30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/1

Euro vahetuskurss (1)

29. november 2006

(2006/C 291/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3157
JPY	Jaapani jeen	153,01
DKK	Taani kroon	7,4547
GBP	Inglise nael	0,67430
SEK	Rootsi kroon	9,0801
CHF	Šveitsi frank	1,5889
ISK	Islandi kroon	90,61
NOK	Norra kroon	8,2520
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5780
CZK	Tšehhi kroon	27,988
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	257,16
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6978
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8243
RON	Rumeenia leu	3,4610
SIT	Sloveenia talaar	239,65
SKK	Slovakkia kroon	35,531
TRY	Türgi liir	1,9330
AUD	Austraalia dollar	1,6800
CAD	Kanada dollar	1,4953
HKD	Hong Kongi dollar	10,2303
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9398
SGD	Singapuri dollar	2,0333
KRW	Korea won	1 224,39
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,3790
CNY	Hiina jüaan	10,3036
HRK	Horvaatia kuna	7,3532
IDR	Indoneesia ruupia	12 060,36
MYR	Malaisia ringit	4,7727
PHP	Filipiini peeso	65,430
RUB	Vene rubla	34,6550
THB	Tai baht	47,477

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/2

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 391. istungil 30. mail 2005 esitatud arvamus juhtumit COMP/A/37.507 — AstraZeneca käsitleva otsuse eelnõu kohta

(2006/C 291/02)

1.	Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoni seisukohaga, et kohaldada tuleb nii EÜ asutamislepingu artiklit 82 kui ka EMP lepingu artiklit 54.

2.	Nõuandekomitee liikmed nõustuvad sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased tooteturud (st seespidised retseptiga määratavad PPId; nende hulka ei kuulu H2 blokaatorid).

3.	Nõuandekomitee liikmed nõustuvad sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased geograafilised turud (eriti asjaolu, et turud hõlmavad ühte riiki).

4.	Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoniga, et AstraZenecal on valitsev seisund kõikidel asjaomastel turgudel.

Võttes arvesse, et eksitava teabe esitamine kuulus AstraZeneca omneprasooli-alasesse strateegiasse, nõustub enamus nõuandekomitee liikmeid komisjoniga, et AstraZeneca on kuritarvitanud oma turgu valitsevat mõju, esitades pika aja vältel järjekindlalt eksitavat teavet Belgia, Madalmaade, Norra, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi patendiametitele ning Norra ja Saksamaa kohtutele. Vähemus nõuandekomitee liikmeid jääb erapooletuks.

Enamus nõuandekomitee liikmeid nõustub komisjoniga, et AstraZeneca on kuritarvitanud turgu valitsevat mõju farmaatsiatoodete turustamislubade andmise korra järjekindla väärkasutamisega, mis seisnes Loseci kapslite registreerimise tühistamises teatud riikides (Norras, Rootsis ja Taanis) ning Loseci kapslite asemel Loseci MUPS tablettide kasutusele võtmises vastavalt AZi LPPS strateegiale. Vähemus nõuandekomitee liikmeid jääb erapooletuks ja teine vähemus ei nõustu.

7.	Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoniga rikkumise raskuse küsimuses.

8.	Nõuandekomitee liikmed nõustuvad komisjoni seisukohaga, et leidub kergendavaid asjaolusid (juhtumi uued jooned).

9.	Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

10.	Nõuandekomitee liikmed paluvad komisjonil käesoleva arvamuse avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/3

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/A/37.507 — AstraZeneca kohta

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2006/C 291/03)

Käesolevat juhtumit käsitleva otsuse eelnõu põhjal võib teha järgmised tähelepanekud:

Uurimine algatati vastavalt ettevõtjate Generics (UK) Ltd ja Scandinavian Pharmaceuticals Generics AB (edaspidi nimetatakse neid “Gernerics” või “kaebuse esitaja”) 12. mai 1999. aasta ühisele asutamislepingu artiklile 82 ja EMP lepingu artiklile 54 vastavale kaebusele farmaatsiaettevõtjate Astra AB (praegu AstraZeneca AB) ja AstraZeneca PLC (edaspidi nimetatakse neid “AstraZeneca”) (1) vastu nõukogu määruse nr 17/62 (2) artikli 3 alusel.

Juhtum käsitleb seitsmes EMP lepinguosalises riigis valitsuse kehtestatud korra kuritarvitamist AstraZeneca poolt eesmärgiga takistada geneerilisi ravimeid tootvatel äriühingutel ja samade toodete turustajatel konkureerida AstraZeneca tootega Losec. Kuritarvituse moodustasid patendisüsteemi väärkasutamine, mis seisnes patendiametitele teadvalt eksitava teabe esitamises, et pikendada Loseci aluspatendikaitse kehtivusaega, ja ravimite turustamise lubade andmise süsteemi väärkasutamine, mis seisnes teatavates riikides Loseci esimese, kapslitena pakutud versiooni registreerimise tühistamises, et ennetada loa andmist Loseci geneeriliste versioonidele ja takistada Loseci müümist teiste müüjate poolt.

AstraZeneca esitas vastuväited 29. juulil 2003 vastavalt määruse nr 2842/98 (3) artiklile 2. Samal ajal anti AstraZenecale loetelu komisjoni toimikus olevatest dokumentidest ja kahel CD-ROMil koopiad neist dokumentidest, millele tal on juurdepääsuõigus.

3. detsembril 2003 (vastuse kättesaamise kuupäev) esitas AstraZeneca ühise vastuse ja taotles suulist ärakuulamist vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2842/98 artiklile 5.

Tuleb märkida, et AstraZeneca oli seisukohal, et komisjoni talitused on kohustatud pidama protokolli enda ja kaebaja koosolekute kohta ning need protokollid tuleb panna toimikusse. Konkurentsi peadirektoraat teatas, et oma lõppotsuses tuginevad nad ainult kirjalikele esildistele, mille kaebuse esitaja on teinud seoses kõnealuste koosolekutega. Peadirektoraat oli seisukohal, et nad on kohustatud pidama kõnesolevate koosolekute kohta protokolli ainult juhul, kui protokolle kasutatakse tõendusmaterjalina lõppotsuse tegemisel. Olen seiskohal, et seda seisukohta kinnitab Esimese Astme Kohtu kohtulahend (liidetud kohtuasjad T-191/98 ja T-212/98 kuni T-214/98 — Atlantic Container Line, lõiked 377, 386, 394, 395). Selle kohtulahendi kohaselt on kaebuse esitajaga peetavate koosolekute kohta peetud (või pidamata jäetud) protokollid sisedokumendid, mida põhimõtteliselt ei tule avalikustada, välja arvatud juhul, kui komisjon kasutab neid lõppotsuse tegemisel.

Kaebuse esitajale anti vastuväite mittekonfidentsiaalne versioon 7. novembril 2003 ja AstraZeneca vastuse mittekonfidentsiaalne versioon 8. jaanuaril 2004. Kaebuse esitaja esitas vastuväite kohta märkused 16. detsembril 2003. Märkused edastati AstraZenecale.

Suulist ärakuulamist lükati veidi edasi, et kaks endist AstraZeneca töötajat saaksid sellest osa võtta. Suuline ärakuulamine toimus 16. ja 17. veebruaril 2004. Kohal olid nii AstraZeneca kui ka Generics. AstraZenca esitas uut teavet nii enne kui ka pärast ärakuulamist (9. märtsil 2004), eesätt selleks, et vastata suulisel ärakuulamisel tekkinud küsimustele.

Komisjon andis 23. novembri 2004. aasta kirjaga AstraZenecale võimaluse esitada märkuseid mitme tõsiasja ja seisukoha kohta, mida ei olnud otseselt käsitletud vastuväites, et komisjon saaks neile viidata AstraZeneca kohta lõppotsuse tegemisel (“tõsiasju käsitlev kiri”). Ma pikendasin selle kirja kohta märkuste esitamise tähtaega 13. jaanuarini 2005 vastavalt saadud taotlusele. Ma hoolitsesin ka selle eest, et AstraZenecale antakse kõik pärast vastuväite esitamist saadud mittekonfidentsiaalsed dokumendid juhtumi kohta avatud komisjoni toimikust. AstraZeneca esitas oma tähelepanekud tõsiasju käsitleva kirja kohta 21. jaanuaril 2005. aasta kirjaga.

Olen arvamusel, et otsuse eelnõus on esitatud ainult niisugused vastuväited, mille kohta pooled on saanud oma seisukoha teatavaks teha.

Eespool nimetatut silmas pidades leian, et on kinni peetud kõigi käesoleva menetluse osaliste õigusest olla ära kuulatud.

Brüssel, 31. mai 2005

Serge DURANDE

(1) Astra AB ja Zeneca Group Plc on ühinenud, moodustades Ühendkuningriigi ettevõtja AstraZeneca Plc. Ühinemine jõustus 6. aprillil 1999.

(2) Nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määrus nr 17/62, esimene määrus asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta (EÜT L 13, 21.2.1962, lk 204).

(3) Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määrus nr 2842/98/EMÜ poolte ärakuulamise kohta teatavates EÜ asutamislepingu artiklite 85 ja 86 alusel algatatud menetlustes (EÜT L 354, 30.12.1998, lk 18–21).

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/5

RIIGIABI — ÜHENDKUNINGRIIK

Riigiabi nr C 39/06 (ex NN 94/05)

Esmakordsete aktsionäride kava

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(2006/C 291/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

Komisjon teatas 13. september 2006 kuupäevaga dateeritud, sellele kokkuvõttele järgnevatel lehekülgedel autentses keeles esitatud kirjas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artiklis 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abiga.

Huvitatud pooled võivad saata oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

Euroopa Komisjon

Kalanduse peadirektoraat

DG FISH/D/3 “Õiguslikud küsimused”

B-1049 Brüssel

Faks: (32-2) 295 19 42

Märkused edastatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile. Märkuseid esitav huvitatud pool võib kirjalikult taotleda isikuandmete konfidentsiaalset käsitlemist, esitades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

2004. aasta juunis teavitati komisjoni Shetlandi saarte nõukogu (Ühendkuningriigi riigiasutus Shetlandi saartel) poolt kalandussektorile antavast abist, mis võis olla seotud ebaseadusliku riigiabiga.

Esmakordsete aktsionäride kava alusel anti isiklikule rahalisele panusele vastavat toetust, et soodustada olemasolevate või uute kalalaevade aktsiate omandamist. Kalalaeva aktsiaid mitteomavatele üle 18-aastastele isikutele anti toetust 50 % ulatuses aktsiate soetuskuludest. Abi ülemmäär olemasoleva laeva puhul oli 7500 Suurbritannia naelsterlingit ja uue laeva puhul 15 000 Suurbritannia naelsterlingit, kuid mitte üle 25 % laeva väärtusest. Toetust anti tingimusel, et järgmise viie aasta jooksul kasutatakse laeva üksnes kalapüügiks ning abisaaja säilitab oma osaluse kalalaevas viieks aastaks alates toetuse saamisest.

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 peavad liikmesriigid komisjoni teavitama kõikidest toetuste määramise või muutmise plaanidest. Ühendkuningriigi sõnul on kõnealust kava kohaldatud 1982. aastast kuni 14. jaanuarini 2005. Kuid Ühendkuningriik kinnitas, et kavast ei teavitatud komisjoni, mistõttu tuleb abimeedet käsitleda uue abina.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 659/1999 (1) ei ole sätestatud ebaseadusliku abi kontrollimise aegumistähtaega. Kuid kõnealuse määruse artiklis 15 on sätestatud, et komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul, tähtaja kulg algab päevast, mil abisaajale antakse abi ning nimetatud tähtaja kulgemise katkestab igasugune komisjonipoolne tegevus. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et käesoleval juhul ei ole vajalik kontrollida abi, mis on antud kümme aastat enne komisjoni poolt selle suhtes võetud meetmeid. Komisjon on arvamusel, et aegumistähtaja kulgemise katkestas komisjoni poolt 24. augustil 2004 Ühendkuningriigile saadetud infonõue. Seega kehtib aegumistähtaeg abi suhtes, mis anti abisaajatele enne 24. augustit 1994 ning komisjon hindab alljärgnevalt üksnes abi, mille suhtes võeti otsus ajavahemikul 24. august 1994 kuni 14. jaanuar 2005. Vastavalt komisjonile kättesaadavale teabele näib, et nimetatud ajavahemikul on kava alusel antud abi ligikaudu 8 000 000 Suurbritannia naelsterlingit.

Meetmed näivad endast kujutavat riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses. Riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab mõnele EÜ asutamislepinguga ettenähtud erandile. Kalandussektorile antava riigiabi võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab abi andmise ajal kehtinud kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste (2) tingimustele.

Kasutatud laeva aktsiate omandamiseks antud abi võib vastavalt 1994., 1997. ja 2001. aasta suunistele lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui selle eesmärk on võimaldada merekaluritel saada laeva osanikuks või asendada täielikult hävinenud laev ning laev ei ole üle 20 aasta vana ja seda saab kasutada veel vähemalt 10 aastat. 2004. aasta suunised on rangemad ning viitavad määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 12 lõike 3 punktis d ja artikli 12 lõike 4 punktis f sätestatud tingimustele, mis esitavad lisanõuded abisaaja vanusele ja laeva kogupikkusele. 1994. ja 1997. aasta suuniste kohaselt ei tohi antava abi kogusumma ületada 30 % laeva omandamise tegelikest kuludest. 2001. aasta suunistes on määr vähendatud 20 %-ni.

Praeguses etapis näib, et kasutatud laeva aktsiate omandamiseks antud abi ei vasta suunistes sätestatud tingimustele. Lisaks võib kava kohaselt anda toetust maksimaalselt 25 % ulatuses laeva omandamise tegelikest kuludest, mis ei vasta 2001. aasta suuniste tingimustele.

Uue laeva aktsiate omandamiseks antud abi puhul võib 1994. ja 1997. aasta suuniste punkti 2.2.3.1 kohaselt lugeda uute kalalaevade ehitamiseks antud abi ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab määruse (EÜ) nr 3699/93 asjakohastele tingimustele. Laevad peavad olema ehitatud kooskõlas mitmeaastases arendusprogrammis sätestatud eesmärgiga ning peavad vastama hügieeni ja ohutust käsitlevatele määrustele ja direktiividele ning laevade mõõtmeid käsitlevatele ühenduse sätetele. Laevad peavad olema registreeritud laevastikuregistris.

2001. aasta suunistes on viidatud määruse (EÜ) nr 2792/1999 tingimustele, mille kohaselt tuleb kasutusele võetud uus püügimaht kompenseerida riigiabiga hõlmamata mahu kõrvaldamise teel, mis on vähemalt võrdne asjaomastes laevastiku osades kasutusele võetud uue mahuga. Kuni 31. detsembrini 2001 pidi kõrvaldatud maht olema vähemalt 30 % suurem kui kasutusele võetud uus püügimaht, juhul kui eesmärgid ei olnud veel täidetud. Lisaks võib abi anda üksnes siis, kui liikmesriik on vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5 esitanud teabe mitmeaastase arendusprogrammi kohaldamise kohta, liikmesriik vastab kalalaevade omadustelt määruse (EMÜ) nr 2930/86 kohustustele, rakendab määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklis 6 sätestatud korda ning vastab mitmeaastase arendusprogrammi üldistele eesmärkidele.

Kuna kõnealuses kavas ei viidata kalalaevastiku suuruse sihttasemele ega hügieeni- ja ohutusnõuetele ning puudub kohustus registreerida laev laevastikuregistris, on komisjonil kõnealuses etapis tõsiseid kahtlusi selle kohta, kas peale 1. juulit 2001 uue laeva aktsiate omandamiseks antud toetus vastab ühisturule.

Eelnevat analüüsi silmas pidades on komisjon otsustanud enne 1. juulit 2001 uue laeva aktsiate omandamiseks antud toetuse osas mitte esitada vastuväiteid kõnealuse abikava suhtes. Kuid kõnealuse kava alusel peale 1. juulit 2001 uue laeva aktsiate omandamiseks antud abi ning kogu kasutatud laevade aktsiate omandamiseks antud abi suhtes on komisjonil kõnealuses etapis tõsiseid kahtlusi selle kohta, kas nimetatud toetused vastavad ühisturule.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi selle saajalt sisse nõuda.

KIRJA TEKST

“(1)	The Commission wishes to inform the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland that, having examined the information supplied by your authorities on the measure referred to above, it has decided to initiate the procedure laid down in Article 88 (2) of the EC Treaty.

1. PROCEDURE

(2)

By letter of 15 June 2004 the Commission was informed by a citizen of the UK of unlawful aid granted by the authorities of the Shetland Islands of the UK. By letters of 24 August 2004, 4 February, 11 May and 16 December 2005 the Commission has requested the UK authorities to provide information about these measures, to which the UK authorities responded by letters of 10 December 2004, 6 April, 8 September 2005 and 31 January 2006.

2. DESCRIPTION

(3)

The Shetland Islands Council (SIC), the public authority in Shetland, has made payments to the fisheries sector under the scope of two general aid measures named “Aid to the Fish Catching and Processing Industry” and “Aid to the Fish Farming Industry”, which actually consisted of several different types of aid schemes. One of these schemes is the so-called First time shareholders scheme. Under the First time shareholders scheme, which was applied from 1982 until 14 January 2005, grants could be given as contribution to matching own financial contribution for the purchase of a share in an existing or new fishing vessel. Aid was only granted to persons over 18 years old that did not yet own a share in a fishing vessel.

(4)

Aid was granted for 50 % of the acquisition costs of the share, with a maximum of GBP 7 500 in case of an existing vessel and GBP 15 000 in case of a new vessel. The other 50 % may only be financed by the beneficiaries own contribution, derived either from his own savings or from any interest-free family loan. The amount of aid may never exceed 25 % of the value of the vessel.

(5)	The aid was granted under the condition that the vessel is used for full time fishing for the next 5 years and that the beneficiary retained his share in the vessel for a period of five years from receipt of the aid.

3. COMMENTS FROM THE UNITED KINGDOM

(6)	The United Kingdom states that the aid measures concerned have already been applied already before the accession of the United Kingdom to the European Economic Community. The United Kingdom is however not able to provide any evidence of the existence of these measures at the time of accession.

(7)

The United Kingdom confirms that the aid measures have been changed over the years and that these changes have not been notified to the Commission in accordance with Article 88(3) of the EC Treaty (former Article 93(3)). The United Kingdom states however that the expenditure and application of the measures have been reported yearly to the Commission by way of the annual State aid inventory and that the officials responsible for the aids believed that by transmitting the annual reports no notification of the aid would be necessary.

(8)

Finally the United Kingdom states that where the measures and the amendments to the schemes might have been applied without prior notification to the Commission, they were applied in accordance with the conditions laid down in the Guidelines for the examination of State aid to fisheries and aquaculture applicable at the time aid was granted under the measures.

(9)

In addition, with regard to the First time shareholder scheme the United Kingdom states that the scheme was in operation until 14 January 2005, but that actually no assistance has been awarded during the financial years 2003/2004 and 2004/2005 as there were no applications. Furthermore, they state that they consider the aid to have been compatible with Guidelines for the examination of State aid to fisheries and aquaculture applicable at the times concerned.

4. ASSESSMENT

(10)	It must be determined first if the scheme can be regarded as State aid and if this is the case, if this aid is compatible with the common market.

(11)

Aid has been granted to a limited number of companies within the fisheries sector and is thus of a selective nature. The aids have been granted by the Shetland Islands Council, the public authority of Shetland, from State resources and are in the benefit of these companies which are in direct competition with other companies in the fisheries sector of both within the United Kingdom as well as in other Member States. Therefore, the measures distort or threaten to distort competition and appear to be State aid in the sense of Article 87 of the EC Treaty.

4.1. Legality

(12)

According to the United Kingdom, the two general schemes have been applied before the accession of the United Kingdom to the European Economic Community. However, the Commission notes that according to the provided information, the First time shareholders scheme was put in place only 1982. In any event, due to the absence of past records, the United Kingdom acknowledged that it is not able to provide evidence that the aid measures existed already before the United Kingdom joined the union and thus would have to be regarded as existing aids. In addition, the United Kingdom confirmed that the aid schemes have been changed over the years and that these changes have not been notified to the Commission in accordance with Article 88(3) of the EC Treaty (former Article 93(3)). As a result, the aid measures have to be considered as new aid.

(13)

The Commission regrets that the United Kingdom did not respect Article 88(3) of the EC Treaty, under which Member State are obliged to inform the Commission of any plans to grant or alter aid. In this respect the United Kingdom has stated that its authorities were mistakenly convinced that the inclusion of the measures into the annual State aid inventory, yearly submitted to the Commission, would be sufficient to inform the Commission of the aid in question. It must be noted however that such reporting to the Commission can not be considered as notification of the aid as required under Article 88(3) of the EC Treaty.

4.2. Basis for the assessment

(14)

Council Regulation (EC) No 659/1999 (3) does not lay down any limitation period for the examination of unlawful aid within the meaning of Article 1(f) thereof, i.e. aid implemented before the Commission is able to reach a conclusion about its compatibility with the common market. However, Article 15 of that Regulation stipulates that the powers of the Commission to recover aid is subject to a limitation period of ten years, that the limitation period begins on the day on which the aid is awarded to the beneficiary and that that limitation period is interrupted by any action taken by the Commission. Consequently, the Commission considers that it is not necessary in this case to examine the aid covered by the limitation period, i.e. aid granted more than ten years before any measure taken by the Commission concerning it.

(15)

The Commission considers that in this case the limitation period was interrupted by its request for information sent to the United Kingdom on 24 August 2004. Accordingly, the limitation period applies to aid granted to beneficiaries before 24 August 1994. Consequently, the Commission will asses below only the aid granted by decisions taken between 24 August 1994 and January 2005. It seems that during that time approximately GBP 8 000 000 have been granted under the scheme.

(16)

State aid can be declared compatible with the common market if it complies with one of the exceptions foreseen in the EC Treaty. As regards the State aid to the fisheries sector, State aid measures are deemed to be compatible with the common market if they comply with the conditions of Guidelines for the examination of State aid to fisheries and aquaculture. According to point 5.3 of the current Guidelines (4) an “unlawful aid” within the meaning of Article 1(f) of Regulation (EC) No 659/1999 will be appraised in accordance with the guidelines applicable at the time when the administrative act setting up the aid has entered into force. The aid is thus to be assessed on the compatibility with the Guidelines of 1994, 1997 and 2001 (5).

4.3. Used vessels

4.3.1. Guidelines of 1994, 1997 and 2001

(17)

With regard to aid for the acquisition of a share in a second hand vessel, according to point 2.2.3.3 of the 1994, 1997 and 2001 Guidelines, such aid may be deemed compatible with the common market when the vessel can be used for at least another 10 years. Under the 1994, 1997 Guidelines the vessel has to be at least 10 years old, under the 2001 Guidelines 20 years. According to all guidelines the aid should be intended to enable sea-fishermen to acquire part ownership or to replace a vessel after its total loss.

(18)

With regard to the aid rate, under the 1994 and 1997 Guidelines the total amount of aid to be granted may not exceed 50 % of the participation rate provided for in Annex IV to Regulation (EC) No 3699/93, applying the scale relating to construction aid set out in that Annex. As Shetland is an Objective I region, the maximum participation rate is set at 60 %. Thus the aid for sea-fishermen to acquire part ownership of a second hand vessel may not exceed 30 % of the actual costs of the acquisition of the vessel.

(19)	Under the 2001 Guidelines this provision is amended and it is stated that the rate of the aid may not exceed in subsidy equivalent 20 % of the actual cost of the acquisition of the vessel.

4.3.2. Compatibility

(20)

Under the scheme aid was granted for individuals who acquired for the first time a share in a second hand vessel. According to the Guidelines aid could only be granted with regard to vessels, not older than 20 years, that could be used for at least another 10 years. The scheme does not contain any conditions with regard to the age of the vessels. The fact that the beneficiaries of the aid are obliged to keep their share in the vessel for at least another five years and to use the vessel for fishing during those years seems to insure that aid is granted for vessels that are still operational and to be used for some years. However, this condition is insufficient to comply with the requirements established in point 2.2.3.3. of the 1994, the 1997 as well as the 2001 Guidelines.

(21)

In addition, according to the information provided, under the scheme the aid may not exceed 25 % of the value of the vessel. Under to the 1994 and 1997 Guidelines, applicable until 1 July 2001, it is allowed to grant aid with a maximum of 30 % of the actual costs of the acquisition of the vessel and thus the aid rate of the scheme of 25 % is compatible with that condition.

(22)

However the 2001 Guidelines, which Member States were to apply as from 1 July 2001, require that the aid shall not exceed 20 % of the actual costs of the acquisition of the vessel. The aid rate of the scheme of 25 % therefore no longer complies with the conditions established under the Guidelines. Therefore, from 1 July 2001, the aid rate of the scheme of 25 % exceeds seems no longer compatible.

(23)	With regard to the above, the Commission at this stage has serious doubts on the compatibility with the common market of the aid granted for the acquisition of a share in used vessels.

4.4. New vessels

4.4.1. Guidelines of 1994 and 1997

(24)

With regard to aid for the acquisition of a share in new vessels, point 2.2.3.1 of the 1994 and the 1997 Guidelines apply. According to those guidelines, aid for the construction of new fishing vessels may be deemed compatible with the common market provided that it complies with the relevant conditions of Regulation (EC) No 3699/93 (6).

Regulation (EC) No 3699/93

(25)

According to the conditions laid down in Articles 7 and 10 and Annex III (paragraph 1.3) of Regulation (EC) No 3699/93, the vessels must be built in compliance with the objectives set for the size of the fishing fleet of the Member State concerned under the mulitannual guidance programme (MAGP) and must comply with the regulations and directives governing hygiene and safety and Community provisions concerning the dimension of vessels. The vessels have to be registered in the fleet register.

4.4.2. Guidelines of 2001

(26)

With regard to aid for the acquisition of a share in new vessels, point 2.2.3.1 of the 2001 Guidelines applies. According to those guidelines, aid for the construction of new fishing vessels may be deemed compatible with the common market provided that it complies with the relevant conditions of Regulation (EC) No 2792/1999 (7).

Regulation (EC) No 2792/1999

(27)

Articles 6, 7, 9 and 10 and Annex III (point 1.3) of Regulation (EC) No 2792/1999 (8), as applicable until 1 January 2003, require that the entry of new capacity is compensated by the withdrawal of a capacity without public aid which is at least equal to the new capacity introduced in the segments concerned. Until 31 December 2001, where the objectives were not yet respected, the withdrawal of capacity should at least be 30 % more than the new capacity introduced.

(28)

The aid may only be granted where the Member State has submitted the information concerning the application of the Multi-annual Guidance Programme (MAGP) as required under Article 5 of that Regulation and furthermore, has complied with its obligations under Regulation (EEC) No 2930/86 concerning the characteristics of fishing vessels, has implemented the arrangements under Article 6 of Regulation (EC) No 2792/1999 and has complied with the overall MAGP-objectives.

(29)	When the vessel is deleted from the fishing vessel register of the Community, within 10 years from construction, the aid should be recovered pro rata temporis.

(30)	Finally, the vessels must be built to comply with the regulations and directives governing hygiene and safety and Community provisions concerning the dimension of vessels. The vessels have to be registered in the fleet register and must be entered in the Community fishing fleet register.

(31)	With regard to the compatibility of aid for the construction of new fishing vessels with the common market, the 2001 Guidelines aid also make reference to the provisions of Regulation (EC) No 2792/1999 as mentioned above.

Regulation (EC) No 2369/2002

(32)

However, on 1 January 2003 the relevant Articles and Annex of Regulation (EC) No. 2792/1999 were amended by Regulation (EC) No 2369/2002 (9). This amendment introduced the phasing out of aid for construction of new fishing vessels. According to the amended provisions, the conditions have been broadened in the sense that aid for the renewal of fishing vessels may only be granted until 31 December 2004 and for vessels of less than 400 GT.

4.4.3. Compatibility

(33)

Under the scheme grants can be given for the purchase of a share in a new fishing vessel. Aid can only be granted to persons over 18 years old that do not yet own a share in a fishing vessel. The beneficiary is obliged to use the vessel for fishing for the following 5 years and must retain their share in the vessel for at least the same period. In case of breach of the conditions under the scheme the authorities can require pro rata temporis repayment of the aid.

(34)

As the scheme seems to make no reference to the reference level for the size of the fishing fleet nor to the hygiene and safety requirement and there is obligation for the registration of the vessel in the fleet register, the Commission at this stage has serious doubts that the conditions for the acquisition of a share in a new vessel during the period starting from 1 July 2001 can be considered compatible with the Guidelines for the examination of State aid to fisheries and aquaculture.

(35)

Furthermore the scheme does not seem to contain any provisions with regard to the additional requirements introduced by Regulation (EC) No 2369/2002 (point 32), applicable as from 1 January 2003. Although the United Kingdom has stated that no aid has been granted under the scheme during the financial years 2003/2004 and 2004/2005, aid has been granted during the financial year 2002/2003 which could include aid granted after 1 January 2003. Therefore at this stage the Commission also has doubts whether the additional conditions established by Regulation (EC) No. 2369/2002 have been complied with.

(36)

With regard to the above, the Commission at this stage has serious doubts on the compatibility with the common market of the aid granted for the acquisition of a share in new vessels after 1 July 2001. Aid granted before that date however is deemed to be compatible with the guidelines in force at the time the aid was granted and thus compatible with the common market.

5. DECISION

(37)	In view of the foregoing analysis the Commission has decided not to raise any objections to this aid scheme as far as it concerns the aid granted for the acquisition of a share in a new vessel granted before 1 July 2001.

(38)

With regard to the aid granted under the scheme for the acquisition of a share in a new vessel after 1 July 2001 and all aid granted for the acquisition of a share in second hand vessels, the Commission observes that there exist, at this stage of the preliminary examination, as provided for by Article 6 of Council Regulation (EC) No 659/1999 of 22 March 1999 laying down detailed rules for the application of Article 88 of the EC Treaty, serious doubts on the compatibility of these aids with the Guidelines for the examination of State aid to Fisheries and aquaculture and, therefore, with the EC Treaty.

(39)

In the light of the foregoing conditions, the Commission, acting under the procedure laid down in Article 88 (2) of the EC Treaty and Article 6 of Regulation (EC) No 659/1999, requests the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland to submit its comments and to provide all such information as may help to further assess the aid, within one month of the date of receipt of this letter. It requests your authorities to forward a copy of this letter to the recipients of the aid immediately.

(40)

The Commission wishes to remind the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland that Article 88 (3) of the EC Treaty has suspensory effect and would draw your attention to Article 14 of Council Regulation (EC) No 659/1999, which provides that all unlawful aid may be recovered from the recipient.

(41)

The Commission warns the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland that it will inform interested parties by publishing this letter and a meaningful summary of it in the Official Journal of the European Union. It will also inform interested parties in the EFTA countries which are signatories to the EEA Agreement, by publication of a notice in the EEA Supplement to the Official Journal of the European Union and will inform the EFTA Surveillance Authority by sending a copy of this letter. All such interested parties will be invited to submit their comments within one month of the date of such publication.”

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) EÜT C 260, 17.9.1994, lk 3; EÜT C 100, 27.3.1997, lk 12 ja EÜT C 19, 20.1.2001, lk 7; ELT C 229, 14.9.2004, lk 5.

(3) Council Regulation (EC) No 659/1999 of 22 March 1999 laying down detailed rules for the application of Article 93 of the EC Treaty, OJ L 83, 27.3.1999, p. 1. Regulation as amended by the Act of Accession of 2003.

(4) OJ C 229, 14.9.2004, p. 5.

(5) OJ C 260, 17.9.1994, p. 3; OJ C 100, 27.3.1997, p. 12 and OJ C 19, 20.1.2001, p. 7.

(6) Council Regulation (EC) 3699/93 of 21 December 1993 laying down the criteria and arrangements regarding Community structural assistance in the fisheries and aquaculture sector and the processing and the marketing of its products, OJ L 346, 31.12.1993, p. 1.

(7) Council Regulation (EC) No 2792/1999 of 17 December 1999 laying down the detailed rules and arrangements regarding Community structural assistance in the fisheries sector OJ L 337, 30.12.1999, p.10, as last amended by Regulation (EC) No 485/2005, OJ L 81, 30.3.2005, p. 1.

(8) Council Regulation (EC) No 2792/1999 of 17 December 1999 laying down the detailed rules and arrangements regarding Community structural assistance in the fisheries sector OJ L 337, 30.12.1999, p.10, as last amended by Regulation (EC) No 485/2005, OJ L 81, 30.3.2005, p. 1.

(9) OJ L 358, 31.12.2002, p. 49.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/10

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 291/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“RISO DI BARAGGIA BIELLESE E VERCELLESE”

EÜ nr: IT/PDO/005/0337/26.2.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist (1).

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Ministero delle Politiche Agricole e Forestali
Aadress:	Via XX Settembre n. 20 — I-00187 Roma
Tel:	(39-06) 481 99 68
Faks:	(39-06) 42 01 31 26
E-post:	qtc3@politicheagricole.it

2. Rühm:

Nimi:	Associazione Riso di Baraggia Biellese e Vercellese
Aadress:	Via F.lli Bandiera, 16 — c/o Consorzio di Bonifica della Baraggia Biellese e Vercellese — I-13100 Vercelli
Tel:	(39-0161) 28 38 11
Faks:	(39-0161) 25 74 25
E-post:	—
Koosseis:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Rühm 1.6 — II lisas loetletud värsked ja töödeldud puu- ja köögiviljad — Riis

4. Tehnospetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimi: “Riso di Baraggia Biellese e Vercellese”

4.2. Kirjeldus: Kaitstud päritolunimetus “Riso di Baraggia Biellese e Vercellese” tähistab eranditult riisitoodet, mis on saadud toorriisi või puhastamata riisi töötlemisel täisterariisiks, rafineeritud riisiks või aurutatud riisiks.

Kultuurtaimena kasvatatava riisi sordid ning nende omadused on järgmised:

Koos eespool osutatud omadustega kasutatakse vaatlusaluste riisisortide kindlakstegemiseks ja määramiseks järgmisi biomeetrilisi tunnuseid ning füüsikalis-keemilisi näitajaid:

4.3. Geograafiline piirkond: “Riso di Baraggia Biellese e Vercellese” kaitstud päritolunimetusega piiritletud piirkond asub Piemonte kirdeosas Biella ja Vercelli provintsis ning hõlmab haldusüksuste territooriume ja järgmiste haldusüksuste osi: Albano Vercellese, Arborio, Balocco, Brusnengo, Buronzo, Carisio, Casanova Elvo, Castelletto Cervo, Cavaglià, Collobiano, Dorzano, Formigliana, Gattinara, Ghislarengo, Gifflenga, Greggio, Lenta, Massazza, Masserano, Mottalciata, Oldenico, Rovasenda, Roasio, Salussola, San Giacomo Vercellese, Santhià, Villanova Biellese, Villarboit.

4.4. Päritolutõend: Punktis 4.7 osutatud kontrolliasutus peab vastavalt kontrollikavas kehtestatud sätetele kontrollima kõiki tootmisprotsessi järke, dokumenteerides iga järgu puhul sissetulevad ja väljaminevad tooted. Selliselt ja kontrolliasutuses põllumaana kasutatavate maatükkide, tootjate/töötlejate ja pakendajate peetavate eri nimekirjade abil, samuti kontrolliasutusele toodetud kogustest ning pakendatud ja märgistatud kogustest õigeaegselt teatamise teel tagatakse toote jälgitavus. Kontrolliasutus kontrollib kõiki vastavatesse nimekirjadesse kantud füüsilisi ja juriidilisi isikuid vastavalt tootmise tehnospetsifikaadi ja vastava kontrollikava sätetele.

4.5. Tootmismeetod: Tehnospetsifikaadis nähakse muu hulgas ette, et terve ja täielikult valminud toote saamiseks peab väetamine olema lõpule viidud. Keelatud on kasutada lämmastikväetisi ja komposti või raskmetalle sisaldavaid väetislahuseid. Olemasolevatest seadusega lubatud taimekaitsetoodete kasutamise eeskirjadest rangelt kinni pidades tuleb kultuuride seenhaigustevastane töötlemine või kahjuritõrje teha vähemalt 40 päeva enne saagikoristust. Riisiseeme peab olema E.N.S.E. poolt sertifitseeritud toode, mille sordipuhtus ja seenparasiitide puudumine ning idanevus on garanteeritud.

Toorriisi kuivatamise toimingud tuleb teostada selliste töövahendite ja -meetoditega, et riisiterakestade saastamine võimalike kütusejääkide ja võõrlõhnadega oleks välistatud või vähendatud minimaalse tasemeni. Eelistada tuleb kaudse tulega kuivateid, mis töötavad võimalusel metaani või vedelgaasi või samalaadse kütusega.

Ladustatava ja töötlemiseks müüdava toorriisi või koorimata riisi niiskusesisaldus ei või ületada 14 %.

Koorimata riisi säilitamisel on riisikasvataja kohustatud võtma kõik ettevaatusabinõud, et takistada loom- või seenparasiitide tekkimist ja ebanormaalset käärimist. Suve lõpul, ent enne koorimata riisi koristamist ja selle järgnevat ladustamist ladudes, silotornides või hoiukeldrites ja kõrvalruumides tuleb teostada järgmised toimingud:

Lubatud riisitöötlused

täisterariisi ettevalmistamiseks või toodete järgnevaks valgendamiseks on

koorimine või seemnete eraldamine — toiming, millega eraldatakse kestad ja aganad riisiteradest, millele järgneb riisi sorteerimine suuruse järgi;

valgendatud riisi ettevalmistamiseks on

valgendamine — toiming, mis võimaldab lihvimise teel riisitera pinnalt eemaldada viljakesta rakusidemed; toimingud tuleb teostada selliselt, et see võimaldab saavutada II astmena määratletud rafineerimistaseme.

Rafineerimistehnikad peavad olema kohandatud meetoditega, mis võimaldavad vältida terade mikroskoopilist lõhenemist.

4.6. Seos piirkonnaga: Võib lugeda, et punktis 4.3 kirjeldatud ala hõlmava tootmispiirkonna moodustab üks tuum, millele on iseloomulik, et maatükke on savi-rauasisaldusega mullastruktuuri tõttu raske tasandada, mis väljendub väga erinevates tingimustes maatükkide veega üleujutamiseks. Oluline tegur on ka kliima, mida iseloomustavad pigem jahedad suvekuud ja mägedest alla puhuvate tuulte tõttu sagedased sooja õhu kihtide ümberpaiknemised kõrgematele aladele. Lisaks kastavad selles Alpide jalamil asuvas piirkonnas olevate jahedate veekogude tõttu mägijõed seda piirkonda esimesena.

Nendest tootmispiirkonna omadustest tulenevalt on Baraggia Biellese e Vercellese riisile iseloomulik vastupidavus keetmisel, suurem konsistents ja vähene kleepuvus. Sellised omadused on võitnud tarbijate üksmeelse tunnustuse ja tulenevad muu hulgas teistelt aladelt pärit riisiga võrreldes vähesemast saagikusest ja pikematest kasvuperioodidest.

Möödunud sajandi algusaastate lõpus kasutati riisi — läbi aegade Baraggia traditsioonilist põllukultuuri — sümbolina nii rahvaüritustel kui ka spordiüritustel, eelkõige jalgrattavõistlustel, kus osalesid teiste hulgas sellised meistrid nagu Bartali ja Magni.

Baraggia ja sealse riisi mitmekesisust on ligi 50 aasta jooksul (aastatel 1912–1952) kirjeldatud igakuiselt endise Vercelli riisikasvatuse katseinstituudi (Istituto Sperimentale di Risicoltura di Vercelli) väljaandes “Giornale di Risicoltura” (riisikasvatuse teataja), kus avaldati sageli tehnilis-teaduslikke artikleid Baraggia piirkonna iseloomulike omaduste ja seal toodetava riisi motiveerimiseks. Sama instituut ostis 1931. aastal Villarboit' haldusüksuses (Baraggia riisikasvatusala keskus) riisikasvatusettevõtte, kasutades seda teaduskeskusena Baraggia piirkonna spetsiifiliste tootmisomaduste täiustamiseks. Alates 1952. aastast andis ta nimetatud kuuteataja järjena välja ajakirja “Il Riso” (riis), mille kirjastaja on riiklik riisiamet Ente Nazionale Risi (E.N.R), ja milles käsitletakse eri artiklites selles piirkonnas toodetava riisi erilisi kvaliteediomadusi.

Riisikasvatus Baraggia kindlaksmääratud piirkonnas pärineb XVI sajandi algusest ja selle kohta on teateid ka Salussola haldusüksusest ning selle ümbruskonnast pärinevates 1606. aasta notariaalaktides.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:	Ente Nazionale Risi
Aadress:	Piazza Pio XI — I-20123 Milano
Tel:	(39-02) 885 51 11
Faks:	—
E-post:	—

4.8. Märgistus: “Riso di Baraggia Biellese e Vercellese” kaitstud päritolunimetusega toote tarbimisse lubamiseks peab selle pakendil olema märgitud territooriumil kasvatatava põllukultuuri sordi täpne nimetus ja mitte mõne teise sarnase sordi nimetus; seda ka juhul, kui see on kehtivate normidega lubatud. Olenevalt sihtturust on ette nähtud erinevad viimistlemisvormid ja pakendid. Tarbimiseks mõeldud “Riso di Baraggia Biellese e Vercellese” kaitstud päritolunimetusega riisi pakendid peavad olema kilogrammides väljendatuna järgmises kaalus: 0,250–0,500–1,0–2,0–5,0–10,0–25,0 ning need peavad olema riidest või toiduainetele sobivast plastmaterjalist suuremates või väiksemates kottides, toiduainete hügieeni- ja tervishoiutingimusi reguleerivate seadusega lubatud eri materjalidest kastides.

Pakenditele tuleb trükitähtedega kirjutada järgmised nimetused:

Euroopa Ühenduse kaitstud päritolunimetuse märgis;

“Riso di Baraggia Biellese e Vercellese” kaitstud päritolunimetuse logo, mis peab olema pakendil kujutatud mõõtmetelt ja värvuselt selgelt eristatavate tähtedega, koos eespool nimetatud templiga;

riisitöötlus- ja -koorimisettevõtte eramärgid, ärinimed, sordinimed.

Keelatud on kiitvad või eksitavad märkused.

Tooteid, mille valmistamiseks kasutatakse “Riso di Baraggia Biellese e Vercellese” kaitstud päritolunimetusega riisi, ka pärast tootmis- ja töötlemisprotsesse, võib lasta tarbimisse kõnesoleva nimetusega tähistatud pakendites ilma ühenduse logota tingimusel, et:

kaubanduslik tooteliik esindab ainult sertifitseeritud ja kaitstud päritolunimetusega toodet;

kaitstud päritolunimetusega toote kasutajad on saanud loa intellektuaalomandi õiguse valdajatelt, kes on õigused omandanud kaitstud geograafilise tähise registreerimisega ja kes kuuluvad põllumajandus- ja metsandusministeeriumi poolt tunnustatud kaitstud geograafilise tähise kaitsmiseks loodud ühendusse. Nimetatud ühendus kannab kasutajad ühtlasi kohastesse registritesse ja teostab järelevalvet kaitstud päritolunimetuse nõuetekohase kasutamise üle. Tunnustatud ühenduse puudumisel täidab eespool kirjeldatud ülesandeid põllumajandus ja metsandusministeerium kui määruse (EÜ) nr 2081/92 rakendamise eest vastutav riigiasutus.

“RISO DI BARAGGIA Biellese e Vercellese” kaitstud päritolunimetuse logo, mille värvitähised on toote tehnospetsifikaadis üksikasjalikult esitatud, on ringikujuline ja selle all on esimesel real kujutatud kolm valgendatud, sirget ja üksteise kõrval asuvat riisitera, nagu neid tavaliselt tarbijale esitatakse ja nagu tarbija neid näeb. Terade tipus on näha väike süvend, milles oli riisituuma idu enne rafineerimist.

Logo sees on valgel taustal stiliseeritud kujutis Monte Rosa mäestikust, mille liustikest laskuv vesi suundub otse niisutama Baraggia riisivälju, kust on pärit ainulaadne “RISO DI BARAGGIA Biellese e Vercellese”.

Üleval logo tipus on nimi “RISO DI BARAGGIA” ja all on kujutatud Biellese ja Vercellese haldusüksuse tähis.

4.9. Riiklikud nõuded: —

(1) Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/15

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2006/C 291/06)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

12.10.2006

Abi nr

N 131/06

Liikmesriik

Holland

Nimetus

Groeifaciliteit

Õiguslik alus

Wet van 29 februari 1996, houdende vaststelling van regels inzake de verstrekking van subsidies door de Minister van Economische Zaken (Kaderwet EZ-subsidies);

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: EUR 900 mln

Abi osatähtsus

Meede ei kujuta endast abi

Kestus

1.6.2006 — 1.6.2012

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministry of Economic Affairs

Bezuidenhoutseweg 20

Postbus 20101

2500 EC Den Haag

Nederland

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	12.10.2006
Abi nr	N 349/06
Liikmesriik	Prantsusmaa
Piirkond	Ile-de-France
Nimetus	Aide à la formation en faveur de Rioglass France SA
Õiguslik alus	Protocole d'accord pour la formation des salariés Thomson Vidéoglass Bagneaux-sur-Loing du 21 octobre 2005
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Koolitus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 1,5 mln EUR
Kestus	1.11.2005 — 1.4.2007
Majandusharud	Tööstus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministère de l'emploi, de la cohésion sociale et du logement + Conseil régional Ile-de-France

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	11.1.2006
Abi nr	N 613/05
Liikmesriik	Tšehhi Vabariik
Nimetus	Změna úlevy spotřební daně a provozních subvencí na bionaftu (Česká republika)
Õiguslik alus	Nařízení vlády ze 7. prosince 2005, kterým se mění nařízení vlády č. 148/2005
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 77 mln EUR
Kestus	1.1.2006 — 31.12.2006
Majandusharud	Energia

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.10.2006

Abi nr

N. 625/06

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Piemonte

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Bando regionale sulla ricerca industriale e attività di sviluppo precompetitivo

Õiguslik alus

Determinazione dirigenziale n. 501 del 25.7.2006

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Uurimis- ja arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 32 mln EUR

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

31.12.2008

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Regione Piemonte

Piazza Castello 165

Torino (Italia)

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	19.1.2006
Abi nr	N 643/05
Liikmesriik	Holland
Nimetus	Milieu-investeringsaftrek (MIA)
Õiguslik alus	Artikel 3.42a van de Wet inkomstenbelasting 2001
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Maksubaasi vähendamine
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 91 — 123 mln EUR
Kestus	1.12.2006 — 31.12.2009

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/ state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	26.9.2006
Abi number	N. 51/06
Liikmesriik	Itaalia
Nimetus	Poste Italiane SpA: riigihüvitis 2000.–2005. aastal osutatud universaalse postiteenuse eest
Õiguslik alus	Contratto di programma 2000-2002 tra il Ministero del tesoro, del bilancio e della programmazione economica e le Poste italiane SpA, Contratto di programma 2003-2005 tra il Ministero delle comunicazioni di concerto con il Ministero dell'economia e delle finanze e la società per azioni Poste Italiane
Meetme liik	Kokkusobiv abi
Eesmärk	Üldist majandushuvi pakkuvad teenused
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	2,4 miljardit EUR ajavahemikuks
Kestus	2000-2005
Majandusharud	Postiteenused
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Ministero dell'economia e delle finanze

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	8.11.2006
Abi nr	NN 54/06
Liikmesriik	Tšehhi Vabariik
Piirkond	Olomouc
Nimetus	Vysoká škola logistiky, o.p.s
Õiguslik alus	Erilepingud
Meetme liik	Meede ei kujuta endast abi
Eelarve	229 000 EUR
Abi osatähtsus	Meede ei kujuta endast abi
Majandusharud	Haridus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Magistrát města Přerova, Česká republika

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/19

Teade Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

(2006/C 291/07)

Komisjonile on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi “algmäärus” (1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (2)) artikli 11 lõikele 3. Läbivaatamine piirdub tootevaliku uurimisega.

Taotluse esitas Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon (European Federation of the Plywood Industry — FEIC, edaspidi “taotluse esitaja”).

1. Toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineer, mis on valmistatud ainult spoonilehtedest, kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm ning vähemalt üks välimine kiht on okuumeapuidust ja ei ole kaetud muust materjalist kilega (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodi ex 4412 13 10 alla. CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

2. Kehtivad meetmed

Praegu kohaldatavad meetmed on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1942/2004 (3) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks sellise Hiina Rahvavabariigist imporditava CN-koodi ex 4412 13 10 (TARIC-kood 4412131010) alla kuuluva okuumeavineeri suhtes, mis koosneb eranditult spoonilehtedest, mille iga kihi paksus on kuni 6 mm ning vähemalt üks välimine kiht on okuumeapuidust ja ei ole kaetud muust materjalist kilega.

3. Läbivaatamise põhjused

Taotluse esitaja on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et praegu kehtivad meetmed ei ole enam piisavad kahjustava dumpingu ärahoidmiseks.

Taotluse esitaja väidab, et turule on ilmunud uued tooteliigid, nagu eranditult spoonilehtedest koosnev okuumeavineer, mille iga kihi paksus on kuni 6 mm ning vähemalt üks välimine kiht on bintangori, punase kanaariumi, kedondongi või muust puidust ja ei ole kaetud muust materjalist kilega, ning mis kuulub CN-koodide ex 4412 13 10, ex 4412 13 90 ja ex 4412 14 00 alla. CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil. Need tooted tuleks lisada meetmete reguleerimisalasse, sest neil on samad füüsikalised ja keemilised omadused ning lõppkasutus kui praeguste meetmetega hõlmatud tootel. Vaatlusalust toodet ja uusi tooteliike tuleb seega käsitleda kui ühte toodet.

4. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leiab komisjon, et meetmete vahepealse osalise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatab läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3, piirdudes vaatlusaluse toote määratlusega. Uurimisega hinnatakse olemasolevate meetmete rakendusala muutmise vajadust.

a) Küsimustikud

Käesoleva uurimise seisukohalt vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud taotluse esitajale, importijatele, kasutajatele, Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele ja asjaomase eksportiva riigi asutustele. Kõnealune teave ja tõendusmaterjalid peavad komisjonini jõudma punkti 5 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teavet, mida küsimustikud ei hõlma, ja tõendusmaterjali. Kõnealune teave ja tõendusmaterjalid peavad komisjonini jõudma punkti 5 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon võib huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad selleks konkreetsed põhjused. Nimetatud taotlus tuleb esitada punkti 5 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

5. Tähtajad

a) Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast eespool nimetatud ajavahemiku jooksul teatanud.

b) Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud isikud taotleda sama 40päevase tähtaja jooksul komisjonilt ärakuulamist.

6. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mille huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (4) (“Piiratud kasutusega”) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES” (“Huvitatud isikutele tutvumiseks”).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

7. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda ligipääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab oluliselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ja võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele vastavalt algmääruse artiklile 18. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

8. Uurimise ajakava

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 viiakse uurimine lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

(2) ELT L 340, 23.12.2005, lk 17.

(3) ELT L 336, 12.11.2004, lk 4.

(4) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/21

KÄIBEMAKS

(KÄIBEMAKSUST VABASTATUD INVESTEERINGUKULD)

Loetelu kuldmüntidest, mis vastavad 17. mai 1977. aasta nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (viimati muudetud 12. oktoobri 1998. aasta nõukogu direktiiviga 98/80/EÜ investeeringukulda käsitleva erikorra kohta) artikli 26b punkti a alapunktiga ii kehtestatud kriteeriumidele

(2006/C 291/08)

Kehtib 2007. aastal

SELETUSKIRI

a)	Käesolevas nimekirjas on võetud arvesse kuuenda direktiivi (muudetud 12. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/80/EÜ) artikli 26b punktiga A ettenähtud tähtajaks komisjonile saadetud liikmesriikide andmeid.

b)	Käesolevasse nimekirja kantud münte peetakse vastavaks artikli 26b kriteeriumidele ja seega tuleb neid nendes liikmesriikides käsitleda investeeringukullana. Seepärast on nende müntide tarnimine vabastatud käibemaksust kogu 2007. kalendriaasta jooksul.

c)	Käibemaksust vabastamist kohaldatakse iga nimekirja kantud mündi kõikide emissioonide puhul, välja arvatud emissioonid, mille puhul müntide puhtusaste on alla 900 tuhandiku.

d)	Kui münt ei ole nimekirja kantud, võib selle tarnimise siiski käibemaksust vabastada, kui münt vastab kuuendas direktiivis sätestatud käibemaksust vabastamise kriteeriumidele.

e)	Nimekiri on koostatud tähestikulises järjekorras riiginimede ja mündi nimiväärtuse järgi. Mündid loetletakse ühe mündiliigi piirides vääringu kasvamise järjekorras.

f)	Nimekirjas esitatud mündi nimiväärtus kajastab mündil märgitud vääringut. Kui mündi vääring ei ole kirjutatud ladina tähtedega, on võimaluse korral selle mündi nimiväärtus esitatud nimekirjas sulgudes.

EMISSIOONIRIIK	MÜNDID
AFGANISTAN	(20 AFGHANI) 10 000 AFGHANI ( AMANI) (1 AMANI) (2 AMANI) (4 GRAMS) (8 GRAMS) 1 TILLA 2 TILLAS
ALBAANIA	50 LEKE 100 LEKE 200 LEKE 500 LEKE
ALDERNEY	25 POUNDS
ANDORRA	50 DINERS 100 DINERS 250 DINERS 1 SOVEREIGN
ANGUILLA	5 DOLLARS 10 DOLLARS 20 DOLLARS 100 DOLLARS
ARAABIA ÜHENDEMIRAADID	(500 DIRHAMS) (750 DIRHAMS) (1 000 DIRHAMS)
ARGENTINA	1 ARGENTINO
AUSTRAALIA	5 DOLLARS 15 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 150 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS 500 DOLLARS 1 000 DOLLARS 2 500 DOLLARS 3 000 DOLLARS 10 000 DOLLARS 1/2 SOVEREIGN (= POUND)
AUSTRIA	20 CORONA (= 20 KRONEN) 100 CORONA (= 100 KRONEN) ( 4 DUCATS ) 10 EURO 25 EURO 50 EURO 100 EURO 4 FLORIN = 10 FRANCS (= 4 GULDEN) 8 FLORIN = 20 FRANCS (= 8 GULDEN) 25 SCHILLING 100 SCHILLING 200 SCHILLING 1 000 SCHILLING 2 000 SCHILLING
BAHAMA	10 DOLLARS 20 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 150 DOLLARS 200 DOLLARS 2 500 DOLLARS
BELGIA	10 ECU 25 ECU 50 ECU 100 ECU 100 EURO 5 000 FRANCS
BELIZE	25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 250 DOLLARS
BERMUDA	10 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 60 DOLLARS 100 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS
BHUTAN	1 SERTUM 2 SERTUMS 5 SERTUMS
BOLIIVIA	4 000 PESOS BOLIVIANOS
BOTSWANA	5 PULA 150 PULA 10 THEBE
BRASIILIA	300 CRUZEIROS (4 000 REIS) ( 5 000 REIS) ( 6 400 REIS) (10 000 REIS) (20 000 REIS)
BRITI NEITSISAARED	100 DOLLARS
BULGAARIA	10 LEVA 100 LEVA
BURUNDI	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
COLOMBIA	1 PESO 2 PESOS 2 1/2 PESOS 5 PESOS 10 PESOS 20 PESOS 100 PESOS 200 PESOS 300 PESOS 500 PESOS 1 000 PESOS 1 500 PESOS 2 000 PESOS 15 000 PESOS
COOKI SAARED	100 DOLLARS 200 DOLLARS 250 DOLLARS
COSTA RICA	5 COLONES 10 COLONES 20 COLONES 50 COLONES 100 COLONES 200 COLONES 1 500 COLONES 5 000 COLONES 25 000 COLONES
CŌTE D'IVOIRE	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
DOMINIKAANI VABARIIK	30 PESOS 100 PESOS 200 PESOS 250 PESOS
ECUADOR	1 CONDOR 10 SUCRES
EKVATORIAAL-GUINEA	250 PESETAS 500 PESETAS 750 PESETAS 1 000 PESETAS 5 000 PESETAS
EL SALVADOR	25 COLONES 50 COLONES 100 COLONES 200 COLONES 250 COLONES
ETIOOPIA	400 BIRR 600 BIRR 10 (DOLLARS) 20 (DOLLARS) 50 (DOLLARS) 100 (DOLLARS) 200 (DOLLARS)
FIDŽI	200 DOLLARS 250 DOLLARS
FILIPIINID	1 000 PISO 1 500 PISO 5 000 PISO
GABON	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS 1 000 FRANCS 3 000 FRANCS 5 000 FRANCS 10 000 FRANCS 20 000 FRANCS
GAMBIA	200 DALASIS 500 DALASIS 1 000 DALASIS
GIBRALTAR	2 CROWNS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS 1/25 ROYAL 1/10 ROYAL 1/5 ROYAL 1/2 ROYAL 1 ROYAL
GUATEMALA	5 QUETZALES 10 QUETZALES 20 QUETZALES
GUERNSEY	1 POUND 5 POUNDS 10 POUNDS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS
GUINEA	1 000 FRANCS 2 000 FRANCS 5 000 FRANCS 10 000 FRANCS
HAITI	20 GOURDES 50 GOURDES 100 GOURDES 200 GOURDES 500 GOURDES 1 000 GOURDES
HIINA	5 (YUAN) 10 (YUAN) 25 (YUAN) 50 (YUAN) 100 (YUAN) 150 (YUAN) 200 (YUAN) 250 (YUAN) 300 (YUAN) 400 (YUAN) 450 (YUAN) 500 (YUAN) 1 000 (YUAN)
HISPAANIA	10 (ESCUDOS) 10 PESETAS 5 000 PESETAS 10 000 PESETAS 20 000 PESETAS 40 000 PESETAS 80 000 PESETAS 100 (REALES)
HOLLANDI ANTILLID	5 GULDEN 10 GULDEN 50 GULDEN 100 GULDEN 300 GULDEN
HONDURAS	200 LEMPIRAS 500 LEMPIRAS
HONG KONG	1 000 DOLLARS
IISRAEL	20 LIROT 50 LIROT 100 LIROT 200 LIROT 500 LIROT 1 000 LIROT 5 000 LIROT 5 NEW SHEQALIM 10 NEW SHEQALIM 20 NEW SHEQALIM 5 SHEQALIM 10 SHEQALIM 500 SHEQEL
INDIA	1 MOHUR 15 RUPEES 1 SOVEREIGN
INDONEESIA	2 000 RUPIAH 5 000 RUPIAH 10 000 RUPIAH 20 000 RUPIAH 25 000 RUPIAH 100 000 RUPIAH 200 000 RUPIAH
IRAAK	(5 DINARS) (50 DINARS) (100 DINARS)
IRAAN	(1/2 AZADI) (1 AZADI) (1/4 PAHLAVI) (1/2 PAHLAVI) (1 PAHLAVI) ( 2 1/2 PAHLAVI ) (5 PAHLAVI) (10 PAHLAVI) 500 RIALS 750 RIALS 1 000 RIALS 2 000 RIALS
ISLAND	500 KRONUR
JAMAICA	100 DOLLARS 250 DOLLARS
JERSEY	1 POUND 2 POUNDS 5 POUNDS 10 POUNDS 20 POUNDS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS 1 SOVEREIGN
JORDAANIA	2 DINARS 5 DINARS 10 DINARS 25 DINARS 50 DINARS 60 DINARS
JUGOSLAAVIA	20 DINARA 100 DINARA 200 DINARA 500 DINARA 1 000 DINARA 1 500 DINARA 2 000 DINARA 2 500 DINARA
KAIMANI SAARED	25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 250 DOLLARS
KANADA	1 DOLLAR 2 DOLLARS 5 DOLLARS 10 DOLLARS 20 DOLLARS 50 DOLLARS 175 DOLLARS 200 DOLLARS 350 DOLLARS
KATANGA	5 FRANCS
KENYA	100 SHILLINGS 250 SHILLINGS 500 SHILLINGS
KIRIBATI	150 DOLLARS
KONGO	10 FRANCS 20 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
KUUBA	4 PESOS 5 PESOS 20 PESOS 50 PESOS 100 PESOS
KÜPROS	50 POUNDS
LESOTHO	1 LOTI 2 MALOTI 4 MALOTI 10 MALOTI 20 MALOTI 50 MALOTI 100 MALOTI 250 MALOTI 500 MALOTI
LIBEERIA	12 DOLLARS 20 DOLLARS 25 DOLLARS 30 DOLLARS 100 DOLLARS 250 DOLLARS
LUKSEMBURG	5 EURO 20 FRANCS
LÕUNA-AAFRIKA	1/10 KRUGERRAND 1/4 KRUGERRAND 1/2 KRUGERRAND 1 KRUGERRAND 1/10 oz NATURA 1/4 oz NATURA 1/2 oz NATURA 1 oz NATURA 1/10 PROTEA 1 PROTEA 1 RAND 2 RAND 1/2 SOVEREIGN (= POUND) 1 SOVEREIGN (= 1 POUND)
LÕUNA-KOREA	2 500 WON 20 000 WON 30 000 WON 50 000 WON
LÄTI	100 LATUS
MACAU	500 PATACAS 1 000 PATACAS
MADALMAAD	( 2 DUKAAT ) 1 GULDEN 5 GULDEN
MALAISIA	100 RINGGIT 200 RINGGIT 250 RINGGIT 500 RINGGIT
MALAWI	250 KWACHA
MALI	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
MALTA	5 (LIRI) 10 (LIRI) 20 (LIRI) 25 (LIRI) 50 (LIRI) 100 (LIRI)
MANI SAAR	1/20 ANGEL 1/10 ANGEL 1/4 ANGEL 1/2 ANGEL 1 ANGEL 5 ANGEL 10 ANGEL 15 ANGEL 20 ANGEL 1/25 CROWN 1/10 CROWN 1/5 CROWN 1/2 CROWN 1 CROWN 1 POUND 2 POUNDS 5 POUNDS 50 POUNDS ( 1/2 SOVEREIGN ) (1 SOVEREIGN) (2 SOVEREIGNS) (5 SOVEREIGNS)
MARSHALLI SAARED	20 DOLLARS 50 DOLLARS 200 DOLLARS
MAURITIUS	100 RUPEES 200 RUPEES 250 RUPEES 500 RUPEES 1 000 RUPEES
MEHHIKO	2 PESOS 2 1/2 PESOS 5 PESOS 10 PESOS 20 PESOS 50 PESOS 250 PESOS 500 PESOS 1 000 PESOS 2 000 PESOS 1/20 ONZA 1/10 ONZA 1/4 ONZA 1/2 ONZA 1 ONZA
MONACO	20 FRANCS 100 FRANCS 200 FRANCS
MONGOOLIA	750 ( TUGRIK ) 1 000 ( TUGRIK )
NEPAL	1 ASARPHI 1 000 RUPEES
NICARAGUA	50 CORDOBAS
NIGER	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
NORRA	1500 KRONER
OMAAN	25 OMANI RIALS 75 OMANI RIALS
PAAPUA UUS-GUINEA	100 KINA
PAKISTAN	3 000 RUPEES
PANAMA	100 BALBOAS 500 BALBOAS
PERUU	1/5 LIBRA 1/2 LIBRA 1 LIBRA 5 SOLES 10 SOLES 20 SOLES 50 SOLES 100 SOLES
POOLA	50 ZLOTY (Golden Eagle) 100 ZLOTY (Golden Eagle) 100 ZLOTY 200 ZLOTY (Golden Eagle) 200 ZLOTY 500 ZLOTY (Golden Eagle)
PORTUGAL	100 ESCUDOS 200 ESCUDOS 500 ESCUDOS 10 000 REIS
PRANTSUSMAA	10 EURO 20 EURO 50 EURO 5 FRANCS 40 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
RODEESIA	10 SHILLINGS 1 POUND 5 POUNDS
RWANDA	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
SAALOMONI SAARED	10 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS
SAMBIA	250 KWACHA
SAMOA	50 TALA 100 TALA
SAN MARINO	1 SCUDO 2 SCUDI 5 SCUDI 10 SCUDI
SAUDI ARAABIA	1 GUINEA (= 1 SAUDI POUND)
SEIŠELLID	1 000 RUPEES 1 500 RUPEES
SENEGAL	10 FRANCS 25 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS 250 FRANCS 500 FRANCS 1 000 FRANCS 2 500 FRANCS
SERBIA	10 DINARA
SIERRA LEONE	1/4 GOLDE 1/2 GOLDE 1 GOLDE 5 GOLDE 10 GOLDE 20 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 250 DOLLARS 500 DOLLARS
SINGAPUR	1 DOLLAR 2 DOLLARS 5 DOLLARS 10 DOLLARS 20 DOLLARS 25 DOLLARS 50 DOLLARS 100 DOLLARS 150 DOLLARS 250 DOLLARS 500 DOLLARS
SLOVEENIA	5 000 TOLARS 20 000 TOLARS
SOMAALIA	20 SHILLINGS 50 SHILLINGS 100 SHILLINGS 200 SHILLINGS 500 SHILLINGS 1 500 SHILLINGS
SUDAAN	25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS
SURINAME	100 GULDEN
SVAASIMAA	2 EMALANGENI 5 EMALANGENI 10 EMALANGENI 20 EMALANGENI 25 EMALANGENI 50 EMALANGENI 100 EMALAGENI 250 EMALAGENI 1 LILANGENI
SÜÜRIA	(1/2 POUND) ( 1 POUND )
ŠVEITS	10 FRANCS 50 FRANCS 100 FRANCS
ZAIRE	100 ZAIRES
TAI	(150 BAHT) (300 BAHT) (400 BAHT) (600 BAHT) (800 BAHT) (1 500 BAHT) (2 500 BAHT) (3 000 BAHT) (4 000 BAHT) (5 000 BAHT) (6 000 BAHT)
TANSAANIA	1 500 SHILINGI 2 000 SHILINGI
TONGA	1/2 HAU 1 HAU 5 HAU 1/4 KOULA 1/2 KOULA 1 KOULA
TŠAAD	3 000 FRANCS 5 000 FRANCS 10 000 FRANCS 20 000 FRANCS
TŠEHHI VABARIIK	1 000 KORUN (1 000 Kč) 2 000 KORUN (2 000 Kč) 2 500 KORUN (2 500 Kč) 5 000 KORUN (5 000 Kč) 10 000 KORUN (10 000 Kč)
TŠEHHOSLOVAKKIA	1 DUKÁT 2 DUKÁT 5 DUKÁT 10 DUKÁT
TŠIILI	2 PESOS 5 PESOS 10 PESOS 20 PESOS 50 PESOS 100 PESOS 200 PESOS
TUNEESIA	2 DINARS 5 DINARS 10 DINARS 20 DINARS 40 DINARS 75 DINARS 10 FRANCS 20 FRANCS 5 PIASTRES
TURKS JA CAICOS	100 CROWNS
TUVALU	50 DOLLARS
TÜRGI	(25 KURUSH) (= 25 PIASTRES ) (50 KURUSH) (= 50 PIASTRES) (100 KURUSH) (= 100 PIASTRES) (250 KURUSH) (= 250 PIASTRES) 1/2 LIRA 1 LIRA 500 LIRA 1 000 LIRA 10 000 LIRA
UGANDA	50 SHILLINGS 100 SHILLINGS 500 SHILLINGS 1 000 SHILLINGS
UNGARI	1 DUKAT 8 FORINT = 20 FRANCS 50 FORINT 100 FORINT 200 FORINT 500 FORINT 1 000 FORINT 5 000 FORINT 10 000 FORINT 20 000 FORINT 50 000 FORINT 100 000 FORINT 20 KORONA 100 KORONA
URUGUAY	5 000 NUEVO PESOS 20 000 NUEVO PESOS 5 PESOS
USA	25 DOLLARS 50 DOLLARS
UUS-MEREMAA	10 DOLLARS 150 DOLLARS
VATIKAN	20 LIRE
VENEMAA	25 ROUBLES 50 (ROUBLES) 200 (ROUBLES)
VENEZUELA	(20 BOLIVARES) (100 BOLIVARES) 1 000 BOLIVARES 3 000 BOLIVARES 5 000 BOLIVARES 10 000 BOLIVARES 5 VENEZOLANOS
ÜHENDKUNINGRIIK	(1/3 GUINEA) (1/2 GUINEA) 50 PENCE 2 POUNDS 5 POUNDS 10 POUNDS 25 POUNDS 50 POUNDS 100 POUNDS (2 SOVEREIGNS) (5 SOVEREIGNS)

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/34

Teade Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

(2006/C 291/09)

Komisjon on saanud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi “algmäärus”) (1) artiklile 5 kaebuse, milles väidetakse, et teatavat Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt (edaspidi “vaatlusalused riigid”) pärit ferrosiliitsiumi imporditakse dumpinguhinnaga ning see tekitab olulist kahju ühenduse tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 16. oktoobril 2006 Comité de Liaison des Industries de Ferro-Alliages (EUROALLIAGES, edaspidi “kaebuse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 50 %, ühenduse ferrosiliitsiumi kogutoodangust.

2. Toode

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsium (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 all. CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

3. Väidetav dumping

Väide, et Egiptuse ja Venemaa puhul esineb dumping, põhineb omamaiste hindade alusel määratud normaalväärtuse võrdlusel ühendusse müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindadega.

Väide, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul esineb dumping, põhineb arvestusliku normaalväärtuse ja ühendusse müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade võrdlusel.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määras kaebuse esitaja Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani jaoks normaalväärtuse käesoleva teate punkti 5.1 alapunktis d nimetatud turumajandusriigis kehtiva arvestusliku normaalväärtuse alusel. Väide dumpingu kohta põhineb selliselt arvutatud normaalväärtuse ja ühendusse müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade võrdlusel.

Selle põhjal on arvestatud dumpingumarginaalid kõikide vaatlusaluste eksportivate riikide puhul märkimisväärsed.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, mis näitavad, et vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt on suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Väidetakse, et lisaks muudele tagajärgedele on vaatlusaluse importtoote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju ühenduse tootmisharu turuosale, müüdud kogustele ja hinnatasemele, mille tulemusena on ühenduse tootmisharu üldine tulemuslikkus ja finantsolukord oluliselt halvenenud.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel ja menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seega algatab komisjon uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

5.1. Dumpingu ja kahju kindlaksmääramise menetlus

Uurimisel määratakse kindlaks, kas Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit vaatlusalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ning kas dumping on tekitanud kahju.

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

i) Importijate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valimi, palutakse käesolevaga kõikidel importijatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning kontaktisik;

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikul 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006;

—	töötajate koguarv;

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse tootega;

—	Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit vaatlusaluse toote impordi maht ühendusse ja ühenduses toimunud edasimüügi maht tonnides ning väärtus eurodes ajavahemikul 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006;

—	kõigi asjaomase toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (2) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis võib aidata komisjoni valimi moodustamisel;

—

eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing oma võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, peab ta vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärgi kirjeldatakse punktis 8.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

ii) Valimi lõplik moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada mis tahes asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud oma valmisolekut kuuluda valimisse.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii) sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei tehta piisavat koostööd, võib komisjon vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18 teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Nagu on selgitatud käesoleva teate punktis 8, võib kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule ja ühenduse tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele Hiina Rahvavabariigi, Egiptuse, Kasahstani, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Venemaa eksportijatele/tootjatele, eksportijate/tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele importijatele, kaebuses nimetatud importijate ühendustele ning asjaomaste ekspordiriikide ametiasutustele.

Eksportijad/tootjad Hiina Rahvavabariigis, Egiptuses, Kasahstanis, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ja Venemaal

Kõik huvitatud isikud peaksid komisjoniga faksi teel viivitamata ja mitte hiljem kui punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ühendust võtma, et saada teada, kas neid on kaebuses nimetatud ning vajaduse korral taotlema küsimustikku, kuna punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaeg kehtib kõigi selliste huvitatud isikute kohta.

c) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada teavet, mida küsimustikud ei hõlma, ja tõendusmaterjali. Komisjon peab saama sellise teabe ja tõendusmaterjali punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles näidatakse, et neil on selleks konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

d) Turumajandusriigi valik

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kavatsetakse Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani puhul normaalväärtuse määramisel valida asjakohaseks turumajandusriigiks Norra. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida kõnealuse valiku sobivust käesoleva teate punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

e) Turumajanduslik staatus

Nende Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani eksportijate/tootjate puhul, kes väidavad, et nad tegutsevad turumajanduslikes tingimustes, s.t et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ja esitavad selle kohta piisavalt tõendeid, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Nõuetekohaselt põhjendatud taotlusi esitada kavatsevad eksportijad/tootjad peavad seda tegema punkti 6 alapunktis d sätestatud eritähtaja jooksul. Komisjon saadab taotluse vormid kõigile kaebuses nimetatud Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele ja valimisse kuuluvatele Kasahstani eksportijatele/tootjatele, kaebuses nimetatud eksportijate/tootjate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani ametiasutustele.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui väited dumpingu ja seeläbi tekitatud kahju kohta on põhjendatud, otsustatakse, kas dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Seepärast võivad ühenduse tootjad, importijad, neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ning tarbijaid esindavad organisatsioonid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud üldtähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet esitada, kui nad tõendavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata. Tuleks märkida, et igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

(i) Küsimustiku või muude taotluste vormide taotlemiseks

Kõik huvitatud isikud peaksid taotlema küsimustikku või muud taotluse vormi niipea kui võimalik, ent hiljemalt 10 päeva pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(ii) Endast teatamiseks, küsimustikule vastuste esitamiseks ja mis tahes muu teabe andmiseks

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

(iii) Ärakuulamised

Kõik huvitatud isikud võivad sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ka ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

(i)

Punkti 5.1 alapunkti a alapunktis i nimetatud teave peab jõudma komisjoni 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida valimisse kuulumiseks soovi avaldanud isikutega 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(ii)	Kogu muu valimi moodustamiseks oluline teave, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis ii, peab laekuma komisjonile 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(iii)

Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute vastused küsimustikule 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teatati nende valimisse kuulumisest.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimises osalevad isikud võivad esitada märkusi selle kohta, kas Norra, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teate punkti 5.1 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi ja Kasahstani puhul, on selleks sobiv. Need märkused peab komisjon saama 10 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

d) Eritähtaeg turumajandusliku staatuse ja/või individuaalse kohtlemise taotluse esitamiseks

Nõuetekohaselt põhjendatud taotlused turumajandusliku staatuse (nagu nimetatud punkti 5.1 alapunktis e) ja/või individuaalse kohtlemise saamiseks algmääruse artikli 9 lõike 5 alusel peavad jõudma komisjoni 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute pöördumised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud pooled käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (3) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “For inspection by interested parties”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (3-22) 295 65 05

8. Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse kehtestada ajutised meetmed hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(3) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/38

Prantsusmaa muudab avaliku teenindamise kohustust regulaarlennuliinidel Pariisi (Orly) ja Béziers'i vahel

(2006/C 291/10)

Prantsusmaa otsustas nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt muuta alates 25. märtsist 2007 Pariisi (Orly) ja Béziers'i vaheliste regulaarlennuliinide avaliku teenindamise kohustust, mis on avaldatud 19. aprilli 2002. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas nr C 95.

2. Avaliku teenindamise kohustused on järgmised:

2.1. Lendude sagedus

Kõikidel päevadel peale riiklike pühade tagatakse järgmised minimaalsed lennusagedused:

—	kaks edasi-tagasi lendu päevas esmaspäevast reedeni kogu aasta vältel;

—	üks edasi-tagasi lend pühapäeviti kogu aasta vältel;

—	kolm täiendavat edasi-tagasi lendu nädalas 13 nädala jooksul aastas;

—	üks täiendav edasi-tagasi lend laupäeval või pühapäeval 13 nädala jooksul aastas.

Riiklikel pühadel peab toimuma vähemalt üks edasi-tagasi lend.

2.2. Kasutatav lennukitüüp ja veomaht

Teenust tuleb osutada hermeetilise õhusõidukiga, milles on vähemalt 48 kohta.

2.3. Kellaajad

Esmaspäevast reedeni peab reisijatel olema võimalik päeva kestel sooritada edasi-tagasi lend, kusjuures sihtpunktis viibimise aeg nii Pariisi kui Béziers'i puhul peab olema vähemalt seitse tundi.

2.4. Turunduspoliitika

Piletite müümiseks tuleb kasutada vähemalt ühte arvutipõhist ettetellimissüsteemi.

2.5. Teenuse järjepidevus

Otseselt lennuettevõtjast tulenevatel põhjustel tühistatud lendude arv ei tohi ületada 3 % planeeritud minimaalsest lendude arvust aastas, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Lennuettevõtja ei tohi teenuste osutamist katkestada ilma kuue kuu pikkuse etteteatamiseta.

Ühenduse lennuettevõtjaid on teavitatud, et avaliku teenindamise kohustuste eiramine võib kaasa tuua haldus- ja/või kohtuliku karistuse.

Seoses Béziers regulaarliini teenindamisega reserveeritakse nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) artikli 9 kohaselt Pariisi (Orly) lennujaamas teenindusajad. Sellest lennuliinist huvituvad lennuettevõtjad võivad kõnealuste teenindusaegade kohta saada teavet Pariisi lennujaamade koordinaatorilt.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/39

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes

(2006/C 291/11)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number

XT 38/06

Liikmesriik

Kreeka

Piirkond

Kogu maa

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Kreeka tehnoloogiaklastrite algatus kuulub arenguministeeriumi alla, kelle eesmärk on algatada ja arendada konkurentsivõimelisi teadmistepõhiseid ja ekspordile suunatuid tehnoloogiaklastreid sihtvaldkondades. Väljavalitud klastrid koosnevad põhiliselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest.

Õiguslik alus

Νόμος 1514/85 όπως τροποποιήθηκε από το Νόμο 2919/01. Ο ρόλος του Ερευνητικού Κέντρου «Αθηνά» περιγράφεται στο Άρθρο 8 του Νόμου 2919/01 και το Προεδρικό Διάταγμα 145/03 όπως τροποποιήθηκαν από το άρθρο 9 του Νόμου 3438/06 και το άρθρο 15 του Νόμου 3460/06.

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Aastane üldsumma

2006: 200 000 EUR

2007: 200 000 EUR

2008: 106 000 EUR

Abi üldsumma

Aastased summad võivad natuke erineda nimetatud summadest, kuid üldsumma on kindlaksmääratud.

287 000 EUR

Abi ülemmäär

Abi üldsumma ei ületa määruses nr 68/2001 (muudetud määrusega nr 363/2004) sätestatud summat.

Rakendamise kuupäev

Kava avaldati 2006. aasta augusti alguses.

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31. detsember 2008. Õiguslikud kohustused kuni 31. detsember 2006.

Abi eesmärk

Abikava raames antakse klastritele lühema ajavahemiku (2006–2008) jooksul abi VKEdele ja muudetele ettevõtjatele suunatud üldiste ja erikoolituste korraldamiseks. Abi eesmärk on aidata klastrite liikmetel laiendada oma tegevust, arendada tehnoloogia ja teadmiste levitamist klastrite liikmete vahel, pöörata tähelepanu inimpotentsiaali arendamisele ja edendada kõnealuste VKEde oskusteavet.

Asjaomased majandusharud

Mikroelektroonika ja sisseehitatud süsteemid, välja arvatud ettevõtjad, kes toodavad, töötlevad või turustavad Euroopa ühenduse asutamislepingu I lisas sätestatud tooteid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Υπουργείο Ανάπτυξης, Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας, Ερευνητικό Κέντρο “Αθηνά”

Γ. Αναστασίου 13

GR-11527 Αθήνα

Arenguministeerium, teadustöö ja tehnoloogia osakond, teaduskeskus “Αthina”

G. Anastasiou 13

GR-11527 Ateena

Muu teave

Abikava on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 68/2001, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 363/2004. Abi kuulub ettevõtjate konkurentsivõimet käsitleva ja struktuurifondidest kaasrahastatava programmi meetme 4.6.3 alla.

Abi number

XT 47/06

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Kärnten

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Kärtneri ettevõtete koolitusprogramm

Õiguslik alus

Ziel-2-Programm Kärnten 2000 — 2006

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane kogusumma (toetus)

u 1,2 miljonit EUR

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Jah

Üldkoolitus

—	Suurettevõtjad 50%

—	Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) 70%

—	Abi suurim osatähtsus: 70% abikõlblikest kuludest

Erikoolitus

—	Suurettevõtjad 25%

—	Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) 35%

—	Abi suurim osatähtsus: 35% abikõlblikest kuludest

Rakendamise kuupäev

Alates 1.6.2004

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2007

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Tööjõupotentsiaali tugevdamine koolituse kaudu,

toetus ettevõtjate kasvuvõimalustele tulevikku suunatud inimtööjõu arengustrateegiate kaudu

Erikoolitus

Asjaomased majandusharud

Ainult teatavad majandusharud

Jah

muu töötlev tööstus

Masinate ja seadmete tootmine (NACE 29, 34, 35)

Puidu ja puittoodete tootmine (NACE 20)

Kemikaalide valmistamne (NACE 24)

Teadus- ja arendustegevus (NACE 73)

Paberi ja papi valmistamine ja töötlemine (NACE 21)

Muud teenused

Elektroonikaseadmed, tark- ja riistvara ning andmesideteenused (NACE 30 — 33, 72)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Amt der Kärntner Landesregierung, Unterabteilung 6 — Bildungs- und Arbeitsmarktpolitik

Mießtaler Straße 12

A-9020 Klagenfurt

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/41

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2006/C 291/12)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.9.2006

Abi nr

N 556/06

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Wales

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Loomaliha kvaliteet

Õiguslik alus

section 1 of The Welsh Development Agency Act 1975 (as amended)

Meetme liik

abikava

Eesmärk

kvaliteet

Abi vorm

toetus

Eelarve

0,41 miljon gbp (0,6 miljonit EUR)

Osatähtsus

40%

Kestus (periood)

2 aastat

Majandusharud

põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Hybu Cig Cymru

Aberystwyth

Ceredigion SY233YA

United Kingdom

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	2.10.2006
Abi nr	N 18/06
Liikmesriik	Hispaania
Nimetus	Hobustega tegelevate VKEde ja nende ühenduste arendamise toetus
Õiguslik alus	Real Decreto 1200/2005, du 10 de octubre, por el que se establecen las bases reguladoras de las subvenciones estatales destinadas al sector equino Proyecto de Real Decreto …./2006, por el que se modifica el Real Decreto 1200/2005
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Investeeringud, tehniline abi, kvaliteettooted, tootjaorganisatsioonid, reklaam
Abi vorm	Toetus
Eelarve	7,35 miljonit EUR
Osatähtsus	Muutuv
Kestus (periood)	5 aastat
Majandusharud	Põllumajandus
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Autoridades competentes de las 17 Comunidades Autónomas del Reino de España

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	18.9.2006
Abi nr	N 154/06
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	Veneto
Abi nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Toetused loodusõnnetustes kahjustatud põllumajanduspiirkondadele (rahe, tugev tuul ja vihm 29–31. juulil 2005 Veneto maakonnas ning Padua, Vicenza ja Verona provintsis)
Õiguslik alus	Decreto legislativo n. 102/2004
Meetme liik	Üksiktoetus
Eesmärk	Hüvitada põllumajandusstruktuuridele halbade ilmastikutingimuste tekitatud kahjud.
Eelarve	560 000 eurot
Osatähtsus	Kuni 100 % kahjudest.
Kestus	Komisjoni heakskiidetud abikava kohaldamismeede.
Majandusharud	Põllumajandus
Muu teave	Komisjoni heakskiidetud kava kohaldamismeede vastavalt riigiabile NN 54/A/2004 (komisjoni 7. juuni 2005. aasta kiri K(2005)1622 (lõplik)).

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	2.10.2006
Abi nr	N 474/06
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	Campania
Nimetus	Toetused loodusõnnetustes kahjustatud põllumajanduspiirkondadele (külm 25. ja 26. jaanuaril 2006 Campania maakonna Salerno provintsi teatavates kohalikes haldusüksustes).
Õiguslik alus	Decreto legislativo n. 102/2004
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Halvad ilmastikutingimused
Abi vorm	Toetused
Eelarve	Vaata abikava NN 54/A/04
Osatähtsus	Kuni 100%.
Kestus	Kuni maksete lõpuni.
Majandusvaldkonnad	Põllumajandus.

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/43

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4415 — Motorola/Symbol)

(2006/C 291/13)

(EMPs kohaldatav tekst)

23. novembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Ameerika Ühendriikide ettevõtja Motorola Inc. (“Motorola”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Ameerika Ühendriikide ettevõtja Symbol Technologies Inc. (“Symbol”) üle aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Motorola: mobiiltelefonid, kommunikatsiooni- ja võrgusüsteemid, lairibatooted;

—	Symbol: rasketes tingimustes kasutamiseks ettenähtud kantavad arvutid, andmesalvestus- ja skaneerimisseadmed, juhtmeta kohtvõrgu infrastruktuuriseadmed, raadiosagedustuvastuse seadmed.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4415 — Motorola/Symbol):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/44

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4481 — Onex Corporation/Sitel Corporation)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(2006/C 291/14)

(EMPs kohaldatav tekst)

22. novembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Onex Corporation (“Onex”, Kanada) omandab 100 %-liselt temale kuuluva tütarettevõtja ClientLogic Corporation (“ClientLogic”, Kanada) kaudu ainukontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Sitel Corporation (“Sitel”, Ameerika Ühendriigid) üle aktsiate ostu teel.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Onex: paljudel erinevatel turgudel tegutsevates ettevõtjates osaluse omandamine, haldamine ja loovutamine;

—	ClientLogic: äriprotsessi allhanketeenuste osutamine klienditeenindusalaste teenuste valdkonnas;

—	Sitel: äriprotsessi allhanketeenuste osutamine klienditeenindusalaste teenuste valdkonnas.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44 või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4481 — Onex Corporation/Sitel Corporation):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/45

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4421 — OJSC Novolipetsk Steel/Duferco/JV)

(2006/C 291/15)

(EMPs kohaldatav tekst)

20. november 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4421 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/45

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4293 — Nordic Capital Fund VI/ICA MENY)

(2006/C 291/16)

(EMPs kohaldatav tekst)

8. september 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4293 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/46

Suunised Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni kohta

(2006/C 291/17)

A.	Käesolev teatis on avaldatud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule (edaspidi “EMP leping”) ning EFTA riikide vahelisele järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevale lepingule (edaspidi “järelevalve- ja kohtuleping”).

Euroopa Komisjon (edaspidi “komisjon”) on avaldanud teatise “Suunised asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni kohta” (1) Kõnealune mittesiduv õigusakt sisaldab põhimõtteid asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni tõlgendamiseks. Teatise eesmärk on kehtestada ka kaubandusmõju kontseptsiooni kohaldamise metoodika ning selles esitatakse suunised kõnealuse metoodika kohaldamiseks.

EFTA järelevalveamet leiab, et eespool nimetatud õigusakt on EMPs kohaldatav. Võrdsete konkurentsitingimuste säilitamiseks ja EMP konkurentsieeskirjade ühtseks kohaldamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võttis EFTA järelevalveamet vastu käesoleva teatise talle järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktiga b antud volituste alusel. Amet kavatseb asjaomaste EMP eeskirjade kohaldamisel konkreetsetel juhtumitel järgida käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ja eeskirju. (2)

D.	Käesoleva teatisega kehtestatakse eelkõige põhimõtted EMP lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni tõlgendamiseks. Teatise eesmärk on kehtestada ka kaubandusmõju kontseptsiooni kohaldamise metoodika EFTA raames ning anda juhised selle kohaldamiseks.

E.	Käesolevat teatist kohaldatakse juhtumite suhtes, kui järelevalveamet on EMP lepingu artikli 56 kohaselt pädev järelevalveamet.

1. SISSEJUHATUS

1.	EMP lepingu artikleid 53 ja 54 kohaldatakse ettevõtjate vaheliste horisontaalsete ja vertikaalsete kokkulepete ning tegevuse suhtes, mis võivad mõjutada osalisriikide vahelist kaubandust.

2.	EFTA kohus on EMP lepingu artiklite 53 ja 54 tõlgendamisega ning ühenduse kohtud on EÜ asutamislepingu vastavate artiklite 81 ja 82 tõlgendamisega juba oluliselt selgitanud EMP lepingu poolte vahelise kaubandusmõju kontseptsiooni sisu ja rakendusala. (3)

Käesolevates suunistes esitatakse EFTA kohtu ja ühenduse kohtute poolt välja arendatud põhimõtted EMP lepingu artiklites 53 ja 54 ning vastavates EÜ asutamislepingu artiklites sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni tõlgendamiseks. Lisaks selgitatakse reeglit, mille kohaselt kokkulepe ei saa avaldada EMP riikide vahelisele kaubandusele märgatavat mõju (vähese kaubandusmõju reegel ehk NAAT-reegel, inglise keeles no appreciable affectation of trade rule or NAAT-rule). Käesolevad suunised ei ole lõplikud. Nende eesmärk on määratleda kaubandusmõju kontseptsiooni rakendamise metoodika ja anda juhiseid selle kohaldamiseks korduvates olukordades. EFTA riikide kohtutele ja ametivõimudele ei ole käesolevad suunised kohustuslikud, kuid neid võib kasutada EMP lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni rakendamise korral juhisena.

Käesolevad suunised ei käsitle küsimust, millal on tegu artikli 53 lõikes 1 sätestatud konkurentsi märgatava piiramisega. Nimetatud küsimust, mida tuleb eristada EMP riikide vahelist kaubandust märgatavalt piiravate kokkulepete küsimusest, käsitletakse EFTA järelevalveameti teatises vähetähtsate kokkulepete kohta, mis EMP lepingu artikli 53 lõike 1 (4) tähenduses märgatavalt ei piira konkurentsi (vähese tähtsuse reegel). Samuti ei ole käesolevad suunised mõeldud selgitama kaubandusmõju kontseptsiooni EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, milles käsitletakse riigiabi andmist.

5.	Käesolevad suunised, sealhulgas NAAT-reegel, ei piira EFTA kohtu, Euroopa Ühenduste Kohtu ja esimese astme kohtu õigust tõlgendada EMP lepingu artikleid 53 ja 54.

2. KAUBANDUSMÕJU KRITEERIUM

2.1. Üldpõhimõtted

Artikli 53 lõikes 1 sätestatakse, et “EMP lepinguga kokkusobimatuna on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada osalisriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi lepinguga hõlmatud territooriumil.” Lihtsuse huvides nimetatakse mõisteid “ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus”“kokkulepeteks”, kui nad esinevad koos.

Artiklis 54 sätestatakse, et lepinguga hõlmatud territooriumil või selle olulisel osal turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada osalisriikide vahelist kaubandust. Käesolevate suuniste mõistes tähendab “tegevus” turgu valitseva ettevõtja teguviisi.

8.	Kaubandusmõju kriteerium määrab ka järelevalve-ja kohtulepingu 4. protokolli II peatüki (edaspidi “II peatükk”) artikli 3 rakendusulatuse EMP lepingu (5) artiklites 53 ja 54 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta.

II peatüki artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et EFTA riikide konkurentsiasutused ja kohtud, kohaldades riigi konkurentsiõigust EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 määratletud ettevõtjatevaheliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste või kooskõlastatud tegevuste suhtes, mis sama sätte tähenduses on võimelised mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust, on kohustatud nende suhtes kohaldama ka EMP lepingu artiklit 53. Sarnaselt eelnevale on EFTA riikide konkurentsiasutused või siseriiklikud kohtud, kohaldades siseriiklikku konkurentsiõigust EMP lepingu artikli 54 alusel keelatud kuritarvituste suhtes, kohustatud nende suhtes kohaldama ka EMP lepingu artiklit 54. Niisiis kohustab artikli 3 lõige 1 EFTA riikide konkurentsiasutusi ja kohtuid, kohaldades EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada võivate kokkulepete ja kuritahtliku tegevuse suhtes siseriiklikku konkurentsiõigust, samaaegselt kohaldama ka lepingu artikleid 53 ja 54. Teisest küljest ei kohusta artikli 3 lõige 1 EFTA riikide konkurentsiasutusi ja kohtuid kohaldama siseriiklikku konkurentsiõigust, kui EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada võiva kokkuleppe, otsuse, kooskõlastatud tegevuse või kuritarvituse suhtes kohaldatakse EMP lepingu artikleid 53 ja 54. Sellises olukorras võib piirduda ainult EMP konkurentsieeskirjade kohaldamisega.

10.

Artikli 3 lõikest 2 järeldub, et riigi konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis küll võivad mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust, kuid ei piira konkurentsi EMP lepingu artikli 53 lõike 3 tähenduses, või mida reguleeritakse õigusaktiga, mis vastab EMP lepingu XIV lisas viidatud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamiseks vastuvõetud ühenduse määrusele. EFTA riikidel ei takistata II peatüki alusel oma territooriumil vastu võtta ja kohaldada rangemaid riigi seadusi, millega keelatakse ettevõtjate ühepoolne tegevus või rakendatakse selle suhtes sanktsioone.

11.

Lisaks tuleks nimetada, et II peatüki artikli 3 lõike 3 kohaselt, ilma et see piiraks EMP õiguse üldpõhimõtteid ja muid sätteid, ei kohaldata artikli 3 lõikeid 1 ja 2 juhul, kui EFTA riikide konkurentsiasutused ja kohtud kohaldavad ühinemise kontrolli käsitlevaid riigi seadusi, ning need ei välista selliste siseriiklike sätete kohaldamist, mille põhieesmärk erineb EMP lepingu artiklites 53 ja 54 nimetatud eesmärgist.

12.

Kaubandusmõju kriteerium on EMP õigusega seotud iseseisev kriteerium, mida tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata. See on kohaldatava õiguse valiku kriteerium, mille alusel määratletakse EMP konkurentsiõiguse rakendusala. (6) EMP konkurentsiõigust ei rakendata kokkulepete ja tegevuste suhtes, mis ei ole võimelised märgatavalt mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust.

13.	Kaubandusmõju kriteerium piiritleb artiklite 53 ja 54 kohaldamise rakendusala selliste kokkulepe või tegevuse suhtes, mis võivad avaldada minimaalset piiriülest mõju EMP lepinguga hõlmatud territooriumil. Kokkulepe või tegevus peab avaldama “märgatavat” mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele. (7)

14.

EMP lepingu artikli 53 rakendamiseks peab kokkulepe mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust. Samas ei ole nõutav, et kokkuleppe eraldi osad, kaasaarvatud kokkuleppest tulenevad võimalikud konkurentsipiirangud, peaksid olema omaette võimelised nimetatud mõju avaldama. (8) Kui kokkulepe tervikuna on võimeline mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust, kohaldatakse EMP õigust kogu kokkuleppe suhtes, kaasaarvatud ka kokkuleppe need osad, mis eraldiseisvalt EMP riikide vahelist kaubandust ei mõjuta. Kui samade osapoolte lepingulised suhted hõlmavad mitut tegevusala, võib neid lugeda kokkuleppe lahutamatuks osaks ainult siis, kui nad on omavahel otseselt seotud ja kuuluvad ühtsesse ärisuhete süsteemi. (9) Vastupidisel juhul loetakse iga tegevusala puudutav osa eraldi kokkuleppeks.

15.

Samuti ei ole oluline, kas ettevõtja osalus kokkuleppes mõjutab märgatavalt EMP riikide vahelist kaubandust või mitte. (10) Ettevõtja ei saa vältida EMP õiguse kohaldamist tema tegevuse suhtes ainult põhjusel, et tema osalus kokkuleppes, mis märgatavalt mõjutab EMP riikide vahelist kaubandust, on vähetähtis.

16.

EMP õiguse kohaldamiseks ei ole vajalik tõestada, et väidetav konkurentsipiirang on seotud kokkuleppe võimega mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. EMP riikide vahelist kaubandust võivad mõjutada ka mittepiirava iseloomuga kokkulepped. Näiteks võib EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada valikulise turustamise kokkulepe, mis põhineb ainult toodete olemusest lähtuval kvalitatiivsel valikukriteeriumil ja mis lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses konkurentsi ei piira. Kuid kokkuleppest väidetavalt tulenevad piirangud võivad selgelt näidata, et kokkulepe võib mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Näiteks on eksporti keelav turustuskokkulepe juba olemuse poolest võimeline EMP riikide vahelist kaubandust mõjutama, kuigi mitte tingimata märgatavas ulatuses. (11)

17.

Lepingu artikli 54 rakendamiseks on vajalik, et kuritahtlik tegevus mõjutaks EMP riikide vahelist kaubandust. See ei tähenda, et tegevuse iga osa tuleks eraldi hinnata. Teguviisi, mis moodustab osa turgu valitseva ettevõtja terviklikust strateegiast, tuleb hinnata selle kogumõju seisukohast. Kui turgu valitsev ettevõtja rakendab mitut tegevust sama eesmärgi saavutamiseks, näiteks turu sulgemiseks potentsiaalsetele konkurentidele, piisab artikli 54 kohaldamiseks kõikide eelnimetatud tegevuste suhtes, et vähemalt üks nendest tegevustest oleks võimeline mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust. (12)

18.

EMP lepingu artiklite 53 ja 54 sõnastusest ning ühenduse kohtute kohtupraktikast järeldub, et kaubandusmõju kriteeriumi kohaldamisel tuleb ennekõike tähelepanu osutada kolmele mõistele:

a)	“osalisriikide vaheline kaubandus”,

b)	“võib mõjutada”, ja

c)	“märgatav mõju”.

2.2. Osalisriikide vaheline kaubandus

19.

Kaubanduse mõiste ei hõlma ainuüksi tavapärast kaupade ja teenuste piiriülest vahetust. (13) See on laialdasem kontseptsioon, mis hõlmab kogu piiriülest majandustegevust, ka üksuste asutamist teistes liikmesriikides. (14) See tõlgendus on kooskõlas asutamislepingu põhieesmärgiga, milleks on edendada kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumist.

20.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab mõiste “kaubandus” ka juhtumeid, kus kokkulepe või tegevus mõjutab turu konkurentsipõhist struktuuri. EMP konkurentsireeglite rakendusalasse võivad kuuluda kokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad EMP sisese konkurentsi struktuuri EMP piires tegutseva konkurendi turult väljatõrjumise või sellesse ohtu seadmise kaudu. (15) Kui ettevõtja tõrjutakse turult välja või teda ähvardab selline oht, saab mõjutatud ka EMP sisene konkurentsi struktuur ja ettevõtja majandustegevus.

21.

Nõue, et mõjutatud peab olema lepingupoolte vaheline kaubandus tähendab, et kokkuleppe või tegevuse mõju peab puudutama piiriülest kauplemist vähemalt kahe EMP riigi vahel. Kokkulepe või tegevus ei pea mõjutama kaubandust nende EMP riikide kui tervikute vahel. Artikleid 53 ja 54 võib rakendada ka siis, kui kaubandus on mõjutatud ainult EMP riigi mõnes osas, kuid sellisel juhul peab mõju olema tuntav. (16)

22.	Kaubandusmõju kriteeriumi kohaldamiseks ei pea asjakohane turg olema geograafiliselt määratletud. EMP riikide vaheline kaubandus võib olla mõjutatud ka juhul, kui asjakohane turg on siseriiklik turg või regionaalne turg. (17)

2.3. Mõiste “võib mõjutada”

23.

Mõiste “võib mõjutada” määratleb EMP riikide vahelisele kaubandusele avaldatava mõju nõutava iseloomu. Euroopa Ühenduste Kohtu väljatöötatud standardtesti kohaselt tähendab mõiste “võib mõjutada” seda, et peab olema võimalik teatava hulga objektiivsete õiguslike või faktiliste asjaolude alusel piisava tõenäosusega ette näha, et kõnealune kokkulepe või tegevus võib otseselt või kaudselt ning tegelikult või võimalikult mõjutada EMP riikide vahelise kaubanduse struktuuri. (18) (19) Nagu on mainitud lõikes 19 eespool, on Euroopa Ühenduste Kohus töötanud välja täiendavalt ka testi, mille alusel saab otsustada, kas kokkulepe või tegevus mõjutab konkurentsi struktuuri. Kui kokkulepe või tegevus mõjutab EMP sisese konkurentsi struktuuri, rakendatakse EMP jurisdiktsiooni.

24.

Euroopa Ühenduste Kohtu välja töötatud kaubanduse struktuuri test hõlmab järgmisi põhielemente, mida käsitletakse järgmistes punktides:

a)	piisav tõenäosus, tuginedes objektiivsetele õiguslikele või faktilistele asjaoludele,

b)	mõju EMP riikide vahelise kaubanduse struktuurile,

c)	otsene või kaudne, tegelik või võimalik mõju kaubanduse struktuurile.

2.3.1. Piisav tõenäosus, tuginedes objektiivsetele õiguslikele või faktilistele asjaoludele

25.

Kaubandusmõju ulatust hinnatakse objektiivsete faktorite alusel. Asjaomaste ettevõtjate subjektiivne kavatsus ei ole eelduseks. Kuid kui selgub, et ettevõtja on teadlikult kavatsenud mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust, näiteks püüdes takistada eksporti teistesse EMP riikidesse või importi teistest EMP riikidest, loetakse seda asjakohaseks teguriks, mida tuleb arvesse võtta.

26.

Sõnad “võib mõjutada” ja Euroopa Ühenduste Kohtu viitamine piisavale tõenäosusele tähendavad, et EMP õiguse kohaldamiseks ei ole tingimata nõutav, et asjaomane kokkulepe või tegevus EMP riikide vahelist kaubandust tulevikus tegelikult mõjutaks või on seda juba mõjutanud. Piisab, et kokkuleppel või tegevusel võib olla selline mõju. (20)

27.

Samuti pole kohustust ega vajadust välja arvutada, kui suures ulatuses on EMP riikide vaheline kaubandus mõnest kokkuleppest või tegevusest mõjutatud. Näiteks kokkuleppe puhul, mis keelab ekspordi teistesse EMP riikidesse, ei pea arvutama, milliseks oleks kujunenud asjaomaste EMP riikide vahelise kaubanduse maht, kui antud kokkulepet poleks sõlmitud. Selline tõlgendus on kooskõlas kaubandusmõju kriteeriumi jurisdiktsiooni olemusega. EMP jurisdiktsiooni alla kuuluvad kokkulepped ja tegevused, millel võib olla piiriülene mõju sõltumata sellest, kas teataval kokkuleppel või tegevusel tegelikult on selline mõju.

28.

Kaubandusmõju kriteeriumi hindamine sõltub paljudest teguritest, mis omaette vaadelduna ei pruugi olla otsustavad. (21) Asjakohased tegurid hõlmavad kokkuleppe või tegevuse olemust, kokkuleppe või tegevuse rakendusalasse kuuluvate toodete olemust ja asjaomaste ettevõtjate positsiooni ja tähtsust. (22)

29.

Kokkuleppe või tegevuse olemus on kvalitatiivne näitaja, mille alusel saab otsustada, kas antud kokkulepe või tegevus suudab EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada. Mõned kokkulepped ja tegevused on juba oma olemuse tõttu suutelised EMP riikide vahelist kaubandust mõjutama, kuna ülejäänud vajavad selles suhtes üksikasjalikumat analüüsi. Esimese kategooria näiteks sobib piiriülene kartell, kuna teise kategooriasse kuulub ühisettevõte, kelle tegevus piirneb ainult ühe EMP riigi territooriumiga. Seda aspekti käsitletakse põhjalikumalt 3. punktis, kus vaadeldakse eri tüüpi kokkuleppeid ja tegevusi.

30.

Kokkuleppe või tegevusega hõlmatud toodete olemus annab samuti märku sellest, kas antud kokkulepe või tegevus võib EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada. Kui mõne tootega on juba selle olemuse tõttu lihtne piiriüleselt kaubelda või kui see on tähtis ettevõtjale, kes soovib teise EMP riigi turule sisse pääseda või seal oma tegevust laiendada, on EMP jurisdiktsiooni kergem kehtestada kui siis, kui teistes EMP riikides asuvate tarnijate pakutava toodangu järgi on selle olemuse tõttu madal nõudlus või kui tootel on teise riiki uue üksuse rajamise või sellisest asukohast majandustegevuse laiendamise seisukohast väike tähtsus. (23) Rajamise all mõeldakse ühes EMP riigis asetseva ettevõtja poolt esinduse, filiaali või tütarettevõtja asutamist teise EMP riiki.

31.

Ettevõtja turupositsioon ja müügimaht aitab kvantitatiivsest seisukohast mõista, kas asjaomane kokkulepe või tegevus võib EMP riikide vahelisele kaubandusele mõju avaldada. Ülaltoodud aspekti, mis kuulub lahutamatu osana märgatava mõju hindamise protseduuri, käsitletakse lähemalt allpool 2. punkti alapunktis 4.

32.

Lisaks eelnimetatud faktoritele tuleb arvesse võtta, millises õiguslikus ja faktilises keskkonnas kokkulepe või tegevus toimib. Asjaomase majandusliku ja juriidilise konteksti hindamine aitab mõista, kui suur on võimalus, et EMP riikide vahelisele kaubandusele avaldatakse mõju. Kui EMP riikide vahelisele kaubandusele eksisteerib absoluutne takistus, mis ei ole seotud kokkuleppe ega tegevusega, võib mõju kaubandusele ilmneda ainult juhul, kui nimetatud takistus lähitulevikus kaob. Juhul kui takistus ei ole absoluutne, vaid kõigest raskendab piiriülest tegevust, on äärmiselt oluline tagada, et kokkulepped ega tegevused piiriülest tegevust veelgi enam ei pärsiks. Kokkulepped ja tegevused, mis sellises olukorras kaubandust pärsivad, võivad mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust.

2.3.2. Mõju EMP riikide vahelise kaubanduse struktuurile

33.	Artiklite 53 ja 54 kohaldamiseks peab esinema mõju EMP riikide vahelise kaubanduse struktuurile.

34.

Mõiste “kaubanduse struktuur” on neutraalne. See ei ole kauplemist piiravaks või vähendavaks tingimuseks. (24) Kaubanduse struktuuri võivad mõjutada ka sellised kokkulepped ja tegevused, mis kaubandust elavdavad. Juhtum kuulub EMP jurisdiktsiooni alla, kui kokkuleppe või tegevuse tulemusena kujuneb EMP riikide vaheline kaubandus tõenäoliselt teistsuguseks kui siis, kui antud kokkulepet või tegevust ei oleks. (25)

35.

See tõlgendus peegeldab asjaolu, et kaubandusmõju kriteerium on ennekõike jurisdiktsiooni määramise kriteerium, mille ülesanne on eristada potentsiaalse piiriülese mõjuga kokkuleppeid ja tegevusi sellist mõju mitteomavatest kokkulepetest ja tegevustest, eesmärgiga kohaldada esimeste suhtes EMP konkurentsieeskirjade kohast uurimismenetlust.

2.3.3. Otsene või kaudne, tegelik või võimalik mõju kaubanduse struktuurile

36.	Kokkuleppe või tegevuse mõju EMP riikide vahelise kaubanduse struktuurile võib olla otsene või kaudne, tegelik või võimalik.

37.

Otsene mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele avaldub tavaliselt seoses mõnede kokkuleppe või tegevuse valdkonda kuuluvate toodetega. Näiteks, kui ühe teatud toote tootjad erinevates EMP riikides otsustavad turgu jagada, avaldab see otsest mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele antud toote turu osas. Veel üks näide otsese mõju kohta on juhtum, kus tarnija pakub turustajatele mõeldud allahindlust ainult toodete osas, mida müüakse EMP riikides, kus turustajad asuvad. Selline tegevus tõstab ekspordiks mõeldud toodete suhtelist hinda ja muudab eksportmüügi vähem ligitõmbavaks ja vähem konkurentsivõimeliseks.

38.

Kaudne mõju avaldub tihti seoses toodetega, mis on seotud mõne kokkuleppe või tegevuse valdkonda kuuluva tootega. Näiteks võib tekkida kaudne mõju siis, kui kokkulepe või tegevus avaldab mõju sellise ettevõtja piiriülesele majandustegevusele, kes kasutab antud kokkuleppe või tegevuse rakendusalasse kuuluvat toodet või sõltub sellest muul viisil. (26) Selline mõju võib tekkida näiteks siis, kui kokkulepe või tegevus hõlmab vahesaadust, millega ei kaubelda, kuid mis on seotud kauplemiseks ettenähtud lõpptoote tarnimisega. Euroopa Ühenduste Kohus on EÜ asutamislepingu vastava artikli 81 alusel otsustanud, et EÜ liikmesriikide vahelisele kaubandusele võib avaldada mõju kokkulepe, millega fikseeritakse konjaki valmistamiseks kasutatava piirituse hind. (27) Selle juhtumi puhul ei eksporditud toorainet, küll aga lõpptoodet — konjakit. Juhul kui kauplemist lõpptootega võidakse märgatavalt mõjutada, kohaldatakse EMP konkurentsieeskirju.

39.

Kaudne mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele võib avalduda ka seoses mõne kokkuleppe või tegevuse valdkonda kuuluva tootega. Näiteks kokkulepe, mille kohaselt toote valmistaja kohustub andma garantii ainult nendele toodetele, mida toote turustaja müüb oma asukohaks olevas EMP riigis, ei soodusta teistest EMP riikidest pärit olevaid tarbijaid antud toodet ostma, kuna nad ei saa oma elukohas garantiid kasutada. (28) Samuti on raskendatud ametlike turustajate ja paralleelselt tegutsevate kaubandusettevõtjate tegevus, kuna ilma valmistajapoolse garantiita on selline toode tarbijale vähem atraktiivne. (29)

40.

Tegelik mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele on selline mõju, mis kokkuleppe või tegevuse kohaldamisel tegelikult tekib. Samas EMP riigis asuva tarnija ja turustaja omavaheline kokkulepe, mis näiteks keelab ekspordi teistesse EMP riikidesse, avaldab tõenäoliselt mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele. Ilma sellise kokkuleppeta oleks turustaja võinud eksportmüügiga vabalt tegeleda. Tuleks siiski veelkord meenutada, et tegeliku mõju olemasolu ei pea tõestama. Piisab sellest, et kokkulepe või tegevus võib sellist mõju avaldada.

41.

Võimalik mõju on mõju, mis võib tulevikus piisava tõenäosusega avalduda. Teisisõnu, tuleb arvestada turu prognoositava arenguga. (30) Isegi kui jõutakse arvamusele, et kokkulepe või tegevus nende sõlmimise või kohaldamise hetkel kaubandusmõju ei avalda, võib lepingu artikleid 53 ja 54 ikkagi kohaldada, kui asjaolud, mis sellise arvamuseni viisid, lähitulevikus tõenäoliselt muutuvad. Siin on asjakohane arvestada EMP lepingus leiduvate või asjaomase EMP riigi poolt vastu võetud liberaliseerimismeetmete ja muude prognoositavate meetmete mõjuga, mille eesmärk on eemaldada kaubanduse õiguslikud tõkked.

42.

Kuigi antud hetkel ei pruugi turutingimused piiriülest kaubandust soodustada näiteks põhjusel, et hinnatase on asjaomastes EMP riikides sarnane, võib kaubandus siiski saada mõjutatud tulevikus, kui olukord muutuvate turutingimuste ajel teiseneb. (31) Oluline on siin see, kas antud kokkulepe või tegevus on võimeline mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust, mitte aga see, kas ta seda kunagi ka tegelikult teeb.

43.

Asjaolu, et EMP riikide vahelise kaubandusmõju hindamise kriteeriumide hulka on lülitatud mõisted kaudne või võimalik mõju, ei tähenda, et analüüsi tulemus tohiks põhineda kõrvalistel või oletuslikel mõjudel. Konkurentsiasutus või osapool, kes väidab, et mõni kokkulepe võib EMP riikide vahelisele kaubandusele avaldada kaudset või võimalikku mõju, peab selgitama, mil moel antud kokkulepe võib nimetatud mõju avaldada. EMP jurisdiktsiooni kehtestamiseks ei piisa ainult oletuslikust või spekulatiivsest mõjust. Näiteks vähendab kokkulepe mittekaubeldava toote hinna tõstmiseks tarbija kasutatavat tulu. Kuna tarbijal on kasutamiseks vähem raha, võib ta osta vähem tooteid, mis on sisse toodud teistest EMP riikidest. Kuid seos tarbija sissetuleku vähenemise ja EMP riikide vahelise kaubanduse vahel on EMP jurisdiktsiooni kehtestamiseks antud juhul liiga kaudne.

2.4. Märgatav mõju

2.4.1. Üldpõhimõte

44.

Kaubandusmõju kriteeriumil on kvantitatiivne mõõde, mis tagab, et EMP jurisdiktsiooni alla satuksid ainult sellised kokkulepped ja tegevused, mille mõju on teatava ulatusega. Artiklite 53 ja 54 rakendusulatusest jäävad välja sellised kokkulepped ja tegevused, mis mõjutavad turgu üksnes vähesel määral, kuna asjassepuutuvate ettevõtjate positsioon kõnealuse toote turul on nõrk. (32) Mõju märgatavuse hindamiseks tuleks ennekõike selgitada, milline on antud ettevõtja positsioon ja tähtsus asjaomase toote turul. (33)

45.

Mõju märgatavuse hindamise tulemus sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest, eriti antud kokkuleppe või tegevuse olemusest, nende rakendusulatuse alla kuuluvate toodete olemusest ja asjaomaste ettevõtjate turupositsioonist. Kui mõni kokkulepe või tegevus võib juba oma olemuse tõttu mõjutada kaubandust EMP riikide vahel, loetakse sellise kokkuleppe või tegevuse mõju kergemini märgatavaks, kui kokkuleppe või tegevuse puhul, mille olemus ei eelda EMP riikide vahelise kaubanduse mõjutamist. Mida tugevam on asjaomaste ettevõtjate turupositsioon, seda tõenäolisemalt loetakse nendevahelise kokkuleppe või tegevuse potentsiaalset mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele märgatavaks. (34)

46.

Euroopa Ühenduste Kohus on mitmes import või eksporti käsitlevas kohtuasjas lugenud märgatava mõju kriteeriumi täidetuks, kui asjaomaste ettevõtjate müügimaht moodustab antud turust umbes 5 protsenti. (35) Kuid otsustavaks teguriks ei loeta alati üksnes turuosa. Eriti oluline on arvesse võtta ettevõtete asjaomaste toodete käivet. (36)

47.

Niisiis on märgatavust võimalik hinnata nii absoluutnäitajate (käive) kui ka suhteliste näitajate varal, võrreldes asjaomas(t)e ettevõtja(te) turupositsiooni teiste turul tegutsevate ettevõtjate omaga (turuosa). Tähelepanu pööramine asjaomaste ettevõtjate positsioonile ja tähtsusele on kooskõlas mõistega “võib mõjutada”, mis annab mõista, et hinnang põhineb kokkuleppe või tegevuse potentsiaalsel mõjul EMP riikide vahelisele kaubandusele, mitte aga tegelikul mõjul, mida see avaldab üle piiri liikuvale toodete ja teenuste voole. Asjaomaste ettevõtjate turupositsioon ja nende kõnealuste toodete käive näitavad kokkuleppe või tegevuse potentsiaalset mõju kaubandusele EMP riikide vahel. Need kaks tegurit on kooskõlas lõigetes 51 ja 53 esitatud eeldustega.

48.

Märgatava mõju hindamiseks ei ole tingimata vaja asjaomaseid turge määratleda ega turuosi välja arvutada. (37) Ettevõtja absoluutarvudes esitatud müügimaht võib olla piisav argument toetamaks väidet, et selle ettevõtja tegevuse mõju kaubandusele on märgatav. See kehtib eriti selliste kokkulepete ja tegevuste kohta, mis juba oma olemuse tõttu võivad mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust, näiteks seetõttu, et nad on seotud impordi või ekspordiga või hõlmavad mitut EMP riiki. Asjaolu, et sellises olukorras võib kokkuleppe rakendusalasse kuuluva toote käive olla piisav argument, mille alusel loetakse potentsiaalne mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele märgatavaks, on kooskõlas lõikes 52 toodud positiivse eeldusega.

49.

Kokkuleppeid ja tegevusi tuleb alati vaadelda selles majanduslikus ja juriidilises kontekstis, milles nad eksisteerivad. Vertikaalsete kokkulepete puhul võib osutuda vajalikuks võtta arvesse sarnaste kokkulepete paralleelsete võrgustike kumulatiivset mõju. (38) Isegi kui üks kokkulepe või kokkulepete võrk ei ole võimeline EMP riikide vahelist kaubandust märgatavalt mõjutama, võivad kokkulepete paralleelsed võrgustikud üheskoos sellist mõju avaldada. Kuid selleks on vajalik, et antud kokkulepe või kokkulepete võrgustik mängiks üldises kaubandusmõjus olulist rolli. (39)

2.4.2. Mõju märgatavuse kvantiteedi määramine

50.

Pole võimalik kehtestada üldisi, kokkulepete kõiki kategooriaid hõlmavaid kvantitatiivseid reegleid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas potentsiaalne mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele on märgatav. Kuid on võimalik määratleda, millal kaubandust normaaltingimustes mõjutada ei saa. Esiteks, oma teatises vähetähtsate kokkulepete kohta, mis EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses märgatavalt ei piira konkurentsi (vähese tähtsuse reegel), (40) tõdes EFTA järelevalveamet, et ameti 11. septembri 1996. aasta otsuses nr 112/96/COL (41) määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vahelised kokkulepped ei ole normaaltingimustes võimelised mõjutama kaubandust EMP riikide vahel. See eeldus põhineb asjaolul, et VKE-de tegevus on üldjuhul kohaliku või kõige rohkem piirkondliku iseloomuga. Kuid VKE-de tegevusele võib siiski kohaldada EMP õigust ja seda eriti juhul, kui nende majandustegevus on piiriülene. Teisena peab järelevalveamet sobivaks töötada välja üldised põhimõtted, et määratleda juhtumid, kus kaubandus ei ole normaaltingimustes märgatavalt mõjutatav, ehk teisisõnu normi, mille alusel saab tuvastada märgatava mõju puudumist EMP riikide vahelisele kaubandusele (NAAT-reegel). Artikli 53 rakendamise korral loeb järelevalveamet nimetatud normi vaidlustatavaks eelduseks, mis kehtib kõigi kokkulepete kohta artikli 53 lõike 1 tähenduses sõltumata sellest, mis laadi piiranguid nad võivad sisaldada, isegi kui tegu on raskekujuliste piirangutega komisjoni grupierandit käsitlevatele määrustele ja suunistele vastavate õigusaktide tähenduses, millele viidatakse EMP lepingu XIV lisas. Nimetatud eelduse kehtivuse korral ei alusta järelevalveamet tavaliselt menetlust taotluse põhjal ega omal algatusel. Kui ettevõtjad oletavad heas usus, et kokkuleppe puhul kehtib antud negatiivne eeldus, ei määra järelevalveamet trahve.

51.	Ilma, et see piiraks lõikes 52 esitatu rakendamist, ei tähenda märgatava mõju määratlus, et kokkulepped, mis ei vasta allpool toodud kriteeriumidele, on tingimata võimelised mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust. Iga juhtum vajab omaette analüüsi.

52.

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et põhimõtteliselt ei suuda kokkulepe EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada, kui on täidetud alljärgnevad kumulatiivsed tingimused:

(a)	poolte turuosade summa ükskõik millisel asjaomasel EMP sisesel turul, mida kokkulepe hõlmab, ei ületa 5 protsenti, ja

(b)

horisontaalse kokkuleppe puhul ei ületa asjaomaste ettevõtjate EMP sisene aastakäivete summa (42) kokkuleppega hõlmatud toodete turul 40 miljonit eurot. Toodete ühise ostmise puhul määratakse asjaomane käive kokkuleppega hõlmatud toodete ühisostude alusel, mida osapooled on sooritanud.

Vertikaalse kokkuleppe puhul ei tohi kokkuleppega hõlmatud toodete tarnija EMP sisese aastakäibe kogumaht ületada 40 miljonit eurot. Litsentsilepingu puhul tähendab asjaomane käive litsentsisaajate käivete kogumahtu litsentsitud tehnoloogiat kasutavate toodete turul koos litsentsiandja oma käibega nende toodete turul. Kui kokkulepe on sõlmitud ostja ja mitme tarnija vahel, määratakse asjaomane käive kokkuleppega hõlmatud toodete ostude alusel, mida teeb ostja.

Järelevalveamet rakendab sama eeldust, kui kahe järjestikkuse kalendriaasta jooksul ei ületata eelmainitud maksimaalset käibemahtu rohkem kui 10 protsenti ja turuosa künnist mitte üle 2 protsendi. Järelevalveamet ei kohalda nimetatud eeldust juhul, kui kokkulepe hõlmab veel väljakujunemata turgu, mistõttu osapooltel ei saa sellel turul olla asjaomast käivet ega ka mingit turuosa. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks hinnata kaubandusmõju märgatavust selle alusel, milline on osapoolte positsioon sarnaste toodete turul ja kokkuleppega seotud tehnoloogia alal.

53.

EFTA järelevalveamet jääb ka seisukohale, et kui kokkulepe on juba oma olemuselt võimeline mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust näiteks põhjusel, et see puudutab eksporti või importi või hõlmab mitut EMP riiki, võib püstitada vaidlustatava positiivse eelduse, mille kohaselt loetakse kaubandusmõju märgatavaks juhul, kui lõigetes 52 ja 54 näidatud viisil arvutatuna on osapoolte käivete summa kokkuleppega hõlmatud toodete turul suurem kui 40 miljonit eurot. Kokkulepete puhul, mis juba olemuslikult on võimelised mõjutama kaubandust EMP riikide vahel, võib tihti eeldada, et mõju on märgatav, kui osapoolte turuosad ületavad eelmises lõikes nimetatud 5 protsendi künnise. Nimetatud eeldus ei kehti siiski kokkulepete kohta, mis hõlmavad ainult EMP riigi mõnda osa (vt lõiget 90).

54.

Seoses 40 miljoni euro künnisega (vt lõiget 52 eespool) arvutatakse asjaomane käive ettevõtjate eelmise majandusaasta EMP sisese müügi kogumahu alusel kokkuleppega hõlmatud toodete (kokkuleppealuste toodete) osas, arvestamata makse. Sama ettevõtja alluvusse kuuluvate üksuste vahelist müüki arvesse ei võeta. (43)

55.

Turuosa künniste rakendamiseks on vaja kindlaks määrata asjakohane turg. (44) See koosneb asjakohasest kaubaturust ja asjakohasest geograafilisest turust. Turuosad tuleb arvutada müügiväärtuse andmete või vajaduse korral ostuväärtuse andmete põhjal. Kui väärtusandmeid ei ole saadaval, võib kasutada muudel usaldusväärsetel turuandmetel, sealhulgas mahuandmetel põhinevaid hinnanguid.

56.	Sama tarnija poolt eri turustajatega sõlmitud kokkulepete võrgustikuga seoses tuleb arvestada müüki kogu võrgustikus.

57.	NAAT-reegli rakendamisel loetakse sama üldise ärisuhte alla kuuluvad kokkulepped üheksainsaks kokkuleppeks. (45) Ettevõtjad ei tohi jagada osadeks majanduslikust seisukohast terviklikku kokkulepet selleks, et mahtuda nimetatud künnise alla.

3. EELNIMETATUD PÕHIMÕTETE RAKENDAMINE ÜLDLEVINUD TÜÜPI KOKKULEPETE JA RIKKUMISTE SUHTES

58.

EFTA järelevalveamet rakendab eelmises jaos toodud negatiivset eeldust kõigi kokkulepete kohta, kaasaarvatud kokkulepped, mis on juba oma olemuselt suutelised mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust ning kokkulepped, mis puudutavad kaubandust kolmandate maade ettevõtjatega (vt 3. punkti alapunkti 3).

59.

Kui negatiivne eeldus ei ole rakendatav, võtab EFTA järelevalveamet arvesse kokkuleppe või tegevuse olemust ning kokkuleppe või tegevusega seotud toodete olemuse kvalitatiivseid elemente (vt. lõikeid 28 ja 29). Kokkuleppe olemuse olulisust rõhutab ka lõikes 53 nimetatud positiivne eeldus, mis käsitleb nende kokkulepete mõju märgatavust, mis juba oma olemuselt on võimelised EMP riikide vahelist kaubandust mõjutama. Et saada kaubandusmõju kontseptsiooni rakendamiseks täiendavaid suuniseid, on kasulik tutvuda enamlevinud kokkulepete ja tavade kategooriatega.

60.

Alljärgnevates sätetes tehakse vahet mitut EMP riiki hõlmavate kokkulepete ja tegevuste ning ainult ühe EMP riigi territooriumi või selle osaga piirduvate kokkulepete ja tegevuste vahel. Need kaks kategooriat jagatakse veel omakorda asjakohase kokkuleppe või tegevuse olemusele vastavateks alamkategooriateks. Käsitletakse ka kolmandate riikidega seotud kokkuleppeid ja tegevusi.

3.1. Mitut EMP riiki hõlmavad või mitmes EMP riigis kohaldatavad kokkulepped ja rikkumised

61.

Mitut EMP riiki hõlmavad või mitmes EMP riigis kohaldatavad kokkulepped ja tegevused on enamasti juba oma olemuse poolest võimelised mõjutama kaubandust EMP riikide vahel. Juhul kui lõikes 52 mainitud asjakohase käibe künnis on ületatud, ei ole tavaliselt enam vaja üksikasjaliselt analüüsida, kas EMP riikide vaheline kaubandus võib mõjutatud saada. Kuid selleks, et saada juhiseid selliste juhtumite lahendamiseks ja näitlikustada 2. punktis toodud põhimõtteid, oleks kasulik tutvuda argumentidega, mida tavaliselt kasutatakse, et õigustada juhtumi paigutamist EMP jurisdiktsiooni rakendusalasse.

3.1.1. Importi või eksporti käsitlevad kokkulepped

62.

Importi või eksporti käsitlevad kokkulepped, mis on sõlmitud kahes või enamas EMP riigis asuva ettevõtte vahel, võivad juba olemuslikult mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Sõltumata sellest, kas sellised kokkulepped piiravad konkurentsi või mitte, on neil otsene mõju EMP riikide vahel toimuva kaubanduse struktuurile. Näiteks leidis Euroopa Ühenduste Kohus kohtuasjas Kerpen & Kerpen, mis käsitles Prantsusmaal asuva tootja ja Saksamaal asuva turustaja vahelist kokkulepet ja millega hõlmati üle 10 protsendi Prantsusmaalt Saksamaale siirduvast tsemendiekspordist kogumahuga 350 000 tonni aastas, et on võimatu võtta seisukohta, et selline kokkulepe ei mõjuta (märgatavalt) EÜ liikmesriikidevahelist kaubandust. (46)

63.

Antud kategooriasse kuuluvad kokkulepped, mis piiravad importi või eksporti, kaasaarvatud piirangud, mis puudutavad ostjapoolset aktiivset ja passiivset müüki või edasimüüki teistes EMP riikides asuvatele tarbijatele. (47) Sellistel juhtudel valitseb väidetava konkurentsipiirangu ja kaubandusmõju vahel olemuslik seos, kuna piirang on tegelikult kehtestatud eesmärgiga takistada toote- ja teenusevoogude vaba liikumist EMP riikide vahel, mis ilma piiranguta võiks toimuda. Pole oluline, kas kokkuleppe pooled asuvad samas EMP riigis või erinevates EMP riikides.

3.1.2. Mitut EMP riiki hõlmavad kartellid

64.

Mitut EMP riiki hõlmavad kartellikokkulepped, näiteks hindade kindlaksmääramiseks või turu jagamiseks sõlmitud kokkulepped, on juba oma olemuselt võimelised mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust. Piiriülesed kartellikokkulepped võrdsustavad konkurentsitingimusi ja takistavad majanduslikku läbipõimumist, põhistades kaubanduse traditsioonilisi struktuure. (48) Kui ettevõtjad lepivad omavahel kokku geograafiliste territooriumide jagamises, võib see katkestada või vähendada nendele territooriumidele mujalt suunduvat müügitegevust. Kui ettevõtjad lepivad kokku hindade kindlaksmääramises, teevad nad sellega lõpu turul valitsevale konkurentsile ja sellega koos ka hinnaerinevustele, mis muul juhul võiksid konkurente ja tarbijaid meelitada piiriüleses kaubanduses osalema. Kui ettevõtjad lepivad kokku müügikvootide kehtestamises, säilivad kaubanduse traditsioonilised struktuurid. Asjaomased ettevõtjad hoiduvad tootmise laiendamisest ja selle kaudu väldivad teistes EMP riikides asuvate potentsiaalsete tarbijate teenindamist.

65.	Piiriülestel kartellidel on tavaliselt juba olemuslikult märgatav mõju, kuna kartellis osalevate ettevõtjate positsioon turul on oluline. Kartelle moodustavad tavaliselt ettevõtjad, kes valdavad üheskoos suurt osa turust, kuna see võimaldab neil tõsta hindu või vähendada tootmist.

3.1.3. Mitut EMP riiki hõlmavad horisontaalsed koostöökokkulepped

66.

Käesolevas jaos käsitletakse eri tüüpi horisontaalseid koostöökokkuleppeid. Horisontaalne koostöökokkulepe võib näiteks esineda kokkuleppe kujul, mille alusel kaks või enam ettevõtjat jagavad omavahel ära teatud majandustegevused, näiteks tootmise ja turustamise. (49) Tihti nimetatakse selliseid kokkuleppeid ühisettevõteteks. Ühisettevõtete suhtes, mis püsivalt täidavad kõiki iseseisva majandusüksuse funktsioone, kohaldatakse ühinemismäärust. (50) EMP tasandil ei kohaldata selliste täielikult toimivate ühisettevõtete suhtes EMP lepingu artikleid 53 ja 54, välja arvatud juhul, kui saab kohaldada ühinemismääruse artikli 2 lõiget 4. (51) Seetõttu ei käsitle käesolev punkt täielikult toimivaid ühisettevõtteid. Mittetäielikult toimiva ühisettevõtte puhul ei toimi antud ühisettevõte ühelgi turul iseseisva tarnija (või ostja) rollis. Selline üksus ainult abistab emaettevõtteid, kes turul tegutsevad. (52)

67.

Ühisettevõtted, kes tegutsevad kahes või enamas EMP riigis või müüvad oma toodangut kahes või enamas EMP riigis, mõjutavad osapoolte majandustegevust EMP kõnealustel territooriumidel. Sellised kokkulepped avaldavad juba oma olemuse tõttu EMP riikide vahelisele kaubandusele mõju, mis puuduks olukorras, kus kokkulepet ei oleks sõlmitud. (53) Kaubanduse struktuuri mõjutab ka see, kui ettevõtjad lülitavad oma tegevuse ümber ühisettevõttele või kasutavad ühisettevõtet uue EMP sisese tarneallika loomiseks.

68.

Kaubandusmõju võib tekkida ka siis, kui ühisettevõte valmistab emaettevõtete jaoks toodangut, mida need edasi töötlevad või mõnes oma tootes kasutavad. Selline olukord võib kujuneda, kui eelnimetatud ühisettevõtte toodet saadi varem teistes EMP riikides asuvatelt tarnijatelt, kui emaettevõte valmistas seda teistes EMP riikides või kui lõpptoodet realiseeritakse rohkem kui ühes EMP riigis.

69.	Kui ühisettevõte ei toimi ühelgi turul iseseisva üksusena, peab mõju märgatavuse hindamise juures arvestama mitte ainult kokkuleppega moodustatud ühisettevõtte müügimahtu vaid ka emaettevõtete nende toodete müügimahtu, mis on kokkuleppega seotud.

3.1.4. Mitmes EMP riigis kohaldatavad vertikaalsed kokkulepped

70.

Vertikaalsed kokkulepped ja sarnaste vertikaalsete kokkulepete võrgustikud, mida kohaldatakse mitmes EMP riigis, on tavaliselt võimelised EMP riikide vahelist kaubandust mõjutama, kui nende tagajärjel kaubandus teatud viisil ümber suunatakse. Näiteks suunab kaubandust ümber valikturustuse kokkulepete võrgustik, mida kohaldatakse kahes või enamas EMP riigis, kuna selle tulemusel osalevad kauplemises ainult võrgustiku liikmed, mis omakorda avaldab partnerite vahelisele kaubandusele mõju, mis puuduks olukorras, kus sellist kokkulepet ei oleks sõlmitud. (54)

71.

EMP riikide vahelist kaubandust võivad mõjutada ka vertikaalsed kokkulepped, mis sulevad konkurentidele turu. Sellised on näiteks kokkulepped, mille alusel eri EMP riikides tegutsevad turustajad lepivad kokku, et ostavad kaupa ainult kindla tarnija käest või müüvad ainult kindla tarnija kaupa. Sellised kokkulepped võivad piirata kaubandust EMP riikide vahel, kus seda kokkulepet kohaldatakse või kaubandust EMP riikidest, mis pole kokkuleppega hõlmatud. Konkurendi ees võib sulgeda turu üksik kokkulepe või kokkulepete võrgustik. Kui mitut EMP riiki hõlmaval kokkuleppel või kokkulepete võrgustikul on turgu sulgev mõju, on selline kokkulepe või kokkulepped juba olemuslikult võimelised EMP riikide vahelist kaubandust märgatavalt mõjutama.

72.

Tarnijate ja turustajate kokkulepped edasimüügihindade kujundamiseks (resale price maintenance ehk RPM), mis hõlmavad kaht või enamat EMP riiki, on samuti olemuslikult võimelised mõjutama kaubandust EMP riikide vahel. (55) Võrreldes olukorraga, kus sellist kokkulepe ei eksisteeri, muudavad sellised kokkulepped hinnataset, mis omakorda mõjutab kaubanduse struktuuri.

3.1.5. Mitut EMP riiki hõlmavat turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

73.

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul on põhjust eristada tegevust turulepääsu takistamiseks või konkurentide väljatõrjumiseks (turult kõrvaldav tegevus) ja tegevust, millega turgu valitsev ettevõtja kuritarvitab oma majanduslikku võimu näiteks ülemäära kõrgete või diskrimineerivate hindade kehtestamisega (turupositsiooni kuritarvitamine). Mõlemat tüüpi väärkasutused võivad esineda kokkuleppe kujul, mille suhtes saab rakendada lepingu artikli 53 lõiget 1 või ühepoolse tegevusena, mis EMP konkurentsiõiguse puhul kuulub ainult artikli 54 rakendusalasse.

74.	Selline turupositsiooni kuritarvitamine nagu diskrimineeriv allahindlus, mõjutab ennekõike kaubanduse ahelas järgnevaid partnereid, kes saavad selle tõttu kasu või kahju, ja kelle konkurentsivõime selle tulemusel muutub, misläbi saab mõjutatud ka EMP riikide vahelise kaubanduse struktuur.

75.

Kui turgu valitsev ettevõtja kuritarvitab oma seisundit enam kui ühe EMP riigi turul, võib see juba olemuse poolest mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Sellise teguviisi negatiivne mõju konkurentsile ulatub ühest EMP riigist kaugemale ja võrrelduna olukorraga, kus sellist käitumist ei oleks, võib juhtida kaubanduse teistesse kanalitesse. Näiteks võib kaubanduse struktuur saada mõjutatud olukorras, kus turgu valitsev ettevõtja annab lojaalsuspõhiseid allahindlusi. Tarbijad, kellele pakutakse eksklusiivse allahindluskava eeliseid, ostavad tõenäoliselt turuliidri konkurentidelt vähem, kui teistsuguses olukorras. Samuti on suuteline EMP riikide vahelist kaubandust mõjutama turult kõrvaldav tegevus, näiteks röövhinnapoliitika, kuna see mõjutab EMP sisese turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust. (56) Kui turgu valitsev ettevõte tegutseb eesmärgiga tõrjuda turult välja konkurent, kes toimib rohkemas kui ühes EMP riigis, avaldub kaubandusmõju mitmel viisil. Esiteks tekib oht, et konkurent, keda püütakse välja tõrjuda, ei saa enam olla EMP siseseks tarneallikaks. Isegi kui löögi alla sattunud ettevõtjat ei elimineerita, muutub tulevikus tõenäoliselt tema konkurentsikäitumine, mis võib avaldada mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele. Teiseks võib selline positsiooni kuritarvitamine mõjutada ülejäänud konkurente. Juhtpositsioonil olev ettevõtja annab sellise kuritahtliku käitumisega konkurentidele mõista, et ta kavatseb maha suruda igasugused katsed tegelikku konkurentsi jalule seada. Kolmandaks, konkurendi kõrvaldamise fakt võib juba iseenesest mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. See võib olla nii isegi juhul, kui väljatõrjumise ohus oleva ettevõtja tegevus piirdub ainult ekspordiga kolmandatesse riikidesse. (57) Kui EMP sisest turu konkurentsil põhinevat struktuuri ähvardab veelgi suurema kahjustumise oht, kuulub asi EMP jurisdiktsiooni alla.

76.

Kui juhtivat turuseisundit omav ettevõtja kuritarvitab oma positsiooni või tegutseb konkurentide väljatõrjumise eesmärgil rohkemas kui ühes EMP riigis, avaldab selline tegevus juba oma olemuse poolest EMP riikide vahelisele kaubandusele märgatavat mõju. Arvestades ajaomase ettevõtja juhtivat turupositsiooni ja asjaolu, et kuritarvitus leiab aset mitmes EMP riigis, on kuritarvituse ulatus ja selle tõenäoline mõju kaubanduse struktuurile sellised, et EMP riikide vaheline kaubandus võib saada oluliselt mõjutatud. Kui turul juhtpositsiooni omav ettevõtja kuritarvitab oma positsiooni näiteks diskrimineerivat hinnapoliitikat rakendades, muudab see kaubanduspartnerite konkurentsivõimet enam kui ühes EMP riigis. Ka väärkäitumine konkurentide väljatõrjumise, kaasaarvatud nende elimineerimise eesmärgil, mõjutab konkurentide majandustegevust rohkemas kui ühes EMP riigis. Juba ainuüksi asjaolu, et üks ettevõtja on mitme EMP riigi turul juhtival positsioonil näitab, et konkurents on olulisel osal ühisturust juba nõrgenenud. (58) Kui turuliider konkurentsi veelgi nõrgestab kuritahtliku tegevusega, näiteks konkurendi turult väljatõrjumisega, siis võib see avaldada EMP riikide vahelisele kaubandusele märgatavat mõju.

3.2. Kokkulepped ja rikkumised, mis piirnevad ainult ühe EMP riigi või selle osaga

77.

Kui kokkulepe või kuritahtlik tegevus hõlmab ainult ühe EMP riigi territooriumi, võib osutuda vajalikuks uurida lähemalt selle potentsiaalset võimet mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Tuleks meeles pidada, et EMP riikide vaheline kaubandus võib olla mõjutatud, kuigi kaubandus ei vähene. Piisab sellestki, et EMP riikide vahelise kaubanduse struktuur võib märgatavalt muutuda. Tihti piisab ainult ühte EMP riiki puudutava kokkuleppe või tegevuse puhul väidetava rikkumise olemuse analüüsist — ennekõike selles osas, kas see võib kaasa tuua siseriikliku turu sulgemise — et otsustada, kas kokkulepe või tegevus võib avaldada mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele. Järgnevad näited ei ole ammendavad. Nad annavad vaid ülevaate, millistel tingimustel loetakse ainult ühe EMP riigi territooriumiga piirnevat kokkulepet võimeliseks mõjutama EMP riikide vahelist kaubandust.

3.2.1. Ainult ühte EMP riiki hõlmavad kartellid

78.

Horisontaalne kartell, mis hõlmab ühe EMP riigi kogu territooriumit, võib tavaliselt mõjutada ka EMP riikide vahelist kaubandust. Ühenduse kohtud on mitmel juhul otsustanud, et ühe EÜ liikmesriigi kogu territooriumi hõlmavatel kokkulepetel on juba olemuse poolest selline mõju, mis tugevdab siseriiklike turgude eristumist ja seeläbi takistab majanduslikku läbipõimumist, mis on EÜ asutamislepingu üks eesmärke. (59)

79.

Põhjus, miks sellised kokkulepped soodustavad siseriikliku turu eristumist, on selles, et ühte EMP riiki hõlmavas kartellis osalevad ettevõtjad peavad tavaliselt võtma meetmeid, et takistada teistest EMP riikidest pärit olevate konkurentide tungimist nende turule. (60) Kui nad seda ei tee, ja kui kokkuleppe rakendusalasse kuuluv toode on kaubeldav, (61) riskib kartell sellega, teistest EMP riikidest pärinevad konkurendid hakkavad ohustama tema positsiooni. Sellised kokkulepped võivad samuti juba olemuse poolest märgatavalt mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust, kui võetakse arvesse, kui suur peab olema kartelli turuosa selleks, et tema tegevusel oleks mõju.

80.

Kuna kaubandusmõju kontseptsiooni alla kuulub ka võimaliku mõju kriteerium, ei ole oluline, kas teistest EMP riikidest pärinevate konkurentide vastu kunagi selliseid meetmeid võetakse. Kui kartellisiseselt kokkulepitud hinnad on sarnased EMP sees valitsevale hinnatasemele, ei pruugi kartelli liikmetel tekkida kohest vajadust teistest EMP riikidest pärinevate konkurentide vastu tegutseda. Oluline on see, kui suur on tõenäolisus, et nad võivad seda teha turuolude muutudes. Tõenäolisus sõltub sellest, kas antud turul on kauplemisele loomulikke tõkkeid ja ennekõike antud toote kaubeldavusest. Näiteks langetas Euroopa Ühenduste Kohus teatavate jaemüügi korras pakutavate pangandusteenuste (62) asjas otsuse, et nimetatud tegevus ei saa kauplemist märgatavalt mõjutada, kuna võimalus kõnealuste toodetega kauplemiseks on väga piiratud; samuti polnud nende teenuste pakkumine ka otsustavaks teguriks, mis oleks võinud mõjutada mõne teise EÜ liikmesriigi ettevõtja otsust kõnealusesse EÜ liikmesriiki üksusi rajada. (63)

81.

Ulatus, mil määral kartelli liikmed rakendavad järelevalvet hindade ja teistest EMP riikidest pärit olevate konkurentide üle, võib näidata, millises ulatuses on kartellikokkuleppega hõlmatud tooted kaubeldavad. Järelevalve rakendamine viitab sellele, et kartell näeb teistest EMP riikidest pärinevas konkurentsis ja konkurentides kartellile võimalikku ohtu. Kui lisaks on tõendeid selle kohta, et kartelli liikmed on teadlikult määranud hindu teistes EMP riikides valitseva hinnataseme põhjal (piirhinnakujundus), siis näitab see, et kõnealused kaubad on kaubeldavad ja EMP riikide vaheline kaubandus võib saada mõjutatud.

82.

Tavaliselt on võimalik kaubandusmõju ka siis, kui siseriikliku kartelli liikmed püüavad leevendada teistest EMP riikidest pärinevate ettevõtjate tekitatud konkurentsi sellega, et kutsuvad neid osalema piiravas kokkuleppes, või kui konkurentide kokkuleppest välja jätmine seab nad konkurentsi seisukohalt ebasoodsasse olukorda. (64) Sellisel juhul takistatakse kokkuleppega konkurente oma konkurentsieelist kasutamast või suurendetakse nende kulusid, mis avaldab nende konkurentsivõimele ja müügimahule negatiivset mõju. Mõlemal juhul takistab kokkulepe teistest EMP riikidest pärinevate konkurentide tegevust antud riigi turul. Sama kehtib ka juhul, kui ühte EMP riiki hõlmav kokkulepe sõlmitakse ettevõtjate vahel, kes müüvad edasi teistest EMP riikidest imporditavat toodangut. (65)

3.2.2. Ühte EMP riiki hõlmavad horisontaalsed koostöökokkulepped

83.

Horisontaalsed koostöökokkulepped, ja eriti osalises ulatuses toimivad ühisettevõtted (vt lõiget 66), mille tegevus piirneb ühe EMP riigiga ja pole otseselt seotud ekspordi või impordiga, ei kuulu kokkulepete kategooriasse, mis juba olemuse poolest võiksid mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Seetõttu võib osutuda vajalikuks vaadelda eraldi iga kokkuleppe potentsiaalset võimet mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust.

84.

Horisontaalsed kokkulepped võivad EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada eriti siis, kui nad sulevad konkurentide eest turu. Sellesse kategooriasse võivad kuuluda kokkulepped mõnes sektoris standardi- või sertifitseerimissüsteemi kehtestamiseks, millest on välja jäetud teistest EMP riikidest pärinevad ettevõtjad või mille tingimusi on kergem täita asjaomase EMP riigi ettevõtjatel, kuna süsteemid põhinevad siseriiklikel eeskirjadel ja traditsioonidel. Sellisel juhul raskendatakse kokkuleppega teistest EMP riikidest pärit ettevõtjate tungimist riigisisesele turule.

85.

Kaubandusmõju võib tekkida ka siis, kui ühisettevõtte rajamise tulemusena jäetakse teistest EMP riikidest pärit ettevõtjad ilma olulisest turustuskanalist või nõudluse allikast. Näiteks, kui sama EMP riigi kaks või enam turustajat, kes impordivad olulise osa teatud toodetest, asutavad nende toodete ostmiseks ühisettevõtte ja ühendavad oma ostud, siis väheneb sellise tegevuse tulemusena turustuskanalite arv ja see omakorda raskendab teistest EMP riikidest pärinevate tarnijate juurdepääsu antud turule. Seetõttu võib kaubandus mõjutatud saada. (66) Kaubandus võib saada mõjutatud ka siis, kui ettevõtjad, kes enne tootsid teatud toodet, asutavad selle toote valmistamiseks ühisettevõtte. Sellisel juhul muutub EMP riikide vahelise kaubanduse struktuur võrrelduna olukorraga, kus sellist kokkulepet ei oleks sõlmitud.

3.2.3. Ühte EMP riiki hõlmavad vertikaalsed koostöökokkulepped

86.

Vertikaalsed kokkulepped, mis hõlmavad ühte EMP riiki tervikuna, võivad mõjutada EMP riikide vahelise kaubanduse struktuuri, kui nad raskendavad teistest EMP riikidest pärit olevate ettevõtjate tungimist antud riigi turgudele eksporditegevuse või üksuste rajamise (turgu sulgeva mõju) kaudu. Vertikaalsed kokkulepped, mis tekitavad turgu sulgevat mõju, soodustavad riigi turu eristumist ja takistavad turgude läbipõimumist, mis on EMP lepingu üks eesmärke. (67)

87.

Turu võib sulgeda konkurentidele näiteks see, kui tarnija kehtestab ostjatele ainuõiguslikke ostukohustusi. (68) Delimitise kohtuasjas, (69) mis puudutas kokkulepet teatava õlletootja ja ruumide omaniku vahel, kus õlut tarbiti, mille alusel viimane kohustus ostma õlut ainult nimetatud õlletootjalt, määratles Euroopa Ühenduste Kohus turu sulgemist konkurentide ees kui olukorda, kus kokkuleppe tõttu puudub konkurentidel tegelik ja konkreetne võimalus turule pääseda. Üldiselt takistavad kokkulepped olulisel määral turulepääsu ainult siis, kui nad katavad märgatavat osa turust. Sellega seoses võivad olla näitajateks turuosa ja turukatvus. Hindamisel tuleks arvesse võtta mitte ainult ühte konkreetset kokkulepet või kokkulepete võrgustikku, vaid ka sarnase mõjuga paralleelseid kokkulepete võrgustikke. (70)

88.

Tervet EMP riiki hõlmavad vertikaalsed kokkulepped, mis puudutavad kaubeldavaid tooteid, võivad mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust isegi siis, kui nad ei piira otseselt kaubandust. Ettevõtjatevaheline kokkulepe edasimüügihindade kujundamiseks (resale price maintenance ehk RPM) võib avaldada EMP riikide vahelisele kaubandusele otsest mõju, suurendades importi teistest EMP riikidest ja vähendades eksporti kõnealusest EMP riigist. (71) Kokkulepped edasimüügihindade kujundamiseks võivad mõjutada kaubanduse struktuuri sarnasel viisil kui horisontaalsed kartellid. Kuna hinnad, mis kehtestatakse edasimüügihindade kujundamise kokkuleppe tulemusel, on kõrgemad kui tavaliselt teistes EMP riikides, saab sellist hinnataset alal hoida siis, kui teistest EMP riikidest pärinev import hoitakse kontrolli all.

3.2.4. EMP riigi ainult ühte osa hõlmavad kokkulepped

89.

EMP riigi ainult ühte osa hõlmavate kokkulepete kvalitatiivse analüüsi juures tuleb lähtuda samadest põhimõtetest kui EMP riigi kogu territooriumi hõlmavate kokkulepete puhul. See tähendab, et rakendatakse 2. punktis esitatud analüüsipõhimõtteid. Mõju märgatavuse hindamisel tuleb eristada kahte kategooriat ja arvestada, et kokkuleppega on kaetud ainult osa EMP riigi territooriumist. Samuti tuleb arvesse võtta, kui suurel osal riigi territooriumist kaubeldakse. Näiteks, kui transpordikulude või seadmete kasutusraadiuse tõttu ei ole muude EMP riikide ettevõtjatel majanduslikult otstarbekas teenindada kogu teise EMP riigi territooriumi, võib tekkida kaubandusmõju siis, kui kokkuleppe tulemusena takistatakse juurdepääs EMP riigi territooriumi osale, mis muidu oleks kauplemisele avatud, väljaarvatud juhtumid, kus kõnealune territooriumi osa on väga väike. (72)

90.

Kui kokkuleppega suletakse juurdepääs piirkondlikule turule, siis selleks, et kaubandusmõju võiks lugeda märgatavaks, peab kokkuleppest mõjutatud müügi maht, võrrelduna asjaomaste toodete müügi kogumahuga kõnealuse EMP riigi territooriumil, olema märkimisväärne. Hindamisel ei saa lähtuda ainult geograafilisest katvusest. Mõningal määral tuleks arvestada ka kokkuleppe poolte turuosade suurusega. Kuid isegi siis, kui osapoolte turuosa hästi väljakujunenud piirkondlikul turul on suur, võib selle turu maht, võrrelduna asjaomaste toodete müügi kogumahuga kõnealuse EMP riigi territooriumil, jääda ikkagi ebaoluliseks. Kauplemismahu suurus, mis kokkuleppe tulemusena riigisisesest turust välja jääb, näitab tavaliselt kõige paremini, kas kokkuleppel võib olla EMP riikide vahelisele kaubandusele (märgatav) mõju. Seetõttu on kokkuleppel, mis hõlmab kontsentreeritud nõudlusega ala, rohkem kaalu, kui leppel, mis katab vähem kontsentreeritud nõudlusega ala. Selleks, et kokkuleppe suhtes võiks rakendada EMP jurisdiktsiooni, peab riigisisesest turust olema välja lülitatud oluline osa.

91.

Kohalikud kokkulepped ei ole olemuse poolest suutelised EMP riikide vahelist kaubandust mõjutama. See kehtib isegi juhul, kui kohalik turg asetseb piirialal. Kuid kui siseriiklikust turust on välja lülitatud oluline osa, võib kauplemine saada mõjutatud isegi siis, kui asjaomane turg ei asetse piirialal.

92.

Sellesse rühma kuuluvate juhtumite osas võib saada juhiseid kohtupraktikast, mis käsitleb vastavas EÜ asutamislepingu artiklis 82 toodud kontseptsiooni seoses ühisturu olulise osaga. (73) Näiteks kokkuleppeid, mis takistavad teistest EMP riikidest pärinevate konkurentide turulepääsu EMP riigi mõnes piirkonnas, mis moodustab olulise osa ühisturust, tuleks lugeda EMP riikide vahelisele kaubandusele märgatavat mõju avaldavateks.

3.2.5. Ühte EMP riiki hõlmavat turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

93.

Kui ettevõtja, kellel on kogu ühe EMP riiki ulatuses juhtiv turupositsioon, tegutseb konkurentide turult väljatõrjumiseks, võib see üldjuhul mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Selline väärkäitumine raskendab tavaliselt teistest EMP riikidest pärinevate konkurentide turule pääsemist, mis võib tuua kaasa kaubanduse struktuuri muutumise. (74) Näiteks Michelini kohtuasjas (75) otsustas Euroopa Ühenduste Kohus, et lojaalsuspõhised allahindlused sulevad turu teistest EÜ liikmesriikidest tulevate konkurentide eest ja seetõttu mõjutavad kauplemist EÜ asutamislepingu artikli 82 tähenduses. Renneti kohtuasjas (76) langetas Euroopa Ühenduste Kohus eelmisele sarnase otsuse, mille kohaselt tarbijale määratud ainuõiguslik ostukohustus suleb turu teistest EÜ liikmesriikidest pärinevate toodete ees.

94.

Väärkäitumine konkurentide turult väljatõrjumiseks, mis mõjutab ühe EMP riigi turu konkurentsil põhinevat struktuuri, näiteks konkurendi elimineerimise või elimineerida ähvardamise teel, võib samuti mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Kui ettevõtja, keda ähvardatakse välja tõrjuda, tegutseb ainult ühes EMP riigis, ei mõjuta väärkäitumine tavaliselt EMP riikide vahelist kaubandust. Kuid EMP riikide vaheline kaubandus võib saada mõjutatud juhul, kui ettevõtja, kelle vastu tegutsetakse, ekspordib kaupa teistesse EMP riikidesse või impordib seda teistest EMP riikidest (77) või kui ta tegutseb ka teistes EMP riikides. (78) Kaubandusmõju võib ka tekkida hoiatava eeskuju tõttu, mida väärkäitumine avaldab teistele ettevõtjatele. Kui turgu valitsev ettevõtja on oma korduva tegutsemisega näidanud, et tal on kombeks konkurendid, kes püüavad temaga otseselt konkureerida, turult välja tõrjuda, on tõenäoline, et teistest EMP riikidest pärinevad konkurendid muutuvad konkureerimisega ettevaatlikuks, mistõttu võib kauplemine saada mõjutatud isegi siis, kui ettevõte, kelle vastu tegutsetakse, ei pärine teisest EMP riigist.

95.

Turupositsiooni kuritarvitamise, näiteks diskrimineeriva hinnapoliitika või röövhinnapoliitika puhul võib olukord olla keerulisem. Hinnadiskrimineerimine kodumaiste tarbijate vahel ei saa tavaolukorras mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust. Kuid see võib siiski juhtuda, kui ostjad tegelevad ekspordiga ja diskrimineeriv hinnapoliitika mõjutab neid või kui diskrimineerivat hinnapoliitikat kasutatakse impordi takistamiseks. (79) Madalamate hindade pakkumine nendele tarbijatele, kes kõige tõenäolisemalt võiksid tooteid teistest EMP riikidest sisse tuua, võib raskendada teistest EMP riikidest pärinevate konkurentide juurdepääsu turule. Sellisel juhul võib avalduda mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

96.

Kui ettevõtjal on EMP riigi kogu territooriumil valitsev positsioon, ei ole tavalistelt oluline, kas antud ettevõtja kuritarvitus puudutab ainult osa riigi territooriumist või mõjutab teatud ostjaid kogu territooriumi ulatuses. Turgu valitsev ettevõtja võib kauplemist märgatavalt takistada kuritahtliku tegevusega sellistel aladel või selliste tarbijate vastu, kellele teistest EMP riikidest pärinevad konkurendid kõige tõenäolisemalt oma tegevuse suunaksid. Näiteks võib tuua olukorra, kus teatud turustuskanalil on eriline tähtsus laia tarbijaskonnani jõudmiseks. Sellistele kanalitele juurepääsu takistamine võib oluliselt mõjutada EMP riikidevahelist kaubandust. Mõju märgatavuse hindamisel tuleb samuti arvesse võtta, et ettevõtja, kelle turgu valitsev seisund hõlmab EMP riigi kogu territooriumit, raskendab turule pääsemist juba ainult oma olemasoluga. Seetõttu tuleb igasugust kuitarvitust, mis tõkestab juurdepääsu siseriiklikule turule, pidada kauplemist märgatavalt mõjutavaks. Turgu valitseva ettevõtte liidripositsioon turul ja tema konkurentsivastane käitumine näitavad üheskoos, et sellisel kuritarvitusel on tavaliselt juba olemuse poolest võime kauplemist märgatavalt mõjutada. Kuid kui kuritarvitus on ainult kohaliku iseloomuga või hõlmab ainult väikest osa turgu valitseva ettevõtte kogu müügimahust asjaomase EMP riigi territooriumil, on võimalik, et see ei suuda kaubandust märgatavalt mõjutada.

3.2.6. EMP riigi ühe osaga piirduva valitseva turupositsiooni kuritarvitamine

97.

Kui ettevõtja valitsev turupositsioon on piiratud ainult EMP riigi ühe osaga, võib juhinduda — nagu ka kokkulepete puhul — artiklis 54 toodud tingimusest, et ettevõtja valitsev positsioon peab hõlmama olulist osa EMP-st. Kui ettevõtja turgu valitsev positsioon hõlmab EMP riigi osa, mis on EMP seisukohalt olulise kaaluga ja ettevõtja kuritahtlik tegevus raskendab teistest EMP riikidest pärit ettevõtjatel juurdepääsu turule, mida ettevõtja valitseb, tuleks selline käitumine üldiselt lugeda EMP riikide vahel märgatava kaubandusmõju tekitajaks.

98.

Antud kriteeriumi hindamisel tuleks eriti silmas pidada turu suurust tema mahu tähenduses. Sõltuvalt nende tähtsusest võib EMP riigi mõni piirkond, või isegi sadam või lennujaam, olla EMP jaoks olulise tähtsusega. (80) Viimatimainitud juhul tuleks arvestada, kas ja millises ulatuses kasutatakse kõnealust struktuuri piiriüleste teenuste osutamiseks. Kui sellised infrastruktuurid nagu lennuväli või sadam mängivad piiriüleste teenuste osutamises olulist rolli, võib see mõjutada EMP riikide vahelist kauplemist.

99.

Samuti kui EMP riigi tervet territooriumi hõlmava turgu valitseva positsiooni puhul (vrd lõikega 95), ei pruugi selle positsiooni kuritarvitamine avaldada kauplemisele märgatavat mõju, kui kuritarvitus on vaid kohaliku iseloomuga või puudutab ainult väikest osa valitseva ettevõtte kogu müügitegevusest.

3.3. Kokkulepped ja rikkumised, mis puudutavad importi ja eksporti kolmandate riikide ettevõtjatega ning kokkulepped ja tegevused, millega on seotud kolmandate riikide ettevõtjad

3.3.1. Üldised märkused

100.

EMP lepingu artikleid 53 ja 54 kohaldatakse kokkulepete ja tegevuste suhtes, mis võivad EMP riikide vahelist kaubandust märgatavalt mõjutada isegi juhul, kui üks osapool asub väljaspool EMP-d. (81) Artikleid 53 ja 54 kohaldatakse sõltumata asjakohase ettevõtja asukohast ja kokkuleppe sõlmimise kohast tingimusel, et kokkulepet või tegevust kas rakendatakse EMP piires (82) või see avaldab EMP sisest mõju. (83) Artikleid 53 ja 54 võidakse rakendada ka kolmandaid riike puudutavate kokkulepete ja tegevuste kohta tingimusel, et need võivad EMP riikide vahelist kaubandust mõjutada. Teises jaos toodud põhimõte, mille kohaselt peab kokkuleppel või tegevusel olema otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju EMP riikide vahelise kaubanduse struktuurile, kehtib ka kokkulepete ja tegevuste kohta, mis puudutavad kolmandate riikide ettevõtjaid või impordi- ja eksporditegevust kolmandate riikidega.

101.

Kokkuleppe või tegevuse suhtes EMP õiguse kohaldamiseks piisab, et kolmandaid riike või kolmandate riikide ettevõtjaid puudutav kokkulepe või tegevus on võimeline mõjutama piiriülest majandustegevust EMP territooriumil. Import ühte EMP riiki võib olla sellise mõju tekkimiseks piisav tegur. Imporditegevus võib mõjutada importiva EMP riigi konkurentsitingimusi, mis omakorda võib mõjutada konkureerivate toodete eksporti teistest EMP riikidest ja nende importi teistesse EMP riikidesse. Teisisõnu, kokkulepe või tegevuse tulemusel tekkinud import kolmandatest riikidest võib viia EMP riikide vahelise kaubanduse ümberpaigutumiseni, mis võib avaldada mõju kauplemise struktuurile.

102.	Kaubandusmõju kriteeriumi rakendamisel eelnimetatud kokkulepete ja tegevuste suhtes on muuhulgas asjakohane — lähtudes kokkulepete ja tegevuste sisust kui ka osalevate ettevõtjate väljendamata kavatsustest — määratleda nende tegelik eesmärk. (84)

103.

Kui kokkuleppe eesmärgiks on EMP sisese kaubanduse piiramine, on nõutavat mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele hõlpsam tuvastada, kui olukorras, kus kokkulepe sõlmiti EMP välise konkurentsi reguleerimiseks. Esimesena nimetatud juhtumi korral on kokkuleppel või tegevusel otsene mõju EMP sisesele konkurentsile ja EMP riikide vahelisele kaubandusele. Kokkulepped ja tegevused, mis puudutavad nii importi kui eksporti, võivad tavaolukorras juba olemuse poolest mõjutada EMP riikide vahelist kaubandust.

3.3.2. Meetmed EMP sisese konkurentsi piiramiseks

104.

Impordi osas kuuluvad sellesse rühma kokkulepped, mille eesmärgiks on EMP lepinguga hõlmatud territooriumi isoleerimine. (85) Sinna kuuluvad kokkulepped, millega EMP ja kolmandate riikide konkurendid jagavad omavahel turgu, näiteks kokkuleppe teel, millega loobutakse müümisest üksteise riigisisestel turgudel või vastastikuse (ainuõigusliku) turustuskokkuleppe kaudu. (86)

105.

Ekspordi osas kuuluvad sellesse rühma juhtumid, kus kahes või enamas EMP riigis konkureerivad ettevõtted lepivad kokku eksportida teatud koguses (ülemäärast) kaupa kolmandatesse riikidesse eesmärgiga kooskõlastada oma EMP sisest turukäitumist. Sellised ekspordikokkulepped alandavad hinnakonkurentsi, piirates toodangut EMP sees, mis omakorda avaldab mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele. Ilma sellise ekspordikokkuleppeta oleks need kaubakogused maha müüdud ühenduse sees. (87)

3.3.3. Muud kokkulepped

106.	Kokkulepete ja tegevuste osas, mis ei ole suunatud EMP sisese konkurentsi piiramisele, tuleks üldjuhul teha põhjalikum analüüs, kas sellised kokkulepped ja tegevused võivad mõjutada piiriülest majandustegevust EMP sees ja seeläbi muuta EMP riikide vahelise kaubanduse struktuuri.

107.

Selleks on asjakohane vaadelda kokkuleppe või tegevuse mõju EMP tarbijatele ja muude ettevõtetele, kes sõltuvad kokkuleppes või tegevuses osalevate ettevõtjate toodangust. (88) Juhtumis Compagnie maritime belge, (89) mis käsitles ühenduse ja Lääne-Aafrika sadamate vahel liiklevate laevandusettevõtjate vahelisi kokkuleppeid, otsustati, et need kokkulepped võivad kaudselt mõjutada EÜ liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna nende tulemusena muutusid kokkuleppes osalevate ühenduse sadamate teeninduspiirkonnad, mis omakorda mõjutas nendes piirkondades asetsevate muude ettevõtjate tegevust. Täpsemalt avaldasid need kokkulepped mõju ettevõtjate tegevusele, kes sõltusid poolte osutatavast transporditeenusest kolmandatest riikidest ostetud või kolmandatesse riikidesse müüdava kauba vedamise osas, või poolte tähelepanuväärsest osalemisest sadamate pakutavates teenustes.

108.

Kauplemisele võivad mõju avaldada ka kokkulepped, mis takistavad kauba taassissevedu EMP territooriumile. See võib juhtuda näiteks siis, kui EMP tarnija lepib kokku kolmanda riigi turustajatega piirata edasimüüki väljaspool kindlaksmääratud territooriumi, kaasaarvatud ka EMP piires. Kui edasimüük EMP piires oleks kokkuleppe puudumisel võimalik ja tõenäoline, võib selline import mõjutada EMP sisese kauplemise struktuuri. (90)

109.

Kuid selleks, et nimetatud mõju oleks tõenäoline, peab toodete hindades EMP sees ja väljaspool seda valitsema tuntav vahe, mis ei tohi kaduda tollimaksude ja transpordikulu tõttu. Lisaks peab toote ekspordi maht, võrreldes sama toote turu mahuga kogu EMP territooriumil, olema märgatav. (91) Kui võrreldes toote müügimahuga kogu EMP territooriumil on toote ekspordimaht tähtsusetu, ei loeta taassisseveo mõju EMP riikide vahelisele kaubandusele märgatavaks. Hindamise juures ei tule arvesse võtta mitte ainult ühte eraldi kokkulepet vaid peab arvestama ka samade tarnijate või nende konkurentide sõlmitud sarnaste kokkulepete kumulatiivse mõjuga. Ühe kokkuleppega hõlmatud tootekogused võivad olla väikesed, kuid mitu sarnast kokkulepet võivad hõlmata juba olulises koguses tooteid. Sellisel juhul võivad need kokkulepped üheskoos avaldada liikmesriikidevahelisele kaubandusele märgatavat mõju. Tuleb siiski meeles pidada (vrd lõikega 49), et üksik kokkulepe või kokkulepete võrgustik peab üldises kaubandusmõjus mängima olulist rolli.

(1) ELT C 101, 27.4.2004, lk 81.

(2) EMP lepingu artiklite 53 ja 54 raamesse jäävate üksikjuhtumite käsitlemise pädevus on jagatud EFTA järelevalveameti ja komisjoni vahel vastavalt EMP lepingu artiklis 56 sätestatud eeskirjadele. Iga konkreetset juhtumit võib käsitleda korraga ainult üks järelevalveasutus.

(3) EMP lepingu artiklis 6 sätestatakse, et piiramata pretsedendiõiguse arengut tulevikus, tuleb asjaomase lepingu sätteid, tingimusel, et need on sisult samased Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja ESTÜ asutamislepingu ning nende lepingute rakendamiseks vastuvõetud õigusaktide vastavate eeskirjadega, nende rakendamisel ja kohaldamisel tõlgendada kooskõlas asjaomaste Euroopa Kohtu EMP lepingu allakirjutamise eelsete lahenditega. Mis puutub Euroopa Kohtu lahenditesse pärast EMP lepingu allakirjutamist, siis järelevalve- ja kohtulepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad EFTA järelevalveamet ja EFTA kohus arvestama nende lahenditega paika pandud põhimõtteid.

(4) EFTA järelevalveameti teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, mis EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses märgatavalt ei piira konkurentsi (vähese tähtsuse reegel), ELT C 67, 20.3.2003, lk 20 ja EMP kaasandes ELT-le nr 15, 20.3.2003, lk.11.

(5) Kui EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu 4. protokolli 24. septembri 2004. aasta muutmise leping on jõustunud, peegeldub järelevalve- ja kohtulepingu 4. protokolli II peatükk suurel määral EFTA sambas; Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1. 2003, lk 1.).

(6) Vt näiteks liidetud kohtuasjad 56/64 ja 58/64, Consten and Grundig, EKL 1966, lk 429, ja liidetud kohtuasjad 6/73 ja 7/73, Commercial Solvents, EKL 1974, lk 223.

(7) Vt kohtuasi 22/71, Béguelin, EKL 1971, lk 949, punkt 16 ja EFTA järelevalveameti otsus NSF juhtumis, EÜT L 284, 16.10.1997, lk 68, punkt 77.

(8) Vt kohtuasi 193/83, Windsurfing, EKL 1986, lk 611, punkt 96, ja kohtuasi T-77/94, Vereniging van Groothandelaren in Bloemkwekerijprodukten, EKL 1997, lk II-759, punkt 126.

(9) Vt kohtuasi Vereniging van Groothandelaren in Bloemkwekerijprodukten, millele viidatakse eelmises joonealuses märkuses, otsuse punktid 142 — 144.

(10) Vt kohtuasi T-2/89, Petrofina, EKL 1991, lk II-1087, punkt 226.

(11) Märgatava mõju kontseptsiooni käsitletakse punktis 2.4 allpool.

(12) Vt kohtuasi 85/76, Hoffmann — La Roche, EKL 1979, lk. 461, punkt 126.

(13) Käesolevates suunistes katab mõiste “tooted” nii tooteid kui teenuseid.

(14) Vt kohtuasi 172/80, Züchner, EKL 1981, lk 2021, punkt 18. Samuti vt kohtuasi C-309/99, Wouters, EKL 2002, lk I-1577, punkt 95, kohtuasi C-475/99, Ambulanz Glöckner, EKL 2001, lk I-8089, punkt 49, liidetud kohtuasjad C-215/96 ja 216/96, Bagnasco, EKL 1999, lk I-135, punkt 51, kohtuasi C-55/96, Job Centre, EKL 1997, lk I-7119, punkt 37, ja kohtuasi C-41/90, Höfner and Elser, EKL 1991, lk I-1979, punkt 33.

(15) Vt liidetud kohtuasjad T-24/93 jt, Compagnie maritime belge, EKL 1996, lk II-1201, punkt 203, ja kohtuasi Commercial Solvents, millele viidatakse joonealuses märkuses 6, otsuse punkt 23.

(16) Vt näiteks liidetud kohtuasjad T-213/95 ja T-18/96, SCK ja FNK, EKL 1997, lk II-1739, ja punkte 3.2.4 ja 3.2.6 allpool.

(17) Vt punkti 3.2 allpool.

(18) Vt näiteks otsust Zühneri kohtuasjas, millele viidatakse joonealuses märkuses 13 ja kohtuasi 319/82, Kerpen & Kerpen, EKL 1983, lk 4173, liidetud kohtuasjad 240/82 jt, Stichting Sigarettenindustrie, EKL 1985, lk 3831, punkt 48, ja liidetud kohtuasjad T-25/95 jt, Cimenteries CBR, EKL 2000, lk II-491, punkt 3930.

(19) Mõnedes kohtuasjades, mis on olnud seotud vertikaalsete kokkulepetega, on Euroopa Kohus lisanud sõnastuse, mille kohaselt antud kokkulepe võib takistada liikmesriikidevahelise ühtse turu eesmärkide saavutamist, vt näiteks kohtuasi T-62/98, Volkswagen, EKL 2000, lk II-2707, punkt 179, ja otsus kohtuasjas Bagnasco, punkt 47, millele viidatakse joonealuses märkuses 11, ning kohtuasi 56/65, Société Technique Minicre, EKL 1966, lk 337.. Seega on kokkuleppe mõju EMP lepingu toimimisele arvestatavaks teguriks.

(20) Vt näiteks kohtuasi E-7-01, Hegelstad Eiendomsselskap Arvid B. Hegelstad ja teised ning Hydro Texaco AS, EFTA kohtu aruanne 2002, lk 310, ja kohtuasi T-228/97, Irish Sugar, EKL 1999, lk II-2969, punkt 170, ja kohtuasi 19/77, Miller, EKL 1978, lk 131, punkt 15.

(21) Vt kohtuasi C-250/92, Gųttrup-Klim. EKL 1994, lk II-5641, punkt 54.

(22) Vt kohtuasi C-306/96, Javico, EKL 1998, lk I-1983, punkt 17, ja otsus kohtuasjas Béguelin, millele viidatakse joonealuses märkuses 7, punkt 18.

(23) Nimetatud küsimuses võrdle otsuseid kohtuasjades Bagnasco ja Wouters, millele viidatakse joonealuses märkuses 13.

(24) Vt eksporti käsitlevad kohtuasjad T-141/89, Tréfileurope, EKL 1995, lk II-791, T-29/92, Vereniging van Samenwerkende Prijsregelende Organisaties in de Bouwnijverheid (SPO), EKL 1995, lk II-289 ning komisjoni otsus Volkswageni kohta (II), EÜT 2001 L 264, 2.10.2001, lk 14.

(25) Seoses sellega vt kohtuasi 71/74, Frubo, [1975] ECR 563, punkt 38, liidetud kohtuasjad 209/78 jt, Van Landewyck, EKL 1980, lk 3125, punkt 172, kohtuasi T-61/89, Dansk Pelsdyravler Forening, EKL 1992, lk II-1931, punkt 143, ja kohtuasi T-65/89, BPB Industries and British Gypsum, EKL 1993, lk II-389, punkt 135.

(26) Seoses sellega vt kohtuasi T-86/95, Compagnie Générale Maritime jt, EKL 2002, lk II-1011, punkt 148, ja otsus kohtuasjas Compagnie maritime belge, millele viidatakse joonealuses märkuses 15, punkt 202.

(27) Vt kohtuasi 123/83, BNIC v. Clair, EKL 1985, lk 391, punkt 29. Vt ka EFTA järelevalveameti otsus NSF juhtumis, punkt 79, joonealune märkus 7.

(28) Vt komisjoni otsus Zanussi juhtumis, EÜT L 322, 16.11.1978, lk 36, punkt 11.

(29) Seoses sellega vt kohtuasi 31/85, ETA Fabrique d'Ébauches, EKL 1985, lk 3933, punktid 12 ja 13.

(30) Vt liidetud kohtuasjad C-241/91 P ja C-242/91 P, RTE (Magill), EKL 1995, lk I-743, punkt 70, ja kohtuasi 107/82, AEG, EKL 1983, lk 3151, punkt 60.

(31) Vt otsus kohtuasjas AEG, millele viidatakse eelmises joonealuses märkuses, punkt 60.

(32) Vt kohtuasi 5/69, Völk, EKL 1969, lk 295, punkt 7.

(33) Vt otsus kohtuasjas Javico, millele viidatakse joonealuses märkuses 21, punkt 17 ning otsus kohtuasjas BPB Industries ja British Gypsum, millele viidatakse joonealuses märkuses 24, punkt 138

(34) Vt otsus kohtuasjas BPB Industries and British Gypsum, millele viidatakse joonealuses märkuses 24, punkt 138.

(35) Vt otsus kohtuasjas Miller, millele viidatakse joonealuses märkuses 20, punktid 9 ja 10, ning otsus kohtuasjas AEG, millele viidatakse joonealuses märkuses 30, punkt 58.

(36) Vt liidetud kohtuasjad 100/80 jt, Musique Diffusion Franēaise, EKL 1983, lk 1825, punkt 86. Antud juhul moodustab kõnealuste toodete müügi osakaal asjaomasel riigisisesel turul üle 3 %. Euroopa Ühenduste Kohus otsustas, et kokkulepped, mis takistasid paralleelset kauplemist, võisid märgatavalt mõjutada EÜ liikmesriikide vahelist kaubandust asjaosaliste suure käibe ja toodete suhtelise turuosa tõttu, võrrelduna konkureerivate tarnijate toodetega.

(37) Sellega seoses vt otsus kohtuasjas Volkswagen, millele viidatakse joonealuses märkuses 16, punktid 179 ja 231, ning kohtuasi T-213/00, CMA CGM jt, EKL 2003, I-, punktid 219 ja 220.

(38) Vt näiteks kohtuasi T-7/93, Langnese-Iglo, EKL 1995, lk II-1533, punkt 120.

(39) Vt otsus kohtuasjas Vereniging van Groothandelaren in Bloemkwekerijprodukten, millele viidatakse joonealuses märkuses 8, punktid 140 ja 141. Vt ka otsus Hegelstadi kohtuasjas, millele viidatakse joonealuses märkuses 20.

(40) Vt EFTA järelevalveameti teatise vähetähtsate kokkulepete kohta punkt 3, joonealune märkus 4.

(41) Otsus viitas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemisele vastavalt Euroopa Komisjoni soovitusele 96/280/EÜ (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4) Alates 1. jaanuarist 2005 asendatakse see soovitus komisjoni soovitusega 2003/361/EÜ mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.), mis on EMP ühiskomitee 25. septembri 2004. aasta otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2007, lk 67, ja EMP kaasanne ELT-le, 10.3.2005, lk 49.) liidetud EMP lepingule.

(42) Mõiste “asjaomased ettevõtjad” hõlmab omavahel soetud ettevõtjaid, mis on määratletud EFTA järelevalveameti teatise vähetähtsate kokkulepete kohta lõike 12 punktis 2, vt joonealune märkus 4 eespool.

(43) Vt eelmist joonealust märkust.

(44) Asjakohase turu kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta teatist asjakohase turu mõiste kohta EMP konkurentsiõiguse tähenduses (EÜT L 200, 16.7.1998, lk 48, ja EMP kaasanne EÜT-le nr 28, 16.7.1998, lk 3).

(45) Vt ka lõiget 14 eespool.

(46) Vt otsus kohtuasjas Kerpen & Kerpen, millele viidatakse joonealuses märkuses 18, punkt 8. Tuleb märkida, et Euroopa Ühenduste Kohus ei pea siinkohal silmas turuosa, vaid Prantsuse ekspordi osakaalu ja hõlmatud tootemahtu.

(47) Vt otsus kohtuasjas Volkswagen, millele viidatakse joonealuses märkuses 16 ning kohtuasi T-175/95, BASF Coatings, EKL 1999, lk II-1581. Olukorra kohta, kus horisontaalne leping takistab paralleelset kauplemist, vt liidetud kohtuasjad 96/82 jt, IAZ International, EKL 1983, lk 3369, punkt 27.

(48) Vt näiteks kohtuasi T-142/89, Usines Gustave Boėl, EKL 1995, lk II-867, punkt 102.

(49) Horisontaalseid kokkuleppeid käsitletakse EFTA järelevalveameti teatises suuniste kohta EMP lepingu artikli 53 kohaldatavuse kohta horisontaalse koostöö kokkulepete suhtes (EÜT C 266, 31.2.2002, lk 1, ja EMP kaasanne ELT-le nr 55, 31.10.2002, lk 1.). Nimetatud suunistes käsitletakse eri tüüpi kokkulepete sisulist hindamist, kuid ei puudutata kaubandusmõju küsimust.

(50) Vt EMP lepingu XIV lisa punktis 1 (määrus (EMÜ) nr 139/20004) nimetatud õigusakti kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ühinemismäärus), ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, (liidetud EMP lepingule EMP ühiskomitee 4. juuni 2004. aasta otsusega nr 78/2004 (ELT L 219, 19.6.2004, lk 137, ja EMP kaasanne ELT-le nr 32, 19.6.2004, lk 1)).

(51) Selle mõiste rakendusala kohta annab juhiseid komisjoni teatis täielikult toimivate ühisettevõtete mõiste kohta vastavalt ühinemismäärusele (EÜT C 66, 2.3.1998, lk 1.). EFTA järelevalveamet ei ole seni ühinemiste kohta ühtegi teatist vastu võtnud. Järelevalevamet kohaldab ühinemisi käsitlevate komisjoni teadetega kehtestatud põhimõtteid, kui need on asjakohased.

(52) Vt komisjoni otsus Ford/Volkswagen juhtumis, EÜT L 20, 28.1.1993, lk 14.

(53) Sellega seoses vt otsus kohtuasjas Compagnie Générale Maritime, millele viidatakse joonealuses märkuses 26, punkt 146.

(54) Sellega seoses vt liidetud kohtuasjad 43/82 ja 63/82, VBVB ja VBBB, EKL 1984, lk 19, punkt 9.

(55) Sellega seoses vt kohtuasi T-66/89, Publishers Association, EKL 1992, lk II-1995.

(56) Sellega seoses vt otsus kohtuasjas Commercial Solvents, millele viidatakse joonealuses märkuses 6, otsus kohtuasjas Hoffmann-La Roche, millele viidatakse joonealuses märkuses 12, punkt 125, ja kohtuasjas RTE and ITP, millele viidatakse joonealuses märkuses 30, samuti kohtuasi 6/72, Continental Can, EKL 1973, lk 215, punkt 16, ja kohtuasi 27/76, United Brands, EKL 1978, lk 207, punktid 197 — 203.

(57) Vt otsus kohtuasjas Commercial Solvents, millele viidatakse joonealuses märkuses 7, punktid 32 ja 33.

(58) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab mõiste “valitsev positsioon” ettevõtja majanduslikku tugevust, mis võimaldab tal vältida tõhusa konkurentsi alalhoidmist asjaomasel turul ja mis annab talle võimaluse toimida olulises ulatuses iseseisvalt konkurentide, klientide ja tarbijate suhtes, vt näiteks otsus kohtuasjas Hoffman — La Roche, millele viidatakse joonealuses märkuses 12, punkt 38.

(59) Värskemaks näiteks on Woutersi kohtuasi, millele viidatakse joonealuses märkuses 13, vt punkt 95.

(60) Vt näiteks kohtuasi 246/86, Belasco, EKL 1989, lk 2117, punktid 32–38.

(61) Vt otsus kohtuasjas Belasco, millele viidatakse eelmises joonealuses märkuses, punkt 34 ja hiljutisi liidetud kohtuasju T-202/98 jt, British Sugar, EKL 2001, lk II-2035, punkt 79. See ei kehti, kui turg ei ole impordile vastuvõtlik, vt otsus kohtuasjas Bagnasco, millele viidatakse joonealuses märkuses 13, punkt 51.

(62) Garantii, et on võimalus saada jooksevkonto krediiti.

(63) Vt otsus kohtuasjas Bagnasco, millele viidatakse joonealuses märkuses 13, punkt 51.

(64) Sellega seoses vt kohtuasi 45/85, Verband der Sachversicherer, EKL 1987, lk 405, punkt 50, ja kohtuasi C-7/95 P, John Deere, EKL 1998, lk I-3111. Vt ka otsus kohtuasjas Van Landewyck, millele viidatakse joonealuses märkuses 24, punkt 172, kus Euroopa Ühenduste Kohus rõhutas, et kõnealune kokkulepe vähendas märgatavalt huvitatust müüa imporditud tooteid.

(65) Vt otsus kohtuasjas Stichting Sigarettenindustrie, millele viidatakse joonealuse märkuses 18, punktid 49 ja 50.

(66) Sellega seoses vt kohtuasi T-22/97, Kesko, EKL 1999, lk II-3775, punkt 109.

(67) Vt näiteks kohtuasi T-65/98, Van den Bergh Foods, EKL 2003, lk II-, ja otsus kohtuasjas Langnese-Iglo, millele viidatakse joonealuses märkuses 38, punkt 120.

(68) Vt näiteks 7. detsembri .2000. aasta otsus kohtuasjas C-214/99: Neste, EKL 2000, lk I-11121.

(69) Vt 28. veebruari 1991. aasta otsus kohtuasjas C-234/89: Delimitis, EKL 1991, lk I-935.

(70) Vt otsus kohtuasjas Langnese-Iglo, millele viidatakse joonealuses märkuses 38, punkt 120. Vt ka otsus Hegelstadi kohtuasjas, millele viidatakse joonealuses märkuses 20.

(71) Vt näiteks komisjoni otsus Volkswageni juhtumis (II), millele viidatakse joonealuses märkuses 24, punkt 81 ja järgnevad punktid.

(72) Sellega seoses vt otsus kohtuasjas SCK and FNK, millele viidatakse joonealuses märkuses 16, punktid 177 — 181.

(73) Selle mõistega seoses vt otsus kohtuasjas Ambulanz Glöckner, millele viidatakse joonealuses märkuses 13, punkt 38, ja kohtuasi C-179/90, Merci convenzionali porto di Genova, EKL 1991, lk I-5889, ja kohtuasi C-242/95, GT-Link, EKL 1997, lk I-4449.

(74) Vt näiteks otsus kohtuasjas British Gypsum, millele viidatakse joonealuses märkuses 24, punkt 135.

(75) Vt kohtuasi 322/81, Nederlandse Banden Industrie Michelin, EKL 1983, lk 3461.

(76) Vt kohtuasi 61/80, Coöperative Stremsel- en Kleurselfabriek, EKL 1981, lk 851, punkt 15.

(77) Sellega seoses vt otsust kohtuasjas Irish Sugar, millele viidatakse joonealuses märkuses 20, punkt 169.

(78) Vt otsust kohtuasjas RTE (Magill), millele viidatakse joonealuses märkuses 30, punkt 70.

(79) Sellega seoses vt otsust kohtuasjas Irish Sugar, millele viidatakse joonealuses märkuses 20.

(80) Vt kohtupraktikat, millele viidatakse joonealuses märkuses 73.

(81) Sellega seoses vt kohtuasi 28/77, Tepea, EKL 1978, lk 1391, punkt 48, ja otsus kohtuasjas Continental Can, millele viidatakse joonealuses märkuses 56, punkt 16.

(82) Vt liidetud kohtuasjad C-89/85 jt, Ahlström Osakeyhtiö (Woodpulp), EKL 1988, lk 651, punkt 16.

(83) Sellega seoses vt kohtuasi T-102/96, Gencor, EKL 1999, lk II-753, kus rakendatakse mõju kindlakstegemist ühinemisel.

(84) Sellega seoses vt otsust kohtuasjas Javico, millele viidatakse joonealuses märkuses 21, punkt 19.

(85) Sellega seoses vt kohtuasi 51/75, EMI v. CBS, EKL 1976, lk 811, punktid 28 ja 29.

(86) Vt komisjoni otsust Siemens/Fanuci asjas (EÜT L 376, 31.12.1985, lk 29.).

(87) Sellega seoses vt liidetud kohtuasjad 29/83 ja 30/83, CRAM and Rheinzinc, EKL 1984, lk 1679, ja liidetud kohtuasjad 40/73 jt, Suiker Unie, EKL 1975, lk 1663, punktid 564 ja 580.

(88) Vt otsus kohtuasjas Javico, millele viidatakse joonealuses märkuses 21, punkt 22.

(89) Vt otsus kohtuasjas Compagnie maritime belge, millele viidatakse joonealuses märkuses 15, punkt 203.

(90) Sellega seoses vt otsus kohtuasjas Javico, millele viidatakse joonealuses märkuses 21.

(91) Sellega seoses vt otsus kohtuasjas Javico, millele viidatakse joonealuses märkuses 21, punktid 24 — 26

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/66

EMAS

Keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 761/2001 vastav nimekiri Norras asuvatest registreeritud tegevuskohtadest

(2006/C 291/18)

Registrinumber

Ettevõtja nimi ja aadress

Telefon

Faks

E-post

Kontaktisik

Tööstussektor

NO-000005

Kraft Foods Norge AS, avd Disenå

N-2114 Disenå

(47) 62 96 82 00

(47) 62 96 82 50

kmellem@krafteurope.com

Kari Benterud Mellem

15.31

NO-000015

Rescon Mapei AS

Vallsetveien 6

N-2120 Sagstua

(47) 62 97 20 00

(47) 62 97 20 99

alan.ulstad@resconmapei.no

Alan K. Ulstad

24.66

NO-000016

Håg ASA

Sundveien

N-7460 Røros

(47) 72 40 72 00

(47) 72 40 72 72

mbf@hag.no

Maj Britt Fjerdingen

36.11

NO-000017

Gyproc AS

Habornv 59

N-1631 Gamle Fredrikstad

(47) 69 35 75 00

(47) 69 35 75 01

gyprocno@gyproc.com

Jon Gjerløw

26.62

NO-000034

Savo AS

Fyrstikkbakken 7

N-0667 Oslo

(47) 22 91 67 00

(47) 22 63 12 09

Birgit Madsen

31.11

NO-000044

Hydro Aluminium Profiler AS, Magnor

Gaustadveien

N-2240 Magnor

(47) 62 83 34 15

(47) 62 83 33 00

oyvind.aasen@hydro.com

Øyvind Aasen

27.422

NO-000059

Ørsta Gruppen AS

N-6151 Ørsta

(47) 70 04 70 00

(47) 70 04 70 04

firmapost@orstastaal.no

Rolf O. Hjelle

28.1

NO-000063

Pyrox AS

N-5685 Uggdal

(47) 53 43 04 00

(47) 53 43 04 04

Eirik Helgesen

29.2

NO-000071

Forestia AS

Avd Kvam

N-2650 Kvam

(47) 62 42 82 00

(47) 61 29 25 30

kvam@forestia.com

Harvey Rønningen

20.200

NO-000083

Total E & P Norge AS

Finnestadveien 44

N-4029 Stavanger

(47) 51 50 39 18

(47) 51 50 31 40

firmapost@ep.total.no

Ulf Einar Moltu

11.100

NO-000085

Kährs Brumunddal AS

Nygata 4

N-2380 Brumunddal

(47) 62 36 23 00

(47) 62 36 23 01

Knut Midtbruket

20.200

NO-000086

Grøset Trykk AS

N-2260 Kirkenær

(47) 62 94 65 00

(47) 62 99 65 01

firmapost@groset.no

Mari L Breen

22.22

NO-000087

Norske Skogindustrier ASA

Follum

N-3505 Hønefoss

(47) 32 11 21 00

(47) 32 11 22 00

astrid.broch-due@norske-skog.com

Astrid Broch-Due

21.12

NO-000090

AS Oppland Metall

Mattisrudsvingen 2

N-2827 Hunndalen

(47) 61 18 76 70

(47) 61 17 04 71

firmapost@opplandmetall.no

Knut Sørlie

37.00, 60.2

NO-000092

Forestia AS

Braskereidfoss

N-2435 Braskereidfoss

(47) 62 42 82 00

(47) 62 42 82 78

braskeriedfoss@forestia.com

Per Olav Løken

20.200

NO-000095

Grip Senter

Storgata 23 C

N-0184 Oslo

(47) 22 97 98 00

(47) 22 42 75 10

eva-britt.isager@grip.no

Eva Britt Isager

74.2

NO-000096

Gjøvik Land og Toten Interkommunale Avfallsselskap DA

Dalborgmarka 100

N-2827 Hunndalen

(47) 61 14 55 80

(47) 61 13 22 45

post@glt-avfall.no

Bjørn E. Berg

NO-000097

Hydro Polymers AS

Rafnes

N-3966 Stathelle

(47) 35 00 60 94

(47) 35 00 52 98

nils.eirik.stamland@hydro.com

Nils Eirik Stamland

24.140

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/68

EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu muudatused

(2006/C 291/19)

Lepingutele, millega muudetakse EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 4, kirjutati alla Brüsselis 11. märtsil 2005 ja 10. märtsil 2006 ning kõnealused lepingud jõustusid 27. märtsil 2006.

Kõnealused lepingud ja EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu uuendatud koondversioon on avaldatud EFTA sekretariaadi veebisaidil.

Kõnealused lepingud leiab järgmistelt linkidelt:

http://secretariat.efta.int/Web/legaldocuments/ESAAndEFTACourtAgreement/Amendments

http://secretariat.efta.int/Web/legaldocuments/ESAAndEFTACourtAgreement/Documents/

30.11.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 291/69

EMP EFTA riikide poolt 2005. aasta teisel poolaastal antud müügilubade nimekiri

(2006/C 291/20)

Vastavalt EMP ühiskomitee 28. mai 1999. aasta otsusele nr 74/1999 kutsutakse EMP ühiskomiteed 2. juunil 2006 toimuval koosolekul arvesse võtma järgmisi ajavahemikus 1. juuni — 31. detsember 2005 antud ravimite müügilubade nimekirju:

I lisa	Uute müügilubade nimekiri
II lisa	Uuendatud müügilubade nimekiri
III lisa	Pikendatud müügilubade nimekiri
IV lisa	Äravõetud müügilubade nimekiri
V lisa	Peatatud müügilubade nimekiri

I LISA

1. Uued müügiload

Ajavahemikus 1. juuni — 31. detsember 2005 anti EMP EFTA riikides välja järgmised müügiload:

EL-number	Toode	Riik	Väljaandmise kuupäev
EU/1/00/129/001-003	Azopt	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/00/131/001-030	PegIntron	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/134/008-011	Lantus	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/135/002	DaTSCAN	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/142/009-010	NovoMix	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/142/011-016	NovoMix	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/142/017-022	NovoMix	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/01/198/007-010	Glivec	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/02/215/001/NO-010/NO	Pritor Plus	Norra	7.9.2005
EU/1/02/227/003	Neulasta	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/02/228/003	Neupopeg	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/03/255/001-003	Ventavis	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/03/258/013-014	Avandamet	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/03/263/001-003/IS	Dukoral, Vaktsiinisuspensioon ja kihisevad graanulid suukaudse lahuse jaoks	Island	6.10.2005
EU/1/03/265/003-004	Bonviva	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/03/266/003-004	Bondenza	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/03/269/001	Faslodex	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/03/270/003	Kentera	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/04/276/021-032	Abilify	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/04/276/033-035	Abilify	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/04/279/030-032	Lyrica	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/04/280/007	Yentreve	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/04/283/007	Ariclaim	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/04/289/002	Angiox	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/04/296/005-006	Cymbalta	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/04/297/005-006	Xeristar	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/05/310/001/NO-005/NO	Fosavance	Norra	6.9.2005
EU/1/05/310/001-005	Fosavance	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/05/310/001-005/IS	Fosavance tabletid	Island	20.9.2005
EU/1/05/311/001/NO-003/NO	Tarceva	Norra	26.9.2005
EU/1/05/311/001-003	Tarceva	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/05/311/001-003/IS	Tarceva	Island	18.10.2005
EU/1/05/312/001/IS	Xyrem	Island	18.11.2005
EU/1/05/312/001/NO	Xyrem	Norra	18.11.2005
EU/1/05/313/001/NO-009/NO	Vasovist	Norra	14.10.2005
EU/1/05/313/001-009	Vasovist	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/313/001-009/IS	Vasovist	Island	2.11.2005
EU/1/05/314/001	Kepivance	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/314/001/IS	Kepivance	Island	24.11.2005
EU/1/05/314/001/NO	Kepivance	Norra	22.11.2005
EU/1/05/315/001	Aptivus	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/315/001/IS	Aptivus	Island	25.11.2005
EU/1/05/315/001/NO	Aptivus	Norra	2.11.2005
EU/1/05/316/001/NO-014/NO	Procoralan	Norra	10.11.2005
EU/1/05/316/001-014	Procoralan	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/316/001-014/IS	Procoralan	Island	24.11.2005
EU/1/05/317/001/NO-014/NO	Corlentor	Norra	10.11.2005
EU/1/05/317/001-014	Corlentor	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/317/001-014/IS	Corlentor	Island	24.11.2005
EU/1/05/318/001	Revatio	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/318/001/IS	Revatio	Island	28.11.2005
EU/1/05/318/001/NO	Revatio	Norra	11.11.2005
EU/1/05/319/001/NO-002/NO	Xolair	Norra	7.11.2005
EU/1/05/319/001-002	Xolair	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/319/001-002/IS	Xolair	Island	25.11.2005
EU/1/05/320/001	Noxafil	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/320/001/IS	Noxafil	Island	20.11.2005
EU/1/05/320/001/NO	Noxafil	Norra	23.11.2005
EU/1/05/321/001	Posaconazole SP	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/05/321/001/IS	Posaconazole SP	Island	24.11.2005
EU/1/05/321/001/NO	Posaconazole SP	Norra	23.11.2005
EU/2/01/030/003-004	Virbagen Omega	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/04/047/001-002/IS	Purevax RCPCh Fel V, pulber ja lahusti süstesuspensiooni jaoks	Island	30.6.2005
EU/2/04/048/001-002/IS	Purevax RCP Fel V, pulber ja lahusti süstesuspensiooni jaoks	Island	30.6.2005
EU/2/04/049/001-002/IS	Purevax RCCh, pulber ja lahusti süstesuspensiooni jaoks	Island	30.6.2005
EU/2/04/050/001-002/IS	Purevax RCPCh, pulber ja lahusti süstesuspensiooni jaoks	Island	30.6.2005
EU/2/04/051/001-002/IS	Purevax RC, pulber ja lahusti süstesuspensiooni jaoks	Island	30.6.2005
EU/2/04/052/001-002/IS	Purevax RCP, pulber ja lahusti süstesuspensiooni jaoks	Island	30.6.2005
EU/2/05/053/001	Naxcel	Liechtenstein	31.7.2005
EU/2/05/053/001/IS	Naxcel, süstesuspensioon	Island	9.6.2005
EU/2/05/053/001/NO	Naxcel	Norra	17.6.2005
EU/2/05/054/001/NO-017/NO	Profender	Norra	30.8.2005
EU/2/05/054/001-017	Profender	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/05/054/001-017/IS	Profender täpilahus	Island	26.8.2005
EU/2/05/055/001/NO-002/NO	Equilis Te	Norra	12.8.2005
EU/2/05/055/001-002	Equilis Te	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/05/055/001-002/IS	Equilis Te, süstesuspensioon	Island	2.8.2005
EU/2/05/056/001/NO-002/NO	Equilis Prequenza	Norra	12.8.2005
EU/2/05/056/001-002	Equilis Prequenza	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/05/056/001-002/IS	Equilis Prequenza, süstesuspensioon	Island	02.8.2005
EU/2/05/057/001/NO-002/NO	Equilis Prequenza Te	Norra	12.8.2005
EU/2/05/057/001-002	Equilis Prequenza Te	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/05/057/001-002/IS	Equilis Prequenza Te, süstesuspensioon	Island	2.8.2005
EU/2/97/004/011	Metacam	Liechtenstein	31.7.2005
EU/2/97/004/012-013	Metacam	Liechtenstein	30.9.2005

II LISA

2. Uuendatud müügiload

Ajavahemikus 1. juuni — 31. detsember 2005 uuendati EMP EFTA riikides järgmisi müügilube:

EL-number	Toode	Riik	Uuendamise kuupäev
EU/1/00/129/001/NO-003/NO	Azopt	Norra	30.6.2005
EU/1/00/129/001-003/IS	Azopt, silmatilgad, suspensioon, 1%	Island	30.6.2005
EU/1/05/131/001/NO-005/NO	PegIntron	Norra	24.6.2005
EU/1/00/131/001-050/IS	PegIntron	Island	28.6.2005
EU/1/00/131/031-050	PegIntron	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/05/132/001/NO-005/NO	ViraferonPeg	Norra	24.6.2005
EU/1/00/132/001-050	ViraferonPeg	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/00/132/001-050/IS	ViraferonPeg	Island	28.6.2005
EU/1/00/133/001/NO-008/NO	Optisulin	Norra	27.7.2005
EU/1/00/133/001-008	Optisulin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/133/001-008/IS	Optisulin	Island	29.8.2005
EU/1/00/134/001/NO-029/NO	Lantus	Norra	27.7.2005
EU/1/00/134/001-007, 012-029	Lantus	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/134/001-029/IS	Lantus	Island	29.8.2005
EU/1/00/135/001	DaTSCAN	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/135/001/NO-002/NO	DaTSCAN	Norra	20.9.2005
EU/1/00/135/001-002/IS	DaTSCAN	Island	11.10.2005
EU/1/00/137/001/NO-012/NO	Avandia	Norra	27.7.2005
EU/1/00/137/001-012	Avandia	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/137/001-012/IS	Avandia	Island	16.9.2005
EU/1/00/140/001	Visudyne	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/00/140/001/IS	Visudyne 15 mg pulber süstelahuse jaoks	Island	14.7.2005
EU/1/00/140/001/NO	Visudyne	Norra	27.7.2005
EU/1/00/141/001	Myocet	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/141/001/IS	Myocet	Island	13.10.2005
EU/1/00/141/001/NO	Myocet	Norra	28.9.2005
EU/1/00/142/004/NO-005/NO	NovoMix Penfill	Norra	13.10.2005
EU/1/00/142/004-005	NovoMix	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/142/004-005/IS	NovoMix 30 Penfill	Island	21.10.2005
EU/1/00/142/009/NO-010/NO	NovoMix Flexpen	Norra	13.10.2005
EU/1/00/142/009-010/IS	NovoMix 30 FlexPen	Island	21.10.2005
EU/1/00/143/001/NO-006/NO	Kogenate Bayer	Norra	7.9.2005
EU/1/00/143/001-006	Kogenate	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/143/001-006/IS	Kogenate Bayer	Island	7.10.2005
EU/1/00/144/001/NO-003/NO	Helixate NexGen	Norra	7.9.2005
EU/1/00/144/001-003	Helixate	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/144/001-003/IS	Helixate NexGen	Island	7.10.2005
EU/1/00/145/001	Herceptin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/145/001/IS	Herceptin	Island	28.11.2005
EU/1/00/145/001/NO	Herceptin	Norra	23.9.2005
EU/1/00/146/001/NO-029/NO	Keppra	Norra	08.8.2005
EU/1/00/146/001-029	Keppra	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/00/146/001-029/IS	Keppra	Island	12.9.2005
EU/1/00/148/001/NO-004/NO	Agenerase	Norra	12.12.2005
EU/1/00/148/001-004	Agenerase	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/148/001-004/IS	Agenerase	Island	16.12.2005
EU/1/00/149/001	Panretin	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/149/001/IS	Panretin	Island	16.12.2005
EU/1/00/149/001/NO	Panretin	Norra	9.12.2005
EU/1/00/150/001/NO-015/NO	Actos	Norra	2.11.2005
EU/1/00/150/001-015	Actos	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/150/001-015/IS	Actos	Island	11.11.2005
EU/1/00/151/001/NO-013/NO	Glustin	Norra	2.11.2005
EU/1/00/151/001-013	Glustin	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/151/001-013/IS	Glustin	Island	11.11.2005
EU/1/00/152/001-018	Infanrix hexa	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/153/001-010	Infanrix penta	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/153/001-010/IS	Infanrix penta	Island	16.12.2005
EU/1/00/153/001-010/NO	Infanrix penta	Norra	7.12.2005
EU/1/00152/001-018/NO	Infanrix hexa	Norra	7.12.2005
EU/1/95/001/001, 003-005, 009, 012, 021-022, 025-028, 031-035/IS	Gonal-F	Island	15.11.2005
EU/1/95/001/001/NO	Gonal-F	Norra	11.11.2005
EU/1/95/001/003/NO-006/NO	Gonal-F	Norra	11.11.2005
EU/1/95/001/009/NO	Gonal-F	Norra	11.11.2005
EU/1/95/001/012/NO	Gonal-F	Norra	11.11.2005
EU/1/95/001/021/NO-022/NO	Gonal-F	Norra	11.11.2005
EU/1/95/001/025/NO-028/NO	Gonal-F	Norra	11.11.2005
EU/1/95/001/031/NO-035/NO	Gonal-F	Norra	11.11.2005
EU/1/98/093/002	Forcaltonin	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/99/127/001/NO-044/NO	IntronA	Norra	20.6.2005
EU/1/99/127/001-044	IntronA	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/99/127/001-044/IS	IntronA	Island	27.6.2005
EU/1/99/128/001/NO-037/NO	Viraferon	Norra	20.6.2005
EU/1/99/128/001-037	Viraferon	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/99/128/001-037/IS	Viraferon	Island	27.6.2005
EU/2/00/018/001	Incurin	Liechtenstein	31.7.2005
EU/2/00/018/001/NO	Incurin	Norra	16.6.2005
EU/2/00/022//002b-03a	Ibaflin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/00/022/001/NO-017/NO	Ibaflin	Norra	31.8.2005
EU/2/00/022/001-017/IS	Ibaflin	Island	15.7.2005
EU/2/00/022/001a	Ibaflin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/00/022/001b-02a	Ibaflin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/00/022/003b-04a	Ibaflin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/00/022/004b	Ibaflin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/00/022/005-017	Ibaflin	Liechtenstein	30.9.2005
EU/2/00/024/001/IS	Pruban	Island	16.12.2005
EU/2/99/016/001/NO-006/NO	Porcilis Pesti	Norra	18.7.2005
EU/2/99/016/001-006	Porcilis Pesti	Liechtenstein	31.7.2005
EU/2/99/016/001-006/IS	Porcilis Pesti	Island	13.7.2005
EU/2/99/017/001/NO-006/NO	Ibraxion	Norra	2.6.2005

III LISA

3. Pikendatud müügiload

Ajavahemikus 1. juuni — 31. detsember 2005 pikendati EMP EFTA riikides järgmisi müügilube:

EL-number	Toode	Riik	Pikendamise kuupäev
EU/1/00/142/011/NO-013/NO	NovoMix Penfill 50	Norra	1.11.2005
EU/1/00/142/001-013/IS	NovoMix 50 süstelahus eeltäidetud süstlas	Island	5.10.2005
EU/1/00/142/014/NO-016/NO	NovoMix Flexpen 50	Norra	1.11.2005
EU/1/00/142/014-016/IS	NovoMix 50 FlexPen süstelahus	Island	5.10.2005
EU/1/00/142/017/NO-019/NO	NovoMix Penfill 70	Norra	1.11.2005
EU/1/00/142/017-019/IS	NovoMix 70 Penfill süstelahus	Island	5.10.2005
EU/1/00/142/020/NO-022/NO	NovoMix Flexpen 70	Norra	1.11.2005
EU/1/00/142/020-022/IS	NovoMix 70 FlexPen süstelahus	Island	5.10.2005
EU/1/03/265/003/NO-004/NO	Bonviva, õhukese polümeerikattega tabletid	Norra	28.9.2005
EU/1/03/265/003-004/IS	Bonviva, õhukese polümeerikattega tabletid	Island	25.10.2005
EU/1/03/266/003/NO-004/NO	Bondenza, õhukese polümeerikattega tabletid	Norra	28.9.2005
EU/1/03/266/003-004/IS	Bondenza, õhukese polümeerikattega abletid	Island	21.10.2005
EU/1/04/276/021/NO-023/NO	Abilify, suus dispergeeruv tablett5 mg	Norra	18.7.2005
EU/1/04/276/021-023/IS	Abilify, suus dispergeeruv tablett 5 mg	Island	14.7.2005
EU/1/04/276/024/NO-026/NO	Abilify, suus dispergeeruv tablett 10 mg	Norra	18.7.2005
EU/1/04/276/024-026/IS	Abilify, suus dispergeeruv tablett 10 mg	Island	14.7.2005
EU/1/04/276/027/NO-029/NO	Abilify, suus dispergeeruv tablett 15 mg	Norra	18.7.2005
EU/1/04/276/027-029/IS	Abilify, suus dispergeeruv tablett 15 mg	Island	14.7.2005
EU/1/04/276/030/NO-032/NO	Abilify, suus dispergeeruv tablett 30 mg	Norra	18.7.2005
EU/1/04/276/030-032/IS	Abilify, suus dispergeeruv tablett 30 mg	Island	14.7.2005
EU/1/04/276/033/NO-035/NO	Abilify 1mg/ml, suukaudne lahus	Norra	9.11.2005
EU/1/04/276/033-035/IS	Abilify 1 mg/ml, suukaudne lahus	Island	1.12.2005
EU/1/96/026/002/IS	Invirase, õhukese polümeerikattega tablett 500 mg	Island	19.7.2005
EU/1/96/026/002/NO	Invirase	Norra	9.6.2005
EU/2/97/004/012/NO-013/NO	Metacam, 0,5 mg/ml suukaudne lahus koertele	Norra	5.9.2005
EU/2/97/004/012-013/IS	Metacam, 0,5 mg/ml suukaudne lahus koertele	Island	2.9.2005

IV LISA

4. Äravõetud müügiload

Ajavahemikus 1. juuni — 31. detsember 2005 võeti EMP EFTA riikides ära järgmised müügiload:

EL-number	Toode	Riik	Äravõtmise kuupäev
EU/1/00/158/001-034/IS	Opulis	Island	9.9.2005
EU/1/00/168/001/NO-006/NO	Tenecteplase	Norra	9.8.2005
EU/1/00/168/001-006	Tenecteplase	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/02/208/001-008/IS	Xapit	Island	9.9.2005
EU/1/02/210/001/NO-008/NO	Rayzon	Norra	22.7.2005
EU/1/02/210/001-008	Rayzon	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/02/210/001-008/IS	Rayzon	Island	5.7.2005
EU/1/02/242/001-024	Valdyn	Liechtenstein	30.9.2005
EU/1/02/242/001-024/IS	Valdyn, õhukese polümeerikattega tabletid	Island	5.7.2005
EU/1/02/244/001/NO-024/NO	Valdyn	Norra	22.7.2005
EU/1/02/244/001-024/IS	Valdyn	Liechtenstein	31.7.2005
EU/1/96/009/010/NO-017/NO	Zerit	Norra	30.9.2005
EU/1/96/009/010-017/IS	Zerit toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid	Island	29.11.2005
EU/1/96/023/001	Cea-Scan	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/96/023/001/IS	CEA-Scan	Island	9.11.2005
EU/1/97/048/001-014/IS	Infanrix HepB, süstelahus	Island	15.6.2005
EU/2/00/023/001-003	Pulsaflox	Liechtenstein	30.11.2005

V LISA

5. Peatatud müügiload

Ajavahemikus 1. juuni — 31. detsember 2005 peatati EMP EFTA riikides järgmised müügiload:

EL-number	Toode	Riik	Peatamise kuupäev
EU/1/00/147/001/NO-012/NO	Hexavac	Norra	17.11.2005
EU/1/00/147/001-008	Hexavac	Liechtenstein	30.11.2005
EU/1/00/147/001-008/IS	Hexavac	Island	17.11.2005

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 291

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 30. november 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Komisjon
2006/C 291/1	Euro vahetuskurss	1

2006/C 291/2	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee 391. istungil 30. mail 2005 esitatud arvamus juhtumit COMP/A/37.507 — AstraZeneca käsitleva otsuse eelnõu kohta	2

2006/C 291/3	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/A/37.507 — AstraZeneca kohta (koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	3

2006/C 291/4	Riigiabi — Ühendkuningriik — Riigiabi nr C 39/06 (ex NN 94/05) — Esmakordsete aktsionäride kava — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )	5

2006/C 291/5	Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	10

2006/C 291/6	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	15

2006/C 291/7	Teade Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta	19

2006/C 291/8	Käibemaks (Käibemaksust vabastatud investeeringukuld) — Loetelu kuldmüntidest, mis vastavad 17. mai 1977. aasta nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (viimati muudetud 12. oktoobri 1998. aasta nõukogu direktiiviga 98/80/EÜ investeeringukulda käsitleva erikorra kohta) artikli 26b punkti a alapunktiga ii kehtestatud kriteeriumidele	21

2006/C 291/9	Teade Hiina Rahvavabariigist, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	34

2006/C 291/0	Prantsusmaa muudab avaliku teenindamise kohustust regulaarlennuliinidel Pariisi (Orly) ja Béziers'i vahel	38

2006/C 291/1	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ( 1 )	39

2006/C 291/2	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	41

2006/C 291/3	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4415 — Motorola/Symbol) ( 1 )	43

2006/C 291/4	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4481 — Onex Corporation/Sitel Corporation) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	44

2006/C 291/5	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4421 — OJSC Novolipetsk Steel/Duferco/JV) ( 1 )	45

2006/C 291/6	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4293 — Nordic Capital Fund VI/ICA MENY) ( 1 )	45

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
2006/C 291/7	Suunised Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni kohta	46

	EFTA riikide alaline komitee
2006/C 291/8	EMAS — Keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 761/2001 vastav nimekiri Norras asuvatest registreeritud tegevuskohtadest	66

2006/C 291/9	EFTA riikide vahel sõlmitud järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu muudatused	68

2006/C 291/0	EMP EFTA riikide poolt 2005. aasta teisel poolaastal antud müügilubade nimekiri	69