ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 265
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

50. köide
7. november 2007

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2007/C 265/01

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4879 — Jabil Circuit, Inc/Nokia Siemens Networks S.p.A.) ( 1 )

1

2007/C 265/02

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4916 — GE Money/BPH) ( 1 )

1

2007/C 265/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4808 — CVC/Charterhouse/PHL/AA/Saga) ( 1 )

2

2007/C 265/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4844 — Fortis/ABN AMRO assets) ( 1 )

2

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2007/C 265/05

Euro vahetuskurss

3

2007/C 265/06

Euroopa Ühenduste võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon — Valuutavahetuskursid vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 574/72

4

2007/C 265/07

Teatis importijatele — Kõrge suhkrusisaldusega toodete import ühendusse

6

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2007/C 265/08

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

7

2007/C 265/09

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ( 1 )

14

 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Komisjon

2007/C 265/10

MEDIA 2007 — Arendus, levi, promotsioon ja koolitus — Taotlusvoor — EACEA/19/07 — Toetus Euroopa audiovisuaalteoste teleleviks

15

2007/C 265/11

Kandideerimiskutse, mis on seotud komisjoni otsusega 2007/717/EÜ moodustada elektrooniliste arvete kasutamise ekspertrühm

17

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2007/C 265/12

Ühendkuningriigi valitsuse teatis, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EMÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta ( 1 )

18

2007/C 265/13

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4882 — Goldman Sachs/H.P. Pelzer) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

20

2007/C 265/14

Riigiabi — Belgia — Riigiabi C 35/07 (ex N 256/07) — Koolitusabi ettevõtjale Volvo Cars Gent, Belgia — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt ( 1 )

21

 

MUUD AKTID

 

Komisjon

2007/C 265/15

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

29

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/1

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4879 — Jabil Circuit, Inc/Nokia Siemens Networks S.p.A.)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/01)

17. oktoobril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4879 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/1

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4916 — GE Money/BPH)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/02)

18. oktoobril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4916 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/2

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4808 — CVC/Charterhouse/PHL/AA/Saga)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/03)

7. septembril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4808 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/2

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4844 — Fortis/ABN AMRO assets)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/04)

3. oktoobril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(2) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4844 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/3

Euro vahetuskurss (1)

6. november 2007

(2007/C 265/05)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4547

JPY

Jaapani jeen

166,90

DKK

Taani kroon

7,4542

GBP

Inglise nael

0,69685

SEK

Rootsi kroon

9,2500

CHF

Šveitsi frank

1,6658

ISK

Islandi kroon

85,36

NOK

Norra kroon

7,7800

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5842

CZK

Tšehhi kroon

26,950

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

252,22

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7024

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,6377

RON

Rumeenia leu

3,3760

SKK

Slovakkia kroon

33,185

TRY

Türgi liir

1,7059

AUD

Austraalia dollar

1,5695

CAD

Kanada dollar

1,3482

HKD

Hong Kongi dollar

11,2932

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8733

SGD

Singapuri dollar

2,1058

KRW

Korea won

1 321,01

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,4697

CNY

Hiina jüaan

10,8419

HRK

Horvaatia kuna

7,3434

IDR

Indoneesia ruupia

13 263,23

MYR

Malaisia ringit

4,8551

PHP

Filipiini peeso

63,432

RUB

Vene rubla

35,7680

THB

Tai baht

45,820

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/4

EUROOPA ÜHENDUSTE VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

Valuutavahetuskursid vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 574/72

(2007/C 265/06)

Määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 107 lõiked 1, 2 ja 4

Võrdlusperiood: oktoober 2007

Kohaldamisperiood: jaanuar, veebruar, märts 2008

10-2007

EUR

BGN

CZK

DKK

EEK

CYP

LVL

LTL

HUF

MTL

PLN

RON

SKK

SEK

GBP

NOK

ISK

CHF

1 EUR =

1

1,95580

27,3353

7,45344

15,6466

0,584200

0,703017

3,45280

251,020

0,429300

3,70623

3,35370

33,6237

9,17348

0,696141

7,69633

86,3013

1,67062

1 BGN =

0,511299

1

13,9765

3,810930

8,00008

0,298701

0,359452

1,76541

128,346

0,219500

1,89499

1,71474

17,1918

4,69039

0,355936

3,93512

44,1257

0,854187

1 CZK =

0,0365827

0,0715487

1

0,272667

0,572395

0,0213716

0,0257183

0,126313

9,18298

0,0157050

0,135584

0,122687

1,23005

0,335591

0,0254667

0,281553

3,15714

0,0611159

1 DKK =

0,134166

0,262403

3,66748

1

2,09925

0,0783799

0,0943212

0,463249

33,6784

0,0575976

0,497252

0,449953

4,51117

1,23077

0,0933987

1,03259

11,5787

0,224141

1 EEK =

0,0639116

0,124999

1,74704

0,476362

1

0,0373372

0,044931

0,220674

16,0431

0,0274373

0,236872

0,214340

2,14895

0,586292

0,0444915

0,491885

5,51566

0,106772

1 CYP =

1,71174

3,34783

46,7910

12,7584

26,7830

1

1,20338

5,91030

429,681

0,734851

6,34412

5,74066

57,5552

15,7026

1,19161

13,1741

147,726

2,85967

1 LVL =

1,42244

2,78201

38,8828

10,6021

22,2563

0,830989

1

4,91140

357,060

0,610653

5,27190

4,77043

47,8277

13,0487

0,990219

10,9476

122,758

2,37636

1 LTL =

0,289620

0,566440

7,91685

2,15867

4,53157

0,169196

0,203608

1

72,7003

0,124334

1,07340

0,971297

9,73811

2,65682

0,201616

2,22901

24,9946

0,483845

1 HUF =

0,00398375

0,00779144

0,108897

0,0296927

0,0623322

0,00232731

0,00280065

0,0137551

1

0,00171023

0,0147647

0,0133603

0,133949

0,0365449

0,00277326

0,0306603

0,343803

0,00665534

1 MTL =

2,32937

4,5558

63,6741

17,3618

36,4468

1,36082

1,63759

8,04286

584,718

1

8,63320

7,81201

78,3222

21,3685

1,62157

17,9276

201,028

3,89150

1 PLN =

0,269816

0,527707

7,37549

2,01105

4,22170

0,157626

0,189685

0,931619

67,7290

0,115832

1

0,904879

9,07221

2,47515

0,187830

2,07659

23,2854

0,450760

1 RON =

0,298179

0,583179

8,15080

2,22246

4,66548

0,174196

0,209625

1,029550

74,8486

0,128008

1,10512

1

10,0259

2,73533

0,207574

2,29488

25,7332

0,498144

1 SKK =

0,0297409

0,0581674

0,812976

0,221672

0,465344

0,0173746

0,0209084

0,1026890

7,46555

0,0127678

0,110227

0,0997419

1

0,272827

0,0207039

0,228896

2,56668

0,0496858

1 SEK =

0,10901

0,213202

2,97982

0,812499

1,70563

0,0636836

0,0766359

0,376389

27,3636

0,046798

0,404016

0,365586

3,66532

1

0,0758863

0,838976

9,40770

0,182114

1 GBP =

1,43649

2,80949

39,2669

10,7068

22,4762

0,839197

1,00988

4,95991

360,587

0,616685

5,32397

4,81755

48,3002

13,1776

1

11,0557

123,971

2,39983

1 NOK =

0,129932

0,254122

3,55173

0,968441

2,033

0,0759063

0,0913445

0,44863

32,6155

0,0557799

0,481559

0,435753

4,3688

1,19193

0,0904511

1

11,2133

0,217067

1 ISK =

0,0115873

0,0226625

0,316743

0,0863653

0,181302

0,00676931

0,00814608

0,0400087

2,90864

0,00497443

0,0429453

0,0388603

0,389609

0,106296

0,00806641

0,0891797

1

0,019358

1 CHF =

0,598580

1,170700

16,3624

4,46148

9,36573

0,349690

0,420812

2,06678

150,255

0,256970

2,21848

2,00745

20,1265

5,49106

0,416696

4,60686

51,6582

1

1.

Määrusega (EMÜ) nr 574/72 sätestatakse, et ühes valuutas denomineeritud summad konverteeritakse teise valuutasse komisjoni arvutatud kursi alusel, mis põhineb Euroopa Keskpanga avaldatud valuutade võrdluskursside ühe kuu keskmisel väärtusel lõikes 2 kindlaksmääratud võrdlusperioodi jooksul.

2.

Võrdlusperioodid on:

—

alates 1. aprillist kohaldatavate vahetuskursside puhul jaanuarikuu;

—

alates 1. juulist kohaldatavate vahetuskursside puhul aprillikuu;

—

alates 1. oktoobrist kohaldatavate vahetuskursside puhul juulikuu;

—

alates 1. jaanuarist kohaldatavate vahetuskursside puhul oktoobrikuu.

Vahetuskursid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeria veebruari-, mai-, augusti- ja novembrikuu teises numbris.

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/6

TEATIS IMPORTIJATELE

Kõrge suhkrusisaldusega toodete import ühendusse

(2007/C 265/07)

Euroopa Komisjon teatab ühenduse ettevõtjatele, et on põhjendatud kahtlus seoses nende kõrge suhkrusisaldusega toodete päritoluga, mis kuuluvad CNi rubriikidesse 1704 90 99, 1806 10 30, 1806 10 90, 1806 20 95, 1901 90 99, 2101 12 98, 2101 20 98, 2106 90 59, 2106 90 98, 3302 10 29, mis on lubatud vabasse ringlusse ühenduses, et saada kasu tariifsest sooduskohtlemisest, mida hõlmasid ühenduse sõlmitud lepingud või ühepoolsed korraldused teatavate riikide või riikide rühmade suhtes.

Ühenduse ettevõtjatel, kes deklareerivad ja/või esitavad eespool nimetatud toodete päritolu tõendavaid dokumente, soovitatakse käesolevaga võtta tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud, kuna kõnealuse kauba lubamine vabasse ringlusse võib põhjustada tollivõla tekkimise ning sellest tulenevalt ühenduse finantshuvide kahjustamise pettuse läbi.

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/7

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

(2007/C 265/08)

Abi number: XA 138/07

Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik

Piirkond: Freistaat Sachsen

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Förderrichtlinie des Sächsischen Staatsministeriums für Umwelt und Landwirtschaft zur Förderung der Tierzucht (Förderrichtlinie Tierzucht — RL TZ/2007)

Õiguslik alus: Förderrichtlinie des Sächsischen Staatsministeriums für Umwelt und Landwirtschaft zur Förderung der Tierzucht (Förderrichtlinie Tierzucht — RL TZ/2007)

Abikavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse kogusumma: 2,3 miljonit EUR aastas

Abi suurim osatähtsus:

—

Tunnustatud tõuaretajate organisatsioonide tõuraamatute pidamine 80 % (maksimaalselt 80 000 EUR)

—

Aretusprogrammide raames jõudluse kontrollimine ja aretusväärtuse hindamine 70 %

—

Aretusloomade näituste korraldamine 70 % (maksimaalselt 33 000 EUR)

—

Põllumajandusloomade geneetilise kvaliteedi parandamine abikavas kirjeldatud tegevuste raames 60 %

Abikava rakendamise kuupäev: Pärast Saksimaa Liidumaa Teatajas avaldamist, kõige varem alates 25. juunist 2007

Kava või üksiktoetuse kestus: Detsember 2010

Abi eesmärk: Aretuskavade raames põllumajandusloomade geneetilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise kohta andmete kogumine ja hindamine. Jõudluse kontrollija teostab selle jaoks vastavad testid, kogub ja hindab andmed. Jõudluse kontrollija saab selle eest turutingimustele vastava tasu, mille üks osa moodustub abikava rahalistest vahenditest ja teine osa põllumajandustootja tasutavatest kuludest. Piimakvaliteedi regulaarselt läbiviidavate kontrollimiste kulud ei kuulu abikava alla.

Meede põhineb artiklil 15 (tehnilise abi andmine/näitustest ja messidest osavõtmine) ning artiklil 16 (loomakasvatussektori toetus)

Asjaomased majandusharud: Põllumajandus (veise-, sea-, lamba-, kitse- ja hobusekasvatus)

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Sächsische Landesanstalt für Landwirtschaft

Referat 72 „Förderung“

Postfach 540137

D-01311 Dresden

Veebileht: www.smul.sachsen.de > Foerderung > Foerderrichtlinien > Besondere Aufgaben

http://www.smul.sachsen.de/de/wu/aktuell/foerderung/5_374.htm

Muu teave:

Sächsisches Staatsministerium für Umwelt und Landwirtschaft

Referat 35 „Tierische Erzeugnisse“

Postanschrift: D-01076 Dresden

Tel. (49) 351 564 66 63

Abi number: XA 141/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Gorenja vas – Poljane

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: „Programi razvoja podeželja v občini Gorenja vas – Poljane 2007-2013“

Õiguslik alus: Pravilnik o dodelitvi pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva, gozdarstva in podeželja v občini Gorenja vas – Poljane (II. Poglavje)

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma:

 

2007: 52 162 EUR

 

2008: 52 162 EUR

 

2009: 55 000 EUR

 

2010: 55 000 EUR

 

2011: 55 000 EUR

 

2012: 61 000 EUR

 

2013: 61 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

1.

Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud:

—

kuni 50 % abikõlblikest investeerimiskuludest vähemsoodsates piirkondades ning kuni 40 % abikõlblikest investeerimiskuludest muudes piirkondades.

2.

Traditsiooniliste ehitiste säilitamine:

—

kuni 100 % abikõlblikest kuludest tootmisega mitteseotud objektidele;

—

kuni 75 % abikõlblikest investeerimiskuludest tootmisega seotud objektidele vähemsoodsates piirkondades ja kuni 60 % muudes piirkondades tingimusel, et investeeringuga ei kaasne tootmismahu suurenemist.

3.

Kindlustustoetus:

—

omavalitsuse antav toetus täiendab kindlustustoetuste riigieelarvest kaasrahastamist kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest, mis on tehtud saagi ja toodete kindlustamiseks ja loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

4.

Ümberkruntimiseks antav abi:

—

kuni 50 % õigus- ja haldusmenetluse tegelikest kuludest.

5.

Tehnilise abi andmiseks põllumajandussektoris:

—

kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse, koolituse ja nõustamisteenustega ning nõupidamiste, võistluste, näituste ja messide korraldamisega ning trükiste, kataloogide ja veebisaitidega ning tootja äraolekuaja asendusteenuse rahastamisega

Rakendamise kuupäev: Juuli 2007 (või asjakohaste eeskirjade jõustumise päev)

Kava või üksiktoetuse kestus: Lõpeb 31. detsembril 2013

Abi eesmärk: Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine

Viide komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud: Dokumendi „Eeskirjad abi andmiseks maaelu arendamise programmidele Gorenja vas–Poljane omavalitsusüksuses” II peatükk hõlmab meetmeid, mida loetakse riigiabiks kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmiste artiklitega:

artikkel 4. Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5. Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 12. Kindlustustoetus;

artikkel 13. Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 15. Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjakohane majandusharu: põllumajandus: maaharimine ja loomakasvatus.

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200755&dhid=90135

Muu teave: —

Vastutava isiku allkiri

Milan Čadež

Abi number: XA 142/07

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Département de Saône-et-Loire

Abikava nimetus: Appui technique dans les exploitations et leurs groupements

Õiguslik alus:

—

Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikkel 15.

—

Art L 3231-2 et subséquents du Code général des collectivités territoriales permettant aux collectivités territoriales d'accorder des aides pour favoriser le développement économique.

—

Délibération du Conseil général du 27.3.2007.

—

Délibération du Conseil régional de Bourgogne du 15.1.2007

Kavandatud aastased kulutused: 150 000 EUR aastas, vajaduse korral ja vastavalt eelarvelistele vahenditele

Abi ülemmäär:

Meetme nimetus

Abikõlblike kulude laad

Abikõlblike kulude ülemmäär eurodes

Toetuse määr protsentides

Tehniline abi tööandjate rühmituste (TR) loomisele (nõustamine, eksperthinnang) ainult põllumajandusettevõtjatele, kes vastavad ühenduse keskmise ja väikese suurusega ettevõtte määratlusele

—

Teostatavusuuring

2 100

70 %

—

Asutamine (toimimise auditeerimine, toetus TR töötajate värbamiseks, koolitamiseks ja haldamiseks, administratiivsed, maksu- ja sotsiaalküsimustega seotud protseduurid TR loomiseks)

1 500 (x2 GEM  (1)puhul)

50 %

—

Järelevalve toetus (2. aasta), toimimise auditeerimine, toetus TR töötajate värbamiseks, koolitamiseks ja haldamiseks

400 (x2 GEM puhul)

50 %

—

Järelevalve toetus (3. aasta) sama mis 2. aastal.

400 (x2 GEM puhul)

25 %

Abi tegevust alustavatele põllumajandustootjatele tõuaretuse valdkonnas (nõustamine, eksperthinnang)

Tehniline abi:

 

 

—

Bovins Croissance lihaveiste puhul

1 000

—

60 % liitumise esimesel aastal

—

Contrôle Laitier piimaveiste ja -kitsede zootehniliseks indekseerimiseks

—

40 % liitumise teisel aastal

—

Service Elevage de la Chambre d'Agriculture lihalammaste puhul

—

20 % liitumise kolmandal aastal

Rakendamise kuupäev: Kui Euroopa Komisjon on kättesaamist kinnitanud

Abikava või üksiktoetuse kestus: 6 aastat, kuid lähtuvalt eelarvelistest vahenditest

Abi eesmärk: Selle teenusepakkujatele makstava abi eesmärk on võimaldada noortel põllumajandustootjatel heades tingimustes tegevust alustada ja kindlustada tehniline tase;

toetades põllumajandusettevõtete töökorraldust tööandjate rühmituste arendamise kaudu;

edendades tehnilisi oskusi loomakasvatussektoris (piimalehmad ja lihalambad), kasutades jõudluskontrolli ja tõuaretusalase nõustamise asutusi

Majandusharud: Abi puhul, mida antakse tööandjate rühmitustele, kuhu kuuluvad ainult põllumajandusettevõtjad, kes vastavad ühenduse keskmise ja väikese suurusega ettevõtte määratlusele departemangu kõik põllumajandustootmisharud, tõuarenduse abi puhul ainult loomakasvatussektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Monsieur le président du conseil général de Saône-et-Loire

Direction de l'équipement rural et de l'agriculture

Service des affaires agricoles

Espace Duhesme — 18, rue de Flacé

F-71026 Macon Cedex 9

Veebileht: http://www.cg71.com

Abi number: XA 143/07

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkonnad: Kõik

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Aides à l'assistance technique dans le secteur des grandes cultures.

Õiguslik alus: Code Rural, partie législative, articles L 621-1 à L 621-11.

Eelarve: 1,5 miljonit EUR aastas L'Office National Interprofessionnel des Grandes Cultures (ONIGC) vahendusel lähtuvalt eelarvelistest vahenditest, ilma et see piiraks territoriaalühenduste abi.

Abi suurim osatähtsus: Kuni 100 %

Rakendamise kuupäev: Abikava rakendatakse vastavate vahendite olemasolu korral alates kuupäevast, mil komisjon on kättesaamist kinnitanud

Kava või üksiktoetuse kestus: 7 aastat

Abi eesmärk: Kõnealune abikava on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 15.

L'Office National Interprofessionnel des Grandes Cultures koostab abiprogrammid, millega tehakse tootjatele kättesaadavaks nende vajadustele kohandatud tehnilise abi meetmed, mis sõltuvalt kavast hõlmavad järgmisi valdkondi:

kohalike toodete arendamine (Camargue' riis, oliivikasvatus ja lauaoliivid, Burgundia sinep, kuivatatud köögiviljad, jne),

mitmekesistamiseks või tugevdamiseks mõeldud kultuurid (sorgo, kikerhernes, lupiin, valgurikkad kultuurid, kuivatatud köögiviljad, jne),

mahepõllumajandus,

põllukultuuridest saadava toodangu uute kasutusvõimalustega arvestamine (kasutamine toiduainetes ja söödas, põllukultuuridel põhinevad 1. ja 2. põlvkonna kütused, roheline keemia, põllukultuuridel põhinevad materjalid, kaassaadused, jne),

veesäästumeetmed,

jääkide taaskasutus tootmispiirkondades.

Abikavadega on võimalik rahastada:

uuringu- ja katsetulemuste üle kandmise, levitamise ja tutvustamisega seotud tegevust (tehnikapäevad, stendid, koolitus, nõustamine), mida korraldavad näiteks tehnikainstituudid, põllumajanduskojad, tootmisharudevahelised organisatsioonid,

piirkondliku arendustegevuse asjakohasuse hindamist (teostatavusuuringud, turuuuringud, tegevusvaldkonna ja piirkondlikud auditid, jne),

tehnilise abi, uuringute, nõustamise ja teabeleviga seotud kulusid asjaomastes raamides, piirdudes teenuse osutamise kulude katmisega.

Otse tootjatele toetust ei maksta. Jälgitakse, et tehnilise abi toetust ei saaks ettevõtja, kes ei vasta ühenduse kriteeriumitele väikeste ja keskmiste ettevõtjate kohta.

Toetust antakse seetõttu teenuse osutamise kujul ja see on kättesaadav kõikidele põllukultuuride kasvatajatele sõltumata sellest, kas nad on tootjaorganisatsioonide või muude struktuuride liikmed

Majandusharud: Kogu põllukultuuride sektor (teravili — riis, õliseemned — taimeõlid ja -rasvad, valgurikkad kultuurid — kuivatatud köögiviljad, kuivsööt, kiudtaimed ja siidiussid, suhkur)

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Office National Interprofessionnel des Grandes Cultures

12, rue Henri Rol-Tanguy

F-93100 Montreuil

Veebileht: www.onigc.fr (rubriik ACTUALITES, alarubriik AIDES NATIONALES)

Muu teave: Neid meetmeid võivad samuti rahastada piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, kas iseseisvalt või siis kaasrahastades ONIGC-d ühenduse eeskirjadega ette nähtud määral

Abi number: XA 145/07

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Département de la Vendée

Abikava nimetus: Aides pluriannuelles en faveur de la promotion de la qualité des produits agricoles vendéens («fonds pour la promotion de la qualité»)

Õiguslik alus: Article L.1511-5 du Code général des collectivités territoriales

Convention cadre en cours entre l'État et le département de la Vendée

Kavas ettenähtud aastased kulutused: 150 000 EUR aastas

Abi ülemmäär: 40 %, seejärel 30 %, seejärel 25 %.

Abi jaotatakse nelja aasta peale kahaneva määraga, mida kohaldatakse tehtud kulutustele järgmise skeemi kohaselt:

40 % tehnilistest ja halduskuludest, esimene aasta, ülemmääraga 15 000 EUR,

30 % turustamise alustamise kulutustest, teine aasta, ülemmääraga 15 000 EUR,

25 % muudest kulutustest, sealhulgas müügiedendus, kolmas ja neljas aasta, ülemmääraga 15 000 EUR.

Iga etapi kohta tuleb esitada eraldi abitaotlus.

Abisumma ei tohi ületada 80 % abikõlblikest kulutustest, juhul kui toimingu rahastamisel osalevad avalik-õiguslikud asutused: conseil général'i toetus vaadatakse vastavalt sellele läbi

Rakendamise kuupäev: Kui Euroopa Komisjon on kättesaamist kinnitanud

Abikava kestus: Viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Komisjon on erandi näidisvormi kättesaamist kinnitanud

Abi eesmärk: Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 14 kohaselt väljatöötatud abikava eesmärk on soodustada kvaliteetset kohalikku tootmist alustada soovivate põllumajandustootjate rühmade võetud uusi sertifitseerimismeetmeid, nagu märgid, vastavussertifikaadid, kaitstud geograafilised tähised ja päritolutähised, toetades põllumajandustootjate rühmi kvaliteettoodete ametliku tunnustamise jaoks vajalikes toimingutes.

Abikõlblikud kulutused võivad olla:

ekspertide või teenusepakkujate kasutamine tehniliste uuringute, teostatavusuuringute, tootekontseptsiooni ja -kujunduse ning turu-uuringute teostamiseks kvaliteetsete põllumajandustoodete arendamise eesmärgil;

päritolunimetuste tunnustamiseks või eripärasertifikaadi saamiseks avalduste koostamise kulud;

kvaliteedisüsteemide, HACCP-põhiste süsteemide ja keskkonnaauditi süsteemide juurutamise kulud;

kvaliteedisüsteeme ja HACCP-põhiseid süsteeme rakendavate töötajate koolitus;

kulud, mis tulenevad sertifitseerivatele organitele makstavatest tasudest kvaliteeditagamissüsteemide või samalaadsete süsteemide esmase sertifitseerimise eest;

kohustusliku kvaliteedikontrolli kulud, mida ühenduse õigusaktide kohaselt ei pea katma ettevõtja ise.

Igal juhul kuuluvad abikõlblike kulutuste hulka ainult väljavalitud projektidega seotud kulud, välja arvatud kõik abi saava rühma igapäevasest tegevusest tulenevad halduskulud.

Abi antakse loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel. Vastavalt põllumajanduslikku erandit käsitleva määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 15 ei hõlma abi rahalisi otsemakseid tootjatele. Lisaks jälgitakse, et igal tootjal oleks juurdepääs abi saava rühma pakutavatele teenustele diskrimineerimiseta ja võrdsetel tingimustel, ilma täiendava liitumise või ühinemise kohustuseta

Majandusharud: Kõik kvaliteettooted määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 tähenduses Vendée piirkonna põllumajandusest, ainult väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ühenduse õiguse tähenduses

Vastutava ametiasutuse nimi ja aadress:

Conseil Général de la Vendée

Direction de l'Environnement et de l'Aménagement

Service de l'Agriculture et de la Pêche

40, rue Maréchal Foch

F-85923 La Roche sur Yon Cedex 9

Veebileht: www.vendee.fr (departemangu üldine leht)

Rubriik:

www.vendee.fr/conseil-general

Alarubriik:

www.vendee.fr/conseil-general/guide-subventions

Käesoleva kava kirjeldus avaldatakse siis, kui komisjon on erandi näidisvormi registreerinud.

Muu teave: —

(1)  GEM: Tööandjate segarühmitused (tööandjate rühmitused, kus põllumajandustöö aastane osatähtsus on minimaalselt 40 % ja maksimaalselt 70 %)

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/14

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/09)

Abi nr

XT 91/07

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Wales

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi

Welsh Local Government Training Support Scheme

Õiguslik alus

The Local Government Act 2000 (C 22), Part 1

Meetme liik

Abiskeem

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 1 miljon GBP; kavandatud abi kogusumma: —

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Rakendamise kuupäev

1.10.2007

Kestus

30.6.2008

Eesmärk

Üldkoolitus; erikoolitus

Majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

All local Authorities in Wales — Blaenau Gwent County Borough Council, Bridgend County Borough Council, Caerphilly County Borough Council, City and County of Cardiff, Carmarthenshire County Council, Ceredigion County Council, Conwy County Borough Council, Denbighshire County Council, Flintshire County Council, Gwynedd Council, Isle of Anglesey County Council, Merthyr Tydfil County Borough Council, Monmouthshire County Council, Neath Port Talbot County Borough Council, Newport City Council, Pembrokeshire County Council, Powys County Council, Rhondda Cynon Taf County Borough Council, City and County of Swansea, Torfaen County Borough Council, Vale of Glamorgan Council and Wrexham County Borough Council

C/o Welsh Local Government Association

Local Government House

Drake Walk

Cardiff CF10 4LG

United Kingdom

Tel. (44-292) 046 86 00

Fax (44-292) 046 86 01

E-mail: regeneration@wlga.gov.uk

V Teated

HALDUSMENETLUSED

Komisjon

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/15

MEDIA 2007 — ARENDUS, LEVI, PROMOTSIOON JA KOOLITUS

Taotlusvoor — EACEA/19/07

Toetus Euroopa audiovisuaalteoste teleleviks

(2007/C 265/10)

1.   Eesmärk ja kirjeldus

Käesolev projektikonkurss põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007).

Programmi üheks eesmärgiks on edendada nii Euroopa Ühenduses kui väljaspool seda Euroopa sõltumatute tootmisorganisatsioonide poolt toodetud teleprogrammide liikumist, julgustades ühelt poolt ringhäälinguorganisatsioonide ning teiselt poolt sõltumatute Euroopa tootjate ja levitajate koostööd.

2.   Abikõlblikud kandidaadid

Käesolev teade on suunatud Euroopa firmadele, kelle tegevus aitab kaasa ülalmainitud eesmärkide saavutamisele, eriti sõltumatutele TV tootmisfirmadele.

Taotlejad peavad olema registreeritud ühes järgmistest maades:

—

Euroopa Liidu 27 liikmesriiki;

—

Euroopa Majanduspiirkonna ja EFTA maad ning Šveits.

3.   Eelarve ja projektide kestus

2007. aasta eelarve on minimaalselt 7,5 miljonit EUR.

Teostele eraldatav finantsabi on subsiidium. Maksimaalne toetussumma mängu- ja animafilmi projekti puhul on 500 000 EUR, dokumentaalfilmi projekti puhul 300 000 EUR. Komisjoni rahaline toetus ei tohi ületada 12,5 % taotleja poolt esitatud abikõlblikest kuludest mängu- või animafilmiprojekti tootmiseelarves ning 20 % abikõlblikest kuludest dokumentaalfilmi tootmiseelarves.

Projektide maksimumkestuseks on 30 või 42 kuud (seriaalide ning animafilmiprojektide puhul).

4.   Taotluste esitamise tähtaeg

Taotlused tuleb saata Tegevagentuuri (EACEA) hiljemalt 22. veebruar 2008 või 13. juuni 2008.

5.   Üksikasjalik teave

Selle taotlusvooru täistekst ning taotlusvormid on saadaval veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/information_society/media/producer/tv/index_en.htm

Taotlused peavad olema vastavuses taotlusvooru täistekstiga ning esitatud selle juures olevatel taotlusvormidel.

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/17

Kandideerimiskutse, mis on seotud komisjoni otsusega 2007/717/EÜ moodustada elektrooniliste arvete kasutamise ekspertrühm

(2007/C 265/11)

Komisjoni otsusega 2007/717/EÜ on moodustatud elektrooniliste arvete (e-arvete) ekspertrühm. Selle rühma ülesanded on ärinõuete väljaselgitamine, eritööde eest vastutajate määramine ja Euroopa e-arvete kasutamise raamistiku loomiseks vajalike sammude kavandamine. Nimetatud raamistik peab kujundama ühise mõistelise struktuuri, mis toetab e-arvetega seotud teenuste osutamist avatud ja koostalitlusvõimelisel viisil kogu Euroopas.

Seetõttu kutsub komisjon üles esitama taotlusi, mille põhjal saaks koostada ekspertrühma moodustamiseks kandidaatide nimekirja.

Ekspertrühm koosneb kuni 30 liikmest, kellel on viimasel ajal omandatud kogemusi või teadmisi kandideerimiskutsele lisatud pädevusraamistikuga hõlmatud valdkondades. Liikmed valitakse pädevusraamistikus ettenähtud menetluse ja kriteeriumide kohaselt.

Nõuetekohaselt allkirjastatud taotlused tuleb saata kirjalikult kas e-posti või kirja teel (postitemplil märgitud kuupäev) järgmisel aadressil:

MARKT-H3@ec.europa.eu

European Commission

DG Internal Market and Services

Unit H3 — Retail Issues, Consumer Policy and Payment Systems

Office SPA2 04/58

B-1049 Brussels

või

entr-innov-ict-ebiz@ec.europa.eu

European Commission

DG Enterprise and Industry

Unit D4 — Technology for Innovation, ICT Industries and e-Business

Office BREY 06/052

B-1049 Brussels

Kirjas tuleb selgitada, mil moel tööstusühendused, avaliku sektori asutused või üksikisikud vastavad lisatud pädevusraamistikus ette nähtud kriteeriumidele. Kõigi kandidaatide kutsealased kogemused ja teadmised peavad olema täielikult dokumenteeritud CV ja kriteeriumidele vastavust tõendavate materjalide abil.

Taotluste saatmise tähtaeg on 30. november 2007.

Ekspertrühma liikmete nimekiri avaldatakse nii siseturu ja teenuste peadirektoraadi kui ka ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi veebisaidil vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 sätetele.

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/18

Ühendkuningriigi valitsuse teatis, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EMÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/12)

Teatis maismaal toimuvat nafta ja gaasi tootmist hõlmava ühendkuningriigi 13. litsentsimisvooru kohta

Department for Business, Enterprise & Regulatory Reform Business

Petroleum Act 1998

Maismaal toimuva tootmise litsentsimisvoor

1.

Kooskõlas määrustega the Petroleum (Production) (Landward Areas) Regulations 1995 (S.I. 1995 No. 1436) ja the Hydrocarbons Licensing Directive Regulations 1995 (S.I. 1995 No. 1434) kutsub äri, ettevõtluse ja õigusreformi eest vastutav minister huvitatud isikuid üles taotlema nafta uurimis- ja arendamislitsentse nende maismaa-alade jaoks, mille puhul on läbi viidud strateegiline keskkonnamõju hindamine, mis asuvad mõõnaveepiirist kõrgemal ja mida käesoleva teatise avaldamise kuupäeval ei hõlma ükski kehtiv naftatootmislitsents, mis on seotud märgistatud piirkondadega kaartidel, mis asuvad äri, ettevõtluse ja õigusreformi ministeeriumis aadressil 1 Victoria Street, London, SW1H 0ET, ning millega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel (telefon: (44-207) 215 50 32, faks: (44-207) 215 50 70) käesoleva teatise kehtivusaja jooksul esmaspäevast reedeni kell 9.15–16.45. Kaardid on samuti kättesaadaval asjaomase ministeeriumi nafta- ja gaasiteemalisel veebilehel: http://www.og.berr.gov.uk. See on 13. maismaal toimuvat tootmist hõlmav litsentsimisvoor.

2.

Pakkumise kõik üksikasjad, kaasa arvatud pakutavaid piirkondi käsitlevad kaardid, suunised litsentside kohta, tingimused, mida kõnealused litsentsid sisaldavad, ja taotluse esitamise suunised on kättesaadavad Energia arenguameti (Energy Development Unit (EDU)) veebilehel (vt allpool).

3.

Taotluste hindamisel lähtutakse kiire, põhjaliku, tõhusa ja kindla uuringu jätkuvast vajadusest, et selgitada välja Suurbritannia nafta- ja gaasivarud.

4.

Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

taotleja rahaline elujõulisus ja tema finantssuutlikkus esialgse tähtaja jooksul litsentsi alusel lubatud tegevuse läbiviimiseks, sealhulgas tööprogrammi rakendamiseks, mis on esitatud taotletud välja või väljade maa-ala kogupotentsiaali hindamiseks;

b)

taotleja tehniline suutlikkus esialgse tähtaja jooksul litsentsi alusel lubatud tegevuse läbiviimiseks, sealhulgas taotletud välja või väljade puhul süsivesinikega seotud väljavaadete kindlaksmääramiseks. Tehnilist suutlikkust hinnatakse osaliselt taotletud välja või väljadega seotud analüüsi kvaliteedi alusel;

c)

viis, kuidas taotleja teeb ettepaneku litsentsi alusel lubatava tegevuse läbiviimise kohta, sealhulgas taotletud maa-ala kogupotentsiaali hindamiseks esitatud tööprogrammi kvaliteet;

d)

kui taotleja omab või on omanud litsentsi, mis on välja antud seaduse Petroleum Act 1998 alusel või mida on käsitatud selle alusel väljaantuna, siis tõhususe või vastutuse puudumine, mis on seotud asjaomase litsentsiga hõlmatud tegevusega.

5.

Minister ei anna litsentsi, kui ta ei ole samaaegselt valmis heaks kiitma taotleja valikut käitaja osas. Enne käitaja heakskiitmist peab minister olema veendunud, et kandidaat on pädev puurimistegevuse kavandamises ja haldamises seoses järgmisega: töötajate arv, nende kogemus ja koolitus, kavandatavad menetlused ja metoodika, juhtimisstruktuur, töövõtjatega seotud liidesed ja üldine ettevõttestrateegia. Pakutud käitaja kaalumisel võtab minister arvesse nii taotluses esitatud uut teavet kui ka kandidaadi minevikku käitajana Ühendkuningriigis ja mujal.

6.

Käesoleva pakkumise üldsuunistega on võimalik tutvuda Energia arenguameti veebilehel: http://www.og.berr.gov.uk/

Litsentsid

7.

Kui asjaomane minister pakub käesoleva taotlusvooru raames litsentsi, tehakse pakkumine kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva teatise avaldamise kuupäevast.

8.

Minister ei vastuta kulutuste eest, mida taotluse esitaja kandis kõnealust taotlust ette valmistades või esitades.

Strateegiline keskkonnamõju hindamine

9.

Äri, ettevõtluse ja õigusreformi ministeerium on kõigi pakutavate piirkondade puhul läbi viinud direktiiviga 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) nõutud strateegilise keskkonnamõju hindamise. Mõju hindamine on kättesaadav Energia arenguameti veebilehel: http://www.og.berr.gov.uk/

10.

Energia arenguameti veebileht: http://www.og.berr.gov.uk/

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/20

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4882 — Goldman Sachs/H.P. Pelzer)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/13)

1.

25. oktoobril 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Ameerika Ühendriikide ettevõtja The Goldman Sachs Group Inc („GS”) kontrolli all olev Ühendkuningriigi ettevõtja ELQ Investors Ltd. („ELQ”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Saksamaa ettevõtjate H.P. Gesellschaft für Beteiligungsverwaltung mbH ja HP-Pelzer Beteiligungsholding GmbH & Co Systeme KG (ühiselt „HP Pelzer”) üle aktsiate ostu ning ettevõtja H.P. Gesellschaft für Beteiligungsverwaltung mbH aktsionäride vahel kokkuleppe sõlmimise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

GS: investeerimispangandus, investeerimine kaubandusse ja põhikapitali, varahaldus ja väärtpaberiteenused;

—

H.P. Pelzer: mootorsõidukite siseste ja väliste helisummutussüsteemide, sisekattematerjalide ja mattide väljatöötamine, tootmine, müük ja jaotamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4882 — Goldman Sachs/H.P. Pelzer):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/21

RIIGIABI — BELGIA

Riigiabi C 35/07 (ex N 256/07) — Koolitusabi ettevõtjale Volvo Cars Gent, Belgia

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 265/14)

Käesolevale kokkuvõttele lisatud autentses keeles 12. septembri 2007. aasta kirjas teavitas komisjon Belgiat oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud koolitusabiga.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused koolitusabi kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Greffe

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Belgiale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjendused.

KOKKUVÕTTE TEKST

MENETLUS

Komisjonile teatati 4. mai 2007. aasta kirjas kavandatavast koolitusabist ettevõtjale Volvo Cars Gent. 31. mail 2007 oli komisjonil nõupidamine Belgia ametiasutustega, kes seejärel 6. juulil 2007 esitasid täiendava teabe.

KIRJELDUS

Abisaaja oleks ettevõtja Volvo Cars Gent, mis on osa ettevõtjast Ford Motor Company. Praegu töötab ettevõtjas 5 000 inimest. Toetatav koolituskava hõlmab ajavahemikku 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta septembrini ning on seotud uue tootmisplatvormi (Euroopa EUCD platvorm) kasutuselevõtuga, mis on ettevõtjas Ford Motor Company standardiks keskmise suurusega sõidukite puhul. Kava kujutab endast 26,3 miljoni EUR suurust investeeringut materiaalsesse varasse. Tänu sellele platvormile on tehas võimeline tootma mitte ainult Volvo, vaid ka Fordi ja Jaguari mudeleid. Belgia teatas abikõlblikest kuludest, mis moodustasid 19 miljonit EUR. Kuna Gent ei ole abisaav piirkond, on abi suurim osatähtsus üldkoolituse puhul 50 % ja erikoolituse puhul 25 %. 6 018 558,91 EUR suurust abi annab Flaami piirkond (Vlaams Gewest).

HINNANG

Praeguses etapis komisjon kahtleb, kas abimeede on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt kokkusobiv ühisturuga järgmistel põhjustel: on kaheldav, kas abisaaja vajab abi kõnealuse koolitustegevuse korraldamiseks. Näib, et koolitusabi ei õhuta ettevõtjat korraldama täiendavat koolitust lisaks sellele, mida korraldatakse lähtuvalt turuolukorrast. Nimelt on uue tootmisplatvormi kasutuselevõtt tavapärane nähtus, mida on vaja paindlikkuse ja tootlikkuse suurendamiseks ning seega konkurentsivõime säilitamiseks. Selleks et uus platvorm oleks tõhus, tuleb töötajaid seoses uue tehnoloogia ja uute töömeetodite kasutuselevõtuga koolitada. Pidades silmas ärilist stiimulit, kaetakse koolituskulud, mis on seotud uue tootmisliini kasutuselevõtuga, tavaliselt autotootjate poolt. Kokkuvõttes näib, et abimeetmega kaetakse tegevuskulusid, mis üldjuhul tuleb ettevõtjal endal kanda, ning seega on abi käsitletav konkurentsi moonutava tegevusabina.

JÄRELDUS

Eespool esitatud kahtlusi silmas pidades on komisjon otsustanud algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

KIRJA TEKST

„Par la présente, la Commission a l'honneur d'informer la Belgique qu'après avoir examiné les informations fournies par vos autorités sur la mesure citée en objet, elle a décidé d'ouvrir la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE.

PROCÉDURE

(1)

Le projet d'aide à la formation en faveur de l'usine de montage d'automobiles Volvo à Gand (Volvo Cars Gent, ci-après dénommée “VCG”) a été notifié à la Commission par lettre datée du 4 mai 2007, enregistrée le même jour. Sur proposition des autorités belges, une réunion s'est tenue le 31 mai 2007 avec les services de la Commission. Après cette réunion, les autorités belges ont fourni des informations supplémentaires par lettre du 6 juillet 2007, enregistrée le même jour.

DESCRIPTION DU PROJET

(2)

Le bénéficiaire de l'aide serait VCG. Cette société qui, depuis 1999, fait partie de la Ford Motor Company (ci-après dénommée “FMC”) emploie 5 000 personnes. Le programme de formation soutenu s'étale sur une période comprise entre septembre 2006 et septembre 2009 et est lié à la mise en place d'une nouvelle plate-forme de production — la plate-forme européenne EUCD — qui, au sein de la FMC, est la norme pour la production des véhicules de taille moyenne (segments C et D du marché de l'automobile). L'introduction de cette nouvelle plate-forme représentera un investissement corporel de 26,3 millions EUR. Elle permettra à l'usine de produire non seulement des modèles Volvo, mais aussi des modèles de marque Ford et Jaguar. Selon la notification, cette amélioration de la flexibilité de l'usine contribuera à ancrer les activités de Ford à Gand et à y maintenir l'emploi.

(3)

La notification fait état de coûts de formation tournant aux alentours de 37 millions EUR. Le règlement (CE) no 68/2001 de la Commission du 12 janvier 2001 concernant l'application des articles 87 et 88 du traité CE aux aides à la formation (1) [ci-après dénommé “règlement (CE) no 68/2001”] limitant la partie admissible des coûts de personnel des participants au projet de formation à un montant égal au total des autres coûts admissibles, les coûts admissibles notifiés par la Belgique sont limités à 19 millions EUR. Gand se situant dans une région non assistée, l'intensité maximale de l'aide est de 50 % pour la formation générale et de 25 % pour la formation spécifique. L'aide, d'un montant de 6 018 558,91 EUR, doit être accordée sous la forme d'une aide “ad hoc” par la région flamande (Vlaamse Gewest).

(4)

Dans la notification, le programme de formation est divisé en cinq modules, dont les deux derniers sont de faible ampleur:

—

Module 1: renforcement de la main d'œuvre (coûts admissibles d'un montant de 4,3 millions EUR, dont 3,1 millions EUR pour la formation générale (2) et 1,2 million EUR pour la formation spécifique, et aide d'un montant de 1,8 million EUR). Ce module vise à doter les travailleurs de VCG de connaissances techniques de base suffisantes. Les matières traitées sont, notamment, la pneumatique, la robotique, la logique de commande programmable, l'électricité et l'électronique, la gestion des coûts, les aptitudes sociales, les techniques de gestion, la carrosserie, la peinture et les logiciels spécifiques à l'industrie automobile.

—

Module 2: formation technique et technologique: volet théorique (coûts admissibles d'un montant d'1,7 million EUR — formation entièrement générale — et aide d'un montant de 0,85 million EUR). Ce module a pour but d'approfondir les connaissances et les compétences des travailleurs dans certains domaines de la technique et de la technologie mis en œuvre dans la plate-forme. Les matières abordées sont essentiellement la robotique et les robots de production, la logique de commande programmable et les techniques de mesure par caméras.

—

Module 3: formation à la mise en œuvre: volet pratique (coûts admissibles d'un montant de 12,9 millions EUR — formation entièrement spécifique — et aide d'un montant de 3,2 millions EUR). Le but de ce module est d'apprendre comment appliquer les connaissances théoriques à l'environnement de travail spécifique et à la situation de production des travailleurs. L'objectif est de maximiser les compétences dont les travailleurs doivent faire preuve pour exploiter pleinement le potentiel de la plate-forme EUCD.

—

Module 4: changements à apporter dans la gestion et les comportements pour maximiser le programme de formation et le passage à l'EUCD en général (coûts admissibles de 0,2 million EUR, formation entièrement générale, et aide d'un montant de 0,1 million EUR). Ce module est constitué d'une formation à la gestion.

—

Module 5: formation ANDON/DAISSY (coûts admissibles de 0,02 million EUR, formation entièrement générale, et aide d'un montant de 0,01 million EUR). Ce module de la formation a trait au contrôle de la qualité.

(5)

Dans la notification, la Belgique indique à plusieurs reprises que la formation va au-delà des besoins immédiats de l'entreprise. Dans leur lettre du 6 juillet 2007, les autorités belges précisent que les modules 1 et 4 du programme de formation seraient de toute manière réalisés par VCG, même en l'absence d'aide. En revanche, les modules 2, 3 et 5 sont des formations supplémentaires rendues possibles par l'aide.

APPRÉCIATION DE L'AIDE

Existence d'une aide

(6)

À ce stade, la Commission estime que la mesure en cause constitue une aide d'État au sens de l'article 87, paragraphe 1, du traité CE: elle est attribuée sous la forme d'une subvention du gouvernement flamand et est donc financée par des ressources d'État. La mesure est sélective puisqu'elle ne concerne que VCG et est susceptible de fausser la concurrence au sein de la Communauté puisqu'en la déchargeant d'une part importante du coût de la formation, elle confèrera à VCG, qui fait partie de la FMC, un avantage par rapport à ses concurrents qui, pour leur part, ne bénéficient pas de l'aide (3). Enfin, le marché des véhicules à moteur se caractérise par des échanges intensifs entre les États membres (4). Compte tenu de ce qui précède, la Commission est parvenue à la conclusion que la mesure notifiée constitue une aide d'État. La Belgique ne conteste pas cette conclusion.

Base juridique de l'appréciation

(7)

La Belgique demande que l'aide soit approuvée sur la base du règlement (CE) no 68/2001. L'aide est en effet liée à un programme de formation.

(8)

Conformément à l'article 5 du règlement (CE) no 68/2001, si le montant de l'aide accordée à une même entreprise pour un projet individuel de formation est supérieur à 1 million EUR, l'aide n'est pas exemptée de l'obligation de notification prévue à l'article 88, paragraphe 3, du traité. La Commission note qu'en l'espèce, l'aide prévue s'élève à 6,02 millions EUR, qu'elle est destinée à une seule entreprise et que le projet de formation est un projet individuel. Elle considère donc que l'obligation de notification s'applique et qu'elle a été respectée par la Belgique.

(9)

Le considérant 16 du règlement (CE) no 68/2001 explique pourquoi ce type d'aide ne peut être automatiquement exempté: “Les aides d'un montant élevé doivent continuer à être évaluées individuellement par la Commission avant d'être attribuées”.

(10)

N'étant pas exemptée en vertu du règlement (CE) no 68/2001, la mesure doit être appréciée directement sur la base de l'article 87, paragraphe 3, point c), lequel dispose que “les aides destinées à faciliter le développement de certaines activités ou de certaines régions économiques, quand elles n'altèrent pas les conditions des échanges dans une mesure contraire à l'intérêt commun” peuvent être considérées comme compatibles avec le marché commun. Lorsqu'elle apprécie une aide individuelle à la formation qui, en raison de son montant, ne bénéficie pas de l'exemption prévue par le règlement (CE) no 68/2001 et doit donc être évaluée directement sur la base de l'article 87, paragraphe 3, point c), la Commission applique néanmoins, par analogie, les mêmes principes directeurs que ceux qui figurent dans ledit règlement. Cela se traduit notamment par une vérification du respect des autres conditions formelles d'exemption qui y sont énoncées, même si la Commission n'est pas tenue de se borner à vérifier le respect de ces conditions.

Compatibilité avec le marché commun

(11)

La Commission considère à ce stade que le projet notifié satisfait aux conditions formelles d'exemption prévues à l'article 4 du règlement (CE) no 68/2001. Premièrement, les coûts admissibles notifiés semblent conformes à l'article 4, paragraphe 7, du règlement. En particulier, les frais de personnel des participants à la formation qui sont couverts par l'aide semblent avoir été limités au montant total des autres coûts admissibles. Deuxièmement, conformément aux paragraphes 2 et 3 de l'article susmentionné, l'intensité de l'aide a été limitée à 25 % pour la formation spécifique et à 50 % pour la formation générale. VCG est en effet une grande entreprise située dans une région non assistée et la formation ne s'adresse pas à des travailleurs défavorisés.

(12)

Néanmoins, au vu des informations disponibles, la Commission doute que la mesure puisse être jugée compatible avec le marché commun en application de l'article 87, paragraphe 3, point c), du traité CE. Il semble en effet peu probable que l'aide soit nécessaire pour que le bénéficiaire puisse entreprendre les activités de formation en question.

(13)

La Commission note que la nécessité de l'aide est un critère de compatibilité général. En effet, une aide qui ne se traduit pas par la réalisation d'activités supplémentaires par le bénéficiaire ne saurait être considérée comme ayant un effet favorable. Elle est alors considérée comme ayant pour seul effet de fausser la concurrence et ne peut par conséquent être autorisée. S'agissant de la compatibilité au titre de l'article 87, paragraphe 3, point c), du traité CE, l'aide ne “facilite” pas le développement d'activités économiques dès lors que l'entreprise aurait de toute façon, notamment en l'absence d'aide, entrepris les activités subventionnées.

(14)

Dans le contexte de l'aide à la formation, le considérant 10 du règlement (CE) no 68/2001 dispose que “la formation a généralement des effets externes positifs pour la société dans son ensemble, dans la mesure où elle augmente le vivier de travailleurs qualifiés dans lequel d'autres entreprises peuvent puiser, où elle améliore la compétitivité de l'industrie communautaire et où elle joue un rôle important dans les stratégies pour l'emploi. Étant donné que les entreprises de la Communauté sous-investissent généralement dans la formation de leurs travailleurs, les aides d'État pourraient contribuer à corriger cette imperfection du marché et peuvent donc être considérées, sous certaines conditions, comme compatibles avec le marché commun et, par conséquent, être exemptées de l'obligation de notification préalable”. Le considérant 11 ajoute qu'il convient de veiller à ce que “les aides d'État soient limitées au minimum nécessaire pour réaliser l'objectif communautaire que les forces du marché ne permettraient pas, à elles seules, d'atteindre […]”.

(15)

À cet égard, l'imperfection du marché reconnue par le règlement (CE) no 68/2001 est que les entreprises “sous-investissent dans la formation de leurs travailleurs” par rapport à ce qui serait optimal pour le bien-être général de la Communauté. En effet, lorsqu'elle prévoit de nouvelles activités de formation, une entreprise compare généralement le coût de ces activités aux bénéfices qu'elle peut en retirer (tels qu'une hausse de la productivité ou la capacité de produire de nouveaux produits). Il est rare qu'elle tienne compte des bénéfices pour la société dans son ensemble, qu'elle ne peut obtenir pour elle-même. Elle examinera également les solutions de rechange (moins onéreuses) à la formation, telles que le recrutement d'une main-d'œuvre déjà qualifiée (éventuellement au détriment des salariés en place). C'est pourquoi l'aide à la formation remédie effectivement dans certains cas à une imperfection spécifique du marché. Dans ces circonstances, l'aide est “nécessaire pour réaliser l'objectif communautaire que les forces du marché ne permettraient pas, à elles seules, d'atteindre”.

(16)

S'agissant du programme de formation prévu par VCG, on peut douter de l'effet incitatif de l'aide notifiée par la Belgique. En effet, une fois qu'elle a pris la décision de mettre la plate-forme EUCD en place, VCG doit nécessairement engager des frais de formation pour mettre cette décision commerciale en œuvre. La Commission note que, dans l'industrie automobile, la mise en place d'une nouvelle plate-forme est une pratique régulière, nécessaire pour accroître la flexibilité et la productivité et maintenir ainsi la compétitivité. Pour exploiter efficacement une nouvelle plate-forme, la main d'œuvre doit être formée aux nouvelles techniques et méthodes de travail à adopter. Les frais de formation associés à la mise en place d'une nouvelle ligne de production sont donc généralement supportés par les constructeurs automobiles sur la seule base de l'incitation commerciale. Par conséquent, la Commission estime à ce stade qu'il est hautement probable que VCG aurait, de toute façon, et notamment en l'absence d'aide, entrepris les activités de formation en question (5). Ce comportement semble aussi être celui de la plupart des concurrents du secteur.

(17)

L'aide à la formation ne semble donc pas nécessaire dans ce contexte. Elle n'encourage pas l'entreprise à entreprendre des activités de formation “supplémentaires”, en plus de celles qui auraient de toute façon été réalisées sur la base des forces du marché. Elle semble couvrir des dépenses de fonctionnement normalement supportées par l'entreprise et constituer de ce fait une aide au fonctionnement qui fausse la concurrence. À ce propos, la Commission a observé ces dernières années que les grands constructeurs automobiles présents dans l'UE mettent régulièrement plusieurs usines implantées dans une zone géographique donnée, généralement en Europe, en concurrence pour la production d'un modèle donné. En réduisant les coûts de production de VCG, l'aide pourrait potentiellement aider l'entreprise à obtenir la production d'un modèle donné au détriment d'autres sites de production européens de la FMC.

Arguments avancés par la Belgique au sujet de la nécessité de l'aide

(18)

En réponse aux questions sur la nécessité de l'aide soulevées par les services de la Commission lors de la réunion avec les autorités belges du 31 mai 2007, ces dernières ont indiqué, dans leur lettre du 6 juillet, que les modules 1 et 4 du programme de formation soutenu seraient de toute façon réalisés par VCG, même en l'absence d'aide, contrairement aux modules 2, 3 et 5.

(19)

À ce stade, la Commission doute que les coûts afférents aux modules 1 et 4 puissent prétendre au bénéfice de l'aide, la Belgique elle-même reconnaissant que cette dernière n'est pas nécessaire.

(20)

De plus, à ce stade, la Commission émet des doutes quant au fait que les modules 2, 3 et 5 du programme ne seraient pas réalisés en l'absence d'aide. Elle note en effet que les modules 2 et 5 sont des formations générales permettant aux travailleurs d'acquérir des connaissances théoriques qui semblent nécessaires à l'exploitation efficace d'une plate-forme de production automobile. Le module 3 consiste en une formation spécifique, à savoir l'application des connaissances acquises à l'environnement de travail spécifique et à la situation de production des travailleurs. Ces trois modules du programme semblent nécessaires pour exploiter efficacement la plate-forme de production. Jusqu'ici, les autorités belges n'ont fourni aucun élément de preuve attestant qu'en l'absence d'aide, VCG ne réaliserait pas ces modules de formation selon les modalités notifiées (même ampleur, même portée ou même budget). Dès lors, à ce stade, la Commission considère qu'ils semblent devoir être réalisés sur la base des seules forces du marché.

(21)

S'agissant de la nécessité de l'aide, les autorités belges font également valoir qu'un pourcentage élevé de travailleurs quittent l'entreprise chaque année. En 2005 et 2006, il en a été ainsi pour respectivement 376 et 399 personnes. La Commission a déjà admis dans une affaire antérieure (6) que le fait qu'une entreprise s'attende à voir partir rapidement une forte proportion de la main d'œuvre qu'elle prévoit de former et à ne tirer de ce fait qu'un profit limité de la formation peut la dissuader d'engager des frais de formation importants en faveur des travailleurs en question. En l'espèce, elle ne considère pas que la rotation du personnel de VCG, qui est de 8 %, soit suffisante pour exercer pareil effet dissuasif. La Belgique n'ayant pas communiqué de données plus détaillées, la Commission ne peut, à ce stade, vérifier si, pour certains postes ou types de qualifications, la rotation est si élevée par rapport aux coûts de formation qu'elle dissuade l'entreprise d'engager de tels coûts.

(22)

En ce qui concerne la nécessité de l'aide, les autorités belges insistent sur le fait que les matières enseignées dans le cadre du programme de formation ne le sont pas suffisamment dans le système éducatif flamand et qu'il y a donc pénurie sur le marché de l'emploi (fonctions dites critiques). À ce stade, la Commission ne comprend pas en quoi cet argument pourrait contribuer à prouver que VCG n'aurait pas entrepris ce programme de formation en l'absence d'aide.

(23)

En conclusion, après une première analyse de l'affaire, la Commission doute que le programme de formation aille au-delà de ce que VCG entreprendrait sur la base des seules forces du marché. Elle craint dès lors que l'aide ne soit pas nécessaire et ne constitue simplement une aide au fonctionnement en faveur de l'entreprise.

DÉCISION

(24)

Compte tenu des considérations qui précèdent, la Commission a décidé d'engager la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE et enjoint à la Belgique de lui fournir, dans un délai d'un mois à compter de la réception de la présente, tous les documents, informations et données nécessaires pour apprécier la compatibilité de l'aide. Elle invite la Belgique à transmettre immédiatement copie de la présente au bénéficiaire potentiel de l'aide.

(25)

La Commission tient à rappeler à la Belgique l'effet suspensif de l'article 88, paragraphe 3, du traité CE, et se réfère à l'article 14 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil, qui dispose que toute aide illégale pourra faire l'objet d'une récupération auprès de son bénéficiaire.

(26)

Par la présente, la Commission avise la Belgique qu'elle informera les parties intéressées par la publication de la présente lettre et d'un résumé de celle-ci au Journal officiel de l'Union européenne. Elle informera également les parties intéressées dans les pays de l'AELE signataires de l'accord EEE par la publication d'une communication dans le supplément EEE du Journal officiel, de même que l'Autorité de surveillance AELE, à qui elle enverra une copie de la présente. Toutes les parties intéressées susmentionnées seront invitées à présenter leurs observations dans un délai d'un mois à compter de la date de publication.”

„Hierbij stelt de Commissie België ervan in kennis dat zij, na onderzoek van de door uw autoriteiten met betrekking tot de bovengenoemde steunmaatregel verstrekte inlichtingen, heeft besloten de procedure van artikel 88, lid 2, van het EG-Verdrag in te leiden.

PROCEDURE

(1)

De voorgenomen opleidingssteun voor de assemblagefabriek van Volvo in Gent (Volvo Cars Gent, hierna „VCG” genoemd) is bij de Commissie aangemeld bij brief van 4 mei 2007, die op dezelfde dag is geregistreerd. Op 31 mei 2007 is, op voorstel van de Belgische autoriteiten, een bijeenkomst gehouden met de diensten van de Commissie. Volgend op deze bijeenkomst hebben de Belgische autoriteiten aanvullende informatie overgelegd bij brief van 6 juli 2007, die op dezelfde dag is geregistreerd.

BESCHRIJVING VAN HET PROJECT

(2)

De begunstigde van de steun is VCG. Sinds 1999 maakt het bedrijf deel uit van de Ford Motor Company (hierna „FMC” genoemd). Het bedrijf heeft 5 000 werknemers. Het gesteunde opleidingsprogramma bestrijkt de periode van september 2006 tot en met september 2009 en houdt verband met de invoering van een nieuw productieplatform — het Europese EUCD-platform — dat binnen FMC de standaard is voor middelgrote voertuigen (segmenten C en D van de automarkt). Dit zal een investering in materieel vergen van 26,3 miljoen EUR. Dankzij dit platform zal de fabriek niet alleen Volvo-modellen kunnen produceren, maar ook modellen van de merken Ford en Jaguar. Volgens de aanmelding zal deze grotere flexibiliteit van de fabriek bijdragen tot de verankering van de activiteiten van Ford in Gent en tot het behoud van werkgelegenheid.

(3)

De opleidingskosten bedragen volgens de aanmelding 37 miljoen EUR. Verordening (EG) nr. 68/2001 van de Commissie betreffende de toepassing van de artikelen 87 en 88 van het EG-Verdrag op opleidingssteun (7) bepaalt dat de personeelskosten van degenen die de opleiding volgen, beperkt moeten blijven tot een bedrag dat overeenkomt met het totaal van de overige subsidiabele kosten. Bijgevolg blijven de subsidiabele kosten die door België zijn aangemeld, tot 19 miljoen EUR beperkt. Aangezien Gent geen steungebied is, bedraagt de maximale steunintensiteit 50 % voor algemene en 25 % voor specifieke opleidingen. Het steunbedrag van 6 018 558,91 EUR wordt toegekend in de vorm van ad-hocsteun van het Vlaams Gewest.

(4)

In de aanmelding wordt het opleidingsprogramma onderverdeeld in vijf onderdelen, waarvan de twee laatste een beperkte omvang hebben:

—

Onderdeel 1: versterking van de werknemers (4,3 miljoen EUR subsidiabele kosten — 3,1 miljoen EUR voor algemene opleiding (8) en 1,2 miljoen EUR voor specifieke opleiding — en 1,8 miljoen EUR steun). Doel van dit onderdeel is ervoor te zorgen dat werknemers van VCG over voldoende technische basiskennis beschikken. De onderwerpen die in de cursussen aan bod komen, zijn met name pneumatiek, robotica, PLC (Programmable Logic Control), elektriciteit en elektronica, kostenmanagement, sociale vaardigheden, managementtechnieken, carrosserie, verven, en specifieke softwareprogramma's van de automobielindustrie.

—

Onderdeel 2: technische en technologische opleiding: theoretisch onderdeel (1,7 miljoen EUR subsidiabele kosten — in hun geheel voor algemene opleiding — en 0,85 miljoen EUR steun). Doel van dit onderdeel is de verdieping van de kennis en vaardigheden van de werknemers op bepaalde technische en technologische gebieden die in het platform worden gebruikt. De hieronder vallende onderwerpen zijn met name robotica en productierobots, PLC, en camera's voor metingen.

—

Onderdeel 3: implementatietraining: praktisch onderdeel (12,9 miljoen EUR subsidiabele kosten — in hun geheel voor specifieke opleiding — en 3,2 miljoen EUR steun). Doel van dit onderdeel is de theoretische kennis te leren toepassen in de specifieke werkomgeving en productiesituatie van de werknemers. De doelstelling is de vaardigheden van de werknemers te maximaliseren die nodig zijn om het volledige potentieel van het EUCD-platform te benutten.

—

Onderdeel 4: noodzakelijke veranderingen van management en attitudes om het opleidingsprogramma en de EUCD-upgrade in het algemeen te maximaliseren (0,2 miljoen EUR subsidiabele kosten — in hun geheel voor algemene opleiding — en 0,1 miljoen EUR steun). Dit onderdeel bestaat uit managementtraining.

—

Onderdeel 5: ANDON/DAISSY-opleiding (0,02 miljoen EUR subsidiabele kosten — in hun geheel voor algemene opleiding — en 0,01 miljoen EUR steun). Dit betreft opleiding met betrekking tot kwaliteitscontrole.

(5)

In de aanmelding geeft België herhaaldelijk aan dat de opleiding niet verder gaat dan de onmiddellijke behoeften van het bedrijf. Meer bepaald geven de Belgische autoriteiten in hun brief van 6 juli 2007 aan dat de onderdelen 1 en 4 van het opleidingsprogramma in elk geval door VCG ten uitvoer zouden worden gebracht, ook zonder de steun. Daarentegen betreffen de onderdelen 2, 3 en 5 aanvullende opleiding die mogelijk is dankzij de steun.

BEOORDELING VAN DE STEUNMAATREGEL

De vraag of er sprake is van steun

(6)

In dit stadium van de procedure is de Commissie van oordeel dat de maatregel staatssteun vormt in de zin van artikel 87, lid 1, van het EG-Verdrag: de steun wordt verleend in de vorm van een subsidie van de Vlaamse regering en wordt derhalve met staatsmiddelen bekostigd. De maatregel is selectief want hij geldt alleen voor VCG. De maatregel dreigt de mededinging binnen de Gemeenschap te verstoren, aangezien VCG, onderdeel van FMC, een aanzienlijk deel van de opleidingskosten niet hoeft te betalen, waardoor het begunstigd wordt ten opzichte van andere concurrenten die geen steun ontvangen (9). Ten slotte, de markt voor motorvoertuigen wordt gekenmerkt door intensief handelsverkeer tussen de lidstaten (10). In het licht van het bovenstaande is de bevinding van de Commissie dat de aangemelde maatregel staatssteun vormt. België betwist die conclusie niet.

Rechtsgrond voor de beoordeling

(7)

België verzoekt om goedkeuring van de steun op grond van Verordening (EG) nr. 68/2001 van de Commissie. De steun heeft inderdaad betrekking op een opleidingsprogramma.

(8)

Volgens artikel 5 van Verordening (EG) nr. 68/2001 is opleidingssteun niet automatisch vrijgesteld van de aanmeldingsverplichting van artikel 88, lid 3, van het EG-Verdrag wanneer het bedrag dat voor één opleidingsproject aan één onderneming wordt verleend meer dan 1 miljoen EUR bedraagt. De Commissie merkt op dat de voorgenomen steun in deze zaak 6,02 miljoen EUR bedraagt, dat de steun aan één onderneming wordt uitgekeerd en dat het opleidingsproject één enkel project vormt. De Commissie is dan ook van mening dat de aanmeldingsverplichting van toepassing is op de voorgenomen steunmaatregel, en dat België aan deze verplichting heeft voldaan.

(9)

Overeenkomstig overweging 16 bij Verordening (EG) nr. 68/2001 kan dergelijk type steun niet automatisch worden vrijgesteld: „Er dient te worden bepaald dat, wanneer met steunmaatregelen aanzienlijke bedragen gemoeid zijn, deze maatregelen door de Commissie individueel moeten worden beoordeeld alvorens zij ten uitvoer worden gelegd”.

(10)

Aangezien de maatregel niet op grond van Verordening (EG) nr. 68/2001 is vrijgesteld, moet deze direct worden beoordeeld op grond van artikel 87, lid 3, onder c), van het EG-Verdrag, waarin bepaald is dat „steunmaatregelen om de ontwikkeling van bepaalde vormen van economische bedrijvigheid of van bepaalde regionale economieën te vergemakkelijken, mits de voorwaarden waaronder het handelsverkeer plaatsvindt daardoor niet zodanig worden veranderd dat het gemeenschappelijk belang wordt geschaad”, als verenigbaar met de gemeenschappelijke markt kunnen worden beschouwd. Bij de beoordeling van een individuele maatregel voor opleidingssteun die door zijn omvang niet in aanmerking komt voor de in Verordening (EG) nr. 68/2001 vastgestelde vrijstelling — en derhalve individueel moet worden beoordeeld op grond van artikel 87, lid 3, onder c), van het EG-Verdrag — hanteert de Commissie, naar analogie, toch hetzelfde leidbeginsel als in Verordening (EG) nr. 68/2001. Dit betekent met name dat de verenigbaarheid met de andere vrijstellingscriteria van Verordening (EG) nr. 68/2001 wordt geverifieerd. De Commissie hoeft zich echter niet enkel te beperken tot het verifiëren van de inachtneming van deze criteria.

Verenigbaarheid met de gemeenschappelijke markt

(11)

De Commissie is in dit stadium van oordeel dat het aangemelde project voldoet aan de formele vrijstellingscriteria van artikel 4 van Verordening (EG) nr. 68/2001. Ten eerste beantwoorden de aangemelde subsidiabele kosten aan punt 7 van artikel 4 van Verordening (EG) nr. 68/2001. Zo blijven met name de onder de steun vallende personeelskosten van degenen die de opleiding volgen, beperkt tot het totaal van de overige subsidiabele kosten. Ten tweede blijft, overeenkomstig de punten 2 en 3 van bovengenoemd artikel, de steunintensiteit beperkt tot 25 % voor specifieke opleiding en 50 % voor algemene opleiding. VCG is wel een grote onderneming die buiten een steungebied is gevestigd, en de opleiding wordt niet aan kwetsbare werknemers gegeven.

(12)

Maar op basis van de beschikbare informatie betwijfelt de Commissie of de maatregel verenigbaar is met de gemeenschappelijke markt overeenkomstig artikel 87, lid 3, onder c), van het EG-Verdrag. Het is immers twijfelachtig of de steun noodzakelijk is voor de begunstigde om de desbetreffende opleidingsactiviteiten uit te voeren.

(13)

De Commissie wijst erop dat de noodzaak van de steun een algemeen criterium voor het beoordelen van de verenigbaarheid is. Wanneer de steun er niet toe leidt dat de begunstigde aanvullende activiteiten onderneemt, kan namelijk niet worden gesteld dat de steun een positief effect heeft. De steun heeft dan alleen een concurrentieverstorend effect en kan niet worden toegestaan. Wat de verenigbaarheid met artikel 87, lid 3, onder c), van het EG-Verdrag betreft, kan niet worden gesteld dat de steun de ontwikkeling van bepaalde vormen van economische bedrijvigheid „vergemakkelijkt” als de onderneming de gesteunde activiteiten ook zonder steun zou hebben uitgevoerd.

(14)

Met betrekking tot opleidingssteun is in overweging 10 bij Verordening (EG) nr. 68/2001 het volgende bepaald: „Opleiding heeft over het algemeen positieve externe effecten voor de samenleving als geheel, omdat zij het aanbod van geschoolde arbeidskrachten waaruit andere ondernemingen kunnen putten verhoogt, het concurrentievermogen van de communautaire industrie verbetert en een belangrijke rol in de werkgelegenheidsstrategie speelt. Gelet op het feit dat de ondernemingen in de Gemeenschap over het algemeen te weinig in de opleiding van hun werknemers investeren, kan staatssteun helpen deze onvolkomenheid van de markt te corrigeren, zodat dergelijke steun onder bepaalde voorwaarden als met de gemeenschappelijke markt verenigbaar kan worden beschouwd en bijgevolg van voorafgaande aanmelding kan worden vrijgesteld”. In overweging 11 is verder bepaald dat de steun „beperkt blijft tot wat strikt noodzakelijk is voor het bereiken van de, door de marktkrachten alleen niet verwezenlijkbare, doelstelling van de Gemeenschap […]”.

(15)

In het licht hiervan bestaat het door Verordening (EG) nr. 68/2001 onderkende marktfalen erin dat ondernemingen „te weinig in de opleiding van hun werknemers investeren”, vergeleken met wat optimaal zou zijn voor de welvaart van de Gemeenschap als geheel. Bij het plannen van nieuwe opleidingsactiviteiten zal een onderneming gewoonlijk de kosten van die activiteiten afwegen tegen de voordelen die ze daaruit kan halen (zoals een toename van de productiviteit of de mogelijkheid om nieuwe producten te fabriceren). De onderneming zal meestal geen rekening houden met de baten voor de samenleving als geheel, omdat ze daar zelf geen direct voordeel van ondervindt. De onderneming zal ook nagaan of er (goedkopere) alternatieven voor opleiding bestaan, zoals het inhuren van geschoold personeel (eventueel ten koste van bestaande werknemers). Opleidingssteun kan dus een oplossing vormen in specifieke gevallen waarin de markt faalt. In die omstandigheden is steun „noodzakelijk […] voor het bereiken van de, door de marktkrachten alleen niet verwezenlijkbare, doelstelling van de Gemeenschap”.

(16)

Ten aanzien van het door VCG geplande opleidingsprogramma moet het stimulerende effect van de door België aangemelde steun worden betwijfeld. Sterker nog, als VCG eenmaal besloten heeft het EUCD-platform in te voeren, zijn de opleidingsuitgaven noodzakelijk om dit zakelijke besluit uit te voeren. De Commissie merkt op dat de invoering van een nieuw platform in de automobielindustrie een regelmatig terugkerend fenomeen is, noodzakelijk om de flexibiliteit en productiviteit te verhogen en zo concurrerend te blijven. Om een nieuw platform efficiënt te benutten, moeten de werknemers worden opgeleid in de nieuwe technieken en werkmethoden die moeten worden toegepast. Normaal gesproken volstaat de marktwerking om autofabrikanten ertoe te brengen de kosten voor de introductie van een nieuwe productielijn zelf te dragen. Bijgevolg is de Commissie in dit stadium van mening dat VCG de opleidingsactiviteiten in kwestie zeer waarschijnlijk ook zonder steun zou ondernemen (11). De meeste concurrenten in deze sector lijken zich ook in die zin te gedragen.

(17)

De opleidingssteun lijkt in deze context dan ook niet noodzakelijk. De steun zet de onderneming er niet toe aan andere „aanvullende” opleidingsactiviteiten te ondernemen dan die welke op basis van de marktwerking zouden worden uitgevoerd. De steun lijkt operationele kosten te dekken die doorgaans door de onderneming worden gedragen, en bijgevolg verstorende exploitatiesteun te vormen. In dit verband heeft de Commissie de afgelopen jaren gemerkt dat grote, in de EU actieve automobielproducenten regelmatig verschillende fabrieken die in dezelfde geografische zone, in het algemeen Europa, liggen, met elkaar laten concurreren voordat zij besluiten de productie van een bepaald model aan één van hen toe te wijzen. Doordat de steun de productiekosten van VCG vermindert, helpt deze VCG mogelijk succesvol te dingen naar de productie van een model, ten nadele van andere Europese productievestigingen van FMC.

Door België aangevoerde argumenten met betrekking tot de noodzaak van de steun

(18)

In antwoord op de vragen van de diensten van de Commissie over de noodzaak van de steun tijdens de bijeenkomst met de Belgische autoriteiten op 31 mei 2007, wezen deze laatsten er in hun brief van 6 juli op dat de onderdelen 1 en 4 van het gesteunde opleidingsprogramma ook zonder steun zouden worden uitgevoerd door VCG, dit in tegenstelling tot de onderdelen 2, 3 en 5, die zonder de steun niet zouden worden uitgevoerd.

(19)

In dit stadium betwijfelt de Commissie of de kosten in verband met de onderdelen 1 en 4 geldige subsidiabele kosten zijn die mogen worden gesteund, gezien het feit dat België zelf erkent dat de steun niet noodzakelijk is.

(20)

Voorts betwijfelt de Commissie in dit stadium of de onderdelen 2, 3 en 5 van het programma niet plaats zouden vinden zonder de steun. De Commissie merkt op dat de onderdelen 2 en 5 algemene opleidingscursussen zijn die de werknemers theoretische kennis bijbrengen die noodzakelijk lijkt om een productieplatform voor auto's efficiënt te gebruiken. Onderdeel 3 omvat specifieke opleiding, met name implementatie van verworven kennis in de specifieke werkomgeving en productiesituatie van de werknemers. Deze drie onderdelen van het opleidingsprogramma lijken noodzakelijk om het productieplatform efficiënt te kunnen benutten. Tot dusver hebben de Belgische autoriteiten echter geen bewijzen overgelegd dat VCG deze onderdelen zonder de steun niet in dezelfde mate (wat betreft omvang, reikwijdte en budget) zou uitvoeren als in de aanmelding. De Commissie is derhalve in dit stadium van mening dat het erop lijkt dat zij op basis van de marktwerking alleen zouden worden uitgevoerd.

(21)

Ten aanzien van de noodzaak van de steun voeren de Belgische autoriteiten ook aan dat elk jaar een groot aantal werknemers de onderneming verlaat. In 2005 en 2006 verlieten zo 376 respectievelijk 399 medewerkers de onderneming. De Commissie heeft in een eerdere zaak (12) al erkend dat, wanneer een onderneming verwacht dat veel van de werknemers die zij wil opleiden, voornemens zijn de onderneming op korte termijn te verlaten en de onderneming derhalve verwacht dat de voordelen van de opleiding slechts in beperkte mate worden benut, dit de onderneming ervan kan weerhouden om grote opleidingsuitgaven te doen voor de betrokken werknemers. Wat deze zaak betreft, is de Commissie niet van mening dat het personeelsverloop van 8 % bij VCG zo hoog is dat er sprake is van een dergelijk afschrikkend effect. Aangezien meer uitgesplitste gegevens niet door België zijn verstrekt, kan de Commissie in dit stadium niet verifiëren of het verloop voor bepaalde functies en vaardigheden vergeleken met de opleidingskosten zo hoog is dat het de onderneming ervan weerhoudt die uitgaven te doen.

(22)

Ten aanzien van de noodzaak van de steun wijzen de Belgische autoriteiten er herhaaldelijk op dat de tijdens het opleidingsprogramma verworven vaardigheden in onvoldoende mate worden aangeboden door het Vlaamse onderwijsstelsel en in onvoldoende mate beschikbaar zijn op de arbeidsmarkt („knelpuntberoepen”). In dit stadium ziet de Commissie niet in op welke wijze dit argument bijdraagt tot de bewijsvoering dat VCG dit opleidingsprogramma niet zonder steun zou hebben opgezet.

(23)

Samenvattend, de Commissie vraagt zich na een eerste analyse van de zaak af of het opleidingsprogramma verder gaat dan wat VCG zou doen op basis van de marktwerking alleen. De Commissie vreest derhalve dat de steun niet noodzakelijk is en slechts exploitatiesteun betreft ten gunste van de onderneming.

BESLUIT

(24)

Gelet op de bovenstaande overwegingen heeft de Commissie besloten de procedure van artikel 88, lid 2, van het EG-Verdrag in te leiden en maant zij België aan, haar binnen één maand na de datum van ontvangst van dit schrijven, alle documenten, inlichtingen en gegevens te verstrekken die nodig zijn om de verenigbaarheid van de steunmaatregel te beoordelen. Zij verzoekt België onverwijld een afschrift van dit schrijven aan de potentiële begunstigde van de steunmaatregel te doen toekomen.

(25)

De Commissie wijst België op de schorsende werking van artikel 88, lid 3, van het EG-Verdrag. Zij verwijst naar artikel 14 van Verordening (EG) nr. 659/1999 van de Raad, dat bepaalt dat alle onrechtmatige steun kan worden teruggevorderd van de begunstigde.

(26)

Voorts deelt de Commissie België mede dat zij de belanghebbenden in kennis zal stellen door dit schrijven en een samenvatting ervan in het Publicatieblad van de Europese Unie bekend te maken. Tevens zal zij de belanghebbenden in de EVA-Staten die partij zijn bij de EER-Overeenkomst door de bekendmaking van een mededeling in het EER-Supplement van het Publicatieblad in kennis stellen, alsmede de Toezichthoudende Autoriteit van de EVA door haar een afschrift van dit schrijven toe te zenden. Alle bovengenoemde belanghebbenden zal worden verzocht hun opmerkingen te maken binnen één maand vanaf de datum van deze bekendmaking”.

(1)  JO L 10 du 13.1.2001, p. 3.

(2)  Le règlement (CE) no 68/2001 opère une distinction entre la formation générale (qui procure des qualifications transférables à un autre secteur ou à une autre entreprise) et la formation spécifique (qui procure des qualifications principalement applicables au poste actuel du travailleur et qui ne sont pas transférables ou ne le sont que dans une mesure limitée). L'intensité d'aide autorisée est plus élevée pour la formation générale que pour la formation spécifique (en l'espèce, elle est respectivement de 50 et 25 %).

(3)  Conformément à la jurisprudence de la Cour de justice, l'amélioration de la position concurrentielle d'une entreprise grâce à l'octroi d'une aide d'État fait généralement supposer une distorsion de concurrence à l'égard des entreprises concurrentes qui ne bénéficient pas d'un tel soutien (affaire 730/79, Philip Morris, points 11 et 12, Recueil 1980, p. 2671).

(4)  97 % de la production de VCG est exportée, essentiellement vers les États-Unis, des pays européens et le Japon. Source: http://www.volvocarsgent.be/en/products/index.htm.

(5)  Dans un document joint à la notification, la mise en œuvre du programme de formation est décrite comme “vitale” pour la survie de VCG. Il est plus particulièrement argué que la plate-forme EUCD renforcera la flexibilité de l'usine et de la main d'œuvre et améliorera le positionnement stratégique de VCG au sein du groupe. La Commission a du mal de concevoir comment une entreprise pourrait ne pas entreprendre un programme de formation vital pour sa survie.

(6)  Voir le point 44 de la décision finale rendue dans l'affaire C 14/06 — Aide à la formation en faveur de General Motors Belgium à Anvers — non encore publiée.

(7)  PB L 10 van 13.1.2001, blz. 20.

(8)  Verordening (EG) nr. 68/2001 maakt een onderscheid tussen algemene opleiding (onderricht waardoor bekwaamheden worden verkregen die naar andere sectoren of ondernemingen kunnen worden overgedragen) en specifieke opleiding (onderricht waardoor bekwaamheden worden verkregen die hoofdzakelijk op de huidige functie van de werknemer gericht zijn en die niet of slechts in beperkte mate kunnen worden overgedragen). De toegestane steunintensiteit is hoger voor algemene opleiding dan voor specifieke opleiding (in dit geval respectievelijk 50 % en 25 %).

(9)  Volgens vaste rechtspraak van het Hof van Justitie van de Europese Gemeenschappen wijst de verbetering van de concurrentiepositie van een onderneming als gevolg van staatssteun op een verstoring van de concurrentie ten nadele van andere concurrerende ondernemingen die deze steun niet ontvangen, arrest van 17 september 1980, zaak C-730/79, Philip Morris Holland BV/Commissie, Jurispr. 1980, blz. 2671, punt 11 en 12.

(10)  97 % van de producten van VCG wordt uitgevoerd, voornamelijk naar de Verenigde Staten, Europese landen en Japan. Bron: http://www.volvocarsgent.be/nl/products/index.htm.

(11)  In een document dat bij de aanmelding is gevoegd, wordt de uitvoering van het opleidingsprogramma beschreven als „cruciaal” voor het overleven van VCG. Meer bepaald zal het EUCD-platform de flexibiliteit van de fabriek en de werknemers verhogen en de strategische positie van VCG in de groep verbeteren. De Commissie ziet niet in hoe de onderneming zou hebben kunnen afzien van een opleidingsprogramma dat cruciaal was voor haar overleven.

(12)  Zie overweging 44 van de eindbeschikking in zaak nr. C 14/2006 — Opleidingssteun voor General Motors Belgium in Antwerpen (nog niet bekendgemaakt).

MUUD AKTID

Komisjon

7.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 265/29

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 265/15)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (1) artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GTE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 509/2006

„TRÓJNIAK”

EÜ NR: PL/TSG/007/0033/6.9.2005

1.   Taotlejate rühma nimi ja aadress

Nimi:

Krajowa Rada Winiarstwa i Miodosytnictwa przy Stowarzyszeniu Naukowo — Technicznym Inżynierów i Techników Przemysłu Spożywczego

Aadress:

ul. Czackiego 3/6, PL-00-043 Warszawa

Tel:

(48-22) 828 27 21

E-post:

krwim@sitspoz.pl

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3.   Spetsifikaat

3.1.   Registreeritav nimetus

„Trójniak”

Toote turustamisel võib selle märgistus sisaldada järgmist teavet: „miód pitny wytworzony zgodnie ze staropolską tradycją” (vana Poola traditsiooni kohaselt valmistatud mõdu). See teave tuleb tõlkida muudesse ametlikesse keeltesse.

3.2.   Nimetus

Image

on iseenesest eripärane

Image

väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Nimetus „Trójniak” tuleneb arvust „3” (poola keeles: „trzy”) ning see on otseselt seotud toote ajalooliselt väljakujunenud koostise ja tootmismeetodiga — mõduvirdes sisaldub ühe osa mee kohta kaks osa vett. Seega väljendab nimetus toote eripära. Kuna nimetust „Trójniak” kasutatakse ainult teatavat liiki mõdu tähistamiseks, tuleb ka nimetust pidada iseenesest eripäraseks.

3.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?

Image

registreerimine koos nimetuse reserveerimisega

Image

registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4.   Toote liik

Klass 1.8 — Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted

3.5.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus

„Trójniak” on mõdu — mõduvirdest kääritatud selge jook, mille eripäraks on iseloomulik meelõhn ja kasutatud toorainete maitse.

Mõdu „Trójniak” maitset võib rikastada vürtside lisamisega. Mõdu „Trójniak” värvus ulatub kuldsest kuni tumeda merevaigukollaseni ning sõltub tootmisel kasutatud mee liigist.

Mõdule „Trójniak” on omased järgmised füüsikalis-keemilised näitajad:

—

alkoholisisaldus: 12–15 mahuprotsenti,

—

redutseerivad suhkrud pärast inversiooni: 65–120 g/l,

—

üldhappesus väljendatuna õunhappena: 3,5–8 g/l,

—

lenduvate hapete sisaldus väljendatuna äädikhappena: maksimaalselt 1,4 g/l,

—

üldsuhkur tegeliku alkoholikontsentratsiooni alusel (mahuprotsentides) korrutatuna 18ga: minimaalselt 323 g,

—

suhkruvaba ekstrakt: vähemalt

—

20 g/l,

—

25 g/l puuviljamõdu (melomel) puhul,

—

tuhk: minimaalselt 1,3 g/l (puuviljamõdu puhul).

Säilitusainete, stabilisaatorite ning tehislike värvi-, lõhna- ja maitseainete lisamine on mõdu „Trójniak” tootmisel keelatud.

3.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus

Toorained

—

Looduslik mesi, mille omadused on järgmised:

—

veesisaldus: maksimaalselt 20 % (m/m);

—

redutseerivad suhkrud: minimaalselt 70 % (m/m);

—

kombineeritud sahharoosi ja melesitoosi sisaldus: maksimaalselt 5 % (m/m);

—

üldhappesus — 1 mol/l NaOH lahust 100 g mee kohta: 1–5 ml ulatuses;

—

5-hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus: maksimaalselt 4,0 mg 100 g mee kohta;

—

suure kääritamisvõimega mõdupärm, mille lisamisel toimub virdes ekstraktide kääritusprotsess;

—

maitsetaimed ja vürtsid: nelk, kaneel, muskaat või ingver;

—

naturaalsed puuviljamahlad või värske puuvili.

Tootmismeetod

1. etapp

Mõduvirde, mis koosneb ühest osast meest ja kahest osast veest (või veega segatud puuviljamahlast), millele võib lisada maitsetaimi või vürtse, pruulimine (keetmine) temperatuuril 95–105 °C. Puuviljamõdu puhul asendatakse vähemalt 30 % veest puuviljamahlaga.

Vee ja mee suhte range järgimine ning nõutava ekstraktisisalduse saavutamine aurusärgiga varustatud virdetõrres. Selline pruulimisviis takistab suhkrute karamellistumist.

2. etapp

Virde jahutamine pärmirakkude paljunemiseks optimaalse temperatuurini 20–22 °C. Virre tuleb jahutada tootmise päeval ja jahutamise aeg sõltub jahuti tõhususest. Jahutamine tagab virde mikrobioloogilise turvalisuse.

3. etapp

Käärimise esilekutsumiseks pärmilahuse lisamine kääritamisanumas olevale virdele.

4. etapp

A.

Põhikäärimine — 6–10 päeva. Temperatuuri hoidmine maksimaalselt 28 °C juures tagab kääritamisprotsessi nõuetekohase kulgemise.

B.

Järelkäärimine — 3–6 nädalat. Järelkäärimine tagab nõuetekohaste füüsikalis-keemiliste näitajate saavutamise.

5. etapp

Sette eemaldamine lõpuni käärinud mõdust.

Pärast vähemalt 12 % alkoholisisalduse saavutamist tuleb mõdu enne laagerduma jätmist ümber valada. Sellega tagatakse mõdu nõuetekohased füüsikalis-keemilised ning organoleptilised omadused. Käärimissette jätmine lõpuni käärinud mõdusse pärast järelkäärimisperioodi kahjustab pärmi autolüüsi tõttu mõdu organoleptilisi omadusi.

6. etapp

Laagerdumine (küpsemine) ja läbi sifooni selitamine (dekanteerimine) — seda korratakse vastavalt vajadusele, et ennetada soovimatuid protsesse käärimissettes (pärmi autolüüs). Laagerdumise kestel on võimalik läbi viia selliseid toiminguid nagu pastöriseerimine ja filtreerimine. See etapp on hädavajalik, et tagada toote õiged organoleptilised omadused.

Mõdu „Trójniak” minimaalne laagerdumise aeg on üks aasta.

7. etapp

Lõhna korrigeerimine (koostis) — selles etapis keskendutakse lõpptoote ettevalmistamisele, millel on mõdule „Trójniak” sobivad organoleptilised ning füüsikalis-keemilised omadused vastavalt punktis 3.5 (Põllumajandustoote või toidu kirjeldus) määratletule. Nõutavate näitajate tagamiseks on võimalik parandada toote organoleptilisi ning füüsikalis-keemilisi omadusi:

—

lisades mõdu magustamiseks mett;

—

lisades maitsetaimi ja vürtse.

Selle etapi eesmärgiks on anda tootele mõdule „Trójniak” omane lõhnabukett.

8. etapp

Toote pakenditesse valamine temperatuuril 55–60 °C. Soovitatav on villida mõdu „Trójniak” traditsioonilistesse pakenditesse, näiteks korvpudelid, keraamilised anumad või tammepuust tünnid.

3.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära

Mõdu „Trójniak” eripära tuleneb:

—

virde valmistamisest (toorainete koostis ja vahekord),

—

laagerdumisest ja küpsemisest,

—

füüsikalis-keemilistest ning organoleptilistest omadustest.

Virde valmistamine (toorainete koostis ja vahekord)

Mõdu „Trójniak” eripära tuleneb eelkõige mee ja vee kasutamisest ettenähtud vahekorras (üks osa mett kahe osa vee kohta) ja selle rangest järgimisest mõduvirdes. Selline suhe on määrav tegur kõikides järgnevates mõdu „Trójniak” tootmisetappides, mis annavad tootele selle unikaalsed omadused.

Laagerdumine ja küpsemine

Vastavalt vanale traditsioonilisele Poola retseptile sõltuvad toote omadused kindla pikkusega laagerdumise ja küpsemise perioodist. Mõdu „Trójniak” puhul on see periood vähemalt üks aasta.

Füüsikalis-keemilised ning organoleptilised omadused

Kõikide spetsifikaadis sisalduvate tootmisetappide jälgimisega tagatakse unikaalse maitse ja aroomiga toote valmimine. Mõdu „Trójniak” unikaalne maitse ja lõhnabukett on sobiva suhkru- ja alkoholisisalduse tulemus:

—

redutseerivad suhkrud pärast inversiooni: > 65–120 g/l,

—

üldsuhkur tegeliku alkoholikontsentratsiooni alusel (mahuprotsent) korrutatuna 18ga: minimaalselt 323 g,

—

alkohol: 12–15 mahuprotsenti.

Tänu tootmisel kasutatavate koostisainete rangelt määratletud vahekorrale on mõdule „Trójniak” omane viskoosne ja voolav konsistents, mis eristab seda teist liiki mõdudest.

3.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus

Traditsiooniline tootmismeetod

Mõdu tootmine on Poolas rohkem kui tuhande aasta vanune traditsioon, mida iseloomustab suur mitmekesisus. Sajanditepikkuse tootmismeetodi edasiarendamise ja täiustamise tulemusena on saadud mitut erinevat liiki mõdusid. Mõdu tootmise ajalugu ulatub tagasi Poola omariikluse algusaegadesse. 966. aastal kirjutas Hispaania diplomaat, kaupmees ja rändur Ibrahim ibn Yaqub: „Lisaks toidule, lihale ja künnimaale on Mieszko I riigis külluslikult mõdu, nii kutsutakse slaavi veine ja joovastavaid jooke.” (Mieszko I oli esimene ajalooline Poola kuningas). 11. ja 12. sajandi vahetusel Poola ajalugu talletanud Gallus Anonymuse kroonikad sisaldavad samuti arvukaid viiteid mõdu tootmisele.

Adam Mickiewiczi Poola rahvuseepos „Pan Tadeusz”, mis räägib aadelkonna elust aastatel 1811–1812, sisaldab üsna ohtralt teavet mõdu tootmise, tarbimise ja erinevat liiki mõdu kohta. Mõdu on mainitud ka Tomasz Zani (1796–1855) luules ja Henryk Sienkiewiczi triloogias, milles kirjeldatakse 17. sajandi sündmusi Poolas („Ogniem i mieczem”, avaldatud 1884. aastal; „Potop”, avaldatud 1886. aastal ning „Pan Wołodyjowski”, avaldatud 1887. ja 1888. aastal).

Poola 17. ja 18. sajandi toiduvalmistamise traditsioone kirjeldavad allikad ei sisalda üksnes üldisi viiteid mõdule, vaid viitavad ka erinevat liiki mõdudele. Sõltuvalt tootmismeetodist kannavad need nimetusi Półtorak, Dwójniak, Trójniak või Czwórniak. Kõik need nimetused on seotud erinevat liiki mõduga, mis on toodetud erineva mee ja vee või mahla vahekordade alusel ning erineva laagerdumisaegadega. Mõdu „Trójniak” tootmisviisi on väikeste muudatustega kasutatud sajandeid.

Traditsiooniline koostis

Traditsiooniline jaotumine mõdudeks Półtorak, Dwójniak, Trójniak ja Czwórniak on Poolas kasutusel olnud sajandeid ning selline jaotus on tarbijate teadvuses säilinud tänase päevani. Pärast Teist maailmasõda tehti katseid reguleerida mõdu traditsioonilist jaotust neljaks kategooriaks. Jaotus kehtestati lõplikult 1948. aastal Poola seadusega veinide, viinamarjavirde ja mõdu tootmise ning nende toodetega kauplemise kohta (Poola Vabariigi ametlik väljaanne, 18. november 1948). Nimetatud seadus sisaldab mõdu tootmise eeskirju, määrates kindlaks mee ja vee suhte ning tehnoloogilised nõuded. Vee ja mee vahekord mõdu „Trójniak” puhul on sätestatud järgmiselt: mõduks „Trójniak” võib nimetada üksnes sellist mõdu, mis on valmistatud ühest osast looduslikust meest ja kahest osast veest.

3.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

Kohustuslikud kontrollid hõlmavad järgmist:

—

mõduvirde koostisainete kindlaksmääratud suhte järgimine,

—

laagerdumisperioodi kestuse järgimine,

—

lõpptoote organoleptilised omadused (maitse, aroom, värvus, selgus),

—

lõpptoote füüsikalis-keemilised näitajad: alkoholisisaldus, üldsuhkur, redutseerivad suhkrud pärast inversiooni, üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus, suhkruvaba ekstrakt, ning puuviljamõdude puhul tuhk — näitajate väärtused peaksid vastama spetsifikaadi punktis 3.5 määratletud väärtustele.

Kohustuslikke kontrolle viiakse läbi vähemalt üks kord aastas.

Soovituslik on kontrollide läbiviimine ka allpool loetletud tootmisetappide jooksul. Allpool loetletud tootmisetappide kontrollid ei ole kohustuslikud, kuid on soovituslikud, sest need aitavad kõrvaldada erinevate tootmisetappide käigus ilmneda võivaid vigu.

4. etapp:

Kääritamisprotsessi käigus tuleks korrapäraselt laboratoorselt kontrollida toote organoleptilisi omadusi (maitse ja aroom) ning alkoholi kääritamisprotsessi käigus muutuvaid füüsikalis-keemilisi näitajaid, näiteks alkoholisisaldus ja suhkrute sisaldus.

6. etapp:

Laagerdumise käigus tuleks regulaarselt kontrollida toote peamisi organoleptilisi omadusi ning füüsikalis-keemilisi näitajaid, näiteks alkoholisisaldus, üldsuhkur, üldhappesus ja lenduvate hapete sisaldus.

8. etapp:

Enne pudelitesse villimist kontrollitakse erinevaid füüsikalis-keemilisi ning organoleptilisi näitajaid, mis on määratletud punktis 3.5 — Põllumajandustoote või toidu kirjeldus.

4.   Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused

4.1.   Nimi ja aadress

Nimi:

Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno — Spożywczych

Aadress:

ul. Wspólna 30, PL-00-930 Warszawa

Tel:

(48-22) 623 29 00

Faks:

(48-22) 623 29 98

E-post:

—


Image

Riigiasutus

Image

Eraettevõte

4.2.   Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded

Eespool nimetatud kontrolliasutus vastutab spetsifikaadi kontrollimise eest tervikuna.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.