDE: Olukord riikide ja vahendite lõikes

1.   RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

1.1.   EUROOPA ARENGUFOND

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend ühenduse abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnedel liikmesriikidel olid ajaloolised sidemed.

Kuigi ühenduse eelarves on pärast Euroopa Parlamendi sellekohast taotlust juba alates 1993. aastast EAFile ette nähtud eraldi rubriik, ei rahastata EAFi ka praegu veel ühenduse üldeelarvest. Seda rahastavad liikmesriigid, selle suhtes kohaldatakse EAFi enda finantseeskirju ja seda haldab eraldi komitee. AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2008–2013 jätkuvalt peamiselt EAFist.

Iga EAF moodustatakse viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi. Praegune üheksas EAF lõpetab oma tegevuse kümnenda EAFi käivitudes 2008. aastal. Nõukogu 26. novembri 2007. aasta otsusega 2007/792/EÜ (1) on ette nähtud üleminekuaeg üheksanda EAFi tegevuse pikendamiseks alates 1. jaanuarist 2008 kuni kümnenda EAFi tegevuse alguseni. Iga Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatakse eri finantsmäärust, millega on ette nähtud vastava Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades koostatakse Euroopa Komisjoni hallatava osa puhul raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka konsolideeritud kujul, mis annab üldise ülevaate nende vahendite majanduslikust olukorrast, mille eest vastutab Euroopa Komisjon.

Arvestades üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (2) artiklis 1 sätestatud selget ülesannete jaotust, ei ole komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (üksused, kellele on usaldatud Euroopa Arengufondi vahendite haldamine) raamatupidamise aastaaruandeid konsolideeritud.

1.1.1.   KUUENDA EAFI SULGEMINE

Kuuenda EAFi arengut silmas pidades on eelarvevahendite käsutaja otsustanud selle fondi alates 31. juulist 2006 sulgeda. Kuna EAFide sulgemiseks puudub õiguslik alus, kanti lõppsaldo üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse 3. osas sätestatu kohaselt üle üheksandasse EAFi.

1.1.2.   MAJANDUSAASTA ARUANDE ÜLESEHITUS

2007. aasta majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

—	raamatupidamise aastaaruanne;

—	rakendamise aruanne;

—	Euroopa Investeerimispanga (EIP) esitatud raamatupidamisaruanne ja teave.

1.2.   RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EAFi 2007. AASTA BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisad	31.12.2007	31.12.2006
KÄIBEVARA
Nõuded	1	8,50	216,83
Eelmaksed (neto)	2	955,52	2 808,88
Muu käibevara	3	– 2,65	0,95
Raha ja raha ekvivalendid		388,22	291,50
STABEXi tagatiskontod	5	99,61	191,60
Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond	6	3,36	3,42
Raha pangakontodel	7	285,24	96,48
Aktiva kokku		1 349,58	3 318,17
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	8	703,98	2 095,86
Passiva kokku		703,98	2 095,86
Netovara		645,60	1 222,31
VAHENDID ja RESERVID
Sissenõutud vahendid	9	25 019,17	29 900,00
Varasematest aastatest ülekantud tulem		– 22 410,59	– 26 787,49
Majandusaasta tulem		– 3 255,88	– 2 924,04
Reservid	10	1 292,89	1 033,84
Netovara		645,60	1 222,31

SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EAFi TULUDE JA KULUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisad	2007. aasta kassapõhised kulud	Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	2007. aasta tekkepõhised kulud	2006. aasta tekkepõhised kulud
Põhitegevusest saadud intressid	1.1	0,02		0,02	0,06
PÕHITEGEVUSTULUD (1)		0,02		0,02	0,06
Programmikohane abi		495,57	141,96	637,53	749,57
Makromajanduslik toetus		421,36	5,23	426,59	407,82
Valdkondlik poliitika		1 211,70	– 62,84	1 148,85	911,24
AKV riikide sisesed projektid		277,97	103,69	381,66	339,36
Intressitoetused		0,95		0,95	1,20
Hädaabi		153,00	1,80	154,81	130,12
Pagulastele ettenähtud abi		1,31	– 6,89	– 5,58	6,68
Riskikapital		57,81		57,81	63,11
STABEX		98,37		98,37	189,52
Sysmin		23,36	8,22	31,58	29,80
Ümberpaigutused varasematest EAFidest		6,18	– 1,36	4,82	15,16
Struktuuriline kohandus		0,02	– 6,31	– 6,30	0,89
Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank)		– 12,62	192,49	179,87	17,42
Institutsioonidele ettenähtud toetus		42,40	– 11,99	30,41	32,34
Eksporditulude kompensatsioon		57,63	26,28	83,91	52,82
Kongo Demokraatliku Vabariigi fond		0,19	17,06	17,25	– 13,39
Põhitegevuskulud		2 835,19	407,33	3 242,52	2 933,67
Haldus- ja finantskulud	11	38,78	– 7,10	31,68	23,79
Kulud kokku (kassapõhiselt)	12	2 873,97
Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	13	399,89		– 0,34	– 0,14
KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2)	14	3 273,86		3 273,86	2 957,31
KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1)		3 273,83		3 273,83	2 957,26
Finantstulud	15	18,65		18,65	31,61
Finantskulud	16	– 0,34		– 0,34	– 0,14
Nõuete väärtuse langus	1.6	– 0,35		– 0,35	1,75
Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3)		17,96		17,96	33,22
FONDI TULEM (1–2+3)		– 3 255,88		– 3 255,88	– 2 924,04 (3)

SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisad	31.12.2007	31.12.2006
Fondi tulem		– 3 255,88	– 2 924,04
Nõuete väärtuse langus	1.6	0,35	– 1,75
Finantstulude korrigeerimine	15	– 0,11	0,07
Põhitegevustulude korrigeerimine	1.1	2,88	0,04
Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	13	399,89	195,39
Finantskulud	16	0,34	0,14
Hüvitamisele kuuluvad panga teenustasud	1	0,02	– 0,04
Õppestipendiumide ettemaksete ja muude käibevarade vähenemine	3 & 2.2	3,81	2,73
Rahavood põhitegevusest		– 2 848,69	– 2 727,46
Liikmesriikide osamaksud		2 886,76	2 525,82
Rahavood finantseerimistegevusest		2 886,76	2 525,82
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine/vähenemine (neto)		38,07	– 201,64
Hoiukontode saldo perioodi alguse seisuga	7	96,48	270,55
Stabexi tagatiskontod perioodi alguse seisuga	5	191,60	371,88
Kongo konto	6	3,42	19,67
SWIFT konto	8.2	49,73	– 119,23
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguse seisuga		341,23	542,87
Hoiukontode saldo perioodi lõpu seisuga	7	285,24	96,48
Stabexi tagatiskontod perioodi lõpu seisuga	5	99,61	191,60
Kongo konto	6	3,36	3,42
SWIFT konto	8.2	– 8,92	49,73
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpu seisuga		379,30	341,23

SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud vahendid	Kumulatiivsed reservid	Reservid	Netovara kokku
	(a)	(b)	(c)=(a)-(b)	(e)	(d)	(h)=(e)+(d)+(c)
Lisad	9	9	9		10
2005. aasta lõppsaldo	42 877,15	15 487,15	27 390,00	– 26 787,49	1 033,84	1 636,35
Osamaksud		– 2 510,00	2 510,00			2 510,00
Kapitali suurenemine	122,00	122,00
Ümberpaigutused varasematest EAFidest
Fondi tulem				– 2 924,04		– 2 924,04
2006. aasta lõppsaldo	42 999,15	13 099,15	29 900,00	– 29 711,53	1 033,84	1 222,31
Osamaksud		– 2 640,00	2 640,00			2 640,00
Kapitali suurenemine	40,17	1,00	39,17			39,17
Ümberpaigutused varasematest EAFidest
Fondi tulem				– 3 255,88		– 3 255,88
Kuuenda eafi sulgemine	– 7 560,00		– 7 560,00	7 300,94	259,06	0,00
2007. aasta lõppsaldo	35 479,32	10 460,15	25 019,17	– 25 666,46	1 292,89	645,60

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisad	31.12.2007	31.12.2006
KÄIBEVARA
Nõuded	1	2,12	17,06
Eelmaksed (neto)	2	75,36	203,75
Muu käibevara	3
Tasaarvelduskontod	4	2 279,31	2 279,31
Raha ja raha ekvivalendid
STABEXi tagatiskontod	5
Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond	6
Raha pangakontodel	7
Aktiva kokku		2 356,78	2 500,12
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	8	19,59	92,62
Tasaarvelduskontod	4	2 037,08	1 868,50
Passiva kokku		2 056,67	1 961,12
Netovara		300,11	539,00
VAHENDID ja RESERVID
Sissenõutud vahendid	9	10 940,00	10 940,00
Varasematest aastatest ülekantud tulem		– 9 715,19	– 9 527,36
Majandusaasta tulem		– 166,97	– 187,83
Reservid	10	– 757,73	– 685,81
Netovara		300,11	539,00

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI TULUDE JA KULUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisad	2007. aasta kassapõhised kulud	Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	2007. aasta tekkepõhised kulud	2006. aasta tekkepõhised kulud
Põhitegevusest saadud intressid	1.1
PÕHITEGEVUSTULUD (1)
Programmikohane abi		63,04	61,52	124,56	105,55
Makromajanduslik toetus
Valdkondlik poliitika
AKV riikide sisesed projektid					8,67
Intressitoetused		– 0,49		– 0,49	– 0,01
Hädaabi		0,00	0,28	0,28	– 0,21
Pagulastele ettenähtud abi			0,28	0,28	– 0,66
Riskikapital		5,28		5,28	5,46
Stabex		8,23		8,23	51,71
Sysmin		20,21	6,80	27,01	16,59
Ümberpaigutused varasematest EAFidest		0,39	3,17	3,56	0,46
Struktuuriline kohandus			– 6,62	– 6,62	0,03
Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank)			4,96	4,96	0,06
Institutsioonidele ettenähtud toetus
Eksporditulude kompensatsioon
Kongo Demokraatliku Vabariigi fond
Põhitegevuskulud		96,66	70,39	167,05	187,66
Haldus- ja finantskulud	11
Kulud kokku (kassapõhiselt)	12	96,66
Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	13	70,39
KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2)	14	167,05		167,05	187,66
KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1)		167,05		167,05	187,66
Finantstulud	15
Finantskulud	16
Nõuete väärtuse langus	1.6	0,08		0,08	– 0,18
Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3)		0,08		0,08	– 0,18
FONDI TULEM (1–2+3)		– 166,97		– 166,97	– 187,83

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud vahendid	Kumulatiivsed reservid	Reservid	Netovara kokku
	(a)	(b)	(c)=(a)-(b)	(e)	(d)	(h)=(e)+(d)+(c)
Lisad	9	9	9		10
2005. aasta lõppsaldo	10 940,00	0,00	10 940,00	– 9 527,36	– 559,14	853,50
Osamaksud
Kapitali suurenemine
Ümberpaigutused üheksandasse EAFi					– 126,67	– 126,67
Fondi tulem				– 187,83		– 187,83
2006. aasta lõppsaldo	10 940,00	0,00	10 940,00	– 9 715,19	– 685,81	539,00
Osamaksud
Kapitali suurenemine
Ümberpaigutused üheksandasse EAFi					– 71,91	– 71,91
Fondi tulem				– 166,97		– 166,97
2007. aasta lõppsaldo	10 940,00	0,00	10 940,00	– 9882,16	– 757,73	300,11

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisad	31.12.2007	31.12.2006
KÄIBEVARA
Nõuded	1	2,64	70,61
Eelmaksed (neto)	2	126,98	888,93
Muu käibevara	3
Tasaarvelduskontod	4	3 301,13	2 450,58
Raha ja raha ekvivalendid
STABEXi tagatiskontod	5
Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond	6
Raha pangakontodel	7
Aktiva kokku		3 430,74	3 410,12
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	8	124,35	651,73
Tasaarvelduskontod	4	2 065,45	2 065,45
Passiva kokku		2 189,80	2 717,19
Netovara		1 240,94	692,93
VAHENDID ja RESERVID
Sissenõutud vahendid	9	12 840,00	11 295,00
Varasematest aastatest ülekantud tulem		– 8 724,21	– 7 851,95
Majandusaasta tulem		– 779,79	– 872,26
Reservid	10	– 2 095,06	– 1 877,85
Netovara		1 240,94	692,93

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI TULUDE JA KULUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisad	2007. aasta kassapõhised kulud	Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	2007. aasta tekkepõhised kulud	2006. aasta tekkepõhised kulud
Põhitegevusest saadud intressid	1.1
PÕHITEGEVUSTULUD (1)
Programmikohane abi		298,39	95,13	393,52	575,43
Makromajanduslik toetus		1,73	1,06	2,79	13,07
Valdkondlik poliitika		18,83	2,12	20,95	23,21
AKV riikide sisesed projektid
Intressitoetused		1,45		1,45	1,21
Hädaabi		– 0,15		– 0,15	0,98
Pagulastele ettenähtud abi		1,31	– 7,17	– 5,86	7,29
Riskikapital		52,52		52,52	57,65
STABEX		90,14		90,14	137,80
Sysmin		3,15	1,42	4,57	13,17
Ümberpaigutused varasematest EAFidest
Struktuuriline kohandus		0,02	0,31	0,32	0,86
Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank)		– 14,22	187,53	173,31	15,36
Institutsioonidele ettenähtud toetus
Eksporditulude kompensatsioon		29,51	19,98	49,49	30,80
Kongo Demokraatliku Vabariigi fond
Põhitegevuskulud		482,67	300,37	783,04	876,83
Haldus- ja finantskulud	11	0,75	1,20	1,95	4,64
Kulud kokku (kassapõhiselt)	12	483,42
Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	13	301,57
KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2)	14	784,99		784,99	881,47
KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1)		784,99		784,99	881,47
Finantstulud	15	6,18		6,18	9,13
Finantskulud	16
Nõuete väärtuse langus	1.6	– 0,97		– 0,97	0,08
Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3)		5,20		5,20	9,20
FONDI TULEM (1–2+3)		– 779,79		– 779,79	– 872,26

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud vahendid	Kumulatiivsed reservid	Reservid	Netovara kokku
	(a)	(b)	(c)=(a)-(b)	(e)	(d)	(h)=(e)+(d)+(c)
Lisad	9	9	9		10
2005. aasta lõppsaldo	12 840,00	4 055,00	8 785,00	– 7 851,95	– 1 603,43	– 670,38
Osamaksud		– 2 510,00	2 510,00			2 510,00
Kapitali suurenemine
Ümberpaigutused üheksandasse EAFi					– 274,42	– 274,42
Fondi tulem				– 872,26		– 872,26
2006. aasta lõppsaldo	12 840,00	1 545,00	11 295,00	– 8 724,21	– 1 877,85	692,93
Osamaksud		– 1 545,00	1 545,00			1 545,00
Kapitali suurenemine
Ümberpaigutused üheksandasse EAFi					– 217,21	– 217,21
Fondi tulem				– 779,79		– 779,79
2007. aasta lõppsaldo	12 840,00	0,00	12 840,00	– 9 504,00	– 2 095,06	1 240,94

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisad	31.12.2007	31.12.2006
KÄIBEVARA
Nõuded	1	3,75	129,17
Eelmaksed (neto)	2	753,18	1 716,20
Muu käibevara	3	– 2,65	0,95
Tasaarvelduskontod	4	2 037,08	1 868,50
Raha ja raha ekvivalendid		388,22	291,50
STABEXi tagatiskontod	5	99,61	191,60
Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond	6	3,36	3,42
Raha pangakontodel	7	285,24	96,48
Aktiva kokku		3 179,57	4 006,32
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	8	560,05	1 351,51
Tasaarvelduskontod	4	3 514,98	2 664,43
Passiva kokku		4 075,03	4 015,94
Netovara		– 895,45	– 9,62
VAHENDID ja RESERVID
Sissenõutud vahendid	9	1 239,17	105,00
Varasematest aastatest ülekantud tulem		– 3 971,18	– 2 117,60
Majandusaasta tulem		– 2 309,12	– 1 853,59
Reservid	10	4 145,68	3 856,56
Netovara		– 895,45	– 9,62

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI TULUDE JA KULUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisad	2007. aasta kassapõhised kulud	Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	2007. aasta tekkepõhised kulud	2006. aasta tekkepõhised kulud
Põhitegevusest saadud intressid	1.1	0,02		0,02	0,06
PÕHITEGEVUSTULUD (1)		0,02		0,02	0,06
Programmikohane abi		134,14	– 14,69	119,44	56,78
Makromajanduslik toetus		419,63	4,17	423,80	394,75
Valdkondlik poliitika		1 192,87	– 64,96	1 127,91	888,03
AKV riikide sisesed projektid		277,97	103,69	381,66	328,96
Intressitoetused
Hädaabi		153,16	1,52	154,68	129,35
Pagulastele ettenähtud abi
Riskikapital
Stabex
Sysmin
Ümberpaigutused varasematest EAFidest		5,79	– 4,53	1,26	14,49
Struktuuriline kohandus
Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank)		1,60		1,60	2,00
Institutsioonidele ettenähtud toetus		42,40	– 11,99	30,41	32,34
Eksporditulude kompensatsioon		28,12	6,30	34,42	22,02
Kongo Demokraatliku Vabariigi fond		0,19	17,06	17,25	– 13,39
Põhitegevuskulud		2 255,86	36,58	2 292,43	1 855,34
Haldus- ja finantskulud	11	38,03	– 8,30	29,73	19,15
Kulud kokku (kassapõhiselt)	12	2 293,89
Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised	13	27,93		– 0,34	– 0,14
KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2)	14	2 321,82		2 321,82	1 874,34
KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (2-1)		2 321,80		2 321,80	1 874,29
Finantstulud	15	12,47		12,47	22,49
Finantskulud	16	– 0,34		– 0,34	– 0,14
Nõuete väärtuse langus	1.6	0,54		0,54	– 1,65
Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3)		12,67		12,67	20,70
FONDI TULEM (1–2+3)		– 2 309,12		– 2 309,12	– 1 853,59

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi kapital	Sissenõudmata vahendid	Sissenõutud vahendid	Kumulatiivsed reservid	Reservid	Netovara kokku
	(a)	(b)	(c)=(a)-(b)	(e)	(d)	(h)=(e)+(d)+(c)
Lisad	9	9	9		10
2005. aasta lõppsaldo	11 537,15	11 432,15	105,00	– 2 117,60	3 379,41	1 366,81
Osamaksud
Kapitali suurenemine	122,00	122,00
Ümberpaigutused teistest EAFidest					477,15	477,15
Fondi tulem				– 1 853,59		– 1 853,59
2006. aasta lõppsaldo	11 659,15	11 554,15	105,00	– 3 971,18	3 856,56	– 9,62
Osamaksud		– 1 095,00	1 095,00			1 095,00
Kapitali suurenemine	40,17	1,00	39,17			39,17
Ümberpaigutused teistest EAFidest					289,12	289,12
Fondi tulem				– 2 309,12		– 2 309,12
2007. aasta lõppsaldo	11 699,32	10 460,15	1 239,17	– 6 280,30	4 145,68	– 895,45

1.3.   RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1.3.1.   ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.3.1.1.   Õigusaktid ja finantsmäärus

Raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas üheksanda Euroopa Arengufondi (EAFi) suhtes kohaldatava finantsmäärusega (4).

Asjakohased dokumendid peab esitama kontrollikojale vastavalt seitsmenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse (5) artiklitele 69–71, kaheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse (6) artiklitele 66–68 ning üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitele 102 ja 103. Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 102 on kehtestatud, et komisjon saadab esialgse raamatupidamise aastaaruande kontrollikojale järgmise aasta 31. märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud raamatupidamise aastaaruande kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 103). Kõnealuste tähelepanekute põhjal kinnitab komisjon lõpliku raamatupidamise aastaaruande 31. juuliks ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse raamatupidamise aastaaruanne Euroopa Liidu Teatajas 31. oktoobriks koos kontrollikoja antud kinnitava avaldusega selle osa kohta Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 99 kohaselt koostatakse raamatupidamise aastaaruanne tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt.

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavat raamatupidamisteavet on vajadusel korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Täiendavat teavet tulu- ja kulukirjete kohta on andnud ka eelarvevahendite käsutaja.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Euroopa Arengufondi raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis töötati välja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) alusel, mida annavad välja vastavalt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). Euroopa Arengufondi peaarvepidaja vastuvõetud hindamiseeskirju ja raamatupidamismeetodeid on kohaldatud selle osa suhtes Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon.

1.3.1.2.   Raamatupidamispõhimõtted

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult.

Tõese ja erapooletu ülevaate andmiseks peavad raamatupidamisaruanded mitte ainult andma asjakohast üksuse tegevuse iseloomu ja ulatust kirjeldavat teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

Euroopa Arengufondi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja finantsraamatupidamisarvestusest. Mõlemat raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik eelarveaasta kulud ja tulud ning selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi vormis. Finantsraamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate Euroopa Arengufondi vahendite kasutamisest. See rajaneb kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttele.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 98 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruannete koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

—	tegevuse jätkuvuse põhimõte;

—	konservatiivsuse põhimõte;

—	raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

—	teabe võrreldavuse põhimõte;

—	olulisuse põhimõte;

—	brutopõhimõte;

—	sisu ülimuslikkuse põhimõte ja

—	tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõte.

1.3.1.3.   Valuuta ja ümberarvestamise alused

Raamatupidamise aastaaruanded on koostatud miljonites eurodes, mis on Euroopa ühenduste arveldus- ja aruandlusvaluuta. Kuna tabelites esitatud väärtused on ümardatud, võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber aluseks oleva tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskurss
31.12.2007	31.12.2006
0,7148 GBP	0,6743 GBP

1.3.2.   BILANSS

1.3.2.1.   Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et Euroopa Arengufondil ei ole võimalik kõiki summasid nõuete esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetav väärtus; kaetav väärtus on oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Allahindluse summa kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Samuti kajastatakse 20 % väärtuse üldine aastane allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud.

1.3.2.2.   Eelmaksete summad

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus määratletud perioodi jooksul. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna piisavalt abikõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmaksed kas täielikult või osaliselt Euroopa Arengufondile tagasi maksta. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) abikõlblike kulude ja tagasi makstud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades abisaajale makstud esialgse(te)st summa(de)st mis tahes tagasi makstud summad, tasaarvestatud abikõlblikud summad ja aasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad abikõlblikud summad (vt lisa 2.3).

Eelmakse summade tagamiseks hoitavaid tagatisi kajastatakse tingimusliku varana (vt lisa 1.4) ja seetõttu ei ole neid raamatupidamise aastaaruandes arvesse võetud (IPSAS 19).

1.3.2.3.   Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid hõlmavad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumite (ÜMT) finantsasutustes ning liikmesriikide finantsasutustes hoitavaid arveid.

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid ELi üldeelarves kajastatud arveldusarvet, mis on kajastatud bilansis kreditoorse võlgnevuse all.

1.3.2.4.   Kreditoorne võlgnevus

Märkimisväärne osa Euroopa Arengufondi kreditoorsest võlgnevusest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetuste või muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses kulutaotluse/maksenõude saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased finantsametnikud nende abikõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja abikõlblik summa.

Euroopa Arengufondi lühiajaliste kohustuste hulka kuuluvad summad, mis juba kuuluvad abisaajale tasumisele, kuid mille eest ei ole aruandepäevaks veel arveid laekunud. Kajastamiskriteeriumidega on ette nähtud, et Euroopa Arengufond kajastab kuluna perioodi eest võlgnetavat prognoositavat makset, see tähendab kantud abikõlblike kulude seda osa, mis ta aruandepäeva seisuga abisaajatele võlgneb. Olulisi summasid kajastatakse eelarvevahendite käsutaja esitatud prognooside (nt lepingute täitmise määr) alusel kumuleerunud kuludena.

1.3.3.   TULUDE JA KULUDE ARUANNE

1.3.3.1.   Tulud

Fondide ainsaks tuluallikaks on intressid, mis on kogunenud kommertspankades hoitavatelt erinevatelt sularahasaldodelt (vt raamatupidamise aastaaruande lisad), ja EAFi nõuetelt kogunenud viivised.

1.3.3.2.   Kulud

Kulusid tuleks Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruandes kajastada selle perioodi kuluna, mil makse aluseks olevad asjaolud aset leidsid, kui täidetud on järgmised tingimused:

—	sõlmitud on leping, mille alusel makse tehakse;

—	abikõlblikkuse kriteeriumide olemasolul on abisaaja need täitnud ja

—	tasumisele kuuluva summa kohta saab teha mõistliku prognoosi (näiteks abisaaja saadetud arvete, lepingute täitmise määra vms alusel).

Kuna komisjoni delegatsioonide kulud kirjendatakse lõplikult EAFi raamatupidamisarvestusse alles pärast seda, kui nii eelarvevahendite käsutaja kui ka peaarvepidaja on need kinnitatud, on majandusaasta lõpu seisuga kinnitamata kulud näidatud bilansis rubriigi „kinnitamata kulud” all (vt tabel 3).

Kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohased kulud hõlmavad kõiki maksekorraldusi, mille pangad täitsid kuni 31. detsembrini 2006.

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavaid kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaseid kulusid on tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttega vastavusse viimiseks kohandatud lisateabe alusel, mille eelarvevahendite käsutaja on eelmaksete ja kumuleerunud kulude kohta andnud.

1.3.4.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

1.3.4.1.   Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult Euroopa ühenduste kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

Tingimuslikke varasid hinnatakse pidevalt, et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamise aastaaruandes. Kui majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamisaruandes, mil muutus aset leidis.

1.3.4.2.   Tagatised

Tagatised on võimalikud varad või kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi loetakse seega tingimuslikeks varadeks või kohustusteks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise andjalt makse sissenõudmiseks.

1.3.5.   TEHINGUTE KIRJENDAMINE

Raamatupidamisarvestuses tuleb kirjendada liikmesriikide võlgnetavad summad (peamiselt veel sissenõudmata osamaksud ja sissenõutud vahenditelt tasumisele kuuluvad viivised). Need read on esitatud mitme EAFi bilansis.

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes majandusaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

1.3.6.   PROGNOOSIDE KASUTAMINE

Vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele peavad raamatupidamise aastaaruandes olema tingimata kajastatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas tulevasteks kuludeks eraldatud vahendid, nõuetega seonduv finantsrisk, viitlaekumised ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.3.7.   BILANSI LISAD

(1)   NÕUDED

Tabel 1

(miljonites eurodes)
Nõuded	Lisad	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku 31.12.2007	Kokku 31.12.2006
Saadaolevad osamaksud					0,00	0,00
Hilinenud osamaksudelt saadaolevad viivised	1.1				0,00	2,09
Hilinenud osamaksudelt saadaolevad viivised (STABEX)	1.1				0,00	0,79
Saadaolevad intressid (Euroopa pangad)	1.2			1,19	1,19	0,88
Saadaolevad intressid (STABEXi tagatiskontod)	1.3			0,41	0,41	0,61
Hüvitamisele kuuluvad panga teenustasud					0,00	0,02
Väljastamata sissenõudekorraldused (2006)	1.4				0,00	196,58
Avatud sissenõudekorraldused	1.5	4,90	3,72	3,25	11,88	20,48
— Nõuete väärtuse langus	1.6	– 2,79	– 1,09	– 1,10	– 4,98	– 4,63
Kokku		2,12	2,64	3,75	8,50	216,83

Cotonou lepingu sätete kohaselt on intressitulu kajastatud üheksanda EAFi all. Selliseid vahendeid võib kasutada kooskõlas üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sissekokkuleppe artikli 1 lõikega 3 ja artiklitega 4 ja 9 (vt lisa 11). Ainsaks erandiks on STABEXi tagatiskontodelt saadud intressid, mis on kajastatud kaheksanda EAFi all, sest üheksandas EAFis seda abimeedet ei esine (vt lisad 5 ja 15).

(1.1)   Hilinenud osamaksudelt saadaolevad viivised

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 40 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid sissenõutud osamaksude hilinemise eest tasuma viivist. Nimetatud viivised suurendavad fondi assigneeringute kogusummat ja on fondi ainus põhitegevustulu allikas (vt tulude ja kulude aruanne).

Tabel 1.1

(miljonites eurodes)
Viivised EAFi hilinenud osamaksudelt	Saldo 31.12.2006	Viivisetulu 2007. aastal	2007. aastal laekunud viivised	Saldo 31.12.2007
Prantsusmaa	1,00		– 1,00	0,00
Madalmaad		0,02	– 0,02	0,00
Hispaania	0,06	0,00	– 0,06	0,00
Ühendkuningriik	1,02		– 1,02	0,00
Kokku	2,09	0,02	– 2,11	0,00

(1.2)   Euroopa pankadest saadaolevad intressid

See summa kujutab endast Euroopa pankade pangakontodelt ja STABEXi arvelduskontolt 2007. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis laekuvad 2008. aastal.

(1.3)   STABEXi tagatiskontodelt saadaolevad intressid

See summa kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt 2007. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis laekuvad 2008. aastal. Kõnealused intressid kuuluvad asjaomastele abisaajariikidele.

(1.4)   Väljastamata sissenõudekorraldused

Läbipaistvuse suurendamiseks ei kajastata tasutud eelmaksete vastu esitatavaid sissenõudekorraldusi alates 2007. aastast enam nõuetena vaid liigitatakse need eelmakseteks. Järgnevas tabelis on esitatud eelarvevahendite käsutaja arvutatud hinnangud (vaata ka lisa 2), mis võimaldavad võrdlemist varasemate aastatega:

Tabel 1.4

(miljonites eurodes)
Väljastamata sissenõudekorraldused	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku
Kokku 31.12.2007	9,90	24,95	144,97	179,82
Kokku 31.12.2006	14,54	62,38	119,67	196,58
Suurenemine (vähenemine)	– 4,64	– 37,42	25,30	– 16,76

(1.5)   Avatud sissenõudekorraldused

Sissenõudekorralduste lõppsaldo kujutab endast väljastatud, kuid tasumata sissenõudekorralduste väärtust aasta lõpu seisuga.

(1.6)   Nõuete väärtuse langus

IPSAS 19 kohaselt on peaarvepidaja eraldanud vahendid ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks kahe muutuja alusel:

—	võlgnevuse vanus, eraldades võlgnevuse katteks igal selle tasumata jätmise aastal vahendid, mille summa vastab 20 %-le võlgnevuse väärtusest eurodes;

—	mitte sissenõutavuse riski hindamine (koostöös eelarvevahendite käsutajaga).

Võimalikku kahjumit vahetuskursi muutustest (mis tuleneb sissenõudekorraldustest, mis ei ole väljastatud eurodes) ei võeta kõnealuses arvutuses arvesse, sest seda ei peeta märkimisväärseks.

Tabel 1.6

(miljonites eurodes)
Nõuete väärtuse langus	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku
Saldo 31.12.2007	2,79	1,09	1,10	4,98
Saldo 31.12.2006	2,87	0,11	1,65	4,63
Suurenemine (vähenemine)	– 0,08	0,97	– 0,54	0,35

(2)   EELMAKSED (NETO)

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaselt on EAFi tehtud ettemaksed liigitatud varadeks. Tasaarvestamata eelmaksete summad on esitanud eelarvevahendite käsutaja (vt tabel 2.1). Eelmaksetest on maha arvatud ettemaksetega seonduvad täitmata sissenõudekorraldused ja prognooside kohaselt aasta lõpu seisuga tasaarvestamata summad.

Läbipaistvuse suurendamiseks ei ole alates 2007. aastast eelmaksete kajastamisel neist maha arvestatud väljastatavaid sissenõudekorraldusi. Selline ümberliigitamine ei mõjuta fondide netovarasid.

Tabel 2

(miljonites eurodes)
Eelmaksed (neto)	Lisad	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku 31.12.2007	Kokku 31.12.2006
Eelmaksed (bruto)	2.1	152,34	383,89	2 230,29	2 766,52	3 024,37
Õppestipendiumide haldamisega seotud ettemaksed	2.2			1,38	1,38	1,58
— Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed	2.3	– 72,08	– 253,19	– 1 475,24	– 1 800,51
— Täitmata sissenõudekorraldused	1.5	– 4,90	– 3,72	– 3,25	– 11,88	– 20,48
— Väljastamata sissenõudekorraldused (2006)	1.4				0,00	– 196,58
Kokku		75,36	126,98	753,18	955,52	2 808,88

(2.1)   Eelmaksed (bruto)

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud osamaksete tegemine arenguaruannete põhjal. Ettemaksete üle, mida üldjuhul makstakse selle riigi või territooriumi vääringus, kus projekt ellu viiakse, peetakse eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust, et võimaldada nende tasaarvestamist.

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte tasaarvestamata ettemaksetest (välja arvatud struktuurilise kohandamise programmid ja otsese eelarvetoetuse programmid), mis on aasta lõpu seisuga kirjendatud eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses. Summad on eurodesse ümber arvestatud 31. detsembril kehtinud ametliku vahetuskursi alusel (vt lisa 1.3.1.3).

Tabel 2.1

(miljonites eurodes)
Eelmaksed (bruto)	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku
Kokku 31.12.2007	152,34	383,89	2 230,29	2 766,52
Kokku 31.12.2006	223,67	959,66	1 841,04	3 024,37
Suurenemine (vähenemine)	– 71,34	– 575,76	389,26	– 257,84

(2.2)   Õppestipendiumide haldamisega seotud ettemaksed

See summa vastab ettemaksetele, mis on makstud kolmandatele asutustele õppestipendiumide haldamise eest.

(2.3)   Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed

See summa kujutab endast eelarvevahendite käsutaja arvutatud kumuleerunud kulusid, mis vastavad selliste abikõlblike kulude summale, mille tasaarvestamata eelmakseid saanud abisaajad on aasta lõpu seisuga kandnud, kuid mille kohta nad ei ole veel aruannet esitatud. Selliseid summasid on käsitletud tulude ja kulude aruandes kuluna ja alates 2007. aastast on need liigitatud ümber kreditoorsest võlgnevusest eelmakseteks. Selline ümberliigitamine ei mõjuta konsolideeritud netovarasid ja seepärast ei ole algsaldot ümber arvutatud.

Teabe huvides on allpool üksikasjalikumalt näidatud ümberliigitamise mõju 2006. aasta konsolideeritud käibevaradele ja kohustustele.

(miljonites eurodes)
	Lisad	2006. aasta majandusaasta lõpparuandes esitatud summad	Ümber-liigitamine	Korrigeeritud saldo 31.12.2006 seisuga
KÄIBEVARA
Nõuded	1	216,83		216,83
Eelmaksed (neto)	2	2 808,88	– 1 789,36	1 019,53
Muu käibevara	3	0,95		0,95
Raha ja raha ekvivalendid		291,50		291,50
STABEXi tagatiskontod	5	191,60		191,60
Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond	6	3,42		3,42
Raha pangakontodel	7	96,48		96,48
Aktiva kokku		3 318,17	– 1 789,36	1 528,81
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED
Kreditoorne võlgnevus	8	2 095,86	– 1 789,36	306,50
Passiva kokku		2 095,86	– 1 789,36	306,50
Netovara		1 222,31	0,00	1 222,31

(3)   MUU KÄIBEVARA

See summa hõlmab kõiki makseid/saadud summasid, mis ei ole veel lõplikult seotud asjakohase projekti ning sellele vastava tulude ja kulude aruande reaga.

Tabel 3

(miljonites eurodes)
Muu käibevara	Üheksas EAF	Kokku 31.12.2007	Kokku 31.12.2006
Kinnitamata kulud	1,19	1,19	2,65
Devalveerimine	0,00	0,00	0,00
Kinnitamata tulud	– 4,55	– 4,55	– 2,12
Osalised tasaarvestused	0,70	0,70	0,42
Kokku	– 2,65	– 2,65	0,95

(4)   TASAARVELDUSKONTOD

Tõhususe huvides on kõigi rakendatavate EAFide jaoks ühine hoiukonto; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate bilansside vahel tasaarvelduskontodel.

Tabel 4

(miljonites eurodes)
Tasaarvelduskontod	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku 31.12.2007	Kokku 31.12.2006
Kuuendast EAFist/kuuendasse EAFi	2 279,31	– 2 065,45	– 213,85	0,00
Seitsmendast EAFist/seitsmendasse EAFi			2 037,08	2 037,08	– 410,80
Kaheksandast EAFist/kaheksandasse EAFi			– 3 301,13	– 3 301,13	– 385,12
Üheksandast EAFist/üheksandasse EAFi	– 2 037,08	3 301,13		1 264,05	795,93
	242,23	1 235,68	– 1 477,91	0,00	0,00

Tabel 4.1

(miljonites eurodes)
Tasaarvelduskontod	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku
2007
varad	2 279,31	3 301,13	2 037,08	7 617,51
kohustused	2 037,08	2 065,45	3 514,98	7 617,51
2007. aasta kokku	242,23	1 235,68	– 1 477,91	0,00
2006
varad	2 279,31	2 450,58	1 868,50	6 598,39
kohustused	1 868,50	2 065,45	2 664,43	6 598,39
2006. aasta kokku	410,80	385,12	– 795,93	0,00

(5)   STABEXI TAGATISKONTOD

STABEX on lühend, mis tähistab Euroopa Komisjoni hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. See võeti esmakordselt kasutusele Lomé konventsiooniga (1975), et heastada põllumajandustoodete eksporditulu ebastabiilsusest tulenevat kahjulikku mõju.

STABEXi tagatiskontode saldo kujutab endast kõiki STABEXi kättesaadavaid vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile. Kõnealune kogusumma on seotud kaheksanda EAFiga, välja arvatud Sudaanile eraldatud 2,51 miljonit eurot, mis jäid seitsmendasse EAFi.

Tabel 5

(miljonites eurodes)
STABEXi tagatiskontod	EAF	Saldo 31.12.2006	Intressid	Maksed	Saldo 31.12.2007
BENIN	8th	0,05	0,00		0,05
BURKINA FASO	8th	0,78	0,01	0,78	0,01
BURUNDI	7th/8th	26,62	1,05	26,99	0,68
KAMERUN	8th	5,52	0,04	5,54	0,02
KOMOORID	8th	0,06	0,00		0,06
DOMINICA	8th	0,26	0,01	0,19	0,08
ETIOOPIA	8th	0,93	0,04		0,96
GAMBIA	8th	1,03	0,04		1,07
GRENADA	8th	0,34	0,01		0,35
GUINEA-BISSAU	8th	0,34	0,01		0,35
CÔTE D'IVOIRE	8th	15,85	0,44	14,73	1,57
JAMAICA	8th	0,60	0,02		0,62
MADAGASKAR	8th	0,65	0,03		0,68
MALAWI	8th	0,94	0,04		0,97
MAURITAANIA	8th	18,22	0,72	18,56	0,38
PAAPUA UUS-GUINEA	8th	0,68	0,03		0,70
RWANDA	8th	5,89	0,23		6,12
SENEGAL	8th	10,33	0,41		10,74
SIERRA LEONE	8th	3,13	0,12	3,19	0,07
SAINT LUCIA	8th	14,05	0,56		14,60
SAALOMONI SAARED	8th	0,08	0,00	0,08	0,00
SUDAAN	7th/8th	54,52	1,94	7,83	48,62
SAINT VINCENT JA GRENADIINID	8th	4,05	0,16		4,21
TANSAANIA	8th	14,00	0,26	10,70	3,56
TONGA	8th	0,09	0,00		0,09
UGANDA	8th	9,72	0,07	9,78	0,00
ZIMBABWE	8th	2,90	0,11		3,01
STABEX kokku		191,60	6,38	98,37	99,61

Lisaks kõnealustele vahenditele hoiavad STABEXi vahendeid ka abisaavad AKV riigid. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbi vaadatud) Lomé 4. lepingu (7) artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi nimele avatud intressi koguvale, kahte (komisjoni ametniku ja abisaajariigi) allkirja nõudvale kontole. Komisjoni ametnik jääb konto suhtes allkirjaõiguslikuks, et väljamaksete tegemine toimuks kavakohaselt.

Kuna need vahendid kuuluvad AKV riigile, ei kajastata neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ja ülekandeid neile kontodele kirjendatakse STABEXi maksetena. Täpsemad andmed kõnealuste kontode kohta on esitatud EAFi iga-aastases finantsjuhtimise aruandes. (8)

(6)   KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI ERIKONTO

See saldo kujutab endast Kongo Demokraatliku Vabariigi jaoks saadaolevaid summasid vastavalt nõukogu otsusele 2003/583/EÜ (9).

(7)   RAHA PANGAKONTODEL

Vastavalt üheksanda EAFi finantsmääruse artiklile 129 on hoiukontod kajastatud üheksanda EAFi bilansis.

Tabel 7

(miljonites eurodes)
Raha ja raha ekvivalendid	Lisad	Saldo 31.12.2007	Saldo 31.12.2006
Hoiukontod	7.1	208,09	3,55
Kohalikud makseasutused	7.2	54,67	59,37
Euroopa Liidu makseasutused	7.3	13,06	21,29
STABEXi arvelduskonto	7.4	8,47	12,17
Ülekandmisel olev raha	7.5	0,95	0,10
Kokku		285,24	96,48

(7.1)   Hoiukontod

Need on liikmesriikide keskpankades hoitavad kontod, millele makstakse EAFi osamaksud. Peaarvepidaja teeb neilt kontodelt ülekandeid Euroopa makseasutustele.

(7.2)   Kohalikud makseasutused

Need on summad, mida hoitakse AKV riikides ja ÜMTdel pangakontodel maksete tegemiseks abisaajariigis kohalikus vääringus. Kontodel hoitakse vahendeid tavaliselt eurodes, kuid neid võib hoida ka mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi vääringus.

(7.3)   Euroopa Liidu makseasutused

Neid kontosid hoitakse liikmesriikides (EL 15) paiknevates kommertspankades ja EIPs. Kontodel hoitakse vahendeid eurodes ja neid kasutatakse maksete tegemiseks Euroopa Liidus ja mujal asuvatele abisaajatele. Makseid tehakse tavaliselt eurodes, kuid neid võib teha ka muudes vääringutes. Neid vahendeid kantakse ka AKV riikide makseasutuste kontodele ja ELi üldeelarve tasaarvelduskontole.

(7.4)   STABEXi arvelduskonto

See summa kujutab endast STABEXi põhikontole jäänud sularaha saldot, mis eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamise järel tehakse tagatiskontole tehtava ümberpaigutuse teel kättesaadavaks Togole. Vahendite vähenemine 3,70 miljoni euro võrra võrreldes 2006. aastaga on tingitud ülekandest, mis tehti EAFi põhikontole (assigneering pikaajalise arengu üldreservi) 2007. aastal eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamise järel.

Kõnealuselt kontolt kogunenud intressid paigutatakse regulaarselt ümber EAFi põhikontole, et neid saaks kasutada vastavalt üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikele 3 ning artiklile 9.

(7.5)   Ülekandmisel olev raha

Saaja pank registreeris mõnede aasta lõpus üle kantud vahendite saabumise alles 2008. aastal.

(8)   KREDITOORNE VÕLGNEVUS

Tabel 8

(miljonites eurodes)
Kreditoorne võlgnevus	Lisad	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku 31.12.2007	Kokku 31.12.2006
Ettemakstud tulud	8,1			211,08	211,08	3,49
ELi üldeelarve tasaarvelduskonto	8,2			8,92	8,92	– 49,73
Kumuleerunud kulud		19,59	124,35	340,04	483,98	2 142,10
Lõpetamata maksed	8,3	4,22	15,85	62,04	82,11	110,29
Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist	8,4	3,76	30,00	81,19	114,96	107,19
Saamata arved	8,5	83,69	331,69	1 672,04	2 087,42	1 924,62
— Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed	2,3	– 72,08	– 253,19	– 1 475,24	– 1 800,51	0,00
Kokku		19,59	124,35	560,05	703,98	2 095,86

(8.1)   Ettemakstud tulud

Tabel 8.1

(miljonites eurodes)
Osamaksude ettemaksed	Saldo 31.12.2007	Saldo 31.12.2006
Iirimaa	1,00	3,49
Ühendkuningriik	208,09
Soome	2,00
Kokku	211,08	3,49

(8.2)   ELi üldeelarve tasaarvelduskonto

Alates 2005. majandusaasta algusest teostatakse Euroopa Liidus paiknevatele abisaajatele makseid Euroopa Liidu üldeelarvest SWIFTi kaudu. Sel eesmärgil on avatud arvelduskonto. Nimetatud konto on rahavoogude aruandes esitatud raha ekvivalendina.

Kumuleerunud kulud

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavat raamatupidamisteavet on korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Seejuures on eelarvevahendite käsutajalt saadud lisateavet. See punkt hõlmab lõpetamata makseid, kulusid, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist, ja arved, mille laekumist prognoositakse projektide rakendusetapi alusel.

2007. aastal täpsustati kumuleerunud kulude kindlaksmääramise metoodikat, et võtta analüüsis arvesse ka lepingu liiki.

Selliste abikõlblike kulude summa, mille tasaarvestamata eelmaksesummasid saanud abisaajad on aasta lõpu seisuga kandnud, kuid mille kohta nad ei ole veel aruannet esitatud, on nüüd liigitatud eelmaksete alla (vt lisa 2.3).

(8.3)   Lõpetamata maksed

Need on enne 31. detsembrit 2007 heakskiidetud maksed, mille pank teostas 2008. aastal. Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses registreeritud summad on näidatud tabelis 8.3.

Tabel 8.3

(miljonites eurodes)
Lõpetamata maksed	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku
Kokku 31.12.2007	4,22	15,85	62,04	82,11
Kokku 31.12.2006	4,02	26,58	79,69	110,29
Suurenemine (vähenemine)	0,19	-10,72	-17,65	-28,18

(8.4)   Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist

Need on enne 2007. majandusaasta lõppu saabunud arved, mida ei olnud aasta lõpu seisuga veel analüüsitud. Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses registreeritud summad on näidatud tabelis 8.4.

Tabel 8.4

(miljonites eurodes)
Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku
Kokku 31.12.2007	3,76	30,00	81,19	114,96
Kokku 31.12.2006	9,31	42,99	54,89	107,19
Suurenemine (vähenemine)	– 5,55	– 12,99	26,30	7,77

(8.5)   Saamata arved

Need summad kajastavad kantud kulusid, mille kohta ei ole veel arveid esitatud (nt investeerimisprojektidega seotud pooleliolev töö). Eelarvevahendite käsutaja prognoositud summad on näidatud tabelis 8.5.

Tabel 8.5

(miljonites eurodes)
Saamata arved	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku
Kokku 31.12.2007	83,69	331,69	1 672,04	2 087,42
Kokku 31.12.2006	79,29	582,17	1 263,17	1 924,62
Suurenemine (vähenemine)	4,40	– 250,48	408,87	162,80

Vahendid ja reservid

(9)   SISSENÕUTUD VAHENDID

Tabel 9

(miljonites eurodes)
	Kuues EAF	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	EAFid kokku
Kapital 2007. aastal		0,00	0,00	10 460,15	10 460,15
Fondi kapital (a)		10 940,00	12 840,00	11 699,32	35 479,32
Sissenõudmata vahendid (b)		0,00	0,00	10 460,15	10 460,15
Sissenõutud vahendid (a)-(b)		10 940,00	12 840,00	1 239,17	25 019,17
Kapital 2006. aastal
Fondi kapital (a)	7 560,00	10 940,00	12 840,00	11 659,15	42 999,15
Sissenõudmata vahendid (b)	0,00	0,00	1 545,00	11 554,15	13 099,15
Sissenõutud vahendid (a)-(b)	7 560,00	10 940,00	11 295,00	105,00	29 900,00

Fondi kapital kujutab endast kogusummat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale liikmesriikide ning abi saavate AKV riikide ja ÜMTde vahelisele sisekokkuleppele (10) asjakohasesse EAFi.

(Praeguse) üheksanda EAFi algset assigneeringut, mille summaks oli kokku 10 555 miljonit eurot, on hiljem (2004. aastal) suurendatud 105 miljoni euro võrra, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) vabastas nõukogu otsuse 2003/583/EÜ kohaselt. See täiendav assigneering suunatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis võetavatesse meetmetesse.

Üheksanda EAFi sisekokkuleppe artikli 2 lõike 2 kohaselt moodustati 1 miljardi euro suurune reserv. Alates 2004. aastast on mitme nõukogu otsusega (11) vabastatud 999 miljonit eurot. Ülejäänud 1 miljoni euro suurune summa vabastati 2007. aastal.

AKV riikide ja EÜ ühisnõukogu 25. mai 2007. aasta otsuse (12) järel otsustas komisjon esitada kutse täiendavate vabatahtlike osamaksude kogumiseks Aafrika rahutagamisvahendi toetuseks AKV riikide vahelise koostöö raames. Täpsemad summad riikide lõikes on näidatud tabelis 9.1.

2007. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat EAFi. Konsolideeritud netovara muutuste aruandes on kuuenda EAFi sulgemist kajastatud 2007. aastal toimunud sündmusena. Kuuenda EAFi sulgemist ei kajastatud 2006. aastal, mil see tegelikult aset leidis. Kuna kuuenda EAFi netovarade summa oli 2006. aasta lõpu seisuga null, ei oleks kuuenda EAFi aruandest välja jätmisel olnud konsolideeritud netovaradele mingit mõju. Teabe huvides on allpool üksikasjalikumalt näidatud kuuenda EAFi sulgemise mõju 2006. aasta konsolideeritud vahenditele ja reservidele.

(miljonites eurodes)
	2006. aasta majandusaasta lõpparuandes esitatud summad	Kuuenda EAFi välja jätmiseks tehtud korrigeerimine	Korrigeeritud saldo 31.12.2006 seisuga
VAHENDID ja RESERVID
Sissenõutud vahendid	29 900,00	– 7 560,00	22 340,00
Varasematest aastatest ülekantud tulem	– 26 787,49	7 300,94	– 19 486,54
Majandusaasta tulem	– 2 924,04	0,00	– 2 924,04
Reservid	1 033,84	259,06	1 292,89
Netovara	1 222,31	0,00	1 222,31

Sissenõudmata vahendid kujutavad endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut.

Sissenõutud vahendid kujutavad endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks hoiukontodele vastavalt finantsmääruse artiklis 8 kirjeldatud menetlusele, mille kohaselt komisjon peab igal aastal koostama aruande järgmisel aastal tasumisele kuuluvate summade kohta ja maksenõuete saatmise ajakava ning edastama need nõukogule. Komisjon peab põhjendama nõutavat summat oma võimega anda ettepaneku kohases ulatuses vahendeid edasi abisaajatele.

Täpsemad andmed 2007. aastal sissenõutud ja laekunud osamaksude kohta on esitatud tabelis 9.1. 2007. aastal ammendusid kaheksanda EAFi raames tasumisele kuulunud osamaksud täielikult ja eelarvevahendite käsutaja alustas üheksandasse EAFi tehtavate osamaksude sissenõudmist, millele lisandusid vabatahtlikud osamaksud.

Tabel 9.1

(miljonites eurodes)
Osamaksud	%	2006. aastal sisse nõutud	2006. aastal laekunud	2007. aastal sisse nõutud (kaheksas EAF)	2007. aastal sisse nõutud (üheksas EAF)	Vaba-tahtlikud osamaksud 2007. aastal	2007. aastal laekunud	Kokku sisse nõutud (kaheksas EAF)	Sisse nõudmata (üheksas EAF)
Austria	2,65	66,52	66,52	40,68	29,28		69,96	289,12	276,93
Belgia	3,92	98,39	98,39	60,24	43,25	1,25	104,74	427,74	409,71
Taani	2,14	53,71	53,71	33,29	23,21		56,50	233,91	224,07
Soome	1,48	37,15	37,15	22,83	16,24		39,07	161,58	154,78
Prantsusmaa	24,30	609,93	623,65	375,32	266,21	10,00	651,52	2 653,44	2 541,70
Saksamaa	23,36	586,34	586,34	361,49	255,22	25,00	641,70	2 551,49	2 444,07
Kreeka	1,25	31,38	31,38	18,81	14,19	0,50	33,50	136,00	130,25
Iirimaa	0,62	15,56	15,56	9,97	6,40	2,00	18,37	68,10	65,24
Itaalia	12,54	314,75	314,75	193,61	137,45		331,06	1 369,23	1 311,57
Luksemburg	0,29	7,28	7,28	4,24	3,41	0,20	7,86	31,43	30,10
Madalmaad	5,22	131,02	131,02	80,40	57,41		137,81	569,78	545,77
Portugal	0,97	24,35	24,35	15,44	10,17		25,61	106,38	101,92
Hispaania	5,84	146,58	146,58	90,37	63,80		154,18	637,87	611,02
Rootsi	2,73	68,52	68,52	41,65	30,43		72,07	297,58	285,03
Ühendkuningriik	12,69	318,52	318,52	196,66	138,35		335,02	1 386,35	1 328,00
Eesti	N.A.					0,03	0,03	N.A.	N.A.
Tšehhi	N.A.					0,18	0,18	N.A.	N.A.
EIP osamaks kaheksandasse EAFi								120,00	N.A.
STABEX								1 800,00	N.A.
Kokku	100,00	2 510,00	2 523,72	1 545,00	1 095,00	39,17	2 679,17	12 840,00	10 460,15

(10)   RESERVID

Alates Cotonou lepingu jõustumisest kantakse kõik varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast kulukohustuste tühistamist üle üheksandasse EAFi. Teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendid suurendavad saaja fondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti.

Tabel 10

(miljonites eurodes)
EAFide vahelised ümberpaigutused	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Konsolideeritud	Kokku 31.12.2007
Viiendast EAFist/viiendasse EAFi	526,78				526,78
Kuuendast EAFist/kuuendasse EAFi	181,76	94,00	490,36		766,12
Seitsmendast EAFist/seitsmendasse EAFi		532,82	933,45	1 466,26	1 466,26
Kaheksandast EAFist/kaheksandasse EAFi	– 532,82		2 721,88	2 189,06	2 189,06
Üheksandast EAFist/üheksandasse EAFi	– 933,45	– 2 721,88		– 3 655,33	– 3 655,33
Kokku	– 757,73	– 2 095,06	4 145,68	0,00	1 292,89

1.3.8.   TULUDE JA KULUDE ARUANDE LISAD

(11)   HALDUS- JA FINANTSKULUD

See rubriik hõlmab üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ning artiklite 4 ja 9 kohaseid detsentraliseerimisprotsessiga seotud haldus- ja finantskulusid, mida finantseeritakse intressidest.

Lisaks sellele on nõukogu 21. juuni 2005. aasta otsuse nr 599 järel täiendav 90 miljoni euro suurune summa paigutatud AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute alt ümber, et rahastada detsentraliseerimist. Sellesse rubriiki kuuluvad personali- ja infrastruktuurikulud moodustasid 2006. aastal 63 miljonit eurot ja 2007. aastal 26 miljonit eurot.

(12)   KULUD KOKKU (KASSAPÕHISELT)

Need summad kujutavad endast 2007. majandusaastal asjaomasest fondist tehtud maksete kogusummat kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt ning hõlmavad ettemakseid ja sissenõudekorraldusi. Kumulatiivsed summad on näidatud eelarvevahendite käsutaja koostatud rakendamisaruandes.

(13)   TEKKEPÕHISELE RAAMATUPIDAMISARVESTUSELE ÜLEMINEKUGA SEOTUD KORRIGEERIMISED

Kogukulud on rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IPSAS 3 täitmiseks ümber arvutatud. EAFi raamatupidamisarvestuse süsteemi esitatavat raamatupidamisteavet on vajadusel korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Täiendavat teavet tulu- ja kulukirjete kohta on andnud ka eelarvevahendite käsutaja.

Tabel 13

(miljonites eurodes)
Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimiste aastane suurenemine 2007. aastal	Lisad	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Suurenemine 2007. aastal
— Eelmaksed	2	– 143,41	– 828,96	– 1 085,98	– 2 058,35
— Finantskulud	16			0,34	0,34
Kumuleerunud kulud		– 73,03	– 527,38	– 1 057,71	– 1 658,12
Lõpetamata maksed	8.3	0,19	– 10,72	– 17,65	– 28,18
Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist	8.4	– 5,55	– 12,99	26,30	7,77
Saamata arved	8.5	4,40	– 250,48	408,87	162,80
— Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed	2.3	– 72,08	– 253,19	– 1 475,24	– 1 800,51
Korrigeerimised kokku		70,39	301,57	27,93	399,89

(14)   KOGUKULUD TEKKEPÕHISE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PÕHIMÕTTE KOHASELT

EAFide lõikes esitatud projektikulud on asjakohaste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ümber arvutatud. Iga abimeetme kulud kajastatakse täielikult tekkepõhiselt alates 2009. majandusaastast, kui raamatupidamisarvestus on üle viidud uuele tekkepõhisele IT-süsteemile.

(15)   FINANTSTULUD

Intressitulu on kajastatud üheksandas EAFis. Erandiks on vaid STABEXi tagatiskonto intressid, mis on kajastatud kaheksandas EAFis, sest üheksandas EAFis see abimeede puudub.

Tabel 15

(miljonites eurodes)
2007. aastal kogunenud intressid	Lisad	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Kokku 31.12.2007	Kokku 31.12.2006
EIP	15.1		2,49	2,49	10,56
Euroopa pangad	15.1		9,80	9,80	11,44
Sissenõudekorraldused	15.2		0,04	0,04	0,00
STABEXi tagatiskontod	15.3	6,18		6,18	9,13
Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus	15.3		0,14	0,14	0,49
Intressid kokku		6,18	12,47	18,65	31,61

(15.1)   EIP ja Euroopa pankade intressitulu

Euroopa Liidu makseasutuste kontodelt (sh STABEXi põhikontolt) teenitud intresse saab kasutada projektide rahastamiseks üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ja artikli 9 kohaselt. Nimetatud intressid suurendavad fondide assigneeringute kogusummat.

(15.2)   Sisenõudekorralduste hilinenud tasumisest tulenev viivisetulu

See hõlmab võlgnike poolt hilinenult tasutud sissenõudekorraldustelt kogunenud viiviseid. Selliseid vahendeid saab kasutada projektide rahastamiseks üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ja artikli 9 kohaselt. Nimetatud viivised suurendavad fondide assigneeringute kogusummat.

(15.3)   Intressitulu STABEXi tagatiskontodelt ja Kongo Demokraatlikus Vabariigi erikontolt

See kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt ja Kongo Demokraatliku Vabariigi erikontolt saadud tulu. Kuigi selline tulu näib suurendavat fondi kogumahtu, peaks silmas pidama, et kogu neist kontodest lähtuv tulu on sihtotstarbeline ja ette nähtud kindla abisaajariigi jaoks (vt lisa 5).

(16)   FINANTSKULUD

Praeguses elektroonilises raamatupidamisarvestuse süsteemis (OLAS) on see kululiik kajastatud halduskulude all. Selguse huvides on need kulud nüüd kajastatud eraldi rubriigis. 2007. aastal moodustasid finantskulud 0,34 miljonit eurot.

1.4.   BILANSIVÄLISED KIRJED

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt ja vastavalt IPSAS 19-le ei ole tingimuslikke varasid raamatupidamise aastaaruandes kajastatud. Selguse huvides on need avaldatud siin lisas. Seda liiki tagatiste puhul tuleb avaldada kaks väärtust — nominaalväärtus ja jooksev väärtus. Nominaalväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Nominaalväärtus kajastatakse tingimusliku varana. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused.

31. detsembri 2007. aasta seisuga oli eelmaksetega seoses komisjonile antud tagatiste nominaalväärtus 576,79 miljonit eurot (vt allpool esitatud tabel), jooksev väärtus aga 310,61 miljonit eurot.

Tagatised	Eelmaksetele	Tagatiste kinnipidamisele	Täitmisele	Kokku 31.12.2007	Kokku 31.12.2006
Seitsmes EAF	56,52	17,19	32,09	105,80	111,70
Kaheksas EAF	145,58	38,35	75,42	259,36	308,71
Üheksas EAF	374,68	104,75	159,60	639,04	302,62
Kokku	576,79	160,30	267,11	1 004,20	723,02

2.   RAKENDAMISE ARUANNE

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Varasemad EAFid

AKV-EÜ nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsuses nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest tuleks kasutada vastavalt Cotonou lepingu sellekohastele sätetele, mida üleminekumeetmete kohaselt kohaldatakse ennetavalt.

Komisjoni 16. märtsi 2001. aasta otsuses nr 410/2001, mille eesmärk on määrata kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu alusel AKV riikide sihtprogrammidele eraldatavad assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1 200 miljoni euro ulatuses rakenduseesmärkidel.

Komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsusega nr 1033/2001 on määratud kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud.

Komisjoni 11. juuli 2002. aasta otsusega nr 1252/2002 on ühelt poolt suurendatud kuuenda ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud vahendeid 60 miljoni euro võrra ja teisalt sätestatud, et neid lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavalt nende EAFide suhtes kehtivatele eeskirjadele ja korrale, kust need pärinevad.

Samuti on AKV-EÜ nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002 muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest (üldreserv) 25 miljoni euro suurune summa, et suunata see AKV-EÜ partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle.

2007. aasta kohta esitatud raamatupidamisaruannete selguse tagamiseks on allpool esitatud erinevates tabelites iga EAFi (seitsmenda ja kaheksanda EAFi) raames selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel. Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa puhul tehti asjaomaseid riike käsitlevad kirjed ja esitati raamatupidamisaruanded vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2. Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid kulusid nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused (13). Piirkondi käsitlevad raamatupidamisaruanded esitati AKV-EÜ partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondliku programmitöö alusel (piirkondlikud sihtprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö).

Kõik Cotonou lepingu jõustumise kuupäevale eelnenud EAFide vahendite saldod ning nende EAFide raames pooleli olnud projektide summad, mis vabastati pärast kõnealust kuupäeva, on vastavalt komisjoni 16. juuni 2003. aasta otsusele K(2003)1904, nagu seda on muudetud 24. augusti 2006. aasta otsusega K(2006)3862 ja 24. mai 2007. aasta otsusega K(2007)2149, paigutatakse ümber üheksandasse EAFi. Kõik sel viisil üheksandasse EAFi ümber paigutatud vahendid, mis olid eelnevalt eraldatud mõne AKV riigi või piirkonna sihtprogrammi jaoks, jäävad sellele riigile või piirkonnale. Seevastu mittesihtotstarbelised assigneeringud on kantud reservi, mille jaoks üheksanda EAFi raames on töötatud välja uued programmid. Majandusaasta aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda EAFi rakendamise kohta, kuna see suleti 2006. aastal. Ümberpaigutatud saldode rakendamist kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames.

Üheksas EAF

AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003.

27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001.

Cotonou leping on sõlmitud kahekümneks aastaks ning sisaldab klauslit selle läbivaatamise kohta iga viie aasta järel ja eraldi finantsprotokolli iga viie aasta kohta. Tegelikult hõlmab esimene finantsprotokoll (rahastatakse üheksanda EAFi assigneeringutest), mis võtab arvesse ka varasemate EAFide ülejääke, (14) ajavahemikku kuni 2007. aasta lõpuni (15). Teine finantsprotokoll (rahastatakse kümnenda EAFi assigneeringutest), mida saab kohandada, hõlmab 6aastast perioodi (16).

Üheksanda EAFi kogusummaks on kinnitatud 13 800 miljonit eurot, millest 13 500 miljonit eurot eraldatakse Cotonou lepingus sisalduva esimese finantsprotokolli kohaselt AKV riikidele, 175 miljonit eurot ülemeremaadele ja -territooriumidele (sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta) ja 125 miljonit eurot jäetakse Euroopa Komisjonile üheksanda EAFi vahendite rakendamisega seotud kulude katteks (sätestatud üheksanda EAFi sisekokkuleppes).

AKV riikidele pikaajaliseks arenguks eraldatavad assigneeringud jaotuvad kaheks:

A-assigneeringud, mis on nähtud ette makromajanduslikuks toetuseks, valdkondlikuks poliitikaks ning ühenduse abi programmideks ja projektideks, vastavad riiklike sihtprogrammide ja varasemate EAFide struktuuriliste kohanduste assigneeringule.

B-assigneeringud, mis on nähtud ette selliste ettenägematute kulude katmiseks nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused, vastavad üldjoontes varasemate EAFide puhul Stabexi, Sysmini ja hädaabi assigneeringutele.

Üheksandast EAFist AKV riikidele mõeldud kogusummast vabastati 2004.–2005. aastal 1 miljard eurot pärast seda, kui Euroopa Komisjoni vastav ettepanek oli Euroopa Liidu Nõukogus läbi vaadatud:

—	nõukogu otsuse (2004/289/EÜ, 22. märts 2004) alusel vabastati 250 miljonit eurot, mis eraldati AKV riikide sisesteks vahenditeks (loodusvarad), et rahastada veemajanduse rahastuga seotud meedet;

—	nõukogu otsuse (10752/05, 19. juuli 2005) alusel vabastati 18 miljonit eurot, mis eraldati pikaajalise arenguabi assigneeringuteks, et rahastada 2006.–2007. aastal Ida-Timori sihtprogrammi;

—

ministrite nõukogu otsuse (6/2005, 22. november 2006) alusel vabastati 482 miljonit eurot, mis eraldati pikaajalise arenguabi assigneeringuteks (352 miljonit eurot), koostöö ja piirkondliku integratsiooni toetamiseks (48 miljonit eurot) ning investeerimisrahastule (82 miljonit eurot). Kõnealustest vabastatud assigneeringutest rahastati Euroopa Liidu algatust energeetika valdkonnas (220 miljonit eurot), sissemakseid toorainetega soetud riskide ohjamiseks moodustatud rahvusvahelisse rahastamisvahendisse (25 miljonit eurot), vastavusseviimist looma- ja inimtoidu valdkonnas kehtestatud ühenduse uute sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadega (30 miljonit eurot), Aafrika Liidu tugevdamist (50 miljonit eurot), toetust kiiralgatusele „Haridus kõigile” (63 miljonit eurot), võitlust AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga (62 miljonit eurot) ning CDE/CTA tegevuskulusid (32 miljonit eurot);

—

ministrite nõukogu otsuse (7/2005, 22. november 2005, parandus 1. veebruar 2006) alusel vabastati 250 miljonit eurot, mis eraldati pikaajalise arenguabi assigneeringuteks (185 miljonit eurot), koostöö ja piirkondliku integratsiooni toetamiseks (24 miljonit eurot) ning investeerimisrahastule (41 miljonit eurot). Kõnealustest vabastatud assigneeringutest rahastati ka veerahastuga seotud meedet.

Võttes arvesse tingimusliku ühe miljardi euro vabastamist ja otseselt Euroopa Investeerimispanga (EIP) halduses olevaid assigneeringuid, võib üheksanda EAFi assigneeringud AKV riikidele seega võtta kokku järgmiselt:

(miljonites eurodes)
	Üheksanda EAFi assigneeringud	Kasutuselevõtmata (EIP hallatavad) assigneeringud	Kasutuselevõetud (EÜ hallatavad) assigneeringud (OLAS)
Pikaajalise arengu assigneeringud	10 000,00	(186,85) (17)	9 813,15
Piirkondlikud assigneeringud	1 300,00		1 300,00
Investeerimisrahastu	2 200,00	(2.037,00)	163,00
Kokku	13 500,00	(2 223,85)	11 276,15

Võttes arvesse otseselt Euroopa Investeerimispanga (EIP) halduses olevaid assigneeringuid, kasutati üheksandast EAFist ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT) mõeldud assigneeringuid järgmisel viisil:

(miljonites eurodes)
	Üheksanda EAFi assigneeringud	Vähendamine/tingimuslik miljard eurot	Kasutusele-võtmata (EIP hallatavad) assigneeringud	Kasutusele-võetud (EÜ hallatavad) assigneeringud (OLAS)
Pikaajalise arengu assigneeringud	127,10		127,10	127,10
C-reserv	17,90	(1,00) (18)	16,90	17,90
Piirkondlikud assigneeringud	8,00		8,00	8,00
Õppestipendiumide ja tehnilise abi assigneeringud	2,00		2,00	2,00
Investeerimisrahastu	20,00	(20,00)	0,00	20,00
Kokku	175,00	(21,00)	154,00	175,00

ÜMTde mittesihtotstarbeline C-reserv on loodud humanitaar- ja hädaabi, põgenikele ettenähtud abi ning eksporditulude kõikumisest tingitud kahjuliku mõju katmiseks ja vastab AKV riikide B-assigneeringutele.

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta otsus 2005/599/EÜ mõjutab 90 miljoni ulatuses AKV riikide siseseid vahendeid, millest rahastatakse detsentraliseerimisprotsessi.

Kõik Cotonou lepingu jõustumise kuupäevale eelnenud EAFide vahendite saldod ning nende EAFide raames pooleli olnud projektide summad, mis vabastati pärast kõnealust kuupäeva, on vastavalt komisjoni 16. juuni 2003. aasta otsusele E/982/2003 paigutatud ümber üheksandasse EAFi. Kõik sel viisil üheksandasse EAFi ümber paigutatud vahendid, mis olid eelnevalt eraldatud mõne AKV riigi või piirkonna sihtprogrammi jaoks, jäävad sellele riigile või piirkonnale. Seevastu mittesihtotstarbelised assigneeringud on kantud reservi, mille jaoks üheksanda EAFi raames on töötatud välja uued programmid. Alates üheksanda EAFi jõustumisest on kokku ümber paigutatud 4,1 miljardit eurot.

Vastavalt AKV-EÜ ministrite nõukogu 25. mai 2007. aasta otsusele 2/2007, mis käsitleb komisjoni hallatava täiendava kahepoolse rahalise toetuse lubamist, et aidata kaasa Aafrika rahutagamisvahendi eesmärke toetavale AKV riikide vahelisele koostööle, suurendati üheksanda EAFi assigneeringuid 39,17 miljoni euro võrra, mida kajastatakse eraldi rahastamisvahendi all.

Kuna üheksanda EAFi vahendeid, sealhulgas prognooside kohaselt kulukohustustest vabastatavaid vahendeid, ei saa pärast 31. detsembrit 2007 enam kulukohustustega siduda, (19) tuli luua mehhanism olemasolevate saldode tõhusal viisil kulukohustustega sidumiseks enne nimetatud kuupäeva, et toetada AKV-EÜ partnerluslepingu üldisi eesmärke. Selleks sätestati AKV-EÜ ministrite nõukogu 25. mai 2007. aasta otsuses 1/2007, et osa üheksanda Euroopa Arengufondi pikaajalise arengu assigneeringute reservist suunatakse üheksanda Euroopa Arengufondi piirkondliku koostöö ja integratsiooni assigneeringute alla kuuluvate AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute alla. Riiklike sihtprogrammide lõpliku läbivaatamise järelduste alusel pikaajalise arenguabi reservi ümber paigutatud vahendid ja AKV riikide vaheliseks koostööks kasutada olevad summad võeti otsuse 1/2007 kohaselt kasutusele järgmiselt:

(a)	kõikidele AKV riikidele avatud 26,7 miljoni euro suurune AKV riikide vahelise koostöö ühine hädaabi reserv vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 72 lõike 3 punktidele a ja b;

(b)

viis piirkondlikku B-assigneeringute summat, mille suurus on Lõuna-Aafrika puhul 17,5 miljonit eurot, Ida- ja Lõuna-Aafrika ja India ookeani puhul 48,9 miljonit eurot, Lääne-Aafrika puhul 31,9 miljonit eurot, Kesk-Aafrika puhul 16,1 miljonit eurot ja Kariibi mere piirkonna puhul 35,4 miljonit eurot ning mis on võetud kasutusele rahvusvaheliselt kokkulepitud võlakergendusalgatuste ning humanitaar- ja hädaabioperatsioonide toetamiseks vastavalt eespool nimetatud lepingu artiklitele 72 ja 73, lähtudes piirkondliku solidaarsuse põhimõttest;

(c)	AKV riikide vahelise koostöö FLEX-programm 2006. aastaks mahus 50 miljonit eurot (rakendusaasta 2005) ja 2007. aastaks mahus 50 miljonit eurot (rakendusaasta 2006), et tagada minimaalne abi neile riikidele, kes kannatavad eksporditulu ebakindlusest tuleneva kahjuliku mõju all;

(d)	Aafrika rahutagamisvahendi tugevdamine 100 miljoni euroga mitmesuguste rahutagamise, koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmete elluviimiseks;

(e)	1 miljoni euro suurune institutsiooniline toetus AKV sekretariaadile, et katta kuni kümnenda EAFi jõustumiseni kestva üleminekuperioodi vajadused ja aidata kaasa AKV sekretariaadi tegevuskulude katmisele 2008. aastal;

(f)	AKV riikide vahelise tehnilise koostöö vahendi tugevdamine 2,5 miljoni euroga;

(g)	4 miljonit eurot, et tagada üleaafrikalise episootia tõrje programmi jätkumine Aafrikas (PACE);

(h)	10 miljoni euro suurune täiendav toetus Kariibi mere piirkonna teabe- ja õppevõrgustikule (CKLN);

(i)

uute ettenägematute vajaduste katmine summas 14,87 eurot, mida ei saa rahastada B-assigneeringutest (CTA täiendav toetus summas 3 miljonit eurot ja eriprojektide „African Outlook” (1,3 miljonit), väikerahastamine (2,8 miljonit), pestitsiidide programm (5 miljonit) ja investeeringute järelevalvekeskus (2,8 miljonit) rahastamine);

(j)	38 miljonit eurot täiendava toetusena ülemaailmsesse HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi (GFATM);

(k)	48,7 miljonit eurot ELi-AKV riikide infrastruktuuri sihtfondi täiendamiseks kümnenda EAFi raames ettenähtud assigneeringute ettemaksena.

Lisatud tabelites otsuste, lepingute ja väljamaksete kohta on tegu netosummadega. Üksnes tabelis 2.7 on võetud kohustuste ja vabanenud vahendite summad ning makstud ja saadud summad esitatud muul viisil.

2.1.   ASSIGNEERINGUD 31.12.2007 SEISUGA

Tabel 1.1

SEITSMES EAF

Assigneeringute seis 31. detsembril 2007. aastal (eurodes)

FONDI ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
Meede	Esialgne assigneering	Vahendite kumulatiivne suurenemine või vähenemine 31. detsembri 2006. aasta seisuga	Vahendite suurenemine või vähenemine 2007. aastal	Jooksev assigneering
AKV riigid
Lomé
Toetused	6 215,00	– 884,60	– 50,80	5 279,60
Intressitoetused	280,00	– 81,51	0,00	198,49
Hädaabi	250,00	153,35	– 0,07	403,27
Pagulastele ettenähtud abi	100,00	– 16,05	– 0,10	83,86
Riskikapital	825,00	– 8,49	– 3,13	813,38
Stabex	1 500,00	196,69	0,00	1 696,69
Sysmin	480,00	– 39,39	– 10,08	430,54
Ülekanne viiendast EAFist seitsmendasse EAFi	0,00	312,85	– 3,85	309,00
Struktuuriline kohandus	1 150,00	– 0,83	– 0,50	1 148,67
Suurtes võlgades vaesed riigid	0,00	40,00	0,00	40,00
AKV riikide sisene assigneering	0,00	50,00	0,00	50,00
AKV RIIGID KOKKU	10 800,00	– 277,96	– 68,54	10 453,51
ÜMT
Toetused	97,50	– 11,92	– 2,41	83,17
Intressitoetused	6,00	– 1,82	0,00	4,18
Hädaabi	2,50	– 0,24	0,00	2,26
Pagulastele ettenähtud abi	0,50	– 0,21	0,00	0,29
Riskikapital	25,00	– 2,51	0,00	22,49
Stabex	6,00	0,00	0,00	6,00
Sysmin	2,50	0,00	0,00	2,50
Ülekanne viiendast EAFist seitsmendasse EAFi	0,00	9,58	– 0,97	8,61
ÜMT KOKKU	140,00	– 7,12	– 3,38	129,50
SEITSMES EAF KOKKU	10 940,00	– 285,08	– 71,91	10 583,01

Tabel 1.2

SEITSMES EAF

Assigneeringute seis 31. detsembril 2007. aastal

AASTA JOOKSUL TOIMUNUD MUUTUSTE ANALÜÜS

(miljonites eurodes)
AKV riigid	Lome										Cotonou	AKV riigid kokku
	Toetused	Intressi-toetused	Hädaabi	Pagulastele ettenähtud abi	Riskikapital	Stabex	Sysmin	Ülekanne viiendast EAFist seitsmendasse EAFi	Struktuuriline kohandus	Suurtes võlgades vaesed riigid	AKV riikide sisesed assigneeringud
31.12.2006 seisuga	5 330,40	198,49	403,35	83,95	816,51	1 696,69	440,61	312,85	1 149,17	40,00	50,00	10 522,04
Ülekanne üheksandasse EAFi (1)	– 50,80	0,00	– 0,07	– 0,10	– 3,13	0,00	– 10,08	– 3,85	– 0,50	0,00	0,00	– 68,54
31.12.2007 SEISUGA	5 279,60	198,49	403,27	83,86	813,38	1 696,69	430,54	309,00	1 148,67	40,00	50,00	10 453,51

ÜMT	Toetused	Intressi-toetused	Hädaabi	Pagulastele ettenähtud abi	Riskikapital	Stabex	Sysmin	Ülekanne viiendast EAFist seitsmendasse EAFi	ÜMT kokku
31.12.2006 seisuga	85,58	4,18	2,26	0,29	22,49	6,00	2,50	9,58	132,88
Ülekanne üheksandasse EAFi (20)	– 2,41	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	– 0,97	– 3,38
31.12.2007 SEISUGA	83,17	4,18	2,26	0,29	22,49	6,00	2,50	8,61	129,50

Tabel 1.3

KAHEKSAS EAF

Assigneeringute seis 31. detsembril 2007. aastal

FONDI ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
Meede	Esialgne assigneering	Vahendite kumulatiivne suurenemine või vähenemine 31. detsembri 2006. aasta seisuga	Vahendite suurenemine või vähenemine 2007. aastal	Jooksev assigneering
AKV riigid
Lomé
Toetused	7 562,00	– 2 170,39	– 134,77	5 256,84
Intressitoetused	370,00	– 275,44	– 0,85	93,70
Hädaabi	140,00	– 3,48	– 0,14	136,38
Pagulastele ettenähtud abi	120,00	– 3,40	– 5,36	111,24
Riskikapital	1 000,00	127,77	– 48,99	1 078,78
Stabex	1 800,00	– 1 083,83	2,48	718,65
Sysmin	575,00	– 463,26	– 0,02	111,71
Struktuuriline kohandus	1 400,00	114,55	– 16,09	1 498,45
Suurtes võlgades vaesed riigid	0,00	1 060,00	0,00	1 060,00
Intressitulu kasutamine	0,00	37,38	0,00	37,38
Cotonou
A-assigneeringud	0,00	433,59	– 3,02	430,57
B-assigneeringud	0,00	254,58	0,00	254,58
AKV RIIGID KOKKU	12 967,00	– 1 971,93	– 206,77	10 788,30
ÜMT
Toetused	115,00	– 71,09	– 4,26	39,65
Intressitoetused	8,50	– 7,36	0,00	1,14
Hädaabi	3,00	– 3,00	0,00	0,00
Pagulastele ettenähtud abi	0,50	– 0,50	0,00	0,00
Riskikapital	30,00	– 23,50	0,00	6,50
Stabex	5,50	– 4,32	0,00	1,18
Sysmin	2,50	– 0,01	0,00	2,49
ÜMT KOKKU	165,00	– 109,78	– 4,26	50,96
KAHEKSAS EAF KOKKU	13 132,00	– 2 081,71	– 211,03	10 839,26

Tabel 1.4

KAHEKSAS EAF

Assigneeringute seis 31. detsembril 2007. aastal

AASTA JOOKSUL TOIMUNUD MUUTUSTE ANALÜÜS

(miljonites eurodes)
AKV riigid	Lome										Cotonou		AKV riigid kokku
	Toetused	Intressi-toetused	Hädaabi	Pagulastele ettenähtud abi	Riskikapital	Stabex	Sysmin	Struktuuriline kohandus	Suurtes võlgades vaesed riigid	Intressitulu kasutamine	A-assigneeringud	B-assigneeringud
31.12.2006 seisuga	5 391,61	94,56	136,52	116,60	1 127,77	716,17	111,74	1 514,55	1 060,00	37,38	433,59	254,58	10 995,07
Ülekanne üheksandasse EAFi (1)	134,77	0,85	0,14	5,36	48,99	3,69	0,02	16,09	0,00	0,00	3,02	0,00	212,95
Stabexi tagatiskontode intressid						6,18							6,18
31.12.2007 seisuga	5 256,84	93,70	136,38	111,24	1 078,78	718,65	111,71	1 498,45	1 060,00	37,38	430,57	254,58	10 788,30

ÜMT	Toetused	Intressi-toetused	Hädaabi	Pagulastele ettenähtud abi	Riskikapital	Stabex	Sysmin	ÜMT kokku
31.12.2006 seisuga	43,91	1,14	0,00	0,00	6,50	1,18	2,49	55,22
Ülekanne üheksandasse EAFi (21)	– 4,26	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	0,00	– 4,26
31.12.2007 seisuga	39,65	1,14	0,00	0,00	6,50	1,18	2,49	50,96

Tabel 1.5

ÜHEKSAS EAF

Assigneeringute seis 31. detsembril 2007. aastal (EUR)

FONDI ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
Meede	Esialgne assigneering	Vahendite kumulatiivne suurenemine või vähenemine 31. detsembri 2006. aasta seisuga	Vahendite suurenemine või vähenemine 2007. aastal	Jooksev assigneering
AKV riigid
A-assigneeringud	5 318,30	3 861,95	351,63	9 531,87
B-assigneeringud	2 107,90	– 632,60	– 166,67	1 308,64
Riiklike assigneeringute reserv	1 224,10	– 1 095,30	– 128,80	0,00
CDE, CTA ja ühisassamblee	164,00	– 22,98	35,07	176,09
Pikaajalise arengu reserv	257,85	– 60,10	– 197,75	0,00
Piirkondlikud assigneeringud	904,00	48,77	– 23,33	929,43
AKV riikide sisesed assigneeringud	300,00	2 541,52	422,37	3 263,89
Rakenduskulud	125,00	0,00	0,00	125,00
Intressid ja muud tulud	0,00	76,47	12,36	88,83
Kongo eritoetus	0,00	108,47	0,14	108,61
Ülekanne kuuendast EAFist üheksandasse EAFi	0,00	36,14	– 10,03	26,11
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse	0,00	0,00	39,17	39,17
AKV RIIGID KOKKU	10 401,15	4 862,34	334,15	15 597,63
ÜMT
A-assigneeringud	0,00	210,15	40,01	250,16
C-reservi kasutamine	0,00	3,70	3,30	7,00
Pikaajalise arengu reserv	144,00	– 86,96	– 57,04	0,00
Piirkondlikud assigneeringud	8,00	19,51	22,14	49,65
Tehnilise abi assigneeringud	2,00	0,00	0,00	2,00
Ülekanne kuuendast EAFist üheksandasse EAFi	0,00	0,70	– 0,76	– 0,06 (22)
ÜMT KOKKU	154,00	147,11	7,64	308,75
ÜHEKSAS EAF KOKKU	10 555,15	5 009,45	341,78	15 906,38

Tabel 1.6

ÜHEKSAS EAF

Assigneeringute seis 31. detsembril 2007. aastal

AASTA JOOKSUL TOIMUNUD MUUTUSTE ANALÜÜS

(miljonites eurodes)
AKV riigid	A-assigneeringud	B-assigneeringud	Riiklike assigneeringute reserv	CDE, CTA ja ühisassamblee	Pikaajalise arengu reserv	Piirkondlikud assigneeringud	AKV riikide sisesed assigneeringud	Rakenduskulud	Intressid ja muud tulud	Kongo eritoetus	Ülekanne kuuendast EAFist üheksandasse EAFi	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamis-vahendisse	AKV RIIGID KOKKU
31.12.2006 seisuga	9 180,25	1 475,30	128,80	141,02	197,75	952,77	2 841,52	125,00	76,47	108,47	36,14	0,00	15 263,49
Ülekanne üheksandasse EAFi (1)	154,64			0,07	90,60	24,03	12,14						281,48
Tingimusliku miljardi euro vabastamine					0,00		1,00						1,00
Pikaajalise arenguabi assigneeringute ümberpaigutamine AKV riikide siseste assigneeringute alla (2)	36,14			35,00	– 431,52		360,38						0,00
EAFi 2007. aasta intressid + Kongo eritoetus					0,00				12,36	0,14			12,50
A-ja B-assigneeringute ümberpaigutamine pikaajalise arengu reservi (lõppkokkuvõtte järel)	85,72	– 216,37			130,64	– 36,69	36,69						– 0,00
A- ja B- assigneeringute muutmine (lõppkokkuvõtte järel)	– 0,08	19,50	– 128,80		109,38								0,00
Vahekokkuvõtte järel ümberpaigutatud piirkondlikud assigneeringud						– 10,68	10,68						0,00
Erakorralise läbivaatamise järel ümberpaigutatud assigneeringud (1. detsember 2007)	67,50	30,20			– 97,70								0,00
Ülekanne kuuendast EAFist üheksandasse EAFi	7,70				0,85		1,48				– 10,03		0,00
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse (3)												39,17	39,17
31.12.2007 seisuga	9 531,87	1 308,64	0,00	176,09	0,00	929,43	3 263,89	125,00	88,83	108,61	26,11	39,17	15 597,63

ÜMT	A-assigneeringud	C-assigneeringud	Pikaajalise arengu reserv	Piirkondlikud assigneeringud	Tehnilise abi assigneeringud	Ülekanne kuuendast EAFist üheksandasse EAFi	ÜMT KOKKU
31.12.2006 seisuga	210,15	3,70	57,04	27,51	2,00	0,70	301,11
Ülekanne üheksandasse EAFi (23)	7,05			0,59		0,00	7,64
Reservide kasutamine (24)	32,27	3,30	-57,04	21,48			0,00
Ülekanne kuuendast EAFist üheksandasse EAFi	0,69			0,07		– 0,76	0,00
31.12.2007 seisuga	250,16	7,00	0,00	49,65	2,00	– 0,06	308,75

Tabel 1.7

SEITSMES, KAHEKSAS JA ÜHEKSAS EAF

VAHENDITE SUURENEMISED, VÄHENEMISED JA ÜMBERPAIGUTUSED 2007. AASTAL

(miljonites eurodes)
AKV riigid	Seitsmes EAF kokku	Kaheksas EAF kokku	Üheksas EAF kokku	Muutus (neto)
31.12.2006 seisuga	10 522,04	10 995,07	15 263,49
Ülekanne üheksandasse EAFi (1)	– 68,54	– 212,95	281,48	0,00
Stabexi tagatiskontodelt teenitud intressid		6,18		6,18
Tingimusliku miljardi euro vabastamine			1,00	1,00
EAFi vahenditelt ja Kongo eritoetuselt 2007. aastal teenitud intressid			12,50	12,50
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse			39,17	39,17
31.12.2007 seisuga	10 453,51	10 788,30	15 597,63	58,84

ÜMT	Seitsmes EAF kokku	Kaheksas EAF kokku	Üheksas EAF kokku	Muutus (neto)
31.12.2006 seisuga	132,88	55,22	301,11
Ülekanne üheksandasse EAFi (25)	– 3,38	– 4,26	7,64	0,00
31.12.2006 seisuga	129,50	50,96	308,75	0,00
AKV RIIGID + ÜMT KOKKU	10 583,01	10 839,26	15 906,38	58,84
ÜLEKANNE ÜHEKSANDASSE EAFi KOKKU	– 71,91	– 217,21	289,12	0,00

2.2.   KONSOLIDEERITUD ARUANNE

Tabel 2.1

EAFi konsolideeritud aruanne 31.12.2007 seisuga

ARENGUARUANNE

(miljonites eurodes)
	Assigneeringud	Seitsmes EAF	Kaheksas EAF	Üheksas EAF	Seitsmes, kaheksas ja üheksas EAF
Lomé	Programmikohane abi	5 362,77	5 296,49		10 659,25
	Programmiväline abi	4 852,63	4 820,24		9 672,87
	Ülekanded teistesse fondidesse	317,61		26,05	343,66
	Mitmesugused tulud		37,38		37,38
Cotonou	A-assigneeringud		430,57	9 782,03	10 212,61
	B-assigneeringud		254,58	1 315,64	1 570,21
	Piirkondlikud assigneeringud			979,08	979,08
	AKV riikide sisesed assigneeringud	50,00		3 262,87	3 312,87
	AKV riikide sisene reserv			1,02	1,02
	CDE, CTA ja ühisassamblee			176,09	176,09
	Nõukogu otsuse 4/04 eriassigneering			108,61	108,61
	Vabatahtlikud osamaksudrahutagamisvahendisse			39,17	39,17
	Rakenduskulud ja intressid			215,83	215,83
	KOKKU	10 583,01	10 839,26	15 906,38	37 328,65

(miljonites eurodes)
	EAF	Kogusumma		Aastased summad
		31.12.2007 seisuga	% assigneeringust	2003	2004	2005	2006	2007
OTSUSED
	7	10 583,01	100 %	– 2,60	– 58,42	– 86,09	– 126,67	– 71,91
	8	10 839,26	100 %	255,11	– 172,26	– 275,05	– 265,29	– 211,03
	9	15 857,10	100 %	3 156,44	2 638,08	3 420,76	3 186,70	3 455,11
KOKKU		37 279,37		3 408,96	2 407,40	3 059,62	2 794,74	3 172,17
ERALDATUD VAHENDID
	7	10 517,15	99 %	311,69	121,42	110,52	– 6,34	– 5,51
	8	10 484,62	97 %	1 406,57	848,67	471,95	202,48	35,03
	9	11 044,21	69 %	993,70	1 747,48	2 070,90	2 914,80	3 317,33
KOKKU		32 045,98		2 711,97	2 717,58	2 653,36	3 110,94	3 346,85
MAKSED
	7	10 340,78	98 %	382,21	234,94	235,31	159,24	96,66
	8	9 605,45	89 %	1 472,56	985,34	858,47	736,81	483,42
	9	6 753,74	42 %	277,66	947,56	1 373,70	1 860,93	2 293,89
KOKKU		26 699,96		2 132,43	2 167,84	2 467,48	2 756,98	2 873,97
* Negatiivsed arvud näitavad vabanenud summasid.

Tabel 2.2

EAFi konsolideeritud aruanne 31.12.2007 seisuga

ABI LIIK

(miljonites eurodes)
		Seitsmes EAF	%	Kaheksas EAF	%	Üheksas EAF	%	KOKKU	%
			(26)		(26)		(26)		(26)
Lomé	PROGRAMMIKOHANE ABI (RIIKLIKUD SIHTPROGRAMMID)
	Assigneering	5 362,77		5 296,49				10 659,25
	Otsused	5 362,77	100 %	5 296,49	100 %			10 659,25	100 %
	Eraldatud vahendid	5 303,11	99 %	5 062,12	96 %			10 365,23	97 %
	Maksed	5 216,32	97 %	4 531,90	86 %			9 748,22	91 %
	PROGRAMMIVÄLINE ABI
	Assigneering	4 852,63		4 820,24				9 672,87
	Otsused	4 852,63	100 %	4 820,24	100 %			9 672,87	100 %
	Eraldatud vahendid	4 850,59	100 %	4 787,55	99 %			9 638,14	100 %
	Maksed	4 764,01	98 %	4 544,05	94 %			9 308,05	96 %
	ÜLEKANDED TEISTEST FONDIDEST
	Assigneering	317,61				26,05		343,66
	Otsused	317,61	100 %			26,05	100 %	343,66	100 %
	Eraldatud vahendid	313,45	99 %			21,06	81 %	334,51	97 %
	Maksed	310,45	98 %			10,06	39 %	320,51	93 %
	MITMESUGUSED TULUD
	Assigneering			37,38				37,38
	Otsused			37,38	100 %			37,38	11 %
	Eraldatud vahendid			35,54	95 %			35,54	10 %
	Maksed			33,20	89 %			33,20	10 %
	KOKKU
	Assigneering	10 533,01		10 154,11		26,05		20 713,17
	Otsused	10 533,01	100 %	10 154,11	100 %	26,05	100 %	20 713,17	100 %
	Eraldatud vahendid	10 467,15	99 %	9 885,21	97 %	21,06	81 %	20 373,42	98 %
	Maksed	10 290,78	98 %	9 109,14	90 %	10,06	39 %	19 409,98	94 %
Cotonou	A-assigneeringud
	Assigneering			430,57		9 782,03		10 212,61
	Otsused			430,57	100 %	9 764,04	100 %	10 194,62	100 %
	Eraldatud vahendid			418,60	97 %	6 785,47	69 %	7 204,07	71 %
	Maksed			392,61	91 %	4 318,73	44 %	4 711,34	46 %
	B-assigneeringud
	Assigneering			254,58		1 315,64		1 570,21
	Otsused			254,58	100 %	1 315,64	100 %	1 570,21	100 %
	Eraldatud vahendid			180,81	71 %	872,77	66 %	1 053,58	67 %
	Maksed			103,70	41 %	650,65	49 %	754,34	48 %
	CDE, CTA ja ühisassamblee
	Assigneering					176,09		176,09
	Otsused					176,00	100 %	176,00	100 %
	Eraldatud vahendid					167,21	95 %	167,21	95 %
	Maksed					134,24	76 %	134,24	80 %
	Piirkondlikud assigneeringud
	Assigneering					979,08		979,08
	Otsused					978,91	100 %	978,91	100 %
	Eraldatud vahendid					606,96	62 %	606,96	62 %
	Maksed					219,63	22 %	219,63	22 %
	AKV riikide sisesed assigneeringud
	Assigneering	50,00				3 262,87		3 312,87
	Otsused	50,00	100 %			3 261,85	100 %	3 311,85	100 %
	Eraldatud vahendid	50,00	100 %			2 276,62	70 %	2 326,62	70 %
	Maksed	50,00	100 %			1 132,75	35 %	1 182,75	36 %
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse
	Assigneering					39,17		39,17
	Otsused					39,17	1 %	39,17	1 %
	Eraldatud vahendid					37,01	1 %	37,01	1 %
	Maksed					29,22	1 %	29,22	1 %
	Nõukogu otsuse 4/04 eriassigneering
	Assigneering					108,61		108,61
	Otsused					108,47	3 %	108,47	3 %
	Eraldatud vahendid					108,19	3 %	108,19	3 %
	Maksed					105,24	3 %	105,24	3 %
	Rakenduskulud ja intressid
	Assigneering					215,83		215,83
	Otsused					186,97	87 %	186,97	87 %
	Eraldatud vahendid					168,92	78 %	168,92	78 %
	Maksed					153,23	71 %	153,23	71 %
	KOKKU
	Assigneering	50,00		685,15		15 879,31		16 614,46
	Otsused	50,00	100 %	685,15	100 %	15 831,05	100 %	16 566,20	100 %
	Eraldatud vahendid	50,00	100 %	599,41	87 %	11 023,16	69 %	11 672,57	70 %
	Maksed	50,00	100 %	496,30	72 %	6 743,68	42 %	7 289,98	44 %
	AKV RIIKIDE SISENE RESERV					1,02		1,02
	KOKKU
	Assigneering	10 583,01		10 839,26		15 906,38		37 328,65
	Otsused	10 583,01	100 %	10 839,26	100 %	15 857,10	100 %	37 279,37	100 %
	Eraldatud vahendid	10 517,15	99 %	10 484,62	97 %	11 044,21	69 %	32 045,98	86 %
	Maksed	10 340,78	98 %	9 605,45	89 %	6 753,74	42 %	26 699,96	72 %

Tabel 2.3

EAFi konsolideeritud aruanne 31.12.2007 seisuga

ANALÜÜS ABIMEETMETE LÕIKES

Seitsmes EAF (AKV riigid + ÜMT)

(miljonites eurodes)
	Assigneeringud	Otsused			Eraldatud vahendid			Maksed
		Kogusumma	Aastane summa	%	Kogusumma	Aastane summa	%	Kogusumma	Aastane summa	%
	(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
AKV riigid
LOME
Sihtprogrammid kokku	5 279,60	5 279,60	– 50,80	100 %	5 220,07	4,36	99 %	5 133,82	62,80	98 %
Programmiväline abi kokku	4 814,91	4 814,91	– 13,88	100 %	4 813,07	– 3,78	100 %	4 726,73	32,47	98 %
Intressitoetused	198,49	198,49		100 %	198,00	– 0,49	100 %	198,00	– 0,49	100 %
Hädaabi	403,27	403,27	– 0,07	100 %	403,27	– 0,00	100 %	403,13	– 0,00	100 %
Pagulastele ettenähtud abi	83,86	83,86	– 0,10	100 %	83,67	– 0,18	100 %	83,57		100 %
Riskikapital	813,38	813,38	– 3,13	100 %	813,38	– 3,13	100 %	775,11	5,28	95 %
Stabex	1 696,69	1 696,69		100 %	1 696,69		100 %	1 694,18	8,23	100 %
Sysmin	430,54	430,54	– 10,08	100 %	429,37	0,11	100 %	384,13	19,45	89 %
Struktuuriline kohandus	1 148,67	1 148,67	– 0,50	100 %	1 148,67	– 0,08	100 %	1 148,61		100 %
Suurtes võlgades vaesed riigid	40,00	40,00		100 %	40,00		100 %	40,00		100 %
Ülekanne viiendast EAFist seitsmendasse EAFi	309,00	309,00	– 3,85	100 %	304,88	– 4,86	99 %	301,88	0,39	99 %
Mitmesugused tulud
COTONOU
AKV riikide sisesed assigneeringud	50,00	50,00		100 %	50,00		100 %	50,00		100 %
Üldreserv
AKV RIIGID KOKKU (a)	10 453,51	10 453,51	– 68,54	100 %	10 388,02	– 4,28	99 %	10 212,43	95,66	98 %
ÜMT
Sihtprogrammid kokku	83,17	83,17	– 2,41	100 %	83,04	– 0,97	100 %	82,50	0,24	99 %
Programmiväline abi kokku	37,73	37,73	0,00	100 %	37,52	0,01	99 %	37,27	0,76	99 %
Intressitoetused	4,18	4,18		100 %	4,18		100 %	4,18		100 %
Hädaabi	2,26	2,26		100 %	2,26		100 %	2,26		100 %
Pagulastele ettenähtud abi	0,29	0,29		100 %	0,29		100 %	0,29		100 %
Riskikapital	22,49	22,49		100 %	22,49		100 %	22,49		100 %
Stabex	6,00	6,00		100 %	6,00		100 %	6,00		100 %
Sysmin	2,50	2,50		100 %	2,29	0,01	92 %	2,05	0,76	89 %
Ülekanne viiendast EAFist seitsmendasse EAFi	8,61	8,61	– 0,97	100 %	8,57	– 0,27	100 %	8,57		100 %
ÜMT KOKKU (b)	129,50	129,50	– 3,38	100 %	129,13	– 1,23	100 %	128,34	1,00	99 %
KOKKU (a) + (b)	10 583,01	10 583,01	– 71,91	100 %	10 517,15	– 5,51	99 %	10 340,78	96,66	98 %

Tabel 2.4

EAFi konsolideeritud aruanne 31.12.2007 seisuga

ANALÜÜS ABIMEETMETE LÕIKES

Kaheksas EAF (AKV riigid + ÜMT)

(miljonites eurodes)
	Assigneeringud	Otsused			Eraldatud vahendid			Maksed
		Kogusumma	Aastane summa	%	Kogusumma	Aastane summa	%	Kogusumma	Aastane summa	%
	(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
AKV riigid
LOME
Sihtprogrammid kokku	5 256,84	5 256,84	– 134,77	100 %	5 025,52	59,32	96 %	4 498,08	296,73	90 %
Programmiväline abi kokku	4 846,31	4 846,31	– 68,99	100 %	4 811,84	– 52,51	99 %	4 567,01	134,53	95 %
Intressitoetused	93,70	93,70	– 0,85	100 %	93,70	– 0,85	100 %	66,64	1,45	71 %
Hädaabi	136,38	136,38	– 0,14	100 %	136,37	– 0,15	100 %	136,37	– 0,15	100 %
Pagulastele ettenähtud abi	111,24	111,24	– 5,36	100 %	109,16	– 2,88	98 %	100,54	1,31	92 %
Riskikapital	1 078,78	1 078,78	– 48,99	100 %	1 078,78	– 48,99	100 %	974,50	52,52	90 %
Stabex	718,65	718,65	2,48	100 %	692,93	5,63	96 %	612,67	90,14	88 %
Sysmin	111,71	111,71	– 0,02	100 %	108,41	1,99	97 %	100,74	2,72	93 %
Struktuuriline kohandus	1 498,45	1 498,45	– 16,09	100 %	1 496,94	– 7,76	100 %	1 496,58	0,02	100 %
Suurtes võlgades vaesed riigid	1 060,00	1 060,00	0,00	100 %	1 060,00	0,00	100 %	1 045,78	– 14,22	99 %
Intressitulu kasutamine	37,38	37,38		100 %	35,54	0,51	95 %	33,20	0,75	93 %
KOKKU	10 103,15	10 103,15	– 203,75	100 %	9 837,36	6,81	97 %	9 065,09	431,25	92 %
COTONOU
A-assigneeringud	430,57	430,57	– 3,02	100 %	418,60	6,42	97 %	392,61	20,55	94 %
B-assigneeringud	254,58	254,58		100 %	180,81	21,40	71 %	103,70	29,51	57 %
Piirkondlikud assigneeringud
KOKKU	685,15	685,15	– 3,02	100 %	599,41	27,82	87 %	496,30	50,07	83 %
AKV RIIGID KOKKU (a)	10 788,30	10 788,30	– 206,77	100 %	10 436,77	34,62	97 %	9 561,39	481,32	92 %
ÜMT
Sihtprogrammid kokku	39,65	39,65	– 4,26	100 %	36,60	0,10	92 %	33,82	1,66	92 %
Programmiväline abi kokku	11,31	11,31	0,00	100 %	11,25	0,30	99 %	10,23	0,43	91 %
Intressitoetused	1,14	1,14		100 %	1,14		100 %	1,14		100 %
Hädaabi
Pagulastele ettenähtud abi
Riskikapital	6,50	6,50		100 %	6,50		100 %	6,00		92 %
Stabex	1,18	1,18		100 %	1,18		100 %	1,18		100 %
Sysmin	2,49	2,49		100 %	2,43	0,30		1,91	0,43
ÜMT KOKKU (b)	50,96	50,96	– 4,26	200 %	47,85	0,40	94 %	44,05	2,09	92 %
KOKKU (a) + (b)	10 839,26	10 839,26	– 211,03	100 %	10 484,62	35,03	97 %	9 605,45	483,42	92 %

Tabel 2.5

EAFi konsolideeritud aruanne 31.12.2007 seisuga

ANALÜÜS ABIMEETMETE LÕIKES

AKV + UMT

(miljonites eurodes)
	Assigneeringud	Otsused			Eraldatud vahendid			Maksed
		Kogusumma	Aastane summa	%	Kogusumma	Aastane summa	%	Kogusumma	Aastane summa	%
	(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
AKV riigid
A-assigneeringud	9 531,87	9 531,75	1 787,75	100 %	6 666,60	1 908,48	70 %	4 242,35	1 581,62	64 %
Makromajanduslik toetus		2 278,21	314,29		1 999,78	356,36		1 597,30	411,12
Valdkondlik poliitika		7 253,54	1 473,47		4 666,82	1 552,12		2 645,05	1 170,50
B-assigneeringud	1 308,64	1 308,64	252,87	100 %	869,32	222,91	66 %	650,65	182,87	75 %
Eksporditulude kompensatsioon		170,17	50,53		116,70	25,84		90,27	28,12
Hädaabi		1 127,27	200,74		741,42	195,47		549,18	153,16
Suurtes võlgades vaesed riigid		11,20	1,60		11,20	1,60		11,20	1,60
Piirkondlikud assigneeringud	929,43	929,33	202,47	100 %	600,33	307,27	65 %	215,54	132,61	36 %
AKV riikide sisesed assigneeringud	3 262,87	3 261,85	931,57	100 %	2 276,62	725,47	70 %	1 132,75	248,74	50 %
Muud	176,09	176,00	67,00	100 %	167,21	60,26	95 %	134,24	42,40	80 %
Rakenduskulud	125,00	125,00	7,63	100 %	120,45	7,74	96 %	120,19	9,37	100 %
Intressid ja muud tulud	88,83	59,97	31,62	68 %	47,76	36,00	80 %	32,58	28,50	68 %
Kongo eritoetus	108,61	108,47	0,32	100 %	108,19	0,42	100 %	105,24	0,19	97 %
Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse	39,17	39,17	39,17	100 %	37,01	37,01	94 %	29,22	29,22	79 %
Ülekanded kuuendast EAFist	26,11	26,11	– 10,03	100 %	21,12	– 3,40	81 %	10,12	5,77	48 %
KOKKU	15 596,61	15 566,28	3 310,35	100 %	10 914,60	3 302,15	70 %	6 672,87	2 261,29	61 %
AKV RIIKIDE SISENE RESERV	1,02
AKV RIIGID KOKKU (a)	15 597,63	15 566,28	3 310,35	100 %	10 914,60	3 302,15	70 %	6 672,87	2 261,29	61 %
ÜMT
A-assigneeringud	250,16	232,30	106,27	93 %	118,87	10,92	51 %	76,38	30,88	64 %
Makromajanduslik toetus		14,64	4,00		10,52			8,52	8,52
Valdkondlik poliitika		217,66	102,27		108,36	10,92		67,86	22,37
B-assigneeringud	7,00	7,00	3,30		3,46	3,46
Piirkondlikud assigneeringud	49,65	49,58	35,26	100 %	6,63	0,46	13 %	4,09	1,53	62 %
Toetuskulud	2,00	2,00		100 %	0,71	0,41	36 %	0,46	0,16	65 %
Ülekanded kuuendast EAFist	– 0,06	– 0,06	– 0,07	100 %	– 0,06	– 0,07	101 %	– 0,06	0,02	100 %
ÜMT KOKKU (b)	308,75	290,82	144,76	94 %	129,61	15,18	45 %	80,87	32,60	62 %
KOKKU (a) + (b)	15 906,38	15 857,10	3 455,11	100 %	11 044,21	3 317,33	70 %	6 753,74	2 293,89	61 %

Tabel 2.6

2007. AASTA OTSUSTE JA MAKSETE BRUTONÄITAJAD MEETMETE LÕIKES

2007. aasta otsused

(miljonites eurodes)
		Võetud kohustused	Vabanenud vahendid	Neto
Lomé	Toetused	0,00	(192,24)	(192,24)
	Sihtprogrammid kokku	0,00	(192,24)	(192,24)
	Intressitoetused	0,00	(0,85)	(0,85)
	Hädaabi	0,00	(0,22)	(0,22)
	Pagulastele ettenähtud abi	0,00	(5,46)	(5,46)
	Riskikapital	0,00	(52,12)	(52,12)
	Stabex (intressid)	6,18	(3,69)	2,48
	Sysmin	0,00	(10,10)	(10,10)
	Ülekanded teistest fondidest	0,00	(4,82)	(4,82)
	Struktuuriline kohandus	0,00	(16,60)	(16,60)
	Programmiväline abi kokku	6,18	(93,86)	(87,69)
	Ülekanne kuuendast EAFist	0,00	(10,10)	(10,10)
	Kokku	6,18	– 296,21	– 290,03
Cotonou	A-assigneeringud	1 981,08	(90,07)	1 891,00
	B-assigneeringud	295,63	(39,46)	256,17
	CDE + CTA + ühisassamblee	67,00	0,00	67,00
	Piirkondlikud assigneeringud	251,92	(14,19)	237,73
	AKV riikide sisesed assigneeringud	946,45	(14,88)	931,57
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse	39,17	0,00	39,17
	Kongo eritoetus	0,32	0,00	0,32
	Intressitulu kasutamine/rakenduskulud	48,59	(9,35)	39,24
	Kokku	3 630,15	– 167,95	3 462,20
Kokku		3 636,33	– 464,16	3 172,17

2007. aasta maksed

(miljonites eurodes)
		Makstud	Sissenõutud (27)	Neto
Lomé	Toetused	388,34	(26,91)	361,43
	Sihtprogrammid kokku	388,34	(26,91)	361,43
	Intressitoetused	1,47	(0,52)	0,95
	Hädaabi	0,00	(0,15)	(0,15)
	Pagulastele ettenähtud abi	1,78	(0,47)	1,31
	Riskikapital	57,81	0,00	57,81
	Stabex	98,37	0,00	98,37
	Sysmin	23,39	(0,03)	23,36
	Ülekanded teistest fondidest	0,41	(0,02)	0,39
	Struktuuriline kohandus	0,06	(0,04)	0,02
	Programmiväline abi kokku	183,28	(1,22)	182,05
	Intressitulu kasutamine	0,75	0,00	0,75
	Ülekanne kuuendast EAFist	6,66	(0,87)	5,79
	Kokku	579,02	(29,00)	550,02
Cotonou	A-assigneeringud	1 641,69	(8,63)	1 633,06
	B-assigneeringud	217,15	(4,77)	212,39
	CDE + CTA + ühisassamblee	43,43	(1,03)	42,40
	Piirkondlikud assigneeringud	135,77	(1,63)	134,14
	AKV riikide sisesed assigneeringud	234,83	(0,30)	234,52
	Tehniline abi — ÜMT	0,16	0,00	0,16
	Vabatahtlikud osamaksud rahutagamisvahendisse	29,22	0,00	29,22
	Kongo eritoetus	0,19	0,00	0,19
	Intressitulu kasutamine/rakenduskulud	38,04	(0,17)	37,87
	Kokku	2 340,49	(16,54)	2 323,95
Kokku		2 919,51	(45,54)	2 873,97

2.3.   OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES

Asjakohased tabelid on esitatud 2. lisas.

Märkused tulude ja kulude analüütilise arvestuse kohta:

—	Tabelites näitab arv „0,0”, et vastav summa jääb -4 999 euro ja 4 999 euro vahele.

Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.

Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

—	Rubriik „Kõik AKV riigid” osutab projektidele, milles osalevad mitmed riigid, kuid mida ei rahastata piirkondliku koostöö raames.

—	Rubriik „Finants- ja halduskulud” hõlmab projekte, mida rahastatakse finantsmeetmesse (toetused, struktuurilise kohanduse vahendid) ümberpaigutatud EAFi intressidest.

2.3.1.   Seitsmes EAF

Tabelite 3.2.1 ja 3.2.2 esimeses veerus koosneb assigneering „Piirkondlik koostöö” (1 081,31 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid)	1 125,00
Eesmärgi ületamine	(5,92)
Ümberpaigutused mittesihtotstarbelistest vahenditest AKV riikide WTOsse integreerumist toetava programmi rahastamiseks	67,90
2000. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa	10,00
2001. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa	(8,50)
2002. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa	(2,20)
2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(0,70)
2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(49,10)
2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(8,26)
2006. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(34,41)
2007. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(12,44)
Kokku 31.12.2007 seisuga	1081,31

Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus).

2.3.2.   Kaheksas EAF

Tabelite 1 ja 2 teises veerus koosneb assigneering „Piirkondlik koostöö” (1 374,31 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid)	1 300,00
Nõukogu otsus 3/2000 mitmete üheksanda EAFi jõustumist ootavate meetmete jätkumise tagamiseks	306,00
Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta otsus 10/2001 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta	180,70
Üleminekumeetmete kohaselt	(68,00)
Nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsus 3/2002 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta	54,20
2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(317,33)
2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(5,01)
2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(31,62)
2006. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(20,83)
2007. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud summa	(23,81)
Kokku 31.12.2007 seisuga	1 374.31

Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus).

2.3.3.   Üheksas EAF

Andmete esitamisel on kõigis tabelites võetud arvesse kasutatud rahalisi vahendeid (A-assigneeringud, B-assigneeringud ja rakenduskulud) ja projekti iseloomu (makromajanduslik toetus, valdkondlik poliitika, hädaabi jne).

2.4.   MUU HALDUSTEAVE

Tabel 4.1.1

SEISVATE KULUKOHUSTUSTE OLUKORD

Alljärgnevates tabelites on esitatud kõik seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi assigneeringud, mille puhul kulukohustusi täidetakse aeglaselt. Kulukohustust loetakse „seisvaks” või „aeglaseks”, kui 2007. majandusaasta lõpule eelneva 24 kuu jooksul:

—	ei ole sõlmitud ühtegi uut lepingut;

—	ei ole muudetud ühtegi olemasolevat lepingut;

—	ei ole tehtud ühtegi väljamakset ega kiidetud heaks ühtegi ettemakset.

Enne 2002. aastat seisnud projekte (varasemaid täitmata kulukohustusi) ei ole käesolevas tabelis esitatud.

projektid, mida tuleb jätkata, projektid, mis tuleb lõpetada, ja ebaselges olukorras projektid.

Esitatud arvestuslike väärtuste puhul on tegu võetud, kuid väljamaksmata kulukohustuste summaga, mida harilikult nimetatakse „täitmata kulukohustusteks”.

Projektide kohta, mille arvestuslik väärtus ületab miljon eurot ja mida tuleb jätkata, kuigi nende tegevus näib olevat peatunud, või mille olukorra kohta ei ole õnnestunud saada tõendeid, on allpool esitatud mõned märkused.

Assigneeringud	7			8				9				Kokku
	Maksmata kulukohustuste summa	Jätkatava projekti saldo	Lõpetatava projekti saldo	Maksmata kulukohustuste summa	Jätkatava projekti saldo	Lõpetatava projekti saldo	Olukord ebaselge	Maksmata kulukohustuste summa	Jätkatava projekti saldo	Lõpetatava projekti saldo	Olukord ebaselge	Maksmata kulukohustuste summa	Jätkatava projekti saldo	Lõpetatava projekti saldo	Olukord ebaselge
Programmikohane abi	0,10	0,07	0,03	0,45	0,00	0,11	0,34	39,46	37,39	1,31	0,77	40,02	37,46	1,45	1,11
Struktuurilise kohanduse vahendid				0,00		0,00						0,00		0,00
Pagulastele ettenähtud abi				1,80	1,21	0,59						1,80	1,21	0,59
Intressitoetused				19,67	16,24		3,43					19,67	16,24		3,43
Riskikapital	0,20	0,20		37,98	37,98							38,18	38,18
Varasemad EAFid								0,01		0,01		0,01		0,01
Kokku	0,30	0,27	0,03	59,91	55,43	0,70	3,77	39,47	37,39	1,31	0,77	99,67	93,09	2,04	4,54

Tabel 4.1.2

AVATUNA HOITAVATE SEISVATE PROJEKTIDE LIIGITUS

1.   Komisjoni projektid

(miljonit eurot)
EAF	Riik	Projekt	Täitmata kulukohus-tused
7	Angola	Toetus filmi „comboio da canhoca” tootmiseks	0,07
	São Tomé	Kultuuriliste algatuste toetusprogramm	0,00
8	Eritrea	Teabeprogramm pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute toetamiseks	0,73
	Eritrea	Teabeprogramm vabatahtliku kodumaale tagasipöördumise ja taasintegreerumise toetamiseks	0,47
	Burkina Faso	Detsentraliseeritud kultuuriliste algatuste toetus — 2. etapp	0,00
9	Benin	Lääne-cotonou üleujutatavate linnaosade kanalisatsioon	20,00
	Burkina Faso	Kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse tõstmine	15,00
	Togo	4. üldine rahva- ja eluasemeloendus	1,98
	Kesk-Aafrika Vabariik	Demokraatiale ülemineku toetamine	0,30
	Bahama	Tehnilise koostöö vahend	0,07
	Malawi	Projekti „8 akv mai 14” piirmäära tõstmine vastavalt 24. detsembri 2003. aasta teatisele nr 28571	0,04
Kokku			38,67

2.   EIP projektid

(miljonit eurot)
EAF	Riik	Projekt	Täitmata kulukohus-tused
7	Tuvalu	Tuvalu keskpanga arendamise üldine laen (DBT II) (8 TV 3) (22440, 22441)	0,20
8	Mauritius	Plaines Wilhems'i kanalisatsiooniprojekt (21396)	7,46
	Svaasimaa	SEB III maguga (22105)	7,00
	Dominikaani Vabariik	Finantssektori üldine laen II A (21889)	4,51
	Dominikaani Vabariik	Finantssektori üldine laen II B (21993)	3,44
	Saint Lucia	Üldine laen Saint Lucia keskpangale (21432)	3,00
	Svaasimaa	Motraco II	1,75
	Saint Lucia	Üldine laen Saint Lucia keskpangale (21435)	0,84
	Mosambiik	Montraco II	0,58
	Tšaad	Finantssektori üldine laen (22120)	0,50
	Etioopia	Etioopia keskpanga arendamise üldine laen (DBE II) (22424)	25,00
	Tuvalu	Tuvalu keskpanga arendamise üldine laen (DBT II)	0,15
Kokku			54,43

Tabel 4.2.1

MAKSEASUTUSTE LÕPETAMATA RAHAVOOD

Makseasutuste raamatupidamisarvestuses olevad tulud ja kulud, mis 2007. aasta lõpuks ei olnud veel eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestusse kantud (näidatud abisaajariikide lõikes).

(tuhandetes eurodes)
Riik	Kokku
AKV riigid kokku	1 216,92
BARBADOS	32,14
TŠAAD	5,23
KAMERUN	75,78
KONGO-BRAZZAVILLE	39,76
DOMINICA	0,52
ETIOOPIA	0,74
GAMBIA	29,17
GUINEA-BISSAU	119,62
GUINEA	21,81
MADAGASKAR	405,94
MALAWI	174,02
MAURITAANIA	121,67
NAMIIBIA	210,50
SÃO TOME JA PRÍNCIPE	63,20
TANSAANIA	41,60
UGANDA	7,93
Muud AKV riigid (piirkondlik, FED GPR)	21,47
ÜMT	4,69
Kokku	1 221,61
31. detsembri 2006. aasta seisuga:	2 682,82
Aastane muutus:	(54,47 %)

Tabel 4.2.2

ÕPPESTIPENDIUMIDE JA TEHNILISE ABI LEPINGUTE ETTEMAKSED 31.12.2007 SEISUGA

Ettemaksed makstakse komisjoni esindustele ja liikmesriikides paiknevatele asutustele, mis haldavad õppestipendiume ja tehnilise abi lepinguid komisjoni nimel. Need ettemaksed kontrollitakse ja kiidetakse heaks regulaarselt kuluaruannete saamisel ning neile kantakse vahendeid käsitletavate õppestipendiumide ja tehnilise abi lepingute mahu alusel.

Allpool on näidatud veel tasumata ettemaksete summa vastavalt 2006. ja 2007. majandusaasta lõpus.

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2006	31.12.2007
ÕPPESTIPENDIUMID	1 145,4	940,8
Komisjoni esindused	755,9	572,3
BURKINA FASO	46,9
KAMERUN	30,7	0,1
COTE D'IVOIRE	133,0	106,5
JAMAICA	26,3	19,8
KEENIA	41,5	1,8
LIBEERIA	45,0	45,0
MAURITIUS	23,5
RWANDA	53,6	53,6
SENEGAL	43,1	43,1
TANSAANIA	77,2	77,2
NIGEERIA	78,7	78,7
SAMBIA	28,4	28,4
MUUD KOMISJONI ESINDUSED	198,6	118,1
Liikmesriikide asutused	389,5	368,5
PRANTSUSMAA/CIES	0,8	7,2
SAKSAMAA/INWENT	0,9	0,9
HOLLAND/NUFFIC	13,0
PORTUGAL/INSTITUTO DA COOPERAÇAO PORTUGUESA	50,3	50,3
ÜHENDKUNINGRIIK/BRITISH COUNCIL	324,5	324,5
TEHNILINE ABI*	437,2	436,2
AEC	437,2	436,2
Kokku	1 582,6	1 376,9

Tabel 4.2.3

ITAALIA KAASRAHASTAMINE

Euroopa Komisjon sõlmis 1985. aastal Itaalia valitsusega lepingu, milles nähakse ette komisjoni hallatavate arenguprojektide kaasrahastamine.

Lepingut pikendati kuni 31. detsembrini 2004 korduvalt Itaalia valitsuse ja arenguvoliniku vahelise kirjavahetuse teel.

Seejärel võttis komisjon kirjaliku menetluse E/1588/2004 teel vastu otsuse kaasrahastamise raamlepingu rakendamise kohta. Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks lepingu alusel võetud kulukohustuste reguleeriv eelarveraamistik. Seetõttu on komisjoni otsuses sätestatud, et komisjon viib kõnealuse kaasrahastamise läbi vastavalt EAFi finantsmääruses kehtestatud sätetele ning et EAFi raames volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad on otsuse tulemusena samuti volitatud haldama Itaalia osamaksu. Volitatud eelarvevahendite käsutajal on lisaks õigus määrata vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks rakendamise sobiv lõpptähtaeg.

Vastavalt 1985. aasta juulis Euroopa Komisjoni ja Itaalia valitsuse vahel sõlmitud lepingu artikli 4 lõikes 4 sätestatule, mida kinnitab otsuse E/1588/2004 artikli 3 lõige 3, esitas Itaalia valitsus oma 15. detsembri 2006. aasta kirjaga taotluse, et komisjon maksaks talle tagasi suletud projektide kontode saldod. Kõnealuste saldode kogusumma on 4 708 867,66 eurot (tähistatud allpool tabelis tärniga *). Nimetatud summa maksti vahekontole ja tagastatakse Itaalia valitsusele 2008. aasta jooksul. Kontodelt teenitud intressi suurus oli 6 153,92 eurot ja see kanti üle intressikontole.

Itaalia vahendite olukord, mida komisjon haldab AKV riikidele mõeldud projektide puhul, oli 2007. aasta lõpus järgmine (eurodes):

Projekti nr		Riik	Projekt	Saldo 31.12.2006	Osamaks	Saldo sulgemise seisuga (28)	Maksed	Saldo 31.12.2007
ITA COF	9	SAMBIA	Sismin II	438 254,02		– 438 254,02	0,00	0,00
ITA COF	11	ZAIRE	Virunga rahvuspark	155 561,80		– 155 561,80	0,00	0,00
ITA COF	12	GUINEA-BISSAU	Farimi sild	3 034,20		– 3 034,20	0,00	0,00
ITA COF	15	ZAIRE	Tehniline abi (Kivu)	202 332,84		– 202 332,84	0,00	0,00
ITA COF	20	BURKINA FASO	DIAPER II	35 326,10		– 35 326,10	0,00	0,00
ITA COF	22	BOTSWANA	K. lennujaam	160 586,01		– 160 586,01	0,00	0,00
ITA COF	23	SOMAALIA	Somaalia — veiseliha	1 694 318,41		– 1 694 318,41	0,00	0,00
ITA COF	24	GUINEA-BISSAU	Nafta import	194 860,96		– 194 860,96	0,00	0,00
ITA COF	25	MALI	Nioro	169 812,57		– 169 812,57	0,00	0,00
ITA COF	26	ANGOLA	Boavida haigla	161 422,54		– 161 422,54	0,00	0,00
ITA COF	27	TANSAANIA	P. haigla	9 592,49		– 9 592,49	0,00	0,00
ITA COF	28	DJIBOUTI	IGADDi toiduprojekt	3 031,61		– 3 031,61	0,00	0,00
ITA COF	29	SEIŠELLID	Tehniline abi	51 073,21		– 51 073,21	0,00	0,00
ITA COF	31	BURUNDI	Rutana Kankuzo	154 846,04		– 154 846,04	0,00	0,00
ITA COF	33	GUINEA	Fouta Djalon	305 162,33		– 305 162,33	0,00	0,00
ITA COF	36	BURKINA FASO	Tehniline abi	89 763,43		– 89 763,43	0,00	0,00
ITA COF	37		Kaasrahastamise intress	9 707 352,99	987 770,10	0,00	154 639,00	10 540 484,09
ITA COF	39	ANGOLA	Lubango maantee	200 500,00		– 200 500,00	0,00	0,00
ITA COF	40	(**)	Halduskulud	484 551,70	4 832 181,80	0,00	0,00	5 316 733,50
ITA COF	41	MOSAMBIIK	Tehniline abi	78 963,69		– 78 963,69	0,00	0,00
ITA COF	42	MOSAMBIIK	Maputo	14 387,00		– 14 387,00	0,00	0,00
ITA COF	44	MADAGASKAR	Manambery sild	65 250,91		– 65 250,91	0,00	0,00
ITA COF	45	MOSAMBIIK	Lasteabi	11 295,81		– 11 295,81	0,00	0,00
ITA COF	46	ANGOLA	MINARSi abi	497,94		– 497,94	0,00	0,00
ITA COF	47	AKV	Lomé IV järgne AKV konverents	2 708,00		– 2 708,00	0,00	0,00
ITA COF	48	ANGOLA	VKEd	27 750,00		– 27 750,00	0,00	0,00
ITA COF	50	SOMAALIA	Taastustööd	17 271 593,98	154 639,00	0,00	5 936 100,18	11 490 132,80
ITA COF	51	TANSAANIA	Bogamoyo maantee	1 386 304,54		0,00	0,00	1 386 304,54
ITA COF	52	SOMAALIA	PACE	478 535,75		– 478 535,75	0,00	0,00
KOKKU				33 558 670,87	5 974 590,90	– 4 708 867,66	5 120 587,18	28 733 654,93

Kokku on Itaalia alates eelmainitud lepingu allkirjastamisest kaasrahastanud 52 AKV riikides läbiviidud projekti, millest ainult üks (Somaalia taastustööde 4. programm) ei ole veel lõppenud.

3.   EUROOPA INVESTEERIMISPANGA FINANTSTEAVE

3.1.   INVESTEERIMISRAHASTU KASUMIARUANNE

	Lisad	31.12.2007 lõppenud majandus-aasta	31.12.2006 lõppenud majandus-aasta
Intressid ja samalaadsed tulud	5	46 580	23 816
Intressid ja samalaadsed kulud	5	(1 218)	(2 493)
Intressid ja samalaadsed tulud (neto)		45 362	21 323
Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto)	6	1 396	4 366
Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto)		1 396	4 366
Tulu finantstehingutest (neto)	7	(8 005)	(283)
Krediidikahjust tulenev väärtuse vähendamine	11	(2 770)	(1 693)
Liikmesriikide osamaks üldhalduskulude katteks	8	32 756	33 913
Üldhalduskulud	8	(32 756)	(33 913)
Majandusaasta kasum		35 983	23 713

3.2.   INVESTEERIMISRAHASTU BILANSS

	Lisad	2007	2006
AKTIVA
Raha ja raha ekvivalendid	9	184 772	190 780
Tuletisinstrumendid	10	25 279	8 592
Laenud ja nõuded	11	572 530	338 997
sh kogunenud intressid		10 779	3 784
(Likviidsed) finantsinvesteeringud	12
(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud		109 363	66 449
Nõuded rahastajate vastu	13	181 183	103 913
Muu vara	14	4 291	1 813
Aktiva kokku		1 077 418	710 544
PASSIVA
KOHUSTUSED
Tuletisinstrumendid	10	841	119
Ettemakstud tulud	15	18 030	7 908
Võlad kolmandatele isikutele	16	131 152	134 425
Muud kohustused	17	916	1 911
Kohustused kokku		150 939	144 363
OMAKAPITAL
Rahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaks	18	830 000	515 000
Jaotamata kasum		77 167	41 184
Õiglase väärtuse reserv		19 312	9 997
Omakapital kokku		926 479	566 181
Passiva kokku		1 077 418	710 544

3.3.   INVESTEERIMISRAHASTU RAHAVOOGUDE ARUANNE

	2007	2006
PÕHITEGEVUS
Majandusaasta kasum	35 983	23 713
Korrigeerimised
(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute väärtuse langus	366	130
Laenude väärtuse langus	2 770	1 693
Kapitaliseeritud intressid	(6 747)	(4 303)
Viitvõlgade ja ettemakstud tulude suurenemine	4 150	8 038
Kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutusi	36 522	29 271
Laenude netoväljamaksed	(286 028)	(157 004)
Tagasimaksed	34 214	3 585
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine	(15 965)	(14 057)
Laenude ettemaksude ja viitlaekumiste suurenemine	—	(1 062)
Likviidsete omakapitaliinvesteeringute suurenemine	(43 143)	(31 965)
Tulu likviidsetest omakapitaliinvesteeringutest	8 248	25
Muude varade suurenemine	(2 456)	(1 014)
Muude kohustuste suurenemine	(518)	1 463
Rahavood põhitegevusest (neto)	(269 126)	(170 758)
FINANTSEERIMISTEGEVUS
Rahastu liikmesriikide sissemaksed	315 000	145 000
Nõuete suurenemine/(vähenemine) rahastajate vastu	(77 271)	(11 458)
Intressitoetustelt tasutava summa suurenemine (neto)	(3 273)	17 312
Kolmandatele isikutele tasumisele kuuluvate summade suurenemine	(538)	1 458
Rahavood finantseerimistegevusest (neto)	233 918	152 312
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto)	(35 208)	(18 446)
Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguses	190 780	194 916
Vahetuskursi muutuste mõju laenudele ja omakapitaliinvesteeringutele	29 200	14 310
Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpus	184 772	190 780

3.4.   INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

31. detsembril 2007 lõppenud majandusaasta kohta	Rahastu liikmesriikide osamaks	Jaotamata kasum	Likviidsete investeeringute õiglase väärtuse reserv	Omakapital kokku
1. jaanuari 2007. aasta seisuga	515 000	41 184	9 997	566 181
(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute muutused (neto)	—	—	9 315	9 315
Majandusaasta jooksul sissenõutud rahastu liikmesriikide osamaks	315 000	—	—	315 000
Majandusaasta kasum	—	35 983	—	35 983
Rahastu vahendite muutused	315 000	35 983	9 315	360 298
31. detsembri 2007. aasta seisuga	830 000	77 167	19 312	926 479
1. jaanuari 2006. aasta seisuga	370 000	17 471	6 443	393 914
(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute muutused (neto)	—	—	3 554	3 554
Majandusaasta jooksul sissenõutud rahastu liikmesriikide osamaks	145 000	—	—	145 000
Majandusaasta kasum	—	23 713	—	23 713
Rahastu vahendite muutused	145 000	23 713	3 554	172 267
31. detsembri 2006. aasta seisuga	515 000	41 184	9 997	566 181

3.5.   RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

(1)   ÜLDINE TEAVE

Investeerimisrahastu on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid”) ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping”) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ja vaadati läbi 25. juunil 2005.

Investeerimisrahastut haldab Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP” või „pank”). Lepingu kohaselt võib investeerimisrahastu rahastamiseks (nagu on lepitud kokku nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega) eraldada kuni 2 200 miljonit eurot AKV riikide jaoks ja 20 miljonit eurot ÜMTde jaoks. Lepingu raames haldab EIP ka enda vahenditest antud laene. Kõiki teisi lepingu kohaseid finantsvahendeid ja meetmeid haldab Euroopa Komisjon.

(2)   TÄHTSAMAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

Koostamise alus

Kooskõlas investeerimisrahastu halduslepinguga juhindutakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande koostamisel vastavalt vajadusele kas rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisstandarditest või rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest. Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud järgmiste oluliste raamatupidamispõhimõte alusel:

Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel nõutakse teatavate oluliste raamatupidamislike hinnangute kasutamist. Samal ajal peab juhtkond investeerimisrahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:

Finantsinstrumentide õiglane väärtus Kui bilansis kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Sellised otsused hõlmavad hinnanguid likviidsuse ja selliste mudelites kasutatavate väärtuste kohta nagu korrelatsioon ja volatiilsus pikemaajaliste tuletisinstrumentide puhul.

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum Investeerimisrahastu vaatab oma probleemsed laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas kasumiaruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramise juures on tulevaste rahavoogude summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav juhtkonna otsus. Sellised hinnangud põhinevad mitmete tegurite suhtes tehtud eeldustel. Tegelikud tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks moodustatavale erireservile moodustab investeerimisrahastu väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide maandamiseks, mille puhul erireservi vajadust ei ole küll eraldi määratletud, kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud. Kõnealune ühisreserv põhineb laenu või investeeringu sisereitingu väärtuse mis tahes langusel pärast selle andmist või omandamist. Nimetatud sisereitingute puhul võetakse arvesse selliseid tegureid nagu riigi laenuriski mis tahes halvenemine, tööstuse langus ja tehnoloogia vananemine ning kindlaksmääratud struktuurilisi nõrkusi või rahavoogude vähenemist.

Noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine Noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest: — hiljutised ametlikud turutehingud; — põhimõtteliselt samasuguse teise instrumendi jooksev õiglane väärtus; — oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade juures, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul või — muud hindamismudelid. Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Investeerimisrahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

Likviidsete finantsinvesteeringute väärtuse langus Investeerimisrahastu loeb likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. See, kas teatavat langust peetakse oluliseks või pikaajaliseks, sõltub rahastu hinnangust.

Arvestuspõhimõtete muutmine

Vastuvõetud arvestuspõhimõtted on kooskõlas eelmistel majandusaastatel kasutatutega.

Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest

Bilansis on varad ja kohustused esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud.

(1)   Välisvaluuta ümberarvestamine

Investeerimisrahastu raamatupidamisaruanded esitatakse eurodes, mis on ühtlasi tema arvestus- ja aruandlusvaluuta.

Välisvaluutatehingud arvestatakse IAS 21 kohaselt eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustused, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumiaruandes.

Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustustest, kajastatakse kasumiaruandes.

Kasumiaruande read arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel.

(2)   Raha ja raha ekvivalendid

Investeerimisrahastu loeb raha ekvivalentideks arvelduskontosid või lühikese tähtajaga hoiuseid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud.

(3)   Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena arvelduspäeva.

Laenud

Investeerimisrahastust antud laenud kajastatakse investeerimisrahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud vahendid, mis võivad olla eraldatud väärtuse languse või laenu tagasimaksmata jätmise riski katteks.

Likviidsed finantsinvesteeringud

Likviidsed finantsinvesteeringud on investeeringud, mis on kas sellisena määratletud või mis ei täida tingimusi, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab kajastada kas õiglases väärtuses kasumiaruandes, tähtajani hoitavana või laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad omakapitaliinstrumendid, investeeringud riskikapitali fondidesse ja muud võlainstrumendid.

Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse likviidseid finantsinvesteeringuid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada järgmiseid üksikasju:

a)

Riskikapitalifondid Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes esitatud puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt rahvusvahelistele hindamisstandarditele. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada, võib investeerimisrahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes esitatud puhasväärtust. Juhul kui õiglase väärtuse hindamiseks ei kasutata rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid, lähtutakse hindamisel alusportfellist.

b)

Otsesed omakapitaliinvesteeringud Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama mudelit kui osaluse omandamisel. Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit omakapitali all. Kui tehakse kindlaks, et likviidse investeeringu väärtus on langenud, lisatakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne realiseerimata kasum või kahjum kasumiaruandesse. Noteerimata osaluse õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tunnustatud hindamismeetodit. Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses.

Tagatised

Finantstagatised võetakse arvele õiglases väärtuses ja neid kajastatakse bilansi real „Finantstagatised”. Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid investeerimisrahastu kohustusi kas amortiseeritud hinnalisa alusel või parima prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks, olenevalt sellest, kumb neist summadest on suurem.

Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist kajastatakse kasumiaruande real „Krediidikahjust tulenev väärtuse vähendamine”. Saadud hinnalisa kajastatakse kasumiaruande real „Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto)”, arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt tagatise kogu kehtivusaja jooksul.

(4)   Finantsvara väärtuse langus

Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata jätmisega korrelatsioonis.

Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi summat kajastatakse kasumiaruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto kohandamise teel.

Kuna rahastu koostab iga laenu puhul eraldi krediidiriski hinnangu, ei ole väärtuse languse korvamiseks vaja luua ühist reservi.

Likviidsete finantsinvesteeringute puhul hindab investeerimisrahastu igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid sellest, et investeeringu õiglane väärtus on märkimisväärselt või pikaajaliselt langenud allapoole oma soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta, kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem kasumiaruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev kahjum) omakapitali hulgast ja kajastatakse see kasumiaruandes. Likviidsete finantsinvesteeringute väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei kajastata kasumiaruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase vääruse suurenemist kajastatakse otse omakapitali all.

Tähtajani hoitavate investeeringute puhul hindab investeerimisrahastu iga kord eraldi, kas konkreetse investeeringu väärtuse languse kohta on objektiivseid tõendeid. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilist väärtust vähendatakse ja kahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse võimaliku varem mahaarvatud summa võrra rida „Tulu finantstehingutest (neto)”.

Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest.

(5)   Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud ning valuuta ja intressimäära vahetuslepingud.

Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

31. detsembri 2007. aasta seisuga ei olnud investeerimisrahastu siiski teinud ühtegi riskimaandamistehingut. Seepärast mõõdetakse kõiki tuletisinstrumente nende õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused lisatakse reale „Tulu finantstehingutest (neto)”.

(6)   Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse bilansis nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad investeerimisrahastule tasuma.

(7)   Intressitulu laenudelt

Investeerimisrahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumiaruandes („Intressid ja samalaadsed tulud”) ja bilansis („Laenud ja nõuded”) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes.

(8)   Intressitoetused

Oma tegevuse raames haldab investeerimisrahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi.

Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata investeerimisrahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele.

(9)   Intressitulu hoiukontodelt

Investeerimisrahastu tingimuste alusel ja üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt kirjendatakse vahendid, mille EIP on investeerimisrahastu nimel saanud, komisjoni nimel avatud kontole. Neilt hoiustelt saadavaid intresse, mille investeerimisrahastu paigutab EIPsse, investeerimisrahastus ei kirjendata, sest need tasutakse otse Euroopa Komisjonile.

Tagasimakseid (laenu põhiosa tagasimaksed, intressid või finantstehingutega seotud vahendustasud) ja tagasimaksetelt arvestatud intressi kirjendatakse investeerimisrahastus.

(10)   Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Likviidsete omakapitaliinvesteeringutega seotud dividende kajastatakse nende laekumise ajal.

(11)   Maksustamine

8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

(12)   Varasemate aastate andmete ümberliigitamine

Vajadusel on varasemate aastate andmed ümber liigitatud, et need vastaksid käesoleva aasta liigitusele ja oleksid võrreldavad.

(3)   RISKIJUHTIMINE

Krediidirisk

Käesolevas osas esitatud finantsteave käsitleb rahastu investeeringuid.

(1)   Riski jaotumine laenuvõtjate liikide lõikes

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine laenuvõtjate liikide lõikes.

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Pangad/finantsinstitutsioonid	190 218	88 951
Projektide finantseerimine/struktuurimeetmed	320 670	227 231
Riigid	58 852	23 235
Riskikapitali fondid	65 583	34 551
Ettevõtted	35 791	27 694
Kokku	671 114	401 662

(2)   Riski jaotumine instrumentide liikide lõikes

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine investeerimiseks kasutatud instrumentide liikide lõikes.

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Väljamakstud eelislaenude risk	409 765	226 392
sh üldised laenud	144 265	96 841
Allutatud laenud ja kvaasikapital	151 986	108 821
Omakapital	109 363	66 449
Kokku	671 114	401 662

(3)   Krediidiriski jaotumine valdkondade lõikes

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine eri valdkondade lõikes.

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Üldised laenud	104 418	61 663
Energeetika	107 096	38 291
Tööstus	235 274	184 475
Teenused	165 683	72 699
Transport	9 199	-
Vesi, kanalisatsioon	2 000	-
Põllumajandus, kalandus, metsandus	7 590	9 349
Delegeerimislepingud	39 854	35 185
Kokku	671 114	401 662

Likviidsusrisk ja rahastamise haldamine

(1)   Finantskohustuste jaotumine lepingulise tähtajani jäänud aja põhjal

Järgnevas tabelis on esitatud rahastu varade ja kohustuste jaotus, mis põhineb nende lepingulise tähtajani jäänud ajal.

(tuhandetes eurodes)
Finantskohustused	Kuni 3 kuud	3–12 kuud	1–5 aastat	Üle 5 aasta	Kokku
AKTIVA
Raha ja raha ekvivalendid	184 772	—	—	—	184 772
Tuletisinstrumendid	—	433	11 803	13 043	25 279
Laenud ja nõuded	7 735	3 082	85 010	476 703	572 530
(Likviidsed) finantsinvesteeringud
(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud	—	—	—	109 363	109 363
Nõuded rahastajate vastu	181 183	—	—	—	181 183
Muu vara	3 783	—	—	508	4 291
Aktiva kokku	377 473	3 515	96 813	599 617	1 077 418
KOHUSTUSED
Tuletisinstrumendid	532	5	140	164	841
Ettemakstud tulud	—	—	—	18 030	18 030
Võlad kolmandatele isikutele	131 152	—	—	—	131 152
Muud kohustused	408	—	—	508	916
Kohustused kokku	132 092	5	1 400	18 702	150 939
Likviidsuspositsioon 31. detsembri 2007. aasta seisuga (neto)	245 476	3 510	96 673	580 914	926 479
Likviidsuspositsioon 31. detsembri 2006. aasta seisuga (neto)	162 115	1 518	17 272	385 276	566 181

Tururisk

Iga tururiski liigi kohta koostatav tundlikkuse analüüs:

(1)   Intressimäära risk

Järgnevas tabelis on võetud kokku investeerimisrahastu investeeringutest tulenev intressimäära risk.

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Fikseeritud intressimääraga investeeringud	291 468	170 790
Ujuva intressimääraga investeeringud	270 283	164 423
Kokku	561 751	335 213

(2)   Valuutarisk (ehk vahetuskursi risk)

(tuhandetes eurodes)
	EUR	USD	CAD	AKV riikide/ÜMTde valuutad	Kokku
AKTIVA
Raha ja raha ekvivalendid	178 097	6 675	—	—	184 772
Tuletisinstrumendid	24 609	670	—	—	25 279
Laenud ja nõuded	277 084	264 765	—	30 681	572 530
(Likviidsed) finantsinvesteeringud					—
(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud	31 697	63 906	3 397	10 363	109 363
Nõuded rahastajate vastu	181 183				181 183
Muu vara	711	2 722	—	858	4 291
Aktiva kokku	693 381	338 738	3 397	41 902	1 077 418
KOHUSTUSED
Tuletisinstrumendid	841	—	—	—	841
Ettemakstud tulud	18 030	—	—	—	18 030
Võlad kolmandatele isikutele	131152	—	—	—	131 152
Muud kohustused	408	—	—	508	916
Kohustused kokku	150 431	—	—	508	150 939
OMAKAPITAL
Rahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaks	830 000	—	—	—	830 000
Jaotamata kasum	77 167	—	—	—	77 167
Õiglase väärtuse reserv	7 094	5 570	6 857	(209)	19 312
Omakapital kokku	914 261	5 570	6 857	(209)	926 479
Valuutapositsioon 31. detsembri 2007. aasta seisuga	(371 311)	333 168	(3 460)	41 603	—
Valuutapositsioon 31. detsembri 2006. aasta seisuga	(244 924)	206 935	3 797	34 192	—
KULUKOHUSTUSED
Väljamaksmata laenud ja omakapitaliinvesteeringud	573 913	183 408	—	—	757 321
Väljavõetud tagatised	10 116	—	—	—	10 116
TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Väljavõtmata tagatised	113 875	—	—	—	113 875

(4)   SEGMENDIINFORMATSIOON

Vastavalt standardile IAS 14 on investeerimisrahastu esmane segment ärisegment ja lisanduv segment geograafiline segment.

Ärisegmentide järgi :

Investeerimisrahastu tegevus jaguneb üleilmselt kaheks peamiseks ärisegmendiks:

—	Pangandustegevus — see hõlmab projektidesse tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on toetada eraettevõtete ja äriõiguse alusel tegutsevate riigi osalusega üksuste investeeringuid. Peamised investeerimistooted on laenud, likviidsed omakapitaliinstrumendid ja finantstagatised.

—	Hoiukontodega seotud tegevus — see hõlmab ülejäävate likviidsete vahendite investeerimist ja investeerimisrahastu vahetuskursiriski maandamist.

(tuhandetes eurodes)
31. detsembri 2007. aasta seisuga	Hoiukontod	Pangandus	Kokku
Segmentide tulu	5 365	43 638	49 003
Segmentide kulud	(9 442)	(3 578)	(13 020)
Majandusaasta kasum			35 983
Segmentide varad	213 436	682 798	896 234
Segmentide vahel jaotamata varad			181 184
Varad kokku			1 077 418
Segmentide kohustused	1 241	18 546	19 787
Segmentide vahel jaotamata kohustused			131 152
Kohustused kokku			150 939
Muu segmendiinformatsioon
Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused	—	881 312	881 312

(tuhandetes eurodes)
31. detsembri 2006. aasta seisuga	Hoiukontod	Pangandus	Kokku
Segmentide tulu	2 098	26 084	28 182
Segmentide kulud	(2 646)	(1 823)	(4 469)
Majandusaasta kasum			23 713
Segmentide varad	200 186	406 445	606 631
Segmentide vahel jaotamata varad			103 913
Varad kokku			710 544
Segmentide kohustused	1 247	8 691	9 938
Segmentide vahel jaotamata kohustused			134 425
Kohustused kokku			144 363
Muu segmendiinformatsioon
Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused	-	939 594	939 594

Geograafiliste segmentide järgi :

Investeerimisrahastu tegevus on halduseesmärgil jagatud viie piirkonna vahel.

(tuhandetes eurodes)
31. detsembri 2007. aasta seisuga	Tulud (29)	Varad kokku	Kohustused kokku	Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused
Kariibi meri ja Vaikne ookean	4 881	63 089	—	102 658
Kesk- ja Ida-Aafrika	4 560	114 401	15 837	414 592
Aafrika ja AKV riikide piirkonnad	4 253	77 923	—	163 377
Lõuna-Aafrika ja India ookean	16 787	216 175	707	82 803
Lääne-Aafrika ja Sahel	9 631	187 602	2 003	117 882
Muud (30)	—	418 228	132 392	—
Kokku	40 112	1 077 418	150 939	881 312

(tuhandetes eurodes)
31. detsembri 2006. aasta seisuga	Tulud (31)	Varad kokku	Kohustused kokku	Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused
Kariibi meri ja Vaikne ookean	4 217	42 558	—	69 801
Kesk- ja Ida-Aafrika	2 216	57 161	8 155	296 819
Aafrika ja AKV riikide piirkonnad	2 536	54 944	—	192 882
Lõuna-Aafrika ja India ookean	12 990	161 006	51	124 241
Lääne-Aafrika ja Sahel	2 502	75 509	150	255 851
Muud (32)	—	319 366	136 007	—
Kokku	24 461	710 544	144 363	939 594

(5)   INTRESSITULU (NETO)

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Raha ja lühiajalised vahendid	5 755	2 098
Laenud ja nõuded	40 192	21 556
Intressitoetused	633	162
Intressid ja samalaadsed tulud kokku	46 580	23 816

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Pankadele võlgnetavad summad	(441)	—
Tuletisinstrumendid	(738)	(2 483)
EÜ-le makstud tasud	(39)	—
Muud	—	(10)
Intressid ja samalaadsed kulud kokku	(1 218)	(2 493)

(6)   TULU TEENUS- JA VAHENDUSTASUDEST (NETO)

Teenus- ja vahendustasudest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Laenud ja nõuded	1 136	4 168
Finantstagatised	260	198
Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) kokku	1 396	4 366

(7)   TULU FINANTSTEHINGUTEST (NETO)

Finantstehingutest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine	15 965	14 057
Välisvaluuta	(24 631)	(14 210)
Dividenditulu finantsinvesteeringutest
(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud
— noteeritud	—	—
— noteerimata	24	—
Finantsinvesteeringute tulud, millest on maha arvatud nende kulud
(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud	637	(130)
Tulu finantstehingutest (neto)	(8 005)	(283)

(8)   ÜLDHALDUSKULUD

Üldhalduskulud on kulud, mida Euroopa Investeerimispank (EIP) investeerimisrahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse investeerimisrahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
EIP kantud tegelikud kulud	(34 260)	(35 413)
Tulu rahastu klientidelt võetavatest hindamistasudest	1 504	1 500
Üldhalduskulud (neto)	(32 756)	(33 913)

Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsuse kohaselt leppisid liikmesriigid kokku, et nad katavad üheksanda Euroopa Arengufondi esimese viie tegevusaasta jooksul täielikult kõik kulud, mille EIP on investeerimisrahastu haldamisel kandnud.

(9)   RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid järgmisi saldosid, mille tähtaeg omandamiskuupäevast alates on alla kolme kuu.

Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning investeerimisrahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahenditeks.

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Liikmesriikidelt laekunud, kuid veel väljamaksmata osamaksud	23 566	69 720
Rahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahendid	161 206	121 060
Raha ja raha ekvivalendid	184 772	190 780

(10)   TULETISINSTRUMENDID

(tuhandetes eurodes)
31. detsembri 2007. aasta seisuga	Varad	Kohustused	Nimiväärtus
Eri valuutade vahetuslepingud	16 433	(729)	114 124
Valuuta ja intressimäära vahetuslepingud	8 176	(112)	137 261
Ostutähed	670	—	1 350
Kokku	25 279	(841)

(tuhandetes eurodes)
31. detsembri 2006. aasta seisuga	Varad	Kohustused	Nimiväärtus
Eri valuutade vahetuslepingud	6 165	(119)	114 597
Valuuta ja intressimäära vahetuslepingud	2 427	—	86 963
Kokku	8 592	(119)

(11)   LAENUD JA NÕUDED

(tuhandetes eurodes)
	Üldised laenud	Eelis-laenud	Allutatud laenud	Kokku
1. jaanuari 2007. aasta seisuga	96 840	129 550	108 823	335 213
Väärtuse langus	—	(2 770)	—	(2 770)
Amortiseeritud soetusmaksumuse muutus	(378)	(580)	(64)	(1 022)
Väljamaksed	155 013	111 242	19 773	286 028
Kapitaliseeritud intressid	446	33	6 268	6 747
Tagasimaksed	(13 310)	(15 405)	(5 499)	(34 214)
Vahetuskursimuutused	(15 325)	(10 693)	(2 213)	(28 231)
31. detsembri 2007. aasta seisuga	223 286	211 377	127 088	561 751
Kogunenud intressitulu				10 779
Laenud ja nõuded 31. detsembri 2007. aasta seisuga				572 530
1. jaanuari 2006. aasta seisuga	50 314	61 279	82 416	194 009
Väärtuse langus	—	(1 693)	—	(1 693)
Amortiseeritud soetusmaksumuse muutus	—	(350)	34	(316)
Väljamaksed	55 467	79 375	22 162	157 004
Kapitaliseeritud intressid	—	—	4 303	4 303
Tagasimaksed	(3 585)	—	—	(3 585)
Vahetuskursimuutused	(5 356)	(9 061)	(92)	(14 509)
31. detsembri 2006. aasta seisuga	96 840	129 550	108 823	335 213
Kogunenud intressitulu				3 784
Laenud ja nõuded 31. detsembri 2006. aasta seisuga				338 997

31. detsembri 2007. aasta seisuga oli kahe tehingu väärtus langenud kokku 4,4 miljoni euro võrra, millest 1,7 miljonit eurot oli raamatupidamises kirjendatud juba 31. detsembri 2006. aasta seisuga sel kuupäeval kehtinud vahetuskursside alusel.

(12)   FINANTSINVESTEERINGUD

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud

Likviidsed omakapitaliinvesteeringud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
Likviidsed omakapitaliinvesteeringud	2007	2006
1. jaanuari seisuga	66 449	30 886
Õiglase väärtuse muutused	9 315	3 554
Väärtuse langus	(366)	(130)
Väljamaksed	43 143	31 965
Tulu	(8 248)	(25)
Vahetuskursimuutused	(930)	199
31. detsembri seisuga	109 363	66 449

(13)   NÕUDED RAHASTAJATE VASTU

Põhilised nõuded rahastajate vastu on järgmised:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud	148 427	70 000
Osamaks üldhalduskulude katteks	32 756	33 913
Nõuded rahastajate vastu kokku	181 183	103 913

(14)   MUUD VARAD

Põhilised muud varad on järgmised:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Veel laekumata laenuintressid	397	551
Nõuded EIP vastu	3 386	814
Finantstagatised	508	448
Muud varad kokku	4 291	1 813

(15)   ETTEMAKSTUD TULUD

Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Ettemakstud intressitoetused	17 947	7 687
Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud	83	221
Ettemakstud tulud kokku	18 030	7 908

(16)   VÕLAD KOLMANDATELE ISIKUTELE

Põhilised võlad kolmandatele isikutele on järgmised:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
EIP-le võlgnetavad üldhalduskulud (neto)	32 756	33 913
Veel väljamaksmata intressitoetused	98 396	100 512
Võlad kolmandatele isikutele kokku	131 152	134 425

(17)   MUUD KOHUSTUSED

Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Seoses osamaksude kontoga komisjonile tagasimakstav tasu	27	538
EIP-le tagasimakstavad summad	—	925
Finantstagatised	508	448
Muud	381	—
Muud kohustused kokku	916	1 911

(18)   INVESTEERIMISRAHASTU LIIKMESRIIKIDELT SISSENÕUTUD OSAMAKSUD

(tuhandetes eurodes)
Liikmesriik	Osamaks rahastusse	Intressitoetusteks ettenähtud osamaks	Osamaks kokku	Sissenõutud, kuid veel tasumata (33)
Austria	21 995	3 180	25 175	4 505
Belgia	32 536	4 704	37 240	6 664
Taani	17 762	2 568	20 330	3 638
Soome	12 284	1 776	14 060	2 516
Prantsusmaa	201 690	29 160	230 850	41 310
Saksamaa	193 888	28 032	221 920	39 712
Kreeka	10 375	1 500	11 875	2 125
Iirimaa	5 146	744	5 890	1 054
Itaalia	104 082	15 048	119 130	21 318
Luksemburg	2 407	348	2 755	493
Madalmaad	43 326	6 264	49 590	8 874
Portugal	8 051	1 164	9 215	1 649
Hispaania	48 472	7 008	55 480	9 928
Rootsi	22 659	3 276	25 935	4 641
Ühendkuningriik	105 327	15 228	120 555	—
Kokku	830 000	120 000	950 000	148 427

(19)   TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED JA KULUKOHUSTUSED

(tuhandetes eurodes)
	2007	2006
Kulukohustused
Väljamaksmata laenud	669 117	779 241
Väljamaksmata omakapitaliinvesteeringutega seotud kulukohustused	88 204	88 552
Väljavõetud tagatised	10 116	7 925
Tingimuslikud kohustused
Väljavõtmata tagatised	113 875	63 876
Kokku	881 312	939 594

(20)   BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2007. aasta raamatupidamisaruande korrigeerimist.

Korralduskomitee ettepanekul vaatas direktorite nõukogu käesoleva raamatupidamise aastaaruande 11. märtsil 2008 läbi ja otsustas esitada selle juhatajate nõukogule, et viimane aruande 3. juuni 2008. aasta istungil heaks kiidaks.

---

(1)  EÜT L 320, 6.12.2007 lk 31-32.

(2)  EÜT L 83, 1.4.2003 lk 1-31.

(3)  Sh suletud kuuenda EAFi 2006. majandusaasta tulem (10 miljonit eurot).

(4)  EÜT L 83, 1.4.2003 lk 1-31.

(5)  EÜT L 266, 21.9.1991, lk 1.

(6)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53–70.

(7)  EÜT L 156, 29.5.1998 lk 3–106.

(8)  KOM(2008)224

(9)  ELT L 198, 6.8.2003 lk 8.

(10)  Seitsmenda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe neljanda AKV-EMÜ konventsiooni kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 229, 17.8.1991), kaheksanda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 156, 29.5.1998) ning üheksanda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe Cotonou lepingu kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 317, 15.12.2000).

(11)  Nõukogu otsus 2004/289/EÜ ning AKV-EÜ ministrite nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsused 6/2005 ja 7/2005.

(12)  Ühisnõukogu 25. mai 2007. aasta otsus nr 2/2007 AKV-EÜ ministrite nõukogus vastu võetava ühenduse seisukoha kohta, mis käsitleb komisjoni hallatava täiendava kahepoolse rahalise toetuse lubamist Aafrika rahutagamisvahendi eesmärkide toetamiseks.

(13)  Varasemate EAFide mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille suuruseks on AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega 3/2000 kinnitatud 410,926 miljonit eurot. Komisjoni otsusega PE/410/2001 on need vahendid lülitatud AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli alusel kavandatavate siseriiklike sihtprogrammide assigneeringute (B-assigneeringud) hulka.

(14)  Cotonou lepingu I lisa lõige 5.

(15)  Nõukogu otsus 2005/446/EÜ, 30.5.2005 (ELT L 156, 18.6.2005, lk 19).

(16)  Cotonou lepingu lisa 1a lõige 1 ja lisa 1b (2. finantsprotokoll (nüüd mitmeaastane finantsraamistik)).

(17)  Intressitoetused

(18)  Intressitoetused

(19)  Nõukogu otsus 2005/446/EÜ, 30. mai 2005 (ELT L 156, 18.6.2005, lk 19-20). Vt punkt 1.1.

(20)  pärast Cotonou lepingu jõustumist (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus)

(21)  pärast Cotonou lepingu jõustumist (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus)

(22)  Negatiivne summa on põhjustatud ühele null saldoga ülekantud kuuenda EAFi projektile tehtud ettemakse tagasinõudmisest.

(23)  pärast Cotonou lepingu jõustumist (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus)

(24)  vt komisjoni 16. augusti 2007. aasta otsus K(2007) 3856

(25)  pärast Cotonou lepingu jõustumist (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus)

(26)  % assigneeringutest

(27)  Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses kirjendatud summa.

(28)  Suletud kontode saldod, millele on lisatud halduskulude konto iga-aastased intressid.

(29)  Tulude all peetakse silmas investeerimisrahastu põhitegevusest saadud netokasumit (s.t intressid ja samalaadsed tulud, intressitoetused, tulu teenus- ja vahendustasudest (neto), krediidikahjust tulenevad kulud ja finantsinvesteeringute väärtuse langusest tingitud kahjum).

(30)  Geograafilise segmendi real „Muud” kajastatakse liikmesriikidele või Euroopa Investeerimispangale võlgnetavaid või nendelt saada olevaid summasid ning investeerimisrahastu raha ja raha ekvivalente.

(31)  Tulude all peetakse silmas investeerimisrahastu põhitegevusest saadud netokasumit (s.t intressid ja samalaadsed tulud, intressitoetused, tulu teenus- ja vahendustasudest (neto), krediidikahjust tulenevad kulud ja finantsinvesteeringute väärtuse langusest tingitud kahjum).

(32)  Geograafilise segmendi real „Muud” kajastatakse liikmesriikidele või Euroopa Investeerimispangale võlgnetavaid või nendelt saada olevaid summasid ning investeerimisrahastu raha ja raha ekvivalente.

(33)  20. detsembril 2007 määras nõukogu kindlaks, kui suure osamaksu iga liikmesriik peab 21. jaanuariks 2008 tasuma.

---

---