13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/1

Euro vahetuskurss (1)

12. detsember 2006

(2006/C 303/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3244
JPY	Jaapani jeen	154,94
DKK	Taani kroon	7,4549
GBP	Inglise nael	0,67460
SEK	Rootsi kroon	9,0605
CHF	Šveitsi frank	1,5928
ISK	Islandi kroon	91,73
NOK	Norra kroon	8,1320
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5781
CZK	Tšehhi kroon	27,905
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	253,98
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6970
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8141
RON	Rumeenia leu	3,4294
SIT	Sloveenia talaar	239,67
SKK	Slovakkia kroon	35,027
TRY	Türgi liir	1,8879
AUD	Austraalia dollar	1,6850
CAD	Kanada dollar	1,5246
HKD	Hong Kongi dollar	10,2945
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9185
SGD	Singapuri dollar	2,0410
KRW	Korea won	1 221,89
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,2652
CNY	Hiina jüaan	10,3711
HRK	Horvaatia kuna	7,3579
IDR	Indoneesia ruupia	12 008,33
MYR	Malaisia ringit	4,6877
PHP	Filipiini peeso	65,545
RUB	Vene rubla	34,7740
THB	Tai baht	46,714

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/2

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtum COMP/37.956 — Sarrusvardad

(koostatud komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artikli 15 kohaselt, EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 303/02)

Komisjonile esitatud otsuse eelnõus on mitmeid tähelepanekuid seoses poolte õigusega ärakuulamisele.

1. Juurdepääs toimikule

Pooled kaebasid korduvalt konkurentsi peadirektoraadile ja, kui nad ei jõudnud kokkuleppele peadirektoraadiga, ärakuulamise eest vastutavale ametnikule.

Pärast seda, kui ettevõtted said kätte komisjoni 26. märtsil 2002 vastu võetud vastuväited, vahetati mitukümmend kirja ja faksi.

Kaebused olid peamiselt seotud toimikule juurdepääsu viisiga ning nendes käsitleti valdavalt ettevõtetele saadetud CD-ROMidel olevaid vigu. Kasutuspiirangutes tehtud vigade tõttu oli ettevõtetel võimalik kasutada mitmeid dokumente, mida ei oleks tohtinud lubada, samas polnud võimalik kasutada dokumente, kuigi ettevõtetel oli õigus neid näha.

Vead olid iseenesest kahetsusväärsed, kuid parandati vähemalt nende dokumentide puhul, mida ettevõtetel oli õigus saada, ning ärakuulamisõiguse rikkumise ärahoidmiseks anti ettevõtetele täiendavalt aega.

Võttes arvesse ajapikendust, oli pooltel aega vastamiseks praktiliselt kaks kuud, mis on piisav faktide analüüsimiseks ja kaitse esitamiseks.

Tuleks pidada meeles, et juhtum ei ole eriti keeruline, vastupidiselt olukorrale, kus konkurentsi piiravas tegevuses oleks olnud palju osalisi või kui fakte oleks olnud erakordselt raske tõlgendada.

Seetõttu tuleb järeldada, et ettevõtetele vastamiseks antud aeg vabastas komisjoni kohustusest anda piisavalt aega vastuväidetele vastamiseks ning see aeg oli kooskõlas esimese astme kohtu ja Euroopa Kohtu sätestatud põhimõtetega eelkõige seetõttu, et toimusid ärakuulamised, mille käigus pooled võisid suuliselt selgitada ja laiendada oma kirjalikke vastuseid vastuväidetele ning esitada täiendavaid kirjalikke selgitusi.

2. Ärakuulamised

Menetluslikult on see eriline juhtum, sest menetlus algas ESTÜ lepingu alusel, mille kohaselt ametlikul ärakuulamisel liikmesriikide esindajad ei osale. Ärakuulamine toimus 13. juunil 2002.

Vajadus hinnata kõiki tõstatatud küsimusi, eriti ärakuulamise käigus tõstatatud küsimusi tähendas siiski seda, et osakonnad ei saanud esitada komisjonile lõpliku otsuse eelnõud enne ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist, s.o enne 23. juulit 2002.

Seetõttu saadeti pooltele täiendavad vastuväited 12. augustil 2002.

Need olid peamiselt tehnilist laadi. Kooskõlas komisjoni 26. juunil 2002 avaldatud teatisega ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemisest tulenevate konkurentsijuhtumite käsitlemise teatavate aspektide kohta väideti vastuväidetes, et edasises menetluses juhindutakse EÜ asutamislepingu menetlusõigusest ning juhtumi sisu hinnatakse endiselt kooskõlas ESTÜ asutamislepinguga.

Seejärel peeti teine ärakuulamine, kuhu kutsuti liikmesriikide esindajad. Konkurentsi peadirektoraat saatis neile ka juhtumi peamised dokumendid, nagu nähakse ette määruse nr 17/62 artikli 10 lõikes 5.

3.	Olles võrrelnud vastuväiteid ja otsuse eelnõu lõplikku teksti, järeldan, et otsuse eelnõus ei ole uusi väiteid, mida ei ole esitatud vastuväidetes.

Brüssel, 9. detsember 2002

Serge DURANDE

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/4

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 373. instungil 11. mail 2004. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/C-3/37.980 — Souris bleue/Topps käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta

(2006/C 303/03)

1.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et asjaomase turu võib jätta määratlemata.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga järgmises:

a)	ettevõtja Topps Company Inc. ja tema neli Euroopa tütarettevõtjat (otsuse eelnõu adressaadid) ja

b)	ettevõtja Topps vahendajad (Cards Inc., LDX, Dolber, Rautakirja, DOK, NMPP ja ESTE)

on ettevõtjad EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses.

Nõuandekomitee nõustub ühehäälselt komisjoniga, et kõik otsuse eelnõus kirjeldatud sündmused, välja arvatud üks erand, on käsitletavad kokkulepetena ja/või kooskõlastatud tegevusena EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses. Ettevõtjaid Topps ja LDX käsitlevate sündmuste puhul ei ole vähemus nõus komisjoni seisukohaga, et eespool osutatud sündmused on käsitletavad kokkulepetena ja/või kooskõlastatud tegevusena EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõus määratletud kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust saab käsitleda EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ühekordse või pideva rikkumisena.

5.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõus määratletud kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus võivad liikmesriikidevahelist kaubandust oluliselt mõjutada.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõus määratletud kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus

a)	ei ole hõlmatud määruses (EMÜ) nr 1983/83 sätestatud grupierandiga ega määruses (EÜ) nr 2790/1999 sätestatud grupierandiga ning

b)	ei ole käsitletavad üksikerandina EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 tähenduses.

7.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõu adressaatidele tuleks kehtestada trahvid.

8.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga rikkumise raskusastme osas.

9.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga rikkumise kestuse osas.

10.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga selles, et raskendavaid asjaolusid ei esine.

11.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga selles, et esineb kergendavaid asjaolusid.

12.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/5

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 374. instungil 24. mail 2004. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/C-3/37.980 — Souris bleue/Topps käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta

(2006/C 303/04)

1.	Võttes arvesse istungil esitatud komisjoni põhjendusi trahvide kohta, nõustub nõuandekomitee trahvide arvutamise meetodiga, mida komisjon rikkumise raskusastme suhtes otsuse eelnõus kasutas.

2.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni kavandatud trahvide määraga.

3.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma 11. mai ja 24. mai 2004. aasta arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

4.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvestada kõiki teisi punkte, mis tõstatati arutelu käigus.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/6

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C-3/37.980 — Souris/Topps kohta

(vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 303/05)

Käesolevat juhtumit käsitleva otsuse eelnõu põhjal võib teha järgmised tähelepanekud:

Juhtum algatati pärast ettevõtja S.A.R.L La Souris Bleue kaebuse esitamist 3. oktoobril 2000.

16. juunil 2003 saatis komisjon vastuväited ettevõtjatele Topps Company Inc (“Topps USA”), Topps Europe Limited, Topps International Limited, Topps UK Limited ja Topps Italia SRL.

Vastuväidetele vastamiseks anti ettevõtjatele aega kaks kuud.

25. juunil ja 24. juulil 2003 sain kõigi asjaomaste ettevõtjate seaduslikelt esindajatelt taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks. Tähtaega pikendati ühe kuu võrra.

Euroopa tütarettevõtjatele anti toimikule juurdepääs 3. juulil 2003. Ettevõtjale Topps USA anti toimikule juurdepääs 13. augustil 2003.

Kõik adressaadid vastasid 18. septembril 2003 ja taotlesid komisjoni määruse (EÜ) nr 2842/98 artikli 5 kohast suulist ärakuulamist, mis toimus 23. oktoobril 2003.

Kaebuse esitaja ei esitanud taotlust suulisel ärakuulamisel osalemiseks.

Eespool nimetatut silmas pidades leian, et käesoleva juhtumi puhul on selgituste andmise õigusest kinni peetud. Otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooltele on antud võimalus oma seisukohti väljendada.

Brüssel, 13. mai 2004

Serge DURANDE

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/7

Ettevõtete koondumistega tegeleva nõuandekomitee 129. istungil 19. oktoobril 2004. aastal esitatud arvamus kohtuasja COMP/M.3436 — Continental/Phoenix käsitleva otsuse eelnõu kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/06)

1.	Continental'i täheldatud tegevus omandada ainukontroll Phoenix'i tegevuse üle kujutab endast koondumist ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud tähenduses.

2.	Täheldatud tegevusel on ühinemismääruse artikli 1 lõikega 2 määratletud ühenduse mõõde.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni asjaomaste tooteturgude määratlusega, mis on esitatud otsuse eelnõus.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni asjaomaste geograafiliste turgude määratlusega, mis on esitatud otsuse eelnõus.

Nõuandekomitee jagab komisjoni seisukohta, et algselt välja kuulutatud koondumine looks või tugevdaks turgu valitsevat seisundit:

a)	erisõidukite õhkvedrustuse OEM/OES turul Euroopas ja

b)	raskest teraskiust valmistatud konveierilintide turul Euroopas.

6.	Nõuandekomitee jagab komisjoni seisukohta, et küsimuse, kas koondumise tulemusena tekiks või tugevneks turguvalitsev seisund sõiduautode õhkvedrustuse turul, võiks jätta lahtiseks, arvestades Continental'i loobumiskohustust.

Enamus nõuandekomiteest jagab komisjoni seisukohta, et osapoolte võetud kohustused müüa

a)	õhkvedrustuse tootmine Ungaris;

b)	Phoenix'i 50 % osalus ettevõttes Vibracoustic ja

c)	laiade terasest konveierilintide tootmisliin,

on piisavad ülalmainitud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks (punkt 5).

Vähemus ei ole selle väitega nõus.

8.	Enamus nõuandekomiteest leiab seega, et nimetatud tegevus tuleb lugeda ühisturu nõuetekohase toimimisega ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kooskõlas olevaks, kui osapooled täidavad kõiki võetud kohustusi nõuetekohaselt. Vähemus ei ole selle väitega nõus.

9.	Nõuandekomitee soovitab avaldada käesolev arvamus Euroopa Liidu Teatajas.

10.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/8

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne kohtuasja COMP/M.3436 — Continental/Phoenix kohta

(koostatud komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ, mis käsitleb ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevust teatavates konkurentsimenetlustes, artikli 15 alusel EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/07)

12. mail 2004. aastal sai komisjon nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punktile b vastava teatise kavandatava ühinemise kohta, mille kohaselt Continental AG soovis omandada ainukontrolli Phoenix AG-s, kusjuures mõlemad ettevõtted on juhtivad kummitoodete valmistajad.

Pärast kavandatava ühinemise osapoolte esitatud informatsiooni kontrollimist ja turu-uuringu läbiviimist otsustas komisjon, et nimetatud ühinemine tekitab tõsiseid kahtlusi ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivuse osas.

Esialgse ettepaneku muutmiseks konsulteeriti turuosalistega osapoolte ettepandud kohustuste tõhususe küsimustes, kuid leiti, et need kohustused ei ole tõsiste kahtluste vältimiseks piisavad. Seetõttu algatas komisjon 29. juunil 2004. aastal ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud menetluse.

3. septembril saatis komisjon osapooltele vastuväiteavalduse. Lisaks saadeti osapooltele CD-ROM, mis andis neile juurdepääsu toimikule. Osapooled vastasid vastuväiteavaldusele 17. septembril 2004. aastal. Ametlikust ärakuulamisest nad loobusid.

Pärast vastuväiteavaldusele vastuste saamist oli komisjonil jätkuvalt kahtlusi järgmiste turgude osas: sõiduautode ja erisõidukite õhkvedrustuse turg ja raskest teraskiust valmistatud konveierilintide turg. Oma vastuväite raudteesõidukite õhkvedrustuse turu kohta komisjon taandas.

1. oktoobril 2004. aastal tegid osapooled ettepaneku parandada esialgset ühinemisettepanekut täiendavate kohustuste lisamise kaudu, millega seoses konsulteeriti ka turuosalistega.

Arvestades kõnealuseid kohustusi ja turuosaliste vastuseid, otsustati, et ühinemine võib toimuda.

Osapooled ega kolmandad isikud ei ole mulle küsimusi esitanud. Kõnealuse kohtuasja puhul puudub vajadus lisakommentaarideks ärakuulamise õiguse kohta.

Brüssel, 20. oktoober 2004

Serge DURANDE

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/9

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 386. istungil 6. detsembril 2004. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/C.37.773 — AMCA käsitleva otsuse eelnõu kohta

(2006/C 303/08)

1.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga otsuse eelnõus viidatud toote ja asjaomase geograafilise turu kohta.

2.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni juriidilise hinnanguga, mille kohaselt on tegemist kokkulepitud ja/või kooskõlastatud tegevusega EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et rikkumise eesmärk ja tagajärg on konkurentsi piiramine.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et rikkumine on oluliselt mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust.

5.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga otsuse adressaatides.

6.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga rikkumise kestuses.

7.	Seoses trahvide määramisega nõustub nõuandekomitee komisjoni ettepanekuga käsitleda rikkumist eriti raske rikkumisena.

8.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni hinnanguga raskendavate ja kergendavate asjaolude kohta.

9.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga kohaldada komisjoni teatist trahvide määramatajätmise või vähendamise kohta (leebema kohtlemise teatis) kartellijuhtumite suhtes.

10.	Nõuandekomitee soovitab avaldada käesolev arvamus Euroopa Liidu Teatajas.

11.	Nõuandekomitee palub komisjonil võtta arvesse mis tahes muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/10

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C.37.773 kohta — Monokloroäädikhape

(vastavalt komisjoni 23. mai 2001 otsuse nr 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 303/09)

Eespool nimetatud juhtumit käsitleva otsuse eelnõu kohta on alljärgnevad tähelepanekud.

Komisjon algatas uurimise EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 lõike 1 võimaliku rikkumise kohta monokloroäädikhappe sektoris pärast leebema kohtlemise taotluse saamist, mis esitati vastavalt komisjoni 1996. aasta teatisele trahvide määramatajätmise või nende vähendamise kohta kartellide puhul (“leebema kohtlemise teatis”).

7. aprillil 2004 edastas komisjon vastuväited 12 ettevõtjale, kes tema esialgse hinnangu kohaselt osalesid kartellis:

—	Akzo Nobel NV, Akzo Nobel Nederland BV, Akzo Nobel Functional Chemicals BV, Akzo Nobel Chemicals BV, Akzo Nobel AB, Eka Chemicals AB, Akzo Nobel Base Chemicals AB. (“Akzo Nobel”)

—	Clariant GmbH, Clariant AG (“Clariant”)

—	Elf Aquitaine SA, Atofina SA ja

—	Hoechst AG (“Hoechst”)

Pooled said tutvuda CD-ROM-ile salvestatud toimikuga.

Mitmele ettevõtjale (Akzo Nobel, Clariant, Elf Aquitaine SA ja Atofina SA) anti vastuväidetele vastamiseks tähtaja pikendust. Kõik ettevõtjad edastasid oma vastuse õigeaegselt.

Hoechst sai algselt vastuväite mittetäieliku versiooni. Seejärel edastati ettevõtjale parandatud versioon ja pikendati vastamise tähtaega. Hoechst edastas oma vastuse õigeaegselt 23. juulil 2004.

22. juuni ja 28. juuli 2004. aasta kirjades taotles Hoechst juurdepääsu Clariant'i vastusele, mille viimane esitas vastuväitele. Ettevõtjale vastati, et teiste poolte vastuväitele antud vastused ei kuulu uurimistoimiku avalike dokumentide hulka. Teiste poolte vastustele tagatakse juurdepääs vaid juhul, kui need sisaldavad teavet, mida komisjon kavatseb oma lõppotsuses kasutada. Antud juhul ei olnud see nii.

Kõik pooled, välja arvatud Elf Aquitaine SA ja Hoechst, osalesid 10. septembril 2003 toimunud ärakuulamisel.

Komisjonile esitatud otsuse eelnõu sisaldab ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooled said esitada oma arvamuse.

Eelneva põhjal leian, et käesoleva juhtumi käsitlemisel on järgitud poolte õigust olla ära kuulatud.

Brüssel, 26. november 2004

Serge DURANDE

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/11

Ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee 133. istungil 29. juunil 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/ M.3653 — Siemens/VA Tech käsitleva otsuse eelnõu kohta

(2006/C 303/10)

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatises esitatud tehing on ettevõtjate koondumine määruse nr 139/2004 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ning see on oluline terve ühenduse seisukohalt.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnesoleva tehingu hindamise seisukohalt on olulised järgmised kaubaturud:

Elektri toomise alal:

a)	hüdroelektrijaamade seadmed;

b)	kombineeritud tsükliga gaasimoodulelektrijaamade tarnimine;

c)	gaasiturbiinide tarnimine; nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

d)	generaatorite tarnimine; nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

Edastamise ja jaotamise alal:

e)	kõrgepingeseadmed (> 52 kV);

f)	transformaatorid;

g)	energeetika automatiseerimine ja infosüsteemide rakendamine;

h)	projektid põhimõttel “võtmed kätte”;

i)	edastamis- ja jaotamisteenused;

seejuures on võimalik turgu üksikute koostisosade kaupa täpsemalt piiritleda; asjaomaste turgude täpne piiritlemine jääb lahtiseks;

Raudtee alal:

j)	trammide, allmaaraudtee, kohalike rongide ja vedurite elektriajamid;

k)	trammid, metroorongid, elektri- ja diiselajamiga kohalikud rongid ja vedurid;

l)	kontaktvõrgu kaabel; nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

m)	raudtee elektrivarustus: alajaamad, alajaamade osad ja raudtee elektritootmise seadmed;

n)	raudteeületuskohtade seadmed;

Invertermuundid:

o)	nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

Metallurgias:

p)	mehaaniliste metallurgiaseadmete ehitus (kas ainult raud/teras või ka rauda mittesisaldavad metallid) või mehaaniliste metallurgiaseadmete ehitus vastavalt tootmisprotsessi etapile või metalli liigile; nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

elektriliste metallurgiaseadmete ehitus (üldiselt) või elektriliste metallurgiaseadmete ehitus vastavalt tootmisprotsessi valdkonnale, protsessi etapile ja metalli liigile või metallurgiaseadmete 1. ja 2. taseme automatiseerimine (kas üldiselt või osaliselt; kas terve metallitööstuse või tootmisprotsessi etapi ja metalli liigi kaupa automatiseerimine) või 3. taseme automatiseerimine; nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

r)	metallurgiaseadmete hooldusteenuste osutamine;

s)	elektriseadmete ehitamine mittemetallurgia tööstusseadmetele, nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

Madalpinge lülitusseadmestik:

t)	täisvarustusega madalpinge kaitselülitid või nende kolme osa turud eraldi: ACB, MCB ja MCCB;

u)	osad: lattliinid, nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

v)	osad: programmeeritavad kontrollerid [nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks] ja toitefiidrid;

Ehitustehnoloogia ja rajatiste haldamine:

w)	ehitiste ohje tehnoloogia osad, eraldi tuletõrjesignalisatsiooni ja juurdepääsu/sissetungimisohje ning elektripaigaldiste turvatehnoloogia;

x)	süsteemid: terviklikud turva- ja ohjesüsteemid;

y)	elektri- ja mehaanikatööde alltöövõtt, võimalik, et ka üldtehnilise alltöövõtu turg;

z)	rajatiste haldamine, nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

Infrastruktuuri ja rippteede alal:

aa)	liikluse infrastruktuur: tänavavalgustus, foorid, parklaohje, nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

bb)	liiklusohje, nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

cc)	veepuhastusseadmed;

dd)	rippteede elektriseadmed, nende turgude täpne piiritlemine võib jääda lahtiseks;

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise eesmärgil on asjaomased geograafilised kaubaturud järgmised:

a)	elektritootmise turud hõlmavad tervet EMPd;

b)	elektri edastamise ja jaotamise turud hõlmavad tervet EMPd;

c)	elektriajamite turud hõlmavad tervet EMPd;

d)	trammide, allmaaraudtee, elektri- ja diiselajamiga kohalike rongide ja vedurite turud hõlmavad ühte riiki nende riikide puhul, kus vastav tööstus on tugev (Austria, Belgia, Saksamaa, Poola, Tšehhi Vabariik, Hispaania); ülejäänute puhul hõlmavad turud tervet EMPd;

e)	kontaktvõrgu kaabli turg hõlmab ühte riiki;

f)	raudtee elektrivarustuse turgusid hinnatakse riikhaaval, kuid küsimus, kas need turud hõlmavad ühte riiki või tervet EMPd, võib jääda lahtiseks;

g)	raudteeületuskohtade seadmete turgu hinnatakse ühe riigi ulatuses;

h)	invertermuundite turg hõlmab tervet EMPd;

i)	elektriliste ja mehaaniliste metallurgiaseadmete ehituse turud hõlmavad vähemalt tervet EMPd, hooldusteenuste turud hõlmavad vähemalt EMPd ja mittemetallurgiaseadmete ehituse turud hõlmavad kas ühte riiki või tervet EMPd;

j)	madalpinge lülitusseadmestiku ja nende osade turgusid hinnatakse riikhaaval, kuid küsimus, kas need hõlmavad ühte riiki või tervet EMPd, võib jääda lahtiseks;

k)	ehitiste seadmestiku tehnoloogia ja rajatiste haldamise turgusid hinnatakse riikhaaval, kuid küsimus, kas need hõlmavad ühte riiki või tervet EMPd, võib jääda lahtiseks;

l)	infrastruktuuri ja rippteede turgusid hinnatakse riikhaaval, kuid küsimus, kas need turud hõlmavad ühte riiki või tervet EMPd, võib jääda lahtiseks;

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud koondumine võib ühisturu olulises osas ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses märgatavalt takistada tõhusat konkurentsi:

a)	hüdroelektrijaamades elektri tootmise turul;

b)	mehaaniliste metallurgiaseadmete ehituse või terase tootmise ja pidevvalu mehaanikaseadmete ehituse turul.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et lepinguosaliste esitatud kohustused on piisavad, et kõrvaldada:

a)	konkurentsiprobleem hüdroelektrijaamades elektri toomise turgudel, mis tuleneb koonduvate ettevõtete horisontaalsest kattuvusest;

b)	konkurentsiprobleem metallurgiaseadmete ehituse turgudel, mis tuleneb koondumise horisontaalmõjust, eriti Siemensi eelisjuurdepääsust SMS Demagi strateegiliselt tähtsale teabele;

ja selle tulemusena tuleks koondumine tunnistada ühisturuga kokkusobivaks.

5.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/14

Arupärimise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/M.3653 — Siemens/VA Tech kohta

(vastavalt komisjoni 23. mail 2001. aasta otsuse (2001/462/EÜ, ESTÜ) artiklitele 15 ja 16 ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 303/11)

Teatatud koondumine

10. jaanuaril 2005 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi ühinemismäärus) artiklile 4 vastava teatise ettepandud koondumise kohta, millega Saksamaa ettevõte Siemens AG (edaspidi “Siemens”) omandab 10. detsembril 2004. aastal teatavaks tehtud avaliku pakkumisega kontrolli terve Austria ettevõtte VA Tech AG (edaspidi “VA Tech”) üle ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Ettepandud tehing tooks kaasa mitme horisontaalse ja vertikaalse kattuvuse tekkimise elektri tootmise, edastamise ja jaotamise, automatiseerimise ja ajamite, raudteetranspordiseadmete, metallurgia- ja elektriseadmete ehituse, ehitiste seadmestiku tehnoloogia ja piirkonna infrastruktuuri seadmete alal.

Menetluse algatamine ja juurdepääsu võimaldamine eriti olulistele dokumentidele

Uurimise esimese etapi lõpus jõudis komisjon järeldusele, et kõnealuse koondumise kokkusobivus ühisturu ja EMP lepinguga tekitab tõsiseid kahtlusi. Seetõttu algatas komisjon 14. veebruaril 2005 menetluse vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c.

2. märtsil 2005 võimaldati Siemensile juurdepääs komisjoni toimikus olevatele eriti olulistele dokumentidele vastavalt konkurentsi peadirektoraadi kehtestatud “EÜ ühinemiste kontrollimenetluste läbiviimise hea tava dokumendi” (edaspidi “hea tava dokument”) peatükile 7.2. Siemens taotles 16. märtsi 2005. aasta kirjaga juurdepääsu veel teistele dokumentidele. Täpsemalt, nende arvates peaksid VA Tech esitatud dokumendid olema käesoleva juhtumi seisukohalt eriti huvitavad, mistõttu neid tuleks pidada eriti olulisteks dokumentideks. 6. aprillil 2005. aastal esitatud vastuses kinnitas konkurentsi peadirektoraat oma seisukohta, et kõnealused dokumendid ei ole nimetatud juhtumi jaoks eriti olulised. Tema arvates dokumendid, millele juurdepääsu paluti, ei kujuta endast kolmandate, teatise esitanud isikute seisukohtadest erinevate seisukohtadega isikute põhjendatud selgitusi hea tava dokumendis toodud eriti oluliste dokumentide määratluse tähenduses. Siemens ei palunud ametlikult mul sellesse küsimusse sekkuda.

Vastulause esitamine ja Voith Siemensi suulise ärakuulamise taotlusest põhjustatud menetlusküsimus: muude asjaomaste isikute mõiste

Siemensile esitati vastulause 22. aprillil 2005. Järgnevatel päevadel võimaldati neile juurdepääs komisjoni toimikule. Siemensil paluti vastata 6. maiks 2005. Sellest tähtajast peeti kinni.

Ei Siemens ega ka VA Tech taotlenud võimalust esitada oma väiteid ametlikul suulisel ärakuulamisel.

Kuid 6. mai 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 10. mail 2005, taotles J.M Voith AG ja Siemens AG ühisettevõte Siemens Voith Hydropower Generation GmbH & Co. KG (edaspidi “Voith Siemens”) kirjalikult ametliku suulise ärakuulamise korraldamist vastavalt komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) 802/2004 (edaspidi “rakendusmäärus”) artikli 14 lõikele 2. Nende arvates, arvestades võimalust, et meede, mille kohta Siemens võib komisjonile ettepaneku teha, võiks neid otseselt puudutada, tuleks neid käsitleda “muu asjaomase isikuna” rakendusmääruse artikli 11 punkti b tähenduses.

Oma 13. mai 2005. aasta kirjalikus vastuses väljendasin ma seisukohta, et Voith Siemensit ei saa määratleda “muu asjaomase isikuna” ja seetõttu ei ole tal õigust taotleda ametlikku suulist ärakuulamist, millel osaleksid liikmesriigid ja juhtumiga seotud komisjoni teenistused, kuid loomulikult võivad nad igal ajal taotleda kirjalikku või suulist ärakuulamist juhtumiga tegelevatelt isikutelt. Edaspidi peetakse käesolevas dokumendis “muudeks asjaomasteks isikuteks” müüjat ja ettevõtteid, kellele koondumine on suunatud, st ettevõtteid, kes rakendusmääruse artikli 11 punktis b on määratletud “ettepandud koondumise osalistena”, kuna ettepandud koondumine puudutab neid otseselt ja möödapääsmatult. Eeltoodud põhjustel on nad määruses esitatud määratlusele vastavad “ettepandud koondumise osalised”.

Seevastu ei ole kindel, kas kohustused, mille võtmise ettepaneku peavad tegema teatise esitanud isikud ja mille komisjon peab heaks kiitma, puudutavad ettevõtteid otseselt. Selle saab kindlaks määrata alles ühinemismenetluse lõpul.

Seepärast pelgalt asjaolu, et ühinemismenetluse käigus kokku lepitud meetmed võivad ettevõtet mõjutada, ei ole veel põhjus, et viimast pidada “muuks asjaomaseks isikuks”, kuna ta ei vasta mõistele “ettepandud koondumise osapooled”.

Turutest

Siemens esitas 25. mail 2005 kohustused, mida veidi muudeti 7. juunil 2005. Ettepandud kohustuste turutest oli üldiselt positiivne.

Mul ei ole palutud kinnitada uuringu objektiivsust.

Edasised dokumentidele juurdepääsu taotlused, mis muu hulgas on seotud muude asjaomaste isikute mõistega.

SMS Demag AG ja ta emaettevõte SMS GmbH (edaspidi “SMS”) taotlesid 9. juuni 2005. aasta kirjas komisjoni asjaomasele teenistusele ja 22. juuni 2005. aasta kirjas minule juurdepääsu juhtumit käsitlevale toimikule. Konkurentsi peadirektoraat lükkas 22. juunil 2005 taotluse tagasi põhjusel, et SMS tunnistati “asjasthuvitatud kolmandaks isikuks” ja mitte “muuks asjaomaseks isikuks” rakendusmääruse artikli 11 punkti b mõistes, mille tõttu tal ei ole rakendusmääruse kohast toimikule juurdepääsu õigust.

Vastavalt 6. juuli 2005. aasta otsusele ärakuulamise eest vastutava ametniku volituste artikli 8 kohta kinnitasin ma konkurentsi peadirektoraadi seisukohta põhjusel, et pelgalt asjaolu, et ühinemismenetluse kontekstis kavandatavad meetmed võivad mõjutada kolmandat ettevõtet, ei õigusta mingil juhul viimase määratlemist “muu asjaomase isikuna” rakendusmääruse artikli 11 punkti b tähenduses.

Seda kinnitab ka asjaolu, et määruse 802/2004 artikli 11 kohaselt tuleb muudele asjaomastele isikutele nende taotlusel anda võimalus arutada komisjoniga kavandatavat koondumist mitteametlikult veel enne teatise esitamist. Sellest nähtub, et õigusakti andja on eeldanud, et “muu asjaomane isik” määratakse kindlaks kavandatava koondumise kaudu, mis leiab aset veel enne ettepaneku esitamist võimalike meetmete kohta. Sellest tulenevalt ettevõtte määratlemine “asjaomase isikuna” ei saa sõltuda viisist, kuidas võimalikud ettepandud meetmed mõjutavad teatud ettevõtteid.

Olenemata eespool toodust, anti SMSile vastulause mittekonfidentsiaalne versioon ning võimalus selle kohta arvamust esitada.

Lisaks sai SMS turutesti kontekstis võetud kohustuste mittekonfidentsiaalsed versioonid metallurgiaturge käsitlevast osast, mis on SMSi huvitav valdkond.

Seetõttu olen ma seisukohal, et SMSil oli menetluse vältel piisav võimalus esitada oma seisukohti.

Siemens taotles 24. juunil 2005. aastal juurdepääsu toimikus olevatele mittekonfidentsiaalsetele dokumentidele, mille komisjon oli saanud pärast vastulause esitamist. Ettevõttele anti neile dokumentidele juurdepääsu võimalus 1. juulil 2005.

Eespool nimetatut silmas pidades leian, et on kinni peetud kõigi käesoleva menetluse osaliste õigusest olla ära kuulatud.

Brüssel, 6. juuli 2005

Serge DURANDE

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/16

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 396. instungil 10. oktoobril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.281/B.2 — Toortubakas, Itaalia käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta

(2006/C 303/12)

1.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et käesolevas otsuses puudub vajadus asjaomase kaubaturu kindlaks määramiseks.

2.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni tehtud õigusliku hinnanguga, eelkõige tehiolude tunnistamisena kokkulepeteks ja/või kooskõlastatud tegevusteks ja/või otsusteks EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni seisukohaga, et käesoleva menetluse esemeks olevaid rikkumisi tuleb pidada kolmeks eraldiseisvaks, ükikuks ja jätkuvaks rikkumiseks.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kokkuleppete ja/või kooskõlastatud tegevuste ja/või otsuste eesmärgiks on piirata konkurentsi.

5.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõu adressaatidele tuleks kehtestada trahvid.

6.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni põhjendustega trahvide põhisumma kohta.

7.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga selles, et puuduvad raskendavad asjaolud.

8.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga selles, et esineb kergendavaid asjaolusid.

9.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide määramata jätmist või vähendamist käsitleva komisjoni teatise kohaldamises.

10.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

11.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/17

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 397. instungil 17. oktoobril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.281/B.2 — Toortubakas, Itaalia käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta

(2006/C 303/13)

1.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga määrata ühendustele APTI ja UNITAB trahv 1 000 EUR.

2.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga muude trahvide põhisumma kohta.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide põhisumma vähendamise kohta kergendavate asjaolude tõttu.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide vähendamise ulatuse kohta vastavalt kartellide puhul kaitset trahvide eest käsitlevale komisjoni teatisele.

5.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide lõpliku summa kohta.

6.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

7.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/18

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuannejuhtumi COMP/38.281/B.2 — Toortubakas (Itaalia) kohta

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 303/14)

Eespool nimetatud juhtumit käsitleva otsuse eelnõu kohta saab teha järgmisi tähelepanekuid:

Käesolev juhtum on eriline, sest see algatati pärast põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi poolt konkurentsi peadirektoraadile koopia saatmist tootmisharudevahelise kokkuleppe kohta, mille sõlmisid Associazione Professionale Transformatori Tabacchi Italiani (edaspidi “APTI”) ja Unione Italiana Tabacco (edaspidi “UNITAB”) 2001. aastal, ning kontrollikoja esitatud teabe alusel. Seejärel esitas 2002. aasta leebema kohtlemise teatise alusel teavet Deltafina S.p.A ning hiljem Dimon Italia (praegu nimega Mindo) ja Transcatab.

18. ja 19. aprillil 2002 viis komisjon Dimoni, Transcatabi, Trestina Azienda Tabacchi ja Romana Tabacchi valdustes läbi uurimise.

Kirjalik menetlus ja juurdepääs toimikule

26. veebruaril 2004 saadeti vastuväited ettevõtjate ühendustele APTI ja UNITAB ning toortubakatöötlejatele Deltafina, Dimon, Transcatab, Trestina, Romana ja Boselli S.A.L.T.O S.r.l ning ka Itaalias asuvate töötlejate emaettevõtjatele Dimon Inc., Standard Commercial Corp. ja Universal Corp.

Vastuväidetes osutati EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 üksikutele ja jätkuvatele rikkumistele, mille panid toime Itaalia töötlejad ja nende ühendus APTI ning UNITAB.

Juurdepääs toimikule võimaldati iga adressaadi jaoks kohandatud CD-ROMiga, mis saadeti koos vastuväidetega; nii kohaldati asjaomaste ettevõtjate ja ühenduste suhtes menetluses võrdse kohtlemise põhimõtet, mille esimese astme kohus oli määratlenud Soda-Ash asjas (T-31/91 & T-32/91).

Vastuväidetes oli vastamise tähtajaks kehtestatud kaks ja pool kuud, mida pikendasin ühe poole taotlusel kahe nädala võrra kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja ühendustele.

Vastuväidete kõik adressaadid vastasid määratud ajavahemiku jooksul.

Suuline menetlus

Vastavalt komisjoni määruse 2842/98 artiklile 5 taotles mitu poolt ametlikku ärakuulamist, mis toimus 22. juunil 2004. Kõik peale kolme adressaadi (Dimon Incorporated, Standard Commercial Corporation ja Boselli S.A.L.T.O.) viibisid ärakuulamisel.

Sel ajal tõstatas Dimon uue küsimuse, väites et esimene leebema kohtlemise taotleja Deltafina oli avalikustanud leebema kohtlemise taotluse oma konkurentidele. Dimoni väitel tõusetus sellest küsimus, kas tingimusliku kaitse saanud Deltafina vastas endiselt 2002. aasta leebema kohtlemise teatise punktis 11 sätestatud tingimustele ja kas Dimon võiks Deltafina asemel kaitse saada.

Ärakuulamise järel uuris komisjon seda küsimust põhjalikult. Need asjaolud ja nende õiguslikud tagajärjed saadeti täiendavates vastuväidetes kõikidele adressaatidele 22. detsembril 2004 (edaspidi “lisand”), milles esitati seisukoht, et Deltafina ei olnud täitnud kõiki kohustusi ja selle tagajärjel tuleks ajutine kaitse trahvide eest tühistada.

Kuus adressaati vastasid lisandile ja neli neist taotlesid suulist ärakuulamist vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 artiklile 2. Ärakuulamine toimus 1. märtsil 2005 ja sellel osalesid Deltafina, Universal Corporation, Mindo ja Transcatab.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 10 lõikele 3 tegi Deltafina ettepaneku, et komisjon kuulaks ära isikud, kes võivad kinnitada tema esitatud teabes sedastatud asjaolusid. Ma nõustusin selle ettepanekuga.

Ma ei nõustunud ärakuulamise edasilükkamisega, mida Deltafina ja Universal Corp. taotlesid põhjendusel, et kahenädalane vahe lisandile vastamise ja ärakuulamise vahel oli liiga lühike võimaldamaks neil suulist kaitset korralikult ette valmistada, ja et see oleks nende kaitseõiguse rikkumine. Tegin sellise otsuse, arvestades et lisandis tõstatati ainult piiratud küsimusi faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, kuigi nende tagajärjed võivad asjaomaste ettevõtjate jaoks olla kaugeleulatuvad. Seega oli äriühingutel piisavalt aega põhjaliku kaitse ettevalmistamiseks alates kuupäevast, mil nad said kätte teised vastuväited. Ettevõtjatel Universal ja Deltafina paluti siiski pärast ärakuulamist esitada vajadusel muid märkusi ja nad kasutasid seda võimalust.

Lõppotsuse eelnõu

Nõuetekohase menetluse huvides pean ma välja tooma eelkõige kaks küsimust.

Arvestades Deltafina väidet, et komisjonil ei olnud õigust tühistada tingimuslikku kaitset, sest komisjon oli juhtumi käsitlemisel loonud õiguspärase ootuse, esitatakse otsuse eelnõus seisukoht, et õiguspärased ootused kaovad, kui pooled ei täida oma kohustusi. Leian, et see on tõhususe üldpõhimõtte (“effet utile”) arukas kohaldamine seoses leebema kohtlemise määrusega. Teatises kirjeldatud tegevuskava ei saaks olla tõhus, kui leebema kohtlemise taotlejad võiksid ohustada uurimist, mille algatamisele nad on ise kaasa aidanud, nagu käesoleva juhtumi puhul. Tegelikult sõltub leebema kohtlemise põhimõtete rakendamine menetluse sellises etapis suuresti taotluse salajasena hoidmisest.

Käesoleva juhtumi puhul ei ole täidetud põhitingimust, et ootused peavad tuginema õigusnormide nõuetekohasele kohaldamisele, sest Deltafina ei pidanud oma kohustustest kinni. Asjaolu, et Deltafina ei teatanud komisjonile, et ta oli avalikustanud menetluse algetapis asjaomase tegevusharu ühenduse (APTI) juhtkogu teistele liikmetele teabe leebema kohtlemise taotluse esitamise kohta, osutab selgesti kohustustest teadmisele.

Seepärast ei pea ma Deltafina ajutise leebema kohtlemise tühistamist nõuetekohase menetluse rikkumiseks.

Seoses õigusega ärakuulamisele ja eelkõige küsimusega, kas otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille suhtes on pooltele antud võimalus esitada oma seisukoht (ärakuulamise eest vastutavate ametnike volituste artikkel 15), ei ole otsuse eelnõus toetatud mitmeid vastuväidetes esitatud punkte, sest on arvesse võetud ettevõtjate ja ühenduste esitatud asitõendeid.

Selle tulemusel tehakse otsuse eelnõus ettepanek:

—	Lõpetada menetlus Boselli ja Trestina suhtes.

—	Lühendada rikkumiste kestust, sest asitõendeid 1993. ja 1994. aasta kohta ei peetud veenvateks.

—

Piirata APTI vastutust otsustega, mis võeti vastu tootmisharudevaheliste kokkulepete alastel läbirääkimistel UNITABiga, sest APTI osalus töötlejate koguskeemis ei leidnud kinnitust, ja käsitleda ATPI käitumist sarnaselt UNITABi käitumisega kui (üksikut ja jätkuvat) rikkumist, mille sisuks on ettevõtjate ühenduste poolsed artikli 81 lõikega 1 vastuolus olevad otsused.

—

Arvestada trahvide määramisel nii APTI kui ka UNITABi esitatud asitõendeid, mis kinnitavad nende tegevuse vastavust Itaalia 16. märtsi 1988. aasta seadusele 88/88, millega reguleeritakse tootmisharudevahelisi kokkuleppeid, külvieelseid lepinguid ja põllumajandustoodete müüki ning milles sätestatakse muu hulgas, et tootmisharudevahelistes kokkulepetes tuleb määrata kindlaks üksiklepingute suhtes kohaldatavad miinimumhinnad.

Ma ei ole täheldanud otsuse eelnõus ka ühtegi uut vastuväidet.

Järeldan, et poolte õigust anda selgitusi on käesolevas juhtumis arvestatud.

Brüssel, 11. oktoober 2005

Serge DURANDE

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/20

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 400. istungil 12. detsembril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.443 — Kummikemikaalid käsitleva otsuse eelnõu kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/15)

1.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga, et käesolevas otsuses ei ole asjaomast turgu vaja määratleda.

2.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni antud õigusliku hinnanguga, eelkõige tehiolude tunnistamisega kokkulepeteks ja/või kooskõlastatud tegevuseks ja/või otsusteks EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni arvamusega, et kõnealuse menetluse subjektiks olevaid rikkumisi tuleb vaadelda kui üht kompleksset ja järjepidevat rikkumist.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kokkulepete ja/või kooskõlastatud tegevuse ja/või otsuste eesmärgiks on piirata konkurentsi.

5.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni arvamusega rikkumise kestuse kohta.

6.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga menetluse lõpetamise kohta teatavate äriühingute suhtes, kes olid vastuväite kirja, ent mitte esialgse otsuse adressaatideks.

7.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et otsuse eelnõu adressaatidele tuleks kehtestada trahvid.

8.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni põhjendustega trahvide põhisumma kohta.

9.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga selles, et puuduvad raskendavad asjaolud.

10.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga selles, et esineb kergendavaid asjaolusid.

11.	Nõuandekomitee nõustub komisjoniga trahvide määramata jätmist või vähendamist käsitleva komisjoni teatise kohaldamise küsimuses.

12.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

13.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/21

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 401. istungil 19. detsembril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.443 — Kummikemikaalid käsitleva otsuse eelnõu kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/16)

1.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide põhisumma kohta.

2.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide põhisumma vähendamise kohta kergendavate asjaolude tõttu.

3.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide vähendamise ulatuse kohta vastavalt komisjoni teatisele trahvide määramatajätmise või vähendamise kohta kartellide puhul.

4.	Nõuandekomitee nõustub komisjoni ettepanekuga trahvide lõpliku summa kohta.

5.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

6.	Nõuandekomitee soovitab avaldada oma arvamuse Euroopa Liidu Teatajas.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/22

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C.38.443 — Kummikemikaalid kohta

(vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — ELT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/17)

Käesolevat juhtumit käsitleva otsuse eelnõu põhjal võib teha järgmised tähelepanekud:

Komisjoni uurimine EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 võimalike rikkumiste kohta kummikemikaalide sektoris algatati pärast trahvide määramata jätmise taotluse saamist, mis esitati vastavalt komisjoni 2002. aasta teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (leebema kohtlemise teatis).

Kirjalik menetlus

12. aprillil 2005 võeti vastu vastuväiteavaldus, mis adresseeriti neljateistkümnele osapoolele, keda kahtlustatakse varem kartellis osalemises või kes on selle eest vastutavad:

—

Bayer AG

—	Crompton Corporation

—	Crompton Europe Ltd. (endine Uniroyal Chemical Ltd.)

—	Uniroyal Chemical Company, Inc.

—

Flexys NV

—	Akzo Nobel NV

—	Pharmacia Corporation (endine Monsanto company)

—	General Química SA

—	Repsol Química SA

—	Repsol YPF SA

—	Duslo, A.S.

—	Prezam, A.S.

—	Vagus, A.S.

—	Istrochem, A.S.

Juurdepääs toimikule tagati pooltele CD-ROMil. CD-ROMil tagati pooltele täielik juurdepääs enamikule 10 939st leheküljest koosnevale dokumentide kogumile, mille komisjon on saanud uurimise jooksul. Juurdepääsu ei antud ainult komisjoni sisedokumentidele ja ärisaladustele ning muule poolte konfidentsiaalsele teabele.

Duslo AS, Prezam AS, Vagus AS, ja Istrochem AS taotlesid vastuväiteavaldusele vastamise tähtaegade pikendamist 8 kuni 12 päeva võrra. Oma taotluste põhjenduseks väitsid kõnealused äriühingud, et Slovakkia äriühingutena ei olnud nad teadlikud monopolivastase menetluse toimingutest “ega teadnud, mida tähendab vastuväiteavaldus ning millised tagajärjed sellel on”. Nad väitsid, et nad on saatnud vastuväiteavalduse ning asjakohase teabe vastuse ettevalmistamiseks oma õigusnõustajale alles mitu nädalat pärast vastuväiteavalduse kättesaamist.

Olen seisukohal, et vastuväiteavaldus oli piisavalt selge, et tõsta kõigi osapoolte teadlikkust tõsiste tagajärgede suhtes, mida komisjoni menetlused endaga kaasa võivad tuua. Äriühingu otsus kasutada hilinenult õigusabi, on selle äriühingu omavastutus, nagu ka otsus õigusabi mitte kasutada.

Vaatamata sellele leian, et kui kõnealusel juhul otsustatakse anda lühike tähtaja pikendus, ei kahjusta see märkimisväärselt komisjoni õigustatud huvi vältida menetluses viivitusi.

Seetõttu nõustusin ma pikendama kõiki tähtaegu kahe päeva võrra. Kõik osapooled vastasid ettenähtud aja piires.

Eripalve seoses toimikule juurdepääsuga

Duslo AS, Prezam AS, Vagus AS, and Istrochem AS taotlesid juurdepääsu komisjoni toimikule mitmete juhtumiga seotud äriühingute kummikemikaalide ülemaailmsete ja EMP piirkonna 2001. aasta müügiandmete osas. Sellise taotluse põhjenduseks oli asjaolu, et kõnealune teave võib osutuda tähtsaks kõikide võimalike trahvide määramisel kõnealustele äriühingute suhtes.

Pärast kõnealuse taotluse uurimist võtsin ma seisukoha, et taotletav teave on konfidentisaalse iseloomuga. Sellest lähtuvalt pidin ma tasakaalustama vajadust kaitsta taotlevate äriühingute õigust kaitsele ja andmeesitajate õigustatud huvi kaitsta oma kaubanduslikult tundlikke andmeid. (1)

Sellega seoses järeldasin, et erinevate osapoolte müügiandmete täpsusel võib teoorias olla mõju trahvide arvutamisele komisjoni lõpliku otsusega, mida võidakse taotlevatele äriühingutele määrata. Siiski rääkisid kolm kaalutlust taotletud teabe kaitse asjakohasuse vastu.

—

Esiteks on komisjonil laialdane otsustamisõigus asjakohase trahvisumma määramisel. Vastavalt suunistele, mis käsitlevad määratavate trahvide arvutamise meetodit, “võib mõningal juhul osutuda vajalikuks kohaldada kindlaksmääratud summade puhul kaalumist […], et võtta arvesse iga äriühingu konkreetset kaalu […]” (allakriipsutus lisatud). Seega oli menetluse kõnealuses staadiumis hüpoteetiline, kas ülejäänud vastuväiteavalduse adressaatide täpsed müügiandmed oleksid omanud mingisugust mõju võimalikule trahvile.

—

Teiseks võivad kahtlustatva kartelli liikmete müügiandmed olla objektiivseks faktoriks, mis omab tähtsust trahvide arvutamisel. Aga need andmed ei saa olla kergendavateks asjaoludeks, mida komisjon peaks asjaomase äriühingu hüvanguks arvesse võtma, sest need pole loetletud määratavate trahvide arvutamise meetodi suuniste punktis 3.

—

Kolmandaks ei ole taotletud andmete asjaomasele äriühingule edastamisel mitte mingisugust mõju võimalusele, et see võiks mõjutada trahvi arvutamist komisjoni poolt. Selles suhtes on ainsaks arvesse võetavaks asjaoluks andmete täpsus. Eeldatakse, et asjaomastel äriühingutel ei ole usaldusväärsemat teavet oma konkurentide müügiandmete kohta kui komisjonil, kes toetub osapoolte endi esitatud auditeeritud andmetele.

Eeltoodu põhjal ei näe ma taotletud teabel taotlevate äriühingute kaitse ettevalmistamise seisukohast väärtust. Võttes siiski arvesse asjaomaste äriühingute poolt kõnealustele andmetele omistatud tähtsust, palusin ma vastaval komisjoni talitusel edastada neile 2001. aasta hinnangulised turuosad (suhe individuaalsete käivete ning hinnangulise turu koguväärtuse vahel, viimane on kättesaadav vastuväiteavalduses), väljendatud piirväärtuste vahemikuna. Kõnealused piirväärtuste vahemikud olid piisavalt laialdased, et tagada asjaomaste tegelike andmete konfidentsiaalne käsitlemine. Lükkasin kõnealuste äriühingute taotluse tagasi ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevust käsitleva otsuse artikli 8 kohase otsusega.

Suuline menetlus

Kõik osapooled, välja arvatud Akzo Nobel NV, Pharmacia Corporation ja Repsol (YPF SA ja Química SA) osalesid ärakuulamisel, mis leidis aset 18. septembril 2005. Duslo AS, Prezam AS, Vagus AS, Istrochem AS ja General Química SA osalesid ärakuulamisel eriti aktiivselt ning said võimaluse heita märkimisväärset kahtlust nende vastu vastuväiteavalduses esitatud tõendite kvaliteedile.

Komisjoni lõplik lähenemisviis

Äriühingute kirjalikes vastustes ja suulisel ärakuulamisel esitatud põhjenduste ja faktiliste andmete põhjal muudab kolleegiumile esitatud otsuse eelnõu suuresti vastuväiteavalduses sisalduvat esialgset hinnangut 9 äriühingu puhul 14-st. (2)

Kohaldades esiteks õiguse põhimõtet, mille kohaselt kahtluse korral tuleb otsustada süüdistatava kasuks, leitakse, et ei ole piisavat tõendust selle kohta, et äriühingud Duslo AS, Prezam AS, Vagus AS, Istrochem AS ja Pharmacia Corporation on rikkunud ELi konkurentsieeskirju. Seepärast tehakse ettepanek loobuda vastuväidetest kõnealuste äriühingute suhtes.

Konkurentsi peadirektoraat leidis ka, et General Química SA rikkumises osalemine, mis tuvastati peamiselt selle äriühingu enda tunnistuste põhjal, oli märkimisväärselt lühem ja vähem tähtis kui algselt vastuväiteavalduses märgitud. Otsuse eelnõus on see ka vastavalt kajastatud.

Lisaks rõhutas esimese astme kohus oma hiljutises otsuses (3) komisjoni kohustust põhjendada oma õigustatud huvi, kui ta adresseerib äriühingule otsuse rikkumise eest, mis on juba aegunud. Võttes arvesse asjaolu, et vastuväiteavaldus oli adresseeritud äriühingule Akzo Nobel N.V ajaliselt väga lühikese rikkumise eest, mille suhtes komisjoni õigus määrata trahvi oli aegunud, ning nõutava põhjenduse puudumise tõttu tehakse otsuse eelnõus ettepanek jätta rikkumine tuvastamata.

Komisjonile esitatud otsuse eelnõus käsitletakse ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooltele on antud võimalus oma seisukohti väljendada.

Seega leian, et poolte õigusi anda selgitusi on käesoleva juhtumi puhul arvestatud.

Brüssel, 16. detsember 2005

Serge DURANDE

(1) Vt määruse 1/2003 artikli 27 lõige 2 ja määruse 773/2004 artikli 15 lõige 3. Vt ka komisjoni teatis 1997. aasta teatise (toimikutele juurdepääsu käsitlevate taotluste läbivaatamise sisemiste protseduurireeglite kohta) läbivaatamise kohta, ELT C 259, 21.10.2004, lk 8-18, lõige 23.

(2) Võttes arvesse asjaolu, et muutused, mis puudutavad äriühingut General Quķmica SA, mõjutavad ka äriühinguid Repsol YPF SA ja Repsol Quķmica SA.

(3) Liidetud kohtuasjad T-22/01 ja T-23/02; Sumitomo Chemicals Co Ltd jt; 6. oktoobri 2005. aasta otsus, punktid 129-140.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/25

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 18. aprillil 2006. aastal toimunud 407. istungil esitatud arvamus otsuse eelnõu kohta juhtumis COMP/C.38.620 — Vesinikperoksiid ja perboraat

(2006/C 303/18)

1)	Nõuandekomitee nõustub otsuse eelnõus Euroopa Komisjoni antud hinnanguga kartelliga seotud toote ja geograafilise ala kohta.

2)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga jätta naatriumperkarbonaat rikkumise mõjualast välja.

3)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni hinnanguga, et juhtum kujutab endast kokkulepet ja/või kooskõlastatud tegevust EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 tähenduses.

4)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga leebema kohtlemise taotlustele antud hinnangus ja nende järjestamises.

5)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni otsuse eelnõus esitatud adressaatidega ja eriti rõhuasetusega, et asjaomaste kontsernide tegevuse eest vastutavad emaettevõtted.

6)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoni arvamusega, et kõnealune rikkumine on olnud ühesugune ja järjepidev. Hääletamisest loobus üks isik.

7)	Nõuandekomitee soovitab avaldada käesolev arvamus Euroopa Liidu Teatajas.

8)	Nõuandekomitee soovitab komisjonil võtta arvesse kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/26

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 28. aprillil 2006 toimunud 408. istungil esitatud arvamus otsuse eelnõu kohta juhtumis COMP/C.38.620 — Vesinikperoksiid ja perboraat

(2006/C 303/19)

1)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga trahvide põhisummades.

2)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et põhisummat tuleb raskendavate asjaolude tõttu suurendada.

3)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga trahvi põhisumma vähendamises kergendavate asjaolude tõttu.

4)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga trahvisumma vähendamises vastavalt komisjoni 2002. aasta teatisele, mis käsitleb trahvide määramata jätmist või vähendamist kartellide puhul.

5)	Nõuandekomitee nõustub Euroopa Komisjoniga trahvide lõppsummades.

6)	Nõuandekomitee soovitab avaldada käesolev arvamus Euroopa Liidu Teatajas.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/27

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C.38.620 — Vesinikperoksiid ja perboraat — kohta

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse (2001/462/EÜ, ESTÜ, ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 303/20)

Minu tähelepanekud ülaltoodud juhtumit käsitleva otsuse eelnõu kohta on järgmised:

Komisjoni uurimine EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 võimaliku rikkumise kohta vesinikperoksiidi ja perboraadi tööstuses algatati pärast kaitsetaotluse saamist vastavalt komisjoni 2002. aasta teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (leebema kohtlemise teatis).

Kirjalik menetlus

26. jaanuaril 2005 võeti vastu ja saadeti märgukiri esialgselt kartellis osalejateks või osalemise eest vastutavaks peetud 18 poolele, kelleks on:

Akzo Nobel N.V. ning selle tütarühingud Akzo Nobel Chemicals Holding AB ja EKA Chemicals AB, Degussa AG, Edison SpA, FMC Corporation ja selle tütarühing FMC Foret SA, Kemira OYJ, L'Air Liquide SA ja selle tütarühing Chemoxal SA, Snia SpA ja selle tütarühing Caffaro SpA, Solvay SA/NV ja selle tütarühing Finnish Peroxides OY/AB, Solvay Solexis SpA (endine Ausimont SpA), Total SA ning selle tütarühingud Elf Aquitaine SA ja Arkema SA.

Märgukirja adressaatidele võimaldati juurdepääs toimikule CD-ROMi kaudu. Leebema kohtlemise teatise raames antud suuliste ütlustega sai tutvuda ainult komisjoni ruumides. Mitte ühelgi märgukirja adressaadiks oleval ettevõttel ei lubatud teha ütlustest koopiaid, kuid neile anti võimalus teha märkmeid ja/või koostada ütlustest mitteametlik üleskirjutus. Märgukirja adressaadiks olevatel ettevõtetel lubati ka lugeda komisjoni koostatud üleskirjutusi, kuid mitte neist koopiaid teha.

Mitu poolt taotles märgukirjale vastamise tähtaja pikendamist ja teatavatel juhtudel tegin ma õiguspärasusega seotud põhjustel positiivse otsuse. Kõik pooled vastasid määratud tähtaegadeks.

Eritaotlus seoses juurdepääsuga toimikule

Air Liquide/Chemoxal esitasid kaebuse seoses juurdepääsu viisiga suulistele ütlustele (millega sai tutvuda ainult komisjoni ruumides) ning esitasid taotluse ütluste salvestistest koopiate ja üleskirjutuste saamiseks.

Leidsin, et taotlusel ei olnud alust ja seda järgmistel põhjustel: i) üleskirjutused on komisjoni sisedokumendid, mida komisjon ei ole kohtupraktikast tulenevalt kohustatud pooltele avaldama ja ii) suuliste ütluste salvestised on avatud juurdepääsuga dokumendid, kuid komisjon ei ole kohustatud andma neile juurdepääsu erikorra alusel. Võimaldades kõnealustele dokumentidele oma ruumides juurdepääsu, järgib komisjon täielikult poolte kaitseõigusi, hoides samas ära oma leebema kohtlemise programmi sekkumise muudes riikides, eelkõige EL mittekuuluvates riikides, kohaldatavatesse menetlustesse.

Mitu märgukirja adressaati esitas toimikule täiendava juurdepääsu taotluse. Teatavad komisjoni toimikusse lisatud dokumendid olid tõepoolest liigitatud konfidentsiaalseteks, kuid nende avalikustamine ei oleks dokumentide esitajaid tõsiselt ja pöördumatult kahjustanud. Peadirektoraat järgis minu nõuannet anda kõnealustele dokumentidele juurdepääas ja kõik pooled, välja arvatud Solvay ja Solexis, nõustusid selle lahendusega.

Solexis ja Solvay taotlesid juurdepääsu teatavale arvule Degussa koostatud igakuistele turuülevaadetele. Kõnealused ülevaated olid koostatud rikkumise perioodil ja sisaldavad Degussa hinnanguid turu struktuuri ja arengu, hiljutiste hinnakõikumiste ja konkurentide reageeringute kohta ning Degussa lühiajalisi strateegiaid. Minu nõudmisel oli Solvay'le ja Solexisele juba edastatud kõik 1996.–1999. aasta (kaasa arvatud) ülevaated, kuid nimetatud ettevõtted soovivad, et neile avaldataks ka kõik aruanded ajavahemikust 1. jaanuar 2000 kuni juuni 2001. Ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevust käsitleva otsuse artikli 8 kohaselt tehtud otsusega leidsin, et nimetatud ettevõtetele tuleks edastada kõnealuste ülevaadete avaldatud versioon. Ülevaated olid toimikule juurdepääsu eeskirjade järgi liigitatud konfidentsiaalseteks, kuid sisaldasid ettevõtete kaitse seisukohast kasulikuks osutuda võivat teavet. Ülevaadetes kirjeldati ettevõtete käitumist turul ja osutati teatavatele juhtudele, kus ettevõtted näisid mitte arvestavat asjaomaste väidetavalt ebaseaduslike kokkulepetega. Neid võis seega, ehkki üksnes osaliselt, lugeda süütust tõendavateks dokumentideks. Leidsin siiski, et teise ajavahemiku kohta koostatud ülevaadetes sisalduvast teabest suurem osa oli taotluse esitanud poolte kaitse seisukohast üksnes väga piiratud tähtsusega ning et arvestades aruannete konfidentsiaalset olemust, ei tuleks neid avalikustada.

Juurdepääs märgukirja vastustele

Solvay taotles juurdepääsu vastustele, mis teised pooled märgukirjale olid andnud. Pidasin taotlust alusetuks. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (esimese astme kohtu 15. märtsi 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-25/95 ja teised, Cimenteries, punkt 380 ja järgnevad) ei ole komisjon kohustatud edastama märgukirja vastuseid kõigile pooltele. Kui komisjon aga avastab ühe poole vastusest süüd tõendavaid asjaolusid ja kasutab neid mõne teise poole vastu, peab komisjon edastama sellele teisele poolele nimetatud süüd tõendava teabe ja kehtestama talle oma tähelepanekute esitamiseks kohase tähtaja. Kõnealusel juhul seda ka tehti, s.o Solvay ja Degussa vastustes sisalduvad süüd tõendavad asjaolud FMC Corp. ja FMC Foret vastu edastati asjaomastele pooltele.

Suuline menetlus

Kõik pooled osalesid 28.-29. juunil 2005. aastal aset leidnud ärakuulamisel, kus eriti poolte vahel toimus väga elav mõttevahetus.

Otsuse eelnõu ja märgukirjas esitatud esialgse hinnangu vaheline vastavus

Arvestades poolte komisjonile esitatud põhjendusi ning poolte kirjalikes vastustes ja ärakuulamisel esitatud fakte, vähendati oluliselt rikkumise ulatust.

Kartellikokkuleppega seotud tooted

Naatriumperkarbonaat jäeti vaatluse alt välja ning otsuse eelnõu puudutab ainult vesinikperoksiidi ja perboraati.

Aset leidnud rikkumised ja nende kestus vastavalt esitatud tõendusmaterjalile

—	Leiti, et Air Liquide ja Chemoxal võivad trahvide määramisel pälvida leebema kohtlemise, sest tõendada on suudetud üksnes nende osalemist kokkuleppes ajavahemikus, mille lõppkuupäev on 31. detsember 1997. Seega, kuna rikkumine oli 25. märtsiks 1998 lõppenud, ei saa neile trahvi määrata.

—

Kuna tõendamisvastutus lasub komisjonil, jäeti üldiselt kõrvale järgmised süüle osutavad asjaolud: asjaolud, mis põhinesid vaid ühel süüdistusel, mille süüdistatav ettevõtte oli vaidlustanud ja mida ei toetanud muu tõendusmaterjal. Seetõttu vähendati rikkumise ulatust oluliselt FMC ja FMC Foret puhul ja lühendati rikkumise kestust Caffaro puhul.

—

Otsuse eelnõu sisaldab siiski teatavaid fakte, milles toetutakse vaid ühele väitele, kuid mida asjaomased pooled ei ole vaidlustanud ja mis tunduvad üldises kontekstis usutavad. Neil tingimustel leian, et lähenemine on kaitseõiguste seisukohalt põhjendatud, ehkki mõned süüle osutavad asjaolud põhinevad ühelainsal süüdistusel.

Minu arvamuse kohaselt sisaldab lõpliku otsuse eelnõu üksnes väiteid, mille kohta pooltel oli võimalus oma arvamus teatavaks teha Poolte suuliste selgituste andmise õigusest on kinni peetud.

Brüssel, 20. aprill 2006

Serge DURANDE

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/30

Teavitamiskord — Tehnilised eeskirjad

(2006/C 303/21)

(EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37; EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

Komisjonile laekunud teatised tehniliste eeskirjade eelnõude kohta

Viide (1)	Pealkiri	Kolmekuulise ooteaja lõpp (2)
2006/0580/S	Meresõiduameti eeskirjad veeldatud gaasi mereveoks mahtlastina (GC koodeks)	1.2.2007
2006/0581/F	Dekreet, mis käsitleb tarbimisseadustiku kohaldamist toidurasvade ja -õlide osas	1.2.2007
2006/0582/D	Insenerirajatiste täiendavad tehnilised lepingutingimused ja juhised (ZTV-ING), 5. osa Tunnelite ehitamine, 5. peatükk Teetunnelite isoleerimine sünteetiliste isolatsioonimattidega	1.2.2007
2006/0583/D	Insenerirajatiste tehnilised tarnetingimused ja tehnilised katsetuseeskirjad (TL/TP-ING), 5. osa Tunnelite ehitamine, 5. peatükk Teetunnelite isoleerimine sünteetiliste isolatsioonimattidega, Geosünteetilisest materjalist isolatsioonimattide ja nende juurde kuuluvate profiilribade tehnilised tarnetingimused ja tehnilised katsetuseeskirjad (TL/TP KDB)	1.2.2007
2006/0584/D	Insenerirajatiste tehnilised tarnetingimused ja tehnilised katsetuseeskirjad (TL/TP-ING), 5. osa Tunnelite ehitamine, 5. peatükk Teetunnelite isolatsioon sünteetiliste isolatsioonimattidega, Geosünteetilisest materjalist kaitse- ja dreenkihtide tehnilised tarnetingimused ja tehnilised katsetuseeskirjad (TL/TP SD)	1.2.2007
2006/0585/PL	Majandusministri määrus nõuete kohta, millele peavad vastama kaalupommid ja -vihid ning toimingute detailne maht, mis teostatakse vastavate mõõduvahendite seadusliku metroloogilise kontrollimise raames	1.2.2007
2006/0586/D	BvõrkA SSB FES 003 — Kohtkindlate signaali edastamist võimaldavate kosmoseside maajaamade liideste kirjeldus sagedusalades 5850 — 7075 MHz	2.2.2007
2006/0587/D	BvõrkA SSB FES 004 — Mobiilsete signaali edastamist võimaldavate kosmoseside maajaamade (MES) liideste kirjeldus sagedusalades 1610-1660,5 MHz ja 1670-1675 MHz	2.2.2007
2006/0588/D	BvõrkA SSB FES 005 — Mobiilsete signaali edastamist võimaldavate kosmoseside maajaamade liideste kirjeldus sagedusalas 1980-2010 MHz	2.2.2007
2006/0589/D	BvõrkA SSB FES 006 — Mobiilsete saatmisvõimeliste madala andmeedastuskiirusega kosmoseside maajaamade liideste kirjeldus sagedusalas alla 1 GHz	2.2.2007
2006/0590/D	BvõrkA SSB FES 007 — Teisaldatavate signaali edastamist võimaldavate kosmoseside maajaamade (SNG TES) liideste kirjeldus sagedusalas 14,0-14,5 GHz	2.2.2007
2006/0591/D	BvõrkA SSB FES 008 — Mobiilsete signaali edastamist võimaldavate kosmoseside maajaamade (MES) liideste kirjeldus sagedusalas 14,00-14,25 GHz	2.2.2007
2006/0592/D	BvõrkA SSB FES 009 — Satelliitside interaktiivsete terminalide (SIT) ja satelliitside kasutajaterminalide (SUT) liideste kirjeldus sagedusalas 29,5-30,0 GHz	2.2.2007
2006/0593/NL	Subsiidiumimäärus taastuvelektri tootmise kohta kääritamisseadmetes	(4)
2006/0594/D	Fütosanitaareeskirjade muutmise seitsmes määrus	5.2.2007

Komisjon juhib tähelepanu 30. aprillil 1996. aasta kohtuotsusele “CIA Security” kaasuses (C-194/94 — ECR I, lk 2201), milles Euroopa Ühenduste Kohus määras, et direktiivi 98/34/EÜ (endine direktiiv 83/189/EMÜ) artikleid 8 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et üksikisikud võivad nendele siseriiklikes kohtutes tugineda, kohtud peavad aga keelduma selliste siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamises, millest ei ole teatatud vastavalt nimetatud direktiivile.

See kohtuotsus kinnitab komisjoni teadet 1. oktoobrist 1986 (EÜT C 245, 1.10.1986, lk 4).

Seega muudab teatamiskohustuse rikkumine asjaomase tehnilise eeskirja kehtetuks ja seeläbi üksikisikute suhtes jõustamatuks.

Kui soovite teatamismenetluse kohta lisateavet, kirjutage palun järgmisel aadressil:

European Commission

DG Enterprise and Industry, Unit C3

B-1049 Brussels

E-post: dir83-189-central@ec.europa.eu

Samuti saab teavet Interneti-aadressilt http://ec.europa.eu/enterprise/tris/

Kui vajate teatiste kohta lisateavet, võtke palun ühendust allpool loetletud siseriiklike asutustega:

DIREKTIIVI 98/34/EÜ HALDAMISE EEST VASTUTAVATE SISERIIKLIKE AMETIASUTUSTE NIMEKIRI

BELGIA

BELNotif

Qualité et Sécurité

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie

NG III — 4ème étage

boulevard du Roi Albert II/16

B-1000 Bruxelles

Pr Pascaline Descamps

Telefon: (32-2) 277 80 03

Faks: (32-2) 277 54 01

E-post: pascaline.descamps@mineco.fgov.be

paolo.caruso@mineco.fgov.be

Üldelektronpostiaadress: belnotif@mineco.fgov.be

Interneti-aadress: http://www.mineco.fgov.be

TŠEHHI VABARIIK

Czech Office for Standards, Metrology and Testing

Gorazdova 24

P.O. BOX 49

CZ-128 01 Praha 2

Hr Miroslav Chloupek

Director of International Relations Department

Telefon: (420) 224 90 71 23

Faks: (420) 224 91 49 90

E-post: chloupek@unmz.cz

Pr Lucie Růžičková

Telefon: (420) 224 90 71 39

Faks: (420) 224 90 71 22

E-post: ruzickova@unmz.cz

Üldelektronpostiaadress: eu9834@unmz.cz

Interneti-aadress: http://www.unmz.cz

TAANI

Erhvervs- og Byggestyrelsen

(National Agency for Enterprise and Construction)

Dahlerups Pakhus

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø (või DK-2100 Copenhagen OE)

Hr Bjarne Bang Christensen

Legal adviser

Telefon: (45) 35 46 63 66 (otsetelefon)

E-post: bbc@ebst.dk

Pr Birgit Jensen

Principal Executive Officer

Telefon: (45) 35 46 62 87 (otsetelefon)

Faks: (45) 35 46 62 03

E-post: bij@ebst.dk

Pr Pernille Hjort Engstrøm

Head of Section

Telefon: (45) 35 46 63 35 (otsetelefon)

E-post: phe@ebst.dk

Vastastikust teatamist puudutavate sõnumite edastamise aadress — noti@ebst.dk

Interneti-aadress: http://www.ebst.dk/Notifikationer

SAKSAMAA

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

Referat EA3

Scharnhorststr. 34-37

D-10115 Berlin

Pr Christina Jäckel

Telefon: (49-30) 20 14 63 53

Faks: (49-30) 20 14 53 79

E-post: infonorm@bmwa.bund.de

Interneti-aadress: http://www.bmwa.bund.de

EESTI

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Hr Karl Stern

Executive Officer of Trade Policy Division

EU and International Co-operation Department

Telefon: (372-6) 25 64 05

Faks: (372-6) 31 30 29

E-post: karl.stern@mkm.ee

Üldelektronpostiaadress: el.teavitamine@mkm.ee

Interneti-aadress: http://www.mkm.ee

KREEKA

Ministry of Development

General Secretariat of Industry

Mesogeion 119

GR-101 92 Athens

Telefon: (30-210) 696 98 63

Faks: (30-210) 696 91 06

ELOT

Acharnon 313

GR-111 45 Athens

Pr Evangelia Alexandri

Telefon: (30-210) 212 03 01

Faks: (30-210) 228 62 19

E-post: alex@elot.gr

Üldelektronpostiaadress: 83189in@elot.gr

Interneti-aadress: http://www.elot.gr

HISPAANIA

S.G. de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones y de Medio Ambiente

D.G. de Coordinación del Mercado Interior y otras PPCC

Secretaría de Estado para la Unión Europea

Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

Torres “Ágora”

C/ Serrano Galvache, 26-4a

E-20033 Madrid

Hr Angel Silván Torregrosa

Telefon: (34-91) 379 83 32

Pr Esther Pérez Peláez

Technical Advisor

E-post: esther.perez@ue.mae.es

Telefon: (34-91) 379 84 64

Faks: (34-91) 379 84 01

Üldelektronpostiaadress: d83-189@ue.mae.es

PRANTSUSMAA

Délégation interministérielle aux normes

Direction générale de l'Industrie, des Technologies de l'information et des Postes (DiGITIP)

Service des politiques d'innovation et de compétitivité (SPIC)

Sous-direction de la normalisation, de la qualité et de la propriété industrielle (SQUALPI)

DiGITIP 5

12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Pr Suzanne Piau

Telefon: (33-1) 53 44 97 04

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: suzanne.piau@industrie.gouv.fr

Pr Françoise Ouvrard

Telefon: (33-1) 53 44 97 05

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: francoise.ouvrard@industrie.gouv.fr

Üldelektronpostiaadress: d9834.france@industrie.gouv.fr

IIRIMAA

NSAI

Glasnevin

Dublin 9

Ireland

Hr Tony Losty

Telefon: (353-1) 807 38 80

Faks: (353-1) 807 38 38

E-post: tony.losty@nsai.ie

Interneti-aadress: http://www.nsai.ie

ITAALIA

Ministero dello sviluppo economico

Direzione Generale per lo sviluppo produttivo e la competitività

Ufficio F1 — Ispettorato tecnico dell'industria

Via Molise 2

I-00187 Roma

Hr Vincenzo Correggia

Telefon: (39) 06 47 05 22 05

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: vincenzo.correggia@attivitaproduttive.gov.it

Hr Enrico Castiglioni

Telefon: (39) 06 47 05 26 69

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: enrico.castiglioni@attivitaproduttive.gov.it

Üldelektronpostiaadress: ucn98.34.italia@attivitaproduttive.gov.it

Interneti-aadress: http://www.attivitaproduttive.gov.

KÜPROS

Cyprus Organization for the Promotion of Quality

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

13-15, A. Araouzou street

CY-1421 Nicosia

Telefon: (357-22) 40 93 10

Faks: (357-22) 75 41 03

Hr Antonis Ioannou

Telefon: (357-22) 40 94 09

Faks: (357-22) 75 41 03

E-post: aioannou@cys.mcit.gov.cy

Üldelektronpostiaadress: dir9834@cys.mcit.gov.cy

Interneti-aadress: http://www.cys.mcit.gov.cy

LÄTI

Ministry of Economics of Republic of Latvia

Trade Normative and SOLVIT Notification Division

SOLVIT Coordination Centre

55, Brīvības Street

LV-1519 Riga

Reinis Berzins

Deputy Head of Trade Normative and SOLVIT Notification Division

Telefon: (371) 701 32 30

Faks: (371) 728 08 82

Zanda Liekna

Senior Officer of Division of EU Internal Market Coordination

Telefon: (371) 701 32 36

Telefon: (371) 701 30 67

Faks: (371) 728 08 82

E-post: zanda.liekna@em.gov.lv

Üldelektronpostiaadress: notification@em.gov.lv

LEEDU

Lithuanian Standards Board

T. Kosciuskos g. 30

LT-01100 Vilnius

Pr Daiva Lesickiene

Telefon: (370-5) 270 93 47

Faks: (370-5) 270 93 67

E-post: dir9834@lsd.lt

Interneti-aadress: http://www.lsd.lt

LUKSEMBURG

SEE — Service de l'Energie de l'Etat

34, avenue de la Porte-Neuve B.P. 10

L-2010 Luxembourg

Hr J. P. Hoffmann

Telefon: (352) 46 97 46 1

Faks: (352) 22 25 24

E-post: see.direction@eg.etat.lu

Interneti-aadress: http://www.see.lu

UNGARI

Hungarian Notification Centre —

Ministry of Economy and Transport

Industrial Department

Budapest

Honvéd u. 13-15.

H-1880

Hr Zsolt Fazekas

Leading Councillor

E-post: fazekas.zsolt@gkm.gov.hu

Telefon: (36-1) 374 28 73

Faks: (36-1) 473 16 22

E-post: notification@gkm.gov.hu

Interneti-aadress: http://www.gkm.hu/dokk/main/gkm

MALTA

Malta Standards Authority

Level 2

Evans Building

Merchants Street

VLT 03

MT-Valletta

Telefon: (356) 21 24 24 20

Telefon: (356) 21 24 32 82

Faks: (356) 21 24 24 06

Pr Lorna Cachia

E-post: lorna.cachia@msa.org.mt

Üldelektronpostiaadress: notification@msa.org.mt

Interneti-aadress: http://www.msa.org.mt

HOLLAND

Ministerie van Financiën

Belastingsdienst/Douane Noord

Team bijzondere klantbehandeling

Centrale Dienst voor In-en uitvoer

Engelse Kamp 2

Postbus 30003

9700 RD Groningen

Nederland

Hr Ebel van der Heide

Telefon: (31-50) 5 23 21 34

Pr Hennie Boekema

Telefon: (31-50) 5 23 21 35

Pr Tineke Elzer

Telefon: (31-50) 5 23 21 33

Faks: (31-50) 5 23 21 59

Üldelektronpostiaadress:

Enquiry.Point@tiscali-business.nl

Enquiry.Point2@tiscali-business.nl

AUSTRIA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Abteilung C2/1

Stubenring 1

A-1010 Wien

Pr Brigitte Wikgolm

Telefon: (43-1) 711 00 58 96

Faks: (43-1) 715 96 51 või (43-1) 712 06 80

E-post: not9834@bmwa.gv.at

Interneti-aadress: http://www.bmwa.gv.at

POOLA

Ministry of Economy

Department for Economic Regulations

Plac Trzech Krzyýy 3/5

PL-00-570 Warszawa

Pr Barbara H. Kozłowska

Telefon: (48-22) 693 54 07

Faks: (48-22) 693 40 25

E-post: barbara.kozlowska@mg.gov.pl

Pr Agata Gàgor

Telefon: (48-22) 693 56 90

Üldelektronpostiaadress: notyfikacja@mg.gov.pl

PORTUGAL

Instituto Portugês da Qualidade

Rua Antonio Gião, 2

P-2829-513 Caparica

Pr Cândida Pires

Telefon: (351-21) 294 82 36 või 81 00

Faks: (351-21) 294 82 23

E-post: c.pires@mail.ipq.pt

Üldelektronpostiaadress: not9834@mail.ipq.pt

Interneti-aadress: http://www.ipq.pt

SLOVEENIA

SIST — Slovenian Institute for Standardization

Contact point for 98/34/EC and WTO-TBT Enquiry Point

Ðmartinska 140

SLO-1000 Ljubljana

Pr Vesna Straþiðar

Telefon: (386-1) 478 30 41

Faks: (386-1) 478 30 98

E-post: contact@sist.si

SLOVAKKIA

Ms Kvetoslava Steinlova

Director of the Department of European Integration,

Office of Standards, Metrology and Testing of the Slovak Republic

Stefanovicova 3

SK-814 39 Bratislava

Telefon: (421-2) 52 49 35 21

Faks: (421-2) 52 49 10 50

E-post: steinlova@normoff.gov.sk

SOOME

Kauppa-ja teollisuusministeriö

(Ministry of Trade and Industry)

Külastusaadress:

Aleksanterinkatu 4

FIN-00171 Helsinki

Katakatu 3

FIN-00120 Helsinki

Postiaadress:

P.O. Box 32

FIN-00023 Government

Pr Leila Orava

Telefon: (358-9) 16 06 46 86

Faks: (358-9) 16 06 46 22

E-post: leila.orava@ktm.fi

Pr Katri Amper

Telefon: (358-9) 16 06 46 48

Üldelektronpostiaadress: maaraykset.tekniset@ktm.fi

Interneti-aadress: http://www.ktm.fi

ROOTSI

Kommerskollegium

(National Board of Trade)

Box 6803

Drottninggatan 89

S-113 86 Stockholm

Pr Kerstin Carlsson

Telefon: (46-8) 690 48 82 või (46-8) 690 48 00

Faks: (46-8) 690 48 40 või (46-8) 30 67 59

E-post: kerstin.carlsson@kommers.se

Üldelektronpostiaadress: 9834@kommers.se

Interneti-aadress: http://www.kommers.se

ÜHENDKUNINGRIIK

Department of Trade and Industry

Standards and Technical Regulations Directorate 2

151 Buckingham Palace Road

London SW1 W 9SS

United Kingdom

Hr Philip Plumb

Telefon: (44-20) 72 15 14 88

Faks: (44-20) 72 15 13 40

E-post: philip.plumb@dti.gsi.gov.uk

Üldelektronpostiaadress: 9834@dti.gsi.gov.uk

Interneti-aadress: http://www.dti.gov.uk/strd

EFTA — ESA

EFTA Surveillance Authority

Rue Belliard 35

B-1040 Bruxelles

Pr Adinda Batsleer

Telefon: (32-2) 286 18 61

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: aba@eftasurv.int

Pr Tuija Ristiluoma

Telefon: (32-2) 286 18 71

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: tri@eftasurv.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGESA@eftasurv.int

Interneti-aadress: http://www.eftasurv.int

EFTA

Goods Unit

EFTA Secretariat

Rue Joseph II 12-16

B-1000 Bruxelles

Pr Kathleen Byrne

Telefon: (32-2) 286 17 49

Faks: (32-2) 286 17 42

E-post: kathleen.byrne@efta.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGEFTA@efta.int

Interneti-aadress: http://www.efta.int

TÜRGI

Undersecretariat of Foreign Trade

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

Inönü Bulvari no 36

TR-06510

Emek — Ankara

Hr Mehmet Comert

Telefon: (90-312) 212 58 98

Faks: (90-312) 212 87 68

E-post: comertm@dtm.gov.tr

Interneti-aadress: http://www.dtm.gov.tr

(1) Aasta — registreerimisnumber — päritoluliikmesriik.

(2) Periood, mille vältel eelnõud ei või vastu võtta.

(3) Ooteaega ei kohaldata, kuna komisjon aktsepteerib teavitava liikmesriigi poolt esitatud kiireloomulise vastuvõtmise põhjendusi.

(4) Ooteaega ei kohaldata, kuna meede puudutab tehnilisi spetsifikatsioone või muid eeskirju või teenuseid puudutavaid eeskirju, mis on seotud fiskaal- või finantsmeetmetega vastavalt direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 11 teise lõigu kolmandale taandele.

(5) Teatamismenetlus on lõpetatud.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/36

Teavitamiskord — Tehnilised eeskirjad

(2006/C 303/22)

(EMPs kohaldatav tekst)

Komisjonile laekunud teatised tehniliste eeskirjade eelnõude kohta

Viide (1)	Pealkiri	Kolmekuulise ooteaja lõpp (2)
2006/0595/D	[Kolmekümnes] Määrus Saksamaa liiklusvahendite litsentsimise eeskirja (StVZO) muutmise kohta	5.2.2007
2006/0596/PL	Keskkonnaministri määruse eelnõu eraldi taaskasutust ja eraldi ringlussevõttu kinnitavate dokumentide kohta	(4)
2006/0597/B	Valloonia valitsuse määruse eelnõu Vallooni piirkonna jaotusvõrkude haldamise ja juurdepääsetavuse tehnilise eeskirja muutmise kohta	8.2.2007
2006/0598/B	Vallooni valitsuse määruse eelnõu Vallooni piirkonna kohaliku transpordivõrgu haldamise ja sellele juurdepääsu tehnilise eeskirja läbivaatamise kohta	8.2.2007
2006/0599/NL	Võrgueeskirja muudatus: avatud kutse pakkumiste esitamiseks võrguühenduse tegevuste kohta	8.2.2007
2006/0600/NL	Leping vesialusel Lucky Bamboo importimise kohta	(3)
2006/0601/DK	Taani raadio liides nr 00 001 väikese võimsusega raadioseadmetele audiosignaalide ülekandeks	12.2.2007
2006/0602/NL	Kaubaseaduse seadlus tätoveerimise ja augustamise kohta	12.2.2007
2006/0603/PL	Majandusministri määrus müramõõturitele kehtestatud nõuete ning nende mõõtevahendite legaalmetroloogilise kontrolli käigus tehtavate uuringute ja kontrollitoimingute üksikasjaliku ulatuse kohta	12.2.2007
2006/0604/F	Määrus, millega muudetakse maapiirkondade seadustiku regulatiivosa	15.2.2007
2006/0605/F	Määrus loomset päritolu toodetele ja neid sisaldavatele toidukaupadele kohaldatavate sanitaareeskirjade kohta	15.2.2007
2006/0606/I	Määrus nii koduses majapidamises kui ka avalikult kasutatavatele joogivee töötlemisseadmetele esitatavate tehniliste nõuete kohta	19.2.2007
2006/0607/UK	Mõõteseadmete (Inglismaa) 2006. aasta kinnitus (1996. aasta müraseaduse alusel)	19.2.2007
2006/0608/FIN	Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu	19.2.2007
2006/0609/S	Teedeameti eeskiri muudatustest ehitiste kandevõime, tugevuse ja vastupidavuse eeskirjas teede ja tänavate ehitamisel (VVFS 2004:31)	19.2.2007

See kohtuotsus kinnitab komisjoni teadet 1. oktoobrist 1986 (EÜT C 245, 1.10.1986, lk 4).

Seega muudab teatamiskohustuse rikkumine asjaomase tehnilise eeskirja kehtetuks ja seeläbi üksikisikute suhtes jõustamatuks.

Kui soovite teatamismenetluse kohta lisateavet, kirjutage palun järgmisel aadressil:

European Commission

DG Enterprise and Industry, Unit C3

B-1049 Brussels

E-post: dir83-189-central@ec.europa.eu

Samuti saab teavet Interneti-aadressilt http://ec.europa.eu/enterprise/tris/

Kui vajate teatiste kohta lisateavet, võtke palun ühendust allpool loetletud siseriiklike asutustega:

DIREKTIIVI 98/34/EÜ HALDAMISE EEST VASTUTAVATE SISERIIKLIKE AMETIASUTUSTE NIMEKIRI

BELGIA

BELNotif

Qualité et Sécurité

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie

NG III — 4ème étage

boulevard du Roi Albert II/16

B-1000 Bruxelles

Pr Pascaline Descamps

Telefon: (32-2) 277 80 03

Faks: (32-2) 277 54 01

E-post: pascaline.descamps@mineco.fgov.be

paolo.caruso@mineco.fgov.be

Üldelektronpostiaadress: belnotif@mineco.fgov.be

Interneti-aadress: http://www.mineco.fgov.be

TŠEHHI VABARIIK

Czech Office for Standards, Metrology and Testing

Gorazdova 24

P.O. BOX 49

CZ-128 01 Praha 2

Hr Miroslav Chloupek

Director of International Relations Department

Telefon: (420) 224 90 71 23

Faks: (420) 224 91 49 90

E-post: chloupek@unmz.cz

Pr Lucie Růžičková

Telefon: (420) 224 90 71 39

Faks: (420) 224 90 71 22

E-post: ruzickova@unmz.cz

Üldelektronpostiaadress: eu9834@unmz.cz

Interneti-aadress: http://www.unmz.cz

TAANI

Erhvervs- og Byggestyrelsen

(National Agency for Enterprise and Construction)

Dahlerups Pakhus

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø (või DK-2100 Copenhagen OE)

Hr Bjarne Bang Christensen

Legal adviser

Telefon: (45) 35 46 63 66 (otsetelefon)

E-post: bbc@ebst.dk

Pr Birgit Jensen

Principal Executive Officer

Telefon: (45) 35 46 62 87 (otsetelefon)

Faks: (45) 35 46 62 03

E-post: bij@ebst.dk

Pr Pernille Hjort Engstrøm

Head of Section

Telefon: (45) 35 46 63 35 (otsetelefon)

E-post: phe@ebst.dk

Vastastikust teatamist puudutavate sõnumite edastamise aadress — noti@ebst.dk

Interneti-aadress: http://www.ebst.dk/Notifikationer

SAKSAMAA

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

Referat EA3

Scharnhorststr. 34-37

D-10115 Berlin

Pr Christina Jäckel

Telefon: (49-30) 20 14 63 53

Faks: (49-30) 20 14 53 79

E-post: infonorm@bmwa.bund.de

Interneti-aadress: http://www.bmwa.bund.de

EESTI

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Hr Karl Stern

Executive Officer of Trade Policy Division

EU and International Co-operation Department

Telefon: (372-6) 25 64 05

Faks: (372-6) 31 30 29

E-post: karl.stern@mkm.ee

Üldelektronpostiaadress: el.teavitamine@mkm.ee

Interneti-aadress: http://www.mkm.ee

KREEKA

Ministry of Development

General Secretariat of Industry

Mesogeion 119

GR-101 92 Athens

Telefon: (30-210) 696 98 63

Faks: (30-210) 696 91 06

ELOT

Acharnon 313

GR-111 45 Athens

Pr Evangelia Alexandri

Telefon: (30-210) 212 03 01

Faks: (30-210) 228 62 19

E-post: alex@elot.gr

Üldelektronpostiaadress: 83189in@elot.gr

Interneti-aadress: http://www.elot.gr

HISPAANIA

S.G. de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones y de Medio Ambiente

D.G. de Coordinación del Mercado Interior y otras PPCC

Secretaría de Estado para la Unión Europea

Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

Torres “Ágora”

C/ Serrano Galvache, 26-4a

E-20033 Madrid

Hr Angel Silván Torregrosa

Telefon: (34-91) 379 83 32

Pr Esther Pérez Peláez

Technical Advisor

E-post: esther.perez@ue.mae.es

Telefon: (34-91) 379 84 64

Faks: (34-91) 379 84 01

Üldelektronpostiaadress: d83-189@ue.mae.es

PRANTSUSMAA

Délégation interministérielle aux normes

Direction générale de l'Industrie, des Technologies de l'information et des Postes (DiGITIP)

Service des politiques d'innovation et de compétitivité (SPIC)

Sous-direction de la normalisation, de la qualité et de la propriété industrielle (SQUALPI)

DiGITIP 5

12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Pr Suzanne Piau

Telefon: (33-1) 53 44 97 04

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: suzanne.piau@industrie.gouv.fr

Pr Françoise Ouvrard

Telefon: (33-1) 53 44 97 05

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: francoise.ouvrard@industrie.gouv.fr

Üldelektronpostiaadress: d9834.france@industrie.gouv.fr

IIRIMAA

NSAI

Glasnevin

Dublin 9

Ireland

Hr Tony Losty

Telefon: (353-1) 807 38 80

Faks: (353-1) 807 38 38

E-post: tony.losty@nsai.ie

Interneti-aadress: http://www.nsai.ie

ITAALIA

Ministero dello sviluppo economico

Direzione Generale per lo sviluppo produttivo e la competitività

Ufficio F1 — Ispettorato tecnico dell'industria

Via Molise 2

I-00187 Roma

Hr Vincenzo Correggia

Telefon: (39) 06 47 05 22 05

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: vincenzo.correggia@attivitaproduttive.gov.it

Hr Enrico Castiglioni

Telefon: (39) 06 47 05 26 69

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: enrico.castiglioni@attivitaproduttive.gov.it

Üldelektronpostiaadress: ucn98.34.italia@attivitaproduttive.gov.it

Interneti-aadress: http://www.attivitaproduttive.gov.

KÜPROS

Cyprus Organization for the Promotion of Quality

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

13-15, A. Araouzou street

CY-1421 Nicosia

Telefon: (357-22) 40 93 10

Faks: (357-22) 75 41 03

Hr Antonis Ioannou

Telefon: (357-22) 40 94 09

Faks: (357-22) 75 41 03

E-post: aioannou@cys.mcit.gov.cy

Üldelektronpostiaadress: dir9834@cys.mcit.gov.cy

Interneti-aadress: http://www.cys.mcit.gov.cy

LÄTI

Ministry of Economics of Republic of Latvia

Trade Normative and SOLVIT Notification Division

SOLVIT Coordination Centre

55, Brīvības Street

LV-1519 Riga

Reinis Berzins

Deputy Head of Trade Normative and SOLVIT Notification Division

Telefon: (371) 701 32 30

Faks: (371) 728 08 82

Zanda Liekna

Senior Officer of Division of EU Internal Market Coordination

Telefon: (371) 701 32 36

Telefon: (371) 701 30 67

Faks: (371) 728 08 82

E-post: zanda.liekna@em.gov.lv

Üldelektronpostiaadress: notification@em.gov.lv

LEEDU

Lithuanian Standards Board

T. Kosciuskos g. 30

LT-01100 Vilnius

Pr Daiva Lesickiene

Telefon: (370-5) 270 93 47

Faks: (370-5) 270 93 67

E-post: dir9834@lsd.lt

Interneti-aadress: http://www.lsd.lt

LUKSEMBURG

SEE — Service de l'Energie de l'Etat

34, avenue de la Porte-Neuve B.P. 10

L-2010 Luxembourg

Hr J. P. Hoffmann

Telefon: (352) 46 97 46 1

Faks: (352) 22 25 24

E-post: see.direction@eg.etat.lu

Interneti-aadress: http://www.see.lu

UNGARI

Hungarian Notification Centre —

Ministry of Economy and Transport

Industrial Department

Budapest

Honvéd u. 13-15.

H-1880

Hr Zsolt Fazekas

Leading Councillor

E-post: fazekas.zsolt@gkm.gov.hu

Telefon: (36-1) 374 28 73

Faks: (36-1) 473 16 22

E-post: notification@gkm.gov.hu

Interneti-aadress: http://www.gkm.hu/dokk/main/gkm

MALTA

Malta Standards Authority

Level 2

Evans Building

Merchants Street

VLT 03

MT-Valletta

Telefon: (356) 21 24 24 20

Telefon: (356) 21 24 32 82

Faks: (356) 21 24 24 06

Pr Lorna Cachia

E-post: lorna.cachia@msa.org.mt

Üldelektronpostiaadress: notification@msa.org.mt

Interneti-aadress: http://www.msa.org.mt

HOLLAND

Ministerie van Financiën

Belastingsdienst/Douane Noord

Team bijzondere klantbehandeling

Centrale Dienst voor In-en uitvoer

Engelse Kamp 2

Postbus 30003

9700 RD Groningen

Nederland

Hr Ebel van der Heide

Telefon: (31-50) 5 23 21 34

Pr Hennie Boekema

Telefon: (31-50) 5 23 21 35

Pr Tineke Elzer

Telefon: (31-50) 5 23 21 33

Faks: (31-50) 5 23 21 59

Üldelektronpostiaadress:

Enquiry.Point@tiscali-business.nl

Enquiry.Point2@tiscali-business.nl

AUSTRIA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Abteilung C2/1

Stubenring 1

A-1010 Wien

Pr Brigitte Wikgolm

Telefon: (43-1) 711 00 58 96

Faks: (43-1) 715 96 51 või (43-1) 712 06 80

E-post: not9834@bmwa.gv.at

Interneti-aadress: http://www.bmwa.gv.at

POOLA

Ministry of Economy

Department for Economic Regulations

Plac Trzech Krzyýy 3/5

PL-00-570 Warszawa

Pr Barbara H. Kozłowska

Telefon: (48-22) 693 54 07

Faks: (48-22) 693 40 25

E-post: barbara.kozlowska@mg.gov.pl

Pr Agata Gàgor

Telefon: (48-22) 693 56 90

Üldelektronpostiaadress: notyfikacja@mg.gov.pl

PORTUGAL

Instituto Portugês da Qualidade

Rua Antonio Gião, 2

P-2829-513 Caparica

Pr Cândida Pires

Telefon: (351-21) 294 82 36 või 81 00

Faks: (351-21) 294 82 23

E-post: c.pires@mail.ipq.pt

Üldelektronpostiaadress: not9834@mail.ipq.pt

Interneti-aadress: http://www.ipq.pt

SLOVEENIA

SIST — Slovenian Institute for Standardization

Contact point for 98/34/EC and WTO-TBT Enquiry Point

Ðmartinska 140

SLO-1000 Ljubljana

Pr Vesna Straþiðar

Telefon: (386-1) 478 30 41

Faks: (386-1) 478 30 98

E-post: contact@sist.si

SLOVAKKIA

Ms Kvetoslava Steinlova

Director of the Department of European Integration,

Office of Standards, Metrology and Testing of the Slovak Republic

Stefanovicova 3

SK-814 39 Bratislava

Telefon: (421-2) 52 49 35 21

Faks: (421-2) 52 49 10 50

E-post: steinlova@normoff.gov.sk

SOOME

Kauppa-ja teollisuusministeriö

(Ministry of Trade and Industry)

Külastusaadress:

Aleksanterinkatu 4

FIN-00171 Helsinki

Katakatu 3

FIN-00120 Helsinki

Postiaadress:

P.O. Box 32

FIN-00023 Government

Pr Leila Orava

Telefon: (358-9) 16 06 46 86

Faks: (358-9) 16 06 46 22

E-post: leila.orava@ktm.fi

Pr Katri Amper

Telefon: (358-9) 16 06 46 48

Üldelektronpostiaadress: maaraykset.tekniset@ktm.fi

Interneti-aadress: http://www.ktm.fi

ROOTSI

Kommerskollegium

(National Board of Trade)

Box 6803

Drottninggatan 89

S-113 86 Stockholm

Pr Kerstin Carlsson

Telefon: (46-8) 690 48 82 või (46-8) 690 48 00

Faks: (46-8) 690 48 40 või (46-8) 30 67 59

E-post: kerstin.carlsson@kommers.se

Üldelektronpostiaadress: 9834@kommers.se

Interneti-aadress: http://www.kommers.se

ÜHENDKUNINGRIIK

Department of Trade and Industry

Standards and Technical Regulations Directorate 2

151 Buckingham Palace Road

London SW1 W 9SS

United Kingdom

Hr Philip Plumb

Telefon: (44-20) 72 15 14 88

Faks: (44-20) 72 15 13 40

E-post: philip.plumb@dti.gsi.gov.uk

Üldelektronpostiaadress: 9834@dti.gsi.gov.uk

Interneti-aadress: http://www.dti.gov.uk/strd

EFTA — ESA

EFTA Surveillance Authority

Rue Belliard 35

B-1040 Bruxelles

Pr Adinda Batsleer

Telefon: (32-2) 286 18 61

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: aba@eftasurv.int

Pr Tuija Ristiluoma

Telefon: (32-2) 286 18 71

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: tri@eftasurv.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGESA@eftasurv.int

Interneti-aadress: http://www.eftasurv.int

EFTA

Goods Unit

EFTA Secretariat

Rue Joseph II 12-16

B-1000 Bruxelles

Pr Kathleen Byrne

Telefon: (32-2) 286 17 49

Faks: (32-2) 286 17 42

E-post: kathleen.byrne@efta.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGEFTA@efta.int

Interneti-aadress: http://www.efta.int

TÜRGI

Undersecretariat of Foreign Trade

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

Inönü Bulvari no 36

TR-06510

Emek — Ankara

Hr Mehmet Comert

Telefon: (90-312) 212 58 98

Faks: (90-312) 212 87 68

E-post: comertm@dtm.gov.tr

Interneti-aadress: http://www.dtm.gov.tr

(1) Aasta — registreerimisnumber — päritoluliikmesriik.

(2) Periood, mille vältel eelnõud ei või vastu võtta.

(3) Ooteaega ei kohaldata, kuna komisjon aktsepteerib teavitava liikmesriigi poolt esitatud kiireloomulise vastuvõtmise põhjendusi.

(5) Teatamismenetlus on lõpetatud.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/42

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2006/C 303/23)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN ISO 3095:2005 Raudteealased rakendused. Akustika. Raudteeveeremi tekitatud müra mõõtmine (ISO 3095:2005)	—
CEN	EN ISO 3381:2005 Raudteealased rakendused. Akustika. Müratugevuse mõõtmine raudteesõidukite sees (ISO 3381:2005)	—
CEN	EN 12663:2000 Raudteealased rakendused. Struktuurinõuded raudteesõidukite keredele	—
CEN	EN 13129-1:2002 Raudteealased rakendused. Õhukonditsioneerid juhtüksuse veeremitele. Osa 1: Mugavuse parameetrid	—
CEN	EN 13129-2:2004 Raudteealased rakendused. Õhukonditsioneerid juhtüksuse veeremitele. Osa 2: Tüübi testid	—
CEN	EN 13230-1:2002 Raudteealased rakendused. Rööbastee. Betoonliiprid ja -kandurid. Osa 1: Üldnõuded	—
CEN	EN 13232-4:2005 Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 4: Aktiveerimine, lukustamine ja avastamine	—
CEN	EN 13232-5:2005 Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 5: Pöörangud	—
CEN	EN 13232-6:2005 Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 6: Fikseeritud tavalised ja tömp-riströöpad	—
CEN	EN 13232-7:2006 Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 7: Liikuvate osadega pöörangud	—
CEN	EN 13232-9:2006 Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 9: Koostud	—
CEN	EN 13260:2003 Raudteealased rakendused. Rattapaarid ja veermikud. Rattapaarid. Tootenõuded	—
CEN	EN 13262:2004 Raudteealased rakendused. Rattapaarid ja veermikud. Rattad. Tootenõuded	—
CEN	EN 13272:2001 Raudteealased rakendused. Ühistranspordisüsteemide veeremite elektrivalgustus	—
CEN	EN 13481-1:2002 Raudteealased rakendused. Rööbastee. Nõuded kinnitussüsteemide tööomadustele. Osa 1: Määratlused	—
CEN	EN 13481-1:2002/A1:2006	Märkus 3	28.2.2007
CEN	EN 13481-2:2002 Raudteealased rakendused. Rööpad. Jõudlusnõuded kinnitussüsteemidele. Osa 2: Betoonist liiprite kinnitussüsteemid	—
CEN	EN 13481-2:2002/A1:2006	Märkus 3	28.2.2007
CEN	EN 13481-5:2002 Raudteealased rakendused. Rööpad. Jõudlusnõuded kinnitussüsteemidele. Osa 5: Valtsitud rööpate kinnitussüsteemid	—
CEN	EN 13481-5:2002/A1:2006	Märkus 3	28.2.2007
CEN	EN 13674-1:2003 Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbas. Osa 1: Laiatallalised (Vignole'i) raudteerööpad lineaarmassiga ≥46 kg/m	—
CEN	EN 13674-2:2006 Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbas. Osa 2: Pöörangute ja ristumiste liikuvad ja ristuvad rööpad ühenduses Vignole'i raudteerööbastega lineaarmassiga 46 kg/m ja üle selle	—
CEN	EN 13674-3:2006 Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbas. Osa 3: Juhtrööbas	—
CEN	EN 13715:2006 Raudteealased rakendused. Rattapaarid ja veermikud. Rattad. Keermestuse profiil	—
CEN	EN 13848-1:2003 Raudteealased rakendused. Rööpad. Rööbaste geomeetriline kvaliteet. Osa 1: Rööbaste geomeetriline iseloomustus	—
CEN	EN 14067-4:2005 Raudteealased rakendused. Aerodünaamika. Osa 5: Aerodünaamilised nõuded ja katsemeetodid avatud rööbastel	—
CEN	EN 14067-5:2006 Raudteealased rakendused. Aerodünaamika. Osa 5: Nõuded aerodünaamikale tunnelites ning selle katsetamise protseduurid	—
CEN	EN 14363:2005 Raudteealased rakendused. Raudteesõidukite tööomaduste vastavuse määramise katsemeetodid	—
CEN	EN 14531-1:2005 Raudteealased rakendused. Pidurdamine. Aeglustus- ja peatumisteekonna arvutamise meetodid. Meetodid täieliku peatumisega lõppeva pidurdamise arvutamiseks. Osa 1: Üldalgoritmid	—
CEN	EN 14535-1:2005 Raudteealased rakendused. Veeremi ketaspidurid. Osa 1: Veovõlli või teljega ühendatud ketaspidurid, nende mõõtmed ja kvaliteedinõuded	—
CEN	EN 14601:2005 Raudteealased rakendused. Piduri- ja õhupaakide sirge ja kaldotsaga otsakorgid	—
CEN	EN 14752:2005 Raudteealased rakendused. Veeremi uksesüsteemid	—
CEN	EN 14813-1:2006 Raudteealased rakendused. Juhikabiinide õhukonditsioneerid. Osa 1: Mugavusnäitajad	—
CEN	EN 14813-2:2006 Raudteealased rakendused. Juhikabiinide õhukonditsioneerid. Osa 2: Tüübikatsed	—
CENELEC	EN 50119:2001 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrk	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50121-1:2000 Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 1: Üldine	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50121-2:2000 Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 2: Raudteesüsteemide poolt keskkonda eraldatav kiirgus	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50121-3-1:2000 Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3-1: Veerem. Rong ja raudteeveerem	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50121-3-2:2000 Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3-2: Veerem. Seadised	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50121-4:2000 Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4: Signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadiste kiirgus ja häirekindlus	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50121-5:2000 Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 5: Elektrivarustussüsteemi püsipaigaldiste ja seadiste kiirgus ja häirekindlus	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50122-1:1997 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Osa 1: Nõuded elektriohutusele ja maandusele	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50124-1:2001 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhinõuded. Elektri- ja elektroonikaseadmete õhk- ja ülelöögivahemikud	PUUDUB	—
	Muudatus A1:2003 standardile EN 50124-1:2001	Märkus 3	1.10.2006
	Muudatus A2:2005 standardile EN 50124-1:2001	Märkus 3	1.5.2008
CENELEC	EN 50124-2:2001 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 2: Ülepinged ja ülepingekaitse	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50125-1:1999 Raudteealased rakendused. Keskkonnatingimused seadmetele. Osa 1: Veeremil asetsevad seadmed	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50125-3:2003 Raudteealased rakendused. Keskkonnatingimused seadmetele. Osa 3: Signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadmed	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50126-1:1999 Raudteealased rakendused. Töökindluse, kasutatavuse, hooldatavuse ja ohutuse (TKHO) määratlemine ning esitlemine. Osa 1: Põhinõuded ja üldprotseduur	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50128:2001 Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Raudtee juhtimis- ja turvangusüsteemide tarkvara	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50129:2003 Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Ohutusega seotud elektroonilised signalisatsioonisüsteemid	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50149:2001 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektertransport. Vasest ja vasesulamitest kontaktjuhtmed	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50155:2001 Raudteealased rakendused. Veeremil kasutatavad elektroonikaseadmed	PUUDUB	—
CENELEC	Muudatus A1:2002 standardile EN 50155:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (1.9.2005)
CENELEC	EN 50159-1:2001 Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Osa 1: Ohutusega seotud teabeedastus suletud ülekandesüsteemides	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50159-2:2001 Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Osa 2: Ohutusega seotud teabeedastus avatud ülekandesüsteemides	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50163:2004 Raudteealased rakendused. Veosüsteemide tööpinge	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50206-1:1998 Raudtee rakendused. Veerem. Pantograafid. Omaduse ja katsed. Osa 1: Pantograafid mittemanöövervedurile	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50238:2003 Raudtee rakendused. Veeremi ja rongi kontrollindikaatorsüsteemi vaheline ühilduvus	PUUDUB	—
CENELEC	EN 50317:2002 Raudtee rakendused.	PUUDUB	—
CENELEC	Muudatus A1:2004 standardile EN 50317:2002	Märkus 3	1.10.2007
CENELEC	EN 50388:2005 Raudteealased rakendused. Energiavarustus ja veerevkoosseis. Energiavarustuse (alajaama) ja veerevkoosseisu vahelise koostalitusvõime saavutamise kooskõlastatud tehnilised tingimused	PUUDUB	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel.(33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/47

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/24)

Abi number

XS 108/06

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

Provincie Zuid-Holland

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus

Promolding B.V.

Õiguslik alus

Artikel 12 van de Algemene Subsidieverordening Zuid-Holland, 1 juni 2005

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

161 650 EUR

Tagatud laenusumma

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah, abi osatähtsus on 60 % (tööstusuuringud)

Rakendamise kuupäev

13.6.2006. Eeldusel et abi antakse pärast teatamist

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 1.6.2007

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah.

Selle teadus- ja arendusprojekti raames arendatakse teadmisi ja tehnoloogiat tööstuslikes soojusvahetites kasutatavate kiudtugevdatud komposiitmaterjalide valdkonnas.

Uuritakse seda, millistele tehnilistele nõuetele ja kasutusnõuetele peavad vastama soojusvahetid erinevates kasutustingimustes. Seejuures tuleb silmas pidada temperatuuri- ja rõhulangust ning jahutatava komponendi keemilist koostist. Need nõuded on suundanäitavad sobiva komposiitmaterjali, kiudtehnika, üksikasjaliku disainilahenduse ja konstruktsioonilahenduse väljatöötamisel. Kiudude kasutamise tõttu ei ole tegemist standardse materjaliga ja kuna kavatsetakse kasutada sissepritsetehnikat, siis on materjalide, konstruktsioonilahenduse ja tootmisviisi koosmõjul tähtis, kuid veel tundmatu roll. Ei ole teada, milline on keemiline vastupidavus, kaitseomadused ja eluiga. Kiu suund ja paksus on soojusjuhtivuse ja –ülekande puhul otsustava tähtsusega. See on metallist soojusvahetite puhul uus ja annab eelise, kuid samas on see ka olukorda keerukamaks muutev asjaolu. Nüüdisaegsete metallist soojusvahetite puhul ei oma see tähtsust. Lisaks sellele on võimalik kasutada tavapärast monteerimistehnoloogiat. Kiudtugevdatud komposiitmaterjalide puhul on ka see asjaolu uus. Projektis osalevad teadlesed ja arendajad erinevatest asutustest. Nad on materjalieksperdid, sissepritsetehnika asjatundjad, keemiatehnoloogid ja protsessieksperdid. Teadusasutus ECN osaleb projektis omal kulul ja pakub vajalikke teaduspõhiseid teadmisi ning vastutab soojusvaheti kavandamise eest

Asjakohased majandusharud

Teatav kitsas majandusharu

Jah

Muud tootmissektorid

Majandusliku aktiivsuse suurendamine mh energiasektoris.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Provincie Zuid-Holland

Postbus 90602

2509 LP Den Haag

Nederland

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi number

XS 109/06

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

Provincie Zuid-Holland

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus

Ferendi B.V.

Õiguslik alus

Artikel 12 van de Algemene Subsidieverordening Zuid-Holland, 1 juni 2005

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

276 052 EUR

Tagatud laenusumma

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah, abi osatähtsus on 45 % (konkurentsieelne uurimistegevus)

Rakendamise kuupäev

13.6.2006. Eeldusel et abi antakse pärast teatamist

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 1.7.2007

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah.

Selle teadus- ja arendusprojekt raames arendatakse teadmisi ja tehnoloogiat selliste komposiitmaterjalide ja –konstruktsioonide valdkonnas, mida on võimalik kasutada ehitussektoris. Olemasolevad teadmised ja tehnoloogia komposiitide valdkonnas on enamasti mõeldud kasutamiseks kvaliteetsetes rakendustes. Muude rakenduste puhul kehtivad teistsugused kasutusnõuded ja seega on materjal, vaigu- ja kiutehnoloogia liiga kulukad, kui lähtuda asjaomastest tehnilistest nõuetest. Selle projekti raames arendatakse teadmisi ja tehnoloogiat selliste komposiitmaterjalide ja –konstruktsioonide valdkonnas, mida on võimalik kasutada arhitektuuri- ja ehituslahendustes. Erilist tähelepanu pööratakse kasutusvõimalustele kandekonstruktsioonides. See eelnimetatud nõue on aluseks vajalikule teadus- ja arendustegevusele. Teaduslike lahenduste kasutusvõimalusi uuritakse ja katsetatakse praktikas erinevate konfiguratsioonide puhul. Ehituskonstruktsioonide valdkonnas on nii ostjatel kui ka tootjatel kõnealusel alal vähe teadmisi ja kogemusi või puuduvad need hoopis. Teadustegevuse tulemusena tuleb kehtestada kavandatavatele konstruktsioonidele sertifitseeritavad tehnilised nõuded ja spetsifikatsioonid. Kui see on saavutatud, on võimalik kasutada ehituses komposiitkonstruktsioone. Praegu ei ole see veel võimalik. Projekti eesmärk on liikuda lähemale komposiitkonstruktsioonide kasutuselevõtmisele. TNO Bouw osaleb projektis omal kulul. Ta pakub vajalikke teaduspõhiseid teadmisi ja osaleb materjalide katsetamisel ja sertifitseerimisel

Asjakohased majandusharud

Teatav kitsas majandusharu

Jah

Muud tootmissektorid

Majandusliku aktiivsuse suurendamine ehitussektoris

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Provincie Zuid-Holland

Postbus 90602

2509 LP Den Haag

Nederland

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi number

XS 110/06

Liikmesriik

Madalmaad

Piirkond

Provincie Zuid-Holland

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus

N.V. ADO Den Haag

Õiguslik alus

Artikel 12 van de Algemene Subsidieverordening Zuid-Holland, 1 juni 2005

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

488 700 EUR

Tagatud laenusumma

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah, abi osatähtsus on 45 % (konkurentsieelne uurimistegevus)

Rakendamise kuupäev

13.6.2006. Eeldusel et abi antakse pärast teatamist

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 1.6.2008. Meedet tuleb pärast määruse 70/2001 uuesti läbivaatamist vajadusel kohandada asjaomaste sätetega. Sellest tuleb teavitada komisjoni

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Selle teadus- ja arendusprojekti raames arendatakse teadmisi ja tehnoloogiat rahvahulga automatiseeritud kontrollisüsteemi valdkonnas. Uute sensor- ja andmetöötlustehnoloogiate ühendamine peab tagama, et üldkasutatavatel aladel tuvastatakse korrarikkujad tuhandete inimeste hulgast automaatselt ja eksimatult. Tegemist on optilise ja akustilise sensortehnoloogia ning võrgu kaudu toimuva automaatse andmekogumise, andmetöötluse ja arendatava turvatehnoloogia tööstusliku arendamisega. Töötatakse välja katseseade ja andmeid kogutakse realistlikus keskkonnas. Selline andmekogumine ja -töötlus peavad andma vajalikke teadmisi, et võimaldada detailuuringut ja -arendust komponentide ja süsteemi tasandil. Teadusasutus TNO arendab sensortehnoloogiat ja tehnoloogiat andmekogumiseks ja -töötluseks ning pakub vajalikke teaduspõhiseid teadmisi. TNO vastutab süsteemi laborikatsete ja alasüsteemide katsetamise eest realistlikus keskkonnas. ADO Den Haag pakub teadmisi kasutustingimuste kohta ja teised osalevad ettevõtjad arendavad turvatehnoloogiat

Asjakohased majandusharud

Teatav kitsas majandusharu

Jah

Muud teenused

Abi antakse jalgpalliklubile, et töötada välja süsteem klubi toetajate vägivallaga võitlemiseks

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Provincie Zuid-Holland

Postbus 90602

2509 LP Den Haag

Nederland

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi nr

XS 120/06

Liikmesriik

Läti

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Programmi EUREKA raames esitatavatele projektidele ettevõtlustoetuse andmise kord

Õiguslik alus

2006. gada 13. jūnija MK noteikumi Nr. 479

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

0,569 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

13.6.2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2011

Abi eesmärk

Abi VKE-dele

Jah

Asjakohased majandusharud

Abi võib anda kõikides majandusharudes tegutsevatele VKEdele

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Izglītības un zinātnes ministrija

Vaļņu iela 2

LV-1050, Rīga

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi nr

XS 140/05

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

Kogu Ungari

Abikava nimetus või üksikabi saava ettevõtte nimi

Eduka Ungari eest ettevõtluse arendamise laenuprogramm — väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investreerimistoetuste alaprogramm

Õiguslik alus

A Magyar Fejlesztési Bank Rt. Igazgatóságának 79/2005. számú határozata

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõtjale antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Tagatud laenud

940 miljonit EUR

Üksikabi

Abi üldsumma

Tagatud laenud

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 kuni 6 ja artikliga 5.

Jah

Rakendamiskuupäev

2005. 1. juuli 2005

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31. detsember 2006

Abi eesmärk

Abi VKEdele

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, kus võib VKEdele abi anda

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Magyar Fejlesztési Bank Részvénytársaság

Nádor utca 31.

H-1051 Budapest

http://www.mfb.hu

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi number

XS 141/06

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Niedersachsen, Landkreis Verden

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Carbox GmbH & Co. KG

Justus-von-Liebig-Straße 7-9

D-28832 Achim

Õiguslik alus

§ 23 und 44 der Niedersächsischen Landesaushaltsordnung

Kavas ette nähtud aastased kulutused või ettevõtjale antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Tagatud laenud

Üksiktoetus

Abi üldsumma

121 500 EUR

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ning artikliga 5.

Jah

Rakendamise kuupäev

28.8.2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Makseid tehakse kuni 31.8.2007

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

Jah

Asjaomased majandusharud

Teatav kitsas majandusharu:

Jah

mootorsõidukid

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Investitions- und Förderbank Niedersachsen GmbH — NBank

Günther-Wagner-Allee 12-14

D-30177 Hannover

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

Abi number

XS 145/06

Liikmesriik

Saksamaa Liitvabariik

Piirkond

Freie und Hansestadt Hamburg

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

dtp AG

Goldbekplatz 3-5

D-22303 Hamburg

Õiguslik alus

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10/33, 13.1.2001);

Gesetz über die Kreditkommission vom 29.4.1997 (Hamburgisches Gesetz- und Verordnungsblatt 1997, Nr. 18, Seite 133)

Kavas ette nähtud aastased kulutused või ettevõtjale antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

92 000 EUR

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ning artikliga 5.

Jah

Rakendamise kuupäev

6.9.2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2008

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

Jah

Asjaomased majandusharud

Teatav kitsas majandusharu:

Jah

muud teenused

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Freie und Hansestadt Hamburg

Behörde für Wirtschaft und Arbeit

Referat Finanzierungshilfen

Alter Steinweg 4

D-20459 Hamburg

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/53

RIIGIABI — PRANTSUSMAA

Riigiabi C 58/2002 (ex N 118/2002)

Ümberkorraldusabi ettevõttele Société Nationale Maritime Corse-Méditerranée (SNCM)

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/25)

Käesolevale kokkuvõttele lisatud autentses keeles esitatud 13. septembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest esitada oma märkused nende meetmete kohta, mille suhtes komisjon menetluse algatab ja saata need järgmisel aadressil:

Commission européenne

Direction générale de l'Energie et des Transports

Direction A — affaires Générales

B-1049 Bruxelles

Faks: (32-2) 296 41 04

Märkused edastatakse Prantsusmaale. Märkusi esitav huvitatud isik võib taotleda kirjalikult oma nime konfidentsiaalset käsitlemist, esitades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

1. MENETLUS

(1)

18. veebruari 2002. aasta kirjas teatas Prantsuse Vabariik komisjonile kavast anda ümberkorraldusabi ettevõttele Société Nationale Maritime Corse-Méditerranée (edaspidi SNCM). Kavandatav ümberkorraldusabi tähendaks SNCMi rekapitaliseerimist ettevõtte Compagnie Générale Maritime et Financière (edaspidi CGMF) kaudu 76 miljoni EUR ulatuses, mis tõstaks SNCMi omakapitali 30 miljonilt EUR 106 miljonile EUR. (1)

(2)

19. augustil 2002. aastal otsustas komisjon algatada nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) artikliga 6 ettenähtud ametliku uurimismenetluse, uus toimiku number on C 58/2002. Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama omapoolseid märkusi abikava kohta.

(3)

9. juuli 2003. aasta otsusega nr 2004/166/EÜ, teatavaks tehtud numbri K(2003) 2153 all, (edaspidi 2003. aasta otsus) (3) kiitis komisjon teatavatel tingimustel heaks ümberkorraldusabi andmise SNCMile. Abi pidi makstama kahes osas, esimene osa 66 miljonit EUR, teine kuni 10 miljonit EUR, täpne suurus pidi kindlaks määratama pärast 2003. aasta otsuse vastuvõtmist põhivara realiseerimisest saadud tulu alusel.

(4)	16. märtsi 2005. aasta otsusega, mis tehti teatavaks numbri K(2004) 4751 all, kiitis komisjon heaks ümberkorraldusabi teise osa maksmise 3,3 miljoni EUR ulatuses.

(5)	15. juunil 2005. aastal tühistas kohus kohtuasja T-349/03 käigus 2003. aasta otsuse seoses valearvestusega abi minimaalse iseloomu suhtes.

(6)

Seejärel esitasid Prantsuse ametiasutused andmed SNCMi ümberkorraldus- ja omavahendite taastamiskava kohta, samuti koondumiskava, mille tulemusena ettevõtted Veolia Transport ja Butler Capital Partners omandaksid ühiskontrolli SNCMi üle. (4) Komisjoni asjaomast koondumist heakskiitev otsus võeti nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (5) artikli 4 kohaselt vastu 29. mail 2006. aastal.

(7)	See täiendav teave muudab oluliselt 2002. aasta teatist, täiendades esialgselt ettenähtud meetmeid. Seega jätkatakse käesoleva otsusega komisjoni 19. augusti 2002. aasta uurimismenetlust võttes arvesse allpoolkirjeldatud uusi andmeid ja ühendades need 2002. aastal teatatud ümberkorralduskavaga.

(8)	Menetluse algatamise ja jätkamise otsuseid tuleb vaadelda teineteisest lahutamatutena.

2. ABI KIRJELDUS

2.1. Meetme eesmärk ja abisaaja

(9)

Abi nimetus on “ümberkorraldusabi SNCMile”, toimiku number K 58/2002 ( ex N 118/2002), vastavalt komisjoni 19. augusti 2002. aasta otsusele algatada abikava suhtes ametlik uurimismenetlus. Järgnevalt kirjeldatud meetmete eesmärk on ümberkorralduskava tõhus kohaldamine ja ettevõtte Société Nationale Maritime Corse Méditerranée (SNCM) müük erasektorile, et tagada kontserni kestev elujõulisus.

(10)

Abisaaja on SNCM, kes koosneb mitmest tütarettevõttest laevandussektoris ja teostab reisijate, sõidu- ja kaubaautode merevedu liinidel Korsikasse, Itaaliasse (Sardiinia) ja Magribi riikidesse (Alžeeria ja Tuneesia). Hekel, kui Prantsuse ametiasutused teate edastasid, kuulus ettevõttest 93,26 % ettevõttele Compagnie Générale Maritime et Financière (edaspidi CGMF) ja 6,74 % ettevõttele la Société nationale des chemins de fer Français (SNCF), mõlemad ettevõtted kuuluvad 100 % riigile. Privatiseerimise tulemusena kuulub 38 % SNCMi kapitalist ettevõttele Butler Capital Partners, 28 % ettevõttele Veolia Transport, CGMFile jääb 25 % ja töötajatele 9 %.

(11)

Tuleb meenutada, et regulaarne merevedu mandri-Prantsusmaa ja Korsika vahel on alates 1948st aastast olnud tagatud avaliku teenindamise raames. SNCM ja Compagnie méridionale de navigation (CMN) (6) osutasid teenust aastatel 1976–2001 esialgselt 25 aastaks sõlmitud raamlepingu (7) alusel. Vastavalt kehtivatele ühenduse eeskirjadele (8) ning Korsika territoriaalühenduse (9) korraldatud Euroopa riigihanke tulemusel sõlmisid SNCM ja CMN ühise lepingu Korsika liinide teenindamiseks lähtuvalt Marseille'st vastutasuks rahalise hüvitise eest aastatel 2002–2006. Kuna avaliku teenindamise delegeerimise lõpptähtaeg on 2006. aasta lõpp, korraldab Korsika transpordiamet Euroopa tasemel uue riigihanke eespoolnimetatud mereveoteenuse osutamiseks. (10) Avaliku teenindamise delegeerimise leping tuleks sõlmida sügisel, et see jõustuks alates 1. jaanuarist 2007.

2.2. 9. juuli 2003. aasta otsuse tühistamine 15. juuni 2005. aasta kohtuotsusega ja selle juriidilised tagajärjed

(12)

Pärast 76 miljoni EUR suurusest ümberkorraldusabist teatamist aastal 2002 kehtestas komisjon SNCMi ümberkorraldusabi väljamaksmisele (see pidi toimuma kahes osas, esimene 66 miljonit EUR ja teine, hiljem kindlaksmääratav, kuni 10 miljonit EUR) mitmed tingimused, mis olid seotud laevastiku säilitamisega (11 laeva), kaudse ja otsese osaluse müümisega teatavates ettevõtetes, mittediskrimineeriva hinnapoliitikaga ning teatava arvu laevade roteerumisega Korsika liinil.

(13)

2003. ja 2005. aasta otsuste tulemusena maksis Prantsuse riik SNCMile 69,29 miljonit EUR 76 miljonist teatatud EUR ümberkorraldusabina aastal 2002. Viimatinimetatud summa puhul arvas komisjon oma 2003. aasta otsuses, et 53,48 miljonit EUR oleks vastavalt asutamislepingu artikli 86 lõikele 2 käsitatav avaliku teenindamise hüvitisena, mille Prantsuse riik maksab SNCMile eesmärgiga hüvitada ettevõttele avalikust teenindamisest tingitud kahjud aastatel 1991–2001.

(14)

15. juunil 2005. aastal tühistas kohus 2003. aasta otsuse seoses valearvestusega abi minimaalse iseloomu suhtes. Kohus otsustas (11), et “komisjon oleks pidanud arvesse võtma ümberkorralduskava raames põhivara realiseerimisest saadud kogutulu” (12) ja seega ei saanud ta abivajaduse arvutamisel “hinnata SNCMi kasutuses olevat” tohutut “käibekapitali”. (13) Samas otsuses kutsus kohus (14) komisjoni asjaomast riigiabi, või vähemalt osa sellest, vaatlema Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburgi otsusest lähtuvalt.

(15)

15. juuni 2005. aasta otsuse tulemusena avatakse uuesti 19. augusti 2002. aasta otsusega algatatud ametlik uurimismenetlus ja 2003. aasta otsuse põhjal vastu võetud edasised otsused aeguvad. Sellest tulenevalt peab komisjon kohtu tühistava otsuse järgselt võtma vastu uue otsuse ja vaatlema kogu 2002. aastal teatatud summat või osa sellest Altmark Trans otsusest lähtuvalt ümberkorraldusabina.

(16)

Eespoolnimetatud otsus ei tohiks muuta küsitavaks heakskiidetud abi kogusummat. Oma 16. märtsi 2005. aasta otsusega kaotas komisjon 2003. aasta otsuse ebatäpsused, teostades tagantjärele arvutused põhivara realiseerimisest saadud tulu kohta (15). Nii on komisjon täielikult arvesse võtnud kinnisvara realiseerimisest saadud tulu.

2.3. 2002. aasta ümberkorralduskava

(17)	2002. aastal teatatud ümberkorralduskava eesmärk oli emaettevõtte CGMFi kaudu SNCMi rekapitaliseerimine 76 miljoni EUR ulatuses, millest 46 miljonit EUR moodustasid ümberkorralduskulud (16). Selle kapitali suurendamisega tõusis omakapital 30 miljonilt EUR 106 miljonile EUR.

(18)

Vastavalt 1999. aasta suunistele esitasid Prantsuse ametiasutused komisjonile SNCMi ümberkorralduskava, mis käsitles laevade jaotamist erinevate liinide vahel, laevastiku vähendamist nelja laeva võrra, töötajate arvu vähenemist umbes 12 % võrra ja kahe tütarettevõtte, Compagnie Maritime Toulonnaise ja Corsica Marittima likvideerimist. Nende tegevuse võtaks üle SNCM.

2.4. Menetluse algatamisel väljendatud kahtlused

(19)

Tunnistades, et SNCM on raskustes ettevõte, väljendas komisjon siiski uurimismenetluse algatamisel kahtlusi seoses teatatud meetme vastavusega tollal riigiabi määratlemise suhtes kehtinud 1999. aasta suuniste punktis 3.2.2 esitatud kriteeriumidele elujõulisuse taastamise ja lubamatute konkurentsimoonutuste ennetamise kohta.

2.5. Prantsusmaa soovitatud 2002. aastal teatatud ümberkorralduskava uus analüüs pärast kohtu tühistavat otsust

(20)

Käesoleva meetme raames kutsub Prantsusmaa komisjoni uuesti hindama 53,48 miljonit EUR, mis on osa 76 miljonist EUR 2002. aastal teatatud ümberkorraldusabist, mis peaks hüvitama 1991. ja 1996. aasta avaliku teenindamise lepingutest tulenenud alahüvitamise, arvestades kohtu 24. juuli 2003. aasta otsust Altmarki kohtuasjas, ning määratleda, kas tegemist on riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses või mitte ja kui tegemist on riigiabiga, lugeda see kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikega 2.

(21)

Mõlemal juhul leiab Prantsusmaa, et abisumma, mida võiks pidada 2002. aasta ümberkorraldusabiks ei ole 76 miljonit EUR vaid 15,81 miljonit EUR, mis tuleks lisada uutele 2006. aastal teatatud meetmetele ja vaadelda koos nendega. Kuna 2002. aasta ümberkorraldusabi üldsumma on väiksem kui esialgselt teatatud 76 miljonit EUR, kutsuvad Prantsuse ametiasutused komisjoni läbi vaatama komisjoni 9. juuli 2003. aasta otsusega kehtestatud hüvitiste ulatust.

2.6. Uued meetmed

(22)	Prantsuse ametiasutused on samuti teatanud 2002. aastal teatatud ümberkorralduskava muudatustest.

(23)

Vaatamata 2002. aasta tervendamiskavale halvenes SNCMi majanduslik ja finantsolukord 2004. ja 2005. aastal tuntavalt. Seetõttu algatas ettevõtte juhtkond koos riigi kui aktsionäriga 2005. aasta jaanuaris menetluse erasektoris partneri leidmiseks, et rakendada kiireloomulisi meetmeid. 13. oktoobril 2005 sõlmiti SNCMi rekapitaliseerimisleping erainvestoritega (Butler Capital Partners et Veolia Transport (Connex)). Et võimaldada SNCMi osalist müüki erasektorile, kohustus OGMF enne müüki tõstma SNCMi kapitali 142,5 miljoni EUR võrra ja maksma osa SNCMi sotsiaalmaksudest: pensionäride ravikindlustuse, mis on hinnanguliselt 15,5 miljonit EUR (seega kokku 158 miljonit EUR). Teise rekapitaliseerimise 35 miljoni EUR ulatuses tagavad ühiselt Veolia, BCP ja riik CGMFi kaudu (8,75 miljonit EUR). Lisaks täiendavad sotsiaalmeetmed 38,5 miljoni EUR ulatuses, mis CGMF kannab tingdeponeerimiskontole, kust saab teha makseid töötajatele, kui uute omanike tööjõu vähendamise kava ellu rakendatakse. Praeguseks on kõik eespoolkirjeldatud meetmed ellu rakendatud.

(24)

Prantsusmaa ei pea umbes 158 miljoni EUR suurust rahalist abi riigiabiks, sest see summa on väiksem kuludest, mida oleks nõudnud ettevõtte likvideerimine. Teist rekapitaliseerimist 8,75 miljoni EUR ulatuses nimetab Prantsusmaa teadlikuks investeeringuks, sest see tehti koos erainvestoritega BCP ja Veolia Transport ning erainvestoritest väiksemas mahus ja sellelt saadav tulu on […] (17) % aastas. Täiendavaid meetmeid 38,5 miljoni EUR ulatuses peab Prantsusmaa üksikisikule suunatud abiks, millest ettevõte tulu ei saa, seega ei ole tegemist riigiabiga.

3. HINNANG

(25)

Komisjon märgib, et Prantsuse ametiasutuste poolt pärast 2003. aasta otsuse tühistamist edastatud täiendava teabega muudetakse esialgset 18. veebruari 2002. aasta teatist, täiendades algselt ettenähtud meetmeid. Seega jätkatakse käesoleva otsusega komisjoni poolt 2002. aastal algatatud uurimismenetlust, võttes arvesse asjaomaseid uusi andmeid.

(26)

Altmark Trans otsusest lähtuvalt väljendab komisjon kahtlust, kas 2002. aastal teatatud 53,48 miljoni EUR suuruse summa näol on tegemist riigiabiga või mitte. Komisjon leiab, et avaliku teenindamise hüvitise arvutamise parameetrid ei olnud eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt määratletud ning kuna riigihanget 1991. ja 1996. aasta lepingute sõlmimiseks ei korraldatud, on väga raske tõestada, et hüvitise määra arvutamisel võeti aluseks keskmise, hästi toimiva ja korralikult varustatud ettevõtte kulude analüüs selliste kohustuste täitmisel.

(27)

Komisjon väljendab kahtlusi ka Prantsuse ametiasutuste teatatud uute andmete suhtes. Eelkõige väljendab ta kahtlusi CGMFi ja Prantsusmaa kui erainvestori käitumise suhtes SNCMi müügile eelnenud rekapitaliseerimisel, seega väite suhtes, et asjaomane summa ei kujuta endast riigiabi. Kui komisjon otsustab, et tegemist on riigiabiga, kahtleb ta, kas rahalised meetmed on õigustatavad suunistega raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks. Kuigi on tõsi, et SNCM tundub vastavat raskustes oleva ettevõtte kriteeriumitele, ei ole komisjoni käsutuses piisavalt andmeid, mis võimaldaksid kontrollida, et abi piirdub ümberkorralduseks vajaliku miinimumiga, et ümberkorralduskava tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse ja konkurentsimoonutuste vältimise.

(28)

Komisjon märgib, et ümberkorralduskava õnnestumine on tihedalt seotud Marseille ja Korsika vahelise liini avaliku teenindamise lepingu delegeerimisega ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012 ja kui SNCMile seda teenust ei delegeerita, võib ettevõtte jätkusuutlikkus osutuda kahtlaseks.

(29)	Komisjon väljendab kahtlusi ka teise rekapitaliseerimise suhtes 8,75 miljoni EUR ulatuses, samuti täiendavate sotsiaalmeetmete suhtes 38,5 miljoni EUR ulatuses.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib abisaajalt nõuda igasuguse ebaseadusliku abi tagastamist.

KIRJA TEKST

“Par la présente, la Commission a l'honneur d'informer la France qu'après avoir examiné les informations fournies par vos autorités sur la mesure citée en objet, elle a décidé d'ouvrir la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE.

1. ASPECTS PROCÉDURAUX

1.1. Eléments de procédure afférents à la décision de la Commission du 9 juillet 2003 concernant l'aide à la restructuration en faveur de la Société Nationale Maritime Corse — Méditerranée

(1)

Par lettre du 18 février 2002, la République française a notifié à la Commission un projet d'aide à la restructuration en faveur de la Société Nationale Maritime Corse-Méditerranée (ci-après “la SNCM”). L'aide à la restructuration proposée consistant à recapitaliser la SNCM, par le biais de la Compagnie Générale Maritime et Financière (ci-après “la CGMF”), d'un montant de 76 millions d'EUR, portant ainsi les capitaux propres de la SNCM de 30 millions à 106 millions d'EUR. Cette aide a été enregistrée par la Commission en tant qu'aide notifiée sous la référence N 118/2002. La notification avait été complétée par des lettres des autorités françaises en date du 3 juillet 2002 (18).

(2)

Au moment de la notification du plan de restructuration de 2002 la SNCM était détenue à 80 % par la CGMF, qui avait repris la participation de la Compagnie générale transatlantique, et à 20 % par la SNCF. L'État français détient directement 100 % de la CGMF. La SNCM est devenue filiale de la CGMF en 1992, en lieu et place de la Compagnie générale maritime (CGM) qui a été par la suite restructurée recapitalisée et privatisée.

(3)	Le 19 août 2002, la Commission a décidé d'ouvrir la procédure formelle d'investigation prévue à l'article 6 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil du 22 mars 1999 portant modalités d'application de l'article 93 du traité CE (19), le dossier étant enregistré sous la nouvelle référence C 58/2002.

(4)

Par télécopie du 11 septembre 2002 (20), les autorités françaises ont demandé la correction de quelques erreurs factuelles dans la décision du 19 août 2002. Par lettre également du 11 septembre 2002, les autorités françaises ont demandé un délai supplémentaire pour apporter leurs commentaires à la décision du 19 août 2002. Par lettre du 17 septembre 2002, les services de la Commission ont accordé un mois supplémentaire à la France afin qu'elle puisse préparer sa réponse.

(5)	Par lettre du 8 octobre 2002 (21), les autorités françaises ont apporté à la Commission des observations sur la décision du 19 août 2002 ouvrant la procédure, en insistant sur l'avancement de la mise en œuvre du plan de restructuration.

(6)	Par lettre du 15 octobre 2002 (22), les autorités françaises ont rappelé l'urgence de publier la décision d'ouverture de la procédure formelle d'investigation au Journal officiel des Communautés européennes.

(7)

Par télécopie du 19 novembre 2002, les autorités françaises ont transmis copie des conventions d'avance de trésorerie entre la SNCM et la Compagnie Générale Maritime et Financière (CGMF) ainsi que les preuves du remboursement de l'avance de la CGMF à la SNCM par deux virements en date des 13 mai et 14 juin 2002.

(8)

La Commission a adopté une décision le 27 novembre 2002 modifiant la décision du 19 août 2002, décision qu'elle a transmise à la Représentation permanente de la France auprès de l'Union européenne par lettre du 29 novembre 2002. Suite à cela, la décision de la Commission d'ouvrir la procédure formelle d'investigation dans la présente affaire a pu être publiée le 11 décembre 2002 au Journal officiel des Communautés européennes (23). Les parties intéressées ont été invitées à présenter leurs observations sur le projet d'aide à compter de cette date.

(9)	À la demande des autorités françaises, ces dernières ont pu avoir avec les services de la Commission une première réunion de travail le 24 octobre 2002, puis une seconde le 3 décembre 2002.

(10)

La Commission a reçu des observations de la part de deux entreprises, Corsica Ferries et le groupe Stef-TFE, et de différentes collectivités territoriales. Elle a transmis par lettres des 13 et 16 janvier et des 5 et 21 février 2003 leurs observations à la France en lui donnant la possibilité de les commenter.

(11)	Par lettre également du 16 janvier 2003, les services de la Commission ont envoyé une demande de renseignements complémentaires conformément aux dispositions de l'article 5 du règlement (CE) no 659/1999.

(12)

Par lettre du 10 février 2003 (24), les autorités françaises ont développé des arguments visant à démontrer que le projet d'aide respecte en tout point les lignes directrices communautaires pour les aides d'État au sauvetage et à la restructuration des entreprises (25) (ci-après dénommées “les lignes directrices de 1999”) ainsi qu'une description des engagements nouveaux sur l'évolution des effectifs et des salaires, sur la maîtrise des consommations intermédiaires et sur la politique tarifaire de la SNCM.

(13)	Par lettre du 13 février 2003 (26), les autorités françaises ont transmis à la Commission des premiers commentaires sur les observations initiales de Corsica Ferries et de Stef-TFE.

(14)	Par lettre du 21 février 2003, les autorités françaises ont répondu aux questions supplémentaires posées dans la lettre du 10 février 2003 des services de la Commission.

(15)	Par télécopie du 25 février 2003 (27), les autorités françaises ont transmis copie du pacte d'actionnaires liant la SNCM et le groupe Stef-TFE, à la demande de la Commission.

(16)	Le 25 février 2003, à la demande des autorités françaises, s'est tenue une réunion de travail entre les services de la Commission et les représentants de l'administration française.

(17)	Par courrier électronique du 14 mai 2003 (28), les autorités françaises ont transmis à la Commission la version provisoire du rapport d'activité de la SNCM pour l'année 2002.

(18)

Par télécopie du 27 mai 2003 (29), les autorités françaises ont transmis à la Commission leurs commentaires supplémentaires sur les documents que Corsica Ferries avait remis aux services de la Commission le 4 février 2003 et que cette dernière a retransmis aux autorités françaises par lettre du 21 février 2003.

(19)

Par décision no 2004/166/CE du 9 juillet 2003, notifiée sous le numéro C(2003) 2153, (ci-après appelée “la décision de 2003”) (30), la Commission a approuvé, sous certaines conditions, l'octroi d'une aide à la restructuration en faveur de la SNCM payable en deux tranches, l'une de 66 millions d'EUR, l'autre d'un montant maximal de 10 millions d'EUR qui sera à déterminer en fonction des produits nets issus des cessions d'actifs réalisés après l'adoption de la décision de 2003.

(20)

Par décision du 8 septembre 2004, notifiée sous le numéro C(2004) 3359, la Commission a apporté une modification marginale à la décision finale de 2003, permettant à la SNCM d'opérer le cas échéant une permutation entre les navires Aviso et Asco au moyen d'une modification de l'article 2 de la décision de 2003.

(21)	Le 13 octobre 2003 la décision de 2003 a fait l'objet d'un recours en annulation devant le Tribunal de première instance des CE (ci-après le “Tribunal”) par le principal concurrent de la SNCM, à savoir Corsica Ferries France (affaire T-349/03).

(22)	Par décision du 16 mars 2005, notifiée sous le numéro C(2004) 4751, la Commission a approuvé le versement d'une seconde tranche de l'aide à la restructuration, d'un montant de 3,3 millions EUR, ce qui a porté le montant total d'aide autorisé à 69 292 400 EUR.

(23)	Le 15 juin 2005, dans l'affaire T-349/03, le Tribunal a annulé la décision de 2003 en raison d'une appréciation erronée du caractère minimal de l'aide. Cet arrêt a également rendu caduque la décision du 16 mars 2005 qui était fondée sur la décision de 2003 annulée par la Tribunal.

1.2. Rappel historique des autres procédures liées à la décision de la Commission du 9 juillet 2003

(24)

Le 22 décembre 1998, à la suite de plaintes à l'encontre des aides octroyées à Corsica Marittima, filiale de la SNCM pour le transport de passagers entre la Corse et l'Italie, la Commission a communiqué à la République française sa décision (31) d'ouvrir la procédure formelle d'examen des aides au titre de l'article 93, paragraphe 2, du traité CE (devenu article 88, paragraphe 2, CE). Cette affaire a été enregistrée sous la référence C-78/98.

(25)

Le 28 février 2001, à la suite de nouvelles plaintes concernant les aides reçues par la SNCM pour couvrir le coût de ses obligations de service public, la Commission a communiqué à la République française sa décision (32) d'ouvrir la procédure formelle d'examen des aides au titre de l'article 88, paragraphe 2, CE. Cette affaire a été enregistrée sous la référence C-14/01.

(26)

Par décision 2002/149/CE, du 30 octobre 2001 (33), concernant les aides d'État versées par la France à la SNCM, la Commission, clôturant les procédures ouvertes dans les affaires C-78/98 et C-14/01, a estimé que les aides d'un montant de 787 millions d'EUR octroyées à la SNCM, pour la période entre 1991 et 2001, à titre de compensation des obligations de service public assurées vers la Corse à partir des trois ports de la France continentale, à savoir Nice, Toulon et Marseille, par la SNCM étaient compatibles avec le marché commun, en application de l'article 86, paragraphe 2, CE. Cette décision n'a pas fait l'objet d'un recours en annulation devant le Tribunal.

(27)

Le 20 décembre 2001, les autorités françaises ont notifié à la Commission une avance de trésorerie de la CGMF à la SNCM d'un montant de 22,5 millions d'EUR au titre d'aide au sauvetage. Cette aide a été enregistrée sous la référence NN 27/2002 (ex N 849/2001), ayant déjà été partiellement versée à la SNCM.

(28)

Par décision du 17 juillet 2002 notifiée sous la référence C (2002) 2611 fin (34), la Commission a autorisé l'aide au sauvetage en faveur de la SNCM dans le cadre de la procédure préliminaire d'examen des aides prévue par l'article 88, paragraphe 3, CE. Dans sa décision, la Commission a relevé que l'aide notifiée remplissait les cinq critères prévus à cet égard par les lignes directrices de 1999 (35), en particulier l'engagement par l'État français de notifier un plan de restructuration. Cette décision n'a pas fait l'objet d'un recours en annulation devant le Tribunal.

1.3. Nouveaux éléments de procédure (concernant deux recapitalisations de la SNCM, certaines mesures à caractère sociale à destination des salariés et sa privatisation)

(29)	Les autorités françaises ont transmis à la Commission par courrier du 25 octobre 2005 (36) des informations relatives à la situation financière de la compagnie depuis la notification du plan d'aide à la restructuration du 18 février 2002.

(30)

Le 17 novembre 2005 (37) les autorités françaises ont fourni des éléments relatifs à l'actualisation du plan de restructuration et à la reconstitution des capitaux propres de la SNCM. Des compléments d'information ont été transmis par courrier du 30 novembre 2005 (38), du 14 décembre 2005 (39) et du 30 décembre 2005 (40). Le 15 mars 2006 (41) une note de synthèse sur le marché, le business plan (partie revenus) et le compte de résultats prévisionnels ont été transmis à la Commission. D'autres documents ont été remis aux services de la Commission à l'occasion de la rencontre avec les autorités française le 28 mars 2006 et par courrier électronique du 7 avril 2006 (42).

(31)

Le 21 avril 2006 un projet de concentration, par lequel les entreprises Veolia Transport et Butler Capital Partners acquièrent le contrôle en commun de la SNCM (43), a été notifié aux services compétents de la Commission au titre de l'article 4 du règlement (CE) no 139/2004 du Conseil (44). Une décision approuvant cette opération a été adoptée par la Commission le 29 mai 2006 (45).

(32)

Par lettre du 21 juin 2006 (46) les autorités françaises ont transmis à la Commission l'arrêté du 26 mai 2006 du ministère de l'économie, des finances et de l'industrie approuvant des opérations financières réalisées par la compagnie CGMF, le décret no 2006-606 du 26 mai 2006 portant transfert de la SNCM au secteur privé ainsi que l'arrêté du 26 mai 2006 portant approbation des opérations financières réalisées par la SNCF.

(33)	Des renseignements concernant la délégation de service public et les aides à caractère sociales relatifs à la desserte de la Corse ont été transmis le 7 juin 2006 (DG TREN/A/24111).

2. DESCRIPTION DE LA MESURE

2.1. Titre de la mesure

(34)	L'aide en cause s'intitule “aide à la restructuration en faveur de la SNCM”, dossier enregistré sous le numéro C 58/2002 (ex N 118/2002), suite à la décision de la Commission du 19 août 2002 d'ouvrir la procédure formelle d'investigation à l'égard du projet d'aide.

2.2. Objectif de l'aide

(35)	Les mesures décrites ci-après visent à mener à bien le processus de restructuration et de cession de la Société Nationale Maritime Corse Méditerranée (SNCM) au secteur privé afin d'assurer la viabilité durable du groupe.

2.3. Bénéficiaire

(36)

Le bénéficiaire de l'aide est la Société Nationale Maritime Corse Méditerranée (SNCM) qui regroupe plusieurs filiales dans le secteur maritime et qui effectue du transport maritime de passagers, voitures et poids lourds sur les liaisons avec la Corse, l'Italie (Sardaigne) et le Maghreb (Algérie et Tunisie). Au moment de la notification du nouveau plan, la SNCM était détenue à 93,26 % par la CGMF à et 6,74 % par la Société nationale des chemins de fer Français (SNCF), toutes deux détenues à 100 % par l'État. À l'issue de l'opération de cession partielle, Butler Capital Partners détient 38 % du capital de la SNCM, Veolia Transport 28 %, la CGMF reste présente à hauteur de 25 % et 9 % est la partie détenue par le salariés.

(37)

Pour ce qui est de la description détaillée des activités de la SNCM, de ses filiales, de la flotte et du marché concerné, la Commission renvoie à la situation comme elle a été décrite dans la décision d'ouverture de 2002. Les modifications intervenues depuis lors seront précisées au fur et à mesure dans la description des faits de la présente décision.

(38)

Il y a lieu de rappeler que les services de transport maritime réguliers entre les ports de la France continentale et de la Corse ont été assurés depuis 1948 dans le cadre d'un service public. La SNCM et la Compagnie méridionale de navigation (CMN) (47) étaient les concessionnaires du service entre 1976 et 2001 en vertu d'une convention cadre conclue initialement pour vingt-cinq ans (48). Conformément aux règles communautaires en vigueur (49) et suite à appel d'offres européen (50) organisé par la collectivité territoriale de Corse (51), la SNCM et la CMN ont remporté conjointement ce contrat portant sur la desserte de la Corse au départ de Marseille en échange de compensations financières pendant la période 2002-2006. La délégation de service public (DSP) venant à échéance fin 2006, le service maritime susindiqué fait l'objet d'un nouvel appel d'offre de l'Office des transports de la Corse (OTC) au niveau européen (52). L'attribution de la délégation de service public doit intervenir à l'automne pour une mise en œuvre au 1er janvier 2007.

(39)

Aux termes du règlement d'appel d'offre et du cahier des charges adoptés par délibération no 06/22 de l'Assemblée de Corse et transmis à la Commission le 7 juin 2006, les conditions et les modalités de la délégation de service public reconduisent, dans les grandes lignes, celles mis en œuvre pour la délégation de service public 2002-2006, en tenant compte de quelques adaptations limitées et une réduction en volume. Ainsi, le service de base, qui permet une desserte régulière fret et passagers de l'Ile par cargos mixtes toute l'année, est reconduit avec quelques évolutions réduites. Pendant les périodes de forte affluence (vacances scolaires, période estivale), le service complémentaire est remplacé par de places supplémentaires sur les mêmes périodes comportant globalement une réduction des capacités de l'ordre de 10 % par rapport à la précédente délégation de service public.

(40)

Les opérateurs intéressés conservent la faculté de faire une offre globale ou de répondre ligne par ligne ou sur plusieurs lignes. Le choix se fera en fonction de l'engagement financier global pour la collectivité territoriale de Corse et des éléments de qualité de service et de développement économique de l'Ile, étant souligné que les offres globales de nature à optimiser la desserte de l'Ile dans son ensemble bénéficieront d'une prise en compte privilégiée.

(41)

La durée de la délégation de service public est fixée à 6 ans, avec une extension possible pour une durée de 7 ans dans la mesure où cette prolongation d'un an permettrait à l'opérateur de faire une réponse plus favorable financièrement à la Collectivité, en permettant notamment un meilleur étalement des frais fixes.

(42)

En parallèle, des obligations de fréquence de dessertes ont été imposées à tous les opérateurs desservant l'île au départ de Toulon et de Nice; sur ces lignes les résidents corses ainsi que d'autres catégories de passagers bénéficient également d'aides sociales mises en place depuis 2002 en vertu de la décision de la Commission du 2 juillet 2002 (53). Par sa délibération no 06/23 du 24 mars 2006, l'Assemblée de Corse a confirmé l'application du dispositif jusqu'au 31 décembre 2013.

2.4. Rappel des éléments de la décision du 9 juillet 2003 à l'origine de l'arrêt du Tribunal du 15 juin 2005

(43)

Il convient en premier lieu de rappeler que par sa décision de 2003, la Commission a soumis l'octroi d'une aide à la restructuration en faveur de la SNCM, payable en deux tranches, l'une de 66 millions d'EUR, l'autre d'un montant maximal de 10 millions d'EUR à déterminer successivement au respect de plusieurs conditions, liées au maintien de la flotte en l'état (11 navires) (article 2), à la cession de ses participations directes et indirectes dans certaines sociétés (article 3), à l'absence de toute pratique tarifaire de price leadership sur la desserte de la Corse (article 4) et au respect d'un certain nombre de rotations de navires vers la Corse (article 5).

(44)

Dans la notification du 18 février 2002, les autorités françaises avaient indiqué au point 7.2 que:

“Les cessions de navires programmées et inscrites dans le projet industriel portent sur:

—	le Napoléon (dès aujourd'hui à la vente): pour […] ( (17) millions d'EUR mi 2002,

—	le Liberté (à la vente à l'issue de la saison estivale 2002) pour […]millions d'EUR fin 2002,

—	le Monte Rotondo (dès aujourd'hui à la vente): pour […] fin 2002,

—	le NGV Asco pour […] millions d'EUR mi 2002.

Les autres actifs prévus à la vente concernent trois immeubles de bureaux situés à Marseille et essentiellement loués à des tiers. La cession est prévue courant 2002 pour […] millions d'EUR.

La cession des actifs logés dans les filiales entraînerait à la fois une légère plus-value de cession et une perte de dividende dont le solde est marginal.

L'ensemble de ces cessions représenterait, dans ces conditions, un apport de liquidités de 21 millions d'EUR pour la SNCM, déductions faites des remboursements résiduels”.

(45)

La Commission, dans l'indication de l'estimation des produits nets des cessions prévue par le plan de restructuration de 2002, précise au paragraphe 99 de la décision de 2003 que “Le produit attendu de ces cessions était de 40 millions d'EUR, soit un apport de liquidités (produit net de cession) de 21 millions d'EUR compte tenu des remboursements résiduels. Les navires Monte Rotondo et Napoléon ont été cédés en 2002 pour […] millions d'EUR de produit net de cession et […] millions d'EUR de plus-value comptable. Les navires Liberté et Southern Trader (54) ont ou auront été cédés en 2003 pour un produit net de cession et une plus-value comptable de […] millions d'EUR. Le total des produits nets de cessions de ces quatre navires s'est avéré supérieur de 1,2 million d'EUR aux hypothèses. Le NGV Asco, prévu pour […] millions d'EUR en produit net de cession et […] millions d'EUR en plus-value comptable, n'a pas encore été cédé”.

(46)

Elle ajoute au paragraphe 101 que “Parallèlement, la société avait prévu dans son plan de restructuration de céder les actifs immobiliers logés dans ses filiales (bureaux à Marseille). Ils ont été effectivement cédés en 2003 pour 12 millions d'EUR de produit net de cession et pour une plus-value comptable de 5,1 millions d'EUR”.

2.5. Raison ayant conduit le Tribunal à annuler la décision de 2003

(47)

Le 15 juin 2005 le Tribunal a jugé (55) que “la Commission avait l'obligation de prendre en compte l'intégralité du produit net des cessions réalisées en exécution du plan de restructuration” (56) et qu'à cet égard elle ne pouvait “effectuer une évaluation dans les grandes masses des liquidités à la disposition de la SNCM” (57) pour calculer le besoin d'aide. Sur base de ces considérations, le Tribunal a jugé que la Commission “ne pouvait pas, sans commettre d'erreur manifeste d'appréciation, retenir uniquement, pour la détermination du caractère minimal de l'aide au considérant 328 de la décision attaquée, l'évaluation de 21 millions d'EUR prévue par le plan de restructuration pour la cession des actifs navals” (58).

(48)

Au point 319 de l'arrêt le Tribunal a ajouté que: “En conséquence, dès lors que la détermination du caractère minimal de l'aide revêt une importance essentielle dans l'économie générale de la décision attaquée (arrêt Westdeutsche Landesbank Girozentrale/Commission, point 62 supra, point 420) et qu'il n'appartient pas au Tribunal, dans le cadre du contentieux de l'annulation, de substituer sa propre appréciation à celle de la Commission (arrêt SNCF et British Railways/Commission, point 309 supra, point 64), il y a lieu de prononcer l'annulation de cette décision, sans qu'il soit besoin d'examiner le bien-fondé des griefs avancés par la requérante concernant les conditions imposées par la décision attaquée”.

(49)

Toutefois, le Tribunal a indiqué (59) qu'il “ ne saurait, en particulier, être exclu que la Commission, notamment à la lumière de l'arrêt Altmark Trans et Regierungspräsidium Magdeburg (point 105 supra), puisse porter une appréciation nouvelle sur la nature d'aide d'État de la mesure en cause ou, du moins, d'une partie de celle-ci, au regard de l'article 87, paragraphe 1, CE, et qu'elle soit amenée à modifier, le cas échéant, les conditions imposées par la décision attaquée, pour autant que lesdites conditions demeurent nécessaires eu égard au montant de la mesure constituant une aide d'État (voir, en ce sens, arrêt SNCF et British Railways/Commission, point 309 supra, point 64)”.

2.6. Conséquences juridiques de l'arrêt du Tribunal du 15 juin 2005

(50)

L'arrêt du 15 juin 2005, en annulant la décision de 2003 a pour conséquence de renvoyer la Commission au stade de la procédure formelle d'examen ouverte par décision du 19 août 2002 et de rendre caduques toutes les décisions ultérieures prises sur la base de la décision de 2003 annulée, à savoir les décisions des 8 septembre 2004 et 16 mars 2005. Dès lors, il appartient à la Commission d'adopter une nouvelle décision finale qui corrige l'erreur manifeste d'appréciation identifiée par le Tribunal dans le dispositif de son jugement tenant compte également des motifs qui ont amené le Tribunal à annuler la décision de 2003 comme l'exige l'article 233 du traité CE..

(51)

Pour ce qui concerne le montant total de l'aide déclarée compatible, l'arrêt susmentionné ne devrait toutefois pas avoir pour effet de le remettre en cause. En effet, la Commission a, dans sa décision du 16 mars 2005, mis un terme aux imprécisions présentes dans la décision de 2003, en établissant ses calculs sur la base des chiffres de produits nets de cessions constatés ex post (60). Ainsi, la Commission a pleinement pris en compte le produit net de la cession des biens immobiliers. En conséquence, bien que l'arrêt du 15 juin 2005 ait pour conséquence de rendre caduque cette décision il n'a pas d'impact sur le calcul du montant cumulé des deux tranches approuvées qui, prises dans leur ensemble n'ont pas dépassé le besoin d'aide réel de la SNCM résultant du plan de restructuration notifié en 2002.

(52)

À cet effet, la Commission estime utile de reproduire le tableau 3 de la décision de 2005.

TABLEAU 3

Calcul ex post du besoin d'aide et du montant admissible de la seconde tranche d'aide

Calcul du besoin d'aide	Montants retenus dans la décision finale (EUR)	Montants définitifs (EUR)
Compensation pour OSP	53 480 000	53 480 000
Coût du plan de restructuration	46 000 000	46 000 000
Produit net des cessions prévues au plan de restructuration	-21 000 000 (61)	-25 165 000
Produit net des cessions exigées par la décision finale	-10 000 000 (61)	-5 022 600
Besoin d'aide	68 480 000 (61)	69 292 400
Tranche I	66 000 000	66 000 000
Tranche II	indéterminé	3 292 400

(53)

Au-delà de la nécessité pour la Commission de prendre une nouvelle décision à la suite de l'annulation par le Tribunal, elle devra examiner la totalité ou une partie du montant notifié en 2002 en tant qu'aide à la restructuration à la lumière de l'arrêt Altmark Trans, comme cela a été suggéré par le Tribunal au point 320 de son arrêt.

(54)

La Commission note que les informations complémentaires transmises par les autorités françaises postérieurement à l'annulation de la décision de 2003 modifient la notification initiale du 18 février 2002, en complétant les mesures prévues initialement. En conséquence, la présente décision constitue une extension de la procédure d'enquête de la Commission de 2002 reposant également sur ces nouveaux éléments.

(55)

La République française et les autres parties intéressées seront appelées à faire parvenir leurs commentaires sur ces seuls nouveaux éléments de fait, dans la mesure où elles ont déjà eu l'occasion d'exprimer leurs points de vue sur les faits antécédents dans le cadre de la procédure administrative préalable à l'adoption de la décision de 2003 et leurs droits procéduraux ayant en conséquence été respectés à cet égard.

(56)	Aux fins de l'adoption de la décision finale, la présente décision d'extension de procédure et la décision d'ouverture de 2002 doivent être regardées comme formant un ensemble indissociable.

2.7. Rappel du plan de restructuration notifié le 18.2.2002

(57)

L'aide à la restructuration notifiée en 2002 consistait à recapitaliser la SNCM, via sa société mère, la CGMF, d'un montant de 76 millions d'EUR, dont 46 millions d'EUR au titre de charges de restructuration (62). Cette augmentation de capital porterait ainsi ses capitaux propres de 30 millions d'EUR à 106 millions d'EUR.

(58)

Conformément aux lignes directrices de 1999, les autorités françaises avaient soumis à la Commission un plan de restructuration pour la SNCM portant sur quatre points:

—	le redéploiement de ses navires entre les différentes lignes;

—	une réduction de quatre navires de sa flotte;

—	une baisse des effectifs d'environ 12 %;

—	la suppression de deux de ses filiales, la Compagnie Maritime Toulonnaise et la société Corsica Marittima, dont les activités seraient reprises par la SNCM.

2.8. Rappel des doutes de la Commission du 19 août 2002

(59)

Dans son ouverture de la procédure d'enquête, la Commission, tout en reconnaissant à la SNCM le caractère d'entreprise en difficulté, avait exprimé ses doutes quant à la compatibilité de la mesure notifiée avec les critères exposés au point 3.2.2 des lignes directrices de 1999 en vigueur à l'époque.

(60)

La Commission avait notamment soulevés les points suivants:

a) Retour à la viabilité:

—	doutes sur le retour à la viabilité de l'entreprise dus au fait que le plan de restructuration n'indiquait pas comment l'entreprise allait réduire ses pertes sur les lignes faisant autrefois l'objet d'obligations de service public;

—	doutes sur le fait que le plan de restructuration proposé fut en mesure de garantir la viabilité de l'entreprise dans l'hypothèse où la SNCM n'obtiendrait pas après 2006 la délégation de services publics relatif aux obligations de service public sur les liaisons entre Marseille et la Corse;

—	besoin de vérifier que l'aide à la restructuration ne servirait pas à combler les pertes d'exploitation passées et que le plan de restructuration y afférent mettrait l'entreprise en état de dégager à l'avenir des bénéfices d'exploitation.

b) Prévention de distorsions de concurrence indues:

—

doutes sur l'efficacité du plan de restructuration à atténuer les conséquences de l'aide pour les concurrents car il ne semblait pas apporter de mesures concrètes pour contribuer à assainir l'excédent de l'offre sur le marché. Ces doutes étaient renforcés par le programme ambitieux de la SNCM d'achat de navires pour le renouvellement de sa flotte, alors que les résultats d'exploitation du groupe étaient restés relativement faibles sur la période 1997-2001.

c) Limitation de l'aide au minimum:

—

Le plan de restructuration ne fournissait pas suffisamment d'explications sur la fixation du montant de la recapitalisation. Doutes sur la méthode retenue par les autorités françaises justifiant le montant de 76 millions d'EUR pour la recapitalisation se basant sur une simulation financière qui n'exposait pas clairement toutes les hypothèses sous-jacentes.

2.9. La nouvelle analyse proposée par la France du plan de restructuration notifié en 2002 suite à l'arrêt d'annulation du Tribunal

(61)

L'exécution de l'arrêt du Tribunal nécessite l'adoption d'une nouvelle décision finale qui doit, par la même occasion, intégrer les nouvelles mesures communiquées par la République française. Une décision d'extension de la procédure d'examen existante doit dès lors être adoptée afin d'entendre les autorités françaises et les parties intéressées comme l'exige le règlement de procédure aides no 659/99.

(62)

L'examen des informations transmises à la Commission nécessite, d'après la République française, dans un premier temps, de régulariser l'analyse du plan initialement notifié pour tenir compte de l'arrêt du Tribunal du 15 juin 2005 puis, dans un second temps, d'examiner la conformité de l'ensemble formé du plan initial régularisé et des mesures nouvelles sur la base des les lignes directrices communautaires concernant les aides d'État au sauvetage et à la restructuration d'entreprises en difficulté. Par ailleurs, il est demandé à la Commission de constater que l'ensemble des mesures nouvelles, qui ont mené à la cession de la SNCM à des opérateurs privés, ne comporte aucun élément d'aide d'État.

(63)

Il convient de rappeler que suite aux décisions de 2003 et 2005, l'État français a versé 69,29 millions d'EUR à la SNCM des 76 millions d'EUR notifiés en tant qu'aide à la restructuration en 2002. Sur ce dernier montant, la Commission avait considéré dans sa décision de 2003 (point 258), que 53,48 millions d'EUR pouvaient être appréciés au titre de l'article 86 § 2 du traité comme compensation de services publics versée par la République française afin de compenser les pertes subies par la SNCM du fait d'obligations de service public supportées par cette société pour l'ensemble de la période 1991-2001. Néanmoins, ce montant faisant partie d'une somme globale plus importante notifiée au titre d'aide à la restructuration, la Commission avait décidé d'apprécier le tout à ce titre.

(64)

Les autorités françaises, en se référant à l'arrêt du Tribunal du 15 juin 2005 précité, invitent la Commission, dans leur courrier du 7 avril 2006, à considérer qu'en raison de sa nature de “compensation de service public”, une partie de l'aide à la restructuration de 2002, notamment le montant de 53,48 millions d'EUR, ne soit pas qualifiée de mesure prise dans le cadre d'un plan de restructuration mais de non-aide au titre de la jurisprudence Altmark (63) ou comme une mesure autonome et indépendante du plan de restructuration au titre de l'article 86 § 2 du traité.

2.9.1. Appréciation par les autorités françaises des 53,48 millions d'EUR à la lumière de la jurisprudence Altmark Trans

(65)

La France souligne que le Tribunal, au paragraphe 320 de l'arrêt du 15 juin 2005, a insisté sur le fait que, dans l'exécution de cet arrêt, il ne pouvait pas être exclu que la Commission soit amenée à requalifier tout ou partie des mesures initialement notifiées à la Commission et autorisées par elle dans ses décisions du 9 juillet 2003 et du 16 mars 2005, notamment à la lumière de l'arrêt rendu par la Cour de Justice le 24 juillet 2003 dans l'affaire Altmark Trans soit quelques jours après la décision du 9 juillet 2003.

(66)

Elle affirme, dans la note du 30 décembre 2005, que l'intervention financière étatique de 53,48 millions d' EUR ne devrait pas être considérée comme procurant un avantage à l'entreprise bénéficiaire, car les quatre conditions établies par la jurisprudence Altmark (64) seraient remplies. L'analyse des autorités françaises se concentre en fait sur le respect de la quatrième condition.

(67)	À cet égard, elles soulignent, en premier lieu, les difficultés d'interprétation de la jurisprudence précitée et le fait que son application peut s'avérer délicate dans la mesure où elle est postérieure à la convention de service public signée avec la SNCM et la CMN.

(68)

La France souligne, en outre, que l'opérateur public aurait été le seul à pouvoir satisfaire aux obligations de service public en termes de régularité annuelle et fréquence de service et cela malgré l'arrivée en 1996 d'un opérateur privé, lequel n'exploitait que certaines lignes et uniquement pendant la haute saison. Il n'existerait d'ailleurs pas stricto sensu d'entreprise dont les coûts pourraient servir de référence pour déterminer si le niveau de la compensation octroyée à la SNCM dépasserait ou non les coûts nécessairement occasionnés par l'exécution des obligations de service public. Il serait donc délicat, d'après les autorités françaises, d'opérer une comparaison entre la structure de coûts de la SNCM et celle d'autres compagnies maritimes, compte tenu des spécificités de l'activité et du marché de cette dernière.

(69)

Les autorités françaises précisent toutefois que la SNCM se serait comportée comme une entreprises moyennement bien gérée, que ses pertes ne seraient pas à imputer à une mauvaise gestion mais à la rigidité des conventions souscrites en 1991 et 1996 ainsi qu'au bouleversement soudain du marché historique de cette compagnie dû au passage d'une situation de monopole à un environnement fortement concurrentiel.

(70)

La République française estime que dans la décision de 2003 la Commission, ayant rejeté tous les arguments avancés par les plaignants tendant à démontrer que la SNCM aurait fait l'objet d'une mauvaise gestion sur la période 1991-2001, aurait elle-même implicitement estimé que la SNCM avait été gérée de manière appropriée et satisfaisante sur la période concernée au regard du 4ème critère Altmark.

(71)

La France considère en outre qu'une comparaison se fondant sur les éléments disponibles relatifs à la structure de coûts de Corsica Ferries et à celle de la SNCM, compagnies n'opérant d'ailleurs pas sur le même marché, serait loin de contredire la présomption de bonne gestion de la SNCM, surtout parce qu'ils ne permettent nullement de prendre en considération une partie non négligeable des coûts de l'activité de service public qui concerne le transport de marchandises.

(72)

Les autorités françaises ont fourni, dans leur courrier du 8 octobre 2002 (A/10050), des éléments, selon elles, aptes à démontrer que la structure des coûts d'exploitation de la SNCM pour la période 1991 à 2001 était très comparable à celle d'entreprises similaires de transport maritime de passagers, telles que Brittany Ferries, Seafrance et la CMN. En particulier, s'agissant de cette dernière, les autorités françaises auraient jugé de l'efficacité de la SNCM en comparant l'activité de cargos mixtes. Ces deux compagnies opèreraient en effet dans un contexte similaire, avec des navires quasi équivalents (3 cargos mixtes pour la CMN et 4 cargos mixtes pour la SNCM) et vers des destinations équivalentes. Les données récoltées sur la période 1991-2001 auraient permis de vérifier que les ratios de productivité (65) pour l'activité de cargos mixtes qui diffèrent en 1993, se rapprochent sensiblement sur la période examinée. Ainsi, ces données montreraient qu'au cours de cette période, les ratios de productivité de la SNCM se seraient rapprochés de ceux d'une entreprise moyenne du secteur.

(73)

Au-delà de l'analyse des éléments qui attestent du caractère raisonnable de la gestion de la SNCM, la France rappelle que, dans sa décision du 30 octobre 2001, la Commission avait levé les doutes concernant la compatibilité des aides versées à la SNCM dans le cadre des conventions quinquennales de 1991 et 1996 au motif que les subventions octroyées n'ont pas excédé les coûts effectivement supportés par la SNCM en raison des obligations de service public mises à sa charge.

(74)

Les autorités françaises rappellent également que, suite au rapport de l'expert désigné par la Commission sur les données comptables et de gestion présentées par les autorités françaises, cette dernière à conclu au paragraphe 98 de sa décision du 30 octobre 2001“que les subventions de service public n'ont pas servi à compenser les coûts des activités concurrentielles de la SNCM. La séparation des comptes relatifs à la prestation dudit service et les audits effectués par les instances de contrôle régionales et nationales permettent également de garantir que les comptes annuels retraçant l'emploi de la subvention de continuité territoriale donnent une image fidèle du coût de la prestation du service public”.

(75)	En conclusion, la France est de l'avis que la justification du service public combiné à l'absence de surcompensation sur la période 1991-2001 confirmerait le respect du 4ème critère Altmark.

2.9.2. Appréciation par les autorités françaises des 53,48 millions d'EUR à la lumière de l'article 86 § 2

(76)

La République française insiste sur le fait que même si la Commission devait considérer que ce montant constitue une aide au sens de l'article 87, paragraphe 1 du traité CE, elle ne pourrait que confirmer l'analyse développée dans sa décision de 2003 selon laquelle la partie de l'aide initialement notifiée correspondant au montant de 53,48 millions d'EUR est justifiée en tant que compensation de service public au titre de l'article 86, paragraphe 2 du traité CE, cette analyse n'ayant de surcroît pas été contestée par le Tribunal.

(77)	Elle devrait dès lors être déclarée compatible avec le marché commun sur cette seule base et non pas à la lumière de lignes directrices sur les aides à la restructuration.

(78)

Les autorités françaises affirment, en particulier, que le fait que le montant correspondant à la compensation de charges de service public ait été notifié par la République française lors de la notification du plan de restructuration de 2002 ne saurait empêcher la Commission de qualifier cette mesure comme compensation pour la prestation d'obligations de services publics suivant en cela l'invitation du Tribunal au point 320 de son arrêt du 15 juin 2005.

2.9.3. Conséquences de la nouvelle analyse sur le plan d'aide à la restructuration notifié en 2002

(79)

La nouvelle appréciation suggérée par les autorités françaises aurait pour effet mécanique de clarifier le montant des aides octroyées à la SNCM au titre du plan de restructuration notifié en 2002 de 76 millions d'EUR (- 53,48 millions d'EUR) à la somme de 15,81 millions d'EUR. Le plan de restructuration de 2002 soumis à l'examen de la Commission dans le cadre de l'extension de l'ouverture de procédure ne porterait que sur cette somme.

(80)

Étant donné que le montant global d'aide à la restructuration de 2002 serait inférieur aux 76 millions d'EUR initialement notifiés, sur la base desquels les contreparties décrites dans la décision de 2003 ont été imposée à SNCM, les autorités françaises invitent la Commission à revoir l'étendue de celles-ci, comme décrit ci-après, comme l'envisage le Tribunal. La France rappelle à cet égard que l'ensemble des contreparties structurelles exigées par la Commission en 2003, à savoir la cession des participations non stratégiques détenues par la SNCM, ont été mises en œuvre.

2.10. Nouveaux faits relatifs aux modifications du plan de restructuration notifié en 2002

(81)

Le redressement entamé par le plan de restructuration de 2002 n'a pas apporté tous les résultats escomptés et la situation économique et financière de la SNCM s'est fortement dégradée en 2004 et 2005. La dégradation de la situation économique et financière de la SNCM à partir de 2004 tient à la fois à des facteurs internes (multiplication des conflits sociaux, réalisation insuffisante et tardive des objectifs de productivité, perte de parts de marché), et à des facteurs exogènes à la SNCM: moindre attractivité de la destination de la Corse, politique de conquête de parts de marché menée par son concurrent Corsica Ferries (renforcement de l'offre avec un navire rapide de type “méga express” en 2004 et tarifs promotionnels), hausse du coût des carburants. Le résultat courant qui en est résulté est en perte de -32,6 millions d'EUR en 2004 et -25,8 millions d'EUR en 2005. Le résultat net, quant à lui, est négatif de -29,7 millions d'EUR en 2004 et de -28,8 millions d'EUR en 2005. Dans l'intervalle, les mouvements sociaux se sont amplifiés avec une grève de 24 jours à l'automne 2005 qui a partiellement bloqué l'approvisionnement de la Corse. Cette situation a conduit la direction de la compagnie, en liaison avec l'État actionnaire, à lancer en janvier 2005 le processus de recherche d'un partenaire privé et à mettre en oeuvre des mesures d'urgence [notamment la cession de l'Asco et de la participation dans Sud-Cargos (66)]. Toutefois, les mesures de réduction des effectifs (220 ETP équivalents-temps-plein, 10 millions d'EUR d'économies en année pleine) n'ont pu être mises en œuvre faute d'avis du comité d'entreprise. En particulier, la France expose que la réduction d'effectifs attendue sur le personnel sédentaire a été réalisée dans l'ensemble; en revanche les effectifs navigants n'ont baissés que marginalement en 2003 de 5 ETP et ont ensuite progressés.

(82)	Dans ce cadre, un accord de recapitalisation a été trouvé le 13 octobre 2005 avec la participation d'investisseurs privés [Butler Capital Partners et Veolia Transport (Connex) (67)]. Ce processus, et le mode de sélection des partenaires, seront exposés plus avant dans la présente décision.

(83)	Dans le cadre de la mise en œuvre de ce processus de cession au secteur privé, les autorités françaises ont notifié à la Commission les opérations suivantes:

2.10.1. Recapitalisation de la SNCM préalablement à sa privatisation

(84)

L'opération financière prévoit la souscription de la part de la CGMF de la totalité de l'augmentation du capital de la SNCM pour un montant de 142,5 millions d'EUR préalable à la cession et la prise en charge d'une partie des engagements sociaux de la SNCM au titre des frais de mutuelles de ses retraités, évalués à 15,5 millions d'EUR environ. Le 26 mai 2006, la France a autorisé cette souscription et a décrété le transfert au secteur privé de la propriété de la SNCM. Les autorités françaises considèrent, comme développé ci-après, que ce montant de 158 millions d'EUR, constituant le prix de marché négatif issu d'une procédure de mise en concurrence ouverte et non discriminatoire, est inférieur au coût de liquidation qu'un actionnaire privé aurait légalement dû assumer et qu'ainsi elles adoptent un comportement d'investisseur privé en économie de marché (IPEM), et que donc, selon elles, cette opération ne comporterait pas d'éléments d'aide d'État.

(85)

Dans ce contexte, la France fait observer que l'offre des repreneurs prévoit une garantie de passif. Elle prévoit également une clause résolutoire de la cession qui peut être exercée par les repreneurs en cas de survenance de l'un des événements suivants dans la mesure où ces hypothèses auraient pour effet de remettre en cause la crédibilité de leur plan d'affaires et le retour à la viabilité de la société; il s'agit de:

—	la non-attribution du contrat de délégation de service public de desserte maritime de la Corse pour la période débutant le 1er janvier 2007 […]*,

—

toute décision négative de la Commission européenne ou un arrêt du Tribunal ou de la Cour de Justice, tels qu'un refus de l'opération ou l'imposition de conditions ayant un impact substantiel sur la valeur de la société, et ce dans un délai de 6 ans à compter du jour de l'acquisition par les partenaires des droits sur la société,

2.10.2. D'après les autorités françaises, la recapitalisation préalable de la SNCM ne constituerait pas une aide

(86)

En application de la jurisprudence communautaire en la matière, les autorités françaises invitent la Commission à considérer que cette recapitalisation de la SNCM ne contient aucune mesure qualifiable d'aide au sens de l'article 87, paragraphe 1, du traité CE. En effet, les autorités françaises se comporteraient en l'occurrence comme le ferait un investisseur privé avisé, guidé uniquement par des considérations économiques pour les raisons suivantes:

a) La privatisation de la SNCM résulte d'un processus de mise en concurrence ouvert, transparent et non discriminatoire diligenté par les autorités françaises

(87)	Le prix offert par les repreneurs est la “ meilleure ” offre obtenue au terme de ce processus. Il s'agit d'un prix de marché; la France a exposé à ce titre le processus de sélection des actionnaires privés retenu.

(88)

Après l'annonce, faite à l'Assemblée nationale le 26 janvier 2005, de la décision gouvernementale de lancer un processus de privatisation, les autorités françaises déclarent avoir lancé deux actions pour garantir selon elles une mise en concurrence ouverte et non discriminatoire, conformément aux critères communautaires:

—	les ministres concernés ont nommé une personnalité indépendante, M. Claude Gressier, chargée de veiller notamment au bon déroulement de la procédure et à l'égalité de traitement des candidats, d'une part,

—	la CGMF a recruté HSBC-CCF comme banque conseil, d'autre part. Cette banque a contacté 70 sociétés communautaires et non communautaires, dont la liste a été fournie à la Commission, susceptibles d'être intéressées au premier stade de la mise en concurrence.

(89)

Parmi ces 70 sociétés, […]d'entre elles auraient exprimé des marques d'intérêt et […] mémorandums d'information ont été envoyés. […] offres préliminaires ont été reçues le 12 avril 2005. Connex, […] et Butler Capital Partners ont présenté une offre de second tour le 17 juin 2005. Ces offres avaient comme point commun d'être des offres d'acquisition de 100 % du capital. Elles étaient à ce stade indicatives et comportaient de nombreuses zones d'incertitude. Il a été alors décidé que les représentants de l'État auraient des contacts avec chacun des candidats pour faire préciser leurs offres. Les trois candidats ont chacun remis une nouvelle offre le 28 juillet 2005.

(90)

Ces offres, qui étaient fermes mais encore conditionnelles, ont été analysées pendant le mois d'août et diverses précisions ont été demandées aux candidats. À partir du 20 août, il a été décidé d'entrer en discussion avec chacun des candidats dans le but de les faire améliorer autant que possible leurs offres et de lever les zones d'incertitude. À cette fin, des réunions en nombre identique ont été organisées avec chacun des trois candidats fin août et début septembre. Ces réunions ont permis de clarifier leurs offres et de les conduire à les améliorer. Une ultime réunion avec chacun des trois candidats a eu lieu le mercredi 14 septembre 2005. Il a été demandé aux candidats de remettre leurs dernières offres pour le jeudi 15 septembre 2005 à 17 heures.

(91)	Cependant, le jeudi 15 septembre 2005 en début d'après-midi, Connex a fait savoir que le conseil d'administration de sa maison mère tenu le matin même avait décidé que le groupe ne remettrait pas d'offre. Deux offres ont donc été remises, l'une par le groupe […], l'autre par le groupe BCP.

(92)

La comparaison des deux offres effectuée par la banque conseil sous l'autorité de l'Agence des participations de l'État et sous le contrôle de M. Gressier a montré que l'offre du groupe BCP était nettement moins coûteuse pour l'État. Le mardi 27 septembre 2005, l'État a publié un communiqué indiquant qu'il retenait l'offre du groupe BCP. Le Ministre des Transports a indiqué peu après qu'il envisageait la possibilité que l'État reste au capital de la SNCM, mais de façon minoritaire et temporaire.

(93)

Le jeudi 29 septembre 2005, l'État a annoncé que le groupe BCP, soucieux d'avoir dans le tour de table de la SNCM un grand opérateur industriel, a accepté de rétrocéder une partie de ses parts au groupe Connex (qui serait l'opérateur industriel) de telle sorte que la participation de Connex serait de 30 %, celle de l'État à 25 % et celle des salariés à 5 %. Connex serait ainsi l'opérateur industriel de la SNCM tandis que BCP, retenu à l'issue de la procédure de mise en concurrence, en resterait l'actionnaire de référence. Ultérieurement, les nouveaux actionnaires ont accepté une montée de la participation des salariés de 5 % à 9 % (en renonçant chacun à 2 %), ce qui conduit BCP à 38 %, Veolia (Connex) à 28 % et l'État à 25 %.

(94)	Au total, la France considère que, dans la mesure où cette recherche d'un partenaire privé pour la SNCM a été opérée dans le cadre d'une procédure de mise en concurrence ouverte et non discriminatoire, à l'issue de laquelle la meilleure offre a été retenue, le prix de cession est un prix de marché.

b) Le prix négatif de 158 millions d'EUR serait inférieur aux coûts qu'aurait entraînés la liquidation de l'entreprise

(95)

La France estime que ceci est le cas que l'on considère, d'après une première méthode, l'ensemble des coûts réels qu'aurait à supporter en tant qu'actionnaire la République française, estimés par un rapport de la CGMF à […] millions d'EUR et contre-expertisés par le rapport Oddo-Hastings à […] ou […] millions d'EUR selon la méthodologie utilisée (68), ou que l'on s'en tienne, selon une seconde méthode, conformément à la pratique décisionnelle de la Commission, confirmée par la jurisprudence de la CJCE (69), aux seuls coûts de liquidation qu'un actionnaire privé placé dans une situation comparable serait légalement tenu d'assumer, correspondant en pratique à la seule valeur de liquidation des actifs de la SNCM, estimée par le rapport Oddo-Hastings à […] millions d'EUR.

(96)

S'agissant de la première méthode, qui tient compte entre autres du risque que l'État française soit appelé en “comblement de passif” si un tribunal devait le considérer comme dirigeant de fait da la SNCM, le rapport établi par la CGMF avec l'appui de Ernst & Young (rapport CGMF) a été transmis par les autorités françaises en mars 2006; il a été établi au 30 septembre 2005 et réactualisé selon les données provisoires au 31 décembre 2005, estimées au 8 mars 2006. À cette dernière date, la valeur résiduelle de l'actif de la SNCM (soit […] millions d'EUR) serait après paiement des dettes privilégiées de […] millions d'EUR. Les autres éléments de coûts pris en compte au titre de l'action en comblement de passif envers l'État comprennent notamment les coûts de résiliation des principaux contrats d'exploitation, les coûts liés à la résiliation des conditions de crédit-bail des navires et le paiement des dettes chirographaires, qui conduirait à un coût de liquidation estimé de l'ordre de […] millions d'EUR au titre de l'insuffisance d'actif.

(97)	En outre, la France considère que la CGMN ou l'État auraient été amenés à payer des indemnités complémentaires de licenciement aux salariés de la SNCM, pour un coût moyen de l'ordre de […] millions d'EUR, ce qui conduirait in fine à un coût total de liquidation de l'ordre de […] millions d'EUR.

(98)

Le rapport CGMF précise qu'une très forte variation peut exister sur le coût des indemnités complémentaires de licenciement avec des hypothèses basse et haute respectivement chiffrées à […] et -[…] millions d'EUR et une valeur moyenne retenue à -[…] millions d'EUR et auxquels s'ajoutent des coûts de contentieux estimés à […] millions d'EUR, soit au total […] millions d'EUR; ce chiffre correspond à une fourchette de […] à […] mois de salaire et une valeur moyenne retenue à 29 mois. Il s'ajouterait au coût du plan conventionnel, d'un coût voisin de -[…] millions d'EUR déjà pris en compte dans le calcul de l'actif net résiduel.

(99)

Le rapport établi le 29 mars 2006 par Oddo Corporate Finance et le cabinet Paul Hastings (rapport Oddo) a été transmis le 7 avril 2006 à la Commission. Il consiste en une revue critique, demandée par l'Agence des Participations de l'État (APE), des rapports CGMF et une approche des coûts de liquidation jugés acceptables au plan communautaire.

(100)

Le rapport Oddo considère qu'il existerait une insuffisance d'actif de […] millions d'EUR qui pourrait être mise à charge de l'État en cas d'action en comblement de passif pour un montant allant de […] %, soit -[…] millions d'EUR, à […] % de sa valeur. Il considère que cette évaluation, faite au 30 septembre 2005, et d'ailleurs confirmée au 31 décembre, correspond à la date pertinente voisine de la sélection de BCP effectuée le 27 septembre. Le rapport considère aussi que le risque d'action en comblement de passif est élevé, particulièrement au regard d'un précédent jugé par la Cour de Cassation (70), concernant la filiale d'un établissement public, le BRGM (Bureau de Recherches Géologiques et Minières) condamné à payer l'intégralité de l'insuffisance de l'actif de sa filiale, les Mines de Salsignes, au motif que le dirigeant de fait, le BRGM, malgré sa connaissance des conditions de dégradation de l'activité et des alertes données, avait eu un comportement fautif en laissant l'activité se poursuivre.

(101)

S'agissant des indemnités complémentaires de licenciement, le rapport Oddo considère également que, du fait du lien de dépendance de la SNCM envers son actionnaire, et selon une autre jurisprudence française récente (71), la liquidation de celle-ci pourrait conduire le juge à ordonner le versement de dommages et intérêts aux salariés. Comme dans le rapport CGMF, la fourchette d'indemnisation envisagée par le rapport Oddo est très large. Si l'évaluation de ces dommages est faite par référence au plan social mis en œuvre en 2002 et celui envisagé en 2005, elle atteindrait une valeur de […] à […] millions d'EUR, d'où un coût de liquidation total estimé à charge de l'État de […] (soit […] + […] millions d'EUR) à […] millions d'EUR (soit […] + […] millions d'EUR). Si le juge décide par contre de limiter l'indemnisation, eu égard au contexte et aux circonstances de l'affaire, à une valeur comprise entre […] et […] mois de salaire, le coût social serait, selon le rapport Oddo, de […] à […] millions d'EUR, soit un coût de liquidation total pouvant aller de […] à […] millions d'EUR en y incluant les valeurs estimées d'insuffisance d'actif déjà citées.

(102)

De surcroît, la France considère que l'approche développée ci-dessus est confortée par la récente décision de la Commission concernant l'aide d'État mise à exécution par la Belgique en faveur d'ABX Logistics (no C 53/2003), dans laquelle la Commission a été conduite à examiner un prix de cession négatif, présentant comme en l'espèce le caractère d'un prix de marché, et à le comparer avec les coûts qu'aurait effectivement supportés l'État actionnaire dans le cadre d'une liquidation amiable ou judiciaire tels qu'expertisés par un tiers indépendant. D'après la France, la Commission reconnaît notamment dans cette décision la validité d'un certain nombre de coûts, notamment ceux pouvant résulter d'une action en comblement de passif de la part des créanciers ou des effets de “contagion” de la liquidation aux autres branches du groupe liquidant sa filiale.

(103)

S'agissant de la seconde méthode, fondée sur l'arrêt Gröditzer (C 334/99), ler rapport de la CGMF et Oddo estiment la valeur de liquidation des actifs à […] millions d'EUR au 30 septembre 2005, compte tenu d'immobilisations corporelles ([…] millions d'EUR) et financières ([…] millions d'EUR), des créances clients ([…] millions d'EUR), d'autres créances ([…] millions d'EUR) et d'un déficit de trésorerie de — […] millions d'EUR.

(104)

Enfin, les autorités françaises invitent la Commission à tenir compte de la cession du contrôle de la SNCM au secteur privé comme l'un des éléments principaux du contexte dans lequel le plan de restructuration actualisé doit être examiné. Cette privatisation renforcerait en effet la crédibilité du plan de retour à la viabilité de l'entreprise et réduirait drastiquement le risque éventuel de nouvelle mesure d'aide.

2.10.3. Recapitalisation conjointe des actionnaires

(105)

Après que la SNCF, actionnaire de SNCM à hauteur de 6,74 % au côté de la CGMF qui en détient le solde, a transféré ses titres à celle-ci, la SNCM a réduit son capital à un montant de 37.005 EUR dont une quote-part de 75 % a été alors acquise par BCP et Veolia à sa valeur nominale. Une nouvelle augmentation de capital d'un montant de 35 millions d'EUR a ensuite eu lieu; elle a été souscrite à hauteur de […] millions d'EUR par BCP et de […] millions d'EUR par Veolia, soit un montant de […] millions d'EUR, auquel s'ajouter un montant de 8,75 millions d'EUR souscrit par la CGMF à hauteur de sa nouvelle quote-part de 25 %. Les deux partenaires privés ont apporté également une avance en compte courant de 8,75 millions d'EUR, dont respectivement […] èmes pour BCP et […] èmes pour Veolia.

(106)

La France considère que cette prise de participation constitue également un investissement avisé (IPEM). En effet, d'une part, elle est intervenue de manière concomitante et minoritaire aux côtés des investisseurs privés BCP et Veolia Transport. D'autre part, la France expose que cette participation bénéficie d'une rémunération en capital fixe de […] % par an, et considère que ce taux de rentabilité est très satisfaisant pour un investisseur privé et exonère l'État du risque d'exécution du plan d'affaires. Il est cependant précisé qu'en cas de redressement ou liquidation judiciaire de la SNCM cette rémunération ne sera pas applicable.

2.10.4. Mesures financières complémentaires (aide à la personne)

(107)

La CGMF a versé enfin 38,5 millions d'EUR dans un compte séquestre afin de financer uniquement les mesures sociales supplémentaires que l'État s'est engagé à prendre en charge dans l'éventualité d'un plan de réduction des effectifs mis en oeuvre par les repreneurs. La France considère à ce titre, en invoquant la pratique décisionnelle de la Commission, notamment dans le dossier “SFP — Société française de production (72)”, que ce financement constitue une aide à la personne qui ne bénéficie pas à l'entreprise. Dans ce cas, la mise en œuvre grâce à des fonds publics de mesures sociales supplémentaires en faveur des personnes licenciées, sans que ces mesures allègent l'employeur de ses charges normales, relèverait de la politique sociale des États membres et ne constituerait pas une aide d'État.

2.10.5. Mode de direction de la SNCM et rôle de l'État

(108)

Dans le cadre de l'opération, l'État n'exerce plus le contrôle de la société, le mode de gouvernance choisi permettant une répartition des rôles entre les deux partenaires privés.

(109)

Le conseil de surveillance, dont les compétences sont détaillées dans les statuts, sera présidé par un représentant de BCP. Depuis la réalisation de l'opération jusqu'à l'attribution de la délégation de service public la présidence est exercée par un représentant de l'État.

(110)

Au sein du conseil de surveillance à 14 membres, BCP et Veolia Transport ont respectivement 4 et 3 membres. Les salariés ont 2 représentants et les salariés actionnaires ont désigné ultérieurement 2 représentants. L'État ne dispose que de 3 membres. Chaque membre dispose d'une voix et les décisions au conseil de surveillance se prend à la majorité des voix. En cas de partage, la voix du président est prépondérante.

(111)

Le directoire est le véritable organe de gestion de l'entreprise. Son président est le dirigeant et le représentant de l'entreprise. Ses membres sont nommés par le conseil de surveillance sur proposition de Veolia Transport.

(112)

Les actions détenues par l'État ne disposent d'aucune prérogative particulière en matière de droit de vote. Chaque action dispose du même droit de vote que les autres.

(113)

Les accords passés entre la CGMF et les partenaires BCP et Veolia Transport donnent à ceux-ci la priorité pour acquérir, le moment venu, les actions détenues par la CGMF. Par ailleurs, BCP et Veolia Transport se sont consentis des droits mutuels, notamment de préemption, qui permettront notamment à Veolia Transport de racheter ultérieurement les parts de BCP. Les accords prévoient enfin que, dans l'hypothèse où la CGMF devrait vendre ses parts, les opérations réalisées à cette occasion conduiraient à ce que l'actionnariat soit in fine détenu à hauteur de […] % par Veolia Transport, […] % par BCP et […] % par les salariés.

2.10.6. Le plan d'affaires des repreneurs

(114)

Le plan d'affaires des repreneurs s'étend sur la durée la plus courte possible conformément aux règles posées par les lignes directrices de 2004. Il permettrait, d'après la France, de rétablir la viabilité à long terme de l'entreprise dès 2008/2009, sur la base d'hypothèses réalistes concernant ses conditions d'exploitation futures et grâce principalement à la mise en œuvre de mesures internes.

(115)

À l'issue du plan, la SNCM retrouve la viabilité économique. Elle est en mesure de financer ses investissements et de rémunérer ses capitaux propres. Le résultat courant serait positif de […] millions d'EUR en 2009. En résultat analytique, les activités actuellement déficitaires auront atteint la viabilité économique à cette date.

(116)

Le redressement repose sur un ensemble d'hypothèses jugées réalistes et acceptables par la France. Il ne s'appuierait pas sur une amélioration artificielle de facteurs externes sur lesquels la SNCM ne peut pas influer. Une étude de marché indépendante (projet Sirène) transmise à la Commission par courrier du 16 mars 2006 aurait permis d'établir des prévisions réalistes de croissance du marché pour l'élaboration du plan d'affaires: […] % par an en moyenne entre 2005 et 2009 sur la Corse (contre une tendance de […] % entre 1993 et 2004); […] % par an en moyenne sur le Maghreb (contre une tendance entre 2001 et 2004 de +[…] % sur l'Algérie et + […] % sur la Tunisie). Le plan d'affaires prévoit une stabilité globale des parts de marché de la SNCM sur ses différents segments d'activité ([…] % sur Marseille-Toulon, […] % sur Nice, […] % sur l'Algérie et […] % sur la Tunisie).

(117)

Le retour à la viabilité est principalement obtenu grâce à la mise en œuvre de mesures internes, visant notamment à abaisser le point mort d'exploitation de la société:

—

en premier lieu, un plan de réduction des effectifs de 400 équivalents temps plein et des mesures de productivité qui génèrent au total une économie d'environ […] millions d'EUR sur la masse salariale en année pleine (hors revalorisation salariale) devant mener la société à une augmentation de la productivité de […] %. À cet égard, il convient de rappeler que les réductions concernant les effectifs sédentaires établies par le plan social de 2002 ont été mise en œuvre en partie tandis que ni la réduction prévue de marins ni l'augmentation de la productivité de 10 % n'ont pu être atteintes;

—	en second lieu, des programmes de réduction des coûts, notamment en matière de maintenance.

(118)

Une analyse de sensibilité aux écarts de coûts et de chiffre d'affaires, autre que le volume de la délégation de service public, a été établie par le projet Sirène et fournie par la France; selon celle-ci, le résultat courant de +[…] millions d'EUR prévu en 2009 pourrait connaître un scénario bas à -[…] millions d'EUR et un scénario haut à +[…] millions d'EUR.

2.10.7. Levée des restrictions posées par la décision annulée

(119)

Pour assurer sa réussite, ce plan part de l'hypothèse que les restrictions posées par la décision annulée du 9 juillet 2003, en matière de remplacement de navires (article 2), de politique tarifaire (article 4) et de nombre de rotations de navires vers la Corse (article 5) seront levées. Selon l'analyse juridique développée par la France, compte tenu du niveau résiduel de l'aide octroyée in fine par l'État dans le cadre du plan de restructuration régularisé comme décrit ci-dessus, il ne serait plus justifié que la Commission maintienne l'ensemble de ces contreparties par rapport au montant approuvé à ce titre en 2003.

(120)

En particulier, la France insiste sur le caractère essentiel de l'intégrité de la desserte de Nice, sur le maintien actuel, après les cessions déjà intervenues, du format actuel (73) de la flotte et sur le caractère stratégique de la participation de la SNCM dans le groupe CMN.

(121)

S'agissant de la desserte de Nice, actuellement déficitaire, les autorités françaises soulignent que le positionnement de la SNCM après sa cession nécessite d'offrir une solution “réseau” et de donner le choix du départ entre les villes de Marseille et de Nice pour ne pas se priver d'une partie importante des clients potentiels situés en France et en Italie dans la zone de chalandise de Nice. De plus, près de […] % ([…] % en saison) de la clientèle de la SNCM utilise déjà aujourd'hui les billets “croisés”, permettant notamment de diversifier les ports d'origine et de destination, ce qui montre la valeur pour la clientèle d'une desserte caractérisée ainsi. De même, limiter la présence aux seuls mois de juillet et août sur la liaison Nice-Corse entraînerait non seulement un impact commercial négatif du fait des billets croisés perdus, mais pénaliserait fortement l'image et la promotion de la SNCM. Par contre, il est probable que le retrait de la SNCM de Nice, représenterait un impact négatif commercial estimé à environ […] millions d'EUR par an. D'après les prévision élaborées par les autorités françaises, l'arrêt du Liamone, desservant cette ligne, ne permettrait d'améliorer les comptes que de […] millions d'EUR, ce qui serait un niveau faible eu égard aux enjeux stratégiques de la liaison.

(122)

Sur le caractère stratégique de la participation de la SNCM dans le groupe CMN, la France considère que tant la Commission que le juge communautaire ont validé la position des autorités françaises selon laquelle la participation de la SNCM dans le groupe CMN était un actif stratégique et non pas un pur actif financier. Aucun élément nouveau depuis la décision du 9 juillet 2003 ne vient remettre en cause ce raisonnement, qui tend au contraire à être renforcé par la position, jugée dominante par les autorités françaises, acquise depuis lors par Corsica Ferries sur le marché corse:

—

l'obligation de céder cette participation signifierait sûrement la fin de la coopération industrielle actuelle (synergies, tarif unique, etc.); elle diminuerait substantiellement les chances de la SNCM de concourir à l'appel d'offres pour le renouvellement de la délégation de service public; et elle serait ainsi susceptible de remettre en cause la viabilité de la SNCM.

—

l'importance stratégique du partenariat entre la SNCM et la CMN pour chacune d'elles est la raison d'être du pacte d'actionnaires du 7 mars 1992 qui lie la SNCM et STIM d'Orbigny dans le contrôle de la CMP et dont la Commission a eu connaissance. Ce pacte offre précisément des garanties crédibles et fortes à la SNCM en cas de changement substantiel de la politique de la CMN (et vice-versa) par le biais d'une option d'achat. Historiquement, ces dispositions tiennent au fait qu'à l'époque, la SNCM ne pouvait pas détenir le contrôle majoritaire d'une société privée, pour des raisons étrangères à la compagnie, mais qu'elle se voyait octroyer des garanties cohérentes avec la détention de 69 % des intérêts économiques du groupe CMN.

(123)

Au total, il est exposé que les repreneurs privés reprennent à leur compte l'analyse constante de la société et des autorités françaises sur le caractère stratégique de la participation dans la CMN et la nécessité de son maintien dans le patrimoine de la SNCM.

2.10.8. Le maintien d'une structure concurrentielle du marché

(124)

L'opération envisagée par les autorités françaises, en assurant le retour à la viabilité de la SNCM, permettrait selon elles le maintien d'un jeu concurrentiel sur les destinations vers la Corse.

(125)

D'après la France, la prise en compte des enjeux concurrentiels dans le sauvetage d'une entreprise en difficulté est un des principes des lignes directrices. Elle considère que ce principe a été rappelé, dans le dossier présent, par la Commission (paragraphe 283 de sa décision annulée) et par le Tribunal dans son arrêt du 15 juin. Ce dernier a rappelé que la Commission pouvait estimer, dans l'exercice de son large pouvoir d'appréciation, que la présence d'une entreprise était nécessaire pour prévenir l'émergence d'une structure oligopolistique renforcée des marchés en cause (arrêt Kneissl Dachstein/Commission, point 97).

(126)

La détermination des contreparties éventuelles doit également tenir compte de la structure de marché (§ 39 des lignes directrices de 2004). Ainsi, une réduction des capacités de la SNCM serait de nature à renforcer la position désormais dominante de Corsica Ferries sur le marché avec la Corse, compte tenu notamment des parts de marché respectives des différentes compagnies et de leur évolution dans le temps.

(127)

À cet égard, d'après une étude de marché indépendante transmise par la France, il résulte que, depuis son arrivée en 1996, Corsica Ferries a fortement développé son offre et s'est imposé en quelques années comme le principal transporteur sur l'ensemble du marché entre la Corse et le continent. En effet, il détient à présent près de 60 % du marché passagers en volume et transporte chaque année 70 % de passagers de plus que la SNCM. Cette dernière au global est passée de 82 % de parts de marché en 2000 à 33 % en 2005. S'agissant du marché de fret, la SNCM est encore le principal transporteur grâce à sa participation dans la CMN, qui en détient 41,7 %. Néanmoins Corsica Ferries, qui a développé une offre à partir de 2002, a connu une très forte croissance depuis son lancement (+63 % par an entre 2002 et 2004) et en détient à présent environ 16,8 %.

(128)

D'après les autorités françaises, le plan de restructuration ainsi actualisé serait conforme aux critères de compatibilité énoncés par la Commission dans ses lignes directrices de 1999 et celles de 2004. Egalement, l'ensemble des mesures exposées dans le contexte de la privatisation de la SNCM permettrait de rétablir dès le 30.12.2009 la viabilité à long terme de la SNCM et serait limité au minimum nécessaire à ce retour à la viabilité.

3. APPRÉCIATION

(129)

La présente décision constitue une extension de la procédure d'ouverture de 2002 qui porte sur les nouveaux éléments décrits ci-dessus, tout en intégrant le plan de restructuration notifié en 2002. La Commission exprime les doutes additionnels par rapport à ceux exprimés dans l'ouverture de procédure de 2002, et qui découlent des nouveaux éléments notifiés par les autorités françaises entre octobre 2005 et mai 2006. En outre, comme cela a été suggéré par le Tribunal, la Commission se doit d'exprimer tout d'abord ses doutes sur la nature d'aide (à la lumière de l'arrêt Altmark Trans) et sur la compatibilité en tant que compensation de service public de tout ou partie du montant notifié en 2002.

3.1. Appréciation des 53,48 millions EUR versés au titre de compensations de service public

(130)

Ainsi que le Tribunal l'y a invitée, la Commission se doit d'examiner le montant de 53,48 millions d'EUR visant à combler les sous-compensations issues des conventions de service public de 1991 et 1996, à la lumière des critères établis par l'arrêt de la Cour du 24 juillet 2003 dans l'affaire Altmark, pour déterminer si ces compensations constituent ou non des aides d'État au sens de l'article 87, paragraphe 1, du traité CE.

(131)

Il convient de rappeler que l'arrêt de la Cour en question a dit pour droit que les subventions publiques visant à permettre l'exploitation de services réguliers de transports urbains, suburbains ou régionaux ne tombent pas sous le coup de cette disposition dans la mesure où de telles subventions sont à considérer comme une compensation représentant la contrepartie des prestations effectuées par les entreprises bénéficiaires pour exécuter des obligations de service public. Aux fins de l'application de ce critère, il incombe à la juridiction de renvoi de vérifier la réunion des conditions suivantes:

—	premièrement, l'entreprise bénéficiaire a effectivement été chargée de l'exécution d'obligations de service public et ces obligations ont été clairement définies;

—	deuxièmement, les paramètres sur la base desquels est calculée la compensation ont été préalablement établis de façon objective et transparente;

—	troisièmement, la compensation ne dépasse pas ce qui est nécessaire pour couvrir tout ou partie des coûts occasionnés par l'exécution des obligations de service public, en tenant compte des recettes y relatives ainsi que d'un bénéfice raisonnable pour l'exécution de ces obligations;

—

quatrièmement, lorsque le choix de l'entreprise à charger de l'exécution d'obligations de service public n'est pas effectué dans le cadre d'une procédure de marché public, le niveau de la compensation nécessaire a été déterminé sur la base d'une analyse des coûts qu'une entreprise moyenne, bien gérée et adéquatement équipée en moyens de transport afin de pouvoir satisfaire aux exigences de service public requises, aurait encourus pour exécuter ces obligations, en tenant compte des recettes y relatives ainsi que d'un bénéfice raisonnable pour l'exécution de ces obligations.

(132)

À supposer même qu'il soit possible d'établir que la première et la troisième condition établies par cette jurisprudence sont remplies, il est beaucoup plus difficile de prouver que le deuxième et surtout le quatrième critères sont remplis. En effet en ce qui concerne le deuxième critère la Commission note qu'il s'agit, dans le cas d'espèce, de compensations forfaitaires versées en application des conventions précitées et du montant complémentaire de 53,48 millions d'EUR, versés a posteriori pour des périodes parfois anciennes.

(133)

S'agissant du quatrième critère, il s'avère très difficile de démontrer que, en l'absence d'appels d'offres pour l'octroi de conventions de 1991 et 1996, le niveau de compensation “a été déterminé sur la base d'une analyse des coûts qu'une entreprise moyenne, bien gérée et adéquatement équipée en moyens de transport afin de pouvoir satisfaire aux exigences de service public requises, aurait encourus pour exécuter ces obligations, en tenant compte des recettes y relatives ainsi que d'un bénéfice raisonnable pour l'exécution de ces obligations”.

(134)

La Commission prend note du fait que la République française avance un certain nombre d'éléments visant à démontrer que la SNCM aurait agit comme une entreprise moyenne, bien gérée et adéquatement équipée. La Commission exprime néanmoins ses doutes sur le fait que les informations et les données transmises à cet égard par les autorités françaises permettent de constater que cette condition est remplie. Les éléments partiels de comparaison fournis à ce stade par les autorités françaises ne permettent pas d'arriver à une conclusion globale. En outre, en l'absence de précisions, les difficultés économiques récurrentes de l'entreprise conduisent la Commission à exprimer ses doutes sur le fait que la SNCM puisse être considérée comme ayant été une entreprise moyenne, bien gérée et adéquatement équipée, et donc sur la nature de non–aide du montant complémentaire de 53,48 millions d'EUR et invite la République française, le bénéficiaire et les tiers intéressés à lui transmettre leurs observations sur ce point.

(135)

Si la Commission devait donc considérer que ce montant constitue une aide au sens de l'article 87, paragraphe 1 du traité CE, elle pourrait confirmer l'analyse développée dans sa décision de 2003, particulièrement aux points 259 et suivants, selon laquelle le montant de 53,48 millions d'EUR serait justifié en tant que compensation de service public au titre de l'article 86, paragraphe 2 du traité CE, cette analyse n'ayant pas été contestée par le Tribunal, et l'approuver sur cette base.

(136)

Si le montant susmentionné est qualifié comme non-aide ou comme aide compatible au sens de l'article 86, paragraphe 2 du traité CE, la Commission devrait estimer que le montant d'aide à considérer comme aide à la restructuration au titre de la notification de 2002 s'élèverait, non à 76 millions d'EUR, mais à 15,81 millions EUR. Ce dernier montant viendrait donc s'ajouter aux mesures notifiées en 2006 et, dans la mesure où elles comporteraient des aides à la restructuration, serait examiné conjointement avec celles-ci; dans le second cas (aides compatibles sur la base de l'article 86), selon les lignes directrices de 2004, l'examen des aides à la restructuration devrait prendre en compte l'effet de ces aides compatibles sur l'ensemble du plan de restructuration.

(137)

La Commission devrait s'interroger sur l'opportunité de maintenir l'ensemble des contreparties imposées à la SNCM par décision de 2003. En effet, l'imposition de celles-ci avait été considérée comme nécessaire pour que la concurrence ne soit pas faussée dans une mesure contraire à l'intérêt commun en considération du montant plus important de 76 millions d'EUR examiné initialement en tant qu'aide à la restructuration. Le réexamen à la baisse de ce montant devrait entraîner une réduction de ces contreparties, comme suggéré par le Tribunal, d'autant que, à présent, la SNCM a déjà mis en œuvre définitivement certaines contreparties [comme la cession de participations non stratégiques dans d'autres compagnies (74)] et que l'échéance (31 décembre 2006) pour le maintien des contreparties en matière de remplacement de navires, de politique tarifaire et de nombre de rotations de navires vers la Corse est presque atteinte sous réserve toutefois que les nouvelles injections publiques ne contiennent pas d'aide à la restructuration supplémentaire susceptibles de compenser ou de dépasser le montant d'aide initial une fois réduit à sa partie relative à la restructuration.

(138)

À cet égard, la Commission se doit, en premier lieu, de vérifier si toutes les contreparties imposées par sa décision de 2003 ont été dans la pratique respectées. Même si elle note que les participations jugées non stratégiques dans des sociétés ont été cédées entre 2003 et 2004 et que la SNCM a maintenu sa flotte à 10 navires (soit une unité inférieure à la limite de 11 navires, à la suite de la cession de l'Asco le 24.5.2005 et au remplacement de l'Aliso en 2004), elle exprime ses doutes sur le fait que la limitation de price leadership et de nombre de rotations sur la Corse aient été respectées et que leur suppression soit justifiée. En outre, si la Commission devait estimer que les nouvelles mesures contiennent des aides à la restructuration d'un montant supérieur à celui approuvé dans le cadre du plan de restructuration de 2002, il ne peut pas être exclu qu'elle soit menée à imposer à la SNCM le maintien de contreparties imposées en 2003 ou des contreparties additionnelles adéquates afin de sauvegarder les conditions de concurrence.

(139)

Elle invite dès lors la République française et les parties intéressées à lui faire parvenir leurs commentaires sur ce point.

3.2. Appréciation de la nature d'aide ou de non aide de la recapitalisation initiale de 158 millions d'EUR

(140)

La Commission constate que les fonds qui ont été apportés par la CGMF à la SNCM à ce titre sont clairement des ressources d'État, ce que ne conteste pas la France. Elle constate aussi que cet apport fait partie d'un plan annoncé par le gouvernement français et négocié sous son autorité ce qui traduit bien l'imputabilité à l'État de cette décision. La Commission doit alors vérifier si ce comportement de l'État constitue un investissement avisé compte tenu des difficultés de la SNCM.

(141)

À titre liminaire, la Commission croit utile de rappeler le point 133 de l'arrêt Gröditzer précité “En vue de déterminer si la privatisation de GS pour un prix de vente négatif de 340 millions de DEM comporte des éléments d' aide d'État, il y a lieu d'apprécier si, dans des circonstances similaires, un investisseur privé d'une taille qui puisse être comparée à celle des organismes gérant le secteur public aurait pu être amené à procéder à des apports de capitaux de cette importance dans le cadre de la vente de ladite entreprise ou aurait opté pour la liquidation de celle-ci (voir, en ce sens, notamment, arrêt du 16 mai 2002, France/Commission, C-482/99, Rec. p. I-4397, point 70)”.

(142)

La Commission précise également que au point 26 de l'arrêt Espagne/Commission (75) la Cour dit pour droit que “…la Commission est fondée à affirmer qu' un investisseur privé poursuivant une politique structurelle, globale ou sectorielle, guidée par des perspectives de rentabilité à long terme, ne saurait raisonnablement se permettre, après des années de pertes ininterrompues, de procéder à un apport en capital qui, en termes économiques, s'avère non seulement plus coûteux qu' une liquidation des actifs, mais est en outre lié à la vente de l' entreprise, ce qui lui enlève toute perspective de bénéfice, même à terme”.

(143)

Dans une première approche, les autorités françaises ont comparé le prix de marché négatif payé par la CGMN au coût de liquidation judiciaire de la SNCM, tel qu'il ressort des deux études qu'elles ont fournies. Comme indiqué ci-avant, ce coût de liquidation serait compris, selon ces études, entre […] et […] millions d'EUR, avec une valeur médiane de l'ordre de […] millions d'EUR, et dont une large partie serait due au coût de l'action en comblement de passif qui serait intentée à l'encontre de l'a CGMN ou de l'État et d'autre part au coût des indemnités complémentaires de licenciement. En appui à son raisonnement, la France évoque notamment la décision ABX prise le 7 décembre 2005 (76) par la Commission.

(144)

S'agissant du coût lié au risque de comblement de passif, la Commission note que si, dans cette décision, “ la Commission ne nie pas que, dans certains cas exceptionnels, certaines législations nationales prévoient la possibilité pour des tiers de se retourner contre les actionnaires d'une société liquidée, notamment si ces actionnaires peuvent être considérés comme des […] et/ou ayant commis des fautes de gestion”. (§ 208), comme l'avancent ici les autorités françaises, elle conclut toutefois dans cette même décision que “en l'espèce, bien qu'une telle possibilité existe en droit français et que les autorités belges aient fourni un certain nombre d'indications quant à un tel risque, elles n'ont pas suffisamment levé les doutes exprimés, dans le cas d'espèce, lors de l'extension de procédure d'avril 2005 dans le présent dossier. La Commission en conclut qu'il n'est pas légitime, dans le cas présent, de retenir parmi les coûts de ce scénario les 58 millions d'EUR liés, selon les autorités belges, au risque de […]” (§ 209).

(145)

La Commission note certes que le précédent cité par les autorités françaises (action en comblement de passif contre le BRGM) témoigne de ce qu'une entreprise publique peut être condamnée à ce titre, suite aux difficultés d'une de ses filiales dont elle aurait été dirigeant de fait.

(146)

La Commission rappelle cependant, comme elle l'a fait à l'occasion du dossier ABX, qu'une telle qualification ne pourrait être retenue qu'à titre exceptionnel, une société comme la SNCM devant en principe répondre de ses obligations avec son propre patrimoine. En l'espèce, il n'est pas clair à ce stade que les conditions requises par le droit national pour la poursuite d'une action en comblement de passif, et notamment la qualification de “dirigeant de fait” de la CGMN ou de l'État français, soient remplies. La Commission doit donc exprimer des doutes à ce sujet.

(147)

De même, s'agissant des indemnités complémentaires, la Commission ne considère pas comme suffisamment démontré, à ce stade, le risque que la CGMN ou l'État auraient pu être condamnés à payer des indemnités de licenciement aux salariés de la SNCM en cas de liquidation judiciaire, et doit exprimer des doutes à ce sujet.

(148)

Plus généralement, la Commission souligne qu'aux paragraphes 196 à 216 de sa décision ABX, qui traitent justement du comportement d'investisseur avisé qu'aurait eu la SNCB en vendant une partie de son activité ABX-France à un prix négatif, après avoir rejeté (comme indiqué ci-dessus) les coûts imputables au risque de comblement de passif, parce que ce risque n'avait pas été suffisamment caractérisé, elle se livre à une analyse détaillée des autres coûts liés à la liquidation et qui avaient pu, dans le cas ABX, être pris en compte, en particulier l'impact de la liquidation d'une filiale sur la valeur du reste du groupe. Or, dans le cas d'espèce, la Commission ne dispose pas à ce stade d'une description suffisamment détaillée des coûts avancés par les autorités françaises. En outre, elle exprime ses doutes sur le fait que les circonstances du cas ABX soient transposables au cas d'espèce, notamment l'impact de la liquidation sur les autres composantes du groupe, qui tenait à la nature tout à fait particulière d'activité de réseau européen de l'entreprise concernée.

(149)

Par ailleurs, sur la base des éléments dont elle dispose, s'agissant des coûts sociaux qui seraient, selon elle, vraisemblablement à la charge de la France en cas de liquidation de la SNCM, la Commission note, toujours selon les études fournies par les autorités françaises, que si celles-ci font référence à une valeur moyenne de […] millions d'EUR pour les indemnités complémentaires de licenciement, elles font également état d'une très forte dispersion en la matière. Ainsi, le rapport CGMF, qui dans sa première version (septembre 2005) évoquait une première fourchette de […] à […] millions d'EUR, avec une valeur moyenne de […] millions d'EUR, est passé dans sa mise à jour de mars 2006, évoquée plus haut, à une seconde fourchette de […] à […] millions d'EUR, aboutissant à cette valeur moyenne de […] millions d'EUR. Le rapport Oddo, quant à lui, a évoqué des chiffres compris, selon la méthode retenue, soit entre […] et […] millions d'EUR, soit entre […] et […] millions d'EUR.

(150)

En outre, comme la Court l'a dit au point 22 de l'arrêt Espagne/Commission (Hytasa), précité, il faut établir une distinction entre les obligations que l'État doit assumer en tant que propriétaire actionnaire d'une société et les obligations qui peuvent lui incomber en tant que puissance publique. L'État en tant que propriétaire actionnaire d'une société n'est responsable de ses dettes qu'à concurrence de la valeur de liquidation de ses actifs. Cela signifie en l'espèce que certains coûts liés au plan social extra-conventionnel et certains coûts sociaux complémentaires ne pourraient pas être pris en considération pour l'application du critère de l'investisseur privé. À cet effet, la Commission invite la France à développer cet aspect et notamment détailler tous les coûts sociaux.

(151)

L'imprécision de ces chiffres comme l'impact déterminant de leur prise en compte ou non, sur le coût de liquidation forcée de la SNCM, impose à la Commission d'analyser plus avant cette probabilité comme sa portée.

(152)

À ce titre la Commission fait également observer qu'il peut paraître contradictoire d'inclure des coûts sociaux élevés, et notamment celui d'éventuelles indemnités complémentaires de licenciement, dans le coût théorique de liquidation servant à démontrer l'agissement d'un investisseur privé et, par ailleurs, de retenir, comme exposé plus avant, un montant de 38,5 millions d'EUR de charges extra-conventionnelles au titre d'“aide à la personne”. La Commission s'interroge sur le fait de savoir si ces deux mesures interviendraient simultanément et viseraient le même public, et se demande si dans ce cas ce montant ne devrait pas réduire d'autant le coût de liquidation annoncé comme référentiel de l'action de l'investisseur privé. Elle fait d'ailleurs observer que, dans cette hypothèse, et dans le cas de l'appréciation minimale fournie par le rapport Oddo, le coût de liquidation, soit […] millions d'EUR, diminué du montant des aides à la personne de 38,5 millions d'EUR, soit […] millions d'EUR, serait inférieur à celui de la recapitalisation (158 millions d'EUR).

(153)

La Commission note plus généralement que le montant de 158 millions d'EUR est le prix de marché négatif déterminé à l'issue d'une procédure de marché ouverte et transparente. Elle considère toutefois que même si la mise en ouvre d'un processus de mise en concurrence permet d'aboutir à un prix de marché, il n'est pas exclu que ce prix de marche contienne des éventuels éléments d'aides. Elle note à cet égard que, au-delà de la somme de 15,5 millions d'EUR, destinée à couvrir les engagements de la SNCM relatifs à la mutuelle de ses retraités, élément lui-même à préciser, les 142,5 millions d'EUR restants n'ont pas été, à ce stade de la procédure, détaillés par la France ni justifiés au regard de l'impératif de limitation au minimum de la participation financière de l'État ni comparés au détail des coûts de restructuration.

(154)

La deuxième approche utilisée par la France pour apprécier le caractère avisé de son comportement d'actionnaire est fondée sur l'application au cas d'espèce de la jurisprudence “Gröditzer” précitée. Selon la France, cette jurisprudence aurait confirmé l'appréciation de la Commission dans la décision du 8 juillet 1999 (77), selon laquelle “seule la valeur de liquidation […] des actifs, …, doit être prise en considération comme coût de la liquidation”. Dans le cas d'espèce, selon la France, la valeur de liquidation des actifs de la compagnie évaluée selon la méthodologie retenue dans l'arrêt Gröditzer serait de […] millions d'EUR, soit un montant supérieur au prix négatif de 158 millions d'EUR.

(155)

La Commission n'est à ce stade pas certaine que, d'une part, l'interprétation de l'arrêt et de la décision Gröditzer à laquelle se livre les autorités françaises soit correcte et, d'autre part, que l'arrêt Gröditzer puisse être transposé à la situation de la SNCM.

(156)

En effet, comme cela ressort du point 79 de la Décision Gröditzer, précitée, un investisseur privé poursuivant une politique structurelle, globale ou sectorielle, guidée par des perspectives de rentabilité à long terme, ne saurait raisonnablement se permettre, après des années de pertes ininterrompues, de procéder à un apport en capital qui, en termes économiques, s'avère non seulement plus coûteux qu'une liquidation des actifs, mais est en outre lié à la vente de 75 % de sa participation dans l' entreprise, ce qui lui enlève des perspectives substantielles de bénéfice, même à terme. Par ailleurs la Commission est d'avis que la comparaison entre les coûts de liquidation et les coûts d'une recapitalisation devraient également prendre en compte la valeur des actifs, qui est, dans les deux cas, transférée à l'acquéreur.

(157)

En outre, la Commission rappelle que en cas de vente dont les modalités auraient été inacceptables pour un investisseur privé, le prix de vente négatif devrait alors constituer dans son ensemble une aide d'État.

(158)

Enfin, la Commission tient également à préciser qu'elle manque d'éléments permettant d'assurer que l'application de cette jurisprudence mènerait effectivement à une estimation de la valeur de la liquidation de […] millions d'EUR. Elle invite donc la France et les parties tierces à fournir tout élément utile à cet égard.

(159)

La Commission émet donc à ce stade de la procédure des doutes quant au comportement d'investisseur privé qu'auraient eu la CGMF et la France en procédant à cette recapitalisation préalable à la cession de la majorité de la SNCM; elle attend des contributions à venir en la matière des autorités françaises et des tiers, ainsi que de ses propres investigations des éléments supplémentaires lui permettant de lever, en tout ou en partie, ses doutes.

(160)

Dans ce cadre, en complément des observations de la France et des tiers, la Commission souhaite vérifier, au moyen d'une expertise indépendante confiée à un expert qu'elle missionnera, les éléments de nature à justifier que le prix de vente négatif au moyen de la recapitalisation correspondait effectivement au comportement d'un investisseur avisé.

(161)

À ce stade, la Commission ne peut donc pas exclure que tout ou partie du montant de la recapitalisation de 158 millions d'EUR doive être considéré comme constitutif d'une aide d'État, et doive alors être apprécié ensemble avec l'aide à la restructuration retenue au titre du plan de 2002, comme une aide à la restructuration globale dont il conviendrait alors d'examiner la compatibilité.

3.3. Appréciation relative aux aides à la restructuration

(162)

La Commission note que le plan de restructuration de 2002 a été examiné dans le cadre des lignes directrices sur les aides au sauvetage et à la restructuration de 1999 en vigueur à l'époque. Toutefois, elle note que les nouvelles mesures intégrant ce plan sont postérieures à l'entrée en vigueur de nouvelles lignes directrices de 2004 et ont été mises en œuvre avant que la Commission ne les autorise. Dès lors, s'il s'avérait dans le cadre de la procédure d'enquête que les nouvelles mesures constituent des aides d'état apportant une augmentation substantielle du montant d'aide à la restructuration examiné au titre du plan de 2002, elle examinera leur compatibilité à la lumière des les lignes directrices communautaires concernant les aides d'État au sauvetage et à la restructuration d'entreprises en difficulté publiées le 1er octobre 2004.

3.3.1. Caractère d'entreprise en difficulté

(163)

Pour être éligible à une aide à la restructuration, l'entreprise doit pouvoir être considérée comme étant en difficulté au sens des lignes directrices sur les aides au sauvetage et à la restructuration.

(164)

Le critère d'entreprise en difficulté avait été vérifié dans la décision de la Commission du 9 juillet 2003 sur la base des comptes annuels de la SNCM pour les années 2001 et 2002.

(165)

Il convient de vérifier que la SNCM vérifie toujours cette condition, au regard cette fois du rapport annuel le plus récent, à savoir celui de l'année 2005, non encore approuvé par les actionnaires de la SNCM mais dont le projet a déjà été fourni à la Commission. La Commission souligne à titre liminaire, comme le rappellent les lignes directrices (78), qu'il n'existe pas de définition communautaire de l'entreprise en difficulté. Néanmoins, la Commission a vérifié que la SNCM remplit bien le test prévu au point 10 des lignes directrices de 2004, qui permet de vérifier sans conteste qu'une entreprise est en difficulté.

(166)

En effet, la SNCM dispose au 31/12/2005 d'un capital de 55 586 100 EUR (55,6 millions d'EUR) et de primes d'émission de 1,4 millions d'EUR, soit 57 millions d'EUR au total, à comparer à un report à nouveau de -60,5 millions d'EUR, dont -28,8 millions d'EUR pour le seul résultat net de 2005, et de réserves à hauteur de 1,75 millions d'EUR. Ainsi, les capitaux propres hors provisions réglementées (79), encore appelés situation nette en terminologie comptable française, sont négatifs à –1,7 millions d'EUR en 2005, en baisse de 25,5 millions d'EUR par rapport à 2004. Un tel niveau traduit la disparition de plus de la moitié du capital social de l'entreprise, capital social dont plus d'un quart a disparu au cours des 12 derniers mois, vérifiant ainsi la condition suffisante décrite au point 10 a) des lignes directrices (80) et permettant de prouver que l'entreprise est bien en difficulté.

3.3.2. Doutes sur la viabilité de l'entreprise

(167)

Le plan de restructuration, dont la durée doit être aussi limitée que possible, doit permettre de rétablir dans un délai raisonnable la viabilité à long terme de l'entreprise, sur la base d'hypothèses réalistes concernant les conditions d'exploitation future. Le plan de restructuration doit proposer une mutation de l'entreprise telle que cette dernière puisse couvrir, une fois la restructuration achevée, tous ses coûts, y compris les coûts d'amortissement et les charges financières. La rentabilité de l'entreprise restructurée devra être suffisante pour lui permettre d'affronter la concurrence en ne comptant plus que sur ses seules forces.

(168)

La Commission note que le transfert de la SNCM au secteur privé est un élément important dans la restructuration de l'entreprise et crédibilise fortement la perspective de son retour à la viabilité. Elle note toutefois que ce transfert n'est actuellement que partiel. En outre, notamment au vu des difficultés récurrentes de l'entreprise (y compris suite à la restructuration notifiée en 2002) et de la réduction de sa présence sur le marché avec la Corse, la Commission n'est à ce stade pas convaincue que le plan de restructuration actualisé offre tous les éléments nécessaires à garantir la viabilité durable de l'entreprise.

(169)

Par ailleurs, entre autres questions, une restructuration devrait normalement impliquer l'abandon des activités, qui, même après restructuration, resteraient structurellement déficitaires. Or, la Commission note que la SNCM n'envisage pas la suppression de toutes ses activités déficitaires et doit donc à ce stade exprimer ses doutes actuels sur l'effet de cette décision sur les perspectives de viabilité de la compagnie. La Commission souhaite également avoir davantage de précisions sur l'impact que le redéploiement sur le Maghreb aurait sur le retour à la viabilité de la compagnie.

(170)

En outre, la Commission note que la réussite du plan de restructuration est liée étroitement à l'attribution de la DSP sur les liaisons entre Marseille et la Corse pour la période comprise entre le 1er janvier 2007 et le 31 décembre 2012 et que l'éventuelle non attribution de la DSP à la SNCM constitue un élément d'incertitude sur la viabilité de l'entreprise.

(171)

La Commission s'interroge sur la réalisation du plan social de 2002 et sur l'impact que les nouvelles mesures sociales auront sur l'ensemble du plan de restructuration. La Commission note que si, d'une part, comme exposé par les autorités françaises, la réduction d'effectifs attendue sur le personnel sédentaire aurait été réalisée dans l'ensemble, d'autre part, les réductions des effectifs navigants n'ont pas respectées les prévisions et que l'augmentation de la productivité prévue de 10 % n'a pas été atteinte.

(172)

La Commission note également que le nouveau plan social prévoit une réduction de la masse salariale de […] millions d'EUR avec un départ de 400 ETP et une augmentation de la productivité de […] %. En particulier, elle exprime ses doutes sur le fait que une réduction des effectifs de 400 ETP (équivalents temps plein) et l'adoption de mesures de productivité qui génèrent au total une économie d'environ […] millions d'EUR suffirait à contribuer au retour à la viabilité de la SNCM compte tenu des écarts avec les prévisions du plan social de 2002. Dès lors, elle invite les autorités françaises et les tiers à lui fournir tout élément utile à clarifier ce point.

3.3.3. Doutes sur la limitation de l'aide au minimum

(173)

Le montant des aides à la restructuration doit être limité au minimum possible, notamment au regard des coûts et besoins de restructuration de l'entreprise. À cet égard, la Commission note que les autorités françaises n'ont pas indiqué de manière détaillée quels sont les différents postes de coûts de restructuration. En outre, dans la mesure où tout ou partie du montant de la recapitalisation préalable de 158 millions d'EUR pourrait être qualifié d'aide à la restructuration, la Commission considère que les autorités françaises n'ont à ce stade pas suffisamment démontré que ce montant est limité au strict minimum. Entre autres questions, la France est également invitée à préciser si ce montant inclut ou non des coûts sociaux normalement à charge de l'entreprise, et si il inclut la prise en charge de pertes futures et/ou d'autres éléments et à quel niveau.

(174)

La Commission rappelle que les lignes directrices exigent également que les entreprises bénéficiaires d'aides à la restructuration contribuent de manière importante au plan de restructuration sur leurs propres ressources; pour les grandes entreprises, selon les lignes directrices de 2004, une contribution d'au moins 50 % est en principe considérée comme appropriée. La Commission note à cet égard que, si les cessions proposées par la France dans sa notification de 2002, pour une valeur finale de 25.165.000 EUR, et celles effectuées suite à la décision de 2003 de la Commission, soit 5.022.600 EUR, soit un total final de 30.187.600 EUR, constituent une contribution substantielle au regard du montant des coûts de restructuration au titre du plan notifié en 2002, soit 46 millions d'EUR, il n'en serait plus nécessairement de même en tenant compte de l'adaptation du plan de restructuration suite aux nouvelles mesures. Elle invite donc la France d'une part à détailler les coûts de restructuration et d'autre part à justifier le caractère suffisant du niveau de contribution propre au sens des lignes directrices. À cet égard il est à rappeler, comme indiqué précédemment, que même si la Commission devait qualifier les 53,48 millions d'EUR d'aide compatible au titre de l'article 86(2), l'octroi de toute aide pendant la période de restructuration est susceptible d'influer sur l'appréciation des aides à la restructuration et devrait donc être pris en compte conformément aux points 68-71 des lignes directrices de 2004.

3.3.4. Doutes sur la prévention de distorsion de la concurrence

(175)

Des mesures doivent être prises pour atténuer, autant que possible, les conséquences défavorables de l'aide pour les concurrents. À défaut, l'aide devrait être considérée comme contraire à l'intérêt commun et donc incompatible avec le marché commun. Dans le cas présent, la Commission note que la SNCM a réalisé plusieurs cessions dans le cadre du plan initial de 2002, mais que la France n'a pas proposé de cession d'actif supplémentaire; elle a au contraire souligné que la flotte de la SNCM, sans s'accroître, est destinée à être renouvelée à hauteur de deux bateaux en 2006 et 2008. De même, la France a précisé que la condition d'absence de price leadership doit être supprimée selon le plan et l'accord présenté par les parties pour leur participation à l'opération de recapitalisation présente.

(176)

Comme indiqué précédemment, et comme suggéré par le Tribunal, le réexamen du montant des aides à la restructuration pourrait conduire à revoir le niveau des contreparties à exiger de la SNCM, en tenant compte du fait que les contreparties exigées lors de la décision de 2003, sur la base d'un montant d'aide de 76 millions d'EUR, auraient été largement ou totalement réalisées. Toutefois, compte tenu des doutes qui existent à ce stade sur le montant total qui devra être considéré au titre des aides à la restructuration, et qui pourrait in fine être supérieur ou inférieur au montant initial de 76 millions d'EUR, la Commission ne peut pas exclure à ce stade que les contreparties établies par sa décision de 2003 soient maintenues ou que des contreparties additionnelles soient imposées si le montant des aides à la restructuration était supérieur à celui notifié en 2002.

(177)

Dans le cadre de son analyse, en complément des observations de la France et des tiers sur les point précités, la Commission vérifiera, au moyen d'une expertise indépendante, les éléments de nature à justifier que le plan de restructuration permettra la viabilité de l'entreprise, que les éventuelles aides à la restructuration sont limitées au minimum et que la participation en terme de contribution propres à la restructuration de la part de la SNCM soit suffisante au regard des lignes directrices. La Commission examinera également, à l'aide de son expert, dans quelle mesure les contreparties imposées en 2003 ont été respectées.

3.4. Appréciation des 8,75 millions d'EUR d'apport CGMF

(178)

La France expose que la recapitalisation de 8,75 millions d'EUR par l'État a été faite de manière concomitante à l'apport des investisseurs privés. Elle explique également que la concomitance est renforcée par la part minoritaire prise par l'État alors que la majorité des fonds sont apportés par le marché. Cette modalité permettrait de respecter l'engagement de privatisation pris par les autorités françaises.

(179)

La Commission estime, en effet, qu'au cas où la concomitance de l'investissement privé et public serait démontrée, la recapitalisation de la SNCM à la quelle l'État, via la CGMF, participerait de manière minoritaire ne constituerait pas une aide d'État. À cet égard, elle observe également que la CGMF bénéficierait, hormis le cas d'un règlement judiciaire affectant la SNCM, d'une rentabilité en capital fixe établie à […] % par an au cas où elle devait céder sa participation. En revanche, elle note que la présence de conditions résolutoires stipulées au seul bénéfice des repreneurs pourrait remettre en cause le respect du principe d'égalité des investisseurs.

(180)

Pour pouvoir parvenir à une conclusion sur ces points, la Commission, au delà de l'analyse commanditée à un expert indépendant, souhaite obtenir des autorités françaises des précisions quant aux modalités de ces opérations, de nature à lui permettre de vérifier si l'avance en capital apportée par les repreneurs a une rémunération adéquate, et si la concomitance entre l'investissement privé et public, et notamment l'identité des conditions de souscription, est bien garantie.

3.5. Appréciation des 38,5 millions d'EUR d'apport en compte courant CGMF (aide à la personne)

(181)

La Commission note que la France, en invoquant la pratique décisionnelle de la Commission, notamment la décision “SFP — Société française de production”, considère que ce financement constitue une aide à la personne qui ne bénéficie pas à l'entreprise et qui ne serait pas donc à qualifier d'aide d'État.

(182)

À cet égard, tout en reconnaissant que la mise en œuvre de mesures sociales supplémentaires par les biais de fonds publics en faveur des personnes licenciées, ne libérant pas l'employeur de ses charges normales, pourraient en principe ne pas constituer une aide d'État, la Commission s'interroge sur la possibilité qu'une telle mesure puisse constituer un avantage indirect à l'entreprise. Elle estime qu'il est prématuré à ce stade de se prononcer sur la nature du montant de 38,5 millions d'EUR et qu'elle doit reporter son évaluation au moment où les autorités françaises auront fourni plus de détails sur le montant même ainsi que sur les modalités de son octroi.

(183)

Au-delà de l'analyse qu'elle conduira à l'aide de son expert, la Commission invite la France à fournir toute information de nature à préciser les éléments pris en compte pour déterminer ce montant, les destinataires de la mesure, si les mesures seront mises en œuvre exclusivement lors que ces destinataires auront quitté l'entreprise, en quoi cette mesure se différencie des coûts du plan social conventionnel et des coûts sociaux hors plan conventionnel, l'existence des éventuelles conditions liées à l'octroi de ce bénéfice et tout autre élément utile à cet égard. Elle invite également la France à répondre au doute exprimé plus haut sur le risque de contradiction avec la prise en compte des indemnités complémentaires de licenciement comme faisant partie des risques supportés par un investisseur avisé.

4. CONCLUSION

Compte tenu des considérations qui précédent, la Commission invite la France, dans le cadre de la procédure de l'article 88, paragraphe 2, du traité CE, à présenter ses observations et à fournir toute information utile pour l'évaluation de la mesure dans un délai d'un mois à compter de la date de réception de la présente. Elle invite vos autorités à transmettre immédiatement une copie de cette lettre au bénéficiaire potentiel de l'aide.

La Commission rappelle à la France l'effet suspensif de l'article 88, paragraphe 3, du traité CE et se réfère à l'article 14 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil qui prévoit que toute aide illégale pourra faire l'objet d'une récupération auprès de son bénéficiaire.

Par la présente, la Commission avise la France qu'elle informera les intéressés par la publication de la présente lettre et d'un résumé de celle-ci au Journal officiel de l'Union européenne. Elle informera également les intéressés dans les pays de l'AELE signataires de l'accord EEE par la publication d'une communication dans le supplément EEE du Journal officiel, ainsi que l'autorité de surveillance de l'AELE en leur envoyant une copie de la présente. Tous les intéressés susmentionnés seront invités à présenter leurs observations dans un délai d'un mois à compter de la date de cette publication”.

(1) Registreerimisnumber TREN A/61846.

(2) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(3) ELT L 61, 27.2.2004, lk 13.

(4) ELT C 103, 29.4.2006.

(5) ELT L 24, 29.1.2004.

(6) CMNist 45 % kuulub SNCNile ja 55 % ettevõttele Compagnie méridionale de Participation (CMP). Seega kontrollib ettevõtet tegelikult alates 1992. aastast ettevõttele Stef-TFE, kellele kuulub 49 % CMPst.

(7) Vt punkt 24.

(8) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaa), (EÜT L 364, 12.12.1992. lk 7).

(9) Avaliku teenindamise kohustuste järelevalveasutus alates aastast 1991 vastavalt Prantsusmaa 13. mai 1991. aasta seadusele nr 91-428.

(10) Osalejatel on pakkumiste esitamiseks aega kuni 4. augustini.

(11) Otsuse põhjendused on nimetatud otsuse punktides 316–321.

(12) Vt otsuse punkti 268.

(13) Vt otsuse punkti 283.

(14) Vt otsuse punkti 320.

(15) 16. märtsi 2005. aasta otsusest järeldub, et ümberkorralduskavaga ettenähtud põhivara realiseerimisest saadud tulu lõplik suurus on 25 miljonit EUR.

(16) Summa jagunes järgnevalt: 20,4 miljonit EUR tegeliku ümberkorralduskava jaoks, 1,8 miljonit EUR realiseeritavate laevade desarmeerimiseks, 14,8 miljonit EUR Liamone'i tarbimisväärtuse vähendamiseks ja 9 miljonit EUR tegevuse ümberpaigutamiseks Magribi riikidesse.

(17) Konfidentsiaalsed andmed

(18) Enregistrées sous le no TREN A/61846.

(19) JO L 83 du 27.3.1999, p. 1.

(20) Enregistrée sous la référence TREN(2002) A/65862.

(21) Enregistrée sous la référence SG(2002) A/10050.

(22) Enregistrée sous la référence SG(2002) A/10252.

(23) JO C 308 du 11.12.2002, p. 29.

(24) Enregistrée par les services de la Commission sous le no SG(2003) A/1546.

(25) JO C 288 du 9.10.1999, p. 2.

(26) Enregistrée par les services de la Commission sous le no SG(2003) A/1691.

(27) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/21701.

(28) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/20745.

(29) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/21531.

(30) JO L 61 du 27.2.2004, p. 13.

(31) JO 1999, C 62, p. 9.

(32) JO 2001, C 117, p. 9.

(33) JO 2002, L 50, p. 66.

(34) JO C 148 du 25.6.2003.

(35) JO C 288 du 9.10.1999.

(36) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/27546.

(37) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/30842.

(38) Enregistré sous le no SG(2005) A/10782.

(39) Enregistré sous le no SG(2005)A/11122.

(40) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/10016.

(41) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/16904.

(42) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/19105.

(43) JO C 103 du 29.4.2006.

(44) JO L 24 du 29.1.2004.

(45) OJ C 148 of 24.6.2006.

(46) Enregistré par les services de la Commission sous le no TREN A/25295.

(47) La CMN est détenue à 45 % par la SNCM et à 55 % par la Compagnie méridionale de Participation (CMP). Son contrôle effectif a été ainsi confié depuis 1992 au groupe Stef-TFE qui possède 49 % de la CMP.

(48) Voir le point 24.

(49) Règlement (CEE) no 3577/92 du Conseil du 7 décembre 1992 concernant l'application du principe de la libre circulation des services aux transports maritimes à l'intérieur des États membres (règlement cabotage) (JO L 364 du 12.12.1992, p. 7).

(50) JO S 2001/10 — 007005.

(51) Autorité concédante pour les obligations de service public depuis 1991 en vertu de ladite loi française no 91-428 du 13 mai 1991.

(52) JOUE 2006/S 100-107350. Les candidats ont jusqu'au 4 août pour remettre leurs offres.

(53) Aide d'État N 781/2001 autorisée par décision de la Commission du 2.7.2002, JO C 186/2002.

(54) Le Southern Trader fait actuellement l'objet d'une promesse de vente.

(55) Les conclusions des motifs de l'arrêt sont mentionnées aux points 316 à 321de son arrêt.

(56) Voir point 268 de l'arrêt.

(57) Voir point 283 de l'arrêt.

(58) Voir point 284 de l'arrêt.

(59) Voir point 320 de l'arrêt.

(60) De la décision du 16 mars 2005 il résulte que le montant définitif du produit net des cessions prévues au plan de restructuration s'élèverait à 25 165 000 EUR.

(61) Estimation

(62) Ce montant étant détaillé comme suit : 20,4 millions d'EUR en tant que plan de restructuration proprement dit, 1,8 millions d'EUR frais de désarmement de navires en vente, 14,8 millions d'EUR dépréciation du Liamone et 9 millions d'EUR coût de redéploiement de l'activité vers le Maghreb.

(63) Arrêt de la Cour du 24 juillet 2003, Altmark Trans GmbH e. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH, aff. C-280/00, Rec. 2003, p. 7747.

(64) Les quatre conditions sont les suivantes :

(i)	l'entreprise bénéficiaire doit effectivement être chargée de l'exécution d'obligations de service public et ces obligations doivent être clairement définies

(ii)	les paramètres sur la base desquels est calculée la compensation doivent être préalablement établis de façon objective et transparente, afin d'éviter qu'elle comporte un avantage économique susceptible de favoriser l'entreprise bénéficiaire par rapport à des entreprises concurrentes ;

(iii)

la compensation ne saurait dépasser ce qui est nécessaire pour couvrir tout ou partie des coûts occasionnés par l'exécution des obligations de service public, en tenant compte des recettes y relatives ainsi que d'un bénéfice raisonnable pour l'exécution de ces obligations ;

(iv)

lorsque le choix de l'entreprise à charger de l'exécution d'obligations de service public, dans un cas concret, n'est pas effectué dans le cadre d'une procédure de marché public permettant de sélectionner le candidat capable de fournir ces services au moindre coût pour la collectivité, le niveau de la compensation nécessaire doit être déterminé sur la base d'une analyse des coûts qu'une entreprise moyenne, bien gérée et adéquatement équipée en moyens de transport afin de pouvoir satisfaire aux exigences de service public requises, aurait encourus pour exécuter ces obligations, en tenant compte des recettes y relatives ainsi que d'un bénéfice raisonnable pour l'exécution de ces obligations.

(65) Rapports entre les charges salariales d'une part et le chiffre d'affaires, les traversées et les navires d'autre part.

(66) Les autorités françaises avaient défendu en 2002 le caractère stratégique de la participation de la SNCM dans Sud-Cargos. L'évolution du trafic de marchandises (développement du conteneur au détriment du trafic roro), le rachat de Delmas, autre actionnaire de Sud-Cargos, par CMA CGM et les difficultés économiques de Sud-Cargos sont autant de facteurs qui expliquent que cette participation n'est plus stratégique et a pu être cédée en 2005 par la SNCM.

(67) Veolia Transport est une filiale à 100 % de Veolia Environnement. Elle exploite sous le nom de Connex des services de transport de voyageurs pour le compte de collectivités publiques (transports collectifs en agglomération, transports collectifs interurbains et régionaux) et gère à ce titre des réseaux routiers et ferroviaires et, dans une moindre mesure, des services de transport maritime

(68) Chiffrage ne tenant pas compte: (i) d'une période intercalaire plus longue qu'un mois (hypothèse d'une liquidation quasi-immédiate) et donc beaucoup plus coûteuse, par exemple dans le cas d'une liquidation amiable dont le surcoût peut être estimé à environ […]* millions d'EUR ; (ii) d'éventuels surcoûts “collatéraux” pour l'État puissance publique (impact sur le fonctionnement du Port de Marseille et le service public de continuité territoriale vers la Corse, etc.).

(69) Arrêt de la Cour du 28 janvier 2003, aff. C-334/99, Allemagne c/ Commission (arrêt “Gröditzer”).

(70) Cass.com 6 février 2001 no 98-15129

(71) Affaire Aspocomp Group Oyj ; arrêt de la Cour d'Appel de Rouen du 22 mars 2005

(72) Décision de la Commission du 17 juillet 2002, Société Française de Production, C(2002)2593fin.

(73) La flotte initiale de 11 navires a été réduite d'une unité avec la cession du NGV Aliso. Par décision du 8.9.2004 la Commission avait autorisé à vendre soit l'Alisco, soit l'Aliso, deux navires sistership, dès lors que le nombre des navires utilisés ne dépassaient pas onze.

(74) En effet, entre 2003 et 2004, la SNCM a cédé ses participations jugées non stratégiques dans quatre sociétés, à savoir Amadeus France, la société civile immobilière Schuman, la Société Méditerranéenne d'Investissements et de Participations (SMIP) et la SOMECA. S'agissant de la vente de la participation de la SNCM dans la Compagnie Corse Méditerranée (CCM), la SNCM n'a pu trouver acquéreur malgré un processus de mise en vente et l'offre de la céder même à une valeur symbolique aux actionnaires de la CCM.

(75) Arrêt de la Court du 14 septembre 1994, affaires C 278/92, C-279/92 et C 208/92, Espagne c. Commission“Hytasa”, Rec. 1999, p. I-4/03.

(76) Aide d'État no C 53-2003 (no NN62/2003) — Belgique — Aide à la restructuration d'ABX Logistics,

(77) Décision C 1999/720 concernant l'aide d'État mise à exécution par l'Allemagne en faveur de Grödizer Stahlwerke GmbH et de sa filiale Walzwerk Burg GmbH, JO L 292 du 13.11.1999.

(78) Point 9 des lignes directrices.

(79) Les provisions réglementées sont des charges passées en comptabilité en application de règles fiscales, comme par exemple l'amortissement dérogatoire.

(80)

Voir le point 10 a) des lignes directrices:

“… une entreprise est, en principe et quelle que soit sa taille, considérée comme étant en difficulté aux fins des présentes lignes directrices…:

a)	s'il s'agit d'une société à responsabilité limitée, lorsque plus de la moitié de son capital social a disparu, plus du quart de ce capital ayant été perdu au cours des douze derniers mois”.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/77

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/26)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	4.7.2006
Abi nr	N 43/06
Liikmesriik	Itaalia
Nimetus	Cetena & Insean
Õiguslik alus	Art. 5 Legge 9 gennaio 2006, n. 13
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Uurimis- ja arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 1 mln EUR; Kavandatud abi kogusumma: 3 mln EUR
Kestus	31. detsember 2007
Majandusharud	Laevaehitus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.1.2006
Abi nr	N 118/05
Liikmesriik	Iirimaa
Piirkond	Cork
Nimetus	MSF 2002 — Abi ettevõttele Centocor
Õiguslik alus	Industrial Development Act of 1986 (as amended) — Section 21
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Üldine planeeritud abi: 45,47 miljonit EUR nüüdispuhasväärtus
Abi osatähtsus	7,39 % TNE
Majandusharud	Keemia- ja farmaatsiatööstus

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	7.6.2006
Abi nr	N 262/06
Liikmesriik	Hispaania
Nimetus	Ayuda a Indonesia (construcción naval)
Õiguslik alus	Disposición adicional vigésima segunda: Fondo de Ayuda al Desarrollo, de la Ley 62/2003, de 30 de diciembre
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Arendus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 6,92 mln EUR
Abi osatähtsus	35 %
Majandusharud	Laevaehitus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.9.2006

Abi nr

N 267/06

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Cataluña

Nimetus

Subvención para la promoción del cine de autor

Õiguslik alus

Resolución CLT/245/2006, de 2 de febrero, por la que se convoca concurso público para la concesión de subvenciones para la promoción del cine de autor (DOGC 4571 de 13.2.2006)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 0,62 mln EUR; Kavandatud abi kogusumma: 3,5 mln EUR

Abi osatähtsus

18 %

Kestus

31. detsember 2010

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport, Meedia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Institut Català de les Industries Culturals (ICIC)

C/Rambla Sta. Mònica, 8

E-08001 Barcelona

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	19.10.2006
Abi nr	N 297/06
Liikmesriik	Hispaania
Piirkond	La Rioja
Nimetus	Reindustrialización en zonas afectadas por deslocalización industrial — La Rioja
Õiguslik alus	Propuesta de Bases Reguladoras de la concesión de subvenciones a la inversión de finalidad regional para actuaciones de reindustrialización en zonas afectadas por deslocalización industrial
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus — Intressitoetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 3 mln EUR; Kavandatud abi kogusumma: 3 mln EUR
Abi osatähtsus	20 %
Kestus	31. detsember 2006
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	ADER — Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

6.11.2006

Abi nr

N 592/06

Liikmesriik

Rootsi

Nimetus

Skattebefrielse för biodrivmedel — förlängd tillämpning

Õiguslik alus

Lagen 1994:1776 om skatt på energi.

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Keskkonnakaitse

Abi vorm

Maksusoodustus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 1800 mln SEK; Kavandatud abi kogusumma: 9000 mln SEK

Kestus

1. jaanuar 2009 — 31. detsember 2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Finansdepartementet

S-103 33 Stockholm

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	29.11.2002
Abi nr	N 681/02
Liikmesriik	Belgia
Piirkond	Vlaanderen
Nimetus	Staatssteun voor het Vlaams Audiovisueel Fonds
Õiguslik alus	Decreet van 13 april 1999 houdende machtiging van de Vlaamse Regering om toe te treden tot en om mee te werken aan de oprichting van de vzw Vlaams Audiovisueel Fonds
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Kultuuri edendamine
Abi vorm	Sooduslaen
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 5,5 mln EUR
Abi osatähtsus	85 %
Kestus	27. november 2002 — 31. detsember 2004
Majandusharud	Meedia
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Administratie Media van het Ministerie van de Vlaamse Gemeenschap

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/81

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiivi 95/16/EÜ (lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2006/C 303/27)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Esmakordne avaldamine EÜT	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 81-1:1998 Liftide ning teenindusliftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Osa 1: Elektriliftid	31.3.1999	—
	EN 81-1:1998/A2:2004	6.8.2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (6.8.2005)
	EN 81-1:1998/A1:2005	2.8.2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (2.8.2006)
	EN 81-1:1998/AC:1999
CEN	EN 81-2:1998 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Osa 2: Hüdraulilised liftid	31.3.1999	—
	EN 81-2:1998/A2:2004	6.8.2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (6.8.2005)
	EN 81-2:1998/A1:2005	2.8.2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (2.8.2006)
	EN 81-2:1998/AC:1999
CEN	EN 81-28:2003 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kauba transpordi liftid. Osa 28: Reisi- ja kaubaliftide kaugjuhtimishäiresüsteem	10.2.2004	—
CEN	EN 81-58:2003 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Ülevaatus ja katsetamine. Osa 58: Lifti uste tulekindluse test	10.2.2004	—
CEN	EN 81-70:2003 Liftide ehituse ja paigaldamise ohutusnõuded. Inimeste ja kauba transpordi liftid. Eriseaded reisi- ja kaubaliftidele. Osa 70: Reisijate liftis abivahendid puudega inimestele	6.8.2005	—
CEN	EN 81-70:2003/A1:2004	6.8.2005
CEN	EN 81-72:2003 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kauba transpordi liftid. Osa 72: Tuletõrjujate lift	10.2.2004	—
CEN	EN 81-73:2005 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Reisijate ja kaupade veoks mõeldud liftide eriotstarbelised rakendused. Osa 73: Liftide käitumine tulekahju korral	2.8.2006	—
CEN	EN 12016:2004 Elektromagnetiline ühilduvus. Liftide, eskalaatorite ja liikurkõnniteede tooteseeria standard. Kaitstus kiirguse eest	6.8.2005	EN 12016:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2006)
CEN	EN 12385-5:2002 Terastraadist trossid. Ohutus. Osa 5: Standardtrossid liftidele	6.8.2005	—
CEN	EN 13015:2001 Liftide ja eskalaatorite tehnohooldus. Tehnohooldusjuhendite reeglid	10.2.2004	—
CEN	EN 13411-7:2006 Terastraadist trosside otsmuhvid. Ohutus. Osa 7: Sümmeetrilise kiilmuhviga otsad	Esmakordne avaldamine	—

Märkus 1

Märkus 3

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (3)) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) ESO: Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel. (33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/83

Ühtse haldusdokumendi lahtris 36 kasutatavate koodikombinatsioonide loetelu

(2006/C 303/28)

Koodikombinatsioon	Kohaldatavad tariifirežiimid (Ühenduse tolliseadustiku artikli 20 lõike 3 punktid c–f)
1XX	Erga omnes
100	Erga omnes kolmandate riikide tollimaksumäärad (ühenduse tolliseadustiku artikli 20 lõike 3 punkti c kohaselt tavapärased tollimaksumäärad) Soodustollimaksu sel juhul ei taotleta või seda ei ole olemas.
110	Ühepoolsete tariifide erga omnes peatamine Põllumajandus-, keemia-, lennundus- ja mikroelektroonikasektori teatavate toodete puhul lubatakse ühepoolsed tollimaksud ajutiselt peatada. Enamik neist sisaldub iga-aastastes määrustes. Teised on esitatud teatavate CN-koodide joonealuste märkustena ning neid kohaldatakse määramata aja jooksul. Tavapärased tollimaksumäärad võib peatada kas täielikult (nt 27. peatükk) või osaliselt (nt 2905 44, 3201 20 00, 3824 60 jne).
115	Ühepoolsete tariifide erga omnes peatamised, mis sõltuvad eesmärgipärasest kasutamisest Koodiga 110 seotud teatavad peatamised on lubatud üksnes juhul, kui toodete puhul täidetakse konkreetne eesmärk, neid kasutatakse eesmärgipäraselt vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 82.
118	Ühepoolsete tariifide erga omnes peatamised koos sertifikaadiga, mis tõendab toote spetsiifilist laadi TARIC praegu sellist juhust ei sisalda.
119	Ühepoolsete tariifide erga omnes peatamised, mis sõltuvad lennukõlblikkussertifikaadist Kõnealused peatamised on lubatud üksnes juhul, kui esitatakse lennukõlblikkussertifikaat.
120	Soodustusteta tariifikvoodid Sisaldavad WTO ja ühepoolseid tariifikvoote, erga omnes ja päritoluga seotud tariifikvoote.
123	Soodustuseta tariifikvoodid, mis sõltuvad eesmärgipärase kasutamise loast Koodi 120 teatavad tariifikvoodid on lubatud üksnes juhul, kui toodete puhul täidetakse konkreetne eesmärk, neid kasutatakse eesmärgipäraselt vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 82.
125	Soodustuseta tariifikvoodid, mis sõltuvad spetsiaalsest sertifikaadist See peab olema muu dokument kui päritolusertifikaat, nt põlvnemistunnistus, käsitöötoodete või teatava riide käsitelgedel kudumist tõendav sertifikaat …
128	Erga omnes tariifikvoodid pärast välistöötlemist
140	Ühisest tollitariifistikust tulenev kindlaksmääratud eesmärgipärane kasutamine Kolmandate riikide tollimaksumäärade kohaldamine, mis põhineb kohustusel esitada eesmärgipärase kasutamise luba.
150	Juurdepääs CN-koodidele, mis sõltuvad spetsiaalsetest sertifikaatidest Enamik kõnealustest juhtudest ning asjaomased sertifikaadid on esitatud kombineeritud nomenklatuuris (vt eelsätted). Muud on esitatud asjaomaste CN-koodide, nt 0202 30 50, joonealuste märkustena.
2XX	Üldine soodustuste süsteem (GSP)
200	GSP tollimaksumäär tingimuste ning piiranguteta Pärast päritolusertifikaadi vormi A esitamist ei pea täitma ühtegi muud tingimust. Sotsiaalse klausli ja keskkonnaklausli tingimuste täitmist võib tollimaksude täiendava vähendamise jaoks sertifitseerida ka vormil A. (Kõnealuse koodiga on hõlmatud ka juhtumid, kus järkudesse jaotatud riigid (nt Moldova) saavad ikka veel kasu ühises tollitariifistikus osutatud tollimaksude vähendamisest.)
218	GSP peatamised koos sertifikaadiga, mis tõendab toote spetsiifilist laadi Praegu ei kohaldata
220	GSP tariifikvoodid.
223	GSP tariifikvoot, mis sõltub eesmärgipärasest kasutamisest GSP tariifikvoodiga kaasneva kasu puhul on nõutav eesmärgipärast kasutamist käsitleva loa esitamine
225	GSP tariifikvoodid, mis sõltuvad spetsiaalsest sertifikaadist
240	GSP soodustollimaksumäärad, mis sõltuvad eesmärgipärasest kasutamisest GSP soodustusega kaasneva kasu puhul on nõutav eesmärgipärast kasutamist käsitleva loa esitamine
250	Juurdepääs spetsiaalsete GSP määradega CN-koodidele, mis sõltuvad spetsiaalsest sertifikaadist Praegu ei kohaldata.
3XX	Sooduslepingud (sealhulgas tolliliidud)
300	Tingimusteta või piiranguteta (sealhulgas tariifilaeta) soodustollimaksumäär Soodustollimaksumäärade kohaldamine asjaomase lepingu alusel.
310	Sooduslepingud: tariifide peatamised
315	Sooduspeatamine, mis sõltub eesmärgipärasest kasutamisest Sooduspeatamisega kaasneva kasu puhul on nõutav eesmärgipärast kasutamist käsitleva loa esitamine
318	Sooduspeatamised koos sertifikaadiga, mis tõendab toote spetsiifilist laadi Praegu ei kohaldata
320	Soodustariifikvoodid Soodustollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kvootide piires. Neid võib hallata põhimõtte “kes ees, see mees” alusel või lubadega.
323	Soodustariifikvoodid, mis sõltuvad eesmärgipärasest kasutamisest Koodi 320 teatavaid kvoote kohaldatakse üksnes juhul, kui toodete puhul täidetakse konkreetne eesmärk, neid kasutatakse eesmärgipäraselt vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 82.
325	Soodustariifikvoodid, mis sõltuvad spetsiaalsest sertifikaadist
340	Soodustollimaksumäärad, mis sõltuvad eesmärgipärasest kasutamisest Soodustusega kaasneva kasu puhul on nõutav eesmärgipärast kasutamist käsitleva loa esitamine
350	Juurdepääs spetsiaalsete soodusmääradega CN-koodidele, mis sõltuvad spetsiaalsest sertifikaadist Sellist juhtumit ei ole praegu olemas.
4XX
400	Tollimakse ei nõuta ühenduse seaduste või ühenduse sõlmitud tolliliidulepingute sätete alusel

Mugavuse huvides avaldatakse käesoleva loetelu hilisemad versioonid EUROPA veebisaidil

(http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/procedural_aspects/general/sad/index_en.htm)

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/86

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4519 — Lagardère/Sportfive)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/29)

5. detsembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Prantsusmaa ettevõtja Groupe Lagardère (“Lagardère”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Prantsusmaa ettevõtja Sportfive Group SAS (“Sportfive”) üle aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Lagardère: raamatud, ajakirjandusväljaanded, ringhäälingu ja multimeediateenused;

—	Sportfive: ringhäälingus spordiülekannete tegemise õigused, turustusteenused.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.	Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4519 — Lagardère/Sportfive):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/87

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4402 — UCB/Schwarz Pharma)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/30)

21 november 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4402 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/87

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4436 — Cinven/Gondola)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/31)

4. detsember 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4336 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/88

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4452 — SWISS RE/GE LIFE)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 303/32)

6. detsember 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4452 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/89

Muud KOM-dokumendid, kui komisjoni poolt vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

(2006/C 303/33)

Dokument	Osa	Kuupäev	Pealkiri
KOM(2004) 755		16.11.2004	Komisjoni teatis nõukogule: Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline teadus- ja arendustegevuse koostööleping tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta
KOM(2005) 313		21.9.2005	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule terroristide värbamise kohta: vägivaldsete radikaliseerumisele kaasaaitavate teguritega võitlemine
KOM(2005) 565		10.11.2005	Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): ideest tegelikkuseks
KOM(2005) 629		1.12.2005	Valge raamat: Finantsteenuste poliitika (2005-2010)
KOM(2005) 655		15.12.2005	Komisjoni aruanne: Ühenduse edusammud seoses Kyoto eesmärkide saavutamisega (nõutav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heite järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta)
KOM(2005) 702		23.12.2005	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ettevõtte tulumaksuga seotud tõkete kõrvaldamine siseturul — koduriigipõhise maksustamise võimaliku katsekava põhipunktid
KOM(2006) 40		8.2.2006	Komisjoni teatis Euroopa Ühenduse neljas aruanne riikide teatistest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni elluviimise kohta
KOM(2006) 189		3.5.2006	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele esimese raudteepaketi ellurakendamise kohta
KOM(2006) 349		29.6.2006	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele ühenduse Lissaboni programmi rakendamise kohta: VKEde arengu rahastamine — Euroopa lisandväärtuse lisamine
KOM(2006) 367		4.7.2006	Komisjoni teatis Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine
KOM(2006) 378		12.7.2006	Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Ühenduse finantshuvide kaitse — pettusevastane võitlus — 2005. aasta aruanne
KOM(2006) 379		12.7.2006	Komisjoni teatis: ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringute ühtlustatud ühisprogramm
KOM(2006) 385		13.7.2006	Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Ühtekuuluvuspoliitika ja linnad: linnade ja linnastute panus piirkondade majanduskasvu ja tööhõivesse
KOM(2006) 417		20.7.2006	Komisjoni teatis nõukogule noorte osalust ja teavitamist käsitleva Euroopa poliitika kohta Jätk valgele raamatule “Euroopa noorsoopoliitika uus hoog”: ühiste eesmärkide elluviimine noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas, pidades silmas Euroopa noorte kodanikuaktiivsuse kujundamist
KOM(2006) 437		7.8.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele: Igakülgse ja ühtse ELi kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamine: ELi tegevuskava 2006–2010
KOM(2006) 446		9.8.2006	Komisjoni aruanne komiteede töö kohta 2005. aastal
KOM(2006) 452		10.8.2006	Komisjoni aruanne eelarvepädevatele institutsioonidele üldeelarvest kaetud tagatiste kohta seisuga 31. detsember 2005
KOM(2006) 451		11.8.2006	Komisjoni aruanne: Euroopa Komisjoni aastaaruanne Euroopa Parlamendile Euroopa koolide süsteemi toimimise kohta 2005. aastal
KOM(2006) 459		14.8.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele: Seitsmes teatis, piirideta televisiooni direktiivi 89/552/EMÜ, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ,artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta aastatel 2003–2004
KOM(2006) 463		24.8.2006	Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Ühenduse strateegia rakendamine autode süsinikdioksiidi heitmete vähendamiseks:kuues iga-aastane teatis strateegia tõhususe kohta
KOM(2006) 465		28.8.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele alapunktile, mis käsitleb nõukogu ühist seisukohta otsuse, millega luuakse aastateks 2007–2013 programm “Aktiivsed noored” vastuvõtmise kohta
KOM(2006) 467		28.8.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigule, mis käsitleb nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse vastuvõtmise kohta, millega luuakse elukestva õppe programm
KOM(2006) 421		30.8.2006	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele: Euroopa arengukonsensuse juhtimine Teel ühtsele lähenemisviisile Euroopa Liidus
KOM(2006) 491		5.9.2006	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele: Tempuse 2005. aasta aruanne
KOM(2006) 482		7.9.2006	Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Hongkongi erihalduspiirkond. 2005. aasta aruanne
KOM(2006) 481		8.9.2006	Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused
KOM(2006) 502		13.9.2006	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele: Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia
KOM(2006) 496		14.9.2006	Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele: Kolmas aruanne nõukogu direktiivi (liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) kohaldamisest (25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/34/EÜ)
KOM(2006) 504		14.9.2006	Komisjoni aruanne nõukogule: Hiina Rahvavabariigist, Hongkongist ja Taiwanist pärit kirjutatavate digitaalsete universaalketaste (DVD+/-R) importi käsitlev dumpinguvastane menetlus
KOM(2006) 499		15.9.2006	Komisjoni teatis nõukogule: Püügivõimalused 2007. aastaks — Avaldus Euroopa Komisjoni poliitika kohta
KOM(2006) 508		15.9.2006	Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Põllumajanduse keskkonnapoliitika näitajate arendamine keskkonnaküsimuste ühisesse põllumajanduspoliitikasse kaasamise seireks
KOM(2006) 512		20.9.2006	35. finantsaruanne Euroopa põllumajanduse arendus- ja tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu kohta
KOM(2006) 514		21.9.2006	Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 1997/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral) rakendamise kohta
KOM(2006) 500	1	22.9.2006	Komisjoni aruanne nõukogule energiakultuuride toetuskava läbivaatamise kohta (nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, artikli 92 alusel)

Need tekstid on kättesaadavad EUR-Lexist: http://europa.eu.int/eur-lex/lex/

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/92

Komisjoni poolt vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

(2006/C 303/34)

Dokument	Osa	Kuupäev	Pealkiri
KOM(2006) 168		26.4.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta
KOM(2006) 195		4.5.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas
KOM(2006) 228		24.5.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse programm “Aktiivsed noored” ajavahemikuks 2007–2013. Kohandamine seoses 17. mai 2006. aasta kokkuleppega finantsraamistiku osas aastateks 2007–2013
KOM(2006) 230	1	24.5.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi “Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm “Vägivallavastane võitlus (Daphne)”
KOM(2006) 230	2	24.5.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi “Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm “Uimastiennetus ja teavitustegevus”
KOM(2006) 235		24.5.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse teine tervise tegevusprogramm (2007–2013). Kohandamine vastavalt 17. mai 2006. aasta kokkuleppele 2007.–2013. aasta finantsraamistiku kohta
KOM(2006) 236		24.5.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tervise ja tarbijakaitsepoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013. Kohandamine vastavalt 17. mai 2006. aasta kokkuleppele 2007.–2013. aasta finantsraamistiku kohta
KOM(2006) 245		24.5.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal. Kohandamine vastavalt 17. mai 2006. aasta kokkuleppele 2007.–2013. aasta finantsraamistiku kohta
KOM(2006) 301		13.6.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2236/95. Kohandamine vastavalt 17. mai 2006. aasta kokkuleppele 2007.–2013. aasta finantsraamistiku kohta
KOM(2006) 308		13.6.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist Euroopa Sotsiaalfondi kohta
KOM(2006) 309		13.6.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, mis käsitleb vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule nõukogu ühist seisukohta seoses Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega
KOM(2006) 355		28.6.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, mis käsitleb vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule nõukogu ühist seisukohta seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega
KOM(2006) 364	1	28.6.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, mis on esitatud EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, mis käsitleb euroopa parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist seoses keskkonna rahastamisvahendiga (Life+)
KOM(2006) 364	2	28.6.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
KOM(2006) 374		4.7.2006	Muudetud ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)
KOM(2006) 381		6.7.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile mis on esitatud EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel ja milles käsitletakse nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse Euroopa maksekäsu menetlus) vastuvõtmise kohta
KOM(2006) 368		12.7.2006	Komisjoni arvamus EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühises seisukohas, mis käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsust milles sätestatakse suunised üleeuroopaliste energiavõrkude kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nr 96/391/EÜ ja nr 1229/2003/EÜ (KOM(2003) 742 lõplik, C5-0064/2004, 2003/0297(COD))
KOM(2006) 369		12.7.2006	Komisjoni arvamus EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühises seisukohas, mis käsitlebettepanekut: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toitudele märgitud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta
KOM(2006) 373		12.7.2006	Komisjoni arvamus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punktile c Euroopa Parlamendi muudatuste kohta seoses nõukogu ühisseisukohaga, mis käsitleb järgmist ettepanekut: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust vitamiinide, mineraalainete ja teatavate muude ainete lisamise kohta toidule
KOM(2006) 375		12.7.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks
KOM(2006) 388		12.7.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH), millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ja muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmisega, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr …/2006 (REACH)
KOM(2006) 390		14.7.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta
KOM(2006) 234		19.7.2006	Ettepanek: Euroopa Parlemendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilist rakendamist käsitlevaid aruandeid
KOM(2006) 401		19.7.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses
KOM(2006) 403		19.7.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri
KOM(2006) 407	1	19.7.2006	Ettepanek: nõukogu määrus (EÜ, EURATOM), millega muudetakse määrust (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks vahetustega töö eest hüvitist saavate ametnike kategooriad ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused
KOM(2006) 407	2	19.7.2006	Ettepanek:nõukogu määrus (EÜ, EURATOM), millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 495/77, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist regulaarse valves olemise eest, ning nimetatud hüvitise andmise tingimused ja määrad
KOM(2006) 408		19.7.2006	Komisjoni arvamus EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühises seisukohas seoses ettepanekuga, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta
KOM(2006) 424		25.7.2006	Komisjoni teatis Euroopa ParlamendilE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühisseisukoha kohta, milles käsitletakse siseturu teenuseid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmist
KOM(2006) 422	1	27.7.2006	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise kohta
KOM(2006) 422	2	27.7.2006	Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta
KOM(2006) 436		31.7.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Korea Vabariigist pärit side-by-side-külmikute impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
KOM(2006) 432		1.8.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide piiridel tehtavate maantee- ja siseveetranspordialaste kontrollimiste kaotamise kohta (kodifitseeritud versioon)
KOM(2006) 434		1.8.2006	Komisjoni arvamus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühises seisukohas, mis käsitleb ettepanekut: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse põhjavee kaitset reostuse eest
KOM(2006) 440		4.8.2006	Komisjoni teatis Euroopa ParlamendilE esitatud EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel, nõukogu ühise seisukoha kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS) vastuvõtmise suhtes
KOM(2006) 449	1	9.8.2006	Ettepanek: nõukogu otsus kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Uruguay vahel
KOM(2006) 449	2	9.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, mis käsitleb EÜ poolt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli lõike 6 raames peetud läbirääkimiste tulemusel sõlmitud lepingu rakendamist ja millega täiendatakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa
KOM(2006) 450		10.8.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogrammi (“Meedia 2007”) rakendamise kohta) vastuvõtmist
KOM(2006) 455		10.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus kõrgekvaliteedilise veiseliha teatavate impordikvootide mõiste muutmise kohta
KOM(2006) 456		10.8.2006	Ettepanek: nõukogu otsus riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamise kohta
KOM(2006) 453		11.8.2006	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse kirjavahetuse vormis lepingut kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Gaboni Vabariigi vahelises Gaboni rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 3. detsembrist 2005 kuni 2. detsembrini 2011
KOM(2006) 454		11.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Gaboni Vabariigi vahel
KOM(2006) 462		11.8.2006	Komisjoni arvamus, mis on esitatud EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkti c alusel ning mis käsitleb Euroopa Parlamendi muudatusi nõukogu ühises seisukohas ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ
KOM(2006) 457		14.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1907/90 seoses munade pesemist käsitleva erandiga
KOM(2006) 458		14.8.2006	Ettepanek: nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise ühisettevõte ja antakse sellele eelised
KOM(2006) 460		16.8.2006	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse ühenduse seisukohta kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsieerumislepinguga loodud ühise korralduskomitee otsuse nr 1/2006 kohta seoses assotsiatsioonilepingu IV lisa liidete IC, IIIA, IIIB ja XI muutmisega
KOM(2006) 461		24.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 51/2006 ja (EÜ) nr 2270/2004 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning tingimuste osas
KOM(2006) 464		24.8.2006	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse ühenduse seisukohta rahvusvahelises kohvinõukogus 2001. aasta rahvusvahelise kohvilepingu kehtivusaja pikendamise küsimuses
KOM(2006) 468		29.8.2006	Ettepanek: nõukogu raamotsus, mis käsitleb Euroopa järelevalvekorraldust kohtueelsetes menetlustes Euroopa Liidu liikmesriikides
KOM(2006) 469		29.8.2006	Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse ühenduse seisukohta rahvusvahelises troopilise puidu nõukogus 1994. aasta troopilise puidu lepingu kehtivusaja pikendamise küsimuses
KOM(2006) 470		30.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit kilekottide impordi suhtes ja lõpetatakse menetlus teatavate Malaisiast pärit kilekottide impordi suhtes
KOM(2006) 471		30.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1676/2001, millega kehtestatakse Indiast ja Korea Vabariigist pärineva polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
KOM(2006) 472		30.8.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
KOM(2006) 476		1.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigule, mis käsitleb nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmist otsuse kohta, millega kehtestatakse programm Kultuur 2007 (2007–2013)
KOM(2006) 477		4.9.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EURATOM, EÜ) konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (kodifitseeritud versioon)
KOM(2006) 478		5.9.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite tagumise registreerimismärgi paigalduskoha kohta (kodifitseeritud versioon)
KOM(2006) 488		5.9.2006	Ettepanek: Nõukogu määrus, mis käsitleb teatavaid piiranguid Liibanoni suhtes
KOM(2006) 492		5.9.2006	Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat (2008)
KOM(2006) 485		6.9.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2007. aastaks
KOM(2006) 486		8.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta
KOM(2006) 487		8.9.2006	Ettepanek: nõukogu määrus kuni kaheteist kuu vanuste veiste liha turustamise kohta
KOM(2006) 495		12.9.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks Austraaliast, Indiast, Indoneesiast ja Taist pärit polüestrist sünteesstaapelkiudude impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse sellist importi käsitlevad menetlused pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohaseid aegumise läbivaatamisi ja lõpetatakse sellise Taist pärit impordi artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine
KOM(2006) 484		13.9.2006	komisjoni arvamus EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühises seisukohas seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)
KOM(2006) 497		14.9.2006	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (kodifitseeritud versioon)
KOM(2006) 536		14.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka flusilasool
KOM(2006) 537		14.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka metamidofoss
KOM(2006) 538		14.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka fenarimool
KOM(2006) 539		14.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka dinokap
KOM(2006) 540		14.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka protsümidoon
KOM(2006) 541		14.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka karbendasiim
KOM(2006) 498		15.9.2006	Ettepanek: nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust 2003/583/EÜ Euroopa Investeerimispanga teise, kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda EAFi raames Kongo Demokraatlikus Vabariigis läbi viidud toimingute eest saadud rahaliste vahendite ümberjaotamise kohta
KOM(2006) 515		18.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, mis on esitatud EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel ja milles käsitletakse nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (ühenduse raudteevõrgus vedureid ja ronge juhtiva rongipersonali sertifitseerimise kohta) kinnitamise kohta
KOM(2006) 516		18.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmist, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta
KOM(2006) 517		18.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu kohane nõukogu ühisseisukoha kohta seoses rahvusvaheliste raudteeliinide reisijate õigusi ja kohustusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega
KOM(2006) 511		19.9.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 seoses triivvõrkudega
KOM(2006) 513		20.9.2006	Ettepanek: nõukogu määrus kultuuriväärtuste ekspordi kohta
KOM(2006) 501		21.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, nõukogu ühise seisukoha kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist seoses Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomisega
KOM(2006) 518		21.9.2006	Ettepanek: nõukogu otsus heakskiidu andmise kohta Euroopa Aatomienergiaühenduse liitumisele tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooniga
KOM(2006) 546		21.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse vastuvõtmist alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulausete esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste tööstusharu konkurentsivõimega
KOM(2006) 547		21.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, mis on esitatud EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel ja milles käsitletakse nõukogu vastuvõetud ühisseisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu juhilube käsitleva direktiivi vastuvõtmiseks (uuestisõnastamine)
KOM(2006) 500	2	22.9.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta
KOM(2006) 520		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 521		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 522		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 523		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive äriühinguõiguse valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 525		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 526		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive teenuste vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 527		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamise, pakendamise ja märgistamise kohta seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 528		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive transpordipoliitika valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 529		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive põllumajanduse valdkonnas (veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid) seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 530		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive keskkonna valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 531		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse direktiivi 94/80/EÜ millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 532		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse direktiivi 89/108/EMÜ kiirkülmutatud toiduainete kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamise, esitlemise ja reklaami kohta seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 533		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive energeetika valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 534		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ (Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides) seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 535		22.9.2006	Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kohandatakse teatavaid direktiive statistika valdkonnas seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisega
KOM(2006) 544		25.9.2006	Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 379/2004 seoses teatavate kalatoodete tariifikvootide mahu suurendamisega aastatel 2004–2006
KOM(2006) 542		26.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, mis käsitleb otsuse vastuvõtmist, millega kehtestatakse programm “Euroopa kodanikele” (2007–2013)
KOM(2006) 548		26.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse vastuvõtmisega, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
KOM(2006) 566		27.9.2006	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta seoses lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldavat õigust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega (Rooma II määrus)
KOM(2006) 591		10.10.2006	Komisjoni arvamus EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkti c alusel Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühisseisukohas seoses ettepanekuga, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EU-OPS)

Need tekstid on kättesaadavad EUR-Lexist: http://europa.eu.int/eur-lex/lex/

13.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 303/101

Viimati avaldatud KOM-dokumendid, v.a seadusandlikud ettepanekud ja komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud

(2006/C 303/35)

ELT C 225, 19.9.2006

Eelmiste KOM-dokumentide avaldamise ajalugu:

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 303

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 13. detsember 2006

	III Teatised
	Komisjon
2006/C 303/5	Viimati avaldatud KOM-dokumendid, v.a seadusandlikud ettepanekud ja komisjonis vastu võetud seadusandlikud ettepanekud ELT C 225, 19.9.2006	101

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Komisjon
2006/C 303/1	Euro vahetuskurss	1

2006/C 303/2	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtum COMP/37.956 — Sarrusvardad (koostatud komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artikli 15 kohaselt, EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	2

2006/C 303/3	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 373. instungil 11. mail 2004. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/C-3/37.980 — Souris bleue/Topps käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta	4

2006/C 303/4	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 374. instungil 24. mail 2004. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/C-3/37.980 — Souris bleue/Topps käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta	5

2006/C 303/5	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C-3/37.980 — Souris/Topps kohta (vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	6

2006/C 303/6	Ettevõtete koondumistega tegeleva nõuandekomitee 129. istungil 19. oktoobril 2004. aastal esitatud arvamus kohtuasja COMP/M.3436 — Continental/Phoenix käsitleva otsuse eelnõu kohta ( 1 )	7

2006/C 303/7	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne kohtuasja COMP/M.3436 — Continental/Phoenix kohta (koostatud komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ, mis käsitleb ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevust teatavates konkurentsimenetlustes, artikli 15 alusel EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21) ( 1 )	8

2006/C 303/8	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 386. istungil 6. detsembril 2004. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/C.37.773 — AMCA käsitleva otsuse eelnõu kohta	9

2006/C 303/9	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C.37.773 kohta — Monokloroäädikhape (vastavalt komisjoni 23. mai 2001 otsuse nr 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	10

2006/C 303/0	Ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee 133. istungil 29. juunil 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/ M.3653 — Siemens/VA Tech käsitleva otsuse eelnõu kohta	11

2006/C 303/1	Arupärimise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/M.3653 — Siemens/VA Tech kohta (vastavalt komisjoni 23. mail 2001. aasta otsuse (2001/462/EÜ, ESTÜ) artiklitele 15 ja 16 ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	14

2006/C 303/2	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 396. instungil 10. oktoobril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.281/B.2 — Toortubakas, Itaalia käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta	16

2006/C 303/3	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 397. instungil 17. oktoobril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.281/B.2 — Toortubakas, Itaalia käsitleva otsuse esialgse eelnõu kohta	17

2006/C 303/4	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuannejuhtumi COMP/38.281/B.2 — Toortubakas (Itaalia) kohta (koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	18

2006/C 303/5	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 400. istungil 12. detsembril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.443 — Kummikemikaalid käsitleva otsuse eelnõu kohta ( 1 )	20

2006/C 303/6	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 401. istungil 19. detsembril 2005. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/38.443 — Kummikemikaalid käsitleva otsuse eelnõu kohta ( 1 )	21

2006/C 303/7	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C.38.443 — Kummikemikaalid kohta (vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — ELT L 162, 19.6.2001, lk 21) ( 1 )	22

2006/C 303/8	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 18. aprillil 2006. aastal toimunud 407. istungil esitatud arvamus otsuse eelnõu kohta juhtumis COMP/C.38.620 — Vesinikperoksiid ja perboraat	25

2006/C 303/9	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 28. aprillil 2006 toimunud 408. istungil esitatud arvamus otsuse eelnõu kohta juhtumis COMP/C.38.620 — Vesinikperoksiid ja perboraat	26

2006/C 303/0	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/C.38.620 — Vesinikperoksiid ja perboraat — kohta (koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse (2001/462/EÜ, ESTÜ, ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	27

2006/C 303/1	Teavitamiskord — Tehnilised eeskirjad ( 1 )	30

2006/C 303/2	Teavitamiskord — Tehnilised eeskirjad ( 1 )	36

2006/C 303/3	Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) rakendamisega ( 1 )	42

2006/C 303/4	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )	47

2006/C 303/5	Riigiabi — Prantsusmaa — Riigiabi C 58/2002 (ex N 118/2002) — Ümberkorraldusabi ettevõttele Société Nationale Maritime Corse-Méditerranée (SNCM) — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt ( 1 )	53

2006/C 303/6	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	77

2006/C 303/7	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiivi 95/16/EÜ (lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	81

2006/C 303/8	Ühtse haldusdokumendi lahtris 36 kasutatavate koodikombinatsioonide loetelu	83

2006/C 303/9	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4519 — Lagardère/Sportfive) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	86

2006/C 303/0	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4402 — UCB/Schwarz Pharma) ( 1 )	87

2006/C 303/1	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4436 — Cinven/Gondola) ( 1 )	87

2006/C 303/2	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4452 — SWISS RE/GE LIFE) ( 1 )	88

2006/C 303/3	Muud KOM-dokumendid, kui komisjoni poolt vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	89

	II Ettevalmistavad aktid
	Komisjon
2006/C 303/4	Komisjoni poolt vastu võetud seadusandlikud ettepanekud	92