6.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 3/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/6,

5. jaanuar 2016,

millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 322/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, milles sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53 on ette nähtud võimalus võtta asjakohaseid liidu tasandi kiireloomulisi meetmeid kolmandast riigist imporditud toidu või sööda suhtes, et kaitsta inimeste ja loomade tervist või keskkonda, kui riski ei saa rahuldavalt ohjata liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)

Pärast Fukushima tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 toimunud avariid on komisjonile teatatud, et radionukliidide sisaldus teatavates Jaapanist pärit toiduainetes ületab Jaapanis toiduainete suhtes kohaldatavaid häiretasemeid. Selline saastumine võib ohustada inimeste ja loomade tervist liidus ning seepärast võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 297/2011 (2). Nimetatud määrus asendati rakendusmäärusega (EL) nr 961/2011, (3) mis hiljem asendati rakendusmäärusega (EL) nr 284/2012 (4). Viimane asendati rakendusmäärusega (EL) nr 996/2012, (5) mis hiljem asendati rakendusmäärusega (EL) nr 322/2014 (6).

(3)

Kuna rakendusmäärusega (EL) nr 322/2014 on sätestatud, et selles ette nähtud meetmed vaadatakse läbi hiljemalt 31. märtsiks 2015, ning selleks, et võtta arvesse olukorra edasist arengut ja andmeid radioaktiivsuse esinemise kohta söödas ja toidus 2014. aastal, on asjakohane rakendusmäärus (EL) nr 322/2014 kehtetuks tunnistada ja võtta vastu uus määrus.

(4)	Kehtivate meetmete läbivaatamisel on arvesse võetud Jaapani ametiasutuste poolt seoses neljanda avariijärgse kasvuperioodiga esitatud enam kui 81 000 teadet radioaktiivsuse esinemise kohta söödas ja toidus (v.a loomaliha) ning üle 237 000 teate radioaktiivsuse esinemise kohta loomalihas.

(5)	CN-koodide 2203 ja 2208 alla kuuluvad alkohoolsed joogid ei ole enam sõnaselgelt kohaldamisalast välja jäetud, kuna kindlaksmääratud sööda ja toidu loetelu puhul kohaldatakse proovivõtu- ja analüüsi ning kinnitusega seotud nõudeid.

(6)	Jaapani ametiasutuste esitatud andmed tõendavad, et enne liitu eksportimist ei ole enam vaja nõuda Aomori ja Saitama prefektuurist pärit sööda ja toidu puhul proovide võtmist ja analüüsimist radioaktiivsuse suhtes.

(7)

Fukushima prefektuurist pärit sööda- ja toiduainete puhul kasutati praegusel läbivaatamisel kriteeriumi, mille järgi proovivõtu- ja analüüsinõuded tühistati selliste sööda- ja toiduainete suhtes, mille kontrollimisel enne liitu eksportimist ei ole Jaapani ametiasutused kahe järjestikuse aasta jooksul (2013–2014) leidnud ühtegi nõuetele mittevastavust. Muu sellest prefektuurist pärit sööda ja toidu puhul on asjakohane säilitada proovivõtu- ja analüüsinõue enne liitu eksportimist.

(8)	On asjakohane esitada käesoleva määruse sätted nii, et prefektuurid, millest pärit ühesugusest söödast ja toidust tuleb enne liitu eksportimist võtta proove ja teha analüüse, oleksid koondatud ühte rühma, et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist.

(9)

Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Iwate ja Chiba prefektuurist pärit seente, kalatoodete, riisi, sojaubade, tatra ja teatavate söödavate looduslike taimede ning nendest töötlemise teel valmistatud ja neist saadud toodete puhul tuleb enne liitu eksportimist võtta proove ja teha analüüse. Samasugused nõuded kehtivad liittoiduainete puhul, mis sisaldavad rohkem kui 50 % kõnealuseid saadusi. Neljanda kasvuperioodi andmed näitavad, et mitme sööda- ja toidutoote puhul on edaspidi asjakohane loobuda liitu eksportimise eelse proovide võtmise ja analüüsimise nõudest.

(10)

Akita, Yamagata ja Nagano prefektuurist pärit seente ja teatavate söödavate looduslike taimede ning nendest töötlemise teel valmistatud ja neist saadud toodete puhul kehtib praegu nõue, et enne liitu eksportimist tuleb võtta neist proove ja teha analüüse. Neljanda kasvuperioodi andmed näitavad, et ühe söödava loodusliku taime puhul on edaspidi asjakohane loobuda liitu eksportimise eelse proovide võtmise ja analüüsimise nõudest. Kuna aga ühe teise söödava loodusliku taime puhul on leitud nõuetele mittevastavust, on asjakohane nõuda sellest tootest proovide võtmist ja analüüsimist, kui toode pärineb nendest prefektuuridest.

(11)

Neljanda kasvuperioodi andmed näitavad, et Shizuoka, Yamanashi ja Niigata prefektuurist pärit seente puhul on asjakohane säilitada nõue võtta enne liitu eksportimist proove ja teha analüüse. Kuna ühe söödava loodusliku taime puhul on leitud nõuetele mittevastavust, on asjakohane nõuda sellest tootest proovide võtmist ja analüüsimist, kui toode pärineb nendest prefektuuridest.

(12)

Importimisel tehtud kontrollimine näitab, et Jaapani ametiasutused rakendavad liidu õigusaktides sätestatud eritingimusi nõuetekohaselt ning enam kui kolme aasta vältel ei ole importimisel tehtud kontrollimisel leitud nõuetele mittevastavusi. Seepärast on asjakohane säilitada impordikontrollide harv sagedus ja mitte enam nõuda, et liikmesriigid teataksid komisjonile toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu kõigist analüüsitulemustest iga kolme kuu järel.

(13)	Jaapani õigusaktides sätestatud üleminekumeetmed, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) nr 322/2014 III lisas, ei ole enam asjakohased praegu Jaapanist imporditava sööda ja toidu puhul ning seepärast ei tuleks käesolevas määruses neile meetmetele enam viidata.

(14)

Asjakohane on ette näha käesoleva määruse sätete läbivaatamine ajaks, kui on selgunud viienda avariijärgse kasvuperioodi (2015) proovivõtu- ja analüüsitulemused sööda ja toidu radioaktiivsuse taseme kohta, st hiljemalt 30. juuniks 2016. Läbivaatamise kriteeriumid määratakse kindlaks läbivaatamise ajal.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse nõukogu määruse (Euratom) nr 3954/87 (7) artikli 1 lõike 2 tähenduses sööda ja toidu (edaspidi „tooted”) suhtes, mis on pärit või lähetatud Jaapanist, välja arvatud järgmised tooted:

a)	tooted, mille puhul saak on koristatud ja/või mida on töödeldud enne 11. märtsi 2011;

b)	komisjoni määruse (EÜ) nr 206/2009 (8) artikliga 2 hõlmatud loomset päritolu sööda ja toidu isiklikud saadetised;

c)	muud kui loomset päritolu sööda ja toidu isiklikud saadetised, mis on mitteärilist laadi ning ette nähtud üksnes eraisikule isiklikuks tarbimiseks ja kasutamiseks. Kahtluse korral lasub tõendamiskohustus saadetise saajal.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel on „saadetis”:

—

toodete puhul, mille puhul on artikliga 5 nõutud proovide võtmine ja analüüsimine, käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva sama tooteklassi või -liigi sööda või toidu kogus, mille suhtes kehtivad samad dokumendid, mida veetakse sama transpordivahendiga ning mis on pärit samast Jaapani prefektuurist;

—	käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate muude toodete puhul sööda või toidu kogus, mille suhtes kehtivad samad dokumendid, mida veetakse sama transpordivahendiga ning mis on pärit ühest või mitmest Jaapani prefektuurist ja vastab artiklis 5 osutatud kinnituses sätestatud piirangutele.

Artikkel 3

Import Euroopa Liitu

Tooteid võib liitu importida ainult juhul, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 4

Tseesium-134 ja tseesium-137 piirmäärad

Tseesium-134 ja tseesium-137 kogusisalduse piirmäär toodetes peab vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud piirmääradele.

Artikkel 5

Kinnituse andmine teatavatele toodetele

1. Iga Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud saadetisega, mis sisaldab seeni, kala ja kalandustooteid, välja arvatud kammkarbid, riisi, sojaubasid, (Jaapani) hurmaad, Jaapani katkujuurt (fuki), araaliat (Aralia spp.), bambuse võrseid, harilikku kilpjalga, jaapani osmundat, laanesõnajalga ja eleuterokokki või nendest saadud tooteid või segasööta või liittoitu, mis sisaldab neid tooteid üle 50 %, peab olema kaasas kehtiv kinnitus, mis on koostatud ja allkirjastatud artikli 6 kohaselt.

2. Lõikes 1 osutatud kinnitusega tunnistatakse, et toode vastab Jaapanis kehtivatele õigusaktidele.

3. Lõikes 1 osutatud kinnitusega tõendatakse samuti, et:

a)	toode on koristatud ja/või töödeldud enne 11. märtsi 2011 või

b)	toode ei pärine või ei ole lähetatud ühest II lisas (9) loetletud prefektuurist, mille puhul on vaja võtta proove ja teha analüüse, või

c)	toode on lähetatud, kuid ei ole pärit II lisas loetletud prefektuurist, mille puhul on vajalik sellest tootest proovi võtmine ja analüüsimine, ning see ei ole teeloleku ajal saanud radioaktiivset kiirgust, või

d)	toode on pärit II lisas loetletud prefektuurist, mille puhul on vajalik sellest tootest proovi võtmine ja analüüsimine, ning sellega on kaasas proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne või

e)	kui toote või selles enam kui 50 % ulatuses sisalduvate koostisosade päritolu on teadmata, on tootega kaasas proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne.

4. Fukushima, Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Chiba või Iwate prefektuuris püütud või kogutud kala ja kalandustoodetega peab olema kaasas lõikes 1 osutatud kinnitus ning proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne, sõltumata sellest, kus tooted on lossitud.

Artikkel 6

Kinnituse koostamine ja allkirjastamine

1. Artiklis 5 osutatud kinnitus tuleb koostada III lisas esitatud näidise järgi.

2. Artikli 5 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud toodete kinnitustele kirjutab alla Jaapani pädeva ametiasutuse volitatud esindaja või Jaapani pädeva ametiasutuse volitatud üksuse volitatud esindaja, kes toimib Jaapani pädeva asutuse volituse alusel ja järelevalve all.

3. Artikli 5 lõike 3 punktides d ja e ning artikli 5 lõikes 4 osutatud toodete kinnitustele kirjutab alla Jaapani pädeva ametiasutuse volitatud esindaja; iga sellise kinnitusega peab kaasas olema proovivõtu- ja analüüsi tulemuste aruanne.

Artikkel 7

Identifitseerimisandmed

Iga artikli 5 lõikes 1 osutatud toodete saadetis märgistatakse koodiga, mis märgitakse saadetisega kaasas olevale artiklis 5 osutatud kinnitusele, artikli 6 lõikes 3 osutatud proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruandele, artikli 9 lõikes 2 osutatud ühtsele sisseveodokumendile või ühisele veterinaariaalasele sisenemisdokumendile ning sanitaarsertifikaadile.

Artikkel 8

Piirikontrollipunktid ja määratud sisenemiskohad

1. Artikli 5 lõikes 1 osutatud toodete saadetised sisenevad liidu territooriumile määratud sisenemiskoha kaudu komisjoni määruse (EÜ) nr 669/2009 (10) artikli 3 punkti b tähenduses (edaspidi „määratud sisenemiskoht”).

2. Lõiget 1 ei kohaldata artikli 5 lõikes 1 osutatud saadetiste suhtes, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 97/78/EÜ (11) reguleerimisalasse. Sellised saadetised sisenevad liidu territooriumile piirikontrollipunkti kaudu nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti g tähenduses.

Artikkel 9

Etteteatamine

1. Sööda- ja toidukäitlejad või nende esindajad teatavad ette iga artikli 5 lõikes 1 osutatud toodete saadetise saabumisest sihtkohta.

2. Etteteatamiseks täidavad sööda- ja toidukäitlejad või nende esindajad:

a)	mitteloomsete toodete puhul: määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 3 punktis a osutatud ühise sisenemisdokumendi I osa, võttes arvesse kõnealuse määruse II lisas sätestatud täitmise juhiseid; käesoleva määruse kohaldamisel võib ühise sisenemisdokumendi lahter I.13 sisaldada rohkem kui ühe kauba koodi;

b)	kala ja kalatoodete puhul: komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 (12) III lisas sätestatud ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi.

Asjaomane dokument tuleb esitada määratud sisenemiskoha või piiripunkti pädevale asutusele vähemalt kaks tööpäeva enne saadetise tegelikku kohalejõudmist.

Artikkel 10

Ametlik kontroll

1. Piiripunkti või määratud sisenemiskoha pädevad asutused teevad artikli 5 lõikes 1 osutatud toodete puhul järgmised kontrollid:

a)	kõigi saadetiste dokumentide kontroll;

b)	pistelised identsuse kontrollid ja füüsilised kontrollid, sealhulgas laboratoorsed analüüsid tseesium-134 ja tseesium-137 esinemise kontrollimiseks. Analüüsitulemused tuleb saada hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

2. Kui laborianalüüsi tulemused näitavad, et kinnituses esitatud teave on väär, loetakse artiklis 5 osutatud kinnitus kehtetuks ning sööda- ja toidusaadetis käesoleva määruse sätetele mittevastavaks.

Artikkel 11

Kulud

Kõik artiklis 10 osutatud ametliku kontrollimisega ning nõuetele mittevastavuse tõttu võetavate mis tahes meetmetega kaasnevad kulud kannab toidu- ja söödakäitleja.

Artikkel 12

Vabasse ringlusse lubamine

1. Kõigi artikli 5 lõikes 1 osutatud toodete saadetiste vabasse ringlusse laskmiseks peab sööda- või toidukäitleja või tema esindaja esitama tolliasutusele (füüsiliselt või elektrooniliselt) ühise sisenemisdokumendi, mille on pärast ametliku kontrollimise lõppemist nõuetekohaselt täitnud pädev asutus. Tolliasutus lubab saadetise vabasse ringlusse alles pärast seda, kui pädev asutus on ühise sisenemisdokumendi lahtrisse II.14 märkinud soodsa otsuse ja on selle lahtris II.21 allkirjastanud.

2. Lõiget 1 ei kohaldata artikli 5 lõikes 1 osutatud saadetiste suhtes, mis kuuluvad direktiivi 97/78/EÜ reguleerimisalasse. Nende saadetiste vabasse ringlusse lubamisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 136/2004.

Artikkel 13

Nõuetele mittevastavad tooted

Käesolevale määrusele mittevastavaid tooteid ei tohi turule viia. Sellised tooted kõrvaldatakse ohutult või saadetakse tagasi Jaapanisse.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesolev määrus vaadatakse läbi enne 30. juunit 2016.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 322/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 16

Üleminekusäte

Erandina artiklist 3 võib tooteid liitu importida järgmistel tingimustel:

a)	tooted vastavad rakendusmääruse (EL) nr 322/2014 sätetele ja

b)	need on Jaapanist teele saadetud kas enne käesoleva määruse jõustumist või pärast käesoleva määruse jõustumist, kuid enne 1. veebruari 2016, ja nendega on kaasas enne käesoleva määruse jõustumist välja antud kinnitus, mis vastab rakendusmääruse (EL) nr 322/2014 nõuetele.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 297/2011, 25. märts 2011, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid (ELT L 80, 26.3.2011, lk 5).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 961/2011, 27. september 2011, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 297/2011 (ELT L 252, 28.9.2011, lk 10).

(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 284/2012, 29. märts 2012, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 961/2011 (ELT L 92, 30.3.2012, lk 16).

(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 996/2012, 26. oktoober 2012, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 284/2012 (ELT L 299, 27.10.2012, lk 31).

(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 322/2014, 28. märts 2014, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid (ELT L 95, 29.3.2014, lk 1).

(7) Nõukogu määrus (Euratom) nr 3954/87, 22. detsember 1987, toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral (EÜT L 371, 30.12.1987, lk 11).

(8) Komisjoni määrus (EÜ) nr 206/2009, 5. märts 2009, milles käsitletakse isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste ühendusse toomist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 136/2004 (ELT L 77, 24.3.2009, lk 1).

(9) II lisas sätestatud tooteloetelu ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1) sätestatud nõuete kohaldamist.

(10) Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(11) Nõukogu direktiiv 97/78/EÜ, 18. detsember 1997, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

(12) Komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2004, 22. jaanuar 2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (ELT L 21, 28.1.2004, lk 11).

I LISA

Jaapani õigusaktides toidu kohta sätestatud piirmäärad (1) (Bq/kg)

	Imiku- ja väikelapsetoidud	Piim ja piimapõhised joogid	Mineraalvesi ja muud samalaadsed joogid ning fermenteerimata teelehtedest valmistatud tee	Muu toit
Tseesium-134 ja tseesium-137 kogusisaldus	50 (2)	50 (2)	10 (2)	100 (2)

Jaapani õigusaktides sööda kohta sätestatud piirmäärad (3) (Bq/kg)

	Veiste ja hobuste sööt	Sööt, mis on ette nähtud sigadele	Sööt, mis on ette nähtud kodulindudele	Kalasööt (5)
Tseesium-134 ja tseesium-137 kogusisaldus	100 (4)	80 (4)	160 (4)	40 (4)

(1) Kuivatatud toodete puhul, millele on vaja enne tarbimist vett lisada, kehtivad piirmäärad juba tarbimisvalmis toote suhtes.

Kuivatatud seente puhul kohaldatakse töötlemistegurit 5.

Tee puhul kohaldatakse piirmäärasid fermenteerimata teelehtedest keedetud joogivalmis tee suhtes. Kuivatatud teelehtede töötlemistegur on 50, kuivatatud teelehtede puhul kehtiv piirmäär 500 Bq/kg tagab seega, et radioaktiivsuse tase joogiks valmistatud tees ei ületa piirmäära 10 Bq/kg.

(2) Kooskõla tagamiseks Jaapanis praegu kohaldatavate piirmääradega kasutatakse neid määrasid ajutiselt määruses (Euratom) nr 3954/87 sätestatud määrade asemel.

(3) Piirmäär kehtib sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %.

(4) Et tagada kooskõla Jaapanis praegu kohaldatavate piirmääradega, kasutatakse neid määrasid ajutiselt komisjoni 29. märtsi 1990. aasta määruses (Euratom) nr 770/90 (millega sätestatakse radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral (EÜT L 83, 30.3.1990, lk 78)) sätestatud piirmäärade asemel.

(5) Välja arvatud dekoratiivkalade sööt.

II LISA

Sööt ja toit, millest tuleb enne liitu eksportimist võtta proovid ning määrata tseesium-134 ja tseesium-137 sisaldus

Fukushima prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59, 0712 31, 0712 32, 0712 33, 0712 39, 2003 10, 2003 90 ja 2005 99 80 alla;

—	kala ja kalandustooted, mis kuuluvad CN-koodide 0302, 0303, 0304, 0305, 0306, 0307, 0308, 1504 10, 1504 20, 1604 ja 1605 alla, välja arvatud kammkarplased, mis kuuluvad CN-koodide 0307 21, 0307 29 ja 1605 52 00 alla;

—	riis ja sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 1006, 1102 90 50, 1103 19 50, 1103 20 50, 1104 19 91, 1104 19 99, 1104 29 17, 1104 29 30, 1104 29 59, 1104 29 89, 1104 30 90, 1901, 1904 10 30, 1904 20 95, 1904 90 10 ja 1905 90 alla;

—	sojaoad ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 1201 90, 1208 10, 1507 alla;

—	jaapani katkujuur (Petasites japonicus) ja sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	araalia (Aralia spp.) ja sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	bambuse võrsed (Phyllostachys pubescens) ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709, 0710 80, 0711 90, 0712 90, 2004 90 ja 2005 91 alla;

—	harilik kilpjalg (Pteridium aquilinum) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	eleuterokoki võrsed (Eleutherococcus sciadophylloides) ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	jaapani osmunda (Osmunda japonica) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	(Jaapani) hurmaa (Diospyros sp.) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0810 70 00, 0810 90, 0811 90, 0812 90 ja 0813 50 alla.

Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Chiba või Iwate prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59, 0712 31, 0712 32, 0712 33, 0712 39, 2003 10, 2003 90 ja 2005 99 80 alla;

—	kala ja kalandustooted, mis kuuluvad CN-koodide 0302, 0303, 0304, 0305, 0306, 0307, 0308, 1504 10, 1504 20, 1604 ja 1605 alla, välja arvatud kammkarplased, mis kuuluvad CN-koodide 0307 21, 0307 29 ja 1605 52 00 alla;

—	araalia (Aralia spp.) ja sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	bambuse võrsed (Phyllostachys pubescens) ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709, 0710 80, 0711 90, 0712 90, 2004 90 ja 2005 91 alla;

—	harilik kilpjalg (Pteridium aquilinum) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	jaapani osmunda (Osmunda japonica) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	eleuterokoki võrsed (Eleutherococcus sciadophylloides) ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla.

Akita, Yamagata või Nagano prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59, 0712 31, 0712 32, 0712 33, 0712 39, 2003 10, 2003 90 ja 2005 99 80 alla;

—	araalia (Aralia spp.) ja sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	bambuse võrsed (Phyllostachys pubescens) ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90, 0712 90, 2004 90 ja 2005 91 alla;

—	jaapani osmunda (Osmunda japonica) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

—	eleuterokoki võrsed (Eleutherococcus sciadophylloides) ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

Yamanashi, Shizuoka või Niigata prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59, 0712 31, 0712 32, 0712 33, 0712 39, 2003 10, 2003 90 ja 2005 99 80 alla;

—	eleuterokoki võrsed (Eleutherococcus sciadophylloides) ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 99, 0710 80, 0711 90 ja 0712 90 alla;

e)	liittooted, mis sisaldavad üle 50 % ulatuses tooteid, mis on loetletud käesoleva lisa punktides a–d.

III LISA

Kinnitus Euroopa Liitu importimiseks

…(Toode ja päritoluriik)

Partii tunnuskood …Kinnituse number …

Kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/6, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid,

…

(rakendusmääruse (EL) 2016/6 artikli 6 lõikes 2 või 3 osutatud volitatud esindaja)

KINNITAB, et … …(rakendusmääruse (EL) 2016/6 artikli 5 lõikes 1 osutatud tooted) käesolevas saadetises, mille koostis on järgmine: … …(saadetise kirjeldus, toode, pakendite arv ja liik, bruto- või netokaal), mis on laaditud …(laadimise koht) [kuupäeval] …(laadimise kuupäev) [vedaja] …poolt (vedaja identifitseerimisandmed), ning on lähetatud …(sihtkoht ja -riik) ning mis on pärit järgmisest ettevõttest: … …(ettevõtte nimi ja aadress),

vastavad Jaapani kehtivates õigusaktides tseesium-134 ja tseesium-137 kogusisalduse kohta kehtestatud piirmääradele.

KINNITAB, et saadetis sisaldab:

☐

seeni, kalu ja kalatooteid, riisi, sojaubasid, (Jaapani) hurmaad, jaapani katkujuurt (fuki), araaliat Aralia spp., bambuse võrseid, harilikku kilpjalga, jaapani osmundat, laanesõnajalga, eleuterokoki võrseid või nendest saadud toodet või segasööta või liittoitu, mis sisaldab neid tooteid üle 50 % ning mis ei ole pärit ega ole lähetatud ühest rakendusmääruse (EL) 2016/6 II lisas loetletud prefektuurist, mille puhul nõutakse sellest tootest proovi võtmist ja analüüsi;

☐

seeni, kalu ja kalatooteid, riisi, sojaubasid, (Jaapani) hurmaad, jaapani katkujuurt (fuki), araaliat Aralia spp., bambuse võrseid, harilikku kilpjalga, jaapani osmundat, laanesõnajalga, eleuterokoki võrseid või nendest saadud toodet või segasööta või liittoitu, mis sisaldab neid tooteid üle 50 % ning mis on lähetatud, kuid ei ole pärit ühest rakendusmääruse (EL) 2016/6 II lisas loetletud prefektuurist, mille puhul nõutakse sellest tootest proovi võtmist ja analüüsi ning mis ei ole teeloleku ajal saanud radioaktiivset kiirgust;

☐

seeni, kalu ja kalatooteid, riisi, sojaubasid, (Jaapani) hurmaad, jaapani katkujuurt, araaliat Aralia spp., bambuse võrseid, harilikku kilpjalga, jaapani osmundat, laanesõnajalga, eleuterokoki võrseid või nendest saadud toodet või segasööta või liittoitu, mis sisaldab neid tooteid üle 50 % ning mis on pärit ühest rakendusmääruse (EL) 2016/6 II lisas loetletud prefektuurist, mille puhul nõutakse sellest tootest proovi võtmist ja analüüsi ning millest on võetud proov …(kuupäev) ning seda on laboratoorselt analüüsitud …(kuupäev) …(labori nimetus), et teha kindlaks radionukliidide tseesium-134 ja tseesium-137 sisaldus. Lisatud on analüüsiaruanne;

☐

teadmata päritoluga seeni, kalu ja kalatooteid, riisi, sojaubasid, (Jaapani) hurmaad, jaapani katkujuurt, araaliat Aralia spp., bambuse võrseid, harilikku kilpjalga, jaapani osmundat, laanesõnajalga, eleuterokoki võrseid või nendest saadud toodet või segasööta või liittoitu, mis sisaldab neid tooteid koostisosa(de)na üle 50 %, millest on võetud proov …(kuupäev) ja seda on laboratoorselt analüüsitud …(kuupäev) …(labori nimetus), et teha kindlaks radionukliidide tseesium-134 ja tseesium-137 sisaldus. Lisatud on analüüsiaruanne.

[Koht] …[kuupäeval] …

Rakendusmääruse (EL) 2016/6 artikli 6 lõikes 2 või 3 osutatud volitatud esindaja tempel ja allkiri

6.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 3/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/7,

5. jaanuar 2016,

millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 59 lõiget 2, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, (2) eriti selle artikli 80 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL üks peamine eesmärk on vähendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust. Selle saavutamise üks põhielement on Euroopa ühtne hankedokument. Seega tuleks Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm koostada nii, et välditakse suure hulga tõendite või muude menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ja kvalifitseerimise tingimustega seotud dokumentide esitamise vajadust. Samal eesmärgil tuleks standardvormis esitada asjakohane teave üksuste kohta, kelle suutlikkusele ettevõtja toetub, nii et seda teavet saaks kontrollida koos peamist ettevõtjat käsitleva teabega ja samadel tingimustel.

(2)

Euroopa ühtset hankedokumenti peaksid saama kasutada võrgustiku sektori hankijad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/25/EL ja kes peavad kohaldama direktiivis 2014/24/EL ette nähtud kõrvalejätmise kriteeriume ja kvalifitseerimise tingimusi samal viisil ja samadel tingimustel kui avaliku sektori hankijad.

(3)

Selleks et vältida halduskoormust avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele ning võimalikke vastuolulisi tingimusi erinevates hankedokumentides, peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad selgelt määrama ära ettevõtjate poolt Euroopa ühtses hankedokumendis esitatava teabe juba eelnevalt hankekuulutuses või selles esitatud viidetes hankedokumentide muudele osadele. Ettevõtjad peavad need dokumendid igal juhul hoolikalt läbi vaatama, kui nad soovivad osaleda ja võimaluse korral pakkumuse esitada.

(4)

Euroopa ühtne hankedokument peaks aitama saavutada täiendavat lihtsustamist nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks, asendades erinevad ja lahknevad siseriiklikud ettevõtjate endi kinnitused Euroopa tasandil kehtestatud ühe standardvormiga. See peaks aitama ka vähendada ametlike avalduste ja nõusoleku kinnituste täpse sõnastusega, samuti keeleküsimustega seotud probleeme, kuna standardvorm hakkab olema kättesaadav ametlikes keeltes. Euroopa ühtne hankedokument peaks seega soodustama piiriülest osalemist hankemenetlustes.

(5)

Andmete mis tahes töötlemine ja edastamine seoses Euroopa ühtse hankedokumendiga, peaks toimuma kooskõlas siseriiklike õigusnormidega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ, (3) ning eelkõige siseriiklike õigusnormidega, mida kohaldatakse õigusrikkumiste, kriminaalasjas tehtud süüdimõistvate otsuste või julgeolekumeetmetega seotud andmete töötlemise suhtes kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 5 kohaselt.

(6)

Tuleks meeles pidada, et komisjon vaatab Euroopa ühtse hankedokumendi praktilise kohaldamise läbi liikmesriikide andmebaaside tehnilist arengut arvesse võttes ning esitab selle kohta hiljemalt 18. aprilliks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Seda tehes võib komisjon võtta arvesse võimalikke soovitusi Euroopa ühtse hankedokumendi toimivuse parandamiseks, et suurendada avalikes hangetes piiriülese osalemise võimalusi eelkõige VKEde jaoks, või võimalikku lihtsustamist direktiivis 2014/24/EL sätestatud raamistikus. Komisjon võib ka kaaluda võimalikke probleeme, mis tulenevad tõendite või muud liiki tõendavate dokumentide järjepideva nõudmisega kõikide ühes hankes osalejate kohta, või selliste tavade kasutamisega, millega diskrimineerival viisil kohustatakse teatavaid ettevõtjaid selliseid dokumente esitama.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates direktiivi 2014/24/EL rakendavate siseriiklike õigusaktide jõustumisest ja hiljemalt 18. aprillist 2016 kasutatakse käesoleva määruse 2. lisas esitatud standardvormi direktiivi 2014/24/EL artiklis 59 osutatud Euroopa ühtse hankedokumendi koostamiseks. Euroopa ühtse hankedokumendi kasutamise juhised on esitatud käesoleva määruse 1. lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(2) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

1. LISA

Juhised

Euroopa ühtne hankedokument on ettevõtjate endi kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Nagu direktiivi 2014/24/EL artiklis 59 sätestatud, on tegemist ettevõtja ametliku kinnitusega selle kohta, et ta ei ole üheski olukorras, mille puhul ettevõtjad jäetakse või võidakse jätta menetlusest kõrvale; et ta vastab asjakohastele kvalifitseerimise tingimustele, täidab objektiivseid reegleid ja kriteeriume, mille kehtestamise eesmärk on piirata muidu nõuetele vastavate ja osalema kutsutavate taotlejate arvu. Selle eesmärk on vähendada halduskoormust, mis tuleneb nõudest esitada suur hulk tõendeid või muid menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ja kvalifitseerimise tingimustega seotud dokumente.

Selleks et lihtsustada ettevõtjatel Euroopa ühtse hankedokumendi täitmist, võivad liikmesriigid anda suuniseid Euroopa ühtse hankedokumendi kasutamiseks, näiteks selgitada, millised siseriikliku õiguse sätted on olulised III osa A jao puhul, (1) või et asjaomane liikmesriik ei pruugi olla koostanud või välja andnud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või samaväärset tõendit, või täpsustada, millised viited või teave tuleb esitada, et avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad saaksid tellida asjaomase tõendi elektrooniliselt.

Konkreetse hankemenetluse jaoks hankedokumente ette valmistades peavad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad osutama hankekuulutuses, selles viidatud hankedokumentides või huvi kinnitamise ettepanekus seda, millist teavet nad ettevõtjatelt ootavad, sealhulgas sõnaselge kinnituse selle kohta, kas nende allhankijate kohta, kelle suutlikkusele ettevõtja ei toetu, (2) tuleks esitada II ja III osas nõutavat teavet (3). Nad võivad ka lihtsustada ettevõtja ülesannet, märkides selle teabe ära otse Euroopa ühtse hankedokumendi elektroonilisel versioonil, kasutades näiteks Euroopa ühtse hankedokumendi teenust (https://webgate.acceptance.ec.europa.eu/growth/tools-databases/ecertis2/resources/espd/index.html) (4), mille komisjoni talitused teevad avaliku sektori hankijatele, võrgustiku sektori hankijatele, ettevõtjatele, elektrooniliste teenuste pakkujatele ja muudele huvitatud isikutele tasuta kättesaadavaks.

Avatud hankemenetluse pakkumustele ning piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse osalemistaotlustele peab olema lisatud Euroopa ühtne hankedokument, mille ettevõtjad on nõutud teabe esitamiseks täitnud (5). Pakkuja, kellega kavatsetakse leping sõlmida, peab esitama ajakohastatud tõendid ja muud täiendavad dokumendid, välja arvatud teatavate raamlepingutel põhinevate hankelepingute puhul.

Liikmesriigid võivad reguleerida Euroopa ühtse hankedokumendi kasutamist osana direktiiviide 2014/24/EL või 2014/25/EL üksikasjalike hankereeglitega katmata või osaliselt kaetud hankemenetlustes (näiteks teatavast künnisest allapoole jäävad hanked või hanked, mille suhtes kohaldatakse sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste erinorme, nn lihtsustatud korda), või jätta see avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate otsustada (6). Sarnaselt võivad liikmesriigid reguleerida seda, kas kasutada Euroopa ühtset hankedokumenti nii direktiivi 2014/23/EL (7) kohaldamisalasse kuuluvate kui ka sinna mitte kuuluvate kontsessioonilepingute sõlmimisel, või jätta see avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate otsustada.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija võib mis tahes ajal menetluse kestel paluda mis tahes pakkujal esitada kõik või mõned nõutavad tõendid ja täiendavad dokumendid, kui see on vajalik menetluse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks.

Ettevõtja võib hankemenetlusest kõrvale jätta või siseriikliku õiguse alusel vastutusele võtta juhul, kui ta on Euroopa ühtse hankedokumendi täitmisel esitanud valeandmeid või üldiselt esitanud kõrvalejätmise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate teabe kohta valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole suuteline esitama täiendavaid dokumente.

Ettevõtjad võivad kasutada uuesti juba varasemas hankemenetluses kasutatud Euroopa ühtses hankedokumendis esitatud teavet, kui see teave on endiselt korrektne ja asjakohane. Kõige lihtsam viis selleks on lisada teave uude Euroopa ühtsesse hankedokumenti eespool nimetatud Euroopa ühtse hankedokumendi elektroonilises teenuses selleks spetsiaalselt loodud asjakohaste funktsioonide abil. Muidugi on võimalik teavet uuesti kasutada ka näiteks ettevõtja IT-seadmetesse (personaalarvuti, tahvelarvuti, serverid, …) salvestatud teabe kopeerimise ja kleepimise teel.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 59 lõike 2 teise lõigu kohaselt esitatakse Euroopa ühtset hankedokumenti ainult elektroonilisel kujul. Sellisel kujul esitamise võib siiski hiljemalt kuni 18. aprillini 2018 edasi lükata (8). See tähendab, et Euroopa ühtse hankedokumendi täiselektroonilised ja paberpõhised versioonid kehtivad paralleelselt kuni hiljemalt 18. aprillini 2018. Eespool nimetatud Euroopa ühtse hankedokumendi elektrooniline teenus võimaldab kõikidel ettevõtjatel täita Euroopa ühtset hankedokumenti elektrooniliselt kõikidel juhtudel, võimaldades neil kasutada täielikult ära pakutavate võimaluste eelised (mis ei piirdu teabe uuesti kasutamisega). Nende hankemenetluste puhul, kus elektrooniliste sidevahendite kasutamine on edasi lükatud (lubatud samuti hiljemalt kuni 18. aprillini 2018), võimaldab Euroopa ühtse hankedokumendi teenus ettevõtjatel printida elektrooniliselt täidetud Euroopa ühtne hankedokument paberkujul välja ja esitada see avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale muudel viisidel kui elektrooniliste sidevahendite abil (9).

Nagu juba eelnevalt mainitud, sisaldab Euroopa ühtne hankedokument ettevõtja ametlikku kinnitust selle kohta, et asjaomased kõrvalejätmise alused ei ole kohaldatavad, asjaomased kvalifitseerimise tingimused on täidetud ning et Euroopa ühtses hankedokumendis esitatakse avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutav asjakohane teave.

Kui hanked on jagatud osadeks ja kvalifitseerimise tingimused (10) erinevad ositi, tuleks Euroopa ühtne hankedokument täita eraldi iga osa kohta (või samasuguste kvalifitseerimise tingimustega osade grupi kohta).

Lisaks esitatakse Euroopa ühtses hankedokumendis selle ametiasutuse või kolmanda isiku andmed, kes vastutab täiendavate dokumentide (11) koostamise eest, ning see sisaldab ametlikku kinnitust selle kohta, et ettevõtja saab taotluse korral need täiendavad dokumendid viivitamata esitada.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija võib otsustada piirata või on liikmesriik teda kohustanud (12) piirama kvalifitseerimise tingimuste kohta nõutavat teabe ühe jah/ei küsimusega selle kohta, kas ettevõtjad vastavad kõikidele kvalifitseerimise tingimustele. Kuigi sellele lisaks võib esitada täiendava teabe ja/või dokumentide taotlusi, tuleks hoolikalt jälgida, et ettevõtjatele ei pandaks liigset halduskoormust, nõudes järjepidevalt kõikidelt ühes hankes osalejatelt tõendeid või muid liiki tõendavaid dokumente, ega kasutataks tavasid, millega diskrimineerival viisil kohustatakse teatavaid ettevõtjaid selliseid dokumente esitama.

Avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate kohustus hankida dokumendid otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta kasutatavast andmebaasist kehtib ka siis, kui esialgselt kvalifitseerimise tingimuste kohta nõutud teave on piirdunud jah/ei vastusega. Kui nõutakse selliseid elektroonilisi dokumente, peavad ettevõtjad esitama avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale teabe siis, kui kvalifitseerimise tingimuste täitmist kontrollitakse, selle asemel, et see teave otse Euroopa ühtses hankedokumendis esitada.

Kui avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale on elektrooniliselt kättesaadav väljavõte asjaomasest registrist, näiteks karistusregistrist, võib ettevõtja märkida, kust on teave leitav (st andmebaasi nimi, veebiaadress, toimiku või registri andmed jne), et avaliku sektori hankija võiks selle teabe saada. Esitades käesoleva teabe, nõustub ettevõtja, et avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija võib saada asjaomased dokumendid, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikke norme, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ (13) isikuandmete töötlemise kohta, ning eelkõige dokumendid sellist liiki andmetega nagu õigusrikkumised, süüdimõistvad kohtuotsused ja turvameetmed.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 64 kohaselt võivad ettevõtjad, kes on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikesse nimekirjadesse või on asjaomaselt sertifitseeritud avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt, III kuni V osa kohaselt nõutud teabe puhul esitada avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale pädeva asutuse väljastatud registreerimistõendi või pädeva sertifitseerimisasutuse väljastatud tõendi.

Ettevõtja, kes osaleb enda nimel ja kes ei toetu kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks teiste üksuste suutlikkusele, peab täitma ühe Euroopa ühtse hankedokumendi.

Ettevõtja, kes osaleb enda nimel, kuid toetub teiste üksuste suutlikkusele, peab tagama, et avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija saab tema Euroopa ühtse hankedokumendi koos eraldi Euroopa ühtse hankedokumendiga, kus on esitatud asjakohane teave (14) iga üksuse kohta, kellele ta toetub.

Kokkuvõttes, kui ettevõtjate rühmad, sealhulgas ajutised ühendused, osalevad hankemenetluses koos, tuleb II kuni V osa kohaselt nõutud teavet sisaldav Euroopa ühtne hankedokument esitada eraldi iga osaleva ettevõtja kohta.

Alati, kui rohkem kui üks isik on ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või kui rohkem kui ühel isikul on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, võib, sõltuvalt siseriiklikest normidest, sealhulgas sõltuvalt andmekaitsenormidest, kõigil olla kohustus allkirjastada sama Euroopa ühtne hankedokument.

Mis puutub Euroopa ühtse hankedokumendi allkirjastamisse, siis ei pruugi olla tarvis allkirjastada Euroopa ühtset hankedokumenti juhul, kui see edastatakse osana muudest dokumentidest, mille autentsus ja terviklikkus on tagatud edastamise vahendil nõutavate allkirjadega (15).

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud hankekuulutusega hankemenetluste puhul saadakse I osas nõutav teave automaatselt, eeldusel et Euroopa ühtse hankedokumendi loomiseks ja täitmiseks kasutatakse eespool nimetatud Euroopa ühtse hankedokumendi elektroonilist teenust.

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole, siis peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida. Teabe Euroopa ühtse hankedokumendi kõikide muude jagude kohta peab ettevõtja ise esitama.

Euroopa ühtsel hankedokumendil on järgmised osad ja jaod:

—	I osa. Hankemenetluse ja avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankijaga seotud teave;

—	II osa. Ettevõtjaga seotud teave;

—

III osa. Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid:

—

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega (nende kohaldamine on kohustuslik vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõikele 1. Direktiivi 2014/25/EL artikli 80 lõike 1 kohaselt on nende aluste kohaldamine avaliku sektori hankijate jaoks kohustuslik, samas kui võrgustiku sektori hankijad, kes ei ole avaliku sektori hankijad, võivad ise otsustada kõrvalejätmise aluste kohaldamise üle);

—

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega (nende kohaldamine on lõpliku ja siduva otsuse korral direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 2 kohaselt kohustuslik. Samadel tingimustel on direktiivi 2014/25/EL artikli 80 lõike 1 kohaselt nende aluste kohaldamine avaliku sektori hankijate jaoks kohustuslik, samas kui võrgustiku sektori hankijad, kes ei ole avaliku sektori hankijad, võivad ise otsustada kõrvalejätmise aluste kohaldamise üle). Juhime tähelepanu sellele, et teatavate liikmesriikide õigusaktide kohaselt võib kõrvalejätmine olla muudetud kohustuslikuks ka juhul, kui otsus ei ole lõplik ega siduv.);

—

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega (vt direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõige 4) (olukorrad, mille puhul võib ettevõtja kõrvale jätta; liikmesriigid võivad nende aluste kohaldamise muuta avaliku sektori hankijatele kohustuslikuks. Vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 80 lõikele 1 võivad kõik võrgustiku hankijad, sõltumata sellest kas nad on avaliku sektori hankijad, otsustada kohaldada nimetatud kõrvalejätmise aluseid või võivad liikmesriigid neilt nende aluste kohaldamist nõuda;

—	D: Muud kõrvalejätmise alused, mis võivad olla ette nähtud avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides;

—

IV osa. Kvalifitseerimise tingimused (16):

—	α: Kõikide kvalifitseerimise tingimuste kokkuvõte;

—	A: Sobivus;

—	B: Majanduslik ja finantsseisund;

—	C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus;

—	D: Kvaliteeditagamissüsteemid ja keskkonnajuhtimisstandardid (17) (18);

—	V osa. Nõuetele vastavate taotlejate arvu piiramine (19);

—	VI osa. Kokkuvõttev kinnitus.

(1) Näiteks siseriikliku karistusseadustiku artiklite x, y ja z alusel süüdi mõistetud ettevõtjad peavad sellest teatama, kui nad esitavad teavet kuritegelikus rühmituses või rahapesus osalemise eest süüdimõistmise kohta.

(2) Vt direktiivi 2014/24/EL artikli 71 lõike 5 kolmas lõik ja direktiivi 2014/24/EL artikli 88 lõike 5 kolmas lõik.

(3) Teave kõrvalejätmise aluste kohta.

(4) See link viib praegu koostatava esialgse versioonini. Valmimise korral lisatakse link täieliku kasutusversioonini või tehakse see versioon muul viisil kättesaadavaks.

(5) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral on olukord keerulisem ja seda on reguleeritud direktiivi 2014/24/EL artiklis 32 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 50, sest neid sätteid kohaldatakse väga erinevate olukordade suhtes.

Euroopa ühtse hankedokumendi nõudmine kujutab endast tarbetut halduskoormust või on muul viisil ebasobiv, 1) kui lubatud on vaid üks kindlaksmääratud ettevõtja (direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 2 punktid b ja d ning lõige 5 ning direktiivi 2014/25/EL artikli 50 alapunktid c, e, f ja i); 2) kui on tegemist kiireloomulise olukorraga (direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 2 punkt c ning direktiivi 2014/25/EL artikli 50 alapunktid d ja h), või kui tooraineturul noteeritud ja sealt ostetavate asjade puhul tehingu eripära seda tingib (direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 3 punkt c ning direktiivi 2014/25/EL artikli 50 alapunkt g).

Teisest küljest tuleks ülejäänud olukordades nõuda Euroopa ühtset hankedokumenti, kuna see täidab täielikult oma ülesannet. Nendeks olukordadeks on rohkem kui ühe taotleja võimalik osalemine ning kiireloomulisuse ja tehingu eripärade puudumine; siia kuuluvad direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 2 punkt a, lõike 3 punkt a ja lõige 4 ning direktiivi 2014/25/EL artikli 50 alapunktid a, b ja j).

(6) Vastavalt direktiivide 2014/24/EL ja 2014/25/EL artiklid 74–79 ja 91–94.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, 26. veebruar 2014 (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(8) Vt direktiivi 2014/24/EL artikli 90 lõige 3.

(9) Ettevõtjad saavad ka luua Euroopa ühtse hankedokumendi PDF-vormingus failina, mida võib elektrooniliselt manusena edastada. Selleks et teavet hiljem uuesti kasutada, peaksid ettevõtjad salvestama täidetud Euroopa ühtse hankedokumendi sobivas elektroonilises vormingus (näiteks.xml-vormingus).

(10) See võib olla nii minimaalse nõutava käibe puhul, mis tuleb sellisel juhul määrata kindlaks asjaomaste osade maksimaalse hinnangulise väärtuse kohaselt.

(11) Välja arvatud juhul, kui avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija on kinnitatud, et üldteave („jah”/„ei”) tingimuste täitmise kohta on esialgses etapis piisav. Allpool on esitatud täpsem teave selle võimaluse kohta.

(12) Sellised nõuded võivad olla üldised või piirduda konkreetsete olukordadega, nt ainult avatud hankemenetlused, kaheetapilised menetlused või juhud, kus osalema kutsutakse kõik miinimumnõuetele vastavad taotlejad.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(14) Vt II osa, C jagu.

(15) Näiteks: kui avatud hankemenetluses edastatakse pakkumus ja lisatud Euroopa ühtne hankedokument e-postiga, mis on kinnitatud nõutavat liiki elektroonilise allkirjaga, ei pruugi Euroopa ühtsel hankedokumendil olla tarvis täiendavaid allkirju. E-allkirja ei pruugi olla Euroopa ühtsel hankedokumendil tarvis kasutada ka juhul, kui Euroopa ühtne hankedokument on integreeritud e-hanke platvormi ja platvormi kasutamiseks nõutakse elektroonilist autentimist.

(16) Vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 80 lõikele 2 võivad võrgustiku hankijad, sõltumata sellest, kas nad on avaliku sektori hankijad, otsustada kohaldada direktiivi 2014/24EL artiklis 58 ette nähtud kvalifitseerimise tingimusi (IV osa A, B ja C jagu).

(17) Kuigi direktiiviga 2014/25/EL ei ole sõnaselgelt ette nähtud, et võrgustiku sektori hankijad peaksid kasutama Euroopa ühtset hankedokumenti seoses kvaliteeditagamissüsteemide ja keskkonnajuhtimisstandarditega (IV osa, D jagu), tuleks seda siiski praktilistel kaalutlustel lubada, sest direktiivi 2014/24/EL artikkel 62 ja direktiivi 2014/25/EL artikkel 81 on sisuliselt samasugused.

(18) Vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 77 lõikele 2 ja artikli 78 lõikele 1 valivad võrgustiku sektori hankijad taotlejaid objektiivsete reeglite ja kriteeriumide alusel. Nagu juba eelnevalt kirjeldatud, võivad mõningatel juhtudel nendeks kriteeriumideks olla direktiivis 2014/24/EL sätestatud kriteeriumid või need võivad sisaldada kõnealuse direktiivi sätetega märkimisväärselt suures osas samaväärseid sätteid (vt joonealune märkus 16). Objektiivsed reeglid ja kriteeriumid võivad siiski olla kohandatud konkreetse võrgustiku sektori hankija või konkreetse hankemenetluse jaoks. Sellised juhtumid ei ole standardvormiga kaetud.

(19) Kuigi direktiiviga 2014/25/EL ei ole sõnaselgelt ette nähtud, et võrgustiku sektori hankijad peaksid kasutama nõuetele vastavate taotlejate arvu piiramisel (V osa) Euroopa ühtset hankedokumenti, tuleks seda siiski praktilistel kaalutlustel lubada, sest direktiivi 2014/24/EL artikliga 65 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 78 lõikega 2 on nõutud, et taotlejate arvu selline piiramine toimuks objektiivsete ja mittediskrimineerivate reeglite või kriteeriumide alusel.

2. LISA

EUROOPA ÜHTSE HANKEDOKUMENDI STANDARDVORM

Euroopa ühtne hankedokument on ettevõtjate endi kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel.

I osa. Hankemenetluse ja avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankijaga seotud teave

II osa: Ettevõtjaga seotud teave

III osa: Kõrvalejätmise alused

IV osa: Kvalifitseerimise tingimused

V osa: Nõuetele vastavate taotlejate arvu piiramine

VI osa: Kokkuvõttev kinnitus

6.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 3/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/8,

5. jaanuar 2016,

millega täpsustatakse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist käsitleva 2017. aasta lisaküsimustiku tehnilised tunnused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, (1) eriti selle artikli 7a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et jälgida Euroopa 2020. aasta strateegias seatud ühiste eesmärkide saavutamise kulgu, peaks komisjon liikmesriikidelt saama füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise kohta üksikasjalikke andmeid, mis võimaldaksid teha võrdlusi liikmesriikide vahel.

(2)	Komisjoni määruses (EL) nr 318/2013 (2) sätestatakse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist käsitlev lisaküsimustik.

(3)	Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1397/2014 (3) täpsustatakse ja kirjeldatakse eriteabe valdkondi („ala-lisaküsimustikud”), mis peavad sisalduma füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist käsitlevates 2017. aasta lisaküsimustikes.

(4)	Komisjon peaks täpsustama füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist käsitleva ala-lisaküsimustiku andmete edastamise tehnilised tunnused, filtrid, koodid ja tähtpäeva.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist käsitlevate 2017. aasta lisaküsimustike tehnilised tunnused, kasutatavad filtrid ja koodid ning komisjonile andmete saatmise tähtpäev on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 318/2013, 8. aprill 2013, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2016–2018 (ELT L 99, 9.4.2013, lk 11).

(3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1397/2014, 22. oktoober 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 318/2013, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2016–2018 (ELT L 370, 30.12.2014, lk 42).

LISA

Käesolevas lisas kehtestatakse tehnilised tunnused, filtrid ja koodid, mida tuleb kasutada füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist käsitlevas lisaküsimustikus 2017. aastal. Selles määratakse ka komisjonile andmete esitamise tähtpäev.

Komisjonile tulemuste edastamise tähtpäev: 31. märts 2018.

Andmete saatmiseks kasutatavad filtrid ja koodid: vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 377/2008 (1) III lisas sätestatule.

Veerud, mis on reserveeritud valikulistele kaaluteguritele, mida tuleb kasutada alavalimi või vastamata jätmise korral: veerud 222–225 sisaldavad täisarve ja veerud 226–227 sisaldavad komakohtadega arve.

1) Alaküsimustik „Majanduslikult sõltuvad füüsilisest isikust ettevõtjad”

Nimi/veerg	Kood	Kirjeldus	Filter
MAINCLNT		Majanduslik sõltuvus	STAPRO = 1,2
211		Klientide arv ja tähtsus viimase 12 kuu jooksul
	1	Ühtegi klienti viimase 12 kuu jooksul
	2	Vaid üks klient viimase 12 kuu jooksul
	3	2–9 klienti viimase 12 kuu jooksul, neist üks oli põhiklient
	4	2–9 klienti viimase 12 kuu jooksul, neist ükski ei olnud põhiklient
	5	Rohkem kui 9 klienti viimase 12 kuu jooksul, neist üks oli põhiklient
	6	Rohkem kui 9 klienti viimase 12 kuu jooksul, neist ükski ei olnud põhiklient
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
WORKORG		Organisatsiooniline sõltuvus	STAPRO = 1,2 AND MAINCLNT ≠ 1
212		Tööaega käsitlev otsustusõigus
	1	Vastaja otsustab
	2	Vastaja klient otsustab / kliendid otsustavad
	3	Muu isik otsustab
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea

2) Alaküsimustik „Füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimused”

Nimi/veerg	Kood	Kirjeldus	Filter
REASSE		Peamine põhjus füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks	STAPRO = 1,2
213		Peamine põhjus füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamiseks, kui selleks hakati praeguse töö puhul
	1	Ei leidnud tööd palgatöötajana
	2	Vastaja endine tööandja palus vastajal hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks
	3	See on tavaks valdkonnas, milles vastaja tegutseb
	4	Sobiva võimaluse tekkimine
	5	Pereettevõtte jätkamine
	6	Ei soovinud või ei kavatsenud hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid hakkas tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana mõnel muul kui eelnevalt esitatud põhjusel
	7	Soovis hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks paindliku tööaja pärast
	8	Soovis hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks mõnel muul põhjusel
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
SEDIFFIC		Suurim probleem füüsilisest isikust ettevõtjana	STAPRO = 1,2
214		Vastaja hinnangul suurim probleem füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisel viimase 12 kuu jooksul
	0	Mõju puudumine hinna määramisel oma tööle
	1	Rahastamisvõimaluste kättesaamatus ettevõttele
	2	Hilinenud maksed või mittemaksmine
	3	Liigne halduskoormus
	4	Sissetuleku puudumine haiguse korral
	5	Perioodilised rahalised raskused
	6	Perioodid, mil ei ole kliente, tellimusi ega projekte
	7	Muu probleem
	8	Probleeme ei ole olnud
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
REASNOEM		Peamine põhjus, miks ettevõtjal ei ole palgatöötajaid	STAPRO = 2
215		Vastaja hinnangul peamine põhjus, miks tal ei ole palgatöötajaid
	0	Vastaja soovib peamiselt ise töötada
	1	Tööd ei ole piisavalt
	2	Raskused sobivate töötajate leidmisel
	3	Liiga keeruline õigusraamistik
	4	Suured sotsiaalmaksud
	5	Ei ole võimalik vastaja kutsealal
	6	Vastaja eelistab töötada alltöövõtjate või partneritega
	7	Vastaja klient soovib / kliendid soovivad, et vastaja täidaks tööülesandeid ise
	8	Muu põhjus
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
BPARTNER		Töötamine äripartneritega	STAPRO = 1,2
216		Töötamine kaasomaniku ja/või füüsilisest isikust ettevõtjate võrgustikus
	1	Töö koos kaasomanikuga
	2	Töö füüsilisest isikust ettevõtjate võrgustikus
	3	Mõlemad
	4	Ei üks ega teine
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
PLANEMPL		Kavas on palgatöötajate töölevõtmine või alltöövõtjate kasutamine	STAPRO = 1,2
217		Kavas on võtta tööle palgatöötajaid või kasutada alltöövõtjaid järgmise 12 kuu jooksul
	1	Kavas on võtta tööle üksnes alalisi töötajaid
	2	Kavas on võtta tööle üksnes ajutisi töötajaid
	3	Kavas on võtta tööle nii alalisi kui ka ajutisi töötajaid
	4	Kavas on kasutada alltöövõtjaid
	5	Kavas on kasutada alltöövõtjaid ja võtta tööle palgatöötajaid
	6	Palgatöötajate töölevõtmine ega alltöövõtjate kasutamine ei ole kavas
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea

3) Alaküsimustik „Füüsilisest isikust ettevõtjad ja töötajad”

Nimi/veerg	Kood	Kirjeldus	Filter
JBSATISF		Rahulolu tööga	WSTATOR = 1,2
218		Tööga rahulolu tase põhitöökohal
	1	Suurel määral rahul
	2	Teataval määral rahul
	3	Vähesel määral rahul
	4	Ei ole üldse rahul
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
AUTONOMY		Töö autonoomsus	WSTATOR = 1,2
219		Mõju põhitöö ülesannete sisule ja järjekorrale
	1	Võimalus mõjutada nii tööülesannete sisu kui ka järjekorda
	2	Võimalus mõjutada tööülesannete sisu, kuid mitte järjekorda
	3	Võimalus mõjutada tööülesannete järjekorda, kuid mitte sisu
	4	Ei ole võimalik mõjutada ei tööülesannete sisu ega järjekorda
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
PREFSTAP		Põhitöö puhul eelistatud kutsealane staatus	WSTATOR = 1,2
220		Eelistaks palgatööd, kui on praegu füüsilisest isikust ettevõtja, või eelistaks olla füüsilisest isikust ettevõtja, kui on praegu palgatöötaja
	1	Ei soovi muuta tööalast staatust
	2	On füüsilisest isikust ettevõtja, kuid soovib töötada palgatöötajana
	3	On palgatöötaja või pereettevõttes töötaja, kuid soovib olla füüsilisest isikust ettevõtja
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea
OBSTACSE		Peamine põhjus, miks vastaja ei ole hakanud põhitöö puhul füüsilisest isikust ettevõtjaks	PREFSTAP = 3
221		Peamine põhjus, miks praegused palgatöötajad või pereettevõttes töötajad, kes sooviksid olla füüsilisest isikust ettevõtjad, ei ole muutnud tööalast staatust
	1	Majanduslik ebakindlus
	2	Raskused saada ettevõttele rahalisi vahendeid
	3	Liiga palju stressi, vastutust või riski
	4	Väiksem sotsiaalkaitse
	5	Muu põhjus
	9	Ei kohaldata (väljaspool filtrit)
	Tühi	Vastus puudub / Ei tea

(1) Komisjoni määrus (EÜ) nr 377/2008, 25. aprill 2008, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) alates 2009. aastast andmeedastuses kasutatavate koodide, struktuuriliste muutujate kohta andmete kogumiseks kasutatava alavalimi ja vaatluskvartalite kindlaksmääramise suhtes (ELT L 114, 26.4.2008, lk 57).

6.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 3/41

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/9,

5. jaanuar 2016,

andmete ühise esitamise ja jagamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ), (1) eriti selle artiklit 132,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ainete registreerimiseks sisaldavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 II ja III jaotis sätteid, mille kohaselt peavad tootjad ja importijad andmeid jagama ja teavet ühiselt Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet”) esitama.

(2)

Kogemustest, mille ametiasutused on saanud seoses 2010. ja 2013. aasta registreerimistähtaegadega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 23 faasiainete kohta, samuti sidusrühmadelt otse ning Brüsselis 10. ja 11. detsembril 2013. aastal toimunud registreerimisseminaril saadud teabest on ilmnenud, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 sätteid andmete jagamise ja ühise esitamise kohta ei ole täiel määral kasutatud ning nende rakendamine ei vasta ootustele. See on mõjunud halvasti eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(3)

Selleks et määrusega (EÜ) nr 1907/2006 kehtestatud andmejagamissüsteem saaks hästi toimida, on vaja edendada häid juhtimistavasid ja tagada selliste andmetega seotud lepingute tõhus toimimine. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, mille abil kõnealust määrust seoses andmete jagamisega tõhusalt rakendada.

(4)	Kulud, mis on seotud teabe jagamise ja ühise esitamisega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 11 lõikega 1, artikli 19 lõikega 1, artikli 27 lõikega 3 ja artikli 30 lõikega 1, tuleks kindlaks määrata õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival moel.

(5)

Oluline on täpsustada, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 27 lõikele 3 ja artikli 30 lõikele 1 tuleks jagada ainult sellise nõutava teabe ja haldamisega seotud kulusid, mida osaline peab esitama kõnealuse määruse kohaseks registreerimiseks. Nõutud teabega seotud kulud hõlmavad kõiki olemasoleva või uue uuringu läbiviimise kulusid, mis on seotud kas vajalike spetsifikaatide koostamisega, laboriga lepingu sõlmimisega või selle töö jälgimisega. Lisada tuleks ka sellise kemikaalimääruses REACH nõutud teabe esitamisega seotud kulud, mille puhul ei tule teha katselisi uuringuid.

(6)

Selleks et tagada andmete läbipaistev ja tõhus jagamine, peaksid kõik määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaldamise eesmärgil andmete jagamist käsitlevad lepingud olema koostatud nii, et kõik asjakohased kulud on selgelt kirjeldatud ja kindlaks tehtavad. Kui aga käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks olemas olevate andmejagamislepingute osalised on selliste lepingute toimimisega rahul, peaks kõigi osaliste nõusoleku korral olema võimalik kulude üksikasjaliku esitamise kohustusest erand teha.

(7)

Et andmejagamiskulud oleksid põhjendatud ja andmejagamislepingu osaliste vahel asjakohaselt jaotatud, peaksid sellised osalised säilitama iga aasta andmed tekkinud kulude ja saadud hüvitise kohta. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 27 lõikega 3 ja artikli 30 lõikega 1 peaksid olemasolevate andmejagamislepingute osalised tegema kõik selleks, et tõendada enne käesoleva määruse jõustumist tekkinud kulud.

(8)

Selleks et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 25 lõikega 3 ning kõigi andmejagamislepingu kohaldamisalasse kuuluda võivate uuringutega seotud kulude dokumenteerimine, tuleks sellised iga-aastased andmed säilitada vähemalt 12 aastat pärast kõnealuse määruse kohase registreerimisega seotud uuringu esitamist.

(9)	Andmejagamislepingus tuleks sätestada kõigi asjakohaste kulude jagamise süsteem. Igas kulujagamissüsteemis tuleks ette näha hüvitamismehhanism, et võimaldada kõigi registreerijate kuluosakaalu kohandada, kui lepinguga liitub hiljem uusi osalisi.

(10)

Selleks et vältida tarbetu halduskoormuse tekitamist käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba kehtivate andmejagamislepingute osalistele, peaks sellistel osalistel kõigi osaliste nõusoleku korral olema lubatud teha erand hüvitamismehhanismi lisamise kohustusest. Selliste lepingute puhul peaks potentsiaalsetel registreerijatel, kes kavatsevad olemasoleva lepinguga liituda, olema õigus taotleda hüvitamismehhanismi lisamist.

(11)	Õiguskindluse tagamise huvides tuleks täpsustada, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 50 lõikele 4 võib aine hindamise otsusega seotud kulusid kohaldada ka selliste registreerijate suhtes, kes on oma tegevuse kõnealuse määruse artikli 50 lõigete 2 või 3 kohaselt juba lõpetanud.

(12)	Määruse (EÜ) nr 1907/2006 II ja III jaotise toimimise aluseks olevat põhimõtet „üks aine – üks registreerimine” tuleks tugevdada, rõhutades ameti rolli selle tagamisel, et kogu sama aine kohta esitatud teave on kõnealuse määruse alusel ühe ja sama registreerimise osa.

(13)

Tuleks täpsustada, et kui osaline ei ole määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaseks registreerimiseks kohustatud tegema katseid selgroogsete loomadega, ei pea ta jagama teavet teiste sama aine registreerijatega ja võib otsustada esitada kõnealuse määruse artikli 10 punktis a osutatud teabe eraldi kooskõlas sama määruse artikli 11 lõikega 3 või artikli 19 lõikega 2.

(14)

Põhimõtte „üks aine – üks registreerimine” järgimise tagamiseks peaks amet tagama, et määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punktis a osutatud teave, mis on esitatud eraldi kooskõlas kõnealuse määruse artikli 11 lõikega 3 või artikli 19 lõikega 2, on siiski asjaomase aine kohta juba olemas olevate registreerimisdokumentide osa.

(15)

Selleks et edendada ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivsete meetodite väljatöötamist ja kasutamist ning minimeerida loomkatseid, kannustab käesolev määrus jagama selliste asjakohaste (loomadega ja loomadeta tehtud) uuringute andmeid, mis on tehtud registreeritava ainega struktuurilt sarnase aine kohta (ainete rühmitamine või ülekandmine).

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses on sätestatud selliste lepingute osaliste erikohustused, mille puhul nõutakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt teabe ja seonduvate kulude jagamist.

Artikkel 2

Läbipaistvus

1. Kui sama aine mitmelt registreerijalt või aineteabe vahetuse foorumil (SIEF) osalejatelt nõutakse teabe vahetamist vastavalt määrusest (EÜ) nr 1907/2006 tulenevatele kohustustele, teevad nad kõik selleks, et sõlmida teabe jagamist käsitlev leping. Selline andmejagamisleping, millega on seotud vaid kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvad isikud või üksused, peab olema selge ja kõigile osalistele arusaadav ning sisaldama järgmisi osi:

a)	jagatavate andmete üksikasjalik esitamine, sh iga andmeelemendi kulu, kirjeldus, milles on osutatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt nõutavale teabele, millele iga kulu vastab, ja põhjendus selle kohta, kuidas teabele esitatavad nõuded jagatava teabega täidetakse;

b)	kõigi selliste andmejagamislepinguga seotud kulude üksikasjalik esitamine ja põhjendamine, mis on seotud sama aine registreerijate vahel kõnealuse andmejagamislepingu koostamise ja haldamisega ning teabe ühise esitamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 nõuetele (edaspidi „halduskulud”);

c)	kulujagamissüsteem, mis hõlmab ka hüvitamismehhanismi.

2. Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba kehtiva andmejagamislepingu puhul võivad kõnealuse lepingu osalised ühehäälse nõusoleku korral lõike 1 punktide a ja b kohase andmete üksikasjaliku esitamise kohustusest erandi teha.

Kui sellise aine potentsiaalne registreerija, mille kohta on varasemad registreerijad juba andmejagamislepingu sõlminud, taotleb uuringu või uuringute andmete jagamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklitega 27 ja 30, ei ole ta seotud juba tehtud erandiga, välja arvatud juhul, kui ta esitab varasematele registreerijatele selle kohta kirjaliku nõusoleku, ning tal on õigus nõuda andmete üksikasjalikku esitamist vastavalt lõike 1 punktidele a ja b.

Sellise taotluse korral teevad varasemad registreerijad järgmist:

a)	esitavad üksikasjalikult vastavalt lõike 1 punktidele a ja b kõik pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva tekkinud kulud;

b)	tõendavad kõigi selliste enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva valminud uuringute kulud, mille andmeid on määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 30 lõike 1 kohaselt taotletud;

c)	teevad kõik selleks, et esitada üksikasjalikult vastavalt lõike 1 punktidele a ja b kõik muud asjakohased kulud, sh punktiga b hõlmamata haldus- ja uuringukulud, mis on tekkinud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Üksikasjalikult esitatud kulud edastatakse potentsiaalsele registreerijale põhjendamatu viivituseta.

3. Kui sama aine registreerijad on jaganud teavet ja esitanud seda ühiselt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1907/2006, dokumenteerivad nad iga aasta kohta kõik edasised andmejagamislepingu toimimisega seotud kulud.

Need iga-aastased dokumendid sisaldavad lõike 1 punkte ning hüvitamismehhanismi tarbeks ka andmeid kogu uutelt registreerijatelt saadud hüvitise kohta.

Kui enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva tekkinud kulusid või saadud hüvitist ei ole üksikasjalikult dokumenteeritud, teevad lepingu osalised kõik selleks, et koguda iga lepingu alguskuupäevale järgnenud aasta kohta tõendid selliste kulude või hüvitiste kohta või hinnata neid võimalikult ligilähedaselt.

Registreerijad säilitavad sellised iga-aastased andmed vähemalt 12 aastat pärast uuringu viimast esitamist ning teevad need asjaomase andmejagamislepingu mis tahes osalise taotluse korral tasuta kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, võttes täielikult arvesse kohaldatavate registreerimistähtaegadega seotud nõudeid.

Artikkel 3

Üks aine – üks registreerimine

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 11 lõike 3 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamist, tagab amet, et kõik sama aine registreerijad toimivad kõnealuse määruse alusel ühe ja sama registreerimise raames.

2. Kui amet lubab juba registreeritud aine potentsiaalsel registreerijal osutada taotletud teabele vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 27 lõikele 6 ja artikli 30 lõikele 3, tagab ta, et kõnealune potentsiaalne registreerija esitab hiljem teavet asjaomase aine kohta juba toimuva ühise teabeesitamise raames.

3. Kui potentsiaalne registreerija on täitnud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklitest 26 või 29 tulenevad kohustused ja teinud kindlaks, et tal ei tule registreerimiseks jagada selgroogsete loomadega tehtud katsete andmeid, võib ta otsustada kasutada kõnealuse määruse artikli 11 lõiget 3 või artikli 19 lõiget 2, et esitada kogu sama määruse artikli 10 punkti a kohane asjakohane teave või selle osa eraldi.

Sel juhul teavitab see potentsiaalne registreerija kõiki asjaomase aine varasemaid registreerijaid oma otsusest. Ta teavitab ka ametit, kes tagab kooskõlas lõikega 1, et kõnealune määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 11 lõike 3 või artikli 19 lõike 2 alusel eraldi esitatud teave on asjaomase aine kohta juba olemas olevate registreerimisdokumentide osa.

Artikkel 4

Õiglane kohtlemine ja diskrimineerimise vältimine

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 27 lõikele 3 ja artikli 30 lõikele 1 on aine registreerija kohustatud jagama ainult sellise teabega seotud kulusid, mida kõnealune registreerija peab esitama ametile nimetatud määruse kohaste registreerimisnõuete täitmiseks. See tingimus kehtib ka halduskuludele.

2. Artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kulujagamissüsteemi kohaldatakse kõigi asjaomase aine registreerijate suhtes ning see hõlmab võimalust, et tulevased registreerijad võivad hiljem andmejagamislepinguga liituda.

Kulujagamissüsteem sisaldab sätteid, mille alusel kõik teatava aine registreerijad jagavad kõiki võimalikust aine hindamise otsusest tulenevaid kulusid.

Konkreetse kulujagamissüsteemi kokkuleppimisel võetakse arvesse ka järgmisi tegureid: potentsiaalsete asjaomast ainet registreerida soovijate hinnanguline arv ning asjaomase aine kohta täiendava (v.a võimalikust aine hindamise otsusest tuleneva) teabe nõudmise võimalus tulevikus.

Kui kulujagamissüsteem sisaldab asjaomase aine kohta tulevikus täiendavalt (v.a võimalikust aine hindamise otsusest tuleneva) nõutava teabega seotud kulude katmise võimalust, põhjendatakse seda võimalust andmejagamislepingus ja see märgitakse lepingus muudest kuludest eraldi.

Varasemad ja potentsiaalsed registreerijad ei peaks jagama ainete samasuse kindlakstegemisega seotud teabekogumise kulusid.

3. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklite 27 ja 30 kohaselt maksab iga andmejagamislepingu osaline võrdse osa tema osalemiseks vajalikest kuludest, kui osalised ei jõua kulujagamissüsteemi osas kokkuleppele. Selliste tasutud kulude osa hüvitatakse siiski samamoodi nagu siis, kui on kokku lepitud hüvitamismehhanism vastavalt lõike 4 esimesele lõigule.

4. Igas kulujagamissüsteemis nähakse ette artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud hüvitamismehhanism, mis sisaldab meetodit, mille alusel jaotatakse kõigile osalistele proportsionaalselt ümber nende tasutud kulude osa, kui asjaomase lepinguga liitub tulevikus potentsiaalne registreerija.

Hüvitamismehhanismis võetakse arvesse ka järgmisi tegureid: asjaomase ainega seotud tulevaste täiendavate (v.a võimalikust aine hindamise otsusest tulenevate) registreerimisnõuete võimalus ning teatavate hüvitiste majanduslik tasuvus, kui hüvitamise kulud on suuremad kui hüvitatav summa.

5. Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba kehtiva andmejagamislepingu puhul võivad kõnealuse lepingu osalised ühehäälse nõusoleku korral teha erandi kohustusest lisada kulujagamissüsteemi hüvitamismehhanism.

Potentsiaalne registreerija, kes kavatseb osaleda olemasolevas andmejagamislepingus, ei ole seotud juba tehtud erandiga, välja arvatud juhul, kui ta esitab varasematele registreerijatele selle kohta kirjaliku nõusoleku, ning tal on õigus nõuda hüvitamismehhanismi lisamist kulujagamissüsteemi kooskõlas käesoleva määrusega.

6. Registreerijatelt, kes on oma tegevuse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 50 lõigete 2 või 3 kohaselt lõpetanud, võidakse siiski nõuda selliste kulude jagamist, mis tulenevad aine hindamise otsusest kooskõlas kõnealuse määruse artikli 50 lõikega 4.

Artikkel 5

Vaidluste lahendamine

1. Andmete jagamisega seotud vaidluse lahendamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 27 lõikele 5 ja artikli 30 lõikele 3 võtab amet arvesse seda, kuidas osaline on täitnud käesoleva määruse artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi.

2. Käesolev määrus ei piira Euroopa liidu konkurentsialaste õigusnormide täielikku ja terviklikku kohaldamist.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 3

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 6. jaanuar 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/4, 5. jaanuar 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008 seoses keskkonnakaitse oluliste nõuetega ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/5, 5. jaanuar 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses keskkonnakaitse oluliste nõuete rakendamisega ( 1 )	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/6, 5. jaanuar 2016, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 322/2014 ( 1 )	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/7, 5. jaanuar 2016, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm ( 1 )	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/8, 5. jaanuar 2016, millega täpsustatakse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist käsitleva 2017. aasta lisaküsimustiku tehnilised tunnused ( 1 )	35
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/9, 5. jaanuar 2016, andmete ühise esitamise ja jagamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ( 1 )	41
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/10, 5. jaanuar 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	46
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2016/11, 5. jaanuar 2016, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2002/57/EÜ (õli- ja kiutaimede seemne turustamise kohta) II lisa ( 1 )	48

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	236,2
	MA	77,5
	TR	111,7
	ZZ	141,8
0707 00 05	MA	88,9
	TR	156,8
	ZZ	122,9
0709 93 10	MA	43,8
	TR	144,8
	ZZ	94,3
0805 10 20	EG	53,0
	MA	64,8
	TR	70,6
	ZA	74,1
	ZZ	65,6
0805 20 10	IL	171,2
	MA	67,7
	ZZ	119,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	118,6
	MA	86,7
	TR	66,6
	ZZ	90,6
0805 50 10	TR	96,5
0805 50 10	ZZ	96,5
0808 10 80	CL	83,4
	US	150,1
	ZZ	116,8
0808 30 90	TR	130,5
0808 30 90	ZZ	130,5


	(1) EMPs kohaldatav tekst