ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 296

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

49. köide
6. detsember 2006


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Komisjon

2006/C 296/1

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 3,30 % 1. detsember 2006 — Euro vahetuskursid

1

2006/C 296/2

Liikmesriikide esitatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ( 1 )

2

2006/C 296/3

Riigiabid — Prantsusmaa — Riigiabi C43/2006 (ex N 410/06 ja NN42/06) — Kontserniga La Poste seotud riigiteenistujate pensionide rahastamise reform — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )

6

2006/C 296/4

Teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise teade

25

2006/C 296/5

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )

26

2006/C 296/6

Teatis, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit parakresooli impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid

30

2006/C 296/7

Liikmesriikide esitatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ( 1 )

31

2006/C 296/8

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

33

2006/C 296/9

Siduv tariifiinformatsioon

36

2006/C 296/0

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivi 90/396/EMÜ (küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )

40

2006/C 296/1

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4438 — Macquairie/Thames Water) ( 1 )

50

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Komisjon

6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/1


Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: (1)

3,30 % 1. detsember 2006

Euro vahetuskursid (2)

5. detsember 2006

(2006/C 296/01)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3331

JPY

Jaapani jeen

152,74

DKK

Taani kroon

7,4559

GBP

Inglise nael

0,67430

SEK

Rootsi kroon

9,0495

CHF

Šveitsi frank

1,5885

ISK

Islandi kroon

90,65

NOK

Norra kroon

8,1300

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5781

CZK

Tšehhi kroon

28,019

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

255,50

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6980

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,8140

RON

Rumeenia leu

3,4415

SIT

Sloveenia talaar

239,66

SKK

Slovakkia kroon

35,535

TRY

Türgi liir

1,9330

AUD

Austraalia dollar

1,6946

CAD

Kanada dollar

1,5204

HKD

Hong Kongi dollar

10,3598

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9422

SGD

Singapuri dollar

2,0509

KRW

Korea won

1 232,25

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,5170

CNY

Hiina jüaan

10,4272

HRK

Horvaatia kuna

7,3617

IDR

Indoneesia ruupia

12 151,87

MYR

Malaisia ringit

4,7412

PHP

Filipiini peeso

66,095

RUB

Vene rubla

34,8930

THB

Tai baht

47,489


(1)  Kurss kohaldatud viimastele tomingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/2


Liikmesriikide esitatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 296/02)

Abi number: XA 92/06

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Piirkond: Lancashire (sh Blackpooli ja Blackburni omavalitsusüksused)

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Lancashire Rural Recovery Grant Fund (RRGF) (Lancashire'i maaelu edendamise programmi toetusfond)

Õiguslik alus: Section 5 of the Regional Development Agencies Act 1998

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antava üksiktoetuse üldsumma: Valitsussektorist rahastatava abikava üldsumma on 1 034 061 Inglise naela. See on jagatud kahele eelarveaastale:

1.4.2006 — 31.3.2007: 743 108 GBP

1.4.2007 — 31.3.2008: 290 953 GBP

Abi ülemmäär: Abi brutoosatähtsus ei tohi ületada järgmisi tasemeid:

Artikkel 4. Investeeringud põllumajandusettevõtetesse: Kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähemsoodsates piirkondades ja 40 % muudes piirkondades;

Artikkel 7. Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine: Kuni 40 % abikõlblikest kuludest;

Artikkel 10 .Tootjarühmadele antav abi: Käesoleva artikli kohaselt antava riikliku toetuse kogusumma ei tohi ületada 100 000 EURi abisaaja kohta ühegi kolmeaastase perioodi jooksul. Esimesel aastal võib anda abi kuni 100 % abikõlblikest kuludest ning seda vähendatakse igal järgneval tegevusaastal 20 protsendipunkti võrra, nii et teisel tegevusaastal on abisumma kuni 80 % selle aasta abikõlblikest kulutustest;

Artikkel 14 .Tehnilise abi andmine: Käesoleva artikli kohaselt võib anda abi ülemmääraga 100 % abikõlblikest kuludest. Üksikule abisaajale antav suurim abisumma ei tohi siiski ühegi kolmeaastase perioodi jooksul ületada 100 000 EURi.

Rakendamise kuupäev: Kava avatakse 19. oktoobril 2006.

Kava või üksiktoetuse kestus: Kava jääb avatuks kuni 31. märtsini 2008. Abikava eeskirjadesse võidakse teha muudatusi enne nimetatud kuupäeva, et peegeldada muudatusi Euroopa riigiabi eeskirjades.

Abi eesmärk: Kava aitab kaasa Lancashire'i piirkonna põllumajanduse pikaajalisele arengule, nähes ette rahalise abi võimaldamise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, nagu määratletud komisjoni määruse 70/2001(muudetud) I lisas. RRGFst toetuse saamise tingimustele vastamiseks peavad ettevõtted asuma piirkonnas, mis dokumendi Office of National Statistics (riiklik statistikaamet) Rural and Urban Area Classification 2004 (maa- ja linnapiirkondade klassifikatsioon 2004) järgi liigitatakse maapiirkonnaks või väikelinna- ja äärealaks, või alternatiivina peab ettevõte olema “maaelu huvidega linnaettevõte”, see tähendab — ettevõte, mis asub linnaalaks liigitatud piirkonnas, kuid mille tegevus mõjutab maapiirkondi. Kõnealuse kava abil püütakse aidata maapiirkondade ettevõtteid, kes olemasolevate abikavade kohaselt ei ole abikõlblikud.

Antakse järgmist liiki abi.

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse. Abikõlblikud kulud on: a) kinnisvara ehitamine, omandamine või parandamine; b) uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine ning c) ekspertide töötasud, teostatavusuuringud või patentide ja litsentside omandamine (kogukulude ülempiiriga kuni 12 % punktides a ja/või b osutatud kuludest). See vastab määruse 1/2004 artikli 4 sätetele.

Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine. Abikõlblikud kulud on: a) kinnisvara ehitamine, omandamine või parandamine; b) uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine ning c) ekspertide töötasud, teostatavusuuringud või patentide ja litsentside omandamine (kogukulude ülempiiriga kuni 12 % punktides a ja/või b osutatud kuludest). See vastab määruse 1/2004 artikli 7 sätetele.

Tootjarühmadele antav abi. Abikõlblikud kulud on: a) sobivate ruumide rentimine; b) kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistvara ja tarkvara ostmine; c) bürootöötajate kulud; d) üldkulud ning e) õigus- ja halduskulud. See vastab määruse 1/2004 artikli 10 sätetele.

Tehnilise abi andmine. Kõnealuse meetme kohased abikõlblikud kulutused on:

a)

põllumajandustootjate ja põllumajandustöötajate harimine ja koolitamine:

(i)

koolituse organiseerimise kulud;

(ii)

osalejate sõidu- ja elamiskulud;

(iii)

põllumajandustootja või põllumajandustöötaja äraolekuaja asendusteenuste kulud;

b)

asendusteenused: põllumajandustootja, tema partneri või põllumajandustöötaja asendamise tegelikud kulud haiguse või puhkuse ajal;

c)

nõustamisteenused: tasud selliste teenuste eest, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud ettevõtte selliste tavaliste tegevuskuludega nagu tasu tavapäraste maksunõustamisteenuste, korrapäraste õigusteenuste või reklaami eest;

d)

konkursside, messide ja näituste korraldamine ja nendel osalemine:

(i)

osalemistasud;

(ii)

sõidukulud;

(iii)

trükiste kulud;

(iv)

näituseruumide rentimine.

See vastab määruse 1/2004 artikli 14 sätetele.

Asjaomased sektorid: Käesolev abikava on suunatud kõigile sihtpiirkonna väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, olenemata nende tegutsemissektorist, välja arvatud niisugused juhud, kui sektoritele nagu kalandus ja vesiviljelus on juba olemas abi andmist käsitlevad erieeskirjad, määrused ja direktiivid. Selle erandi alusel antakse abi mis tahes põllumajandustooteid tootvatele, töötlevatele või turustavatele ettevõtetele.

Abikavast saab toetust anda põllumajandusega mitteseotud ettevõtetele komisjoni määruses (EÜ) nr 69/2001 sätestatud vähese tähtsusega abi reeglite alusel või kui see on asjakohasem, komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) alusel. RRGFi on teavitatud määruse 70/2001 alusel ja konkurentsi peadirektoraat on selle registreerinud abikava nr XS 56/06 all.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress: The Rural Recovery Grant Fund is administered by Lancashire County Developments Ltd, the Economic Development Department of Lancashire County Council. Postiaadress:

Lancashire County Developments Ltd

Robert House

Starkie Street

PR1 3LU Preston

United Kingdom

Veebiaadress: Lisateavet Rural Recovery Grant Programme'i kohta on võimalik saada aadressil:

http://www.lcdl.co.uk/grant_programmes/RRGF%20Scheme%20Criteria%20(Agricultural%20Businesses).pdf.

Interneti kaudu saab tutvuda ka loeteluga, milles on esitatud kõik Ühendkuningriigi põllumajandusalase vabastatud riigiabi kavad: www.defra.gov.uk/farm/policy/state-aid/setup/exist-exempt.htm. Klõpsake järgnevale lingile: “Lancashire Rural Recovery Grant Fund”.

Muu teave: Abikavast rahastatav tehnilise tugiteenuse osutaja jäetakse teenuse kasutaja valida.

Ühendkuningriigi pädeva asutuse Department for Environment, Food and Rural Affairs (keskkonna-, toidu- ja maaeluministeerium) nimel alla kirjutanud ja kuupäevaga varustanud:

Neil Marr

Agricultural State Aid Advisor

Defra

8B 9 Millbank

c/o 17 Smith Square

SW1P 3JR London

United Kingdom

Abi number: XA 87/06

Liikmesriik: Ühendkuningriik

Piirkond: Somerset. Abi võivad saada järgmised halduspiirkonnad:

West Somerset District Council

Taunton Deane Borough Council

Sedgemoor District Council

Mendip District Council

South Somerset District Council

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Somerset Rural Business Support Service

Õiguslik alus: Sections 4 and 5 of The Regional Development Agencies Act 1998

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma:

 

1. oktoober 2006 — 30. september 2007: 167 000 GBP

 

1. oktoober 2007 — 30. september 2008: 175 000 GBP

Abi ülemmäär: 100 %

Rakendamise kuupäev:

Kava või üksiktoetuse kestus: Taotluste vastuvõtmist alustatakse 1. oktoobril 2006 ja kava rakendatakse kuni 30. septembrini 2008. Enne nimetatud kuupäeva võidakse abikava eeskirju vajadusel muuta, et kajastada muudatusi Euroopa riigiabi eeskirjades.

Abi eesmärk: Valdkonna areng

Abikava eesmärk on osutada konsultandi nõustamisteenuseid kogu Somerseti krahvkonnas (nagu eespool määratletud) ning anda nõu, kuidas saada muudelt organisatsioonidelt täiendavat toetust maapiirkonna arendamiseks.

Toetust makstakse kooskõlas määruse 1/2004 artikliga 14. Abikõlblikud on üksnes nõustamisteenused.

Asjaomane (asjaomased) sektor(id): Abi antakse põllumajandusega tegelevate ning põlluharimisest sõltuvate sektorite ja kõigi nende allsektorite ettevõtetele. Abikava hõlmab tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtteid. Vajaduse korral võivad kõnealused ettevõtted valida abikava raames alternatiivse nõustamisfirma/teenuseosutaja.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

South Somerset District Council

Brympton Way

Yeovil

BA20 2HT Somerset

United Kingdom

Kava haldamisega tegeleb järgmine organisatsioon:

Somerset Rural Business Support Scheme

Aadress on esitatud eespool

Peamine kontaktisik:

David Julian

Principal Economic Development Officer

South Somerset District Council

Veebileht: http://www.southsomerset.gov.uk/index.jsp?articleid=1929

Klõpsake vasakul asuva menüü lingil Somerset Rural Business Support Service. Interneti kaudu saab tutvuda ka loeteluga, milles on esitatud kõik Ühendkuningriigi põllumajandusalase vabastatud riigiabi kavad:

http://www.defra.gov.uk/farm/state-aid/setup/exist-exempt.htm

Klõpsake lingil Somerset Rural Business Support Scheme

Muu teave: Käesolev kava hõlmab kõiki maa kasutajaid, mitte üksnes põllumajandustootjaid. Põllumajandusega mitteseotud ettevõtetele abi maksmisel võetakse arvesse komisjoni määrust 69/2001 vähese tähtsusega abi kohta.

Abisaajad ei saa teenuseosutajat valida. Teenuseosutaja on Somerset Rural Business Support Service, kes valiti välja konkursi alusel määruse 1/2004 artikli 14 lõikes 5 esitatud turupõhimõtete alusel.

Ühendkuningriigi pädeva asutuse Department for Environment, Food and Rural Affairs nimel alla kirjutanud ja kuupäeva lisanud:

Neil Marr

Agricultural State Aid Advisor

Department for Environment, Food and Rural Affairs

Area 8e

9, Millbank

c/o Nobel House

17, Smith Square

SW1P 3JR London

United Kingdom

Abi number: XA 88/06

Liikmesriik: Hispaania

Piirkond: Andaluusia

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Abi põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks

Õiguslik alus:

Sección 8a del Decreto 280/2001, por el que se establecen las ayudas de la Junta de Andalucía a los sectores agrícola, ganadero y forestal incluidas en el Programa Operativo-Integrado Regional de Andalucía para el Desarrollo del Marco Comunitario de Apoyo 2000-2006, publicado en el Boletín Oficial de la Junta de Andalucía el 29 de diciembre de 2001.

La Orden de 10 de julio de 2002 por la que se desarrolla parcialmente la sección 8, sobre ayudas para la transformación y comercialización de los productos agroalimentarios, del Decreto 280/2001, publicada en el Boletín Oficial de la Junta de Andalucía el 27 de julio de 2002.

La Resolución de 29 de diciembre de 2003 de la Dirección General de Industrias y Promoción Agroalimentarias, por la que se convocan para el año 2003 y 2004 las ayudas previstas en la orden de 10 de julio de 2002.

Debido a la gran afluencia de solicitudes que cumplen con los requisitos de subvencionalidad y a falta de fondos europeos suficientes para dar respuesta a la totalidad de estas ayudas, se estima conveniente la concesión de parte de estas ayudas con cargo al presupuesto autofinanciado. Esas ayudas autofinanciadas no pueden acogerse a la exención prevista en el Art. 51 y 52 del Reglamento 1257/1999, conforme señala el Art. 4 de la Decisión de 29 de diciembre de 2000, por el que se aprueba el POIA.

Parte de ayudas de la citada convocatoria que se concedan a las PYMES en los proyectos subvencionables del Art. 40.3.a), b) y c) del Decreto 280/2001, podrán acogerse al Reglamento 1/2004, de la Comisión, de 23 de diciembre de 2003, sobre la aplicación de los artículos 87 y 88 del Tratado CE a las ayudas estatales para las pequeñas y medianas empresas dedicadas a la producción, transformación y comercialización de productos agrícolas (DO L 1 de 03.01.2004).

La Resolución de concesión de las ayudas, de la Dirección General de Industrias y Promoción Agroalimentarias, por la que se concede al solicitante la ayuda prevista en la orden de 10 de julio de 2002. El interesado tendrá constancia de que su solicitud se ha acogido al citado Reglamento mediante inclusión de una referencia expresa al mismo en la resolución de concesión de dichas ayudas. Se adjunta modelo de resolución en la que se incluye esta referencia.

Asimismo una vez finalizado el plazo de emisión de resoluciones se hará pública en Diario Oficial el listado con las ayudas concedidas citando expresamente las que se han acogido al R- 1/2004.

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: 2004. aasta abikava (määruses 1/2004 sätestatud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks) konkursikutse otsuses on jagamiseks ette nähtud 45 000 000 EURi alates 1. septembrist 2006.

Abi ülemmäär: 29 %

Rakendamise kuupäev: Alates 1. septembrist 2006

Kava või üksiktoetuse kestus: Abi andmise viimane kuupäev on 31. detsember 2006.

Abi eesmärk: Investeeringud töötlemisse ja turustamisse vastavalt määruse 1/2004 artiklile 7.

Abikõlblikud kulud on:

kinnisvara ehitamine, omandamine või parandamine;

uute masinate ja seadmete ostmine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni

üldkulud, nagu näiteks arhitektide, inseneride ja konsultantide tasud, teostatavusuuringud ning patentide ja litsentside ostmine, ülempiiriga kuni 12 % investeeringu kuludest.

Asjaomased majandusharud: Töötlemissektor

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Dirección General de Industrias y Promoción Agroalimentarias,

Consejería de Agricultura y Pesca de la Junta de Andalucía.

calle Tabladilla s/n

E-Sevilla

Veebileht: http:// www.cap.junta-andalucia.es/agriculturaypesca/portal/opencms/portal/portada.jsp

Abi number: XA 89/06

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Friuli Venezia Giulia

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus: Legge 1329/65 “Sabatini” — Agevolazioni per l'acquisto o la locazione finanziaria di nuove macchine utensili o di produzione (“Sabatini” seadus nr 1329/65 — abi uute masinate või tootmisvahendite ostmiseks või liisimiseks põllumajandussektoris).

Õiguslik alus: Legge 28 novembre 1965 n. 1329.

Regolamento concernente criteri e modalità per la concessione delle agevolazioni di cui alla legge 1329/1965 emanato con decreto del Presidente della Regione 9 agosto 2006, n. 0244/Pres.

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: Tootmissektoritele seadusega nr 1329/65 ettenähtud toetuse kogusumma on 11 876 528,04 EURi.

Abi ülemmäär: Vähemsoodsates piirkondades tegutsevate põllumajandusettevõtete puhul (määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklid 18–20) on abi brutoosatähtsus 50 % abikõlblikest kuludest.

Muude kui vähemsoodsates piirkondades tegutsevate põllumajandusettevõtete puhul ei või abi brutoosatähtsus ületada 40 % abikõlblikest kuludest.

Rakendamise kuupäev: Abikava jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist maakonna ametlikus teatajas ja hiljemalt 10 tööpäeva pärast sätestatud vormi saatmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 19 lõikele 1.

Kava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsember 2006.

Abi eesmärk: Abikava eesmärk on aidata osta või liisida uusi masinaid või tootmisvahendeid, mille kogukulud on rohkem kui 1000,00 EURi. Montaaži, katsetamise, transpordi ja pakendamise kulud on abikõlblikud kuni 15 % ulatuses masina või tootmisvahendi hinnast.

Abikõlblike investeeringutega tuleb püüda saavutada vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

tootmiskulude vähendamine;

tootmise täiustamine ja ümberpaigutamine;

kvaliteedi parandamine;

looduskeskkonna säilitamine ja parandamine ning hügieenitingimuste ja loomade heaolu parandamine;

põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamine.

Kõnealune abikava on kooskõlas 23. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1/2004 artikliga 4, avaldatud 3. jaanuari 2004. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 1/1.

Asjaomased majandusharud: Põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja/või turustamisega tegelevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Regione autonoma Friuli Venezia Giulia

Direzione centrale attività produttive

Servizio sostegno e promozione comparto produttivo industriale

Via Trento, 2

I-34123-Trieste

Veebileht: www.regione.fvg.it

Muu teave: Il Direttore del Servizio sostegno e promozione del comparto produttivo industriale

Dott. Massimo Zanini


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/6


RIIGIABID — PRANTSUSMAA

Riigiabi C43/2006 (ex N 410/06 ja NN42/06) — Kontserniga La Poste seotud riigiteenistujate pensionide rahastamise reform

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 296/03)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 12. oktoobri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud pooled võivad esitada oma märkused meetmete kohta, mida puudutava menetluse komisjon alustab, ühe kuu jooksul käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgneval aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Registry

SPA 3, 6/5

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Prantsusmaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, märkides selle põhjused.

KOKKUVÕTE

1.   MEETMETE KIRJELDUS

Posti ja telekommunikatsiooniteenuste osutamist käsitleva 1990. aasta seaduse artikli 30 kohaselt tagab Prantsuse riik asjaomaste kontserni La Poste töötajatele riigiteenistuja staatuse ning vastutab neile pensioni maksmise eest. Sama artikliga nähakse ette, et La Poste tagab kontserniga seotud riigiteenistujate sotsiaalkindlustussüsteemi finanantstasakaalu. Riigi ja La Poste'i vahel sõlmitud lepinguga, mis käsitleb eesmärke ja arengut ning sisaldab 1998.–2001. aasta majanduslepingut, on kehtestatud La Poste'i hüvitiste ülempiir ning jääksumma peab tasuma riik.

23. juunil 2006 teatasid Prantsuse ametiasutused kavatsusest reformida kontserniga La Poste seotud riigiteenistujate pensionide rahastamist.

Reformiga nähakse ette, et alates 2007. aastast arvutatakse La Poste'i nn tööandja kohustuslik osalusmäär lähtuvalt konkurentsitingimustest. Osalusmäär arvutatakse selliselt, et La Poste'i ning muude posti- ja pangandusettevõtjate (kes üldnormide kohaselt peavad tagama töötajate sotsiaalkaitse) palkadega seotud kohustusliku sotsiaalkindlustuse ja muude maksukohustuste (1) tase oleks eraettevõtjate töötajate ja riigiteenistujate sarnaste riskide puhul võrdne.

Reform, millest komisjoni teavitati, ei mõjuta La Poste'i töötajate õigust pensionile, kindlustusmaksete suurust ega töötajate staatust.

2.   PRANTSUSE AMETIASUTUSTE SEISUKOHT

Prantsuse ametiasutuste arvamuse kohaselt ei anna kõnealused meetmed La Poste'ile tema konkurentidega võrreldes eeliseid. Prantsuse ametiasutuste arvates on pideva kohtupraktika kohaselt riigiabi ainult ettevõtja eelarveliste kohustuste vähendamisega seotud meetmed. Vähendades La Poste'i ebaloomulikult suurt eelarvelist kohustust, võimaldab kõnealune meede lõpetada La Poste'i struktuurilise halvemuse, mis tema suhtes 2. juuli 1990. aasta seadusega kehtestati.

3.   MEETMETE HINDAMINE

Selleks et otsustada, kas kõnealused meetmed on La Poste'i jaoks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt riigiabi, peab komisjon tegema kindlaks, kas kõnealuste meetmete puhul luuakse La Poste'ile majanduslik eelis, kasutatakse riigi eelarvevahendeid, moonutatakse konkurentsi või kahjustatakse liikmesriikidevahelist kaubandust.

Praegu nendib komisjon, et kõnealused meetmed vabastavad La Poste'i talle 1990. aasta seadusega pandud kohustusest. Käesolevas järgus kahtleb komisjon, kas La Poste'i kohustused, mida soovitakse vähendada, on tervikuna ühenduse kohtupraktika mõistes ebaloomulikud. Näiteks Combuse otsuse (2) puhul on kohus pigem seisukohal, et ebaloomulikud kohustused on personalihaldusega seotud kohustused, mis tulenevad reformi järel tavaõiguse olukorda, st oma konkurentidega võrdsetesse tingimustesse, sattunud äriühingu töötajate erandlikust staatusest. (3)

Samas ei ole Prantsuse ametiasutused võtnud vastu ühtegi õigusakti, mis tühistaks La Poste'is töötavate riigiteenistujate eristaatuse või pensionisüsteemi või muudaks neid.

Prantsuse ametiasutused viitavad, et reformi eesmärk on viia La Poste'is töötavate riigiteenistujate pensionidega seotud kohustused järk-järgult samale tasemele konkurentide kohustustega. Komisjonil on kahtlus, et pärast reformi rakendamist ei ole võrdsed konkurentsitingimused veel tegelikult tagatud.

Prantsuse ametiasutuste väitel ei ole La Poste'i suhtes varem kohaldatud muid hüvitusmeetmeid, mille eesmärk oleks olnud vähendada La Poste'ile eriotstarbelise korra kohastelt pandud täiendavaid kohustusi, mis on seotud riigiametnike pensionide rahastamisega. Paraku ei ole La Poste alates 1998. aastast riigile hüvitanud teenistujatele makstud pensionide kogusummat, jättes täitmata talle 1990. aasta seaduse artikliga 30 pandud kohustused.

Eelnevaid järeldusi arvestades ei saa komisjon praeguses etapis välistada, et meede annab La Poste'ile majandusliku eelise ning on riigiabi.

Juhul kui kõnealune meede on riigiabi, ei ole komisjon kindel, et see on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohane erand. (4)

Varem on komisjon lubanud kohaldada riigiabimeetmeid, millega teatavas valdkonnas tegutsev äriühing on vabastatud monopoolse seisundi ajal kehtestatud eripensioni maksmise kohustusest sel määral, mil see ületab üldise pensionisüsteemiga ettenähtud pensione. (5)

Uuritava meetme eesmärk on viia La Poste'is töötavate riigiteenistujate pensionidega seotud kohustused järk-järgult samale tasemele konkurentide kohustustega. Samas ei ole komisjon kindel, et La Poste on oma konkurentidega tõepoolest võrdses olukorras ning et riigiabi on vajalik postiteenuste turu avamisega seotud hüvede laialdaseks tagamiseks.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib saajalt nõuda igasuguse ebaseadusliku abi tagastamist.

KIRJA TEKST

“Par la présente, la Commission européenne (“la Commission”) a l'honneur d'informer la France qu'après avoir examiné les informations fournies par vos autorités sur la réforme citée en objet, elle a décidé d'ouvrir la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE.

1.   PROCÉDURE

1.

Le 21 décembre 2005, les autorités françaises ont présenté à la Commission les grandes lignes du projet de réforme du mode de financement des retraites des fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste.

2.

Le 2 mars 2006, les autorités françaises ont envoyé par courrier électronique le projet de notification de la réforme. Une réunion de pré-notification s'est tenue le 29 mars 2006, au cours de laquelle la Commission a souligné que le projet de notification était largement incomplet et a indiqué les éléments manquants. Le 7 avril 2006, les autorités françaises ont fourni à la Commission une partie des informations manquantes.

3.

Le 23 juin 2006, les autorités françaises ont notifié la réforme du mode de financement des retraites des fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste (“la réforme”) conformément à l'article 88 paragraphe 3 du traité CE, en indiquant qu'elles considèrent que la réforme décrite par la notification ne contient pas d'élément d'aide d'État au sens de l'article 87 paragraphe 1 du traité CE.

4.

Le 20 juillet 2006, la Commission a envoyé une demande de renseignements complémentaires aux autorités françaises portant à la fois sur la mesure notifiée et sur d'éventuelles mesures compensatoires dont La Poste aurait pu bénéficier par le passé.

5.

Les autorités françaises ont transmis leur réponse le 17 août 2006.

2.   DESCRIPTION DU MODE DE FINANCEMENT ACTUEL DES RETRAITES DES FONCTIONNAIRES DE L'ÉTAT RATTACHÉS À LA POSTE

6.

L'attribution à La Poste de la personnalité morale par la loi du 2 juillet 1990 (6) (ci-après “la loi de 1990”) ne s'est pas accompagnée d'une modification du statut du personnel de l'administration des postes, le gouvernement s'étant engagé à conserver aux fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste leur statut. Au titre de ses dispositions transitoires, la loi de 1990 précise notamment en son article 44 que les agents relevant au 31 décembre 1990 de la direction générale des postes sont affectés de plein droit à La Poste et ceci “sans changement de leur position statutaire”.

2.1.   Régime de retraite de base des fonctionnaires de La Poste

7.

Au 31 décembre 2005, La Poste employait 184 289 fonctionnaires de l'État (soit 61 % du personnel de La Poste). Les fonctionnaires en service à La Poste appartiennent à la fonction publique de l'État. À ce titre, et conformément à l'article 20 de la loi no 83-634 du 13 juillet 1983, ils relèvent du régime spécial de retraite des personnels civils et militaires de l'État organisé par le Code des pensions civiles et militaires de retraite. Les fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste ne bénéficient d'aucun avantage spécifique en matière de retraite par rapport aux autres fonctionnaires de l'État. En outre, La Poste ne participe pas à un régime spécial d'entreprises ou de branche à la différence d'autres opérateurs publics.

8.

En vertu de l'article 30 de la loi de 1990 (7), l'État reste juridiquement garant du statut des fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste et demeure responsable du paiement de leurs retraites. Les prestations de retraite versées aux fonctionnaires, y compris ceux rattachés à La Poste (8), sont votées chaque année en loi de finances.

9.

La Poste ne maîtrise pas les décisions relatives au régime de retraite des fonctionnaires de l'État qui lui sont rattachés. Elle n'a aucune influence ni sur le montant des cotisations prélevées, ni sur le niveau des prestations versées.

10.

L'article 30 de la loi de 1990 prévoit que La Poste assure l'équilibre financier du régime de sécurité sociale pour la partie des fonctionnaires de l'État qui lui sont rattachés. La Poste doit en effet prendre en charge le financement intégral des pensions servies par l'État à ses fonctionnaires par voie de remboursement à l'État des montants versés (après déduction des cotisations acquittées par les fonctionnaires en activité):

“En contrepartie, [La Poste (…) est astreinte] à verser au Trésor public:

a)

Le montant de la retenue effectuée sur le traitement de l'agent, dont le taux est fixé par l'article L. 61 du code des pensions civiles et militaires de retraite;

b)

S'agissant de La Poste, une contribution complémentaire permettant la prise en charge intégrale des dépenses de pensions concédées et à concéder de leurs agents retraités”.

11.

Ce mode de financement est dérogatoire au droit commun. En effet, la contribution “employeur” de La Poste s'inscrit dans un régime à prestations définies puisqu'elle vise à couvrir le montant des pensions versées chaque année par l'État, sans être corrélée à la base des fonctionnaires actifs cotisant au sein de La Poste. À la différence d'un employeur de droit commun dans un système par répartition, La Poste n'acquitte pas de cotisation libératoire, mais a été chargée par la loi de 1990 d'équilibrer le régime de retraite pour ses fonctionnaires.

12.

Le “contrat d'objectif et de progrès” portant contrat de plan entre l'État et La Poste pour la période 1998/2001 a stabilisé ce remboursement en EUR constants au niveau de 1997. L'obligation de remboursement mise à la charge de La Poste a ainsi été plafonnée, le solde étant pris en charge par l'État (9).

13.

L'obligation d'équilibre financier du régime qui pèse sur La Poste se traduit aujourd'hui par l'inscription d'un engagement à l'égard de l'État dans le hors bilan de La Poste, qui serait comptabilisé en provision dans les comptes de La Poste lors du passage aux normes IFRS, lequel doit intervenir au plus tard en 2007. Le montant des engagements au titre des droits acquis des fonctionnaires au 31 décembre 2005 portés dans le hors bilan de La Poste est de 76 milliards EUR (dont 34 milliards concernent les droits acquis par les fonctionnaires en activité).

14.

Compte tenu de l'arrêt progressif du recrutement des fonctionnaires depuis 1990 (10) et de l'évolution démographique défavorable de la population concernée, l'obligation pour La Poste d'équilibrer financièrement le régime de retraite des fonctionnaires de l'État qui lui sont rattachés représente une charge financière croissante pour La Poste (11).

2.2.   Régime de retraite complémentaire des fonctionnaires de La Poste

15.

L'article 76 de la loi no 2003-775 du 21 août 2003 portant réforme des retraites a institué la RAFP (Retraite Additionnelle de la Fonction Publique), un régime public de retraite additionnelle obligatoire depuis le 1er janvier 2005. Il s'agit d'un régime de retraite par répartition provisionnée et par points, destiné à permettre l'acquisition de droits à retraite. Le régime est géré par un établissement public à caractère administratif placé sous la tutelle de l'État et dénommé “établissement de retraite additionnelle de la fonction publique”.

16.

La Poste cotise à la RAPF pour les fonctionnaires de l'État qui lui sont rattachés et verse chaque mois à l'établissement de retraite additionnelle de la fonction publique les cotisations qu'elle doit en tant qu'employeur et les cotisations des fonctionnaires qu'elle prélève directement sur leur rémunération. Les cotisations “employeur” de La Poste payées au titre de la RAFP sont libératoires.

2.3.   Régime de préretraite des fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste

17.

Comme l'ensemble des autres fonctionnaires de l'État, les fonctionnaires rattachés à La Poste peuvent bénéficier des dispositifs de préretraite institués pour les fonctionnaires: la cessation progressive d'activité et le congé de fin de carrière.

18.

Le coût de ces dispositifs de préretraite est supporté en totalité par La Poste pour les fonctionnaires qui lui sont rattachés. Une provision a été comptabilisée à ce titre pour les fonctionnaires ayant adhéré à l'un des dispositifs de préretraite.

3.   DESCRIPTION DE LA MESURE NOTIFIÉE

19.

La réforme notifiée a pour objet d'aligner progressivement les charges supportées par La Poste au titre des pensions de retraite de base versées aux fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste, sur les charges de retraite de ses concurrents.

3.1.   Fondements juridiques de la réforme

20.

Les fondements juridiques en droit interne de la réforme du mode de financement actuel des pensions des fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste seront constitués par la modification de l'article 30 de la loi de 1990 et par le cahier des charges de La Poste approuvé par le décret no 90-1214 du 29 décembre 1990. L'article 46 de ce cahier des charges prévoit en particulier les modalités du remboursement à l'État par La Poste des charges de pension mises à sa charge par la loi de 1990.

21.

La traduction de la réforme en droit interne suppose, outre une modification de ces deux textes, de préciser les modalités de détermination et de versement de la contribution employeur à caractère libératoire qui sera mise à la charge de La Poste en remplacement du remboursement des charges de pension à l'État.

22.

Les autorités françaises se sont engagées à transmettre à la Commission les textes modifiés, une fois finalisés.

3.2.   Philosophie de la réforme

23.

La philosophie de la réforme notifiée consiste à substituer à la contribution actuelle de La Poste une contribution analogue à une cotisation alignant les charges de retraites supportées par La Poste sur celles de ses concurrents et ayant un caractère libératoire.

24.

La réforme prévoit que La Poste acquittera à partir de 2007 une contribution “employeur” à caractère libératoire fondée sur un taux d'équité concurrentielle. Celle-ci sera calculée de manière à égaliser les niveaux de charges sociales et fiscales obligatoires, assises sur les salaires, entre La Poste et les autres entreprises du secteur des transports et du secteur bancaire relevant du droit commun des prestations sociales, pour les risques qui sont communs aux salariés des entreprises privées et aux fonctionnaires de l'État.

25.

Les assiettes, les taux de cotisation et les risques couverts étant différents pour les fonctionnaires et pour les salariés de droit privé, et les cotisations pouvant légèrement varier d'un secteur économique à l'autre, la méthode d'égalisation est fondée sur une reconstitution.

26.

Le calcul (voir annexe 1 pour une présentation détaillée du calcul) commence par une reconstitution de ce que serait le coût salarial d'un concurrent employant des salariés soumis au droit commun des cotisations sociales (y compris retraites), en leur assurant un salaire net égal à celui des fonctionnaires de La Poste, et ayant une structure d'emploi et un portefeuille d'activités identiques.

27.

La contribution libératoire qui sera versée par La Poste à l'État après la réforme est égale à la différence entre le coût salarial ainsi reconstitué et le coût salarial réel des fonctionnaires (hors retraites). La contribution ainsi calculée remplacera la contribution de La Poste prévue par l'article 30 de la loi de 1990. Elle sera versée par La Poste à un établissement public administratif.

28.

Rapportée aux traitements indiciaires bruts (12) des fonctionnaires en service à La Poste, cette contribution détermine le taux de cotisation de La Poste, appelé taux d'équité concurrentielle (ci-après TEC). Cette contribution sera calculée chaque année afin de tenir compte de l'évolution réelle des rémunérations des fonctionnaires en service à La Poste et des évolutions qui interviendront dans les niveaux de charges sociales et fiscales obligatoires de droit commun.

29.

La méthode de calcul de la contribution libératoire de La Poste est donc fondée sur une égalisation du niveau des cotisations sociales et fiscales obligatoires assises sur les salaires entre La Poste et les autres entreprises des secteurs des transports et de la banque relevant du droit commun. Cette méthode n'assure donc pas une égalisation des coûts salariaux globaux (salaires et cotisations) pour les risques communs.

30.

Les risques communs (vieillesse, famille, maladie, maternité, accidents du travail, formation professionnelle…) concernent les risques couverts par l'ensemble des prélèvements sociaux et fiscaux obligatoires, y compris au titre de dispositions conventionnelles, applicables respectivement dans le secteur bancaire (13) et dans le secteur postal. En sont exclues les cotisations en vigueur pour la couverture du risque chômage et l'assurance contre le risque de non-paiement des salaires en cas de procédure de redressement ou de liquidation judiciaire (AGS). Symétriquement, la contribution exceptionnelle de solidarité instituée par la loi du 4 novembre 1982 et acquittée par les seuls fonctionnaires est exclue de la comparaison.

31.

La nouvelle modalité de calcul de la contribution de La Poste sera sans effet sur la situation individuelle des fonctionnaires rattachés à La Poste, qu'il s'agisse de leurs droits à pension, de leurs cotisations ou de leur statut.

3.3.   Distinction opérée par la réforme entre les secteurs d'activité de La Poste

32.

La Poste étant active dans deux secteurs, le secteur postal et la banque, dans lesquels les cotisations employeur de droit commun sont différentes, deux taux d'équité concurrentielle seront calculés en pratique:

l'un applicable au périmètre des fonctionnaires actifs dans le secteur courrier-colis, calculé par référence aux cotisations des entreprises de transport, secteur dont relèvent les activités postales; sur la base des données 2005, le taux d'équité “secteur postal” est estimé à 36,5 % de la masse des traitements indiciaires bruts de ce périmètre;

l'autre applicable au périmètre des fonctionnaires détachés à La Banque Postale ou actifs dans le groupement de moyens (14), calculé par référence aux cotisations des banques; sur la base des données 2005, le taux d'équité “secteur bancaire” est estimé à 40,9 % de la masse des traitements indiciaires bruts de ce périmètre.

33.

Un TEC global peut être déduit chaque année comme la moyenne pondérée des deux taux, la pondération s'effectuant sur la base de la masse des traitements indiciaires bruts correspondant à chacun des deux périmètres. Sur la base des données 2005, le taux d'équité concurrentielle global est estimé à 37,2 % de la masse des traitements indiciaires bruts de La Poste.

3.4.   Période transitoire

34.

L'application du TEC tel que défini ci-dessus s'effectuera progressivement, à l'issue d'une période de transition de 4 ans. En 2006, la contribution libératoire de La Poste sera fixée de manière à obtenir un niveau de contribution en EUR équivalent à celui issu du dispositif actuel (actuellement estimé à environ […] de la masse des traitements indiciaires bruts). Pour les années 2007 à 2009, le taux de cotisation sera fixé en ajoutant au taux d'équité concurrentielle une surcotisation temporaire fixée à […] de la masse des traitements indiciaires bruts en 2007, […] en 2008, et […] en 2009. Ce complément de cotisation sera supprimé à partir de 2010.

35.

Compte tenu de ce dispositif, la chronique du TEC global (15) qui serait applicable pendant la période de transition serait la suivante (estimation sur la base des données 2005):

 

2006

2007

2008

2009

2010

Taux de cotisation

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

3.5.   Adossement du régime de retraite des fonctionnaires rattachés à La Poste aux régimes généraux

36.

L'État français a prévu de négocier avec les régimes généraux de retraite l'adossement du régime de retraite des fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste. Ces négociations ont pour objet d'aboutir à la signature de conventions d'adossement organisant l'adossement financier de la population concernée aux régimes de droit commun. Parmi les principaux paramètres financiers de ces conventions, on mentionnera notamment le taux de reprise des droits ainsi que le montant de la soulte d'adossement, ces éléments étant fixés de manière à assurer la neutralité financière de l'opération pour les parties, à savoir au cas d'espèce l'État et les régimes de retraite de droit commun.

37.

Les négociations n'ayant pas encore débuté, les autorités françaises se sont engagées à informer régulièrement la Commission de l'évolution des réflexions et des négociations sur ce sujet.

4.   DESCRIPTION DE LA MESURE NON NOTIFIÉE

38.

Comme indiqué au point 12 de la présente décision, le “contrat d'objectif et de progrès” portant contrat de plan entre l'État et La Poste pour la période 1998/2001 a plafonné le remboursement par La Poste des charges annuelles de retraite en EUR constants au niveau de 1997.

39.

Le tableau ci-dessous précise les contributions versées à l'État par La Poste depuis 1998 (stabilisées en EUR constants) et les versements de l'État au titre des pensions des fonctionnaires rattachés à La Poste. Le montant total de la charge des retraites pris en charge par l'État entre 1998 et 2005 s'élève à […] au 30 juin 2006.

 

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

Valeur actualisée au 30.6.2006

Taux d'actualisation

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

 

Pensions versées (16)

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

Contribution de La Poste (“employeur”)

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

5.   POSITION DES AUTORITÉS FRANÇAISES

40.

Selon les autorités françaises, le mode de financement des retraites actuel conduirait à faire supporter par La Poste des charges très significativement supérieures à celles supportées par ses concurrents (17), quel que soit le secteur d'activités de La Poste pris en compte alors que celle-ci évolue dans un environnement de plus en plus concurrentiel. Ce déséquilibre tendrait à s'aggraver rapidement du fait de l'évolution démographique défavorable de la population des fonctionnaires travaillant à La Poste (vieillissement et arrêt de facto du recrutement de fonctionnaires).

41.

En pratique, la contribution de La Poste à l'État au titre du paiement des retraites des fonctionnaires représente aujourd'hui plus de 50 % du traitement indiciaire des fonctionnaires en service à La Poste. Elle dépasserait 100 % en 2020 en cas de maintien du système actuel (c'est-à-dire que La Poste paierait en 2020 autant de charges de pensions que de traitements aux fonctionnaires encore actifs).

42.

Les autorités françaises sont d'avis que la réforme envisagée ne favorise pas La Poste par rapport à ses concurrents, mais a été au contraire conçue dans le but d'aligner à terme strictement la nature et le niveau des charges auxquelles est assujettie La Poste sur celles de ses concurrents.

La contribution de La Poste sera de même nature que celle des entreprises privées soumises au droit commun, à savoir une cotisation libératoire. À l'issue de la réforme, la contribution de La Poste ne sera plus assimilable à un régime à prestations définies visant à couvrir la charge annuelle pour l'État des pensions versées aux fonctionnaires rattachés à La Poste. Comme toutes les entreprises soumises au droit commun, La Poste versera une contribution proportionnelle à la masse des fonctionnaires actifs cotisants, juridiquement déconnectée du niveau des pensions servies.

La contribution de La Poste sera calculée de manière à aligner le niveau des charges sociales et fiscales obligatoires supportées par La Poste sur celles de ses concurrents. Ainsi qu'il ressort de la description détaillée présentée ci-dessus, la méthode de calcul de la contribution de La Poste garantit l'égalité des charges entre La Poste et les autres entreprises des secteurs bancaire et postal. Elle est fondée sur le principe selon lequel La Poste doit supporter pour les risques communs le même coût salarial qu'un concurrent soumis au droit commun, à rémunérations nettes égales, structure d'emploi comparable et portefeuille d'activités identiques.

43.

Or, selon les autorités françaises, il résulterait d'une jurisprudence constante que la notion d'aide d'État ne recouvre que des interventions qui allègent les charges grevant normalement le budget d'une entreprise (18). D'après les autorités françaises, le Tribunal de Première Instance aurait par ailleurs rappelé, dans son arrêt Combus, que la suppression d'un désavantage structurel imposé par l'État ne constitue pas un avantage susceptible d'être qualifié d'aide, dès lors qu'elle ne vise qu'à libérer l'entreprise d'une charge anormale et n'entraîne pas de rupture de l'égalité concurrentielle (19).

44.

En supprimant une charge anormale imputée sur le budget de La Poste, la réforme notifiée viserait simplement à faire supporter par La Poste des charges sociales et fiscales comparables à celles de ses concurrents soumis au droit commun. Elle libérerait ainsi La Poste du désavantage structurel mis à sa charge par la loi du 2 juillet 1990. La réforme envisagée ne confèrerait donc, selon les autorités françaises, aucun avantage à La Poste et ne contiendrait par conséquent aucun élément d'aide d'État.

45.

S'agissant de la mesure non notifiée, les autorités françaises considèrent que la stabilisation du remboursement de La Poste à l'État de la charge annuelle des retraites des fonctionnaires de l'État qui lui sont rattachés, ne comporte aucun élément d'aide d'État. Cette stabilisation aurait en effet permis de libérer partiellement La Poste d'un désavantage structurel par rapport à ses concurrents privés. Elle aboutirait à une contribution en augmentation continue, qui représente actuellement plus de 50 % du traitement indiciaire brut des fonctionnaires en activité à La Poste, ce qui reste clairement très défavorable par rapport à la situation des concurrents.

46.

De surcroît, le dispositif stabilisé restant à “prestations définies”, ni le principe de l'inscription dans le hors bilan de La Poste de l'engagement de retraites, ni ses modalités de calcul, ni l'obligation de provisionner cet engagement lors du passage aux normes IFRS si le dispositif était maintenu n'ont été modifiés.

47.

Dans ces conditions, les autorités françaises soutiennent que la mesure non notifiée ne constitue pas non plus une aide d'État. C'est la raison pour laquelle elle n'a pas fait l'objet d'une procédure de notification en application de l'article 88, paragraphe 3, du traité CE.

6.   ÉVALUATION DES MESURES

6.1.   Qualification des mesures

48.

L'article 87, paragraphe 1, du traité CE dispose: “Sauf dérogations prévues par ledit traité, sont incompatibles avec le marché commun, dans la mesure où elles affectent les échanges entre États membres, les aides accordées par les États ou au moyen de ressources d'État sous quelque forme que ce soit qui faussent ou qui menacent de fausser la concurrence en favorisant certaines entreprises ou certaines productions”.

49.

Dès lors, pour déterminer si les mesures en cause contiennent des éléments d'aide d'État au sens de l'article 87, paragraphe 1, du traité CE, il convient d'établir si les mesures sont mises en œuvre par l'État au moyen de ressources d'État, si La Poste en retire un avantage sélectif qui fausse ou menace de fausser la concurrence et, enfin, si ces mesures affectent les échanges entre États membres.

6.1.1.   Présence de ressources étatiques

50.

L'article 87, paragraphe 1, du traité CE vise les aides accordées par les États ou au moyen de ressources d'État. Autrement dit, il faut que la mesure à l'examen apparaisse comme le résultat d'un comportement imputable à l'État concerné et qu'elle soit octroyée au moyen de ressources d'État.

51.

Dans le cas d'espèce, les mesures en cause sont imputables à l'État membre concerné. D'une part, la réforme notifiée découlera entre autres d'une modification de l'article 30 de la loi de 1990. D'autre part, la mesure non notifiée découle d'un contrat conclu entre l'État français et La Poste, lequel est qualifié par les autorités françaises de “modalité particulière d'application des dispositions de la loi de 1990”.

52.

Les mesures examinées sont susceptibles d'induire une renonciation de la part de l'État à des ressources financières puisque La Poste n'assure plus l'équilibre financier du régime des fonctionnaires de l'État qui lui sont rattachés. Or, il est de jurisprudence constante que constitue une ressource d'État le renoncement des pouvoirs publics à certaines rentrées fiscales ou autres (20).

6.1.2.   Existence d'un avantage économique sélectif

53.

Afin d'apprécier si les mesures en cause comportent des éléments d'aide d'État, il convient de déterminer si ces mesures confèrent un avantage économique sélectif à La Poste en ce qu'elles lui permettent d'éviter de “supporter des coûts qui auraient normalement dû grever les ressources financières propres de l'entreprise et ont ainsi empêché que les forces en présence sur le marché ne produisent leurs conséquences normales” (21).

54.

En l'espèce, la Commission constate que la réforme notifiée libère La Poste de charges qu'elle aurait dû assumer au titre de la loi de 1990.

55.

En général, “les obligations qu'une entreprise doit assumer en vertu de la législation du travail ou de conventions collectives conclues avec les syndicats en matière d'indemnités de licenciement et/ou de retraites anticipées font partie des coûts normaux qu'une entreprise doit financer sur ses ressources propres” (22).

56.

Toutefois, la Commission a déjà conclu par le passé que, sous certaines conditions, une contribution financière de l'État destinée à honorer ses obligations envers ses fonctionnaires ne constituait pas une aide d'État. C'est le cas par exemple lorsque l'État compense directement les fonctionnaires en échange d'un changement de statut (23).

57.

Dans l'arrêt Combus (24), le Tribunal semble considérer comme charges “anormales” des charges résultant d'un statut dérogatoire des personnels d'une entreprise qui, à la suite d'une réforme, se trouve dans une situation de droit commun, donc identique à ses concurrents, s'agissant de la gestion de ses personnels (25). Le Tribunal de première instance a en effet déclaré au point 57: “la mesure en question visait à remplacer le statut privilégié et coûteux des fonctionnaires employés par Combus par un statut d'agent contractuel comparable à celui des employés d'autres entreprises de transport par autobus se trouvant en concurrence avec Combus. Il s'agissait donc de libérer Combus d'un désavantage structurel par rapport à ses concurrents privés. Or, l'article 87, paragraphe 1, du traité CE a pour seul objet d'interdire des avantages qui favorisent certaines entreprises, la notion d'aide ne recouvrant que des interventions qui allègent les charges grevant normalement le budget d'une entreprise et qui sont à considérer comme un avantage économique que l'entreprise bénéficiaire n'aurait pas obtenu dans des conditions normales de marché. […]. Par ailleurs, l'État danois aurait pu, au lieu de verser la somme de 100 millions DKK directement aux fonctionnaires employés par Combus, obtenir le même résultat par la réaffectation desdits fonctionnaires au sein de l'administration publique, sans versement de bonification spécifique, ce qui aurait permis à Combus d'employer immédiatement des agents contractuels relevant d'un statut de droit privé”.

58.

Dans le cas d'espèce, les autorités françaises invoquent l'application du principe posé par le Tribunal dans l'arrêt Combus, en prétendant que la réforme notifiée ne fait que décharger La Poste d'une charge “anormale”. Les autorités françaises ont fourni un ordre de grandeur des coûts additionnels supportés par La Poste par rapport à ses concurrents depuis 1991, en tenant compte de l'allégement des charges de retraites en place depuis 1998 (voir point 40).

59.

À ce stade, la Commission doute que les charges de La Poste faisant l'objet de l'allégement correspondent dans leur totalité à une charge “anormale” au sens de la jurisprudence du Tribunal.

60.

Tout d'abord, dans le cas d'espèce, les autorités françaises n'ont adopté aucune disposition législative visant à abolir ou à modifier le régime spécial d'emploi des fonctionnaires de La Poste et le mode d'acquisition de leurs droits à la retraite. En outre, la réforme n'incorpore aucune mesure destinée à compenser les fonctionnaires de l'État détachés à La Poste pour des désavantages financiers induits par la réforme.

61.

Sur la base des informations disponibles, La Poste a entamé un processus graduel de changement de statut du personnel, dans les limites imposées par le respect du statut des fonctionnaires et les contraintes légales (article 31 de la loi de 1990), en substituant des salariés de droit privé aux fonctionnaires partant à la retraite. Selon les autorités françaises, la loi no 2005-516 du 20 mai 2005 a toutefois établi un principe général de recrutement de salariés de droit privé en disposant que: “La Poste peut employer, sous le régime des conventions collectives, des agents contractuels, dans le cadre des orientations fixées par le contrat de plan.” La Commission n'est pas à ce stade informée d'une quelconque disposition législative qui organise le retour au droit commun de La Poste en matière de recrutement de personnel. En particulier, aucune disposition légale n'interdit actuellement à La Poste de recruter des fonctionnaires.

62.

Ensuite, les autorités françaises prétendent que la réforme est destinée à aligner progressivement sur celles de ses concurrents les charges supportées par La Poste au titre des pensions de retraites versées aux fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste. Elles présentent le calcul pour La Poste d'une contribution libératoire “employeur” fondée sur un taux d'équité concurrentielle.

63.

À ce stade, la Commission émet des doutes quant au caractère effectif de l'équité concurrentielle après la mise en œuvre de la réforme.

64.

En premier lieu, comme indiqué au point 29 de la présente décision, la méthode de calcul de la contribution libératoire de La Poste est fondée sur une égalisation, entre La Poste et les autres entreprises des secteurs des transports et de la banque relevant du droit commun, du niveau des cotisations sociales et fiscales obligatoires assises sur les salaires pour les risques communs. Selon les autorités françaises, étant donné que la réforme notifiée ne concerne que les fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste, lesquels ont un statut permanent, le risque chômage n'est pas repris dans la liste des risques communs (voir point 30 de la présente décision) aussi bien pour le secteur courrier-colis que pour les services financiers. Au vu de l'exclusion du risque chômage du calcul de la cotisation libératoire, la Commission doute que la réforme notifiée réalise pleinement l'équité concurrentielle.

65.

En second lieu, quand bien même l'exclusion du risque chômage serait justifiée, la Commission n'est pas en mesure de conclure que, s'agissant des risques communs, le calcul du niveau des cotisations sociales et fiscales obligatoires de droit commun est correctement effectué dans chacun des secteurs d'activités de La Poste (voir annexes).

66.

En troisième lieu, le calcul de la cotisation libératoire “services financiers” n'est calculée que pour les seuls les fonctionnaires détachés à La Banque Postale ou actifs dans le groupement de moyens (voir annexe 1, point 9). Autrement dit, la masse salariale des personnels multi-métiers de La Poste est entièrement allouée au secteur d'activités “courrier-colis”. Or, le taux d'équité concurrentielle dans le secteur “courrier-colis” est inférieur à celui du secteur bancaire (voir point 32). À ce stade, la Commission émet des doutes quant à la pertinence du choix de la clé d'allocation de la masse des rémunérations entre les secteurs d'activité de La Poste au regard de l'objectif affiché par la réforme notifiée, à savoir le placement de La Poste en situation d'équité concurrentielle.

67.

Enfin, selon les autorités françaises, La Poste n'aurait pas par le passé bénéficié d'autres mesures compensatoires qui, au moment de leur octroi, étaient destinées à neutraliser les effets des charges additionnelles imposées par le régime ad hoc de La Poste en matière de financement des retraites des fonctionnaires.

68.

Toutefois, les autorités françaises indiquent dans la notification de la réforme que, depuis 1998, “l'obligation de remboursement mise à la charge de La Poste a été plafonnée”. En d'autres termes, depuis 1998, La Poste ne rembourse pas l'État du coût total des retraites versées aux fonctionnaires, contrairement à l'obligation qui découle de l'article 30 de la loi de 1990 (voir points 38 et 39).

69.

La Commission s'interroge à ce stade si l'allégement de charges dont a bénéficié La Poste depuis 1998 peut être qualifié dans sa totalité d'allégement de charges anormales au sens de la jurisprudence.

70.

Le cas échéant, en l'absence de toute quantification fiable des coûts additionnels imposés par le régime dérogatoire applicable à La Poste pour la période 1998—2005, la Commission a en outre des doutes que l'allégement des charges dont a bénéficié l'entreprise pendant la période à l'examen n'a fait que la compenser des coûts additionnels anormaux pour La Poste.

71.

Compte tenu des considérations qui précèdent, la Commission ne peut pas exclure à ce stade que les mesures ne confèrent pas un avantage économique à La Poste.

72.

Dans l'hypothèse où la Commission conclurait que les mesures confèrent à La Poste un avantage économique, cet avantage serait sélectif puisqu'il ne concerne qu'une seule entreprise, La Poste.

6.1.3.   La distorsion de concurrence et l'effet sur le commerce intra communautaire

73.

Les mesures examinées sont susceptibles de conduire à une réduction des coûts de fonctionnement de La Poste, ce qui aurait pour effet de favoriser une entreprise déterminée et donc de fausser la concurrence au sens de l'article 87 paragraphe 1 du traité CE.

74.

Dans la mesure où les secteurs dans lesquels La Poste est active sont largement ouverts aux échanges intracommunautaires, du fait notamment des directives du Conseil 88/361/CEE (libre circulation des capitaux), 89/646/CEE (liberté d'établissement) et 97/67/CE (directive postale), de telles mesures pourraient avoir un impact défavorable sur les entreprises qui ont, ou qui souhaitent développer, une activité économique similaire en France. Dans ces conditions, elles sont susceptibles d'affecter les échanges au sens de l'article 87 paragraphe 1 du traité CE.

6.2.   Compatibilité des mesures

75.

Étant donné que les mesures examinées sont susceptibles de tomber dans le champ d'application de l'article 87, paragraphe 1, du traité CE, il est nécessaire d'examiner si, le cas échéant, ces mesures peuvent être déclarées compatibles par la Commission au titre des dérogations prévues par l'article 87, paragraphe 3, point c), les autorités françaises n'ayant pas invoqué l'application de l'article 86 paragraphe 2 du traité CE.

76.

Au titre de l'article 87 paragraphe 3 sous c du traité CE, une aide d'État peut être déclarée compatible avec le marché commun pour autant que cette aide soit destinée à favoriser le développement de certaines activités ou de certaines régions, dans la mesure où ladite aide n'affecte pas les conditions d'échanges dans une mesure contraire à l'intérêt commun.

77.

Dans le passé, la Commission a autorisé des mesures d'aide d'État déchargeant les entreprises concernées de certaines obligations de retraite (26). Dans sa décision EDF, la Commission a donné son feu vert à des aides d'État libérant les entreprises d'un secteur d'obligations de pensions spécifiques, qui excédaient celles résultant du régime général des retraites et qui avaient été définies pendant la période de monopole (27).

78.

À cette occasion, la Commission a considéré que l'allégement partiel de la charge résultant du mécanisme de financement des droits spécifiques de retraite acquis avant la date de la réforme constituait une aide d'État au sens de l'article 87, paragraphe 1, du traité CE qui pouvait être déclarée compatible avec le marché commun.

79.

L'analyse de la compatibilité de la mesure a reposé d'abord sur le fait que la mesure contribuait à la réalisation d'une libéralisation effective du marché en ce qu'elle faisait disparaître une barrière à l'entrée. La Commission a ensuite reconnu que le financement des droits de retraite spécifiques acquis pendant la période de monopole affectait la compétitivité des entreprises concernées une fois le marché ouvert à la concurrence. Enfin, la Commission a considéré compatible la mesure d'aide parce qu'elle ne concernait que les droits spécifiques acquis pendant la période précédant la réforme.

80.

Dans le cas d'espèce, l'obligation pour La Poste de rembourser à l'État le coût total des retraites des fonctionnaires de l'État qui lui sont rattachés lui a été imposée par la loi de 1990 à une époque où le secteur postal européen n'était pas encore entré en phase de libéralisation.

81.

La directive 97/67/CE du Parlement européen et du Conseil du 15 décembre 1997 relative au développement du marché intérieur des services postaux de la Communauté a défini entre autres des limites communes pour les services qui peuvent être réservés dans chaque État membre au(x) prestataire(s) du service universel, ainsi qu'un calendrier pour la poursuite de la libéralisation progressive et contrôlée du marché. Le 10 juin 2002, le Parlement européen et le Conseil ont adopté officiellement la directive postale 2002/39/CE qui modifie la directive postale initiale (97/67/CE) en définissant les étapes suivantes du processus d'ouverture progressive et contrôlée du marché et en limitant davantage les secteurs des services qui peuvent être réservés. Ladite directive prévoit le 1er janvier 2009 comme date éventuelle d'achèvement du marché intérieur des services postaux, cette date devant être confirmée (ou modifiée) par la procédure de codécision, c'est-à-dire avec l'accord du Parlement européen et du Conseil.

82.

S'agissant du remboursement du coût total des retraites versées aux fonctionnaires, l'obligation qui pèse sur La Poste a, selon les informations fournies par les autorités françaises, conduit l'entreprise à supporter depuis 1990 des charges supérieures à celles d'une entreprise de droit commun. Cette obligation d'équilibre du régime pour les fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste pourrait donc être considérée comme un facteur affectant de manière importante la compétitivité de La Poste dans un environnement en phase de libéralisation.

83.

Toutefois, si les mesures à l'examen ont pour objet d'aligner progressivement les charges supportées par La Poste au titre des pensions de retraites versées aux fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste, sur les charges de retraite de ses concurrents, la Commission n'est pas à ce stade à même de conclure que les mesures sont nécessaires pour engranger pleinement les bénéfices de la libéralisation du marché des services postaux. En effet, un tel raisonnement peut être fait si la Commission est assurée que La Poste se trouve effectivement en situation comparable à ses concurrents.

84.

En conclusion, en l'absence de législation organisant le retour de La Poste dans le droit commun et compte tenu de doutes relatifs au caractère effectif de l'équité concurrentielle créée par la réforme notifiée, la Commission n'est pas certaine à ce stade que l'allègement des charges de retraite supportées par La Poste au titre de la loi de 1990 corresponde dans sa totalité à un allègement de charges “anormales” au sens de la jurisprudence. Ces doutes sont renforcés par le fait que La Poste semble avoir par le passé bénéficié de mesures compensatoires destinées à couvrir les coûts supplémentaires de son régime dérogatoire. Dans l'hypothèse où la Commission conclurait que les mesures examinées contiennent des éléments d'aides d'État, elle n'est pas à ce stade à même de conclure que la mesure est nécessaire pour engranger pleinement les bénéfices de la libéralisation du marché des services postaux.

7.   CONCLUSION

Compte tenu des considérations qui précèdent, la Commission a des doutes à ce stade que les mesures en cause ne constituent pas des aides d'État et, le cas échéant, que celles-ci sont compatibles avec le marché commun. Par conséquent, conformément à l'article 6 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil du 22 mars 1999 portant modalités d'application de l'article 93 du traité CE, la Commission invite la France, dans le cadre de la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE, à présenter ses observations et à fournir toute information utile pour l'évaluation des mesures dans un délai d'un mois à compter de la date de réception de la présente. Elle invite vos autorités à transmettre immédiatement une copie de cette lettre au bénéficiaire potentiel de l'aide.

La Commission rappelle à la France l'effet suspensif de l'article 88, paragraphe 3, du traité CE et se réfère à l'article 14 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil qui prévoit que toute aide illégale pourra faire l'objet d'une récupération auprès de son bénéficiaire.

Par la présente, la Commission avise la France qu'elle informera les intéressés par la publication de la présente lettre et d'un résumé de celle-ci au Journal officiel de l'Union européenne. Elle informera également les intéressés dans les pays de l'AELE signataires de l'accord EEE par la publication d'une communication dans le supplément EEE du Journal officiel, ainsi que l'autorité de surveillance de l'AELE en leur envoyant une copie de la présente. Tous les intéressés susmentionnés seront invités à présenter leurs observations dans un délai d'un mois à compter de la date de cette publication.”


(1)  Sotsiaalkindlustuse ja maksukohustustega seotud kulude ühtlustamise metoodika on arvutuslik, selle aluseks on konkureeriva ettevõtja palgakulu juhul, kui ta maksab üldnormide kohaselt töötajate sotsiaalkindlustusmakseid (sh pensionimakseid) ning tagab neile La Poste'i töötajatega sarnaste tööülesannete korral võrdse netopalga.

(2)  16. märtsi 2004 aasta otsus Busvognmęnd versus komisjon, T-175/01.

(3)  Combus — äriettevõte, keda riik volitas korraldama ühiskondlikku bussitransporti Taanis — võttis tööle riigiteenistujad, kes säilitasid oma staatuse vaatamata sellele, et nad asusid Combuses tööle lähetuse korras. Kuna riigiteenistujad töötasid Combuses, pidi äriühing hüvitama riigile nende teenistujate töötasude ja pensionidega seotud kulud. 1998. aasta septembris sõlmis riik äriühinguga lepingu, et muuta Combuses töötavad riigiteenistujad lepingulisteks töötajateks. Lepingu kohaselt said riigiteenistujad valida, kas jätkata alates 1. aprillist 1999 lepingulise töötajana äriühingus Combus või võtta vastu võrdväärne töö Taani raudtee-ettevõtjas. Teenistujad nõudsid riigiteenistuja staatusest loobumise ning äriühingus Combus lepingulise töötajana tööle asumise eest ühekordset hüvitust hinnanguliselt 100 miljoni Taani krooni ulatuses. Summa kanti asjaomastele teenistujatele üle 1998. aastal.

(4)  Kõnealuse artikli kohaselt sobib ühisturuga kokku selline abi, mis on mõeldud teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks ning ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(5)  ELT L 49, 22.2.2005; komisjoni 16. detsembri 2003. aasta otsus, mis käsitleb Prantsusmaa antud riigiabi EDFile ning elektri- ja gaasitööstuse sektorile (2005/145/EÜ).

(6)  Loi du 2 juillet 1990 relative à l'organisation du service public de La Poste et des Télécommunications.

(7)  L'article 30 de la loi du 2 juillet 1990 dispose: “la liquidation et le service des pensions allouées, en application du code des pensions civiles et militaires de retraite, aux fonctionnaires de La Poste sont effectués par l'État”.

(8)  Par fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste, on entend la population des fonctionnaires de l'État qui sont soit en service à La Poste soit retraités de La Poste ou de l'administration des postes.

(9)  Le montant total de la charge des retraites pris en charge par l'État entre 1998 et 2005 s'élève à […] (*) au 30 juin 2006.

(*) Information couverte par le secret professionnel.

(10)  Recrutement de fonctionnaires par La Poste entre 1990 et 2005:

1990

91

92

93

94

95

96

97

98

99

2000

01

02

03

04

05

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

(11)  Les autorités françaises ont évalué à […] le montant des engagements de retraite envers les fonctionnaires de l'État rattachés à La Poste qui s'ajouteraient en l'absence de réforme.

(12)  Le traitement indiciaire brut est le principal élément de la rémunération des fonctionnaires et dépend de leur indice qui est lui-même fonction de leur ancienneté dans leur corps. Les composantes de la rémunération des agents fonctionnaires sont définies par l'article 20 de la loi no 83-634 du 13 juillet 1983 portant droits et obligations des fonctionnaires.

(13)  La comparaison comprend le complément bancaire, qui est une sur-cotisation retraite payée par les banques (4 % de la masse salariale).

(14)  Voir note de bas de page 29.

(15)  Il convient de noter que le taux applicable au sous-périmètre “bancaire” n'évoluera pas à la baisse dès lors qu'il aura atteint le taux d'équité concurrentielle “secteur bancaire” (estimé à 40,9 % sur la base des données 2005).

(16)  Chiffres d'exécution budgétaire.

(17)  Le surcoût cumulé supporté par La Poste sur la période 1991-2005 est estimé par les autorités françaises à […]. Cette estimation est obtenue en rétropolant le TEC calculé sur la base de données 2005 (égal à 37,2 %) et en l'appliquant aux traitements indiciaires bruts versés chaque année depuis 1991.

(18)  Voir par ex. l'arrêt de la Cour du 15 mars 1994, Banco Extérieur de Espana, C-387-92.

(19)  Arrêt du Tribunal de première instance du 16 mars 2004, Danske Busvognmaend (“Combus”), aff. 157/01.

(20)  Arrêt du 27 janvier 1998, Ladbroke/Commission, T-67/94, Rec., pp II-1, point 109.

(21)  Arrêt du 14 février 1990, France/Commission, C-301/87, Rec., pp.1-307, point 41.

(22)  Voir point 63 des lignes directrices communautaires concernant les aides d'État au sauvetage et à la restructuration d'entreprises en difficulté (2004/C 244/02).

(23)  Voir en particulier la décision de la Commission du 28 mars 2003 concernant le cas N483/2000 — Pays-Bas.

(24)  Arrêt du 16 mars 2004, Danske Busvognmænd / Commission, T-175/01.

(25)  Combus, entreprise chargée par l'État de gérer l'activité de transport en commun par autobus au Danemark, employait des fonctionnaires qui conservaient leur relation de travail avec l'État, tout en se mettant à la disposition de Combus dans le cadre d'un régime de détachement. Puisque les fonctionnaires travaillaient pour Combus, cette société était obligée d'indemniser l'État pour les traitements et les pensions qu'il leur versait. L'état a, en septembre 1998, conclu avec l'entreprise un accord relatif aux conditions de passage du statut de fonctionnaire à celui d'agent contractuel pour les fonctionnaires employés par Combus. L'accord consistait pour l'essentiel à donner aux fonctionnaires le choix, à compter du 1er avril 1999, entre un engagement en qualité d'agent contractuel auprès de Combus ou l'affectation à un autre emploi adéquat au sein des Chemins de Fer danois. En compensation de leur renonciation aux droits découlant de leur statut de fonctionnaire lors de leur passage au statut d'agent contractuel auprès de Combus, les fonctionnaires concernés avaient exigé une rémunération unique, évaluée à 100 millions DKK. Cette somme a été versée, en 1998, aux fonctionnaires concernés.

(26)  Voir par exemple la décision de la Commission du 10 mai 1995 dans le cas Lufthansa SG(95) D/6040.

(27)  Décision 2005/145/CE de la Commission du 16 décembre 2003 relative aux aides d'État accordées par la France à EDF et au secteur des industries électriques et gazières (JO L 49 du 22.2.2005, p. 9).


ANNEXE 1

Description du calcul du taux d'équité concurrentielle

(1)

La philosophie de la réforme notifiée consiste à substituer à la contribution actuelle de La Poste une contribution analogue à une cotisation alignant les charges de retraites supportées par La Poste sur celles de ses concurrents et ayant un caractère libératoire.

(2)

Les assiettes, les taux de cotisation et les risques couverts étant différents pour les fonctionnaires et pour les salariés de droit privé, et les cotisations pouvant légèrement varier d'un secteur économique à l'autre, la méthode d'égalisation est fondée sur une reconstitution de ce que serait le coût salarial d'un concurrent employant des salariés soumis au droit commun des cotisations sociales (y compris retraites), en leur assurant un salaire net égal à celui des fonctionnaires de La Poste, et ayant une structure d'emploi et un portefeuille d'activités identiques.

(3)

Le tableau ci-dessous illustre la méthode de calcul.

Image

1.   Calcul de la masse des rémunérations nettes des fonctionnaires

(4)

La masse des rémunérations nettes des fonctionnaires correspond à la masse des rémunérations brutes de ces fonctionnaires, de laquelle on soustrait les montants de cotisations salariales. Ces montants sont obtenus en appliquant les taux de cotisations salariales sociales et fiscales (1) en vigueur à la masse des rémunérations brutes compte tenu de la structure cadres/non cadres ainsi que des tranches de rémunération A, B et C (voir annexe 2).

2.   Calcul du coût salarial total, hors retraites, supporté par La Poste au titre des fonctionnaires qui lui sont affectés

(5)

Le coût salarial total (hors retraites) supporté par La Poste au titre des fonctionnaires qui lui sont affectés est la somme des composantes suivantes:

(i)

la masse des rémunérations brutes des fonctionnaires en service à La Poste (en ce compris les traitements indiciaires bruts, les primes et indemnités) et;

(ii)

les cotisations «employeur» versées par La Poste pour ces fonctionnaires (hors retraites) (voir annexe 3). Le montant de ces cotisations est obtenu en appliquant aux rémunérations brutes par structure (cadres/non cadres) et par tranche les taux de charges patronales.

(iii)

les prestations en espèces au titre du capital décès et des prestations en nature d'accidents du travail versés directement aux fonctionnaires. Ces prestations sociales sont assurées directement par La Poste alors qu'elles sont assurées pour les employés des concurrents de La Poste par les organismes sociaux et donnent lieu à cotisations patronales. Pour ces deux risques, il est tenu compte de la valeur réelle des prestations prises en charge par La Poste. Il n'a pas été tenu compte en revanche des prestations en espèces assurées par La Poste au titre des arrêts de travail résultant de maladie et accident du travail.

3.   Reconstitution du coût salarial total, y compris retraites, que supporterait une entreprise privée

(6)

Les autorités françaises procèdent à la reconstitution de ce que serait le coût salarial total d'un concurrent pour une masse de rémunérations nettes identique à celle versée par La Poste aux fonctionnaires qui lui sont affectés, avec la même structure d'emploi [cadres/non cadres (2)].

(7)

Cette reconstitution s'effectue en deux étapes:

(i)

reconstitution de la masse des rémunérations brutes d'un concurrent soumis au droit commun pour les mêmes rémunérations nettes (et avec la même structure cadres/non cadres).

Cette reconstitution s'effectue en appliquant à la masse des rémunérations nettes des fonctionnaires calculée sous 1 par structure (cadres/non cadres) et par tranche les taux de cotisations salariales sociales et fiscales de droit commun (voir annexe 2).

(ii)

reconstitution des cotisations employeur (y compris retraites) d'un concurrent soumis au droit commun en fonction du secteur d'activités (banques/courrier-colis) pour une masse de rémunération brute égale à (i) et pour les mêmes risques. Les entreprises concurrentes de La Poste bénéficient des allègements de cotisation sur les bas salaires, alors que La Poste n'en bénéficie pas pour les fonctionnaires. Il est tenu compte de ces allégements dans la reconstitution de ce que seraient les charges de droit commun appliquées à la rémunération nette des fonctionnaires (voir annexe 3).

(8)

Le coût salarial total reconstitué des fonctionnaires en droit commun (y compris retraites) par secteur d'activités est égal à la somme de (i) et (ii) calculé par secteur d'activités.

4.   Calcul du taux d'équité concurrentielle

(9)

La Poste étant active principalement dans deux secteurs, le secteur postal et les services financiers, dans lesquels les cotisations employeur de droit commun sont différentes, une cotisation libératoire par secteur sera calculée:

l'une applicable au périmètre des fonctionnaires actifs dans le secteur courrier-colis, calculé par référence aux cotisations des entreprises du transport;

l'autre applicable au périmètre des fonctionnaires détachés à La Banque Postale ou actifs dans le groupement de moyens (3), calculé par référence aux cotisations des banques. Ainsi, la totalité de la masse salariale des personnels fonctionnaires assurant des activités exclusivement dédiées à La Banque Postale sert d'assiette au taux d'équité concurrentielle services financiers (s'y ajoute la masse salariale des […] fonctionnaires détachés à La Banque Postale).

(10)

Les cotisations libératoires sont définies comme la différence entre, d'une part, le coût salarial total reconstitué (y compris retraites) et d'autre part, le coût salarial total (hors retraites) supporté par La Poste pour l'emploi de fonctionnaires.

(11)

Ces cotisations libératoires sont ensuite rapportées aux traitements indiciaires bruts pour définir le taux d'équité concurrentielle par secteur d'activités.

(12)

Elles seront calculées chaque année pour tenir compte de l'évolution réelle des rémunérations des fonctionnaires en service à La Poste et de celle des niveaux de charges sociales et fiscales obligatoires de La Poste et de ses concurrents.


(1)  C'est-à-dire pension civile (7,85 %), retraite additionnelle de la fonction publique (0,79 %) et contribution sociale généralisée/contribution au remboursement de la dette sociale (7,76 %).

(2)  Sachant que le niveau des charges sociales n'est pas le même pour les cadres et les non cadres.

(3)  Aux termes des conventions de services existant entre La Poste et La Banque Postale, deux grands types de relations peuvent être identifiées:

Celles au titre desquelles La Poste fournit des moyens dédiés à La Banque Postale (centres d'exploitation des services financiers, informatique des services financiers, moyens commerciaux dédiés y compris l'encadrement de ceux-ci…). Les dépenses engagées par La Poste à ce titre sont remboursées par La Banque Postale à l'euro/l'euro. Les personnels visés par ces conventions disposent de compétences spécifiquement bancaires. Leur nombre, leur implantation géographique, leur formation et leur déroulement de carrière sont définis en fonction des besoins et demandes exprimés par La Banque Postale.

Celles au titre desquelles La Poste fournit à La Banque des prestations de service. Ces services sont facturés à La Banque à un prix unitaire déterminé pour chaque prestation rendue. Les personnels visés par ces prestations ne disposent pas de compétences spécifiquement bancaires. Leur nombre, leur implantation géographique, leur formation et leur déroulement de carrière sont définis par La Poste.


ANNEXE 2

Comparaison des cotisations salariales s'appliquant aux fonctionnaires et aux employés de droit commun

Cotisations salariales retenues dans le calcul

RISQUES

Charges salariales s'appliquant aux fonctionnaires

Charges salariales en droit commun

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

CSG, CRDS

7,76 %

Rémunération brute (1)

 

7,76 %

Rémunération brute (3)

 

Maladie, maternité, invalidité, décès

NÉANT

 

 

0,75 %

Rémunération brute (3)

 

RETRAITE:

Pension civile

7,85 %

TIB (2)

 

NÉANT

 

 

CNAV

NÉANT

 

 

6,55 % (TA) - 0,1 % (totalité de la rémunération brute)

Partie de la rémunération <= plafond SS pour TA

Assurance vieillesse de la sécurité sociale

ARRCO

NÉANT

 

 

3 % (T1) - 8 % (non cadres T2)

Partie de la rémunération <= plafond SS pour T1 et partie de la rémunération > plafond SS limitée à 3 fois le plafond SS pour T2

 

AGIRC

NÉANT

 

 

7,5 % (TB et TC cadres)

partie de la rémunération > plafond SS limitée à 4 — 8 fois le plafond SS pour TB et TC

 

Contribution exceptionnelle et temporaire (participants AGIRC)

NÉANT

 

 

0,13 % (cadres)

Rémunération brute (2)

 

Association pour la Gestion du Fonds de Financement de l'AGIRC et de l'ARRCO (AGFF)

NÉANT

 

 

0,8 % (TA pour les cadres, T1 pour les non cadres) -0,9 % (TB pour les cadres, T2 pour les non cadres)

Partie de la rémunération <= plafond SS pour TA et T1 — partie de la rémunération > plafond SS limitée à 4 fois le plafond SS pour TB et à 3 fois le plafond de la SS pour la T2

 

Retraite additionnelle de la Fonction Publique (RAFP)

5,0 %

Primes et indemnités perçues dans la limite de 20 % du TIB (2)

Nouvelle cotisation obligatoire pour les fonctionnaires au 1er janvier 2005

NÉANT

 

 

Cotisations salariales exclues du calcul

RISQUES

Charges salariales s'appliquant aux fonctionnaires

Charges salariales en droit commun

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

Chômage:

1% solidarité

1,00 %

Rémunération brute (5) — cotisations de pension civile — cotisations salariales RAFP) dans la limite de quatre fois le plafond de la sécurité sociale

 

NÉANT

NÉANT

 

ASSEDIC

NÉANT

 

 

2,4 % (TA et TB)

Partie de la rémunération brute (6) <= plafond SS pour TA et partie de la rémunération > plafond SS limitée à 4 fois le plafond SS pour TB

 

APEC

NÉANT

 

 

0,024 % (TB des cadres)

partie de la rémunération brute (6) des cadres > plafond SS limitée à 4 fois le plafond SS

 


(1)  Rémunération brute: fonctionnaire: traitement indiciaire brut + primes

(2)  Traitement indiciaire brut

(3)  Dans le calcul du TEC, la rémunération brute est reconstituée par application des cotisations salariales de droit commun à la rémunération nette des fonctionnaires (et avec la même structure cadres/non cadres).

(4)  Traitement indiciaire brut

(5)  Rémunération brute fonctionnaire: traitement indiciaire brut + primes

(6)  Dans le calcul du TEC, la rémunération brute est reconstituée par application des cotisations salariales de droit commun à la rémunération nette des fonctionnaires (et avec la même structure cadres/non cadres).


ANNEXE 3

Comparaison des cotisations patronales La Poste/employeur de droit privé

Cotisations patronales retenues dans le calcul

RISQUES

Charges salariales s'appliquant aux fonctionnaires

Charges salariales en droit commun

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

Maladie, maternité, invalidité, décès

9,7 %

TIB (1)

Prestations en espèces au titre des capitaux décès

12,8 %

Rémunération brute (3)

 

Accidents du travail

 

 

Prestations en nature

Le taux est de 3,44 % dans le secteur postal (cotisations des entreprises de transport) et de 1 % dans le secteur bancaire

Rémunération brute (3)

 

Solidarité autonomie (CSAPAH)

0,3 %

TIB (1)

 

0,3 %

Rémunération brute (3)

 

Allocations familiales

5,2 %

TIB (1)

 

5,4 %

Rémunération brute (3)

 

Prévoyance assurance décès obligatoire des cadres

NÉANT

 

 

1,5 % (TA des cadres)

Pour les cadres: partie de la rémunération brute (3) <= plafond SS

 

Fonds national d'aide au logement (FNAL)

0,1 % (TA) — 0,4 % (totalité du TIB*)

partie du TIB (1) <=plafond SS pour TA

 

0,1 % (TA) — 0,4 % (totalité de la rémunération brute)

Partie de la rémunération <= plafond SS pour TA

 

Participation employeur effort construction logement

0,45 %

Rémunération brute (2)

 

0,45 %

Rémunération brute (3)

 

Taxe d'apprentissage

0,5 %

Rémunération brute (2)

 

0,50 %

Rémunération brute (3)

 

Taxe additionnelle à la taxe d'apprentissage

0,12 %

Rémunération brute (2)

 

0,12 %

Rémunération brute (3)

 

Formation professionnelle continue

1,60 %

Rémunération brute (2)

 

1,60 %

Rémunération brute (3)

 

Versement transport

1,19 % (cadres) — 1,06 % (non cadres)

TIB (1)

 

1,19 % (cadres) — 1,06 % (non cadres)

Rémunération brute (3)

 

Allègements de charges sur les bas salaires

 

 

La Poste ne bénéficie pas pour les fonctionnaires qui lui sont affectés de mesures équivalentes aux mesures générales de réductions de charges sociales patronales applicables aux salariés du privé (art L 241-13 code de la Sécurité Sociale)

 

 

Application du barème des allègements de charges sur les bas salaires

RETRAITE:

Vieillesse

 

 

Pas de cotisation libératoire. Remboursement à l'État des pensions versées

8,2 % (TA) — 1,6 % (totalité de la rémunération brute)

Partie de la rémunération <= plafond SS pour TA

 

Retraite complémentaire obligatoire

 

 

 

 

 

ARCO

 

 

4,5 % (T1) — 12 % (non cadres T2)

Partie de la rémunération <= plafond SS pour T1 et partie de la rémunération > plafond SS limitée à 3 fois le plafond SS pour T2

 

AGIRC

 

 

12,5 % (cadres TB et TC)

partie de la rémunération > plafond SS limitée à 4 — 8 fois le plafond SS pour TB et TC

 

Contribution exceptionnelle et temporaire (CET)

 

 

0,22 % (cadres)

Rémunération brute (3)

 

Association pour la Gestion du Fonds de Financement de l'AGIRC et de l'ARRCO (AGFF)

 

 

1,2 % (TA pour les cadres et T1 pour les non cadres) — 1,3 % (TB pour les cadres et T2 pour les non cadres)

Partie de la rémunération <= plafond SS pour TA et T1 et partie de la rémunération > plafond SS limitée à 4 fois le plafond SS pour TB et à 3 fois le plafond de la SS pour la T2

 

Complément bancaire

 

 

4 %

Rémunération brute (3)

Cotisation retenue dans le cadre du calcul du TEC «secteur bancaire»

Retraite additionnelle de la Fonction Publique (RAFP)

5,0 %

Primes et indemnités perçues dans la limite de 20 % du TIB (1)

Nouvelle cotisation obligatoire pour les fonctionnaires au 1er janvier 2005

NÉANT

 

 

Cotisations salariales exclues du calcul

RISQUES

Charges salariales s'appliquant aux fonctionnaires

Charges salariales en droit commun

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

Taux

(base 2005)

Assiette

Observations

Chômage:

1 % solidarité

1,00 %

Rémunération brute (5) — cotisations de pension civile — cotisations salariales RAFP) dans la limite de quatre fois le plafond de la sécurité sociale

 

NÉANT

NÉANT

 

ASSEDIC

NÉANT

 

 

2,4 % (TA et TB)

Partie de la rémunération brute (6) <= plafond SS pour TA et partie de la rémunération > plafond SS limitée à 4 fois le plafond SS pour TB

 

APEC

NÉANT

 

 

0,024 % (TB des cadres)

partie de la rémunération brute (6) des cadres > plafond SS limitée à 4 fois le plafond SS

 


(1)  Traitement indiciaire brut

(2)  Rémunération brute fonctionnaire: traitement indiciaire brut + primes

(3)  Dans le calcul du TEC, la rémunération brute est reconstituée par application des cotisations salariales de droit commun à la rémunération nette des fonctionnaires (et avec la même structure cadres/non cadres).

(4)  Traitement indiciaire brut

(5)  Rémunération brute fonctionnaire: traitement indiciaire brut + primes

(6)  Dans le calcul du TEC, la rémunération brute est reconstituée par application des cotisations salariales de droit commun à la rémunération nette des fonctionnaires (et avec la même structure cadres/non cadres).


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/25


Teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise teade

(2006/C 296/04)

1.

Vastavalt nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (1) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõikes 2 sätestatule teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeval, juhul kui järgmise menetluse kohaselt ei algatata nende läbivaatamist.

2.   Menetlus

Ühenduse tootjad võivad esitada läbivaatamise algatamiseks kirjaliku taotluse. Kõnealune taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise tagajärjel jätkuks või korduks tõenäoliselt dumping ja kahju tekitamine.

Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportivate riikide esindajatele ja ühenduse tootjatele seejärel võimalus läbivaatamistaotluses esitatud küsimusi avardada, tagasi lükata või nende kohta arvamust avaldada.

3.   Tähtaeg

Eelneva alusel võivad ühenduse tootjad esitada alates käesoleva teatise avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse aadressil: Euroopa Komisjon, Kaubanduse peadirektoraat (talitus B-1), J-79 5/16, B-1049 Brüssel (2).

4.

Käesolev teade on avaldatud vastavalt nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2.

Toode

Päritolu- või ekspordiriik/ riigid

Meetmed

Viide

Kehtiv kuni

Rauast või legeerimata terasest keevistorud

Tai

Türgi

Ukraina

Dumpinguvastane tollimaks

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1697/2002 (EÜT L 259, 27.9.2002, lk 8)

28.9.2007


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  faks: (32-2) 295 65 05.


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/26


Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 296/05)

Abi number

XS 18/05

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Molise

Abikava nimetus

Molise 2000.-2006. aasta piirkondliku tegevuskava meetmes 4.1.4 ettenähtud tagatisfond

Õiguslik alus

POR Molise 2000-2006 — Azione 4.1.4. Deliberazione della Giunta Regionale Molise del 30 luglio 2004 n. 1105, cosi come modificata ed integrata dalla Deliberazione della Giunta Regionale Molise del 27 agosto 2004 n. 1122

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

4 713 503 EURi kogu rakendusperioodiks

Abi suurim osatähtsus

Abi andmisel peetakse kinni artikli 87 lõike 3 punktis c osutatud valdkondades kehtestatud toetuse neto- ja brutoekvivalendi ülempiirist ja võetakse arvesse toetuste järk-järgulist kaotamist Molise piirkonnas.

Ettevõtetele jääb võimalus taotleda vähese tähtsusega abi.

Rakendamise kuupäev

Alates 1. detsembrist 2004 (kuupäev, mil abikava peaks käivituma pärast seda, kui on valitud välja juhtivad asutused ja avaldatud teade hankelepingu sõlmimise kohta).

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni detsembrini 2008

Abi eesmärk

Keskmise ja pika tähtajaga laenude saamise kergendamine rahanduslikult ja majanduslikult elujõuliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Selleks antakse tagatisi investeeringute tegemiseks loodud laenufondidele ja muudele rahastamiskavadele.

Asjaomane majandusharu (asjaomased majandusharud)

Tööstus

Kaubandus

Turism

Käsitöö

Ettevõtetele osutatavad teenused, mis on loetletud seaduse nr 488/92 kohaldamist käsitlevas tööstus-, kaubandus- ja käsitööndusministeeriumi 14. juuli 2000. aasta ringkirjas nr 900315 ja selle hilisemates muudatustes

Märkused

Ei kehti meetmete puhul, mis on seotud ELi lepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega, samuti ekspordimeetmete ja sellise abi puhul, mille andmise tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel

Abi andva asutuse nimetus ja aadress

Regione Molise

Assessorato alla Attività Produttive — Settore Industria

Via Roma, 84

I-86100 Campobasso

Tel. 0874-429825

Fax 0874-429853

Referente: Dr. Elvio Carugno

Muu teave

1.

Käesoleva abikava rakendamisel lähtutakse veel järgmistest õigusaktidest:

 

määrused (EÜ) nr 1260/1999, nr 1783/1999, nr 69/2001, nr 70/2001 ja nr 448/2004,

 

Euroopa Komisjoni otsus K(2000)2371, 8. august 2000;

 

Euroopa Komisjoni teatis 2000/C7I/07, 24. novembri 2003. aasta seadus nr 326, dekreetseadused nr 385/1993 ja nr 157/1995.

2.

Käesoleva abikava puhul kasutatud toetusekvivalendi arvutamise meetod on võetud üle seaduse nr 662/1996 artikli 2 lõike 100 punktis a, seaduse nr 266/1997 artiklis 15 ja ministeeriumi dekreedis nr 248/1999 osutatud VKEde tagatisfondi rakendussätete VII osast.

3.

Tagatisfond on kavas jagada mitmeks rahastuks vastavalt nende juhtivate asutuste arvule, kellega sõlmitakse hankeleping.

4.

Fondi juhtimiseks välja valitud asutused maksavad nende juhtida antud rahastusse erasektori panuse kaasrahastamises, mis moodustab vähemalt 20% neile eraldatud avalikest vahenditest.

5.

Välja valitud juhtivate asutuste nimekirja sisaldav teatis ja selle lisad on kiidetud heaks eespool nimetatud piirkondliku omavalitsuse otsustega, mis kujutavad endast käesoleva abikava õiguslikku alust ning on avaldatud 16. septembri 2004. aasta ELTs (lisa nr 181, dokument nr 155086) ja Molise piirkonna 23. septembri 2004. aasta ametlikus teatajas nr 19.

6.

Euroopa Komisjoni uue otsusega tehakse Molise piirkondlikusse tegevuskavasse vahepealne kohandus, mille tulemusena meetme 4.1.4 alla kuuluv tagatisfond viiakse üle tegevuskava uue meetme 4.4 alla. Meetme 4.1.4 sisu selle tulemusena ei muutu.


Abi number

XS 62/05

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Regione Marche

Abikava nimetus

Eesmärgi 2 ühtse programmdokumendi (2002–2006) meede 1.1 Tööstuse ja käsitööga tegelevate VKEde tootlike ja keskkonnaalaste investeeringute toetamine, alammeetme 1.1.1 Tööstusega tegelevate VKEde tootlike investeeringute toetamine, punkt b3. Tööstusuuringutele ja konkurentsieelsele arendustegevusele antavat abi käsitleva seaduse nr 598/94 (muudetud seaduse nr 488/99 artikliga 54 ja seaduse nr 57/2001 artikliga 15) artikkel 11

Õiguslik alus

Docup Ob. 2 2000-2006

Kavas ettenähtud aastased kulud

Kavale ettenähtud rahaline toetus on järgmine:

Tavaline toetus:

1 609 201 EURi 2004. aastal

hinnanguliselt 695 399,50 EURi 2005. aastal

hinnanguliselt 695 399,50 EURi 2006. aastal

kokku 3 000 000 EURi

Üleminekutoetus:

200 000 EURi 2004. aastal

kokku 200 000 EURi

Investeeringute liik ja abikõlblikud kulud:

Tööstusuuringute ja/või konkurentsieelse arendustegevuse projektid, mille kestus ei ületa 18 kuud. Projekti maksumus peab jääma vahemikku 100 000 — 1 000 000 EURi.

Järgmised kululiigid on abikõlblikud:

üksnes projekti tegeliku elluviimisega seotud personalikulud;

otseselt uurimis- ja arendustegevusega seotud üldkulud;

kulutused uutele vahenditele ja seadmetele, kui neid kasutatakse projekti elluviimiseks ja üksnes selle kestvusajal.

üksnes uurimis- ja/või arendustegevuseks kasutatud nõustamisteenuste ja muude samaväärsete teenuste kulud;

otseselt uurimistegevusega seotud materjalikulud

Abi suurim osatähtsus

Abi antakse ühel järgmistest viisidest:

a)

kapitalitoetus, mis on konkurentsieelse arendustegevuse puhul võrdne

25 % abikõlbliku projekti kuludest ja tööstusuuringute puhul

50 % abikõlbliku projekti kuludest,

b)

intressitoetus (lisaks kapitalitoetusele) pangalaenule, mille pikkus on kuni 10 aastat ja mis ei ületa 75 % abikõlbliku projekti kuludest, kuid ei ole samal ajal väiksem punktis a osutatud kapitalitoetuse üldsummast, kusjuures abisaaja on tagasimaksetest vabastatud kogu projekti jooksul, kuid mitte üle 18 kuu. Intressitoetuse suurus on:

80 % abitaotluse esitamise kuupäeval kehtivast viitemäärast, kui VKE, mille tootmisüksustes projekti ellu viiakse, asub piirkonnas, mille suhtes on lubatud kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c ettenähtud erandit;

50 % viitemäärast, kui VKE, mille tootmisüksustes projekti ellu viiakse, asub muudes riigi piirkondades. Samal ajal ei või toetus mitte ühelgi juhul ületada määruses (EÜ) nr 364/2004 uurimis- ja arendustegevusele antava abi suhtes kohaldatavat ülemmäära. Projektide puhul, mis hõlmavad nii tööstusuuringuid kui ka konkurentsieelset arendustegevust, ei või abi suurim osatähtsus ületada nende kahe abiliigi kaalutud keskmist suurimat osatähtsust, mille arvutamisel on võetud arvesse kummagi abiliigiga seotud kulude hulka.

Rakendamise kuupäev

Abikõlblikud on üksnes investeeringud, mis on tehtud pärast abitaotluse esitamise kuupäeva.

Kava kestus

Kava kestab seni kuni eesmärgi 2 ühtne programmdokument (2000–2006).

Abi eesmärk

Uurimistegevuse toetamine nendes Marche piirkonnas asuvates ja tööstusega tegelevates VKEdes, mis kuuluvad eesmärgi 2 raames antava abi ja üleminekuabi alla. Selleks antakse rahalist toetust, et edendada vastavalt ühenduse õigusele tööstusuuringuid ja konkurentsieelset arendustegevust. Kavaga soovitakse eelkõige toetada selliste meetmete elluviimist, mille eesmärk on omandada uusi teadmisi, mida oleks võimalik kanda üle tootmisprotsessi ja kasutada selliste uute toodete väljatöötamiseks, mis parandaksid ettevõtete konkurentsivõimet.

Asjaomased majandusharud

Klassifikaatori Istat '91 kategooriatesse C, D, E ja F kuuluvad majandusharud, võttes arvesse ühenduse riigiabi (kaasa arvatud ekspordiabi ja abi autotööstusele) raamistikus ette nähtud erandeid ja piiranguid. Abi ei anta meetmetele, mis on seotud EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Regione Marche, Servizio Industria, Artigianato, Energia

Via Tiziano 44

I-60100 Ancona

Tel. 071 8061


Abi number

XS 65/05

Liikmesriik

Taani

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamise katseprojekt (“Regionale Videnpiloter”)

Õiguslik alus

Lov om Teknologi og Innovation

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antava üksiktoetuse üldsumma

Kehtestatud raamtoetus 2005. aastaks on 12,9 miljonit taani DKKi (1,2 miljonit EURi) ja aastateks 2006–2008 15 miljonit DKKi (1,4 miljonit EURi).

Abi ülemmäär

Abi ülemmäär on 50 % või 145 000 DKKi (20 000 EURi) projekti kohta.

Rakendamise kuupäev

Suunised võeti vastu 2005. aastal ja abi hakati välja maksma samal aastal.

Kava või üksiktoetuse kestus

Eelarves on abi ettenähtud kuni aastani 2008. Projektide kestus, millele abi antakse on 6 kuni 12 kuud.

Abi eesmärk

Suurendada kõrgharidusega töötajate arvu väikestes ettevõtetes (kuni 100 töötajaga ettevõtted), kellel eelnevalt ei olnud juurdepääsu sellisele pädevusele, ning soodustada koostööd kõnealuste ettevõtete ja riiklike teaduskeskuste vahel.

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Videnskab

Bredgade 43

DK-1260 København K

Muu teave

Abi antakse kõrgharidusega töötajate värbamiseks ja ettevõttesiseste arendusprojektidega seotud koolituste ostmiseks uurimisinstituutidest. Ametiasutused peavad eelnevalt heaks kiitma iga üksiku projekti.


Abi number

XS 142/06

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Freistaat Sachsen

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Saksimaa Keskkonna- ja Põllumajandusministeeriumi määrus toetuste maksmiseks agraarinvesteeringute programmi kohaselt;

määrus nr 21/2005, 15. juuni 2005; punkt 2.1.3 koos punktiga 5.1

http://www.saxonia-verlag.de/recht-sachsen/08540bs.pdf

Õiguslik alus

Rahmenplan nach dem Gesetz über die Gemeinschaftsaufgabe „Verbesserung der Agrarstruktur und des Küstenschutzes“ vom 3. September 1969, neu gefasst durch Bekanntmachung vom 21. Juli 1988 (BGBl. I S. 1055), zuletzt geändert durch Art. 2 des Gesetzes vom 2. Mai 2005 (BGBl. I S. 1527)

Kavas ette nähtud aastased kulutused või ettevõtjale antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

0,8 miljonit EURi

Tagatud laenusumma

 

Üksiktoetus

Abi üldsumma

 

Tagatud laenusumma

 

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ning artikliga 5.

Jah

Rakendamise kuupäev

2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, kus võib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele abi anda

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Landesanstalt für Landwirtschaft

Sörbigener Straße 3a

D-01326 Dresden

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/30


Teatis, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit parakresooli impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid

(2006/C 296/06)

Euroopa Ühenduste esimese astme kohus tunnistas oma 13. juuli otsusega kohtuasjas T-413/03 kehtetuks määruse (EÜ) nr 1656/2003 (1) (millega kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse sisse juba kehtestatud ajutine tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärineva parakresooli impordi suhtes) selles osas, mis on seotud äriühingu Shandong Reipu Biochemicals Co. Ltd (2) toodangu impordiga Euroopa Ühendusse.

Seetõttu tuleb tagasi maksta nimetatud määruse kohaselt makstud lõplik dumpinguvastane tollimaks kõnealuse äriühingu toodetud parakresooli (CN-kood ex 2907 12 00) impordilt Euroopa Ühendusse (TARICi lisakood A435), kaasa arvatud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 2 lõplikult sisse nõutud ajutine tollimaks. Tagasimakseid tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas ühenduse asjakohaste tollialaste õigusaktidega.

13. juuli 2006. aasta otsusest tulenevalt ei kohaldata eespool nimetatud äriühingu suhtes enam 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1656/2003 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.


(1)  ELT L 234, 20.9.2003, lk 1.

(2)  Äriühingut nimetatakse määruse (EÜ) nr 1656/2003 artiklis 1 Shandong Reipu Chemicals Co. Ltd.


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/31


Liikmesriikide esitatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 296/07)

Abi number: XA 97/06

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Friuli-Venezia Giulia

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus: Struktuurimeetmed mägikarjamaadele ja nende juurdepääsuteedele: Associazione Friulana Tenutari Stazioni Taurine ed Operatori Fecondazione Animale di Udine jaoks ettenähtud rahastamine.

Õiguslik alus:

Legge regionale n. 1/2005, articolo 6, comma 48 «Disposizioni per la formazione del bilancio pluriennale e annuale della Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia (Legge finanziaria 2005)»

Delibera di Giunta Regionale del 17.3.2006 n. 556

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: Ettenähtud assigneering: 23 010,75 EUR

Abi ülemmäär: 75 % abikõlblikest kuludest, mis seotud investeeringute või töödega, mille eesmärk on kaitsa selliseid looduspärandi elemente, mis moodustavad karjamaa tootmisteguri, tingimusel et kõnealune investeering ei too endaga kaasa karjamaa tootmisvõimsuse suurenemist.

Rakendamise kuupäev: 10 tööpäeva pärast käesoleva vormi väljasaatmist kooskõlas erandimääruse (määrus (EÜ) nr 1/2004) artikli 19 lõikega 1.

Kava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsember 2006

Abi eesmärk: Toetus mägikarjamaadele juurdepääsuteede ehitamiseks, taastamiseks ja hoolduseks, sööda tootmise, ladustamise ja turustamisega seotud ehitustööde ja sisseseade jaoks, karjamaade kasutamise ja seadmestamise jaoks ning veevarustustööde ja loomapidamishoonete jaoks.

Abimeetmed on hõlmatud 23. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1/2004 (ELT L 1, 3.1.2004) artikliga 5.

Asjaomased majandusharud: Abi antakse maastiku ja karjamaade ehituspärandi säilitamise ja väärtustamisega seotud tegevuste jaoks põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud ettevõtetele.

Abi andva asutuse nimetus ja aadress:

Regione autonoma Friuli Venezia Giulia

Direzione centrale risorse agricole, naturali, forestali e montagna

Servizio investimenti aziendali e sviluppo agricolo

Via Caccia, 17

I-33100 — Udine

Veebileht: www.regione.fvg.it

Abi number: XA 93/06

Liikmesriik: Poola Vabariik

Piirkond: Północno — Zachodni (Pl 4), Województwo Wielkopolskie (Pl 41; 3.30)

Alampiirkond: Kaliski (3.30.40)

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi:

Õiguslik alus:

art. 9 ust. 5 ustawy z dnia 27 lipca 2001 r. o wprowadzeniu ustawy Prawo ochrony środowiska, ustawy o odpadach oraz o zmianie niektórych ustaw (Dz.U. z 2001 r., nr 100 poz. 1085 ze zm.)

art. 281 ustawy z dnia 27 kwietnia 2001 r. Prawo ochrony środowiska (tekst jednolity: Dz.U. z 2006 r., nr 129 poz. 902)

art. 67a § 1 pkt 2 i pkt 3 ustawy z dnia 29 sierpnia 1997 r. Ordynacja podatkowa (tekst jednolity Dz.U. z 2005r., nr 8 poz. 60 ze zm.)

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antava üksiktoetuse kogusumma: Ettevõttele antava üksiktoetuse kogusumma: 145 171,66 PLN (ükssada nelikümmend viis tuhat ükssada seitsekümmend üks Poola zlotti ja kuuskümmend kuus krossi) — kõnealune summa on abi brutoväärtus, mis on arvutatud Poola Ministrite Nõukogu 11. augusti 2004. aasta määruse (erinevates vormides antava riigiabi suuruse arvutamise meetodi kohta) alusel (Poola 2004. aasta ametlik väljaanne nr 194, punkt 1983). Abi antakse keskkonna majanduskasutuse jaoks mahakantavate maksete ning kõnealuste maksete tasumistähtaja edasilükkamise vormis.

Abi ülemmäär: 145 224,92 PLN (ükssada nelikümmend viis tuhat kakssada kakskümmend neli Poola zlotti ja üheksakümmend kaks krossi). Abikõlblikud kulud on 290 449,85 PLNi. Järelikult on abi brutoosatähtsus 49,98 %.

Rakendamise kuupäev: Pärast identifitseerimisnumbri ja teatise teel kinnituse saamist, et Euroopa Komisjon on saanud käesoleva kokkuvõtliku teabe.

Kava või üksiktoetuse kestus:

Maksete hüvitamine: september 2006

Maksetähtaja edasilükkamine ühe aasta võrra

Abi eesmärk: Kõnealune abi on ette nähtud investeeringuteks, mille eesmärk on parandada ladustatud põllumajandustoodete (nt sibula ja teravilja) kvaliteeti. (Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, artikli 4 lõike 3 punkt c (ELT L 1/1, 3.1.2004). Eespool nimetatud eesmärk tuleks saavutada põllumajandushoone ümberehitamise ning uuendamisega laohooneks, kus hoitakse sibulaid ja muid põllumajandussaadusi (eespool nimetatud määruse artikli 4 lõike 4 punkt a).

Asjaomased sektorid: Abi antakse ettevõtjatele, kes kohustuvad tegelema majandustegevusega taimekasvatussektoris.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Marszałek Województwa Wielkopolskiego

Al. Niepodległości 18

PL-61-713 Poznań

Veebileht: www.umww.pl

Abi number: XA 94/2006

Liikmesriik: Poola Vabariik

Piirkond: Kogu riik

Abikava nimetus (või üksiktoetust saava ettevõtte nimi): Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes taotlevad tootenimede registreerimist vastavalt nõukogu määrusele nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) ning nõukogu määrusele nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta).

Õiguslik alus: Ustawa z dnia 28 czerwca 2006 r. o zmianie ustawy o utworzeniu Agencji Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antava üksiktoetuse kogusumma: Kogukulude tase sõltub riiklikul tasandil heaks kiidetud ja Euroopa Komisjonile esitatud registreerimistaotluste hulgast.

Abi ülemmäär: Abi antakse kuni 100 % kantud kuludest, kuid see ei tohi ületada 10 000 zlotti kogu registreerimist taotleva rühma kohta.

Rakendamise kuupäev: Abikõlblikud on registreerimistaotlused, mille esitamise kohta Euroopa Komisjonile on otsus vastu võetud pärast põllumajanduse ümberkorraldamise ja ajakohastamise ameti asutamise akti muutmise akti jõustumist. Makseid saab teha pärast identifitseerimisnumbri ja teatise teel kinnituse saamist, et Euroopa Komisjon on saanud käesoleva kokkuvõtliku teabe.

Kava või üksiktoetuse kestus: Kava kestus ei ole ajaliselt piiratud; see sõltub esitatud registreerimistaotluste hulgast ja kõnealuse tegevusvaldkonna jaoks ettenähtud aastastest eelarveassigneeringutest.

Abi eesmärk: Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes taotlevad tootenimede registreerimist vastavalt nõukogu määrusele nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) ning nõukogu määrusele nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta), põhineb registreerimistaotluse täpsustamiseks vajaliku teabe ettevalmistamisel kantud kulude rahastamisel. Abi eesmärk on kvaliteetsete toiduainete kaitse, registreerimise ja tootmise edendamine. — Komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2004 artikkel 13.

Asjaomased sektorid: Abikava kohaldatakse kõigi allsektorite suhtes. Registreerimistaotlusi esitavate ettevõtete rühma võib lisada ettevõtted, mis tegelevad tootmise, töötlemise ja turustamisega.

Abi andava ametiasutuse nimi ja aadress:

Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa

Al. Jana Pawła II 70

PL-00-175 Warszawa

Veebileht: www.armir.gov.pl

Abi saajad: Tootjarühmad, mis vastavad komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele.

Abikõlblikud kulud: Abikõlblikud kulud hõlmavad registreerimistaotlust hõlmava vajaliku teabe ettevalmistamisel kantud kulusid. Kõnealune teave käsitleb toote traditsiooni, ajalugu ja päritolu; toote seost piirkonnaga ning päritolutõendit; toote kirjeldust, tootmist ja toote märgistamist.


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/33


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 296/08)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

7.6.2006

Abi nr

N 118/06

Liikmesriik

Läti

Nimetus

Platjoslas komunikācijas tīklu attīstība lauku apvidos

Õiguslik alus

Latvijas Attīstības plāns (Vienotais programmdokuments) 1. mērķa programma 2004.–2006. gadam

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng, valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 5 729 540 LVL

Abi osatähtsus

35 %

Kestus

31. detsember 2008

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Satiksmes Ministrija, Gogola iela 3, Riga, LV-1743

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.7.2006

Abi nr

N 201/06

Liikmesriik

Kreeka

Nimetus

Ανάπτυξη ευρυζωνικής πρόσβασης σε υποεξυπηρετούμενες περιοχές

Õiguslik alus

νόμος 2860/2000 («Διαχείριση, παρακολούθηση και έλεγχος του Κοινοτικού Πλαισίου Στήριξης» για την εφαρμογή καθεστώτων κρατικών ενισχύσεων που χρηματοδοτούνται από το ΚΠΣ 2000-2006)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng, valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 160 000 000 EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

31. detsember 2008

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Κοινωνία της Πληροφορίας Α.Ε

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

13.9.2006

Abi nr

N 264/06

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Toscana

Nimetus

Banda larga nelle aree rurali della Toscana

Õiguslik alus

D. Lgs. n. 259 del 1o agosto 2003, D. Lgs n. 82 del 7 marzo 2005, L.R. 1/2004, decisione della G.R. del 9 gennaio 2006

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 20 mln EUR

Abi osatähtsus

80 %

Kestus

31. detsember 2010

Majandusharud

Postiside ja telekommunikatsioon

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regione Toscana

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

9.11.2005

Abi nr

N 436/05

Liikmesriik

Hispaania

Nimetus

Ayuda a Mauritania (Construcción naval)

Õiguslik alus

Disposición adicional vigésima segunda: Fondo de Ayuda al Desarrollo, de la Ley 62/2003, de 30 de diciembre, de medidas fiscales, administrativas y del orden social (BOE 31.12.2003, núm. 313, pags. 46970/46972)

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Arendus

Abi vorm

Sooduslaen

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 50,1 % […] (1) mln EUR

Kestus

20 aastat

Majandusharud

Laevaehitus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14.9.2006

Abi nr

N 443/06

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c alusel abi saavad piirkonnad

Nimetus

Régimen de ayudas dirigidas a proyectos empresariales generadores de empleo, que promuevan el desarrollo alternativo de zonas minera en 2006

Õiguslik alus

Proyecto de orden del Ministerio de Industria, Comercio y Turismo, por la que se aprueban las bases reguladoras para la concesión de ayudas dirigidas a proyectos empresariales generadores de empleo, que promuevan el desarrollo alternativo de las zonas mineras, para el año 2006

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Maksusoodustus

Eelarve

130 000 000 EUR

Abi osatähtsus

10 % — 50 %

Kestus

31.12.2006

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Instituto para la Reestructuración de la Minería del carbón y el Desarrollo Alternativo de las Comarcas Mineras

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Paseo de la Castellana 160, 7o

E-28071 Madrid

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

24.10.2006

Abi number

N 586/06

Liikmesriik

Poola

Nimetus

Przedsiębiorstwo Spedycji Międzynarodowej C. Hartwig Warszawa S.A.

Õiguslik alus

Ustawa z dnia 30 sierpnia 1996 r. o komercjalizacji i prywatyzacji (Dziennik Ustaw z 2002 r. nr 171, poz. 1397 ze zmianami)

Meetme liik

Üksiktoetus

Eesmärk

Päästmisabi

Abi vorm

Laen

Eelarve

5 000 000 PLN = 1 254 842,11 EUR

Kestus

Ühekordne

Majandusharud

Transport

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Agencja Rozwoju Przemyslu S.A.

Ul. Domaniewska 41

PL-02-672 Warszawa

Muu teave

ümberkorraldus- või likvideerimiskava või tõend laenu tagasimaksmise kohta edastatakse 6 kuue jooksul pärast abi lubamist

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


(1)  Konfidentsiaalne informatsioon


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/36


Siduv tariifiinformatsioon

(2006/C 296/09)

Tolliasutuste nimekiri, kelle liikmesriigid on määranud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma või siduvat tariifiinformatsiooni andma, vastu võetud kooskõlas komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (1) artikli 6 lõikega 5, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 402/2006 (2).

Liikmesriik

Tolliasutus

AUSTRIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Zentralstelle für Verbindliche Zolltarifauskünfte

Vordere Zollamtsstraße 5

A-1030 Wien

BELGIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Centrale administratie der douane en accijnzen

Dienst Nomenclatuur (Tarief), Landbouw en Waarde

Cel BTI

North Galaxy — Gebouw A — 8ste verdieping

Koning Albert II laan 33

B-1030 Brussel

Administration centrale des douanes et accises

Service Nomenclature (Tarif), Agriculture et Valeur

Cellule RTC

North Galaxy Bâtiment A — 8ième étage

33, Avenue Albert II

B-1030 Bruxelles

EESTI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Maksu-ja Tolliamet

Narva mnt 9j

EE-15176 Tallinn

HISPAANIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Departamento de Aduanas e Impuestos Especiales

Avda. Llano Castellano 17

E-28071 Madrid

HOLLAND

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Belastingdienst/Douane Rotterdam/kantoor Laan op Zuid,

t.a.v. team Expertise Waarde en Tarief,

Postbus 50966

3007 BJ Rotterdam

Nederland

IIRIMAA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Office of the Revenue Commissioners

Classification Unit

Customs Procedures Branch

Government Offices

Nenagh

Co. Tipperary

Ireland

ITAALIA

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Agenzia delle Dogane

Ufficio Applicazione Tributi

Via Mario Carucci, 71

I-00143 Roma

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Kõik tolliasutused

KREEKA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

ΥΠΟΥΡΓΕΙΟ ΟΙΚΟΝΟΜΙΑΣ & ΟΙΚΟΝΟΜΙΚΩΝ

Γενική Διεύθυνση Τελωνείων και Ειδικών Φόρων Κατανάλωσης

Διεύθυνση Δασμολογική ( 17 )

Τμήμα Α ( Δασμολογικό )

Ταχ. Δ/νση: Λεωφ. Αμαλίας 40

GR-Τ.Κ 105 58 Αθηνα

KÜPROS

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Τμήμα Τελωνείων

Υπουργείο Οικονομικών

Γωνία Μ. Καραολή και Γρ. Αυξεντίου

1096 Λευκωσία

Ταχ. Διεύθυνση: Αρχιτελωνείο

CY-1440 Λευκωσία

LÄTI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Valsts ieņēmumu dienests

Galvenā muitas pārvalde

11.novembra krastmala 17

LV-1841 Rīga

LEEDU

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos Finansų ministerijos

A. Jakšto g. 1/25,

LT-01105, Vilnius,

LUKSEMBURG

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Direction des douanes et accises

B.P. 1605

L-1016 Luxembourg

MALTA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Binding Tariff Information Unit

Customs House

CMR 02

MT-Valletta

POOLA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Izba Celna w Warszawie

ul. Modlińska 4

PL-03-216 Warszawa

PORTUGAL

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Direcção-Geral das Alfândegas e dos Impostos Especiais sobre o Consumo

Direcção de Serviços de Tributação Aduaneira

Rua da Alfândega, n.o 5

P-1149-006 Lisboa

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Kõik tolliasutused

PRANTSUSMAA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Direction générale des Douanes et Droits indirects, bureau E4,

8 rue de la Tour des Dames

F-75436 Paris cédex 09

ROOTSI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Tullverket

Box 12854

S-112 98 Stockholm

SAKSAMAA

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Oberfinanzdirektion Cottbus

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt Berlin

Grellstraße 18-24

D-10409 Berlin

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 10, 11, 20, 22, 23 kui ka gruppidest 86 kuni 92 ja 94 kuni 97

Oberfinanzdirektion Hamburg

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt

Baumacker 3

D-22523 Hamburg

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 2, 3, 5, 9, 12 kuni16, 18, 24 ja 27, rubriikidest 3505 ja 3506 kui ka gruppidest 38 kuni 40, 45 ja 46

Oberfinanzdirektion Koblenz

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt Frankfurt am Main

Gutleutstraße 185

D-60327 Frankfurt am Main

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 25, 32, 34 kuni 37 (v.a rubriikidest 3505 ja 3506), 41 kuni 43 ja 50 kuni 70

Oberfinanzdirektion Köln

Zolltechnische Prüfungs- und Lehranstalt

Merianstraße 110

D-50765 Köln

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 17, 26, 28 kuni 31, 33, 47 kuni 49, 71 kuni 83 ja 93

Oberfinanzdirektion Nürnberg

Zolltechnische Prüfungs-und Lehranstalt München

Lilienthalstraße 3, 85570 Markt Schwaben

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 1, 4, 7, 8, 19, 21

Sophienstraße 6, 80333 München

kaupadele tollinomenklatuuri gruppidest 6, 44, 84 ja 85

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Kõik tolliasutused

SLOVAKKIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Colný úrad Bratislava

Oddelenie colných tarif

Mileticová 42

SK-824 59 Bratislava

SLOVEENIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Republika Slovenija

Ministrstvo za finance

Carinska uprava Republike Slovenije

Generalni Carinski Urad

Šmartinska 55

SLO-1523 Ljubljan

SOOME

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Tullihallitus — Tariffiyksikkö

Erottajankatu 2, PL 512

FIN-00101 Helsinki

Tullstyrelsen Tariffenhet

Skillnadsgatan 2, PB 512

FIN-00101 Helsingfors

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Tolliamet ja kõik tolliasutused

SUURBRITANNIA

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

HM Revenue and Customs

Frontiers, Duty Liability Team

2nd Floor, Alexander House

21 Victoria Avenue

Southend-on-Sea

Essex SS99 1AA

United Kingdom

TAANI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Kõik piirkondlikud tolli- ja maksuasutused

TŠEHHI

Tolliasutused, mis on määratud siduvat tariifiinformatsiooni andma

Celní ředitelství Praha

Washingtonova 7

CZ-113 54 Praha 1

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma

Celní ředitelství Praha

Oddělení zavaznych informaci

Washingtonova 7

CZ-113 54 Praha 1

UNGARI

Tolliasutused, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni taotlusi vastu võtma ja siduvat tariifiinformatsiooni andma

Vám- és Pénzügyőrség

Vegyvizsgáló Intézete

H-1163 Budapest

Hősök fasora 20-24


(1)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk. 1.

(2)  EÜT L 70, 9.3.2006, lk. 35-39.


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/40


Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivi 90/396/EMÜ (küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2006/C 296/10)

ESO (1)

Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri

(ja viitedokument)

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse

Märkus 1

CEN

EN 26:1997

Otsesed gaasiküttel tarbevee soojendid, mis on varustatud atmosfääriõhul töötavate põletitega

 

EN 26:1997/A1:2000

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(18.7.2001)

EN 26:1997/AC:1998

 

 

CEN

EN 30-1-1:1998

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-1: Ohutus. Üldist

 

EN 30-1-1:1998/A1:1999

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(30.9.1999)

EN 30-1-1:1998/A2:2003

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(29.2.2004)

EN 30-1-1:1998/A3:2005

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.12.2005)

EN 30-1-1:1998/A2:2003/AC:2004

 

 

CEN

EN 30-1-2:1999

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-2: Ohutus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid

 

CEN

EN 30-1-3:2003

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-3: Ohutus. Klaaskeraamilise keeduplaadiga seadmetele

 

EN 30-1-3:2003/AC:2004

 

 

CEN

EN 30-1-4:2002

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-4: Ohutus. Ühe või mitme automaatjuhitava põletiga seadmed

 

CEN

EN 30-2-1:1998

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2-1: Energia säästmine. Üldist

 

EN 30-2-1:1998/A1:2003

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(10.12.2004)

EN 30-2-1:1998/A2:2005

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(11.11.2005)

EN 30-2-1:1998/A1:2003/AC:2004

 

 

CEN

EN 30-2-2:1999

Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2-2: Energiasäästlikkus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid

 

CEN

EN 88:1991

Gaasiseadmete rõhuregulaatorid sisselaskerõhul kuni 200 mbar

 

EN 88:1991/A1:1996

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(17.7.1997)

CEN

EN 89:1999

Gaasiküttega paagiveesoojendid sanitaarkasutusele

 

EN 89:1999/A1:1999

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(17.10.2000)

EN 89:1999/A2:2000

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(18.7.2001)

CEN

EN 125:1991

Seadised gaasipõletusseadmete leegi kontrollimiseks. Termoelektrilised leegi kontrollseadised

 

EN 125:1991/A1:1996

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(17.7.1997)

CEN

EN 126:2004

Gaasitarvitite multiregulaatorid

EN 126:1995

Kehtivuse lõppkuupäev

(10.12.2004)

CEN

EN 161:2001

Automaatsed sulgeventiilid gaasipõletite ja gaasiseadmete jaoks

EN 161:1991

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.5.2002)

CEN

EN 203-1:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 1: Üldised ohutusnõuded

EN 203-1:1992

31.12.2008

CEN

EN 203-2-1:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-1: Erinõuded. Avatud põletid ja wokipõletid

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 203-2-2:2006

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-2: Erinõuded. Praeahjud

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 203-2-3:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-3: Erinõuded. Keetmisnõud

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 203-2-4:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-4: Erinõuded. Fritüürid

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 203-2-6:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-6: Erinõuded. Veekeetmisseadmed karastusjookidele

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 203-2-8:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-8: Erinõuded. Prae- ja paellapannid

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 203-2-9:2005

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-9: Erinõuded. Massiivsed pinnad, soojendusalused ja restid

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 203-2-11:2006

Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-11: Erinõuded. Pastavalmistusmasinad

EN 203-2:1995

31.12.2008

CEN

EN 257:1992

Gaasiseadmete mehaanilised termostaadid

 

EN 257:1992/A1:1996

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(17.7.1997)

CEN

EN 297:1994

Gaas-keskküttekatlad. B11 ja B11BS tüüpi katlad, millel on atmosfääriõhul töötavad põletid nominaalsoojussisendiga mitte üle 70 kW

 

EN 297:1994/A3:1996

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(24.2.1998)

EN 297:1994/A5:1998

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.12.1998)

EN 297:1994/A2:1996

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(29.10.2002)

EN 297:1994/A6:2003

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(23.12.2003)

EN 297:1994/A4:2004

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(11.6.2005)

EN 297:1994/A2:1996/AC:2006

 

 

CEN

EN 298:2003

Automaatsed gaasipõleti kontrollsüsteemid ventilaatoriga või ilma ventilaatorita gaasipõletitele ja gaasipõletusseadmetele

EN 298:1993

Kehtivuse lõppkuupäev

(30.9.2006)

CEN

EN 303-3:1998

Küttekatlad. Osa 3: Gaas-keskküttekatlad. Katlakerest ja sundtõmbega põletist koosnev komplekt

 

EN 303-3:1998/A2:2004

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(11.6.2005)

EN 303-3:1998/AC:2006

 

 

CEN

EN 377:1993

Määrdeained, mida kasutatakse nendes seadmetes ja vastavates juhtseadistes, kus on kasutusel põlevgaasid, välja arvatud seadmed, mis on konstrueeritud kasutamiseks tööstusprotsessides

 

EN 377:1993/A1:1996

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(11.6.2005)

CEN

EN 416-1:1999

Kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid. Osa 1: Ohutus

 

EN 416-1:1999/A1:2000

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(18.7.2001)

EN 416-1:1999/A2:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.1.2002)

EN 416-1:1999/A3:2002

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.10.2002)

CEN

EN 416-2:2006

Väljaspool kodumajapidamist kasutamiseks mõeldud kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid. Osa 2: Ratsionaalne energiakulu

 

CEN

EN 419-1:1999

Kõrgele paigaldatavad soojust kiirgavad gaasikütteseadmed, mitte majapidamises kasutamiseks. Osa 1: Ohutus

 

EN 419-1:1999/A1:2000

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(18.7.2001)

EN 419-1:1999/A2:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.1.2002)

EN 419-1:1999/A3:2002

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(9.9.2003)

CEN

EN 419-2:2006

Kõrgele paigaldatavad soojustkiirgavad väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasikütteseadmed. Osa 2: Energiasäästmine

 

CEN

EN 437:2003

Katsetamisgaasid. Proovirõhud. Tarvitite kategooriad

EN 437:1993

Kehtivuse lõppkuupäev

(23.12.2003)

CEN

EN 449:2002

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Kodumajapidamises kasutatavad heitgaasita ruumisoojendid (kaasa arvatud difuussed katalüütilised põlemissoojendid) /

EN 449:1996

Kehtivuse lõppkuupäev

(2.7.2003)

CEN

EN 461:1999

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Majapidamises mittekasutatavad lõõrita kütteseadmed, mis ei ületa 10 kW, ruumide kütmiseks

 

EN 461:1999/A1:2004

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(10.12.2004)

CEN

EN 483:1999

Gaas-keskküttekatlad. C tüüpi katlad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 70 kW

 

EN 483:1999/A2:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.1.2002)

EN 483:1999/A2:2001/AC:2006

 

 

CEN

EN 484:1997

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Eraldipaiknevad gaasipliidid, kaasa arvatud välisgrilliga

 

CEN

EN 497:1997

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Polüfunktsionaalsed keedupõletid õues kasutamiseks

 

CEN

EN 498:1997

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Välisgrillid

 

CEN

EN 509:1999

Dekoratiivsed kütuseefektiga gaasiseadmed

 

EN 509:1999/A1:2003

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.12.2003)

EN 509:1999/A2:2004

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(30.6.2005)

CEN

EN 521:2006

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Veeldatud bensiiniaurude rõhul töötavad portatiivsed seadmed

EN 521:1998

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.8.2006)

CEN

EN 525:1997

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW

 

CEN

EN 549:1994

Kummimaterjalid gaasiseadmete tihenditele ja membraanidele

EN 279:1991

EN 291:1992

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.12.1995)

CEN

EN 613:2000

Iseseisvad gaasiküttega konvektsioonkütte seadmed

 

EN 613:2000/A1:2003

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(23.12.2003)

CEN

EN 621:1998

Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita

 

EN 621:1998/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.3.2002)

CEN

EN 624:2000

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Vedelate naftagaaside ruumisoojendamise seadmed hermeetilises ruumis paigaldamiseks sõidukitesse ja laevadesse

 

CEN

EN 625:1995

Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded sooja tarbevett tootvatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW

 

CEN

EN 656:1999

Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 70 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 300 kW

 

CEN

EN 676:2003

Automaatsed sundtõmbega põletid gaaskütustele

EN 676:1996

Kehtivuse lõppkuupäev

(8.4.2004)

CEN

EN 677:1998

Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded kondenseerivatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW

 

CEN

EN 732:1998

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Absorptsioonkülmutid

 

CEN

EN 751-1:1996

Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 1: Anaeroobsed ühenduskompaundid

 

CEN

EN 751-2:1996

Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 2: Mittekõvenevad ühenduskompaundid

 

CEN

EN 751-3:1996

Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 3: Kuumutamata PTFE teibid

 

EN 751-3:1996/AC:1997

 

 

CEN

EN 777-1:1999

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 1: Süsteem D, ohutus

 

EN 777-1:1999/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.8.2001)

EN 777-1:1999/A2:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.1.2002)

EN 777-1:1999/A3:2002

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.10.2002)

CEN

EN 777-2:1999

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 2: Süsteem E, ohutus

 

EN 777-2:1999/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.8.2001)

EN 777-2:1999/A2:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.1.2002)

EN 777-2:1999/A3:2002

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.10.2002)

CEN

EN 777-3:1999

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 3: Süsteem F, ohutus

 

EN 777-3:1999/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.8.2001)

EN 777-3:1999/A2:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.1.2002)

EN 777-3:1999/A3:2002

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.10.2002)

CEN

EN 777-4:1999

Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 4: Süsteem H, ohutus

 

EN 777-4:1999/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.8.2001)

EN 777-4:1999/A2:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.1.2002)

EN 777-4:1999/A3:2002

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.10.2002)

CEN

EN 778:1998

Kodumajapidamises kasutatavad sundkonvektsiooniga gaasiküttel õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 70 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita

 

EN 778:1998/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.3.2002)

CEN

EN 1020:1997

Gaasiküttel töötavad sundkonvektsiooniga õhusoojendid, mis pole ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamises. Nende soojuse netosisendväärtus on alla 300 kW ja need õhusoojendid on varustatud põlemisõhku ja/või põlemisjääkgaase teisaldava ventilaatoriga

 

EN 1020:1997/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.3.2002)

CEN

EN 1106:2001

Gaasikütteseadmete käsijuhitavad kraanid

 

CEN

EN 1196:1998

Kodumajapidamises ja väljaspool seda kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid. Lisanõuded kondenseerivatele õhusoojenditele

 

CEN

EN 1266:2002

Autonoomsed gaasiküttel töötavad soojendid, mis sisaldavad ventilaatorit, mis aitab kaasa põlemiseks vajaliku õhu ja/või heitgaaside transportimisele

 

EN 1266:2002/A1:2005

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(28.2.2006)

CEN

EN 1319:1998

Kodumajapidamises kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid sisendvõimsusega mitte üle 70 kW

 

EN 1319:1998/A2:1999

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(17.10.2000)

EN 1319:1998/A1:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(31.3.2002)

CEN

EN 1458-1:1999

Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 1: Ohutus

 

CEN

EN 1458-2:1999

Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine

 

CEN

EN 1596:1998

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Teisaldatavad ja kaasaskantavad sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid, mida kasutatakse väljaspool kodumajapidamist

 

EN 1596:1998/A1:2004

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(10.12.2004)

CEN

EN 1643:2000

Gaasipõletite ja gaasiseadmete automaatsulgeklappide klapiproovimissüsteemid

 

CEN

EN 1854:2006

Gaasipõletite ja gaasiseadmete rõhu sensorseadised

EN 1854:1997

Kehtivuse lõppkuupäev

(4.11.2006)

CEN

EN 12067-1:1998

Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõleti seadmetes. Osa 1: Pneumaatilised tüübid

 

EN 12067-1:1998/A1:2003

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(23.12.2003)

CEN

EN 12067-2:2004

Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõletusseadmetes. Osa 2: Elektroonilised tüübid

 

CEN

EN 12078:1998

Gaasipõletite ja gaasiseadmete nullrõhu regulaatorid

 

CEN

EN 12244-1:1998

Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus

 

CEN

EN 12244-2:1998

Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia säästmine

 

CEN

EN 12309-1:1999

Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 1: Ohutus

 

CEN

EN 12309-2:2000

Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine

 

CEN

EN 12669:2000

Gaasiküttega otsetoime kuumaõhupuhurid kasutamiseks kasvuhoonete ja kõrvalruumide kütmiseks

 

CEN

EN 12752-1:1999

Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus

 

CEN

EN 12752-2:1999

Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine

 

CEN

EN 12864:2001

Madala survega mittereguleeritavad regulaatorid, mille väljundsurve on maksimaalselt väiksem või võrdne 200 mbar-iga, mille võimsus on väiksem või võrdne 4 kg/h ning seonduvad ohutusseadmed butaani, propaani või nende segude suhtes

 

EN 12864:2001/A1:2003

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(10.12.2004)

EN 12864:2001/A2:2005

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(28.2.2006)

CEN

EN 13278:2003

Avatud esiosaga autonoomsed gaasküttekehad ruumide kütmiseks

 

CEN

EN 13611:2000

Gaasipõletite ja gaasikütteseadmete ohutus- ja juhtseadmed. Üldnõuded

 

EN 13611:2000/A1:2004

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(30.6.2005)

CEN

EN 13785:2005

Regulaatorid, mille võimsus on kuni 100kg/h (kaasa arvatud) ja maksimaalne nominaalne väljundrõhk kuni 4 bar (kaasa arvatud), v.a. standardis EN 12864 kajastatud, ja nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele

 

CEN

EN 13786:2004

Automaatsed ümberlülitusventiilid, mille maksimaalne väljundrõhk on kuni 4 bar (kaasa arvatud) ja võimsus kuni 100kg/h (kaasa arvatud) ning nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele

 

CEN

EN 13836:2006

Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 300 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 1 000 kW

 

CEN

EN 14543:2005

Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Rõdude küttekehad. Lõõrita soojust kiirgavad küttekehad kasutamiseks välistingimustes või piisava ventilatsiooniga ruumides

 

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/


(1)  Euroopa standardiorganisatsioonid:

CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel. (32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel. (33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3)  EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.


6.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 296/50


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4438 — Macquairie/Thames Water)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 296/11)

28. novembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4438 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)